30.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 274/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1229,

14. juuli 2021,

mis käsitleb õiglase ülemineku mehhanismi osana loodavat avaliku sektori laenurahastut

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ning artikli 322 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 11. detsembril 2019 vastu teatise Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, milles on esitatud Euroopa uue majanduskasvu poliitika tegevuskava ning ambitsioonikad eesmärgid kliimamuutustega võitlemiseks ja keskkonnakaitseks. Kooskõlas eesmärgiga saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärk, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1119 (4), ning saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus tulemuslikul ja sotsiaalselt õiglasel viisil, tehti Euroopa rohelises kokkuleppes ettepanek õiglase ülemineku mehhanismi kohta, et näha ette rahalised vahendid keeruliste ülesannete lahendamiseks, mis on seotud liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide ning liidus 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise üleminekuprotsessiga, seejuures kedagi kõrvale jätmata. Kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise negatiivsed mõjud ohustavad enim just kõige haavatavamaid piirkondi ja inimesi. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele on uute majanduslike võimaluste allikas, millel on märkimisväärne töökohtade loomise potentsiaal, eelkõige praegu fossiilkütustest sõltuvates piirkondades. Samuti võib see aidata suurendada energiajulgeolekut ja vastupanuvõimet. Samas võib kõnealune üleminek tekitada ka lühiajalisi sotsiaalseid ja majanduslikke kulusid piirkondades, kus toimub ulatuslik süsinikuheite vähendamine ning mis on juba nõrgestatud COVID-19 kriisi häiriva majandusliku ja sotsiaalse mõju tõttu.

(2)

Ülemineku juhtimine nõuab märkimisväärseid struktuurseid muutusi nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil. Selleks et üleminek oleks edukas, peab see vähendama ebavõrdsust, avaldama uute kvaliteetsete töökohtade kaudu netomõju tööhõivele ning olema kõigi jaoks õiglane ja sotsiaalselt vastuvõetav, tugevdades samal ajal konkurentsivõimet. Sellega seoses on äärmiselt oluline, et üleminekust mõjutatud piirkondi, eelkõige söekaevanduspiirkondi, saaks toetada nende kohaliku majanduse mitmekesistamisel ja taaselustamisel ning mõjutatud töötajatele kestlike töövõimaluste loomisel.

(3)

Komisjon võttis 14. jaanuaril 2020 vastu teatise: „Kestliku Euroopa investeerimiskava. Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“, milles komisjon tegi ettepaneku õiglase ülemineku mehhanismi loomiseks, mis keskenduks piirkondadele ja sektoritele, mida üleminek kõige rohkem mõjutab fossiilkütustest, nagu söest, turbast ja põlevkivist, või suure kasvuhoonegaaside heitega tööstusprotsessidest sõltumise tõttu, kuid mille suutlikkus vajalikke investeeringuid rahastada on väiksem. Õiglase ülemineku mehhanismi loomist kinnitati ka Euroopa Ülemkogu 21. juuli 2020. aasta järeldustes. Õiglase ülemineku mehhanism koosneb kolmest sambast: Õiglase Ülemineku Fondist, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras, InvestEU raames loodavast sihtotstarbelisest õiglase ülemineku kavast ja avaliku sektori laenurahastust, millega kaasatakse asjaomastesse piirkondadesse lisainvesteeringuid. Nende kolme sambaga toetatakse kõnealuseid piirkondi täiendavalt, et soodustada liidu üleminekut kliimaneutraalsele majandusele 2050. aastaks.

(4)

Õiglase Ülemineku Fondi paremaks kavandamiseks ja rakendamiseks tuleb kehtestada õiglase ülemineku territoriaalsed kavad, milles sätestatakse üleminekuprotsessi põhietapid ja ajakava ning määratakse kindlaks territooriumid, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige negatiivsemalt mõjutab ja millel on väiksem suutlikkus üleminekuprobleemidega toime tulla. Õiglase ülemineku territoriaalsed kavad koostatakse koos asjaomaste kohalike ja piirkondlike avaliku sektori asutustega ning sellesse kaasatakse kõik asjaomased partnerid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (5) artikliga 8. Neid kavasid võib muuta koos vastavate Õiglase Ülemineku Fondist toetatavate programmidega kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 24, et hõlmata uusi piirkondi, mida üleminek tõsiselt mõjutaks viisil, mida kavade algsel vastuvõtmisel ei oodatud.

(5)

Tuleks luua avaliku sektori laenurahastu (edaspidi „rahastu“). See kujutab endast õiglase ülemineku mehhanismi kolmandat sammast, mille eesmärk on toetada avaliku sektori asutuste investeeringuid, võttes arvesse avaliku sektori keskset rolli turutõrgetega toimetulemisel. Sellised investeeringud peaksid vastama arenguvajadustele, mis tulenevad üleminekust tingitud keerulistest ülesannetest, mida on kirjeldatud komisjoni poolt heaks kiidetud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Tegevused, mida on kavas toetada, peaksid täiendama õiglase ülemineku mehhanismi kahest ülejäänud sambast toetatavate tegevustega ja neid täiendama. Selleks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (6) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 (edaspidi „mitmeaastane finantsraamistik 2021–2027“), tuleks rahastu luua seitsmeks aastaks.

(6)

Üleminekust mõjutatud territooriumide ühtekuuluvuse ja majandusliku mitmekesisuse suurendamiseks peaks rahastu hõlmama hulka erinevaid kestlikke investeeringuid, tingimusel et sellised investeeringud aitavad kaasa nende territooriumite arenguvajaduste rahuldamisele üleminekul, mille eesmärk on saavutada liidu 2030. aasta kliimaeesmärk, nagu on sätestatud määruses (EL) 2021/1119, ning jõuda liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, nagu on ette nähtud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades. Rahastu tulemuslikkuse suurendamiseks peaks olema võimalik sellest toetada rahastamiskõlblikke projekte, mille rakendamine algas enne toetusesaajate taotluse esitamist rahastule. Rahastust ei tohiks toetada investeeringuid, mis hõlmavad tegevusi, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 (7) artikli 9 alusel välja jäetud, ent võiks toetada investeeringuid taastuvenergiasse ja keskkonnahoidlikku ja kestlikku liikuvusse, sealhulgas saastevaba vesiniku kasutamise edendamist, tõhusatesse kaugküttevõrkudesse, avaliku sektori teadusuuringutesse, digiüleminekusse, aruka jäätmekäitluse ja veemajanduse keskkonnataristusse, ning võiks toetada kestlikku energiat ja energiatõhusust, integreerimismeetmeid, sealhulgas hoonete renoveerimist ja ümberehitamist, linnauuendust ja linnade taaselustamist, ringmajandusele ülemineku toetamist, maapinna korrastamist, ökosüsteemide taastamist ning pinnase ja ökosüsteemide saastest puhastamist, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“, elurikkust, samuti oskuste täiendamist ja ümberõpet, koolitust ja sotsiaalset taristut, sealhulgas hooldusasutusi ja sotsiaaleluruume.

(7)

Taristu arendamine võib hõlmata ka piiriüleseid projekte ja lahendusi, mille tulemusena suurendatakse vastupanuvõimet keskkonnakatastroofidele, eelkõige neile katastroofidele, mida süvendavad kliimamuutused. Eelkõige nende territooriumide puhul, mille vajadused seoses üleminekuga on suured, tuleks eelistada investeerimisel terviklikku lähenemisviisi. Samuti võiks toetada investeeringuid muudesse sektoritesse, kui investeeringud on kooskõlas heaks kiidetud õiglase ülemineku territoriaalsete kavadega. Toetades investeeringuid, mis ei tooda piisavat tulu, et katta investeerimiskulud, peaks rahastu eesmärk olema anda avaliku sektori asutustele lisavahendeid, mis on vajalikud üleminekuga kohanemisest tulenevate territoriaalsete, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega toimetulekuks. Rahastust rahastamiskõlblike ning suure positiivse keskkonnamõjuga, sealhulgas elurikkust positiivselt mõjutavate investeeringute kindlakstegemiseks peaks komisjon rahastu hindamisel arvesse võtma ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse taksonoomiat. Kõik rahastamispartnerid peaksid, kui see on asjakohane, kasutama ELi keskkonnasäästliku majandustegevuse taksonoomiat, sealhulgas juhinduma põhimõttest „ei kahjusta oluliselt“, et tagada läbipaistvus seoses kestlike projektidega.

(8)

Rahastu kasutamiseks rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamise, hindamise, rakendamise ja järelevalve käigus tuleks tagada asjakohane põhiõiguste austamine ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine ja eelkõige sooline võrdõiguslikkus. Samuti peaksid toetusesaajad ja komisjon vältima kogu rahastu rakendamise jooksul igasugust diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Rahastu eesmärke tuleks püüda saavutada kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, põhimõtte „saastaja maksab“, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (8) (edaspidi „Pariisi kokkuleppe“) ja põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

(9)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (9) (edaspidi „finantsmäärus“) ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus liidu eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(10)

Rahastust tuleks anda toetust liidu toetuste (grantide) vormis kombineerituna rahastamispartnerite poolt nende reeglite, laenupoliitika ja laenuandmismenetluste kohaselt antavate laenudega. Vastavalt finantsmääruse artiklile 125 peaks toetuskomponendi jaoks kavandatud rahastamispakett, mida komisjon rakendab eelarve otsesel täitmisel, olema kuludega sidumata maksete vormis. Selline rahastamise vorm peaks õhutama projektiarendajaid rahastu eesmärkide saavutamises osalema ja sellele tõhusal viisil kaasa aitama, võttes arvesse laenu suurust. Laenukomponendi peaks tagama Euroopa Investeerimispank (edaspidi „EIP“). Rahastut peaks olema võimalik laiendada, et võimaldada teistel rahastamispartneritel pakkuda laenukomponenti, kui toetuskomponendi jaoks muutuvad kättesaadavaks lisavahendid või kui seda on vaja rahastu korrektseks rakendamiseks. Sellistel juhtudel peaks komisjon teavitama liikmesriike ja Euroopa Parlamenti rahastu laiendamise kavatsusest ning valima täiendavad rahastamispartnerid, võttes arvesse nende suutlikkust täita rahastu eesmärke, osaleda omavahenditega ja tagada asjakohane geograafiline katvus.

(11)

Komisjon ja rahastamispartnerid peaksid sõlmima halduslepingud. Nendes lepingutes tuleks sätestada projektide hindamise ja seire rakendussätted, nagu ka poolte õigused ja kohustused, sealhulgas auditeerimise, aruandluse ja teabevahetuse üksikasjalik kord. Teabevahetuse kord peaks eelkõige sisaldama teabe avaldamise kohustust iga rahastust toetust saava projekti või laenukava kohta.

(12)

Tegeledes selliste territooriumite investeerimisvajadustega, mis on kõige negatiivsemalt mõjutatud üleminekust kliimaneutraalsele majandusele, peaks rahastu aitama märkimisväärselt kaasa kliimameetmete peavoolustamisele. Rahastu toetuskomponendi vahenditest antakse seega kliimaeesmärkide saavutamisse Õiglase Ülemineku Fondiga samaväärne panus.

(13)

Rahastu toetuskomponendi 250 000 000 euro suurust osa tuleks rahastada liidu eelarvest kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 ja see peaks olema iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamiseks juhiseks 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (10) punkti 18 tähenduses.

(14)

Rahastu toetuskomponendi 275 000 000 euro suurust osa tuleks rahastada käesoleva määruse I lisas osutatud programmide raames loodud rahastamisvahendite tagasimaksetest. Selline tulu pärineb lõpetatud programmidest, mis ei sõltu rahastust, ja seda tuleks erandina finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktist f käsitada sihtotstarbelise välistuluna ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 alusel.

(15)

Rahastu toetuskomponendi 1 000 000 000 euro suurust osa tuleks rahastada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/1017 (11) loodud ELi tagatise eraldiste prognoositavast ülejäägist. Seetõttu tuleks selleks, et kanda eraldiste ülejääk üle rahastule, teha erand finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktist a, millega nähakse ette kohustus kanda eelarveliste tagatise rahastamiseks ette nähtud eraldiste ülejääk tagasi eelarvesse. Seda sihtotstarbelist tulu tuleks erandina finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktist f käsitada sihtotstarbelise välistuluna ELi toimimise lepingu artikli 322 lõike 1 alusel.

(16)

Finantsmääruse artikli 12 lõike 4 punkti c kohaselt tuleks sihtotstarbelisele välistulule vastavad assigneeringud automaatselt üle kanda jätkuprogrammi või -meetme jaoks. See säte võimaldab viia sihtotstarbelise tulu mitmeaastase ajakava vastavusse rahastust rahastatavate projektide rakendamise kavaga.

(17)

Samuti tuleks ette näha vahendid nõustamistoe andmiseks, et edendada rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamist, arendamist ja rakendamist ning projektide varajast ettevalmistamist enne toetusesaaja toetuse taotluse esitamist rahastule. Osa nendest vahenditest peaks olema ette nähtud selleks, et toetada toetusesaajate sisemist suutlikkust tagada rahastamiskõlblike projektide kestvus.

(18)

Tagamaks, et kõikidel liikmesriikidel võimaldatakse toetuskomponenti kasutada, tuleks luua mehhanism, et eelnevalt kindlaks määrata esimese etapi riiklikud eraldised, nagu on esitatud määruse (EL) 2021/1056 I lisas. Kuid selleks, et viia see eesmärk kooskõlla vajadusega optimeerida rahastu ja selle rakendamise majanduslikku mõju, ei tohiks selliseid riiklikke osasid eelnevalt kindlaks määrata ajavahemikuks pärast 31. detsembrit 2025. Seejärel tuleks toetuskomponendi jaoks ette nähtud ülejäänud vahendid eraldada ilma eelnevalt kindlaksmääratud riikliku eraldiseta ja konkurentsipõhiselt liidu tasandil, tagades samal ajal investeeringute prognoositavuse ning järgides vajadusepõhist ja piirkondlikul lähenemisel põhinevat lähenemisviisi.

(19)

Tööprogrammis ja konkursikutses tuleks sätestada konkreetsed rahastamiskõlblikkuse tingimused ja toetuse andmise kriteeriumid. Nende rahastamiskõlblikkuse tingimuste ja toetuse andmise kriteeriumide puhul tuleks arvesse võtta projekti asjakohasust õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kirjeldatud arenguvajaduste kontekstis, üldist eesmärki edendada piirkondlikku ja territoriaalset lähenemist ning toetuskomponendi olulisust projektide elujõulisuse tagamisel. Tööprogrammides tuleks samuti sätestada toetuse andmise kriteeriumid juhtumiteks, kus rahastamiskõlblike projektide toetamiseks ei ole piisavalt vahendeid. Tuleks prioriseerida projekte vähem arenenud piirkondades, samuti projekte, mis aitavad otseselt kaasa liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, ning projekte, mida arendavad avaliku sektori asutused, kes on vastu võtnud süsinikuheite vähendamise kavad, lähtudes sellest kriteeriumihierarhiast, kui see on asjakohane. Liidu toetus käesolevast rahastust tuleks seega teha kättesaadavaks ainult neile liikmesriikidele, kellel on vähemalt üks heaks kiidetud õiglase ülemineku territoriaalne kava. Liikmesriikide esitatud õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid võetakse arvesse ka tööprogrammis ja konkursikutsetes, et tagada mehhanismi eri sammaste ülene sidusus. Rahastu mõju optimeerimiseks ei tohiks rahastust toetust saavatele eraldiseisvatele projektidele anda toetust muudest liidu programmidest, välja arvatud projektide ettevalmistamiseks. Eristatavatest projektidest koosnevate tegevuste puhul võib asjaomaseid projekte toetada erinevatest liidu programmidest vastavalt kohaldatavatele rahastamiskõlblikkuse reeglitele.

(20)

Et optimeerida liidu abi tulemuslikkust ning hoida ära potentsiaalsete alternatiivsetest allikatest pärinevate toetuste ja investeeringute asendamist, tuleks rahastust toetust anda ainult projektidele, mis ei tooda piisavat tulu, et katta investeerimiskulud. See tulu peaks vastama tulule, mis ei ole eelarveülekanded, mis on saadud otseselt projekti raames toimunud tegevustest, näiteks müügist, lõivudest või tasudest, ning olemasolevate varade täiustamise tulemusel tekkinud lisakokkuhoiust.

(21)

Kuna toetuskomponent peaks võtma arvesse liikmesriikide piirkondade erinevaid arenguvajadusi, tuleks sellist toetust kohandada vähem arenenud piirkondade kasuks. Võttes arvesse asjaolu, et vähem arenenud piirkondade avaliku sektori asutuste avaliku sektori investeeringute suutlikkus on üldiselt väiksem, peaksid sellistele asutustele antavate laenude suhtes kohaldatavad toetusmäärad olema suhteliselt kõrgemad.

(22)

Rahastu tõhusa rakendamise tagamiseks võib olla vaja anda nõustamistuge projektide ettevalmistamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks. Sellist tuge tuleks anda InvestEU nõustamiskeskuse kaudu rahastamiskõlblikele projektidele ja projektide ettevalmistamiseks enne taotluste esitamist, pöörates erilist tähelepanu toetusesaajatele, kelle haldussuutlikkus on väiksem või kes asuvad vähem arenenud piirkondades. Sellist tuge peaks olema võimalik anda ka muudest liidu programmidest.

(23)

Selleks et mõõta rahastu tulemuslikkust ja suutlikkust täita oma eesmärke ning toetada ettevalmistusi rahastu tegutsemisaja võimalikuks pikendamiseks pärast 2027. aastat, peaks komisjon tegema vahe- ja lõpphindamise, sealhulgas hindama soolise mõju hindamist käsitlevate sätete vastu võtmise võimalust, kui see on asjakohane, ning esitama hindamise aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (12) punktide 22 ja 23 kohaselt tuleks rahastut hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetsete seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist.

(24)

Rakendamise kiirendamiseks ja vahendite õigeaegse kasutamise tagamiseks tuleks käesolevas määruses sätestada toetuslepingutesse lisatavad konkreetsed kaitsemeetmed. Seda eesmärki silmas pidades peaks komisjonil olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalik vähendada mis tahes liidu toetust või see lõpetada, kui projekti rakendamisel ei ole tehtud olulisi edusamme. Rahastu suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Selleks et tagada liidu rahastamisprogrammide sidus rakendamine, tuleks rahastust antava toetuskomponendi ja nõustamistoe jaoks ettenähtud vahendite suhtes kohaldada finantsmäärust.

(25)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (14) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja (EL) 2017/1939 (16) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ja kelmuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmise ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamisega. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust või kelmust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid ja esitada süüdistusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371 (17). Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(26)

Käesoleva määruse teatavate mitteolemuslike osade muutmiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte peamiste tulemusnäitajate kohta, mille abil jälgitakse rahastu rakendamist ja edusamme. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et need konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(27)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses tööprogrammidega ning muude rahastamispartnerite kui EIP valimise tingimuste ja menetlustega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (18).

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt toetada neid territooriume, mida kliimaneutraalsusele üleminek kõige negatiivsemalt mõjutab, tegeledes nende arenguvajadustega avaliku sektori investeeringute võimendamise kaudu olukorras, kus avaliku sektori asutustel on raskusi toetada investeeringuid, mis ei tooda nende investeerimiskulude katmiseks piisavat tulu, küll aga saab seda eesmärk paremini saavutada liidu tasandil vajaduse tõttu ühtse rakendusraamistiku järele eelarve otsesel täitmisel, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega luuakse mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusajaks avaliku sektori laenurahastu (edaspidi „rahastu“), et toetada avaliku sektori asutusi, kombineerides liidu eelarvest antavad toetused rahastamispartnerite antavate laenudega, ning sätestatakse rahastu eesmärgid. Määruses sätestatakse rahastu toetuskomponenti käsitlevad normid, hõlmates eelkõige selle eelarvet, liidu toetuse vorme ja rahastamiskõlblikkust käsitlevaid sätteid.

Rahastust toetatakse liidu territooriume, mis seisavad silmitsi tõsiste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega ülemineku tõttu, mis toimub liidu 2030. aasta kliimaeesmärgi ning liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„haldusleping“ – õigusakt, milles nähakse ette komisjoni ja rahastamispartneri vaheline koostööraamistik ja sätestatakse rahastu rakendamisega seotud ülesanded ja vastutus kooskõlas käesoleva määrusega;

2)	„toetusesaaja“ – õigussubjekt, mis on asutatud liikmesriigis avalik-õigusliku asutusena või avaliku teenuse osutamise ülesandega eraõigusliku asutusena, kellega komisjon on sõlminud rahastu kasutamiseks toetuslepingu;

3)	„rahastamispartnerid“ – EIP, muud rahvusvahelised finantsasutused, riiklikud tugipangad ja finantsasutused, sealhulgas eraõiguslikud finantsasutused, kellega komisjon sõlmib rahastuga koostöö tegemiseks halduslepingu;

„projekt“ – iga meede, mille komisjon on tunnistanud rahastamiskõlblikuks liidu toetuse saamiseks rahastust ning mille eesmärk on viia ellu majanduslikku või tehnilist laadi ühtset ülesannet ning millel on eelnevalt kindlaks määratud eesmärk ja kindel ajavahemik, mille jooksul see tuleb rakendada ja lõpule viia;

5)	„õiglase ülemineku territoriaalne kava“ – määruse (EL) 2021/1056 artikli 11 kohaselt koostatud ja komisjoni poolt heaks kiidetud kava;

6)	„laenukava“ – rahastamispartnerite poolt toetusesaajale antud laen, mille eesmärk on finantseerida rahastust mitut eelnevalt kindlaksmääratud projekti.

7)	„vähem arenenud piirkond“ – määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõikes 2 osutatud vähem arenenud piirkond.

Artikkel 3

Eesmärgid

1. Rahastu üldeesmärk on tegeleda tõsiste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega, mis tulenevad määruses (EL) 2021/1119 sätestatud liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toimuvast üleminekust, toetades neid liidu territooriume, mis on kindlaks määratud õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades.

2. Rahastu erieesmärk on suurendada avaliku sektori investeeringuid, mis käsitlevad õiglase ülemineku territoriaalsetes kavades kindlaks määratud piirkondade arenguvajadusi, hõlbustades selliste projektide rahastamist, mis ei tooda nende investeerimiskulude katmiseks piisavat tulu, et hoida ära potentsiaalsete alternatiivsetest allikatest pärinevate toetuste ja investeeringute asendamist.

3. Lõikes 2 osutatud erieesmärgi saavutamiseks püütakse käesoleva määrusega samuti tagada vajaduse korral nõustamistoe andmine rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas projektide ettevalmistamise toetamine enne taotluse esitamist. Kõnealust nõustamistuge antakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (19) artikli 25 alusel loodud InvestEU nõustamiskeskust käsitlevate normide ja rakendusmeetoditega.

Artikkel 4

Horisontaalsed põhimõtted

1. Rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamise, hindamise, rakendamise ja järelevalve käigus tagatakse asjakohane põhiõiguste austamine ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimine ja eelkõige sooline võrdõiguslikkus.

2. Toetusesaajad ja komisjon väldivad kogu rahastu rakendamise käigus igasugust diskrimineerimist soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse rahastamiskõlblike projektide ettevalmistamise ja rakendamise käigus arvesse juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks, kui see on asjakohane.

3. Rahastu eesmärke püütakse saavutada kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide, Euroopa sotsiaalõiguste samba, põhimõtte „saastaja maksab“, Pariisi kokkuleppe ja põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“.

Artikkel 5

Eelarve

1. Ilma et see piiraks liidu eelarves ajavahemikuks 2021–2027 eraldatud lisavahendite kasutamist, rahastatakse rahastu toetuskomponenti järgmistest allikatest:

a)	liidu eelarvest eraldatavad vahendid summas 250 000 000 eurot jooksevhindades ja

b)	lõikes 2 osutatud sihtotstarbeline tulu summas kuni 1 275 000 000 eurot jooksevhindades.

2. Lõike 1 punktis b osutatud sihtotstarbeline tulu saadakse tagasimaksetena käesoleva määruse I lisas loetletud programmide raames loodud rahastamisvahenditest summas kuni 275 000 000 eurot ja määrusega (EL) 2015/1017 loodud ELi tagatise eraldiste ülejäägist summas kuni 1 000 000 000 eurot.

3. Lõikes 1 osutatud vahendeid ja sihtotstarbelist tulu võib täiendada liikmesriikide, kolmandate riikide ja muude kui ELi toimimise lepingu või Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga loodud asutuste rahalise osalusega. Kõnealust rahalist osalust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

4. Erandina finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktist f käsitatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tagasimaksetest tulenevaid vahendeid sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses. Erandina finantsmääruse artikli 213 lõike 4 punktist a käsitatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ELi tagatise eraldiste ülejäägist tulenevaid vahendeid sihtotstarbelise välistuluna finantsmääruse artikli 21 lõike 5 tähenduses.

5. Kuni 2 % lõikes 1 osutatud vahenditest võib kasutada rahastu rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistegevuseks, sealhulgas ühiste info- ja tehnoloogiasüsteemide jaoks, ning rahastamispartnerite halduskuludeks ja -tasudeks.

6. Artikli 3 lõikes 3 osutatud tegevuse jaoks eraldatakse kuni 35 000 000 euro ulatuses vahendeid, mis pärinevad lõikes 1 osutatud allikatest ning millest vähemalt 10 000 000 eurot kasutatakse toetusesaajate haldussuutlikkuse toetamiseks, eelkõige vähem arenenud piirkondades.

7. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuva tegevusega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastaste osamaksetena mitmele aastale.

II PEATÜKK

LIIDU TOETUS

Artikkel 6

Liidu toetuse vorm ja rakendamismeetod

1. Liidu toetust antakse rahastust toetuste vormis vastavalt finantsmääruse VIII jaotisele.

2. Rahastust antavat liidu toetust rakendatakse eelarve otsese täitmise korras kooskõlas finantsmäärusega.

Artikkel 7

Vahendite kättesaadavus

1. Artikli 5 lõigetes 1 ja 3 osutatud vahendeid kasutatakse pärast artikli 5 lõikes 5 osutatud tehniliste ja halduskulude eraldise mahaarvamist projektide rahastamiseks kooskõlas lõigetega 2 ja 3.

2. Toetuste puhul, mis on antud hiljemalt 31. detsembril 2025 avaldatud projektikonkursside alusel, ei tohi liikmesriigi rahastamiskõlblikele projektidele antav liidu toetus ületada riikide osasid, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1056 I lisas.

3. Toetuste puhul, mis on antud alates 1. jaanuarist 2026 avaldatud projektikonkursside alusel, antakse rahastamiskõlblikele projektidele liidu toetust kohaldamata eelnevalt kindlaksmääratud riigi osa ja konkurentsipõhiselt liidu tasandil kuni järelejäänud vahendite ammendumiseni. Selliste toetuste andmisel võetakse arvesse vajadust tagada investeeringute prognoositavus ja edendada piirkondlikku lähenemist, pöörates erilist tähelepanu vähem arenenud piirkondadele kooskõlas artikli 14 lõikes 2 sätestatud toetuse andmise kriteeriumidega.

Artikkel 8

Halduslepingud rahastamispartneritega

Enne rahastu rakendamist koos konkreetse rahastamispartneriga allkirjastavad komisjon ja kõnealune rahastamispartner halduslepingu. Lepingus sätestatakse poolte õigused ja kohustused, sealhulgas seoses auditeerimis- ja teabevahetuskorraga, eelkõige kohustusega avaldada teavet iga projekti kohta, mida on rahastust rahastatud, ning laenukavade ulatus.

III PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS

Artikkel 9

Rahastamiskõlblikud projektid

1. Rahastust liidu toetuse saamiseks on kõlblikud ainult sellised projektid, mis aitavad kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele ja vastavad järgmistele tingimustele:

projektidel on mõõdetav mõju ja neil on, kui see on asjakohane, väljundnäitajad, mis kajastavad seda, kuidas tullakse toime liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning hiljemalt 2050. aastaks liidus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks toimuvast üleminekust tingitud tõsiste sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaalaste katsumustega, ning nendest projektidest saavad kasu õiglase ülemineku territoriaalses kavas kindlaksmääratud territooriumid, isegi kui kõnealuseid projekte ei viida ellu kõnealustel territooriumidel;

b)	projekte ei toetata ühestki teisest liidu programmist;

c)	projektide jaoks saadakse rahastu rahastamispartnerilt laenu ning

d)	projektid ei tooda nende investeerimiskulude katmiseks piisavat tulu, et hoida ära potentsiaalsete alternatiivsetest allikatest pärinevate toetuste ja investeeringute asendamist.

2. Erandina lõike 1 punktist b võib rahastust liidu toetust saavate projektide ettevalmistamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks anda nõustamistuge ja tehnilist abi ka muudest liidu programmidest.

3. Rahastust ei toetata tegevusi, mis on määruse (EL) 2021/1056 artikli 9 alusel välja jäetud.

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikud isikud ja üksused

Olenemata finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidest võivad käesoleva määruse alusel potentsiaalsete toetusesaajatena taotlusi esitada üksnes sellised õigussubjektid, mis on asutatud liikmesriigis avalik-õigusliku asutusena või avaliku teenuse osutamise ülesandega eraõigusliku asutusena.

IV PEATÜKK

TOETUSED

Artikkel 11

Toetused

1. Toetust antakse kuludega sidumata maksetena vastavalt finantsmääruse artikli 125 lõike 1 punktile a.

2. Toetuse summa ei tohi ületada 15 % rahastamispartneri poolt rahastust antava laenu summast. Projektide puhul, mida viiakse ellu vähem arenenud piirkondades, ei tohi toetuse summa rahastust olla suurem kui 25 % rahastamispartneri antud laenu summast.

3. Antud toetuse maksed võib jagada mitmeks osaks, mis on seotud toetuslepingus sätestatud rakendamise edenemisega.

Artikkel 12

Toetuste vähendamine või lõpetamine

1. Lisaks finantsmääruse artikli 131 lõikes 4 sätestatud alustele ja pärast rahastamispartneriga konsulteerimist võib komisjon toetuse summat vähendada või toetuslepingu lõpetada, kui kahe aasta jooksul alates toetuslepingu allkirjastamisest ei ole alla kirjutatud majanduslikult kõige olulisemale tarnelepingule, ehitustööde hankelepingule või teenuste hankelepingule, kui sellise lepingu sõlmimine on toetuslepingus ette nähtud.

2. Kui liidu toetust kombineeritakse laenukavadega või kui tarnelepingut, ehitustööde hankelepingut või teenuste hankelepingut ei ole ette nähtud, siis lõiget 1 ei kohaldata.

Sellistel juhtudel pärast rahastamispartneriga konsulteerimist võib komisjon toetuse summat vähendada või toetuslepingu lõpetada ning nõuda tagasi kõik asjaomased makstud summad vastavalt toetuslepingus sätestatud tingimustele.

V PEATÜKK

NÕUSTAMISTEENUSED

Artikkel 13

Nõustamisteenused

1. Nõustamistuge rakendatakse käesoleva määruse alusel eelarve kaudsel täitmisel kooskõlas InvestEU nõustamiskeskust käsitlevate normide ja rakendusmeetoditega.

2. Projektide ettevalmistamise, arendamise ja rakendamise toetamiseks vajaliku tegevuse jaoks võib anda nõustamistuge ning seda rahastatakse vastavalt artikli 5 lõikele 6.

VI PEATÜKK

PROGRAMMITÖÖ, SEIRE, HINDAMINE JA KONTROLL

Artikkel 14

Tööprogrammid

1. Rahastut rakendatakse finantsmääruse artiklis 110 sätestatud tööprogrammide kaudu.

2. Tööprogrammid sisaldavad toetuse andmise kriteeriume, mida kohaldatakse, kui taotletav kogutoetus rahastamiskõlblikeks projektideks ületab olemasolevad vahendid. Kõnealused kriteeriumid hõlmavad asjakohasel juhul prioriteete

a)	sellisteks projektideks, mida edendavad toetusesaajad, kes asuvad vähem arenenud piirkondades;

b)	sellisteks projektideks, mis aitavad otseselt kaasa liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning hiljemalt 2050. aastaks liidus kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisele, ning

c)	sellisteks projektideks, mida edendavad toetusesaajad, kes on vastu võtnud süsinikuheite vähendamise kava.

3. Komisjon võtab tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 20 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 15

Muude rahastamispartnerite kui EIP valimine

1. Komisjon sätestab muude rahastamispartnerite kui EIP valimise tingimused ja korra rakendusaktides. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 20 osutatud kontrollimenetlusega.

2. Muude rahastamispartnerite kui EIP valimise tingimused kajastavad rahastu eesmärke.

3. Rahastamispartnerite valimisel võtab komisjon seoses käesoleva rahastuga eelkõige arvesse potentsiaalsete rahastamispartnerite suutlikkust

a)	tagada, et nende laenupoliitika on kooskõlas liidu keskkonnaalaste ja sotsiaalsete standarditega, liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning eesmärgiga saavutada liidus kliimaneutraalne majandus hiljemalt 2050. aastaks;

b)	osaleda piisavate omavahenditega, et maksimeerida liidu toetuse mõju;

c)	tagada rahastu asjakohane geograafiline katvus ja võimaldada väiksemate üksikprojektide rahastamist;

d)	rakendada põhjalikult finantsmääruse artikli 155 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõudeid seoses rahapesu, terrorismi rahastamise, maksustamise vältimise, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidmise, ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega;

e)	tagada iga rahastust rahastatava projekti läbipaistvus ja piisav nähtavus.

4. Komisjon avaldab nimekirja rahastamispartneritest, kes on valitud käesoleva artikli kohaselt.

Artikkel 16

Seire ja aruandlus

1. Põhilised tulemusnäitajad rahastu rakendamise ja artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude jälgimiseks on sätestatud II lisas.

2. Tulemusaruannete süsteem peab tagama, et andmeid lõikes 1 osutatud näitajate kohta kogutakse tulemuslikult, tõhusalt ja õigeaegselt. Toetusesaajad ja rahastamispartnerid esitavad vastavalt komisjonile andmed kõnealuste näitajate kohta toetus- ja halduslepingute kohaselt.

3. Alates 2022. aastast annab komisjon iga aasta 31. oktoobriks välja aruande rahastu rakendamise kohta. Kõnealune aruanne annab teavet rahastu rakendamise taseme kohta seoses selle eesmärkide, tingimuste ja tulemusnäitajatega.

4. Kui artikli 17 lõikes 2 osutatud vahehindamise aruande tulemusena leitakse, et II lisas esitatud näitajad ei võimalda rahastut piisavalt hinnata, siis on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 19 vastu delegeeritud õigusakte II lisas esitatud peamiste tulemuslikkuse näitajate muutmiseks.

Artikkel 17

Hindamine

1. Rahastu rakendamist ja selle suutlikkust saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärke hinnatakse piisavalt aegsasti, et võtta asjakohaseid meetmeid.

2. Vahehindamine viiakse läbi 30. juuniks 2025 ning kõnealuse vahehindamise aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Vahehindamise käigus hinnatakse eelkõige:

a)	millises ulatuses aitas rahastust antud liidu toetus kaasa õiglase ülemineku territoriaalseid kavasid rakendavate territooriumide vajaduste katmisele;

b)	kuidas võeti arvesse võetud artiklis 4 osutatud horisontaalseid põhimõtteid;

c)	vajadust korraldada soolise mõju hindamine;

d)	artiklis 9 sätestatud rahastamiskõlblikkuse tingimuste kohaldamist ja seda, kuidas on kohaldatud nähtavuskohustusi;

e)	millises ulatuses panustas rahastu toetatud projektide põhjal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (20) artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamisse, võttes arvesse kohaldatavaid kõnealuse määrusega sätestatud sõelumiskriteeriume.

Vahehindamise aruandega võib kaasneda seadusandlik ettepanek, mille puhul võetakse eelkõige arvesse rahastamiskõlblikkuse tingimuste võimalikku kohandamist.

3. Rakendusperioodi lõpus ja igal juhul hiljemalt 31. detsembril 2031 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahastu tulemuste ja pikaajalise mõju kohta lõpliku hindamisaruande, milles hinnatakse ka lõikes 2 sätestatut.

Artikkel 18

Auditid

1. Auditid rahastust antud liidu toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

2. Toetusesaajad ja rahastamispartnerid esitavad oma toetus- ja halduslepingute kohaselt komisjonile ja määratud audiitoritele kõik olemasolevad dokumendid, mida nad oma auditeerimisülesannete täitmiseks vajavad.

3. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete välisauditi rahastust antava liidu toetuse kasutamise kohta teeb kontrollikoda kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 287. Selleks antakse kontrollikojale tema taotluse korral juurdepääs kõikidele dokumentidele ja kogu teabele, mida ta vajab oma auditeerimisülesannete täitmiseks, sealhulgas kogu teabele taotluste hindamise ja selle tulemuste kohta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikega 3.

Artikkel 19

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 16 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 16 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 20

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL) 2021/1060 artikli 115 lõike 1 alusel moodustatud komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 21

Teave, teabevahetus ja nähtavus

1. Toetusesaajad ja rahastamispartnerid tagavad rahastust antava liidu toetuse nähtavuse, eelkõige projektide ja nende tulemuste tutvustamisel, andes sihipärast teavet eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele.

2. Komisjon rakendab rahastu, rahastatud projektide ja nende projektide tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. See hõlmab eelkõige liikmesriikide teavitamist komisjoni kavatsusest avada rahastu muudele rahastamispartneritele kui EIP ja liikmesriikide teavitamist avaldatud projektikonkurssidest ning teadlikkuse suurendamist seoses toetusesaajatele antava tehnilise ja haldustoetusega. Rahastule eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele, kui need on seotud artiklis 3 sätestatud eesmärkidega. Komisjon avaldab rahastust rahastatavate projektide loetelu ja ajakohastab seda korrapäraselt.

Artikkel 22

Üleminekusätted

Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 5 lõikes 5 sätestatud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 23

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1) ELT C 373, 4.11.2020, lk 1.

(2) ELT C 429, 11.12.2020, lk 240.

(3) Euroopa Parlamendi 24. juuni 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. juuli 2021. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ja muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ning (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(6) Nõukogu 17. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027 (ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 11).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.6.2021, lk 1).

(8) ELT L 282, 19.10.2016, lk 4.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(10) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(16) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/523, millega luuakse programm „InvestEU“ ja millega muudetakse määrust (EL) 2015/1017 (ELT L 107, 26.3.2021, lk 30).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

I LISA

Rahastamisvahendid, millest tehtud tagasimakseid võib rahastu jaoks kasutada

A. Omakapitalipõhise rahastamise vahendid

—	Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF98): nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus nr 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43);

—

Tehnosiirde katseprojekt (TTP): komisjoni otsus, millega võetakse vastu täiendav rahastamisotsus seoses ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi meetme „Kaupade siseturg ja valdkondliku poliitika põhimõtted“ rahastamisega 2007. aastal ning võetakse vastu raamotsus, mis käsitleb ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi ettevalmistava meetme „ELi rolli täitmine globaliseeruvas maailmas“ ja nelja katseprojekti –„Erasmus noortele ettevõtjatele“, „Meetmed mikroettevõtete ja VKEde koostöö ja partnerluse edendamiseks“, „Tehnosiire“ ja „Euroopa turismi tippsihtkohad“ – rahastamist 2007. aastal (C(2007) 531);

—	Euroopa tehnoloogiaedendusrahastu (ETF01): nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84);

—	Suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde rahastu (GIF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15);

—

Euroopa ühendamise rahastu (CEF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrusega (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1);

—

COSME kasvuetapi omakapitalirahastu (COSME EFG): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33);

—

InnovFini omakapitalirahastu:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104);

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81.);

—

nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965);

—

EaSI suutlikkust suurendav investeerimisvahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238).

B. Tagatisvahendid

—	VKEde tagatissüsteem 1998 (SMEG98): nõukogu 19. mai 1998. aasta otsus 98/347/EÜ finantsabi meetmete kohta uuenduslikele ja töökohti loovatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) – kasvu ja tööhõive initsiatiiv (EÜT L 155, 29.5.1998, lk 43);

—	VKEde tagatissüsteem 2001 (SMEG01): nõukogu 20. detsembri 2000. aasta otsus 2000/819/EÜ ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi kohta (2001–2005) (EÜT L 333, 29.12.2000, lk 84);

—	VKEde tagatissüsteem 2007 (SMEG07): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsus nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310, 9.11.2006, lk 15);

—	Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – tagatis (EPMF-G): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1).

—

Riskijagamisinstrumendid (RSI):

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) Komisjoni avaldused (ELT L 412, 30.12.2006, lk 1);

—	nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 86);

—	nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsus 2006/974/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Võimekus“ (ELT L 400, 30.12.2006, lk 299);

—

Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi tagatisvahend: Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 238);

—

COSME laenutagamisrahastu (COSME LGF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1287/2013, millega kehtestatakse ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME) (2014–2020) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1639/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 33);

—

InnovFin Debt laenu- ja garantiiteenus:

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104);

—

Kultuuri- ja loomesektori tagatisvahend (CCS GF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1295/2013, millega luuakse programm „Loov Euroopa“ (2014–2020) ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1718/2006/EÜ, nr 1855/2006/EÜ ja nr 1041/2009/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 221);

—

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu (SLGF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1288/2013, millega luuakse „Erasmus+“: liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused nr 1719/2006/EÜ, nr 1720/2006/EÜ ja nr 1298/2008/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 50).

—	Energiatõhususe erarahastamisvahend (PF4EE): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

C. Riskijagamisinstrumendid

—

InnovFin:

—

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104);

—

Euroopa ühendamise rahastu võlainstrument (CEF DI): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013, millega luuakse Euroopa ühendamise rahastu, muudetakse määrust (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 680/2007 ja (EÜ) nr 67/2010 (ELT L 348, 20.12.2013, lk 129);

—	Looduskapitali rahastamisvahend (NCFF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1293/2013, millega luuakse keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE) ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 614/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 185).

D. Sihtotstarbelised investeerimisvahendid

—

Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ – Fonds commun de placements – fonds d’investissements spécialisés (EPMF FCP-FIS): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsus nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“ (ELT L 87, 7.4.2010, lk 1);

—

Marguerite:

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (ELT L 162, 22.6.2007, lk 1);

—	komisjoni 25. veebruari 2010. aasta otsus Euroopa Liidu osalemise kohta Euroopa energeetika, kliimamuutuste ja infrastruktuuride 2020. aasta investeerimisfondis (nn Marguerite’i fond) (C(2010) 941);

—	Euroopa Energiatõhususe Fond (EEEF): Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1233/2010, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 663/2009, millega luuakse abikava majanduse elavdamiseks ühenduse finantsabi andmisega energeetikaprojektidele (ELT L 346, 30.12.2010, lk 5).

II LISA

Peamised tulemusnäitajad (1)

Antud toetuste maht

Allkirjastatud laenude maht

2.1.	Üksiklaenud

2.2.	Laenukavad

Kogu kaasatud investeeringute summa, mis jaguneb alljärgnevalt

3.1.	Kaasatud erasektori rahalised vahendid

3.2.	Kaasatud avaliku sektori rahalised vahendid

Toetust saavate projektide arv järgmiste kaupa

4.1.

Riik

4.2.	NUTS 2. tasandi piirkond

4.3.	Toetust saav õiglase ülemineku territoorium

Rahastust rahastatavate projektide arv

Projektide arv sektorite kaupa

6.1.

Transport

6.2.	Sotsiaalne taristu

6.3.	Kommunaalteenused (vesi, reovesi, kaugküte, energia, jäätmekäitlus)

6.4.	Otsetoetus, et aidata kaasa kliimaneutraalsusele üleminekule (taastuvenergia, süsinikuheite vähendamine, energiatõhusus)

6.5.	Keskkonnaeesmärgid

6.6.	Linnataristu ja elamumajandus

6.7.

Muu

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, kui see on asjakohane

Töökohtade loomine, kui see on asjakohane

(1) Kõik näitajad esitatakse piirkondade kaupa, kui see on asjakohane. Kõik isikuandmed esitatakse sugude kaupa, kui see on asjakohane.

30.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 274/20

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1230,

14. juuli 2021,

piiriüleste maksete kohta liidus

(kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 114 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (2)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 924/2009 (4) on korduvalt oluliselt muudetud (5). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks nimetatud määrus kodifitseerida.

(2)	Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks ja selleks, et lihtsustada liidus piiriülest kaubandust, on oluline, et eurodes tehtavate piiriüleste maksete ja neile vastavate riigisiseste maksete tasud on võrdsed.

(3)	Peamiselt või üksnes paberipõhiste makseinstrumentide, nt tšekkide puhul ei ole soovitav kohaldada ühesuuruste teenustasude põhimõtet, kuna nende olemuse tõttu ei saa neid töödelda sama tõhusalt kui elektroonilisi makseid.

(4)

Ühesuuruste teenustasude põhimõtet tuleks kohaldada maksete suhtes, mida on algatatud või lõpetatud paberil või sularahas, mida maksete teostamise ahela jooksul töödeldakse elektrooniliselt, välja arvatud tšekid, ning kõikide otseselt või kaudselt maksetehinguga seotud teenustasude suhtes, sealhulgas lepingutasud. Kaudsed teenustasud on näiteks püsimaksekäsundi vormistamise tasu või maksekaardi või deebet- või krediitkaardi kasutamise tasud, mis peaksid riigisiseste ja piiriüleste maksete korral olema liidus samad.

(5)

Selleks et vältida makseteenuste turgude killustumist, on asjakohane kohaldada ühesuuruste teenustasude põhimõtet. Seepärast tuleks määrata kindlaks igale piiriülese makse kategooriale vastav riigisisene makse, millel on piiriülese maksega samad või väga sarnased omadused. Piiriülesele maksele vastava riigisisese makse kindlaksmääramiseks võib muu hulgas kasutada järgmisi kriteeriume: makse algatamise, teostamise ja lõpetamise kanal, automatiseerituse tase, maksetagatis, kliendi staatus ja suhe makseteenuse pakkujaga, või kasutatud makseinstrument, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (6) artikli 4 punktis 14. Nende kriteeriumide loetelu ei ole täielik.

(6)

Pädevad asutused peaksid andma välja suunised välismaksetele vastavate riigisiseste maksete kindlaksmääramiseks, kui nad peavad seda vajalikuks. Komisjon, keda vajaduse korral abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/64/EÜ (7) artikli 85 lõike 1 alusel moodustatud maksete komitee, peaks andma asjakohaseid juhiseid ja pädevaid asutusi abistama.

(7)

Selleks et hõlbustada siseturu toimimist ning vältida ebavõrdsust euroala ja euroalaväliste liikmesriikide makseteenuse kasutajate vahel seoses piiriüleste euromaksetega, on vaja tagada, et liidus tehtavate piiriüleste euromaksete tasud on kooskõlas selle liikmesriigi omavääringus tehtavate vastavate riigisiseste maksete tasudega, kus asub makseteenuse kasutajale teenust pakkuv makseteenuse pakkuja. Makseteenuse pakkuja loetakse asuvaks liikmesriigis, kus ta makseteenuse kasutajale oma teenuseid pakub.

(8)

Kui maksja liikmesriigis ja makse saaja liikmesriigis kasutatakse erinevaid vääringuid, on vääringu konverteerimise tasudel piiriüleste maksete puhul oluline osa. Direktiivi (EL) 2015/2366 artikliga 45 on ette nähtud, et kasutatavad tasud ja vahetuskurss oleksid läbipaistvad; selle direktiivi artikli 52 punktis 3 nähakse ette teabele esitatavad nõuded seoses raamlepinguga hõlmatud maksetehingutega ning sama direktiivi artikli 59 lõikega 2 nähakse ette teabele esitatavad nõuded isikutele, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenust müügikohas või sularaha- või makseautomaadis. On vaja ette näha lisameetmed, et kaitsta tarbijaid vääringu konverteerimise teenuste ülemääraste tasude eest ning tagada, et tarbijatele antakse teavet, mida on vaja parima vääringu konverteerimise võimaluse valimiseks.

(9)	Rakendatavad meetmed peaksid olema asjakohased, piisavad ja kulutõhusad. Kuid olukorras, kus maksjal on sularaha- või makseautomaadis või müügikohas erinevad vääringu konverteerimise võimalused, peaks esitatav teave võimaldama teha võrdlusi, et maksja saaks teha teadliku valiku.

(10)

Võrreldavuse saavutamiseks tuleks kõigi kaardipõhiste maksete vääringu konverteerimise tasusid väljendada ühtemoodi, nimelt Euroopa Keskpanga (EKP) avaldatud viimase olemasoleva euro viitekursi juurdehindlusprotsendina. Kui konverteerimine toimub kahe vääringu vahel, millest kumbki pole euro, tuleks juurdehindlusprotsendi tuletamisel tugineda mõlema vääringu EKP viitekursile.

(11)

Kooskõlas direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud üldiste teavitamisnõuetega vääringu konverteerimise tasude kohta peaksid vääringu konverteerimise teenuste pakkujad avaldama teabe oma vääringu konverteerimise tasude kohta enne maksetehingu algatamist. Isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, peaksid andma teavet oma selliste teenuste eest võetavate tasude kohta selgel ja kättesaadaval viisil, näiteks esitades oma tasud teenindusletis või digitaalselt terminalis või internetiostude korral ekraanil. Lisaks direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikes 2 osutatud teabele peaksid need isikud, enne kui makse algatatakse, esitama selge teabe summa kohta, mis makse saajale tasutakse makse saaja kasutatavas vääringus, ja summa kohta, mille maksja tasub maksja konto vääringus. Summa, mis makstakse makse saaja kasutatavas vääringus, peaks väljendama ostetavate kaupade või teenuste hinda ning seda võiks näidata pigem ostu kinnitamisel kui makseterminalis. Saaja kasutatav vääring on üldiselt kohalik vääring, kuid lepinguvabaduse põhimõttel võib see mõnel juhul olla mõni muu liidu vääring. Kogusumma, mille maksja tasub maksja konto vääringus, peaks koosnema kauba või teenuse hinnast ja vääringu konverteerimise tasudest. Peale selle tuleks mõlemad summad dokumenteerida kviitungil või mõnel muul püsival andmekandjal.

(12)	Seoses direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõikega 2 peaks juhul, kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, olema maksjal võimalik sellest teenusest keelduda ja maksta selle asemel makse saaja kasutatavas vääringus.

(13)

Selleks et maksjad saaksid vääringu konverteerimise tasusid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas võrrelda, peaksid maksjate makseteenuse pakkujad lisama oma raamlepingu tingimustesse mitte ainult täielikult võrreldava teabe vääringu konverteerimisel kohaldatavate tasude kohta, vaid tegema selle teabe ka üldsusele laialdaselt kättesaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval elektroonilisel andmekandjal, eelkõige oma kliendiveebisaidil, oma internetipanga veebisaidil ja oma mobiilpanganduse rakenduses kergesti mõistetaval ja juurdepääsetaval viisil kättesaadavaks. See võimaldaks välja töötada võrdlusveebisaidid, et tarbijatel oleks lihtsam välismaal reisides või sisseoste tehes hindu võrrelda. Lisaks peaksid maksjate makseteenuse pakkujad tuletama maksjatele meelde kohaldatavat vääringu konverteerimise tasu, kui kaardipõhine makse tehakse teises vääringus, kasutades laialdaselt kättesaadavaid ja kergesti juurdepääsetavaid elektroonilisi sidekanaleid, nagu SMSid, e-kirjad või tõuketeated, mida tehakse maksja mobiilpanganduse rakenduse kaudu. Makseteenuse pakkujad peaksid makseteenuse kasutajatega kokku leppima elektroonilise sidekanali, mille kaudu nad esitavad teabe vääringu konverteerimise tasude kohta, võttes arvesse, millise kanali kaudu jõuab maksjani kõige paremini. Makseteenuse pakkujad peaksid aktsepteerima ka makseteenuse kasutajate taotlust loobuda selliste elektrooniliste sõnumite saamisest, mis sisaldavad teavet vääringu konverteerimise tasude kohta.

(14)

Perioodilised meeldetuletused on asjakohased olukorras, kus maksja viibib välismaal pikemat aega, näiteks juhul, kui maksja on lähetatud välismaale või õpib seal, või kui maksja tasub kohalikus vääringus tehtavate internetiostude eest regulaarselt kaardiga. Selliste meeldetuletuste esitamise kohustus tagaks, et maksja on erinevate vääringu konverteerimise variantide kaalumisel teavitatud.

(15)

Oluline on lihtsustada makseteenuse pakkujate jaoks piiriüleste maksete sooritamist. Selle suhtes tuleks edendada standardimist, eelkõige rahvusvahelise maksekonto tunnuse (IBAN) ja makseteenuse pakkuja tunnuskoodi (BIC) kasutamist. Seepärast on asjakohane anda makseteenuste kasutajatele piisavalt teavet kõnealuse pangakonto IBANi ja BICi kohta.

(16)

Selleks et tagada maksebilansistatistika järjepidev, õigeaegne ja tõhus esitamine ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) raames, tuleks tagada, et jätkuvalt võib koguda hõlpsasti kättesaadavaid andmeid maksete kohta, nt IBAN, BIC ja tehingute arv või koondatud baasandmed maksete kohta eri makseinstrumentide lõikes, kui andmete kogumise protsess ei häiri maksete automaatset töötlemist ning on täielikult automatiseeritav. Käesolev määrus ei mõjuta aruandluskohustusi, mis teenivad muid poliitikaeesmärke, näiteks rahapesu ja terroristide rahastamise tõkestamine, või maksustamise eesmärke.

(17)	Pädevatel asutustel peaksid olema volitused võtta oma järelevalvekohustuste tõhusaks täitmiseks kõik vajalikud meetmed, et tagada käesoleva määruse järgimine makseteenuse pakkujate poolt.

(18)

Selleks et tagada käesoleva määruse ebaõigest kohaldamisest tingitud kahju hüvitamine, peaksid liikmesriigid ette nägema piisavad ja tõhusad kaebuste lahendamise või kahju hüvitamise menetlused, et lahendada makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahelisi vaidlusi. Samuti on oluline, et määratakse pädevad asutused ja kohtuvälised vaidluste lahendamise organid.

(19)

Oluline on tagada, et ühenduse pädevad asutused ja kohtuvälised vaidluste lahendamise organid teevad liidus aktiivselt koostööd, et lahendada käesoleva määrusega seotud piiriülesed vaidlused sujuvalt ja mõistliku aja jooksul. Kõnealune koostöö peaks olema võimalik eri jurisdiktsioonide õigust või õiguspraktikat käsitleva teabe vahetamise vormis või vajaduse korral kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluste üleandmise või ülevõtmise vormis.

(20)	Oluline on, et liikmesriigid sätestavad riigisiseses õiguses tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused juhuks, kui ei täideta käesolevat määrust.

(21)

Käesoleva määruse reguleerimisala laiendamine vääringutele, mis ei ole euro, oleks selgelt kasulik, kuna määrust kohaldataks suurema arvu maksete suhtes. Seepärast tuleks ette näha teatamise kord, et ka liikmesriigid, kus euro ei ole omavääringuks, saaksid laiendada käesoleva määruse kohaldamist oma riigi vääringus nomineeritud piiriülestele maksetele.

(22)

Komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, mis käsitleb niisuguse reegli kohaldamist, millega võrdsustatakse eurodes tehtavate piiriüleste maksete kulud riikide omavääringutes tehtavate riigisiseste tehingute kuludega, ning seda, kui tulemuslik on käesolevas määruses sätestatud nõue anda vääringu konverteerimise kohta teavet. Komisjon peaks analüüsima ka lisavõimalusi (ja nende võimaluste tehnilist teostatavust) laiendada võrdse tasu reeglit kõigile liidu vääringutele ja veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust ja võrreldavust, aga ka võimalust blokeerida ja lubada valikut, et vääringu konverteerib muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja.

(23)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse või toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid liidus tehtavatele piiriülestele maksetele ning vääringu konverteerimise tasude läbipaistvusele.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/2366 piiriüleste maksete suhtes, mis on nomineeritud eurodes või nende liikmesriikide omavääringutes, kes on vastavalt käesoleva määruse artiklile 13 teatanud oma otsusest laiendada määruse kohaldamist oma riigi vääringule.

Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust kohaldatakse artikleid 4 ja 5 kõigi riigisiseste ja piiriüleste maksete suhtes, mis on nomineeritud eurodes või muus liikmesriigi omavääringus kui euro ja mis hõlmavad vääringu konverteerimise teenust.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata makseteenuse pakkujate enda kulul või teiste makseteenuse pakkujate eest tehtavate maksete suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„piiriülene makse“ – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja asuvad eri liikmesriigis;

2)	„riigisisene makse“ – elektrooniliselt töödeldav maksetehing, mis on algatatud maksja või saaja poolt või saaja kaudu ning mille korral nii maksja makseteenuse pakkuja kui saaja makseteenuse pakkuja asuvad samas liikmesriigis;

3)	„maksja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksekonto haldaja ja kes teeb maksekäsundi antud maksekontolt makse tegemiseks või kui maksekontot ei ole, füüsiline või juriidiline isik, kes teeb maksekäsundi;

4)	„saaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes peaks olema maksetehinguga ülekantava raha saaja;

„makseteenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes kategooriasse kuuluv juriidiline isik ning kõnealuse direktiivi artiklis 32 osutatud füüsiline või juriidiline isik, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (8) artikli 2 lõike 5 punktides 2–23 loetletud asutused, kelle suhtes liikmesriigid kohaldavad direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 2 lõike 5 kohast erandit;

6)	„makseteenuse kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja või saaja või mõlemana;

7)	„maksetehing“ – maksja või saaja poolt või saaja kaudu algatatud raha sissemakse, ülekandmine või väljanõudmine, mis ei olene makse aluseks olevatest mis tahes kohustustest maksja ja saaja vahel;

8)	„maksekäsund“ – makseteenuse pakkujale maksja või saaja antud juhis maksetehingu täitmiseks;

„tasu“ – makseteenuse pakkuja poolt makseteenuse kasutajalt võetav summa, mis on otseselt või kaudselt seotud maksetehinguga, või summa, mida makseteenuse pakkuja või vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik võtab makseteenuse kasutajalt vääringu konverteerimise teenuse eest direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 59 lõike 2 kohaselt, või nende summade kombinatsioon;

10)	„raha“ – pangatähed ja mündid, elektroonsel kujul edastatav raha ja e-raha, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (9) artikli 2 punktis 2;

11)	„tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb eesmärkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega;

12)	„mikroettevõtja“ – ettevõtja, mis makseteenuse lepingu sõlmimise ajal on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (10) lisa artiklis 1 ning artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud ettevõte;

13)	„vahendustasu“ – maksja makseteenuse pakkuja ja saaja makseteenuse pakkuja vahel makstav tasu iga otsekorralduse eest;

14)	„otsekorraldus“ – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud saajale, saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale;

15)	„otsekorralduste skeem“ – makseteenuse pakkujate vahel otsekorralduste teostamiseks kokku lepitud ühtsed reeglid, tavad ja nõuded.

Artikkel 3

Piiriüleste maksete ja nendele vastavate riigisiseste maksete tasud

1. Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt piiriüleste euromaksete eest sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt selle liikmesriigi omavääringus tehtavate sama väärtusega riigisiseste maksete eest, kus asub makseteenuse kasutajale teenuseid pakkuv makseteenuse pakkuja.

2. Makseteenuse pakkuja võtab makseteenuse kasutajalt sellise liikmesriigi omavääringus tehtavate piiriüleste maksete eest, kes on teatanud oma otsusest laiendada käesoleva määruse kohaldamist oma omavääringule vastavalt artiklile 13, sama suurt tasu kui see, mida ta võtab makseteenuse kasutajatelt sama väärtusega ja samas vääringus tehtavate riigisiseste maksete eest.

3. Selleks et hinnata lõike 1 kohaldamise eesmärgil piiriüleste maksete tasude suurust, määrab makseteenuse pakkuja piiriülesele maksele vastava riigisisese makse. Kui pädevad asutused seda vajalikuks peavad, annavad nad välja suunised välismaksetele vastavate riigisiseste maksete kindlaksmääramise kohta. Pädevad asutused teevad aktiivselt koostööd direktiivi 2007/64/EÜ artikli 85 lõike 1 alusel loodud maksete komiteega, et tagada välismaksetele vastavaid riigisiseseid makseid käsitlevate suuniste järjepidevus.

4. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata vääringu konverteerimise tasudele.

Artikkel 4

Vääringu konverteerimise tasud kaardipõhiste maksetehingute puhul

1. Seoses teabega, mis tuleb direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõike 1, artikli 52 punkti 3 ja artikli 59 lõike 2 kohaselt vääringu konverteerimise tasude ja kohaldatava vahetuskursi kohta esitada, väljendavad makseteenuse pakkujad ja isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid nimetatud direktiivi artikli 59 lõikes 2 osutatud sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, kogu vääringu konverteerimise tasu Euroopa Keskpanga (EKP) avaldatud viimase olemasoleva euro viitekursi juurdehindlusprotsendina. See juurdehindlus avalikustatakse maksjale enne maksetehingu algatamist.

2. Makseteenuse pakkujad teevad lõikes 1 osutatud juurdehindluse üldsusele kättesaadavaks arusaadaval ja kergesti juurdepääsetaval viisil ning laialdaselt kättesaadaval ja hõlpsasti juurdepääsetaval elektroonilisel platvormil.

3. Lisaks lõikes 1 osutatud teabele esitab sularaha- või makseautomaadis või müügikohas vääringu konverteerimise teenust pakkuv isik maksjale enne maksetehingu algatamist järgmise teabe:

a)	summa, mis makstakse makse saajale makse saaja kasutatavas vääringus;

b)	summa, mille maksja maksab maksja konto vääringus.

4. Isik, kes pakub vääringu konverteerimise teenuseid sularaha- või makseautomaadis või müügikohas, esitab lõikes 1 osutatud teabe selgelt sularaha- või makseautomaadis või müügipunktis. Enne maksetehingu algatamist annab nimetatud isik maksjale teada ka võimalusest maksta makse saaja kasutatavas vääringus ja lasta vääring konverteerida hiljem maksja makseteenuse pakkuja poolt. Lõigetes 1 ja 3 osutatud teave tehakse maksjale püsival andmekandjal kättesaadavaks ka pärast maksetehingu algatamist.

5. Maksja makseteenuse pakkuja saadab maksjale elektroonilise sõnumi koos lõikes 1 osutatud teabega iga maksekaardi kohta, mille maksja makseteenuse pakkuja on maksjale väljastanud ja mis on seotud sama kontoga, põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui maksja makseteenuse pakkuja saab maksekäsundi müügikohast või sularaha väljavõtmisel sularaha- või makseautomaadist, mis on nomineeritud liidu mis tahes vääringus, mis ei ole maksja konto vääring.

Esimesest lõigust olenemata saadetakse selline sõnum üks kord igas kuus, mil maksja makseteenuse pakkuja saab maksjalt samas vääringus nomineeritud maksekäsundi.

6. Makseteenuse pakkuja lepib makseteenuse kasutajaga kokku laialdaselt kättesaadava(d) ja kergesti juurdepääsetava(d) elektroonilise(d) sidekanali (või -kanalid), mille kaudu makseteenuse pakkuja lõikes 5 osutatud teate saadab.

Makseteenuse pakkuja pakub makseteenuse kasutajale võimalust lõikes 5 osutatud elektrooniliste sõnumite saamisest loobuda.

Makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja võivad kokku leppida, et lõiget 5 ja käesolevat lõiget ei kohaldata täielikult või osaliselt juhul, kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija.

7. Käesolevas artiklis osutatud teave esitatakse tasuta erapooletul ja arusaadaval viisil.

Artikkel 5

Vääringu konverteerimise tasud kreeditkorralduste puhul

1. Kui maksja makseteenuse pakkuja pakub vääringu konverteerimise teenust seoses kreeditkorraldusega, mis on määratletud direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 24 ning mis algatatakse otse internetis, kasutades makseteenuse pakkuja veebisaiti või mobiilpanganduse rakendust, teavitab makseteenuse pakkuja maksjat kõnealuse direktiivi artikli 45 lõike 1 ja artikli 52 punkti 3 tähenduses enne maksetehingu algatamist selgel, erapooletul ja arusaadaval viisil kreeditkorralduse suhtes kohaldatavate vääringu konverteerimise teenuste eeldatavast tasust.

2. Enne maksetehingu algatamist edastab makseteenuse pakkuja maksjale selgel, erapooletul ja arusaadaval viisil kreeditkorralduse eeldatava kogusumma maksja konto vääringus, sealhulgas kõik tehingutasud ja vääringu konverteerimise tasud. Makseteenuse pakkuja esitab makse saajale ülekantava eeldatava summa ka makse saaja konto vääringus.

Artikkel 6

Maksete automatiseerimise lihtsustamise meetmed

1. Makseteenuse pakkuja teatab vajaduse korral makseteenuse kasutajale makseteenuse kasutaja rahvusvahelise maksekonto tunnuse (IBAN) ja makseteenuse pakkuja tunnuskoodi (BIC).

Peale selle märgib makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja konto väljavõttel või selle lisal makseteenuse kasutaja IBANi ja makseteenuse pakkuja BICi.

Makseteenuse pakkuja annab käesoleva lõike alusel nõutava teabe makseteenuse kasutajale tasuta.

2. Kui makseteenuse kasutaja annab makseteenuse pakkujale korralduse teha piiriülene makse, ilma et ta oleks talle teatanud teises liikmesriigis asuva IBANi ning vajaduse korral ja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 260/2012 (11) sellega seotud BICi, võib makseteenuse pakkuja nõuda kõnealuselt makseteenuse kasutajalt artikli 3 lõike 1 kohaselt nõutavatele tasudele lisanduvat tasu. Nimetatud tasu peab olema kohane ja kulupõhine. Tasus lepivad kokku makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja. Makseteenuse pakkuja teatab makseteenuse kasutajale lisatasu summa aegsasti enne seda, kui asjaomane leping makseteenuse kasutajale siduvaks muutub.

3. Sõltuvalt asjaomase maksetehingu liigist teatab kaupade ja teenuste tarnija, kes esitab liidus arveid kaupade ja teenuste eest ning võtab vastu käesoleva määrusega hõlmatud makseid, oma klientidele oma IBANi ja oma makseteenuse pakkuja BICi.

Artikkel 7

Maksebilansi aruandluse kohustus

1. Liikmesriigid ei kehtesta makseteenuse pakkujatele riigisiseseid arvelduspõhiseid aruandluskohustusi esitada oma klientide maksetehingute kohta maksebilansistatistikat.

2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid koguda koondandmeid või muud asjaomast kergesti kättesaadavat teavet, eeldusel et selline kogumine ei mõjuta maksete automaatset töötlemist ja et makseteenuse pakkujad saavad sellise kogumise täielikult automatiseerida.

Artikkel 8

Pädevad asutused

Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes vastutavad käesoleva määruse järgimise tagamise eest.

Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõigist kooskõlas määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 9 teise lõiguga teatatud pädevate asutustega seotud muutustest.

Liikmesriigid kohustavad pädevaid asutusi teostama tõhusat järelevalvet määruse täitmise üle ning võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada selle täitmine.

Artikkel 9

Kaebemenetlused käesoleva määruse väidetava rikkumise korral

1. Liikmesriigid näevad ette menetlused, mis võimaldavad makseteenuse kasutajatel ja teistel huvitatud isikutel esitada pädevatele asutustele kaebusi, mis tulenevad käesoleva määruse väidetavatest rikkumistest makseteenuse pakkuja poolt.

2. Kui see on asjakohane ning ilma et see piiraks riigisisese menetlusõiguse kohast õigust esitada hagi kohtusse, teavitavad pädevad asutused kaebuse esitajat artikli 10 kohaselt ette nähtud kohtuvälistest kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlustest.

Artikkel 10

Kohtuväline kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetlus

1. Liikmesriigid näevad ette piisava ja tõhusa kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vahelisi vaidlusi, mis käsitlevad käesolevast määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusi. Selle jaoks määravad liikmesriigid vastutavad organid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata kõik koosõlas määruse (EÜ) nr 924/2009 artikli 11 lõikega 2 teatatud organitega seotud muutused.

3. Liikmesriigid võivad sätestada, et käesolevat artiklit kohaldatakse ainult nendele makseteenuse kasutajatele, kes on tarbijad või mikroettevõtjad. Sellistel juhtudel teavitab liikmesriik sellest komisjoni.

Artikkel 11

Piiriülene koostöö

Artiklites 8 ja 10 osutatud eri liikmesriikide pädevad asutused ja kohtuvälise kaebuste lahendamise ja kahju hüvitamise menetluse eest vastutavad organid teevad piiriüleste vaidluste lahendamisel tihedat ja tõrgeteta koostööd. Liikmesriigid tagavad sellise koostöö toimumise.

Artikkel 12

Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõigist kooskõlas määruse (EÜ) nr 924/2009 artikliga 13 teavitatud normide ja meetmete muudatustest.

Artikkel 13

Kohaldamine muude vääringute kui euro suhtes

Liikmesriik, kus euro ei ole omavääringuks ja kes otsustab laiendada käesoleva määruse kohaldamist omavääringule, teatab sellest komisjonile.

Kõnealune teade avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleva määruse laiendatud kohaldamine asjaomase liikmesriigi omavääringule jõustub 14 päeva pärast kõnealust avaldamist.

Artikkel 14

Läbivaatamine

1. Hiljemalt 19. aprilliks 2022 esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, EKP-le ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju kohta, mis sisaldab eelkõige järgmist:

a)	hinnang viisi kohta, kuidas makseteenuse pakkujad kohaldavad käesoleva määruse artiklit 3;

b)	hinnang liikmesriikide omavääringutes ja eurodes tehtavate riigisiseste ja piiriüleste maksete mahu ja tasude muutuse kohta alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/518 (12) vastuvõtmise kuupäevast, nimelt 19. märtsist 2019;

c)	hinnang selle kohta, kuidas käesoleva määruse artikkel 3 on mõjutanud vääringu konverteerimise tasusid ja muid makseteenustega seotud tasusid nii maksjate kui ka makse saajate jaoks;

d)	hinnang käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 niisuguse muutmise hinnangulise mõju kohta, mis tehakse eesmärgiga hõlmata kõigi liikmesriikide vääringud;

hinnang selle kohta, kuidas kohaldavad vääringu konverteerimise teenuste pakkujad käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 ning riigisiseses õiguses, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 punkti 3 ja artikli 59 lõiget 2, sätestatud teabele esitatavaid nõudeid ning kas need õigusnormid on suurendanud vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust;

f)	hinnang selle kohta, kas ja mil määral on vääringu konverteerimise teenuste pakkujatel tekkinud raskusi käesoleva määruse artiklite 4 ja 5 ning riigisisese õiguse, millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 45 lõiget 1, artikli 52 punkti 3 ja artikli 59 lõiget 2, tegeliku kohaldamisega;

kulude-tulude analüüs vääringu konverteerimise teenuste pakkujate kasutatavate või neile kättesaadavate kommunikatsioonikanalite ja -tehnoloogiate kohta, mis võivad veelgi parandada vääringu konverteerimise tasude läbipaistvust, sealhulgas hinnang selle kohta, kas makseteenuse pakkujad peaksid artiklis 4 osutatud teabe saatmiseks pakkuma teatavaid olemasolevaid kanaleid; kõnealune analüüs hõlmab ka hinnangut selle kohta, kas tehniliselt on võimalik enne iga tehingu algatamist üheaegselt avaldada käesoleva määruse artikli 4 lõigetes 1 ja 3 osutatud teavet kõigi vääringu konverteerimise võimaluste kohta, mis on olemas sularaha- või makseautomaadis või müügikohas;

h)	kulude-tulude analüüs maksjatele antava võimaluse kohta blokeerida vääringu konverteerimise võimalus, mida sularaha- või makseautomaadis või müügikohas pakub muu isik kui maksja makseteenuse pakkuja, ja oma sellealast eelistust muuta;

i)	kulude-tulude analüüs maksja makseteenuse pakkuja suhtes esitatava nõude kohta esitada üksiku maksetehinguga seotud vääringu konverteerimise teenuste osutamisel, kui toimub tehingu kliirimine ja arveldamine, kohaldatav vääringu konverteerimiskurss tehingu algatamise hetkel.

2. Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab vähemalt ajavahemikku alates 15. detsembrist 2019 kuni 19. oktoobrini 2021. Komisjon võib aruande ettevalmistamisel kasutada andmeid, mida liikmesriigid on seoses lõikega 1 kogunud, ja võtab arvesse eri maksetehingute eripära, eristades eelkõige sularaha- või makseautomaadis ja müügikohas algatatud tehinguid.

Artikkel 15

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 924/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1) ELT C 65, 25.2.2021, lk 4.

(2) ELT C 56, 16.2.2021, lk 43.

(3) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuli 2021. aasta otsus.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 924/2009 piiriüleste maksete kohta ühenduses ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2560/2001 (ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

(5) Vt I lisa.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta direktiiv 2007/64/EÜ makseteenuste kohta siseturul ning direktiivide 97/7/EÜ, 2002/65/EÜ, 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ muutmise ning direktiivi 97/5/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 319, 5.12.2007, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7).

(10) Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistet (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/518, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 seoses liidus tehtavate piiriüleste maksete teatavate tasudega ja vääringu konverteerimise tasudega (ELT L 91, 29.3.2019, lk 36).

I LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus muudatuste loeteluga

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EÜ) nr 924/2009

(ELT L 266, 9.10.2009, lk 11).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 260/2012

(ELT L 94, 30.3.2012, lk 22).

(Üksnes artiklis 17 artiklitele 2, 3, 4, 5, 7 ja 8 viidatud osas)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) 2019/518

(ELT L 91, 29.3.2019, lk 36).

II LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 924/2009	Käesolev määrus
Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3	Artikli 1 lõiked 1, 2 ja 3
Artikli 1 lõige 4	–
Artikkel 2	Artikkel 2
Artikli 3 lõige 1	Artikli 3 lõige 1
Artikli 3 lõige 1a	Artikli 3 lõige 2
Artikli 3 lõige 2	Artikli 3 lõige 3
Artikli 3 lõige 4	Artikli 3 lõige 4
Artikkel 3a	Artikkel 4
Artikkel 3b	Artikkel 5
Artikli 4 lõige 1	Artikli 6 lõige 1
Artikli 4 lõige 3	Artikli 6 lõige 2
Artikli 4 lõige 4	Artikli 6 lõige 3
Artikkel 5	Artikkel 7
Artikkel 6	–
Artikkel 7	–
Artikli 9 esimene lõik	Artikli 8 esimene lõik
Artikli 9 teine lõik	Artikli 8 teine lõik
Artikli 9 kolmas lõik	–
Artikli 9 neljas lõik	Artikli 8 kolmas lõik
Artikli 10 lõike 1 esimene lõik	Artikli 9 lõige 1
Artikli 10 lõike 1 teine lõik	–
Artikli 10 lõige 2)	Artikli 9 lõige 2
Artikkel 11	Artikkel 10
Artikkel 12	Artikkel 11
Artikkel 13	Artikkel 12
Artikli 14 lõige 1	Artikkel 13
Artikli 14 lõige 2	–
Artikli 14 lõige 3	–
Artikkel 15	Artikkel 14
Artikkel 16	Artikkel 15
Artikkel 17	Artikkel 16
–	I lisa
–	II lisa

30.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 274/32

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1231,

14. juuli 2021,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/833 (3) vastuvõtmist võttis Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) oma vastavalt 2019. ja 2020. aastal toimunud 41. ja 42. aastakoosolekul vastu mitu õiguslikult siduvat otsust oma pädevusvaldkonda kuuluvate kalavarude kaitse kohta.

(2)

Kõnealused otsused on adresseeritud NAFO konventsiooni osalistele, kuid need sisaldavad ka ettevõtjate kohustusi (näiteks laeva kapten). NAFO uued kaitse- ja rakendusmeetmed, mis on kõigi NAFO konventsiooni osaliste suhtes siduvad, on jõustunud. Need tuleb liidu õigusesse üle võtta sellises ulatuses, milles need ei ole liidu õigusega juba ette nähtud.

(3)

Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/833 kohandada, et kohaldada võrgusilma mõõtmist käsitlevaid NAFO norme, võtta kasutusele NAFO kasutatava kalalaeva määratlus, et võimaldada liidu kontrolli- ja täitevasutustel töötada kooskõlas teiste NAFO konventsiooni osalistega ning parandada teabe liikumist liikmesriikide ametiasutuste, komisjoni ja NAFO tegevsekretäri vahel.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/473 (4) artikli 3 kohaselt on Euroopa Kalanduskontrolli Ameti (EFCA) ülesanne muu hulgas korraldada liikmesriikide kalanduse kontrolli- ja inspekteerimistegevuse koordineerimist, et rakendada rahvusvahelisi kontrolli- ja inspekteerimisprogramme, näiteks NAFO ühist inspekteerimise ja järelevalvekava; ning aidata liikmesriikidel edastada komisjonile ja kolmandatele isikutele püügitegevust ning kontrolli- ja inspekteerimistegevust puudutavat teavet. Seetõttu on asjakohane et EFCA on asutuseks, kes saab liikmesriikidelt kontrolli ja inspekteerimist käsitlevat teavet, näiteks merel koostatud inspekteerimisaruandeid ja kontrollvaatluskavasid käsitlevaid teateid, ning edastab selle NAFO täitevsekretärile.

(5)

Kaitse- ja rakendusmeetmete menetlus, mille raames konventsiooniosalised edastavad teavet NAFO seire-, kontrolli- ja järelevalve (edaspidi „MCS“) veebisaidile, hõlmab edastatava teabe saatmist NAFO täitevsekretärile. Seepärast on vaja ajakohastada määruse (EL) 2019/833 asjaomaseid sätteid, et kajastada seda muutust ja selgitada kanaleid, mida liikmesriigid peavad asjakohase teabe edastamiseks kasutama.

(6)

Samuti on vaja kehtestada kaitse- ja rakendusmeetmete sätted Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus) kaitseks, viia prahilepingute sätted kooskõlla kaitse- ja rakendusmeetmetega ning täpsustada, et teise konventsiooniosalise inspektorite kasutamiseks on vaja sadamariigist konventsiooniosalise nõusolekut.

(7)

Kaitse- ja rakendusmeetmete teatavaid sätteid tõenäoliselt muudetakse NAFO aastakoosolekutel, kuna kehtestatakse uued tehnilised meetmed seoses varude biomassi muutumisega ja põhjalähedase püügi keelu piirkondade läbivaatamisega. Selleks et kaitse- ja rakendusmeetmete edasised muudatused enne püügihooaja algust kiiresti liidu õigusesse inkorporeerida, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses: hariliku süvameregarneeli püügil kasutatavad võrgusilma suurused, sorteerimisvõred või -restid ja kinnitusketid; ning põhjalähedase püügi keelu piirkonnad. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(8)	Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/833 muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/833 muutmine

Määrust (EL) 2019/833 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

punkt 6 asendatakse järgmisega:

„6)	„kalalaev“ – liidule kuuluv laev, mis on varustatud või ette nähtud püügitegevuseks või tegeleb sellega, sealhulgas kala töötlemise, ümberlaadimise või muu tegevusega, millega valmistatakse ette püüki või püügiga seotud tegevust, sealhulgas katselise või uurimusliku kalapüügi vallas;“;

lisatakse järgmine punkt:

„31)	„MCSi veebisait“ – NAFO seire, kontrolli ja järelevalve veebisait, mis sisaldab merel ja sadamas tehtavate kontrollidega seotud teavet.“

Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Liikmesriigid võivad anda oma lipu all sõitvatele kalalaevadele loa püüda kalavarusid, mille jaoks liidule ei ole vastavalt kehtivatele kalapüügivõimalustele kvooti eraldatud, nn ühiskvoodi alusel, kui selline kvoot on olemas ja NAFO tegevsekretär ei ole teatanud püügikeelu kehtestamisest.“;

lõike 3 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

teatama komisjonile ja EFCA-le nende liidu laevade nimed, mis kavatsevad püüda nn ühiskvoodi alusel, vähemalt 48 tundi enne reguleerimispiirkonda sisenemist ja vähemalt 48 tundi pärast reguleerimispiirkonnast lahkumist. Teatele lisatakse võimaluse korral prognoositav püügimaht. Kui komisjon leiab, et kaitse- ja rakendusmeetmetes kehtestatud asjaomased tingimused on täidetud, teatab ta sellest NAFO tegevsekretärile.“

Artikli 6 lõike 1 punktid d ja e asendatakse järgmisega:

„d)	lõpetab meriahvena sihtpüügi rajoonis 3M ajavahemikus alates kella 24.00 (UTC) päeval, mil teatatud kogupüük jõuab prognoosi kohaselt 50 %-ni meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M (millest teatatakse kooskõlas lõikega 3), kuni 1. juulini;

e)	lõpetab meriahvena sihtpüügi rajoonis 3M alates kella 24.00 (UTC) päeval, mil teatatud kogupüük jõuab prognoosi kohaselt 100 %-ni meriahvena lubatud kogupüügist rajoonis 3M, millest teatatakse kooskõlas lõikega 3;“.

Artikli 7 lõike 2 punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a)	liidule ei ole eraldatud selles rajoonis kalavarude kvooti vastavalt kehtivatele kalapüügivõimalustele;

b)	konkreetsete kalavarude püügile on kehtestatud keeld (moratoorium) või“.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 9a

Tursk rajoonis 3M

1. Laevade suhtes, mille pardal on üle 1 250 kg rajoonist 3M püütud turska, kohaldatakse järgmisi kontrollimeetmeid:

a)	laevad lossivad või laadivad ümber rajoonist 3M püütud tursasaaki üksnes artikli 39 kohaselt määratud sadamates;

b)	laev või laeva nimel selle esindaja teatab vähemalt 48 tundi enne eeldatavat sadamasse saabumise aega pädevale sadamaasutusele oma eeldatava saabumisaja, pardal oleva rajoonist 3M püütud hinnangulise tursakoguse ning teabe rajooni või rajoonide kohta, kus muu pardal olev tursasaak püüti;

iga liikmesriik inspekteerib rajoonist 3M püütud tursa lossimist ja ümberlaadimist oma sadamates, koostab käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormi kasutades inspekteerimisaruande ning saadab selle 12 tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõpetamise kuupäevast NAFO tegevsekretärile ning koopia komisjonile ja EFCA-le. Aruandes esitatakse kõik sadamakontrolli käigus avastatud käesoleva määruse rikkumised ja nende üksikasjad. Aruanne peab sisaldama kogu kättesaadavat asjaomast teavet rikkumiste kohta, mis avastati merel inspekteeritud kalalaeva käimasoleva püügireisi ajal.

2. Iga liikmesriik inspekteerib riskijuhtimise põhimõttest lähtudes laevu, mille pardal on vähem kui 1 250 kg rajoonist 3M püütud turska.

3. Komisjon või tema määratud asutus tagab, et lõike 1 punktis c osutatud teave edastatakse viivitamata NAFO tegevsekretärile, et avaldada see MCSi veebisaidil.“

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt c asendatakse järgmisega:

„c)	iga liikmesriik edastab komisjonile kõikide määratud sadamate nimed ja komisjon edastab need NAFO tegevsekretärile. Muudatuste tegemisel edastatakse eelmist nimekirja asendav nimekiri vähemalt 20 päeva enne muudatuse jõustumist;“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)

iga liikmesriik inspekteerib süvalesta lossimist oma sadamates, koostab käesoleva määruse lisa punktis 9 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.C lisas ette nähtud vormi kasutades inspekteerimisaruande ning saadab selle 14 tööpäeva jooksul alates inspekteerimise lõpetamise kuupäevast NAFO tegevsekretärile ning koopia komisjonile ja EFCA-le. Aruandes esitatakse kõik sadamakontrolli käigus avastatud käesoleva määruse rikkumised ja nende üksikasjad. Aruanne peab sisaldama kogu kättesaadavat asjaomast teavet rikkumiste kohta, mis avastati merel inspekteeritud kalalaeva käimasoleva püügireisi ajal.“;

lõike 2 punkti d alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i)	laev ei ole saanud ühtegi kinnitust 72 tunni jooksul pärast seda, kui ta on saatnud teate kooskõlas punktiga a, või“.

Artiklisse 12 lisatakse järgmised lõiked:

„9. Reguleerimispiirkonnas on keelatud Atlandi polaarhai (Somniosus microcephalus) sihtpüük.

10. Liikmesriigi lipu all sõitvad kalalaevad teevad kõik mõistlikud jõupingutused, et minimeerida kaaspüüki ja suremust ning vabastavad elusad Atlandi polaarhaid viisil, mis tekitab võimalikult vähe kahju.“

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Käesoleva artikli tähenduses mõõdetakse võrgusilma suurust kooskõlas käesoleva määruse lisa punktis 10 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete III.A lisaga.“;

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	40 mm – harilik süvameregarneel, sh krevetid (PRA);“.

9)	Artiklile 14 lisatakse järgmine lõige: „3a. Kalalaevad, kes teostavad rajoonis 3M tursa sihtpüüki traalnoodaga, kasutavad väiksemate tursaisendite püügi vähendamiseks sortimisvõresid, mille trellide minimaalne vahe on 55 mm. Sortimisvõre asetatakse noodapärale eelneva traali ülemisse paneeli.“

10)

Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 18

Põhjalähedase püügi keelu piirkonnad

1. Kuni 31. detsembrini 2021 ei tohi ükski laev tegeleda põhjalähedase püügitegevusega piirkondades, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 14 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 3 ning mille piiritlemiseks ühendatakse käesoleva määruse lisa punktis 15 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 5 esitatud koordinaadid nende numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1.

2. Kuni 31. detsembrini 2021 ei tohi ükski laev tegeleda põhjalähedase püügiga rajooni 3O piirkonnas, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 16 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 4 ning mille piiritlemiseks ühendatakse käesoleva määruse lisa punktis 17 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 6 esitatud koordinaadid nende numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1.

3. Kuni 31. detsembrini 2021 ei tohi ükski laev tegeleda põhjalähedase püügiga piirkondades 1–13, mida on kujutatud käesoleva määruse lisa punktis 18 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete joonisel 5 ning mille piiritlemiseks ühendatakse käesoleva määruse lisa punktis 19 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete tabelis 7 esitatud koordinaadid nende numbrite järjekorras ja tagasi koordinaadini 1.“

11)

Artikkel 23 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 23

Koostöökord

1. Käesoleva artikli tähenduses on „prahtiv konventsiooniosaline“ konventsiooniosaline, kellele on eraldatud kvoodid ja püügikoormus vastavalt kaitse- ja rakendusmeetmete I.A ja I.B lisale, või liikmesriik, kellele on eraldatud kalapüügivõimalused, ja „konventsiooniosalisest lipuriik“ on konventsiooniosaline või liikmesriik, kus prahitud laev on registreeritud.

2. Kalapüügiks prahtiva konventsiooniosalise kõikide kalapüügivõimaluste või nende osa alusel võib kasutada püügiluba omavaid prahitud laevu (edaspidi „prahitud laev“), millel on õigus sõita teise konventsiooniosalise lipu all, järgmistel tingimustel:

a)	konventsiooniosalisest lipuriik on kirjalikult nõustunud prahilepinguga;

b)	ühes kalendriaastas sõlmitakse prahileping ühe kalalaevaga konventsiooniosalise lipuriigi kohta;

c)	prahilepingu alusel võib igal kalendriaastal püüda kala kumulatiivselt kuni kuus kuud ning

d)	prahtida ei tohi laeva, mille puhul on varem avastatud tegelemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga.

3. Kogu saak ja kaaspüük, mille prahitud laev on püüdnud kooskõlas prahilepinguga, omistatakse prahtivale konventsiooniosalisele.

4. Konventsiooniosalisest lipuriik ei anna prahitud laevale ajal, mil see tegeleb kalapüügiga prahilepingu alusel, luba kalapüügiks konventsiooniosalisest lipuriigile eraldatud püügivõimaluste raames või samal ajal teise prahilepingu alusel.

5. Merel ümberlaadimine ei ole lubatud ilma prahtiva konventsiooniosalise eelneva loata, kes tagab, et ümberlaadimine toimub pardal viibiva vaatleja järelevalve all.

6. Konventsiooniosalisest lipuriik teatab enne prahilepingu täitmise algust kirjalikult NAFO tegevsekretärile oma nõustumisest prahilepinguga ja edastab prahitud laevale NAFO tegevsekretäri teate koopia koos prahilepingu üksikasjadega.

6a. Kui prahitud laev on liidu kalalaev, teatab lipuliikmesriik sellest komisjonile kirjalikult enne prahilepingu täitmise algust. Kui komisjon leiab, et kaitse- ja rakendusmeetmetes kehtestatud asjaomased tingimused on täidetud, teatab ta prahilepingu heakskiitmisest NAFO tegevsekretärile.

6b. Prahtiv konventsiooniosaline esitab enne prahilepingu jõustumise kuupäeva NAFO tegevsekretärile ja prahitud laevale, mille pardal on alati üks koopia, kirjalikult järgmise teabe:

a)	laeva nimi, lipuriigi registreerimisnumber, IMO number ja laeva lipuriik;

b)	olemasolu korral laeva eelmine nimi (eelmised nimed) ja eelmine lipuriik (eelmised lipuriigid);

c)	laeva omaniku (või omanike) ja käitajate nimi ja aadress;

d)	prahilepingu koopia ja prahtiva konventsiooniosalise poolt prahitud laevale väljastatud püügiluba või -litsents ning

e)	laevale eraldatud püügivõimalused.

6c. Kui prahtiv konventsiooniosaline on liit, edastab prahtiv liikmesriik käesolevas lõikes 6b osutatud teabe komisjonile enne prahilepingu jõustumist. Kui komisjon leiab, et kaitse- ja rakendusmeetmetes kehtestatud asjaomased tingimused on täidetud, edastab ta teabe NAFO tegevsekretärile.

7. Kui prahitud laev on liidu kalalaev, teatab lipuliikmesriik komisjonile viivitamata järgmistest sündmustest:

a)	prahilepingu alusel kalapüügi alustamine;

b)	prahilepingu alusel kalapüügi peatamine;

c)	peatatud prahilepingu alusel kalapüügi jätkamine;

d)	prahilepingu alusel kalapüügi lõpetamine.

8. Konventsiooniosalisest lipuriik peab eraldi arvestust saagi ja kaaspüügi üle, mille tema lipu all sõitev laev on iga prahilepingu alusel püüdnud, ning edastab need andmed komisjonile, kes edastab need prahtivale konventsiooniosalisele ja NAFO tegevsekretärile.“

12)

Artiklit 25 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	täpsed andmed traalimisega/loomuse võtmisega püütud saagi kohta rajoonide kaupa;“;

lõiget 3 muudetakse järgmiselt:

punkt b asendatakse järgmisega:

„b)	registreeritakse iga liigi ja tooteliigi toodang rajoonide kaupa;“;

ii)

punkt d asendatakse järgmisega:

„d)	registreeritakse kõik kanded kooskõlas artikliga 24, ning“;

iii)

lisatakse järgmine punkt:

„e)	kui tootmine toimus inspekteerimise päeval, tehakse inspektori taotluse korral talle kättesaadavaks teave sellel päeval töödeldud saagi kohta.“;

lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

esimese lõike punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

saagiaruanne (CAT): pardal hoitud ja vette tagasi lastud saagi kogus liikide kaupa aruandele eelneval päeval iga rajooni kohta, sealhulgas nullpüük; see teave esitatakse iga päev enne kella 12.00 (koordineeritud maailmaaja järgi), kui see ei ole esitatud COX-aruandes (saak väljumisel); kõikide liikide kohta teatatakse nii pardal hoitud kui ka vette tagasi lastud saagi arvestuses nullpüügist kolmetähelise koodiga MZZ (liigitamata merekala) ning nende kogus tähistatakse numbriga 0, nagu on esitatud järgmises näites (//CA/MZZ 0//ja//RJ/MZZ 0//);“;

ii)

teine lõik asendatakse järgmisega:

„Saagist teatatakse liigi tasandil selle kolmetähelise koodiga, mis on esitatud käesoleva määruse lisa punktis 11 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas, või kui liik ei ole esitatud kaitse- ja rakendusmeetmete I.C lisas, kasutatakse FAO veeteaduste ja kalanduse teabesüsteemi liikide nimekirja kalandusstatistika jaoks. Samuti registreeritakse iga loomuse kohta püütud haide hinnanguline kaal.“;

d)	lõikesse 9 lisatakse järgmine lõik: „Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a ei kohaldata, kui kogu saagist on teatatud vastavalt lõikele 6.“

13)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

lõikesse 5 lisatakse järgmine punkt:

„g)	edastab elektrooniliselt ja viivitamata pärast lõike 11 punktis e osutatud igapäevase vaatlejaaruande saamist selle NAFO tegevsekretärile.“;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Iga liikmesriik edastab:

a)	hiljemalt 24 tundi enne vaatleja saabumist kalalaeva pardale kalalaeva nime ja laeva rahvusvahelise raadiokutsungi, samuti asjaomase vaatleja nime ja asjakohasel juhul identifitseerimisandmed, kui see on kohaldatav;

b)	20 päeva jooksul pärast laeva sadamasse saabumist lõikes 11 osutatud vaatleja püügireisiaruande;

c)	iga aasta 15. veebruariks eelnenud kalendriaastat käsitleva aruande selle kohta, kuidas ta on täitnud oma käesolevas artiklis sätestatud kohustusi.“;

lõige 15 asendatakse järgmisega:

„15. Teave, mille liikmesriigid peavad esitama lõike 3 punktide c ja d, lõike 5 punkti a, lõike 6 punkti c ja lõike 7 kohaselt, edastatakse EFCA-le ja koopia komisjonile. EFCA tagab, et see teave edastatakse viivitamata NAFO tegevsekretärile avaldamiseks MCSi veebisaidil.“

14)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)	lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Inspekteerimise ja järelevalvega tegelevad liikmesriikide määratud inspektorid, EFCA ja komisjon. Liikmesriigid ja komisjon edastavad inspektorite nimed EFCA-le kava kaudu.“;

lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Uurimislaeva külastavad inspektorid võtavad arvesse laeva staatust ning piirduvad inspekteerimismenetlustega, mis on vajalikud selleks, et kindlaks teha, kas laeva tegevus on kooskõlas selle teadusuuringute kavaga. Kui inspektoritel on mõistlik põhjus kahtlustada, et laeva tegevus ei ole selle teadusuuringute kavaga kooskõlas, teavitatakse viivitamata komisjoni ja EFCA-t, ning kaitse- ja rakendusmeetmeid kohaldatakse täielikult.“

15)

Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	edastab järelevalvearuande EFCA-le, kes esitab selle viivitamata NAFO tegevsekretärile edastamiseks laeva konventsiooniosalisest lipuriigile;“;

b)	lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriik esitab uurimisaruande EFCA-le, kes saadab selle NAFO tegevsekretärile ja komisjonile.“

16)

Artiklit 33 muudetakse järgmiselt:

lõike 2 punkti c alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii)	esitavad kokkuvõtte ning dokumenteeritud püügi ja hinnanguliselt pardal oleva saagi erinevused inspekteerimisaruande asjaomastes punktides;“;

lõike 3 punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	saadab merel koostatud inspekteerimisaruande võimaluse korral 20 päeva jooksul pärast inspekteerimist EFCA-le, kes esitab selle NAFO tegevsekretärile.“

17)

Artiklit 34 muudetakse järgmiselt:

lõike 1 punkt g asendatakse järgmisega:

„g)	teatavad pardal viibivale vaatlejale rikkumisest.“;

lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

esimese lõike punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

edastab tema inspektorite poolt teatatud rikkumise kohta kirjaliku teate 24 tunni jooksul rikkumise avastamisest komisjonile ja EFCA-le, kes omakorda edastab selle konventsiooniosalisest lipuriigi või liikmesriigi (kui see on inspekteerivast liikmesriigist erinev) pädevale asutusele ning NAFO tegevsekretärile. Kõnealune kirjalik teade sisaldab käesoleva määruse lisa punktis 41 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisa kohase inspekteerimisaruande rikkumisi käsitlevas osas esitatud teavet; selles viidatakse asjaomastele meetmetele ja kirjeldatakse üksikasjalikult rikkumisteate väljastamise aluseid ja seda kinnitavaid tõendeid; võimaluse korral lisatakse fotod püügivahenditest, saagist ja muudest käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rikkumisega seotud tõenditest;“;

ii)	teine lõik asendatakse järgmisega: „EFCA esitab inspekteerimisaruande NAFO tegevsekretärile.“

18)

Artiklit 35 muudetakse järgmiselt:

lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt a asendatakse järgmisega:

„a)	püük nn ühiskvoodi alusel, teavitamata sellest eelnevalt komisjoni ja EFCAt, mis on vastuolus artikliga 5;“;

ii)

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	püük suletud piirkonnas, mis on vastuolus artikli 9 lõikega 5 või artikliga 18;“;

iii)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)	keelatud võrgusilma või võre suuruse kasutamine, mis on vastuolus artikliga 13 või 14;“;

iv)

punkt k asendatakse järgmisega:

„k)	saagiga seotud teadete edastamata jätmine, mis on vastuolus artikli 12 lõikega 1 või artikliga 25;“;

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab „saagi ebaõige registreerimine“ seda, et inspektori hinnang pardal oleva töödeldud saagi kohta liikide kaupa või kokku erineb toodangupäevikus registreeritud saagist vähemalt 10 tonni või 20 %, olenevalt sellest, kumb näitaja on suurem, arvutatuna protsendina toodangupäeviku andmetest.“;

c)	lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Lipuliikmesriigi nõusolekul ja juhul, kui konventsiooniosalisest sadamariik on mõni muu riik, siis selle riigi nõusolekul võivad täielikus inspekteerimises ja saagi loendamises osaleda muu konventsiooniosalise riigi või liikmesriigi inspektorid.“

19)

Artiklit 39 muudetakse järgmiselt:

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Sadamaliikmesriik esitab komisjonile nimekirja määratud sadamatest, kuhu kalalaevadel võib olla lubatud siseneda lossimiseks, ümberlaadimiseks ja/või sadama teenuste kasutamiseks, ning tagab võimalikult suures ulatuses, et igal määratud sadamal on piisav suutlikkus inspekteerimiste läbiviimiseks vastavalt käesolevale peatükile. Komisjon edastab määratud sadamate nimekirja NAFO täitevsekretärile. Mis tahes muudatuste tegemisel avaldatakse eelmist nimekirja asendav nimekiri vähemalt 15 päeva enne muudatuse jõustumist.

2. Sadamaliikmesriik kehtestab eeltaotluse esitamise miinimumtähtaja. Eeltaotluse esitamise tähtaeg on kolm tööpäeva enne eeldatavat saabumisaega. Kokkuleppel komisjoniga võib sadamaliikmesriik siiski ette näha teistsuguse eeltaotluse tähtaja, võttes muu hulgas arvesse saagi tooteliiki või püügikohtade kaugust oma sadamatest. Sadamaliikmesriik esitab eeltaotluse tähtaja teabe komisjonile, kes edastab selle NAFO tegevsekretärile.

3. Sadamaliikmesriik määrab pädeva asutuse, kes tegutseb kontaktpunktina, et võtta vastu taotlusi kooskõlas artikliga 41 ja kinnitusi kooskõlas artikli 40 lõikega 2 ning väljastada lube kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6. Sadamaliikmesriik teatab pädeva asutuse nime ja kontaktandmed komisjonile, kes edastab need NAFO tegevsekretärile.“;

lõiked 8 ja 9 asendatakse järgmisega:

„8. Sadamaliikmesriik teatab laeva kaptenile viivitamata oma otsusest lubada või keelata laeval sadamasse siseneda või kui laev on sadamas, siis lossida, ümber laadida või sadamat muul viisil kasutada. Kui laevale antakse luba sadamasse siseneda, tagastab sadamaliikmesriik laeva kaptenile käesoleva määruse lisa punktis 43 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete II.L lisas sätestatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi koopia, mille C osa on nõuetekohaselt täidetud. Koopia saadetakse ka NAFO tegevsekretärile ning koopiana komisjonile ja EFCA-le. Keeldumise korral teatab sadamaliikmesriik sellest ka NAFO konventsiooni osalisest lipuriigile.

9. Artikli 41 lõikes 2 osutatud eeltaotluse tühistamisel saadab sadamaliikmesriik tühistatud sadamariigi kontrolli eeltaotluse vormi koopia NAFO tegevsekretärile ning koopiana komisjonile ja EFCA-le.“;

c)	lõige 17 asendatakse järgmisega: „17. Sadamaliikmesriik saadab sadamariigi kontrolli aruande koopia viivitamata NAFO tegevsekretärile ning koopiana komisjonile ja EFCA-le.“

20)

Artikkel 45 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 45

Kolmandate riikide laevade vaatlemine ja inspekteerimine reguleerimispiirkonnas

Iga liikmesriik või, kui see on asjakohane, EFCA, kes teostab reguleerimispiirkonnas inspekteerimist või järelevalvet ühise inspekteerimis- ja järelevalvekava raames ja märkab või teeb kindlaks, et kolmanda riigi laev tegeleb reguleerimispiirkonnas kalapüügiga:

a)	edastab selle teabe viivitamata komisjonile, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 38 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.A lisas esitatud järelevalvearuande vormi;

b)	püüab teatada laeva kaptenile, et tema laev tegeleb eeldatavalt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga ning et see teave edastatakse kõikidele konventsiooniosalistele, asjaomastele piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele ja laeva lipuriigile;

c)	küsib vajaduse korral laeva kaptenilt luba minna laeva pardale selle inspekteerimiseks ning

kui laeva kapten nõustub inspekteerimisega:

i)	edastab inspektori tähelepanekud viivitamata komisjonile, kasutades käesoleva määruse lisa punktis 41 osutatud kaitse- ja rakendusmeetmete IV.B lisas esitatud inspekteerimisaruande vormi, ning

ii)	annab laeva kaptenile inspekteerimisaruande koopia.“

21)

Artikli 50 lõikesse 2 lisatakse järgmised punktid:

„i)	artikli 13 lõikes 2 sätestatud võrgusilma suurused;

j)	artikli 14 lõikes 2 sätestatud hariliku süvameregarneeli püügil kasutatavate sorteerimisvõrede, -restide ja kinnituskettide tehniline kirjeldus ning artikli 14 lõikes 3 või 3a sätestatud sorteerimisvõrede või kinnituste tehniline kirjeldus;

k)	artiklis 18 sätestatud põhjalähedase püügi keelu piirkonnad või periood.“

22)

Lisa muudetakse järgmiselt:

punkt 44 asendatakse järgmisega:

„44)	Kaitse- ja rakendusmeetmete IV.H lisa artikli 39 lõikes 11 osutatud inspekteerimise kohta;“;

lisatakse järgmine punkt:

„45)	kaitse- ja rakendusmeetmete II.H lisa, mis käsitleb konventsiooniosaliste üksikisikutele MCSi veebisaidile juurdepääsu andmise korda.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1) ELT C 429, 11.12.2020, lk 279.

(2) Euroopa Parlamendi 23. juuni 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuli 2021. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (ELT L 141 28.5.2019, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/473 Euroopa Kalanduskontrolli Ameti kohta (ELT L 83, 25.3.2019, lk 18).

(5) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

30.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 274/41

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1232,

14. juuli 2021,

ajutise erandi kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest seoses tehnoloogiaga, mida numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajad kasutavad isikuandmete ja muude andmete töötlemiseks, et võidelda veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 16 lõiget 2 koostoimes artikli 114 lõikega 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ (3) on sätestatud normid, millega tagatakse elektroonilise side sektori andmevahetuse käigus toimuva isikuandmete töötlemise korral õigus eraelu puutumatusele ja konfidentsiaalsusele. Nimetatud direktiiv täpsustab ja täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 (4).

(2)

Direktiivi 2002/58/EÜ kohaldatakse üldkasutatavate elektroonilise side teenuste osutamisega seoses toimuva isikuandmete töötlemise suhtes. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ (5) artikli 2 punktis c sätestatud elektroonilise side teenuse määratlus kehtis kuni 21. detsembrini 2020. Sellel kuupäeval tunnistati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/1972 (6) direktiiv 2002/21/EÜ kehtetuks. Elektroonilise side teenuse määratlus direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4 hõlmab kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenuseid. Numbrivaba isikutevahelise side teenused, mis hõlmavad näiteks IP-kõnesid, sõnumivahetust ja veebipõhiseid e-posti teenuseid, toodi seega alates 21. detsembrist 2020 direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamisalasse.

(3)

Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikele 1 tunnustab liit Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) sätestatud õigusi, vabadusi ja põhimõtteid. Harta artiklis 7 on sätestatud igaühe põhiõigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladust, mis hõlmab ka side konfidentsiaalsust. Harta artiklis 8 on sätestatud õigus isikuandmete kaitsele.

(4)

ÜRO 1989. aasta lapse õiguste konventsiooni (edaspidi „ÜRO lapse õiguste konventsioon“) artikli 3 lõikes 1 ja harta artikli 24 lõikes 2 on sätestatud, et kõikides lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. Lisaks käsitletakse ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 3 lõikes 2 ja harta artikli 24 lõikes 1 lapse õigust tema heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele.

(5)

Laste kaitse veebis ja sellest väljaspool on üks liidu prioriteete. Laste seksuaalne kuritarvitamine ja ärakasutamine on rasked inimõiguste ja põhiõiguste rikkumised, eelkõige seoses laste õigusega kaitsele igasuguse vägivalla, kuritarvitamise ja hooletusse jätmise, väärkohtlemise või ärakasutamise, sealhulgas seksuaalse kuritarvitamise eest, nagu on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja hartas. Digitaliseerimine on toonud ühiskonnale ja majandusele palju kasu, kuid ka probleeme, sealhulgas veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise sagenemise. Komisjon võttis 24. juulil 2020 vastu teatise pealkirjaga „ELi strateegia, mis käsitleb tulemuslikumat võitlust laste seksuaalse väärkohtlemise vastu“ (edaspidi „strateegia“). Strateegia eesmärk on reageerida liidu tasandil tulemuslikult laste seksuaalse kuritarvitamise kuriteole.

(6)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/93/EL (7) ei reguleerita käesoleva määrusega liikmesriikide poliitikat vastastikusel nõusolekul põhinevate seksuaalsuhete suhtes, mis võivad hõlmata lapsi ja mida võib käsitada inimese arengu juurde kuuluva seksuaalsuse loomuliku avastamisena, võttes arvesse erinevaid kultuurilisi ja õigustavasid ning laste ja teismeliste vaheliste suhete loomise ja säilitamise uusi vorme, milleks muu hulgas kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

(7)

Mõned teatavate numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajad (edaspidi „teenuste osutajad“), näiteks veebimeili ja sõnumiteenuste osutajad, juba kasutavad vabatahtlikult teatavat tehnoloogiat, et tuvastada oma teenuste siseselt veebis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist ning teatada sellest õiguskaitseasutustele ja laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele, skaneerides kas sisu, näiteks pilt- ja tekstmaterjali, või side andmeliiklusandmeid, kasutades mõnel juhul ka varasemaid andmeid. Nende tegevuste jaoks kasutatav tehnoloogia võib olla piltide ja videote ning klassifikaatorite räsimistehnoloogia ning teksti- või andmeliiklusandmeid analüüsiv tehisintellekt. Räsimistehnoloogia kasutamisel teatatakse laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast veebimaterjalist positiivse vaste saamisel ehk siis, kui pildi või video võrdlemisel leitakse kokkulangevus ainulaadse tagasiteisendamatu digiallkirjaga (edaspidi „räsi“) andmebaasist, mida haldab laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlev organisatsioon ja mis sisaldab laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavat kontrollitud veebimaterjali. Need teenuste osutajad võtavad ühendust nii liidus kui ka kolmandates riikides tegutsevate laste seksuaalset kuritarvitamist kujutavast veebimaterjalist teatamise riiklike vihjetelefonidega ning organisatsioonidega, mis püüavad lapsi tuvastada, piirata nende seksuaalset ärakasutamist ja kuritarvitamist ja hoida ära laste ohvristamist. Need organisatsioonid ei tohiks kuuluda määruse (EL) 2016/679 kohaldamisalasse. Sellisel vabatahtlikul tegevusel tervikuna on väärtuslik roll ohvrite, kelle põhiõigusi inimväärikusele ning kehalisele ja vaimsele puutumatusele on tõsiselt rikutud, tuvastamisel ja päästmisel. Selline vabatahtlik tegevus on oluline ka laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali levitamise vähendamisel ja õigusrikkujate tuvastamisele ja uurimisele kaasaaitamisel ning laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud kuritegude ennetamisel, avastamisel, uurimisel ja kohtus menetlemisel.

(8)

Teenuste osutajate vabatahtlikud tegevused veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamiseks oma teenuste siseselt ja sellest teatamine riivavad nende õiguspärasele eesmärgile vaatamata kõigi numbrivaba isikutevahelise side teenuste kasutajate põhiõigusi seoses era- ja perekonnaelu austamise ning isikuandmete kaitsega. Era- ja perekonnaelu austamise kui põhiõiguse ja sealhulgas side konfidentsiaalsuse piiramist ei saa õigustada ainuüksi asjaoluga, et teenuste osutajad kasutasid teatavat tehnoloogiat ajal, kui numbrivaba isikutevahelise side teenused ei kuulunud „elektroonilise side teenuste“ mõiste alla. Selline piiramine on võimalik ainult teatud tingimustel. Harta artikli 52 lõike 1 kohaselt peab selline piiramine olema ette nähtud seadusega ning selle juures tuleb austada era- ja perekonnaelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguste olemust, see peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, olema vajalik ning vastama tegelikult liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvatele eesmärkidele või vajadusele kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi. Kui selline piiramine hõlmab püsivalt kõigi kasutajate teabevahetuse üldist ja valimatut jälgimist ja analüüsi, rikutakse sellega õigust side konfidentsiaalsusele.

(9)

Isikuandmete töötlemist, mida teenuste osutajad teevad seoses vabatahtlike meetmetega veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamiseks oma teenuste siseselt ja sellest teatamiseks ja laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali eemaldamiseks oma teenustest, reguleeriti üksnes määrusega (EL) 2016/679. Teenuste osutajad toodi direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamisalasse direktiiviga (EL) 2018/1972, mis tuli 20. detsembriks 2020 üle võtta. Selleks et jätkata selliste vabatahtlike meetmete kasutamist pärast 20. detsembrit 2020, peaksid teenuste osutajad täitma käesolevas määruses sätestatud tingimusi. Määrust (EL) 2016/679 kohaldatakse jätkuvalt selliste vabatahtlike meetmete abil toimuva isikuandmete töötlemise korral.

(10)

Direktiiv 2002/58/EÜ ei sisalda erisätteid isikuandmete töötlemise kohta, mida teenuste osutajad teevad elektroonilise side teenuste osutamise raames veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamiseks oma teenuste siseselt ja sellest teatamiseks ja laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali eemaldamiseks oma teenustest. Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõike 1 kohaselt võivad liikmesriigid siiski võtta seadusandlikke meetmeid, et piirata muu hulgas kõnealuse direktiivi artiklites 5 ja 6 sätestatud side- ja andmeliiklusandmete konfidentsiaalsust käsitlevate õiguste ja kohustuste ulatust laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise ja kohtus menetlemise eesmärgil. Kui selliseid riigisiseseid seadusandlikke meetmeid ei ole võetud, ei saa teenuste osutajad enam tugineda määrusele (EL) 2016/679, et jätkata vabatahtlike meetme kasutamist veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamiseks oma teenuste siseselt ja sellest teatamiseks ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali eemaldamiseks oma teenustest pärast 21. detsembrit 2020 kuni võetakse vastu pikaajaline õigusraamistik laste seksuaalse kuritarvitamise tõkestamiseks liidu tasandil. Käesolev määrus ei loo õiguslikku alust, mis võimaldaks teenuste osutajatel töödelda isikuandmeid ainult selleks, et tuvastada veebis toimuvat laste seksuaalset kuritarvitamist oma teenuste siseselt ja sellest teatada ning eemaldada oma teenustest laste seksuaalset kuritarvitamis kujutav veebimaterjal, vaid sellega kehtestatakse erand teatavatest direktiivi 2002/58/EÜ sätetest. Käesoleva määrusega sätestatakse lisakaitsemeetmed, millest teenuste osutajad peavad kinni pidama, kui nad soovivad sellele määrusele tugineda.

(11)

Käesoleva määruse kohaldamisel võib töötlemine hõlmata isikuandmete eriliikide töötlemist nagu on sätestatud määruses (EL) 2016/679. Piltide ja videote töötlemist tehniliste erivahenditega, mis võimaldab füüsilise isiku kordumatut tuvastamist või autentimist, loetakse isikuandmete eriliikide töötlemiseks.

(12)

Käesoleva määrusega nähakse ette ajutine erand direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõikest 1 ja artikli 6 lõikest 1, millega kaitstakse side- ja andmeliiklusandmete konfidentsiaalsust. Kui teenuste osutajad kasutavad vabatahtlikult isiku- ja muude andmete töötlemise tehnoloogiat sellises ulatuses, mis võimaldab veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamist oma teenuste siseselt ja sellest teatamist ning laste seksuaalse kuritarvitamise veebimaterjali eemaldamis nende teenustest, ning seejuures järgitakse käesolevas määruses sätestatud tingimusi, kuulub see käesoleva määrusega sätestatud erandi kohaldamisalasse ning selle suhtes kehtivad määruses (EL) 2016/679 sätestatud kaitsemeetmed ja tingimused.

(13)

Direktiiv 2002/58/EÜ võeti vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 114 alusel. Lisaks sellele ei ole kõik liikmesriigid võtnud seadusandlikke meetmeid kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ, et piirata kõnealuses direktiivis sätestatud side ja andmeliiklusandmete konfidentsiaalsust käsitlevate õiguste ja kohustuste kohaldamisala, ning selliste meetmete vastuvõtmisega kaasneb märkimisväärne killustumise oht, mis võib negatiivselt mõjutada siseturgu. Sellest tulenevalt peaks käesolev määrus põhinema ELi toimimise lepingu artiklil 114.

(14)

Kuna füüsilise isiku osalusel toimuva elektroonilise sidega seotud andmeid käsitatakse tavaliselt isikuandmetena, peaks käesolev määrus põhinema ka ELi toimimise lepingu artiklil 16, mis sätestab konkreetse õigusliku aluse, mille põhjal võtta vastu õigusnorme füüsiliste isikute kaitse kohta seoses isikuandmete töötlemisega liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning liikmesriikides liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluva tegevuse puhul, samuti selliste andmete vaba liikumise kohta.

(15)

Määrust (EL) 2016/679 kohaldatakse sellise isikuandmete töötlemise suhtes, mis on seotud teenuste osutajate elektroonilise side teenuste osutamisega, mille ainus eesmärk on veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamine nende teenuste siseselt ja sellest teatamine ning laste seksuaalse kuritarvitamise veebimaterjali eemaldamine nende teenustest sellisel määral, et kõnealune töötlemine kuulub käesolevas määruses sätestatud erandi kohaldamisalasse.

(16)

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatav tehnoloogia peaks olema eraelu puutumatust kõige vähem mõjutav vastavalt valdkonna tehnika tasemele. Seda tehnoloogiat ei tohiks kasutada suhtlusteksti süstemaatiliseks filtreerimiseks ja skaneerimiseks väljaarvatud juhul, kui seda kasutatakse üksnes mustrite, mis võivad viidata konkreetsele veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise kahtlusele, tuvastamiseks ja see ei tohiks olla võimeline avama suhtluse sisu. Laste ahvatlemise kindlakstegemiseks kasutatava tehnoloogia puhul peaksid sellised konkreetsed kahtluse põhjused põhinema sellistel objektiivselt tuvastatud riskiteguritel nagu vanusevahe ja asjaolu, et skaneeritud suhtluses näib osalevat laps.

(17)

Paika tuleks panna asjakohased menetlused ja õiguskaitsemehhanismid, mis võimaldaksid üksikisikutel esitada teenuste osutajate vastu kaebusi. Sellised menetlused ja mehhanismid on eriti vajalikud juhul, kui õiguskaitseasutusele või laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevale organisatsioonile teatatakse sisust, mis ei kujuta endast laste seksuaalset kuritarvitamist veebis või kui selline sisu on eemaldatud.

(18)

Võimalikult suure täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks peaks käesoleva määruse eesmärkidel kasutatav tehnoloogia kooskõlas sektori tehnika tasemega piirama maksimaalselt vigade arvu ja suhet („valepositiivsed tulemused“) ning peaks asjakohasel juhul parandama viivitamata kõik vead, mis võivad siiski tekkida.

(19)

Käesolevas määruses sätestatud toimingute käigus töödeldavad sisuandmed ja andmeliiklusandmed ning loodavad isikuandmed ja ajavahemik, mille jooksul andmeid veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise kahtluse tuvastamise järel säilitatakse, peaksid kõik piirduma nende toimingute sooritamiseks rangelt vajalikuga. Kõik andmed tuleks viivitamata ja alaliselt kustutada nii pea kui need ei ole mõnel käesolevas määruses sätestatud eesmärgil enam rangelt vajalikud, sealhulgas juhul, kui laste seksuaalset kuritarvitamist veebis ei tuvastatud ja igal juhul hiljemalt 12 kuu möödumisel ühel neist eesmärkidest. See ei tohiks piirata võimalust säilitada vajalikke sisu- ja andmeliiklusandmeid kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ. Käesolev määrus ei mõjuta võimalust kohaldada teenuste osutajate suhtes liidu või riigisisesest õigusest tulenevat ja andmete säilitamist nõudvat õiguslikku kohustust.

(20)	Käesolev määrus ei takista teenuste osutajat, kes on teavitanud õiguskaitseasutusi veebis toimuvast laste seksuaalsest kuritarvitamisest, nõudmast nendelt asutustelt tõendit teate kättesaamise kohta.

(21)

Selleks et tagada käesoleva määrusega kehtestatud erandi kohase tegevuse läbipaistvus ja sellega seotud vastutus, peaksid teenuste osutajad avaldama ja esitama aruande määruse (EL) 2016/679 kohaselt määratud pädevatele järelevalveasutusele ja komisjonile 3. veebruariks 2022 ning seejärel iga aasta 31. jaanuariks. Sellised aruanded peaks hõlmama käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat töötlemist, sealhulgas töödeldud andmete liik ja maht, isikuandmete töötlemise õiguslikud alused vastavalt määrusele (EL) 2016/679, kohasel juhul isikuandmete liidust väljapoole edastamise õiguslikud alused vastavalt määruse (EL) 2016/679 V peatükile, veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastatud juhtumite arv laste veebis toimuva seksuaalse kuritarvitamise ja laste ahvatlemise juhtude lõikes, juhtumite arv, mille korral kasutaja on esitanud asutusesisese hüvitamise mehhanismi kaudu kaebuse või taotlenud õigusasutuselt õiguskaitset, ja nende kaebuste või kohtumenetluse tulemused, kasutatud erinevate tehnoloogiavahendite vigade arv ja osakaal (valepositiivsed tulemused), veamäära piiramiseks võetud meetmed ja saavutatud veamäär, säilitamispoliitika, vastavalt määrusele (EL) 2016/679 kohaldatud andmekaitsemeetmed ning nende laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonide nimed, kellega nad on käesoleva määruse kohaselt andmeid jaganud.

(22)

Järelevalveasutuste toetamiseks nende ülesannete täitmisel peaks komisjon paluma, et Euroopa Andmekaitsenõukogu väljastaks suunised, mis käsitlevad käesoleva määrusega kehtestatud erandi kohaldamisalasse jääva töötlemise kooskõla määrusega (EL) 2016/679. Kui järelevalveasutused hindavad kas kasutatav olemasolev või uus tehnoloogia vastab valdkonna tehnoloogia tasemele, on kõige vähem eraelu puutumatust rikkuv ning kas seda kasutatakse määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuetekohasel õiguslikul alusel, peaksid need suunised eelkõige aitama järelevalveasutustel anda nõu määruses (EL) 2016/679 sätestatud eelneva konsulteerimise raames.

(23)

Käesoleva määrusega piiratakse õigust side konfidentsiaalsuse kaitsele ja tehakse erand direktiivi (EL) 2018/1972 alusel tehtud otsusest kohaldada numbrivaba isikutevahelise side teenuste suhtes samu eraelu puutumatuse norme mis kohalduvad kõigi muude elektroonilise side teenuste suhtes, kusjuures erand tehakse üksnes veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamiseks ja sellest õiguskaitseasutustele ja laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele teatamiseks ja laste seksuaalse kuritarvitamise veebimaterjali eemaldamiseks nendest teenustest. Käesoleva määruse kohaldamine peaks seetõttu piirduma kolme aastaga alates selle kohaldamise kuupäevast, et anda piisavalt aega uue pikaajalise õigusraamistiku vastuvõtmiseks. Kui pikaajaline õigusraamistik võetakse vastu ja jõustub enne seda kuupäeva, tuleks käesolev määrus selle pikaajalise õigusraamistikuga kehtetuks tunnistada.

(24)	Kõigi teiste direktiivi 2002/58/EÜ kohaldamisalasse kuuluvate tegevuste ning seega ka selles sätestatud pädevate asutuste järelevalve- ja uurimisvolituste puhul tuleks teenuste osutajate suhtes kohaldada nimetatud direktiivis sätestatud erikohustusi.

(25)

Otspunktkrüpteerimine on tähtis vahend, millega tagatakse kasutajate, sealhulgas laste side turvalisus ja konfidentsiaalsus. Kuritahtlikud kolmandad isikud võivad igasugust vähem ranget krüpteerimist kuritarvitada. Seetõttu ei tohiks käesoleva määrusega sätestatut ühelgi juhul tõlgendada otspunktkrüpteerimist keelava või nõrgendavana.

(26)

Õigus era- ja perekonnaelu austamisele, sealhulgas side konfidentsiaalsusele on harta artikliga 7 tagatud põhiõigus. Seepärast on see ka eeltingimus turvaliseks suhtlemiseks laste seksuaalse kuritarvitamise ohvri ja usaldusväärse täiskasvanu või laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitleva organisatsiooni vahel ning ohvrite ja nende advokaatide vahel.

(27)

Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriigi õiguses sätestatud ametisaladuse hoidmise normide, näiteks arstide ja nende patsientide, ajakirjanike ja nende allikate või advokaatide ja nende klientide vahelise kutsesaladuse kaitse normide kohaldamist, eelkõige kuna advokaatide ja nende klientide vahelise suhtluse konfidentsiaalsus on keskse tähtsusega, et tagada kaitseõiguse tõhus kasutamine, mis on õiglase kohtuliku arutamise õiguse oluline osa. Samuti ei tohiks käesolev määrus piirata riiklikke õigusnorme hädas olevaid isikuid nõustavate ametiasutuste või organisatsioonide registrite kohta.

(28)

Teenuste osutajad peaksid teatama komisjonile, millised on need laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevad organisatsioonid, kellele nad annavad käesoleva määruse alusel teada võimalikust veebis toimuvast laste seksuaalsest kuritarvitamisest. Kuigi teenuste osutajatel, kes tegutsevad vastutavate töötlejatena, lasub ainuvastutus selle hindamise eest, millise kolmanda isikuga nad võivad määruse (EL) 2016/679 kohaselt isikuandmeid jagada, peaks komisjon tagama veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise võimalike juhtumite edastamise küsimuses läbipaistvuse, avalikustades laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonide nimed, mis talle edastati, oma veebisaidil. See avalik nimekiri peaks olema lihtsasti kättesaadav. Teenuste osutajad peaksid saama seda nimekirja kasutada ka, et teha kindlaks asjaomased organisatsioonid ülemaailmses võitluses veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu. See nimekiri ei tohiks piirata vastutavate töötlejatena tegutsevatele teenuste osutajatele määrusest (EL) 2016/679 tulenevaid kohustusi, sealhulgas nende kohustust järgida isikuandmete väljapoole liitu edastamisel kõnealuse määruse V peatükki ja täita kõiki kõnealuse määruse IV peatükist tulenevaid kohustusi.

(29)

Liikmesriikide käesoleva määruse kohaselt esitatavad statistilised andmed on olulised näitajad poliitika, sealhulgas õigusaktide hindamiseks. Lisaks on oluline tunnistada, et laste seksuaalse kuritarvitamise ohvrite võib-olla juba aastaid ringluses olnud piltide ja videote jagamisega kaasneb teisese ohvristamise mõju, mis sellises statistikas täielikult ei kajastu.

(30)

Vastavalt määruses (EL) 2016/679 sätestatud nõuetele, eelkõige nõudele, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et järelevalveasutustel oleks oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks ja volituste kasutamiseks vajalikud inim-, tehnilised ja rahalised ressursid, peaksid liikmesriigid tagama, et järelevalveasutustel oleks neile käesoleva määruse kohaselt antud ülesannete tõhusaks täitmiseks ja volituste kasutamiseks sellised piisavad ressursid.

(31)

Kui teenuste osutaja on teinud andmekaitsealase mõjuhinnangu ja konsulteerinud tehnoloogia küsimuses järelevalveasutustega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 enne käesoleva määruse jõustumist, ei peaks kõnealune teenuste osutaja olema käesoleva määruse alusel kohustatud tegema uut andmekaitsealast mõjuhinnangut ega uuesti konsulteerima, tingimusel et järelevalveasutused on märkinud, et vastava tehnoloogia abil toimuv andmete töötlemine ei kujuta endast suurt ohtu füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele või et vastutav töötleja on võtnud meetmeid sellise ohu leevendamiseks.

(32)

Kasutajatel peaks olema õigus mõjusale õiguskaitsevahendile, kui isikuandmete ja muude andmete töötlemisel, mille eesmärk on veebis toimunud laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamine numbrivaba isikutevahelise side teenustes ja sellest teatamine ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali eemaldamine nendest teenustest, on rikutud nende õigusi, näiteks kui kasutaja sisust või identiteedist on teatatud laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevale organisatsioonile või õiguskaitseasutustele või kui kasutaja sisu on eemaldatud või kasutaja konto on blokeeritud või kasutajale pakutava teenuse osutamine peatatud.

(33)	Kooskõlas direktiiviga 2002/58/EÜ ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttega peaks isiku- ja muude andmete töötlemine piirduma sisuandmete ja nendega seotud andmeliiklusandmetega niivõrd, kuivõrd see on rangelt vajalik käesoleva määruse eesmärgi saavutamiseks.

(34)	Käesolevas määruses sätestatud erand peaks laienema andmeliikidele, millele on osutatud direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõikes 1 ja artikli 6 lõikes 1, mida kohaldatakse nii isiku- kui ka isikustamata andmete töötlemise suhtes numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutamise kontekstis.

(35)

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada ajutine erand direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest, põhjustamata siseturu killustumist. Lisaks ei jõua kõik liikmesriigid riigisiseseid õigusakte tõenäoliselt õigeaegselt vastu võtta. Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Sellega kehtestatakse direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõike 1 ja artikli 6 lõike 1 kohaldamisest ajutine ja rangelt piiratud erand ning mitmed kaitsemeetmed, mis tagavad, et erand ei lähe seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(36)	Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (8) artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 10. novembril 2020,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse teatavate direktiivis 2002/58/EÜ sätestatud kohustuste kohaldamisest ajutine ja rangelt piiratud erand, mille ainus eesmärk on võimaldada teatavate numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajatel (edaspidi „teenuste ostajad“) kasutada, ilma et see piiraks määruse (EL) 2016/679 kohaldamist, eritehnoloogiat isikuandmete ja muude andmete töötlemiseks rangelt sellises ulatuses, mida on vaja veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamiseks nende teenuste siseselt ja sellest teatamiseks ning laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali eemaldamiseks nende teenustest.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata audioside skaneerimise suhtes.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„numbrivaba isikutevahelise side teenus“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenus;

„laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav veebimaterjal“ –

a)	direktiivi 2011/93/EL artikli 2 punktis c määratletud lapsporno;

b)	direktiivi 2011/93/EL artikli 2 punktis e määratletud pornograafiline etteaste;

3)	„laste ahvatlemine“ – igasugune tahtlik käitumine, mis on vastavalt direktiivi 2011/93/EL artiklile 6 kuritegu;

4)	„veebis toimuv laste seksuaalne kuritarvitamine“ – laste seksuaalset kuritarvitamist kujutav veebimaterjal ja laste ahvatlemine.

Artikkel 3

Erandi kohaldamisala

1. Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõiget 1 ja artikli 6 lõiget 1 ei kohaldata side konfidentsiaalsuse suhtes, mis hõlmab teenuste pakkujate isiku- ja muude andmete töötlemist seoses numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutamisega, tingimusel et:

selline töötlemine

on rangelt vajalik, et kasutada eritehnoloogiat üksnes laste seksuaalse kuritarvitamise veebimaterjali tuvastamiseks ja eemaldamiseks ning sellest õiguskaitseasutustele ja laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele teatamiseks ning laste ahvatlemise tuvastamiseks ja sellest õiguskaitseasutustele või laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele teatamiseks,

ii)	on proportsionaalne ja piirdub tehnoloogiaga, mida teenuste osutajad kasutavad üksnes punktis i sätestatud otstarbel;

iii)	piirdub sisuandmete ja nendega seotud andmeliiklusandmetega, mis on vajalikud punktis i sätestatud eesmärgil;

iv)	piirdub sellega, mis on tingimata vajalik punktis i sätestatud tingimuste täitmiseks;

tehnoloogia mida kasutatakse käesoleva lõike punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgil vastab valdkonna tehnika tasemele ja on eraelu puutumatust kõige vähem mõjutav, sealhulgas seoses lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõttega, mis on sätestatud määruse (EL) 2016/679 artiklis 25, ning niivõrd, kuivõrd seda kasutatakse sides sisalduva teksti skaneerimiseks, see ei suuda side sisust aru saada, vaid on ainult võimeline tuvastama mustreid, mis viitavad võimalikule veebis toimuvale laste seksuaalsele kuritarvitamisele;

c)	käesoleva lõike punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgil kasutatava eritehnoloogia suhtes on läbi viidud määruse (EL) 2016/679 artiklis 35 osutatud eelnev andmekaitsealase mõju hindamine ja artiklis 36 osutatud eelnev konsulteerimise menetlus;

seoses uue tehnoloogiaga laste seksuaalse kuritarvitamise veebimaterjali tuvastamiseks kasutatava tehnoloogiaga tähenduses, mida ükski teenuste osutaja ei ole enne 2. augustit 2021 liidus numbrivaba isikutevahelise side teenuste kasutajatele (edaspidi „kasutajad“) osutatavate teenuste puhul kasutanud, ning seoses tehnoloogiaga, mida kasutatakse võimaliku laste ahvatlemise tuvastamiseks, annab teenuste osutaja pädevale asutusele aru meetmetest, mis on võetud, et tõendada määruse (EL) 2016/679 VI peatüki 1. jao kohaselt määratud pädeva järelevalveasutusega (edaspidi „järelevalveasutus“) eelneva konsulteerimise menetluse käigus nimetatud määruse artikli 36 lõike 2 kohaselt antud kirjaliku nõu järgimist.

e)	kasutatav tehnoloogia on piisavalt usaldusväärne, see tähendab laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali avastamisega seotud veamäär on võimalikult väike ning juhuslike vigade esinemisel parandatakse nende tagajärjed viivitamata;

f)	laste võimaliku ahvatlemise mustrite avastamiseks kasutatav tehnoloogia piirdub asjakohaste põhinäitajate ja selliste objektiivselt kindlaks tehtud riskitegurite kasutamisega, nagu vanusevahe ja lapse tõenäoline osalemine skaneeritud sides, ilma et see piiraks õigust inimkontrollile;

teenuste osutaja:

i)	on kehtestanud sisekorra kuritarvituste, loata juurdepääsu ja isiku- ja muude andmete loata edastamise vältimiseks;

ii)	tagab isiku- ja muude andmete töötlemisel, mille puhul kasutatakse käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat tehnoloogiat, inimese järelevalve ja asjakohasel juhul inimese sekkumise;

iii)	tagab, et õiguskaitseasutustele ja laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele ei edastata ühtegi materjali, mida ei ole eelnevalt tuvastatud veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamisena või laste ahvatlemisena, ilma inimese eelneva kinnituseta;

iv)	on kehtestanud asjakohased menetlused ja hüvitismehhanismid, millega tagatakse, et kasutajad saavad oma seisukohtade teatamiseks esitada teenuse osutajale mõistliku aja jooksul kaebusi;

teavitab kasutajaid selgelt, silmatorkavalt ja arusaadavalt sellest, et teenuste pakkuja on vastavalt käesolevale määrusele kasutanud kasutajate side konfidentsiaalsuse õiguslikku erandit direktiivi 2002/58/EÜ artikli 5 lõikest 1 ja artikli 6 lõikest 1 üksnes käesoleva lõike punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgil, erandi kohaselt võetud meetmete taga olevast loogikast ja mõjust kasutajate side konfidentsiaalsusele, sealhulgas võimalusest, et isikuandmeid jagatakse õiguskaitseasutuste ja laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonidega;

vi)

teavitab kasutajaid, kui nende sisu on eemaldatud või nende konto on blokeeritud või neile pakutud teenus on peatatud, järgmisest:

1)	võimalused nendelt hüvitise nõudmiseks;

2)	võimalus esitada kaebus järelevalveasutusel ja

3)	õigus õiguskaitsevahendile;

vii)

avaldab ja esitab pädevale järelevalveasutusele ja komisjonile 3. veebruariks 2022 ning seejärel iga aasta 31. jaanuariks käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise kohta aruande, sealhulgas:

1)	töödeldud andmete liik ja maht;

2)	töötlemise konkreetne alus vastavalt määrusele (EL) 2016/679,

3)	asjakohasel juhul isikuandmete liidust väljapoole edastamise alus vastavalt määruse (EL) 2016/679 V peatükile;

4)	veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastatud juhtumite arv laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjali ja laste ahvatlemise juhtude lõikes;

5)	selliste juhtumite arv, mille korral kasutaja on esitanud asutusesisese hüvitamise mehhanismi kaudu või õigusasutusele kaebuse ja selliste kaebuste tulemused;

6)	erinevate kasutatud tehnoloogiavahendite vigade arv ja osakaal (valepositiivsed tulemused);

7)	veamäära piiramiseks võetud meetmed ja saavutatud veamäär,

8)	säilitamispoliitika ja kohaldatud andmekaitsemeetmed vastavalt määrusele (EL) 2016/679;

9)	laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonide nimed, kellega nad on käesoleva määruse kohaselt andmeid jaganud;

kui tuvastatakse arvatav veebis toimuv laste seksuaalne kuritarvitamine, säilitatakse punkti a alapunkti i kohaldamisel töödeldud sisuandmeid ja seotud andmeliiklusandmeid ja sellise töötlemise käigus saadud isikuandmeid turvaliselt üksnes selleks, et:

i)	teatada arvatavast veebis toimuvast laste seksuaalsest kuritarvitamisest viivitamata pädevatele õiguskaitse- ja õigusasutustele või laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele;

ii)	blokeerida asjaomase kasutaja konto või peatada või lõpetada talle teenuse osutamine;

iii)	luua andmete kohta, mis on usaldusväärselt määratletud laste seksuaalset kuritarvitamist kujutava veebimaterjalina, ainulaadne ja tagasiteisendamatu digiallkiri („räsi“);

iv)	võimaldada asjaomasel kasutajal taotleda teenuste osutajalt hüvitist või esitada laste seksuaalse kuritarvitamise kahtlusega seotud küsimustes vaie või kasutada õiguskaitsevahendeid või

v)	vastata pädevate õiguskaitse- ja õigusasutuste taotlustele, mis on esitatud kooskõlas kohaldatava õigusega, et anda neile vajalikud andmed kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks või nende eest vastutusele võtmiseks nagu on sätestatud direktiivis 2011/93/EL;

i)	andmeid ei säilitata kauem, kui on rangelt vajalik punktis h sätestatud asjaomaseks eesmärgiks, ja igal juhul mitte kauem kui 12 kuud alates kuupäevast, mil arvatav veebis toimuv laste seksuaalne kuritarvitamine tuvastati;

j)	kõigist veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise põhjendatud ja kontrollitud kahtluse juhtumitest teatatakse viivitamata pädevatele liikmesriigi õiguskaitseasutustele või laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevatele organisatsioonidele.

2. Lõike 1 punktis c sätestatud tingimust ei kohaldata kuni 3. aprillini 2022 teenuste osutajate suhtes, kes:

a)	kasutasid eritehnoloogiat lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgil enne 2. augustit 2021 ilma kõnealuse tehnoloogiaga seotud konsulteerimismenetlust eelnevalt läbimata;

b)	algatavad sellise konsulteerimismenetluse enne 3. septembrit 2021; ja

c)	teevad punktis b osutatud konsulteerimismenetluses pädeva järelevalveasutusega nõuetekohaselt koostööd.

3. Lõike 1 punktis d sätestatud tingimust ei kohaldata kuni 3. aprillini 2022 teenuste osutajate suhtes, kes:

a)	kasutasid lõike 1 punktis d osutatud tehnoloogiat enne 2. augustit 2021 ilma kõnealuse tehnoloogiaga seotud konsulteerimismenetlust eelnevalt läbimata;

b)	algatavad lõike 1 punktis d osutatud menetluse enne 3. septembrit 2021; ning

c)	teevad lõike 1 punktis d osutatud menetluses pädeva järelevalveasutusega nõuetekohaselt koostööd.

Artikkel 4

Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised

Vastavalt määruse (EL) 2016/679 artiklile 70 nõuab komisjon, et Euroopa Andmekaitsenõukogu annaks 3. septembriks 2021 välja suunised, mille eesmärk on aidata järelevalveasutustel hinnata, kas käesoleva määruse kohaldamisalas toimuv töötlemine on olemasoleva ja uue käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgil kasutatava tehnoloogia osas kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.

Artikkel 5

Mõjusad õiguskaitsevahendid

Kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 79 ja direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõikega 2 on teenuste kasutajatel õigus mõjusale õiguskaitsevahendile, kui nad leiavad, et isikuandmete ja muude andmete töötlemisel käesoleva määruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktis i sätestatud eesmärgil on nende õigusi rikutud.

Artikkel 6

Järelevalveasutused

Määruse (EL) 2016/679 VI peatüki 1. jao kohaselt määratud järelevalveasutused jälgivad käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat töötlemist kooskõlas oma kõnealuse peatüki kohaste pädevuste ja volitustega.

Artikkel 7

Laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonide avalik nimekiri

1. Teenuste osutajad teatavad komisjonile 3. septembriks 2021 nende laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonide nimed, kellele nad veebis toimuvast laste seksuaalsest kuritarvitamisest käesoleva määruse kohaselt teada annavad. Teenuste osutajad edastavad komisjonile korrapäraselt kõik nimekirja muudatused.

2. Komisjon avalikustab 3. oktoobriks 2021, millised on laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevad organisatsioonid, millest talle lõike 1 alusel on teada antud. Komisjon hoiab seda avalikku nimekirja ajakohasena.

Artikkel 8

Statistika

1. Liikmesriigid teevad 3. augustiks 2022 ja seejärel igal aastal üldsusele kättesaadavaks ja esitavad komisjonile aruanded koos statistikaga järgmise kohta:

veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise tuvastamise kohta teenuste osutajatelt ja laste seksuaalse kuritarvitamise vastu avalikes huvides võitlevate organisatsioonidelt pädevatele riiklikele õiguskaitseasutustele edastatud teadete koguarv, näidates selle teabe olemasolu korral ära juhtumite koguarvu ja korduvalt teatatud juhtumite arvu ning selle, mis liiki teenuste osutajate teenuste siseselt veebis toimuv laste seksuaalne kuritarvitamine tuvastati;

b)	artikli 3 kohaste meetmetega tuvastatud laste arv, eristatuna soo alusel;

c)	süüdi mõistetud kurjategijate arv.

2. Komisjon koondab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud statistika ja võtab seda arvesse artikli 9 kohase rakendamisaruande koostamisel.

Artikkel 9

Rakendamisaruanne

1. Komisjon koostab artikli 3 lõike 1 punkti g alapunkti vii kohaselt esitatud aruannete ja artikli 8 kohaselt esitatud statistika põhjal 3. augustiks 2023 aruande käesoleva määruse rakendamise kohta, esitab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning tutvustab seda neile.

2. Rakendamisaruandes vaatleb komisjon eelkõige järgmist:

a)	artikli 3 punkti a alapunktis ii ja punktides b, c ja d loetletud isiku- ja muude andmete töötlemise tingimused;

b)	käesolevas määruses sätestatud erandi proportsionaalsus, sealhulgas liikmesriikide artikli 8 kohaselt esitatud statistika hindamine;

c)	käesoleva määrusega hõlmatud tegevusega seotud tehnoloogia areng ning see, mil määral parandab selline areng täpsust ja vähendab vigade arvu ja osakaalu (valepositiivseid tulemusi).

Artikkel 10

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse kuni 3. augustini 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. juuli 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. LOGAR

(1) ELT C 10, 11.1.2021, lk 63.

(2) Euroopa Parlamendi 6. juuli 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 12. juuli 2021. aasta otsus.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.7.2002, lk 37).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK (ELT L 335, 17.12.2011, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

30.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 274/57

EUROOPA LIIDU JA TAI KUNINGRIIGI VAHELINE LEPING VASTAVALT ÜLDISE TOLLI- JA KAUBANDUSKOKKULEPPE (GATT) 1994 ARTIKLILE XXVIII SEOSES KÕIGI ELI CLXXV LOENDIS SISALDUVATE TARIIFIKVOOTIDE KONTSESSIOONIDE MUUTMISEGA ÜHENDKUNINGRIIGI EUROOPA LIIDUST VÄLJAASTUMISE TÕTTU

EUROOPA LIIT ühelt poolt

TAI KUNINGRIIK teiselt poolt,

edaspidi koos „lepinguosalised“

ARVESTADES, et lepinguosalised on edukalt lõpetanud üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXVIII kohaselt peetud läbirääkimised seoses kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmisega Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, nagu teatati Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmetele (edaspidi „WTO liikmed“) dokumendis G/SECRET/42/Add.2,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

ARTIKKEL 1

Eesmärgid

Käesoleva lepingu eesmärk on leppida kokku selles, kuidas jaotatakse Euroopa Liidu, mis ei hõlma enam Ühendkuningriiki, tariifikvoodid ning neist tulenevad kvantitatiivsed kohustused, mille osas on Tai Kuningriigil kooskõlas GATT 1994 artikliga XXVIII õigus pidada läbirääkimisi ja konsultatsioone, nagu on selgitatud Euroopa Liidu poolt 25. veebruaril 2019 saadetud kirjas.

ARTIKKEL 2

Tariifikvootide jaotamise põhimõte ja metoodika

Tai Kuningriik nõustub Euroopa Liidu, mis hõlmas Ühendkuningriiki, kontsessioonide ja kohustuste loendisse kuuluvate tariifikvootide jaotamise põhimõtte ja metoodikaga, mille kohaselt jaotatakse tariifikvoodid Euroopa Liidu, mis ei hõlma enam Ühendkuningriiki, ja Ühendkuningriigi vahel.

ARTIKKEL 3

Euroopa Liidu tariifikvoodid, mis ei hõlma enam Ühendkuningriiki

1. Lepinguosalised lepivad kokku Euroopa Liidu, mis ei hõlma Ühendkuningriiki, teatavate tariifikvootide koguses, mida kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 või kuupäevast, mil Ühendkuningriik ei ole enam hõlmatud Euroopa Liidu CLXXV kontsessioonide ja kohustuste loendiga, ning nii nagu on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva lepingu lisa viimases veerus.

2. Käesolev leping ei piira Euroopa Liidu ja teiste GATT 1994 artikli XXVIII kohaste õigustega WTO liikmete vahel peetavaid läbirääkimisi asjaomaste erga omnes tariifikvootide üle. Euroopa Liit kohustub konsulteerima Tai Kuningriigiga, kui asjaomaste läbirääkimiste tulemusena muudetakse dokumendis G/SECRET/42/Add.2 sätestatud jaotust.

3. Käesoleva lepingu lisa on selle lahutamatu osa.

ARTIKKEL 4

Lõppsätted

1. Käesolev leping jõustub esimesel päeval pärast seda, kui lepinguosalised on teineteisele teatanud omapoolsete sisemenetluste lõpuleviimisest. Seda kohaldatakse alates nimetatud kuupäevast.

2. See kokkulepe on lepinguosaliste vaheline leping ka GATT 1994 artikli XXVIII lõike 3 punktide a ja b kohaldamisel.

3. Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

SELLE KINNITUSEKS on nimetatud täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Съставено в Брюксел на седми май две хиляди двадесет и първа година.

Hecho en Bruselas, el siete de mayo de dos mil veintiuno.

V Bruselu dne sedmého května dva tisíce dvacet jedna.

Udfærdiget i Bruxelles den syvende maj to tusind og enogtyve.

Geschehen zu Brüssel am siebten Mai zweitausendeinundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne esimese aasta maikuu seitsmendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις εφτά Μαΐου δύο χιλιάδες είκοσι ένα.

Done at Brussels on the seventh day of May in the year two thousand and twenty one.

Fait à Bruxelles, le sept mai deux mille vingt et un.

Sastavljeno u Bruxellesu sedmog svibnja godine dvije tisuće dvadeset prve.

Fatto a Bruxelles, addì sette maggio duemilaventuno.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit pirmā gada septītajā maijā.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt pirmų metų gegužės septintą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonegyedik év május havának hetedik napján.

Magħmul fi Brussell, fis-seba jum ta’ Mejju fis-sena elfejn u wieħed u għoxrin.

Gedaan te Brussel, zeven mei tweeduizend eenentwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia siódmego maja roku dwa tysiące dwudziestego pierwszego.

Feito em Bruxelas, em sete de maio de dois mil e vinte e um.

Întocmit la Bruxelles la șapte mai două mii douăzeci și unu.

V Bruseli siedmeho mája dvetisícdvadsaťjeden.

V Bruslju, sedmega maja dva tisoč enaindvajset.

Tehty Brysselissä seitsemäntenä päivänä toukokuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäyksi.

Utfärdat i Bryssel den sjunde maj år tjugohundratjugoett.

LISA

LOETELU: ELI TARIIFIKVOODID TAI KUNINGRIIGI PUHUL PÄRAST ÜHENDKUNINGRIIGI VÄLJAASTUMIST (ALATES 1. JAANUARIST 2021)

	Number vastavalt ELi teatele G/SECRET/42/Add.2	HS-kood	Kirjeldus	Kehtiv kontsessioon ELi CLXXV loendis (EL 28)	Saatjariik	ELi lõplik kontsessioon (tonnides)
1	029	0210 99 39	Soolatud kodulinnuliha	92 610	Tai Kuningriik	81 968
2	052	0714 10 00	Maniokk	5 750 000	Tai Kuningriik	3 096 027
3	055	0714 20 90	Bataat, v.a inimtoiduks	5 000	Muu kui Hiina	4 985
4	074	1006 10	Koorimata riis	7	Erga omnes	5
5	075	1006 20	Kooritud või pruun riis	1 634	Erga omnes	1 416
6	076	1006 30	Poolkroovitud või kroovitud riis	63 000	Erga omnes	36 731
7	077	1006 30	Poolkroovitud või kroovitud riis	4 313	Tai Kuningriik	3 663
8	078	1006 30	Poolkroovitud või kroovitud riis	1 200	Tai Kuningriik	1 019
9	078	1006 30	Poolkroovitud või kroovitud riis	25 516	Erga omnes	22 442
10	079	1006 40 00	Purustatud riis	1 000	Erga omnes	1 000
11	080	1006 40 00	Purustatud riis	31 788	Erga omnes	26 581
12	081	1006 40 00	Purustatud riis	100 000	Erga omnes	93 709
13	085	1108 14 00	Maniokitärklis	8 000	Erga omnes	6 632
14	086	1108 14 00	Maniokitärklis	2 000	Erga omnes	1 658
15	089	1602 32 11	Töödeldud kanaliha, kuumtöötlemata, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist	340	Muu kui Brasiilia	236
16	090	1602 32 19	Liigi Gallus domesticus kanade kuumtöödeldud liha	160 033	Tai Kuningriik	53 866
17	091	1602 32 30	Töödeldud kanaliha, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist	14 000	Tai Kuningriik	2 435
18	092	1602 32 90	Töödeldud kanaliha, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi alla 25 % massist	2 100	Tai Kuningriik	1 940
19	093	1602 39 21	Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, kuumtöötlemata, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist	10	Tai Kuningriik	10
20	094	1602 39 29	Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, kuumtöödeldud, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi vähemalt 57 % massist	13 500	Tai Kuningriik	8 572
21	095	1602 39 85	Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, kuumtöödeldud, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi vähemalt 25 %, kuid alla 57 % massist	600	Tai Kuningriik	300
22	096	1602 39 85	Töödeldud pardi-, hane-, pärlkanaliha, kuumtöödeldud, mis sisaldab kodulinnuliha või rupsi alla 25 % massist	600	Tai Kuningriik	278
23	105	1901 90 99 1904 30 00 1904 90 80 1905 90 20	Teravilja sisaldavad toiduvalmistised	191	Erga omnes	191
24	106	1902 11 00 1902 19 10 1902 19 90 1902 20 91 1902 20 99 1902 30 10 1902 30 90 1902 40 10 1902 40 90	Pastatooted	532	Erga omnes	497
25	107	1905 90 10 1905 90 20 1905 90 30 1905 90 45 1905 90 55 1905 90 60 1905 90 90	Küpsised (kreekerid jms)	409	Erga omnes	409
26	005	0304 89 90	Kala perekonnast Allocyttus ja liigist Pseudocyttus maculatus	200	Erga omnes	200
27	007	1604 20 50	Kalatooted ja -konservid (välja arvatud kalad tervena või tükkidena): sardiinidest, atlandi väiketuunist, liigi Scomber scombrus või Scomber japonicus makrellidest, liigi Orcynopsis unicolor kaladest	865	Erga omnes	631
28	008	1604 20 50	Kalatooted ja -konservid (välja arvatud kalad tervena või tükkidena): sardiinidest, atlandi väiketuunist, liigi Scomber scombrus või Scomber japonicus makrellidest, liigi Orcynopsis unicolor kaladest	1 410	Tai Kuningriik	423
29	009	1604 20 70	Kalatooted ja -konservid (välja arvatud kalad tervena või tükkidena): tuunidest, vööttuunidest või muudest perekonna Euthynnus kaladest	742	Erga omnes	742
30	010	1604 20 70	Kalatooted ja -konservid (välja arvatud kalad tervena või tükkidena): tuunidest, vööttuunidest või muudest perekonna Euthynnus kaladest	1 816	Tai Kuningriik	1 816
31	011	1605 21 10	Kalatooted ja konservid garneelidest ja krevettidest, kontaktpakendis netomassiga üle 2 kg (v.a suitsutatud ja õhukindlas pakendis garneelid ja krevetid)	500	Erga omnes	474
		1605 21 90	Kalatooted ja konservid garneelidest ja krevettidest, kontaktpakendis netomassiga üle 2 kg (v.a suitsutatud ja õhukindlas pakendis garneelid ja krevetid)
		1605 29 00	Kalatooted ja konservid garneelidest ja krevettidest, õhukindlas pakendis (v.a suitsutatud)

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 274

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 30. juuli 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1229, 14. juuli 2021, mis käsitleb õiglase ülemineku mehhanismi osana loodavat avaliku sektori laenurahastut	1
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1230, 14. juuli 2021, piiriüleste maksete kohta liidus, (kodifitseeritud tekst) ( 1 )	20
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1231, 14. juuli 2021, millega muudetakse määrust (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed	32
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1232, 14. juuli 2021, ajutise erandi kohta direktiivi 2002/58/EÜ teatavatest sätetest seoses tehnoloogiaga, mida numbrivaba isikutevahelise side teenuste osutajad kasutavad isikuandmete ja muude andmete töötlemiseks, et võidelda veebis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu ( 1 )	41
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/1233, 14. juuli 2021, millega muudetakse direktiivi (EL) 2017/2397 kolmandate riikide tunnistuste tunnustamisega seotud üleminekumeetmete osas ( 1 )	52

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1234, 13. juuli 2021, Euroopa Liidu ja Tai Kuningriigi vahelise lepingu vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII seoses kõigi ELi CLXXV loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmisega Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise tõttu, sõlmimise kohta	55
*	euroopa liidu ja tai kuningriigi vaheline leping vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (gatt) 1994 artiklile xxviii seoses kõigi eli clxxv loendis sisalduvate tariifikvootide kontsessioonide muutmisega ühendkuningriigi euroopa liidust väljaastumise tõttu	57


	(1) EMPs kohaldatav tekst