29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 384/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1888,

27. oktoober 2021,

millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2021/92 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kehtestada kaitsemeetmed, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnilisi ja majandusnõuandeid, mis võivad vajaduse korral hõlmata kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee ning muude nõuandvate organite koostatud aruandeid, samuti asjaomaste geograafiliste piirkondade jaoks loodud nõuandekomisjonide nõuandeid ning liikmesriikide antud ühiseid soovitusi.

(2)

Nõukogu võtab vastu püügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrab asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruses (EL) nr 1380/2013 on sätestatud, et püügivõimalused tuleks liikmesriikidele eraldada selliselt, et iga kalavaru või kalapüügi puhul oleks tagatud kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)

Määruses (EL) nr 1380/2013 on sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärk saavutada maksimaalsele jätkusuutlikule saagikusele vastav kasutamise määr võimaluse korral 2015. aastaks ning seejärel järk-järgult, laienedes kõikidele varudele hiljemalt 2020. aastaks. Kuni 2020. aastani kestva üleminekuperioodi eesmärk oli tasakaalustada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saavutamine kõigi kalavarude puhul asjaomaste püügivõimaluste võimaliku kohandamise võimalike sotsiaalmajanduslike mõjudega.

(4)

Lubatud kogupüük (TAC) tuleks seega kooskõlas määrusega (EL) nr 1380/2013 kehtestada kättesaadava teadusliku nõuande põhjal ning arvestades bioloogilisi ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid, tagades samas kalandussektorite õiglase kohtlemise ja pidades silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1139 (2) on kehtestatud Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja püügi mitmeaastane kava (edaspidi „kava“). Kava eesmärk on tagada, et mere bioloogiliste ressursside kasutamisel taastatakse ja säilitatakse püütavate liikide populatsioonid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tagamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Määruse (EL) nr 1380/2013 kohaselt tuleks nende kalavarude püügivõimalused, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, kehtestada kooskõlas sellises mitmeaastases kavas kindlaks määratud eeskirjadega.

(6)

Kava artikli 4 lõike 1 kohaselt tuli kõnealuse kava artiklis 1 loetletud kalavarude püügivõimalused kehtestada nii, et selline kalastussuremuse tase, mis tagaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse, saavutataks võimaluse korral järk-järgult hiljemalt 2020. aastaks. 2022. aastal kohaldatavate Läänemere vastavate varude püügi piirnormide kehtestamisel tuleks seega silmas pidada kava eesmärkide saavutamist.

(7)

Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) avaldas 28. mail 2021 iga-aastase nõuande Läänemere kalavarude kohta. Selles märgiti, et Läänemere lääneosa räime biomass on ICESi alarajoonides 20–24 vaid 54 % kudekarja biomassi piirväärtusest (Blim), millest allpool võib paljunemisvõime olla vähenenud. Peale selle on varude täienemine endiselt rekordiliselt väike. Seepärast soovitas ICES neljandat aastat järjest räime nullpüüki. Vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2 tuleb võtta kõik asjakohased parandusmeetmed, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastumine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse saamiseks vajalikust kõrgemal tasemel. Lisaks eeldab see säte täiendavate parandusmeetmete vastuvõtmist. Kui Läänemere lääneosa räime püügi võimalused kehtestatakse vastavalt ICESi nõuandes esitatud tasemele, võib kohustus lossida kogu segapüügist, sealhulgas Läänemere lääneosa räime kaaspüügist saadud saak tekitada püüki piiravate liikide probleemi. Selleks et saavutada õige tasakaal ühelt poolt teiste varude püügi jätkamise võimaldamise vahel, pidades silmas muidu potentsiaalselt tõsiseid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ja teiselt poolt vajaduse vahel saavutada kalavaru hea bioloogiline seisund, võttes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada Läänemere lääneosa räime kaaspüügi jaoks konkreetne lubatud kogupüük. Siiski tuleks Läänemere lääneosa räime puhul lubada püügitoiminguid üksnes teadusuuringute eesmärgil ning täielikus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (3) artiklis 25 sätestatud tingimustega, samuti teatavate passiivsete püügivahenditega toimuvat väikesemahulist rannapüüki. Lubatud kogupüügi tase peaks hoidma ära kalastussuremuse suurenemise ning pakkuma stiimuleid selektiivsuse suurendamiseks ja soovimatu saagi vältimiseks.

(8)

Läänemere idaosa tursa varude osas oli ICESil alates 2019. aastast võimalik võtta oma ettevaatusprintsiibil põhineva nõuande andmisel aluseks rohkem andmeid sisaldav hinnang. ICESi hinnangul on Läänemere idaosa tursa varu biomass jätkuvalt väiksem kui Blim ja see on 2020 aastast veelgi kahanenud. Seepärast soovitas ICES kolmandat aastat järjest Läänemere idaosa tursa nullpüüki. Alates 2019. aastast on liidus vastu võetud ranged kaitsemeetmed. Määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõike 2 kohaselt on Läänemere idaosa tursa sihtpüük lõpetatud ja lubatud kogupüük Läänemere idaosa tursa vältimatu kaaspüügi suhtes on kehtestatud väga madalal tasemel, et vältida püüki piiravate liikide nähtust muudes püügipiirkondades. Lisaks võeti püügivõimalustega funktsionaalselt seotud täiendavaid parandusmeetmeid, sulgedes kudemiskohad ja keelates harrastuskalapüügi peamisel levialal. Võttes arvesse ICESi nõuannet ja kalavarude samaks jäänud olukorda, on asjakohane jätta kalapüügivõimalused ja nendega funktsionaalselt seotud parandusmeetmed muutmata.

(9)

Mis puudutab Läänemere lääneosa turska, siis on teaduslikud hinnangud mitu aastat näidanud, et kudekarja biomass on allpool piirväärtust, millest allpool tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid (Btrigger). Seetõttu on viimastel aastatel võetud üha rangemaid majandamismeetmeid. 2021. aastal otsustas ICES kõnealuse kalavaru olukorda põhjalikumalt hinnata ja lükkas seega oma nõuande esitamise edasi 10. septembrile 2021. Hindamine näitas, et Läänemere lääneosa tursa varu biomass oli väiksem kui pool eelmisest hinnangust ja et rohkem kui kümne aasta jooksul on see olnud enamjaolt väiksem kui Blim. Praegune biomass on hinnanguliselt umbes pool Blim väärtusest. Varude täienemine on alates 2018. aastast olnud enneolematult vähene. ICESi hinnangul võiks kalavaru biomass suureneda 2023. aastal 53 % tõenäosusega veidi üle Blim’i isegi teatava püügi korral. Sellises olukorras tuleks vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 2 võtta parandusmeetmeid ja kehtestada kalapüügivõimalused nii, et tagada asjaomase kalavaru kiire taastamine maksimaalset jätkusuutlikku saagikust tagavast tasemest kõrgemal tasemel. Soovitatava püügi tase on nii madal, et ei ole võimalik säilitada nii sihtpüüki kui ka vältimatut kaaspüüki muude liikide püügi, eelkõige lestaliste põhjalähedase püügi korral. Seepärast on asjakohane kehtestada lubatud kogupüük, mis piirdub vältimatu kaaspüügiga muude liikide püügi korral, et vältida „püüki piiravate liikide“ nähtust, välja arvatud püügitoimingute puhul, mida tehakse üksnes teadusuuringute eesmärgil ja täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Lisaks oli varem võetud kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud täiendavaid parandusmeetmeid kudemiskohtade sulgemise ja harrastuskalapüügi piiramise näol. Võttes arvesse kalavaru olukorra edasist tõsist halvenemist, on asjakohane pikendada kudemiskohtade sulgemist alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini, et hõlmata ajavahemik, mille jooksul tursad enne kudemist kogunevad. Täiendav erand kudemiskohtade sulgemisest tuleks kehtestada kalalaevadele, mis püüavad tragidega kahepoolmelisi molluskeid ICESi alarajooni 22 vetes, mille sügavus on alla 20 meetri, kuna selline püük toimub väljaspool tursa kudemispaiku ja sellisel püügil on tursa kaaspüük väga väike. Mis puudutab harrastuskalapüüki, siis erinevalt eelmistest aastatest ei olnud ICESil võimalik eristada töönduslikku ja harrastuspüüki, kuna soovitatud kogupüügi tase oli madal. Võttes arvesse kalavaru olukorda, on vaja vähendada kaasavõetava saagi päevast piirmäära miinimumini, et jääda ICESi soovitatud püügitasemete piiresse. Lisaks on asjakohane harrastuskalapüüki enam mitte vabastada kudemiskohtade sulgemise perioodist.

(10)

ICESi 2020. aasta hinnangu kohaselt oli Läänemere keskosa räime biomass langenud allapoole kudekarja biomassi piirväärtust (Btrigger), millest madalama näitaja korral tuleb võtta konkreetseid ja asjakohaseid majandamismeetmeid. ICESi arvates on nimetatud biomass 2021. aastal veelgi langenud ja on nüüd piirväärtuse Blim lähedal. Seepärast on asjakohane kehtestada püügivõimalused vastavalt määruse (EL) 2016/1139 artikli 5 lõikele 1.

(11)	ICESi nõuande kohaselt saadakse turska atlandi merilesta kaaspüügina. Tursa saakliiki kilu püütakse segapüügil räimega. Atlandi merilesta ja kilu püügivõimaluste kindlaksmääramisel on asjakohane neid mitme liigi vastastikmõjusid arvesse võtta.

(12)

Mis puudutab lõhet ICESi alarajoonides 22–31, siis on ICES mitu eelnevat aastat märkinud, et jõevarude seisund on väga erinev. Et anda ekspertidele rohkem aega selle erinevuse paremaks arvessevõtmiseks, otsustas ICES oma nõuande edasi lükata 15. septembrile 2021. ICESi nõuande kohaselt tuleks halvas seisus jõevarude kaitseks peatada kogu töönduslik ja harrastuskalapüük Läänemere avaosas, mis on oma olemuselt segapüük, kus lõhet püütakse nii heas kui ka halvas seisus jõevarudest. ICES leiab siiski, et olemasolev sihtpüük Botnia lahe ja Ahvenamaa rannikualadel võiks lõhe suvise rände ajal jätkuda. Selleks et saavutada õige tasakaal ühelt poolt kalapüügi jätkamise võimaldamise vahel, pidades silmas muidu potentsiaalselt tõsiseid sotsiaalmajanduslikke tagajärgi, ja teiselt poolt vajaduse vahel saavutada kalavaru hea bioloogiline seisund, võttes arvesse, et segapüügi puhul on raske korraga püüda kõiki varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel, on asjakohane kehtestada lõhe kaaspüügi konkreetne lubatud kogupüük nendes piirkondades, välja arvatud püügitoimingud, mida tehakse üksnes teadusuuringute eesmärgil ja täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega, ning ajavahemikul 1. maist kuni 30. augustini laiuskraadist 59°30′N põhjapool toimuv rannapüük. ICESi nõuannet arvestades on asjakohane võtta täiendavaid parandusmeetmeid, mis on kalapüügivõimalustega funktsionaalselt seotud. Õngejadade kasutamine kaugemal kui neli meremiili tuleks keelata, kuna seda püügivahendit kasutatakse tavaliselt lõhe sihtpüügiks. Lisaks peaks piirkondades, kus töönduslik kalapüük ei ole lubatud, olema võimalik harrastuskalapüügi raames püüda ainult ühe äralõigatud rasvauimega lõhe kaluri kohta päevas. Valeandmete esitamise vältimiseks tuleks kõik pardal hoitavad kalaliigid lossida tervikuna, et neid oleks võimalik üheselt tuvastada.

(13)	Selleks et tagada rannapüügi võimaluste täielik ärakasutamine, kehtestati 2019. aastal lõhe osas piiratud piirkondadevaheline paindlikkus ICESi alarajoonidest 22–31 selle alarajooni 32. Võttes arvesse nende kahe kalavaru püügivõimaluste muutumist, on asjakohane seda paindlikkust vähendada.

(14)

Meriforelli püügi keelamine kaugemal kui neli meremiili ja meriforelli kaaspüügi piiramine 3 %-ni meriforelli ja lõhe kombineeritud püügist on märkimisväärselt aidanud vähendada seda, et lõhe kohta esitatakse valed, eelkõige meriforelli püügi andmed. Seepärast on asjakohane kõnealune säte säilitada, et hoida valeandmete esitamise määr madalal.

(15)

Käesolevas määruses sätestatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009, (4) eelkõige vastavalt selle artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse saagi ja püügikoormuse registreerimist ning kalapüügivõimaluste ammendumise andmete esitamist komisjonile. Seepärast tuleks käesolevas määruses täpsustada koodid, mida liikmesriigid kasutavad komisjonile andmete saatmisel käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta.

(16)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 847/96 (5) on kehtestatud lubatud kogupüükide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel, sealhulgas selle artiklite 3 ja 4 kohased ennetuslikke ja analüütilisi lubatud kogupüüke käsitlevad paindlikkussätted. Nimetatud määruse artikli 2 kohaselt tuleb nõukogul lubatud kogupüügi kehtestamisel otsustada, milliste kalavarude suhtes ei kohaldata artiklit 3 või 4, võttes aluseks eelkõige kalavarude bioloogilise seisundi. Hiljuti kehtestati määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse mehhanism kõikide lossimiskohustusega hõlmatud varude jaoks. Selleks et vältida liigset paindlikkust, mis kahjustaks mere bioloogiliste elusressursside mõistliku ja vastutustundliku kasutamise põhimõtet, takistaks ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamist ja põhjustaks kalavarude bioloogilist seisundi halvenemist, tuleks sätestada, et määruse (EÜ) nr 847/96 artikleid 3 ja 4 kohaldatakse analüütilise lubatud kogupüügi suhtes ainult siis, kui määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ühest aastast teise ülekandmist ei kasutata.

(17)

Võttes arvesse, et Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa räime ja Läänemere lääneosa tursa varu biomass on väiksem kui Blim ning et 2022. aastal on lubatud ainult kaaspüük, teaduslikul eesmärgil toimuv kalapüük ning Läänemere lääneosa räime puhul teatav passiivsete püügivahenditega toimuv väikesemahuline rannapüük, on liikmesriigid, kellel on kvoodiosa asjaomases lubatud kogupüügis, võtnud kohustuse 2022. aastal nende varude suhtes määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 9 ette nähtud ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse kohaldamata jätta, et Läänemere idaosa tursa, Läänemere lääneosa räime ja Läänemere lääneosa tursa püük ei ületaks 2022. aastal kehtestatud lubatud kogupüüki. Lisaks, võttes arvesse, et laiuskraadist 59°30′N lõuna pool on peaaegu kõigi lõhe jõevarude biomass väiksem kui noorlõhede tootmise piirväärtus (Rlim), ning et selles piirkonnas on 2022. aastal lubatud ainult kaaspüük ja teaduslikul eesmärgil toimuv kalapüük, on asjaomased liikmesriigid võtnud 2022. aastal samasuguse kohustuse põhibasseini lõhesaagi ühest aastast teise ülekandmise paindlikkuse osas.

(18)

Norra tursiku püügihooaeg ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ja ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes kestab 1. novembrist 31. oktoobrini. Selleks, et oleks võimalik alustada püüki 1. novembril 2021, tuleb uue teadusliku nõuande alusel ning pärast Ühendkuningriigiga konsulteerimist kehtestada norra tursiku esialgne lubatud kogupüük ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes ja ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2021. See esialgne lubatud kogupüük tuleks kehtestada kooskõlas ICESi 8. oktoobril 2021 avaldatud nõuandega.

(19)

Nõukogu määruses (EL) 2021/92 (6) on kooskõlas ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepinguga (7) hariliku makrelli püügivõimalustena Põhjameres märgitud 3.a ja 4. püügipiirkonna veed, 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi veed, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed. Kuid 2021. aastal ei viinud rannikuriikide vahelised konsultatsioonid hariliku makrelli püügi osas liidu, Ühendkuningriigi ja Norra vahelist juurdepääsu korda käsitleva kokkuleppeni. Seetõttu ei ole liidul juurdepääsu oma hariliku makrelli püügi kvoodile Põhjamere Norra vetes.

(20)

2021. aastal viis liit lõpule läbirääkimised Ühendkuningriigiga 2021. aasta püügivõimaluste ja majandamismeetmete üle teatavate lubatud kogupüükide, sealhulgas hariliku makrelli puhul, mis võimaldab liidul püüda oma makrellikvooti Ühendkuningriigi vetes. Seetõttu tuleks asjaomaseid kalapüügivõimaluste tabeleid vastavalt muuta, et kajastada seda, kuidas Põhjamere vetes olevad püügipiirkonnad on määratletud kuuluvaks Ühendkuningriigi ja liidu vetesse.

(21)

2021. aastal ei ole liidul juurdepääsu oma hariliku makrelli kvoodile Põhjamere Norra vetes. Määrus (EL) 2021/92 sisaldab tabelit hariliku makrelli püügi võimaluste kohta 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes ning Taanile eraldatud 13 359 tonni suurust kvooti peaks olema võimalik püüda Põhjamere liidu ja Ühendkuningriigi vetes. Asjaomasesse kalapüügivõimaluste tabelisse tuleks lisada joonealune märkus, et Taani saaks seda kvooti kasutada Põhjamere liidu ja Ühendkuningriigi vetes. Ühendkuningriigiga on selle võimaluse osas konsulteeritud ning Ühendkuningriik ei esitanud ühtegi vastuväidet lähenemisviisile, mis võimaldab kasutada nimetatud kvooti Ühendkuningriigi vetes alates 12. oktoobrist 2021.

(22)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelises säästva kalapüügi partnerluslepingus ning selle rakendusprotokollis (8) on sätestatud, et liit saab 7,7 % moiva lubatud kogupüügist, mis püütakse ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes. 5. oktoobril 2021 sai liit Gröönimaa ametiasutustelt teavet, et ICES on esitanud nõuande, mille kohaselt peaks moiva lubatud kogupüük 2021.–2022. aasta püügihooajal olema 904 200 tonni. Seda teaduslikku nõuannet arvesse võttes ning moivat käsitleva Gröönimaa, Islandi ja Norra vahelise kokkuleppe alusel on Gröönimaa valitsus kehtestanud kvoodiks 135 630 tonni. Kooskõlas rakendusprotokolliga soovib Gröönimaa pakkuda liidule 69 623 tonni moivat, mis on 7,7 % kogu lubatud kogupüügist. Kõnealune lubatud kogupüük tuleks nüüd kehtestada selle alusel. Lisaks leppisid Gröönimaa, Island ja Norra moiva kaitse ja majandamise raamkokkuleppe osana kokku uues püügihooaja korras. Seetõttu on vaja arvesse võtta ka püügihooaja muutust, mille kohaselt on see nüüd ajavahemik 15. oktoobrist 2021 kuni 15. aprillini 2022.

(23)	Komisjon annab kalapüügiload Venezuela lipu all sõitvatele laevadele, et võimaldada neil püüda riffahvenat liidu vetes Prantsuse Guajaana ranniku lähedal. Muudatusettepaneku eesmärk on tagada teatavatel tingimustel püügitoimingute jätkumine loa andmise menetluse ajal kahe aasta vahel.

(24)	Seepärast tuleks määrust (EL) 2021/92 vastavalt muuta.

(25)

Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesoleva määruse Läänemerd käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2022. Määruses (EL) 2021/92 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Nimetatud püügi piirnorme käsitlevaid käesoleva määruse sätteid kohaldatakse seetõttu samuti alates 1. jaanuarist 2021. Siiski tuleks käesolevat määrust ICESi 3.a rajoonis, ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes püütava norra tursiku osas kohaldada 1. novembrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2022. Pidades silmas vajadust jätkata säästvat püügitegevust ja alustada asjaomast püüki õigeaegselt püügihooaja alguses, peaks käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad hariliku makrelli püügi piirnorme Põhjamere Norra vetes ja moiva püügi piirnorme ICESi 5. ja 14. alapiirkonna Gröönimaa vetes, kohaldama alates vastavalt 12. oktoobrist 2021 ja 15. oktoobrist 2021. Kuna asjaomased kalapüügivõimalused ei ole veel ammendatud või suurendatakse neid käesoleva määrusega, siis selline käesoleva määruse tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused 2022. aastaks ning muudetakse teatavaid määruses (EL) 2021/92 kindlaks määratud püügivõimalusi teistes vetes.

Artikkel 2

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse Läänemerel tegutsevate liidu kalalaevade suhtes.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka harrastuskalapüügi suhtes, kui sellisele püügile on asjaomastes sätetes selgelt viidatud.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„alarajoon“ – Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemeres paiknev alarajoon, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 218/2009 III lisas; (9)

2)	„lubatud kogupüük“ (TAC) – iga kalavaru kogus, mida võib aasta jooksul püüda;

3)	„kvoot“ – liidule, liikmesriigile või kolmandale riigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

4)	„harrastuskalapüük“ – mittetöönduslikud püügitoimingud, mille puhul mere bioloogilisi ressursse kasutatakse meelelahutuse, turismi või sportlikul eesmärgil.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

Artikkel 4

Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

Lubatud kogupüük, kvoodid ja asjakohasel juhul nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud lisas.

Artikkel 5

Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused eraldatakse liikmesriikidele nii, et need ei piira:

a)	määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 8 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohast mahaarvamist ega ümberjaotamist;

c)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

d)	määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste kinnipidamist või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast ülekandmist;

e)	määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105 ja 107 kohast vähendamist.

Artikkel 6

Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 8 osutatud, sihtliiki mittekuuluva liigi varud, mis on ohututes bioloogilistes piirides ja mille suhtes saab teha erandi kohustusest arvestada saak asjaomasest kvoodist maha, on kindlaks määratud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 7

Püügikeeluajad tursa kudemise kaitseks

1. Alarajoonides 25 ja 26 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud 1. maist kuni 31. augustini.

2. Lõikes 1 sätestatud püügikeelust tehakse erand järgmistel juhtudel:

a)	üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavad püügitoimingud, tingimusel et need uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

liidu kalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega, põhjaõngejadadega, õngejadadega kuni nelja meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

liidu kalalaevad, mis püüavad alarajoonis 25 pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla 50 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorteeritakse.

3. Alarajoonides 22 ja 23 on püük mis tahes püügivahenditega keelatud alates 15. jaanuarist kuni 31. märtsini ning alarajoonis 24 alates 15. maist kuni 15. augustini.

4. Lõikes 3 sätestatud püügikeelust tehakse erand järgmistel juhtudel:

a)	üksnes teadusuuringute eesmärgil tehtavad püügitoimingud, tingimusel et need uuringud toimuvad täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega;

liidu kalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude või abaratega või põhjaõngejadadega, õngejadadega kuni nelja meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest, triivõngejadade, ridvata õngede ja haardõngede või sarnaste seisevpüünistega piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädeva riikliku asutuse välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele;

liidu kalalaevad, mis püüavad alarajoonis 24 pelaagilisi liike, mis on ette nähtud vahetult inimtoiduna tarbimiseks, kasutades püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on 45 mm või väiksem, aladel, kus vee sügavus on alla 40 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele, ja mille lossitavad kogused sorteeritakse;

d)	liidu kalalaevad, mis püüavad alarajoonis 22 tragidega kahepoolmelisi molluskeid piirkondades, kus vee sügavus on alla 20 meetri vastavalt pädevate riiklike asutuste välja antud ametliku merekaardi koordinaatidele.

5. Lõike 2 punktis b või c ja lõike 4 punktis b, c või d osutatud kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saavad nende püügitegevust igal ajal jälgida.

Artikkel 8

Meetmed seoses tursa harrastuspüügiga alarajoonides 22–26

1. Alarajoonides 22 ja 23 ning alarajoonis 24 kuni kuue meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest toimuva harrastuskalapüügi käigus tohib kalur jätta saagiks mitte rohkem kui ühe tursa päevas, välja arvatud ajavahemikul 15. jaanuarist kuni 31. märtsini kui lõhe harrastuspüük keelatud.

2. Tursa harrastuspüük on keelatud alarajoonis 24 kaugemal kui kuus meremiili mõõdetuna lähtejoontest ning alarajoonides 25 ja 26.

3. Käesolev artikkel ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.

Artikkel 9

Meetmed lõhe harrastuspüügi kohta alarajoonides 22–31

1. Lõhe harrastuspüük on alarajoonides 22–31 keelatud. Kõik püütud lõhed lastakse viivitamata merre tagasi.

2. Erandina lõikest 1 lubatakse lõhe harrastuspüüki järgmistel kumulatiivsetel tingimustel:

a)	kaluri kohta võib päevas endale jätta ainult ühe lõhe, kellel on rasvauim ära lõigatud;

b)	kõik endale jäetud kalaliigid lossitakse tervelt.

3. Erandina lõigetest 1 ja 2 on lõhe harrastuspüük lubatud piiranguteta alates 1. maist kuni 31. augustini laiuskraadist 59°30′N põhja pool piirkondades, mis asuvad kuni nelja meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest.

4. Käesolev artikkel ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.

Artikkel 10

Meriforelli- ja lõhevarude kaitsemeetmed alarajoonides 22–32

1. Kalalaevadel on alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini 2022 keelatud püüda meriforelli vetes, mis asuvad alarajoonides 22–32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili. Lõhe püüdmisel alarajoonis 32 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili ei tohi meriforelli kaaspüük mis tahes ajal ületada 3 % lõhe ja meriforelli kogusaagist – kas pardal olevast või pärast iga püügireisi lossitud saagist.

2. Õngejadadega püük on keelatud vetes, mis asuvad alarajoonides 22–31 lähtejoontest kaugemal kui neli meremiili.

3. Käesolev artikkel ei piira rangemate riigisiseste meetmete kohaldamist.

Artikkel 11

Paindlikkus

1. Kui käesoleva määruse lisas ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 ennetusliku lubatud kogupüügiga hõlmatud kalavarude suhtes ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 analüütilise lubatud kogupüügiga hõlmatud kalavarude suhtes.

2. Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 ei kohaldata juhul, kui liikmesriik kasutab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 9 kohast paindlikku ühest aastast teise ülekandmist.

Artikkel 12

Andmete edastamine

Kui liikmesriigid saadavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmeid kalavarude püütud või lossitud koguste kohta, kasutavad nad käesoleva määruse lisas esitatud kalavarude koode.

III PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Määruse (EL) 2021/92 muudatused

Määrust (EL) 2021/92 muudetakse järgmiselt.

IA lisa muudetakse järgnevalt:

tabel, milles on tursa püügivõimalused ICESi 7.d rajoonis, asendatakse järgmisega:

„Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	7d (COD/07D.)
Belgia	33	(1)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Prantsusmaa	649	(1)
Madalmaad	19	(1)
Liit	701	(1)
Ühendkuningriik	71	(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	772
(1)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonnas, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4).
(2)	Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, 3.a püügipiirkonna selles osas, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat ning 2.a püügipiirkonna Ühendkuningriigi vetes (COD/*2A3X4).“;

tabel, milles on hariliku makrelli püügivõimalused ICESi 2.a rajooni ning 3. ja 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	harilik makrell Scomber scombrus		Püügipiirkond:	2.a, 3. ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu veed (MAC/2A34.)
Belgia	544	(1)(2)	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.
Taani	18 666	(1)(2)
Saksamaa	567	(1)(2)
Prantsusmaa	1 713	(1)(2)
Madalmaad	1 724	(1)(2)
Rootsi	5 108	(1)(2)(3)
Liit	28 322	(1)(2)
Norra	Ei ole asjakohane	(4)
Ühendkuningriik	Ei ole asjakohane	(1)(2)(3)
Lubatud kogupüük (TAC)	852 284
(1)	Eritingimus: sellest kuni 60 % võib püüda 2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelistes vetes (MAC/*2CX14.).
(2)	Eespool nimetatud kvootide piires ei või allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid püüda ka järgmises kahes püügipiirkonnas:
			2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)		Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)
	Belgia		0		0
	Taani		0		0
	Saksamaa		0		0
	Prantsusmaa		0		0
	Madalmaad		0		0
	Rootsi		0		0
	Liit		0		0
(3)	Eritingimus: kaasa arvatud järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):
		251
	Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.
(4)	Arvestatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere lubatud kogupüügis, kogumahuga:
		0
	Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4.a püügipiirkonnas (MAC/04A.), välja arvatud järgmine kogus tonnides, mida võib püüda 3.a püügipiirkonnas (MAC/03A.):
		0
Eritingimus: eespool nimetatud kvootide alusel ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:

	3.a	3.a ja 4.bc püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu veed;	4.b	4.c	2.a, 5.b, 6., 7., 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja rahvusvahelised veed
	(MAC/*03A.)	(MAC/*3A4BC)	(MAC/*04B.)	(MAC/*04C.)	(MAC/*2A6.)
Belgia	0	0	0	0	326
Taani	0	4 130	0	0	11 200
Saksamaa	0	0	0	0	340
Prantsusmaa	0	490	0	0	1 028
Madalmaad	0	490	0	0	1 034
Rootsi	0	0	390	10	3 065
Liit	0	5 110	390	10	16 993
Ühendkuningriik	0	Ei ole asjakohane	0	0	Ei ole asjakohane
Norra	0	0	0	0	0 “

tabel, milles on hariliku makrelli püügivõimalused ICESi 2.a ja 4.a rajooni Norra vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	harilik makrell Scomber scombrus			Püügipiirkond:	2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/2A4A-N)
Taani		13 359	(1)	Analüütiline TAC
Liit		13 359	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)		Ei ole asjakohane.
(1)	2021. aastal võib selle kvoodi alusel püüda ainult 2.a, 3. ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes (MAC/*2A34X).“;

tabel, milles on Norra tursiku ja seotud kaaspüügi püügivõimalused ICESi 3.a rajoonis ning ICESi 4. alapiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes ning ICESi 2.a rajooni Ühendkuningriigi vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	norra tursik ja seotudkaaspüük Trisopterus esmarkii				Püügipiirkond:	3.a; 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu veed; 2.a rajooni Ühendkuningriigi veed (NOP/2A3A4.)
Aasta	2021		2022
Taani	116 447	(1)(3)	24 727	(1) (6)	Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	22	(1) (2)(3)	5	(1) (2) (6)
Madalmaad	86	(1)(2)(3)	18	(1) (2)(6)
Liit	116 555	(1)(3)	24 750	(1) (6)
Ühendkuningriik	11 745	(2)(3)	5 250	(2)(6)
Norra	0	(4)	0	(4)
Fääri saared	0	(5)	0	(5)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane		Ei ole asjakohane
(1)	Kilttursa ja merlangi kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OT2/*2A3A4). Kilttursa ja merlangi kaaspüük, mis arvestatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.
(2)	Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICESi 2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna Ühendkuningriigi ja liidu vetes.
(3)	Püüda võib ainult 1. novembrist 2020 kuni 31. oktoobrini 2021.
(4)	Kasutatakse sortimisvõret.
(5)	Kasutatakse sortimisvõret. See sisaldab kuni 15 % vältimatut kaaspüüki (NOP/*2A3A4), mis arvestatakse sellest kvoodist maha.
(6)	Püüda võib ainult 1. novembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021.“;

tabel, milles on muude liikide püügivõimalused ICESi 4. rajooni ja 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool) alapiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:	muud liigid		Püügipiirkond:	4. ja 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonna liidu veed (OTH/2A46AN)
Liit	Ei ole asjakohane		Ennetuslik TAC
Norra	1 000	(1)(2)
Fääri saared	0
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane
(1)	Üksnes 4. püügipiirkond (OTH/*2A4-C).
(2)	Liigid, mis ei ole hõlmatud muude lubatud kogupüügi tasemetega.“;

IB lisas asendatakse tabel, milles on moiva püügivõimalused 5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa vetes, järgmisega:

„Liik:	moiva Mallotus villosus		Püügipiirkond:	5. ja 14. püügipiirkonna Gröönimaa veed (CAP/514GRN)
Taani	51 088		Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.
Saksamaa	2 224
Rootsi	3 666
Kõik liikmesriigid	2 645	(1)
Liit	59 623	(2)
Norra	10 000	(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane
(1)	Taani, Saksamaa ja Rootsi võivad kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti ainult pärast oma kvoodi ammendamist. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide“ kvooti. Sellest jagatud kvoodist maha arvatavatest püütud kogustest teatatakse eraldi (CAP/514GRN_AMS).
(2)	Püügiperiood 15. oktoobrist 2021 kuni 15. aprillini 2022.“;

V lisa B osas lisatakse tabelisse, milles on esitatud liidu vetes kala püüdvate kolmanda riigi laevade püügilubade maksimaalne arv, järgmine joonealune märkus 2 Venezuela kohta:

„(2)

Püügitegevus on lubatud aastase kalendri alusel. Kalalaev võib siiski jätkata püügitegevust kuni kolm kuud pärast oma püügiloa kehtivuse lõppemist, tingimusel et käitaja:

—	algatas püügiloa uuendamise protsessi

—	täitis kõik oma lepingulised ja teabevahetusega seotud kohustused

See pikendamine lõpeb, kui jõustub komisjoni otsus, millega antakse asjaomasele laevale uus püügiluba või teatatakse uue püügiloa andmisest keeldumisest.“

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Erandina teisest lõigust kohaldatakse:

a)	artikli 13 punkti 1 alapunkte a, b ja e ning punkti 3 alates 1. jaanuarist 2021;

b)	artikli 13 punkti 1 alapunkti c alates 12. oktoobrist 2021;

c)	artikli 13 punkti 2 alates 15. oktoobrist 2021 kuni 15. aprillini 2022;

d)	artikli 13 punkti 1 alapunkti d alates 1. novembrist 2021 kuni 31. oktoobrini 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. oktoober 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2016. aasta määrus (EL) 2016/1139, millega kehtestatakse Läänemere tursa-, räime- ja kiluvarude majandamise ja nende varude püügi mitmeaastane kava, muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2187/2005 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1098/2007 (ELT L 191, 15.7.2016, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(4) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(5) Nõukogu 6. mai 1996. aasta määrus (EÜ) nr 847/96, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

(6) Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).

(7) ELT L 149, 30.4.2021, lk 10.

(8) ELT L 175, 18.5.2021, lk 3.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 218/2009 Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

LISA

LIIDU KALALAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

Järgmistes tabelites esitatakse lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) kalavarude kaupa ning nendega funktsionaalselt seotud tingimused.

Viited püügipiirkondadele on viited ICESi püügipiirkondadele, kui ei ole sätestatud teisiti.

Kalavarudele viidatakse liikide ladinakeelsete nimetuste tähestikulises järjekorras.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimi	Kolmetäheline kood	Tavanimetus
Clupea harengus	HER	räim
Gadus morhua	COD	tursk
Pleuronectes platessa	PLE	atlandi merilest
Salmo salar	SAL	lõhe
Sprattus	SPR	kilu

Tabel 1

Liik:	räim Clupea harengus	Püügipiirkond:	alarajoonid 30–31 (HER/30/31.)
Soome	91 287	Analüütiline TAC
Rootsi	20 058
Liit	111 345
Lubatud kogupüük (TAC)	111 345

Tabel 2

Liik:	räim Clupea harengus		Püügipiirkond:	alarajoonid 22–24 (HER/3BC+24)
Taani	110	(1)	Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
Saksamaa	435	(1)
Soome	0	(1)
Poola	103	(1)
Rootsi	140	(1)
Liit	788	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	788	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Erandina esimesest lõigust võib räime sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Erandina esimesest lõigust lubatakse seda kvooti kasutada liidu kalalaevadel, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis püüavad nakkevõrkude, raamvõrkude, ridvata õngede, kastmõrdade või haardõngedega. Nende kalalaevade kaptenid tagavad, et liikmesriigi kontrolliasutused saaksid nende püügitegevust igal ajal jälgida.

Tabel 3

Liik:	räim Clupea harengus	Püügipiirkond:	alarajoonide 25–27, 28.2, 29 ja 32 liidu veed (HER/3D-R30)
Taani	1 180	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Saksamaa	313
Eesti	6 028
Soome	11 766
Läti	1 488
Leedu	1 566
Poola	13 367
Rootsi	17 945
Liit	53 653
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane.

Tabel 4

Liik:	räim Clupea harengus	Püügipiirkond:	alarajoon 28.1 (HER/03D.RG)
Eesti	22 026	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Läti	25 671
Liit	47 697
Lubatud kogupüük (TAC)	47 697

Tabel 5

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	alarajoonide 25–32 liidu veed (COD/3DX32.)
Taani	137	(1)	Ennetuslik TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
Saksamaa	54	(1)
Eesti	13	(1)
Soome	10	(1)
Läti	51	(1)
Leedu	33	(1)
Poola	159	(1)
Rootsi	138	(1)
Liit	595	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane.
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 6

Liik:	tursk Gadus morhua		Püügipiirkond:	alarajoonid 22–24 (COD/3BC+24)
Taani	214	(1)	Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
Saksamaa	104	(1)
Eesti	5	(1)
Soome	4	(1)
Läti	18	(1)
Leedu	11	(1)
Poola	57	(1)
Rootsi	76	(1)
Liit	489	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	489	(1)
(1)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Erandina esimesest lõigust võib turska sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega.

Tabel 7

Liik:	atlandi merilest Pleuronectes platessa	Püügipiirkond:	alarajoonide 22–32 liidu veed (PLE/3BCD-C)
Taani	6 483	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Saksamaa	720
Poola	1 358
Rootsi	489
Liit	9 050
Lubatud kogupüük (TAC)	9 050

Tabel 8

Liik:	lõhe Salmo salar		Püügipiirkond:	alarajoonide 22–31 liidu veed (SAL/3BCD-F)
Taani	13 223	(1)(2)	Analüütiline TAC Määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata. Määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4 ei kohaldata.
Saksamaa	1 471	(1)(2)
Eesti	1 344	(1)(2)(3)
Soome	16 488	(1)(2)
Läti	8 411	(1)(2)
Leedu	989	(1)(2)
Poola	4 011	(1)(2)
Rootsi	17 874	(1)(2)
Liit	63 811	(1)(2)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane.
(1)	Väljendatakse isendite arvuna.
(2)	Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Erandina esimesest lõigust võib lõhe sihtpüügina püüda üksnes teadusuuringute eesmärgil, tingimusel et need uuringud viiakse läbi täielikus kooskõlas määruse (EL) 2019/1241 artiklis 25 sätestatud tingimustega. Erandina esimesest lõigust lubatakse liidu kalalaevadel selle kvoodi alusel püüda 1. maist kuni 31. augustini laiuskraadist 59°30′N põhjapool piirkondades, mis asuvad kuni nelja meremiili kaugusel mõõdetuna lähtejoontest.
(3)	Eritingimus: mitte rohkem kui 450 isendit sellest kvoodist võib püüda alarajooni 32 liidu vetes (SAL/*3D32).

Tabel 9

Liik:	lõhe Salmo salar		Püügipiirkond:	alarajooni 32 liidu veed (SAL/3D32.)
Eesti	969	(1)	Ennetuslik TAC
Soome	8 486	(1)
Liit	9 455	(1)
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane.
(1)	Väljendatakse isendite arvuna.

Tabel 10

Liik:	kilu Sprattus sprattus	Püügipiirkond:	alarajoonide 22–32 liidu veed (SPR/3BCD-C)
Taani	24 852	Analüütiline TAC Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6.
Saksamaa	15 745
Eesti	28 859
Soome	13 010
Läti	34 855
Leedu	12 608
Poola	73 969
Rootsi	48 045
Liit	251 943
Lubatud kogupüük (TAC)	Ei ole asjakohane.

29.10.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 384/23

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1890,

2. august 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 teatavate turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artikli 75 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 (2) I lisas on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad puu- ja köögivilja turustamisstandardite kohta.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) põllumajanduse kvaliteedistandardite töörühm vaatas aastatel 2018–2020 läbi UNECE standardid paprikate (2018 ja 2020), lauaviinamarjade (2019 ja 2020), õunte ja pirnide (2020) kohta. Selleks et vältida asjatuid kaubandustõkkeid, tuleks rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 sätestatud üldised ja konkreetsed turustamisstandardid kõnealuste puu- ja köögiviljade kohta viia vastavusse UNECE uute normidega.

(3)

Tuleks arvesse võtta, et kõnealused läbivaadatud UNECE standardid esitati edukalt liikmesriikidele heakskiitmiseks vastavalt menetlusele, mis on sätestatud nõukogu 6. novembri 2017. aasta otsuses (EL) 2017/2104 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni põllumajanduse kvaliteedistandardite töörühmas (UNECE-WP.7) (3).

(4)	Seepärast tuleks määrust (EL) nr 543/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. august 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (ELT L 157, 15.6.2011, lk 1).

(3) Nõukogu 6. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2104 Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni põllumajanduse kvaliteedistandardite töörühmas (UNECE-WP.7) seoses ettepanekutega puu- ja köögivilja kvaliteedistandardite kehtestamiseks (ELT L 303, 18.11.2017, lk 1).

LISA

„I LISA

ARTIKLIS 3 OSUTATUD TURUSTAMISSTANDARDID

A OSA

Üldine turustamisstandard

Käesoleva üldise turustamisstandardi eesmärk on määrata kindlaks müügivalmis ning pakendatud puu- ja köögivilja kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

1. Miinimumnõuded

Võttes arvesse lubatud hälbeid, peavad tooted olema:

—

terved,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Tooted peavad olema sellises seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist,

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

2. Küpsuse miinimumnõuded

Tooted peavad olema piisavalt arenenud, kuid mitte ülearenenud, ning piisavalt küpsed, kuid mitte üleküpsenud.

Tooted peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda rahuldava küpsusastmeni.

3. Lubatud hälve

Iga partii puhul lubatakse kvaliteedi miinimumnõuetele mittevastavaid tooteid 10 % hälbe ulatuses toodete arvust või kaalust. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

4. Märgistus

Iga pakendi (1) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

kõikidel pakenditel, välja arvatud kinnispakkidel, ametlikult väljastatud või tunnustatud koodmärgiga, mis tähistab pakendajat ja/või lähetajat ja mis on kantud märke „Pakendaja ja/või lähetaja“ (või samaväärsed lühendid) vahetusse lähedusse. Koodmärgile peab eelnema tunnustava riigi ISO 3166 kahetäheline riigi/piirkonna kood, kui ei ole tegemist päritoluriigiga;

—

ainult kinnispakkide puhul liidu piires registreeritud müüja nime ja aadressiga, mis on kantud märke „Pakendatud (kelle jaoks)“ või samaväärse märke vahetus läheduses. Sellisel juhul peab märgistusel olema ka pakendajat ja/või lähetajat tähistav kood. Müüja esitab koodi tähenduse kohta kogu teabe, mida kontrolliasutus peab vajalikuks.

B. Päritolu

Päritoluriigi täisnimi (2). Liikmesriikidest pärit toodete puhul märgitakse see päritoluriigi keeles või mis tahes muus keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele. Muude toodete puhul märgitakse see mis tahes keeles, mis on arusaadav sihtriigi tarbijatele.

Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad, ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.

B OSA

Konkreetsed turustamisstandardid

1. OSA: ÕUNTE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse õunasortide (kultivaride) Malus domestica Borkh. suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud õunad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud õunte kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside õunad olema:

—

terved,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	tugeva klaasistuseta, välja arvatud märget „V“ kandavad sordid, mis on loetletud käesoleva standardi liites,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Õunad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et nad:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Õunad peavad olema hästi arenenud ja piisavalt küpsed.

Need peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda sordiomadustele vastava küpsusastmeni.

Küpsuse miinimumnõuete kontrollimiseks võib võtta arvesse mitmeid parameetreid (näiteks: morfoloogiline aspekt, maitse, kõvadus ja murdumisnäitaja).

C. Liigitamine

Õunad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.

i) Ekstraklass

Selle klassi õunad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile (3) vastavate omadustega ja nende vars peab olema terve.

Õunad peavad olema sordile omaste järgmiste pinnavärvuse miinimumtunnustega:

—	värvusrühma A puhul on 3/4 kogupinnast punase värvusega,

—	värvusrühma B puhul on 1/2 kogupinnast punasekirju,

—	värvusrühma C puhul on 1/3 kogupinnast kergelt punakas, punakas või triibuline,

—	värvusrühma D puhul värvusele esitatavad miinimumnõuded puuduvad.

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	väga tühised pindmised vead,

—

väga tühine korgistumine, (4) näiteks:

—	pruunid laigud, mis ei ulatu varre kinnituskohast väljapoole ega ole krobelised ja/või

—	vähesed ja üksikud korgistumisjäljed.

ii) I klass

Selle klassi õunad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (5).

Õunad peavad olema sordile omaste järgmiste pinnavärvuse miinimumtunnustega:

—	värvusrühma A puhul on 1/2 kogupinnast punase värvusega,

—	värvusrühma B puhul on 1/3 kogupinnast punasekirju,

—	värvusrühma C puhul on 1/10 kogupinnast kergelt punakas, punakas või triibuline,

—	värvusrühma D puhul värvusele esitatavad miinimumnõuded puuduvad.

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Õuntel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	väikesed muljutised, mis ei ületa 1 cm2 vilja kogupinnast ega ole muutunud värvusega,

—

väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	2 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	1 cm2 kogu pinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 0,25 cm2 vilja kogupinnast,

—

väga tühine korgistumine, (6) näiteks:

—	pruunid laigud, mis võivad ulatuda varre kinnituskohast või karikaõõnsusest natuke väljapoole, kuid ei tohi olla krobelised ja/või

—	õhuke, võrgutaoline korgistumine, mis ei ületa 1/5 vilja kogupinnast ega erine oluliselt puuvilja üldisest värvusest ja/või

—	tugev korgistumine, mis ei ületa 1/20 vilja kogupinnast, samal ajal kui

—	õhuke võrgutaoline korgistumine ja tugev korgistumine kokku ei tohi ületada 1/5 vilja kogupinnast.

Vars võib puududa, kui murdumiskoht on puhas ning ümbritsev koor vigastamata.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad õunad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljaliha peab olema suuremate vigadeta.

Õuntel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	valmimisvead,

—	värvusvead,

—	väikesed muljutised, mis ei ületa 1,5 cm2 pinnast ning mis võivad olla veidi muutunud värvusega,

—

pindmised vead, mis ei tohi olla suuremad kui:

—	4 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	2,5 cm2 vilja kogupinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 1 cm2 kogu pinnast,

—

väga tühine korgistumine, (7) näiteks:

—	pruunid laigud, mis võivad ulatuda varre kinnituskohast või karikaõõnsusest väljapoole ja võivad olla veidi krobelised ja/või

—	õhuke, võrgutaoline korgistumine, mis ei ületa 1/2 vilja kogupinnast ega erine oluliselt puuvilja üldisest värvusest ja/või

—	tugev korgistumine, mis ei ületa 1/3 vilja kogupinnast, samal ajal kui

—	õhuke võrgutaoline korgistumine ja tugev korgistumine kokku ei tohi ületada 1/2 vilja kogupinnast.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks kas ristlõike suurima läbimõõdu või kaalu alusel.

Miinimumsuurus ristlõike läbimõõduna on 60 mm või kaalutuna 90 g. Väiksemad viljad on vastuvõetavad, kui toote Brixi arv (8) on suurem kui 10,5° Brixi või sellega võrdne ning suurus ei ole väiksem kui 50 mm või 70 g.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu alusel:

—	5 mm kihiti ridadesse paigutatud ekstraklassi viljade ning I ja II klassi viljade puhul (Õunasortide 'Bramley’s Seedling' ('Bramley', 'Triomphe de Kiel') ja 'Horneburger' puhul võib õunte läbimõõdu erinevus olla siiski kuni 10 mm.) ning

—	10 mm I klassi viljade puhul, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse (Õunasortide 'Bramley’s Seedling' ('Bramley', 'Triomphe de Kiel') ja 'Horneburger' puhul võib õunte läbimõõdu erinevus olla siiski kuni 20 mm.)

kaalu alusel:

—

kihiti ridadesse paigutatud ekstraklassi õunte ning I ja II klassi õunte puhul

Vahemik (g)	Kaalu erinevus (g)
70–90	15 g
91–135	20 g
136–200	30 g
201–300	40 g
> 300	50 g

—

I klassi viljade puhul, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse

Vahemik (g)	Ühtsus (g)
70–135	35
136–300	70
> 300	100

Ühtse suuruse nõue ei kehti II klassi viljade suhtes, mis on müügipakendites või pakendatud lahtiselt.

Käesoleva standardi liites „M“-iga märgitud väikeseviljaliste õunasortidele suurusnõudeid ei kohaldata. Nende väikeseviljaliste sortide Brixi arv (9) peab olema vähemalt 12°.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul õunte arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % õunte arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele. Kõnealune hälve ei hõlma järgmise suurusega tooteid:

—	läbimõõt kuni 5 mm miinimumläbimõõdust väiksem,

—	kuni 10 g miinimumkaalust väiksem.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode sorditakse suuruse järgi) ja sama küpsusastmega õunu.

Ekstraklassi viljad peavad olema ka värvuselt ühtlased.

Selgelt eri sorti õunte segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa ühesuguse päritoluga. Ühtlane suurus ei ole nõutav.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Õunad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud. Eelkõige peavad üle 3 kg netokaaluga müügipakendid olema piisavalt jäigad, et tagada toote nõuetekohane kaitse.

Pakendi sisematerjal peab olema puhas ja niisugune, et see ei riku toodet välis- ega seespidiselt. Kaubanduslike andmetega varustatud materjalide, eelkõige paberi või templite kasutamine on lubatud, kui trükkimisel on kasutatud mürgivaba tinti või etikettide kinnitamisel mürgivaba liimi.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi. Laseriga kantud teave ei tohiks tekitada vigu viljalihale või puuvilja pinnale.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (10) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Õunad“, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi. Selgelt eri sorti õunte segu puhul kõikide eri sortide nimed.

—	Sordi nime võib asendada sünonüümiga. Kaubanime (11) võib lisada ainult sordi nimele või sünonüümile.

—	Sordikaitsega mutantide puhul võib selle sordinime asendada põhisordi nimega. Sordikaitseta mutantide puhul võib selle mutandi nime märkida ainult põhisordi nime lisana.

—	„Väikeseviljaline sort“, kui see on asjakohane.

C. Toote päritolu

Päritoluriik (12) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

Selgelt eri sorti ja eri päritoluga õunte segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	Suurus või kihiti pakitud viljade puhul viljade arv

Kui vilju identifitseeritakse suuruse järgi, tuleks suurus märkida:

a)	ühtsuse eeskirjadega hõlmatud toote puhul miinimum- ja maksimumläbimõõduna või miinimum- ja maksimumkaaluna;

b)	ühtsuse eeskirjadega hõlmamata toote puhul pakendis oleva väikseima puuvilja läbimõõdu või kaaluna, millele järgnevad sõnad „ja rohkem“ või muu samaväärne märge, või vajaduse korral pakendi suurima puuvilja läbimõõdu või kaaluna.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

Liide

Õunasortide mittetäielik nimekiri

Puuviljasordid, mis ei kuulu kõnealusesse nimekirja, liigitatakse vastavalt nende sordiomadustele.

Mõnda järgmises tabelis loetletud sorti võib turustada nime all, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset ühes või mitmes riigis. Järgmise tabeli kolm veergu selliseid kaubamärke ei sisalda. Mõned tuntud kaubamärgid on nimetatud neljandas veerus üksnes teavitamise eesmärgil.

Selgitus

M	=	väikeseviljaline (miniatuurne)
R	=	korgistunud koorega sort
V	=	klaasistus (vesisüdamik)
*	=	mutantvorm, millel puudub sordikaitse, kuid mis on seotud registreeritud/kaitstud kaubamärgiga; tärniga tähistamata mutantvormid on sordikaitsega

Sordid	Mutantvorm	Sünonüümid	Kaubamärgid	Värvusrühm	Lisatingimused
African Red			Aafrika Carmine ™	B
Akane		Tohoku 3, Primerouge		B
Alkmene		Early Windsor		C
Alwa				B
Amasya				B
Ambrosia			Ambrosia ®	B
Annurca				B
Ariane			Les Naturianes ®	B
Arlet		Swiss Gourmet		B	R
AW 106			Sapora ®	C
Belgica				B
Belle de Boskoop		Schone van Boskoop, Goudreinette		D	R
	Boskoop rouge	Red Boskoop, Roter Boskoop, Rode Boskoop		B	R
	Boskoop Valastrid			B	R
Berlepsch		Freiherr von Berlepsch		C
	Berlepsch rouge	Red Berlepsch, Roter Berlepsch		B
Bonita				A
Braeburn				B
	Hidala		Hillwell ®	A
	Joburn		Aurora ™, Red Braeburn ™, Southern Rose ™	A
	Lochbuie Red Braeburn			A
	Mahana Red Braeburn		Redfield ®	A
	Mariri Red		Eve ™, Aporo ®	A
	Royal Braeburn			A
Bramley’s Seedling		Bramley, Triomphe de Kiel		D
Cardinal				B
Caudle			Cameo ®, Camela®	B
	Cauflight		Cameo ®, Camela®	A
CIV323			Isaaq ®	B
CIVG198			Modi ®	A
Civni			Rubens ®	B
Collina				C
Coop 38			Goldrush ®, Delisdor ®	D	R
Coop 39			Crimson Crisp ®	A
Coop 43			Juliet ®	B
Coromandel Red		Corodel		A
Cortland				B
Cox’s Orange Pippin		Cox orange, Cox’s O.P.		C	R
Cripps Pink			Pink Lady ®, Flavor Rose ®	C
	Lady in Red		Pink Lady ®	B
	Rosy Glow		Pink Lady ®	B
	Ruby Pink			B
Cripps Red			Sundowner ™, Joya ®	B
Dalinbel			Antares ®	B	R
Dalitron			Altess ®	D
Delblush			Tentation ®	D
Delcorf			Delbarestivale ®	C
	Celeste			B
	Bruggers Festivale		Sissired ®	A
	Dalili		Ambassy ®	A
	Wonik*		Appache ®	A
Delcoros			Autento ®	A
Delgollune			Delbard Jubilé ®	B
Delicious ordinaire		Ordinary Delicious		B
Discovery				C
Dykmanns Zoet				C
Egremont Russet				D	R
Elise		De Roblos, Red Delight		A
Elstar				C
	Bel-El		Red Elswout ®	C
	Daliest		Elista ®	C
	Daliter		Elton ™	C
	Elshof			C
	Elstar Boerekamp		Excellent Star ®	C
	Elstar Palm		Elstar PCP ®	C
	Goedhof		Elnica ®	C
	Red Elstar			C
	RNA9842		Red Flame ®	C
	Valstar			C
	Vermuel		Elrosa ®	C
Empire				A
Fengapi			Tessa ®	B
Fiesta		Red Pippin		C
Fresco			Wellant ®	B	R
Fuji				B	V
	Aztec		Fuji Zhen ®	A	V
	Brak		Fuji Kiku ® 8	B	V
	FUCIV51		SAN-CIV ®	A	V
	Fuji Fubrax		Fuji Kiku ® Fubrax	B	V
	Fuji Supreme			A	V
	Fuji VW		King Fuji ®	A	V
	Heisei Fuji		Beni Shogun ®	A	V
	Raku-Raku			B	V
Gala				C
	Alvina			A
	ANABP 01		Bravo ™	A
	Baigent		Brookfield ®	A
	Bigigalaprim		Early Red Gala ®	A
	Devil Gala			A
	Fengal		Gala Venus	A
	Gala Schnico		Schniga ®	A
	Gala Schnico Red		Schniga ®	A
	Galafresh		Breeze ®	A
	Galaval			A
	Galaxy		Selekta ®	B
	Gilmac		Neon ®	A
	Imperial Gala			B
	Jugala			B
	Mitchgla		Mondial Gala ®	B
	Natali Gala			B
	Regal Prince		Gala Must ®	B
	Royal Beaut			A
	Simmons		Buckeye ® Gala	A
	Tenroy		Royal Gala ®	B
	ZoukG1		Gala One®	A
Galmac			Camelot ®	B
Gloster				B
Golden 972				D
Golden Delicious		Golden		D
	CG10 Yellow Delicious		Smothee ®	D
	Golden Delicious Reinders		Reinders ®	D
	Golden Parsi		Da Rosa ®	D
	Leratess		Pink Gold ®	D
	Quemoni		Rosagold ®	D
Goldstar			Rezista Gold Granny ®	D
Gradigold			Golden Supreme ™, Golden Extreme ™	D
Gradiyel			Goldkiss ®	D
Granny Smith				D
	Dalivair		Challenger ®	D
Gravensteiner		Gravenstein		D
GS 66			Fräulein ®	B
HC2-1			Easy pep’s! Zingy ®	A
Hokuto				C
Holsteiner Cox		Holstein		C	R
Honeycrisp			Honeycrunch ®	C
Horneburger				D
Idared				B
	Idaredest			B
	Najdared			B
Ingrid Marie				B	R
Inored			Story ®, LoliPop ®	A
James Grieve				D
Jonagold				C
	Early Jonagold		Milenga ®	C
	Dalyrian			C
	Decosta			C
	Jonagold Boerekamp		Early Queen ®	C
	Jonagold Novajo	Veulemanns		C
	Jonagored		Morren’s Jonagored ®	C
	Jonagored Supra		Morren’s Jonagored ® Supra ®	C
	Red Jonaprince		Wilton’s ®, Red Prince ®	C
	Rubinstar			C
	Schneica	Jonica		C
	Vivista			C
Jonathan				B
Karmijn de Sonnaville				C	R
Kizuri			Morgana ®	B
Ladina				B
La Flamboyante			Mairac ®	B
Laxton’s Superb				C	R
Ligol				B
Lobo				B
Lurefresh			Redlove ® Era ®	A
Lureprec			Redlove ® Circe ®	A
Luregust			Redlove ® Calypso ®	A
Luresweet			Redlove ® Odysso ®	A
Maigold				B
Maribelle			Lola ®	B
MC38			Crimson Snow ®	A
McIntosh				B
Melrose				C
Milwa			Diwa ®, Junami ®	B
Minneiska			SweeTango ®	B
Moonglo				C
Morgenduft		Imperatore		B
Mountain Cove			Ginger Gold ™	D
Mored			Joly Red ®	A
Mutsu		Crispin		D
Newton				C
Nicogreen			Greenstar ®	D
Nicoter			Kanzi ®	B
Northern Spy				C
Ohrin		Orin		D
Paula Red				B
Pinova			Corail ®	C
	RoHo 3615		Evelina ®	B
Piros				C
Plumac			Koru ®	B
Prem A153			Lemonade ®, Honeymoon ®	C
Prem A17			Smitten ®	C
Prem A280			Sweetie™	B
Prem A96			Rockit ™	B	M
R201			Kissabel ® Rouge	A
Rafzubin			Rubinette ®	C
	Frubaur		Rubinette ® Rossina	A
	Rafzubex		Rubinette ® Rosso	A
Rajka			Rezista Romelike ®	B
Regalyou			Candine ®	A
Red Delicious		Rouge américaine		A
	Campsur		Red Chief ®	A
	Erovan		Early Red One ®	A
	Evasni		Scarlet Spur ®	A
	Stark Delicious			A
	Starking			C
	Starkrimson			A
	Starkspur			A
	Topred			A
	Trumdor		Oregon Spur Delicious ®	A
Reine des Reinettes		Gold Parmoné, Goldparmäne		C	V
Reinette grise du Canada		Graue Kanadarenette, Renetta Canada		D	R
RM1			Red Moon ®	A
Rome Beauty		Belle de Rome, Rome, Rome Sport		B
RS1			Red Moon ®	A
Rubelit				A
Rubin				C
Rubinola				B
Šampion		Shampion, Champion, Szampion		B
	Reno 2			A
	Šampion Arno	Szampion Arno		A
Santana				B
Sciearly			Pacific Beauty ™, NZ Beauty	A
Scifresh			Jazz ™	B
Sciglo			Southern Snap ™	A
Scilate			Envy ®	B
Sciray		GS48		A
Scired			NZ Queen	A	R
Sciros			Pacific Rose ™, NZ Rose	A
Senshu				C
Shinano Gold			Yello ®	D
Spartan				A
SQ 159			Natyra ®, Magic Star ®	A
Stayman				B
Summerred				B
Sunrise				A
Sunset				D	R
Suntan				D	R
Sweet Caroline				C
TCL3			Posy ®	A
Topaz				B
Tydeman’s Early Worcester		Tydeman’s Early		B
Tsugaru				C
UEB32642			Opal ®	D
WA 2			Sunrise Magic ™	A
WA 38			Cosmic Crisp ™	A
Worcester Pearmain				B
Xeleven			Swing ® natural more	A
York				B
Zari				B
Zouk 16			Flanders Pink ®, Mariposa ®	B
Zouk 31			Rubisgold ®	D
Zouk 32			Coryphée ®	A

2. OSA: TSITRUSVILJADE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse järgmiste tsitrusviljaliikide sortide (kultivaride) suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud tsitrusviljad:

—	sidrunid liigist Citrus limon (L.) Burm. f. ja kõnealuse liigi hübriidid,

—	liiki Citrus reticulata Blanco kuuluvad mandariinid, sealhulgas selle liigi ja tema hübriidide satsumad (Citrus unshiu Marcow), klementiinid (Citrus clementina hort. ex Tanaka), tavalised mandariinid (Citrus deliciosa Ten.) ja tangeriinid (Citrus tangerina Tanaka),

—	apelsinid liigist Citrus sinensis (L.) Osbeck ja kõnealuse liigi hübriidid.

II. KVALITEEDINÕUDED

Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud tsitrusviljade kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikides klassides tsitrusviljad olema:

—

terved,

—	muljutiste ja ulatuslike armistunud pindmiste vigastusteta,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	närtsimise ja kuivamise tunnusteta,

—	külmakahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Tsitrusviljad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Tsitrusviljade valmimis- ja küpsusaste peab vastama sordi, koristamise aja ja kasvupiirkonna kriteeriumidele.

Tsitrusviljade küpsus on määratletud järgmiste nõuetega liikide kaupa:

—	minimaalne mahlasisaldus,

—	minimaalne suhkru/happe suhtarv, (13)

—

värvus.

Värvusaste peab olema niisugune, et normaalse küpsemise järel saavutavad viljad sihtpunktis sordiomase värvuse.

	Minimaalne mahlasisaldus (%)	Minimaalne suhkru/happe suhtarv	Värvus
Sidrunid	20		Peab olema sordile iseloomulik. Lubatud rohelise (kuid mitte tumerohelise) värvusega viljad, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele.
Satsumad, klementiinid, mandariini muud liigid ja selle hübriidid
Satsumad	33	6,5 : 1	Vähemalt kolmandik vilja pinnast peab olema sordiomase värvusega.
Klementiinid	40	7,0 : 1
Mandariini muud liigid ja selle hübriidid	33	7,5 : 1 (14)
Apelsinid
Veriapelsinid	30	6,5 : 1	Peab olema sordile iseloomulik. Lubatud on siiski viljad, mille puhul kergelt roheline värvus ei ületa viiendikku vilja kogupinnast, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele. Apelsinidel, mis on toodetud aladel, kus viljade arenemisperioodil on kõrge õhutemperatuur ja kõrge suhteline niiskus, võib üle viiendiku vilja kogupinnast olla roheline, kui need vastavad mahlasisalduse miinimumnõuetele.
Navel-rühma (nabaapelsinid)	33	6,5 : 1
Muud sordid	35	6,5 : 1
Sordid 'Mosambi', 'Sathgudi' ja 'Pacitan', vilja pinnast rohkem kui viiendik rohelise värvusega	33
Muud sordid, mille vilja pinnast rohkem kui viiendik rohelise värvusega	45

Küpsusnõuetele vastavate tsitrusviljade koorelt võib rohelise värvi eemaldada. Seda töötlemisviisi lubatakse kasutada üksnes siis, kui muud organoleptilised omadused jäävad samaks.

C. Liigitamine

Tsitrusviljad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi tsitrusviljad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.

Tsitrusviljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi tsitrusviljad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised värvusvead, sh tühised päikesepõletuslaigud,

—	tühised progresseeruvad pindmised vead, mis ei kahjusta viljaliha,

—	vilja moodustumisest tulenevad tühised pindmised vead, nagu hõbehall soomuseline koorik, korkjas kate või taimekahjurite tekitatud kahju,

—	tühised mehaanilisel teel tekkinud armistunud vead, nagu rahekahjustused, hõõrdumine või käsitlemisest tingitud defektid,

—	mandariini-rühma kõigi tsitrusviljade koore (või kooriku) tühine ja osaline eraldumine.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad tsitrusviljad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljadel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	värvusvead, sh päikesepõletuslaigud,

—	progresseeruvad pindmised vead, mis ei kahjusta viljaliha,

—	vilja moodustumisest tulenevad pindmised vead, nagu hõbehall soomuseline koorik, korkjas kate või taimekahjurite tekitatud kahju,

—	mehaanilisel teel tekkinud armistunud vead, nagu rahekahjustused, hõõrdumine või käsitlemisest tingitud defektid,

—	pindmised armistunud vead,

—	krobeline koor,

—	apelsinide koore (või kooriku) tühine ja osaline eraldumine ning mandariini-rühma kõigi tsitrusviljade koore (või kooriku) osaline eraldumine.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks vilja ristlõike suurima läbimõõdu või arvu järgi.

A. Miinimumsuurus

Kohaldatakse järgmisi miinimumsuurusi:

Puuviljad	Läbimõõt (millimeetrites)
Sidrunid	45
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid	45
Klementiinid	35
Apelsinid	53

B. Ühtsus

Tsitrusvilju võib mõõta järgmistest valikuvõimalustest ühe alusel.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

—	10 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on < 60 mm;

—	15 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on ≥ 60 mm, kuid < 80 mm;

—	20 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on ≥ 80 mm, kuid < 110 mm;

—	≥ 110 mm viljade suhtes läbimõõdu vahe piirangut ei kohaldata.

Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode ja läbimõõduvahemikke.

	Suuruskood	Läbimõõt (millimeetrites)
Sidrunid
	0	79 –90
	1	72 –83
	2	68 –78
	3	63 –72
	4	58 –67
	5	53 –62
	6	48 –57
	7	45 –52
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid
	1–XXX	78 ja enam
	1–XX	67 –78
	1 või 1–X	63 –74
	2	58 –69
	3	54 –64
	4	50 –60
	5	46 –56
	6 (15)	43 –52
	7	41 –48
	8	39 –46
	9	37 –44
	10	35 –42
Apelsinid
	0	92 –110
	1	87 –100
	2	84 –96
	3	81 –92
	4	77 –88
	5	73 –84
	6	70 –80
	7	67 –76
	8	64 –73
	9	62 –70
	10	60 –68
	11	58 –66
	12	56 –63
	13	53 –60

Suuruse ühtsus saavutatakse eespool esitatud suurusskaalade abil, kui allpool ei ole teisiti ette nähtud:

Lahtiselt kasti paigutatud viljade puhul ja netomassiga kuni 5 kg müügipakendites viljade puhul ei tohi maksimaalne erinevus olla suurem kui suurusskaala kolme järjestikuse suuruskoodi ühendamisest tulenev vahemik.

c)	Arvu järgi suurusklassidesse jagatud viljade suuruse vahe peaks olema vastavuses punktiga a.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tsitrusviljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: koguhälve 10 % tsitrusviljade arvust või kaalust, mis vastab pakendil nimetatud suurusest ühe astme võrra väiksemale ja/või suuremale suurusele (või suurustele, kui kolm suurust on ühendatud).

Lubatud 10 % hälvet kohaldatakse ainult viljade suhtes, mille läbimõõt on vähemalt:

Puuviljad	Läbimõõt (millimeetrites)
Sidrunid	43
Satsumad, mandariini muud liigid ja selle hübriidid	43
Klementiinid	34
Apelsinid	50

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega ning sama valmimis- ja küpsusastmega tsitrusvilju.

Lisaks sellele peavad ekstraklassi viljad olema ühesuguse värvusega.

Selgelt eri liiki tsitrusviljade segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase liigi kaupa sama sorti, kaubanduslikku tüüpi või päritolu. Ühtlane suurus ei ole nõutav.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Tsitrusviljad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Kui viljad pakitakse paberisse, tuleb kasutada õhukest, kuiva, uut ja lõhnata (16) paberit.

Keelatud on kasutada aineid, mis võivad muuta tsitrusviljade looduslikke omadusi, eriti nende maitset (17) või lõhna.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta. Lubatud on esitusviis, mille puhul võib vilja küljes olla lühike puitumata oksake paari rohelise lehega.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (18) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Sidrunid“, „Mandariinid“ või „Apelsinid“, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Selgelt eri liiki tsitrusviljade segu puhul „Tsitrusviljade segu“ või samaväärne nimetus ja eri liikide tavanimetused.

—	Apelsinide puhul sordi nimi ja/või asjaomase sordirühma nimi Navel-rühma ja Valencia-rühma puhul.

—	„Satsumade“ ja „Klementiinide“ puhul tuleb märkida liigi üldnimetus, sordi nime märkimine ei ole kohustuslik.

—	Muude mandariinide ja nende hübriidide puhul on sordi nimi nõutav.

—	Sidrunite puhul: sordi nime märkimine ei ole kohustuslik.

—	„Seemnetega“ rohkem kui 10 seemet sisaldavate klementiinide puhul.

—	„Seemneteta“ (märkimine ei ole kohustuslik, seemneteta tsitrusvili võib mõnikord seemneid sisaldada).

C. Toote päritolu

—	Päritoluriik (19) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

—	Selgelt eri liiki erineva päritoluga tsitrusviljade segu puhul on iga asjakohase liigi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—

Suurus väljendatud kui:

—	miinimum- või maksimumsuurus (millimeetrites) või

—	suuruskood(id), mille järel võib olla märgitud miinimum- ja maksimumsuurus või

—

arv.

—	Koristusjärgsel etapil kasutatud säilitusained või muud keemilised ained, kui neid on kasutatud.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

3. OSA: KIIVIDE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat normi kohaldatakse Actinidia chinensis Planch. või Actinidia deliciosa (A. Chev.), C. F. Liang ja A. R. Ferguson sortidest (kultivarid) kasvatatud kiivide (tuntud ka kui kiivi-aktiniidia) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud kiivid.

II. KVALITEEDINÕUDED

Käesolevas standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud kiivide kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside kiivid olema:

—	terved (aga ilma varreta),

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	piisavalt tugevad, ei tohi olla pehmed, närtsinud ega vesised,

—	ilusa kujuga; kahe- või mitmekaupa liitunud puuviljad ei ole lubatud,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Kiivid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Küpsuse miinimumnõuded

Kiivid peavad olema piisavalt valmid ja küpsed.

Selle nõude täitmiseks peab pakendis vilja küpsusaste olema vähemalt 6,2° Brixi (20) skaalal või keskmine kuivainesisaldus 15 %, mille tulemusena peaks küpsusaste turustusahelasse sisenemisel saavutama 9,5° Brixi21 skaalal.

C. Liigitamine

Kiivid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.

i) Ekstraklass

Selle klassi kiivid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordiomased.

Kiivid peavad olema tugevad ja viljaliha peab olema täiesti veatu.

Kiivid peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

Vilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,8.

ii) I klass

Selle klassi kiivid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordiomased.

Kiivid peavad olema tugevad ja viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead (ei tohi olla mügaraid ega korrapäratut kuju),

—	tühised värvusvead,

—	tühised pindmised vead, mille suurus ei ületa 1 cm2,

—	väike pikutine sordi 'Hayward' tunnusmärk, mis ei ole mügardunud.

Vilja väikseima ja suurima läbimõõdu suhe peab olema vähemalt 0,7.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad kiivid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljad peavad olema mõõdukalt kõvad ja viljalihal ei tohi olla tõsiseid vigu.

Kiivil võivad olla järgmised vead, kui on säilinud selle põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	värvusvead,

—	pindmised vead, nagu väikesed armistunud lõhed või pindmised kriimustused tingimusel, et nende pindala ei ületa 2 cm2,

—	mitu kergelt esileulatuvat sordi 'Hayward' tunnusmärki,

—	väikesed muljutised.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks viljade kaalu alusel.

Miinimumkaal on ekstraklassi puhul 90 g, I klassi puhul 70 g ja II klassi puhul 65 g.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

—	10 g viljade puhul, mis kaaluvad kuni 85 g,

—	15 g viljade puhul, mis kaaluvad 85 kuni 120 g,

—	20 g viljade puhul, mis kaaluvad 120 kuni 150 grammi,

—	40 g viljade puhul, mis kaaluvad 150 g ja rohkem.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul kiivide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % kiivide arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.

Ekstraklassi puhul ei tohi kiivi kaaluda vähem kui 85 g, I klassi puhul 67 g ja II klassi puhul 62 g.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega kiivisid.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Kiivid peavad olema pakitud nii, et need oleksid nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (21) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Kiivid“ ja/või „Aktiniidiad“, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

—	Viljaliha värvus või samaväärne tähis, kui tegemist ei ole rohelisega.

C. Toote päritolu

Päritoluriik (22) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	Suurus, mis on väljendatud viljade miinimum- ja maksimumkaaluna.

—	Viljade arv (ei ole kohustuslik).

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

Esimeses lõigus nõutud andmeid ei pea märkima pakenditele, kui need sisaldavad müügipakendeid, mis on väljastpoolt selgelt nähtavad ja kõikidele müügipakenditele on kantud kõnealused andmed. Nimetatud pakenditel ei tohi olla eksitavaid märgiseid. Kui kõnealused pakendid pannakse välja kaubaalustel, peavad vastavad märked olema pandud nähtavalt vähemalt kahele kaubaaluse küljele.

4. OSA: SALATI, KÄHARA ENDIIVIASIGURI JA SILEDA ENDIIVIASIGURI TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse järgmiste toodete suhtes:

—

salatisortide (kultivarid) puhul, mis on kasvatatud:

—	liigist Lactuca sativa L. var. capitata L. (peasalat, sealhulgas jääsalat),

—	liigist Lactuca sativa var. longifolia Lam. (rooma salat),

—	liigist Lactuca sativa var. crispa L. (lehtsalat),

—	nende sortide ristandid ja

—	kähara endiiviasiguri sordid (kultivarid), mis on kasvatatud liigist Cichorium endivia L. var. crispum Lam. ja

—	sileda endiiviasiguri sortide (kultivarid) puhul, mis on kasvatatud liigist Cichorium endivia var. latifolium Lam.,

mida tuleb tarbijale müüa värskelt.

Seda normi ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud toodete suhtes, üksikute lehtedena müüdava toote, juurepalliga salati või potis esitatud salati suhtes.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud toodete kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikides klassides tooted olema:

—

terved,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad ja lõigatud, st ilma mulla või muu kasvusubstraadita ning nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

—

turdunud,

—	putkumata,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Salat võib olla värvuselt punakas, kui see on põhjustatud madalast temperatuurist kasvu ajal ja kui see ei mõjuta märkimisväärselt salati üldilmet.

Juured tuleb lõigata välimiste lehtede kinnituskoha vahetust lähedusest ja lõige peab olema puhas.

Toode peab olema tavapäraselt arenenud. Tooted peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Liigitamine

Tooted liigitatakse kahte järgnevalt määratletud klassi:

i) I klass

Selle klassi toode peab olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile vastavate omadustega.

Toode peab olema:

—	ilusa kujuga,

—	tugev, võttes arvesse viljelusmeetodit ja toote liiki,

—	kahjustusteta või söögikõlblikkust mõjutava riknemiseta,

—	külmakahjustusteta.

Peasalatil peab olema üks hästi arenenud südamik. Katte all kasvatatud peasalati südamik võib olla väike.

Rooma salatil peab olema südamik, mis võib olla väike.

Kähara endiiviasiguri ja sileda endiiviasiguri keskosa peab olema kollase värvusega.

ii) II klass

Sellesse klassi kuulub toode, mida ei või liigitada I klassi, kuid mis vastab eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Toode peab olema:

—	piisavalt ilusa kujuga,

—	kahjustusteta või riknemiseta, mis võib tõsiselt rikkuda söögikõlblikkust.

Tootel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud selle põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—	kerge värvusemuutus,

—	tühised taimekahjurite tekitatud kahjustused.

Peasalatil peab olema südamik, mis võib olla väike. Katte all kasvatatud peasalati puhul on südamiku puudumine lubatud.

Rooma salatil ei pea olema südamikku.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ühe ühiku kaalu alusel.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

a) Salat

—	40 g, kui kergeim ühik kaalub kuni 150 g,

—	100 g, kui kergeim ühik kaalub 150–300 g,

—	150 g, kui kergeim ühik kaalub 300–450 g,

—	300 g, kui kergeim ühik kaalub üle 450 g.

b) Kähar endiiviasiguri ja sile endiiviasigur

—

300 g

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

ii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % toote arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega tooteid.

Selgelt eri liiki, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi salati ja/või endiivia segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga liigi, kaubandusliku tüübi ja/või värvi kaupa sama päritolu. Ühtlane suurus ei ole nõutav.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Tooted peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud. Tooted peavad olema pakendi suurust ja liiki arvestades mõistlikult pakitud, nii et ei jääks tühja ruumi ja tooted ei saaks muljuda.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (23) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Salat“, „Peasalat“, „Bataavia“, „Jääsalat“, „Rooma salat“, „Lehtsalat“ (või vajaduse korral näiteks „Tammelehesalat“, „Lollo bionda“, „Lollo rossa“), „Kähar endiiviasiguri“ või „Sile endiiviasiguri “ või saamväärsed nimetused, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Müüja annab selle koodi tähenduse kohta kontrolliasutusele sellist teavet, mida viimane vajalikuks peab.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

—	„Salati/endiivia segu“ või samaväärne nimetus selgelt eri sorti, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi salati ja/või endiivia segu puhul. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida kaubaüksuses sisalduvate toodete sordid, kaubanduslikud tüübid ja/või värvid ning kogus.

C. Toote päritolu

—	Päritoluriik (24) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

—	Salati ja/või endiivia segu puhul, mis sisaldavad selgelt eri sorti, kaubandusliku tüüpi ja/või värvusega tooteid, mille päritolu erineb, märgitakse iga päritoluriik asjaomase sordi, kaubandusliku tüübi ja/või värvuse juurde.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	suurus, mis on väljendatud ühiku miinimumkaaluna või ühikute arvuna,

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

5. OSA: VIRSIKUTE JA NEKTARIINIDE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Prunus persica Sieb. ja Zucc. sortidest (kultivarid) kasvatatud virsikute ja nektariinide suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud virsikud ja nektariinid.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud virsikute ja nektariinide kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside virsikud ja nektariinid olema:

—

terved,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	varreõõnsuse lõhedeta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Virsikud ja nektariinid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Viljad peavad olema hästi arenenud ja piisavalt küpsed. Viljaliha murdumisnäitaja peab olema võrdne või suurem kui 8° Brixi (25) skaalal.

C. Liigitamine

Virsikud ja nektariinid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega.

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi virsikud ja nektariinid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega. Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	kerged muljumisjäljed, mis ei ületa 1 cm2 kogupinnast,

—

väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	1,5 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	muude vigade puhul 1 cm2 kogupinnast.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad virsikud ja nektariinid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljaliha peab olema suuremate vigadeta.

Virsikutel ja nektariinidel võivad olla järgmised pindmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	vilja arenguaegsed vead, sh luuseemne lõhed, tingimusel et vili on kompaktne ja viljaliha veatu.

—	värvusvead,

—	väikesed muljutised, mis ei ületa 2 cm2 kogupinnast ning mis võivad olla veidi muutunud värvusega.

—

pindmised vead, mis ei tohi ületada

—	2,5 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	muude vigade puhul 2 cm2 kogupinnast.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu, kaalu või arvu alusel.

Miinimumsuurus on:

—	ekstraklassi puhul 56 mm või 85 g,

—	I ja II klassi puhul 51 mm või 65 g.

Ajavahemikul 1. juulist kuni 31. oktoobrini (põhjapoolkera), 1. jaanuarist 30. aprillini (lõunapoolkera) ei turustata vilja, mille näitajad on väiksemad kui 56 mm või 85 g.

Järgmiste sätete kohaldamine II klassi suhtes on vabatahtlik.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi määratud vilja puhul:

—	kuni 70 mm läbimõõduga viljade puhul 5 mm,

—	70 mm ja suurema läbimõõduga viljade puhul 10 mm.

kaalu järgi määratud vili:

—	kuni 180 g kaaluga viljade puhul 30 g,

—	180 g ja suurema kaaluga viljade puhul 80 g.

c)	Arvu järgi suurusklassidesse jagatud viljade suuruse vahe peaks olema vastavuses punktiga a või b.

Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode.

		Läbimõõt		või	kaal
	Kood	alates	kuni		alates	kuni
		(mm)	(mm)		(g)	(g)

1	D	51	56		65	85
2	C	56	61		85	105
3	B	61	67		105	135
4	A	67	73		135	180
5	AA	73	80		180	220
6	AAA	80	90		220	300
7	AAAA	> 90			> 300

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul (kui määratakse suuruse järgi): lubatud on koguhälve, mille puhul virsikute või nektariinide arvust või kaalust 10 % ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi, küpsusastme ja suurusega (kui määratakse suuruse järgi) virsikuid või nektariine ning ekstraklassi puhul peab sisu olema ka ühtlase värvusega.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Virsikud või nektariinid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (26) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Virsikud“ või „Nektariinid“, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Viljaliha värvus.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

C. Toote päritolu

Päritoluriik (27) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	Suurus (kui määratakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõduna (mm) või miinimum- ja maksimumkaaluna (g) või suuruskoodina.

—	Ühikute arv (ei ole kohustuslik).

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

6. OSA: PIRNIDE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse pirnisortide (kultivarid) Pyrus communis L. suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt; standardit ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud pirnide suhtes.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud pirnide kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside pirnid olema:

—

terved,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Pirnid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Pirnid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda sordiomadustele vastava küpsusastmeni.

C. Liigitamine

Pirnid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi.

i) Ekstraklass

Selle klassi pirnid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (28).

Viljaliha peab olema täiesti veatu ja koor ilma krobelise korgistunud pinnata.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta vilja üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

Vars peab olema terve.

Pirnide viljalihas ei tohi olla kivisrakke.

ii) I klass

Selle klassi pirnid peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega (29).

Viljaliha peab olema täiesti veatu.

Õuntel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	hästi veidi krobeline korgistunud pind,

—

väikesed pindmised vead, mis ei tohi ületada:

—	2 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	1 cm2 kogu pinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia pirina ja V. inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 0,25 cm2 kogupinnast.

—	tühised muljutised, mis ei ületa 1 cm2 pinnast.

Vars võib olla kergelt kahjustatud.

Pirnide viljalihas ei tohi olla kivisrakke.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad pirnid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljaliha peab olema suuremate vigadeta.

Pirnidel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	valmimisvead,

—	värvusvead,

—	veidi krobeline korgistunud pind,

—

pindmised vead, mis ei tohi olla suuremad kui:

—	4 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul,

—	2,5 cm2 kogupinnast muude vigade puhul, välja arvatud kärntõvest (Venturia pirina ja V. inaequalis) kahjustatud ala, mis ei tohi ületada 1 cm2 kogupinnast,

—	tühised muljutised, mis ei ületa 2 cm2 pinnast.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kas suurima ristlõike läbimõõdu või massi alusel.

Miinimumsuurus on:

läbimõõdu järgi määratud vilja puhul:

	Ekstraklass	I klass	II klass
Suureviljalised sordid	60 mm	55 mm	55 mm
Muud sordid	55 mm	50 mm	45 mm

kaalu järgi määratud vili:

	Ekstraklass	I klass	II klass
Suureviljalised sordid	130 g	110 g	110 g
Muud sordid	110 g	100 g	75 g

Käesoleva standardi liitega hõlmatud suvepirnide puhul miinimumsuurus ei kehti.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi määratud vilja puhul:

—	5 mm kihiti ridadesse paigutatud ekstraklassi viljade ning I ja II klassi viljade puhul

—	10 mm I klassi viljade puhul, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse

kaalu järgi määratud vili:

—

kihiti ridadesse paigutatud ekstraklassi viljade ning I ja II klassi viljade puhul:

Vahemik (g)	Kaalu erinevus (g)
75 –100	15
100 –200	35
200 -250	50
> 250	80

—

I klassi viljade puhul, mis on pakitud pakendisse lahtiselt või müügipakendisse:

Vahemik (g)	Kaalu erinevus (g)
100 –200	50
> 200	100

Ühtse suuruse nõue ei kehti II klassi viljade suhtes, mis on müügipakendites või pakendatud lahtiselt.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 5 % ei vasta ekstraklassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viljade arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % pirnide arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele. Kõnealune hälve ei hõlma järgmise suurusega tooteid:

—	läbimõõt kuni 5 mm miinimumläbimõõdust väiksem,

—	kuni 10 g miinimumkaalust väiksem.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode määratakse suuruse järgi) ja sama küpsusastmega pirne.

Ekstraklassi viljad peavad olema ka värvuselt ühtlased.

Selgelt eri sorti pirnide segu võib siiski pakkida ühte müügipakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa sama päritoluga. Ühtlane suurus ei ole nõutav.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Pirnid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (30) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Pirnid“, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi. Selgelt eri sorti pirnide segu puhul kõikide eri sortide nimed.

Sordi nime võib asendada sünonüümiga. Kaubanime (31) võib lisada ainult sordi nimele või sünonüümile.

C. Toote päritolu

Päritoluriik (32) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

Selgelt eri sorti erineva päritoluga pirnide segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	Suurus või kihiti pakitud viljade puhul viljade arv

Kui vilju identifitseeritakse suuruse järgi, tuleks suurus märkida:

a)	ühtsuse eeskirjadega hõlmatud toote puhul miinimum- ja maksimumläbimõõduna või miinimum- ja maksimumkaaluna;

b)	ühtsuse eeskirjadega hõlmamata toote puhul pakendis oleva väikseima puuvilja läbimõõdu või kaaluna, millele järgnevad sõnad „ja rohkem“ või muu samaväärne märge, või vajaduse korral pakendi suurima puuvilja läbimõõdu või kaaluna.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

Liide

Suureviljalise pirni ja suvepirni sortide mittetäielik nimekiri

Väikeseviljalisi ja muid sorte, mida tabelis ei ole loetletud, võib turustada, kui need vastavad standardi III jaos kirjeldatud muude sortide suurusnõuetele.

Mõnda järgmises tabelis loetletud sorti võib turustada nime all, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset ühes või mitmes riigis. Tabeli esimene ja teine veerg selliseid kaubamärke ei sisalda. Mõned tuntud kaubamärgid on nimetatud kolmandas veerus üksnes teavitamise eesmärgil.

Selgitus

L	=	suureviljaline sort
SP	=	suvepirn, mille suhtes miinimumsuuruse nõue ei kehti

Sort	Sünonüümid	Kaubamärgid/kaubanimed	Suurus
Abbé Fétel	Abate Fetel		L
Abugo o Siete en Boca			SP
Akςa			SP
Alka			L
Alsa			L
Alexandrine Douillard			L
Amfora			L
Angelys		Angys ®	L
Bambinella			SP
Bay 6474		Alessia ®	L
Bergamotten			SP
Beurré Alexandre Lucas	Lucas		L
Beurré Bosc	Bosc, Beurré d’Apremont, Empereur Alexandre, Kaiser Alexander		L
Beurré Clairgeau			L
Beurré d’Arenberg	Hardenpont		L
Beurré Giffard			SP
Beurré précoce Morettini	Morettini		SP
Blanca de Aranjuez	Agua de Aranjuez, Espadona, Blanquilla		SP
Bon Rouge		Victoria Blush	L
Cape Rose		Cheeky ®	L
Carusella			SP
Castell	Castell de Verano		SP
Celina		QTee ®	L
Cepuna		Migo ®	L
CH201		Fred ®	L
Colorée de Juillet	Bunte Juli		SP
Comice rouge			L
Concorde			L
Condoula			SP
Coscia	Ercolini		SP
Curé	Curato, Pastoren, Del cura de Ouro, Espadon de invierno, Bella de Berry, Lombardia de Rioja, Batall de Campana		L
D’Anjou			L
Deveci			L
Dita			L
D. Joaquina	Doyenné de Juillet		SP
Doyenné d’hiver	Winterdechant		L
Doyenné du Comice	Comice, Vereinsdechant		L
Dpp1		Flare ™, Cape Fire ®	L
Erika			L
Etrusca			SP
Falstaff			L
Flamingo			L
Forelle		Vermont Beauty	L
Général Leclerc		Amber Grace ™	L
Gentile			SP
Golden Russet Bosc			L
Gräfin Gepa		Saxonia ®, Early Desire ®	L
Grand Champion			L
H2-169		Ambrosia ®	L
Harovin Sundown		Cold Snap ®	L
Harrow Delight			L
Jeanne d’Arc			L
Joséphine			L
Kieffer			L
Leonardeta			L
Klapa Mīlule L	Mosqueruela, Margallon, Colorada de Alcanadre, Leonarda de Magallon		SP
Lombacad		Cascade ®	L
Moscatella			SP
Mramornaja			L
Mustafabey			SP
Nojabrskaja	Novemberbirne	Xenia ®, Novembra ®	L
Packham’s Triumph	Williams d’Automne		L
Passe Crassane	Passa Crassana		L
PE2UNIBO		Early Giulia ®	L
PE3UNIBO		Debby Green ®	L
Perita de San Juan			SP
Pérola			SP
Pitmaston	Williams Duchesse		L
Précoce de Trévoux	Trévoux		SP
Président Drouard			L
Rode Doyenne van Doorn		Sweet Sensation ®, Sweet Dored ®	L
Rosemarie		Sempre	L
Santa Maria	Santa Maria Morettini		L
Spadoncina	Agua de Verano, Agua de Agosto		SP
Suvenirs			L
Taylors Gold			L
Thimo		Saxonia ®, Queens Forelle ™	L
Triomphe de Vienne			L
Uta		Dazzling Gold ®	L
Vasarine Sviestine			L
Williams Bon Chrétien	Bon Chrétien, Bartlett, Williams, Summer Bartlett		L

7. OSA: MAASIKATE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Fragaria L. perekonna maasikasortide (kultivaride) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud maasikad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud maasikate kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside maasikad olema:

—	terved, kahjustamata,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega, kuid mitte pestud,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

—	tupplehtedega (välja arvatud metsmaasikate puhul), tupplehed ja vars (kui see on küljes) peavad olema värsked ja rohelised,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Maasikad peavad olema piisavalt arenenud ja küpsed. Maasikad peavad olema sellises valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Liigitamine

Maasikad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi maasikad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega.

Viljad peavad olema:

—	värske välimusega, võimaldades sordiomadusi arvesse võtta,

—	ilma mullata.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi maasikad peavad olema hea kvaliteediga. Need peavad olema sordile vastavate omadustega.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	väike valge laik, mis ei ületa kümnendikku marja kogupinnast,

—	kerged pindmised muljumisjäljed.

Viljad ei tohi olla mullased.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad maasikad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Maasikatel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	valge laik, mis ei ületa viiendikku marja kogupinnast,

—	vähesed kuivad muljutised, mis ei laiene,

—	natuke mulda.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu alusel.

Miinimumsuurus on:

—	ekstraklassi puhul 25 mm,

—	I ja II klassi puhul 18 mm.

Metsmaasikate miinimumsuurus ei ole sätestatud.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 2 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul maasikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viljade arvust või kaalust ei vasta miinimumsuuruse nõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama sama päritoluga, sama sorti ja sama kvaliteediga maasikaid.

Ekstraklassi maasikad, välja arvatud metsmaasikad, peavad küpsusastmelt, värvuselt ja kujult olema eriti ühtlased ja korrapärased. I klassi maasikad võivad olla suuruselt vähem ühtlased.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Maasikad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (33) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Maasikad“ (kui pakendi sisu ei ole nähtav).

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

C. Toote päritolu

Päritoluriik (34) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

8. OSA: PAPRIKATE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Capsicum annuum L. paprikasortide (35) (kultivarid) suhtes, mis tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud paprikad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardis määratletakse müügivalmis ja pakendatud paprikate kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside paprikad olema:

—

terved,

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega,

—

kõvad,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	külmakahjustusteta,

—	koos viljavarrega, viljavars peab olema korralikult lõigatud ja tuppleht terve,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Paprikad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Liigitamine

Paprikad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi paprikad peavad olema väga hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

ii) I klass

Selle klassi paprikad peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	kerge hõbehall koorik või tühised ripstiiblase tekitatud kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 1/3,

—

tühised pindmised vead nagu:

—	lohud, kriimustused, päikesepõletuslaigud, muljutised, mis ei kata rohkem kui 2 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul ja 1 cm2 muude vigade puhul või

—	kuivad pindmised lõhed, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 1/8,

—	kergelt kahjustunud viljavars.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad paprikad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Paprikatel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	hõbehall koorik või ripstiiblase tekitatud kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 2/3,

—

pindmised vead nagu:

—	lohud, kriimustused, päikesepõletuslaigud, muljutised, armistunud laigukujulised vigastused, mis ei kata kogupinnast rohkem kui 4 cm pikliku kujuga pindmiste vigade puhul ja 2,5 cm2 muude vigade puhul; või

—	kuivad pindmised lõhed, kahjustused, mis ei kata vilja kogupinnast rohkem kui 1/4,

—	õiepoolse otsa kahjustumine mitte rohkem kui 1 cm2,

—	närtsinud mitte rohkem kui 1/3 pinnast,

—	kahjustunud viljavars ja tuppleht, tingimusel et ümbritsev viljaliha on terve.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu või kaalu järgi. Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi määratavad paprikad:

—

20 mm.

kaalu järgi määratavad paprikad:

—	30 g, kui raskeim ühik kaalub kuni 180 g,

—	80 g, kui kergeim ühik kaalub rohkem kui 180 g, kuid vähem kui 260 g.

—	piiri ei ole, kui kergeim ühik kaalub 260 g või rohkem.

Piklikud paprikad peaksid olema peaaegu ühepikkused.

II klassi viljade puhul ei ole ühtlane suurus kohustuslik.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 5 % ei vasta ekstraklassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul (kui määratakse suuruse järgi): lubatud on koguhälve, mille puhul paprikate arvust või kaalust 10 % ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ning sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode sorditakse suuruse järgi) paprikaid ning ekstraklassi ja I klassi paprikad peavad olema ka ühtlase küpsusastme ja värvusega.

Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi paprikate segu võib pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase kaubandusliku tüübi ja/või värvi kaupa ühesuguse päritoluga. Ühtlane suurus ei ole nõutav.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Paprikad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (36) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Paprikad“, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi paprikate segu puhul „Paprikate segu“ või samaväärne nimetus. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida igas pakendis sisalduvate toodete kaubanduslikud tüübid ja/või värvid ning kogus.

C. Toote päritolu

Päritoluriik (37) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

Selgelt eri kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi erinevat päritolu paprikate segu puhul märgitakse iga päritoluriik asjaomase kaubandusliku tüübi ja/või värvuse juurde.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	Suurus (kui toode määratakse suuruse järgi) väljendatuna miinimum- ja maksimumläbimõõdu või miinimum- ja maksimumkaaluna.

—	Ühikute arv (ei ole kohustuslik).

—	„(Tüübi või sordi nimi) võib olla kergelt vürtsika maitsega“ või vajaduse korral samaväärne märge.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

9. OSA: LAUAVIINAMARJADE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat normi kohaldatakse Vitis vinifera L. lauaviinamarjasortide (kultivarid) suhtes, mida tuleb tarbijale müüa värskelt, välja arvatud tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud lauaviinamarjad.

II. KVALITEEDINÕUDED

Normis määratletakse müügivalmis ja pakendatud lauaviinamarjade kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside viinamarjakobarad ja viinamarjad olema:

—	veatud, tarbimiseks kõlbmatud mädanenud või riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Lisaks peavad viinamarjad olema:

—

terved,

—	ilusa kujuga,

—	normaalselt arenenud.

Päikesest põhjustatud pigmentatsioon ei ole viga.

Lauaviinamarjad peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Marjamahla murdumisnäitaja (38) peab olema vähemalt:

—	12 ° Brixi skaalal sortide 'Alphonse Lavallée', 'Cardinal' ja 'Victoria' puhul,

—	13 ° Brixi skaalal kõigi muude seemnetega sortide puhul,

—	14 ° Brixi skaalal kõigi seemneteta sortide puhul.

Lisaks peab kõigi sortide suhkru ja happesuse suhte tase olema rahuldav.

C. Liigitamine

Lauaviinamarjad liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi lauaviinamarjad peavad olema eriti hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile iseloomulikud, võttes arvesse kasvupiirkonda.

Viljad peavad olema sordile iseloomulikud, võttes arvesse kasvupiirkonda.

Viljad peavad olema veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

ii) I klass

Selle klassi lauaviinamarjad peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema sordile iseloomulikud, võttes arvesse kasvupiirkonda.

Viinamarjad peavad olema kõvad, kindlalt varre küljes ja võimalikult ulatuslikult kirmega kaetud. Viljad võivad siiski olla vähem ühtlaselt piki vart jaotunud kui ekstraklassi puhul.

Järgmised tühised vead võivad olla lubatud, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ja esitusviisi pakendis:

—	tühised kujuvead,

—	tühised värvusvead,

—	väga tühised päikesepõletuslaigud marjakestal.

—	tühised pindmised vead.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad lauaviinamarjad, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Kobaratel võivad olla tühised kuju-, valmimis- ja värvusvead, kui need ei kahjusta sordile olulisi omadusi, võttes arvesse kasvupiirkonda.

Viinamarjad peavad olema piisavalt kõvad ja piisavalt tugevasti varre küljes ning võimalusel kirmega kaetud. Viljad võivad olla vähem ühtlaselt piki vart jaotunud kui I klassi puhul.

Lauaviinamarjadel võivad olla lubatud järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—

kujuvead,

—	värvusvead,

—	väikesed päikesepõletuslaigud üksnes marjakestal,

—	väikesed muljutised,

—	pindmised vead.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks viinamarjakobara kaalu alusel.

Ekstraklassi ja I klassi puhul on kobara miinimumkaal 75 g. Kõnealust sätet ei kohaldata üksikpakkumisena ettenähtud pakendite suhtes kõikide klasside puhul.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul viinamarjakobarate kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

Lisaks nendele hälvetele on kaalust lähtuvalt lubatud kuni 10 % lahtisi marju, st kobarast lahti tulnud marju, kui marjad on terved.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

Lisaks nendele hälvetele on kaalust lähtuvalt lubatud kuni 10 % lahtisi marju, st kobarast lahti tulnud marju, kui marjad on terved.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul (kui määratakse suuruse järgi): lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % viinamarjakobarate kaalust ei vasta suurusnõuetele. Iga müügipakendi puhul (v.a üksikpakkumised) lubatakse kaalu saavutamiseks ühte alla 75 g kaaluvat kobarat, kui see vastab asjaomase klassi kõigile muudele nõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Iga pakendi sisu peab olema ühtlane ja sisaldama sama päritoluga, sama sorti ja sama kvaliteediga viinamarjakobaraid.

Ekstraklassi viinamarjakobarad peavad olema enam-vähem ühesuurused ja ühesuguse värvusega.

Selgelt eri sorti lauaviinamarjade segu võib siiski pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga asjaomase sordi kaupa sama päritoluga.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Lauaviinamarjad peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Üksikule tootele kinnitatavad kleebised peavad olema sellised, et pärast eemaldamist ei jääks neist nähtavaid liimijälgi ega pinnakahjustusi.

Pakenditel ei tohi olla ühtegi võõrkeha, kuid eriesitusviisi puhul võib kobara varre külge jätta kuni 5 cm pikkuse viinamarjaväädi.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (39) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Lauaviinamarjad“, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	Sordi nimi. Selgelt eri sorti lauaviinamarjade segu puhul kõikide eri sortide nimed.

Sordinime võib asendada sünonüümiga. Kaubanime (40) võib lisada sordi nimele või sünonüümile.

C. Toote päritolu

—	Päritoluriik (41) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

—	Selgelt eri sorti ja eri päritoluga lauaviinamarjade segu puhul on iga asjakohase sordi nime kõrval päritoluriigi märge.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—	Vajaduse korral „Üksikpakkumisena ettenähtud vähem kui 75 g kaaluvad viinamarjakobarad“ või muu samaväärne märge.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

10. OSA: TOMATITE TURUSTAMISSTANDARD

I. TOOTE MÄÄRATLUS

Käesolevat standardit kohaldatakse Solanum lycopersicum L. tomatisortide (kultivarid) suhtes, mis on ette nähtud tarbijale müüa värskelt; standardit ei kohaldata tööstuslikuks töötlemiseks ettenähtud tomatite suhtes.

Tomatid liigitatakse nelja kaubanduslikku tüüpi:

—

ümarad,

—	ribilised,

—	pikergused või piklikud,

—	eri kujuga („kirss-/kokteil-“)tomatid (väikeseviljalised sordid).

II. KVALITEEDINÕUDED

Standardiga määratletakse müügivalmis ja pakendatud tomatite kvaliteedinõuded.

Lähetamisjärgsetel etappidel võib toodetel siiski esineda vastupidiselt standardi nõuetele:

—	vähest värskuse ja turdumuse vähenemist,

—	ekstraklassi mittekuuluvate toodete puhul nende bioloogilisest arengust või riknemisohust põhjustatud vähest kvaliteedi halvenemist.

A. Miinimumnõuded

Võttes arvesse iga klassi erinõudeid ja lubatud hälbeid, peavad kõikide klasside tomatid olema:

—

terved,

—	veatud; mädanenud või toiduks kõlbmatud riknenud tooted ei ole lubatud,

—	puhtad, nähtavate võõrkehadeta,

—	värske välimusega,

—	taimekahjuriteta,

—	taimekahjurite poolt viljalihale tekitatud kahjustusteta,

—	ebatavalise pinnaniiskuseta,

—	võõra lõhna ja maitseta.

Kobartomatite varred peavad olema värsked, terved, puhtad ning ilma lehtede ja nähtavate võõrkehadeta.

Tomatid peavad olema niisuguses valmimisastmes ja seisukorras, et need:

—	taluvad vedu ja käitlemist ning

—	jõuavad sihtkohta rahuldavas seisukorras.

B. Nõuded küpsuse kohta

Tomatid peavad olema niisuguses valmimis- ja küpsusastmes, et nende küpsemine võib jätkuda rahuldava küpsusastmeni.

C. Liigitamine

Tomatid liigitatakse kolme järgnevalt määratletud klassi:

i) Ekstraklass

Selle klassi tomatid peavad olema eriti hea kvaliteediga. Viljad peavad olema tugeva viljalihaga ja sordile iseloomulikud.

Tomatid peavad olema ilma „rohelise kraeta“, veatud, välja arvatud tühised pindmised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis.

ii) I klass

Selle klassi tomatid peavad olema hea kvaliteediga. Viljad peavad olema piisavalt tugeva viljalihaga ning sordile ja/või kaubanduslikule tüübile iseloomulikud.

Neil ei tohi olla lõhesid ega nähtavaid „rohelisi kraesid“.

Viljadel võivad olla järgmised tühised vead, kui need ei mõjuta toote üldilmet, kvaliteeti, säilivust ega esitusviisi pakendis:

—	tühised kuju- ja valmimisvead,

—	tühised värvusvead,

—	tühised pindmised vead,

—	väga väikesed muljutised.

Ribilistel tomatitel:

—	võivad olla kuni 1 cm pikkused armistunud lõhed,

—	ei tohi olla mügarikke,

—	võivad olla väikesed korgistumata nabajad moodustised,

—	võib olla kuni 1 cm2 suurune emakasuudme korgistumine,

—	võib olla peenike piklik (õmblusekujuline) õiearm, mille pikkus on kuni kaks kolmandikku tomati suurimast läbimõõdust.

iii) II klass

Sellesse klassi kuuluvad tomatid, mida ei või liigitada kõrgematesse klassidesse, kuid mis vastavad eespool nimetatud miinimumnõuetele.

Viljad peavad olema piisavalt tugeva viljalihaga (mis võib olla veidi vähem tugev kui I klassi tomatitel) ja neil ei tohi olla armistumata lõhesid.

Tomatitel võivad olla järgmised vead, kui on säilinud põhilised kvaliteedi- ja säilivusomadused ning esitusviisi omadused:

—	tühised kuju- ja valmimisvead,

—	värvusvead,

—	pindmised vead või muljutised, kui need ei riku vilja oluliselt,

—	kuni 3 cm pikkused armistunud lõhed ümarike, ribiliste ja piklike tomatite puhul.

Ribilistel tomatitel:

—	võib olla suuremaid mügarikke kui I klassi tomatitel, kuid mitte väärarenguid,

—	nabajaid moodustisi,

—	kuni 2 cm2 suurune emakasuudme korgistumine,

—	peenikesi piklikke (õmblusekujulisi) õiearme.

III. SUURUSNÕUDED

Suurus määratakse kindlaks ristlõike suurima läbimõõdu, kaalu või arvu alusel.

Järgmisi nõudeid ei kohaldata kobartomatite suhtes ja need ei ole kohustuslikud

—	alla 40 mm läbimõõduga kobar- ja kirsstomatite puhul;

—	ebaühtlase kujuga ribiliste tomatite puhul ning

—	II klassi puhul.

Ühtlase suuruse tagamiseks pakendis ei ületa ühe pakendi viljade suurus:

läbimõõdu järgi mõõdetavate tomatite puhul:

—	10 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on alla 50 mm,

—	15 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on 50 mm ja rohkem, kuid alla 70 mm,

—	20 mm, kui väikseima vilja läbimõõt (nagu märgitud pakendil) on 70 mm ja rohkem, kuid alla 100 mm,

—	100 mm ja suurema läbimõõduga viljade suhtes läbimõõdu vahe piirangut ei kohaldata.

Suuruskoodide kohaldamisel tuleb järgida alljärgnevas tabelis esitatud koode ja läbimõõduvahemikke.

Suuruskood	Läbimõõt (millimeetrites)
0	≤ 20
1	> 20 ≤ 25
2	> 25 ≤ 30
3	> 30 ≤ 35
4	> 35 ≤ 40
5	> 40 ≤ 47
6	> 47 ≤ 57
7	> 57 ≤ 67
8	> 67 ≤ 82
9	> 82 ≤ 102
10	> 102

b)	Kaalu või arvu järgi suurusklassidesse määratud tomatite suuruse vahe peaks olema vastavuses punktis a märgitud vahega.

IV. HÄLBEID KÄSITLEVAD NÕUDED

Kõigis turustusetappides võib igas pakendis olla tooteid, mille kvaliteet ja suurus ei vasta pakendil näidatud klassi nõuetele.

A. Kvaliteedihälbed

i) Ekstraklass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 5 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab I klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 0,5 % toodetest, mis vastavad II klassi kvaliteedinõuetele.

ii) I klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele, kuid vastab II klassi nõuetele. Selle hälbe piirides võib olla kokku kuni 1 % toodetest, mis ei vasta II klassi kvaliteedi- ega miinimumnõuetele või on mädanenud.

Kobartomatite puhul võib 5 % tomatite arvust või kaalust olla varre küljest lahti.

iii) II klass

Lubatud on koguhälve, mille puhul tomatite arvust või kaalust 10 % ei vasta selle klassi nõuetele ega miinimumnõuetele. Selle hälbe ulatuses ei tohi olla kokku rohkem kui kaks protsenti mädanenud tooteid.

Kobartomatite puhul võib 10 % tomatite arvust või kaalust olla varre küljest lahti.

B. Suurushälbed

Kõikide klasside puhul: lubatud on koguhälve, mille puhul 10 % tomatite arvust või kaalust ei vasta suurusnõuetele.

V. ESITUSVIISI KÄSITLEVAD NÕUDED

A. Ühtsus

Kõigi pakendite sisu peab olema ühtlane ja sisaldama ainult sama päritoluga, sama sorti või kaubanduslikku tüüpi, sama kvaliteedi ja suurusega (kui toode liigitatakse suuruse järgi) tomateid.

Ekstraklassi ja I klassi tomatid peavad olema ühtlase küpsusastme ja värvusega. Lisaks peavad piklikud tomatid olema peaaegu ühepikkused.

Selgelt eri värvi, sorti ja/või kaubanduslikku tüüpi tomatite segu võib pakkida ühte pakendisse tingimusel, et need on ühtlase kvaliteediga ning iga värvi, sordi ja/või kaubandusliku tüübi kaupa ühesuguse päritoluga. Ühtlane suurus ei ole nõutav.

Pakendi sisu nähtav osa peab esindama kogu pakendi sisu.

B. Pakendamine

Tomatid peavad olema pakitud nii, et need on nõuetekohaselt kaitstud.

Pakend peab olema ilma igasuguste võõrkehadeta.

VI. MÄRGISTAMISNÕUDED

Iga pakendi (42) ühel küljel peavad olema loetavate, püsivate ja väljastpoolt nähtavate tähtedega järgmised andmed.

A. Identifitseerimistunnused

Pakendaja ja/või lähetaja nimi ja aadress (näiteks: tänav/linn/piirkond/postiindeks ja riik juhul, kui see erineb päritoluriigist).

Selle teabe võib asendada:

—

B. Toote liik

—	„Tomatid“ või „kobartomatid“ ja kaubanduslik liik või „kirss-/kokteiltomatid“ või „kirss-/kokteilkobartomatid“) või samaväärne nimetus muude väikeseviljaliste sortide puhul, kui pakendi sisu ei ole nähtav.

—	selgelt eri sorti, kaubanduslikku tüüpi ja/või värvi tomatite segu puhul „Tomatite segu“ või samaväärne nimetus. Kui toode ei ole pakendis nähtav, tuleb märkida kaubaüksuses sisalduvate toodete värvid, sordid või kaubanduslikud tüübid.

—	Sordi nimi (ei ole kohustuslik).

C. Toote päritolu

Päritoluriik (43) ja vajaduse korral tootmispiirkond või üleriigiline, piirkondlik või kohalik nimetus.

Segude puhul, mis sisaldavad selgelt eri värvusega, eri sordist ja/või eri kaubandusliku tüübi tomateid, mille päritolu erineb, märgitakse iga päritoluriik asjaomase värvuse, sordi ja/või kaubandusliku tüübi juurde.

D. Kaubanduslikud andmed

—

Klass

—

suurus (kui suurus määratakse) väljendatud kui:

—	miinimum- ja maksimumläbimõõt või

—	miinimum- ja maksimumkaal või

—	III jaotises osutatud suuruskood või

—	arv, millele järgneb minimaalne ja maksimaalne suurus.

E. Ametlik kontrollimärk (ei ole kohustuslik)

“

(1) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(2) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(3) Värvuse ja korgistumisega seotud sortide mittetäielik nimekiri

on esitatud käesoleva standardi liites.

(4) Käesoleva standardi liites „R“-iga märgitud sortidele korgistumiskriteeriume ei kohaldata.

(5) Värvuse ja korgistumisega seotud sortide mittetäielik nimekiri

on esitatud käesoleva standardi liites.

(6) Käesoleva standardi liites „R“-iga märgitud sortidele korgistumiskriteeriume ei kohaldata.

(7) Käesoleva standardi liites „R“-iga märgitud sortidele korgistumiskriteeriume ei kohaldata.

(8) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt ning kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.oecd.org/agriculture/fruit-vegetables/publications.

(9) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt ning kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.oecd.org/agriculture/fruit-vegetables/publications.

(10) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(11) Kaubanimi võib olla kaubamärk, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset, või mis tahes muu kaubanduslik nimetus.

(12) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(13) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt ning kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.oecd.org/agriculture/fruit-vegetables/publications.

(14) Sortide 'Mandora' ja 'Minneola' puhul on minimaalne suhkru/happe suhtarv 6.0 : 1 kuni 1. jaanuaril 2023 algava turustusaasta lõpuni.

(15) Alla 45 mm suurus kehtib üksnes klementiinide kohta.

(16) Vilja koorele võõrast lõhna jätvate säilitusainete või muude keemiliste ainete kasutamine on lubatud, kui see on vastavuses kohaldatavate Euroopa Liidu sätetega.

(17) Vilja koorele võõrast lõhna jätvate säilitusainete või muude keemiliste ainete kasutamine on lubatud, kui see on vastavuses kohaldatavate Euroopa Liidu sätetega.

(18) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(19) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(20) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt ning kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.oecd.org/agriculture/fruit-vegetables/publications.

(21) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(22) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(23) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(24) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(25) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt ning kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.oecd.org/agriculture/fruit-vegetables/publications.

(26) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(27) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(28) Suureviljaliste ja suvepirnisortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.

(29) Suureviljaliste ja suvepirnisortide mittetäielik nimekiri on esitatud käesoleva standardi liites.

(30) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(31) Kaubanimi võib olla kaubamärk, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset, või mis tahes muu kaubanduslik nimetus.

(32) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(33) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(34) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(35) Mõned paprikasordid võivad olla vürtsika maitsega. Kergelt vürtsika maitsega paprikasordid on näiteks ’Sivri’, ’Padron’ ja ’Somborka’.

(36) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(37) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(38) Arvutatud OECD objektiivsete kontrollide suuniste kirjelduse kohaselt ning kättesaadav järgmisel aadressil: http://www.oecd.org/agriculture/fruit-vegetables/publications.

(39) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(40) Kaubanimi võib olla kaubamärk, mis on kaubamärgina kaitstud või millele taotletakse sellist kaitset, või mis tahes muu kaubanduslik nimetus.

(41) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

(42) Nimetatud märgistust käsitlevaid sätteid ei kohaldata pakendis esitatud müügipakendite puhul. Kuid neid kohaldatakse eraldiseisvate müügipakendite puhul.

(43) Märkida tuleb täis- või tavanimi.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 384

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 29. oktoober 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EL) 2021/1888, 27. oktoober 2021, millega määratakse 2022. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2021/92 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1889, 23. juuli 2021, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses teenindusaegade kasutamise eeskirjade kohaldamisest ajutist vabastust käsitlevate meetmete pikendamisega COVID-19 kriisi tõttu	20
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1890, 2. august 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 543/2011 teatavate turustamisstandardite osas puu- ja köögiviljasektoris	23
	*	Komisjoni määrus (EL) 2021/1891, 26. oktoober 2021, millega muudetakse määruse (EL) nr 142/2011 XIV ja XV lisa loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete liitu importimise ja liidu kaudu toimuva transiidi osas ( 1 )	84
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1892, 27. oktoober 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	105
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1893, 28. oktoober 2021, millega muudetakse otsust 2010/573/ÜVJP Moldova Vabariigi Transnistria piirkonna juhtkonna vastu suunatud piiravate meetmete kohta	108
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1894, 28. oktoober 2021, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Armeenia Vabariigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	109
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1895, 28. oktoober 2021, millega määratakse liidus vaba liikumise õiguse kasutamise hõlbustamiseks kindlaks Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi välja antud COVID-19 tõendite samaväärsus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/953 kohaselt välja antud tõenditega ( 1 )	112


	(1) EMPs kohaldatav tekst