(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 21. detsembril 2020 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina“, „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit teatavate rauast ja terasest kinnitusdetailide (edaspidi „kinnitusdetailid“) impordiga. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 6. novembril 2020 Euroopa tööstuslike kinnitusdetailide instituut (European Industrial Fasteners Institute; edaspidi „EIFI“ või „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % rauast või terasest kinnitusdetailide kogutoodangust liidus (edaspidi „kaebuse esitajad“). Peale selle toetasid kaebust tootjad, kelle toodang moodustas üle 58 % liidu kogutoodangust ajavahemikul 2019. aasta juulist 2020. aasta juunini. Kaebus sisaldas tõendeid dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(3)

Kaebuse esitaja taotluse põhjal, mida toetasid nõutavad tõendid, kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/970 (3) (edaspidi „registreerimismäärus“) Hiinast pärit kinnitusdetailide impordi registreerimise nõude alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel.

(4)

Pärast registreerimismääruse avaldamist sai komisjon märkused mitmelt importijalt, kinnitusdetailide turustajaid esindavalt ühenduselt (European Fasteners Distributor Association, edaspidi „EFDA“) ning Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskojalt (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products, edaspidi „CCCME“). Komisjon märkis, et kuna ajutisi meetmeid ei kehtestatud, tegi ta otsuse, et tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine ei ole juriidiliselt võimalik. Alusmääruse artikli 10 lõikes 4 on tõepoolest sätestatud, et „[l]õplikku dumpinguvastast tollimaksu võib nõuda toodetelt, mis imporditi tarbimiseks kõige rohkem 90 päeva enne ajutiste meetmete kohaldamise kuupäeva“ (rõhuasetus lisatud). Seetõttu on kõik registreerimismäärusega seotud väited tühised ning registreerimismäärus tunnistatakse täies ulatuses kehtetuks.

(5)

Samuti väitis EFDA, et kui komisjon ei kehtestaks ajutisi meetmeid, oleks registreerimismäärus tühine ja see tuleks kehtetuks tunnistada, ning põhjendas, et registreerimismääruse ainus eesmärk on kehtestada lõplikud meetmed tagasiulatuvalt. Kui ajutisi meetmeid ei kehtestataks, ei oleks lõplike meetmete tagasiulatuv kohaldamine alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel enam teostatav. Komisjon oli sellega nõus ja tunnistas registreerimismääruse kehtetuks. Seda, kas lõplikud dumpinguvastased tollimaksud tuleks kehtestada tagasiulatuvalt, hinnatakse põhjenduses 591 ja järgmistes põhjendustes.

(6)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid ning Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja ühendusi, keda uurimise algatamine teadaolevalt puudutab, ning kutsus neid uurimises osalema.

(7)

CCCME palus, et teda käsitataks huvitatud isikuna, sest ta esindab kinnitusdetailide tootmisharu Hiinas. EIFI väitis, et CCCMEd ei tohiks huvitatud isikuna käsitada, sest CCCME tegevusel ei ole mingit objektiivset seost käesolevas uurimises vaadeldava tootega. Eeskätt ei esitanud CCCME põhikirja ega liikmete nimekirja, mis tõendaks, et ta saab Hiina kinnitusdetailide tootmisharu esindada. EIFI märkis, et CCCME veebisaidil on hoopis loetletud 25 tööstussektorit ning kinnitusdetailide tootmisharu konkreetselt mainitud ei ole. Samuti väitis EIFI, et ehkki CCCME esitas mitme äriühingu antud volikirjad, ei ole tõendeid selle kohta, et need äriühingud olid kinnitusdetailide tootjad. Igal juhul on CCCME puhul tegemist riigi juhitava organisatsiooniga, mis esindab pelgalt Hiina, mitte tootmisharu kui sellise huve.

(8)

Komisjon kinnitas, et mitu HRVs tegutsevat kinnitusdetailide tootjat on CCCME-le andnud volituse enda nimel tegutseda. CCCMEd saab käesolevas menetluses huvitatud isikuna käsitada üksnes juhul, kui need kinnitusdetailide tootjad on andnud talle volituse end esindada.

(9)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Uurimise algatamise küsimuses ei taotlenud ärakuulamist ükski huvitatud isik.

(10)

Uurimise algatamisel vaidlustasid kaks importijat komisjoni valitud uurimisperioodi (1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020) ja väitsid, et tegemist on uurimise algatamisele vahetult eelneva perioodiga ning et alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt oleks asjakohane uurimisperiood ajavahemik 1. oktoobrist 2019 kuni 30. septembrini 2020.

(11)

Komisjon märkis, et tema praktikat ja iga uurimise konkreetseid asjaolusid arvesse võttes on ajavahemik 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 representatiivsete uurimistulemuste saavutamiseks asjakohane. Liidu kinnitusdetailide tootmisharu koosneb valdavalt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) ning raamatupidamisandmete esitamine muu ajavahemiku kui poolaasta kohta oleks põhjustanud liigset koormust. Peale selle on uuritaval tootel palju eri variante ja tüüpe, mistõttu tuli käesoleva uurimise jaoks konverteerida ja koondada erakordselt suurel hulgal raamatupidamisandmeid. Alusmääruse artikli 6 lõike 1 kohaselt on põhjendatud juhtudel – nagu käesoleval juhul – lubatud kõrvalekalle. Väide, et valitud uurimisperiood ei ole asjakohane, lükati seepärast tagasi.

(12)

Kõnealused kaks importijat väitsid, et kaebuses esitatud makromajanduslike näitajate põhjal ei kandnud liidu tootmisharu olulist kahju ning et Hiinast pärit impordi ja kaebuse esitaja kantud kahju vahel ei ole põhjuslikku seost.

(13)

Komisjon märkis, et kaebuse esitaja edastatud teave oli piisav, et algatada alusmääruse artikli 5 alusel menetlus nii olulise kahju kui ka põhjusliku seose uurimiseks. Meeles tuleb pidada, et kaebuse esitamise etapis on tõendamisstandard leebem kui meetmete kehtestamisel. Eeskätt nähtus kaebusest, et Hiinast pärit import suurenes ajavahemikul 2016. aastast kaebusega seotud uurimisperioodini peaaegu kolm korda, mistõttu kasvas selle turuosa kaebusega seotud uurimisperioodil tasemele 15 %. Kõnealuse impordi hinnad lõid märkimisväärselt alla liidu tootmisharu hinnad liidu turul. Samal ajal vähenesid liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht, töökohtade arv ja investeeringud ning hindade allasurumise tõttu kahanes oluliselt liidu tootmisharu kasumlikkus (ajavahemikul 2016. aastast kaebusega seotud uurimisperioodini ligikaudu 50 % võrra). Kuna need arengusuundumused leidsid aset samal ajal, kui Hiinast pärit import kasvas, ning kuna kindlaks ei tehtud muid tegureid, mis oleksid võinud liidu tootmisharus majanduslangust põhjustada, järeldas komisjon, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et oluline kahju oli põhjustatud Hiinast pärit impordist.

(14)

CCCME väljendas kahtlust kaebuses esitatud impordimahtude suhtes, eeskätt selle suhtes, et kaebuse esitaja jättis impordi kogumahu arvestusest välja teatavate CN-koodide alla kuuluvate roostevabast terasest kinnitusdetailide impordimahud. Samuti nentis ta, et teistest kolmandatest riikidest pärit impordi puhul sellist korrigeerimist ei tehtud. CCCME ei pakkunud välja muud meetodit roostevabast terasest kinnitusdetailide impordimahu arvestamiseks.

(15)

Komisjon pidas kaebuse esitaja pakutud meetodit mõistlikuks, sest see põhines varasematel andmetel ja kaebuse esitaja parimatel turuteadmistel. Asjaolu tõttu, et muude impordiallikate puhul andmeid ei korrigeeritud, võidi Hiina impordi turuosa hinnata hoopis tegelikust väiksemaks ning seega ei seadnud see kahtluse alla kaebuses esitatud üldist hinnangut. Kuna CCCME ei pakkunud välja muud meetodit, mis oleks asjakohasem kui kaebuse esitajate soovitatud meetod, ei võtnud komisjon CCCME väiteid arvesse.

(16)

Enamik liidu tootjaid, keda esindas kaebuse esitaja (EIFI) või kes kaebust toetasid, taotlesid anonüümsust, et vältida võimalikke vastumeetmeid liidus asuvatelt klientidelt, kes ostavad kinnitusdetaile ka Hiina tarnijatelt. Nende klientide seas on suuri äriühinguid, kellel on märkimisväärne turujõud võrreldes liidu kinnitusdetailide tootjatega, kes on enamikus väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

(17)

Kaks importijat vaidlustas komisjoni otsuse võimaldada nendele äriühingutele anonüümsus, sest puuduvad tõendid võimalike kahjulike tagajärgede kohta.

(18)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Võttes arvesse liidu kinnitusdetailide tootjate ja kasutajate suuri erinevusi, leidis komisjon, et väidetav vastumeetmete oht, millele EIFI esindatud liidu tootjad ja kaebuse toetajad osutasid, on tõepoolest olemas (4). Sellele tuginedes käsitles komisjon nende äriühingute nimesid konfidentsiaalsena. Seetõttu lükati kõnealuse teabe konfidentsiaalsena käsitlemisega seotud väited tagasi.

(19)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CCCME ja EFDA, et liidu tootjad ei esitanud nõuetekohast anonüümsuse taotlust.

(20)

Komisjon sai valimisse kaasatud liidu tootjatelt anonüümsuse taotlused 8. jaanuaril 2021 ning enne seda, 18. detsembril 2020 sai ta kaebuse esitajalt EIFI-lt taotluse, et kaebuse esitajate ja toetajate nimesid käsitletaks pärast uurimise algatamist jätkuvalt konfidentsiaalselt, kuni valimisse kaasatud liidu tootjad saavad esitada individuaalsed taotlused. Võttes arvesse vastumeetmete ohu tõsidust ja teatavaks saanud asjaolu, et valimisse kaasatud liidu tootjad kavatsesid esitada asjaomased taotlused, pidas komisjon asjakohaseks kaitsta nende identiteeti juba ajavahemikul alates uurimise algatamisest 21. detsembril 2020 kuni 8. jaanuarini 2021, mil kõnealused taotlused laekusid. Taotlused laekusid kõigilt liidu tootjatelt, kes lõplikku valimisse kaasati, ning need rahuldati. Samuti väitis EFDA, et EIFI-l ei olnud õigust esitada taotlusi, mille oleks pidanud esitama iga äriühing eraldi. Arvestades, et EIFI on volitatud esindama nii kaebuse esitanud liidu tootmisharu kui ka selle liikmeid üksikult ning et EIFI vaid saatis asjaomaste äriühingute allkirjastatud eraldiseisvad taotlused edasi, lükati see väide tagasi.

(21)

Samad isikud väitsid samuti, et valimisse kaasatud äriühingute nimede konfidentsiaalsena hoidmiseks ei ole alust, sest valimisse kaasatus ei tähenda tingimata seda, et äriühing on kaebuse esitaja või toetaja, vaid lihtsalt seda, et ta teeb koostööd. Selles küsimuses osutasid nad apellatsioonikogu aruandele „EC – Fasteners (China)“ (5) („Euroopa ühendused – kinnitusdetailid (Hiina)“), kus komisjon väljendas sarnast seisukohta. Samad isikud väitsid samuti, et meetmete vastu olevad huvitatud isikud soovisid, et menetluses teeks koostööd ja komisjonile esitaks teabe võimalikult palju liidu tootjaid, ning et seepärast oli vastumeetmete hirm põhjendamatu. Samamoodi väljendas Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures arvamust, et liidus asuvate klientide vastumeetmete ohu kohta puuduvad kindlad tõendid. Komisjon rahuldas valimisse kaasatud liidu tootjate anonüümsuse taotlused, sest saadud taotluste alusel oli selge, et vastumeetmete oht ähvardas nii kaebuse esitajaid ja toetajaid kui ka valimisse kaasatud liidu tootjaid. Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud kinnitustega ei suutnud EFDA ega CCCME näidata, et kõnealust ohtu ei eksisteeri. Seetõttu lükati kõik väited selles küsimuses tagasi.

(22)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid CCCME ja EFDA taas, et mittekonfidentsiaalne toimik on osaliselt puudulik ning et kõikidel juhtudel ei olnud esitatud nõuetekohast mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet. Nad väitsid, et teabe konfidentsiaalsena käsitlemine peab olema põhjendatud ning et mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Kumbki isik esitas loetelu näidetest, mille puhul need kriteeriumid ei olnud väidetavalt täidetud.

(23)

Komisjon märgib, et teatavate pärast lõplike järelduste avalikustamist toodud näidete puhul olid need isikud juba varem esitanud taotlused täiendava teabe avalikustamiseks ning et neid taotlusi käsitleti uurimise käigus nõuetekohaselt kahepoolses teabevahetuses nende isikutega ja 29. novembril 2021 EFDA taotlusel peetud ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametnikuga. Osa näiteid oli seotud teabega, mis ei kuulunud selliste oluliste faktide ja kaalutluste alla, mille põhjal komisjon oma lõplikud järeldused tegi, või ei olnud need põhjendatud, sest konfidentsiaalseks käsitlemiseks oli olemas nõuetekohane põhjus ning esitatud mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted olid kooskõlas alusmääruse artikli 19 lõikega 2 piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada vajalikul määral aru saada konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust. Üks taotlustest oli seotud teise huvitatud isiku märkustega teabe kohta, mis tehti mittekonfidentsiaalses toimikus kättesaadavaks kolme päeva jooksul. Seega lükati need väited tagasi.

(24)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendasid CCCME ja EFDA taas kahtlust seoses mittekonfidentsiaalse toimiku haldamisega ning väitsid, et i) mittekonfidentsiaalses toimikus on puudu teatav kirjavahetus kaebuse esitajaga, ii) et välja oli jäetud muu kirjavahetus ning iii) et teatavad dokumendid laaditi üles alles väga hilises etapis.

(25)

Komisjon nendib, et komisjon täpsustas neid väiteid juba varasemas kahepoolses teabevahetuses nende isikutega ning 29. novembril 2021 EFDA taotlusel peetud ärakuulamisel ärakuulamise eest vastutava ametnikuga. Peale selle käsitletakse väidet, et toimikus oli puudu teatav kirjavahetus kaebuse esitajaga, ka põhjenduses 47 ning väidet selle kohta, et huvitatud isikutele esitati liidu tootjate valimi muutmise kohta teave väidetavalt liiga hilja, käsitletakse põhjenduses 44. Seega lükati need väited tagasi.

(26)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidu tootjate püsiandmevormil teatatud tootmis- ja müügimahtudest ning võttis arvesse ka nende geograafilist asukohta ja VKEde esindatust. Valim koosnes kuuest tootjast, kes asuvad neljas liikmesriigis. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi.

(27)

Üks esialgsesse valimisse kaasatud liidu tootjatest (VKE) teavitas komisjoni, et tal ei ole võimalik esitada vastust kogu küsimustikule. Komisjon otsustas seega liidu tootjate valimi läbi vaadata ning asendada selle äriühingu suuruselt järgmise samas liikmesriigis asuva VKEga.

(28)

EFDA väitis, et ta ei saanud esitada moodustatud valimi kohta asjakohaseid märkusi, kuna selleks ei olnud antud piisavalt aega ning valimisse kaasatud liidu tootjatele tagati anonüümsus. CCCME väitis, et liidu tootjate anonüümsuse tõttu ei saanud ta ülevaadet valitud äriühingute tootevalikust ega kontrollida nende äriühingute kohta avalikult kättesaadavat teavet. EFDA ja CCCME väitsid, et kaebuse esitajate ja toetajate taotletud ja neile võimaldatud anonüümsus ei saa automaatselt laieneda valimisse kaasatud liidu tootjatele. Nad juhtisid tähelepanu, et valimisse kaasatud liidu tootjad tegid menetluses vaid koostööd ning seega ei saa neid tingimata käsitada kaebuse esitajate ega toetajatena. Seepärast ei olnud komisjonil alust käsitleda valimisse kaasatud liidu tootjate isikuga seotud teavet konfidentsiaalsena. Kuna valimisse kaasatud liidu tootjad anonüümsust eraldi ei taotlenud, ei olnud komisjonil põhjendatud alust võimaldada neile sellist kohtlemist.

(29)

EFDA ja CCCME väitsid samuti, et igal juhul puudub selliseks kohtlemiseks mõjuv põhjus, sest selle tõttu ei saanud huvitatud isikud esitada asjakohaseid märkusi moodustatud valimi kohta, ning põhjendasid, et kooskõlas alusmääruse artikliga 19 tuleb konfidentsiaalse teabe kaitsmisel arvesse võtta huvitatud isikute õigust kaitsele.

(30)

Samamoodi väitis Briti ja Iiri kinnitusdetailide turustajate ühendus (edaspidi „BIFAD“) Iirimaa liikmete nimel, et esialgse valimi kohta märkuste esitamise tähtaeg oli liiga lühike ning et valitud äriühingutele võimaldatud anonüümsuse tõttu ei ole võimalik hinnata, kas valim moodustati mõistlikul ja tasakaalustatud viisil. Ühendus küsis lisateavet iga äriühingu toodangu, tootmisvõimsuse, tootevaliku ja teenindatavate turgude kohta.

(31)

Huvitatud isikutel oli esialgse valimi kohta märkuste esitamiseks aega seitse päeva alates uurimise algatamisest. Seda tähtaega pikendati juhtumi erilisi asjaolusid silmas pidades veel seitsme päeva võrra, mida peeti üldjoontes piisavaks, võttes samuti arvesse dumpinguvastaste uurimiste puhul kohaldatavaid rangeid tähtaegu. Komisjon märgib, et kõik uurimise käigus aktiivset koostööd teinud huvitatud isikud esitasid märkused selle tähtaja jooksul. Väide, et asjaomastel isikutel ei olnud esialgse valimi kohta märkuste esitamiseks piisavalt aega, lükati seepärast tagasi.

(32)

Seoses valimisse kaasatud liidu tootjate anonüümsusega esitati 18. detsembril 2020 taotlus selle kohta, et kaebuse esitajatele ja toetajatele enne uurimise algatamist võimaldatud anonüümsust laiendataks ka uurimisele. Kuna väljavõtteline uuring on uurimise osa, hõlmas teabe konfidentsiaalsena käsitlemine ka väljavõttelist uuringut. Peale selle esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad 8. jaanuaril 2021 taotluse, et neile tagataks uurimise käigus anonüümsus.

(33)

Valimisse kaasatud liidu tootjatele anonüümsuse tagamisega tasakaalustas komisjon ühelt poolt vastumeetmete ohtu ja teiselt poolt huvitatud isikute õigusi. Komisjon järeldas, et märkimisväärset vastumeetmete ohtu arvestades oli põhjendatud võimaldada valimisse kaasatud liidu tootjatele seda, et nende isikuga seotud teavet käsitletaks konfidentsiaalsena. Seetõttu lükati selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(34)

Mis puudutab taotlust esitada lisateavet toodangu, tootmisvõimsuse ja tootevaliku kohta, siis leidis komisjon, et sellise teabe esitamine iga äriühingu kohta võimaldaks huvitatud isikutel asjaomased liidu tootjad tuvastada. Sellegipoolest tuleb märkida, et kuna liidu hinnad vastavad suuresti ekspordihindadele, avalikustati enamik valimisse kaasatud liidu tootjate toodetavaid tooteliike valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele üksikasjalikes hindade allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes. Samuti juhitakse tähelepanu, et huvitatud isikuid teavitati valimi moodustamiseks kasutatud meetodist nõuetekohaselt ning selle kohta märkusi ei laekunud. Seepärast lükati see taotlus tagasi.

(35)

Uurimise ajal andis üks valimisse kaasatud liidu tootja komisjonile teada, et tal ei ole võimalik vastata kogu küsimustikule. Samuti ei olnud ühel teisel valimisse kaasatud liidu tootjal võimalik piisava kindlusega tagada kontrollimiseks esitatud andmete õigsust. Seepärast jäeti need liidu tootjad valimist välja.

(36)

Selleks et valim oleks jätkuvalt representatiivne artiklis 17 sätestatud kriteeriumide osas, otsustas komisjon liidu tootjate valimi läbi vaadata ning asendada eespool nimetatud äriühingud tootmis- ja müügimahu poolest suuruselt järgmise kahe tootjaga, võttes seejuures arvesse ka geograafilist jaotust ja võimalikult suurt tootevalikut. Nagu on märgitud 15. juulil 2021 toimikusse lisatud teates, lähtus komisjon liidu tootjatelt esialgses etapis saadud teabest, mida kasutati ka valimi moodustamiseks. Peale selle otsis komisjon avalikult kättesaadavat teavet ning vaatas asjaomaste äriühingute veebisaite. Komisjon võttis äriühingutega ühendust ning kutsus neid üles koostööd tegema ja täitma küsimustiku. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada märkusi.

(37)

Komisjon sai märkused CCCME-lt, EFDA-lt ja ühelt eksportivalt tootjalt (Celo Suzhou Precision Fasteners Ltd, edaspidi „Celo Suzhou“).

(38)

CCCME ja EFDA väitsid, et huvitatud isikutele anti muudetud valimi kohta märkuste esitamiseks liiga vähe aega. Komisjon märkis, et CCCME ega EFDA ei taotlenud tähtajapikendust ning et kumbki isik esitas liidu tootjate valimi muudetud versiooni kohta üksikasjalikud märkused. Seepärast lükati nende väide tagasi.

(39)

Kumbki isik rõhutas uuesti, et liidu tootjatele ei oleks tohtinud võimaldada anonüümsust, kuid ei esitanud selle kohta täiendavaid argumente. Põhjenduses 32 osutatud põhjustel lükati need väited seepärast tagasi.

(40)

CCCME väitis samuti, et teisi huvitatud isikuid koheldi diskrimineerivalt, sest neile kehtestati ranged tähtajad, samal ajal kui viimati valimisse kaasatud liidu tootjatel oli küsimustikule vastamiseks aega peaaegu kuus kuud alates esialgsesse valimisse kaasatud liidu tootjatele ette nähtud tähtaja lõpust. Arvestades, et komisjonil oli piisavalt aega selle pikendatud tähtaja jooksul laekunud küsimustike analüüsimiseks, ei olnud komisjonil lisaks alust näha huvitatud isikutele ette märksa lühemat tähtaega uue valimi kohta märkuste esitamiseks.

(41)

Komisjon märkis, et kõiki valimisse kaasatud liidu tootjaid, importijaid ja eksportivaid tootjaid koheldi võrdselt ning neile anti küsimustikule vastamiseks aega 30 päeva alates ajast, mil neid valimisse kaasamisest teavitati, kusjuures põhjendatud juhtudel ja vajaduse korral seda tähtaega pikendati. CCCME väide, et mõnel valimisse kaasatud liidu tootjal oli küsimustikule vastamiseks aega rohkem kui kuus kuud, on seega eksitav. Samuti juhib komisjon tähelepanu, et valim kinnitatakse alles pärast huvitatud isikutelt saadud märkuste hindamist ning sellele vastavalt määrab komisjon kindlaks valimi kohta märkuste esitamise tähtaja, võttes seejuures arvesse uurimise suhtes kohaldatavaid üldtähtaegu. Seepärast lükkas komisjon diskrimineeriva kohtlemise kohta esitatud väite tagasi.

(42)

CCCME ja EFDA väitsid samuti, et komisjon ei teavitanud huvitatud isikuid õigel ajal asjaolust, et asjaomased liidu tootjad keeldusid koostööd tegemast, ning et komisjon oleks pidanud huvitatud isikuid liidu tootjate valimi muutmisest teavitama varem. CCCME osutas alusmääruse artikli 6 lõikele 7, mille kohaselt võivad huvitatud isikud „tutvuda kogu teabega, mis ükskõik milline uurimisega seotud isik on kättesaadavaks teinud“. EFDA märkis, et komisjon tegi liidu tootjate valimi kohta lõpliku otsuse, ilma et oleks nõuetekohaselt arvesse võtnud huvitatud isikute märkusi. Seda tõendab asjaolu, et valimisse hiljem lisatud liidu tootjatele saadeti küsimustikud juba enne selliste märkuste saamist.

(43)

Peale selle väljendasid CCCME ja EFDA arvamust, et liidu tootjate valimi muutmise asemel peaks komisjon tegema järeldused kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18 ning uurimise lõpetama. CCCME nentis, et kui eksportivad tootjad ei tee uurimise käigus koostööd, tuleb kooskõlas alusmääruse artikliga 18 lähtuda kättesaadavatest faktidest ning et seega tuleks liidu tootjaid kohelda samamoodi. Teisalt peaks komisjon esitama lisateavet meetodi kohta, mille alusel valiti liidu tootjate valimisse kaasatud täiendavad äriühingud, ning eeskätt selle kohta, kuidas need äriühingud kindlaks tehti ning kuidas see mõjutab lõpliku valimi representatiivsust. Selles küsimuses väitis kumbki isik samuti, et komisjon valis kõnealused täiendavad äriühingud üksnes kaebuse esitaja edastatud teabe põhjal ega küsinud teavet teistelt huvitatud isikutelt.

(44)

Ebapiisava avalikustamisega seotud küsimuses märgib komisjon, et ta lisas kogu asjakohase teabe toimikusse piisavalt aegsasti, et huvitatud isikud saaksid märkusi esitada. Komisjon võttis kõiki laekunud märkusi arvesse ning vastas neile nõuetekohaselt. Väide, et täiendavad äriühingud valiti üksnes kaebuse esitaja edastatud teabe põhjal, on faktiliselt vale, nagu on kirjeldatud ka põhjenduses 36.

(45)

EFDA ja CCCME taotluse alusel esitas komisjon neile lisateabe muudetud valimi kohta, sealhulgas seoses mõjuga valimi representatiivsusele. CCCME palus uuesti, et talle avalikustataks lisateave valimisse kaasatud liidu tootjate standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide täpse osakaalu kohta tootmis- ja müügimahus ning selgitataks täiendavate liidu tootjate valikul rakendatud kriteeriume ja meetodit. Samuti palus CCCME avalikustada kaebuse esitaja ja komisjoni vahetatud teabe täiendavate liidu tootjate valiku kohta.

(46)

Seoses väitega, et uurimine tuleks koostöösoovimatuse tõttu lõpetada, juhib komisjon tähelepanu, et alusmääruse artikli 17 lõikes 4 on konkreetselt sätestatud, et kui mõned või kõik valimisse kaasatud isikud ilmutavad koostöösoovimatust, mis võib tõenäoliselt uurimise tulemustele olulist mõju avaldada, võib valida uue valimi. Väite kohta, et eksportivaid tootjaid on diskrimineeritud, märgib komisjon, et kui valimisse kaasatud eksportiv tootja loobub uurimise käigus koostööst, jäetakse see eksportija valimist välja ning esitatud teavet ei võeta arvesse. Samuti asendab komisjon sellise eksportiva tootja valimis teise eksportiva tootjaga, kui see on veel võimalik. Sama lähenemisviisi rakendati ka asjaomaste liidu tootjate puhul. Seepärast lükati kõik selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(47)

Lisateabe taotluse küsimuses osutab komisjon põhjendusele 36, kus on loetletud kriteeriumid, mille alusel täiendavad liidu tootjad valiti, ning kirjeldatud kasutatud meetodit. Valimisse kaasatud liidu tootjate standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide täpset osakaalu tootmis- ja müügimahus iseenesest valimi moodustamise kriteeriumina ei kasutatud, samuti ei olnud standardkinnitusdetailide tootmine ainus kriteerium valimisse kaasamiseks. Nagu on osutatud põhjenduses 110, käsitati kõiki liiki tooteid ühe tootena. Liidu tootmisharu tootis ja müüs standardkinnitusdetaile ja muid kui standardkinnitusdetaile, samamoodi nagu eksportivad tootjad eksportisid liidu tootmisharule standardkinnitusdetaile ja muid kui standardkinnitusdetaile, kusjuures lõppkasutusalad kattusid. Peale selle ei ole see teave kättesaadav ajal, mil äriühinguid valimisse kaasamiseks valitakse. Kaebuse esitaja ja komisjoni vahetatud teave avalikustati kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 7 ning seejuures järgiti artikli 19 lõiget 1, mille kohaselt peavad ametiasutused käsitlema konfidentsiaalselt esitatud teavet konfidentsiaalsena. Kooskõlas alusmääruse artikliga 19 tegi komisjon huvitatud isikutele kättesaadavaks konfidentsiaalselt esitatud teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Seetõttu neid taotlusi ei rahuldatud.

(48)

Celo Suzhou väitis, et eksportivate tootjate valimi moodustamisel tulnuks arvesse võtta eksporditavaid tooteliike, et ekspordihinnad oleksid võrreldavad liidu tootmisharu valimisse kaasatud tootjate müügihindadega. Nagu on märgitud põhjenduses 36, moodustas komisjon valimi võimalikult laia tootevalikut arvesse võttes. Pidades silmas, et käesoleval juhul on kokkulangevus suur (enam kui 90 %), järeldas komisjon, et liidu tootjate valim hõlmas liitu enim eksporditavaid tooteliike. Seepärast lükati väide tagasi.

(49)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes leiti, et kuuest liidu tootjast koosnev lõplik valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

(50)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis EFDA taas, et tal ei ole võimalik esitada liidu tootjate valimi kohta asjakohaseid märkusi, kui liidu tootjate isikut hoitakse konfidentsiaalsena. Samuti juhtis ta uuesti tähelepanu sellele, et komisjon ei teavitanud huvitatud isikuid valimi muutmise asjaolust uurimise käigus ning et komisjon määras valimisse kaasatavad täiendavad äriühingud kindlaks juba enne huvitatud isikute teavitamist, andmata neile võimalust esitada märkusi. EFDA ja CCCME märkisid taas, et mittekonfidentsiaalses toimikus on teavet puudu ning et komisjon ei avalikustanud valimisse kaasatud liidu tootjate kogu tootmis- ja müügimahtu. CCCME väljendas uuesti kahtlust valimi muutmise üle ning väitis, et ei ole selge, miks kaks liidu tootjat välja jäeti.

(51)

Väidet liidu tootjate anonüümsuse kohta on juba käsitletud põhjendustes 16–21. Samamoodi on väidet, et valimi moodustamise kohta ei avalikustatud piisavalt teavet, käsitletud põhjenduses 44 ning väidet mittekonfidentsiaalse toimiku täielikkuse kohta põhjenduses 47. Samuti tegi komisjon valimi muutmise põhjused teatavaks põhjenduses 35 ning lisaks oli see teave enne teatavaks tegemist olemas mittekonfidentsiaalses toimikus. Kuna selles küsimuses rohkem väiteid ei esitatud, lükati need väited tagasi. Valimisse kaasatud liidu tootjate kogu tootmis- ja müügimahu küsimuses tuleb märkida, et neid konkreetseid andmeid eraldi ei analüüsitud, sest tegemist on makromajanduslike näitajatega ning seega ei olnud põhjust sellist teavet huvitatud isikutele esitada. Eeskätt on komisjon põhjenduses 352 märkinud valimisse kaasatud liidu tootjate osakaalu liidu kogutoodangust ning huvitatud isikutel oli igal juhul võimalus arvutada valimisse kaasatud liidu tootjate toodangu kogumaht selle näitaja alusel.

(52)

EFDA väitis lisaks, et komisjon esitas valimisse kaasatud liidu tootjate arvu ja representatiivsuse kohta vasturääkivat teavet. Samuti väljendas EFDA taas kahtlust valimi moodustamise menetluse ja selle kohta huvitatud isikutele esitatud teabe suhtes.

(53)

Valimisse kaasatud äriühingute arvu puhul oli üldise avalikustamisdokumendi kahes punktis tõepoolest tehniline viga – valimisse kaasatud liidu tootjate arvuks oli kuue asemel märgitud neli. See viga parandati kohe pärast seda, kui komisjoni sellest teavitati. Valimisse kaasatud liidu tootjate õige arv tehti huvitatud isikutele uurimise käigus teatavaks mittekonfidentsiaalsesse toimikusse lisatud teatega. Valimi representatiivsuse küsimuses kinnitas komisjon, et kõik tema esitatud näitajad olid korrektsed ning et seepärast ei ole EFDA väide põhjendatud. Kui üldises avalikustamisdokumendis esitatud näitaja (9,5 %) osutab representatiivsusele liidu kogutoodangu suhtes, siis EFDA-le uurimise käigus taotluse alusel avaldatud näitaja (18 %) osutab representatiivsusele nende liidu tootjate toodangu kogumahu suhtes, kes andsid endast enne algatamist teada ning esitasid väljavõtteliseks uuringuks vajaliku teabe. See näitaja edastati EFDA-le taotluse alusel mitu kuud enne avalikustamist ning seega enne, kui toodangu kogumaht liidus kindlaks tehti.

(54)

Järgitud menetluse küsimuses tuletab komisjon meelde, et nagu on osutatud põhjenduses 46, pidi ta kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 4 liidu tootjate valimit muutma, sest kaks algselt valimisse kaasatud äriühingud keeldusid koostööst. Mis puudutab huvitatud isikutega konsulteerimist ja avalikustamise aspekte selles protsessis, siis seda juba selgitati üksikasjalikult eespool põhjendustes 28–47. Algatamisel moodustatud esialgset valimit muudeti huvitatud isikutelt algatamisteates kirjeldatud väljavõttelise uuringu raames saadud märkuste alusel.

(55)

Lõpetuseks väitsid CCCME ja EFDA, et üldine avalikustamisdokument sisaldas vasturääkivat teavet liidu tootjate valimi muutmisel kasutatud meetodi kohta ning et üldises avalikustamisdokumendis esitatud teabes oli vasturääkivusi ka teabega, mille komisjon saatis valimisse viimati kaasatud liidu tootjatele. Eeskätt väitis CCCME, et liidu tootjate valimi moodustamisel oli põhikriteerium standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide osakaal toodangus ja müügimahus ning et sellest annab väidetavalt tunnistust eespool nimetatud teave, mis edastati valimisse viimati kaasatud liidu tootjatele. Need väited olid faktiliselt ebaõiged. Komisjon ei andnud ühelegi huvitatud isikule, sealhulgas valimisse viimati kaasatud liidu tootjatele mõista, et valimi moodustamisel lähtutakse põhikriteeriumina standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide osakaalust toodangus ja müügimahus. Komisjon märgib, et enamasti ei ole väljavõttelise uuringu etapis nii üksikasjalikke andmeid saadaval. See kehtib ka käesoleva uurimise puhul. Sellegipoolest oli komisjonil kättesaadava teabe põhjal võimalik üldjoontes kindlaks teha, kas liidu tootja tootis standardkinnitusdetaile või muid kui standardkinnitusdetaile, nagu on selgitatud põhjenduses 36. Seega lükati need väited tagasi.

(56)

Üldisemas plaanis väitis EFDA, et liidu tootjate valim ei olnud representatiivne, sest üks kahest standardkinnitusdetailide tootjast, kes valimisse kaasati, oli VKE ning seega oleks märgatav mõju vaid teise tootja andmetel. Seda väidet lähemalt ei põhjendatud. Komisjon märgib, et valimisse kaasatud äriühingutest olid kolm VKEd ja ülejäänud kolm äriühingut ei olnud VKEd. Samuti nentis komisjon, et valimiga tagati representatiivne tootevalik – nagu on osutatud põhjenduses 36 – ning üldjoontes peeti seda liidu tootmisharu suhtes representatiivseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(57)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(58)

28 sõltumatut importijat esitasid küsitud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon moodustas alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi, kuhu kaasati viis importijat vaatlusaluse toote suurima impordimahu alusel. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamise küsimuses huvitatud isikutega.

(59)

EIFI väitis, et kaks valitud sõltumatut importijat, kes kuulusid samasse kontserni, on seotud ühe Hiinas asuva kinnitusdetailide tootjaga ning toodavad Hiinas teatavaid kinnitusdetaile litsentsi alusel liidus asuva seotud äriühingu kaudu. Seega ei saa neid käsitada sõltumatute importijatena. Samuti väitis EIFI, et need äriühingud olid seotud ka liidu kinnitusdetailide tootjatega. Peale selle märkis EIFI, et kuna need kaks importijat olid seotud, tuleks valimisse igal juhul jätta vaid üks neist ning teine tuleks asendada mõne muu koostööd tegeva liidu importijaga. EFDA märkis vastuseks EIFI avaldusele, et importija on asjakohane valimist välja jätta vaid juhul, kui ta on seotud tootjaga, kes ühtlasi ekspordib tooteid liitu. EFDA väitis, et arvestades asjaomaste importijate imporditavate tooteliikide arvu ja liidu eri turusegmente, mida nad toodetega varustavad, tuleks nad valimisse jätta.

(60)

Asjaomased importijad väitsid, et neil ei ole ärikontakte kõnealuse Hiina tootjaga, et nad ei ole vaatlusalust toodet sellelt äriühingult importinud ning et nad ei ole seotud ühegi muu Hiinas asuva kinnitusdetaile eksportiva tootjaga. Uurimise käigus ei leidnud EIFI väited kinnitust ning teabest, mille EIFI väite põhjendamiseks esitas, ei nähtunud samuti, et asjaomased importijad oleksid tõepoolest seotud mõne eksportiva tootjaga. Peale selle ei peetud asjaolu, et importijad olid omavahel seotud, piisavaks argumendiks, et nad valimist välja jätta. Valimisse kaasati kolm teist sõltumatut importijat, lähtudes suurimast impordimahust ja geograafilisest jaotusest eri liikmesriikide lõikes. Valim moodustas 9 % Hiinast pärit kinnitusdetailide koguimpordist ning seega peeti seda piisavalt representatiivseks. Seepärast lükati EIFI väited selles küsimuses tagasi.

(61)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Hiina teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(62)

92 Hiina eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni esitasid küsitud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Kolm eksportivat tootjat väitsid, et kuna nad toodavad konkreetset liiki toodet, mis ei ole võrreldav Hiinast eksporditavate muud liiki toodetega, tuleks nad parema representatiivsuse huvides valimisse kaasata.

(63)

Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 valis komisjon välja kolm eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kellel oli suurim ekspordimaht, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Kuna eksportivad tootjad, kes taotlesid valimisse kaasamist põhjusel, et nad tootsid konkreetset liiki toodet, ei olnud suurima ekspordimahuga tootjate seas, siis neid kavandatud valimisse ei kaasatud. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 teavitati kõiki teadaolevaid asjaomaseid eksportivaid tootjaid ja asjaomase riigi ametiasutusi ning neid kutsuti üles märkusi esitama.

(64)

Üks eksportivate tootjate kontsern, keda valimisse ei kaasatud, taotles valimisse kaasamist põhjendusega, et i) ta on üks suurimaid kinnitusdetailide eksportijaid; ii) tema kaasamine võimaldaks anda parema ülevaate Hiina kinnitusdetailide tootmisharust ning iii) ühtlasi täpsema ülevaate sellest, kuidas määrati kindlaks liitu imporditud toodete lõpphinnad. Seda silmas pidades väitis eksportivate tootjate kontsern, et valimi põhjal ei oleks impordihinnad representatiivsed ning seega ei oleks CIF-väärtus liidu piiril, mille alusel arvutatakse täpne hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal, täpne. Samuti osutas äriühing, et liidu tootjate valimis oli liidu tootjate arv suurem, ning väitis, et veel ühe äriühingu lisamine valimisse ei takistaks komisjonil lõpetamast uurimine ettenähtud tähtaja jooksul.

(65)

Esiteks, äriühingu teatatud ekspordimahtu arvesse võttes ei suurendaks asjaomase eksportivate tootjate kontserni lisamine valimisse oluliselt valimi representatiivsust. Teiseks, mis puudutab väiteid seoses Hiina omamaise tootmisharu korralduse, liitu suunatud ekspordi hinna määramise ning liidu piiril kehtiva CIF-väärtuse kindlakstegemisega, siis ei esitanud äriühing tõendeid selle kohta, et tema kaasamine suurendaks oluliselt valimi representatiivsust. Samal ajal oleks äriühingu lisamine tema struktuuri tõttu põhjustanud uurimisel märkimisväärset lisakoormust. Kolmandaks, kuna moodustatud valimit peeti representatiivseks, oli võimalik kindlaks määrata usaldusväärne CIF-väärtus liidu piiril, samuti teha täpsed hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutused. Peale selle ei ole eksportivate tootjate valimi moodustamisel oluline, kui palju äriühinguid kaasatakse liidu tootjate valimisse. Komisjonil ei ole kohustust kaasata mõlemasse valimisse võrdne arv äriühinguid ning väljavõttelises uuringus lähtub komisjon sellest, et tal oleks võimalik uurimise lõpetamiseks ettenähtud aja jooksul uurida mõistlikul arvul äriühinguid. Seepärast lükati selle kontserni esitatud väited tagasi.

(66)

Ka üks teine eksportivate tootjate kontsern väitis, et nad tuleks valimisse kaasata, sest kogu kontsern koosneb paljudest Hiinas ja liidus tegutsevatest tootjatest ja kauplejatest, kellel on arvestatav tootmis- ja tarnevõime omamaisel ja liidu turul.

(67)

Selle eksportivate tootjate kontserni lisamine valimisse oleks aga tekitanud uurimises märkimisväärset lisakoormust, kusjuures kavandatud valimi representatiivsus ei oleks oluliselt muutunud. Peale selle oli väljavõttelise uuringu jaoks teabe esitanute seas teisi eksportivaid tootjaid, kelle ekspordimahud olid suuremad kui asjaomasel äriühingute kontsernil. Võttes arvesse, et valim moodustati liitu suunatud ekspordi mahu alusel, nagu on osutatud põhjenduses 63, ei olnud seepärast põhjendatud kaasata see eksportivate tootjate kontsern valimisse. Seepärast lükati esitatud väide tagasi.

(68)

Veel kolmas eksportiv tootja väitis, et kõik valimisse kaasatud äriühingud tootsid polte ning et seetõttu ei olnud kavandatud valim representatiivne Hiina kruvitootjate suhtes. See äriühing tootis kruvisid ning taotles valimisse kaasamist. Samuti väitis ta, et järeldused tuleks teha kahe toote kohta eraldi, st ühelt poolt kruvide ja teiselt poolt poltide kohta.

(69)

Sama arvamust väljendas CCCME, kes väitis, et valim ei ole mahu ega hõlmatud tooteliikide poolest representatiivne.

(70)

Nagu on selgitatud põhjenduses 63, moodustati valim suurima liitu suunatud ekspordi mahu alusel, ent valitud äriühingute toodetavaid konkreetseid tooteliike kriteeriumina ei käsitatud. Nagu on osutatud põhjenduses 110, käsitati kõiki liiki kinnitusdetaile käesolevas uurimises ühe tootena. Seega, nagu on osutatud põhjenduses 398, ei olnud põhjendatud teha eri tooteliikide kohta eraldi järeldused. Peale selle ei esitanud eksportiv tootja tõendeid oma väite kohta, et poltide ja kruvide kohta tuleks teha eraldi järeldused. Lõppkokkuvõttes tuleb märkida, et kuna väljavõttelise uuringu jaoks teabe esitanute ja koostööd teinute seas oli teisi eksportivaid tootjaid, kelle ekspordimahud olid suuremad kui asjaomasel eksportival tootjal, ei olnud põhjendatud viimati nimetatud tootjat valimisse kaasata. Seetõttu lükati selle eksportiva tootja väited tagasi.

(71)

EIFI väitis, et üks valitud eksportiv tootja tuleks valimist välja jätta, sest ta on pigem kinnitusdetaile müüv kaupleja kui kinnitusdetailide tootja ning peale selle on tema peamine turg Ameerika Ühendriigid (edaspidi „USA“), mitte liit.

(72)

Kõik kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat kinnitasid, et liitu suunatud ekspordi maht, millest nad teatasid ja millest komisjon valimi moodustamisel lähtus, oli seotud nende omatoodanguga. Asjaolu, et üks valitud eksportivatest tootjatest eksportis kinnitusdetaile USAsse – olgugi et suuremates kogustes kui liitu –, ei ole oluline. Seetõttu lükati EIFI esitatud väited tagasi.

(73)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitas komisjon esialgse kavandatud valimi.

(74)

Pärast seda, kui liidu tootjate valimit uurimise käigus muudeti, väitis Celo Suzhou Precision Fasteners Co. Ltd., et eksportivate tootjate valimit tuleks suurendada ning kaasata Hiina eksportivad tootjad, kes toodavad muid kui standardkinnitusdetaile. Kõnealune äriühing väitis, et liidu tootjate valimi muutmine suurendab selle representatiivsust tootevaliku seisukohast ning et eksportivate tootjate valimi moodustamisel sellist kriteeriumi arvesse ei võetud. Samuti nentis asjaomane eksportiv tootja, et tema kinnitusdetailide eksport liitu on representatiivne konkreetse tootevaliku suhtes ning et ta juba esitas täieliku vastuse küsimustikule individuaalse kontrollimise taotluse raames, mida komisjon peaks arvesse võtma. Selline asjade käik ei tekitaks uurimises olulisi viivitusi.

(75)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 63, oli kolmel valimisse kaasatud eksportival tootjal/eksportivate tootjate kontsernil suurim ekspordimaht, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Asjaolu, et liidu tootjate valimit muudeti, ei avalda eksportivate tootjate valimile mõju, mis annaks alust seda muuta. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(76)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis äriühing Celo Suzhou Precision Fasteners Co. Ltd. taas, et eksportivate tootjate valim ei olnud piisavalt representatiivne tooteliikide suhtes, ning leidis, et komisjon oleks pidanud i) arvesse võtma nii ekspordimahtu kui ka eksporditud tootevalikut ning ii) kaasama Celo Suzhou Precision Fasteners Co. Ltd. valimisse, sest ta esindaks teatavat tootevalikut.

(77)

Samuti juhtis ta uuesti tähelepanu põhjenduses 74 osutatud väidetele ning nentis, et lähenemisviis, mille alusel komisjon liidu tootjate valimi moodustas, ning vajadus tagada, et valim hõlmaks eri liiki kinnitusdetaile, on otseses vastuolus tema väitega, et eksportivate tootjate valimi moodustamisel ei võetud kriteeriumina arvesse konkreetseid tooteliike.

(78)

Eespool esitatud väiteid on juba käsitletud põhjenduses 75. Liidu tootjate valim moodustati tõepoolest suurima toodangu ja müügimahuga tootjatest, võttes seejuures arvesse geograafilist jaotust (mitu liikmesriiki) ja võimalikult suurt tootevalikut. Eksportivate tootjate valim moodustati suurimate mahtude alusel, mida komisjonil oli võimalik uurida. Liidu tootjate valimi moodustamisel kasutatud andmed kattusid suurel määral valimisse kaasatud eksportivate tootjate eksporditehingute andmetega ning seega ei olnud vajadust analüüsida konkreetseid tooteliike ka selle valimi moodustamisel. Kuna selles küsimuses uut teavet ei esitatud, lükati need väited tagasi.

(79)

Seitse kinnitusdetailide eksportivat tootjat taotlesid individuaalset kontrollimist alusmääruse artikli 17 lõike 3 alusel ning täitsid veebis kättesaadava eksportivate tootjate küsimustiku (6). Taotluste suurt arvu silmas pidades oleks individuaalne kontrollimine olnud põhjendamatult koormav ning seetõttu ei oleks komisjon saanud käesolevat uurimist õigel ajal lõpetada. Seetõttu komisjon ühtki esitatud taotlust ei rahuldanud.

(80)

Nagu on osutatud põhjendustes 48 ja 74, väitis üks eksportiv tootja (Celo Suzhou Precision Fasteners Co. Ltd) pärast liidu tootjate valimi muutmist, et tema individuaalse kontrollimise taotlus tuleks rahuldada, sest see suurendaks eksportivate tootjate valimi representatiivsust. Eksportivate tootjate valimi representatiivsusega seotud väidet käsitleti juba põhjenduses 75.

(81)

Individuaalse kontrollimise taotluse küsimuses tuleb märkida, et selle eksportiva tootja puhul ei olnud asjaolusid, mis oleksid teda oluliselt eristanud teistest individuaalset kontrollimist taotlenud eksportivatest tootjatest ning andnud alust teda teistmoodi kohelda. Seega järeldas komisjon, et tal ei ole objektiivset põhjust selle eksportiva tootja individuaalse kontrollimise taotlus rahuldada.

(82)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas see eksportiv tootja oma väidet, et talle tuleks võimaldada individuaalset kontrollimist, ning väitis, et komisjon ei selgitanud põhjuseid, miks sellise taotluse rahuldamist peetakse diskrimineerivaks. Oma väite põhjenduseks juhtis eksportiv tootja tähelepanu sellele, et ta toodab konkreetset liiki tehnilist kinnitusdetaili, mis ei ole võrreldav muud liiki toodetega, ning et tema puhul ei ole tegemist dumpinguhinnaga ekspordiga, nagu tehti juba kindlaks varasemas dumpinguvastases uurimises, milles käsitleti sama Hiinast pärit toodet ja kehtestati meetmed 2009. aastal (7).

(83)

Nagu on osutatud põhjenduses 398, ei olnud põhjendatud teha eri tooteliikide kohta eraldi järeldused. Seega oleks olnud diskrimineeriv, kui selle eksportiva tootja individuaalse kontrollimise taotluse läbivaatamisel oleks arvesse võetud asjaolu, et ta tootis ja eksportis konkreetset liiki toodet, samal ajal kui teiste individuaalset kontrollimist taotlenud eksportivate tootjate puhul ei oleks sellist kriteeriumi arvesse võetud. Lisaks oleks komisjonil seetõttu olnud keeruline uurimine õigel ajal lõpetada. Viide järeldustele varasemast uurimisest, mille tulemusena selle eksportija liitu suunatud müügi puhul dumpingut ei tuvastatud, ei ole oluline, sest need järeldused põhinesid teise uurimisperioodiga seotud teabel. Seetõttu lükati selle eksportiva tootja väited tagasi.

(84)

Üks HRVs asuv eksportiv tootja (Ningbo Londex Industrials Co., edaspidi „Londex“) palus end käsitada uue turuletulijana, sest ta hakkas vaatlusalust toodet eksportima alles pärast uurimisperioodi. Komisjon märkis, et väljakujunenud tava kohaselt saab sellist kohtlemist kaaluda üksnes määruse alusel, millega kehtestatakse lõplikud meetmed, ja kooskõlas selle asjaomaste sätetega. Peale selle tuleb meeles pidada, et komisjon moodustas eksportivate tootjate valimi ning – nagu on osutatud eelmistes põhjendustes – individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamise taotlusi ei rahuldatud, sest seda peeti põhjendamatult koormavaks. Sama kehtib uue turuletulijana käsitamise taotluse suhtes, mille puhul oleks tulnud põhjalikult uurida äriühingu struktuuri ja eksportmüüki. Seepärast lükati see taotlus tagasi.

(85)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas Londex oma väidet, et teda tuleks käsitada uue turuletulijana ja lisada ta koostööd teinud eksportivate tootjate nimekirja. Ta väitis, et kuna ta andis endast uurimise käigus teada ning eksport toimus enne uurimise lõppu, ei pea komisjon järgima mingit konkreetset menetlust. Piisaks vaid sellest, kui komisjon teeb kindlaks, et äriühing ei eksportinud vaatlusalust toodet uurimisperioodi jooksul, vaid alles pärast uurimisperioodi. Seda hindamist ei saa pidada põhjendamatult koormavaks. Selline lähenemisviis oleks põhjendatud ka haldussäästlikkuse huvides. Peale selle on komisjon sellist lähenemisviisi kasutanud juba varasemates juhtumites. Samamoodi väitis Londex, et valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul ei analüüsitud äriühingu struktuuri ega eksportmüüki.

(86)

Komisjon märkis, et Londexi osutatud varasemates uurimistes (8) analüüsis komisjon – vastupidiselt väidetule – seda, kas täidetud on alusmääruse artikli 11 lõike 4 tingimused. Kuna ükski esitatud väide ei lükanud ümber põhjenduses 81 tehtud järeldusi, lükati need tagasi.

(87)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku, mis puudutas oluliste moonutuste esinemist Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule.

(88)

Komisjon tegi küsimustikud kättesaadavaks menetluse algatamise päeval (9) ning kutsus valimitesse kaasatud liidu tootjaid, sõltumatuid importijaid ja Hiina eksportivaid tootjaid üles asjaomastele küsimustikele vastama. Peale selle palus komisjon EIFI-l esitada teabe kogu liidu tootmisharu makromajanduslike kahjunäitajate kohta.

(89)

Komisjon sai küsimustiku vastused neljalt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kaebuse esitajalt EIFI-lt, viielt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt, kahelt kasutajalt ja kolmelt eksportivalt tootjalt/eksportivate tootjate kontsernilt.

(90)

Nagu on osutatud põhjenduses 35, jäeti kaks valimisse kaasatud liidu tootjat uurimise käigus valimist välja ning seega ei võetud nende vastuseid küsimustikule arvesse. Kaks asjaomast liidu tootjat asendati kahe teise liidu tootjaga. Mõlemad äriühingud vastasid küsimustikele.

(91)

Komisjon kogus kogu teabe, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide kindlakstegemiseks. Pidades silmas COVID-19 pandeemiat ja asjaolu, et paljudes liikmesriikides ja ka kolmandates riikides kehtisid suurema osa uurimise jooksul liikumispiirangud, ei saanud komisjon esialgses etapis enamikul juhul teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Nendel juhtudel ristkontrollis komisjon selle asemel kooskõlas COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduvat mõju käsitleva teatega kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks otsuste tegemiseks (10). Komisjonil õnnestus teha üks kohapealne kontrollkäik.

(92)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

(93)

Komisjon korraldas kohapealse kontrollkäigu järgmise äriühingu valdustesse:

(94)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(95)

Huvitatud isikutel oli võimalus taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõigetega 5 ja 6. Komisjon korraldas mitme eksportiva tootja, CCCME ja EFDA ning ka kaebuse esitaja EIFI ärakuulamise. Samuti toimus üks artikli 6 lõike 6 kohane ärakuulamine vastandlikke huve esindavate isikute vahel, kelleks olid käesoleval juhul eksportiv tootja Jiangsu Yongyi Fastener Co., Ltd ja EIFI.

(96)

Kõnealune juhtum algatati 21. detsembril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodil, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(97)

14. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leidsid, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena. Ükski äriühing ei andnud endast teada.

(98)

Põhjendustes 35 ja 36 osutatud põhjustel tuli liidu tootjate valim läbi vaadata ning asendada kaks algselt valimisse kaasatud liidu tootjat kahe teise liidu tootjaga. Komisjon saatis nendele tootjatele küsimustiku ning palus sellele vastata alusmääruse artikli 6 lõikega 2 ettenähtud tähtaja jooksul. Kuna seepärast lükkus ajakava edasi, ei olnud komisjonil võimalik teha esialgseid järeldusi alusmääruse artikli 7 lõikega 1 ettenähtud tähtaja jooksul. Seepärast otsustas komisjon jätta ajutised meetmed kehtestamata ning jätkata uurimisega.

(99)

20. juulil 2021 teavitas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 19a lõikega 2 huvitatud isikuid kavatsusest jätta ajutised meetmed kehtestamata.

(100)

CCCME palus, et komisjon avaldaks teabedokumendi, milles tehakse toimikus sisalduva teabe alusel kokkuvõte uurimise käigust ja esitatakse esialgsed järeldused, et huvitatud isikud saaksid selle kohta märkusi esitada.

(101)

Alusmäärusega ei ole sellise teabedokumendi avalikustamist ette nähtud. Kuna komisjon ei teinud esialgseid järeldusi alusmääruse artikli 7 lõikega 1 ettenähtud tähtaja jooksul, lükati see taotlus tagasi.

(102)

Vaatlusalune toode on Hiina Rahvavabariigist pärit teatavad rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetailid, st puidukruvid (v.a võtmega keeratavad puidukruvid), isekeermestavad kruvid, muud peaga kruvid ja poldid (nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta, v.a kruvid ja poldid rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel) ning seibid, mis on praegu klassifitseeritud CN-koodide 7318 12 90, 7318 14 91, 7318 14 99, 7318 15 58, 7318 15 68, 7318 15 82, 7318 15 88, ex 7318 15 95 (TARICi koodid 7318159519 ja 7318159589), ex 7318 21 00 (TARICi koodid 7318210031, 7318210039, 7318210095 ja 7318210098) ja ex 7318 22 00 (TARICi koodid 7318220031, 7318220039, 7318220095 ja 7318220098) alla. CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

(103)

Tegemist on rauast või süsinikterasest kinnitusdetailidega, millel on eriomased füüsikalised ja tehnilised omadused ning erinevad tugevus-/kõvadusklassid. Laiemad kategooriad on kruvid, seibid ja poldid.

(104)

Kruvid on keermestatud varvapinnaga kinnitusdetailid. Neid saab kinnitada puitu (puidukruvid) või lehtmetalli (isekeermestavad kruvid) üksikult või koos mutri ja seibidega, et moodustuks polt. Kruvisid on erineva peakuju (ümar-, nõgus-, lame-, ovaal- ja kuuskantpea jne), varvapikkuse ja läbimõõduga. Varb võib olla täielikult või osaliselt keermestatud. Kruvisid eristatakse üldjuhul peasse töödeldud soone järgi, mille abil kruvi keeratakse (nt ühe soonega või ristuvate soontega kruvid jms).

(105)

Seib on kinnitusdetail, mille keskel on auk ning mida kasutatakse alati koos kruvi ja mutriga.

(106)

Poldid on kruvist, mutrist ja ühest või mitmest seibist koosnevad kinnitusdetailid.

(107)

Eristatakse standardkinnitusdetaile või kliendi jooniste järgi valmistatud kinnitusdetaile (edaspidi „muud kui standardkinnitusdetailid“). Samade riiklike või rahvusvaheliste standardite piires peaksid kinnitusdetailidel olema samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused, sealhulgas eelkõige tugevus, vastupidavus, viimistlus ja kattekiht.

(108)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid EFDA ja CCCME muude kui standardkinnitusdetailide määratluse, millele on eespool osutatud. EFDA ja CCCME väitsid, et komisjon võttis muude kui standardkinnitusdetailide mõiste valedel alustel kasutusele menetluse hilises etapis ning et eespool esitatud põhjenduses sisalduv määratlus ei vasta erikinnitusdetailide mõiste määratlusele, mis esitati huvitatud isikutele küsimustikus, täpsemalt toote kontrollnumbrite loomise suunistes. Peale selle märkisid nad taas, et tootmisharu standardi nõuetest rangemate nõuete alusel toodetud kinnitusdetaile tuleks käsitada erikinnitusdetailide ehk muude kui standardkinnitusdetailidena (vt põhjendus 368). Samuti rõhutasid nad uuesti, et kui kinnitusdetailide tootmise protsess vastab teatavatele põhjenduses 371 osutatud tootmise sertifitseerimise nõuetele, tuleks neid automaatselt käsitada erikinnitusdetailidena, ning väitsid, et vastupidiselt komisjoni järeldustele põhjenduses 375 nõustuks sellise lähenemisviisiga ka liidu tootmisharu ise.

(109)

Komisjon ei olnud nõus väitega, et muude kui standardkinnitusdetailide mõiste võeti kasutusele menetluse hilises etapis ning et see ei ole kooskõlas küsimustikes esitatud suunistega. Muud kui standardkinnitusdetailid ja erikinnitusdetailid tähendavad sama asja, st need on kinnitusdetailid, mis rangelt võttes ei kuulu ühegi kindla tööstusstandardi alla. See määratlus vastab ka küsimustikule, kus erikinnitusdetaile on nimetatud kinnitusdetailideks, mis erinevad rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest. Komisjon kasutas neid termineid sünonüümidena ega saanud sellega seoses ühtki märkust ega selgituste taotlust. Komisjon tuletas meelde, et väidet, et tootmisharu standardi nõuetest rangemate nõuete alusel toodetud kinnitusdetaile tuleks käsitada muude kui standardkinnitusdetailidena, on juba käsitletud põhjenduses 373. Mis puudutab tootmise sertifitseerimist, siis kinnitab komisjon, et ainuüksi selle asjaolu põhjal ei saa kinnitusdetaili liigitada muuks kui standardkinnitusdetailiks, ehkki praktikas võib olla, et selliste nõuete alusel toodetud kinnitusdetailid on enamikul juhtudel tõepoolest muud kui standardkinnitusdetailid. Liidu tootmisharu ei ole selle seisukoha vastu, nagu EFDA ja CCCME ekslikult väitsid. Seetõttu lükati kõik eespool osutatud väited selles küsimuses tagasi. Kinnitusdetaile kasutatakse kahe või enama elemendi mehaaniliseks ühendamiseks ehituses, inseneritöödes või muudel rakendusaladel. Need leiavad rakendust mitmesugustes tööstussektorites, samuti kasutavad neid tarbijaid.

(110)

Nende füüsikaliste ja tehniliste põhiomaduste ning lõppkasutusalade põhjal käsitatakse kõiki kinnitusdetaile käesolevas menetluses ühe tootena.

(111)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(112)

Komisjon otsustas, et need tooted on seega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugused tooted.

(113)

Mitu huvitatud isikut väitis, et toote määratlusest tuleks välja jätta puitkonstruktsioonide kruvid (structural timber screws).

(114)

Kaks eksportivat tootjat ja kaks importijat (11) märkisid, et puitkonstruktsioonide kruvidel on sarnased omadused ja lõppkasutusalad nagu võtmega keeratavatel puidukruvidel (mis toote määratlusega hõlmatud ei ole) ning et tegemist on viimati nimetatud tootest tuletatud tootega, millel on paremad mehaanilised omadused ja mida kasutatakse võtmega keeratavate puidukruvide alternatiivina. Nad väitsid, et puitkonstruktsioonide kruvisid kasutatakse üksnes puitkonstruktsioonides ning need ei ole vastastikku asendatavad muude kinnitusdetailidega. Seejuures on nad täielikult vastastikku asendatavad tavapäraste võtmega keeratavate puidukruvidega. Neid valmistatakse kliendi erinõuete alusel ning liidus turustamiseks peab neil olema Euroopa tehniline hinnang. Peale selle kasutatakse nende tootmiseks spetsiifilist protsessi, mis nõuab eri tooraineid (st parema kvaliteediga teras) ning eritöötlust ja -seadmeid, ning seetõttu on nende kulud ja hinnad kõrgemad.

(115)

Üks eespool mainitud eksportivatest tootjatest märkis, et kui puitkonstruktsioonide kruvid jäetaks toote määratlusest välja, saaks meetmetest kõrvalehoidmise riski vähendamiseks paika panna järelevalvesüsteemi, ning osutas alumiiniumrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastele meetmetele (12). Sama eksportiv tootja väitis, et kui komisjon ei jätaks puitkonstruktsioonide kruvisid toote määratlusest välja, tuleks seda liiki toodete puhul teha eraldi järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta.

(116)

Kõik eespool osutatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu ei tooda puitkonstruktsioonide kruvisid sellistes kogustes, millest piisaks nõudluse rahuldamiseks liidu turul, ning et Hiinas tarnib neid vaid piiratud arv eksportivaid tootjaid.

(117)

Samamoodi märkis Euroopa ankurdusvahendite konsortsium (European Consortium of Anchor Producers, edaspidi „ECAP“), et puidukonstruktsioonides võtmega keeratavate puidukruvide asemel kasutatavad ja seega raskete puittoodete ühendamiseks sobivad kruvid tuleks toote määratlusest välja jätta, sest neil on sarnased tehnilised, keemilised ja füüsikalised omadused ning lõppkasutusalad nagu võtmega keeratavatel puidukruvidel.

(118)

EIFI ei olnud nende väidetega nõus ning väljendas arvamust, et puuduvad objektiivsed kriteeriumid puitkonstruktsioonide kruvide eristamiseks muudest kinnitusdetailidest.

(119)

Komisjon leidis, et puitkonstruktsioonide kruvid ei kuulu ühegi konkreetse tootestandardi alla ning et neid ei saa eristada muudest toote määratluse alla kuuluvatest puidukruvidest (13). Samuti selgus uurimise käigus, et vähemalt mõni puitkonstruktsioonide kruvide puhul kirjeldatud eriomadustest on olemas ka toote määratluse alla kuuluvatel kinnitusdetailidel. Peale selle märkis komisjon, et CE-märgised ja Euroopa tehnilised hinnangud annavad üksnes tunnistust sellest, et tegemist võib olla muude kui standardkinnitusdetailidega, kuid see asjaolu üksinda ei ole piisav põhjus, et need toote määratlusest välja jätta. Seepärast lükati need väited tagasi.

(120)

Väidet, et puitkonstruktsioonide kruvide kohta tuleks teha eraldi järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta, käsitletakse põhjenduses 398 ning väidet, et liidu tootmisharu ei tooda ega müü seda liiki toodet piisavates kogustes, käsitletakse põhjenduses 531 ja sellele järgnevates põhjendustes.

(121)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas mitu isikut oma väidet, et puitkonstruktsioonide kruvid tuleks toote määratlusest välja jätta, sest need sarnanevad võtmega keeratavate puidukruvidega ning on selgelt eristatavad muudest kinnitusdetailidest, eelkõige puidukruvidest.

(122)

Kaks puitkonstruktsioonide kruvide importijat (üks neist oli ühtlasi liidu tootja) väitsid, et puitkonstruktsioonide kruvid on tootearenduse käigus välja töötatud võtmega keeratavate puidukruvide põhjal, kuid neil on teistsugune peakuju; seega ei vasta need CN-koodi 7318 11 (mille alusel võtmega keeratavaid puidukruvisid imporditakse) selgitavas märkuses esitatud kirjeldusele, mille kohaselt erinevad võtmega keeratavad puidukruvid puidukruvidest muu hulgas seepärast, et neil on kuus- või nelikantpea. Need isikud märkisid, et puitkonstruktsioonide kruvide eristamisel muudest puidukruvidest ei tohiks siiski olla määravaks teguriks peakuju. Nad väitsid, et CN-koodi 7318 11 selgitava märkuse kohaselt kasutatakse võtmega keeratavaid puidukruvisid „sarikate ja muude samalaadsete raskete puittoodete ühendamiseks“, mis vastab puitkonstruktsioonide liidete suhtes kohaldatavas Euroopa hindamisdokumendis (14) sisalduva tooterühma „Kruvid ja keermega vardad puitkonstruktsioonidele“ kasutusalale.

(123)

Samuti väljendasid need isikud seisukohta, et võtmega keeratavate puidukruvide suhtes kohaldatava standardi DIN 1052 (varem DIN 571) kohaselt on lubatud puitkonstruktsioonide kruvide juhtumipõhine sertifitseerimine – sellega on tunnustatud puitkonstruktsioonide kruvide kui võtmega keeratavate puidukruvide alternatiivi turuletulekut. Samamoodi on Euroopa standardiga EN 1995 „Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine“ ette nähtud, et puitkonstruktsioonides tohib kasutada sertifitseeritud liiteid, isegi kui need ei vasta võtmega keeratavate puidukruvide määratlusele.

(124)

Kõnealuste isikute väitel nähtub eespool kirjeldatust, et puitkonstruktsioonide kruvide eristamisel muudest puidukruvidest on määrav tegur lõppkasutus ning et seega tuleks puitkonstruktsioonide kruvisid käsitada võtmega keeratavate puidukruvidena.

(125)

Peale selle oleks puitkonstruktsioonide kruvide jätmine toote määratlusse diskrimineeriv, arvestades, et puitkonstruktsioonide kruvid ja võtmega keeratavad puidukruvid kuuluvad samasse tooterühma.

(126)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et eristava omadusena tuleks käsitada üksnes varva läbimõõtu, mitte peakuju, sest toote lõppkasutuse määrab ära just see tunnus. Nad märkisid, et uurimise kohaldamisalasse kuuluvate kinnitusdetailide varva läbimõõt on alla 5 mm. Samuti juhtisid need isikud tähelepanu tõsiasjale, et tootmisharus käsitatakse puitkonstruktsioonide kruvisid konkreetselt võtmega keeratavate puidukruvide asendustootena.

(127)

Kõik eespool nimetatud isikud väitsid, et asjaolu, et puitkonstruktsioonide kruvid kuuluvad muude puidukruvide CN-koodi alla (CN-kood 7318 12), mida uurimine hõlmab, ei oma tähtsust, sest CN-koodid esitatakse toote määratluse piiritlemisel üksnes näitlikustamiseks ning need ei ole sellega seoses siduvad.

(128)

Lõpetuseks märkisid need isikud taas, et liidu tootmisharul ei ole seda liiki toodete puhul piisavat tarnevõimsust, et puudub alternatiivne tarneallikas kolmandatest riikidest ning et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine puitkonstruktsioonide kruvide suhtes ei oleks liidu huvides.

(129)

Üksi eespool nimetatud väidetest ei lükka ümber põhjenduses 119 esitatud järeldusi. Eeskätt ei vaidlustanud ükski nendest isikutest asjaolu, et puitkonstruktsioonide kruvide puhul puuduvad tootestandardid, ning kõik neist olid nõus sellega, et puitkonstruktsioonide kruvid ei vasta CN-koodi 7318 11 alla kuuluvate võtmega keeratavate puidukruvide kirjeldusele. Tõsiasja, et puitkonstruktsioonide kruvisid on võimalik sertifitseerida puitkonstruktsioonide liidete puhul rakendatavatele tehnilistele nõuetele vastavaks, ei peetud iseenesest piisavaks põhjuseks, et jätta see tooteliik uurimise kohaldamisalast välja, arvestades et füüsikalised ja tehnilised omadused on samad mis muudel uurimisega hõlmatud toodetel, nagu on osutatud põhjenduses 119. Väited selle kohta, et puitkonstruktsioonide kruvid tuleks käesoleva uurimise kohaldamisalast välja jätta, lükati selle põhjal tagasi.

(130)

Väiteid ebapiisava tarnimise kohta liidus käsitletakse põhjendustes 538–540 seoses liidu huvide kindlaksmääramisega.

(131)

Üks raudteedel kasutatavate kruvide ja poltide liidu tootja nõudis, et need tooted kaasataks uuritava toote määratlusse. Komisjon aga märkis, et neid tooteid käesoleval juhul esitatud kaebuses ei käsitletud ning seega ei ole liidu tootmisharu esitanud tõendeid dumpingu ega sellest tuleneva kahju kohta, mis annaks alust uurimiseks. Seepärast lükatakse väide tagasi.

(132)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja väitis, et toote määratlusest tuleks välja jätta kuumvormstantsimise teel valmistatud kinnitusdetailid (edaspidi „kuumvormstantsitud kinnitusdetailid“), sest neil on teistsugused tootmisprotsessid ja kulustruktuurid ning seega ka teistsugused füüsikalised omadused ja lõppkasutusalad kui külmvormstantsimise teel valmistatud kinnitusdetailidel (edaspidi „külmvormstantsitud kinnitusdetailid“), mida liidu tootmisharu valdavalt kasutab. See eksportiv tootja väitis, et kuumvormstantsitud kinnitusdetailid on üldiselt suuremad kui külmvormstantsitud kinnitusdetailid ning neid kasutatakse peamiselt raudteetööstuses ja masinaehituses. Liidu tootmisharus kõnealuse protsessi teel kinnitusdetaile ei valmistata või tehakse seda vaid piiratud kogustes. Peale selle ei oleks majanduslikult mõistlik hakata kasutama kuumvormstantsimist, arvestades et see on tööjõu- ja energiamahukam ning kasutatava terase kogus on suurem. See isik taotles kooskõlas alusmääruse artikli 6 lõikega 6 seisukohtade esitamise kohtumist EIFI kui vastandlikke huve esindava isikuga. See kohtumine toimus 27. oktoobril 2021.

(133)

EIFI väljendas arvamust, et toote määratlust ei tohiks kindlaks määrata eri tootmisprotsesside olemasolu põhjal. Ta juhtis tähelepanu sellele, et ELi tollinomenklatuuris ei eristata tooteid mitte eri tootmisprotsesside, vaid füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste omaduste põhjal. EIFI väitis, et liidu tootmisharul on arvestatav kuumvormstantsitud toodete tootmisvõimsus ning et kummagi tehnoloogia abil saab toota samade mõõtmetega kinnitusdetaile.

(134)

Komisjon oli nõus sellega, et asjaolu, et toodet on võimalik toota eri tootmisprotsessidega, ei ole uuritava toote määratluse kindlaksmääramisel iseenesest oluline. Sellest tulenevalt hõlmab käesolev uurimine kõiki põhjenduses 102 esitatud vaatlusaluse toote määratluse alla kuuluvaid tooteliike, olenemata sellest, kas tooted on toodetud kuumvormstantsimise või külmvormstantsimise teel. Uurimisel tehti kindlaks, et liidu tootmisharul on kinnitusdetailide kuumvormstantsimise teel tootmiseks märkimisväärne tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus. Samuti selgus uurimise käigus, et mõlema protsessi teel toodetavatel kinnitusdetailidel on kattuvad rakendusalad. Seepärast lükati kuumvormstantsitud kinnitusdetailide väljajätmise taotlus tagasi.

(135)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas eksportiv tootja oma taotlust, et kuumvormstantsitud kinnitusdetailid jäetaks uurimise kohaldamisalast välja. Eeskätt vaidlustas ta EIFI andmete usaldusväärsuse ning väitis, et komisjon aktsepteeris need andmed, ilma et oleks neid kontrollinud ning vastanud eksportivate tootjate selles küsimuses esitatud juriidilistele ja faktilistele väidetele. Kõnealune eksportiv tootja väitis, et kuumvormstantsitud kinnitusdetailide jätmiseks toote määratlusse puudub õiguslik alus.

(136)

Eksportiv tootja juhtis sellega seoses tähelepanu järgmistele punktidele. i) CN-koodid esitatakse dumpinguvastases uurimise toote määratluse piiritlemisel üksnes näitlikustamiseks ning seega tuleb uurimise käigus kindlaks teha, kas teataval sama CN-koodi alla kuuluval tootel on samad tehnilised omadused ja lõppkasutusalad ning kas see seepärast tekitab kahju liidu tootmisharule. ii) Kuumvormstantsitud kinnitusdetailide import ei tekita liidu tootmisharule kahju, sest liidus toodetakse kuumvormstantsitud kinnitusdetaile vaid väga väikeses mahus või ei toodeta neid üldse. Tootmismaht arvatavasti ei suurene, sest kuumvormstantsitud kinnitusdetailide tootmisele üleminek ei oleks majanduslikult mõistlik. Selles küsimuses ei oma ühtlasi tähtsust asjaolu, et kuumvormstantsimise ja külmvormstantsimise teel toodetakse samu tooteid. iii) CN-koodi 7318 11 00 („võtmega keeratavad puidukruvid“) ja CN-koodi 7318 15 20 („muud kruvid ja poldid, nende juurde kuuluvate mutrite või seibidega või ilma nendeta“; „rööbastee konstruktsioonielementide kinnitamiseks raudteel“) puhul eristatakse kuumvormstantsitud ja külmvormstantsitud kinnitusdetaile ning seega võetakse CN-koodide puhul tõepoolest arvesse eri tootmisprotsesside olemasolu.

(137)

Selleks et oma väiteid täiendavalt põhjendada, osutas tootja mitmesugustele enda eksporditavatele tooteliikidele, mida saab toota üksnes kuumvormstantsimise teel ning mille puhul seega puudub kattuvus külmvormstantsimise protsessidega. Ta märkis taas, et nendel kinnitusdetailidel on teistsugused lõppkasutusalad kui külmvormstantsimise teel toodetud kinnitusdetailidel ning neid müüakse teistes turustuskanalites.

(138)

Seoses väidetega, et uurimise käigus tuleb tõendada, et imporditud toodetel on sarnased füüsikalised ja tehnilised omadused ning peamised lõppkasutusalad ning et need on tekitanud kahju liidu tootmisharule, tuleb märkida, et see puudutab pigem samasuguse toote, mitte vaatlusaluse toote määratlemist.

(139)

Eksportiva tootja nende väidete osas, mis on kokkuvõtlikult esitatud põhjenduses 136, tuletab komisjon meelde, et nagu on osutatud põhjenduses 134, saab toodet toota mitmesuguste tootmisprotsessidega ning seega ei ole selliste protsesside olemasolu toote määratluse piiritlemisel määrav tegur. Asjaolust, et võtmega keeratavad kruvid ja puidukruvid kuuluvad eri CN-koodide alla, ei saa järeldada, et CN-nomenklatuuris võeti arvesse tootmisprotsesside erinevust. Vastupidi – CN-koodides ei ole tootmisprotsessi sõnaselgelt mainitud ning CN-koodi 7318 11 selgitavas märkuses on sõnaselgelt osutatud erinevustele tehnilistes ja füüsikalistes omadustes.

(140)

Mis puudutab põhjenduses 137 kokkuvõtlikult esitatud väidet, tuletatakse meelde, et nagu on osutatud põhjenduses 134, on liidu tootmisharul märkimisväärne tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus igat liiki kinnitusdetailide, sealhulgas kuumvormstantsitud kinnitusdetailide tootmiseks. Asjaolu, et turustuskanalid olid teised, ei peeta seega oluliseks, kuni kinnitusdetail vastab toote kirjeldusele. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(141)

Sama eksportiv tootja taotles ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. 17. novembril 2021 toimunud ärakuulamisel kordas eksportiv tootja oma väidet, et kuumvormstantsitud kinnitusdetailid tuleks toote määratlusest välja jätta, ning nõudis selgitusi selle kohta, miks jäeti toote määratlusest välja võtmega keeratavad puidukruvid. Huvitatud isiku arvamuse kohaselt on diskrimineeriv, et kaebuse esitaja ei pidanud esitama sellega seoses selgitusi. Komisjon tuletas meelde, et kooskõlas WTO praktikaga on uurimist teostaval ametiasutusel kaalutlusõigus uuritava toote määratlemisel ning et kaebuse esitajad saavad toote määratluse konkreetset põhjendust esitamata ise kindlaks määrata. Kuna toote määratlus ei hõlmanud võtmega keeratavaid puidukruvisid juba algusest peale, ei saa seega väita, et need jäeti toote määratlusest välja. Pärast uurimise algatamist pidid huvitatud isikud aga põhjendama väidet, miks teatavad uurimisega hõlmatud tooteliigid tuleks kehtestatavate meetmete kohaldamisalast (ranges mõttes) välja jätta. Kuna need kaks olukorda on erinevad, siis diskrimineerimist ei toimunud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(142)

Üks eksportiv tootja väitis, et toote määratlusest tuleks välja jätta tööriistakomplektid, sest need sisaldavad nii vaatlusalust toodet kui ka muid, uurimisega mittehõlmatud tooteid. Tööriistakomplekte müüakse teistsugustes pakendites kui kinnitusdetaile (nt väikesed paberkarbid, PVC-kilest aknaga karbid jms). Pakendid ning uurimisega mittehõlmatud tooted moodustavad suure osa tööriistakomplektide kuludest ja müügihinnast, kusjuures tööriistakomplektis sisalduva vaatlusaluse toote kulusid ja hindu ei ole võimalik eristada ülejäänud komponentide kuludest ja hindadest. Peale selle on tööriistakomplektid enamasti ette nähtud kasutamiseks kodumajapidamises, samal ajal kui liidu tootmisharu toodetavaid kinnitusdetaile kasutatakse tööstuses. Tööriistakomplekte turustatakse eri müügikanalite kaudu, st neid müüvad jaemüüjad, tööstuslikuks kasutuseks ettenähtud kinnitusdetaile müüvad aga turustajad. Samuti väitis kõnealune eksportiv tootja, et kaebuse esitajatest liidu tootjad tööriistakomplekte ei tootnud ega müünud.

(143)

Komisjon juhib tähelepanu, et selliste komplektide import, mis tariifse klassifitseerimise eeskirjade alusel kuuluvad põhjenduses 102 esitatud toote määratluse alla, on uurimise ja võimalike dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud, kui need ei muuda toote põhiolemust. Peale selle selgus uurimise käigus, et liidu tootmisharu toodab ja müüb kinnitusdetaile kodumajapidamises kasutajatele peamiselt tööriistakomplektide kujul. Mitmel liidu tootjal on automaatsed pakendamisliinid, teised aga ostavad pakendamisteenust sisse liidus asuvatelt sõltumatutelt teenuseosutajatelt. Seega ei ole põhjust tööriistakomplektid määratlusest välja jätta.

(144)

ECAP väitis, et uurimisest tuleks välja jätta teatavad tooted, sest neil on teistsugused peamised lõppkasutusalad ning CE-märgise andmise protsessid. Tegemist on rauast või terasest ankurdusvahenditega ning betoon-, müüritis-, puit- ja teraskonstruktsioonide liidetega, eeskätt i) katusekatete kruvid või isepuurivad kruvid koos tarvikutega, ii) puitkonstruktsioonide liited ning iii) metallankrud, betoonipoldid ja nailonist ankrud või tüüblid. ECAP osutas komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 602/2011 (15). Ta väitis, et selle määruse kohaselt tuleb teatavad „[s]eibiga poldist, laienevast ankurhülsist ja mutrist“ koosnevad tooted, mille kõik osad on valmistatud roostevabast terasest, klassifitseerida CN-koodi 7318 19 00 alla. Analoogia põhjal tuleks sama CN-koodi alla klassifitseerida ka rauast või terasest ankurdusvahendid, sest määruse (EL) nr 602/2011 kohane loogika ja põhimõte peaks kehtima ka ehituses kasutatavate ankurdusvahendite suhtes, olenemata materjalist ja vormist. Seepärast väitis ECAP, et rauast ja terasest ankurdusvahendid ei tohiks toote määratluse alla kuuluda.

(145)

ECAP osutas eespool nimetatud toodete mitmele Euroopa hindamisdokumendile. Euroopa hindamisdokumendid on ühtlustatud tehnilised kirjeldused, mille Euroopa Tehniliste Hindamisasutuste Organisatsioon (edaspidi „EOTA“) koostab toodete kohta, mis ei ole täielikult hõlmatud Euroopa harmoneeritud standarditega. ECAP ei esitanud rohkem andmeid, teavet ega tõendeid selle kohta, mil määral saab nende dokumentide alusel teha järelduse, et nendes kirjeldatavad tooted ei kuulu käesoleva toote määratluse alla. Asjaolu, et teatavaid tooteid käsitletakse konkreetses Euroopa hindamisdokumendis, ei tähenda iseenesest, et need ei kuulu käesoleva uurimisega seotud toote määratluse alla.

(146)

Rakendusmäärus (EL) nr 602/2011 on seotud roostevabast terasest toodetega, mida käesolev uurimine ei hõlma. Igal juhul on selles määruses üksnes sätestatud, et teatavat seibiga poldist, laienevast ankurhülsist ja mutrist koosnevat toodet ei saa tolli seisukohast käsitada kombineeritud tootena, kuna selle üksikud komponendid moodustavad koos uue omaette toote – laienduspoldi. Selliste poltide import, mis tariifse klassifitseerimise eeskirjade alusel kuuluvad põhjenduses 102 esitatud toote määratluse alla, on igal juhul uurimise ja võimalike dumpinguvastaste meetmetega hõlmatud. Seega lükati need väited tagasi.

(147)

Komisjon juhib tähelepanu, et algatamisteate punkti 2 kohaselt hõlmab uurimine vaid rauast või terasest (v.a roostevabast terasest) kinnitusdetaile. Roostevabast terasest, plastist või nailonist tooted seega uuritava toote määratluse alla ei kuulu.

(148)

Üks liidu ankurdusvahendite tootja ja temaga seotud Hiina eksportiv tootja väitsid sarnaselt ECAPiga, et betoonipoldid tuleks uuritava toote määratlusest välja jätta. Nad väitsid, et betoonipoltide puhul on tegemist spetsiifiliste, ülimalt spetsialiseeritud toodetega, mis on ette nähtud samaks otstarbeks nagu metallankrud, st konstruktsioonielementide kinnitamiseks betooni külge ehitussektoris. Oma väite põhjendamiseks juhtisid huvitatud isikud tähelepanu, et toode töötati välja kooskõlas EOTA koostatud Euroopa tehnilise tunnustuse suunistega (edaspidi „ETAG“) betoonis kasutatavate metallankrute kohta (ETAG001) ning selleks, et metallankruid (osaliselt) asendada. Need isikud rõhutasid, et ankurdusvahendeid ei olnud kaebuses konkreetselt mainitud ning et kaebuse esitaja EIFI ei esindanud ankurdusvahendite tootjaid. Nad märkisid, nagu ECAPki, et ankurdusvahendid tuleb klassifitseerida CN-koodi 7318 19 00 alla, mida algatamisteade ei hõlma.

(149)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas see äriühing oma väidet, et betoonipoldid tuleks toote määratlusest välja jätta, kuid ei esitanud selles küsimuses uusi põhjendusi ega uut teavet. Seepärast lükati see väide tagasi.

(150)

Peale selle väitsid need isikud, et betoonipoldid ei ole oma eriomaduste tõttu vastastikku asendatavad muude kinnitusdetailidega, näiteks kruvide, poltide ja seibidega, seejuures on nad vastastikku asendatavad kiil- või hülssankrutega ning konkureerivad nende toodetega.

(151)

Samadel põhjustel nagu on osutatud põhjenduses 146 lükati tagasi väide konkreetsete sertifikaatide kohta. Mis puudutab vastastikust asendatavust muud liiki toodetega, siis on komisjonil uuritava toote (vaatlusalune toode) määratluse kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus. Alusmääruses ei ole sätestatud nõuet, et vaatlusalune toode peab hõlmama üksnes vastastikku asendatavaid ja omavahel konkureerivaid tooteliike. Need elemendid on seotud samasuguse toote määratlusega.

(152)

Samuti väitis põhjenduses 148 osutatud liidu ankurdusvahendite tootja, et temaga seotud Hiina eksportiv tootja on ainus tootja, kellel on seoses betoonipoltidega EOTA väljastatud ametlik ELi sertifikaat (Euroopa tehniline hinnang) ning seega on ta ainus, kes seda toodet liitu ekspordib. Selle toote väljajätmisel oleks seepärast piiratud mõju. Samuti juhtis ta tähelepanu, et betoonipolte uurimisperioodi jooksul õigupoolest ei eksporditudki, seega ei saanud see liidu tootmisharule kahju tekitada.

(153)

Kuna see isik ei esitanud oma seisukohtade toetuseks mingeid tõendeid, otsustas komisjon selle väite ilma sisulise analüüsita tagasi lükata.

(154)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis rahvusvaheline kontsern Simpson Strongtie, kes toodab Hiinas betoonipolte ja turustab neid liidus seotud äriühingute kaudu, et betoonipoldid tuleks toote määratlusest välja jätta. Kontsern põhjendas hilist sekkumist menetlusse sellega, et talle oli kinnitatud, et see tooteliik on juba määratlusest välja jäetud. Ta märkis, et betoonipoltidel, mida ta Hiinas toodab, on teistsugused tehnilised omadused kui muudel vaatlusalustel toodetel ja samasugusel tootel ning et seega ei konkureeri need nendega.

(155)

Kuna see äriühing esitas teabe hilises etapis, ei saanud seda arvesse võtta. Toote määratlus esitati algatamisteates, sealhulgas CN-koodid, mille alusel kinnitusdetaile imporditakse. Komisjon ei märkinud, et betoonipoldid jäetakse toote määratlusest välja, mistõttu ei olnud huvitatud isikutel põhjust uskuda, et toote määratlus neid ei hõlma. Eelmises põhjenduses esitatud põhjustel lükati huvitatud isikute väited betoonipoltide väljajätmise kohta tagasi.

(156)

Üks eksportiv tootja taotles, et toote määratlusest jäetaks välja mööblikruvid (ingl k confirmat screws ehk self-drive dowels). Kõnealune eksportiv tootja väitis, et kuna mööblikruvidel on eriomased lõppkasutusalad (st tegemist on (töödeldud puitmaterjalist) kirjutuslaudade, kappide, laudade või riiulite ühendustarvikutega, mida kasutatakse mööblitööstuses), on nende füüsikalised ja tehnilised omadused ainulaadsed ja erinevad oluliselt muude kinnitusdetailide omadustest. Samuti väitis see eksportiv tootja, et kui komisjon otsustab mööblikruvid toote määratlusse alles jätta, tuleks seda liiki toodete puhul teha eraldi järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta.

(157)

Uurimisel tehti kindlaks, et mööblikruvidel on sarnased füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning lõppkasutusalad nagu toote määratluse alla kuuluvatel muud liiki kinnitusdetailidel. Seega ei ole põhjust seda tooteliiki uurimisest välja jätta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(158)

Väidet, et seda liiki toote kohta tuleks teha eraldi järeldused kahju ja põhjusliku seose kohta, käsitletakse põhjenduses 398.

(159)

Üks klemmikruvide (ingl k pole screws) kasutaja liidus väitis, et need tuleks toote määratlusest välja jätta, sest neil on ainult üks konkreetne rakendusala (tööstusakude elementide ühendamine) ning ükski liidu tootja neid ei tooda. See äriühing väitis, et klemmikruvid on eriotstarbelised kruvid, millel on lisaks terasest osale ka plastist pea ja keermelukk. Uurimisel tehti aga kindlaks, et klemmikruvidel on sarnased füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning lõppkasutusalad nagu toote määratluse alla kuuluvatel muud liiki kinnitusdetailidel. Seega ei ole põhjust seda tooteliiki uurimise kohaldamisalast välja jätta ning kõnealune väide lükati seepärast tagasi.

(160)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis see kasutaja taas, et klemmikruvisid kasutatakse üksnes tööstusakude elementide elektriliitmikena, et tagada isolatsioon ja kaitse happe ja happeauru eest. Seega ei ole klemmikruvid vastastikku asendatavad tavapäraste kinnitusdetailidega. Oma väite põhjendamiseks esitas ta Saksamaa tolli 7. märtsil 2016 edastatud teabe selle kohta, et klemmikruvid ei kuulu määruse (EÜ) nr 91/2009 (millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit rauast või terasest kinnitusdetailide impordi suhtes) ega nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 924/2012 (16) kohaldamisalasse. Kuna käesolevas uurimises on toote määratlus sama, väitis äriühing, et klemmikruvisid ei tohiks samuti lugeda uurimise kohaldamisalasse kuuluvaks.

(161)

Kõnealuse kasutaja esitatud teave ei sisaldanud tolli põhjendatud otsust, milles omakorda kirjeldataks otsuse aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke aluseid ning tõsiasja, kas otsus põhineb siduval tariifiinformatsioonil. Samuti ei õnnestunud komisjonil kindlaks teha esitatud dokumendi ehtsust. Peale selle oli see koostatud enne käesolevat uurimist ning seega ei saanud eeldada, et sellel on mõju toote määratlusele. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(162)

CCCME väitis, et uurimisest tuleks välja jätta autotööstuses kasutatavad muud kui standardkinnitusdetailid, võttes arvesse, et Hiina eksportivad tootjad neid ei ekspordi või ekspordivad neid vaid väga piiratud kogustes. Teise võimalusena tuleks kahju ja põhjuslikku seost analüüsida kummagi turusegmendi, st standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide kohta eraldi.

(163)

Autotööstuses kasutatavad muud kui standardkinnitusdetailid kuuluvad põhjenduses 102 esitatud toote määratluse alla ning on seega käesoleva uurimisega hõlmatud. Uurimisest nähtus, et Hiinast eksporditi muude toodete hulgas ka autotööstusele ettenähtud muid kui standardkinnitusdetaile ning et Hiinas tootis autotööstusele ettenähtud kinnitusdetaile mitu tootjat. Väide, et seda liiki tooted tuleks uurimisest välja jätta, lükati seepärast tagasi.

(164)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis CCCME, et komisjon ei analüüsinud konkreetselt autotööstuses kasutatavate kinnitusdetailide ainulaadseid omadusi, mis põhjendaksid nende toodete väljajätmist uurimise kohaldamisalast. Ta jäi seisukohale, et autotööstuses kasutatavad kinnitusdetailid on tootmisharu standardite ja nõuete seisukohast täiesti eraldiseisvad muudest kinnitusdetailidest.

(165)

Mis puudutab juba enne lõplike järelduste avalikustamist esitatud väidet, siis CCCME ei andnud täiendavaid selgitusi osutatud tehniliste ja füüsikaliste omaduste kohta, mis eristaksid seda liiki kinnitusdetaile muud liiki kinnitusdetailidest. Ainuüksi väidet, et need kinnitusdetailid ei ole vastastikku asendatavad muude toote määratluse alla kuuluvate kinnitusdetailidega, ei peeta piisavaks, et väljajätmist põhjendada. Meeles tuleb pidada, et autotööstuses ei kasutata ainult üht liiki kinnitusdetaile. Seoses vastastikuse asendatavusega muude tooteliikidega tuleb igal juhul märkida, et komisjonil on uuritava toote määratluse kindlaksmääramisel ulatuslik kaalutlusõigus, nagu on juba osutatud põhjenduses 151. Alusmääruses ei ole sätestatud nõuet, et vaatlusalune toode peab hõlmama üksnes vastastikku asendatavaid ja omavahel konkureerivaid tooteliike. Seega lükati CCCME sellekohased väited tagasi.

(166)

Väidet, et kahju ja põhjuslikku seost tuleks analüüsida eri turusegmentidest lähtudes, käsitletakse põhjendustes 394 ja 398.

(167)

Uurimise algatamise ajal kättesaadavad tõendid osutasid Hiinas oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(168)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon kõiki asjaomase riigi eksportivaid tootjaid üles esitama teavet kinnitusdetailide tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid 92 eksportivat tootjat.

(169)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 87, palus komisjon Hiina valitsusel vastata küsimustikule seoses moonutuste võimaliku esinemisega HRVs. Hiina valitsus aga küsimustikule ei vastanud.

(170)

Lisaks kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(171)

Algatamisteate punktis 5.3.2 teatas komisjon huvitatud isikutele, et selles etapis kättesaadava teabe kohaselt võivad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohased sobivad võrdlusriigid olla Brasiilia ja Türgi, kui selle sätte kohaldamise tingimused kinnitatakse. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(172)

5. veebruaril 2021 avaldas komisjon esimese teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „5. veebruari teade“ või „esimene teade“), milles ta teavitas huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida kinnitusdetailide tootmisel kasutatakse. Lisaks märkis komisjon Brasiilia, Tai, Türgi ja Venemaa võimalikeks sobivateks võrdlusriikideks. Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkused kaebuse esitajalt EIFI-lt, kahelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ning CCCME-lt ja EFDA-lt.

(173)

Pärast saadud märkuste analüüsimist avaldas komisjon 4. mail 2021 teise teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „4. mai teade“ või „teine teade“). Selles teates esitas komisjon esialgse tootmistegurite loetelu ja teavitas huvitatud isikuid kavatsusest kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohase võrdlusriigina Taid. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks äriühingu Dun & Bradstreet (edaspidi „D&B“) andmebaasist (17) hõlpsasti kättesaadavate finantsandmete põhjal. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi. Komisjon sai märkused kaebuse esitajalt, ühelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ning CCCME-lt ja EFDA-lt.

(174)

Pärast teise teate kohta saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon järeldusele, et Tai on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjuseid on üksikasjalikumalt kirjeldatud põhjenduses 220 ja sellele järgnevates põhjendustes.

(175)

Nagu on juba osutatud põhjendustes 87 ja 169, ei esitanud Hiina valitsus vastust moonutuste esinemist käsitlevale küsimustikule (18). 2. juunil 2021 teatas komisjon Hiina valitsusele verbaalnoodi teel, et seepärast kavatseb ta kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid ning lähtuda kättesaadavatest faktidest, et saada küsimustikuga hõlmatud teave. Komisjon kutsus Hiina valitsust üles esitama alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta märkusi. Ühtegi märkust ei esitatud.

(176)

Nagu on osutatud põhjenduses 61, palus komisjon menetluse algatamisel kõigil Hiina teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates märgitud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust. Endast andsid märku 92 eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni, kelle eksport moodustas uurimisperioodil 51 % HRVst pärit kinnitusdetailide koguekspordist liitu, lähtudes kaebuse esitaja hinnangutest, mis omakorda põhinesid Eurostati statistikal. Komisjon pidas sellist koostöötaset madalaks.

(177)

Komisjon andis sellest verbaalnoodi teel teada Hiina Rahvavabariigi esindusele Euroopa Liidu juures ning rõhutas, et madala koostöötaseme tõttu kavatseb ta üleriigilise marginaali (st jääktollimaksu) puhul kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid. Komisjon kutsus Hiina Rahvavabariigi esindust Euroopa Liidu juures üles esitama märkusi alusmääruse artikli 18 kohaldamise kohta.

(178)

EFDA väitis, et koostöötaset ei tohiks pidada madalaks, sest

(179)

Komisjon märkis, et uurimise algul (representatiivsuse hindamisel/väljavõttelises uuringus) peavad liidu tootjad ja eksportivad tootjad esitama samal hulgal teavet. See teave piirdub peamiselt äriühingu kontaktandmete, nende müügi- ja tootmiskoguste ning seotud äriühingute andmetega. Selle esialgse vastuse põhjal tehakse kindlaks koostöötase. Seega koheldakse kõiki liidus ja ekspordiriigis asuvaid äriühinguid (sh VKEd) võrdselt. Seetõttu lükati selle isiku esitatud väited tagasi.

(180)

Kaugmeetodil tehtud ristkontrolli käigus ei saanud komisjon kindlaks teha ühegi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja tegelikku tööjõu kasutust. Komisjon teatas 3. juuni 2021. aasta kirjaga kõigile kolmele valimisse kaasatud eksportivale tootjale kavatsusest lähtuda tööjõu kasutuse puhul kättesaadavatest faktidest kooskõlas alusmääruse artikli 18 sättega.

(181)

Ningbo Jinding väljendas arvamust, et tegelikult töötatud tundide arvu käsitlev teave ei ole vajalik ning et komisjon peaks lähtuma normtundide arvust. Ta väitis, et tööjõukulusid on võimalik hinnata normtundide arvu alusel, pidades eelkõige silmas, et õigusaktides ei ole sätestatud kohustust pidada arvestust tegelikult töötatud tundide arvu üle. See eksportiv tootja väitis, et tegutses oma parimate võimaluste kohaselt ning et seega ei saa komisjon jätta esitatud tööjõuandmeid arvesse võtmata, sest need on siiski piisavad „põhjendatud ja täpsete järelduste“ tegemiseks. Ta lisas, et normtundide arv on kõige asjakohasem kättesaadav fakt, sest ükski muu allikas ei saa Ningbo Jindingu vaatlusaluse toote tootmisega seotud konkreetsete asjaolude puhul olla asjakohasem.

(182)

Wenzhou väitis, et igakuistel palgalehtedel oli märgitud tegelikult töötatud päevade arv (mis arvutati hiljem ümber töötundide arvuks vastavalt normtundide arvule) ning et Hiina tööõigusega ette nähtud normtundide arvu päeva kohta tuleks pidada usaldusväärseks andmeallikaks, mille abil arvestada tegelikult töötatud päevade arv ümber töötundide arvuks. Samuti ei saa asjaolu, et äriühing ei pidanud vaatlusaluse toote tootmisel tegelikult töötatud tundide arvu üle arvestust, pidada koostööst keeldumiseks ning seega on põhjendamatu kohaldada Wenzhou tööjõukulude suhtes alusmääruse artiklit 18.

(183)

Komisjon ei olnud sellega nõus. Ainuüksi asjaolu, et töötaja normtundide arv on õigusega piiratud, ei ole piisav alus tegelikult töötatud tundide arvu tõendamiseks. Uurimise käigus ei leidnud komisjon tõendeid Hiina tööõiguse järgimise ega selle täitmise tagamise ega selle kohta, et eksportivate tootjate teatatud tegelikult töötatud päevade arvu võeti arvesse töötajatele töötasu väljamaksmisel.

(184)

Peale selle ei leitud tõendeid selle kohta, et tegelikult töötatud päevade arv, mis arvestati ümber töötundide arvuks normtundide arvu alusel, hõlmas vaatlusaluse toote tootmiseks kulutatud töötunde, sest tõendeid ei esitatud selle kohta, mille alusel kinnitusdetailide tootmiseks kulutatud normtundide arv kindlaks määrati.

(185)

Samuti oli kahel eksportival tootjal, kes arvestasid tööpäevade arvu ümber normtundide arvu alusel, peaaegu kaks korda suurem tööjõu tootlikkus kui sellel eksportival tootjal, kes registreeris tegelikult töötatud tundide arvu (19). Suur tööjõu tootlikkus annab üldjuhul tunnistust sellest, et tööjõudu kasutatakse suuremal määral ja tõhusamalt ning seega on tegelikult töötatud tundide arv suurem. Seepärast ei saanud käesoleval juhul vaatlusaluse tootega seotud tööjõukulude hindamisel lähtuda normtundide arvust.

(186)

Sellest lähtudes lükati eksportivate tootjate väited tagasi ning komisjon lähtus tööjõu kasutuse puhul kättesaadavatest faktidest kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

(187)

Hiljutiste HRV terasesektorit käsitlenud uurimiste (20) käigus leidis komisjon, et esinevad alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohased olulised moonutused. Teras on peamine kinnitusdetailide tootmiseks kasutatav tooraine ning seega on kinnitusdetailide sektor tihedalt seotud terasesektoriga. Komisjon jõudis ka käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal on alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(188)

Varasemates terasesektoriga seotud uurimistes leidis komisjon, et HRVs esineb olulist riigi sekkumist, mis moonutab ressursside tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (21). Arvestades, et teras on peamine tooraine vaatlusaluse toote tootmiseks, järeldas komisjon eelkõige, et lisaks sellele, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande tähenduses (22) on oluline osa terasesektori äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis, võib Hiina valitsus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses oma esindatuse tõttu ettevõtetes ka mõjutada terasesektori hindu ja kulusid (23). Komisjon leidis ka, et riigi esindatusel finantsturgudel ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju. Üldiselt toobki HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside kontsentreerumise sektoritesse, mille Hiina valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (24). Komisjon tegi ka järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande tähenduses ning põhjustavad seetõttu HRVs eelkõige maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi (25). Samamoodi leidis komisjon terasesektoris alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande tähenduses palgakulude moonutusi (26) ja alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses moonutusi finantsturgudel, eriti seoses HRV äriühingute juurdepääsuga kapitalile (27).

(189)

Nagu eelmistes HRV terasesektorit käsitlenud uurimistes, vaatles komisjon käesolevas uurimises, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda toimikus sisalduvate tõendite alusel, sealhulgas tõendite alusel, mis on esitatud kaebuses ja HRVd käsitlevas riigiaruandes (edaspidi „aruanne“) (28) ning mis põhinevad avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid omaenda uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs, nagu tuvastati ka komisjoni varasemates selleteemalistes uuringutes.

(190)

Aruande kõrval oli ka kaebuses loetletud teatavad täiendavad tegurid, mis osutavad moonutuste esinemisele kinnitusdetailide sektoris. Esimese tegurina mainiti valtstraadituru ülevõimsuse probleemi. Teiseks osutati kaebuses riigi sekkumisele energia- ja elektriturul. Peale selle osutati kaebuses Hiina auto- ja ehitustööstuses (kaks olulist sektorit, kus kinnitusdetaile kasutatakse) esinevatele moonutustele, mida Euroopa Liidu kaubanduskoda Hiinas on käsitlenud kahes väljaandes: Hiina ettevõtlust käsitleva seisukohadokumendi 2018/2019. aasta ja 2019/2020. aasta väljaanded. Kaebuses on samuti osutatud konsultatsioonifirma THINK!DESK China Research & Consulting kahele aruandele: lõpparuanne „Assessment of the normative and policy framework governing the Chinese economy and its impact on international competition“ („Hinnang Hiina majanduse normatiivse ja poliitikaraamistiku ning selle mõju kohta rahvusvahelisele konkurentsile“) ning lõpparuande projekt „The China Iron and Steel Association – Government Partner and Information Hub“ („Hiina raua- ja teraseühendus – valitsuse partner ja informaator“), kus kirjeldatakse moonutusi, mida põhjustab valitsuse kontroll raua- ja terasesektori, sealhulgas kinnitusdetailide sektori üle. Peale selle juhiti kaebuses tähelepanu, et komisjon täheldas Hiina teraseturul moonutusi juba varasemas uurimises.

(191)

Nagu on märgitud põhjenduses 169, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid toimikus, sealhulgas aruandes sisalduvaid tõendeid ning kaebuse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis või lükkaksid need ümber.

(192)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on kinnitusdetailide tootmise peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Paljud suurimad terasetootjad on riigi omandis. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020. Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „Tisco“) oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine“ (29). Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (30) .. Kuigi riigile kuuluvate äriühingute ja eraomandis olevate äriühingute nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad äriühingud (31). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (32). Hiina valitsus kinnitas seda kavatsust 2019. aasta aprillis, kui teatas terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (33). Selline konsolideerimine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (34). Kuna kinnitusdetailide sektor on äärmiselt killustatud ning enamik tootjaid on riigile kuuluvad ettevõtted, on võimatu kindlaks teha kinnitusdetaile tootvate riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate tootjate täpset vahekorda, ent uurimise tulemusena selgus, et osa kinnitusdetailide tootjaid on riigile kuuluvad ettevõtted, näiteks Zhoushan 7412 Factory.

(193)

Seoses Hiina valitsuse positsiooniga, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande tähenduses, ei vaadeldud uurimises äriühinguid üksikult, sest kinnitusdetailide sektor on äärmiselt killustatud ning hõlmab peamiselt VKEdest riigile kuuluvaid ettevõtteid. Sellegipoolest tehti kindlaks, et vaatlusaluse toote tootjatel on tööstusliitude tasandil isiklikud sidemed HKPga. Kinnitusdetailide tööstuse liidud tõstavad oma isiklikke sidemeid HKPga konkreetselt esile, näiteks on Ningbo kinnitusdetailide tööstuse liidu põhikirjas järgmine nõue: „Käesoleva liidu president, asepresident ja peasekretär peavad vastama järgmistele tingimustele: 1) järgima partei tegevussuunda, põhimõtteid ja poliitikat ning olema poliitilisel tasandil hea mainega.“ (35)

(194)

Kinnitusdetailide sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all. Eespool kirjeldatud suundumust, mis kajastab Hiina valitsuse järjest suuremat sekkumist kinnitusdetailide ja terasesektorites, illustreerivad järgmised näited. Ehkki kinnitusdetailide tootmisharu on äärmiselt killustatud ja koosneb peamiselt VKEdest, selgus uurimise käigus, et kinnitusdetailide tootjaid koondavatel ja esindavatel tööstusliitudel on sidemed parteidega. Näiteks osutab Ningbo kinnitusdetailide tööstuse liit sellele asjaolule selgelt oma veebisaidil: „Viimastel aastatel on liit propageerinud ja rakendanud partei ja riiklikke suuniseid ja poliitikapõhimõtteid.“ Tihedaid sidemeid valitsusega rõhutatakse ka organisatsiooni põhikirjas, näiteks artiklis 3: „Selle tööstusliidu eesmärgid on järgmised: järgida riigi põhiseadust, seadusi, õigusnorme ja riiklikku poliitikat […], tegutseda valitsuse ja liikmete ühenduslülina, et kiirendada kinnitusdetailide tootmisharu tehnoloogilisi edusamme ning soodustada kinnitusdetailide tootmisharu arengut. Kooskõlas Hiina Kommunistliku Partei kehtestatud põhiseadusega luuakse selles liidus parteirakuke ning võetakse kohustus järgida partei poliitilisi suuniseid ning teha jõupingutusi, et liita rahvas üheks, edendada arengut, kultuuri, andekust ja parteilikku enesemääratlust.“ Artikli 6 punktis xviii on täiendavalt sätestatud: „Täita muid valitsuse antavaid ülesandeid.“ (36) Hiina masinaosade tööstuse liidu kinnitusdetailide haru veebisaidil oleva teabe kohaselt saab Ningbo kinnitusdetailide tootmisharu mitmesugust rahalist toetust ja muud tuge Ningbo linnavalitsuselt (ka Zhejiangi provintsis) ning eri tasandite tegevusosakondadelt (37). Kinnitusdetailide tootmisharu ja HKP sidemeid võib täheldada ka Haiyani maakonnas (Zhejiangi provints): „Haiyan on üks kolmest peamisest kinnitusdetailide tootmise piirkonnast riigis. Selleks et tagada kinnitusdetailide tootmisharu stabiilne ja nõuetekohane areng, järgib Haiyani maakond partei juhiseid, süvendab tootmisahela ja partei sidemeid, edendab kommunistlikku ideoloogiat ning soodustab igakülgselt kinnitusdetaile tootvate ettevõtete tööd ja tootmistegevust. […] Haiyani maakond peab väga oluliseks […] maakonna parteikomitee rolli. […] Seepärast on Haiyani maakond kindlaks määranud 15 eri suurusega ettevõtet, […] mis tegutsevad katseprojekti korras näidisettevõtetena ning kellele antakse finantsgarantii, mille raames kaetakse kuni 50 % renoveerimiskuludest.“ Peale selle „peab Haiyani maakond väga oluliseks kinnitusdetailide tööstuse liidu provintsi (maakonna) tasandi parteirakukese rolli kõigi poolte koordineerijana, kes hoolitseb nõudluse täitmise ning infotõkete kõrvaldamise eest. […]Epideemia tõttu ei saanud Qinshani tänaval asuva kahe innovatsioonikeskuse kinnitusdetailide tööstuspargis tegutsevad ettevõtted tarnete katkemise tõttu enam terast, mida kasutatakse toorainena. Sellest olukorrast teavitati maakondliku kinnitusdetailide tööstuse liidu parteirakukest, kes suunas maakonnas kõrgema kvaliteediklassi terasest tooraineid tootvad ettevõtted tarnima kinnitusdetailide tootjatele madalama kvaliteediklassi tooraineid, et tagada vastastikune täiendavus. Vaid ühe kuuga teenisid need ettevõtted ligikaudu 100 miljonit renminbit (38)“.

(195)

Pealegi on kinnitusdetailide sektoris kehtestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohane poliitika, mis soosib omamaiseid tootjaid või mõjutab turgu muul viisil.

(196)

Uurimise käigus tuvastati mitu poliitikadokumenti, millega suunatakse konkreetselt kinnitusdetailide tootmisharu arengut. Kinnitusdetailide tootmisharu on loetletud soodustatud tootmisharuna tööstus- ja infotehnoloogia ministeeriumi teates, millega tehti teatavaks oluliste tehnilise varustuse projektide (esimene rühm) edendamise ja rakendamise suuniskataloogi (2019. aasta versioon) väljaandmine, (39) ning ka tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2019. aasta versioon, riiklik arengu- ja reformikomisjon) (40).

(197)

Lisaks eespool nimetatud kesktasandi dokumentidele on kinnitusdetailide tootmisharu suunamiseks ja toetamiseks välja antud mitu suunisdokumenti kohalikul, provintsi või omavalitsuse tasandil. Näiteks on Haiyani kinnitusdetailide tootmisharu 2019. aasta stiimulipoliitikas kehtestatud: „Haiyan on peamine kinnitusdetailide tootmise piirkond ning kinnitusdetailide tootmisharu on ühtlasi üks olulisimaid traditsioonilisi tootmisharusid Haiyanis. […] Selleks et […] edendada kinnitusdetailide tootmisharu innovatsiooni ja arengut meie riigis, avaldati riigi tasandil hiljuti kolmeaastane erimeetmete poliitika, et toetada Haiyani maakonna kinnitusdetailide tootmisharu digipööret ja arukat ümberkujundamist. Sellega seotud erifondist saavad muu hulgas toetust äriühingud, kes võtavad meetmeid digipöördeks ja arukaks ümberkujundamiseks.“ (41) Haiyani kinnitusdetailide tootmisharule ettenähtud toetusfondi suurendati 2020. aastal veelgi (42).

(198)

Kinnitusdetailide tootmisharu saab valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub ka kinnitusdetailide peamise tooraine, st terase valdkonnas. Hiina valitsus peab terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (43). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020, mis kehtis uurimisperioodil. Kavas rõhutati, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (44). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (45). Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavaga, (46) mida uurimisperioodil kohaldatakse, on ette nähtud kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (47). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiat (48). Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (49) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(199)

Nagu ilmneb eespool toodud näidetest terase kui tähtsa kinnitusdetailide tootmisel kasutatava tooraine kohta, suunab Hiina valitsus kinnitusdetailide sektori arengut veelgi mitmesuguste poliitiliste vahendite ja suunistega ning kontrollib praktiliselt kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte. Seega saab kinnitusdetailide tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub kinnitusdetailide peamise tooraine, st terase valdkonnas.

(200)

Lisaks eespool kirjeldatule saavad kinnitusdetailide tootjad riigilt subsiidiume, mis ilmselgelt näitab riigi huvi selles sektoris. Uurimise käigus tegi komisjon kindlaks, et kinnitusdetailide tootjaid toetati mitme finantsstiimulite programmiga, sealhulgas Haiyani piirkonna kinnitusdetailide tootmisharule suunatud 2019. aasta stiimulipoliitika: „Eesmärk on jõuliselt edendada kinnitusdetaile tootvate ettevõtete digipööret ja arukat ümberkujundamist: digitaalsete juhtimissüsteemide ja integreeritud juhtseadmetarkvara kasutuselevõtuks pakutakse ettevõtetele spetsiaalseid finantsstiimuleid, mille suurus oleneb rakendusaastast […] Ettevõtted, kes võtavad 2019. aastal meetmeid digipöördeks ja arukaks ümberkujundamiseks (või uuteks ostudeks) ning oma seadmete uuendamiseks, saavad ühekordse subsiidiumi, mis moodustab kuni 20 % (maksimaalselt 2 miljonit renminbit) põhiseadmetesse tegelikult investeeritud summast; kui meetmeid võetakse 2020. aastal, saab ettevõte ühekordse subsiidiumi, mis moodustab kuni 15 % (maksimaalselt 1,5 miljonit renminbit) põhiseadmetesse tegelikult investeeritud summast; kui meetmeid võetakse 2021. aastal, saab ettevõte ühekordse subsiidiumi, mis moodustab kuni 12 % (maksimaalselt 1 miljon jüaani) põhiseadmetesse tegelikult investeeritud summast (50).“ Subsiidiume anti ka 2020. aastal: „Provintsi tasandil katseprojekti korras rakendatava 20 miljoni renminbi suuruse erifondi raames kasutatakse riigi rahalisi vahendeid (subsiidium võrdub investeeringu summaga) kinnitusdetailide tootmisharu digipöördeks ja uuendamiseks. Koos kinnitusdetailide tootmisharu kolmeaastase erimeetmete poliitikaga suurendati subsiidiumi algset põhisummat, mis vastas 3 või 6 %-le tootmisharu tarkvara ülemineku projektide investeeringutest, tasemele enam kui 12 % (maksimaalne tase 20 %) […]; investeerimissubsiidium, mis eraldatakse ainult tarkvarale suunatud projektideks kinnitusdetailide tootmisharus, on jõudnud tasemele enam kui 30 % investeeringutest (maksimaalselt 50 %). Praeguseks on enam kui 30-le kinnitusdetaile tootvale ettevõttele erifondist välja makstud üle 12 miljoni renminbi. […] Mis puudutab tehnoloogilise ümberkujundamise projekte (investeerimisprojektid), siis tuleb tootmisseadmetesse investeerida enam kui 3 miljonit renminbit (51).“

(201)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas terase kui kinnitusdetailide tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(202)

Käesolevas uurimises ei ole leitud tõendeid selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohane ja eespool põhjenduses 188 osutatud pankroti- ja asjaõiguse diskrimineeriv kohaldamine või täitmise ebapiisav tagamine kinnitusdetailide sektoris ei mõjutaks vaatlusaluse toote tootjaid.

(203)

Nagu on samuti osutatud põhjenduses 188, mõjutavad kinnitusdetailide sektorit ka alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased palgakulude moonutused. Need moonutused mõjutavad sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle põhisisendite tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi) (52).

(204)

Lisaks ei esitatud käesoleva uurimise käigus tõendeid, mis näitaksid, et kinnitusdetailide sektorit ei mõjuta riigi sekkumine finantssüsteemi alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande tähenduses, nagu on viidatud ka eespool põhjenduses 188. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(205)

Komisjon tuletab ühtlasi meelde, et kinnitusdetailide tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui kinnitusdetailide tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes plaanimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(206)

Seetõttu ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses asjakohane kasutada mitte üksnes kinnitusdetailide omamaiseid müügihindu, vaid ebausaldusväärsed on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne kohta.

(207)

Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(208)

Kokkuvõttes nähtub kättesaadavatest tõenditest, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid. Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(209)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitasid Hiina valitsus ja CCCME märkused, milles muu hulgas vaidlustati alusmääruse artikli 2 lõike 6a õiguspärasus ning komisjoni kirjeldatud oluliste moonutuste olemasolu. Märkusi käsitletakse üksikasjalikult allpool.

(210)

Esiteks märkis Hiina valitsus seoses aruandega, et kuna puuduvad tõendid selle kohta, et komisjon oli aruande kinnitanud või heaks kiitnud, on kaheldav, kas aruanne võib esindada komisjoni ametlikku seisukohta. Hiina valitsuse hinnangul on aruanne faktide seisukohast ebaõige, ühekülgne ega vasta tegelikkusele. Peale selle tekitab tõsiasi, et komisjon on avaldanud riigiaruanded vaid mõne valitud riigi kohta, Hiina valitsuse arvamuse kohaselt muret enamsoodustusrežiimi pärast. Lisaks ei tohiks komisjon Hiina valitsuse arvates tugineda aruandes esitatud tõenditele, sest see ei oleks kooskõlas ausa ja õiglase õiguse põhimõttega – sisuliselt tähendab see seda, et juhtumi üle otsustatakse enne kohtumenetlust.

(211)

Samamoodi väitis CCCME, et artikli 2 lõiget 6a kohaldatakse Hiina suhtes diskrimineerivalt ning et sellega rikutakse enamsoodustusrežiimi põhimõtet, arvestades, et komisjon avaldas riigiaruanded vaid Hiina ja Venemaa kohta. Samuti väljendas CCCME kahtlust aruande tõendusjõu suhtes.

(212)

Teiseks väitsid Hiina valitsus ja CCCME, et normaalväärtuse arvutamine alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepinguga, eriti selle punktiga 2.2, milles esitatakse ammendav loetelu olukordadest, kus saab arvutada normaalväärtuse, ja „olulised moonutused“ nende hulka ei kuulu. Lisaks on Hiina valitsuse arvates sobiva võrdlusriigi andmete kasutamine vastuolus üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli lõike 1 punktiga b ja dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, milles on sätestatud nõue kasutada normaalväärtuse arvutamisel päritoluriigi tootmiskulusid.

(213)

Peale selle tuletas CCCME meelde, et Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 kohaselt oli lubatud teha 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli ja dumpinguvastase lepingu alusel normaalväärtuse ja hindade võrreldavuse kindlaksmääramisel erandeid standardmetoodikast, kuid need erandid olid ajaliselt piiratud ja kaotasid kehtivuse 11. detsembril 2016. CCCME sõnul ei tohiks liit pärast kehtivuse lõppemist kalduda kõrvale ekspordiriigi tootjate normaalväärtuse väljaselgitamise standardmetoodikast, mille kohaselt tuleb kasutada ainult ekspordiriigi omamaiseid hindu ja kulusid (v.a juhul, kui WTO lepingute, sealhulgas dumpinguvastase lepingu muude sätetega on lubatud teisiti). CCCME väitis, et niivõrd, kui alusmääruse artikli 2 lõige 6a võimaldab liidul kasutada sobiva võrdlusriigi andmeid, on see vastuolus WTO lepingutest tulenevate liidu kohustustega, eelkõige Hiina WTOga ühinemise protokolli punktist 15 tuleneva kohustusega.

(214)

Kolmandaks väitis Hiina valitsus, et komisjoni uurimistavad, mis põhinevad alusmääruse artikli 2 lõikel 6a, on vastuolus WTO eeskirjadega, kuna komisjon jättis dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 rikkudes Hiina tootja andmed arvesse võtmata, ilma et oleks kindlaks tehtud, kas need andmed on kooskõlas Hiinas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega. Sellega seoses tuletas Hiina valitsus meelde, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis DS473 ja vaekogu juhtumis DS494, et vastavalt dumpinguvastase lepingu punktile 2.2.1.1 võib juhul, kui uuritava eksportija või tootja dokumendid vastavad – vastuvõetavates piirides – täpsel ja usaldusväärsel viisil kõigile vaatlusaluse toote konkreetse tootja või eksportija kantud tegelikele kuludele, öelda, et „nendes esitatakse asjakohasel viisil vaatlusaluse toote tootmis- ja müügikulud“, ning uurimisasutus peaks kasutama selliseid andmeid uuritavate tootjate tootmiskulude kindlakstegemiseks.

(215)

Samamoodi väitis CCCME, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus WTO eeskirjadega, sest selle kohaselt ei tohi oluliste moonutuste tõttu arvesse võtta eksportiva tootja ega ekspordiriigi kulusid ega hindu. Samuti tuletas CCCME meelde, et vaidluses, mis oli seotud Euroopa Liidu dumpinguvastaste meetmetega Argentinast pärit biodiislikütuse suhtes, leidis WTO apellatsioonikogu, et liit ei toiminud kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, kuna ei kasutanud uuritava toote tootmiskulude arvutamiseks uuritud tootjate raamatupidamisandmeid. CCCME märkis eeskätt, et selle otsuse kohaselt ei piisanud tolles vaidluses järeldamiseks, et tootja andmed ei kajasta piisavalt õigesti vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud toorainekulusid, ega nende kulude eiramiseks vaatlusaluse toote normaalväärtuse arvutamisel punkti 2.2.1.1 kohaselt ainuüksi sellest, et Argentinas eksisteerisid moonutused, mille tõttu vaatlusaluse toote põhitooraine siseturu- ja rahvusvahelised hinnad olid erinevad.

(216)

Seoses väitega aruande staatuse kohta ELi õigusaktide alusel tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c ei ole olulisi moonutusi käsitlevate aruannete kindlat vormi ette kirjutatud, samuti ei ole selles sättes kindlaks määratud avaldamiskanalit. Aruanne on faktidel põhinev tehniline dokument, mida kasutatakse ainult kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimiste kontekstis. Seepärast oli asjakohane avaldada aruanne komisjoni talituste töödokumendina, kuna see on üksnes kirjeldav ega väljenda poliitilisi seisukohti, eelistusi ega otsuseid. See ei mõjuta aruande sisu, nimelt erapooletuid teabeallikaid Hiina majanduse oluliste moonutuste olemasolu kohta, mis on oluline alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaldamisel. Seoses väitega, et aruanne on ühekülgne ja ebaõige, märkis komisjon, et aruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. See on avalikkusele kättesaadav alates 2017. aasta detsembrist, nii et kõigil huvitatud isikutel oli piisavalt võimalust seda ja selle aluseks olevaid tõendeid ümber lükata, neid täiendada või kommenteerida. Komisjon märkis selles küsimuses samuti, et Hiina valitsus viitas aruande puudustele vaid üldsõnaliselt ja abstraktselt ega lükanud mingil viisil ümber aruande sisu ega selles esitatud tõendeid. Vastuseks väitele enamsoodustusrežiimi põhimõtte rikkumise kohta tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti c kohaselt koostatakse riigi kohta aruanne üksnes juhul, kui komisjonil on põhjendatud viiteid oluliste moonutuste võimaliku esinemise kohta konkreetses riigis või mõnes selle sektoris. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a uute sätete jõustumisel 2017. aasta detsembris olid komisjonil sellised viited moonutuste kohta Hiinas olemas. Komisjon avaldas 2020. aasta oktoobris ka aruande moonutuste kohta Venemaal (53) ning vajaduse korral võidakse edaspidi koostada aruandeid ka teiste riikide kohta. Peale selle tuletas komisjon meelde, et aruanded ei ole artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks kohustuslikud. Artikli 2 lõike 6a punktis c kirjeldatakse tingimusi, mille puhul komisjon annab välja riigiaruandeid, ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile d ei ole kaebuse esitajad kohustatud aruannet kasutama ning vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile e ei ole riigiaruande olemasolu tingimus artikli 2 lõike 6a kohase uurimise algatamiseks. Artikli 2 lõike 6a punkti e kohaselt annab piisavalt alust uurimise algatamiseks see, kui kaebuse esitajad on esitanud piisavaid tõendeid oluliste moonutuste kohta mis tahes riigis ja need vastavad artikli 2 lõike 6a punkti b kriteeriumidele. Seetõttu kehtivad riigis esinevaid olulisi moonutusi käsitlevad eeskirjad vahet tegemata kõigi riikide kohta, olenemata riigiaruande olemasolust. Seega määratluse poolest ei riku riigis esinevaid moonutusi käsitlevad eeskirjad enamsoodustusrežiimi põhimõtet.

(217)

Mis puudutab Hiina valitsuse ja CCCME teist ja kolmandat argumenti alusmääruse artikli 2 lõike 6a väidetava vastuolu kohta WTO õigusega, eelkõige dumpinguvastase lepingu punktide 2.2 ja 2.2.1.1 sätetega ning ka juhtumites DS473 ja DS494 tehtud järeldustega, siis kordas komisjon ajutise määruse põhjendustes 72 ja 73 esitatud seisukohta selle kohta, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on täielikus kooskõlas ELi kohustustega WTO õiguse alusel. Seoses väitega, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a osutatud olulisi moonutusi ei ole loetletud olukorrana, mille puhul tohib normaalväärtuse arvutada dumpinguvastase lepingu artikli 2.2 alusel, tuletas komisjon meelde, et selleks et siseriiklik õigus oleks kooskõlas asjaomaste lepingutega, ei pea sõnastus täpselt vastama nende lepingute sõnastusele, ning et tema hinnangul on artikli 2 lõige 6a täielikult kooskõlas dumpinguvastase lepingu asjaomaste eeskirjadega (eeskätt dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 sätestatud võimalustega normaalväärtuse arvutamiseks). Lisaks tuletas komisjon seoses vaidlusega DS494 meelde, et nii EL kui ka Venemaa Föderatsioon vaidlustasid vaekogu järeldused, mis ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neil WTO kohtupraktika kohaselt WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole vastu võtnud vaidluste lahendamise organ. Igatahes leidis selle vaidluse vaekogu oma aruandes sõnaselgelt, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a jääb selle vaidluse piiridest välja. Mis puudutab vaidlust DS473, siis asjaomane otsus ei käsitlenud mitte alusmääruse artikli 2 lõiget 6a, vaid nimetatud artikli lõike 5 konkreetset sätet. Komisjon on seisukohal, et WTO õigusega, nagu WTO vaekogu ja apellatsioonikogu seda vaidluses DS473 tõlgendasid, lubatakse kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole ekspordiriigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Nendel asjaoludel nähakse alusmääruse artikli 2 lõikega 6a ette tootmis- ja müügikulude kindlakstegemine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal (sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata andmete põhjal, kus on sarnane arengutase kui ekspordiriigil). Sellega seoses võib samasuguse toote või selle sisendite turul valitsev olukord (nagu täheldati Hiina puhul) endast kujutada olukorda, kus eksportija samasuguse toote omamaist müüki ei ole võimalik nõuetekohaselt võrrelda eksportija vaatlusaluse toote eksportmüügiga.

(218)

Seoses Hiina WTOga ühinemise protokolli punktis 15 sätestatud kohustustega tuletab komisjon meelde, et Hiinast pärinevate toodetega seotud dumpinguvastastes menetlustes kohaldatakse normaalväärtuse kindlakstegemisel endiselt nimetatud protokolli punkti 15 veel kehtivaid osasid nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamisel, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega.

(219)

Seega lükkas komisjon Hiina valitsuse ja CCCME väited tagasi.

(220)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(221)

Nagu on mainitud põhjendustes 172 ja 173, tegi komisjon toimikus kättesaadavaks kaks normaalväärtuse kindlaksmääramise allikaid käsitlevat teadet, mille kohta huvitatud isikuid kutsuti üles märkusi esitama: 5. veebruari teade (edaspidi „esimene teade“) ja 4. mai teade (edaspidi „teine teade“). Nendes teadetes kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mis saadi huvitatud isikutelt nende elementide ja asjaomaste allikate kohta. Komisjoni hinnangu faktidele ja tõenditele ning järeldused võib kokku võtta järgmiselt.

(222)

Esimeses teates nimetas komisjon 55 riiki, millel on Hiinaga sarnase majanduse arengutase. Uurimisperioodil liigitas Maailmapank need riigid kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks. Sellegipoolest leiti, et uuritavat toodet toodetakse märkimisväärses koguses ainult kaheksas nimetatud riigis, nimelt Brasiilias, Colombias, Indoneesias, Malaisias, Mehhikos, Tais, Türgis ja Venemaal.

(223)

Esimeses teates esitas komisjon teabe asjakohaste hõlpsasti kättesaadavate andmete kohta, eelkõige uuritavat toodet Brasiilias, Tais, Türgis ja Venemaal tootvate äriühingute finantsteave ning teave uuritava toote tootmiseks kasutatavate toorainete impordi kohta nendesse riikidesse. Teises teates kinnitas komisjon, et tal on olemas finantsteave ühe äriühingu kohta, kes toodab uuritavat toodet Malaisias ja keda huvitatud isikud mainisid. Colombias, Indoneesias ega Mehhikos ei tuvastatud uuritavat toodet tootvaid äriühinguid, kelle kohta oleks finantsteave hõlpsasti kättesaadav.

(224)

Teises teates märkis komisjon, et andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) kohaselt oli enam kui 75 % legeerterasest traadi (HS-kood 722790) impordist Brasiiliasse ja Malaisiasse pärit HRVst ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (55) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed. Legeerterasest traat moodustab rohkem kui 45 % kinnitusdetailide tootmiskulust. Sellest lähtudes leidis komisjon, et legeerterasest traadi impordiväärtus on tõenäoliselt kaheldav ning ei ole võrreldes muude kindlakstehtud võrdlusriikide (nagu Türgi või Tai) väärtustega representatiivne. Seepärast järeldas komisjon, et Brasiilia ja Malaisia puhul olid moonutamata väärtuse kohta hõlpsasti kättesaadavad andmed halvema kvaliteediga ning et need riigid ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses sobivad võrdlusriigid.

(225)

Teises teates välistas komisjon alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses sobiva võrdlusriigina Venemaa, sest kõik huvitatud isikud olid nõus, et Venemaa ei ole käesoleva uurimise puhul asjakohane võrdlusriik.

(226)

Komisjon märkis teises teates, et võrreldes kõigi teiste võimalike võrdlusriikidega on suurim standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide tootmise turg Tais ning et sealne toodangu väärtus ja sisenõudlus on kaks korda suurem kui Türgis. Neid kaalutlusi arvesse võttes andis komisjon teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada sobiva võrdlusriigina Taid ning lähtuda teises teates loetletud kuue Tai äriühingu kohta kättesaadavatest finantsandmetest.

(227)

Pärast teise teate avaldamist väitis EIFI, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik alljärgnevatel põhjustel.

(228)

Väide, et Tais kasutatakse ebaausaid kaubandustavasid, ei ole leidnud kinnitust üheski käimasolevas dumpinguvastases uurimises ning seega seda arvesse ei võetud. Mis puudutab sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset Tais, siis kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega hinnatakse seda üksnes juhul, kui võimalikke sobivaid võrdlusriike on rohkem kui üks. Nagu on kirjeldatud siinses punktis, siis käesolevas uurimises see nii ei olnud ning seega lükati EIFI sellekohased väited tagasi.

(229)

CCCME väitis, et teatavad Tais asuvad kinnitusdetailide tootjad on Jaapani autotootjate omanduses. Need tootjad toodavad Jaapani autotööstuse jaoks peamiselt muid kui standardkinnitusdetaile ning impordivad selleks kvaliteetseid tooraineid Jaapanis asuvatelt seotud äriühingutelt. Seega kajastuks see kõrgema hinnaga import Taist pärit impordi keskmises hinnas, mis ei oleks seega representatiivne kulude suhtes, mida kannavad Hiina tootjad, kes peamiselt toodavad standardkinnitusdetaile ja kasutavad selleks odavamaid tooraineid. Peale selle väitis CCCME, et Jaapanist pärit impordi turuhinnad ei vasta reaalturuväärtuse põhimõttele, sest need on peamiselt välja kujunenud seotud äriühingute vaheliste tehingute tulemusena. Nende väidete põhjal palus CCCME, et kui võrdlusriigina kasutatakse Taid, tuleks impordiandmeid korrigeerida ning arvata koguimpordist maha Jaapanist pärit import. Seda väidet toetasid valimisse kaasatud eksportiv tootja Ningbo Jinding ja EFDA.

(230)

CCCME ei esitanud tõendeid selle kohta, kui suures mahus imporditi Jaapanist Taisse konkreetselt autotööstuses kasutatavate muude kui standardkinnitusdetailide tootmiseks ettenähtud toorainet. Samamoodi ei esitatud tõendeid selle kohta, et importijateks olid seotud isikud või et impordihinnad olid moonutatud. Ainuüksi asjaolu, et Tai puhul erinesid Jaapanist pärit impordi hinnad muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hindadest, ei peetud piisavaks järeldamaks, et Jaapanist pärit impordi hinnad olid moonutatud.

(231)

EIFI väitis, et CCCME ja EFDA esitatud teabest ja väidetest nähtub, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik. Sellegipoolest rõhutas ta, et Hiina eksportivad tootjad toodavad ja ekspordivad liitu igat liiki kinnitusdetaile, eeskätt ka muid kui standardkinnitusdetaile.

(232)

Komisjon analüüsis GTA alusel Jaapani ekspordihindu nelja põhitooraine lõikes (st 7228 30 (varbmaterjal muust legeerterasest peale roostevaba terase, kuumvaltsitud, -tõmmatud või -pressitud, edasi töötlemata), 7227 90 (kuumvaltsitud varbmaterjal muust legeerterasest peale roostevaba terase, korrapäratult kokku keritud), 7213 99 (mujal nimetamata kuumvaltsitud varbmaterjal rauast ja legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud), 7213 91 (kuumvaltsitud varbmaterjal rauast ja legeerimata terasest, korrapäratult kokku keritud, ümmarguse ristlõikega, läbimõõduga alla 14 mm)). Uurimisperioodil oli Tai üks viiest Jaapani peamisest eksporditurust ning selle osakaal nende materjalide koguekspordist oli 17 %, kusjuures viie peamise ekspordituru (v.a Hiina) osakaal oli üle 60 %. Tai puhul oli keskmine ekspordihind 17 % kõrgem kui viie peamise ekspordiriigi hulka kuulunud ülejäänud riikide puhul (Tai: 0,90 eurot/kg; teised ekspordiriigid: 0,77 eurot/kg). Selle teabe alusel ei saa järeldada, et Jaapanist Taisse suunatud ekspordi hinnad on ebamõistlikult kõrged ega ole representatiivsed.

(233)

Eespool kirjeldatust lähtudes lükkas komisjon tagasi huvitatud isikute väite selle kohta, et Taisse imporditud tootmistegurite impordihinnad ei olnud representatiivsed ega mõistlikud.

(234)

CCCME, EFDA ja üks valimisse kaasatud eksportiv tootja väitsid, et kõige sobivam võrdlusriik on Malaisia, ning põhjendasid seda järgmiste argumentidega.

(235)

Komisjon tegi kindlaks, et moonutamata allikatest (st muud allikad kui Hiina ja WTOsse mittekuuluvad riigid) imporditi Malaisiasse HS-koodi 722790 all tooteid väiksemas mahus kui muudesse võimalikesse võrdlusriikidesse ning et hindade seisukohast peetakse seda vähem usaldusväärseks. Seega – vastupidiselt CCCME väitele – oli HS-koodi 722790 alla kuuluvate toodete Taisse suunatud impordi maht ligikaudu 187 000 tonni, mis on peaaegu kaksteist korda suurem Malaisiasse suunatud impordi mahust (16 000 tonni).

(236)

Peale selle ei tuvastanud komisjon ühtki Malaisia äriühingut, mille kohta oleks kättesaadavad 2019. aasta finantsandmed. Seoses huvitatud isikute väljapakutud äriühinguga Chin Well Fasteners Co. Sdn. Bhd tuleb märkida, et äriühingu veebisaidil oli tõepoolest kättesaadav tema valdusettevõtja (Chin Well Holdings Berhad) aastaaruanne. Aastaaruanne sisaldas aga kontserni ja valdusettevõtja finantsseisundi aruandeid 30. juuni 2020. aasta seisuga (56). Selle aruande alusel (57) olid kontserni tegevusalad järgmised:

(237)

Kontserni kasumiaruandes kajastati seega ka muid tegevusalasid peale kinnitusdetailide tootmise Malaisias, eeskätt kinnitusdetailide tootmine Vietnamis. Seega leidis komisjon, et käesolevas uurimises ei ole asjakohane kasutada kontserni Chin Well Holdings Berhad aastaaruannet. Seepärast lükati huvitatud isikute väited selles küsimuses tagasi.

(238)

EIFI ja EFDA pakkusid sobiva võrdlusriigina välja Taiwani, sest nende väitel on tegemist ühe suurima kinnitusdetailide tootjaga maailmas.

(239)

Nagu on osutatud põhjenduses 220, oli kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a üks võrdlusriigi valimise kriteerium Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb Maailmapanga andmebaasi alusel Hiina omaga. Kuna Taiwan nende riikide hulka ei kuulunud, lükati huvitatud isikute esitatud ettepanek tagasi.

(240)

CCCME ja EFDA väitsid samuti, et huvitatud isikud ei saanud nõuetekohaselt kasutada oma õigust kaitsele, arvestades, et nad ei saanud teha andmebaasides (nagu GTA ja D&B) otsinguid ilma abonemendita. Peale selle ei esitanud komisjon D&B andmebaasi väljavõtteid ega kirjeldust metoodika kohta, mille abil D&B asjaomased andmed hankis. Seetõttu ei saanud huvitatud isikud andmeid, mida sobiva võrdlusriigi kindlaksmääramisel arvesse võetakse.

(241)

Nende küsimuste lahendamiseks lisas komisjon avatud toimikusse D&B andmebaasi väljavõtte Tais asuvate äriühingute kohta ning GTA andmebaasi väljavõtte tootmise põhitegurite impordi kohta Malaisiasse (kuna esimene teade neid ei sisaldanud) (58). D&B andmebaasi väljavõte sisaldas linke D&B veebisaidile, kus kirjeldatakse üldist metoodikat, st bilansi, kasumiaruande ja põhiliste suhtarvude kogumine paljude eri riikides asuvate äriühingute kohta (riikide lõikes), sh nende põhiliste suhtarvude selgitused.

(242)

Peale selle väitsid CCCME ja EFDA, et teises teates loetletud kuuest Tai äriühingust, kelle finantsandmete põhjal kavatseti kindlaks määrata müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum normaalväärtuse arvutamiseks, ei olnud mitu äriühingut järgmistel põhjustel asjakohased.

(243)

EIFI nõustus nende isikute hinnanguga ning märkis, et mõne loetletud äriühingu puhul olid müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum liiga väikesed (st kasumimarginaal alla taotletava kasumi alammäära, mis on alusmääruse artikli 7 lõike 2c kohaselt 6 %).

(244)

Komisjon vaatas kuue Tais asuva äriühingu kohta kättesaadava teabe läbi ning kinnitas nende veebisaitide alusel järgmist.

(245)

Seoses Tai äriühingute müügi-, üld- ja halduskuludega ei esitatud põhjendatud tõendeid selle kohta, miks neid peetakse liiga väikeseks. Peale selle vastab EIFI osutatud kasumi alammäär kasumlikkuse tasemele, mida liidu tootmisharu võib oodata tavapärastes konkurentsitingimustes liidus, st enne uuritavast riigist pärit dumpinguhinnaga impordi kasvu (taotletav kasum), ning sobiva võrdlusriigi kindlaksmääramisel ei ole see oluline.

(246)

Eespool esitatud analüüsi alusel otsustas komisjon kasutada sobiva võrdlusriigina Taid ning lähtuda normaalväärtuse arvutamisel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a viie äriühingu (59) finantsandmetest.

(247)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(248)

Eespool esitatud analüüsi põhjal otsustas komisjon käsitada Taid sobiva võrdlusriigina alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

(249)

Huvitatud isikute esitatud teabe ja toimikus olemasoleva muu asjakohase teabe põhjal koostas komisjon esimeses teates esialgse loetelu tootmisteguritest, nagu uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud materjalid, energia ja tööjõud.

(250)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a tegi komisjon kindlaks ka allikad moonutamata hindade ja võrdlusaluste kindlaksmääramiseks. Peamine allikas, mida komisjon kavatses kasutada, oli GTA. Samas teates esitas komisjon harmoneeritud süsteemi (HS) tootmistegurite koodid, mida huvitatud isikute esitatud teabe põhjal kavatseti esialgu GTA andmebaasil põhinevas analüüsis kasutada.

(251)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(252)

Seejärel ajakohastas komisjon teises teates tootmistegurite loetelu, tuginedes asjaomaste isikute märkustele ja teabele, mille valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(253)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud teavet, tehti Tai puhul kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et määrata kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid ja teabeallikad

(254)

Toorainete moonutamata hinna kindlaksmääramiseks võttis komisjon aluseks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ning määruse (EL) 2015/755 I lisas loetletud riikidest võrdlusriiki suunatud impordi kaalutud keskmise hinna (CIF-hind), nagu see oli esitatud GTAs (61). Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi, sest tema järelduse kohaselt ei olnud Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine asjakohane oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b (põhjendused 187–208). Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjutanud ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad eksporti. Kaalutud keskmist impordihinda korrigeeriti vajaduse korral imporditollimaksude arvessevõtmiseks. Pärast HRVst ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest Taisse suunatud impordi väljajätmist oli muudest kolmandatest riikidest pärit tooraine import representatiivne (27,1–99,9 %).

(255)

Mõne tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, käsitles komisjon neid tootmistegureid kulumaterjalidena, nagu selgitatud põhjendustes 268 ja 269. Sama meetodit rakendati auru puhul, mida kasutas üks valimisse kaasatud eksportiv tootja. Ehkki aur moodustas tühise osa tema tootmiskuludest, ei ole üldiselt tegemist rahvusvaheliselt kaubeldava ega noteeritud hinnaga kaubaga. Seepärast ei olnud hõlpsasti kättesaadav asjakohane võrdlusalus.

(256)

Komisjon väljendas valimisse kaasatud eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise kontekstis oleks mõistlik kasutada eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnimisel kehtivaid toorainete moonutamata kulusid.

(257)

Oma märkustes teise teate kohta väitis CCCME, et komisjon ei tohiks normaalväärtuse arvutamisel arvesse võtta toorainete pealt võrdlusriigis tasutud imporditollimakse, sest i) selleks puudub õiguslik alus ning ii) Hiina eksportivad tootjad hangivad toorainet peamiselt Hiinast. Kõnealune isik põhjendas, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a tuleb võtta arvesse „vastavaid tootmis- ja müügikulusid sobivas võrdlusriigis“, juhul kui komisjon kasutab võrdlusriiki. Vastavad kulud Hiinas aga imporditollimakse ei hõlma. Peale selle väitis CCCME, et GTA andmed põhinevad CIF-hindadel ning seega hõlmavad need juba selliseid lisakulusid nagu rahvusvahelise veo, kindlustus- ja käitlemiskulud, mida Hiina eksportivatel tootjatel omamaiste ostutehingute puhul ei teki.

(258)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peaks normaalväärtus kajastama tooraine moonutamata hinda võrdlusriigis (käesoleval juhul Tais) ning et moonutamata hind võrdlusriigis on asjakohane lähisväärtus, mille alusel arvutada normaalväärtus päritoluriigis. Seetõttu peaks see kajastama hinda, mida kinnitusdetailide tootja maksaks Tais tehase väravasse tarnitud tooraine eest. Kui jätta imporditollimaksud arvestamata, ei kajastaks saadav võrdlusalus moonutamata hinda Tai turul, vaid pelgalt keskmist CIF-hinda asjaomast toorainet eksportivates riikides. See oleks vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a ja seetõttu lükati need väited tagasi.

(259)

Selleks et määrata kindlaks tööjõukulude võrdlusalus, kasutas komisjon Tai statistikaameti avaldatud värskeimat statistikat, (62) mis andis eri majandussektorite palkadest ja palgavälistest hüvitistest üksikasjalikuma kvartaalse ülevaate kui Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) statistika. Tai statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Tai eri majandussektorites. Komisjon määras võrdlusaluse kindlaks töötleva tööstuse sektori andmete ning KPMG koostatud dokumendis (63) (maksude ja lõivude kohta) esitatud teabe põhjal. Selle teabe alusel tegi komisjon kindlaks tööandjate tasutavad sotsiaalkindlustusmaksed. Nende andmete põhjal arvutas komisjon välja töötleva tööstuse sektori tunnipalga, millele lisati tööandja täiendavad tööjõuga seotud kulud.

(260)

Nagu on osutatud põhjenduses 183, ei saanud komisjon kaugmeetodil tehtud ristkontrolli käigus kindlaks teha töötunde, mille kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja töötajad tegelikult pühendasid vaatlusaluse toote tootmiseks. Seepärast põhinesid kõigi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja tööjõu kasutuse andmed kooskõlas alusmääruse artikliga 18 parimatel kättesaadavatel faktidel. Ühe asjaomase eksportiva tootja puhul õnnestus komisjonil aga koguda teave teatatud tegeliku tundide arvu ja töötajate tegelikult töötatud tundide arvu vahe kohta. Kõigi kolme eksportiva tootja puhul lähtuti parimate kättesaadavate faktidena keskmisest töötundide arvust uuritava toote kilogrammi kohta.

(261)

Selleks et määrata kindlaks elektrienergia võrdlushind, kasutas komisjon ettevõtjate, tööstus- ja riigiettevõtete puhul kehtivat elektrienergia referentshinda, mis on kättesaadav Tai elektriameti (64) veebisaidil (jaotis 4.2 „Time of use tariff (TOU tariff)“, ajatariifid). Võrdlusalus määrati kindlaks arvelduskuu 2018. aasta novembri kohta avaldatud elektrihinna ja aastase inflatsioonimäära alusel (65). Komisjon kasutas tööstuslikul eesmärgil tarbitava elektrienergia hindade andmeid vastava tarbimisvahemiku 4.2.3 kohta: alla 12 kV.

(262)

Iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul määrati võrdlusalus kindlaks vastavalt elektrienergia tarbimisele tippkoormuse ja tipuvälise koormuse tundidel, kui need andmed olid kättesaadavad. Saadud tarbimine korrutati vastavalt tippkoormuse ja tipuvälise koormuse tundidel kehtiva tariifiga. Kui valimisse kaasatud eksportiv tootja ei eristanud tarbimist tippkoormuse ja tipuvälise koormuse tundidel, kasutati tippkoormuse tundidel kehtivaid tariife.

(263)

Selleks et selgitada välja püsikulude arvutamiseks vajalik keskmine töötundide arv, määrati vastavalt vaatlusaluse toote tootmiseks palgatud töötajate arvule kindlaks elektrienergia nõudlus (kilovattides). Iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul määrati vastava võrdlusalusena kindlaks nii tippkoormuse kui ka tipuvälise koormuse tundidel tarbimise eest makstud kaalutud keskmine hind.

(264)

Selleks et määrata kindlaks gaasi võrdlusalus, kasutas komisjon Tai äriühingute (tööstuskasutajad) gaasihindu vastavalt energiaministeeriumi energiapoliitika- ja -planeerimisameti avaldatud andmetele (66). Hinnad erinesid tarbimismahu alusel. Komisjon kasutas vastavaid hindu tabelist 7.2-4 („Final Energy Consumption Per Capita“ („Lõppenergia tarbimine inimese kohta“)) ning lähtus võrdlusalusena kõige värskematest andmetest 2019. aasta kohta.

(265)

Maagaasi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks teisendas komisjon tuhandetes naftaekvivalenttonnides väljendatud tarbimiskoguse ümber koguseks kuupmeetrites (67).

(266)

Nii elektri kui ka gaasi puhul kasutas komisjon netohindu (ilma käibemaksuta).

(267)

Tai veehind põhineb provintsi veeameti andmetel (68). Selleks et määrata kindlaks vee võrdlushind, kasutas komisjon keskmist hinda kõigis nendes piirkondades, mille kohta asjakohane teave oli avalikult kättesaadav.

(268)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate tootmistegurite suure arvu tõttu liigitati kulumaterjalide hulka tooraine, millel on väga väike osakaal eksportiva tootja tootmise kogukuludes ja tooteliigi tasandil.

(269)

Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulust ja kohaldas seda protsendimäära kindlakstehtud moonutamata hindu kasutades ümberarvutatud toorainekuludele.

(270)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(271)

Selleks et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, kasutas komisjon põhjenduses 246 osutatud viie kinnitusdetaile tootva Tai äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit. Nagu selles põhjenduses on osutatud, kasutas komisjon 2019. ja 2020. aasta finantsandmetega seotud arvnäitajaid, kuna need olid kõige värskemad komisjonile kättesaadavad andmed. Kasutati järgmise viie äriühingu andmeid:

(272)

Eespool esitatud moonutamata hindade ja võrdlusaluste põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(273)

Selleks et teha kindlaks iga vaatlusalust toodet tootva ja eksportiva juriidilise isiku moonutamata tootmiskulud, asendas komisjon iga eksportiva tootja puhul sõltumatutelt isikutelt ostetud tootmistegurid tabelis 1 esitatud tootmisteguritega.

(274)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud, tuginedes iga äriühingu ostetud tootmisteguritele. Seejärel kohaldas ta moonutamata ühikukulusid iga valimisse kaasatud eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes.

(275)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude kogusumma saamiseks tootmise üldkulud. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjendustes 268 ja 269 osutatud toorainete ja kulumaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga valimisse kaasatud eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(276)

Lõpuks lisas komisjon müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, mis määrati kindlaks viie Tai äriühingu põhjal (vt põhjendused 486 ja 487). Moonutamata tootmiskulude kogusummale lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendina tootmiskuludest, olid 12,4 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude kogusummale, oli kasum 6,2 %.

(277)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(278)

Kuna kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat eksportisid tooteid liitu otse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks tegelikult makstud või makstava ekspordihinna alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8.

(279)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil. Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Koostööd tegeva äriühingu tegelike arvandmete põhjal tehti korrigeerimisi seoses käitlemis-, veo-, kindlustus-, pakendamis-, krediidi- ja pangakuludega.

(280)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon dumpingumarginaali arvutamiseks samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(281)

Valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kasutas komisjon valimisse kaasatud eksportijate suhtes kindlaksmääratud kaalutud keskmist dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6.

(282)

Nagu on osutatud põhjenduses 176, peeti Hiina eksportivate tootjate koostöö taset madalaks. Seega pidas komisjon kõigi muude Hiina eksportivate tootjate puhul asjakohaseks kehtestada dumpingumarginaal valimisse kaasatud eksportivate tootjate müüdud kõige representatiivsema tooteliigi puhul kindlaks määratud kõrgeima dumpingumarginaali alusel. Seetõttu pidas komisjon asjakohaseks kehtestada kõigi muude koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatavaks üleriigiliseks dumpingumarginaaliks 86,5 %.

(283)

Lähtudes huvitatud isikutelt pärast lõplike järelduste avalikustamist saadud märkustest (punkt 3.9 allpool), on lõplikud dumpingumarginaalid väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata järgmised.

(284)

EIFI märkis uuesti, et CCCMEd ei saa käsitada esindusorganisatsioonina ning et teda ei saa käesolevas uurimises huvitatud isikuks lugeda järgmistel põhjustel.

(285)

CCCME esitas komisjonile 20 volikirja, (69) mille olid talle käesolevas uurimises esindamiseks andnud Hiinas asuvad kinnitusdetailide tootjad. Huvitatud isikutele anti nõuetekohane võimalus selle teabega tutvuda. EIFI esitatud põhjused ei sea kahtluse alla tõsiasja, et CCCME on volitatud tootjaid käesolevas uurimises esindama, ning seepärast lükatakse tema väide tagasi. Seega järeldas komisjon, et CCCME on huvitatud isik, sest ta esindab neid konkreetseid kinnitusdetailide tootjaid Hiinas.

(286)

CCCME ja EDFA kordasid oma väidet, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses on võrdlusaluseks sobivaim kolmas riik Malaisia, mitte Tai, ning seda mitmel põhjusel. Muu hulgas väitsid nad, et Malaisias toodavad äriühingud peamiselt standardkinnitusdetaile ning seega on nende tootevalik sarnane Hiina tootjate omaga.

(287)

Seoses kinnitusdetailide tootmiseks toorainena kasutatava legeerterasest traadi (HS-kood 722790) Malaisiasse suunatud impordi hinnaga väitis CCCME, et tegemist on representatiivse näitajaga, sest see sarnaneb suurel määral muudesse riikidesse, näiteks Türgisse või ELi riikidesse suunatud impordi hinnaga, samal ajal kui sama tooraine Taisse suunatud impordi hind nendesse muudesse riikidesse suunatud impordi hinnale ei vasta (kui arvesse võtta Jaapani importi), mistõttu ei saa seda pidada representatiivseks.

(288)

Samuti väitis CCCME, et mis puudutab sama tooraine (legeerterasest traat, HS-kood 722790) Malaisiasse suunatud impordi mahtu, siis moodustab suhtelises arvestuses nii Malaisiasse kui ka Taisse suunatud impordist enamiku Hiinast ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit import. Seega ei saa suhtelises arvestuses tehtud kvantitatiivne analüüs olla mõjuv põhjus, miks komisjon valis Malaisia asemel Tai. Asjaolu, et legeerterasest traadi puhul oli ülejäänud impordimaht (pärast Hiinast ja muudest WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi mahaarvamist) Malaisias väiksem kui Tais, ei tähenda, et see ei ole representatiivne, pidades silmas, et see moodustab siiski 16 000 tonni, mis on piisav, et pidada seda representatiivseks. Peale selle ei ole komisjon esitanud tõendeid selle kohta, et Malaisiasse suunatud impordi hind ei ole sel alusel representatiivne või et Tai puhul on impordihind representatiivsem lihtsalt seepärast, et impordikogus on suurem.

(289)

CCCME lisas, et komisjon keskendus põhjendamatult üksnes legeerterasest traadi (HS-kood 722790) impordimahule, et välistada Malaisia, samal ajal kui muude toorainete (HS-koodid 721391, 721399 ja 722830) import kokku moodustab protsentuaalselt ligikaudu sama suure osa Hiina kinnitusdetailide tootjate tootmise kogukulust. Õigupoolest moodustab kõigi nelja tooraine koguarvestuses 70 % Malaisiasse suunatud impordist import muudest riikidest kui HRV ja WTOsse mittekuuluvad riigid, samal ajal kui Tai puhul moodustab import muudest riikidest kui HRV ja WTOsse mittekuuluvad riigid nende nelja tooraine impordist vaid 54 %.

(290)

Nagu on osutatud põhjenduses 224, oli enam kui 75 % legeerterasest traadi (HS-kood 722790) impordist Malaisiasse pärit HRVst ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest. Peale selle oli sama tooraine import Taisse peaaegu kaksteist korda suurem, nagu on märgitud põhjenduses 235. Komisjon leidis, et juba ainuüksi nendest asjaoludest piisab järeldamaks, et Malaisiasse suunatud import ei ole hindade seisukohast nii asjakohane kui Taisse suunatud import, kuna nähtavasti avaldas sellele mõju konkurents HRVst ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordiga, mis moodustas kokku enam kui 80 % selle tooraine koguimpordist Malaisiasse. Komisjon märkis teises teates, et Malaisiasse muudest allikatest suunatud impordi hind vastas tõepoolest HRVst ja muudest WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi hinnale, mis oli väga madal. Vastav hind (4,43 CNY/t) oli lähedasem HRVst ja muudest WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi hinnale (3,9 CNY/t) kui Türgisse suunatud impordi hinnale (4,93 CNY/t), millele kõnealune isik osutas.

(291)

Lisaks oli valimisse kaasatud HRV eksportivate tootjate andmete alusel kolme ülejäänud põhitooraine (HS-koodid 721391, 721399 ja 722830) koguosakaal kinnitusdetailide tootmiskulus vähemalt 10 % väiksem legeerterasest traadi (HS-kood 722790) osakaalust. Sellegipoolest avalikustas komisjon teises teates nende ülejäänud toorainete puhul ka HRVst ja WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit impordi suhtelise osakaalu, mis oli ühe erandiga (HS 721391) Malaisias suurem kui Tais. Eespool kirjeldatu alusel ei peetud Malaisiat sobivaks võrdlusriigiks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses. Malaisias toodetud kinnitusdetailide tootevalikut seega ei analüüsitud ning selles küsimuses esitatud väited lükati tagasi.

(292)

CCCME väitis samuti, et Malaisia tootjaid käsitlevate D&B andmete puudumise tõttu on komisjoni analüüs puudulik ning et komisjon ei esitanud huvitatud isikutele D&B andmeid Malaisia kohta, nagu ta tegi seda esimeses teates tuvastatud riikide puhul. Olenemata asjaolust, et CCCME juhtis teise teate kohta esitatud märkustes tähelepanu vajadusele tugineda D&B andmete asemel pigem äriühingute auditeeritud finantsaruannetele, tundub, et komisjon ei ole võtnud meetmeid, et selliseid andmeid Malaisia või Tai kohta hankida.

(293)

EFDA märkis, et Malaisia äriühingute finantsandmete väidetav puudumine on tingitud komisjoni enda tegevusetusest, arvestades, et komisjon esitas D&B andmebaasi väljavõtted mitme riigi kohta, kuid keeldus seda tegemast Malaisia puhul. Samuti pidas EFDA võimatuks, et D&B andmebaas ei sisalda Malaisia kinnitusdetailide tootjate kohta mingit teavet, ning lisas, et D&B veebisaidil on ühe NACE koodi all, mis on uuritava toote suhtes asjakohane, loetletud 85 äriühingut.

(294)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja Ningbo Jinding hankis Malaisia registrist üheteistkümne Malaisia kinnitusdetailide tootja auditeeritud finantsaruanded ning pakkus neist kolm tootjat (kes teenisid kasumit) välja komisjonile.

(295)

CCCME märkis lisaks, et Malaisia äriühingute auditeeritud finantsaruannetest pärit andmed, mis komisjonile kättesaadavaks tehti, on märksa usaldusväärsemad kui D&B andmed Tai äriühingute kohta, seda järgmistel põhjustel.

(296)

Malaisia kinnitusdetailide tootjate kohta kättesaadavate andmete küsimuses kinnitas komisjon teises teates, nagu on osutatud põhjenduses 223, et tal on olemas finantsteave ühe äriühingu kohta, kes toodab uuritavat toodet Malaisias. Seega ei olnud vajalik esitada selle äriühingu kohta D&B andmeid, sest teatavad huvitatud isikud olid juba seda äriühingut nimetanud ning teinud selle kontserni auditeeritud raamatupidamisaruanded kättesaadavaks kõigile käesoleva juhtumiga seotud huvitatud isikutele avatud toimikus. Samuti tuleb märkida, et kooskõlas oma tavapraktikaga kasutab komisjon selleks, et teha kindlaks tootjad kõigis võimalikes võrdlusriikides, sealhulgas Malaisias ja Tais, tema käsutuses olevaid andmebaase (nagu Bloomberg ja D&B). Oma uuringutes püüab komisjon teha kindlaks uuritava toote sellised tootjad, kelle kohta on kättesaadavad kõik finantsandmed uurimisperioodi kohta, et määrata omakorda kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum normaalväärtuse arvutamiseks. Asjaolu, et huvitatud isikud tuvastasid uuritava toote suhtes asjakohaste NACE koodide all Malaisia tootjaid, ei kinnita, et tegemist on uuritava toote selliste tootjatega, kelle kohta on kättesaadavad kõik finantsandmed uurimisperioodi kohta. Ehkki komisjon ei sea kahtluse alla auditeeritud raamatupidamisaruannete (kui need on kättesaadavad) kasulikkust, juhib ta tähelepanu, et CCCME ei põhjendanud, mil viisil suurendavad D&B andmebaasis sisalduvad standardsed aluseks olevad aruandlusandmed ebakindlust andmete täpse ulatuse suhtes. Ningbo Jindingu auditeeritud raamatupidamisaruandes esitatud andmete ning äriühingu kohta D&B andmebaasis kättesaadavate andmete erinevused on tegelikkuses tingitud asjaolust, et D&B andmebaasis on tulu käsitlev teave seotud 2014. aasta hinnangulise tuluga, samal ajal kui auditeeritud raamatupidamisaruandes on esitatud 2014. aasta tegelik tulu. Kolme Malaisia tootja puhul pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud auditeeritud raamatupidamisaruandeid lähemalt ei kaalutud, sest Malaisiat ei käsitatud sobiva võrdlusriigina alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, nagu on osutatud põhjenduses 291. Seetõttu lükatakse nende isikute väited tagasi.

(297)

CCCME ja EFDA kordasid oma taotlust, et kui võrdlusriigina kasutatakse Taid, tuleks nelja põhitooraine (HS-koodid 721391, 721399, 722790 ja 722830) impordiandmeid korrigeerida ning arvata koguimpordist maha Jaapanist pärit import, sest selle hind on põhjendamatult kõrge. Seda väidet toetas valimisse kaasatud eksportiv tootja Wenzhou. Täpsemalt väitsid need isikud, et Jaapanist imporditakse Taisse peamiselt kõrgema kvaliteediklassi valtstraati, mida kasutatakse autotööstuse kinnitusdetailide tootmiseks. Selline valtstraat on hulga kallim kui madalama kvaliteediklassi valtstraat, mida kasutavad peamiselt standardkinnitusdetaile tootvad valimisse kaasatud Hiina eksportivad tootjad. Kõnealuste isikute sõnul vajab Tai tugev autotööstus märkimisväärses koguses kinnitusdetaile, mis on toodetud eriklassi valtstraadist, ent Tais saab sellist valtstraati vaid ühelt omamaiselt tarnijalt, kelle tootmisvõimsus on piiratud. Seega tuleb eriklassi valtstraati suurtes kogustes importida. Kuna ASEANi piirkonnas ei toodeta eriklassi valtstraati mujal kui Jaapanis (kui mitte arvestada eespool nimetatud omamaist tootjat Tais), tuli seda importida Jaapanist.

(298)

Samuti väitsid kõnealused isikud, et nelja põhitooraine puhul ei olnud Jaapanist Taisse suunatud impordi hinnad representatiivsed, võttes arvesse fakti, et vastavad impordihinnad on kõrgemad kui nende toorainete impordihinnad või siseturuhinnad muudel turgudel (näiteks Türgi, EL, USA jms). CCCME märkis lisaks, et komisjon ei oleks tohtinud analüüsida Jaapani ekspordihindu eri turgudel, vaid oleks selle asemel pidanud võrdlema Jaapani impordihindu muudest riikidest Taisse suunatud impordi hindadega. Seega palus CCCME komisjonil lähtuda kas Taisse suunatud impordi andmetest, millest on välja jäetud Jaapanist pärit impordi andmed, või ASEANi piirkonnast Taisse suunatud impordi andmetest või kasutada Tais nende toorainete puhul kehtivat omamaist hinda.

(299)

Hiina valitsus toetas väidet, et Jaapanist imporditavat valtstraati kasutatakse autotööstusele ette nähtud kinnitusdetailide tootmiseks Tais ning et seega on selle hinnatase ebaharilikult kõrge. Kuna HRVst eksporditakse ELi vaid mõnda autotööstusele ette nähtud kinnitusdetaili, ei kajasta normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatav võrdlusalus Hiinast ELi eksporditavates kinnitusdetailides kasutatava valtstraadi vastavaid kulusid.

(300)

EFDA väitis samuti, et HS-koodi 721391 alla kuuluv valtstraat erineb HS-koodi 721399 alla kuuluvast valtstraadist vaid mõõtmete poolest ning ainuüksi see erinevus ei põhjenda kummagi HS-koodi keskmise impordihinna olulist erinevust. Ta märkis, et kõnealune hinnaerinevus on suurema tõenäosusega tingitud asjaolust, et HS-koodi 721391 puhul oli Jaapanist pärit impordi osakaal vaid 9 %, kuid HS-koodi 721399 puhul 65 %. Wenzhou lisas, et ostis HS-koodide 721391 ja 721399 alla kuuluvaid tooraineid sarnase hinnaga.

(301)

Ükski eespool nimetatud huvitatud isikutest ei põhjendanud väiteid seoses sellega, kui suure osa Jaapanist pärit koguimpordist Taisse moodustas autotööstusele ette nähtud muude kui standardkinnitusdetailide tootmiseks kasutatud eriklassi valtstraat või kuidas eristada nelja HS-koodi seas eriklassi toorainet, olgugi et käesolev uurimine hõlmab ka muid kui standardkinnitusdetaile, mille tootmiseks võidakse kasutada eriklassi tooraineid. Ühe isiku esitatud konfidentsiaalsete andmete alusel moodustasid autotööstuse kinnitusdetailid 2018. aastal vähem kui 50 % tööstuslike kinnitusdetailide kogunõudlusest Tais, seega oli Tais nõudlus nii standardkinnitusdetailide kui ka muude kui standardkinnitusdetailide toorainete järele. Samal ajal moodustab nelja põhitooraine import Jaapanist Taisse ligikaudu 33 % nende materjalide koguimpordist, ent isikud ei esitanud oma teadetes tõendeid selle kohta, kui suure osa moodustasid sellest muud kui standardkinnitusdetailid või kinnitusdetailid üldiselt (kuna neid materjale kasutati ka muude toodete jaoks).

(302)

Mis puudutab ühelt poolt Jaapanist ja teisalt muudest kolmandatest riikidest Taisse suunatud impordi hindade erinevust, siis esiteks sisaldasid Jaapanist Taisse suunatud impordi hinnad tollimakse, muude turgude hinnad aga mitte. Teiseks leidis komisjon, et Jaapanist Taisse suunatud impordi keskmise hinna ja muude turgude keskmiste hindade võrdlus, mille huvitatud isikud esitasid, ei ole põhjendatud, sest selles ei võrreldud võrreldavaid näitajaid. Kui Jaapanist Taisse suunatud impordi hinnad ei sisaldanud muud kui eriklassi valtstraati, nagu need isikud väitsid, siis keskmine hind muudel turgudel sisaldas mõlemat elementi – eriklassi valtstraat ja muu kui eriklassi valtstraat – ning seega ei olnud sellise võrdluse tulemus usaldusväärne ja lükati tagasi. Seega võrdles komisjon Taisse suunatud koguimpordi (k.a eriklassi valtstraat ja muu kui eriklassi valtstraat) hindu impordi- või omamaiste hindadega muudel turgudel vastavalt isikute esitatud teabele. Vastavate HS-koodide alla kuuluva kõigi kvaliteediklasside valtstraadi keskmise hinna võrdlusest nähtus, et märkimisväärseid hinnaerinevusi esines vaid kaht liiki toodete puhul, mida valimisse kaasatud eksportiv tootja kasutas väiksemates kogustes. Seega ei olnud hinnaerinevus iseenesest oluline. Samuti ei põhjendanud isikud, miks valtstraadi mõõtmete erinevusel ei võinud olla märkimisväärset mõju hindadele. Wenzhou ostuhind oli moonutatud ja seega ei saanud seda arvesse võtta.

(303)

Arvestades, i) et isikud ei esitanud rohkem põhjendatud andmeid selle kohta, kui suurt osa Jaapanist imporditud toorainest kasutati muude kui standardkinnitusdetailide tootmiseks ning kuidas eristada nelja HS-koodi seas eriklassi toorainet, ii) et Tais oli arvestatav nõudlus nii standardkinnitusdetailide kui ka muude kui standardkinnitusdetailide tootmiseks kasutatava tooraine järele ning iii) et valtstraadi puhul ei erinenud Taisse suunatud impordi keskmine hind valtstraadi keskmisest hinnast muudel turgudel (nagu on osutatud eespool esitatud põhjenduses), ei olnud alust järeldada, et Jaapani eksport Taisse ei ole representatiivne ja tuleks seega välja jätta. Seega lükati nende isikute selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(304)

CCCME märkis uuesti, et müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel ei tohiks arvesse võtta teatavate Tai tootjate finantsandmeid. Nimelt ei tooda Topy Thailand, Thaisin Metal Industries Co., Ltd. ega S.J Screwthai samasuguseid tooteid nagu Hiina tootjad ning nende tootjate erinev tootevalik tähendab paratamatult seda, et ka nende kulud ja finantsandmed on väga erinevad ega ole võrreldavad valimisse kaasatud Hiina tootjate andmetega.

(305)

Ka EFDA väitis, et Topy Thailand ei tooda uuritavat toodet ning tuleks seega välja jätta. Nimelt on Topy Thailandi toodetavad seibid kontserni Jaapanis asuva äriühingu veebisaidi kohaselt tugiseibid, mis erinevad täielikult käesoleva uurimisega hõlmatud seibidest. Samuti tundusid Topy Thailandi andmed olevat ebausaldusväärsed, sest komisjon kasutas Topy Thailandi puhul Topy kontserni konsolideeritud kasumit vastavalt 2020. aasta aruandele.

(306)

CCCME väitis, et D&B andmebaasis ja andmebaasis Orbis (edaspidi „Orbis“) (71) sisalduvad andmed on üldiselt täiesti ebausaldusväärsed, eeskätt valitud Tai tootjate puhul, sest kahe andmebaasi andmetes esines erinevusi. CCCME märkis, et nendes andmebaasides sisalduvad andmed on hinnangulised, sest Tais ei ole eraõiguslike äriühingute finantsandmed avalikud ning seega ei saa nende andmebaaside andmed põhineda tegelikel näitajatel; tema arvates ei ole asjakohane, et komisjon sellistest hinnangutest lähtub. CCCME lisas, et D&B andmebaas ja Orbis on usaldusväärsed vaid juhul, kui finantsaruanded on avalikustatud.

(307)

Seoses Tai tootjatega ei leidnud uurimise käigus kinnitust väited, et nad uuritavat toodet ei tooda. Nagu on osutatud põhjenduses 244, oli nende äriühingute tootevalikus mitut liiki toodetavaid kinnitusdetaile, mis kuulusid uuritava toote määratluse alla. Topy Thailandi veebisaidil esitatud teabest (72) nähtub samuti, et äriühing toodab standardseibe, mis kuuluvad uuritava toote määratluse alla, ja mitte üksnes tugiseibe, nagu väideti. Seega kinnitas komisjon, et valitud Tai äriühingud on otseselt või kaudselt seotud uuritava toote tootmise ja müügiga, ning kõik sellekohased väited lükati tagasi.

(308)

Mis puudutab eespool esitatud põhjendustes osutatud väidet, et D&B andmebaasis sisalduvad andmed on ebausaldusväärsed, siis märgib komisjon lisaks, et Topy kontserni konsolideeritud kasum põhineb kontserniväliste pooltega seotud tuludel ja kuludel ning et kontserni raamatupidamisarvestuses kontsernisisest kasumit ei kajastata. Seda arvesse võttes ei ole asjaolu, et kontserni ühe äriühingu kasum ja kogu kontserni kasum on sarnased, midagi ebaharilikku ning selle alusel ei saa järeldada, et D&B andmebaasis Topy Thailandi kohta sisalduvad andmed on ebausaldusväärsed. Topy kontserni aastaaruanne, mille EFDA esitas, ei anna selles küsimuses uut teavet, sest see sisaldab üksnes kontserni konsolideeritud arvandmeid ega sea seepärast kahtluse alla selle Tai majandusüksuse finantstulemuslikkust.

(309)

Orbise ja D&B andmebaasi andmete erinevused võivad olla tingitud sellest, et andmebaasides on kogutavate finantsnäitajate kirjeldused või aruandlustasandid (äriühing/kontsern) erinevad, seega need iseenesest andmete ebausaldusväärsust ei tõenda. Peale selle kogutakse need andmed äriühingutelt ning need ei pea tingimata olema avalikult kättesaadavad. Samuti ei tõendanud kõnealune isik, et Orbis ja D&B andmebaas on usaldusväärsed üksnes juhul, kui finantsaruanded on avalikuks tehtud. Seepärast lükati selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(310)

CCCME väitis samuti, et kui komisjon kasutab Tai äriühingute finantsandmeid, tuleb korrigeerida kasumimarginaale, et võtta arvesse toorainekulusid, ning jätta arvestamata HRVst ja muudest WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit import. Selles küsimuses ei tõendanud kõnealune isik, miks on selline korrigeerimine nende konkreetsete Tai äriühingute puhul vajalik ning miks tuleb nende puhul välja jätta HRVst ja muudest WTOsse mittekuuluvatest riikidest pärit import. Seega lükati see väide tagasi.

(311)

Seoses sellega, et tööjõu kasutuse puhul lähtuti kooskõlas alusmääruse artikliga 18 parimatest kättesaadavatest faktidest, väitis Jiangsu, et tundide arv, mida komisjon arvutuses kasutas, ei vastanud aegadele, mil töötajad tootmisliinil tööd alustavad või sealt lahkuvad, vaid aegadele, mil töötajad sisenevad tehase territooriumile või sealt lahkuvad. Kaheksatunnise tööpäeva põhimõtet tuleks tõlgendada nii, et kaheksa tundi on maksimaalne töötundide arv ühe tööpäeva kohta. Komisjoni tehtud korrigeerimised ei olnud põhjendatud ning viisid absurdsete tulemusteni. Komisjon oleks pidanud lähtuma kaheksatunnisest tööpäevast, sest see on ette nähtud tootmisettevõtetes rakendatavat tööaega käsitlevas konventsioonis, (73) mille ELi liikmesriigid on ratifitseerinud. Peale selle on Hiinas kaheksatunnise tööpäeva põhimõte vastu võetud ning seega tuleks seda tõlgendada nii, et kaheksa tundi on maksimaalne töötundide arv ühe tööpäeva kohta.

(312)

Komisjon leidis, et Jiangsu puhul oli territooriumile sisenemise ja sealt lahkumise aegade alusel mõistlik arvutada tegelikult töötatud tundide arv, sest töötajatel ei ole tehase territooriumil viibimiseks muud põhjust kui töötegemine või ei kirjeldanud Jiangsu neid muid põhjuseid. Tasub märkida, et komisjoni arvutatud keskmine töötundide arv päevas ületas normtundide arvu (kaheksa tundi), mis oli mõistetav, arvestades asjaolu, et ka Jiangsu ise pidas arvestust ületundide üle. Seega lükati selle isiku väited selles küsimuses tagasi.

(313)

Jiangsu väitis samuti, et komisjon ei selgitanud, mille alusel ta tegi kindlaks tööjõukulu tunnis, vaid üksnes viitas allikale. Tai töötlevas tööstuses on tegelikult töötatud tundide arv nädalas märksa suurem kui 40 tundi nädalas. Jiangsu juhtis tähelepanu, et komisjoni kasutatud allika kohaselt töötas Tai töötlevas tööstuses ligikaudu 67 % töötajatest 40–49 tundi. Peale selle on Tais praegu kehtiva töökaitseseaduse kohaselt maksimaalne töötundide arv nädalas 48 tundi, mis seega oleks asjakohasem alus, et teha kindlaks tööjõukulu tunnis.

(314)

Komisjon arvutas tööjõukulu tunnis välja 40-tunnise töönädala alusel (st võrdlusriigi tööjõukulu ühes kuus jagati nelja nädalaga, seejärel 40 tunniga nädalas); 40 tundi on normtundide arv nädalas (kaheksa tundi päevas viiel tööpäeval nädalas). Asjaolu, et Tai töötlevas tööstuses töötab ligikaudu 67 % töötajatest 40–49 tundi nädalas, ei anna tunnistust sellest, kui palju töötajaid töötab 40 tundi või rohkem kui 40 tundi nädalas, kusjuures Tai töökaitseseadusega on ette nähtud maksimaalne töötundide arv, mitte tegelik tööaeg. Seega lükati selle isiku väide selles küsimuses tagasi.

(315)

Ningbo Jinding väitis, et komisjon ei oleks tohtinud kasutada Jiangsu puhul kindlaks määratud töötundide arvu toodetud kinnitusdetailide kilogrammi kohta, sest Jiangsu tootlikkus on hulga suurem kui Ningbo Jindingul, arvestades et Jiangsu kasutab tootmisprotsessis kuumvormstantsimist. See isik lisas, et komisjon peaks kättesaadavatest faktidest lähtuma põhjendatud juhtudel ning et selline käsitlus ei tohiks viia täiesti ebamõistlike tulemusteni, eeskätt juhul, kui kättesaadavatele faktidele tuginetakse muul põhjusel kui koostöösoovimatus, nagu käesoleval juhul. EFDA oli selle väitega nõus ning märkis, et komisjoni arvutatud tööjõukulud ja dumpingumarginaalid on liiga suured.

(316)

Samuti kordas Ningbo Jinding, et lähtuda tuleks normtundide arvust, ja väitis, et esitatud tõendite kohaselt järgis äriühing HRV tööõigust, milles on kindlaks määratud kaheksatunnise tööpäeva põhimõte, ning tagas õigusnormide täitmise. Peale selle ei ole toimikus tõendeid, millest nähtuks, et Hiina tööõigust ei järgitud või ei tagatud selle täitmist, ning seega peaks komisjon lähtuma eeldusest, et vastavatest õigusaktidest peeti kinni.

(317)

Nagu on osutatud põhjenduses 180, ei õnnestunud komisjonil ühegi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks teha tegelikku tööjõu kasutust ja seepärast lähtus ta selles küsimuses kättesaadavatest faktidest kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Nagu on märgitud põhjenduses 260, ei kajastanud teatatud tegeliku tundide arvu ja Jiangsu sisenemis-/lahkumisaegade erinevust käsitlev teave tegelikult töötatud tundide arvu Jiangsus. Komisjon kasutas sisenemis-/lahkumisaegade andmeid üksnes kättesaadavate faktidena, et hinnata tegelikult töötatud tundide arvu. Selle tulemusena ei saanud komisjon ühegi valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kindlaks teha eri tootmismeetoditeks (kuum- ja külmvormstantsimine) vajalike töötundide arvu vahet, samuti ei edastanud väite esitanud isik tõendeid selle kohta, kuidas seda hinnata. Kättesaadavate faktide alusel arvutatud töötundide arv – 17 tundi – on sama suur kui normtundide arv, mis on Ningbo Jindingu mõnes tootmisosakonnas nõudena kehtestatud. Seejuures puudusid lisaks tõendid selle kohta, et ületunnitöö ei olnud vabatahtlik.

(318)

Nagu on märgitud põhjenduses 183, tegi komisjon uurimise käigus samuti kindlaks, et tegelikku tööaega ei võetud arvesse töötajatele töötasu maksmisel. Vastupidiselt väidetule ei esitanud äriühing mingeid tõendeid, mis viitaks töötundide arvu ja töötasu seosele, ning seepärast ei tõendanud ta normtundide arvust kinnipidamist, vaid üksnes edastas äriühingu poolt töötajatele esitatud teated, milles oli piiritletud maksimaalne tundide arv. Seega järeldas komisjon, et tegelikult töötatud tundide arvu kindlakstegemise meetod oli mõistlik, ning isikute sellekohased väited lükati tagasi.

(319)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Jiangsu, et komisjon ei oleks tohtinud alates 2018. aasta novembrist kehtivat elektritariifi korrigeerida inflatsiooniga, sest Tais ei ole elektritariif sellest ajast alates muutunud ning seega ei ole inflatsioon realiseerunud. Samuti väitis Jiangsu, et komisjon ei ole selgitanud sellise korrigeerimise vajalikkust. Peale selle ei ole komisjon inflatsiooni arvesse võtnud vee- ega maagaasihindade puhul ega esitanud selles küsimuses põhjendust.

(320)

Ningbo Jinding väitis, et kuna elektrikulude võrdlusalus määrati kindlaks arvelduskuu 2018. aasta novembri kohta avaldatud elektrihinna alusel, mida korrigeeriti uurimisperioodi keskpaiga inflatsioonimääraga, ei kajastanud see tegelikke kulusid, mida Tai elektritarbijad uurimisperioodil maksid. Kõnealune isik juhtis tähelepanu, et veebisaidil, (74) kust komisjon uurimisperioodi elektrihinna võttis, on elektritariifidega seotud tingimustes märgitud, et kuuarvetel kajastatav elektritasu koosneb baastasust vastavalt asjaomastele tariifidele ning energiahinnaga seotud korrigeerimise tasust. Seega oleks komisjon pidanud korrigeerimisel lähtuma energiahinnaga seotud korrigeerimise tasust, mitte inflatsioonist.

(321)

Komisjon vaatas Tai elektritariifidega seotud tingimused läbi ning kinnitas, et Tai elektritarnija on energiahinnaga seotud korrigeerimise tasu (mis hõlmab elemente, mille tõttu hind võib muutuda) tõepoolest teatavate ajavahemike tagant korrigeerinud. Seega korrigeeris ta kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul elektrienergia võrdlusalust energiahinnaga seotud korrigeerimise tasuga, mitte inflatsiooniga. Erinevalt elektrienergia võrdlusalusest, mis põhines 2018. aasta novembri arvetel ja mida tuli seega korrigeerida vastavalt uurimisperioodile, nagu on selgitatud eespool, olid vee ja maagaasi võrdlusalused, mida komisjon kasutas, juba seotud uurimisperioodiga, seepärast neid täiendavalt ei korrigeeritud.

(322)

Ningbo Jinding väitis samuti, et komisjon kasutas Ningbo Jindingu suhtes uurimisperioodil kehtinud elektritariifide puhul valet pingetaset, arvestades, et tegelikult on äriühingu pingetase üle 12 kV. Komisjon vaatas võrdlusaluse läbi ja korrigeeris seda vastavalt Ningbo Jindingu pingetasemele, mida kinnitasid kaugmeetodil tehtud ristkontrolli käigus kogutud tõendid seoses Ningbo Jindingu suhtes uurimisperioodil kehtinud elektritariifidega.

(323)

Ningbo Jinding väitis, et komisjon arvutas maismaa kaubaveo kulud valesti vastavalt protsentuaalsele osale tooraine väärtusest, ehkki ostetud tooraine veokulud tehakse enamasti kindlaks ostumahu alusel. See isik märkis, et oma tavapraktikas on komisjon arvestanud veokulusid mahu, mitte materjalide väärtuse alusel. Peale selle oleks komisjon pidanud arvesse võtma kauba Ningbo Jindingusse transportimise tegelikku vahemaad.

(324)

Wenzhou väitel piisab sellest, kui tagada, et tooraine hind tehasest hankimise tasandil on moonutamata, ning tema arvamuse kohaselt tuleb mis tahes veokulude lisamisel arvesse võtta Hiina eksportivate tootjate ostetud tooraine tegelikku tarneaega. Sellest tulenevalt tuleks tehasehinnale juurde arvestada üksnes tegelikud veokulud, mis olid seotud transpordiga tarnijatelt Wenzhoule. Peale selle ei olnud Wenzhou arvates põhjendatud väljendada tooraine veokulusid protsentuaalse osana teatatud toorainekuludest, samal ajal kui tegelikud veokulud arvutatakse koguse, mitte väärtuse alusel.

(325)

Ningbo Jinding väitis samuti, et toorainehinnale ei ole põhjust lisada imporditollimaksu, sest Ningbo Jinding ostis toorainet Hiinast ning imporditollimakse ei tasunud. Lisaks, kuna GTA andmed põhinevad CIF-hindadel, hõlmavad need juba selliseid lisakulusid nagu rahvusvahelise veo, kindlustus- ja käitlemiskulud, mida omamaiste ostutehingute puhul ei tekkinud ning mis tuleks seega maha arvata.

(326)

Wenzhou Junhao kordas esimese teate kohta esitatud märkust, et Wenzhou Junhao ostis uuritava toote kogu tooraine siseturult. Wenzhou Junhao väitis, et Taisse suunatud impordi hind (CIF-hind), millest komisjon tooraine moonutamata hinna kindlaksmääramisel lähtus, võib sisaldada suuremaid tarnekulusid kui siseturult ostetud toorainete hind.

(327)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peaks normaalväärtus kajastama tooraine moonutamata hinda võrdlusriigis (käesoleval juhul Tais) ning et moonutamata hind võrdlusriigis on asjakohane lähisväärtus, mille alusel arvutada normaalväärtus päritoluriigis. Seetõttu peaks see kajastama hinda, mida kinnitusdetailide tootja maksaks Tais tehase väravasse tarnitud tooraine eest. Kui jätta rahvusvahelise veo kulud või imporditollimaksud arvestamata, ei kajastaks saadav võrdlusalus moonutamata hinda Tai turul, vaid pelgalt keskmist CIF-hinda asjaomast toorainet eksportivates riikides. See oleks vastuolus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a.

(328)

Kuna veokulude puhul puudus võrdlusalus (kulud äriühingu, tooraine liigi, transpordikanali kohta), pidi komisjon lähtuma eksportiva tootja veo- ja toorainekulude suhtest. Seda suhtarvu kohaldatakse tooraine võrdlusalusele ning saadav tulemus korrutatakse eksportiva tootja tarbitud toorainekogusega. Selline meetod kajastab eksportiva tootja kulude struktuuri, pidades silmas, et veo- ja toorainekulude suhe jääb samaks ning seda kohaldatakse seejärel moonutamata võrdlusalusele.

(329)

Seega lükatakse isikute kõik väited seoses maismaa kaubaveo kulude arvutamise ja tooraine võrdlusaluse imporditollimaksude korrigeerimisega tagasi.

(330)

Wenzhou väitis, et kinnitusdetailide tootmiseks kasutatava valtstraadi puhul ei tohiks eristada kaht liiki (HS-kood 721391 ja HS-kood 721399), sest need erinevad vaid läbimõõdu poolest (kas üle 14 mm või väiksem) ja mitme esitatud allika kohaselt on nende hind peaaegu sama. Peale selle ei ole üle 14 mm või väiksem läbimõõt näitaja, mida eristataks uuritava toote kontrollnumbri struktuuris.

(331)

Toorainetega seoses paluti eksportivatel tootjatel küsimustikus märkida kõik uuritava toote tootmisel kasutatava tooraine liigid koos võimalikult täpse tollikoodiga (kaheksa- või kümnekohaline kood). Seejärel viiakse märgitud tooraine võimalikult täpselt kokku sama tooraine võrdlusaluse tollikoodiga võrdlusriigis. Kasutatava tooraine tuvastamisel ei oma tähtsust tooraine hind ega toote kontrollnumbri struktuur, sest kumbagi neist ei kasutata selleks, et teha kindlaks sama tooraine võrdlusaluse tollikood võrdlusriigis. Selles uurimises tuvastas kasutatava tooraine kummagi liigi Wenzhou. Selle põhjal viidi mõlemad Wenzhou kasutatava tooraine liigid kokku sama tooraine võrdlusalusega Tais. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(332)

Wenzhou väitis samuti, et normaalväärtuse arvutamiseks kasutatud müügi, üld- ja halduskulud tehti kindlaks viie Tai äriühingu andmete alusel, ent iga äriühingu müügi, üld- ja halduskulude jaotust ei esitatud. Samuti ei ole müügi, üld- ja halduskuludest maha arvatud otseseid müügikulusid, näiteks veokulud. Seega ei pea paika avalikustatud lõplikes järeldustes esitatud väide, et komisjon arvutas iga tooteliigi normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil. Kuna eksportmüük tehti kindlaks tehasest hankimise tasandil, arvestamata veokulusid, tuleks need kulud maha arvata ka normaalväärtusest kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10.

(333)

Nagu on osutatud põhjenduses 276, arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil, kusjuures see normaalväärtus hõlmab müügi-, üld- ja halduskulude põhjendatud summat. Puudub teave, millest nähtuks, et Tai äriühingute müügi-, üld- ja halduskulud, millest komisjon lähtus, sisaldasid klientidele tarnimisega seotud veokulusid. Seepärast lükkas komisjon selle väite tagasi.

(334)

EIFI väljendas seisukohta, et Jiangsu puhul kindlaks määratud dumpingumarginaal põhines vastandlikul teabel. D&B andmete kohaselt on Jiangsul vaid 15 töötajat, mis vastab kauplemisega tegeleva äriühingu tavapärasele töötajate arvule ega sobi kokku Jiangsu toodetud kinnitusdetailide kogusega. Peale selle oli Jiangsu kinnitusdetailide keskmine ekspordihind uurimisperioodil madalam kui HRV üldine keskmine ekspordihind samal perioodil. Kuna äriühingu väite kohaselt toodab ta kinnitusdetaile peamiselt kuumvormstantsimise teel, millega kaasnevad suuremad tootmiskulud kui muude tootmisprotsessidega toodetavate kinnitusdetailide puhul, peaks tema müügihind keskmiselt võttes olema Hiina keskmisest ekspordihinnast kõrgem. Peale selle on Jiangsu seotud kahe teise HRVs kinnitusdetaile tootva äriühinguga, keda küsimustikule esitatud vastuses ei nimetatud, ning seega on suur oht, et need äriühingud hakkavad oma tooteid eksportima Jiangsu kaudu, et kasutada ära madalamat tollimaksumäära.

(335)

Nagu on osutatud põhjenduses 92, tegi komisjon kaugmeetodil ristkontrolli ning kinnitas Jiangsu esitatud andmeid, sealhulgas töötajate arv ja ekspordihind. Asjaolu, et Jiangsu keskmine ekspordihind võib olla madalam kui HRV koguekspordi keskmine hind, võib olla tingitud standardhälbest, võttes arvesse HRV eksportivate tootjate arvu ja HRVst imporditud uuritava toote liikide arvu, mida HRV koguekspordi keskmise hinna arvutamisel arvesse võeti. Samamoodi ei tuvastatud uurimise käigus seotud äriühinguid, kes toodaks vaatlusalust toodet Hiinas. Seega lükati EIFI sellekohased väited tagasi.

(336)

EFDA väitis, et valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul on määr liiga kõrge ja vastuolus alusmääruse artikli 9 lõikega 6, sest komisjon lähtus tööjõu kasutusega seoses kättesaadavatest faktidest kooskõlas alusmääruse artikliga 18 ning oleks seega pidanud jätma artiklis 18 osutatud asjaoludel kindlaksmääratud marginaalid valimi keskmise dumpingumarginaali arvutamisel tähelepanuta. EFDA soovitas määrata valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate suhtes kohaldatava dumpingumarginaali kindlaks Jiangsu dumpingumarginaali põhjal, sest see on ainus äriühing, kelle puhul ei lähtutud kättesaadavatest faktidest.

(337)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 9 lõige 6 on kohaldatav üksnes juhul, kui marginaalid on täielikult kindlaks määratud artiklis 18 osutatud asjaoludel. Komisjon juhtis tähelepanu, et nagu on osutatud põhjenduses 260, tugines komisjon kõigi kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja, sealhulgas Jiangsu tööjõukasutuse puhul kättesaadavatest faktidest (osaliselt) kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Seepärast leidis komisjon, et valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaali kehtestamisel on asjakohane tugineda koostööd tegevate eksportijate puhul kindlaks määratud kõigile marginaalidele, mitte jätta need tähelepanuta. Seetõttu lükati selle isiku väide tagasi.

(338)

EFDA kordas oma väidet, et eksportivate tootjate koostöö taset tuleks pidada kõrgeks, võttes arvesse kinnitusdetailide tootmisharu killustatust ja asjaolu, et see koosneb peamiselt kauplejate kaudu eksportivatest VKEdest, logistikaprobleeme COVID-19 pandeemia ajal, HRV eksportivate tootjate ja kaebuse esitaja vahelisi ärisuhteid; tõsiasja, et eksportivate tootjate koostöö tase oli üle 50 %, st kaks korda kõrgem kui liidu tootjate koostöö tase eelmise kinnitusdetailidega seotud uurimise käigus, mille puhul sellegipoolest leiti, et need tootjad moodustasid olulise osa liidu tootmisharust, (75) komisjoni seisukohta seoses liidu tootjate koostöösoovimatusega käesolevas juhtumis ning viimaks komisjoni üldist lähenemisviisi seoses liidu VKEdega, eeskätt asjaolu, et VKEdele ette nähtud küsimustikud olid lihtsustatud.

(339)

Nagu on selgitatud põhjenduses 179, tehakse eksportivate tootjate koostöö tase kindlaks vastuste põhjal, mille Hiina eksportivad tootjad esitavad väljavõttelise uuringu vormil. Nõutav teave piirdub äriühingu põhiteabega, nagu kontaktandmed, ülemaailmsed müügi- ja tootmiskogused, samuti seotud äriühingud. See teave peab olema kõigi äriühingute, sealhulgas VKEde puhul hõlpsasti kättesaadav. Ükski eksportiv tootja ei väitnud, et logistikaprobleemid takistavad neil nõutavat teavet esitamast, samuti ei esitanud selle kohta tõendeid EFDA. Samuti ei selgitanud EFDA, mil määral oleks tulnud koostöö taseme kindlakstegemisel arvesse võtta eksportivate tootjate ja kaebuse esitaja väidetavaid ärisuhteid. Peale selle leiti, et liidu tootmisharu koostöö tase eelmises dumpinguvastases uurimises ei ole käesoleva uurimise kontekstis oluline. Väidet, et koostööst keeldunud liidu tootjaid koheldakse teistmoodi kui koostööst keeldunud eksportivaid tootjaid, on juba käsitletud põhjenduses 46 ning samuti leiti, et see tegur ei mõjuta eksportivate tootjate koostöö taset. Igal juhul ei ole liidu tootmisharust moodustatava olulise osa kontseptsioon eksportivate tootjate koostöö taseme kindlakstegemisel oluline, sest tegemist on täiesti erinevate asjaoludega. Kui liidu tootmisharust moodustatav oluline osa on seotud seisuga menetluse algatamisel, siis üleriigilise dumpingumarginaali eesmärk on vältida olukorda, kus koostööst keeldumist põhjendamatult soodustatakse. Väide, et liidu VKEd saavad lihtsustatud küsimustikud, erinevalt eksportivatest tootjatest, ei ole väljavõttelise uuringu etapis oluline. Seetõttu lükati selle isiku esitatud väited tagasi.

(340)

EFDA väitis samuti, et isegi kui komisjon peab koostöö taset madalaks, ei tohi ta rakendada karistuslikku lähenemisviisi, ning viitas sellega seoses WTO menetluspraktikale (76). Selles küsimuses väljendas EFDA seisukohta, et kõigi muude eksportivate tootjate puhul määrati tollimaksumäär kindlaks sellise ekspordimahu põhjal, mis ei olnud representatiivne ja põhines vaid ühel tooteliigil.

(341)

Kui komisjon tugineb kättesaadavatele faktidele kooskõlas artikliga 18, on tal ulatuslik kaalutlusõigus, kuniks kasutatav meetod on mõistlik. Kättesaadavatele faktidele tuginemisel võivad uurimise tulemused samuti olla isikule alusmääruse artikli 18 lõike 6 kohaselt vähem soodsad kui koostöö puhul; nii välditakse olukorda, kus koostööst keeldumist põhjendamatult soodustatakse. Käesoleval juhul pidi komisjon üleriigilise tollimaksumäära arvutamisel lähtuma toimikus sisalduvatest kättesaadavatest faktidest. Meetod oli mõistlik, sest see põhines valimisse kaasatud eksportivate tootjate tegelikul kontrollitud teabel ning arvutuse aluseks valiti tooteliik, mis oli vastava eksportiva tootja ekspordimahu poolest kõige representatiivsem. Väidet, et koostööst keeldunud eksportivad tootjad seda konkreetset liiki tooteid ei ekspordi, EFDA ei põhjendanud ning seda ei olnud võimalik kontrollida. Seepärast lükati see väide tagasi.

(342)

EIFI väitis, et osa eksportivatest tootjatest, kes loeti koostööd tegevateks eksportivateks tootjateks, ei tohiks sellena käsitada, sest nad ei tooda vaatlusalust toodet, vaid üksnes turustavad seda. Teatavate eksportivate tootjate puhul ei vastanud väljavõttelise uuringu vormil märgitud nimi asjaomase äriühingu käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrile ning mõnel oli liitu suunatud ekspordi hind ebaharilikult madal. Oma väite põhjendamiseks esitas EIFI avalikel allikatel põhineva teabe.

(343)

Komisjon juhib tähelepanu, et EIFI esitas selle teabe menetluse väga hilises etapis, ehkki sama koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekiri lisati kõigile huvitatud isikutele avatud toimikusse 6. jaanuaril 2021 (77). Seepärast ei olnud enam võimalik seda teavet kontrollida. Seega ei saanud komisjon kindlaks teha, kas EIFI põhjendused teatavate äriühingute väljajätmiseks eksportivate tootjate nimekirjast pidasid paika, ning sellest tulenevalt tuli need väited tagasi lükata.

(344)

HRV kaubandusettevõtja Changshu 5. Rich Trading Co., Ltd. (edaspidi „Changshu Rich“) väitis, et Changshu Rich tuleks koos Hiinas asuva seotud tootjaga lisada koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja, sest ta tegi uurimise käigus koostööd. Komisjon juhib tähelepanu, et kumbki neist ei esitanud väljavõttelise uuringu vormi ettenähtud tähtaja jooksul. Changshu Rich esitas vastuse üksnes liidus asuvate sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu küsimustikule, mis ei olnud ette nähtud HRVs asuvatele isikutele, ning alles pärast ettenähtud tähtaja lõppu. Seepärast lükati koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja lisamise taotlus tagasi. Üks teine eksportiv tootja, keda Changshu Rich nimetas oma partneriks, esitas väljavõttelise uuringu vormi ettenähtud tähtaja jooksul ja seega lisati ta nimekirja.

(345)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja lisamist taotles veel üks eksportiv tootja, Bulten Fasteners (China) Co., Ltd. (edaspidi „Bulten Fasteners“), kes väitis, et ta tegi uurimise käigus koostööd sellega, et esitas tähtajaks sisendeid käsitleva teabe, mille HRV eksportivad tootjad pidid algatamisteate kohaselt esitama. Ta väitis, et koostööd tegeva isikuna käsitamise tingimused ei olnud selged ning et sisendeid käsitleva teabe esitamisega kinnitas ta oma kavatsust teha koostööd ja tegutses heas usus.

(346)

Komisjon juhtis tähelepanu, et Bulten Fasteners ei esitanud algatamisteates nõutud vastust väljavõttelise uuringu küsimustikule, milles tuli anda ka nõusolek äriühingute valimisse kaasamiseks ja uurimiseks. Ühe kaebuses nimetatud eksportiva tootjana sai ta menetluse algatamisel komisjonilt kahepoolses teabevahetuses ka konkreetsed suunised, kus oli selgelt märgitud, et koostööd tegeva isikuna käsitamiseks tuleb esitada väljavõtteliseks uuringuks vajalik teave. Samuti ei esitanud äriühing ühtki märkust põhjenduses 345 osutatud koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirja kohta, mis oli toimikus kättesaadav alates uurimise algusest, pärast seda, kui komisjon eksportivate tootjate valimi moodustas. Bulten Fasteners taotles selles küsimuses ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juures. Ärakuulamine toimus 7. detsembril 2021 ning selle käigus järeldas ärakuulamise eest vastutav ametnik, et Bulten Fastenersi menetlusõigusi menetluses ei rikutud, sest ta sai komisjonilt teabe, millele ta ei reageerinud. Neid kaalutlusi arvesse võttes ei saa Bulten Fastenersi käsitada koostööd tegeva eksportiva tootjana, erinevalt nendest eksportivatest tootjatest, kes esitasid õigeks ajaks väljavõttelise uuringu vormi ja andsid sõnaselge nõusoleku koostöö tegemiseks uurimises. Selle isiku taotlus lükati tagasi.

(347)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist avastas komisjon koostööd tegevate eksportivate tootjate nimekirjas mõningad tehnilised vead, mis parandati. Need vead parandati asjaomaste isikute väljavõttelise uuringu vormis esitatud teabe alusel. Seega jäeti nimekirjast välja Shanghai Foreign Trade (Pudong) Co., Ltd., kes esitas väljavõttelise uuringu teabe oma seotud tootjate Shanghai Rongdun Industry Co., Ltd. ja Shanghai Chunri New Energy Technology Co., Ltd. kohta, ning see asendati vastavate seotud tootjatega. Samamoodi jäeti nimekirjast välja ja asendati seotud tootjaga BSC Corporation – kaupleja, kes ekspordib oma seotud äriühingu Liaocheng BSC Metal toodetavat toodet.

(348)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis põhjendustes 154 ja 155 osutatud klemmikruvide kasutaja, et komisjon ei võtnud arvesse tema väidet, et tema peamine konkurent Indias toodab klemmikruvisid ning müüb neid liidus sarnase hinnatasemega nagu on Hiinast imporditud toodetel. Kasutaja väitis, et sellele tuginedes ei toimu import Hiinast dumpinguhinnaga. Samuti väitis kasutaja, et komisjon oleks pidanud võrdlema Indiast pärit klemmikruvide impordi hindu normaalväärtusega. Kuna komisjon seda aga ei teinud, ei saa järeldada, et Hiinast pärit klemmikruvide import toimus dumpinguhinnaga.

(349)

Esiteks juhib komisjon tähelepanu, et enne lõplike järelduste avalikustamist sellist väidet ei esitatud. Põhjendamata väide, et India tootjate klemmikruvide hinnad on samal tasemel kui Hiina edasimüügihinnad liidu turul, iseenesest ei tõenda, et Hiina eksport ei toimu dumpinguhinnaga. Teiseks, eespool punktis 3 kehtestatud dumpingumarginaalid põhinevad kogu vaatlusaluse toote ekspordihindadel ning eri tooteliikidele eraldi dumpingumarginaale ei määratud. Nagu punktis 3 on üksikasjalikult kirjeldatud, võrreldi dumpingumarginaalide kindlaksmääramiseks Hiina eksportivate tootjate ekspordihindu võrdlusriigi andmetel põhineva normaalväärtusega. Kõnealune kasutaja ei esitanud dumpingumarginaalide sellise arvutuse kohta mingeid märkusi ega vaidlustanud ühtki arvutuses kasutatud elementi. Kolmandaks tuleb meeles pidada, et käesoleva uurimise kohaldamisala piirdub vaatlusaluse toote ekspordiga Hiinast ning et seega ei olnud komisjonil kohustust ega isegi mitte õigust uurida väidetavat dumpinguhinnaga importi Indiast. Seepärast lükati see väide tagasi.

(350)

Nagu on märgitud põhjendustes 96 ja 97, lõppes Ühendkuningriigi väljaastumise üleminekuperiood 31. detsembril 2020 ning liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpetati 1. jaanuaril 2021. Arvestades, et küsimustikele vastamise ja muu teabe esitamise tähtaeg lõppes pärast üleminekuperioodi, palus komisjon huvitatud isikutel esitada teabe EL 27 tasandil. Järeldusi kahju, põhjusliku seose ja liidu huvi kohta hinnati seega EL 27 andmete alusel.

(351)

Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet üle 70 tootja. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(352)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil 1 060 569 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmete alusel. Nagu on osutatud põhjenduses 49, hõlmas lõplik valim kuut liidu tootjat. Nende toodang moodustas 9,5 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(353)

Liidu tarbimise kindlakstegemiseks liitis komisjon liidu tootmisharu hinnangulise kogumüügimahu liidu turul (vt tabel 6) Eurostati kindlakstehtud impordi kogumahule (vt tabelid 3 ja 12).

(354)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(355)

Liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil vähenes. Üldjoontes vähenes liidu tarbimine 18 % – kui 2017. aastal oli see 2 134 778 tonni, siis uurimisperioodil 1 748 012 tonni.

(356)

Komisjon tegi impordi mahu kindlaks Eurostati andmete alusel. Impordi turuosa tehti kindlaks impordimahu ja liidu kogutarbimise põhjal.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

(357)

Hiinast pärit impordi maht suurenes 2017.–2019. aastal 54 % ning ajavahemikul 2019. aastast uurimisperioodini püsis see suhteliselt stabiilsena. Kokkuvõttes suurenes impordimaht vaatlusalusel perioodil 55 %.

(358)

Samal ajal kui tarbimine liidus vähenes, kasvas Hiinast pärit impordi turuosa ajavahemikul 2017. aastast uurimisperioodini jõudsalt – 6 %-lt 12 %-le.

(359)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis EIFI, et talle kättesaadavate statistiliste andmete kohaselt peaksid Hiinast pärit impordi maht ja turuosa olema suuremad. EIFI käsutuses olnud statistilised andmed sisaldasid selliste toodete impordiandmeid, mis ei kuulunud uurimise kohaldamisalasse, kusjuures impordi kogumahu hinnangud põhinesid turuteadmistel. Statistika, mille alusel komisjon tegi kindlaks tabelis 3 esitatud impordimahud, põhines aga vaatlusaluse toote TARICi koodi tasandil registreeritud tegelikel impordimahtudel, mis hõlmasid üksnes vaatlusalust toodet. Tabelis 3 esitatud mahud kajastavad seega vaatlusaluse toote tegelikke impordimahtusid vaatlusalusel perioodil. Seepärast lükati see väide tagasi.

(360)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist küsisid EFDA ja CCCME selgitust selle kohta, milliste andmete põhjal tehti kindlaks liitu suunatud impordi mahud. Pärast vastavate selgituste saamist taotlesid need isikud, et avalikustataks ka täpsed andmed TARICi koodide kaupa. Neid andmeid ei saa konfidentsiaalsusega seotud põhjustel avalikustada ning seepärast lükati see taotlus tagasi.

(361)

Komisjon tegi keskmised impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel ning jagas Hiinast pärit impordi koguväärtuse vastava impordi kogumahuga.

(362)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(363)

Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad tõusid 2017.–2018. aastal 11 %, 2019. aastal vähenesid need 1 % ning uurimisperioodil veel 3 % võrra. Koguarvestuses tõusid Hiinast pärit impordi hinnad vaatlusalusel perioodil 7 %. Hinnatõus ei olnud aga kaugeltki piisav, et kompenseerida toorainehindade kasvu (30 %) samal perioodil. Peale selle olid impordihinnad järjepidevalt madalamad kui liidu müügihinnad, nagu on osutatud tabelis 8.

(364)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(365)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 28–46 %.

(366)

EFDA ja CCCME väitsid, et standardkinnitusdetailid ei ole vastastikku asendatavad muude kui standardkinnitusdetailidega ega konkureeri nendega. Nad rõhutasid, et muud kui standardkinnitusdetailid on standardkinnitusdetailidest enamasti kallimad. Kui Hiina eksportivad tootjad toodavad peamiselt standardkinnitusdetaile, siis liidu tootmisharu toodab ja müüb valdavalt muid kui standardkinnitusdetaile. Seega tuleks hinnavõrdluses standardkinnitusdetaile ja muid kui standardkinnitusdetaile igal juhul selgelt eristada. CCCME juhtis tähelepanu, et samamoodi erinevad üksteisest kolm peamist käesoleva uurimisega hõlmatud tooteliiki, st kruvid, poldid ja seibid, ning et seda tuleks hinnavõrdluses nõuetekohaselt arvesse võtta.

(367)

Sarnaselt väitis kodumajapidamises kasutatavate toodete jaemüüjate Euroopa ühendus (edaspidi „EDRA“), et võrreldes liidu müügihinda liidu turul Hiinast pärit impordi hinnaga, tuleks teha vahet standardkinnitusdetailidel ja muudel kui standardkinnitusdetailidel. Üks importijatest väitis, et liidu tootmisharu tootjad ei erista standardkinnitusdetaile ja muid kui standardkinnitusdetaile oma äriühingusisestes tootekoodides ning et seega ei ole liidu tootmisharu müügihindade ja Hiina impordi hindade võrdlus asjakohane.

(368)

EFDA märkis, et isegi kui kinnitusdetaile toodetakse rahvusvaheliselt tunnustatud standardite alusel, võivad need ühtlasi vastata kliendi konkreetsetele lisanõuetele, st nõuetele, mis erinevad standardis sätestatutest, mida sellises standardis ei käsitleta või mis on standardis sätestatutest rangemad. Selliseid kinnitusdetaile tuleks käsitada muude kui standardkinnitusdetailidena. Sama loogika alusel väitis CCCME, et muude kui standardkinnitusdetailidena ei tohiks käsitada mitte üksnes kliendi jooniste põhjal toodetud kinnitusdetaile, vaid ka muudel kliendinõuetel põhinevaid kinnitusdetaile, isegi kui kinnitusdetail vastab täielikult rahvusvahelistele tootestandarditele.

(369)

Samuti juhtis EFDA tähelepanu, et tootestandardeid tuleb eristada inspekteerimisstandarditest ning toote põhistandardeid eristandarditest. Ta väitis, et ehkki toote põhistandardile vastavaid kinnitusdetaile võib pidada standardkinnitusdetailideks, siis inspekteerimisstandarditele ja toote eristandarditele vastavad kinnitusdetailid tuleks käesolevas uurimises lugeda muudeks kui standardkinnitusdetailideks, sest nendel nõuetel on sama otstarve nagu kliendi erinõuetel.

(370)

Peale selle juhtisid EFDA ja CCCME tähelepanu, et liidu tootmisharu toodab kinnitusdetaile sageli standardtoodangu jaoks ette nähtud seadistusega, ehkki nõuded on rangemad rahvusvaheliselt tunnustatud standardites sätestatutest. Selliseid kinnitusdetaile tuleks käsitada muude kui standardkinnitusdetailidena.

(371)

Samuti osutasid EFDA ja CCCME teatavates tootmisharudes (peamiselt autotööstuses) kehtivatele konkreetsetele sertifitseerimisnõuetele. Tegemist on vastavusnõuetega, mida kinnitusdetailide tarnijad peavad täitma ja mis hõlmavad näiteks kohustust dokumenteerida kinnitusdetailide tootmisprotsess, registreerida teatavad andmed ja teha kvaliteedikontroll (78). EFDA väitel peavad tarnijad selliste nõuete täitmiseks tegema tootmisprotsessi investeeringuid ning see omakorda suurendab kulusid ja hindu, mistõttu tuleks sellistel tingimustel toodetud kinnitusdetaile pidada muudeks kui standardkinnitusdetailideks. CCCME väitis, et kõiki autotööstuses kasutatavaid kinnitusdetaile tuleks käsitada muude kui standardkinnitusdetailidena.

(372)

Komisjon juhtis tähelepanu, et standardkinnitusdetaile on üksikasjalikult kirjeldatud tööstusstandardites, näiteks Saksa Standardinstituudi (Deutsches Institut für Normung, DIN) või Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) standardites ning Euroopa Standardikomitee (CEN) koostatud ja ajakohastatavates Euroopa normides (EN-standardid). Muud kui standardkinnitusdetailid on aga sellised kinnitusdetailid, mis erinevad tootmisharus tunnustatud standarditest ning vastavad sageli konkreetse kasutaja mudelile ja/või nõuetele. Seega on rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest erinevad kliendi joonistel põhinevad kinnitusdetailid erikinnitusdetailid ehk muud kui standardkinnitusdetailid. Samamoodi peetakse standardtoodete tootmisliinidel toodetavaid kinnitusdetaile erikinnitusdetailideks juhul, kui need ei vasta täielikult konkreetsele rahvusvaheliselt tunnustatud tööstusstandardile.

(373)

Komisjon juhtis tähelepanu, et ühtki väidet seoses sellega, mis liiki kinnitusdetaile tuleks käsitada muude kui standardkinnitusdetailidena, v.a põhjendustes 374 ja 375 osutatud väited, liidu tootmisharu õigupoolest ei vaidlustanud ning ühtlasi olid need kooskõlas käsitlusega, et standardkinnitusdetail tuleks muuks kui standardkinnitusdetailiks/erikinnitusdetailiks lugeda juhul, kui see ei vasta täpselt tootestandardile, mida tootmisharus rakendatakse.

(374)

Mis puudutab põhjenduses 369 osutatud toote eristandardeid ja inspekteerimisstandardeid, siis leidis komisjon, et kui kinnitusdetail on toodetud täpselt vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud standardi tehnilisele kirjeldusele, tuleks seda pidada standardkinnitusdetailiks, ning seega lükati sellekohased väited tagasi.

(375)

Põhjenduses 371 osutatud sertifitseerimisnõuded on konkreetsed kliendipoolsed vastavusnõuded, millel ei pruugi olla otsest mõju kinnitusdetaili enda tehnilistele nõuetele, mis on sätestatud rahvusvaheliselt tunnustatud standardites. Vastavusnõudeid, mis ei muuda kinnitusdetaili füüsikalisi ega tehnilisi omadusi ega kujuta endast kliendi erijoonist, vaid on peamiselt seotud näiteks selliste küsimustega nagu tootmisprotsessi dokumenteerimisnõuded või kvaliteedikontrolli üle arvestuse pidamine, ei võetud seega arvesse kriteeriumina standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide eristamiseks ning selles küsimuses esitatud väited lükati tagasi.

(376)

CCCME väitis samuti, et kinnitusdetaile müüakse lõppkasutajatele peaaegu eranditult turustajate kaudu ning et seda tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta hinnavõrdluses, mis tuleks teha turustajate kaubandustasandil. Nagu on mainitud põhjenduses 278, toimus kogu eksportmüük otse sõltumatutele klientidele liidus ning seega võeti võrdluses arvesse makstud või makstavaid hindu, mitte arvestuslikke ekspordihindu. Ühtlasi müüs liidu tootmisharu suurema osa toodetest turustajate kaudu ning impordihindade ja liidu tootmisharu liidu turul kehtinud müügihindade võrdlus tehti samal kaubandustasandil. Seega ei olnud see väide käesoleva uurimise seisukohast asjakohane.

(377)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid EFDA, CCCME ja Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures, et hinna allalöömise marginaalide arvutamisel oleks tulnud arvesse võtta kvaliteedikontrolli ja dokumendihaldusega seotud kulusid. EFDA ja CCCME väitsid, et liidu tootmisharus kehtivad põhjenduses 371 osutatud konkreetsed sertifitseerimisnõuded, samal ajal kui Hiina eksportivatel tootjatel sellised nõuded üldjuhul puuduvad. EFDA ja CCCME osutasid alusmääruse artikli 3 lõikele 2, mille kohaselt peab kahju hindamine põhinema objektiivsel uurimisel ja otsesel tõendusmaterjalil (sealhulgas hindadele avaldatava mõju uurimine kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 2), ning WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõikele 1, milles käsitletakse hindade võrreldavust. EFDA, CCCME ja Hiina Rahvavabariigi esindus väitsid, et kuna sertifitseerimisnõuetel on märkimisväärne mõju kuludele ja hindadele, tuleks hinna allalöömise marginaali arvutamisel andmeid asjakohaselt korrigeerida.

(378)

Kõnealused isikud viitasid avalikult kättesaadavale teabele ja ühe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud teabele, mille kohaselt oli vähemalt ühel valimisse kaasatud liidu tootjal PPAP-sertifikaat ning seega deklareeris ta osa oma toodangust valesti standardkinnitusdetailidena.

(379)

Mis puudutab väiteid seoses ühe väidetavalt valimisse kaasatud liidu tootja kohta avalikult kättesaadava teabega, siis juhtis komisjon tähelepanu, et kõigile valimisse kaasatud liidu tootjatele tagati anonüümsus ning et seega on kõik sellise teabega seotud märkused alusetud. Sellegipoolest kinnitas komisjon, et uurimise käigus ei olnud võimalik kindlaks teha olulisi kuluerinevusi sertifitseerimisnõuete alusel toimuvate ja muude tootmisprotsesside vahel. Seega, isegi kui kõnealune korrigeerimine oleks põhjendatud ja vajalik, oleks selle mõju hinna allalöömise marginaalile tühine, mistõttu jäävad komisjoni järeldused hinna märkimisväärse allalöömise kohta kehtima. Seega lükati need väited tagasi.

(380)

Seoses väitega, et üks valimisse kaasatud liidu tootja deklareeris muud kui standardkinnitusdetailid standardkinnitusdetailidena, tuletatakse meelde, et nagu on osutatud põhjenduses 375, ei määra sertifitseerimisnõuded iseenesest ära, kas kinnitusdetaili saab käsitada muu kui standardkinnitusdetailina. Seega märkis komisjon samas põhjenduses, et vastavusnõudeid, mis ei muuda kinnitusdetaili füüsikalisi ega tehnilisi omadusi ega kujuta endast kliendi erijoonist, vaid on peamiselt seotud näiteks selliste küsimustega nagu tootmisprotsessi dokumenteerimisnõuded või kvaliteedikontrolli üle arvestuse pidamine, ei võetud seega arvesse kriteeriumina standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide eristamiseks ning selles küsimuses esitatud väited lükati tagasi. Komisjon tegi kindlaks, et kõigi valimisse kaasatud liidu tootjate tooteliigid olid õigesti registreeritud. Seepärast lükati see väide tagasi.

(381)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid EFDA ja CCCME, et liidu tootmisharu müüs lõppkasutajatele tooteid peamiselt seotud turustajate kaudu. Kuna Hiina eksportivad tootjad müüvad tooteid otse sõltumatutele turustajatele liidus, oleks tulnud kaubandustasandite erinevusi nõuetekohaselt arvesse võtta. See väide ei põhinenud toimikus sisalduval teabel, samuti ei esitatud selle põhjendamiseks tõendeid. Uurimise käigus küsisid EFDA ja CCCME lisateavet selle kohta, kui suure osa valimisse kaasatud liidu tootjate müügist moodustas müük turustajate kaudu. Komisjon esitas selle teabe ning see kinnitas põhjenduses 376 esitatud järeldusi. Samuti täpsustab komisjon, et valimisse kaasatud liidu tootjate müük, mida hinna allalöömise arvutustes arvesse võeti, oli suunatud sõltumatutele klientidele liidus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(382)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(383)

Nagu on märgitud põhjendustes 26–49, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(384)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete alusel, mille esitas kaebuse esitaja ja mida ristkontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmetega. Makromajanduslikud andmed olid seotud kõigi liidu tootjatega.

(385)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid CCCME ja EFDA, et komisjon ei avalikustanud makromajanduslike näitajate hindamiseks kasutatud andmed esitanud liidu tootjate tootmis- ega müügimahtu. Uurimise käigus selgitas komisjon taotluse alusel, et kuna need andmed esitati äriühingu tasandil, on need konfidentsiaalsed. EFDA väitis samuti, et komisjon keeldus esitamast teavet andmete ekstrapoleerimise meetodi kohta, kuigi tegemist on väga olulise aspektiga, arvestades et makromajanduslikud andmed esitas vaid väike osa kõigist liidu tootjatest.

(386)

Allikaid ja metoodikat, mille alusel komisjon tegi kindlaks makromajanduslikud andmed, on kirjeldatud põhjenduses 384. Makromajanduslikud andmed koguti igalt liidus asuvalt liidu tootjalt eraldi ning esitati komisjonile kaebuse esitaja kaudu. Makromajanduslike koondandmete saamiseks ekstrapoleeris kaebuse esitaja andmed vastavalt nende tootjate osakaalule liidu kogutoodangus. Liidu kogutoodangu puhul lähtus kaebuse esitaja Prodcomis kättesaadavast teabest. Esitatud andmeid kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate edastatud andmete ristkontrollile tuginedes. Andmeid kohandati üksnes teatavate vasturääkivuste lahendamiseks ning kaebuse esitaja edastatud andmeid oluliselt ei muudetud.

(387)

Samuti väitis EFDA, et komisjon ei olnud andmeid piisavalt kontrollinud ning et makromajanduslike andmete mittekonfidentsiaalsed kokkuvõtted esitati vaid üks päev enne lõplike järelduste avalikustamist. Nagu on osutatud põhjenduses 384, ristkontrollis komisjon esitatud andmeid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud andmetega ning kõrvaldas selleks hoolikalt puudused EIFI vastusest makromajanduslike näitajate küsimustikule. EIFI-le esitatud küsimuste sisu kirjeldus tehti isikutele kättesaadavaks avatud toimikus. Komisjon oli andmete täpsusega rahul ning leidis seega, et tegemist on asjakohase alusega makromajanduslike näitajate kindlakstegemiseks. Seetõttu lükati ebapiisavat kontrolli käsitlev väide tagasi. Iga liidu tootja eraldi esitatud teabe mittekonfidentsiaalne kokkuvõte avalikustati märkuste esitamiseks piisavalt aegsasti. Peale selle võimaldati EFDA-le ja CCCME-le märkuste esitamiseks erandkorras tähtajapikendus. Seepärast lükati see väide tagasi.

(388)

Mikromajanduslikke kahjunäitajaid hindas komisjon andmete alusel, mille esitasid valimisse kaasatud liidu tootjad küsimustiku vastustes.

(389)

Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(390)

Makromajandusnäitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(391)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(392)

Nagu on osutatud põhjenduses 68, väitis üks eksportiv tootja, et eksportivate tootjate valim koosneb peamiselt äriühingutest, kes toodavad polte, (vastandatuna kruvitootjatega) ning et seega ei ole see representatiivne Hiina tootmisharu ega laiemalt ekspordi suhtes. Seepärast tuleks kahju analüüsida kruvide ja poltide puhul eraldi.

(393)

Lisaks – nagu on osutatud põhjendustes 115 ja 156 – väitsid üks puitkonstruktsioonide kruvide eksportiv tootja ja üks mööblikruvide eksportiv tootja, et need tooteliigid ei kuulu käesoleva uurimise kohaldamisalasse. Need huvitatud isikud märkisid, et teise võimalusena tuleks nende tooteliikide puhul teha eraldi kahjuanalüüs.

(394)

Nagu on osutatud põhjenduses 162, nõudis CCCME, et makromajanduslike kahjunäitajate andmed kogutaks ja neid hinnataks standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide puhul, võttes arvesse, et liidu tootmisharu toodab ja müüb valdavalt muid kui standardkinnitusdetaile, samal ajal kui Hiina eksportivad tootjad toodavad ja ekspordivad valdavalt standardkinnitusdetaile.

(395)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures, et valimisse kaasatud liidu tootjatele võimaldatud anonüümsuse tõttu ei olnud huvitatud isikutel võimalik kontrollida liidu tootmisharu koondandmeid, mille alusel tehti kindlaks makromajanduslikud näitajad.

(396)

Nagu on osutatud põhjendustes 16–20, leidis komisjon, et anonüümsuse taotlus oli nõuetekohaselt ja hästi põhjendatud. Seepärast lükati kõik kõnealuse teabe konfidentsiaalsena käsitlemisega seotud väited tagasi. Seega ei saa komisjon avalikustada ka teavet iga äriühingu kohta, kelle andmeid kasutati makromajanduslike kahjunäitajate hindamisel. Metoodikat selgitatakse põhjenduses 384. Väide, mille esitas Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures, lükati seepärast tagasi.

(397)

Eksportivate tootjate valimi representatiivsusega seotud märkusi käsitleti juba põhjenduses 70. Samamoodi käsitleti huvitatud isikute märkusi ja väiteid uuritava toote määratluse kohta juba põhjendustes 113–166.

(398)

Mis puudutab väiteid, et kahju tuleks analüüsida iga tooteliigi puhul eraldi, siis tuletab komisjon meelde, et põhjenduses 110 esitatud järelduse kohaselt käsitati kõiki tooteliike käesolevas uurimises ühe tootena, sest neil on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning lõppkasutusalad. Seega lähtuti dumpingu, kahju ja põhjusliku seose kindlaksmääramisel tootest tervikuna. Ei esitatud ühtegi tõendit, mis oleks andnud alust teha iga tooteliigi puhul eraldi analüüs. Seega lükati need väited tagasi.

(399)

CCCME ja EFDA märkisid, et valimisse kaasatud liidu tootjate mikromajanduslike kahjunäitajate puhul VKEdest liidu tootjate andmete kaalumine oleks vastuolus alusmääruse ja WTO eeskirjadega ning seega ei tohiks seda teha. Nende väitel suurendab selline metoodika kunstlikult VKEde andmete kaalu ning samal ajal vähendab suurte äriühingute esitatud andmete kaalu. Kuna komisjon kahjunäitajate puhul kaalumist ei kasutanud, ei olnud seda väidet vaja täiendavalt analüüsida.

(400)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CCCME ja EFDA, et standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide puhul oleks tulnud kahju analüüsida eraldi. Samuti märkisid nad, et kahju oleks tulnud analüüsida eraldi iga tootekategooria lõikes, st puidukruvid, isekeermestavad kruvid, poldid ja seibid, ning viitasid selles küsimuses apellatsioonikogu aruannetele „US – Hot-rolled Steel“ (79) ja „China – HP-SSST“, (80) samuti Euroopa Kohtu kohtupraktikale (81).

(401)

Standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide küsimuses kordasid CCCME ja EFDA esiteks, et erikinnitusdetailid ja standardkinnitusdetailid kuuluvad vastavalt füüsikalistele omadustele, kvaliteedierinevustele ja lõppkasutusaladele erinevatele turgudele ega ole vastastikku asendatavad. Teiseks rõhutasid nad taas, et Hiina eksportivad tootjad tegelevad standardkinnitusdetailidega, samal ajal kui liidu tootjad toodavad peamiselt erikinnitusdetaile. CCCME ja EFDA juhtisid tähelepanu Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas T-254/18, mille kohaselt „võib segmendipõhine analüüs olla õigustatud siis, kui uurimisalused tooted ei ole vastastikku asendatavad ja kui dumpinguhinnaga import võib üht või mitut segmenti puudutada tõenäolisemalt kui mõnd teist segmenti“.

(402)

Nagu on osutatud põhjendustes 109 ja 110, olid kõigil kinnitusdetailidel sarnased füüsikalised ja tehnilised omadused ning samad peamised lõppkasutusalad. Samuti ei pea kõik tooteliigid olema täielikult vastastikku asendatavad, kuni kõigil tooteliikidel on samad füüsikalised ja tehnilised omadused ning lõppkasutusalad, nagu on juba osutatud põhjenduses 151. Peale selle tehti uurimise käigus kindlaks – nagu on kirjeldatud põhjenduses 47 –, et liidu tootmisharu tootis ja müüs nii standardkinnitusdetaile kui ka muid kui standardkinnitusdetaile, samuti eksportisid eksportivad tootjad liidu tootmisharule nii standardkinnitusdetaile kui ka muid kui standardkinnitusdetaile. Samuti selgus uurimise käigus, et lõppkasutusalad kattuvad. Liidu tootmisharu müüs kinnitusdetaile mitmesugusteks rakendusteks ja mitmesugustele sektoritele. Madalale koostöötasemele vaatamata selgitas komisjon välja, et dumpinguhinnaga import konkureerib liidu tootmisharu müügiga samadel kasutusaladel ja rakendustel. Isegi kui erikinnitusdetailide osakaal koostööd tegevate eksportijate valimis oli väike, nähtus toimikus sisalduvatest tõenditest, et Hiina eksportivatel tootjatel on olemas muude kui standardkinnitusdetailide tootmise võimsus ja ekspordisuutlikkus (näiteks pakkusid Hiina eksportivad tootjad mitmesuguseid muid kui standardkinnitusdetaile messidel ning osa Hiina tootjatest tootis autotööstuses kasutatavaid kinnitusdetaile). Liidu tootjate valim koosnes äriühingutest, kes esindasid võrdsel määral nii standardkinnitusdetailide kui ka muude kui standardkinnitusdetailide müüki. Tegelikkuses tootsid enamik valimisse kaasatud äriühinguid ühtaegu nii standardkinnitusdetaile kui ka erikinnitusdetaile. Vaid üks ärihing tegeles üksnes erikinnitusdetailidega ning teine äriühing üksnes standardkinnitusdetailidega. Nagu on osutatud põhjenduses 36, oli liidu tootmisharu valimis seega tagatud võimalikult suur tootevalik. Hiina eksportivatelt tootjatelt imporditud tooted kattusid liigiti enam kui 90 % ulatuses nende toodetega, mida tootsid ja müüsid valimisse kaasatud liidu tootjad; sealhulgas võimaldas valim võrrelda standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide hindu, mis viitasid eranditult hinna allalöömisele ja turuhinnast madalama hinnaga müügile. Vaatamata tõsiasjale, et kahju tuleb analüüsida liidu tootmisharu tasandil, täheldas komisjon kõigi liidu tootjate, sealhulgas erikinnitusdetailide tootjate – olenemata tootevalikust – tootmis- ja müügimahtudes ning ka kasumimarginaalides langustendentsi. See andis alust järeldada, et Hiinast pärit import avaldas valimisse kaasatud liidu tootjatele kahjulikku mõju. Nagu on osutatud põhjenduses 552, ei saanud liidu tootjad peale selle oma standardkinnitusdetailide tootmist ega müüki laiendada, sest Hiinast pärit import avaldas liidu turul hinnasurvet. Makromajanduslikul tasandil tootis enamik individuaalsed andmed esitanud liidu tootjatest nii standardkinnitusdetaile kui ka erikinnitusdetaile. Võttes arvesse asjaolu, et makromajanduslikud kahjunäitajad halvenesid samal ajal, kui Hiinast pärit import kasvas, ning samuti kõigi liidu tootjate mikromajanduslike näitajate langustrendi, võib järeldada, et liidu tootmisharu ja Hiinast pärit import olid samasuguse toote tasandil omavahel turukonkurentsis. Uurimise käigus ei leidnud kinnitust sellega seotud vastupidised väited. See iseenesest tõestab liidu tootmisharu kantud olulist kahju. CCCME ega EFDA ei esitanud lisateavet ega -tõendeid, mis oleks andnud alust teha standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide puhul eraldi analüüs. Seega lükati need väited tagasi.

(403)

Mis puudutab puidukruvisid, isekeermestavaid kruvisid, polte ja seibe, siis väitsid samad isikud, et kuna need tooted on liigitatud kombineeritud nomenklatuuri eri alamrubriikidesse, tähendab see, et igal tootel on konkreetsed eriomadused ning et tooted ei ole üksteisega võrreldavad. Samuti väitis EFDA, et seda kinnitab asjaolu, et üks puidukruvisid tootev liidu tootja vaidlustas kaebuse, sest tema arvates ei oleks meetmetel positiivset mõju.

(404)

Eespool nimetatud tootekategooriate suhtes kehtivad samuti põhjendustes 109 ja 110 esitatud järeldused. Väite kohta, et need kategooriad moodustavad eraldiseisvad turud, ei esitatud muid tõendeid peale fakti, et need on liigitatud eri CN-koodide alla. Ainuüksi seda aga ei saa pidada piisavaks tõenduseks, sest tooted võivad omavahel konkureerida ka siis, kui need kuuluvad eri CN-koodide alla. Asjaolu, et üks liidu tootja kaebuse tervikuna vaidlustas, ei tõenda, et tooteliikidel on eraldi turusegmendid. Seega lükati need väited tagasi.

(405)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(406)

Vaatlusaluse perioodi jooksul vähenes liidu tootmisharu tootmismaht püsivalt ja ühtekokku 25 % võrra.

(407)

Tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil samal tasemel – ligikaudu 2 300 000 tonni. Tootmismahu märkimisväärse vähenemise tõttu vähenes oluliselt aga tootmisvõimsuse rakendamine – kui 2017. aastal oli see 61 %, siis uurimisperioodil langes see tasemele 46 %.

(408)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist juhtis EFDA tähelepanu, et tabelis 5 esitatud näitajad, mis kajastavad tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist uurimisperioodil, erinevad mõnevõrra EIFI esitatud makromajanduslike näitajate mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte andmetest. See viitab sellele, et komisjon korrigeeris EIFI esitatud andmeid.

(409)

Nagu on osutatud põhjenduses 386, ristkontrolliti kaebuse esitaja edastatud teavet valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmetega ning vastava korrigeerimise tulemusena näitajad mõnevõrra erinesid.

(410)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Müügimaht ja turuosa

(411)

Liidu tootmisharu müügimaht kahanes vaatlusalusel perioodil 27 %, tarbimine aga vähenes samal perioodil aeglasemalt – 18 %.

(412)

Selle tõttu vähenes liidu tootmisharu turuosa 66 %-lt 2017. aastal 59 %-le uurimisperioodil, st 10 % ehk 7 protsendipunkti võrra.

(413)

Kahaneva tarbimise tingimustes kaotas liidu tootmisharu lisaks müügimahule liidus ka turuosa.

(414)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Tööhõive ja tootlikkus

(415)

Liidu tootmisharus tööhõive vaatlusalusel perioodil vähenes ning see oli tingitud tootmis- ja müügimahu kahanemisest. Selle tagajärjel vähenes tööjõud 4 % võrra, arvestamata kaudset tööhõivet.

(416)

Kuna tootmismaht vähenes veelgi kiiremas tempos kui töötajate arv, kahanes liidu tootmisharu tootlikkus vaatlusalusel perioodil 22 %.

(417)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CCCME ja EFDA, et komisjon ei esitanud selget teavet selle kohta, kuidas need näitajad arvutati.

(418)

Uurimise käigus selgitas komisjon eespool nimetatud isikute taotlusel, et makromajanduslikud näitajad põhinevad EIFI esindatud liidu tootjate esitatud individuaalsel teabel, mida ristkontrolliti valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud andmetega. Makromajanduslike näitajatega seotud metoodikat kirjeldatakse ka põhjenduses 384. Seepärast lükati see väide tagasi.

(419)

Kõik käesolevas uurimises kindlaksmääratud dumpingumarginaalid ületasid oluliselt miinimumtaset. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(420)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihinnad liidus

(421)

Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad tõusid alates 2017. aastast kuni uurimisperioodini 11 %. Ühiku tootmiskulu kasvas vaatlusalusel perioodil aga märksa suuremal määral (15 %). Selle tagajärjel langesid liidu müügihinnad uurimisperioodil alla ühiku tootmiskulu, sest Hiinast pärit import avaldas märkimisväärset hinnasurvet ning lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil 37 % võrra alla.

(422)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid CCCME ja EFDA need arvandmed ning märkisid, et ühikukulude määramise viis ei olnud selge. Samuti juhtisid nad tähelepanu avalikustatud tabelis olnud veale, mille komisjon parandas. Ühikukulud tehti komisjoni praktika kohaselt kindlaks kogukuludena koos tootmis-, müügi-, üld- ja halduskuludega.

(423)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(424)

Vaatlusalusel perioodil vähenes keskmine tööjõukulu töötaja kohta 6 %.

(425)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

(426)

Ajavahemikul 2017–2019 suurenesid lõppvarud 16 % ning alates 2019. aastast uurimisperioodini vähenesid 9 %. Vaatlusalusel perioodil kasvas lõppvarude maht kokku 7 %.

(427)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(428)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse väljaselgitamiseks tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(429)

Kasumlikkus vähenes ajavahemikul 2017. aastast uurimisperioodini igal aastal, kusjuures uurimisperioodil pöördus see negatiivseks. See suundumus on peamiselt tingitud asjaolust, et liidu tootmisharul ei olnud võimalik tootmiskulu kasvuga toimetulekuks oma müügihindu tõsta, sest dumpinguhindadega import avaldas hinnasurvet ning lõi liidu tootmisharu müügihinnad keskmiselt 37 % võrra alla.

(430)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil pidevalt ning ühtekokku 63 % võrra, mis oli peamiselt tingitud sellest, et samal perioodil vähenes maksueelne kasum.

(431)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest. See näitaja kahanes veelgi kiiremas tempos kui kasumlikkus ja rahavoog – vaatlusalusel perioodil vähenes see igal aastal ning muutus uurimisperioodil negatiivse kasumlikkuse tõttu negatiivseks. Samal perioodil vähendas liidu tootmisharu investeerimist enam kui poole võrra – investeeringute maht kahanes 57 %. Liidu tootmisharu võimet kapitali kaasata vähendas märkimisväärselt kasumlikkuse ja ka rahavoo kahanemine vaatlusalusel perioodil.

(432)

Kõigi peamiste kahjunäitajate puhul oli vaatlusalusel perioodil suundumus negatiivne. Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes 25 % ja müügimaht 27 % võrra. Tarbimine vähenes 18 % ning seepärast kahanes liidu tootmisharu turuosa 10 % võrra, moodustades uurimisperioodil 59 %.

(433)

Ehkki müügihind kasvas vaatlusalusel perioodil 11 %, ei olnud see piisav, et korvata ühiku tootmiskulu kasvu (17 %). Seetõttu vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt kasumlikkus. Kõnealuse hinnalanguse tõttu tekkis uurimisperioodil kahjum. Sarnast langustrendi täheldati tööhõive, keskmiste tööjõukulude, investeeringute, investeeringutasuvuse ja rahavoo puhul, mis vaatlusalusel perioodil vähenesid.

(434)

Eespool kirjeldatu alusel järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(435)

EFDA ja CCCME väitsid, et liidu tootmisharu ei kandnud mingit kahju, ning viitasid avalikult kättesaadavale teabele, mille kohaselt oli teatavate liidu tootjate kasumlikkus 2019. aastal positiivne või võis mõningate kahjunäitajate puhul täheldada soodsaid suundumusi.

(436)

Komisjon kasutas kahjuanalüüsis mikromajanduslike näitajate puhul valimisse kaasatud liidu tootjate koondandmeid seoses samasuguse toote tootmise ja müügiga liidus ning makromajanduslike näitajate puhul kogu liidu tootmisharu käsitlevaid andmeid. EFDA ja CCCME esitatud teave põhines aga üksnes individuaalsete liidu tootjate kohta avalikult kättesaadavatel andmetel. Seega ei peetud seda representatiivseks. Samamoodi hõlmas komisjoni analüüs kõiki kahjunäitajaid mitme aasta lõikes (vaatlusalusel perioodil), samal ajal kui EFDA ja CCCME esitatud teave hõlmas vaid üht majandusaastat või üksnes teatavaid konkreetseid kahjunäitajaid, nagu kasumlikkus. Samuti tuleb märkida, et komisjoni kogutud andmed olid seotud üksnes uuritava tootega ning neid kontrolliti. Seega ei peetud EFDA ja CCCME esitatud teavet piisavaks, et teha kindlaks kogu liidu tootmisharu olukord vaatlusalusel perioodil, ning see ei lükanud ümber komisjoni kontrollitud täpsemate andmete põhjal tehtud järeldusi. Seega lükati EFDA ja CCCME sellekohased väited tagasi.

(437)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkisid CCCME ja EFDA, et liidu tootmisharu kasumlikkuse näitajad tabelis 11 ei vasta ühiku müügihinna ja ühiku tootmiskulu andmetele tabelis 8. Nagu on osutatud põhjenduses 422, parandas komisjon ühiku tootmiskuluga seotud tehnilise vea. Kasumlikkuse negatiivne suundumus leidis sellegipoolest kinnitust – kui 2017. aastal oli kasumlikkus 6 %, siis uurimisperioodil oli see –1 %.

(438)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Komisjon uuris kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 7 ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Need tegurid on muudest kolmandatest riikidest pärit import, tarbimise vähenemine liidus, autotööstuse struktuurimuudatused, kinnitusdetailide import liidu tootmisharu poolt, toorainehindade muutused ja Hiina eksportivate tootjate võimalikud konkurentsieelised, COVID-19 pandeemia ning liidu tootmisharu väidetavad majandamisvead.

(439)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemine langes kokku Hiinast pärit impordi märkimisväärse kasvuga, mis lõi uurimisperioodil järjepidevalt alla liidu tootmisharu hindu ja surus alla liidu turuhinda. Nagu on märgitud põhjenduses 421, lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu uurimisperioodil alla keskmiselt 37 %.

(440)

Hiinast pärit impordi maht suurenes ligikaudu 135 000 tonnilt 2017. aastal ligikaudu 209 000 tonnini uurimisperioodil ehk 55 %. Turuosa kasvas 6 protsendipunkti, 6 %-lt 2017. aastal 12 %-le uurimisperioodil. Samal ajavahemikul vähenes liidu tootmisharu müük 27 % ning tema turuosa kahanes 66 %-lt 59 %-le, see tähendab 7 protsendipunkti.

(441)

Dumpinguhinnaga impordi hind kasvas vaatlusalusel perioodil 7 %, mis on oluliselt vähem kui tooraine (peamiselt valtstraadi) samaaegne hinnatõus. Madalad impordihinnad, mis jäid kogu vaatlusalusel perioodil järjepidevalt allapoole liidu tootmisharu hindu, tekitasid liidu turul hinnasurvet. Seepärast ei suutnud liidu tootmisharu tõsta oma hindu jätkusuutlikule tasemele, mille tulemusel tema kasumlikkus uurimisperioodil vähenes ja tekkis kahjum.

(442)

Eeltoodu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Kõnealune kahju mõjutas nii mahtu kui ka hindu.

(443)

EFDA ja CCCME osutasid kaebuses prima facie tõenditele ja kinnitasid, et teatavad liidu tootjad taotlesid pankrotimenetluse algatamist juba 2016. ja 2017. aastal, see tähendab enne Hiinast pärit impordi kasvu. CCCME rõhutas, et Hiinast pärit kinnitusdetailide impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased meetmed tühistati alles 2016. aasta märtsis (82) ja et enne seda kuupäeva Hiinast pärit import liidu turule ei sisenenud. See näitab, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tekitatud juba enne Hiinast pärit impordi kasvu 2017. aastast kuni uurimisperioodini. Seepärast ei saa liidu tootmisharu kantud võimalikku kahju omistada Hiinast pärit impordile.

(444)

Peale selle väitis EFDA avalikult kättesaadavale teabele osutades, et hoolimata Hiinast pärit impordist oli mitme liidu tootja finantsseisund hea. Nad väitsid, et kuna kõnealune import oleks pidanud avaldama kõikidele liidu tootjatele ühesugust mõju, siis ei saa liidu tootmisharu kui terviku kantud võimalikku olulist kahju omistada Hiinast pärit impordile, vaid selle pidid olema põhjustanud muud tegurid.

(445)

Eespool kirjeldatud väited ei leidnud uurimise käigus kinnitust. Nagu on kirjeldatud põhjendustes 439–441, oli dumpinguhinnaga impordi kasvu ja liidu tootmisharu olukorra halvenemise vahel selge ajaline kokkulangevus. Impordi kasv jätkus tükk aega pärast Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete tühistamist ja seega ei peetud kõnealust kasvu ainuüksi meetmete tühistamise tagajärjeks. Samuti märgib komisjon, et hinnatud on liidu tootmisharu kui terviku olukorda ning et üksikute liidu tootjate olukord võib erineda, mida ei saa aga pidada kogu liidu tootmisharu suhtes representatiivseks. Seega lükati need väited tagasi.

(446)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist taotlesid CCCME ja EFDA, et täiendatavalt avalikustataks valtstraadi hindade muutumine, mille põhjal komisjon eespool kirjeldatud järeldused tegi. Need isikud vaidlustasid kasutatud allika sobilikkuse, väites, et andmed käsitlevad erinevat perioodi kui vaatlusalune periood. Komisjon lähtus oma hinnangus avalikult kättesaadavatest andmetest, (83) mis näitasid valtstraadi impordihinna taset uurimisperioodil ja kinnitasid eelmises põhjenduses esitatud järeldusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(447)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid CCCME ja EFDA, et Hiinast pärit impordi mahu ja hindade mõju ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju. Esiteks leidsid nad, et 2017. aasta ei ole impordimahu kasvu kindlaksmääramiseks asjakohane alus, sest dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit kinnitusdetailide impordi suhtes kehtestati 2009. aastal (84) ja need kehtisid kuni 2016. aastani, seega ei olnud Hiinast pärit impordi maht 2017. aastaks taastunud ja oli erakordselt väike. Komisjon märgib, et 2017. aastal moodustas Hiinast pärit import 6 % liidu tarbimisest, mida ei saa pidada ebaoluliseks, sest tegemist oli suuruselt teise ekspordimahuga liidu turule pärast Taiwani eksporti. Peale selle ei ole kasvusuundumus täheldatav mitte ainult aastatel 2017–2018, vaid ka 2018.–2019. aastal, mil Hiinast pärit import kasvas ligikaudu 50 %, mis on muude kolmandate riikidega võrreldes selgelt kõige suurem kasv.

(448)

Samuti kinnitasid need isikud, et Hiinast pärit impordi hinnatõus jäi samasse vahemikku kui liidu tootmisharu müügihinna tõus liidu turul. Nagu on näidatud tabelis 4, kasvasid Hiina impordihinnad vaatlusalusel perioodil 7 %, samal ajal kui liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul kasvasid samal ajavahemikul 11 %, nagu on esitatud tabelis 8. Samuti märgitakse, et Hiina impordihinnad lõid liidu tootmisharu hindu oluliselt alla ja liidu turul valitses hinnasurve, mis ei võimaldanud liidu tootmisharul tõsta oma hindu vastavalt tema kulude suurenemisele (vaatlusalusel perioodil 15 %) Seepärast ei saa üksnes asjaolu, et hinnad tõusid samas vahemikus, lükata ümber põhjenduses 441 esitatud järeldusi, ning kõnealuste isikute selles küsimuses esitatud väited lükati tagasi.

(449)

Nagu on märgitud põhjenduses 152, väitis liidus asuv ankurdusvahendite tootja, et temaga seotud Hiina eksportiv tootja on ainus tootja, kellel on betoonipoltide kohta ametlik ELi sertifikaat, ja seega on ta ainus tootja, kes seda tooteliiki liitu ekspordib. Kuna ta uurimisperioodil seda toodet ei eksportinud, ei saanud ta liidu tootmisharule kahju tekitada.

(450)

Nagu on kirjeldatud põhjendustes 115, 152 ja 156, väitsid üks puitkonstruktsioonide kruvisid eksportiv tootja, üks mööblikruvide eksportiv tootja ja üks betoonipoltide eksportivate tootjate kontsern, et käesolev uurimine ei hõlma neid tooteliike. Need huvitatud isikud väitsid, et vastasel juhul tuleks põhjuslik seos kindlaks määrata eraldi. Seoses mööblikruvide ja puitkonstruktsioonide kruvidega väitsid need isikud, et nad ei konkureeri ühegi liidu tootmisharu toodetava tooteliigiga, samal ajal kui betoonipoltide puhul kinnitas eksportivate tootjate kontsern, et ta ei olnud toodet uurimisperioodil eksportinud ega saanud seega liidu tootmisharule kahju tekitada.

(451)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 110, käsitati kõiki tooteliike käesolevas uurimises ühe tootena, sest neil olid samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja samad peamised lõppkasutusalad. Nagu on juba kirjeldatud põhjenduses 398, põhines seega dumpingu, kahju ja põhjusliku seoses kindlaksmääramine tootel kui tervikul. Ei esitatud ühtegi tõendit, mis oleks andnud alust teha iga tooteliigi puhul eraldi analüüs. Ebaoluline on ka see, kas uurimisperioodil eksporditi kõiki tooteliike. Nagu on juba kirjeldatud põhjenduses 151, siis ei ole samuti oluline see, et kõik tooteliigid oleksid täielikult vastastikku asendatavad, kuivõrd kõikidel liikidel on samad füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja samad peamised lõppkasutusalad. Seega lükati need väited tagasi.

(452)

CCCME väitis, et liidu tootmisharu müük ei konkureeri Hiinast pärit impordiga, sest Hiina eksportivad tootjad toodavad ja ekspordivad valdavalt standardkinnitusdetaile, samal ajal kui liidu tootmisharu toodab ja müüb valdavalt muid kui standardkinnitusdetaile. Selle põhjal väitis CCCME, et liidu tootmisharu kantud võimalikku kahju ei saa omistada Hiinast pärit kinnitusdetailide impordile.

(453)

Uurimisest nähtus, et Hiinast eksporditi muu hulgas muid kui standardkinnitusdetaile ja et Hiinas tootis muid kui standardkinnitusdetaile mitu tootjat. Peale selle toodab standardkinnitusdetaile mitu liidu tootjat, sealhulgas kaks valimisse kaasatud liidu tootjat. Seepärast konkureeris Hiinast pärit import liidu tootmisharu müügiga ja see väide lükati tagasi.

(454)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures, et peaaegu kogu ekspordi Hiinast moodustasid standardkinnitusdetailid, samal ajal kui liidu tootmisharu tootis ja müüs valdavalt muid kui standardkinnitusdetaile, ning seega ei konkureerinud Hiinast pärit import liidu tootmisharu müügiga liidu turul. Seepärast ei saa põhjusliku seose analüüs põhineda tootel kui tervikul. Hiina Rahvavabariigi esindus Euroopa Liidu juures väitis, et hindade allalöömise marginaali arvutamiseks kasutati valimisse kaasatud liidu tootjate müügist vähem kui 20 %, mis kinnitab, et Hiinast pärit import ja liidu tootmisharu müük liidu turul omavahel ei konkureeri.

(455)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid EFDA ja CCCME, et uurimisest ilmnes hinnamõju (hinna allalöömine) vaid väikese osa liidu tootmisharu puhul, see tähendab nende valimisse kaasatud tootjate puhul, kes tootsid standardkinnitusdetaile. Seevastu hinnati kahju kogu liidu tootmisharu puhul, mis on aga keskendunud muudele kui standardkinnitusdetailidele. Hiinast pärit muude kui standardkinnitusdetailide impordi väike maht võib olla omistatav liidu tootmisharu impordile. Seepärast võib võimalikku hinnamõju kõnealusele impordile käsitada enda põhjustatud kahjuna. Sellest tulenevalt ei saa liidu tootmisharu kantud võimalikku kahju omistada Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordile. Sama kehtib seibide, kruvide ja poltide puhul.

(456)

Need argumendid ja väited sarnanevad põhjendustes 400 ja 401 seoses kahju kindlaksmääramisega esitatutele ning neid on juba igakülgselt käsitletud põhjendustes 402–404. Seoses hinna allalöömise arvutustega ei nõustu komisjon esitatud argumentidega. Uurimisest ilmnes, et valimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate imporditud tooteliigid ning liidu tootmisharu toodetavad ja liidu turul müüdavad tooteliigid on olulisel määral kattuvad. Seega tootsid ja müüsid ka valimisse kaasatud liidu tootjad liidu turul ligikaudu 90 % tooteliike, mida Hiinast eksporditi. Seetõttu lükati ka see väide tagasi.

(457)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Import muudest kolmandatest riikidest

(458)

Import muudest kolmandatest riikidest oli peamiselt pärit Taiwanist, Vietnamist ja Türgist. Kõigist kolmandatest riikidest (välja arvatud Hiinast) pärit impordi kogumaht vähenes 2017. aastast kuni uurimisperioodini 14 %, ligikaudu 585 000 tonnilt ligikaudu 500 000 tonnile. Asjaomase impordi turuosa kasvas 27 %-lt 2017. aastal 29 %-le uurimisperioodil, samal ajal kui tarbimine liidu turul vähenes. Kokkuvõttes tõusid keskmised impordihinnad vaatlusalusel perioodil 7 % ja olid keskmiselt oluliselt kõrgemad kui Hiinast pärit impordi hinnad (uurimisperioodil 72 % kõrgemad) ning vastasid liidu tootmisharu hindadele. Ainus erand oli Vietnam, kelle hinnad olid vaid 8 % kõrgemad kui Hiinast pärit impordil. Sellest hoolimata oli Vietnami impordi turuosa uurimisperioodil (5 %) oluliselt väiksem kui Hiina impordi turuosa samal perioodil (12 %). Peale selle vähenes Vietnami impordimaht 2017. aastast kuni uurimisperioodini 10 %, samal ajal kui Hiinast pärit impordi maht kasvas 55 %.

(459)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et muudest kolmandatest riikidest pärit import ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(460)

Menetluse algatamise ajal väitis CCCME, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi suurenemine aastatel 2017–2018 langes ajaliselt kokku liidu tootmisharu kantud kahjuga ja seepärast tuleks võimalik kahju omistada muudest kolmandatest riikidest, mitte Hiinast pärit impordile.

(461)

Selle väite puhul ei võeta arvesse liidu tootmisharus kogu vaatlusalusel perioodil toimunud muutusi, vaid keskendutakse üksnes kahele aastale selle perioodi vältel, samas kui liidu tootmisharu kahjustatud olukord ei piirdunud üksnes aastatega 2017–2018. Samuti on see vastuolus käesoleva uurimise käigus tehtud järeldustega, mille kohaselt Hiinast pärit dumpinguhinnaga import vaatlusalusel perioodil järkjärguliselt ja oluliselt kasvas, langedes kokku liidu tootmisharu müügi vähenemise ja kahjunäitajate negatiivse arenguga. Peale selle olid muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad Hiinast pärit impordi hindadest märkimisväärselt kõrgemad. Seepärast lükati see väide tagasi.

(462)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tarbimine 18 %. Seepärast uuris komisjon, kas kõnealune tarbimise vähenemine võis nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Nagu on aga esitatud tabelis 3, kasvas Hiina eksportmüük vaatlusalusel perioodil hoolimata tarbimise vähenemisest järjepidevalt, kokku 55 %. Selle kasvu tulemusel suurenes turuosa 6 %-lt 12 %-le, see tähendab 6 protsendipunkti. Nagu on märgitud põhjenduses 365, lõid Hiinast pärit impordi hinnad liidu tootmisharu müügihindu liidu turul samal ajal keskmiselt 37 % alla. Nagu on esitatud tabelis 6, kahanes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 7 protsendipunkti, mis suurel määral vastab Hiinast pärit impordi turuosa kasvule, samal ajal kui muude kolmandate riikide turuosa suurenes vaid 2 protsendipunkti ja vähenes absoluutnäitajates. Selle põhjal järeldas komisjon, et tarbimise vähenemine ei tekitanud liidu tootmisharule olulist kahju.

(463)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et ülemaailmne autoturg on viimastel aastatel kahanenud ja lisaks on seal toimunud olulisi struktuurseid muutusi. Nad kinnitasid, et need muutused olid peamiselt tingitud kasvavast suundumusest sõidukite elektrifitseerimise ja diiselmootorite kasutamise vähendamise suunas. Kuna elektrimootorite jaoks on vaja vähem rangetele tehnilistele nõuetele vastavaid kinnitusdetaile, siis on nõudlus muude kui standardkinnitusdetailide järele vähenenud. Seda olukorda süvendas veelgi sõidukite üldine väiksemaks muutmine, mille tõttu on vaja vähem kinnitusdetaile. Peale selle on autotööstuses oluliste ühinemiste ja omandamiste kaudu toimunud ulatuslik konsolideerumine, mille tagajärjel on tooteid ratsionaliseeritud, mis omakorda mõjutas negatiivselt nõudlust kinnitusdetailide järele. Need isikud väitsid, et see muutus on mõjutanud eelkõige liidu tootmisharu, mis valdavalt toodab muid kui standardkinnitusdetaile autotööstuse jaoks.

(464)

Uurimise käigus ilmnes, et autotööstuse jaoks ettenähtud kinnitusdetailide tarbimine liidus ei ületanud 2008. aastast kuni uurimisperioodini [25–32 %] liidu kogutoodangust. See hinnang põhines EIFI esitatud tõenditel, mille aluseks olid andmed kergsõidukite kogu tootmismahu ja kergsõidukite (sealhulgas elektri-, hübriid- ja sisepõlemismootoriga sõidukite) tootmisel kasutatud kinnitusdetailide kohta 2008. aastast kuni uurimisperioodini (85). Seepärast ei leidnud väide, et liidu tootmisharu tervikuna toodab valdavalt autotööstuse jaoks, käesolevas uurimises kinnitust. Vastupidi, uurimine näitas, et liidu tootjad tarnisid mitmesugustele tööstusharudele, sealhulgas standardkinnitusdetaile kasutavatele tööstusharudele. Seepärast ei mõjutanud autotööstuses toimunud langus kogu liidu tootmisharu võrdselt ja suurele osale liidu tootmisest ei avaldanud see mingit mõju. Peale selle näitas uurimine, et samuti ei olnud kergsõidukite tootmise vähenemisel automaatselt negatiivset mõju autotööstust varustavatele liidu tootjatele. Eelkõige nähtus kättesaadavast teabest, et täielikult elektrienergial töötavate autode jõuseadmete tootmine on jätkuvalt suhteliselt väike, samal ajal kui hübriidjõuseadmete puhul on toimunud oluline kasv. Hübriidsõidukite puhul kasutatakse aga rohkem kinnitusdetaile kui bensiinimootoriga autodes. Seega võisid muutused autotööstuses küll negatiivselt mõjutada teatavat osa liidu tootmisharust, kuid see ei vasta tõele suure osa liidu tootmisharu puhul, mis ei varusta autotööstust, ning seepärast ei saa see nõrgendada põhjuslikku seost Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Seega lükati selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(465)

EFDA ja üks valimisse kaasatud importija väitsid, et liidu tootmisharu impordib standardkinnitusdetaile muudest kolmandatest riikidest, sealhulgas Hiinast, eesmärgiga alustada liidus tegevust standardkinnitusdetaile müüva kauplejana. Nende väitel on import vajalik, et säilitada oma tootmisvõimsus muude kui standardkinnitusdetailide tootmiseks, mis on standardkinnitusdetailidest tulusamad. Peale selle pärineb see import ühe importija väitel peamiselt muudest kolmandatest riikidest, et vältida tulevikus dumpinguvastaseid tollimakse ja tagada endale seeläbi parem konkurentsiolukord kui kinnitusdetailide traditsioonilistel importijatel, kelle tarnijad asuvad enamjaolt Hiinas.

(466)

Uurimine neid väiteid ei kinnitanud. Valimisse kaasatud liidu tootjate kinnitusdetailide import Hiinast moodustas alla 1 % ja muudest kolmandatest riikidest pärit import alla 3 % nende kinnitusdetailide kogutoodangust. Peale selle, nagu on märgitud põhjenduses 458, oli muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnatase sarnane liidu tootmisharu omale. Seepärast järeldas komisjon, et Hiinast või muudest kolmandatest riikidest pärit kinnitusdetailide import ei kõrvaldanud põhjuslikku seost liidu tootmisharu kantud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel.

(467)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas EFDA põhjenduses 465 esitatud väidet, mille kohaselt valimisse kaasatud liidu tootjate kinnitusdetailide import Hiinast moodustas 5 % Hiinast pärit koguimpordist ja seega tuleb seda käsitada märkimisväärsena. Samuti väitis EFDA, et põhjenduses 466 esitatud järeldused ei hõlma liidu tootmisharu importi turustajate kaudu, vaid ainult otseimporti, ja seega oleks liidu tootmisharu tegelik impordimaht palju suurem kui nimetatud põhjenduses märgitud. Selle väite toetamiseks toob EFDA näiteks ühe valimisse kaasatud liidu tootja, kes teatas oma vastuses küsimustikule, et ostab kinnitusdetaile Hiinast otse või turustajate kaudu.

(468)

EFDA väide, et valimisse kaasatud liidu tootjate import moodustas uurimisperioodil 5 % Hiinast pärit koguimpordist, on faktiliselt vale ja seega lükati see tagasi. Komisjon tugines põhjenduses 466 esitatud järeldustes valimisse kaasatud liidu tootjate, sealhulgas EFDA poolt eelmises põhjenduses osutatud tootja esitatud kontrollitud teabele. Komisjoni kontroll hõlmas ka liidu tootjate tarnijaid, see tähendab kas otse Hiina tarnijalt või turustaja kaudu tehtud oste. Seega lükati EFDA väited selles küsimuses tagasi ja kinnitati põhjenduses 466 esitatud järeldused.

(469)

Üks valimisse kaasatud importija väitis, et Hiina tootjatel on konkurentsieelised, näiteks juurdepääs madalama hinnaga toorainele, väiksemad tööjõukulud, vähem ranged keskkonnaalased õigusnõuded ja ekspordisubsiidiumid.

(470)

Nagu on kindlaks tehtud põhjenduses 187 ja sellele järgnevates põhjendustes, siis kujutasid väidetavad konkurentsieelised endast tegelikult Hiina turul esinevaid olulisi moonutusi seoses omamaiste hindade ja kuludega ning seepärast arvutati normaalväärtus valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a. Kõnealuste moonutuste esinemist Hiinas ei saa käsitada tegurina, mis nõrgendaks põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Pigem kinnitavad need elemendid, et kõnealused moonutused põhjustasid kunstlikult madalaid ekspordihindu ja dumpingut. Seega lükati selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(471)

EFDA väitis, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas 2020. aasta esimeses pooles alanud COVID-19 pandeemia.

(472)

Nagu on näidatud tabelis 2, hakkas liidu tarbimine vähenema juba 2019. aastal, see tähendab enne COVID-19 pandeemiat. See vähenemine jätkus uurimisperioodil, mis hõlmas 2020. aasta esimest poolt. Nagu on märgitud põhjenduses 462, suurenes Hiinast pärit import samal ajavahemikul sellest hoolimata nii absoluutnäitajates kui ka turuosa poolest, hõlvates liidu turgu dumpinguhindade juures, mis lõid oluliselt alla liidu tootmisharu müügihindu. See olukord on vastupidine muudest kolmandatest riikidest pärit impordi omale, mille maht absoluutnäitajates vähenes ja mille hinnad jäid üldjoontes keskmiselt samasse vahemikku kui liidu tootmisharu hinnad.

(473)

Nagu on näidatud tabelis 3, oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga import juba ajavahemikul 2017–2019 aastases võrdluses järjepidevalt suurenenud, mille tulemusel oli kasv 2019. aastaks – see tähendab enne COVID-19 pandeemia algust – 54 %. Teiste sõnadega oli dumpinguhinnaga impordi tekitatud oluline kahju liidu tootmisharule COVID-19 pandeemia alguseks juba realiseerunud, nagu näitas enamiku makro- ja mikromajanduslike näitajate negatiivne suundumus 2017.–2019. aastal.

(474)

Sellega seoses ei saa eitada, et COVID-19 pandeemia ja järgnev tarbimise vähenemine süvendasid veelgi liidu tootmisharu juba halvenenud olukorda. Selline areng ei nõrgenda aga põhjuslikku seost tuvastatud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Nagu eespool märgitud, sai liidu tootmisharu olulist kahju Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis pandeemia algusele eelnenud kolme aasta jooksul kasvas 54 %, ja seega on ilmne, et oluline kahju tekkis juba enne pandeemiat ja sellest olenemata.

(475)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid CCCME ja EFDA väidet, et liidu tootmisharule uurimisperioodil tekitatud olulise kahju peamine põhjus oli COVID-19 pandeemia, ning väitsid, et põhilised kahjunäitajad halvenesid enamjaolt 2019. aastast kuni uurimisperioodini samaaegselt COVID-19 pandeemiaga, samal ajal kui Hiinast pärit import ei muutunud ja selle turuosa kasvas 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel vaid 1 protsendipunkti võrra. Samuti osutasid need isikud ühe valimisse kaasatud liidu tootja avaldusele küsimustikule antud vastuste avalikus versioonis, mille kohaselt COVID-19 pandeemia mõjutas tema äritegevust, ning EIFI esitatud väitele komisjoniga peetud kirjavahetuses, et teatavad muutused tootmises ja müügimahus on omistatavad COVID-19 pandeemiale.

(476)

Ükski pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud väide ei olnud vastuolus põhjendustes 472–474 kirjeldatud järeldustega, eelkõige selle kohta, et COVID-19 pandeemia ja sellele järgnenud tarbimise vähenemine süvendasid veelgi liidu tootmisharu juba halvenevat olukorda, ega lükanud neid järeldusi ümber. Samuti märgib komisjon, et liidu tootmisharu tootmis- ja müügimaht vähenesid juba aastatel 2018–2019, see tähendab enne COVID-19 pandeemiat, mil Hiinast pärit import kasvas 38 %. Seepärast leidis komisjon, et 2019. aastast kuni uurimisperioodini täheldatud negatiivsed suundumused olid juba alates 2017. aastast täheldatud negatiivsete suundumuste jätk ning et COVID-19 pandeemia üksnes süvendas seda selget olemasolevat suundumust. Seega kinnitas komisjon põhjenduses 474 kirjeldatud järeldused ja lükkas kõik selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(477)

Üks valimisse kaasatud importija väitis, et kahju, mida kandsid liidu tootjad, kes tegelevad ka standardkinnitusdetailide tootmise ja müügiga, tulenes halbadest äri- ja investeerimisotsustest ja sisemistest struktuursetest probleemidest ning seda ei saa omistada Hiina kinnitusdetailide ekspordile.

(478)

See väide tehti väga üldistel alustel, esitamata täiendavaid üksikasju ega toetavaid tõendeid. Seega lükati see tagasi.

(479)

Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi kasv langes kokku liidu tootmisharu olukorra halvenemisega. Väheneva tarbimise tingimustes kasvas Hiinast pärit impordi turuosa märkimisväärselt liidu tootmisharu arvelt, mille müügimaht ja turuosa kahanesid. Hindade poolest lõi Hiinast pärit impordi kasvav turuosa järjepidevalt alla liidu tootmisharu müügihindu liidu turul, tekitas märkimisväärset hinnasurvet ja takistas liidu tootmisharul tõsta oma hindu jätkusuutlikule tasemele, mis oleks olnud vajalik mõistliku kasumimarginaali saavutamiseks.

(480)

Uuriti ka muid võimalikke tegureid, kuid ükski neist ei suutnud nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel. Komisjon selgitas välja kõikide teadaolevate tegurite mõju liidu tootmisharu olukorrale ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust.

(481)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon järelduse, et Hiinast pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et muud tegurid ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel. Eelkõige ilmneb kahju selgelt selles, kuidas muutusid toodang, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht liidu turul, turuosa, tootlikkus, kasumlikkus ja investeeringutasuvus.

(482)

Komisjoni järelduste põhjal dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tuleks kehtestada lõplikud meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(483)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(484)

Kõigepealt selgitas komisjon välja tollimaksu summa, mis on vajalik liidu tootmisharu kantud kahju kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sealhulgas mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning samuti alusmääruse Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“), müües sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(485)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse kasumlikkuse taset enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist ja tavapärastel konkurentsitingimustel eeldatavat kasumlikkuse taset. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(486)

Komisjon määras kindlaks baaskasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kõik kulud. Komisjon võttis aluseks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumi enne Hiinast pärit impordi kasvu. Selleks kasumimarginaaliks määrati 5,9 %, mis vastab liidu tootmisharu 2017. aasta kasumi tasemele. Kuna see on madalam kui alusmääruse artikli 7 lõikega 2c nõutav 6 %, asendati kasumimarginaal 6 %ga.

(487)

Mingeid väiteid ei esitatud selle kohta, et tavapärastes konkurentsitingimustes oleks liidu tootmisharu investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tase olnud vaatlusalusel perioodil kõrgem.

(488)

Samuti ei esitatud kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d mingeid väiteid mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, tulenevate tulevaste kulude kohta, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2.

(489)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades 6 % suurust taotletavat kasumimarginaali valimisse kaasatud liidu tootjate uurimisperioodil kantud tootmiskuludele.

(490)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes tooteliikide kaupa valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda asjaomases riigis, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu vabaturul uurimisperioodil müüsid. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(491)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustasid kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat sihthinna arvutuskäigu. Nende väitel müüs liidu tootmisharu teatavaid tooteliike väga väikestes kogustes ja seega ei ole nende tooteliikide keskmine hind representatiivne. Lisaks väitis üks kõnealune eksportija, et teatavad liidu tootmisharu müüdavad tooteliigid ei ole nende eksporditavate tooteliikidega võrreldavad. Samad eksportivad tootjad täheldasid, et komisjon oleks pidanud avalikustama alusmääruse artikli 7 lõike 2d alusel tehtud kohandused ja nende arvutamise metoodika.

(492)

Kuigi vaatlusaluste tooteliikide müüdud kogused olid tõepoolest väikesed, täheldas komisjon, et sama toote kontrollnumbriga toodete kogused, mida eksportis asjaomane Hiina eksportiv tootja, olid samuti väikesed ning toimik ei sisaldanud andmeid, mille põhjal oleks võinud järeldada, et need hinnad ei olnud representatiivsed. Isegi kui komisjon oleks need müügitehingud turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustest välja jätnud, siis oleks sellel igal juhul olnud vaid väike mõju ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oleks jätkuvalt olnud palju suurem kui kõnealuste eksportivate tootjate puhul arvutatud dumpingumarginaalid. Seega lükati need väited tagasi.

(493)

Seoses alusmääruse artikli 7 lõike 2d alusel tehtud kohandustega sisaldas üldine järelduste avalikustamise dokument viga ja selles oli valesti osutatud, et sellised kohandused tehti, olenemata asjaolust, et nimetatud kohanduste tegemiseks taotlusi ei esitatud, nagu on kirjeldatud põhjenduses 488. Seepärast ei olnud vaja täiendavaid järeldusi avalikustada.

(494)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase „muude koostööd tegevate äriühingute“ ja „kõigi muude äriühingute“ puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal.

(495)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, kodumajapidamises kasutatavate toodete sektori jaemüüjate ning kasutajate huvide hindamisel.

(496)

Meetmete kehtestamine parandab liidu tootjate turutingimusi, sest neil tekib võimalus parandada oma konkurentsipositsiooni turul ning taastada kaotatud müügimaht ja turuosa. Kuna ebaausast impordist tingitud hinnasurve kaoks, saaks liidu tootmisharu tõsta oma müügihindu ning saavutada jätkusuutliku kasumlikkuse.

(497)

Meetmete puudumine tekitaks liidu tootmisharule märkimisväärset kahjulikku mõju, sest import kasvaks jätkuvalt ning seetõttu jätkuks liidus hinnalangus, mis omakorda vähendaks nii liidu tootmisharu tootmis- ja müügimahtu kui ka turuosa. See omakorda avaldaks kahjulikku mõju liidu tootmisharu finantsnäitajatele ja eelkõige süvendaks veelgi juba niigi kahjumlikku olukorda, millel oleksid negatiivsed tagajärjed investeeringutele ja tööhõivele liidus.

(498)

Seega oleks meetmete kehtestamine selgelt liidu tootmisharu huvides.

(499)

EFDA ja teised huvitatud isikud väitsid, et liidu tootmisharu ei saaks dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisest kasu ning lõppkokkuvõttes suurendaksid kolmandate riikide tootjad oma eksporti liitu ja pigem saaksid Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest kasu nemad, mitte liidu tootmisharu.

(500)

Komisjon leidis, et see väide oli spekulatiivne, sest see ei olnud tõenditega põhjendatud. Üksnes asjaolu, et kolmandatest riikidest pärit import võib dumpinguvastaste meetmete tagajärjel kasvada, ei näita, et liidu tootmisharu ei saa sellistest meetmetest kasu. Sellega seoses tehti käesolevas uurimises kindlaks, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil ei suurenenud, vaid vähenes oluliselt, ning et nendest allikatest pärit impordi hinnad ei löönud üldiselt liidu tootmisharu hindu alla. Selle põhjal osutas toimikus sisalduv teave, et Hiinast pärit impordi hinnasurve võis ka seda importi liidu turul kahjulikult mõjutada, sest Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi hind jäi keskmiselt allapoole muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinda ja selle maht kasvas, samal ajal kui kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes. Tuletatakse meelde, et dumpinguvastaste meetmete eesmärk on üksnes taastada võrdsed võimalused liidu turul, mitte piirata importi õiglastel turutingimustel. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(501)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis eksportiv tootja CELO Suzhou, et komisjoni otsus keelduda tema individuaalsest kontrollimisest tõenäoliselt kahjustab temaga seotud tootjaid liidus, kes importisid spetsiifilisi tooteliike temaga seotud äriühingult Hiinas. Seega ei oleks meede liidu tootmisharu huvides.

(502)

Liidu tootmisharu huvid põhinevad kogu liidu tootmisharu koondandmetel. Seepärast ei saa võtta arvesse individuaalsete liidu tootjate olukorda kui sellist, kui see ei ole kogu liidu tootmisharu suhtes representatiivne. Seepärast lükati see väide tagasi.

(503)

Nagu on märgitud põhjenduses 58, tegid uurimises koostööd ja esitasid algatamisteates valimi koostamise eesmärgil taotletud teabe 28 importijat. Nende import moodustas 18 % Hiinast pärit koguimpordist uurimisperioodi jooksul. Kõnealused importijad importisid 46 % kinnitusdetaile Hiinast ja 54 % muudest kolmandatest riikidest.

(504)

Komisjon kaasas valimisse viis importijat, kes esitasid küsimustikule vastused. Valimisse kaasatud äriühingute puhul moodustas Hiinast pärit import ligikaudu 10–50 % nende kinnitusdetailide koguimpordist. Ainult üks valimisse kaasatud importija ostis üle 90 % tooteid Hiinast. Kõik peale ühe neist olid uurimisperioodil kasumis ja nende kasumimarginaal jäi vahemikku [2–5 %] ja [4–9 %]. Ühe importija tulemused jäid uurimisperioodil veidi allapoole tasuvuspiiri.

(505)

Komisjon hindas dumpinguvastase tollimaksu mõju valimisse kaasatud importijate kasumlikkusele. Eeldusel, et nad tasuvad tollimaksu täies ulatuses ise, leiti, et need importijad, kes teenisid uurimisperioodil kasumit, säilitaksid hoolimata tollimaksust kasumlikkuse. See hinnang põhines halvimal võimalikul stsenaariumil, see tähendab, et selles ei võetud arvesse, et hinnatõus kantakse täielikult või vähemalt osaliselt üle klientidele, pidades eelkõige silmas põhjenduses 520 ja sellele järgnevates põhjendustes esitatud järeldusi, mille kohaselt moodustavad kinnitusdetailide kulud üldiselt väga väikese osa kasutajate tootmise kogukuludest. See kehtib ka importija puhul, kelle tulemused jäid uurimisperioodil juba allapoole tasuvuspiiri, see tähendab, et ka see importija saab võimaliku hinnatõusu suures osas oma klientidele üle kanda. Seepärast ei eeldata, et tollimaks iseenesest avaldaks sellele äriühingule olulist negatiivset mõju ja seega halvendaks tema olukorda.

(506)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisega kaasneks importijate jaoks oluline hinnatõus. Ühtlasi väitsid nad, et dumpinguvastaste meetmete varasema kehtestamise tagajärjel kandsid importijad suurt kahju, mida tuleks käesolevas analüüsis arvesse võtta. Üks importija väitis, et hinnatõusu ei saa vähemalt lühikeses perspektiivis klientidele üle kanda.

(507)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 505, ei oleks oodataval hinnatõusul suurt negatiivset mõju importijate olukorrale, sest üldiselt jääksid nad kasumisse. Väidet, et importijad on varasemate meetmete tõttu minevikus kahju kandnud, ei olnud võimalik kontrollida, samuti ei esitatud selle väite toetuseks tõendeid. Samamoodi ei esitatud tõendeid väite kohta, et importijad ei suuda hinnatõusu oma klientidele üle kanda. Uurimise käigus selgus, et kuna kinnitusdetailide osakaal kasutajate kogukuludes on üldiselt väga väike, siis eelduste kohaselt kantakse importijate hinna tõus vähemalt osaliselt üle lõpptarbijale. Seega lükati need väited tagasi.

(508)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas EFDA, et tollimaksu kehtestamine avaldaks suurt mõju importijate kasumlikkusele ja tekitaks märkimisväärset kahju. Ta vaidlustas metoodika, mida komisjon kasutas kasumlikkuse hindamiseks koondtasandil, ja väitis, et see hinnang tuleks teha individuaalselt valimisse kaasatud importijate kaupa ning peaks olema seotud ainult Hiinast imporditud vaatlusaluse toote käibe ja kasumiga. Peale selle väitis EFDA, et hinnata oleks tulnud ka tollimaksu mõju rahavoole. Samuti vaidlustas ta asjaolu, et tollimaksu saab üle kanda lõpptarbijale.

(509)

Komisjon hindas importijate kasumlikkust koondtasandil, samamoodi, nagu seda tehti liidu tootjate tasandil. Seda peetakse asjakohaseks, sest analüüsitakse liidus asuvate importijate olukorda tervikuna, mitte üksikute äriühingute olukorda. Seepärast lükati see väide tagasi.

(510)

Komisjoni hinnang põhines tegelikel äriühingupõhistel andmetel, mille valimisse kaasatud importijad olid ise esitanud. EFDA seevastu ei põhjendanud oma üldisi väiteid faktiliste tõenditega ja seepärast ei olnud võimalik neid väiteid kontrollida. Peale selle leidis komisjon, et tollimaksu mõju igale äriühingule oli asjakohasem hinnata üldisel äriühingute tasandil, sest see vastas paremini tegelikule majandusolukorrale. Sellega seoses märgib komisjon, et importijad valisid mitmesuguseid tarneallikaid ja kuna tollimaks mõjutab ainult üht kõnealust allikat (Hiinat), siis ei ole mõju kõikidele importijatele ühesugune. Üksnes tegevuse teatava osa analüüsimise põhjal ei oleks olnud võimalik lõplikke järeldusi teha. Seega lükati need väited tagasi.

(511)

Väidet, et komisjon oleks pidanud analüüsima tollimaksu mõju importijate rahavoole, ei toetatud mingite faktiliste tõenditega. Samuti ei esitanud valimisse kaasatud importijad komisjonile rahavoogu käsitlevat teavet ning toimik ei sisaldanud tõendeid selle kohta, et pika tarneaja tõttu peaksid importijad suurendama oma varusid, nagu väideti. Seega lükati ka see väide tagasi.

(512)

Ühtlasi väitis EFDA, et importijatel ei ole võimalik suurenenud kulusid oma klientidele üle kanda. EFDA ei esitanud aga mingeid täiendavaid selgitusi ega tõendeid, mis oleksid seadnud kahtluse alla põhjenduses 520 esitatud järeldused, mille kohaselt on kinnitusdetailide kulud kasutajate jaoks üldiselt väga väikesed, osutades kinnitusdetailide nõudluse piiratud hinnaelastsusele. Peale selle on põhjenduses 505 esitatud hinnangu aluseks eeldus, et tollimaksu tasuvad täies ulatuses importijad, see tähendab, et nad ei kanna oma kasvanud kulu isegi osaliselt üle, mis on väga ebatõenäoline. Nagu on märgitud samas põhjenduses, ei oodata valimisse kaasatud importijate esitatud teabe põhjal isegi selle eelduse korral, et mõju importijatele oleks märkimisväärselt negatiivne.

(513)

Samuti märkis EFDA, et komisjon ei olnud käsitlenud väidet, mille kohaselt esineb tollimaksumäärade suure erinevuse tõttu suurem dumpinguvastastest meetmetest kõrvalehoidmise risk. Kuna sellise kõrvalehoidmise tõttu kannataksid eelkõige importijad, oleksid dumpinguvastased meetmed vastuolus importijate huvidega.

(514)

Komisjon käsitles kõrvalehoidmise riski põhjenduses 606 ja sellele järgnevates põhjendustes, kehtestades eraldi järelevalveklausli, mis võimaldab jälgida kaubanduse struktuuri ja võtta õigeaegseid vastumeetmeid, kui kõrvalehoidmine kinnitust leiab. Seepärast lükati see väide tagasi.

(515)

Üks importija väitis, et dumpinguvastased meetmed oleksid vastuolus meetmetega, mille Euroopa Komisjon võttis COVID-19 pandeemiast mõjutatud äriühingute toetamiseks, ning lisas, et komisjon peaks võtma arvesse pandeemia põhjustatud erakorralisi asjaolusid ja otsest negatiivset mõju importijatele.

(516)

Kõnealune huvitatud isik osutas vaid väga üldiselt COVID-19 pandeemia järgselt võetud meetmetele ning ei esitanud täpsemaid üksikasju ega selgitanud, mil määral oleksid dumpinguvastased meetmed nimetatud meetmetega vastuolus. Igal juhul leidis komisjon, et ükski nendest meetmetest iseenesest ei välistaks kahjustava dumpingu suhtes asjakohaste vastumeetmete võtmist kooskõlas alusmäärusega. Nagu on kirjeldatud põhjenduses 471 ja sellele järgnevates põhjendustes, näitas uurimine ka seda, et COVID-19 pandeemia ei mõjutanud Hiinast pärit impordi mahtu, mis kogu vaatlusalusel perioodil jätkuvalt kasvas dumpinguhindade juures, mis lõid tugevalt alla liidu tootmisharu müügihindu. Seega lükati see väide tagasi.

(517)

EDRA väitis, et meetmetel oleks suur negatiivne mõju kodumajapidamises kasutatavate toodete sektorile. Tema väitel ostab kodumajapidamises kasutatavate toodete sektor peamiselt madalama kvaliteediga standardkinnitusdetaile, mida ei ole tootnud liidu tootmisharu. Samuti selgitas ta, et kodumajapidamises kasutatavate toodete sektoris müüakse kinnitusdetaile väikestes tarbijasõbralikes pakendites, mis moodustavad suure osa müügihinnast. Kuna liidus on pakendamiskulud palju suuremad kui Aasias, siis ei oleks kodumajapidamises kasutatavate toodete sektori jaoks toodete tootmine liidu tootmisharule tasuv. EFDA toetas neid väiteid ning väitis lisaks, et samuti kahjustaks hinnatõus kodumajapidamises kasutatavate toodete jaemüüjate rahvusvahelist konkurentsivõimet, sest nad ei suudaks oma kaubamärke enam muudesse kolmandatesse riikidesse müüa.

(518)

Nagu on märgitud põhjenduses 142, väitis üks peamiselt kodumajapidamistele mõeldud tööriistakomplektide eksportiv tootja ka seda, et liidu tootmisharu seda liiki tooteid ei tooda ja neid tooteid turustatakse eri müügikanalite (see tähendab jaemüüjate) kaudu, samal ajal kui liidu tootmisharu toodetud ja tööstuslikuks kasutamiseks ette nähtud kinnitusdetaile müüakse turustajate kaudu.

(519)

Ühtegi eespool kirjeldatud väidet ei toetatud tõenditega. Ükski kodumajapidamises kasutatavate toodete sektori jaemüüja ei teinud uurimises koostööd ega esitanud vastuseid küsimustikule või mis tahes muud teavet hindade ja kulude või kasumlikkuse ja tarnijate kohta. Seepärast ei olnud komisjonil võimalik analüüsida meetmete mõju konkreetselt sellele sektorile. Teiselt poolt ilmnes uurimise käigus, et liidu tootmisharul on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus ja seega suudaks ta oma tootmismahtu oluliselt suurendada. Liidu tootmisharu koosneb mitmesugust liiki kinnitusdetailide, sealhulgas standardkinnitusdetailide tootjatest ja suudab toota igat liiki kinnitusdetaile, muu hulgas kodumajapidamises kasutatavate toodete sektori jaoks. Liidu tootmisharu kinnitas, et liidus on mitmel tootjal ja turustajal oma automaatsed pakendamisliinid suurte koguste jaoks, samuti on liidu turul teenuseosutajad keskmiste ja väikeste koguste pakendamiseks. Küsimuse puhul, kas liidu tootmisharu suudaks tarnida konkreetset liiki kinnitusdetaile, ei peetud väidet, et teatavaid tooteid turustatakse eri müügikanalite kaudu, asjakohaseks. Seega lükati kõik selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(520)

Uurimise käigus andsid endast teada ja esitasid küsimustikule vastuse kaks kasutajat. Mõlemad tootsid ankrukruve, kasutades oma tootmisprotsessis kinnitusdetaile. Mõlema kasutaja vastuses esines suuri lünki ja kumbki äriühing ei vastanud komisjoni palvele esitada lisateavet. Selle tulemusel ei olnud komisjonil ühe kasutaja puhul võimalik dumpinguvastase tollimaksu mõju üldse hinnata, samal ajal kui teise kasutaja puhul täheldas komisjon hoolimata puudulikust teabest, et selle äriühingu teatel moodustasid kinnitusdetailide kulud alla 1 % tema kogukuludest. Selle põhjal järeldas komisjon, et tollimaks ei avaldaks märkimisväärset mõju.

(521)

ECAP ning metallist ja plastist ankurdusvahendite Euroopa tootjaid esindav ühendus Construction Fixing Europe (edaspidi „CFE“) väitsid, et tollimaksul oleks kahjulik mõju metallist ja plastist ankurdusvahendite tootjatele ning nende konkurentsivõimele liidus ja üle maailma; seda väidet toetas EFDA. Ankurdusvahendite tootjad impordivad standardkinnitusdetaile ja kasutavad neid oma tootmisprotsessis pooltoodetena. CFE kinnitas, et kõnealuseid standardkinnitusdetaile liidus ei toodeta.

(522)

Ükski ankurdusvahendite tootja ei teinud käesolevas uurimises koostööd ja ükski neist ei vastanud kasutajatele mõeldud küsimustikule. Seepärast ei sisaldanud toimik tõendeid ega mingit muud teavet ankurdusvahendite tootmisprotsessis kasutatavate kinnitusdetailide kulude, ankurdusvahendite tootjate kasumlikkuse, nende tarnijate ega tollimaksu mõju kohta nende kasumlikkusele. See kehtib ka seoses väitega ankurdusvahendite tootjate konkurentsivõime kohta liidus ja üle maailma. Seega lükati need väited tagasi.

(523)

Mis puudutab väidet, et liidu tootmisharu seda liiki standardkinnitusdetaile ei tooda, siis märgib komisjon, et liidu tootmisharu toodab standardkinnitusdetaile ja tal on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus igat liiki kinnitusdetailide tootmiseks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(524)

EFDA väitis ka, et tollimaksul oleks negatiivne mõju sellistele tööstussektoritele nagu ehitus, raudtee ja taastuvad energiaallikad, samuti viljahoidlate tootjatele põllumajandussektoris. Ta esitas teatavat kinnitavat teavet kinnitusdetailide kulude representatiivsuse kohta nende sektorite kogukuludes ning väitis, et mõju nendes sektorites tegutsevate äriühingute majandusolukorrale ja konkurentsivõimele liidus oleks negatiivne.

(525)

Ühtegi nimetatud väidet ei toetatud tõenditega. Peale selle ei olnud ükski kõnealuseid sektoreid esindav huvitatud isik endast teada andnud ega uurimises koostööd teinud. Samuti täheldas komisjon, et EFDA väidete põhjal jäid kinnitusdetailide kulud nende tööstusharude lõpptoodetes vahemikku 3 % kuni maksimaalselt 12 %. Kuigi neid väiteid ei toetatud tõenditega ega põhjendatud muul viisil, näitab see tollimaksu piiratud mõju, võttes eelkõige arvesse, et samuti ei esitatud andmeid selle kohta, mil määral kasutasid need konkreetsed sektorid Hiinast imporditud kinnitusdetaile. Seega ei saanud EFDA esitatud väidetega selles küsimuses nõustuda.

(526)

Samuti rõhutas üks tööstuslike akude elementide ühendusdetailide tootja, keda toetas EFDA, tema tootmisprotsessis kasutatavate kinnitusdetailide (klemmikruvide) spetsiifilisust ja asjaolu, et liidu tootmisharu neid ei tooda. Ühtlasi väitis ta, et tollimaks avaldaks negatiivset mõju tema konkurentsivõimele võrreldes tööstuslike akude elementide ühendusdetailide tootjatega kolmandates riikides. See äriühing väitis, et klemmikruvid tuleks toote määratlusest välja jätta.

(527)

Väidet, et klemmikruvid tuleks toote määratlusest välja jätta, on käsitletud põhjenduses 159. Äriühing ei esitanud toetavaid tõendeid ega mingit teavet meetmete väidetava mõju kohta oma finantsolukorrale. Seoses tarnete puudumisega liidus osutatakse põhjenduses 530 ja sellele järgnevates põhjendustes esitatud järeldustele. Eelkõige leiti, et liidu tootmisharul on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus eri- ja standardkinnitusdetailide tootmiseks. Seega lükati selle äriühingu esitatud väited tagasi.

(528)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas see isik järelduse, mille kohaselt liidu tootmisharul oli piisav vaba tootmisvõimsus klemmikruvide tootmiseks, väites, et liidu tootmisharu ei suuda klemmikruve toota. Selle väite toetuseks esitas äriühing kirjavahetuse viie liidu tootjaga, mis kinnitas, et nad ei suuda klemmikruve tarnida. Kõnealused liidu tootjad ei olnud kaebuse esitajad ega andnud endast uurimise käigus teada. Seepärast ei olnud komisjonil toimikus teavet nende äriühingute tegevuse ja toodetavate toodete kohta. Avalikult kättesaadava teabe põhjal näisid viiest tootjast kaks olevat spetsialiseerunud aknaraamide ning masina- ja tehaseehituse jaoks ette nähtud kinnitusdetailidele, seega ei tundu ebatavaline, et nad ei suuda pakkuda tööstuslikes akudes kasutatavaid klemmikruve. Seepärast ei saanud esitatud teabe põhjal teha lõplikke järeldusi ega käsitada seda liidu tootmisharu suhtes representatiivsena. Seevastu liidu tootmisharu, mis esindas uurimises koostööd tegevaid liidu tootjaid, kinnitas, et tal on suutlikkus toota igat liiki kinnitusdetaile, sealhulgas klemmikruve. Seepärast lükati see väide tagasi.

(529)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et dumpinguvastane tollimaks ei avaldaks liidus asuvate kasutajate olukorrale märkimisväärset kahjulikku mõju.

(530)

Mitu huvitatud isikut väitsid, et liidu tootmisharul ei ole standardkinnitusdetailide tootmiseks piisavat tootmisvõimsust, mis rahuldaks nõudluse liidu turul. EFDA ja üks valimisse kaasatud importija väitsid, et liidu tootmisharu ei suuda või ei soovi standardkinnitusdetaile tarnida ja paljud kasutajad tuginevad Hiinast pärit impordile. Samuti väitsid nad, et muudest kolmandatest riikidest pärit tarned on piiratud, sest nende riikide eksportivatel tootjatel ei ole piisavat tootmisvõimsust. Üks eksportiv tootja lisas, et liidu tootmisharu ei soovi alustada standardkinnitusdetailide masstootmist investeeringute tõttu, mis tuleb täielikult automatiseeritud tootmisliinidesse teha.

(531)

Mitu isikut väitsid, et liidu tootmisharu ei tooda teatavaid tooteliike (keermestatud puidupolte, mööblikruve, kuumvormstantsitud kinnitusdetaile, klemmikruve, tööriistakomplekte ja kodumajapidamises kasutatavate toodete sektoris kasutatavaid kinnitusdetaile) või toodab neid vaid piiratud koguses ning seega tekitaks meetmete kehtestamine liidu turul nende tooteliikide nappuse. Mõnel juhul väitsid need isikud, et eelduste kohaselt ei lähe liidu tootmisharu üle nende tooteliikide tootmisele ja samuti tekiks nende tooteliikide ülemaailmne nappus, seega ei saaks neid hankida ka teistelt tarnijatelt.

(532)

EDRA väitis üldisemalt, et nõudlus kinnitusdetailide turul on kasvanud, samal ajal kui COVID-19 pandeemia jooksul tootsid tootjad vähem, kui on nende tootmisvõimsus. Turu igasugune täiendav häirimine dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise teel halvendaks jaemüüjate olukorda.

(533)

Samuti valitseb mitme huvitatud isiku väitel Aasiast pärit tarneteks kasutavate konteinerite nappus ja COVID-19 pandeemia tagajärjel võib tellimuse täitmise aeg olla mitu kuud. Mitmekordistunud on veokulud, mis tuleb lisada dumpinguvastaste meetmetega eeldatavalt kaasnevale hinnatõusule. Peale selle väideti, et valitseb üleilmne tooraine (peamiselt terase) nappus, mis mõjutas kinnitusdetailide tootmismahtu üle maailma.

(534)

Uurimise käigus ilmnes, et liidu tootmisharu toodab nii standardkinnitusdetaile kui ka muid kui standardkinnitusdetaile ning et tal on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis võimaldab rahuldada nende kasutajate nõudluse, kes otsustavad oma tarnijat vahetada. Seega kasutas liidu tootmisharu uurimisperioodil vaid 46 % kogu oma tootmisvõimsusest ja suudab seetõttu lühikese aja jooksul suurendada tootmist rohkem kui 1 miljoni tonni võrra. Vaba tootmisvõimsus oli seotud igat liiki kinnitusdetailide, sealhulgas standardkinnitusdetailide tootmisega. Väiteid, et liidu tootmisharu ei suuda või ei soovi standardkinnitusdetaile toota, ei toetatud piisavate tõenditega. EFDA esitas kirjavahetuse individuaalsete liidu tootjatega, keda ei peetud aga kogu liidu tootmisharu suhtes representatiivseks. Samuti ei leitud, et COVID-19 pandeemia tagajärgedest tingitud ajutised raskused uute klientide varustamisel olid oma laadilt struktuursed, ning need ei lükanud ümber järeldust, et liidu turul on kättesaadav suur vaba tootmisvõimsus, mis suudab nõudluse rahuldada. Seega lükati need väited tagasi.

(535)

Väiteid teatavate konkreetsete tooteliikide tarnete puudumise kohta ei toetatud kontrollitavate tõenditega. Nagu on kirjeldatud eelmises põhjenduses, oli liidus seevastu kasutada suur vaba tootmisvõimsus, mis hõlmas kõiki tooteliike, sealhulgas erikinnitusdetaile. Toimikus sisalduv liidu tootjatelt kogutud teave ei osutanud sellele, et liidu tootmisharu ei suuda kõiki liiki kinnitusdetaile pakkuda. Seega lükati need väited tagasi.

(536)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas kuumvormstantsitud kinnitusdetailide eksportiv tootja, et liidu tootmisharu ei tooda liidu turul piisavas koguses kuumvormstantsitud kinnitusdetaile. See eksportiv tootja väitis, et seda tõendavad tooteliikide kaupa tehtud üksikasjalikud hinna allalöömise arvutused, mis kinnitasid, et liidu tootmisharu toodab ja müüb kuumvormstantsimise meetodil toodetud tooteliike vaid väikeses koguses. Peale selle tundub, et liidu tootmisharu toodab vähem tooteliike, mis iseenesest näitab, et ta ei suuda pakkuda laia valikut eri tooteliike, sealhulgas kuumvormstantsitud kinnitusdetaile. Samuti väitis see eksportiv tootja, et tõendamiskohustus seoses liidus olemasoleva piisava tootmisvõimsusega lasub liidu tootmisharul.

(537)

Märgitakse, et liidu tootjatest moodustatud valimi põhjal, mis on küll liidu tootmisharu suhtes representatiivne, ei ole võimalik ekstrapoleerida kuumvormstantsimise meetodil toodetud kinnitusdetailide täpset tootmismahtu. Samuti ei kajasta liidu tootmisharu tootmismaht uurimisperioodil kogu tootmisvõimsust, sest kuna liidu tootmisharu seisis vastamisi ebaõiglase impordi ja madala hinnatasemega liidus, ei suutnud ta oma tootmisvõimsust täielikult rakendada. Mis puudutab tõendamiskohustust, siis leidis komisjon, et uurimine näitas liidus piisava tootmisvõimsuse olemasolu igat liiki kinnitusdetailide jaoks. See järeldus põhines uurimise käigus kindlakstehtud suurel vabal tootmisvõimsusel, nagu on esitatud tabelis 5, samuti uurimise käigus makromajanduslike näitajate kohta kogutud teabel. Seega lükati kõnealune väide ning väited ebapiisava tootmisvõimsuse kohta liidus tagasi.

(538)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas ECAP teatavatelt liidu tootjatelt saadud teabe, mis kinnitas, et nad ei suuda puitkonstruktsioonide kruvisid tarnida. Ühtlasi kinnitas ECAP, et teatavat liiki puitkonstruktsioonide kruvid vajavad täiendavat töötlemist (spetsiaalne kuumtöötlemine, pinna katmine), mis ei ole liidus kättesaadav. Samuti tõestas tema väitel asjaolu, et üks muude kui standardkinnitusdetailide importija ja tootja liidus sõnaselgelt toetas puidukruvide väljajätmist, et nende toodete import on vajalik liidu turul nõudluse rahuldamiseks.

(539)

ECAPi esitatud lisateave käsitles liidu tootjaid, kes ei ole kaebuse esitajad ega andnud endast uurimise käigus teada. Seepärast ei olnud komisjonil toimikus teavet nende äriühingute tegevuse ja toodetavate toodete kohta. Avalikult kättesaadava teabe põhjal ei olnud võimalik teha järeldust selle kohta, kas nad tootsid kinnitusdetaile ehitussektorile. Lisaks ei saa leida, et need äriühingud oleksid liidu tootmisharu kui terviku suhtes representatiivsed. Sarnaselt eespool kirjeldatule kinnitas seevastu liidu tootmisharu, mis esindas uurimises koostööd tegevaid liidu tootjaid, et neil on suutlikkus toota igat liiki kinnitusdetaile. Seepärast lükati see väide tagasi.

(540)

Väidet, et teatavad töötlemistoimingud ei ole liidus kättesaadavad, ei esitatud enne lõplike järelduste avalikustamist ja seda ei toetatud tõenditega. Seega ei olnud seda väidet võimalik kontrollida ja see lükati tagasi. Asjaolu, et üks muude kui standardkinnitusdetailide importija ja tootja liidus sõnaselgelt toetas puidukruvide väljajätmist, ei tõesta iseenesest seda, et liidu turul nõudluse rahuldamiseks on vaja Hiinast pärit importi. Seega lükati ka see väide tagasi.

(541)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas EFDA oma väidet standardkinnitusdetailide tarndefitsiidi kohta juhul, kui kehtestada tuleb kõrged imporditollimaksud, samal ajal kui standardkinnitusdetailide piisavad, prognoositavad ja õigeaegsed tarned on paljude tööstussektorite jaoks äärmiselt olulised. EFDA väitis, et kuna liidu tootmisharu ei tooda piisavas koguses standardkinnitusdetaile või tal oli tehnilisi probleeme, olid turustajad sunnitud pöörduma muude allikate, eeskätt Hiina poole.

(542)

EFDA väitel lükkas komisjon tagasi tõendid, mille ta oli selles küsimuses esitanud, seda tagasilükkamist piisavalt põhjendamata. Tema kinnitusel oli esitatud teave – peamiselt mitu e-kirja liidu tootjatelt, kes keeldusid kinnitusdetaile tarnimast – oluline ja tõestas liidu tootmisharu soovimatust pakkuda standardkinnitusdetaile ning seepärast peaks komisjon seda teavet arvesse võtma.

(543)

Mis puudutab teavet, mille EFDA esitas eesmärgiga toetada oma väidet, et liidu tootmisharu ei suuda või ei soovi standardkinnitusdetaile pakkuda, siis märgib komisjon, et see teave käsitles peamiselt uurimisperioodile järgnevat ajavahemikku ja seepärast ei saanud seda arvesse võtta.

(544)

Samuti kordas EFDA, et komisjon ei avalikustanud standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide täpset osakaalu liidu tootmisharu või valimisse kaasatud liidu tootjate toodangus. Komisjon märkis, et standardkinnitusdetailide ja muude kui standardkinnitusdetailide täpne osakaal liitu tootmisharu toodangus ei olnud kättesaadav, sest kõik liidu tootjad ei teinud uurimises koostööd ja täpsed statistilised andmed selle kohta ei ole kättesaadavad. Uurimise käigus teavitati sellest kahepoolses kirjavahetuses ka EFDAt.

(545)

Lisaks kinnitas EFDA, et komisjonil oli keeruline teha kindlaks standardkinnitusdetailide tootjaid liidus ja ta oli sunnitud laiendama liidu tootjate algset valimit, et lisada sellesse veel kaks standardkinnitusdetailide tootjat. Igal juhul toodavad need kaks tootjat vaid väikeses koguses standardkinnitusdetaile. Väiteid liidu tootjate valimi moodustamise kohta on juba üksikasjalikult käsitletud põhjendustes 26–56. Seega jäetakse väite puhul, mille kohaselt liidu tootmisharu valimit muudeti seetõttu, et see ei hõlmanud ühtegi standardkinnitusdetailide tootjat liidus, tähelepanuta selle kohta korduvalt esitatud selgitused ning see on eksitav. Seega lükati see tagasi.

(546)

Samuti kordas EFDA, et komisjon ei selgitanud, mis alusel ta järeldas, et liidu tootmisharu tootis nii standard- kui ka erikinnitusdetaile. Kõnealune järeldus põhines toimikus sisalduvatel faktidel, mis koguti kaebuse esitajalt ja koostööd tegevatelt liidu tootjatelt ning mida nõuetekohaselt kontrolliti avalikult kättesaadava teabe põhjal, kui see oli olemas. Selle kohta esitatud teave oli kättesaadav ka toimiku mittekonfidentsiaalses versioonis. Seepärast lükati see väide tagasi.

(547)

Peale selle väitis EFDA, et tollimaksude kehtestamise korral ei suurenda liidu tootmisharu standardkinnitusdetailide tootmist. EFDA väitis sellega seoses, et aastatel 2009, mil Hiinast pärit kinnitusdetailide impordi suhtes eelmisel korral dumpinguvastased meetmed kehtestati, kuni 2016, mil need meetmed kehtetuks tunnistati, (86) ei suurendanud liidu tootmisharu standardkinnitusdetailide tootmist, vaid spetsialiseerus selle asemel muude kui standardkinnitusdetailide tootmisele. Soovimatust minna üle standardkinnitusdetailide tootmisele tõendab ka ühe valimisse kaasatud liidu tootja esitatud teave, mille kohaselt tal ei ole võimalik toota standardkinnitusdetaile kehtiva turuhinnaga.

(548)

Väidet, et liidu tootmisharu ei suurendanud aastatel 2009–2016 standardkinnitusdetailide tootmist, vaid spetsialiseerus selle asemel muude kui standardkinnitusdetailide tootmisele, ei toetatud tõenditega. Uurimise käigus kogutud tootmis- ja müüginäitajad käsitlevad vaatlusalust perioodi ega hõlma seega andmeid 2009.–2016. aasta kohta. Igal juhul ei leidnud see väide uurimise käigus kinnitust. Asjaolu, et üks liidu tootja ei suutnud kehtivatel turutingimustel standardkinnitusdetaile toota, näitab pigem, et Hiinast pärit impordi hinnasurve takistab liidu tootmisharul oma tootmisvõimsust täielikult rakendada, ja kinnitab, et kõnealune import tekitab olulist kahju. See ei näita aga, et õiglastel turutingimustel ei suurendaks liidu tootmisharu oma tootmist, sealhulgas standardkinnitusdetailide tootmist, mida müüakse liidu turul jätkusuutlikul hinnatasemel, nagu on järeldatud ka põhjenduses 496. Seega lükati EFDA väited selles küsimuses tagasi.

(549)

Lisaks väitis EFDA, et tavaliselt ostavad turustajad muid kui standardkinnitusdetaile liidu tootmisharult, samal ajal kui standardkinnitusdetaile imporditakse peamiselt Hiinast. Ta väitis ka, et liidu tootmisharu ostab standardkinnitusdetaile liidus asuvatelt turustajatelt, olles teadlik, et need tooted on pärit Hiinast, ning et lisaks on paljudel liidu tootjatel tütarettevõtjad, kes tegelevad kauplemisega ja on ühtlasi EFDA liikmed ning impordivad seega standardkinnitusdetaile Hiinast ja turustavad neid lõppkasutajatele. Selle väite toetamiseks esitas EFDA loetelu liidu tootjatest, kes väidetavalt ostsid standardkinnitusdetaile EFDA liikmest turustajalt, ja loetelu täiendavatest liidu tootjatest, kes on väidetavalt seotud Hiinast standardkinnitusdetaile importivate turustajatega liidus. Samuti väitis EFDA, et toimiku mittekonfidentsiaalses versioonis sisalduva teabe alusel kinnitas vähemalt üks valimisse kaasatud liidu tootja, et ta impordib kinnitusdetaile Hiinast.

(550)

Nagu on järeldatud põhjendustes 466 ja 468, olid kogused, mida valimisse kaasatud liidu tootja Hiinast kas otse või turustajate kaudu ostis, tema esitatud teabe põhjal ebaolulised võrreldes kogustega, mida liidu tootmisharu kokku tootis ja liidu turul müüs, ja Hiinast imporditud kinnitusdetailide kogumahuga. EFDA esitatud teave ei lükanud neid järeldusi ümber ja seega lükati selles küsimuses esitatud väited tagasi.

(551)

Samuti väitis EFDA, et COVID-19 pandeemia ja sellele järgnevate tarneahela häirete ajal pöördusid turustajad liidu tootmisharu poole ja palusid tal tarnida standardkinnitusdetaile, millest keelduti. EFDA sõnade kohaselt tõestab see, et liidu tootmisharu ei soovi pakkuda suuremates kogustes standardkinnitusdetaile ja et liidus olemasolevat vaba tootmisvõimsust ei kasutata standardkinnitusdetailide tootmise suurendamiseks. See on tingitud asjaolust, et liidu tootjate üleminek muude kui standardkinnitusdetailide tootmiselt standardkinnitusdetailide tootmisele nõuaks suuri investeeringuid ja ärimudeli muutmist ega oleks seega majanduslikult põhjendatud. Seda kinnitas ka üks koostööd tegev liidu tootja. EDFA järeldas, et kaebuse esitaja ei esitanud mingeid tõendeid vastupidise kohta.

(552)

Eespool esitatud väide põhines eeldustel, mis ei leidnud uurimise käigus kinnitust. Vastupidi, uurimisest selgus, et liidu tootjatel on vaba tootmisvõimsus standardkinnitusdetailide tootmiseks. Nagu eespool märgitud, esitas kaebuse esitaja teavet, mille kohaselt oli liidus mitu standardkinnitusdetailide tootjat. Põhjus, miks mõned tootjad võisid uurimisperioodil või pärast seda standardkinnitusdetailide tootmisest ja müümisest keelduda, võib seisneda asjaolus, et selline tootmine ei olnud elujõuline või majanduslikult tasuv, võttes arvesse Hiinast pärit odava hinnaga impordi avaldatavat hinnasurvet liidu turul. Teiste sõnadega ei suutnud liidu tootjad laiendada standardkinnitusdetailide tootmist ja müüki Hiinast pärit impordi hinnasurve tõttu liidu turul. See iseenesest tõestab liidu tootmisharu kantud olulist kahju. Seepärast lükati see väide tagasi.

(553)

Seepärast kinnitas komisjon oma järeldused, et liidu tootmisharu tootis nii standardkinnitusdetaile kui ka muid kui standardkinnitusdetaile ning et tal oli suur vaba tootmisvõimsus mõlemat liiki kinnitusdetailide tootmise suurendamiseks.