10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/175,

9. veebruar 2022,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa seoses tingimustega, mida kohaldatakse Suurbritanniast Põhja-Iirimaale liikuvate aretuslammaste ja -kitsede impordi korral

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad, (1) eriti selle artikli 23a sissejuhatavat lauset ja punkti m,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 999/2001 on sätestatud loomadel esinevate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEd) (mille alla kuulub ka klassikaline skreipi) vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad.

(2)

Täpsemalt on määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa E peatükis esitatud nõuded, mida kohaldatakse lammaste ja kitsede liitu importimisel. Nende nõuetega on ette nähtud, et sellise impordiga peab kaasas olema veterinaartõend, milles muu hulgas kinnitatakse, et liitu imporditavad aretuslambad- ja kitsed on pärit põllumajandusettevõttest, kus klassikalise skreipi risk on väike või kontrollitud, või et need lambad on ARR/ARR prioonvalgu-geeni genotüübiga, mis annab klassikalise skreipi suhtes resistentsuse.

(3)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (edaspidi „väljaastumisleping“), eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, jätkatakse määruse (EÜ) nr 999/2001 ja sellel põhinevate komisjoni õigusaktide kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga pärast väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu. Seega tuleb nüüd Suurbritanniast Põhja-Iirimaale veetavate elusloomade puhul kohaldada korda, mida kohaldatakse mis tahes kolmandast riigist pärit impordi suhtes.

(4)

Kuni väljaastumislepingu jõustumiseni veeti aastas Suurbritanniast Põhja-Iirimaale riigisiseselt hinnanguliselt 8 000 aretuslammast, kes olid peamiselt Šoti mustapealist tõugu ning kelle puhul ei kohaldatud liidusisese kaubanduse ja liitu importimise eeskirju. Paljud tavapäraselt Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa vahel lammaste kauplemisega tegelevad põllumajandusettevõtted ei ole praegu liigitatud ettevõteteks, kus klassikalise skreipi risk on väike või kontrollitud. Lisaks on ainult väike osa Šoti mustapealiste lammaste populatsioonist ARR/ARR prioonvalgu-geeni genotüübiga. Väljaastumislepingu jõustumine mõjutas seega tõsiselt traditsioonilist Suurbritanniast pärit aretuslammastega kauplemist Põhja-Iirimaa suunal.

(5)

Kuni Suurbritannia põllumajandusettevõtted suudavad täita aretuslammaste ja -kitsede puhul kehtivaid liitu eksportimise nõudeid, tuleb tagada, et Põhja-Iirimaa tõuaretajatel oleks jätkuvalt juurdepääs Suurbritannias olevale lammaste ja kitsede geneetilisele ressursile. Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa E peatükki tuleks seega muuta, et võimaldada aretuslammaste ja -kitsede importimist Põhja-Iirimaale Suurbritannia põllumajandusettevõtetest, mida ei ole tunnustatud kui kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõtet. See võimalus tuleks anda üksnes sellistele Suurbritannia ettevõtetele, kes taotlevad enne 1. jaanuari 2022 ametlikku süsteemi, mille alusel saab ettevõtet tunnustada kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõttena, kes vastab kõnealuse määruse VIII lisa A peatüki A jao punktis 1.3 seatud tingimustele ning kelle puhul on Põhja-Iirimaale importimise ajal täidetud kõnealuse punkti alapunktides a–i esitatud tingimused. See võimalus peaks jääma ajutiseks ja lõppema 31. detsembril 2024, andes seega neile Suurbritannia põllumajandusettevõtetele alates väljaastumislepingu jõustumise kuupäevast piisavalt aega selleks, et saada kontrollitud klassikalise skreipi riskiga põllumajandusettevõtte tunnustus.

(6)

Klassikaline skreipi on transmissiivne spongiformne entsefalopaatia (TSE), mida ei peeta zoonootiliseks haiguseks, nagu järeldasid Euroopa Toiduohutusamet ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus oma 9. detsembril 2010. aastal vastu võetud ühises teaduslikus arvamuses loomade ja inimeste TSEde võimaliku epidemioloogilise ja molekulaarse seose kohta (2). Lisaks on määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa kavandatud muudatused vähese mõjuga ning liidu õigusaktides sätestatud liidusisese lammaste ja kitsedega kauplemise suhtes kohaldatavate eeskirjade rakendamine tagab piisavalt, et kõnealuse lisa kavandatud muudatused ei muuda liidu loomatervise taset halvemaks.

(7)	Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa tuleks seepärast vastavalt muuta.

(8)	Arvestades seda, kui oluline on Põhja-Iirimaa aretussektori jaoks Suurbritanniast pärit aretuslammaste ja -kitsedega kauplemine, on vaja, et käesoleva määrusega määrusesse (EÜ) nr 999/2001 tehtavad muudatused jõustuksid võimalikult kiiresti.

(9)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

(2) https://doi.org/10.2903/j.efsa.2011,1945.

LISA

Määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa E peatüki punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5)

aretuse otstarbel liitu imporditavate lammaste ja kitsede puhul, kes tuuakse muudesse liikmesriikidesse kui väikese klassikalise skreipi riskiga riikidesse või heakskiidetud riikliku skreipi kontrollimise programmiga riikidesse, mis on loetletud VIII lisa A peatüki A jao punktis 3.2, on täidetud järgmised tingimused:

a)	imporditavad lambad ja kitsed on pärit põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest, mis vastavad VIII lisa A peatüki A jao punkti 1.3 tingimustele, või

b)	lambad on ARR/ARR prioonvalgu genotüübiga lambad ja nad on pärit põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest, kus kahel viimasel aastal ei ole kehtestatud BSE või klassikalise skreipi tõttu ametlikku liikumispiirangut, või

kuni 31. detsembrini 2024 Suurbritanniast Põhja-Iirimaale imporditud lambad ja kitsed on pärit põllumajandusettevõttest või -ettevõtetest,

i)	kus kolmel viimasel aastal ei ole kehtestatud BSE või klassikalise skreipi tõttu ametlikku liikumispiirangut ning

ii)

kes on taotlenud enne 1. jaanuari 2022 ametlikku süsteemi, mille alusel saab ettevõtet tunnustada kontrollitud klassikalise skreipi riskiga ettevõttena, kes vastab kõnealuse määruse VIII lisa A peatüki A jao punktis 1.3 seatud tingimustele ning kelle puhul on Põhja-Iirimaale importimise ajal täidetud kõnealuse punkti alapunktides a–i esitatud tingimused.“

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/176,

9. veebruar 2022,

millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2021/632 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest, liittoodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli) lisa teatavaid keeleversioone

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 47 lõike 2 esimese lõigu punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/632 (2) lisa poola- ja saksakeelses versioonis on vigu, mis muudavad piiripunktis ametliku kontrolli alla kuuluvate kaupade loetelu.

(2)	Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/632 poola- ja saksakeelse versiooni lisa vastavalt parandada. Muudes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha.

(3)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(ei puuduta eestikeelset versiooni)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Komisjoni 13. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/632, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest, liittoodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2007 ja komisjoni otsus 2007/275/EÜ (ELT L 132, 19.4.2021, lk 24).

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/6

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/177,

8. veebruar 2022,

millega tunnistatakse otsus (EL) 2016/394 liidu nimel kehtetuks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 209 ja artikli 218 lõiget 9,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000, (1) nagu seda on viimati muudetud, eriti selle artikli 96 lõike 2 punkti a neljandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous, nagu seda on viimati muudetud, artikli 96 kohased konsultatsioonid Burundi Vabariigiga viidi lõpule nõukogu otsusega (EL) 2016/394 (2). Komisjoni ettepanekul ja kokkuleppel liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga (edaspidi „kõrge esindaja“) võeti kõnealuse otsuse lisas loetletud asjakohased meetmed.

(2)	Üldiselt andis rahumeelne poliitiline protsess, mis sai võimalikuks pärast 2020. aasta mais toimunud üldvalimisi, Burundi elanikkonnale uut lootust ning pakkus riigile ja selle partnerlussuhetele uusi võimalusi.

(3)	Liit on pärast seda nii tunnustanud Burundi valitsuse tegevust inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi valdkonnas kui ka kiitnud heaks valitsuse tegevuskavas nende valdkondade edasiarendamiseks võetud kohustused.

(4)	On loodud valitsus, kes on pühendunud riigi arenguks ja stabiilsuseks vajalikele reformidele, ning nõukogu otsuses (EL) 2016/394 sätestatud kohustuste täitmisel on saavutatud edu.

(5)	Komisjoni hinnangul, mida toetab kõrge esindaja, ei ole otsuse (EL) 2016/394 vastuvõtmise tinginud ja nimetatud otsuses esitatud põhjendused enam asjakohased. Nimetatud otsus tuleks seetõttu liidu nimel kehtetuks tunnistada.

(6)	Burundi probleemid inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi valdkonnas ei ole lahenenud ning riigi ametivõimud peavad tegema edasisi edusamme, muu hulgas tegevuskava rakendamisel ning ELi ja Burundi vahelise poliitilise dialoogi raames.

(7)	Burundi olukord on endiselt ebakindel ning riigi reformi- ja arengukava rakendamiseks on ametivõimudel vaja rahvusvaheliste partnerite toetust.

(8)

Liit peaks koos teiste rahvusvaheliste partneritega toetama Burundi ametivõimude käimasolevat tegevust demokraatlike institutsioonide stabiliseerimisel ja kindlustamisel, inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi edendamisel ning nende valdkondade edasiarendamiseks vastuvõetud tegevuskavas võetud kohustuste täitmisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsus (EL) 2016/394 tunnistatakse liidu nimel kehtetuks.

Artikkel 2

Komisjon teatab liidu nimel Burundile otsuse (EL) 2016/394 kehtetuks tunnistamisest.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 8. veebruar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) Nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/394, millega lõpetatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Burundi Vabariigiga (ELT L 73, 18.3.2016, lk 90).

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/8

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/178,

8. veebruar 2022,

millega tunnistatakse otsus (EL) 2016/394 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate nimel kehtetuks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000, (1) nii nagu seda on viimati muudetud, eriti selle artikli 96 lõike 2 punkti a neljandat lõiku,

võttes arvesse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate sisekokkulepet AKV-EÜ partnerluslepingu rakendamiseks võetavate meetmete ja järgitavate menetluste kohta (2) ning eriti selle artiklit 3 ja lisa,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu, millele on alla kirjutatud 23. juunil 2000 Cotonous, nii nagu seda on viimati muudetud, artikli 96 kohased konsultatsioonid Burundi Vabariigiga viidi lõpule nõukogu otsusega (EL) 2016/394 (3). Komisjoni ettepanekul ja kokkuleppel liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga (edaspidi „kõrge esindaja“) võeti kõnealuse otsuse lisas nimetatud asjakohased meetmed.

(2)	Üldiselt andis rahumeelne poliitiline protsess, mis sai võimalikuks pärast 2020. aasta mais toimunud üldvalimisi, Burundi elanikkonnale uut lootust ning pakkus riigile ja selle partnerlussuhetele uusi võimalusi.

(3)	Liit on pärast seda nii tunnustanud Burundi valitsuse tegevust inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi valdkonnas kui ka kiitnud heaks valitsuse tegevuskavas nende valdkondade edasiarendamiseks võetud kohustused.

(4)	On loodud valitsus, kes on pühendunud riigi arenguks ja stabiilsuseks vajalikele reformidele, ning nõukogu otsuses (EL) 2016/394 sätestatud kohustuste täitmisel on saavutatud edu.

(5)

Komisjoni hinnangul, mida toetab kõrge esindaja, ei ole otsuse (EL) 2016/394 vastuvõtmise tinginud ja nimetatud otsuses esitatud põhjendused enam asjakohased. Nimetatud otsus tuleks seetõttu nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate nimel liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes kehtetuks tunnistada.

(6)	Burundi probleemid inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi valdkonnas ei ole lahenenud ning riigi ametivõimud peavad tegema edasisi edusamme, muu hulgas tegevuskava rakendamisel ning jätkuva ELi ja Burundi vahelise poliitilise dialoogi raames.

(7)	Burundi olukord on endiselt ebakindel ning riigi reformi- ja arengukava rakendamiseks on ametivõimudel vaja rahvusvaheliste partnerite toetust.

(8)

Liit ja liikmesriigid peaksid teiste rahvusvaheliste partneritega toetama Burundi ametivõimude käimasolevat tegevust demokraatlike institutsioonide stabiliseerimisel ja kindlustamisel, inimõiguste, hea valitsemistava ja õigusriigi edendamisel ning nende valdkondade edasiarendamiseks vastuvõetud tegevuskavas võetud kohustuste täitmisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsus (EL) 2016/394 tunnistatakse nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate nimel liikmesriikide pädevusse kuuluvates küsimustes kehtetuks.

Artikkel 2

Komisjon teatab nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate nimel Burundile otsuse (EL) 2016/394 kehtetuks tunnistamisest.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 8. veebruar 2022

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-Y. LE DRIAN

(1) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 3.

(2) EÜT L 317, 15.12.2000, lk 376.

(3) Nõukogu 14. märtsi 2016. aasta otsus (EL) 2016/394, millega lõpetatakse ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahelise partnerluslepingu artikli 96 kohane nõupidamine Burundi Vabariigiga (ELT L 73, 18.3.2016, lk 90).

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/10

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/179,

8. veebruar 2022,

mis käsitleb raadiospektri ühtlustatud kasutamist sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/513/EÜ

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 628 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus), (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni teatises „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“ (2) on esitatud liidu ühenduvuse alased uued eesmärgid, mille saavutamine eeldab väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuslikku kasutuselevõttu ja käibeleminekut. Üks eesmärke on, et 2030. aastaks oleksid kõik liidu kodumajapidamised kaetud gigabitivõrguga. Traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadio-kohtvõrgud (WAS/RLAN) aitavad sellele eesmärgile suuresti kaasa.

(2)

Juurdepääs raadio-kohtvõrkudele on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 artikliga 56 (3). Raadio-kohtvõrgud on kõnealuse direktiivi kohaselt väikese võimsuse ja tööulatusega traadita juurdepääsusüsteemid, mille puhul oht tekitada raadiohäireid teiste kasutajate poolt vahetus läheduses kasutatavatele muudele süsteemidele on väike ja mis kasutab ainuõiguseta ühtlustatud raadiospektrit.

(3)	Komisjoni otsusega 2005/513/EÜ (4) ühtlustati raadiospektri kasutamine 5 GHz sagedusalas (5 150 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz) traadita juurdepääsusüsteemides, sealhulgas raadio-kohtvõrkudes.

(4)

Vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) raadioeeskirjadele (5) eraldatakse sagedusalad 5 150 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz esmajärjekorras mobiilsideteenustele, välja arvatud liikuv lennuside, kõigis kolmes ITU piirkonnas, võttes arvesse vajadust kaitsta teisi kõnealuste sagedusalade esmatasandi teenuseid. ITU 2003. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-03) võeti vastu resolutsioon 229 sagedusalade 5 150 – 5 250 MHz, 5 250 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz kasutamise kohta mobiilsides traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude rakendamiseks. Selle resolutsiooniga, mis vaadati läbi 2019. aasta ülemaailmsel raadiosidekonverentsil (WRC-19), laiendati sisetingimustes kasutamise ulatust rongidele ja maanteesõidukitele, kehtestati traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude maksimaalne kiirgusvõimsus, kasutades 5 150 – 5 250 MHz sagedusala maanteesõidukites, ning lubati piiratud kasutamist välitingimustes sagedusalas 5 150 – 5 250 MHz, kaitstes muid kasutusalasid selles sagedusalas.

(5)

Mitmes liikmesriigis on tungiv vajadus kasutada sõjalisi ja meteoroloogiaradareid sagedusalas 5 250 – 5 850 MHz, mis eeldab nende erikaitset WAS/RLAN-seadmete põhjustatud kahjulike häirete vastu. Sellega seoses tuleb traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) kasutamise tehniliste ja käitamistingimustega tagada avalike huvide kaitse muude raadiosideteenuste, sealhulgas sõjaliste ja meteoroloogiliste radarite puhul. Ühtlasi on vaja kaitsta Maa-uuringute satelliitside (aktiivne) ja kosmoseuuringute (aktiivne) teenistusi ning mobiilside satelliitsüsteemide toiteühendusi, eelkõige sagedusalas 5 150 – 5 350 MHz.

(6)

14. aprillil 2020 andis komisjon WRC-19 tulemuste (resolutsiooni 229 läbivaatamine) rakendamiseks ja vastavalt otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsioonitalituste Konverentsile (CEPT) ülesande muuta otsust 2005/513/EÜ raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks. CEPTile anti kaks ülesannet. Neist esimene oli teha ettepanek tehniliste tingimuste kohta, et muuta WRC-19 (resolutsiooni 229 läbivaatamine) tulemuste põhjal otsuse 2005/513/EÜ sagedusala 5 150 – 5 250 MHz käsitlevat osa. Teine ülesanne oli teha ettepanek traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude ühtlustatud tehniliste tingimuste ajakohastamiseks vastavalt vajadusele sagedusalades 5 150 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz. Ajakohastamise eesmärk oleks kaaluda võimalusi nende traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude kasutamiseks sõidukites (õhusõidukid, maanteesõidukid (sõiduautod, bussid), rongid jne) ning hinnata raadio-kohtvõrkude kasutamise teostatavust mehitamata õhusõidukite süsteemide raadiosides.

(7)

Ülesande kohaselt avaldas CEPT aruande nr 79 raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks WRC-19 järgselt. CEPTi aruanne nr 79 sisaldab läbivaadatud tehnilisi tingimusi traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) kasutamiseks sagedusalas 5 150 – 5 250 MHz järgmistel sisetingimustes kasutamise juhtudel: hoonetes ja rajatistes, maanteesõidukites, rongides ja õhusõidukites ning piiratud välitingimustes. Mehitamata õhusõiduki süsteemi kasutamine on lubatud ainult sagedusalas 5 170 – 5 250 MHz kui konkreetne välitingimustes kasutamise juhtum. Sagedusala 5 250 – 5 350 MHz jaoks kavandatud tehnilised tingimused lubavad sisetingimustes kasutamist ainult hoonetes. Sagedusala 5 470 – 5 725 MHz on võimalik kasutada sise- ja välitingimustes, välja arvatud maanteesõidukites, rongides ja õhusõidukites ning mehitamata õhusõidukite süsteemides. Käesoleva otsuse aluseks võeti CEPTi aruandes nr 79 sisalduvad töö tulemused.

(8)

CEPT kinnitas oma aruandes nr 79 ühist arusaama sellest, kui tähtis on lahendada meteoroloogiliste radarite kahjulike häirete probleem sagedusalas 5 600 – 5 650 MHz. Meteoroloogiliste radarite kahjulike häirete vähendamiseks tuleks käesolevas otsuses sätestada tehnilised tingimused traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude paigaldamiseks maanteesõidukitesse, rongidesse ja õhusõidukitesse ning kasutamiseks mehitamata õhusõiduki süsteemides ning selgitada dünaamilise sagedusvalimise (DFS) suhtes kohaldatavaid nõudeid. Käesoleva otsuse võib tulevikus läbi vaadata, et hinnata kõnealuste meetmete tulemuslikkust.

(9)

Kui muu kasutus traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude kõrval on geograafiliselt piiratud ja riiklikele reguleerivatele asutustele teada, peaks liikmesriikidel olema õigus lubada rongides kasutada siseseadmeid, mis kasutavad sagedusalasid 5 250 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz, kus raadio-kohtvõrkude kasutamist saab kontrollida ja geograafiliselt piirata.

(10)	Käesolev otsus toetub otsuses 2005/513/EÜ sätestatud põhimõtetele ja sätetele ning arendab neid edasi. Õiguskindluse huvides tuleks otsus 2005/513/EÜ kehtetuks tunnistada.

(11)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsusega ühtlustatakse sagedusalade 5 150 – 5 250 MHz, 5 250 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz kättesaadavuse ja tõhusa kasutamise tingimused traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude jaoks.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadio-kohtvõrgud (WAS/RLAN)“ – lairiba-raadiosüsteemid, mis võimaldavad traadita juurdepääsu üldkasutatavatele ja erarakendustele, olenemata võrgu topoloogiast;

„kasutamine sisetingimustes“ – kasutamine suletud ruumis, mis pakub vajalikku sumbuvust, mis võimaldab sagedusala teiste teenustega jagada. Sisetingimustes kasutamise võib liigitada neljaks kasutusvõimaluseks, mis on loetletud käesoleva otsuse lisa tehnilistes tingimustes ja mis kujutavad konkreetseid stsenaariume: hoonetes, maanteesõidukites, rongides ja õhusõidukites;

c)	„ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus“ (EIRP) – antenni sisendisse antava võimsuse korrutis antennivõimendusega (absoluutne või isotroopne võimendus), isotroopse antenni suhtes antud suunas;

d)	„keskmine ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (EIRP)“ – EIRP suurimale võimsusele vastava edastuse ajal, kui rakendatakse võimsuse reguleerimist.

Artikkel 3

Liikmesriigid määravad 31. märtsiks 2022 sagedusalad 5 150 – 5 250 MHz, 5 250 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz ja teevad need mittevälistaval viisil kättesaadavaks traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude kasutuselevõtuks vastavalt lisas sätestatud tehnilistele tingimustele.

Artikkel 4

Liikmesriigid jälgivad standardite ja tehnoloogia arengut seoses sagedusalade 5 150 – 5 250 MHz, 5 250 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz kasutamisega traadita juurdepääsusüsteemides, sealhulgas raadio-kohtvõrkudes ning teatavad oma tulemustest komisjonile viimase taotlusel või omal algatusel, et käesolev otsus oleks võimalik õigeaegselt läbi vaadata.

Artikkel 5

Otsus 2005/513/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. veebruar 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Thierry BRETON

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) Komisjoni 9. märtsi 2021. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil“, COM(2021) 118 final.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(4) Komisjoni 11. juuli 2005. aasta otsus 2005/513/EÜ raadiospektri ühtlustatud kasutamise kohta sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks (ELT L 187, 19.7.2005, lk 22).

(5) http://www.itu.int/pub/R-REG-RR (2020. aasta väljaanne).

LISA

Ühtlustatud tehnilised tingimused traadita juurdepääsusüsteemidele, sealhulgas raadio-kohtvõrkudele sagedusalades 5 150 – 5 250 MHz, 5 250 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz

Tabel 1

Traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadio-kohtvõrgud sagedusalas 5 150 – 5 250 MHz

Parameeter

Tehnilised tingimused

Sagedusala

5 150 – 5 250 MHz

Lubatud kasutusviis

Sisetingimustes, sh maanteesõidukites, rongides ja õhusõidukites ning piiratud kasutamine välitingimustes (vt märkus 1).

Kasutamine mehitamata õhusõidukitel peab piirnema sagedusalaga 5 170 – 5 250 MHz.

Keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtus ribasisese kiirguse puhul

200 mW

Erandid:

—	keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtust 40 mW kohaldatakse rongivagunites asuvate paigaldiste suhtes, kui sumbuvuse keskmine kadu on väiksem kui 12 dB;

—	keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtust 40 mW kohaldatakse maanteesõidukites asuvate paigaldiste suhtes.

Keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tiheduse tippväärtus ribasisese kiirguse puhul

10 mW/MHz igas 1 MHz laiuses sagedusribas

Märkus nr 1.

Välitingimustes kasutamise korral ei tohi seadmeid kinnitada fikseeritud paigaldisele, maanteesõidukite väliskorpusele, püsitaristu külge ega fikseeritud väliantennile.

Kasutada tuleb spektrile juurdepääsu ja häirevähendamismeetmeid, mille tulemuslikkus on piisav Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/53/EL (1) oluliste nõuete täitmiseks. Kui asjakohaseid meetmeid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga 2014/53/EL, peab olema tagatud vähemalt nende meetmetega samaväärne tulemuslikkus.

Tabel 2

Traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadio-kohtvõrgud sagedusalas 5 250 – 5 350 MHz

Parameeter

Tehnilised tingimused

Sagedusala

5 250 – 5 350 MHz

Lubatud kasutusviis

Kasutamine sisetingimustes: ainult hoonetes.

Paigaldamine maanteesõidukitesse, rongidesse ja õhusõidukitesse ei ole lubatud (märkus 2).

Kasutamine välitingimustes ei ole lubatud.

Keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtus ribasisese kiirguse puhul

200 mW

Keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tiheduse tippväärtus ribasisese kiirguse puhul

10 mW/MHz igas 1 MHz laiuses sagedusribas

Kasutatavad häirevähendamismeetmed

Saatja võimsuse reguleerimine (TPC) ja dünaamiline sagedusvalimine (DFS)

Kasutada võib alternatiivseid häirevähendamismeetmeid, kui need tagavad vähemalt samaväärse tulemuslikkuse ja raadiospektri kaitse, et direktiivi 2014/53/EL asjakohased olulised nõuded ja käesoleva otsuse tehnilised nõuded oleksid täidetud.

Saatja võimsuse reguleerimine (TPC)

TPC häirevähendamistegur peab olema vähemalt 3 dB, kui süsteemid töötavad suurimal lubatud väljundvõimsusel; või kui saatja võimsuse reguleerimist ei kasutata, vähendatakse keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtust ja vastavat keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tiheduse tippväärtust 3 dB võrra.

Dünaamiline sagedusvalimine (DFS)

DFSi on kirjeldatud ITU raadiosidesektori soovituses M. 1652-1, (3) et tagada ühilduvus raadiotuvastussüsteemidega.

DFS mehhanism peab tagama, et konkreetse kanali valimise tõenäosus on kõigi sagedusalades 5 250 – 5 350 MHz ja 5 470 – 5 725 MHz kättesaadavate kanalite puhul ühesugune. Ühtlasi peab DFS mehhanism tagama spektri ligilähedaselt ühtlase keskmise koormuse.

Raadio-kohtvõrgus tuleb rakendada dünaamilist sagedusvalimist, mis vähendab radarite tekitatavaid häireid vähemalt sama tõhusalt, kui Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardi EN 301893 V2.1.1 kirjeldusele vastav DFS. Traadita juurdepääsusüsteemi, sealhulgas raadio-kohtvõrgu (tarkvara ja/või riistvara) DFSi käsitlevad seaded ei tohi olla kasutajale juurdepääsetavad, kui neid seadeid saab muuta nii, et muutmise tulemusena ei vasta raadio-kohtvõrgud enam DFSi nõuetele. See hõlmab järgmist: a) kasutajal ei lubata muuta tegutsemisriiki ja/või töösagedusala, kui selle muutmise tulemusel ei vasta seade enam DFSi nõuetele, ja b) ei võeta vastu tarkvara ja/või püsivara, mis põhjustab seadme mittevastavust DFSi nõuetele.

Märkus nr 2.

Raadio-kohtvõrkude kasutamine suurtes õhusõidukites () (v.a mitme mootoriga kopterid), on lubatud kuni 31. detsembrini 2028 keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtusega (ribasisese kiirguse puhul) 100 mW.

Kasutada tuleb spektrile juurdepääsu ja häirevähendamismeetmeid, mille tulemuslikkus on piisav direktiivi 2014/53/EL oluliste nõuete täitmiseks. Kui asjakohaseid meetmeid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas kooskõlas direktiiviga 2014/53/EL, peab olema tagatud vähemalt nende meetmetega samaväärne tulemuslikkus.

Tabel 3

Traadita juurdepääsusüsteemid, sealhulgas raadio-kohtvõrgud sagedusalas 5 470 – 5 725 MHz

Parameeter

Tehnilised tingimused

Sagedusala

5 470 – 5 725 MHz

Lubatud kasutusviis

Kasutamine sise- ja välitingimustes.

Paigaldamine maanteesõidukitesse, rongidesse ja õhusõidukitesse ning kasutamine mehitamata õhusõidukitel ei ole lubatud (märkus 3).

Keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtus ribasisese kiirguse puhul

1 W

Keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tiheduse tippväärtus ribasisese kiirguse puhul

50 mW/MHz igas 1 MHz laiuses sagedusribas

Kasutatavad häirevähendamismeetmed

Saatja võimsuse reguleerimine (TPC) ja dünaamiline sagedusvalimine (DFS)

Saatja võimsuse reguleerimine (TPC)

Dünaamiline sagedusvalimine (DFS)

DFSi on kirjeldatud ITU raadiosidesektori soovituses M. 1652-1, et tagada ühilduvus raadiotuvastussüsteemidega.

Raadio-kohtvõrgus tuleb rakendada dünaamilist sagedusvalimist, mis vähendab radaritele tekitatavaid häireid vähemalt sama tõhusalt, kui Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) standardi EN 301893 V2.1.1 kirjeldusele vastav DFS. Traadita juurdepääsusüsteemi, sealhulgas raadio-kohtvõrgu (tarkvara ja/või riistvara) DFSi käsitlevad seaded ei tohi olla kasutajale juurdepääsetavad, kui neid seadeid saab muuta nii, et muutmise tulemusena ei vasta raadio-kohtvõrgud enam DFSi nõuetele. See hõlmab järgmist: a) kasutajal ei lubata muuta tegutsemisriiki ja/või töösagedusala, kui selle muutmise tulemusel ei vasta seade enam DFSi nõuetele, ja b) ei võeta vastu tarkvara ja/või püsivara, mis põhjustab seadme mittevastavust DFSi nõuetele.

Märkus nr 3.

Raadio-kohtvõrkude kasutamine suurtes õhusõidukites (v.a mitme mootoriga kopterid), v.a sagedusalas 5 600 – 5 650 MHz, on lubatud kuni 31. detsembrini 2028 keskmise ekvivalentse isotroopse kiirgusvõimsuse (EIRP) tippväärtusega (ribasisese kiirguse puhul) 100 mW.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

(2) Kooskõlas komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 loetakse suureks õhusõidukiks õhusõidukit, mis on lennuk maksimaalse stardimassiga üle 5 700 kg, või mitme mootoriga kopter. Mitme mootoriga kopterid ei kuulu aga märkuste 2 ja 3 kohaldamisalasse.

(3) ITU raadiosidesektori soovitus M. 1652-1, „Dynamic frequency selection in wireless access systems including radio local area networks for the purpose of protecting the radiodetermination service in the 5 GHz band“.

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/17

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/180,

8. veebruar 2022,

millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ, et ajakohastada ühtlustatud tehnilisi tingimusi lähitoimeseadmete jaoks kasutatavate raadiosageduste vallas

(teatavaks tehtud numbri C(2022) 644 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta otsust nr 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Lähitoimeseadmed on reeglina massiliselt toodetavad või kaasaskantavad või nii massiliselt toodetavad kui ka kaasaskantavad raadioseadmed, mida on lihtne kaasa võtta ja kasutada eri riikides. Erinevad spektrile juurdepääsu tingimused siseturul põhjustavad kahjulike häirete ohu muudele raadiorakendustele ja -teenustele, takistavad nende vaba liikumist ja suurendavad tootmiskulusid.

(2)

Komisjoni otsusega 2006/771/EÜ (2) on ühtlustatud tehnilised tingimused, mille alusel kasutatakse spektrit mitmesuguste lähitoimeseadmete jaoks sellistes rakendusvaldkondades nagu häireseadmed, kohaliku side seadmed, kaugjuhtimisseadmed, meditsiinilised implantaadid ja meditsiiniandmete kogumine, intelligentsed transpordisüsteemid ja asjade internet, sealhulgas raadiosagedustuvastus (RFID). Selle tulemusena ei ole nimetatud ühtlustatud tehnilistele tingimustele vastavate lähitoimeseadmete puhul vaja muud kui liikmesriigi õiguse kohast üldluba.

(3)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/1538 (3) ühtlustati veelgi lähitoimeseadmete raadiospektri kasutuse tehnilisi tingimusi sagedusalades 874–874,4 MHz ja 915–919,4 MHz. Kuna neis sagedusalades on ühiskasutuskeskkond teistsugune, on vaja eraldi reguleerimiskorda. Selle otsusega muudeti võimalikuks tehniliselt keerukad RFID lahendused ning asjade interneti rakendused, mis põhinevad andmevõrkudesse ühendatud lähitoimeseadmetel.

(4)	Otsus 2006/771/EÜ ja rakendusotsus (EL) 2018/1538 moodustavad lähitoimeseadmete reguleeriva raamistiku, mis toetab digitaalsel ühtsel turul innovatsiooni mitmesuguste erinevate rakenduste vallas.

(5)	Lähitoimeseadmete üha suurema majandusliku olulisuse ning tehnika ja ühiskondliku nõudluse kiire muutumise tõttu leitakse sellistele seadmetele üha uusi rakendusvõimalusi. Selliste rakenduste jaoks on vaja spektrikasutuse ühtlustatud tehnilisi tingimusi korrapäraselt ajakohastada.

(6)

Juulis 2006 anti vastavalt otsuse 676/2002/EÜ artikli 4 lõikele 2 Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooniadministratsioonide Konverentsile (CEPT) alaline ülesanne ajakohastada otsuse 2006/771/EÜ lisa, et võtta arvesse lähitoimeseadmete tehnoloogia ja turu arengut, ning nüüdseks on kõnealust lisa selle ülesande raames muudetud seitse korda. Alalise ülesande põhjal tehtud töö võeti aluseks ka rakendusotsuses (EL) 2018/1538, millega nähti sagedusalades 874–874,4 ja 915–919,4 MHz lähitoimeseadmete jaoks ette täiendav spektriosa.

(7)

16. juulil 2019 saatis komisjon välja suuniskirja kaheksanda ajakohastamistsükli kohta. Vastavalt alalisele ülesandele ja kooskõlas nende suunistega esitas CEPT 5. märtsil 2021 komisjonile oma aruande nr 77. Lisaks transpordi ja liiklustelemaatikaseadmete suhtes kohaldatavate olemasolevate kannete täiustamisele tegi CEPT ettepaneku lisada otsuse 2006/771/EÜ lisasse uusi kandeid. Need uued kanded peaksid võimaldama kasutada spektrit suletud tuumamagnetresonantsi rakenduste jaoks. Seega tuleks käesoleva otsuse tehnilistes aspektides võtta aluseks nimetatud aruanne.

(8)	Käesolevas otsuses sätestatud tingimustel töötavad lähitoimeseadmed peaksid vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/53/EL (4).

(9)	Seepärast tuleks otsust 2006/771/EÜ vastavalt muuta.

(10)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas raadiospektrikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2006/771/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Lisatakse artikkel 4a: „Artikkel 4a Liikmesriigid esitavad komisjonile 1. oktoobriks 2022 aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta.“

2)	Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. veebruar 2022

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Thierry BRETON

(1) EÜT L 108, 24.4.2002, lk 1.

(2) Komisjoni 9. novembri 2006. aasta otsus 2006/771/EÜ lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta (ELT L 312, 11.11.2006, lk 66).

(3) Komisjoni 11. oktoobri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1538 lähitoimeseadmete raadiospektri ühtlustamise kohta sagedusalades 874–876 MHz ja 915–921 MHz (ELT L 257, 15.10.2018, lk 57).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/53/EL raadioseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/5/EÜ (ELT L 153, 22.5.2014, lk 62).

LISA

„LISA

Lähitoimeseadmete sagedusalad ning vastavad ühtlustatud tehnilised tingimused ja rakendamistähtpäevad

Tabelis 1 määratakse kindlaks erinevate (artikli 2 lõikes 3 määratletud) lähitoimeseadmete kategooriad, mille suhtes käesolevat otsust kohaldatakse. Tabelis 2 on esitatud lähitoimeseadmete sagedusalade ja kategooriate eri kombinatsioonid ning spektrile juurdepääsu ühtlustatud tehnilised tingimused ja nende rakendamise tähtpäevad.

Üldised tehnilised tingimused, mis kehtivad kõigi käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvate sagedusalade ja lähitoimeseadmete suhtes.

—	Liikmesriigid peavad lubama tabelis 2 loetletud kõrvalsagedusalade kasutamist ühe sagedusalana tingimusel, et iga sellise külgsagedusala puhul kohaldatavad eritingimused on täidetud.

—

Liikmesriigid peavad lubama kasutada spektrit tabelis 2 esitatud edastusvõimsuse, väljatugevuse või võimsustiheduse väärtuste ulatuses. Vastavalt artikli 3 lõikele 3 võivad nad kehtestada leebemad tingimused, st lubada spektrit kasutada suurema edastusvõimsuse, väljatugevuse või võimsustiheduse juures, kui see ei vähenda ega kahjusta lähitoimeseadmete asjakohast kooseksisteerimist käesoleva otsusega ühtlustatud sagedusaladel.

—

Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes tabelis 2 nimetatud täiendavaid parameetreid (kanalite moodustamise ja/või kanalitele juurdepääsu ja kanalite hõivamise eeskirjad) ega tohi lisada muid parameetreid või spektrile juurdepääsu ja häireleevendamise nõudeid. Artikli 3 lõike 3 kohased leebemad tingimused tähendavad, et liikmesriigid võivad need täiendavad parameetrid konkreetsest lahtrist täielikult välja jätta või lubada suuremate väärtuste kasutamist, kui see ei kahjusta ühtlustatud sagedusala asjakohast ühiskasutuskeskkonda.

—

Liikmesriigid võivad kehtestada üksnes tabelis 2 loetletud muud kasutuspiirangud ega tohi lisada täiendavaid kasutuspiiranguid. Vastavalt artikli 3 lõikele 3 võib kohaldada leebemaid tingimusi ja seega võivad liikmesriigid jätta välja ühe neist tingimustest või nad kõik, kui see ei kahjusta ühtlustatud sagedusala asjakohast ühiskasutuskeskkonda.

—	Artikli 3 lõike 3 kohaste leebemate tingimuste kohaldamine ei tohi piirata direktiivi 2014/53/EL kohaldamist.

Käesolevas lisas kasutatakse terminit „töötsükkel“ järgmises tähenduses:

„ töötsükkel “ – protsentides väljendatud suhtarv Σ(Ton)/(Tobs), kus Ton näitab ühe saatja aktiivse edastuse aega ja Tobs on vaadeldud ajavahemik. Ton mõõdetakse vaadeldavas sagedusalas (Fobs). Kui käesolevas tehnilises lisas ei ole muud moodi sätestatud, on Tobs ühe tunni pikkune järjestikune ajavahemik ja Fobs käesoleva tehnilise lisa kohaselt kohaldatav sagedusala. Artikli 3 lõikes 3 osutatud leebemad tingimused tähendavad, et liikmesriigid võivad lubada töötsükli suuremat arvnäitajat.

Tabel 1

Artikli 2 lõikes 3 osutatud lähitoimeseadmete kategooriad ja nende kategooriate kohaldamisala

Lähitoimeseadme kategooria	Kohaldamisala
Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	Hõlmab igasuguseid raadioseadmeid, mis vastavad konkreetse sagedusala tehnilistele tingimustele, olenemata nende kasutusest või otstarbest. Tüüpilised kasutusviisid on telemeetria, kaugjuhtimine, häireseadmed, üldine andmeedastus ja muud rakendused.
Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed	Hõlmab selliste aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete raadiosidekomponente, mis on ette nähtud kirurgilisel või meditsiinilisel teel täielikuks või osaliseks inimese või looma kehasse viimiseks, ning vajaduse korral nende välisseadmeid. Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed on määratletud nõukogu direktiivis 90/385/EMÜ (1).
Kuulmise abivahendid	Hõlmab raadiosidesüsteeme, mis võimaldavad kuulmisvaegusega inimestel oma kuulmisvõimet parandada. Tavapäraselt koosneb paigaldatud süsteem ühest või mitmest raadiosaatjast ning ühest või mitmest raadiovastuvõtjast.
Pika töötsükliga/pidevedastusega seadmed	Hõlmab raadioseadmeid, mille töö eeldab lühikest latentsusaega ja pika töötsükliga edastust. Tavapäraselt kasutatakse selliseid seadmeid personaalsete traadita audio- ja multimeediasisu voogedastusseadmete jaoks, mida kasutatakse kombineeritud audio-/videosignaali edastamiseks ja audio-/videosignaalide sünkroniseerimiseks, mobiiltelefonides, autos või kodus kasutatavates meelelahutussüsteemides, traadita mikrofonides, juhtmeta kõlarites, juhtmeta kuularites, kaasaskantavates raadioseadmetes, kuulmise abivahendites, kõrvamonitorides, kontserdil või muul lavaetendusel kasutatavates juhtmeta mikrofonides ja väikese võimsusega FM-saatjates.
Induktiivseadmed	Hõlmab raadioseadmeid, mis kasutavad lähiväljasideks ja tuvastusrakendusteks induktiivsilmusega magnetvälja. Tavapäraselt hõlmab see seadmeid, mida kasutatakse sõidukite immobilaiserite, loomade tuvastamise, häiresüsteemide, juhtmetuvastuse, jäätmekäitluse, isikutuvastuse, traadita häälside, juurdepääsukontrolli, lähedus- ja metalliandurite, vargusvastaste süsteemide, sh raadiosagedusel töötavate vargusvastaste induktiivsüsteemide, käsiseadmetele andmete edastamise, automaatse tootetuvastuse, traadita juhtimissüsteemide ja automaatse teekasutusmaksu arvestamise jaoks.
Lühikese töötsükliga/töökindlad seadmed	Hõlmab raadioseadmeid, millele on tänu spektrile juurdepääsu reeglitele (vähene spektrikasutus ja lühike töötsükkel) ühiskasutusega sagedusalades tagatud häirevaba juurdepääs spektrile ja usaldusväärne edastus. Tavapäraste rakenduste hulka kuuluvad häiresüsteemid, mis annavad raadioside abil märku häirest kaugel asuvas kohas, ja sotsiaalhäiresüsteemid, mis võimaldavad hädaolukorda sattunud isikul usaldusväärset sidekanalit kasutada.
Meditsiiniandmete kogumise seadmed	Hõlmab kõneväliste andmete edastamist mittesiiratavatele meditsiiniseadmetele ja sellistelt seadmetelt, et jälgida, diagnoosida ja ravida patsienti tervishoiuasutuses või patsiendi kodus vastavalt nõuetekohaselt litsentseeritud tervishoiutöötajate juhistele.
PMR446 seadmed	Hõlmab käes kantavaid seadmeid (ei kasutata tugijaama ega repiiterit), mis on inimese küljes või käsitsi juhitav ning milles kasutatakse üksnes sisseehitatud antenne, et maksimeerida ühiskasutuse ja minimeerida raadiohäirete võimalusi. PMR 446 seadmed töötavad lähitoimealas P2P olekus ning neid ei tohi kasutada taristuvõrgu osana ega repiiterina.
Raadiotajurid	Hõlmab raadioseadmeid, mida kasutatakse objekti asukoha, kiiruse ja/või muude omaduste määramiseks või teabe saamiseks nimetatud näitajate kohta. Selliste näitajate saamiseks teostavad raadiotajurid tavaliselt mõõtmisi. Raadiotajurite puhul on välistatud mis tahes kakspunkt- ja mitmikpunktraadioside.
Raadiosagedustuvastuse (RFID) seadmed	Hõlmab märgisel/lugejal põhinevaid raadiosidesüsteeme, mis koosnevad i) elus või eluta objekti külge kinnitatud raadioseadmetest (märgis) ja ii) saatjatest/vastuvõtjatest (lugeja), mis aktiveerivad märgiseid ja võtavad neilt vastu andmeid. Tavapäraste rakenduste hulka kuuluvad objektide jälgimine ja tuvastamine, näiteks elektroonilise esemevalve (EAS – Electronic Article Surveillance) jaoks, või märgist kandvate objektide kohta käiva teabe kogumine ja edastamine; märgis võib töötada ilma toiteta, aku toel või akutoitega. Lugeja valideerib märgiselt saadud andmed ja edastab need hostsüsteemile.
Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	Hõlmab raadioseadmeid, mida kasutatakse transpordis (maantee-, vee- või õhutransport, vastavalt konkreetsetele tehnilistele piirangutele), liikluskorralduses, navigeerimises, liikuvuse juhtimises ja arukates transpordisüsteemides. Tavapäraste rakenduste hulka kuuluvad eri transpordiliikide vahelised liidesed, teabevahetus sõidukite vahel (nt auto-auto), sõiduki ja transporditaristu (nt auto-taristu) teabevahetus ning kasutajate algatatud ja kasutajatele suunatud teabevahetus.
Lairiba-andmeedastussüsteemid	Hõlmab raadioseadmeid, mis kasutavad spektrile juurdepääsuks lairibamodulatsiooni. Tavapäraselt kasutatakse traadita juurdepääsusüsteemides, näiteks raadio-kohtvõrkudes (WAS/RLAN), või andmesidevõrkudes kasutatavates lairiba lähitoimeseadmetes.

Tabel 2

Lähitoimeseadmete sagedusalad ning vastavad ühtlustatud tehnilised tingimused ja rakendamistähtpäevad

Ala nr	Sagedusala	Lähitoimeseadme kategooria	Suurim edastusvõimsus/välja-tugevus/võimsus-tihedus	Täiendavad parameetrid (kanalite moodustamise ja/või kanalitele juurdepääsu ja kanalite hõivamise eeskirjad)	Muud kasutuspiirangud	Rakendamise tähtpäev
1	9–59,750 kHz	Induktiivseadmed	72 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
90	9–148 kHz	Raadiotajurid	46 dΒμΑ/m tugisagedusel 100 Hz 10 meetri kaugusel tuumamagnetresonantsi (NMR) seadmest. Magnetvälja tugevus väheneb 10 dB dekaadi kohta sagedustel üle 100 Hz.		Korpusesse suletud tuumamagnet-resonantsi (NMR) rakendusteks [j].	1. juuli 2022
2	9–315 kHz	Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed	30 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel	Töötsükli piirang: 10 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete suhtes.	1. juuli 2014
3	59,750–60,250 kHz	Induktiivseadmed	42 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
4	60,250–74,750 kHz	Induktiivseadmed	72 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
5	74,750–75,250 kHz	Induktiivseadmed	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
6	75,250–77,250 kHz	Induktiivseadmed	72 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
7	77,250–77,750 kHz	Induktiivseadmed	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
8	77,750–90 kHz	Induktiivseadmed	72 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
9	90–119 kHz	Induktiivseadmed	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
10	119–128,6 kHz	Induktiivseadmed	66 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
11	128,6–129,6 kHz	Induktiivseadmed	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
12	129,6–135 kHz	Induktiivseadmed	66 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
13	135–140 kHz	Induktiivseadmed	42 dBμA/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
14	140–148,5 kHz	Induktiivseadmed	37,7 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
15	148,5 – 5 000 kHz [1]	Induktiivseadmed	–15 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz laiuses sagedusribas. Lisaks on süsteemidel ribalaiusega üle 10 kHz koguväljatugevus –5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel.			1. juuli 2014
91	148 – 5 000 kHz	Raadiotajurid	–15 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel tuumamagnetresonantsi (NMR) seadmest.		Korpusesse suletud tuumamagnetresonantsi (NMR) rakendusteks [j].	1. juuli 2022
17	400–600 kHz	Raadiosagedustuvastuse (RFID) seadmed	–8 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
85	442,2–450,0 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	7 dBμA/m 10 meetri kaugusel	Kanalisamm ≥ 150 Hz	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult inimeste asukoha tuvastamise ja kokkupõrgete vältimise seadmete suhtes.	1. jaanuar 2020
18	456,9–457,1 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	7 dBμA/m 10 meetri kaugusel		Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult mattunud ohvrite ja väärtuslike asjade avastamiseks kasutatavate hädaabidetektorite suhtes.	1. juuli 2014
19	984 – 7 484 kHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	9 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel	Töötsükli piirang: 1 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult rongide kohalolekul toimuva Eurobalise’i andmeedastuse suhtes ning kasutades kaugtoiteks sagedusala 27 090 – 27 100 kHz vastavalt sagedusala nr 28 suhtes kehtivatele tingimustele.	1. juuli 2014
20	3 155 – 3 400 kHz	Induktiivseadmed	13,5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
21	5 000 – 30 000 kHz [2]	Induktiivseadmed	–20 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel mis tahes 10 kHz laiuses sagedusalas. Lisaks on süsteemidel ribalaiusega üle 10 kHz koguväljatugevus –5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel.			1. juuli 2014
92	5 000 – 30 000 kHz	Raadiotajurid	–5 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel tuumamagnetresonantsi (NMR) seadmest.		Korpusesse suletud tuumamagnet-resonantsi (NMR) rakendusteks [j].	1. juuli 2022
22	6 765 – 6 795 kHz	Induktiivseadmed	42 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
23	7 300 – 23 000 kHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	–7 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel	Kohaldatakse antenninõudeid [8].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult rongide kohalolekul toimuva Eurobalise’i andmeedastuse suhtes ning kasutades kaugtoiteks sagedusala 27 090 – 27 100 kHz vastavalt sagedusala nr 28 suhtes kehtivatele tingimustele.	1. juuli 2014
24	7 400 – 8 800 kHz	Induktiivseadmed	9 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
25	10 200 – 11 000 kHz	Induktiivseadmed	9 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel			1. juuli 2014
27a	13 553 – 13 567 kHz	Induktiivseadmed	42 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel	Kõigil kombineeritud sageduslõikudel kohaldatakse spektrimaskide ja antennide nõudeid [8], [9].		1. jaanuar 2020
27b	13 553 – 13 567 kHz	Raadiosagedustuvastuse (RFID) seadmed	60 dΒμΑ/m 10 meetri kaugusel	Kõigil kombineeritud sageduslõikudel kohaldatakse spektrimaskide ja antennide nõudeid [8], [9].		1. juuli 2014
27c	13 553 – 13 567 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.			1. juuli 2014
28	26 957 – 27 283 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.			1. juuli 2014
29	26 990 – 27 000 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %. Mudeli juhtimisseadmetele [d] ei kohaldata töötsükli piiranguid.		1. juuli 2014
30	27 040 – 27 050 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %. Mudeli juhtimisseadmetele [d] ei kohaldata töötsükli piiranguid.		1. juuli 2014
31	27 090 – 27 100 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %. Mudeli juhtimisseadmetele [d] ei kohaldata töötsükli piiranguid.		1. juuli 2014
32	27 140 – 27 150 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %. Mudeli juhtimisseadmetele [d] ei kohaldata töötsükli piiranguid.		1. juuli 2014
33	27 190 – 27 200 kHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %. Mudeli juhtimisseadmetele [d] ei kohaldata töötsükli piiranguid.		1. juuli 2014
34	30–37,5 MHz	Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed	1 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 10 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult vererõhu mõõtmiseks kasutatavate ülimadala võimsusega meditsiiniliste membraanimplantaatide puhul aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete tähenduses.	1. juuli 2014
93	30–130 MHz	Raadiotajurid	–36 dBm e.r.p. väljaspool tuumamagnetresonantsi (NMR) seadet.		Korpusesse suletud tuumamagnet-resonantsi (NMR) rakendusteks [j].	1. juuli 2022
35	40,66–40,7 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.			1. jaanuar 2018
36	87,5–108 MHz	Pika töötsükliga/pidev-edastusega seadmed	50 nW e.r.p.	Kanalisamm kuni 200 kHz.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult traadita audio- ja multimeediasisu voogedastuse sagedusmodulatsiooniga (FM) saatjate suhtes.	1. juuli 2014
37a	169,4 – 169,475 MHz	Kuulmise abivahendid	500 mW e.r.p.	Kanalisamm: kuni 50 kHz.		1. juuli 2014
37c	169,4 – 169,475 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	500 mW e.r.p.	Kanalisamm: kuni 50 kHz. Töötsükli piirang: 1,0 %. Mõõteseadmete [a] puhul on töötsükli piirang 10,0 %		1. juuli 2014
38	169,4–169,4875 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %.		1. jaanuar 2020
39a	169,4875–169,5875 MHz	Kuulmise abivahendid	500 mW e.r.p.	Kanalisamm: kuni 50 kHz.		1. juuli 2014
39b	169,4875–169,5875 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,001 %. Ajavahemikul kella 00.00-st kuni 06.00-ni kohaliku aja järgi võib kasutada töötsükli piirangut 0,1 %.		1. jaanuar 2020
40	169,5875–169,8125 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %.		1. jaanuar 2020
82	173,965–216 MHz	Kuulmise abivahendid	10 mW e.r.p.	Lähtuvalt häälestusvahemikust [5]. Kanalisamm: kuni 50 kHz. Kuulmise abivahendist 1,5 m raadiuses paikneva digitaalse raadioringhäälingu (DAB) vastuvõtja kaitseks tuleb rakendada läve 35 dBμV/m, võttes arvesse kuulmise abivahendi tööalas mõõdetud digitaalse raadioringhäälingu signaali tugevust. Kuulmise abivahendi töösageduse ja kasutusel oleva digitaalse ringhäälingu kanali ääre vahele peaks igal juhul jääma vähemalt 300 kHz. Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].		1. jaanuar 2018
41	401–402 MHz	Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed	25 μW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz. Üksiksaatjad võivad laiendada ribalaiust kuni 100 kHz-ni kõrvalasuvate kanalite arvel. Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 0,1 %.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult süsteemide suhtes, mis on spetsiaalselt projekteeritud hääledastuseta digitaalside tagamiseks aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete ja/või kehal kantavate seadmete ja muude kehaväliste seadmete vahel, millega edastatakse patsiendi füsioloogilist seisundit iseloomustavat mitte-aegkriitilist teavet.	1. juuli 2014
42	402–405 MHz	Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed	25 μW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz. Üksiksaatjad võivad laiendada ribalaiust kuni 300 kHz-ni kõrvalasuvate kanalite arvel. Võib kasutada muid spektrile juurdepääsu või häireleevendusmeetmeid (sealhulgas suuremat ribalaiust kui 300 kHz), tingimusel et nendega tagatakse muude kasutajate ja eelkõige meteoroloogiliste raadiosondide samaaegne häireteta töö [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete suhtes.	1. juuli 2014
43	405–406 MHz	Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed	25 μW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Üksiksaatjad võivad laiendada ribalaiust kuni 100 kHz-ni kõrvalasuvate kanalite arvel. Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 0,1 %.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult süsteemide suhtes, mis on spetsiaalselt projekteeritud hääledastuseta digitaalside tagamiseks aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete ja/või kehal kantavate seadmete ja muude kehaväliste seadmete vahel, millega edastatakse patsiendi füsioloogilist seisundit iseloomustavat mitte-aegkriitilist teavet.	1. juuli 2014
86	430–440 MHz	Meditsiiniandmete kogumise seadmed	–50 dBm/100kHz e.r.p. võimsustihedus, kuid koguvõimsus mitte üle –40 dBm/10MHz (mõlemad piirnormid mõõdetakse väljaspool patsiendi keha)		Neid kasutustingimusi kohaldatakse üksnes ülimadala võimsusega kapselendoskoopia traadita rakendustes (Ultra-Low Power Wireless Medical Capsule Endoscopy ehk ULP-WMCE)	1. jaanuar 2020
44a	433,05 – 434,79 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	1 mW e.r.p. ja võimsustihedus –13 dBm/10 kHz laiema kui 250 kHz ribalaiusega modulatsiooni puhul		Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häireleevendusmeetmeid. Muud audio- ja videorakendused ei ole lubatud	1. juuli 2014
44b	433,05–434,79 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 10 %		1. jaanuar 2020
45c	434,04–434,79 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 100 % kuni 25 kHz kanalisammu juures.	Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häireleevendus-meetmeid. Muud audio- ja videorakendused ei ole lubatud	1. jaanuar 2020
83	446,0–446,2 MHz	PMR446	500 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].		1. jaanuar 2018
87	862–863 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	25 mW e.r.p.	Töötsükli piirang: 0,1 %. Sagedusala: ≤ 350 kHz.		1. jaanuar 2020
46a	863–865 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	25 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 0,1 %.		1. jaanuar 2018
46b	863–865 MHz	Pika töötsükliga/pidevedastusega seadmed	10 mW e.r.p.		Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult traadita audio- ja multimeedia voogedastusseadmete suhtes.	1. juuli 2014
84	863–868 MHz	Lairiba-andmeedastussüsteemid	25 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Sagedusala: > 600 kHz ja ≤ 1 MHz. Töötsükkel: ≤ 10 % võrgu juurdepääsupunktide puhul [g] Töötsükkel: ≤ 2,8 % muudel juhtudel	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult andmesidevõrkudes kasutatavate lairiba lähitoimeseadmete suhtes [g].	1. jaanuar 2018
47	865–868 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	25 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 1 %.		1. jaanuar 2020
47a	865–868 MHz [6]	Raadiosagedustuvastuse (RFID) seadmed	2 W e.r.p. Lugeja edastus efektiivse kiirgusvõimsusega 2 W e.r.p lubatud ainult neljal kanalil, mille kesksagedused on 865,7 MHz, 866,3 MHz, 866,9 MHz ja 867,5 MHz RFID lugejate suhtes, mis lasti turule enne komisjoni otsuse 2006/804/EÜ kehtetuks tunnistamise kuupäeva, kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, st nende kasutamist võib jätkata vastavalt sellele, mis oli ette nähtud komisjoni otsusega 2006/804/EÜ enne selle kehtetuks tunnistamise kuupäeva.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Ribalaius: ≤ 200 kHz		1. jaanuar 2018
47b	865–868 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	500 mW e.r.p. Edastamine on lubatud ainult sagedusvahemikes 865,6–865,8 MHz, 866,2–866,4 MHz, 866,8–867,0 MHz ja 867,4–867,6 MHz. Kasutama peab võimsuse adaptiivjuhtimist (Adaptive Power Control ehk APC). Selle asemel võib kasutada muid häireleevendusmeetmeid, millel ühilduvus spektriga on vähemalt samaväärne.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Sagedusala: ≤ 200 kHz Töötsükkel: ≤ 10 % võrgu juurdepääsupunktide puhul [g] Töötsükkel: ≤ 2,5 % muudel juhtudel	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult andmesidevõrkude suhtes [g].	1. jaanuar 2018
48	868–868,6 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	25 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 1 %.		1. jaanuar 2020
49	868,6–868,7 MHz	Lühikese töötsükliga/töökindlad seadmed	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz. Kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada ühe kanalina. Töötsükli piirang: 1,0 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult häiresüsteemide suhtes [e].	1. juuli 2014
50	868,7–869,2 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	25 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 0,1 %.		1. jaanuar 2020
51	869,2–869,25 MHz	Lühikese töötsükliga/töökindlad seadmed	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz. Töötsükli piirang: 0,1 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult sotsiaalhäireseadmete suhtes [b].	1. juuli 2014
52	869,25–869,3 MHz	Lühikese töötsükliga/töökindlad seadmed	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz. Töötsükli piirang: 0,1 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult häiresüsteemide suhtes [e].	1. juuli 2014
53	869,3–869,4 MHz	Lühikese töötsükliga/töökindlad seadmed	10 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz. Töötsükli piirang: 1,0 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult häiresüsteemide suhtes [e].	1. juuli 2014
54	869,4–869,65 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	500 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 10 %.		1. jaanuar 2020
55	869,65–869,7 MHz	Lühikese töötsükliga/töökindlad seadmed	25 mW e.r.p.	Kanalisamm: 25 kHz Töötsükli piirang: 10 %	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult häiresüsteemide suhtes [e].	1. juuli 2014
56 a	869,7–870 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	5 mW e.r.p.		Kõnerakendused on lubatud, kui kasutatakse nüüdisaegseid häireleevendusmeetmeid. Muud audio- ja videorakendused ei ole lubatud	1. juuli 2014
56b	869,7–870 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	25 mW e.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Selle asemel võib kasutada ka töötsükli piirangut 1 %.		1. jaanuar 2020
57 a	2 400 – 2 483,5 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 mW ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (e.i.r.p.)			1. juuli 2014
57b	2 400 – 2 483,5 MHz	Raadiotajurid	25 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014
57c	2 400 – 2 483,5 MHz	Lairiba-andmeedastussüsteemid	100 mW e.i.r.p. ja 100 mW/100 kHz e.i.r.p. spektraaltihedus, kui kasutatakse moduleerimist sagedushüplemisega, ning 10 mW/MHz e.i.r.p. spektraaltihedus, kui kasutatakse muid moduleerimisviise	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].		1. juuli 2014
58	2 446 – 2 454 MHz	Raadiosagedustuvastuse (RFID) seadmed	500 mW e.i.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].		1. juuli 2014
59	2 483,5 – 2 500 MHz	Aktiivsed siiratavad meditsiiniseadmed	10 mW e.i.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Kanalisamm: 1 MHz. Kiireks andmeedastuseks võib kogu sagedusvahemikku kasutada dünaamiliselt ühe kanalina. Lisaks kehtib töötsükli piirang 10 %.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult aktiivsete siiratavate meditsiiniseadmete suhtes. Välised ülemseadmed on mõeldud kasutamiseks vaid siseruumides.	1. juuli 2014
59a	2 483,5 – 2 500 MHz	Meditsiiniandmete kogumise seadmed	1 mW e.i.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Modulatsiooni ribalaius: ≤ 3 MHz. Lisaks kehtib töötsükkel: ≤ 10 %.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult tervishoiuasutustes siseruumides kasutatavate kehapiirkonna meditsiiniliste võrgusüsteemide (MBANS) [f] puhul.	1. jaanuar 2018
59b	2 483,5 – 2 500 MHz	Meditsiiniandmete kogumise seadmed	10 mW e.i.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Modulatsiooni ribalaius: ≤ 3 MHz. Lisaks kehtib töötsükkel: ≤ 2 %.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult patsiendi kodus siseruumides kasutatavate kehapiirkonna meditsiiniliste võrgusüsteemide (MBANS) [f] puhul.	1. jaanuar 2018
60	4 500 – 7 000 MHz	Raadiotajurid	24 dBm e.i.r.p. [3]	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult mahutite taseme sondeerimise seadmete suhtes [c].	1. juuli 2014
61	5 725 – 5 875 MHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	25 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014
62	5 795 – 5 815 MHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	2 W e.i.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult teekasutusmaksude rakenduste ning arukate sõidumeerikute, kaalu- ja gabariidirakenduste [i] suhtes.	1. jaanuar 2020
88	5 855 – 5 865 MHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	33 dBm e.i.r.p., 23 dBm/MHz e.i.r.p. spektraaltihedus ja võimsuse automaatjuhtimise (TPC) ulatus 30 dB	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult sõidukite omavahelisel ning sõidukilt taristule ja taristult sõidukile toimuval sidel põhinevate süsteemide puhul.	1. jaanuar 2020
89	5 865 – 5 875 MHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	33 dBm e.i.r.p., 23 dBm/MHz e.i.r.p. spektraaltihedus ja võimsuse automaatjuhtimise (TPC) ulatus 30 dB	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult sõidukite omavahelisel ning sõidukilt taristule ja taristult sõidukile toimuval sidel põhinevate süsteemide puhul.	1. jaanuar 2020
63	6 000 – 8 500 MHz	Raadiotajurid	7 dBm/50 MHz e.i.r.p. tippväärtus ja –33 dBm/MHz e.i.r.p. keskväärtus.	Kohaldatakse võimsuse automaatjuhtimist ja antenninõudeid ning spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7], [8], [10].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult taseme sondeerimise seadmete suhtes. Kinni tuleb pidada kaitsetsoonidest ümber raadioastronoomiajaamade.	1. juuli 2014
64	8 500 – 10 600 MHz	Raadiotajurid	30 dBm e.i.r.p. [3]	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult mahutite taseme sondeerimise seadmete suhtes [c].	1. juuli 2014
65	17,1–17,3 GHz	Raadiotajurid	26 dBm e.i.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult maapealsete süsteemide suhtes.	1. juuli 2014
66	24,05–24,075 GHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	100 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014
67	24,05–26,5 GHz	Raadiotajurid	26 dBm/50 MHz e.i.r.p. tippväärtus ja –14 dBm/MHz e.i.r.p. keskväärtus.	Kohaldatakse võimsuse automaatjuhtimist ja antenninõudeid ning spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. [8], [10]	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult taseme sondeerimise seadmete suhtes. Kinni tuleb pidada kaitsetsoonidest ümber raadioastronoomiajaamade.	1. juuli 2014
68	24,05–27 GHz	Raadiotajurid	43 dBm e.i.r.p. [3]	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult mahutite taseme sondeerimise seadmete suhtes [c].	1. juuli 2014
69a	24,075–24,15 GHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	100 mW e.i.r.p.	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult maapealsete sõidukiradarite suhtes.	1. juuli 2014
69b	24,075–24,15 GHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	0,1 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014
70a	24,15–24,25 GHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014
70b	24,15–24,25 GHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	100 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014
74a	57–64 GHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.i.r.p. ja saatja suurim väljundvõimsus 10dBm			1. jaanuar 2020
74b	57–64 GHz	Raadiotajurid	43 dBm e.i.r.p. [3]	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult mahutite taseme sondeerimise seadmete suhtes [c].	1. juuli 2014
74c	57–64 GHz	Raadiotajurid	35 dBm/50 MHz e.i.r.p. tippväärtus ja –2 dBm/MHz e.i.r.p. keskväärtus.	Kohaldatakse võimsuse automaatjuhtimist ja antenninõudeid ning spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7] [8], [10].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult taseme sondeerimise seadmete suhtes.	1. juuli 2014
75	57–71 GHz	Lairiba-andmeedastussüsteemid	40 dBm e.i.r.p. ja 23 dBm/MHz e.i.r.p. spektraaltihedus	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Kohtkindlad paigaldised kasutamiseks välistingimustes ei ole lubatud.	1. jaanuar 2020
75a	57–71 GHz	Lairiba-andmeedastussüsteemid	40 dBm e.i.r.p., 23 dBm/MHz e.i.r.p. spektraaltihedus ja saatja suurim väljundvõimsus 27 dBm antennipordis või -portides	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].		1. jaanuar 2020
75b	57–71 GHz	Lairiba-andmeedastussüsteemid	55 dBm e.i.r.p., 38 dBm/MHz e.i.r.p. spektraaltihedus ja saateantenni võimendus ≥ 30 dBi	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult kohtkindlate välipaigaldiste suhtes.	1. jaanuar 2020
76	61–61,5 GHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014
77	63,72–65,88 GHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	40 dBm e.i.r.p.	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmete suhtes, mis on turule lastud enne 1. jaanuari 2020, kohaldatakse varasemalt kehtinud nõudeid, st võib jätkata nende kasutamist varasemas sagedusvahemikus 63–64 GHz; muus osas kehtivad samad tingimused.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult sõidukite omavahelisel ning sõidukilt taristule ja taristult sõidukile toimuval sidel põhinevate süsteemide puhul.	1. jaanuar 2020
78a	75–85 GHz	Raadiotajurid	34 dBm/50 MHz e.i.r.p. tippväärtus ja –3 dBm/MHz e.i.r.p. keskväärtus.	Kohaldatakse võimsuse automaatjuhtimist ja antenninõudeid ning spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7], [8], [10].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult taseme sondeerimise seadmete suhtes. Kinni tuleb pidada kaitsetsoonidest ümber raadioastronoomiajaamade.	1. juuli 2014
78b	75–85 GHz	Raadiotajurid	43 dBm e.i.r.p. [3]	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7].	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult mahutite taseme sondeerimise seadmete suhtes [c].	1. juuli 2014
79a	76–77 GHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	55 dBm e.i.r.p. tippväärtus ja 50 dBm e.i.r.p. keskväärtus ja 23,5 dBm e.i.r.p. keskväärtus impulssradarite puhul	Kohaldatakse spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid [7]. Kohtkindlad transporditaristu radarid peavad olema skaneerivad, et piirata valgustamise kestust ja tagada vähemalt teatavaks ajaks vaikus, et võimaldada kooseksisteerimist sõidukiradarisüsteemidega.	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult maapealsete sõiduki- ja taristusüsteemide suhtes.	1. juuni 2020
79b	76–77 GHz	Transpordi ja liikluse telemaatika seadmed	30 dBm e.i.r.p. tippväärtus ja võimsuse keskmine spektraaltihedus 3 dBm/MHz	Töötsükli piirang: ≤ 56 %/s	Neid kasutustingimusi kohaldatakse ainult tiivikõhusõidukite takistuste tuvastamise süsteemide suhtes [4].	1. jaanuar 2018
80a	122–122,25 GHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	10 dBm/250 MHz e.i.r.p. ja –48 dBm/MHz 30° tõusunurga puhul			1. jaanuar 2018
80b	122,25–123 GHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.i.r.p.			1. jaanuar 2018
81	244–246 GHz	Mittespetsiifilised lähitoimeseadmed	100 mW e.i.r.p.			1. juuli 2014

Tabelis 2 osutatud rakendused ja seadmed.

[a]	„Mõõteseadmed“ – raadioseadmed, mis kuuluvad kahesuunalise raadioside süsteemidesse, mis võimaldavad kaugseiret, mõõtmist ja andmeedastust aruka võrgu taristutes (nt elektri-, gaasi- ja veevõrk).

[b]	„Sotsiaalhäireseadmed“ – raadiosidesüsteemid, mis võimaldavad piiratud alal hädaolukorda sattunud isikul usaldusväärse sidekanali kaudu abi kutsuda. Tavapäraselt kasutatakse sotsiaalhäireseadmeid eakate või puudega inimeste abistamiseks.

[c]

„Mahutite taseme sondeerimise seadmed“ (TLPR) – eritüüpi raadiotuvastusseadmed, mida kasutatakse nivoo asukoha mõõtmiseks ja mis paigaldatakse metall- või raudbetoonmahutitesse või sellelaadsetesse rajatistesse, mille materjali summutamisomadused on võrreldavad eespool nimetatud materjalide omadega. Mahuti on ette nähtud aine säilitamiseks.

[d]	„Mudeli juhtimisseadmed“ – spetsiifilised kaugjuhtimise ja telemeetria raadioseadmed, mille abil saab eemalt juhtida mudelite (valdavalt sõidukite väikemudelite) liikumist õhus, maa peal või vee peal või vee all.

[e]	„Häiresüsteem“ – seade, mille põhifunktsioon on anda probleemi või konkreetse olukorra tekkides süsteemile või isikule raadioside abil märku häirest kaugel asuvas kohas. Raadiohäire kategooriasse kuuluvad sotsiaalhäiresüsteemid ning turva- ja ohutuse häiresüsteemid.

[f]

Kehapiirkonna meditsiinilisi võrgusüsteeme (Medical Body Area Network System ehk MBANS) kasutatakse meditsiiniandmete kogumiseks ning need on mõeldud selleks, et ühendada väikese võimsusega traadita võrku mitu kehal kantavat andurit ja/või täiturit ning inimese kehale või keha ümber paigutatud keskseade.

[g]

Võrgu juurdepääsupunkt andmesidevõrgus on paikne maapealne lähitoimeseade, mis on teiste andmesidevõrgus olevate lähitoimeseadmete jaoks ühenduspunkt väljaspool andmesidevõrku asuvate teenuseplatvormidega. Termin „andmesidevõrk“ hõlmab võrgu komponentidena mitut lähitoimeseadet, sh võrgu juurdepääsupunkti, ning nendevahelisi raadioühendusi.

[h]	Traadita kapselendoskoopiat kasutatakse meditsiiniandmete kogumiseks, et arstil oleks võimalik ravi käigus saada ülesvõtteid patsiendi seedekulglast.

[i]	Arukas sõidumeerik ning kaalu- ja gabariidirakendused on määratletud komisjoni rakendusmääruse 2016/799 (2) 14. liites (kaugloetavad sõidumeerikud) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2015/719 (3) artiklis 10d (kaalumis- ja mõõtmisfunktsioonid).

[j]

Korpusesse suletud tuumamagnetresonantsi andurid on seadmed, milles uurimisalune materjal/ese asetatakse tuumamagnetresonantsi seadme korpusesse. NMR-tehnoloogias kasutatakse katsetatava materjali/eseme tuumamagnetresonantsi ergastuse ja magnetvälja tugevuse reageeringut, et saada teavet materjali omaduste kohta aatomite isotoopide resonantssageduse järgi. Tuumamagnetresonantskuvamise ja magnetresonantstomograafia süsteemid ei kuulu siinsesse kohaldamisalasse.

Muud tabelis 2 osutatud tehnilised nõuded ja selgitused:

[1]	Alal 20 kohaldatakse induktiivseadmete suhtes suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid.

[2]	Aladel 22, 24, 25, 27a ja 28 kohaldatakse induktiivseadmete suhtes suuremaid väljatugevusi ja täiendavaid kasutuspiiranguid.

[3]	Võimsuse piirnorm kehtib suletud tsisterni sees ja vastab spektraaltihedusele –41,3 dBm/MHz e.i.r.p. väljaspool 500-liitrist katsetsisterni.

[4]

Liikmesriigid võivad kehtestada kaitsetsoonid või samaväärsed meetmed, kus ei tohi kasutada tiivikõhusõidukite takistuste tuvastamise rakendusi, et kaitsta raadioastronoomia teenistust või teisi riiklikke rakendusi. Tiivikõhusõidukid on määratletud järgmiselt: EASA CS-27 ja CS-29 (varasemate sertifitseerimiste puhul vastavalt JAR-27 ja JAR-29).

[5]	Seadmed kasutavad kogu sagedusala lähtuvalt häälestusvahemikust.

[6]	RFID märgised reageerivad RFID päringukanalite ümber olevates sagedusvahemikes väga väikesel võimsusel (efektiivne kiirgusvõimsus –20 dBm e.r.p) ning peavad vastama direktiivi 2014/53/EL olulistele nõuetele.

[7]

Kasutada tuleb spektrile juurdepääsu ja häireleevendusmeetmeid, mille tulemuslikkus on piisav direktiivi 2014/53/EL oluliste nõuete täitmiseks. Kui asjakohaseid meetmeid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivile 2014/53/EL, tagatakse vähemalt nende meetmetega samaväärne tulemuslikkus.

[8]

Kasutatakse antenninõudeid, mille tulemuslikkus on piisav direktiivi 2014/53/EL oluliste nõuete täitmiseks. Kui asjakohaseid piiranguid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivile 2014/53/EL, tagatakse vähemalt nende piirangutega samaväärne tulemuslikkus.

[9]

Kasutatakse spektrimaski, mille tulemuslikkus on piisav direktiivi 2014/53/EL oluliste nõuete täitmiseks. Kui asjakohaseid piiranguid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivile 2014/53/EL, tagatakse vähemalt nende piirangutega samaväärne tulemuslikkus.

[10]

Kasutatakse võimsuse automaatjuhtimist, mille tulemuslikkus on piisav direktiivi 2014/53/EL oluliste nõuete täitmiseks. Kui asjakohaseid piiranguid on kirjeldatud harmoneeritud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas vastavalt direktiivile 2014/53/EL, tagatakse vähemalt nende piirangutega samaväärne tulemuslikkus.

”

(1) Nõukogu 20. juuni 1990. aasta direktiiv 90/385/EMÜ aktiivseid siirdatavaid meditsiiniseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 189, 20.7.1990, lk 17)

(2) Komisjoni 18. märtsi 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/799, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014, millega sätestatakse sõidumeerikute ja nende komponentide konstruktsiooni, katsetamise, paigaldamise, kasutamise ja parandamise nõuded (ELT L 139, 26.5.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/719, millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/53/EÜ, millega kehtestatakse teatavatele ühenduses liikuvatele maanteesõidukitele siseriiklikus ja rahvusvahelises liikluses lubatud maksimaalmõõtmed ning rahvusvahelises liikluses lubatud täismass (ELT L 115, 6.5.2015, lk 1).

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/40

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/181,

9. veebruar 2022,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/260 seoses selliste veeloomade teatava liikumisega liikmesriikide või nende osade vahel, mille suhtes kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kõnealuse otsuse I lisa seoses Iirimaa taudistaatusega seoses austrite herpesviirusega 1μvar (OsHV-1μvar)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 226 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/260 (2) on kehtestatud loetelu liikmesriikidest ja nende osadest, mida käsitatakse vabana teatavatest veeloomataudidest, mis ei ole määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punkti d kohased loetellu kantud taudid või mille suhtes kohaldatakse kõnealuste taudide likvideerimise programmi.

(2)

Rakendusotsuse (EL) 2021/260 artiklis 4 on sätestatud tingimused, mille alusel sellistele taudidele vastuvõtlikku liiki kuuluvaid veeloomi võib liikmesriikide või nende osade vahel vedada, sealhulgas nõue, et sellised loomad peavad olema pärit liikmesriigist või selle osast, mis on loetletud asjaomasest taudist vabana.

(3)

Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) (3) standardid ja praktiline kogemus osutavad siiski sellele, et loomatervise seisukohast ei ole alati vaja, et elusad veeloomad ja nende sugurakud oleksid pärit taudivabast piirkonnast, kui nende sihtkohaks on piirkond, mis on juba taudivaba või kus kohaldatakse likvideerimisprogrammi. Teatavatel juhtudel ja teatavate taudide puhul võib taudiriski vähendamiseks piisata veeloomade karantiinist komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 (4) kohaselt heaks kiidetud vesiviljelusettevõttes, marja desinfitseerimisest või veeloomade pidamisest teatava soolsusega vees ettenähtud tingimustel.

(4)	Selleks et hõlbustada selliste kaupadega ohutut kauplemist, on seepärast asjakohane muuta rakendusotsust (EL) 2021/260, et võtta arvesse selliseid riskivähendusmeetmeid.

(5)

Lisaks taotles Iirimaa, et komisjon jätaks Iirimaal austrite herpesviirusest 1μνar (OsHV-1μνar) vabade piirkondade loetelust välja piirkonna „5. piirkond: Bertraghboy ja Galway laht“ ning muudaks vastavalt rakendusotsuse (EL) 2021/260 I lisa. Selline taotlus esitati ärilistel põhjustel, mitte haiguspuhangu tõttu.

(6)	Rakendusotsust (EL) 2021/260 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2021/260 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Selliste vastuvõtlikku liiki kuuluvate veeloomade liikumine liikmesriikide või nende osade vahel, kelle suhtes kohaldatakse riiklikke meetmeid, sealhulgas likvideerimisprogramme

1. III lisa tabeli teises veerus loetletud konkreetsele taudile vastuvõtlikku liiki kuuluvaid veeloomi võib vedada I või II lisa tabeli teises ja neljandas veerus loetletud liikmesriikidesse või nende osadesse üksnes juhul, kui:

a)	need on pärit liikmesriigist või selle osast, mis on asjaomasest taudist vabana kantud I lisa tabeli teise ja neljanda veeru loetellu,

nendega on kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse väljastatud ametlik sertifikaat, mis on koostatud vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/2236 (5) I lisa 1., 2., 3. või 5. peatükis sätestatud asjakohasele loomatervise sertifikaadi näidisele ning milles on täpsustatud asjaomaste riiklike erimeetmete puhul asjakohased tagatised.

2. Erandina lõike 1 punktist a võib III lisa tabeli teises veerus loetletud konkreetsele taudile vastuvõtlikku liiki kuuluvaid veeloomi vedada I või II lisa tabeli teises ja neljandas veerus loetletud liikmesriikidesse või nende osadesse järgmistel tingimustel:

a)	looduses vabalt elavad veeloomad on läbinud karantiini vesiviljelusettevõttes, mis on heaks kiidetud kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 (*1) artikliga 15;

liikmesriikide või nende osade puhul, kus kohaldatakse Gyrodactylus salaris’e nakkuse suhtes riiklikke meetmeid, on:

i)	veeloomi vahetult enne vedu hoitud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) veeloomade tervise koodeksi (*2) peatüki 10.3 artikli 10.3.8 punktis 2 sätestatud tingimustel;

ii)	kalamari desinfitseeritud ja seejärel hoitud OIE veeloomade tervise koodeksi peatüki 10.3 artikli 10.3.8 punktis 3 sätestatud tingimustel.

(*1) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/691, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 345)."

(*2) OIE veeloomade tervise koodeks, 2021, 23. väljaanne.“ "

2)	I lisas asendatakse austrite herpesviirust 1μνar (OsHV-1μνar) käsitlevas reas Iirimaad käsitlev kanne käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 9. veebruar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 11. veebruari 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/260, millega kiidetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 226 lõike 3 kohaselt heaks riiklikud meetmed, mille eesmärk on piirata teatavate veeloomataudide mõju, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2010/221/EL (ELT L 59, 19.2.2021, lk 1).

(3) OIE veeloomade tervise koodeks, 2021, 23. väljaanne.

(4) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/691, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 345).

(5) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2236, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses selliste loomatervise sertifikaatide näidistega, mida kasutatakse veeloomade ja neilt saadud teatavate loomsete saaduste saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatide ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1251/2008 (ELT L 442, 30.12.2020, lk 410).

LISA

„Austrite herpesviirus 1μνar (OsHV-1μνar)

Iirimaa

1. piirkond: Sheephaveni laht

3. piirkond: Killala, Broadhaveni ja Blacksodi laht

4. piirkond: Streamstowni laht

Piirkond A: Tralee Bay Hatchery“

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/44

Nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta soovituse (EL) 2022/108 (millega muudetakse soovitust (EL) 2020/1632 seoses koordineeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut reisimist Schengeni alal) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 18, 27. jaanuar 2022 )

1)	Leheküljel 124 ja 125 põhjendustes 6 ja 7

asendatakse

„(6)	Selleks et võtta arvesse COVID-19 pandeemia arengut pärast soovituse (EL) 2020/1475 vastuvõtmist, on nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nimetatud soovituse asendanud soovitusega (EL) 2022/108.

(7)

Selleks et tagada, et ühised kriteeriumid, ühised künnised ja ühine meetmete raamistik, mida liikmesriigid COVID-19 pandeemia ajal ohutu reisimise hõlbustamiseks sisepiirikontrollita alal kohaldavad, oleksid jätkuvalt ajakohased ja täielikult kooskõlas ühise lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada soovituses (EL) 2022/108 sätestatud liikumisvabadust, tuleks nõukogu soovituses (EL) 2020/1632 esitatud viide soovitusele (EL) 2020/1475 asendada viitega soovitusele (EL) 2022/108.“

järgmisega:

„(6)	Selleks et võtta arvesse COVID-19 pandeemia arengut pärast soovituse (EL) 2020/1475 vastuvõtmist, on nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal nimetatud soovituse asendanud soovitusega (EL) 2022/107.

(7)

Selleks et tagada, et ühised kriteeriumid, ühised künnised ja ühine meetmete raamistik, mida liikmesriigid COVID-19 pandeemia ajal ohutu reisimise hõlbustamiseks sisepiirikontrollita alal kohaldavad, oleksid jätkuvalt ajakohased ja täielikult kooskõlas ühise lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada soovituses (EL) 2022/107 sätestatud liikumisvabadust, tuleks nõukogu soovituses (EL) 2020/1632 esitatud viide soovitusele (EL) 2020/1475 asendada viitega soovitusele (EL) 2022/107.“

2)	Leheküljel 126,

asendatakse

„Soovituses asendatakse sõnad „soovituses (EL) 2020/1475“ sõnadega „nõukogu soovituses (EL) 2022/108“.“

järgmisega:

„Soovituses asendatakse sõnad „soovituses (EL) 2020/1475“ sõnadega „nõukogu soovituses (EL) 2022/107“.“

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/45

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2116 (mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 435, 6. detsember 2021 )

1)	Leheküljel 256 artikli 104 lõike 1 teise lõigu punkti a alapunktis iii

asendatakse

„iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 (36) artikli 5 lõike 6 esimese lõigu punktis c ja artikli 5 lõikes 7 osutatud toetuskavade puhul seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud pärast 31. detsembrit 2022 ja kuni kõnealuste toetuskavade lõpuni määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt rakendatud tegevuste puhul, ning”

järgmisega:

„iii)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2117 (36) artikli 5 lõike 6 esimese lõigu punktis c ja artikli 5 lõikes 7 osutatud toetuskavade puhul seoses kuludega, mis on tekkinud, ja maksetega, mis on tehtud pärast 31. detsembrit 2022 ja kuni kõnealuste toetuskavade lõpuni määruse (EL) nr 1308/2013 kohaselt rakendatud tegevuste puhul, ning”

2)	Leheküljel 256 joonealuses märkuses 36

asendatakse

„(36)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2115, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 1).”

järgmisega:

“(36)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määrus (EL) 2021/2117, millega muudetakse määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, määrust (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning määrust (EL) nr 228/2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 262).“

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/46

Komisjoni 6. septembri 2021. aasta delegeeritud määruse (EL) 2021/2268 (millega muudetakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/653 sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid tootluse stsenaariumide alusmetoodika ja esitusviisi, kulude esitamise ja kulude koondnäitajate arvutamise metoodika, varasemat tootlust käsitleva teabe esitusviisi ja sisu ning eri investeerimisvõimalusi pakkuvate kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete (PRIIPid) kulude esitamise osas ning viiakse alusinvesteeringu võimalusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud fondide osakuid pakkuvate PRIIPi koostajate jaoks ette nähtud üleminekukord vastavusse kõnealuses artiklis ette nähtud pikendatud üleminekukorraga) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 455 I, 20. detsember 2021 )

Leheküljel 41 VI lisas, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/653 VI lisa muudatuste punktides 25 ja 26

Asendatakse

„25)	Punkti 75 järele lisatakse järgmine pealkiri: „ Erinõuded PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on lühem kui üks aasta “.

26)	Punkti 76 järel jäetakse välja pealkiri „Suhtarvude arvutamine“.“

järgmisega:

„25)	Punkti 76 järel asendatakse pealkiri „Suhtarvude arvutamine“ järgmise pealkirjaga: „Erinõuded PRIIPide puhul, mille soovitatav hoidmisaeg on lühem kui üks aasta“.“

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/47

Komisjoni 10. juuni 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/963 (millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 213, 16. juuni 2021 )

Leheküljel 24 artikli 26 lõike 2 punktis b

Asendatakse

„b)	määrab loomale uue kordumatu koodi, mis on vastavuses elektroonilise andmebaasiga, kus selle identifitseerimisdokumendi duplikaadi väljastamine on registreeritud;“

järgmisega:

„b)	määrab loomale uue kordumatu koodi, mis on vastavuses elektroonilise andmebaasiga, kus selle identifitseerimisdokumendi asendusdokumendi väljastamine on registreeritud;“.

Leheküljel 24 artikli 26 lõike 2 punktis c

Asendatakse

„c)	väljastab ja toimetab kätte identifitseerimisdokumendi duplikaadi, millele on selgelt märgitud, et see on duplikaat, ja mis on sõltuvalt ettevõtja taotlusest kas standardvormingus või laiendatud vormingus;“

järgmisega:

„c)	väljastab ja toimetab kätte identifitseerimisdokumendi asendusdokumendi, millele on selgelt märgitud, et see on asendusdokument, ja mis on sõltuvalt ettevõtja taotlusest kas standardvormingus või laiendatud vormingus;“.

10.2.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 29/48

Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määruse (EL) 2015/340 (millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 63, 6. märts 2015 )

Leheküljel 21 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.020 „Üksuse oskusmärked“ alapunkti g sissejuhatavas lauses

Asendatakse

„Üksuse oskusmärgete kehtivus taastatakse, kui“

järgmisega:

„Üksuse oskusmärgete kehtivust pikendatakse, kui“.

Leheküljel 22 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.020 „Üksuse oskusmärked“ alapunkti h esimeses lauses

Asendatakse

„Kui alapunktis g sätestatud nõuded on täidetud, taastatakse üksuse oskusmärgete kehtivus kolme kuu jooksul enne nende aegumise kuupäeva.“

järgmisega:

„Kui alapunktis g sätestatud nõuded on täidetud, pikendatakse üksuse oskusmärgete kehtivust kolme kuu jooksul enne nende aegumise kuupäeva.“

Leheküljel 22 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.020 „Üksuse oskusmärked“ alapunktis i

Asendatakse

„(i)	Kui üksuse oskusmärgete kehtivus taastatakse enne punktis h esitatud aega, algab nende kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise edukat sooritamist, kui täidetud on ka alapunkti g alapunktide 1 ja 2 nõuded.“

järgmisega:

„(i)	Kui üksuse oskusmärgete kehtivust pikendatakse enne punktis h esitatud aega, algab nende kehtivusaeg hiljemalt 30 päeva jooksul pärast hindamise edukat sooritamist, kui täidetud on ka alapunkti g alapunktide 1 ja 2 nõuded.“

Leheküljel 22 I lisa ATCO-osa B-alajao punkti ATCO.B.025 „Üksuse pädevuskava“ alapunkti a alapunkti 3 teise lõigu teises lauses

Asendatakse

„Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke õigustega juhendajatel katab juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse taastamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50 %;“

järgmisega:

„Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke õigustega juhendajatel katab juhendamise aeg üksuse oskusmärke kehtivuse pikendamiseks nõutavatest tundidest maksimaalselt 50 %;“.

Leheküljel 25 I lisa ATCO-osa C-alajao 1. jaotise punkti ATCO.C.020 „Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivus“ alapunktis b

Asendatakse

„(b)	Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivuse võib taastada, kui selle kehtivusajal on edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolitus ning kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõuded on täidetud.“

järgmisega:

„(b)	Töökohakoolituse juhendaja (OJTI) oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui selle kehtivusajal on edukalt lõpetatud praktiliste õpetamisoskuste täienduskoolitus ning kui punkti ATCO.C.015 alapunkti a ja b nõuded on täidetud.“

Leheküljel 26 I lisa ATCO-osa C-alajao 1. jaotise punkti ATCO.C.040 „Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivus“ alapunktis b

Asendatakse

„(b)	Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivuse võib taastada, kui isik sooritab selle kehtivusajal edukalt praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.“

järgmisega:

„(b)	Treeningseadme instruktori (STDI) oskusmärke kehtivust võib pikendada, kui isik sooritab selle kehtivusajal edukalt praktiliste õpetamisoskuste ja ajakohase käituspraktika täienduskoolituse.“

Leheküljel 106 III lisa ATCO.OR-osa C-alajao punkti ATCO.OR.C.010 „Töötajatele esitatavad nõuded“ alapunktis f

Asendatakse

„(f)	Koolitusorganisatsioonid tagavad, et praktiliste oskuste instruktorid ja tasemetestijad läbivad vastava oskusmärke kehtivuse taastamiseks täienduskoolituse edukalt.“

järgmisega:

„(f)	Koolitusorganisatsioonid tagavad, et praktiliste oskuste instruktorid ja tasemetestijad läbivad vastava oskusmärke kehtivuse pikendamiseks täienduskoolituse edukalt.“

Leheküljel 117 IV lisa ATCO.MED-osa B-alajao 2. jaotise punkti ATCO.MED.B.045 „Rasedus ja günekoloogia“ alapunkti b teises lauses

Asendatakse

„Raseduse järgselt läbib loaomanik pärast täielikku taastumist lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja tervisekontrolli.“

järgmisega:

„Raseduse järgselt läbib loaomanik tervisetõendi kehtivuse pikendamiseks pärast täielikku taastumist lennundusmeditsiinilise läbivaatuse ja tervisekontrolli.“

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 29

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 10. veebruar 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni määrus (EL) 2022/175, 9. veebruar 2022, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 IX lisa seoses tingimustega, mida kohaldatakse Suurbritanniast Põhja-Iirimaale liikuvate aretuslammaste ja -kitsede impordi korral ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/176, 9. veebruar 2022, millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2021/632 (millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest, liittoodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli) lisa teatavaid keeleversioone ( 1 )	4
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/177, 8. veebruar 2022, millega tunnistatakse otsus (EL) 2016/394 liidu nimel kehtetuks	6
	*	Nõukogu otsus (EL) 2022/178, 8. veebruar 2022, millega tunnistatakse otsus (EL) 2016/394 nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate nimel kehtetuks	8
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/179, 8. veebruar 2022, mis käsitleb raadiospektri ühtlustatud kasutamist sagedusalas 5 GHz traadita juurdepääsusüsteemide, sealhulgas raadio-kohtvõrkude (WAS/RLAN) rakendamiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2005/513/EÜ (teatavaks tehtud numbri C(2022) 628 all) ( 1 )	10
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/180, 8. veebruar 2022, millega muudetakse otsust 2006/771/EÜ, et ajakohastada ühtlustatud tehnilisi tingimusi lähitoimeseadmete jaoks kasutatavate raadiosageduste vallas (teatavaks tehtud numbri C(2022) 644 all) ( 1 )	17
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2022/181, 9. veebruar 2022, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2021/260 seoses selliste veeloomade teatava liikumisega liikmesriikide või nende osade vahel, mille suhtes kohaldatakse riiklikke meetmeid, ning kõnealuse otsuse I lisa seoses Iirimaa taudistaatusega seoses austrite herpesviirusega 1μvar (OsHV-1μvar) ( 1 )	40

	Parandused
*	Nõukogu 25. jaanuari 2022. aasta soovituse (EL) 2022/108 (millega muudetakse soovitust (EL) 2020/1632 seoses koordineeritud lähenemisviisiga, mille eesmärk on hõlbustada COVID-19 pandeemia ajal ohutut reisimist Schengeni alal) parandus ( ELT L 18, 27.1.2022 )	44
*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. detsembri 2021. aasta määruse (EL) 2021/2116 (mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013) parandus ( ELT L 435, 6.12.2021 )	45
*	Komisjoni 6. septembri 2021. aasta delegeeritud määruse (EL) 2021/2268 (millega muudetakse komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/653 sätestatud regulatiivseid tehnilisi standardeid tootluse stsenaariumide alusmetoodika ja esitusviisi, kulude esitamise ja kulude koondnäitajate arvutamise metoodika, varasemat tootlust käsitleva teabe esitusviisi ja sisu ning eri investeerimisvõimalusi pakkuvate kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete (PRIIPid) kulude esitamise osas ning viiakse alusinvesteeringu võimalusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 artiklis 32 osutatud fondide osakuid pakkuvate PRIIPi koostajate jaoks ette nähtud üleminekukord vastavusse kõnealuses artiklis ette nähtud pikendatud üleminekukorraga) parandus ( ELT L 455 I, 20.12.2021 )	46
*	Komisjoni 10. juuni 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/963 (millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised) parandus ( ELT L 213, 16.6.2021 )	47
*	Komisjoni 20. veebruari 2015. aasta määruse (EL) 2015/340 (millega kehtestatakse lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste sertifikaatidega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EL) nr 805/2011) parandus ( ELT L 63, 6.3.2015 )	48


	(1) EMPs kohaldatav tekst