ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 277I
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
2. august 2021

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2021/1275, 30. juuli 2021, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis

1

 

*

Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/1276, 30. juuli 2021, millega rakendatakse määrust (EL) 2019/1716, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas

12

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1277, 30. juuli 2021, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis

16

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1278, 30. juuli 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/1720, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas

24

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

LI 277/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1275,

30. juuli 2021,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 30. juuli 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/1277 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibanonis (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 30. juulil 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/1277, millega kehtestatakse sihipäraste piiravate meetmete raamistik, et tegeleda olukorraga Liibanonis. Käesoleva otsuse põhjendustes on esitatud piiravate meetmete kehtestamise poliitiline taust ja poliitilised põhjused. Nõukogu otsusega on nähtud ette rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine ning keeld teha rahalisi vahendeid ja majandusressursse kättesaadavaks isikutele, üksustele ja asutustele, kes vastutavad tõsise finants-, majandus-, sotsiaalse ja poliitilise kriisi eest Liibanonis. Isikud, üksused ja asutused, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, on loetletud otsuse (ÜVJP) 2021/1277 lisas.

(2)

Kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaldamisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(3)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eelkõige õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele, õigust kaitsele ning õigust isikuandmete kaitsele. Käesolevat määrust tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õigustega.

(4)

Käesoleva määruse I lisas esitatud loetelu muutmise kord peaks hõlmama kohustust teatada loetellu kantud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele nende loetellu kandmise põhjused, et anda neile võimalus esitada märkusi.

(5)

Käesoleva määruse rakendamiseks ja selleks et tagada võimalikult suur õiguskindlus liidus, tuleks avalikustada nende füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ning asutuste nimed ja muud asjakohased andmed, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse vastavalt käesolevale määrusele. Isikuandmete töötlemine peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2016/679 (2) ja (EL) 2018/1725 (3).

(6)

Liikmesriigid ja komisjon peaksid üksteist teavitama käesoleva määruse kohaselt võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(7)

Liikmesriigid peaksid kehtestama õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende normide rakendamise. Kõnealused karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„nõue“ – enne või pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäevakohtumenetluses või muul viisil esitatud nõue, mis tuleneb lepingust või tehingust või on sellega seotud, eelkõige:

i)

nõue, millega taotletakse lepingust või tehingust tuleneva või sellega seotud kohustuse täitmist;

ii)

nõue, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, finantstagatise või kahjuhüvitise pikendamine või väljamaksmine;

iii)

lepingu või tehinguga seotud hüvitisnõue;

iv)

vastunõue;

v)

nõue, mille eesmärk on kohtuotsuse, vahekohtu otsuse või sellega samaväärse otsuse tunnustamine või täitmine, sealhulgas välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaudu, olenemata kohast, kus otsus on tehtud;

b)

„leping või tehing” — mis tahes vormis ning mis tahes õiguse alusel tehtav tehing, mis hõlmab kas ühte või mitut lepingut või samalaadset kohustust samade või eri poolte vahel; mõiste „leping” hõlmab võlakirju, tagatisi või hüvitisi, eriti finantstagatisi ja -hüvitisi, ning krediite, olenemata sellest, kas need on juriidiliselt iseseisvad või mitte, ning iga kaasnevat tingimust, mis tuleneb tehingust või on sellega seotud;

c)

„pädevad asutused“ – liikmesriikide pädevad asutused, mis on kindlaks määratud II lisas loetletud veebisaitidel;

d)

„majandusressursid“ – materiaalne ja mittemateriaalne vara, kinnis- ja vallasvara, mis ei kuulu rahaliste vahendite hulka, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks;

e)

„majandusressursside külmutamine“ – toimingud, millega tõkestatakse majandusressursside kasutamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas (kuid mitte ainult) neid müües, rentides või neile hüpoteeki seades;

f)

„rahaliste vahendite külmutamine“ – toimingud, millega tõkestatakse rahaliste vahendite liigutamine, ülekandmine, muutmine, kasutamine, juurdepääs neile või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandilises kuuluvuses, valduses, iseloomus või otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata;

g)

„rahalised vahendid“ – finantsvarad ja tulud, sealhulgas, kuid mitte ainult:

i)

sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseinstrumendid;

ii)

hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused;

iii)

avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, optsioonitunnistused, võlaväärtpaberid ja tuletisväärtpaberite lepingud;

iv)

intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu;

v)

krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused;

vi)

akreditiivid, veokirjad, ostukirjad;

vii)

fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid;

h)

„liidu territoorium“ – liikmesriikide territooriumid, sealhulgas nende õhuruum, kus kohaldatakse aluslepingut selles kindlaks määratud tingimustel.

Artikkel 2

1.   Kõik I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele kuuluvad, nende valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid ja majandusressursid külmutatakse.

2.   I lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.

3.   I lisas loetletakse nimeliselt vastavalt nõukogu otsuse (ÜVJP) 2021/1277 artiklile 4 kindlaks tehtud:

a)

isikud, kes vastutavad demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kahjustamise eest järgmise tegevuse kaudu:

i)

demokraatliku poliitilise protsessi takistamine või kahjustamine, tõkestades järjepidevalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste korraldamist;

ii)

Liibanoni ametivõimude kinnitatud ja asjaomaste rahvusvaheliste osalejate, sealhulgas liidu, toetatud kavade, mis suurendavad vastutust ja edendavad hea valitsemistava avalikus sektoris või rakendavad kriitiliselt olulisi majandusreforme, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris ning hõlmavad läbipaistva ja mittediskrimineeriva kapitali eksporti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, takistamine või kahjustamine;

iii)

avaliku sektori vahenditega seotud tõsised finantsrikkumised, niivõrd kuivõrd need teod on hõlmatud ÜRO korruptsioonivastane konventsiooniga, ja kapitali loata eksport;

b)

füüsilised või juriidilised isikud või üksused, kes on seotud punktis a nimetatud isikutega.

Artikkel 3

1.   Erandina artiklist 2 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)

vajalikud I lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toidu, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistliku töötasu maksmiseks või nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasu või teenustasu maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et asjaomane pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist, või

e)

makstavad rahvusvahelise õiguse alusel puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 4

1.   Erandina artiklist 2 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et kõnealused rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud humanitaartegevuseks, näiteks abi, sealhulgas ravimid, toit või humanitaartöötajate transport ja sellega seotud abi, kohaletoimetamiseks või selle hõlbustamiseks, või Liibanonist evakueerimiseks.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 5

1.   Erandina artikli 2 lõikest 1 võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisas esitatud loetellu, või kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta on liidus tehtud kohtu- või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast kõnealust kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse üksnes sellise otsusega tagatud või õigustatuks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud I lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 6

1.   Erandina artikli 2 lõikest 1 ning tingimusel, et I lisas loetletud füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel tuleb teha makse, mis tuleneb lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkis enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse I lisasse kandmise kuupäeva, võivad pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, eeldusel, et asjaomane pädev asutus on teinud kindlaks, et:

a)

I lisas loetletud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kasutab rahalisi vahendeid või majandusressursse makseteks ning

b)

makse ei ole vastuolus artikli 2 lõikega 2.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni kõikidest lõike 1 alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 7

1.   Artikli 2 lõige 2 ei takista finantseerimis- või krediidiasutustel, kes saavad rahalisi vahendeid, mille on loetellu kantud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kontole üle kandnud kolmandad isikud, külmutatud kontode krediteerimist, tingimusel et ka kõik neile kontodele lisatavad summad külmutatakse. Finantseerimis- või krediidiasutus teatab asjaomasele pädevale asutusele viivitamata sellistest ülekannetest.

2.   Artikli 2 lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud;

b)

maksed, mis tulenevad lepingutest, kokkulepetest või kohustustest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil artiklis 2 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti I lisasse, või

c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele mõnes liikmesriigis tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 8

1.   Ilma et see piiraks kohaldatavate aruandlust, konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate normide kohaldamist, peavad füüsilised ja juriidilised isikud, üksused ning asutused:

a)

esitama viivitamata käesoleva määruse järgimist hõlbustava teabe – näiteks teabe vastavalt artikli 2 lõikele 1 külmutatud arvete ja rahasummade kohta – pädevale asutusele, mis asub nende elu- või asukoha liikmesriigis, ja edastama selle teabe otse või liikmesriikide kaudu komisjonile ning

b)

tegema kõnealuse pädeva asutusega koostööd punktis a osutatud teabe kontrollimisel.

2.   Lisateave, mille komisjon saab otse, tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks.

3.   Käesoleva artikli kohaselt esitatud või saadud teavet kasutatakse ainult sel otstarbel, milleks see edastati või saadi.

Artikkel 9

Keelatud on teadlikult ja tahtlikult osaleda tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine artiklis 2 osutatud meetmetest.

Artikkel 10

1.   Määrust rakendavale füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele, selle juhtidele või töötajatele ei tulene rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamisest või nende kättesaadavaks tegemisest keeldumisest, mis on tehtud heas usus, et selline tegevus on kooskõlas käesoleva määrusega, mingit vastutust, välja arvatud juhul, kui tõendatakse, et rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamise või kinnipidamise põhjustas hooletus.

2.   Füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ei tulene mingit vastutust, kui nad ei teadnud ja neil ei olnud põhjendatud alust arvata, et nende tegevus võiks olla vastuolus käesolevas määruses sätestatud meetmetega.

Artikkel 11

1.   Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva määrusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või -hüvitise pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)

I lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)

füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

2.   Igas nõude täitmise menetluses lasub kohustus tõendada, et kõnealuse nõude täitmine ei ole lõike 1 alusel keelatud, kõnealuse nõude täitmist taotleval füüsilisel või juriidilisel isikul, üksusel või asutusel.

3.   Käesoleva artikliga ei piirata lõikes 1 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ega asutuste õigust nõuda kooskõlas käesoleva määrusega lepinguliste kohustuste täitmata jätmise seaduslikkuse kohtulikku kontrolli.

Artikkel 12

1.   Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja jagavad omavahel muud nende käsutuses olevat käesoleva määrusega seotud asjakohast teavet, eelkõige teavet, mis puudutab järgmist:

a)

artikli 2 alusel külmutatud rahalised vahendid ning artiklite 3, 4, 5 ja 6 alusel antud load;

b)

rikkumise ja jõustamisega seotud probleemid ning liikmesriikide kohtute tehtud otsused.

2.   Liikmesriigid edastavad viivitamata üksteisele ja komisjonile muu nende käsutuses oleva asjaomase teabe, mis võib mõjutada käesoleva määruse tõhusat rakendamist.

Artikkel 13

1.   Kui nõukogu otsustab kohaldada füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse suhtes artiklis 2 osutatud meetmeid, muudab ta vastavalt I lisa.

2.   Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele otse, kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsused läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

4.   I lisas esitatud loetelu vaadatakse korrapäraselt ja vähemalt iga 12 kuu tagant läbi.

5.   Komisjonil on õigus liikmesriikide antud teabe alusel II lisa muuta

Artikkel 14

1.   I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2.   I lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku kättesaadavat teavet. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada järgmist: nimed ja võimalikud teised nimed; sünniaeg ja -koht; kodakondsus; passi ja isikutunnistuse numbrid; sugu; aadress (kui see on teada); positsioon või amet. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada järgmist: nimed; registrisse kandmise koht ja kuupäev; registrinumber; tegevuskoht.

Artikkel 15

1.   Liikmesriigid kehtestavad õigusnormid käesoleva määruse sätete rikkumise eest kohaldatavate karistuste kohta ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2.   Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud õigusnormid komisjonile teatavaks viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 16

1.   Nõukogu, komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) töötlevad käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikuandmeid. Kõnealuste ülesannete hulka kuuluvad:

a)

I lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamine ja sisseviimine, mida teeb nõukogu;

b)

I lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamine, mida teeb kõrge esindaja;

c)

komisjon:

i)

lisab I lisasse kantud andmed selliste isikute, rühmituste ja üksuste elektroonilisse konsolideeritud loetellu, kelle suhtes on kehtestatud liidu finantssanktsioonid, ning interaktiivsele sanktsioonide kaardile, mis on mõlemad avalikult kättesaadavad;

ii)

töötleb käesoleva määruse kohaste meetmete mõju käsitlevat teavet, näiteks külmutatud rahaliste vahendite väärtus ja teave pädevate asutuste antud lubade kohta.

2.   Nõukogu, komisjon ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda asjakohaseid andmeid, mis käsitlevad loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid või selliste isikutega seotud julgeolekumeetmeid, üksnes ulatuses, mis on vajalik I lisa koostamiseks.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel nimetatakse nõukogu, käesoleva määruse II lisas nimetatud komisjoni talitust ning kõrget esindajat määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 8 tähenduses vastutavateks töötlejateks, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.

Artikkel 17

1.   Liikmesriigid määravad käesolevas määruses osutatud pädevad asutused ja esitavad need II lisas loetletud veebisaitidel. Liikmesriigid teatavad komisjonile igast II lisas loetletud veebisaidi aadressi muudatusest.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile oma pädevad asutused ja nende kontaktandmed viivitamata pärast käesoleva määruse jõustumist ja teavitavad komisjoni igast hilisemast muudatusest.

3.   Kui käesolevas määruses on sätestatud nõue komisjoni teavitada või temaga suhelda, tuleb selleks kasutada II lisas esitatud aadressi ja muid kontaktandmeid.

Artikkel 18

Käesolevat määrust kohaldatakse:

a)

liidu territooriumil, sealhulgas tema õhuruumis;

b)

liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvate õhusõidukite ja laevade pardal;

c)

liikmesriigi kodanikest füüsiliste isikute suhtes liidu territooriumil või väljaspool seda;

d)

liidu territooriumil või väljaspool seda asuvate juriidiliste isikute, üksuste või asutuste suhtes, mis on asutatud või moodustatud liikmesriigi õiguse alusel;

e)

juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste äritegevuse suhtes, mis tervikuna või osaliselt toimub liidu territooriumil.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuli 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

I LISA

Artiklis 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

[…]

II LISA

Veebisaidid, mis sisaldavad teavet pädevate asutuste kohta, ning aadress teadete saatmiseks komisjonile

BELGIA

https://diplomatie.belgium.be/en/policy/policy_areas/peace_and_security/sanctions

BULGAARIA

https://www.mfa.bg/en/101

TŠEHHI

www.financnianalytickyurad.cz/mezinarodni-sankce.html

TAANI

http://um.dk/da/Udenrigspolitik/folkeretten/sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/DE/Themen/Aussenwirtschaft/aussenwirtschaftsrecht,did=404888.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/home/index.aspx?id=28519

KREEKA

http://www.mfa.gr/en/foreign-policy/global-issues/international-sanctions.html

HISPAANIA

http://www.exteriores.gob.es/Portal/en/PoliticaExteriorCooperacion/GlobalizacionOportunidadesRiesgos/Paginas/SancionesInternacionales.aspx

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/fr/autorites-sanctions/

HORVAATIA

http://www.mvep.hr/sankcije

ITAALIA

https://www.esteri.it/mae/it/politica_estera/politica_europea/misure_deroghe

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/mfa/mfa2016.nsf/mfa35_en/mfa35_en?OpenDocument

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt/sanctions

LUKSEMBURG

https://maee.gouvernement.lu/fr/directions-du-ministere/affaires-europeennes/organisations-economiques-int/mesures-restrictives.html

UNGARI

https://kormany.hu/kulgazdasagi-es-kulugyminiszterium/ensz-eu-szankcios-tajekoztato

MALTA

https://foreignaffairs.gov.mt/en/Government/SMB/Pages/Sanctions-Monitoring-Board.aspx

MADALMAAD

https://www.rijksoverheid.nl/onderwerpen/internationale-sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

https://www.gov.pl/web/dyplomacja

PORTUGAL

http://www.portugal.gov.pt/pt/ministerios/mne/quero-saber-mais/sobre-o-ministerio/medidas-restritivas/medidas-restritivas.aspx

RUMEENIA

http://www.mae.ro/node/1548

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/omejevalni_ukrepi

SLOVAKKIA

https://www.mzv.sk/europske_zalezitosti/europske_politiky-sankcie_eu

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

Aadress teadete saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

Directorate-General for Financial Stability, Financial Services and Capital Markets Union (DG FISMA)

Rue de Spa 2

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

LI 277/12

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1276,

30. juuli 2021,

millega rakendatakse määrust (EL) 2019/1716, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1716, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 14. oktoobril 2019 vastu määruse (EL) 2019/1716, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas.

(2)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) tegi 10. juunil 2021 liidu nimel avalduse, milles mõistis hukka Nicaragua ametivõimude tegevuse opositsioonierakondade, meedia, ajakirjanike ja muude meediatöötajate, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna vastu, sealhulgas võimalike presidendikandidaatide ja opositsioonijuhtide süstemaatilise kinnipidamise ja vahistamise. Kõrge esindaja märkis, et liit on seoses olukorraga Nicaraguas valmis kasutama kõiki vahendeid, sealhulgas kehtestama täiendavaid piiravaid meetmeid.

(3)

Võttes arvesse, et olukord Nicaraguas on jätkuvalt tõsine, tuleks määruse (EL) 2019/1716 I lisas esitatud selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada kaheksa isikut.

(4)

Määruse (EL) 2019/1716 I lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/1716 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. juuli 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1)  ELT L 262, 15.10.2019, lk 1.

LISA

Määruse (EL) 2019/1716 I lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu lisatakse järgmised isikud:

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„7.

Rosario María MURILLO ZAMBRANA

Teise nimega: Rosario María MURILLO DE ORTEGA

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi asepresident (alates aastast 2017), president Daniel Ortega abikaasa

Sünniaeg: 22. juuni 1951

Sünnikoht: Managua, Nicaragua

Sugu: naine

Kodakondsus: Nicaragua

Passi nr: A00000106 (Nicaragua)

Nicaragua asepresident, Nicaragua esileedi ja noorsandinistide juht. President Daniel Ortega sõnul kuulub Rosario María Murillo Zambranale pool riigivõimust. Tal oli 2018. aastal märkimisväärne roll Nicaragua riikliku politsei õhutamisel opositsiooni meeleavalduste mahasurumisele ja nende meeleavalduste mahasurumise õigustamisel. 2021. aasta juunis ähvardas ta avalikult Nicaragua opositsiooni ja diskrediteeris sõltumatuid ajakirjanikke.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste, kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning demokraatia õõnestamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

8.

Gustavo Eduardo PORRAS CORTÉS

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi Rahvusassamblee president (alates 2017. aasta jaanuarist)

Sünniaeg: 11. oktoober 1954

Sünnikoht: Managua, Nicaragua

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

Alates 2017. aasta jaanuarist Nicaragua Rahvusassamblee president ja alates 1996. aastast Sandinistliku Rahvusliku Vabastusrinde (FSLN) riikliku juhtkonna liige. Nicaragua Rahvusassamblee presidendina on ta vastutav mitme repressiivse õigusakti, sealhulgas amnestiaseaduse (millega välistatakse mis tahes uurimine 2018. aasta massiliste inimõiguste rikkumiste toimepanijate suhtes) ning Nicaraguas vabadust ja demokraatlikku protsessi kahjustavate seaduste vastuvõtmise edendamise eest.

Seetõttu vastutab ta kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tõsise kahjustamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

9.

Juan Antonio VALLE VALLE

Ametikoht (-kohad): Nicaragua riikliku politsei juht

Auaste: kindral/vanemkomissar

Sünniaeg: 4. mai 1963

Sünnikoht: Matagalpa, Nicaragua

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

Nicaragua riikliku politsei (NNP) juhina vanemkomissari auastmes (teine kõrgeim auaste) ja juhtival ametikohal Managua politseis vastutab Juan Antonio Valle Valle politsei korduvate jõhkruste ja ülemäärase jõu kasutamise eest, mille tagajärjel on hukkunud sadu tsiviilisikuid, meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest, väljendusvabaduse rikkumiste ning valitsuse vastu suunatud meeleavalduste tõkestamise eest.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest Nicaraguas.

2.8.2021

10.

Ana Julia GUIDO OCHOA

Teise nimega: Ana Julia GUIDO DE ROMERO

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi peaprokurör

Sünniaeg: 16. veebruar 1959

Sünnikoht: Matagalpa, Nicaragua

Sugu: naine

Kodakondsus: Nicaragua

Peaprokuröri kui prokuratuuri kõrgeima ametnikuna on Ana Julia Guido Ochoa, kes on lojaalne president Ortega režiimile, vastutav paljude meeleavaldajate ja poliitilise opositsiooni liikmete poliitilistel põhjustel kohtu alla andmise eest. Ta lõi spetsiaalse üksuse, mis fabritseeris ja esitas meeleavaldajate vastu suunatud süüdistusi. Lisaks on ta vastutav üldvalimiste peamiselt opositsioonikandidaadilt riigiteenistujana töötamise õiguse äravõtmise eest.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste, kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

11.

Fidel de Jesús DOMÍNGUEZ ÁLVAREZ

Ametikoht (-kohad): Leóni politseiülem, riikliku politsei peakomissar

Sünniaeg: 21. märts 1960

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

Töötades alates 23. augustist 2018 Leóni politseiülemana, vastutab Fidel de Jesús Domínguez Alvarez paljude raskete inimõiguste rikkumiste eest, eelkõige meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest, sealhulgas poliitilise opositsiooni pereliikmete röövimise, ülemäärase jõu kasutamise ning väljendus- ja meediavabaduse rikkumiste eest.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest.

2.8.2021

12.

Alba Luz RAMOS VANEGAS

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi ülemkohtu esimees

Sünniaeg: 3. juuni 1949

Sugu: naine

Kodakondsus: Nicaragua

Passi nr: A0009864 (Nicaragua)

Nicaragua ülemkohtu esimehena on ta vastutav kohtusüsteemi Ortega režiimi huvides ärakasutamise eest opositsiooni tegevuse valikulise kriminaliseerimise, nõuetekohase kohtumenetluse õiguse kestva rikkumise, meelevaldsete vahistamiste ning erakondade ja opositsioonikandidaatide diskvalifitseerimise teel.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste, kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning õigusriigi põhimõtte tõsise kahjustamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

13.

Juan Carlos ORTEGA MURILLO

Ametikoht (-kohad): Telejaama Canal 8 ja ettevõtte Difuso Comunicaciones direktor. 4. mai sandinistliku liikumise juht, Nicaragua Vabariigi presidendi ja asepresidendi poeg

Sünniaeg: 17. oktoober 1982

Kodakondsus: Nicaragua

President Daniel Ortega ja esileedi/asepresident Rosario Murillo poeg. Ühe peamise propagandistliku telejaama Canal 8 direktor ja 4. mai sandinistliku liikumise juht. Oma ametikohal on ta aidanud piirata väljendus- ja meediavabadust. Ta on avalikult ähvardanud Nicaragua ettevõtjaid, kes on Ortega režiimi vastu. Seetõttu vastutab ta demokraatia õõnestamise ja kodanikuühiskonna represseerimise eest Nicaraguas. Kuna ta on asepresident Rosario Murillo poeg, seostatakse teda isikutega, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste ning kodanikuühiskonna represseerimise eest Nicaraguas.

2.8.2021

14.

Bayardo ARCE CASTAÑO

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi presidendi majandusnõunik

Sünniaeg: 21. märts 1950

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

President Daniel Ortega majandusnõunikuna avaldab Bayardo Arce Castano märkimisväärset mõju Ortega režiimi poliitikale. Seetõttu seostatakse teda isikutega, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Nicaraguas.

Ta toetas selliste õigusnormide väljatöötamist, mis takistavad opositsioonikandidaatidel valimistel osaleda. Seetõttu vastutab ta kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest Nicaraguas.

2.8.2021“

OTSUSED

2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

LI 277/16

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1277,

30. juuli 2021,

mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibanonis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 7. detsembril 2020 vastu järeldused, milles ta märkis üha suureneva murega, et Liibanoni tõsine finants-, majandus-, sotsiaal- ja poliitiline kriis on viimastel kuudel veelgi halvenenud, ning et riigi süveneva raske olukorra tõttu kannatab esmajärjekorras Liibanoni elanikkond.

(2)

Nõukogu rõhutas, et Liibanoni ametivõimud peavad kiiresti viima ellu reformid, et taastada rahvusvahelise üldsuse usaldus. Ta märkis, et liit on valmis reforme toetama, kuid vastutus reformiprotsessi eest peab lasuma Liibanonil. Nõukogu kutsus Liibanoni ametivõime üles täitma oma varasemad kohustused, sealhulgas need, mis võeti 2018. aasta aprillis Liibanoni arengut ja reforme käsitleva majanduskonverentsi (CERDE) raames ning millel on rahvusvahelise Liibanoni toetusrühma (milles osalevad ÜRO ning Ameerika Ühendriikide, Hiina, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa Föderatsiooni ja Ühendkuningriigi valitsused ning Euroopa Liit ja Araabia Riikide Liiga) ning rahvusvahelise kogukonna teiste liikmete (sealhulgas Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi) toetus. Samuti kutsus nõukogu Liibanoni ametivõime üles saavutama kiiresti tulemusi reformide elluviimisel, tuginedes kokkulepetele, mis saavutati pärast 4. augusti 2020. aasta plahvatust kõigi Liibanoni poliitiliste liidrite vahel, et reformide toetamise eesmärgil ületada poliitilised erimeelsused. Kõnealused reformid hõlmavad eelkõige sisulisi ja põhjalikke majandus- ja juhtimisreforme, mille eesmärk on taastada majanduslik stabiilsus, parandada avalike teenuste osutamist, tegeleda vaesuse kasvuga, vähendada ebavõrdsust, muuta riigi rahandus jätkusuutlikuks, taastada finantssektori usaldusväärsus, tagada kohtusüsteemi sõltumatus, tagada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte austamine, võidelda korruptsiooni vastu ja täita Liibanoni inimeste rahumeelselt väljendatud õiguspärased soovid. Samuti väljendas nõukogu toetust reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistikule, et „ehitada üles parem Liibanon“, juhindudes läbipaistvuse, kaasamise ja vastutuse põhimõttest.

(3)

2020. aasta detsembris liidu, ÜRO ja Maailmapanga käivitatud reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistikku juhitakse ühiselt Liibanoni valitsusega. Lisaks kiitis Liibanoni ministrite nõukogu heaks 2020. aasta aprilli finantsseisundi taastamise kava ning rahvusvaheline kogukond tervitas seda. Samuti väljendas rahvusvaheline Liibanoni toetusrühm oma 23. septembri 2020. aasta ühisavalduses heameelt selle üle, et kõik Liibanoni poliitilised juhid saavutasid kokkuleppe põhjaliku reforme käsitleva tegevuskava suhtes, mille rakendamise ajakava on kooskõlas nende varasemate kohustustega, sealhulgas nendega, mis võeti 2018. aastal CEDRE raames ning millel on rahvusvahelise Liibanoni toetusrühma ja teiste rahvusvahelise üldsuse liikmete toetus.

(4)

Nõukogu kutsus oma 7. detsembri 2020. aasta järeldustes alates 2020. aasta augustist ajutise valitsusena tegutsevat valitsust jätkuvalt üles tegutsema kiiresti ja otsustavalt riigi põhiseaduse piires, märkides samas, et programmi, millel on Liibanoni parlamendi täielik toetus ja mis sisaldab täpseid, usutavaid ja ajaliselt piiratud reformikohustusi Liibanoni ees seisvate raskustega tegelemiseks, saaks täielikult rakendada üksnes toimiv valitsus. Seetõttu kutsus ta kõiki Liibanoni sidusrühmi ja poliitilisi jõude üles toetama sellise missioonitundelise, usaldusväärse ja vastutust võtva valitsuse kiiret moodustamist Liibanonis, mis suudaks vajalikud reformid ellu viia.

(5)

Nõukogu on alates 7. detsembrist 2020 korduvalt väljendanud sügavat muret halveneva olukorra pärast Liibanonis. Valitsuse moodustamise protsessis ei ole toimunud edasiminekut vaatamata sellele, et liit ja teised asjaomased rahvusvahelised osalejad on korduvalt kutsunud Liibanoni poliitilisi jõude ja sidusrühmi üles tegutsema riigi huvides ning mitte enam viivitama täielike volitustega valitsuse moodustamisega, kes suudaks rahuldada riigi kiireloomulisi vajadusi ja rakendada kriitilise tähtsusega reforme. On möödunud üle üheteistkümne kuu eelmise valitsuse tagasiastumisest 2020. aasta augustis ning üheksa kuud sellest, kui Liibanoni parlament nimetas 2020. aasta oktoobris uue peaministri kandidaadi, kes astus tagasi 2021. aasta juulis.

(6)

Samal ajal halveneb jätkuvalt Liibanoni majanduslik, sotsiaalne ja humanitaarolukord ning inimeste kannatused kestavad. Maailmapank teatas oma 2021. aasta juuli aruandes „Lebanon Economic Monitor“, et Liibanonis on tõsine ja pikaajaline majandussurutis, mis võib olla üks kolmest kõige tõsisemast kriisist maailmas alates 19. sajandi keskpaigast. Maailmapank iseloomustas seda kui tahtlikku surutist, millele on poliitiliselt puudulikult reageeritud, kuna puudub poliitiline konsensus tõhusate poliitikaalgatuste suhtes. Maailmapanga teatel on enam kui pool elanikkonnast tõenäoliselt allpool riiklikku vaesuspiiri, töötuse määr on tõusuteel ning üha suuremal osal leibkondadest on raskusi põhiteenuste, sealhulgas tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Maailmapank juhtis tähelepanu sellele, et põhiteenuste järsul halvenemisel võivad olla pikaajalised tagajärjed: muu hulgas massiline ränne, teadmiste ja oskuste kadumine, kehvad tervisenäitajad ning piisavate turvavõrgustike puudumine. Maailmapanga hinnangul oleks püsivat kahju inimkapitalile väga raske taastada ning seetõttu võib Liibanoni kriis olla teiste maailma kriisidega võrreldes ainulaadne. Lisaks märgib Maailmapank, et üha raskem sotsiaal-majanduslik olukord võib põhjustada riigis süsteemseid häireid, mis tekitab aina suurenevat muret, sest see võib vallandada sotsiaalseid rahutusi, ning et silmapiiril ei ole selget pöördepunkti näha.

(7)

Liibanoni rahvas maksab Liibanoni poliitiliste liidrite tegevusetuse tõttu erakordselt kõrget hinda. Praegune majandus-, sotsiaalne, humanitaar- ja poliitiline kriis kujutab endast suurt ohtu Liibanoni stabiilsusele ja julgeolekule, ja see võib mõjutada kogu piirkonna stabiilsust ja julgeolekut.

(8)

Liit on valmis kasutama kõiki oma poliitikavahendeid, et aidata kaasa jätkusuutlikult praegusest kriisist välja tulemisele ning reageerida demokraatia ja õigusriigi olukorra ning majandusliku, sotsiaalse ja humanitaarolukorra edasisele halvenemisele Liibanonis. Võttes arvesse olukorra tõsidust, tuleks vastu võtta raamistik sihipäraste piiravate meetmetega, mis on suunatud füüsiliste isikute, kes vastutavad Liibanonis demokraatia ja õigusriigi takistamise või kahjustamise eest, ning nendega seotud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste vastu.

(9)

Selliste sihipäraste piiravate meetmetega viiakse ellu Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 21 sätestatud ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke ning aidatakse kaasa nende liidu meetmete võtmisele, millega tugevdatakse ja toetatakse demokraatiat, õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelise õiguse põhimõtteid kooskõlas ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punktiga b. Nende kohaldamine peab olema kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõikega 5, aidates eelkõige kaasa rahule ja turvalisusele, rahvaste solidaarsusele ja vastastikusele austusele ning inimõiguste kaitsele, samuti rahvusvahelise õiguse rangele järgimisele ja arendamisele, sealhulgas ÜRO põhikirja põhimõtete austamisele.

(10)

Demokraatiat ja õigusriiki ohustavad isikud, kes takistavad või kahjustavad demokraatlikku poliitilist protsessi, pidurdades järjepidevalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste, sealhulgas eelkõige 2022. aasta maiks kavandatud üldvalimiste korraldamist Liibanonis. Need isikud edendavad oma erahuve, olgu need siis isiklikud huvid või oma kogukonna või fraktsiooni erihuvid, kahjustades Liibanoni avalikke huve, eelkõige püüdes kuritarvitada õigusnorme, mis reguleerivaid poliitiliste jõudude ühinemist valitsuse moodustamiseks, et takistada uue valitsuse moodustamist ja säilitada status quo. Demokraatiat ja õigusriiki ohustav tegevus võib hõlmata valimiste korraldamise takistamist või kahjustamist.

(11)

Demokraatiat ja õigusriiki ohustavad ka isikud, kes takistavad asjaomaste rahvusvaheliste osalejate toetatud kavade rakendamist, mis suurendavad vastutust ja edendavad hea valitsemistava avalikus sektoris või kriitiliselt oluliste majandusreformide rakendamist, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris. Need on eelkõige reformid, mida Liibanoni ametivõimud on lubanud ellu viia ning millel on liidu ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste osalejate toetus. Need reformid on jäetud järjepidevalt ellu viimata ning jätkuvalt ei ole võetud piisavalt usaldusväärseid meetmeid, et võidelda korruptsiooni ja maksudest kõrvalehoidmise vastu, vastu võtmata on kapitalikontrolli seadus ja muud meetmed, et tagada läbipaistvus ja täielik aruandekohustus Liibanoni rahva ees.

(12)

Demokraatiat ja õigusriiki ohustavad ka isikud, kes on toime pannud raske finantsrikkumise, sealhulgas korruptsiooni ja kapitali loata ekspordi. Finantsrikkumised poliitilises ja institutsioonilises süsteemis on praeguse majandus-, sotsiaal-, humanitaar- ja poliitilise kriisi süsteemne algpõhjus. Finantsrikkumises osalejad või neist isiklikult kasu saavad isikud on peamised vastutajad Liibanoni elanikkonna raske sotsiaal-majandusliku ja humanitaarolukorra eest.

(13)

Nõukogu tuletab meelde, et Liibanon on ÜRO 31. oktoobri 2003. aasta korruptsioonivastase konventsiooni osaline ning et Liibanoni ametivõimud on võtnud korruptsioonivastase võitlusega seotud kohustusi ka 2018. aasta CEDRE’i konverentsil, 2020. aasta aprilli finantsseisundi taastamise kavas ja 2020. aasta septembri põhjalikus reforme käsitlevas tegevuskavas.

(14)

Teatavate meetmete rakendamiseks on vaja täiendavaid liidu meetmeid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et takistada järgmistel isikutel oma territooriumile siseneda või seda läbida:

a)

füüsilised isikud, kes on vastutavad demokraatia või õigusriigi kahjustamise eest Liibanonis järgmise tegevuse kaudu:

i)

demokraatliku poliitilise protsessi takistamine või kahjustamine, tõkestades järjekindlalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste korraldamist;

ii)

Liibanoni ametivõimude kinnitatud ja asjaomaste rahvusvaheliste osalejate, sealhulgas liidu, toetatud kavade, mis suurendavad vastutust ja edendavad hea valitsemistava avalikus sektoris või rakendavad kriitiliselt olulisi majandusreforme, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris ning hõlmavad läbipaistva ja mittediskrimineeriva kapitali eksporti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, takistamine või kahjustamine;

iii)

avaliku sektori vahenditega seotud tõsised finantsrikkumised, niivõrd kuivõrd need teod on hõlmatud ÜRO korruptsioonivastane konventsiooniga, ja kapitali loata eksport;

b)

füüsilised isikud, kes on seotud punktis a nimetatud isikutega;

ning kes on loetletud lisas.

Punkti a alapunktis ii osutatud kavad on 2018. aasta CEDRE’i konverentsil esitatud reformikavad, 2020. aasta aprilli finantsseisundi taastamise kava, 2020. aasta septembri põhjalikus reforme käsitlevas tegevuskavas ning 2020. aasta detsembri Liibanoni reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistik.

2.   Lõikega 1 ei kohustata liikmesriiki keelama oma kodanike sisenemist oma territooriumile.

3.   Lõige 1 ei piira neid juhtumeid, kui liikmesriiki seob rahvusvahelisest õigusest tulenev kohustus, eelkõige:

a)

rahvusvahelise valitsustevahelise organisatsiooni asukohariigina;

b)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kokku kutsutud või selle egiidi all toimuva rahvusvahelise konverentsi korraldajariigina;

c)

privileege ja immuniteete kehtestava mitmepoolse lepingu alusel või

d)

tulenevalt Püha Tooli (Vatikani Linnriik) ja Itaalia vahel 1929. aastal sõlmitud lepingust (Lateraani pakt).

4.   Lõiget 3 kohaldatakse ka juhul, kui liikmesriik on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) asukohariik.

5.   Nõukogu tuleb asjakohaselt teavitada kõigist liikmesriigi poolt lõike 3 või 4 kohaselt tehtud eranditest.

6.   Liikmesriik võib teha erandeid lõikes 1 kehtestatud meetmete osas, kui reisimine on õigustatud seoses kiireloomuliste humanitaarvajadustega või osalemisega valitsustevahelistel kohtumistel või liidu toel toimuval või korraldatud või OSCE eesistujaks oleva liikmesriigi korraldatud kohtumistel, kus peetakse poliitilist dialoogi, mis otseselt edendab piiravate meetmete poliitika eesmärke, sealhulgas demokraatia edendamist ja õigusriiki Liibanonis.

7.   Liikmesriik võib samuti teha erandeid lõike 1 alusel kehtestatud meetmetest, kui territooriumile sisenemine või selle läbimine on vajalik kohtumenetluse läbiviimiseks.

8.   Liikmesriik, kes soovib teha lõikes 6 või 7 osutatud erandeid, teatab sellest nõukogule kirjalikult. Erand loetakse tehtuks, kui vähemalt üks või mitu liikmesriiki ei esita kirjalikku vastuväidet kahe tööpäeva jooksul alates teatise saamisest kavandatava erandi kohta. Kui üks või mitu liikmesriiki peaks esitama vastuväite, võib nõukogu otsustada kavandatava erandi tegemise kvalifitseeritud häälteenamuse alusel.

9.   Kui liikmesriik lubab lisas loetletud isikutel lõike 3, 4, 6,või 7 alusel oma territooriumile siseneda või seda läbida, kehtib luba rangelt ainult sel eesmärgil, milleks see anti, ning üksnes isikute suhtes, keda see otseselt puudutab.

Artikkel 2

1.   Külmutatakse kõik rahalised vahendid ja majandusressursid, mida omavad, valdavad või kontrollivad:

a)

füüsilised isikud, kes on vastutavad demokraatia või õigusriigi kahjustamise eest Liibanonis järgmise tegevuse kaudu:

i)

demokraatliku poliitilise protsessi takistamine või kahjustamine, tõkestades järjepidevalt valitsuse moodustamist või takistades või tõsiselt kahjustades valimiste korraldamist;

ii)

Liibanoni ametivõimude kinnitatud ja asjaomaste rahvusvaheliste osalejate, sealhulgas liidu, toetatud kavade, mis suurendavad vastutust ja edendavad hea valitsemistava avalikus sektoris või rakendavad kriitiliselt olulisi majandusreforme, sealhulgas pangandus- ja finantssektoris ning hõlmavad läbipaistva ja mittediskrimineeriva kapitali eksporti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, takistamine või kahjustamine;

iii)

avaliku sektori vahenditega seotud tõsised finantsrikkumised, niivõrd kuivõrd need teod on hõlmatud ÜRO korruptsioonivastane konventsiooniga, ja kapitali loata eksport;

b)

füüsilised või juriidilised isikud, kes on seotud punktis a nimetatud isikutega;

ning kes on loetletud lisas.

Punkti a alapunktis ii osutatud kavad on 2018. aasta CEDRE’i konverentsil esitatud reformikavad, 2020. aasta aprilli finantsseisundi taastamise kava, 2020. aasta septembri põhjalikus reforme käsitlevas tegevuskavas ning 2020. aasta detsembri Liibanoni reformi-, taastumis- ja rekonstruktsiooniraamistik.

2.   Lisas loetletud füüsilistele või juriidilistele isikutele, üksustele või asutustele ega nende kasuks ei tehta otseselt ega kaudselt kättesaadavaks rahalisi vahendeid ega majandusressursse.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on:

a)

vajalikud lisas loetletud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste või selliste füüsiliste isikute ülalpeetavate pereliikmete põhivajaduste katmiseks, sealhulgas toidu, üüri või hüpoteegi, ravimite ja ravikulude, maksude, kindlustusmaksete ning kommunaalteenuste eest tasumiseks;

b)

ette nähtud üksnes õigusabiteenustega seotud mõistliku töötasu maksmiseks ja nendest teenustest tulenevate kulude hüvitamiseks;

c)

ette nähtud üksnes tasu või teenustasu maksmiseks külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside tavapärase haldamise või säilitamise eest;

d)

vajalikud erakorraliste kulutuste katteks, tingimusel et pädev asutus on vähemalt kaks nädalat enne loa andmist teavitanud teiste liikmesriikide pädevaid asutusi ja komisjoni põhjustest, mille alusel ta peab vajalikuks konkreetse loa andmist, või

e)

makstavad rahvusvahelise õiguse alusel puutumatu diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni pangakontole või pangakontolt, kui sellised maksed on ette nähtud diplomaatilise või konsulaaresinduse või rahvusvahelise organisatsiooni ametlikel eesmärkidel kasutamiseks.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

4.   Erandina lõikest 1 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti lisas esitatud loetellu, või kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta on liidus tehtud kohtu- või haldusotsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast kõnealust kuupäeva;

b)

rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse üksnes sellise otsusega tagatud või õigustatuks tunnistatud nõuete rahuldamiseks kõnealuseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsus ei ole tehtud lisas loetletud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kasuks ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva lõike alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

5.   Lõige 1 ei takista lisas esitatud loetellu kantud füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust tegemast makset, mis tuleneb lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkis enne asjaomase füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse lisas esitatud loetellu kandmise kuupäeva, tingimusel et asjaomane liikmesriik on teinud kindlaks, et makse otseseks või kaudseks saajaks ei ole lõikes 1 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus.

6.   Lõiget 2 ei kohaldata külmutatud kontodele lisatud järgmiste summade suhtes:

a)

nende kontode intressid või muud tulud;

b)

maksed, mis tulenevad lepingust, kokkuleppest või kohustusest, mis sõlmiti või tekkisid enne kuupäeva, mil nende kontode suhtes hakati kohaldama lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid, või

c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu-, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel,

tingimusel et selliste intresside, muude tulude ja maksete suhtes kohaldatakse jätkuvalt lõikes 1 sätestatud meetmeid.

Artikkel 3

1.   Erandina artikli 2 lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriikide pädevad asutused anda loa teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamiseks või teatavate rahaliste vahendite või majandusressursside kättesaadavaks tegemiseks vastavalt tingimustele, mida nad peavad asjakohaseks, pärast seda, kui nad on teinud kindlaks, et need rahalised vahendid või majandusressursid on vajalikud humanitaartegevuseks, näiteks abi, sealhulgas ravimid, toit või humanitaartöötajate transport ja sellega seotud abi, kohaletoimetamine või selle hõlbustamine, või Liibanonist evakueerimiseks.

2.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni käesoleva artikli alusel antud lubadest kahe nädala jooksul alates loa andmisest.

Artikkel 4

1.   Nõukogu kehtestab ühehäälselt liikmesriigi või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja („kõrge esindaja“) ettepanekul lisas esitatud loetelu ja teeb selles muudatusi.

2.   Nõukogu edastab lõikes 1 osutatud otsuse, sealhulgas loetellu kandmise põhjused, asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele otse, kui aadress on teada, või teatise avaldamise kaudu, andes asjaomasele füüsilisele või juriidilisele isikule, üksusele või asutusele võimaluse esitada märkusi.

3.   Kui esitatakse märkusi või uusi olulisi tõendeid, vaatab nõukogu lõikes 1 osutatud otsused läbi ning teavitab vastavalt asjaomast füüsilist või juriidilist isikut, üksust või asutust.

Artikkel 5

1.   Lisa sisaldab artiklites 1 ja 2 osutatud füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu kandmise põhjuseid.

2.   Lisa sisaldab asjaomaste füüsiliste või juriidiliste isikute, üksuste või asutuste tuvastamiseks vajalikku kättesaadavat teavet. Füüsiliste isikute puhul võib selline teave sisaldada järgmist: nimed ja võimalikud teised nimed; sünniaeg ja -koht; kodakondsus; passi ja isikutunnistuse numbrid; sugu; aadress (kui see on teada); positsioon või amet. Juriidiliste isikute, üksuste või asutuste puhul võib selline teave sisaldada järgmist: nimed; registrisse kandmise koht ja kuupäev; registrinumber; tegevuskoht.

Artikkel 6

1.   Nõukogu ja kõrge esindaja töötlevad isikuandmeid käesolevast otsusest tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige:

a)

lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks ja sisseviimiseks, mida teeb nõukogu;

b)

lisasse tehtavate muudatuste ettevalmistamiseks, mida teeb kõrge esindaja.

2.   Nõukogu ja kõrge esindaja võivad, kui see on asjakohane, töödelda asjakohaseid andmeid, mis käsitlevad loetellu kantud füüsiliste isikute toimepandud kuritegusid ja süüdimõistvaid kohtuotsuseid või selliste isikutega seotud julgeolekumeetmeid, üksnes ulatuses, mis on vajalik lisa koostamiseks.

3.   Käesoleva otsuse kohaldamisel nimetatakse nõukogu ja kõrge esindaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (1) artikli 3 punkti 8 tähenduses vastutavaks töötlejaks, et tagada asjaomaste füüsiliste isikute võimalus kasutada määrusest (EL) 2018/1725 tulenevaid õigusi.

Artikkel 7

Lepingu või tehingu puhul, mille täitmist on otseselt või kaudselt, tervikuna või osaliselt mõjutanud käesoleva otsusega kehtestatud meetmed, ei rahuldata ühtki nõuet, sealhulgas hüvitisnõuet ega muud samalaadset nõuet, nagu tasaarvestusnõue või tagatisnõue, eelkõige nõuet, mille eesmärk on mis tahes vormis võlakirja, tagatise või hüvitise, eelkõige finantstagatise või kahjuhüvitise, pikendamine või väljamaksmine, kui selle esitajaks on:

a)

lisas loetletud füüsilised või juriidilised isikud, üksused või asutused;

b)

füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kes tegutseb mõne punktis a osutatud füüsilise või juriidilise isiku, üksuse või asutuse kaudu või tema nimel.

Artikkel 8

Käesolevas otsuses sätestatud meetmete võimalikult suure mõju tagamiseks kutsub liit kolmandaid riike üles võtma käesolevas otsuses sätestatutega sarnaseid piiravaid meetmeid.

Artikkel 9

Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 31. juulini 2022 ning seda vaadatakse pidevalt uuesti läbi. Asjakohasel juhul pikendatakse selle kehtivust või muudetakse seda, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.

Artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti iii kohaselt võetud piiravate meetmete läbivaatamisel võtab nõukogu asjakohasel juhul arvesse seda, kas kõnealuste isikute suhtes on algatatud kohtumenetlus seoses tegevusega, mille eest nad loetellu kanti, või mitte.

Artikkel 10

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 30. juuli 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

LISA

Artiklites 1 ja 2 osutatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelu

[…]

2.8.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

LI 277/24

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1278,

30. juuli 2021,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2019/1720, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 14. oktoobril 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/1720, (1) mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas.

(2)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) tegi 10. juunil 2021 liidu nimel avalduse, milles mõistis hukka Nicaragua ametivõimude tegevuse opositsioonierakondade, meedia, ajakirjanike ja muude meediatöötajate, inimõiguste kaitsjate ja kodanikuühiskonna vastu, sealhulgas võimalike presidendikandidaatide ja opositsioonijuhtide süstemaatilise kinnipidamise ja vahistamise. Kõrge esindaja märkis, et liit on seoses olukorraga Nicaraguas valmis kasutama kõiki vahendeid, sealhulgas kehtestama täiendavaid piiravaid meetmeid.

(3)

Võttes arvesse, et olukord Nicaraguas on jätkuvalt tõsine, tuleks otsuse (ÜVJP) 2019/1720 lisas esitatud selliste füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, lisada kaheksa isikut.

(4)

Otsuse (ÜVJP) 2019/1720 lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse (ÜVJP) 2019/1720 lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 30. juuli 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

G. DOVŽAN

(1)  Nõukogu 14. oktoobri 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/1720, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Nicaraguas (ELT L 262, 15.10.2019, lk 58).

LISA

Järgmised isikud lisatakse otsuse (ÜVJP) 2019/1720 lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetellu.

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Põhjendused

Loetellu kandmise kuupäev

„7.

Rosario María MURILLO ZAMBRANA

Teise nimega: Rosario María MURILLO DE ORTEGA

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi asepresident (alates aastast 2017), president Daniel Ortega abikaasa

Sünniaeg: 22. juuni 1951

Sünnikoht: Managua, Nicaragua

Sugu: naine

Kodakondsus: Nicaragua

Passi nr: A00000106 (Nicaragua)

Nicaragua asepresident, Nicaragua esileedi ja noorsandinistide juht. President Daniel Ortega sõnul kuulub Rosario María Murillo Zambranale pool riigivõimust. Tal oli 2018. aastal märkimisväärne roll Nicaragua riikliku politsei õhutamisel opositsiooni meeleavalduste mahasurumisele ja nende meeleavalduste mahasurumise õigustamisel. 2021. aasta juunis ähvardas ta avalikult Nicaragua opositsiooni ja diskrediteeris sõltumatuid ajakirjanikke.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste, kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning demokraatia õõnestamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

8.

Gustavo Eduardo PORRAS CORTÉS

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi Rahvusassamblee president (alates 2017. aasta jaanuarist)

Sünniaeg: 11. oktoober 1954

Sünnikoht: Managua, Nicaragua

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

Alates 2017. aasta jaanuarist Nicaragua Rahvusassamblee president ja alates 1996. aastast Sandinistliku Rahvusliku Vabastusrinde (FSLN) riikliku juhtkonna liige. Nicaragua Rahvusassamblee presidendina on ta vastutav mitme repressiivse õigusakti, sealhulgas amnestiaseaduse (millega välistatakse mis tahes uurimine 2018. aasta massiliste inimõiguste rikkumiste toimepanijate suhtes) ning Nicaraguas vabadust ja demokraatlikku protsessi kahjustavate seaduste vastuvõtmise edendamise eest.

Seetõttu vastutab ta kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte tõsise kahjustamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

9.

Juan Antonio VALLE VALLE

Ametikoht (-kohad): Nicaragua riikliku politsei juht

Auaste: kindral/vanemkomissar

Sünniaeg: 4. mai 1963

Sünnikoht: Matagalpa, Nicaragua

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

Nicaragua riikliku politsei (NNP) juhina vanemkomissari auastmes (teine kõrgeim auaste) ja juhtival ametikohal Managua politseis vastutab Juan Antonio Valle Valle politsei korduvate jõhkruste ja ülemäärase jõu kasutamise eest, mille tagajärjel on hukkunud sadu tsiviilisikuid, meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest, väljendusvabaduse rikkumiste ning valitsuse vastu suunatud meeleavalduste tõkestamise eest.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest Nicaraguas.

2.8.2021

10.

Ana Julia GUIDO OCHOA

Teise nimega: Ana Julia GUIDO DE ROMERO

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi peaprokurör

Sünniaeg: 16. veebruar 1959

Sünnikoht: Matagalpa, Nicaragua

Sugu: naine

Kodakondsus: Nicaragua

Peaprokuröri kui prokuratuuri kõrgeima ametnikuna on Ana Julia Guido Ochoa, kes on lojaalne president Ortega režiimile, vastutav paljude meeleavaldajate ja poliitilise opositsiooni liikmete poliitilistel põhjustel kohtu alla andmise eest. Ta lõi spetsiaalse üksuse, mis fabritseeris ja esitas meeleavaldajate vastu suunatud süüdistusi. Lisaks on ta vastutav üldvalimiste peamiselt opositsioonikandidaadilt riigiteenistujana töötamise õiguse äravõtmise eest.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste, kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte õõnestamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

11.

Fidel de Jesús DOMÍNGUEZ ÁLVAREZ

Ametikoht (-kohad): Leóni politseiülem, riikliku politsei peakomissar

Sünniaeg: 21. märts 1960

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

Töötades alates 23. augustist 2018 Leóni politseiülemana, vastutab Fidel de Jesús Domínguez Alvarez paljude raskete inimõiguste rikkumiste eest, eelkõige meelevaldsete vahistamiste ja kinnipidamiste eest, sealhulgas poliitilise opositsiooni pereliikmete röövimise, ülemäärase jõu kasutamise ning väljendus- ja meediavabaduse rikkumiste eest.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste ning kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest.

2.8.2021

12.

Alba Luz RAMOS VANEGAS

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi ülemkohtu esimees

Sünniaeg: 3. juuni 1949

Sugu: naine

Kodakondsus: Nicaragua

Passi nr: A0009864 (Nicaragua)

Nicaragua ülemkohtu esimehena on ta vastutav kohtusüsteemi Ortega režiimi huvides ärakasutamise eest opositsiooni tegevuse valikulise kriminaliseerimise, nõuetekohase kohtumenetluse õiguse kestva rikkumise, meelevaldsete vahistamiste ning erakondade ja opositsioonikandidaatide diskvalifitseerimise teel.

Seetõttu on ta vastutav inimõiguste raskete rikkumiste, kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise ning õigusriigi põhimõtte tõsise kahjustamise eest Nicaraguas.

2.8.2021

13.

Juan Carlos ORTEGA MURILLO

Ametikoht (-kohad): Telejaama Canal 8 ja ettevõtte Difuso Comunicaciones direktor. 4. mai sandinistliku liikumise juht, Nicaragua Vabariigi presidendi ja asepresidendi poeg

Sünniaeg: 17. oktoober 1982

Kodakondsus: Nicaragua

President Daniel Ortega ja esileedi/asepresident Rosario Murillo poeg. Ühe peamise propagandistliku telejaama Canal 8 direktor ja 4. mai sandinistliku liikumise juht. Oma ametikohal on ta aidanud piirata väljendus- ja meediavabadust. Ta on avalikult ähvardanud Nicaragua ettevõtjaid, kes on Ortega režiimi vastu. Seetõttu vastutab ta demokraatia õõnestamise ja kodanikuühiskonna represseerimise eest Nicaraguas. Kuna ta on asepresident Rosario Murillo poeg, seostatakse teda isikutega, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste ning kodanikuühiskonna represseerimise eest Nicaraguas.

2.8.2021

14.

Bayardo ARCE CASTAÑO

Ametikoht (-kohad): Nicaragua Vabariigi presidendi majandusnõunik

Sünniaeg: 21. märts 1950

Sugu: mees

Kodakondsus: Nicaragua

President Daniel Ortega majandusnõunikuna avaldab Bayardo Arce Castano märkimisväärset mõju Ortega režiimi poliitikale. Seetõttu seostatakse teda isikutega, kes vastutavad inimõiguste raskete rikkumiste eest Nicaraguas.

Ta toetas selliste õigusnormide väljatöötamist, mis takistavad opositsioonikandidaatidel valimistel osaleda. Seetõttu vastutab ta kodanikuühiskonna ja demokraatliku opositsiooni represseerimise eest Nicaraguas.

2.8.2021“