1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 22. juuniks 2023. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste õigusnormide teksti.

1.   Käesolevas artiklis sätestatud õigused kehtivad vastavalt käesoleva lepingu I lisas kehtestatud üleminekusätetele.

Liiklusõigused ja marsruudiplaan

2.   Mõlemad lepinguosalised annavad teisele lepinguosalisele võrdsetel alustel järgmised õigused rahvusvahelise lennutranspordi korraldamiseks teise lepinguosalise lennuettevõtjate poolt:

3.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad ühel või kõigil lõikes 2 kindlaksmääratud marsruutidel omal valikul teha järgmist:

Käesoleva lõikega ette nähtud tegevuspaindlikkust võib kohaldada ilma suunda ja geograafilist järjestust piiramata ja kaotamata käesoleva lepingu alusel lubatud veoõigust, tingimusel et:

4.   Mõlemad lepinguosalised lubavad, et kõik lennuettevõtjad määravad oma osutatava rahvusvahelise lennutranspordi sageduse ja veomahu valitseva turuolukorra alusel. Kooskõlas nimetatud õigusega ei tohi kumbki lepinguosaline ühepoolselt piirata teise lepinguosalise lennuettevõtjate veomahtu, teenuste osutamise sagedust ja korrapärasust, marsruute, liikluse lähte- või sihtpunkte või kasutatavate õhusõidukite tüüpi või tüüpe, välja arvatud tolli, käitamise, lennuliikluse korraldamise ohutuse ja keskkonna- või tervisekaitsega seotud või tehnilistel põhjustel või muudel käesolevas lepingus sätestatud põhjustel.

5.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad muu hulgas koodijagamise kokkulepete raames osutada lennuteenuseid kõigisse kolmandas riigis asuvatesse punktidesse, mis ei asu kindlaksmääratud lennuliinidel, eeldusel et nad ei kasuta viienda vabaduse liiklusõigusi.

6.   Käesolevas lepingus sätestatu ei anna:

7.   Käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste rakendamisel ei tohi lepinguosalised teise lepinguosalise lennuettevõtjaid diskrimineerida, seda eelkõige riikkondsuse alusel.

8.   Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest võivad mõlemad lepinguosalised keelduda rahvusvahelise lennutranspordi korraldamisest sellistesse kolmandatesse riikidesse, sellistest kolmandatest riikidest või selliste kolmandate riikide territooriumil, kellel ei ole asjaomase lepinguosalisega diplomaatilisi suhteid.

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt lennutegevusloa taotluse saamise korral annab teine lepinguosaline asjakohased lennutegevus- ja tehnilised load nii kiiresti kui võimalik, tingimusel et:

2.   Tegevus- ja tehniliste lubade väljaandmisel ei kohtle kumbki lepinguosaline teise lepinguosalise lennuettevõtjaid diskrimineerivalt.

3.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt lennutegevusloa taotluse saamise korral tunnustab teine lepinguosaline esimese lepinguosalise otsuseid kõnealuse lennuettevõtja sobivuse või riikkondsuse kindlaksmääramise kohta samal viisil, nagu oleks need otsused teinud kõnealuse teise lepinguosalise enda pädev asutus; teise lepinguosalise pädev asutus ei uuri seda küsimust täiendavalt, välja arvatud teises ja kolmandas lõigus sätestatud juhtudel.

Kui lennuettevõtjalt lennutegevusloa taotluse saanud lepinguosalise pädeval asutusel on pärast taotluse saamist või loa andmist konkreetne põhjus kahelda, et vaatamata teise lepinguosalise otsusele ei ole täidetud lõikes 1 sätestatud tingimused asjakohaste lennutegevus- või tehniliste lubade andmiseks, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja põhjendab oma kahtlusi sisuliselt. Sel juhul võib kumbki lepinguosaline taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda mõlema lepinguosalise pädevate asutuste esindajad, või lisateavet seoses kõnealuse kahtlusega; sellisele taotlusele tuleb vastata võimalikult kiiresti. Kui küsimusele lahendust ei leita, võib kumbki lepinguosaline teavitada asjast artiklis 23 osutatud ühiskomiteed (edaspidi „ühiskomitee“).

Käesolev lõige ei hõlma ohutussertifikaate või -tunnistusi, julgestusmeetmeid või kindlustuskaitset käsitlevate otsuste tunnustamist.

1.   Kumbki lepinguosaline võib lennutegevusloa või tehnilise loa andmisest keelduda, loa tühistada, peatada, kehtestada sellele tingimusi või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevusest keelduda, selle muul viisil peatada, kehtestada sellele tingimusi või seda piirata, kui:

2.   Kui lõike 1 punktides c või d nimetatud õigusnormide edaspidise täitmata jätmise vältimiseks ei ole hädavajalik võtta koheseid meetmeid, rakendatakse käesolevas artiklis nimetatud õigusi üksnes pärast arupidamist teise lepinguosalisega.

3.   Käesolev artikkel ei piira lepinguosalise õigust teise lepinguosalise lennuettevõtjate lennu- või tehniliste lubade väljaandmisest keelduda, neid tühistada, peatada, neile tingimusi seada või neid piirata kooskõlas artikliga 14 või 15.

1.   Olenemata artiklitest 4 ja 5 ning pärast seda, kui ühiskomitee on artikli 23 lõike 8 kohaselt kinnitanud, et lepinguosalised ja/või nende kodanikud võivad kooskõlas oma vastavate õigusaktidega omada teise lepinguosalise lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle, võivad lepinguosalised anda ELi liikmesriikidele ja/või nende kodanikele loa omada Armeenia lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle või Armeeniale ja/või selle kodanikele loa omada Euroopa Liidu lennuettevõtjate enamusaktsiaid ja/või tegelikku kontrolli nende lennuettevõtjate üle vastavalt käesoleva artikli lõikele 2.

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel lubatakse lepinguosalistel ja/või nende kodanikel teha lennuettevõtjatesse investeeringuid ühiskomitee eelneva otsuse alusel vastavalt artikli 23 lõikele 2.

Nimetatud otsuses määratakse kindlaks käesoleva lepingu alusel kokkulepitud teenustega ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenustega seotud tingimused. Artikli 23 lõiget 11 sellise otsuse suhtes ei kohaldata.

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtivad teise lepinguosalise õigusnormid, millega reguleeritakse rahvusvahelises lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema territooriumile, seal viibimist või sealt väljumist, ning need õhusõidukid järgivad kõnealuseid õigusnorme teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel.

2.   Kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjate reisijad, meeskond, pagas, kaup ja post sisenevad teise lepinguosalise territooriumile, viibivad seal või lahkuvad sealt, tuleb nende puhul või nende nimel järgida kõnealusel territooriumil kohaldatavaid õigusnorme, millega reguleeritakse reisijaid, meeskonda, pagasit, kaupa ja posti vedava õhusõiduki sisenemist sellele territooriumile, sealt lahkumist või seal käitamist (sealhulgas riiki sisenemise, julgeolekukontrolli, sisserände, passide, tolli ja karantiini reeglid või posti puhul postireeglid).

3.   Lepinguosalised lubavad, et teise lepinguosalise lennuettevõtjad võtavad tema territooriumil meetmeid, millega tagada, et veetakse ainult isikuid, kellel on nõutavad reisidokumendid vastavale territooriumile sisenemiseks või transiidiks läbi selle.

1.   Lepinguosalised kinnitavad, et nende ühine eesmärk on tagada ausa konkurentsi keskkond ning õiglased ja võrdsed võimalused mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatele, et nad saaksid konkureerida kokkulepitud lennutransporditeenuste osutamisel kindlaksmääratud marsruutidel. Seetõttu võtavad lepinguosalised kõnealuse eesmärgi täielikuks saavutamiseks kõik asjakohased meetmed.

2.   Lepinguosalised kinnitavad, et vaba, aus ja moonutamata konkurents on oluline käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks, ning märgivad, et põhjaliku konkurentsiõiguse ja sõltumatu konkurentsiasutuse olemasolu ning lepinguosaliste vastava konkurentsiõiguse veatu ja tulemuslik kohaldamine on olulised lennutransporditeenuste tõhusaks osutamiseks. Mõlema lepinguosalise konkurentsiõigust, mis hõlmab käesolevas artiklis sisalduvaid küsimusi ja mida aeg-ajalt muudetakse, kohaldatakse vastava lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate lennuettevõtjate tegevuse suhtes. Lepinguosaliste ühine eesmärk on konkurentsiõiguste ühilduvus ja omavaheline lähendamine ning nende tõhus kohaldamine. Lepinguosalised teevad vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel koostööd konkurentsiõiguse tõhusaks kohaldamiseks, eelkõige võimaldades oma lennuettevõtjatel või teistel kodanikel edastada kooskõlas oma vastavate õigusnormide ja kohtupraktikaga asjakohast teavet juhtumite kohta, mis on seotud teise lepinguosalise konkurentsiasutuste algatatud konkurentsiõigusealase tegevusega.

3.   Ükski käesoleva lepingu säte ei tohi mõjutada, piirata ega kahjustada kummagi lepinguosalise konkurentsivaldkonnas pädevate asutuste ja kohtute (ja Euroopa Komisjoni) õigusi ja volitusi ning kõik konkurentsiõigusealaste õigusaktide täitmise tagamisega seotud küsimused kuuluvad edaspidigi üksnes nende asutuste ja kohtute pädevusse. Seega ei piira meetmed, mida lepinguosaline käesoleva artikli alusel võtab, selliste võimalike meetmete kohaldamist, mida need asutused ja kohtud võtavad.

4.   Kõikide käesoleva artikli kohaselt võetud meetmete eest vastutavad üksnes lepinguosalised ning need puudutavad üksnes teist lepinguosalist ja/või teise lepinguosalise lennuettevõtjat/lennuettevõtjaid, kes osutavad lennutransporditeenuseid lepinguosalistesse riikidesse või neist riikidest. Sellise meetme suhtes ei kohaldata artiklis 24 sätestatud vaidluste lahendamise menetlust.

5.   Mõlemad lepinguosalised väldivad mis tahes diskrimineerimise vorme või ebaausaid tavasid, mis võivad kahjustada teise lepinguosalise lennuettevõtjate võimalusi osutada lennutransporditeenuseid ausa ja võrdse konkurentsi tingimustes.

6.   Kumbki lepinguosaline ei anna ega luba lennuettevõtjatele riiklikku toetust, mis võiks märkimisväärselt ja negatiivselt mõjutada teise lepinguosalise lennuettevõtjate võimalusi osutada lennutransporditeenuseid ausa ja võrdse konkurentsi tingimustes. Selline riiklik toetus võib hõlmata järgmist, kuid mitte ainult: ristsubsideerimine, tegevuskahjumi tasaarvestus, kapitali eraldamine, toetused, tagatised, soodustingimustel laenud või kindlustus, pankrotikaitse, võlgnetavate summade tagasinõudmisest loobumine, investeeritud riiklikelt vahenditelt tavapärase tulu nõudmisest loobumine, maksusoodustused või maksuvabastused, ametiasutuste kehtestatud finantskohustuste hüvitamine ning diskrimineerival või mittekaubanduslikul viisil võimaldatav juurdepääs aeronavigatsiooni- või lennujaamarajatistele ja -teenustele, kütusele, maapealsele teenindusele, ohutusele, arvutipõhistele broneerimissüsteemidele, teenindusaegade jaotamisele või muudele lennuteenuste osutamisega seotud rajatistele ja teenustele.

7.   Kui lepinguosaline annab lennuettevõtjale riiklikku toetust, tagab ta nende meetmete läbipaistvuse, kasutades selleks asjakohaseid vahendeid, mis võivad sisaldada nõuet, et lennuettevõtja esitab kõnealuse toetuse selgelt ja eraldiseisvalt oma raamatupidamisarvestuses.

8.   Mõlemad lepinguosalised esitavad teise lepinguosalise taotluse korral mõistliku aja jooksul esimese lepinguosalise jurisdiktsiooni alla kuuluvate asutuste finantsaruanded ja muu teabe, mida teine lepinguosaline võib käesoleva artikli sätete järgimiseks põhjendatult nõuda. Kõnealune teave võib sisaldada üksikasju toetuse kohta. Sellise teabe esitamisel võidakse nõuda, et teabele juurdepääsu taotlenud lepinguosaline käsitab seda konfidentsiaalsena.

9.   Ilma et see piiraks lõigetes 5 ja 6 osutatud reeglite täitmise tagamise eest vastutava pädeva konkurentsiasutuse ja/või kohtu võetavate meetmete kohaldamist:

10.   Mõlemad lepinguosalised kohaldavad tõhusalt monopolivastaseid õigusakte kooskõlas lõikega 2 ja keelavad oma lennuettevõtjatel:

11.   Mõlemad lepinguosalised delegeerivad lõikes 10 osutatud monopolidevastaste õigusaktide täitmise tagamise üksnes asjaomasele ja sõltumatule konkurentsiasutusele või kohtule.

12.   Ilma et see piiraks lõikes 10 osutatud reeglite täitmise tagamise eest vastutava asjaomase konkurentsiasutuse või kohtu võetavate meetmete kohaldamist, võib üks lepinguosaline, kui ta leiab, et lennuettevõtja on lõike 10 kohase väidetava rikkumise ohver ning seda on võimalik tõendada, esitada teisele lepinguosalisele kirjalikud tähelepanekud. Lepinguosaline võib pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva artikliga seotud küsimuste arutamiseks ka teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate valitsusasutuste, sealhulgas riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole. Peale selle võib lepinguosaline taotleda kõnealuse probleemi lahendamiseks konsultatsioone teise lepinguosalisega. Kõnealused konsultatsioonid peavad algama 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Selle aja jooksul vahetavad lepinguosalised piisavalt teavet, mis võimaldab ühe lepinguosalise tõstatatud probleemi põhjalikult uurida.

13.   Kui lepinguosalised ei suuda konsulteerimise käigus 30 päeva jooksul alates konsultatsioonide algusest probleemi lahendada või kui konsultatsioonid ei alga 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest lõike 10 kohase väidatava rikkumise kohta ja tingimusel, et asjaomane konkurentsiasutus ja/või kohus on tuvastanud monopolivastaste õigusaktide rikkumise, võib konsultatsioone taotlenud lepinguosaline peatada käesoleva lepinguga teisele lepinguosalisele antud õigused lennutegevusloa andmisest keeldudes, lennutegevusloa tühistades või peatades või kehtestada tegevuse jaoks tingimused, mida ta peab vajalikuks, või kehtestada tollimaksud või võtta muid meetmeid. Käesoleva lõike kohaselt võetud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga.

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa A osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised nõustuvad, et ettevõtjate äritegevuse tõkked takistavad käesolevast lepingust kasu saamist. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et nad peavad tõhusalt ja vastastikku kõrvaldama tõkked mõlema lepinguosalise ettevõtjate äritegevuselt, kui need võivad takistada äritegevust, moonutada konkurentsi või mõjutada võrdseid konkurentsitingimusi.

3.   Kummagi lepinguosalise lennuettevõtjatel ei pea olema kohalikku toetajat.

4.   Ühiskomitee kehtestab äritegevuse ja -võimaluste kohta koostöökorra, jälgib edasiminekut ja käsitleb tulemuslikult ettevõtjate äritegevuse tõkkeid ning vaatab korrapäraselt läbi arengusuunad, sealhulgas õigusnormide ja reguleerivate nõuete muutmisega seotud arengusuunad. Lepinguosaline võivad vastavalt 23 taotleda ühiskomitee kokkukutsumist käesoleva artikli kohaldamisega seotud küsimuste arutamiseks.

5.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus vabalt asutada teise lepinguosalise territooriumil esindusi ja üksusi lennutranspordi pakkumiseks ning sellega seotud tegevuse edendamiseks ja müügiks, sealhulgas õigus müüa ja väljastada nii oma pileteid või lennuveokirju kui ka teiste lennuettevõtjate pileteid või lennuveokirju.

6.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on kooskõlas teise lepinguosalise territooriumile sisenemist ning seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormidega õigus tuua teise lepinguosalise territooriumile ja seal tegevuses hoida lennutranspordi pakkumiseks vajalikke juhtiv-, müügi-, tehnilisi, lennutegevus- ja muid spetsialiste. Vajaduse korral hõlbustavad ja kiirendavad mõlemad lepinguosalised vastavalt asjakohastele kehtivatele õigusnormidele töölubade andmist käesoleva lõike kohaselt esindustes töötavatele töötajatele, sealhulgas teatavaid kuni 90 päeva vältavaid ajutisi ülesandeid täitvatele töötajatele.

7.   Ilma et see piiraks teise lõigu punkti b kohaldamist, on kõikidel lennuettevõtjatel seoses teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse teenindusega õigus:

Esimese lõigu punktides a ja b nimetatud õigustele võib seada üksnes olemasoleva ruumi või läbilaskevõimega seotud konkreetseid piiranguid, mis tulenevad lennujaama ohutu käitamise vajadusest. Kui nimetatud piirangud piiravad või takistavad omakäitlust või välistavad selle ja kui maapealse teeninduse osutajate vahel ei ole tegelikku konkurentsi, peab asjaomane lepinguosaline tagama, et kõik sellised teenused on nii võrdsetel kui ka piisavatel alustel kättesaadavad kõigile lennuettevõtjatele; selliste teenuste hinnad määratakse kindlaks asjakohaste, objektiivsete, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel.

8.   Kõigil lennu- ja muudel ettevõtjatel, kes osutavad maapealse käitluse teenuseid, on õigus teise lepinguosalise territooriumil osutada maapealse käitluse teenuseid samas lennujaamas tegutsevatele lennuettevõtjatele, kui neil on selleks luba ning nad järgivad kohaldatavaid õigusnorme.

9.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil asuvate lennujaamade suhtes kohaldatavaid teenindusaegade jaotamise reegleid, suuniseid ja menetlusi kohaldatakse sõltumatult, läbipaistvalt, tõhusalt, mittediskrimineerivalt ja õigel ajal.

10.   Lepinguosaline võib nõuda, et talle edastatakse ainult teavitamise eesmärgil käesoleva lepingu kohaselt pakutavate lennuteenuste käitamis- või tegevuskavad ja lennuplaanid, et oleks võimalik kontrollida käesoleva lepingu alusel antud õigustest kinnipidamist. Kui lepinguosaline nõuab sellist teavitamist, minimeerib ta teise lepinguosalise lennutranspordi vahendajate ja lennuettevõtjate suhtes kehtestatud teatamisnõude ja -korraga seotud halduskoormuse.

11.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa lennutranspordi- ja seonduvaid teenuseid ise või lennuettevõtja äranägemisel kas oma müügiesindajate, lennuettevõtja määratud muude vahendajate, Interneti või mõne muu sobiva kanali kaudu. Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus selliseid transpordi- ja seonduvaid teenuseid müüa ning kõikidel isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibel oleva vääringu või vabalt konverteeritava vääringu eest.

12.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumil õigus maksta kohalike kulude, sealhulgas kütuse ja lennujaamatasude eest kohalikus vääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad oma äranägemisel maksta nimetatud kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt konverteeritavas vääringus turu vahetuskursiga.

13.   Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus konverteerida kohalik tulu nõudmise korral ükskõik millal ja ükskõik kuidas vabalt konverteeritavaks vääringuks ja teise lepinguosalise territooriumilt valitud riiki üle kanda. Konverteerimist ja ülekandmist lubatakse viivitamata ilma piiranguteta ja maksustamiseta lennuettevõtja esmase ülekandetaotluse kuupäeval tehingute suhtes kohaldatava turu vahetuskursi järgi ning seejuures ei kohaldata muid tasusid kui need, mida pangad tavaliselt sellisel konverteerimisel ja ülekandmisel kohaldavad.

14.   Käesoleva lepingu alusel lende teostavad või teenuseid osutavad lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad sõlmida selliseid turustuskoostööleppeid, mis hõlmavad plokk-broneeringu või koodijagamise kokkuleppeid:

tingimusel et i) teenust osutaval lennuettevõtjal on asjakohased liiklusõigused, ii) turustavatel lennuettevõtjatel on asjakohane liiniluba ning iii) kõnealused lepped vastavad nende puhul tavaliselt kohaldatavatele ohutus- ja konkurentsinõuetele.

15.   Turustuskoostöölepetega seotud reisijateveo müügi puhul tuleb ostjat ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.

16.   Reisijateveo puhul ei kehti maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et sellist maismaa- ja meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel.

17.   Olenemata käesoleva lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja kaubaveo kaudsetel teostajatel lubatud rahvusvahelise lennutranspordi raames piiranguteta kasutada maismaa- ja meretransporti kauba veoks lepinguosaliste või kolmandate riikide mis tahes punktidesse või punktidest, sealhulgas veoks kõigisse tolliteenustega lennujaamadesse või kõigist tolliteenustega rahvusvaheliselt tunnustatud lennujaamadest, samuti on neil vajaduse korral õigus vedada tollitud kauba vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele. Sellisel kaubal, olenemata sellest, kas seda veetakse mööda maismaad, meritsi või lennukiga, peab olema juurdepääs lennujaama tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti või sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sealhulgas muude mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate kaubavedude kaudsete teostajatega. Selliseid ühendveoteenuseid võib pakkuda ühtse hinnaga, milles on kombineeritud lennu- ning mere- või maismaatransport, tingimusel et teave sellise transpordiviisi kohta ei eksita kaubasaatjaid.

18.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi- või tootemargikokkuleppeid kummagi lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtjatega, sealhulgas lennuettevõtjatega, tingimusel et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja nad on täitnud lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavapäraselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimused, eelkõige tingimuse, mille kohaselt tuleb avaldada teenust osutava lennuettevõtja andmed.

19.   Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad sõlmida kokkuleppeid õhusõiduki pakkumiseks kas meeskonnaga või ilma rahvusvahelise lennutranspordi teostamise otstarbel koos:

tingimusel et kõikidel selliste kokkulepete osalistel on asjakohased volitused ja nad vastavad lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes kohaldatavates vastavates õigusnormides sätestatud tingimustele. Kumbki lepinguosaline ei nõua, et õhusõiduki andnud lennuettevõtjal peavad olema käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused marsruutidel, millel õhusõiduk lendama hakkab. Lepinguosalised võivad nõuda, et kõnealused kokkulepped peavad olema nende pädevate asutuste poolt heaks kiidetud. Kui lepinguosaline nõuab sellist heakskiitmist, minimeerib ta lennuettevõtjate heakskiitmismenetlusega seotud halduskoormuse.

1.   Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate poolt rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud, maapealsed seadmed, varuosad (sealhulgas mootorid), pardavarud (sealhulgas toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakas ning muud reisijatele lennu ajal piiratud koguses müügiks või tarbimiseks ette nähtud tooted) ja muud tooted, mis on ette nähtud rahvusvahelises lennutranspordis osaleva õhusõiduki käitamiseks või teenindamiseks või kasutamiseks ainult seoses sellega, vabastatakse teise lepinguosalise territooriumile saabumisel vastastikkuse alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli- ja aktsiisimaksust ning muudest sarnastest tasudest ja maksudest,

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatava teenuse hinnal põhinevad tasud, vabastatakse vastastikkuse alusel ka järgmised:

3.   Käesolevas lepingus sätestatu ei takista lepinguosalist kehtestamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mis tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks lennuettevõtja õhusõidukis, mis peab lennuühendust tema territooriumi kahe punkti vahel.

4.   Tavapärast pardavarustust, samuti ühe lepinguosalise lennuettevõtja õhusõiduki pardal tavaliselt hoitavaid materjale, varusid ja varuosasid, millele on osutatud lõigetes 1 ja 2, võib teise lepinguosalise territooriumil maha laadida üksnes kõnealuse lepinguosalise territooriumi tolliasutuse eelneval loal ning need võivad jääda asjaomaste asutuste järelevalve või kontrolli alla seni, kuni need reeksporditakse või kõrvaldatakse vastavalt tollireeglitele.

5.   Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise lennuettevõtjad on saanud lepingu alusel mõnelt muult lennuettevõtjalt, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti selliseid vabastusi kohaldab, teise lepinguosalise territooriumil laenuks või edastamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud tooted.

6.   Käesolev leping ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse, lõive ega tasusid kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennuteenuse selle osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe punkti vahel, kus on lubatud pardaleminek ja pardalt mahatulek.

7.   Lepinguosalise territooriumi otsetransiidi teel läbiv pagas ja kaup vabastatakse tollimaksudest, lõivudest ja muudest sarnastest tasudest, mis ei põhine teenuste osutamise maksumusel.

8.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud seadmete ja varude puhul võidakse nõuda nende hoidmist asjaomaste asutuste järelevalve või kontrolli all.

9.   Käesolev leping ei mõjuta käibemaksu valdkonda.

10.   Käesolev leping ei mõjuta ELi liikmesriikide ja Armeenia vahel kehtivate tulu ja kapitali topeltmaksustamise vältimise konventsioonide sätteid.

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa A osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes aeronavigatsiooni ja lennujuhtimise kasutamise eest, on kulupõhised ja mittediskrimineerivad. Igal juhul määratakse kõik teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtestatavad kasutustasud tingimustel, mis on sama soodsad kui mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused.

3.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende pädevad asutused või üksused võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujaama, lennundusjulgestuse ning nendega seotud rajatiste ja teenuste kasutamise eest, välja arvatud artikli 9 lõikes 7 kirjeldatud teenuste eest võetavad tasud, ei ole ebaõiglaselt ega riikkondsuse alusel diskrimineerivad ning on kasutajakategooriate vahel võrdselt jaotatud. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 1 kohaldamist, peegeldavad kõnealused tasud lennujaamas või lennujaamades, milles kohaldatakse ühist tasusüsteemi, lennujaama süsteemis asjakohaste lennujaama ning lennundusjulgestuse rajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Kõnealused kasutustasud võivad sisaldada mõistlikku tulu koos amortisatsioonikuludega. Rajatisi ja teenuseid, mille eest kasutustasu võetakse, peab saama kasutada tõhusalt ja säästvalt. Igal juhul määratakse kõnealused kasutustasud teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise lennuettevõtja suhtes kehtestatud kasutustasude kõige soodsamad tingimused.

4.   Mõlemad lepinguosalised nõuavad, et nende territooriumil asuvate tasusid kehtestavate pädevate asutuste või üksuste ning teenuseid ja varustust kasutavate lennuettevõtjate vahel toimuksid konsultatsioonid ja vahetataks teavet, mis on vajalik selleks, et saada täpne ülevaade kasutustasude põhjendatusest vastavalt lõigetes 2 ja 3 sätestatud põhimõtetele. Lepinguosalised tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või üksused teataksid kasutajatele mõistliku aja jooksul ette kõigist kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kasutajad saaksid enne muudatuste tegemist väljendada oma arvamust ja esitada oma märkused.

1.   Lepinguosalised lubavad lepinguosaliste lennuettevõtjatel vaba ja õiglase konkurentsi alusel vabalt piletihindu ja kaubatariife kehtestada.

2.   Lepinguosalised võivad võrdsetel alustel nõuda mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatelt oma pädevate asutuste teavitamist lihtsustatud korras ja üksnes teabe saamise eesmärgil piletihindadest ja kaubatariifidest, mida need ettevõtjad pakuvad lepinguosaliste territooriumilt lähtuvate lendude eest. Lennuettevõtjatelt võib kõnealust teadet nõuda kõige varem piletihinna või kaubatariifi esialgse pakkumise ajal.

3.   Pädevate asutuste vahel võib korraldada arutelusid sellistes küsimustes nagu piletihindadest ja kaubatariifidest teavitamise ja nendega seotud menetluse nõuded ning ebaõiglased, põhjendamatud, diskrimineerivaid või subsideeritud piletihinnad ja kaubatariifid.

1.   Lepinguosaline esitab teisele lepinguosalisele võrdsetel alustel käesoleva lepingu kohase lennutranspordi kohta käivad kättesaadavad ning mõlema lepinguosalise vastavate õigusnormidega ette nähtud statistilised andmed, mida võib põhjendatult nõuda.

2.   Lepinguosalised teevad ühiskomitee raames koostööd, et hõlbustada käesoleva lepingu kohase lennutranspordi arengu jälgimiseks omavahelist statistilise teabe vahetust.

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa B osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Selle tagamiseks, et pooled rakendaksid käesolevat artiklit ning lõikes 1 osutatud nõudeid ja standardeid, osaleb Armeenia Euroopa Lennundusohutusameti töös vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast.

Euroopa Liit kontrollib ja hindab korrapäraselt koostöös Armeeniaga Armeenia üleminekut II lisa B osas loetletud lennutranspordiga seotud õigusnormide ja standardite täitmisele.

Kui Armeenia on seisukohal, et riik täidab II lisa B osas loetletud lennutranspordiga seotud õigusnorme ja standardeid, teatab ta Euroopa Liidule, et nende täitmist tuleks hinnata.

Kui Armeenia on täielikult täitnud II lisa B osas osutatud lennutranspordiga seotud õigusnormid ja standardid, määrab ühiskomitee kindlaks Armeenia täpse staatuse ja täpsed tingimused tema osalemiseks Euroopa Lennundusohutusameti töös eespool osutatud vaatlejastaatusest kõrgemas staatuses.

3.   Lepinguosalised tagavad, et kui on kahtlusi, et ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud õhusõiduk, mis maandub teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele avatud lennujaamas, ei vasta konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele lennundusohutusnormidele, siis kontrollivad teise lepinguosalise pädevad asutused kõnealuse õhusõiduki pardal ja selle ümber seisuplatsil õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning õhusõiduki ja selle varustuse nähtavat seisukorda.

4.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad igal ajal taotleda konsultatsioone seoses ohutusnormide järgimisega teise lepinguosalise poolt.

5.   Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võtavad kõik asjakohased ja viivitamatud meetmed iga kord, kui nad teevad kindlaks, et:

6.   Kui lepinguosaline võtab lõike 5 kohaseid meetmeid, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele ja põhjendab meetmete võtmist.

7.   Lõike 5 kohaselt võetud meetmete rakendamine lõpetatakse, kui selliste meetmete rakendamise alus kaob.

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa C osas loetletud lennundusjulgestuse suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Euroopa Komisjon võib Armeenia suhtes kohaldada kontrolle kooskõlas II lisa C osas osutatud asjakohaste Euroopa Liidu lennundusjulgestusalaste õigusaktidega. Lepinguosalised kehtestavad vajalikud mehhanismid teabe vahetamiseks nende lennundusjulgestusalaste kontrollide tulemuste kohta.

3.   Kuna tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ohutuse tagamine on rahvusvaheliste lennuteenuste osutamise peamine eeltingimus, kinnitavad lepinguosalised veel kord vastastikust kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest, eelkõige kohustusi, mis on sätestatud konventsioonis, 14. septembril 1963 Tokyos allkirjastatud konventsioonis kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, 16. detsembril 1970 Haagis allkirjastatud õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsioonis, 23. septembril 1971 Montrealis allkirjastatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioonis, 24. veebruaril 1988 Montrealis allkirjastatud protokollis ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades ja 1. märtsil 1991 Montrealis allkirjastatud konventsioonis, mis käsitleb plastiliste lõhkeainete märkimist nende avastamiseks, kuivõrd lepinguosalised on nimetatud konventsioonide ja ka kõikide muude tsiviillennundusjulgestust käsitlevate konventsioonide ja protokollide osalised.

4.   Taotluse korral osutavad lepinguosalised teineteisele igakülgset abi, et takistada tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ning muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad sellist õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennujaamu, aeronavigatsiooniseadmeid ja -teenuseid, ning et hoida ära kõiki muid ohte tsiviillennundusjulgestusele.

5.   Küsimustes, mida ei reguleerita II lisa C osas loetletud lennundusjulgestuse suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega, tegutsevad lepinguosalised vastastikustes suhetes kooskõlas rahvusvaheliste lennundusjulgestusstandarditega ja ICAO kehtestatud asjakohaste soovituslike tavadega. Lepinguosalised nõuavad, et õhusõidukite käitajad, kes kasutavad lepinguosaliste registrisse kantud õhusõidukeid, samuti ettevõtjad, kelle põhitegevuskoht või alaline asukoht on lepinguosaliste territooriumil, ja lepinguosaliste territooriumil asuvate lennujaamade käitajad tegutseksid vastavalt nendele lennundusjulgestuse sätetele.

6.   Mõlemad lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tõhusalt meetmeid, millega kaitstakse tsiviillennundust õigusvastaste tegude eest, sealhulgas, kuid mitte ainult, reisijate ja nende käsipagasi ning registreeritud pagasi läbivaatamine; muude isikute kui reisijate, sealhulgas lennumeeskonna ning nendega kaasas olevate esemete läbivaatamine ja julgestuskontroll ning kauba, posti ning parda- ja lennuväljavarude julgestuskontroll ning juurdepääsukontroll lennualale ja piiratud juurdepääsuga turvaaladele. Neid meetmeid kohandatakse vastavalt suurenevale ohule tsiviillennundusjulgestusele. Lepinguosaline nõustub, et tema lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad täidaksid lõigetes 1 ja 5 osutatud lennundusjulgestusnõudeid ja muid lennundusjulgestussätteid, mida teine lepinguosaline kohaldab esimese lepinguosalise puhul oma territooriumile sisenemise, sealt lahkumise ja seal viibimise suhtes.

7.   Võttes täielikult arvesse ja austades vastastikku teineteise suveräänsust, võib kumbki lepinguosaline kehtestada julgestusmeetmeid oma territooriumile sisenemiseks, samuti erakorralisi meetmeid, kui tegemist on konkreetse ohuga lennundusjulgestusele, millest tuleks teist lepinguosalist viivitamata teavitada. Lepinguosaline suhtub positiivselt kõigisse teise lepinguosalise taotlustesse võtta mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid ning esimene lepinguosaline võtab arvesse julgestusmeetmeid, mida teine lepinguosaline juba rakendab, ja viimase poolt väljendatud võimalikke seisukohti. Mõlemad lepinguosalised tunnistavad siiski, et käesolev artikkel ei piira lepinguosalise õigust keelata tema territooriumile sisenemast lennul või lendudel, mida ta peab oma julgeolekut ohustavaks. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist eelnevalt kõikidest kavandatavatest julgestusalastest erimeetmetest, mis võiksid oluliselt mõjutada käesoleva lepingu alusel osutatavate lennutransporditeenuste rahastamist ja korraldamist, välja arvatud juhul, kui see ei ole hädaolukorras mõistlikkuse piires võimalik. Lepinguosaline võib selliste julgestusmeetmete arutamiseks taotleda artikli 23 kohase ühiskomitee kokkukutsumist.

8.   Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või kui õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade või aeronavigatsiooniseadmete ja -teenuste turvalisust ohustab muu ebaseaduslik intsident või tekib sellise intsidendi oht, abistavad lepinguosalised teineteist, hõlbustades suhtlemist ning muid asjakohaseid meetmeid, et kiiresti ja ohutult kõnealune intsident lõpetada või selle oht kõrvaldada.

9.   Lepinguosaline võtab kõik tema arvates asjakohased meetmed, et tagada ebaseadusliku hõivamise või ebaseadusliku sekkumise ohvriks langenud ja nende territooriumil maandunud õhusõiduki maapinnale jäämine, välja arvatud juhul, kui õhusõiduki äralend on vajalik inimelu kaitseks. Võimaluse korral võetakse sellised meetmed vastastikuste konsultatsioonide alusel.

10.   Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevas artiklis sätestatud lennundusjulgestusnõudeid, taotleb ta viivitamata konsulteerimist teise lepinguosalisega. Kõnealused konsultatsioonid algavad 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest.

11.   Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, annab suutmatus jõuda rahuldavale kokkuleppele 30 päeva jooksul alates sellise taotluse esitamisest või kokku lepitud pikema ajavahemiku jooksul aluse teise lepinguosalise ühe või mitme lennuettevõtja tegevusloa peatamiseks, tühistamiseks, piiramiseks või sellele tingimuste seadmiseks.

12.   Otsese ja erakorralise ohu korral võib lepinguosaline võtta koheseid ajutisi meetmeid.

13.   Käesoleva artikli lõike 11 kohaselt võetud meetmete rakendamine lõpetatakse, kui teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse käesoleva artikliga vastavusse.

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa D osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega ning kui seda ei reguleerita ELi õigusraamistikuga, vähemalt asjaomaste ICAO standardite ja soovituslike tavadega käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Lepinguosalised teevad lennuliikluse korraldamisel koostööd, et kaasata Armeenia ühtse Euroopa taeva algatusse ning tõhustada seega olemasolevaid ohutusstandardeid ja Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida lennujuhtimisvõimekust, viia miinimumini hilinemised ja suurendada keskkonnasäästlikkust. Selleks osaleb Armeenia ühtse taeva komitees ja muudes ühtse Euroopa taevaga seotud asutustes vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast. Ühiskomitee jälgib ja hõlbustab koostööd lennuliikluse korraldamisel.

3.   Selleks et lepinguosalistel oleks lihtsam kohaldada ühtset Euroopa taevast käsitlevaid õigusakte oma territooriumil:

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa E osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised toetavad keskkonna kaitsmise vajadust, soodustades lennunduse säästvat arengut. Lepinguosalised kavatsevad teha koostööd, et selgitada välja lennunduse mõju keskkonnale.

3.   Lepinguosalised tõdevad, et on tähtis teha koostööd, et kaaluda lennunduse mõju keskkonnale ja seda minimeerida kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

4.   Lepinguosalised tunnistavad, et on oluline võidelda kliimamuutuste vastu ja seega lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vastu nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Lepinguosalised lepivad kokku tihendada koostööd kõnealustes küsimustes, sealhulgas asjakohaste mitmepoolsete kokkulepete abil, mis hõlmavad eelkõige selliste üleilmsete turupõhiste meetmete rakendamist, mis lepiti kokku ICAO 39. assambleel, ja kasutades selleks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõikega 4 loodud mehhanismi, et töötada välja üleilmsed turupõhised meetmed, mille abil vähendada kasvuhoonegaaside heidet lennunduses, ning muud kõnealuse artikli kohased aspektid seoses rahvusvahelisest lennundusest tuleneva heitega.

5.   Lepinguosalised kohustuvad vahetama teavet ja pidama ekspertidega korrapärast otsesuhtlust ja dialoogi, et tugevdada koostööd lennunduse poolt keskkonnale avaldatava mõju vähendamise vallas, mis hõlmab järgmist:

6.   Lähtuvalt oma mitmepoolsetest keskkonnaalastest õigustest ja kohustustest tõhustavad lepinguosalised ka finants- ja tehnoloogiakoostööd seoses meetmetega rahvusvahelisest lennundusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks.

7.   Lepinguosalised tunnistavad vajadust võtta asjakohaseid meetmeid, et vältida lennutranspordi mõju keskkonnale või tegeleda selle probleemiga, eeldusel et sellised meetmed on täielikult kooskõlas rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega.

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa A osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Ühe lepinguosalise territooriumil tegutsevatel arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijatel on õigus oma broneerimissüsteeme sisse tuua, kasutada ja teha need vabalt kättesaadavaks reisibüroodele või reisifirmadele, kelle peamine tegevusala on reisitoodete turustamine teise lepinguosalise territooriumil, tingimusel et arvutipõhine broneerimissüsteem vastab kõigile teise lepinguosalise asjaomaste õigusnormide nõuetele.

3.   Lepinguosalised tühistavad kõik kehtivad nõuded, mis võiksid piirata ühe lepinguosalise arvutipõhise broneerimissüsteemi vaba juurdepääsu teise lepinguosalise turule või muul viisil konkurentsi piirata. Lepinguosalised hoiduvad selliste nõuete vastuvõtmisest tulevikus.

4.   Kumbki lepinguosaline ei sea ega luba oma territooriumil seada teise lepinguosalise arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijatele nende süsteemide kuvade suhtes erinevaid nõudeid kui oma arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijatele või muudele tema turul tegutsevatele arvutipõhistele broneerimissüsteemidele. Kumbki lepinguosaline ei takista arvutipõhiste broneerimissüsteemide tarnijate, nende pakkujate ja kasutajate vaheliste lepingute sõlmimist, milles käsitletakse reisiteenuste kohta käiva teabe vahetamist ning millega lihtsustatakse tarbijaile täieliku ja kallutamata teabe kuvamist või õigusnormide nõuete täitmist neutraalse andmeesituse kaudu.

5.   Lepinguosalised tagavad, et ühe lepinguosalise arvutipõhiste broneerimissüsteemide omanikel ja käitajatel, kes täidavad nende olemasolul teise lepinguosalise asjaomaste õigusnormide nõudeid, on samasugune võimalus olla teise lepinguosalise territooriumil arvutipõhiste broneerimissüsteemide omanikud kui kõigil teistel kõnealuse lepinguosalise turul tegutsevatel arvutipõhiste broneerimissüsteemide omanikel ja käitajatel.

1.   Vastavalt I lisas kehtestatud üleminekusätetele tagavad lepinguosalised, et nende asjaomased õigusaktid, reeglid ja menetlused oleksid kooskõlas II lisa G osas loetletud lennutranspordi suhtes kehtestatud nõuete ja standarditega.

2.   Lepinguosalised tunnistavad vajadust kaaluda käesoleva lepingu mõju tööturule, -hõivele ja -tingimustele. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd käesolevast lepingust tulenevates tööhõiveküsimustes, muu hulgas selles, mis puudutab mõju tööhõivele, põhiõigusi tööl, töötingimusi, sotsiaalkaitset ja sotsiaaldialoogi.

3.   Lepinguosalised edendavad oma õigusaktide, normide ja tavade kaudu kõrgetasemelist sotsiaalkaitset ja tööhõivet tsiviillennunduse valdkonnas.

4.   Lepinguosalised tunnistavad selle kasu tähtsust, mida annavad olulised majanduseelised, mis tulenevad avatud ja konkurentsivõimeliste turgude olemasolust koosmõjus töötajate rangete tööalaste normidega. Lepinguosalised rakendavad käesolevat lepingut viisil, mis soodustab rangete tööalaste normide kohaldamist, olenemata asjaomaste lennuettevõtjate omandilisest kuuluvusest või nende olemusest, ning tagab, et nende vastavates õigusaktides sätestatud õigusi ja põhimõtteid ei kahjustataks, vaid rakendataks tõhusalt.

5.   Lepinguosalised kohustuvad edendama ja tõhusalt rakendama oma õigusaktides ja tavades rahvusvaheliselt tunnustatud tööõiguse põhireegleid, mis on loetletud Armeenia ja ELi liikmesriikide poolt ratifitseeritud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni olulistes konventsioonides.

6.   Ühtlasi kohustuvad lepinguosalised edendama muid tsiviillennunduse valdkonnas kohaldatavaid sotsiaal- ja töövaldkonna rahvusvaheliselt tunnustatud norme ja lepinguid ning neid oma riigi õiguses tõhusalt rakendama ja nende täitmist tagama.

7.   Mõlemad lepinguosalised võivad taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et arutada taotluse esitanud lepinguosalise arvates olulisi tööjõuküsimusi.

1.   Lepinguosalised võtavad asjakohaseid üld- või erimeetmeid, et tagada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada käesoleva lepingu eesmärkide saavutamist.

2.   Mõlemad lepinguosalised vastutavad oma territooriumil käesoleva lepingu nõuetekohase jõustamise eest.

3.   Iga lepinguosaline, toimides oma kohaldatavate õigusnormide kohaselt, annab teisele lepinguosalisele vajalikku teavet ja abi lepingu sätete võimalike rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teostab käesoleva lepinguga talle antud pädevuse kohaselt.

4.   Kui lepinguosaline tegutseb talle käesoleva lepinguga antud volituste alusel teisele lepinguosalisele huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise pädevaid asutusi või ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevatele asutustele sellest teatada ja anda neile võimalus esitada võimalikud märkused enne lõpliku otsuse tegemist.

5.   Niivõrd, kuivõrd lepingu sätete ning II lisas loetletud õigusaktide sätete sisu langeb kokku ELi aluslepingute kohaste õigusnormide ja kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud õigusaktidega, tõlgendatakse nimetatud sätteid nende rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt Euroopa Kohtu ja Euroopa Komisjoni asjakohastele otsustele.

1.   Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee, kes vastutab lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks esitab komitee soovitusi ja võtab lepinguga ettenähtud juhtudel vastu otsuseid.

2.   Ühiskomitee tegutseb ja teeb otsused konsensuse alusel. Ühiskomitee otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad.

3.   Ühiskomitee võtab vastu oma töökorra.

4.   Ühiskomitee tuleb kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas. Ühiskomitee kokkukutsumist võivad taotleda mõlemad lepinguosalised.

5.   Lepinguosaline võib taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et lahendada käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud küsimusi. Koosolek toimub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti.

6.   Käesoleva lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad lepinguosalised teavet ja peavad kummagi lepinguosalise taotlusel nõu ühiskomitees.

7.   Artikli 3 alusel antud õiguste alusel kinnitab ühiskomitee oma otsusega hinnangu, mille Euroopa Liit on teinud selle kohta, kuidas Armeenia rakendab ja kohaldab ELi õigusakte, mis on esitatud I lisa punktis 1.

8.   Ühiskomitee uurib kooskõlas artikliga 6 küsimusi, mis on seotud investeeringutega lepinguosaliste lennuettevõtjatesse ja muudatustega nende tegelikus kontrollimises.

9.   Artikli 14 kohaselt jälgib ühiskomitee I lisas kirjeldatud üleminekuperioodil kasutamise järkjärgulise lõpetamise protsessi õhusõidukite puhul, mis on Armeenias registreeritud, mida kasutavad Armeenia regulatiivse kontrolli alla kuuluvad ettevõtjad ja millel ei ole II lisa B osas loetletud asjakohaste ELi õigusaktide kohaselt välja antud tüübisertifikaati, et tagada nende õhusõidukite kasutamise järkjärguline lõpetamine vastavalt I lisa punktis 7 kirjeldatud kokkulepitud kasutamise lõpetamisele.

10.   Ühiskomitee arendab ka koostööd, tegeledes eelkõige, kuid mitte üksnes järgmisega:

11.   Kui ühiskomitee ei aruta küsimust kuue kuu jooksul alates selle edastamisest, võivad lepinguosalised võtta artikli 25 alusel asjakohaseid kaitsemeetmeid.

12.   Käesoleva lepinguga ei välistata väljaspool ühiskomiteed toimuvat lepinguosaliste pädevate asutuste koostööd ega arutelusid, eelkõige lennundusjulgestuse, lennundusohutuse, keskkonnakaitse, lennuliikluse juhtimise, lennundustaristu, konkurentsi ja tarbijakaitse valdkonnas. Lepinguosalised teatavad ühiskomiteele sellise koostöö ja selliste arutelude tulemused, mis võivad mõjutada käesoleva lepingu rakendamist.

1.   Vaidlused, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamise või tõlgendamisega, välja arvatud artikli 8 kohaldamisalasse kuuluvad küsimused, mis ei kuulu lahendamisele ühiskomitee koosolekul, võib lepinguosalise taotlusel edastada otsustamiseks vahekohtule vastavalt käesolevas artiklis sätestatud menetlustele.

2.   Vahekohtusse pöördumise taotlus esitatakse kirjalikult teisele lepinguosalisele. Kaebuse esitanud lepinguosaline märgib oma taotluses, milline meede on kõne all, ja selgitab, mil viisil see meede on vastuolus käesoleva lepinguga; see teave esitatakse viisil, mis annab kaebusele selge õigusliku aluse.

3.   Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, on vahekohus kolmest vahekohtunikust koosnev kohus, mis moodustatakse järgmiselt:

4.   Vahekohtu moodustamise kuupäevaks on päev, mil viimane kolmest vahekohtunikust nõustub oma ametisse nimetamisega vastavalt ühiskomitee kindlaksmääratud korrale.

5.   Lepinguosalise taotlusel teeb vahekohus kümne päeva jooksul pärast selle moodustamist eelotsuse selle kohta, kas ta peab juhtumit kiireloomuliseks.

6.   Ühe lepinguosalise taotlusel võib vahekohus paluda teisel lepinguosalisel rakendada vahekohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni ajutisi meetmeid.

7.   Hiljemalt 90 päeva pärast vahekohtu moodustamist edastab vahekohus lepinguosalistele vahearuande, mis sisaldab tuvastatud asjaolusid, asjakohaste sätete kohaldatavust ning vahekohtu järelduste ja soovituste põhjendusi. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi, põhjendab viivitust ja nimetab kuupäeva, mil vahekohus plaanib vahearuande esitada. Igal juhul tuleb vahearuanne esitada hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva.

8.   Lepinguosaline võib 14 päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse vahearuande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks.

9.   Kiireloomulisel juhul teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma vahearuanne 45 päeva ja igal juhul hiljemalt 60 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Lepinguosaline võib seitsme päeva jooksul pärast vahearuande esitamist esitada vahekohtule kirjaliku taotluse selle aruande konkreetsete aspektide läbivaatamiseks. Pärast lepinguosaliste poolt vahearuande kohta esitatud kirjalike märkuste arvessevõtmist võib vahekohus oma aruannet muuta ja vajaduse korral asjaolusid täiendavalt uurida. Lõppotsuses kajastatakse piisavas ulatuses vaheläbivaatamise käigus esitatud väiteid ning selles vastatakse selgelt mõlema lepinguosalise küsimustele ja tähelepanekutele.

10.   Vahekohus teatab oma lõppotsuse lepinguosalistele hiljemalt 120 päeva jooksul pärast vahekohtu moodustamise kuupäeva. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi, põhjendab viivitust ja nimetab kuupäeva, mil vahekohus plaanib otsuse esitada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 150 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

11.   Kiireloomulisel juhul teeb vahekohus kõik võimaliku, et esitada oma otsus 60 päeva jooksul alates vahekohtu moodustamise kuupäevast. Kui vahekohus leiab, et tal ei ole võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab vahekohtu esimees sellest kirjalikult lepinguosalisi, põhjendab viivitust ja nimetab kuupäeva, mil vahekohus plaanib otsuse esitada. Mingil juhul ei või otsuse teatavaks tegemine võtta rohkem kui 75 päeva alates vahekohtu moodustamise kuupäevast.

12.   Lepinguosalised võivad esitada taotlusi lõppotsuse selgitamiseks kümne päeva jooksul otsuse avaldamisest. Selgitused esitatakse 15 päeva jooksul taotluse saamisest.

13.   Kui vahekohus leiab, et käesolevat lepingut on rikutud ja vastutav lepinguosaline ei täida kohtu lõppotsust või ei jõua teise lepinguosalisega mõlemat poolt rahuldava lahenduseni 40 päeva jooksul alates vahekohtu lõppotsuse teatavaks tegemisest, võib teine lepinguosaline peatada käesolevast lepingust tulenevate võrreldavate eeliste kohaldamise või peatada osaliselt või vajaduse korral täielikult käesoleva lepingu kohaldamise seni, kuni vastutav lepinguosaline on kohtu lõppotsuse täitnud või kuni lepinguosalised on jõudnud vastastikusel kokkuleppel mõlemat poolt rahuldava lahenduseni.

1.   Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, võib ta võtta asjakohaseid kaitsemeetmeid. Kaitsemeetmeid võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on vajalik olukorra parandamiseks või lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.

2.   Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest teisele lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.

3.   Lepinguosalised alustavad kohe ühiskomitees konsulteerimist, et jõuda ühiselt vastuvõetava lahenduseni.

4.   Ilma et see piiraks artikli 4 lõike 1 punkti c ja artikli 5 lõike 1 punkti c kohaldamist, ei või asjaomane lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid enne, kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teavitamisest on möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud konsulteerimismenetlus on lõppenud enne kõnealuse tähtaja möödumist.

5.   Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamata võetud meetmetest ja edastab kogu asjakohase teabe.

6.   Kõik käesoleva artikli tingimustel võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev lepinguosaline on täitnud käesoleva lepingu sätted.

1.   Artikli 30 kohase ajutise kohaldamise ajal peatatakse Armeenia ja ELi liikmesriikide vahelised olemasolevad kahepoolsed kokkulepped ja korrad, mis kehtivad käesoleva lepingu allkirjastamise ajal, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud ulatuses.

2.   Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 3 kohaldamist ning eeldusel, et Euroopa Liidu lennuettevõtjate vahel ei esine diskrimineerimist riikkondsuse alusel:

3.   Artikli 30 ja käesoleva artikli lõike 2 kohasel jõustumisel muutub käesolev leping selle allkirjastamise ajal kehtivate Armeenia ja ELi liikmesriikide vaheliste olemasolevate kahepoolsete kokkulepete ja kordade suhtes ülimuslikuks.

4.   Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks ICAO või muu rahvusvahelise organisatsiooni otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud küsimusi, peavad nad aegsasti kooskõlas artikliga 23 ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks selliste arengute arvessevõtmiseks muuta.

1.   Lepinguosalised võivad kokku leppida kõikides käesolevasse lepingusse tehtavates muudatustes artikli 23 kohaselt toimunud konsultatsioonide tulemusena. Muudatused jõustuvad vastavalt artiklis 30 sätestatud tingimustele.

2.   Kui üks lepinguosaline soovib käesoleva lepingu sätted läbi vaadata, teatab ta oma otsusest ühiskomiteele.

3.   Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga konsensuse alusel otsustada lepingu lisasid muuta.

4.   Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta vastavalt mittediskrimineerimise põhimõttele ühepoolselt vastu uusi või muuta kehtivaid lennutranspordialaseid või II lisas nimetatud valdkondadega seotud õigusakte.

5.   Kui üks lepinguosaline kaalub uute õigusaktide vastuvõtmist või II lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste õigusaktide muutmist, teavitab ta sellest nõuetekohaselt ja vastavalt võimalusele teist lepinguosalist. Kummagi lepinguosalise taotlusel võib ühiskomitees toimuda eelnev arvamustevahetus.

6.   Lepinguosalised teavitavad üksteist korrapäraselt ja niipea, kui see on asjakohane, vastuvõetud uuest õigusaktist või II lisas loetletud kehtivate lennutranspordialaste õigusaktide või lennutransporti puudutavaid valdkondi käsitlevate õigusaktide muutmisest. Kummagi lepinguosalise taotlusel vahetab ühiskomitee 60 päeva jooksul pärast taotluse saamist seisukohti kõnealuse uue õigusakti või muudatuse mõju üle käesoleva lepingu nõuetekohasele toimimisele.

7.   Pärast lõikes 6 osutatud seisukohtade vahetamist teeb ühiskomitee järgmist:

1.   Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu ratifitseerima või heaks kiitma oma kehtiva korra kohaselt. Ratifitseerimis- või kinnitamiskirjad antakse hoiule hoiulevõtjale, kes teavitab sellest teist lepinguosalist.

2.   Käesoleva lepingu hoiulevõtja on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat.

3.   Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et viimane ratifitseerimis- või kinnitamiskiri on hoiule antud.

4.   Olenemata lõikest 3 lepivad lepinguosalised kokku, et nad kohaldavad lepingut vastavalt lõikele 5 ajutiselt kooskõlas mõlema lepinguosalise asjakohaste riigisiseste menetluste ja õigusaktidega.

5.   Lepingut kohaldatakse ajutiselt alates teise kuu esimesest päevast pärast seda, kui hoiulevõtja teeb lepinguosalistele teatavaks, et hoiule on antud järgmised dokumendid:

1.   Veebiportaal kasutab Euroopa Liidu domeeninime „.europa.eu“.

2.   Veebiportaali kirjeldus tehakse peamistes avalikes otsingumootorites indekseerimise eesmärgil kättesaadavaks.

3.   Liikmesriikide ametlikele keeltele lisaks on veebiportaal üldsusele kättesaadav vähemalt järgmistes keeltes: vene, araabia, jaapani, hiina, albaania, bosnia, makedoonia, hindi ja türgi keel.

4.   Veebiportaal sisaldab määruse (EL) 2019/818 artiklites 47 ja 48 osutatud teavet ning otsinguvahendit, mis võimaldab pärast eri identiteetide käsitsi kontrollimist leida punase või valge lingi loomise eest vastutava liikmesriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Veebiportaal võib sisaldada ka muud vajalikku teavet, mis hõlbustaks määruse (EL) 2019/818 artiklites 47 ja 48 osutatud õiguste kasutamist.

5.   Veebiportaal peab olema kooskõlas Euroopa Komisjoni Europa veebijuhistes sisalduvate eeskirjade, suuniste ja teabega, eelkõige juurdepääsusuunistega.

6.   Veebiportaal peab ära hoidma asutuste kontaktandmete otsingumootoritele ja muudele automaatsetele vahenditele kättesaadavaks tegemise.

1.   Veebiportaali töötab välja ja selle tehnilise haldamise, sealhulgas veebiportaali majutuse, käigushoidmise ja hoolduse tagab eu-LISA vastavalt määruse (EL) 2019/818 artikli 49 lõikes 5 osutatule.

2.   Komisjon annab eu-LISA-le artikli 1 lõikes 4 osutatud veebiportaali sisu ja muud vajalikud muudatused või ajakohastused.

3.   Liikmesriigid esitavad eu-LISA-le õigeaegselt nende asutuste kontaktandmed, kes on pädevad määruse (EL) 2019/818 artiklites 47 ja 48 osutatud taotlusi läbi vaatama ja neile vastama, et veebiportaali sisu oleks võimalik korrapäraselt üles laadida ja ajakohastada, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/818 artikli 49 lõikes 4.

4.   Liikmesriigid tagavad eu-LISA-le kontrolli ja hoolduse eesmärgil ühtse kontaktpunkti.

5.   eu-LISA kontrollib esitatud kontaktandmeid, paludes kõikidel liikmesriikidel vaadata läbi olemasolev teave, et teha võimalikud muudatused või täiendused. Läbivaatamine toimub vähemalt kord aastas.

6.   Seoses andmete töötlemisega veebiportaalis käsitatakse liikmesriikide asutusi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punkti 8 kohaste vastutavate töötlejatena.

7.   Seoses isikuandmete töötlemisega veebiportaalis käsitatakse eu-LISAt volitatud töötlejana määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 12 tähenduses.

1.   Veebiportaal sisaldab otsinguvahendit, mis võimaldab kasutajatel sisestada määruse (EL) 2019/818 artikli 34 punktis d osutatud eri identiteetide käsitsi kontrollimise eest vastutava asutuse viite, et saada selle asutuse kontaktandmed.

2.   Pärast sisestatud andmete kehtivuse ja täielikkuse kontrollimist leiab veebiportaal selle asutuse kontaktandmed vastavalt määruse (EL) 2019/818 artikli 49 lõikele 3.

3.   Veebiportaal võimaldab kasutajal avada veebivormi kaudu teabetaotluse, kasutades e-kirja standardvormi, et hõlbustada suhtlemist liikmesriigi pädeva asutusega, kes vastutab eri identiteetide käsitsi kontrollimise eest. See standardvorm peab sisaldama välja määruse (EL) 2019/818 artikli 34 punktis c osutatud ühtse identifitseerimisnumbri jaoks, et kõnealune asutus saaks leida asjakohased andmed linkide kohta ja vastavad kirjed.

4.   E-kirja standardvorm sisaldab standardset taotlust, millega soovitakse lisateavet ja mis on kättesaadav artikli 1 lõikes 3 osutatud keeltes. E-kirja standardvorm on esitatud lisas. Selles on võimalik valida vastuse jaoks kasutatava(d) keele(d), mille hulgas on vähemalt kaks iga liikmesriigi poolt valitud keelt. Kasutaja saab valida e-kirja standardvormi keele.

5.   Pärast seda, kui kasutaja on veebivormi kaudu esitanud täidetud e-kirja standardvormi, saab ta automaatse kinnitava e-kirja, mis sisaldab sellele taotlusele vastamise eest vastutava asutuse kontaktandmeid ja võimaldab isikul kasutada määruse (EL) 2019/818 artikli 48 lõike 1 kohaseid õigusi.

1.   Veebiportaal peab tagama, et üldsusele mõeldud teavet sisaldavad veebisaidi lehed ja otsinguvahend oleksid eraldatud neist lehtedest, mis võimaldavad kasutajal saada eri identiteetide käsitsi kontrollimise eest vastutava asutuse kontaktandmed.

2.   Selleks et eu-LISA saaks sisu hallata, peab veebiportaalil olema turvaline haldusliides. Sellele liidesele juurdepääs ning tehtud muudatused logitakse vastavalt artiklile 7.

3.   Haldusliides annab eu-LISA-le õiguse lisada veebiportaalile sisu, seda muuta või eemaldada. Ühelgi juhul ei tohi see liides võimaldada eu-LISA-le juurdepääsu ELi infosüsteemides säilitatavatele kolmandate riikide kodanike andmetele.

4.   Sisuhalduse lahendus hõlmab astmelist süsteemi, kus saab ette valmistada kõiki muudatusi, neid vaadata ja saata veebisüsteemi konkreetsel ajahetkel avaldamiseks. See süsteem sisaldab ka vahendeid sisu haldamise lihtsustamiseks ja muudatuste eelvaate kuvamiseks.

1.   Veebiportaal arendatakse välja ja võetakse kasutusele selliselt, et tagatud oleks teenuste konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus ning tehingute salgamatus, rakendades vähemalt järgmisi rakenduse turvalisuse põhimõtteid:

2.   Veebiportaal arendatakse välja ja võetakse kasutusele selliselt, et tagatud oleks salvestatud logide käideldavus ja terviklus.

3.   Turvalisuse ja andmekaitse eesmärgil sisaldab veebiportaal teadet, milles teavitatakse kasutajaid veebiportaali kasutamist reguleerivatest eeskirjadest ja ebaõigete andmete esitamise tagajärgedest. Teade sisaldab vormi veebiportaali kasutamist reguleerivate eeskirjadega nõustumise kohta, mille kasutaja peab esitama enne, kui tal lubatakse veebiportaali kasutada.

Veebiportaali tehniline ja organisatoorne rakendamine peavad vastama määruse (EL) 2019/818 artikli 42 lõikes 3 osutatud turbekavale ning talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kavale.

1.   Veebiportaal peab vastama määruses (EL) 2016/679, määruses (EL) 2018/1725 ja direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud andmekaitsenormidele.

2.   Veebiportaal peab sisaldama teadet isikuandmete kaitse põhimõtete kohta. See peaks olema kättesaadav eraldi lingi kaudu. Teade peab olema kättesaadav ka veebiportaali igalt lehelt. Teade peab olema selge ja arusaadav.

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/818 artikli 48 lõikes 10 osutatud kirjalikku dokumenteerimist, registreeritakse igasugune juurdepääs veebiportaalile logis, mis sisaldab järgmist teavet:

2.   Logitud teavet kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel ning veebiportaali kasutamise seireks, et ära hoida võimalikku väärkasutamist.

3.   Veebiportaali haldusliidesele juurdepääsu kohta logitakse lisaks lõikes 1 osutatud andmetele ka järgmised andmed:

4.   Kui see ei sisalda isikuandmeid, võib veebiportaali kasutamise ajal logida täiendavat anonüümset tehnilist teavet, et optimeerida selle kasutamist ja jõudlust.

5.   Teavet, mida logitakse kooskõlas lõigetega 1 ja 3, säilitatakse maksimaalselt kaks aastat.

6.   eu-LISA peab kõikide veebiportaalis tehtud andmetöötlustoimingute logisid.

7.   eu-LISA, liikmesriikide ametiasutused ja liidu asutused määravad igaüks kindlaks nimekirja töötajatest, kellel on nõuetekohased volitused juurdepääsuks veebiportaali andmetöötlustoimingute logiandmetele.

1.   Veebiportaal kasutab Euroopa Liidu domeeninime „.europa.eu“.

2.   Veebiportaali kirjeldus tehakse peamistes avalikes otsingumootorites indekseerimise eesmärgil kättesaadavaks.

3.   Liikmesriikide ametlikele keeltele lisaks on veebiportaal üldsusele kättesaadav vähemalt järgmistes keeltes: vene, araabia, jaapani, hiina, albaania, bosnia, makedoonia, hindi ja türgi keel.

4.   Veebiportaal sisaldab määruse (EL) 2019/817 artiklites 47 ja 48 osutatud teavet ning otsinguvahendit, mis võimaldab pärast eri identiteetide käsitsi kontrollimist leida punase või valge lingi loomise eest vastutava liikmesriigi pädeva asutuse kontaktandmed. Veebiportaal võib sisaldada ka muud vajalikku teavet, mis hõlbustaks määruse (EL) 2019/817 artiklites 47 ja 48 osutatud õiguste kasutamist.

5.   Veebiportaal peab olema kooskõlas Euroopa Komisjoni Europa veebijuhistes sisalduvate eeskirjade, suuniste ja teabega, eelkõige juurdepääsusuunistega.

6.   Veebiportaal peab ära hoidma asutuste kontaktandmete otsingumootoritele ja muudele automaatsetele vahenditele kättesaadavaks tegemise.

1.   Veebiportaali töötab välja ja selle tehnilise haldamise, sealhulgas veebiportaali majutuse, käigushoidmise ja hoolduse tagab eu-LISA vastavalt määruse (EL) 2019/817 artikli 49 lõikes 5 osutatule.

2.   Komisjon annab eu-LISA-le artikli 1 lõikes 4 osutatud veebiportaali sisu ja muud vajalikud muudatused või ajakohastused.

3.   Liikmesriigid esitavad eu-LISA-le õigeaegselt nende asutuste kontaktandmed, kes on pädevad määruse (EL) 2019/817 artiklites 47 ja 48 osutatud taotlusi läbi vaatama ja neile vastama, et veebiportaali sisu oleks võimalik korrapäraselt üles laadida ja ajakohastada, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/817 artikli 49 lõikes 4.

4.   Liikmesriigid tagavad eu-LISA-le kontrolli ja hoolduse eesmärgil ühtse kontaktpunkti.

5.   eu-LISA kontrollib esitatud kontaktandmeid, paludes kõikidel liikmesriikidel vaadata läbi olemasolev teave, et teha võimalikud muudatused või täiendused. Läbivaatamine toimub vähemalt kord aastas.

6.   Seoses andmete töötlemisega veebiportaalis käsitatakse liikmesriikide asutusi määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 7 või direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punkti 8 kohaste vastutavate töötlejatena.

7.   Seoses isikuandmete töötlemisega veebiportaalis käsitatakse eu-LISAt volitatud töötlejana määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 12 tähenduses.

1.   Veebiportaal sisaldab otsinguvahendit, mis võimaldab kasutajatel sisestada määruse (EL) 2019/817 artikli 34 punktis d osutatud eri identiteetide käsitsi kontrollimise eest vastutava asutuse viite, et saada selle asutuse kontaktandmed.

2.   Pärast sisestatud andmete kehtivuse ja täielikkuse kontrollimist leiab veebiportaal selle asutuse kontaktandmed vastavalt määruse (EL) 2019/817 artikli 49 lõikele 3.

3.   Veebiportaal võimaldab kasutajal avada veebivormi kaudu teabetaotluse, kasutades e-kirja standardvormi, et hõlbustada suhtlemist liikmesriigi pädeva asutusega, kes vastutab eri identiteetide käsitsi kontrollimise eest. See standardvorm peab sisaldama välja määruse (EL) 2019/817 artikli 34 punktis c osutatud ühtse identifitseerimisnumbri jaoks, et kõnealune asutus saaks leida asjakohased andmed linkide kohta ja vastavad kirjed.

4.   E-kirja standardvorm sisaldab standardset taotlust, millega soovitakse lisateavet ja mis on kättesaadav artikli 1 lõikes 3 osutatud keeltes. E-kirja standardvorm on esitatud lisas. Selles on võimalik valida vastuse jaoks kasutatava(d) keele(d), mille hulgas on vähemalt kaks iga liikmesriigi poolt valitud keelt. Kasutaja saab valida e-kirja standardvormi keele.

5.   Pärast seda, kui kasutaja on veebivormi kaudu esitanud täidetud e-kirja standardvormi, saab ta automaatse kinnitava e-kirja, mis sisaldab sellele taotlusele vastamise eest vastutava asutuse kontaktandmeid ja võimaldab isikul kasutada määruse (EL) 2019/817 artikli 48 lõike 1 kohaseid õigusi.

1.   Veebiportaal peab tagama, et üldsusele mõeldud teavet sisaldavad veebisaidi lehed ja otsinguvahend oleksid eraldatud neist lehtedest, mis võimaldavad kasutajal saada eri identiteetide käsitsi kontrollimise eest vastutava asutuse kontaktandmed.

2.   Selleks et eu-LISA saaks sisu hallata, peab veebiportaalil olema turvaline haldusliides. Sellele liidesele juurdepääs ning tehtud muudatused logitakse vastavalt artiklile 7.

3.   Haldusliides annab eu-LISA-le õiguse lisada veebiportaalile sisu, seda muuta või eemaldada. Ühelgi juhul ei tohi see liides võimaldada eu-LISA-le juurdepääsu ELi infosüsteemides säilitatavatele kolmandate riikide kodanike andmetele.

4.   Sisuhalduse lahendus hõlmab astmelist süsteemi, kus saab ette valmistada kõiki muudatusi, neid vaadata ja saata veebisüsteemi konkreetsel ajahetkel avaldamiseks. See süsteem sisaldab ka vahendeid sisu haldamise lihtsustamiseks ja muudatuste eelvaate kuvamiseks.

1.   Veebiportaal arendatakse välja ja võetakse kasutusele selliselt, et tagatud oleks teenuste konfidentsiaalsus, terviklus ja käideldavus ning tehingute salgamatus, rakendades vähemalt järgmisi rakenduse turvalisuse põhimõtteid:

2.   Veebiportaal arendatakse välja ja võetakse kasutusele selliselt, et tagatud oleks salvestatud logide käideldavus ja terviklus.

3.   Turvalisuse ja andmekaitse eesmärgil sisaldab veebiportaal teadet, milles teavitatakse kasutajaid veebiportaali kasutamist reguleerivatest eeskirjadest ja ebaõigete andmete esitamise tagajärgedest. Teade sisaldab vormi veebiportaali kasutamist reguleerivate eeskirjadega nõustumise kohta, mille kasutaja peab esitama enne, kui tal lubatakse veebiportaali kasutada.

Veebiportaali tehniline ja organisatoorne rakendamine peavad vastama määruse (EL) 2019/817 artikli 42 lõikes 3 osutatud turbekavale ning talitluspidevuse ja suurõnnetusest taastumise kavale.

1.   Veebiportaal peab vastama määruses (EL) 2016/679, määruses (EL) 2018/1725 ja direktiivis (EL) 2016/680 sätestatud andmekaitsenormidele.

2.   Veebiportaal peab sisaldama teadet isikuandmete kaitse põhimõtete kohta. See peaks olema kättesaadav eraldi lingi kaudu. Teade peab olema kättesaadav ka veebiportaali igalt lehelt. Teade peab olema selge ja arusaadav.

1.   Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/817 artikli 48 lõikes 10 osutatud kirjalikku dokumenteerimist, registreeritakse igasugune juurdepääs veebiportaalile logis, mis sisaldab järgmist teavet:

2.   Logitud teavet kasutatakse üksnes statistilistel eesmärkidel ning veebiportaali kasutamise seireks, et ära hoida võimalikku väärkasutamist.

3.   Veebiportaali haldusliidesele juurdepääsu kohta logitakse lisaks lõikes 1 osutatud andmetele ka järgmised andmed:

4.   Kui see ei sisalda isikuandmeid, võib veebiportaali kasutamise ajal logida täiendavat anonüümset tehnilist teavet, et optimeerida selle kasutamist ja jõudlust.

5.   Teavet, mida logitakse kooskõlas lõigetega 1 ja 3, säilitatakse maksimaalselt kaks aastat.

6.   eu-LISA peab kõikide veebiportaalis tehtud andmetöötlustoimingute logisid.

7.   eu-LISA, liikmesriikide ametiasutused ja liidu asutused määravad igaüks kindlaks nimekirja töötajatest, kellel on nõuetekohased volitused juurdepääsuks veebiportaali andmetöötlustoimingute logiandmetele.

1.   Rahastu raames tehtud sotsiaalkulutusi, sealhulgas laste ja noorte ning soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutusi käsitleva aruandluse metoodika põhineb heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavades esitatud hinnangulistel kulutustel ning lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetmetel.

2.   Peamiselt sotsiaalse mõõtmega reformid ja investeeringud määratakse ühte lisas sätestatud üheksast sotsiaalpoliitika valdkonnast. Iga sotsiaalpoliitika valdkond kuulub laiemasse sotsiaalsesse kategooriasse. Reformi või investeeringu võib määrata ainult ühte sotsiaalpoliitika valdkonda ja seega ühte sotsiaalsesse kategooriasse.

3.   Iga sotsiaalset laadi meede, milles keskendutakse lastele ja noortele, märgistatakse vastavalt, mis võimaldab järgnevalt esitada eraldi aruandeid rahastu laste ja noortega seotud kulutuste kohta.

4.   Iga sotsiaalset laadi meede, milles keskendutakse soolisele võrdõiguslikkusele, märgistatakse vastavalt, mis võimaldab järgnevalt esitada eraldi aruandeid rahastu võrdõiguslikkusega seotud kulutuste kohta.

5.   Lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud sotsiaalpoliitika valdkonnad ja sotsiaalsed kategooriad, samuti lastele ja noortele ning soolisele võrdõiguslikkusele keskendunud sotsiaalset laadi meetmete märgistus on sätestatud lisas.

6.   Komisjon kasutab seda metoodikat määruse (EL) 2021/241 artikli 31 lõikes 3 osutatud aastaaruandes, et anda teavet rahastust kaetud sotsiaalkulutuste, sealhulgas laste ja noorte ning soolise võrdõiguslikkusega seotud kulutuste kohta.

1.   Et ajakohastada kaks korda aastas tulemustabelit, sealhulgas ühiseid näitajaid järjepidevalt ja ühetaoliselt, esitavad kõik liikmesriigid Euroopa poolaasta raames komisjonile kaks korda aastas aruande ühiste näitajate kohta ning oma taaste- ja vastupidavuskavade, sealhulgas tegevuskorra täitmise edusammude kohta.

2.   Aruanded nende taaste- ja vastupidavuskavade täitmise edusammude kohta esitatakse reeglina igal aastal aprilli keskpaigaks ja oktoobri alguseks ning vastavalt hiljemalt 30. aprilliks ja 15. oktoobriks. Kui see on asjakohane, hõlmab aruandlusperiood kogu kava rakendamise perioodi alates 1. veebruarist 2020.

3.   Ühiste näitajate ajakohastamise aruanded esitatakse igal aastal 28. veebruariks ja 31. augustiks. Aruandlusperiood hõlmab kogu kava rakendamise perioodi alates 1. veebruarist 2020 (kui see on asjakohane) kuni vastavate tähtpäevadeni, milleks on iga aasta 31. detsember ja 30. juuni.