(1)

Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi (edaspidi „Mauritaania“) vahelist kalandusalast partnerluslepingut, mis kiideti heaks nõukogu määrusega (EÜ) nr 1801/2006, (1) on ajutiselt kohaldatud alates 8. augustist 2008. Lepingu protokolli, millega määratakse kindlaks nimetatud lepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ning mida on alates samast kuupäevas ajutiselt kohaldatud, on mitu korda asendatud.

(2)

Praegu jõus olev protokoll kaotab kehtivuse 15. novembril 2021.

(3)

Nõukogu võttis 8. juulil 2019 vastu otsuse, millega volitatakse komisjoni alustama Mauritaaniaga läbirääkimisi säästva kalapüügi uue partnerluslepingu ja selle uue rakendusprotokolli üle.

(4)

2019. aasta septembrist kuni 2021. aasta juulini toimus Mauritaaniaga kaheksa läbirääkimistevooru. Läbirääkimised viidi lõpule ja Euroopa Liidu ja Mauritaania Islamivabariigi vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping (edaspidi „partnerlusleping“) koos selle rakendamise prokolliga (edaspidi „protokoll“) parafeeriti 28. juulil 2021.

(5)

Kooskõlas nõukogu otsusega ST 12392/21 (2) kirjutati partnerluslepingule ja protokollile alla 15. novembril 2021.

(6)

Protokolliga ettenähtud kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel protokolli kogu kohaldamisajaks.

(7)

Käesolev määrus peaks jõustuma võimalikult kiiresti, pidades silmas liidu Mauritaania püügipiirkonnas toimuva püügitegevuse majanduslikku tähtsust ja vajadust vältida või vähendada nii palju kui võimalik selle tegevuse katkestamist.

(8)

Protokolli kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast, et liidu laevad saaksid püügitegevust jätkata. Seepärast tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast,

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2014 (2) on Belgia, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Madalmaade ja Rootsi (edaspidi „Scheveningeni töörühm“) ühise soovituse alusel esitatud Põhjamerel teatava püügitegevuse suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2021–2023.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 kohaselt kohaldatakse teatavaid lossimiskohustusest tehtavaid erandeid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2021. Sellisel juhul peaksid otsese majandamishuviga liikmesriigid esitama erandi kehtestamist toetavad täiendavad teaduslikud tõendid esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2021. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) peaks andma esitatud tõenditele oma hinnangu 31. juuliks 2021.

(3)

Scheveningeni töörühm esitas pärast Põhjamere nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist 30. aprillil 2021 komisjonile ühise soovituse, milles ta taotles lossimiskohustusest tehtavate teatavate erandite kehtivuse jätkumist ka pärast 2021. aastat ning esitas täiendavat teaduslikku teavet. Scheveningeni töörühm esitas ühise soovituse muudetud versiooni 26. juulil 2021.

(4)

STECF (3) vaatas ühise soovituse läbi 2021. aasta mais. Komisjon esitas delegeeritud õigusakti eelnõu liikmesriikide esindajatest koosnevale ekspertide töörühmale 16. juulil 2021 toimunud kohtumisel, kus Euroopa Parlament osales vaatlejana.

(5)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 6 lõike 1 punkti c alapunktis ii on sätestatud ellujäämismääral põhinev erand atlandi merilesta suhtes, mis on püütud põhjatraalidega (OTB, PTB), mille võrgusilma suurus on 90–119 mm ning mis on varustatud konkreetse paneeliga, ICESi 3.a rajooni liidu vetes. Scheveningeni töörühm taotles erandi laiendamist, et lubada traalidel kasutada vähemalt 120 mm ruutsilmaga paneeli ICESi Kattegati alarajoonis iga aasta 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini. STECF märkis, (4) et Taani esitatud täiendav teaduslik teabega kinnitatakse, et atlandi merilesta tagasiheite ellujäämismäär on suuremate võrgusilmade, sealhulgas selektiivtraali ja 120 mm ruutsilmaga paneelide puhul sarnane või suurem kui traallaudadega traalipüügil lubatud võrgusilma suuruse 80–99 mm puhul. Seepärast tuleks erandit laiendada, et see hõlmaks Kattegati alarajoonis traalidel kasutamisel vähemalt 120 mm ruutsilmadega paneeli.

(6)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2014 artikli 11 punktis 11 on sätestatud vähese tähtsusega erand kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksema merlangi puhul, mis on püütud 80–119 mm võrgusilma suurusega piimtraale kasutavate laevadega ICESi 4. alapiirkonnas. Scheveningeni töörühm taotles erandi kehtivuse pikendamist kuni 31. detsembrini 2023 ja esitas uut teaduslikku teavet. STECF hindas asjaomaseid tõendeid ja jõudis järeldusele, (5) et ühises soovituses käsitletakse suures osas STECFi eelmiste hindamiste raames tuvastatud probleeme. Eelkõige on soovimatu püügi lossimise hinnangulised kulud märkimisväärsed ja nõuaksid pardal olulisel määral lisatööd. STECF tunnistas ka kõnealuse püügi selektiivsuse parandamisega seotud probleeme ja väljakutseid. Seetõttu tuleks erand säilitada kuni 31. detsembrini 2023.

(7)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

(1)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2015 (2) on esitatud läänepiirkonna vete teatavate põhjalähedaste liikide püügi suhtes kehtiva lossimiskohustuse täitmise üksikasjad ajavahemikuks 2021–2023, tuginedes kahele ühisele soovitusele, mille esitasid vastavalt Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Madalmaad ja Portugal („edelapiirkonna vete liikmesriigid“) ning Belgia, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Madalmaad („loodepiirkonna vete liikmesriigid“).

(2)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 kohaselt kohaldatakse teatavaid lossimiskohustusest tehtavaid erandeid ajutiselt kuni 31. detsembrini 2021. Sellistel juhtudel peaksid otsese majandamishuviga liikmesriigid esitama erandi kehtestamist toetava täiendava teadusliku teabe esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1. maiks 2021. Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) pidi andma esitatud teaduslikule teabele oma hinnangu 31. juuliks 2021.

(3)

Pärast loodepiirkonna vete nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid loodepiirkonna vete liikmesriigid 30. aprillil 2021 komisjonile ühise soovituse, milles nad taotlesid tagasiheitekava muutmist teatava püügi puhul loodepiirkonna vetes.

(4)

Pärast edelapiirkonna vete nõuandekomisjoni ja pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga konsulteerimist esitasid edelapiirkonna vete liikmesriigid 30. aprillil 2021 komisjonile ühise soovituse, milles nad taotlesid tagasiheitekava muutmist teatava püügi puhul edelapiirkonna vetes.

(5)

STECF (3) vaatas kõnealused ühised soovitused läbi 2021. aasta mais. Komisjon esitas delegeeritud õigusaktide eelnõud liikmesriikide esindajatest koosnevale ekspertide töörühmale 16. juulil 2021 toimunud kohtumisel, kus Euroopa Parlament osales vaatlejana.

(6)

Delegeeritud määruses (EL) 2020/2015 on sätestatud loodepiirkonna vetes (ICESi 5. (välja arvatud 5.a rajoon ja ainult 5.b rajooni liidu veed), 6. ja 7. alapiirkonnas) kohaldatavate erandite ulatus. Samas määruses on sätestatud edelapiirkonna vetes (ICESi 8., 9. ja 10. alapiirkonnas (Assooride ümbruse veed) ning CECAFi piirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 (Madeira ja Kanaari saarte ümbruse veed)) kohaldatavate erandite kohaldamisala. Õigusselguse huvides tuleks nende meetmete kohaldamisel sõnaselgelt viidata nende piirkondade liidu vetele. Delegeeritud määrust (EL) 2020/2015 tuleks seepärast muuta.

(7)

Loodepiirkonna vete liikmesriigid taotlesid uut ellujäämismääral põhinevat erandit atlandi merilesta suhtes, mis on püütud nootadega (SSC) ICESi 7.b–7.k rajoonis. Loodepiirkonna vete liikmesriigid esitasid uusi teaduslikke tõendeid selle kohta, et kõnealuse püügi puhul on atlandi merilesta tagasiheite ellujäämismäär kõrge. Need tõendid esitati STECFile, kes jõudis järeldusele, (4) et ellujäämismäärasid käsitlevad andmed ja ellujäämishinnangud kõnealuse püügi kohta on usaldusväärsed. Seepärast tuleks erand delegeeritud määrusesse (EL) 2020/2015 lisada.

(8)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 10 lõike 4 punktiga b tehti kuni 31. detsembrini 2021 kõrgel ellujäämismääral põhinev erand ICESi 8. alapiirkonnas põhjatraalidega püütud käguraide suhtes. Edelapiirkonna vete liikmesriigid taotlesid erandi pikendamist kuni 31. detsembrini 2023. STECF vaatas läbi edelapiirkonna vete liikmesriikide esitatud teaduslikud tõendid ja jõudis järeldusele, et viimastes uuringute kohaselt on ellujäämismäär madal, kuid väga varieeruv. 2021. aastaks on siiski kavandatud täiendavad teadusuuringud, mis hõlmavad pardal ellujäämust ja tehistingimustes hoitava saagi seiret. Seepärast tuleks erandit pikendada 2022. aastani, et uuringute lõpetamiseks jääks piisavalt aega. Liikmesriigid peavad kõnealuste uuringute tulemused esitama STECFile hiljemalt 1. maiks 2022.

(9)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga f tehti vähese tähtsusega erand hirvkala puhul, mis on püütud põhjatraale kasutavate laevadega ICESi 7.b, 7.c ja 7.f–7.k rajoonis. Loodepiirkonna vete liikmesriigid palusid täpsustada, et erandi arvutamine peaks põhinema kõigi püügivahenditega püütud saagil. STECF jõudis järeldusele, (5) et kuigi kõnealune taotlus mõjutab vähese tähtsusega tagasiheite lubatud mahtu, on kohaldatav vähese tähtsusega tagasiheite maht 0,5 % väike olenemata sellest, kas arvestatakse kõigi püügivahendite või ainult põhjatraalidega püütud saaki. Lisaks tuleks erandit kohaldada ainult selliste püügivahendi tähistega põhjatraalide suhtes, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XI lisas. Seepärast tuleks kõnealustel tingimustel teha erand kuni 31. detsembrini 2022. Liikmesriigid peavad STECFi nõutud püügiandmed esitama hiljemalt 1. maiks 2022.

(10)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 13 lõike 1 punktiga a tehti vähese tähtsusega erand merlangi puhul, mis on püütud põhjatraale, nootasid, pelaagilisi traale ja piimtraale kasutavate laevadega ICESi 7.b–7.k rajoonis. See erand tehti ainult kuni 2021. aasta detsembrini, võttes arvesse merlangi üldist kaitsestaatust ICESi 7.b–7.k alapiirkonnas. Loodepiirkonna vete liikmesriigid taotlesid erandi pikendamist. STECF vaatas läbi loodepiirkonna vete liikmesriikide esitatud teaduslikud tõendid ja jõudis järeldusele, (6) et tagasiheite määr on suhteliselt madal ja selektiivsus on tänu Keldi meres võetud parandusmeetmetele (7) täiustunud. Keldi mere merlangivaru on aga tihedalt seotud Keldi mere tursapüügiga ja selle üle teostatakse ranget järelevalvet. Seepärast tuleks erandit pikendada kuni 31. detsembrini 2022 ja liikmesriigid peavad esitama STECFi nõutud püügiandmed hiljemalt 1. maiks 2022.

(11)

Delegeeritud määruse (EL) 2020/2015 artikli 14 lõikega 1 tehti vähese tähtsusega erand merlangi puhul, mis on püütud pelaagilisi traale, piimtraale, põhjatraale ja nootasid kasutavate laevadega ICESi 8. alapiirkonnas. Siiski jäeti püügivahendite loetelust välja püügivahendid, mis vastavad pelaagilistele traalidele (OTM, PTM ja TM). Edelapiirkonna vete liikmesriigid taotlesid, et komisjon parandaks selle väljajätmise. Seega tuleks seda erandit muuta.

(12)

Delegeeritud määrust (EL) 2020/2015 tuleks seepärast vastavalt parandada ja muuta.

(13)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 (2) on kehtestatud Vahemerel teatavate põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava, mida kohaldati 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019 ja mis põhines mitme Vahemerel otsese kalavarude majandamishuviga liikmesriigi (Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta ja Sloveenia) poolt komisjonile 2016. aastal esitatud kolmel ühisel soovitusel. Need kolm ühist soovitust puudutasid vastavalt Vahemere lääneosa, Aadria merd ja Vahemere kaguosa.

(2)

Selleks et vältida ebaproportsionaalseid kulusid soovimatu saagi käitlemisel, kehtestati delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 põhjalähedaste liikide suhtes kohaldatav vähese tähtsusega erand. Eespool nimetatud määrus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2021.

(3)

Horvaatial, Itaalial ja Sloveenial (kõrgetasemeline töörühm ADRIATICA) ning Kreekal, Itaalial, Küprosel ja Maltal (kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED) on otsene huvi kalavarude majandamiseks vastavalt Aadria meres ja Vahemere kaguosas. Kõrgetasemelised töörühmad ADRIATICA ja SUDESTMED esitasid 7. ja 14. mail 2021 teaduslikud tõendid, et taotleda delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 kehtestatud vähese tähtsusega erandi pikendamist.

(4)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/161 (3) on kehtestatud vähese tähtsusega erandid, mida kohaldatakse väikeste pelaagiliste liikide püügi puhul nende liikide suhtes. Seevastu tuleks käesolevasse määrusesse lisada vähese tähtsusega erandid, mida kohaldatakse põhjalähedaste liikide püügi puhul väikeste pelaagiliste liikide kaaspüügi suhtes, nagu on nõutud kõrgetasemeliste töörühmade esitatud teaduslikes tõendites.

(5)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) hindas teaduslikke tõendeid ajavahemikul 17.–21. maini 2021 (4). Kõrgetasemelised töörühmad ADRIATICA ja SUDESTMED esitasid vastavalt 13. ja 21. juulil 2021 ajakohastatud teaduslikud tõendid, mis olid kooskõlas STECFi teaduslike nõuannetega.

(6)

Komisjon märgib, et Aadria meres ja Vahemere kaguosas püütakse liike samal ajal väga erinevates kogustes, mistõttu on ühe kalavaru põhjal kavandatud lähenemist keeruline kohaldada. Lisaks püütakse neid liike väikeste kalalaevadega ja lossitakse mitmes eri rannikuäärses lossimiskohas, mille tulemusena on soovimatu saagi käitlemisega kaasnevad kulud ebaproportsionaalselt suured.

(7)

STECF märkis, et esitatud teaduslikes tõendites sisalduv vähese tähtsusega erandi kombineeritud lähenemisviis hõlmab väga mitmeid liike, mille tagasiheitemäärad on väga erinevad, kuid leidis, et selline laiaulatuslik hõlmatus on Aadria mere ja Vahemere kaguosa kalapüügi keerukust arvestades asjakohane lähenemisviis. Ühtlasi leidis STECF, et üksikute liikide suhtes kehtivad üksikud vähese tähtsusega erandid tooksid tõenäoliselt kaasa palju eraldi erandeid, mille jälgimine oleks sama keeruline.

(8)

Kõrgetasemeline töörühm ADRIATICA on esitanud ajakohastatud teaduslikud tõendid soovimatu saagi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. Kuigi STECF märkis, et kulude suurenemise prognoosid on esitatud, rõhutas ta, et on raske hinnata, millisel tasemel on kulud ebaproportsionaalsed. STECF märkis, et ebaproportsionaalsete kulude kohta esitatud teavet on võimalik täiendada ning et tuleks teha erandi mõju hindamine. STECF märkis lisaks, et esmatähtsaks tuleks pidada soovimatu püügi taseme vähendamist selektiivsete püügivahendite kasutamise või merekaitsealade kehtestamise teel. Komisjon tunneb heameelt kõrgetasemelise töörühma ADRIATICA võetud kohustuse üle – jätkata selektiivsuse ja kalapüügi ruumiliste piirangute kui esmatähtsate meetmete võtmist soovimatu püügi vähendamiseks. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada kavandatud protsendimäärada alusel.

(9)

Aadria mere kohta kogutud ajakohastatud teaduslike tõendite alusel tehakse ettepanek pikendada vähese tähtsusega erandit järgmiselt: 2022. aastal kuni 5 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), sardiini (Sardina pilchardus), makrelli (Scomber spp.) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT, TX) kasutavate laevadega. STECF leidis, et tagasiheite määr on kõnealuse püügi puhul märkimisväärne, kuid selektiivsusprojektid on alles pooleli. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada ühe aasta võrra, võttes arvesse kavandatud protsendimäärasid. Kõrgetasemeline töörühm ADRIATICA peaks esitama 1. maiks 2022 täiendavad andmed, mis põhinevad käimasolevatel uuringutel ja erandi mõju hindamisel.

(10)

Kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED on esitanud ajakohastatud teaduslikud tõendid soovimatu saagi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. Kuigi STECF märkis, et kulude suurenemise prognoosid on esitatud, rõhutas ta, et on raske hinnata, millisel tasemel on kulud ebaproportsionaalsed. STECF märkis, et ebaproportsionaalsete kulude kohta esitatud teavet on võimalik täiendada ning et tuleks teha erandi mõju hindamine. STECF märkis lisaks, et esmatähtsaks tuleks pidada soovimatu püügi taseme vähendamist selektiivsete püügivahendite kasutamise või merekaitsealade kehtestamise teel. Komisjon tunneb heameelt kõrgetasemelise töörühma SUDESTMED võetud kohustuse üle – jätkata selektiivsuse ja kalapüügi ruumiliste piirangute kui esmatähtsate meetmete võtmist soovimatu püügi vähendamiseks. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada kavandatud protsendimäärade alusel.

(11)

Võttes arvesse Vahemere kaguosas õngekonksude, -nööride, nakkevõrkude ja abaratega põhjalähedaste liikide püügitegevuse käigus samaaegselt püütud eri liikide suurt arvu, on kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED teinud ettepaneku kehtestada mõne liigi puhul erinev vähese tähtsusega erand, kui sageli püütud liikide puhul on kasulik madalam vähese tähtsusega erandi künnis, kui harvem püütud liikide puhul. Arvestades, et see kajastab Vahemere kaguosa segapüügi tegelikku olukorda, leiab komisjon, et erand tuleks anda, võttes arvesse kavandatud protsendimäärasid.

(12)

Vahemere kaguosa kohta kogutud ajakohastatud teaduslike tõendite alusel tehakse ettepanek pikendada vähese tähtsusega erandit järgmiselt: 2022. aastal kuni 5 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), sardiini (Sardina pilchardus), makrelli (Scomber spp.) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud põhjatraale (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT, TX) kasutavate laevadega. STECF leidis, et tagasiheite määr on kõnealuse püügi puhul märkimisväärne, kuid selektiivsusprojektid on veel pooleli. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada ühe aasta võrra, võttes arvesse kavandatud protsendimäärasid. Kõrgetasemeline töörühm SUDESTMED peaks esitama 1. maiks 2022 täiendavad andmed, mis põhinevad käimasolevatel uuringutel ja erandi mõju hindamisel.

(13)

Liikmesriigid kinnitasid ajakohastatud teaduslikes tõendites oma kohustust kasutada rohkem erinevaid püügivahendeid (nagu nähakse ette praegustes uurimiskavades), et vähendada ja piirata soovimatut püüki ning eelkõige kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite püüki.

(14)

Liikmesriigid kohustusid oma ajakohastatud teaduslikes tõendites kindlaks määrama ka täiendavad keelualad, et vähendada noorkalade suremust.

(15)

Taotletud meetmed on kooskõlas artikli 15 lõike 4 punktiga c.

(16)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

(1)

Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on lossimiskohustuse kehtestamise abil kaotada järk-järgult tagasiheide kogu liidu kalanduses.

(2)

Musta mere puhul on määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt kehtestatud kõigi selliste liikide püügi lossimise kohustus, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti d kohaselt kohaldatakse lossimiskohustust püüki määratlevate liikide suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 2017. Harilik kammeljas on üks kõnealustest liikidest.

(3)

20. oktoobril 2016 võttis komisjon vastu Mustal merel hariliku kammelja püügi puhul kehtestatud tagasiheitekava käsitleva delegeeritud määruse (EL) 2017/87, (2) millega on ette nähtud ellujäämismääral põhinev erand põhjanakkevõrkudega püütava hariliku kammelja suhtes. Kõnealust määrust kohaldati 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019.

(4)

Bulgaarial ja Rumeenial on otsene majandamishuvi hariliku kammelja varu kasutamiseks Mustal merel. Kõnealused liikmesriigid esitasid 12. veebruaril 2021 komisjonile ühise soovituse, milles taotlesid tagasiheitekava ja ellujäämismääral põhineva erandi pikendamist põhjanakkevõrkudega püütud hariliku kammelja puhul Mustal merel. 15. juulil 2021 esitasid nimetatud liikmesriigid ajakohastatud ühise soovituse. Asjaomased teadusasutused osalesid teadusliku kaastööga selle liigi kõrge ellujäämismäära kohta.

(5)

Kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (3) (STECF) hindas esitatud ajakohastatud ühist soovitust ja märkis, et esitatud teavet tuleb täiustada. Komisjon tunnustab tehtud teaduslikke uuringuid, (4) milles tõendatakse Mustal merel ELi-väliste riikide laevade poolt seisevvõrkudega püütud hariliku kammelja suurt ellujäämust. Võttes arvesse, et uuringud käsitlevad sama merepiirkonda, liike ja püügivahendeid kui need, mis on hõlmatud Bulgaaria ja Rumeenia taotletud erandiga, leiab komisjon, et kõnealust uuringut tuleks erandi tegemisel arvesse võtta.

(6)

Teaduslike tõendite ja STECFi hinnangu põhjal tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punkti b kohaselt lubatud ellujäämismääral põhinev erand lisada käesolevasse määrusesse üheks aastaks.

(7)

Asjaomased liikmesriigid peaksid 1. maiks 2022 esitama täiendavad andmed nakkevõrguga püütud hariliku kammelja ellujäämismäära prognooside kohta.

(8)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooaja ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Kooskõlas ühise soovitusega ja võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tähtaega, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

(1)

Määrusega (EL) 2019/1022 on kehtestatud Vahemere lääneosa põhjalähedaste kalavarude püügi mitmeaastane kava. Kõnealuse määruse artikliga 14 on komisjonile antud õigus võtta vastu nimetatud määrust täiendavad delegeeritud õigusaktid kõigi Vahemere lääneosa liikide kalavarude kohta, mille suhtes kohaldatakse lossimiskohustust, ning kalavarude püüdmisel saadud pelaagiliste liikide juhupüügi kohta vastavalt kõnealusele sättele.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/86 (2) on kehtestatud Vahemerel teatavate põhjalähedaste liikide püügiga seotud tagasiheitekava, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2017 kuni 31. detsembrini 2019 ja mis põhineb mitme Vahemere kalapüügipiirkonnas otsese majandamishuviga liikmesriigi (Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Malta ja Sloveenia) poolt komisjonile 2016. aastal esitatud kolmel ühisel soovitusel. Need kolm ühist soovitust puudutasid vastavalt Vahemere lääneosa, Aadria merd ja Vahemere kaguosa.

(3)

Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia (edaspidi „kõrgetasemeline töörühm PESCAMED“) esitasid 7. mail 2021 komisjonile ühise soovituse, milles pärast Vahemere nõuandekomisjoniga (edaspidi „MEDAC“) konsulteerimist tegid ettepaneku pikendada Vahemere lääneosa põhjalähedaste liikide püügi suhtes kohaldatavast lossimiskohustusest tehtavaid teatavaid erandeid

(4)

Seda ühist soovitust hindas kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ajavahemikul 17.–21. maini 2021 (3).

(5)

21. juulil 2021 esitas kõrgetasemeline töörühm PESCAMED ajakohastatud ühise soovituse, mis oli kooskõlas STECFi hinnanguga.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (4) artikli 18 kohaselt on komisjon STECFi hinnangut silmas pidades analüüsinud ühist soovitust, et tagada selle kooskõla asjakohaste kaitsemeetmetega, sealhulgas lossimiskohustusega.

(7)

Komisjon märgib, et Vahemere lääneosas püütakse liike samal ajal ja väga erinevas koguses, mistõttu on ühe kalavaru põhjal kavandatud lähenemisviisi keeruline kohaldada. Lisaks sellele püütakse neid liike väikeste kalalaevadega ja lossitakse mitmes eri rannikuäärses lossimiskohas, mille tulemusena on soovimatu saagi käitlemise kulud ebaproportsionaalselt suured.

(8)

Ajakohastatud ühises soovituses tehakse ettepanek pikendada 2022. aastaks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktis b sätestatud ellujäämise määral põhinevat erandit, mis on kehtestatud mehhaniseeritud tragidega püütud karpide, nimelt jakobi kammkarbi (Pecten jacobeus), kukk-karplaste (Venerupis spp.) ja veenuskarplaste (Venus spp.) suhtes. STECF tuletas liikmesriikidele meelde kahte olemasolevat uuringut, mis tuleb lõpule viia jakobi kammkarbi, kukk-karplaste ja veenuskarplaste ellujäämise määra täiendavaks hindamiseks. Kuna tõendid nende liikide ellujäämise määrade kohta ei ole veenvad, leiab komisjon, et ellujäämise määral põhinev erand tuleks kuni asjakohaste ellujäämise määra käsitlevate andmete esitamiseni lisada käesolevasse määrusesse üheks aastaks. Asjaomased liikmesriigid peaksid komisjonile 1. maiks 2022 esitama eespool nimetatud kolme liigi kohta asjakohased ellujäämise määra käsitlevad andmed, mille alusel saaks STECF erandi põhjendatust täielikult hinnata ja komisjon erandi põhjendatuse läbi vaadata.

(9)

Ajakohastatud ühises soovituses tehakse ettepanek pikendada 2022., 2023. ja 2024. aastaks ellujäämise määral põhinevat erandit, mis on kehtestatud põhjatraalidega (OTB, OTT, PTB, TBN, TBS, TB, OT, PT, TX) püütud norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes. STECFi arvamuse kohaselt on teaduslikult tõendatud, et juulis ja augustis on Vahemere lääneosas ja muudes piirkondades selle liigi ellujäämise määr väga madal. Kuna ülejäänud aasta jooksul on ellujäämise määr kõrge ning võttes arvesse püügivahendite, püügitavade ja ökosüsteemi omadusi, leiab komisjon, et ellujäämise määral põhinevat erandit tuleks pikendada kolme aasta võrra, kuid mitte kohaldada iga aasta juulis ja augustis.

(10)

Ajakohastatud ühises soovituses tehakse ettepanek pikendada 2022., 2023. ja 2024. aastaks lõkspüüniste ja püünistega (FPO, FIX) püütud norra salehomaari (Nephrops norvegicus) suhtes kehtestatud ellujäämise määral põhinevat erandit. STECF leidis, et selle erandi toetuseks esitatud konkreetne teave oli vähene. Ent võttes arvesse, et kõnealune püük on üsna selektiivne, leiab komisjon, et erandit tuleks pikendada kolme aasta võrra.

(11)

Ajakohastatud ühises soovituses tehakse ettepanek pikendada 2022. ja 2023. aastaks ellujäämise määral põhinevat erandit, mis on kehtestatud õngekonksude ja -nööridega (LHP, LHM, LLS, LLD, LL, LTL, LX) püütud mustlaik-besuugo (Pagellus bogaraveo) suhtes. STECF leidis, et kõnealuse erandi toetuseks on esitatud tõendid, kuid tagasiheite ellujäämise otseseks jälgimiseks tuleks teha täiendavaid teadusuuringuid. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada kahe aasta võrra.

(12)

Ajakohastatud ühises soovituses tehakse ettepanek pikendada 2022. ja 2023. aastaks ellujäämismääral põhinevat erandit, mis on kehtestatud võrkudega (GNS, GN, GND, GNC, GTN, GTR, GEN) ning lõkspüüniste ja püünistega (FPO, FIX) püütud euroopa homaari (Homarus gammarus) ja langustlaste (Palinuridae) suhtes. STECF leidis, et tõendid ellujäämismääral põhineva erandi tõenäoliselt vähese mõju kohta on küll esitatud, kuid tagasiheite ellujäämise otseseks jälgimiseks tuleks teha täiendavaid teadusuuringuid. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada kahe aasta võrra.

(13)

Ühises soovituses esitati ajakohastatud teaduslikud tõendid soovimatu saagi käitlemise ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta. STECF märkis, et kulude suurenemise prognoosid on küll esitatud, aga rõhutas, et on raske hinnata, millisel tasemel on kulud ebaproportsionaalsed. STECF märkis, et ebaproportsionaalsete kulude kohta esitatud teavet on võimalik edaspidi täiendada ning tuleks teha erandi mõju hindamine. STECF märkis veel, et esmatähtsaks tuleks pidada soovimatu püügi vähendamist selektiivsete püügivahendite kasutamise või merekaitsealade abil. Komisjon tunneb heameelt kõrgetasemelise töörühma PESCAMED võetud kohustuse üle – jätkata selektiivsuse ja kalapüügi ruumiliste piirangute kui esmatähtsate meetmete võtmist soovimatu püügi vähendamiseks. STECF märkis, et vähese tähtsusega erandi kombineeritud lähenemisviisi puhul on hõlmatud suur rühm liike, mille tagasiheite määrad on väga erinevad, kuid leidis, et selline ulatuslik hõlmatus on Vahemere lääneosa kalapüügi keerukust arvestades asjakohane lähenemisviis. Ühtlasi leidis STECF, et üksikute liikide suhtes kehtivad üksikud vähese tähtsusega erandid tooksid tõenäoliselt kaasa palju eraldi erandeid, mille jälgimine oleks sama keeruline. Komisjon leiab, et erandit tuleks pikendada kavandatud protsendimäära arvestades.

(14)

Liikmesriigid kinnitasid ühises soovituses uuesti oma kohustust kasutada rohkem erinevaid püügivahendeid (nagu nähakse ette praegustes uurimiskavades), et vähendada ja piirata soovimatut püüki ning eelkõige kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemate isendite püüki.

(15)

Lisaks sellele kohustusid liikmesriigid oma ühises soovituses kindlaks määrama täiendavad püügikeelualad, et vähendada noorkalade suremust, kui on tõendeid noorkalade suure kontsentratsiooni kohta. Ajakohastatud ühises soovituses soovitatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 4, artikli 15 lõike 5 punktidega b ja c ning artikli 18 lõikega 3.

(16)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt liidu laevade kalapüügihooaja kavandamist ja seonduvat majandustegevust, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2022,

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1484/95 (3) on sätestatud täiendava imporditollimaksu süsteemi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ning on kinnitatud kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpilised hinnad.

(2)

Kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise aluseks oleva teabe korrapärase kontrollimise tulemusel tuleks muuta teatavate toodete tüüpilisi impordihindu, võttes arvesse päritolule vastavaid hinnaerinevusi.

(3)

Määrust (EÜ) nr 1484/95 tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Selleks et kõnealust meedet saaks kohaldada võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (2) lisa A osas on loetletud toimeained, mis loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/52 (3) pikendati toimeainete dimoksüstrobiini, mekoprop-P, metiraami, oksamüüli ja püraklostrobiini heakskiidu kehtivusaega 31. jaanuarini 2022 ning toimeainete benfluraliini, fluasinaami, flutolaniili ja mepikvaadi heakskiidu kehtivusaega 28. veebruarini 2022.

(3)

Kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamise taotlused esitati vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) nr 844/2012, (4) mis tühistati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1740 (5). Kõnealuste toimeainete heakskiidu pikendamise menetlust, mis on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 844/2012, kohaldatakse jätkuvalt vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1740 artikli 17 lõikele 2.

(4)

Kuna kõnealuste toimeainete hindamine on taotlejatest sõltumatutel põhjustel hilinenud, aegub nende ainete heakskiit tõenäoliselt enne heakskiidu pikendamist käsitleva otsuse vastuvõtmist. Seepärast on vaja pikendada nende toimeainete heakskiidu kehtivusaega.

(5)

Lisaks on vaja pikendada toimeainete fluasinaami, flutolaniili, mekoprop-P, mepikvaadi, metiraami ja püraklostrobiini heakskiidu kehtivusaega, et anda aega, mis on vajalik endokriinseid häireid põhjustavate omaduste hindamiseks vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklites 13 ja 14 sätestatud menetlusele.

(6)

Juhtumite puhul, kus komisjon võtab vastu määruse, milles sätestatakse, et käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiitu ei pikendata, kuna heakskiitmise kriteeriumid ei ole täidetud, määrab komisjon asjaomase kehtivusaja lõpu samale kuupäevale, mis kehtis enne käesoleva määruse jõustumist, või kuupäevale, mil jõustub määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu ei pikendata, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Juhtumite puhul, kus komisjon võtab vastu määruse, millega nähakse ette käesoleva määruse lisas osutatud toimeaine heakskiidu pikendamine, püüab komisjon kehtestada konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt kohaldamise varaseima võimaliku alguskuupäeva.

(7)

Rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (2) VI lisa kandega 17 on keelatud liitu sisse tuua perekonna Solanum L. ja selle hübriidide varremugulaid, v.a kõnealuse lisa kannetes 15 ja 16 nimetatud, sealhulgas teatavatest kolmandatest riikidest pärit Solanum tuberosum L. (edaspidi „määratletud taim“) varremugulaid.

(2)

Kõnealust keeldu ei kohaldata rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VI lisa kande 17 neljanda veeru punktis b loetletud Euroopa kolmandate riikide ja konkreetsete piirkondade suhtes, kui need on tunnistatud vabaks kartuli-ringmädanikku põhjustavast kahjustajast Clavibacter sepedonicus (Spieckermann ja Kotthoff) Nouioui et al. (edaspidi „määratletud taimekahjustaja“), või nende õigusaktid on tunnistatud võrdväärseks liidu eeskirjadega, milles käsitletakse kõnealuse taimekahjustaja vastast kaitset.

(3)

Montenegro poolt esitatud 2010.–2020. aasta iga-aastaseid uuringuid käsitlevast teabest ning 2019. aasta novembris kõnealuses riigis toimunud kartulisektorit käsitleva komisjoni kontrollkäigu ajal kogutud teabest nähtub, et määratletud taimekahjustajat Montenegros ei esinenud. Kõnealune riik töötas välja piisavad järelmeetmed, et järgida kontrollkäigu lõpparuande soovitusi taimetervise kontrolli parandamise kohta kartulisektoris. Seepärast on asjakohane tunnistada Montenegro vabaks kahjustajast Clavibacter sepedonicus (Spieckermann ja Kotthoff) Nouioui et al. ning lubada Montenegrost liitu sisse tuua säilituskartulit, kuna seda peetakse vabaks määratletud taimekahjustajast.

(4)

Komisjoni rakendusotsustega 2012/219/EL (3) ja (EL) 2015/1199 (4) tunnistati vastavalt Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina vabaks määratletud taimekahjustajast.

(5)

Kuna vastavate uuringute ja kontrollkäikude tulemuste põhjal ei ole olukord Bosnias ja Hertsegoviinas ning Serbias pärast kõnealuste rakendusotsuste vastuvõtmist muutunud, käsitatakse neid kolmandaid riike endiselt vabana määratletud taimekahjustajast ning nende territooriumil toodetud säilituskartulit tuleks lubada liitu sisse tuua.

(6)

Selle tagamiseks, et Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ja Ühendkuningriik jäävad vabaks määratletud taimekahjustajast, tuleks kõnealustelt kolmandatelt riikidelt nõuda, et nad esitaksid komisjonile iga aasta 30. aprilliks eelmise aasta uuringu tulemused, milles kinnitatakse, et määratletud taimekahjustajat nende territooriumil ei esine, kuna sellega tagataks kõige sobivam ajavahemik kõnealuste tulemuste asjakohaseks kogumiseks ja esitamiseks.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 VI lisa kande 17 neljanda veeru punkte b ja c vastavalt muuta, et nendes oleks käsitletud ka Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro, Serbia ja Ühendkuningriik.

(8)

Õigusliku selguse huvides tuleks rakendusotsused 2012/219/EL ja (EL) 2015/1199 kehtetuks tunnistada.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 474/2006 (2) on kehtestatud nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(2)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 4 lõike 3 kohaselt on teatavad liikmesriigid ja Euroopa Liidu Lennundusohutusamet (edaspidi „amet“) edastanud komisjonile teavet, mis on kõnealuse nimekirja ajakohastamise seisukohast oluline. Asjakohast teavet on esitanud ka kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Kõnealust nimekirja tuleks esitatud teabe põhjal ajakohastada.

(3)

Komisjon teavitas kõiki asjaomaseid lennuettevõtjaid kas otse või nende regulatiivse järelevalve eest vastutavate ametiasutuste kaudu olulistest üksikasjadest ja kaalutlustest, mille alusel otsustatakse kehtestada nende suhtes tegevuskeeld liidus või muudetakse määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisa või B lisa nimekirja kantud lennuettevõtja suhtes kehtestatud tegevuskeelu tingimusi.

(4)

Komisjon andis asjaomastele lennuettevõtjatele võimaluse tutvuda kõikide asjaomaste dokumentidega, esitada kirjalikke märkusi ning teha komisjonile ja määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 15 alusel loodud komiteele (edaspidi „ELi lennuohutuskomitee“) suuline ettekanne.

(5)

Komisjon on teavitanud ELi lennuohutuskomiteed käimasolevatest ühiskonsultatsioonidest, mida peetakse määruse (EÜ) nr 2111/2005 ja komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 (3) raames Armeenia, Iraagi, Kasahstani, Komooride, Liibüa, Lõuna-Sudaani, Mehhiko, Moldova, Pakistani ja Venemaa pädevate asutuste ning lennuettevõtjatega. Komisjon teavitas ELi lennuohutuskomiteed ka tsiviillennunduse olukorrast Brazzaville’i Kongos, Ekvatoriaal-Guineas, Madagaskaril, Sudaanis ja Surinames.

(6)

Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed tehnilistest hindamistest, mis tehti komisjoni määruse (EL) nr 452/2014 (4) sätete alusel välja antud kolmandate riikide lennuettevõtjate lubade esialgseks hindamiseks ja nendega seotud pidevaks järelevalveks.

(7)

Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed ka välismaiste õhusõidukite ohutuse hindamise programmi (edaspidi „SAFA programm“) raames komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollide analüüsi tulemustest.

(8)

Amet teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed ka tehnilise abi projektidest kolmandates riikides, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 474/2006 kohast tegevuskeeldu. Lisaks andsid amet ja Prantsusmaa teavet edasise tehnilise abi kavade ja taotluste kohta ning kolmandate riikide tsiviillennundusametite haldus- ja tehnilise võimekuse suurendamiseks tehtava koostöö kohta, et aidata neil kõrvaldada puudujäägid kohaldatavate rahvusvaheliste tsiviillennunduse ohutusstandardite järgimisel. Liikmesriike kutsuti üles reageerima sellistele taotlustele, lähtudes mõlema poole huvidest ning kooskõlastatult komisjoni ja ametiga. Sellega seoses rõhutas komisjon, kui kasulik on anda rahvusvahelise lennundusvaldkonna osalistele eelkõige Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi „ICAO“) lennuohutusalase partnerlusabi vahendi (Aviation Safety Implementation Assistance Partnership tool) kaudu teavet kolmandatele riikidele ettenähtud sellise tehnilise abi kohta, mida liit ja selle liikmesriigid annavad lennuohutuse suurendamiseks kogu maailmas.

(9)

Eurocontrol andis komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele ajakohastatud teavet SAFA programmi ja kolmandate riikide lennuettevõtjate häirefunktsiooni staatuse kohta ning statistika tegevuskeelu saanud lennuettevõtjatega seotud ohuteadete kohta.

(10)

Pärast seda, kui amet oli analüüsinud liidu lennuettevõtjate õhusõidukitele seisuplatsil tehtud kontrollide ja ameti korraldatud standardimiskontrollide tulemusi, mida oli täiendatud ka liikmesriikide lennuametite tehtud konkreetsete kontrollide ja auditite tulemustega, on mitu liikmesriiki ja pädeva asutusena tegutsev amet võtnud teatavaid parandus- ja täitemeetmeid ning teavitanud neist meetmetes komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed.

(11)

Liikmesriigid ja pädeva asutusena tegutsev amet kinnitasid uuesti, et kui asjaomasest ohutusteabest peaks ilmnema, et asjakohaste ohutusstandardite järgimata jätmine liidu lennuettevõtjate poolt põhjustaks otseseid ohutusriske, on nad valmis võtma vajalikke meetmeid.

(12)

2020. aasta juunis kanti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/736 (6) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse Armeenia lennuettevõtjad.

(13)

Komisjon, amet, liikmesriigid ja Armeenia tsiviillennunduskomitee (edaspidi „CAC“) korraldasid 3. novembril 2021 tehnilise koosoleku, mille käigus CAC esitas ajakohastatud teabe meetmete kohta, mis ta oli pärast 15. aprillil 2021 toimunud tehnilist koosolekut võtnud kindlakstehtud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks. CAC esitas ülevaate Armeenia tsiviillennunduse õigusraamistiku hiljutistest arengusuundumustest, teabe CACi osakondade funktsioonide ja ülesannete edasiarendamise kohta ning personali käsiraamatu.

(14)

Lisaks teatas CAC komisjonile, et ta oli hiljuti lõpetanud ohutusjuhtimise käsiraamatu koostamise ja korraldanud CACi töötajatele ohutusjuhtimissüsteemi (SMS) käsitlevaid koolitusi.

(15)

Peale selle teavitas CAC komisjoni, et ta on kehtetuks tunnistanud lennuettevõtjate Atlantis Armenian Airlines ja Fly Armenia Airways lennuettevõtja sertifikaadid ning sertinud uue lennuettevõtja Flyone Armenia (lennuettevõtja sertifikaat nr 074). Kuna CAC ei ole tõendanud, et ta suudab asjakohaseid ohutusstandardeid piisaval määral rakendada ja nende täitmist tagada, ei taga lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine kõnealusele uuele lennuettevõtjatele, et tema tegevus on piisaval määral kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandarditega.

(16)

Komisjon võtab teadmiseks CAC edusammud lennuohutusega seotud probleemide lahendamisel, mille tulemusena Armeenia serditud lennuettevõtjad kanti 2020. aasta juunis määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse. CACi esitatud teave ja dokumendid ei sisalda siiski piisavalt tõendeid selle kohta, et liidu 2020. aasta kohapealse kontrollkäigu ajal kindlaks tehtud ohutuspuudujäägid on tulemuslikult kõrvaldatud ja vastavus rahvusvahelistele ohutusstandarditele on tagatud. Komisjon jätkab koostööd CACiga ja jälgib täiendavaid meetmeid ja toiminguid, mida CAC kasutab ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks, sealhulgas CACi ohutusjärelevalvealast suutlikkust. Sellega seoses märgiti, et amet võtab kasutusele tehnilise abi projekti, et toetada CACi jõupingutusi lennuohutusalase järelevalve tõhustamiseks Armeenias.

(17)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu on Armeenia lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, et kanda lennuettevõtja Fly Armenia määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse ning jätta lennuettevõtjad Atlantis Armenian Airlines ja Fly Armenia Airways kõnealusest lisast välja.

(18)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Armeenias serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Armeenias serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(19)

Lennuettevõtja Air Service Comores kanti 22. märtsil 2006 määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(20)

12. oktoobril 2006 kustutati lennuettevõtja Air Service Comores komisjoni määrusega (EÜ) nr 1543/2006 (7) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast ja kanti asjaomase määruse B lisasse.

(21)

Komisjon palus oma pideva järelevalvetegevuse raames organisatsioonil Agence Nationale de l’Aviation Civile et de la Météorologie de l’Union des Comores (edaspidi „ANACM“) esitada nimekiri kõikidest Komooridel serditud lennuettevõtja sertifikaadi omanikest.

(22)

15. juulil 2021 esitas ANACM kirjaliku kinnituse, et lennuettevõtja Air Service Comores lõpetab tegevuse.

(23)

Seepärast leiab komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, jättes lennuettevõtja Air Service Comores määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisast välja.

(24)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Komooridel serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi asjaomaste lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(25)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmine on põhjustanud otseseid ohutusriske, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmed.

(26)

2015. aasta detsembris kanti lennuettevõtja Iraqi Airways komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2322 (8) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(27)

17. juunil 2021 korraldasid komisjon, amet, liikmesriigid ja Iraagi tsiviillennundusamet (edaspidi „ICAA“) Iraagi esitatud taotluse põhjal ning komisjoni pideva järelevalvetegevuse raames tehnilise koosoleku. ICAA esitas koosolekul ajakohastatud teabe meetmete kohta, mis on võetud pärast lennuettevõtja Iraqi Airways kandmist määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse, ning teabe selle kohta, kuidas on edenenud ICAO üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) raames pideva seire põhimõtte (CMA) kohaselt korraldatud dokumentide kontroll.

(28)

ICAA teatas komisjonile, et ta on kõiki ameti poolt 2017. aastal ICAA-le antud tehnilise abi projektist tulenevaid soovitusi arvesse võtnud ja need ka rakendanud. ICAA teatas, et lisaks enne tehnilist koosolekut esitatud teabele esitab ta täiendavaid tõendeid ka eespool nimetatud edusammude kohta. Tehnilise koosoleku teises pooles andsid komisjon ja amet Iraagi konkreetsele taotlusele vastates selgitusi kolmanda riigi lennuettevõtja loa (edaspidi „TCO luba“) väljaandmise menetluse kohta, pidades silmas lennuettevõtja Iraqi Airwaysi või teiste Iraagis sertifitseeritud lennuettevõtjate tulevasi loataotlusi.

(29)

Komisjon täpsustas 17. juunil 2021 toimunud koosolekul, et ta võiks kaaluda lennuettevõtja Iraqi Airways väljajätmist määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast, kui asjaomasest teabest, sealhulgas liidu kohapealse kontrollkäigu tulemustest selgub, et Iraak järgib ICAO sertifitseerimis- ja järelevalvestandardeid ning lennuettevõtja Iraqi Airways tõendab ametile ja komisjonile, et põhjused, mille tõttu tema taotlus kolmanda riigi lennuettevõtja loa väljaandmise kohta 2015. aastal tagasi lükati, on kõrvaldatud.

(30)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Iraagi lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(31)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Iraagis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Iraagis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(32)

2016. aasta detsembris jäeti Kasahstani lennuettevõtjad komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/2214 (9) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja.

(33)

2020. aasta veebruaris alustati Kasahstani ohutusjärelevalvesüsteemi pideva järelevalve raames ametlikke konsultatsioone Kasahstani pädevate asutustega. Sellega seoses anti ELi lennuohutuskomiteele 2021. aasta mais toimunud koosolekul ülevaade ohutusjärelevalve olukorrast Kasahstanis.

(34)

ELi lennuohutuskomitees 2021. aasta mais peetud arutelude järelmeetmena korraldasid komisjoni, ameti ja liikmesriikide eksperdid 11.–15. oktoobrini 2021 Kasahstanis kohapealse kontrollkäigu, külastades Kasahstani tsiviillennunduskomiteed (edaspidi „CAC KZ“), Kasahstani lennuameti aktsiaseltsi (edaspidi „AAK“) ning kolme Kasahstanis serditud lennuettevõtjat (Air Astana, Jupiter Jet ja Qazaq Air).

(35)

Kontrollkäigu raames keskenduti AAK-le, võttes arvesse tema ülekaalukat rolli ja vastutust, mida ta kannab Kasahstanis serditud lennuettevõtjate üle järelevalve teostamise eest. Kõigist hindamistoimingutest võtsid osa ka CAC KZ esindajad, kuna nende pädevusvaldkonda kuuluvad eri poliitikameetmed, näiteks AAKi menetluste vastuvõtmine.

(36)

Kontrollkäigu põhjal on selge, et kuigi AAK on teinud edusamme, esineb endiselt ka puudusi, näiteks AAKi kohustuste täitmata jätmine lennuettevõtjate sertimisprotsesside käigus. Lisaks tuleks järelevalveprotsessi kohandada ja vajaduse korral rangemaks muuta, et teostada kõikide lennuettevõtjate üle järelevalvet, mis vastab nende suurusele ja tegevuse keerukusele ning tagada, et asjaomaste lennuettevõtjate tegevus oleks jätkuvalt kooskõlas kohaldatavate rahvusvahelistele ohutusstandarditega.

(37)

Lisaks peaks CAC KZ pöörama suuremat tähelepanu õigusraamistiku ajakohastamisele, et integreerida ICAO lisade muudatused Kasahstani õigusaktidesse. CAC KZ ja AAK peavad tagama usaldusväärsete sisemehhanismide ja -menetluste rakendamise, et organisatsiooni igapäevane tegevus ja korraldus tugineks kehtivale õigus- ja tehnilisele raamistikule. Sellega seoses peaksid CAC KZ ja AAK täiustama oma üldist kvaliteedijuhtimise funktsiooni ning Kasahstani riiklikku ohutusprogrammi, et võimalike ohutusriskide kindlakstegemine ja nende nõuetekohane leevendamine toimuks süsteemselt ja õigeaegselt.

(38)

Selleks et Kasahstan kui ICAO osalisriik saaks täita lubade väljaandmisega seotud kohustusi, on hindamisrühm AAKi lubade väljaandmisega seotud tegevuse puhul kindlaks teinud täiustamist vajavad valdkonnad, eelkõige inspektoritega seotud menetlused, lennumeeskonna teooriaeksamite süsteem ning menetlused, millega tagatakse, et lennueksami läbiviijate kvalifikatsiooni ja sellega seotud järelevalve suhtes kohaldatakse standardset lähenemisviisi.

(39)

Lennukõlblikkustöötajatel on AAKis kehtestatud menetlustest hea ülevaade. Siiski on inspektorite nõutava kvalifikatsiooni tagamiseks vaja teha täiendavaid jõupingutusi eelkõige korduv- ja erikoolituse valdkonnas. Lennukõlblikkustöötajate tegevuse valikulisel kontrollimisel on leitud kõrvalekaldeid nõuetest, eelkõige ettevõtjate ja hooldusorganisatsioonide sertimise ja järelevalve valdkonnas.

(40)

13. oktoobril 2021 külastas hindamisrühm Kasahstani peamist reisi- ja kaubalennuettevõtjat Air Astana. Lennuettevõtjal on hästi toimiv ja kindel ohutusjuhtimissüsteem, mille abil lennuettevõtja kogub kasulikke andmeid. Üldiselt võis valikulise kontrolli põhjal väita, et lennuettevõtja on kehtestanud töökindla ja toimiva vastavushindamissüsteemi. Kõrgem juhtkond tunneb kõnealuseid süsteeme hästi ja kasutab neid riskide kindlakstegemiseks ning asjakohaste meetmete võtmiseks, et vähendada kõige suuremaid riske vastuvõetava tasemeni.

(41)

Lennuettevõtja tegevust toetavad kvalifitseeritud tehnilised töötajad ja liinihooldusjaamad. Kontrollkäigu ajal ei leitud lennukõlblikkuse valdkonnas probleeme ega puudusi.

(42)

Lennuettevõtjal oli tugev ja struktureeritud süsteem lennumeeskonna, salongipersonali ja lennukorraldajate, sealhulgas instruktorite ja kontrollpilootide koolituse eri aspektide kontrollimiseks. Kontrollitud toimikud on näidanud, et koolitussertifikaate on võimalik jälgida ning vormid on nõuetekohaselt täidetud.

(43)

13. oktoobril 2021 külastas hindamisrühm Kasahstani kaubalennuettevõtjat Jupiter Jet, kes asub Almatõs. Asjaomane lennuettevõtja asutati 1996. aastal kui Joint-Stock Company Air Company ATMA, kuid 2016. aastal nimetati ta ümber. Lennuettevõtja osutab Antonov AN-12 tüüpi õhusõidukiga sihtotstarbelisi tšarterteenuseid.

(44)

Kuigi lennuettevõtja on välja töötanud ja rakendanud ohutusjuhtimissüsteemi, tuleb seda nõutava küpsusastme saavutamiseks veelgi täiustada.

(45)

Lennuettevõtjal on tugev ja struktureeritud süsteem jätkuva lennukõlblikkuse eri aspektide kontrollimiseks.

(46)

Kontrollkäigu ajal tehti kindlaks, et elektroonilise lennudokumentatsiooniga (EFB) seotud protseduure on tegevuskäsiraamatus käsitletud väga üldiselt. Lisaks leiti, et mõned tegevuskäsiraamatus kirjeldatud protseduurid ei olnud ajakohased ega täielikud, nt kokkupõrke vältimise eelhoiatussüsteemiga (TCAS) seotud peatükk ei hõlmanud kõiki TCASi versiooni 7.1 standardteateid ega nendega seotud protseduure. Asjaomane tegevuskäsiraamat tuleb läbi vaadata ja kontrollida selle vastavust kohaldatavatele standarditele.

(47)

2015. aastal asutatud Qazaq Air on Nur-Sultanis asuv piirkondadevaheline reisi- ja kaubalennuettevõtja, kes käitab viit De Havilland Dash-8-Q400NG tüüpi turbopropellerlennukit. Hindamisrühm külastas lennuettevõtjat Qazaq Air14. oktoobril 2021.

(48)

Lennuettevõtjal on hästi toimiv ja kindel ohutusjuhtimissüsteem, mille abil kogutakse kasulikke andmeid. Siiski leiti kontrolli käigus, et Qazaq Air ei teostanud süstemaatiliselt kõiki toiminguid vastavalt ohutusjuhtimise käsiraamatu nõuetele, nt ei korraldatud ohutusauditeid, ning hädaolukordadele reageerimise protseduuri ei olnud veel lõplikult välja töötatud.

(49)

Lennuettevõtja on välja töötanud ja rakendanud nõuetele vastavuse järelevalve funktsiooni, kuid selle täieliku potentsiaali tagamiseks on vaja teha täiendavaid parandusi, eelkõige seoses siseauditite leidude kõrvaldamisega.

(50)

Hindamise käigus täheldati mõningaid lahknevusi lennuettevõtja tegevuskäsiraamatus. Eriti murettekitav on asjaolu, et lennuettevõtja ei ole kehtestanud lennumeeskonnale kriteeriume lendudeks madala nähtavusega, kuigi lennuettevõtjale on sellisteks lendudeks luba antud.

(51)

Qazaq Air kasutab oma lennumeeskonna jaoks arvutipõhist planeerimis- ja seiresüsteemi. Lennujuhtide koolitusdokumentide hindamisel leiti, et mitme korduvkoolituse korraldamisega on hiljaks jäädud.

(52)

ELi lennuohutuskomitee jõudis oma arutelude põhjal järeldusele, et erilist tähelepanu tuleks pöörata järelmeetmetele, mille CAC KZ ja AAK on võtnud liidu kohapealse kontrollkäigu raames tehtud tähelepanekute suhtes, sealhulgas CAC KZi ja AAKi ärakuulamisele ELi lennuohutuskomitee järgmisel koosolekul, et eelkõige töötada välja asjakohane parandusmeetmete kava ja seda tõhusalt rakendada.

(53)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Kasahstani lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(54)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Kasahstanis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Kasahstanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(55)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmnevad rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmise tõttu tekkinud otsesed ohutusriskid, võivad vajalikuks osutuda määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohased komisjonipoolsed lisameetmed.

(56)

2014. aasta detsembris kanti Liibüa lennuettevõtjad komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1318/2014 (10) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(57)

Liibüa tsiviillennundusamet (edaspidi „LYCAA“) esitas 2. juuni 2021. aasta kirjas teavet oma struktuuri, järelevalvesüsteemi ja tegevuse kohta, sealhulgas asutusesisese inspekteerimismenetluse käsiraamatud, tsiviillennundusorganisatsioonide jaoks välja töötatud instruktsioonid, lennundustöötajate ja -organisatsioonide jaoks ette nähtud vormid, 2019. aastast alates võetud täitemeetmed ning lennuettevõtja sertifikaadi omanike ja registreeritud õhusõidukite praeguse loetelu.

(58)

Esitatud teabest nähtub, et LYCAA sertifitseeris kaks uut lennuettevõtjat – Berniq Airways (lennuettevõtja sertifikaat nr 032/21) ja Hala Airlines (lennuettevõtja sertifikaat 033/21), ning et lennuettevõtja Global Aviation and Services nimetati ümber lennuettevõtjaks Global Air Transport. Kuna LYCAA ei ole tõendanud, et ta suudab asjakohaseid ohutusstandardeid piisaval määral rakendada ja nende täitmist tagada, ei taga lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmine kõnealusele uuele lennuettevõtjale, et tema tegevus on piisaval määral kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandarditega.

(59)

1. septembril 2021 korraldasid komisjon, amet, liikmesriigid ja Liibüa tsiviillennundusamet (edaspidi „LYCAA“) Iraagi esitatud taotluse põhjal ning komisjoni pideva järelevalvetegevuse käigus tehnilise koosoleku. LYCAA andis koosolekul ülevaate oma töökorraldusest ja ülesannetest, sealhulgas ohutusjärelevalve teostamise aluspõhimõtetest. Lisaks andis LYCAA ajakohastatud ülevaate ameti poolt 2019. aastal LYCAA tehnilise abi projekti raames antud soovituste järgimiseks võetud meetmete arengust ja seisust. Peale selle esitas LYCAA teavet 2020. aastal ICAO üldise ohutusjärelevalve auditeerimisprogrammi (USOAP) raames pideva seire põhimõtte (CMA) kohaselt korraldatud dokumentide kontrolli kohta.

(60)

Kuna LYCAA ei ole rahvusvaheliste ohutusstandardite rakendamisel suuri edusamme teinud, leidsid komisjon ja ELi lennuohutuskomitee LYCAA esitatud teabele ning dokumentidele, sealhulgas 1. septembri 2021. aasta tehnilisel koosolekul esitatud teabele tuginedes, et LYCAA ei ole suutnud tõendada, et ta on asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid tulemuslikult järginud ja rakendanud.

(61)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, kandes lennuettevõtjad Berniq Airways ja Hala Airlines määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(62)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Liibüas serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Liibüas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(63)

Mehhiko lennuettevõtjaid ei ole kunagi olnud kantud määruse (EÜ) nr 474/2006 A või B lisasse.

(64)

Pärast Mehhiko lennuettevõtja Global Air (Aerolíneas Damojh, S.A. de C.V.) õhusõidukiga juhtunud inimohvritega õnnetust, mis leidis 18. mail 2018 aset Kuubal, võttis komisjon ühendust Mehhiko tsiviillennundusametiga Dirección General de Aeronáutica Civil (edaspidi „DGAC Mexico“) ja nõudis üksikasjalikku teavet. 16. oktoobril 2018 alustasid komisjon, amet ja DGAC Mexico ametlikke konsultatsioone ja pidasid muu hulgas tehnilise koosoleku.

(65)

Tuginedes läbiviidud konsultatsioonidele, esitatud teabele ning ELi SAFA programmi ja TCO programmide raames kogutud andmetele, mis sel ajal ei osutanud tõsistele või süsteemsetele probleemidele, järeldas komisjon, et lennuohutusalane olukord Mehhikos ei tekitanud kiireloomulisi ohutusprobleeme.

(66)

Ameerika Ühendriikide Föderaalne Lennuamet (edaspidi „FAA“) alandas 25. mail 2021 DGAC Mexico reitingut ja kandis asjaomase organisatsiooni rahvusvahelise lennuohutuse hindamise (edaspidi „IASA“) programmi raames esimesest kategooriast teise kategooriasse, kuna leidis, et DGAC Mexico ei vasta rahvusvahelistele ohutusstandarditele.

(67)

23. juunil 2021 saatis komisjon DGAC Mexicole kirja, milles väljendati muret FAA otsuse üle ja paluti esitada mis tahes asjakohast teavet, mis näitaks FAA kindlaks tehtud ohutusprobleemi ulatust.

(68)

DGAC Mexico esitas 20. septembril 2021 komisjonile teabe puuduste kohta, mille FAA oli ICAO kriitiliste elementide puhul kindlaks teinud, ning tehnilise abi programmide ja meetmete kohta, mida rakendatakse selleks, et need puudused nõuetekohaselt kõrvaldada.

(69)

Kättesaadava teabe, sealhulgas DGAC Mehhiko 20. septembri 2021. aasta kirjas esitatud teabe põhjal leiab komisjon, et DGAC Mehhikol on vajalik suutlikkus ja tahe kõrvaldada kindlakstehtud ohutuspuudujäägid.

(70)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Mehhiko lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(71)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Mehhikos serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Mehhikos serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(72)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmine on põhjustanud otseseid ohutusriske, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmed.

(73)

2019. aasta aprillis kanti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/618 (11) määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse kõik Moldova lennuettevõtjad, v.a Air Moldova, Fly One ja Aerotranscargo.

(74)

ELi lennuohutuskomitees 2021. aasta mais peetud arutelude järelmeetmena korraldasid komisjoni, ameti ja liikmesriikide eksperdid 20.–24. septembrini 2021 Moldovas kohapealse kontrollkäigu, külastades Moldova tsiviillennunduskomiteed (edaspidi „CAAM“) ja ning kolmest Moldovas serditud lennuettevõtjast (Terra Avia, Fly Pro ja HiSky) koostatud valimit.

(75)

Hindamisaruandest nähtub, et CAAM on pärast liidu 2019. aasta kohapealsest kontrollkäiku teinud mitmes valdkonnas märkimisväärseid edusamme. Eelkõige peeti oluliseks CAAMi poolt siseriiklike lennundusalaste õigusaktide koostamisel saavutatud stabiilsust ning nõuetekohase ja tõhusa järelevalve teostamisel üles näidatud küpsusastet. Leiti, et CAAM on teinud olulisi jõupingutusi, et ajakohastada enamikku riiklikke õigusakte ja töötada välja uusi. CAAM tegeleb asjakohaste juhendmaterjalide koostamisega, et toetada oma töötajaid järelevalveülesannete täitmisel.

(76)

CAAM on välja töötanud tugeva kvaliteedijuhtimissüsteemi. 2021. aasta auditikavast on kinni peetud ning auditid ja kontrollid viidi läbi vastavalt ajakavale. Vastutavad töötajad on kontrollitegevuse käigus kindlaks tehtud puudused juba kõrvaldanud või tegelevad sellega.

(77)

CAAM järgib lubade väljaandmisel rahvusvahelisi ohutusstandardeid. Hindamisrühm tegi siiski kindlaks valdkonnad, kus tuleks teha täiendavaid jõupingutusi, eelkõige erapilootide ja lennundusarstide teooriaeksamite süsteemi lõplik kehtestamine ning CAAMi inspektorite järelevalve tugevdamine kontrollpilootide tegevuse üle.

(78)

Pidev järelevalveprogramm on piisav nii valdkondade kui ka auditite arvu poolest ning inspektorite kvalifikatsiooni ja kogemusi võetakse olemasolevates ja tulevastes kavandatud koolitustes nõuetekohaselt arvesse. Lõpuleviidud auditid dokumenteeritakse ja nende üle teostatakse järelkontrolli, pöörates eelkõige tähelepanu lennuettevõtjate rakendatud meetmetele, sealhulgas parandusmeetmetele ja algpõhjuste analüüsile. Siiski tuleks kontrollimenetlusi veelgi ühtlustada, pidades eelkõige silmas inspekteerimistegevuse käigus leitud puuduste registreerimist.

(79)

CAAM suudab leida piisavalt töötajaid, et tagada Moldova lennundussektori praegusele suurusele ja ulatusele vastav järelevalve. Kõik töötajad, keda küsitleti, olid kvalifitseeritud ja asjatundlikud. Ka teooriakoolitusprogrammid ja -kavad olid asjakohased.

(80)

Kontrollimeeskond jõudis järeldusele, et CAAM suudab teostada järelevalvet lennutegevuse üle Moldovas, säilitada tugeva õigusraamistiku ning rakendada kehtivaid lennunduseeskirju ja tagada nende täitmine, et kõrvaldada tekkivad ohutuspuudujäägid. Ohutusjärelevalvesüsteem on Moldovas kindlalt väljakujunenud, ehkki praegu ei ole veel lõplikult rakendatud kõik meetmed süsteemi edasiseks parandamiseks ja selle tagamiseks, et need meetmed oleksid kooskõlas rahvusvaheliste ohutusstandardite viimaste muudatustega.

(81)

Lennuettevõtja Terra Avia asutati 2005. aastal eraettevõtjana ning ta kasutab Boeing 747 tüüpi lennukit regulaarlendudeks ja Airbus A320 tüüpi lennukit tellimuslendudeks. Lennuettevõtjal on toimiv vastavushindamissüsteem ja ohutusjuhtimissüsteem. Lennuettevõtja ohutusjuhtimissüsteemi hindamise käigus tegi kontrollimeeskond kindlaks mõned valdkonnad, mida tuleb veel täiustada. Lennuettevõtja suhtus ohutussüsteemide tõhustamisse väga positiivselt.

(82)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavad kaks eri struktuuri, millest üks asub Moldovas ja teine Sharjah’s (Araabia Ühendemiraadid). Hindamisrühm leidis, et lennuettevõtja peab täiustama oma õhusõidukite kahes asukohas tehtud erinevate hooldustööde dokumenteerimissüsteemi.

(83)

Lennuettevõtja Terra Avia tegevuskäsiraamat kajastab lennuettevõtja tegevust ja see on kooskõlas Moldovas kohaldatavate eeskirjadega, ehkki seda võiks ajakohastada, et lisada ohtlike kaupade vedu käsitlevad meetmed.

(84)

Fly Pro käitab kahte Boeing 747 tüüpi kaubalennukit. Vastavushindamissüsteem ja ohutusjuhtimissüsteem on täielikult välja arendatud ning rakendatud, ehkki ohutusjuhtimise käsiraamatut ja vastavushindamise käsiraamatut tuleks ohutusjuhi ja vastavusjuhi vastutusvaldkondade ja ülesannete ühtlustamiseks muuta. Lennuandmete seire valdkonnas on lennuettevõtja Fly Pro kehtestanud hästi toimiva programmi, mis sisaldab aktiivse tagasiside süsteemi.

(85)

Lennuettevõtjal on usaldusväärne süsteem jätkuva lennukõlblikkuse tagamiseks ja ta tegutseb oma eri ülesannetes enesekindlalt, kuigi teostatavate toimingute dokumenteerimisprotsessi saaks tõhustada.

(86)

Lennuettevõtja Fly Pro tegevuskäsiraamat kajastab lennuettevõtja tegevust ja see on koostatud Moldovas kohaldatavate eeskirjade kohaselt. Lennuettevõtja peaks parandama kõikide lennuga seotud toimingute, näiteks lennuraamatute registreerimise haldusmetoodikat. Lisaks peaks lennuettevõtja minimaalvarustuse loetelu olema paremini kooskõlas õhusõidukiga, mille suhtes seda kohaldatakse, ning seda tuleks korrapäraselt ja asjakohaselt kontrollida.

(87)

Lennuettevõtja HiSky asutati 2019. aasta septembris ja ta käitab iseseisvalt üht Airbus A319 tüüpi õhusõidukit; samal ajal on tema käsutuses ka õhusõiduk, mida ta kasutab Rumeenias serditud lennuettevõtjaga HiSky Europe sõlmitud märgrendilepingu alusel.

(88)

Lennuettevõtja HiSky on välja töötanud ja rakendanud kindla ohutusjuhtimissüsteemi, mille abil lennuettevõtja kogub kasulikke andmeid. Vastavushindamissüsteem on töökindel ja toimiv, kuid ohutusjuhi ja vastavusjuhi vastutusvaldkondi ja ülesandeid tuleks pisut täiustada. Juhtkond tunneb neid süsteeme hästi ja kasutab neid riskide kindlakstegemiseks ning asjakohaste meetmete võtmiseks, et vähendada kõige suuremaid riske vastuvõetava tasemeni.

(89)

HiSky on välja töötanud nõutavad juhendid, mis sisaldavad üldpõhimõtteid ja asjaomaste protseduuride üksikasjalikku kirjeldust, ning CAAM on need heaks kiitnud. Volitatud lennundustehnilised töötajad on käitatavate õhusõidukitüüpide osas nõuetekohaselt koolitatud. Praegune heakskiidetud tegevuskäsiraamat kajastab lennuettevõtja tegevust ja see on koostatud Moldovas kohaldatavate eeskirjade kohaselt.

(90)

Lennuettevõtja HiSky tegevust toetavad kvalifitseeritud tehnilised töötajad ja liinihooldusjaamad. Lennuettevõtja on loonud süsteemi koolituste jälgimiseks, kehtivuse kontrollimiseks ning koolitustõendite ja täidetud kontrollvormide jälgitavuse tagamiseks.

(91)

Liidu kohapealse kontrollkäigu tulemusi arvestades kutsus komisjon CAAMi ning lennuettevõtjad Terra Avia, Fly Pro ja HiSky10. novembril 2021 ELi lennuohutuskomiteesse ärakuulamisele.

(92)

Ärakuulamise käigus tutvustas CAAM komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele Moldovas serditud lennuettevõtjate ohutusjärelevalve tagamiseks kehtestatud süsteemi. Ta selgitas, et rahvusvaheliste ohutusstandardite tõhusal rakendamisel tehtud edusammud on alates 2019. aastast võetud meetmete tulemus. CAAM rõhutas oma kindlat soovi olukorda jätkuvalt parandada ning esitas komisjonile ja ELi lennuohutuskomiteele põhjaliku ja üksikasjaliku ülevaate parandusmeetmete kavast, mis töötati välja 2021. aasta septembris toimunud liidu kohapealse kontrollkäigu tulemuste põhjal, ja selle kava rakendamisest. Parandusmeetmete kava hõlmas edaspidiseks püstitatud strateegilisi eesmärke, nagu Moldova õigusraamistiku muutmine, CAAMi käsiraamatud ja menetlused, kvaliteedijuhtimissüsteemi jätkuv parandamine ning rahvusvaheliste ohutusstandardite veelgi tõhusam rakendamine.

(93)

Lisaks teavitas CAAM komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed parandusmeetmete kavadest, mille lennuettevõtjad Terra Avia, Fly Pro ja HiSky olid välja töötanud liidu poolt 2021. aasta septembris korraldatud kohapealse kontrollkäigu tulemuste põhjal. Need parandusmeetmete kavad kooskõlastati CAAMiga, kiideti CAAMi poolt heaks ning integreeriti CAAMi järelevalvetegevusse.

(94)

Ärakuulamise käigus kohustus CAAM hoidma komisjoni kursis edasiste meetmetega, mis võetakse liidu 2021. aasta kohapealse kontrollkäigu ajal tehtud muude tähelepanekute suhtes. Lisaks kinnitas CAAM ärakuulamise käigus oma valmisolekut jätkata ohutusalast dialoogi, mis muu hulgas hõlmab asjakohase ohutusteabe edastamist ja täiendavaid nõupidamisi, mis toimuvad komisjoni kindlaksmääratud ajal ja kohas.

(95)

Komisjon rõhutas, et on oluline tagada CAAMi juhtkonna stabiilsus ja pidev sõltumatus, kuna see on selgelt kaasa aidanud olukorra paranemisele, eriti viimase aasta jooksul, ja Moldova ametiasutused nõustusid sellega.

(96)

Praegu kättesaadava teabe, sealhulgas liidu poolt 2021. aasta septembris tehtud kohapealse kontrollkäigu tulemuste ja ELi lennuohutuskomitees toimunud ärakuulamisel esitatud materjali põhjal leitakse, et on piisavalt tõendeid selle kohta, et CAAM ja Moldovas serditud lennuettevõtjad järgivad kohaldatavaid rahvusvahelisi ohutusstandardeid.

(97)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, jättes kõik Moldovas serditud lennuettevõtjad määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisast välja.

(98)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Moldovas serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Moldovas serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(99)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmine on põhjustanud otseseid ohutusriske, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmed.

(100)

2007. aasta märtsis kanti lennuettevõtja Pakistan International Airlines komisjoni määrusega (EÜ) nr 235/2007 (12) määruse (EÜ) nr 474/2006 B lisasse ning jäeti sealt välja 2007. aasta novembris komisjoni määrusega (EÜ) nr 1400/2007 (13).

(101)

Pakistani lennundusministri 24. juuni 2020. aasta avaldusest, mille ta tegi pärast lennuettevõtja Pakistan International Airlines õhusõidukiga 22. mail 2020 juhtunud õnnetust, selgus, et suur hulk Pakistani tsiviillennundusameti (edaspidi „PCAA“) poolt välja antud piloodilube on omandatud pettuse teel.

(102)

Seda asjaolu ja PCAA-poolse tõhusa ohutusjärelevalve ilmset puudumist arvesse võttes peatas amet alates 1. juulist 2020 lennuettevõtjate Pakistan International Airlines ja Vision Air TCO load. Olukord ei ole muutunud, kuna amet on ka praegu seisukohal, et kõik lubade peatamise lõpetamiseks vajalikud tingimused ei ole veel täidetud.

(103)

Pakistanis tekkinud olukorrale on reageerinud ka teised rahvusvahelised lennundusohutusorganisatsioonid. 15. juulil 2020 alandas FAA IASA programmi raames Pakistani reitingut ja kandis ta esimesest kategooriast teise kategooriasse. ICAO teatas 2021. aasta veebruaris lennundusspetsialistidele lubade väljaandmise ja nende koolitamise valdkonnas ilmnenud olulisest ohutusprobleemist, mis on seotud lennumeeskonna liikmete lubade väljaandmise menetlusega Pakistanis.

(104)

1. juulil 2020 alustas komisjon Pakistani tsiviillennundusametiga konsultatsioone vastavalt määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 lõikele 2. Sellega seoses korraldas komisjon ameti ja liikmesriikide osalusel mitu tehnilist koosolekut PCAAga (9. juulil ja 25. septembril 2020, 15. ja 16. märtsil 2021 ning 15. oktoobril 2021).

(105)

Koosolekutel arutati eri küsimusi, eelkõige Pakistani serditud lennuettevõtjate üle teostatavat järelevalvet ja nende ohutusjuhtimissüsteemi. Eelkõige palus komisjon teavet ja tõendeid selle kontrollimiseks, et samasugune olukord ei valitse muudes, samuti PCAA ohutusjärelevalve alla kuuluvates valdkondades, näiteks salongipersonali sertimine, hooldusinseneri loa väljaandmine või lennuettevõtjate sertimine.

(106)

PCAA on esitanud asjakohase teabe, mida on hinnanud komisjon ja ameti eksperdid. 15. oktoobri 2021. aasta koosolekul teavitas PCAA komisjoni täiendavatest meetmetest, mille eesmärk on kindlakstehtud probleemid kõrvaldada. Nende probleemide hulka kuuluvad kvaliteedijuhtimise puudused dokumenteeritud menetlustes, inspektorite ebapiisav juhendamine, nõuetele mittevastav liinipiloodi lubade (ATPL) kvalifitseerimisprotsess, puuduste kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete vähene jälgimine või jälgimata jätmine ning nõuetekohase algpõhjuste analüüsi suutlikkuse puudumine. Sellega seoses ja võttes muu hulgas arvesse ka ICAO USOAPi auditit, mis peaks toimuma ajavahemikuks 29. novembrist kuni 10. detsembrini 2021, andis PCAA teada, et ta on põhjalikult läbi vaadanud oma käsiraamatud ja menetlused, muutes eelkõige PCAA litsentsimisprotsessi, ning ka sisekontrollid, mille eesmärk on kontrollida vastavust rahvusvahelistele ohutusstandarditele ja lahendada ICAO tõstatatud oluline ohutusprobleem.

(107)

Komisjon palus PCAA-l saata täiendavat teavet oma loasüsteemi muudatuste, uute ja/või läbivaadatud käsiraamatute ja menetluste, sisekontrolli tulemuste või aruannete kohta ning ICAO-le liinipiloodi loa (ATPL) lennueksamiga seotud erinevustest teatamise kohta.

(108)

Tuginedes olemasolevatele tõenditele ja PCAAga peetud teabevahetus põhjal antud hinnangule, tunnustab komisjon PCAA jõupingutusi võtta väljaselgitatud ohutuspuudujääkide kõrvaldamiseks parandusmeetmeid. Komisjon ei ole ameti ja liikmesriikide abist hoolimata siiski suutnud võtta selget seisukohta, kas asjaomased parandusmeetmed ja nende rakendamine on piisavalt tõhusad, et kindlakstehtud ohutuspuudujääke jätkusuutlikult leevendada. Seda silmas pidades jätkab komisjon koostööd PCAAga, et teha kindlaks, kas määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaselt on vaja teha täiendavaid samme, ning jälgib edasisi meetmeid, mida võetakse ja rakendatakse Pakistanis tekkinud olukorra lahendamiseks, võttes muu hulgas arvesse ICAO kavandatava USOAPi auditi tulemusi ja liidu kohapealset kontrollkäiku Pakistani.

(109)

Komisjon on määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et praegu ei ole Pakistani lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(110)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Pakistanis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Pakistanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(111)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmine on põhjustanud otseseid ohutusriske, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmed.

(112)

Komisjon, amet ja liikmesriikide pädevad asutused on jätkanud Venemaal serditud ning liidus tegutsevate lennuettevõtjate ohutusalaste tulemuste jälgimist, mis muu hulgas hõlmab ka teatavate Venemaa õhusõidukite seisuplatsil tehtud kontrollimise prioriteediks seadmist vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(113)

Venemaal serditud lennuettevõtja SKOL Airline LLC esitas 31. augustil 2020 ametile taotluse TCO loa saamiseks. Amet hindas kõnealust taotlust kooskõlas määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetega ning tõstatas olulise ohutusprobleemi seoses sellega, et lennuettevõtja SKOL Airline LLC ei ole tõendanud vastavust kõnealuse määruse artikli 3 nõuetele, eelkõige Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades esitatud standarditele. Pärast ulatuslikku teabevahetust ametiga otsustas lennuettevõtja SKOL Airline LLC12. veebruaril 2021 oma taotluse tagasi võtta.

(114)

25. märtsil 2021 esitas lennuettevõtja SKOL Airline LLC ametile uue taotluse TCO loa saamiseks. Amet hindas taotlust kooskõlas määruses (EL) nr 452/2014 sätestatud nõuetega ning tõstatas taas olulise ohutusprobleemi seoses sellega, et lennuettevõtja SKOL Airline LLC ei tõendanud vastavust kõnealuse määruse artiklis 3 sätestatud kohaldatavatele nõuetele, eelkõige Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades esitatud standarditele. Amet otsustas, et lennuettevõtja SKOL Airline LLC ei vasta asjaomastele nõuetele. Seetõttu lükkas amet 19. juulil 2021 loataotluse ohutusalastel põhjustel tagasi. Lennuettevõtja SKOL Airline LLC ei kasutanud kõnealuse otsuse edasikaebamise õigust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (14) artiklitele 108–114.

(115)

20. oktoobril 2021 kohtusid komisjoni, ameti ja liikmesriikide esindajad Venemaa föderaalse lennutranspordiameti (edaspidi „FATA“) esindajatega, et vaadata üle Venemaal serditud lennuettevõtjate ohutusalased tulemused ajavahemikul 24. märtsist 2021 kuni 1. oktoobrini 2021 seisuplatsil tehtud kontrollide aruannete põhjal ja teha kindlaks juhud, kus FATA peaks järelevalvet tugevdama.

(116)

Venemaal serditud lennuettevõtjatele seisuplatsil tehtud SAFA kontrollide läbivaatamisel ei ilmnenud olulisi ega korduvaid ohutuspuudujääke. Koosoleku käigus tutvustati ka tulemusi, mille amet oli saanud, rakendades Venemaal serditud ja TCO luba omavate lennuettevõtjate suhtes määruse (EL) nr 452/2014 kohast järelevalveprogrammi. Komisjon märkis, et ka selle seireprogrammi tulemustest ei ilmnenud märkimisväärseid ega korduvaid ohutuspuudujääke.

(117)

Pärast seda, kui amet oli lennuettevõtja SKOL Airline LLC TCO-taotluse ohutusega seotud põhjustel tagasi lükanud, kutsuti lennuettevõtja SKOL Airline LLC22. oktoobril 2021 ärakuulamisele komisjonis ja 9. novembril 2021 lennuohutuskomitees. Lennuettevõtja SKOL Airline LLC kinnitas 28. oktoobril 2021, et ta osaleb kavandatud ärakuulamisel.

(118)

28. oktoobril 2021 teavitas FATA komisjoni lennuettevõtja SKOL Airline LLC suhtes kehtestatud keelust, mille kohaselt lennuettevõtjal ei ole lubatud käitada lende väljaspool Venemaa riigipiiri, ning palus komisjonil uuesti kaaluda lennuettevõtja SKOL Airline LLC ärakuulamise vajadust, kuna FATA otsuse kohaselt ei saa asjaomane lennuettevõtja liitu lennata.

(119)

Komisjon teatas 3. novembril 2021 FATA-le, et lennuettevõtja SKOL Airline LLC kutsuti ärakuulamisele, kuna ta ei suutnud tõendada Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni lisades esitatud standardite järgimist, ning jättis ärakuulamiskutse seepärast jõusse.

(120)

Lennuettevõtja SKOL Airline LLC kuulati ära 9. novembril 2021. Ärakuulamisel osales ka FATA, kes oli esitanud asjakohase taotluse. Ärakuulamise käigus kirjeldas lennuettevõtja SKOL Airline LLC uuesti kahe eespool nimetatud TCO loa taotlusega seotud toiminguid. Ta rõhutas, et lennuettevõtjal tekkis määruse (EL) nr 452/2014 nõuete täitmise tõendamisel raskusi. Ehkki lennuettevõtja tunnistas kõiki ameti poolt kindlaks tehtud puudusi, ei esitanud ta teavet nende puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete kohta. Samuti ei esitanud ta tõendeid kõnealuste puuduste kõrvaldamiseks võetud parandusmeetmete rakendamise praeguse seisu kohta. Lennuettevõtja SKOL Airline LLC poolt enne ärakuulamist ja ärakuulamise ajal esitatud teabest nähtus, et lennuettevõtja ei suuda kindlaks teha oma protsesside, menetluste ja operatiivtegevusega seotud puudujääke.

(121)

FATA märkis, et ta ei toetanud lennuettevõtja SKOL Airline LLC taotlust, mille ta 25. märtsil 2021 TCO loa saamiseks uuesti esitas. FATA teavitas komisjoni ja ELi lennuohutuskomiteed ka sellest, et ta viib lennuettevõtja SKOL Airline LLC juures läbi täiendavad sihtotstarbelised auditid, kui lennuettevõtja peaks ametile esitama veel ühe taotluse TCO loa saamiseks.

(122)

Tuginedes kogu praegu kättesaadavale teabele, sealhulgas eelkõige sellele, et amet lükkas TCO loa taotluse 19. juulil 2021 ohutuskaalutlustel tagasi, ning ärakuulamise käigus esitatud teabele, jõudsid komisjon ja ELi lennuohutuskomitee järeldusele, et lennuettevõtja SKOL Airline LLC ei suuda tõendada vastavust rahvusvahelistele ohutusstandarditele.

(123)

Seepärast on komisjon määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaste ühiste kriteeriumide põhjal jõudnud järeldusele, et nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu, tuleks muuta, kandes lennuettevõtja SKOL Airline LLC määruse (EÜ) nr 474/2006 A lisasse.

(124)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Venemaal serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Venemaal serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(125)

Kui kõnealustest kontrollidest peaks ilmnema, et asjakohaste rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmine on põhjustanud otseseid ohutusriske, võib komisjon kehtestada teatavate Venemaal serditud lennuettevõtjate suhtes tegevuskeelu ning kanda nad määruse (EÜ) nr 474/2006 A või B lisasse.

(126)

Lõuna-Sudaani lennuettevõtjaid ei ole kunagi olnud kantud määruse (EÜ) nr 474/2006 A või B lisasse.

(127)

Viimase kolme aasta jooksul on Lõuna-Sudaanis toimunud üheksa õnnetust ja tõsist vahejuhtumit, sealhulgas 2. märtsil 2021 lennuettevõtja South Sudan Supreme Airlines käitatava Let-410 tüüpi õhusõiduki (registritunnus HK-4274) allakukkumine, mille tagajärjel hukkus kümme inimest, ning alles hiljuti, 2. novembril 2021 toimunud õnnetus Antonov AN-26 tüüpi õhusõidukiga (registritunnus TR-NGT), mille tagajärjel hukkus viis inimest. Mõlemal juhul seati kahtluse alla registreerimistunnuste ehtsus, kuna need tundusid olevad kehtetud, mistõttu neid võidi kasutada asjaomase õhusõiduki võltsitud registreerimismärkidena. Kirjeldatud sündmustega seotud asjaolud on tekitanud muret seoses Lõuna-Sudaani tsiviillennundusameti (edaspidi „SSCAA“) suutlikkusega teostada nõuetekohast ohutusjärelevalvet tema vastutusalasse kuuluvate lennuettevõtjate üle.

(128)

Komisjon saatis 26. märtsil 2021 SSCAA-le kirja, milles ta väljendas muret lennuohutuse olukorra üle Lõuna-Sudaanis, ning palus esitada dokumendid, kus kirjeldatakse SSCAA struktuuri ja organisatsiooni, sertifitseerimis- ja järelevalvesüsteemi ning Lõuna-Sudaanis serditud lennuettevõtjate suhtes kohaldatavaid järelevalvetoiminguid. Samuti paluti teavet selle kohta, missugune on praeguste lennuettevõtja sertifikaadi omanike, Lõuna-Sudaanis registreeritud õhusõidukite, hooldusorganisatsioonide ja lennumeeskonna lubade staatus.

(129)

SSCAA vastas järelepärimisele 23. juulil 2021 ja andis teada, et lennuettevõtja South Sudan Supreme Airlines lennuettevõtja sertifikaat on peatatud. Lisaks teatas ta komisjonile, et kõnealuse õnnetuse põhjustanud õhusõiduki kahtlaste registreerimismärkide tõttu on SSCAA otsustanud üle vaadata kõik õhusõidukite käitajad ja lennuettevõtja sertifikaadid. Samuti teatas SSCAA, et praegu rakendatakse parandusmeetmeid määruste, käsiraamatute ja koolituse valdkonnas. Nõutud dokumente SSCAA aga ei esitanud.

(130)

Komisjon saatis 5. oktoobril 2021 SSCAA-le veel ühe kirja, milles korrati palvet esitada eespool nimetatud dokumendid hiljemalt 18. oktoobriks 2021. Komisjon selgitas kirjas, et kui SSCAA ei esita nõutud teavet õigeaegselt, käsitatakse seda koostöövalmiduse puudumisena Lõuna-Sudaani ohutusjärelevalvesüsteemiga seotud probleemide lahendamisel.

(131)

5. novembril 2021 kohtus ELi delegatsioon Lõuna-Sudaanis Jubas SSCAA juhiga, kes kinnitas, et on 5. oktoobri 2021. aasta kirja kätte saanud. SSCAA kohustus saatma küsimustele vastused novembri lõpuks ning esitama kaks dokumenti, mis sisaldavad teavet SSCAA kontrolli-, järelevalve- ja auditeerimisprogrammi kohta, ning aruanded teatavate Lõuna-Sudaanis tegutsevate lennuettevõtjate ja välismaiste registreeritud õhusõidukite läbivaatamise kohta. Komisjon tutvub hoolikalt talle saadetavate dokumentidega, et otsustada, kas kutsuda SSCAA ELi lennuohutuskomitee järgmisele koosolekule.

(132)

Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 2111/2005 lisa kohaseid ühiseid kriteeriume ja asjaolu, et SSCAA-ga peetakse komisjoni määruse (EÜ) nr 473/2006 artikli 3 kohaselt algatatud konsultatsioone, leiab komisjon, et praegu ei ole Lõuna-Sudaani lennuettevõtjate puhul alust muuta nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu.

(133)

Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kontrollima, et Lõuna-Sudaanis serditud lennuettevõtjad järgiksid tulemuslikult asjakohaseid rahvusvahelisi ohutusstandardeid, seades prioriteediks kõigi Lõuna-Sudaanis serditud lennuettevõtjate kontrollimise seisuplatsil vastavalt määrusele (EL) nr 965/2012.

(134)

Kui asjakohasest ohutusteabest ilmneb, et rahvusvaheliste ohutusstandardite järgimata jätmine on põhjustanud otseseid ohutusriske, võib komisjonil osutuda vajalikuks võtta määruse (EÜ) nr 2111/2005 kohaseid lisameetmed.

(135)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 474/2006 vastavalt muuta.

(136)

Määruse (EÜ) nr 2111/2005 artiklites 5 ja 6 on märgitud, et ohutusele avalduvat mõju arvestades on vaja võtta lisade ajakohastamisega seotud otsused vastu kiiresti ja vajaduse korral viivitamata. Seepärast on tundliku teabe ja reisijate kaitsmiseks vaja, et kõik otsused, millega ajakohastatakse nimekirja lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse liidu piires tegevuskeeldu või -piiranguid, avaldatakse ja need jõustuvad kohe pärast vastuvõtmist.

(137)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 2111/2005 artikli 15 kohaselt asutatud ELi lennuohutuskomitee arvamusega,

(1)

30. jaanuaril 2021 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2021/111, (2) millega seati kuueks nädalaks COVID-19 vaktsiinide ja nende vaktsiinide tootmiseks kasutatavate toimeainete, sealhulgas tüvi- ja töörakupankade ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 5. Seejärel võttis komisjon 12. märtsil 2021 vastu rakendusmääruse (EL) 2021/442, (3) millega seati kuni 30. juunini 2021 nende toodete ekspordi tingimuseks ekspordiloa esitamine vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 6.

(2)

24. märtsil 2021 võttis komisjon vastu rakendusmääruse (EL) 2021/521, (4) millega kehtestati ekspordiloa andmisel kaalutava täiendava asjaoluna see, kas kõnealune luba ei ohusta rakendusmäärusega (EL) 2021/442 hõlmatud kauba tarnekindlust liidus. Sama määrusega otsustas komisjon ajutiselt peatada ka teatavate sihtriikide vabastamise määruse (EL) 2021/442 kohaldamisalast.

(3)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/521 võeti vastu vastavalt määruse (EL) 2015/479 artiklile 5 ja seda kohaldati kuus nädalat. Kõnealuse määrusega kehtestatud meetmeid pikendati seejärel komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/734 (5) kuni 30. juunini 2021.

(4)

Määrustega (EL) 2021/442 ja (EL) 2021/521 kehtestatud meetmeid pikendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1071 (6) kõigepealt kuni 30. septembrini 2021 ja seejärel komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/1728 (7) kuni 31. detsembrini 2021.

(5)

COVID-19 vaktsiinidooside tootmist ja tarnimist liidus on kiirendatud ning oht, et eksport ohustab kas liidu ja vaktsiinitootjate vaheliste eelostulepingute täitmist või liidu COVID-19 vaktsiinide ja nende toimeainete tarnekindlust, on praeguseks vähenenud.

(6)

Praegustes tingimustes ja tarneolukorras leidis komisjon, et SARS-haiguste perekonda kuuluvate koroonaviiruste (SARS-CoV liigid) vastaste vaktsiinide ja toimeainete, sealhulgas selliste vaktsiinide tootmiseks kasutatavad tüvirakupankade ja töörakupankade ekspordiks ekspordiloa esitamise nõude kohaldamine pärast 31. detsembrit 2021 ei ole vajalik.

(7)

Siiski on vaja kohaldada järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (8) artikli 56 lõikel 5 põhineva menetluse kohaselt ning nõuda, et ekspordi- või reekspordideklaratsioon sisaldaks lisas esitatud TARICi lisakoode ning dooside arvu (mitmeannuseliste anumate puhul täiskasvanutele ettenähtud dooside arv) 24 kuu jooksul alates 1. jaanuarist 2022.

(8)

Selline järelevalve peaks võimaldama komisjonil koguda ekspordi kohta täiendavaid statistilisi andmeid iga tootja tasandil, et õigeaegselt tuvastada i) märke komisjoni sõlmitud eelostulepingule mittevastavusest, ii) mis tahes muid asjaolusid, mis võivad ohustada liidu varustuskindlust, ning iii) liidu suutlikkust anda lubadusi edasisteks annetusteks ja neid teoks teha. See peaks võimaldama komisjonil võtta vajaduse korral täiendavaid meetmeid, et vältida kriitilise olukorra tekkimist kõnealuste toodete nappuse tõttu kooskõlas määruse (EL) 2015/479 nõuetega,

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia (edaspidi „ELi strateegia“), mille III peatükis on esitatud massihävitusrelvade leviku vastu võitlemise meetmete loetelu.

(2)

Liit viib ELi strateegiat aktiivselt ellu ja rakendab selle III peatükis loetletud meetmeid, eelkõige meetmeid, mis on seotud bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni (BTWC) tugevdamise, rakendamise ja ülemaailmse kohaldamisega.

(3)

Nõukogu võttis BTWC toetamiseks kehtestatud ühismeetme 2006/184/ÜVJP (1) täiendamiseks 20. märtsil 2006 vastu bioloogiliste ja toksiinrelvade ELi tegevuskava.

(4)

Nõukogu võttis 16. novembril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/2096, (2) mis käsitleb liidu seisukohta BTWC osalisriikide kaheksandal läbivaatamiskonverentsil.

(5)

BTWC kaheksandal läbivaatamiskonverentsil otsustati pikendada ÜRO desarmeerimisbüroo (UNODA) Genfi osakonnas loodud ja BTWC seitsmendal läbivaatamiskonverentsil kokku lepitud BTWC rakendamise toetusüksuse (BTWC Implementation Support Unit – ISU) volitusi ajavahemikuks 2017–2021.

(6)

Nõukogu võttis 21. jaanuaril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/97, (3) millega toetatakse BTWCd massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia raames. Käesoleva otsusega täiendatakse otsust (ÜVJP) 2019/97, tugevdades veelgi bioohutust ja bioturvalisust riiklikul, piirkondlikul ja rahvusvahelisel tasandil, võttes arvesse praegust COVID-19 pandeemiat.

(7)

Võttes arvesse COVID-19 pandeemiast saadud õppetunde, on vaja suurendada jõupingutusi bioohutuse ja bioturvalisuse parandamiseks rahvusvahelisel, piirkondlikul ja riiklikul tasandil,

(1)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia (edaspidi „ELi strateegia“), mille III peatükis on esitatud massihävitusrelvade leviku vastu võitlemise meetmete loetelu.

(2)

ELi strateegia toonitab keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (CWC) ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) olulist rolli keemiarelvavaba maailma loomisel. ELi strateegia eesmärgid täiendavad OPCW kui CWC rakendamise eest vastutava organisatsiooni eesmärke.

(3)

Nõukogu võttis 22. novembril 2004 vastu ühismeetme 2004/797/ÜVJP (1) OPCW tegevuse toetamise kohta. Kui see ühismeede kehtivuse kaotas, võeti vastu nõukogu ühismeede 2005/913/ÜVJP, (2) millele omakorda järgnes nõukogu ühismeede 2007/185/ÜVJP (3). Ühismeetmele 2007/185/ÜVJP järgnesid nõukogu otsused 2009/569/ÜVJP, (4) 2012/166/ÜVJP, (5) 2013/726/ÜVJP, (6) (ÜVJP) 2015/259, (7) (ÜVJP) 2017/2302, (8) (ÜVJP) 2017/2303, (9) (ÜVJP) 2019/538 (10) ja (ÜVJP) 2021/1026 (11).

(4)

Otsuses (ÜVJP) 2017/2303 nähti muu hulgas ette, et OPCWd toetatakse ligipääsuga Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (SatCen) satelliitkujutistele ja kujutisteanalüüsile.

(5)

Nõukogu võttis 10. detsembril 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/1943, (12) milles nähti ette otsuse (ÜVJP) 2017/2303 rakendamisperioodi kuludeta pikendamine 12 kuu võrra.

(6)

Nõukogu võttis 9. detsembril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/2112, (13) milles nähti ette otsuse (ÜVJP) 2017/2303 rakendamisperioodi kuludeta pikendamine veel 12 kuu võrra.

(7)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2303 rakendamise raames on OPCW hakanud nii missioonide planeerimisel kui ka teabe analüüsimisel tuginema SatCeni kujutisteanalüüsist saadavale ainulaadsele teabele.

(8)

OPCW tegevustõhusust on vaja suurendada, et toetada OPCW volitatud tegevusi ja missioone SatCeni satelliitkujutiste ja kujutisteanalüüsi jätkuva edastamisega ka pärast otsuse (ÜVJP) 2017/2303 rakendamisperioodi lõppu,

(1)

Nõukogu võttis 18. detsembril 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/2370, (1) usaldades teatavate projektide tehnilise rakendamise Fondation pour la recherche stratégique’ile (FRS).

(2)

Vastavalt otsuse (ÜVJP) 2017/2370 artikli 3 lõikele 3 allkirjastati FRSiga 21. detsembril 2017 toetusleping. Toetusleping pidi aeguma 21. detsembril 2020.

(3)

FRS taotles 26. mail 2020 otsuse (ÜVJP) 2017/2370 rakendusperioodi pikendamist 20. detsembrini 2021. Pikendamise taotluse põhjuseks oli COVID-19 pandeemia, eelkõige kõnealuse otsuse artiklis 1 osutatud mitme tegevuse edasilükkamine ja sihtriikide ametiasutuste soovimatus arutada tegevuse korraldust, võttes arvesse pandeemiast tingitud ebakindlust.

(4)

Nõukogu võttis 20. juulil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1066, (2) millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/2370, pikendades selle kehtivuse kuupäeva kuni 20. detsembrini 2021.

(5)

FRS taotles 27. septembril 2021 otsuse (ÜVJP) 2017/2370 kehtivuse täiendavat pikendamist, pidades silmas COVID-19 pandeemia olukorra jätkuvat mõju ja sellega seotud reisipiiranguid kavandatud tegevusele, paludes täiendavat pikendamist 13 kuu võrra kuni 21. jaanuarini 2023.

(6)

Otsuse (ÜVJP) 2017/2370 artiklis 1 osutatud tegevuse jätkamine 21. jaanuarini 2023 ei mõjuta mingil moel rahalisi vahendeid.

(7)

Otsust (ÜVJP) 2017/2370 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu võttis 7. juulil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/979, (1) millega nähakse ette projekt, millel on kaks etappi. I etapis tehakse teostatavusuuring rahvusvaheliselt tunnustatud relvade ja laskemoona haldamise valideerimissüsteemi (AAMVS) väljatöötamiseks.

(2)

Otsuses (ÜVJP) 2020/979 on sätestatud, et projekti II etapi rakendamiseks, s.o AAMVSi loomise kontseptsiooni väljatöötamiseks võib anda loa, kui nõukogu teostatavusuuringu tulemuste põhjal nii otsustab.

(3)

Otsuse (ÜVJP) 2020/979 alusel loa saanud uuring näitas AAMVSi väljatöötamise teostatavust ning tõi esile mitu elementi, mida tuleb kontseptsiooni elluviimisel arvesse võtta. II etapis töötatakse välja AAMVSi jaoks kavandatud raamistik ja süsteemi arendamise kava. Nende väljundite eesmärk on toetada ja suunata edasisi jõupingutusi AAMVSi ülesehitamiseks.

(4)

Nõukogu peaks teostatavusuuringu tulemuste põhjal otsustama projekti II etapi rakendamise üle.

(5)

Otsus (ÜVJP) 2020/979 kaotab kehtivuse 14 kuu möödumisel selle artikli 3 lõikes 4 osutatud rahastamislepingu sõlmimise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui nõukogu otsustab otsuse kehtivust pikendada, et võimaldada projekti II etapi rakendamist.

(6)

Otsuse (ÜVJP) 2020/979 artiklis 1 osutatud tegevuse jätkamine kuni 30. novembrini 2022 ei mõjuta rahalisi vahendeid.

(7)

Otsust (ÜVJP) 2020/979 tuleks vastavalt muuta,