ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 33

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

65. aastakäik
15. veebruar 2022


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/199, 2. detsember 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 Põhjameres norra tursiku püügil tõkkevahendite kasutamise osas

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/200, 2. detsember 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 seoses võrgusilma suuruse ja teatavate piimtraalide maksimaalse pikkuse suhtes Põhjamerel kohaldatavate tehniliste meetmetega

4

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/201, 10. detsember 2021, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide kehtestatavate juhtimissüsteemide ning lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide, samuti ameti kohaldatavate menetluste osas, ning parandatakse kõnealust määrust

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/202, 14. veebruar 2022, millega parandatakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470, millega kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu ( 1 )

41

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/203, 14. veebruar 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste kehtestatavate juhtimissüsteemide ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide osas ning parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise osas

46

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/199,

2. detsember 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 Põhjameres norra tursiku püügil tõkkevahendite kasutamise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2019/1241 V lisas on esitatud Põhjamere, Skagerraki ja Kattegati jaoks piirkondlikul tasandil kehtestatud tehnilised meetmed.

(2)

Kui otsese majandamishuviga liikmesriigid leiavad, et alternatiivsed meetmed on kooskõlas noorte isendite kaitsega, kasutades selektiivsuse suurendamise seadmeid alternatiivina nendele, mis on kehtestatud piirkondlikul tasandil ja esitatud määruse (EL) 2019/1241 V–XI lisa B osas, võib komisjon võtta sellised meetmed vastu delegeeritud õigusaktidega kõnealuste liikmesriikide esitatud ühise soovituse alusel.

(3)

Määruse (EL) 2019/1241 artikli 16 kohaselt võivad otsese majandamishuviga liikmesriigid esitada komisjonile ühise soovituse kõnealuse määruse artikli 15 lõikes 2 osutatud tehniliste meetmete vastuvõtmiseks seoses püügivahendite suurus- ja liigipõhise selektiivsusega. Liikmesriigid, kes esitavad sellise soovituse, peavad esitama teaduslikud tõendid selle kohta, et kõnealuste meetmetega saavutatav selektiivsus konkreetsete liikide või liikide kombinatsiooni püüdmisel on vähemalt samaväärne kui kõnealuse määruse V–X lisa B osas ja XI lisa A osas esitatud püügivahendite selektiivsus.

(4)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Rootsil (edaspidi „Scheveningeni töörühm“) on otsene huvi kalavarude majandamiseks Põhjamere kalapüügil. Pärast Põhjamere nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitas Scheveningeni rühm 26. veebruaril 2020 komisjonile määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 alusel ühise soovituse, milles tegi ettepaneku võtta vastu delegeeritud õigusakt, millega muudetakse kõnealuse määruse V lisa B osa, et lubada Põhjameres norra tursiku püügil liigipõhise selektiivsusega vahendi kasutamist alternatiivina kõnealuse määruse V lisa B osas määratletud sortimisvõrele, mille võresamm on kuni 35 mm.

(5)

Kalanduse eksperdirühmaga konsulteeriti ühise soovituse osas 30. septembril 2021. Euroopa Parlament osales kohtumisel vaatlejana.

(6)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) jõudis järeldusele, (2) et võrreldes sortimisvõre kasutamisega on tõkkevahendi kasutamise tulemuseks tõenäoliselt väiksem kaaspüügimäär (kaal ja arv) ning norra tursikust suuremaks kasvavate kaaspüügiliikide (nt tursklased) kestev või parem varude kasutamise muster. STECF märkis, et alla 15 cm pikkused isendid moodustavad vaid väikese osa kogu kaaspüügist, ning jõudis järeldusele, et võrreldes sortimisvõre kasutamisega norra tursiku püügil oleks kaaspüük seega oluliselt väiksem siis, kui kasutatakse tõkkevahendit.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/1241 vastavalt muuta.

(8)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Kuna norra tursiku püük toimub septembrist detsembrini, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. septembrist 2021. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/1241 V lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. septembrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 198, 25.7.2019, lk 105.

(2)  https://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/2786172/STECF+PLEN+20-03.pdf


LISA

V lisa B osa punkti 1.4 tabeli üheksandat kannet muudetakse järgmiselt:

Võrgusilma suurus

Geograafilised piirkonnad

Tingimused

„Vähemalt 16 mm

Kogu piirkond

Nende väikeste pelaagiliste liikide sihtpüük, mida ei ole käesolevas tabelis mujal käsitletud.

Norra tursiku sihtpüük. Paigaldatakse üks järgmistest vahenditest:

1)

sortimisvõre, mille võresamm on kuni 35 mm;

2)

tõkkevahend (*1), kui on täidetud järgmised tingimused:

i)

tõkkevahendi võrgusilma suurus on kuni 70 mm ja sellesse paigaldatakse PVCst või samalaadsest painduvast materjalist valmistatud tõstevõru;

ii)

kui tõkkevahendi koonuse/toru osasse paigaldatakse tõkkepuri, peab see tõkkepuri olema valmistatud PVCst või samalaadsest painduvast materjalist ning tõkkepurje suurus peab olema selline, et see ei kataks rohkem kui 75 % ristlõikealast, kuhu see paigutatakse, ning

iii)

tõkkevahendi tippu tehakse vähemalt 50 × 50 cm suurune väljalaskeava.

Põhjamere garneeli ja Aisopose süvameregarneeli sihtpüük. Tuleb paigaldada selekteeriv traal või sortimisvõre vastavalt riigisiseselt või piirkondlikult kehtestatud eeskirjale.


(*1)  „Tõkkevahend“ – kooniline võrgust vahend, mis vastab järgmistele kriteeriumidele:

(1)

see kinnitatakse noodapära ette nii, et koonuse esiserv või alus on täies ulatuses traalile kinnitatud noodapära või võrgupikenduse ees;

(2)

see aheneb tipuni, kus see on kinnitatud traali alumise võrgupaneeli külge;

(3)

väljalaskeava on välja lõigatud tõkkevahendi tipu ja noodapära ühenduskohas;

(4)

see võimaldab norra tursiku läbipääsu tõkkevahendist ja noodapäras hoidmist, samal ajal kala kaaspüügi väljasuunamist väljalaskeava kaudu.“


15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/4


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/200,

2. detsember 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1241 seoses võrgusilma suuruse ja teatavate piimtraalide maksimaalse pikkuse suhtes Põhjamerel kohaldatavate tehniliste meetmetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (1), eriti selle artikli 15 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2019/1241 V lisas on sätestatud Põhjamere piirkondades kohaldatavad tehnilised meetmed.

(2)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Rootsil (Scheveningeni töörühm) on otsene huvi Põhjamere kalavarude majandamiseks. 7. mail ja 21. juunil 2021 esitas Scheveningeni töörühm kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikli 18 lõikega 1 ja määruse (EL) 2019/1241 artikli 15 lõikega 3 komisjonile ühised soovitused, millega tehakse ettepanek võtta vastu delegeeritud õigusakt määruse (EL) 2019/1241 V lisa sätete muutmiseks. Scheveningeni töörühm saatis mõlemad ühised soovitused pelaagiliste varude nõuandekomisjoni ja Põhjamere nõuandekomisjoni konsulteerimiseks.

(3)

7. mail esitatud ühises soovituses tehti ettepanek muuta määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa, et kohaldada 90 mm suurust võrgusilma käsitlevat erandit Skagerrakis üksnes traallaudadega põhjatraalide suhtes; praegu kohaldatakse seal sellist võrgusilma suurust kõikide veetavate püüniste suhtes, sh piimtraalid ja noodad. Soovituses tehti ka ettepanek kohaldada 90 mm suuruse võrgusilma kasutamist puudutavat erandit Kattegatis üksnes traallaudadega põhjatraalide või nootade suhtes.

(4)

STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (3) et muudatusettepanek täidab oma peamist eesmärki kõrvaldada kehtivatest eeskirjadest ebaselgus ja kinnitab, et nootasid või piimtraale kasutavad laevad ei saa Skagerrakis 90 mm võrgusilma kasutada. Muudatusettepanek aitab noorkalu paremini kaitsta, kuna 90 mm suuruse võrgusilma kasutamist puudutavat erandit ei tohi enam Skagerrakis piimtraalide ja nootade ning Kattegatis piimtraalide puhul kasutada. Seepärast on ühine soovitus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 eesmärkide ja sihtidega vähendada kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate mereliikide püüki nii palju kui võimalik. Kavandatud meetmed tuleks seepärast lisada määrusesse (EL) 2019/1241.

(5)

21. juunil 2021 esitatud ühises soovituses tehti ettepanek kehtestada piimtraalide maksimaalseks kogupikkuseks 24 meetrit, säilitades samal ajal teatavates geograafilistes piirkondades määrusega (EL) 2019/1241 piimtraalidele kehtestatud rangemad piirangud.

(6)

STECF analüüsis liikmesriikide esitatud tõendeid ja jõudis järeldusele, (4) et kui 24-meetrise kogupikkuse nõuet ei kehtestata, on kaluritel võimalik suurendada traali pikkust ja sellest tulenevalt mõju merepõhjale ning häirida merepõhjaorganismide elupaika. Seega toetas STECF määruse (EL) 2019/1241 sätete muutmist nii, et poomi maksimaalne pikkus või poomide kogupikkus ei ületa 24 meetrit. STECFi järelduse kohaselt ennetatakse selle muudatusega negatiivse mõju suurenemist mereelupaikadele ja keskkonnale kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 eesmärkidega. Seega tagatakse kaitsetase, mis on vähemasti samaväärne praegu kehtiva tasemega. Kavandatud meetmed tuleks seepärast lisada määrusesse (EL) 2019/1241.

(7)

Võttes arvesse, et mõlemas ühises soovituses tehakse ettepanek muuta määruse (EL) 2019/1241 V lisa, sätestatakse käesolevas delegeeritud määruses kõik Scheveningeni töörühma soovitatud meetmed.

(8)

Käesolevas määruses esitatud liidu vetele kohaldatavate meetmete eesmärk on saavutada ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu artikli 494 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärgid, ja pidada silmas kõnealuse lepingu artikli 494 lõikes 3 osutatud põhimõtteid. Need ei piira Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vete suhtes kohaldatavate mis tahes meetmete rakendamist.

(9)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/1241 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 198, 25.7.2019, lk 105.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3)  STECF-21-05, lk 25.

(4)  STECF PLEN-21-02, lk 59–62.


LISA

Määruse (EL) 2019/1241 V lisa B osa muudetakse järgmiselt:

1)

Punkti 1 pealkiri asendatakse järgmisega:

„1.

Veetavate püüniste võrgusilma standardsuurus (*1)

(*1)  Piimtraalidega püügil ei tohi poomi maksimaalne pikkus või poomide kogupikkus olla suurem kui 24 m. Poomi pikkust mõõdetakse selle ühest äärmisest punktist teiseni, kaasa arvatud kõik poomitarindid. See ei piira Põhjamere teatud piirkondades konkreetsemate meetmete kehtestamist.“"

2)

Punkt 1.1 asendatakse järgmisega:

„1.1.

Ilma et see piiraks lossimiskohustuse rakendamist, kasutavad laevad Skagerrakis traallaudadega põhjatraaliga püügil vähemalt 120 mm või vähemalt 90 mm suurust võrgusilma või Kattegatis traallaudadega põhjatraaliga või noodapüügil vähemalt 90 mm võrgusilma (*2)  (*3).

(*2)  Skagerraki ja Kattegati alarajoonides võib püüda traallaudadega põhjatraaliga, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 120 mm, kui paigaldatakse rombikujuliste võrgusilmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm või ruudukujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 140 mm. Alternatiivina võib Kattegati alarajoonis ajavahemikul 1. oktoober kuni 31. detsember kasutada ruudukujuliste silmadega paneeli, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm."

(*3)  Kattegati alarajoonis võib püüda noodaga, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 120 mm, kui paigaldatakse rombikujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm või ruudukujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 140 mm. Alternatiivina võib ajavahemikul 1. august kuni 31. oktoober kasutada ruudukujuliste silmadega paneeli, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm.“"


(*1)  Piimtraalidega püügil ei tohi poomi maksimaalne pikkus või poomide kogupikkus olla suurem kui 24 m. Poomi pikkust mõõdetakse selle ühest äärmisest punktist teiseni, kaasa arvatud kõik poomitarindid. See ei piira Põhjamere teatud piirkondades konkreetsemate meetmete kehtestamist.“

(*2)  Skagerraki ja Kattegati alarajoonides võib püüda traallaudadega põhjatraaliga, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 120 mm, kui paigaldatakse rombikujuliste võrgusilmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm või ruudukujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 140 mm. Alternatiivina võib Kattegati alarajoonis ajavahemikul 1. oktoober kuni 31. detsember kasutada ruudukujuliste silmadega paneeli, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm.

(*3)  Kattegati alarajoonis võib püüda noodaga, mille võrgusilma suurus on väiksem kui 120 mm, kui paigaldatakse rombikujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 270 mm või ruudukujuliste silmadega ülemine paneel, mille võrgusilma suurus on vähemalt 140 mm. Alternatiivina võib ajavahemikul 1. august kuni 31. oktoober kasutada ruudukujuliste silmadega paneeli, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm.““


15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/7


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/201,

10. detsember 2021,

millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide kehtestatavate juhtimissüsteemide ning lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide, samuti ameti kohaldatavate menetluste osas, ning parandatakse kõnealust määrust

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 19 lõiget 1 ning artikli 62 lõiget 13,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 748/2012 (2) on sätestatud nõuded tsiviilõhusõidukite ja neile paigaldatavate mootorite, propellerite ning osade projekteerimise ja tootmise kohta.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 II lisa punkti 3.1 alapunktile b peavad sertifitseeritud hooldus- ja tootjaorganisatsioonid sõltuvalt tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest rakendama ning töös hoidma juhtimissüsteemi, et tagada vastavus kõnealuses lisas sätestatud olulistele nõuetele, juhtima ohutusriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada.

(3)

Vastavalt Chicagos 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) 19. lisale „Ohutusjuhtimine“ peavad pädevad asutused sertifitseeritud organisatsioonidelt, kes projekteerivad ja toodavad tsiviilõhusõidukeid ning neisse paigaldatavaid mootoreid, propellereid ja osi, nõudma ohutusjuhtimissüsteemi rakendamist.

(4)

Määruses (EL) nr 748/2012 on juba nõutud, et sertifitseeritud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonid järgiksid juhtimissüsteemi teatavaid osi, kuid kõnealune juhtimissüsteem ei hõlma täielikult kõiki Chicago konventsiooni 19. lisa kohase ohutusjuhtimissüsteemiga seotud standardeid ja soovituslikke tavasid. Seetõttu tuleks asjaomase juhtimissüsteemi puuduvad osad lisada olemasolevatele nõuetele.

(5)

Selleks et tagada proportsionaalne rakendamine ja kooskõla üldlennunduse valdkonnas jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide suhtes kohaldatava lähenemisviisiga, ei tohiks sellistelt projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonidelt, kelle sertifitseerimine ei ole määruse (EL) nr 748/2012 kohaselt kohustuslik, kõikide juhtimissüsteemi osade järgimist nõuda.

(6)

Kõikidelt organisatsioonidelt, kes projekteerivad ja toodavad tooteid ning osi kooskõlas määrusega (EL) nr 748/2012, sealhulgas nendelt, kelle peamine tegevuskoht asub väljaspool liitu, nõutakse juba praegu lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise kohustusliku ja vabatahtliku süsteemi kehtestamist. Määrust (EL) nr 748/2012 tuleks siiski muuta, et tagada kõnealuse lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 põhimõtetega (3).

(7)

Muuta tuleks ka nõudeid, mida amet projektide sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesannete puhul peab järgima.

(8)

Sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioonidele tuleks ette näha piisav üleminekuaeg, et nad suudaksid täita käesoleva määrusega kehtestatud uusi eeskirju ja menetlusi.

(9)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel nr 4/2020, (4) mis esitati kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikega 1.

(10)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 748/2012 vastavalt muuta.

(11)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/699 (5) kehtestati nõue, mille kohaselt suure lennuki tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi omanik peab edaspidi tagama, et konstruktsiooni jätkuva terviklikkuse programm jääks kehtima lennuki kogu kasutusaja jooksul. Eelkõige lisati määruse (EL) nr 748/2012 I lisa punktile 21.A.101 alapunkt h, mille kohaselt tulevane omanik peab vastama sertifitseerimistingimustele, millega tagatakse komisjoni määruse (EL) 2015/640 (6) I lisa punktides 26.300, 26.320 ja 26.330 sätestatuga vähemalt samaväärne ohutustase. Punktile 26.320 osutamine oli viga, kuna sellist punkti ei ole olemas. Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 748/2012 vastavalt parandada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 748/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklile 8 lisatakse lõige 4:

„4.   Erandina I lisa (osa 21) punkti 21.B.433 alapunkti d alapunktidest 1 ja 2 võib I lisa (osa 21) kohaselt välja antud kehtiva sertifikaadiga projekteerimisorganisatsioon kõrvaldada kõik komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/201 (*1) I lisas kehtestatud nõuete täitmisega seotud puudused kuni 7. märtsini 2025.

Kui organisatsioon ei ole neid puudusi 7. märtsiks 2025 kõrvaldanud, tunnistatakse kõnealune sertifikaat kehtetuks, selle suhtes kehtestatakse piirangud või see peatatakse kas täielikult või osaliselt.

(*1)  Komisjoni 10. detsembri 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2022/201, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide kehtestatavate juhtimissüsteemide ning lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide, samuti ameti kohaldatavate menetluste osas, ning parandatakse kõnealust määrust (ELT L 33, lk 7 “;"

2)

I lisa (osa 21) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 7. märtsist 2023, v.a artikkel 2, mida kohaldatakse alates 7. märtsist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 10. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(4)  https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions

(5)  Komisjoni 21. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/699, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhenditega, hoolduse käigus kasutamiseks ette nähtud osade tootmisega ning õhusõiduki vananemisega seotud aspektide arvessevõtmisega sertifitseerimise käigus (ELT L 145, 28.4.2021, lk 1).

(6)  Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18).


I LISA

I lisa (osa 21) muudetakse järgmiselt.

1)

Sisukord asendatakse järgmisega:

Sisukord

21.1

Pädev asutus

21.2

Kohaldamisala

JAGU A – TEHNILISED NÕUDED

ALAJAGU A — ÜLDSÄTTED

21.A.1

Kohaldamisala

21.A.2

Muu isiku kui sertifikaadi taotleja või omaniku kohustus

21.A.3A

Teatamissüsteem

21.A.3B

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

21.A.4

Projekteerija ja tootja vaheline kooskõlastus

21.A.5

Andmete säilitamine

21.A.6

Käsiraamatud

21.A.7

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendid

21.A.9

Juurdepääs ja kontrollimine

ALAJAGU B — TÜÜBISERTIFIKAADID JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAADID

21.A.11

Kohaldamisala

21.A.13

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.14

Pädevuse tõendamine

21.A.15

Taotlemine

21.A.19

Uut tüübisertifikaati nõudvad muudatused

21.A.20

Vastavus tüübisertifitseerimisalusele, käitussobivuse andmete sertifitseerimise alusele ja keskkonnakaitsenõuetele

21.A.21

Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi väljaandmise nõuded

21.A.31

Tüübiprojekt

21.A.33

Ülevaatused ja katsed

21.A.35

Katselennud

21.A.41

Tüübisertifikaat

21.A.44

Omaniku kohustused

21.A.47

Ülekandmine

21.A.51

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.62

Käitussobivuse andmete kättesaadavus

21.A.65

Õhusõidukikonstruktsioonide jätkuv terviklikkus

(ALAJAGU C — EI KOHALDATA)

ALAJAGU D — MUUDATUSED TÜÜBISERTIFIKAATIDES JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAATIDES

21.A.90A

Kohaldamisala

21.A.90B

Standardmuudatused

21.A.90C

Jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhendite sõltumatud muudatused

21.A.91

Tüübisertifikaadi muudatuste liigitus

21.A.92

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.93

Taotlemine

21.A.95

Väheolulise muudatuse kinnitamise nõuded

21.A.97

Olulise muudatuse kinnitamise nõuded

21.A.101

Tüübisertifitseerimisalus, käitussobivuse andmete sertifitseerimise alus ja keskkonnakaitsenõuded tüübisertifikaadis tehtava olulise muudatuse puhul

21.A.108

Käitussobivuse andmete kättesaadavus

21.A.109

Kohustused ja EPA-märgistus

ALAJAGU E — TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

21.A.111

Kohaldamisala

21.A.112A

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.112B

Pädevuse tõendamine

21.A.113

Täiendava tüübisertifikaadi taotlemine

21.A.115

Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmisega tehtavate oluliste muudatuste kinnitamise nõuded

21.A.116

Ülekandmine

21.A.117

Muudatused selles toote osas, mida täiendav tüübisertifikaat käsitleb

21.A.118A

Kohustused ja EPA-märgistus

21.A.118B

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.120B

Käitussobivuse andmete kättesaadavus

ALAJAGU F — TOOTMINE TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI PUUDUMISE KORRAL

21.A.121

Kohaldamisala

21.A.122

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.124

Taotlemine

21.A.124A

Nõuete täitmise meetodid

21.A.125A

Heakskiidukirja väljaandmine

21.A.125B

Puudused ja tähelepanekud

21.A.125C

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.126

Tootmisjärelevalvesüsteem

21.A.127

Katsed: õhusõidukid

21.A.128

Katsed: mootorid ja propellerid

21.A.129

Tootjaorganisatsiooni kohustused

21.A.130

Nõuetele vastavuse deklaratsioon

ALAJAGU G — TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21.A.131

Kohaldamisala

21.A.133

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.134

Taotlemine

21.A.134A

Nõuete täitmise meetodid

21.A.135

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmine

21.A.139

Tootmisjuhtimissüsteem

21.A.143

Tootjaorganisatsiooni käsiraamat

21.A.145

Ressursid

21.A.147

Tootmisjuhtimissüsteemi muudatused

21.A.148

Asukoha muudatused

21.A.149

Ülekandmine

21.A.151

Sertifikaadi tingimused

21.A.153

Muudatused sertifikaadi tingimustes

21.A.158

Puudused ja tähelepanekud

21.A.159

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.163

Õigused

21.A.165

Omaniku kohustused

ALAJAGU H – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21.A.171

Kohaldamisala

21.A.172

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.173

Liigitus

21.A.174

Taotlemine

21.A.175

Keel

21.A.177

Parandamine või muutmine

21.A.179

Ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

21.A.181

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.182

Õhusõiduki identifitseerimine

ALAJAGU I — MÜRASERTIFIKAADID

21.A.201

Kohaldamisala

21.A.203

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.204

Taotlemine

21.A.207

Parandamine või muutmine

21.A.209

Ülekandmine ja uuesti väljaandmine liikmesriikides

21.A.211

Kehtivus ja selle jätkumine

ALAJAGU J — PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21.A.231

Kohaldamisala

21.A.233

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.234

Taotlemine

21.A.235

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmine

21.A.239

Projektijuhtimissüsteem

21.A.243

Käsiraamat

21.A.245

Ressursid

21.A.247

Projektijuhtimissüsteemi muudatused

21.A.249

Ülekandmine

21.A.251

Sertifikaadi tingimused

21.A.253

Muudatused sertifikaadi tingimustes

21.A.258

Puudused ja tähelepanekud

21.A.259

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.263

Õigused

21.A.265

Omaniku kohustused

ALAJAGU K — OSAD JA SEADMED

21.A.301

Kohaldamisala

21.A.303

Vastavus kohaldatavatele nõuetele

21.A.305

Osade ja seadmete sertifitseerimine

21.A.307

Osade ja seadmete paigaldamiskõlblikkus

(ALAJAGU L — EI KOHALDATA)

ALAJAGU M — REMONDITÖÖD

21.A.431A

Kohaldamisala

21.A.431B

Standardremonditööd

21.A.432A

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.432B

Pädevuse tõendamine

21.A.432C

Remondiprojekti kinnituse taotlemine

21.A.433

Remondiprojekti kinnitamise nõuded

21.A.435

Remondiprojektide liigitus ja kinnitamine

21.A.439

Varuosade tootmine

21.A.441

Remonditööde tegemine

21.A.443

Piirangud

21.A.445

Parandamata kahjustused

21.A.451

Kohustused ja EPA-märgistus

(ALAJAGU N — EI KOHALDATA)

ALAJAGU O — EUROOPA TEHNILISTELE NORMATIIVIDELE VASTAVAD LOAD

21.A.601

Kohaldamisala

21.A.602A

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.602B

Pädevuse tõendamine

21.A.603

Taotlemine

21.A.604

Abijõuseadmetele (APU) antud luba Euroopa tehnilistele normatiividele vastavuse kohta (ETSO luba)

21.A.605

Andmenõuded

21.A.606

ETSO loa väljaandmise nõuded

21.A.607

ETSO loaga seotud eesõigused

21.A.608

Konstruktsiooni ja lennutehniliste näitajate deklaratsioon (DDP)

21.A.609

ETSO lubade omanike kohustused

21.A.610

Kõrvalekallete heakskiitmine

21.A.611

Konstruktsiooni muudatused

21.A.619

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.621

Ülekandmine

ALAJAGU P — LENNULUBA

21.A.701

Kohaldamisala

21.A.703

Kõlblikkuskriteeriumid

21.A.707

Lennuloa taotlus

21.A.708

Lennutingimused

21.A.709

Lennutingimuste kinnitamise taotlus

21.A.710

Lennutingimuste kinnitamine

21.A.711

Lennuloa väljaandmine

21.A.713

Muudatused

21.A.715

Keel

21.A.719

Ülekandmine

21.A.723

Kehtivus ja selle jätkumine

21.A.725

Lennuloa kehtivuse pikendamine

21.A.727

Lennuloa valdaja kohustused

ALAJAGU Q — TOODETE, OSADE JA SEADMETE IDENTIFITSEERIMINE

21.A.801

Toodete identifitseerimine

21.A.803

Identifitseerimisandmete käsitlemine

21.A.804

Osade ja seadmete identifitseerimine

21.A.805

Kriitiliste osade identifitseerimine

21.A.807

ETSO artiklite identifitseerimine

JAGU B — MENETLUS PÄDEVATELE ASUTUSTELE

ALAJAGU A — ÜLDSÄTTED

21.B.10

Järelevalvedokumendid

21.B.15

Ameti teavitamine

21.B.20

Viivitamatu reageerimine ohutusprobleemile

21.B.25

Juhtimissüsteem

21.B.30

Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

21.B.35

Juhtimissüsteemi muudatused

21.B.55

Andmete säilitamine

21.B.65

Peatamine, piiramine ja kehtetuks tunnistamine

ALAJAGU B — TÜÜBISERTIFIKAADID JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAADID

21.B.70

Sertifitseerimistingimused

21.B.75

Eritingimused

21.B.80

Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi tüübisertifitseerimisalus

21.B.82

Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi käitussobivuse andmete sertifitseerimise alus

21.B.85

Kohaldatavad keskkonnakaitsenõuded tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi väljaandmiseks

21.B.100

Osalemismäär

21.B.103

Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi väljaandmine

(ALAJAGU C — EI KOHALDATA)

ALAJAGU D — MUUDATUSED TÜÜBISERTIFIKAATIDES JA PIIRATUD TÜÜBISERTIFIKAATIDES

21.B.105

Tüübisertifitseerimisalus, keskkonnakaitsenõuded ja käitussobivuse andmete sertifitseerimise alus tüübisertifikaadis tehtava olulise muudatuse puhul

21.B.107

Tüübisertifikaadi muutmise kinnituse väljaandmine

ALAJAGU E — TÄIENDAVAD TÜÜBISERTIFIKAADID

21.B.109

Tüübisertifitseerimisalus, keskkonnakaitsenõuded ja käitussobivuse andmete sertifitseerimisalus täiendava tüübisertifikaadi taotlemiseks

21.B.111

Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmine

ALAJAGU F — TOOTMINE TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI PUUDUMISE KORRAL

21.B.115

Nõuete täitmise meetodid

21.B.120

Algne sertifitseerimismenetlus

21.B.125

Puudused ja parandusmeetmed, märkused

21.B.135

Heakskiidukirja säilitamine

21.B.140

Heakskiidukirja muutmine

ALAJAGU G — TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21.B.215

Nõuete täitmise meetodid

21.B.220

Algne sertifitseerimismenetlus

21.B.221

Järelevalve põhimõtted

21.B.222

Järelevalveprogramm

21.B.225

Puudused ja parandusmeetmed, märkused

21.B.240

Tootmisjuhtimissüsteemi muudatused

ALAJAGU H – LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID JA PIIRATUD LENNUKÕLBLIKKUSSERTIFIKAADID

21.B.320

Kontrollimine

21.B.325

Lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmine

21.B.326

Lennukõlblikkussertifikaat

21.B.327

Piiratud lennukõlblikkussertifikaat

ALAJAGU I — MÜRASERTIFIKAADID

21.B.420

Kontrollimine

21.B.425

Mürasertifikaatide väljaandmine

ALAJAGU J — PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21.B.430

Algne sertifitseerimismenetlus

21.B.431

Järelevalve põhimõtted

21.B.432

Järelevalveprogramm

21.B.433

Puudused ja parandusmeetmed, tähelepanekud

21.B.435

Projektijuhtimissüsteemi muudatused

ALAJAGU K — OSAD JA SEADMED

(ALAJAGU L — EI KOHALDATA)

ALAJAGU M — REMONDITÖÖD

21.B.450

Tüübisertifitseerimisalus ja keskkonnakaitsenõuded olulise remondiprojekti kinnitamise puhul

21.B.453

Remondiprojekti kinnituse väljaandmine

(ALAJAGU N — EI KOHALDATA)

ALAJAGU O — EUROOPA TEHNILISTELE NORMATIIVIDELE VASTAVAD LOAD

21.B.480

ETSO loa väljaandmine

ALAJAGU P — LENNULUBA

21.B.520

Kontrollimine

21.B.525

Lennuloa väljaandmine

ALAJAGU Q — TOODETE, OSADE JA SEADMETE IDENTIFITSEERIMINE

Liited

I liide — EASA vorm 1 — Käitamissertifikaat

II liide — EASA vormid 15a ja 15c – Lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat

III liide – EASA vorm 20a – lennuluba

IV liide – EASA vorm 20b – lennuluba (sertifitseeritud organisatsiooni poolt välja antud)

V liide – EASA vorm 24 – piiratud lennukõlblikkussertifikaat

VI liide – EASA vorm 25 – lennukõlblikkussertifikaat

VII liide – EASA vorm 45 – mürasertifikaat

VIII liide – EASA vorm 52 – õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon

IX liide – EASA vorm 53 – hooldustõend

X liide – EASA vorm 55 – tootjaorganisatsiooni sertifikaat

XI liide – EASA vorm 65 – heakskiidukiri (tootmine tootjaorganisatsiooni sertifikaadi puudumisel)

XII liide — Katselennukategooriad ja katselennumeeskonna asjakohane kvalifikatsioon“;

2)

punkt 21.A.1 asendatakse järgmisega:

21.A.1   Kohaldamisala

Käesolevas alajaos kehtestatakse sätted, mis reguleerivad käesoleva lisa kohaselt välja antud või välja antavate sertifikaatide taotlejate ja omanike üldisi õigusi ja kohustusi.“;

3)

punkt 21.A.3A asendatakse järgmisega:

21.A.3A   Teatamissüsteem

a)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (*1) ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peavad kõik füüsilised või juriidilised isikud, kes on taotlenud või omavad tüübisertifikaati, piiratud tüübisertifikaati, täiendavat tüübisertifikaati, Euroopa tehnilise normatiivi (ETSO) luba, oluliste remonditööde kinnitatud projekti või mis tahes muud käesoleva määruse kohaselt väljaantuks loetavat asjakohast kinnitust, tegema järgmist:

1.

kehtestama lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete kogumise, uurimise ja analüüsimise süsteemi ning seda haldama, et teha kindlaks kahjulikud suundumused või kõrvaldada puudused ning välja selgitada juhtumid, millest teatamine on alapunkti 3 kohaselt kohustuslik, ja juhtumid, millest on teatatud vabatahtlikult. Kui peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ja selle rakendusaktide ning määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete täitmiseks luua ühtse süsteemi. Kõnealune teatamissüsteem hõlmab järgmist:

i)

teated ja teave rikete, häirete, defektide või muude kõrvalekallete kohta, mis kahjustavad või võivad kahjustada tüübisertifikaadis, piiratud tüübisertifikaadis, täiendavas tüübisertifikaadis, ETSO loas, olulise remonditööde kinnitatud projektis või mis tahes muus käesoleva määruse kohaselt väljaantuks loetavas asjaomases sertifikaadis käsitletud toote, osa või seadme lennukõlblikkuse säilitamist;

ii)

vead, ohuolukorrad ja ohud, mida alapunkt i ei hõlma;

2.

tegema kõikidele toote, osa või seadme teadaolevatele käitajatele ja taotluse korral kõikidele muudele rakendusaktide või delegeeritud õigusaktide alusel volitatud isikutele kättesaadavaks teabe alapunkti 1 kohaselt loodud süsteemi kohta ning selle kohta, kuidas esitada teateid ja teavet alapunkti 1 alapunktis i osutatud rikete, häirete, defektide või muude kõrvalekallete kohta;

3.

teatama ametile igast rikkest, häirest, defektist või muust kõrvalekaldest, millest ta on teadlik ja mis on seotud tüübisertifikaadis, piiratud tüübisertifikaadis, täiendavas tüübisertifikaadis, ETSO loas, oluliste remonditööde kinnitatud projektis või mis tahes muus käesoleva määruse kohaselt väljaantuks loetavas asjaomases sertifikaadis käsitletud toote, osa või seadmega, mis on põhjustanud või võib põhjustada ohuolukorra.

b)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on käesoleva jao alajao G kohane tootjaorganisatsiooni sertifikaat või kes on seda taotlenud või kes toodab käesoleva jao alajao F kohast toodet, osa või seadet, tegema järgmist:

1.

kehtestama lennuohutust mõjutavate juhtumite ettekannete kogumise ja hindamise süsteemi ning seda haldama, et teha kindlaks kahjulikud suundumused või kõrvaldada puudused ning välja selgitada juhtumid, millest teatamine on alapunktide 2 ja 3 kohaselt kohustuslik, ja juhtumid, millest on teatatud vabatahtlikult. Organisatsioonide puhul, kelle peamine tegevuskoht on mõnes liikmesriigis, võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ja selle rakendusaktide ning määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuete täitmiseks luua ühtse süsteemi;

2.

teatama asjaomasele kinnitatud projekti omanikule kõikidest juhtudest, mil tootjaorganisatsioon on tooted, osad või seadmed käibele lasknud ja hiljem kindlaks teinud, et neil võib esineda kõrvalekaldeid kohaldatavatest projekteerimisandmetest, ja teeb projektikinnituse omanikuga koostööd, et teha kindlaks kõrvalekalded, mis võivad põhjustada ohuolukorra;

3.

teavitama vastavalt punktile 21.1 asjaomase liikmesriigi pädevat asutust ja ametit kõrvalekalletest, mis on kindlaks tehtud vastavalt punkti 21.A.3A alapunkti b alapunktile 2 ja mis võivad põhjustada ohuolukorra;

4.

kui tootjaorganisatsioon tegutseb mõne teise tootjaorganisatsiooni tarnijana, teatab ta sellele organisatsioonile ka kõikidest juhtudest, kui ta on tooted, osad või seadmed sellele organisatsioonile tarninud ning hiljem kindlaks teinud, et neil võib esineda kõrvalekaldeid kohaldatavatest projekteerimisandmetest.

c)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab iga füüsiline või juriidiline isik alapunkti a alapunkti 3, alapunkti b alapunkti 2, alapunkti b alapunkti 3 ja alapunkti b alapunkti 4 kohase teatamise korral tagama nii rikkumisest teataja kui ka teates nimetatud isiku(te) konfidentsiaalsuse.

d)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab iga füüsiline või juriidiline isik esitama alapunkti a alapunktis 3 ja alapunkti b alapunktis 3 osutatud teated ameti või pädeva asutuse (vastavalt vajadusele) kehtestatud vormis ja viisil ning saatma need välja võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt 72 tunni jooksul pärast seda, kui asjaomane füüsiline või juriidiline isik on kindlaks teinud, et kõnealune juhtum võib põhjustada ohuolukorra, välja arvatud juhul, kui teatamist takistavad erandlikud asjaolud.

e)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, peab tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde kinnitatud projekti, ETSO loa või mis tahes muu käesoleva määruse kohaselt väljaantuks loetava asjaomase sertifikaadi omanik või vajaduse korral tootja juhul, kui alapunkti a alapunkti 3 või alapunkti b alapunkti 3 kohaselt teatatud lennuohutust mõjutava juhtumi on põhjustanud konstruktsiooni- või tootmisviga, uurima vea põhjusi ja teavitama vastavalt punktile 21.1 asjaomase liikmesriigi pädevat asutust ning ametit uurimistulemustest ja kõikidest võimalikest meetmetest, mida ta vea kõrvaldamiseks võtab või võtta kavatseb.

f)

Kui pädev asutus leiab, et vea kõrvaldamiseks tuleb võtta meetmeid, esitab tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi, täiendava tüübisertifikaadi, oluliste remonditööde kinnitatud projekti, ETSO loa või mis tahes muu käesoleva määruse kohaselt väljaantuks loetava sertifikaadi omanik või tootjaorganisatsioon (vastavalt vajadusele) asjaomased andmed pädevale asutusele tema taotluse korral.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).“;"

4)

punkt 21.A.5 asendatakse järgmisega:

21.A.5   Andmete säilitamine

Kõik füüsilised või juriidilised isikud, kellel on tüübisertifikaat, piiratud tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, ETSO luba, projekti- või remondiprojekti kinnitus, lennuluba, tootjaorganisatsiooni sertifikaat või heakskiidukiri või kes on seda taotlenud käesoleva määruse alusel, peavad tegema järgmist:

a)

kui nad projekteerivad toodet, osa või seadet või muudavad või parandavad seda, looma arvestuse pidamise süsteemi ja haldama asjakohast projekteerimisteavet/-andmeid; kõnealune teave/andmed tehakse ametile kättesaadavaks, et anda vajalikku teavet/andmeid toote, osa või seadme jätkuva lennukõlblikkuse, kasutamissobivuse andmete jätkuva kehtivuse ja kohaldatavatele keskkonnakaitsenõuetele jätkuva vastavuse tagamiseks;

b)

registreerima toote, osa või seadme tootmisel tootmisprotsessi üksikasjad, mis on seotud toote, osa või seadme vastavusega kohaldatavatele projekteerimisandmetele ning nende partnerite ja tarnijate suhtes kehtestatud nõuetega, ning teevad need andmed kättesaadavaks oma pädevale asutusele, et anda vajalikku teavet toote, osa või seadme jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks;

c)

lennulubade puhul:

1.

säilitama lennutingimuste kehtestamiseks ja põhjendamiseks esitatud dokumente ning tegema need kättesaadavaks ametile ja liikmesriigi pädevale asutusele, et anda vajalikku teavet õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks;

2.

kui nad annavad sertifitseeritud organisatsioonide õiguse alusel välja lennuloa, säilitama kõiki sellega seotud dokumente, sealhulgas ülevaatusprotokolle ja lennutingimuste kinnitamist ja lennuloa väljastamist kinnitavaid dokumente, ning tegema need kättesaadavaks ametile ja selle liikmesriigi pädevale asutusele, kes vastutab organisatsiooni üle järelevalve teostamise eest, et anda vajalikku teavet õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks;

d)

säilitama punkti 21.A.139 alapunktis c, punkti 21.A.145 alapunktis b, punkti 21.A.145 alapunktis c, punkti 21.A.239 alapunktis c, punkti 21.A.245 alapunktis a või punkti 21.A.245 alapunkti e alapunktis 1 osutatud andmeid järgmisi ülesandeid täitva personali pädevuse ja kvalifikatsiooni kohta:

1.

projekteerimine või tootmine;

2.

sõltumatu kontrolli teostamine asjaomase organisatsiooni asjakohastele nõuetele vastavuse üle;

3.

ohutusjuhtimine;

e)

arvestuse pidamine töötajate volituste kohta, kui nad võtavad tööle töötajaid, kes:

1.

kasutavad sertifitseeritud organisatsiooni õigusi vastavalt punktile 21.A.163 ja/või 21.A.263 (vastavalt vajadusele);

2.

täidavad sõltumatut funktsiooni, et jälgida organisatsiooni vastavust punkti 21.A.139 alapunkti e ja/või punkti 21.A.239 alapunkti e (vastavalt vajadusele) asjakohastele nõuetele;

3.

täidavad nõuetele vastavuse tõendamisega seotud sõltumatu kontrolli funktsiooni vastavalt punkti 21.A.239 alapunkti d alapunktile 2.“;

5)

lisatakse punkt 21.A.9:

21.A.9   Juurdepääs ja kontrollimine

Iga füüsiline või juriidiline isik, kellel on tüübisertifikaat, piiratud tüübisertifikaat, täiendav tüübisertifikaat, ETSO luba, konstruktsioonimuudatuse või remondiprojekti kinnitus, lennukõlblikkussertifikaat, mürasertifikaat, lennuluba, projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat, tootjaorganisatsiooni sertifikaat või heakskiidukiri või kes on seda taotlenud käesoleva määruse alusel, peab tegema järgmist:

a)

andma pädevale asutusele juurdepääsu kõikidele rajatistele, toodetele, osadele ja seadmetele, dokumentidele, teabele, andmetele, protsessidele, menetlustele või muule materjalile, et võimaldada läbi vaadata aruandeid, teha ülevaatusi või vastavalt vajadusele läbi viia või jälgida katselende ja maapealseid katseid, mille eesmärk on kontrollida organisatsiooni esmast ja jätkuvat vastavust määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele;

b)

võtma meetmeid, et tagada pädevale asutusele alapunkti a kohane juurdepääs ka asjaomase füüsilise või juriidilise isiku partneritele, tarnijatele ja alltöövõtjatele.“;

6)

punkti 21.A.44 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

võtab endale punktides 21.A.3A, 21.A.3B, 21.A.4, 21.A.5, 21.A.6, 21.A.7, 21.A.9, 21.A.62 ja 21.A.65 sätestatud kohustused ning jätkab selleks punkti 21.A.13 kohaste kõlblikkusnõuete täitmist;“;

7)

punkt 21.A.47 asendatakse järgmisega:

21.A.47   Ülekandmine

Abijõuseadme tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi või ETSO loa võib üle anda üksnes füüsilisele või juriidilisele isikule, kes on suuteline täitma punktis 21.A.44 sätestatud kohustusi ja on sel eesmärgil tõendanud oma pädevust vastavalt punktile 21.A.14.“;

8)

punkti 21.A.109 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

võtab endale punktides 21.A.4, 21.A.5, 21.A.6, 21.A.7, 21.A.9 ja 21.A.108 ettenähtud kohustused;“;

9)

punkti 21.A.118A alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

punktides 21.A.3A, 21.A.3B, 21.A.4, 21.A.5, 21.A.6, 21.A.7, 21.A.9 ja 21.A.120B sätestatud kohustused;“;

10)

lisatakse punkt 21.A.124A:

21.A.124.A   Nõuete täitmise meetodid

a)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib organisatsioon kasutada ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

b)

Kui organisatsioon soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, peab ta enne selle kasutamist esitama pädevale asutusele asjaomase meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus sisaldab kõiki asjakohaseid muudatusi käsiraamatutes või protseduurides ning selgitust, kuidas saavutatakse vastavus käesoleva määruse nõuetele.

Organisatsioon võib selliseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada pärast nende heakskiitmist pädeva asutuse poolt.“;

11)

punkti 21.A.125A pealkiri asendatakse järgmisega:

21.A.125A

Heakskiidukirja väljaandmine“

12)

punkt 21.A.125B asendatakse järgmisega:

21.A.125B   Puudused ja tähelepanekud

a)

Pärast seda, kui heakskiidukirja omanik on saanud punkti 21.B.125 kohase teate puuduste kohta, peab ta tegema järgmist:

1.

määrama kindlaks nõuetele mittevastavuse algpõhjus(ed) ja nõuetele mittevastavust soodustava(d) teguri(d);

2.

töötama välja parandusmeetmete kava;

3.

tõendama parandusmeetmete rakendamist pädevat asutust rahuldaval viisil.

b)

Alapunktis a osutatud meetmeid tuleb rakendada selle pädeva asutusega punkti 21.B.125 kohaselt kokku lepitud ajavahemiku jooksul.

c)

Heakskiidukirja omanik võtab nõuetekohaselt arvesse punkti 21.B.125 alapunkti e kohaselt saadud tähelepanekuid. Organisatsioon registreerib nende tähelepanekute kohta tehtud otsused.“;

13)

punkt 21.A.125C asendatakse järgmisega:

21.A.125C   Kehtivus ja selle jätkumine

a)

Heakskiidukiri antakse välja piiratud ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui üks aasta. See kehtib juhul, kui organisatsioon vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1.

asjaomane tootjaorganisatsioon peab jätkuvalt vastama käesolevas lisas sätestatud kohaldatavatele nõuetele;

2.

asjaomane tootjaorganisatsioon või mõni tema partneritest, tarnijatest või alltöövõtjatest kinnitab, et pädev asutus võib korraldada kontrollimisi vastavalt punktile 21.A.9;

3.

tootjaorganisatsioon saab esitada pädevale asutusele tõendid selle kohta, et tal on piisav kontroll heakskiidukirja alusel toodete, osade ja seadmete tootmise üle;

4.

pädev asutus ei ole heakskiidukirja punkti 21.B.65 alusel kehtetuks tunnistanud, tootjaorganisatsioon ei ole sellest loobunud ja selle kehtivusaeg ei ole lõppenud.

b)

Kui heakskiidukirjast loobutakse, see kehtetuks tunnistatakse või selle kehtivusaeg lõpeb, tagastatakse heakskiidukiri pädevale asutusele.“;

14)

punkti 21.A.126 alapunkti b muudetakse järgmiselt:

a)

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

tüübiprojektile või tootmisspetsifikaatidele mittevastavuse tõttu kõrvale jäetud materjalid ja osad, mille paigaldamine valmistootesse on kaalumisel, peavad läbima kinnitatud tehnilise ja tootmiskontrolli menetluse. Selle menetluse käigus töökorras olevaks tunnistatud materjalid ja osad tuleb nõuetekohaselt märgistada ja kui neid on vaja muuta või parandada, tuleb neid uuesti kontrollida. Selle menetlusega tagasi lükatud materjalid ja osad märgistatakse ja hävitatakse selle tagamiseks, et neid valmistootele ei lisata.“;

b)

alapunkt 6 jäetakse välja;

15)

punkti 21.A.129 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

21.A.129

Tootjaorganisatsioonikohustused“;

b)

alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

vastab käesoleva jao A alajao nõuetele.“;

c)

alapunkt f jäetakse välja;

16)

lisatakse punkt 21.A.134A:

21.A.134A   Nõuete täitmise meetodid

a)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib organisatsioon kasutada ka nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid.

b)

Kui organisatsioon soovib kasutada nõuete täitmise alternatiivset meetodit, peab ta enne selle kasutamist esitama pädevale asutusele asjaomase meetodi täieliku kirjelduse. Kirjeldus sisaldab kõiki asjakohaseid muudatusi käsiraamatutes või protseduurides ning selgitust, kuidas saavutatakse vastavus käesoleva määruse nõuetele.

Organisatsioon võib selliseid nõuete täitmise alternatiivseid meetodeid rakendada pärast nende heakskiitmist pädeva asutuse poolt.“;

17)

punkti 21.A.135 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.A.135

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmine“;

18)

punkt 21.A.139 asendatakse järgmisega:

21.A.139   Tootmisjuhtimissüsteem

a)

Tootjaorganisatsioon kehtestab tootmisjuhtimissüsteemi, mis hõlmab ohutusjuhtimist ja kvaliteedijuhtimist ning millel on kogu organisatsioonis selgelt kindlaksmääratud vastutus ja vastutusahelad, ning rakendab ja haldab seda.

b)

Tootmisjuhtimissüsteemi suhtes kohaldatakse järgmist:

1.

see peab vastama organisatsiooni suurusele ning tema tegevuse laadile ja keerukusele, võttes arvesse asjaomase tegevusega kaasnevaid ohte ja olemuslikke riske;

2.

selle kehtestamine, rakendamine ja haldamine peab toimuma punkti 21.A.145 alapunkti c alapunkti 1 kohaselt ametisse nimetatud ühe juhi otseses alluvuses.

c)

Tootjaorganisatsioon peab tootmisjuhtimissüsteemi ohutusjuhtimise raames tegema järgmist:

1.

kehtestama ohutuspoliitika ja vastavad asjakohased ohutuseesmärgid ning neid rakendama ja haldama;

2.

määrama punkti 21.A.145 alapunkti c alapunkti 2 kohaselt ametisse peamised ohutustöötajad;

3.

kehtestama, rakendama ja haldama ohutusriskide juhtimise protsessi, et teha kindlaks lennutegevusega kaasnevad ohud, neid hinnata ja juhtida nendega seotud riske, sealhulgas võtta meetmeid riskide maandamiseks ja nende meetmete tõhususe kontrollimiseks;

4.

kehtestama, rakendama ja haldama ohutuse tagamise protsessi, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

i)

organisatsiooni ohutustaseme mõõtmine ja kontrollimine;

ii)

muudatuste haldamine vastavalt punktile 21.A.147;

iii)

ohutusjuhtimise järjepideva täiustamise põhimõtted;

5.

edendama organisatsioonis ohutust, tehes selleks järgmist:

i)

koolitades ja harides;

ii)

vahetades teavet;

6.

kehtestama lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi vastavalt punktile 21.A.3A, et aidata järjepidevalt suurendada ohutust.

d)

Tootjaorganisatsioon peab tootmisjuhtimissüsteemi kvaliteedijuhtimise raames tegema järgmist:

1.

tagama, et iga organisatsiooni või selle partnerite toodetud või teiste isikute tarnitud või allhanke korras saadud toode, osa või seade vastab kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks, ning seega saab organisatsioon kasutada punktis 21.A.163 sätestatud õigusi;

2.

vastavalt vajadusele kehtestama, rakendama ja haldama heakskiitmise raames kontrollimenetlusi, mis on seotud järgmisega:

i)

dokumentide väljaandmine, heakskiitmine või muutmine;

ii)

auditid ja kontrollid müüjate ja alltöövõtjate hindamiseks;

iii)

selle kontrollimine, et vastuvõetavad tooted, osad, materjalid ja seadmed, sealhulgas toodete ostjate tarnitud uued või kasutatud artiklid, vastavad kohaldatavatele projekteerimisandmetele;

iv)

identifitseerimine ja jälgitavus;

v)

tootmisprotsessid;

vi)

ülevaatus ja katsetamine, sealhulgas tootmisega seotud katselennud;

vii)

töövahendite, rakiste ja katseaparatuuri kalibreerimine;

viii)

selliste osade kontrollimine, mis ei vasta nõuetele;

ix)

lennukõlblikkuse kooskõlastamine projektikinnituse taotleja või omanikuga;

x)

andmete täiendamine ja säilitamine;

xi)

personali pädevus ja kvalifikatsioon;

xii)

lennukõlblikkust tõendavate käitamisdokumentide väljaandmine;

xiii)

käitlemine, ladustamine ja pakendamine;

xiv)

kvaliteedialased siseauditid ja nendest tulenevad parandusmeetmed;

xv)

sertifikaadi tingimuste kohaselt tehtud töö mõnes muus kui heakskiidetud kohas;

xvi)

pärast toodangu valmimist, kuid enne üleandmist tehtud töö, mille eesmärk on säilitada õhusõiduk ohutuks kasutamiseks kõlblikuna;

xvii)

lennuloa väljaandmine ja sellega seotud lennutingimuste kinnitamine.

3.

lisama kriitiliste osade kontrollimenetlusi käsitlevad erisätted.

e)

Tootjaorganisatsioon kehtestab tootmisjuhtimissüsteemi osana sõltumatu järelevalvefunktsiooni, et kontrollida organisatsiooni vastavust käesoleva lisa asjakohastele nõuetele, vastavust tootmisjuhtimissüsteemi nõuetele ja selle süsteemi asjakohasust. Kontrollimine hõlmab süsteemi tagasiside andmiseks punkti 21.A.145 alapunkti c alapunktis 2 osutatud isikule või isikute rühmale ja punkti 21.A.145 alapunkti c alapunktis 1 osutatud juhatajale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine.

f)

Kui tootjaorganisatsioonil on määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalas üks või mitu täiendavat organisatsiooni sertifikaati, võib kõnealuse tootmisjuhtimissüsteemi ühendada täiendava sertifikaadi (sertifikaatide) alusel nõutava juhtimissüsteemiga.“;

19)

punkti 21.A.143 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

21.A.143

Tootjaorganisatsiooni käsiraamat“;

b)

alapunkti a muudetakse järgmiselt:

i)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

Tootjaorganisatsioon kehtestab tootjaorganisatsiooni käsiraamatu, milles antakse otse või ristviite kaudu järgmist punktis 21.A.139 kirjeldatud tootmisjuhtimissüsteemiga seotud teavet, ja haldab seda:“;

ii)

alapunkt 11 asendatakse järgmisega:

„11.

punkti 21.A.139 alapunktis c nimetatud tootmisjuhtimissüsteemi ja sellega seotud poliitika, protseduuride ning protsesside kirjeldus;“;

iii)

alapunkt 12 asendatakse järgmisega:

„12.

punkti 21.A.139 alapunkti d alapunktis 1 osutatud allhankepartnerite loetelu;“;

c)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatu esimese versiooni peab heaks kiitma pädev asutus.“;

d)

lisatakse punkt c:

„c)

Hooldusorganisatsiooni käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et tagada organisatsiooni ajakohane kirjeldus. Muudatuste koopiad esitatakse pädevale asutusele.“;

20)

punkt 21.A.145 asendatakse järgmisega:

21.A.145   Ressursid

Tootjaorganisatsioon peab tõendama, et:

a)

tegevuskohad, töötingimused, seadmed ja töövahendid, protsessid ja nendega seotud materjalid, töötajate arv ja pädevus ning üldine korraldus on punktis 21.A.165 nimetatud kohustuste täitmiseks piisavad;

b)

kõikide lennukõlblikkuse ja keskkonnakaitsega seotud vajalike andmete seisukohast:

1.

tootjaorganisatsiooni valduses on kõik andmed, mida ta vajab kohaldatavatele projekteerimisandmetele vastavuse kindlakstegemiseks. Sellised andmed võivad pärineda ametilt ja tüübisertifikaadi, piiratud tüübisertifikaadi või kinnitatud projekti omanikult või taotlejalt ning need võivad sisaldada keskkonnakaitsenõuetest tehtud erandeid;

2.

tootjaorganisatsioon on kehtestanud menetluse selle tagamiseks, et lennukõlblikkus- ja keskkonnakaitseandmed on nõuetekohaselt lisatud tema tootmisandmetele;

3.

selliseid andmeid ajakohastatakse ja need tehakse kättesaadavaks kõikidele töötajatele, kellel on vaja oma ülesannete täitmiseks neile juurde pääseda;

c)

juhtkonna ja töötajate seisukohast:

1.

tootjaorganisatsioon on määranud tegevjuhi, kes on volitatud tagama, et kogu tootmine toimub organisatsioonis nõutud standardite kohaselt ning et tootjaorganisatsioon vastab pidevalt punktis 21.A.139 osutatud tootmisjuhtimissüsteemi nõuetele ning punktis 21.A.143 osutatud käsiraamatus kindlaks määratud andmetele ja protseduuridele;

2.

tegevjuht on nimetanud isiku või isikute rühma tagamaks, et organisatsioon vastab käesoleva lisa nõuetele, ning määranud nende pädevuse ulatuse. Selline isik või isikute rühm allub vastutavale juhile ja tal/neil on otsene juurdepääs vastutavale juhile. Nimetatud isikul või isikute rühmal on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, taust ja kogemused;

3.

iga tasandi töötajatele on antud asjakohased volitused neile pandud kohustuste täitmiseks ning tootjaorganisatsioonis kooskõlastatakse täielikult ja tulemuslikult lennukõlblikkus- ja keskkonnakaitseandmetega seotud küsimusi.

d)

volitatud lennundustehniliste töötajate seisukohast, kelle tootjaorganisatsioon on volitanud allkirjastama punkti 21.A.163 kohaselt väljaantud dokumente sertifikaadi kohaldamisalas ja tingimustel:

1.

neil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, taust (sealhulgas muud ülesanded organisatsioonis) ja kogemused;

2.

neile antakse tõendid nende volituste ulatuse kohta.“;

21)

punkt 21.A.147 asendatakse järgmisega:

21.A.147   Tootmisjuhtimissüsteemi muudatused

Pärast tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist võib kõiki tootmisjuhtimissüsteemis tehtavad muudatusi, mis on olulised toote, osa või seadme nõuetele vastavuse tõendamise või lennukõlblikkuse ja keskkonnakaitsenäitajate seisukohast, rakendada alles pärast seda, kui pädev asutus on need heaks kiitnud. Tootjaorganisatsioon esitab pädevale asutusele sertifikaadi taotluse, tõendades, et ta vastab jätkuvalt käesoleva lisa nõuetele.“;

22)

punkt 21.A.157 jäetakse välja;

23)

punkt 21.A.158 asendatakse järgmisega:

21.A.158   Puudused ja tähelepanekud

a)

Tootjaorganisatsioon peab pärast puudusi käsitleva teate saamist vastavalt punktile 21.B.225 tegema järgmist:

1.

määrama kindlaks nõuetele mittevastavuse algpõhjus(ed) ja nõuetele mittevastavust soodustava(d) teguri(d);

2.

töötama välja parandusmeetmete kava;

3.

tõendama parandusmeetmete rakendamist pädevat asutust rahuldaval viisil.

b)

Alapunktis a osutatud meetmeid tuleb rakendada selle pädeva asutusega punkti 21.B.225 kohaselt kokku lepitud ajavahemiku jooksul.

c)

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik võtab nõuetekohaselt arvesse punkti 21.B.225 alapunkti e kohaselt saadud tähelepanekuid. Organisatsioon registreerib nende tähelepanekute kohta tehtud otsused.“;

24)

punkt 21.A.159 asendatakse järgmisega:

21.A.159   Kehtivus ja selle jätkumine

a)

Tootjaorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. See kehtib juhul, kui tootjaorganisatsioon vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1.

ta vastab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele;

2.

tootjaorganisatsioon või mõni tema partneritest, tarnijatest või alltöövõtjatest lubab pädeval asutusel korraldada kontrollimisi vastavalt punktile 21.A.9 või

3.

tootjaorganisatsioon saab esitada pädevale asutusele tõendid selle kohta, et tal on piisav kontroll sertifikaadiga hõlmatud toodete, osade ja seadmete tootmise üle;

4.

pädev asutus ei ole tootjaorganisatsiooni sertifikaati punkti 21.B.65 alusel kehtetuks tunnistanud ega tootjaorganisatsioon sellest loobunud.

b)

Kui tootjaorganisatsiooni sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse sertifikaat pädevale asutusele.“;

25)

punkti 21.A.165 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunktid d–h asendatakse järgmisega:

„d)

annab tüübisertifikaadi või mõne muu kinnitatud projekti omanikule abi toodetud toodete, osade või seadmetega seotud jätkuva lennukõlblikkuse meetmete võtmisel;

e)

kui tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik kavatseb sertifikaadi tingimuste kohaselt välja anda hooldustõendi, teeb ta enne asjaomase tõendi väljaandmist kindlaks, et iga tervikõhusõidukit on nõuetekohaselt hooldatud ja see on kõlblik ohutuks kasutamiseks;

f)

määrab vajaduse korral punkti 21.A.163 alapunktis e sätestatud õiguse alusel kindlaks lennuloa väljaandmise tingimused;

g)

teeb vajaduse korral punkti 21.A.163 alapunktis e sätestatud õiguse alusel kindlaks vastavuse punkti 21.A.711 alapunktidele c ja e enne lennuloa väljaandmist õhusõidukile;

h)

vastab käesoleva jao A alajao nõuetele.“;

b)

punktid i, j ja k jäetakse välja;

26)

punkt 21.A.180 jäetakse välja;

27)

punkti 21.A.181 alapunkti a muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

Lennukõlblikkussertifikaat antakse välja määramata ajaks. See kehtib juhul, kui sertifikaadi omanik vastab kõikidele järgmistele tingimustele:“;

b)

alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

õhusõiduk vastab jätkuvalt kohaldatavatele tüübiprojekti- ja jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele; ning“;

c)

alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

pädev asutus ei ole sertifikaati punkti 21.B.65 alusel kehtetuks tunnistanud ega sertifikaadi omanik sellest loobunud.“;

28)

punkt 21.A.210 jäetakse välja;

29)

punkti 21.A.211 alapunkti a muudetakse järgmiselt:

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)

Mürasertifikaat antakse välja määramata ajaks. See kehtib juhul, kui sertifikaadi omanik vastab kõikidele järgmistele tingimustele:“;

b)

alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

õhusõiduk vastab jätkuvalt kohaldatavatele tüübiprojekti- ja jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele; ning“;

c)

alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

pädev asutus ei ole sertifikaati punkti 21.B.65 alusel kehtetuks tunnistanud ega sertifikaadi omanik sellest loobunud.“;

30)

punkt 21.A.239 asendatakse järgmisega:

21.A.239   Projektijuhtimissüsteem

a)

Projekteerimisorganisatsioon kehtestab projektijuhtimissüsteemi, mis hõlmab ohutusjuhtimist ja kvaliteedi tagamist ning millel on kogu organisatsioonis selgelt kindlaksmääratud vastutus ja vastutusahelad, ning rakendab ja haldab seda.

b)

Projektijuhtimissüsteem peab vastama järgmistele nõuetele:

1.

vastama organisatsiooni suurusele ning tema tegevuse laadile ja keerukusele, võttes arvesse selle tegevusega kaasnevaid ohte ja olemuslikke riske;

2.

selle kehtestamine, rakendamine ja haldamine toimub punkti 21.A.245 alapunkti a kohaselt ametisse nimetatud ühe juhi vastutusel.

c)

Projekteerimisorganisatsioon peab projektijuhtimissüsteemi ohutusjuhtimise raames tegema järgmist:

1.

kehtestama ohutuspoliitika ja vastavad asjakohased ohutuseesmärgid ning neid rakendama ja haldama;

2.

määrama vastavalt punkti 21.A.245 alapunktile b ametisse olulised ohutustöötajad;

3.

kehtestama, rakendama ja haldama ohutusriskide juhtimise protsessi, mis muu hulgas hõlmab lennuohutust mõjutavate ohtude kindlakstegemist, asjaomaste riskide hindamist ja juhtimist ning riskimaandusmeetmete võtmist ja nende tõhususe kontrollimist;

4.

kehtestama, rakendama ja haldama ohutuse tagamise protsessi, mis hõlmab järgmist:

i)

organisatsiooni ohutustaseme mõõtmine ja kontrollimine;

ii)

muudatuste haldamine vastavalt punkti 21.A.243 alapunktile c ja punktile 21.A.247;

iii)

ohutusjuhtimise järjepideva täiustamise põhimõtted;

5.

edendama organisatsioonis ohutust, tehes selleks järgmist:

i)

koolitades ja harides;

ii)

vahetades teavet;

6.

kehtestama lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi vastavalt punktile 21.A.3A, et aidata järjepidevalt suurendada ohutust.

d)

Projekteerimisorganisatsioon peab projektijuhtimissüsteemi kvaliteedi tagamise raames tegema järgmist:

1.

kehtestama süsteemi sertifikaadi tingimustega hõlmatud toodete, osade ja seadmete konstruktsiooni, konstruktsioonimuudatuste ja remonditööde kontrollimiseks ja järelevalveks ning seda rakendama ja haldama; see süsteem peab:

i)

sisaldama lennukõlblikkuse funktsiooni, millega tagatakse, et toodete, osade ja seadmete konstruktsioon või nende konstruktsioonimuudatused ja remonditööd vastavad kohaldatavale tüübisertifitseerimise alusele, kohaldatavale käitussobivuse andmete sertifitseerimise alusele ja keskkonnakaitsenõuetele ning

ii)

tagama, et projekteerimisorganisatsioon täidab nõuetekohaselt oma ülesandeid kooskõlas käesoleva lisaga ja punkti 21.A.251 kohaselt välja antud sertifitseerimistingimustega;

2.

tagama, et kehtestatakse sõltumatu kontrollifunktsioon, mille alusel projekteerimisorganisatsioon tõendab vastavust lennukõlblikkuse, käitussobivuse andmete ja keskkonnakaitse suhtes kohaldatavatele nõuetele, ning et seda funktsiooni rakendatakse ja hallatakse;

3.

täpsustama, mil viisil kindlustab projektijuhtimissüsteem partnerite või alltöövõtjate projekteeritud osade või seadmete või nende täidetavate ülesannete vastuvõetavuse vastavalt kirjalike menetlustega kehtestatud meetoditele.

e)

Tootjaorganisatsioon kehtestab projektijuhtimissüsteemi osana sõltumatu järelevalvefunktsiooni, et kontrollida organisatsiooni vastavust käesoleva lisa asjakohastele nõuetele, vastavust projektijuhtimissüsteemi nõuetele ja selle süsteemi asjakohasust. Kontrollimine hõlmab süsteemi tagasiside andmiseks punkti 21.A.245 alapunktis b osutatud isikule või isikute rühmale ja punkti 21.A.245 alapunktis a osutatud juhile, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine.

f)

Kui projekteerimisorganisatsioonil on määruse (EL) 2018/1139 kohaldamisalas üks või mitu täiendavat organisatsiooni sertifikaati, võib projektijuhtimissüsteemi ühendada täiendava sertifikaadi (täiendavate sertifikaatide) alusel nõutava juhtimissüsteemiga.“;

31)

punkt 21.A.243 asendatakse järgmisega:

21.A.243   Käsiraamat

a)

Projekteerimisorganisatsioon koostab projekteerimisjuhtimissüsteemi osana käsiraamatu, milles kirjeldatakse otse või ristviidete kaudu organisatsiooni, selle asjakohaseid tegevuspõhimõtteid, protsesse ja protseduure, projekteerimistööde liiki ning selliste toodete, osade ja seadmete kategooriaid, mille jaoks projekteerimisorganisatsioonil on projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat, nagu on kindlaks määratud punkti 21.A.251 kohaselt välja antud sertifitseerimistingimustes, ning vajaduse korral liideseid tema partnerite või alltöövõtjatega ja nende üle kontrolli teostamist.

Katselendude tegemise korral tuleb koostada ka katselennutegevuse käsiraamat, milles määratakse kindlaks organisatsiooni katselennupoliitika ja -protseduurid ning esitada see ametile. Katselennutegevuse käsiraamat peab sisaldama järgmist:

1.

organisatsiooni poolt katselendude suhtes kohaldatavate protsesside kirjeldus, sealhulgas organisatsiooni osalemine lennuloa väljaandmise protsessis;

2.

meeskonna värbamise poliitika, sealhulgas meeskonna koosseis, pädevus, ajakohasus ja vajaduse korral lennuaja piirangud kooskõlas XII liitega;

3.

muude isikute kui meeskonnaliikmete veo protseduur ja katselennukoolituse protseduur (kui seda kohaldatakse);

4.

riski- ja ohutusjuhtimise poliitika ning sellega seotud metoodika;

5.

kohustusliku pardavarustuse hulka kuuluvate mõõteriistade ja seadmete kindlaksmääramise protseduurid;

6.

katselennuks vajalike dokumentide nimekiri.

b)

Kui mõne osa või seadme või toodetes tehtavate muudatuste projekteerijaks on partnerorganisatsioonid või alltöövõtjad, peab käsiraamat sisaldama ka aruannet selle kohta, kuidas suudab projekteerimisorganisatsioon tagada kõikide osade ja seadmete vastavuse punkti 21.A.239 alapunkti b alapunkti 2 nõuetele, ning otse või ristviidete kaudu kirjeldusi ja teavet nende partnerite või alltöövõtjate projekteerimistegevuse ja organisatsiooni kohta niivõrd, kuivõrd see on asjaomase deklaratsiooni esitamiseks vajalik.

c)

Käsiraamatut muudetakse vastavalt vajadusele, et säilitada organisatsiooni ajakohane kirjeldus, ja muudatuste koopiad esitatakse ametile.

d)

Projekteerimisorganisatsioon koostab aruande juhtkonna ja muude asjaomases organisatsioonis lennukõlblikkust, käitussobivuse andmeid ja keskkonnakaitseküsimusi mõjutavate otsuste tegemise eest vastutavate isikute kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta, ning haldab seda. Ta esitab selle aruande pädevale asutusele.“;

32)

punkt 21.A.245 asendatakse järgmisega:

21.A.245   Ressursid

a)

Organisatsioon määrab projekteerimisorganisatsiooni juhi, kelle ülesanne on tagada, et organisatsioonis viiakse kõik projekteerimistoimingud läbi nõutavate standardite kohaselt ning et projekteerimisorganisatsioon järgib pidevalt punktis 21.A.239 osutatud projektijuhtimissüsteemi nõudeid ja punktis 21.A.243 osutatud käsiraamatus sätestatud menetlusi.

b)

Projekteerimisorganisatsiooni juht nimetab järgmised isikud ja täpsustab nende volituste ulatuse:

1.

lennukõlblikkuse funktsiooni juht;

2.

sõltumatu järelevalvefunktsiooni juht;

3.

mis tahes muu isik või isikute rühm, kes on kohustatud tagama organisatsiooni vastavuse käesoleva lisa nõuetele, sõltuvalt organisatsiooni suurusest ning selle tegevuse laadist ja keerukusest.

c)

Erandina punkti 21.A.245 alapunkti b alapunktist 1 võib punkti 21.A.239 alapunkti d alapunkti 1 alapunktis i osutatud lennukõlblikkusfunktsiooni täita projekteerimisorganisatsiooni juhi otsese järelevalve all ühel järgmistest juhtudest:

1.

projekteerimisorganisatsiooni tegevuse või töö ulatus, mis on kindlaks määratud punkti 21.A.251 kohaselt välja antud sertifikaadi tingimustes, piirdub väikeste muudatuste ja/või väiksemate remonditöödega;

2.

piiratud aja jooksul, kui projekteerimisorganisatsiooni lennukõlblikkusfunktsiooni juhti ei ole määratud ja selle funktsiooni täitmine projekteerimisorganisatsiooni juhi otsese järelevalve all on kooskõlas organisatsiooni tegevuse ulatuse ja tasemega.

d)

Alapunkti b kohaselt nimetatud isik või isikute rühm peab vastama järgmistele nõuetele:

1.

olema vastutav projekteerimisorganisatsiooni juhi ees ja omama talle otsest juurdepääsu;

2.

tal/neil peavad olema ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, taust ja kogemused;

e)

Projekteerimisorganisatsioon tagab, et:

1.

kõikide tehniliste osakondade personal on piisavalt suur ja küllaldase kogemusega ning töötajatele on antud neile pandud kohustuste täitmiseks asjakohased volitused, tööruumid, seadmestik ja rajatised, mis võimaldavad neil saavutada toote lennukõlblikkuse, käitussobivuse andmete ja keskkonnakaitsega seotud eesmärgid;

2.

osakondadevaheline ja osakonnasisene lennukõlblikkuse, käitussobivuse ja keskkonnakaitsega seotud tegevus on täielikult ja tõhusalt kooskõlastatud.“;

33)

punkt 21.A.247 asendatakse järgmisega:

21.A.247   Projektijuhtimissüsteemi muudatused

Pärast projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist võib kõiki projektijuhtimissüsteemis tehtavaid muudatusi, mis on olulised toote, osa või seadme nõuetele vastavuse tõendamise või lennukõlblikkuse, käitussobivuse ja keskkonnakaitse seisukohast, rakendada alles pärast seda, kui amet on need heaks kiitnud. Projekteerimisorganisatsioon esitab ametile sertifikaadi taotluse, mis tõendab käsiraamatu kavandatud muudatuste põhjal, et ta vastab jätkuvalt käesoleva lisa nõuetele.“;

34)

punkt 21.A.257 jäetakse välja;

35)

punkt 21.A.258 asendatakse järgmisega:

21.A.258   Puudused ja tähelepanekud

a)

Pärast punkti 21.B.433 kohase puudusi käsitleva teate saamist peab projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanik tegema järgmist:

1.

määrama kindlaks nõuetele mittevastavuse algpõhjus(ed) ja nõuetele mittevastavust soodustava(d) teguri(d);

2.

kehtestama parandusmeetmete kava;

3.

tõendama parandusmeetmete rakendamist ametit rahuldaval viisil.

b)

Alapunktis a osutatud meetmeid tuleb rakendada ametiga punkti 21.B.433 kohaselt kokku lepitud ajavahemiku jooksul.

c)

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanik võtab nõuetekohaselt arvesse punkti 21.B.433 alapunkti e kohaselt saadud tähelepanekuid. Organisatsioon registreerib nende tähelepanekute kohta tehtud otsused.“;

36)

punkt 21.A.259 asendatakse järgmisega:

21.A.259   Kehtivus ja selle jätkumine

a)

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat antakse välja määramata ajaks. See kehtib juhul, kui projekteerimisorganisatsioon vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1.

asjaomane projekteerimisorganisatsioon vastab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele, võttes arvesse käesoleva lisa punkti 21.B.433 sätteid, mis käsitlevad puuduste kõrvaldamist;

2.

projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanik või mõni tema partneritest või alltöövõtjatest kinnitab, et pädev asutus võib teha uuringuid vastavalt punktile 21.A.9;

3.

projekteerimisorganisatsioon saab esitada ametile tõendid selle kohta, et organisatsiooni projektijuhtimissüsteem tagab piisava kontrolli ja järelevalve sertifikaadiga hõlmatud toodete projekteerimise, remondi ja muudatuste üle;

4.

amet ei ole sertifikaati punkti 21.B.65 alusel kehtetuks tunnistanud ega sertifikaadi omanik sellest loobunud.

b)

Kui sertifikaadist loobutakse või see kehtetuks tunnistatakse, tagastatakse sertifikaat ametile.“;

37)

punkti 21.A.263 alapunkti c sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„c)

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi omanikul on ameti poolt punkti 21.A.251 alusel välja antud sertifikaadi tingimustes kindlaks määratud piires ja projektijuhtimissüsteemi asjakohaste menetluste kohaselt õigus:“;

38)

punkti 21.A.265 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

teeb kindlaks, et toodete konstruktsioon või selles tehtavad muudatused või remonditööd vastavad kohaldatavale tüübisertifitseerimisalusele, käitussobivuse andmete sertifitseerimise alusele ja keskkonnakaitsenõuetele ning neil ei ole ohtlikke omadusi;“;

b)

alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

kinnitab sertifitseeritud projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi alusel ja ameti poolt sertifikaadi tingimustes kindlaks määratud õiguste piires välja antud andmeid ja teavet järgmise deklaratsiooniga: „Käesolevas dokumendis sisalduv tehniline teave on kinnitatud projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi nr EASA. 21J.[XXXX] alusel“;“;

c)

lisatakse alapunkt i:

„i)

vastab käesoleva jao A alajao nõuetele.“;

39)

punkti 21.A.451 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkti a alapunkti 1 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)

mis on ette nähtud punktidega 21.A.3A, 21.A.3B, 21.A.4, 21.A.5, 21.A.6, 21.A.7, 21.A.9, 21.A.439, 21.A.441 ja 21.A.443;“;

b)

alapunkti b alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

võtma endale punktidega 21.A.4, 21.A.5 ja 21.A.7 ettenähtud kohustused ja“;

40)

punkti 21.A.604 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

erandina punktidest 21.A.9, 21.A.603, 21.A.610 ja 21.A.621 kohaldatakse järgmisi punkte: punktid 21.A.15, 21.A.20, 21.A.21, 21.A.31, 21.A.33, 21.A.44, 21.A.47, 21.B.75 ja 21.B.80. Tüübisertifikaadi asemel antakse vastavalt punktile 21.A.606 välja ETSO luba;“;

41)

punkti 21.A.609 muudetakse järgmiselt:

a)

alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

koostab igale sellise artikli mudelile, mille jaoks ETSO luba on välja antud, ajakohase dokumentatsiooni, mis sisaldab kõiki tehnilisi ja punktile 21.A.5 vastavaid ajakohastatud andmeid, ning säilitab seda;“;

b)

alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

täidab punktide 21.A.3A, 21.A.3B, 21.A.4 ja 21.A.9 nõudeid;“;

42)

punkt 21.A.615 jäetakse välja;

43)

punkt 21.A.619 asendatakse järgmisega:

21.A.619   Kehtivus ja selle jätkumine

a)

ETSO luba antakse välja määramata ajaks. See kehtib juhul, kui loa omanik vastab kõikidele järgmistele tingimustele:

1.

taotleja täidab jätkuvalt ETSO loa andmise ajal kehtestatud tingimusi;

2.

ETSO loa omanik täidab jätkuvalt punktis 21.A.609 kindlaksmääratud kohustusi;

3.

ETSO loa omanik või mõni tema partneritest, tarnijatest või alltöövõtjatest kinnitab, et pädev asutus võib korraldada kontrollimisi vastavalt punktile 21.A.9;

4.

on tõendatud, et asjaomane ETSO artikkel ei too kasutamisel kaasa lubamatuid ohte;

5.

pädev asutus ei ole ETSO luba punkti 21.B.65 alusel kehtetuks tunnistanud ega loa omanik sellest loobunud.

b)

Loast loobumise või selle kehtetuks tunnistamise korral tuleb ETSO luba tagastada ametile“.

44)

punkt 21.A.705 jäetakse välja;

45)

punkti 21.A.711 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.A.711

Lennuloa väljaandmine“;

46)

punkt 21.A.721 jäetakse välja;

47)

punkti 21.A.723 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuluba antakse välja kuni 12 kuuks ning see kehtib juhul, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

1.

organisatsioon täidab jätkuvalt lennuloaga seotud tingimusi ja piiranguid, mis on sätestatud punkti 21.A.711 alapunktis e;

2.

loa omanik või mõni tema partneritest, tarnijatest või alltöövõtjatest kinnitab, et pädev asutus võib korraldada kontrollimisi vastavalt punktile 21.A.9;

3.

pädev asutus ei ole lennuluba punkti 21.B.65 alusel kehtetuks tunnistanud ega loa omanik sellest loobunud;

4.

õhusõiduk jääb samasse registrisse.“;

48)

punkt 21.A.729 jäetakse välja;

49)

punkti 21.B.103 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.B.103

Tüübisertifikaadi või piiratud tüübisertifikaadi väljaandmine“;

50)

punkti 21.B.107 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.B.107

Tüübisertifikaadi muutmise kinnituse väljaandmine“;

51)

punkti 21.B.111 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.B.111

Täiendava tüübisertifikaadi väljaandmine“;

52)

punkt 21.B.150 jäetakse välja;

53)

punkt 21.B.260 jäetakse välja;

54)

punkti 21.B.425 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.B.425

Mürasertifikaatide väljaandmine“;

55)

punkti 21.B.453 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.B.453

Remondiprojekti kinnituse väljaandmine“;

56)

punktid 21.B.430 ja 21.B.445 jäetakse välja;

57)

jao B alajagu J asendatakse järgmisega:

ALAJAGU J — PROJEKTEERIMISORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

21.B.430   Algne sertifitseerimismenetlus

a)

Projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi esmase väljaandmise taotluse saamisel kontrollib pädev asutus organisatsiooni vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b)

Algse sertifitseerimisega seotud uurimise ajal korraldatakse vähemalt üks kohtumine projekteerimisorganisatsiooni juhiga, veendumaks, et see isik mõistab oma rolli ja vastutust.

c)

Pädev asutus registreerib kõik avastatud puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmiseks.

d)

Pädev asutus esitab taotlejale kirjaliku kinnituse kõikide kontrolli käigus avastatud puuduste kohta. Algse sertifitseerimise puhul tuleb kõik puudused enne projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist pädevat asutust rahuldaval viisil kõrvaldada.

e)

Kui pädev asutus on veendunud, et taotleja vastab kohaldatavatele nõuetele, annab ta välja projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi.

f)

Sertifikaadi viitenumber lisatakse projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadile ameti täpsustatud viisil.

g)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Projekteerimisorganisatsiooni õigused ning sertifikaadiga hõlmatud tegevuse ulatus ja võimalikud piirangud (vastavalt vajadusele) määratakse kindlaks projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes.

21.B.431   Järelevalve põhimõtted

Pädev asutus kontrollib, kas sertifitseeritud organisatsioonid jätkuvalt täidavad kohaldatavaid nõudeid.

a)

Kontrollimine hõlmab järgmist:

1.

selle läbiviimist toetatakse dokumentidega, milles järelevalve eest vastutavatele töötajatele antakse juhiseid ülesannete täitmiseks;

2.

asjaomastele organisatsioonidele antakse teavet järelevalve tulemuste kohta;

3.

selle aluseks on hindamised, auditid ja ülevaatused ning vajaduse korral etteteatamata ülevaatused;

4.

kontrolli tulemusel saab pädev asutus vajalikud tõendid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punkti 21.B.433 kohaseid meetmeid.

b)

Pädev asutus määrab varasema järelevalvetegevuse ning ohutusalaste prioriteetide alusel kindlaks alapunktis a sätestatud järelevalve ulatuse.

c)

Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida ta peab järelevalve tegemiseks vajalikuks.

21.B.432   Järelevalveprogramm

a)

Pädev asutus kehtestab järelevalveprogrammi, mis hõlmab punkti 21.B.431 alapunkti a nõuete täitmise kontrollimiseks vajalikku järelevalvetegevust, ja haldab seda.

b)

Järelevalveprogrammis võetakse arvesse organisatsiooni konkreetset olemust, tema tegevuse keerukust, varasema sertifitseerimise või järelevalvetegevuse või mõlema tulemusi ning seonduvate riskide analüüsi. Programm sisaldab iga järelevalve planeerimistsükli puhul järgmist:

1.

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas vajaduse korral:

i)

juhtimissüsteemi hindamised ja protsessi auditid;

ii)

organisatsiooni töövaldkonda kuuluvate toodete, osade ja seadmete projekteerimis- ja sertifitseerimistegevust esindaval valimil põhinevad tooteauditid;

iii)

valimi koostamine tehtud töödest;

iv)

etteteatamata ülevaatused;

2.

projekteerimisorganisatsiooni juhtkonna ja pädeva asutuse vahelised kohtumised, et tagada mõlema pidev informeeritus kõikidest olulistest küsimustest.

c)

Järelevalve planeerimistsükli pikkus ei ületa 24 kuud.

d)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit pikendada 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul:

1.

organisatsioon on tõendanud, et ta suudab tõhusalt kindlaks teha lennuohutust mõjutavaid ohte ja juhtida asjaomaseid riske;

2.

organisatsioon on pidevalt tõendanud vastavust punktile 21.A.247 ja tal on täielik kontroll kõikide projektijuhtimissüsteemis tehtavate muudatuste üle;

3.

ei ole avastatud esimese astme puudusi;

4.

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud või pikendatud aja jooksul vastavalt punkti 21.B.433 alapunktile d.

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimistsüklit täiendavalt pikendada kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks alapunkti d alapunktides 1–4 loetletule kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi pädevale asutusele organisatsiooni ohutustasemest ja vastavuskontrollist pidevaks aruandmiseks.

e)

Järelevalve planeerimistsüklit võib lühendada, kui on olemas tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutustase on vähenenud.

f)

Järelevalveprogramm sisaldab kavandatud ning tulemuslikult toimunud hindamiste, auditite, ülevaatuste ja kohtumiste kuupäevi.

g)

Iga järelevalve planeerimistsükli lõppedes annab pädev asutus välja soovitus-aruande järelevalve jätkamise kohta, lähtudes järelevalve tulemustest.

21.B.433   Puudused ja parandusmeetmed; tähelepanekud

a)

Pädev asutus peab olema välja töötanud süsteemi puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

b)

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui avastatakse selline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või organisatsiooni sertifikaadile, sealhulgas sertifitseerimistingimustele, mis võib kaasa tuua kohaldatavate nõuete kontrollimatu eiramise ja põhjustada ohuolukorra.

Esimese astme puudused hõlmavad ka järgmist:

1.

pädevale asutusele ei anta pärast kaht kirjalikku taotlust 21.A.9 kohaselt organisatsiooni tegevusruumidele tavalisel tööajal juurdepääsu;

2.

projekteerimisorganisatsioon on sertifikaadi saanud või selle kehtivust pikendanud kirjalike tõendite võltsimise teel;

3.

on mis tahes tõendeid eeskirjade eiramise või projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi pettuse eesmärgil kasutamise kohta;

4.

projekteerimisorganisatsiooni juhti ei ole vastavalt punkti 21.A.245 alapunktile a ametisse määratud.

c)

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui avastatakse selline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või organisatsiooni sertifikaadile, sealhulgas sertifitseerimistingimustele, mida ei klassifitseerita esimese astme puuduseks.

d)

Kui järelevalve käigus või muul viisil avastatakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see piiraks määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud täiendavate meetmete kohaldamist. Kui esimese astme puudus on otseselt seotud tootega, teavitab pädev asutus õhusõiduki registreerimisliikmesriigi pädevat asutust.

1.

Mis tahes esimese astme puuduse korral teeb pädev asutus järgmist:

i)

annab organisatsioonile parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis vastab puuduse laadile ning ei tohi olla pikem kui 21 tööpäeva. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist;

ii)

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmete kava ja selle rakendamise korda ning kinnitab need, kui need on tema hinnangu kohaselt asjaomas(t)e mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks piisavad;

iii)

kui organisatsioon ei esita vastuvõetavat parandusmeetmete kava või ei tee parandusmeetmeid pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ajavahemiku jooksul, võtab viivitamata asjakohaseid meetmeid asjaomase organisatsiooni tegevuse keelamiseks või piiramiseks ning vajaduse korral võtab meetmeid projekteerimisorganisatsiooni sertifikaadi tühistamiseks või olenevalt esimese astme puuduse olulisusest, selle täielikuks või osaliseks piiramiseks või peatamiseks seni, kuni organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2.

Mis tahes teise astme puuduse korral teeb pädev asutus järgmist:

i)

annab organisatsioonile parandusmeetmete rakendamiseks tähtaja, mis vastab puuduse laadile ning ei tohi esialgu olla pikem kui kolm kuud. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti parandusmeetmete võtmist. Selle ajavahemiku lõpus ja sõltuvalt puuduse laadist võib pädev asutus pikendada kolmekuulist tähtaega tingimusel, et pädeva asutusega on kokku lepitud parandusmeetmete kava;

ii)

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmete kava ja selle rakendamise korda ning kinnitab need, kui ta leiab, et need on asjaomas(t)e mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks piisavad;

iii)

kui organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmed vastavalt alapunkti d alapunktile 1.

e)

Juhtudel, mis ei nõua kvalifitseerimist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid järgmise kohta:

1.

kõik artiklid, mis on hinnatud ebatõhusaks;

2.

kui on kindlaks tehtud, et mõni artikkel võib põhjustada mittevastavust alapunktide b või c nõuetele;

3.

kui soovitused või parandused pakuvad huvi organisatsiooni üldise ohutustaseme seisukohast.

Käesoleva punkti kohaselt esitatud tähelepanekud edastatakse kirjalikult organisatsioonile ja need registreerib pädev asutus.

21.B.435   Projektijuhtimissüsteemimuudatused

a)

Projektijuhtimissüsteemi olulise muudatuse taotluse saamisel kontrollib pädev asutus enne heakskiidu andmist organisatsiooni vastavust määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele.

b)

Pädev asutus kehtestab tingimused, mille kohaselt organisatsioon võib kõnealuste muudatuste tegemise ajal tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et projekteerimisorganisatsiooni sertifikaat tuleb peatada.

c)

Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab määruse (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, kiidab ta muudatuse heaks.

d)

Ilma et see piiraks täiendavate täitemeetmete kohaldamist, kaalub pädev asutus organisatsiooni sertifikaadi peatamise või tühistamise või sellele piirangute kehtestamise vajadust, kui organisatsioon rakendab projektijuhtimissüsteemi olulisi muudatusi ilma, et pädev asutus oleks need alapunkti c kohaselt heaks kiitnud.

e)

Projektijuhtimissüsteemi väheoluliste muudatuste puhul lisab pädev asutus selliste muudatuste läbivaatamise oma pidevasse järelevalvesse kooskõlas punktis 21.B.431 sätestatud põhimõtetega. Nõuetele mittevastavuse korral teavitab pädev asutus organisatsiooni, nõuab täiendavaid muudatusi ja tegutseb vastavalt punktile 21.B.433.“;

58)

punkti 21.B.453 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.B.453

Remondiprojekti kinnituse väljaandmine“;

59)

punkti 21.B.480 pealkiri asendatakse järgmisega:

21.B.480

ETSO loa väljaandmine“;

60)

VIII liide asendatakse järgmisega:

„VIII liide

Õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsioon — EASA vorm 52

ÕHUSÕIDUKI NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOON

1.

Tootjariik

2.

[LIIKMESRIIK] (1) Euroopa Liidu liikmesriik (2)

3.

Deklaratsiooni viitenumber:

4.

Organisatsioon

5.

Õhusõiduki tüüp

6.

Tüübisertifikaadi viide:

7.

Õhusõiduki registreerimisnumber või märgistus

8.

Tootjaorganisatsiooni identifitseerimisnumber

9.

Mootori/propelleri andmed (3)

10.

Muudatused ja/või teenindusbülletäänid (3)

11.

Lennukõlblikkust käsitlevad ettekirjutused

12.

Kontsessioonid

13.

Vabastused, erandid või mööndused (3)

14.

Märkused

15.

Lennukõlblikkussertifikaat

16.

Lisanõuded

17.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon

Tõendatakse, et käesolev õhusõiduk vastab täielikult tüübisertifitseeritud konstruktsioonile ja lahtritesse 9, 10, 11, 12 ja 13 märgitud andmetele.

Õhusõiduk on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

Õhusõidukiga on tehtud piisavalt katselende.

18.

Allkiri

19.

Nimi

20.

Kuupäev (päev/kuu/aasta)

21.

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi viide

EASA vorm 52, versioon 3

(1)

Või EASA, kui EASA on pädev asutus.

(2)

Kolmanda riigi või EASA puhul maha tõmmata.

(3)

Mittevajalik maha tõmmata.

Õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52) täitmise juhendid

1.   EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1.

Sellise õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni kasutamist, mille tootjaorganisatsioon on välja andnud osa 21 jao A alajao F kohaselt, on kirjeldatud punktis 21.A.130 ja asjaomastes nõuete täitmise vastuvõetavates viisides.

1.2.

Osa 21 jao A alajao G kohaselt välja antud õhusõiduki nõuetele vastavuse deklaratsiooni (EASA vorm 52) eesmärk on võimaldada asjakohase tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanikul kasutada õigust saada teatava õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaat ja vajaduse korral mürasertifikaat registreerimisliikmesriigi pädevalt asutuselt.

2.   ÜLDOSA

2.1.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab vastama lisatud vormingule, kaasa arvatud lahtrite numbrid ja iga lahtri asukoht. Iga lahtri suurus võib siiski erineda vastavalt taotleja vajadusele, kuid mitte sel määral, et see ei võimaldaks nõuetele vastavuse deklaratsiooni ära tunda. Kahtluse korral konsulteerige pädeva asutusega.

2.2.

Nõuetele vastavuse deklaratsioon peab olema kas valmis trükitud või arvutipõhine, kuid mõlemal juhul peavad trükitud jooned ja tähemärgid olema selged ja loetavad. Lisatud näidisele vastav valmistrükitud tekst on lubatud, muud sertifitseerimisdeklaratsioonid aga mitte.

2.3.

Deklaratsiooni võib täita kirjutusmasinal, arvutiga või käsitsi, kasutades lugemise hõlbustamiseks trükitähti. Aktsepteeritakse inglise keelt ja vajaduse korral üht või mitut väljaandva liikmesriigi ametlikku keelt.

2.4.

Sertifitseeritud tootjaorganisatsioon peab säilitama koopia deklaratsioonist ja kõikidest lisadest, millele on viidatud.

3.   NÕUETELE VASTAVUSE DEKLARATSIOONI TÄITMINE

3.1.

Selleks et dokument oleks kehtiv, tuleb teha kanne igasse lahtrisse.

3.2.

Registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele võib nõuetele vastavuse deklaratsiooni välja anda üksnes juhul, kui õhusõiduki projekt ja sellesse paigaldatud tooted on heaks kiidetud.

3.3.

Lahtrites 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 nõutavat teavet võib esitada viitena tootjaorganisatsiooni valduses olevatele eraldi identifitseeritud dokumentidele, kui pädev asutus ei ole otsustanud teisiti.

3.4.

Käesolev nõuetele vastavuse deklaratsioon ei pea hõlmama kõiki neid tooteid, mille paigaldamine võib kohaldatavate kasutuseeskirjade täitmiseks vajalikuks osutuda. Siiski võib mõne sellise toote märkida lahtrisse 10 või heakskiidetud tüübiprojekti. Seepärast meenutatakse käitajatele nende kohustust tagada vastavus nende endi konkreetse tegevuse suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

Lahter 1

Märkida tootjariigi nimi.

Lahter 2

Pädev asutus, kelle pädevuse piires nõuetele vastavuse deklaratsioon välja antakse.

Lahter 3

Selles lahtris peab deklaratsiooni kontrollimiseks ja jälgimiseks olema eelnevalt valmistrükitud kujul esitatud kordumatu seerianumber. Arvutipõhise dokumendi puhul kohaldatakse erandina järgmist: Numbrit ei ole vaja eelnevalt valmis trükkida, kui kordumatu seerianumbri genereerib ja prindib asjakohaselt programmeeritud arvuti.

Lahter 4

Deklaratsiooni välja andva organisatsiooni täielik nimi ja aadress. Selles lahtris võib kasutada eelnevalt valmistrükitud teksti. Logo vms on lubatud, kui see lahtrisse mahub.

Lahter 5

Üksikasjalik teave õhusõiduki tüübi kohta, nagu see on määratletud tüübisertifikaadis ja sellega kaasneval andmelehel.

Lahter 6

Tüübisertifikaadi viitenumber ja väljaandmine kõnealusele õhusõidukile.

Lahter 7

Kui õhusõiduk on registreeritud, märgitakse siia registreerimisnumber. Kui õhusõiduk ei ole registreeritud, märgitakse siia viide, mida liikmesriigi pädev asutus ja vajaduse korral kolmanda riigi pädev asutus aktsepteerib.

Lahter 8

Identifitseerimisnumber, mille tootjaorganisatsioon on välja andnud kontrollimise, jälgitavuse ja tehnoabi eesmärgil. Seda nimetatakse mõnikord „tootjaorganisatsiooni seerianumbriks“ (production organisation serial number / constructor’s number).

Lahter 9

Mootori tüüp ja propelleri tüüp või tüübid üksikasjalikult, nagu on määratletud asjaomases tüübisertifikaadis ja sellega kaasneval andmelehel. Märkida tuleb ka tootjaorganisatsiooni identifitseerimisnumber ja vastav asukoht.

Lahter 10

Heakskiidetud konstruktsioonimuudatused õhusõiduki määratluses.

Lahter 11

Kõikide kohaldatavate lennukõlblikkust käsitlevate ettekirjutuste (või samaväärsete dokumentide) loetelu ja nõuetele vastavuse deklaratsioon, samuti kõnealust õhusõidukit, sealhulgas tooteid ja paigaldatud osi, seadmeid ja varustust käsitlevate nõuete täitmise viisi kirjeldus. Märkida tuleb ka võimalikud tulevased tähtajad nõuete täitmiseks.

Lahter 12

Heakskiidetud tahtmatud kõrvalekalded heakskiidetud tüübiprojektist, mida vahel nimetatakse kontsessioonideks, erinevusteks või lahknevusteks.

Lahter 13

Sellesse lahtrisse võib märkida üksnes kokkulepitud vabastused, erandid või mööndused.

Lahter 14

Märkused. Igasugune teave ja kõik selgitused, eriandmed või piirangud, mis võivad asjaomase õhusõiduki lennukõlblikkust mõjutada. Kui selline teave või selliseid andmed puuduvad, märkida „EI OLE“.

Lahter 15

Märkida „lennukõlblikkussertifikaat“ või „piiratud lennukõlblikkussertifikaat“, nagu nõutud.

Lahter 16

Sellesse lahtrisse tuleb märkida lisanõuded, näiteks impordiriigi nõuded.

Lahter 17

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni kehtivus sõltub sellest, kas kõik vormi lahtrid on täidetud. Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik peaks säilitama katselendude protokollide koopiad ja andmed dokumenteeritud defektide ja nende kõrvaldamise kohta. Asjaomased volitatud lennundustehnilised töötajad ja mõni lennumeeskonna liige, nt katselendur või katselennuinsener, peaksid aruande vastuvõetavaks tunnistamiseks sellele alla kirjutama. Teostatud katselennud kuuluvad tootmissüsteemi kvaliteedijuhtimise haru kontrolli alla vastavalt punktile 21.A.139, eriti punkti 21.A.139 alapunkti d alapunkti 1 alapunktile vi, tagamaks et õhusõiduk vastab kohaldatavatele projekteerimisandmetele ja on kõlblik ohutuks kasutamiseks.

Tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik peab säilitama nimekirja andmetest, mis on esitatud (või kättesaadavaks tehtud) käesoleva deklaratsiooni nende aspektide täitmiseks, mis on seotud õhusõiduki ohutu käitamisega.

Lahter 18

Nõuetele vastavuse deklaratsioonile võib alla kirjutada isik, kelle on selleks vastavalt punkti 21.A.145 alapunktile d volitanud tootjaorganisatsiooni sertifikaadi omanik. Templi abil tehtud allkirja ei tohi kasutada.

Lahter 19

Deklaratsiooni allkirjastanud isiku nimi tuleb trükkida kirjutusmasinal või arvutiga või kirjutada loetaval viisil käsitsi.

Lahter 20

Tuleb märkida nõuetele vastavuse deklaratsiooni allkirjastamise kuupäev.

Lahter 21

Tuleb viidata pädeva asutuse heakskiidule.

;

61)

X liide asendatakse järgmisega:

„X liide

Tootjaorganisatsiooni sertifikaat – EASA vorm 55

I lisa (osa 21) alajaos G osutatud tootjaorganisatsiooni sertifikaat

[LIIKMESRIIK] (1)

Euroopa Liidu liikmesriik (2)

TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAAT

Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (1)].21G.XXXX

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1139, komisjoni kehtivale määrusele (EL) nr 748/2012 ning allpool täpsustatud tingimustel sertifitseerib [LIIKMESRIIGI PÄDEV ASUTUS] järgmise äriühingu:

[ÄRIÜHINGU NIMI JA AADRESS]

on määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jaos A osutatud tootjaorganisatsioon, millel on lubatud toota lisatud sertifitseerimisgraafikus loetletud tooteid, osasid ja seadmeid ning anda välja nendega seotud sertifikaate, kasutades eespool osutatud viitenumbreid.

TINGIMUSED:

1.

Heakskiit on piiratud lisatud sertifikaadi tingimustes täpsustatud heakskiiduga.

2.

Heakskiit nõuab sertifitseeritud tootjaorganisatsiooni käsiraamatus täpsustatud menetluste täitmist.

3.

Heakskiit kehtib, kuni sertifitseeritud tootjaorganisatsioon täidab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõudeid.

4.

Kui eespool nimetatud tingimused on täidetud, kehtib käesolev sertifikaat määramatu aja, välja arvatud juhul, kui sertifikaadist on varem loobutud või see on asendatud teise sertifikaadiga, peatatud või kehtetuks tunnistatud.

Algse väljaandmise kuupäev: …

Käesoleva versiooni kuupäev: …

Versiooni nr: …

Allkiri: …

Pädeva asutuse nimel: [PÄDEVA ASUTUSE NIMI (1)]

EASA vorm 55a, versioon 3

(1)

Või EASA, kui EASA on pädev asutus.

(2)

Kolmanda riigi puhul maha tõmmata.

[LIIKMESRIIK] (1)

Euroopa Liidu liikmesriik (2)

Sertifikaadi tingimused

TA: [LIIKMESRIIGI KOOD (1)].21G.XXXX

Käesolev dokument on osa tootjaorganisatsiooni sertifikaadist nr [LIIKMESRIIGI KOOD (1)].21G.XXXX, mis on välja antud:

Äriühingu nimi:

1. jagu. TÖÖVALDKOND:

JÄRGMISTE TOODETE TOOTMINE

TOOTED/KATEGOORIAD

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Üksikasjad ja piirangud on sätestatud tootjaorganisatsiooni käsiraamatu jaos xxx.

2. jagu. ASUKOHAD:

3. jagu. ÕIGUSED:

 

Tootjaorganisatsioonil on õigus kasutada punktiga 21.A.163 ette nähtud õigusi sertifikaadi tingimuste piires ja tootjaorganisatsiooni käsiraamatu menetluste kohaselt.

[jätta alles üksnes kohaldatav tekst]

Enne toote projekti kinnitamist võib EASA vormi 1 välja anda üksnes nõuetele vastavuse näitamiseks.

Nõuetele vastavuse deklaratsiooni ei tohi anda õhusõidukile, mis ei ole heaks kiidetud.

Enne hooldust reguleerivate määruste täitmise nõuet võib hooldustöid teha kooskõlas tootjaorganisatsiooni käsiraamatu jaoga xxx.

Lennuload võib välja anda vastavalt tootjaorganisatsiooni käsiraamatu jaole yyy.

Algse väljaandmise kuupäev:

Allkiri:

Käesoleva versiooni kuupäev:

 

Versiooni nr:

[PÄDEVA ASUTUSE ANDMED (1)] nimel

EASA vorm 55b, versioon 3.

(1)

Või EASA, kui EASA on pädev asutus.

(2)

Kolmanda riigi puhul maha tõmmata.
;

62)

XI liide asendatakse järgmisega:

„XI liide

Heakskiidukiri tootmiseks tootjaorganisatsiooni sertifikaadi puudumisel – EASA vorm 65

I lisa (osa 21) alajaos F osutatud heakskiidukiri

[LIIKMESRIIK] (1)

Euroopa Liidu liikmesriik (2)

HEAKSKIIDUKIRI TOOTMISEKS TOOTJAORGANISATSIOONI SERTIFIKAADI PUUDUMISEL

[TAOTLEJA NIMI]

[ARINIMI (kui erineb taotleja nimest)]

[TAOTLEJA TÄIELIK AADRESS]

Kuupäev (päev, kuu, aasta)

Viide: [LIIKMESRIIGI KOOD (2)].21F.XXXX

Lugupeetud [taotleja nimi]

Teie tootmise järelevalvesüsteemi on hinnatud ja see on leitud olevat kooskõlas komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagudega A ja F.

Seepärast oleme allpool täpsustatud tingimustel nõus, et allpool nimetatud toodete, osade ja seadmete nõuetele vastavust võib näidata määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajao F kohaselt.

Ühikute arv

Osa number

Seerianumber

 

 

ÕHUSÕIDUK

OSA

Käesoleva heakskiidukirja suhtes kohaldatakse järgmisi eritingimusi.

(1)

Heakskiit kehtib, kuni [äriühingu nimi] täidab määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) jao A alajagude A ja F nõudeid.

(2)

Heakskiit nõuab [äriühingu nimi] käsiraamatus, viitenumber/väljaandmise kuupäev, täpsustatud menetluste täitmist …

(3)

Heakskiidu kehtivus lõpeb …

(4)

Käesolevaheakskiidukirja väljaandnud asutus kinnitab nõuetele vastavuse deklaratsiooni, mille [äriühingu nimi] on määruse (EL) nr 748/2012 punkti 21.A.130 sätete kohaselt välja andnud kooskõlas eespool nimetatud käsiraamatu menetlusega …

(5)

[Äriühingu nimi] teatab käesoleva heakskiidukirja väljaandnud asutusele viivitamata kõikidest tootmise järelevalvesüsteemis tehtud muudatustest, mis võivad mõjutada käesolevas kirjas loetletud toodete ja osade kontrollimist, nõuetele vastavust või lennukõlblikkust.

Pädeva asutuse nimel: [PÄDEVA ASUTUSE NIMEL (1)(2)]

Kuupäev ja allkiri

EASA vorm 65 – versioon 3

(1)

Või EASA, kui EASA on pädev asutus.

(2)

Kolmanda riigi puhul maha tõmmata.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).“;“


II LISA

I lisa (osa 21) punkti 21.A.101 alapunkt h asendatakse järgmisega:

„h)

Suurte lennukite puhul, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) 2015/640 (*1) I lisa punkti 26.300, täidab taotleja sertifitseerimistingimusi, mis tagavad vähemalt samaväärse ohutuse, nagu on sätestatud määruse (EL) 2015/640 I lisa punktides 26.300 ja 26.330, välja arvatud täiendava tüübisertifikaadi taotleja, kes ei pea arvesse võtma punkti 26.303.


(*1)  Komisjoni 23. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/640, milles käsitletakse teatavat liiki lennutegevuse suhtes kohaldatavaid täiendavaid lennukõlblikkustingimusi ja millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 (ELT L 106, 24.4.2015, lk 18).““


15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/41


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/202,

14. veebruar 2022,

millega parandatakse rakendusmäärust (EL) 2017/2470, millega kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 8,

Olles konsulteerinud alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2015/2283 artikli 8 kohaselt pidi komisjon koostama 1. jaanuariks 2018 liidu loetelu uuendtoitudest, mis on lubatud või millest on teatatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 258/97 (2).

(2)

Määruse (EÜ) nr 258/97 alusel lubatud või teatatud uuendtoitude liidu loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/2470 (3).

(3)

Komisjon on leidnud rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisas vigu. On vaja teha parandusi, et tagada toidukäitlejate ja liikmesriikide pädevate asutuste jaoks selgus ja õiguskindlus ning tagada niiviisi liidu uuendtoitude loetelu nõuetekohane rakendamine ja kasutamine.

(4)

Tšehhi pädev asutus on andnud määruse (EÜ) nr 258/97 artikli 5 kohaselt loa teatavatel tingimustel kasutada uuendtoitu mürri-kiviroosiku (Cistus incanus L. Pandalis) ürti. Kõnealuse uuendtoidu kirjelduses on ekslikult välja jäänud asjaolu, et uuendtoit koosneb mürri-kiviroosiku (Cistus incanus L. Pandalis) kuivatatud ja tükeldatud maapealsetest osadest (noored puitunud osadega võrsed). Lisaks on kirjeldusse ekslikult lisatud üksikasjalik teave uuendtoidu koostise kohta, mille taotleja oli esitanud täiendava teabena, mida Tšehhi pädev asutus oma arvamuses ei kasutanud ning mis ei ole vajalik ohutuse hindamiseks ega toote iseloomustamiseks. See teave tuleks seega välja jätta. Seepärast on vaja parandada rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa tabelis 2 uuendtoidu mürri-kiviroosiku (Cistus incanus L. Pandalis) ürdi spetsifikatsiooni.

(5)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1318 (4) parandati liidus lubatud uuendtoitude loetelu, et lisada sellesse uuendtoit kaltsium-L-metüülfolaat, mis vaatamata sellele, et Iirimaa pädev asutus andis 2008. aasta jaanuaris kooskõlas määrusega (EÜ) nr 258/97 loa seda teatavatel tingimustel kasutada, jäeti esialgse loetelu koostamise ajal ekslikult liidu loetellu kandmata. Liidu loetellu kantud tingimustes kaltsium-L-metüülfolaadi kasutamiseks toidulisandites, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ, (5) jäeti imikud ja väikelapsed ekslikult sihtkasutajate rühmast välja, kuigi algse loaga oli selline kasutamine lubatud. Seepärast on vaja rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa tabelis 1 kaltsium-L-metüülfolaati käsitlevat kannet parandada.

(6)

Rakendusmääruses (EL) 2021/1318 sätestatud spetsifikatsiooni kohased elavhõbeda (≤ 1,0 mg/kg) ja plaatina (≤ 2 mg/kg) piirnormid kaltsium-L-metüülfolaadis osutavad neile piirnormidele, mis on esitatud kõnealuse uuendtoidu kirjelduses, kui komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/571 (6) anti luba selle kasutamiseks folaadiallikana imiku piimasegus, jätkupiimasegus, teraviljapõhises töödeldud toidus ja imikutoidus. Ka Iirimaa pädev asutus kiitis 2008. aastal heaks spetsifikatsioonis esitatud piirnormid ≤ 1,5 mg/kg elavhõbeda puhul ja ≤ 10 mg/kg plaatina puhul, tuginedes Euroopa Toiduohutusameti heakskiitvale arvamusele (7) uuendtoidu ohutuse kohta. Seepärast on vaja rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa tabelit 2 vastavalt parandada.

(7)

Rakendusmäärust (EL) 2017/2470, milles on kehtestatud liidu uuendtoitude loetelu, tuleks vastavalt parandada.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 14. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1).

(3)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(4)  Komisjoni 9. augusti 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1318, millega parandatakse liidu uuendtoitude loetelu kehtestamist käsitlevat rakendusmäärust (EL) 2017/2470, otsust 2008/968/EÜ, millega antakse luba Mortierella alpina’st saadud arahhidoonhapperikka õli turuleviimiseks toidu uuendkoostisosana, ning rakendusmäärust (EL) 2020/484, millega lubatakse lasta uuendtoiduna turule lakto-N-tetraoos (ELT L 286. 10.8.2021, lk 5).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(6)  Komisjoni 20. jaanuari 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/571, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 609/2013 lisa seoses selliste ainete loeteluga, mida võib lisada imiku piimasegule, jätkupiimasegule, imikutoidule ja teraviljapõhisele töödeldud toidule (ELT L 120, 8.4.2021, lk 1).

(7)  The EFSA Journal (2004), 135, 1–20.


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa parandatakse järgmiselt:

1)

kaltsium-L-metüülfolaati käsitlev kanne asendatakse järgmiste kannetega:

a)

tabelis 1 („Lubatud uuendtoidud“):

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Kaltsium-L-metüülfolaat

Määratud toidugrupp

Piirnorm (väljendatuna foolhappena)

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine etiketil on „kaltsium-L-metüülfolaat“.“

 

Meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ette nähtud toit ja kehakaalu alandamiseks ette nähtud päevase toidu asendajad, nagu on määratletud määruses (EL) nr 609/2013

Vastavalt määrusele (EL) nr 609/2013

Imikute piimasegu ja jätkupiimasegu, nagu on määratletud määruses (EL) nr 609/2013

Vastavalt määrusele (EL) nr 609/2013

Imikutele ja väikelastele ette nähtud teraviljapõhine töödeldud toit ja muu imikutoit, nagu on määratletud määruses (EL) nr 609/2013

Vastavalt määrusele (EL) nr 609/2013

Toidulisandid, nagu on määratletud direktiivis 2002/46/EÜ

Vastavalt direktiivile 2002/46/EÜ

Määruse (EÜ) nr 1925/2006 kohaselt rikastatud toit

Vastavalt määrusele (EÜ) nr 1925/2006

ning

b)

tabelis 2 („Spetsifikatsioonid“):

Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Kaltsium-L-metüülfolaat

Kirjeldus

Uuendtoit on toodetud lähteainest foolhappest keemilise sünteesi teel.

Tegemist on valge kuni helekollaka peaaegu lõhnatu kristallilise pulbriga, mis on vees vähe lahustuv ja enamikus orgaanilistes lahustites väga halvasti lahustuv või lahustumatu.

Määratlus

Keemiline valem: C20H23CaN7O6

Süstemaatiline nimetus: N-{4-[[((6S)-2-amino-1,4,5,6,7,8-heksahüdro-5-metüül-4-okso-6-pteridinüül)metüül]amino]bensoüül}-L-glutamiinhappe kaltsiumsool

CASi numbrid: 129025-21–4 (täpsustamata L-5-MTHF/Ca2+ suhtega kaltsiumsool) ja 151533-22–1 (kaltsiumsool L-5-MTHF/Ca2+ täpsustatud suhtega 1: 1)

Molekulmass: 497,5 Da

Sünonüümid: kaltsium-L-metüülfolaat; L-5-metüültetrahüdrofoolhappe kaltsiumsool (L-5-MTHF-Ca); 6S-5-metüültetrahüdrofoolhappe kaltsiumsool [(6S)-5-MTHF-Ca]; (6S)-5-metüül-5,6,7,8-tetrahüdropteroüül-L-glutamiinhappe kaltsiumsool; täpsustamata katiooniga L-5-metüültetrahüdrofoolhape (L-5-MTHF)

Struktuurivalem:

Image 1

Omadused

Puhtus: > 95 % (kuivaines)

Vesi: ≤ 17,0 %

Kaltsium (veevabas ja lahustivabas aines): 7,0–8,5 %

Kaltsium-D-metüülfolaat (6R-, αS-isomeer): ≤ 1,0 %

Muud folaadid ja sarnased ained: ≤ 2,5 %

Etanool: ≤ 0,5 %

Saasteained

Imikud ja väikelapsed

Üldelanikkond, v.a imikud ja väikelapsed

Plii: ≤ 1 mg/kg

Plii: ≤ 1 mg/kg

Boor: ≤ 10 mg/kg

Boor: ≤ 10 mg/kg

Kaadmium: ≤ 0,5 mg/kg

Kaadmium: ≤ 0,5 mg/kg

Elavhõbe: ≤ 1,0 mg/kg

Elavhõbe: ≤ 1,5 mg/kg

Arseen: ≤ 1,5 mg/kg

Arseen: ≤ 1,5 mg/kg

Plaatina: ≤ 2 mg/kg

Plaatina: ≤ 10 mg/kg

Mikrobioloogilised kriteeriumid

Elujõuliste aeroobsete mikroorganismide üldarv: ≤ 1 000 CFU/g

Pärm- ja hallitusseente üldarv: ≤ 100 CFU/g

CFU: kolooniat moodustav ühik.“

2)

tabelis 2 („Spetsifikatsioonid“) asendatakse mürri-kiviroosiku (Cistus incanus L. Pandalis) ürti käsitlev kanne järgmisega:

Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Mürri-kiviroosiku (Cistus incanus L. Pandalis) ürt

Kirjeldus

Mürri-kiviroosiku (Cistus incanus L. Pandalis) ürt saadakse sugukonda Cistaceae kuuluvalt taimeliigilt, mida looduslikult esineb Vahemere piirkonnas Chalkidiki poolsaarel.

Uuendtoit koosneb liigi Cistus incanus L. Pandalis kuivatatud ja tükeldatud maapealsetest osadest (noored puitunud osadega võrsed).“


15.2.2022   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 33/46


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/203,

14. veebruar 2022,

millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste kehtestatavate juhtimissüsteemide ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide osas ning parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artikli 62 lõikeid 14 ja 15,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 748/2012 (2) on sätestatud tsiviilõhusõidukite ning neile paigaldatavate mootorite, propellerite ja osade projekteerimise ja tootmise ühtsed tehnilised nõuded.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1139 II lisa punkti 3.1 alapunktile b peavad tsiviilõhusõidukite ning neile paigaldatavate mootorite, propellerite ja osade projekteerimise ja tootmisega tegelevad heakskiidetud organisatsioonid, sõltuvalt oma tegevuse liigist ja suurusest, rakendama ning töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse vastavus kõnealuses lisas sätestatud olulistele nõuetele, juhtima ohutusriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada.

(3)

Vastavalt Chicagos 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) 19. lisale peavad pädevad asutused nõudma heakskiidetud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonidelt ohutusjuhtimissüsteemi rakendamist.

(4)

Seepärast peaksid kõik määruse (EL) nr 748/2012 I lisa kohaldamisalasse kuuluvad heakskiidetud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonid võtma kasutusele juhtimissüsteemi, et järgida Chicago konventsiooni 19. lisas sätestatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) rahvusvahelisi standardeid ja soovituslikke tavasid.

(5)

Kõik heakskiidetud projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonid peavad kehtestama lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi. Seepärast tuleks muuta määruse (EL) nr 748/2012 I lisa sätteid, et tagada lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemi kasutuselevõtt organisatsioonide juhtimissüsteemi osana ning viia asjaomased nõuded vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 (3) nõuetega.

(6)

Projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonidele tuleks anda piisav üleminekuaeg, et nad suudaksid täita käesoleva määrusega kehtestatud uusi eeskirju ja menetlusi.

(7)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 748/2012 muuta.

(8)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/699 (4) asendati punkti 21.B.325 alapunkt c, et määrata kindlaks, missugustel juhtudel peaks registreerimisliikmesriigi pädev asutus lisaks punkti 21.B.325 alapunktides a ja b osutatud lennukõlblikkussertifikaadile andma välja ka lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt sellele, kas asjaomase õhusõiduki suhtes kohaldati komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 (5) osa M või osa ML. Vastuvõetud tekstis ei käsitletud aga nõuetekohaselt uue õhusõiduki suhtes kehtivat korda. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 748/2012 parandada.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Liidu Lennundusohutusameti arvamusega nr 04/2020, (6) mis on esitatud vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 76 lõikele 1,

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 lõikele 1 kohaselt loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 748/2012 muudetakse järgmiselt:

1)

artiklisse 9 lisatakse järgmised lõiked:

„5.   Erandina I lisa (osa 21) punkti 21.B.225 alapunkti d alapunktidest 1 ja 2 võib I lisa (osa 21) kohaselt välja antud kehtiva sertifikaadiga tootjaorganisatsioon kõrvaldada kõik komisjoni määruse (EL) 2022/203 (*1) I lisas kehtestatud nõuete täitmisega seotud puudused kuni 7. märtsini 2025.

Kui organisatsioon ei ole neid puudusi pärast 7. märtsi 2025 kõrvaldanud, tunnistatakse kõnealune sertifikaat kehtetuks, selle suhtes kehtestatakse piirangud või see peatatakse kas täielikult või osaliselt.

6.   Erandina I lisa (osa 21) punkti 21.B.125 alapunkti d alapunktidest 1 ja 2 võib organisatsioon, mis toodab tooteid, osi või seadmeid ilma kehtiva sertifikaadita, kuid millel on I lisa (osa 21) kohaselt välja antud kehtiv heakskiidukiri, kõrvaldada kõik rakendusmääruse (EL) 2022/203 I lisas kehtestatud nõuete täitmisega seotud puudused kuni 7. märtsini 2025.

Kui organisatsioon ei ole neid puudusi pärast 7. märtsi 2025 kõrvaldanud, tunnistatakse kõnealune heakskiidukiri kehtetuks, selle suhtes kehtestatakse piirangud või see peatatakse kas täielikult või osaliselt.

(*1)  Komisjoni 14. veebruari 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/203, millega muudetakse määrust (EL) nr 748/2012 pädevate asutuste kehtestatavate juhtimissüsteemide ja lennuohutust mõjutavatest juhtumitest teatamise süsteemide osas ning parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatide väljaandmise osas (ELT L 33, 15.2.2022, lk 46).“"

2)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa parandatakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 7. märtsist 2023, v.a artikkel 2, mida kohaldatakse alates 7. märtsist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2)  Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad (ELT L 224, 21.8.2012, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 376/2014, mis käsitleb tsiviillennunduses toimunud juhtumitest teatamist ning juhtumite analüüsi ja järelmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 996/2010 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/42/EÜ ja komisjoni määrused (EÜ) nr 1321/2007 ja (EÜ) nr 1330/2007 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 18).

(4)  Komisjoni 21. detsembri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/699, millega muudetakse ja parandatakse määrust (EL) nr 748/2012 seoses jätkuva lennukõlblikkuse tagamise juhenditega, hoolduse käigus kasutamiseks ette nähtud osade tootmisega ning õhusõiduki vananemisega seotud aspektide arvessevõtmisega sertifitseerimise käigus (ELT L 145, 28.4.2021, lk 1).

(5)  Komisjoni 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1321/2014 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(6)  https://www.easa.europa.eu/document-library/opinions


I LISA

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 muudetakse järgmiselt:

1)

punkt 21.1 asendatakse järgmisega:

„21.1.   Pädev asutus

Käesolevas lisas on pädev asutus:

a)

jao A alajaos A:

1.

projekteerimisorganisatsioonide puhul amet;

2.

selliste tootjaorganisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on 7. detsembril 1944 Chicagos allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluval territooriumil, kõnealuse liikmesriigi määratud või määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 kohaselt teise liikmesriigi määratud asutus, või kui vastutus on määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 või 65 kohaselt ametile ümber jaotatud, siis amet, või

3.

selliste tootjaorganisatsioonide puhul, mille peamine tegevuskoht on Chicago konventsiooni alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluvast territooriumist väljaspool, amet;

b)

jao A alajagudes B, D, E, J, K, M, O ja Q amet;

c)

jao A alajagudes F ja G:

1.

selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, kelle peamine tegevuskoht on Chicago konventsiooni alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluval territooriumil, kõnealuse liikmesriigi määratud või määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 kohaselt teise liikmesriigi määratud asutus, või kui vastutus on määruse (EL) 2018/1139 artikli 64 kohaselt või alajao G puhul artikli 65 kohaselt ametile ümber jaotatud, siis amet;

2.

selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, kelle peamine tegevuskoht on Chicago konventsiooni alusel liikmesriigi vastutusalasse kuuluvast territooriumist väljaspool, amet;

d)

jao A alajagudes H ja I selle liikmesriigi määratud asutus, kus õhusõiduk on registreeritud või registreeritakse:

e)

jao A alajaos P:

1.

liikmesriigis registreeritud õhusõiduki puhul registreerimisliikmesriigi määratud asutus;

2.

registreerimata õhusõiduki puhul identifitseerimismärgid ette näinud liikmesriigi määratud asutus;

3.

konstruktsiooni ohutusega seotud lennutingimuste kinnitamise korral amet.“;

2)

lisatakse punkt 21.2:

„21.2.   Kohaldamisala

Käesoleva lisa jaos A kehtestatud sätetega nähakse ette käesoleva lisa kohaselt välja antud või antavate sertifikaatide taotlejate ja omanike õigused ja kohustused.

Käesoleva lisa jaos B on kehtestatud sertifitseerimis- ja järelevalveülesannete ning nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmise tingimused ning haldusnõuded ja juhtimissüsteemile esitatavad nõuded, mida peab järgima käesoleva lisa jao A rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutav pädev asutus.“;

3)

punkt 21.B.5 jäetakse välja;

4)

lisatakse punktid 21.B.10 ja 21.B.15:

„21.B.10   Järelevalvedokumendid

Pädev asutus esitab asjaomastele töötajatele kõik nende ülesannete ja kohustuste täitmiseks vajalikud õigusaktid, standardid, normid, tehnilised väljaanded ning nendega seotud dokumendid.

21.B.15   Ameti teavitamine

a)

Liikmesriigi pädev asutus teavitab ametit kõikidest määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide rakendamisega seotud olulistest probleemidest 30 päeva jooksul alates sellest, kui pädev asutus probleemidest teada sai.

b)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, esitab liikmesriigi pädev asutus ametile võimalikult kiiresti ohutuse seisukohalt olulise teabe, mis pärineb lennuohutust mõjutavate juhtumite kohta koostatud ettekannetest, mis määruse (EL) nr 376/2014 artikli 6 lõike 6 kohaselt on talletatud riiklikku andmebaasi.“;

5)

punkt 21.B.20 asendatakse järgmisega:

„21.B.20   Viivitamata reageerimine ohutusprobleemile

a)

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 376/2014 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, rakendab pädev asutus ohutusteabe nõuetekohase kogumise, analüüsimise ja levitamise süsteemi.

b)

Amet rakendab kogu talle laekunud asjakohase ohutusteabe nõuetekohaseks analüüsimiseks vajalikku süsteemi ning edastab liikmesriikide asjaomastele asutustele ja komisjonile viivitamata kogu teabe, sealhulgas soovitused või võetavad parandusmeetmed, mida need liikmesriigid vajavad määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete, osade, seadmete, isikute või organisatsioonidega seotud ohutusprobleemidele õigel ajal reageerimiseks.

c)

Alapunktides a ja b nimetatud teabe saamisel võtab pädev asutus nõuetekohased meetmed ohutusprobleemi lahendamiseks.

d)

Pädev asutus teavitab alapunkti c kohaselt võetud meetmetest viivitamata kõiki isikuid ja organisatsioone, kes vastavalt määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele peavad neid meetmeid järgima. Pädev asutus teeb meetmed teatavaks ka ametile ning ühise tegutsemise vajalikkuse korral teistele asjaomastele liikmesriikidele.“;

6)

punkt 21.B.25 asendatakse järgmisega:

„21.B.25   Juhtimissüsteem

a)

Pädev asutus kehtestab juhtimissüsteemi, mis hõlmab vähemalt järgmist, ja haldab seda süsteemi:

1.

dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, mis kirjeldavad süsteemi töökorraldust, vahendeid ja meetodeid määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele vastavuse tagamiseks. Protseduurid peavad olema ajakohased ja neid tuleb pädevas asutuses kasutada alusdokumentidena tema kõikide asjaomaste ülesannete täitmiseks;

2.

piisav arv töötajaid ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Kõikide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on nõutav töötajate kättesaadavuse planeerimise süsteem;

3.

töötajad, kes on neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud, omavad vajalikke teadmisi ja kogemusi, on läbinud esmaõppe ning jätkuva pädevuse tagamiseks ka korduvkoolituse;

4.

töötajatele nõuetekohased tegevusruumid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

5.

funktsioon, mille abil jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja protseduuride asjakohasust ning mis muu hulgas hõlmab siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra väljatöötamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama ka süsteemi auditi järeldusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine;

6.

isik või isikute rühm, kes vastutavad nõuetele vastavuse jälgimisega seotud ülesannete täitmise eest otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

b)

Pädev asutus määrab iga tegevusvaldkonna, sh juhtimissüsteemi jaoks ühe isiku või mitu isikut, kes vastutavad üldiselt asjaomase ülesande või asjaomaste ülesannete juhtimise eest.

c)

Pädev asutus kehtestab protseduurid, et osaleda koos kõigi teiste asjaomaste pädevate asutustega kas samast liikmesriigist või teistest liikmesriikidest saadava kogu vajaliku teabe ja abi vastastikuses vahetamises, mis muu hulgas hõlmab järgmist:

1.

liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve raames avastatud kõik asjakohased puudused ja võetud järelmeetmed;

2.

teave, mis pärineb punkti 21.A.3A kohaselt nõutavatest kohustuslikest ja vabatahtlikest lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest.

d)

Ametile tehakse kättesaadavaks koopia liikmesriigi pädeva asutuse juhtimissüsteemiga seotud protseduure ja neis tehtud muudatusi kajastavast dokumendist, mida amet kasutab standardimise eesmärgil.“;

7)

punkt 21.B.30 asendatakse järgmisega:

„21.B.30   Ülesannete andmine kvalifitseeritud üksustele

a)

Pädev asutus võib anda kvalifitseeritud üksustele ülesandeid, mis on seotud määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamisalasse kuuluvate toodete ja osade ning füüsiliste ja juriidiliste isikute esmase sertifitseerimise või pideva järelevalvega. Ülesannete andmisel tagab pädev asutus, et on teinud järgmist:

1.

välja töötanud süsteemi, millega antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VI lisa nõuetele. See süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse;

2.

sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud kirjaliku kokkuleppe, milles on sätestatud järgmine:

i)

täidetavad ülesanded;

ii)

esitatavad deklaratsioonid, aruanded ja dokumendid;

iii)

ülesannete täitmise tehnilised tingimused;

iv)

täidetavate ülesannetega seotud vastutus;

v)

ülesannete täitmise käigus saadud teabe kaitse.

b)

Pädev asutus tagab, et punkti 21.B.25 alapunkti a alapunkti 5 kohaselt kehtestatud siseauditi kord ja ohutusriskide juhtimise kord hõlmavad kõiki kvalifitseeritud üksuse poolt tema nimel täidetavaid sertifitseerimisülesandeid ja pideva järelevalve ülesandeid.“;

8)

punkt 21.B.35 asendatakse järgmisega:

„21.B.35   Juhtimissüsteemi muudatused

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem selliste muudatuste kindlakstegemiseks, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides kindlaks määratud ülesandeid ja kohustusi. See süsteem peab võimaldama pädeval asutusel astuda samme, mis on vajalikud tema juhtimissüsteemi sobivuse ja tõhususe säilitamise tagamiseks.

b)

Juhtimissüsteemi tõhusa rakendamise tagamiseks ajakohastab pädev asutus seda õigel ajal vastavalt määruse (EL) 2018/1139 ning määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide muudatustele.

c)

Liikmesriigi pädev asutus teavitab ametit kõigist muudatustest, mis mõjutavad tema suutlikkust täita määruses (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud ülesandeid ja kohustusi.“;

9)

punkt 21.B.40 jäetakse välja;

10)

punkt 21.B.45 jäetakse välja;

11)

punkt 21.B.55 asendatakse järgmisega:

„21.B.55   Andmete säilitamine

a)

Pädev asutus kehtestab andmete säilitamise süsteemi, mis võimaldab järgmistele andmetele juurde pääseda, neid nõuetekohaselt säilitada ja usaldusväärselt jälgida järgmist:

1.

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid;

2.

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

3.

ülesannete jaotus, mis hõlmab punktiga 21.B.30 nõutavaid aspekte, ning määratud ülesannete üksikasjad;

4.

sertifitseerimismenetlused ja sertifitseeritud organisatsioonide pidev järelevalve, sealhulgas:

i)

sertifikaadi, heakskiidu, loa ja heakskiidukirja taotlus;

ii)

pädeva asutuse pideva järelevalve programm, mis sisaldab kõikide hindamiste, auditite ja ülevaatuste dokumente;

iii)

väljaantud sertifikaadid, heakskiidud, load ja heakskiidukirjad, sealhulgas nende muudatused;

iv)

järelevalveprogrammi koopia ning kavandatavate ja tehtud auditite kuupäevad;

v)

kogu ametliku kirjavahetuse koopiad;

vi)

soovitused sertifikaadi, heakskiidu, loa või heakskiidukirja väljaandmiseks või selle kehtivuse pikendamiseks, avastatud puuduste üksikasjad ja organisatsioonide poolt nende kõrvaldamiseks võetud meetmed, sealhulgas lõpetamise kuupäev, täitemeetmed ja tähelepanekud;

vii)

hindamis-, auditi- ja ülevaatusaruanded, mille on välja andnud mõni muu pädev asutus vastavalt punkti 21.B.120 alapunktile d, punkti 21.B.221 alapunktile c või punkti 21.B.431 alapunktile c;

viii)

organisatsiooni kõikide näidis- ja juhendmaterjalide, käsiraamatute ja nende muudatuste koopiad;

ix)

kõikide muude pädeva asutuse heakskiidetud dokumentide koopiad;

5.

nõuetele vastavuse deklaratsioonid (EASA vorm 52, vt VIII liide) ja komponentide hooldustõendid (EASA vorm 1, vt I liide), mille ta on kinnitanud selliste organisatsioonide puhul, kes toodavad tooteid, osi või seadmeid ilma tootjaorganisatsiooni sertifikaadita vastavalt käesoleva lisa jao A alajaole F.

b)

Pädev asutus lisab andmete säilitamise süsteemi järgmise:

1.

nõuete täitmise alternatiivmeetodite kasutamist tõendavad dokumendid;

2.

ohutusteave ja järelmeetmed kooskõlas punktiga 21.B.15;

3.

määruse (EL) 2018/1139 artikli 70, artikli 71 lõike 1 ja artikli 76 lõike 4 kohaste kaitse- ja paindlikkussätete kasutamine.

c)

Pädev asutus haldab loetelu kõikidest väljaantud sertifikaatidest, heakskiitudest, lubadest ja heakskiidukirjadest.

d)

Kõiki alapunktides a, b ja c osutatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat, kui kohaldatavatest andmekaitsealastest õigusaktidest ei tulene teisiti.

e)

Kõik alapunktides a, b ja c osutatud andmed tehakse taotluse korral kättesaadavaks teise liikmesriigi pädevatele asutustele või ametile.“;

12)

punkt 21.B.60 jäetakse välja;

13)

lisatakse punkt 21.B.65:

„21.B.65   Peatamine, piiramine ja kehtetuks tunnistamine

Pädev asutus:

a)

peatab sertifikaadi, heakskiidu, lennu- või muu loa või heakskiidukirja kehtivuse, kui ta leiab, et on piisavalt alust arvata, et selline meede on vajalik õhusõiduki ohutusele tõenäoliselt avalduva ohu ärahoidmiseks;

b)

peatab sertifikaadi, heakskiidu, lennu- või muu loa või heakskiidukirja kehtivuse, tunnistab selle kehtetuks või kehtestab sellele piirangud, kui selline meede on vajalik vastavalt punktidele 21.B.125, 21.B.225 või 21.B.433;

c)

peatab lennukõlblikkussertifikaadi või mürasertifikaadi kehtivuse või tunnistab selle kehtetuks, kui on tõendeid selle kohta, et mõni punkti 21.A.181 alapunktis a või punkti 21.A.211 alapunktis a täpsustatud tingimustest ei ole täidetud;

d)

peatab sertifikaadi, heakskiidu, lennu- või muu loa või heakskiidukirja kehtivuse täielikult või osaliselt või kehtestab sellele piirangud, kui pädeva asutuse kontrolli alt väljas olevad ettenägematud asjaolud takistavad pädeva asutuse inspektoreil täita järelevalve planeerimise tsükli jooksul teostatavaid järelevalveülesandeid.“;

14)

lisatakse punkt 21.B.115:

„21.B.115   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (acceptable means of compliance, AMC), mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivmeetodeid.

c)

Pädevad asutused teavitavad ametit kõigist nende järelevalve all olevate organisatsioonide või nende endi poolt käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivmeetoditest.“;

15)

punkt 21.B.120 asendatakse järgmisega:

„21.B.120   Algne sertifitseerimismenetlus

a)

Kui pädev asutus saab taotluse heakskiidukirja kohta, millega tõendada üksiktoodete, -osade või -seadmete vastavust nõuetele, kontrollib ta taotleja vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b)

Heakskiidukirja väljaandmiseks registreerib pädev asutus kõik avastatud puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused.

c)

Pädev asutus esitab taotlejale kirjaliku kinnituse kõikide kontrolli käigus avastatud puuduste kohta. Algse sertifitseerimise korral võib heakskiidukirja välja anda alles siis, kui kõik puudused on pädevat asutust rahuldaval viisil kõrvaldatud.

d)

Pädev asutus annab heakskiidukirja (EASA vorm 65, vt XI liide) välja siis, kui ta on veendunud, et taotleja vastab kohaldatavatele nõuetele.

e)

Heakskiidukiri sisaldab heakskiidu kohaldamisala, lõppkuupäeva ja vajaduse korral ka asjakohaseid piiranguid.

f)

Heakskiidukirja kehtivusaeg ei tohi ületada üht aastat.“;

16)

punkt 21.B.125 asendatakse järgmisega:

„21.B.125   Avastatud puudused, parandusmeetmed ja tähelepanekud

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

b)

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui avastatakse selline oluline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või heakskiidukirja tingimustele, mis alandab ohutustaset või vähendab oluliselt lennuohutust.

Esimese astme puudused on nt järgmised:

1.

pädeval asutusel ei võimaldata pärast kaht kirjalikku taotlust tavalisel tööajal pääseda organisatsiooni tegevusruumidesse, millele on osutatud punktis 21.A.9;

2.

heakskiidukiri on saadud või selle kehtivust on pikendatud kirjalike tõendite võltsimisega ning

3.

on mis tahes tõendeid nõuete rikkumise või heakskiidukirja kuritahtliku kasutamise kohta.

c)

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui avastatakse selline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või heakskiidukirja tingimustele, mida ei klassifitseerita esimese astme puuduseks.

d)

Kui järelevalve käigus või muul viisil avastatakse puudus, teatab pädev asutus sellest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see piiraks määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud täiendavate meetmete kohaldamist. Kui esimese astme puudus on otseselt seotud õhusõidukiga, teavitab pädev asutus sellest õhusõiduki registreerimisliikmesriigi pädevat asutust.

1.

Esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohaseid meetmeid asjaomase organisatsiooni tegevuse keelamiseks või piiramiseks ning olenevalt esimese astme puuduse ulatusest võtab ta vajaduse korral meetmeid heakskiidukirja tühistamiseks, selle kehtivuse täielikuks või osaliseks peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks, kuni organisatsioon on parandusmeetmed edukalt ellu rakendanud.

2.

Teise astme puuduste korral teeb pädev asutus järgmist:

i)

annab organisatsioonile aega parandusmeetmete rakendamiseks vastavalt puuduse laadile, kuid algselt mitte mingil juhul rohkem kui kolm kuud. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist. Selle kolme kuu lõppedes võib pädev asutus puuduse laadist sõltuvalt tähtaega pikendada, tingimusel et pädeva asutusega on kokku lepitud parandusmeetmete kava;

ii)

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmete kava ja rakendamiskava ning kinnitab need, kui need on tema hinnangu kohaselt asjaomase mittevastavuse kõrvaldamiseks piisavad;

iii)

kui organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmeid vastavalt alapunkti f alapunkti 1 alapunktile i.

e)

Juhtudel, mis ei nõua kvalifitseerimist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid:

1.

mis tahes sellise artikli kohta, mis on hinnatud ebatõhusaks;

2.

kui on kindlaks tehtud, et mõni artikkel võib põhjustada mittevastavust alapunktide b või c nõuetele;

3.

kui soovitused või parandused pakuvad huvi organisatsiooni üldise ohutustaseme seisukohast.

Käesoleva punkti kohaselt esitatud tähelepanekud edastatakse organisatsioonile kirjalikult ja pädev asutus registreerib need.“;

17)

punktid 21.B.130, 21.B.145 ja 21.B.150 jäetakse välja;

18)

lisatakse punkt 21.B.215:

„21.B.215   Nõuete täitmise meetodid

a)

Amet töötab välja nõuete täitmise aktsepteeritud meetodid (acceptable means of compliance, AMC), mida võib kasutada selleks, et kontrollida määruse (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ning rakendusaktide nõuete täitmist.

b)

Käesoleva määruse nõuetele vastavuse tagamiseks võib kasutada nõuete täitmise alternatiivmeetodeid.

c)

Pädevad asutused teavitavad ametit kõigist nende järelevalve all olevate organisatsioonide või nende endi poolt käesoleva määruse nõuetele vastavuse tõendamiseks kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivmeetoditest.“;

19)

punkt 21.B.220 asendatakse järgmisega:

„21.B.220   Algne sertifitseerimismenetlus

a)

Kui pädev asutus saab taotluse tootjaorganisatsiooni sertifikaadi esmase väljaandmise kohta, kontrollib ta taotleja vastavust kohaldatavatele nõuetele.

b)

Algse sertifitseerimisega seotud uurimise ajal korraldatakse vähemalt üks kohtumine taotleja vastutava juhiga, veendumaks, et see isik mõistab oma rolli ja vastutust.

c)

Pädev asutus registreerib kõik avastatud puudused, nende kõrvaldamiseks võetud meetmed ja soovitused tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmise kohta.

d)

Pädev asutus esitab taotlejale kirjaliku kinnituse kõikide kontrolli käigus avastatud puuduste kohta. Algse sertifitseerimise korral võib sertifikaadi välja anda alles siis, kui kõik puudused on pädevat asutust rahuldaval viisil kõrvaldatud.

e)

Pädev asutus annab tootjaorganisatsiooni sertifikaadi (EASA vorm 55, vt X liide) välja siis, kui ta on veendunud, et taotleja vastab kohaldatavatele nõuetele.

f)

Sertifikaadi viitenumber lisatakse EASA vormile 55 ameti täpsustatud viisil.

g)

Sertifikaat antakse välja määramata ajaks. Organisatsiooni õigused ning sertifikaadiga hõlmatud tegevuse ulatus ja võimalikud piirangud (vastavalt vajadusele) määratakse kindlaks sertifikaadile lisatud sertifitseerimistingimustes.“;

20)

lisatakse punktid 21.B.221 ja 21.B.222:

„21.B.221   Järelevalve põhimõtted

a)

Pädev asutus kontrollib järgmist:

1.

organisatsioonide suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavus enne tootjaorganisatsiooni sertifikaadi väljaandmist;

2.

tema sertifitseeritud organisatsioonide jätkuv vastavus kohaldatavatele nõuetele;

3.

pädeva asutuse poolt punkti 21.B.20 alapunktide c ja d kohaselt kehtestatud asjakohaste ohutusmeetmete rakendamine.

b)

Nimetatud kontrolli suhtes kohaldatakse järgmist:

1.

selle läbiviimist toetatakse dokumentidega, milles järelevalve eest vastutavatele töötajatele antakse juhiseid ülesannete täitmiseks;

2.

asjaomastele organisatsioonidele antakse teavet järelevalve tulemuste kohta;

3.

selle aluseks on hindamised, auditid, ülevaatused ja vajaduse korral etteteatamata ülevaatused;

4.

kontrolli tulemusel saab pädev asutus vajalikud tõendid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punkti 21.B.225 kohaseid meetmeid.

c)

Pädev asutus määrab varasema järelevalvetegevuse ning ohutusalaste prioriteetide alusel kindlaks alapunktides a ja b sätestatud järelevalve ulatuse.

d)

Kui organisatsiooni tegevusruumid asuvad mitmes riigis, võib punktis 21.1 määratletud pädev asutus kokku leppida selles, et järelevalveülesandeid täidavad nende liikmesriikide pädevad asutused, kus asuvad organisatsiooni tegevusruumid, või kui need ruumid asuvad Chicago konventsiooni kohaselt liikmesriigi vastutusalasse kuuluvast territooriumist väljaspool, siis amet. Sellise kokkuleppega hõlmatud organisatsiooni teavitatakse kokkuleppe olemasolust ja kohaldamisalast.

e)

Muus liikmesriigis kui organisatsiooni peamiseks tegevuskohaks olevas liikmesriigis asuvates tegevusruumides teostatava järelevalve korral teavitab punktis 21.1 määratletud pädev asutus enne kohapealset auditit või tegevusruumide ülevaatust sellest kõnealuse liikmesriigi pädevat asutust.

f)

Pädev asutus kogub ja töötleb mis tahes teavet, mida ta peab järelevalve tegemiseks vajalikuks.

21.B.222   Järelevalveprogramm

a)

Pädev asutus kehtestab punkti 21.B.221 alapunktiga a ette nähtud järelevalvetegevust hõlmava järelevalveprogrammi ja haldab seda.

b)

Järelevalveprogrammis võetakse arvesse organisatsiooni konkreetset laadi, tegevuse keerukust, varasema sertifitseerimise ja/või järelevalvetegevuse tulemusi ning seonduvate riskide hindamist. Programm sisaldab järelevalve planeerimise iga tsükli puhul järgmist:

1.

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas vajaduse korral:

i)

juhtimissüsteemi hindamised ja protsessi auditid;

ii)

organisatsiooni pädevusse kuuluvate toodete, osade ja seadmete asjakohase valimi tooteauditid;

iii)

tehtud tööst valimi moodustamine ning

iv)

etteteatamata ülevaatused;

2.

vastutava juhi ja pädeva asutuse kohtumised, mille eesmärk on tagada mõlema poole pidev informeeritus kõigist olulistest küsimustest.

c)

Järelevalve planeerimise tsükli pikkus ei ületa 24 kuud.

d)

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimise tsüklit pikendada 36 kuuni, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et eelnenud 24 kuu jooksul:

1.

organisatsioon on tõhusalt kindlaks teinud lennundusohutusega seotud ohud ja juhtinud sellega seotud riske;

2.

organisatsioon on järjepidevalt tõendanud punktide 21.A.147 ja 21.A.148 täitmist ja omab täielikku ülevaadet kõikidest tootmisjuhtimissüsteemis tehtud muudatustest;

3.

ei ole avastatud esimese astme puudusi;

4.

kõiki parandusmeetmeid on rakendatud pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul vastavalt punktile 21.B.225.

Olenemata alapunktist c võib järelevalve planeerimise tsüklit pikendada veel kuni 48 kuuni, kui organisatsioon on lisaks eespool esitatud alapunktides 1–4 loetletud tingimustele kehtestanud ja pädev asutus on heaks kiitnud tõhusa süsteemi, mille kaudu annab organisatsioon pädevale asutusele pidevalt aru oma ohutustasemest ja õigusnormidele vastavusest.

e)

Järelevalve planeerimise tsüklit võib lühendada, kui on tõendid selle koha, et organisatsiooni ohutustase on alanenud.

f)

Järelevalveprogramm sisaldab kavandatud ning tulemuslikult tehtud hindamiste, auditite, ülevaatuste ja kohtumiste kuupäevi.

g)

Järelevalve planeerimise iga tsükli lõppedes annab pädev asutus välja soovitusliku aruande järelevalve jätkamise kohta, lähtudes järelevalve tulemustest.“;

21)

punkt 21.B.225 asendatakse järgmisega:

„21.B.225   Avastatud puudused, parandusmeetmed ja tähelepanekud

a)

Pädeval asutusel peab olema süsteem puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

b)

Pädev asutus annab välja esimese astme puuduse teatise, kui avastatakse selline oluline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või sertifikaadile, mis alandab ohutustaset või vähendab oluliselt lennuohutust.

Esimese astme puudused on nt järgmised:

1.

pädeval asutusel ei võimaldata pärast kaht kirjalikku taotlust tavalisel tööajal pääseda organisatsiooni tegevusruumidesse, millele on osutatud punktis 21.A.9;

2.

tootjaorganisatsiooni sertifikaat on saadud või selle kehtivust on pikendatud kirjalike tõendite võltsimisega;

3.

on mis tahes tõendeid nõuete rikkumise või tootjaorganisatsiooni sertifikaadi kuritahtliku kasutamise kohta ning

4.

vastutava juhi nimetamata jätmine vastavalt punkti 21.A.245 alapunktile a.

c)

Pädev asutus annab välja teise astme puuduse teatise, kui avastatakse selline mittevastavus määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldatavatele nõuetele, organisatsiooni protseduuridele ja käsiraamatutele või sertifikaadile, sealhulgas heakskiidutingimustele, mida ei klassifitseerita esimese astme puuduseks.

d)

Kui järelevalve käigus või muul viisil avastatakse puudus, teatab pädev asutus nimetatud puudusest kirjalikult organisatsioonile ning nõuab kindlakstehtud mittevastavus(t)e kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist, ilma et see piiraks määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ja rakendusaktidega ette nähtud täiendavate meetmete kohaldamist. Kui esimese astme puudus on otseselt seotud õhusõidukiga, teavitab pädev asutus sellest õhusõiduki registreerimisliikmesriigi pädevat asutust.

1.

Esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohaseid meetmeid asjaomase organisatsiooni tegevuse keelamiseks või piiramiseks ning olenevalt esimese astme puuduse ulatusest võtab ta vajaduse korral meetmeid tootjaorganisatsiooni sertifikaadi tühistamiseks, selle kehtivuse täielikuks või osaliseks peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks, kuni organisatsioon on parandusmeetmed edukalt ellu rakendanud.

2.

Teise astme puuduste korral teeb pädev asutus järgmist:

i)

annab organisatsioonile aega parandusmeetmete rakendamiseks vastavalt puuduse laadile, kuid algselt mitte mingil juhul rohkem kui kolm kuud. See ajavahemik algab kuupäevast, mil organisatsioonile teatati puudusest kirjalikult ja nõuti kindlakstehtud mittevastavuse kõrvaldamiseks parandusmeetmete võtmist. Selle kolme kuu lõppedes võib pädev asutus puuduse laadist sõltuvalt tähtaega pikendada, tingimusel et pädeva asutusega on kokku lepitud parandusmeetmete kava;

ii)

hindab organisatsiooni pakutud parandusmeetmeid ja nende rakendamise kava ning kinnitab need, kui need on tema hinnangu kohaselt asjaomase mittevastavuse kõrvaldamiseks piisavad;

iii)

kui organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmeid vastavalt alapunkti d alapunktile 1.

e)

Juhtudel, mis ei nõua kvalifitseerimist esimese või teise astme puuduseks, võib pädev asutus esitada tähelepanekuid:

1.

mis tahes sellise artikli kohta, mis on hinnatud ebatõhusaks, või

2.

kui on kindlaks tehtud, et mõni artikkel võib põhjustada mittevastavust alapunktide b või c nõuetele või

3.

kui soovitused või parandused pakuvad huvi organisatsiooni üldise ohutustaseme seisukohast.

Käesoleva punkti kohaselt esitatud tähelepanekud edastatakse organisatsioonile kirjalikult ja pädev asutus registreerib need.“;

22)

punktid 21.B.230 ja 21.B.235 jäetakse välja;

23)

punkt 21.B.240 asendatakse järgmisega:

„21.B.240   Tootmisjuhtimissüsteemi muudatused

a)

Kui pädev asutus saab taotluse tootmisjuhtimissüsteemi olulise muudatuse kohta, kontrollib ta enne heakskiidu andmist, kas organisatsioon vastab käesoleva lisa kohaldatavatele nõuetele.

b)

Pädev asutus kehtestab tingimused, vastavalt millele võib organisatsioon kõnealuste muudatuste hindamise jooksul tegutseda, välja arvatud juhul, kui pädev asutus leiab, et tootjaorganisatsiooni sertifikaadi kehtivus tuleb peatada.

c)

Kui pädev asutus on veendunud, et organisatsioon vastab kohaldatavatele nõuetele, kiidab pädev asutus muudatuse heaks.

d)

Ilma et see piiraks täiendavate täitemeetmete kohaldamist, kaalub pädev asutus organisatsiooni sertifikaadi kehtivuse peatamise, sertifikaadi tühistamise või sellele piirangute kehtestamise vajadust, kui organisatsioon teeb tootmisjuhtimissüsteemi olulise muudatuse ilma pädevalt asutuselt alapunkti c kohase heakskiiduta.

e)

Tootmisjuhtimissüsteemi väiksemate muudatuste korral lisab pädev asutus nende läbivaatamise oma pidevasse järelevalvesse kooskõlas punktis 21.B.221 sätestatud põhimõtetega. Nõuetele mittevastavuse korral teavitab pädev asutus organisatsiooni, nõuab täiendavaid muudatusi ja tegutseb vastavalt punktile 21.B.225.“;

24)

punktid 21.B.245 ja 21.B.260 jäetakse välja;

25)

punkti 21.B.325 pealkiri asendatakse järgmisega:

„21.B.325   Lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmine“;

26)

punktid 21.B.330 ja 21.B.345 jäetakse välja;

27)

punkti 21.B.525 pealkiri asendatakse järgmisega:

„21.B.525   Lennuloa väljaandmine“;

28)

punktid 21.B.530 ja 21.B.545 jäetakse välja.


II LISA

Määruse (EL) nr 748/2012 I lisa osa 21 parandatakse järgmiselt:

1)

punkti 21.B.325 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Lisaks alapunktis a või b osutatud asjakohastele lennukõlblikkussertifikaatidele annab registreerimisliikmesriigi pädev asutus ELi-välisest riigist pärit uutele ja kasutatud õhusõidukitele välja:

1.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15a, II liide) õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M);

2.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15c, II liide) uutele õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML);

3.

esmase lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi (EASA vorm 15c, II liide) ELi-välisest riigist pärit kasutatud õhusõidukitele, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 1321/2014 Vb lisa (osa ML), kui pädev asutus on nende lennukõlblikkust kontrollinud.“