ISSN 1977-0650 |
||
Euroopa Liidu Teataja |
L 261 |
|
Eestikeelne väljaanne |
Õigusaktid |
64. aastakäik |
|
|
Parandused |
|
|
* |
|
|
|
(1) EMPs kohaldatav tekst |
ET |
Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud. Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn. |
II Muud kui seadusandlikud aktid
MÄÄRUSED
22.7.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 261/1 |
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1203,
19. juuli 2021,
millega muudetakse määrust (EL) 2020/1706 teatavate kalandustoodete autonoomsete tariifikvootide osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 31,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut
ning arvestades järgmist:
(1) |
Nõukogu määrusega (EL) 2020/1706 (1) avatakse teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2021–2023. Iga tariifikvoodi jaoks on kindlaks määratud asjakohane maht, et tagada sel ajavahemikul liidu tootmisharule piisavad tarned. |
(2) |
Teatavate kalandustoodete tarned liidus sõltuvad praegu kolmandatest riikidest pärit impordist. Viimastel kümnenditel on liidu sõltuvus impordist kalandustoodete tarbimise vallas suurenenud. Selleks et kalandustoodete tootmist liidus ei ohustataks ning et tagada liidu töötleva tööstuse piisav varustatus, tuleks tariifikvootide piires peatada patagoonia ebakalmaari, soolvees säilitatud heeringa, külmutatud heeringa, külmutatud heeringa filee ja liblikfilee, meriahvena filee ning mitut liiki külmutatud kala imporditollimaksud. |
(3) |
Liidu ja Ühendkuningriigi vahelist kaubandus- ja koostöölepingut (2) (edaspidi „leping“) kohaldatakse ajutiselt alates 1. jaanuarist 2021. Lepinguga nähakse ette, et päritolustaatusega kalandustoodetel on tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääs. Samas ei ole Briti ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMTd) enam liiduga seotud ning nende kalandustoodete ekspordil liitu ei kohaldata enam tollimaksude vähendamisi. |
(4) |
Islandiga (3) ja Norra Kuningriigiga (4) sõlmitud lisaprotokollid, millega nähakse ette teatavate kalade ja kalandustoodete kvoodid, aegusid 30. aprillil 2021. Kuna läbirääkimisi uute kvootide üle enne lisaprotokollide aegumist lõpule ei viidud, võib selle tulemusel liidus tekkida tollimaksuvabade töötlemiseks mõeldud kalandustoodete nappus. |
(5) |
Määrust (EL) 2020/1706 tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(6) |
Et kõrvaldada Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärjed ÜMTde sooduskorra kaotamise osas ning heastada Norra ja Islandiga sõlmitud lisaprotokollide aegumise mõju, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ning seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) 2020/1706 muudetakse järgmiselt.
1) |
Artikli 4 lõike 4 punkt b asendatakse järgmisega:
|
2) |
lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale. |
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 19. juuli 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
J. PODGORŠEK
(1) Nõukogu 13. novembri 2020. aasta määrus (EL) 2020/1706, millega avatakse teatavate kalandustoodete autonoomsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine aastatel 2021–2023 (ELT L 385, 17.11.2020, lk 3).
(2) Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 149, 30.4.2021, lk 10).
(3) Euroopa Majandusühenduse ja Islandi Vabariigi vahelise lepingu lisaprotokoll (ELT L 141, 28.5.2016, lk 18).
(4) Euroopa Majandusühenduse ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu lisaprotokoll (ELT L 141, 28.5.2016, lk 22).
LISA
Määruse (EL) nr 2020/1706 lisa tabelisse lisatakse järgmised kanded:
Jrk nr |
CN-kood |
TARICi kood |
Kirjeldus |
Aastane kvoot (tonnides (1) |
Kvoodi tollimaksumäär |
Kvoodi kehtivusaeg |
„09.2508 |
ex 0307 43 35 |
10 |
Kalmaar liigist Loligo gahi, külmutatud, töötlemiseks |
75 000 |
0 % |
1.1.2021– 31.12.2023 |
09.2509 |
ex 1604 12 91 |
13 93 |
Heeringad, vürtside ja/või äädikaga töödeldud, soolvees, töötlemiseks |
15 000 (vedelikuta netokaal) |
0 % |
1.5.2021–30.4.2022 |
ex 1604 12 99 |
16 17 |
7 500 (vedelikuta netokaal) |
0 % |
1.5.2022–31.10.2022 |
||
09.2510 |
ex 0303 51 00 |
10 20 |
Heeringad (Clupea harengus, Clupea pallasii), külmutatud, töötlemiseks (*1) |
10 000 |
0 % |
1.5.2021–30.4.2022 |
5 000 |
|
1.5.2022–31.10.2022 |
||||
09.2512 |
|
|
Külmutatud kala, töötlemiseks |
3 300 |
0 % |
1.5.2021–30.4.2022 |
0303 55 30 |
10 |
Tšiili stauriid (Trachurus murphyi) |
1 650 |
0 % |
1.5.2022–31.10.2022 |
|
ex 0303 55 90 |
95 |
Muud perekonda Trachurus spp. kuuluvad kalad, v.a Trachurus trachurus, Trachurus murphyi ja hobumakrell (stauriid) (Caranx trachurus) |
||||
|
0303 56 00 |
10 |
Seersantkala (Rachycentron canadum) |
|
|
|
0303 69 90 |
10 |
Muud kalad |
||||
0303 89 90 |
11 21 30 91 |
|||||
0303 82 00 |
10 |
Railased (Rajidae) |
||||
0303 89 55 |
10 |
Kuld-merikoger (Sparus aurata) |
||||
09.2513 |
0304 86 00 |
20 |
Heeringa (Clupea harengus, Clupea pallasii) fileed, külmutatud, töötlemiseks |
25 000 |
0 % |
1.5.2021–30.4.2022 |
ex 0304 99 23 |
10 20 |
Liblikfilee heeringast (Clupea harengus, Clupea pallasii), külmutatud, töötlemiseks (*1) |
12 500 |
0 % |
1.5.2022–31.10.2022 |
|
09.2514 |
0304 49 50 |
10 |
Meriahvena (Sebastes spp.) fileed, värske või jahutatud, töötlemiseks |
1 300 |
0 % |
1.5.2021–30.4.2022 |
650 |
0 % |
1.5.2022–31.10.2022“ |
(1) Netomass kui ei ole märgitud teisiti.
(*1) 15. veebruarist kuni 15. juunini ei anta tariifikvooti kaupadele, mis deklareeritakse vabasse ringlusse lubamiseks.
22.7.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 261/4 |
KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1204,
10. mai 2021,
millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2019/856 innovatsioonifondi raames kohaldatava taotlus- ja valikumenetluse osas
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ, (1) eriti selle artikli 10a lõike 8 neljandat lõiku,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/856 (2) on sätestatud innovatsioonifondi toimimise eeskirjad. Sellega on kehtestatud kaheetapiline taotlusmenetlus, mis hõlmab osalemise huvist teatamist ja lõpliku taotluse esitamist. |
(2) |
Kaheetapiline taotlusmenetlus vähendab küll projektiesitajate halduskoormust esimeses etapis, kuid samas pikendab taotluste esitamise ja edukate projektide rahastamise vahelist ajavahemikku. Kogemus esimese projektikonkursiga, mille käigus saadi arvukalt eri valmidusastmega projektide taotlusi, näitas, et seda ajavahemikku on vaja lühendada, et valmisjärgus projekte saaks õigeaegselt toetada. Selle ajavahemiku lühendamine tooks kasu ka majanduse taastamise seisukohast, kuna investeeringuid puhta tehnoloogia ulatuslikumaks kasutuselevõtuks on vaja kaasata kiiresti. |
(3) |
Seetõttu on vaja ette näha üheetapiline taotlusmenetlus, mis seisneb lõpliku taotluse esitamises ilma osalemise huvist teatamise etapita. Komisjonil peaks projektikonkursside algatamisel olema võimalik valida vastavalt vajadusele kahe- ja üheetapilise taotlusmenetluse vahel. |
(4) |
Delegeeritud määrusega (EL) 2019/856 on ette nähtud projektide arendamise abi nendele projektidele, mis ei vasta kõnealuse määruse artikli 11 lõike 1 punktis c sätestatud projekti valmidusastme kriteeriumile, kuid millel on potentsiaali seda kriteeriumi täita. Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2019/856 artikli 13 lõikele 2 võib seda abi anda üksnes toetuse vormis. Et toetada kõnealuste projektide edasiarendamist, on vaja lubada sellise abi andmist ka tehnilise abi vormis. |
(5) |
Seepärast tuleks delegeeritud määrust (EL) 2019/856 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Delegeeritud määruse (EL) 2019/856 muudatused
Delegeeritud määrust (EL) 2019/856 muudetakse järgmiselt:
1) |
artikli 9 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
|
2) |
artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
|
3) |
artiklit 12 muudetakse järgmiselt:
|
4) |
lisatakse artiklid 12a ja 12b: „Artikkel 12a Üheetapilise taotlusmenetluse korral kohaldatav valikumenetlus 1. Tuginedes saadud taotlustele, hindab rakendusamet iga projekti puhul selle rahastamiskõlblikkust kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikega 8. Rakendusamet jätkab seejärel rahastamiskõlblike projektide valikumenetlust käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 alusel. 2. Tuginedes saadud taotlustele, koostab rakendusamet loetelu projektidest, mis vastavad artiklis 11 kehtestatud valikukriteeriumidele, ning seejärel hindab projekte ja järjestab need kõnealuses artiklis sätestatud valikukriteeriumide põhjal. Hindamise käigus võrdleb rakendusamet projekte teiste sama sektori projektide ning muude sektorite projektidega. Hindamise lõpus koostab rakendusamet eelvalitud projektide loetelu. 3. Kui rakendusamet jõuab järeldusele, et projekt vastab artikli 11 lõike 1 punktides a, b, d ja e sätestatud valikukriteeriumidele ning kooskõlas artikli 11 lõikega 2 kehtestatud valikukriteeriumile, kui see on asjakohane, kuid ei vasta artikli 11 lõike 1 punktis c kehtestatud kriteeriumile, hindab rakendusamet seda, kas projektil on potentsiaali vastata sellele valikukriteeriumile juhul, kui seda edasi arendatakse. Kui projektil on selline potentsiaal, võib rakendusamet anda asjaomasele projektile arendamisabi või kui projektide arendamise abi annab komisjon, pakkuda komisjonile välja, et komisjon annaks projektile arendamisabi. 4. Lõikes 2 viidatud eelvalitud projektide loetelu ja vajaduse korral teave lõikes 3 viidatud võimaluse kohta edastatakse komisjonile ning see sisaldab vähemalt järgmist:
5. Teabe põhjal, mis edastati käesoleva artikli lõike 4 kohaselt, võtab komisjon pärast liikmesriikidega konsulteerimist kooskõlas artikli 21 lõikega 2 vastu abi eraldamise otsuse, täpsustades valitud projektidele antavat abi, ja koostab vajaduse korral reservnimekirja. Artikkel 12b Väiksemahuliste projektide puhul kohaldatav valikumenetlus Erandina artiklitest 12 ja 12a võib väiksemahuliste projektide puhul kohaldada erivalikumenetlust.“; |
5) |
artikli 13 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Projekti arendamisabi annab kooskõlas artikli 12 lõikega 2 või artikli 12a lõikega 3 komisjon või rakendusamet toetuse või tehnilise abi vormis.“; |
6) |
artiklit 21 muudetakse järgmiselt:
|
7) |
artikli 27 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Projekti esitajad annavad kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 1 ja 2 üksikasjalikku teavet kavandatavate tegevuste kohta teadmiste jagamise kavas, mis esitatakse kooskõlas artikli 10 lõike 2 kolmanda lõiguga.“ |
Artikkel 2
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.
Brüssel, 10. mai 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 275, 25.10.2003, lk 32.
(2) Komisjoni 26. veebruari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/856, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ innovatsioonifondi toimimise osas (ELT L 140, 28.5.2019, lk 6).
22.7.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 261/8 |
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1205,
20. juuli 2021,
millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. |
(2) |
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides. |
(3) |
Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad põhinevad sigade Aafrika katku epidemioloogilisel olukorral liidus. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati rakendusmäärusega (EL) 2021/1141 (3) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Poolas ja Slovakkias. |
(4) |
Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad kõik muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis, ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riskitaset, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid (4). Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervise koodeks, (5) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta. |
(5) |
Pärast rakendusmääruse (EL) 2021/1141 vastuvõtmise kuupäeva on Poolas esinenud sigade Aafrika katku uusi puhanguid peetavate sigade hulgas ja Saksamaal on esinenud uusi puhanguid uluksigade hulgas. |
(6) |
2021. aasta juulis esines mitu sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Poolas Działdowski, Górowski, Mielecki, Słubicki ja Trzebnicki maakondade sellistes piirkondades, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud peetavate sigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealused Poola piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas II taseme piirangutsoonidena ning kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte II taseme, vaid III taseme piirangutsoonidena, ning II taseme piirangutsoonide praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi juhtumeid. |
(7) |
Lisaks täheldati 2021. aasta juulis sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Poolas Tarnowski maakonna sellises piirkonnas, mis ei ole praegu loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. See uus sigade Aafrika katku puhang peetavate sigade hulgas kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune Poola piirkond, mis ei ole praegu loetletud kõnealuses lisas ning kus hiljuti esines nimetatud puhang, loetleda nüüd kõnealuses lisas III taseme piirangutsoonina. |
(8) |
2021. aasta juulis esines mitu sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Saksamaal Brandenburgi liidumaal piirkondades, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asuvad praegu I taseme piirangutsoonis loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Saksamaa need piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asuvad kõnealustest sigade Aafrika katku hiljuti esinenud puhangutest mõjutatud II taseme piirangutsoonis loetletud piirkondade vahetus läheduses, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme, mitte I taseme piirangutsoonina, ning samuti tuleb I taseme piirangutsoonide praegused piirid uuesti määratleda ja neid laiendada, et võtta arvesse kõnealuseid hiljutisi puhanguid. |
(9) |
Lisaks esines 2021. aasta juulis mitu sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel Saksamaal Brandenburgi liidumaa sellistes piirkondades, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealused Saksamaa piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonidena ning kus hiljuti esinesid sigade Aafrika katku juhtumid, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonidena, ning I taseme piirangutsoonide praegused piirid on vaja uuesti määratleda, et võtta arvesse neid hiljutisi juhtumeid. |
(10) |
2021. aasta juunis ja juulis esines mitu sigade Aafrika katku puhangut uluksigade hulgas Saksamaal Saksimaa liidumaal piirkondades, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asuvad praegu I taseme piirangutsoonis loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Saksamaa need piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asuvad kõnealustest sigade Aafrika katku hiljuti esinenud puhangutest mõjutatud II taseme piirangutsoonis loetletud piirkondade vahetus läheduses, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme, mitte I taseme piirangutsoonina, ning samuti tuleb I taseme piirangutsoonide praegused piirid uuesti määratleda ja neid laiendada, et võtta arvesse kõnealuseid hiljutisi puhanguid. |
(11) |
Lisaks esines 2021. aasta juulis mitu sigade Aafrika katku puhangut peetavate sigade hulgas Saksamaal Brandenburgi liidumaa sellistes piirkondades, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I ja II taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud peetavate sigade hulgas kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks Saksamaa need piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa I ja II piirangutsoonidena, loetleda nüüd kõnealuses lisas III piirangutsoonina. |
(12) |
Pärast selliseid sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid peetavate sigade hulgas Poolas ning uluksigade ja peetavate sigade hulgas Saksamaal ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist nendes liikmesriikides uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. |
(13) |
Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Saksamaal ja Poolas piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja nõuetekohaselt loetleda need rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade olukorda. |
(14) |
Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisasse tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti. |
(15) |
Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. juuli 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
(2) Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).
(3) Komisjoni 12. juuli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/1141, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 247, 13.7.2021, lk 55).
(4) Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“ („Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid“). https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en
(5) OIE maismaaloomade tervise koodeks, 28. väljaanne, 2019. I köite ISBN: 978–92-95108-85–1; II köite ISBN: 978–92-95108-86–8. https://www.oie.int/standard-setting/terrestrial-code/access-online/
LISA
Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:
„I LISA
PIIRANGUTSOONID
I OSA
1. Saksamaa
Järgmised piirkonnad Saksamaal:
Bundesland Brandenburg:
|
Bundesland Sachsen
|
2. Eesti
Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:
— |
Hiiu maakond. |
3. Kreeka
Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:
— |
in the regional unit of Drama:
|
— |
in the regional unit of Xanthi:
|
— |
in the regional unit of Rodopi:
|
— |
in the regional unit of Evros:
|
— |
in the regional unit of Serres:
|
4. Läti
Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:
— |
Pāvilostas novada Vērgales pagasts, |
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
— |
Grobiņas novada Medzes, Grobiņas un Gaviezes pagasts. Grobiņas pilsēta, |
— |
Rucavas novada Rucavas pagasts, |
— |
Nīcas novads. |
5. Leedu
Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:
— |
Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos, |
— |
Palangos miesto savivaldybė. |
6. Ungari
Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:
— |
Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe, |
— |
Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, |
— |
406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe. |
7. Poola
Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:
w województwie kujawsko-pomorskim:
|
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie kujawsko - pomorskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie świętokrzyskim:
|
w województwie łódzkim:
|
w województwie pomorskim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie opolskim:
|
w województwie zachodniopomorskim:
|
w województwie małopolskim:
|
8. Slovakia
The following restricted zones I in Slovakia:
— |
the whole district of Snina, |
— |
the whole district of Medzilaborce, |
— |
the whole district of Stropkov, |
— |
the whole district of Svidník, except municipalities included in part II, |
— |
in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Ipeľské Predmostie, Veľká nad Ipľom, Hrušov, Kleňany, Sečianky, |
— |
in the district of Levice, the municipalities of Ipeľské Úľany, Plášťovce, Dolné Túrovce, Stredné Túrovce, Šahy, Tešmak, |
— |
the whole district of Krupina, except municipalities included in part II, |
— |
the whole district of Banska Bystrica, except municipalities included in part II, |
— |
in the district of Liptovsky Mikulas – municipalities of Pribylina, Jamník, Svatý Štefan, Konská, Jakubovany, Liptovský Ondrej, Beňadiková, Vavrišovo, Liptovská Kokava, Liptovský Peter, Dovalovo, Hybe, Liptovský Hrádok, Važec, Východná, Kráľova Lehota, Nižná Boca, Vyšná Boca, Malužiná, Liptovská Porúbka, Liptovský Ján, Uhorská Ves, Podtureň, Závažná Poruba, Liptovský Mikuláš, Pavčina Lehota, Demänovská Dolina, Gôtovany, Galovany, Svätý Kríž, Lazisko, Dúbrava, Malatíny, Liptovské Vlachy, Liptovské Kľačany, Partizánska Ľupča, Kráľovská Ľubeľa, Zemianska Ľubeľa, |
— |
in the district of Ružomberok, the municipalities of Liptovská Lužná, Liptovská Osada, Podsuchá, Ludrová, Štiavnička, Liptovská Štiavnica, Nižný Sliač, Liptovské Sliače, |
— |
the whole district of Banska Stiavnica, |
— |
the whole district of Žiar nad Hronom. |
II OSA
1. Bulgaaria
Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:
— |
the whole region of Haskovo, |
— |
the whole region of Yambol, |
— |
the whole region of Stara Zagora, |
— |
the whole region of Pernik, |
— |
the whole region of Kyustendil, |
— |
the whole region of Plovdiv, |
— |
the whole region of Pazardzhik, |
— |
the whole region of Smolyan, |
— |
the whole region of Dobrich, |
— |
the whole region of Sofia city, |
— |
the whole region of Sofia Province, |
— |
the whole region of Blagoevgrad, |
— |
the whole region of Razgrad, |
— |
the whole region of Kardzhali, |
— |
the whole region of Burgas excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Varna excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Silistra, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Ruse, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Veliko Tarnovo, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Pleven, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Targovishte, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Shumen, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Sliven, excluding the areas in Part III, |
— |
the whole region of Vidin, excluding the areas in Part III. |
2. Saksamaa
Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:
Bundesland Brandenburg:
|
Bundesland Sachsen:
|
3. Eesti
Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:
— |
Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond). |
4. Läti
Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:
— |
Ādažu novads, |
— |
Aizputes novada Aizputes, Cīravas un Lažas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes pilsēta, |
— |
Aglonas novads, |
— |
Aizkraukles novads, |
— |
Aknīstes novads, |
— |
Alojas novads, |
— |
Alsungas novads, |
— |
Alūksnes novads, |
— |
Amatas novads, |
— |
Apes novads, |
— |
Auces novads, |
— |
Babītes novads, |
— |
Baldones novads, |
— |
Baltinavas novads, |
— |
Balvu novads, |
— |
Bauskas novads, |
— |
Beverīnas novads, |
— |
Brocēnu novads, |
— |
Burtnieku novads, |
— |
Carnikavas novads, |
— |
Cēsu novads |
— |
Cesvaines novads, |
— |
Ciblas novads, |
— |
Dagdas novads, |
— |
Daugavpils novads, |
— |
Dobeles novads, |
— |
Dundagas novads, |
— |
Durbes novads, |
— |
Engures novads, |
— |
Ērgļu novads, |
— |
Garkalnes novads, |
— |
Grobiņas novada Bārtas pagasts, |
— |
Gulbenes novads, |
— |
Iecavas novads, |
— |
Ikšķiles novads, |
— |
Ilūkstes novads, |
— |
Inčukalna novads, |
— |
Jaunjelgavas novads, |
— |
Jaunpiebalgas novads, |
— |
Jaunpils novads, |
— |
Jēkabpils novads, |
— |
Jelgavas novads, |
— |
Kandavas novads, |
— |
Kārsavas novads, |
— |
Ķeguma novads, |
— |
Ķekavas novads, |
— |
Kocēnu novads, |
— |
Kokneses novads, |
— |
Krāslavas novads, |
— |
Krimuldas novads, |
— |
Krustpils novads, |
— |
Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Turlavas, Gudenieku un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta, |
— |
Lielvārdes novads, |
— |
Līgatnes novads, |
— |
Limbažu novads, |
— |
Līvānu novads, |
— |
Lubānas novads, |
— |
Ludzas novads, |
— |
Madonas novads, |
— |
Mālpils novads, |
— |
Mārupes novads, |
— |
Mazsalacas novads, |
— |
Mērsraga novads, |
— |
Naukšēnu novads, |
— |
Neretas novads, |
— |
Ogres novads, |
— |
Olaines novads, |
— |
Ozolnieku novads, |
— |
Pārgaujas novads, |
— |
Pāvilostas novada Sakas pagasts, Pāvilostas pilsēta, |
— |
Pļaviņu novads, |
— |
Preiļu novads, |
— |
Priekules novads, |
— |
Priekuļu novads, |
— |
Raunas novads, |
— |
republikas pilsēta Daugavpils, |
— |
republikas pilsēta Jelgava, |
— |
republikas pilsēta Jēkabpils, |
— |
republikas pilsēta Jūrmala, |
— |
republikas pilsēta Rēzekne, |
— |
republikas pilsēta Valmiera, |
— |
Rēzeknes novads, |
— |
Riebiņu novads, |
— |
Rojas novads, |
— |
Ropažu novads, |
— |
Rucavas novada Dunikas pagasts, |
— |
Rugāju novads, |
— |
Rundāles novads, |
— |
Rūjienas novads, |
— |
Salacgrīvas novads, |
— |
Salas novads, |
— |
Salaspils novads, |
— |
Saldus novads, |
— |
Saulkrastu novads, |
— |
Sējas novads, |
— |
Siguldas novads, |
— |
Skrīveru novads, |
— |
Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes, |
— |
Smiltenes novads, |
— |
Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes, |
— |
Strenču novads, |
— |
Talsu novads, |
— |
Tērvetes novads, |
— |
Tukuma novads, |
— |
Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106, |
— |
Valkas novads, |
— |
Varakļānu novads, |
— |
Vārkavas novads, |
— |
Vecpiebalgas novads, |
— |
Vecumnieku novads, |
— |
Ventspils novads, |
— |
Viesītes novads, |
— |
Viļakas novads, |
— |
Viļānu novads, |
— |
Zilupes novads. |
5. Leedu
Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:
— |
Alytaus miesto savivaldybė, |
— |
Alytaus rajono savivaldybė, |
— |
Anykščių rajono savivaldybė, |
— |
Akmenės rajono savivaldybė, |
— |
Birštono savivaldybė, |
— |
Biržų miesto savivaldybė, |
— |
Biržų rajono savivaldybė, |
— |
Druskininkų savivaldybė, |
— |
Elektrėnų savivaldybė, |
— |
Ignalinos rajono savivaldybė, |
— |
Jonavos rajono savivaldybė, |
— |
Joniškio rajono savivaldybė, |
— |
Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Raudonės, Šimkaičių, Skirsnemunės, Smalininkų, Veliuonos ir Viešvilės seniūnijos, |
— |
Kaišiadorių rajono savivaldybė, |
— |
Kalvarijos savivaldybė, |
— |
Kauno miesto savivaldybė, |
— |
Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Ežerėlio, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos, Užliedžių, Vilkijos, ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907, |
— |
Kazlų rūdos savivaldybė, |
— |
Kelmės rajono savivaldybė, |
— |
Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Gudžiūnų, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių, Surviliškio, Šėtos, Truskavos, Vilainių ir Josvainių seniūnijos dalis į šiaurę ir rytus nuo kelio Nr. 229 ir Nr. 2032, |
— |
Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos, |
— |
Kupiškio rajono savivaldybė, |
— |
Kretingos rajono savivaldybė, |
— |
Lazdijų rajono savivaldybė, |
— |
Marijampolės savivaldybė, |
— |
Mažeikių rajono savivaldybė, |
— |
Molėtų rajono savivaldybė, |
— |
Pagėgių savivaldybė, |
— |
Pakruojo rajono savivaldybė, |
— |
Panevėžio rajono savivaldybė, |
— |
Panevėžio miesto savivaldybė, |
— |
Pasvalio rajono savivaldybė, |
— |
Radviliškio rajono savivaldybė, |
— |
Rietavo savivaldybė, |
— |
Prienų rajono savivaldybė, |
— |
Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio, Plungės miesto, Šateikių ir Kulių seniūnijos, |
— |
Raseinių rajono savivaldybė: Betygalos, Girkalnio, Kalnujų, Nemakščių, Pagojukų, Paliepių, Raseinių miesto, Raseinių, Šiluvos, Viduklės seniūnijos, |
— |
Rokiškio rajono savivaldybė, |
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Ylakių, Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo ir Skuodo miesto seniūnijos, |
— |
Šakių rajono savivaldybė, |
— |
Šalčininkų rajono savivaldybė, |
— |
Šiaulių miesto savivaldybė, |
— |
Šiaulių rajono savivaldybė, |
— |
Šilutės rajono savivaldybė, |
— |
Širvintų rajono savivaldybė, |
— |
Šilalės rajono savivaldybė, |
— |
Švenčionių rajono savivaldybė, |
— |
Tauragės rajono savivaldybė, |
— |
Telšių rajono savivaldybė, |
— |
Trakų rajono savivaldybė, |
— |
Ukmergės rajono savivaldybė, |
— |
Utenos rajono savivaldybė, |
— |
Varėnos rajono savivaldybė, |
— |
Vilniaus miesto savivaldybė, |
— |
Vilniaus rajono savivaldybė, |
— |
Vilkaviškio rajono savivaldybė, |
— |
Visagino savivaldybė, |
— |
Zarasų rajono savivaldybė. |
6. Ungari
Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:
— |
Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe, |
— |
Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe, |
— |
Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe. |
7. Poola
Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie lubelskim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie pomorskim:
|
w województwie świętokrzyskim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie łódzkim:
|
w województwie zachodniopomorskim:
|
8. Slovakkia
Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:
— |
the whole district of Medzilaborce |
— |
the whole district of Poprad |
— |
the whole district of Spišská Nová Ves, |
— |
the whole district of Levoča, |
— |
the whole district of Kežmarok |
— |
in the whole district of Michalovce, |
— |
the whole district of Košice-okolie, |
— |
the whole district of Rožnava, |
— |
the whole city of Košice, |
— |
the whole district of Sobrance, |
— |
the whole district of Vranov nad Topľou, |
— |
the whole district of Humenné, |
— |
the whole district of Prešov, |
— |
in the whole district of Sabinov, |
— |
in the district of Svidník, the whole municipalities of Dukovce, Želmanovce, Kuková, Kalnište, Lužany pri Ondave, Lúčka, Giraltovce, Kračúnovce, Železník, Kobylince, Mičakovce, |
— |
the whole district of Bardejov, |
— |
the whole district of Stará Ľubovňa, |
— |
the whole district of Revúca, |
— |
the whole district of Rimavská Sobota, |
— |
in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I, |
— |
the whole district of Lučenec, |
— |
the whole district of Poltár |
— |
the whole district of Zvolen, |
— |
the whole district of Detva, |
— |
in the district of Krupina the whole municipalities of Senohrad, Horné Mladonice, Dolné Mladonice, Čekovce, Lackov, |
— |
In the district of Banska Bystica, the whole municipalites of Kremnička, Malachov, Badín, Vlkanová, Hronsek, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Môlča Oravce, Čačín, Čerín, Bečov, Sebedín, Dúbravica, Hrochoť, Poniky, Strelníky, Povrazník, Ľubietová, Brusno, Banská Bystrica, |
— |
the whole district of Brezno. |
III OSA
1. Bulgaaria
Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:
— |
kogu Gabrovo piirkond; |
— |
the whole region of Lovech, |
— |
the whole region of Montana, |
— |
the Pleven region:
|
— |
the Ruse region:
|
— |
the Shumen region:
|
— |
the Silistra region:
|
— |
the Sliven region:
|
— |
the Targovishte region:
|
— |
the Vidin region,
|
— |
the Veliko Tarnovo region:
|
— |
the whole region of Vratza, |
— |
in Varna region:
|
— |
in Burgas region:
|
2. Saksamaa
Järgmised III taseme piirangutsoonid Saksamaal:
Bundesland Brandenburg:
|
Bundesland Sachsen:
|
3. Itaalia
Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:
— |
tutto il territorio della Sardegna. |
4. Läti
Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:
— |
Aizputes novada Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, |
— |
Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296, |
— |
Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta, |
— |
Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106. |
5. Leedu
Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:
— |
Jurbarko rajono savivaldybė: Seredžiaus ir Juodaičių seniūnijos, |
— |
Kauno rajono savivaldybė: Čekiškės seniūnija, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907, |
— |
Kėdainių rajono savivaldybė: Pernaravos seniūnija ir Josvainių seniūnijos pietvakarinė dalis tarp kelio Nr. 229 ir Nr. 2032, |
— |
Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos, |
— |
Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos ir Ariogalos miesto seniūnijos, |
— |
Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos. |
6. Poola
Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:
w województwie warmińsko-mazurskim:
|
w województwie mazowieckim:
|
w województwie lubelskim:
|
w województwie podkarpackim:
|
w województwie lubuskim:
|
w województwie wielkopolskim:
|
w województwie dolnośląskim:
|
w województwie świętokrzyskim:
|
w województwie łódzkim:
|
w województwie opolskim:
|
w województwie podlaskim:
|
w województwie małopolskim:
|
7. Rumeenia
Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:
— |
Zona orașului București, |
— |
Județul Constanța, |
— |
Județul Satu Mare, |
— |
Județul Tulcea, |
— |
Județul Bacău, |
— |
Județul Bihor, |
— |
Județul Bistrița Năsăud, |
— |
Județul Brăila, |
— |
Județul Buzău, |
— |
Județul Călărași, |
— |
Județul Dâmbovița, |
— |
Județul Galați, |
— |
Județul Giurgiu, |
— |
Județul Ialomița, |
— |
Județul Ilfov, |
— |
Județul Prahova, |
— |
Județul Sălaj, |
— |
Județul Suceava |
— |
Județul Vaslui, |
— |
Județul Vrancea, |
— |
Județul Teleorman, |
— |
Judeţul Mehedinţi, |
— |
Județul Gorj, |
— |
Județul Argeș, |
— |
Judeţul Olt, |
— |
Judeţul Dolj, |
— |
Județul Arad, |
— |
Județul Timiș, |
— |
Județul Covasna, |
— |
Județul Brașov, |
— |
Județul Botoșani, |
— |
Județul Vâlcea, |
— |
Județul Iași, |
— |
Județul Hunedoara, |
— |
Județul Alba, |
— |
Județul Sibiu, |
— |
Județul Caraș-Severin, |
— |
Județul Neamț, |
— |
Județul Harghita, |
— |
Județul Mureș, |
— |
Județul Cluj, |
— |
Județul Maramureş. |
8. Slovakkia
Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:
— |
In the district of Lučenec: Lučenec a jeho časti, Panické Dravce, Mikušovce, Pinciná, Holiša, Vidiná, Boľkovce, Trebeľovce, Halič, Stará Halič, Tomášovce, Trenč, Veľká nad Ipľom, Buzitka (without settlement Dóra), Prša, Nitra nad Ipľom, Mašková, Lehôtka, Kalonda, Jelšovec, Ľuboreč, Fiľakovské Kováče, Lipovany, Mučín, Rapovce, Lupoč, Gregorova Vieska, Praha, |
— |
In the district of Poltár: Kalinovo, Veľká Ves, |
— |
the whole district of Trebišov |
DIREKTIIVID
22.7.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 261/45 |
KOMISJONI DELEGEERITUD DIREKTIIV (EL) 2021/1206,
30. aprill 2021,
millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/90/EL (milles käsitletakse laevavarustust) III lisa laevavarustuse vastavushindamisasutuste kasutatavates laborites kohaldatava standardi osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiivi 2014/90/EL, milles käsitletakse laevavarustust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/98/EÜ, (1) eriti selle artiklit 36,
ning arvestades järgmist:
(1) |
Direktiivi 2014/90/EL kohaselt peavad vastavushindamisasutused selleks, et neist saaksid teavitatud asutused, täitma III lisas esitatud nõuded. |
(2) |
Vastavushindamisasutused peavad tagama, et vastavushindamiseks kasutatavad katselaborid vastavad standardi EN ISO/IEC 17025 nõuetele. |
(3) |
Standardis EN ISO/IEC 17025 on täpsustatud laborite pädevuse, erapooletuse ja järjepideva toimimise üldnõuded. |
(4) |
2017. aastal avaldas ISO standardi EN ISO/IEC 17025 muudatuse ja tunnistas kehtetuks standardi eelmise versiooni, mida võis veel kasutada kolmeaastase üleminekuperioodi jooksul, mis lõppes 2020. aasta novembris. |
(5) |
Seepärast tuleks direktiivis 2014/90/EL esitatud viidet standardile EN ISO/IEC 17025 vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
Direktiivi 2014/90/EL III lisa punktis 19 asendatakse viide standardile „EN ISO/IEC 17025:2005“ viitega standardile „EN ISO/IEC 17025:2017“.
Artikkel 2
1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuar 2022. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.
Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.
2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste õigus- ja haldusnormide teksti.
Artikkel 3
Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 4
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 30. aprill 2021
Komisjoni nimel
president
Ursula VON DER LEYEN
OTSUSED
22.7.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 261/47 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1207,
19. juuli 2021,
millega muudetakse otsust 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 37) ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta, eriti selle artikli 2 teist lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1)
ning arvestades järgmist:
(1) |
Selleks et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, vajab liit kliima ja ressursside valdkonna eestvedajaid, et töötada 2030. aastaks peamistes tööstussektorites välja murrangulise tehnoloogia esimesed kaubanduslikud rakendused ning 2030. aastaks süsinikdioksiidiheitevaba terasetootmine. |
(2) |
Kooskõlas nõukogu otsusega 2003/76/EÜ (2) peab komisjon haldama likvideeritava Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varasid ja pärast likvideerimise lõpetamist söe- ja terase teadusfondi varasid nii, et oleks tagatud pikaajaline kasum. Nõukogu otsuses 2003/77/EÜ (3) on kehtestatud nende varade haldamise mitmeaastased finantssuunised. Otsuse 2003/77/EÜ artikli 2 kohaselt peab komisjon need suunised läbi vaatama või neid täiendama ning hindama uuesti nende toimimist ja tõhusust. |
(3) |
Selleks et anda asjakohast toetust väärtuslikele teaduskoostööprojektidele, millel on kriitiline mass ja liidu lisaväärtus kestlikkuse, konkurentsivõime, tervise, ohutuse ja töötingimuste parandamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites, on vaja tagada selliste projektide rahastamiseks vajalikud maksed, mis on seotud otsuse 2003/76/EÜ artiklis 2 määratletud ja kehtestatud iga-aastase eraldisega kuni 2027. aastani. Neid makseid tuleks rahastada investeeringutest saadavast netotulust ja tulust, mis saadakse varade osalisest müügist, kuni iga-aastase summa ulatuses, mille on komisjoni määratud talitus otsuse 2003/76/EÜ ja nõukogu otsuse 2008/376/EÜ (4) alusel kindlaks määranud. |
(4) |
Finantssuuniste viimase viie rakendamisaasta (2012–2017) jooksul saadud kogemused ja muutused finantsturul näitavad, et neid suuniseid on vaja muuta. |
(5) |
Varasid, mis on alles pärast otsusega 2003/76/EÜ kehtestatud iga-aastase eraldisega seotud väljavõtmisi kuni 2027. aastani, tuleks hallata kooskõlas pikemaajalise investeerimisperioodiga, mis võimaldab suuremat hajutatust. |
(6) |
Kui suur osa varadest investeerida pikemaajalises perspektiivis, võib üldiselt eeldada suuremat tootlust, mille puhul ei tohi jätta arvestamata võimalikke suuremaid lühiajalisi kõikumisi. Sellest olenemata peaks investeeringute eesmärk olema tagada piisavas koguses likviidseid varasid iga-aastasteks makseteks, mida taotleb komisjoni nimetatud talitus otsuste 2003/76/EÜ ja 2008/376/EÜ alusel. |
(7) |
Finantssuunised peaksid võimaldama rakendamise tehniliste aspektide osas paindlikumat lähenemisviisi ja nendes tuleks määrata kindlaks sobilikud investeerimisinstrumendid investeerimiseesmärkide saavutamiseks. |
(8) |
Iga varaklassi ei tohiks käsitada eraldiseisvalt, vaid lähtuvalt selle rollist hajutatud portfellis. Varaklasside hajutamine tagab üldjuhul sama riskitaseme juures suurema tootluse. Varade koostoime on oluline, et teha otsuseid varade jaotuse kohta üldise investeerimisriski ja tootluse alusel. |
(9) |
Likvideeritava ESTÜ varasid ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid tuleks hallata lähtuvalt investeerimisstrateegiast, mis väljendub varade strateegilises jaotuses ja strateegilises võrdlusaluses, mis kajastab investeerimiseesmärke ja varade riskitaluvust. Võrdlusalus annab portfelli valitsejatele pikaajalisi investeerimissuuniseid lähtuvalt eri varaklassidesse tehtavatest investeeringutest. |
(10) |
Finantssuunised peaksid hajutamise suurendamiseks võimaldama investeeringuid USA dollarites nomineeritud väga likviidsetesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud riigid, riigiülesed või riikide haldusüksustest emitendid ning valitsusasutused, maandades piisavalt vahetuskursi kõikumisest tulenevat kahju riski. Komisjonil peaks olema võimalik komisjoni peaarvepidaja nõusolekul otsustada, kas teha investeeringuid muude arenenud majanduste või muude liikmesriikide valuutades nomineeritud muudesse varadesse. Nende otsuste tegemisel tuleks lähtuda sellest, et kõnealuse investeeringu eelised on varade tulemuslikkuse seisukohast täielikult põhjendatud. Finantssuunised peaksid laiendama rahastamiskõlblike investeeringute ringi, et oleks võimalik võtta hajutatud riskipositsioon laiapõhjalistes turuindeksites, teatavates geograafilistes sektorites ja konkreetsetes varaklassides. |
(11) |
Finantssuunised peaksid võimaldama muude finantsinstrumentide, näiteks futuurlepingute, forvardlepingute ja vahetuslepingute kasutamist, et juhtida riske ja riskipositsioone, näiteks intressi- ja valuutariski. |
(12) |
Investeeringu keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tavad muutuvad üha olulisemaks ning neid tuleks investeerimisotsuste tegemisel arvesse võtta. Otsust 2003/77/EÜ tuleks muuta, et kehtestada keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud tavad, hõlmates nii positiivse kontrolli (et soodustada investeeringute valimisel keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kaalutluste arvesse võtmist) kui ka negatiivse kontrolli (selliste tegevuste loetelu, millesse vara ei investeerita eetilistel või moraalsetel kaalutlustel). |
(13) |
Komisjoni iga-aastases aruandes, mille ta esitab liikmesriikidele ja mis käsitleb finantssuuniste alusel ellu viidud haldustoiminguid, tuleks anda teavet erinevatesse varaklassidesse investeerimise kohta. Iga-aastases aruandes tuleks ka selgitada kõiki suuri muudatusi strateegilises varade jaotuses. |
(14) |
Otsust 2003/77/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta. |
(15) |
Võttes arvesse struktuurset seost otsusega 2003/76/EÜ, tuleks käesolevat muudatust kohaldada alles alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama otsust (EL) 2021/1208 (5), |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2003/77/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 1a Likvideeritava ESTÜ varasid ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid hallatakse nii, et oleks tagatud iga-aastased maksed kuni 111 miljoni euro suuruse iga-aastase eraldise piires, et rahastada ühiseid teadusuuringuid söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. Iga-aastaseid makseid rahastatakse investeeringutest saadavast netotulust ja tulust, mis saadakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade osalisest müügist, kuni iga-aastase summa ulatuses, mille on komisjoni nimetatud talitus otsuse 2003/76/EÜ ja nõukogu otsuse 2008/376/EÜ (*1) alusel kindlaks määranud. (*1) Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsus 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (ELT L 130, 20.5.2008, lk 7).“" |
2) |
Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisas esitatud tekstiga. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates otsuse (EL) 2021/1208 kohaldamise alguskuupäevast.
Brüssel, 19. juuli 2021
Nõukogu nimel
president
J. PODGORŠEK
(1) 7. juuli 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsus 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).
(3) Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsus 2003/77/EÜ, millega kehtestatakse likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise mitmeaastased finantssuunised (ELT L 29, 5.2.2003, lk 25).
(4) Nõukogu 29. aprilli 2008. aasta otsus 2008/376/EÜ söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi vastuvõtmise ja selle programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste kohta (ELT L 130, 20.5.2008, lk 7).
(5) Nõukogu 19. juuli 2021. aasta otsus (EL) 2021/1208, millega muudetakse otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 54).
LISA
Likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade haldamise finantssuunised
1. RAHALISTE VAHENDITE KASUTAMINE
Likvideeritava Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varasid, sealhulgas nii selle laenuportfelli kui ka investeeringuid, kasutatakse vajaduse korral ESTÜ järelejäänud kohustuste täitmiseks seoses selle maksmata laenude, eelmistest tegevuseelarvetest tulenevate kohustuste ja mis tahes ettenägematute kohustustega.
Likvideeritava ESTÜ varad ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad, mis ei ole vajalikud esimeses lõigus kirjeldatud kohustuste täitmiseks, investeeritakse usaldusväärselt valitud investeerimisperioodil, et saada tulu, mida saab kasutada teadusuuringute jätkuvaks rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites.
Likvideeritava ESTÜ varasid ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid kasutatakse, et tagada iga-aastase 111 miljoni euro suuruse eraldise piires iga-aastased maksed teadusuuringutele söe- ja terasetööstusega seotud sektorites. Need maksed tehakse investeeringutest saadavast netotulust. Kui sellest netotulust ei piisa iga-aastase eraldise katmiseks, siis täiendatakse seda likvideeritava ESTÜ varade ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade osalisest müügist saadud tuluga. Pärast 2027. aastat investeeritakse söe ja terase teadusfondi varad sellise tulu saamiseks, mida saab kasutada teadusuuringute jätkamise rahastamiseks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites.
2. INVESTEERIMISPERIOOD, -EESMÄRK JA RISKITALUVUS
Likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe- ja terase teadusfondi varad investeeritakse, et säilitada nende varade väärtust ja võimaluse korral seda suurendada (edaspidi „investeerimiseesmärk“). Investeerimiseesmärki püütakse saavutada suure usaldusväärsusega kogu investeerimisperioodi vältel.
Varasid hallatakse vastavalt usaldatavusnõuetele ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele ning komisjoni peaarvepidaja kehtestatud nõuetele ja korrale.
Investeerimiseesmärk saavutatakse, rakendades usaldusväärset investeerimisstrateegiat, mis põhineb rahastamiskõlblike varaklasside, geograafiliste piirkondade, emitentide ja lõpptähtaegade suurel hajutatusel (edaspidi „investeerimisstrateegia“). Investeerimisstrateegia koostamisel võetakse arvesse investeerimisperioodi ning tagatakse, et vajalikud vahendid on kättesaadavad piisavalt likviidsel kujul ja siis, kui neid on vaja.
Investeerimisstrateegia esitatakse strateegilise vara jaotuse vormis, millega kehtestatakse rahastamiskõlblike finantsvarade eri kategooriatele soovituslikud sihtpaigutused.
Komisjon võtab strateegilist vara jaotust arvesse strateegilises võrdlusaluses (edaspidi „võrdlusalus“), millega võrreldakse likvideeritava ESTÜ varade ning pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade tootlust.
Investeerimisstrateegia ja võrdlusaluse esitab komisjon ja selle kiidab heaks komisjoni peaarvepidaja pärast komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajatega konsulteerimist.
Komisjon võib investeerimisstrateegiat ja võrdlusalust muuta, kui majandustingimustes toimub igakülgselt dokumenteeritud ja põhjendatud muutus, kui rahastamisvahendite vajadused ja olukord muutuvad märkimisväärselt või kui vahendite sisse- ja/või väljavoolu prognoos muutub oluliselt. Investeerimisstrateegia muutmisel kasutatakse sama menetlust mis algsel vastuvõtmisel.
Investeerimisstrateegia koostamisel võetakse arvesse investeerimisperioodi ning likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade riskitaluvust.
3. VARA JAOTUSE PÕHIMÕTTED JA RAHASTAMISKÕLBLIKUD INVESTEERINGUD
Investeerimisriskide vähendamiseks tagatakse piisav hajutatus kõigi varaklasside üleselt ja piires. Põhimõtteliselt peaks riskipositsiooni hajutama seda rohkem, mida suurema riskiga või väiksema likviidsusega vara on.
Investeerimist eri varaklassidesse ja hajutatust võidakse saavutada ka investeerimisfondidesse või börsil kaubeldavatesse toodetesse investeerimise kaudu.
Likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad investeeritakse ainult järgmistesse varadesse:
a) |
eurodes nomineeritud rahaturuvarad, |
b) |
fikseeritud tulumääraga väärtpaberid ning |
c) |
reguleeritud ühisinvesteeringud võlakohustustesse ja omakapitali. |
Likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad omandavad riskipositsiooni eelmises lõigus osutatud varaklassides, investeerides järgmistesse instrumentidesse või tehes järgmisi tehinguid:
a) |
hoiused; |
b) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1131 (1) reguleeritud rahaturuinstrumendid ja rahaturufondid, mis pakuvad ühepäevase tähtajaga likviidsust; |
c) |
võlainstrumendid, nagu võlakirjad, vekslid ning väärtpaberistatud instrumendid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/2402 (2) sätestatud lihtsate, läbipaistvate ja standarditud kriteeriumidega; |
d) |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/65/EÜ (3) hõlmatud investeerimisfondid, sealhulgas börsil kaubeldavad fondid, mis investeerivad omakapitaliinstrumentidesse või võlainstrumentidesse, mille korral ei saa maksimaalne kahjum ületada investeeritud summasid; |
e) |
repolepingud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (4) (edaspidi „finantsmäärus“) artikli 212 lõikes 2 sätestatud põhimõtetele; |
f) |
pöördrepolepingud; |
g) |
väärtpaberite laenutehingud tunnustatud kliiringusüsteemidega, nagu Clearstream ja Euroclear, või seda liiki tehingutele spetsialiseerunud juhtivate finantsasutustega. |
Forvard- ja futuurlepingute ning vahetuslepingute kujul tuletisinstrumente kasutatakse üksnes portfelli tõhusaks valitsemiseks, mitte spekuleerimiseks ega positsioonide võimendamiseks. Neid tuletisinstrumente võib investeerimispoliitika kohaselt kasutada kestuse korrigeerimiseks, krediidiriski või muu asjaomase riski maandamiseks või vara jaotuses tehtavateks muudatusteks.
Likvideeritava ESTÜ varasid ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varasid võib investeerida USA dollarites nomineeritud väga likviidsetesse võlakirjadesse, mille on emiteerinud riiklikud ja riigiülesed üksused, üksnes hajutamise või teistsuguses intressikõveras riskipositsiooni võtmise eesmärgil. Valuutarisk maandatakse, kasutades asjakohaselt vahetuslepinguid või muid valuutariski maandamiseks mõeldud instrumente eelmises lõigus täpsustatud viisil.
Peaarvepidaja nõusolekul võib komisjon laiendada rahastamiskõlblike investeeringute loetelu, et hõlmata muid varaklasse ja investeerimistehinguid, mis on kooskõlas investeerimisstrateegia ja -eesmärkidega, samuti Rahvusvahelise Valuutafondi aeg-ajalt koostatud loetelus nimetatud muude arenenud majandusega riikide valuutasid, eeldusel et nende valuutarisk on maandatud. Uute varaklasside, investeerimistehingute või arenenud majandusega riikide valuutade lisamise otsuste toetuseks tuleb iga varaklassi, tehingu või valuuta puhul esitada igakülgne põhjendus selle kohta, kuidas investeerimisvõimaluste laiendamine parandab likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade riski ja tootluse suhet. See põhjendus hõlmab nende uute investeerimisvõimaluste toetamiseks vajaliku tegevussuutlikkuse hindamist.
4. KESKKONNAALASED, SOTSIAALSED, ÄRIÜHINGU ÜLDJUHTIMISEGA SEOTUD JA MORAALSED KAALUTLUSED
Kehtivad järgmised keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumid:
a) |
likvideeritava ESTÜ varad ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varad investeeritakse kooskõlas liidu poliitilise eesmärgiga edendada kestlikku rahandust ja sotsiaalset õiglust, niivõrd kui seda võimaldab varade kapitali säilitamist käsitlev eesmärk; |
b) |
investeerimispoliitika rakendamisel järgitakse kõiki asjakohaseid õigusakte, millega edendatakse keskkonna-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise alaseid finantsinstrumente, ning järgitakse liidu õigusraamistikus kehtestatud asjakohaseid nõudeid, süsteeme, kriteeriume ja protsesse; |
c) |
komisjon võib konsulteerida ELi kestliku rahanduse tehnilise eksperdirühmaga või selle õigusjärglasega keskkonna-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise tegurite rakendamise alal likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade investeerimisstrateegia raames; |
d) |
komisjon jälgib likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade keskkonna-, sotsiaal- ja äriühingu üldjuhtimise näitajaid ja annab nende kohta aru punktis 7 („Halduskord“) osutatud aastaaruandes. |
Selliste tegevuste loetelu, kuhu ei tohi eetilistel või moraalsetel põhjustel investeerida:
a) |
investeeringud väärtpaberitesse, mille on emiteerinud ettevõtjad, kelle puhul on komisjonile teadaolevalt lõpliku kohtuotsuse või lõpliku haldusotsusega leitud, et nad on osalenud tegevuses,
|
b) |
investeeringud väärtpaberitesse, mille on emiteerinud ettevõtjad, kes komisjonile teadaolevalt teenivad üle 25 % oma aastasest kogutulust järgnevalt loetletud tegevustest:
|
5. ÜLEKANDMINE LIIDU ÜLDEELARVESSE
Likvideeritava ESTÜ varade ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade investeerimisest saadud puhastulu ja varade osalisest müügist saadud tulu kantakse erituluna liidu üldeelarvesse ning see kantakse likvideeritavast ESTÜst ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varadest vajaduse korral üle söe- ja terasetööstusega seotud sektorite teadusprogrammide eelarverea kohustuste täitmiseks.
6. RAAMATUPIDAMINE
Rahaliste vahendite valitsemist kajastatakse likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade raamatupidamise aastaaruannetes. Need koostatakse ja esitatakse komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud komisjoni raamatupidamiseeskirjade alusel, võttes arvesse likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varade eripära. Aruanded kinnitab komisjon ja vaatab läbi kontrollikoda. Komisjon laseb oma aruannete aastaauditid teha välisfirmadel.
7. HALDUSKORD
Komisjon teeb eespool nimetatud haldustoiminguid seoses likvideeritava ESTÜ ja pärast likvideerimise lõpetamist söe ja terase teadusfondi varadega vastavalt käesolevatele suunistele ning oma sisekorra ja menetluste alusel, mis kehtivad ESTÜ puhul selle tegevuse lõpetamise ajal või pärast seda muudetud kujul.
Komisjon koostab igal aastal üksikasjaliku aruande käesolevate finantssuuniste alusel tehtud haldustoimingute kohta ja saadab selle liikmesriikidele. Komisjon lisab aastaaruandesse teabe erinevate varaklasside kasutamise, konkreetsetesse varaklassidesse investeerimise põhjuste ning iga varaklassi puhul täheldatud tulemuste kohta.
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1131 rahaturufondide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 8).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2402, millega kehtestatakse väärtpaberistamise üldnormid ning luuakse lihtsa, läbipaistva ja standarditud väärtpaberistamise erinormid ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ, 2009/138/EÜ ja 2011/61/EL ning määrusi (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 347, 28.12.2017, lk 35).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
22.7.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 261/54 |
NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1208,
19. juuli 2021,
millega muudetakse otsust 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 37) ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgede ning söe ja terase teadusfondi kohta, eriti selle artikli 2 esimest lõiku,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut, (1)
toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt
ning arvestades järgmist:
(1) |
Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu artikli 97 kohaselt lõppes nimetatud lepingu kehtivus 23. juulil 2002. aastal. Kõik Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) varad ja kohustused läksid liidule üle 24. juulil 2002. |
(2) |
Vastavalt protokollile nr 37 loetakse nende varade ja kohustuste netoväärtus, nagu see kajastub ESTÜ bilansis 23. juulil 2002, söe- ja terasetööstusega seotud sektorites tehtavateks teadusuuringuteks mõeldud varadeks, mida nimetatakse „likvideeritavaks ESTÜks“, ning likvideerimise lõpuleviimisel loetakse neid „söe ja terase teadusfondi varadeks“. |
(3) |
Ühtlasi sätestatakse protokollis nr 37, et „söe ja terase teadusfondiks“ nimetatavatest varadest saadavat tulu kasutatakse üksnes väljaspool teadusuuringute raamprogrammi toimuvateks teadusuuringuteks söe- ja terasetööstusega seotud sektorites vastavalt protokolli nr 37 ja selle alusel vastuvõetud aktide sätetele. |
(4) |
Nõukogu võttis 1. veebruaril 2003. aastal vastu otsuse 2003/76/EÜ, (2) millega kehtestatakse normid protokolli nr 37 rakendamiseks. |
(5) |
Madalate intressimäärade tõttu on söe ja terase valdkonna uurimisprojektideks eraldatavad tulud kiiresti vähenemas. See toob peagi kaasa olukorra, kus eelarvevahendid söe ja terase teadusfondi teadusprogrammi („programm“) iga-aastase projektikonkursi läbiviimiseks võivad jääda alla kriitilise miinimumi. Projektikonkursi läbiviimise eelarve kriitiline miinimum on vajalik selleks, et programm pakuks asjakohast toetust väärtuslikele teaduskoostööprojektidele, millel on kriitiline mass ja liidu tasandi lisaväärtus, et parandada kestlikkust, konkurentsivõimet, tervist, ohutust ja töötingimusi ning vähendada söe- ja terasetööstusega seotud sektorite keskkonnamõju. |
(6) |
Oma teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa roheline kokkulepe“ võttis komisjon kohustuse toetada puhta terase läbimurdetehnoloogiat, mis viib 2030. aastaks peaaegu süsinikuheiteta terasetootmiseni. Selle võimaldamiseks kohustus komisjon uurima, kas kasutada saaks osa likvideeritava ESTÜ rahalistest vahenditest. |
(7) |
Oma teatises Euroopa Parlamendile, Euroopa Liidu Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava“ võttis komisjon seisukoha, et liidu eesmärkide saavutamiseks tuleb vaadata läbi söe ja terase teadusfondi õiguslikud alused, et oleks võimalik kasutada likvideeritava ESTÜ varasid ning likvideerimise lõpuleviimisel söe ja terase teadusfondi varasid. |
(8) |
Likvideeritava ESTÜ varade ning likvideerimise lõpuleviimisel söe ja terase teadusfondi varade osalist müüki teadusprojektide rahastamiseks söe- ja terasesektoris tuleks lubada tingimusel, et säilitatakse reservid väheste allesjäänud, võimalikest ettenägematutest kohustustest tulenevate kohustuste katteks ning mõistlik osa varadest, mida nende kohustuste katteks enam ei vajata, investeeritakse tulu teenimise eesmärgil. |
(9) |
Likvideeritava ESTÜ varade ning likvideerimise lõpuleviimisel söe ja terase teadusfondi varade osaline müük võib olla vajalik, et eraldada kuni aastani 2027 igal aastal söe ja terase teadusfondile 111 miljonit eurot. Seda eraldist kasutatakse järgmiselt: 40 miljonit eurot aastas ühiste teadusuuringute rahastamiseks söe ja terasesektoris ning ülejäänud 71 miljonit eurot peaaegu süsinikuheiteta terasetootmiseni viivate läbimurdetehnoloogiate rahastamiseks ja selliste uurimisprojektide rahastamiseks, mille eesmärk on hallata varem tegutsenud või suletavate söekaevanduste ja seotud taristu õiglast üleminekut kooskõlas õiglase ülemineku mehhanismiga ja vastavalt otsuse 2003/76/EÜ artikli 4 lõikele 2. Likvideeritava ESTÜ varade ning likvideerimise lõpuleviimisel söe ja terase teadusfondi varade osaline müük piirdub iga-aastaste eraldiste rahastamisega eelarveaastatel 2021–2027. |
(10) |
Seega tuleks söe ja terase teadusfondi rahastada mitte üksnes investeeringute puhastulust, vaid vajadusel ka tulust, mida saadakse söe ja terase teadusfondi varade osalisest müügist kuni summas, mis on ette nähtud perioodiks 2021–2027. |
(11) |
Tuleks välja jätta sätted, millega on kehtestatud varade haldamise mitmeaastaste finantssuuniste vastuvõtmise kord, ning sätted, millega on kehtestatud programmi mitmeaastaste tehniliste suuniste vastuvõtmise kord, sest need sisalduvad protokolli nr 37 artikli 2 lõikes 2 ning ei ole seetõttu enam asjakohased. |
(12) |
Otsuse 2003/76/EÜ artikli 5 lõikes 2 osutatud tasandusmehhanism tuleks tühistada, kuna selle järele pole enam vajadust. |
(13) |
Otsuse 2003/76/EÜ artiklisse 1 tuleks lisada uus lõige, et võimaldada nõuete mahakandmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (3) („finantsmäärus“) artikli 101 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud põhimõtetest lähtuvalt. |
(14) |
Otsust 2003/76/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:
Artikkel 1
Otsust 2003/76/EÜ muudetakse järgmiselt.
1) |
Artiklisse 1 lisatakse järgmine lõige: „1a. Komisjon kannab nõuded maha, isegi enne kõigi nimetatud abinõude ammendamist, järgmistel juhtudel:
|
2) |
Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 1. Komisjon haldab varasid selliselt, et säilitada söe ja terase teadusfondile kuni 2027. aastani eraldis summas 111 miljonit eurot aastas teadusuuringute rahastamiseks söe ja terasega seotud sektorites, millest 40 miljoni euroga rahastatakse ühiseid teadusuuringuid nimetatud sektorites ja 71 miljoni euroga rahastatakse peaaegu süsinikuheiteta terasetootmiseni viivaid läbimurdetehnoloogiaid ja selliseid teadusuuringute projekte, mille eesmärk on hallata varem tegutsenud või suletavate söekaevanduste ja seotud taristu õiglast üleminekut kooskõlas õiglase ülemineku mehhanismiga ja vastavalt artikli 4 lõikele 2. Pärast 2027. aastat haldab komisjon varasid nii, et oleks tagatud pikaajaline kasum. Varade investeerimise eesmärk on säilitada nende väärtus ja võimaluse korral seda suurendada. 2. Iga-aastane eraldis summas 111 miljonit eurot saadakse investeeringute puhastulust, ning kui see tulu on ebapiisav, siis likvideeritava ESTÜ varade ning likvideerimise lõpuleviimisel söe ja terase teadusfondi varade osalisest müügist.“ |
3) |
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 1. Igal aastal koostatakse liidu muudest finantstehingutest eraldi kasumiaruanne, bilanss ja finantsaruanne artiklis 1 sätestatud likvideerimistoimingute ning artiklis 2 sätestatud investeerimistehingute ja varahaldustoimingute kohta. Nimetatud finantsaruanded lisatakse finantsaruannetele, mille komisjon koostab igal aastal vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 318 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) 2018/1046 (*1) („finantsmäärus“). 2. Lõikes 1 osutatud toimingute suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja kontrollikoja kontrolli ja heakskiidu andmist käsitlevaid volitusi, mis on sätestatud ELi toimimise lepingus ja finantsmääruses. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“" |
4) |
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
|
5) |
Artikli 5 lõige 2 jäetakse välja. |
6) |
Lisa jäetakse välja. |
Artikkel 2
Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikkel 3
Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.
Brüssel, 19. juuli 2021
Nõukogu nimel
eesistuja
J. PODGORŠEK
(1) 7. juuli 2021. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
(2) Nõukogu 1. veebruari 2003. aasta otsus 2003/76/EÜ, millega kehtestatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemise finantstagajärgi ning söe ja terase teadusfondi käsitleva protokolli rakendamiseks vajalikud meetmed (ELT L 29, 5.2.2003, lk 22).
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).
Parandused
22.7.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
L 261/58 |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid) parandus
( Euroopa Liidu Teataja L 231, 30. juuni 2021 )
Põhjenduses 27 leheküljel 163
asendatakse
„… Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 (1) (edaspidi „Interregi määrus“) …“
järgmisega:
„… Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1059 (2) (edaspidi „Interregi määrus“)…“
Põhjenduses 29 leheküljel 164
asendatakse
„… tuleks kohaldada üksnes käesolevat määrust ja määrust (EL) 2021/1060 (3) (edaspidi „Õiglase Ülemineku Fondi määrus“).Täiendava toetuse suhtes ei tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 (4) (edaspidi „ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määrus“) ega määrust (EL) 2021/1060 (5) (edaspidi „ESF+ määrus“) …“
järgmisega:
„… tuleks kohaldada üksnes käesolevat määrust ja määrust (EL) 2021/1056 (6) (edaspidi „Õiglase Ülemineku Fondi määrus“).Täiendava toetuse suhtes ei tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1058 (7) (edaspidi „ERFi ja Ühtekuuluvusfondi määrus“) ega määrust (EL) 2021/1057 (8) (edaspidi „ESF+ määrus“) …“