24.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 15/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/89,

21. jaanuar 2022,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses piisava ladustamismahu arvutamiseks kasutatava meetodiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõike 4 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi (EL) 2019/883 artikli 7 lõike 4 punktides a ja b on sätestatud erand üldisest kohustusest anda kõik pardal veetavad jäätmed üle sissesõidusadamasse selliste laevade puhul, millel on juba kogunenud ja kavandatava reisi ajal kogunevate jäätmete ladustamiseks piisavat ladustamismahtu kuni järgmisesse sissesõidusadamasse jõudmiseni.

(2)	Käesolevas määruses kindlaks määratud arvutusmeetodit kohaldades peaks liikmesriikidel olema võimalik teha erandeid üldisest kohustusest anda kõik pardal veetavad jäätmed üle, pidades silmas piisava ladustamisruumi olemasolu ühtlustatud viisil.

(3)

Arvutusmeetodit ei tohiks kohaldada rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi „MARPOLi konventsioon“) II lisa alusel toimuva jäätmete kõrvaldamise suhtes. Nagu on sätestatud MARPOLi konventsiooni II lisas, reguleeritakse jäätmete kõrvaldamist MARPOLi konventsiooniga ja selliste jäätmete üleandmine on kohustuslik kas sadamas, kus lasti maha laaditakse enne uue lasti pealelaadimist, või teatavatel tingimustel on lubatud merreheitmine. Sõltuvalt ainest on MARPOLi konventsiooni II lisaga reguleeritud lastijäätmete üleandmine kohustuslik enne väljumist ning kohaldatakse kõnealuse lisa reeglitega 13 ja 16 kehtestatud menetlusi ja kontrolle. Seoses MARPOLi konventsiooni II lisa kohaste lastijäätmetega, mis sisaldavad X-kategooria aineid, kõrge viskoossusega Y-kategooria püsivaid vedelaineid ning kõrge viskoossusega või tahkuvaid Y-kategooria aineid, on kohustuslik eelpesu ja kehtib nõue anda sellised jäätmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse, nagu on sätestatud MARPOLi konventsiooni II lisa reeglites 13 ja 16.

(4)

Arvutusmeetodit ei tohiks kohaldada passiivselt püütud jäätmete suhtes. Sellist liiki jäätmete jaoks ei pruugi pardal alati ladustamismahtu olla ning kõigi passiivselt püütud jäätmete üleandmist motiveeritakse direktiivi (EL) 2019/883 artikli 8 lõike 2 punktis d sätestatud kulude eest tasumise süsteemiga.

(5)

Selleks et näha ette ühetaolised tingimused direktiivi (EL) 2019/883 artikli 7 lõike 4 punktides a ja b sätestatud erandite kohaldamiseks jäätmete üleandmise kohustusest, on hädavajalik, et liikmesriigid kohaldaksid ühtlustatud meetodit. Direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt vastu võetud rakendusaktid peaksid seetõttu olema rakendusmäärused.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid arvutavad piisava ladustamismahu direktiivi (EL) 2019/883 artikli 7 lõike 4 punktide a ja b ning artikli 9 kohaldamiseks, kasutades käesoleva määruse I lisas sätestatud meetodit.

2. Selleks et kontrollida direktiivi (EL) 2019/883 2. lisa kohaselt esitatud teavet, et hinnata eri liiki jäätmete teket pardal, võtavad liikmesriigid arvesse käesoleva määruse II lisas sätestatud jäätmetekke määrasid.

3. Lisaks käesoleva määruse II lisas sätestatud jäätmetekke määradele võivad liikmesriigid kasutada ühte või mõlemat järgmistest kriteeriumidest, et määrata hinnanguliselt kindlaks eri liiki jäätmete teke pardal:

a)	varasemad andmed tekkinud jäätmete kohta asjaomase laeva jäätmete eelteadete ja jäätmete üleandmise kviitungite põhjal;

b)	laeva pardal tehtavad kontrollid, mille käigus saadakse teavet varasemate jäätmetekke määrade kohta, üksikasjalik teave pardal toimuva jäätmekäitluse kohta ning konkreetne teave seadmete või kaubanduspiirkondade kohta, mis mõjutab tegelikku jäätmetekke määra.

Artikkel 2

Käesoleva määruse I lisas sätestatud piisava ladustamismahu arvutamise meetodit ei kohaldata järgmiste jäätmeliikide suhtes:

a)	MARPOLi konventsiooni II lisa kohased jäätmeliigid;

b)	passiivselt püütud jäätmed.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.

I LISA

Piisava ladustamismahu arvutamise meetod

1.	Meetodis kasutatakse aritmeetilist arvutust, mis põhineb pardal hoitavate jäätmete hinnangulisel kogusel võrreldes maksimaalse ladustamismahuga.

2.	Kasutatud jäätmeladustamismaht (Used Waste Capacity (UWC)), mida hinnatakse siis, kui jäätmete eelteade saadetakse sissesõidusadamasse ja mida väljendatakse protsendina maksimaalsest ladustamismahust, ei tohi ületada eelnevalt kindlaks määratud künnist.

3.	UWC arvutatakse järgmise valemi abil:

4.	UWC peab vastama järgmisele tingimusele:

UWC (%) < künnis

kus:

A on külastatavast sadamast lahkumise ajal pardal hoitavate jäätmeliikide hinnanguline kogus (väljendatuna kuupmeetrites);

M on maksimaalne ladustamismaht (väljendatuna kuupmeetrites);

künnis on tabelis 1 esitatud väärtus asjaomase jäätmeliigi ja järgmise sissesõidusadama kohta.

Tabel 1

Künnised

Järgmine sissesõidusadam	MARPOLi konventsiooni I lisa	MARPOLi konventsiooni IV lisa	MARPOLi konventsiooni V lisa	MARPOLi konventsiooni VI lisa
Järgmine sissesõidusadam on ELi sadam või kuulub täiendavate valitud sadamate rühma	50 %	50 %	25 %	75 %
Järgmine sissesõidusadam ei ole ELi sadam ega kuulu täiendavate valitud sadamate rühma	25 %	50 %	20 %	25 %

Selleks et kasutada piisava ladustamismahu arvutamise meetodit, kohaldatakse järgmist.

a)	Sissesõidusadam, nagu on märgitud direktiivi (EL) 2019/883 2. lisas esitatud jäätmete eelteate vormil, on sadam, kuhu laev suundub ja kuhu saadetakse jäätmete eelteade vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 artiklile 6.

b)	Järgmine sissesõidusadam on sadam, mida külastatakse pärast väljumist järgmisena, nagu on märgitud direktiivi (EL) 2019/883 2. lisas esitatud jäätmete eelteate vormi punktis 2.5.

Direktiivi (EL) 2019/883 2. lisas esitatud jäätmete eelteate vormi punkti 3 kuuendas veerus „Teavitamisest kuni järgmise sissesõidusadamani tekkivate heitmete eeldatav maht“ märgitud kogus viitab jäätmetele, mis on tekkinud ja mida kavatsetakse anda üle sadama vastuvõtuseadmetesse. Kogused, mida võib seaduslikult merre heita, ei sisaldu teatatud väärtuses.

Täiendavate valitud sadamate rühm hõlmab neid sadamaid, mida tuleb tabelis 1 sätestatud künniste kohaldamisel käsitada ELi sadamatena. Sellesse rühma kuuluvad kõik sadamad, mis asuvad Islandil, Norras, Ühendkuningriigis (sealhulgas Mani saar, Kanalisaared ja Gibraltar), ning Läänemerel asuvad Venemaa sadamad.

Käesoleva määruse kohaldamise esimese kahe aasta jooksul võib käesoleva lisa kolmanda lõigu kohaselt arvutatud UWCd käsitada esialgsena järgmiste lastijäätmete liikide puhul:

a)	MARPOLi konventsiooni I lisa – nafta: naftane tankipesuvesi;

b)	MARPOLi konventsiooni I lisa – nafta: puhastamata ballastvesi;

c)	MARPOLi konventsiooni V lisa – prügi: lastijäätmed (HME);

d)	MARPOLi konventsiooni V lisa – prügi: lastijäätmed (muud kui HME).

II LISA

Tabel 1

Jäätmetekke määrad MARPOLi konventsiooni I, IV ja V lisa puhul (1)

Jäätmete liik	Jäätmetekke määr	Tekitaja	Pardal toimuv töötlemine
Naftane pilsivesi	0,01–13 m3 päevas, suuremad laevad tekitavad suuremaid koguseid.	Kondensatsioon ja lekked masinaruumis; laeva suurus.	Kogust saab vähendada 65–85 %, kui kasutatakse naftase pilsivee separaatorit ja veefraktsioon heidetakse merre.
Naftased jäägid (sete)	0,01 kuni 0,03 m3 setet raske kütteõli tonni kohta. 0 kuni 0,01 m3 setet kerge kütteõli tonni kohta.	Kütuseliik; kütusekulu.	Aurustumine võib vähendada sette kogust kuni 75 % (2). Põletamine võib vähendada sette kogust 99 % või rohkem.
Tankipesuvesi (setted)	20 kuni mitu sada m3	Tankide puhastamise kordade arv; lastimahutavus.	Pärast setitamist võib veefraktsiooni merre heita.
Reovesi	0,01 kuni 0,06 m3 inimese kohta päevas. Reovett segatakse mõnikord muu heitveega. Üldkogus vahemikus 0,04 kuni 0,45 m3 inimese kohta päevas.	Inimeste arv pardal; tualettruumide tüüp; reisi pikkus; töötlemisviis: reoveepuhasti käitamine või peenestamis- ja desinfitseerimissüsteemist tulenevalt eri kogustes jäätmed	Reoveepuhastite heitvesi heidetakse sageli merre, kui see on MARPOLi konventsiooni IV lisa kohaselt lubatud.
Plast	0,001 kuni 0,008 m3 plasti inimese kohta päevas.	Inimeste arv pardal.	Sageli ei põletata. Määrdunud plasti (toiduga kokku puutunud plast) töödeldakse sageli eraldi jäätmevoona.
Toidujäätmed	0,001 kuni 0,003 m3 inimese kohta päevas.	Inimeste arv pardal, toiduvarud.	Kui see on MARPOLi konventsiooni V lisa kohaselt lubatud, heidetakse toidujäätmed sageli merre.
Olmejäätmed	0,001 kuni 0,02 m3 inimese kohta päevas.	Inimeste arv pardal, kasutatud toodete liik.
Toiduõli	0,01 kuni 0,08 liitrit inimese kohta päevas.	Inimeste arv pardal, valmistatud toidu liik.	Kuigi see ei ole lubatud, valatakse toiduõli mõnikord settetanki.
Jäätmepõletusseadme tuhk	0,004 ja 0,06 m3 kuus.	Jäätmepõletusseadme kasutamine; selle kasutamise kulud.	Jäätmepõletusseadet ei kasutata kõigi jäätmete puhul, kasutatakse enamasti paberi, vahel naftase sette puhul.
Tegevusjäätmed	0,001 kuni 0,1 m3 inimese kohta päevas.	Laeva suurus; lasti liik.
Lastijäätmed	0,001–2 % lastist.	Lasti liik. Laeva suurus.

Tabel 2

Jäätmetekke määrad MARPOLi konventsiooni VI lisa puhul (heitgaaside puhastussüsteemid (exhaust gas cleaning systems (EGCS))

Heitgaaside puhastussüsteemi liik	Koefitsient	Ühik	Näited (10 MW mootor või raske kütteõli kulu 40 t päevas)
Tootja 1
Sette kogus avatud ahelas	0,1	kg/MWh	0,1 x 10 MW x 24 = 24 kg päevas
Sette kogus suletud ahelas (DAF-BOTU)	3,5 –7,0	kg/MWh, sõltuvalt kütteõli erikulust (SFOC), maksimaalsest pidevast tööst (MCR) ja kütuse kvaliteedist	3,5 x 10 MW x 24 = 840 kg päevas
Sette kogus suletud ahelas (BOTU-M)	3,0	l/MWh/S%, sõltuvalt kütteõli erikulust (SFOC), maksimaalsest pidevast tööst (MCR) ja kütuse kvaliteedist	3,0 x 10 MW x 24 x S2,5 % = 1800 l päevas
Tootja 2
Sette kogus suletud ahelas	2,5 –3,0	kg/raske kütteõli kulu tonnides	2,5 x 40 t päevas = 100 kg päevas

NB! Heitgaaside puhastussüsteemi sette kogus sõltub lõppkokkuvõttes ka konkreetse seadme eripärast. Seega tuleks tutvuda tootja esitatud heitgaaside puhastussüsteemi käsiraamatuga. Tabelites sisalduva teabe on esitanud sidusrühmadest äriühingud.

(1) Võetud EMSA uuringust „The Management of Ship-Generated Waste On-board“ (Laevade pardal tekkinud laevajäätmete käitlemine), jaanuar 2017.

(2) Veefraktsiooni aurustumine naftasettes on protsess, mida tuleb hoolikalt hallata ja tuleks teha ainult sel määral, mis võimaldab põletamiseks mõeldud sette põlemist.

24.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 15/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/90,

21. jaanuar 2022,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses liidu riskipõhise valikumehhanismi üksikasjalike elementidega kontrollitavate laevade valimiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et tegeleda tõhusalt mereprügi ja muude merekeskkonda sattuvate laevajäätmete probleemiga, on äärmiselt oluline, et kohustus anda jäätmed üle sadama vastuvõtuseadmetesse oleks tulemuslikult täidetud.

(2)	Ühtne liidu riskipõhine valikumehhanism peaks tagama ühetaolised tingimused kontrollitavate laevade valimiseks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/883 artikli 11 lõikega 2.

(3)	Liidu riskipõhise valikumehhanismi kehtestamine annab liikmesriikide asjaomastele asutustele abivahendi direktiivi (EL) 2019/883 artikli 11 lõike 1 kohase kontrollikohustuse täitmiseks.

(4)

Selleks et hinnata riskivõimalust, et laev ei täida direktiivis (EL) 2019/883 sätestatud kohustusi, tuleks arvesse võtta mitut parameetrit, mis koostoimes annavad selge ettekujutuse sellisest riskist. Need parameetrid peaksid olema järgmised: jäätmete üleandmise nõuete mittetäitmine või märgid nõuete mittetäitmisest; viimasest kontrollist möödunud aeg; asjaomaste sadamapidajate varasemad aruanded nõuete mittetäitmise kohta; eelmine ja järgmine sissesõidusadam; kõnealusele laevale tehtav erand ning SafeSeaNetis ja THETIS-EUs sisalduv teave.

(5)	Selleks et kehtestada ühetaolised tingimused kontrollitavate laevade valimiseks, on hädavajalik, et liikmesriigid kohaldaksid ühtlustatud meetodit. Direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt vastu võetud rakendusaktid peaksid seetõttu olema rakendusmäärused.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Kontrolli eesmärgil liigitavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2019/883 artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud laevad järgmistesse riskitasemekategooriatesse:

a)	riskitase 1 = suur risk;

b)	riskitase 2 = keskmine risk;

c)	riskitase 3 = väike risk;

d)	riskitase 4 = minimaalne risk.

2. Iga laeva riskitaseme kategooria määratakse kindlaks lisa tabelis 1 sätestatud riskiparameetrite alusel.

3. Lisa tabelis 1 esitatud riskitaseme parameetreid kohaldatakse vastavalt lisa punktides 1–4 osutatud meetodile.

Artikkel 2

Direktiivi (EL) 2019/883 artiklis 11 sätestatud kontrollikohustuste täitmisel järgivad liikmesriigid järgmisi nõudeid:

a)	eelistavad kontrollida kõrgema riskitasemega laevu;

b)	valivad juhuslikkuse alusel välja vähemalt 1 % igal aastal kontrollitavatest laevadest.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.

LISA

Meetod

Laeva riskitaseme kindlaksmääramiseks kasutatakse tabelis 1 esitatud riskiparameetreid.

Igale tabelis 1 esitatud riskiparameetrile on määratud eri värvikood, mis väljendab riskitaset: punane (suur), oranž (keskmine) või kollane (väike).

Laeva riskitaseme määramine tabelis 1 esitatud riskiparameetreid käsitlevate hoiatusteadete alusel põhineb tabelis 2 sätestatud kriteeriumidel.

Selleks et kasutada mitut korraga aktiveeritud hoiatusteadet tabelis 2 sätestatud riskitaseme määramiseks, võib kohaldada tabelis 3 sätestatud ümberarvestustegureid.

Tabel 1

Riskiparameetrid

Riskiparameetri number	Hoiatusteate riskitase (värvikood)	Riskiparameetri kirjeldus	Riskiparameetriga seotud hoiatusteate aktiveerimise kriteeriumid	Riskiparameetriga seotud hoiatusteate desaktiveerimise kriteeriumid
1	Oranž	Direktiivi (EL) 2019/883 artiklis 6 sätestatud nõuded seoses jäätmete eelteate esitamisega on täitmata.	Hoiatusteade aktiveeritakse, kui jäätmete eelteadet ei ole saadetud või see ei sisalda kohustuslikku teavet.	Sadamale A antakse hoiatusteade sadamasse A saadetud jäätmete eelteate alusel. Hoiatusteadet tuleb igas sadamas uuesti hinnata.
2	Oranž	Käitaja, agendi või kapteni poolt direktiivi (EL) 2019/883 artikli 6 kohaselt esitatud teave.	Hoiatusteade aktiveeritakse, kui jäätmete eelteate sisu õigsuse kontrollimisel selgub, et laev ei pruugi järgida direktiivi.	Sadamale A antakse hoiatusteade sadamasse A saadetud jäätmete eelteate alusel. Hoiatusteadet tuleb igas sadamas uuesti hinnata.
3	Oranž	Direktiivi (EL) 2019/883 artikli 10 kohaselt tehtud varasemate kontrollide kuupäev.	Hoiatusteade aktiveeritakse, kui laeva ei ole eelneva 12 kuu jooksul direktiivi (EL) 2019/883 artikli 10 kohaselt kontrollitud. Märkus: hoiatusteade tuleks aktiveerida alles pärast 28. juunit 2022.	Hoiatusteade desaktiveeritakse pärast seda, kui kontroll on direktiivi (EL) 2019/883 artikli 14 lõike 2 punkti a kohaselt registreeritud.
4	Punane	Sadama vastuvõtuseadmete kontrolliasutuste, sadama pidajate või muude pädevate asutuste olemasolevad aruanded, mis näitavad, et laev ei ole järginud direktiivi (EL) 2019/883 artiklit 7.	Sadama vastuvõtuseadmete inspektorid aktiveerivad hoiatusteate käsitsi süsteemis THETIS-EU.	Hoiatusteade desaktiveeritakse pärast kontrolli lõpetamist (staatus „Kontrollitud“), kui mittevastavusi ei esine.
5	Oranž	Hoiatusteade sadama vastuvõtuseadmete nõuetele mittevastavuse kohta	Hoiatusteade aktiveeritakse, kui viimase kuue kuu jooksul on kindlaks tehtud, et laev ei vasta sadama vastuvõtuseadmete nõuetele, ning asjakohane aruanne on süsteemis THETIS-EU.	Hoiatusteade desaktiveeritakse pärast kontrolli lõpetamist (staatus „Kontrollitud“), kui mittevastavusi ei esine.
6	Oranž	Piisav ladustamismaht	Hoiatusteade aktiveeritakse, kui ladustamismahtu pardal ei peeta artikli 8 lõike 4 punkti b kohaldamise kriteeriumide kohaselt piisavaks.	Sadamale A antakse hoiatusteade sadamasse A saadetud jäätmete eelteate alusel. Hoiatusteadet tuleb igas sadamas uuesti hinnata.
7	Kollane	Järgmine sissesõidusadam	Käsitatakse riskitaseme suurenemisena, kui see sadam ei asu ELis või see on teadmata. Sellise hoiatusteate andmisel käsitatakse ELi kuuluvana Islandi, Norra, Ühendkuningriigi (sealhulgas Mani saare, Kanalisaarte ja Gibraltari) sadamaid ning Läänemeres asuvaid Venemaa sadamaid.	Sadamale A antakse hoiatusteade sadamasse A saadetud jäätmete eelteate alusel. Hoiatusteadet tuleb igas sadamas uuesti hinnata.
8	Kollane	Eelmine sissesõidusadam	Käsitatakse riskitaseme suurenemisena, kui see sadam ei asu ELis. Sellise hoiatusteate andmisel käsitatakse ELi kuuluvana Islandi, Norra, Ühendkuningriigi (sealhulgas Mani saare, Kanalisaarte ja Gibraltari) sadamaid ning Läänemeres asuvaid Venemaa sadamaid.	Sadamale A antakse hoiatusteade sadamasse A saadetud jäätmete eelteate alusel. Hoiatusteadet tuleb igas sadamas uuesti hinnata.
9	Kollane	Hoiatusteade erandi kohta	Hoiatusteade aktiveeritakse, kui laeval on erand ja teda ei ole 12 kuu jooksul kontrollitud, et tagada selliste laevade hõlmamine kontrollidega.	Hoiatusteadet tuleb igas sadamas uuesti hinnata.
10	Punane	Hoiatusteade jäätmetega seotud juhtumi kohta	Hoiatusteade aktiveeritakse, kui SafeSeaNet-süsteemis on selle laeva kohta eelmises sadamas esitatud juhtumiaruanne seoses jäätmetega.	Hoiatusteade desaktiveeritakse pärast kontrolli lõpetamist (staatus „Kontrollitud“), kui mittevastavusi ei esine või kui juhtum ei ole SafeSeaNet-süsteemis enam aktiivne.

Tabel 2

Riskitasemete määramine aktiivsete sisendite arvu alusel

Riskitasemete kriteeriumid
Riskitase 1	Üks või mitu punast hoiatusteadet
Riskitase 2	Üks või mitu (1) oranži hoiatusteadet
Riskitase 3	Üks või mitu (1) kollast hoiatusteadet
Riskitase 4	Ühtegi aktiivset hoiatusteadet ei ole

Tabel 3

Ümberarvestustegurid mitme samaaegse aktiivse parameetri kombineerimiseks, et kohaldada tabeli 2 riskitasemeid

Ümberarvestustegur
Kolm kollast hoiatusteadet	Üks oranž hoiatusteade
Kolm oranži hoiatusteadet	Üks punane hoiatusteade

(1) Kuni arvuni, mis käivitab ümberarvestusteguri kohaldamise.

24.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 15/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/91,

21. jaanuar 2022,

millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse kestlikult ja keskkonnahoidlikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Direktiivi (EL) 2019/883 artikli 8 lõikes 4 sätestatud tasude vähendamiseks tuleks kasutada lisas esitatud kriteeriume.

(2)	Lisa 1. jaos sätestatud kriteeriumid kajastavad jäätmete vähendamiseks tehtavaid olulisi jõupingutusi. Seepärast peaksid need olema kohustuslikud.

(3)	Lisa 2. jaos sätestatud lisakriteeriume võib kohaldada selleks, et edendada konkreetsete tavade ja seadmete kasutuselevõttu, mis võivad aidata ka jäätmeid vähendada. Seepärast peaksid need kriteeriumid olema vabatahtlikud.

(4)	Selleks et näha ette ühetaolised tingimused tasude vähendamiseks vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 artikli 8 lõikele 5, on hädavajalik, et liikmesriigid kohaldaksid ühtlustatud meetodit. Direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt vastu võetud rakendusaktid peaksid seepärast olema rakendusmäärused.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Sadama vastuvõtuseadmete käitajad või sadama pidajad võtavad tasu vähendamise arvutamisel vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 artikli 8 lõike 5 esimese lõigu punktile b arvesse lisa 1. jaos sätestatud kriteeriume.

2. Sadama vastuvõtuseadmete käitajad või sadama pidajad võivad tasu vähendamise arvutamisel vastavalt direktiivi (EL) 2019/883 artikli 8 lõike 5 esimese lõigu punktile b arvesse võtta lisa 2. jaos sätestatud kriteeriume.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.

LISA

1. JAGU

Artikli 1 lõikes 1 osutatud kohustuslike kriteeriumide loetelu

Kriteeriumid	Seotud elemendid	MARPOLi konventsiooni asjaomane lisa	Võimalikud kontrollivahendid (1)
Jäätmete eraldamine pardal vastavalt resolutsioonile MEPC.295(71) ning nende üleandmine direktiivi (EL) 2019/883 artikli 4 lõike 2 punkti d kohastesse sadama vastuvõtuseadmetesse.	Käitamine ja käitlus	V lisa	Sertifikaat „Green Award“, ISO 21070, ökomärgis „Blue Angel“, sertifikaat „Green Marine“, jäätmete üleandmise kviitung, laevade klassifikatsiooniühingu poolt heaks kiidetud laevaspetsiifilise prügimajanduse kava, keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001.
Keskkonnasäästlik ostupoliitika (pakendimaterjalide, näiteks hulgipakendite vähendamine, ja ühekordselt kasutatava plasti vältimine)	Käitlus	V lisa	Sertifikaat „Green Award“, ISO 21070, ökomärgis „Blue Angel“, sertifikaat „Green Marine“, laevade klassifikatsiooniühingu poolt heaks kiidetud laevaspetsiifilise prügimajanduse kava, keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001.

2. JAGU

Artikli 1 lõikes 2 osutatud vabatahtlike kriteeriumide loetelu

Kriteeriumid	Seotud elemendid	MARPOLi konventsiooni asjaomane lisa	Võimalikud kontrollivahendid (2)
Alternatiivkütuste (3) ja muude energiaallikate kasutamine sissesõidusadamasse sõitmise ajal või sadamakai ääres (nt kaldalt tulev elekter, tuul, päikeseenergia)	Laevade projekteerimine, tehnoloogia ja käitamine	I lisa	Sertifikaat „Green Award“, laevakütuse saatelehed, naftaraamat, klassifikatsiooniühingu sertifikaat või riiklik sertifitseerimine, laevade energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP).
Kasutatakse valge kasti süsteemi < 5 ppm (laevast väljuva pilsivee kontrollimiseks ja seireks)	Tehnoloogia ja käitamine	I lisa	Klassifikatsiooniühingu sertifikaat, tüübikinnitusdokumendid
Naftase pilsivee separaator (OWS) < 5 ppm	Tehnoloogia ja käitamine	I lisa	Klassifikatsiooniühingu sertifikaat, tüübikinnitusdokumendid, sertifikaat „Green Award“, klassifikatsioon CSI (Clean Shipping Index), sertifikaat „Green Marine“, ökomärgis „Blue Angel“
OWS < 5 ppm + laevade alarmsüsteem ja automaatpidurdus < 10 000 GT	Tehnoloogia ja käitamine	I lisa	Klassifikatsiooniühingu sertifikaat, tüübikinnitusdokumendid, sertifikaat „Green Award“, klassifikatsioon CSI (Clean Shipping Index), sertifikaat „Green Marine“, ökomärgis „Blue Angel“
Laev ei kasuta väljalaskeks naftafiltreerimisseadmeid, vaid eraldab kogu pilsivee ja sette ning annab need seejärel üle sadama vastuvõtuseadmetesse.	Käitamine	I lisa	Naftaraamat, jäätmekviitungid
Reoveepuhastussüsteem kooskõlas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsiooniga MEPC.227(64) kõigi laevade jaoks, välja arvatud reisilaevad, mis tegutsevad MARPOLi konventsiooni IV lisaga hõlmatud eripiirkondades	Tehnoloogia, käitamine ja käitlus	IV lisa	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL (4) kohane ELi vastavusdeklaratsioon või klassifikatsiooniühingu sertifikaat. Lisaks peab sõltumatu kontrollija tegema korrapäraseid talitluskontrolle.
Laev ei lase reovett merre ja annab kogu oma puhastamata ja/või puhastatud reovee ja/või reoveesette üle sadama vastuvõtuseadmetesse.	Käitamine	IV lisa	Jäätmekviitungid
Korduskasutamine ja ringlussevõtt pardal	Käitamine ja käitlus	V lisa	ISO 21070, sertifikaat „Green Marine“, keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14001.

(1) Aktsepteerida võib täiendavaid süsteeme, mille abil saavad laevad tõendada, et nad vastavad kriteeriumidele.

(2) Aktsepteerida võib täiendavaid süsteeme, mille abil saavad laevad tõendada, et nad vastavad kriteeriumidele.

(3) Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivis 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta (ELT L 307, 28.10.2014, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 146).

24.1.2022

Euroopa Liidu Teataja

L 15/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/92,

21. jaanuar 2022,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses passiivselt püütud jäätmete seireandmete kogumise metoodika ja aruandevormiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprill 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/883, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid laevajäätmete üleandmiseks ja muudetakse direktiivi 2010/65/EL ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/59/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõike 7 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kooskõlas direktiivi (EL) 2019/883 artikli 8 lõikega 7 peavad liikmesriigid tagama, et kogutakse seireandmeid passiivselt püütud jäätmete mahu ja koguse kohta ning need esitatakse komisjonile.

(2)

Eurostati jäätmestatistika käsiraamat (2) peaks aitama esitada kvaliteetset, ühtlustatud ja tõhusat jäätmestatistikat vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 2150/2002 (3) ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/98/EÜ, (4) et andmeid saaks liikmesriikide vahel võrrelda.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/59/EÜ (5) on sätestatud jäätmete eelteadet puudutav elektrooniline aruandlus, mis sisaldab teavet passiivselt püütud jäätmete kohta, ning on nõutud konkreetne metoodika passiivselt püütud jäätmeid käsitleva teabe kogumiseks kalalaevadelt, mille suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/883, kuid mis ei kuulu direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse.

(4)	Passiivselt püütud jäätmete massi ja mahu mõõtmine ei ole alati võimalik või kulutõhus. Seepärast peaks liikmesriikidel olema lubatud hinnata massi mahu funktsioonina või mahtu massi funktsioonina, kasutades passiivselt püütud jäätmete tiheduse hinnangut, mis vastab nende olukorrale.

(5)	Selleks et tagada passiivselt püütud jäätmete mahu ja koguse seireks kogutud andmete ühtlus, kvaliteet ja võrreldavus kõigis liikmesriikides, peaksid direktiivi (EL) 2019/883 kohaselt vastu võetud rakendusaktid olema rakendusmäärused.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Passiivselt püütud jäätmete mahu ja massi kohta liikmesriikide poolt andmete kogumise meetod peab olema kooskõlas Eurostati jäätmestatistika käsiraamatuga.

2. Direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate kalalaevade puhul põhineb passiivselt püütud jäätmete kohta andmete kogumine direktiivi (EL) 2019/883 artikli 6 kohases jäätmete eelteates esitatud teabel.

3. Direktiivi 2002/59/EÜ kohaldamisalast välja jäävate kalalaevade puhul kogutakse passiivselt püütud jäätmete kohta andmeid ühel järgmistest meetoditest, mida on kirjeldatud Eurostati jäätmestatistika käsiraamatus:

a)	vaatlused;

b)	haldus- või muud allikad;

c)	statistilise hindamise meetodid;

d)	punktides a, b ja c nimetatud meetodite ühendamine.

Artikkel 2

1. Passiivselt püütud jäätmetest teatatakse vastavalt lisa tabelis 1 sätestatud komponentidele.

2. Passiivselt püütud jäätmed võivad hõlmata mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendeid, millest võib teatada muust mereprügist eraldi.

3. Passiivselt püütud jäätmetest teatamise kohustuslikud ja vabatahtlikud elemendid on esitatud lisa tabelis 2.

4. Passiivselt püütud jäätmete aruandevorm ja koondamismeetod on esitatud lisa tabelis 3.

Artikkel 3

1. Passiivselt püütud jäätmete kogus esitatakse mahu ja massina.

2. Vajaduse korral teisendatakse maht (V) massiks (m) järgmise valemi abil:

m = pV

kus p on materjali hinnanguline tihedus (kgm-3), m on mass (kg) ja V on maht (m3).

Artikkel 4

Alates 1. jaanuarist 2022 peavad liikmesriigid esitama andmed ja teabe aastaste ajavahemike kohta, mis kestavad 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Aruanded esitatakse elektrooniliselt 12 kuu jooksul pärast selle aruandeaasta lõppu, mille kohta need koguti.

Liikmesriigid esitavad 2021. aasta kohta kogutud andmed 30. juuniks 2022 võimalikult suures ulatuses vastavalt lisale.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. jaanuar 2022

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 151, 7.6.2019, lk 116.

(2) „Manual on waste statistics – A handbook for data collection on waste generation and treatment“ (Jäätmestatistika käsiraamat – jäätmeteket ja -töötlust käsitlevate andmete kogumise käsiraamat) [2013. aasta väljaanne], Eurostat Methodologies and Working papers, doi:10.2785/4198.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/75/EMÜ (EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10).

LISA

Tabel 1

Passiivselt püütud jäätmekomponendid

1. tase

Plast

Metall

Kummi

Puit

Tekstiil

Muud jäätmed

2. tase

—

Võrgud

—

Poid

—	Kalakastid

—	Köied/nöörid

—

Pudelid

—

Pakendid

—	Koormakinnitused

—

Vaht

—

Kanistrid

—

Õlitünnid

—	Klaaskiudplast

—	Väetise- ja söödakotid

—	Muud suured jäätmed

—

Õlitünnid

—

Traat

—	Värvipurgid

—	Õlifiltrid

—	Muud jäätmed

—

Kindad

—	Rehvid ja rihmad

—

Saapad

—	Muud jäätmed

—	Lõkspüünised

—

Kastid

—	Kaubaalused

—	Muud jäätmed

—

Köied

—	Rõivad ja jalatsid

—	Muud jäätmed

—

Klaas

—	Meditsiinijäätmed

—	Sanitaarjäätmed

—	Muud jäätmed

Tabel 2

Kohustuslikud ja vabatahtlikud aruandluselemendid

Kohustuslik või vabatahtlik	Kirjeldus	Tabeli 3 vastavad lahtrid, mis tuleb täita
Kohustuslik	Passiivselt püütud jäätmete kogumass ja -maht.	1. rea 1. ja 4. veeru lahtrid (paksus kirjas)
Vabatahtlik	Passiivselt püütud jäätmete mass ja maht nende päritolu alusel: ALDFG (*1) ja muu mereprügi.	Kõik lahtrid 1. reas
Vabatahtlik	Passiivselt püütud jäätmete mass ja maht materjali liikide kaupa (plast, metallid, kummi ja muud jäätmed).	Kõik lahtrid 1. ja 4. veerus
Vabatahtlik	Passiivselt püütud jäätmete mass ja maht päritolu ja materjali liikide kaupa	Kõik lahtrid tabelis 3

Tabel 3

Passiivselt püütud jäätmete aruandevorm

		1	2	3	4	5	6
		Kogumass (tonnides)	ALDFG (*2) (tonnides)	Muu mereprügi (tonnides)	Kogumaht (m3)	ALDFG (*2) (m3)	Muu mereprügi (m3)
1	Kokku	A1+A2	A1 = B1+C1+D1+E1	A2 = B2+C2+D2+E2	F1+F2	F1 = G1+H1+I1+J1	F2 = G2+H2+I2+J2
2	Plast	B1+B2	B1	B2	G1+G2	G1	G2
3	Metallid	C1+C2	C1	C2	H1+H2	H1	H2
4	Kummi	D1+D2	D1	D2	I1+I2	I1	I2
5	Puit, tekstiil ja muud jäätmed	E1+E2	E1	E2	J1+J2	J1	J2

(*1) Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid

(*2) Mahajäetud, kaotatud või muul moel kõrvaleheidetud püügivahendid

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 15

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	65. aastakäik 24. jaanuar 2022

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/89, 21. jaanuar 2022, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses piisava ladustamismahu arvutamiseks kasutatava meetodiga ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/90, 21. jaanuar 2022, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses liidu riskipõhise valikumehhanismi üksikasjalike elementidega kontrollitavate laevade valimiseks ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/91, 21. jaanuar 2022, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, et laevas tekitatud jäätmete kogused on tavalisest väiksemad ning neid käideldakse kestlikult ja keskkonnahoidlikult kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883 ( 1 )	12
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/92, 21. jaanuar 2022, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/883 rakenduseeskirjad seoses passiivselt püütud jäätmete seireandmete kogumise metoodika ja aruandevormiga ( 1 )	16


	(1) EMPs kohaldatav tekst