6.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 314/1

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1437,

3. august 2021,

millega muudetakse otsust (EL) 2017/934 järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisust käsitlevate otsuste delegeerimise kohta (EKP/2021/33)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EL) nr 1024/2013, 15. oktoober 2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga (1), eelkõige selle artiklit 6,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga otsust (EL) 2017/933, 16. november 2016, otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistiku kohta seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega (EKP/2016/40) (2), eelkõige selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2017/934 (EKP/2016/41) (3) on määratletud kriteeriumid otsustamispädevuse delegeerimiseks Euroopa Keskpanga (EKP) tööüksuste juhtidele järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisust käsitlevate otsuste tegemiseks. Selle otsuse kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et teatavad täpsustused ja tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige nende kriteeriumide kohaldamise järjepidevuse ja kindluse tagamiseks.

(2)

Otsustamispädevuse delegeerimisemenetlust tuleks täpsustada seoses selliste olulisust käsitlevate otsuste muutmisega, mille puhul tööüksuste juhtidel on kahtlusi sellise otsuse seotuse suhtes ühe või mitme muu otsusega, mis vajavad järelevalvealast heakskiitu. See võib olla nii juhul, kui asjaomase järelevalvealase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi.

(3)

24. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu seada sisse tiheda koostöö EKP ja Bulgaaria Vabariigi vahel (4) ning EKP ja Horvaatia Vabariigi vahel (5). Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et teatavate ülesannete täitmiseks seoses krediidiasutustega, mis on asutatud liikmesriigis, kelle rahaühik ei ole euro, võib EKP anda juhiseid selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui nimetatud artikli kohaselt on sisse seatud tihe koostöö. Seepärast on asjakohane lisada sellised juhised nende aktide hulka, mille EKP võib vastu võtta tööüksuste juhtidele delegeerimise teel vastavalt otsuse (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) asjakohastele sätetele.

(4)

Lisaks, kui tööüksuste juhtidel on kahtlusi olulisust käsitleva otsuse muudatuse keerukuse või tundlikkuse - mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele – suhtes, tuleks selline olulisust käsitleva otsuse muudatus vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses, mitte delegeeritud otsusega. See muudatus tagab kooskõla otsuse (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) artikli 4 kohaselt EKP nõukogu poolt vastu võetud delegeerimisotsustes sätestatud korraga muud liiki järelevalveotsuste suhtes.

(5)	Seetõttu tuleb otsust (EL) 2017/934 (EKP/2016/41) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust (EL) 2017/934 (EKP/2016/41) muudetakse järgmiselt:

artiklis 1 lisatakse järgmine punkt 9:

„9) „tundlikkus“ (sensitivity) – omadus või tegur, millel võib olla negatiivne mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikule ja järjepidevale toimimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult: a) asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes on varasemalt kohaldatud või kohaldatakse praegu rangeid järelevalvemeetmeid, nt varase sekkumise meetmed; b) kavandatavast otsusest kujuneb selle vastu võtmisel pretsedent, mis võib tulevikus muutuda EKP suhtes siduvaks; c) kavandatava otsusega võib selle vastu võtmisel kaasneda negatiivne meedia- või avalik tähelepanu; või d) EKPga tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teatab EKP-le kavandatava otsusega mittenõustumisest.“;

artiklis 2 lisatakse järgmised lõiked 3 kuni 5:

„3. Olulisust käsitleva otsuse muudatust ei võeta vastu delegeeritud otsusena, kui hindamise keerukuse või küsimuse tundlikkuse tõttu tuleb see vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses.

4. Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:

a)	järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt;

b)	EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on seadnud sisse tiheda koostöö.

5. Tööüksuste juhid esitavad olulisust käsitleva otsuse muudatuse, mis vastab artiklis 3 sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluse kohaselt, kui selle olulisust käsitleva otsuse muudatuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluse kohaselt.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(3) Euroopa Keskpanga 16. novembri 2016. aasta otsus (EL) 2017/934 järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisust käsitlevate otsuste delegeerimise kohta (EKP/2016/41) (ELT L 141, 1.6.2017, lk 18).

(4) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1015 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) vahel (EKP/2020/30) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 1).

(5) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2020/1016, 24. juuni 2020, tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).

6.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 314/3

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1438,

3. august 2021,

millega muudetakse otsust (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EKP/2021/34)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2017/935 (EKP/2016/42) (3) on määratletud kriteeriumid otsustamispädevuse delegeerimiseks Euroopa Keskpanga (EKP) tööüksuste juhtidele seoses sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemisega ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamisega. Selle otsuse kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et teatavad täpsustused ja tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige nende kriteeriumide kohaldamise järjepidevuse ja kindluse tagamiseks.

(2)

Otsustamispädevuse delegeerimise menetlust tuleks täpsustada seoses selliste sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsustega, mille puhul tööüksuste juhtidel on kahtlusi sellise otsuse seotuse suhtes ühe või mitme muu otsusega, mis vajavad järelevalvealast heakskiitu. See võib olla nii juhul, kui asjaomase järelevalvealase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi. Siiski ei tohiks selline otsustamispädevuse delegeerimise menetluse täpsustamine välistada võimalust teha eraldi otsused mitme juhtorgani liikme nimetamise kohta, kui ühe või mitme nimetatava isiku puhul ei ole delegeerimise kriteeriumid täidetud.

(3)

(4)

Keerukat hindamist vajavatel juhtudel ei tehta sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust mitte delegeeritud otsusena, vaid vastuväidete mitteesitamise menetluses. Täpsustada tuleks, et võib esineda ka juhtumeid, kus küsimuse tundlikkuse tõttu – mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele – tuleks sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses, mitte delegeeritud otsusena.

(5)

Sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate delegeeritud otsuste ulatust tuleks laiendada, et see hõlmaks a) otsuseid, millega antakse luba täiendavateks mitte-tegevjuhtkonna kohtadeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (6) artikli 91 lõike 6 tähenduses; b) otsuseid selle kohta, kas filiaalide juhid – nagu need on määratletud kohaldatava õiguse kohaselt – vastavad sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele; ning c) otsuseid selle kohta, kas isikud, kellele juhtorgan delegeerib osaliselt või täielikult täidesaatva funktsiooni – olenemata sellest, kas isikud on esitatud või nimetatud formaalselt liikmeteks krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganis või -organites riigisisese õiguse alusel – vastavad sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele. Sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate delegeeritud otsuste ulatuse laiendamine on asjakohane, kuna selliste otsuste aluseks olevad hinnangud on oma olemuselt sarnased hinnangutega, mida antakse seoses standardsete sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsustega.

(6)

Lisaks tuleks laiendada sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate delegeeritud otsuste kohaldamisala nii, et see hõlmaks ka ametisse tagasi nimetamist käsitlevaid otsuseid, kui EKP ei ole esitanud vastuväiteid eelnevale ametisse nimetamisele ja pärast viimast hindamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid, mis mõjutaksid üht või mitut hindamiskriteeriumi.

(7)

Selleks et lihtsustada kriteeriume, mille alusel otsustatakse, kas sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust delegeerida, ning selleks et viia käesolev delegeerimiskord kooskõlla teiste delegeerimiskordadega, tuleks lisada „negatiivse otsuse“ määratlus. Samuti tuleks teiste delegeerimiskordadega kooskõla tagamiseks välja jätta delegeeritud otsusena tehtava sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse suhtes kohaldatav nõue, mille kohaselt peab asjaomane riiklik pädev asutus esitama EKP-le delegeeritud otsuse eelnõu 20 tööpäeva enne sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse tegemise tähtaega vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele.

(8)

Juhtudel, mil EKP-le teatatakse sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse raames kriminaal- või haldusmenetlusega seotud asjaolust või asjaoludest, tuleks täpsustada kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas seda otsust teha delegeeritud otsusena, et keskenduda menetlustele, mis mõjutavad nimetatava isiku sobivust.

(9)	Seetõttu tuleb otsust (EL) 2017/935 (EKP/2016/42) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

1. Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)	„sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus“ (fit and proper decision) – EKP otsus i) selle kohta, kas isik vastab sobivuse ja nõuetekohasuse nõuetele, või ii) millega antakse juhtorgani liikmele direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõike 6 kohaselt luba täita veel ühte kohta mitte-tegevjuhtkonnas;“;

punkt 10 asendatakse järgmisega:

„10)

„liige“ (member) – üks või mitu järgmistest: i) ettepandud või määratud juhtorgani liige; ii) kohalduvatel juhtudel ettepandud või määratud võtmerolliga isik vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele; iii) ettepandud või määratud filiaali juhataja vastavalt kohaldatavatele õigusnormidele; ja iv) isik, kellele juhtorgan delegeerib osaliselt või täielikult täidesaatva funktsiooni, olenemata sellest, kas see isik on esitatud või määratud ametlikuks liikmeks krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganis või -organites vastavalt riigisisesele õigusele;“;

punkt 14 asendatakse järgmisega:

„14)

„sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhend“ (Guide to fit and proper assessments) – EKP veebisaidil avaldatav sellise pealkirjaga dokument, sealhulgas selle uuendatud versioonid ja mis tahes muud dokumendid, mis sisaldavad sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhtpõhimõtteid ning võivad seda dokumenti tulevikus asendada või täiendada, mis võetakse vastu ja mida ajakohastatakse aeg-ajalt vastuväidete mitteesitamise menetluses;“;

lisatakse järgmine punkt 16:

„16)

„negatiivne otsus“ (negative decision) – otsus, millega ei anta või ei anta täielikult järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või liikme poolt taotletud luba. Lisasätetega otsus, mis sätestab näiteks tingimusi või kohustusi, loetakse negatiivseks otsuseks, v.a juhul, kui need lisasätted a) tagavad, et järelevalve alla kuuluv üksus täidab artiklis 4 viidatud asjaomaste liidu sätete nõudeid ja on seda kirjalikult kinnitanud; või b) kordavad ühte või enamat kehtivat nõuet, mida asutus peab järgima vastavalt artiklis 4 viidatud sätetele, või näevad ette teabe esitamise sellise nõude järgimise kohta;“;

lisatakse järgmine punkt 17:

„17)

„EKP juhend liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta“ (ECB Guide on options and discretions available in Union law) – EKP veebisaidil avaldatav sellise pealkirjaga dokument, sealhulgas selle uuendatud versioonid ja mis tahes muud dokumendid, mis sisaldavad juhiseid liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kohta ning võivad seda dokumenti tulevikus asendada või täiendada, mis võetakse vastu ja mida ajakohastatakse aeg-ajalt vastuväidete mitteesitamise menetluses;“;

lisatakse järgmine punkt 18:

„18)

„tundlikkus“ (sensitivity) – omadus või tegur, millel võib olla negatiivne mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikule ja järjepidevale toimimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult: a) asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes on varasemalt kohaldatud või kohaldatakse praegu rangeid järelevalvemeetmeid, nt varase sekkumise meetmed; b) kavandatavast otsusest kujuneb selle vastu võtmisel pretsedent, mis võib tulevikus muutuda EKP suhtes siduvaks; c) kavandatava otsusega võib selle vastu võtmisel kaasneda negatiivne meedia- või avalik tähelepanu; või d) EKPga tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teatab EKP-le kavandatava otsusega mittenõustumisest.“

2. Artiklis 2 lisatakse järgmine lõige 3:

2.„3. Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:

a)	järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt;

b)	EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on seadnud sisse tiheda koostöö.“

3. Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Delegeerimise ulatus

3.1. Sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust ei tehta delegeeritud otsusena, kui täidetud on kasvõi üks järgmistest kriteeriumidest:

asjaomane järelevalve alla kuuluv üksus on üks järgmistest:

i)	järelevalve alla kuuluva olulise grupi kõrgeima konsolideerimistaseme järelevalve alla kuuluv üksus osalevas liikmesriigis;

ii)	krediidiasutus, millele kuulub suurima väärtusega vara järelevalve alla kuuluvas olulises grupis, kui see asutus ei ole punktis i nimetatud üksus;

iii)	järelevalve alla kuuluv oluline üksus, mis ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse olulisse gruppi;

b)	tegemist on negatiivse otsusega;

EKP-le esitatakse üks järgmistest asjaoludest:

i)	asjaomase liikme suhtes toimub kriminaalkohtumenetlus või ta on süüdi mõistetud süüteos esimeses või lõplikus kohtuastmes; või

ii)	asjaomase liikme suhtes toimub uurimine või täitemenetlus või halduskaristuse täitmine või on tehtud sellekohane otsus seoses finantsteenuste alaste seaduste või muude aktide rikkumisega;

välja arvatud juhul, kui asjaomane asjaolu ei mõjuta liikme mainet hinnangu kohaselt, mis põhineb sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhendis esitatud kriteeriumidel, eelkõige võttes arvesse etteheite või süüdistuse laadi, karistuse raskusastet ja möödunud aega (vähemalt viis aastat sanktsiooni või meetme rakendamisest);

d)	hindamise keerukuse või küsimuse tundlikkuse tõttu on vaja sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses.

2. Olenemata lõikest 1 võetakse sobivust ja nõuetekohasust käsitlev otsus vastu delegeeritud otsusena, kui see käsitleb sama isiku uuesti ametisse nimetamist samale ametikohale samas järelevalve alla kuuluvas üksuses, EKP ei ole esitanud vastuväiteid eelmisele ametisse nimetamisele ning pärast viimast hindamist ei ole ilmnenud uusi olulisi asjaolusid, mis mõjutaksid üht või mitut hindamiskriteeriumi.

3. Kui sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust ei saa tulenevalt lõigetest 1 ja 2 võtta vastu delegeeritud otsusena, võetakse see vastu kooskõlas kohaldatava õigusega vastuväidete mitteesitamise menetluses.

4. Tööüksuste juhid esitavad sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse, mis vastab käesolevas artiklis sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluses, kui selle sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses.

5. Olenemata lõikest 4, kui sobivuse ja nõuetekohasuse hindamine hõlmab rohkem kui ühte juhtorgani liiget ning otsust ei saa lõigete 1 ja 2 kohaselt teha delegeeritud otsusena neist ühe või mitme suhtes, tehakse hindamise tulemusel kaks sobivust ja nõuetekohasust käsitlevat otsust. Üks otsus tehakse vastuväidete mitteesitamise menetluses ning teine delegeeritud otsusena.“

4. Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

sissejuhatav fraas asendatakse järgmisega:

„1. Liikme sobivust ja nõuetekohasust hinnatakse kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, võttes arvesse sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhendit (hindamiskriteeriumide ning sobivuse ja nõuetekohasusega seotud lubade peatükke), mis hõlmab kohalduvatel juhtudel järgmisi kriteeriume:“;

lisatakse järgmine lõige 2:

„2. Juhtorgani liikmele ühe täiendava mitte-tegevjuhtkonna koha täitmiseks antud volitusi hinnatakse kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega, millega on rakendatud direktiivi 2013/36/EL artikli 91 lõige 6, ning võttes arvesse sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise juhist (ajalise panustamise peatükk) ning kriteeriume, mis on esitatud EKP juhendis liidu õiguses sätestatud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse kasutamise kohta.“

Artikkel 2

Üleminekusäte

Otsuse (EL) 2017/935 (EKP/2016/42) sätteid kohaldatakse muutmata kujul jätkuvalt juhtudel, kui riiklik pädev asutus on esitanud EKP-le sobivust ja nõuetekohasust käsitleva otsuse ettepaneku enne käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(3) Euroopa Keskpanga 16. novembri 2016. aasta otsus (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EKP/2016/42) (ELT L 141, 1.6.2017, lk 21).

(5) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

6.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 314/8

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1439,

3. august 2021,

millega muudetakse otsust (EL) 2018/546 omavahendeid käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/35)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eelkõige selle artikli 26 lõikeid 2 ja 3, artikleid 28, 29, 77, 78 ja 78a,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 16. novembri 2016. aasta otsust (EL) 2017/933 otsustamispädevuse delegeerimise üldraamistiku kohta seoses järelevalveülesannetega seotud õigusaktidega (EKP/2016/40), (3) eelkõige selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2018/546 (EKP/2018/10) (4) on määratletud kriteeriumid otsustamispädevuse delegeerimiseks Euroopa Keskpanga (EKP) tööüksuste juhtidele omavahendeid käsitlevate otsuste tegemiseks. Selle otsuse kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et teatavad täpsustused ja tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige nende kriteeriumide kohaldamise järjepidevuse ja kindluse tagamiseks.

(2)

Otsustamispädevuse delegeerimise menetlust tuleks täpsustada seoses selliste omavahendeid käsitlevate otsustega, mille puhul tööüksuste juhtidel on kahtlusi sellise otsuse seotuse suhtes ühe või mitme muu otsusega, mis vajavad järelevalvealast heakskiitu. See võib olla nii juhul, kui asjaomase järelevalvealase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi.

(3)

24. juunil 2020 otsustas EKP nõukogu seada sisse tiheda koostöö EKP ja Bulgaaria Vabariigi vahel (5) ning EKP ja Horvaatia Vabariigi vahel (6). Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et teatavate ülesannete täitmiseks seoses krediidiasutustega, mis on asutatud liikmesriigis, kelle rahaühik ei ole euro, võib EKP anda juhiseid selle liikmesriigi pädevale asutusele, kui nimetatud artikli kohaselt on sisse seatud tihe koostöö. Seepärast on asjakohane lisada sellised juhised nende aktide hulka, mille EKP võib vastu võtta tööüksuste juhtidele delegeerimise teel vastavalt otsuse (EL) 2018/546 (EKP/2018/10) asjakohastele sätetele.

(4)

Keerukat hindamist vajavatel juhtudel ei tehta omavahendeid käsitlevat otsust mitte delegeeritud otsusena, vaid vastuväidete mitteesitamise menetluses. Täpsustada tuleks, et võib esineda ka juhtumeid, kus küsimuse tundlikkuse tõttu – mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele – tuleks omavahendeid käsitlev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses, mitte delegeeritud otsusena.

(5)

Otsustusprotsessi hõlbustamiseks on vajalik otsustamisõiguse delegeerimine seoses lubade andmisega vahekasumi või aastakasumi hõlmamiseks esimese taseme põhiomavahenditesse enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on teinud ametliku otsuse, millega kinnitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandeaasta lõplik kasum või kahjum vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikele 2. Kui aga Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2015/656 (EKP/2015/4) (7) kohaldamiseks vajalikud nõuded on täidetud, tuleb kohaldada nimetatud otsust.

(6)

Lisaks on otsustusprotsessi hõlbustamiseks vaja otsustamispädevuse delegeerimist seoses EKP vastusega määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a kohaselt kriisilahendusasutuselt saadud konsulteerimistaotlusele, mis käsitleb määra, mille võrra krediidiasutus või investeerimisühing peaks ületama määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/36/EL (8) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (9) sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid pärast selle krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõike 2 kohaselt tehtud toiminguid.

(7)	Seetõttu tuleb otsust (EL) 2018/546 (EKP/2018/10) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust (EL) 2018/546 (EKP/2018/10) muudetakse järgmiselt:

artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1)

„omavahendite otsus“ (own funds decision) – üks järgmistest otsustest: a) EKP otsus loa kohta liigitada instrument esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvaks instrumendiks; b) EKP otsus loa kohta liigitada instrument täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvaks instrumendiks; c) EKP otsus loa kohta vahekasumi või aastakasumi hõlmamiseks; ja d) EKP otsus loa kohta omavahendite vähendamiseks. Käesoleva otsuse kohaldamisel hõlmab omavahendite otsus ka EKP vastuse heakskiitmist kriisilahendusasutuse konsulteerimistaotlusele kõlblike kohustuste instrumentide vähendamise kohta;“;

lisatakse järgmised punktid 16, 17 ja 18:

„16)	„järelevalve alla kuuluv oluline grupp“ (significant supervised group) – järelevalve alla kuuluv oluline grupp Euroopa Keskpanga suunise (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (*) artikli 2 punktis 22 määratletud tähenduses;

17)	„üldine eelnev luba“ (general prior permission) – üldine luba teha omavahendite vähendamiseks määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1 nimetatud toiminguid, mis on antakse vastavalt kõnealuse määruse artikli 78 lõike 1 teisele lõigule;

18)

„tundlikkus“ (sensitivity) – omadus või tegur, millel võib olla negatiivne mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikule ja järjepidevale toimimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult: a) asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes on varasemalt kohaldatud või kohaldatakse praegu rangeid järelevalvemeetmeid, nt varase sekkumise meetmed; b) kavandatavast otsusest kujuneb selle vastu võtmisel pretsedent, mis võib tulevikus muutuda EKP suhtes siduvaks; c) kavandatava otsusega võib selle vastu võtmisel kaasneda negatiivne meedia- või avalik tähelepanu või d) EKPga tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teatab EKP-le kavandatava otsusega mittenõustumisest.

(*) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (SSMi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).“;"

artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Kooskõlas otsuse (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) artikliga 4 delegeerib EKP nõukogu käesolevaga EKP juhatuse poolt selle otsuse artikli 5 alusel ametisse nimetatud tööüksuste juhtidele järgmiste omavahendite otsuste vastuvõtmise:

a)	loa kohta liigitada kapitaliinstrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikes 3;

b)	loa kohta liigitada kapitaliinstrumendid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks, kui siseriiklik õigus seda nõuab;

c)	loa kohta seoses omavahendite vähendamisega, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 1;

loa kohta krediidiasutusele või investeerimisühingule kajastada vahe- või aastakasum esimese taseme põhiomavahendites enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on teinud ametliku otsuse, millega kinnitatakse krediidiasutuse või investeerimisühingu aruandeaasta lõplik kasum või kahjum, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikes 2;

vastuste kohta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a kohastele kriisilahendusasutuse konsulteerimistaotlustele, sealhulgas seoses kokkuleppega kavandatava määra kohta, mille võrra peavad kriisilahendusasutuse hinnangul krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused pärast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist ületama tema nõudeid.“;

b)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Lõikes 1 osutatud omavahendite otsused võetakse vastu delegeeritud otsustena juhul, kui on täidetud artiklites 3, 4, 5, 5a ja 5b sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise tingimused.“;

c)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Omavahendite otsuseid ei võeta vastu delegeeritud otsustena, kui hindamise keerukuse või küsimuse tundlikkuse tõttu tuleb need vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

lisatakse järgmised lõiked 4 ja 5:

„4. Tööüksuste juhid esitavad omavahendite otsuse, mis vastab artiklites 3 kuni 5b sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluses, kui selle omavahendite otsuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses.

5. Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:

a)	järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt;

b)	EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on seadnud sisse tiheda koostöö;

määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a kohastele kriisilahendusasutuse konsulteerimistaotlustele antava EKP vastuse heakskiitmisel, sealhulgas seoses kokkuleppega kavandatava määra kohta, mille võrra peavad kriisilahendusasutuse hinnangul krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendid ja kõlblikud kohustused pärast määruse (EL) nr 575/2013 artikli 77 lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist ületama tema nõudeid.“

3)	artikli 3 pealkiri asendatakse järgmisega: „ Kriteeriumid delegeeritud otsuste tegemiseks loa kohta liigitada instrumendid esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks “;

artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Otsused kapitaliinstrumentide liigitamise kohta esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks võetakse vastu delegeeritud otsustena, kui instrumentide liik, mille jaoks luba taotletakse, on taotluse EKPsse saabumise ajal lisatud EBA loetellu.“;

5)	artikli 4 pealkiri asendatakse järgmisega: „ Kriteeriumid delegeeritud otsuste tegemiseks loa kohta liigitada instrumendid täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks “;

6)	artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Kui riigisisese õiguse kohaselt on nõutav luba, võetakse otsused kapitaliinstrumentide liigitamise kohta täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse või teise taseme omavahenditesse kuuluvateks instrumentideks vastu delegeeritud otsusega.“;

7)	artikli 4 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Negatiivseid otsuseid ei võeta vastu delegeeritud otsustena.“;

artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a)	pealkiri asendatakse järgmisega: „ Kriteeriumid delegeeritud otsuste tegemiseks loa kohta vähendada omavahendeid “;

b)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Otsused loa kohta vähendada omavahendeid võetakse vastu delegeeritud otsustena vastavalt lõigetele 2, 3, 3a, 4 ja 4a.“;

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Vähendamise koos asendamisega korral tehakse otsused delegeeritud otsustena, kui:

a)	asendav instrument on esimese taseme põhiomavahendite instrument, mille nimiväärtus on vähemalt võrdne asendatava instrumendi nimiväärtusega, või

b)	asendav instrument on täiendavate esimese taseme omavahendite instrument, mille nimiväärtus on vähemalt võrdne asendatava instrumendi nimiväärtusega, kui asendatav instrument on täiendavate esimese taseme omavahendite instrument, või

asendav instrument on täiendavate esimese taseme omavahendite või teise taseme omavahendite instrument, mille nimiväärtus on vähemalt võrdne asendatava instrumendi nimiväärtusega, kui asendatav instrument on teise taseme omavahendite instrument.

Kui punktides a kuni c osutatud asendaval instrumendil või asendatud instrumendil ei ole nimiväärtust, on osutatud summa selle asemel kõnealuse instrumendi tinglik väärtus.

Kui asendatud instrumendi nimiväärtus (või eelmises lõigus osutatud juhul tinglik väärtus) on suurem kui selle instrumendi omavahenditeks kvalifitseeruv summa, on osutatud summa selle asemel omavahenditena käsitatav summa.“;

lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

pärast vähendamist ületavad (ja ületavad prognoosi kohaselt vähemalt kolme aasta jooksul pärast taotluse kuupäeva) omavahendid määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c sätestatud nõuete summat, nõutavaid omavahendeid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 16 lõike 2 punkti a alusel, kombineeritud puhvri nõuet direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 alusel ja 2. samba kapitalijuhist viimase SREP otsuse alusel, ja“;

lõikes 3 asendatakse punkt b järgmisega:

„b)

vähendamise mõju esimese taseme põhiomavahendite suhtarvule, esimese taseme omavahendite suhtarvule ja koguomavahendite suhtarvule on alla 100 baaspunkti järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil või järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil, kui selline järelevalve alla kuuluv oluline üksus ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse olulisesse gruppi. Kui vähendamise eesmärk on katta olemasolev kahjum või negatiivsed reservid ja selline vähendamine ei mõjuta omavahendite taset, loetakse see 100 baaspunkti künnise kriteerium täidetuks.“;

lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a. Otsused üldise eelneva loa andmise kohta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78 lõike 1 teisele lõigule ja otsused teatava eelnevalt kindlaksmääratud summa lubamise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 (*) artikli 32 lõikele 2 tehakse delegeeritud otsustena, kui lõikes 3 sätestatud tingimused on täidetud või kui tegemist on kehtiva otsuse uuendamisega ja need tehakse sama või väiksema eelnevalt kindlaksmääratud summa ulatuses.

(*) Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid omavahendite nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8).“;"

g)	lisatakse järgmine lõige 4a: „4a. Omavahendite vähendamise lubamist käsitlevad otsused võib tühistada delegeeritud otsusega, kui tühistamist on taotlenud otsuse adressaat.“;

h)	lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kui omavahendite vähendamise otsust ei või vastavalt lõigetele 1 kuni 4a teha delegeeritud otsusena, tehakse see vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

lisatakse järgmine artikkel 5a:

„Artikkel 5a

Kriteeriumid delegeeritud otsuste tegemiseks loa kohta vahekasumite ja aastakasumite kajastamiseks esimese taseme põhiomavahendites

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 kohased otsused, millega lubatakse kajastada vahekasumit või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites enne, kui krediidiasutus või investeerimisühing on teinud ametliku otsuse, millega kinnitatakse tema aruandeaasta lõplik kasum või kahjum, sealhulgas kasum või kahjum, mis ei vasta otsuse (EL) 2015/656 (EKP/2015/4) artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõudele, tehakse delegeeritud otsustena, kui on täidetud järgmised kriteeriumid:

a)	määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 2 punktis a sätestatud kontrollinõue on täidetud vastavalt otsuse (EL) 2015/656 (EKP/2015/4) artiklile 4;

b)	krediidiasutus või investeerimisühing on tõendanud, et kõik prognoositavad väljamaksed või dividendid on kasumi summast maha arvatud vastavalt otsuse (EL) 2015/656 (EKP/2015/4) artikli 5 lõigetele 1, 2 ja 5 ning punktile c;

prognoositavate dividendide summa, mille krediidiasutus või investeerimisühing peab vahekasumist või aastakasumist maha arvama, määratakse kindlaks vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 241/2014 artikli 2 lõigetele 2, 4, 5 ja 6 või otsuse (EL) 2015/656 (EKP/2015/4) artikli 5 lõikes 3 sätestatud asjaoludel arvatakse maha vastavalt kõnealusele artiklile arvutatud suurem summa.

2. Negatiivseid otsuseid ei tehta delegeeritud otsustena.“;

10)

lisatakse järgmine artikkel 5b:

„Artikkel 5b

Kriteeriumid, mille alusel kiidetakse heaks vastused kriisilahendusasutuse konsulteerimistaotlustele kõlblike kohustuste instrumentide vähendamise kohta

1. Kui kriisilahendusasutus konsulteerib EKPga või taotleb tema nõusolekut vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõikele 1, võetakse sellisele konsulteerimistaotlusele EKP poolt antava vastuse heakskiitmist käsitlev otsus vastu delegeeritud otsusena, välja arvatud lõikes 2 sätestatud tingimustel.

2. Kui EKP ei nõustu või ei nõustu osaliselt kriisilahendusasutusega küsimuses, mille osas on EKPga konsulteeritud või mille suhtes on taotletud tema nõusolekut vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 78a lõikele 1, ei võeta EKP vastuse heakskiitmist käsitlevat otsust vastu delegeeritud otsusena.“

Artikkel 2

Üleminekusäte

Otsuse (EL) 2018/546 (EKP/2018/10) sätteid kohaldatakse muutmata kujul jätkuvalt juhul, kui kõnealuse otsuse artikli 2 lõikes 1 osutatud mis tahes toimingu heakskiitmise taotlus, mida ei ole muudetud, esitati EKP-le enne käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(3) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(4) Euroopa Keskpanga 15. märtsi 2018. aasta otsus (EL) 2018/546 omavahendeid käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2018/10) (ELT L 90, 6.4.2018, lk 105).

(5) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1015 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Българска народна банка (Bulgaaria keskpanga) vahel (EKP/2020/30) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 1).

(6) Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2020/1016, 24. juuni 2020, tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).

(7) Euroopa Keskpanga 4. veebruari 2015. aasta otsus (EL) 2015/656 tingimuste kohta, mille kohaselt krediidiasutused võivad kajastada vahe- või aastakasumit esimese taseme põhiomavahendites kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõikega 2 (EKP/2015/4) (ELT L 107, 25.4.2015, lk 76).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

6.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 314/14

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1440,

3. august 2021,

millega muudetakse otsust (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/36)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 1024/2013, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve poliitikaga, (1) eelkõige selle artikli 4 lõike 1 punkte a, b, c ja d, artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõiget 4, artikli 14 lõikeid 3 ja 5, artikli 15 lõiget 3 ja artikli 17 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2019/1376 (EKP/2019/23) (3) on määratletud kriteeriumid otsustamispädevuse delegeerimiseks Euroopa Keskpanga (EKP) tööüksuste juhtidele krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuste vastuvõtmiseks. Selle otsuse kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et teatavad täpsustused ja tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige nende kriteeriumide kohaldamise järjepidevuse ja kindluse tagamiseks.

(2)

Otsustamispädevuse delegeerimise menetlust tuleks täpsustada seoses selliste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustega, mille puhul tööüksuste juhtidel on kahtlusi sellise otsuse seotuse suhtes ühe või mitme muu otsusega, mis vajavad järelevalvealast heakskiitu. See võib olla nii juhul, kui asjaomase järelevalvealase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma neid otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi.

(3)

(4)

Keerukat hindamist vajavatel juhtudel ei tehta üleeuroopalist tegevusluba, olulise osaluse omandamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist käsitlevat otsust mitte delegeeritud otsusena, vaid vastuväidete mitteesitamise menetluses. Täpsustada tuleks, et võib esineda ka juhtumeid, kus küsimuse tundlikkuse tõttu – mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele – tuleks üleeuroopalist tegevusluba, olulise osaluse omandamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist käsitlev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses, mitte delegeeritud otsusena.

(5)

Delegeeritavate olulise osaluse otsuste kohaldamisala tuleks laiendada nii, et see hõlmaks ka juhtumeid, kus kavandatava omandaja grupile kuulub juba oluline osalus omandatavas üksuses, ühtegi asjakohast künnist grupi tasandil ei ületata ja müüja ei kuulu kontserni. Sellistel juhtudel oleks alushinnang tavaliselt lihtne, sest asjakohased asjaolud ei too kaasa olulist muutust omandatava üksuse omandistruktuuris ning seetõttu on hindamine sarnane sellise olulise osaluse omandamise hindamisele, mis tuleneb kontsernisisestest ümberkorraldustest, mille suhtes otsuste tegemine on käesoleval ajal delegeeritud.

(6)	Seetõttu tuleb otsust (EL) 2019/1376 (EKP/2019/23) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust (EL) 2019/1376 (EKP/2019/23) muudetakse järgmiselt:

artiklisse 1 lisatakse järgmine punkt 15:

„15) „tundlikkus“ (sensitivity) – omadus või tegur, millel võib olla negatiivne mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi tulemuslikule ja järjepidevale toimimisele, sealhulgas, kuid mitte ainult: a) asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse suhtes on varasemalt kohaldatud või kohaldatakse praegu rangeid järelevalvemeetmeid, nt varase sekkumise meetmed; b) kavandatavast otsusest kujuneb selle vastu võtmisel pretsedent, mis võib tulevikus muutuda EKP suhtes siduvaks; c) kavandatava otsusega võib selle vastu võtmisel kaasneda negatiivne meedia- või avalik tähelepanu või d) EKPga tihedat koostööd tegev riiklik pädev asutus teatab EKP-le kavandatava otsusega mittenõustumisest.“;

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsuseid ei võeta vastu delegeeritud otsustena, kui hindamise keerukuse või küsimuse tundlikkuse tõttu tuleb see vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:

a)	järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt;

b)	positiivsete hinnangute heakskiitmisel EKP poolt, kui järelevalveotsus ei ole nõutav;

c)	EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on loonud tiheda koostöö.“;

lisatakse järgmine lõige 7:

„7. „Tööüksuste juhid esitavad üleeuroopalist tegevusluba, olulise osaluse omandamist ja tegevusloa kehtetuks tunnistamist käsitleva otsuse, mis vastab artiklites 4 kuni 6 sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluses, kui selle otsuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

artikli 4 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	olulise osaluse omandamine tuleneb omandatava üksuse omandi üleminekust ühelt emaettevõtjalt teisele emaettevõtjale sama grupi piires;“;

lisatakse järgmine punkt d:

„d)

olulise osaluse omandab juriidiline isik, kes kuulub ettevõtjate gruppi, millel juba on kumuleeruvalt oluline osalus omandatavas üksuses, ning ühtegi liikmesriigi õigusesse üle võetud direktiivi 2013/36/EL artikli 22 lõikes 1 sätestatud asjakohast künnist ei ületata grupi konsolideeritud tasandil.“;

artikli 5 lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	otsus tehakse järelevalve alla kuuluva üksuse taotlusel või ühinemise tõttu, mille tulemusel järelevalve alla kuuluv üksus lõpeb;“.

Artikkel 2

Üleminekusäte

Otsuse (EL) 2019/1376 (EKP/2019/23) sätteid kohaldatakse muutmata kujul jätkuvalt juhtudel, kui riigi pädev asutus esitas EKP-le olulise osaluse omandamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist käsitleva otsuse eelnõu enne käesoleva otsuse jõustumist või kui riiklik pädev asutus esitas EKP-le enne käesoleva otsuse jõustumist teate järelevalve alla kuuluva olulise üksuse kavatsuse kohta asutada filiaal või tagada oma tütarettevõtjast finantseerimisasutuse võetud kohustused.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(3) Euroopa Keskpanga 23. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2019/23) (ELT L 224, 28.8.2019, lk 1).

(5) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).

6.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 314/17

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1441,

3. august 2021,

millega muudetakse otsust (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/37)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga otsuses (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) (3) on määratletud kriteeriumid otsustamispädevuse delegeerimiseks Euroopa Keskpanga (EKP) tööüksuste juhtidele riigi pädevusest tulevate otsuste tegemiseks. Selle otsuse kohaldamisel saadud kogemused on näidanud, et teatavad täpsustused ja tehnilised muudatused on vajalikud eelkõige nende kriteeriumide kohaldamise järjepidevuse ja kindluse tagamiseks.

(2)

Otsustamispädevuse delegeerimise menetlust tuleks täpsustada seoses selliste riigi pädevusest tulenevate otsustega, mille puhul tööüksuste juhtidel on kahtlusi sellise otsuse seotuse suhtes ühe või mitme muu otsusega, mis vajavad järelevalvealast heakskiitu. See võib olla nii juhul, kui asjaomase järelevalvealase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma neid otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi.

(3)

(4)

Keerukat hindamist vajavatel juhtudel ei tehta riigi pädevusest tulenevat otsust mitte delegeeritud otsusena, vaid vastuväidete mitteesitamise menetluses. Täpsustada tuleks, et võib esineda ka juhtumeid, kus küsimuse tundlikkuse tõttu – mõju EKP mainele ja/või ühtse järelevalvemehhanismi toimimisele – tuleks riigi pädevusest tulenev otsus teha vastuväidete mitteesitamise menetluses, mitte delegeeritud otsusena.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (6) on krediidiasutustele antud teatavatel tingimustel võimalus liigitada ilma järelevalveasutuse eriloata esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks järgnevalt emiteeritavad sellises vormis esimese taseme põhiomavahendite instrumendid, mille jaoks nad on juba loa saanud. Sellega seoses on asjakohane lubada nende otsuste delegeerimist, millega kiidetakse heaks taoliste instrumentide emiteerimisest tulenevad krediidiasutuste põhikirja muudatused, kui EKP hinnangul on kohaldatavad tingimused täidetud.

(6)

Järelevalve alla kuuluva olulise üksuse ühinemine või jagunemine võib nõuda üksuse põhikirja muutmist, et kajastada selle üksuse olukorda ühinemise või jagunemise tulemusena. Sellistel juhtudel võetakse ühinemise või jagunemise järelevalvealasel hindamisel arvesse ka sellest tulenevaid muudatusi üksuse põhikirjas, olenemata sellest, et nende muudatuste heakskiitmise suhtes kohaldatakse eraldi järelevalvemenetlust. Seepärast on asjakohane lubada põhikirja muudatuste heakskiitmise otsuste delegeerimist juhtudel, kui need muudatused tulenevad ühinemisest või jagunemisest.

(7)	Seetõttu tuleb otsust (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Muudatused

Otsust (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) muudetakse järgmiselt:

artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2)

„osaluse omandamine“ (acquisition of a holding) – a) otsese või kaudse osaluse omandamine muu üksuse kapitalis või hääleõiguses, sh uue üksuse asutamise tagajärjel, v.a oluline osalus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL(*) artikli 22 tähenduses; ja b) iga sellise omandamisega riigisiseste õigusnormide kohaselt samaväärne tehing; (*1)

(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).“;"

punkt 17 asendatakse järgmisega:

„17)	„kõrvalteenused“ (non-core support services) – krediidiasutuse põhitegevust toetavad kõrvalteenused, sealhulgas haldusteenused, klienditeenindus, võlgade sissenõudmise teenused, e-allkirjad või muud samalaadsed teenused;“;

lisatakse järgmine punkt 19:

„19)	„reguleeritud üksus“ (regulated entity) – reguleeritud üksus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ (*2) artikli 2 punktis 4 määratletud tähenduses;

(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/87/EÜ, 16. detsember 2002, finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalve kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ, (EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1).“;"

lisatakse järgmine punkt 20:

„20)

„EKP juhend järelevalvealase lähenemisviisi kohta konsolideerimisele pangandussektoris“ – EKP veebisaidil avaldatud sellise pealkirjaga dokument, mis sisaldab põhimõtteid usaldatavusnõuete täitmise järelevalve lähenemisviisi kohta, mida EKP järgib, kui ta teeb kindlaks, kas krediidiasutuse poolt konsolideerimise tulemusel rakendatud kord tagab tema riskide usaldusväärse juhtimise ja katmise, ning mis on vastu võetud ja mida aeg-ajalt muudetaks vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

lisatakse järgmine punkt 21:

„21)

artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Riigi pädevusest tulenevaid otsuseid ei võeta vastu delegeeritud otsustena, kui riigi õigusaktide kohaselt peab järelevalveasutus hindama krediidiasutuse strateegilisi meetmeid või hindamise keerukusest või küsimuse tundlikkusest tulenevalt peab need vastu võtma vastuväidete mitteesitamise menetluses.“;

lisatakse järgmine lõige 3a:

„3a Tööüksuste juhid esitavad riigi pädevusest tuleneva otsuse, mis vastab artiklites 4 kuni 14 sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluses, kui selle riigi pädevusest tuleneva otsuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluse kohaselt.“;

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:

a)	järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt;

b)	positiivsete hindamiste heakskiitmisel EKP poolt, kui riigi õigusaktid ei nõua järelevalveotsust;

c)	vastuste või aruannete heakskiitmisel EKP poolt tulenevalt osalevate liikmesriikide ametiasutuste taotlustest seoses riigi pädevusega;

d)	EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on loonud tiheda koostöö.“;

artikli 4 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)	mõju omandava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

artikli 5 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)	omandamisest tulenev mõju omandava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

artikli 6 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)	mõju müüki teostava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

artikli 7 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)	varade või kohustuste müügist tulenev mõju müüki teostava järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)	ühinemisest tulenev mõju järelevalve alla kuuluva olulise üksuse omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Ühinemise hindamist teostatakse kooskõlas asjaomaste riigi õigussätetega, võttes arvesse kehtivaid EKP juhendeid, sealhulgas EKP juhendit järelevalvealase lähenemisviisi kohta konsolideerimisele pangandussektoris, samuti riigi pädevate asutuste poliitilisi seisukohti, suuniseid või muid akte.“;

artikli 9 lõike 1 punkti a sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„a)	jagunemisest tulenev mõju järelevalve alla kuuluva olulise üksuse või üksuste omavahenditele on nii konsolideeritud kui ka individuaalsel alusel piiratud, s.t“;

artikli 11 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	teenuse osutaja on liidus asutatud reguleeritud üksus, kellel on edasiantud tegevuse osas tegevusluba; või“;

10)

artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

muudatused, mis puudutavad järelevalve alla kuuluva olulise üksuse aktsiakapitali, kui:

i)	seonduv omavahendite otsus (s.t kapitaliinstrumentide liigitamine esimese taseme kapitali põhiomavahenditeks või omavahendite vähendamine) on samuti delegeeritud; või

ii)	järelevalve alla kuuluv oluline üksus on klassifitseerinud emissiooni vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 26 lõike 3 teise lõigu sätetele ja EKP leiab, et järelevalve alla kuuluva olulise üksuse poolt kõnealuse lõigu punkti b kohaselt esitatud teade vastab teavitamisnõuetele.“;

lisatakse järgmine punkt f:

„f)	muudatused, mis kajastavad üksnes EKP poolt eelnevalt heaks kiidetud ühinemisest või jagunemisest tulenevaid muudatusi.“

Artikkel 2

Üleminekusäte

Otsuse (EL) 2019/322 (EKP/2019/4) sätteid kohaldatakse muutmata kujul jätkuvalt juhul, kui kõnealuse otsuse artikli 3 lõikes 1 osutatud mis tahes toimingu heakskiitmise taotlus, mida ei ole muudetud, esitati EKP-le enne käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(2) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(3) Euroopa Keskpanga 31. jaanuari 2019. aasta otsus (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2019/4) (ELT L 55, 25.2.2019, lk 7).

(5) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, , millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

6.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 314/22

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1442,

3. august 2021,

sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/38)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 raames täidab ainult Euroopa Keskpank (EKP) krediidiasutuste järelevalve ülesannet, mille eesmärgiks on järelevalvestandardite ühetaoline kohaldamine, et edendada finantsstabiilsust ja tagada võrdsed tingimused.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 4 lõike 1 punktile e on EKP kui järelevalve alla kuuluvate oluliste üksuste pädeva asutuse ülesandeks anda järelevalve alla kuuluvatele olulistele üksustele eelnev luba pikendada järkjärgulise ülemineku tähtaega sisereitingute meetodi rakendamisele omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga riskipositsioonide ja äriüksuste eri liikide lõikes vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 148, pöörduda tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 149 ning kasutada alaliselt standardmeetodit vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 150.

(3)

EKP järelevalveotsused võivad sisaldada kohustusi või nõudeid, mida adressaat peab täitma konkreetseks tähtajaks, kui see on vajalik otsuse või muude nõuete kohase rakendamise tagamiseks. Järelevalve alla kuuluvate üksuste taotlusel võib EKP kohustuste või nõuete täitmise tähtaega pikendada teise järelevalvealase otsusega, kui seda peetakse mõistlikuks. Lisaks võib EKP kavandatava omandaja taotlusel pikendada krediidiasutuses olulise osaluse kavandatava omandamise lõpuleviimiseks ette nähtud maksimumperioodi.

(4)

EKP kui pädev asutus peab igal aastal vastu võtma suure hulga sisemudeleid käsitlevaid otsuseid ja otsuseid tähtaegade pikendamise kohta. Otsustusprotsessi sujuvuse huvides on vajalik delegeerimisotsus selliste otsuste vastuvõtmise kohta. Euroopa Liidu Kohus on tunnustanud volituste delegeerimise vajadust, mis võimaldaks oma kohustusi täita institutsioonil, kes peab vastu võtma märkimisväärse arvu otsuseid. Samuti on ta tunnustanud, et tagada tuleb otsuseid tegevate organite toimevõime kui kõikide institutsionaalsete süsteemide olemuslik põhimõte (4).

(5)	Otsustamispädevuse delegeerimine peab olema piiratud ja proportsionaalne ja delegeerimise ulatus tuleb selgelt määratleda.

(6)

(7)

Otsus (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) määratleb korra delegeeritud otsuste vastuvõtmiseks järelevalve valdkonnas ja isikud, kellele võib otsuste vastuvõtmise volitusi delegeerida. See otsus ei piira EKP järelevalvealaste ülesannete teostamist ega piira EKP järelevalvenõukogu pädevust teha ettepanekuid terviklike otsuste eelnõude kohta EKP nõukogule.

(8)

Juhul kui kriteeriumid delegeeritud otsuse vastuvõtmiseks ei ole täidetud, tuleb otsused vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses vastavalt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikele 8 ja Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2004/2 (7) artiklile 13g. Lisaks tuleks vastuväidete mitteesitamise menetlust kasutada ka juhul, kui tööüksuste juhtidel on kahtlusi seoses sisemudeleid käsitlevate otsuste või tähtaegade pikendamise otsuste hindamiskriteeriumide täidetusega, mis on tingitud hindamise keerukusest või küsimuse tundlikkusest, ning kui asjaomase hindamise tulemus mõjutab otseselt ühte või mitut neist muudest otsustest ja seetõttu peaks sama otsuse tegija kaaluma otsuseid üheaegselt, et vältida vastuolulisi tulemusi.

(9)

EKP järelevalveotsuste suhtes kohaldatakse halduskorras läbivaatamist määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 24 alusel, mida on täpsustatud Euroopa Keskpanga otsuses EKP/2014/16 (8). Halduskorras läbivaatamise korral peab järelevalvenõukogu arvesse võtma vaidlustusnõukogu arvamust ja esitama EKP nõukogule uue otsuse eelnõu vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

„sisemudeleid käsitlev otsus“ (internal models decision) – EKP otsus anda eelnev luba pikendada järkjärgulise ülemineku tähtaega sisereitingute meetodi rakendamisele omavahendite nõuete arvutamiseks seoses krediidiriskiga riskipositsioonide ja äriüksuste eri liikide lõikes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 artiklile 148, pöörduda tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 149 ning kasutada alaliselt standardmeetodit vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 150;

2)	„standardmeetod“ (Standardised Approach) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punktidega a ja f seoses riskiga kaalutud vara arvutamise meetod vastavalt nimetatud määruse III osa II jaotise 2. peatükile;

3)	„sisereitingute meetod“ (Internal Ratings Based Approach, IRB Approach) – määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 punktidega a ja f seoses riskiga kaalutud vara arvutamise meetod vastavalt nimetatud määruse III osa II jaotise 3. peatükile;

„esimese taseme põhiomavahendite suhtarv“ (Common Equity Tier 1 capital ratio), „esimese taseme omavahendite suhtarv“ (Tier 1 capital ratio) ja „koguomavahendite suhtarv“ (total capital ratio) – vastavalt esimese taseme põhiomavahendite suhtarv, esimese taseme omavahendite suhtarv ja koguomavahendite suhtarv, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 2;

5)	„kohustus“ (obligation) – järelevalveotsuse lisasäte, millega nõutakse adressaadilt või adressaatidelt meetmete võtmist tähtaja jooksul, et tagada järelevalveotsuse nõuetekohane rakendamine;

6)	„piirang“ (limitation) – järelevalveasutuse otsuse lisasäte, millega piiratakse või muudetakse sisemudeli lubatud kasutamist, sealhulgas kehtestades suuremad korrutustegurid või lisakapitalinõuded;

„tähtaegade pikendamise otsus“ (extension of deadlines decision) – EKP otsus, millega pikendatakse a) EKP poolt järelevalveotsusega kehtestatud kohustuste või nõuete täitmise tähtaega ja b) olulise osaluse otsuses sätestatud kavandatava omandamise lõpuleviimise maksimumperioodi vastavalt selliste otsuste määratlusele Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2019/1376 (EKP/2019/23) (9) artikli 1 punktis 3;

8)	„delegeeritud otsus“ (delegated decision) – delegeeritud otsus otsuse (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses;

9)	„tööüksuste juhid“ (heads of work units) – EKP tööüksuste juhid, kellele delegeeritakse sisemudeleid käsitlevate otsuste või tähtaegade pikendamise otsuste vastuvõtmise pädevus;

10)	„vastuväidete mitteesitamise menetlus“ (non-objection procedure) – määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 26 lõikes 8 ette nähtud ning otsuse EKP/2004/2 artiklis 13g täpsustatud menetlus;

11)

„negatiivne otsus“ (negative decision) – otsus, millega ei rahuldata täielikult järelevalve alla kuuluva üksuse või kavandatava omandaja taotlust loa saamiseks või tähtaja pikendamiseks. Lisasätetega otsus, mis sätestab näiteks tingimusi, kohustusi või piiranguid, loetakse negatiivseks otsuseks, v.a juhul, kui need lisasätted a) tagavad, et järelevalve alla kuuluv üksus täidab nõudeid asjaomastes liidu sätetes, millele viidatakse artikli 4 lõikes 2, artikli 5 lõikes 2 ja artikli 6 lõikes 2 ja on seda kirjalikult kinnitanud; või b) kordavad ühte või enamat kehtivat nõuet, mida järelevalve alla kuuluv üksus peab järgima vastavalt liidu õigusele, või näevad ette teabe esitamise sellise nõude järgimise kohta;

12)

13)	„järelevalve alla kuuluv oluline üksus“ (significant supervised entity) – järelevalve alla kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga suunise (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (10) artikli 2 punktis 16 määratletud tähenduses;

14)	„järelevalve alla kuuluv oluline grupp“ (significant supervised group) – järelevalve alla kuuluv oluline grupp määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 punktis 22 määratletud tähenduses;

15)	„järelevalveotsus“ (SREP decision) – otsus, mille EKP teeb määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 16 alusel pärast iga-aastast järelevalvealast läbivaatamist ja hindamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (11) artikli 97 tähenduses;

16)	„EKP juhend“ (ECB guide) – EKP nõukogu poolt EKP järelevalvenõukogu ettepanekul vastu võetud dokument, mis on avaldatud EKP veebilehel ja sisaldab juhiseid EKP tõlgenduse kohta seoses õigusnõuetega;

17)

„sisemudeleid käsitlev EKP juhend“ (ECB Guide to internal models) – EKP nõukogu poolt EKP järelevalvenõukogu ettepanekul vastu võetud ja EKP veebilehel avaldatav sellise pealkirjaga ja mis tahes muu dokument, mis sisaldab juhiseid EKP tõlgenduse kohta seoses õigusnõuetega, mida kohaldatakse sisemudelite hindamise suhtes.

Artikkel 2

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolev otsus sätestab kriteeriumid sisemudeleid käsitlevate otsuste ja tähtaegade pikendamise otsuste vastuvõtmise pädevuse delegeerimise kohta EKP tööüksuste juhtidele.

2. Otsustamispädevuse delegeerimine ei piira järelevalvealast hindamist, mis tuleb läbi viia sisemudeleid käsitlevate otsuste ja tähtaegade pikendamise otsuste vastuvõtmiseks.

Artikkel 3

Sisemudeleid käsitlevate otsuste ja tähtaegade pikendamise otsuste delegeerimine

1. Kooskõlas otsuse (EL) 2017/933 (EKP/2016/40) artikliga 4 delegeerib EKP nõukogu käesolevaga EKP juhatuse poolt vastavalt selle otsuse artiklile 5 nimetatud tööüksuste juhtidele järgmiste otsuste vastuvõtmise pädevuse:

a)	luba pikendada sisereitingute meetodi järkjärgulise rakendamise tähtaega vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 148;

b)	luba pöörduda tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 149;

c)	luba kasutada alaliselt osaliselt standardmeetodit vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 150;

d)	tähtaegade pikendamine.

2. Lõike 1 kohast otsustamispädevuse delegeerimist kohaldatakse:

a)	järelevalveotsuste vastuvõtmisel EKP poolt;

b)	EKP poolt määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 7 kohaste juhiste andmisel riiklikele pädevatele asutustele, kellega EKP on seadnud sisse tiheda koostöö.

3. Lõikes 1 osutatud sisemudeleid käsitlevad otsused võetakse vastu delegeeritud otsustena juhul, kui on täidetud artiklites 4, 5 ja 6 sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise tingimused.

4. Lõikes 1 osutatud tähtaegade pikendamise otsused võetakse vastu delegeeritud otsustena juhul, kui on täidetud artiklites 7 ja 8 sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise tingimused.

5. Sisemudeleid käsitlevaid otsuseid ja tähtaegade pikendamise otsuseid ei võeta vastu delegeeritud otsustena, kui hindamise keerukuse või küsimuse tundlikkuse tõttu tuleb see vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluses. Tööüksuste juhid esitavad sisemudeleid käsitleva otsuse või tähtaegade pikendamise otsuse, mis vastab artiklites 4 kuni 8 sätestatud delegeeritud otsuste vastuvõtmise kriteeriumidele, järelevalvenõukogule ja EKP nõukogule vastuvõtmiseks vastuväidete mitteesitamise menetluse kohaselt, kui selle sisemudeleid käsitleva otsuse või tähtaegade pikendamise otsuse järelevalvealane hinnang mõjutab otseselt teise sellise otsuse järelevalvealast hindamist, mis tuleb vastu võtta vastuväidete mitteesitamise menetluse kohaselt.

6. Negatiivseid sisemudeleid käsitlevaid otsuseid ja negatiivseid tähtaegade pikendamise otsuseid ei võeta vastu delegeeritud otsustena.

Artikkel 4

Kriteeriumid delegeeritud otsuste vastuvõtmiseks eelneva loa andmise kohta sisereitingute meetodi järkjärgulise rakendamise tähtaja pikendamiseks

1. Otsused, millega antakse luba pikendada sisereitingute meetodi järkjärgulise rakendamise tähtaega, võetakse vastu delegeeritud otsustena, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

pikendamist taotletakse ajavahemikuks, mis ei ületa kolme aastat alates tähtajast, mis on sätestatud viimases heakskiidetud kavas sisereitingute meetodi järkjärguliseks rakendamiseks asjaomase riskipositsiooni klassi või äriüksuse suhtes või makseviivitusest tingitud kahjumäära või ümberhindlustegurite sisehinnangute suhtes, nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 148;

EKP sisemudeleid käsitlevas juhendis sätestatud juhiste kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus ja riskiga kaalutud vara riskipositsioonide osas, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab sisereitingute meetodit, ületavad ja jäävad pärast otsuse tegemist ületama 50% järelevalve alla kuuluva olulise grupi riskipositsiooni koguväärtusest ja riskiga kaalutud koguvarast järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil või järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil, kui selline oluline järelevalve alla kuuluv üksus ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse olulisesse gruppi.

2. Sisereitingute meetodi järkjärgulise rakendamise tähtaja pikendamise hindamine viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 148 ning Euroopa Komisjoni vastu võetud rakenduslike ja regulatiivsete tehniliste standarditega, võttes samuti arvesse kohaldatavaid EKP juhendeid või EKP poolt välja antud samalaadseid dokumente ning Euroopa järelevalveasutuste suuniseid ja regulatiivsete tehniliste standardite lõplikke eelnõusid.

Artikkel 5

Kriteeriumid delegeeritud otsuste vastuvõtmiseks eelneva loa andmise kohta pöörduda tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde

1. Otsused, millega antakse luba pöörduda tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde, võetakse vastu delegeeritud otsusena, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

pärast tagasipöördumist lihtsamate meetodite kasutamise juurde ületavad järelevalve alla kuuluva üksuse omavahendid hinnanguliselt jätkuvalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a kuni c sätestatud nõuete summat, nõutavaid omavahendeid määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 16 lõike 2 punkti a alusel, kombineeritud puhvri nõuet direktiivi 2013/36/EL artikli 128 punkti 6 alusel ja 2. samba kapitalijuhist viimase avaldatud järelevalveotsuse alusel ning esimese taseme põhiomavahendite suhtarv ei vähene rohkem kui 50 baaspunkti ning sellest tulenev marginaal üldiste kapitalinõuete suhtes ja 2. samba kapitalisuunis, mis on sätestatud viimases avaldatud järelevalveotsuses, ei ole väiksem kui 50 baaspunkti esimese taseme põhiomavahendite suhtarvu osas järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil või järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil, kui selline järelevalve alla kuuluv oluline üksus ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse olulisesse gruppi;

pärast lihtsamate meetodite kasutamise juurde tagasipöördumist ei vähendata omavahendite nõudeid järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil ega järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil, kui selline järelevalve alla kuuluv oluline üksus ei ole järelevalve alla kuuluva olulise grupi osa.

2. Kui taotlus pöörduda tagasi lihtsamate meetodite kasutamise juurde puudutab rohkem kui ühte reitingusüsteemi, võetakse otsus vastu delegeeritud otsusena, kui kõik lõikes 1 sätestatud kriteeriumid on täidetud iga otsuse kohaldamisalasse kuuluva reitingusüsteemi puhul.

3. Lihtsamate meetodite kasutamise juurde tagasipöördumise hindamine viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 149 ning komisjoni vastu võetud rakenduslike ja regulatiivsete tehniliste standarditega, võttes samuti arvesse kohaldatavaid EKP juhendeid või EKP poolt välja antud samalaadseid dokumente ning Euroopa järelevalveasutuste suuniseid ja regulatiivsete tehniliste standardite lõplikke eelnõusid.

Artikkel 6

Kriteeriumid delegeeritud otsuste vastuvõtmiseks eelneva loa andmise kohta kasutada alaliselt osaliselt standardmeetodit

1. Otsused, millega antakse luba kasutada alaliselt osaliselt standardmeetodit, võetakse vastu delegeeritud otsusena, kui on täidetud kõik järgmised kriteeriumid:

pärast otsuse tegemist loa kohta kasutada alaliselt osaliselt standardmeetodit on EKP sisemudeleid käsitlevas juhendis sätestatud juhiste kohaselt arvutatud riskipositsiooni väärtus ja riskiga kaalutud vara riskipositsioonide osas, mille suhtes krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab sisereitingute meetodit, võrdsed või ületavad 50% järelevalve alla kuuluva olulise grupi riskipositsiooni koguväärtusest ja riskiga kaalutud koguvarast järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil või järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil, kui selline oluline järelevalve alla kuuluv üksus ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse olulisesse gruppi;

pärast otsuse tegemist standardmeetodi alalise osalise kasutamise kohta ei ületa riskipositsiooni väärtuse ja standardmeetodiga hõlmatud riskiga kaalutud vara suurenemine 20% järelevalve alla kuuluva olulise grupi riskipositsiooni koguväärtusest ja riskiga kaalutud koguvarast järelevalve alla kuuluva olulise grupi konsolideeritud tasandil või järelevalve alla kuuluva olulise üksuse individuaalsel tasandil, kui selline oluline järelevalve alla kuuluv üksus ei kuulu järelevalve alla kuuluvasse olulisesse gruppi.

2. Standardmeetodi alalise osalise kasutamise hindamine viiakse läbi kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 150 ning komisjoni vastu võetud rakenduslike ja regulatiivsete tehniliste standarditega, võttes samuti arvesse kohaldatavaid EKP juhendeid või EKP poolt välja antud samalaadseid dokumente ning Euroopa järelevalveasutuste suuniseid ja regulatiivsete tehniliste standardite lõplikke eelnõusid.

Artikkel 7

Kriteeriumid EKP varasemas järelevalveotsuses sätestatud kohustuste ja nõuete tähtaegade pikendamist käsitlevate delegeeritud otsuste vastuvõtmiseks

1. Otsused EKP varasemas järelevalveotsuses sätestatud kohustuste ja nõuete tähtaegade pikendamise kohta võetakse vastu delegeeritud otsustena, kui täidetud on kõik järgmised kriteeriumid:

a)	järelevalve alla kuuluv üksus taotleb tähtaja pikendamist ja taotlus esitatakse EKP-le vähemalt 30 päeva enne tähtpäeva;

b)	pikendamine ei ületa algsele tähtpäevale eelneva perioodi kestust ega 12 kuud;

c)	pikendamine ei kahjusta järelevalve alla kuuluva üksuse õigusi.

2. Olenemata punktist 1 ei võeta otsuseid tähtaegade pikendamise kohta vastu delegeeritud otsustena, kui on tegemist mõne järgmise asjaoluga:

a)	pikendamine muudab kohustuse algset ulatust või EKP varasema järelevalveotsuses sätestatud nõuet või hinnangut, millel see varasem otsus põhineb;

b)	pikendamine puudutab tähtaega, mida on juba pikendatud;

c)	pikendamist taotleb krediidiasutus, kelle juhtimise punktisumma vastavalt viimasele avaldatud järelevalveotsusele on 4;

d)	pikendamist taotleb krediidiasutus, kelle omavahendite marginaal, mis ületab 2. samba kapitalisuuniseid, mis on sätestatud viimases avaldatud järelevalveotsuses, on esimese taseme põhiomavahendite suhtarvuna väiksem kui 100 baaspunkti;

e)	pikendamist taotleb krediidiasutus, kelle suhtes on eelneva kolme aasta jooksul võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL (12) artiklis 27 sätestatud varase sekkumise meetmeid;

f)	pikendamine ei ole kohaldatava õiguse kohaselt lubatud.

3. Tähtaegade pikendamise taotlusi hinnatakse järgmise osas: a) kas pikendamine on mõistlik, võttes arvesse krediidiasutuse esitatud põhjendust taotletud pikendamise kohta, ja b) kas pikendamine ohustab järelevalvemeetme tõhusat rakendamist.

Artikkel 8

Kriteeriumid kavandatava omandamise lõpuleviimise maksimumperioodi pikendamist käsitlevate delegeeritud otsuste vastuvõtmiseks

1. Kavandatava omandamise lõpuleviimiseks osaluse omandamise otsuses kehtestatud maksimumperioodi pikendamise otsused tehakse delegeeritud otsusena, kui pikendus antakse maksimaalselt 12 kuuks alates kavandatava omandamise lõpuleviimise esialgse perioodi lõppkuupäevast.

2. Olenemata punktist 1 ei võeta maksimumperioodi pikendamise otsuseid vastu delegeeritud otsustena, kui on tegemist mõne järgmise asjaoluga:

a)	pikendamine muudab olulise osaluse otsuse algset ulatust või hinnangut, millel see otsus põhineb;

b)	maksimumperioodi on juba pikendatud;

c)	kavandatava omandaja või omandatava üksuse juhtimise punktisumma vastavalt viimasele kättesaadavale järelevalveotsusele on 4;

d)	kavandatav omandaja või omandatav üksus on krediidiasutus, kelle omavahendite marginaal, mis ületab 2. samba kapitalisuuniseid, mis on sätestatud viimases kättesaadavas järelevalveotsuses, on esimese taseme põhiomavahendite suhtarvuna väiksem kui 100 baaspunkti;

e)	kavandatav omandaja või omandatav üksus on krediidiasutus, kelle suhtes on eelneva kolme aasta jooksul võetud direktiivi 2014/59/EL artiklis 27 sätestatud varase sekkumise meetmeid.

3. Nimetatud maksimumperioodi pikendamise taotlusi hinnatakse järgmise osas: a) kas pikendamine on mõistlik, võttes arvesse kavandatava omandaja esitatud põhjendust taotletud pikendamise kohta, ja b) kas pikendamine ohustab järelevalvemeetme tõhusat rakendamist.

Artikkel 9

Üleminekusäte

Käesolevat otsust ei kohaldata juhtudel, kui sisemudeleid käsitleva otsuse või tähtaja pikendamise taotlus esitati EKP-le enne käesoleva otsuse jõustumist.

Artikkel 10

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) ELT L 287, 29.10.2013, lk 63.

(3) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(4) Euroopa Kohtu 23. septembri 1986. aasta otsus AKZO Chemie vs. komisjon, 5/85, ECLI:EU:C:1986:328, punkt 37, ja Euroopa Kohtu 26. mai 2005. aasta otsus Carmine Salvatore Tralli vs. EKP, C-301/02 P, ECLI:EU:C:2005:306, punkt 59.

(6) Euroopa Keskpanga 24. juuni 2020. aasta otsus (EL) 2020/1016 tiheda koostöö alustamise kohta Euroopa Keskpanga ja Hrvatska Narodna Banka vahel (EKP/2020/31) (ELT L 224I, 13.7.2020, lk 4).

(7) Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsus EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (ELT L 80, 18.3.2004, lk 33).

(8) Euroopa Keskpanga 14. aprilli 2014. aasta otsus EKP/2014/16 vaidlustusnõukogu asutamise ja selle kodukorra kohta (ELT L 175, 14.6.2014, lk 47).

(9) Euroopa Keskpanga 23. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2019/23) (ELT L 224, 28.8.2019, lk 1).

(10) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (SSMi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

6.9.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 314/30

EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2021/1443,

26. august 2021,

millega volitatakse tööüksuste juhte tegema sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevaid delegeeritud otsuseid (EKP/2021/40)

EUROOPA KESKPANGA JUHATUS,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artiklit 11.6,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 3. augusti 2021. aasta otsust (EL) 2021/1442 teatavate sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/38), (2) ning eelkõige selle artiklit 3,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga 19. veebruari 2004. aasta otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord, (3) ning eelkõige selle artiklit 10,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kuna Euroopa Keskpank (EKP) peab oma järelevalveülesannete täitmiseks tegema suurel hulgal otsuseid, on kehtestatud kord konkreetsete delegeeritud otsuste tegemiseks.

(2)	Delegeerimisotsus kehtib, kui EKP juhatus teeb otsuse, millega volitatakse üks või mitu tööüksuste juhti tegema otsuseid delegeerimisotsuse alusel.

(3)	Tööüksuse juhtide määramisel peab EKP juhatus arvesse võtma delegeerimisotsuse tähtsust ja adressaatide arvu, kellele delegeeritud otsus tuleb saata.

(4)	Euroopa Keskpanga otsuse EKP/2004/2 artikli 10 lõige 1 sätestab, et EKP juhatus otsustab EKP tööüksuste arvu ning iga tööüksuse nime ja pädevuse üle.

(5)	EKP järelevalvenõukogu esimehega on konsulteeritud nende tööüksuste juhtide osas, kellele tuleks delegeerida volitused sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevate otsuste tegemiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse otsuse (EL) 2021/1442 (EKP/2021/38) artiklis 1 sätestatud mõisteid.

Artikkel 2

Sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevad delegeeritud otsused

1. Otsuse (EL) 2021/1442 (EKP/2021/38) artikli 3 kohased delegeeritud otsused, välja arvatud Euroopa Keskpanga otsuse (EL) 2019/1376 (EKP/2019/23) (4) artikli 1 punktis 3 määratletud olulise osaluse otsused kavandatava omandamise lõpuleviimise maksimumperioodi pikendamise kohta, võtab vastu üks järgmistest tööüksuste juhtidest:

a)	süsteemselt oluliste pankade ja rahvusvaheliste pankade peadirektoraadi peadirektor või peadirektori asetäitja, kui asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi üle teostab järelevalvet süsteemselt oluliste pankade ja rahvusvaheliste pankade peadirektoraat;

b)	universaalpankade ja mitmekesiste laenuandjate peadirektoraadi peadirektor või peadirektori asetäitja, kui asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi üle teostab järelevalvet universaalpankade ja mitmekesiste laenuandjate peadirektoraat;

c)	spetsialiseerunud krediidiasutuste ja vähem oluliste krediidiasutuste peadirektoraadi peadirektor või peadirektori asetäitja, kui asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi üle teostab järelevalvet spetsialiseerunud krediidiasutuste ja vähem oluliste krediidiasutuste peadirektoraat.

2. Kooskõlas otsuse (EL) 2021/1442 (EKP/2021/38) artikliga 3 tehtavad delegeeritud otsused kavandatava omandamise lõpuleviimise maksimumkestuse pikendamise kohta, mis hõlmavad Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (5) artikli 2 punktis 16 määratletud järelevalve alla kuuluvaid olulisi üksusi, võtab vastu ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse juhtimise ja korraldamise peadirektoraadi peadirektor või asepeadirektor või nende äraolekul tegevuslubade osakonna juhataja ja üks järgmistest tööüksuste juhtidest:

a)	süsteemselt oluliste pankade ja rahvusvaheliste pankade peadirektoraadi peadirektor või peadirektori asetäitja, kui asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi üle teostab järelevalvet süsteemselt oluliste pankade ja rahvusvaheliste pankade peadirektoraat;

b)	universaalpankade ja mitmekesiste laenuandjate peadirektoraadi peadirektor või peadirektori asetäitja, kui asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi üle teostab järelevalvet universaalpankade ja mitmekesiste laenuandjate peadirektoraat;

c)	spetsialiseerunud krediidiasutuste ja vähem oluliste krediidiasutuste peadirektoraadi peadirektor või peadirektori asetäitja, kui asjaomase järelevalve alla kuuluva üksuse või grupi üle teostab järelevalvet spetsialiseerunud krediidiasutuste ja vähem oluliste krediidiasutuste peadirektoraat.

Kui kooskõlas otsuse (EL) 2019/1376 (EKP/2019/23) artiklitega 3 ja 4 tehtav delegeeritud otsus käsitleb mitut järelevalve alla kuuluvat olulist üksust, on asjakohane järelevalve alla kuuluv üksus see järelevalve alla kuuluv üksus või grupp, milles olulist osalust omandatakse.

3. Kooskõlas otsuse (EL) 2021/1442 (EKP/2021/38) artikliga 3 tehtavad delegeeritud otsused, mis ei hõlma järelevalve alla kuuluvaid olulisi üksusi, võtab vastu ühtse järelevalvemehhanismi tegevuse juhtimise ja korraldamise peadirektoraadi peadirektor või peadirektori asetäitja või nende äraolekul tegevuslubade osakonna juhataja.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 26. august 2021

EKP president

Christine LAGARDE

(1) ELT L 141, 1.6.2017, lk 14.

(2) Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 22.

(3) ELT L 80, 18.3.2004, lk 33.

(4) Euroopa Keskpanga 23. juuli 2019. aasta otsus (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2019/23) (ELT L 224, 28.8.2019, lk 1).

(5) Euroopa Keskpanga 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (SSMi raammäärus) (EKP/2014/17) (ELT L 141, 14.5.2014, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 314

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 6. september 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1437, 3. august 2021, millega muudetakse otsust (EL) 2017/934 järelevalve alla kuuluvate üksuste olulisust käsitlevate otsuste delegeerimise kohta (EKP/2021/33)	1
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1438, 3. august 2021, millega muudetakse otsust (EL) 2017/935 sobivust ja nõuetekohasust käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise ning sobivuse ja nõuetekohasuse hindamise kohta (EKP/2021/34)	3
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1439, 3. august 2021, millega muudetakse otsust (EL) 2018/546 omavahendeid käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/35)	8
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1440, 3. august 2021, millega muudetakse otsust (EL) 2019/1376 krediidiasutuste üleeuroopaliste tegevuslubade, oluliste osaluste omandamise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/36)	14
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1441, 3. august 2021, millega muudetakse otsust (EL) 2019/322 riigi õiguses sätestatud järelevalvevolituste alusel otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/37)	17
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1442, 3. august 2021, sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevate otsuste tegemise pädevuse delegeerimise kohta (EKP/2021/38)	22
	*	Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2021/1443, 26. august 2021, millega volitatakse tööüksuste juhte tegema sisemudeleid ja tähtaegade pikendamist käsitlevaid delegeeritud otsuseid (EKP/2021/40)	30