(1)

Pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) väljaastumist liidust teatasid liit ja Ühendkuningriik teistele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmetele, et nende praegune turulepääs jääb samaks, kuna liidu tariifikvoodid jaotatakse liidu ja Ühendkuningriigi vahel. Jaotamise metoodika ja EL 27 mahud on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/216 (2).

(2)

Liidu tariifikvoote, mis ei ole kantud liidu kontsessioonide ja kohustuste loendisse, ei tohiks jaotada.

(3)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1149/2002 (3) avati imporditariifikvoot 1 000 tonni, väljendatuna toote massina, kõrge kvaliteediga värske, jahutatud või külmutatud veiseliha jaoks. Kuigi kõnealune tariifikvoot ei kuulunud liidu WTO loendisse, jaotati seda määrusega (EL) 2019/216 ekslikult, vähendades selle mahtu alates 1. jaanuarist 2021. Seepärast tuleks kõnealuse tariifikvoodi esialgne maht taastada.

(4)

Määrust (EL) 2019/216 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/746 (3) on kehtestatud uus õigusraamistik, et tagada nimetatud määrusega hõlmatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete osas siseturu tõrgeteta toimimine, võttes aluseks patsientide ja kasutajate kõrgetasemelise tervisekaitse ning arvestades kõnealuses sektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjatega. Samal ajal on määrusega (EL) 2017/746 kehtestatud in vitro diagnostikameditsiiniseadmete suhtes ranged kvaliteedi- ja ohutusnõuded, et lahendada selliste seadmetega seotud üldisi ohutusprobleeme. Lisaks toetab määrus (EL) 2017/746 oluliselt praeguse regulatiivse lähenemisviisi põhielemente, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/79/EÜ (4), nagu teavitatud asutuste järelevalve, riskiklass, vastavushindamismenetlused, toimivuse hindamine ja toimivusuuringud, järelevalve ja turujärelevalve, kehtestades in vitro diagnostikameditsiiniseadmete suhtes läbipaistvust ja jälgitavust tagavad sätted.

(2)

COVID-19 pandeemia ja sellest tingitud rahvatervise kriis oli ja jätkuvalt on liikmesriikide jaoks enneolematu väljakutse ning ülisuur koormus riigi ametiasutuste, tervishoiuasutuste, liidu kodanike, teavitatud asutuste ja ettevõtjate jaoks. Rahvatervise kriis on tekitanud erandolukorra, mis nõuab märkimisväärseid lisaressursse ning elutähtsate in vitro diagnostikameditsiiniseadmete suuremat kättesaadavust, mida ei olnud määruse (EL) 2017/746 vastuvõtmise ajal võimalik ette näha. See erandolukord mõjutab olulisel määral mitmeid nimetatud määrusega hõlmatud valdkondi, nagu teavitatud asutuste määramine ja nende tegevus ning in vitro diagnostikameditsiiniseadmete turule laskmine ja turul kättesaadavaks tegemine liidus.

(3)

In vitro diagnostikameditsiiniseadmed on liidu kodanike tervise ja ohutuse jaoks hädavajalikud ning eelkõige on SARS-CoV-2 testid pandeemiavastases võitluses üliolulised. Seepärast on vaja tagada selliste seadmetega varustamise toimepidevus liidu turul.

(4)

Võttes arvesse praeguste väljakutsete enneolematut ulatust, vajadust saada liikmesriikide, tervishoiuasutuste, teavitatud asutuste, ettevõtjate ja muude asjaomaste isikute käest lisavahendeid COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks ning teavitatud asutuste praegust vähest suutlikkust ning arvestades määruse (EL) 2017/746 keerukust, on väga tõenäoline, et liikmesriigid, tervishoiuasutused, teavitatud asutused, ettevõtjad ja muud asjaomased isikud ei suuda tagada määruse nõuetekohast rakendamist ja täielikku kohaldamist alates 26. maist 2022, nagu see on määruses sätestatud.

(5)

Lisaks sellele lõpeb määrusega (EL) 2017/746 ettenähtud praegune üleminekuperiood seoses teavitatud asutuste poolt direktiivi 98/79/EÜ alusel in vitro diagnostikameditsiiniseadmetele välja antud sertifikaatide kehtivusega samal päeval kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/745 (5) ettenähtud üleminekuperiood seoses teatavate EÜ vastavusdeklaratsioonide kehtivusega ning direktiivide 90/385/EMÜ (6) ja 93/42/EMÜ (7) alusel teavitatud asutuste poolt väljastatud sertifikaatide kehtivusega, s.o 26. mail 2024. Sellega koormatakse isikuid, kes tegelevad nii meditsiiniseadmete kui ka in vitro diagnostikameditsiiniseadmetega.

(6)

Selleks et tagada siseturu sujuv toimimine ning rahvatervise ja patsientide ohutuse kõrgetasemeline kaitse, samuti tagada õiguskindlus ja hoida ära võimalikke turuhäireid, on vaja pikendada määruses (EL) 2017/746 sätestatud üleminekuperioode selliste seadmete puhul, millele teavitatud asutused on välja andnud sertifikaadid kooskõlas direktiiviga 98/79/EÜ. Samal põhjusel on vaja ette näha ka piisavalt pikk üleminekuperiood selliste seadmete puhul, mille vastavushindamisse on teavitatud asutused kaasatud esimest korda määruse (EL) 2017/746 alusel.

(7)

Teavitatud asutuste suutlikkuse suurendamiseks vajaliku ajavahemiku puhul tuleks leida tasakaal nende asutuste olemasoleva vähese suutlikkuse ja rahvatervise kõrgetasemelise kaitse tagamise vahel. Seepärast peaks üleminekuperioodid, mida kohaldatakse selliste in vitro diagnostikameditsiiniseadmete suhtes, mille vastavushindamisse on teavitatud asutused kaasatud esimest korda määruse (EL) 2017/746 alusel, olema sellised, et need võimaldavad eristada suurema ja väiksema riskiga seadmeid. Üleminekuperioodi pikkus peaks sõltuma asjaomase seadme riskiklassist, nii et kõrgemasse riskiklassi kuuluvate seadmete puhul oleks see periood lühem ja madalamasse riskiklassi kuuluvate seadmete puhul pikem.

(8)

Selleks et jätta in vitro diagnostikameditsiiniseadmete puhul, mis on kooskõlas käesoleva määruse üleminekusätetega seaduslikult turule lastud, piisavalt aega nende jätkuvalt turul kättesaadavaks tegemiseks, sealhulgas lõppkasutajatele tarnimiseks, või kasutusse võtmiseks, tuleks määrusega (EL) 2017/746 ettenähtud müügikuupäeva 27. mai 2025 kohandada, et võtta arvesse käesolevas määruses sätestatud täiendavaid üleminekuperioode.

(9)

Võttes arvesse ressursse, mida nõutakse tervishoiuasutustelt COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks, tuleks neile asutustele anda lisaaega, et valmistuda täitma määruses (EL) 2017/746 sätestatud ühes ja samas tervishoiuasutuses seadmete valmistamise ja kasutamise tingimusi („asutusesiseselt valmistatud seadmed“). Seepärast tuleks kõnealuste tingimuste kohaldamine edasi lükata. Kuna tervishoiuasutustel on vaja täielikku ülevaadet turul kättesaadavatest CE-märgisega in vitro diagnostikameditsiiniseadmetest, ei tohiks enne käesolevas määruses sätestatud üleminekuperioodide lõppu hakata kohaldama tingimust, mis kohustab tervishoiuasutust põhjendama, et patsientide sihtrühma konkreetseid vajadusi ei saa rahuldada või ei saa asjakohasel toimivustasemel rahuldada mõne turul kättesaadava samaväärse seadmega.

(10)

Määrust (EL) 2017/746 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt pikendada määrusega (EL) 2017/746 kehtestatud üleminekuperioode, lisada kõnealusesse määrusesse täiendavad üleminekusätted ja lükata edasi kõnealuses määruses asutusesiseselt valmistatud seadmeid käsitlevate sätete kohaldamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)

Käesolev määrus võetakse vastu erandlikel asjaoludel, mis tulenevad COVID-19 pandeemiast ja sellest tingitud rahvatervise kriisist. Selleks et saavutada määruse (EL) 2017/746 muutmise soovitud mõju seoses üleminekuperioodide, täiendavate üleminekusätete ja asutusesiseselt valmistatud seadmeid käsitlevate sätete kohaldamise kuupäevaga, ning eelkõige selleks, et tagada ettevõtjatele õiguskindlus, on vaja, et käesolev määrus jõustuks enne 26. maid 2022. Seetõttu peetakse asjakohaseks teha erand ELi lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(13)

Arvestades tungivat vajadust tegeleda viivitamata COVID-19 pandeemiast tingitud rahvatervise kriisiga, peaks käesolev määrus kiireloomulisena jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2011 vastu määruse (EL) nr 101/2011.

(2)

Läbivaatamine näitas, et kõnealuse määruse I lisas tuleks muuta kolme isiku puhul põhjendusi ning seitsme isiku puhul teavet, mis on seotud kaitseõiguse ja tõhusa õiguskaitse õiguse kohaldamisega Tuneesia õiguse alusel.

(3)

Määruse (EL) nr 101/2011 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

24. märtsil 2017 esitas Sumitomo Chemical Agro Europe SAS Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“) määruse (EL) nr 528/2012 artikli 43 lõike 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 414/2013 (2) artikli 4 kohase loataotluse rakendusmääruse (EL) nr 414/2013 artiklis 1 osutatud samade omadustega üksiku biotsiidi jaoks, mille nimi on „SchwabEX-Guard“ ja mis kuulub määruse (EL) nr 528/2012 V lisas kirjeldatud tooteliiki 18. Taotlus registreeriti biotsiidiregistris (edaspidi „register“) registrinumbriga BC-PP031247-26. Taotluses esitati ka asjaomase üksiku võrdlustoote „Pesguard® Gel“ kohta esitatud taotluse number, kõnealune taotlus kanti registrisse registrinumbriga BC-HS027052-37.

(2)

Samade omadustega üksik biotsiid „SchwabEX-Guard“ sisaldab toimeainetena püriproksüfeeni ja klotianidiini, mis on kantud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja.

(3)

17. detsembril 2020 esitas kemikaaliamet komisjonile arvamuse (3) ning biotsiidi „SchwabEX-Guard“ omaduste kokkuvõtte kavandi vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 414/2013 artikli 6 lõigetele 1 ja 2.

(4)

Arvamuses järeldatakse, et „SchwabEX-Guard“ on biotsiid, mis võib saada liidu loa vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 42 lõikele 1, et samade omadustega üksiku biotsiidi ja seotud võrdlustoote vahelised kavandatud erinevused piirduvad teabega, mis võib kuuluda komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 354/2013 (4) kohase haldusliku muudatuse alla, ning et seotud üksiku võrdlustoote „Pesguard® Gel“ hindamise põhjal ja biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kohaselt vastab samade omadustega üksik biotsiid määruse (EL) nr 528/2012 artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(5)

17. detsembril 2020 edastas kemikaaliamet kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikega 4 komisjonile biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kõigis liidu ametlikes keeltes.

(6)

Komisjon on kemikaaliametiga samal arvamusel ning leiab seega, et on asjakohane anda samade omadustega üksiku biotsiidi „SchwabEX-Guard“ jaoks liidu luba.

(7)

Samade omadustega üksik biotsiid „SchwabEX-Guard“ sisaldab toimeainete hulka mittekuuluvaid ained cis-CTAC ja diklorometaan, mille kohta ei olnud seotud üksiku võrdlustoote taotluse hindamisperioodi jooksul võimalik teha järeldust, kas need vastavad endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kindlaksmääramise teaduslikele kriteeriumidele, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/2100 (5). Seepärast tuleks cis-CTAC-d ja diklorometaani täiendavalt uurida. Kui jõutakse järeldusele, et cis-CTAC või diklorometaan või mõlemad ained on endokriinseid häireid põhjustavate omadustega, kaalub komisjon kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikliga 48, kas biotsiidi „SchwabEX-Guard“ jaoks antud liidu luba tuleks muuta või see tühistada.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidikomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Euroopa Komisjon kehtestas määrusega (EL) nr 2015/1963 (2) lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit kaaliumatsesulfaami impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Esialgsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse esialgseks uurimiseks.

(2)

Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad ulatuvad koostööd tegevate eksportivate tootjate impordi suhtes 2,64 eurost kuni 4,58 euroni netokaalu kilogrammi kohta ja kõigi teiste äriühingute impordi suhtes kehtib tollimaksu määr 4,58 eurot netokaalu kilogrammi kohta.

(3)

Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (3) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(4)

Läbivaatamistaotluse esitas 31. juulil 2020 Celanese Sales Germany GmbH (edaspidi „taotluse esitaja“), kes on liidu ainus tootja ja esindab seega liidu kaaliumatsesulfaami toodangust 100 %. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise (4).

(5)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 30. oktoobril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst pärit kaaliumatsesulfaami impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (5).

(6)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju kordumise tõenäosuse hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“) (6).

(7)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teadaolevaid kaaliumatsesulfaami tootjaid asjaomases riigis ning Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid osalema.

(8)

Huvitatud isikutel oli ka võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(9)

Ärakuulamine toimus ühe eksportiva tootjaga, nimelt äriühinguga Anhui Jinhe Industrial Co. Ltd. (edaspidi „Anhui Jinhe“).

(10)

Komisjon sai uurimise algatamise kohta märkused Anhui Jinhelt. Ka taotluse esitaja esitas selle kohta märkusi.

(11)

Anhui Jinhe palus teatavate taotluses esitatud andmete ja nende sisuka kokkuvõtte avalikustamist. Eelkõige väitis ta, et taotluse esitaja pidanuks taotluse mittekonfidentsiaalses versioonis avalikustama andmed Hiinast pärit impordi kogumahu ja keskmiste hindade kohta taotluses osutatud vaatlusalusel perioodil. Anhui Jinhe väitis, et need andmed ei olnud konfidentsiaalsed, sest komisjon oli need esialgses uurimises avalikustanud. Lisaks väitis Anhui Jinhe, et vastavad andmed ei põhinenud tegelikult konfidentsiaalsetel äriandmetel, vaid taotluse esitaja hinnangutel, ja et nende andmete avaldamata jätmise aluseks ei saa olla ükski viide autoriõigustele. Lisaks nõudis Anhui Jinhe, et taotluse esitaja teeks olulistest kahjunäitajatest sisuka kokkuvõtte, mis oleks piisavalt üksikasjalik, et konfidentsiaalselt esitatud andmetest oleks võimalik piisaval määral aru saada. Veel väitis ta, et selles taotluses on andmed kas konfidentsiaalsed või esitatud sisutühjade vahemike põhjal, millest ei nähtunud mingeid suundumusi, samas kui esialgses uurimises esitas komisjon need andmed indekseerituna. Seetõttu nõudis Anhui Jinhe, et taotluse esitaja avalikustaks indekseeritud andmed liidu tarbimise, tootmisvõimsuse, tootmisvõimsuse rakendamise, turuosade, hindade allalöömise, tootmiskulude, kasumlikkuse, eksportmüügi ja toorainete kulude kohta. Samuti nõudis Anhui Jinhe, et taotluse esitaja avaldaks sisuka kokkuvõtte oma praegusest kasumlikkuse tasemest ning osutaks, kas see oli läbivaatamisega seotud võrdlusperioodil üle 5 %, ning samuti indekseeritud andmed alates 2011. aastast, kuna taotluse esitaja viitas sellele aastale kui võrdluse tegemiseks asjakohasele aastale.

(12)

Oma vastuses väitis taotluse esitaja, et enamik teabest oli laadilt konfidentsiaalne, sest see põhines vaid ühe äriühingu andmetel, ja tema sõnul olid indeksivahemikud vajalikud selleks, et vältida aluseks olevate konfidentsiaalsete andmete rekonstrueerimist. Eelkõige väitis taotluse esitaja, et täpsete arvude esitamine Hiinast pärit impordi kogumahu kohta kombineerituna turuosade indekseerimisega võimaldaks rekonstrueerida liidu ainsa tootja müügi. Taotluse esitaja vaatas oma märkustes üle mittekonfidentsiaalsed andmed ja esitas lisateavet. Seejuures esitas taotluse esitaja koguimpordi mahuvahemikud ning lisateavet tarbimissuundumuste, toodangu ja turuosade indekseerimisvahemike, kasumlikkuse indekseerimise, muude kahjunäitajate (nagu laovarud, tööhõive, rahavood, investeeringud, netoinvesteeringute tasuvus) ja liidu tootja müügi muutumise kohta väljaspool liitu. Mis puudutab Anhui Jinhe soovitud ülejäänud andmeid, siis väitis taotluse esitaja, et taotluse mittekonfidentsiaalne versioon sisaldas piisavalt sisukat kokkuvõtet ja et lisateabe andmine ei oleks konfidentsiaalset teavet avaldamata võimalik.

(13)

Vastuses taotluse esitaja läbivaadatud andmetele jäi Anhui Jinhe seisukohale, et taotlus ei sisaldanud piisavalt teavet, näiteks Hiinast või liidust pärit impordi mahu ja kaaliumatsesulfaami ülemaailmse nõudluse kohta. Anhui Jinhe väitis, et taotluse mittekonfidentsiaalse versiooni sisukuse analüüsimisel tuleks arvestada kaitseõigustega ning et temal ei olnud võimalik aru saada, kas taotluse esitaja väidetel oli üldse faktilist alust.

(14)

Taotluse esitaja ei nõustunud eespool esitatud väidetega ja leidis, et taotluse avalik versioon andis tema väidetele faktilise aluse ning et andmeid kärbiti juhtudel, kui indekseeritud suundumuste vahemikke ei olnud võimalik ilma konfidentsiaalset teavet avaldamata esitada. Eelkõige väitis taotluse esitaja, et taotluse mittekonfidentsiaalsest versioonist oli näha Hiinast pärit kaaliumatsesulfaami koguimpordi muutumine ja et Anhui Jinhe sai selle kohta märkusi esitada. Mis puudutab andmeid nõudluse kohta, siis väitis taotluse esitaja, et määruses, millega kehtestatakse ajutised meetmed Hiinast pärit kaaliumatsesulfaami impordi suhtes, (7) ei osutatud liidu kogutarbimisele absoluutväärtuses, ning seega ei pidanud seda näitama ka taotluse esitaja.

(15)

Tasub märkida, et kuna taotluse esitaja on ise ainus kaaliumatsesulfaami tootja liidus, tuli konfidentsiaalne teave esitada vahemike ja indeksitena, et mitte avaldada äriühingupõhist äriteavet. Komisjoni arvates olid taotluse esitaja märkustega täiendatud taotluse mittekonfidentsiaalses versioonis esitatud andmed piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada konfidentsiaalselt esitatud teabe sisust piisavalt hästi aru saada. Taotluse esitaja esitas sisuka kokkuvõtte vahemikega, mis olid tegelike arvudega võrreldes piisavalt kitsad, et võimaldada huvitatud isikutel hinnata impordi mahtu ja suundumusi. Seega oli Hiina eksportivatel tootjatel võimalik kasutada oma kaitseõigusi.

(16)

Anhui Jinhe väitel ei tõendanud taotlus liidu turu atraktiivsust, kuna sellest paistis, et Hiina eksportijate keskmised ekspordihinnad olid liidu ja muude turgude puhul ühed ja samad. Väidetavalt näitas see, et Hiina tootjatele oli ükskõik, kas müüa liitu või kolmandatesse riikidesse. Siinjuures viitas Anhui Jinhe bioetanooli (8) ja uurea (9) uurimistele, milles komisjon järeldas, et kui keskmised liitu suunduva ekspordi hinnad on kõrgemad kui kolmandate riikide turgude puhul, siis on liidu turg eksportivate tootjate jaoks atraktiivne.

(17)

Sellega seoses väitis taotluse esitaja, et taotlus näitas selgelt, et liidu turg oli Hiina eksportivatele tootjatele atraktiivne, sest dumpinguvastaste meetmeteta oleksid nad liidu turul saavutanud suuremad müügimahud kui muudel turgudel. Samuti väitis taotluse esitaja, et enne dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist oli liidu turg Hiina tootjatele atraktiivne.

(18)

Komisjoni arvates nähtus taotlusest, et kui dumpinguvastastel meetmetel oleks lastud aeguda, oleks tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendaksid märkimisväärselt liidu turule suunatud müügimahtu.

(19)

Samuti väitis Anhui Jinhe, et taotluse esitaja väited turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta olid ilmselgelt ekslikud, sest taotluse esitaja tootmiskulud, mida kasutati taotluses turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamiseks, olid esialgse uurimisega võrreldes liiga suured ja neile ei saanud tugineda. Peale selle väitis Anhui Jinhe, et taotluse esitaja oli oma hinnatasemeid esialgsest uurimisest alates oluliselt tõstnud ja et dumpinguvastased meetmed tõid talle liigset kasumit, mis oli kaugelt suurem kui esialgses uurimises dokumenteeritud kasum. Siinkohal viitas Anhui Jinhe ditsüaandiamiidi (10) ja uurea (11) uurimistele, kus komisjon lasi meetmetel liidu tootmisharu suurt kasumlikkust arvestades aeguda. Anhui Jinhe väitis ka, et liidu tootmisharu tootmisvõimsused olid täielikult rakendatud ning nendest ei piisanud liidu kasvava nõudluse rahuldamiseks, ja ta osutas ferrosiliitsiumi juhtumile, kus komisjon lõpetas meetmete rakendamise (12). Lisaks väitis Anhui Jinhe, et Hiina tootjate turuosa oli liidu turul keelavatele meetmetele vaatamata siiski veel [28–34 %], sest kasutajad on tarneahela ohutuse tagamiseks alati hoidnud kaht või enamat kaaliumatsesulfaami tarnijat, eriti pärast hiljutisi COVID-19st põhjustatud katkestusi. Viimaks rõhutas Anhui Jinhe, et liidu tootmisharu konkureeris Hiina impordiga edukalt kolmandate riikide turgudel, kus ei olnud kehtestatud meetmeid, ja müüs nendel turgudel märkimisväärseid koguseid. Anhui Jinhe väitel tõendas see, et taotluse esitaja suutis dumpinguvastaste meetmete puudumisel Hiina impordiga edukalt konkureerida, mis osutas sellele, et kahju tõenäoliselt ei kordu.

(20)

Taotluse esitaja vaidlustas eespool esitatud väited. Taotluse esitaja kasutas enda väitel tegelikult kasumimarginaali, mille komisjon määras kindlaks tema taotluse esialgse uurimise turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes. Samuti tagasid dumpinguvastased tollimaksud taotluse esitaja väitel selle, et Hiinast pärit impordi hinnad olid mittekahjustaval tasemel. Taotluse esitaja väitis, et kui dumpinguvastased meetmed aeguvad, suurendavad Hiina eksportivad tootjad oma turuosa liidus sama protsendini kui mujal maailmas. Samuti esitas taotluse esitaja üksikasjalikud stsenaariumid, et näidata, kuidas mõjutaks tema äri see, kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastaks aeguda.

(21)

Nagu kinnitas komisjoni analüüs, ei piisanud ühestki Anhui Jinhe mainitud elemendist, olid need siis faktiliselt õiged või mitte, seadmaks kahtluse alla järeldust, et taotlus sisaldas piisavalt tõendeid, mis näitavad, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ja kahju kordumise. Need asjaolud tehti kindlaks parimate tõendite põhjal, mis olid taotluse esitajale sel ajal kättesaadavad, ning need on piisavalt representatiivsed ja usaldusväärsed. Lisaks uuriti Anhui Jinhe esitatud väiteid ja taotluse esitaja vastuväiteid uurimise käigus üksikasjalikult ning neid käsitletakse täiendavalt allpool.

(22)

Eespool kirjeldatu põhjal kinnitas komisjon, et taotluses esitati piisavalt tõendeid selle kohta, et meetmete aegumine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumist ja kahju kordumist, ning et seega olid alusmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud.

(23)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Anhui Jinhe, et taotluses sisalduv teave kas ei olnud asjakohane (nt tõendid sulfaamhappega seotud moonutuste kohta viitasid väidetavatele uureaga seotud moonutustele ning tõendid kaaliumhüdroksiidiga seotud moonutuste kohta viitasid kaaliumisoolale) või ei tuginenud avalikult kättesaadavatele allikatele (nt äädikhappega seotud moonutuse aluseks on taotluse esitaja ostetud aruanne, mis ei ole samal ajal kooskõlas Hiina riigiaruandega).

(24)

Kuna sulfaamhapet toodetakse uureast ja kaaliumhüdroksiidi toodetakse kaaliumisoolast, avaldavad kõik tooraineid mõjutavad turumoonutused mõju ka lõpptootele. Veelgi enam, vastupidiselt Anhui väidetele viitab taotluse esitaja taotluses lisaks teisele konfidentsiaalsele allikale ka Hiina aruandele. Nagu taotluse esitaja osutas, oli riigiaruandes vastuolu Hiina äädikhappe tootmisvõimsuse rakendamist käsitleva teksti ja arvude vahel. Siiski ei ole Hiina aruanne ja konfidentsiaalne allikas omavahel vastuolus, sest taotluse esitajalt saadud ajakohastatud teave tootmisvõimsuse kohta, mida komisjon kontrollis, oli kooskõlas Hiina aruandes esitatud arvudega tootmisvõimsuse rakendamise kohta. Seepärast lükati need väited tagasi.

(25)

Pidades silmas asjaomase riigi tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et ta võib teha nende tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(26)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks teised tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(27)

Nõutud teabe esitasid kaks asjaomase riigi eksportivat tootjat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Arvestades seda vastuste väikest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ja teavitas kõiki huvitatud isikuid toimikusse lisatud teatega. Komisjon kutsus neid äriühinguid uurimises osalema ja saatis neile küsimustiku lingi.

(28)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(29)

Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet ega nõustunud kuuluma valimisse.

(30)

Komisjon saatis Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(31)

Komisjon saatis küsimustiku lingid kahele eksportivale tootjale, kes valimisse kaasamise vormi tagasi saatsid. Samad küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (13).

(32)

Küsimustiku täielikud vastused saadi ühelt eksportivalt tootjalt ja ainsalt liidu tootjalt.

(33)

Komisjon kogus ja ristkontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulemiseks võetud meetmete („COVID-19 teade“) (14) tõttu ei olnud komisjonil aga võimalik teha kontrollkäike koostööd tegevate äriühingute valdustesse. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teavet:

—

Celanese Sales Germany GmbH, Celanese Production Germany GmbH & Co. KG Sulzbach, Saksamaa, ja Principal Operating Company Celanese Europe BV, Amsterdam, Madalmaad;

—

Anhui Jinhe Industrial Co., Ltd, Chuzhou, Anhui.

(34)

27. oktoobril 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses kehtiva dumpinguvastase tollimaksu säilitada (edaspidi „lõplik avalikustamine“). Kõigile isikutele anti aega teha märkusi kõnealuse teatavakstegemise kohta ja taotleda ärakuulamist komisjonis ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutava ametniku juures.

(35)

Märkusi saadi Anhui Jinhelt ja taotluse esitajalt.

(36)

Kuulati ära Anhui Jinhe ja taotluse esitaja.

(37)

Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, nimelt kaaliumatsesulfaam (6-metüül-1,2,3-oksatiasiin-4(3H)-oon-2,2-dioksiidi kaaliumisool; CAS RN 55589-62-3), mis on pärit on Hiina Rahvavabariigist ja mis praegu kuulub CN-koodi ex 2934 99 90 (TARICi kood 2934999021) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). Kaaliumatsesulfaami tuntakse ka nimetuse atsesulfaam-K all.

(38)

Kaaliumatsesulfaami kasutatakse sünteesmagusainena paljudes valdkondades, näiteks toiduainetes, jookides ja farmaatsiatoodetes.

(39)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised ja keemilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(40)

Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(41)

Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(42)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus kaaliumatsesulfaami import HRVst, kuigi väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 1. juulist 2013 kuni 30. juunini 2014). Vastavalt andmetele, mida liikmesriigid komisjonile alusmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt esitasid (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), moodustas HRVst pärit kaaliumatsesulfaami import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [31–37 %] liidu turust, võrreldes [65–80 %] turuosaga esialgse uurimise ajal. Absoluutarvudes on HRVst pärit import alates esialgse uurimise uurimisperioodist langenud [47–56 %].

(43)

Nagu põhjenduses 32 mainitud, esitas küsimustikule vastuse vaid üks HRV eksportija/tootja, keda seetõttu käsitati uurimises koostööd tegevana.

(44)

Arvestades uurimise algatamise ajal kättesaadavaid piisavaid tõendeid, mis osutavad HRVs oluliste moonutuste esinemisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine selle riigi eksportivate tootjate suhtes, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(45)

Selleks et koguda vajalikke andmeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks, kutsus komisjon algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama teavet kaaliumatsesulfaami tootmiseks kasutatavate sisendite kohta. Asjakohase teabe esitas üks Hiina eksportiv tootja.

(46)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks, et uurida väidetavaid olulisi moonutusi. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad ning esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei esitanud nõutud teavet. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab HRVs oluliste moonutuste esinemise kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(47)

Eksportivalt tootjalt Anhui Jinhelt laekusid seisukohad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „normaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(49)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et „kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(50)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

(51)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

(52)

Kuna artikli 2 lõike 6a punktis b esitatud loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Ühtlasi võib loetelu eri asjaolude esinemise tõestamiseks kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(53)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „kui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“. Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (15) mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule.

(54)

Taotluse esitaja esitas peale aruande järelduste ka lisateavet, mis käsitles kaaliumatsesulfaami tootmiseks kasutatavaid tooraineid. Taotluse esitaja on tellinud aruande, et selgitada välja kaaliumatsesulfaami peamise tooraine vääveltrioksiidi omadused ja sellega seotud moonutused kahes Hiina provintsis, kus seda toodetakse, Jiangsus and Anhuis. Asjaomased tõendid hõlmavad keemiatööstuse 24. oktoobri 2016. aasta arengukava, milles seatakse eesmärgid ja tootmissihid, mis mõjutavad keemiasektori tarnemahte, sealhulgas seoses vääveltrioksiidi sulfoonimise ja kaaliumatsesulfaamiga ning Anhui provintsiga, viidates 14. märtsil 2018. aastal avaldatud HKP Anhui provintsikomitee ja Anhui provintsi rahvavalitsuse arvamustele kvaliteetse majanduse arengu edendamise kohta. Selles poliitikadokumendis kehtestatakse mitu poliitikaalgatust kvaliteetse majanduse arengu edendamiseks eelkõige Anhui provintsis, näiteks rahaliste stiimulite ja maksuvähenduste kasutamine, kui tööstus- ja logistikaettevõtjad tegutsevad kooskõlas struktuursete muudatuste keskse kataloogi „soodustatud“ tootmisharudega. Veel selgitas taotluse esitaja, kuidas riiginõukogu 2. detsembri 2005. aasta otsusega tööstuse restruktureerimise edendamist käsitlevate ajutiste meetmete rakendamise väljakuulutamise kohta määratletakse majandus- ja tööstuspoliitika eesmärgid ning suunatakse kõiki provintsivalitsusi määratlema konkreetseid meetmeid investeeringute suunamiseks. See hõlmab maad, laene, maksustamist, importi ja eksporti käsitleva poliitika toetamist. Samuti juhtis ta tähelepanu muudele riigi sekkumispoliitika vahenditele, nagu näiteks 2013. aasta jaanuaris välja antud tööstuses struktuurimuudatuste tegemise suuniskataloogile, milles tööstuse segmendid on jaotatud kui „soodustatud“, „piiratud“ ja „kõrvaldatud“. Vääveltrioksiidi sulfoonimine kuulub selles kataloogis kategooriasse „soodustatud“.

(55)

Taotluses mainitakse ka dokumenti pealkirjaga „Sulphur Trioxide’s Export Tax and VAT Refund Withdrawal“ („Vääveltrioksiidi ekspordimaks ja käibemaksutagastuse tühistamine“), milles määratakse, et ekspordiga seotud käibemaksukulu on 13 %, mis põhjustab ekspordipiiranguid.

(56)

Elektri, gaasi, voolu ja vee puhul selgitati taotluses hinnakontrollimeetmete rolli Jiangsu ja Anhui provintsides ning juhiti lisaks tähelepanu riigi- ja provintsipoolsetele sekkumistele kivisöesektoris. 1. veebruaril 2016. aastal välja antud dokumendis peakirjaga „Opinions of the State Council on the Reduction of Overcapacity in the Coal Industry and its Development“ („Riiginõukogu arvamused liigse tootmisvõimsuse vähendamise kohta kivisöetööstuses ja selle arendamise kohta“) kinnitatakse liigse tootmisvõimsuse probleemi ja ka märkimisväärset riigipoolset sekkumist selle sektori turul.

(57)

Viimaks loetletakse taotluses üles konkreetsed toetused äriühingule Nantong Acetic Acid, mis on seotud kaaliumatsesulfaami tootja Nantong Hongxiniga. Nantong Acetic Acidi avaliku teadaande ja Nantong Acetic Acidi 2018. aasta aruande kohaselt saab Nantong Acetic Acid kõrg- või uue tehnoloogia soodustulumaksu programmi raames ettevõtte soodustulumaksust 15 % (mitte 25 %).

(58)

Lisaks osutati taotluses moonutustele, mis määrati kindlaks aruandes, mis käsitles muid kaaliumatsesulfaami tootmiseks kasutatavaid tooraineid, nagu diketeen, sulfaamhape, trietüülamiin, kaaliumhüdroksiid, äädikhape, diklorometaan ja ammoniaak. Tõepoolest, taotluses esitati tõendeid liigse tootmisvõimsuse kohta keemiasektoris, mis näitasid, et Hiina äädikhappe tootmisvõimsuse rakendamise määr oli 2019. aasta neljandas kvartalis ligikaudu 69 %, kusjuures taotluses esitatud prognoosi kohaselt pidi see 2020. aasta esimeses kvartalis olema ligikaudu 63 % ning tõusma 2020. aasta lõpuks ligikaudu 67 %ni. Lisaks liigsele tootmisvõimsusele kohaldatakse Hiina äädikhappe tootmisse investeerimisele tööstuse ümberkujundamise suuniskataloogi (2013. aastal läbi vaadatud) kohaseid kontrolle. Need kaks elementi üheskoos moonutavad Hiina äädikhappeturgu ning seetõttu ka tootmisahela järgmist etappi ehk diketeeni tootmist.

(59)

Veelgi enam, taotluses mainiti riigi sekkumist Hebei provintsi naftakeemiatööstuse 13. viisaastakukava poliitikaeesmärkidesse ja sihtidesse. Kavas rõhutatakse, kuidas Hiina riik kontrollib väävli kaevandamist ning seab piire väävelhappetoodangu turule sisenemisele. Väävli kaevandamise suhtes kontrollimeetmete kehtestamisega ning väävelhappe tootmisse investeerimise piiramisega moonutab Hiina valitsus mitte üksnes nende kahe toote turgu, vaid ka vääveltrioksiidi tootmise turgu.

(60)

Lisaks viidatakse taotluses muud liiki riigipoolsele sekkumisele uurea turul, näiteks uurea puhul kehtestatud rangete impordikvootidele ja ekspordimaksudele. Uurea on tootmisahela eelneva etapi tooraine, mida kasutatakse vääveltrioksiidi ja väävelhappe kõrval sulfaamhappe tootmiseks. Veelgi enam, alates 1. juulist 2005 on Hiina valitsus vabastanud uurea riigisisese müügi käibemaksust. Viimaks sekkus Hiina valitsus turule alates 2004. aastast toimiva riikliku väetisesüsteemi kaudu. Aruande kohaselt saavad uurea tootjad kasu elektri soodusmääradest ning raudteetranspordi soodushindadest.

(61)

Aruandele viidates osutati taotluses, et kaaliumisool on loetletud toorainena 13. mineraalsete maavarade viisaastakukavas, mis sisaldab erinevate mineraalirühmade kohta mitmeid üksikasjalikke sätteid. Komisjoni aruande rubriigis „Fosfor“ on leitud, et üks eesmärk on kooskõlas toiduohutuse strateegiaga stabiliseerida selliste põllumajanduses kasutatavate oluliste mineraalsete maavarade varusid nagu fosfor, väävel ja kaalium. Veelgi enam, aruandes mainitakse muude artiklite hulgas, mille suhtes kohaldatakse ekspordimakse, ka potast ja teisi töötlemata kaaliumisooli. Riigi sekkumised, mida taotluses on veel mainitud, puudutavad ka ammoniaaki ehk veel üht toorainet, mida ostetakse väävelhappejäätmete ringlussevõtuks.

(62)

Nagu taotluse esitaja veel osutas, siis aruande kohaselt möönis Hiina valitsus ise, et elektrimüügile ei ole veel loodud tõhusat konkurentsimehhanismi. See näitab, et Hiinas esinevad tööstuslikuks kasutuseks tarnitava elektri turul olulised moonutused. Viimaks mainiti taotluses muid valdkondi, kus riigi sekkumine mõjutab Hiina tööstusettevõtja kulusid, näiteks juurdepääs maakasutusõigusele (aruande 9. peatükk), juurdepääs kapitalile ja rahastamisele (aruande 11. peatükk) ning tööturg (aruande 13. peatükk).

(63)

Nagu on märgitud põhjenduses 46, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(64)

Selle kohta saadi märkusi koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt Anhui Jinhelt, kes väitis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise põhjenduseks esitatud väide on alusetu ega kehti selle äriühingu kohta. Anhui Jinhe väitis, et taotluse esitaja tellitud aruandes esitatud väited diketeeni, vääveltrioksiidi ja väävelhappega seotud moonutuste kohta ei ole Anhui Jinhe puhul asjakohased, sest Anhui Jinhe toodab neid sisendeid ettevõttesiseselt. Asjakohased eelneva etapi toorained on jää-äädikhape, sulfaamhape ja kaaliumhüdroksiid.

(65)

Sellega seoses viitas Anhui Jinhe komisjoni hiljutisele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktide a ja c kohasele tavale, nagu näiteks pressitud alumiiniumi juhtumis, (16) mille kohaselt nõutakse eksportivatelt tootjatelt moonutamata hindade ja kulude kohta tõendite esitamist, et teha kindlaks, et nende omamaiseid kulusid ei mõjuta olulised moonutused. Äriühing väitis, et asjaomaste toorainete omamaised hinnad lähtuvad turust ja need on valitsevate turutingimuste alusel läbi räägitud. Eeskätt esitas äriühing tõendid, võrreldes oma hindu andmebaasi COMTRADE alusel Türgi omadega, tõendamaks, et rahvusvaheliste hindadega võrreldes madalamad jää-äädikhappe, sulfaamhappe ja kaaliumhüdroksiidi sisendihinnad tulenevad peamiselt Hiina palju väiksematest transpordikuludest, sest äriühing tugineb eranditult omamaistele varudele.

(66)

Peale selle väitis äriühing, et ta ei tegutse eksportiva riigi ametiasutuste kontrolli all. Ka väitis äriühing, et riik ei ole sekkunud kaaliumatsesulfaami tootmise sisendite hindadesse ega kuludesse. Nende väidetega seotud vastuväiteid käsitletakse punktides 3.2.1.3 ja 3.2.1.4.

(67)

Eksportiv tootja juhtis oma märkustes tähelepanu veel sellele, et artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga. Seda seetõttu, et esiteks tunnistatakse dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 kolme stsenaariumi, mis võimaldavad arvutada normaalväärtust: i) müük ei toimu tavapärase kaubandustegevuse käigus, ii) turuolukord on eriline või iii) väikese müügimahu tõttu siseturul ei ole selline müük tüüpiline. Anhui Jinhe väitis, et olulised moonutused ei vasta ühelegi neist kolmest kriteeriumist. Lisaks väitis ta, et isegi kui oluliste moonutuste mõistet võiks pidada eespool nimetatud teise kriteeriumi alla kuuluvaks, kinnitas WTO vaekogu juhtumis „DS529 Australia – Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“, et asjaolu, et vaatlusaluse toote omamaiseid hindu ja selle sisendeid mõjutavad valitsuse moonutused, ei olnud piisav, et pidada siseturu müügi ja eksportmüügi nõuetekohast võrdlemist mõjutatuks „erilisest turuolukorrast“. Lisaks märkis Anhui Jinhe, et komisjon arvutab normaalväärtust süstemaatiliselt, kuid ta peaks kontrollima igal üksikjuhul eraldi, kas täidetud on dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud tingimused.

(68)

Anhui Jinhe väitis ka, et dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt peab normaalväärtuse arvutamine kajastama „kulu päritoluriigis“, nagu kinnitasid WTO juhtumid „DS529 Australia – Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“ ja „DS473 European Union – Anti-Dumping Measures on Biodiesel from Argentina“. Samuti väitis Anhui Jinhe, et normaalväärtus tuleks arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 nõuetega, ning lisas, et WTO juhtumis „DS427 China – Anti-Dumping and Countervailing Duty Measures on Broiler Products from the United States“ tehtud järeldustes nõuti, et uurivad ametiasutused võtaksid arvesse eksportivate tootjate registreeritud kulusid, välja arvatud juhul, kui need ei ole kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või ei kajasta põhjendatult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole Anhui Jinhe sõnul kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1, sest eksportiva tootja kulusid eiratakse süstemaatiliselt, olenemata sellest, kas dokumenteeritud kulud vastavad kahele eespool esitatud tingimusele.

(69)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Nagu apellatsioonikogu on sõnaselgelt selgitanud juhtumis DS473, lubatakse WTO õigusega kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Komisjon tuletas meelde, et juhtumid „DS529 Australia – Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“ ja „DS427 China – Broiler Products“ (artikkel 21.5 – USA) ei puuduta alusmääruse artikli 2 lõike 6a tõlgendamist ega selle kohaldamise tingimusi. Lisaks erinevad nende juhtumite faktilised olukorrad sellest olukorrast ja kriteeriumidest, millest tulenevalt kohaldatakse nimetatud alusmääruse sätte kohast metoodikat seoses oluliste moonutuste olemasoluga ekspordiriigis. Alusmääruse artikli 2 lõikes 6a on sätestatud, et üksnes juhul, kui tuvastatakse olulised moonutused ning need mõjutavad kulusid ja hindu, arvutatakse normaalväärtus, võttes aluseks moonutamata kulud ja hinnad võrdlusriigis või rahvusvahelise võrdlusaluse. Igal juhul on alusmääruse artikli 2 lõike 6a teise lõigu kolmandas taandes sätestatud võimalus kasutada omamaiseid kulusid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(70)

Veel väitis Anhui Jinhe, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.2. Ta tõi esile, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis „DS219 EC – Tube or Pipe Fittings“, et uuriv ametiasutus on kohustatud kasutama eksportivate tootjate tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kui sellised andmed on olemas. Anhui Jinhe väitis seetõttu, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.2.

(71)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Nagu eespool selgitatud, on omamaiste kulude kasutamine alusmääruse sama sätte alusel lubatud vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Selles kontekstis oli eksportivatel tootjatel võimalus esitada tõendeid selle kohta, et nende individuaalsed müügi-, üld- ja halduskulud ja/või muud sisendkulud olid tegelikult moonutamata. Nagu aga tõestati punktides 3.2.1.2–3.2.1.9, on komisjon kindlaks teinud, et kaaliumatsesulfaami tootmisharus esineb moonutusi, ning ei esitatud kindlaid tõendeid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegureid ei ole moonutatud. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(72)

Viimaks väitis Anhui Jinhe, et komisjon oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kohustatud tegema äriühingu- ja kulupõhise analüüsi. Seetõttu oleks tulnud Anhui Jinhe kohta tema esitatud küsimustiku põhjal konkreetne analüüs teha.

(73)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil. Kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätteid a priori kõigi HRV eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki kulusid seoses nende tootmisteguritega. Igal juhul nähakse alusmääruse sama sättega ette, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on tehtud kindlaks, et neid ei mõjuta olulised moonutused. Ühegi omamaise kulu puhul ei ole aga täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Eelkõige ei esitanud eksportivad tootjad täpseid ja asjakohaseid tõendeid selle kohta, et hinnad ja kulud ei ole moonutatud. Igal juhul kajastavad Anhui Jinhega seotud arvutused andmeid, mida äriühing ise esitas, sealhulgas tootmistegureid ja summasid, millest äriühing vastuses küsimustikule teatas, võttes aga nõuetekohaselt arvesse oluliste moonutuste olemasolu HRVs ja nende mõju kooskõlas alusmääruse sätetega, eelkõige alusmääruse artikli 2 lõikega 6a. Seega lükati need vastuväited tagasi.

(74)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas Anhui Jinhe eespool põhjendustes 67 ja 68 avaldatud väiteid alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavuse kohta WTO õigusele. Ta väitis, et Euroopa Komisjon peaks loobuma artikli 2 lõike 6a metoodika kohaldamisest või täpselt selgitama, kuidas seda metoodikat saab kohaldada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktides 2.2, 2.2.1.1 ja 2.2.2 sätestatud kohustustega. Anhui Jinhe väitel saanuks komisjon rekonstrueerida normaalväärtuse üksnes siis, kui esineks üks kolmest punktis 2.2 kirjeldatud tingimusest. Kui komisjon tugineb teisele (või kolmandale) tingimusele, peab ta uurima, kas riigisisese ja ekspordihinna „nõuetekohane võrdlus“ on lubatud või mitte.

(75)

Veelgi enam, mis puudutab väidet, et WTO õigusega (nagu juhtumis DS473 selgitatud) lubatakse kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud, siis leidis Anhui Jinhe, et vaekogu ega apellatsioonikogu aruandes ei olnud seda õiguslikku kriteeriumi mainitud. Anhui Jinhe tõlgenduse kohaselt luges komisjon aruannet erapoolikult ja piiratult, sest selles mainitakse sõnaselgelt, et „kui päritoluriigi tootmiskulude kindlaksmääramisel tuginetakse mis tahes riigivälisele teabele vastavalt punktile 2.2, on uuriv ametiasutus kohustatud tagama, et seda teavet kasutatakse selleks, et selgitada välja tootmiskulud päritoluriigis, ja see võib nõuda, et uuriv ametiasutus kohandaks seda teavet“.

(76)

Veelgi enam, Anhui Jinhe väitis, et „oluline moonutus“ ei ole iseenesest üks tingimus, millele normaalväärtuse arvutamisel tugineda. Viimaks, seoses võimalusega kasutada riigisiseseid kulusid, kuivõrd on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud, oleks Anhui Jinhe sõnul võinud komisjon kasutada artikli 2 lõikega 6a antud võimalust kasutada äriühingu tegelikke andmeid.

(77)

Anhui Jinhe väiteid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kokkusobivuse kohta dumpinguvastase lepinguga ja vaidluste lahendamise organi järeldustega käsitleti juba põhjenduses 69, sealhulgas selgitusega, et juhtum DS473 ei puuduta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist. Seoses väitega, et alusmääruse artikli 2 lõikes 6a esinev oluliste moonutuste mõiste ei esine üheski WTO dumpinguvastase lepingu ega 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe eeskirjas, tuletas komisjon meelde, et kõnealuste lepingute järgimiseks ei pea riigisiseses õiguses kasutama täpselt samu mõisteid kui nendes lepingutes, ning et tema arvates vastab artikli 2 lõige 6a täielikult dumpinguvastase lepingu asjaomastele eeskirjadele (ja eeskätt võimalustele arvutada dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud normaalväärtus). Seepärast lükati need väited tagasi.

(78)

Lisaks väitis Anhui Jinhe, et komisjon ei olnud esitanud ühtegi selgitust selle kohta, miks ei kujutanud põhjendustes 65 ja 66 mainitud elemendid endast tema arvates artikli 2 lõike 6a tähenduses otsest tõendusmaterjali selle kohta, et need kulud ei olnud moonutatud. Anhui Jinhe kordas seda väidet ja lisas veel, et tänu tema hanketavadele (internetiplatvorm) ning Hiina valitsuse kontrollitavate valitsusasutuste ja -ametite kaudu toimuva riigi sekkumise puudumisele ei olnud tema hinnad moonutatud.

(79)

Nagu põhjenduses 65 öeldud, olid Anhui Jinhe esitatud tõendid lihtsalt tema ühe tooraine riigisiseste ostuhindade võrdlus Türgi impordihindadega, mis võeti andmebaasist COMTRADE, ja Tai hindadega, mis võeti GTA andmebaasist. Võrdlus näitas, et nende kahe tooraine riigisisesed hinnad olid madalamad kui Türgi ja Tai impordihinnad. Anhui Jinhe väitis, et selle põhjuseks olid tema väiksemad riigisisesed transpordikulud. Samuti väitis Anhui Jinhe, et ta ostis jää-äädikhapet taotluse esitajalt.

(80)

Komisjon märgib, et Anhui Jinhe ei esitanud mingeid tõendeid oma transpordikulusid puudutava väite põhjendamiseks. Lisaks ei piisa sellisest hinnavõrdlusest selle tõendamiseks, et Hiina riigisisesed hinnad ei ole moonutatud. Veelgi enam, asjaolu, et siseturul tehti ostud internetis, ei tähenda, et need hinnad ei ole moonutatud. Lisaks tõi uurimine ilmsiks, et vastupidiselt Anhui Jinhe öeldule ei ostnud Anhui Jinhe taotluse esitajalt kaaliumatsesulfaami tootmiseks jää-äädikhapet. Seepärast lükati need väited tagasi.

(81)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(82)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning HRV majandust juhitakse sellest lähtudes. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omandis olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (17). Hiina majanduse üldine korraldus seega mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud lausa sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Hea näide selle kohta on Hiina asjaõigus, milles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (18).

(83)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtroll veelgi, mida kinnitatakse põhiseaduse artikli 1 sõnastuses. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (19). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ning see kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning see avaldub märksa tugevamini, kui on tavapärane teistes riikides, kus valitsus rakendab laiaulatuslikku makromajanduslikku kontrolli vabaturujõudude toimimise piires.

(84)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (20). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(85)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kõigi sellega seotud kavade kogum hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samas kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades määratakse kindlaks ka vahendid, mille abil toetada asjakohaseid tootmisharusid/sektoreid, ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii eraettevõtjad kui ka riigile kuuluvad ettevõtted peavad oma äritegevuse tõhusalt kohandama vastavaks planeerimissüsteemiga ette nähtud oludele. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.1.7 allpool) (21).

(86)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool) (22). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (23).

(87)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (24). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (25).

(88)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhiaksioomidel, millega võimaldatakse ja soodustatakse mitmesugust riigi sekkumist. Valitsuse selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (26).

(89)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, mis on riigi omanduses või tegutsevad selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(90)

Hiina valitsus ja HKP hoiavad alal struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt, kuidas seda rakendavad konkreetsed riigile kuuluvad ettevõtted, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.2.1.4) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (27). Riigile kuuluvatel ettevõtetel on Hiina majanduses omakorda eristaatus, mis annab neile hulga majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitse konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu vajalikele sisenditele, sealhulgas rahalistele vahenditele (28). Asjaolusid, mis osutavad kaaliumatsesulfaami sektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt punktis 3.2.1.4.

(91)

Täpsemalt esineb kaaliumatsesulfaami sektoris jätkuvalt märkimisväärsel määral poliitilist järelevalvet, isegi kui riigi omandit on suhteliselt vähe. Nimelt on peale taotluse esitaja maailmas vähe suuremahulise tootmisvõimsusega äriühinguid. Nende seas on eksportival äriühingul Anhui Jinhel praegu maailma suurim tootmisvõimsus.

(92)

Riigi ulatuslik sekkumine kaaliumatsesulfaami tootmisharusse takistab isegi eraomandis olevatel tootjatel turutingimustel tegutsemist. Kaaliumatsesulfaami sektoris on isegi eraettevõtted kaudse poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud punktis 3.2.1.5.

(93)

Peale võimaluse kontrollida majandust riigile kuuluvate ettevõtete ja muude meetmete kaudu saab Hiina valitsus mõjutada ka hindu ja kulusid, tagades ettevõttes riigi esindatuse. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (29) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP rakuke (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas (30)) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (31). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning suurenes surve jätta äriühingutes viimane sõna äriotsuste tegemisel sealsetele HKP rakukestele (32). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas kaaliumatsesulfaami tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(94)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised uuel ajastul erasektoris ühisrinde töö tõhustamiseks“ (edaspidi „suunised“), (33) mis laiendas parteikomiteede rolli eraettevõtetes veelgi. Nende suuniste punktis II.4 on sätestatud, et „tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tegevust ja tõhustada selles valdkonnas tehtavat tööd“, ning punktis III.6 on öeldud, et „eraettevõtetes tuleb veelgi enam tõhustada parteiehitust, võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning lasta partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena.“ Seega rõhutatakse nende suunistega HKP rolli olulisust ettevõtetes ja teistes erasektori üksustes ning püütakse seda suurendada (34).

(95)

Järgmised näited illustreerivad Hiina valitsuse üha ulatuslikuma kaaliumatsesulfaami sektorisse sekkumise suundumust, nagu on kirjeldatud eespool.

(96)

Anhui Jinhe (35) kohta kogutud teabe kohaselt on järelevalvenõukogu esimees ka Anhui Jinhe parteikomitee sekretär, kelle eesmärk on keskenduda ettevõtte tootmis- ja ärieesmärkidele ning „luua parteikomitee arutelumehhanism ja otsustusprotsess ning neid arendamise ja kavandamise, peamiste reformikavade, peamiste juhtimissüsteemi muudatuste [---] osas täiustada“. Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool) ning sekkumine tooraine ja sisendite tarnimisse avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (36). Seega võimaldab riigi esindatus äriühingutes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes, kaaliumatsesulfaami ja muudes sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel hindu ja kulusid mõjutada.

(97)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliste või muul viisil poliitiliselt olulistena, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (37).

(98)

Hiina valitsus peab kaaliumatsesulfaami tootmisharu keskse tähtsusega tootmisharuks. Eeskätt suurendati järk-järgult Anhui Jinhe tootmisvõimsust viimasel kümnel aastal, kui ülemaailmne nõudlus kaaliumatsesulfaami järele oli pakkumisega tasakaalus. Veelgi enam, muude magusainete, näiteks sahhariini või tsüklamaadi tootmise järkjärgulise vähendamise tõttu on kaaliumatsesulfaami turg hakanud valitsuse toel laienema ja eeldatavasti laieneb veelgi (38). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud kaaliumatsesulfaamile ja selle peamistele toorainetele keskenduvad kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks järgmised:

(99)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega. Nagu eespool olevas põhjenduses selgitatud, aitas valitsuse toetus kaaliumatsesulfaami tööstusahela vertikaalsele integreerimisele saada Anhui Jinhel selle sektori vaieldamatuks liidriks kogu maailmas. Lisaks sai äriühing suurtes summades valitsuse toetusi, mis ulatusid 2020. aastal 41 685 378 jüaanini ja 2019. aastal 40 900 000 jüaanini, nagu osutatud äriühingu majandusaasta aruandes (moodustades 1,2 % kogukäibest) (41). Ei saa välistada, et teised tootjad, kes ei teinud selles uurimises koostööd, aga moodustavad siiski olulise osa turust, võivad olla saanud kasu sarnastest rahalistest toetustest. Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib Hiina valitsus peaaegu kõiki selle sektori arendamise ja toimimise aspekte.

(100)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärki toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas uurea, diketeeni ja vääveltrioksiidi kui vaatlusaluse toote tootmisel kasutatavate peamiste toorainete tootmist. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

(101)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas ka seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikkuses ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (42).

(102)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandi ja maakasutusõigustega (43). Kogu maa kuulub Hiina riigile (maapiirkondade maa on ühisomandis ja linnamaa riigi omanduses). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Ent sageli neid õigusnorme ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhinnast madalama hinnaga (44). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (45).

(103)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka kaaliumatsesulfaami tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need tulemused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs moonutusi maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel. Need kaalutlused, mis põhinevad kättesaadavatel tõenditel, näivad täielikult kehtivat ka kaaliumatsesulfaami sektoris.

(104)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et kaaliumatsesulfaami sektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusnorme diskrimineerivalt või tagati nende täitmine ebapiisavalt, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega.

(105)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigust kollektiivsele esindamisele on pärsitud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (46). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (47). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (48). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(106)

Ei esitatud ühtki tõendit selle kohta, et kaaliumatsesulfaami sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused kaaliumatsesulfaami sektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks vajaliku põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

(107)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(108)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (49) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (50) ning sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (51). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (52).

(109)

Kuigi tunnistatakse, et mitmesugustes õigusaktides sätestatu kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimise järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(110)

Näiteks selgitas Hiina valitsus alles hiljuti, et isegi eraomandis olevate äripankade otsused peab HKP üle vaatama, kuna need peavad olema kooskõlas riikliku poliitikaga. Üks riigi kolmest peamisest eesmärgist panganduse juhtimise vallas on tugevdada partei juhtrolli pangandus- ja kindlustussektoris, sealhulgas ettevõtete tegevuse ja juhtimisega seotud teemadel (53). Samuti tuleb nüüd kommertspankade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumides võtta arvesse eelkõige seda, kuidas üksused „teenivad riiklikke arengueesmärke ja reaalmajandust“, ning eriti seda, kuidas nad „teenivad strateegilisi ja arenevaid tööstusharusid“ (54).

(111)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt väita, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (55).

(112)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (56). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja peamistes tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(113)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(114)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Hetkekursiga või sellest madalama kursiga antud laenude osatähtsus moodustas 2018. aasta lõpus endiselt vähemalt kolmandiku kõigist antud laenudest (57). HRV ametlik meedia on hiljuti teatanud, et HKP kutsus üles „juhtima laenuturu intressimäära allapoole“ (58). Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(115)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab kapitalipaigutuse tõhususe halvenemisele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, nagu oleks ootuspärane moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(116)

Hoolimata turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(117)

Ei esitatud ühtki tõendit selle kohta, et eespool kirjeldatud valitsusepoolset sekkumist finantssüsteemi kaaliumatsesulfaami sektoris ei esine. Komisjon on selgitanud ka välja, et koostööd tegev eksportiv tootja sai 2006.–2021. aastal muu hulgas kasu pikaajalistest soodustingimustel laenudest, mida andis finantsasutus Lai’an District Finance. Seetõttu mõjutab riigi oluline finantssüsteemi sekkumine tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

(118)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.2.1.2–3.2.1.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.2.1.6–3.2.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(119)

Komisjon tuletab meelde, et kaaliumatsesulfaami tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Toimikus esitatud tõendite kohaselt hankis eksportiv tootja kõik sisendid HRVst. Kui kaaliumatsesulfaami tootjad ostavad või tellivad HRVst eelneva etapi tooraineid sisendite tootmiseks, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt needsamad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(120)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes kaaliumatsesulfaami omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid mõjutatud on ka kõigi sisendite (sealhulgas tooraine, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

(121)

Punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka kaaliumatsesulfaami sektorisse (sh vaatlusalune toode), näitab, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjaomase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et kõnealusel juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(122)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st kõnealusel juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

(123)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

(124)

Kui võimalikke võrdlusriike on mitu, tuleks võimaluse korral eelistada piisava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riiki.

(125)

Nagu on selgitatud põhjendustes 127 ja 128, avaldas komisjon kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta. Neis kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mille pooled said nende asjaolude ja allikate kohta. Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma kavatsusest kaaluda käesoleval juhul sobiva võrdlusriigina Malaisiat, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tehakse kindlaks oluliste moonutuste esinemine.

(126)

Algatamisteate punktis 5.3.2 leidis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt võiks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal normaalväärtuse arvutamise võrdlusriigiks olla Türgi. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(127)

15. märtsil 2021 saatis komisjon huvitatud isikutele teate (edaspidi „esimene teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse väljaselgitamiseks kasutada. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu tooraine, tööjõud ja energia, mida eksportivad tootjad kaaliumatsesulfaami tootmisel kasutavad. Lisaks nimetas komisjon võimalike võrdlusriikidena Argentinat, Malaisiat ja Taid. Komisjonile esitas esimese teate kohta märkusi ainult taotluse esitaja. Neid märkusi käsitleti üksikasjalikult põhjendustes 129–147.

(128)

11. juunil 2021 saatis komisjon huvitatud isikutele veel ühe teate (edaspidi „teine teade“) asjakohaste allikate kohta, mida ta kavatses normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada, käsitades võrdlusriigina Malaisiat. Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et teeb müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks asjaomase äriühingu (Ajinomoto (Malaysia) Berhad) kohta saadaoleva teabe põhjal. Komisjonile esitas teise teate kohta märkusi ainult taotluse esitaja. Neid märkusi käsitletakse üksikasjalikult põhjendustes 178–192.

(129)

Tootmistegureid käsitlevas esimeses teates selgitas komisjon, et vaatlusalust toodet ei paista olevat toodetud üheski eespool põhjenduses 123 nimetatud kriteeriumide kohaselt HRVga sarnase majanduse arengutasemega riigis. Seda toodeti üksnes Hiina Rahvavabariigis ja ELis.

(130)

Selle tulemusena kaalus komisjon, kas toodeti muid tooteid, mis oleksid vaatlusaluse tootega samas üldkategoorias ja/või sektoris. Komisjon osutas seejärel, et ta kavatseb uurida selliste magusainete, toidu lõhna- ja maitseainete ning toidu lisaainete tootmist, mis olid sama üldkategooria tooted kui kaaliumatsesulfaam, et selgitada alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks välja asjakohane võrdlusriik.

(131)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates pidas komisjon võimalikeks võrdlusriikideks Argentinat, Malaisiat ja Taid, mis on Maailmapanga andmetel HRVga sarnase majanduse arengutasemega riigid, st kõik need riigid on Maailmapanga liigituse kohaselt rahvamajanduse kogutulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riigid.

(132)

Taotluse esitaja märkis, et suurema keskmise sissetuleku kategoorias esineb suur hulk erinevaid arengutasemeid. Seetõttu tuli eelistada kandidaatidena „võrdlusriike“, mis olid kogurahvatulu poolest Hiinale lähedased. Ta osutas, et komisjoni pakutud kolmest riigist oli sarnasel tasemel kogurahvatulu Argentinas ja Malaisias, aga Tais oli see märkimisväärselt madalam ning seega tulnuks Tai välistada.

(133)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt normaalväärtuse arvutamisel võib komisjon kasutada eksportiva riigiga sarnase majanduse arengutasemega võrdlusriiki. Alusmäärus ei sisalda täiendavat nõuet valida võrdlusriigiks riik, mille majanduse arengutase on ekspordiriigiga kõige sarnasem.

(134)

Asjaolu, et üks riik võib kogurahvatulu poolest elaniku kohta olla HRVga sarnasem kui teine, ei ole sobiva võrdlusriigi valimisel kaalutav tegur. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(135)

Esimeses teates selgitas komisjon välja ühe äriühingu Argentinas, ühe äriühingu Malaisias ja neli äriühingut Tais, kelle puhul oli andmebaasis Dun and Bradstreet (61) kohe saadaval finantsteave toodete kohta, mis kuuluvad samasse üldkategooriasse kui vaatlusalune toode.

(136)

Teises teates osutas komisjon, et väljaselgitatud riikide, st Argentina, Malaisia ja Tai puhul uuris ta täpsemalt avalike finantsandmete kättesaadavust.

(137)

Argentina puhul leidis komisjon, et andmebaasis Dun and Bradstreet on kohe saadaval finantsteave ühe tootja, nimelt Laboratorios Argentinos Farmesa toodete kohta, mis kuuluvad samasse üldkategooriasse kui kaaliumatsesulfaam, aga ta ei leidnud avaldatud finantsaruandeid.

(138)

Taotluse esitaja väitis, et selle Argentina tootja kasumi ja müügi suhe, mis oli 5,3 %, ei ole kaaliumatsesulfaami tegevusvaldkonnas põhjendatud.

(139)

Malaisia puhul leidis komisjon esimeses teates mainitud Malaisia äriühingu Ajinomoto (Malaysia) Berhad (edaspidi „Ajinomoto Malaysia“) kohe saadaolevad avaldatud finantsaruanded 31. märtsil 2017, 2018, 2019 ja 2020 lõppenud majandusaastate kohta (62) ning andmebaasis Dun and Bradstreet selle äriühingu kohta kohe saadaolevad finantsandmed.

(140)

Taotluse esitaja saatis samad finantsaruanded, mille komisjon oli välja selgitanud. Veel väitis ta, et nendes aastaaruannetes esitati teistsuguseid kasuminumbreid selle tööstussektori (mis väidetavalt olid kaaliumatsesulfaami tegevusvaldkonna puhul mõistlikumad) ja tarbijasektori kohta ning esitati sissetuleku ja kulude jaotus, mis võimaldas teha asjakohaste müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi näitajate väljavõtte. Taotluse esitaja väitis veel, et avaldatud finantsaruannetes esitatud müügiga seotud kulude näitajad olid usaldusväärsemad kui andmebaasist Dun and Bradstreet võetud kulunäitajad. Veel osutas taotluse esitaja, et kuna kasumlikkus oli 2017.–2020. majandusaastal stabiilne, andis see kindlust, et 2020. majandusaasta kasumlikkus oli representatiivne.

(141)

Tai puhul leidis komisjon andmebaasist Dun and Bradstreet kohe saadaolevad finantsandmed nelja kasumliku äriühingu kohta, mis toodavad kaaliumatsesulfaamiga samasse, st maitse- ja lõhnaainete ning toidu lisaainete üldkategooriasse kuuluvaid tooteid.

(142)

Taotluse esitaja väitis, et kuigi komisjon oli leidnud Tai nelja äriühingu kohta sellised andmed, olid nendest kaks Tai äriühingut (Shimakyu Co. Ltd. ja Patchara Products Ltd.) sobimatud, sest nende kasumi ja müügi suhe oli väike, vastavalt 6,1 % ja 2,7 %.

(143)

Komisjon arvas, et Ajinomoto Malaysia kohta saadaolev finantsteave oleks tõepoolest normaalväärtuse arvutamisel müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks asjakohaseim allikas. Ajinomoto Malaysia kohta olid kohe saadaval auditeeritud finantsaruanded, mis kattusid 9 kuu ulatuses uurimisperioodiga. Lisaks on Ajinomoto Malaysia suur äriühing ning ta toodab märkimisväärsetes kogustes tooteid, mis kuuluvad kaaliumatsesulfaamiga samasse üldkategooriasse.

(144)

Asjakohase võrdlusriigi kindlaksmääramiseks hindas komisjon ka kaaliumatsesulfaami ning toorainete, nimelt kaaliumatsesulfaami tootmiseks kasutatavaid olulisimaid tootmiskuluartikleid esindavate toorainete ekspordi- ja/või impordipiirangutest põhjustatud turumoonutuste olemasolu.

(145)

OECD andmebaasi (63) ja andmebaasi Global Trade Alert (64) ning eriti tööstuslike toorainete ekspordi-/impordipiirangute loendi põhjal osutati esimeses tootmistegureid käsitlevas teates mitmele piirangule. Argentina puhul tuvastas komisjon USAst pärit äädikhappe (291521) imporditollimaksud ning Brasiiliast, Koreast ja USAst pärit kaaliumhüdroksiidi (281520), Kasahstanist, Venemaalt, Hispaaniast ja USAst pärit väävli (250300), Paraguayst pärit kaltsiumkarbonaadi (251710) ja USAst pärit äädikhappe (291521) impordi litsentsimise nõuded. Tai puhul tuvastas komisjon Vietnamist pärit antratsiidi (270111) ja Laosest pärit kaltsiumkarbonaadi (251710) imporditollimaksud. Viimaks tuvastas komisjon Malaisia puhul Namiibiast pärit sulfaamhappe (281119) imporditollimaksud; Belgiasse, Indiasse, Indoneesiasse, Jaapanisse, Pakistani, Singapuri ja Taisse suunduva äädikhappe (291521) ekspordi litsentsimise nõuded; ning Brunei Darussalami, Indoneesiasse ja Singapuri suunduva kaltsiumkarbonaadi (251710) ekspordi litsentsimise nõuded.

(146)

Taotluse esitaja väitis, et komisjoni esimeses teates osutatud impordi litsentsimise nõuded, mida Argentina rakendas nelja tooraine (s.o kaaliumhüdroksiid, väävel, kaltsiumkarbonaat ja äädikhape) puhul, piirasid varustusallikaid ning hoidsid omamaisel turul seega hindu üleval. Veel väitis ta, et ekspordi litsentsimise nõuded, mida Malaisia rakendas neist kahe tooraine (s.o äädikhape ja kaltsiumkarbonaat) puhul, võisid avaldada vastupidist mõju, säilitades omamaise varustatuse ja hoides omamaisel turul hindu all. Seega arvas ta, et Malaisia oleks võrdlusriigina selles suhtes parem valik kui Argentina.

(147)

Mis puudutab Malaisia kohaldatavaid ekspordi litsentsimise nõudeid, siis osutas komisjon esimeses teates, et neid kohaldati vaid kahe toormaterjali, nimelt äädikhappe ja kaltsiumkarbonaadi suhtes. Ekspordi litsentsimise nõuete mõju hoidis omamaiseid hindu all, mis tõenäoliselt hoidis all ka impordikoguseid ja/või hindu, et konkureerida omamaiste varude abil. Sel juhul oleks nende kahe tooraine impordihindu normaalväärtuse arvutamiseks kasutamisel väga tõenäoliselt alahinnatud (65).

(148)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades andis komisjon huvitatud isikutele teise teatega teada, et kavatseb kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kasutada normaalväärtuse arvutamiseks vajalike moonutamata hindade või võrdlusaluste saamiseks sobiva võrdlusriigina Malaisiat ja äriühingut Ajinomoto (Malaysia) Berhad.

(149)

Huvitatud isikutel paluti esitada märkusi Malaisia võrdlusriigiks ja äriühingu Ajinomoto (Malaysia) Berhad võrdlusriigi tootjaks sobivuse kohta.

(150)

Pärast teise teate avaldamist saadi märkusi üksnes taotluse esitajalt. Taotluse esitaja esitas märkusi selle kohta, et võrdlusriigiks valitakse Malaisia.

(151)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Malaisia on sobiv võrdlusriik, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimase lause kohaselt vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

(152)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades täitis Malaisia alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumid, mille kohaselt saab riiki pidada sobivaks võrdlusriigiks.

(153)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes ütles Anhui Jinhe, et Malaisia ei ole asjakohane võrdlusriik, sest seal oli vaid üks äriühing, Ajinomoto (Malaysia) Berhad, mis tegutses kaaliumatsesulfaamiga samas üldises tootekategoorias, ja Ajinomoto finantsandmed olid moonutatud, sest tema kulud tuginesid suures osas ostudele seotud äriühingutelt. Ta väitis, et tulemuseks saadud madalamad tooraine- ja muud otsesed kulud, mida äriühing kandis, selgitasid suurt müügi-, üld- ja halduskulude protsenti, mida normaalväärtuse arvutamisel kasutati.

(154)

Komisjon märkis, et Ajinomoto (Malaysia) Berhadi 31. märtsil 2020 lõppenud majandusaasta finantsaruande (66) 29. lisas, mis sisaldas juhatuse deklaratsiooni seotud pooltega tehtud tehingute kohta, osutati, et „direktorite arvates tehti kõik eespool mainitud tehingud tavapärase majandustegevuse käigus ning need toimusid läbiräägitud tingimustel, mis oluliselt ei erine mitteseotud pooltega tehtavate tehingute puhul saadavatest tingimustest“. Veelgi enam, lisade kohaselt auditeeris seda aruannet osana kohustuslikust auditist sõltumatu audiitor, kes teatas, (67) et majandusaasta finantsaruanne kajastab tõeselt ja erapooletult äriühingu rahalist olukorda 31. märtsi 2020. aasta seisuga. Nii arvas komisjon, et ta saab müügi-, üld- ja halduskulude arvutamiseks võtta aluseks Ajinomoto (Malaysia) Berhadi müügi-, üld- ja halduskulude ning tootmiskulude vahelise suhte, ning lükkas Anhui Jinhe esitatud väite tagasi.

(155)

Veel väitis Anhui Jinhe, et sobivam võrdlusriik oli Argentina, sest saadaolev finantsteave, kasumi ja müügi suhe 5,3 % oli mõistlik ja komisjoni väide, et Argentina poolne impordilitsentsi nõue piiras tarneallikate arvu, oli alusetu, sest imporditariife kohaldati üksnes ühe riigi (USA) ja üksnes ühe toote suhtes.

(156)

Komisjon ei olnud nende väidetega nõus. Komisjon ei lükanud Argentinat kui võrdlusriiki tagasi mitte põhjusel, et kasumi ja müügi suhe 5,3 % ei oleks mõistlik, vaid muudel põhjustel. Nagu põhjenduses 137 selgitatud, ei olnud Argentina ühegi asjaomase äriühingu kohta erinevalt Malaisia äriühingutest tegelikult finantsaruandeid saadaval. Veelgi enam, lisaks Anhui Jinhe mainitud imporditariifile selgitas komisjon välja impordilitsentsi nõuded veel nelja tooraine kohta, mis võisid piirata tarneallikaid ning seega tõsta siseturu hindu. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(157)

Komisjon esitas esimeses teates loetelu kõigist tootmisteguritest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad vaatlusaluse toote tootmisel kasutavad, ning kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja osutama hõlpsasti kättesaadavale teabele kõigi kõnealuses teates nimetatud tootmistegurite moonutamata väärtuste kohta.

(158)

Seejärel märkis komisjon teises teates, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega (eelkõige toorainetega) seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasis sisalduvaid andmeid. Lisaks osutas komisjon, et kasutab moonutamata tööjõukulude kindlaksmääramiseks tööjõuturu teabe ja analüüsi instituudi (Institute of Labour Market Information and Analysis, ILMIA) (68) andmeid ning elektrikulude kindlaksmääramiseks elektriettevõtte Tenaga Nasional Berhad (TNB) poolt tema veebisaidil (69) avaldatud elektrihinna teavet.

(159)

Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid ka sellest, et kuna mõned üksikud tooraineartiklid olid tootmise kogukuludes väikese tähtsusega, käsitati mõningaid tootmistegureid kulumaterjalidena. Peale selle andis komisjon huvitatud isikutele ka teada, et arvutab kulumaterjalide protsendi tootmise kogukulus ja kohaldab seda protsenti ümberarvutatud tootmiskulude suhtes, kui kasutab asjaomase võrdlusriigi kindlaksmääratud moonutamata võrdlusaluseid.

(160)

Ärakuulamise ajal väitis Anhui Jinhe, et komisjon ei olnud lisanud esimest teadet uurimise mittekonfidentsiaalsesse toimikusse 65 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest, nagu osutatud algatamisteate punktis 5.3.2.

(161)

See tähtaeg ei hõlma siiski toimikusse lisatavaid teateid. Komisjon avaldas esimese teate 15. märtsil 2021 ja teise teate 11. juunil 2021 ning huvitatud isikutel oli nende mõlema teate puhul aega 10 päeva, et esitada nende aspektide kohta märkusi. Anhui Jinhe ei esitanud kummalegi teatele vastuseks ühtegi märkust.

(162)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes kordas Anhui Jinhe põhjenduses 160 käsitletud väidet. Veel väitis ta, et kuna komisjon lisas esimese teate uurimise toimikusse 4,5 kuud pärast uurimise algatamist ning teise teate 7,5 kuud hiljem, ei lisanud ta teateid toimikusse „varsti“, nagu on sätestatud algatamisteate punktis 5.3.2, ega „viivitamata“, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis e, mistõttu ei peaks neid arvesse võtma. Lisaks väideti, et taotlus ei sisaldanud ühtegi elementi Anhui Jinhe poolt tootmisprotsessis kasutatavate teatavate konkreetsete sisendite moonutuste kohta ning et komisjonile ei esitatud selliseid tõendeid 37 päeva jooksul alates taotluse esitaja avaldatud algatamisteate kuupäevast. Viimaks väideti, et esimese teate esitamine 37 päeva pärast algatamist rikkus Anhui Jinhe kaitseõigusi.

(163)

Komisjon ei ole nende väidetega nõus. Toimikusse lisatava esimese teate ja teise teate eesmärk on teavitada pooli asjaomastest allikatest, mida komisjon kavatseb alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt normaalväärtuse arvutamiseks kasutada. Teated ei hõlma hinnangut alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Lisaks oli käesolevale juhtumile eriti iseloomulik asjaolu, et nagu põhjenduses 129 selgitatud, toodeti kaaliumatsesulfaami ainult liidus ja Hiinas. Seetõttu oli võrdlusriigi valimise protsess keerulisem kui tavaliselt, sest komisjon pidi kaaluma, kas vaatlusaluse tootega sama üldkategooria toote tootmine ja/või sektor oli olemas. Veelgi enam, alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt toimuv uurimine, nagu ka käesolev uurimine, tuleb lõpule viia 12 kuu jooksul ning igal juhul mitte hiljem kui 15 kuu jooksul alates algatamisteate avaldamisest (nagu osutatud algatamisteate punktis 6), samas kui alusmääruse artikli 5 kohaselt toimuva uurimise puhul tuleks ajutised meetmed kehtestada hiljemalt 8 kuud pärast uurimise algatamist. Peale selle oli Anhui Jinhel piisavalt aega teadete kohta märkuste esitamiseks. Esimese teate kohta, milles määrati kindlaks kolm võimalikku võrdlusriiki, ei esitanud Anhui Jinhe aga ühtegi märkust. Samuti ei esitanud Anhui Jinhe märkusi teise teate kohta. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väited, et Anhui Jinhe kaitseõigusi on rikutud.

(164)

Mis puudutab väidet, et taotlus ei sisaldanud ühtegi elementi teatavate konkreetsete sisendite moonutuste kohta, nagu öeldud põhjenduses 22, siis järeldas komisjon, et taotlus sisaldas uurimise alustamiseks piisavalt tõendeid. Taotluse esitaja ei pea esitama lisatõendeid konkreetselt teatavate sisendite moonutuste kohta, et komisjon kaaluks alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(165)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kaugmeetodil ristkontrollide käigus kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et teha kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 1

Tootmistegurid kaaliumatsesulfaami puhul

(166)

Komisjon lisas ka tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlaksmääramise metoodikat selgitatakse nõuetekohaselt põhjenduses 186.

(167)

Selleks et teha kindlaks võrdlusriigi tootja tehasesse tarnitud toorainete moonutamata hind, kasutas komisjon alusena võrdlusriigi kaalutud keskmist impordihinda (millele lisandusid imporditollimaksud ja transpordikulud), nagu see oli esitatud GTAs. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) ja riikidest, mis ei ole WTO liikmed ning mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 1. lisas, pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena (70). Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 121, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Pärast Hiinast ja määruse (EL) 2015/755 lisas 1 loetletud riikidest Malaisiasse suunatud impordi väljajätmist oli komisjon seisukohal, et muudest kolmandatest riikidest pärit peamiste toorainete import oli endiselt representatiivne (moodustas enam kui 75 % Malaisiasse suunatud impordi kogumahust).

(168)

Mõne tootmisteguri ja kõrvalsaaduse puhul moodustasid koostööd tegeva eksportiva tootja tegelikud kulud või krediteeritud väärtused läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest.

(169)

Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, otsustas komisjon lisada nende kulude netoväärtuse kulumaterjalide alla.

(170)

Mis puudutab auru, siis teatas eksportiv tootja kulumaterjalide kategoorias märkimisväärsest kulust. Kuna aur on samuti tootmisprotsessi kõrvalsaadus, lisas komisjon auru puhul kulumaterjalide alla nii kulu kui ka kõrvalsaadusega seotud tulu väärtuse.

(171)

Komisjon arvutas kulumaterjalide osakaalu toorainete kogukulus ja kohaldas seda protsendimäära toorainekulude suhtes, mis olid ümber arvutatud kindlakstehtud moonutamata hindade põhjal.

(172)

Selleks et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu.

(173)

Komisjon väljendas koostööd tegeva eksportiva tootja toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana tema asjaomaste toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata kulusid.

(174)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Anhui Jinhe, et komisjon ei arvutanud täpset kaaliumhüdroksiidi võrdlusalust. Ta väitis, et komisjon kasutas selleks HS-koodi 281520 puhul Malaisia hinda ja et selles metoodikas ei võetud arvesse asjaolu, et kaaliumhüdroksiidi saab importida vedelas või tahkes olekus, millel on erinevad hinnad.

(175)

Kaaliumhüdroksiidi võrdlusaluse arvutamiseks kasutas komisjon Anhui Jinhe esitatud HS-koodi, mis oli tahke ja vedela oleku puhul üks ja sama. Selle toote 8-kohalise kaubakoodi puhul ei eristata Malaisias vedelaid ja tahkeid tooteid. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(176)

Samuti väitis Anhui Jinhe, et impordimaksude aluseks olev põhieeldus on see, et kui tooraineid ostetakse siseturult, kohaldatakse ostuhinnale käibemaksu, aga kui toorained omandatakse välisturgudelt, siis toorainet eksportivad riigid üldjoontes käibemaksu ei kohalda. Niisiis kehtestati importimisetapis maksude võrdsustamiseks imporditollimaksud, nii et riigisisene hind oli impordihinnaga võrreldav. Kui aga äriühing ostab tooraineid, on tasutav käibemaks sisendkäibemaks, mis ei olnud osa tootmiskuludest, sest see oli väljundkäibemaksu tasaarveldus. Seega väitis Anhui Jinhe, et normaalväärtuse arvutamisel ei tuleks lisada imporditollimaksu.

(177)

Komisjon ei olnud selle väitega nõus. Käibemaksurežiim on imporditollimaksu režiimist erinev. Kuigi käibemaksu puhul tasaarveldatakse sisend- ja väljundkäibemaksu ka imporditud toorainete puhul, siis imporditollimakse selline tasaarveldus ei hõlma. Peale selle on imporditollimaksude lisamise eesmärk saada siseturu lõplik impordihind. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(178)

Teises teates osutas komisjon oma kavatsusele kasutada Malaisia tööjõuturu teabe ja analüüsi instituudi (Institute of Labour Market Information and Analysis, ILMIA) (71) avaldatud statistikat, et määrata töötleva tööstuse keskmiste uurimisperioodil kantud tööjõukulude teabe põhjal kindlaks töötasu Malaisias.

(179)

Pärast teise teate avaldamist tegi taotluse esitaja märkuse, et kui võtta aluseks komisjoni poolt äriühingu Ajinomoto (Malaysia) Berhad puhul kindlakstehtud muud kui juhatuse liikmete tööjõukulud (38 791 005 ringgitit) ning asjaolu, et see puudutas 452 inimest, saab järeldada, et Ajinomoto (Malaysia) Berhad maksis igale juhtkonda mittekuuluvale töötajale keskmiselt 85 820,81 ringgitit aastas, mis võrdub 7 151,73 ringgitiga kuus (11 952,8 jüaani kuus). Ta osutas, et kuna Ajinomoto (Malaysia) Berhad tegutseb samas ärisektoris kui kaaliumatsesulfaami tootjad, oleks mõistlik arvutada tööjõukulude võrdlusalus juhtkonda mittekuuluvate töötajate töötunnikulude alusel, mis on võetud Ajinomoto (Malaysia) Berhadi finantsaruannetest.

(180)

Komisjon märgib, et tööjõuturu teabe ja analüüsi instituudi arvud käivad 2016. aasta kohta. Kuna taotluse esitaja soovitatud muud kui juhtkonna tööjõukulud puudutavad 31. märtsil 2020 lõppenud majandusaastat ja tulenevad kaaliumatsesulfaami tootjatega samas ärisektoris olevalt äriühingult, leidis komisjon, et taotluse esitaja nõudmine teha tööjõukulud kindlaks nende alusel, on asjakohane.

(181)

Malaisia äriühingute (tööstuskasutajate) elektrihindu avaldab oma veebisaidil elektriettevõte Tenaga Nasional Berhad (TNB) (72). Uusimad määrad avaldati 1. jaanuaril 2014 ning need kehtisid ka läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Komisjon kasutas elektrikulu kindlaksmääramiseks kWh kohta TNB-lt pärit tarbimisvahemiku „tariif 2E – keskpinge tippkoormuse / tippkoormuse väline tööstustariif“ tööstuselektrihindade määra.

(182)

Mis puudutab maksimaalse nõudluse elementi, siis ei esitanud eksportiv tootja üksikasju selle kohta, milline on maksimaalne nõudlus poole tunni kohta, mis on arvutuse element. Seetõttu tegi komisjon selle elemendi konservatiivselt kindlaks nii, et võttis aluseks keskmise nõudluse poole tunni kohta suurima nõudlusega kuus.

(183)

Seejärel määras komisjon kindlaks eksportiva Hiina tootja tarbimise tippkoormuse ja tippkoormuse välistel perioodidel Malaisia tariifisüsteemis, mis vastasid tippkoormuse ja ühtlase nõudlusega perioodidele (Malaisia tippkoormuse periood) ja madalperioodidele (Malaisia tippkoormuse väline periood) Hiina tariifisüsteemis.

(184)

Selleks, et teha kindlaks elektrikulu kWh kohta, kohaldas komisjon Malaisia hindu Malaisia tippkoormuse ja tippkoormuse välistel perioodidel tarbitud ühiku kohta Hiina eksportiva tootja tarbimisele kWh-des nendel perioodidel ning lisas eespool kindlaks tehtud maksimaalse nõudluse tasu ja 1,6 % soodustariifi.

(185)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulud, mida eespool viidatud tootmistegurid ei hõlma.

(186)

Koostööd tegeva eksportiva tootja tootmise üldkulusid väljendati protsentuaalse osana eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(187)

Selleks, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon Ajinomoto (Malaysia) Berhadi 31. märtsil 2020. aastal lõppenud majandusaasta finantsandmetele. Komisjon tegi need andmed huvitatud isikutele kättesaadavaks teises teates.

(188)

Nagu teises teates osutatud, analüüsis komisjon müüdud toodangu kulude ning müügi-, üld- ja halduskulude kindlakstegemiseks kõigepealt Ajinomoto (Malaysia) Berhadi 31. märtsil 2020. aastal lõppenud majandusaasta auditeeritud kasumiaruannet ja aruande lisasid. Teatud liiki kulud liigitati vastavalt otse müüdud toodangu kuludeks (nt tehase, masinate ja seadmete kulum) või müügi-, üld- ja halduskuludeks (nt direktorite palgad). Muud kulud jaotati proportsionaalselt müüdud toodangu kulude ning müügi-, üld- ja halduskuludega, tuginedes muude kui juhtivtöötajate (jaotatud proportsionaalselt müügikuludega) ja muude töötajate (liigitatuna proportsionaalselt müügi-, üld- ja halduskuludega) arvule. Selle analüüsiga väljendas komisjon müügi-, üld- ja halduskulusid protsendina müüdud toodangu kuludest.

(189)

Pärast teise teate avaldamist tegi taotluse esitaja märkuse, et 2 894 308 ringgiti suurust intressitulu ei tohiks käsitada negatiivse müügi-, üld- ja halduskuluna.

(190)

Komisjon nõustus, sest kuna Ajinomoto (Malaysia) Berhadil oli märkimisväärne sularahavaru, mis oleks olnud sellise tulu allikas, ei peaks saadud intressi vaatlusaluse toote tootmisega seotud müügi-, üld- ja halduskulude vähendamiseks arvesse võtma. Seetõttu kohandas komisjon selles suhtes müügi-, üld- ja halduskulusid.

(191)

Veel väitis taotluse esitaja, et kasumlikkuse taseme kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse pigem Ajinomoto (Malaysia) Berhadi tööstusliku müügi kui tarbijamüügi kasumlikkust, sest nii taotluse esitaja kui ka Anhui Jinhe müüvad kaaliumatsesulfaami „ettevõtjalt ettevõtjale“. Ta osutas, et tööstussektori kasumlikkust peaks olema võimalik arvutada 2020. aasta aruande leheküljel 89 segmentide kaupa saadaoleva teabe abil.

(192)

Komisjon märkis, et aastaaruande arvud võimaldasid kindlaks määrata tööstusliku müügi kasumiprotsendi, aga mitte samaväärset tööstusliku müügiga seotud müügi-, üld- ja halduskulude protsenti. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi ning määras kasumi ja müügi-, üld- ja halduskulud kindlaks äriühingu Ajinomoto (Malaysia) Berhad kogusummade põhjal.

(193)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitatud märkustes väitis Anhui Jinhe veel, et komisjon ülehindas Ajinomoto müügi-, üld- ja halduskulusid, arvestades „muud tegevuskulud“ tervikuna müügi-, üld- ja halduskuludesse. Ta väitis, et osa „muudest tegevuskuludest“ on kindlasti müügikulud, mitte müügi-, üld- ja halduskulud, sest näiteks ükski muuks kui muudeks tegevuskuludeks liigitatud kulu ei tundu sisaldavat energiakulusid, mida tuleks – vähemalt osaliselt – käsitleda tootmiskuludena, mitte müügi-, üld- ja halduskuludena.

(194)

Komisjon märgib, et Ajinomoto aruande selle kategooria kulude puhul puudub selge viide või jaotus. Müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel kasutatud kulude jaotus avalikustati üksikasjalikult teise teate osana ning huvitatud isikutele anti märkuste esitamiseks 10 päeva aega. Anhui Jinhe ei esitanud ettenähtud aja jooksul selle aspekti kohta märkusi. Sellegipoolest, isegi kui komisjon nõustuks selle väitega, ei muudaks see uurimise järeldust, et uurimisperioodil jätkus (ulatuslik) dumping.

(195)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(196)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud (mis hõlmavad tooraine-, tööjõu- ja energiakasutust). Komisjon kohaldas moonutamata ühikukulusid koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega võrdlusriigis.

(197)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegeva eksportiva tootja tootmise üldkuludele lisati põhjendustes 168–171 osutatud toorainete ja kulumaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana koostööd tegeva eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(198)

Kui moonutamata tootmiskulud olid kindlaks tehtud, kohaldas komisjon kindlaksmääratud müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit põhjendustes 188–192 märgitu kohaselt. Need tehti kindlaks Ajinomoto (Malaysia) Berhadi finantsaruannete põhjal, nagu on selgitatud põhjenduses 187.

(199)

Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendina müüdud kaupade kuludest, olid 32,7 %. Kasum, mis oli väljendatud müüdud kaupade kulude protsendina ja mida kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes, oli 22,8 %.

(200)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(201)

Koostööd tegev eksportiv tootja eksportis otse sõltumatutele klientidele liidu turul.

(202)

Alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt oli ekspordihind liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(203)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasehindade põhjal.

(204)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Ekspordihindade puhul kohandati veo-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid HRVs, ookeaniveo ja kindlustuskulusid, krediidikulusid, pangatasusid ja pakendamiskulusid.

(205)

Koostööd tegeva eksportiva tootja Anhui Jinhe puhul võrdles komisjon samasuguse toote normaalväärtust vastavat liiki vaatlusaluse toote ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(206)

Sellest lähtuvalt oli lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, 67,6 %.

(207)

Ametliku statistika kohased keskmised Hiina ekspordihinnad on kooskõlas Anhui Jinhe hindadega. Arvestades märkimisväärset dumpingumarginaali ja teiste eksportivate tootjate soovimatust teha koostööd, leidis komisjon, et ka teised äriühingud ekspordivad dumpinguhindadega.

(208)

Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

(209)

Lisaks dumpingu esinemise avastamisele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus ning tõenäolised hinnad ja dumpingumarginaalid meetmete tühistamise korral.

(210)

Komisjon analüüsis tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsusega seotud olukorda taotluses esitatud teabe, Hiina eksportivate tootjate esitatud väljavõttelise uuringu vormide, koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt saadud küsimustiku vastuste, saadud avalduste ja Hiina tootjate veebisaitide põhjal.

(211)

Taotluses osutas taotluse esitaja, et HRV olemasolev tootmisvõimsus ulatus 39 500 tonnini ning tootmisvõimsuse rakendamine oli ülemaailmse müügi alusel alla 50 % (73).

(212)

Anhui Jinhe väitis, et HRVs tootis kaaliumatsesulfaami üksnes kolm äriühingut, Anhui Jinhe, Vitasweet ja Yabang, ning ta esitas tõendeid näitamaks, et mõned taotluses osutatud Hiina tootjad ei tootnud kaaliumatsesulfaami.

(213)

Komisjon võttis vastu Anhui Jinhe tõendid, (74) mille põhjal näis, et Shandong MinghuiFood Co., Ltd, Suzhou PeacockFood Additive Co., Ltd ja Suzhou Hope Technology Co., Ltd ei tootnud enam kaaliumatsesulfaami. Sellegipoolest ei olnud tõendeid, et nende tootmisvõimsust ei olnud enam olemas, ega teavet selle kohta, kas nende tootmisvõimsuse oleks saanud lühikese ajaga taastada.

(214)

Hangzhou SanheFood Co., Ltd kohta leidis komisjon vastupidiste tõendite puudumise tõttu, et ta oli ikka veel tootja, ja järeldas tema veebisaidilt, (75) et tema tootmisvõimsus on vähemalt 5 000 tonni ja tõenäoliselt rohkemgi.

(215)

Taotluse esitaja esitas tõendeid, et äriühingul nimega Nantong Hongxin oli ehitamisel kokku 15 000 tonni tootmisvõimsust, mis eeldatavalt valmib 2021. aastal, (76) ning et äriühing nimega Ningxia Wanxiangyuan plaanis ehitada uue kaaliumatsesulfaami tootmise rajatise tootmisvõimsusega 5 000 tonni aastas ning see läbis keskkonnamõjude hindamise etapi 2020. aasta oktoobris (77). Samuti osutas taotluse esitaja Anhui Jinhe 2017. aasta teadaandele tootmisvõimsuse võimaliku suurendamise kohta, aga ei esitanud tõendeid sellise laienemise toimumise ega asjaomase tootmisvõimsuse mahu kohta.

(216)

Anhui Jinhe ei vaidlustanud neid tõendeid.

(217)

Samuti oli komisjonile saanud teatavaks veel üks võimalik Hiina kaaliumatsesulfaami tootja nimega Jiangxi Beiyang, aga komisjon ei ole suutnud leida üksikasjalikumat teavet tema võimaliku toodangu või tootmisvõimsuse kohta.

(218)

Komisjon kaalus kõiki saadaolevaid tõendeid ja leidis, et Hiina praegune tootmisvõimsus on tõenäoliselt vahemikus 32 000 kuni 40 500 tonni ja et tõenäoliselt suureneb tootmisvõimsus peagi 20 000 tonni võrra ehk vahemikuni 52 000 kuni 60 500 tonni.

(219)

Anhui Jinhe hinnangul oli kaaliumatsesulfaami ülemaailmne nõudlus vahemikus 18 000 kuni 20 000 tonni aastas ja ta väitis, et aastase kasvumääraga 2,3–4,5 % (mille kohta taotluse esitaja esitas tõendeid) ammenduksid väga kiiresti Hiina kõik saadaolevad vabad tootmisvõimsused.

(220)

Hiina praeguse saadaoleva tootmisvõimsuse (32 000 kuni 40 500 tonni) põhjal oli siiski selge, et Hiina suudaks üksi rahuldada ülemaailmse nõudluse ning suudaks seda teha vähemalt järgmise 10 aasta jooksul.

(221)

Samuti uuris komisjon vaba tootmisvõimsuse olukorda.

(222)

Nende kolme äriühingu kohta, mis Anhui Jinhe väitel praegu tootsid, ning Hangzhou SanheFood Co. Ltd kohta saadaoleva teabe põhjal järeldas komisjon, et neil neljal äriühingul oli tõenäoliselt ligikaudu 5 200 tonni ulatuses vaba tootmisvõimsust (78). See oli ligikaudu kaks korda rohkem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (vt põhjendust 239).

(223)

Praegune hinnanguline vaba tootmismaht 5 200 tonni koos Hiinasse peagi paigaldatava täiendava 20 000-tonnise tootmisvõimsusega on suurem kui Anhui Jinhe hinnatud praegune ülemaailmne nõudlus ja üle 8 korra suurem kui liidu kogutarbimine.

(224)

Seega on HRVs olulist tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, et müüki liidu turule tohutult suurendada, juhul kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(225)

Oli ilmne, et Hiina ekspordi jaoks on liidu turg atraktiivne, arvestades selle ekspordi jätkuvat ja ulatuslikku olemasolu isegi dumpinguvastaste meetmete kohaldamisel – nagu põhjenduses 242 mainitud, moodustas sellise ekspordi turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [31–37 %] liidu turust.

(226)

Hiina liigne tootmisvõimsus annab tugeva stiimuli eksportida selles loomulikult ekspordile suunatud sektoris, sest välisriikides on ainult üks konkurent (taotluse esitaja). Hiina eksportijad on juba ammendanud muud võimalikud eksporditurud peale liidu, sest nad valitsevad neid turge keskmiselt üle 70 % suuruse turuosaga (79).

(227)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Anhui Jinhe, et komisjon ei olnud tõendanud, nagu oleks liit Hiina kaaliumatsesulfaami tootjatele atraktiivne turg. Selle kohta väitis Anhui Jinhe, et taotluse esitaja müüs aina suurema osa oma toodangust kolmandatele riikidele, millest saaks järeldada, et liidu turg ei olnud atraktiivne isegi liidu tootjale. Lisaks väitis Anhui Jinhe, et Hiina tootjate ekspordihind liitu oli sama või veidi madalam kui nende ekspordihind ELi-välistele turgudele. Eespool kirjeldatu põhjal järeldas Anhui Jinhe, et kohaliku konkurendi olemasolu tõttu oli liidu turg Hiina tootjatele vähem atraktiivne kui mis tahes muu kolmas turg.

(228)

Oma märkustes Anhui Jinhe esitatu kohta väitis taotluse esitaja, et dumpinguvastased tollimaksud ei jätnud Hiina eksportivaid tootjaid liidu turult välja. Veel väitis taotluse esitaja, et liidu turg võib Hiina tootjatele olla vähem atraktiivne kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude tõttu, aga kui need dumpinguvastased tollimaksud tühistataks, peaksid Hiina tootjad liidu turgu atraktiivseks.

(229)

Siinjuures tuletab komisjon meelde, et Hiina eksportivad tootjad on säilitanud liidu turul väga olulise turuosa isegi pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamist, nagu kirjeldatud põhjenduses 242. Kui turg ei oleks atraktiivne, ei oleks hõlvatud turuosa nii suur. See on nii pigem siis, kui kehtivad täiendavad dumpinguvastased tollimaksud, kuna mahalaadimise impordihinnad on kõrgemad ja muudavad ELi suunatud ekspordi kulukamaks. Sellistel hinnatingimustel ei jätkaks eksportijad märkimisväärsetes kogustes müüki ebaatraktiivsele turule. Niisiis lükkab komisjon eespool esitatud väite põhjenduses 234 kokku võetud järelduste põhjal tagasi. Kui dumpinguvastastel tollimaksudel lastaks aeguda, oleks Hiina tootjatel võimalus oma müüki ja turuosa liidus suurendada.

(230)

Liidu turu atraktiivsust kinnitasid veelgi põhjendustes 232–233 analüüsitud hinnaelemendid.

(231)

Anhui Jinhe väitis, et kolmandatesse riikidesse suunduva HRVst pärit kaaliumatsesulfaami ekspordihinnad olid kõrgemad kui liitu suunduva omad. Lisaks väitis ta, et kaaliumatsesulfaami müügil kolmandatesse riikidesse ei olnud mingeid piiranguid.

(232)

Komisjon leidis, et Hiina ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse olid ligikaudu samal tasemel kui ekspordihinnad liitu. Siit nähtub, et dumping on struktuurne strateegia kolmandate riikide turule sisenemiseks ja et järelikult see jätkuks.

(233)

Kui olemasolevatel tollimaksudel lastakse aeguda, võivad Hiina tootjad suuta müüa liitu kõrgema hinnaga kui muudesse kolmandatesse riikidesse, aga märkimisväärne liigne Hiina toodang surub tõenäoliselt hinnad alla kuni tasemeni, mis on alla liidu turu praegust taset. Seega suurenevad dumpingumarginaalid tõenäoliselt veelgi.

(234)

Komisjon leidis, et HRVs on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis kasvab lühikeses perspektiivis tõenäoliselt veelgi. Liidu turu atraktiivsus oli ilmselge Hiina tootjate suure turuosa põhjal, mis oli neil hoolimata märkimisväärsetest kehtivatest dumpinguvastastest tollimaksudest. Veelgi enam, liidu turu hinnad olid atraktiivsed ja kuigi Hiina tootjatel olnuks võimalik hindu praeguse tasemega võrreldes tõsta, kui meetmed oleksid aegunud, oli tõenäoline, et meetmete puudumisel surub Hiina liigne vaba tootmisvõimsus koos maailmaturu eeldatavate mõõdukate kasvumääradega hindu veelgi alla.

(235)

Pealegi leiti, et dumpingu tase on märkimisväärne.

(236)

Seetõttu ilmnes komisjoni analüüsist, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esines dumping ning et kui meetmed peaksid aeguma, siis märkimisväärses mahus ja dumpinguhinnaga import tõenäoliselt jätkub.

(237)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus samasugust toodet üks tootja. See tootja moodustab seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(238)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu vabaturumüügi liidu turul ning Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest pärit impordi, nagu on osutatud artikli 14 lõike 6 kohasel andmebaasil põhinevas impordistatistikas.

(239)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

(240)

Kaaliumatsesulfaami tarbimine suurenes vaatlusaluse perioodi algusega võrreldes 6 %, sest liidus suurenes nõudlus suhkruvabade toodete järele.

(241)

Komisjon määras impordimahu kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi ja liidu tootmisharu esitatud andmete alusel.

(242)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

(243)

Hiinast pärit impordi mahu puhul ilmnes teatavaid kõikumisi, nii et 2018. aastal suurenes see 4 %, aga seejärel 2019. aastal see vähenes. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurenes impordi maht võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega märkimisväärselt – 18 % võrra. See 2019. aastal alanud suurenemine sattus kokku liidu turu tarbimise väikese langusega samal perioodil.

(244)

Hiinast pärit impordi turuosa puhul ilmnes sarnane areng kui impordi mahu puhul, nii et 2018. aastal suurenes see 3 %, aga 2019. aastal see vähenes. Selle vähenemise oleks saanud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil korvata võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega 11 % suuruse suurenemisega. Komisjon täheldas, et liidu tarbimise vähenemisele vaatamata suurenes HRVst pärit impordi turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa arvelt, nagu kirjeldatud põhjendustes 257 ja 258.

(245)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks artikli 14 lõike 6 kohasest andmebaasist saadud andmete põhjal.

(246)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta)

(247)

HRVst pärit keskmiste hindade puhul oli vaatlusalusel perioodil näha üldist tugevat 19 % võrra suurenemist. Hiinast pärit impordi hinnad jäid võrreldes liidu hindadega oluliselt madalamaks, nagu on näha tabelist 8.

(248)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon:

(249)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha tagasimaksed ja hinnaalandused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina liidu tootja käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal üle 10 %. Kui dumpinguvastased tollimaksud kõrvale jätta, oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal enam kui 45 %.

(250)

Muudest kolmandatest riikidest kui HRV pärit kaaliumatsesulfaami impordi turuosa moodustas vaatlusalusel perioodil vaid 1–4 %. Kuna kaaliumatsesulfaami toodetakse üksnes Hiinas ja liidus, siis arvas komisjon, et see import oli valesti kaaliumatsesulfaamina liigitatud või oli selle päritolu valesti deklareeritud. Sel põhjusel komisjon seda importi oma kahjuanalüüsis rohkem ei käsitlenud.

(251)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas kõigi vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajate hindamist.

(252)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Liidu tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(253)

Liidu tootmisharu toodangu maht kasvas vaatlusaluse perioodi jooksul 14 %. Esiteks võib see suurenemine olla seotud kaaliumatsesulfaami nõudluse üldise suurenemisega ja teiseks dumpinguvastaste tollimaksude mõjuga, mis võimaldasid tootmisharul taastuda ning suurendada oma tootmismahtu.

(254)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsus jäi vaatlusalusel perioodil samale tasemele. Kuigi dumpinguvastased tollimaksud võimaldasid liidu tootmisharul taastuda, ei ole turu hindamine andnud põhjust tootmisvõimsust mis tahes määral suurendada.

(255)

Tootmisvõimsuse rakendamine suurenes koos põhjenduses 253 kirjeldatud aastase tootmismahuga ja suurenes tänu dumpinguvastastele tollimaksudele ja kaaliumatsesulfaami nõudluse üldisele suurenemisele 14 % võrra.

(256)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu müügimaht ja turuosa

(257)

Liidu tootja müügimaht kõikus vaatlusalusel perioodil. Müügimaht kahanes 2018. aastal 3 % võrra, millele järgnes 2019. aastal tugev suurenemine 11 % võrra, võrreldes vaatlusaluse perioodi algusega. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil naasis müügimaht vaatlusaluse perioodi alguse esialgsele tasemele.

(258)

Liidu tootmisharu turuosa kõikus vaatlusalusel perioodil ning vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 5 % võrra.

(259)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid liidus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tööhõive ja tootlikkus

(260)

Alates 2017. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni suurendas liidu tootmisharu oma töötajate arvu 14 % võrra, vastavalt tootmise suurenemisele.

(261)

Samal ajal suurenes tootlikkus samal perioodil 10 %.

(262)

Põhjenduses 206 osutatud koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal oli märkimisväärselt üle miinimumtaseme ning nagu põhjendustes 243 ja 244 kirjeldatud, oli HRVst pärit impordi maht ja turuosa vaatlusaluse perioodi jooksul jätkuvalt märkimisväärne.

(263)

Vaatamata asjaolule, et HRVst lähtus ikka veel dumping, suutis liidu tootmisharu varasematest dumpingutavadest siiski taastuda.

(264)

Ainsa liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

(265)

Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist suurenes liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele vaatlusalusel perioodil 35 % võrra.

(266)

Tootmiskulu püsis vaatlusaluse perioodi jooksul stabiilsena.

(267)

Liidu tootja keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

(268)

Liidu tootmisharu keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusaluse perioodi vältel 11 %.

(269)

Liidu ainsa tootja laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Laovarud

(270)

Vaatlusalusel perioodil kasvasid varud 11 %.

(271)

Liidu tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(272)

Komisjon tegi liidu ainsa tootja kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus ilmutas vaatlusalusel perioodil 93 % suurust tugevat kasvu. Dumpinguvastased tollimaksud võimaldasid liidu tootjal saavutada uuesti kõrge kasumlikkuse taseme.

(273)

Uurimine näitas, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodi iseloomustasid erandlikud asjaolud, mis olid seotud COVID-19 pandeemia puhkemisega. Eeskätt ostsid suured toidu- ja farmaatsiakliendid liidu tootmisharult 2020. aasta esimeses pooles suuremates kogustes kaaliumatsesulfaami, et kindlustada selle koostisosa varud. Võrreldes tavapärase aastase ajastusega, lükati 2020. aastal edasi ka liidu tootmisharu iga-aastane hooldus, millega kaasneb periood, mil tootmine on peatatud; see viis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootmise suurenemiseni. Need erandlikud sündmused turul tõid kaasa liidu tootmisharu müügihindade tõusu võrreldes 2019. aastaga ning liidu tootmisharu kasumi suurenemise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Uurimises leiti, et sellise ühekordse mõju kõrvaldamisel oleks liidu tootmisharu kasum samas suurusjärgus kui enne erakorraliste asjaolude ilmnemist, st 2019. aastal saavutatud kasumlikkuse suurusjärgus.

(274)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoogude suundumus suurenes kasumlikkusega sarnaselt 80 %, mis näitas taas dumpinguvastaste tollimaksude ja erakorraliste asjaolude positiivset mõju läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nagu kirjeldatud põhjenduses 273.

(275)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 13 %. Nagu põhjenduses 272 kirjeldatud, võimaldasid dumpinguvastased tollimaksud naasta tavapärase äritegevuse juurde, aga ei andnud põhjust investeerida täiendavasse tootmisvõimsusse.

(276)

Investeeringutasuvus suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk 124 % võrra.

(277)

Enamik kahjunäitajaid, nagu tootmine, tööhõive, tootmisvõimsuse rakendamine, tootlikkus, kasumlikkus ja rahavoog, arenesid positiivses suunas. Kuigi selliste finantsnäitajate nagu investeeringute taseme ja investeeringutasuvuse areng oli negatiivne, on nende absoluutne tase rahuldav ega osuta olulisele kahjule.

(278)

Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil varasemast kahjust taastunud ega kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(279)

Komisjon järeldas põhjenduses 278, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Seepärast hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust juhul, kui Hiinast pärit impordi suhtes võetud meetmetel lastakse aeguda.

(280)

Komisjon uuris HRV tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, HRVst pärit impordi tõenäolisi hinnatasemeid dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja nende mõju liidu tootmisharule, sealhulgas hinna allalöömise taset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral.

(281)

Nagu eespool põhjendustes 210–223 osutatud, on HRVs olulisel määral tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, et juhul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, saaks kiiresti suurendada eksporti ELi turule.

(282)

Selle märkimisväärse liigse tootmisvõimsuse ja liidu turu atraktiivsuse tõttu, nagu kirjeldatud põhjendustes 225–229, saadetaks tõenäoliselt liitu tohutus mahus täiendavat dumpinguhindadega eksporti, mis võiks hõlpsasti rahuldada kogu liidu tarbimise.

(283)

Liiduvälisel maailmaturul, kus pole kehtestatud kaubanduse kaitsemeetmeid, on Hiina tootjatel valdav turuosa (keskmiselt üle 70 %).

(284)

Meetmete puudumise korral on tõenäoline, et Hiina tootjate turuosa jõuaks vähemalt nende ülemaailmse turuosa tasemele.

(285)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Anhui Jinhe, et Hiinal ei ole kolmandate riikide turgudel valitsevat positsiooni, sest väidetav 70 % turuosa vastas nende osale maailma kogu tootmisvõimsuses, ning et seega peegeldab see turuosa maailmaturu hästi tasakaalustatud jaotumist konkureerivate tootjate vahel.

(286)

Oma märkustes Anhui Jinhe esitatu kohta väitis taotluse esitaja, et Anhui Jinhe väide tugines Hiina kogu tootmisvõimsuse võrdlemisele taotluse esitaja kogu tootmisvõimsusega ning et see väide ei kehti, sest Hiinas on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus.

(287)

Anhui Jinhe väide peegeldab Hiina etapilist toimimisviisi tööstuspoliitikas: riigipoolsete moonutuste toel rajatakse tohutu liigne tootmisvõimsus; suur osa sellest liigsest tootmisvõimsusest eksporditakse kogu maailma; konkurendid ELis (ja mujal) tõrjutakse välja, seda mitte tegeliku konkurentsi, vaid ebaausa kaubanduse teel; Hiina äriühingud omandavad üle maailma suuri, isegi valitsevaid turuosi. Seejärel väidetakse, et see ongi „tavapärane jaotumine“. Turge ei peaks siiski mõjutama mitte konkurentide suurus, vaid hoopis nende suutlikkus võrdsetes tingimustes ausalt konkureerida. Selliste väidetega Hiina narratiiv justkui õigustab Hiina ulatuslikku kohalolekut maailmas. Tõsiasi, et selline ulatuslik kohalolek mõjutab konkurentsi oluliselt, jääb aga püsima ning viib komisjoni järelduseni, et dumpinguvastaste meetmete puudumisel suureneks Hiina tootjate turuosa liidu turul väga tõenäoliselt olulisel määral ning et see tooks endaga kaasa liidu tootja turuosa olulise vähenemise. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(288)

Dumpinguvastaste tollimaksudeta oleksid Hiinast pärit kaaliumatsesulfaami tollivormistusjärgsed hinnad vahemikus 6,2–6,75 eurot/kg. Kui neid hindu võrreldi liidu tootmisharu tootmise ühikuhindadega ilma veo- ja laokuludeta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning liidu tootmisharu toiduks sobiva kaaliumatsesulfaami keskmist tehase müügihinda liidu kasutajatele ja kauplejatele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, nähtus analüüsist, et Hiinast pärit impordi hinnad lõid liidu tootmisharu müügihinnad üle 45 % võrra alla.

(289)

Meetmete puudumise korral kaasneks stsenaariumiga, kus Hiina eksportivad tootjad hõlvavad ELi turul sama suure osa kui maailma muudel turgudel (keskmiselt ligikaudu 70 %), (80) põhjustaks liidu tootmisharu müügi vähenemine ja sellest tulenev kulude suurenemine märkimisväärset rahalist kahju ning tõenäolist hinnataset arvestades muutuks kasumlikkus negatiivseks. Seega muutuks kahju lühikese ajaga oluliseks ning ohustaks liidu tootmisharu püsimajäämist.

(290)

Seda tõenäolist stsenaariumi toetavad ka taotluse esitaja tõendid ning müügi ja turuosa märkimisväärne vähenemine Ühendkuningriigis pärast seda, kui toimus Brexit, millest tulenevalt tühistati kaaliumatsesulfaami suhtes kehtinud dumpinguvastased meetmed. Meetmete puudumise korral tekib liidu turul tõenäoliselt sarnane olukord.

(291)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Anhui Jinhe, et pärast Brexiti tõttu dumpinguvastaste tollimaksude kaotamist ei kaotanud taotluse esitaja olulisel määral oma müügimahtu ega oma turuosa Ühendkuningriigis. Lisaks väitis Anhui Jinhe, et avalikus toimikus ei olnud taotluse esitaja Ühendkuningriigi müügi ega Ühendkuningriiki suunduva Hiina ekspordi suurenemise kohta ühtegi tõendit.

(292)

Oma märkustes Anhui Jinhe esitatu kohta väitis taotluse esitaja, et Anhui Jinhel oli juurdepääs Hiina ekspordistatistikale ning et ka taotluse esitaja oli uurimise käigus selliseid ekspordiandmeid andnud. Lisaks tõi taotluse esitaja esile, et ta kaotas ärivõimalusi juba siis, kui alles eeldati, et Ühendkuningriigis kaotatakse dumpinguvastased tollimaksud.

(293)

Siinkohal tuletab komisjon meelde, et taotluse esitaja esitas oma küsimustiku vastused kõigepealt andmetega, milles ELi müügiandmed hõlmasid ka Ühendkuningriiki, ja seejärel uue versiooni ilma Ühendkuningriigi andmeteta. Need kaks mittekonfidentsiaalset küsimustiku vastuste versiooni on avalikus toimikus olemas. Komisjon analüüsis ka vaatlusaluse toote Hiinast Ühendkuningriiki importimise statistikat. Vastusena Anhui Jinhe esitatule lisati uurimise mittekonfidentsiaalsesse toimikusse selle kohta ka teade. Nii küsimustiku vastused kui ka statistika kinnitasid järeldusi taotluse esitaja turuosa kaotuse kohta juba ajal, kui Brexiti tõttu eeldati dumpinguvastaste tollimaksude kaotamist. Seega oli Anhui Jinhe eespool esitatud väide põhjendamatu.

(294)

Eespool esitatud analüüs näitab, et liidu tootmisharu on saanud tollimaksude kehtestamisest kasu ning on kahjustavast olukorrast meetmete kehtestamise järel taastunud. Meetmete puudumise korral tooks aga Hiinast pärit dumpinguhindadega impordi eeldatav ulatuslik suurenemine kiiresti kaasa liidu tootmisharu majandusliku olukorra halvenemise, mis põhjustaks olulist kahju.

(295)

Seda arvestades järeldas komisjon, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt asjaomasest riigist pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

(296)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(297)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(298)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas hoolimata dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustes leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

(299)

Nagu on märgitud põhjenduses 278, on liidu tootmisharu taastunud varasema dumpingu põhjustatud kahjust ja tema tegevus on elujõuline, kui seda ei mõjuta dumpinguhinnaga impordist tulenev kõlvatu konkurents.

(300)

Kui meetmetel lastaks aeguda, halveneb liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt kiiresti, nagu on selgitatud põhjendustes 279–294.

(301)

Seepärast jõuti järeldusele, et HRV suhtes kehtivate meetmete pikendamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(302)

Nagu osutatud põhjenduses 29, ei teinud uurimises koostööd ükski sõltumatu importija.

(303)

Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud kehtivate meetmete märkimisväärset kahjulikku mõju importijatele.

(304)

Eelmises uurimises järeldati, et meetmed võisid importijatele kahjulikku mõju avaldada, kuid väga piiratud määral. Kaaliumatsesulfaam moodustab vaid väikese osa importijate suurema tootevalikuga äritegevusest.

(305)

Seega on olemasoleva teabe põhjal selge, et meetmete kehtestamisel importijate suhtes oleks parimal juhul väga piiratud mõju, mille kaaluksid selgelt üles neist meetmetest liidu tootmisharule tulenevad eelised.

(306)

Kaaliumatsesulfaami kasutatakse peamiselt suhkruasendajana toidu- ja joogitööstuses, näiteks karastusjookides või piimatoodetes. Väiksemas ulatuses kasutatakse kaaliumatsesulfaami ka ravimitööstuses.

(307)

Ükski kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(308)

Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud kehtivate meetmete märkimisväärset kahjulikku mõju. Varasemast HRV suhtes toimunud uurimisest nähtus, et kulude mõttes on kaaliumatsesulfaami mõju lõpptoodetele minimaalne. Aga samuti nähtus sellest, et kaaliumatsesulfaami kasutamine juba turule toodud toodetes on väga oluline. Uusi tooteid võib välja töötada alternatiivsete magusainetega, kuid olemasolevate toodete koostise muutmine oleks riskantne ja kulukas. Seetõttu peeti kasutajate juurdepääsu alternatiivsetele kaaliumatsesulfaami allikatele väga tähtsaks.

(309)

Nendel põhjustel järeldas komisjon, et meetmete pikendamise korral ei oleks kasutajate majanduslikule olukorrale avalduv mõju tõenäoliselt märkimisväärne.

(310)

Liidu tootja väitis, et kaaliumatsesulfaami tarnekindlus on toidu- ja joogitootjatele väga oluline ning et ei ole liidu huvides muutuda sõltuvaks vaid ühe riigi tootetarnetest. Veel arvas see tootja, et kui joogi või toiduaine tootja on otsustanud väikese kalorsusega magusainena kasutada kaaliumatsesulfaami, ei saa ta minna üle teise magusaine kasutamisele, ilma et toote maitse oluliselt muutuks ja mõjutaks seda, kuidas tarbijad toodet tajuvad.

(311)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada olemasolevaid meetmeid HRVst pärit kaaliumatsesulfaami impordi suhtes.

(312)

Oma märkustes lõpliku avalikustamise kohta väitis Anhui Jinhe, et meetmete jätkumine ei ole liidu huvides. Anhui Jinhe väitis selle kohta, et taotluse esitaja tootmisvõimsus oli piiratud ja tootmisvõimsuse rakendamise määr suur ning et seetõttu ei suutnud ta kogu turgu varustada, ilma et ta oleks pidanud kolmandate riikide turgudelt lahkuma. Veelgi enam, Anhui Jinhe sõnul tuginesid kaaliumatsesulfaami kasutajad alternatiivsetele allikatele ning seega ei olnud neil muud valikut kui maksta dumpinguvastaseid tollimakse ja kanda need tarbijatele edasi, mis tõstis toiduainehindu. Viimaks teatas Anhui Jinhe, et kasutajatepoolne mitmest allikast hankimise strateegia on taotluse esitajale igal juhul piisav kaitse, sest see takistab Hiina importijatel liidu tootjalt oluliste turuosade äravõtmist.

(313)

Oma märkustes Anhui Jinhe esitatu kohta väitis taotluse esitaja, et tal on piisavalt tootmisvõimsust kogu liidu turu varustamiseks ning ka praeguseks ekspordiks kolmandatesse riikidesse. Taotluse esitaja väitis veel, et kuna kaaliumatsesulfaami lisatakse jookidesse ja toiduainetesse väga väikestes annustes, oli dumpinguvastaste tollimaksude mõju lõpptoote kuludele tühine. Lisaks väitis taotluse esitaja, et vastupidiselt Anhui Jinhe väitele ei takistanud kaaliumatsesulfaami kasutajate kahest allikast hankimise strateegia Hiina importidel enne algset uurimisperioodi haarata liidu tootja arvelt olulist turuosa.

(314)

Nende väidetega seoses tuletab komisjon meelde, et käesolevas aegumise läbivaatamises ei teinud koostööd ei importijad, kasutajad ega tarbijaorganisatsioonid. Tegelikult leiti uurimises, et põhjendustes 239 ja 252 osutatud tarbimise katmiseks oli ELis piisavalt kaaliumatsesulfaami tootmisvõimsust, lisaks põhjendustes 210–223 kirjeldatud Hiina vabale tootmisvõimsusele, ning seega ei olnud ohtu, et vaatlusaluse tootega varustamine oleks ebapiisav. Samuti leidis komisjon, et kulude poolest oli kaaliumatsesulfaami mõju lõpptoodetele minimaalne, nagu kirjeldatud põhjenduses 308. Seetõttu lükkas komisjon eespool esitatud väited tagasi.

(315)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu jätkumise, kahju kordumise ja liidu huvide kohta, tuleks säilitada HRVst pärit kaaliumatsesulfaami suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(316)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 109, (81) on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(317)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

(1)

Määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisas on esitatud nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(2)

24. jaanuaril 2022 otsustas ÜRO Julgeolekunõukogu sanktsioonide komitee kustutada ühe kande nende isikute, rühmituste ja üksuste loetelust, kelle suhtes tuleks kohaldada rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamist.

(3)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 881/2002 I lisa vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu võttis 31. jaanuaril 2011 vastu otsuse 2011/72/ÜVJP (1) teatavate isikute ja üksuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Tuneesias.

(2)

Otsuse 2011/72/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 42 isiku puhul 31. jaanuarini 2023 ja ühe isiku puhul 31. juulini 2022. Lisaks tuleks kõnealuse otsuse lisas kolme isiku puhul muuta põhjendusi ning seitsme isiku puhul muuta teavet, mis on seotud kaitseõiguse ja tõhusa õiguskaitse õiguse kohaldamisega Tuneesia õiguse alusel.

(3)

Otsust 2011/72/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Komisjoni otsusega 2004/613/EÜ (1) loodi toiduahela ning looma- ja taimetervise alane nõuanderühm. Komisjon on selle rühmaga konsulteerinud küsimustes, mis puudutavad toidu- ja söödaohutust, toidu ja sööda märgistamist ning pakendamist, toidualaseid õigusakte, loomade tervist ja heaolu ning taimetervist käsitlevaid töökavu ja mis tahes meetmeid, mis komisjonil tuleb neis poliitikavaldkondades kavandada või rakendada.

(2)

20. mail 2020 võttis komisjon vastu strateegia „Talust taldrikule“, mis on suunatud õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamisele (2).

(3)

„Talust taldrikule“ strateegia rakendamisel on komisjonil vaja konsulteerida sidusrühmadega, kellel on eksperditeadmised tervishoiu, toitumise, turustamise, keskkonna, kliima, kestliku põllumajanduse, agronoomia, kalanduse, vesiviljeluse ja sotsiaalteaduste valdkonnas, samuti digipöörde alal ja toidusüsteemidega seotud finantsvaldkonnas

(4)

Seega lähevad „Talust taldrikule“ strateegia rakendamisel tekkivad küsimused praegu otsuse 2004/613/EÜ alusel tegutseva nõuanderühma ekspertteadmistest kaugemale. Selleks et tagada rohkemate ekspertide osalemine kõnealustes poliitikavaldkondades, tuleb luua uus mitteametlik eksperdirühm, kus on rohkem liikmeid ja kus tegeletaks rohkemate ülesannetega.

(5)

Eelnevat arvestades tuleb otsus 2004/613/EÜ kehtetuks tunnistada.

(6)

Praeguse nõuanderühma liikmete volitused aeguvad 14. juulil 2022, seega tuleks käesolevat otsust rakendada alates sellele järgnevast päevast,

(1)

Direktiivis 1999/2/EÜ on sätestatud, et ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu tohib importida kolmandast riigist ainult siis, kui see on kiiritatud Euroopa Liidu kinnitatud rajatises.

(2)

Komisjoni otsusega 2002/840/EÜ (2) on kehtestatud kolmandates riikides asuvate heakskiidetud kiiritusrajatiste loetelu.

(3)

31. augustil 2021 esitas Ühendkuningriik taotluse Ühendkuningriigis Swindonis asuva kiiritusrajatise „Synergy Health“ heakskiitmiseks.

(4)

Ühendkuningriik esitas piisavad tõendid selle kohta, et kõnealuse kiiritusrajatise ametliku järelevalvega on tagatud direktiivi 1999/2/EÜ artikli 7 nõuete täitmine.

(5)

Kiiritusrajatis „Synergy Health“ tuleks lisada kolmandate riikide heakskiidetud kiiritusrajatiste loetellu.

(6)

Otsust 2002/840/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(7)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Nõukogu määrusega (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (1) ette nähtud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste (edaspidi „personalieeskirjad“) kohaselt on komisjon kohustatud vastama teatavatele taotlustele ja kaebustele. Seda ülesannet täidab peamiselt personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi (edaspidi „peadirektoraat“) üksus „Kaebused ja juhtumite järelevalve“, mis abistab ametisse nimetavat asutust või ametiisikut või lepingute sõlmimiseks volitatud asutust või ametiisikut (edaspidi „ametisse nimetaja“) otsuse tegemisel, selgitades välja asjakohased faktid ja teostades nende õigusanalüüsi.

(2)

Personalieeskirjade artikli 22c kohaselt kehtestab komisjon vastavalt artiklitele 24 ja 90 korra, mille alusel lahendatakse ametnike kaebusi selle kohta, kuidas neid on koheldud pärast seda, kui nad on artikli 22a ja 22b kohaselt teatanud tõsisest eeskirjade eiramisest, või kuidas neid on koheldud sellise teatamise tulemusel (2).

(3)

Personalieeskirjade artikli 24 kohaselt aitab komisjon iga ametnikku menetluses sellise isiku vastu, kes esineb ähvarduste, solvavate või laimavate tegude või väljenditega või rünnakutega isiku või omandi vastu, kui need on suunatud ametniku või tema perekonnaliikme vastu ametniku ametiseisundi ja kohustuste tõttu.

(4)

Personalieeskirjade artikli 90 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib iga isik, kelle suhtes kohaldatakse personalieeskirju, esitada ametisse nimetajale taotluse teda käsitleva otsuse tegemiseks, ja kaebuse teda kahjustava otsuse peale.

(5)

Komisjon kogub ja töötleb kõnealuse tegevuse raames asjakohast teavet, sealhulgas isikuandmeid, eelkõige andmeid isiku ja tema käitumise kohta ning isiku kontaktandmeid. Komisjoni pädevad talitused edastavad isikuandmeid teistele komisjoni talitustele niivõrd, kuivõrd need selliseid andmeid vajavad.

(6)

Isikuandmeid hoitakse turvalises elektroonses keskkonnas, et neile ei saaks ebaseaduslikult juurdepääsu isikud, kellel pole vaja neid andmeid teada, ja et neid ei saaks sellistele isikutele edastada. Pärast töötlemise lõppu säilitatakse isikuandmeid kooskõlas komisjonis kehtivate eeskirjadega (3).

(7)

Personalieeskirjadest tulenevaid ülesandeid täites on komisjon kohustatud austama füüsiliste isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega, mis on ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 1 ja aluslepingu artikli 16 lõikes 1, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1725 (4) sätestatud õigusi. Samas peab komisjon täitma rangeid konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse nõudeid.

(8)

Teatavatel juhtudel on vaja leida tasakaal ühelt poolt andmesubjektidele määruse (EL) 2018/1725 alusel antud õiguste ning teiselt poolt kuritegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise vajaduse vahel, samuti vajaduse vahel tagada komisjoni tõhus reaktsioon ahistamise ja muu sobimatu käitumise ning rünnakute kohta esitatud teadetele ning austada täielikult teiste andmesubjektide põhiõigusi ja -vabadusi. Seda silmas pidades on määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, g ja h jäetud komisjonile võimalus piirata artiklite 14–17, 19, 20 ja 35 ning artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud läbipaistvuspõhimõtte kohaldamist, kui osutatud artikkel ning määruse artiklites 14–17, 19 ja 20 sätestatud õigused ja kohustused on omavahel kooskõlas.

(9)

Selle näiteks on isikuandmete töötlemist käsitleva teabe edastamine isikule, kelle kohta on esitatud taotlus või kaebus (edaspidi „asjaomane isik“), eelkõige juhul, kui menetlust on alustatud seoses ahistamist käsitleva taotlusega, mis on esitatud personalieeskirjade artikli 24 kohase abi saamiseks. Komisjon võib otsustada piirata sellise teabe esitamist asjaomasele isikule, et kaitsta taotluse või kaebuse esitaja või tunnistaja õigusi ja vabadusi vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktile h. Sellise otsuse võib komisjon teha eelkõige selleks, et kaitsta neid isikuid selliste asjaomaste isikute surve eest, kelle vastu on esitatud heas usus väiteid, mille alusel juhtkond ei ole siiski meetmeid võtnud. Mõnes olukorras võib olla vajalik teavitamist piirata selleks, et vältida ahistamist, muud sobimatut käitumist ja rünnakuid komisjonis, eriti juhul, kui taotluse või kaebuse esitaja ja/või tunnistaja töötab asjaomase isikuga samas struktuuriüksuses.

(10)

Vaja võib olla piirata ka asjaomase isiku muid õigusi, kui nende õiguste kasutamine paljastaks taotluse või kaebuse esitaja või tunnistaja, kes on palunud oma isikut mitte avaldada. Sellisel juhul võib komisjon otsustada piirata asjaomase isiku õigust tutvuda tema kohta esitatud taotlusega või tema muid õigusi, et kaitsta taotluse või kaebuse esitaja või tunnistaja õigusi ja vabadusi põhjenduses 9 nimetatud põhjustel. Komisjon võib otsustada seda teha määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punkti h alusel.

(11)

Samuti võib olla vaja piirata asjaomase isiku õigusi, et tagada avaliku võimu järelevalve-, kontrolli- ja regulatiivsete ülesannete täitmine juhul, kui kaalul on liidu üldise avaliku huviga seotud oluline eesmärk – tagada komisjoni tulemuslik reageerimine väidetele ahistamise, muu sobimatu käitumise või rünnaku kohta. Võitlus ahistamise, muu sobimatu käitumise ja rünnakute vastu on kogu liidu ja komisjoni üldise avaliku huviga seotud oluline eesmärk. Pealegi on komisjon personalieeskirjade artikli 24 kohaselt kohustatud abistama oma töötajaid. Selleks et mitte heidutada töötajaid toimimast liidu avalikes huvides – teatamast ahistamise, muu sobimatu käitumise või rünnakuna käsitatavatest juhtumitest ning abi taotlemast –, tuleb tagada, et asjaomased isikud ei saaks teada neid puudutavatest abitaotlusest. See võib olla eriti asjakohane juhtudel, kui ametisse nimetaja leiab, et ahistamist personalieeskirjade tähenduses ei ole toimunud. Sellises olukorras nõuaks liidu avalik huvi, et asjaomane isik ei saaks abitaotlusest teada, säilitamaks töötajatele võimaluse kasutada personalieeskirjade artiklis 24 osutatud menetlust ja vältimaks uusi konflikte. Sellega seoses võib komisjon piirata asjaomase isiku õigusi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega c ja g.

(12)

Asjaomase isiku õiguste piiramine võib olla vajalik ka selleks, et säiliks võimalus tõkestada, uurida ja avastada asjaomase isiku kuritegusid, millest taotluse või kaebuse esitajad või tunnistajad on komisjonile teatanud, ja teda vastutusele võtta. Taotluste ja kaebuste esitajad ja tunnistajad võivad teatada näiteks sobimatust käitumisest või psühholoogilisest või seksuaalsest ahistamisest. Sellistel juhtudel võib komisjon otsustada piirata asjaomase isiku õigusi vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktile b.

(13)

Personalieeskirjade kohaselt peab komisjon nende eeskirjade alusel esitatud taotlusi ja kaebusi käsitlema konfidentsiaalsena. Konfidentsiaalsuse ning määruses (EL) 2018/1725 sätestatud isikuandmete kaitse normide täitmise tagamiseks tuleb vastu võtta sise-eeskirjad, mille kohaselt oleks komisjonil võimalik piirata andmesubjektide õigusi kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõike 1 punktidega b, c, g ja h.

(14)

Sise-eeskirju tuleks kohaldada kogu isikuandmete töötlemisele komisjonis personalieeskirjade kohase taotluste ja kaebuste lahendamise käigus.

(15)

Määruse (EL) 2018/1725 artiklite 14, 15 ja 16 järgimiseks peaks komisjon läbipaistvalt ja sidusalt teavitama kõiki isikuid oma tegevusest, mille käigus töödeldakse nende isikuandmeid, ja nende õigustest komisjoni veebisaidil avaldatava isikuandmete kaitset käsitleva teatega. Vajaduse korral peaks komisjon asjakohaste vahenditega eraldi teavitama taotluste ja kaebuste andmesubjekte – taotluse või kaebuse esitajaid, asjaomaseid isikuid ja tunnistajaid.

(16)

Komisjon peaks kõiki piiranguid kohaldama läbipaistval viisil ning kandma kõik piirangute rakendamise juhtumid sellekohasesse dokumendisüsteemi.

(17)

Seoses piirangutega määruse (EL) 2018/1725 artikli 16 kohaldamisel, milles on sätestatud, et kui isikuandmed ei ole saadud andmesubjektilt, tuleb andmesubjekti teavitada hiljemalt ühe kuu jooksul, peaks komisjon ühe kuu jooksul koostama dokumendi, milles loetletakse rakendatud piirangute põhjused. Selles dokumendis tuleks esitada iga piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse analüüs.

(18)

Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 25 lõikele 8 võivad vastutavad töötlejad andmesubjekti suhtes piirangu kohaldamise peapõhjusi käsitleva teabe andmise edasi lükata, teabe esitamata jätta või selle andmisest keelduda, kui teabe esitamine vähendaks piirangu mõju. See kehtib eelkõige kõnealuse määruse artiklite 16 ja 35 kohaldamise piirangute kohta.

(19)

Selleks et andmesubjekti õigust saada määruse (EL) 2018/1725 artiklite 16 ja 35 kohast teavet ei piirataks kauem, kui on vaja põhjenduses 8 loetletud põhjustel, peaks komisjon piirangud korrapäraselt läbi vaatama.

(20)

Piirangute kehtivus tuleks läbi vaadata siis, kui toimub esimene kahest sündmusest – kas vastatakse personalieeskirjade artiklite 22c ja 24 ning artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotlusele või personalieeskirjade artikli 22c ja artikli 90 lõike 2 alusel esitatud kaebusele või siis lõpetatakse sellise taotluse või kaebuse menetlemine. Seejärel vaatab komisjon piirangute säilitamise vajalikkuse igal aastal uuesti üle.

(21)

Teatavatel juhtudel võib olla vaja säilitada piiranguid, eelkõige määruse (EL) 2018/1725 artikli 16 kohaldamise piirangut nii kaua, kui komisjon asjaomaseid isikuandmeid säilitab. Sellisel juhul ei tohiks andmesubjekti tema isikuandmete töötlemisest üldse teavitada. Selline olukord võib tekkida eelkõige siis, kui on suur oht, et asjaomase isiku teavitamine tema isikuandmete töötlemisest kahjustaks teiste isikute õigusi ja vabadusi. Nii võib see olla juhul, kui ametisse nimetaja lükkab tagasi heauskse abitaotluse asjaomase isiku sobimatu käitumise kohta, kusjuures taotluse esitaja töötab asjaomase isikuga samas struktuuriüksuses. Sellises olukorras võib tekkida oht, et taotluse esitajale võidakse avaldada survet, mis võib mõjutada struktuuriüksuse tööõhkkonda. Sellistel juhtudel tuleks asjaomase isiku isikuandmeid säilitada ainult seni, kuni andmeid saab kasutada taotluse ja/või kaebuse lahendamiseks, ja kuni kaebuse alusel saab algatada kohtumenetlust.

(22)

Euroopa Komisjoni isikuandmete kaitse ametnik peaks piirangute kohaldamist sõltumatult kontrollima, et tagada käesoleva otsuse järgimine.

(23)

Konsulteeriti ka Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 23. septembril 2021,