ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 432

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
3. detsember 2021


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2126, 29. september 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik) lisa

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2127, 29. september 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) IV lisa

7

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/2128, 1.oktoober 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1529 seoses ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) raames antava abi teatavate erieesmärkide ja temaatiliste prioriteetide sätestamisega ( 1 )

8

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2129, 2. detsember 2021, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule kaltsiumfruktoboraati ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )

13

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2130, 2. detsember 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/1201 seoses loeteluga taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud Xylella fastidiosa suhtes

19

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2021/2131, 25. november 2021, millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingule lisatud (artikli 82 rakendamise finantskorda käsitleva) protokolli nr 32 muutmisega ( 1 )

32

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2021/2132, 29. november 2021, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

34

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2133, 2. detsember 2021, millega toetatakse ulatuslikku programmi, millega toetatakse jõupingutusi väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmiseks ning selle vastu võitlemiseks Kagu-Euroopas

36

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2134, 2. detsember 2021, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Gruusia kaitseväe toetamiseks

55

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2135, 2. detsember 2021, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetamiseks

59

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2136, 2. detsember 2021, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks

63

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2137, 2. detsember 2021, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Mali Vabariigi relvajõudude toetamiseks samaaegselt ELi väljaõppemissiooniga Malis

67

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/2138, 2. detsember 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/2011, millega toetatakse soolise aspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga

72

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2126,

29. september 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/452 (millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik) lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrust (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2019/452 artikli 8 lõike 3 kohaselt on liidule huvi pakkuvad projektid ja programmid need, millega on seotud märkimisväärne summa või oluline osa liidu rahalistest vahenditest või mida reguleerib liidu õigus, mis käsitleb elutähtsat taristut, olulise tähtsusega tehnoloogiaid või olulise tähtsusega sisendeid, mis on julgeoleku või avaliku korra seisukohast olulised.

(2)

Määruse (EL) 2019/452 artikli 8 lõikes 3 osutatud liidule huvi pakkuvate projektide ja programmide loetelu on esitatud sama määruse lisas.

(3)

Komisjon on kindlaks määranud mitu muud projekti ja programmi, mille võib kanda määruse (EL) 2019/452 lisas esitatud loetellu.

(4)

Kosmoseprogrammi (2) eesmärk on tagada investeeringute jätkumine ELi kosmosetegevusse, soodustada teaduse ja tehnika arengut ning toetada liidu kosmosetööstuse konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust. Programm katab kogu olemasoleva taristu ning võimaldab ELi ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (Galileo), Euroopa Geostatsionaarsel Navigatsioonilisasüsteemil (EGNOS) ning liidu tasuta ja avatud Maa seire programmil (Copernicus) kesta ja areneda. Selle raames töötatakse ka välja uusi julgeolekukomponente, nagu kosmose olukorrast ülevaate saamine (Space and Situational Awareness, SSA) koos selle kosmose jälgimise ja seire komponendiga (Space Surveillance and Tracking, SST) ning arendatakse uut valitsuse satelliitside teenust liidu ja liikmesriikide ametiasutuste jaoks. Programm soodustab ka kosmosetööstuse tugevnemist ja uuenduslikkust eesmärgiga säilitada liidu autonoomne pääs kosmosesse.

(5)

„Euroopa horisont“ (3) on liidu peamine teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm. Muu hulgas toetatakse sellega meetmeid, mis on üliolulised liidu julgeoleku ja avaliku korra seisukohast.

(6)

Euratomi teadus- ja koolitusprogrammiga (2021–2025) (4) toetatakse tuumaenergiauuringuid ja koolitustegevust, keskendudes tuumaohutusele ja -julgeolekule, radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse käitlemisele, kiirguskaitsele ja tuumasünteesienergiale. Selle abil parandatakse ka tegevust haridus- ja koolitusvaldkonnas ning juurdepääsu teadustaristule.

(7)

Euroopa ühendamise rahastust (5) rahastatakse olulisi projekte transpordi, energeetika ja digivaldkonnas. Sellest võidakse rahastada füüsilist ja virtuaalset elutähtsat taristut ja tehnoloogiat.

(8)

Programm „Digitaalne Euroopa“ (6) on esimene liidu rahastamisvahend, millega tuuakse ettevõtjate ja kodanikeni digitehnoloogiat. Sellega rahastatakse projekte valdkondades, mis on üliolulised liidu julgeoleku ja avaliku korra seisukohast, nagu superarvutid, tehisintellekt, küberturvalisus ja kõrgema taseme digioskused.

(9)

Euroopa Kaitsefond (7) on mõeldud vahendina, millega edendatakse liidu kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust, et suurendada liidu julgeolekut ja strateegilist sõltumatust.

(10)

EL algatas programmi „EL tervise heaks“ (8) COVID-19 pandeemia tõttu ning tema meditsiini- ja tervishoiutöötajatel, patsientidel ja tervishoiusüsteemidel on sellest olnud palju abi. Selle eesmärk on muuta tervishoiusüsteemid vastupidavamaks, et tulla toime selliste piiriüleste terviseohtudega nagu COVID-19, suurendada kriisiohjesuutlikkust ja pandeemiaks valmisolekut, parandada liidus ravimite ja meditsiiniseadmete ning kriisi korral oluliste toodete kättesaadavust, juurdepääsetavust ja taskukohasust, toetada innovatsiooni ning edendada digipööret.

(11)

Määrust (EL) 2019/452 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/452 lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 79I, 21.3.2019, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(4)  Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2018/1563 (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 81).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).


LISA

„LISA

Artikli 8 lõikes 3 osutatud liidule huvi pakkuvad projektid ja programmid

1.   Euroopa GNSS-programmid (Galileo & EGNOS) (1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1285/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 876/2002 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 683/2008 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 1).

2.   Copernicuse programm (2)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 377/2014, millega luuakse Copernicuse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 911/2010 (ELT L 122, 24.4.2014, lk 44).

3.   ELi uue riikliku satelliitside programmi ettevalmistamist käsitlev ettevalmistav meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, eelkõige selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

4.   Kosmoseprogramm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/696, millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL (ELT L 170, 12.5.2021, lk 69).

5.   Programm „Horisont 2020“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104), sealhulgas meetmed seoses määruses osutatud peamise progressi võimaldava tehnoloogiaga nagu tehisintellekt, robootika, pooljuhid ja küberturvalisus.

6.   Programm „Euroopa horisont“, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikli 185 kohased teadus- ja arendusprogrammid ning ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt loodud ühisettevõtted või muud struktuurid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

7.   Euratomi teadus- ja koolitusprogramm (2021–2025)

Nõukogu 10. mai 2021. aasta määrus (Euratom) 2021/765, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ täiendav Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm aastateks 2021–2025 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (Euratom) 2018/1563 (ELT L 167 I, 12.5.2021, lk 81).

8.   Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1315/2013 üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 661/2010/EL (ELT L 348, 20.12.2013, lk 1).

9.   Üleeuroopaline energiavõrk (TEN-E)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).

10.   Üleeuroopalised telekommunikatsioonivõrgud (3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 283/2014, milles käsitletakse üleeuroopalisi telekommunikatsioonitaristu valdkonna võrke hõlmavaid suuniseid ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1336/97/EÜ (ELT L 86, 21.3.2014, lk 14).

11.   Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1153, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014 (ELT L 249, 14.7.2021, lk 38).

12.   Programm „Digitaalne Euroopa“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/694, millega luuakse programm „Digitaalne Euroopa“ ja tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2015/2240 (ELT L 166, 11.5.2021, lk 1).

13.   Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/1092, millega kehtestatakse Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm eesmärgiga toetada liidu kaitsetööstuse konkurentsi- ja uuendusvõimet (ELT L 200, 7.8.2018, lk 30).

14.   Kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/20121, eelkõige selle artikli 58 lõike 2 punkt b (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

15.   Euroopa Kaitsefond

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 149).

16.   Alaline struktureeritud koostöö

Nõukogu 6. märtsi 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 65, 8.3.2018, lk 24).

Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1797, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 294, 21.11.2018, lk 18).

Nõukogu 12. novembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1909, millega muudetakse ja ajakohastatakse otsust (ÜVJP) 2018/340, millega koostatakse alalise struktureeritud koostöö raamistikus arendatavate projektide nimekiri (ELT L 293, 14.11.2019, lk 113).

17.   ITERi Euroopa ühisettevõte

Nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsus (Euratom) 2007/198, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

18.   Programm „EL tervise heaks“

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/522, millega luuakse liidu tervisevaldkonna tegevusprogramm (programm „EL tervise heaks“) ajavahemikuks 2021–2027 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 282/2014 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 1).


(1)  Määrus (EL) nr 1285/2013 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/696 artikli 110 lõikest 1.

(2)  Määrus (EL) nr 377/2014 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/696 artikli 110 lõikest 1.

(3)  Määrus (EL) nr 283/2014 jäetakse käesolevasse lisasse alles tulenevalt määruse (EL) 2021/1153 (millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1316/2013 ja (EL) nr 283/2014) artikli 27 lõikest 2.


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/7


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2127,

29. september 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/2012 (üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise kohta) IV lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 17 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 17 lõikele 1 saab riik, mille ÜRO on tunnistanud vähim arenenud riigiks, vähim arenenud riikide suhtes kohaldatava erikorra „Kõik peale relvade“ („EBA“) alusel tariifseid soodustusi. EBA alusel soodustatud riikide loetelu on esitatud määruse (EL) nr 978/2012 IV lisas.

(2)

ÜRO jättis 4. detsembril 2020 Vanuatu vähim arenenud riikide seast välja. Seetõttu ei ole Vanuatu enam määruse (EL) nr 978/2012 artikli 17 lõike 1 kohaselt EBA alusel soodustatud riigi staatusega riik ning ta tuleks kõnealuse määruse IV lisast välja jätta. Vastavalt määruse (EL) nr 978/2012 artikli 17 lõikele 2 peaks Vanuatu EBA alusel soodustatud riikide loetelust välja jätmine jõustuma pärast käesoleva määruse jõustumisele järgnevat kolmeaastast üleminekuperioodi. Seega tuleks Vanuatu IV lisast välja jätta alates 1. jaanuarist 2025,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 978/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 978/2012 IV lisa tabeli veergudest A ja B jäetakse välja järgmine tähestikuline kood ja sellele vastav riik:

„VU

Vanuatu“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.

Artiklit 1 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. september 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 303, 31.10.2012, lk 1.


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/8


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/2128,

1.oktoober 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1529 seoses ühinemiseelse abi instrumendi (IPA III) raames antava abi teatavate erieesmärkide ja temaatiliste prioriteetide sätestamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. septembri 2021. aasta määrust (EL) 2021/1529, millega luuakse ühinemiseelse abi instrument (IPA III), (1) eriti selle artikli 3 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2021/1529 II ja III lisas on sätestatud abi temaatilised prioriteedid.

(2)

Abi erieesmärke ja temaatilisi prioriteete tuleks edasi arendada määrust (EL) 2021/1529 täiendavate lisasätete abil.

(3)

Käesolev määrus hõlmab teatavaid määruse (EL) 2021/1529 artikli 3 lõikes 6 osutatud abi erieesmärke ja temaatilisi prioriteete.

(4)

Selleks et tagada määruse (EL) 2021/1529 kohaste programmitöö- ja rahastamisotsuste vastuvõtmine viivituseta, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2021/1529 artikli 3 lõike 3 punktides a–m ja punktis r ning artikli 3 lõike 4 punktides a–j kirjeldatud küsimustega seotud abi erieesmärgid ja temaatilised prioriteedid on sätestatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. oktoober 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 330, 20.9.2021, lk 1.


LISA

Määruse (EL) 2021/1529 (IPA III) artikli 3 lõikes 6 osutatud ning artikli 3 lõike 3 punktides a–m ja punktis r ning artikli 3 lõike 4 punktides a–j konkreetselt kirjeldatud abi erieesmärgid ja temaatilised prioriteedid, mis on sätestatud käesolevas delegeeritud määruses, on järgmised.

1)

Õigusriigi tagamiseks ja demokraatlike institutsioonide täiendavaks tugevdamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende korrapärase toimimise edendamine varasest etapist alates

a)

Luua sõltumatud, vastutustundlikud, erapooletud, professionaalsed, apoliitilised ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvate ja tulemustel põhinevate tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemide ning väärtegude korral kohaldatavate tulemuslike distsiplinaarmenetluste kaudu ning edendada õigusalast koostööd; tagada õiguskaitse kättesaadavus;

b)

tugevdada põhivabadusi, sealhulgas sõnavabadust, meediavabadust, kogunemisvabadust ja ühinemisvabadust ning andmekaitset;

c)

edendada ja kaitsta inimõigusi, sealhulgas mittediskrimineerimist ja soolist võrdõiguslikkust, lapse õigusi ja vähemustesse kuuluvate isikute õigusi;

d)

edendada ja tugevdada korruptsioonivastast võitlust;

e)

edendada õiguskaitsealast koostööd ja teabevahetust; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse ning ebaseaduslike tulirelvade, väike- ja kergrelvade salakaubaveo, narkokaubanduse, rahapesu/terrorismi rahastamise vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; toetada liiduga terrorismivastases võitluses tehtavat koostööd ning ennetada radikaliseerumist.

2)

Suutlikkuse suurendamine rändealaste väljakutsetega tegelemiseks piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil ning piiri- ja rändehalduse suutlikkuse täiendav tugevdamine

a)

Jagada asjakohast teavet;

b)

tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus ja tugevdada varjupaigahaldust;

c)

suurendada suutlikkust piirihalduse ning tagasisaatmise ja taasintegreerimise valdkonnas ning jõupingutusi ebaseadusliku rände vastu võitlemiseks, sealhulgas rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane võitlus;

d)

tegeleda sundrände probleemiga.

3)

Strateegilise kommunikatsiooni alase suutlikkuse suurendamine, sealhulgas üldsuse parem teavitamine reformidest, mida on vaja liidu liikmeks saamise kriteeriumide täitmiseks

a)

Toetada sõltumatut ja pluralistlikku meediat ja meediapädevust;

b)

suurendada riigi ja ühiskonna vastupanuvõimet desinformatsioonile ja muudele hübriidohtudele, muu hulgas suurendada küberturvalisuse alast suutlikkust.

4)

Hea valitsemistava tõhustamine ja avaliku halduse reformimine kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega

a)

Tugevdada avaliku halduse reformi raamistikke, sealhulgas riigihangete valdkonnas, parandada strateegilist planeerimist ning kaasavat ja tõenditel põhinevat poliitikat ja õigusloomet;

b)

edendada avaliku teenistuse professionaalseks muutmist ja depolitiseerimist meritokraatia põhimõtete juurutamise teel;

c)

edendada läbipaistvust ja vastutust, sealhulgas üldsuse juurdepääsu teabele;

d)

parandada teenuste kvaliteeti ja osutamist, sealhulgas vajalikke haldusmenetlusi ning koostalitlusvõimelise ja kodanikele suunatud e-valitsuse kasutamist;

e)

tugevdada avaliku sektori finantsjuhtimist ja parandada kvaliteetse statistika koostamist.

5)

Eelarve- ja majandusjuhtimise tugevdamine

a)

Toetada majandusreformi programmide rakendamises osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste valdkonnas ning tugevdada majandusinstitutsioone;

b)

tõhustada makromajandusliku stabiilsuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamise suutlikkust;

c)

toetada kestlikku arengut ja liikumist toimiva turumajanduse suunas;

d)

liikuda Lääne-Balkani ühise piirkondliku turu suunas.

6)

Heanaaberlike suhete, piirkondliku stabiilsuse ja vastastikuse koostöö kõigi aspektide tugevdamine

7)

Liidu ja selle partnerite suutlikkuse suurendamine konfliktide ennetamiseks, rahu kindlustamiseks ning kriisieelsete ja -järgsete vajadustega tegelemiseks

a)

Edendada inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmeid, varajast hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi, lepitamist, üleminekuperioodi õigusemõistmist, tõe otsimist, heastamist ja rikkumiste mittekordumise tagatisi edendavaid algatusi;

b)

edendada meetmeid, millega suurendatakse suutlikkust julgeoleku ja arengu toetamiseks.

8)

Kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide, sealhulgas kutseliitude suutlikkuse, sõltumatuse ja pluralismi tugevdamine

a)

Tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, sõltumatust ja pluralismi ning suurendada kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas noorteorganisatsioonide mõjuvõimu piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

b)

tugevdada sotsiaalpartnerite organisatsioone, sealhulgas kutseliite;

c)

innustada liidu ja abisaajate organisatsioonide vahelist võrgustikutööd kõigil tasanditel, võimaldades neil osaleda tulemuslikus dialoogis nii avaliku- kui erasektori osapooltega.

9)

Abisaajate õigusnormide, standardite, poliitika ja tavade, sealhulgas avaliku sektori hangete ja riigiabi käsitlevate õigusnormide liidu omadega ühtlustamise edendamine

10)

Soolise võrdõiguslikkuse ning naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamise edendamine

a)

Luua soodsam keskkond tütarlaste ja naiste õiguste tagamiseks;

b)

võidelda soolise vägivalla, diskrimineerimise ja ebavõrdsuse kõigi vormide vastu;

c)

edendada naiste ja tütarlaste võrdõiguslikku osalemist ja juhtimist, sealhulgas poliitikakujundamises ja otsuste tegemises;

d)

edendada soolise võrdõiguslikkusega arvestavat eelarvestamist.

11)

Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning kultuuri- ja loomesektori ning spordi toetamine

a)

Edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist;

b)

tõsta haridustaset, tegeleda ajude äravoolu probleemiga, vähendada madala haridustasemega noorte osakaalu ja parandada õpetajate koolitamist;

c)

arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule, sealhulgas puuetega inimeste jaoks;

d)

parandada kõrghariduse ja teaduse kvaliteeti ja asjakohasust;

e)

soodustada vilistlastega seotud tegevust;

f)

parandada juurdepääsu elukestvale õppele ja toetada investeeringuid hariduse ja kättesaadava koolituse taristutesse, eelkõige selleks, et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata kaasavat haridust ning teha seda muu hulgas kättesaadavate digitehnoloogiate kasutamise kaudu;

g)

edendada koostööd kultuuri-, loome- ja spordisektoris.

12)

Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine

a)

Tegeleda kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleemiga, toetades eelkõige noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule;

b)

stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja standardite tõhusat jõustamist;

c)

toetada soolist võrdõiguslikkust ja noori, edendada tööalast konkurentsivõimet ja tootlikkust, töötajate ja ettevõtjate kohanemist muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomist ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimist ja tugevdamist.

13)

Sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine

a)

Moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis;

b)

soodustada üleminekut asutusepõhiselt hoolduselt pere- ja kogukonnapõhisele hooldusele;

c)

edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega;

d)

integreerida marginaliseerunud kogukondi, näiteks romasid;

e)

võidelda diskrimineerimise kõigi vormide vastu;

f)

parandada juurdepääsu taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele teenustele, sealhulgas alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil.

14)

Keskkonna kaitsmine ja keskkonna kvaliteedi parandamine

a)

Käsitleda keskkonnaseisundi halvenemist ja peatada elurikkuse kadumine;

b)

edendada maismaa ja mere ökosüsteemide ning taastuvenergia allikate kaitset ja säästvat haldamist;

c)

investeerida õhukvaliteeti, veemajandusse ja jäätmekäitlusesse ning säästvasse kemikaalihaldusesse;

d)

edendada ressursitõhusust, säästvat tarbimist ja tootmist ning võidelda reostuse vastu;

e)

toetada üleminekut keskkonnasäästlikule ja ringmajandusele, aidata kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele ja edendades kliimameetmete juhtimist ja nendest teavitamist ning energiatõhusust;

f)

edendada poliitikat, millega toetatakse liikumist ressursitõhusa, ohutu ja säästva vähese CO2-heitega majanduse suunas ning tugevdatakse katastroofidele vastupanu võimet ning nende ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist.

15)

IPA III abisaajate vahelise piiriülese koostöö temaatilised prioriteedid

a)

Edendada piiriülest tööhõivet, tööjõu liikuvust ning sotsiaalset ja kultuurilist kaasatust;

b)

kaitsta keskkonda ning edendada kliimamuutustega kohanemist ja kliimamuutuste leevendamist, riskide ennetamist ja juhtimist ning taastuvate energiaallikate kasutamist;

c)

edendada säästvat transporti ja parandada avalikke taristuid;

d)

edendada digitaalmajandust ja -ühiskonda;

e)

soodustada (eelkõige säästvat) turismi ning säilitada ja edendada kultuuri- ja looduspärandit;

f)

investeerida noortesse, sporti, haridusse ja oskustesse;

g)

edendada kohalikku ja piirkondlikku valitsemist ning tõhustada kohalike ja piirkondlike ametiasutuste planeerimis- ja haldussuutlikkust;

h)

edendada piiriüleseid algatusi lepitamise ja üleminekuperioodi õigusemõistmise soodustamiseks;

i)

tõhustada konkurentsivõimet, ettevõtluskeskkonda ning VKEde arengut, kaubandust ja investeeringuid;

j)

soodustada teadustööd, tehnoloogiaarengut, innovatsiooni ja digitehnoloogiaid.


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/13


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2129,

2. detsember 2021,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 lasta uuendtoiduna turule kaltsiumfruktoboraati ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega on kehtestatud liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

25. märtsil 2019 esitas äriühing VDF FutureCeuticals, Inc. (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse lasta uuendtoiduna liidu turule kaltsiumfruktoboraati. Taotleja taotles kaltsiumfruktoboraadi kasutamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/46/EÜ (3) esitatud määratluse kohastes toidulisandites, mis on ette nähtud täiskasvanutele, välja arvatud rasedad ja imetavad naised.

(4)

Taotleja soovis komisjonilt konfidentsiaalsete andmete kaitsmist seoses järgmiste taotluse toetuseks esitatud andmetega: tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus; (4) analüüsimeetodid; (5) analüüsitõendid; (6) stabiilsusaruanne; (7) boori tarbitava koguse hindamine; (8) toksikokineetiline uuring; (9) bakterite pöördmutatsioonikatse; (10) imetajarakkude mikrotuumade in vitro analüüs; (11) 90-päevane toksilisuse uuring rottidega; (12) osakeste suuruse määramine; (13) osakeste suuruse määramise meetod; (14) fruktoosianalüüs; (15) aminohapete analüüs; (16) mikroorganismide analüüs; (17) füsiokeemiline stabiilsus; (18) fruktoosi püsivus uuendtoidus; (19) muu toiduga tarbitava boori kogused; (20) boori dissotsiatsioon mitmesuguse pH korral (21).

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon 10. juulil 2019 Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) ja palus esitada teadusliku arvamuse kaltsiumfruktoboraadi kui uuendtoidu ohutushindamise põhjal.

(6)

25. mail 2021 võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse „Safety of calcium fructoborate as a novel food pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (kaltsiumfruktoboraadi kui määruse (EL) 2015/2283 kohase uuendtoidu ohutus) (22). Arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artiklis 11 sätestatud nõuetega.

(7)

Kõnealuses arvamuses jõudis toiduohutusamet järeldusele, et uuendtoidu (kaltsiumfruktoboraat) tarbimine koguses kuni 220 mg ööpäevas (3,14 mg kehamassi kg kohta päevas) on täiskasvanute, välja arvatud rasedate ja imetavate naiste puhul ohutu. Toiduohutusameti arvamus annab piisavalt alust arvata, et kaltsiumfruktoboraat on konkreetsete kasutustingimuste korral kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikega 1.

(8)

Kuna kaltsiumfruktoboraadi ohutuse kohta alla 18-aastaste isikute ning rasedate ja imetavate naiste puhul on vähe andmeid, peaks märgistusel olema nõuetekohane teave selle kohta, et nimetatud elanikkonnarühmad ei tohiks kaltsiumfruktoboraati sisaldavaid toidulisandeid tarbida.

(9)

Toiduohutusamet leidis oma arvamuses, et uuendtoidu ohutuse kindlakstegemisel olid aluseks kõik andmed (v.a boori tarbitava koguse hindamine ja muu toiduga tarbitava boori kogused), mille puhul taotleja taotles andmekaitset. Komisjon on sellele tuginedes seisukohal, et ilma kõnealuste uuringute aruannetest saadud andmeteta ei oleks olnud võimalik teha järeldust kaltsiumfruktoboraadi ohutuse kohta.

(10)

Komisjon palus taotlejal täiendavalt selgitada põhjendust, mis on esitatud seoses nende andmete konfidentsiaalsuse kaitsmisega, ning selgitada nende andmete kasutamise ainuõiguse taotlemist, nagu on nõutav määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 punkti b kohaselt.

(11)

Taotleja kinnitas, et taotluse esitamise ajal kuulus liikmesriigi õiguse alusel talle kõnealuste andmete omandiõigused ja nendele andmetel viitamise ainuõigus, mistõttu ei ole need andmed kolmandate isikute jaoks seaduslikult kättesaadavad ega kasutatavad ning kolmandad isikud ei tohi kõnealustele andmetele viidata.

(12)

Komisjon hindas kogu teavet, mille taotleja oli esitanud, ning leidis, et taotleja on piisavalt tõendanud vastavust määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 lõike 2 nõuetele. Seepärast ei tohiks toiduohutusamet viie aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest kasutada ühegi järgneva taotleja hüvanguks järgmisi taotleja toimikus sisalduvaid andmeid, mis olid aluseks toiduohutusameti otsusele, millega kinnitati kõnealuse uuendtoidu ohutust ning ilma milleta ei oleks toiduohutusamet saanud uuendtoitu hinnata: tootmisprotsessi üksikasjalik kirjeldus; analüüsimeetodid; analüüsitõendid; stabiilsusaruanne; toksikokineetiline uuring; bakterite pöördmutatsioonikatse; imetajarakkude mikrotuumade in vitro analüüs; 90-päevane toksilisuse uuring rottidega; osakeste suuruse määramine; osakeste suuruse määramise meetod; fruktoosianalüüs; aminohapete analüüs; mikroorganismide analüüs; füsiokeemiline stabiilsus; fruktoosi püsivus uuendtoidus; boori dissotsiatsioon mitmesuguse pH korral. Seega tuleks lubada sel ajavahemikul liidu turule kaltsiumfruktoboraati lasta ainult taotlejal.

(13)

Kaltsiumfruktoboraadi jaoks antud loa ja taotleja toimikus sisalduvatele andmetele viitamise ainuõiguse andmisega üksnes taotlejale ei takistata siiski teisi taotlejaid esitamast sama uuendtoidu turulelaskmiseks loataotlust, kui see põhineb määruse (EL) 2015/2283 kohaselt loa andmist toetaval seaduslikult hangitud teabel.

(14)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/2470 vastavalt muuta.

(15)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesoleva määruse lisas kirjeldatud kaltsiumfruktoboraat lisatakse liidus lubatud uuendtoitude loetellu, mis on kehtestatud rakendusmäärusega (EL) 2017/2470.

2.   Viie aasta jooksul alates 23. detsembrist 2021 võib üksnes esmane taotleja,

äriühing: VDF FutureCeuticals, Inc.,

aadress: 300 West 6th Street Momence, Illinois 60954, Ameerika Ühendriigid,

lasta lõikes 1 osutatud uuendtoitu liidus turule, välja arvatud juhul, kui mõni hilisem taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa artikli 2 kohaselt kaitstud andmetele osutamata või äriühingu VDF FutureCeuticals, Inc. nõusolekul.

3.   Lõikes 1 osutatud kanne liidu loetelus hõlmab lisas esitatud kasutustingimusi ja märgistusnõudeid.

Artikkel 2

Taotlustoimikus esitatud andmeid, mille alusel amet hindas artiklis 1 osutatud uuendtoitu ja mis taotleja väitel on konfidentsiaalsed ning milleta ei oleks selle uuendtoidu jaoks luba antud, ei kasutata viie aasta jooksul alates 23. detsembrist 2021 äriühingu VDF FutureCeuticals, Inc. nõusolekuta ühegi järgneva taotleja hüvanguks.

Artikkel 3

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/46/EÜ toidulisandeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51).

(4)  Section 2.b.1/VDF Calcium Fructoborate - Production Process.pdf.

(5)  Methods of analysis, excluding Thermogravimetric Analysis (TGA) - Annex C - Methods of Analysis - CONF.pdf.

(6)  Annex D - Certificates of Analysis -CONF.pdf.

(7)  Annex E - Stability - CONF.pdf.

(8)  Annex F - Boron Intake Report – CONF.pdf.

(9)  Annex G - Nemzer, 2018 - CONF&PROP.pdf (avaldamata uuringuaruanne 2018).

(10)  Annex G - Schreib et al., 2015 - CONF&PROP.pdf (avaldamata uuringuaruanne 2015a).

(11)  Annex G - Donath et al., 2015 - CONF&PROP.pdf (avaldamata uuringuaruanne 2015b).

(12)  Annex G - Bauter et al 2015 1 CONF&PROP.pdf; Annex G - Bauter et al 2015 2 CONF&PROP.pdf (avaldamata uuringuaruanne 2015c).

(13)  Calcium Fructoborate - Particle Size COAs.pdf.

(14)  Calcium Fructoborate - Particle Size MOA.pdf.

(15)  Attachment - Response 3 – Fructoborate Analysis.pdf.

(16)  Attachment - Response 5 - Amino Acid Analysis.pdf.

(17)  Attachment - Response 6 - Micro Analysis.pdf.

(18)  Attachment - Response 7 - Physiochem Stability.pdf.

(19)  Attachment_Clarification_Resp_Q8_Fructose_Stability_CONF.pdf.

(20)  Ca Fructoborate_Response EFSA Q9-11_17 Jul 2020.pdf.

(21)  Ca Fructoborate_Response EFSA Q_ADME_06 Apr 2021.pdf.

(22)  EFSA Journal 2021;19(6):6661.


LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabelisse 1 („Lubatud uuendtoidud“) lisatakse järgmine kanne:

„Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

Andmekaitse

Kaltsiumfruktoboraat

Määratud toidugrupp

Piirnorm

1.

Uuendtoidu nimetus seda sisaldava toiduaine märgistusel on „kaltsiumfruktoboraat“.

2.

Kaltsiumfruktoboraati sisaldavate toidulisandite märgistusel peab olema märge, et kõnealuseid toidulisandeid ei tohiks tarbida alla 18-aastased isikud ning rasedad ja imetavad naised.

 

Luba antud 23. detsembril 2021. Käesolev kanne põhineb määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetel teaduslikel tõenditel ja teaduslikel andmetel.

Taotleja: VDF FutureCeuticals, Inc., 300 West 6th Street Momence, Illinois 60954, Ameerika Ühendriigid.

Andmekaitseperioodi vältel võib uuendtoitu kaltsiumfruktoboraati liidus turule lasta üksnes VDF FutureCeuticals, Inc., välja arvatud juhul, kui mõni hilisem taotleja saab kõnealuse uuendtoidu jaoks loa määruse (EL) 2015/2283 artikli 26 kohaselt kaitstud konfidentsiaalsetele teaduslikele tõenditele või teadusandmetele osutamata või VDF FutureCeuticals, Inc. nõusolekul.

Andmekaitse aegumise kuupäev: 23. detsember 2026“.

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ; täiskasvanud elanikkonnale, v.a rasedatele ja imetavatele naistele

220 mg päevas

2)

Tabelisse 2 („Spetsifikatsioonid“) lisatakse järgmine kanne:

„Lubatud uuendtoit

Spetsifikatsioon

Kaltsiumfruktoboraat

Kirjeldus/määratlus

Uuendtoit on kaltsiumfruktoboraat, boorhappe bis(fruktoosi)estri kaltsiumsoola tetrahüdraat pulbrina, keemiline valem Ca[(C6H10O6)2B]2•4H2O, molekulmass 846 Da.

Uuendtoitu toodetakse keemilise sünteesi teel, mille puhul fruktoos ühineb vees boorhappega ning mitmesuguste kuumutamis- ja segamisprotsesside abil tekib boorhappe bis(fruktoosi)ester. Seejärel lisatakse kaltsiumkarbonaat, et saada fruktoboraadi kaltsiumsoola (tetrahüdraati) sisaldav lahus. Lahus külmkuivatatakse, jahvatatakse pulbrilise lõpptoote saamiseks ning seejärel pakendatakse ja säilitatakse tüüpilistes ladustamistingimustes (22 ± 1 °C, suhteline õhuniiskus 55–60 %).

Omadused/koostis

Vaba niiskus: < 5,0 %

Kaltsium: 4,5–5 %

Boor: 2,5–2,9 %

Fruktoos: 80–85 %

Tuhk: 15–16 %

Raskmetallid

Arseen: ≤ 1 mg/kg

Mikrobioloogilised kriteeriumid

Bakterite üldarv: ≤ 1 000 CFU/g (a)

Pärm- ja hallitusseened: < 100 CFU/g

Koliformsed bakterid: ≤ 10 CFU/g

Escherichia coli: < 10 CFU/g

Salmonella spp. 25 grammis ei leidu

Koagulaaspositiivsed stafülokokid: 1 grammis ei leidu

(a)

CFU: kolooniat moodustav ühik“.


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/19


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/2130,

2. detsember 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/1201 seoses loeteluga taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud Xylella fastidiosa suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 28 lõikeid 1 ja 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1201 (2) vastuvõtmist ajakohastas Euroopa Toiduohutusamet organismi Xylella fastidiosa (Wells et al.) suhtes vastuvõtlike peremeestaimede andmebaasi ja lisas kõigi Xylella alamliikide peremeestaimeks liigi Salvia rosmarinus.

(2)

Seepärast tuleks kõnealune liik kanda nimetatud määruse II lisasse kui kõnealune taim, mis on vastuvõtlik organismi Xylella fastidiosa alamliigi pauca suhtes, sest see taim on juba loetletud kõnealuse organismi alamliikide multiplex ja fastidiosa puhul.

(3)

Lisaks tuleks perekond Rosmarinus määruse (EL) 2020/1201 I ja II lisast välja jätta, kuna selle nimetust enam ei kasutata, vaid on asendatud nimetusega Salvia rosmarinus.

(4)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2020/1201 vastavalt muuta.

(5)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2020/1201 muudetakse järgmiselt.

1)

I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga;

2)

II lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. detsember 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)   ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2)  Komisjoni 14. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1201 Xylella fastidiosa (Wells et al.) liitu sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate meetmete kohta (ELT L 269, 17.8.2020, lk 2).


I LISA

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

Loend taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud kõnealuse kahjuri ühe või mitme alamliigi suhtes (edaspidi „peremeestaimed“)

Acacia

Acer

Adenocarpus lainzii

Albizia julibrissin Durazz.

Alnus rhombifolia Nutt.

Amaranthus retroflexus L.

Ambrosia

Ampelopsis arborea (L.) Koehne

Ampelopsis brevipedunculata (Maxim.) Trautv.

Ampelopsis cordata Michx.

Anthyllis hermanniae L.

Artemisia

Asparagus acutifolius L.

Athyrium filix-femina

Baccharis

Brassica

Calicotome spinosa (L.) Link

Calicotome villosa (Poiret) Link

Callicarpa americana L.

Callistemon citrinus (Curtis) Skeels

Calluna vulgaris (L.) Hull

Carya

Catharanthus roseus

Celtis occidentalis L.

Cercis canadensis L.

Cercis occidentalis Torr.

Cercis siliquastrum L.

Chamaecrista fasciculata (Michx.) Greene

Chenopodium album L.

Chionanthus

Chitalpa tashkentensis T. S. Elias & Wisura

Cistus

Citrus

Clematis cirrhosa L.

Coelorachis cylindrica (Michx.) Nash Coffea

Conium maculatum L.

Convolvulus cneorum L.

Coprosma repens A.Rich.

Coronilla

Cyperus eragrostis Lam.

Cytisus

Digitaria

Diospyros kaki L.f.

Diplocyclos palmatus (L.) C.Jeffrey

Dodonaea viscosa (L.) Jacq.

Echium plantagineum

Elaeagnus angustifolia L.

Encelia farinosa A. Gray ex Torr.

Eremophila maculata (Ker Gawler) F. von Müller.

Erigeron

Erodium moschatum (L.) L’Hérit.

Erysimum hybrids

Euphorbia chamaesyce L.

Euphorbia terracina L.

Euryops chrysanthemoides (DC.) B.Nord

Euryops pectinatus (L.) Cass.

Fagus crenata Blume

Fallopia japonica (Houtt.) Ronse Decr.

Fatsia japonica (Thunb.) Decne. & Planch.

Ficus carica L.

Fortunella

Frangula alnus Mill.

Fraxinus

Genista

Ginkgo biloba L.

Gleditsia triacanthos L.

Grevillea juniperina Br.

Hebe

Helianthus

Helichrysum

Heliotropium europaeum L.

Hemerocallis

Hevea brasiliensis (Willd. ex A.Juss.) Müll.Arg.

Hibiscus

Humulus scandens (Lour.) Merr.

Ilex aquifolium L.

Ilex vomitoria Sol. ex Aiton

Iva annua L.

Jacaranda mimosifolia D. Don

Juglans

Juniperus ashei J. Buchholz

Koelreuteria bipinnata Franch.

Lagerstroemia

Laurus nobilis L.

Lavandula

Lavatera cretica

Ligustrum lucidum L.

Liquidambar styraciflua L.

Lonicera implexa

Lonicera japonica Thunb.

Lupinus aridorum

Lupinus villlosus

Magnolia grandiflora L.

Mallotus paniculatus (Lam.) Müll.Arg.

Medicago arborea L.

Medicago sativa L.

Metrosideros

Mimosa

Modiola caroliniana (L.) G. Don

Morus

Myoporum insulare R. Br.

Myrtus communis L.

Nandina domestica Murray

Neptunia lutea (Leavenw.) Benth.

Nerium oleander L.

Olea

Osteospermum ecklonis DC.

Osteospermum fruticosum (L.) Norl.

Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch.

Paspalum dilatatum Poir.

Pelargonium

Perovskia abrotanoides

Persea americana Mill.

Phagnalon saxatile (L.) Cass.

Phillyrea angustifolia L.

Phillyrea latifolia L.

Phlomis fruticosa L.

Phoenix

Pinus taeda L.

Pistacia vera L.

Plantago lanceolata L.

Platanus

Pluchea odorata (L.) Cass.

Polygala grandiflora

Polygala myrtifolia L.

Prunus

Psidium

Pteridium aquilinum

Pyrus

Quercus

Ratibida columnifera (Nutt.) Wooton & Standl.

Rhamnus

Rhus

Robinia pseudoacacia L.

Rosa

Rubus

Ruta chalepensis

Salvia mellifera Greene

Salvia officinalis

Salvia rosmarinus

Sambucus

Santolina chamaecyparissus L.

Santolina magonica

Sapindus saponaria L.

Sassafras

Setaria magna Griseb.

Solidago fistulosa Mill.

Solidago virgaurea L.

Sorghum halepense (L.) Pers.

Spartium

Stewartia pseudocamellia

Strelitzia reginae Aiton

Streptocarpus

Symphyotrichum divaricatum (Nutt.) G.L.Nesom

Teucrium capitatum L.

Trifolium repens L.

Ulex

Ulmus

Vaccinium

Vinca

Vitis

Westringia fruticosa (Willd.) Druce

Westringia glabra R.Br.

Xanthium strumarium L.


II LISA

Rakendusmääruse (EL) 2020/1201 II lisa asendatakse järgmisega:

„II LISA

Loend taimedest, mis on teadaolevalt vastuvõtlikud kõnealuse kahjuri konkreetse alamliigi suhtes (edaspidi „kõnealused taimed“)

Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi fastidiosa suhtes

Acer

Ambrosia artemisiifolia L.

Calicotome spinosa (L.) Link

Cercis occidentalis Torr.

Cistus monspeliensis L.

Citrus sinensis (L.) Osbeck

Coffea

Erysimum

Genista lucida L.

Juglans regia L.

Lupinus aridorum

Magnolia grandiflora L.

Medicago sativa L.

Metrosideros

Morus

Nerium oleander L.

Pluchea odorata (L.) Cass.

Polygala myrtifolia L.

Prunus

Psidium

Rhamnus alaternus L.

Rubus rigidus Sm.

Rubus ursinus Cham. & Schldl.

Ruta chalepensis

Salvia rosmarinus

Sambucus

Spartium junceum L.

Streptocarpus

Teucrium capitatum L.

Ulmus americana L.

Vaccinium corymbosum

Vinca

Vitis

Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi multiplex suhtes

Acacia

Acer griseum (Franch.) Pax

Acer pseudoplatanus L.

Acer rubrum L.

Adenocarpus lainzii

Alnus rhombifolia Nutt.

Ambrosia

Ampelopsis cordata Michx.

Anthyllis hermanniae L.

Artemisia

Asparagus acutifolius L.

Athyrium filix-femina

Baccharis halimifolia L.

Calicotome spinosa (L.) Link

Calicotome villosa (Poir.) Link

Callistemon citrinus (Curtis) Skeels

Calluna vulgaris (L.) Hull

Carya

Celtis occidentalis L.

Cercis canadensis L.

Cercis occidentalis Torr.

Cercis siliquastrum L.

Chionanthus

Cistus

Clematis cirrhosa L.

Convolvulus cneorum L.

Coprosma repens A. Rich.

Coronilla

Cytisus

Dodonaea viscosa (L.) Jacq.

Echium plantagineum

Elaeagnus angustifolia L.

Encelia farinosa Gray ex Torr.

Erigeron

Erodium moschatum

Euryops chrysanthemoides (DC.) B.Nord.

Euryops pectinatus (L.) Cass.

Fallopia japonica (Houtt.) Ronse Decr.

Ficus carica L.

Frangula alnus Mill.

Fraxinus

Genista

Ginkgo biloba L.

Gleditsia triacanthos L.

Grevillea juniperina Br.

Hebe

Helianthus

Helichrysum

Hibiscus syriacus

Ilex aquifolium L.

Iva annua L.

Koelreuteria bipinnata Franch.

Lagerstroemia

Laurus nobilis L.

Lavandula

Lavatera cretica

Liquidambar styraciflua L.

Lonicera

Lupinus aridorum

Lupinus villosus Willd.

Magnolia grandiflora L.

Medicago arborea L.

Medicago sativa L.

Metrosideros

Myrtus communis L.

Nerium oleander

Olea

Osteospermum ecklonis (DC.) Norl.

Pelargonium

Perovskia abrotanoides

Phagnalon saxatile (L.) Cass.

Phillyrea angustifolia L.

Phillyrea latifolia

Phlomis fruticosa L.

Pistacia vera L.

Plantago lanceolata L.

Platanus

Polygala grandiflora

Polygala myrtifolia L.

Prunus

Pteridium aquilinum

Quercus

Ratibida columnifera (Nutt.) Wooton & Standl.

Rhamnus

Robinia pseudoacacia L.

Rosa

Rubus

Salvia mellifera Greene

Salvia officinalis

Salvia rosmarinus

Sambucus

Santolina chamaecyparissus L.

Santolina magonica

Sapindus saponaria L.

Solidago virgaurea L.

Spartium

Strelitzia reginae Aiton

Ulex

Ulmus

Vaccinium

Vinca

Westringia fruticosa Guerin.

Xanthium strumarium L.

Kõnealused taimed, mis on vastuvõtlikud Xylella fastidiosa alamliigi pauca suhtes

Acacia

Amaranthus retroflexus L.

Asparagus acutifolius L.

Catharanthus roseus (L.) G. Don

Chenopodium album L.

Cistus albidus L.

Cistus creticus L.

Citrus

Coffea

Dodonaea viscosa (L.) Jacq.

Eremophila maculata (Ker Gawler) F. von Müller.

Erigeron

Euphorbia chamaesyce L.

Euphorbia terracina L.

Grevillea juniperina Br.

Hebe

Heliotropium europaeum L.

Hibiscus

Laurus nobilis L.

Lavandula

Myoporum insulare Br.

Myrtus communis L.

Nerium oleander L.

Olea europaea L.

Osteospermum fruticosum (L.) Norl.

Pelargonium

Phillyrea latifolia L.

Pistacia vera

Polygala myrtifolia L.

Prunus

Rhamnus alaternus L.

Salvia rosmarinus

Spartium junceum L.

Ulex parviflorus

Vinca minor L.

Westringia fruticosa (Willd.) Druce

Westringia glabra Br.


OTSUSED

3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/32


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2131,

25. november 2021,

millega määratakse kindlaks Euroopa Liidu nimel EMP ühiskomitees võetav seisukoht seoses EMP lepingule lisatud (artikli 82 rakendamise finantskorda käsitleva) protokolli nr 32 muutmisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 122 ja artikli 322 lõiget 1 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2894/94 Euroopa Majanduspiirkonna lepingu rakendamise korra kohta, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Majanduspiirkonna leping (2) (edaspidi „EMP leping“) jõustus 1. jaanuaril 1994.

(2)

EMP lepingu artikli 98 kohaselt võib Euroopa Majanduspiirkonna ühiskomitee (edaspidi „EMP ühiskomitee“) oma otsusega muu hulgas muuta EMP lepingule lisatud protokolli nr 32, mis käsitleb artikli 82 rakendamise finantskorda (edaspidi „protokoll nr 32“).

(3)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/2094, (3) millega loodi Euroopa Liidu taasterahastu, eraldatakse täiendavat sihtotstarbelist välistulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (4) loodud programmile „Euroopa horisont“ ja liidu elanikkonnakaitse mehhanismile, mille tegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL (5). Protokollis nr 32 on asjakohane täpsustada, et EFTA riikide rahalise osaluse arvutamisel tuleks arvutamise alust suurendada määruse (EL) 2020/2094 artikli 3 lõike 1 kohaselt eraldatud sihtotstarbelisele välistulule vastavate assigneeringute võrra seoses nende riikide osalemisega kõnealuses programmis ja kõnealuses mehhanismis.

(4)

Protokolli nr 32 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(5)

Liidu võetav seisukoht EMP ühiskomitees peaks seetõttu põhinema EMP ühiskomitee otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel EMP ühiskomitees EMP lepingule lisatud (artikli 82 rakendamise finantskorda käsitleva) protokolli nr 32 muutmise ettepaneku suhtes, põhineb EMP ühiskomitee otsuse eelnõul (6).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 25. november 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

Z. POČIVALŠEK


(1)   EÜT L 305, 30.11.1994, lk 6.

(2)   EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(3)  Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/2094, millega luuakse Euroopa Liidu taasterahastu COVID-19 kriisi järgse taastumise toetuseks (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 23).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013 (ELT L 170, 12.5.2021, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 924).

(6)  Vt dokumenti ST 13509/21 veebilehel http://register.consilium.europa.eu.


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/34


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/2132,

29. november 2021,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga moodustatud ühiskomitees seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vaheline tsiviillennundusohutuse leping (1) (edaspidi „leping“) kiideti liidu nimel heaks nõukogu otsusega (EL) 2020/1075 (2) ja see jõustus 1. septembril 2020 (3).

(2)

Lepingu artikli 11 lõikega 1 nähakse ette lepinguosaliste ühiskomitee moodustamine lepingu tulemuslikuks toimimiseks.

(3)

Lepingu artikli 11 lõikes 3 on sätestatud, et ühiskomitee töötab välja ja võtab vastu oma kodukorra.

(4)

Komisjon ja Hiina tsiviillennundusamet on teinud koostööd kodukorra kavandi koostamisel.

(5)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, kuna kodukord on liidu jaoks siduv. Liidu seisukoht ühiskomitees peaks põhinema ühiskomitee otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepinguga moodustatud ühiskomitee esimesel koosolekul seoses ühiskomitee kodukorra vastuvõtmisega, põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul (4).

2.   Väiksemaid muudatusi ühiskomitee otsuse eelnõus võivad liidu esindajad ühiskomitees teha ilma nõukogu täiendava otsuseta.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 29. november 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

S. KUSTEC


(1)   ELT L 240, 24.7.2020, lk 4.

(2)  Nõukogu 26. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1075 Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi valitsuse vahelise tsiviillennundusohutuse lepingu sõlmimise kohta (ELT L 240, 24.7.2020, lk 1).

(3)   ELT L 3, 7.1.2021, lk 3.

(4)  Vt dokument ST 13626/21 veebilehel http://register.consilium.europa.eu.


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/36


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2133,

2. detsember 2021,

millega toetatakse ulatuslikku programmi, millega toetatakse jõupingutusi väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmiseks ning selle vastu võitlemiseks Kagu-Euroopas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 19. novembril 2018 vastu ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia „Relvade turvalisuse tagamine, kodanike kaitsmine“ (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia“).

(2)

Kagu-Euroopa riikides on üle kolmekümne aasta esinenud märkimisväärsed riskid ja probleemid, mis on seotud ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona destabiliseeriva kuhjumisega ja kontrollimatu levikuga üle nende piiride ja nende territooriumitel. Neil riskidel on laiem negatiivne mõju terves Euroopas ja kaugemalgi. ELi väike- ja kergrelvade strateegias on märgitud, et kuigi viimastel aastatel on eelkõige Kagu-Euroopas tehtud märkimisväärseid edusamme, piiravad väike- ja kergrelvade ning laskemoona ulatuslik valdamine, ebapiisavad ladustamistingimused, laialtlevinud ebaseaduslik valdamine ja rakendamisalased puudujäägid endiselt Lääne-Balkani osades piirkondades tulirelvade ning väike- ja kergrelvade kontrolli alaste jõupingutuste tõhusust.

(3)

ELi väike- ja kergrelvade strateegia kohaselt on liit ja selle liikmesriigid piirkondlikul tasandil kohustatud aitama tugevdada õiguskaitseasutuste suutlikkust, et tuvastada, tõkestada ja keelustada salakaubanduse võrgustikke ning hoida ära ebaseadusliku turu kaudu tulirelvade jõudmine terroristide ja kurjategijateni, muu hulgas tõkestades relvade ebaseaduslikku rahastamist ja transporti ning suurendades piiripolitsei, tolli ja sadamavaldajate rolli võitluses ebaseaduslike relvavoogudega meretranspordis. Liit ja selle liikmesriigid jätkavad teiste riikide aitamist, et parandada riiklike varude haldamist ja julgeolekut, tugevdades riiklikke õigus- ja haldusraamistikke ning asutusi, mis reguleerivad väike- ja kergrelvade ning laskemoona seaduslikku tarnet kaitse- ja julgeolekujõududele ja nende varude haldamist.

(4)

Kooskõlas ELi väike- ja kergrelvade strateegiaga tugevdab liit oma dialoogi ja koostööd väike- ja kergrelvade kontrolliga tegelevate piirkondlike organisatsioonidega, viies oma tegevuse vastavusse piirkondlike strateegiate ja tegevuskavadega.

(5)

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) osalisriigid võtsid 2000. aastal vastu väike- ja kergrelvi käsitleva OSCE dokumendi, (1) millega nad kohustuvad võitlema väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubandusega kõigis selle aspektides. Nimetatud dokumendis rõhutati samuti, et väike- ja kergrelvade liigne hankimine ning nende varude haldamise ja julgeoleku halb olukord võib avaldada destabiliseerivat mõju julgeolekule siseriiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil.

(6)

Lisaks sellele võtsid OSCE osalisriigid 2003. aastal vastu ka tavalaskemoona varusid käsitleva OSCE dokumendi, (2) milles tunnistatakse, et tavalaskemoona liigne hankimine tekitab julgeoleku- ja turvariske. Kõnealuste riskide käsitlemiseks otsustasid nad luua praktilise korra abi andmiseks tavalaskemoona ülejääkide hävitamisel ja/või varude haldamise ning julgeoleku tagamise tavade täiustamisel.

(7)

Väike- ja kergrelvi ning tavalaskemoona varusid käsitlevas OSCE dokumendis on väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona liigsete varude kõrvaldamise eelistatud meetodina märgitud nende hävitamine.

(8)

Käesoleva nõukogu otsusega toetatava projekti puhul võetakse arvesse muid piirkondlikke algatusi, eelkõige Lääne-Balkani tegevuskava, (3) ÜRO Arenguprogrammi (UNDP)/Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskuse (SEESAC) tööd ja Euroopa Komisjoni asjakohast tegevust Kagu-Euroopas, mis on seotud relvastuskontrolli ja ebaseadusliku relvakaubandusega.

Projekt viiakse ellu kooskõlas liidu seonduva abiga Kagu-Euroopa jurisdiktsioonidele (nõukogu otsused (ÜVJP) 2018/101 (4) ja (ÜVJP) 2017/915) (5), Lääne-Balkani riikidega väike- ja kergrelvade kontrolli vallas tehtava piirkondliku koostööga, mida rakendab UNDP/SEESAC (nõukogu otsused (ÜVJP) 2019/2111, (6) (ÜVJP) 2018/1788 (7) ja (ÜVJP) 2016/2356) (8), ning ELi ja Kagu-Euroopa vahelise õiguskaitsealase koostööga tulirelvade salakaubaveo valdkonnas, mida toetavad Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraat, Euroopa Politseiamet (Europol) ja kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm (EMPACT) tulirelvade prioriteedi alusel.

(9)

Liit on varem toetanud OSCE tegevust nõukogu otsusega 2012/662/ÜVJP, (9) millega toetatakse tegevusi, millega vähendatakse OSCE kaetud piirkonnas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja liigse hankimise ohtu. 4. augustil 2017 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1424, millega toetatakse OSCE tegevust, et vähendada väike- ja kergrelvade ja tavalaskemoonaga ebaseadusliku kaubanduse ja nende liigse hankimise ohtu Põhja-Makedoonia Vabariigis ja Gruusias (10). 2. detsembril 2019 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2019/2009, (11) millega toetatakse Ukraina jõupingutusi relvade, laskemoona ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemisel koostöös OSCEga.

(10)

Ebaseaduslike väike- ja kergrelvade vastase ÜRO tegevuskava rakendamisel tehtud edusammude läbivaatamise kolmas konverents võttis 30. juunil 2018 vastu lõppdokumendi, milles riigid uuendavad oma kohustust ennetada ja tõkestada väike- ja kergrelvade kõrvalesuunamist. Riigid kinnitasid oma valmisolekut teha rahvusvahelist koostööd ja tugevdada piirkondlikku koostööd parema koordineerimise, konsulteerimise, teabevahetuse ja operatiivkoostöö kaudu, kaasates asjaomased piirkondlikud ja allpiirkondlikud organisatsioonid ning samuti õiguskaitse-, piirikontrolli- ning ekspordi- ja impordilitsentse väljastavad asutused.

(11)

ÜRO Peaassamblee 25. septembri 2015. aasta resolutsioonis „Kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma““ kinnitatakse, et väike- ja kergrelvadega ebaseadusliku kauplemise tõkestamine on vajalik paljude kestliku arengu eesmärkide, sealhulgas rahu, õigluse ja tugevate institutsioonide, vaesuse vähendamise, majanduskasvu, tervishoiu, soolise võrdõiguslikkuse ja ohutute linnadega seotud eesmärkide saavutamiseks. Seega on kõik riigid kestliku arengu eesmärgi nr 16.4 raames võtnud kohustuse oluliselt vähendada ebaseaduslikke raha- ja relvavooge.

(12)

ÜRO peasekretär kutsus 24. mail 2018 esitatud desarmeerimiskavas „Meie ühise tuleviku kindlustamine“ üles tegelema tavarelvade liigse hankimise ja nendega ebaseadusliku kauplemise probleemiga ning toetama väikerelvade suhtes riigi tasandil võetud lähenemisviise,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Pidades silmas liidu väike- ja kergrelvade strateegia rakendamist, on käesoleva otsuse eesmärk vähendada Kagu-Euroopasse suunduva ja sealt pärineva väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ning nimetatud piirkonnas toimuva väike- ja kergrelvade kontrollimatu leviku ohtu, mis kahjustab ohutust ja julgeolekut, takistades jätkusuutlikku rahu kindlustamist ja sotsiaal-majanduslikku arengut, ning aitab kaasa korra hävimisele, terrorismi ja kuritegeliku vägivalla õhutamisele või konflikti jätkumisele.

2.   Vastavalt lõikele 1 on käesoleva otsuse eesmärgid järgmised:

a)

vähendada väike- ja kergrelvade leviku ja väärkasutamise ohtu Albaania Vabariigis;

b)

toetada Bosniat ja Hertsegoviinat väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku omamise, väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubandusega seotud julgeoleku- ja ohutusriskide leevendamisel;

c)

toetada Kosovo (*) politsei K-9-suutlikkuse tugevdamist ning selle otsest panust väike- ja kergrelvade, laskemoona ning lõhkeainete väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmisel, tõkestamisel ja uurimisel Lääne-Balkani riikides;

d)

vähendada relvade leviku ning väike- ja kergrelvade väärkasutamise ohtu Põhja-Makedoonia Vabariigis, suurendades siseministeeriumi ja muude valitsusorganisatsioonide ennetus-, avastamis-, analüüsi- ja uurimissuutlikkust;

e)

vähendada ootamatute plahvatuste ohtu laskemoona ladustamiskohtades ning vähendada väike- ja kergrelvade/tavalaskemoona varude kõrvalesuunamist Montenegro kaitseministeeriumi ladustamiskohtadest;

f)

vähendada turvalisuse ja julgeoleku alaseid riske, mis on seotud ebaseaduslikult vallatavate väike- ja kergrelvadega, seaduslike väike- ja kergrelvade kuritarvitamisega ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubandusega Serbias;

g)

aidata OSCE osalisriikidel paremini kavandada, rakendada ja vajaduse korral tugevdada oma kohustusi väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude ebaseadusliku leviku vastases võitluses.

3.   Projekti kasusaajad on:

a)

Kagu-Euroopa ametiasutused, kellele on antud ülesanne ennetada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseaduslikku kaubandust ja selle vastu võidelda ning kes vastutavad nimetatud tegevuste eest, nimelt väike- ja kergrelvade komisjon/nõukogu, siseministeerium ja õiguskaitseasutused, näiteks politsei. Teised kaasatud asutused on Bosnias ja Hertsegoviina julgeolekuministeerium, prokuratuurid, kohtud ja kinnipidamisasutused ning Montenegro kaitseministeerium. Serbias on projekti kohaselt ette nähtud koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes tegelevad väike- ja kergrelvade kontrolli küsimustega (otsesed kasusaajad);

b)

Kagu-Euroopa ja selle Euroopa naaberriikide jurisdiktsioonide alla kuuluvad elanikud, keda ohustab ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona kasutamine kuritegevuses, terrorismis ja vägivaldses väärkasutamises (kaudsed kasusaajad);

c)

Liidu ja selle liikmesriikide volitanud ametiasutused, kes saavad kasu väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona tõhustatud kontrollisuutlikkusest Kagu-Euroopas, muu hulgas tänu paremale teabevahetusele ning tänu sellistele koordineerimis- ja koostöömeetmetele nagu ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoonaga seotud riskide tuvastamine, uurimised ja päritolu kindlakstegemine, avastamine ja konfiskeerimine (kaudsed kasusaajad).

4.   Projekti üksikasjalik kirjeldus on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).

2.   Artiklis 1 osutatud projekti (edaspidi „projekt“) tehnilise rakendamise eest vastutab OSCE sekretariaat.

3.   OSCE sekretariaat täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Selleks sõlmib kõrge esindaja OSCE sekretariaadiga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1.   Lähtesumma liidu rahastatava projekti rakendamiseks on 4 208 827 eurot.

2.   Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon OSCE sekretariaadiga asjakohase rahastamislepingu. Rahastamislepingus sätestatakse, et OSCE sekretariaat tagab liidu rahalise toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud rahastamislepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast.

Artikkel 4

1.   Kõrge esindaja esitab nõukogule OSCE sekretariaadi poolt korrapäraselt koostatavatele kirjeldavatele aruannetele tuginedes aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta. Nimetatud aruannete põhjal teeb nõukogu hindamise.

2.   Komisjon annab aru artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud rahastamislepingu sõlmimisest. Kui kuue kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast ei ole nimetatud lepingut sõlmitud, kaotab otsus kehtivuse.

Brüssel, 2. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC


(1)  FSC.DOC/1/00/Rev.1.

(2)  FSC.DOC/1/03/Rev.1.

(3)  Londonis toimunud Lääne-Balkani tippkohtumisel võeti 10. juulil 2018 vastu piirkondlik tegevuskava, et leida 2024. aastaks Lääne-Balkani riikides kestlik lahendus väike- ja kergrelvade/tulirelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole.

(4)  Nõukogu 22. jaanuari 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/101 tulemusliku relvaekspordi kontrolli edendamise kohta (ELT L 17, 23.1.2018, lk 40).

(5)  Nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/915 relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta (ELT L 139, 30.5.2017, lk 38).

(6)  Nõukogu 9. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2111, millega toetatakse SEESACi poolt Kagu-Euroopas läbiviidavaid desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaseid tegevusi, et vähendada ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tulenevat ohtu (ELT L 318, 10.12.2019, lk 147).

(7)  Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11).

(8)  Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 348, 21.12.2016, lk 60).

(9)  Nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/662/ÜVJP, millega toetatakse tegevusi, millega vähendatakse Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooniga (OSCE) kaetud piirkonnas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ja liigse hankimise ohtu (OSCE) (ELT L 297, 26.10.2012, lk 29).

(10)   ELT L 204, 5.8.2017, lk 82.

(11)  Nõukogu otsus (ÜVJP) 2019/2009, 2. detsember 2019, millega toetatakse Ukraina jõupingutusi relvade, laskemoona ja lõhkeainetega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemisel koostöös OSCEga (ELT L 312, 3.12.2019, lk 42).

(*)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.


LISA

PROJEKTIDOKUMENT

OSCE ULATUSLIK PROGRAMM, MILLEGA TOETATAKSE JÕUPINGUTUSI VÄIKE- JA KERGRELVADE NING TAVALASKEMOONA EBASEADUSLIKU KAUBANDUSE ÄRAHOIDMISEKS NING SELLE VASTU VÕITLEMISEKS KAGU-EUROOPAS – HR(2021) 138

1.   Taust

Kagu-Euroopa riikides on üle kolmekümne aasta esinenud märkimisväärsed riskid ja probleemid, mis on seotud ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona destabiliseeriva valdamisega ja kontrollimatu levikuga üle nende piiride ja nende territooriumitel. Neil riskidel on laiem negatiivne mõju terves Euroopas ja kaugemalgi.

Kagu-Euroopa on endiselt murekoht ja ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitleva ELi strateegia (edaspidi „ELi väike- ja kergrelvade strateegia“) seisukohalt oluline väljakutse. ELi väike- ja kergrelvade strateegias on märgitud, et „kuigi viimastel aastatel on eelkõige Kagu-Euroopas tehtud märkimisväärseid edusamme, piiravad väike- ja kergrelvade ning laskemoona ulatuslik valdamine, ebapiisavad ladustamistingimused, laialtlevinud ebaseaduslik valdamine ja rakendamisalased puudujäägid endiselt Lääne-Balkani osades piirkondades tulirelvade ning väike- ja kergrelvade kontrolli alaste jõupingutuste tõhusust“.

Seetõttu on Lääne-Balkaniga seoses ELi väike- ja kergrelvade strateegias sätestatud terviklik meetmete kogum, nagu [...] „vähendada väike- ja kergrelvade ning laskemoona liigseid varusid, vähendada ebaseaduslikku valdamist, võidelda kõrvaletoimetamise ja relvade salakaubanduse vastu, parandada piirikontrolli, tõhustada väike- ja kergrelvade märgistamist, arvestuse pidamist, päritolu kindlakstegemist ja kõrvaldamisvõimsust, suurendada teadlikkust ning toetada õiguskaitseasutuste suutlikkust, [...], ning jätkuvalt toetada riiklikke kontrollisüsteeme ja võtta arvesse asjakohaseid piirkondlikke algatusi ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastu võitlemiseks nagu piirkondlik tegevuskava, et leida 2024. aastaks Lääne-Balkani riikides kestlik lahendus väike- ja kergrelvade / tulirelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule omamisele, väärkasutamisele ja salakaubaveole; seda algatust on toetanud Prantsusmaa ja Saksamaa“.

Piirkonnas minevikus toimunud konfliktide järelmõjud, puudujäägid demobiliseerimise, desarmeerimise ja taasintegreerimise õigeaegsel ja korrakohasel rakendamisel ning väike- ja kergrelvade ja tavalaskemoona varude tsentraliseeritud kontrollisüsteemide halb rakendamine on kaasa toonud järgmised probleemid:

väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseaduslik kaubandus ja nende levik Kagu-Euroopa riikides ja üle nende piiride;

väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseaduslik kõrvalesuunamine;

ebaseaduslike/smugeldatud väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona kasutamine nii piirkonnas kui ka mujal toimepandud terrorismiaktides, kuritegevuses ja vägivallakuritegudes;

väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona kadumine ja vargus ametlikest ladustamiskohtadest ja relvapeidikutest (ja seega nende ebaseaduslik levik);

vähene vastutus ja läbipaistvus väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona valdkonnas tehtavas ennetamises, haldamises, jõustamises ja kontrollis.

OSCE osalisriigid on nõustunud tegema koostööd nende probleemide lahendamiseks ja tegema seda terviklikul viisil. Eelkõige on osalisriigid võtnud endale kohustuse võidelda väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku kaubanduse ja kontrollimatu leviku vastu, tehes seda vastavalt OSCE dokumentide sätetele, mis käsitlevad väike- ja kergrelvi (dok FSC.DOC/1/00/Rev.1) ja tavalaskemoona varusid (dok FSC.DOC/1/03/Rev.1).

Nende probleemide ja mureküsimuste lahendamiseks esitasid Kagu-Euroopa riigid 2019. aastal OSCE-le ametlikud abitaotlused väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona kontrolli valdkonnas (1). Abitaotlused esitasid Albaania siseministeerium, Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekuministeerium, Põhja-Makedoonia Vabariigi siseministeerium, Montenegro kaitseministeerium ja Serbia siseministeerium.

2.   Üldine eesmärk

Vähendada Kagu-Euroopasse suunduva ja sealt pärineva väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ning nimetatud piirkonnas toimuva väike- ja kergrelvade kontrollimatu leviku ohtu, mis kahjustab ohutust ja julgeolekut, takistades jätkusuutlikku rahu kindlustamist ja sotsiaal-majanduslikku arengut ning aidates kaasa avaliku korra vähenemisele, toetades terrorismi ja kuritegelikku vägivalda või tuues kaasa konfliktide jätkumise.

3.   Meetme kirjeldus

Meede põhineb 2019.–2021. aastal rakendatud süstemaatilistel vajaduste hindamise protsessidel. Nende menetluste käigus kontrolliti abitaotlusi ja kinnitati vajadust OSCE toetuse järele, nimelt volitatud asutuste suutlikkuse tugevdamise järele järgmistes valdkondades:

väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmist ja selle vastu võitlemist käsitleva teabe haldamine ja vahetamine;

koerte kasutamise (K9) suutlikkus ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona avastamiseks ja konfiskeerimiseks;

teadlikkuse suurendamine ja nõustamine, et toetada väike- ja kergrelvade ja tavalaskemoona ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmist ja selle vastu võitlemist;

väike- ja kergrelvade laskekõlbmatuks muutmise regulatiivsed ja tegevusraamistikud;

väike- ja kergrelvade varude haldamine ja julgeolek.

Meede – OSCE ulatuslik programm, millega toetatakse jõupingutusi väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmiseks Kagu-Euroopas – koosneb seitsmest OSCE projektist ning vastab igakülgselt eespool nimetatud nõuetele, tugevdades muu hulgas piiriülest/piirkondlikku dünaamikat, et tõhusamalt, tulemuslikumalt ja mõjusamalt hoida ära väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseaduslikku kaubandust ning selle vastu võidelda. Projektid töötati välja tihedas koostöös volitatud ametiasutuste/institutsioonide, OSCE konfliktide ennetamise keskuse ja Kagu-Euroopas toimuvate OSCE välioperatsioonidega.

OSCE ulatuslik programm toetab oma projektide kaudu ELi väike- ja kergrelvade strateegiat, eelkõige Lääne-Balkaniga seotud rahvusvahelist koostööd ja abi.

Projektide eesmärk on ka leevendada ja hoida ära väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse negatiivset mõju kestlikule arengule, tugevdades seeläbi selliste ÜRO kestliku arengu eesmärkide täitmist nagu:

eesmärk 05 – saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu (nt eesmärk 5.2) –, ning

eesmärk 16 – toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid (nt eesmärgid 16.1, 16.4 ja 16.a).

Lisaks on ettepanekud ühtlustatud tegevuskavaga, mis käsitleb Lääne-Balkanis 2024. aastaks kestliku lahenduse leidmist väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslikule valdamisele, väärkasutamisele ja ebaseaduslikule kaubandusele, (2) ning kooskõlastatud asjaomaste sidusrühmadega, kes toetavad tegevuskava ja jälgivad selle rakendamist. Ettepanek täiendab ebaseaduslike tulirelvade ning väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona vastast võitlust käsitlevat ELi strateegiat (2018) ja seega toetab Kagu-Euroopa riikide ametiasutusi kõnealuse strateegia järgimisel, eelkõige Lääne-Balkanis võetavaid meetmeid.

3.1.   Projekt 1: Albaania Vabariigi ametiasutuste abistamine väike- ja kergrelvade leviku ja väärkasutamise ohu vähendamisel

3.1.1.   Eesmärk

Projekti eesmärk on vähendada väike- ja kergrelvade leviku ja väärkasutamise ohtu Albaania Vabariigis.

3.1.2.   Kirjeldus

Väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete kontrollimatu leviku ja valdamise põhjustatav mõju kujutab endast jätkuvalt suurt ohtu Albaania avalikule julgeolekule ning sotsiaalsele ja majandusarengule. Halvasti kontrollitud ja ebaseaduslikud väike- ja kergrelvad toetavad kuritegelikke elemente ja organiseeritud kuritegevust, võimaldades vägivalda ja ebakindlust. Kõik need aspektid kahjustavad julgeolekut ja usaldust suurendavaid meetmeid nii riigis kui kogu piirkonnas. Albaania taotles abi 2019. aasta oktoobris toimunud OSCE julgeolekukoostöö foorumil.

OSCE jõudis järeldusele, et suutlikkuse puudujäägid esinevad järgmistes valdkondades:

a)

tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise õigus- ja regulatiivne raamistik ning selle korrakohane rakendamine, parandades taristu-, varustus- ja koolituselemente;

b)

Albaania riikliku politsei koerte kasutamise alased (K9) teenused väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete avastamisel;

c)

üldsuse teadlikkuse suurendamine väike- ja kergrelvade väärkasutamise ja leviku ohtudest.

ELi nõukogu eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse punktides a–c nimetatud suutlikkuse puudujääkide kõrvaldamiseks.

Projekti kasusaajateks on lisaks Albaania elanikkonnale arvukad riiklikud ametiasutused, kellel on volitused väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas, eelkõige riiklik väike- ja kergrelvade komisjon, Albaania Vabariigi siseministeerium ja Albaania riiklik politsei.

3.1.3.   Oodatavad tulemused

1.tulemus: tõhustatakse Albaania Vabariigi õigusraamistikku väike- ja kergrelvade ning nende laskekõlbmatuks muutmise küsimustes.

Näitajad:

väike- ja kergrelvade kontrolli normatiivse raamistiku olemasolu, mis on kooskõlas rahvusvaheliste standarditega

väike- ja kergrelvade laskekõlbmatuks muutmise rajatiste ja tavade olemasolu, mis on kooskõlas OSCE kohustuste ja rahvusvaheliste standarditega

relvade laskekõlbmatuks muutmist või laskekõlbmatuks muutmise protsessi üle järelevalve teostamist käsitlevate koolituste arv ja nimetatud tegevuste läbiviimiseks koolitatud inimeste arv.

2.tulemus: suurendatakse Albaania politsei suutlikkust tuvastada relvi ja lõhkeaineid.

Näitajad:

normatiivse raamistiku olemasolu, mis edendab K9 suutlikkust kooskõlas rahvusvaheliste standarditega

K9 rajatiste ja taristu olemasolu kooskõlas rahvusvaheliste standardite ja OSCE soovitustega

koolituste arv ja koolituse läbinud inimeste arv.

3.tulemus: suurem üldsuse teadlikkus väike- ja kergrelvadega seotud ohtudest ning väike- ja kergrelvade kontrolliga seonduvatest küsimustest.

Näitajad:

üldsuse teadlikkust ja teavitustegevust käsitlevate suuniste või regulatiivsete dokumentide arv (nt väike- ja kergrelvi käsitlev kommunikatsioonistrateegia)

ajakohastatud üldsuse teadlikkuse ja teavituskampaaniate arv, mis käsitlevad väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete kontrolli tähtsust ning nende ebaseadusliku omamise ja väärkasutamisega seotud riske ning mis on kooskõlas vastuvõetud väike- ja kergrelvi käsitleva kommunikatsioonistrateegiaga

väike- ja kergrelvade väärkasutamise ohust teadlike sihtrühmade osakaal (soo kaupa).

3.1.4.   Tegevused

3.1.4.1   Tegevus, mis on seotud Albaania Vabariigi väike- ja kergrelvade ning nende laskekõlbmatuks muutmise alase õigusraamistiku tugevdamisega.

Tegevus hõlmab järgmist:

laskekõlbmatuks muutmist käsitleva määruse ja selle rakendamise tegevuskava väljatöötamise toetamine

väike- ja kergrelvade laskekõlbmatuks muutmise korrakohase rakendamise ja järelevalvemehhanismide loomise toetamine

väike- ja kergrelvade laskekõlbmatuks muutmist käsitleva koolituskäsiraamatu väljatöötamise toetamine ning kohalikele praktikutele riiklike ja rahvusvaheliste koolituste pakkumise toetamine.

3.1.4.2   Tegevus, mis on seotud Albaania politsei suutlikkuse suurendamisega ebaseaduslike relvade ja lõhkeainete avastamisel.

Tegevus hõlmab järgmist:

Standardse töökorra väljatöötamine K9 suutlikkuse kasutamiseks väike- ja kergrelvade avastamisel ning K9 üldkava väljatöötamine selle suutlikkuse ajakohastamiseks

koolitusprogramm standardse töökorra kohaldamise kohta, et kasutada K9 suutlikkust väike- ja kergrelvade avastamisel

K9 üksuse varustuse ja taristu ajakohastamine

koerakuutide, kontoriruumide ja K9 perimeetri taristu ajakohastamine ning seadmete hankimine ja üleandmine K9 üksustele, et suurendada avastamissuutlikkust

platvormi loomine K9 suutlikkuse kasutamise edendamiseks riigi ja piirkonna tasandi konkursside korraldamise kaudu.

3.1.4.2   Tegevus, mis on seotud üldsuse teadlikkuse tõstmisega väike- ja kergrelvadega seotud ohtudest ning väike- ja kergrelvade kontrolli küsimustest

Tegevus hõlmab järgmist:

koordineeritud teadlikkuse suurendamise ja kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise toetamine

teadlikkuse suurendamise ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise toetamine.

3.2.   Projekt 2: väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku valdamise, väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubandusega seotud julgeoleku- ja ohutusriskide käsitlemine Bosnias ja Hertsegoviinas

3.2.1.   Eesmärk

Projekti eesmärk on toetada Bosniat ja Hertsegoviinat väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku valdamise, väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubandusega seotud julgeoleku- ja ohutusriskide leevendamisel.

3.2.2.   Kirjeldus

Projekti raames käsitletakse julgeolekuministeeriumi abitaotluses (2019) täpsustatud esmatähtsaid vajadusi ning selle eesmärk on toetada Bosniat ja Hertsegoviinat väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseadusliku valdamise, väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubandusega seotud julgeoleku- ja ohutusriskide leevendamisel, aidates nii kaasa julgeolekule ja stabiilsusele riigis ja piirkonnas laiemalt.

OSCE jõudis järeldusele, et suutlikkuse puudujäägid esinevad järgmistes valdkondades:

a)

õiguskaitseasutuste väike- ja kergrelvade ning laskemoona ladustamise taristu, sealhulgas füüsiline julgeolek ja varude haldamise menetlused ja tavad;

b)

väike- ja kergrelvade kontrolli alase institutsionaalse teadlikkuse suurendamine ja teavitustegevus väike- ja kergrelvade kontrolli koordineerimisnõukogu toetuseks, sealhulgas metoodiline lähenemisviis ning järelevalve- ja hindamisvahendid;

c)

õiguskaitseasutuste koerte kasutamise (K9) suutlikkus tuvastada väike- ja kergrelvi, laskemoona ja lõhkeaineid, sealhulgas nendega seotud planeerimis-, õigus- ja tegevusraamistikud, varustus ja taristu ning koolituselemendid;

d)

juurdepääs väike- ja kergrelvadega seotud andmetele, mis on vajalikud tõhusaks poliitikakujundamiseks ja operatiivseks reageerimiseks, ning nende andmete võrreldavus;

e)

väike- ja kergrelvade laskekõlbmatuks muutmine, sealhulgas õigus- ja regulatiivsed raamistikud, koolitus, varustus ja taristuelemendid.

ELi nõukogu eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse punktides c ja d nimetatud suutlikkuse puudujääkide kõrvaldamiseks.

Projekti kasusaajad on lisaks Bosnia ja Hertsegoviina elanikkonnale arvukad riiklikud ametiasutused, kellel on volitused väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas, nimelt õiguskaitseasutused, sealhulgas haldusüksuste siseministeeriumid/politseiasutused, väike- ja kergrelvade kontrolli koordineerimisnõukogu, Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekuministeerium, samuti prokuratuurid, kohtud ja kinnipidamisasutused.

3.2.3.   Oodatavad tulemused

1. tulemus: tugevdatakse õiguskaitse K9 suutlikkust tuvastada väike- ja kergrelvi, laskemoona ja lõhkeaineid.

Näitajad:

K9 üksuste jaoks vajaliku õigus-, taristu- ja tegevusraamistiku arendamiseks väljatöötatud üldkava rakendamise määr

standardse töökorra tõhusaks kohaldamiseks vajalikke oskusi demonstreerivate koolitust saanud isikute protsent

K9 üksuste/asukohtade arv, mida on ajakohastatud vastavalt OSCE vajaduste hinnangule.

2. tulemus: töötatakse välja integreeritud institutsioonidevaheline väike- ja kergrelvade ning laskemoona juhtumite andmebaas ja jälgimissüsteem.

Näitajad:

andmekogumismeetodite koostalitlusvõime/ühilduvuse määr

toimiva institutsioonidevahelise IT-süsteemi olemasolu, mis võimaldab väike- ja kergrelvade ning laskemoonaga seotud juhtumite andmete integreeritud kogumist ja analüüsimist.

3.2.4.   Tegevused

3.2.4.1.   Tegevus, mis on seotud õiguskaitse K9 suutlikkuse tugevdamisega väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete avastamiseks.

Tegevus hõlmab järgmist:

töörühmade ja koordineerimiskoosolekute korraldamise toetamine, et töötada välja K9 suutlikkuse suurendamise üldkava

vajalike õigus- ja tegevusraamistike arendamise toetamine, et kasutada K9 suutlikkust väike- ja kergrelvade avastamisel

K9 taristu ajakohastamine ja vajaliku varustuse osutamine

koolitusprogrammi korraldamine standardse töökorra kohaldamise kohta, et kasutada K9 suutlikkust väike- ja kergrelvade avastamisel

platvormi loomine K9 suutlikkuse kasutamise edendamiseks riigi ja piirkonna tasandi konkursside korraldamise kaudu.

3.2.4.2.   Tegevus, mis on seotud väike- ja kergrelvade ning laskemoona integreeritud institutsioonidevahelise juhtumite andmebaasi ja jälgimissüsteemi väljatöötamisega.

Tegevus hõlmab järgmist:

õiguskaitse ja kohtusüsteemi jaoks asjakohaste õiguslike ja statistiliste mudelite hindamise toetamine, et saavutada väike- ja kergrelvade ning laskemoonaga seotud institutsioonidevahelisi integreeritud tulemusi

Bosnia ja Hertsegoviina väike- ja kergrelvade tulemussüsteemi loomise toetamine

koolituse korraldamine kohtu- ja õiguskaitseasutuste esindajatele, kes kasutavad väike- ja kergrelvade jälgimissüsteemi.

3.3.   Projekt 3: Kosovo (*) politsei K9 suutlikkuse suurendamise toetamine väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete avastamisel ja konfiskeerimisel

3.3.1.   Eesmärk

Projekti eesmärk on toetada Kosovo politsei K9 suutlikkuse tugevdamist ning selle otsest panust väike- ja kergrelvade, laskemoona ning lõhkeainete väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmisel, tõkestamisel ja uurimisel Lääne-Balkanil.

3.3.2.   Kirjeldus

Projekt töötati välja Kosovo väike- ja kergrelvade kontrolli strateegiale lisatud tegevuskava raames. Selle eesmärk on toetada Kosovo politsei K9 suutlikkuse tugevdamist ning selle otsest panust väike- ja kergrelvade, laskemoona ning lõhkeainete väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmisel, tõkestamisel ja uurimisel Lääne-Balkanil.

Projekti eesmärk on kõrvaldada tõendatud puudujäägid K9 teenuste suutlikkuses väike- ja kergrelvade väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmisel, tõkestamisel ja uurimisel; puudujäägid hõlmavad õigusraamistikku, K9 meeskondade operatiivset kasutamist ning inim-, taristu- ja transpordiressursside nappust.

Projekti kasusaajaks on lisaks Kosovo elanikkonnale ka Kosovo politsei.

3.3.3.   Oodatavad tulemused

1. tulemus: tõhustatakse õigus- ja koolitusraamistikku ning K9 üksuse taristut ja varustust, et tõhusamalt ja tulemuslikumalt hoida ära, tõkestada ja uurida väike- ja kergrelvade, laskemoona ning lõhkeainete väärkasutamist ja ebaseaduslikku kaubandust.

Näitajad:

K9 üksuse õigus- ja koolitusraamistiku olemasolu

K9 üksuse ajakohastatud taristu ja varustuse olemasolu.

3.3.4.   Tegevused

3.3.4.1.   Tegevus, mis on seotud õigus- ja koolitusraamistiku, samuti üksuse K9 taristu ja varustuse tõhustamisega, et tõhusamalt ja tulemuslikumalt hoida ära, tõkestada ja uurida väike- ja kergrelvade, laskemoona ning lõhkeainete väärkasutamist ja ebaseaduslikku kaubandust.

Tegevus hõlmab järgmist:

K9 võimekuse parandamise töörühma moodustamine ja tegevus

õppekülastuste korraldamine osapooltega, kellel on täiustatud süsteem avastamiskoerte kasutamiseks, et avastada väike- ja kergrelvi, laskemoona ja lõhkeaineid

toetusesaaja koolitusosakonna toetamine koolituskava koostamisel, sellise koolitusmetoodika arendamine, mis integreeritakse täielikult K9 üksuste standardsesse töökorda koolituse ja K9 operatsioonide läbiviimise eesmärgil, ning koolitusekspertide ringi loomine

sellise taristu ja varustuse osutamise toetamine, mis on vajalik K9 üksuse koolitamiseks ning taktikaliseks ja operatiivtegevuseks

koerajuhtidele eri- ja täiendkoolituse osutamine.

3.4.   Projekt 4: Põhja-Makedoonia Vabariigi ametiasutuste abistamine relvade leviku ning väike- ja kergrelvade väärkasutamise ohu vähendamisel

3.4.1.   Eesmärk

Projekti eesmärk on vähendada relvade leviku ning väike- ja kergrelvade väärkasutamise ohtu Põhja-Makedoonia Vabariigis, suurendades siseministeeriumi ja muude valitsusorganisatsioonide ärahoidmis-, avastamis-, analüüsi- ja uurimissuutlikkust.

3.4.2.   Kirjeldus

Projekt töötati välja selleks, et vastata Põhja-Makedoonia Vabariigi valitsuse 2019. aasta abitaotlusele väike- ja kergrelvade riikliku komisjoni suutlikkuse suurendamiseks ning politseiameti K9 üksuse relvade ja lõhkeainete avastamisvõimekuse suurendamiseks.

OSCE jõudis järeldusele, et suutlikkuse puudujäägid esinevad järgmistes valdkondades:

a)

siseministeeriumi K9 valdkonna tegevussuutlikkus väike- ja kergrelvade ebaseadusliku leviku avastamiseks;

b)

institutsioonidesisene ja -vaheline ja piiriülene koostöö- ja koordineerimismehhanism väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks;

c)

väike- ja kergrelvade kontrolli küsimuste analüüs strateegilisel ja operatiivtasandil;

d)

koordineeritud üldsuse teavitamine ja teadlikkus ohtudest, mis on seotud väike- ja kergrelvade väärkasutamisega Põhja-Makedoonia Vabariigis, sealhulgas väike- ja kergrelvade riikliku komisjoni tehtud jõupingutused.

ELi nõukogu eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse punktides a, b ja c nimetatud suutlikkuse puudujääkide kõrvaldamiseks.

Projekti kasusaajateks on lisaks Põhja-Makedoonia Vabariigi elanikkonnale arvukad riiklikud ametiasutused, kellel on volitused väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas, eelkõige riiklik väike- ja kergrelvade komisjon (3), siseministeerium ja politsei.

3.4.3.   Oodatavad tulemused

1. tulemus: tõhustatakse Põhja-Makedoonia Vabariigi siseministeeriumi ning väike- ja kergrelvade komisjoni regulatiivset, operatiivset ja asutustevahelist koostöösuutlikkust väike- ja kergrelvade leviku tõkestamisel/käsitlemisel.

Näitajad:

K9 valdkonna õigusraamistiku olemasolu

olemasolevate ja funktsionaalsete piirkondlike K9 üksuste arv

reaalajas toimuv teabevahetus politsei sees ning Kagu-Euroopa riikide politsei- ja tollikoostöö keskustega

väike- ja kergrelvade ning tulirelvade väärkasutamise ohust teadlike sihtrühmade osakaal (soo kaupa)

teadlikkuse suurendamise üritustega hõlmatud naiste ja meeste arv.

3.4.4.   Tegevused

3.4.4.1.   Toetuse osutamine, et suurendada siseministeeriumi ebaseaduslike väike- ja kergrelvade avastamise suutlikkust K9 vahendite tõhusa kasutamise kaudu

Tegevus hõlmab järgmist:

K9 üksustele kesk- ja piirkondlikul tasandil osutatav varustuse alane abi ja taristu uuendamine, sealhulgas väike- ja kergrelvade ladustamis- ja IT-taristu ajakohastamine kuni viies asukohas (relvalaod), mis on ühendatud Põhja-Makedoonia Vabariigi siseministeeriumi K9 üksustega

standardse töökorra väljatöötamine ja eeskirjade ajakohastamine K9 suutlikkuse kasutamiseks väike- ja kergrelvade avastamisel

koolitusprogramm standardse töökorra kohaldamise kohta, et kasutada K9 suutlikkust väike- ja kergrelvade avastamisel

platvormi loomine K9 suutlikkuse kasutamise edendamiseks riigi ja piirkonna tasandi konkursside korraldamise kaudu.

3.4.4.2.   Toetus väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastase võitluse alase ja reaalajas toimuva teabevahetuse süsteemi katseprojektile

Tegevus hõlmab järgmist:

teabevahetussüsteemide varustusega seotud abi, füüsiline taristu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuendamine viies valitud politsei- ja tollikoostöö keskuses

väike- ja kergrelvadega seotud vahejuhtumeid käsitleva ja reaalajas toimuva teabevahetuse standardse töökorra väljatöötamine

koolitusprogramm standardse töökorra kohaldamise kohta seoses väike- ja kergrelvadega seotud vahejuhtumeid käsitleva ja reaalajas toimuva teabevahetusega

töötajate vahetusprogramm (praktika)

politsei- ja tollikoostöö keskuse konverentsi korraldamine.

3.4.4.3.   Toetus riikliku väike- ja kergrelvade komisjoni operatiiv- ja analüüsivõime edendamiseks väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastases võitluses

Tegevus hõlmab järgmist:

väike- ja kergrelvade kontrollikorda käsitleva asutustevahelise koostöö seminari korraldamine

riikliku väike- ja kergrelvade komisjoni liikmetele mõeldud juhendmaterjali väljatöötamine

väike- ja kergrelvade kontrolli olukorra analüüs, sealhulgas andmekogumise, teabe jälgimise ja aruandluse standardse töökorra väljatöötamine ning kohtuasjade haldamise süsteemi väljatöötamine väike- ja kergrelvade analüüsi hõlbustamiseks.

3.5.   Projekt 5: väike- ja kergrelvade ja tavalaskemoona varudega seotud ohutus- ja julgeolekuriskide leevendamine Montenegros

3.5.1.   Eesmärk

Projekti eesmärk on vähendada ootamatute plahvatuste ohtu laskemoona ladustamiskohtades ning väike- ja kergrelvade / tavalaskemoona varude kõrvalesuunamist Montenegro kaitseministeeriumi ladustamiskohtadest.

3.5.2.   Kirjeldus

Montenegrot ähvardavad ootamatud plahvatused laskemoona ladustamiskohtades ning väike- ja kergrelvade ja tavalaskemoona varude ebaseaduslik kaubandus ja kontrollimatu levik. See on leidnud kinnitust viimastel aastatel toimunud mitmete OSCE ekspertide visiitide tulemusel. Montenegro kaitseministeerium on käsitlenud neid küsimusi oma ülddokumendis, milles esitatakse soovitud lõpptulemus. Relvade ja lõhkemoona liigsete varude läbipaistev kahjutustamine ning relvade, lõhkeainete ja lõhkemoona jätkusuutliku olelusringi juhtimissüsteemi väljatöötamine. Montenegro taotles abi 2019. aastal OSCE julgeolekukoostöö foorumil.

OSCE jõudis järeldusele, et suutlikkuse puudujäägid esinevad järgmistes valdkondades:

a)

väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona olelusringi juhtimise lähenemisviisi tagamine, sealhulgas pidev koolitus ja teadmussiire, laskemoona järelevalveraamistik ning institutsioonidevaheline koordineerimine ja koostöö;

b)

tavalaskemoona ohutu transport kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.

ELi nõukogu eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse punktides a ja b nimetatud suutlikkuse puudujääkide kõrvaldamiseks.

Lisaks Montenegro elanikkonnale saab projektist kasu Montenegro kaitse- ja relvajõudude ministeerium.

3.5.3.   Oodatavad tulemused

1. tulemus: tõhustatakse kaitseministeeriumi ning muude vastutavate ja asjaomaste valitsusasutuste strateegilist, koolitus- ja koordineerimissuutlikkust väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude haldamise valdkonnas

Näitajad:

kaitseministeeriumi töötajate arv asjaomastes haridus- ja koolitusasutustes ning operatiivüksuste arv, kel on tõhustatud suutlikkus toetada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude haldamist ja käitlemist;

väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varudega seotud meetmete arv, mida Montenegro koordineerib selleks määratud asutuste kaudu;

ajutise kontrollorgani olemasolu.

2. tulemus: suurendatakse suutlikkust transportida väike- ja kergrelvi ning tavalaskemoona varusid ohutul ja turvalisel viisil vastavalt ADR-kokkuleppele.

Näitajad:

projekti raames toetust saavate töötajate arv, kellel on suurem pädevus väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude transpordi valdkonnas

organisatsioonilisse raamistikku integreeritud väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude transpordisüsteemi olemasolu

ADRi vastavusnõuete analüüs koos Montenegro kaitseministeeriumile esitatud soovitustega.

3.5.4.   Tegevused

3.5.4.1   Tegevus, mis on seotud kaitseministeeriumi ning muude vastutavate ja asjaomaste valitsusasutuste strateegilise, koolitus- ja koordineerimissuutlikkuse tõhustamisega väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude haldamise valdkonnas.

Tegevus hõlmab järgmist:

teadmiste edasiandmine rahvusvaheliste heade tavade kohta väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude haldamise valdkonnas

Montenegro kaitseministeeriumi programmi nõustamine ja koordineerimine väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude olelusringi jätkusuutliku haldamise valitud valdkondades

tehniline nõustamine väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude majandamise riiklike kontrollimehhanismide kohta.

3.5.4.2   Tegevus, mille kaudu koolitatakse ja varustatakse programmi, mille abil luuakse Montenegros väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude transpordisuutlikkus, mis on kooskõlas ADR-kokkuleppega (ohtlike kaupade rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe).

Tegevus hõlmab järgmist:

koostöös Montenegro kaitseministeeriumiga koostatakse ühiselt nõuete analüüs, et täielikult järgida ADR-kokkulepet;

hanke tulemusel soetatakse kaks ADRi nõuetele vastavat veokit, mis hõlmab ka tutvumiskoolitust, hooldust ja varuosade tarnelepingut.

3.6.   Projekt 6: väike- ja kergrelvade ebaseadusliku valdamise, väärkasutamise ja ebaseadusliku kaubandusega seotud ohutus- ja julgeolekuriskide käsitlemine Serbias

3.6.1.   Eesmärk

Projekti eesmärk on vähendada turvalisuse ja julgeoleku alaseid riske, mis on seotud ebaseaduslikult vallatavate väike- ja kergrelvadega, seaduslike väike- ja kergrelvade kuritarvitamisega ning väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubandusega.

3.6.2.   Kirjeldus

Projekt töötati välja, et reageerida Serbia siseministeeriumi abitaotlusele (2019) ning käsitleda väike- ja kergrelvade kontrollimatu leviku ja ebaseadusliku valdamisega seotud probleeme, mis kujutavad endast suurt ohtu julgeolekule ja ohutusele Serbias. Need probleemid aitavad kaasa kuritegevuse ja raske organiseeritud kuritegevuse levikule, toimides vägivalla, ähvardava käitumise ja terrorismi võimaldajatena. Samuti avaldavad need samasugust negatiivset mõju riigis võetavatele usaldust suurendavatele meetmetele ja kujutavad endast ohtu soolise vägivalla kontekstis.

OSCE on kindlaks teinud järgmised vajadused väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastase võitluse valdkonnas:

a)

politsei suutlikkuse suurendamine, et viia läbi teadlikkuse suurendamise kampaaniaid väike- ja kergrelvade kontrolli- ja kogumise valdkonnas, aidates seeläbi kaasa ebaseaduslikus valduses olevate relvade hulga vähendamisele ja takistades väike- ja kergrelvade väärkasutamist, suurendades samal ajal Serbia kodanike turvalisust;

b)

siseministeeriumi K9 suutlikkuse suurendamine relvade ja lõhkeainete avastamisel, i) luues vajaliku õigusraamistiku, ii) hinnates ja arendades suutlikkust ning iii) hankides erivarustust ja ehitades taristut;

c)

relvade ja laskemoona seaduse ning relvade laskekõlbmatuks muutmise juhendi muutmine, a) hinnates suutlikkust ja tehnilisi võimalusi, ning b) osutades tehnilist abi juhendi koostamisel.

ELi nõukogu eraldatud rahalisi vahendeid kasutatakse punktides a–c nimetatud suutlikkuse puudujääkide kõrvaldamiseks.

Projektist saavad lisaks Serbia elanikkonnale kasu väike- ja kergrelvade nõukogu, siseministeerium, politsei ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes tegelevad väike- ja kergrelvade kontrolli küsimustega.

3.6.3.   Oodatavad tulemused

1. tulemus: luuakse siseministeeriumi partnerlus kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja üldsuse teadlikkuse suurendamise mehhanism väike- ja kergrelvade väärkasutamise ärahoidmiseks.

Näitajad:

väike- ja kergrelvade leviku ohtudest teavitamise algatuste arv riiklikul ja kohalikul tasandil

mitut asutust hõlmava koostöö mehhanismide olemasolu ja kasutamine

riiklikes ja kohalikes tele- ja raadiojaamades edastatavate avalike sotsiaalsete teadaannete arv

sihtrühma kuuluvatest linnadest pärit selliste noorte arv, keda teavitatakse väike- ja kergrelvadega seotud ohtudest seminaride ja teabematerjalide kaudu.

2. tulemus: täiustatakse laskekõlbmatuks muutmist käsitlevat õigusraamistikku ning see ühtlustatakse rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega.

Näitajad:

töörühmaga jagatakse rahvusvahelisi standardeid ja parimaid tavasid

sisendeid ja soovitusi sisaldavate eeskirjade eelnõude olemasolu

eeskirjade eelnõude osas konsulteeritakse kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

3. tulemus: tõhustatakse siseministeeriumi K9 üksuse suutlikkust väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete avastamisel kooskõlas inimõiguste standarditega.

Näitajad:

siseministeeriumi K9 üksuse suutlikkuse suurendamise tööplaani olemasolu

kohtumiste arv, kus käsitleti K9 politseiüksuste ja muude peamiste õiguskaitsevaldkonna sidusrühmade asutuste vahelist koostööd, teabe jagamist ja koostalitlusvõimet väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete avastamisel

täiustatud K9 koolitusmetoodika ja õppekavade olemasolu kooskõlas rahvusvaheliste standarditega

rahvusvaheliste standardite kohaselt koolitatud K9 koolitusinstruktorite ja koerajuhtide arv.

3.6.4.   Tegevused

3.6.4.1.   Tegevus, mis on seotud sellega, et luua siseministeeriumi ja kodanikuühiskonna organisatsioonide partnerlus ning üldsuse teadlikkuse suurendamise mehhanism väike- ja kergrelvade väärkasutamise ärahoidmiseks.

Tegevus hõlmab järgmist:

ekspertide kohtumine, mille käigus käsitletakse partnerluse loomist elektroonilise ja trükimeediaga ning väike- ja kergrelvade väärkasutamise ärahoidmise mehhanismide kindlakstegemist

sotsiaalmeedia platvormi loomine ja selliste meediakampaaniate toetamine, mis käsitlevad väike- ja kergrelvade leviku tõkestamist ja relvade vastutustundlikku omamist

toetustegevus riiklikul ja kogukonna tasandil.

3.6.4.2.   Tegevus, mis on seotud laskekõlbmatuks muutmise õigusraamistiku parandamise ning rahvusvaheliste standardite ja parimate tavadega ühtlustamisega

Tegevus hõlmab järgmist:

laskekõlbmatuks muutmise töörühma koosolekutele eksperdiabi ja logistilise toe pakkumine

kehtivate laskekõlbmatuks muutmist käsitlevate õigusaktide hindamine ja nende praktilise rakendamise hindamine

seminar parimate tavade ja õppetundide kohta laskekõlbmatuks muutmise normatiivse raamistiku väljatöötamisel ja rakendamisel

väike- ja kergrelvade laskekõlbmatuks muutmise programmi koolitamine ja varustamine.

3.6.4.3.   Tegevus, mis on seotud siseministeeriumi K9 üksuse suutlikkuse suurendamisega väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete avastamiseks kooskõlas inimõiguste standarditega

Tegevus hõlmab järgmist:

töörühma koosolekutel ekspertide nõuannete ja toe pakkumine, et parandada K9 suutlikkust

tööplaani väljatöötamine siseministeeriumi K9 üksuse suutlikkuse suurendamiseks

K9 üksuste jaoks seadmete ja teenuste ehitamine, hankimine ja tarnimine

K9 üksuste suutlikkuse suurendamine, et kasutada ja siirdada neid väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmisel ja uurimisel nõustamistoe, vahetusprogrammi ja koolitusmetoodika väljatöötamise kaudu

väike- ja kergrelvade, laskemoona ja lõhkeainete kasutamist ja avastamist käsitlevate erikoolituste korraldamine teenistuskoertele ja koerajuhtidele

piirkondliku konsultatiivseminari korraldamine, kus käsitletakse politsei kasutamise ja politseitegevuses osalemise häid tavasid.

3.7.   Projekt 7: väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku leviku vastaste OSCE meetmete tugevdamine – 2. etapp (4)

3.7.1.   Eesmärk

Projekti eesmärk on aidata OSCE osalisriikidel paremini kavandada, rakendada ja vajaduse korral tugevdada oma kohustusi väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku leviku vastases võitluses.

3.7.2.   Kirjeldus

Projekt töötati välja OSCE ministrite nõukogu poolt julgeolekukoostöö foorumile antud volituste (MC.DEC/10/17) alusel, eelkõige selleks, et:

jätkata jõupingutuste suurendamist, et täielikult rakendada olemasolevaid meetmeid ja kohustusi, mis on sätestatud väike- ja kergrelvi käsitlevas OSCE dokumendis, tavalaskemoona varusid käsitlevas OSCE dokumendis ning seonduvates julgeolekukoostöö foorumi otsustes;

jätkata meetmete võtmist väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude projektide tõhususe ja tulemuste parandamiseks, et tagada maksimaalne võimalik väärtus väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varudega seotud probleemide lahendamisel kooskõlas OSCE abimehhanismidega, mis on esitatud väike- ja kergrelvi käsitlevas OSCE dokumendis, tavalaskemoona varusid käsitlevas OSCE dokumendis ning seonduvates julgeolekukoostöö foorumi otsustes;

uurida viise, kuidas ennetada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude kõrvalesuunamist ebaseaduslikele turgudele;

uurida võimalusi, kuidas täiendada olemasolevaid OSCE meetmeid, mille eesmärk on käsitleda väike- ja kergrelvade ebaseaduslikku kaubandust;

jätkata vabatahtlikkuse alusel eelarveväliste lisamaksete tegemist, et toetada julgeolekukoostöö foorumi abiprojekte väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude valdkonnas;

uurida võimalusi, kuidas anda vajaduse korral vabatahtlikku eksperdinõu OSCE väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alastes abiprojektides, kasutades selleks eriteadmistega osalisriike.

Kuigi projekti ülesehitus hõlmab kõigi osalisriikide laiemat koostööd seoses Kagu-Euroopaga, on selle eesmärk toetada OSCE osalisriikide ja piirkonnas läbiviidavate operatsioonide vajaduste ja nõuete hindamist, et toetada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alaste praktiliste abiprojektide rakendamist ja nõuandvat programmilist toetust. Osalisriigid ja Kagu-Euroopas läbiviidavad operatsioonid saavad samuti kasu projekti IT-süsteemist, mis toetab väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alaste praktiliste abiprojektide järelevalvet, seiret ja rakendamist.

Lisaks pakutakse projekti raames koordineerimise ja projektijuhtimise alast toetust kuuele OSCE operatsioonile, et rakendada OSCE laiaulatuslikku programmi, millega toetatakse Kagu-Euroopas väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku kaubanduse ärahoidmiseks ja selle vastu võitlemiseks tehtavaid jõupingutusi.

Projekti kasusaajad on lisaks Kagu-Euroopa osalisriikide elanikkonnale ka volitatud valitsusasutused väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas (nt väike- ja kergrelvade komisjon, siseministeerium, politsei, kaitseministeerium) ning OSCE kohapealsed operatsioonid.

3.7.3.   Oodatavad tulemused

1. tulemus: edendatakse OSCE väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude normatiivset raamistikku ning vastavate praktiliste abiprojektide rakendamist.

Näitajad:

väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varudega seotud vajaduste ja nõuete lähteolukorra ning pideva kontrollimise mehhanismi olemasolu

veebipõhise IT-platvormi olemasolu, mis sisaldab reaalajas teavet OSCE väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alaste abiprojektide portfelli kohta.

3.7.4.   Tegevused

3.7.4.1.   OSCE osalisriikide, OSCE sekretariaadi ja kohapeal läbiviidavate operatsioonide vajaduste ja nõuete hindamine, et toetada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alaste praktiliste abiprojektide rakendamist Kagu-Euroopas

Tegevus hõlmab järgmist:

OSCElt väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alast praktilist abi taotlevate riikide vajaduste hindamine ja ülevaateprotsessi toetamine

OSCE väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alast abi ja ressursse osutavate riikide vajaduste hindamine ja ülevaateprotsessi toetamine

OSCE osalisriikide ja OSCE kohapealsete operatsioonide strateegiline nõustamine ja neile osutatav programmiline toetus, mida tehakse praktilistest abiprojektidest saadud õppetundide mehhanismi kaudu

üldine kooskõlastus- ja juhtimistoetus väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude kontrolli alastele projektidele ja tegevustele Kagu-Euroopas.

3.7.4.2.   IT-süsteemi arendamine, katsetamine ja kasutuselevõtmine, et toetada väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude alaste praktiliste abiprojektide järelevalvet, seiret ja rakendamist

Tegevus hõlmab järgmist:

nüüdisaegse ja juurdepääsetava veebirakenduse arendamine, et integreerida erinevatest allikatest pärit teave kõigi OSCE abiprojektide kohta, sealhulgas tehnilised, finants-, geograafilised ja temaatilised andmed ning tõendavad dokumendid. See teave võimaldab abiandjatel ja Kagu-Euroopa osalevatel riikidel paremini kavandada, rakendada ja tugevdada oma poliitilisi ja rahalisi kohustusi väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona varude ebaseadusliku leviku vastu võitlemisel.

4.   Projekti juhtimine ja meetme rakendamise haldustugi

Meetme ja 3. osas esitatud seotud projektitegevuste rakendamist juhivad OSCE sekretariaadi konfliktide ennetamise keskuse / julgeolekukoostöö foorumi toetusüksuse ning OSCE kuue Kagu-Euroopas läbiviidava missiooni spetsialiseerunud töötajad. Konfliktide ennetamise keskus / julgeolekukoostöö foorumi toetusüksus tagavad projekti 7 kaudu koordineerimise Kagu-Euroopas läbiviidavate OSCE missioonidega ja pakuvad neile temaatilist nõustamistuge; see hõlmab programmi järelevalvet ja hindamist.

Konfliktide ennetamise keskus / julgeolekukoostöö foorumi toetusüksus ja kohapealsed missioonid toetavad oma spetsialiseerunud töötajate kaudu (kes on jaotatud projekti rakendusrühmadesse) veelgi koostööd ja koordineerimist rahvusvahelise üldsusega piirkondlikul ja jurisdiktsiooni tasandil, muu hulgas Lääne-Balkani väike- ja kergrelvade kontrolli tegevuskava raames.

Projektile spetsialiseerunud töötajad täidavad järgmisi ülesandeid:

projektide juhtimine projektitsükli kõigis etappides;

projektide üle igapäevase finantsjärelevalve tegemine;

tehniliste ja õigusalaste eksperditeadmiste pakkumine, projektidega seotud hangete toetamine;

koostöö ja koordineerimine teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja programmidega;

heakskiidetud projektide tulemuste kvaliteedi tagamine ja kontroll;

Kagu-Euroopa jurisdiktsioonide toetamine uute meetmete väljatöötamisel, et suurendada suutlikkust ja kollektiivseid jõupingutusi väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku kauplemise ennetamises ja sellega võitlemises.

5.   Sooline aspekt

Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise perspektiivid on integreeritud projektide kavandamise, arendamise ja rakendamise kõikidesse etappidesse. Peamiseks eelduseks on olnud, et väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona kasutamine, väärkasutamine ja mõju mõjutavad naisi ja mehi, poisse ja tütarlapsi erinevalt. Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine on kohandatud konkreetsetele kontekstidele ja projektides ette nähtud abi liigile ning see põhineb olukorra analüüsil, milles võetakse arvesse soolisi aspekte.

OSCE soolise võrdõiguslikkuse hindamise vahendit on kasutatud projektide kavandamisel, aga ka projektijuhtimise tsükli käigus soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise rakendamisel tehtud edusammude jälgimisel. Valdava enamuse kavandatud projektide puhul on sooline võrdõiguslikkus oluline eesmärk või on need täielikult soolõimitud.

6.   Kasusaajad

Meetme otsesed kasusaajad on Kagu-Euroopa ametiasutused, kes on volitatud ja vastutavad väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona ebaseadusliku kauplemise ärahoidmise ja selle vastu võitlemise eest. Peamised sihtrühma kuuluvad ametiasutused on: väike- ja kergrelvade komisjon/nõukogu, siseministeerium ja õiguskaitseasutused, näiteks politsei. Teised kaasatud asutused on Bosnia ja Hertsegoviina julgeolekuministeerium, prokuratuurid, kohtud ja kinnipidamisasutused ning Montenegro kaitseministeerium. Serbias on projekti kohaselt ette nähtud koostöö kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes tegelevad väike- ja kergrelvade kontrolli küsimustega.

Meetme kaudsed kasusaajad on Kagu-Euroopa jurisdiktsioonide ja kõnealuse piirkonna naabruses asuvate riikide elanikud, kelle jaoks kujutab ohtu ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona kasutamine kuritegevuse ja terrorismi eesmärgil ning väärkasutamine vägivallategude toimepanemiseks.

Projektide kaudseteks kasusaajateks on ka EL ja selle liikmesriikide poolt volitanud ametiasutused, kuna nad saavad kasu väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona tõhustatud kontrollisuutlikkusest Kagu-Euroopas, muu hulgas tänu paremale teabevahetusele ning tänu sellistele koordineerimis- ja koostöömeetmetele nagu ebaseaduslike väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoonaga seotud riskide tuvastamine, uurimised ja päritolu kindlakstegemine, avastamine ja konfiskeerimine.

7.   Liidu nähtavus

OSCE võtab kõik asjakohased meetmed, millega teavitatakse, et meedet rahastab liit. Sellised meetmed viiakse ellu vastavalt komisjoni koostatud Euroopa Liidu välistegevuse alase teabe edastamise ja nähtavuse käsiraamatule. OSCE tagab seega liidu panuse nähtavuse sobivate märgistuse ja reklaami kaudu, toonitades liidu rolli, tagades liidu meetmete läbipaistvuse ja suurendades teadlikkust käesoleva otsuse tegemise põhjustest, samuti liidu toetusest sellele otsusele ning selle toetuse tulemustest. Projekti käigus koostatavas materjalis esitatakse Euroopa Liidu lipp silmapaistval viisil kooskõlas liidu suunistega lipu nõuetekohase kasutamise ja kujutamise kohta.

Võttes arvesse, et kavandatavate tegevuste ulatus ja laad on väga erinevad, kasutatakse mitmesuguseid teavitusvahendeid, sealhulgas traditsioonilist ajakirjandust, veebisaite, sotsiaalmeediat ning teabe- ja reklaammaterjale, mis hõlmavad infograafikat, teabelehti, uudiskirju, pressiteateid ja vajaduse korral teisi materjale. Nähtavusnõudeid kohaldatakse iga projekti raames koostatavate trükiste, korraldatavate avalike sündmuste ja kampaaniate, hangitava varustuse ning ehitustööde puhul. Selleks et veelgi võimendada projekti mõju, suurendades erinevate jurisdiktsioonide ja elanike, rahvusvahelise üldsuse ning kohaliku ja rahvusvahelise meedia teadlikkust, tuleb projekti iga sihtrühmaga suheldes kasutada asjakohast keelt.

Liidu nähtavust rakendatakse jurisdiktsioonide tasandil OSCE välimissioonide kaudu ja kogu OSCE tasandil sekretariaadi kaudu.

8.   Kestus

Tuginedes nõukogu otsuste (ÜVJP) 2017/1424 ja (ÜVJP) 2019/2009 rakendamisel saadud kogemustele ning võttes arvesse meetme ulatuslikkust, kasusaajate arvu ning kavandatud tegevuste arvu ja keerukust, on projekti rakendamise kestuseks 36 kuud.

9.   Tehnilise rakendamise üksus

Programmi tehniline rakendamine on usaldatud OSCE sekretariaadi konfliktide ennetamise keskusele / julgeolekukoostöö foorumi toetusüksusele ning OSCE kuuele Kagu-Euroopas läbiviidavale välimissioonile, kusjuures esimesel on ka koordineeriv roll. Vajaduse korral pakub nõuandvat tuge OSCE sekretariaadi rahvusvaheliste ohtude osakond. OSCE sekretariaadi konfliktide ennetamise keskus / programmitöö ja hindamise tugiüksus osaleb juhtkomitees vaatlejana.

10.   Juhtkomitee

Meetme juhtkomiteesse kuuluvad kõrge esindaja, jurisdiktsioonides asuvate ELi delegatsioonide ja käesoleva lisa 4. peatükis osutatud rakendusüksuste esindajad.

Rakendusüksus, keda abistab juhtkomitee, tagab, et projekti rakendamist koordineeritakse ELi muu seonduva abiga Kagu-Euroopa jurisdiktsioonidele, nagu Saksamaa majanduse ja ekspordikontrolli föderaalse ameti (BAFA) tegevus (mida toetatakse nõukogu otsustega (ÜVJP) 2018/101 (5) ja (ÜVJP) 2017/915 (6)), piirkondlik koostöö Lääne-Balkani riikidega väike- ja kergrelvade kontrolli valdkonnas, mida rakendatakse ÜRO Arenguprogrammi (UNDP)/SEESACi poolt (toetatakse nõukogu otsustega (ÜVJP) 2019/2011, (7) (ÜVJP) 2018/1788 (8) ja (ÜVJP) 2016/2356 (9)) ning ELi ja Kagu-Euroopa õiguskaitsealane koostöö tulirelvade ebaseadusliku kaubanduse valdkonnas (mida toetab komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraat, Europol ja EMPACTi tulirelvade alane platvorm).

Juhtkomitee kutsub Kagu-Euroopa jurisdiktsioonide partnerite esindajaid korrapäraselt oma koosolekutele. Juhtkomitee võib oma koosolekutele kutsuda ka sellistesse Kagu-Euroopas ellu viidavatesse projektidesse kaasatud üksuste esindajaid, millel on sarnane või seotud eesmärk. Juhtkomitee vaatab käesoleva otsuse rakendamise korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu tagant, kasutades muu hulgas elektroonilisi kommunikatsioonivahendeid.

11.   Aruandlus

Kirjeldavad aruanded ja finantsaruanded hõlmavad kõiki tegevusi, mida on kirjeldatud asjaomases toetuslepingus ja sellele lisatud eelarves, ning seda hoolimata sellest, kas nõukogu otsusega nähakse ette käesoleva meetme täielik rahastamine või kaasrahastamine.

OSCE peavoolustab aruandlust EÜle/ELile konfliktide ennetamise keskuse / julgeolekukoostöö foorumi toetusüksuse kaudu, nimelt projekti 7 projekti rakendusrühma kaudu.


(1)  Kosovo* puhul ei kohaldata staatusega seotud kaalutlustel sealsete võimalike projektide suhtes OSCE ametliku menetlusega ettenähtud piiranguid ja nõudeid. Seetõttu rakendatakse OSCE Kosovo missiooni (OMIK) juhtimisel mitmeid projekte, et toetada kohalike ametiasutuste/institutsioonide esitatud abitaotlusi. (* Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.)

(2)  Tegevuskava töötati välja Kagu-Euroopa siseministrite asetäitjate ja välisministrite asetäitjate ühisavalduse ning tegevuskava elementide alusel, mis mõlemad võeti vastu 1. veebruaril 2018 Podgoricas toimunud kohtumisel. See võeti ametlikult vastu 10. juulil 2018 Londonis toimunud ELi ja Lääne-Balkani tippkohtumisel.

(*)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(3)  Riiklikus väike- ja kergrelvade komisjonis osalevad riiklikud ametiasutused: majandusministeerium, justiitsministeerium, kaubandus- ja sotsiaalpoliitika ministeerium, kaitseministeerium, haridus- ja teadusministeerium, rahandus- ja tolliministeerium ning põllumajandus-, metsandus- ja veemajandusministeerium.

(4)  Projektielemendid, millega toetatakse väike- ja kergrelvade ning tavalaskemoona alaseid jõupingutusi Kagu-Euroopas.

(5)  Nõukogu otsus (ÜVJP) 2018/101 tulemusliku relvaekspordi kontrolli edendamise kohta (ELT L 17, 23.1.2018, lk 40).

(6)  Nõukogu otsus (ÜVJP) 2017/915 relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta (ELT L 139, 30.5.2017, lk 38).

(7)  Nõukogu 9. detsembri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/2111, millega toetatakse SEESACi poolt Kagu-Euroopas läbiviidavaid desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaseid tegevusi, et vähendada ebaseaduslikest väike- ja kergrelvadest ning nende laskemoonast tulenevat ohtu (ELT L 318, 10.12.2019, lk 147).

(8)  Nõukogu 19. novembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/1788, millega toetatakse Kagu- ja Ida-Euroopa väike- ja kergrelvade kontrolli keskust (SEESAC), et rakendada Lääne-Balkani riikides ebaseadusliku relvakaubanduse vastast võitlust käsitlevat piirkondlikku tegevuskava (ELT L 293, 20.11.2018, lk 11).

(9)  Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta otsus (ÜVJP) 2016/2356 SEESACi poolt Kagu-Euroopa riikides läbiviidavate desarmeerimise ja relvastuskontrolli alaste tegevuste toetamise kohta ELi strateegia (väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku hankimise ja salakaubaveo vastaseks võitluseks) raames (ELT L 348, 21.12.2016, lk 60).


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/55


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2134,

2. detsember 2021,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Gruusia kaitseväe toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aluslepingu artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt. Eelkõige võib Euroopa rahutagamisrahastust vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktile i rahastada meetmeid kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamiseks.

(2)

Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia raames on sätestatud eesmärgid tugevdada julgeoleku ja kaitse valdkonda, panustada liidust idas asuvate riikide ja ühiskondade vastupanuvõimesse, töötada välja konfliktide ja kriiside puhul järgitav integreeritud lähenemisviis, edendada ja toetada piirkondlikke koostöökorraldusi ning tugevdada üleilmset juhtimist, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel, sealhulgas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimisel.

(3)

Liit on pühendunud tihedatele suhetele, et toetada tugevat, sõltumatut ja jõukat Gruusiat, tuginedes ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Gruusia vahelise assotsieerimislepingule (2), mis hõlmab ka põhjalikku ja laiaulatuslikku vabakaubanduspiirkonda, ning poliitilise lähenemise ja majandusintegratsiooni edendamisele, toetades samal ajal kindlalt Gruusia territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. ELi ja Gruusia assotsieerimislepingu artikli 5 kohaselt jätkavad liit ja Gruusia dialoogi ja koostöö tugevdamist ning seisukohtade järkjärgulist lähendamist välis- ja julgeolekupoliitika (sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika) küsimustes, käsitledes eelkõige konfliktide ennetamise ja rahumeelse lahendamise, kriisiohjamise, piirkonna stabiilsuse, desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise, relvastuskontrolli ja relvaekspordi kontrolli probleeme.

(4)

Liit tunnustab Gruusia olulist panust liidu ühisesse julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse, sealhulgas Gruusia jätkuvat panust liidu juhitavatesse kriisiohjeoperatsioonidesse ja -missioonidesse Kesk-Aafrika Vabariigis ja Mali Vabariigis.

(5)

Gruusia välisminister taotles oma 28. oktoobril 2021 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja“) saadetud kirjas liidult kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 59 lõikega 1 meditsiini- ja pioneerivarustuse ning tsiviilotstarbeliste liikumisvahendite eraldamist.

(6)

Abimeetme rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning järgitakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korda.

(7)

Nõukogu kinnitab taas oma kindlat kavatsust kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abimeetme loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1.   Käesolevaga luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Gruusiat (edaspidi „toetusesaaja“).

2.   Abimeetme eesmärk on aidata kaasa liidu Gruusia-poliitikale, toetades Gruusia kaitseväe võimekust suurendada riiklikku julgeolekut ja vastupanuvõimet, toetades Gruusia maavägede sõjaliste meditsiini-, pioneeri- ja logistikaüksuste võimekuse tugevdamist ning seega paremat tsiviilisikute kaitset; samuti on abimeetme eesmärk suurendada Gruusia võimekust aidata kaasa ÜJKP sõjalistele missioonidele ja operatsioonidele.

3.   Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest nimetatud lõikes osutatud Gruusia kaitseväe üksuste varustamist järgmise varustuse, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, varude ja teenustega:

a)

2. taseme meditsiinirajatiste meditsiinivarustus;

b)

pioneerijao ja -rühma pioneerivarustus;

c)

tsiviilotstarbelised maismaasõidukid (pikap veoautod).

4.   Abimeetme kestus on 36 kuud alates eelarvevahendite käsutajana tegutseva abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahel lepingu sõlmimise kuupäevast, vastavalt (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punktile a.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1.   Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on maksimaalselt 12 750 000 eurot. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 29 lõikega 5, võib abimeetme haldur kutsuda pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist üles panustama kuni 11 475 000 eurot. Abimeetme halduri üleskutsel panustatud vahendeid kasutatakse tehtud kulutuste eest tasumiseks üksnes otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee heakskiidetud määras käesolevale abimeetmele vastavas 2021. aasta paranduseelarves.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1.   Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)

abimeetme raames varustust saavad Gruusia maavägede üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)

kogu abimeetme raames antud vara kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks see anti;

c)

kogu abimeetme raames antud vara hooldatakse piisavalt, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)

abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta tema olelusringi lõpus ilma otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on kokkulepetes kindlaks määratud.

3.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetmest toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1.   Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga, järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevusi rakendab Leedu projektijuhtimise keskasutus.

Artikkel 5

Seire, kontroll ja hindamine

1.   Kõrge esindaja tagab seire toetusesaaja artikli 3 kohaselt sätestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud seire suurendab teadlikkust artikli 3 kohaselt sätestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aitab vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi abimeetmest toetust saavate Gruusia maavägede üksuste poolt.

2.   Varustuse ja varude tagamisele järgnev kontroll korraldatakse alljärgnevalt:

a)

tarnete ja teenuste nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul Gruusia kaitsevägi allkirjastab sertifikaadid omandiõiguse üleminekul;

b)

tegevusaruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab abimeetme raames tagatud varustuse, varude ja teenuste abil läbiviidud tegevuste kohta igal aastal aruande seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda aruandlust enam vajalikuks;

c)

kohapealsed kontrollid, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealsete kontrollide läbiviimiseks.

3.   Kõrge esindaja korraldab kuus kuud pärast varustuse esimest tarnet abimeetme hindamise struktureeritud esimese hinnangu vormis. See võib hõlmata abimeetme raames tarnitud varustuse ja varude ning osutatud teenuste kohapealset kontrolli või muid tõhusaid sõltumatult antud teabe vorme. Lõpphindamine korraldatakse pärast seda, kui varustuse ja varude tarnimine ning teenuste osutamine abimeetme raames on lõpetatud, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC


(1)  Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2)   ELT L 261, 30.8.2014, lk 4.


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/59


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2135,

2. detsember 2021,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõudude toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt nõukogu otsusele (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aluslepingu artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt. Eelkõige võib Euroopa rahutagamisrahastust vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktile i rahastada meetmeid kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamiseks.

(2)

Dialoogi ja koostöö tugevdamine ja järk-järguline lähenemine välis- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) valdkonnas, sealhulgas ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, on üks ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu (2) eesmärke.

(3)

ELi ja Ukraina vahelise koostöö edasise tõhustamise olulisus ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikavaldkonnas ning Ukraina suurem lähendamine ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP), sealhulgas võimaluste uurimine Ukraina vastupanuvõime täiendavaks toetamiseks, oli üks ELi ja Ukraina 2020. aasta tippkohtumise tulemusi.

(4)

Ukraina välisminister ja Ukraina kaitseminister taotlesid oma 28. oktoobril 2021 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja“) saadetud kirjas liidult kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 59 lõikega 1 Ukraina relvajõudude üksuste sõjaväemeditsiini-, pioneeri- (demineerimine), liikuvuse- ja logistika- ning küberkaitseüksuste toetamist.

(5)

Abimeetmete rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning järgitakse rakendamise vastavust Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude rakendamise korrale ja nõukogu ühise seisukohale 2008/944/ÜVJP (3).

(6)

Nõukogu kinnitab taas oma kindlat kavatsust kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abimeetme loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1.   Käesolevaga luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Ukraina Vabariiki (edaspidi „toetusesaaja“).

2.   Abimeetme eesmärk on panustada Ukraina relvajõudude võimekuse tugevdamisse, sealhulgas nende võimesse osutada kriiside või hädaolukordade korral teenuseid tsiviilelanikele, sealhulgas rahvusvähemuste esindajatele, ning suurendada Ukraina võimekust aidata kaasa ÜJKP sõjalistele missioonidele ja operatsioonidele.

3.   Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest Ukraina relvajõududele varustuse, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, tarnimist, et tugevdada Ukraina relvajõudude võimekust järgmiste üksuste puhul:

a)

sõjaväemeditsiin (sh välihaiglad);

b)

pioneerid (sealhulgas demineerimine);

c)

liikuvus ja logistika ning

d)

küberkaitse.

4.   Abimeetme kestus on 36 kuud alates eelarvevahendite käsutajana tegutseva abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahelise esimese lepingu sõlmimise kuupäevast, vastavalt (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punktile a.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1.   Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on maksimaalselt 31 000 000 eurot. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 29 lõikega 5, võib abimeetme haldur kutsuda pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist üles panustama kuni 27 900 000 eurot. Abimeetme halduri üleskutsel panustatud vahendeid kasutatakse tehtud kulutuste eest tasumiseks üksnes otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee heakskiidetud määras käesolevale abimeetmele vastavas 2021. aasta paranduseelarves.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1.   Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)

abimeetmest toetatavad Ukraina relvajõude üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)

kogu abimeetme raames antud vara kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks see anti;

c)

kogu abimeetme raames antud vara hooldatakse piisavalt, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)

abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta tema olelusringi lõpus ilma otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on kokkulepetes kindlaks määratud.

3.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetmest toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1.   Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga ning järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2.   Artikli 1 lõikes 3 nimetatud tegevusi rakendab:

a)

Leedu projektijuhtimise keskasutus artikli 1 lõike 3 punktide a, b ja c osas ning

b)

Eesti E-riigi Akadeemia artikli 1 lõike 3 punkti d osas.

Artikkel 5

Seire, kontroll ja hindamine

1.   Kõrge esindaja tagab seire toetusesaaja artikli 3 kohaselt sätestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud seire suurendab teadlikkust artikli 3 kohaselt sätestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aitab vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, abimeetmest toetust saavate Ukraina relvajõudude üksuste poolt.

2.   Varustuse ja varude tarnimisele järgnev kontroll korraldatakse alljärgnevalt:

a)

tarnete nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul tarnesertifikaadid allkirjastatakse lõppkasutaja relvajõudude poolt omandiõiguse üleminekul;

b)

inventuuri puudutav aruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab igal aastal aruandeid kindlaksmääratud varustusühikute inventuuri kohta seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda aruandlust enam vajalikuks;

c)

kohapealne kontroll, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealse kontrolli läbiviimiseks.

3.   Kõrge esindaja korraldab kuus kuud pärast varustuse esimest tarnet abimeetme hindamise struktureeritud esimese hinnangu vormis. See võib hõlmata abimeetme raames tarnitud varustuse ja varude ning osutatud teenuste kohapealset kontrolli või muid tõhusaid sõltumatult antud teabe vorme. Lõpphindamine korraldatakse pärast seda, kui varustuse ja varude tarnimine ning teenuste osutamine abimeetme raames on lõpetatud, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele iga kuue kuu järel aruande abimeetme rakendamise kohta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC


(1)  Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2)   ELT L 161, 29.5.2014, lk 3.

(3)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/63


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2136,

2. detsember 2021,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aluslepingu artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt. Eelkõige võib Euroopa rahutagamisrahastust vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktile i rahastada meetmeid kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamiseks.

(2)

Liit toetab kindlalt Moldova Vabariigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides, kus Transnistrial on eristaatus. Liit on pühendunud Transnistria konflikti terviklikule, rahumeelsele ja püsivale lahendamisele 5 + 2 formaadi raames.

(3)

Ühelt poolt Euroopa Liidu, Euroopa Aatomienergiaühenduse ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Moldova Vabariigi vahelise assotsieerimislepingu (2) eesmärk on süvendada dialoogi ja koostööd välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) valdkonnas, ning käsitleda muu hulgas konfliktide ennetamise, kriisiohjamise ja piirkonna stabiilsuse küsimusi.

(4)

2020. aasta märtsi ühisteatises „Idapartnerluse poliitika pärast 2020. aastat: vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ ja 2021 aasta juuli talituste ühises töödokumendis „Vastupanuvõime tugevdamine – idapartnerlus, mis toob kasu kõigile“ rõhutatakse kerksuse suurendamist kui idapartnerluse piirkonna peamist poliitilist raamistikku järgmistel aastatel.

(5)

Moldova Vabariigi relvajõududel on oluline roll riigi julgeoleku ja stabiilsuse tagamisel. Julgeolekuolukord nõuab sellise sõjalise võimekuse tugevdamist, mida saab kasutada ka kriisidele reageerimisel, et tagada tsiviilelanikkonna turvalisus ja julgeolek.

(6)

Moldova Vabariigi valitsus viib ellu reforme, sealhulgas julgeoleku- ja kaitsesektoris, millel on märkimisväärsed rahalised ja materiaalsed kulud. Nende jõupingutuste toetamiseks püüab liit aidata tugevdada Moldova Vabariigi relvajõudude kindlaksmääratud sõjalist võimekust.

(7)

Moldova Vabariigi asepeaminister ning välisasjade ja Euroopa integratsiooni minister taotlesid oma 11. oktoobril 2021 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja“) saadetud kirjas kooskõlas nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 59 lõikega 1 relvajõudude toetamist sõjameditsiiniteenistuse ja pioneeripataljoni võimekuse tugevdamise kaudu.

(8)

Abimeetme rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid ning rakendamise vastavust Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale ja nõukogu ühise seisukohale 2008/944/ÜVJP (3).

(9)

Nõukogu kinnitab taas oma kindlat kavatsust kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abimeetme loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1.   Käesolevaga luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Moldova Vabariiki (edaspidi „toetusesaaja“).

2.   Abimeetme eesmärk on tugevdada Moldova Vabariigi relvajõudude sõjameditsiiniteenistuse ja inseneripataljoni (edaspidi „relvajõud“) võimekust, sealhulgas nende võimet osutada kriiside või hädaolukordade korral oma vastavaid teenuseid tsiviilelanikele, ning suurendada Moldova võimekust aidata kaasa ÜJKP sõjalistele missioonidele ja operatsioonidele.

3.   Lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse abimeetmest nimetatud lõikes osutatud relvajõudude üksuste varustamist järgmiste varustuse, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks, ja varudega:

a)

sõjameditsiiniteenistuse meditsiinivarustus ja

b)

pioneeripataljoni demineerimiskomplektid.

4.   Abimeetme kestus on 36 kuud alates eelarvevahendite käsutajana tegutseva abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 2 osutatud üksuse vahelise lepingu sõlmimise kuupäevast, vastavalt (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punktile a.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1.   Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on maksimaalselt 7 000 000 eurot. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 29 lõikega 5, võib abimeetme haldur kutsuda pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist üles panustama kuni 6 300 000 eurot. Abimeetme halduri üleskutsel panustatud vahendeid kasutatakse tehtud kulutuste eest tasumiseks üksnes otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee heakskiidetud määras käesolevale abimeetmele vastavas 2021. aasta paranduseelarves.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1.   Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama, et:

a)

abimeetmest toetatavad relvajõudude üksused järgivad asjakohast rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust;

b)

kogu abimeetme raames antud vara kasutatakse nõuetekohaselt ja tõhusalt eesmärkidel, milleks see anti;

c)

kogu abimeetme raames antud vara hooldatakse piisavalt, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

d)

abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta tema olelusringi lõpus ilma otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on nimetatud kokkulepetes kindlaks määratud.

3.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetmest toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

Artikkel 4

Rakendamine

1.   Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga ning järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastust rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud tegevusi rakendab Leedu projektijuhtimise keskasutus.

Artikkel 5

Seire, kontroll ja hindamine

1.   Kõrge esindaja tagab seire toetusesaaja artikli 3 kohaselt sätestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud seire suurendab teadlikkust artikli 3 kohaselt sätestatud kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aitab vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi, abimeetmest toetust saavate relvajõudude üksuste poolt.

2.   Varustuse ja varude tarnimisele järgnev kontroll korraldatakse alljärgnevalt:

a)

tarnete nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul tarnesertifikaadid allkirjastatakse lõppkasutaja relvajõudude poolt omandiõiguse üleminekul;

b)

tegevusaruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab abimeetme raames antud kindlaksmääratud varustusega seotud tegevuste kohta igal aastal aruande seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda aruandlust enam vajalikuks;

c)

kohapealsed kontrollid, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealsete kontrollide läbiviimiseks.

3.   Kõrge esindaja korraldab kuus kuud pärast varustuse esimest tarnet abimeetme hindamise struktureeritud esimese hinnangu vormis. See võib hõlmata abimeetme raames tarnitud varustuse ja varude ning osutatud teenuste kohapealset kontrolli või muid tõhusaid sõltumatult antud teabe vorme. Lõpphindamine korraldatakse pärast seda, kui varustuse ja varude tarnimine ning teenuste osutamine abimeetme raames on lõpetatud, et anda hinnang selle kohta, kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise ajal esitab kõrge esindaja poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid abimeetme rakendamise kohta kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

Poliitika- ja julgeolekukomitee võib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada.

Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC


(1)  Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2)   ELT L 260, 30.8.2014, lk 4.

(3)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/67


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2137,

2. detsember 2021,

mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Mali Vabariigi relvajõudude toetamiseks samaaegselt ELi väljaõppemissiooniga Malis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 41 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509 (1) loodi Euroopa rahutagamisrahastu, et liikmesriigid saaksid rahastada ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames võetavaid liidu meetmeid rahu säilitamiseks, konfliktide ennetamiseks ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamiseks aluslepingu artikli 21 lõike 2 punkti c kohaselt. Eelkõige võib Euroopa rahutagamisrahastust vastavalt otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 1 lõike 2 punkti b alapunktile i rahastada meetmeid kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjaliste ja kaitseküsimustega seotud suutlikkuse suurendamiseks.

(2)

Praegune kriis Malis ja Saheli piirkonnas on mitmemõõtmeline ja sellega kaasneb tõsine oht, et see kandub üle naaberriikidesse ja eelkõige Guinea lahe piirkonda. Rahvusvaheline üldsus, sealhulgas liit ja liikmesriigid, on hiljuti teinud märkimisväärseid jõupingutusi, et toetada Mali Vabariiki terrorismivastases võitluses. Euroopa Liidu väljaõppemissioon Malis (EUTM Mali) jätkab Mali relvajõudude suutlikkuse suurendamise toetamist osana Mali kriisi puhul järgitavast ELi integreeritud lähenemisviisist.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu kinnitas seoses Maliga oma resolutsioonis 2391 (2017), samuti resolutsioonides 2480 (2019) ja 2584 (2021) oma kindlat pühendumust G5 Saheli riikide, nimelt Burkina Faso, Tšaadi, Mali, Mauritaania ja Nigeri suveräänsusele, sõltumatusele, ühtsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, ning kiitis heaks kahe- ja mitmepoolsete partnerite panuse Saheli piirkonnas julgeolekusuutlikkuse suurendamisse, eelkõige seoses Euroopa Liidu missioonide (EUTM Mali, EUCAP Sahel Mali ja EUCAP Sahel Niger) rolliga väljaõppe ja strateegilise nõu pakkumisel Saheli piirkonna riiklikele julgeolekujõududele, tervitas Prantsusmaa relvajõudude jõupingutusi, et toetada G5 Saheli ühendvägede operatsioone ja kutsus üles adekvaatsele koordineerimisele, teabevahetusele ja vajaduse korral toetusele järgmiste osapoolte vahel: ÜRO mitmemõõtmeline integreeritud stabiliseerimismissioon Malis, Mali relvajõud, G5 Saheli ühendväed, Prantsusmaa relvajõud ja Euroopa Liidu missioonid Malis.

(4)

Mali välisminister taotles oma 4. novembril 2021 liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale (edaspidi „kõrge esindaja“) saadetud kirjas liidult Mali relvajõududele antava toetuse jätkamist ja suurendamist kolmes põhivaldkonnas samaaegselt EUTM Maliga.

(5)

Käesoleva abimeetme rakendamisel võetakse arvesse otsuses (ÜVJP) 2021/509 sätestatud põhimõtteid ja nõudeid, eelkõige vastavust nõukogu ühisele seisukohale 2008/944/ÜVJP, (2) ning järgitakse Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate tulude ja kulude haldamise korda.

(6)

Rakendamisel võetakse arvesse ka korrapäraseid hinnanguid Malis toimuvate poliitiliste arengute kohta kooskõlas integreeritud metoodilise raamistikuga, mille alusel toimub Euroopa rahutagamisrahastu raames võetavate abimeetmete jaoks nõutavate leevendusmeetmete ja kontrollide hindamine ja kindlaksmääramine. Eelkõige ei tohiks rakendamine olla vastuolus liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega.

(7)

Nõukogu kinnitab taas oma kindlat kavatsust kaitsta, edendada ja järgida inimõigusi, põhivabadusi ja demokraatlikke põhimõtteid ning tugevdada õigusriiki ja head valitsemistava, järgides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, inimõiguste ülddeklaratsiooni ja rahvusvahelist õigust, eelkõige rahvusvahelist inimõigustealast õigust ja rahvusvahelist humanitaarõigust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Abimeetme loomine, eesmärgid, kohaldamisala ja kestus

1.   Käesolevaga luuakse Euroopa rahutagamisrahastust rahastatav abimeede (edaspidi „abimeede“), millega toetatakse Mali Vabariiki (edaspidi „toetusesaaja“).

2.   Abimeetme eesmärk on tugevdada Mali relvajõudude üldist võimekust, et võimaldada neil läbi viia sõjalisi operatsioone eesmärgiga taastada Mali territoriaalne terviklikkus ja vähendada terroristlikest rühmitustest tulenevat ohtu. See peaks kasu tooma elanikkonnale ja aitama kaasa riigiteenuste paremale kättesaadavusele äärealadel ja tsiviilisikute paremale kaitsmisele.

3.   Lõikes 2 osutatud eesmärkide saavutamiseks püütakse abimeetmega suurendada abimeetmest toetatavate Mali relvajõudude üksuste professionaalsust asjakohase ja piisava väljaõppe ning varustuse abil, mis tagatakse kolme projekti kaudu:

a)

toetus allohvitseride akadeemiale Banankoros;

b)

väljaõppetaristu renoveerimine Sévaré-Moptis ja

c)

varustuse, mis on mõeldud mittesurmava jõu kasutamiseks. tagamine 23. rügemendi kolmele kompaniile Mali 2. sõjaväepiirkonnas kooskõlas üksuse Unité légère de reconnaissance et d’intervention (ULRI) vajadustega.

4.   Abimeetme kestus on 30 kuud alates kuupäevast, mil abimeetmete halduri ja käesoleva otsuse artikli 4 lõikes 3 osutatud üksuse vahel sõlmitakse leping kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 32 lõike 2 punktiga a.

Artikkel 2

Rahastamiskord

1.   Abimeetmega seotud kulutuste katmiseks ettenähtud lähtesumma on maksimaalselt 24 000 000 eurot. Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 29 lõikega 5, võib abimeetme haldur kutsuda käesoleva otsuse vastuvõtmisel üles panustama kuni 21 600 000 eurot. Abimeetme halduri üleskutsel panustatud vahendeid kasutatakse tehtud kulutuste eest tasumiseks üksnes otsusega (ÜVJP) 2021/509 loodud komitee heakskiidetud määras käesolevale abimeetmele vastavas 2021. aasta paranduseelarves.

2.   Kõiki kulutusi hallatakse vastavalt otsusele (ÜVJP ) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate tulude ja kulude haldamise korrale.

Artikkel 3

Kokkulepped toetusesaajaga

1.   Kõrge esindaja sõlmib toetusesaajaga vajalikud kokkulepped tagamaks, et toetusesaaja järgib käesoleva otsusega kehtestatud nõudeid ja tingimusi, mis on abimeetmest toetuse andmise tingimus.

2.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid, millega kohustatakse toetusesaajat tagama:

a)

asjakohase rahvusvahelise õiguse, eelkõige rahvusvaheliste inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgmise, samuti Mali valitsuse võetud kohustuse tõhustada võitlust karistamatuse vastu, eelkõige seoses inimõiguste rikkumistega, ning võtma vajalikud meetmed, et tugevdada abimeetmest kasu saavate üksuste vastutust;

b)

kogu abimeetme raames antud vara nõuetekohase ja tõhusa kasutamise eesmärkidel, milleks see anti, üksuste ja töötajate poolt, kes on saanud väljaõppe EUTMi järelevalve all või kellega on kaasas rahvusvahelised jõud, kes on ELi partnerid, ning kelle kohta ei ole teatatud, et nad on pannud toime kuritarvitusi või vägivalda;

c)

käesoleva abimeetme raames antavate vahendite kasutamise üksnes Mali relvajõudude poolt ja mis tahes vormis koostöö korral üksnes riiklike osalejate poolt, kes on ELi partnerite relvajõud, eelkõige G5 Saheli ühendvägi ja G5 Saheli relvajõud;

d)

kogu abimeetme raames antud vara piisava hooldamise, et tagada selle kasutatavus ja operatiivne kättesaadavus kogu olelusringi jooksul;

e)

selle, et abimeetme raames antud vara ei lähe kaduma ning seda ei anta nende olelusringi lõpus ilma otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komitee nõusolekuta üle muudele isikutele või üksustele kui need, kes on kindlaks määratud lõikes 1 osutatud kokkulepetes.

3.   Lõikes 1 osutatud kokkulepped hõlmavad sätteid abimeetmest toetuse andmise peatamise ja lõpetamise kohta, kui leitakse, et toetusesaaja on lõikes 2 sätestatud kohustusi rikkunud.

4.   Lõikes 1 osutatud kokkulepete või käesolevas artiklis kehtestatud sätete ja kohustuste rikkumise korral astub kõrge esindaja integreeritud lähenemisviisi raames proportsionaalseid samme, mis võivad ulatuda kuni asjaomaste abimeetme raames antud vara tagastamise nõudmiseni või seda hõlmata.

Artikkel 4

Rakendamine

1.   Kõrge esindaja vastutab käesoleva otsuse rakendamise tagamise eest kooskõlas otsusega (ÜVJP) 2021/509 ning Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate tulude ja kulude haldamise korraga ning järgides terviklikku metoodikaraamistikku Euroopa rahutagamisrahastu raames rahastatavate abimeetmete jaoks nõutavate meetmete ja kontrollide hindamiseks ja kindlaksmääramiseks.

2.   Kõrge esindaja annab loa abi andmiseks alles pärast seda, kui toetusesaaja on käesolevas otsuses osutatud või sätestatud lepingud, kokkulepped, nõuded, kohustused ja tingimused heaks kiitnud.

3.   Artikli 1 lõikes 3 nimetatud tegevusi rakendab Expertise France.

4.   Abimeetme haldur sõlmib kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikli 61 lõikega 4 rakendajatega vajalikud lepingud.

Artikkel 5

Seire, kontroll ja hindamine

1.   Kõrge esindaja tagab seire toetusesaaja artiklis 3 sätestatud kohustuste täitmise üle. Nimetatud seire suurendab teadlikkust kõnealuste kohustuste rikkumise kontekstist ja riskidest ning aitab vältida selliseid rikkumisi, sealhulgas rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi abimeetme raames tagatud varustuse kasutamise kontekstis. Selliste rikkumiste puhul annab kõrge esindaja aru poliitika- ja julgeolekukomiteele ja teeb ettepaneku proportsionaalseteks meetmeteks.

2.   Varustuse ja varude tarnimisele järgnev kontroll korraldatakse alljärgnevalt:

a)

tarne nõuetekohasuse tõendamine, mille puhul lõppkasutaja relvajõud allkirjastavad tarnesertifikaadid omandiõiguse üleminekul;

b)

inventuuri puudutav aruandlus, mille puhul toetusesaaja esitab igal aastal aruandeid kindlaksmääratud varustusühikute inventuuri ja seisukorra kohta nende olelusringi jooksul seni, kuni poliitika- ja julgeolekukomitee ei pea seda enam vajalikuks;

c)

kohapealne kontroll, mille puhul toetusesaaja võimaldab kõrgele esindajale taotluse korral juurdepääsu kohapealse kontrolli läbiviimiseks.

3.   Võttes arvesse artikli 3 lõike 2 sätteid, korraldab kõrge esindaja hindamise abimeetme esimese hinnangu vormis kolmes osas kuus kuud pärast seda, kui varustus on 23. rügemendi kolmele kompaniile tarnitud, kuus kuud pärast seda, kui allohvitseride akadeemia esimene lend on lõpetanud, ja kuus kuud pärast seda, kui Sévaré-Moptisse rajatava väljaõppetaristu ehitus on lõpetatud. Vajadusel hõlmab see abimeetme raames tarnitud varustuse ja seadmete kohapealset kontrolli või muid tõhusaid sõltumatult antud teabe vorme.

Abimeetme rakendamise lõpus viiakse läbi lõpphindamine, et hinnata kas abimeede on aidanud kaasa seatud eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 6

Aruandlus

Rakendamise alguses ja ajal esitab kõrge esindaja kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63 poliitika- ja julgeolekukomiteele iga kuue kuu järel aruande, mis sisaldab ajakohast teavet abimeetme rakendamise kohta, kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 63, samuti esitab kõrge esindaja aruande taotluse ja mis tahes teatatud kokkuleppe oluliste rikkumiste või asjakohaste poliitiliste või julgeolekualaste arengute korral. Abimeetmete haldur annab otsuse (ÜVJP) 2021/509 kohaselt loodud rahastu komiteele korrapäraselt teavet tulude ja kulude haldamise kohta, kooskõlas nimetatud otsuse artikliga 38, edastades sealhulgas teavet seotud tarnijate ja alltöövõtjate kohta.

Artikkel 7

Peatamine ja lõpetamine

1.   Kõrge esindaja hindab teavet toetusesaaja ja kõrge esindaja kokkuleppe kohaste kohustuste võimaliku rikkumise kohta, mille tulemusel kõrge esindaja uurib abimeetme rakendamise võimalikku peatamist või lõpetamist mis tahes ajal.

2.   Kooskõlas otsuse (ÜVJP) 2021/509 artikliga 64 võib poliitika- ja julgeolekukomitee liikmesriigi või kõrge esindaja taotlusel otsustada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt peatada järgmistel juhtudel:

a)

kui toetusesaaja rikub rahvusvahelisest õigusest, eelkõige rahvusvahelisest inimõigustealasest õigusest ja rahvusvahelisest humanitaarõigusest tulenevaid kohustusi või kui ta ei täida artiklis 3 osutatud kokkulepete alusel võetud kohustusi;

b)

kui rakendajaga sõlmitud leping on peatatud või lõpetatud pärast seda, kui rakendaja on jätnud täitmata sellest tulenevad kohustused;

c)

kui olukord asjaomases riigis või piirkonnas ei võimalda enam meedet piisavate tagatistega rakendada;

d)

kui abimeetme rakendamine ei aita enam kaasa meetmes kindlaksmääratud eesmärkide täitmisele või ei ole enam liidu huvides.

3.   Kiireloomulistel ja erandjuhtudel võib kõrge esindaja ajutiselt peatada abimeetme rakendamise täielikult või osaliselt kuni poliitika- ja julgeolekukomitee otsuse vastuvõtmiseni.

4.   Poliitika- ja julgeolekukomitee võib samuti soovitada nõukogul abimeede lõpetada.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC


(1)  Nõukogu 22. märtsi 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/509, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu ja tunnistatakse kehtetuks otsus (ÜVJP) 2015/528 (ELT L 102, 24.3.2021, lk 14).

(2)  Nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühine seisukoht 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (ELT L 335, 13.12.2008, lk 99).


3.12.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 432/72


NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/2138,

2. detsember 2021,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/2011, millega toetatakse soolise aspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 17. detsembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/2011 (1).

(2)

Otsuses (ÜVJP) 2018/2011 on selle artiklis 1 osutatud tegevuste rakendamise perioodiks kehtestatud 36 kuud alates selle artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimise kuupäevast.

(3)

ÜRO desarmeerimisküsimuste büroo taotles otsuse (ÜVJP) 2018/2011 rakendamisperioodi pikendamist seitsme kuu võrra kuni 31. oktoobrini 2022, et võtta arvesse viivitusi otsuse (ÜVJP) 2018/2011 kohaste projektitegevuste rakendamisel COVID-19 pandeemia mõju tõttu.

(4)

Otsuse (ÜVJP) 2018/2011 artiklis 1 osutatud tegevusi saab kuni 31. oktoobrini 2022 jätkata ilma finantsmõjuta.

(5)

Otsuse (ÜVJP) 2018/2011 artikli 5 lõiget 2 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2018/2011 artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 31. oktoobril 2022.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 2. detsember 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. VRTOVEC


(1)  Nõukogu 17. detsembri 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/2011, millega toetatakse soolise aspekti arvesse võtmise poliitikaid, programme ja meetmeid võitluses väikerelvade salakaubaveo ja väärkasutamisega, kooskõlas naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskavaga (ELT L 322, 18.12.2018, lk 38).