„1.

Välja arvatud väiksemate organisatsioonide puhul, millele on osutatud punktis 11, sätestatakse punktis 12 osutatud tabelis I lisa (osa M) F alajao kohaste hooldusorganisatsioonide sertifitseerimise standardsüsteem. Organisatsioonile tuleb anda sertifikaat, millega antud õigused ulatuvad ühest klassist ja pädevusest koos piirangutega kuni kõigi klasside ja pädevusteni koos piirangutega.

2.

Lisaks punktis 12 osutatud tabelile peab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon määratlema hooldusorganisatsiooni käsiraamatus oma tööde mahu.“;

„8.

Piirangute osa annab pädevatele asutustele vajaliku paindlikkuse, et kohandada sertifikaat iga konkreetse organisatsiooni vajadustele. Pädevused märgitakse sertifikaadile üksnes juhul, kui need on asjakohaste piirangutega. Punktis 12 osutatud tabelis täpsustatakse võimalikud piirangute liigid. Kuigi hooldust nimetatakse kõigis klassipädevustes viimasena, võib õhusõiduki või mootoritüübi või tootja asemel rõhutada hooldustööd, kui see on organisatsiooni puhul asjakohasem (näiteks avioonikasüsteemide paigalduse ja nende hoolduse puhul). Sellekohane märge piirangute osas näitab, et hooldusorganisatsioon on sertifitseeritud tegema hooldust kuni kõnealuse tüübini/tööni (see kaasa arvatud).

9.

A- ja B-klassi piirangute osas seeriale, tüübile ja rühmale osutamise puhul tähendab seeria teatavat tüüpi seeriat nagu Cessna 150 või Cessna 172 või Beech 55-seeriat või Continental O-200-seeriat, jne; tüüp tähendab teatavat tüüpi või mudelit nagu Cessna 172RG-tüüp (loetleda võib mistahes arvul seeriaid või tüüpe); rühm tähendab nt ühe kolbmootoriga õhusõidukit Cessna või Lycoming vabalthingavaid kolbmootoreid jne.

10.

Kui kasutatakse pikka hooldustööde loetelu, mida võidakse sageli muuta, võib selliste muudatuste tegemiseks kasutada punkti M.A.604 alapunktis c ja punkti M.B.606 alapunktis c osutatud kaudse heakskiitmise menetlust.

11.

Kui hooldusorganisatsioonis vastutab kõigi hooldustööde planeerimise ja tegemise eest üks inimene, on sellise organisatsiooni sertifikaadi õiguste ulatus piiratud. Suurimad lubatud piirangud on järgmised:

Tuleks märkida, et pädev asutus võib konkreetse organisatsiooni suutlikkusest sõltuvalt organisatsiooni sertifikaadiga antavate õiguste ulatust veelgi piirata.

12.

Tabel

1)

organisatsiooni poolt I lisas (osa M), Vb lisas (osa ML) ja käesolevas lisas sätestatud kohaldatavate nõuete alusel läbi viidud eelaudititulemused;

2)

dokumendid, milles kirjeldatakse käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise kavandatavaid viise.“;

„a)

Organisatsioon määrab vastutava juhi, kes äriühingus vastutab selle eest, et organisatsiooni kogu hooldustegevust rahastatakse ja viiakse ellu kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139 ning selle delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega. Vastutaval juhil on järgmised kohustused:

b)

Vastutav juht määrab isiku või isikute rühma, kes esindab hooldusfunktsiooni juhtimise struktuuri ja kes vastutab selle eest, et organisatsioon töötab vastavalt hooldusorganisatsiooni käsiraamatule ja heakskiidetud menetlustele. Menetlustes täpsustatakse, kes asendab konkreetset isikut, kui see isik viibib pikka aega eemal.

c)

Vastutav juht määrab isiku või isikute rühma, kelle ülesanne on juhtimissüsteemi raames korraldada nõuetele vastavuse jälgimise funktsiooni toimimist.“;

„ca)

Vastutav juht määrab isiku või isikute rühma, kelle ülesanne on juhtimissüsteemi raames korraldada tõhusa ohutusjuhtimise protsesside väljatöötamist, haldamist ja käigushoidmist.

cb)

Alapunktide b, c ja ca kohaselt määratud isik või isikute rühm vastutab vastutava juhi ees ja tal/neil on talle otsene juurdepääs tema nõuetekohaseks teavitamiseks nõuetele vastavuse ja ohutusega seotud küsimustes.

cc)

Alapunktide b, c ja ca kohaselt määratud isik või isikute rühma liikmed peavad suutma tõendada, et neil on olemas asjakohased teadmised, taust ja piisavad kogemused õhusõidukite või nende komponentide hoolduse valdkonnas ning et nad tunnevad hästi käesolevat määrust.“;

„d)

Organisatsioonil peab olema hooldusega seotud inimtöötundide plaan selle tagamiseks, et organisatsioonil oleks piisavalt ja nõuetekohaselt kvalifitseeritud töötajaid organisatsiooni töö planeerimiseks, tööde tegemiseks, juhatamiseks, ülevaatuste tegemiseks ja kvaliteedi kontrollimiseks kooskõlas sertifitseerimistingimustega. Peale selle peab organisatsioonil olema kord nende tööde ülehindamiseks, mida tehakse siis, kui töötajaid on mistahes vahetuses või muul ajavahemikul plaanitust vähem.

e)

Organisatsioon peab pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama mis tahes hooldustööde, õhusõidukite lennukõlblikkuse kontrollimise, ohutusjuhtimise ja nõuetele vastavuse jälgimisega tegelevate töötajate pädevuse ja seda kontrollima. Peale konkreetse töö tegemiseks vajalike eriteadmiste peab töötajate pädevus hõlmama teadmisi ohutusjuhtimise põhimõtete kohaldamise, sealhulgas inimfaktorite ja inimvõimete kohta, mis vastavad nende ülesannetele ja vastutusaladele organisatsioonis.“;

a)

sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

b)

punktid 1–4 asendatakse järgmisega:

„k)

Organisatsioonil, kes kontrollib õhusõidukite lennukõlblikkust ja annab välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt Vb lisa (osa ML) punktile ML.A.903, peavad olema lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kelle volitused ja kvalifikatsioon vastavad punktile 145.A.37.“;

„d)

Organisatsioon tagab, et kõik volitatud lennundustehnilised töötajad ja tugitöötajad saavad iga kaheaastase perioodi jooksul piisavalt korduvkoolitust, et neil oleksid ajakohased teadmised asjaomasest tehnikast, organisatsiooni kodukorrast ning ohutusjuhtimisest, sealhulgas inimfaktoritega seotud küsimustest.

e)

Organisatsioon koostab volitatud lennundustehniliste töötajate ja tugitöötajate korduvkoolituse kava, kaasa arvatud käesoleva punkti asjaomaste sätete täitmise korra ning III lisa (osa 66) nõuete täitmise korra.

f)

Välja arvatud punkti 145.A.30 alapunkti j alapunktis 5 kirjeldatud ettenägematute olukordade puhul hindab organisatsioon volitatud lennundustehniliste töötajate pädevust, kvalifikatsiooni ja hooldustõendite väljaandmise oskusi hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud korras enne, kui ta annab sellistele töötajatele esmakordselt või uuesti hooldustõendite väljaandmise volituse vastavalt käesolevale lisale.“;

„i)

Nõuetele vastavuse jälgimise eest vastutav isik või isikud, kellele on osutatud 145.A.30 alapunktis c, vastutavad ka volitatud lennundustehnilistele töötajatele hooldustõendite väljaandmise volituste andmise eest. Need töötajad võivad hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud korras määrata neid volitusi tegelikult välja andma või kehtetuks tunnistama teise isiku.

j)

Organisatsioon väljastab volitatud lennundustehnilistele töötajatele koopia nende hooldustõendite väljaandmise volitusest kas paberkandjal või elektroonilisel kujul.

k)

Volitatud lennundustehnilised töötajad peavad oma hooldustõendite väljaandmise volituse esitama igale volitatud isikule 24 tunni jooksul.

l)

Volitatud lennundustehniliste töötajate ning tugitöötajate vanuse alampiir on 21 aastat.

m)

A-kategooria lennundustehnilise töötaja loa omanik võib konkreetset tüüpi õhusõidukitele hooldustõendite väljaandmise õigusi kasutada alles siis, kui ta on edukalt läbinud A-kategooria õhusõidukite töökoolituse, mille on korraldanud II lisa (osa 145) või IV lisa (osa 147) nõuete kohaselt sertifitseeritud organisatsioon. Kõnealune koolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal.

n)

B2-kategooria lennundustehnilise loa omanik võib kasutada III lisa (osa 66) punkti 66.A.20 alapunkti a alapunkti 3 alapunktis ii kirjeldatud hooldustõendite väljaandmise õigusi alles siis, kui ta:

Kõnealune töökoolitus peab sisaldama iga volitatud töö puhul nii praktilist kui ka teoreetilist õpet. Koolituse edukat läbimist kontrollitakse organisatsiooni korraldatud eksami ja/või praktilise hindamise kaudu töökohal. Töökoolituse ja eksami ja/või hindamise korraldab see hooldusorganisatsioon, kes volitatud lennundustehnilise töötaja volituse välja annab. Ka praktiline kogemus tuleb omandada kõnealuses hooldusorganisatsioonis.”;

1)

neil on vähemalt üheaastane jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemus purilennukite ja õhupallide puhul ning vähemalt kolmeaastane jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemus kõigi teiste õhusõidukite puhul;

2)

neil on vastava õhusõiduki volitatud lennundustehnilise töötaja luba;

3)

nad on omandanud teadmised I lisa (osa M) C alajao või Vb lisa (osa ML) C alajao kohta;

4)

nad on omandanud teadmised hooldusorganisatsiooni poolt lennukõlblikkuse kontrollimiseks ja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmiseks kasutatavate menetluste kohta.

„a)

Organisatsioonil peavad vajaliku hoolduse, kaasa arvatud muudatus- ja remonditööde tegemiseks olema kehtivad ja aktuaalsed tehnilised normdokumendid ning ta peab neid kasutama. „Kehtiv” tähendab seda, et dokument on seotud õhusõiduki, komponendi või protsessiga, mis on kindlaks määratud organisatsiooni sertifikaadiga ning mis tahes sellega seotud hooldustööde loetelus.

Kui tehnilised normdokumendid esitab hooldust taotlev isik või organisatsioon, peavad need dokumendid organisatsioonil olemas olema tööde tegemise ajal, mis ei mõjuta punkti 145.A.55 alapunkti a alapunkti 3 täitmise vajadust.“;

„c)

Organisatsioon kehtestab korra tagamaks, et avastamise korral dokumenteeritakse punktis 145.A.202 osutatud sisemise ohutusalase aruandluse süsteemi raames ja teatatakse asjaomaste tehniliste normdokumentide autorile iga ebatäpsus, puudulikkus või selgusetus hooldustöötajate poolt kasutatavates tehnilistes normdokumentides.

d)

Organisatsioon võib hooldusjuhendeid muuta üksnes hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaksmääratud korras. Hooldusjuhendite muutmise korral peab organisatsioon tõendama, et tulemuseks on sama head või paremad hooldusstandardid, ning teatama sellest hooldusjuhendite autorile. Hooldusjuhend on käesoleva alapunkti tähenduses juhend selle kohta, kuidas teha mingit konkreetset tööd; see ei hõlma remondi- ja muudatustööde tehnilist projekti.

e)

Organisatsioon loob ühtse töökaartide või -lehtede süsteemi, mida tuleb kasutada organisatsiooni kõigis asjakohastes osades. Peale selle peab organisatsioon kandma nendele töökaartidele või -lehtedele kas alapunktides b ja d osutatud tehnilised normdokumendid või täpse viite konkreetsele hooldustööle või nendes tehnilistes normdokumentides sisalduvatele töödele. Töökaarte ja -lehti võib luua arvuti abil ning hoida elektroonilises andmebaasis, kui on tagatud, et neid ei ole võimalik volitamata muuta, ning andmebaasist on olemas elektrooniline varund, mida tuleb uuendada 24 tunni jooksul pärast iga muudatust. Keerulised või pikad hooldustööd tuleb kanda töökaartidele või -lehtedele ning jaotada konkreetseteks etappideks, et oleks võimalik dokumenteerida iga keerulise hooldustöö lõpetamist.

Kui organisatsioon osutab hooldusteenuseid õhusõiduki käitajale, kes nõuab, et organisatsioon kasutaks tema töökaartide või -lehtede süsteemi, siis võib organisatsioon seda süsteemi kasutada. Sellisel juhul peab organisatsioon kehtestama korra tagamaks, et töökaarte või -lehti täidetakse nõuetekohaselt.“;

“b)

Juhtimissüsteemi raames tuleb hooldustööde planeerimisel ja vahetuste korraldamisel arvestada inimvõimete piire, sealhulgas hooldustöötajate väsimuse ohtu.“;

„d)

Organisatsioon peab tagama, et organisatsiooni juhtimissüsteemi raames võetakse arvesse lennundusohutusega seotud ohte, mis on seotud organisatsiooni tegevusruumides hooldustöid tegevate organisatsiooniväliste töötajatega.“;

1)

pärast hooldustöid viiakse läbi üldkontroll selle tagamiseks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsu paneelid on tagasi paigaldatud;

2)

kriitiliste hooldusülesannete järel rakendatakse vigade identifitseerimise meetodit;

3)

minimeeritakse vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel;

4)

kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse I lisa (osa M) punktis M.A.304 või Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.304 (vastavalt vajadusele) osutatud andmete põhjal;

5)

õhusõiduki defekte hinnatakse I lisa (osa M) punkti M.A.403 alapunkti b või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.403 alapunkti b põhjal (vastavalt vajadusele).“;

„a)

Asjakohaste volitustega volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi organisatsiooni nimel siis, kui lennundustehnilised töötajad on tuvastanud, et organisatsioon on punktis 145.A.70 kindlaks määratud korras teinud ära kõik tellitud hooldustööd, võttes seejuures arvesse, et punktis 145.A.45 kindlaks määratud tehnilised normdokumendid on olemas ning neid on kasutatud, ja et täitmata ei ole jäänud ühtki teadaolevat nõuet, mis ohustab lennuohutust.“;

„c)

Hooldustööde käigus avastatud uutest defektidest või mittetäielikest töökäskudest tuleb teatada õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest vastutavale isikule või organisatsioonile konkreetselt selleks, et saavutada temaga kokkulepe nende defektide kõrvaldamiseks või töökäskude nõuetekohaseks vormistamiseks. Kui see isik või organisatsioon keeldub hooldustöid käesoleva alapunkti alusel teha laskmast, kohaldatakse alapunkti e.

d)

Asjakohaste volitustega volitatud lennundustehnilised töötajad annavad hooldustõendi organisatsiooni nimel välja pärast seda, kui komponendil on õhusõidukilt mahavõetuna tehtud tellitud hooldustööd. I lisa (osa M) II liites osutatud komponendi hooldustõend (EASA vorm 1) on ühtlasi hooldustõend, välja arvatud juhul, kui I lisa (osa M) punktis M.A.502 või Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.502 (vastavalt vajadusele) on sätestatud teisiti. Kui organisatsioon hooldab komponenti oma tarbeks, ei pruugi olla vaja EASA vormi 1 sõltuvalt organisatsiooni enda hooldusorganisatsiooni käsiraamatu kohasest komponentide kasutusse laskmise korrast.“;

„f)

Erandina punkti 145.A.50 alapunktist a ja punktist 145.A.42 on olukorras, kui õhusõiduk asub seetõttu, et vajaliku hooldustõendiga komponent ei ole kättesaadav, mujal kui oma põhiliinihoolduskohas või põhihooldusbaasis, lubatud kõnealuse õhusõiduki hoolduseks palgatud organisatsioonil paigaldada õhusõidukile asjakohase hooldustõendita komponenti kõige rohkem kuni 30 lennutunniks või kuni õhusõiduk naaseb kas oma põhiliinihoolduskohta või põhihooldusbaasi, olenevalt sellest, kumba ta varem jõuab, ja tingimusel, et õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse eest vastutav isik või organisatsioon on sellega nõus ning kõnealusel komponendil on vajalik hooldustõend olemas, muus osas aga peavad kõik kehtivad hooldus- ja üldnõuded olema täidetud. Sellised komponendid tuleb pärast käesoleva alapunkti esimeses lauses kindlaks määratud aja möödumist eemaldada, välja arvatud juhul, kui vahepeal on komponendile punkti 145.A.50 alapunkti a ja punkti 145.A.42 alusel hangitud asjakohane hooldustõend.“;

1)

Organisatsioon säilitab dokumendid hooldustööde kohta, mida tehakse tema sertifikaadi raames. Organisatsioon peab säilitama vähemalt kõik need kirjed, mida on vaja selle tõendamiseks, et kõik nõuded hooldustõendi (kaasa arvatud selle olemasolul alltöövõtja hooldustõendi) väljaandmiseks on täidetud.

2)

Organisatsioon esitab õhusõiduki käitajale või kliendile kõikide hooldustõendite koopiad, samuti koopiad kõikidest tehtud hooldustöödega seotud üksikasjalikest kirjetest, mis on vajalikud selleks, et tõendada vastavust I lisa (osa M) punkti M.A.305 või Vb lisa (osa ML) punkti ML.A.305 (vastavalt vajadusele) nõuetele.

3)

Organisatsioon säilitab kõikide üksikasjalike hooldusdokumentide (sealhulgas hooldustõendid) ja kõigi nendega seotud tehniliste normdokumentide koopiaid kolm aastat alates kuupäevast, mil töö objektiks olevale õhusõidukile või komponendile anti hooldustõend.

4)

Kui organisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kolme aasta jooksul säilitatud hooldusdokumendid üle vastavale õhusõidukile või komponendile hooldustöid tellinud viimasele kliendile või selle õhusõiduki või komponendi omanikule või säilitab neid pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud viisil.

1)

Kui organisatsioonil on punkti 145.A.75 alapunktis f osutatud õigus, säilitab ta koopiad kõikidest välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaatidest ning kõigist lisadokumentidest ja teeb need dokumendid õhusõiduki omaniku taotlusel talle kättesaadavaks.

2)

Organisatsioon säilitab kõikide alapunktis 1 osutatud dokumentide koopiaid kolme aasta jooksul alates lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi väljaandmisest.

3)

Kui organisatsioon lõpetab tegevuse, annab ta kõik viimase kolme aasta jooksul säilitatud jätkuva lennukõlblikkuse korraldamist käsitlevad dokumendid üle vastava õhusõiduki viimasele omanikule või käitajale või säilitab neid pädeva asutuse poolt kindlaksmääratud viisil.

i)

dokumendid punktis 145.A.200 määratletud juhtimissüsteemi põhiprotsesside kohta;

ii)

punktis 145.A.205 osutatud töövõtu- ja alltöövõtulepingud.

1)

Organisatsioon tagab järgmiste dokumentide säilitamise:

2)

Kõigi lennukõlblikkust kontrollivate töötajate dokumendid peavad sisaldama teavet asjakohase kvalifikatsiooni kohta, kokkuvõtet kogemustest ja koolitustest jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise valdkonnas ning organisatsiooni poolt kõnealustele töötajatele antud volituse koopiat.

3)

Kõigi volitatud lennundustehniliste töötajate ja tugitöötajate dokumendid peavad sisaldama järgmist:

4)

Töötajaid käsitlevaid dokumente täidetakse senikaua, kuni isik organisatsioonis töötab, ning neid säilitatakse vähemalt kolm aastat pärast seda, kui isik on organisatsioonist lahkunud või sellele isikule antud volitus tühistati.

5)

Organisatsioon annab alapunktides 2 ja 3 osutatud töötajatele taotluse korral juurdepääsu neid käsitlevatele dokumentidele, millele on osutatud alapunktides 2 ja 3. Peale selle peab hooldusorganisatsioon väljastama neile töötajatele nende lahkumisel soovi korral väljavõtte neid käsitlevatest dokumentidest.

1)

peavad esmased kohustuslikud aruanded vastama järgmistele nõuetele:

2)

kui see on asjakohane, esitatakse järelmeetmete aruanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult meetmeid, mida organisatsioon kavatseb tulevikus võtta sarnaste juhtumite vältimiseks, niipea kui need meetmed on kindlaks tehtud; need järelmeetmete aruanded peavad vastama järgmistele nõuetele:

1)

tagama, et tehtavate hooldustööde konkreetselt kindlaksmääramiseks koostavad organisatsioon ja hooldust taotlev isik või organisatsioon selge hooldustöökäsu või -lepingu, nii et õhusõiduki ja selle komponentide hooldustõendeid saaks välja anda kooskõlas punktiga 145.A.50;

2)

hõlmama hooldustööde kõiki aspekte, kaasa arvatud eritööde tegemine ja kontrollimine, ning standardeid, mille kohaselt organisatsioon kavatseb kõnealuseid töid teha.“;

1)

vastutava juhi allkirjastatud kinnitus selle kohta, et hooldusorganisatsioon tegutseb pidevalt kooskõlas käesoleva lisa, I lisa (osa M) ja Vb lisa (osa ML) (vastavalt kohaldatavusele) nõuetega ja heakskiidetud hooldusorganisatsiooni käsiraamatuga. Kui vastutav juht ei ole organisatsiooni tegevjuht, peab kinnituse allkirjastama ka organisatsiooni tegevjuht;

2)

organisatsiooni ohutuspoliitika ja sellega seotud ohutuseesmärgid, millele on osutatud punkti 145.A.200 alapunkti a alapunktis 2;

3)

punkti 145.A.30 alapunktide b, c ja ca alusel ametisse nimetatud isiku(te) ametinimetus(ed) ja nimi/nimed;

4)

punkti 145.A.30 alapunktide b, c ja ca alusel ametisse nimetatud isikute ülesanded ja kohustused, sealhulgas küsimused, mida nad võivad organisatsiooni nimel arutada otse pädeva asutusega;

5)

punkti 145.A.200 alapunkti a alapunkti 1 kohaselt koostatud organisatsiooni skeem, mis kirjeldab kõigi punkti 145.A.30 alapunktides a, b, c ja ca osutatud isikute aruandluskohuseid ja vastutusahelaid;

6)

volitatud lennundustehniliste töötajate ning vajaduse korral tugitöötajate ja lennukõlblikkust kontrollivate töötajate nimekiri, kuhu on märgitud ka nende volituste ulatus;

7)

tööjõuressursside ja punkti 145.A.30 alapunkti d kohaselt töötajate olemasolu planeerimiseks kasutatava süsteemi üldine kirjeldus;

8)

iga käsiraamatus heakskiidetud koha rajatiste üldkirjeldus;

9)

organisatsiooni tööde maht, mis on hõlmatud punkti 145.A.20 kohaste sertifitseerimistingimustega;

10)

menetlus, millega määratakse kindlaks eelnevat heakskiitu mittevajavate muudatuste ulatus, ja milles kirjeldatakse, kuidas sellised muudatused korraldatakse ja kuidas neist teatatakse pädevale asutusele, nagu on nõutud punkti 145.A.85 alapunktis c;

11)

hooldusorganisatsiooni käsiraamatu muutmise kord;

12)

menetlused, millega määratakse kindlaks, kuidas organisatsioon tagab vastavuse käesolevale lisale;

13)

loetelu ärilises lennutranspordis kasutatavate õhusõidukite käitajatest, kellele organisatsioon osutab regulaarseid õhusõiduki hooldusteenuseid, ja sellega seotud protseduurid;

14)

olemasolu korral punkti 145.A.75 alapunktis b osutatud loetelu organisatsioonidest, kellega on sõlmitud alltöövõtuleping;

15)

punkti 145.A.75 alapunktis d osutatud heakskiidetud kohtade, sealhulgas olemasolu korral liinihoolduskohtade nimekiri;

16)

loetelu organisatsioonidest, kellega on sõlmitud töövõtuleping;

17)

loetelu organisatsiooni poolt kasutatavatest nõuete täitmise alternatiivsetest meetoditest, mis on antud ajal heakskiidetud.

„a)

oma sertifikaadil ja hooldusorganisatsiooni käsiraamatus kindlaks määratud kohtades hooldada iga õhusõidukit või komponenti, milleks ta on sertifitseeritud;

b)

sõlmida iga õhusõiduki või komponendi hooldamiseks, milleks ta on sertifitseeritud, alltöövõtulepingu mõne teise organisatsiooniga, mis töötab organisatsiooni juhtimissüsteemi kohaselt. See piirdub tööga, mida lubatakse teha punkti 145.A.65 kohaselt sätestatud menetluste alusel ega hõlma õhusõidukite baashoolduse kontrolle ega töökojas tehtavate hooldustööde täielikke kontrolle ega mootorite või mootorimoodulite kapitaalremonte;“

„f)

Vb lisaga (osa ML) hõlmatud õhusõidukeid käsitleva konkreetse loa olemasolu korral ja kui organisatsiooni peamine tegevuskoht on liikmesriigis, võib organisatsioon kontrollida õhusõidukite lennukõlblikkust ja anda välja asjakohaseid lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate vastavalt Vb lisa (osa ML) punktis ML.A.903 sätestatud tingimustele.“;

1)

sertifikaadi, sealhulgas organisatsiooni sertifitseerimistingimuste muudatused;

2)

muudatused punkti 145.A.30 alapunktides a, b, c ja ca osutatud isikute ringis;

3)

muudatused punkti 145.A.30 alapunktide b, c ja ca kohaselt määratud personali ja vastutava juhi vahelistes aruandlusahelates;

4)

selliseid alapunktis c osutatud muudatusi hõlmav protseduur, mis ei nõua eelnevat heakskiitmist;

5)

organisatsiooni täiendavad asukohad lisaks neile, mille suhtes kohaldatakse punkti 145.A.75 alapunkti c.

1)

organisatsioon vastab jätkuvalt määruse (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide nõuetele, võttes arvesse käesoleva lisa punkti 145.B.350 kohaseid puuduste menetlemist käsitlevaid sätteid;

2)

pädevale asutusele on tagatud organisatsioonile juurdepääs vastavalt punktile 145.A.140;

3)

organisatsioon ei ole sertifikaadist loobunud ja pädev asutus ei ole seda punkti 145.B.355 kohaselt peatanud ega kehtetuks tunnistanud.

1)

määrab kindlaks nõuetele mittevastavuse algpõhjus(ed) ja nõuetele mittevastavust soodustava(d) teguri(d);

2)

töötab välja parandusmeetmete kava;

3)

tõendab parandusmeetmete rakendamist pädevat asutust rahuldaval viisil.

1)

selgelt määratletud vastutus ja vastutusahelad kogu organisatsioonis, sealhulgas vastutava juhi otsene ohutusalane vastutus;

2)

organisatsiooni üldiste ohutusalaste ideede ja põhimõtete (ohutuspoliitika) ning nendega seotud ohutuseesmärkide kirjeldus;

3)

organisatsiooni tegevusega kaasnevate lennuohutust mõjutavate ohtude kindlaksmääramine, neile antud hinnangud ning nendega seotud riskide juhtimine, sealhulgas riskivähendusmeetmete võtmine ja nende tulemuslikkuse kontroll;

4)

selle tagamine, et töötajad oleksid läbinud tööülesannete täitmiseks vajaliku koolituse ja pädevad neid ülesandeid täitma;

5)

kõiki juhtimissüsteemi põhiprotsesse käsitlevad dokumendid, sealhulgas töötajatele nende ülesannete tutvustamise kord ning kõnealuste dokumentide muutmise kord;

6)

ülesanded, millega jälgitakse organisatsiooni vastavust asjakohastele nõuetele. Nõuetele vastavuse jälgimine hõlmab süsteemi, millega antakse puuduste kohta tagasisidet vastutavale juhile, et tagada vajaduse korral tulemuslike parandusmeetmete võtmine.

1)

määrab kindlaks teatatud vigade, ohuolukordade ja ohtude põhjused ning neid soodustavad tegurid ja käsitleb neid oma ohutusriskide juhtimise protsessi raames kooskõlas punkti 145.A.200 alapunkti a alapunktiga 3;

2)

tagab kogu vigu, ohuolukordi, ohte ja protseduuride mittejärgimist käsitleva teadaoleva ja asjakohase teabe hindamise ning vajaduspõhise levitamise.

1)

hooldus vastab kohaldatavatele nõuetele;

2)

organisatsiooni juhtimissüsteemi raames käsitletakse sellise töövõtu- ja alltöövõtulepinguga kaasnevat lennuohutust mõjutavat ohtu.

1)

dokumenteeritud põhimõtted ja protseduurid, mis kirjeldavad süsteemi korraldust ning vahendeid ja meetodeid määrusele (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele vastavuse tagamiseks. Protseduurid peavad olema ajakohased ja neid tuleb pädevas asutuses kasutada alusdokumentidena tema kõikide asjaomaste ülesannete täitmiseks;

2)

piisav arv töötajaid asutuse ülesannete ja kohustuste täitmiseks. Kõikide ülesannete nõuetekohase täitmise tagamiseks on nõutav töötajate kättesaadavuse planeerimise süsteem;

3)

töötajad, kes on neile määratud ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud, omavad vajalikke teadmisi ja kogemusi, on saanud esmaõppe ning jätkuva pädevuse tagamiseks läbinud korduvkoolituse;

4)

töötajatele nõuetekohased tegevusruumid ja büroopinnad ettenähtud ülesannete täitmiseks;

5)

funktsioon, mille abil jälgitakse juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja protseduuride asjakohasust ning mis muu hulgas hõlmab siseauditi korra ja ohutusriskide juhtimise korra väljatöötamist. Nõuetele vastavuse jälgimine peab hõlmama ka süsteemiauditi tulemusi käsitleva tagasiside andmist pädeva asutuse juhtkonnale, et tagada vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine;

6)

isik või isikute rühm, kes vastutavad nõuetele vastavuse jälgimisega seotud ülesannete täitmise eest otse pädeva asutuse juhtkonna ees.

1)

liikmesriigi territooriumil tegutsevate, kuid teise liikmesriigi pädeva asutuse või ameti poolt sertifitseeritud isikute ja organisatsioonide järelevalve raames avastatud kõik asjakohased puudused ja võetud järelmeetmed;

2)

teave, mis pärineb kohustuslikest ja vabatahtlikest lennuohutust mõjutavate juhtumite teadetest, mis on esitatud punkti 145.A.60 nõuete kohaselt.

1)

välja töötanud süsteemi, millega antakse nii esmane kui ka jooksev hinnang selle kohta, kas kvalifitseeritud üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VI lisa nõuetele. See süsteem ja hindamistulemused dokumenteeritakse;

2)

sõlminud kvalifitseeritud üksusega mõlema poole asjakohasel juhtimistasandil heakskiidetud kirjaliku kokkuleppe, milles on sätestatud järgmine:

1)

juhtimissüsteemi dokumenteeritud põhimõtted ja menetlused;

2)

töötajate koolitus, kvalifikatsioon ja volitused;

3)

ülesannete jaotus, mis hõlmab punktis 145.B.205 nõutavaid elemente, ning määratud ülesannete üksikasjad;

4)

sertifitseerimismenetlused ja sertifitseeritud organisatsioonide pidev järelevalve, sealhulgas:

5)

nõuete täitmise alternatiivsete meetodite kasutamist tõendavad dokumendid;

6)

punkti 145.B.125 kohaselt esitatud ohutusteave ja järelmeetmed;

7)

määruse (EL) 2018/1139 artikli 70, artikli 71 lõike 1 ja artikli 76 lõike 4 kohaste kaitse- ja paindlikkussätete kasutamine.

1)

organisatsioonide suhtes kohaldatavatele nõuetele vastavus enne organisatsiooni sertifikaadi väljaandmist;

2)

tema sertifitseeritud organisatsioonide jätkuv vastavus kohaldatavatele nõuetele;

3)

pädeva asutuse poolt punkti 145.B.135 alapunktide c ja d kohaselt kehtestatud asjakohaste ohutusmeetmete rakendamine.

1)

selle läbiviimist toetatakse dokumentidega, milles järelevalve eest vastutavatele töötajatele antakse juhiseid ülesannete täitmiseks;

2)

asjaomastele organisatsioonidele antakse teavet järelevalve tulemuste kohta;

3)

selle aluseks on hindamised, auditid ja ülevaatused ning vajaduse korral etteteatamata ülevaatused;

4)

kontrolli tulemusel saab pädev asutus vajalikud tõendid juhuks, kui on vaja võtta täiendavaid meetmeid, sealhulgas punkti 145.B.350 kohaseid meetmeid.

1)

hindamised, auditid ja ülevaatused, sealhulgas vajaduse korral:

2)

vastutava juhi ja pädeva asutuse kohtumised, mille eesmärk on tagada mõlema poole pidev informeeritus kõigist olulistest küsimustest.

1)

organisatsioon on tõhusalt kindlaks teinud lennuohutusega seotud ohte ja juhtinud sellega seotud riske;

2)

organisatsioon on järjepidevalt tõendanud punkti 145.A.85 täitmist ja kõik muudatused on tema täieliku kontrolli all;

3)

ei ole avastatud esimese astme puudusi;

4)

kõik parandusmeetmed on rakendatud pädeva asutuse poolt heakskiidetud või pikendatud aja jooksul vastavalt punktile 145.B.350.

1)

annab II lisas esitatud klassi- ja pädevussüsteemi kohaselt välja III liite „EASA vorm 3-145“ kohase sertifikaadi;

2)

kiidab hooldusorganisatsiooni käsiraamatu ametlikult heaks.

1)

pädevale asutusele ei anta pärast kaht kirjalikku taotlust 145.A.140 kohaselt organisatsiooni tegevusruumidele tavalisel tööajal juurdepääsu;

2)

organisatsioon on sertifikaadi saanud või selle kehtivust pikendanud kirjalike tõendite võltsimise teel;

3)

on mis tahes tõendeid eeskirjade eiramise või organisatsiooni sertifikaadi pettuse eesmärgil kasutamise kohta;

4)

puudub vastutav juht.

1)

Mis tahes esimese astme puuduste korral võtab pädev asutus viivitamata asjakohaseid meetmeid asjaomase organisatsiooni tegevuse keelamiseks või piiramiseks; vajaduse korral võtab pädev asutus olenevalt esimese astme puuduse ulatusest meetmeid sertifikaadi tühistamiseks, täielikuks või osaliseks peatamiseks või sellele piirangute kehtestamiseks, kuni organisatsioon on edukalt rakendanud parandusmeetmed.

2)

Mis tahes teise astme puuduse korral teeb pädev asutus järgmist:

3)

Kui organisatsioon ei esita nõuetekohast parandusmeetmete kava või ei rakenda parandusmeetmeid pädeva asutuse kinnitatud või pikendatud tähtaja jooksul, tunnistatakse puudus esimese astme puuduseks ja võetakse meetmed vastavalt alapunkti d alapunkti 1 sätetele.

4)

Pädev asutus registreerib kõik kindlakstehtud või talle alapunkti e kohaselt teatatud puudused ning vajaduse korral tema poolt võetud täite- ja parandusmeetmed ning kõigi puudustega seotud meetmete lõpuleviimise tähtajad.

1)

mis tahes artikkel, mille tulemuslikkus on hinnatud ebatõhusaks;

2)

kui on kindlaks tehtud, et mõni artikkel võib põhjustada mittevastavust alapunktide b või c nõuetele;

3)

kui soovitused või parandused pakuvad huvi organisatsiooni üldise ohutustaseme seisukohast.