ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 301

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
25. august 2021


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/1399, 24. august 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 tungaltera sklerootsiumide ja tungalteraalkaloidide piirnormide osas teatavates toiduainetes ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1400, 24. august 2021, millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2022. eelarveaastaks

6

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

25.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 301/1


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/1399,

24. august 2021,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 tungaltera sklerootsiumide ja tungalteraalkaloidide piirnormide osas teatavates toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määrust (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes, (1) eriti selle artikli 2 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 1881/2006 (2) on sätestatud teatavate saasteainete, sealhulgas tungaltera sklerootsiumide ja tungalteraalkaloidide piirnormid toiduainetes.

(2)

Tungalterad või tungaltera sklerootsiumid on perekonna Claviceps seeneniitide põimikud, mis arenevad viljapeades viljaterade asemel või kõrreliste heintaimede pähikutes seemnete asemel ning mis on nähtavad suurte tumedat värvi sklerootsiumidena. Need sklerootsiumid sisaldavad erinevaid alkaloide.

(3)

28. juunil 2012 võttis Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) vastu arvamuse tungalteraalkaloidide sisalduse kohta toidus ja söödas (3). Toiduohutusameti riskihinnang põhines peamistel Claviceps purpurea tungalteraalkaloididel, nimelt ergometriinil, ergotamiinil, ergosiinil, ergokristiinil, ergokrüptiinil ja ergokorniinil ning vastavatel -iniini epimeeridel. Toiduohutusamet kehtestas rühma akuutseks standarddoosiks 1 μg kehamassi kg kohta ja rühma lubatavaks päevadoosiks 0,6 μg kehamassi kg kohta. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kuigi olemasolevatest andmetest ei nähtu, et ühegi elanikkonna alarühma puhul oleks põhjust muretsemiseks, ei saa kõrvale jätta hinnangulist toidukaudset kokkupuudet piiratud arvu toidugruppidega ja muude toiduainete võimalikku tundmatut mõju.

(4)

6. juulil 2017 avaldas toiduohutusamet teadusliku aruande inimeste ja loomade toidukaudse kokkupuute kohta tungalteraalkaloididega (4). Tungalteraalkaloididega kokkupuute hinnang näitab, et teatavate elanikkonnarühmade puhul on kokkupuude ligilähedane lubatavale päevadoosile. Kõige suuremate hinnanguliste kokkupuudete puhul olid peamised pideva toidukaudse kokkupuute põhjustajateks eri liiki saia-leivatooted, eelkõige need, mis sisaldavad rukist või on sellest valmistatud. Suurim hinnanguline akuutne kokkupuude näitab akuutse standarddoosi lähedast akuutset kokkupuudet.

(5)

Toiduohutusamet uuris ka tungaltera sklerootsiumide ja tungalteraalkaloidide esinemise vahelist seost. Suurema sisalduse puhul võib statistiliselt täheldada tugevat lineaarset seost sklerootsiumide sisalduse ja tungalteraalkaloidide sisalduse vahel. Seda seost ei olnud siiski alati võimalik täheldada väiksema sisalduse puhul, millest nähtub, et sklerootsiumide puudumine ei välista tungalteraalkaloidide esinemist. Põhjuseks on asjaolu, et teravilja töötlemine purustab sklerootsiumi, mille tulemusena tekib tungalteratolm, mis seejärel adsorbeerub viljaterade pinnale.

(6)

Seepärast on asjakohane alandada tungaltera sklerootsiumide suhtes piirnormi ja kehtestada tungalteraalkaloidide suhtes piirnormid toiduainetes, milles selliste alkaloidide sisaldus on märkimisväärne ning mis olulisel määral põhjustavad inimeste kokkupuudet nendega, ning toiduainetes, mis põhjustavad kokkupuudet haavatavate elanikkonnarühmade puhul.

(7)

Häid põllumajandustavasid ning sorteerimis- ja puhastusmeetodeid kasutades on enamiku teraviljade puhul juba praegu võimalik saavutada tungaltera sklerootsiumide väiksemat sisaldust. Seetõttu tuleks olemasolevat piirnormi teraviljade puhul vähendada. Sellega seoses on samuti asjakohane selgitada, millises etapis töötlemata teravilja puhul tungaltera sklerootsiumide suhtes piirnorme kohaldatakse, et hoida ära probleeme piirnormide kohaldamisega.

(8)

Jahvatussaaduste puhul on asjakohane kehtestada tungalteraalkaloidide suhtes erinevad piirnormid, sõltuvalt teravilja liigist. Kuna rukki puhul on tungaltera sklerootsiumidega saastumise oht suurem ja tungalteraalkaloidide väiksemat sisaldust on raskem saavutada, tuleks rukki jahvatussaadustele kehtestada konkreetne piirnorm, samas kui muude teraviljade jahvatussaadustele tuleks kehtestada madalam piirnorm. Muude teraviljade jahvatussaaduste puhul tuleks siiski kehtestada erinevad piirnormid sõltuvalt toodete tuhasisaldusest, et võtta arvesse asjaolu, et rohkem kliisid sisaldavate toodete (suurem tuhasisaldus) puhul on tungalteraalkaloidide sisaldus looduslikult suurem, kuna tungaltera sklerootsiumide tolm adsorbeerub kliidele.

(9)

Kuna eeldatakse, et saavutatav saastatuse tase mõne jahvatussaaduse puhul jätkuvalt väheneb, on asjakohane sätestada, et keskpikas perspektiivis tuleks selliste toodete suhtes kohaldada rangemaid piirnorme. Selleks et komisjon saaks jälgida edusamme rangemate piirnormide kehtestamisel ja hinnata võimalikku sisalduse muutust, mida põhjustab põllumajandustavade ning kliima- ja keskkonnategurite muutumine, tuleks liikmesriikidelt ja huvitatud isikutelt nõuda vajalike andmete ja teabe esitamist.

(10)

Vaatamata heade tavade kasutamisele on nisugluteeni kui märgjahvatusprotsessi kõrvalsaaduse puhul täheldatud suuremat tungalteraalkaloidide sisaldust, kuna tootmisprotsessi tulemusel tungalteraalkaloidid kontsentreeruvad. Seepärast tuleks nisugluteenis kehtestada tungalteraalkaloidide kõrgem piirnorm.

(11)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 (5) I lisas tehtud muudatuste tõttu tuleks muuta määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa vastavat joonealust märkust.

(12)

Selleks et ettevõtjad saaksid valmistuda käesoleva määrusega kehtestatud uute eeskirjade kohaldamiseks, on asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik piirnormide kohaldamiseni ja üleminekuaeg toiduainete puhul, mis on seaduslikult turule lastud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva. Rukki puhul ei pruugi siiski olla võimalik saavutada tungaltera sklerootsiumidega saastatuse madalamat taset ning seepärast on asjakohane võimaldada pikem ajavahemik, et oleks võimalik heade põllumajandustavade rangem kohaldamine ning täiustatud sortimis- ja puhastusmeetodite kasutamine.

(13)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1881/2006 vastavalt muuta.

(14)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1881/2006 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 9 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Liikmesriigid ja huvitatud isikud edastavad komisjonile 1. jaanuariks 2023 teostatud uuringute tulemused ja edusammud, mis on tehtud ennetusmeetmete rakendamisel selleks, et vältida tungaltera sklerootsiumidega ja tungalteraalkaloididega saastumist rukki ja rukki jahvatussaaduste puhul ning tungalteraalkaloididega saastumist odra-, nisu-, speltanisu ja kaeraterade jahvatussaaduste puhul.

Liikmesriigid ja huvitatud isikud esitavad EFSA andmebaasi korrapäraselt andmeid tungaltera sklerootsiumide ja tungalteraalkaloidide esinemise kohta rukkis ja rukki jahvatussaadustes ning tungalteraalkaloidide esinemise kohta odra-, nisu-, speltanisu ja kaeraterade jahvatussaadustes.“

2)

Lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Lisas loetletud toiduained, mis on seaduslikult turule lastud enne 1. jaanuari 2022, võivad jääda turule kuni minimaalse säilimisaja või tarvitamise tähtaja lõpuni.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  EÜT L 37, 13.2.1993, lk 1.

(2)  Komisjoni 19. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1881/2006, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (ELT L 364, 20.12.2006, lk 5).

(3)  Scientific Opinion on Ergot alkaloids in food and feed („Toidus ja söödas leiduvaid tungalteraalkaloide käsitlev teaduslik arvamus“). EFSA Journal 2012;10(7):2798. [158 lk] doi:10.2903/j.efsa.2012.2798.

(4)  Arcella, D., Gomez Ruiz, J-A., Innocenti, ML and Roldán, R., 2017. „Scientific report on human and animal dietary exposure to ergot alkaloids“ („Teaduslik aruanne inimeste ja loomade toidukaudse kokkupuute kohta tungalteraalkaloididega“) EFSA Journal 2017;15(7):4902, 53 lk https://doi.org/10.2903/j.efsa.2017.4902.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).


LISA

Määruse (EÜ) nr 1881/2006 lisa muudetakse järgmiselt.

1)

2. jaos asendatakse punkt „2.9 Tungaltera sklerootsiumid ja tungalteraalkaloidid“ järgmisega:

Toode (1)

Piirnormid

„2.9

Tungaltera sklerootsiumid ja tungalteraalkaloidid

 

2.9.1.

Tungaltera sklerootsiumid

 

2.9.1.1.

Töötlemata teravili(18), välja arvatud

mais, rukis ja riis

0,2 g/kg

2.9.1.2.

Töötlemata rukis(18)

0,5 g/kg kuni 30.6.2024

0,2 g/kg alates 1.7.2024

2.9.2.

Tungalteraalkaloidid  (*1)

 

2.9.2.1.

Odra, nisu, speltanisu ja kaera jahvatussaadused

(tuhasisaldusega alla 900 mg / 100 g)

100 μg/kg

50 μg/kg alates 1.7.2024

2.9.2.2.

Odra, nisu, speltanisu ja kaera jahvatussaadused

(tuhasisaldusega 900 mg / 100 g või rohkem)

Lõpptarbija jaoks turule lastud odra-, nisu-, speltanisu ja kaeraterad

150 μg/kg

2.9.2.3.

Rukki jahvatussaadused

Lõpptarbija jaoks turule lastud rukis

500 μg/kg kuni 30.6.2024

250 μg/kg alates 1.7.2024

2.9.2.4.

Nisugluteen

400 μg/kg

2.9.2.5.

Töödeldud teraviljapõhine imiku- ja väikelapsetoit (3) (29)

20 μg/kg

2)

Joonealune märkus 1 asendatakse järgmisega:

„(1)

Puu-, köögi- ja teraviljade puhul osutatakse vastavas kategoorias loetletud toiduainetele, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) I lisas (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1). Muu hulgas tähendab see, et tatart (Fagopyrum sp) loetakse teraviljaks ja tatratooteid teraviljatoodeteks. Puuviljade suhtes kohaldatavad piirnormid ei kehti pähklipuu viljade suhtes.“

3)

Joonealune märkus 18 asendatakse järgmisega:

„(18)

Piirnormi kohaldatakse töötlemata teravilja suhtes, mis viiakse turule enne esmatöötlemist. Integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemides kohaldatakse piirnormi tootmisahela selles etapis, mis on enne esmatöötlemisetappi. Integreeritud tootmis- ja töötlemissüsteemid tähendavad süsteeme, mille raames kõik saabuvad partiid puhastatakse, sorteeritakse ja töödeldakse samas ettevõttes.

Kuivatamist ja puhastamist, sealhulgas sorteerimist (vajaduse korral värvipõhine sorteerimine) ning küürimist ei loeta esmatöötlemiseks, kui täistera jääb terveks.

Küürimine on teravilja puhastamine tugeva harjamise või märgpuhastuse teel koos tolmu eemaldamisega (nt imiseade abil).

Teravilja küürimisel tungaltera sklerootsiumide esinemise korral peab teravili enne küürimist läbima puhastuse.“


(*1)  Tungalteraalkaloidide piirnorm on järgmise 12 alkaloidi sisalduse alampiiride summa: ergokorniin/ergokorniniin; ergokristiin/ergokristiniin; ergokrüptiin/ergokrüptiniin (α- ja β-vorm); ergometriin/ergometriniin; ergosiin/ergosiniin; ergotamiin/ergotaminiin. Sisalduse alampiiride summa puhul on iga kvantifitseerimata epimeeri osaks määratud null.“


25.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 301/6


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1400,

24. august 2021,

millega kehtestatakse kokkuostu, ladustamist ja varude müüki hõlmavate sekkumismeetmete rahastamiskulude arvutamisel kasutatavad intressimäärad EAGFi 2022. eelarveaastaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 20 lõikeid 1 ja 4,

olles konsulteerinud põllumajandusfondide komiteega

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 (2) artikli 3 lõike 1 punktis a on sätestatud, et rahalised kulutused, mida liikmesriigid on teinud toodete ostmiseks ettenähtud fondide käivitamiseks, määratakse kindlaks vastavalt kõnealuse määruse I lisas esitatud meetoditele.

(2)

Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunkti 1 kohaselt arvutatakse kõnealused rahastamiskulud liidu ühtse intressimäära põhjal, mille määrab kindlaks komisjon iga eelarveaasta alguses. See intressimäär vastab kõnealuse lisa I punkti alapunkti 2 esimeses lõigus osutatud komisjoni poolt kindlaks määratud liikmesriikide teatele eelneva kuuekuulise võrdlusperioodi jooksul fikseeritud kolme kuu ja kaheteistkümne kuu Euribori keskmistele tähtpäevaintressidele paranduskoefitsiendiga vastavalt üks kolmandik ja kaks kolmandikku.

(3)

Delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunktiga 2 on ette nähtud, et konkreetse eelarveaasta jooksul kohaldatavate intressimäärade kindlaksmääramiseks edastavad liikmesriigid komisjonile viimase nõudel kõnealuse lisa I punkti alapunktis 1 osutatud võrdlusperioodi ajal kasutatud tegeliku keskmise intressimäära hiljemalt nõudes osutatud tähtajaks.

(4)

Kui liikmesriik ei esita delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunkti 2 teises lõigus osutatud teadet selle alapunkti esimeses lõigus osutatud vormis ja tähtajaks, loetakse kõnealuse liikmesriigi kantud intressimääraks 0 %. Kui liikmesriik deklareerib, et ta ei kandnud intressikulusid, kuna tal ei olnud võrdlusperioodil põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel, kehtestab komisjon kõnealuse intressimäära vastavalt selle alapunkti kolmandale lõigule.

(5)

Võttes arvesse asjaolu, et kuue kuu pikkuse võrdlusperioodi jooksul, mis on määratud 2020. aasta novembrist 2021. aasta aprillini, ei olnud põllumajandustooteid riiklikul ladustamisel, ei nõutud liikmesriikidelt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunkti 2 esimese lõigu kohaste teadete esitamist. Seepärast määras komisjon kõnealuse punkti kolmanda lõigu alusel kindlaks võrdlusintressimäära.

(6)

Vastavalt delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisa I punkti alapunktile 3 tuleb selle lisa I punkti alapunkti 2 kohaselt määratud intressimäära võrrelda ühtse intressimääraga, mis on kehtestatud selle lisa I punkti alapunkti 1 alusel. Liikmesriigi suhtes kohaldatakse kõnealuse kahe intressimäära võrdlemisel väiksemaks osutunud määra. Liikmesriikide kulutuste hüvitamisel aga ei saa negatiivseid intressimäärasid arvesse võtta.

(7)

Intressimäärade kehtestamisel EAGFi 2022. eelarveaastaks tuleks kõiki neid eri asjaolusid arvesse võtta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nende rahaliste kulutuste puhul, mida liikmesriigid on teinud sekkumistoodete ostmiseks ettenähtud fondidest ning mis kaetakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) 2022. aasta eelarvest, määratakse delegeeritud määruse (EL) nr 906/2014 I lisaga ettenähtud intressimääraks, kõnealuse määruse artikli 3 lõike 1 punkti a kohaldades, 0 %.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. august 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 906/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 riikliku sekkumise kulude osas (ELT L 255, 28.8.2014, lk 1).