Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis:

https://unece.org/status-1958-agreement-and-annexed-regulations

ÜRO eeskiri nr 161: ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukite kaitset omavolilise kasutamise eest ja omavolilist kasutamist takistava seadme (sh lukustussüsteemi) tüübikinnitust [2021/2274]

Jõustumiskuupäev: 30. september 2021

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentne ja õiguslikult siduv tekst on ECE/TRANS/WP.29/2021/48.

SISUKORD

Eeskiri

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

M1- ja N1-kategooria sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki omavolilist kasutamist takistavate seadmetega

6.

Tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

7.

Toodangu nõuetele vastavus

8.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.

Tootmise lõpetamine

10.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Lisad

1

Teabedokument

2

Teatis

3

Tüübikinnitusmärkide kujundus

4

1. osa. Roolimehhanismi mõjutavate sõiduki omavolilist kasutamist takistavate seadmete rikkekatsemenetlus

4

2. osa. Pöördemomendi piiramise teel roolimehhanismi mõjutavate sõiduki omavolilist kasutamist takistavate seadmete katsemenetlus

5

(reserveeritud)

6

Omavolilist kasutamist takistava seadme (sh lukustussüsteemi) tööparameetrid ja katsetingimused

7

Elektromagnetiline ühilduvus

1.   Kohaldamisala

Käesolevat eeskirja kohaldatakse järgmise suhtes:

1.1.

M1- ja N1-kategooria (1) sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki omavolilist kasutamist takistavate seadmetega.

1.2.

Seadmete paigaldamine muude kategooriate sõidukitele ei ole kohustuslik, kuid iga selline paigaldatud seade peab vastama kõikidele käesoleva eeskirja asjakohastele sätetele.

1.3.

Tootja soovil võivad kokkuleppeosalised anda käesoleva eeskirja kohaseid tüübikinnitusi muude kategooriate sõidukitele ning nendesse paigaldamiseks ette nähtud seadmetele.

1.4.

Käesolevat eeskirja ei kohaldata raadiosageduste suhtes, sõltumata sellest, kas need on seotud sõidukite kaitsega omavolilise kasutamise eest.

2.   Mõisted

2.1.

„Osa“ – seade, mille suhtes kehtivad käesoleva eeskirja nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui käesolev eeskiri sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid.

2.2.

„Eraldi seadmestik“ – seade, mille kohta kehtivad käesoleva eeskirja nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui käesolev eeskiri sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes.

2.3.

„Tootja“ – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuste ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest. Kõnealune isik või asutus ei pea otseselt olema seotud selle sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega, millele tüübikinnitust taotletakse.

2.4.

„Sõidukitüüp“ – kategooria mootorsõidukeid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu: 2.4.1. tootja tüübitähistus; 2.4.2. sõidukiosa või -osade paigutus ja ehitus, mille toimimist sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade mõjutab; 2.4.3. sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme tüüp.

2.5.

„Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade“ – lukustussüsteem, mis on projekteeritud nii, et see takistab sõiduki omavolilise kasutamise korral mootori tavapärast käivitamist või sõiduki muu põhijõuallika tavapärast kasutamist, ning on kombineeritud vähemalt ühe süsteemiga, mis: a) lukustab roolimehhanismi või b) lukustab jõuülekande või c) lukustab käigukangi või d) lukustab pidurid. Süsteemi korral, mis lukustab pidurid, ei tohi seadme väljalülitamine pidureid sõidukijuhi tahte vastaselt automaatselt vabastada.

2.6.

„Roolimehhanism“ – rooliratas, roolisammas ja selle kate, roolivõll, rooliajam ning kõik muud osad, mis vahetult mõjutavad omavolilist kasutamist takistava seadme toimimist.

2.7.

„Kombinatsioon“ – üks lukustussüsteemi spetsiaalselt väljatöötatud ja teostatud variantidest, mis nõuetele vastava käivitamise juures võimaldab lukustussüsteemi toimimist.

2.8.

„Võti“ – seade, mis on projekteeritud ja valmistatud lukustussüsteemi kasutamiseks, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult selle seadme abil kasutamiseks.

2.9.

„Pöördkood“ – elektrooniline kood, mis koosneb mitmest elemendist, mille kombinatsioon muutub juhuslikkuse põhimõttel pärast ülekandeseadme iga kasutamist.

3.   Tüübikinnituse taotlemine

3.1.

Sõiduki või sõidukiosa tüübikinnituse taotluse seoses käesoleva eeskirjaga esitab sõiduki tootja.

3.2.

Taotlusele lisatakse 1. lisas esitatud vormis teabedokument, milles on kirjeldatud sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme tehnilisi näitajaid ning paigaldamismeetodit iga sõiduki margi ja tüübi puhul, millele kaitseseade on paigaldamiseks ette nähtud.

3.3.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse sõiduk(id) või osa(d), mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatud tüübile.

4.   Tüübikinnitus

4.1.

Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud tüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja algversiooni puhul 00) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki- või osa tüübile.

4.3.

Teade käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või selle laiendamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Igale sõidukile või osale, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud tüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on: 4.4.1. ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, (2) ja 4.4.2. punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number.

4.5.

Kui tüüp vastab tüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu ÜRO eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata. Sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid tulpadena punktis 4.4.1 sätestatud tähisest paremale.

4.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Sõidukite puhul paigutatakse tüübikinnitusmärk tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8.

Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

5.   M1- ja N1-kategooria sõiduki tüübikinnitus seoses sõiduki omavolilist kasutamist takistavate seadmetega

5.1.   Üldnõuded

5.1.1.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade peab olema projekteeritud nii, et see tuleb välja lülitada, võimaldamaks:

5.1.1.1.

mootori käivitamist tavapärasel viisil ja

5.1.1.2.

sõiduki roolimist, juhtimist või ettepoole sõitmist sõiduki enda jõuallika abil.

5.1.1.3.

Punkti 5.1.1 nõuded võivad olla täidetavad samal ajal punktides 5.1.1.1 ja 5.1.1.2 kirjeldatud toimingutega või enne neid.

5.1.2.

Punkti 5.1.1 nõuded peavad olema täidetavad ühe võtme abil.

5.1.3.

Välja arvatud punktis 5.2.1.5 sätestatud juhud, ei tohi võtmega käivitatava süsteemi puhul olla võimalik luku sees olevat võtit eemaldada enne, kui punktis 5.1.1 nimetatud seade on tööle hakanud või tööasendisse pandud.

5.1.4.

Punktis 5.1.1 nimetatud seade, mis takistab sõiduki omavolilist kasutamist, ning sõidukiosad, mille toimimist kõnealune seade mõjutab, peavad olema projekteeritud nii, et seadet ei saa kiiresti ja tähelepanu äratamata avada, kasutamiskõlbmatuks muuta ega lõhkuda, kasutades näiteks odavaid, kergesti peidetavaid ning laiatarbekaubana kättesaadavaid tööriistu või seadmeid.

5.1.5.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade paigaldatakse sõidukile originaalvarustusena (see tähendab seadmeid, mis sõiduki tootja paigaldab enne esimest jaemüüki). Seade paigaldatakse nii, et lukustatud asendis ei saaks seda isegi pärast korpuse eemaldamist maha monteerida eritööriistu kasutamata. Kui sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme saab kruvide eemaldamise teel kasutamiskõlbmatuks muuta, siis peavad kruvid, kui need on eemaldatavad, olema kaetud lukustatud kaitseseadme osadega.

5.1.6.

Mehaanilistel lukustussüsteemidel peab olema vähemalt 1 000 erinevat võtmekombinatsiooni või aastas toodetud sõidukite üldarvuga võrdne arv kombinatsioone, kui sõidukite üldarv on alla 1 000. Ühte tüüpi sõidukite puhul tohib iga kombinatsiooni esinemissagedus olla umbkaudu üks tuhandele.

5.1.7.

Elektrilistel/elektroonilistel lukustussüsteemidel, näiteks kaugjuhtimispuldil, peab olema vähemalt 50 000 varianti ning inkorporeeritud pöördkoodid ja/või minimaalne koodivahetusaeg kümme päeva, näiteks väikseima, 50 000 variandi puhul kuni 5 000 varianti 24 tunni kohta.

5.1.8.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme laadi suhtes kohaldatakse punkti 5.1.6 või 5.1.7.

5.1.9.

Võtme ja luku kodeerimine ei tohi olla nähtav.

5.1.10.

Lukk peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et lukusilindri pööramine lukustusasendis pöördemomendiga alla 2,45 Nm on võimalik ainult sellele lukule sobiva võtmega ja

5.1.10.1.

hooblülitiga lukusilindritesse ei ole kõrvuti asetatud mitte rohkem kui kaks ühes suunas toimivat identset lülitit, ning ühe luku hooblülititest kuni 60 % tohivad olla identsed;

5.1.10.2.

pöördlülitiga lukusilindritesse ei ole kõrvuti asetatud mitte rohkem kui kaks ühes suunas toimivat identset lülitit, ning ühe luku pöördlülititest kuni 50 % tohivad olla identsed.

5.1.11.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistavate seadmete puhul peab olema välistatud juhusliku rikke tekkimise oht mootori töötamise ajal, eelkõige turvalisust ohustava lukustumise võimalus.

5.1.11.1.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistavad seadmed ei tohi olla käivitatavad enne mootori juhtimisseadmete asetamist peatumisolekusse ning toimingut, mis ei ole katkematult seotud mootori seiskamisega, või enne, kui mootori juhtimisseade on asetatud peatumisolekusse ja sõiduk seisab ning seisupidur on rakendatud või sõiduki kiirus ei ületa 4 km/h.

5.1.11.2.

Võtme väljavõtmisega käivitatavate sõiduki omavolilist kasutamist takistavate seadmete puhul peab võti enne seadme töölehakkamist olema väljas vähemalt 2 mm ulatuses, või seadmetesse peab olema inkorporeeritud kaitseseade, mis takistab võtme juhuslikku või osalist väljatulekut.

5.1.11.3.

Punkte 5.1.10, 5.1.10.1 või 5.1.10.2 ja 5.1.11.2 kohaldatakse üksnes mehaaniliste võtmetega seadmete suhtes.

5.1.12.

Energiaallikat tohib kasutada ainult sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme lukustus- ja lukuavamissüsteemi käivitamiseks. Seade peab püsima tööolekus mis tahes asjakohaste vahendite abil, mis ei vaja toiteenergiat.

5.1.13.

Sõiduki liikumapanevat jõudu ei tohi olla võimalik rakendada tavapäraste vahenditega, kuni sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade ei ole välja lülitatud.

5.1.14.

Sõiduki pidurite vabastamist takistavad sõiduki omavolilist kasutamist takistavad seadmed on lubatud üksnes juhul, kui pidurite töötavaid osi hoiab lukustatud asendis täielikult mehaaniline seade. Sel juhul punkti 5.1.13 nõudeid ei kohaldata.

5.1.15.

Kui sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade on varustatud juhti hoiatava seadmega, siis peab see juhipoolse ukse avamisel sisse lülituma, kui juht ei ole seadet sisse lülitanud ja võtit eemaldanud.

5.2.   Erinõuded

Peale punktis 5.1 ette nähtud üldspetsifikatsioonide peab sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade vastama järgmistele eritingimustele.

5.2.1.

Roolimehhanismi mõjutavad sõiduki omavolilist kasutamist takistavad seadmed.

5.2.1.1.

Roolimehhanismi mõjutav sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade lukustab roolimehhanismi. Mootori saab käivitada pärast roolimehhanismi tavapärase toimimise taastamist.

5.2.1.2.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme toimimist, kui seade on tööle pandud, ei tohi olla võimalik takistada.

5.2.1.3.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade peab vastama punktides 5.1.11, 5.2.1.1, 5.2.1.2 ja 5.2.1.4 sätestatud nõuetele ka pärast käesoleva eeskirja 4. lisa 1. osas nimetatud rikkekatse 2 500 lukustustsüklit mõlemas suunas.

5.2.1.4.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade peab sisse lülitatud olekus vastama ühele järgmistest kriteeriumidest: 5.2.1.4.1. seade peab olema piisavalt tugev, et vastu pidada roolivõlli telgedele mõlemas suunas staatiliselt mõjuvale pöördemomendile 300 Nm, ilma et tekiks roolimehhanismi turvalisust ohustavat kahjustumist; 5.2.1.4.2. seade peab olema varustatud järele andva või libiseva mehhanismiga, mis võimaldab süsteemil taluda kas püsivalt või perioodiliselt mõjuvat pöördemomenti vähemalt 100 Nm. Lukustussüsteem peab pärast käesoleva eeskirja 4. lisa 2. osas ette nähtud katset endiselt taluma mõjutamist kõnealuse pöördemomendiga; 5.2.1.4.3. seade peab olema varustatud mehhanismiga, mis võimaldab roolirattal lukustatud roolivõllil vabalt pöörelda. Lukustusmehhanism peab olema piisavalt tugev, et vastu pidada roolivõlli telgedele mõlemas suunas staatiliselt mõjuvale pöördemomendile 200 Nm.

5.2.1.5.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade, mille puhul võti on eemaldatav muus kui roolimehhanismi lukustatud asendis, peab olema projekteeritud nii, et ettekavatsematu kõnealusesse asendisse jõudmine ning võtme eemaldamine ei oleks võimalik.

5.2.1.6.

Süsteem, mille osa rikke tõttu on raske täita punktides 5.2.1.4.1, 5.2.1.4.2 ja 5.2.1.4.3 ette nähtud pöördemomendi nõudeid, kuid mille roolimehhanism jääb lukustatuks, loetakse nõuetele vastavaks.

5.2.2.

Jõuülekannet või pidureid mõjutavad sõiduki omavolilist kasutamist takistavad seadmed

5.2.2.1.

Jõuülekannet mõjutav sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade takistab sõiduki veorataste pöörlemist.

5.2.2.2.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav pidureid mõjutav seade peab blokeerima vähemalt ühe ratta mõlemal poolel vähemalt ühel teljel.

5.2.2.3.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme toimimist, kui seade on tööle pandud, ei tohi olla võimalik takistada.

5.2.2.4.

Kui võti asetseb sõiduki omavolilist kasutamist takistava seadme lukus, siis ei tohi jõuülekanne või pidurid olla kogemata lukustatavad isegi juhul, kui mootori käivitamist takistav seade on käivitunud või tööolekusse lülitatud. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui käesoleva eeskirja punkti 5.2.2 nõuded on täidetud seadmetega, mida kasutatakse lisaks ka muul otstarbel, ning kõnealusel lisaotstarbel on vajalik eespool sätestatud nõuetele vastav lukk (nt elektriline käsipidur).

5.2.2.5.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle tõhusus säilib täielikult ka pärast teatavat kulumist, mis tekib 2 500 mõlemas suunas toimiva lukustustsükli tagajärjel. Pidureid mõjutava kaitseseadme puhul kehtib see seadme iga mehaanilise või elektrilise alamosa suhtes.

5.2.2.6.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade, mille võti on eemaldatav muus kui jõuülekande või pidurite lukustatud asendis, peab olema projekteeritud nii, et ettekavatsematu kõnealusesse asendisse jõudmine ning võtme eemaldamine ei oleks võimalik.

5.2.2.7.

Jõuülekannet mõjutav kaitseseade peab olema piisavalt tugev, et ilma turvalisust ohustavat kahju tekitamata vastu pidada mõlemas suunas ning staatilistes tingimustes mõjuvale pöördemomendile, mis on 50 % võrra suurem jõuülekannet tavapäraselt mõjutavast maksimaalsest pöördemomendist. Katses kasutatava pöördemomendi kindlaksmääramisel ei võeta aluseks mitte mootori suurimat pöördemomenti, vaid siduri või automaatse jõuülekandega ülekantav suurim pöördemoment.

5.2.2.8.

Pidureid mõjutav kaitseseade peab suutma täismassiga sõidukit paigal hoida 20 % kallakuga tõusul või langusel.

5.2.2.9.

Pidureid mõjutava kaitseseadme suhtes ei tõlgendata käesoleva eeskirja nõudeid erandina ÜRO eeskirjade 13 või 13-H nõuetest isegi rikke korral.

5.2.3.

Käigukangi mõjutavad sõiduki omavolilist kasutamist takistavad seadmed

5.2.3.1.

Käigukangi mõjutav sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade peab suutma takistada igasugust käigu muutmist.

5.2.3.2.

Manuaalse käigukasti puhul peab käigukangi saama lukustada ainult tagasikäigu asendis: peale selle on lubatud lukustamine vabakäigu asendis.

5.2.3.3.

„Seisuasendiga“ automaatse käigukasti puhul peab mehhanism olema lukustatav ainult seisuasendis; peale selle on lubatud lukustamine vabakäigu ja/või tagasikäigu asendis.

5.2.3.4.

Automaatse käigukasti puhul, millel puudub „seisuasend“ peab mehhanism olema lukustatav ainult järgmistes asendites: vabakäigu ja/või tagasikäigu asend.

5.2.3.5.

Sõiduki omavolilist kasutamist takistav seade peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle tõhusus säilib täielikult ka pärast teatavat kulumist, mis tekib 2 500 mõlemas suunas toimiva lukustustsükli tagajärjel.

5.3.   Sõiduki omavolilist kasutamist takistavate elektromehaaniliste ja elektrooniliste seadmetega tehakse 6. lisas kirjeldatud katsed.

6.   Tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

6.1.   Igast sõidukitüübi või osa tüübi muudatusest tuleb teatada asjaomasele sõidukile või sõidukiosale tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib tüübikinnitusasutus kas:

a)	otsustada pärast tootjaga konsulteerimist, et tuleb anda uus tüübikinnitus või

b)	kohaldada punktis 6.1.1 sätestatud menetlust (läbivaatamine) ja vajaduse korral punktis 6.1.2 sätestatud menetlust (laiendamine).

6.1.1.   Läbivaatamine

Kui teabedokumentides esitatud andmeid on muudetud ja tüübikinnitusasutus leiab, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et pedaalid vastavad igal juhul endiselt nõuetele, nimetatakse muudatust „läbivaatamiseks“.

Sel juhul annab tüübikinnitusasutus vajaduse korral välja teabedokumentide parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uue väljaandmise kuupäeva. See nõue loetakse täidetuks, kui on olemas teabedokumentide konsolideeritud ja ajakohastatud versioon koos muudatuse üksikasjaliku kirjeldusega.

6.1.2.   Muudatust nimetatakse „laienduseks“, kui peale teabedokumentides esitatud andmete muutmise:

a)	on vaja teha täiendavaid kontrollimisi või katseid või

b)	teatises (v.a selle lisades) sisalduv teave on muutunud või

c)	pärast hilisema muudatuste seeria jõustumist taotletakse sellekohast tüübikinnitust.

6.2.   Tüübikinnituse andmisest või selle andmata jätmisest teatatakse koos muudatuste täpsustamisega kõikidele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

6.3.   Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab igale niisuguse laienduse kohta koostatud teatisele seerianumbri.

7.   Toodangu nõuetele vastavus

Toodangu nõuetele vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) liitega 1 ja vastama järgmistele nõuetele.

7.1.

Käesoleva eeskirja raames tüübikinnituse saanud sõiduk/osa peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites eeskirja asjaomas(t)e osa(de) nõuded.

7.2.

Iga sõidukitüübi või osa tüübi puhul tehakse käesolevas eeskirjas ette nähtud katseid pisteliselt ja statistilisel alusel kooskõlas korrapärase kvaliteedikontrolli korraga.

7.3.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant.

8.   Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

8.1.

Sõiduki-/osa tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 7 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

8.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

9.   Tootmise lõpetamine

9.1.

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki-/osa tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

10.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

10.1.

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6). https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions.

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6), https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions.

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

https://unece.org/status-1958-agreement-and-annexed-regulations

ÜRO eeskiri nr 162: ühtsed tehnilised nõuded, mis käsitlevad kasutustõkiste tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses kasutustõkisega [2021/2275]

Jõustumiskuupäev: 30. september 2021

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentne ja õiguslikult siduv tekst on ECE/TRANS/WP.29/2021/49.

SISUKORD

Eeskiri

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Tehniline kirjeldus

6.

Tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

7.

Toodangu nõuetele vastavus

8.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.

Tootmise lõpetamine

10.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Lisad

1.

Teabedokument

2.

Teatis

3.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

4.

Vastavussertifikaadi näidis

5.

Paigaldamissertifikaadi näidis

6.

Kasutustõkise tööparameetrid ja katsetingimused

7.

Elektromagnetiline ühilduvus

1.   Kohaldamisala

Käesolevat ÜRO eeskirja kohaldatakse järgmise suhtes:

1.1.

Järgmised tüübikinnitused: a) kasutustõkised, mis on ette nähtud esmajoones M1- ja N1-kategooria sõidukitele, mille täismass on kuni 2 tonni; ning b) M1- ja N1-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni 2 tonni, seoses nende kasutustõkistega (1) (2).

1.2.

Tootja soovil võivad kokkuleppeosalised anda tüübikinnitusi muude kategooriate sõidukitele ning nendesse paigaldamiseks ette nähtud kasutustõkistele.

1.3.

Käesolevat eeskirja ei kohaldata raadiosageduste suhtes, olenemata sellest, kas need on seotud sõidukite kaitsmisega omavolilise kasutamise eest või mitte.

2.   Mõisted

2.1.

„Osa“ – seade, mille suhtes kehtivad käesoleva eeskirja nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui käesolev eeskiri sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid.

2.2.

„Eraldi seadmestik“ on seade, mille kohta kehtivad käesoleva eeskirja nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui käesolev eeskiri sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme kindla sõidukitüübi suhtes.

2.3.

„Tootja“ – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuste ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toote vastavuse tagamise eest. Kõnealune isik või asutus ei pea otseselt olema seotud selle sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega, millele tüübikinnitust taotletakse.

2.4.

„Kasutustõkis“ – seade, mis on ette nähtud sõiduki oma jõuallika abil toimuva liikumise takistamiseks (omavolilise kasutamise takistamine).

2.5.

„Juhtseadis“ – seade kasutustõkise sisse- ja väljalülitamiseks.

2.6.

„Olekuekraan“ – seade kasutustõkise oleku näitamiseks (sisse-/väljalülitatud, sisselülitatud asendi muutumine väljalülitatud asendiks ja vastupidi).

2.7.

„Sisselülitatud olek“ – olek, milles sõiduk ei saa liikuda oma jõuallika abil.

2.8.

„Väljalülitatud olek“ – olek, milles sõiduk saab tavapäraselt liikuda.

2.9.

„Võti“ – seade, mis on projekteeritud ja ehitatud nimelt kõnealusele seadmele vastavaks projekteeritud ja ehitatud lukustussüsteemi avamiseks.

2.10.

„Lukustusseadme kaitseseade“– seade, mis lukustab kasutustõkise väljalülitatud olekus.

2.11.

„Pöördkood“ – elektrooniline kood, mis koosneb mitmest elemendist, mille kombinatsioon muutub juhuslikkuse põhimõttel pärast ülekandeseadme iga kasutamist.

2.12.

„Kasutustõkise tüüp“ – süsteemid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest: a) tootja kaubanimi või kaubamärk; b) juhtseadise liik, c) mõju sõiduki asjaomas(t)ele süsteemi(de)le (nagu on osutatud punktis 5.2.1).

2.13.

„Sõidukitüüp seoses kasutustõkisega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest: a) tootja kaubanimi või kaubamärk; b) sõiduki omadused, mis mõjutavad märkimisväärselt kasutustõkise töötamist, c) kasutustõkise tüüp ja ehitus.

3.   Tüübikinnituse taotlemine

3.1.

Sõiduki või osa tüübikinnituse taotluse seoses käesoleva eeskirjaga esitab sõiduki tootja.

3.2.

Taotlusele tuleb lisada teabedokument, mis on koostatud vastavalt 1. lisas esitatud näidisele ning milles kirjeldatakse kasutustõkise tehnilisi näitajaid ja selle paigaldamise meetodit/meetodeid kõikidele sõiduki markidele ja tüüpidele, millele kasutustõkis on ette nähtud.

3.3.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse sõiduk(id) või osa(d), mis vastab (vastavad) tüübikinnituse saamiseks esitatu(te)le.

4.   Tüübikinnitus

4.1.

Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud tüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja algversiooni puhul 00) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki- või osatüübile.

4.3.

Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või laiendamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Igale sõidukile või osale, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaks määratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on: 4.4.1. ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (3), ja 4.4.2. punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number.

4.5.

Kui tüüp vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel tüübikinnituse saanud tüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse, ei ole punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolit tarvis korrata. Sel juhul paigutatakse nende eeskirjade numbrid, mille kohaselt on tüübikinnitus antud riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja alusel, punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpadesse.

4.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Sõidukite puhul paigutatakse tüübikinnitusmärk tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8.

Kui osa on saanud eraldi tüübikinnituse kasutustõkisena, kinnitab tootja seadme põhiosa(de)le tüübikinnitusmärgi. Kui osa on saanud käesoleva eeskirja kohase kasutustõkise tüübikinnituse ja alarmsüsteemi tüübikinnituse vastavalt ÜRO eeskirjale nr 163 või ÜRO eeskirjale nr 116 (algversiooni 7. täiendus) või ÜRO eeskirjale nr 97 (01-seeria muudatuste 8. täiendus), kinnitab tootja seadme põhielemendile/põhielementidele mõlemad tüübikinnitusmärgid.

4.9.

Tüübikinnitusmärkide kujunduse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

4.10.

Alternatiivina punktis 4.4 kirjeldatud tüübikinnitusmärgile antakse igale müügiks pakutavale kasutustõkisele välja vastavussertifikaat. Kasutustõkise tootja, kes annab sõiduki tootjale originaalseadmena sõidukimudelile või sõidukimudelite seeriale paigaldatava märgistamata kasutustõkise, mis on saanud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt, peab sõiduki tootjale andma piisava arvu vastavussertifikaadi eksemplare, et tootja saaks käesoleva eeskirja kohase sõiduki tüübikinnituse. Kui kasutustõkis koosneb eraldi osadest, peab põhiosa(del) olema kontrollmärk ning vastavussertifikaadis kontrollmärkide loetelu. Vastavussertifikaadi näidis on esitatud käesoleva määruse 4. lisas.

4.11.

Kui käesoleva eeskirja või ÜRO eeskirja nr 116 algversiooni 7. täienduse või ÜRO eeskirja nr 97 01-seeria muudatuste 8. täienduse kohaselt eraldi seadmestikuna tüübikinnituse saanud kasutustõkis paigaldatakse sõidukile, mis on esitatud käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saamiseks, ei korrata kasutustõkisega käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saamiseks nõutavaid katseid.

5.   Tehniline kirjeldus

5.1.   Üldnõuded

5.1.1.

Kasutustõkis peab olema sisse- ja väljalülitatav kõnealuste nõuete kohaselt.

5.1.2.

Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja paigaldatud nii, et iga kõnealuse seadmega varustatud sõiduk vastab endiselt tehnilistele nõuetele.

5.1.3.

Kasutustõkis ei tohi minna sisselülitatud olekusse, kui süütevõti on mootori töötamise asendis, v.a juhul, kui: a) sõidukit kasutatakse või seda kavatasetakse kasutada kiirabi-, tuletõrje- või politseiautona või b) mootor peab: i) juhtima masinaid, mis moodustavad osa sõidukist või on sellele paigaldatud muul otstarbel kui sõiduki juhtimine, või ii) hoidma sõiduki akude täituvuse asjaomaste masinate või seadmete juhtimiseks vajalikul tasemel; ning sõiduk seisab ja seisupidur on aktiveeritud. Kõnealuse erandi kasutamisel osutatakse sellele teatise addendum’i punktis 2 (käesoleva eeskirja 2. lisa).

5.1.4.

Kasutustõkist ei tohi olla võimalik püsivalt lukustusseadme kaitsest lahutada.

5.1.5.

Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et sõidukile paigaldatuna ei mõjuta see isegi rikke korral sõiduki ettenähtud funktsiooni ja ohutut käitamist.

5.1.6.

Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tootja juhendi kohaselt sõidukile paigaldatud seadet ei ole võimalik kiiresti ja tähelepanu äratamata kasutamiskõlbmatuks muuta ega lõhkuda, kasutades näiteks odavaid, kergesti peidetavaid ning laiatarbekaubana kättesaadavaid ning võltsitud tööriistu või seadmeid. Olulise tähtsusega osa või koostu asendamine kasutustõkisest mööda minnes peab olema raske ja aeganõudev.

5.1.7.

Kasutustõkis peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et tootja juhendi kohaselt sõidukile paigaldatud seadmel oleks sõiduki keskkonnas mõistlik kasutusiga (katsetamise kohta vt punkt 5.3). Eelkõige ei tohi kasutustõkise paigaldamine kahjustada sõiduki elektroonikasüsteemide elektrilisi omadusi (kaabli ristlõiked, kontaktikaitse jne).

5.1.8.

Kasutustõkis võib olla kombineeritud muude sõiduki süsteemidega või nendesse integreeritud (näiteks mootori juhtseadised, alarmsüsteemid).

5.1.9.

Kasutustõkis ei tohi takistada sõiduki pidurite vabastamist, välja arvatud juhul, kui tegu on kasutustõkisega, mis takistab pneumaatiliselt vabastatavate vedruakude vabastamist (4) ning töötab sel viisil tavapärasel kasutamisel või rikkeolukordades, kusjuures täidetud on käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse taotlemise ajal kehtivad eeskirja nr 13 tehnilised nõuded. Käesolevale punktile vastav kasutustõkis, mis takistab pneumaatiliselt vabastatavate vedruakude vabastamist, peab igal juhul täitma käesolevas eeskirjas sätestatud tehnilisi nõudeid.

5.1.10.

Kasutustõkise toimimine ei tohi hõlmata sõiduki pidurite rakendamist.

5.2.   Erinõuded

5.2.1.   Kaitse ulatus

5.2.1.1.

Kasutustõkis peab olema projekteeritud nii, et sõiduki oma jõuallika varal töötamine oleks takistatud vähemalt ühe vahendi abil järgmistest: 5.2.1.1.1. sõiduki vähemalt kahe sellise eraldiasetseva vooluahela katkestamine, mis on vajalikud sõiduki töötamiseks oma jõuallika abil (näiteks mootori käivitamine, süüde, mootori toide, pneumaatiliselt vabastatavad vedruakud jne), jaemüügijärgse paigaldamise korral või juhul, kui sõidukil on diiselmootor; 5.2.1.1.2. vähemalt ühe sõiduki töötamiseks vajaliku juhtimisseadise toimimisse sekkumine koodi abil.

5.2.1.2.

Kasutustõkise paigaldamine katalüüsjärelpõletiga varustatud sõidukile ei tohi põhjustada põletamata kütuse sattumist väljalaskesüsteemi.

5.2.2.   Töökindlus

Töökindlus saavutatakse kasutustõkise nõuetekohase projekteerimise abil, kusjuures arvesse võetakse konkreetseid keskkonnatingimusi sõidukis (vt punktid 5.1.8 ja 5.3).

5.2.3.   Toimimiskindlus

Tuleb tagada, et kasutustõkise olek (sisse- või väljalülitatud) ei muutuks pärast ükskõik millist punktis 5.3 ettenähtud katset.

5.2.4.   Kasutustõkise sisselülitamine

5.2.4.1.

Kasutustõkis peab sisse lülituma juhi täiendava toiminguta vähemalt ühel järgmisel juhul: a) süütevõtme pööramine süütelukus asendisse „0“ ning ühe ukse aktiveerimine; peale selle on lubatud, et vahetult enne sõiduki tavapärast käivitamist või sellise käivitamise ajal võivad väljalülituvad kasutustõkised sisse lülituda, kui süüde katkestatakse; b) kõige rohkem 1 minut pärast võtme eemaldamist süütelukust.

5.2.4.2.

Kui kasutustõkis saab minna sisselülitatud olekusse, kui süütevõti on mootori töötamise asendis, nagu on sätestatud punktis 5.1.3, võib kasutustõkis sisse lülituda ka juhi ukse avamisega ja/või volitatud kasutaja tahtliku toimingu tagajärjel.

5.2.5.   Väljalülitamine

5.2.5.1.

Väljalülitamine toimub ühe järgmise seadme või seadmete kombinatsiooni abil. Muud võrdväärse tõhususe ja töökindlusega seadmed on lubatud.

5.2.5.1.1.

Klaviatuur vähemalt 10 000 variandiga üksikult valitava koodi sisestamiseks.

5.2.5.1.2.

Elektriline/elektrooniline seade, näiteks kaugjuhtimispult, millel on vähemalt 50 000 varianti ning inkorporeeritud pöördkood ja/või minimaalne skaneerimisaeg 10 päeva, näiteks väikseima, 50 000 variandi puhul kuni 5 000 varianti 24 tunni kohta.

5.2.5.1.3.

Kui kasutustõkis lülitatakse välja kaugjuhtimise teel, peab kasutustõkis minema tagasi sisselülitatud olekusse 5 minuti jooksul pärast väljalülitumist, kui süüteseadmes ei ole tehtud täiendavat toimingut.

5.2.6.   Olekuekraan

5.2.6.1.

Teabe edastamiseks kasutustõkise oleku kohta (sisse- või väljalülitatud, üleminek sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse ja vastupidi) on optilised ekraanid sõitjateruumis ja optilised signaalid väljaspool sõitjateruumi lubatud. Mis tahes optiline signaal või valgustus- ja valgussignaalseadmete kasutamine väljaspool sõitjateruumi peab vastama eeskirja nr 48 nõuetele.

5.2.6.2.

Kui antakse teavet lühiajalise dünaamilise protsessi kohta, nt sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse minek ja vastupidi, peab see olema optiline kooskõlas punktiga 5.2.6.1. Optilise signaali saab tekitada ka suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi tule(de) samaaegse sisselülitamisega tingimusel, et suunatulelaternate optilise signaali kestus ei ületa 3 sekundit.

5.3.   Tööparameetrid ja katsetingimused

Kasutustõkise kõigi osadega tehakse 6. lisas ettenähtud katsed.

5.4.   Juhendid

(Punkte 5.4.1–5.4.3 kohaldatakse ainult paigaldamise suhtes pärast jaemüüki).

Iga kasutustõkisega peavad olema kaasas järgmised juhendid.

5.4.1.

Paigaldamisjuhend. 5.4.1.1. Sõidukite ja sõidukimudelite loetelu, millele paigaldamiseks seade on ette nähtud. Loetelu võib olla spetsiifiline või üldine, näiteks „kõik bensiinimootori ja 12-voldise negatiivse maandusega akudega autod“; 5.4.1.2. fotode ja/või väga selgete joonistega illustreeritud paigaldamisviis. 5.4.1.3. Tootja antud üksikasjalik paigaldamisjuhend peab tagama, et kui pädev paigaldaja järgib juhendit nõuetekohaselt, ei mõjutata sõiduki turvalisust ega töökindlust. 5.4.1.4. Tootja antud paigaldamisjuhendis esitatakse kasutustõkise elektrienergiaga seotud nõuded ning antakse vajaduse korral soovitusi võimsama aku kasutamiseks. 5.4.1.5. Tootja peab teatavaks tegema sõiduki paigaldamisele järgnevate kontrollimistega seotud üksikasjad. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutusseadistele.

5.4.2.

Paigaldamissertifikaadi vorm, mille näidis on esitatud 5. lisas.

5.4.3.

Üldine selgitus kasutustõkise ostjale, milles juhitakse ostja tähelepanu järgmistele asjaoludele: 5.4.3.1. kasutustõkis tuleb paigaldada tootja juhendi kohaselt; 5.4.3.2. soovitatav on valida hea paigaldaja (sobivate paigaldajate leidmiseks võib ühendust võtta kasutustõkise tootjaga); 5.4.3.3. kasutustõkisega kaasas oleva paigaldamissertifikaadi peaks täitma paigaldaja.

5.4.4.

Kasutusjuhend.

5.4.5.

Hooldusjuhend.

5.4.6.

Üldist laadi hoiatus seoses kasutustõkise mis tahes ümberehitamisest või täiendamisest tuleneva ohuga; selliste ümberehitamiste või täiendamiste tõttu kaotab punktis 5.4.2 nimetatud paigaldamissertifikaat automaatselt kehtivuse.

6.   Tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

6.1.

Igast käesoleva eeskirjaga seotud sõiduki või osa tüübi muudatusest tuleb teatada sõidukile või osale tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Tüübikinnitusasutus võib seejärel: 6.1.1. võtta seisukoha, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et osa või sõiduk vastab igal juhul endiselt nõuetele, või 6.1.2. nõuda katsete korraldamise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

6.2.

Tüübikinnituse andmisest või andmata jätmisest teatatakse koos muudatuse kirjeldusega kõigile käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

6.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus määrab iga sellise laienduse kohta koostatud teatise vormile seerianumbri.

7.   Toodangu nõuetele vastavus

7.1.

Toodangu nõuetele vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas 1958. aasta kokkuleppe liites 1 sätestatud korraga (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ja vastama järgmistele nõuetele:

7.2.

Iga sõiduki- või osa tüübi puhul tehakse käesolevas eeskirjas ette nähtud katseid pisteliselt ja statistilisel alusel kooskõlas korrapärase kvaliteedikontrolli korraga.

7.3.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal igas tootmisüksuses kontrollida rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Kõnealused kontrollid toimuvad tavapäraselt kord iga kahe aasta tagant.

8.   Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

8.1.

Sõiduki-/osa tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 7 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

8.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades 2. lisas näidisena esitatud vormi.

9.   Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki-/osa tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisest teatab tüübikinnitusasutus teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades 2. lisas näidisena esitatud vormi.

10.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3), ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2, https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions.

(2)  Arvesse võetakse üksnes 12-voldise elektrisüsteemiga sõidukeid.

(3)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6), https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions.

(4)  Määratletud ÜRO eeskirja nr 13 8. lisas. Eeskirja on muudetud.

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis:

https://unece.org/status-1958-agreement-and-annexed-regulations

ÜRO eeskiri nr 163: ühtsed sätted, mis käsitlevad sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitust ja sõiduki tüübikinnitust seoses sõiduki alarmsüsteemiga [2021/2276]

Jõustumiskuupäev: 30. september 2021

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentne ja õiguslikult siduv tekst on ECE/TRANS/WP.29/2021/50.

SISUKORD

Eeskiri

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

I osa. Sõiduki alarmsüsteemide tüübikinnitus

5.

Üldnõuded

6.

Erinõuded

7.

Tööparameetrid ja katsetingimused

8.

Juhised

II osa. Sõiduki tüübikinnitus seoses alarmsüsteemiga

9.

Mõisted

10.

Üldnõuded

11.

Erinõuded

12.

Katsetingimused

13.

Juhised

14.

Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

15.

Toodangu vastavuse kontrollimise kord

16.

Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

17.

Tootmise lõpetamine

18.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Lisad

1.

Teabedokument

2.

Teatis

3.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

4.

Vastavussertifikaadi näidis

5.

Paigaldamissertifikaadi näidis

6.

Mehaanilise võtmega lülitite tehniline kirjeldus

7.

Elektromagnetiline ühilduvus

8.

Sõitjateruumi kaitsesüsteemide katse

1.   Kohaldamisala

Käesolevat eeskirja kohaldatakse alljärgneva suhtes.

1.1.

Tüübikinnitus hõlmab järgmist: a) sõiduki alarmsüsteemid (kui on paigaldatud), mis on ette nähtud eelkõige M1- ja N1-kategooria sõidukitele, mille täismass on kuni kaks tonni (1); b) M1- ja N1-kategooria sõidukid, mille täismass on kuni kaks tonni, seoses paigaldatud sõiduki alarmsüsteemiga (2).

1.2.

Tootja soovil võivad kokkuleppeosalised anda tüübikinnitusi muude kategooriate sõidukitele ning nendesse paigaldamiseks ette nähtud sõiduki alarmsüsteemidele.

1.3.

Käesolevat eeskirja ei kohaldata raadiosageduste suhtes, sõltumata sellest, kas need on seotud sõidukite kaitsega omavolilise kasutamise eest.

2.   Mõisted

2.1.

„Osa“ – seade, mille suhtes kehtivad käesoleva eeskirja nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda tüübikinnituse sõidukist eraldi, kui käesolev eeskiri sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid.

2.2.

„Eraldi seadmestik“ – seade, mille suhtes kehtivad käesoleva eeskirja nõuded ja mis on ette nähtud sõidukile paigaldamiseks selle osana ning millele võib anda eraldi tüübikinnituse, kui käesolev eeskiri sisaldab sellekohaseid selgesõnalisi sätteid, kuid seda ainult ühe või mitme konkreetse sõidukitüübi suhtes.

2.3.

„Tootja“ – isik või asutus, kes vastutab tüübikinnitusasutuse ees tüübikinnitusmenetluse kõigi aspektide ja toodangu vastavuse tagamise eest. Kõnealune isik või asutus ei pea otseselt olema seotud selle sõiduki, süsteemi, osa või eraldi seadmestiku valmistamise kõigi etappidega, millele tüübikinnitust taotletakse.

2.4.

„Sõiduki alarmsüsteem“ – süsteem, mis on ette nähtud paigaldamiseks ühele või mitmele sõidukitüübile ning projekteeritud teatama sõidukisse sissemurdmisest või sõiduki lubamatust puudutamisest. kõnealused süsteemid võivad pakkuda lisakaitset sõiduki omavolilise kasutamise eest;

2.5.

„Andur“ – seade, mis tajub sõidukisse sissemurdmisest või sõiduki lubamatust puudutamisest tingitud muutust.

2.6.

„Hoiatusseadis“ – seadis, mis teatab sissemurdmisest või lubamatust puudutamisest.

2.7.

„Juhtseadis“ – seadis sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamiseks, väljalülitamiseks ja katsetamiseks ning häire saatmiseks hoiatusseadistesse.

2.8.

„Sisselülitatud“ – sõiduki alarmsüsteemi olek, mis võimaldab häire ülekandmist hoiatusseadistesse.

2.9.

„Väljalülitatud“ – sõiduki alarmsüsteemi olek, milles ei ole võimalik häiret hoiatusseadistesse üle kanda.

2.10.

„Võti“ – seade, mis on projekteeritud ja valmistatud lukustussüsteemi kasutamiseks, mis on projekteeritud ja valmistatud ainult selle seadme abil kasutamiseks.

2.11.

„Sõiduki alarmsüsteemi tüüp“ – süsteemid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest: a) tootja kaubanimi või kaubamärk; b) anduri liik; c) hoiatusseadise liik; d) juhtseadise liik.

2.12.

„Sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitus“ – punktides 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetele vastava sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitus.

2.13.

„Kasutustõkis“ – seade, mis on ette nähtud sõiduki oma jõuallika abil toimuva liikumise takistamiseks.

2.14.

„Paanikaseade“ – seade, mis võimaldab isikul kasutada sõidukile paigaldatud alarmsüsteemi selleks, et hädaolukorras abi kutsuda.

3.   Tüübikinnituse taotlemine

3.1.

Sõiduki või sõidukiosa tüübikinnituse taotluse seoses käesoleva eeskirjaga esitab sõiduki tootja.

3.2.

Taotlusele tuleb lisada teabedokument, mis on koostatud vastavalt 1. lisas esitatud näidisele ning milles kirjeldatakse sõiduki alarmsüsteemi tehnilisi näitajaid ja selle paigaldamise meetodit kõikidele sõidukimarkidele ja -tüüpidele, millele sõiduki alarmsüsteem on ette nähtud.

3.3.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitatakse sõiduk(id) või osa(d), mis vastab (vastavad) tüübikinnituse saamiseks esitatu(te)le.

4.   Tüübikinnitus

4.1.

Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud tüüp vastab käesoleva eeskirja asjaomaste osade nõuetele, antakse sellele tüübikinnitus.

4.2.

Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja algversiooni puhul 00) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele käesolevas eeskirjas määratletud sõiduki või osa tüübile.

4.3.

Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või laiendamise kohta esitatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 2. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud tüübile vastavale sõidukile või osale tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber, (3)

4.4.2.

punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number.

4.5.

Kui tüüp vastab tüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu ÜRO eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised tulpadena punktis 4.4.1 sätestatud tähisest paremale.

4.6.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.

Sõidukite puhul paigutatakse tüübikinnitusmärk tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8.

Kui osale on antud eraldi tüübikinnitus alarmsüsteemina, kinnitab tootja tüübikinnitusmärgi seadme põhielemendile (põhielementidele).

4.9.

Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 3. lisas.

4.10.

Alternatiivina punktis 4.4 kirjeldatud tüübikinnitusmärgile antakse igale müügiks pakutavale sõiduki alarmsüsteemile välja vastavussertifikaat.

4.10.1.

Sõiduki alarmsüsteemi tootja, kes annab sõiduki tootjale sõidukimudelile või sõidukimudelite seeriale originaalseadmena paigaldatava sõiduki alarmsüsteemi, mis on saanud käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse, peab ta andma sõiduki tootjale piisava arvu vastavussertifikaadi eksemplare, et tootja saaks käesoleva eeskirja II osa kohase sõiduki tüübikinnituse.

4.10.2.

Kui sõiduki alarmsüsteem koosneb eraldi osadest, peab selle põhiosa(de)l olema kontrollmärk ning vastavussertifikaadis peab olema esitatud kontrollmärkide loetelu.

4.10.3.

Vastavussertifikaadi näidis on esitatud käesoleva eeskirja 4. lisas.

I osa. Sõiduki alarmsüsteemide tüübikinnitus

5.   Üldnõuded

5.1.

Sõiduki alarmsüsteem peab andma hoiatussignaali sõidukisse sissemurdmise või sõiduki lubamatu puudutamise korral. Hoiatussignaal peab olema helisignaal, mille kõrval võib kasutada visuaalseid hoiatusseadmeid, või raadioalarm või eespool nimetatute kombinatsioon.

5.2.

Sõiduki alarmsüsteem peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et pärast süsteemi paigaldamist sõidukile vastab sõiduk endiselt asjakohastele tehnilistele nõuetele, eelkõige nõuetele seoses elektromagnetilise ühilduvusega.

5.3.

Sõiduki alarmsüsteemi (VAS) paigaldamine ei tohi mõjutada sõiduki (väljalülitatud olekus) toimimist ega ohutut käitamist.

5.4.

Sõiduki alarmsüsteem ja selle osad ei tohi aktiveeruda tahtmatult, eriti mootori töötamise ajal.

5.5.

Sõiduki alarmsüsteemi rike või alarmsüsteemi vooluallika rike ei tohi mõjutada sõiduki ohutut käitamist.

5.6.

Sõiduki alarmsüsteem, selle osad ning nende poolt mõjutatavad osad peavad olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et võimalus seade kiiresti ja tähelepanu äratamata toimimatuks muuta või lõhkuda odavate, kergesti peidetavate tööriistade ning laiatarbekaubana kättesaadavate seadmete abil oleks võimalikult väike.

5.7.

Sõiduki alarmsüsteemi (VAS) sisse- ja väljalülitamise vahendid peavad olema projekteeritud nii, et käesoleva eeskirja nõuded oleksid täidetud. Lubatud on käesoleva eeskirja II osaga hõlmatavate osade elektriühendused.

5.8.

Süsteem peab olema ehitatud nii, et ühes hoiatussignaali vooluahelas tekkinud lühise tõttu ei lakkaks töötamast ükski teine alarmsüsteemi funktsioon peale lühises vooluahela.

5.9.

Sõiduki alarmsüsteem võib sisaldada kasutustõkist, mis vastab ÜRO eeskirja nr 162 (Kasutustõkised) või ÜRO eeskirja nr 116 algversiooni 7. täienduse või ÜRO eeskirja nr 97 01-seeria muudatuste 8. täienduse nõuetele.

6.   Erinõuded

6.1.   Kaitse ulatus

6.1.1.   Erinõuded

Sõiduki alarmsüsteem peab avastama vähemalt sõiduki uste, kapoti ja pagasiruumi avamise ja andma sellest märku. Valgusallikate, näiteks sõitjateruumi valgustuse rike või väljalülitumine ei tohi alarmi toimimist häirida.

Tõhusate lisaandurite paigaldamine teabe/kuva saamiseks, näiteks

a)	sõidukisse sissemurdmisest (näiteks sõitjateruumi andur), klaaspinna purustamisest (akendeandur) või

b)	katsest sõidukit ärandada (näiteks kaldeandur),

on lubatud, kui võetakse meetmeid helisignaali asjatu vallandumise takistamiseks (valehäire, vt punkt 6.1.2).

Kui kõnealused lisaandurid annavad häiresignaali ka pärast sissemurdmist (näiteks klaaspinna purustamine) või välismõjutuste tõttu (näiteks tuul), võib häiresignaal, mille paneb tööle üks eespool nimetatud anduritest, aktiveeruda kõige rohkem 10 korda sõiduki alarmsüsteemi ühe aktiveeritud oleku jooksul.

Sellisel juhul piirab aktiveeritud oleku aega sõiduki kasutaja, kes lülitab süsteemi välja.

Teatavat liiki lisaandureid, näiteks sõitjateruumi andureid (ultraheli-, infrapunaandur) või kaldeandureid jne, on võimalik tahtlikult välja lülitada. Sellisel juhul tuleb kõnealune tahtlik toiming sooritada iga kord enne sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamist. Andureid ei tohi olla võimalik välja lülitada alarmsüsteemi sisselülitatud olekus.

6.1.2.   Valehäire vastane kaitse

6.1.2.1.

Asjakohaste meetmete abil, mille hulka kuuluvad näiteks a) mehaaniline ülesehitus ning vooluahela asetus mootorsõidukitele ettenähtud eritingimuste kohaselt, b) töö- ja juhtimispõhimõtete valik ja nende rakendamine alarmsüsteemi ja selle osade suhtes, tuleb tagada, et sõiduki alarmsüsteem ei saaks sisse- ega väljalülitatud olekus vajaduseta tekitada helisignaali järgmistel juhtudel: a) löök vastu sõiduki keret: katse punkti 7.2.13 kohaselt; b) elektromagnetiline ühilduvus: katsed punkti 7.2.12 kohaselt; c) aku pinge alanemine püsival tühjenemisel: katse punkti 7.2.14 kohaselt; d) sõitjateruumi anduri valehäire: katse punkti 7.2.15 kohaselt.

6.1.2.2.

Kui tüübikinnituse taotleja suudab näiteks tehniliste andmete põhjal tõendada, et valehäirevastane kaitse on rahuldavalt tagatud, võib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus loobuda mõne eespool nimetatud katse tegemise nõudest.

6.2.   Helisignaal

6.2.1.   Üldteave

Hoiatussignaal peab olema selgesti kuuldav ja äratuntav ning suurel määral erinema muudest maanteeliikluses kasutatavatest helisignaalidest.

Peale originaalvarustusse kuuluva helihoiatusseadme võib paigaldada eraldi helihoiatusseadme sõiduki alarmsüsteemiga kontrollitavale alale, kus see peab olema kaitstud hõlpsa ja kiire juurdepääsu eest.

Kui kasutatakse punkti 6.2.3.1 kohast eraldi helihoiatusseadist, võib originaalvarustusse kuuluv standardne helihoiatusseadis olla samuti käivitatav sõiduki alarmsüsteemi abil, tingimusel et standardse (tavaliselt hõlpsamini ligipääsetava) helihoiatusseadise mis tahes omavoliline kasutamine ei mõjuta täiendava helihoiatusseadise töötamist.

6.2.2.   Helisignaali kestus

minimaalne: 25 s

maksimaalne: 30 s

Helisignaal tohib korduda alles siis, kui sõidukit uuesti lubamatult puudutatakse, st pärast eespool nimetatud ajavahemikku (piirangute kohta vt punktid 6.1.1 ja 6.1.2).

Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab helisignaal kohe katkema.

6.2.3.   Helisignaali käsitlevad nõuded

6.2.3.1.

Püsitonaalsusega heliseade (muutumatu sagedusspekter), nt autopasunad: akustilised jm andmed ÜRO eeskirja nr 28 I osa kohaselt Katkendlik signaal (sisselülitatud/väljalülitatud): Käivitussagedus (2 ± 1) Hz Tööaeg = pausiaeg ±10 %

6.2.3.2.

Sageduse modulatsiooniga helihoiatusseade: akustilised jm andmed ÜRO eeskirja nr 28 I osa kohaselt, kuid siire laialt sagedusalalt eespool nimetatud sagedusalale (1 800 – 3 550 Hz) toimub mõlemas suunas samal viisil. Siirdesagedus (2 ± 1) Hz

6.2.3.3.

Helitase Heliallikas peab olema: a) ÜRO eeskirja nr 28 I osa kohaselt tüübikinnituse saanud helihoiatusseadis või b) ÜRO eeskirja nr 28 I osa punktide 6.1 ja 6.2 nõuetele vastav seade. Kui heliallikas on muu kui originaalvarustusse kuuluv helihoiatusseadis, võib minimaalset helitaset vähendada tasemeni 100 dB(A), mõõdetuna ÜRO eeskirja nr 28 I osas ettenähtud tingimuste kohaselt.

6.3.   Visuaalne alarm, kui see on paigaldatud

6.3.1.   Üldteave

Sõidukisse sissemurdmise või sõiduki lubamatu puudutamise korral peab seade aktiveerima visuaalse märguande, nagu on kirjeldatud punktides 6.3.2 ja 6.3.3.

6.3.2.   Visuaalse märguande kestus

Visuaalne märguanne peab kestma 25 sekundist 5 minutini, alates alarmi aktiveerimisest. Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab signaal kohe katkema.

6.3.3.   Visuaalse märguande tüüp

Sõiduki kõigi suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi valgustuse, sh kõigi sama vooluahela valgusallikate vilkumine

Käivitussagedus (2 ± 1) Hz

Seoses helisignaaliga on lubatud ka asünkroonsed signaalid.

Tööaeg = pausiaeg ±10 %

6.4.   Raadiohäire (piipar), kui see on paigaldatud

Sõiduki alarmsüsteem võib sisaldada seadet häiresignaali edastamiseks raadio teel.

6.5.   Alarmsüsteemi sisselülitamislukk

6.5.1.

Töötava mootori puhul ei tohi alarmsüsteemi tahtlik või ettekavatsematu sisselülitamine olla võimalik.

6.6.   Sõiduki alarmsüsteemi sisse- ja väljalülitamine

6.6.1.   Sisselülitamine

Lubatud on kõik nõuetekohased sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamise vahendid, kui need ei põhjusta valehäireid.

6.6.2.   Väljalülitamine

Sõiduki alarmsüsteem lülitatakse välja ühe järgmise seadme või seadmete kombinatsiooni abil. Muud samaväärse tõhususega seadmed on lubatud.

6.6.2.1.

Mehaaniline võti (vastab käesoleva eeskirja 6. lisa nõuetele), mida võib kombineerida väljastpoolt käitatava kesklukustussüsteemiga, millel on vähemalt 1 000 varianti.

6.6.2.2.

Elektriline/elektrooniline seade, näiteks kaugjuhtimispult, millel on vähemalt 50 000 varianti ning sisseehitatud pöördkood ja/või minimaalne koodivahetusaeg 10 päeva, näiteks väikseima ehk 50 000 variandi puhul kuni 5 000 varianti 24 tunni kohta.

6.6.2.3.

Mehaaniline võti või kaitstavas sõitjateruumis paiknev elektriline/elektrooniline seade sisenemise ja väljumise viivitusajaga.

6.7.   Väljumise viivitusaeg

Kui sõiduki alarmsüsteemi sisse lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab olema jäetud viivitusaeg sõidukist väljumiseks. Väljumise viivitusaja pikkuseks võib määrata 15 kuni 45 sekundit pärast lüliti aktiveerimist. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

6.8.   Sisenemise viivitusaeg

Kui sõiduki alarmsüsteemi välja lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab heli- ja visuaalse märguande aktiveerimisele eelnema viivitusaeg pikkusega vähemalt 5 sekundit, kuid mitte üle 15 sekundi. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

6.9.   Olekuekraan

6.9.1.

Teabe edastamiseks sõiduki alarmsüsteemi oleku kohta (sisselülitatud, väljalülitatud, häireseadme sisselülitamise aeg, häireseade on aktiveeritud) on lubatud optilised ekraanid sees- ja väljaspool sõitjateruumi. Mis tahes visuaalne märguanne või valgustus- ja valgussignaalseadmete kasutamine väljaspool sõitjateruumi peab vastama ÜRO eeskirja nr 48 nõuetele.

6.9.2.

Kui antakse teavet lühiajalise dünaamilise protsessi kohta, nt sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse minek ja vastupidi, peab see olema visuaalne kooskõlas punktiga 6.9.1. Visuaalse märguande võib tekitada ka suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi valgustuse samaaegse sisselülitamisega, tingimusel et suunatulelaternate visuaalse märguande kestus ei ületa 3 sekundit.

6.10.   Toiteallikas

Sõiduki alarmsüsteemi toiteallikas võib olla sõiduki aku või muu laetav aku. Võimaluse korral võib kasutada täiendavat laetavat või mittelaetavat akut. Neid ei tohi mingil juhul kasutada sõiduki elektrisüsteemi muude osade toitmiseks.

6.11.   Valikuliste funktsioonide tehniline kirjeldus

6.11.1.   Autokontroll, automaatne rikkeindikaator

Sõiduki alarmsüsteemi sisselülitamisel peab autokontrolli (tõenäosuse kontroll) abil olema võimalik avastada ebatavalised asjaolud, näiteks avatud uksed, ja nendest teatada.

6.11.2.   Paanikaseade

Lubatud on visuaalne ja/või helimärguanne ja/või raadioalarm, olenemata sõiduki alarmsüsteemi olekust (sisse- või väljalülitatud) ja/või funktsioonist. Selline alarm käivitatakse sõiduki seest ning see ei tohi mõjutada sõiduki alarmsüsteemi olekut (sisse- või väljalülitatud). Sõiduki kasutajal peab olema võimalik paanikaseadet välja lülitada. Helisignaali puhul ei ole ühe aktiveerimise ajal tekitatava heli kestus piiratud. Paanikaseade ei tohi lukustada mootorit ega seda töötamise ajal peatada.

7.   Tööparameetrid ja katsetingimused

7.1.   Tööparameetrid

Kõik sõiduki alarmsüsteemi (VAS) osad peavad riketeta töötama järgmistes tingimustes.

7.1.1.   Ilmastikutingimused

Kaks keskkonnatemperatuuri klassi:

a)	– 40 °C kuni + 85 °C sõitjate- või pagasiruumi paigaldatavate osade puhul;

b)	– 40 °C kuni + 125 °C mootoriruumi paigaldatavate osade puhul, kui ei ole teisiti kindlaks määratud.

7.1.2.   Seadmete kaitseaste

Tagatud peavad olema järgmised kaitseastmed kooskõlas IEC väljaandega 60529 1989:

a)	IP 40 sõitjateruumi paigaldatavate osade puhul;

b)	IP 42 lahtiste autode/kabriolettide ja liikuva katusepaneeliga autode sõitjateruumi paigaldatavate osade puhul, kui seade vajab asukoha tõttu kõrgema astme kaitset kui IP 40;

c)	IP 54 kõigi muude osade puhul.

Sõiduki alarmsüsteemi tootja peab paigaldamisjuhendis esitama kõik piirangud, mis on seotud seadme mis tahes osa paigaldamisega, pidades silmas tundlikkust tolmu, vee ja temperatuuri suhtes.

7.1.3.   Ilmastikukindlus

Seitse päeva IEC väljaande 60068-2-30:1980 kohaselt.

7.1.4.   Elektrilised tingimused

Nimitoitepinge: 12 V

Kasutatava toitepinge vahemik: 9–15 V punktis 7.1.1 täpsustatud temperatuurivahemikus

Ajalised tolerantsid ülepinge puhul temperatuuril 23 °C:

U = 18 V, maksimaalselt 1 tund

U = 24 V, maksimaalselt 1 minut.

7.2.   Katsetingimused

7.2.1.   Töökindluskatsed

Kui mõni punktides 7.2.3, 7.2.4, 7.2.5, 7.2.6 ja 7.2.8.4 nõutud katsetest, mis eelnevad töökindluskatsetele, toimub lukustussüsteemi katsete seeria osana, võib töökindluskatse teha vaid ühe korra pärast valitud katsete tegemist, selmet teha kõnealustes punktides nõutud töökindluskatsed pärast iga valitud katset. Sõidukite tootjad ja tarnijad peavad tagama rahuldavad tulemused üksnes mitteliidetud menetluse puhul.

7.2.1.1.

Kontrollitakse sõiduki alarmsüsteemi vastavust järgmistele spetsifikatsioonidele: häiresignaali kestus punktide 6.2.2 ja 6.3.2 kohaselt; sagedus ja signaali/pausi suhe punktide 6.3.3 ja 6.2.3.1 või 6.2.3.2 kohaselt; vajaduse korral häiretsüklite arv punkti 6.1.1 kohaselt; alarmsüsteemi sisselülitamisluku kontrollimine kooskõlas punktiga 6.5.

7.2.1.2.

Tavapärased katsetingimused Pinge: U = (12 ± 0,2) V Temperatuur: T = (23 ± 5) °C

7.2.2.   Vastupidavus temperatuuri ja pinge muutustele

Vastavust punktis 7.2.1.1 esitatud spetsifikatsioonidele kontrollitakse ka järgmistes tingimustes:

7.2.2.1.

Katsetemperatuur : T (– 40 ± 2) °C Katsepinge : U = (9 ± 0,2) V Ooteaeg : 4 tundi

7.2.2.2.

Sõitjate- või pagasiruumi paigaldatavate osade puhul: Katsetemperatuur : T = (+ 85 ± 2) °C Katsepinge : U = (15 ± 0,2) V Ooteaeg : 4 tundi

7.2.2.3.

Mootoriruumi paigaldatavate osade puhul, kui ei ole teisiti kindlaks määratud: Katsetemperatuur : T = (+ 125 ± 2) °C Katsepinge : U = (15 ± 0,2) V Ooteaeg : 4 tundi

7.2.2.4.

Sõiduki alarmsüsteemi mõjutatakse nii sisse- kui ka väljalülitatud olekus ülepingega (18 ± 0,2) V 1 tunni jooksul.

7.2.2.5.

Sõiduki alarmsüsteemi mõjutatakse nii sisse- kui väljalülitatud olekus ülepingega 24 ± 0,2 V 1 minuti jooksul.

7.2.3.   Töökindlus pärast võõrkehaga kokkupuutumise ja veekindluse katset

Pärast IEC väljaande 60529:1989 kohaselt tehtud võõrkehaga kokkupuutumise ja veekindluse katset punktis 7.1.2 ette nähtud kaitseastmete kontrollimiseks korratakse töökindluskatseid punkti 7.2.1 kohaselt.

Kokkuleppel tehnilise teenistusega ei pea vastavat nõuet kohaldama järgmistel juhtudel:

a)

sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitus, mis antakse eraldi seadmestikule Sellisel juhul peab sõiduki alarmsüsteemi tootja: i) täpsustama teabedokumendi punktis 4.5 (1. lisa), et käesoleva punkti nõuet sõiduki alarmsüsteemi suhtes ei kohaldatud (vastavalt käesoleva eeskirja punktile 7), ning ii) esitama teabedokumendi punktis 4.1 loetelu sõidukitest, millele paigaldamiseks kõnealune sõiduki alarmsüsteem on ette nähtud, ning punktis 4.2 asjaomased paigaldamise tingimused;

b)	sõiduki tüübikinnitus seoses alarmsüsteemiga Sellisel juhul peab sõiduki tootja teabedokumendi punktis 4.5 (1. lisa) täpsustama, et käesoleva punkti nõuet ei kohaldata alarmsüsteemi suhtes paigaldustingimuste tõttu ning sõiduki tootja peab selle tõestamiseks esitama seotud dokumendid;

c)

sõiduki tüübikinnitus seoses sellise sõiduki alarmsüsteemi paigaldusega, mis on tüübikinnituse saanud eraldi seadmestikuna. Sellisel juhul peab tootja teabedokumendi punktis 4.5 (1. lisa) täpsustama, et käesoleva punkti nõuet ei kohaldata sõiduki alarmsüsteemi paigaldamise suhtes, kui asjaomased paigaldustingimused on täidetud. Seda nõuet ei kohaldata juhul, kui 2. lisa punktis 4.5 nõutud teave on esitatud tüübikinnituse saamiseks eraldi seadmestikuna.

7.2.4.   Töökindlus pärast kondensveekatset

Pärast IEC väljaande 60068-2-30:1980 kohast niiskuskindluse katset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1.

7.2.5.   Katse seoses vastupidavusega muudetud polaarsusele

Sõiduki alarmsüsteem ja selle osad peavad vastu pidama muudetud polaarsusele kuni 13 V 2 minuti vältel. Pärast kõnealust katset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1, tehes seda vajaduse korral uute sulavkaitsmetega.

7.2.6.   Katse seoses vastupidavusega lühisele

Kõik sõiduki alarmsüsteemi elektriühendused peavad olema lühise vastu maandatud pingega kuni 13 V ja/või varustatud sulavkaitsmetega. Pärast kõnealust katset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1, tehes seda vajaduse korral uute sulavkaitsmetega.

7.2.7.   Energiatarbimine sisselülitatud olekus

Energiatarbimine sisselülitatud olekus punktis 7.2.1.2 ettenähtud tingimustel ei tohi ületada 20 mA sõiduki kogu alarmsüsteemi kohta, sh olekuekraan.

Kokkuleppel tehnilise teenistusega ei pea vastavat nõuet kohaldama järgmistel juhtudel:

a)

sõiduki alarmsüsteemi tüübikinnitus, mis antakse eraldi seadmestikule; sellisel juhul peab sõiduki alarmsüsteemi tootja: i) täpsustama teabedokumendi punktis 4.5 (1. lisa), et käesoleva punkti nõuet sõiduki alarmsüsteemi suhtes ei kohaldatud (vastavalt käesoleva eeskirja punktile 7); ii) esitama teabedokumendi punktis 4.1 loetelu sõidukitest, millele paigaldamiseks kõnealune sõiduki alarmsüsteem on ette nähtud, ning punktis 4.2 asjaomased paigaldustingimused, ning iii) tõestama, et energiatarbimise nõudeid ei ületata, saates täiendavad dokumendid.

b)	sõiduki tüübikinnitus seoses alarmsüsteemiga; sellisel juhul peab tootja teabedokumendi punktis 4.3.1.1 (2. lisa) täpsustama, et käesoleva punkti nõuet ei kohaldata alarmsüsteemi suhtes paigaldustingimuste tõttu ning sõiduki tootja peab selle tõestamiseks esitama seotud dokumendid;

c)

sõiduki tüübikinnitus seoses sellise sõiduki alarmsüsteemi paigaldusega, mis on tüübikinnituse saanud eraldi seadmestikuna. Sellisel juhul peab tootja teabedokumendi punktis 4.3.1.1 (2. lisa) täpsustama, et käesoleva punkti nõuet ei kohaldata sõiduki alarmsüsteemi paigaldamise suhtes, kui asjaomased paigaldustingimused on täidetud. Seda nõuet ei kohaldata juhul, kui 2. lisa punktis 4.3.1.1 nõutud teave on esitatud tüübikinnituse saamiseks eraldi seadmestikuna.

7.2.8.   Töökindlus pärast vibratsioonikatset

7.2.8.1.

Selles katses jagatakse osad kahte liiki: 1. liik : sõidukile tavapäraselt paigaldatavad osad; 2. liik : mootorile paigaldamiseks ettenähtud osad.

7.2.8.2.

Osi / sõiduki alarmsüsteemi mõjutatakse sinusoidaalse vibratsiooniga, millel on järgmised omadused: 7.2.8.2.1. 1. tüüp: sagedus muutub vahemikus 10–500 Hz, maksimaalne amplituud on ±5 mm ja maksimaalne kiirendus 3 g (tippväärtus 0); 7.2.8.2.2. 2. tüüp: sagedus muutub vahemikus 20–300 Hz, maksimaalne amplituud on ±2 mm ja maksimaalne kiirendus 15 g (tippväärtus 0); 7.2.8.2.3. nii 1. kui ka 2. tüübi puhul: sageduse muutus on 1 oktav/min; tsüklite arv on 10, katse tehakse kõigil kolmel teljel; vibratsiooni rakendatakse madalatel sagedustel maksimaalse püsiamplituudiga ning kõrgetel sagedustel maksimaalse püsikiirendusega.

7.2.8.3.

Katse ajal peab sõiduki alarmsüsteem olema elektriliselt ühendatud ning kaablile tuleb 200 mm järel toestus panna.

7.2.8.4.

Pärast vibratsioonikatset korratakse töökindluskatseid kooskõlas punktiga 7.2.1.

7.2.9.   Vastupidavuskatse

Punktis 7.2.1.2 kindlaksmääratud katsetingimustes käivitatakse 300 täielikku häiretsüklit (heli- ja/või visuaalne märguanne) helihoiatusseadme puhkeajaga 5 minutit.

7.2.10.   Väljaspool asuva (sõidukist väljapoole paigaldatud) võtmega lüliti katse

Järgmised katsed tehakse üksnes juhul, kui ei kasutata ukse originaallukusüdamikku.

7.2.10.1.

Võtmega lüliti peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et selle toimivus säilib täielikult ka pärast 2 500 sisse- ja väljalülitamistsüklit mõlemas suunas, millele järgneb vähemalt 96 tunni pikkune soolveepihustuskatse IEC 68-2-11-1981 kohaselt (korrosioonikatse).

7.2.11.   Sõitjateruumi kaitsesüsteemide katse

Häireseade peab tööle hakkama, kui vertikaalne tahvel mõõtmetega 0,2 × 0,15 m surutakse 0,3 m kaugusele (mõõdetuna vertikaalse tahvli keskpunktist) läbi esiukse klaasi sõitjateruumi, suunaga ette ja paralleelselt teepinnaga kiirusel 0,4 m/s ning nurga all 45o sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes. (Vt joonised käesoleva eeskirja 8. lisas).

7.2.12.   Elektromagnetiline ühilduvus

Sõiduki alarmsüsteemiga tehakse 7. lisas ettenähtud katsed.

Sellisel juhul ei peeta sõiduki alarmsüsteemi, mis vastab kõigile 7. lisa toimivuskatsetele, helisignaali vajaduseta põhjustajaks vastavalt punkti 6.1.2.1 nõuetele.

Sõiduki alarmsüsteem loetakse katsel ettenähtud viisil toimivaks ning seega vastavaks katsete toimivusnõuetele, kui see on kavandatud andma sisselülitatuna helisignaali mõne 7. lisas esitatud katsetingimuse korral ning see annab nendel katsetel helisignaali. Sellisel juhul peab sõiduki alarmsüsteemi tootja seda tõestama, esitades täiendavad dokumendid.

7.2.13.   Valehäire vastane kaitse löögi korral sõiduki kerele

Veendutakse, et ei vallandu valehäire, kui sõiduki kere või klaaspinna mis tahes osa tabab löök jõuga kuni 4,5 J, mis tekitatakse poolkerakujulise ümara esemega, mille läbimõõt on 165 mm ning Shore’i kõvadus A 70 ± 10.

7.2.14.   Kaitse valehäire vastu pinge alanemisel

Kontrollitakse, kas põhiaku pinge aeglane alanemine püsival tühjenemisel 0,5 V kuni 3 V tunnis ei põhjusta valehäire vallandumist.

Katsetingimused: vt punkt 7.2.1.2.

7.2.15.   Katse seoses kaitsega valehäire vastu, mille võivad vallandada sõitjateruumi andurid

Süsteeme, mis on ette nähtud sõitjateruumi kaitseks punkti 6.1.1 kohaselt, katsetatakse koos sõidukiga tavapärastes tingimustes (punkt 7.2.1.2).

Tootja juhendi kohaselt paigaldatud süsteem ei tohi käivituda, kui seda katsetatakse punktis 7.2.13 kirjeldatud katses viis korda vaheaegadega 0,5 sekundit.

Sõiduki (suletud akendega) puudutamine või inimese liikumine sõiduki ümber ei tohi vallandada valehäiret.

8.   Juhised

Sõiduki alarmsüsteemiga peab kaasas olema:

8.1.

paigaldamisjuhend: 8.1.1. sõidukite ja sõidukimudelite loetelu, millele paigaldamiseks seade on ette nähtud. Loetelu võib olla spetsiifiline või üldine, näiteks „kõik bensiinimootori ja 12voldise negatiivse maandusega akudega autod“; 8.1.2. fotode ja/või väga selgete joonistega illustreeritud paigaldusviis; 8.1.3. kui sõiduki alarmsüsteem sisaldab kasutustõkist, siis lisateave vastavuse kohta ÜRO eeskirja nr 162 (Kasutustõkised) või ÜRO eeskirja nr 116 algversiooni 7. täienduse või 01-seeria muudatustega muudetud ÜRO eeskirja nr 97 8. täienduse nõuetele;

8.2.

paigaldamissertifikaadi vorm, mille näidis on esitatud 5. lisas;

8.3.

üldine selgitus sõiduki alarmsüsteemi ostjale, milles juhitakse ostja tähelepanu järgmistele asjaoludele: a) sõiduki alarmsüsteem peab olema paigaldatud tootja juhendi kohaselt; b) soovitatav on valida hea paigaldaja (asjakohaste paigaldajate leidmiseks võib ühendust võtta sõiduki alarmsüsteemi tootjaga); c) sõiduki alarmsüsteemiga kaasas oleva paigaldamissertifikaadi peaks täitma paigaldaja;

8.4.

kasutusjuhend;

8.5.

hooldusjuhend;

8.6.

üldist laadi hoiatus seoses süsteemi mis tahes muutmisest või täiendamisest tingitud ohuga; selliste muutmiste või täiendamiste tõttu kaotab punktis 8.2 nimetatud paigaldamissertifikaat automaatselt kehtivuse;

8.7.

osutus käesoleva eeskirja punktis 4.4 nimetatud rahvusvahelise tüübikinnitusmärgi asukohale (asukohtadele) ja/või käesoleva eeskirja punktis 4.10 nimetatud rahvusvaheline vastavussertifikaat.

II osa. Sõiduki tüübikinnitus seoses alarmsüsteemiga

Kui käesoleva eeskirja II osa kohase tüübikinnituse saamiseks esitatavale sõidukile on paigaldatud käesoleva eeskirja I osa või ÜRO eeskirja nr 116 algversiooni 7. täienduse või ÜRO eeskirja nr 97 01-muudatuste seeria 8. täienduse kohase tüübikinnituse saanud sõiduki alarmsüsteem, ei korrata sõiduki alarmsüsteemi käesoleva eeskirja I osa kohasel tüübikinnituse andmisel nõutavaid katseid.

9.   Mõisted

Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi mõisteid.

9.1.

„Alarmsüsteem(id)“ – sõidukitüübile originaalvarustusena paigaldatud osade kogum, mille ülesandeks on teatada sõidukisse sissemurdmisest või sõiduki lubamatust puudutamisest; kõnealused süsteemid võivad pakkuda lisakaitset sõiduki omavolilise kasutamise eest.

9.2.

„Sõidukitüüp seoses alarmsüsteemiga“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste näitajate poolest: a) tootja kaubanimi või kaubamärk; b) sõiduki omadused, mis mõjutavad märkimisväärselt alarmsüsteemi toimimist; c) alarmsüsteemi või sõiduki alarmsüsteemi tüüp ja ehitus.

9.3.

„Sõiduki tüübikinnitus“ – punktide 10, 11 ja 12 nõuetele vastava sõidukitüübi tüübikinnitus.

9.4.

Muud II osas kasutatud mõisted on esitatud käesoleva eeskirja punktis 2.

10.   Üldnõuded

10.1.

Alarmsüsteemid peavad olema projekteeritud ja valmistatud nii, et sõidukisse sissemurdmise või sõiduki lubamatu puudutamise korral vallandub hoiatussignaal, ning need võivad sisaldada kasutustõkist. Hoiatussignaal peab olema helimärguanne, mille kõrval võib kasutada visuaalseid hoiatusseadmeid, või raadioalarm või eespool nimetatute kombinatsioon.

10.2.

Alarmsüsteemidega varustatud sõiduk peab vastama asjakohastele tehnilistele nõuetele, eelkõige nõuetele seoses elektromagnetilise ühilduvusega.

10.3.

Alarmsüsteem ja selle osad ei tohi aktiveeruda ettekavatsematult, eelkõige mootori töötamise ajal.

10.4.

Alarmsüsteemi rike või alarmsüsteemi vooluallika rike ei tohi mõjutada sõiduki ohutut käitamist.

10.5.

Alarmsüsteem, selle osad ning nende mõjutatavad osad peavad olema paigaldatud nii, et võimalus seade kiiresti ja tähelepanu äratamata toimimatuks muuta või lõhkuda odavate, kergesti peidetavate tööriistade ning laiatarbekaubana kättesaadavate seadmete abil oleks võimalikult väike.

10.6.

Süsteem peab olema ehitatud nii, et ühes hoiatussignaali vooluahelas tekkinud lühise tõttu ei lakkaks töötamast ükski teine alarmsüsteemi funktsioon peale lühises vooluahela.

11.   Erinõuded

11.1.   Kaitse ulatus

11.1.1.   Erinõuded

Alarmsüsteem peab avastama vähemalt sõiduki uste, kapoti ja pagasiruumi avamise ja andma sellest märku. Valgusallikate, näiteks sõitjateruumi valgustuse rike või väljalülitumine ei tohi alarmi toimimist häirida.

Tõhusate lisaandurite paigaldamine teabe/kuva saamiseks näiteks:

a)	sõidukisse sissemurdmisest (näiteks sõitjateruumi andur), mis tahes klaaspinna purustamisest (akendeandur) või

b)	katsest sõidukit ärandada (näiteks kaldeandur)

on lubatud, kui võetakse meetmeid helisignaali asjatu vallandumise takistamiseks (valehäire, vt punkt 11.1.2).

Kui kõnealused lisaandurid annavad häiresignaali ka pärast sissemurdmist (näiteks klaaspinna purustamine) või välismõjutuste tõttu (näiteks tuul), võib häiresignaal, mille paneb tööle üks eespool nimetatud anduritest, aktiveeruda kõige rohkem 10 korda alarmsüsteemi ühe aktiveeritud oleku jooksul.

Sellisel juhul piirab aktiveeritud oleku aega sõiduki kasutaja, kes lülitab süsteemi välja.

Teatavat liiki lisaandureid, näiteks sõitjateruumi andureid (ultraheli-, infrapunaandur) või kaldeandureid jne, on võimalik tahtlikult välja lülitada. Sellisel juhul tuleb kõnealune tahtlik toiming sooritada iga kord enne alarmsüsteemi sisselülitamist. Andureid ei tohi olla võimalik välja lülitada alarmsüsteemi sisselülitatud olekus.

11.1.2.   Valehäire vastane kaitse

11.1.2.1.

Tuleb tagada, et alarmsüsteem ei saaks sisse- ega väljalülitatud olekus vajaduseta tekitada helisignaali järgmistel juhtudel: a) löök vastu sõiduki keret: katse punkti 7.2.13 kohaselt; b) elektromagnetiline ühilduvus: katsed punkti 7.2.12 kohaselt; c) aku pinge alanemine püsival tühjenemisel: katse punkti 7.2.14 kohaselt; d) sõitjateruumi anduri valehäire: katse punkti 7.2.15 kohaselt.

11.1.2.2.

Kui tüübikinnituse taotleja suudab näiteks tehniliste andmete põhjal tõendada, et valehäirevastane kaitse on rahuldavalt tagatud, võib tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus loobuda mõne eespool nimetatud katse tegemise nõudest.

11.2.   Helisignaal

11.2.1.   Üldteave

Hoiatussignaal peab olema selgesti kuuldav ja äratuntav ning suurel määral erinema muudest maanteeliikluses kasutatavatest helisignaalidest.

Peale originaalvarustusse kuuluva helihoiatusseadme võib paigaldada eraldi helihoiatusseadme alarmsüsteemiga kontrollitavale alale, kus see peab olema kaitstud hõlpsa ja kiire juurdepääsu eest.

Kui kasutatakse punkti 11.2.3.1 kohast eraldi helihoiatusseadist, võib originaalvarustusse kuuluv standardne helihoiatusseadis olla samuti käivitatav alarmsüsteemi abil, tingimusel et standardse (tavaliselt hõlpsamini ligipääsetava) helihoiatusseadise mis tahes omavoliline kasutamine ei mõjuta täiendava helihoiatusseadise töötamist.

11.2.2.   Helisignaali kestus

minimaalne: 25 s

maksimaalne: 30 s

Helisignaal tohib korduda alles pärast seda, kui sõidukit uuesti lubamatult puudutatakse, st pärast eespool nimetatud ajavahemikku (piirangute kohta vt punktid 11.1.1 ja 11.1.2).

Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab helisignaal kohe katkema.

11.2.3.   Helisignaali käsitlevad nõuded

11.2.3.1.

Püsitonaalsusega heliseade (muutumatu sagedusspekter), nt autopasunad: akustilised jm andmed ÜRO eeskirja nr 28 I osa kohaselt Katkendlik signaal (sisselülitatud/väljalülitatud): Käivitussagedus: (2 ± 1) Hz Tööaeg = pausiaeg ±10 %

11.2.3.2.

Sageduse modulatsiooniga helihoiatusseade: akustilised jm andmed ÜRO eeskirja nr 28 I osa kohaselt, kuid siire laialt sagedusalalt eespool nimetatud sagedusalale (1 800 – 3 550 Hz) toimub mõlemas suunas samal viisil. Siirdesagedus: (2 ± 1) Hz

11.2.3.3.

Helitase Heliallikas peab olema: a) ÜRO eeskirja nr 28 I osa kohaselt tüübikinnituse saanud helihoiatusseadis või b) ÜRO eeskirja nr 28 I osa punktide 6.1 ja 6.2 nõuetele vastav seade. Kui heliallikas on muu kui originaalvarustusse kuuluv helihoiatusseadis, võib minimaalset helitaset vähendada tasemeni 100 dB(A), mõõdetuna ÜRO eeskirja nr 28 I osas ettenähtud tingimuste kohaselt.

11.3.   Visuaalne alarm, kui see on paigaldatud

11.3.1.   Üldteave

Sõidukisse sissemurdmise või sõiduki lubamatu puudutamise korral peab seade aktiveerima visuaalse märguande, nagu on kirjeldatud punktides 11.3.2 ja 11.3.3.

11.3.2.   Visuaalse märguande kestus

Visuaalne märguanne peab kestma 25 sekundist 5 minutini alates alarmi aktiveerimisest. Alarmsüsteemi väljalülitamisel peab signaal kohe katkema.

11.3.3.   Visuaalse märguande tüüp

Sõiduki kõigi suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi valgustuse, sh kõigi sama vooluahela valgusallikate vilkumine

Käivitussagedus (2 ± 1) Hz

Seoses helisignaaliga on lubatud ka asünkroonsed signaalid.

Tööaeg = pausiaeg ±10 %

11.4.   Raadiohäire (piipar), kui see on paigaldatud

Alarmsüsteem võib sisaldada seadet häiresignaali edastamiseks raadio teel.

11.5.   Alarmsüsteemi sisselülitamislukk

11.5.1.

Töötava mootori puhul ei tohi alarmsüsteemi tahtlik või ettekavatsematu sisselülitamine olla võimalik.

11.6.   Alarmsüsteemi sisse- ja väljalülitamine

11.6.1.

Sisselülitamine Lubatud on kõik nõuetekohased alarmsüsteemi sisselülitamise vahendid, kui need ei põhjusta valehäireid.

11.6.2.

Väljalülitamine Alarmsüsteem lülitatakse välja ühe järgmise seadme või seadmete kombinatsiooni abil. Muud samaväärse tõhususega seadmed on lubatud.

11.6.2.1.

Mehaaniline võti (vastab käesoleva eeskirja 6. lisa nõuetele), mida võib kombineerida väljastpoolt käitatava kesklukustussüsteemiga, millel on vähemalt 1 000 varianti.

11.6.2.2.

Elektriline/elektrooniline seade, näiteks kaugjuhtimispult, millel on vähemalt 50 000 varianti ning sisseehitatud pöördkood ja/või minimaalne koodivahetusaeg 10 päeva, näiteks väikseima ehk 50 000 variandi puhul kuni 5 000 varianti 24 tunni kohta.

11.6.2.3.

Mehaaniline võti või kaitstavas sõitjateruumis paiknev elektriline/elektrooniline seade sisenemise ja väljumise viivitusajaga.

11.7.   Väljumise viivitusaeg

Kui alarmsüsteemi sisse lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab olema jäetud viivitusaeg sõidukist väljumiseks. Väljumise viivitusaja pikkuseks võib määrata 15 kuni 45 sekundit pärast lüliti aktiveerimist. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

11.8.   Sisenemise viivitusaeg

Kui alarmsüsteemi sisse lülitav seade on paigaldatud kaitstavale alale, peab heli- ja visuaalse märguande aktiveerimisele eelnema viivitusaeg pikkusega vähemalt 5 sekundit, kuid mitte üle 15 sekundi. Viivitusaja võib seada vastavalt kasutaja vajadustele.

11.9.   Olekuekraan

11.9.1.

Teabe edastamiseks alarmsüsteemi oleku kohta (sisselülitatud, väljalülitatud, häireseadme sisselülitamise aeg, häireseade on aktiveeritud) on lubatud optilised ekraanid sees- ja väljaspool sõitjateruumi. Mis tahes visuaalne märguanne või valgustus- ja valgussignaalseadmete kasutamine väljaspool sõitjateruumi peab vastama ÜRO eeskirja nr 48 nõuetele.

11.9.2.

Kui tekitatakse lühiajalise „dünaamilise“ protsessi (sisselülitatud olekust väljalülitatud olekusse minek ja vastupidi) märguanne, siis peab see punkti 11.9.1 kohaselt olema visuaalne. Visuaalse märguande võib tekitada ka suunatulelaternate ja/või sõitjateruumi valgustuse samaaegse sisselülitamisega, tingimusel et suunatulelaternate visuaalse märguande kestus ei ületa 3 sekundit.

11.10.   Toiteallikas

Alarmsüsteemi toiteallikas võib olla sõiduki aku või laetav aku. Võimaluse korral võib kasutada täiendavat laetavat või mittelaetavat akut. Neid ei tohi mingil juhul kasutada sõiduki elektrisüsteemi muude osade toitmiseks.

11.11.   Valikuliste funktsioonide tehniline kirjeldus

11.11.1.   Autokontroll, automaatne rikkeindikaator

Alarmsüsteemi sisselülitamisel peab autokontrolli abil (tõenäosuse kontroll) olema võimalik avastada ebatavalised asjaolud, näiteks avatud uksed jne, ning nendest teatada.

11.11.2.   Paanikaseade

Lubatud on visuaalne ja/või helimärguanne ja/või raadioalarm, olenemata alarmsüsteemi olekust (sisse- või väljalülitatud) ja/või funktsioonist. Selline häire käivitatakse sõiduki seest ning see ei tohi mõjutada alarmsüsteemi olekut (sisse- või väljalülitatud). Sõiduki kasutajal peab olema võimalik paanikaseadet välja lülitada. Helisignaali puhul ei ole ühe aktiveerimise ajal tekitatava heli kestus piiratud. Paanikaseade ei tohi lukustada mootorit ega seda töötamise ajal peatada.

12.   Katsetingimused

Kõiki sõiduki alarmsüsteemi või alarmsüsteemi osi katsetatakse punktis 7 kirjeldatud korras.

Seda nõuet ei kohaldata:

12.1.

osade suhtes, mis paigaldatakse või mida katsetatakse sõiduki osana, olenemata sellest, kas sõiduki alarmsüsteem või alarmsüsteem on paigaldatud või mitte (näiteks laternad); ega

12.2.

osade suhtes, mida on eelnevalt katsetatud sõiduki osana ning mille kohta on olemas dokumentaalsed tõendid,

12.3.

osade suhtes, mis ei ole sõidukisse integreeritud, nt võtmed.

13.   Juhised

Iga sõidukiga peab kaasas olema:

13.1.

kasutusjuhend;

13.2.

hooldusjuhend;

13.3.

üldist laadi hoiatus seoses süsteemi mis tahes muutmisest või täiendamisest tingitud ohuga.

14.   Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

14.1.

Igast sõiduki või osa tüübis tehtavast muudatusest tuleb teavitada asjaomasele sõiduki või osa tüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutust. Seejärel kõnealune tüübikinnitusasutus kas: a) otsustab pärast tootjaga konsulteerimist, et antakse uus tüübikinnitus või b) kohaldab punktis 14.1.1 sätestatud menetlust (läbivaatamine) ja vajaduse korral punktis 14.1.2 sätestatud menetlust (laiendus).

14.1.1.

Läbivaatamine Kui teabedokumentides esitatud andmeid on muudetud ja tüübikinnitusasutus leiab, et tõenäoliselt ei avalda tehtud muudatused märgatavat ebasoovitavat mõju ning et sõiduki alarmsüsteem vastab igal juhul endiselt nõuetele, nimetatakse muudatust „läbivaatamiseks“. Sel juhul annab tüübikinnitusasutus vajaduse korral välja teabedokumentide parandatud leheküljed, märkides igale parandatud leheküljele selgelt muudatuse laadi ja uue väljaandmise kuupäeva. See nõue loetakse täidetuks, kui on olemas teabedokumentide konsolideeritud ja ajakohastatud versioon koos muudatuse üksikasjaliku kirjeldusega.

14.1.2.

Muudatust nimetatakse „laienduseks“, kui peale teabedokumentides esitatud andmete muutmise: a) on vaja teha täiendavaid kontrollimisi või katseid või b) teatises (v.a selle lisades) sisalduv teave on muutunud või c) pärast hilisema muudatusteseeria jõustumist taotletakse sellekohast tüübikinnitust.

14.2.

Tüübikinnituse andmisest või selle andmata jätmisest teatatakse koos muudatuste täpsustamisega kõikidele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras. Peale selle muudetakse teatisele lisatud teabedokumentide ja katsearuannete sisukorda nii, et on näha kõige viimase läbivaatamise või laiendamise kuupäev.

14.3.

Tüübikinnituse laienduse andnud tüübikinnitusasutus annab igale laienduse kohta koostatud teatisevormile seerianumbri.

15.   Toodangu vastavuse kontrollimise kord

Toodangu nõuetele vastavuse menetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 1. liitega (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ja vastama järgmistele nõuetele.

15.1.

Käesoleva eeskirja raames tüübikinnituse saanud sõiduk/osa peab olema valmistatud nii, et see vastab kinnitatud tüübile, täites eeskirja asjaomas(t)e osa(de) nõuded.

15.2.

Iga sõiduki- või osa tüübi puhul tehakse käesolevas eeskirjas ette nähtud katseid pisteliselt ja statistilisel alusel kooskõlas korrapärase kvaliteedikontrolli korraga.

15.3.

Tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid. Tavaliselt toimub kontroll iga kahe aasta tagant.

16.   Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

16.1.

Sõiduki või osa tüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 15 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

16.2.

Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on eelnevalt andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks 2. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

17.   Tootmise lõpetamine

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduki või osa tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades 2. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

18.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised tüübikinnituste andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3) (ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6). https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions.

(2)  Arvesse võetakse üksnes 12voldise elektrisüsteemiga sõidukeid.

(3)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6), https://unece.org/transport/standards/transport/vehicle-regulations-wp29/resolutions.