ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu
Teataja
L 13
Eestikeelne väljaanne
Õigusaktid
65. aastakäik
20. jaanuar 2022
|
ISSN 1977-0650 |
||
|
Euroopa Liidu Teataja |
L 13 |
|
|
|
||
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
65. aastakäik |
|
|
|
Parandused |
|
|
|
* |
||
|
|
* |
||
|
|
* |
|
|
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
|
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/1 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2022/76,
22. september 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2033 regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks K-teguri „päevane kauplemismaht“ (K-DTF) koefitsientide kohandused
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014, (1) eriti selle artikli 15 lõike 5 kolmandat lõiku koostoimes artikli 15 lõike 5 punktiga c,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Päevane kauplemismaht (DTF) arvutatakse tehingute mahu alusel. Suurema kauplemismahu tinginud asjaolud võivad seega sundida oma arvel kauplevaid investeerimisühinguid, sealhulgas turutegijaid, oma kauplemistegevust vähendama. See võib vähendada turu likviidsust, mis omakorda võib kahjustada finantsstabiilsust. Sellest tulenevalt tuleks selliste asjaolude tõttu kohandada K-DTFi koefitsiente nii, et need ei pärsiks kauplemistegevust. Kui asjaolude tõttu kauplemismaht väheneb, neid kaalutlusi ei kohaldata ja seetõttu peaksid K-DTFi koefitsientide kohandused põhinema üksnes suure volatiilsusega perioodide kauplemismahtudel. |
|
(2) |
Kui K-DTFi nõuded halvenenud turutingimustes on liiga ranged ja finantsstabiilsust kahjustavad, tuleks määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõikes 2 osutatud koefitsienti kohandada nii, et see oleks väiksem kui kõnealuse artikli tabelis 1 esitatud koefitsient, et K-DTF ei pärsiks kauplemist. |
|
(3) |
Võttes arvesse, et määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punktis c on osutatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/578 (2) osutatud halvenenud turutingimustele, peaks halvenenud turutingimuste perioodide alguse ja lõpu aeg olema kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2017/578 (milles käsitletakse halvenenud turutingimuste kindlakstegemist kauplemiskoha poolt) artikli 6 lõikega 2. |
|
(4) |
Kohandatud K-DTFi arvutamisel peaksid halvenenud turutingimused hõlmama juhtumeid, kus kauplemismahu ja hinna lühiajalised muutused mõjutavad oluliselt K-DTFi arvutamist. Kuna halvenenud turutingimused võivad kesta määramata aja, sealhulgas ka ainult mõne minuti, peaksid kohandatud koefitsiendid suutma kajastada sellise päevase kauplemismahu väärtust, mis leiab aset mis tahes eri kestusega perioodidel. |
|
(5) |
Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul. |
|
(6) |
EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
K-DTFi koefitsientide kohandused
1. Määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 2 tabelis 1 osutatud K-DTFi koefitsientide kohandused määratakse juhul, kui delegeeritud määruses (EL) 2017/578 osutatud halvenenud turutingimustes tunduvad K-DTFi nõuded olevat liiga ranged ja finantsstabiilsust kahjustavad, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 15 lõike 5 punktis c, kasutades järgmist valemit:
|
a) |
K-DTF kassatehingute koefitsient: Cadj = C * (DTFexcl/DTFincl) kus:
|
|
b) |
K-DTF tuletisinstrumentide koefitsient: Cadj = C * (DTFexcl/DTFincl) kus:
|
DTFexcl arvutamisel võetakse arvesse üksnes sellise päevase kauplemismahu väärtust, mis on seotud finantsinstrumentidega või finantsinstrumentide alusvaradega, millega kaubeldakse asjaomases kauplemiskohas kauplemissegmendis sellises olukorras, kus kõnealuse kauplemiskoha arvates esinesid halvenenud turutingimused.
Artikkel 2
Halvenenud turutingimuste periood
Artikli 1 kohaldamisel tähendab halvenenud turutingimuste olukord olukorda, mille puhul on täidetud delegeeritud määruse (EL) 2017/578 artikli 6 lõikes 2 osutatud parameetrid ja kui nende halvenenud turutingimuste tõttu kauplemismahud suurenevad.
Halvenenud turutingimuste olukorra alguse ja lõpu aeg on aeg, mille kauplemiskoht on kindlaks teinud vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2017/578 artikli 6 lõikele 2.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. september 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 1.
(2) Komisjoni 13. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/578, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse nõudeid turutegemise lepingute ja skeemide kohta (ELT L 87, 31.3.2017, lk 183).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/4 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/77,
13. jaanuar 2022,
millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Увс чацаргана / Uvs chatsargana“ (KGT)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Mongoolia taotlus registreerida nimetus „Увс чацаргана / Uvs chatsargana“ (2). |
|
(2) |
Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Увс чацаргана / Uvs chatsargana“ registreerida, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Nimetus „Увс чацаргана / Uvs chatsargana“ (KGT) registreeritakse.
Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. jaanuar 2022
Komisjoni nimel
presidendi eest
komisjoni liige
Janusz WOJCIECHOWSKI
(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.
(2) ELT C 398, 1.10.2021, lk 36.
(3) Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/5 |
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2022/78,
19. jaanuar 2022,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate dasometi, heksütiasoksi, metaami ja metüülisotiotsüanaadi jääkide piirnormidega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Dasometi, heksütiasoksi ja metaami jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. |
|
(2) |
Dasometi ja metaami jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) põhjendatud arvamused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (2) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust, võttes aluseks metüülisotiotsüanaadi, mis on dasometi ja metaami peamine metaboliit. Seepärast tuleks jääkide määratlust vastavalt muuta. Toiduohutusamet soovitas vähendada jääkide piirnorme järgmiste toodete puhul: greibid, apelsinid, sidrunid, laimid, mandariinid, õunad, pirnid, küdooniad, astelpihlaka viljad, nisperod/jaapani villpöörise viljad, aprikoosid, maguskirsid, virsikud, ploomid, laua- ja veiniviinamarjad, pamplid, põldmurakad, vaarikad (punased ja kollased), mustikad, jõhvikad, sõstrad (mustad, punased ja valged), karusmarjad (rohelised, punased ja kollased), kibuvitsamarjad, mooruspuu marjad (mustad ja valged), õun-viirpuu marjad, musta leedri marjad, viigimarjad, lauaoliivid, kinkanid, hurmaad, kiivid (rohelised, punased, kollased), kaktusviljad, avokaadod, mangod ja granaatõunad. Muude toodete puhul soovitas toiduohutusamet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormid sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaks määratud tasemel. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et järgmiste toodete puhul ei olnud jääkide piirnormide kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda: maasikad, söögipeet, porgand, juurseller, mädarõigas, maapirn, pastinaak, juurpetersell, redis, aed-piimjuur, kaalikas, naeris, tomat, harilik paprika, baklažaan, söödav muskushibisk, kurk, kornišon, kabatšokk, melon, suureviljaline kõrvits, arbuus, pekingi lehtnaeris/petsai, kähar lehtkapsas ja söödakapsas, põldkännak, aedsalat, sile endiiviasigur/eskariool, salatkress ning muud idandid ja võrsed, ameerika kollakas, põld-võõrkapsas/rukola, kapsas-lehtsinep, noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid), spinat, harilik portulak, lehtpeet, juurtest taimeteed ja humal. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid samuti kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaks määratud tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
|
(3) |
Heksütiasoksi jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (3) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust. Seepärast tuleks jääkide määratlust vastavalt muuta. Toiduohutusamet soovitas vähendada jääkide piirnorme järgmiste toodete puhul: greibid, apelsinid, sidrunid, laimid, mandariinid, mandlid, brasiilia pähklid, kašupähklid, kastanid, kookospähklid, sarapuupähklid, makadaamiapähklid, pekanipähklid, piiniapähklid, pistaatsiapähklid, kreeka pähklid, õunad, pirnid, küdooniad, astelpihlaka viljad, nisperod/jaapani villpöörise viljad, virsikud, pamplid, põldmurakad, vaarikad (punased ja kollased), mustikad, jõhvikad, sõstrad (mustad, punased ja valged), karusmarjad (rohelised, punased ja kollased), kibuvitsamarjad, mooruspuu marjad (mustad ja valged), õun-viirpuu marjad, musta leedri marjad, tomat, harilik paprika, baklažaan, kurk, kornišon, kabatšokk, melon, suureviljaline kõrvits, arbuus, mais ja humal. Muude toodete puhul soovitas toiduohutusamet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnormid sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaks määratud tasemel. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et järgmiste toodete puhul ei olnud jääkide piirnormide kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda: aprikoosid, maguskirsid, ploomid, sojaoad ja loomsed tooted. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaks määratud tasemel. Kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet. |
|
(4) |
Toiduohutusameti põhjendatud arvamustes võeti arvesse codex’is esitatud kehtivaid jääkide piirnorme (CXLid). Jääkide piirnormide kehtestamisel võeti arvesse codex’is esitatud kehtivaid jääkide piirnorme, mis on liidu tarbijate jaoks ohutud. |
|
(5) |
Toodete jaoks, mille puhul töötlemine asjaomase taimekaitsevahendiga ei ole lubatud ja mille jaoks ei ole kehtestatud impordi puhul kohaldatavaid jääkide piirnorme ega codex’is esitatud jääkide piirnorme, tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir või vaikeväärtus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktiga b. |
|
(6) |
Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu pestitsiidide jääkide referentlaboritega. Mitme toimeaine puhul jõudsid laborid järeldusele, et tehnika arengu tõttu on teatavate toodete kohta vaja kehtestada konkreetsed määramispiirid. |
|
(7) |
Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja võttes arvesse käsitletava küsimuse puhul asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2. |
|
(8) |
Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi on arvesse võetud. |
|
(9) |
Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 396/2005 vastavalt muuta. |
|
(10) |
Et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord toodete suhtes, mis on toodetud enne jääkide piirnormide muutmist ja mille kohta on olemas teave, et kõrgetasemeline tarbijakaitse on tagatud. |
|
(11) |
Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid valmistuda nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks. |
|
(12) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete suhtes, mis on toodetud liidus või imporditud liitu enne 9. augustit 2022.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 9. augustist 2022.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. jaanuar 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.
(2) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for dazomet according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (põhjendatud arvamus dasometi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12), EFSA Journal (2019); 17(1): 5562, ja „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for metam according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (põhjendatud arvamus metaami jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12), EFSA Journal 2019; 17(1): 5561.
(3) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for hexythiazox according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ (põhjendatud arvamus heksütiasoksi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12), EFSA Journal 2019; 17(1): 5559.
LISA
Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
II lisasse lisatakse järgmised dasometti, heksütiasoksi, metaami ja metüülisotiotsüanaati käsitlevad veerud: "Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
2) |
III lisa A osast jäetakse välja dasometti, heksütiasoksi ja metaami käsitlevad veerud. |
(*1) Analüütiline määramispiir
(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/24 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/79,
19. jaanuar 2022,
millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 rakenduseeskirjad seoses tegevuse tasandi rakendusandmete salvestamise, edastamise ja esitamisega
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrust (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2021/1139 (edaspidi „EMKVFi määrus“) artikli 46 lõikega 3 on kehtestatud jagatud eelarve täitmise raamistik, nõudes, et liikmesriikide korraldusasutused esitaksid komisjonile asjakohased tegevuse tasandi rakendusandmed. Need andmed peaksid sisaldama iga toetusesaaja ja iga EMKVFist jagatud eelarve täitmise raames toetatava tegevuse põhinäitajaid. See nõue täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (2) artiklis 42 sätestatud nõuet, mis käsitleb koondandmete edastamist iga programmi kohta. |
|
(2) |
Andmete järjepidevuse ja täielikkuse tagamiseks nii korraldusasutuste kui ka komisjoni jaoks on vaja kehtestada kõnealuste andmete esitamiseks ühtne vorm ning ühised tehnilised kirjeldused ja eeskirjad. |
|
(3) |
Käesolevas määruses sätestatud meetmeid tuleks kohaldada viivitamata, et hõlbustada andmete järjepidevat salvestamist alates programmi rakendamise algusest. |
|
(4) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi komitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Reguleerimisese
Käesoleva määrusega kehtestatakse määruse (EL) 2021/1139 artikli 46 lõikes 3 osutatud tegevuse tasandi rakendusandmete (edaspidi „rakendusandmed“) salvestamise, edastamise ja esitamise eeskirjad.
Artikkel 2
Rakendusandmete salvestamine ja edastamine
Korraldusasutused salvestavad ja esitavad komisjonile rakendusandmed iga jagatud eelarve täitmise raames toetatava tegevuse kohta vastavalt I lisas esitatud vormile.
Artikkel 3
Andmete esitamine
Korraldusasutused esitavad artiklis 2 osutatud rakendusandmed vastavalt II lisas esitatud tabelites sätestatud kirjeldustele.
Artikkel 4
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. jaanuar 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 247, 13.7.2021, lk 1.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).
I LISA
ANDMETE EDASTAMISE VORM
Tabel 1
Tegevuse kirjeldus
|
Väli |
Välja sisu |
Välja liik |
Välja pikkus |
Salvestusvorming |
Märkus |
Seos ühissätete määruse VII lisaga |
||||
|
01 |
CCI |
Tekst |
15 |
|
Programmi ühtne tunnuskood. Ei kohaldata otsese ja kaudse eelarve täitmise puhul. |
|
||||
|
02 |
Tegevuse kordumatu tunnus (ID) |
Tekst |
255 |
|
Nõutav kõigi EMKVFist toetatavate tegevuste puhul. |
Tabel 1, väli 13. Tabel 4, väli 6. Tabel 5, väljad 11, 12. |
||||
|
03 |
Tegevuse kirjeldus |
Tekst |
255 |
|
Nõutav kõigi EMKVFist toetatavate tegevuste puhul. |
|
||||
|
04 |
Ühtse laevastikuregistri number (CFR) |
Pikk tekst |
63 999 |
|
Kui on asjakohane. Ühtse laevastikuregistri number (CFR) vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2017/218 (1)
Tühikuteta, jutumärkideta. |
|
||||
|
05 |
Sektor, millesse tegevus panustab |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 1. Valida saab ainult ühe variandi. |
|
||||
|
06 |
Erieesmärk |
Tekst |
5 |
|
Jagatud eelarve täitmine: vt EMKVFi määruse II lisas esitatud liigendus. Otsene ja kaudne eelarve täitmine: Vt EMKVFi määruse artikli 10 kohaselt vastu võetud tööprogrammi liigendus. |
|
||||
|
07 |
NUTSi kood |
Tekst |
5 |
|
Ainult programmitöö perioodil kehtivad NUTSi versioonid, st NUTSi 2021. aasta või hilisem liigitus. Vt komisjoni 8. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1755 või https://ec.europa.eu/eurostat/web/nuts/background. Tühikuteta. NUTS 3 vaikimisi, NUTS 2 kuni riiklik tasand vastavalt vajadusele, kui tegevus on seotud suurema piirkonna või kogu liikmesriigiga. „TCX1“ kolmandates riikides toimuvate tegevuste puhul. |
|
||||
|
08 |
Toetusesaaja nimi |
Tekst |
255 |
|
|
|
||||
|
09 |
Toetusesaaja kood |
Tekst |
250 |
|
Kordumatu kood. Jagatud eelarve täitmine: põhineb riiklikul taotlussüsteemil. |
|
||||
|
10 |
Toetusesaaja liik |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 2. Valida saab ainult ühe variandi. |
|
||||
|
11 |
Toetusesaaja / füüsilise isiku sugu |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 3. Valida saab ainult ühe variandi. |
|
||||
|
12 |
Tegevusega otseselt seotud isikute arv |
Arv |
|
Pikk täisarv |
Ei sisalda töövõtjaid ja isikuid/töötajaid, kes ei osale otseselt tegevuses. |
|
||||
|
13 |
Tegevusega seotud partnerite arv |
Arv |
|
Pikk täisarv |
|
|
||||
|
14 |
Juhtiv partner |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
||||
|
15 |
Märkida, kas tegevus on seotud mere, sisevete või mõlemaga |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 5. |
|
||||
|
16 |
Tegevuse rakendamise seis |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 6. |
Tabel 1, väli 13. Tabel 4, väli 6. Tabel 5, väljad 11, 12. Tabel 9, väljad 11, 12, 13, 14. |
||||
|
17 |
Rahastamiskõlblikud kulud kokku (eurodes) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Ilma vääringu tähiseta. |
|
||||
|
18 |
Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud (eurodes) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Ilma vääringu tähiseta. |
Tabel 1, väli 8. Tabel 4, väli 4. |
||||
|
19 |
EMKVFi toetus (eurodes) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Ilma vääringu tähiseta. |
Tabel 1, väli 9. |
||||
|
20 |
Toetustaotluse heakskiitmise kuupäev |
Kuupäev |
|
kk/pp/aaaa |
|
|
||||
|
21 |
Rahastamiskõlblikud kulud kokku (eurodes) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Ilma vääringu tähiseta. |
|
||||
|
22 |
Rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma (eurodes) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Ilma vääringu tähiseta. |
Tabel 1, väli 11. Tabel 4, väli 5. |
||||
|
23 |
EMKVFi rahastamiskõlblikud kulud (eurodes) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Ilma vääringu tähiseta. |
|
||||
|
24 |
Toetusesaajale lõppmakse tegemise kuupäev |
Kuupäev |
|
kk/pp/aaaa |
|
|
||||
|
25 |
Sekkumise liik |
Tekst |
2 |
|
Jagatud eelarve täitmine: vt EMKVFi määruse IV lisas esitatud koodid. Otsene ja kaudne eelarve täitmine: vt koodid II lisa tabelis 9. |
Tabel 4, väli 3. |
||||
|
26 |
Tegevuse liik |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 7. |
|
||||
|
27 |
Kalalaeva kogumahutavuse suurendamine vastavalt EMKVFi määruse artikli [19 lõikele 3] |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Täiendav kogumahutavus. Jätta tühjaks, kui tegevus ei ole seotud artikli [19 lõikega 3]. |
|
||||
|
28 |
Väljaga 27 seotud laevastiku osa kirjeldus |
Tekst |
255 |
|
Kui on asjakohane, selle (nende) laevastiku osa(de) kirjeldus, kust on pärit tegevusest kasu saavale laevale eraldatud kogumahutavus, nagu see on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikega 2 ette nähtud aastaaruandes, kooskõlas komisjoni suunistega COM(2014)545. |
|
||||
|
29 |
Väikesemahulise rannapüügiga seotud tegevus |
Tekst |
2 |
|
Lubatud on ainult 01 või 02. Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
||||
|
30 |
Lossimiskohustusega seotud tegevus |
Tekst |
2 |
|
Lubatud on ainult 01 või 02. Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
||||
|
31 |
Kliimamuutustega seotud tegevus |
Tekst |
2 |
|
Lubatud on ainult 01 või 02. Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
||||
|
32 |
Diskrimineerimiskeeluga seotud tegevus |
Tekst |
2 |
|
Lubatud on ainult 01 või 02. Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
||||
|
33 |
Soolise võrdõiguslikkusega seotud tegevus |
Tekst |
2 |
|
Lubatud on ainult 01 või 02. Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
||||
|
34 |
Puuetega inimeste õigustega seotud tegevus |
Tekst |
2 |
|
Lubatud on ainult 01 või 02. Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
||||
|
35 |
Toetuse vorm |
Tekst |
2 |
|
Vt kood II lisa tabelis 8. Valida saab ainult ühe variandi. |
|
||||
|
36 |
Kas toetusesaaja sai varem EMKFi/EMKVFi toetust? |
Tekst |
2 |
|
Lubatud on ainult 01 või 02. Vt kood II lisa tabelis 4. |
|
Tabel 2
Tegevuse suhtes kohaldatavad näitajad
|
Väli |
Välja sisu |
Liik |
Pikkus |
Vorming |
Märkus |
Seos ühissätete määruse VII lisaga |
|
1 |
CCI |
Tekst |
15 |
|
Link I tabelile (põhiatribuut) |
|
|
2 |
Tegevuse kordumatu tunnus (ID) |
Tekst |
255 |
|
Link I tabelile (põhiatribuut) |
Tabel 1, väli 13. Tabel 4, väli 6. Tabel 5, väljad 11, 12. |
|
37 |
Tegevuse suhtes kohaldatav(ad) ühine (ühised) tulemusnäitaja(d) (nii palju ridu, kui vaja) |
Tekst |
6 |
|
Vt kood II lisa tabelis 10. |
Tabel 9, väli 5. |
|
38 |
Lähtetase |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
|
Tabel 9, väljad 11, 13. |
|
39 |
Toetusesaaja eeldatav esialgne tulemus (üks rida näitaja kohta) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
|
Tabel 9, väli 12. |
|
40 |
Tagantjärele tulemus (üks rida näitaja kohta) |
Arv |
|
Kümnendkohaga |
Saadud väärtus pärast projekti lõpetamist. |
Tabel 9, väli 14. |
(1) Komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).
II LISA
RAKENDUSANDMETE ESITAMINE
Tabel 1
Sektor, millesse tegevus panustab (I lisa, tabel 1, väli 5)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
01 |
Kalandus |
|
02 |
Vesiviljelus |
|
03 |
Töötlemine |
|
04 |
Turism |
|
05 |
Keskkond |
|
06 |
Merendus (v.a kalandus ja vesiviljelus) |
|
07 |
Integreeritud / mitut sektorit hõlmav |
|
08 |
Muu |
Tabel 2
Toetusesaaja liik (1) (I lisa, tabel 1, väli 10)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
01 |
PO – tootjaorganisatsioon |
|
02 |
APO – tootjaorganisatsioonide liit |
|
03 |
IBO – tootmisharudevaheline organisatsioon |
|
04 |
Eraettevõte – mikroettevõte |
|
05 |
Eraettevõte – VKE (väikene või keskmise suurusega ettevõtja) |
|
06 |
Eraettevõte – suurettevõte |
|
07 |
Avalik-õiguslik asutus |
|
08 |
Uurimiskeskus/ülikool/teadlased |
|
09 |
Valitsusväline organisatsioon/ühendus |
|
10 |
Haridusasutus |
|
11 |
LAG – kohalik tegevusrühm |
|
12 |
Juriidilise isiku staatuseta üksus |
|
13 |
Rahvusvaheline organisatsioon |
|
14 |
Komisjoni organid ja ametid |
|
15 |
Füüsilised isikud |
|
16 |
Muu |
Tabel 3
Toetusesaaja / füüsilise isiku sugu (I lisa, tabel 1, väli 11)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
01 |
Füüsiline isik – mees |
|
02 |
Füüsiline isik – naine |
|
03 |
Füüsiline isik – sugu on määratlemata |
|
04 |
Rohkem kui üks füüsiline isik, perekond |
|
05 |
Rohkem kui üks füüsiline isik, valdavalt mehed |
|
06 |
Rohkem kui üks füüsiline isik, valdavalt naised |
|
07 |
Ei kohaldata (juriidilise isiku puhul) |
Tabel 4
„Jah/Ei“ väljade koodid (I lisa, tabel 1, väljad 29–34 ja 36)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
01 |
Jah |
|
02 |
Ei |
Tabel 5
Märge, kas tegevus on seotud mere, sisevete või mõlemaga (I lisa, tabel 1, väli 15)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
01 |
Meri |
|
02 |
Sisevesi |
|
03 |
Mõlemad |
|
04 |
Ei kohaldata |
Tabel 6
Tegevuse rakendamise seis (I lisa, tabel 1, väli 16)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
00 |
Tegevus valitud |
|
01 |
Tegevus katkestati / jäeti pooleli pärast osalist rakendamist |
|
02 |
Tegevus rakendamisel |
|
03 |
Tegevus on täielikult rakendatud (kuid toetusesaajale ei ole tingimata makstud kõik sellega seotud kulud) |
|
04 |
Tegevus on lõpule viidud |
Tabel 7
Tegevuse liik (I lisa, tabel 1, väli 26)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
01 |
Investeeringud energiakasutuse vähendamisse ja energiatõhususse |
|
02 |
Investeeringud taastuvenergiasüsteemidesse |
|
03 |
Investeeringud pardal olevatesse tootmisseadmetesse |
|
04 |
Investeeringud laevadesse navigeerimise või mootori juhtimise parandamiseks |
|
05 |
Investeeringud füüsilisesse taristusse olemasolevates kalasadamates või uutes või olemasolevates lossimiskohtades |
|
06 |
Esimese kalalaeva soetamine |
|
07 |
Investeeringud jälgitavuse parandamiseks |
|
08 |
Tootmis- ja turustamiskavade ettevalmistamine ja rakendamine tootjaorganisatsioonide poolt |
|
09 |
Turundustegevus |
|
10 |
Nõustamisteenused |
|
11 |
Investeeringud ettevõtluse arendamise toetamiseks (strateegia väljatöötamine, haldus, seadmed) |
|
12 |
Muud äritegevuse mitmekesistamise tegevused, mis ei ole seotud kalanduse, vesiviljeluse või innovatsiooniga |
|
13 |
Kindlustusskeemid |
|
14 |
Koolitus oskuste parandamiseks ja inimkapitali arendamiseks |
|
15 |
Üritused |
|
16 |
Teadlikkuse suurendamine, üldsuse teavitamine |
|
17 |
Suutlikkuse suurendamine |
|
18 |
Turundusinnovatsiooni arendamine |
|
19 |
Protsessiinnovatsiooni arendamine |
|
20 |
Tooteinnovatsiooni arendamine |
|
21 |
Uuringud ja teadustöö |
|
22 |
Teadmiste jagamine |
|
23 |
Koostöö |
|
24 |
Jõgede ökoloogilise järjepidevuse taastamine |
|
25 |
Veeloomade taasasustamine |
|
26 |
Mereprügi kogumine ja/või kõrvaldamine |
|
27 |
Keskkonnateenused |
|
28 |
Konkreetsed investeeringud vee-elupaikade ja elurikkuse parandamisse |
|
29 |
Püügitegevuse alaline lõpetamine |
|
30 |
Püügitegevuse ajutine peatamine |
|
31 |
Hüvitamine |
|
32 |
Tootlikud investeeringud säästvasse vesiviljelusse |
|
33 |
Püügivahendite selektiivsus soovimatu püügi vähendamiseks |
|
34 |
Püügivahendite muutmine, et minimeerida mõju elupaikadele |
|
35 |
Püügivahendite selektiivsus seoses ohustatud ja kaitsealuste liikidega |
|
36 |
Soovimatu püügi kasutamine |
|
37 |
Natura 2000 alade majandamine ja seire (pehmed tegevused) |
|
38 |
Investeeringud Natura 2000 alade taastamisse |
|
39 |
Merekaitsealade haldamine ja seire (pehmed tegevused) |
|
40 |
Investeeringud merekaitsealade taastamisse |
|
41 |
Reostuse ja saaste vähendamine ja vältimine |
|
42 |
Veekasutus ja vee kvaliteedi parandamine |
|
43 |
Investeeringud avaliku sektori asutustesse kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise parandamiseks |
|
44 |
Investeeringud eraettevõtetesse kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise parandamiseks |
|
45 |
Vaatluste koordineerimine |
|
46 |
Andmete kogumine |
|
47 |
Investeeringud infotehnoloogiasse – riistvara |
|
48 |
Investeeringud infotehnoloogiasse – tarkvara |
|
49 |
Infotehnoloogia arendamine ja hooldus |
|
50 |
Andmete koondamine ja levitamine |
|
51 |
Inspekteerimised |
|
52 |
Investeeringud loomade heaolusse |
|
53 |
Toidu kvaliteet ja hügieen |
|
54 |
Investeeringud ohutusvahenditesse |
|
55 |
Investeeringud töötingimustesse |
|
56 |
Katseprojektid |
|
57 |
Sotsiaal-kultuuriline areng |
|
58 |
Juhtimine |
|
59 |
Elavdamine ja suutlikkuse suurendamine |
|
60 |
Ettevalmistav tegevus |
|
61 |
Haldamine |
|
62 |
Otsese eelarve täitmise raames antav abi |
|
63 |
Hindamine |
|
64 |
Muu (sotsiaalne) |
|
65 |
Muu (keskkonnaalane) |
|
66 |
Muu (majanduslik) |
Tabel 8
Toetuse vorm (I lisa, tabel 1, väli 35)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
01 |
Toetused |
|
02 |
Rahastamisvahendid |
|
03 |
Toetuste ja rahastamisvahendite kombinatsioon |
|
04 |
Auhinnad |
|
05 |
Lepingute sõlmimine (otsene eelarve täitmine) |
Tabel 9
Otsese ja kaudse eelarve täitmise raames antava toetusega seotud sekkumise liigid (I lisa, tabel 1, väli 25)
|
Kood |
Kirjeldus |
|
17 |
Rahvusvaheline ookeanide majandamine |
|
18 |
Merenduspoliitika |
|
19 |
Teaduslikud nõuanded |
|
20 |
Kontroll ja õigusnormide täitmise tagamine |
|
21 |
Vabatahtlikud osamaksud rahvusvahelistele organisatsioonidele |
|
22 |
Kaitsemeetmed |
|
23 |
Nõuandekomisjonid |
|
24 |
Teabevahetus |
|
25 |
Turuteave |
Tabel 10
Ühised tulemusnäitajad (I lisa, tabel 2, väli 37)
|
Kood |
Kirjeldus |
Mõõtühik |
|
CR01 |
Uus tootmisvõimsus |
tonni aastas |
|
CR02 |
Säilitatud vesiviljelustootmine |
tonni aastas |
|
CR03 |
Loodud ettevõtted |
ettevõtete arv |
|
CR04 |
Suurema käibega ettevõtted |
ettevõtete arv |
|
CR05.1 |
Kasutuselt kõrvaldatud laevade võimsus |
kogumahutavus |
|
CR05.2 |
Kasutuselt kõrvaldatud laevade võimsus |
kW |
|
CR06 |
Loodud töökohad |
inimeste arv |
|
CR07 |
Säilitatud töökohad |
inimeste arv |
|
CR08 |
Kasu saavad inimesed |
inimeste arv |
|
CR09.1 |
Piirkond, mis on hõlmatud heasse keskkonnaseisundisse panustavate, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmise, säilitamise ja taastamise tegevustega |
km2 |
|
CR09.2 |
Piirkond, mis on hõlmatud heasse keskkonnaseisundisse panustavate, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmise, säilitamise ja taastamise tegevustega |
km2 |
|
CR10 |
Heasse keskkonnaseisundisse panustavad, sealhulgas looduse taastamist ja kaitset, ökosüsteemide kaitset, elurikkust, loomade tervist ja heaolu käsitlevad meetmed |
meetmete arv |
|
CR11 |
Sotsiaalkestlikkust suurendavad isikud |
ettevõtete arv |
|
CR12 |
Andmete kogumise, haldamise ja kasutamise süsteemi tõhusus |
skaala: suur, keskmine, väike |
|
CR13 |
Sidusrühmade vaheline koostöö |
meetmete arv |
|
CR14 |
Võimaldatud innovatsioon |
uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite arv |
|
CR15 |
Paigaldatud või täiustatud kontrollvahendid |
vahendite arv |
|
CR16 |
Edendus- ja teavitustegevusest kasu saavad isikud |
ettevõtete arv |
|
CR17 |
Tootmise ja/või töötlemise ressursitõhusust parandavad isikud |
ettevõtete arv |
|
CR18.1 |
Energiatarbimine, mis põhjustab CO2 heite vähenemist |
kWh/t |
|
CR18.2 |
Energiatarbimine, mis põhjustab CO2 heite vähenemist |
liitrit tunnis |
|
CR19 |
Haldussuutlikkuse parandamise meetmed |
meetmete arv |
|
CR20 |
Esilekutsutud investeeringud |
eurodes |
|
CR21 |
Kättesaadavaks tehtud andmekogumid ja nõuanded |
arv |
|
CR22 |
Andme- ja teabeplatvormide kasutamine |
leheküljevaadete arv |
(1) Juhtiv partner, kui tegevusel on rohkem kui üks toetusesaaja.
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/37 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2022/80,
19. jaanuar 2022,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa seoses Ühendkuningriiki käsitlevate kannetega selliste kolmandate riikide loeteludes, millest on lubatud liitu tuua kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1 ja artikli 232 lõiget 1,
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Määruse (EL) 2016/429 kohaselt peavad loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised olema pärit kõnealuse määruse artikli 230 lõike 1 kohaselt loetellu kantud kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust. |
|
(2) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/692 (2) on sätestatud loomatervisenõuded, millele peavad vastama teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetised kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest liitu toomisel. |
|
(3) |
Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide või territooriumide või nende tsoonide või bioturvarühmikute loetelud, kust on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid. |
|
(4) |
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisas on sätestatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, kust on lubatud liitu tuua vastavalt kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetisi. |
|
(5) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust tehistingimustes peetavate lindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Tyne and Weari krahvkonnas Sunderlandi omavalitsusüksuses Washingtoni lähedal ning seda kinnitati 11. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(6) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Devoni krahvkonnas Teignbridge’i omavalitsusüksuses Buckfastleigh’i lähedal ning seda kinnitati 22. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(7) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavatest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangute kolded asuvad Inglismaal Norfolki krahvkonnas King’s Lynn and West Norfolki omavalitsusüksuses Watlingtoni lähedal ja Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses North Somercotes’i lähedal ning seda kinnitati 28. detsembril 2021 laborianalüüsidega (RT-PCR). |
|
(8) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Hampshire’i krahvkonnas Test Valley omavalitsusüksuses Romsey lähedal ning seda kinnitati 30. detsembril 2021 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(9) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavatest lindude kõrge patogeensusega gripi puhangutest kodulindude seas. Puhangute kolded asuvad Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses Mablethorpe’i lähedal ja Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses Louth’i lähedal ning seda kinnitati 31. detsembril 2021 laborianalüüsidega (RT-PCR). |
|
(10) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust tehistingimustes peetavate lindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Berkshire’i krahvkonnas Windsor and Birkenheadi omavalitsusüksuses Etoni lähedal ning seda kinnitati 2. jaanuaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(11) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses Alfordi lähedal ning seda kinnitati 3. jaanuaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(12) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Cumbria krahvkonnas Edeni omavalitsusüksuses Lazonby lähedal ning seda kinnitati 4. jaanuaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(13) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Lincolnshire’i krahvkonnas East Lindsey omavalitsusüksuses North Somercotes’i lähedal ning seda kinnitati 5. jaanuaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(14) |
Ühendkuningriik teatas komisjonile täiendavast lindude kõrge patogeensusega gripi puhangust kodulindude seas. Puhangu kolle asub Inglismaal Lancashire’i krahvkonnas West Lancashire’i omavalitsusüksuses Uphollandi lähedal ning seda kinnitati 7. jaanuaril 2022 laborianalüüsiga (RT-PCR). |
|
(15) |
Ühendkuningriigi veterinaarasutused kehtestasid asjaomaste ettevõtete ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. |
|
(16) |
Ühendkuningriik esitas komisjonile oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta teavet ja kirjeldas meetmeid, mida on võetud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks. Komisjon on seda teavet ja neid meetmeid hinnanud. Kõnealuse hinnangu alusel ei tohiks Ühendkuningriigi veterinaarasutuste poolt lindude kõrge patogeensusega gripi hiljutiste puhangute tõttu kehtestatud piirangutsoonidest kodulindude, kodulindude paljundusmaterjali ning kodulindude ja uluklindude värske liha saadetiste liitu toomist enam lubada. |
|
(17) |
Seetõttu tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa vastavalt muuta. |
|
(18) |
Võttes arvesse lindude kõrge patogeensusega gripi praegust epidemioloogilist olukorda Ühendkuningriigis ja suurt ohtu, et gripp liitu sisse tuuakse, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/404 tehtavad muudatused jõustuma kiiremas korras. |
|
(19) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. jaanuar 2022
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).
(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/404 V ja XIV lisa muudetakse järgmiselt.
|
1) |
V lisa muudetakse järgmiselt:
|
|
2) |
XIV lisa 1. osas Ühendkuningriiki käsitlevas kandes lisatakse tsooni GB-2.75 järele järgmised tsoonid GB-2.76 kuni GB-2.87:
|
OTSUSED
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/49 |
NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS (EL) 2022/81,
18. jaanuar 2022,
millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
|
(1) |
Nõukogu otsusega 2006/42/EÜ (2) lubati Lätil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 77/388/EMÜ (3) artikli 21 lõike 1 punktist a, et määrata kuni 31. detsembrini 2009 metsamaterjali turustamisel kaupade ja teenuste saaja isikuks, kes on käibemaksukohstuslane. Nõukogu rakendusotsusega 2009/1008/EL (4) lubati Lätil erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 193 jätkuvalt määrata kuni 31. detsembrini 2012 metsamaterjali turustamisel metsamaterjali ja sellega seotud teenuste saaja isikuks, kes on käibemaksukohustuslane (edaspidi „erimeede“). Pärast korduvaid pikendusi kaotab kõnealune luba kehtivuse 31. detsembril 2021 (5). |
|
(2) |
Komisjonis 4. aprillil 2021 registreeritud kirjas taotles Läti luba jätkuvalt kohaldada erimeedet. Sama kirjaga esitas Läti aruande kõnealuse meetme kohaldamise kohta. |
|
(3) |
Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 kohaselt teatas komisjon Läti taotlusest teistele liikmesriikidele 9. augusti 2021. aasta kirjaga ning 10. augusti 2021. aasta kirjaga Hispaaniale. Komisjon teatas 10. augusti 2021. aasta kirjas Lätile, et tal on taotluse hindamiseks kogu vajalik teave. |
|
(4) |
Läti sõnul on puiduturg, mis on tema majanduse üks olulisemaid sektoreid, eriti tundlik käibemaksupettuste suhtes, sest turgu domineerib suur hulk väikeseid kohalikke ettevõtjaid ja üksiktarnijaid. Turu eripärast ja asjaomaste ettevõtjate laadist tingituna on toimunud maksupettusi, mida Läti maksuhalduril on raske kontrollida. Selle kuritarvituse vastu võitlemiseks on Läti maksuhaldur võtnud puidutehingute käibemaksu puhul kasutusele pöördmaksustamise, mis on Läti esitatud aruande kohaselt osutunud väga tõhusaks ja vähendanud olulisel määral pettusi sellel turul. |
|
(5) |
Erimeetmed erandi tegemiseks on ajaliselt piiratud, et oleks võimalik hinnata, kas erimeede on asjakohane ja tõhus. Erimeetmed erandi tegemiseks annavad liikmesriikidele aega kehtestada riiklikul tasandil muid tavapäraseid meetmeid, et jälgida materjalide liikumist, käibemaksu tasumist ja maksukohustuslaste vastavust nõuetele – probleemi, mille peaksid tavapärased meetmed lahendama kuni erimeetme kehtivusaja lõpuni, muutes seega erimeetme pikendamise ebavajalikuks. Erand, millega lubatakse kasutada pöördmaksustamist, antakse ainult erandkorras konkreetsetes valdkondades, kus esineb pettusi, ning see on viimane abinõu. Seetõttu peaks Läti enne käesoleva rakendusotsuse kohase erimeetme pikendatud kehtivusaja lõppemist rakendama muid tavapäraseid meetmeid, et võidelda käibemaksupettuste vastu puiduturul ja neid ära hoida, selleks et erimeetme pikendamine ei oleks enam vajalik. |
|
(6) |
Seepärast tuleks Lätile anda luba kohaldada erimeedet kuni 31. detsembrini 2024. |
|
(7) |
Kahjuliku mõju vältimiseks peaks Lätil olema lubatud kohaldada erimeedet ilma katkestusteta. Seepärast tuleks nõukogu rakendusotsusega 2009/1008/EL kehtestatud varasema korra sujuva kohaldamise jätkamiseks anda taotletud luba alates 1. jaanuarist 2022. |
|
(8) |
Erimeetmel ei ole negatiivset mõju käibemaksust tulenevatele liidu omavahenditele. |
|
(9) |
Rakendusotsust 2009/1008/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Rakendusotsuse 2009/1008/EL artikkel 2 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 2
Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2024.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud Läti Vabariigile.
Brüssel, 18. jaanuar 2022
Nõukogu nimel
eesistuja
B, LE MAIRE
(1) ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.
(2) Nõukogu 24. jaanuari 2006. aasta otsus 2006/42/EÜ, millega lubatakse Lätil pikendada meetme, mis kaldub kõrvale kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist käsitleva nõukogu kuuenda direktiivi 77/388/EMÜ artiklist 21, kohaldamist (ELT L 25, 28.1.2006, lk 31).
(3) Nõukogu 17. mai 1977. aasta kuues direktiiv 77/388/EMÜ kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta – ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas (EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1).
(4) Nõukogu 7. detsembri 2009. aasta rakendusotsus 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 347, 24.12.2009, lk 30).
(5) Nõukogu 11. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/2006, millega muudetakse rakendusotsust 2009/1008/EL, millega lubatakse Läti Vabariigil pikendada selle meetme kohaldamist, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (ELT L 322, 18.12.2018, lk 20).
RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/51 |
Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: https://unece.org/status-1958-agreement-and-annexed-regulations
ÜRO eeskiri nr 26: ühtsed sätted, milles käsitletakse sõidukite tüübikinnitust seoses nende välispinnast eenduvate osadega [2022/82]
Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:
04-seeria muudatused – jõustumiskuupäev: 25. september 2020
SISUKORD
EESKIRI
|
1. |
Kohaldamisala ja eesmärk |
|
2. |
Mõisted |
|
3. |
Tüübikinnituse taotlemine |
|
4. |
Tüübikinnitus |
|
5. |
Üldnõuded |
|
6. |
Erinõuded |
|
7. |
Sõidukitüübi muutmine |
|
8. |
Toodangu nõuetele vastavus |
|
9. |
Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral |
|
10. |
Tootmise lõpetamine |
|
11. |
Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid |
|
12. |
Üleminekusätted |
LISAD
|
1. |
Teatis, milles käsitletakse sõidukitüübi tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmata jätmist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist seoses selle eenduvate osadega eeskirja nr 26 kohaselt |
|
2. |
Tüübikinnitusmärkide kujundus |
|
3. |
Eenduvate osade ja vahede mõõtmete kindlaksmääramise meetodid |
|
4. |
Teatis, milles käsitletakse eraldi seadmestiku, nagu pakiraam, suusaraam või raadio vastuvõtu- või saateantenn, tüübikinnituse andmist, tüübikinnituse laiendamist, tüübikinnituse andmata jätmist, tüübikinnituse tühistamist või tootmise lõpetamist |
1. KOHALDAMISALA JA EESMÄRK
|
1.1. |
Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1-kategooria sõidukite (1) välispinnast eenduvate osade suhtes. Seda ei kohaldata väliste kaudse nähtavuse seadmete ega pukseerimisseadiste kuulide suhtes. |
|
1.2. |
Käesoleva eeskirja eesmärk on vähendada kokkupõrke korral kehavigastuste tekkimise ohtu või nende raskust inimese puhul, kes saab sõiduki kerelt löögi või põrkab vastu sõidukikeret. See kehtib nii seisva kui ka liikuva sõiduki kohta. |
2. MÕISTED
Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:
|
2.1. |
„Sõiduki tüübikinnitus“ – sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki välispinnast eenduvate osadega. |
|
2.2. |
„Sõidukitüüp“ – kategooria mootorsõidukeid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu välispinna kuju ja materjalid. |
|
2.3. |
„Välispind“ – sõiduki välised osad, sealhulgas kapott, pagasiruumi luuk, uksed, poritiivad, katus, valgustus- ja valgussignaalseadmed ning nähtavad tugevdusosad. |
|
2.4. |
„Põrandajoon“ – joon, mis on määratletud järgmiselt.
Täismassiga sõidukit ümbritseb määratlemata kõrgusega vertikaaltelje ning 30° poolnurgaga koonus, mis puutub katkematult ja võimalikult madalal kokku sõidukikere välispinnaga. Põrandajoon on kõnealuste puutepunktide geomeetrilisel ühendamisel moodustuv joon. Põrandajoone kindlaksmääramisel jäetakse arvesse võtmata tungrauapesad, heitgaasitorud ja rattad. Rattakoobaste tühimikud arvatakse täidetuks kujuteldava pinnaga, mis moodustab külgneva välispinnaga katkematu terviku. Põrandajoone kindlaksmääramisel võetakse arvesse sõiduki mõlemat kaitserauda. Olenevalt konkreetsest sõidukist võib põrandajoon ulatuda kaitseraua välisservani või kaitseraua all oleva kerepaneelini. Kahe või rohkema kokkupuutepunkti korral kasutatakse põrandajoone kindlaksmääramisel alumist puutepunkti. |
|
2.5. |
„Kumerusraadius“ – vaadeldava osa kumerusele kõige täpsemini vastava ringjoone kaare raadius. |
|
2.6. |
„Täismassiga sõiduk“ – sõiduk, mis on koormatud suurima tehniliselt lubatud massini. Hüdropneumaatilise, hüdraulilise või pneumaatilise vedrustusega või koormusele vastava automaatse loodimisseadmega varustatud sõidukite katsetamine toimub sõiduki tootja poolt kindlaksmääratud kõige ebasoodsamates tavakasutuse tingimustes. |
|
2.7. |
„Sõiduki äärmine välisserv“ – sõiduki külgede puhul tasapind, mis on paralleelne sõiduki keskmise pikitasapinnaga ning langeb ühte selle külgserva äärmise punktiga, ning sõiduki esi- ja tagaosa puhul risti asetsev püsttasapind, mis langeb ühte eesmise ja tagumise serva äärmiste punktidega, välja arvatud järgmised eenduvad osad: |
|
2.7.1. |
rehvid maapinnaga kokkupuute punkti lähedal ning rehvi manomeetrite ühendused; |
|
2.7.2. |
ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid; |
|
2.7.3. |
kaudse nähtavuse seadmed; |
|
2.7.4. |
külgmised suunatulelaternad, küljeääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad; |
|
2.7.5. |
ees ja taga kaitseraudadele paigaldatud osad, haakeseadised ja väljalasketorud. |
|
2.8. |
„Eenduva osa mõõtmed“ – paneelile monteeritud osa puhul käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 2 kirjeldatud viisil määratud mõõtmed. |
|
2.9. |
„Paneeli tingjoon“ – joon, mis kulgeb läbi kera keskpunkti ning kahe punkti kera pinnal, kui kera pind puutub käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 2.2 kirjeldatud mõõtmise ajal esimest ja viimast korda osaga kokku. |
|
2.10. |
„Antenn“ – seade, mida kasutatakse elektromagnetsignaalide edastamiseks ja/või vastuvõtmiseks. |
|
2.11. |
„Kaitseraud“ – sõiduki esi- või tagakülje madalaim välisstruktuur. See hõlmab kõiki struktuure, mille eesmärk on kaitsta sõidukit aeglasel kiirusel toimuva laupkokkupõrke korral, ning selle struktuuri külge kinnitatud elemente. |
|
2.12. |
„Kaitseraua kate“ – kaitseraua mittejäik välispind, mis harilikult ulatub üle sõiduki esi- või tagaosa kogu laiuse. |
3. TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE
|
3.1. |
Sõiduki tüübikinnituse taotlemine seoses sõiduki välispinnast eenduvate osadega |
|
3.1.1. |
Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses sõiduki eenduvate osadega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. |
|
3.1.2. |
Tüübikinnituse taotlusega peavad kaasas olema järgmised dokumendid kolmes eksemplaris: |
|
3.1.2.1. |
sõiduki esi-, taga- ja küljeosade fotod, võetuna nurga all 30°–45° sõiduki vertikaalse keskpikitasapinna suhtes; |
|
3.1.2.2. |
joonised kaitseraudade mõõtmetega ning vajaduse korral |
|
3.1.2.3. |
teatavate sõiduki välispinnast eenduvate osade joonised ja vajaduse korral teatavate punktis 6.9.1 nimetatud välispinnaosade joonised. |
|
3.1.3. |
Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk. Tehnilise teenistuse nõudel tuleb esitada ka konkreetsed osised või kasutatud materjalide näidised. |
|
3.2. |
Tüübikinnituse taotlemine pakiraamidele, suusaraamidele ning raadio vastuvõtu- ja saateantennidele, mida loetakse eraldi seadmestikuks |
|
3.2.1. |
Tüübikinnituse taotluse pakiraamidele, suusaraamidele ning raadio vastuvõtu- või saateantennidele, mida loetakse eraldi seadmestikuks, peab esitama sõiduki tootja, nimetatud seadmestike tootja või tootja nõuetekohaselt volitatud esindaja. |
|
3.2.2. |
Punktis 3.2.1 nimetatud seadmete iga tüübi tüübikinnitustaotlusega peavad kaasas olema: |
|
3.2.2.1. |
eraldi seadmestiku tehnilisi omadusi kirjeldavad dokumendid kolmes eksemplaris ning iga müüdava eraldi seadmestikuga kaasas olev paigaldusjuhend; |
|
3.2.2.2. |
eraldi seadmestiku tüübi näidis. Kui ametiasutus peab seda vajalikuks, võib ta nõuda lisanäidiseid. |
4. TÜÜBIKINNITUS
|
4.1. |
Sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki välispinnast eenduvate osadega |
|
4.1.1. |
Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punktide 5 ja 6 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus. |
|
4.1.2. |
Igale kinnitatud sõidukitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 03, mis vastab 03-seeria muudatustele) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile. |
|
4.1.3. |
Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil. |
|
4.1.4. |
Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on: |
|
4.1.4.1. |
ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2); |
|
4.1.4.2. |
punktis 4.1.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number. |
|
4.1.5. |
Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme muu asjaomasele kokkuleppele lisatud eeskirja alusel, ei ole punktis 4.1.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised tulpadena punktis 4.1.4.1 sätestatud tähisest paremale. |
|
4.1.6. |
Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. |
|
4.1.7. |
Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse. |
|
4.1.8. |
Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas. |
|
4.1.9. |
Tüübikinnitusasutus peab enne tüübikinnituse andmist kontrollima, kas toodangu nõuetele vastavuse tõhusaks kontrollimiseks on olemas piisavad meetmed. |
|
4.2. |
Tüübikinnitus pakiraamidele, suusaraamidele ning raadio vastuvõtu- ja saateantennidele, mida loetakse eraldi seadmestikuks |
|
4.2.1. |
Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud eraldi seadmestik vastab punktide 6.16, 6.17 ja 6.18 nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus. |
|
4.2.2. |
Igale kinnituse saanud eraldi seadmestiku tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks kohta (praegu 03, mis vastab 23. juunil 2005. aastal jõustunud muudatusteseeriale 03) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Üks ja seesama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele eraldi seadmestiku tüübile. |
|
4.2.3. |
Teade eraldi seadmestiku tüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 4. lisas esitatud näidisele vastaval vormil. |
|
4.2.4. |
Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile vastavale eraldi seadmestikule tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on: |
|
4.2.4.1. |
ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber2; |
|
4.2.4.2. |
punktis 4.2.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number. |
|
4.2.5. |
Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu. |
|
4.2.6. |
Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud eraldi seadmestiku andmeplaadile või selle lähedusse. |
|
4.2.7. |
Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas. |
|
4.2.8. |
Tüübikinnitusasutus peab enne tüübikinnituse andmist kontrollima, kas toodangu nõuetele vastavuse tõhusaks kontrollimiseks on olemas vajalikud meetmed. |
5. ÜLDNÕUDED
|
5.1. |
Käesoleva eeskirja nõudeid ei kohaldata nende välispinna osade suhtes, mis koormatud sõidukil, mille kõik uksed, aknad, pakiruumi kaas, kapott jne on suletud, on: |
|
5.1.1. |
rohkem kui 2 meetri kõrgusel, |
|
5.1.2. |
põrandajoonest madalamal või |
|
5.1.3. |
sellises asukohas, et staatilistes või töötingimustes ei ole võimalik neid puudutada 100 mm läbimõõduga kuuliga. |
|
5.2. |
Sõidukite välispinnal ei tohi olla väljapoole suunatud teravaid osi ega selliseid eenduvaid osi, mille kuju, mõõtmed, suund või kõvadus võivad suurendada kehavigastuse tekkimisohtu või raskusastet isikule, kes kokkupõrke korral saab löögi sõiduki välispinnalt või põrkab selle vastu. |
|
5.3. |
Sõiduki välispinnal ei tohi olla väljaulatuvaid osi, mis võivad haakuda jalakäijate, jalgratturite või mootorratturite külge. |
|
5.4. |
Ühegi välispinnast välja ulatuva osa kumerusraadius ei tohi olla alla 2,5 mm. See nõue ei kehti välispinna vähem kui 5 mm eendite suhtes, kuid selliste osade väljapoole suunatud nurgad peavad olema tömbid, välja arvatud juhul, kui selliste osade eendumine on väiksem kui 1,5 mm. |
|
5.5. |
Nende välispinnast välja ulatuvate osade puhul, mis on valmistatud materjalist, mille Shore’i kõvadus A ei ületa 60, võib kumerusraadius olla alla 2,5 mm.
Kõvaduse mõõtmised tehakse sõidukile paigaldatud osal. Kui kõvadust ei saa määrata Shore’i A meetodil, siis antakse hinnang võrdväärsete mõõtmiste põhjal. |
|
5.6. |
Punktide 5.1–5.5 nõudeid kohaldatakse lisaks punkti 6 erinõuetele, kui need erinõuded ei näe sõnaselgelt ette teisiti. |
6. ERINÕUDED
|
6.1. |
Dekoratiivelemendid |
|
6.1.1. |
Lisatud dekoratiivelemendid, mis eenduvad kerepinnalt üle 10 mm, peavad sisse tõmbuma, irduma või maha painduma, kui nende kõige esileulatuvamat punkti mõjutatakse jõuga 10 daN paigalduspinnaga peaaegu paralleelse tasapinna mis tahes suunas. Neid nõudeid ei kohaldata radiaatorivõrede dekoratiivelementide suhtes; nende suhtes kehtivad punktis 5 ettenähtud üldnõuded.
Jõu 10 daN rakendamiseks kasutatakse kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga tõukurit. Kui see ei ole võimalik, siis kasutatakse samaväärset meetodit. Pärast dekoratiivelementide sisse- või tagasitõmbumist, irdumist või paindumist ei tohi ükski allesjäänud eenduv osa olla pikem kui 10 mm. Kõnealused eenduvad osad peavad igal juhul vastama punkti 5.2 nõuetele. Kui dekoratiivelement on paigaldatud alusele, siis loetakse alus dekoratiivelemendi, mitte aluspinna osaks. |
|
6.1.2. |
Välispinnal asetsevate kaitseribade või -katte suhtes ei kehti punkti 6.1.1 nõuded. Need peavad siiski olema sõidukile tugevasti kinnitatud. |
|
6.2. |
Esilaternad |
|
6.2.1. |
Esilaternatel on lubatud kasutada eenduvaid visiire ja äärikuid, kui eenduv osa, mõõdetuna esilaterna läbipaistva välispinna suhtes, ei ole üle 30 mm ning kumerusraadius on vähemalt 2,5 mm.
Kui esilatern on paigaldatud täiendava läbipaistva pinna taha, siis mõõdetakse eenduvat osa alates kõige välimisest läbipaistvast pinnast. Eenduvate osade kindlaksmääramiseks kasutatakse käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 3 kirjeldatud meetodit. |
|
6.2.2. |
Peitlaternad peavad vastama punkti 6.2.1 nõuetele nii töö- kui ka peiteasendis. |
|
6.2.3. |
Punkti 6.2.1 nõudeid ei kohaldata keresse peidetavate või kere osa alla jäävate esilaternate suhtes, kui kere vastab punkti 6.9.1 nõuetele. |
|
6.3. |
Võred ja vahed |
|
6.3.1. |
Punkti 5.4 nõudeid ei kohaldata liikumatute ja liikuvate osade vaheliste avade suhtes, sealhulgas õhu sisse- või väljalaskeava võre ja radiaatorivõre osad, kui järjestikku asetsevate osade kaugus üksteisest ei ole üle 40 mm ning kui võredel ja avadel on talituslik otstarve. 25–40 mm vahede ümardusraadius peab olema 1 mm või suurem. Kui kahe üksteise kõrval asetseva osa vaheline kaugus on aga 25 mm või vähem, ei tohi nende väljaulatuvate osade kumerusraadius olla väiksem kui 0,5 mm. Võrede ja avade kahe kõrvuti osa vaheline kaugus määratakse käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 4 kirjeldatud meetodil. |
|
6.3.2. |
Võre või vahe elementide esiosa ja küljepindade ühenduskoht peab olema tömp. |
|
6.4. |
Klaasipuhastid |
|
6.4.1. |
Klaasipuhasti peab olema paigaldatud nii, et klaasipuhasti võlli (nr 1 joonisel 0) ümbritseks punkti 5.4 nõuetele vastava kumerusraadiuse ning vähemalt 150 mm2 pindalaga kaitsekate (nr 1.1 joonisel 0). Hoova (kinniti ja põhihoova, st numbrid 2 ja 2.1 joonisel 0) kumerusraadius peab vastama punkti 5.4 nõuetele. Ümarate katete väljaulatuv pind peab olema vähemalt 150 mm2, mõõdetuna kuni 6,5 mm kauguselt väljaulatuva osa kõige enam eenduvast punktist. Nendele nõuetele peavad vastama ka tagaklaasi- ja esilaternapuhastid. |
|
6.4.2. |
Punkti 5.4 ei kohaldata klaasipuhastiharjade (nr 4 joonisel 0) ja olemasolu korral tugielementide (nr 3 joonisel 0), teise hoova (nr 2.2 joonisel 0), hoova kinniti ja hoova vahelise funktsionaalse liigendi (nr 5 joonisel 0) või põhihoova ja teise hoova ühenduskoha (nr 6 joonisel 0) suhtes. Kõnealustel seadmetel ei tohi aga olla teravaid nurki või teravaotsalisi või lõikuvaid osi. |
Joonis 0
Näide osade paigutusest
Selgitus:
|
1. |
klaasipuhasti võll |
|
1.1. |
kaitsekate |
|
2. |
hoova kinniti |
|
2.1. |
põhihoob |
|
2.2. |
teine hoob |
|
3. |
tugielemendid |
|
4. |
klaasipuhastiharjad |
|
5. |
funktsionaalne liigend |
|
6. |
põhihoova ja teise hoova ühenduskoht |
|
6.4.3. |
Vastavust punktide 6.4.1 ja 6.4.2 sätetele kontrollitakse, kui klaasipuhastid on seisuasendis. |
|
6.5. |
Kaitserauad |
|
6.5.1. |
Kaitseraudade otsad peavad kokkupõrkeohu vähendamiseks olema välispinna suhtes sissepoole pööratud. See nõue loetakse siiski täidetuks, kui kaitseraud on keresse sissetõmmatav või sellega ühendatud või kui kaitseraua ots on sisse pööratud nii, et seda ei saa puudutada 100 mm läbimõõduga kuuliga ning vahe kaitseraua otsa ja ümbritseva kere vahel ei ole üle 20 mm. |
|
6.5.2. |
Kui kaitseraua joon, mis on ühtlasi auto vertikaalse projektsiooni väline kontuur, on jäigal pinnal, peab selle pinna kumerusraadius olema vähemalt 5 mm kõigis punktides kontuurjoonest kuni 20 mm sissepoole ja vähemalt 2,5 mm kõigil muudel juhtudel. See nõue kehtib kontuurjoonest kuni 20 mm seespool paikneva piirkonna selle osa suhtes, mis asub kontuurjoone ja kahe vertikaaltasapinna, mis kumbki moodustavad sõiduki sümmeetrilise pikitasapinnaga 15° nurga, puutepunktide vahel või neist eespool (või tagumise kaitseraua puhul tagapool) (vt joonis 1). |
Joonis 1
|
6.5.3. |
Punkti 6.5.2 nõudeid ei kohaldata kaitseraua osade või kaitserauale paigaldatud osade või kaitserauda süvistatud elementide suhtes, mille eendumine on alla 5 mm, eelkõige liigendite katete ja esilaternapesurite pihustite suhtes; kuid selliste osade väljaulatuvad nurgad peavad olema tömbid, välja arvatud juhul, kui eendumine on alla 1,5 mm. |
|
6.5.4. |
Punkti 6.5.2 nõudeid ei kohaldata kaitseraua katte suhtes. Käesoleva eeskirja punkti 5 sätted jäävad kehtima. |
|
6.6. |
Uste käepidemed, hinged ja surunupud, pagasiruumid ja kapotid, kütusepaagi korgid ja kaaned |
|
6.6.1. |
Ukse- ja pagasiruumi käepidemete eenduvus võib olla kuni 40 mm, kõigil muudel juhtudel kuni 30 mm. |
|
6.6.2. |
Tööasendisse pööratavate külgukse käepidemete puhul peab olema täidetud üks kahest järgmisest nõudest: |
|
6.6.2.1. |
Uksetasapinnaga paralleelselt pöörduva käepideme pööratav ots peab olema suunatud taha. Sellise käepideme ots peab olema tagasipööratav uksetasapinna poole ning paigutuma kaitsekesta või süvendisse. |
|
6.6.2.2. |
Käepidemed, mis pöörduvad väljapoole suunas, mis ei ole paralleelne uksetasapinnaga, peavad suletud asendis olema ümbritsetud kaitsekestaga või paigutuma süvendisse. Pööratav ots peab olema suunatud kas taha või alla.
Sellest hoolimata loetakse viimati nimetatud tingimusele mittevastavad käepidemed vastuvõetavaks, kui
|
|
6.7. |
Rattad, rattamutrid, ilukapslid ja rattakilbid |
|
6.7.1. |
Punkti 5.4 nõudeid ei kohaldata. |
|
6.7.2. |
Ratastel, rattamutritel, ilukapslitel ja rattakilpidel ei tohi olla üle rattavelje ulatuvaid teravaotsalisi või teravaservalisi eendeid. Tiibmutreid ei ole lubatud kasutada. |
|
6.7.3. |
Sirgjooneliselt liikuval sõidukil ei tohi ükski rataste pöörlemistelgi läbivast horisontaaltasapinnast ülalpool paiknev rattaosa, välja arvatud rehvid, ulatuda üle välispinna või -struktuuri vertikaalprojektsiooni horisontaaltasandil. Talitlusnõuetest tulenevalt võivad rattakilbid, mis katavad ratta ja rummu mutreid, siiski ulatuda üle välispinna või struktuuri vertikaalprojektsiooni tingimusel, et nende eenduva osa ümardusraadius on vähemalt 30 mm ning et üle välispinna või struktuuri vertikaalprojektsiooni ulatuv eend ei ole ühelgi juhul suurem kui 30 mm. |
|
6.8. |
Lehtmetallist servad |
|
6.8.1. |
Lehtmetallist servad, nagu need on vihmaveerennidel ja lükanduste liugurteedel, on lubatud ainult juhul, kui need on tagasi painutatud või paigaldatud koos kaitsega, mis vastab käesolevas eeskirjas ettenähtud nõuetele.
Kaitseta serva loetakse tagasipainutatuks, kui tagasipaine on umbes 180° või kui see on sõiduki kere poole painutatud nii, et seda ei saa puudutada 100 mm läbimõõduga kuuliga. Punkti 5.4 sätteid ei kohaldata järgmiste lehtmetallist servade suhtes: kapoti tagumine serv ja tagumise pagasiruumi esiserv. Kapoti tagumine serv hõlmab selle serva ekstrapolatsiooni vasakule ja paremale (nt poritiiva ülemist serva või A-piilari serva). Ekstrapolatsioon piirdub külgedel tuuleklaasi äärmise külgmise punktiga. |
|
6.9. |
Kere paneelid |
|
6.9.1. |
Kere paneelide niverdused võivad olla kumerusraadiusega alla 2,5 mm, kuid mitte alla ühe kümnendiku eenduva osa kõrgusest H, mõõdetuna käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 1 kirjeldatud viisil. |
|
6.10. |
Külgmine õhusuunaja või vihmaveerenn |
|
6.10.1. |
Külgmiste õhusuunajate ja vihmaveerennide ülespainutatud servade ümardusraadius peab olema vähemalt 1 mm. |
|
6.11. |
Tungrauapesad ja heitgaasitorud |
|
6.11.1. |
Tungrauapesad ja heitgaasitoru(d) ei tohi ulatuda rohkem kui 10 mm üle vertikaalselt nende kohal paikneva põrandajoone vertikaalprojektsiooni. Erandina sellest nõudest võib kaugemale kui 10 mm üle põrandajoone vertikaalprojektsiooni ulatuda heitgaasitoru, mille ots on ümardatud, kusjuures minimaalne kumerusraadius on 2,5 mm. |
|
6.12. |
Õhu sisse- ja väljalaskeavad |
|
6.12.1. |
Õhu sisse- ja väljalaskeavad peavad igas kasutusasendis vastama punktide 5.2, 5.3 ja 5.4 nõuetele. |
|
6.13. |
Katus |
|
6.13.1. |
Avatavat katust kontrollitakse suletud asendis. |
|
6.13.2. |
Kabriolette kontrollitakse ülestõstetud ja allalastud katusega. |
|
6.13.2.1. |
Kui kokkupandav katus on alla lastud, siis ei kontrollita sõidukis olevat kujuteldavat pinda, mille moodustab kokkupandav katus ülestõstetud asendis. |
|
6.13.2.2. |
Kui sõiduki standardvarustuses on kokkuvolditud asendis katuse kaitsekate, siis peab kontrollimine toimuma kaitsekattega. |
|
6.14. |
Aknad |
|
6.14.1. |
Sõiduki välispinnast väljapoole liikuvad aknad peavad kõigis kasutusasendites vastama järgmistele tingimustele: |
|
6.14.1.1. |
ükski serv ei tohi olla ette suunatud; |
|
6.14.1.2. |
ükski akna osa ei tohi ulatuda kaugemale sõiduki äärmisest välisservast. |
|
6.15. |
Registreerimismärgi kinnitusdetailid |
|
6.15.1. |
Sõiduki tootja ettenähtud registreerimismärgi kinnitusdetailid peavad vastama käesoleva eeskirja punkti 5.4 nõuetele, kui neid saab sõiduki tootja soovituste kohaselt paigaldatud registreerimismärgi korral puudutada 100 mm läbimõõduga kuuliga. |
|
6.16. |
Pakiraamid ja suusaraamid |
|
6.16.1. |
Pakiraamid ja suusaraamid peavad olema sõidukile kinnitatud nii, et need on vähemalt ühes suunas sundlukustusega ning peavad vastu horisontaal-, piki- ja ristisuunaliste jõudude mõjule, mis on vähemalt võrdne raami tootja määratud vertikaalse kandevõimega. Tootja juhendi kohaselt sõidukile paigaldatud paki- või suusaraami katsetades ei tohi koormusi rakendada ainult ühes punktis. |
|
6.16.2. |
Pindadel, mida pärast raami paigaldamist saab puudutada 165 mm läbimõõduga kuuliga, ei tohi olla osi, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm, välja arvatud juhul, kui saab kohaldada punkti 6.3 nõudeid. |
|
6.16.3. |
Kinnitusdetailid, näiteks tööriistade abita kinni või lahti keeratavad poldid, ei tohi ulatuda kaugemale kui 40 mm üle punktis 6.16.2 nimetatud pindade, kusjuures eend määratakse kindlaks käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 2 ettenähtud meetodil, kuid selle lisa punktis 2.2 ettenähtud meetodi rakendamise juhtudel kasutatakse kuuli läbimõõduga 165 mm. |
|
6.17. |
Antennid |
|
6.17.1. |
Raadio vastuvõtu- või saateantennid peavad olema sõidukile paigaldatud nii, et juhul kui mõnes antennitootja määratud kasutusasendis on antenni vaba otsa kõrgus teepinnast alla 2 m, peab see asuma alal, mis piirneb käesoleva eeskirja punktis 2.7 määratletud sõiduki äärmisest välisservast 10 cm seespool asuvate vertikaaltasapindadega. |
|
6.17.2. |
Lisaks sellele tuleb antennid sõidukile paigaldada ning vajaduse korral nende vaba otsa liikuvust piirata nii, et ükski antenni osa ei ulatuks üle sõiduki äärmise välisserva, nagu see on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.7. |
|
6.17.3. |
Antennitorude kumerusraadius võib olla alla 2,5 mm. Liikuvatel otstel peavad aga olema liikumatult kinnitatud katted kumerusraadiusega mitte alla 2,5 mm. |
|
6.17.4. |
Antenni alus ei tohi eenduda üle 40 mm, mõõdetuna käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 2 ettenähtud viisil. |
|
6.17.4.1. |
Juhul kui painduva toru või osa puudumise tõttu ei ole võimalik kindlaks teha, mis on antenni alus, loetakse nõue täidetuks, kui pärast seda, kui kuni 50 mm läbimõõduga tasapinnalise otsaga tõukuriga on antenni kõige esileulatuvamas punktis rakendatud 50 daN tugevusega horisontaalset jõudu ees- ja tagasuunas,
|
|
6.17.4.2. |
Punkte 6.17.4 ja 6.17.4.1 ei kohaldata antennide suhtes, mis asuvad juhi R-punkti läbivast vertikaalsest risttasandist tagapool, tingimusel et antenn koos korpusega ei eendu rohkem kui 70 mm mõõdetuna käesoleva eeskirja 3. lisa punktis 2 ettenähtud viisil.
Kui vertikaaltasandist tagapool paiknev antenn eendub rohkem kui 70 mm, kohaldatakse punkti 6.17.4.1, võttes eendumispiiriks 70 mm, mitte 40 mm. |
|
6.18. |
Paigaldusjuhend |
|
6.18.1. |
Eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud pakiraame, suusaraame ning raadio vastuvõtu- ja saateantenne ei tohi müüki panna, müüa ega osta, kui nendega ei ole kaasas paigaldusjuhendit. Paigaldusjuhend peab sisaldama piisavalt teavet, võimaldamaks tüübikinnituse saanud osi sõidukile paigaldada käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 asjaomaste nõuete kohaselt. Eelkõige tuleb ära näidata teleskoopantennide kasutusasendid. |
7. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE
|
7.1. |
Sõidukitüübi mis tahes muutmisest antakse teada tüübikinnitusasutusele, kes andis sõidukitüübile tüübikinnituse. Seejärel kõnealune tüübikinnitusasutus kas:
|
|
7.1.1. |
Läbivaatus
Juhul kui infopaketis sisalduvaid andmeid on muudetud ning tüübikinnitusasutus leiab, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, nimetatakse muudatust läbivaatuseks. Sel juhul väljastab tüübikinnitusasutus vajaduse korral infopaketi parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uuesti väljastamise kuupäeva. Infopaketi terviklik ja ajakohastatud versioon koos muudatuse üksikasjaliku kirjeldusega loetakse kõnealusele nõudele vastavaks. |
|
7.1.2. |
Laiendus
Muudatust nimetatakse „laienduseks“, kui lisaks teatmikus sisalduvate andmete muutmisele:
|
|
7.2. |
Muudatuste loetelu sisaldav teatis tüübikinnituse andmise või selle andmata jätmise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras. Lisaks parandatakse teatisele lisatud infopaketi sisukorda nii, et see kajastaks viimase läbivaatamise või laiendamise kuupäeva. |
8. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS
|
8.1. |
Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk (või eraldi seadmestik) tuleb valmistada nii, et see täidaks punktide 5 ja 6 nõuded ja vastaks seega tüübikinnituse saanud tüübile. |
|
8.2. |
Punkti 8.1 tingimuste täitmise tõendamiseks tehakse asjakohane toodangu kontroll. |
|
8.3. |
Tüübikinnituse omanik peab eelkõige: |
|
8.3.1. |
tagama toodete kvaliteedi tulemusliku kontrollimise menetluste olemasolu; |
|
8.3.2. |
pääsema juurde seadmetele, mis on vajalikud kinnitatud tüübile vastavuse kontrollimiseks; |
|
8.3.3. |
tagama katsetulemuste registreerimise ning nendega seotud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kooskõlas tüübikinnitusasutusega; |
|
8.3.4. |
analüüsima igat liiki katsete tulemusi, et kontrollida tootenäitajaid ning tagada nende püsivus, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud kõikumisi; |
|
8.3.5. |
tagama, et iga tootetüübi puhul tehakse vähemalt käesoleva eeskirja 3. lisas ette nähtud katsed; |
|
8.3.6. |
tagama, et kui nimetatud katses ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb teha kõik võimalik, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele. |
|
8.4. |
Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses kohaldatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetodeid. |
|
8.4.1. |
Igal kontrollimisel tuleb väliskontrollijale esitada katsearuanded ja toodangu kontrollimise aruanded. |
|
8.4.2. |
Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollide tulemuste alusel. |
|
8.4.3. |
Kui kvaliteet osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 8.4.2 alusel tehtud katsete paikapidavust, valib kontrollija näidised, mis saadetakse tüübikinnituskatsed teinud tehnilisele teenistusele. |
|
8.4.4. |
Tüübikinnitusasutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid. |
|
8.4.5. |
Kontrollimiste tavapärane, tüübikinnitusasutuse kinnitatud sagedus on kord kahe aasta tagant. Kui sellise kontrolli käigus saadakse tulemused, mis ei ole nõuetekohased, tagab tüübikinnitusasutus, et võetakse kõik meetmed, mis on vajalikud selleks, et võimalikult kiiresti taastada toodangu vastavus nõuetele. |
9. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL
|
9.1. |
Sõiduki tüübile käesoleva eeskirja alusel väljastatud tüübikinnituse võib võtta tagasi, juhul kui punktis 8.1 nimetatud nõue ei ole täidetud. |
|
9.2. |
Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta varem on andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas toodud näidisele vastavat teatise vormi. |
10. TOOTMISE LÕPETAMINE
Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.
11. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste andmise, andmata jätmise või tühistamise kohta.
12. ÜLEMINEKUSÄTTED
|
12.1. |
Alates 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituste andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatustega. |
|
12.2. |
Alates 24 kuu möödumisest 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi ainult juhul, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele. |
|
12.3. |
Alates 36 kuu möödumisest 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast kaotavad olemasolevad käesoleva eeskirja kohased tüübikinnitused kehtivuse, kui sõidukitüübid ei vasta 02-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele. |
|
12.4. |
Alates 03-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 03-seeria muudatustega. |
|
12.5. |
Alates 24 kuu möödumisest 03-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse ainult juhul, kui kinnitatav sõidukitüüp vastab 03-seeria muudatustega muudetud käesoleva eeskirja nõuetele. |
|
12.6. |
48 kuu jooksul pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda riikliku tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mis on saanud käesoleva eeskirja varasema muudatusteseeria kohase tüübikinnituse. |
|
12.7. |
48 kuud pärast käesoleva eeskirja 03-seeria muudatuste jõustumist võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda käesoleva eeskirja muudatuste seeria 03 nõuetele mittevastava sõiduki esmasest registreerimisest (esmakordsest kasutuselevõtust). |
|
12.8. |
Alates 04-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 04-seeria muudatustega. |
|
12.9. |
Alates 1. septembrist 2022 ei ole käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised kohustatud tunnustama eelmise muudatusteseeria kohaseid tüübikinnitusi, mis on esmakordselt väljastatud pärast 1. septembrit 2022. |
|
12.10. |
Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tunnustavad jätkuvalt käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatustele vastavaid tüübikinnitusi, mis on esmakordselt väljastatud enne 1. septembrit 2022. |
|
12.11. |
Ükski käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline ei tohi keelduda andmast käesoleva eeskirja varasemate seeriate muudatuste kohaseid tüübikinnitusi või nende laiendusi. |
(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3), ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2. – https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions
(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev. 6 - https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions.
1. LISA
Teatis
(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))
|
|
Välja andnud: ametiasutuse nimi: … … … |
|
mis käsitleb sõidukitüübi: (2) |
tüübikinnituse andmist tüübikinnituse laiendamist tüübikinnituse andmata jätmist tüübikinnituse tühistamist tootmise lõpetamist |
seoses sõiduki välispinnast eenduvate osadega eeskirja nr 26 kohaselt
|
Tüübikinnitus nr … |
Laiendus nr … |
|
1. |
Seadme kaubanimi või kaubamärk … |
|
2. |
Sõidukitüüp … |
|
3. |
Tootja nimi ja aadress … |
|
4. |
Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress …
… |
|
5. |
Sõiduki tüübikinnituse saamiseks esitamise kuupäev: … |
|
6. |
Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus:
… |
|
7. |
Teenistuse väljastatud aruande kuupäev: … |
|
8. |
Teenistuse väljastatud aruande number: … |
|
9. |
Tüübikinnitus antud/andmata jäetud/laiendatud/tühistatud2 |
|
10. |
Tüübikinnituse laiendamise põhjused (vajaduse korral) …
… |
|
11. |
Tüübikinnitusmärgi asukoht sõidukil … |
|
12. |
Koht … |
|
13. |
Kuupäev … |
|
14. |
Allkiri … |
|
15. |
Teatisele on lisatud tüübikinnituse andnud ametiasutusele esitatud ja nõudmisel kättesaadavate dokumentide loetelu. |
(1) Tüübikinnituse andnud, andmata jätnud või tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta).
(2) Mittevajalik maha tõmmata.
2. LISA
Tüübikinnitusmärkide kujundus
NÄIDIS A
(vt käesoleva eeskirja punktid 4.1.4 ja 4.2.4)
a = 8 mm min
Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) ÜRO eeskirja nr 26 alusel ja tüübikinnitusnumbri 042439 all. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et ÜRO eeskiri nr 26 sisaldas tüübikinnituse väljastamise ajal juba 04-seeria muudatusi.
NÄIDIS B
(vt käesoleva eeskirja punkt 4.1.5)
a = 8 mm min
Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) ÜRO eeskirjade nr 26 ja nr 24 (1) alusel. Tüübikinnitusnumbrite esimesed kaks kohta näitavad, et tüübikinnituste andmise ajal sisaldas ÜRO eeskiri nr 26 muudatuste seeriat 04 ja ÜRO eeskiri nr 24 muudatuste seeriat 03.
(1) Teine number on esitatud vaid näitena.
3. LISA
Eenduvate osade ja vahede mõõtmete kindlaksmääramise meetodid
1.
Kerepaneelide pinnast eenduvate niverduste kõrguse määramise meetod
1.1.
Eenduva osa kõrgus H määratakse graafiliselt kontrollitava osa välispinna välimise piirjoonega seesmiselt kokkupuutuva 165 mm läbimõõduga ringi põhjal.
1.2.
H on eespool mainitud 165 mm läbimõõduga ringjoone ja eenduva osa välimise kontuurjoone vahelise kauguse maksimaalne väärtus, mõõdetuna piki selle ringi keskpunkti läbivat sirgjoont (vt joonis 1).
1.3.
Kui 100 mm läbimõõduga ringi ja kontrollitava osa välispinna välimise piirjoone osa väline kokkupuude ei ole võimalik, siis loetakse pinna piirjoon sellel alal vastavaks ümbermõõduga, mille moodustab 100 mm läbimõõduga ring punktide vahel, kus see puutub kokku välimise piirjoonega (vt joonis 2).
1.4.
Eenduvate osade kõrguse mõõtmiseks esitab tootja vajalike välispinnaosade ristlõikeid kujutavad joonised.
2.
Välispinnale paigaldatud eenduva osa mõõtmete määramise meetod
2.1.
Kumerale pinnale paigaldatud osa eendi mõõtmed saab kindlaks määrata kas otse või sõidukile paigaldatud kõnealuse osa asjakohase lõike joonise põhjal.
2.2.
Kui muule kui kumerale pinnale paigaldatud osa eendi suurust ei ole võimalik kindlaks määrata lihtmõõtmise abil, siis määratakse see kindlaks 100 mm läbimõõduga kuuli keskme ja pindade mõttelise puutejoone vahelise kauguse maksimaalse erinevuse abil, kui kuul liigub üle kõnealuse osa pinna ning on sellega pidevas kokkupuutes. Menetluse näidis on esitatud joonisel 3.
3.
Esilaternate visiiride ja võrude eendumise määramise meetod
3.1.
Esilaterna eendumist välispinnast mõõdetakse horisontaalsuunas 100 mm läbimõõduga kuuli puutepunktist, nagu on näidatud joonisel 4.
4.
Vahe mõõtmete või võreelementide vahelise kauguse määramise meetod
4.1.
Vahe mõõtmed või võreelementide vaheline kaugus määratakse kindlaks kahe sellise tasapinna vahelise kauguse abil, mis läbivad kuuli puutepunkte ning on risti puutepunkte ühendava joonega. Menetlusnäidised on esitatud joonistel 5 ja 6.
Joonis 1
Joonis 2
Joonis 3
Joonis 4
Joonis 5
Joonis 6
4. LISA
Teatis
(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))
|
|
Välja andnud: ametiasutuse nimi: … … … |
|
mis käsitleb eraldi seadmestiku tüübi (2): |
tüübikinnituse andmist tüübikinnituse laiendamist tüübikinnituse andmata jätmist tüübikinnituse tühistamist tootmise lõpetamist |
pakiraami, suusaraami või raadio vastuvõtu- või saateantenni puhul2
|
Tüübikinnitus nr … |
Laiendus nr … |
|
1. |
Kaubanimi või kaubamärk: … |
|
2. |
Tüüp: … |
|
3. |
Tootja nimi ja aadress: …
… |
|
4. |
Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress: …
… |
|
5. |
Eraldi seadmestiku omadused: … |
|
6. |
Kasutuspiirangud, kui neid on, ja paigaldusjuhend … |
|
7. |
Eraldi seadmestiku tüübikinnituse saamiseks vajalike näidiste esitamise kuupäev: … |
|
8. |
Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus: … |
|
9. |
Teenistuse väljastatud aruande kuupäev: … |
|
10. |
Teenistuse väljastatud aruande number: … |
|
11. |
Pakiraami(de), suusaraami(de) või raadio vastuvõtu- või saateantenni(de)2 kohta on eraldi seadmestiku tüübikinnitus antud/andmata jäetud/laiendatud/tühistatud2: |
|
12. |
Koht: … |
|
13. |
Kuupäev: … |
|
14. |
Allkiri: … |
|
15. |
Teatisele on lisatud tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele esitatud ja taotluse korral kättesaadavate dokumentide loetelu. |
(1) Mittevajalik maha tõmmata.
(2) Tüübikinnituse andnud, andmata jätnud või tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta).
Parandused
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/74 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1058 (mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) parandus
Leheküljel 81 artikli 14 lõikes 4
asendatakse
„4. Erandina artikli 5 lõike 1 punktist c võib ERF toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, olenemata nende ettevõtete suurusest.“
järgmisega:
„4. Erandina artikli 5 lõike 1 punktist d võib ERFist toetada tootlikke investeeringuid äärepoolseimate piirkondade ettevõtetesse, olenemata nende ettevõtete suurusest.“
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/75 |
Komisjoni 12. oktoobri 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/1832 (millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa) parandus
Leheküljel 694 punktis 6 pärast alapunkte a, b ja c lisatakse järgmine lõik:
„Siia rubriiki ei kuulu seadmeid, mis on mujal nomenklatuuris täpsemalt klassifitseeritud.“
|
20.1.2022 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 13/76 |
Komisjoni 17. detsembri 2021. aasta rakendusotsuse (EL) 2021/2315 (millega muudetakse otsust 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta) parandus
Leheküljel 28 lisas asendatakse tabeli lõpumärkused järgmisega:
|
„(1) |
Tabelis on esitatud riikide ja territooriumide loetelu, mis ei piirdu üksnes ELi poolt tunnustatud riikidega. |
|
(2) |
Kolmandad riigid, kus kasutatakse üksnes toorainet, mis on pärit kas liikmesriikidest või artikli 2 kohaselt sellise tooraine liitu importimiseks heakskiidu saanud kolmandatest riikidest. |
|
(2a) |
Kolmandad riigid, kus kasutatakse loomseid saadusi, mis on pärit kas liikmesriikidest või artikli 2 kohaselt selliste töödeldud toodete liitu importimiseks heakskiidu saanud kolmandatest riikidest, ning mida kasutatakse üksnes selleks, et valmistada ELi eksporditavaid liittooteid. |
|
(3) |
Üksnes kaamelipiim. |
|
(4) |
Siin tähenduses Iisraeli Riik, v.a Golani kõrgendikud, Gaza sektor, Ida-Jeruusalemm ja Jordani Läänekalda ülejäänud osa, mis kuuluvad Iisraeli valitsusalasse alates 1967. aasta juunist. |
|
(5) |
Üksnes lambad. |
|
(6) |
Välja arvatud Kosovo. |
|
(7) |
Tapmiseks ettenähtud elushobuslaste eksport liitu (ainult toiduloomad). |
|
(8) |
Ainult põhjapõdrad. |
|
(9) |
Üksnes kaup, mis on toodetud Uus-Meremaalt pärit värskest lihast ja mis on ette nähtud liidu jaoks ning mida laaditakse Singapuris maha või ümber või mille transiitvedu läbi Singapuri toimub seda seal ladustades või ladustamata. |
|
(10) |
Üksnes kitsed. |
|
(11) |
Üksnes silerinnalised linnud. |
|
* |
Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.“ |
