28.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 464/1

KOMISJONI OTSUS (EL) 2021/2312,

7. detsember 2021,

Soome põhjapiirkondade põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2021) 8773 all)

(Ainult rootsi- ja soomekeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti, eriti selle artiklit 142,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsusega 95/196/EÜ (1) kiitis komisjon heaks põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava Soome põhjapoolsetes piirkondades (edaspidi „põhjapiirkondade abikava“), nagu Soome on ühinemisakti artikli 143 kohaselt teatanud, et saada luba ühinemisakti artikli 142 alusel. Otsus 95/196/EÜ asendati komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsusega K(2009) 3067 (2). Kõnealune otsus asendati komisjoni otsusega (EL) 2018/672 (3).

(2)	Kuna otsusega (EL) 2018/672 Soomele antud luba rakendada põhjapiirkondade abikava aegub 31. detsembril 2021, tuleb vastu võtta uus otsus.

(3)	Ühinemisakti artiklis 142 osutatud pikaajalist riiklikku abi antakse selleks, et tagada põllumajandusliku tegevuse säilimine põhjapoolsetes piirkondades, mille komisjon on kindlaks määranud.

(4)

Võttes arvesse ühinemisakti artikli 142 lõigetes 1 ja 2 osutatud tegureid, peaks kõnealuse artikli kohane abi piirduma piirkondadega, mis asuvad 62. paralleelist põhja pool või kõnealuse paralleeli lähialal ja mida mõjutavad sarnased ilmastikuolud, mis muudavad põllumajandusliku tegevuse eriti raskeks. Asjaomased haldusüksused peaksid olema vallad (kunta), sealhulgas eespool nimetatud piirkondades asuvad muudest valdadest ümbritsetud vallad, isegi kui need ei vasta samadele tingimustele.

(5)

Selleks et hõlbustada kava haldamist ja koordineerida seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1305/2013 (4) ja (EL) nr 1307/2013 (5) kohase toetusega ning riiklike abikavadega, on asjakohane hõlmata käesoleva otsuse alusel abi saavate piirkondade hulka need samad vallad, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32 lõike 2 teise lõigu kohaselt piiritletud alade hulka Mandri-Soome maaelu arengu programmis 2014–2020.

(6)	Võrdlusperiood, mille suhtes tuleb arvesse võtta põllumajandusliku tootmise arengut ja üldist toetustaset, peaks olema sama mis otsuses (EL) 2018/672 ning hõlmama põllumajandusliku tootmise puhul 1991., 1992. ja 1993. aastat.

(7)

Ühinemisakti artikli 142 kohaselt peaks antava abi kogusumma olema piisav selleks, et Soome põhjapoolsetes piirkondades säiliks põllumajanduslik tegevus, kuid see ei tohi viia olukorrani, kus abi kokku ületab toetuse määra ühinemiseelsel võrdlusperioodil. Kõnealuse artikli kohase maksimaalse lubatud abitaseme kindlaksmääramisel on seega vaja arvesse võtta ühise põllumajanduspoliitika kohast sissetulekutoetust. 2020. aasta andmete alusel tuleks kehtestada suurimaks aastaseks abisummaks 574,5 miljonit eurot, mis on arvutatud kuueaastase perioodi keskmisena ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027.

(8)	Suurim keskmine aastane abisumma tuleks jagada loomakasvatuse, taimekasvatuse ja muude põhjapiirkondadele antava abi kategooriate vahel. Lehmapiimatoodangu puhul on asjakohane kehtestada eraldi suurim keskmine aastane abisumma, millest piisab tootmise säilitamiseks Soome põhjapiirkondades.

(9)	Käesolevas otsuses sätestatud piirmäärade raames tuleb abi anda igal aastal tootmistegurite (loomühikud ja hektarid) alusel.

(10)

Põhjapõtradega seotud abi tuleb anda loomapõhiselt ja see peab piirduma põhjapõtrade traditsioonilise arvuga Soome põhjapiirkondades. Metsamarjade ja seente ladustamise toetust tuleks lubada maksta kilogrammi kohta ning piima ja liha transportimise ja loomakasvatuseks vältimatult vajalike teenustega seotud toetust tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks.

(11)	Lehmapiima tõhusa tootmise stiimuli säilitamiseks tuleks lubada maksta toetust piima kilogrammi kohta.

(12)	Selleks et võimaldada viivitamatult reageerida volatiilsusele ja säilitada põllumajanduslik tegevus Soome põhjapoolsetes piirkondades, on asjakohane lubada Soomel igaks kalendriaastaks kehtestada abisumma sektori kohta abikategooria ja tootmisühiku raames.

(13)

Seoses sellega peaks Soome oma põhjapoolsetes piirkondades abi diferentseerima ja määrama kindlaks aastased abisummad vastavalt ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmele ning muudele objektiivsetele, läbipaistvatele ja õigustatud kriteeriumidele, mis on seotud ühinemisakti artikli 142 lõike 3 kolmandas lõigus sätestatud eesmärkidega: säilitada asjaomaste piirkondade kliimatingimustega sobiv traditsiooniline esmatootmine ja -töötlemine, täiustada põllumajandustoodete tootmis-, turustus- ja töötlemisstruktuure, hõlbustada selliste toodete müümist ning tagada keskkonnakaitse ja maaelu alalhoidmine.

(14)	Selleks et tagada korrapärased maksed kalendriaastas, tuleks lubada Soomel maksta abi konkreetse aasta eest, tehes tootmistegurite ja tootmisühikute esialgsetel prognoosidel põhinevaid ettemakseid, ning maksta piimatootmise toetust tegelikul tootmisel põhinevate igakuiste maksetena.

(15)	Tootjate ülemäärast hüvitamist tuleb vältida alusetute maksete sissenõudmisega enne järgmise aasta 1. juunit.

(16)	Vastavalt ühinemisakti artikli 142 lõikele 3 ei tohiks käesoleva otsuse kohaselt antud abi põhjustada seda, et põhjapiirkondade abikavaga hõlmatud piirkonnas ületaks üldise tootmise tase traditsioonilise tootmise taset.

(17)	Seepärast on vaja kehtestada iga abikategooria kohta rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv, sealhulgas eraldi piimalehmade maksimumarv, mis ei ületa võrdlusperioodide arvu.

(18)	Piimalehmade arvu puhul tuleks arvesse võtta võrdlusperioodidest alates toimunud toodangumahu kasvu tootmisteguri kohta. Seepärast kehtestati otsusega (EL) 2018/672 rahastamiskõlblike piimalehmade maksimumarv.

(19)	Abi andmisel põhjapõtrade aretamiseks, töötlemiseks ja turustamiseks tuleks vältida ülemäärast hüvitamist, võttes arvesse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (6) artikli 213 kohaselt antavat abi.

(20)	Selleks et tagada taimekasvatuses põllumajandusmaa paindlik kasutamine eri tootmissektorite vahel, peaks suurim lubatud pindala olema 944 300 hektarit, millest rohumaad võib olla kuni 481 200 hektarit.

(21)	Kasvuhoonekultuuride puhul tuleb kehtestada eraldi suurimaks lubatud pindalaks 203 hektarit, mis vastab Soome põhjapiirkondade traditsioonilisele tootmispinnale.

(22)	Kui kategooria tootmistegurite arv ületab asjaomase aasta maksimumarvu, tuleb vähendada rahastamiskõlblike tootmistegurite arvu tootmistegurite vastava arvu võrra sellel kalendriaastal, mis järgneb maksimummäära ületamise aastale.

(23)

Vastavalt ühinemisakti artikli 143 lõikele 2 peab Soome edastama komisjonile teavet abi rakendamise ja mõju kohta. Abi pikaajalise mõju paremaks hindamiseks ning võttes arvesse, et abimäärad on vaja kehtestada kuueaastaste perioodide keskmisena, on asjakohane anda aru abi sotsiaal-majandusliku mõju kohta ning esitada aastaaruanded, mis sisaldavad finants- ja muud rakendusega seotud teavet, mis on vajalik käesolevas otsuses sätestatud tingimuste täitmise tagamiseks.

(24)

Soome peaks tagama, et abisaajate suhtes võetakse asjakohased kontrollmeetmed. Kõnealuste meetmete tõhususe ja abikava rakendamise läbipaistvuse tagamiseks peaksid kõnealused kontrollmeetmed olema võimalikult täpselt kohandatud selliste kontrollmeetmetega, mida on võetud ühise põllumajanduspoliitika alusel.

(25)

Kuna põhjapiirkondadele antav abi on tihedalt seotud muude põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse toetusmeetmetega, mis on sätestatud ettepanekus võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013, (7) tuleks käesoleva otsuse kohaldamisaeg viia vastavusse kõnealuse määrusega.

(26)	Selguse huvides tuleks otsus (EL) 2018/672 tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022. Teabe- ja kontrollmeetmeid käsitlevaid sätteid tuleks siiski kohaldada kuni 1. juunini 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lubatud abi

1. Ajavahemikus 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2027 lubatakse Soomel rakendada põllumajanduse pikaajalist abikava riigi põhjapoolsetes piirkondades, mis koosnevad I lisas loetletud valdadest (kunta).

2. Antud abi kogusumma ei tohi ületada 574,5 miljonit eurot kalendriaasta kohta, millest kuni 221,0 miljonit võib ette näha lehmapiima tootmise toetamiseks. Neid summasid käsitatakse käesoleva otsusega hõlmatud kuue kalendriaasta pikkuse perioodi jooksul antud abi aastaste keskmistena.

3. Abikategooriad ja iga kategooria tootmissektorid, abikategooria kohta lubatud aastased keskmised maksimumsummad, mis arvutatakse vastavalt lõikele 2, ning rahastamiskõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv abikategooria kohta on esitatud II lisas.

4. Abi antakse rahastamiskõlblike tootmistegurite alusel järgmiselt:

(a)	loomakasvatuse puhul loomühiku kohta;

(b)	põllukultuuride puhul hektari kohta;

(c)	kasvuhoonekultuuride puhul ruutmeetri kohta;

(d)	aiakultuuride puhul kuupmeetri kohta ning

(e)	piima ja liha transportimise ning loomakasvatuseks vältimatult vajalike teenuste tegelike kulude hüvitisena, millest on maha arvatud kogu muu avaliku sektori toetus samade kulude katteks.

Abi lehmapiima tootmiseks ning metsamarjade ja seente ladustamiseks võib anda tegeliku toodangu kilogrammi kohta.

Abi põhjapõtrade kasvatamiseks ei tohi põhjustada ülemäärast hüvitamist, võttes arvesse ka määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 213 kohaselt antavat abi.

Eri liiki kariloomade ümberarvestuskursid loomühikuteks on esitatud III lisas.

5. Soome diferentseerib abi oma põhjapoolsetes piirkondades vastavalt lõikele 3 ja II lisas esitatud piirmäärade raames ning kehtestab igal aastal abisummad tootmisteguri, kulu või tootmisühiku kohta ebasoodsate looduslike tingimuste raskusastmega seotud selliste objektiivsete kriteeriumide ja muude tegurite alusel, millega panustatakse ühinemisakti artikli 142 lõike 3 esimese lõigu teises taandes sätestatud eesmärkide saavutamisse.

Artikkel 2

Võrdlusperioodid ja tootmistegurite maksimumarvud

1. Ühinemisakti artikli 142 lõike 3 esimese lõigu teises taandes osutatud võrdlusperiood on järgmine:

(a)	seoses tootmisega: 1992. aasta lehmapiima ja veiste puhul, 1993. aasta aiakultuuride puhul, 1991., 1992. ja 1993. aasta keskmine muude toodete puhul;

(b)	seoses üldise toetustasemega: 1993.

2. Rahastamiskõlblike piimalehmade maksimumarv on 227 200.

3. Taimekasvatuses on rahastamiskõlblike hektarite maksimumarv 944 300, millest rohumaad võib olla kuni 481 200 hektarit, ning kasvuhoonekultuuride puhul 203 hektarit.

Artikkel 3

Toetuse andmise tingimused

1. Soome kehtestab käesoleva otsusega ettenähtud piirides tingimused eri kategooria abisaajatele antava abi kohta. Kõnealused tingimused hõlmavad kohaldatud rahastamiskõlblikkuse ja valikukriteeriume ning tagatavad abisaajate võrdse kohtlemise.

2. Soome maksab abisaajatele toetust igal aastal artikli 1 lõikes 3 osutatud tegelike tootmistegurite või tootmisühikute alusel. Abi ettemakseid võib teha konkreetse aasta esialgsete prognooside alusel.

3. Lehmapiima puhul võib maksta toetust tegelike toomisnäitajate alusel igakuiste maksetena.

4. II lisas esitatud rahastamiskõlblike tootmistegurite aastase maksimumarvu ületamist võetakse arvesse tootmistegurite arvu vastava vähendamisena sellel aastal, mis järgneb ületamise aastale.

5. Abisaajale tehtud enammakstud või alusetu makse tuleb sisse nõuda, arvates vastavad summad maha abisaajale järgmisel aastal makstavast toetusest, või nõutakse need muul viisil sisse sellel aastal, kui abisaajale toetust ei maksta.

Artikkel 4

Teave ja kontrollimeetmed

1. Soome esitab ühinemisakti artikli 143 lõikega 2 ettenähtud teabe osana komisjonile igal aastal enne 1. juunit teabe eelneva kalendriaasta jooksul käesoleva otsuse kohaselt antud abi rakendamise kohta.

Kõnealune teave peab hõlmama eelkõige järgmist:

(a)	selliste valdade kindlaksmääramine, kus abi maksti, üksikasjaliku maakaardi ja vajaduse korral muude andmete alusel;

(b)	käesoleva otsuse kohaste abikõlblike piirkondade kogutoodang aruandeaastal, esitades kõigi II lisas nimetatud toodete kogused;

(c)	tootmistegurite koguarv, rahastamiskõlblike tootmistegurite arv ja toetust saanud tootmistegurite arv iga II lisas nimetatud tootmissektori kohta ning igas sektoris toote kaupa, sh märkus tootmistegurite lubatud aastaste maksimumarvu ületamiste kohta;

(d)	makstud toetus kokku, toetuse kogusumma abikategooria ja tootmisliigi kaupa, abisaajale makstud toetussummad tootmisteguri/muu ühiku kohta ning toetussummade diferentseerimise kriteeriumid allpiirkondade ja põllumajandusettevõtete või muude kaalutluste alusel;

(e)	kohaldatud maksesüsteem, sealhulgas üksikasjad kõigi prognoosidel põhinevate ettemaksete, lõppmaksete ning täheldatud enammaksete ja nende sissenõudmise kohta;

(f)	käesoleva otsusega hõlmatud valdades määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 32, määruse (EL) nr 1307/2013 ja määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 213 kohaselt makstud abisummad ning

(g)	viited riiklikele õigusaktidele, mille alusel abimeedet rakendatakse.

2. Enne 1. juunit 2027 peab Soome lisaks 2026. aastat hõlmavale aastaaruandele esitama komisjonile aruande, mis hõlmab viieaastast ajavahemikku 1. jaanuarist 2022 kuni 31. detsembrini 2026.

Eelkõige sisaldab see aruanne järgmist:

(a)	viieaastase ajavahemiku jooksul makstud kogutoetus ning selle jaotus abikategooriate, tootmisliikide ja allpiirkondade kaupa;

(b)	kogutoodang, tootmistegurite arv ning abikõlblike piirkondade põllumajandustootjate sissetulekutasemed;

(c)	põllumajandusliku tootmise, töötlemise ja turustamise areng põhjapoolsete piirkondade sotsiaal-majanduslikus kontekstis;

(d)	abi mõju keskkonnakaitsele ja maaelu alalhoidmisele ning

(e)	ettepanekud abi arenguks, mis põhinevad aruandes esitatud andmetel, põllumajandusliku tootmise riiklikul ja liidu kontekstil ning muudel asjakohastel teguritel.

3. Soome peab esitama andmed Euroopa Liidus kasutatavate statistikanormide kohaselt.

4. Soome peab tegema kõik vajaliku käesoleva otsuse ja asjakohaste kontrollimeetmete kohaldamiseks abisaajate suhtes.

5. Kontrollimeetmed peavad olema niipalju kui võimalik ühtlustatud liidu abikavade raames kohaldatavate kontrollisüsteemidega.

Artikkel 5

Muudatuste kohaldamine

Kui komisjon otsustab käesolevat otsust muuta eelkõige muudatuste tõttu ühises põllumajanduse turukorralduses või otsetoetuskavas või lubatud riikliku põllumajandusliku riigiabi määras, siis kohaldatakse käesoleva otsusega lubatud abi suhtes tehtud muudatusi alates muudatuse vastuvõtmise aastale järgnevast aastast.

Artikkel 6

Kehtetuks tunnistamine

Otsus (EL) 2018/672 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022.

Kõnealuse otsuse artikli 4 kohaldamist jätkatakse siiski kuni 1. juunini 2022.

Artikkel 7

Adressaat

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile.

Brüssel, 7. detsember 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) Komisjoni 4. mai 1995. aasta otsus 95/196/EÜ põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Soome põhjapoolsetes piirkondades (EÜT L 126, 9.6.1995, lk 35).

(2) Komisjoni 30. aprilli 2009. aasta otsus K(2009) 3067 põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Soome põhjapoolsetes piirkondades.

(3) Komisjoni 15. detsembri 2016. aasta otsus (EL) 2018/672 põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta Soome põhjapoolsetes piirkondades (ELT L 113, 3.5.2018, lk 10).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487), muudetud.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671), muudetud.

(7) COM/2018/392 final.

I LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 1 OSUTATUD VALLAD

Enonkoski, Hankasalmi, Heinävesi, Ilmajoki, Isokyrö, Joensuu, Joroinen, Juva, Jyväskylä, Jämsä (1), Kaskinen, Kauhajoki, Kauhava, Kitee, Korsnäs, Kristiinankaupunki, Kuopio, Kuortane, Kurikka, Laihia, Lapua, Laukaa, Leppävirta, Liperi, Maalahti, Mikkeli, Mustasaari, Muurame, Mänttä-Vilppula, Närpiö, Outokumpu, Parikkala, Pieksämäki, Puumala, Rantasalmi, Rautjärvi, Ruokolahti, Ruovesi, Rääkkylä, Savitaipale, Savonlinna, Seinäjoki, Siilinjärvi, Sulkava, Suonenjoki, Taipalsaari, Teuva, Tuusniemi, Uusikaarlepyy, Vaasa, Varkaus, Vöyri, Alajärvi, Alavieska, Alavus, Evijärvi, Haapajärvi, Haapavesi, Halsua, Hirvensalmi, Honkajoki, Iisalmi, Isojoki, Joutsa, Juankoski, Kaavi, Kalajoki, Kangasniemi, Kannonkoski, Kannus, Karijoki, Karstula, Karvia, Kaustinen, Keitele, Kempele, Keuruu, Kihniö, Kinnula, Kiuruvesi, Kivijärvi, Kokkola, Konnevesi, Kontiolahti, Kruunupyy, Kyyjärvi, Kärsämäki, Lapinlahti, Lappajärvi, Lestijärvi, Liminka, Luhanka, Lumijoki, Luoto, Merijärvi, Merikarvia, Muhos, Multia, Nivala, Oulainen, Parkano, Pedersören kunta, Perho, Pertunmaa, Petäjävesi, Pielavesi, Pietarsaari, Pihtipudas, Polvijärvi, Pyhäjoki, Pyhäjärvi, Pyhäntä, Raahe, Rautalampi, Reisjärvi, Saarijärvi, Sievi, Siikainen, Siikajoki, Siikalatva, Soini, Sonkajärvi, Tervo, Tohmajärvi, Toholampi, Toivakka, Tyrnävä, Uurainen, Vesanto, Veteli, Vieremä, Viitasaari, Vimpeli, Virrat, Ylivieska, Ylöjärvi (2), Ähtäri, Äänekoski, Ilomantsi, Juuka, Kajaani, Lieksa, Nurmes, Paltamo, Rautavaara, Ristijärvi, Sotkamo, Vaala, Valtimo, Oulu, Utajärvi, Hailuoto, Hyrynsalmi, Ii, Kemi, Keminmaa, Kuhmo, Simo, Tervola, Tornio, Kemijärvi, Pello, Pudasjärvi, Puolanka, Ranua, Rovaniemi, Suomussalmi, Taivalkoski, Ylitornio, Kuusamo, Posio, Kittilä, Kolari, Pelkosenniemi, Salla, Savukoski, Sodankylä, Enontekiö, Inari, Muonio, Utsjoki.

(1) Ainult endiste Jämsänkoski ja Kuorevesi valdade piirkond.

(2) Ainult endise Kuru valla piirkond.

II LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 3 OSUTATUD ABI ÜKSIKASJAD

Abi kategooria ja tootmissektorid

Suurim keskmine aastane abisumma ajavahemikul 1.1.2022–31.12.2027

(miljonit eurot)

Abikõlblike tootmistegurite aastane maksimumarv

1.	LOOMAKASVATUS Lüpsilehmad (piimatoodang), muud veised, lambad ja kitsed, hobused, sigade ja kodulindude tootmiskohustusega sidumata toetus

441,9

millest lehmapiim 221,0

227 200 piimalehma, 181 000 muud loomühikut, 139 200 loomühikut sigu ja kodulinde

2.	TAIMEKASVATUS Põllu- ja kasvuhoonekultuuride kasvatamine, aiandustoodete ladustamistoetus

112,6

944 300 ha põllukultuuride (sh 481 200 ha rohumaataimed) kasvatamine;

203 ha kasvuhoonekultuuride kasvatamine

3.	MUU PÕHJAPIIRKONDADELE ANTAV ABI Põhjapõdrakasvatus, piima ja liha transporditoetus, loomakasvatusteenused, metsamarjade ja seente ladustamistoetus

20,0

171 100 põhjapõtra

Põhjapiirkondadele antava abi ülemmäär kokku

574,5

III LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 4 OSUTATUD LOOMÜHIKUTEKS ÜMBERARVESTAMISEL KASUTATAVAD KOEFITSIENDID

Loomühikute (LU) keskmise arvu määramisel tuleb kasutada järgmist tabelit

(loomühikute maksimaalne arv):

Üle kahe aasta vanused veised ja ammlehmad

1,0

Kaheksa kuu kuni kahe aasta vanused ammlehmakarjade mullikad

0,6

Kuue kuu kuni kahe aasta vanused muud veised

0,6

Uted

0,2

Emaskitsed

0,2

Hobused (üle kuue kuu vanad):

—	aretusmärad, sh ponimärad

1,0

—	Soome tõugu hobused

1,0

—	ühe kuni kolme aasta vanused muud hobused ja ponid

0,6

28.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 464/11

KOMISJONI OTSUS (EL) 2021/2313,

22. detsember 2021,

COVID-19 puhangu mõju vastu võitlemiseks vajalike kaupade imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastuse kohta 2022. aastal

(teatavaks tehtud numbri C(2021) 9852 all)

(Ainult bulgaaria-, eesti-, hispaania-, hollandi-, horvaadi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, läti-, malta-, poola-, portugali-, prantsus-, rootsi-, rumeenia-, saksa-, sloveeni-, soome-, taani-, tšehhi- ja ungarikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/132/EÜ direktiivi 2006/112/EÜ artikli 143 punktide b ja c rakendusala määratluse kohta seoses teatavate kaupade käibemaksuvabastusega nende lõplikul importimisel, (1) eelkõige selle artikli 53 esimest lõiku,

võttes arvesse nõukogu 16. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, (2) eriti selle artikli 76 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega (EL) 2020/491 (3) vabastati COVID-19 puhangu mõju vastu võitlemiseks vajalikud kaubad kuni 31. detsembrini 2021 imporditolli- ja käibemaksust.

(2)

8. novembril 2021 konsulteeris komisjon liikmesriikidega tähtaja pikendamise vajaduse üle, misjärel esitasid Austria, Belgia, Horvaatia, Kreeka, Ungari, Läti, Poola, Portugal, Rumeenia, Sloveenia ja Hispaania 12. novembril 2021, Iirimaa 16. novembril 2021, Bulgaaria, Soome, Saksamaa, Itaalia, Malta, Madalmaad ja Rootsi 17. novembril 2021, Eesti 18. novembril 2021, Taani ja Luksemburg 19. novembril 2021 ning Tšehhi 23. novembril 2021 (edaspidi „taotluse esitanud liikmesriigid“) taotlused imporditollimaksudest vabastamise ja imporditavate kaupade käibemaksuvabastuse meetme edasiseks kohaldamiseks.

(3)

Liikmesriikide poolt otsuse (EL) 2020/491 alusel korraldatud import on olnud kasulik, sest riiklikud organisatsioonid või taotluse esitanud liikmesriikide pädevate asutuste heakskiidetud organisatsioonid on saanud juurdepääsu vajalikele ravimitele, meditsiiniseadmetele ja isikukaitsevahenditele, mille varud on napid. Selliste kaupade kaubandusstatistika näitab, et vastav import on vähenemas, kuid on endiselt märkimisväärne ja sõltub nõudlusest COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks vajalike kaupade järele. Kuigi vaktsineerimine liikmesriikides jätkub ja viiruse leviku tõkestamiseks on võetud mitmeid meetmeid, kujutab COVID-19 nakatumiste arv liikmesriikides endiselt ohtu rahvatervisele. Kuna taotluse esitanud liikmesriikides on jätkuvalt puudus COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks vajalikest kaupadest, on asjakohane vabastada määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklis 74 kirjeldatud eesmärkidel imporditud kaup imporditollimaksust ja direktiivi 2009/132/EÜ artiklis 51 kirjeldatud eesmärkidel imporditud kaup käibemaksust.

(4)

Taotluse esitanud liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni COVID-19 puhangu mõju vastu võitlemiseks imporditollimaksu- ja käibemaksuvabalt imporditud erinevate kaupade laadist ja kogustest, organisatsioonidest, kelle ta on heaks kiitnud nende kaupade levitamiseks või kättesaadavaks tegemiseks, ning meetmetest, mis on võetud selleks, et takistada kaupade kasutamist muul otstarbel kui kõnealuse puhangu mõju vastu võitlemiseks. Taotluse esitanud liikmesriigid peaksid tagama, et sellist tollimaksu- ja käibemaksuvabastust kohaldatakse nõuetekohaselt kooskõlas tolli- ja käibemaksualaste õigusaktidega, ning hoidma ära pettused, maksudest kõrvalehoidmised, maksustamise vältimised ja kuritarvitused.

(5)	Võttes arvesse äärmiselt tõsiseid probleeme, millega taotluse esitanud liikmesriigid silmitsi seisavad, tuleks alates 1. jaanuarist 2022 toimuva impordi suhtes kohaldada imporditollimaksuvabastust ja käibemaksuvabastust. Maksuvabastust tuleks kohaldada kuni 30. juunini 2022.

(6)	3. detsembril 2021 konsulteeriti liikmesriikidega vastavalt määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 76 esimesele lõigule ja direktiivi 2009/132/EÜ artikli 53 esimesele lõigule,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Kaupu lubatakse importida, kohaldamata imporditollimaksu määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses ja kohaldamata käibemaksu kaupade impordile direktiivi 2009/132/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, kui on täidetud järgmised tingimused:

kaupadel on üks järgmistest kasutusotstarvetest:

i)	tasuta jagamine punktis c osutatud asutuste ja organisatsioonide poolt isikutele, keda COVID-19 haiguspuhang mõjutab või ohustab või kes on seotud selle vastu võitlemisega;

ii)	tasuta kättesaadavaks tegemine isikutele, keda COVID-19 haiguspuhang mõjutab või ohustab või kes on seotud selle vastu võitlemisega, samas kui kaubad jäävad punktis c osutatud asutuste ja organisatsioonide omandisse;

b)	kaubad vastavad määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklites 75, 78, 79 ja 80 ning direktiivi 2009/132/EÜ artiklites 52, 55, 56 ja 57 sätestatud nõuetele;

c)	kaubad imporditakse vabasse ringlusse lubamiseks riiklike organisatsioonide, sealhulgas riigiasutuste, avaliku sektori asutuste ja muude avalik-õiguslike asutuste poolt või nende nimel või liikmesriikide pädevate asutuste heakskiidetud organisatsioonide poolt või nende nimel.

2. Kaupu lubatakse importida, kohaldamata imporditollimaksu määruse (EÜ) nr 1186/2009 artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses ja kohaldamata käibemaksu impordile direktiivi 2009/132/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti a tähenduses, kui kaubad imporditi vabasse ringlusse lubamiseks katastroofiabiorganisatsioonide poolt või nende nimel, et nad saaksid katta oma vajadused perioodil, kui nad annavad katastroofiabi isikutele, keda COVID-19 haiguspuhang mõjutab või ohustab või kes on seotud selle vastu võitlemisega.

Artikkel 2

Liikmesriigid edastavad komisjonile igakuiselt aruandekuule järgneva kuu viieteistkümnendal päeval teabe erinevate artikli 1 kohaselt imporditollimaksu- ja käibemaksuvabalt imporditud kaupade laadi ja koguste kohta.

Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 31. oktoobriks 2022 järgmise teabe:

a)	artikli 1 lõike 1 punktis c osutatud liikmesriikide pädevate asutuste poolt heakskiidetud organisatsioonide loetelu;

b)	konsolideeritud teave artikli 1 kohaselt imporditollimaksu- ja käibemaksuvabalt imporditud kaupade laadi ja koguste kohta;

c)	meetmed, mis on võetud tagamaks, et käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad vastavad määruse (EÜ) nr 1186/2009 artiklitele 78, 79 ja 80 ja direktiivi 2009/132/EÜ artiklitele 55, 56 ja 57.

Artikkel 3

Artiklit 1 kohaldatakse Austriasse, Belgiasse, Bulgaariasse, Horvaatiasse, Tšehhisse, Taani, Eestisse, Soome, Kreekasse, Saksamaale, Ungarisse, Iirimaale, Itaaliasse, Lätisse, Luksemburgi, Maltale, Madalmaadesse, Poolasse, Portugali, Rumeeniasse, Sloveeniasse, Hispaaniasse ja Rootsisse imporditavate kaupade suhtes alates 1. jaanuarist 2022 kuni 30. juunini 2022.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Bulgaaria Vabariigile, Tšehhi Vabariigile, Taani Kuningriigile, Saksamaa Liitvabariigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Kreeka Vabariigile, Hispaania Kuningriigile, Horvaatia Vabariigile, Itaalia Vabariigile, Läti Vabariigile, Luksemburgi Suurhertsogiriigile, Ungarile, Malta Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Poola Vabariigile, Portugali Vabariigile, Rumeeniale, Sloveenia Vabariigile, Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Brüssel, 22. detsember 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Paolo GENTILONI

(1) ELT L 292, 10.11.2009, lk 5.

(2) ELT L 324, 10.12.2009, lk 23.

(3) Komisjoni 3. aprilli 2020. aasta otsus (EL) 2020/491 COVID-19 puhangu mõju vastu võitlemiseks vajalike kaupade imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastuse kohta 2020. aastal (ELT L 103, 3.4.2020, lk 1).

28.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 464/14

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2314,

14. detsember 2021,

taotluse kohta registreerida Euroopa kodanikualgatus „EVE-ALGATUS OTSUSTUSÕIGUSE KEHTESTAMISEKS“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 alusel

(Ainult hispaaniakeelne tekst on autentne)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/788 Euroopa kodanikualgatuse kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	9. septembril 2021 esitati komisjonile taotlus registreerida Euroopa kodanikualgatus „EVE-ALGATUS OTSUSTUSÕIGUSE KEHTESTAMISEKS“.

(2)

Komisjon teatas kooskõlas määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõikega 4 algatusrühmale kirjaga, et tema 5. oktoobri 2021. aasta otsuses (C(2021)7294 final) esitatud hinnangu kohaselt on kõnealuse määruse artikli 6 lõike 3 punktides a, d ja e sätestatud registreerimisnõuded täidetud ning et artikli 6 lõike 3 punktis b sätestatud nõuet ei kohaldata. Kuid komisjon selgitas ka seda, et algatus ei vasta määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punktis c sätestatud tingimusele. Seepärast kutsus komisjon vastavalt määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõike 4 esimesele lõigule algatusrühma üles algatust muutma. Komisjon juhtis algatusrühma tähelepanu sellele, et määrusega (EL) 2019/788 ei ole kodanikualgatustele antud õigust teha ettepanekuid aluslepingute läbivaatamiseks. Lisaks kutsus ta algatusrühma üles täpsustama, millise liidu õigusakti eelnõu peaks komisjon selle algatuse kohaselt esitama, ja selgitama selle õigusakti sisu.

(3)

19. oktoobril 2021 saatis algatusrühm komisjoni talitustele kirja, milles ta i) esitas küsimuse nõude kohta esitada „ettepanek“, väites, et seadusandlike ettepanekute koostamine on komisjoni ülesanne, ning ii) taotles algatuse läbivaatamist ja võimalust kohtuda komisjoni esindajatega, et ühiselt hinnata kavandatavat EVE-projekti, mille eesmärk on kehtestada „otsustusõigus“, ja koos algatuse sisu välja töötada. Seejuures oli ekslikult viidatud määruse (EL) 2019/788 artiklile 15, mida kohaldatakse ainult kehtivate algatuste suhtes. Komisjoni talitused rõhutasid oma 5. novembri 2021. aasta vastuses uuesti, et algatuse eesmärk peab vastama määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõikes 3 sätestatud tingimustele.

(4)	17. novembril 2021 esitas algatusrühm algatuse uuesti. Selle sõnastust oli muudetud, kuid sisu oli jäänud endiseks, kuigi komisjon on juhtinud tähelepanu 5. oktoobri 2021. aasta otsuses esitatud hinnangule.

(5)

Algatusel on järgmised eesmärgid: „Võttes arvesse dokumenti „EVE-algatuse ETTEPANEK“, palume Euroopa Komisjonil ette valmistada sobiv õigusakt, mille alusel saaks Euroopa Komisjon kehtestada otsustusõiguse kui (inim)õiguse, ja anda see üle avaliku sektori asutustele. Eesmärk on luua otsedemokraatia süsteem, kus kodanikud saaksid teha sidusalt otsuseid ühistes ja avalikku huvi pakkuvates küsimustes, teostades rahva suveräänsust nii oma esindajate kaudu kui ka ilma nendeta. Arvestades selle taotluse ulatust, on algatuses esitatud ka projekt, mida saaks kasutada otsustamisõiguse väljatöötamisel. Seetõttu palutakse kaaluda järgmist kolme varianti: 1) EL ja selle institutsioonid töötavad algatusega taotletava õiguse välja oma nimel; 2) EL loob spetsiaalse raamistiku, mille kohaselt tehakse kõigepealt ettepaneku teostatavuse eelanalüüs ja seejärel töötatakse ettepanek välja kõigi võimalike ELi pädevate osapoolte koostöös; 3) EL kiidab heaks ettepaneku avaliku väljatöötamise ja katsetamise, mille teostaks mõni konkreetne toimkond või projekt.“ Algatuse kohaselt on selle üldeesmärk „õigusakt või meede, millega nähakse ette Euroopa kodanikualgatuse sisu“. Tõenäoliselt on sellega silmas peetud uudse „otsustusõiguse“ väljatöötamise ja/või rakendamise projekti sisu kindlaksmääramist.

(6)

Selle algatusega soovib algatusrühm, et komisjoni esitaks ettepaneku kehtestada uus põhiõigus, millega loodaks otsedemokraatia süsteem, mis vastaks liidu institutsioonide tasandile ja mille kaudu saavad kodanikud sidusalt otsustada ühiste ja avalike küsimuste üle ja seega teostada rahva suveräänsust nii oma esindajate kaudu kui ka ilma nendeta. Algatusrühma arvates peaks see toimuma kas 1) ELi enda nimel, 2) kiites heaks EVE-algatuse ja projekti eesmärkide eraviisilise väljatöötamise algatuse enda esindajate poolt või 3) ELi ja EVE-projekti koostöös. Algatusrühm selgitab, et nende ettepanek võib tingida aluslepingute muutmise, kuid nende hinnangul on kodanikualgatustel määrusest (EL) 2019/788 tulenevalt võimalik paluda sellekohase ettepaneku esitamist komisjonilt. Algatusrühm soovib, et variantide 2 ja 3 puhul kiidaks komisjon heaks eraviisilise projekti uue põhiõiguse loomiseks (edaspidi „EVE-projekt“). Lisatud dokumendis nimetatud muud eesmärgid teenivad selle uue õiguse kehtestamise üldeesmärki.

(7)

ELi lepingu artikli 11 lõike 4 esimese lõigu ja määruse (EL) 2019/788 artikli 1 kohaselt on Euroopa kodanikualgatus komisjonile esitatud algatus, milles kutsutakse komisjoni üles esitama talle antud volituste piires asjakohast ettepanekut küsimustes, mille suhtes on kodanike arvates vaja aluslepingute rakendamiseks vastu võtta liidu õigusakt, ning mida toetab vähemalt üks miljon allakirjutanut, kes pärinevad vähemalt ühest neljandikust kõikidest liikmesriikidest. Määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõike 3 esimese lõigu punkti c kohaselt ei registreeri komisjon kodanikualgatust, kui see jääb ilmselgelt välja komisjoni pädevusest esitada liidu õigusakti ettepanek aluslepingute rakendamiseks.

(8)

Vastavalt Üldkohtu otsusele kohtuasjas T-611/19 tähendab õigusakt ELi lepingu artikli 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 211/2011 (2) artikli 2 punkti 1 ja artikli 4 lõike 2 punkti b mõistes ja kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 288 institutsioonide vastu võetud määrust, direktiivi, otsust, soovitust ja arvamust. Määrus (EL) nr 211/2011 on alates 1. jaanuarist 2020 kehtetuks tunnistatud ja asendatud määrusega (EL) 2019/788. Kodanikualgatuse ulatus ja registreerimise õiguslikud tingimused ei ole seejuures muutunud. Määrus (EL) 2019/788 ei võimalda kodanikualgatustel paluda komisjonil teha aluslepingute muutmise ettepanekut, vaid võimaldab neil ainult paluda komisjonil teha komisjoni pädevusse kuuluvaid ettepanekuid võtta vastu teiseseid õigusakte aluslepingute rakendamiseks.

(9)

Ka algatusrühm ise tunnistab, et algatuse eesmärgi saavutamiseks on vaja aluslepinguid muuta ja et eesmärki ole võimalik saavutada nende õigusaktidega, mida on peetud silmas ELi toimimise lepingu artiklis 288. Komisjon märgib, et seda ei võimalda ka algatuse teine ettepanek – käivitada eraviisiline projekt (EVE-projekt), mis osaleks „otsustusõiguse“ väljatöötamises, kuna selline projekt ei saa sellise õigusakti ettepanekut esitada.

(10)	Nimetatud põhjustel jääb „EVE-ALGATUS OTSUSTUSÕIGUSE KEHTESTAMISEKS“ ilmselgelt väljapoole komisjoni pädevust esitada aluslepingute rakendamiseks liidu õigusaktide ettepanekuid määruse (EL) 2019/788 artikli 6 lõike 4 kolmanda lõigu punkti c tähenduses.

(11)	Seetõttu tuleks registreerimistaotlus tagasi lükata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa algatus „EVE-ALGATUS OTSUSTUSÕIGUSE KEHTESTAMISEKS“ jäetakse registreerimata.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud kodanikualgatuse „EVE-ALGATUS OTSUSTUSÕIGUSE KEHTESTAMISEKS“ algatusrühmale, mille esindajad ja kontaktisikud on Eberardo SÁNCHEZ LÓPEZ ja Juan Carlos ESCUDERO GONZÁLEZ.

Strasbourg, 14. detsember 2021

Komisjoni nimel

asepresident

Věra JOUROVÁ

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 55.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT L 65, 11.3.2011, lk 1).

28.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 464/17

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/2315,

17. detsember 2021,

millega muudetakse otsust 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta

(teatavaks tehtud numbri C(2021) 9751 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ, millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ, (1) eriti selle artikli 29 lõike 1 neljandat lõiku ja artikli 29 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 lõike 1 kohaselt peavad kolmandad riigid, kellelt liikmesriigid võivad importida kõnealuse direktiiviga hõlmatud loomi ja loomseid saadusi, esitama jääkide kontrolli kavad (edaspidi „kavad“), millega nähakse ette nõutavad tagatised. Kavad peaksid hõlmama vähemalt direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud jääkide ja ainete rühmi.

(2)	Komisjoni otsusega 2011/163/EL (2) kiideti heaks teatavate kolmandate riikide esitatud kavad kõnealuse otsuse lisas loetletud teatavate loomade ja loomsete saaduste kohta.

(3)

Kolmandad riigid, kellel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/429 (3) lubatud liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud lihatooteid, töödeldud magusid, põisi ja sooli, on loetletud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/404 (4). Kolmandad riigid, kellel on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2017/625 (5) lubatud liitu tuua teatavaid lihatooteid, on loetletud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/405 (6).

(4)

Albaania, Argentina, Austraalia, Brasiilia, Colombia, Egiptus, Hiina, India, Iraan, Jaapan, Liibanon, Maroko, Mongoolia, Pakistan, Paraguay, Serbia, Šveits, Süüria, Tšiili, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Uruguay, Usbekistan, Uus-Meremaa, Valgevene, Venemaa ja Ühendkuningriik (7) on esitanud kestade kohta konkreetse jääkide kontrolli kava, millele komisjon on andnud rahuldava hinnangu. Kõigi esitatud kavadega antakse piisavad tagatised ja need tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks kõnealused kolmandad riigid vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas naturaalsete kestade puhul.

(5)

Otsuse 2011/163/EL lisa veerg „Vesiviljelus“ tuleks jagada neljaks alamveeruks, nimelt „Kalad“, „Kalatooted“, „Koorikloomad“ ja „Limused“, et see oleks paremini kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2235 (8) sätestatud sertifikaatide puhul kasutatavate kategooriatega ning nende riikide loeteludega, kust on lubatud liitu tuua teatavaid tooteid, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) 2021/405 VIII ja IX lisas.

(6)

Selleks et kajastada kolmandate riikide eksporditavaid mitmesuguseid vesiviljelustooteid, on komisjon hinnanud kõnealuste riikide jääkide kontrolli kava ja täitnud neli alamveergu, nimelt „Kalad“, „Kalatooted“, „Koorikloomad“ ja „Limused“, tuginedes kõnealuste riikide vastavalt vesiviljeluse kohta esitatud kavaga hõlmatud teabele.

(7)

Albaania, Argentina, Armeenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Falklandi saared, Fääri saared, Iisrael, Jaapan, Keenia, Mani saar, Maroko, Mauritius, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Singapur, Türgi, Uganda, Ukraina, Uruguay, Uus-Meremaa, Valgevene ja Ühendkuningriik on esitanud jääkide kontrolli kava, milles on piirdutud ainult ühe vesiviljeluse alamkategooriaga (kalad) ning komisjon on sellele andnud rahuldava hinnangu. Kõigi kõnealuste kavadega antakse piisavad tagatised ja need tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks kõnealused kolmandad riigid vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisa kolmandas alamveerus „Kalad“.

(8)

Austraalia, Iraan ja Madagaskar on esitanud vesiviljelustoodete alamkategooriaga „Kalatooted“ seotud konkreetse jääkide kontrolli kava, millele komisjon on andnud rahuldava hinnangu. Kõigi kõnealuste kavadega antakse piisavad tagatised ja need tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks kõnealused kolmandad riigid vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisa alamveerus „Kalatooted“.

(9)

Belize, Brunei, Guatemala, Kuuba, Mosambiik, Nicaragua, Nigeeria, Tansaania, Uus-Kaledoonia ja Venezuela on esitanud jääkide kontrolli kava, milles on piirdutud ainult ühe vesiviljeluse alamkategooriaga (koorikloomad) ning komisjon on sellele andnud rahuldava hinnangu. Kõigi kõnealuste kavadega antakse piisavad tagatised ja need tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks kõnealused kolmandad riigid vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisa kolmandas alamveerus koorikloomade puhul.

(10)

Mehhiko ei ole esitanud komisjonile kava sealihatoodete kohta. Mehhiko on siiski esitanud tagatised selliste sealihatoodete kohta, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Mehhiko koos asjakohase joonealuse märkusega vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisa veerus „Sead“.

(11)

Araabia Ühendemiraadid ei ole esitanud komisjonile kava kalade kohta. Araabia Ühendemiraadid on siiski esitanud tagatised selliste kalade kohta, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Araabia Ühendemiraadid koos asjakohase joonealuse märkusega vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisa alamveerus „Kalad“.

(12)

Kolmandad riigid võivad liittoodetes sisalduvaid töödeldud loomseid saadusi hankida selliste töödeldud toodete liitu importimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest, eesmärgiga kasutada kõnealuseid saadusi üksnes selleks, et valmistada liitu eksporditavaid liittooteid. Seepärast tuleks selliste liittoodetes sisalduvate töödeldud loomsete saaduste kasutamist vajavad kolmandad riigid koos asjakohase joonealuse märkusega vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas.

(13)

Albaania ei suutnud esitada piima kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Albaania on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Albaania vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima puhul.

(14)

Egiptuse ei suutnud esitada piima kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Egiptus on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Egiptus vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima puhul.

(15)

Indoneesia ei suutnud esitada piima ja munade kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Indoneesia on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima ja mune, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Indoneesia vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima ja munade puhul.

(16)

Jaapani ei suutnud esitada mee kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Jaapan on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes mett, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Jaapan vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas mee puhul.

(17)

Mehhiko ei suutnud esitada piima kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Mehhiko on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Mehhiko vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima puhul.

(18)

Maroko ei suutnud esitada piima, koorikloomade ja munade kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Maroko on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima, koorikloomi ja mune, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Maroko vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima, koorikloomade ja munade puhul.

(19)

Omaan ei suutnud esitada munade ja mee kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Omaan on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima, mune ja mett, mis on pärit selliste toodete ELi eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Omaan vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima, munade ja mee puhul.

(20)

Taiwan ei suutnud esitada piima kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Taiwan on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Taiwan vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima puhul.

(21)

Vietnam ei suutnud esitada piima ja munade kohta direktiivi 96/23/EÜ artikliga 7 nõutud jääkide kontrolli kavaga võrdväärset kava. Vietnam on siiski esitanud otsuse 2011/163/EL artikli 2 kohase avaldusega tagatised, et liitu eksporditavates liittoodetes kasutatakse üksnes piima ja mune, mis on pärit selliste toodete liitu eksportimiseks heakskiidu saanud liikmesriikidest või kolmandatest riikidest. Seepärast tuleks Vietnam vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas piima ja munade puhul.

(22)	Austraalia on esitanud komisjonile kava munade kohta. Kavaga antakse piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Austraalia loetleda vastavalt otsuse 2011/163/EL lisas munade puhul.

(23)	Ghana on praegu loetletud otsuse 2011/163/EL lisas esitatud heakskiidu saanud riikide loetelus mee puhul. Ghana on esitanud komisjonile mee kohta kava, millega ei anta piisavaid tagatisi. Seepärast tuleks Ghana puhul mett käsitlev kanne otsuse 2011/163/EL lisas esitatud loetelust välja jätta.

(24)

Iraan on praegu loetletud otsuse 2011/163/EL lisas esitatud heakskiidu saanud riikide loetelus vesiviljelustoodete (v.a kalad) puhul. Iraan on esitanud komisjonile kava kalatoodete ja koorikloomade kohta. Selle kavaga antakse piisavad tagatised. Seepärast tuleks Iraani puhul otsuse 2011/163/EL lisas esitatud loetellu lisada üksnes kanne kalatoodete ja koorikloomade kohta.

(25)

Omaan on praegu loetletud otsuse 2011/163/EL lisas esitatud heakskiidu saanud riikide loetelus vesiviljelustoodete (v.a koorikloomad) puhul. Omaan on esitanud komisjonile kalade kohta kava, millega ei anta piisavaid tagatisi. Seepärast tuleks Omaani puhul kalu käsitlev kanne vastavalt otsuse 2011/163/EL lisas esitatud loetelust välja jätta.

(26)

Tuneesia on praegu loetletud otsuse 2011/163/EL lisas esitatud heakskiidu saanud riikide loetelus looduslike ulukite puhul. Tuneesia ei ole esitanud komisjonile kava looduslike ulukite kohta, aga on teatanud, et juba aastaid puudub looduslikest ulukitest saadud toodete tootmine. Seepärast tuleks Tuneesia puhul looduslikke ulukeid käsitlev kanne vastavalt otsuse 2011/163/EL lisas esitatud loetelust välja jätta.

(27)	Wallis ja Futuna on esitanud komisjonile kava mee kohta. Kavaga antakse piisavad tagatised ja see tuleks heaks kiita. Seepärast tuleks Wallis ja Futuna vastavalt loetleda otsuse 2011/163/EL lisas mee puhul.

(28)	Seepärast tuleks otsust 2011/163/EL vastavalt muuta.

(29)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse kohaldamisel kasutatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/692 (9) artiklis 2 sätestatud mõisteid.

Artikkel 2

Otsuse 2011/163/EL lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES

(1) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(2) Komisjoni 16. märtsi 2011. aasta otsus 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (ELT L 70, 17.3.2011, lk 40).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(4) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

(6) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/405, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetelud, kust on lubatud liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud loomi ja kaupu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 118).

(7) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.

(8) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2235, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1).

(9) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

LISA

„LISA

ISO2 kood

Riik (1)

Veised

Lambad/kitsed

Sead

Hobuslased

Kodulinnud

Vesiviljelus

Piim

Munad

Küülikud

Looduslikud ulukid

Tehistingimustes peetavad ulukid

Mesi

Naturaalsed kestad

Kalandustooted

Limused, (karbid, okasnahksed, mantelloomad ja meriteod)

Kalad

Kalatooted (nt kaaviar)

Koorikloomad

Andorra

X (2)

Araabia Ühendemiraadid

X (2)

X (3)

Albaania

X ((2a))

Armeenia

Argentina

Austraalia

Bosnia ja Hertsegoviina

Bangladesh

Burkina Faso

Benin

Brunei

Brasiilia

Botswana

Valgevene

X (7)

Belize

Kanada

Šveits

Tšiili

Kamerun

Hiina

Colombia

X (2)

Costa Rica

Kuuba

Dominikaani Vabariik

Ecuador

Egiptus

X ((2a))

Etioopia

Falklandi saared

X (5)

Fääri

saared

Ühendkuningriik

Gruusia

Guernesey

Gröönimaa

Guatemala

Honduras

Indoneesia

X ((2a))

Iisrael (4)

Mani saar

India

X ((2a))

Iraan

Jersey

Jamaica

Jaapan

X ((2a))

Keenia

Lõuna-Korea

X ((2a))

Liibanon

Sri Lanka

Maroko

X ((2a))

Moldova

Montenegro

X (5)

Madagaskar

Põhja-Makedoonia

Myanmar

Mongoolia

Mauritius

X (2)

Mehhiko

X (2)

X ((2a))

Malaisia

X (2)

Mosambiik

Namiibia

X (5)

Uus-Kaledoonia

Nigeeria

Nicaragua

Uus-Meremaa

X ((2a))

Omaan

X ((2a))

Panama

Peruu

Filipiinid

X ((2a))

Pakistan

Saint-Pierre ja Miquelon

Pitcairni saared

Paraguay

Serbia (6)

X (7)

Venemaa

X (8)

Rwanda

Saudi Araabia

Singapur

X (2)

X (9)

X (2)

X ((2a))

X (9)

Sierra Leone

San Marino

X (2)

El Salvador

Süüria

eSwatini

Togo

Tai

X ((2a))

Tuneesia

Türgi

Taiwan

X ((2a))

Tansaania

Ukraina

Uganda

Ameerika Ühendriigid

X (10)

Uruguay

Usbekistan

Venezuela

Vietnam

X ((2a))

Wallis ja Futuna

Kosovo (*)

X (2)

Lõuna-Aafrika

X (11)

Sambia

“

(1) Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2) Tabelis on esitatud riikide ja territooriumide loetelu, mis ei piirdu üksnes ELi poolt tunnustatud riikidega.

((2a)) Kolmandad riigid, kus kasutatakse üksnes toorainet, mis on pärit kas liikmesriikidest või artikli 2 kohaselt sellise tooraine liitu importimiseks heakskiidu saanud kolmandatest riikidest.

(3) Kolmandad riigid, kus kasutatakse loomseid saadusi, mis on pärit kas liikmesriikidest või artikli 2 kohaselt selliste töödeldud toodete liitu importimiseks heakskiidu saanud kolmandatest riikidest, ning mida kasutatakse üksnes selleks, et valmistada ELi eksporditavaid liittooteid.

(4) Üksnes kaamelipiim.

(5) Siin tähenduses Iisraeli Riik, v.a Golani kõrgendikud, Gaza sektor, Ida-Jeruusalemm ja Jordani Läänekalda ülejäänud osa, mis kuuluvad Iisraeli valitsusalasse alates 1967. aasta juunist.

(6) Üksnes lambad.

(7) Välja arvatud Kosovo.

(8) Tapmiseks ettenähtud elushobuslaste eksport liitu (ainult toiduloomad).

(9) Ainult põhjapõdrad.

(10) Üksnes kaup, mis on toodetud Uus-Meremaalt pärit värskest lihast ja mis on ette nähtud liidu jaoks ning mida laaditakse Singapuris maha või ümber või mille transiitvedu läbi Singapuri toimub seda seal ladustades või ladustamata.

(11) Üksnes kitsed.

(*) Üksnes silerinnalised linnud.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 464

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 28. detsember 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Komisjoni otsus (EL) 2021/2312, 7. detsember 2021, Soome põhjapiirkondade põllumajanduse pikaajalise riikliku abikava kohta (teatavaks tehtud numbri C(2021) 8773 all)	1
	*	Komisjoni otsus (EL) 2021/2313, 22. detsember 2021, COVID-19 puhangu mõju vastu võitlemiseks vajalike kaupade imporditollimaksu- ja käibemaksuvabastuse kohta 2022. aastal (teatavaks tehtud numbri C(2021) 9852 all)	11
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2314, 14. detsember 2021, taotluse kohta registreerida Euroopa kodanikualgatus EVE-ALGATUS OTSUSTUSÕIGUSE KEHTESTAMISEKS Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/788 alusel	14
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2315, 17. detsember 2021, millega muudetakse otsust 2011/163/EL nõukogu direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 kohaselt kolmandate riikide esitatud kavade tunnustamise kohta (teatavaks tehtud numbri C(2021) 9751 all) ( 1 )	17