7.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 436/1

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2151,

6. detsember 2021,

millega rakendatakse määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2020. aasta määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid, (1) eriti selle artikli 14 lõiget 4,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu määruse (EL) 2020/1998.

(2)

Määruse (EL) 2020/1998 artikli 14 lõike 4 kohaselt vaatas nõukogu läbi kõnealuse määruse I lisas esitatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetelu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid. Kõnealuse läbivaatamise kohaselt tuleks sellest lisast välja jätta üht surnud isikut käsitlev kanne ja seitset isikut käsitlevad kanded tuleks ajakohastada.

(3)	Määrust (EL) 2020/1998 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2020/1998 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 6. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. CIGLER KRALJ

(1) ELT L 410 I, 7.12.2020, lk 1.

LISA

Määruse (EL) 2020/1998 I lisas muudetakse A osas („Füüsilised isikud“) esitatud füüsiliste isikute loetelu järgmiselt:

1)	kanne 11, mis käsitleb Mohammed Khalifa AL-KANI (teiste nimedega Mohamed Khalifa Abderrahim Shaqaqi AL-KANI, Mohammed AL-KANI, Muhammad Omar AL-KANI), jäetakse välja;

järgmist seitset füüsilist isikut käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

	Nimed (transliteratsioon ladina tähestikku)	Nimed	Tuvastamisandmed	Loetellu kandmise põhjused	Loetellu kandmise kuupäev
„4.	Viktor Vasilievich (Vasilyevich) ZOLOTOV	Виктор Васильевич ЗОЛОТОВ	Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor (Director of the Federal Service of National Guard Troops of the Russian Federation (Rosgvardia)) Sünniaeg: 27.1.1954 Sünnikoht: Sasovo, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon) Kodakondsus: Vene Sugu: mees	Viktor Zolotov on olnud Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor alates 5. aprillist 2016 ning seega Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi ülemjuhataja ning samuti Rosgvardia alla kuuluva mobiilse eriüksuse OMON ülem. Sel ametikohal juhib ta Rosgvardia ja OMONi vägede kogu tegevust. Rosgvardia direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse süstemaatilise ja ulatusliku rikkumise eest, eelkõige meeleavalduste ja demonstratsioonide vägivaldse mahasurumise näol.	2.3.2021
				Rosgvardia ülesanne oli summutada 23. jaanuaril ja 21. aprillil 2021 toimunud Navalnõi pooldajate meeleavaldused ning on teatatud paljude OMONi ja rahvuskaardi ohvitseride julmast ja vägivaldsest käitumisest meeleavaldajate vastu. Julgeolekujõud ründasid kümneid ajakirjanikke, sealhulgas Meduza korrespondenti Kristina Safronovat, keda üks OMONi ohvitser lõi, ning Novaja Gazeta ajakirjanikku Jelizaveta Kirpanovat, keda löödi kumminuiaga pähe, nii et tal tekkis verejooks. Julgeolekujõud pidasid 23. jaanuaril 2021 toimunud meeleavalduste käigus meelevaldselt kinni üle 300 alaealise.
5.	ZHU Hailun	朱海仑 (kirjapilt hiina keeles)	Ametikoht(-kohad): Xinjiangi Uiguuri autonoomset piirkonda (XUAR) esindava Hiina Rahvavabariigi 13. Rahvakongressi liige (ametiaeg 2018–2023); Rahvakongressi järelevalve- ja kohtuasjade komisjoni liige alates 19. märtsist 2018	Endine Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna poliitika- ja õiguskomitee sekretär ning endine Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna parteikomitee sekretäri asetäitja (2016–2019). Endine Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna 13. Rahvakongressi (piirkonna seadusandlik organ) alalise komitee aseesimees (2019 – 5. veebruar 2021, tegutses vähemalt 2021. aasta märtsini). Hiina Rahvavabariigi 13. Rahvakongressi liige (ametiaeg 2018–2023), kes esindab Xinjiangi Uiguuri autonoomset piirkonda. Rahvakongressi järelevalve- ja kohtuasjade komisjoni liige alates 19. märtsist 2018.	22.3.2021
			Sünniaeg: jaanuar 1958 Sünnikoht: Lianshui, Jiangsu (Hiina) Kodakondsus: Hiina Sugu: mees	Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna poliitika- ja õiguskomitee sekretärina (2016–2019) vastutas Zhu Hailun sisejulgeoleku tagamise ja õiguskaitse eest Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas. Sellel ametikohal oli tal poliitiline võtmepositsioon ning ta vastutas uiguuride ja teistesse etnilistesse vähemustesse kuuluvate moslemite vastu suunatud massilise jälitustegevuse, kinnipidamise ja indoktrineerimise programmi järelevalve ja rakendamise eest. Zhu Hailuni on kirjeldatud kui selle programmi n-ö arhitekti. Seetõttu vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste eest Hiinas, eelkõige uiguuride ja teistesse etnilistesse vähemustesse kuuluvate moslemite massilise meelevaldse kinnipidamise eest. Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna 13. Rahvakongressi alalise komitee aseesimehena (2019 – 5. veebruar 2021) jätkas Zhu Hailun otsustava mõju avaldamist Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, kus jätkub uiguuride ja teistesse etnilistesse vähemustesse kuuluvate moslemite vastu suunatud massiline jälitustegevus, kinnipidamine ja indoktrineerimise programm.
9.	JONG Kyong-thaek (teise nimega CHO’NG, Kyo’ng-t’aek)	정경택 (kirjapilt korea keeles)	Ametikoht(-kohad): Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) riikliku julgeoleku minister Sünniaeg: vahemikus 1. jaanuar 1961 kuni 31. detsember 1963 Kodakondsus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) Sugu: mees	Jong Kyong-thaek on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) riikliku julgeoleku minister olnud alates 2017. aastast. KRDV riikliku julgeoleku ministeerium on üks peamistest institutsioonidest, mis viib ellu KRDV repressiivset julgeolekupoliitikat, keskendudes poliitiliste teisitimõtlejate kindlakstegemisele ja nende mahasurumisele, välismaalt saabuvale „õõnestava“ informatsiooni voole ning igasugusele muule käitumisele, mida peetakse tõsiseks poliitiliseks ohuks valitsevale poliitilisele süsteemile ja selle juhtkonnale. Riikliku julgeoleku ministeeriumi juhina vastutab Jong Kyong-thaek inimõiguste raskete rikkumiste eest KRDVs, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise, kohtuvälise, kiir- või omavolilise hukkamise või tapmise, isikute kadunuks jääma sundimise ning meelevaldse vahistamise või kinnipidamise eest, samuti laialdase sunniviisilise töö kasutamise ja naistevastase seksuaalse vägivalla eest.	22.3.2021
10.	RI Yong Gil (teiste nimedega RI Yong Gi, RI Yo’ng-kil, YI Yo’ng-kil)	리영길 (kirjapilt korea keeles)	Ametikoht(-kohad): Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) kaitseminister Sünniaeg: 1955 Kodakondsus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) Sugu: mees	Ri Yong Gil on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) kaitseminister. Alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta juuni või juulini oli ta sotsiaalkindlustusminister. 2018. aastast kuni 2021. aasta jaanuarini oli ta Korea rahvaarmee peastaabi ülem. Kaitseministrina vastutab Ri Yong Gil inimõiguste raske rikkumise eest KRDVs, sealhulgas sõjalise julgeolekuväe ja muude Korea rahvaarmee üksuste liikmete poolt toime pandud inimõiguste rikkumise eest. KRDV ühiskondliku julgeoleku ministeerium (mille nimi oli varem rahva julgeoleku ministeerium või avaliku julgeoleku ministeerium) ja sõjaline julgeolekuvägi on juhtivad institutsioonid, mis viivad ellu KRDV repressiivset julgeolekupoliitikat, mis hõlmab „ebaseaduslikult“ KRDVst põgeneda püüdnud inimeste ülekuulamist ja karistamist. Eelkõige vastutab ühiskondliku julgeoleku ministeerium oma kinnipidamisasutuste ameti kaudu vangilaagrite ja lühemaajaliseks sunnitööks mõeldud kinnipidamiskeskuste toimimise eest, kus vangid/kinnipeetavad peavad taluma sihilikku näljutamist ning muud ebainimlikku kohtlemist.	22.3.2021
				Ühiskondliku julgeoleku ministeeriumi endise juhina vastutab Ri Yong Gil inimõiguste raskete rikkumiste eest KRDVs, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise, kohtuvälise, kiir- või omavolilise hukkamise või tapmise, isikute kadunuks jääma sundimise ning meelevaldse vahistamise või kinnipidamise eest, samuti laialdase sunniviisilise töö kasutamise ja naistevastase seksuaalse vägivalla eest. Korea rahvaarmee peastaabi endise ülemana on Ri Yong Gil vastutav ka Korea rahvaarmee poolt toime pandud inimõiguste ulatuslike raskete rikkumiste eest.
12.	Abderrahim AL-KANI (teiste nimedega Abdul-Rahim AL-KANI, Abd-al-Rahim AL-KANI)	الرحيم الكاني عبد (kirjapilt araabia keeles)	Ametikoht(-kohad): Kaniyati omakaitse liige Sünniaeg: 7.9.1997 Kodakondsus: Liibüa Pass nr: PH3854LY Isikutunnistuse nr: 119970331820 Sugu: mees	Abderrahim Al-Kani on Kaniyati omakaitse oluline liige ja Kaniyati omakaitse ülema Mohammed Khalifa Al-Khani (surnud 2021. aasta juulis) vend. Kaniyati omakaitse hoidis 2015. aastast kuni 2020. aasta juunini enda kontrolli all Tarhuna linna Liibüas. Abderrahim Al-Kani vastutab Kaniyati omakaitses sisejulgeoleku eest. Selles rollis vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste eest Liibüas, eelkõige kohtuväliste tapmiste ja isikute kadunuks jääma sundimise eest Tarhunas ajavahemikul 2015 kuni 2020. aasta juuni. Abderrahim Al-Kani ja Kaniyati omakaitse põgenesid Tarhunast 2020. aasta juuni alguses Liibüa idaossa. Pärast seda leiti Tarhunast mitmeid massihaudu, mida seostatakse Kaniyati omakaitsega.	22.3.2021
13.	Aiub Vakhaevich KATAEV (teise nimega Ayubkhan Vakhaevich KATAEV)	Аюб Вахаевич КАТАЕВ (teise nimega Аюбхан Вахаевич КАТАЕВ) (kirjapilt vene keeles)	Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi endine osakonnajuhataja Arguni linnas Tšetšeeni Vabariigis Sünniaeg: 1.12.1980 või 1.12.1984 Kodakondsus: Vene Sugu: mees	Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi osakonna juhataja Arguni linnas Tšetšeeni Vabariigis kuni aastani 2018. Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi osakonna juhatajana Argunis juhtis Aiub Kataev kohalike riigi julgeoleku- ja politseiasutuste tegevust. Sellel ametikohal juhtis ta isiklikult Tšetšeenias 2017. aastal alanud ulatuslikke ja süstemaatilisi tagakiusamisi. Repressioonid on suunatud lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste vastu, sellesse gruppi eeldatavalt kuuluvate inimeste vastu ning teiste isikute vastu, kelle puhul kahtlustatakse, et nad on Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõrovi vastased. Aiub Kataev ja varem tema alluvuses olnud väed vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Venemaal, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise, samuti meelevaldse vahistamise või kinnipidamise ning kohtuvälise või omavolilise hukkamise või tapmise eest. Mitmete pealtnägijate sõnul oli Aiub Kataev kinnipeetute piinamise ajal järelevalvajana isiklikult kohal ja osales selles.	22.3.2021
14.	Abuzaid (Abuzayed) Dzhandarovich VISMURADOV	Абузайд Джандарович ВИСМУРАДОВ (kirjapilt vene keeles)	Ametikoht(-kohad): Spetsiaalse kiirreageerimisüksuse (SOBR) tiimi „Terek“ endine ülem, Tšetšeeni Vabariigi asepeaminister, Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõrovi mitteametlik ihukaitsja Sünniaeg: 24.12.1975	Kiirreageerimisüksuse (SOBR) meeskonna „Terek“ endine ülem. Alates 23. märtsist 2020 Tšetšeeni Vabariigi asepeaminister. Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadyrovi mitteametlik ihukaitsja. Abuzaid Vismuradov oli 2012. aasta märtsist kuni 2020. aasta märtsini SOBRi meeskonna „Terek“ ülem. Sellel ametikohal juhtis ta isiklikult Tšetšeenias 2017. aastal alanud ulatuslikke ja süstemaatilisi tagakiusamisi. Repressioonid on suunatud lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste vastu, sellesse gruppi eeldatavalt kuuluvate inimeste vastu ning teiste isikute vastu, kelle puhul kahtlustatakse, et nad on Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõrovi vastased.	22.3.2021“
			Sünnikoht: Akhmat-Yurt/Khosi-Yurt, endine Tšetšeeni-Inguši Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ANSV), praegu Tšetšeeni Vabariik (Venemaa Föderatsioon) Kodakondsus: Vene Sugu: mees	Abuzaid Vismuradov ja varem tema alluvuses olnud meeskond „Terek“ vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Venemaal, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise, samuti meelevaldse vahistamise või kinnipidamise ning kohtuvälise ja omavolilise tapmise või hukkamise eest. Mitmete pealtnägijate sõnul oli Abuzaid Vismuradov kinnipeetute piinamise ajal järelevalvajana isiklikult kohal ja osales selles. Ta on lähedalt seotud Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõroviga, kes on oma poliitilisi vastaseid represseerinud juba mitmeid aastaid.

7.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 436/11

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2154,

13. august 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse asjakohaseid kriteeriumeid selliste töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL, (1) eriti selle artikli 30 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kui investeerimisühingute suhtes, mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (3) VII ja VIII jaotise kohaldamisalasse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (4) artikli 1 lõigetega 2 ja 5, kohaldatakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2021/923, (5) peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 kohaldamisalasse kuuluvad investeerimisühingud kohaldama erinõudeid kõigi nende töötajate muutuvtasude suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. Nende töötajate kindlaksmääramiseks tuleb kehtestada asjakohased kriteeriumid. Kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta selliste töötajate õigusi ja ülesandeid, investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili ja tulemusnäitajaid, investeerimisühingu sisemist korraldust ning asjaomase investeerimisühingu laadi, ulatust ja keerukust. Need kriteeriumid peaksid ühtlasi võimaldama investeerimisühingutel näha tasustamispoliitika raames ette asjakohased stiimulid, tagamaks et asjaomased töötajad järgivad ülesannete täitmisel usaldatavusnõudeid. Lisaks peaksid kõnealused kriteeriumid kajastama investeerimisühingu eri tegevusalade riskitaset.

(2)

Juhtorganil on investeerimisühingu, selle strateegia ja tegevuse eest lõplik vastutus ning seega tuleks alati olla seisukohal, et see mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili. See kehtib nii juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liikmete puhul, kes teevad otsuseid, kui ka järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmete puhul, kes teostavad otsuste tegemise protsessi üle järelevalvet ning vaidlustavad tehtud otsuseid.

(3)

Mõned töötajad vastutavad investeerimisühingu majandustegevuse seisukohast olulise asutusesisese toe pakkumise eest. Nende tegevus ja otsused võivad samuti oluliselt mõjutada investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, kuna nende tegevus ja otsused võivad avada investeerimisühingu olulistele operatsiooni- ja muudele riskidele.

(4)

Juhtimisvastutusega töötajate ametialane tegevus võib mõjutada oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, kuna nad võivad teha strateegilisi või muid põhimõttelisi otsuseid, mis mõjutavad investeerimisühingu äritegevust või täidetavaid kontrollifunktsioone. Sellised kontrollifunktsioonid hõlmavad tavaliselt riskijuhtimist, vastavuskontrolli ja siseauditit. Äriüksuste võetavad riskid ja nende äriüksuste juhtimise viis on investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili seisukohast kõige olulisemad tegurid. Teatavat liiki äritegevus tekitab teistest suurema riski ja seega tuleks võtta arvesse äritegevuse olemust.

(5)

Asjakohased kvalitatiivsed kriteeriumid peaksid tagama, et töötajaid käsitataks töötajatena, kellel on oluline mõju, kui nad vastutavad selliste töötajate rühmade eest, kelle tegevus võib investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili oluliselt mõjutada. See hõlmab ka olukordi, kus ühegi nende juhitava töötaja tegevus eraldivõetuna investeerimisühingu riskiprofiili oluliselt ei mõjuta, kuid nende tegevus tervikuna võib seda mõjutada.

(6)

Töötaja töötasu kogusumma sõltub tavaliselt töötaja poolt investeerimisühingu ärieesmärkide edukasse saavutamisse antud panusest. Seetõttu sõltub töötasu töötaja ülesannetest, kohustustest, võimetest ja oskustest ning töötaja ja investeerimisühingu tulemuslikkusest. Kui töötajale määratakse töötasu kogusummas, mis ületab teatavat künnist, on põhjust oletada, et selline töötasu on seotud töötaja panusega investeerimisühingu ärieesmärkide saavutamisse ning seega töötaja ametialase tegevuse mõjuga investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile. Selleks et määrata kindlaks, kas sellise töötaja ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, on seega asjakohane kasutada seoses töötajale makstava töötasu kogusummaga kvantitatiivseid kriteeriume – seda nii absoluutarvudes kui ka võrreldes teiste sama investeerimisühingu töötajatega.

(7)

Oma ametialase tegevusega investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile olulist mõju avaldavate töötajate kindlaksmääramiseks tuleks kehtestada selged ja asjakohased künnised. Investeerimisühingud peaksid kohaldama kvantitatiivseid kriteeriume aegsasti. Selleks et kvantitatiivsed kriteeriumid oleksid realistlikud, peaksid need põhinema töötasu dünaamikal. Esimene meetod sellisel dünaamikal põhinemiseks on võtta nende kvantitatiivsete kriteeriumide aluseks eelmisel aastal makstud töötasu kogusumma, mis sisaldab kõnealusel aastal makstud kindlat põhitöötasu ja määratud muutuvtasu. Teine meetod sellisel dünaamikal põhinemiseks on võtta nende kvantitatiivsete kriteeriumide aluseks eelmisel aastal määratud töötasu kogusumma, mis sisaldab kõnealusel aastal makstud kindlat põhitöötasu ja muutuvtasu, mis määratakse jooksval aastal eelmise majandusaasta eest. Teise meetodiga viiakse kindlaksmääramise protsess paremini vastavusse tulemusperioodi eest määratud tegeliku töötasuga, kuid seda meetodit saab kohaldada ainult siis, kui kvantitatiivsete kriteeriumide kohaldamiseks on võimalik õigel ajal arvutusi teha. Kui selline õigel ajal arvutus ei ole enam võimalik, tuleks kasutada esimest meetodit. Mõlema meetodi puhul võib muutuvtasu hõlmata summasid, mis määratakse tulemusperioodide alusel, mis on pikemad kui üks aasta sõltuvalt investeerimisühingu kasutatavatest tulemuskriteeriumidest.

(8)

Nende töötajate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, tuleks määrata kindlaks kvantitatiivne künnis 500 000 eurot. Töötasu, mis ületab kõnealust kvantitatiivset künnist või kuulub investeerimisühingu kõige kõrgemate töötasude hulka, loob seega tugeva eelduse, et sellist töötasu saava töötaja tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. Sellisel juhul tuleks kohaldada rohkem järelevalvet selle kindlaksmääramisel, kas asjaomase töötaja ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili.

(9)

Kuid sellised kvantitatiivsetel kriteeriumidel põhinevad eeldused ei tohiks kehtida juhul, kui investeerimisühing teeb täiendavate objektiivsete kriteeriumide alusel kindlaks, et kõnealustel töötajatel ei ole tegelikult olulist mõju investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile, võttes arvesse kõiki riske, mis võivad investeerimisühingu suhtes avalduda. Kõnealuste objektiivsete kriteeriumide tulemusliku ja järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks kindlaks määratud kõrgeimat töötasu teenivate ja kõrgemat töötasu kui 750 000 eurot teenivate töötajate väljajätmine toimuma pädevate asutuste heakskiidul. Töötajate puhul, kellele määratud töötasu ületab 1 000 000 eurot (kõrgepalgalised), peaksid pädevad asutused enne väljajätmise heakskiitmist teavitama sellest Euroopa Pangandusjärelevalvet (edaspidi „EBA“), et EBA saaks tagada kõnealuste kriteeriumide järjepideva kohaldamise.

(10)

Kõrgema juhtkonna või riskide võtjatega samas tasustamisvahemikus olemine võib samuti näidata, et töötaja ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili. Sel otstarbel ei tuleks arvesse võtta töötasu, mis on makstud kontrolli- ja tugifunktsioone täitvatele töötajatele ning järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmetele. Selle kvantitatiivse kriteeriumi kohaldamisel tuleks samuti võtta arvesse asjaolu, et tasustamise määr on eri jurisdiktsioonides erinev. Investeerimisühingutele tuleks anda võimalus tõendada, et töötajad, kes jäävad tasustamisvahemikku, aga ei vasta kvalitatiivsetele ega muudele kvantitatiivsetele kriteeriumidele, ei mõjuta oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, võttes arvesse kõiki riske, mis investeerimisühingu suhtes võivad avalduda.

(11)

Selleks et pädevad asutused ja audiitorid saaksid läbi vaadata investeerimisühingu tehtud hindamise selliste töötajate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili, on ülioluline, et investeerimisühingud peaksid arvestust tehtud hindamiste ja nende tulemuste kohta, sealhulgas nende töötajate kohta, kes on kindlaks määratud nende töötasu kogusummal põhinevate kriteeriumide alusel, kuid kelle ametialane tegevus ei mõjuta hinnangu kohaselt oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili.

(12)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille EBA esitas Euroopa Komisjonile pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist.

(13)

EBA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avaliku konsultatsiooni, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1)	„juhtimisvastutus“ – olukord, kus töötaja juhib äriüksust või kontrollifunktsiooni ning annab aru otse juhtorganile tervikuna või juhtorgani liikmele või kõrgemale juhtkonnale;

(2)

„kontrollifunktsioon“ – funktsioon, mis on sõltumatu kontrollitavast äriüksusest ja mille eesmärk on esitada objektiivne hinnang investeerimisühingu riskide kohta, selliseid riske läbi vaadata või nende kohta aruandeid esitada, muu hulgas riskijuhtimise funktsioon, vastavuskontrolli funktsioon või siseauditi funktsioon;

(3)	„äriüksus“ – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 3 määratletud äriüksus.

Artikkel 2

Kriteeriumide kohaldamine

1. Kui käesolevat määrust kohaldatakse individuaalselt kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 25, hinnatakse vastavust käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele investeerimisühingu individuaalse riskiprofiili alusel.

2. Kui käesolevat määrust kohaldatakse konsolideeritud alusel kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 25, hinnatakse vastavust käesoleva määruse artiklites 3 ja 4 sätestatud kriteeriumidele investeerimisühingu konsolideeritud riskiprofiili alusel.

3. Kui artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldatakse individuaalselt, võetakse arvesse investeerimisühingu määratavat töötasu.

4. Kui artikli 4 lõike 1 punkti a kohaldatakse konsolideeritud alusel, võtab konsolideeriv investeerimisühing arvesse konsolideerimise alla kuuluva üksuse määratavat töötasu.

5. Artikli 4 lõike 1 punkti b kohaldatakse ainult individuaalselt.

6. Artikli 4 lõike 1 punkti c kohaldatakse individuaalselt ja konsolideeritud alusel.

Artikkel 3

Kvalitatiivsed kriteeriumid

Töötajaid loetakse investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile olulist mõju avaldavateks, kui täidetud on üks või mitu järgmistest kvalitatiivsetest kriteeriumidest:

a)	töötaja on juhtimisfunktsiooni täitva juhtorgani liige;

b)	töötaja on järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liige;

c)	töötaja on kõrgema juhtkonna liige;

d)	investeerimisühingutes, mille kogubilanss on 100 miljonit eurot või rohkem, on töötajal juhtimisvastutus äriüksuste eest, mis osutavad vähemalt üht Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (7) I lisa A jao punktides 2–7 loetletud teenustest, mille jaoks on vajalik luba;

e)	töötajal on juhtimisvastutus kontrollifunktsiooniga seotud tegevuse eest;

f)	töötajal on juhtimisvastutus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eest;

g)	töötaja vastutab investeerimisühingus olulise riski juhtimise eest, nagu on osutatud direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 28 lõikes 3, või on investeerimisühingu suhtes avalduva olulise riski juhtimise eest vastutava komisjoni hääleõiguslik liige;

töötaja vastutab investeerimisühingus, millel on luba osutada vähemalt üht direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 2–7 loetletud teenustest, ühe järgmise tegevuse juhtimise eest:

i)	majandusanalüüs,

ii)	infotehnoloogia;

iii)	infoturve;

iv)	kriitiliste või oluliste funktsioonide edasiandmine, nagu on osutatud komisjonidelegeeritud määruse (EL) 2017/565 (8) artikli 30 lõikes 1;

seoses otsustega, millega kiidetakse heaks või keelatakse uute toodete turule toomine, vastab töötaja ühele järgmistest kriteeriumidest:

i)	töötajal on õigus selliseid otsuseid teha;

ii)	töötaja on sellise komisjoni hääleõiguslik liige, millel on õigus selliseid otsuseid teha.

Artikkel 4

Kvantitatiivsed kriteeriumid

1. Lähtuvalt lõigetest 2–5 loetakse töötajaid investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile olulist mõju avaldavateks, kui täidetud on üks või mitu järgmistest kvantitatiivsetest kriteeriumidest:

a)	töötajale määratud kogutasu on eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest 500 000 eurot või rohkem;

b)	kui investeerimisühingul on üle 1 000 töötaja, kuuluvad töötajad selle 0,3 % töötajaskonna hulka (ümardatud suurema täisarvuni), kellele määrati investeerimisühingu siseselt eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest kogusummas kõige suurem töötasu;

c)	töötajale määrati eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest töötasu kogusummas, mis on vähemalt sama suur kui väikseim kogutöötasu, mis määrati kõnealusel majandusaastal töötajale, kes vastab artikli 3 punktis a, c, d, h või i märgitud ühele või enamale kriteeriumile.

2. Lõikes 1 sätestatud kriteeriume ei kohaldata, kui investeerimisühing teeb kindlaks, et töötaja või töötajate kategooria, kuhu see töötaja kuulub, ei mõjuta oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili.

3. Käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimust hinnatakse lähtuvalt objektiivsetest kriteeriumidest, milles võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riski- ja tulemusnäitajaid, mida investeerimisühing kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 28 riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks kasutab, ning lähtuvalt töötaja või töötajate kategooria kohustustest ja õigustest ning nende mõjust investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiilile, võrreldes nende töötajate ametialase tegevuse mõjuga, kes on kindlaks määratud vastavalt käesoleva määruse artiklile 3.

4. Kui investeerimisühing kohaldab lõiget 2 lõike 1 punktis b osutatud töötaja suhtes või töötaja suhtes, kellele määratud kogutöötasu oli eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest 750 000 eurot või rohkem, siis peab kõnealuse investeerimisühingu usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest vastutav pädev asutus selle eelnevalt heaks kiitma.

Pädev asutus annab oma eelneva heakskiidu ainult juhul, kui investeerimisühing suudab tõendada, et lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud, võttes arvesse lõikes 3 sätestatud hindamiskriteeriume.

5. Kui töötajale eelmisel majandusaastal või eelmise majandusaasta eest määratud töötasu kogusumma on vähemalt 1 000 000 eurot, annab pädev asutus lõike 4 kohase eelneva heakskiidu ainult erandlikel asjaoludel. Selleks et tagada käesoleva lõike järjepidev kohaldamine, teavitab pädev asutus enne sellist töötajat puudutava heakskiidu andmist EBAt.

Erandlike asjaolude olemasolu tõendab investeerimisühing ja seda hindab pädev asutus. Erandlikud asjaolud on olukorrad, mis on ebatavalised, väga harvaesinevad või tavapärasest väga erinevad. Erandlikud asjaolud on seotud selle töötajaga.

Artikkel 5

Määratud kogutöötasu arvutamine

1. Kõik muutuvtasu ja põhitöötasu summad arvutatakse brutosummas ning täistööaja ekvivalendi baasil.

2. Investeerimisühingu tasustamispoliitikas määratakse muutuvtasu jaoks kindlaks vaatlusaasta, mida võetakse arvesse töötasu kogusumma arvutamisel. Kõnealune vaatlusaasta on kas aasta, mis eelnes majandusaastale, mil muutuvtasu määrati, või aasta, mis eelnes majandusaastale, mille eest muutuvtasu määratakse.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 64.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

(5) Komisjoni 25. märtsi 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/923, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles sätestatakse kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks juhtimisvastutus ja kontrollifunktsioonid, olulised äriüksused ja märkimisväärne mõju asjaomase äriüksuse riskiprofiilile, ning kriteeriumid selliste töötajate või töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiili kõnealuse direktiivi artikli 92 lõikes 3 osutatud töötajate tegevusega võrreldaval määral (ELT L 203, 9.6.2021, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(8) Komisjoni 25. aprilli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/565, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses investeerimisühingute suhtes kohaldatavate organisatsiooniliste nõuete ja tegutsemistingimustega ning nimetatud direktiivi jaoks määratletud mõistetega (ELT L 87, 31.3.2017, lk 1).

7.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 436/17

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2155,

13. august 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks instrumentide liigid, mis adekvaatselt kajastavad investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis, ja võimalik alternatiivne kord, mida on asjakohane kasutada muutuvtasu maksmisel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Instrumentides makstav muutuvtasu peaks edendama usaldusväärset ja tulemuslikku riskijuhtimist ega tohiks soodustada selliste riskide võtmist, mis ületavad investeerimisühingu riskivalmiduse piiri. Seepärast tuleks muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide liikidega viia töötajate huvid kooskõlla investeerimisühingu, selle aktsionäride, võlausaldajate, klientide ja muude sidusrühmade pikaajaliste huvidega, andes töötajatele stiimulid tegutseda investeerimisühingu pikaajalistes huvides.

(2)

Selleks et tagada tugev seos investeerimisühingu krediidikvaliteediga pikemas perspektiivis, peaksid muutuvtasu maksmiseks kasutatavad instrumendid sisaldama asjakohaseid käivitavaid sündmusi allahindamiseks või konverteerimiseks, mis vähendavad instrumentide väärtust juhul, kui investeerimisühingu krediidikvaliteet pikemas perspektiivis on halvenenud. Tasustamiseks kasutatavad käivitavad sündmused ei tohiks muuta instrumentide allutatuse taset ja seega ei tohiks tingida seda, et täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ei kvalifitseeru enam omavahenditesse kuuluvate instrumentidena.

(3)

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 (2) artiklis 9 sätestatud tingimusi koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (3) II osa I jaotise 3. ja 4. peatükis sätestatud tingimustega, kuid direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktis iii osutatud muude instrumentide (edaspidi „muud instrumendid“) suhtes, mida saab täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata, eritingimusi kõnealuste määruste kohaselt ei kohaldata, kuna kõnealuseid instrumente ei liigitata usaldatavusnõuete seisukohast omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks. Seepärast tuleks erinevate instrumentide liikide suhtes kehtestada erinõuded, et tagada nende asjakohane kasutamine muutuvtasu maksmiseks, võttes arvesse instrumentide eri laadi. Instrumentide kasutamine muutuvtasu maksmiseks ei tohiks takistada instrumentide kvalifitseerumist investeerimisühingu omavahenditena, kui on täidetud määruses (EL) 2019/2033 sätestatud tingimused. Samuti ei tohiks sellist kasutamist käsitada instrumendi lunastamise stiimulina, kuna pärast edasilükkamise aega ja ooteperioode peaksid töötajad üldiselt saama likviidseid vahendeid muul viisil kui lunastamise kaudu.

(4)

Muud instrumendid ei piirdu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (4) I lisa C jaos määratletud finantsinstrumentidega. Kõnealuste instrumentide loomisest tekkiva halduskoormuse vähendamiseks peaksid need instrumendid võimaldama ka muude lepingupõhiste kokkulepete kasutamist töötajate ja investeerimisühingute vahel. Selleks et need muud instrumendid kajastaksid investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis, tuleks sobilike nõuete abil tagada, et kõnealused instrumendid hinnatakse alla või konverteeritakse enne seda, kui investeerimisühing ei täida enda omavahendite nõudeid.

(5)

Muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral ei tohiks sellised tehingud üldjuhul suurendada tasu väärtust, tehes väljamakseid, mis on suuremad kui instrumendi väärtus, või konverteerides instrumendiks, mille väärtus on suurem kui algselt eraldatud instrumendil. Instrumentide asendamine sama väärtusega peaks tagama, et tasu ei maksta vahendite ega meetodite abil, mis soodustavad direktiivi (EL) 2019/2034 või määruse (EL) 2019/2033 mittejärgimist.

(6)

Muutuvtasu maksmise ja muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide lunastamise, tagasivõtmise, tagasiostmise või konverteerimise korral peaksid kõnealused tehingud põhinema väärtusel, mis on kindlaks määratud tehingu tegemise ajal kohaldatava raamatupidamistava kohaselt, tagades seeläbi, et eraldatakse õige muutuvtasu summa ja seda ei muudeta põhjendamatult instrumendi lunastamise, tagasivõtmise, tagasiostmise või konverteerimise ajal.

(7)

Määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 54 on sätestatud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide allahindamise ja konverteerimise mehhanismid. Lisaks on direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktiga iii ette nähtud, et muud instrumendid võib täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata. Kuna muude instrumentide konverteerimise või allahindamise majanduslik tulemus on sama kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide puhul, tuleks muude instrumentide allahindamise või konverteerimise mehhanismide puhul võtta arvesse täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes kohaldatavaid mehhanisme, tehes kohandused, et võtta arvesse asjaolu, et muud instrumendid ei kvalifitseeru usaldatavusnõuete seisukohast omavahendite instrumentidena. Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 kohaseid regulatiivseid nõudeid seoses allahindamise ja konverteerimisega. Tagamaks, et investeerimisühingu krediidikvaliteedi halvenemise korral vähendatakse muutuvtasu maksmiseks kasutatavate kõigi selliste instrumentide väärtust, tuleks kindlaks määrata olukorrad, mil kõnealused instrumendid tuleb alla hinnata või konverteerida. Järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks kindlaks määrata teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentide allahindamise, üleshindamise ja konverteerimise mehhanismid.

(8)

Instrumentidest tulenevad väljamaksed võivad olla eri laadi. Need võivad olla muutuvad või fikseeritud ning neid võib teha teatavate ajavahemike järel või instrumendi lõpptähtajal. Usaldusväärse ja tulemusliku riskijuhtimise edendamiseks ei tohiks teha töötajatele väljamakseid edasilükkamise ajal. Töötajad peaksid saama väljamakseid ainult perioodide eest, mis järgnevad instrumendi suhtes nõudeõiguse tekkimisele, pärast mida saavad töötajad selle juriidilisteks omanikeks. Seepärast on asjakohane kasutada muutuvtasu maksmiseks ainult instrumente, millelt tehakse instrumendi omanikule väljamakseid teatavate ajavahemike järel. Nullkupongvõlakirjad ega instrumendid, millelt tulu välja ei maksta, ei tohiks olla osa tasust, mis peab koosnema direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punktis j osutatud instrumentidest. See on seotud sellega, et töötajad saaksid edasilükkamise ajal kasu väärtuse suurenemisest, mida võib pidada väljamakse saamisega samaväärseks.

(9)

Väga suured väljamaksed võivad vähendada pikaajalisi stiimuleid usaldusväärseks riskide võtmiseks, kuna need tegelikult suurendavad tasu muutuvkomponenti. Eelkõige ei tohiks väljamakseid teha harvemini kui kord aastas, kuna see tingiks väljamaksete tegeliku akumuleerumise edasilükkamise ajal ning väljamaksed tehtaks muutuvtasu väljamaksmise ajal. Väljamaksete akumuleerimine oleks vastuolus direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõikes 3 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei või edasi lükatud tasu saada enne proportsionaalselt makstavat töötasu. Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 2 punktiga b nõutakse, et muutuvtasu ei tohi maksta finantsvahendite või meetoditega, mis muudavad lihtsamaks kõnealuse direktiivi või määruse (EL) 2019/2033 täitmata jätmise Seepärast ei tohiks pärast instrumendi suhtes nõudeõiguse teket tehtavad väljamaksed olla suuremad nende instrumentide turuhinnast, mille on emiteerinud võrreldava krediidikvaliteediga muud investeerimisühingud või krediidiasutused. Selleks tuleks ette näha, et muutuvtasu maksmiseks kasutatavaid instrumente või instrumente, millega need on seotud, emiteeritakse peamiselt muudele investoritele, või et selliste instrumentide suhtes kehtestatakse väljamaksete ülempiir.

(10)

Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti l ja artikli 32 lõike 3 kohaselt muutuvtasu maksmisel kohaldatavad edasilükkamise ja ooteperioodi nõuded peavad olema täidetud kogu aeg, sealhulgas muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide tagasivõtmise, lunastamise, tagasiostmise või konverteerimise korral. Seepärast tuleks sellistes olukordades asendada instrumendid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate, teise taseme omavahenditesse kuuluvate ja muude instrumentidega, mis kajastavad investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ning millel on samad omadused nagu algselt muutuvtasu maksmiseks ettenähtud instrumendil ning sama väärtus, võttes arvesse mis tahes allahinnatud summasid. Kui muudel instrumentidel kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid on fikseeritud lõpptähtaeg, tuleks kehtestada miinimumnõuded selliste instrumentide järelejäänud tähtaja kohta, kui neid kasutatakse muutuvtasu maksmiseks, tagamaks et kõnealused instrumendid on kooskõlas nõuetega, mis käsitlevad muutuvtasu puhul kohaldatavat edasilükkamise aega ja ooteperioodi.

(11)

Direktiiviga (EL) 2019/2034 ei ole muutuvtasu maksmiseks kõlblike instrumentide liigid piiratud konkreetse finantsinstrumentide liigiga. Seetõttu peaks olema võimalik kasutada sünteetilisi instrumente või töötajate ja investeerimisühingu vahelisi lepinguid, mis on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mida saab täielikult konverteerida või alla hinnata. See võimaldab näha selliste instrumentide tingimustes ette eritingimused, mida kohaldatakse üksnes töötajatele tasu maksmiseks kasutatavate instrumentide suhtes, ilma et selliseid eritingimusi oleks vaja kehtestada muudele investoritele.

(12)

Konsolideerimisgrupi puhul võib emissioone hallata keskselt emaettevõtja raames, sh olukordades, kui emaettevõtja suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (5) või direktiivi 2019/2034. Seepärast ei tohi sellisesse konsolideerimisgruppi kuuluvad investeerimisühingud alati emiteerida ise instrumente, mida võib kasutada muutuvtasu maksmiseks. Määrusega (EL) 2019/2033 koostoimes määrusega (EL) nr 575/2013 on ette nähtud, et teatavatel tingimustel võib konsolideerimise alla kuuluvate üksuste kaudu emiteeritud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente arvata investeerimisühingu omavahendite hulka. Seepärast peaks olema võimalik kasutada ka selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks, tingimusel et selliseid instrumente muutuvtasu maksmiseks kasutava investeerimisühingu krediidikvaliteedi ning instrumendi emitendi krediidikvaliteedi vahel on selge seos. Eeldatavalt on selline seos tavapäraselt emaettevõtja ja tütarettevõtja vahel. Teatavatel tingimustel peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks ka muid selliseid instrumente kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, mida otseselt ei emiteeri investeerimisühing. Instrumente, mis on seotud aluseks olevate instrumentidega, mille on emiteerinud emaettevõtja kolmandas riigis, ja mis on muidu samaväärsed täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, peaks olema võimalik kasutada muutuvtasu maksmiseks, kui käivitav sündmus osutab sellist sünteetilist instrumenti kasutavale investeerimisühingule.

(13)

Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkt k võimaldab investeerimisühingutel, mis ei emiteeri kõnealuse direktiivi artikli 32 lõike 1 punktis j osutatud instrumente, kasutada alternatiivset korda, kui pädev asutus kiidab selle kasutuse heaks ja see kord täidab samu eesmärke kui kõnealuse direktiivi artikli 32 lõike 1 punktis j osutatud instrumendid. Samade eesmärkide täitmiseks tuleb kõnealuse alternatiivse korraga tagada, et makstavat muutuvtasu korrigeeritakse kaudse riskiga. Kõnealuse alternatiivse korra väärtus peaks vähenema alati, kui tekib kahjulik mõju kõnealuse investeerimisühingu või tema valitsetava vara tulemuslikkusele. Kui investeerimisühingu suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti l kohaselt nõuet lükata muutuvtasu edasi, siis peaks alternatiivne kord olema samuti kooskõlas nõudega lükata muutuvtasu edasi ning instrumentidena makstava muutuvtasu suhtes maluse või tagasinõudeõiguse kohaldamisega ja ooteperioodidega.

(14)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi „EBA“) esitas Euroopa Komisjonile pärast Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvega konsulteerimist.

(15)

EBA on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Instrumentide liigid, mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis ja on asjakohased kasutamiseks muutuvtasu maksmisel

1. Instrumentide liigid, mis täidavad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktis iii sätestatud tingimusi, on järgmised:

a)	täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid, kui kõnealused liigid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 2 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikli 5 lõikega 9 ja artikli 5 lõike 13 punktiga c;

b)	teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid, kui kõnealused liigid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 ja artiklis 3 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikliga 5;

instrumentide liigid, mida saab täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata ning mis ei ole täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ega teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid („muud instrumendid“) artiklis 4 osutatud juhtudel, kui kõnealused liigid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimusi ning on kooskõlas artikliga 5.

2. Lõikes 1 osutatud instrumentide liigid peavad täitma järgmisi tingimusi:

a)	instrumendid ei ole tagatud ja neile ei ole antud garantiid, mis suurendab instrumendi omaniku nõuete nõudeõiguse järku;

kui instrumenti reguleerivate sätetega on lubatud instrumenti konverteerida, kasutatakse kõnealust instrumenti muutuvtasuna eraldamise eesmärgil ainult juhul, kui konverteerimise määr või ulatus on kehtestatud tasemel, millega tagatakse, et sellise instrumendi väärtus, milleks algselt eraldatud instrument konverteeritakse, ei ole kõrgem kui algselt eraldatud instrumendi väärtus ajal, mil kõnealune instrument muutuvtasuna eraldati;

c)	selliseid konverteeritavaid instrumente reguleerivate sätetega, mida kasutatakse üksnes muutuvtasu maksmiseks, tagatakse et sellise instrumendi väärtus, milleks algselt eraldatud instrument konverteeritakse, ei ole kõrgem kui algselt eraldatud instrumendi väärtus konverteerimise ajal;

d)	instrumenti reguleerivate sätetega nähakse ette, et mis tahes väljamaksed tehakse vähemalt kord aastas ja need tehakse instrumendi omanikule;

e)	instrumendid hinnatakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt väärtuses, mis neil oli eraldamise ajal;

f)	selliseid instrumente reguleerivate sätetega, mis on emiteeritud üksnes muutuvtasu maksmiseks, on ette nähtud, et instrumendi lunastamise, tagasivõtmise, tagasiostmise või konverteerimise korral viiakse kohaldatava raamatupidamistava kohaselt läbi hindamine.

Punkti e kohaldamisel vaadatakse väärtuse hindamine sõltumatult läbi.

Artikkel 2

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liikide suhtes kohaldatavad tingimused

Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid peavad täitma järgmisi tingimusi:

a)	instrumente reguleerivate sätetega määratakse kindlaks käivitav sündmus määruse (EL) 2019/2033 artikli 9 lõike 2 punkti e alapunkti iii kohaldamiseks;

punktis a osutatud käivitav sündmus toimub juhul, kui instrumendi emiteerinud investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb alla ühe järgmistest näitajatest:

i)	7 % 12,5 ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 kohaselt arvutatud omavahendite nõuete korrutisest;

ii)	punktis i märgitust kõrgem tase, kui selle on määranud kindlaks instrumendi emiteerinud investeerimisühing või krediidiasutus ja see on täpsustatud instrumenti reguleerivates sätetes;

täidetud on üks järgmistest nõuetest:

instrumendid emiteeritakse üksnes muutuvtasuna eraldamise eesmärgil ja instrumenti reguleerivate sätetega tagatakse, et mis tahes väljamaksed tehakse hinnaga, mis on kooskõlas selliste sarnaste instrumentide turuhinnaga, mille on emiteerinud investeerimisühing või võrreldava krediidikvaliteediga investeerimisühingud või krediidiasutused, ning kõnealune hind ei ole muutuvtasu eraldamise ajal igal juhul kõrgem kui 8 protsendipunkti üle liidu aastase keskmise hinnamuutuse, mida avaldab komisjon (Eurostat) nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 (7) artikli 11 kohaselt tarbijahindade harmoneeritud indeksite raames;

ii)

instrumentide eraldamisel muutuvtasuna oli vähemalt 60 % emiteeritud instrumentidest emiteeritud muuks otstarbeks kui muutuvtasuna eraldamiseks ning neid ei hoia üks järgmistest üksustest ega mis tahes ettevõtja, kellel on märkimisväärne seos ühe järgmise üksusega:

investeerimisühing või selle tütarettevõtjad;

—	investeerimisühingu emaettevõtja või selle tütarettevõtjad;

—	investeerimisühingu emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või selle tütarettevõtjad;

—	investeerimisühingu segavaldusettevõtja või selle tütarettevõtjad;

—	investeerimisühingu segafinantsvaldusettevõtja või selle tütarettevõtjad.

Kui instrumendid eraldatakse töötajatele, kelle ametialase tegevuse valdav osa on väljaspool liitu, ja instrumendid on nomineeritud kolmanda riigi emiteeritud valuutas, võivad investeerimisühingud kasutada punkti i otstarbel kõnealuse kolmanda riigi puhul kehtestatud sarnast sõltumatult arvutatud tarbijahinnaindeksit.

Artikkel 3

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liikide suhtes kohaldatavad tingimused

Teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide liigid peavad täitma järgmisi tingimusi:

a)	instrumentide muutuvtasuna eraldamise ajal on instrumentide järelejäänud tähtaeg võrdne selliste edasilükkamise aegade ja ooteperioodidega summaga või sellest suurem, mida kohaldatakse muutuvtasu suhtes seoses kõnealuste instrumentide eraldamisega;

b)	instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

punktis b osutatud käivitav sündmus toimub juhul, kui instrumendi emiteerinud investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb alla ühe järgmistest näitajatest:

i)	7 % 12,5 ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 kohaselt arvutatud omavahendite nõuete korrutisest;

ii)	punktis i märgitust kõrgem tase, kui selle on määranud kindlaks instrumendi emiteerinud investeerimisühing või krediidiasutus ja see on täpsustatud instrumenti reguleerivates sätetes;

d)	täidetud on üks artikli 2 punktis c märgitud nõuetest.

Artikkel 4

Muude instrumentide liikide suhtes kohaldatavad tingimused

1. Käesoleva määruse artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud tingimustel peavad muud instrumendid täitma direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti j alapunktis iii sätestatud tingimusi igal järgmisel juhul:

a)	muud instrumendid täidavad käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tingimusi;

b)	muud instrumendid on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendiga ning täidavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tingimusi;

muud instrumendid on seotud instrumendiga, mis oleks täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluv instrument või teise taseme omavahenditesse kuuluv instrument, kui seda ei oleks emiteerinud investeerimisühingu emaettevõtja, kes määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki kohaselt ei kuulu konsolideerimise alla, ning muud instrumendid täidavad lõikes 4 sätestatud tingimusi.

2. Lõike 1 punktis a osutatud tingimused on järgmised:

muud instrumendid emiteeritakse otse või investeerimisühingu, krediidiasutuse, investeerimisühingu või finantseerimisasutuse kaudu, mis määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki või määruse (EL) 2019/2033 artikli 7 kohaselt kuulub konsolideerimise alla, tingimusel et on põhjust eeldada, et instrumendi emitendi krediidikvaliteedi muutusega kaasneb sellise investeerimisühingu krediidikvaliteedi samaväärne muutus, kes kasutab muid instrumente muutuvtasu maksmiseks;

b)	muid instrumente reguleerivate sätetega ei anta instrumentide omanikule õigust kiirendada väljamakseid või põhisumma makseid, välja arvatud kõnealust instrumenti emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

c)	muude instrumentide muutuvtasuna eraldamise ajal on muude instrumentide järelejäänud tähtaeg võrdne selliste edasilükkamise aegade ja ooteperioodide summaga või sellest suurem, mida kohaldatakse seoses kõnealuste instrumentide eraldamisega;

d)	instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma püsivalt või ajutiselt alla või konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks;

punktis d osutatud käivitav sündmus toimub juhul, kui instrumendi emiteerinud krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langeb alla ühe järgmistest näitajatest:

i)	instrumente emiteeriva investeerimisühingu puhul 7 % 12,5 ja määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 lõike 1 kohaselt arvutatud omavahendite nõuete korrutisest;

ii)	instrumente emiteeriva krediidiasutuse puhul 7 % instrumenti emiteeriva krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite suhtarvust;

iii)	punktis i või ii märgitust kõrgem tase, kui selle on määranud kindlaks instrumenti emiteeriv investeerimisühing või krediidiasutus ja see on täpsustatud instrumenti reguleerivates sätetes;

f)	täidetud on üks artikli 2 punktis c märgitud nõuetest.

3. Lõike 1 punktis b osutatud tingimused on järgmised:

a)	muud instrumendid täidavad lõike 2 punktides a–e sätestatud tingimusi;

muud instrumendid on seotud täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse ja teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentidega, mille on emiteerinud üksus, kes määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki või määruse (EL) 2019/2033 artikli 7 kohaselt kuulub konsolideerimise alla (edaspidi „aluseks olev instrument“);

c)	aluseks olev instrument täidab lõike 2 punktides c ja f sätestatud tingimusi ajal, mil instrument muutuvtasuna eraldatakse;

d)	muu instrumendi väärtus on seotud aluseks oleva instrumendiga nii, et see ei ole mis tahes ajal suurem kui aluseks oleva instrumendi väärtus;

e)	mis tahes sellise väljamakse väärtus, mis tehakse pärast nõudeõiguse teket muu instrumendi suhtes, on seotud aluseks oleva instrumendiga nii, et tehtavate väljamaksete väärtus ei ole mis tahes ajal suurem kui aluseks oleva instrumendi puhul tehtavate mis tahes väljamaksete väärtus;

muid instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et kui aluseks olev instrument võetakse tagasi, konverteeritakse, ostetakse tagasi või lunastatakse edasilükkamise või ooteperioodi ajal, seotakse muud instrumendid samaväärse aluseks oleva instrumendiga, mis täidab käesoleva artikli tingimusi, nii et muude instrumentide koguväärtus ei suurene.

4. Lõike 1 punktis c osutatud tingimused on järgmised:

pädevad asutused on direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 55 või direktiivi 2013/36/EL artikli 127 kohaldamisel teinud kindlaks, et investeerimisühingu või krediidiasutuse suhtes, kes emiteerib instrumenti, millega on seotud muud instrumendid, kohaldab kolmanda riigi järelevalveasutus konsolideeritud alusel järelevalvet, mis on samaväärne järelevalvega, mille suhtes kohaldatakse direktiivis (EL) 2019/2034 sätestatud põhimõtteid, kui emitent on kolmandas riigis asuv investeerimisühing, ning direktiivis 2013/36/EL sätestatud põhimõtteid, kui emitent on kolmandas riigis asuv krediidiasutus, ning määruse (EL) nr 575/2013 I osa II jaotise 2. peatüki nõudeid;

b)	muud instrumendid täidavad lõike 3 punktides a ja c–f osutatud tingimusi.

Artikkel 5

Allahindamise, üleshindamise ja konverteerimise protseduurid

1. Artikli 3 punkti b ja artikli 4 lõike 2 punkti d kohaldamisel peavad teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja muid instrumente reguleerivad sätted olema kooskõlas käesoleva artikli lõigetes 2–14 sätestatud protseduuride ja tähtaegadega, mida kohaldatakse esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu ning allahinnatavate, üleshinnatavate või konverteeritavate summade arvutamisel. Täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente reguleerivad sätted peavad olema kooskõlas käesoleva artikli lõikes 9 ja lõike 13 punktis c sätestatud protseduuridega seoses allahinnatavate, üleshinnatavate või konverteeritavate summadega.

2. Kui teise taseme omavahenditesse kuuluvaid instrumente ja muid instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral konverteeritakse instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, täpsustatakse kõnealuste sätetega üks järgmisest:

a)	sellise konverteerimise määr ja konverteerimise piirsumma;

b)	instrumentide esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks konverteerimise vahemik.

3. Kui instrumente reguleerivate sätetega nähakse ette, et käivitava sündmuse korral hinnatakse instrumentide põhisumma alla, vähendatakse allahindamisega alaliselt või ajutiselt kõike järgmist:

a)	instrumendi omaniku nõue instrumenti emiteeriva krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse või likvideerimise korral;

b)	instrumendi tagasivõtmise või lunastamise korral maksmisele kuuluv summa;

c)	instrumendilt tehtavad väljamaksed.

4. Kõik pärast allahindamist tehtavad väljamaksed põhinevad vähendatud põhisummal.

5. Instrumentide allahindamine või konverteerimine peab kohaldatava raamatupidamistava kohaselt tekitama kirjed, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite kirjetena.

6. Kui instrumenti emiteeriv investeerimisühing või krediidiasutus on teinud kindlaks, et esimese taseme põhiomavahendite suhtarv on langenud alla taseme, mis käivitab instrumentide konverteerimise või allahindamise, peab instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse juhtorgan või mis tahes muu asjaomane organ viivitamata otsustama, et käivitav sündmus on toimunud ning et on tagasivõetamatu kohustus hinnata instrument alla või see konverteerida.

7. Käivitava sündmuse toimumise korral ei või allahindamisele või konverteerimisele kuuluvate instrumentide kogusumma olla väiksem kui väikseim järgnevast:

a)	summa, mida on vaja instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu täielikuks tagasiviimiseks protsendimäärale, mida instrumenti reguleerivate sätete kohaselt käsitatakse käivitava sündmusena;

b)	instrumendi täielik põhisumma.

8. Kui toimub käivitav sündmus:

a)	peab investeerimisühing teavitama töötajaid, kellele on instrumendid muutuvtasuna eraldatud, ja isikuid, kes selliseid instrumente jätkuvalt hoiavad;

peab instrumenti emiteeriv investeerimisühing või krediidiasutus võimalikult kiiresti ja maksimaalselt ühe kuu jooksul hindama alla instrumentide põhisumma või konverteerima instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega.

9. Kui täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid ja muud instrumendid hõlmavad sama käivitavat taset, hinnatakse põhisumma alla või konverteeritakse see proportsionaalselt kõigi muutuvtasu maksmiseks kasutatavate instrumentide omanike puhul.

10. Allahinnatavate või konverteeritavate instrumentide summa vaadatakse sõltumatult läbi. Kõnealune läbivaatamine viiakse lõpule võimalikult kiiresti ja see ei tohi luua takistusi instrumentide allahindamisel või konverteerimisel.

11. Investeerimisühing või krediidiasutus, kes emiteerib instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, peab tagama, et tema põhikirjajärgne aktsiakapital on alati piisav, et konverteerida käivitava sündmuse korral kõik sellised konverteeritavad instrumendid aktsiatesse. Investeerimisühingul või krediidiasutusel peab olema alati vajalik eelnev luba selliste esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvate instrumentide emiteerimiseks, millesse sellised instrumendid käivitava sündmuse korral konverteeritakse.

12. Investeerimisühing või krediidiasutus, kes emiteerib instrumente, mis konverteeritakse käivitava sündmuse korral esimese taseme põhiomavahenditesse, peab tagama, et tema asutamislepingus või põhikirjas või lepingulistes sätetes puuduvad menetluslikud takistused selliseks konverteerimiseks.

13. Selleks et instrumendi allahindamist saaks käsitada ajutisena, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	üleshindamised põhinevad kasumil pärast seda, kui instrumendi emitent on teinud lõpliku kasumi kinnitamiseks ametliku otsuse;

instrumendi mis tahes üleshindamine või vähendatud põhisumma kohta kupongide maksmine toimub instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse täielikul oma äranägemisel, võttes arvesse punktides c, d ja e sätestatud tingimusi, ning investeerimisühing või krediidiasutus ei ole kohustatud teostama teatavate eriasjaolude korral üleshindamist või seda kiirendama;

c)	üleshindamine teostatakse proportsionaalselt täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide, teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja muude instrumentide vahel, mida kasutatakse muutuvtasu maksmiseks ja mille suhtes kohaldati allahindamist;

teise taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide ja muude instrumentide üleshindamise ja vähendatud põhisummalt kupongi maksmise maksimaalne summa võrdub instrumenti emiteeriva investeerimisühingu või krediidiasutuse kasumiga korrutatuna punktides i ja ii määratletud summade jagatisega:

i)	investeerimisühingu kõigi teise taseme omavahendite hulka kuuluvate instrumentide ja muude instrumentide nimiväärtuse summa enne allahindamisele kuuluvate instrumentide allahindamist;

ii)	investeerimisühingu omavahendite ja selliste muude instrumentide nimiväärtuse summa, mida kasutatakse muutuvtasu maksmiseks;

mis tahes üleshinnatavate summade ja vähendatud põhisummalt kupongide maksete summat käsitatakse maksena, mille tulemusena vähenevad esimese taseme põhiomavahendid ja mis:

i)	on kooskõlas investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilitamisega;

ii)	on vajaduse korral kooskõlas sellele erakorralise avaliku sektori finantstoetuse andmise õigeaegse lõpetamisega ning

iii)	vajaduse korral piirdub osaga netotulust, kui investeerimisühing saab erakorralist avaliku sektori finantstoetust.

14. Lõike 13 punkti d kohaldamisel tehakse arvutus üleshindamise teostamise hetkel.

Artikkel 6

Alternatiivne kord

Alternatiivne kord, mida investeerimisühingud võivad kasutada pädeva asutuse heakskiidu alusel muutuvtasu maksmiseks kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punktiga k, peab vastama kõigile järgmistele tingimustele:

a)	alternatiivne kord aitab viia muutuvtasu vastavusse investeerimisühingu, selle võlausaldajate ja klientide pikaajaliste huvidega;

b)	alternatiivse korra suhtes kohaldatakse ooteperioodi, mille eesmärk on viia üksikisiku stiimulid vastavusse investeerimisühingu, selle võlausaldajate ja klientide pikaajaliste huvidega ning mis vältab vähemalt kuus kuud;

c)	alternatiivse korra alusel saadud summa ja kohaldatavad tingimused peavad olema kõnealuse korra alusel muutuvtasu saavate töötajate jaoks hästi dokumenteeritud ja läbipaistvad;

d)	edasilükkamise ja ooteperioodide ajal saadud summade puhul tuleb alternatiivse korraga tagada, et töötaja ei saa neil perioodidel juurdepääsu muutuvtasu edasilükatud osale, seda üle kanda või lunastada;

e)	alternatiivse korraga ei võimaldata edasilükkamise ajal saadud muutuvtasu väärtuse suurenemist intressimaksete tulemusena või muu sarnase korra alusel (v.a punktis f sätestatud tingimustele vastav kord);

kui alternatiivne kord võimaldab edasilükkamise ajal ja ooteperioodil muutuvtasuna saadud väärtuse eelnevalt kindlaks määratud muutusi, peavad lähtuvalt investeerimisühingu või selle valitsetava vara tulemuslikkusest olema täidetud järgmised tingimused:

i)	väärtuse muutus põhineb eelnevalt kindlaks määratud tulemusnäitajatel, mis omakorda põhinevad investeerimisühingu krediidikvaliteedil või valitsetud vara tulemuslikkusel;

ii)	kui on vaja kasutada edasilükkamist ja ooteperioodi, siis tuleks väärtuse muutused arvutada vähemalt kord aastas ja ooteperioodi lõpus;

iii)	väärtuse võimalike positiivsete ja negatiivsete muutuste kiirus peaks võrdväärselt põhinema positiivsete või negatiivsete krediidikvaliteedi muutuste või mõõdetud tulemuslikkuse tasemel;

iv)	kui punktis i osutatud väärtuse muutus põhineb valitsetava vara tulemuslikkusel, siis piirdub väärtuse muutus valitsetud vara väärtuse muutuse protsendiga;

v)	kui punktis i osutatud väärtuse muutus põhineb investeerimisühingu krediidikvaliteedil, siis piirdub väärtuse muutuse protsent aastase kogubrutotulu protsendiga investeerimisühingu koguomavahenditest;

g)	alternatiivne kord ei piira direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti m kohaldamist.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub viiendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. august 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 314, 5.12.2019, lk 64.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 5.12.2019, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(7) Nõukogu 23. oktoobri 1995. aasta määrus (EÜ) nr 2494/95 tarbijahindade harmoneeritud indeksite kohta (EÜT L 257, 27.10.1995, lk 1).

7.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 436/28

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2157,

6. detsember 2021,

millega algatatakse rakendusmääruste (EL) 2021/1266 ja (EL) 2021/1267 (millega laiendatakse vastavalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte) läbivaatamine, et teha kindlaks võimalus vabastada üks Kanada eksportiv tootja nende meetmete kohaldamisest, ning tühistatakse dumpinguvastane tollimaks kõnealuselt eksportivalt tootjalt pärineva impordi suhtes ja kehtestatakse sellelt eksportivalt tootjalt pärineva impordi registreerimise nõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „dumpinguvastane alusmäärus“), eriti selle artikli 13 lõiget 4 ja artikli 14 lõiget 5, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1037 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (2) (edaspidi „subsiidiumivastane alusmäärus“), eriti selle artikli 23 lõiget 6,

võttes arvesse komisjoni 29. juuli 2021. aasta rakendusmäärust (EL) 2021/1266, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes, (3) ning komisjoni 29. juuli 2021. aasta rakendusmäärust (EL) 2021/1267, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1037 artikli 18 kohast aegumise läbivaatamist lõplikud tasakaalustavad tollimaksud Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes (4),

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

1. TAOTLUS

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) sai nõukogu dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõike 4 ning subsiidiumivastase alusmääruse artikli 23 lõike 6 kohase taotluse vabastada Verbio Diesel Canada Corporation (edaspidi „taotluse esitaja“) dumpinguvastastest meetmetest ja tasakaalustusmeetmetest, mida kohaldatakse Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordi suhtes olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte.

(2)	Taotluse esitas 7. septembril 2021 taotluse esitaja, kes on biodiislikütuse eksportiv tootja Kanadas (edaspidi „asjaomane riik“).

2. VAATLUSALUNE TOODE

(3)

Uuritav toode on mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, mis on lähetatud Kanadast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, ning mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194321), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194621), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194721), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201121), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201621), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999210), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001020, 3826001050, 3826001089) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009011) alla.

3. KEHTIVAD MEETMED

(4)	Nõukogu kehtestas määrustega (EÜ) nr 598/2009 (5) ja (EÜ) nr 599/2009 (6) lõpliku tasakaalustava tollimaksu ja lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes.

(5)	Neid meetmeid laiendati nõukogu rakendusmäärustega (EL) nr 443/2011 (7) ja (EL) nr 444/2011 (8) Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte.

(6)	Praegu kohaldatavad meetmed kehtestati pärast dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist rakendusmäärusega (EL) 2021/1266 ning pärast subsiidiumivastase alusmääruse artikli 18 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist rakendusmäärusega (EL) 2021/1267.

4. LÄBIVAATAMISE PÕHJUSED

(7)

Taotleja väitis, et ei eksportinud vaatlusalust toodet liitu uurimisperioodil (s.o ajavahemikul alates 1. aprillist 2009 kuni 30. juunini 2010, edaspidi „algne uurimisperiood“), mida kasutati uurimises, mis viis laiendatud meetmete kehtestamiseni rakendusmäärustega (EL) nr 443/2011 ja (EL) nr 444/2011. Taotluse esitaja esitatud tõendite kohaselt asutati taotluse esitaja õiguslikult alles 2019. aastal, kuid tehas ehitati ja avati 2012. aastal pärast algse läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu.

(8)	Peale selle esitas taotluse esitaja tõendid selle kohta, et ta on tõepoolest tootja ning väitis, et ta ei ole kehtivatest meetmetest kõrvale hoidnud.

(9)	Lisaks väitis taotluse esitaja, et ta eksportis vaatlusalust toodet liitu pärast algset uurimisperioodi, 2021. aasta juulis.

5. MENETLUS

5.1. Algatamine

(10)

Komisjon uuris kättesaadavaid tõendeid ja jõudis järeldusele, et on piisavalt tõendeid selleks, et õigustada uurimise algatamist vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 13 lõikele 4 ning subsiidiumivastase alusmääruse artikli 23 lõikele 6, et teha kindlaks, kas taotluse esitaja võib vabastada laiendatud meetmetest.

(11)	Asjaga teadaolevalt seotud liidu tootmisharu teavitati läbivaatamistaotlusest ning neile anti võimalus esitada oma märkused. Ühtegi märkust ei saadud.

(12)

Komisjon pöörab oma uurimises erilist tähelepanu taotluse esitaja seosele äriühingutega, mille suhtes kehtivaid meetmeid kohaldatakse, et olla kindel, et taotluse esitajat ei asutatud ega kasutatud meetmetest kõrvalehoidmiseks. Samuti kaalub komisjon, kas kehtestada jälgimiseks eritingimused juhul, kui uurimise käigus jõutakse järeldusele, et vabastamine on põhjendatud.

5.2. Kehtivate dumpinguvastaste meetmete kehtetuks tunnistamine ning impordi registreerimise nõue

(13)

Dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 4 kohaselt tuleb juhul, kui tegemist on kõnealuse ekspordiriigi uute eksportijatega, kes ei ole toodet eksportinud meetmete aluseks oleva uurimisperioodi jooksul, tunnistada kehtiv dumpinguvastane tollimaks kehtetuks sellise vaatlusaluse toote impordi puhul, mille taotluse esitaja on tootnud ja liitu eksportimiseks müünud.

(14)

Samal ajal tuleb dumpinguvastase alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohaselt ette näha sellise impordi registreerimine. See võimaldaks juhul, kui uurimise käigus avastatakse, et taotleja hoiab meetmetest kõrvale, nõuda dumpinguvastase tollimaksu sisse alates asjaomase impordi registreerimise kuupäevast. Taotluse esitaja võimalike edaspidiste kohustuste suurus peaks olema võrdne tollimaksuga, mida komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/1266 artikli 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse „kõigi teiste äriühingute“ suhtes (172,2 eurot tonni kohta).

5.3. Kehtivad subsiidiumivastased meetmed

(15)

Kuna subsiidiumivastase alusmäärusega ei ole ette nähtud tasakaalustava tollimaksu kehtetuks tunnistamist selliste eksportijate puhul, keda algse uurimise käigus eraldi ei uuritud, jäävad need meetmed kehtima. Taotleja suhtes kehtivad subsiidiumivastased meetmed tunnistatakse kehtetuks üksnes juhul, kui läbivaatamise tulemusena leitakse, et taotluse esitajal on õigus vabastusele.

5.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood

(16)	Uurimine hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2009 kuni 30. septembrini 2021 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“).

5.5. Taotluse esitaja uurimine

(17)

Uurimise seisukohast vajaliku teabe saamiseks saadab komisjon taotluse esitajale küsimustiku. Dumpinguvastase alusmääruse artikli 6 lõike 2 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt peab taotluse esitaja täidetud küsimustiku tagasi saatma 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva (kui ei ole sätestatud teisiti).

5.6. Muud kirjalikud esildised

(18)

Vastavalt käesoleva määruse sätetele palutakse kõigil huvitatud isikutel teha teatavaks oma seisukohad ning esitada teave ja kinnitavad tõendid. Kõnealune teave ja seda kinnitavad tõendid peavad komisjonile laekuma 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (kui ei ole sätestatud teisiti).

5.7. Ärakuulamisvõimalus komisjoni uurimistalitustes

(19)

Kõik huvitatud isikud võivad taotleda komisjoni uurimistalitustelt ärakuulamist. Ärakuulamistaotlus tuleb koostada kirjalikult ning selles peab olema esitatud taotluse põhjus. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algatamisetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest. Hiljem tuleb ärakuulamistaotlus esitada tähtaja jooksul, mille komisjon määrab kirjavahetuses huvitatud isikutega.

5.8. Kirjalike esildiste, täidetud küsimustike ja kirjade saatmise juhised

(20)

Kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevatel uurimistel komisjonile esitatava teabe suhtes ei kohaldata autoriõigusi. Enne kolmanda isiku autoriõigustega kaitstud teabe ja/või andmete esitamist komisjonile peavad huvitatud isikud saama autoriõiguse omajalt konkreetse loa, mis sõnaselgelt võimaldab komisjonil a) kasutada kõnealust teavet ja andmeid käesolevas kaubanduse kaitsemeetmeid käsitlevas menetluses ja b) esitada huvitatud isikutele teavet ja/või andmeid käesolevas uurimises kasutamiseks sellises vormis, mis võimaldab neil oma kaitseõigust kasutada.

(21)

Kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas teates nõutud teave, täidetud küsimustikud ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud paluvad käsitleda konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Sensitive“. Uurimise käigus teavet esitavatel isikutel palutakse oma teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlust põhjendada.

(22)

Isikud, kes esitavad teavet märkega „Sensitive“, peavad vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artikli 19 lõikele 2 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 29 lõikele 2 esitama ka teabe mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte, millele lisatakse märge „For inspection by interested parties“ (tutvumiseks huvitatud isikutele). Need kokkuvõtted peaksid olema piisavalt üksikasjalikud, et konfidentsiaalsena esitatud teabe sisust oleks võimalik vajalikul määral aru saada.

(23)

Kui märkega „Sensitive“ tähistatud teavet edastav isik ei anna teabe konfidentsiaalsena käsitamise taotlusele sobilikku põhjendust või ei esita nõutavas vormis ja nõutava kvaliteediga mittekonfidentsiaalset kokkuvõtet, võib komisjon jätta sellise teabe arvesse võtmata, kui asjakohastest allikatest ei ole teabe õigsust võimalik rahuldavalt kontrollida.

(24)

Huvitatud isikutel palutakse esitada esildised ja taotlused, sealhulgas skaneeritud volikirjad ja sertifikaadid, e-posti teel, välja arvatud mahukad vastused, mis tuleb esitada teisaldataval elektroonsel andmekandjal (CD-ROM, DVD, USB-mälupulk) käsiposti või tähitud kirjaga. E-posti kasutades nõustuvad huvitatud isikud elektrooniliselt esitatavate materjalide suhtes kehtivate eeskirjadega, mis on esitatud dokumendis „CORRESPONDENCE WITH THE EUROPEAN COMMISSION IN TRADE DEFENCE CASES“ ja avaldatud kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil:http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/june/tradoc_148003.pdf.

(25)

Huvitatud isikutel tuleb esitada oma nimi, aadress ja telefoninumber ning toimiv ametlik e-posti aadress, mida vaadatakse iga päev. Kui kontaktandmed on esitatud, suhtleb komisjon huvitatud isikutega ainult e-posti teel, välja arvatud juhul, kui nad avaldavad selgelt soovi saada kõik dokumendid komisjonilt teiste sidevahendite kaudu või kui dokumendi laad eeldab selle saatmist tähitud kirjaga. Huvitatud isikud leiavad täiendavad eeskirjad ja lisateabe komisjoniga suhtlemise, sealhulgas e-posti teel esitatud esildiste suhtes kehtivate põhimõtete kohta eespool osutatud juhendist, mis käsitleb huvitatud isikutega suhtlemist.

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate G

Office: CHAR 04/039

1040 Brussels

BELGIUM

E-post: TRADE-R752-BIODIESEL-EXEMPTION@ec.europa.eu

6. VÕIMALUS ESITADA MÄRKUSI TEISTE ISIKUTE ESILDISTE KOHTA

(26)

Huvitatud isikutele kaitseõiguse tagamiseks tuleks neile anda võimalus esitada märkusi teiste huvitatud isikute esitatud teabe kohta. Huvitatud isikud võivad käsitleda üksnes neid küsimusi, mis sisalduvad teiste huvitatud isikute esildistes, mitte aga tõstatada uusi probleeme. Märkused teabe kohta, mille teised huvitatud isikud on esitanud seoses lõplike järelduste avalikustamisega, tuleks esitada viie päeva jooksul pärast lõplike järelduste kohta märkuste tegemiseks määratud tähtpäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Kui avaldatakse täiendavaid lõplikke järeldusi, peavad teised huvitatud isikud esitama oma märkused selle kohta ühe päeva jooksul pärast nende täiendavate lõplike järelduste kohta märkuste esitamiseks määratud tähtpäeva (kui ei ole sätestatud teisiti). Need tähtajad ei piira komisjoni õigust küsida huvitatud isikutelt nõuetekohaselt põhjendatud juhul lisateavet.

7. KÄESOLEVAS MÄÄRUSES KINDLAKS MÄÄRATUD TÄHTAEGADE PIKENDAMINE

(27)	Käesolevas määruses esitatud tähtaegade pikendamist tuleks taotleda üksnes erandlike asjaolude korral ja seda võimaldatakse ainult nõuetekohaselt põhjendatud juhul, kui selleks on kaalukas põhjus.

(28)	Igal juhul pikendatakse küsimustikule vastamise tähtaega tavaliselt kolm päeva, ning üldjuhul mitte rohkem kui seitse päeva.

(29)	Käesolevas määruses osutatud muu teabe esitamise tähtaegu pikendatakse üksnes kolm päeva, kui ei ole tegemist erandlike asjaoludega.

8. KOOSTÖÖST KEELDUMINE

(30)

Kui huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita vajalikku teavet ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist oluliselt, võib vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artiklile 18 ja subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 28 nii positiivsed kui ka negatiivsed järeldused teha kättesaadavate faktide põhjal.

(31)	Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud väära või eksitavat teavet, võib sellise teabe jätta arvesse võtmata ning toetuda kättesaadavatele faktidele.

(32)

Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt dumpinguvastase alusmääruse artiklile 18 ja subsiidiumivastase alusmääruse artiklile 28, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see olnuks tema koostöö korral.

(33)	Elektroonilises vormis koostöö puudumist ei loeta koostööst keeldumiseks, kui huvitatud isik selgitab, et nõutav koostöövorm tooks kaasa ebaratsionaalse lisakoormuse või põhjendamatud lisakulud. Huvitatud isikul tuleb komisjoniga viivitamatult ühendust võtta.

9. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(34)

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja uurimist korraldavate komisjoni talituste vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi toimikule juurdepääsu taotlused, vaidlused dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlused ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlused. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ning tegutseda vahendajana, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada. Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka selliseks ärakuulamiseks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid.

(35)

Äärakuulamise eest vastutava ametniku juures ärakuulamise taotlus tuleb esitada kirjalikult ning see peab olema põhjendatud. Küsimuste puhul, mis on seotud uurimise algatamisetapiga, tuleb ärakuulamistaotlus esitada 15 päeva jooksul pärast käesoleva määruse jõustumisest. Hiljem peaksid huvitatud isikud taotlema ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist võimalikult kiiresti pärast sellist sekkumist õigustava sündmuse toimumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab läbi sekkumistaotluste põhjendused, tõstatatud küsimuste laadi ja nende mõju kaitseõigusele, võttes nõuetekohaselt arvesse uurimise head haldamist ja õigeaegset lõpuleviimist.

(36)	Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadis ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/trade-policy-and-you/contacts/hearing-officer/.

10. UURIMISE AJAKAVA

(37)	Uurimine viiakse lõpule dumpinguvastase alusmääruse artikli 11 lõike 5 ja subsiidiumivastase alusmääruse artikli 22 lõike 1 kohaselt üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva.

11. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(38)	Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (9).

(39)	Isikuandmete kaitset käsitlev teade, milles teavitatakse kõiki isikuid komisjoni kaubanduse kaitsemeetmete raames toimuvast isikuandmete töötlemisest, on kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil: http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga algatatakse määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõike 4 ja määruse (EL) 2016/1037 artikli 23 lõike 6 kohaselt läbivaatamine, et teha kindlaks, kas äriühingu Verbio Diesel Canada Corporation (TARICi lisakood C600) toodetud mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide (üldtuntud kui biodiislikütus), mis esinevad puhtal kujul või osana segust, mis sisaldab üle 20 massiprotsendi mittefossiilse päritoluga, sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestreid ja/või parafiinset gaasiõli, mis on lähetatud Kanadast, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte, ning mis praegu on klassifitseeritud CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi kood 1516209821), ex 1518 00 91 (TARICi kood 1518009121), ex 1518 00 99 (TARICi kood 1518009921), ex 2710 19 43 (TARICi kood 2710194321), ex 2710 19 46 (TARICi kood 2710194621), ex 2710 19 47 (TARICi kood 2710194721), ex 2710 20 11 (TARICi kood 2710201121), ex 2710 20 16 (TARICi kood 2710201621), ex 3824 99 92 (TARICi kood 3824999210), ex 3826 00 10 (TARICi koodid 3826001020, 3826001050, 3826001089) ja ex 3826 00 90 (TARICi kood 3826009011) alla, impordi suhtes tuleks kohaldada rakendusmäärusega (EL) 2021/1266 ja rakendusmäärusega (EL) 2021/1267 kehtestatud dumpinguvastaseid ja subsiidiumivastaseid meetmeid.

Artikkel 2

Rakendusmäärusega (EL) 2021/1266 kehtestatud dumpinguvastane tollimaks tunnistatakse käesoleva määruse artiklis 1 määratletud impordi puhul kehtetuks.

Artikkel 3

Tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõikele 5 asjakohaseid meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud toote impordi registreerimiseks.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 6. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(3) ELT L 277, 2.8.2021, lk 34.

(4) ELT L 277, 2.8.2021, lk 62.

(5) Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 598/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 1).

(6) Nõukogu 7. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 599/2009, millega kehtestatakse Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse nimetatud impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 179, 10.7.2009, lk 26).

(7) Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 443/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 598/2009 kehtestatud lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 1).

(8) Nõukogu 5. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 444/2011, millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 Ameerika Ühendriikidest pärit biodiislikütuse impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas kõnealune biodiislikütus deklareeritakse Kanadast pärinevana või mitte, ja millega laiendatakse määrusega (EÜ) nr 599/2009 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Ameerika Ühendriikidest pärit 20 või vähem massiprotsenti biodiislikütust sisaldava segatud biodiislikütuse impordile ning millega lõpetatakse Singapurist lähetatud importi käsitlev uurimine (ELT L 122, 11.5.2011, lk 12).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

7.12.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 436/40

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2160,

6. detsember 2021,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/1999, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1999 (1).

(2)	Otsuse (ÜVJP) 2020/1999 artiklites 2 ja 3 sätestatud meetmeid kohaldatakse kõnealuse otsuse lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes kuni 8. detsembrini 2021.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2020/1999 lisa läbivaatamise põhjal tuleks kõnealuse otsuse artiklites 2 ja 3 sätestatud meetmeid kõnealuses lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes pikendada kuni 8. detsembrini 2022, välja arvatud ühe surnud isiku puhul, keda käsitlev kanne tuleks kõnealusest lisast välja jätta. Seitset kõnealuses lisas loetletud isikut käsitlevad kanded tuleks ajakohastada.

(4)	Otsust (ÜVJP) 2020/1999 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2020/1999 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 8. detsembrini 2023 ning see vaadatakse korrapäraselt läbi. Artiklites 2 ja 3 sätestatud meetmeid kohaldatakse lisas loetletud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes kuni 8. detsembrini 2022.“

2)	Lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 6. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. CIGLER KRALJ

(1) Nõukogu 7. detsembri 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/1999, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 410I, 7.12.2020, lk 13).

LISA

Otsuse (ÜVJP) 2020/1999 lisas muudetakse A osas („Füüsilised isikud“) esitatud füüsiliste isikute loetelu järgmiselt:

1)	kanne 11, mis käsitleb Mohammed Khalifa AL-KANI (teiste nimedega Mohamed Khalifa Abderrahim Shaqaqi AL-KANI, Mohammed AL-KANI, Muhammad Omar AL-KANI), jäetakse välja;

järgmist seitset füüsilist isikut käsitlevad kanded asendatakse järgmisega:

	Nimed (transliteratsioon ladina tähestikku)	Nimed	Tuvastamisandmed	Loetellu kandmise põhjused	Loetellu kandmise kuupäev
„4.	Viktor Vasilievich (Vasilyevich) ZOLOTOV	Виктор Васильевич ЗОЛОТОВ	Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor (Director of the Federal Service of National Guard Troops of the Russian Federation (Rosgvardia)) Sünniaeg: 27.1.1954 Sünnikoht: Sasovo, Vene NFSV (praegune Venemaa Föderatsioon) Kodakondsus: Vene Sugu: mees	Viktor Zolotov on olnud Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi Föderaalteenistuse (Rosgvardia) direktor alates 5. aprillist 2016 ning seega Venemaa Föderatsiooni Rahvuskaardi ülemjuhataja ning samuti Rosgvardia alla kuuluva mobiilse eriüksuse OMON ülem. Sel ametikohal juhib ta Rosgvardia ja OMONi vägede kogu tegevust. Rosgvardia direktorina vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste, sealhulgas meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest Venemaal ning rahumeelse kogunemise ja ühinemise vabaduse õiguse süstemaatilise ja ulatusliku rikkumise eest, eelkõige meeleavalduste ja demonstratsioonide vägivaldse mahasurumise näol.	2.3.2021
				Rosgvardia ülesanne oli summutada 23. jaanuaril ja 21. aprillil 2021 toimunud Navalnõi pooldajate meeleavaldused ning on teatatud paljude OMONi ja rahvuskaardi ohvitseride julmast ja vägivaldsest käitumisest meeleavaldajate vastu. Julgeolekujõud ründasid kümneid ajakirjanikke, sealhulgas Meduza korrespondenti Kristina Safronovat, keda üks OMONi ohvitser lõi, ning Novaja Gazeta ajakirjanikku Jelizaveta Kirpanovat, keda löödi kumminuiaga pähe, nii et tal tekkis verejooks. Julgeolekujõud pidasid 23. jaanuaril 2021 toimunud meeleavalduste käigus meelevaldselt kinni üle 300 alaealise.
5.	ZHU Hailun	朱海仑 (kirjapilt hiina keeles)	Ametikoht(-kohad): Xinjiangi Uiguuri autonoomset piirkonda (XUAR) esindava Hiina Rahvavabariigi 13. Rahvakongressi liige (ametiaeg 2018–2023); Rahvakongressi järelevalve- ja kohtuasjade komisjoni liige alates 19. märtsist 2018	Endine Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna poliitika- ja õiguskomitee sekretär ning endine Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna parteikomitee sekretäri asetäitja (2016–2019). Endine Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna 13. Rahvakongressi (piirkonna seadusandlik organ) alalise komitee aseesimees (2019 – 5. veebruar 2021, tegutses vähemalt 2021. aasta märtsini). Hiina Rahvavabariigi 13. Rahvakongressi liige (ametiaeg 2018–2023), kes esindab Xinjiangi Uiguuri autonoomset piirkonda. Rahvakongressi järelevalve- ja kohtuasjade komisjoni liige alates 19. märtsist 2018.	22.3.2021
			Sünniaeg: jaanuar 1958 Sünnikoht: Lianshui, Jiangsu (Hiina) Kodakondsus: Hiina Sugu: mees	Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna poliitika- ja õiguskomitee sekretärina (2016–2019) vastutas Zhu Hailun sisejulgeoleku tagamise ja õiguskaitse eest Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas. Sellel ametikohal oli tal poliitiline võtmepositsioon ning ta vastutas uiguuride ja teistesse etnilistesse vähemustesse kuuluvate moslemite vastu suunatud massilise jälitustegevuse, kinnipidamise ja indoktrineerimise programmi järelevalve ja rakendamise eest. Zhu Hailuni on kirjeldatud kui selle programmi n-ö arhitekti. Seetõttu vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste eest Hiinas, eelkõige uiguuride ja teistesse etnilistesse vähemustesse kuuluvate moslemite massilise meelevaldse kinnipidamise eest. Xinjiangi Uiguuri autonoomse piirkonna 13. Rahvakongressi alalise komitee aseesimehena (2019 – 5. veebruar 2021) jätkas Zhu Hailun otsustava mõju avaldamist Xinjiangi Uiguuri autonoomses piirkonnas, kus jätkub uiguuride ja teistesse etnilistesse vähemustesse kuuluvate moslemite vastu suunatud massiline jälitustegevus, kinnipidamine ja indoktrineerimise programm.
9.	JONG Kyong-thaek (teise nimega CHO’NG, Kyo’ng-t’aek)	정경택 (kirjapilt korea keeles)	Ametikoht(-kohad): Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) riikliku julgeoleku minister Sünniaeg: vahemikus 1. jaanuar 1961 kuni 31. detsember 1963 Kodakondsus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) Sugu: mees	Jong Kyong-thaek on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) riikliku julgeoleku minister olnud alates 2017. aastast. KRDV riikliku julgeoleku ministeerium on üks peamistest institutsioonidest, mis viib ellu KRDV repressiivset julgeolekupoliitikat, keskendudes poliitiliste teisitimõtlejate kindlakstegemisele ja nende mahasurumisele, välismaalt saabuvale „õõnestava“ informatsiooni voole ning igasugusele muule käitumisele, mida peetakse tõsiseks poliitiliseks ohuks valitsevale poliitilisele süsteemile ja selle juhtkonnale. Riikliku julgeoleku ministeeriumi juhina vastutab Jong Kyong-thaek inimõiguste raskete rikkumiste eest KRDVs, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise, kohtuvälise, kiir- või omavolilise hukkamise või tapmise, isikute kadunuks jääma sundimise ning meelevaldse vahistamise või kinnipidamise eest, samuti laialdase sunniviisilise töö kasutamise ja naistevastase seksuaalse vägivalla eest.	22.3.2021
10.	RI Yong Gil (teiste nimedega RI Yong Gi, RI Yo’ng-kil, YI Yo’ng-kil)	리영길 (kirjapilt korea keeles)	Ametikoht(-kohad): Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) kaitseminister Sünniaeg: 1955 Kodakondsus: Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV) Sugu: mees	Ri Yong Gil on Korea Rahvademokraatliku Vabariigi (KRDV) kaitseminister. Alates 2021. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta juuni või juulini oli ta sotsiaalkindlustusminister. 2018. aastast kuni 2021. aasta jaanuarini oli ta Korea rahvaarmee peastaabi ülem. Kaitseministrina vastutab Ri Yong Gil inimõiguste raske rikkumise eest KRDVs, sealhulgas sõjalise julgeolekuväe ja muude Korea rahvaarmee üksuste liikmete poolt toime pandud inimõiguste rikkumise eest. KRDV ühiskondliku julgeoleku ministeerium (mille nimi oli varem rahva julgeoleku ministeerium või avaliku julgeoleku ministeerium) ja sõjaline julgeolekuvägi on juhtivad institutsioonid, mis viivad ellu KRDV repressiivset julgeolekupoliitikat, mis hõlmab „ebaseaduslikult“ KRDVst põgeneda püüdnud inimeste ülekuulamist ja karistamist. Eelkõige vastutab ühiskondliku julgeoleku ministeerium oma kinnipidamisasutuste ameti kaudu vangilaagrite ja lühemaajaliseks sunnitööks mõeldud kinnipidamiskeskuste toimimise eest, kus vangid/kinnipeetavad peavad taluma sihilikku näljutamist ning muud ebainimlikku kohtlemist.	22.3.2021
				Ühiskondliku julgeoleku ministeeriumi endise juhina vastutab Ri Yong Gil inimõiguste raskete rikkumiste eest KRDVs, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise või karistamise, kohtuvälise, kiir- või omavolilise hukkamise või tapmise, isikute kadunuks jääma sundimise ning meelevaldse vahistamise või kinnipidamise eest, samuti laialdase sunniviisilise töö kasutamise ja naistevastase seksuaalse vägivalla eest. Korea rahvaarmee peastaabi endise ülemana on Ri Yong Gil vastutav ka Korea rahvaarmee poolt toime pandud inimõiguste ulatuslike raskete rikkumiste eest.
12.	Abderrahim AL-KANI (teiste nimedega Abdul-Rahim AL-KANI, Abd-al-Rahim AL-KANI)	الرحيم الكاني عبد (kirjapilt araabia keeles)	Ametikoht(-kohad): Kaniyati omakaitse liige Sünniaeg: 7.9.1997 Kodakondsus: Liibüa Pass nr: PH3854LY Isikutunnistuse nr: 119970331820 Sugu: mees	Abderrahim Al-Kani on Kaniyati omakaitse oluline liige ja Kaniyati omakaitse ülema Mohammed Khalifa Al-Khani (surnud 2021. aasta juulis) vend. Kaniyati omakaitse hoidis 2015. aastast kuni 2020. aasta juunini enda kontrolli all Tarhuna linna Liibüas. Abderrahim Al-Kani vastutab Kaniyati omakaitses sisejulgeoleku eest. Selles rollis vastutab ta inimõiguste raskete rikkumiste eest Liibüas, eelkõige kohtuväliste tapmiste ja isikute kadunuks jääma sundimise eest Tarhunas ajavahemikul 2015 kuni 2020. aasta juuni. Abderrahim Al-Kani ja Kaniyati omakaitse põgenesid Tarhunast 2020. aasta juuni alguses Liibüa idaossa. Pärast seda leiti Tarhunast mitmeid massihaudu, mida seostatakse Kaniyati omakaitsega.	22.3.2021
13.	Aiub Vakhaevich KATAEV (teise nimega Ayubkhan Vakhaevich KATAEV)	Аюб Вахаевич КАТАЕВ (teise nimega Аюбхан Вахаевич КАТАЕВ) (kirjapilt vene keeles)	Ametikoht(-kohad): Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi endine osakonnajuhataja Arguni linnas Tšetšeeni Vabariigis Sünniaeg: 1.12.1980 või 1.12.1984 Kodakondsus: Vene Sugu: mees	Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi osakonna juhataja Arguni linnas Tšetšeeni Vabariigis kuni aastani 2018. Venemaa Föderatsiooni siseministeeriumi osakonna juhatajana Argunis juhtis Aiub Kataev kohalike riigi julgeoleku- ja politseiasutuste tegevust. Sellel ametikohal juhtis ta isiklikult Tšetšeenias 2017. aastal alanud ulatuslikke ja süstemaatilisi tagakiusamisi. Repressioonid on suunatud lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste vastu, sellesse gruppi eeldatavalt kuuluvate inimeste vastu ning teiste isikute vastu, kelle puhul kahtlustatakse, et nad on Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõrovi vastased. Aiub Kataev ja varem tema alluvuses olnud väed vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Venemaal, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise, samuti meelevaldse vahistamise või kinnipidamise ning kohtuvälise või omavolilise hukkamise või tapmise eest. Mitmete pealtnägijate sõnul oli Aiub Kataev kinnipeetute piinamise ajal järelevalvajana isiklikult kohal ja osales selles.	22.3.2021
14.	Abuzaid (Abuzayed) Dzhandarovich VISMURADOV	Абузайд Джандарович ВИСМУРАДОВ (kirjapilt vene keeles)	Ametikoht(-kohad): Spetsiaalse kiirreageerimisüksuse (SOBR) tiimi „Terek“ endine ülem, Tšetšeeni Vabariigi asepeaminister, Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõrovi mitteametlik ihukaitsja Sünniaeg: 24.12.1975	Kiirreageerimisüksuse (SOBR) meeskonna „Terek“ endine ülem. Alates 23. märtsist 2020 Tšetšeeni Vabariigi asepeaminister. Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadyrovi mitteametlik ihukaitsja. Abuzaid Vismuradov oli 2012. aasta märtsist kuni 2020. aasta märtsini SOBRi meeskonna „Terek“ ülem. Sellel ametikohal juhtis ta isiklikult Tšetšeenias 2017. aastal alanud ulatuslikke ja süstemaatilisi tagakiusamisi. Repressioonid on suunatud lesbide, geide, biseksuaalsete, trans- ja intersooliste (LGBTI) inimeste vastu, sellesse gruppi eeldatavalt kuuluvate inimeste vastu ning teiste isikute vastu, kelle puhul kahtlustatakse, et nad on Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõrovi vastased.	22.3.2021“
			Sünnikoht: Akhmat-Yurt/Khosi-Yurt, endine Tšetšeeni-Inguši Autonoomne Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ANSV), praegu Tšetšeeni Vabariik (Venemaa Föderatsioon) Kodakondsus: Vene Sugu: mees	Abuzaid Vismuradov ja varem tema alluvuses olnud meeskond „Terek“ vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Venemaal, eelkõige piinamise ja muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise, samuti meelevaldse vahistamise või kinnipidamise ning kohtuvälise ja omavolilise tapmise või hukkamise eest. Mitmete pealtnägijate sõnul oli Abuzaid Vismuradov kinnipeetute piinamise ajal järelevalvajana isiklikult kohal ja osales selles. Ta on lähedalt seotud Tšetšeeni Vabariigi riigipea Ramzan Kadõroviga, kes on oma poliitilisi vastaseid represseerinud juba mitmeid aastaid.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 436

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 7. detsember 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/2151, 6. detsember 2021, millega rakendatakse määrust (EL) 2020/1998, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid	1
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/2152, 6. detsember 2021, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas	7
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2153, 6. august 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 regulatiivsete tehniliste standardite osas, millega määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel kohaldatakse teatavate investeerimisühingute suhtes määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid ( 1 )	9
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2154, 13. august 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse asjakohaseid kriteeriumeid selliste töötajate kategooriate kindlaksmääramiseks, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu või tema valitsetava vara riskiprofiili ( 1 )	11
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2155, 13. august 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2034 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks instrumentide liigid, mis adekvaatselt kajastavad investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis, ja võimalik alternatiivne kord, mida on asjakohane kasutada muutuvtasu maksmisel ( 1 )	17
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2156, 17. september 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 Riftioru palaviku jaoks Euroopa Liidu referentlabori asutamisega ( 1 )	26
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2157, 6. detsember 2021, millega algatatakse rakendusmääruste (EL) 2021/1266 ja (EL) 2021/1267 (millega laiendatakse vastavalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja lõplikku tasakaalustavat tollimaksu Kanadast lähetatud biodiislikütuse impordile olenemata sellest, kas see on deklareeritud Kanadast pärinevana või mitte) läbivaatamine, et teha kindlaks võimalus vabastada üks Kanada eksportiv tootja nende meetmete kohaldamisest, ning tühistatakse dumpinguvastane tollimaks kõnealuselt eksportivalt tootjalt pärineva impordi suhtes ja kehtestatakse sellelt eksportivalt tootjalt pärineva impordi registreerimise nõue	28
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2158, 6. detsember 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/934 (milles sätestatakse sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed) I lisa ( 1 )	35
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/2159, 25. november 2021, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Hispaania taotlus – EGF/2021/001 ES/País Vasco metal)	38
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2160, 6. detsember 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2020/1999, mis käsitleb inimõiguste raske rikkumise vastu suunatud piiravaid meetmeid	40
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2161, 6. detsember 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava	46


	(1) EMPs kohaldatav tekst