ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 436 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
64. aastakäik |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/1 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2151,
6. detsember 2021,
millega rakendatakse määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 4,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu määruse (EL) 2020/1998. |
(2) |
Määruse (EL) 2020/1998 artikli 14 lõike 4 kohaselt vaatas nõukogu läbi kõnealuse määruse I lisas esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Kõnealuse läbivaatamise kohaselt tuleks sellest lisast välja jätta üht surnud isikut käsitlev kanne ja seitset isikut käsitlevad kanded tuleks ajakohastada. |
(3) |
Määrust (EL) 2020/1998 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) 2020/1998 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
J. CIGLER KRALJ
LISA
Määruse (EL) 2020/1998 I lisas muudetakse A osas („Füüsilised isikud“) esitatud füüsiliste isikute loetelu järgmiselt:
1) |
kanne 11, mis käsitleb Mohammed Khalifa AL-KANI (teiste nimedega Mohamed Khalifa Abderrahim Shaqaqi AL-KANI, Mohammed AL-KANI, Muhammad Omar AL-KANI), jäetakse välja; |
2) |
järgmist seitset füüsilist isikut käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:
|
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/7 |
NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2152,
6. detsember 2021,
millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 5. märtsil 2014 vastu määruse (EL) nr 208/2014. |
(2) |
Nõukogus toimunud läbivaatamise tulemusel tuleks ühe isiku kohta tehtud kanne ning tema kaitseõigust ja õigust tõhusale kohtulikule kaitsele käsitlev teave välja jätta. |
(3) |
Määruse (EL) nr 208/2014 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määruse (EL) nr 208/2014 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
J. CIGLER KRALJ
LISA
Määruse (EL) nr 208/2014 I lisa muudetakse järgmiselt.
1) |
A jaost („Artiklis 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu“) jäetakse välja järgmise isiku kohta tehtud kanne:
|
2) |
B jaost („B. Kaitseõigus ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele“) jäetakse välja kanne nr 17, mis on samuti seotud Oleksandr Viktorovych Klymenkoga. |
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/9 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2153,
6. august 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel kohaldatakse teatavate investeerimisühingute suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, (1) eriti selle artikli 5 lõike 6 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 5 lõikele 1 võivad pädevad asutused nõuda, et teatavaid investeerimisühinguid käsitletaks usaldatavusnõuete osas samamoodi nagu krediidiasutusi, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) kohaldamisalasse, ning et nad järgiksid usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL (3). |
(2) |
Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaldamisel tuleks täpsustada, et kui investeerimisühing tegeleb tegevusega, mis ületab vähemalt ühte neljast kvantitatiivsest künnisest, mis puudutavad börsiväliseid tuletisinstrumente, finantsinstrumentide emissiooni tagamist ja/või finantsinstrumentide pakkumise korraldamist siduva kohustuse alusel, investoritele antud krediiti või laene ning lunastamata võlaväärtpabereid, siis toimub kõnealune tegevus sellises ulatuses, et investeerimisühingu maksejõuetuse või raskuste tõttu võib tekkida süsteemne risk. |
(3) |
Võttes arvesse direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 5 osutatud investeerimisühingute tegevuse süsteemset olulisust ja nn nakkusefekti võimalikku märkimisväärset mõju kogu finantssektorile, tuleks direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaldamisel arvesse võtta investeerimisühinguid, kes on kliirivad liikmed määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 3 tähenduses ja kes pakuvad kliirimisteenuseid teistele finantseerimisasutustele, kes ise ei ole kliirivad liikmed. |
(4) |
Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on esitanud komisjonile pärast konsulteerimist Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega. |
(5) |
Euroopa Pangandusjärelevalve on regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, millel käesolev määrus põhineb, korraldanud avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (4) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Tegevuse ulatus
Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 5 lõike 1 punkti a kohaldamisel loetakse investeerimisühingu tegevus toimunuks sellises ulatuses, et investeerimisühingu maksejõuetuse või raskustega võib kaasneda süsteemne risk, kui investeerimisühing ületab mõne järgmistest künnistest:
a) |
börsivälised tuletisinstrumendid, mida ei kliirita keskselt, tingliku koguväärtusega 50 miljardit eurot; |
b) |
finantsinstrumentide emissiooni tagamine ja/või finantsinstrumentide pakkumise korraldamine siduva kohustuse alusel koguväärtusega 5 miljardit eurot; |
c) |
investoritele antud krediit või laenud, mis võimaldab neil teha tehinguid, koguväärtusega 5 miljardit eurot; ning |
d) |
lunastamata võlaväärtpaberid koguväärtusega 5 miljardit eurot. |
Artikkel 2
Kliiriv liige
Investeerimisühinguid, kes on kliirivad liikmed ja kes osutavad kliirimisteenuseid muudele finantssektori üksustele, kes ise ei ole kliirivad liikmed, tuleb võtta arvesse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 5 lõike 1 punkti b kohaldamisel.
Artikkel 3
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. august 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 64.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/11 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2154,
13. august 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse asjakohaseid kriteeriumeid selliste töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, (1) eriti selle artikli 30 lõike 4 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Kui investeerimisühingute suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) VII ja VIII jaotise kohaldamisalasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (4) artikli 1 lõigetega 2 ja 5, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2021/923, (5) peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 kohaldamisalasse kuuluvad investeerimisühingud kohaldama erinõudeid kõigi nende töötajate muutuvtasude suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. Nende töötajate kindlaksmääramiseks tuleb kehtestada asjakohased kriteeriumid. Kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta selliste töötajate õigusi ja ülesandeid, investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili ja tulemusnäitajaid, investeerimisühingu sisemist korraldust ning asjaomase investeerimisühingu laadi, ulatust ja keerukust. Need kriteeriumid peaksid ühtlasi võimaldama investeerimisühingutel näha tasustamispoliitika raames ette asjakohased stiimulid, tagamaks et asjaomased töötajad järgivad ülesannete täitmisel usaldatavusnõudeid. Lisaks peaksid kõnealused kriteeriumid kajastama investeerimisühingu eri tegevusalade riskitaset. |
(2) |
Juhtorganil on investeerimisühingu, selle strateegia ja tegevuse eest lõplik vastutus ning seega tuleks alati olla seisukohal, et see mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili. See kehtib nii juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmete puhul, kes teevad otsuseid, kui ka järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmete puhul, kes teostavad otsuste tegemise protsessi üle järelevalvet ning vaidlustavad tehtud otsuseid. |
(3) |
Mõned töötajad vastutavad investeerimisühingu majandustegevuse seisukohast olulise asutusesisese toe pakkumise eest. Nende tegevus ja otsused võivad samuti oluliselt mõjutada investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, kuna nende tegevus ja otsused võivad avada investeerimisühingu olulistele operatsiooni- ja muudele riskidele. |
(4) |
Juhtimisvastutusega töötajate ametialane tegevus võib mõjutada oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, kuna nad võivad teha strateegilisi või muid põhimõttelisi otsuseid, mis mõjutavad investeerimisühingu äritegevust või täidetavaid kontrollifunktsioone. Sellised kontrollifunktsioonid hõlmavad tavaliselt riskijuhtimist, vastavuskontrolli ja siseauditit. Äriüksuste võetavad riskid ja nende äriüksuste juhtimise viis on investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili seisukohast kõige olulisemad tegurid. Teatavat liiki äritegevus tekitab teistest suurema riski ja seega tuleks võtta arvesse äritegevuse olemust. |
(5) |
Asjakohased kvalitatiivsed kriteeriumid peaksid tagama, et töötajaid käsitataks töötajatena, kellel on oluline mõju, kui nad vastutavad selliste töötajate rühmade eest, kelle tegevus võib investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili oluliselt mõjutada. See hõlmab ka olukordi, kus ühegi nende juhitava töötaja tegevus eraldivõetuna investeerimisühingu riskiprofiili oluliselt ei mõjuta, kuid nende tegevus tervikuna võib seda mõjutada. |
(6) |
Töötaja töötasu kogusumma sõltub tavaliselt töötaja poolt investeerimisühingu ärieesmärkide edukasse saavutamisse antud panusest. Seetõttu sõltub töötasu töötaja ülesannetest, kohustustest, võimetest ja oskustest ning töötaja ja investeerimisühingu tulemuslikkusest. Kui töötajale määratakse töötasu kogusummas, mis ületab teatavat künnist, on põhjust oletada, et selline töötasu on seotud töötaja panusega investeerimisühingu ärieesmärkide saavutamisse ning seega töötaja ametialase tegevuse mõjuga investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile. Selleks et määrata kindlaks, kas sellise töötaja ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, on seega asjakohane kasutada seoses töötajale makstava töötasu kogusummaga kvantitatiivseid kriteeriume – seda nii absoluutarvudes kui ka võrreldes teiste sama investeerimisühingu töötajatega. |
(7) |
Oma ametialase tegevusega investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile olulist mõju avaldavate töötajate kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada selged ja asjakohased künnised. Investeerimisühingud peaksid kohaldama kvantitatiivseid kriteeriume aegsasti. Selleks et kvantitatiivsed kriteeriumid oleksid realistlikud, peaksid need põhinema töötasu dünaamikal. Esimene meetod sellisel dünaamikal põhinemiseks on võtta nende kvantitatiivsete kriteeriumide aluseks eelmisel aastal makstud töötasu kogusumma, mis sisaldab kõnealusel aastal makstud kindlat põhitöötasu ja määratud muutuvtasu. Teine meetod sellisel dünaamikal põhinemiseks on võtta nende kvantitatiivsete kriteeriumide aluseks eelmisel aastal määratud töötasu kogusumma, mis sisaldab kõnealusel aastal makstud kindlat põhitöötasu ja muutuvtasu, mis määratakse jooksval aastal eelmise majandusaasta eest. Teise meetodiga viiakse kindlaksmääramise protsess paremini vastavusse tulemusperioodi eest määratud tegeliku töötasuga, kuid seda meetodit saab kohaldada ainult siis, kui kvantitatiivsete kriteeriumide kohaldamiseks on võimalik õigel ajal arvutusi teha. Kui selline õigel ajal arvutus ei ole enam võimalik, tuleks kasutada esimest meetodit. Mõlema meetodi puhul võib muutuvtasu hõlmata summasid, mis määratakse tulemusperioodide alusel, mis on pikemad kui üks aasta sõltuvalt investeerimisühingu kasutatavatest tulemuskriteeriumidest. |
(8) |
Nende töötajate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, tuleks määrata kindlaks kvantitatiivne künnis 500 000 eurot. Töötasu, mis ületab kõnealust kvantitatiivset künnist või kuulub investeerimisühingu kõige kõrgemate töötasude hulka, loob seega tugeva eelduse, et sellist töötasu saava töötaja tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. Sellisel juhul tuleks kohaldada rohkem järelevalvet selle kindlaksmääramisel, kas asjaomase töötaja ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. |
(9) |
Kuid sellised kvantitatiivsetel kriteeriumidel põhinevad eeldused ei tohiks kehtida juhul, kui investeerimisühing teeb täiendavate objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks, et kõnealustel töötajatel ei ole tegelikult olulist mõju investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile, võttes arvesse kõiki riske, mis võivad investeerimisühingu suhtes avalduda. Kõnealuste objektiivsete kriteeriumide tulemusliku ja järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks kindlaks määratud kõrgeimat töötasu teenivate ja kõrgemat töötasu kui 750 000 eurot teenivate töötajate väljajätmine toimuma pädevate asutuste heakskiidul. Töötajate puhul, kellele määratud töötasu ületab 1 000 000 eurot (kõrgepalgalised), peaksid pädevad asutused enne väljajätmise heakskiitmist teavitama sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet (edaspidi „EBA“), et EBA saaks tagada kõnealuste kriteeriumide järjepideva kohaldamise. |
(10) |
Kõrgema juhtkonna või riskide võtjatega samas tasustamisvahemikus olemine võib samuti näidata, et töötaja ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. Sel otstarbel ei tuleks arvesse võtta töötasu, mis on makstud kontrolli- ja tugifunktsioone täitvatele töötajatele ning järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmetele. Selle kvantitatiivse kriteeriumi kohaldamisel tuleks samuti võtta arvesse asjaolu, et tasustamise määr on eri jurisdiktsioonides erinev. Investeerimisühingutele tuleks anda võimalus tõendada, et töötajad, kes jäävad tasustamisvahemikku, aga ei vasta kvalitatiivsetele ega muudele kvantitatiivsetele kriteeriumidele, ei mõjuta oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, võttes arvesse kõiki riske, mis investeerimisühingu suhtes võivad avalduda. |
(11) |
Selleks et pädevad asutused ja audiitorid saaksid läbi vaadata investeerimisühingu tehtud hindamise selliste töötajate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, on ülioluline, et investeerimisühingud peaksid arvestust tehtud hindamiste ja nende tulemuste kohta, sealhulgas nende töötajate kohta, kes on kindlaks määratud nende töötasu kogusummal põhinevate kriteeriumide alusel, kuid kelle ametialane tegevus ei mõjuta hinnangu kohaselt oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. |
(12) |
Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille EBA esitas Euroopa Komisjonile pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist. |
(13) |
EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
(1) |
„juhtimisvastutus“ – olukord, kus töötaja juhib äriüksust või kontrollifunktsiooni ning annab aru otse juhtorganile tervikuna või juhtorgani liikmele või kõrgemale juhtkonnale; |
(2) |
„kontrollifunktsioon“ – funktsioon, mis on sõltumatu kontrollitavast äriüksusest ja mille eesmärk on esitada objektiivne hinnang investeerimisühingu riskide kohta, selliseid riske läbi vaadata või nende kohta aruandeid esitada, muu hulgas riskijuhtimise funktsioon, vastavuskontrolli funktsioon või siseauditi funktsioon; |
(3) |
„äriüksus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 3 määratletud äriüksus. |
Artikkel 2
Kriteeriumide kohaldamine
1. Kui käesolevat määrust kohaldatakse individuaalselt kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 25, hinnatakse vastavust käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele investeerimisühingu individuaalse riskiprofiili alusel.
2. Kui käesolevat määrust kohaldatakse konsolideeritud alusel kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 25, hinnatakse vastavust käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele investeerimisühingu konsolideeritud riskiprofiili alusel.
3. Kui artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldatakse individuaalselt, võetakse arvesse investeerimisühingu määratavat töötasu.
4. Kui artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldatakse konsolideeritud alusel, võtab konsolideeriv investeerimisühing arvesse konsolideerimise alla kuuluva üksuse määratavat töötasu.
5. Artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldatakse ainult individuaalselt.
6. Artikli 4 lõike 1 punkti c kohaldatakse individuaalselt ja konsolideeritud alusel.
Artikkel 3
Kvalitatiivsed kriteeriumid
Töötajaid loetakse investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile olulist mõju avaldavateks, kui täidetud on üks või mitu järgmistest kvalitatiivsetest kriteeriumidest:
a) |
töötaja on juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liige; |
b) |
töötaja on järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liige; |
c) |
töötaja on kõrgema juhtkonna liige; |
d) |
investeerimisühingutes, mille kogubilanss on 100 miljonit eurot või rohkem, on töötajal juhtimisvastutus äriüksuste eest, mis osutavad vähemalt üht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (7) I lisa A jao punktides 2–7 loetletud teenustest, mille jaoks on vajalik luba; |
e) |
töötajal on juhtimisvastutus kontrollifunktsiooniga seotud tegevuse eest; |
f) |
töötajal on juhtimisvastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest; |
g) |
töötaja vastutab investeerimisühingus olulise riski juhtimise eest, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 28 lõikes 3, või on investeerimisühingu suhtes avalduva olulise riski juhtimise eest vastutava komisjoni hääleõiguslik liige; |
h) |
töötaja vastutab investeerimisühingus, millel on luba osutada vähemalt üht direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 2–7 loetletud teenustest, ühe järgmise tegevuse juhtimise eest:
|
i) |
seoses otsustega, millega kiidetakse heaks või keelatakse uute toodete turule toomine, vastab töötaja ühele järgmistest kriteeriumidest:
|
Artikkel 4
Kvantitatiivsed kriteeriumid
1. Lähtuvalt lõigetest 2–5 loetakse töötajaid investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile olulist mõju avaldavateks, kui täidetud on üks või mitu järgmistest kvantitatiivsetest kriteeriumidest:
a) |
töötajale määratud kogutasu on eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest 500 000 eurot või rohkem; |
b) |
kui investeerimisühingul on üle 1 000 töötaja, kuuluvad töötajad selle 0,3 % töötajaskonna hulka (ümardatud suurema täisarvuni), kellele määrati investeerimisühingu siseselt eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest kogusummas kõige suurem töötasu; |
c) |
töötajale määrati eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest töötasu kogusummas, mis on vähemalt sama suur kui väikseim kogutöötasu, mis määrati kõnealusel majandusaastal töötajale, kes vastab artikli 3 punktis a, c, d, h või i märgitud ühele või enamale kriteeriumile. |
2. Lõikes 1 sätestatud kriteeriume ei kohaldata, kui investeerimisühing teeb kindlaks, et töötaja või töötajate kategooria, kuhu see töötaja kuulub, ei mõjuta oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili.
3. Käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimust hinnatakse lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest, milles võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riski- ja tulemusnäitajaid, mida investeerimisühing kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 28 riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks kasutab, ning lähtuvalt töötaja või töötajate kategooria kohustustest ja õigustest ning nende mõjust investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile, võrreldes nende töötajate ametialase tegevuse mõjuga, kes on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse artiklile 3.
4. Kui investeerimisühing kohaldab lõiget 2 lõike 1 punktis b osutatud töötaja suhtes või töötaja suhtes, kellele määratud kogutöötasu oli eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest 750 000 eurot või rohkem, siis peab kõnealuse investeerimisühingu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutav pädev asutus selle eelnevalt heaks kiitma.
Pädev asutus annab oma eelneva heakskiidu ainult juhul, kui investeerimisühing suudab tõendada, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriume.
5. Kui töötajale eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest määratud töötasu kogusumma on vähemalt 1 000 000 eurot, annab pädev asutus lõike 4 kohase eelneva heakskiidu ainult erandlikel asjaoludel. Selleks et tagada käesoleva lõike järjepidev kohaldamine, teavitab pädev asutus enne sellist töötajat puudutava heakskiidu andmist EBAt.
Erandlike asjaolude olemasolu tõendab investeerimisühing ja seda hindab pädev asutus. Erandlikud asjaolud on olukorrad, mis on ebatavalised, väga harvaesinevad või tavapärasest väga erinevad. Erandlikud asjaolud on seotud selle töötajaga.
Artikkel 5
Määratud kogutöötasu arvutamine
1. Kõik muutuvtasu ja põhitöötasu summad arvutatakse brutosummas ning täistööaja ekvivalendi baasil.
2. Investeerimisühingu tasustamispoliitikas määratakse muutuvtasu jaoks kindlaks vaatlusaasta, mida võetakse arvesse töötasu kogusumma arvutamisel. Kõnealune vaatlusaasta on kas aasta, mis eelnes majandusaastale, mil muutuvtasu määrati, või aasta, mis eelnes majandusaastale, mille eest muutuvtasu määratakse.
Artikkel 6
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. august 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 64.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).
(5) Komisjoni 25. märtsi 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/923, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks juhtimisvastutus ja kontrollifunktsioonid, olulised äriüksused ja märkimisväärne mõju asjaomase äriüksuse riskiprofiilile, ning kriteeriumid selliste töötajate või töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili kõnealuse direktiivi artikli 92 lõikes 3 osutatud töötajate tegevusega võrreldaval määral (ELT L 203, 9.6.2021, lk 1).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(8) Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/17 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2155,
13. august 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks instrumentide liigid, mis adekvaatselt kajastavad investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis, ja võimalik alternatiivne kord, mida on asjakohane kasutada muutuvtasu maksmisel
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, (1) eriti selle artikli 32 lõike 8 kolmandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Instrumentides makstav muutuvtasu peaks edendama usaldusväärset ja tulemuslikku riskijuhtimist ega tohiks soodustada selliste riskide võtmist, mis ületavad investeerimisühingu riskivalmiduse piiri. Seepärast tuleks muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide liikidega viia töötajate huvid kooskõlla investeerimisühingu, selle aktsionäride, võlausaldajate, klientide ja muude sidusrühmade pikaajaliste huvidega, andes töötajatele stiimulid tegutseda investeerimisühingu pikaajalistes huvides. |
(2) |
Selleks et tagada tugev seos investeerimisühingu krediidikvaliteediga pikemas perspektiivis, peaksid muutuvtasu maksmiseks kasutatavad instrumendid sisaldama asjakohaseid käivitavaid sündmusi allahindamiseks või konverteerimiseks, mis vähendavad instrumentide väärtust juhul, kui investeerimisühingu krediidikvaliteet pikemas perspektiivis on halvenenud. Tasustamiseks kasutatavad käivitavad sündmused ei tohiks muuta instrumentide allutatuse taset ja seega ei tohiks tingida seda, et täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ei kvalifitseeru enam omavahenditesse kuuluvate instrumentidena. |
(3) |
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (2) artiklis 9 sätestatud tingimusi koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) II osa I jaotise 3. ja 4. peatükis sätestatud tingimustega, kuid direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktis iii osutatud muude instrumentide (edaspidi „muud instrumendid“) suhtes, mida saab täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata, eritingimusi kõnealuste määruste kohaselt ei kohaldata, kuna kõnealuseid instrumente ei liigitata usaldatavusnõuete seisukohast omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Seepärast tuleks erinevate instrumentide liikide suhtes kehtestada erinõuded, et tagada nende asjakohane kasutamine muutuvtasu maksmiseks, võttes arvesse instrumentide eri laadi. Instrumentide kasutamine muutuvtasu maksmiseks ei tohiks takistada instrumentide kvalifitseerumist investeerimisühingu omavahenditena, kui on täidetud määruses (EL) 2019/2033 sätestatud tingimused. Samuti ei tohiks sellist kasutamist käsitada instrumendi lunastamise stiimulina, kuna pärast edasilükkamise aega ja ooteperioode peaksid töötajad üldiselt saama likviidseid vahendeid muul viisil kui lunastamise kaudu. |
(4) |
Muud instrumendid ei piirdu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) I lisa C jaos määratletud finantsinstrumentidega. Kõnealuste instrumentide loomisest tekkiva halduskoormuse vähendamiseks peaksid need instrumendid võimaldama ka muude lepingupõhiste kokkulepete kasutamist töötajate ja investeerimisühingute vahel. Selleks et need muud instrumendid kajastaksid investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis, tuleks sobilike nõuete abil tagada, et kõnealused instrumendid hinnatakse alla või konverteeritakse enne seda, kui investeerimisühing ei täida enda omavahendite nõudeid. |
(5) |
Muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral ei tohiks sellised tehingud üldjuhul suurendada tasu väärtust, tehes väljamakseid, mis on suuremad kui instrumendi väärtus, või konverteerides instrumendiks, mille väärtus on suurem kui algselt eraldatud instrumendil. Instrumentide asendamine sama väärtusega peaks tagama, et tasu ei maksta vahendite ega meetodite abil, mis soodustavad direktiivi (EL) 2019/2034 või määruse (EL) 2019/2033 mittejärgimist. |
(6) |
Muutuvtasu maksmise ja muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide lunastamise, tagasivõtmise, tagasiostmise või konverteerimise korral peaksid kõnealused tehingud põhinema väärtusel, mis on kindlaks määratud tehingu tegemise ajal kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tagades seeläbi, et eraldatakse õige muutuvtasu summa ja seda ei muudeta põhjendamatult instrumendi lunastamise, tagasivõtmise, tagasiostmise või konverteerimise ajal. |
(7) |
Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 54 on sätestatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamise ja konverteerimise mehhanismid. Lisaks on direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktiga iii ette nähtud, et muud instrumendid võib täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata. Kuna muude instrumentide konverteerimise või allahindamise majanduslik tulemus on sama kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, tuleks muude instrumentide allahindamise või konverteerimise mehhanismide puhul võtta arvesse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatavaid mehhanisme, tehes kohandused, et võtta arvesse asjaolu, et muud instrumendid ei kvalifitseeru usaldatavusnõuete seisukohast omavahendite instrumentidena. Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid regulatiivseid nõudeid seoses allahindamise ja konverteerimisega. Tagamaks, et investeerimisühingu krediidikvaliteedi halvenemise korral vähendatakse muutuvtasu maksmiseks kasutatavate kõigi selliste instrumentide väärtust, tuleks kindlaks määrata olukorrad, mil kõnealused instrumendid tuleb alla hinnata või konverteerida. Järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentide allahindamise, üleshindamise ja konverteerimise mehhanismid. |
(8) |
Instrumentidest tulenevad väljamaksed võivad olla eri laadi. Need võivad olla muutuvad või fikseeritud ning neid võib teha teatavate ajavahemike järel või instrumendi lõpptähtajal. Usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimise edendamiseks ei tohiks teha töötajatele väljamakseid edasilükkamise ajal. Töötajad peaksid saama väljamakseid ainult perioodide eest, mis järgnevad instrumendi suhtes nõudeõiguse tekkimisele, pärast mida saavad töötajad selle juriidilisteks omanikeks. Seepärast on asjakohane kasutada muutuvtasu maksmiseks ainult instrumente, millelt tehakse instrumendi omanikule väljamakseid teatavate ajavahemike järel. Nullkupongvõlakirjad ega instrumendid, millelt tulu välja ei maksta, ei tohiks olla osa tasust, mis peab koosnema direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punktis j osutatud instrumentidest. See on seotud sellega, et töötajad saaksid edasilükkamise ajal kasu väärtuse suurenemisest, mida võib pidada väljamakse saamisega samaväärseks. |
(9) |
Väga suured väljamaksed võivad vähendada pikaajalisi stiimuleid usaldusväärseks riskide võtmiseks, kuna need tegelikult suurendavad tasu muutuvkomponenti. Eelkõige ei tohiks väljamakseid teha harvemini kui kord aastas, kuna see tingiks väljamaksete tegeliku akumuleerumise edasilükkamise ajal ning väljamaksed tehtaks muutuvtasu väljamaksmise ajal. Väljamaksete akumuleerimine oleks vastuolus direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei või edasi lükatud tasu saada enne proportsionaalselt makstavat töötasu. Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 2 punktiga b nõutakse, et muutuvtasu ei tohi maksta finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks kõnealuse direktiivi või määruse (EL) 2019/2033 täitmata jätmise Seepärast ei tohiks pärast instrumendi suhtes nõudeõiguse teket tehtavad väljamaksed olla suuremad nende instrumentide turuhinnast, mille on emiteerinud võrreldava krediidikvaliteediga muud investeerimisühingud või krediidiasutused. Selleks tuleks ette näha, et muutuvtasu maksmiseks kasutatavaid instrumente või instrumente, millega need on seotud, emiteeritakse peamiselt muudele investoritele, või et selliste instrumentide suhtes kehtestatakse väljamaksete ülempiir. |
(10) |
Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti l ja artikli 32 lõike 3 kohaselt muutuvtasu maksmisel kohaldatavad edasilükkamise ja ooteperioodi nõuded peavad olema täidetud kogu aeg, sealhulgas muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral. Seepärast tuleks sellistes olukordades asendada instrumendid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate, teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentidega, mis kajastavad investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ning millel on samad omadused nagu algselt muutuvtasu maksmiseks ettenähtud instrumendil ning sama väärtus, võttes arvesse mis tahes allahinnatud summasid. Kui muudel instrumentidel kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on fikseeritud lõpptähtaeg, tuleks kehtestada miinimumnõuded selliste instrumentide järelejäänud tähtaja kohta, kui neid kasutatakse muutuvtasu maksmiseks, tagamaks et kõnealused instrumendid on kooskõlas nõuetega, mis käsitlevad muutuvtasu puhul kohaldatavat edasilükkamise aega ja ooteperioodi. |
(11) |
Direktiiviga (EL) 2019/2034 ei ole muutuvtasu maksmiseks kõlblike instrumentide liigid piiratud konkreetse finantsinstrumentide liigiga. Seetõttu peaks olema võimalik kasutada sünteetilisi instrumente või töötajate ja investeerimisühingu vahelisi lepinguid, mis on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mida saab täielikult konverteerida või alla hinnata. See võimaldab näha selliste instrumentide tingimustes ette eritingimused, mida kohaldatakse üksnes töötajatele tasu maksmiseks kasutatavate instrumentide suhtes, ilma et selliseid eritingimusi oleks vaja kehtestada muudele investoritele. |
(12) |
Konsolideerimisgrupi puhul võib emissioone hallata keskselt emaettevõtja raames, sh olukordades, kui emaettevõtja suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) või direktiivi 2019/2034. Seepärast ei tohi sellisesse konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud alati emiteerida ise instrumente, mida võib kasutada muutuvtasu maksmiseks. Määrusega (EL) 2019/2033 koostoimes määrusega (EL) nr 575/2013 on ette nähtud, et teatavatel tingimustel võib konsolideerimise alla kuuluvate üksuste kaudu emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente arvata investeerimisühingu omavahendite hulka. Seepärast peaks olema võimalik kasutada ka selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks, tingimusel et selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks kasutava investeerimisühingu krediidikvaliteedi ning instrumendi emitendi krediidikvaliteedi vahel on selge seos. Eeldatavalt on selline seos tavapäraselt emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel. Teatavatel tingimustel peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks ka muid selliseid instrumente kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida otseselt ei emiteeri investeerimisühing. Instrumente, mis on seotud aluseks olevate instrumentidega, mille on emiteerinud emaettevõtja kolmandas riigis, ja mis on muidu samaväärsed täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks, kui käivitav sündmus osutab sellist sünteetilist instrumenti kasutavale investeerimisühingule. |
(13) |
Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkt k võimaldab investeerimisühingutel, mis ei emiteeri kõnealuse direktiivi artikli 32 lõike 1 punktis j osutatud instrumente, kasutada alternatiivset korda, kui pädev asutus kiidab selle kasutuse heaks ja see kord täidab samu eesmärke kui kõnealuse direktiivi artikli 32 lõike 1 punktis j osutatud instrumendid. Samade eesmärkide täitmiseks tuleb kõnealuse alternatiivse korraga tagada, et makstavat muutuvtasu korrigeeritakse kaudse riskiga. Kõnealuse alternatiivse korra väärtus peaks vähenema alati, kui tekib kahjulik mõju kõnealuse investeerimisühingu või tema valitsetava vara tulemuslikkusele. Kui investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti l kohaselt nõuet lükata muutuvtasu edasi, siis peaks alternatiivne kord olema samuti kooskõlas nõudega lükata muutuvtasu edasi ning instrumentidena makstava muutuvtasu suhtes maluse või tagasinõudeõiguse kohaldamisega ja ooteperioodidega. |
(14) |
Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“) esitas Euroopa Komisjonile pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist. |
(15) |
EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Instrumentide liigid, mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ja on asjakohased kasutamiseks muutuvtasu maksmisel
1. Instrumentide liigid, mis täidavad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktis iii sätestatud tingimusi, on järgmised:
a) |
täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid, kui kõnealused liigid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 2 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikli 5 lõikega 9 ja artikli 5 lõike 13 punktiga c; |
b) |
teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid, kui kõnealused liigid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 3 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikliga 5; |
c) |
instrumentide liigid, mida saab täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata ning mis ei ole täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ega teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid („muud instrumendid“) artiklis 4 osutatud juhtudel, kui kõnealused liigid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikliga 5. |
2. Lõikes 1 osutatud instrumentide liigid peavad täitma järgmisi tingimusi:
a) |
instrumendid ei ole tagatud ja neile ei ole antud garantiid, mis suurendab instrumendi omaniku nõuete nõudeõiguse järku; |
b) |
kui instrumenti reguleerivate sätetega on lubatud instrumenti konverteerida, kasutatakse kõnealust instrumenti muutuvtasuna eraldamise eesmärgil ainult juhul, kui konverteerimise määr või ulatus on kehtestatud tasemel, millega tagatakse, et sellise instrumendi väärtus, milleks algselt eraldatud instrument konverteeritakse, ei ole kõrgem kui algselt eraldatud instrumendi väärtus ajal, mil kõnealune instrument muutuvtasuna eraldati; |
c) |
selliseid konverteeritavaid instrumente reguleerivate sätetega, mida kasutatakse üksnes muutuvtasu maksmiseks, tagatakse et sellise instrumendi väärtus, milleks algselt eraldatud instrument konverteeritakse, ei ole kõrgem kui algselt eraldatud instrumendi väärtus konverteerimise ajal; |
d) |
instrumenti reguleerivate sätetega nähakse ette, et mis tahes väljamaksed tehakse vähemalt kord aastas ja need tehakse instrumendi omanikule; |
e) |
instrumendid hinnatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt väärtuses, mis neil oli eraldamise ajal; |
f) |
selliseid instrumente reguleerivate sätetega, mis on emiteeritud üksnes muutuvtasu maksmiseks, on ette nähtud, et instrumendi lunastamise, tagasivõtmise, tagasiostmise või konverteerimise korral viiakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt läbi hindamine. |
Punkti e kohaldamisel vaadatakse väärtuse hindamine sõltumatult läbi.
Artikkel 2
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liikide suhtes kohaldatavad tingimused
Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid peavad täitma järgmisi tingimusi:
a) |
instrumente reguleerivate sätetega määratakse kindlaks käivitav sündmus määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkti e alapunkti iii kohaldamiseks; |
b) |
punktis a osutatud käivitav sündmus toimub juhul, kui instrumendi emiteerinud investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb alla ühe järgmistest näitajatest:
|
c) |
täidetud on üks järgmistest nõuetest:
|
Kui instrumendid eraldatakse töötajatele, kelle ametialase tegevuse valdav osa on väljaspool liitu, ja instrumendid on nomineeritud kolmanda riigi emiteeritud valuutas, võivad investeerimisühingud kasutada punkti i otstarbel kõnealuse kolmanda riigi puhul kehtestatud sarnast sõltumatult arvutatud tarbijahinnaindeksit.
Artikkel 3
Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liikide suhtes kohaldatavad tingimused
Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid peavad täitma järgmisi tingimusi:
a) |
instrumentide muutuvtasuna eraldamise ajal on instrumentide järelejäänud tähtaeg võrdne selliste edasilükkamise aegade ja ooteperioodidega summaga või sellest suurem, mida kohaldatakse muutuvtasu suhtes seoses kõnealuste instrumentide eraldamisega; |
b) |
instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks; |
c) |
punktis b osutatud käivitav sündmus toimub juhul, kui instrumendi emiteerinud investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb alla ühe järgmistest näitajatest:
|
d) |
täidetud on üks artikli 2 punktis c märgitud nõuetest. |
Artikkel 4
Muude instrumentide liikide suhtes kohaldatavad tingimused
1. Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustel peavad muud instrumendid täitma direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktis iii sätestatud tingimusi igal järgmisel juhul:
a) |
muud instrumendid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimusi; |
b) |
muud instrumendid on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendiga ning täidavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tingimusi; |
c) |
muud instrumendid on seotud instrumendiga, mis oleks täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluv instrument või teise taseme omavahenditesse kuuluv instrument, kui seda ei oleks emiteerinud investeerimisühingu emaettevõtja, kes määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt ei kuulu konsolideerimise alla, ning muud instrumendid täidavad lõikes 4 sätestatud tingimusi. |
2. Lõike 1 punktis a osutatud tingimused on järgmised:
a) |
muud instrumendid emiteeritakse otse või investeerimisühingu, krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantseerimisasutuse kaudu, mis määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki või määruse (EL) 2019/2033 artikli 7 kohaselt kuulub konsolideerimise alla, tingimusel et on põhjust eeldada, et instrumendi emitendi krediidikvaliteedi muutusega kaasneb sellise investeerimisühingu krediidikvaliteedi samaväärne muutus, kes kasutab muid instrumente muutuvtasu maksmiseks; |
b) |
muid instrumente reguleerivate sätetega ei anta instrumentide omanikule õigust kiirendada väljamakseid või põhisumma makseid, välja arvatud kõnealust instrumenti emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral; |
c) |
muude instrumentide muutuvtasuna eraldamise ajal on muude instrumentide järelejäänud tähtaeg võrdne selliste edasilükkamise aegade ja ooteperioodide summaga või sellest suurem, mida kohaldatakse seoses kõnealuste instrumentide eraldamisega; |
d) |
instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks; |
e) |
punktis d osutatud käivitav sündmus toimub juhul, kui instrumendi emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb alla ühe järgmistest näitajatest:
|
f) |
täidetud on üks artikli 2 punktis c märgitud nõuetest. |
3. Lõike 1 punktis b osutatud tingimused on järgmised:
a) |
muud instrumendid täidavad lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimusi; |
b) |
muud instrumendid on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mille on emiteerinud üksus, kes määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki või määruse (EL) 2019/2033 artikli 7 kohaselt kuulub konsolideerimise alla (edaspidi „aluseks olev instrument“); |
c) |
aluseks olev instrument täidab lõike 2 punktides c ja f sätestatud tingimusi ajal, mil instrument muutuvtasuna eraldatakse; |
d) |
muu instrumendi väärtus on seotud aluseks oleva instrumendiga nii, et see ei ole mis tahes ajal suurem kui aluseks oleva instrumendi väärtus; |
e) |
mis tahes sellise väljamakse väärtus, mis tehakse pärast nõudeõiguse teket muu instrumendi suhtes, on seotud aluseks oleva instrumendiga nii, et tehtavate väljamaksete väärtus ei ole mis tahes ajal suurem kui aluseks oleva instrumendi puhul tehtavate mis tahes väljamaksete väärtus; |
f) |
muid instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et kui aluseks olev instrument võetakse tagasi, konverteeritakse, ostetakse tagasi või lunastatakse edasilükkamise või ooteperioodi ajal, seotakse muud instrumendid samaväärse aluseks oleva instrumendiga, mis täidab käesoleva artikli tingimusi, nii et muude instrumentide koguväärtus ei suurene. |
4. Lõike 1 punktis c osutatud tingimused on järgmised:
a) |
pädevad asutused on direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 55 või direktiivi 2013/36/EL artikli 127 kohaldamisel teinud kindlaks, et investeerimisühingu või krediidiasutuse suhtes, kes emiteerib instrumenti, millega on seotud muud instrumendid, kohaldab kolmanda riigi järelevalveasutus konsolideeritud alusel järelevalvet, mis on samaväärne järelevalvega, mille suhtes kohaldatakse direktiivis (EL) 2019/2034 sätestatud põhimõtteid, kui emitent on kolmandas riigis asuv investeerimisühing, ning direktiivis 2013/36/EL sätestatud põhimõtteid, kui emitent on kolmandas riigis asuv krediidiasutus, ning määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki nõudeid; |
b) |
muud instrumendid täidavad lõike 3 punktides a ja c–f osutatud tingimusi. |
Artikkel 5
Allahindamise, üleshindamise ja konverteerimise protseduurid
1. Artikli 3 punkti b ja artikli 4 lõike 2 punkti d kohaldamisel peavad teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja muid instrumente reguleerivad sätted olema kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 2–14 sätestatud protseduuride ja tähtaegadega, mida kohaldatakse esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu ning allahinnatavate, üleshinnatavate või konverteeritavate summade arvutamisel. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente reguleerivad sätted peavad olema kooskõlas käesoleva artikli lõikes 9 ja lõike 13 punktis c sätestatud protseduuridega seoses allahinnatavate, üleshinnatavate või konverteeritavate summadega.
2. Kui teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja muid instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:
a) |
sellise konverteerimise määr ja konverteerimise piirsumma; |
b) |
instrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks konverteerimise vahemik. |
3. Kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindamisega alaliselt või ajutiselt kõike järgmist:
a) |
instrumendi omaniku nõue instrumenti emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral; |
b) |
instrumendi tagasivõtmise või lunastamise korral maksmisele kuuluv summa; |
c) |
instrumendilt tehtavad väljamaksed. |
4. Kõik pärast allahindamist tehtavad väljamaksed põhinevad vähendatud põhisummal.
5. Instrumentide allahindamine või konverteerimine peab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tekitama kirjed, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite kirjetena.
6. Kui instrumenti emiteeriv investeerimisühing või krediidiasutus on teinud kindlaks, et esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on langenud alla taseme, mis käivitab instrumentide konverteerimise või allahindamise, peab instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse juhtorgan või mis tahes muu asjaomane organ viivitamata otsustama, et käivitav sündmus on toimunud ning et on tagasivõetamatu kohustus hinnata instrument alla või see konverteerida.
7. Käivitava sündmuse toimumise korral ei või allahindamisele või konverteerimisele kuuluvate instrumentide kogusumma olla väiksem kui väikseim järgnevast:
a) |
summa, mida on vaja instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks protsendimäärale, mida instrumenti reguleerivate sätete kohaselt käsitatakse käivitava sündmusena; |
b) |
instrumendi täielik põhisumma. |
8. Kui toimub käivitav sündmus:
a) |
peab investeerimisühing teavitama töötajaid, kellele on instrumendid muutuvtasuna eraldatud, ja isikuid, kes selliseid instrumente jätkuvalt hoiavad; |
b) |
peab instrumenti emiteeriv investeerimisühing või krediidiasutus võimalikult kiiresti ja maksimaalselt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega. |
9. Kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja muud instrumendid hõlmavad sama käivitavat taset, hinnatakse põhisumma alla või konverteeritakse see proportsionaalselt kõigi muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide omanike puhul.
10. Allahinnatavate või konverteeritavate instrumentide summa vaadatakse sõltumatult läbi. Kõnealune läbivaatamine viiakse lõpule võimalikult kiiresti ja see ei tohi luua takistusi instrumentide allahindamisel või konverteerimisel.
11. Investeerimisühing või krediidiasutus, kes emiteerib instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, peab tagama, et tema põhikirjajärgne aktsiakapital on alati piisav, et konverteerida käivitava sündmuse korral kõik sellised konverteeritavad instrumendid aktsiatesse. Investeerimisühingul või krediidiasutusel peab olema alati vajalik eelnev luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide emiteerimiseks, millesse sellised instrumendid käivitava sündmuse korral konverteeritakse.
12. Investeerimisühing või krediidiasutus, kes emiteerib instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, peab tagama, et tema asutamislepingus või põhikirjas või lepingulistes sätetes puuduvad menetluslikud takistused selliseks konverteerimiseks.
13. Selleks et instrumendi allahindamist saaks käsitada ajutisena, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
a) |
üleshindamised põhinevad kasumil pärast seda, kui instrumendi emitent on teinud lõpliku kasumi kinnitamiseks ametliku otsuse; |
b) |
instrumendi mis tahes üleshindamine või vähendatud põhisumma kohta kupongide maksmine toimub instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse täielikul oma äranägemisel, võttes arvesse punktides c, d ja e sätestatud tingimusi, ning investeerimisühing või krediidiasutus ei ole kohustatud teostama teatavate eriasjaolude korral üleshindamist või seda kiirendama; |
c) |
üleshindamine teostatakse proportsionaalselt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide, teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja muude instrumentide vahel, mida kasutatakse muutuvtasu maksmiseks ja mille suhtes kohaldati allahindamist; |
d) |
teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja muude instrumentide üleshindamise ja vähendatud põhisummalt kupongi maksmise maksimaalne summa võrdub instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse kasumiga korrutatuna punktides i ja ii määratletud summade jagatisega:
|
e) |
mis tahes üleshinnatavate summade ja vähendatud põhisummalt kupongide maksete summat käsitatakse maksena, mille tulemusena vähenevad esimese taseme põhiomavahendid ja mis:
|
14. Lõike 13 punkti d kohaldamisel tehakse arvutus üleshindamise teostamise hetkel.
Artikkel 6
Alternatiivne kord
Alternatiivne kord, mida investeerimisühingud võivad kasutada pädeva asutuse heakskiidu alusel muutuvtasu maksmiseks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punktiga k, peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:
a) |
alternatiivne kord aitab viia muutuvtasu vastavusse investeerimisühingu, selle võlausaldajate ja klientide pikaajaliste huvidega; |
b) |
alternatiivse korra suhtes kohaldatakse ooteperioodi, mille eesmärk on viia üksikisiku stiimulid vastavusse investeerimisühingu, selle võlausaldajate ja klientide pikaajaliste huvidega ning mis vältab vähemalt kuus kuud; |
c) |
alternatiivse korra alusel saadud summa ja kohaldatavad tingimused peavad olema kõnealuse korra alusel muutuvtasu saavate töötajate jaoks hästi dokumenteeritud ja läbipaistvad; |
d) |
edasilükkamise ja ooteperioodide ajal saadud summade puhul tuleb alternatiivse korraga tagada, et töötaja ei saa neil perioodidel juurdepääsu muutuvtasu edasilükatud osale, seda üle kanda või lunastada; |
e) |
alternatiivse korraga ei võimaldata edasilükkamise ajal saadud muutuvtasu väärtuse suurenemist intressimaksete tulemusena või muu sarnase korra alusel (v.a punktis f sätestatud tingimustele vastav kord); |
f) |
kui alternatiivne kord võimaldab edasilükkamise ajal ja ooteperioodil muutuvtasuna saadud väärtuse eelnevalt kindlaks määratud muutusi, peavad lähtuvalt investeerimisühingu või selle valitsetava vara tulemuslikkusest olema täidetud järgmised tingimused:
|
g) |
alternatiivne kord ei piira direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti m kohaldamist. |
Artikkel 7
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 13. august 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 64.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).
(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).
(7) Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/26 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2156,
17. september 2021,
millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 Riftioru palaviku jaoks Euroopa Liidu referentlabori asutamisega
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 92 lõiget 4,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Riftioru palavik on viiruse põhjustatud esilekerkiv siirutajatega leviv zoonootiline uluk- ja kodumäletsejate taud, mis kujutab endast võimalikku piiriülest ohtu. Riftioru palavikku iseloomustab kodumäletsejate puhul sagedane tiinuse katkemine ja suur neonataalne suremus. Inimesel esineb see haigus peamiselt gripilaadse haigusena; väikesel arvul patsientidel võib tekkida entsefaliit või ka hemorraagianähtudega raske maksahaigus. Riftioru palavik on kantud Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) teatamiskohustuslike taudide loetellu (2). |
(2) |
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) avaldas 2019. aasta märtsis kiire riskihinnangu, milles käsitletakse Riftioru palaviku viiruse liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) sissetoomise ning seal levimise riski seoses teatatud juhtumite arvu suurenemisega Mayotte’is (3). Hinnangus toodi esile, et ehkki kõnealusest puhangust liidule ja EMP-le tulenev risk seoses Riftioru palaviku viiruse sissetoomisega loomade ja loomsete saadustega seadusliku kauplemise teel on väga väike, võib nakatunud mäletsejatelt saadud värske liha, pastöriseerimata piima ja muude töötlemata saaduste ebaseaduslik vedu eraisikute pagasis siiski kujutada endast teatavat riski. ECDC jõudis järeldusele, et liidu ja EMP mandriosasse viiruse sissetoomise korral ei saa välistada selle siirutajate abil edasikandumist loomade hulgas. |
(3) |
Peale selle võttis Euroopa Toiduohutusamet 23. jaanuaril 2020 vastu Riftioru palavikku käsitleva teadusliku arvamuse, (4) milles märgitakse, et Riftioru palaviku liidu naaberriikidesse levimise riski ja nakatunud siirutajate võimaliku liitu sissetoomise riski ei tohiks eirata. |
(4) |
Riftioru palaviku liitu sissetoomise riski tõttu tuleks liidus kehtestada selle taudi vastased piisavad järelevalve- ja tõrjemeetmed kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429, (5) millega on kehtestatud õigusraamistik loetellu kantud taudide ennetamiseks ja tõrjeks. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 (6) lisa kohaselt käsitatakse Riftioru palavikku A-, D- ja E-kategooria taudina, mille puhul tuleb kohe pärast selle tuvastamist võtta meetmed selle viivitamatuks likvideerimiseks. |
(5) |
Liidus on kehtestatud Riftioru palaviku vastased piisavad järelevalve- ja tõrjemeetmed, millega tagatakse selle taudi kohene likvideerimine, kui see peaks liitu sisse toodama. Nende meetmete jätkuva tõhususe tagamiseks peaksid need hõlmama ka asjakohast valmisolekut ja ressursside kättesaadavust kõnealuse taudi vastu võitlemiseks ning seejuures tuleks arvesse võtta, et tegemist on zoonoosiga. Sellest lähtuvalt peetakse vajalikuks tagada piisav laborianalüüside tegemise võimekus, kuna vastavate analüüside kvaliteetne teostamine on hädavajalik järelevalve- ja tauditõrjemeetmete rakendamiseks ja selle tulemusena taudi liitu sissetoomise ärahoidmiseks. |
(6) |
Liidus ei ole veel asutatud Euroopa Liidu referentlaborit Riftioru palaviku jaoks. Referentlabori määramine on äärmiselt vajalik, et võimaldada kohaldada järelevalve ja tauditõrje meetmeid teaduslikul alusel ja ühtlustatult kogu liidu territooriumil. |
(7) |
Seepärast tuleks käesoleva määrusega asutada Euroopa Liidu referentlabor Riftioru palaviku jaoks, et aidata kaasa ametliku kontrolli tõhususe tagamisele ja koordineerida ametlikele laboritele abi andmist, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga asutatakse Euroopa Liidu referentlabor Riftioru palaviku jaoks.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 17. september 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(2) OIE teatamiskohustuslike maismaa- ja veeloomataudide loetelu (https://www.oie.int/en/what-we-do/animal-health-and-welfare/animal-diseases).
(3) Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus. „Rapid risk assessment: Rift Valley fever outbreak in Mayotte, France – 7 March 2019“ („Kiire riskihinnang: Riftioru palaviku puhang Prantsusmaale kuuluvas Mayotte’is – 7. märts 2019“). Stockholm: ECDC; 2019.
(4) EFSA Journal (2020); 18(3): 6041.
(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).
(6) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/28 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2157,
6. detsember 2021,
millega algatatakse rakendusmääruste (EL) 2021/1266 ja (EL) 2021/1267 (millega laiendatakse vastavalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte) läbivaatamine, et teha kindlaks võimalus vabastada üks Kanada eksportiv tootja nende meetmete kohaldamisest, ning tühistatakse dumpinguvastane tollimaks kõnealuselt eksportivalt tootjalt pärineva impordi suhtes ja kehtestatakse sellelt eksportivalt tootjalt pärineva impordi registreerimise nõue
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artikli 13 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 5, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“), eriti selle artikli 23 lõiget 6,
võttes arvesse komisjoni 29. juuli 2021. aasta rakendusmäärust (EL) 2021/1266, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes, (3) ning komisjoni 29. juuli 2021. aasta rakendusmäärust (EL) 2021/1267, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes (4),
pärast liikmesriikidele teatamist
ning arvestades järgmist:
1. TAOTLUS
(1) |
Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) sai nõukogu dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 4 ning subsiidiumivastase alusmääruse artikli 23 lõike 6 kohase taotluse vabastada Verbio Diesel Canada Corporation (edaspidi „taotluse esitaja“) dumpinguvastastest meetmetest ja tasakaalustusmeetmetest, mida kohaldatakse Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte. |
(2) |
Taotluse esitas 7. septembril 2021 taotluse esitaja, kes on biodiislikütuse eksportiv tootja Kanadas (edaspidi „asjaomane riik“). |
2. VAATLUSALUNE TOODE
(3) |
Uuritav toode on mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, mis on lähetatud Kanadast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, ning mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194321), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194621), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194721), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201121), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201621), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999210), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001020, 3826001050, 3826001089) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009011) alla. |
3. KEHTIVAD MEETMED
(4) |
Nõukogu kehtestas määrustega (EÜ) nr 598/2009 (5) ja (EÜ) nr 599/2009 (6) lõpliku tasakaalustava tollimaksu ja lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes. |
(5) |
Neid meetmeid laiendati nõukogu rakendusmäärustega (EL) nr 443/2011 (7) ja (EL) nr 444/2011 (8) Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte. |
(6) |
Praegu kohaldatavad meetmed kehtestati pärast dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist rakendusmäärusega (EL) 2021/1266 ning pärast subsiidiumivastase alusmääruse artikli 18 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist rakendusmäärusega (EL) 2021/1267. |
4. LÄBIVAATAMISE PÕHJUSED
(7) |
Taotleja väitis, et ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil (s.o ajavahemikul alates 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010, edaspidi „algne uurimisperiood“), mida kasutati uurimises, mis viis laiendatud meetmete kehtestamiseni rakendusmäärustega (EL) nr 443/2011 ja (EL) nr 444/2011. Taotluse esitaja esitatud tõendite kohaselt asutati taotluse esitaja õiguslikult alles 2019. aastal, kuid tehas ehitati ja avati 2012. aastal pärast algse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu. |
(8) |
Peale selle esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et ta on tõepoolest tootja ning väitis, et ta ei ole kehtivatest meetmetest kõrvale hoidnud. |
(9) |
Lisaks väitis taotluse esitaja, et ta eksportis vaatlusalust toodet liitu pärast algset uurimisperioodi, 2021. aasta juulis. |
5. MENETLUS
5.1. Algatamine
(10) |
Komisjon uuris kättesaadavaid tõendeid ja jõudis järeldusele, et on piisavalt tõendeid selleks, et õigustada uurimise algatamist vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikele 4 ning subsiidiumivastase alusmääruse artikli 23 lõikele 6, et teha kindlaks, kas taotluse esitaja võib vabastada laiendatud meetmetest. |
(11) |
Asjaga teadaolevalt seotud liidu tootmisharu teavitati läbivaatamistaotlusest ning neile anti võimalus esitada oma märkused. Ühtegi märkust ei saadud. |
(12) |
Komisjon pöörab oma uurimises erilist tähelepanu taotluse esitaja seosele äriühingutega, mille suhtes kehtivaid meetmeid kohaldatakse, et olla kindel, et taotluse esitajat ei asutatud ega kasutatud meetmetest kõrvalehoidmiseks. Samuti kaalub komisjon, kas kehtestada jälgimiseks eritingimused juhul, kui uurimise käigus jõutakse järeldusele, et vabastamine on põhjendatud. |
5.2. Kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine ning impordi registreerimise nõue
(13) |
Dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui tegemist on kõnealuse ekspordiriigi uute eksportijatega, kes ei ole toodet eksportinud meetmete aluseks oleva uurimisperioodi jooksul, tunnistada kehtiv dumpinguvastane tollimaks kehtetuks sellise vaatlusaluse toote impordi puhul, mille taotluse esitaja on tootnud ja liitu eksportimiseks müünud. |
(14) |
Samal ajal tuleb dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt ette näha sellise impordi registreerimine. See võimaldaks juhul, kui uurimise käigus avastatakse, et taotleja hoiab meetmetest kõrvale, nõuda dumpinguvastase tollimaksu sisse alates asjaomase impordi registreerimise kuupäevast. Taotluse esitaja võimalike edaspidiste kohustuste suurus peaks olema võrdne tollimaksuga, mida komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1266 artikli 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute“ suhtes (172,2 eurot tonni kohta). |
5.3. Kehtivad subsiidiumivastased meetmed
(15) |
Kuna subsiidiumivastase alusmäärusega ei ole ette nähtud tasakaalustava tollimaksu kehtetuks tunnistamist selliste eksportijate puhul, keda algse uurimise käigus eraldi ei uuritud, jäävad need meetmed kehtima. Taotleja suhtes kehtivad subsiidiumivastased meetmed tunnistatakse kehtetuks üksnes juhul, kui läbivaatamise tulemusena leitakse, et taotluse esitajal on õigus vabastusele. |
5.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
(16) |
Uurimine hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 30. septembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). |
5.5. Taotluse esitaja uurimine
(17) |
Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon taotluse esitajale küsimustiku. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõike 2 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt peab taotluse esitaja täidetud küsimustiku tagasi saatma 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). |
5.6. Muud kirjalikud esildised
(18) |
Vastavalt käesoleva määruse sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (kui ei ole sätestatud teisiti). |
5.7. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes
(19) |
Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algatamisetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega. |
5.8. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised
(20) |
Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada. |
(21) |
Kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Sensitive“. Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada. |
(22) |
Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 19 lõikele 2 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada. |
(23) |
Kui märkega „Sensitive“ tähistatud teavet edastav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida. |
(24) |
Huvitatud isikutel palutakse esitada esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada teisaldataval elektroonsel andmekandjal (CD-ROM, DVD, USB-mälupulk) käsiposti või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil:http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf. |
(25) |
Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefoninumber ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad eeldab selle saatmist tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, mis käsitleb huvitatud isikutega suhtlemist. Komisjoni postiaadress:
E-post: TRADE-R752-BIODIESEL-EXEMPTION@ec.europa.eu |
6. VÕIMALUS ESITADA MÄRKUSI TEISTE ISIKUTE ESILDISTE KOHTA
(26) |
Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme. Märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada viie päeva jooksul pärast lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud tähtpäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui avaldatakse täiendavaid lõplikke järeldusi, peavad teised huvitatud isikud esitama oma märkused selle kohta ühe päeva jooksul pärast nende täiendavate lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks määratud tähtpäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet. |
7. KÄESOLEVAS MÄÄRUSES KINDLAKS MÄÄRATUD TÄHTAEGADE PIKENDAMINE
(27) |
Käesolevas määruses esitatud tähtaegade pikendamist tuleks taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul, kui selleks on kaalukas põhjus. |
(28) |
Igal juhul pikendatakse küsimustikule vastamise tähtaega tavaliselt kolm päeva, ning üldjuhul mitte rohkem kui seitse päeva. |
(29) |
Käesolevas määruses osutatud muu teabe esitamise tähtaegu pikendatakse üksnes kolm päeva, kui ei ole tegemist erandlike asjaoludega. |
8. KOOSTÖÖST KEELDUMINE
(30) |
Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artiklile 18 ja subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal. |
(31) |
Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele. |
(32) |
Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artiklile 18 ja subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral. |
(33) |
Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta. |
9. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK
(34) |
Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi toimikule juurdepääsu taotlused, vaidlused dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlused ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlused. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka selliseks ärakuulamiseks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid. |
(35) |
Äärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamise taotlus tuleb esitada kirjalikult ning see peab olema põhjendatud. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algatamisetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest. Hiljem peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava sündmuse toimumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi sekkumistaotluste põhjendused, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist. |
(36) |
Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/. |
10. UURIMISE AJAKAVA
(37) |
Uurimine viiakse lõpule dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 22 lõike 1 kohaselt üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva. |
11. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE
(38) |
Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (9). |
(39) |
Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Käesolevaga algatatakse määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 4 ja määruse (EL) 2016/1037 artikli 23 lõike 6 kohaselt läbivaatamine, et teha kindlaks, kas äriühingu Verbio Diesel Canada Corporation (TARICi lisakood C600) toodetud mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, mis on lähetatud Kanadast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, ning mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194321), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194621), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194721), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201121), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201621), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999210), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001020, 3826001050, 3826001089) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009011) alla, impordi suhtes tuleks kohaldada rakendusmäärusega (EL) 2021/1266 ja rakendusmäärusega (EL) 2021/1267 kehtestatud dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid meetmeid.
Artikkel 2
Rakendusmäärusega (EL) 2021/1266 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks tunnistatakse käesoleva määruse artiklis 1 määratletud impordi puhul kehtetuks.
Artikkel 3
Tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõikele 5 asjakohaseid meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud toote impordi registreerimiseks.
Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
Artikkel 4
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.
Brüssel, 6. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.
(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.
(3) ELT L 277, 2.8.2021, lk 34.
(4) ELT L 277, 2.8.2021, lk 62.
(5) Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 598/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 1).
(6) Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 599/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 26).
(7) Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 443/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 1).
(8) Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 12).
(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/35 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2158,
6. detsember 2021,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/934 (milles sätestatakse sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed) I lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Sigade klassikaline katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. |
(2) |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/934 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles sätestati sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud piirangutsoonides. |
(3) |
Võttes arvesse Bulgaaria poolt alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele esitatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/687 (3) ja rakendusmääruse (EL) 2021/934 kohaselt Bulgaarias võetud järelevalve- ja kontrollimeetmete tõhusust ning sigade klassikalise katku soodsat epidemioloogilist olukorda kõnealuses liikmesriigis, tuleks nüüd kogu Bulgaaria territoorium, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/934 I lisas piirangutsoonina, kõnealusest lisast välja jätta. |
(4) |
Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/934 vastavalt muuta. |
(5) |
Pidades silmas sigade klassikalise katku epidemioloogilise olukorra paranemist Bulgaarias ja tagamaks, et kõnealuse taudi suhtes ei kehtestata põhjendamatuid piiranguid, peaksid käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/934 tehtavad muudatused jõustuma võimalikult kiiresti. |
(6) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/934 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. detsember 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 9. juuni 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/934, milles sätestatakse sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed (ELT L 204, 10.6.2021, lk 18).
(3) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).
LISA
„I LISA
PIIRANGUTSOONID
Rumeenia
Kogu Rumeenia territoorium.
OTSUSED
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/38 |
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2159,
25. november 2021,
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2021/001 ES/País Vasco metal)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrust (EL) 2021/691, millega luuakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) koondatud töötajate toetuseks ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1309/2013, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1,
võttes arvesse 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (2) eriti selle punkti 9,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on näidata üles solidaarsust ning edendada inimväärset ja kestlikku tööhõivet liidus, toetades suurte restruktureerimiste käigus koondatud töötajaid ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjaid ning aidates neil võimalikult kiiresti saada uuesti inimväärset ja kestlikku tööd. |
(2) |
Nõukogu määruse (EL, Euratom) 2020/2093 (3) artikli 8 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, milleks on 186 miljonit eurot (2018. aasta hindades). |
(3) |
Hispaania esitas 25. juunil 2021 taotluse EGFi vahendite kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) (4) Revision 2 osa 25 (metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed) alla kuuluvas majandussektoris Hispaanias ühise statistiliste territoriaalüksuste liigituse (NUTS) (5) 2. tasandi piirkonnas País Vasco (ES21). Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) 2021/691 artikli 8 lõikele 5. Taotlus vastab EGFi rahalise toetuse nõuetele, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/691 artiklis 13. |
(4) |
Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Hispaania ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 1 214 607 eurot. |
(5) |
Et EGFi vahendid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Liidu 2021. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 214 607 eurot.
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 25. novembrist 2021.
Strasbourg, 25. november 2021
Euroopa Parlamendi nimel
president
D. M. SASSOLI
Nõukogu nimel
eesistuja
A. LOGAR
(1) ELT L 153, 3.5.2021, lk 48.
(2) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.
(3) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).
(5) Komisjoni 8. augusti 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/1755, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1059/2003 (millega kehtestatakse ühine statistiliste territoriaalüksuste liigitus (NUTS)) lisasid (ELT L 270, 24.10.2019, lk 1).
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/40 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2160,
6. detsember 2021,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/1999, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1999 (1). |
(2) |
Otsuse (ÜVJP) 2020/1999 artiklites 2 ja 3 sätestatud meetmeid kohaldatakse kõnealuse otsuse lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes kuni 8. detsembrini 2021. |
(3) |
Otsuse (ÜVJP) 2020/1999 lisa läbivaatamise põhjal tuleks kõnealuse otsuse artiklites 2 ja 3 sätestatud meetmeid kõnealuses lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes pikendada kuni 8. detsembrini 2022, välja arvatud ühe surnud isiku puhul, keda käsitlev kanne tuleks kõnealusest lisast välja jätta. Seitset kõnealuses lisas loetletud isikut käsitlevad kanded tuleks ajakohastada. |
(4) |
Otsust (ÜVJP) 2020/1999 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust (ÜVJP) 2020/1999 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 8. detsembrini 2023 ning see vaadatakse korrapäraselt läbi. Artiklites 2 ja 3 sätestatud meetmeid kohaldatakse lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes kuni 8. detsembrini 2022.“ |
2) |
Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Brüssel, 6. detsember 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
J. CIGLER KRALJ
(1) Nõukogu 7. detsembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1999, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 410I, 7.12.2020, lk 13).
LISA
Otsuse (ÜVJP) 2020/1999 lisas muudetakse A osas („Füüsilised isikud“) esitatud füüsiliste isikute loetelu järgmiselt:
1) |
kanne 11, mis käsitleb Mohammed Khalifa AL-KANI (teiste nimedega Mohamed Khalifa Abderrahim Shaqaqi AL-KANI, Mohammed AL-KANI, Muhammad Omar AL-KANI), jäetakse välja; |
2) |
järgmist seitset füüsilist isikut käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:
|
7.12.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 436/46 |
NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2161,
6. detsember 2021,
millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,
võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1788 (1). |
(2) |
Otsuses (ÜVJP) 2018/1788 on selle artiklis 1 osutatud tegevuste rakendamise perioodiks kehtestatud 36 kuud alates selle artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimise kuupäevast. |
(3) |
Rakenduspartner, ÜRO Arenguprogramm, kes tegutseb Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse nimel, taotles otsuse (ÜVJP) 2018/1788 rakendusperioodi pikendamist kuni 17. oktoobrini 2022, et võtta arvesse viivitusi otsuse (ÜVJP) 2018/1788 kohaste projektitegevuste rakendamisel COVID-19 pandeemia mõju tõttu. |
(4) |
Otsuse (ÜVJP) 2018/1788 artiklis 1 osutatud tegevusi saab kuni 17. oktoobrini 2022 jätkata ilma finantsmõjuta. |
(5) |
Otsuse (ÜVJP) 2018/1788 artikli 5 lõiget 2 tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsuse (ÜVJP) 2018/1788 artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 17. oktoobril 2022.“
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.
Brüssel, 6. detsember 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
J. CIGLER KRALJ
(1) Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11).