16.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 253/1

EUROOPA PARLAMENDI MÄÄRUS (EL, Euratom) 2021/1163,

24. juuni 2021,

millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom

EUROOPA PARLAMENT,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 228 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 106a lõiget 1,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu heakskiitu, (1)

võttes arvesse Euroopa komisjoni arvamust, (2)

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt,

ning arvestades järgmist:

(1)

Ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused tuleks kehtestada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) ning eelkõige selle artikli 20 lõike 2 punkti d ja artikli 228, Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) sätetega.

(2)	Euroopa Parlamendi otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom (3) muudeti viimati 2008. aastal. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist 1. detsembril 2009 tuleks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom kehtetuks tunnistada ja asendada ELi toimimise lepingu artikli 228 lõike 4 alusel vastu võetud määrusega.

(3)

Harta artikkel 41 tunnustab õigust heale haldusele liidu kodanike ühe põhiõigusena. Harta artikkel 43 tunnustab õigust pöörduda Euroopa Ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga. Et tagada nende õiguste tulemuslik kasutamine ja tõhustada ombudsmani suutlikkust viia läbi põhjalikke ja erapooletuid uurimisi, toetades seeläbi ombudsmani sõltumatust, millest mõlemad eelnevad sõltuvad, tuleks ombudsmanile anda kõik vajalikud vahendid aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ombudsmani ülesannete edukaks täitmiseks.

(4)	Tingimused, mille alusel võib ombudsmanile kaebuse esitada, tuleks kehtestada kooskõlas täieliku, vaba ja lihtsa juurdepääsu põhimõttega, võttes igakülgselt arvesse õigus- ja haldusmenetlusest tulenevaid konkreetseid piiranguid.

(5)	Ombudsman peaks võtma oma tegevuses igakülgselt arvesse tema uurimise all olevate liidu institutsioonide, organite ja asutuste pädevust.

(6)

On vaja sätestada kord, mida tuleb järgida, kui ombudsmani uurimistest ilmnevad haldusomavoli juhtumid. Ombudsman peaks esitama Euroopa Parlamendile iga-aastase istungjärgu lõpus üksikasjaliku aruande. Ombudsmanil peaks olema ka õigus lisada sellesse aastaaruandesse hinnang selle kohta, kuidas on antud soovitusi järgitud.

(7)

Ombudsmani rolli tugevdamiseks ja parimate haldustavade edendamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes on soovitav lubada ombudsmanil – ilma et see piiraks tema esmast ülesannet menetleda kaebusi – viia läbi omaalgatuslikke uurimisi, kui ta peab seda vajalikuks, eelkõige korduvate, süstemaatiliste või eriti tõsiste haldusomavoli juhtumite korral.

(8)

Taotluste suhtes üldsuse juurdepääsuks ombudsmani dokumentidele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001, (4) mida on täiendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1367/2006, (5) välja arvatud dokumentidele, mis on saadud uurimise käigus, mille puhul peaks taotlusi menetlema see liidu institutsioon, organ või asutus, kust need pärinevad.

(9)

Ombudsmanil peaks olema juurdepääs kõikidele tema ülesannete täitmiseks vajalikele vahenditele. Selleks peaksid liidu institutsioonid, organid ja asutused andma ombudsmanile mis tahes teavet, mida ta uurimise eesmärgil taotleb. Juhuks, kui ombudsmani ülesannete täitmine nõuab ombudsmanile liidu institutsioonide, organite ja asutuste või liikmesriikide asutuste valduses oleva salastatud teabe esitamist, peaks ombudsmanil olema juurdepääs sellisele teabele tingimusel, et tagatud on teabe kaitse õigusnormide järgimine.

(10)

Ombudsman ja tema personal peaks käsitlema konfidentsiaalselt kogu teavet, mille nad on oma ülesannete täitmisel saanud, ilma et see mõjutaks ombudsmani kohustust teavitada liikmesriikide ametiasutusi faktidest, mis võivad olla seotud kuritegudega ja mis on talle teatavaks saanud uurimise käigus. Ombudsmanil peaks olema lubatud teavitada ka asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust asjaoludest, mis seavad kahtluse alla nende töötaja käitumise. Ombudsmani kohustust käsitleda oma ülesannete täitmisel saadud teavet konfidentsiaalsena ei peaks piirama tema kohustust vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 15 lõikele 1 teha oma tööd võimalikult avalikult. Eelkõige peaks ombudsman oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ja järelduste toetamiseks saama oma aruannetes viidata mis tahes üldsusele kättesaadavale teabele.

(11)

Kui see on ombudsmani ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik, tuleks talle anda võimalus teha koostööd ja vahetada teavet liikmesriikide ametiasutustega kooskõlas kohaldatava riigisisese ja liidu õigusega ning muude liidu institutsioonide, organite või asutustega kooskõlas kohaldatava liidu õigusega.

(12)

Ombudsmani peaks valima Euroopa Parlament oma ametiaja alguses kogu oma ametiajaks, valides ta isikute hulgast, kes on liidu kodanikud ning kelle puhul on tagatud vajalik sõltumatus ja pädevus. Samuti tuleks sätestada üldtingimused muu hulgas ombudsmani ülesannete täitmise lõpetamiseks ning ombudsmani asendamiseks, ombudsmani ülesannetega kokkusobimatud tegevused, ombudsmani töötasu ning ombudsmani privileegid ja puutumatus.

(13)

Tuleks täpsustada, et ombudsmani asukoht on sama nagu Euroopa Parlamendil, nagu on kindlaks määratud protokolli nr 6 (Euroopa Liidu institutsioonide ning teatavate organite, asutuste ja talituste asukoha kohta), mis on lisatud Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule (edaspidi „protokoll nr 6“), ainsa artikli punktis a.

(14)

Ombudsman peaks saavutama oma sekretariaadi koosseisus soolise võrdõiguslikkuse, võttes igakülgselt arvesse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja muude liidu teenistujate teenistustingimuste, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (6) (edaspidi „personalieeskirjad“), artikli 1d lõiget 2.

(15)

Ombudsmani ülesanne on võtta vastu käesoleva määruse rakendussätted pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa komisjoniga. Kui need institutsioonid ei anna arvamust ombudsmani poolt eelnevalt põhjendatult sätestatud aja jooksul, võib ombudsman asjaomased rakendussätted vastu võtta. Õiguskindluse ja ombudsmani ülesannete täitmise kõrgeimate standardite tagamiseks tuleks käesolevas määruses kehtestada vastuvõetavate rakendussätete minimaalne sisu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu ja põhimõtted

1. Käesoleva määrusega sätestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri).

2. Ombudsman on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu ja tegutseb ilma eelneva loa nõudeta.

3. Ombudsman aitab avastada haldusomavoli liidu institutsioonide, organite ja asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevuses õigusemõistjana, võttes igati arvesse ELi toimimise lepingu artikli 20 lõike 2 punkti d ja artiklit 228 ning harta artiklit 41, mis käsitleb õigust heale haldusele.

Mingi muu asutuse või isiku tegevuse kohta ombudsmanile kaebust esitada ei saa.

4. Kui on asjakohane, esitab ombudsman probleemi lahendamiseks soovitusi, pakub välja lahendusettepanekuid ja parandusettepanekuid.

5. Ombudsman ei või oma ülesandeid täites seada kahtluse alla kohtuotsuse õigsust ega kohtu pädevust teha otsus.

Artikkel 2

Kaebused

1. Iga liidu kodanik või iga füüsiline või juriidiline isik, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, võib kas otse või Euroopa Parlamendi liikme kaudu esitada ombudsmanile kaebuse haldusomavolijuhtude kohta.

2. Kaebuses peab olema selgelt märgitud kaebuse objekt ja kaebuse esitaja isik. Kaebuse esitaja võib nõuda, et kaebus või selle osad jääksid konfidentsiaalseks.

3. Kaebus tuleb esitada kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil kaebuse aluseks olevad asjaolud kaebuse esitajale teatavaks said. Kaebuse esitamisele eelnevalt peab kaebuse esitaja astuma kohased haldusmenetluslikud sammud asjaomastes institutsioonides, organites või asutustes.

4. Ombudsman lükkab kaebuse vastuvõetamatuse tõttu tagasi, kui kaebus on väljapool ombudsmani volituste ulatust või kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud menetlusnõuded ei ole täidetud. Kui kaebus on väljapool ombudsmani volituste ulatust, võib ombudsman soovitada kaebuse esitajal pöörduda teise asutuse poole.

5. Kui ombudsman leiab, et kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, lõpetab ta selle menetlemise ja teavitab sellest leiust kaebuse esitajat. Kui kaebuse esitaja on oma kaebusest teavitanud asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust, teavitab ka ombudsman asjaomast asutust.

6. Liidu institutsioonide, organite või asutuste ning nende töötajate vahelisi töösuhteid käsitlevad kaebused on vastuvõetavad üksnes juhul, kui asjaomane isik on ära kasutanud kõik sisemised haldusmenetlused, eelkõige need, millele on osutatud personalieeskirjade artiklis 90, ning asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse pädev asutus on teinud otsuse või kui tema vastamise tähtaeg on möödunud. Ombudsmanil on samuti õigus kontrollida asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse pädeva asutuse võetud meetmeid, et tagada väidetavate ahistamise ohvrite kaitse ning taastada haldusjuurdluse ajal tervislik ja ohutu töökeskkond, kus austatakse asjaomaste isikute väärikust, tingimusel, et asjaomased isikud on seoses nende meetmetega kasutanud ära kõik sisemised haldusmenetlused.

7. Ombudsman teavitab asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust registreeritud kaebusest kohe kui see kaebus on tunnistatud vastuvõetavaks ja on tehtud otsus algatada uurimine.

8. Kaebuse esitamine ombudsmanile ei mõjuta edasikaebamise tähtaegu haldus- või kohtumenetluses.

9. Kui esitatud asjaolusid käsitlevate või neid käsitlenud kohtumenetluste tõttu tunnistab Ombudsman kaebuse vastuvõetamatuks või otsustab lõpetada selle käsitlemise, kantakse ombudsmani poolt selleks ajaks läbi viidud uurimiste tulemused toimikusse ja see toimik suletakse.

10. Ombudsman teatab kaebuse esitajale niipea kui võimalik kaebuse suhtes võetud meetmetest ning püüab võimaluse korral koos asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutusega haldusomavoli kaotamiseks lahenduse leida. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat väljapakutud lahendusest koos asjaomase institutsiooni, organi või asutuse märkustega, kui need on olemas. Kaebuse esitaja võib esitada ombudsmanile oma märkusi või anda mis tahes etapis lisateavet, mis ei olnud kaebuse esitamise ajal teada.

Kui leitakse lahendus, mille on heaks kiitnud kaebuse esitaja ja asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus, võib ombudsman toimiku sulgeda ilma artiklis 4 sätestatud menetlust kohaldamata.

Artikkel 3

Uurimised

1. Kooskõlas oma ülesannetega korraldab ombudsman kas omal algatusel või kaebuste põhjal uurimisi, kui ta leiab selleks olevat alust.

2. Ombudsman teavitab sellistest uurimistest põhjendamatu viivituseta asjaomast liidu institutsiooni, organit või asutust. Ilma et see piiraks artikli 5 kohaldamist, võib asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus omal algatusel või ombudsmani taotlusel esitada kasulikke märkusi või tõendeid.

3. Ombudsman võib korraldada omaalgatuslikke uurimisi, kui ta leiab selleks olevat alust, ja eelkõige korduva, süstemaatilise või eriti tõsise haldusomavoli korral, et käsitleda neid juhtumeid avalikku huvi pakkuva küsimusena. Selliste uurimiste raames võib ta teha ka ettepanekuid ja algatusi parimate haldustavade edendamiseks liidu institutsioonides, organites ja asutustes.

Artikkel 4

Ombudsmani ja institutsioonide koostoime

1. Kui uurimise tulemusena avastatakse haldusomavoli, teavitab ombudsman põhjendamatu viivituseta liidu institutsiooni, organit või asutust, keda uurimise järeldused puudutavad, ja asjakohasel juhul annab soovitusi.

2. Asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus saadab ombudsmanile kolme kuu jooksul oma üksikasjaliku arvamuse. Ombudsman võib asjaomase institutsiooni, organi või asutuse põhjendatud taotlusel kõnealust tähtaega pikendada. See pikendus ei tohi ületada kahte kuud. Kui asjaomane institutsioon, organ või asutus ei esita arvamust esialgse kolmekuulise tähtaja jooksul või pikendatud tähtaja jooksul, võib ombudsman uurimise lõpetada ilma sellise arvamuseta.

3. Uurimise lõppedes saadab ombudsman aruande asjaomasele liidu institutsioonile, organile või asutusele ning – juhul, kui seda nõuab haldusomavoli juhtumi olemus või ulatus – Euroopa Parlamendile. Selles aruandes võib ombudsman anda omapoolseid soovitusi. Ombudsman teavitab kaebuse esitajat uurimise tulemusest, asjaomase institutsiooni, organi või asutuse poolt esitatud arvamusest ja kõigist aruandes tehtud soovitustest.

4. Kui see on asjakohane seoses liidu institutsiooni, organi või asutuse tegevuse uurimisega, võib, kas ombudsmani omal algatusel või Euroopa Parlamendi kutsel, korraldada Euroopa Parlamendis sobival tasandil ombudsmani ärakuulamise.

5. Iga-aastase istungjärgu lõpus esitab ombudsman Euroopa Parlamendile aruande oma tehtud uurimiste tulemustest. Aruanne sisaldab hinnangut ombudsmani soovituste, pakutud lahenduste ja parandusettepanekute järgimisele. Kui see on asjakohane, sisaldab aruanne ka ombudsmani uurimiste tulemusi, mis on seotud ahistamise, rikkumisest teatamise ja huvide konfliktidega liidu institutsioonides, organites või asutustes.

Artikkel 5

Ombudsmanile teabe andmine

1. Käesoleva artikli kohaldamisel sisaldab mõiste „teabe andmine“ kõiki füüsilisi ja elektroonilisi vahendeid, mis võimaldavad ombudsmanil ja tema sekretariaadil juurdepääsu teabele, sealhulgas dokumentidele, olenemata nende vormist.

2. „ELi salastatud teave“ on teave või materjal, mis on tähistatud ELi salastusmärkega ja mille loata avaldamine võib eri määral kahjustada liidu või ühe või mitme liikmesriigi huve.

3. Käesolevas artiklis sätestatud tingimustel annavad liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide pädevad asutused ombudsmani taotlusel või omal algatusel ning põhjendamatu viivituseta ombudsmanile mis tahes teabe, mida ta on uurimise eesmärgil taotlenud.

4. Ombudsmanile antakse ELi salastatud teavet järgmiste põhimõtete ja tingimuste kohaselt:

a)	ELi salastatud teavet andev liidu institutsioon, organ või asutus peab olema asjakohased sisemenetlused lõpule viinud ja kui teave pärineb kolmandalt isikult, peab viimane olema andnud eelnevalt oma kirjaliku nõusoleku;

b)	ombudsmani teadmisvajadus peab olema kindlaks tehtud;

c)	peab olema tagatud, et juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel salastatud teabele antakse üksnes isikutele, kellel on juurdepääsuluba asjaomasele julgeolekutasemele kooskõlas riigisisese õigusega ja pädeva julgeolekuasutuse loal.

5. ELi salastatud teabe andmiseks hindab asjaomane liidu institutsioon, organ või asutus, kas ombudsman on tulemuslikult kehtestanud sisejulgeolekueeskirjad ning füüsilised ja menetluslikud meetmed, et kaitsta ELi salastatud teavet. Selleks võivad ombudsman ning liidu institutsioon, organ või asutus sõlmida ka kokkuleppe, millega sätestatakse ELi salastatud teabe andmist reguleeriv üldine raamistik.

6. Lõigete 4 ja 5 kohaselt võimaldatakse juurdepääs ELi salastatud teabele asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse ruumides, kui ombudsmaniga ei ole teisiti kokku lepitud.

7. Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võivad liikmesriikide pädevad asutused keelduda ombudsmanile andmast teavet, mis on hõlmatud salastatud teabe kaitset käsitlevate riigisiseste õigusaktidega või selle edastamist takistavate sätetega.

Sellest hoolimata võib asjaomane liikmesriik anda ombudsmanile sellist teavet vastavalt oma pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.

8. Kui liidu institutsioonid, organid või asutused ning liikmesriikide asutused kavatsevad ombudsmanile edastada ELi salastatud teavet või muud üldsusele kättesaamatut teavet, teavitavad nad sellest eelnevalt ombudsmani.

Ombudsman peab tagama, et selline teave on piisavalt kaitstud ja eelkõige ei tohi ta seda avalda kaebuse esitajale ega üldsusele ilma liidu institutsiooni, organi või asutuse või asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse eelneva nõusolekuta. ELi salastatud teabe puhul antakse nõusolek kirjalikult.

9. Liidu institutsioonid, organid ja asutused, kes keelduvad andmast juurdepääsu ELi salastatud teabele, esitavad ombudsmanile kirjaliku põhjenduse märkides vähemalt keeldumise põhjused.

10. Ombudsman säilitab lõikes 8 osutatud teavet ainult kuni uurimise lõpetamiseni. ’

Ombudsman võib taotleda liidu institutsioonilt, organilt või asutuselt või liikmesriigilt sellise teabe säilitamist vähemalt viie aasta jooksul.

11. Kui ombudsman ei saa taotletud abi, võib ta sellest teavitada Euroopa Parlamenti, kes võtab asjakohased meetmed.

Artikkel 6

Üldsuse juurdepääs ombudsmani valduses olevatele dokumentidele

Ombudsman käsitleb taotlusi üldsuse juurdepääsuks dokumentidele, välja arvatud nendele, mis on saadud uurimise käigus ja mis on ombudsmani valduses selle uurimise kestel või pärast uurimise lõpetamist, kooskõlas tingimuste ja piirangutega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1049/2001, mida on täiendatud määrusega (EÜ) nr 1367/2006.

Artikkel 7

Ametnike ja muude teenistujate ärakuulamine

1. Liidu institutsioonide, organite ja asutuste ametnikud ja muud teenistujad kuulatakse ombudsmani nõudmisel ära seoses ombudsmani käimasoleva uurimisega seotud asjaoludega.

2. Need ametnikud või muud teenistujad võtavad sõna oma institutsiooni, organi või asutuse nimel. Nad jäävad seotuks neile pandud kohustustega, mis tulenevad nende suhtes kehtivatest reeglitest.

Artikkel 8

Rikkumisest teatamisega seotud uurimised

1. Ombudsman võib läbi viia uurimise, et avastada personalieeskirjade artiklis 22a määratletud teabe käsitlemisel aset leidnud haldusomavoli, mille ametnik või muu teenistuja on talle teatavaks teinud vastavalt personalieeskirjades sätestatud asjakohastele reeglitele.

2. Sellistel juhtudel on ametnikul või teenistujal personalieeskirjadega pakutav kaitse liidu institutsiooni, organi või asutuse võimalike kahjulike mõjude eest, mis tulenevad teabe edastamisest.

3. Ombudsman võib ka uurida, kas asjaomases liidu institutsioonis, organis või asutuses esines sellise juhtumi käsitlemisel haldusomavoli, muu hulgas seoses asjaomase ametniku või muu teenistuja kaitsega.

Artikkel 9

Ametisaladus

1. Ombudsman ja tema töötajad ei tohi uurimise käigus saadud teavet ega dokumente avaldada. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, ei avalda nad eelkõige ombudsmanile esitatud ELi salastatud teavet ega liidu institutsioonide, organite või asutuste sisedokumente ega liidu isikuandmete kaitse õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid dokumente. Nad ei tohi avaldada ka teavet, mis võiks kahjustada kaebuse esitaja või mis tahes muu asjaga seotud isiku õigusi.

2. Ilma et see piiraks kõigi liidu institutsioonide, organite ja asutuste üldist aruandluskohustust Euroopa Pettustevastase Ameti (edaspidi „OLAF“) ees kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (7) artikliga 8, kui ombudsmani uurimise käigus kogutud faktid võivad endast kujutada kuritegu või olla sellega seotud, teavitab ombudsman liikmesriikide pädevaid asutusi ning, juhul kui juhtum kuulub nende pädevusse, Euroopa Prokuratuuri ja kooskõlas nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (8) artikliga 24, OLAFit.

3. Asjakohasel juhul ja kokkuleppel Euroopa Prokuratuuri või OLAFiga teavitab ombudsman sellest ka liidu institutsiooni, organit või asutust, kellel on distsiplinaarvõim asjaomase ametniku või muu teenistuja üle ja kes võib algatada asjakohase menetluse.

Artikkel 10

Koostöö liikmesriikide ametiasutuste ning liidu institutsioonide, organite ja asutustega

1. Kui see on vajalik ombudsmani ülesannete täitmiseks, võib ombudsman teha koostööd liikmesriikide ametiasutustega kooskõlas kohaldatava riigisisese ja liidu õigusega.

2. Ombudsman võib oma ülesannete ulatuses teha koostööd ka teiste liidu institutsioonide, organite ja asutustega, eelkõige nendega, kes vastutavad põhiõiguste edendamise ja kaitse eest. Ombudsman väldib tegevuse kattumist nende liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevusega või selle dubleerimist.

3. Liikmesriikide ametiasutustele käesoleva määruse kohaldamiseks adresseeritud teatis edastatakse neile Euroopa Liidu juures asuvate alaliste esinduste kaudu, välja arvatud juhul, kui asjaomane alaline esindus nõustub, et ombudsmani sekretariaat võib asjaomase liikmesriigi asutustega otse ühendust võtta.

Artikkel 11

Ombudsmani valimine

1. Ombudsman valitakse ja teda võib ametisse tagasi nimetada kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikega 2 kandidaatide hulgast, kes valitakse läbipaistva menetluse teel.

2. Pärast Euroopa Liidu Teatajas kandidaatide esitamise kutse avaldamist valitakse ombudsman isikute hulgast,

—	kes on liidu kodanikud,

—	kellel on täielikud kodaniku- ja poliitilised õigused,

—	kelle sõltumatus on tagatud,

—	kes vastavad oma riigi kõrgeimatesse kohtuametitesse nimetamise tingimustele või kellel on ombudsmani ülesannete täitmiseks vajalik pädevus ja kogemused ning

—	kes ei ole olnud liikmesriikide valitsuste liikmed ega Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu või Euroopa Komisjoni liikmed kahe aasta jooksul enne kandidaatide esitamise kutse avaldamist.

Artikkel 12

Ombudsmani ülesannete täitmise lõpetamine

1. Ombudsman lõpetab oma ülesannete täitmise kas ametiaja lõppemisel või ametist tagasiastumise või ametist tagandamise korral.

2. Ombudsman jääb ametisse kuni uue ombudsmani valimiseni, välja arvatud ametist tagandamise korral.

3. Ombudsmani ülesannete täitmise enneaegse lõppemise korral valitakse uus ombudsman kolme kuu jooksul alates ametikoha vabanemisest Euroopa Parlamendi järelejäänud ametiajaks. Kuni uue ombudsmani valimiseni vastutab ombudsmani pädevusse kuuluvate kiireloomuliste küsimuste eest artikli 16 lõikes 2 nimetatud sekretariaadi juht.

Artikkel 13

Ametist tagandamine

Kui Euroopa Parlament kavatseb taotleda ombudsmani ametist tagandamist vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 2, kuulab ta enne sellise taotluse esitamist ombudsmani ära.

Artikkel 14

Ombudsmani ülesannete täitmine

1. Ombudsman tegutseb oma ülesannete täitmisel vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 228 lõikele 3. Ombudsman hoidub igasugusest tegevusest, mis ei ole kooskõlas tema ülesannete olemusega.

2. Ombudsman annab ametisse astudes Euroopa Kohtu ees ametivande, kinnitades, et ta täidab aluslepingutes ja käesolevas määruses osutatud ülesandeid täiesti sõltumatult ja erapooletult ning järgib ametiaja jooksul ja pärast seda oma ametist tulenevaid kohustusi. Ametivanne hõlmab eelkõige kohustust käituda ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel pärast ametiaja lõppemist.

3. Ametiaja jooksul ei tohi ombudsman täita muid poliitilisi ega haldusülesandeid ega töötada ühelgi teisel tasustataval või mittetasustataval ametikohal.

Artikkel 15

Töötasu, privileegid ja immuniteedid

1. Töötasu, toetuste ja pensioni osas on ombudsman samal tasemel Euroopa Kohtu kohtunikuga.

2. Ombudsmani ja tema sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 7, Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta, artikleid 11–14 ja artiklit 17.

Artikkel 16

Ombudsmani sekretariaat

1. Ombudsmanile tagatakse asjakohane eelarve, mis on piisav, et tagada ombudsmani sõltumatus ja tema ülesannete täitmine.

2. Ombudsmani abistab sekretariaat. Ombudsman nimetab ametisse sekretariaadi juhataja.

3. Ombudsmani sekretariaadi ametnike ja muude teenistujate suhtes kohaldatakse personalieeskirju. Sekretariaadi töötajate arv määratakse kindlaks igal aastal eelarvemenetluse käigus.

4. Kui liidu ametnikud on lähetatud ombudsmani sekretariaati, käsitatakse seda lähetust teenistuse huvides toimuva lähetusena vastavalt personalieeskirjade artikli 37 esimese lõigu punktile a ja artiklile 38..

Artikkel 17

Ombudsmani asukoht

Ombudsmani asukoht on sama nagu Euroopa Parlamendil, nagu on kindlaks määratud protokolli nr 6 ainsa artikli punktis a.

Artikkel 18

Rakendussätted

Ombudsman võtab käesoleva määruse rakendussätted vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi, nõukogu ja Euroopa komisjoniga. Need peavad olema kooskõlas käesoleva määrusega ja sisaldama sätteid vähemalt järgmise kohta:

a)	kaebuse esitaja ning asjaomase liidu institutsiooni, organi või asutuse menetlusõigused;

b)	kaebuste vastuvõtmine, töötlemine ja lõpetamine;

c)	omaalgatuslikud uurimised ning

d)	järeluurimised.

Artikkel 19

Lõppsätted

1. Otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom tunnistatakse kehtetuks.

2. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. juuni 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

(1) 18. juuni 2021. aasta nõusolek (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

(2) 18. juuni 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata)

(3) Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta (EÜT L 113, 4.5.1994, lk 15).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30 mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1367/2006, keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (ELT L 264, 25.9.2006, lk 13).

(6) EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(8) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

16.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 253/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1164,

12. juuli 2021,

millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus „Willamette Valley“ (KGT)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 99,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon vaatas vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 97 lõigetele 2 ja 3 läbi äriühingu Willamette Valley Wineries Association (Ameerika Ühendriigid) esitatud taotluse registreerida nimetus „Willamette Valley“ ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)	Komisjonile ei esitatud ühtki määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 98 kohast vastuväidet.

(3)	Vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 99 tuleks võtta nimetus „Willamette Valley“ kaitse alla ja kanda see registrisse, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 104.

(4)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Willamette Valley“ (KGT) võetakse kaitse alla.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT C 58, 18.2.2021, lk 86.

16.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 253/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1165,

15. juuli 2021,

millega lubatakse mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning koostatakse nende loetelud

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 9 ja artikli 39 lõike 2 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2018/848 artikli 9 lõike 3 kohaselt võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada ainult kõnealuse määruse artikli 24 kohaselt lubatud tooteid ja aineid, tingimusel et neid on samuti lubatud kasutada mittemahepõllumajanduslikus tootmises kooskõlas liidu õiguse asjaomaste sätetega. Komisjon on juba hinnanud teatavate toodete ja ainete kasutamist mahepõllumajanduslikus tootmises nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 (2) sätestatud eesmärkidest ja põhimõtetest lähtudes. Sellest tulenevalt on komisjoni määrusega (EÜ) nr 889/2008 (3) teatavatel tingimustel lubatud kasutada valitud tooteid ja aineid ning need on loetletud kõnealuse määruse teatavates lisades. Määruses (EL) 2018/848 sätestatud eesmärgid ja põhimõtted on sarnased määruses (EÜ) nr 834/2007 sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega. Kuna on vaja tagada mahepõllumajandusliku tootmise järjepidevus, tuleks kõnealused tooted ja ained lisada määruse (EL) 2018/848 alusel koostatud piiravatesse loeteludesse.

(2)	Vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõikele 7 on liikmesriigid esitanud komisjonile ja teistele liikmesriikidele toimikud teatavate toodete ja ainete kohta, et lubada neid kasutada ja kanda need kõnealuse määruse kohaselt koostatud loeteludesse.

(3)

Teatavatel asjaoludel ja tingimustel, mis on sätestatud eelkõige määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punktis 1.10.2, võib taimekaitseks kasutada teatavaid lubatud tooteid ja aineid. Selleks peaks komisjon lubama kasutada määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud taimekaitsevahendites sisalduvaid toimeaineid ja koostama kõnealuste toimeainete loetelu.

(4)

Teatavatel asjaoludel ja tingimustel, mis on sätestatud eelkõige määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punktis 1.9.3, II osa punkti 1.9.1.2 alapunktis b, punkti 1.9.2.2 alapunktis d, punkti 1.9.3.2 alapunktis b ja punkti 1.9.5.2 alapunktis a ning III osa punkti 2.2.2 alapunktis c ja punktis 2.3.2 ning punkti 3.1.5.3 neljanda lõigu teises taandes, võib teatavaid väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid kasutada taimekasvatuses, allapanu parendamiseks ja rikastamiseks, vetikate kasvatamiseks ja vesiviljelusloomade kasvukeskkonnas. Selleks peaks komisjon lubama kasutada määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktis b osutatud väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid ning koostama nende loetelu.

(5)

Teatavatel asjaoludel ja tingimustel, mis on sätestatud eelkõige määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punkti 1.4.1 alapunktis i ja punktis 1.5.2.3, III osa punkti 3.1.3.1 alapunktis d ja V osa punktis 2.3, võib teatavaid taimseid, loomseid, vetikatest või pärmist saadud mittemahepõllumajanduslikke söödamaterjale, mikroobset või mineraalset päritolu söödamaterjale, söödalisandeid ja abiaineid kasutada loomasöötades. Selleks peaks komisjon lubama kasutada määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktides c ja d osutatud taimset, loomset, vetikatest või pärmist saadud mittemahepõllumajanduslikku söödamaterjali või mikroobset või mineraalset päritolu söödamaterjali ning söödalisandeid ja abiaineid ning koostama nende loetelud.

(6)	Lisaks on mõned mittemahepõllumajanduslikud söödamaterjalid vastavalt määrusele (EL) 2018/848 otseselt lubatud. Selguse huvides tuleks need söödamaterjalid loetleda koos käesoleva määrusega lubatud söödamaterjalidega, viidates määruse (EL) 2018/848 erisätetele.

(7)

Teatavatel asjaoludel ja tingimustel, mis on sätestatud eelkõige määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punktis 1.11, II osa punktides 1.5.1.6, 1.5.1.7 ja punkti 1.9.4.4 alapunktis c, III osa punkti 3.1.4.1 alapunktis f, IV osa punktis 2.2.3, V osa punktis 2.4 ja VII osa punktis 1.4 ning III lisa punktides 4.2 ja 7.5, võib puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutada ainult teatavaid tooteid ja aineid. Selleks peaks komisjon lubama kasutada määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktides e, f ja g osutatud tooteid puhastus- ja desinfitseerimisvahenditena ning koostama nende loetelud.

(8)

Teatavaid puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid, mida kasutatakse seoses loomapidamishoonete ja -rajatistega ning seoses vesiviljelusloomade ja merevetikate tootmisega, on hinnatud ja need on loetletud määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisas. Siiski on taimekasvatuseks kasutatavate hoonete ja rajatiste ning tootmis- ja laoruumide puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid seni hinnanud ja lubanud kasutada ainult liikmesriigid. Enne kõnealuste toodete kasutamise lubamist mahepõllumajanduslikus tootmises peaks komisjon, keda abistab mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm, tegema liidu tasandil hindamise. Kõnealune hindamine peaks hõlmama kõigi kasutada lubatud puhastus- ja desinfitseerimisvahendite ja -ainete läbivaatamist.

(9)

Mahepõllumajandusliku tootmise järjepidevuse tagamiseks tuleks määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisas loetletud tooteid ja liikmesriikide tasandil lubatud tooteid lubada jätkuvalt kasutada kuni 31. detsembrini 2023, et kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktidega e, f ja g saaks koostada puhastus- ja desinfitseerimisvahendite loetelud. Sellegipoolest peavad need tooted vastama liidu õigusaktide asjakohastele nõuetele, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 648/2004, (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 528/2012 (5) ning määruse (EL) 2018/848 II peatükis ja artikli 24 lõike 3 punktides a ja b sätestatud mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamise kriteeriumidele.

(10)

Teatavatel asjaoludel ja tingimustel, mis on sätestatud eelkõige määruse (EL) 2018/848 II lisa IV osa punktis 2.2.1 ja punkti 2.2.2 alapunktis a, võib teatavaid toidu lisaaineid, sealhulgas toidu lisaainetena kasutatavaid toiduensüüme, ja abiaineid kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel. Selleks peaks komisjon lubama kasutada määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punktis a osutatud toidu lisaaineid ja abiaineid ning koostama nende loetelu.

(11)

Töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel kasutatavad toidu lisaained ja töötlemise abiained on loetletud vastavalt määruse (EÜ) nr 889/2008 VIII lisa A, B ja C jaos. Kuid vastavalt nende kasutusviisile ja funktsioonidele lõpptootes võib mõned neist liigitada lisaaineks, mitte abiaineks. See klassifikatsioon nõuab töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmises kasutatavate toodete täpset ja põhjalikku analüüsi. Selline analüüs tuleks teha kõigi toodete puhul, mis on määruses (EÜ) nr 889/2008 loetletud töötlemise abiainetena. See protsess võtab aega ja seda ei saa enne määruse (EL) 2018/848 kohaldamise alguskuupäeva lõpule viia. Sellest tulenevalt käsitatakse praegu määruses (EÜ) nr 889/2008 töötlemise abiainetena loetletud tooteid käesolevas määruses abiainetena, kuni konkreetne ja põhjalik analüüs on tehtud.

(12)

Teatavatel asjaoludel ja tingimustel, mis on sätestatud eelkõige määruse (EL) 2018/848 II lisa IV osa punktis 2.2.1, võib teatavaid mittemahepõllumajanduslikke koostisosi kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel. Selleks peaks komisjon lubama kasutada määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punktis b osutatud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi ning koostama nende loetelu. Mahepõllumajandusliku tootmise komitee hindas määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 7 kohaselt liikmesriikide esitatud toimikuid töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmiseks kasutatavate mittemahepõllumajanduslike koostisosade kohta. Valitud tooted ja ained, mis vastavad määruses (EL) 2018/848 sätestatud eesmärkidele ja põhimõtetele, tuleks lisada käesoleva määrusega koostatud piiravasse loetellu, vajaduse korral teatavatel tingimustel.

(13)

Selleks et anda ettevõtjatele piisavalt aega kohaneda lubatud mittemahepõllumajanduslike koostisosade uue piirava loeteluga ja eelkõige teha kindlaks sellised põllumajanduslikud koostisosad, mis on toodetud kooskõlas määrusega (EL) 2018/848, on asjakohane kohaldada käesoleva määrusega mahepõllumajandusliku toidu töötlemisel kasutada lubatud mittemahepõllumajanduslike koostisosade loetelu alates 1. jaanuarist 2024.

(14)

Arvestades teatavate mittemahepõllumajanduslike koostisosade koostist, võib mõni nende kasutusviisidest töödeldud mahepõllumajanduslikus toidus tähendada nende kasutamist toidu lisaainete ja abiainetena või toodete ja ainetena, millele on osutatud määruse (EL) 2018/848 II lisa IV osa punktis 2.2.2. Kõnealusteks kasutusviisideks on vaja eriluba vastavalt määruse (EL) 2018/848 II lisa IV osa punktile 2.2 ja selliseid kasutusviise ei tohiks lubada mittemahepõllumajanduslike koostisosadele loa andmise teel.

(15)

Teatavatel asjaoludel ja tingimustel, mis on sätestatud eelkõige määruse (EL) 2018/848 II lisa VII osa punkti 1.3 alapunktis a, võib pärmi ja pärmitoodete tootmiseks kasutada teatavaid töötlemise abiaineid. Selleks peaks komisjon lubama kasutada määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punktis c osutatud töötlemise abiaineid pärmi ja pärmitoodete tootmiseks ning koostama nende loetelu.

(16)

Vastavalt määruse (EL) 2018/848 II lisa VI osa punktile 2.2 võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (6) artikli 1 lõike 2 punktis l osutatud veinisektori toodete valmistamiseks kasutada ainult kõnealuse määruse artikli 24 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud tooteid ja aineid. Selleks peaks komisjon lubama kasutada selliseid tooteid ja aineid ning koostama nende loetelu.

(17)

Määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõike 2 kohaselt võib komisjon anda eriloa toodete ja ainete kasutamiseks kolmandates riikides ja liidu äärepoolseimates piirkondades. Menetlus, mida liikmesriigid peavad liidu äärepoolseimate piirkondade suhtes järgima, on sätestatud kõnealuse määruse artikli 24 lõikes 7. Määruses (EL) 2018/848 ei ole aga üksikasjalikult kirjeldatud menetlust, mida tuleb selliste lubade andmisel järgida kolmandate riikide puhul. Seepärast on asjakohane kehtestada käesolevas määruses kõnealune menetlus kooskõlas menetlusega, mida tuleb järgida liidus toodete ja ainete kasutamise lubamisel mahepõllumajanduslikus tootmises, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/848 artiklis 24. Kuna kõnealuseid kasutuslube võib anda kaheaastaseks pikendatavaks ajavahemikuks, on asjakohane kanda asjaomased tooted ja ained eraldi lisasse, et vältida nende segiajamist toodete ja ainetega, millele on antud tähtajatu kasutusluba.

(18)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 889/2008 kehtetuks tunnistada. Kuna puhastus- ja desinfitseerimisvahendite loetelu ei koostata enne 1. jaanuari 2024, tuleks määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisa kohaldada kuni 31. detsembrini 2023. Sellega seoses on asjakohane täpsustada, et kõnealuses lisas loetletud tooteid, millele ei ole antud kasutusluba vastavalt määrusele (EL) nr 528/2012, ei tohi biotsiididena kasutada. Lisaks kohaldatakse käesoleva määrusega koostatud töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel kasutatavate mittemahepõllumajanduslike koostisosade loetelu alles alates 1. jaanuarist 2024. Seepärast on asjakohane näha ette, et töödeldud mahepõllumajanduslikku toitu, mis on toodetud enne 1. jaanuari 2024 ja milles on kasutatud määruse (EÜ) nr 889/2008 IX lisas loetletud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi, võib pärast kõnealust kuupäeva turule lasta kuni varude ammendumiseni.

(19)

Sertifikaati, mida pädevad asutused või vajaduse korral kontrolliasutused või kontrollorganid annavad ettevõtjatele välja kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 35 lõikega 1, võib välja anda alates 1. jaanuarist 2022. Seda ei anta aga kõnealusel päeval kõigile asjaomastele ettevõtjatele. Mahepõllumajandusliku tootmise järjepidevuse tagamiseks ja erandina määruse (EL) 2018/848 artikli 35 lõikest 2 peaksid kontrolliasutuste või kontrollorganite poolt määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 68 kohaselt enne 1. jaanuari 2022 ettevõtjatele välja antud tõendavad dokumendid kehtima kuni kehtivusaja lõpuni. Kuna määruse (EL) 2018/848 artikli 38 lõike 3 kohaselt kontrollitakse vähemalt kord aastas, kas ettevõtja täidab asjakohaseid nõudeid, ning kõnealuse määruse artikli 38 lõike 5 kohaselt peab sertifikaadi väljaandmine põhinema kõnealuse kontrolli tulemustel, ei tohiks sertifikaat kehtida kauem kui 31. detsembrini 2022.

(20)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäevast. Käesoleva määruse põhjenduses 18 esitatud põhjustel tuleks puhastus- ja desinfitseerimisvahendite loetelusid ning töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel kasutatavate mittemahepõllumajanduslike koostisosade loetelu käsitlevaid sätteid kohaldada alates 1. jaanuarist 2024.

(21)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mahepõllumajandusliku tootmise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Taimekaitsevahendites sisalduvad toimeained

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaldamisel võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutatavates taimekaitsevahendites kasutada üksnes käesoleva määruse I lisas loetletud toimeaineid, nagu on sätestatud kõnealuses lisas, tingimusel et need taimekaitsevahendid:

a)	on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (7) kohaselt;

b)	neid kasutatakse vastavalt tingimustele, mis on täpsustatud neid sisaldavate toodete kasutuslubades, mille liikmesriigid on andnud, ning

c)	neid kasutatakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (8) lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Väetised, mullaomaduste parandajad ja toitained

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti b kohaldamisel võib mahepõllumajanduslikus tootmises väetistena, mullaomaduste parandajatena või toitainetena taimekasvatuses, allapanu parendamiseks ja rikastamiseks või vetikate kasvatamiseks või vesiviljelusloomade kasvukeskkonnas kasutada üksnes käesoleva määruse II lisas loetletud tooteid ja aineid, tingimusel et need on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2003/2003, (9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009 (10) asjakohaste kohaldatavate artiklitega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1069/2009, (11) komisjoni määrusega (EL) nr 142/2011 (12) ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.

Artikkel 3

Taimne, loomne, vetikatest või pärmist saadud mittemahepõllumajanduslik söödamaterjal või mikroobset või mineraalset päritolu söödamaterjal

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti c kohaldamisel võib mahepõllumajanduslikus tootmises taimse, loomse, vetikatest või pärmist saadud mittemahepõllumajanduslikku söödamaterjalina või mikroobset või mineraalset päritolu söödamaterjalina kasutada üksnes käesoleva määruse III lisa A osas loetletud tooteid ja aineid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 767/2009 (13) ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.

Artikkel 4

Söödalisandid ja abiained

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti d kohaldamisel võib mahepõllumajanduslikus tootmises loomasöödas söödalisandite ja abiainetena kasutada üksnes käesoleva määruse III lisa B osas loetletud tooteid ja aineid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1831/2003, (14) ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.

Artikkel 5

Puhastus- ja desinfitseerimisvahendid

1. Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti e kohaldamisel võib loomakasvatuses kasutatavate tiikide, puuride, paakide, voolava veega veekogude, loomapidamishoonete ja -rajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutada üksnes käesoleva määruse IV lisa A osas loetletud tooteid, tingimusel et need tooted vastavad liidu õiguse, eelkõige määruse (EÜ) nr 648/2004 ja määruse (EL) nr 528/2012 sätetele ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevatele siseriiklikele sätetele.

2. Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti f kohaldamisel võib taimekasvatuseks kasutatavate hoonete ja rajatiste, sealhulgas põllumajandusettevõtte laoruumide puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutada üksnes käesoleva määruse IV lisa B osas loetletud tooteid, tingimusel et need tooted vastavad liidu õiguse, eelkõige määruse (EÜ) nr 648/2004 ja määruse (EL) nr 528/2012 sätetele ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevatele siseriiklikele sätetele.

3. Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti g kohaldamisel võib töötlemis- ja ladustamisrajatistes puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kasutada üksnes käesoleva määruse IV lisa C osas loetletud tooteid, tingimusel et need tooted vastavad liidu õiguse, eelkõige määruse (EÜ) nr 648/2004 ja määruse (EL) nr 528/2012 sätetele ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevatele siseriiklikele sätetele.

4. Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktides e, f ja g osutatud puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid, mida lubati mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada määruse (EÜ) nr 834/2007 või siseriiklike õigusaktide alusel enne määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäeva, võib kuni nende kandmiseni käesoleva määruse IV lisa A, B või C osasse jätkuvalt kasutada, kui need vastavad liidu õiguse asjakohastele sätetele, eelkõige määrusele (EÜ) nr 648/2004 ja määrusele (EL) nr 528/2012 ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevatele siseriiklikele sätetele.

Artikkel 6

Toidu lisaained ja abiained

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punkti a kohaldamisel võib töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmises toidu lisaainetena, sealhulgas toidu lisaainetena kasutatavate toiduensüümidena, ja abiainetena kasutada üksnes käesoleva määruse V lisa A osas loetletud tooteid ja aineid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1333/2008 (15) ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.

Artikkel 7

Mittemahepõllumajanduslikud koostisosad, mida kasutatakse töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmises

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punkti b kohaldamisel võib töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel kasutada üksnes käesoleva määruse V lisa B osas loetletud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.

Esimene lõik ei piira töödeldud toidu mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevate üksikasjalike nõuete kohaldamist, nagu on sätestatud määruse (EL) 2018/848 II lisa IV osa 2. jaos. Eelkõige ei kohaldata esimest lõiku mittemahepõllumajanduslike koostisosade suhtes, mida kasutatakse toidu lisaainetena, abiainetena või toodete või ainetena, millele on osutatud määruse (EL) 2018/848 II lisa IV osa punktis 2.2.2.

Artikkel 8

Töötlemise abiained, mida võib kasutada pärmi ja pärmitoodete tootmisel

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punkti c kohaldamisel võib toidus ja söödas kasutatava pärmi ja pärmitoodete tootmisel töötlemise abiainetena kasutada üksnes käesoleva määruse V lisa C osas loetletud tooteid ja aineid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.

Artikkel 9

Tooted ja ained, mida võib kasutada mahepõllumajandusliku veini tootmises

Määruse (EL) 2018/848 II lisa VI osa punkti 2.2 kohaldamisel võib määruse (EL) nr 1308/2013 VII lisa II osas osutatud maheviinamarjasaaduste tootmiseks ja säilitamiseks kasutada üksnes käesoleva määruse V lisa D osas loetletud tooteid ja aineid, tingimusel et nende kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega, eelkõige määruses (EL) nr 1308/2013 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/934 (16) sätestatud piirangute ja tingimustega ning vajaduse korral liidu õigusaktidel põhinevate siseriiklike sätetega.

Artikkel 10

Erilubade andmise menetlus toodete ja ainete kasutamiseks kolmandate riikide teatavates piirkondades

1. Kui määruse (EL) 2018/848 artikli 46 lõike 1 kohaselt tunnustatud kontrolliasutus või kontrollorgan leiab, et tootele või ainele tuleks kõnealuse määruse artikli 45 lõikes 2 sätestatud eritingimuste tõttu anda eriluba kasutamiseks teatavas piirkonnas väljaspool liitu, võib ta paluda komisjonil teha hindamine. Selleks esitab ta komisjonile toimiku, milles kirjeldatakse asjaomast toodet või ainet, esitatakse sellise eriloa andmise põhjused ning selgitatakse, miks käesoleva määruse alusel lubatud tooted ja ained ei ole asjaomase piirkonna eritingimuste tõttu kasutamiseks piisavad. Ta tagab, et toimik on andmekaitset käsitlevate liidu ja liikmesriikide õigusaktide kohaselt sobiv üldsusele kättesaadavaks tegemiseks.

2. Komisjon edastab lõikes 1 osutatud taotluse liikmesriikidele ja avaldab kõik sellised taotlused.

3. Komisjon analüüsib lõikes 1 osutatud toimikut. Komisjon lubab toodet või ainet kasutada toimikus osutatud eritingimuste alusel üksnes juhul, kui ta teeb oma analüüsi kokkuvõttes järelduse, et:

a)	selline eriluba on asjaomases piirkonnas põhjendatud;

b)	toimikus kirjeldatud toode või aine vastab määruse (EL) 2018/848 II peatükis sätestatud põhimõtetele, artikli 24 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele ja artikli 24 lõikes 5 sätestatud tingimusele ning

c)	toote või aine kasutamine on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega ning eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005 (17) taimekaitsevahendites sisalduvate toimeainete osas.

Lubatud toode või aine kantakse käesoleva määruse VI lisasse.

4. Kui määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõikes 2 osutatud kaheaastane ajavahemik lõpeb, pikendatakse luba automaatselt veel kaheks aastaks, tingimusel et ei ole ilmnenud uusi asjaolusid ja ükski liikmesriik või määruse (EL) 2018/848 artikli 46 lõike 1 kohaselt tunnustatud kontrolliasutus või kontrollorgan ei ole esitanud vastuväiteid, mis õigustaksid lõikes 3 osutatud komisjoni järelduse ümberhindamist.

Artikkel 11

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 889/2008 tunnistatakse kehtetuks.

VII ja IX lisa kohaldatakse siiski kuni 31. detsembrini 2023.

Artikkel 12

Üleminekusätted

1. Käesoleva määruse artikli 5 lõike 4 kohaldamisel võib määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisas loetletud puhastus- ja desinfitseerimisvahendeid kasutada jätkuvalt tiikide, puuride, paakide, voolava veega veekogude, loomapidamishoonete ja -rajatiste puhastamiseks ja desinfitseerimiseks kuni 31. detsembrini 2023, kui käesoleva määruse IV lisa D osast ei tulene teisiti.

2. Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punkti b kohaldamisel võib määruse (EÜ) nr 889/2008 IX lisas loetletud mittemahepõllumajanduslikke koostisosi kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel kuni 31. detsembrini 2023. Töödeldud mahepõllumajanduslikku toitu, mis on toodetud enne 1. jaanuari 2024 ja milles on kasutatud kõnealuseid mittemahepõllumajanduslikke koostisosi, võib pärast kõnealust kuupäeva turule lasta kuni varude ammendumiseni.

3. Määruse (EÜ) nr 889/2008 artikli 68 kohaselt enne 1. jaanuari 2022 välja antud tõendavad dokumendid kehtivad kuni kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2022.

Artikkel 13

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Artikli 5 lõikeid 1, 2 ja 3 ning artiklit 7 kohaldatakse siiski alates 1. jaanuarist 2024.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

(2) Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(3) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L 104, 8.4.2004, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(8) Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2003/2003 väetiste kohta (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (ELT L 170, 25.6.2019, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(12) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 767/2009 sööda turuleviimise ja kasutamise kohta, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1831/2003 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 79/373/EMÜ, 82/471/EMÜ, 83/228/EMÜ, 93/74/EMÜ, 93/113/EÜ ja 96/25/EÜ, komisjoni direktiiv 80/511/EMÜ ning komisjoni otsus 2004/217/EÜ (ELT L 229, 1.9.2009, lk 1).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta (ELT L 268, 18.10.2003, lk 29).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16).

(16) Komisjoni 12. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/934, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 seoses viinamarjakasvatusaladega, kus saaduste alkoholisisaldust võib suurendada, viinamarjasaaduste tootmisele ja säilitamisele kehtivate lubatud veinivalmistustavade ja piirangutega, kõrvalsaaduste minimaalse alkoholisisalduse ja nende kõrvaldamisega ning Rahvusvahelise Viinamarja- ja Veiniorganisatsiooni (OIV) toimikute avaldamisega (ELT L 149, 7.6.2019, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrus (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1).

I LISA

Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud taimekaitsevahendites sisalduvad toimeained, nagu osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktis a

Mahepõllumajanduslikus tootmises kasutatavad taimekaitsevahendid võivad sisaldada käesolevas lisas loetletud toimeaineid, tingimusel et kõnealuseid taimekaitsevahendeid on lubatud kasutada vastavalt määrusele (EÜ) nr 1107/2009. Kõnealuseid taimekaitsevahendeid kasutatakse kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisas esitatud tingimustega ja nende liikmesriikide antud kasutuslubades täpsustatud tingimustega, kus neid taimekaitsevahendeid kasutatakse. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad rangemad kasutustingimused on täpsustatud iga allpool esitatud tabeli viimases veerus.

Kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 9 lõikega 3 lubatakse mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada taimekaitseaineid, sünergiste ja muid koostisaineid taimekaitsevahendite koostisosana ning taimekaitsevahenditega segatavaid abiaineid, eeldusel et neid on lubatud kasutada määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Käesolevas lisas loetletud aineid võib kasutada üksnes määruse (EL) 2018/848 artikli 3 punkti 24 kohaselt määratletud taimekahjustajate tõrjeks.

Määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punkti 1.10.2 kohaselt võib neid ained kasutada üksnes juhul, kui taimi ei ole võimalik taimekahjustajate eest kaitsta kõnealuse I osa punktis 1.10.1 esitatud meetmetega, eelkõige bioloogilise tõrje agentide, nt kasulike putukate, lestade ja ümarusside kasutamisega kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1143/2014 (1).

Käesolevas lisas on toimeained jaotatud järgmistesse alamkategooriatesse.

1. Põhiained

Mahepõllumajanduslikus tootmises võib taimekaitseks kasutada põhiaineid, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa C osas ning on taimset või loomset päritolu ja põhinevad toidul, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 (2) artiklis 2. Sellised põhiained on alljärgnevas tabelis tähistatud tärniga. Neid kasutatakse asjaomastes läbivaatamisaruannetes (3) esitatud kasutusviiside, tingimuste ja piirangute kohaselt ning võttes arvesse alljärgneva tabeli viimases veerus esitatud võimalikke lisapiiranguid.

Teisi rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa C osas loetletud põhiaineid võib mahepõllumajanduslikus tootmises taimekaitseks kasutada ainult juhul, kui need on loetletud alljärgnevas tabelis. Selliseid põhiaineid kasutatakse asjaomastes läbivaatamisaruannetes3 esitatud kasutusviiside, tingimuste ja piirangute kohaselt ning võttes arvesse alljärgneva tabeli parempoolses veerus esitatud võimalikke lisapiiranguid.

Põhiaineid ei tohi kasutada herbitsiididena.

Lisa number ja osa (4)	CASi nr	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
1C		Equisetum arvense L.*
2C	9012-76–4	Kitosaan-vesinikkloriid*	saadud Aspergillus’est või mahevesiviljeluse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (5) artikli 2 kohaselt määratletud säästva kalapüügi teel
3C	57–50-1	Sahharoos*
4C	1305-62–0	Kaltsiumhüdroksiid
5C	90132-02–8	Äädikas*
6C	8002-43–5	Letsitiinid*
7C	-	Salix spp. Cortex*
8C	57–48-7	Fruktoos*
9C	144–55-8	Naatriumvesinikkarbonaat
10C	92129-90–3	Vadak*
11C	7783-28–0	Diammooniumfosfaat	ainult püünistes
12C	8001-21–6	Päevalilleõli*
14C	84012-40–8 90131-83–2	Urtica spp. (Urtica dioica ekstrakt) (Urtica urens’i ekstrakt)*
15C	7722-84–1	Vesinikperoksiid
16C	7647-14–5	Naatriumkloriid
17C	8029-31–0	Õlu*
18C	-	Sinepiseemnepulber*
20C	8002-72–0	Sibulaõli*
21C	52–89-1	L-tsüsteiin (E 920)
22C	8049-98–7	Lehmapiim*
23C	-	Allium cepa* L. sibula ekstrakt
		Muud taimset või loomset päritolu ja toidul põhinevad põhiained*

2. Madala riskiastmega toimeained

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa D osas loetletud madala riskiastmega toimeaineid, välja arvatud mikroorganisme, võib kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises taimekaitseks, kui need on loetletud alljärgnevas tabelis või mujal käesolevas lisas. Selliseid madala riskiastmega toimeaineid kasutatakse määruses (EÜ) nr 1107/2009 sätestatud kasutusviiside, tingimuste ja piirangute kohaselt ning võttes arvesse alljärgneva tabeli viimases veerus esitatud võimalikke lisapiiranguid.

Lisa number ja osa (6)	CASi nr	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
2D		COS-OGA
3D		Tserevisaan ja muud mikroorganismide rakufragmentide põhised tooted	Ei ole saadud GMOdest
5D	10045-86–6	Raud(III)fosfaat (raud(III)ortofosfaat)
12D	9008-22–4	Laminariin	Vetikad peavad olema saadud mahevesiviljelusest või kogutud määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punkti 2.4 kohase säästva väljapüügi teel

3. Mikroorganismid

Kõiki rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A, B ja D osas loetletud mikroorganisme võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada tingimusel, et need ei ole saadud GMOdest ja et neid kasutatakse ainult asjaomastes läbivaatamisaruannetes3 esitatud kasutusviiside, tingimuste ja piirangute kohaselt. Mikroorganismid, sealhulgas viirused, on bioloogilise tõrje agendid, mida käsitatakse määruses (EÜ) nr 1107/2009 toimeainetena.

4. Toimeained, mis ei kuulu ühtegi eespool nimetatud kategooriasse

Alljärgnevas tabelis loetletud toimeaineid, mis on määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt heaks kiidetud, võib mahepõllumajanduslikus tootmises taimekaitsevahenditena kasutada üksnes juhul, kui neid kasutatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaste kasutusviiside, tingimuste ja piirangutega ning võttes arvesse alljärgneva tabeli parempoolses veerus esitatud võimalikke lisapiiranguid.

Lisa number ja osa (7)	CASi nr	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
139A	131929-60–7 131929-63–0	Spinosaad
225A	124–38-9	Süsinikdioksiid
227A	74–85-1	Etüleen	ainult banaanide ja kartulite puhul; võib kasutada ka tsitrusviljade puhul puuviljakärbse tekitatud kahjustuste ennetamise strateegia osana
230A	mh 67701-09–1	Rasvhapped	lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiidina
231A	8008-99–9	Küüslaugu (Allium sativum) ekstrakt
234A	CASi nr: määramata CIPACi nr: 901	Hüdrolüüsitud valgud, v.a želatiin
244A	298–14-6	Kaaliumvesinikkarbonaat
249A	98999-15–6	Lõhna abil toimivad taimse või loomse päritoluga repellendid/lambarasv
255A ja muud		Feromoonid ja muud infokemikaalid	ainult püünistes ja jaoturites
220A	1332-58–7	Alumiiniumsilikaat (kaoliin)
236A	61790-53–2	Kiiselguur (diatomiit)
247A	14808-60–7 7637-86–9	Kvartsliiv
343A	11141-17–6 84696-25–3	Asadiraktiin (india neemipuu ekstrakt)	ekstraheeritud neemipuu (Azadirachta indica) seemnetest
240A	8000-29–1	Tsitronellaõli	lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiidina
241A	84961-50–2	Nelgiõli	lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiidina
242A	8002-13–9	Rapsiseemneõli	lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiidina
243A	8008-79–5	Rohemündiõli	lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiidina
56A	8028-48–6 5989-27–5	Apelsiniõli	lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiidina
228A	68647-73–4	Teepuuõli	lubatud kõik kasutusviisid, välja arvatud herbitsiidina
246A	8003-34–7	Taimedest ekstraheeritud püretriinid
292A	7704-34–9	Väävel
294A 295A	64742-46–7 72623-86–0 97862-82–3 8042-47–5	Parafiinõlid
345A	1344-81–6	Lubiväävel (kaltsiumpolüsulfiid)
44B	9050-36–6	Maltodekstriin
45B	97–53-0	Eugenool
46B	106–24-1	Geraniool
47B	89–83-8	Tümool
10E	20427-59–2	Vaskhüdroksiid	rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 kohaselt võib lubada kasutada üksnes nii, et seitsme aasta jooksul kasutatakse maksimaalselt 28 kg vaske hektari kohta
10E	1332-65–6 1332-40–7	Vaskoksükloriid
10E	1317-39–1	Vaskoksiid
10E	8011-63–0	Bordoo vedelik
10E	12527-76–3	Kolmealuseline vasksulfaat
40A	52918-63–5	Deltametriin	ainult püünistes koos spetsiifiliste atraktantidega Batrocera oleae ja Ceratitis capitata tõrjeks
5E	91465-08–6	λ-tsühalotriin	ainult püünistes koos spetsiifiliste atraktantidega Batrocera oleae ja Ceratitis capitata tõrjeks

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(3) Saadaval pestitsiidide andmebaasis: https://ec.europa.eu/food/plant/pesticides/eu-pesticides-database/active-substances/?event=search.as

(4) Loetelukanne rakendusmääruses (EL) nr 540/2011, numbrid ja kategooria: A osas toimeained, mis loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks, B osas määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud toimeained, C osas põhiained, D osas madala riskiastmega toimeained ja E osas asendust vajavad ained.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(6) Loetelukanne rakendusmääruses (EL) nr 540/2011, numbrid ja kategooria: A osas toimeained, mis loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks, B osas määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud toimeained, C osas põhiained, D osas madala riskiastmega toimeained ja E osas asendust vajavad ained.

(7) Loetelukanne rakendusmääruses (EL) nr 540/2011, numbrid ja kategooria: A osas toimeained, mis loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks, B osas määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetud toimeained, C osas põhiained, D osas madala riskiastmega toimeained ja E osas asendust vajavad ained.

II LISA

Kasutada lubatud väetised, mullaomaduste parandajad ja toitained, nagu osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktis b

Käesolevas lisas loetletud väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid (1) võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada, tingimusel et nad vastavad

—	liidu ja liikmesriikide asjakohastele väetisetooteid käsitlevatele õigusnormidele, eelkõige määrustele (EÜ) nr 2003/2003 ja (EL) 2019/1009, kui neid kohaldatakse, ning

—	loomseid kõrvalsaadusi käsitlevatele liidu õigusnormidele, eriti määrusele (EÜ) nr 1069/2009 ja määrusele (EL) nr 142/2011, eelkõige V ja XI lisale.

Määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punkti 1.9.6 kohaselt võib mikroorganisme sisaldavaid preparaate kasutada mulla üldseisundi parandamiseks või toitainete kättesaadavuse parandamiseks mullas või kultuurides.

Neid võib kasutada üksnes kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaste spetsifikatsioonide ja kasutuspiirangutega. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad rangemad kasutustingimused on täpsustatud tabelite parempoolsetes veergudes.

Nimetus

Liittooted või ainult järgmisi aineid sisaldavad tooted

Kirjeldus, konkreetsed tingimused ja piirangud

Laudasõnnik

loomaväljaheidete ja taimse materjali (allapanu ja sööt) segust koosnev toode

tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud

Kuivatatud laudasõnnik ja kuivatatud linnusõnnik

tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud

Kompostitud loomaväljaheited, k.a linnusõnnik ja laudasõnniku kompost

tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud

Virts

kasutada pärast kontrollitud kääritamist ja/või asjakohast lahjendamist

tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud

Majapidamisjäätmete kompostitud või kääritatud segu

toode, mis on saadud tekkeallika järgi eraldatud majapidamisjäätmetest, mida on biogaasi tootmiseks kompostitud või anaeroobselt kääritatud

ainult taimsed ja loomsed majapidamisjäätmed

ainult juhul, kui need on toodetud liikmesriigi poolt aktsepteeritavas suletud ja järelevalve all olevas kogumissüsteemis

suurimad sisaldused milligrammides kuivaine kilogrammi kohta: kaadmium: 0,7; vask: 70; nikkel: 25; plii: 45; tsink: 200; elavhõbe: 0,4; kroom (üldsisaldus): 70; kroom (VI): ei ole tuvastatav

Turvas

kasutada üksnes aianduses (köögiviljanduses, lillekasvatuses, puuviljeluses, puukoolis)

Seenekasvatuse jäätmed

substraadi algne koostis peab piirduma käesolevas lisas loetletud toodetega

Usside väljaheide (vermikompost) ning putukate väljaheite ja substraadi segu

vastavalt määrusele (EÜ) nr 1069/2009, kui see on asjakohane

Guaano

Taimsete ainete kompostitud või kääritatud segu

toode, mis on saadud taimsete ainete segust, mida on biogaasi tootmiseks kompostitud või anaeroobselt kääritatud

Biogaasi kääritamissaadused, mis sisaldavad koos käesolevas lisas loetletud taimse või loomse materjaliga käärinud loomseid kõrvalsaadusi

3. kategooria loomsed kõrvalsaadused (sh metsloomade loomsed kõrvalsaadused) ja 2. kategooria seedetrakti sisu (kategooriad on määratletud määruses (EÜ) nr 1069/2009)

tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud

protsessid peavad vastama komisjoni määrusele (EL) nr 142/2011

mitte kasutada taime söödavatel osadel

Järgmised loomsed saadused või kõrvalsaadused:

verejahu

kabja- ja sõrajahu

sarvejahu

kondijahu või želatiinisisalduseta kondijahu

kalajahu

lihajahu

sule- ja karvajahu, jahvatatud karusnaha- ja nahatükid

vill

karusnahk (1)

karvad

piimatooted

hüdrolüüsitud valgud (2)

(1)	Suurim kroom (VI) sisaldus milligrammides kuivaine kilogrammi kohta: ei ole tuvastatav

(2)	mitte kasutada taime söödavatel osadel

Väetisena kasutatavad taimsed saadused ja kõrvalsaadused

näiteks: õlikoogijahu, kakaoubade kestad, linnaseidud

Hüdrolüüsitud taimsed valgud

Vetikad ja vetikasaadused

ainult juhul, kui need on saadud vahetult:

i)	füüsikalisel töötlemisel, sh dehüdraatimise, külmutamise ja jahvatamise teel;

ii)	ekstraheerimisel vees või happe- ja/või leeliselahuses;

iii)	kääritamisel

ainult mahevesiviljelusest või kogutud määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punkti 2.4 kohase säästva väljapüügi teel

Saepuru ja puidulaastud

pärast langetamist keemiliselt töötlemata puit

Puukoorekompost

pärast langetamist keemiliselt töötlemata puit

Puutuhk

pärast langetamist keemiliselt töötlemata puidust

Jahvatatud looduslik fosfaat

toode, mis saadakse pehme fosfaattoorme jahvatamisel ja mis peamiselt sisaldab trikaltsiumfosfaati ja kaltsiumkarbonaati

toitainete miinimumsisaldus (massiprotsentides):

25 % P2O5

fosfor väljendatakse mineraalhappes lahustuva P2O5-na, vähemalt 55 % teatatud sisalduvast P2O5 kogusest peab olema lahustuv 2 % sipelghappes

osakeste suurus:

—	vähemalt 90 massiprotsenti läbib 0,063 mm avadega sõela

—	vähemalt 99 massiprotsenti läbib 0,125 mm avadega sõela

kaadmiumisisaldus kuni 15. juulini 2022 kuni 90 mg 1 kg P2O5 kohta;

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

Alumiiniumkaltsiumfosfaat

amorfne toode, mis saadakse kuumutamisel ja jahvatamisel ning sisaldab peamiselt alumiinium- ja kaltsiumfosfaate

toitainete miinimumsisaldus (massiprotsentides):

30 % P2O5

fosfor väljendatakse mineraalhappes lahustuva P2O5-na, vähemalt 75 % teatatud sisalduvast P2O5 kogusest peab olema lahustuv aluselises ammooniumtsitraadi lahuses

osakeste suurus:

—	vähemalt 90 massiprotsenti läbib 0,160 mm avadega sõela

—	vähemalt 98 massiprotsenti läbib 0,630 mm avadega sõela

kaadmiumisisaldus kuni 15. juulini 2022 kuni 90 mg 1 kg P2O5 kohta;

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

kasutada üksnes aluselise (pH > 7,5) mulla korral

Aluseline räbu (toomasfosfaat ehk toomasräbu)

toode, mis saadakse fosforirikka rauamaagi rauaks töötlemisel ja sisaldab peamiselt kaltsiumränifosfaati

toitainete miinimumsisaldus (massiprotsentides):

12 % P2O5

fosfor väljendatakse mineraalhappes lahustuva fosforpentaoksiidina, vähemalt 75 % teatatud sisalduvast fosforpentaoksiidi kogusest peab olema lahustuv 2 % sidrunhappes

või

10 % P2O5

fosfor väljendatakse 2 % sidrunhappes lahustuva fosforpentaoksiidina

osakeste suurus:

—	vähemalt 75 % läbib 0,160 mm avadega sõela

—	vähemalt 96 % läbib 0,630 mm avadega sõela

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

Töötlemata kaaliumsool

töötlemata kaaliumsooladest saadud toode

toitainete miinimumsisaldus (massiprotsentides):

9 % K2O

kaalium väljendatakse vees lahustuva K2O-na

2 % MgO

magneesium vees lahustuvate sooladena, väljendatud magneesiumoksiidina

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

Kaaliumsulfaat, mis võib sisaldada magneesiumsoola

toode, mis on saadud töötlemata kaaliumsoolast füüsilise ekstraheerimise teel, võib sisaldada ka magneesiumsooli

Destilleerimisjääk ja destilleerimisekstrakt

välja arvatud ammooniumi sisaldav destilleerimisjääk

Kaltsiumkarbonaat, näiteks kriit, mergel, jahvatatud lubjakivi, lubivetikatest lubiväetis (maerl), fosfaatkriit

ainult looduslik

Limuste jäägid

ainult mahevesiviljelusest või saadud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 kohase säästva kalapüügi teel

Munakoored

tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud

Magneesium- ja kaltsiumkarbonaat

ainult looduslik

nt magneesiumkriit, jahvatatud magneesium, lubjakivi

Magneesiumsulfaat (kiseriit)

ainult looduslik

Kaltsiumkloriidi lahus

kasutada ainult õunapuude lehtedel kaltsiumipuuduse ennetamiseks

Kaltsiumsulfaat (kips)

looduslik toode, mis sisaldab mitmesuguse hüdratatsiooniastmega kaltsiumsulfaati

toitainete miinimumsisaldus (massiprotsentides):

25 % CaO

35 % SO3

Kaltsium ja väävel väljendatakse CaO + SO3 üldsisaldusena

osakeste suurus:

—	vähemalt 80 % läbib 2 mm avadega sõela,

—	vähemalt 99 % läbib 10 mm avadega sõela

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

Suhkrutootmisel tekkiv tööstuslik lubi

suhkrupeedist ja suhkruroost suhkru tootmise kõrvalsaadus

Vaakummeetodil soola tootmisel tekkiv tööstuslik lubi

mägedes asuvate soolajärvede veest vaakummeetodil soola tootmise kõrvalsaadus

Elementne väävel

15. juulini 2022: nagu loetletud määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa D osas

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

Anorgaanilised mikroväetised

15. juulini 2022: nagu loetletud määruse (EÜ) nr 2003/2003 I lisa E osas

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

Naatriumkloriid

Kivijahu, savid ja savimineraalid

Leonardiit (suure humiinhappesisaldusega orgaaniline sete)

ainult juhul, kui see on saadud kaevandamise kõrvalsaadusena

Humiin- ja fulvohapped

ainult juhul, kui need on saadud anorgaanilistest sooladest/lahustest, välja arvatud ammooniumsoolad, või joogivee puhastamise teel

Ksüliit

ainult juhul, kui see on saadud kaevandamise kõrvalsaadusena (nt pruunsöe kaevandamise kõrvalsaadus)

Kitiin (koorikloomade kestadest saadud polüsahhariid)

saadud mahevesiviljelusest või määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 kohase säästva kalapüügi teel

Rohkelt orgaanilisi (2) aineid sisaldav mageveekogude sete, mis on tekkinud hapnikuvabades tingimustes

(nt sapropeel)

ainult mageveekogude majandamise kõrvalsaadusena või endistest mageveekogudest saadud orgaanilised setted

vajaduse korral peaks setete kogumine toimuma veekeskkonda kõige vähem kahjustaval viisil

ainult pestitsiididega, püsivate orgaaniliste saasteainetega ja bensiinilaadsete ainetega saastamata allikatest pärit setted

15. juulini 2022: suurimad sisaldused milligrammides kuivaine kilogrammi kohta: kaadmium: 0,7; vask: 70; nikkel: 25; plii: 45; tsink: 200; elavhõbe: 0,4; kroom (üldsisaldus): 70; kroom (VI): ei ole tuvastatav

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

Biosüsi – pürolüüsisaadus, mida toodetakse väga erinevatest taimsetest materjalidest ja mida kasutatakse mullaomaduste parandajana

ainult taimsest materjalist, mida pärast kogumist on töödeldud ainult I lisas loetletud toodetega

15. juulini 2022: polütsükliliste aromaatsete süsivesinike suurim lubatud sisaldus 4 mg kuivaine kilogrammi kohta

alates 16. juulist 2022 kohaldatakse määruses (EL) 2019/1009 sätestatud saasteainete asjakohaseid piirnorme

(1) Hõlmab eelkõige kõiki määruse (EL) 2019/1009 I lisa I osas loetletud väetisetoodete toimekategooriaid.

(2) Mõistet „orgaaniline“ kasutatakse siin seoses orgaanilise keemiaga.

III LISA

Söödana või sööda tootmisel kasutada lubatud tooted ja ained

A OSA

Kasutada lubatud taimset, vetika-, loomset või pärmi päritolu mittemahepõllumajanduslik söödamaterjal või mikroobset või mineraalset päritolu söödamaterjal, nagu osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktis c

1) MINERAALSED SÖÖDAMATERJALID

Number söödakataloogis (1)	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
11.1.1	Kaltsiumkarbonaat
11.1.2	Mereloomade lubjarikkad kojad
11.1.4	Lupja sisaldavad merevetikad (maerl)
11.1.5	Lithothamnium
11.1.13	Kaltsiumglükonaat
11.2.1	Magneesiumoksiid
11.2.4	Magneesiumsulfaat, veevaba
11.2.6	Magneesiumkloriid
11.2.7	Magneesiumkarbonaat
11.3.1	Dikaltsiumfosfaat
11.3.3	Monokaltsiumfosfaat
11.3.5	Kaltsiummagneesiumfosfaat
11.3.8	Magneesiumfosfaat
11.3.10	Mononaatriumfosfaat
11.3.16	Kaltsiumnaatriumfosfaat
11.3.17	Monoammooniumfosfaat (ammooniumdivesinikortofosfaat)	ainult vesiviljeluse puhul
11.4.1	Naatriumkloriid
11.4.2	Naatriumvesinikkarbonaat
11.4.4	Naatriumkarbonaat
11.4.6	Naatriumsulfaat
11.5.1	Kaaliumkloriid

2) MUU SÖÖDAMATERJAL

Number söödakataloogis (2)

Nimetus

Konkreetsed tingimused ja piirangud

Kalast või muudest veeloomadest saadud jahu, õli ja muu söödamaterjal

tingimusel, et need on saadud kalandusettevõttest, millele on väljastatud säästva kasutamise sertifikaat kava alusel, mida tunnustab pädev asutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud põhimõtetega

tingimusel, et need on toodetud või valmistatud keemiliselt sünteesitud lahusteid kasutamata

lubatud kasutada ainult mittetaimtoiduliste loomade söödana

kalavalgu hüdrolüsaati on lubatud kasutada ainult mittetaimtoiduliste noorloomade puhul

Kalast, limustest või koorikloomadest saadud jahu, õli ja muu söödamaterjal

lihatoidulistele vesiviljelusloomadele

kalandusettevõttest, millele on väljastatud säästva kasutamise sertifikaat kava alusel, mida tunnustab pädev asutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud põhimõtetega; vastavalt määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punkti 3.1.3.1 alapunktile c

saadud määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punkti 3.1.3.3 alapunkti c kohastest inimtoiduks püütud kalade, koorikloomade või limuste jääkidest või määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punkti 3.1.3.3 alapunkti d kohastest püütud ja inimtoiduks mitte kasutatud tervetest kaladest, koorikloomadest või limustest

Kalajahu ja kalaõli

maismaavete kalade, viburhännaklaste ja mageveekrevettide ning troopika mageveekalade söödana kaubakalakasvatuse etapis

ainult juhul, kui tiikides ja järvedes ei ole piisavas koguses looduslikku sööta, võib viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) söödakogus sisaldada kuni 25 % ulatuses kalajahu ja 10 % ulatuses kalaõli ning pangaasiuse (Pangasius spp.) söödakogus kuni 10 % ulatuses kalajahu või -õli kooskõlas määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punkti 3.1.3.4 alapunkti c alapunktidega i ja ii

ex 12.1.5

Pärmseened

Saccharomyces cerevisiae’st või Saccharomyces carlsbergensis’est saadud inaktiveeritud pärm, milles puuduvad elusad mikroorganismid

kui ei ole võimalik saada mahepõllumajanduslikust tootmisest

ex 12.1.12

Pärmitooted

Saccharomyces cerevisiae’st või Saccharomyces carlsbergensis’est saadud inaktiveeritud käärimissaadus, milles puuduvad elusad mikroorganismid ja sisalduvad pärmiosakesed

kui ei ole võimalik saada mahepõllumajanduslikust tootmisest

Kolesterool

villarasvast (lanoliinist) seebistamise, eraldamise ja kristallimise teel saadud toode, koorikloomadest või muudet allikatest

viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) koguselise toitumisvajaduse rahuldamiseks kaubakalakasvatuse etapis ja varasemates eluetappides edasikasvatusrajatistes ja haudejaamades

kui ei ole võimalik saada mahepõllumajanduslikust tootmisest

Maitsetaimed

kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 3 punkti e alapunktiga iv, eelkõige arvestades järgmist:

—	kui mahepõllumajanduslik sööt ei ole kättesaadav;

—	sööt on toodetud või valmistatud keemilisi lahusteid kasutamata;

—	mitte üle 1 % söödaratsioonist

Melass (söödasiirup)

kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 3 punkti e alapunktiga iv, eelkõige arvestades järgmist:

—	kui mahepõllumajanduslik sööt ei ole kättesaadav;

—	sööt on toodetud või valmistatud keemilisi lahusteid kasutamata;

—	mitte üle 1 % söödaratsioonist

Fütoplankton ja zooplankton

ainult mahevesiviljelusloomade vastsete kasvatamisel

spetsiifilised valguühendid

kooskõlas määruse (EL) 2018/848 punkti 1.9.3.1 alapunktiga c ja punkti 1.9.4.2 alapunktiga c, eelkõige arvestades järgmist:

—	kuni 31. detsembrini 2026;

—	kui mahepõllumajanduslik sööt ei ole kättesaadav;

—	sööt on toodetud või valmistatud keemilisi lahusteid kasutamata;

—	kuni 35 kg kaaluvate põrsaste või noorlindude söödana;

—	maksimaalne lubatud osakaal 12 kuu jooksul on 5 %, arvutatud põllumajandusest pärit sööda kuivainena

Vürtsid

kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 3 punkti e alapunktiga iv, eelkõige arvestades järgmist:

—	kui mahepõllumajanduslik sööt ei ole kättesaadav;

—	sööt on toodetud või valmistatud keemilisi lahusteid kasutamata;

—	mitte üle 1 % söödaratsioonist

B OSA

Loomasöödas kasutada lubatud söödalisandid ja abiained, nagu osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktis d

Selles lisas loetletud söödalisandite kasutamine peab olema lubatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt.

Siin esitatud eritingimusi tuleb kohaldada lisaks määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohase kasutusloa tingimustele.

1) TEHNOLOOGILISED LISANDID

a) Säilitusained

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
E 200	Sorbiinhape
E 236	Sipelghape
E 237	Naatriumformiaat
E 260	Äädikhape
E 270	Piimhape
E 280	Propioonhape
E 330	Sidrunhape

b) Antioksüdandid

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
1b306(i)	Taimeõlidest saadud tokoferooliekstraktid
1b306(ii)	Taimeõlidest saadud tokoferoolirikkad (δ-tokoferoolirikkad) ekstraktid

c) Emulgaatorid, stabilisaatorid, paksendajad ja želeerivad ained

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm

Nimetus

Konkreetsed tingimused ja piirangud

1c322, 1c322i

Letsitiinid

ainult mahepõllumajanduslikust toorainest saadud

kasutatakse üksnes vesiviljelusloomade söödana

d) Sideained ja paakumisvastased ained

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
E 412	Guarkummi
E 535	Naatriumferrotsüaniid	piirnorm 20 mg/kg NaCl (arvutatud ferrotsüaniidanioonina)
E 551b	Kolloidne ränidioksiid
E 551c	Kiiselguur (puhastatud kobediatomiit)
1m558i	Bentoniit
E 559	Asbestivabad kaoliinsavid
E 560	Steatiidi ja kloriidi looduslikud segud
E 561	Vermikuliit
E 562	Sepioliit
E 566	Natroliit-fonoliit
1g568	Setteline klinoptiloliit
E 599	Perliit

e) Silokonservandid

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
1k	Ensüümid, mikroorganismid	lubatud ainult piisava käärimise tagamiseks
1k236	Sipelghape
1k237	Naatriumformiaat
1k280	Propioonhape
1k281	Naatriumpropanaat

2) ORGANOLEPTILISED LISANDID

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm

Nimetus

Konkreetsed tingimused ja piirangud

ex2a

Astaksantiin

ainult mahepõllumajanduslikest allikatest, nt mahekoorikloomade kestadest saadud

ainult lõhe ja forelli söödaratsioonis nende füsioloogiliste vajaduste piires

kui mahepõllumajanduslikest allikatest saadud astaksantiin ei ole kättesaadav, võib kasutada looduslikest allikatest pärit astaksantiini, nt astaksantiinirikast Phaffia rhodozyma’t

ex2b

Lõhna- ja maitseained

ainult põllumajandussaaduste ekstraktid, sealhulgas kastani (Castanea sativa Mill.) ekstrakt

3) TOITAINELISED LISANDID

a) Vitamiinid, provitamiinid ja samalaadse toimega keemiliselt täpselt määratletud ained

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm

Nimetus

Konkreetsed tingimused ja piirangud

ex3a

Vitamiinid ja provitamiinid

saadud põllumajandussaadustest

kui ei ole võimalik saada mahepõllumajandussaadustest:

—	lihtmaoliste loomade ja vesiviljelusloomade puhul võib kasutada ainult põllumajandussaadustest saadud vitamiinidega identseid sünteetilisi vitamiine;

—

mäletsejaliste puhul tohib kasutada ainult põllumajandussaadustest saadud looduslike vitamiinidega identseid sünteetilisi A-, D- ja E-vitamiine liikmesriikide eelneva loaga, mille aluseks on hinnang mahepõllumajanduslike mäletsejaliste võimaluste kohta saada oma söödaratsioonidest vajalikus koguses kõnealuseid vitamiine

3a920

Veevaba betaiin

ainult lihtmaolistele loomadele

mahepõllumajanduslikust tootmisest; kui ei ole saada, siis looduslik

b) Mikroelementide ühendid

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
3b101	Raud(II)karbonaat (sideriit)
3b103	Raud(II)sulfaatmonohüdraat
3b104	Raud(II)sulfaatheptahüdraat
3b201	Kaaliumjodiid
3b202	Veevaba kaltsiumjodaat
3b203	Kaetud granuleeritud veevaba kaltsiumjodaat
3b301	Koobalt(II)atsetaattetrahüdraat
3b302	Koobalt(II)karbonaat
3b303	Koobalt(II)hüdroksiidkarbonaadi (2: 3) monohüdraat
3b304	Kaetud granuleeritud koobalt(II)karbonaat
3b305	Koobalt(II)sulfaatheptahüdraat
3b402	Vask(II)dihüdroksükarbonaatmonohüdraat
3b404	Vask(II)oksiid
3b405	Vask(II)sulfaatpentahüdraat
3b409	Divaskkloriidtrihüdroksiid
3b502	Mangaan(II)oksiid
3b503	Mangaansulfaatmonohüdraat
3b603	Tsinkoksiid
3b604	Tsinksulfaatheptahüdraat
3b605	Tsinksulfaatmonohüdraat
3b609	Tsinkhüdroksiidkloriidmonohüdraat
3b701	Naatriummolübdaatdihüdraat
3b801	Naatriumseleniit
3b802 3b803	Kaetud granuleeritud naatriumseleniit Naatriumselenaat
3b810	Inaktiivne seleenpärm Saccharomyces cerevisiae CNCM I-3060
3b811	Inaktiivne seleenpärm Saccharomyces cerevisiae NCYC R397
3b812	Inaktiivne seleenpärm Saccharomyces cerevisiae CNCM I-3399
3b813	Inaktiivne seleenpärm Saccharomyces cerevisiae NCYC R646
3b817	Inaktiivne seleenpärm Saccharomyces cerevisiae NCYC R645

c) Aminohapped, nende soolad ja analoogid

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm

Nimetus

Konkreetsed tingimused ja piirangud

3c3.5.1 ja 3c352

L-histidiinmonovesinikkloriidmonohüdraat

saadud kääritamise teel

võib kasutada lõhilaste söödaratsioonis, kui määruse (EL) 2018/848 II lisa II osa punktis 3.1.3.3 loetletud söödaallikad ei anna piisavalt histidiini kalade toitumisvajaduste rahuldamiseks

4) ZOOTEHNILISED LISANDID

Identifitseerimisnumber või funktsionaalrühm	Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
4a, 4b, 4c ja 4d	Ensüümid ja mikroorganismid

(1) Vastavalt komisjoni 16. jaanuari 2013. aasta määrusele (EL) nr 68/2013 söödamaterjalide kataloogi kohta (ELT L 29, 30.1.2013, lk 1).

(2) Vastavalt määrusele (EL) nr 68/2013.

IV LISA

Lubatud puhastus- ja desinfitseerimisvahendid, nagu osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punktides e, f ja g

A OSA

Tiikide, puuride, paakide, voolava veega veekogude, loomapidamishoonete ja -rajatiste puhastus- ja desinfitseerimisvahendid

B OSA

Taimekasvatuseks kasutatavate hoonete ja rajatiste, sealhulgas põllumajandusettevõtte laoruumide puhastus- ja desinfitseerimisvahendid

C OSA

Tootmis- ja laoruumide puhastus- ja desinfitseerimisvahendid

D OSA

Käesoleva määruse artikli 12 lõikes 1 osutatud tooted

Järgmisi tooteid või määruse (EÜ) nr 889/2008 VII lisas loetletud toimeaineid sisaldavaid tooteid ei tohi biotsiididena kasutada:

—	naatriumhüdroksiid,

—	kaaliumhüdroksiid,

—	oblikhape,

—	looduslikud taimeessentsid, välja arvatud linaseemneõli, lavendliõli ja piparmündiõli,

—	lämmastikhape,

—	fosforhape,

—	naatriumkarbonaat,

—	vasksulfaat,

—	kaaliumpermanganaat,

—	looduslikust kameeliaseemnest saadud teepõõsaseemnekook,

—	humiinhape,

—	peroksüäädikhapped, välja arvatud peräädikhape.

V LISA

Töödeldud mahepõllumajandusliku toidu ning toidu- või söödapärmi tootmises kasutada lubatud tooted ja ained

A OSA

Kasutada lubatud toidu lisaained ja abiained, nagu osutatud määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punktis a

JAOTIS A1. TOIDU LISAAINED, KAASA ARVATUD KANDEAINED

Mahepõllumajandusliku toidu puhul, millele võib lisada toidu lisaaineid, kohaldatakse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1333/2008 antud lubade kohaseid piirnorme.

Siin esitatud eritingimusi ja piiranguid tuleb kohaldada lisaks määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohase kasutusloa tingimustele.

Määruse (EL) 2018/848 artikli 30 lõikes 5 osutatud protsendiliste osakaalude arvutamisel arvestatakse toidu lisaaineid, mis on koodnumbri tulbas märgistatud tärniga, põllumajandusest pärit koostisosadena.

Kood	Nimetus	Mahetoiduained, millele võib seda lisada	Konkreetsed tingimused ja piirangud
E 153	Taimne süsi	tuhakihiga kitsejuustu söödav koorik Morbier’ juust
E 160b(i)*	Annaato biksiin	Red Leicesteri juust Double Gloucesteri juust Cheddar Mimolette’i juust
E 160b(ii)*	Annaato norbiksiin	Red Leicesteri juust Double Gloucesteri juust Cheddar Mimolette’i juust
E 170	Kaltsiumkarbonaat	taimsed ja loomsed tooted	mitte kasutada toodete värvainena ega kaltsiumilisandina
E 220	Vääveldioksiid	puuviljaveinid (vein, mis on valmistatud muudest puuviljadest kui viinamarjad, sealhulgas õuna- ja pirnisiider) ning mõdu kas suhkrulisandiga või ilma	100 mg/l (kõigist allikatest pärit lisaaine summaarne piirnorm, väljendatud SO2-na mg/l).
E 223	Naatriummetabisulfit	koorikloomad
E 224	Kaaliummetabisulfit	puuviljaveinid (vein, mis on valmistatud muudest puuviljadest kui viinamarjad, sealhulgas õuna- ja pirnisiider) ning mõdu kas suhkrulisandiga või ilma	100 mg/l (kõigist allikatest pärit lisaaine summaarne piirnorm, väljendatud SO2-na mg/l).
E250	Naatriumnitrit	lihatooted	lisaainet tohib kasutada ainult juhul, kui pädevale asutusele on tõendatud, et ei ole ühtegi muud tehnoloogilist lahendust, mis tagab samaväärse terviseohutuse ja/või toote eriomaduste säilimise mitte kasutada koos E 252-ga lisatava koguse piirnorm, väljendatud NaNO2-na: 80 mg/kg; jäägi piirnorm, väljendatud NaNO2-na: 50 mg/kg
E252	Kaaliumnitraat	lihatooted	lisaainet tohib kasutada ainult juhul, kui pädevale asutusele on tõendatud, et ei ole ühtegi muud tehnoloogilist lahendust, mis tagab samaväärse terviseohutuse ja/või toote eriomaduste säilimise mitte kasutada koos E 250-ga lisatava koguse piirnorm, väljendatud NaNO3-na: 80 mg/kg; jäägi piirnorm, väljendatud NaNO3-na: 50 mg/kg
E 270	Piimhape	taimsed ja loomsed tooted
E 290	Süsinikdioksiid	taimsed ja loomsed tooted
E 296	Õunhape	taimsed tooted
E 300	Askorbiinhape	taimsed tooted lihatooted
E 301	Naatriumaskorbaat	lihatooted	võib kasutada üksnes koos nitraatide ja nitrititega
E 306*	Tokoferoolikontsentraat	taimsed ja loomsed tooted	antioksüdant
E 322*	Letsitiinid	taimsed tooted piimatooted	ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 325	Naatriumlaktaat	taimsed tooted piimapõhised tooted ja lihatooted
E 330	Sidrunhape	taimsed ja loomsed tooted
E 331	Naatriumtsitraadid	taimsed ja loomsed tooted
E 333	Kaltsiumtsitraadid	taimsed tooted
E 334	Viinhape (L(+)(–))	taimsed tooted mõdu
E 335	Naatriumtartraadid	taimsed tooted
E 336	Kaaliumtartraadid	taimsed tooted
E 341 (i)	Monokaltsiumfosfaat	isekerkiv jahu	kergitusaine
E 392*	Rosmariiniekstrakt	taimsed ja loomsed tooted	ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 400	Algiinhape	taimsed tooted piimatooted
E 401	Naatriumalginaat	taimsed tooted piimatooted lihapõhised vorstid
E 402	Kaaliumalginaat	taimsed tooted piimapõhised tooted
E 406	Agar	taimsed tooted piimapõhised tooted ja lihatooted
E 407	Karrageen	taimsed tooted piimapõhised tooted
E 410*	Jaanileivapuujahu	taimsed ja loomsed tooted	ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 412*	Guarkummi	taimsed ja loomsed tooted	ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 414*	Kummiaraabik	taimsed ja loomsed tooted	ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 415	Ksantaankummi	taimsed ja loomsed tooted
E 417	Tarakummi	taimsed ja loomsed tooted	paksendaja ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 418	Gellankummi	taimsed ja loomsed tooted	ainult rohkesti atsüülrühmi sisaldav vorm üksnes mahepõllumajandusest, kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023
E 422	Glütserool	taimsed ekstraktid lõhna- ja maitseained	ainult taimsed taimsete ekstraktide ning lõhna- ja maitseainete lahusti ja kandeaine niiskusesäilitusaine geelkapslites tablettide pinnakatteaine ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 440(i)*	Pektiin	taimsed tooted piimapõhised tooted
E 460	Tselluloos	želatiin
E 464	Hüdroksüpropüülmetüültselluloos	taimsed ja loomsed tooted	Kapslite ümbrismaterjal
E 500	Naatriumkarbonaadid	taimsed ja loomsed tooted
E 501	Kaaliumkarbonaadid	taimsed tooted
E 503	Ammooniumkarbonaadid	taimsed tooted
E 504	Magneesiumkarbonaadid	taimsed tooted
E 509	Kaltsiumkloriid	Piimapõhised tooted	kalgendusaine
E 516	Kaltsiumsulfaat	taimsed tooted	kandeaine
E 524	Naatriumhüdroksiid	„Laugengebäck“ lõhna- ja maitseained	pinnatöötlusaine happesuse regulaator
E 551	Ränidioksiid	kuivatatud ja peenestatud maitsetaimed ja vürtsid, lõhna- ja maitseained taruvaik
E 553b	Talk	lihapõhised vorstid	pinnatöötlusaine
E 901	Mesilasvaha	kondiitritooted	glaseeraine ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 903	Karnaubavaha	kondiitritooted tsitrusviljad	glaseeraine leevendava meetodina puu- ja köögivilja kohustusliku äärmusliku külmtöötlemise kui kahjulike organismide vastase kohustusliku karantiinimeetme puhul vastavalt komisjoni rakendusdirektiivile (EL) 2017/1279 (1) ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
E 938	Argoon	taimsed ja loomsed tooted
E 939	Heelium	taimsed ja loomsed tooted
E 941	Lämmastik	taimsed ja loomsed tooted
E 948	Hapnik	taimsed ja loomsed tooted
E 968	Erütritool	taimsed ja loomsed tooted	üksnes mahepõllumajanduslikust tootmisest ilma ioonvahetustehnoloogiat kasutamata

JAOTIS A2. ABIAINED JA MUUD TOOTED, MIDA VÕIB KASUTADA MAHEPÕLLUMAJANDUSLIKULT TOODETUD KOOSTISOSADE TÖÖTLEMISEL

Siin esitatud eritingimusi ja piiranguid tuleb kohaldada lisaks määruse (EÜ) nr 1333/2008 kohase kasutusloa tingimustele.

Nimetus	Lubatud kasutada üksnes järgmiste mahepõllumajanduslike toiduainete töötlemisel	Konkreetsed tingimused ja piirangud
Vesi	taimsed ja loomsed tooted	joogivesi nõukogu direktiivi 98/83/EÜ (2) tähenduses
Kaltsiumkloriid	taimsed tooted lihapõhised vorstid	kalgendusaine
Kaltsiumkarbonaat	taimsed tooted
Kaltsiumhüdroksiid	taimsed tooted
Kaltsiumsulfaat	taimsed tooted	kalgendusaine
Magneesiumkloriid	taimsed tooted	kalgendusaine
Kaaliumkarbonaat	viinamarjad	kuivatav aine
Naatriumkarbonaat	taimsed ja loomsed tooted
Piimhape	Juust	soolveevanni pH reguleerimiseks juustutööstuses
kääritamise teel saadud L(+)-piimhape	taimsed valguekstraktid
Sidrunhape	taimsed ja loomsed tooted
Naatriumhüdroksiid	suhkur(suhkrud) taimeõlid, välja arvatud oliiviõli taimsed valguekstraktid
Väävelhape	želatiin suhkur(suhkrud)
Humalaekstrakt	suhkur	ainult mikroobivastasel eesmärgil mahepõllumajanduslikust tootmisest, kui on saada
Männivaiguekstrakt	suhkur	ainult mikroobivastasel eesmärgil mahepõllumajanduslikust tootmisest, kui on saada
Soolhape	želatiin Gouda, Edami, Maasdammeri juustud, Boerenkaas, Friese ja Leidse Nagelkaas	želatiini tootmisel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 853/2004 (3) soolveevanni pH reguleerimiseks juustu töötlemisel
Ammooniumhüdroksiid	želatiin	želatiini tootmisel kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004
Vesinikperoksiid	želatiin	želatiini tootmisel kooskõlas määrusega (EÜ) nr 853/2004
Süsinikdioksiid	taimsed ja loomsed tooted
Lämmastik	taimsed ja loomsed tooted
Etanool	taimsed ja loomsed tooted	lahusti
Parkhape	taimsed tooted	filteraine
Ovoalbumiin	taimsed tooted
Kaseiin	taimsed tooted
Želatiin	taimsed tooted
Kalaliim	taimsed tooted
Taimeõlid	taimsed ja loomsed tooted	määrdeaine, õlitusaine ja vahutamisvastane aine üksnes mahepõllumajanduslikust tootmisest
Ränidioksiidgeel või kolloidlahus	taimsed tooted
Aktiivsüsi (CASi nr 7440-44–0)	taimsed ja loomsed tooted
Talk	taimsed tooted	vastavalt lisaaine E 553b puhtuse erikriteeriumidele
Bentoniit	taimsed tooted mõdu	mõdu selitusaine
Tselluloos	taimsed tooted želatiin
Kobediatomiit	taimsed tooted želatiin
Perliit	taimsed tooted želatiin
Sarapuupähklikoored	taimsed tooted
Riisijahu	taimsed tooted
Mesilasvaha	taimsed tooted	õlitusaine ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
Karnaubavaha	taimsed tooted	õlitusaine ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
Äädikhape/äädikas	taimsed tooted kala	ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest loomulikul kääritamisel saadud
Tiamiinvesinikkloriid	puuviljaveinid, õunasiider, pirnisiider ja mõdu
Diammooniumfosfaat	puuviljaveinid, õunasiider, pirnisiider ja mõdu
Puidukiud	taimsed ja loomsed tooted	puit peaks pärinema sertifitseeritud, säästvalt raiutud metsamaterjalist kasutatav puit ei tohi sisaldada toksilisi komponente (raiumisjärgne töötlus, looduslikult esinevad toksiinid või mikroorganismidest tulenevad toksiinid)

B OSA

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punkti b kohased mittemahepõllumajanduslikud koostisosad, mida on lubatud kasutada töödeldud mahepõllumajandusliku toidu tootmisel

Nimetus	Konkreetsed tingimused ja piirangud
Arame vetikas (Eisenia bicyclis), nii töötlemata kujul kui ka selle vetikaga otseselt seotud esmatöötlemissaadustena
Hijiki vetikas (Hizikia fusiforme), nii töötlemata kujul kui ka selle vetikaga otseselt seotud esmatöötlemissaadustena
Lapatšo-tuutupuu (Handroanthus impetiginosus) koor	kasutada üksnes teeseene ja tee segudes
Kestad	looduslikust loomsest või taimsest toorainest
Želatiin	muudest allikatest kui sead
Piima mineraalid pulbrina/vedelikuna	ainult siis, kui seda kasutatakse organoleptilise lisaainena, et täielikult või osaliselt asendada naatriumkloriidi
Looduslikud kalad ja veeloomad, nii töötlemata kujul kui ka nende töötlemissaadustena	ainult kalandusettevõttest, millele on väljastatud säästva kasutamise sertifikaat kava alusel, mida tunnustab pädev asutus kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1380/2013 sätestatud põhimõtetega; vastavalt määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punkti 3.1.3.1 alapunktile c ainult siis, kui mahevesiviljelusest ei ole saada

C OSA

Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 2 punkti c kohased töötlemise abiained ja muud tooted, mida on lubatud kasutada pärmi ja pärmitoodete tootmisel

Nimetus	Pärm	Pärmi tootmine/pärmitoodete valmistamine	Konkreetsed tingimused ja piirangud
Kaltsiumkloriid	X
Süsinikdioksiid	X	X
Sidrunhape	X		pH reguleerimiseks pärmi tootmisel
Piimhape	X		pH reguleerimiseks pärmi tootmisel
Lämmastik	X	X
Hapnik	X	X
Kartulitärklis	X	X	filtrimiseks ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest
Naatriumkarbonaat	X	X	pH reguleerimiseks
Taimeõlid	X	X	määrdeaine, õlitusaine ja vahutamisvastane aine ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest

D OSA

Määruse (EL) 2018/848 II lisa VI osa punktis 2.2 osutatud tooted ja ained, mida on lubatud kasutada veinisektoris maheveinitoodete tootmiseks ja säilitamiseks

Nimetus	Identifitseerimisnumbrid	Viited delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisas	Konkreetsed tingimused ja piirangud
Õhk		A osa, tabel 1, punktid 1 ja 8
Gaasiline hapnik	E 948 CASi nr 17778-80–2	A osa, tabel 1, punkt 1 A osa, tabel 2, punkt 8.4
Argoon	E 938 CASi nr 7440-37–1	A osa, tabel 1, punkt 4 A osa, tabel 2, punkt 8.1	ei tohi kasutada barboteerimiseks
Lämmastik	E 941 CASi nr 7727-37–9	A osa, tabel 1, punktid 4, 7 ja 8 A osa, tabel 2, punkt 8.2
Süsinikdioksiid	E 290 CASi nr 124–38-9	A osa, tabel 1, punktid 4 ja 8 A osa, tabel 2, punkt 8.3
Tammetükid		A osa, tabel 1, punkt 11
Viinhape (L(+)(–))	E 334 CASi nr 87–69-4	A osa, tabel 2, punkt 1.1
Piimhape	E 270	A osa, tabel 2, punkt 1.3
Kaalium-L(+)-tartraat	E 336 (ii) CASi nr 921–53-9	A osa, tabel 2, punkt 1.4
Kaaliumvesinikkarbonaat	E 501 (ii) CASi nr 298–14-6	A osa, tabel 2, punkt 1.5
Kaltsiumkarbonaat	E 170 CASi nr 471–34-1	A osa, tabel 2, punkt 1.6
Kaltsiumsulfaat	E 516	A osa, tabel 2, punkt 1.8
Vääveldioksiid	E 220 CASi nr 7446-09–5	A osa, tabel 2, punkt 2.1	vääveldioksiidisisaldus ei tohi ületada delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa B osa punkti A.1 alapunkti a kohaselt 100 milligrammi sellise punase veini ühes liitris, mille jääksuhkrusisaldus on alla 2 grammi liitri kohta vääveldioksiidisisaldus ei tohi ületada delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa B osa punkti A.1 alapunkti b kohaselt 150 milligrammi sellise valge ja roosa veini ühes liitris, mille jääksuhkrusisaldus on alla 2 grammi liitri kohta kõigi muude veinide puhul vähendatakse delegeeritud määruse (EL) 2019/934 I lisa B osale vastavalt kohaldatavat vääveldioksiidisisalduse piirnormi 30 milligrammi võrra liitri kohta
Kaaliumbisulfit	E 228 CASi nr 7773-03–7	A osa, tabel 2, punkt 2.2
Kaaliummetabisulfit	E 224 CASi nr 16731-55–8	A osa, tabel 2, punkt 2.3
L-askorbiinhape	E 300	A osa, tabel 2, punkt 2.6
Veini valmistamisel kasutatav süsi		A osa, tabel 2, punkt 3.1
Diammooniumvesinikfosfaat	E 342/CASi nr 7783-28–0	A osa, tabel 2, punkt 4.2
Tiamiinvesinikkloriid	CASi nr 67–03-8	A osa, tabel 2, punkt 4.5
Pärmi autolüsaadid		A osa, tabel 2, punkt 4.6
Pärmirakkude kestad		A osa, tabel 2, punkt 4.7
Inaktiveeritud pärmid		A osa, tabel 2, punkt 4.8 A osa, tabel 2, punkt 10.5 A osa, tabel 2, punkt 11.5
Toiduželatiin	CASi nr 9000-70–8	A osa, tabel 2, punkt 5.1	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Nisuvalk		A osa, tabel 2, punkt 5.2	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Hernevalk		A osa, tabel 2, punkt 5.3	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Kartulivalk		A osa, tabel 2, punkt 5.4	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Kalaliim		A osa, tabel 2, punkt 5.5	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Kaseiin	CASi nr 9005-43–0	A osa, tabel 2, punkt 5.6	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Kaaliumkaseinaadid	CASi nr 68131-54–4	A osa, tabel 2, punkt 5.7
Munaalbumiin	CASi nr 9006-59–1	A osa, tabel 2, punkt 5.8	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Bentoniit	E 558	A osa, tabel 2, punkt 5.9
Ränidioksiid (geel või kolloidlahus)	E 551	A osa, tabel 2, punkt 5.10
Tanniinid		A osa, tabel 2, punkt 5.12 A osa, tabel 2, punkt 6.4	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Aspergillus niger’ist saadud kitosaan	CASi nr 9012-76–4	A osa, tabel 2, punkt 5.13 A osa, tabel 2, punkt 10.3
Pärmivalguekstraktid		A osa, tabel 2, punkt 5.15	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Kaaliumalginaat	E 402/CASi nr 9005-36–1	A osa, tabel 2, punkt 5.18
Kaaliumvesiniktartraat	E 336(i)/CASi nr 868–14-4	A osa, tabel 2, punkt 6.1
Sidrunhape	E 330	A osa, tabel 2, punkt 6.3
Metaviinhape	E 353	A osa, tabel 2, punkt 6.7
Kummiaraabik	E 414/CASi nr 9000-01–5	A osa, tabel 2, punkt 6.8	saadud mahepõllumajanduslikust toorainest, kui võimalik
Pärmi mannoproteiinid		A osa, tabel 2, punkt 6.10
Pektiinlüaasid	EÜ 4.2.2.10	A osa, tabel 2, punkt 7.2	ainult veinivalmistamise käigus puhastamiseks
Pektiinmetüülesteraas	EÜ 3.1.1.11	A osa, tabel 2, punkt 7.3	ainult veinivalmistamise käigus puhastamiseks
Polügalakturonaas	EÜ 3.2.1.15	A osa, tabel 2, punkt 7.4	ainult veinivalmistamise käigus puhastamiseks
Hemitsellulaas	EÜ 3.2.1.78	A osa, tabel 2, punkt 7.5	ainult veinivalmistamise käigus puhastamiseks
Tsellulaas	EÜ 3.2.1.4	A osa, tabel 2, punkt 7.6	ainult veinivalmistamise käigus puhastamiseks
Veinipärmid		A osa, tabel 2, punkt 9.1	üksikud pärmitüved, võimaluse korral mahepõllumajandusest
Piimhappebakterid		A osa, tabel 2, punkt 9.2
Vasktsitraat	CASi nr 866–82-0	A osa, tabel 2, punkt 10.2
Süüria männi vaik		A osa, tabel 2, punkt 11.1
Värske käärimissete		A osa, tabel 2, punkt 11.2	ainult mahepõllumajanduslikust tootmisest

(1) Komisjoni 14. juuli 2017. aasta rakendusdirektiiv (EL) 2017/1279, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) I–V lisa (ELT L 184, 15.7.2017, lk 33).

(2) Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55)

VI LISA

Määruse (EL) 2018/848 artikli 45 lõike 2 kohaselt kolmandate riikide teatavates piirkondades mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada lubatud tooted ja ained

16.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 253/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1166,

15. juuli 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/947 seoses visuaalse otsenähtavuse piires või väljaspool visuaalse otsenähtavuse piire toimuva käitamise standardstsenaariumide kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrust (EL) 2018/1139, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühisnorme ja millega luuakse Euroopa Liidu Lennundusohutusamet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 2111/2005, (EÜ) nr 1008/2008, (EL) nr 996/2010, (EL) nr 376/2014 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2014/30/EL ning 2014/53/EL ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 552/2004 ja (EÜ) nr 216/2008 ning nõukogu määrus (EMÜ) nr 3922/91, (1) eriti selle artiklit 57,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 (2) artikli 23 lõike 4 kohaselt võivad liikmesriigid alates 2. detsembrist 2021 aktsepteerida mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate poolt kõnealuse rakendusmääruse artikli 5 lõike 5 kohaselt esitatud teatisi üksnes sellise käitamise kohta, mis vastab ühele kahest kõnealuse rakendusmääruse lisa 1. liites esitatud standardstsenaariumist.

(2)	Mehitamata õhusõidukite süsteemide tootjad peavad harmoneeritud standardeid oluliseks vahendiks, mis võimaldab neil asjakohastele nõuetele vastavaid mehitamata õhusõidukite süsteeme turule lasta.

(3)	Teatavad harmoneeritud standardid, milles käsitletakse C5- ja C6-klassi mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavaid nõudeid, ei ole aga 2. detsembriks 2021 veel kättesaadavad.

(4)

Seepärast on vaja kohaldamise alguskuupäeva edasi lükata, tagamaks, et C5- ja C6-klassi mehitamata õhusõidukite süsteemide suhtes kohaldatavaid nõudeid käsitlevad harmoneeritud standardid on kättesaadavad enne, kui liikmesriigid võivad ainult aktsepteerida teatisi rakendusmääruse (EL) 2019/947 lisa 1. liites kehtestatud standardstsenaariumidele vastava käitamise kohta. Kuni selle ajani peaks liikmesriikidel olema võimalik aktsepteerida mehitamata õhusõidukite süsteemide käitajate poolt kõnealuse rakendusmääruse artikli 5 lõike 5 kohaselt esitatud teatisi, mis põhinevad riiklikel standardstsenaariumidel või samaväärsetel stsenaariumidel.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikli 127 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2019/947 artikli 23 lõiked 2, 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„2. Artikli 5 lõiget 5 kohaldatakse alates 3. detsembrist 2023.

3. Lisa punkti UAS.OPEN.060 alapunkti 2 alapunkti g ja lisa punkti UAS.SPEC.050 alapunkti 1 alapunkti l kohaldatakse alates 1. juulist 2022.

4. Ilma et see piiraks artikli 21 lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigid kuni 2. detsembrini 2023 aktsepteerida õhusõidukite süsteemide käitajate poolt artikli 5 lõike 5 kohaselt esitatud teatisi, mis põhinevad riiklikel standardstsenaariumidel või samaväärsetel stsenaariumidel, kui need riiklikud stsenaariumid vastavad lisa punkti UAS.SPEC.020 nõuetele.

Sellised teatised kaotavad kehtivuse alates 2. detsembrist 2025.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 212, 22.8.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 24. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja menetluste kohta (ELT L 152, 11.6.2019, lk 45).

16.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 253/51

KOMISJONI DELEGEERITUD OTSUS (EL) 2021/1167,

27. aprill 2021,

millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks alates 2022. aastast

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrust (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008, (1) eriti selle artikli 4 lõike 1 esimest ja teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikliga 25 on ette nähtud, et liikmesriigid koguvad bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks.

(2)	Määruse (EL) 2017/1004 artikli 4 lõike 1 kohaselt peab komisjon kehtestama liidu mitmeaastase programmi kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks (edaspidi „ELi mitmeaastane programm“).

(3)

ELi mitmeaastane programm on vajalik selleks, et liikmesriigid määraksid selle alusel oma riiklikes töökavades kindlaks andmekogumistoimingud ja kavandaksid neid ning kehtestaksid bioloogiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks vajalike andmete üksikasjaliku loetelu, loetleksid kohustuslikud mereuuringud ja kehtestaksid andmete kogumise künnised. ELi mitmeaastane programm aastateks 2020–2021 võeti vastu komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2019/910 (3) ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/909 (4). Mõlemad otsused kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2021.

(4)	Seega sätestatakse käesolevas otsuses määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikasjalik kord bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks liikmesriikide poolt alates 1. jaanuarist 2022.

(5)	Komisjon on kooskõlas määruse (EL) 2017/1004 artikli 4 lõikega 2 konsulteerinud asjaomaste piirkondlike koordineerimisrühmade ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega.

(6)

Käesolevat otsust tuleb lugeda koostoimes komisjoni rakendusotsusega (EL) 2021/1168, (5) millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/909 ja sätestatakse määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktides b ja c osutatud merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega merel teadusuuringuid tegema, ning mis hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2022. Lisaks sätestatakse otsuses andmete kogumiseks valitud merepiirkonna osad vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artikli 9 lõikele 11.

(7)	Õiguskindluse huvides tuleks delegeeritud otsus (EL) 2019/910 tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2022,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesoleva otsuse lisas on esitatud liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks alates 2022. aastast ning see hõlmab määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud andmenõuete üksikasjalikku loetelu.

Artikkel 2

Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2019/910 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Brüssel, 27. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(3) Komisjoni 13. märtsi 2019. aasta delegeeritud otsus (EL) 2019/910, millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks (ELT L 145, 4.6.2019, lk 27).

(4) Komisjoni 18. veebruari 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/909, millega kehtestatakse liidu mitmeaastase programmi kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumiseks ja haldamiseks (ELT L 145, 4.6.2019, lk 21).

(5) Komisjoni 27. aprilli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1168, millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi osana alates 2022. aastast merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu ja künnised (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 92).

ANNEX

I PEATÜKK

Mõisted

Käesolevas lisas kasutatakse järgmistes määrustes sätestatud mõisteid: kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1004, (1) nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, (2) komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 404/2011, (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1380/2013, (4) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 508/2014 (5). Lisaks kasutatakse ka järgmisi mõisteid.

1)	Aktiivne laev: laev, mis on kalendriaastal vähemalt ühe päeva osalenud mis tahes püügitoimingus.

Püügi osakaal: osa kogusaagist, nt selline osa lossitud saagist, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu, selline osa lossitud saagist, mis on kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksem, ning seaduslik tagasiheide, mis on jagatud kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdust väiksemaks osaks ja osaks, mis ületab kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu.

3)	Merel viibitud päev: mis tahes katkematu 24 tunni pikkune ajavahemik (või osa sellest), mille kestel laev viibib kindlaksmääratud püügipiirkonnas ega ole sadamas.

4)	Harrastuspüük: kõik harrastuskalapüügi käigus püütud saagi (kas surnud või elus) säilitatud, vette tagasi lastud ja vabaks lastud osad.

5)	Diadroomne liik: kalaliik, kes rändab oma elutsükli jooksul mere ja mageveekogu vahel.

6)	Püügipäev: mis tahes kalendripäev, mil püügitegevus toimub, ilma et see piiraks liidu ja selle liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi. Üks püügireis võib mõjutada püügipäevade summat kõnealusel reisil kasutatud nii passiivsete püügivahendite kui ka aktiivsete püügivahendite puhul.

7)	Püügipiirkond: geograafiline üksus, kus püük toimub. Need üksused lepitakse kokku merepiirkonna tasandil, tuginedes piirkondlike kalandusorganisatsioonide ja teadusasutuste määratletud olemasolevatele aladele.

8)	Kalalaevastiku osa: samasse pikkusklassi (kogupikkus) kuuluvate ja asjaomase kalendriaasta jooksul valdavalt samu püügivahendeid kasutavate laevade rühm.

9)	Passiivne laev: Laev, mis ei ole asjaomase kalendriaasta jooksul püügitoimingus osalenud.

10)	Kalastusviis: hulk püügitegevusi, mille käigus püütakse sarnaseid liike või liikide kogumeid ning kasutatakse samal aastaajal ja/või samas piirkonnas sarnaseid püügivahendeid, (6) ning mida iseloomustab sarnane kalavarude kasutamise mudel.

11)	Teadusuuring merel: tegevused, mis hõlmavad kalavarude ja/või mere bioloogiliste ressursside ning ökosüsteemi seiret, mida tehakse selliste teadusuuringutega tegeleval laeval, mille liikmesriik on selleks määranud.

II PEATÜKK

Andmekogumismeetodid ja andmenõuded

1. Üldpõhimõtted

1.1.

Kooskõlas määruse (EL) 2017/1004 artikliga 6 töötavad liikmesriigid välja riiklikud töökavad, milles täpsustatakse kogutavad andmed ja andmekogumismeetodid.

1.2.

Andmekogumismeetodid ja -kvaliteet peavad sobima määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 25 määratletud kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Kasutatavad meetodid peavad vastama asjakohastele teaduslikele nõuannetele ja parimatele tavadele. Liikmesriigid võivad korraldada uuringuid, et andmekogumismeetodeid täiendavalt uurida, arendada ja katsetada. Sõltumatud teadusasutused hindavad meetodeid ja nende kohaldamist korrapäraste ajavahemike järel, et teha kindlaks, kas need on kavandatud eesmärkide saavutamiseks sobivad. Liikmesriigid kohandavad oma andmekogumise kavandamist ja rakendamist vastavalt kõnealuste hindamiste tulemustele.

1.3.

Punktides 2, 3, 4 ja 5 osutatud andmete puhul tehakse määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt esitatud ja edastatud andmed, sealhulgas, kuid mitte ainult, logiraamatud, müügiteatised ja positsioonimisandmed, näiteks laevaseiresüsteemi andmed, esmasel kujul kättesaadavaks riiklikele asutustele, kes rakendavad riiklikke töökavasid.

1.4.

Punktides 2, 3 ja 4 osutatud andmete puhul lepivad liikmesriigid kooskõlas määruse (EL) 2017/1004 artikli 9 lõikega 1 merepiirkonna tasandil kogutavate andmete osas kokku, võttes aluseks teaduslike andmete lõppkasutajate kindlakstehtud vajadused (edaspidi „lõppkasutaja vajadused“), sealhulgas asjakohasel juhul liigid, kalavarud, piirkonnad, näitajad, metoodika ja andmete kogumise sagedus. Sel viisil kogutud andmed võimaldavad lõppkasutajatel tuletada vajalikud hindamised kõigi asjaomaste püügiliikide, ajavahemike ja piirkondade kohta. Kui piirkondlikku koordineerimist ei ole võimalik saavutada, kehtestavad liikmesriigid riikliku andmekogumise, mis põhineb lõppkasutaja vajadustel.

1.5.

Punktides 5, 6 ja 7 nimetatud sotsiaal- ja majandusandmete suhtes kohaldatakse Euroopa ettevõtlusstatistika määruses (7) osutatud mõisteid. Näitajate, tasandite ja vajaduse korral kogumismetoodika täiendavad määratlused kooskõlastatakse asjaomaste liikmesriikide vahel.

1.6.

Kogutavate andmete täpsustamisel võtavad liikmesriigid arvesse komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/1168 (8) (millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi raames kohustuslike uuringute ja künniste loetelu) lisa II peatükis sätestatud künniseid.

1.7.

Kogutavad andmed on jaotatud kogumiteks, mida on kirjeldatud kõnealuse peatüki punktides 2–7.

2. Liidu tööndus- ja harrastuskalapüügi käigus püütud bioloogiliste ressursside bioloogilised andmed

2.1.

Töönduspüügi puhul:

andmed hõlmavad püügikoguseid liikide kaupa ja üksikisendite bioloogilisi andmeid, et oleks võimalik hinnata mahulist ja pikkuselist koosseisu, samuti bioloogilisi näitajaid, nagu individuaalne vanus, sugu, kaal, suguküpsus ja viljakus, iga püügi osakaalu kohta liikide ja majandamispiirkondade kaupa, mis on loetletud tabelis 1. Mahulise ja pikkuselise koosseisu hindamiseks vajalikud andmed esitatakse asjaomase lõppkasutaja nõutaval koondtasemel, kasutades vajaduse korral tabelis 5 loetletud püügivahendite koode;

lisaks kogutakse järgmisi andmeid tabelis 3 loetletud diadroomsete liikide kohta, mis on püütud nende elutsükli magevee etapis, olenemata püügiviisist:

i.	varudega seotud näitajad, mille liikmesriigid on valinud piirkondlikul tasandil vastavalt lõppkasutaja vajadustele,

ii.	lõhe ja meriforelli aastased püügikogused,

iii.	angerja aastased püügikogused arengustaadiumi kaupa.

2.2.

Harrastuskalapüügi puhul rakendavad liikmesriigid statistiliselt usaldusväärseid mitut liiki hõlmavaid proovivõtukavasid, mis võimaldavad hinnata piirkondlikul tasandil kokkulepitud kalavarude püügikoguseid vastavalt lõppkasutajate vajadustele. Selliste kavade puudumise korral koguvad liikmesriigid andmeid, mis võimaldavad hinnata tabelis 4 loetletud liikide ja piirkondade püügikoguseid.

Kui harrastuspüük mõjutab kalavarude arengut, võtavad liikmesriigid bioloogilised proovid vastavalt lõppkasutaja vajadustele, nagu on kokku lepitud merepiirkonna tasandil.

2.3.

Lisaks:

a)	lõhe ja meriforelli puhul kogutakse andmeid laskujate ja tähnikute arvukuse ning jõgedes laskujate arvu kohta.

b)	angerja puhul kogutakse mis tahes asjakohase mere- või sisevee-elupaiga kohta vähemalt ühes veekogus angerjavarude majandamisüksuse kohta järgmisi andmeid: noorkalade arvukus, alalise kalavaru arvukus (kollane angerjas) ning kudemisrändele asunud hõbeangerjate arv ja kaal ning sooline jaotus.

Veekogude, sealhulgas jõgede määramine, kogutavate ja jälgitavate kalavarudega seotud näitajate valik ning lõhe, meriforelli ja angerja proovide võtmise sagedus määratakse kindlaks ja kooskõlastatakse piirkondlikul tasandil, sõltuvalt lõppkasutaja vajadustest. Kui piirkondlik koordineerimine puudub, kehtestavad liikmesriigid riiklikud proovivõtukavad, mis põhinevad lõppkasutaja vajadustel.

3. Andmed liidu kalalaevade tegevuse kohta (9) liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

3.1.

Andmed hõlmavad tabelis 6 esitatud näitajaid kõige madalamal asjakohasel geograafilisel tasandil laevastikuosade kaupa (tabel 8) ja kalastusviisi tasandil 6 (tabel 5). Sellised andmed, sealhulgas positsioonimisandmed, nagu laevaseiresüsteemi (10) või automaatse identifitseerimissüsteemi (11) andmed, mis on määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt registreeritud ja edastatud, tehakse esmasel kujul kättesaadavaks riiklikele institutsioonidele, kes rakendavad riiklikke töökavasid. Kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt puudub kohustus neid andmeid registreerida või kui need andmed ei vasta lõppkasutajate katvuse, lahenduse ja/või kvaliteedi nõuetele, kohaldatakse sobivaid alternatiivseid proovivõtumeetodeid.

3.2.

Andmed angerja sisevete tööndusliku püügi kohta hõlmavad tabelis 6 esitatud näitajaid. Määruse (EÜ) nr 1100/2007 artikli 10 kohaselt registreeritud andmed tuleb teha töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele kättesaadavaks esmaste andmete kujul. Kui määruse (EÜ) nr 1100/2007 kohaselt puudub kohustus neid andmeid registreerida või kui need andmed ei vasta lõppkasutajate katvuse, lahenduse ja/või kvaliteedi nõuetele, kohaldatakse sobivaid alternatiivseid proovivõtumeetodeid.

4. Andmed liidu püügitegevuse mõju kohta mere bioloogilistele ressurssidele ja mere ökosüsteemidele liidu vetes ja liidu vetest väljaspool

4.1.

Andmeid kogutakse kõigi liidu õigusaktidega ja rahvusvaheliste lepingutega kaitstavate merelindude, imetajate, roomajate ja kalaliikide (sealhulgas tabelis 2 loetletud liigid) ning ohualdiste mereökosüsteemide (12) indikaatorina (13) määratletud selgrootute põhjaorganismide juhusliku püügi (vähemalt isendite kaal ja/või arv liigi kohta, olenevalt konkreetse liigi asjakohasest ühikust) kohta. Sellised andmed registreeritakse kalalaevadel toimuvate teaduslike vaatlejatega reiside ajal või kalurite endi poolt, kasutades püügipäevikuid või muid asjakohaseid vahendeid. Kui need andmed ei ole lõppkasutaja vajaduste rahuldamiseks piisavad, kasutatakse muid täiendavaid meetodeid ja vaatlusi, mis põhinevad olemasolevatel teaduslikel teadmistel, sealhulgas riskihindamisel.

4.2.

Andmed, mis on vajalikud selleks, et hinnata püügitegevuse mõju mereelupaikadele ja -liikidele, mis on registreeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1224/2009 ja muudele asjakohastele ELi õigusaktidele, tehakse asjakohasel koondtasandil kättesaadavaks riiklikke töökavasid rakendavatele riiklikele institutsioonidele. Kui määruse (EÜ) nr 1224/2009 kohaselt puudub kohustus neid andmeid registreerida või kui need andmed ei vasta lõppkasutajate katvuse, lahenduse ja/või kvaliteedi nõuetele, kohaldatakse sobivaid alternatiivseid proovivõtumeetodeid, sealhulgas sihtotstarbeliste uuringute käigus kindlaks määratud meetodeid.

4.3.

Andmete kogumine püügitegevuse mõju kohta toiduvõrkudele hõlmab maoproovide võtmist ja analüüsimist.

5. Kalandussektorit käsitlevad sotsiaal-majanduslikud andmed

5.1.

Majandusandmeid kogutakse kõigi aktiivsete ja mitteaktiivsete laevade kohta, mis on kantud liidu kalalaevastikuregistrisse (14) aruandeaasta 31. detsembril, ning muude laevade kohta, mis on aruandeaasta jooksul kala püüdnud vähemalt ühe päeva. Aktiivsete laevade puhul hõlmavad kogutud andmed tabelis 7 esitatud näitajaid vastavalt tabelis 8 esitatud laevastiku osadele ja rakendusotsuse (EL) 2021/1168 lisa III peatüki tabelis 2 määratletud püügipiirkondadele. Mitteaktiivsete laevade puhul kogutakse andmeid kapitaliväärtuse ja kapitalikulude kohta.

Majandusandmeid tuleb koguda igal aastal.

Majandusnäitajaid käsitlevaid andmeid võib koondada konfidentsiaalsuse huvides või vajaduse korral statistiliselt usaldusväärse valimiplaani koostamiseks. Selline koondamine peab olema järjepidev.

5.2.

Sotsiaalandmed hõlmavad tabelis 9 esitatud näitajaid ja neid kogutakse iga kolme aasta tagant alates 2017. aastast, mida käsitatakse esimese võrdlusandmete aastana.

6. Vesiviljeluse sotsiaal-majanduslikud ja keskkonnaalased andmed

6.1.

Majandusandmeid kogutakse kõikide ettevõtete kohta, mille põhitegevusala on määratletud vastavalt Euroopa Liidu majanduse tegevusalade statistilise klassifikaatori (NACE) koodidele 03.21 „Merevesiviljelus“ ja 03.22 „Magevee vesiviljelus“. Kogutud andmed hõlmavad tabelis 10 esitatud majandusnäitajaid, lähtudes tabeli 11 kohasest sektorijaotusest.

Majandusandmeid tuleb koguda igal aastal.

6.2.

Sotsiaalandmed hõlmavad tabelis 9 esitatud näitajaid ja neid kogutakse iga kolme aasta tagant alates 2017. aastast, mida käsitatakse esimese võrdlusandmete aastana.

6.3.

Keskkonnaandmed, näiteks andmed vee kvaliteedi, kalade põgenema pääsemise, antibiootikumide ja muude ravimite kasutamise ning haigusseisundi kohta, mida nõutakse asjakohaste ELi ja riiklike õigusaktidega, tehakse riiklikke töökavasid rakendavatele riiklikele asutustele kättesaadavaks.

7. Sotsiaal-majanduslikud andmed kalatöötlemissektori kohta

Lisaks Eurostati avaldatud andmetele, mida liikmesriigid koguvad kooskõlas Euroopa ettevõtlusstatistika määrusega ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 223/2009, (15) võivad liikmesriigid koguda kalatöötlemissektori kohta täiendavaid sotsiaal-majanduslikke andmeid.

Tabel 1 (varasemad tabelid 1A, B ja C)

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleerimisalasse kuuluvate ja säästva kalapüügi partnerluslepingute kohaste merepiirkondade ning äärepoolseimate piirkondade liigid ja piirkonnad (16)

Regioon	Läänemeri
Piirkond	Läänemeri (ICESi piirkonnad 3b–d, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	Läänemeri
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	22–32
Heeringas		Clupea harengus	22–24; 25–27, 28.2, 29 ja 32; 28.1; 30–31
Rääbis		Coregonus albula	22–32
Harilik siig / põhjamere siig		Coregonus lavaretus	3d
Tursk		Gadus morhua	22–24; 25–32
Harilik soomuslest		Limanda	22–32
Harilik ahven		Perca fluviatilis	3d
Lest		Platichthys flesus	22–32
Atlandi merilest		Pleuronectes platessa	21–23; 24–32
Lõhe		Salmo salar	22–31; 32
Meriforell		Salmo trutta	22–32
Harilik koha		Sander lucioperca	3d
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	22–32
Sile kammeljas		Scophthalmus rhombus	22–32
Harilik merikeel		Solea solea	20–24
Kilu		Sprattus sprattus	22–32

Regioon	Põhjameri ja Arktika idaosa
Piirkond	Arktika idaosa, Norra meri ja Barentsi meri (ICESi piirkonnad 1, 2, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	1, 2
Põhjaatlandi hõbekala		Argentina silus	1, 2, 5a, 14
Meriluts		Brosme brosme	1, 2
Heeringas		Clupea harengus	1, 2
Tursk		Gadus morhua	1, 2
Supi-nugishai		Galeorhinus galeus	1, 2
Harilik karelest		Hippoglossoides platessoides	1, 2
Moiva		Mallotus villosus	1, 2
Kilttursk		Melanogrammus aeglefinus	1, 2
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	1, 2
Sinine molva		Molva dypterygia	2
Harilik molva		Molva molva	1, 2
Harilik kärphai		Mustelus spp.	1, 2, 14
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	1, 2
Põhjaatlandi süsikas		Pollachius virens	1, 2
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	1, 2
Lõhe		Salmo salar	1, 2
Meriforell		Salmo trutta	1, 2
Harilik makrell		Scomber scombrus	2
Nokk-meriahven		Sebastes mentella	1, 2
Kuldne meriahven		Sebastes norvegicus	1, 2
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Kõik piirkonnad
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	2a

Regioon	Põhjameri ja Arktika idaosa
Piirkond	Põhjameri ja La Manche’i idaosa (ICESi piirkonnad 3a, 4 ja 7d, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Tobiad		Ammodytidae	3a, 4
Harilik merihunt		Anarhichas spp.	4
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	3a, 4, 7d
Põhjaatlandi hõbekala		Argentina silus	3a, 4
Hõbekala		Argentina spp.	4
Punane merikukk		Aspitrigla cuculus	3 a
Meriluts		Brosme brosme	3a, 4
Heeringas		Clupea harengus	3a, 4, 7d
Kalju-tömppeakala		Coryphaenoides rupestris	3a
Põhjamere garneel		Crangon crangon	4, 7d
Valgetäpp-rai		Dicentrarchus labrax	4, 7d
Hall merikukk		Eutrigla gurnardus	3a, 4
Tursk		Gadus morhua	3aN; 3aS; 4, 7d
Supi-nugishai		Galeorhinus galeus	3a, 4, 7d
Harilik pikklest		Glyptocephalus cynoglossus	3a, 4
Sinisuu-liftahven		Helicolenus dactylopterus	4
Nelitäpp-kenakammeljas		Lepidorhombus boscii	4, 7d
Megrim		Lepidorhombus whiffiagonis	4, 7d
Kägu-helerai		Leucoraja naevus	3a, 4
Harilik soomuslest		Limanda limanda	3a, 4, 7d
Mustkõht-merikurat		Lophius budegassa	4, 7d
Euroopa merikurat		Lophius piscatorius	4
Põhja-pikksaba		Macrourus berglax	4
Kilttursk		Melanogrammus aeglefinus	3a, 4
Merlang		Merlangius merlangus	3a, 4, 7d
Euroopa merluus		Merluccius merluccius	3a, 4, 7
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	3a, 4, 7d
Väikesuulest		Microstomus kitt	4, 7d
Sinine molva		Molva dypterygia	3a, 4
Harilik molva		Molva molva	3a, 4
Vööt-meripoisur		Mullus barbatus	4, 7d
Vööt-meripoisur		Mullus surmuletus	4, 7d
Harilik kärphai		Mustelus spp.	3a, 4, 7d
Norra salehomaar		Nephrops norvegicus	3.a, 4. ja 2.a püügipiirkonna liidu veed
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	3.a, 4. ja 2.a püügipiirkonna liidu veed; 4 Norra veed lõuna pool 62° N
Suur kammkarp		Pecten maximus	4, 7d
Suur niituimluts		Phycis blennoides	4
Tavaline niituimluts		Phycis phycis	4
Lest		Platichthys flesus	4
Atlandi merilest		Pleuronectes platessa	3aN; 3aS; 4, 7d
Põhjaatlandi süsikas		Pollachius virens	3a, 4
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	3a, 4, 7d
Valgetäpp-rai		Raja brachyura	4a, 4c, 7d
Ogarai		Raja clavata	3a, 4, 7d
Peentäpp-rai		Raja microocellata	7de
Täpiline rai		Raja montagui	3a, 4, 7d
Laineline rai		Raja undulata	7de
Kõik railised		Rajidae	3a
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	4
Lõhe		Salmo salar	3a, 4, 7d
Meriforell		Salmo trutta	3a, 4, 7d
Harilik makrell		Scomber scombrus	3a, 4, 7d
Sile kammeljas		Scophthalmus rhombus	3a, 4, 7d
Harilik koerhai		Scyliorhinus canicula	3a, 4, 7d
Harilik merikeel		Solea solea	2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed 7d
Kilu		Sprattus sprattus	2.a, 3.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed 7d
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Kõik piirkonnad
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu veed
Ruuge merikukk		Trigla lucerna	4
Norra tursik		Trisopterus esmarkii	3a, 4
Harilik peetrikala		Zeus faber	4, 7d

Regioon	Kirde-Atlandi
Piirkond	Kirde-Atlandi piirkond ja La Manche’i lääneosa (ICESi piirkonnad 5, 6, 7 (v.a 7d), 8, 9, 10, 12 ja 14, FAO püügipiirkond 27)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICESi piirkond
Väike sugakarp		Aequipecten opercularis	7
Bairdi silepea		Alepocephalus bairdii	6, 12
Tobiad		Ammodytidae	6a
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	Kõik piirkonnad
Must süsisaba		Aphanopus carbo	5, 6, 7, 12; 9, 10, 13
Musthaid		Apristurus spp.	5, 6, 7, 8, 9, 10
Põhjaatlandi hõbekala		Argentina silus	5, 6, 7
Harilik hõbekotkaskala		Argyrosomus regius	Kõik piirkonnad
Punane merikukk		Aspitrigla cuculus	Kõik piirkonnad
Limapead		Beryx spp.	3–14
Meriluts		Brosme brosme	5, 6, 7
Harilik taskukrabi		Cancer pagurus	Kõik piirkonnad
Hirvkala		Capros aper	6, 7, 8
Kare astelhai		Centrophorus spp.	5, 6, 7, 8, 9, 10
Portugali süvahai		Centroscymnus coelolepis	5, 6, 7, 8, 9, 10
Pikknina-süvahai		Centroscymnus crepidater	5, 6, 7, 8, 9, 10
Must okishai		Centroscyllium fabricii	5, 6, 7, 8, 9, 10
Harilik mantelhai		Chlamydoselachus anguineus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Heeringas		Clupea harengus	5a; 5b, 6b; 7aN; 6a, 7bc; 7aS, 7gh, 7jk
Harilik meriangerjas		Conger conger	Kõik piirkonnad
Kalju-tömppeakala		Coryphaenoides rupestris	5b, 6, 7; 8, 9, 10, 12, 14
Šokolaadhai		Dalatias licha	Kõik piirkonnad
Harilik astelrai		Dasyatis pastinaca	7, 8
Luits-nokkhai		Deania calcea	5, 6, 7, 9, 10, 12
Harilik huntahven		Dicentrarchus labrax	Kõik piirkonnad
Merikeellane		Dicologlossa cuneata	8c, 9
Sile tiibrai		Dipturus batis, Dipturis intermedius	6, 7a, 7e–k; 8, 9a
Anšoovis		Engraulis encrasicolus	8; 9, 10
Suur tumehai		Etmopterus princeps	5, 6, 7, 8, 9, 10
Harilik tumehai		Etmopterus spinax	6, 7, 8, 10
Hall merikukk		Eutrigla gurnardus	7de
Tursk		Gadus morhua	5b; 6a; 6b; 7a; 7b, 7c, 7e–k, 8, 9, 10; 5, 14
Supi-nugishai		Galeorhinus galeus	5–10, 12
Harilik saagsabahai		Galeus melastomus	6, 7; 8, 9a
Hiir-saaghai		Galeus murinus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Harilik pikklest		Glyptocephalus cynoglossus	6, 7
Kammhai		Hexanchus griseus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Sinisuu-liftahven		Helicolenus dactylopterus	Kõik piirkonnad
Harilik hiidlest		Hippoglossus hippoglossus	5, 14
Euroopa homaar		Homarus gammarus	Kõik piirkonnad
Oranž karekala		Hoplostethus atlanticus	Kõik piirkonnad
Lintuim		Lepidopus caudatus	9a
Nelitäpp-kenakammeljas		Lepidorhombus boscii	8c, 9a
Megrim		Lepidorhombus whiffiagonis	6; 7, 8abd; 8c, 9a
Ümar helerai		Leucoraja circularis	6, 7
Šagrään-helerai		Leucoraja fullonica	6, 7
Kägu-helerai		Leucoraja naevus	6, 7, 8ab; 8c; 9a
Harilik soomuslest		Limanda limanda	7a, 7f–h; 7e
Harilik ebakalmaar		Loligo vulgaris	Kõik piirkonnad
Mustkõht-merikurat		Lophius budegassa	6; 7b–k, 8abd; 8c, 9a
Euroopa merikurat		Lophius piscatorious	6; 5b, 12, 14; 7, 8abd; 8c, 9a
Põhja-pikksaba		Macrourus berglax	8, 9, 10, 12, 14
Roosa ämblikkrabi		Maja brachydactyla	5, 6, 7
Moiva		Mallotus villosus	14;
Kilttursk		Melanogrammus aeglefinus	5b, 6a; 6b, 12, 14; 7a; 7b–k, 8, 9, 10
Merlang		Merlangius merlangus	8, 9, 10; 5b, 6, 12, 14; 7a; 7b–k
Euroopa merluus		Merluccius merluccius	5b, 6, 7, 12, 14; 8abde; 8c, 9, 10
Merikeellane		Microchirus variegatus	Kõik piirkonnad
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	1–9, 12, 14
Väikesuulest		Microstomus kitt	Kõik piirkonnad
Sinine molva		Molva dypterygia	5b, 6, 7; 12 rahvusvahelised veed
Vahemere molva		Molva macrophthalma	10
Harilik molva		Molva molva	5; 6–14
Vööt-meripoisur		Mullus surmuletus	Kõik piirkonnad
Tähnik-kärphai		Mustelus asterias	6, 7, 8, 9
Kärphai		Mustelus mustelus	6, 7, 8, 9
Musttäpp-kärphai		Mustelus punctulatus	6, 7, 8, 9
Harilik kärphai		Mustelus spp.	5–10, 12, 14
Norra salehomaar		Nephrops norvegicus	5b, 6; 7; 8abde; 8c; 9
Harilik kaheksajalg		Octopus vulgaris	Kõik piirkonnad
Puriuim-vinkelhai		Oxynotus paradoxus	5, 6, 7, 8, 9, 10
Mustlaik-besuugo		Pagellus bogaraveo	6, 7, 8; 9; 10
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	5, 14
Süvameregarneelid		Pandalus spp.	5, 14
Roosa süvahännak		Parapenaeus longirostris	9a
Suur kammkarp		Pecten maximus	6, 7
Suur niituimluts		Phycis blennoides	Kõik piirkonnad
Tavaline niituimluts		Phycis phycis	Kõik piirkonnad
Atlandi merilest		Pleuronectes platessa	5b, 6, 12, 14; 7a; 7bc; 7de; 7fg; 7h–k; 8, 9, 10
Euroopa süsikas		Pollachius pollachius	5b, 6, 12, 14; 7; 8abde; 8c; 9, 10
Põhjaatlandi süsikas		Pollachius virens	5b, 6, 12, 14; 7, 8, 9, 10
Ameerika vrakkahven		Polyprion americanus	10
Harilik huntahven		Raja brachyura	4a, 6; 7a, 7fg; 7e; 9a
Ogarai		Raja clavata	6; 7a, 7fg; 7e; 8; 9a; 10, 12
Peentäpp-rai		Raja microocellata	7de; 7fg
Täpiline rai		Raja montagui	6, 7b, 7j; 7a, 7e–h; 8; 9a
Laineline rai		Raja undulata	7b, 7j; 7de; 8ab; 8c; 9a
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	5a, 14; 5b, 6
Valgerai		Rostroraja alba	Kõik piirkonnad
Lõhe		Salmo salar	Kõik piirkonnad
Meriforell		Salmo trutta	Kõik piirkonnad
Sardiin		Sardina pilchardus	8abd; 8c, 9a
Tuunmakrell		Scomber colias	8, 9, 10
Harilik makrell		Scomber scombrus	5, 6, 7, 8, 9
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	Kõik piirkonnad
Sile kammeljas		Scophthalmus rhombus	Kõik piirkonnad
Harilik koerhai		Scyliorhinus canicula	6, 7a-c, 7e–j; 8abd; 8c, 9a
Koerhai		Scyliorhinus stellaris	6, 7
Harilik nugahammashai		Scymnodon ringenes	5, 6, 7, 8, 9, 10
Nokk-meriahven		Sebastes mentella	5, 12, 14 (madalvee pelaagilised); 5, 12, 14 (süvamere pelaagilised); 5, 14 (põhjalähedased)
Kuldne meriahven		Sebastes norvegicus	5, 14
Harilik seepia		Sepia officinalis	Kõik piirkonnad
Harilik merikeel		Solea solea	5b, 6, 12, 14; 7a; 7bc; 7d; 7e; 7fg; 7hjk; 8ab; 8cde, 9, 10
Atlandi polaarhai		Somniosus microcephalus	Kõik piirkonnad
Merikogerlased		Sparidae	Kõik piirkonnad
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Kõik piirkonnad
Vahemere stauriid		Trachurus mediterraneus	8, 9
Sinistauriid		Trachurus picturatus	8, 9, 10
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	4a, 5b, 6a, 7a–c, 7e–k, 8; 9a
Tursikud		Trisopterus spp.	Kõik piirkonnad
Harilik peetrikala		Zeus faber	Kõik piirkonnad

Regioon	Vahemeri ja Must meri
Piirkond	Vahemere ja Musta mere piirkond (GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1–29, FAO püügipiirkond 37)
Koordineerimisrühm	Vahemeri ja Must meri
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	GFCMi allpiirkond
Musta ja aasovi mere aloosa		Alosa immaculata	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Euroopa angerjas		Anguilla anguilla	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Väike plankmudil		Aphia minuta	Geograafilised alapiirkonnad 9, 10, 16 ja 19
Hiid-lehthännak		Aristaeomorpha foliacea	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Punakas aristiid		Aristeus antennatus	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Ateriinid		Atherina spp.	Geograafilised alapiirkonnad 9, 10, 16 ja 19
Suursilm-kuldvöötahven		Boops boops	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Tavaline sinikrabi		Callinectes sapidus	Geograafilised alapiirkonnad 8–10, 11.2, 12–16, 18–21
Veenuskarp		Chamelea gallina	Geograafilised alapiirkonnad 17–18
Punane vääriskorall		Corallium rubrum	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Harilik kuldmakrell		Coryphaena hippurus	Geograafilised alapiirkonnad 12–27
Harilik huntahven		Dicentrarchus labrax	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Harilik peitelhammas		Diplodus annularis	Geograafilised alapiirkonnad 12–16, 19–21
Kähar muskuspolüüp		Eledone cirrhosa	Geograafilised alapiirkonnad 1–23
Harilik muskuspolüüp		Eledone moschata	Geograafilised alapiirkonnad 8–23
Anšoovis		Engraulis encrasicolus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Hall merikukk		Eutrigla gurnardus	Geograafilised alapiirkonnad 13–16, 18–23
Mustsuu-saagsabahai		Galeus melastomus	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Kalmaarid		Illex spp., Todarodes spp.	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Hiid-jänespea		Lagocephalus sceleratus	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Harilik ebakalmaar		Loligo vulgaris	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Mustkõht-merikurat		Lophius budegassa	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21; 22–23
Euroopa merikurat		Lophius piscatorius	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 18–23
Merlang		Merlangius merlangus	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Euroopa merluus		Merluccius merluccius	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Põhjaputassuu		Micromesistius poutassou	Geograafilised alapiirkonnad 1–11, 22–23
Kefaallased		Mugilidae	Geograafilised alapiirkonnad 8–10, 11.2, 12–23
Vööt-meripoisur		Mullus barbatus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Vööt-meripoisur		Mullus surmuletus	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Norra salehomaar		Nephrops norvegicus	Geograafilised alapiirkonnad 1–21
Harilik kaheksajalg		Octopus vulgaris	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Mustlaik-besuugo		Pagellus bogaraveo	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Punane besuugo		Pagellus erythrinus	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Karamot-viburhännak		Penaeus kerathurus	Geograafilised alapiirkonnad 22–23
Roosa süvahännak		Parapenaeus longirostris	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Tavaline sinikrabi		Portunus segnis	Geograafilised alapiirkonnad 8–10, 11.2, 12–16, 18–21
India tiibkala		Pterois miles	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Vahemere täht-sünkrai		Raja asterias	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Ogarai		Raja clavata	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21
Meritigu		Rapana venosa	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Sardiin		Sardina pilchardus	Geograafilised alapiirkonnad 1–27
Ümar sardinell		Sardinella aurita	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21 ja 22–27
Sisalikkala		Saurida lessepsianus	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Eso-merisaurus		Saurida undosquamis	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Harilik kammeljas		Scophthalmus maximus	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Tuunmakrell		Scomber colias	Geograafilised alapiirkonnad 1–11, 22–27
Harilik makrell		Scomber scombrus	Geograafilised alapiirkonnad 1–16, 19–21
Töönduslik püük: haid ja railased (4)		Selachii, Rajidae	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Harilik seepia		Sepia officinalis	Geograafilised alapiirkonnad 1–21
Küülikkalaline		Siganus luridus	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Marmor-küülikkala		Siganus rivulatus	Geograafilised alapiirkonnad 22–27
Harilik merikeel		Solea solea (Solea vulgaris)	Geograafilised alapiirkonnad 17–18, 22–27
Kuld-merikoger		Sparus aurata	Geograafilised alapiirkonnad 7, 22–23
Harilik noolhaug		Sphyraena sphyraena	Geograafilised alapiirkonnad 12–16, 19–21
Harilik spikaar		Spicara smaris	Geograafilised alapiirkonnad 17–18, 22–27
Kilu		Sprattus sprattus	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Harilik ogahai		Squalus acanthias	Geograafilised alapiirkonnad 28–29
Harilik ritsikvähk		Squilla mantis	Geograafilised alapiirkonnad 17–18
Vahemere stauriid		Trachurus mediterraneus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Sinistauriid		Trachurus picturatus	Geograafilised alapiirkonnad 1–11
Harilik stauriid		Trachurus trachurus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Väike tursik		Trisopterus minutus	Geograafilised alapiirkonnad 1–29
Veenuskarplased		Veneridae	Geograafilised alapiirkonnad 6, 13–21

Regioon	Äärepoolseimad piirkonnad
Piirkond	ELi veed Assooride ümbruses (FAO püügipiirkond 27.10.a.2), Madeira ja Kanaari saarte ümbruses (FAO püügipiirkond 34.1.2)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)
Liudkodalased		Patellidae	Assooride majandusvöönd, Kanaari/Madeira majandusvöönd
Sardiin		Sardina pilchardus	Assooride majandusvöönd, Kanaari/Madeira majandusvöönd
Ümar sardinell		Sardinella aurita	Kanaari/Madeira majandusvöönd
Madeira sardinell		Sardinella maderensis	Assooride majandusvöönd
Harilik aarakala		Sparisoma cretense	Assooride majandusvöönd, Kanaari/Madeira majandusvöönd

Regioon	Äärepoolseimad piirkonnad
Piirkond	Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Guadeloupe’i saari ümbritsevad ELi veed (FAO püügipiirkond 31)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)
Kareoga-riimsäga		Amphiarius rugispinis	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kumakuma-koljatsäga		Brachyplatystoma filamentosum	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Hiid-hobumakrell		Caranx hippos	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Robalo (robalolane)		Centropomus spp.	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kuldsilm-varjukala		Cynoscion acoupa	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Varjukala (varjukalalane)		Cynoscion steindachneri	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Rohekas varjukala		Cynoscion virescens	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Keskameerika kivikoha		Epinephelus itajara	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kollane urakala		Genyatremus luteus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Surinami kolmsaba		Lobotes surinamensis	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Punakas riffahven		Lutjanus purpureus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Kihvkotkaskala (kihvkotkaskalalane)		Macrodon ancylodon	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Atlandi tarpoon		Megalops atlanticus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Tõmmu punahännak		Penaeus subtilis	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Längsuu (längsuulane)		Plagioscion squamosissimus	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Sirmsäga (sirmsägalane)		Sciades parkeri	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Krutsifiks-sirmsäga		Sciades proops	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
perekond Kuningmakrellid (kuningmakrellane)		Scomberomorus spp.	Prantsuse Guajaana majandusvöönd
Kärjekirju sarvikkohver		Acanthostracion polygonius	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kribukirju sarvikkohver		Acanthostracion quadricornis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Ookeani kirurgkala		Acanthurus bahianus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik kirurgkala		Acanthurus chirurgus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kirju viilkala		Aluterus scriptus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Surinami vöötkala		Anisotremus surinamensis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
ülemselts Railaadsed (railaadne)		Batoidimorpha (Hypotremata)	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik ogaselg		Balistes vetula	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Suur porgi		Calamus bajonado	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Helelaik-piiklaup		Cantherhines macrocerus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Riivselg (riivselglane)		Canthidermis sufflamen	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kollane sälgmakrell		Caranx bartholomaei	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Hobumakrell (hobumakrellane)		Caranx latus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Leekselg-hobumakrell		Caranx ruber	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Veripuna-küülikahven		Cephalopholis cruentata	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kariibi küülikahven		Cephalopholis fulva	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Kivikoha (kivikohalane)		Epinephelus adscensionis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Tähniline kivikoha		Epinephelus guttatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Triibuline kivikoha		Epinephelus striatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Krahvahven (krahvahvenlane)		Etelis oculatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
perekond Ronko (ronkolane)		Haemulon carbonarium	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kollane ronko		Haemulon flavolineatum	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Halluim-ronko		Haemulon parra	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Vöötpea-ronko		Haemulon plumierii	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Sinivööt-ronko		Haemulon sciurus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Pargo-riffahven		Lutjanus analis	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik riffahven		Lutjanus apodus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Joku-riffahven		Lutjanus jocu	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kuldsilm-riffahven		Lutjanus vivanus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kollane poisurkala		Mulloidichthys martinicus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kuldsaba		Ocyurus chrysurus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Kariibi ebalangust		Panulirus argus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Lapiline ebalangust		Panulirus guttatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Harilik kiilhaug		Platybelone argalus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punane suursilmahven		Priacanthus arenatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Täpiline ebasultan		Pseudupeneus maculatus	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Vöödiline tiibkala		Pterois volitans	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
ülemselts Hailaadsed (hailaadne)		Selachimorpha (Pleurotremata)	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punavööt-aarakala		Sparisoma aurofrenatum	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punasaba-aarakala		Sparisoma chrysopterum	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Punauim-aarakala		Sparisoma rubripinne	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd
Suur tiibkodalane		Strombus gigas	Guadeloupe’i ja Martinique’i majandusvöönd

Regioon	Äärepoolseimad piirkonnad
Piirkond	Mayotte’i ja Réunioni saari ümbritsevad ELi veed (FAO püügipiirkond 51)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)
Aprion		Aprion virescens	Mayotte’i ja Réunioni majandusvöönd
perekond Hobumakrell (hobumakrellane)		Caranx melampygus	Mayotte’i ja Réunioni majandusvöönd
Kuusirp-variool		Variola louti	Mayotte’i ja Réunioni majandusvöönd
Punakas kahvelsaba		Aphareus rutilans	Réunioni majandusvöönd
perekond Küülikahven (küülikahvenlane)		Cephalopholis aurantia	Réunioni majandusvöönd
Punavööt-kivikoha		Epinephelus fasciatus	Réunioni majandusvöönd
perekond Kivikoha (kivikohalane)		Epinephelus radiatus	Réunioni majandusvöönd
perekond Krahvahven (krahvahvenlane)		Etelis carbunculus	Réunioni majandusvöönd
perekond Krahvahven (krahvahvenlane)		Etelis coruscans	Réunioni majandusvöönd
sugukond Merilatiklased (merilatiklane)		Eumegistus illustris	Réunioni majandusvöönd
perekond Seanina (seaninalane)		Lethrinus rubrioperculatus	Réunioni majandusvöönd
Sinitriibuline riffahven		Lutjanus kasmira	Réunioni majandusvöönd
perekond Riffahven (riffiahvenlane)		Lutjanus notatus	Réunioni majandusvöönd
perekond Teravhammas (teravhammaslane)		Pristipomoides argyrogrammicus	Réunioni majandusvöönd
perekond Teravhammas (teravhammaslane)		Pristipomoides multidens	Réunioni majandusvöönd
Harilik selar		Selar crumenophthalmus	Réunioni majandusvöönd
Pikkuim-seriool		Seriola riviolana	Réunioni majandusvöönd
perekond Variool (varioollane)		Variola albimarginata	Réunioni majandusvöönd

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Atlandi loodeosa (FAO püügipiirkond 21)
Koordineerimisrühm	NA NS & EA
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	NAFO konventsiooni ala
Täht-sünkrai		Amblyraja radiata	3LNOPs
Musthaid		Apristurus spp.	SA1–6
Limapead		Beryx spp.	6G
Kalju-tömppeakala		Coryphaenoides rupestris	SA1–3
Kare astelhai		Centrophorus spp.	SA1–6
Portugali süvahai		Centroscymnus coelolepis	SA1–6
Pikknina-süvahai		Centroscymnus crepidater	SA1–6
Must okishai		Centroscyllium fabricii	SA1–6
Harilik mantelhai		Chlamydoselachus anguineus	SA1–6
Šokolaadhai		Dalatias licha	SA1–6
Luits-nokkhai		Deania calcea	SA1–6
Suur tumehai		Etmopterus princeps	SA1–6
Harilik tumehai		Etmopterus spinax	SA1–6
Tursk		Gadus morhua	3M; 3NO; 3Ps; SA1
Hiir-saaghai		Galeus murinus	SA1–6
Harilik pikklest		Glyptocephalus cynoglossus	3NO; 2J3KL
Kammhai		Hexanchus griseus	SA1–6
Harilik karelest		Hippoglossoides platessoides	3LNO; 3M
Lühiuimkalmaar		Illex illecebrosus	SA 3–4
Ruske soomuslest		Limanda ferruginea	3LNO
Põhja-pikksaba		Macrourus berglax	SA1–3
Moiva		Mallotus villosus	3NO
Puriuim-vinkelhai		Oxynotus paradoxus	SA1–6
Harilik süvameregarneel		Pandalus borealis	SA1; 3LNO; 3M
Süvalest		Reinhardtius hippoglossoides	3KLMNO; SA1
Lõhe		Salmo salar	NAFO SA1+ ICESi alapiirkond 14, NEAFC, NASCO
Harilik nugahammashai		Scymnodon ringenes	SA1–6
Nokk-meriahven		Sebastes mentella	SA1
Meriahvenad		Sebastes spp.	3LN; 3M; 3O
Atlandi polaarhai		Somniosus microcephalus	SA1–6
Valge ameerikaluts		Urophycis tenuis	3NO

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Kesk-Atlandi idaosa (FAO püügipiirkond 34)
Koordineerimisrühm	LDF
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	CECAF konventsiooni ala
Must süsisaba		Aphanopus carbo	Kõik piirkonnad
Vahelmine süsisaba		Aphanopus intermedius	Kõik piirkonnad
Musthaid		Apristurus spp.	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Punavööt-aristiid		Aristeus varidens	Kõik piirkonnad
Urisejalased		Brachydeuterus spp.	Kõik piirkonnad
Atlandi merilatikas		Brama brama	Kõik piirkonnad
Sälgmakrellid		Caranx spp.	34.3.1, 34.3.3–6
Kare astelhai		Centrophorus spp.	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Portugali süvahai		Centroscymnus coelolepis	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Pikknina-süvahai		Centroscymnus crepidater	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Must okishai		Centroscyllium fabricii	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik mantelhai		Chlamydoselachus anguineus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Koerakeeled		Cynoglossus spp.	Kõik piirkonnad
Šokolaadhai		Dalatias licha	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Luits-nokkhai		Deania calcea	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Sigarstauriidid		Decapterus spp.	34.3.1, 34.3.3–6
Suursilm-hammasahven		Dentex macrophthalmus	Kõik piirkonnad
Anšoovis		Engraulis encrasicolus	Kõik piirkonnad
Valgevööt-kivikoha		Epinephelus aeneus	34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6
Bonga		Ethmalosa fimbriata	34.3.1, 34.3.3–6
Suur tumehai		Etmopterus princeps	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik tumehai		Etmopterus spinax	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Lõuna-punahännak		Farfantepenaeus notialis	Kõik piirkonnad
Rehauim		Galeoides decadactylus	34.1.3, 34.3.1, 34.3.3–6
Hiir-saaghai		Galeus murinus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Kammhai		Hexanchus griseus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik ebakalmaar		Loligo vulgaris	Kõik piirkonnad
Benguela merluus		Merluccius polli	Kõik piirkonnad
Senegali merluus		Merluccius senegalensis	Kõik piirkonnad
Harilik kaheksajalg		Octopus vulgaris	Kõik piirkonnad
Puriuim-vinkelhai		Oxynotus paradoxus	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Hispaania besuugo		Pagellus acarne	34.1.1
Lääneaafrika besuugo		Pagellus bellottii	Kõik piirkonnad
Sinitähniline merikoger		Pagrus caeruleostictus	Kõik piirkonnad
Roosa süvahännak		Parapenaeus longirostris	Kõik piirkonnad
Urisejalased		Pomadasys spp.	Kõik piirkonnad
Kaptenkalad		Pseudotolithus spp.	34.1.1
Sardiin		Sardina pilchardus	34.1.1, 34.1.3
Ümar sardinell		Sardinella aurita	Kõik piirkonnad
Madeira sardinell		Sardinella maderensis	Kõik piirkonnad
Tuunmakrell		Scomber colias	Kõik piirkonnad
Harilik nugahammashai		Scymnodon ringenes	34.1.1, 34.1.2, 34.2
Harilik seepia		Sepia hierredda	Kõik piirkonnad
Harilik seepia		Sepia officinalis	Kõik piirkonnad
Merikogred		Sparus spp.	34.1.1
Harilik stauriid		Trachurus spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Vaikse ookeani lõunaosa (FAO püügipiirkonnad 81 ja 87)
Koordineerimisrühm	LDF
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	SPRFMO konventsiooni ala
Tšiili stauriid		Trachurus murphyi	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Atlandi ookean ja sellega külgnevad mered (FAO püügipiirkonnad 21, 27, 31, 37, 41, 47, 34, 48 ) (17)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	ICCAT konventsiooni ala
Vahuu		Acanthocybium solandri	Kõik piirkonnad
Suursilm-rebashai		Alopias superciliosus	Kõik piirkonnad
Harilik rebashai		Alopias vulpinus	Kõik piirkonnad
Kuul-makrelltuun		Auxis rochei	Kõik piirkonnad
Fregatt-makrelltuun		Auxis thazard	Kõik piirkonnad
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Hallhailased		Carcharhinus spp.	Kõik piirkonnad
Harilik kuldmakrell		Coryphaena hippurus	Kõik piirkonnad
Atlandi väiketuun		Euthynnus alleteratus	Kõik piirkonnad
Atlandi purikala		Istiophorus albicans	Kõik piirkonnad
Atlandi makohai		Isurus oxyrinchus	Kõik piirkonnad
Troopika-makohai		Isurus paucus	Kõik piirkonnad
Valge piikkoon		Kajikia albida	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad
Vöötideta pelamiid		Orcynopsis unicolor	Kõik piirkonnad
Sinihai		Prionace glauca	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
Atlandi pelamiid		Sarda sarda	Kõik piirkonnad
Brasiilia kuningmakrell		Scomberomorus brasiliensis	Kõik piirkonnad
Kavalla-kuningmakrell		Scomberomorus cavalla	Kõik piirkonnad
Tähniline kuningmakrell		Scomberomorus maculatus	Kõik piirkonnad
Lääneatlandi kuningmakrell		Scomberomorus regalis	Kõik piirkonnad
Lääneaafrika kuningmakrell		Scomberomorus tritor	Kõik piirkonnad
Suur vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vahemere odanina		Tetrapturus belone	Kõik piirkonnad
Ümarsoom-odanina		Tetrapturus georgii	Kõik piirkonnad
Pikkkoon-odanina		Tetrapturus fluegeri	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Mustuim-tuun		Thunnus atlanticus	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Harilik tuun		Thunnus thynnus	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	India ookean (FAO püügipiirkonnad 51 ja 57)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	IOTC konventsiooni ala
Vahuu		Acanthocybium solandri	Kõik piirkonnad
Avavee-rebashai		Alopias pelagicus	Kõik piirkonnad
Suursilm-rebashai		Alopias superciliosus	Kõik piirkonnad
Kuul-makrelltuun		Auxis rochei	Kõik piirkonnad
Fregatt-makrelltuun		Auxis thazard	Kõik piirkonnad
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Hallhailased		Carcharhinus spp.	Kõik piirkonnad
Harilik kuldmakrell		Coryphaena hippurus	Kõik piirkonnad
Tähniline väiketuun		Euthynnus affinis	Kõik piirkonnad
Must marliin		Istiompax indica	Kõik piirkonnad
Purikala		Istiophorus platypterus	Kõik piirkonnad
Atlandi makohai		Isurus oxyrinchus	Kõik piirkonnad
Troopika-makohai		Isurus paucus	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad
Sinihai		Prionace glauca	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
India kuningmakrell		Scomberomorus guttatus	Kõik piirkonnad
Vöödiline kuningmakrell		Scomberomorus commerson	Kõik piirkonnad
Austraalia tuun		Thunnus tonggol	Kõik piirkonnad
Indopatsi vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vöödiline odanina		Tetrapturus audax	Kõik piirkonnad
Lühikoon-odanina		Tetrapturus angustirostris	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Vaikse ookeani lääne- ja keskosa (FAO püügipiirkond 71)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	WCPFC konventsiooni ala
Avavee-rebashai		Alopias pelagicus	Kõik piirkonnad
Suursilm-rebashai		Alopias superciliosus	Kõik piirkonnad
Harilik rebashai		Alopias vulpinus	Kõik piirkonnad
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Must marliin		Istiompax indica	Kõik piirkonnad
Atlandi makohai		Isurus oxyrinchus	Kõik piirkonnad
Troopika-makohai		Isurus paucus	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Sinihai		Prionace glauca	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
Suur vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vöödiline odanina		Tetrapturus audax	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Idatuun		Thunnus orientalis	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Vaikse ookeani ida- ja keskosa (FAO püügipiirkonnad 77 ja 87)
Koordineerimisrühm	LP
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	IATTC konventsiooni ala
Siidhallhai		Carcharhinus falciformis	Kõik piirkonnad
Pikkuim-hallhai		Carcharhinus longimanus	Kõik piirkonnad
Must marliin		Istiompax indica	Kõik piirkonnad
Makohaid		Isurus spp.	Kõik piirkonnad
Triiptuun		Katsuwonus pelamis	Kõik piirkonnad
Harilik heeringahai		Lamna nasus	Kõik piirkonnad
Sinine marliin		Makaira nigricans (või mazara)	Kõik piirkonnad
Vaalhai		Rhincodon typus	Kõik piirkonnad
Suur vasarhai		Sphyrna lewini	Kõik piirkonnad
Hiid-vasarhai		Sphyrna mokarran	Kõik piirkonnad
Vasarhai (liigist Sphyrna zygaena)		Sphyrna zygaena	Kõik piirkonnad
Vöödiline odanina		Tetrapturus audax	Kõik piirkonnad
Pikkuim-tuun		Thunnus alalunga	Kõik piirkonnad
Kulduim-tuun		Thunnus albacares	Kõik piirkonnad
Suursilm-tuun		Thunnus obesus	Kõik piirkonnad
Idatuun		Thunnus orientalis	Kõik piirkonnad
Mõõkkala		Xiphias gladius	Kõik piirkonnad
Merisarviklased (Mobulidae)		Mobula spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Kesk-Atlandi lääneosa (FAO püügipiirkond 31)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	WECAFC konventsiooni ala
Kulduim-varjukala		Cynoscion acoupa	Põhja-Brasiilia mandrilava
Tähniline kivikoha		Epinephelus guttatus	Kõik piirkonnad
Tõmmu punahännak		Farfantepenaeus subtilis	Põhja-Brasiilia mandrilava
Lendkala		Hirundichthys affinis	Kõik piirkonnad
Suur tiibkodalane		Lobatus gigas	Kõik piirkonnad
Mustuim-riffahven		Lutjanus buccanella	Kõik piirkonnad
Punakas riffahven		Lutjanus campechanus	Kõik piirkonnad
Punakas riffahven		Lutjanus purpureus	Põhja-Brasiilia mandrilava
Kulduim-riffahven		Lutjanus vivanus	Kõik piirkonnad
Kariibi ebalangust		Panulirus argus	Kõik piirkonnad

Piirkond	Atlandi kaguosa (FAO püügipiirkond 47)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	SEAFO konventsiooni ala
Limapead		Beryx spp.	Kõik piirkonnad
Punakrabid		Chaceon spp.	Kõik piirkonnad
Patagoonia kihvkala		Dissostichus eleginoides	Kõik piirkonnad
Sinisuu-liftahven		Helicolenus spp.	Kõik piirkonnad
Oranž karekala		Hoplostethus atlanticus	Kõik piirkonnad
Harilik kultkala		Pseudopentaceros richardsoni	Kõik piirkonnad
Harilik makrell		Scomber spp.	Kõik piirkonnad
Harilik stauriid		Trachurus spp.	Kõik piirkonnad

Regioon	Muud regioonid
Piirkond	Lõuna-Jäämeri ja India ookeani lõunaosa (FAO püügipiirkonnad 48, 58 ja 88)
Koordineerimisrühm	puudub
Liik (tavanimetus)		Liik (teaduslik nimetus)	CCAMLR konventsiooni ala
Limapead		Beryx spp.	Kõik piirkonnad
Jääkala		Champsocephalus gunnari	Kõik piirkonnad
Kihvkalad		Dissostichus spp. (Dissostichus eleginoides ja Dissostichus mawsoni)	Kõik piirkonnad
Tavaline hiilgevähk		Euphausia superba	Kõik piirkonnad
Oranž karekala		Hoplostethus atlanticus	Kõik piirkonnad
Nototeenia		Lepidonotothen spp.	Kõik piirkonnad
Kalju-tömppeakala		Macrourus spp.	Kõik piirkonnad
Railised		Rajiformes	Kõik piirkonnad
Süvamerehaid		Kõik liigid	Kõik piirkonnad

Tabel 2 (endine 1D)

Õigusaktid ja asutused, mis on seotud liikidega, mida tuleb liidu kaitseprogrammide või rahvusvaheliste kohustuste raames jälgida

ELi õigusaktid

Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, (18) kõik II, IV ja V lisas loetletud mereliigid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta, (19) kõik vee- ja merelinnud, sealhulgas rändliigid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (20).

Nõukogu 15. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest (21).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002 (22).

Nõukogu 21. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (23).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2107, millega kehtestatakse Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) konventsiooni alal kohaldatavad majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed ning millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1936/2001, (EÜ) nr 1984/2003 ja (EÜ) nr 520/2007 (24).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (25).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/833, millega kehtestatakse Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleerimispiirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed, muudetakse määrust (EL) 2016/1627 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2115/2005 ja (EÜ) nr 1386/2007 (26).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2018. aasta määrus (EL) 2018/975, millega kehtestatakse majandamis-, kaitse- ja kontrollimeetmed, mida kohaldatakse Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) konventsiooni alal (27).

Rahvusvahelised konventsioonid

Vahemere merekeskkonna ja rannikuala kaitse konventsioon (Barcelona konventsioon (28))

Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitse konventsioon (OSPARi konventsioon (29))

Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse Helsingi konventsioon (30)

Piirkondlikud kalandusorganisatsioonid

Vahemere üldine kalanduskomisjon (GFCM (31))

Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT (32))

India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC (33))

Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC (34))

Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO (35))

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon (NEAFC (36))

Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF (37))

Kesk-Atlandi lääneosa kalanduskomisjon (WECAFC (38))

Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon (SEAFO (39))

Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC (40))

Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon (SPRFMO (41))

India ookeani lõunaosa kalanduskokkulepe (42)

Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon (CCAMLR (43))

Tabel 3 (varasem tabel 1E)

Magevee diadroomsed liigid

Liik (tavanimetus)	Liik (teaduslik nimetus)	Merealaväline ala, kus asub kalavaru, või kalavaru kood
Euroopa angerjas	Anguilla anguilla	Angerjavarude majandamise üksused vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1100/2007 (44)
Lõhe	Salmo salar	Kõik looduslikud levikualad
Meriforell	Salmo trutta	Kõik looduslikud levikualad

Tabel 4 (varasem tabel 3)

Liigid, mille puhul tuleb koguda andmeid harrastuskalapüügi kohta

Piirkond	Liik
Läänemeri (ICESi alarajoonid 22–32)	Lõhe, angerjas ja meriforell (sealhulgas magevetes) ning tursk
Põhjameri (ICESi piirkonnad 3a, 4 ja 7d)	Lõhe ja angerjas (sh magevetes), huntahven, tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised
Arktika idaosa (ICESi piirkonnad 1 ja 2)	Lõhe ja angerjas (sh magevetes), tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised
Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad 5–14 ja NAFO piirkonnad)	Lõhe ja angerjas (sh magevetes), huntahven, tursk, Euroopa süsikas, varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid
Vahemeri	Angerjas (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid
Must meri	Angerjas (sh magevetes), varilõpuselised ja pika rändega ICCATi liigid

Tabel 5 (varasem tabel 2)

Püügitegevus (kalastusviis)

1. tase	2. tase	3. tase	4. tase	5. tase	6. tase
Tegevus	Püügivahendi klassid	Püügivahendite rühmad	Püügivahendi liik	Sihtliigid (45)	Võrgusilma suurus ja selektiivsust suurendavad seadmed
Kalapüük	Tragid	Tragid	Paaditragi [DRB]	Anadroomsed liigid (ANA) Põhjaorganismid (DES) Katadroomsed liigid (CAT) Peajalgsed (CEP) Koorikloomad (CRU) Põhjalähedased liigid (DEF) Süvamereliigid (DWS) Kalad (FIF) Mageveekalade liigid (FWS) Erinevad liigid (MIS) Erinevad peajalgsed ja põhjalähedased kalad (MCF) Erinevad koorikloomad ja põhjalähedased kalad (MCD) Erinevad süvamereliigid ja põhjalähedased kalad (MDD) Erinevad pelaagilised ja põhjalähedased kalad (MPD) Limused (MOL) Suured pelaagilised kalad (LPF) Väikesed pelaagilised kalad (LPF)	Vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele
	Tragid	Tragid	Mehaaniline/imutragi [DRM] [DRH]
	Traalpüünised	Põhjatraalid	Traallaudadega põhjatraal [OTB]
			Mitmiktraalnoot [OTT] [OTP]
			Salehomaaripüügi põhjatraal [TBN]
			Krevetipüügi põhjatraal [OTB]
			Paarispüügi põhjatraal [OTB]
			Piimtraal [TBB]
		Pelaagiline traal	Traallaudadega pelaagiline traal [OTM]
			Paarispüügi pelaagiline traal [PTM]
			Pelaagiline krevetitraal [TMS]
			Poolpelaagiline traal [TSP]
	Õnged ja jadad	Veo- ja ritvõnged	Ridvata õnged ja ridvaga õnged [LHP] [LHM]
			Lantpüügiseadmed [LTL]
			Vertikaalõngejadad [LVT]
		Õngejadad	Triivõngejadad [LLD]
		Õngejadad	Põhjaõngejadad [LLS]
	Lõkspüünised	Lõkspüünised	Õhkpüünised [FAR]
			Lõkspüünised ja mõrrad [FPO]
			Mõrrad [FYK]
			Katmata seisevnoodad [FPN]
			Voolunoodad [FSN]
			Tarade ja ülevoolupaisude püsirajatised [FWR]
			Piirded [FWR]
	Võrgud	Tõstevõrgud	Käsitõstevõrgud [LNP]
			Paadist käsitsetavad tõstevõrgud [LNB]
			Kaldalt käsitsetavad tõstevõrgud [LNS]
		Langpüünised	Heitevõrgud [FCN]
		Langpüünised	Lõkspüünised/rõngasvõrgud [FCO]
		Võrgud	Abarad [GTR]
			Põhjanakkevõrgud [GNS]
			Triivnakkevõrgud [GND]
			Põhja kinnitatud kombineeritud võrgud [GTN]
			Haard-nakkevõrgud [GNC]
			Vainakkevõrgud [GNF]
	Noodad	Haardvõrgud	Seinnoot [PS]
		Haardvõrgud	Kokkuveotrossita haardnoodad [LA]
		Noodad (46)	Ankurdamata põhjanoodad [SSC]
			Ankurdatud põhjanoodad [SDN]
			Paarispüügi noodad [SPR]
			Ranna- ja paadinoodad [SB] [SV]
	Väikesemahuline rannapüük	Väikesemahuline rannapüük	Sukeldumine [DIV]
			Jalgsi püük [FOO]
			Tõstevõrgud [LN]
	Muud püügivahendid	Muud püügivahendid	Angerjamaimude (klaasangerja) püük [GES]	Klaasangerjas
	Muud püügivahendid	Muud püügivahendid	Merevetikate korjevahendid [HMS]	Merevetikad (SWD)
	Mitmesugust	Mitmesugust (täpsustada)
Muu tegevus kui kalapüük
Puudub

Tabel 6 (varasem tabel 4)

Püügitegevuse näitajad

Näitajad (47)	Ühik
Mereala
Võimsus
Laevade arv	Arv
GT, kW, laeva vanus	Arv
Püügikoormus
Merel viibitud päevad	Päevad
Kalastatud tundide arv (valikuline)	Tunnid
Püügipäevad (48)	Päevad
kW * Merel viibitud päevad (49)	Arv
GT * Merel viibitud päevad (50)	Arv
kW * Püügipäevad (51)	Arv
GT * Püügipäevad (52)	Arv
Püügireiside arv (53)	Arv
Püügitoimingute arv	Arv
Võrkude pikkus (m) * vees oleku aeg (päevades)	Meetrit päevas
Võrkude arv/pikkus (54)	Arv/meetrites
Õngekonksude arv, õngejadade arv (55)	Arv
Lõkspüüniste, mõrdade arv (56)	Arv
Peibutuspüügivahendite/poide arv	Arv
Abilaevade arv	Arv
Lossimine
Lossitud saagi koguväärtus ja eraldi töönduslike liikide lõikes	euro
Lossitud saagi eluskaal kokku ja liikide lõikes (57)	tonnides
Keskmine hind liigiti	euro/kg

Siseveekogud (angerjas)
Võimsus
Litsentside arv	Arv
Püügikoormus
Püügipäevad (58)	Arv
Püügireiside arv (59)	Arv
Lossimine
Lossitud saagi eluskaal kokku ja eluetappide lõikes (60)	kg

Tabel 7 (varasem tabel 5A)

Laevastiku majanduslikud näitajad

Näitajate rühm	Näitaja	Ühik
Tulud	Lossimise koguväärtus	euro
	Tulud kvoodi või muude püügiõiguste väljarentimisest	euro
	Tegevustoetused	euro
	Investeeringutega seotud toetused	euro
	Muud tulud	euro
Tegevuskulud	Personalikulud	euro
	Palgata tööjõu arvestuslik väärtus	euro
	Energiakulud	euro
	Remondi- ja hoolduskulud	euro
	Muud muutuvad kulud	euro
	Muud püsikulud	euro
	Liisingu-/rendimaksed kvootide või muude püügiõiguste eest	euro
Kapitalikulud	Põhivara kulum	euro
Investeeringud (voog)	Investeeringud materiaalsesse varasse (vara netoost)	euro
Finantsseisund (varad ja kohustused)	Varad kokku	euro
	Füüsilise kapitali väärtus	euro
	Kvootide või muude püügiõiguste väärtus	euro
	Koguvõlg	euro
Tööhõive	Tasustatud tööjõud	Arv
	Tasustamata tööjõud	Arv
	täistööaja ekvivalent	Arv
	Töötundide koguarv aastas (valikuline)	Arv
Laevastik	Laevade arv	Arv
	Laevade keskmine kogupikkus	Meetrites
	Laeva kogutonnaaž	GT
	Laeva koguvõimsus	kW
	Laevade keskmine vanus	Aastad
Püügikoormus	Merel viibitud päevad	Päevad
Püügikoormus	Energiatarve	Liiter
Kalapüügiettevõtete/üksuste arv	Kalapüügiettevõtete/üksuste arv	Arv

Tabel 8 (varasem tabel 5B)

Laevastikuosad

		Pikkuseklassid (LOA ) (61)
Aktiivsed laevad (62)		0 – < 6/8/10 m	6/8/10 – < 12 m	12 – < 18 m	18 – < 24 m	24 – < 40 m	40 m või rohkem
Kasutavad aktiivseid püügivahendeid	Piimtraalerid
	Põhjatraalerid ja/või põhjanoodad
	Pelaagilise püügi traalerid
	Seinerid
	Süvenduslaevad
	Muid aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad passiivseid püügivahendeid	Õngesid kasutavad laevad	(63)	(64)
	Triiv- ja/või seisevvõrke kasutavad laevad
	Lõkspüüniseid ja/või muid püüniseid kasutavad laevad
	Muid passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
	Üksnes mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Kasutavad mitmeotstarbelisi püügivahendid	Aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad
Passiivsed laevad

Tabel 9 (varasem tabel 6)

Kalandus- ja vesiviljelussektori sotsiaalvaldkonna andmed

Näitaja	Ühik
Tööhõive sooline jaotus	Arv
Täistööajale taandatud töötajate arv soolise jaotuse alusel	Arv
Palgata tööjõud soolise jaotuse alusel	Arv
Tööhõive vanuse järgi	Arv
Tööhõive haridustaseme alusel	Arv
Tööhõive kodakondsuse alusel	Arv
Tööhõive tööhõiveseisundi alusel	Arv

Tabel 10 (varasem tabel 7)

Vesiviljelussektori majanduslikud andmed

Näitajate rühm	Näitaja	Ühik
Tulud	Kogukäive liikide kaupa	euro
	Tegevustoetused	euro
	Investeeringutega seotud toetused	euro
	Muud tulud	euro
Tegevuskulud	Personalikulud	euro
	Palgata tööjõu arvestuslik väärtus	euro
	Energiakulud	euro
	Toormaterjal. Karja kulud	euro
	Toormaterjal. Söödakulud	euro
	Remont ja hooldus	euro
	Muud tegevuskulud	euro
Kapitalikulud	Põhivara kulum	euro
Investeeringud (voog)	Investeeringud materiaalsesse varasse (vara netoost)	euro
Finantsseisund (varad ja kohustused)	Varade koguväärtus	euro
Finantsseisund (varad ja kohustused)	Koguvõlg	euro
Finantstulemused	Finantstulu	euro
Finantstulemused	Rahalised kulutused	euro
Toormaterjali kaal	Kasutatud loomad	kg
Toormaterjali kaal	Kasutatud kalasööt	kg
Müügi osakaal	Müügi osakaal liikide kaupa	kg
Tööhõive	Tasustatud tööjõud	arv
	Tasustamata tööjõud	arv
	Täistööaja ekvivalent	arv
	Töötajate ja tasustamata tööjõu töötundide arv (vabatahtlik)	tunnid
Ettevõtete arv	Ettevõtete arv suuruskategooriate kaupa	arv

Tabel 11 (varasem tabel 9)

Vesiviljeluskultuuri kohta andmete kogumisel kohaldatav jaotus (65)

Kalakasvanduse meetodid (66)

Polükultuur

Haudejaamad ja esmased kasvukohad (67)

Koorikloomakasvanduse meetodid

Tiigid

Mahutid ja voolava veega veekogud

Võrkpiirdega alad (68)

Ringleva veega veekogud (69)

Muud meetodid

Võrkpuurid (70)

Kõik meetodid

Tõstetud pinnal (off-bottom)

Merepõhjas (on-bottom ) (71)

Muud

Parved

Õngejada

Lõhe

Forell

Huntahven ja merikoger

Karpkala

Tuun

Angerjas

Euroopa tuur (inimtoiduks ettenähtud munad)

Muud mageveekalad

Muud merekalad

Rannakarplased

Austrid

Veenuskarplased

Koorikloomad

Muud limused

Mitut liiki hõlmav

Makrovetikad

Mikrovetikad

Muud veeorganismid

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/1004 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva liidu raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 199/2008 (ELT L 157, 20.6.2017, lk 1).

(2) Nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

(3) Komisjoni 8. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.4.2011, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(6) Nagu on täpsustatud rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 XI lisas.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 327, 17.12.2019, lk 1).

(8) Komisjoni 27. aprilli 2021. aasta rakendusotsus (EL) 2021/1168, millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi osana alates 2022. aastast merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu ja künnised (ELT L 253, …, lk 92).

(9) Sealhulgas erinõuded piirkondlikele kalandusorganisatsioonidele.

(10) Laevaseiresüsteemi andmed – kindlaks määratud nõukogu 20. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks.

(11) Automaatne identifitseerimissüsteem – osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta direktiivis 2002/59/EÜ, millega luuakse ühenduse laevaliikluse seire- ja teabesüsteem.

(12) Ohualdis mereökosüsteem – määratletud nõukogu 15. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 734/2008, milles käsitletakse ohualdiste avamere ökosüsteemide kaitset põhjapüügivahendite kahjuliku mõju eest.

(13) Ohualdiste mereökosüsteemide indikaator – määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta määruses (EL) 2016/2336, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi eritingimused Kirde-Atlandil ja kalapüügisätted Kirde-Atlandi rahvusvahelistes vetes.

(14) Kindlaks määratud komisjoni 6. veebruari 2017. aasta rakendusmääruses (EL) 2017/218 liidu kalalaevastikuregistri kohta (ELT L 34, 9.2.2017, lk 9).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

(16) Kui koostatakse proovivõtukavasid, mille eesmärk on koguda käesoleva lisa II peatükis sätestatud bioloogilisi andmeid, tuleb võtta arvesse asjaomase lõppkasutaja kehtestatud kalavarude piire ning iga kalavaru suhtes tuleks proovivõtul rakendada sobivat püügikoormust.

(17) ICCATi ja IOTC jagudes loetletud pika rändega ja tuunilaadsed liigid tuleks lisada proovivõtukavadesse kõigis asjaomastes piirkondades.

(18) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(19) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(20) ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(21) ELT L 201, 30.7.2008, lk 8.

(22) ELT L 354, 23.12.2016, lk 1.

(23) ELT L 409, 30.12.2006, lk 11.

(24) ELT L 315, 30.11.2017, lk 1.

(25) ELT L 198, 25.7.2019, lk 105.

(26) ELT L 141, 28.5.2019, lk 1.

(27) ELT L 179, 16.7.2018, lk 30.

(28) https://web.unep.org/unepmap/who-we-are/legal-framework

(29) https://www.ospar.org/convention/text

(30) http://www.helcom.fi/about-us/convention

(31) http://www.fao.org/gfcm/activities/environment-and-conservation/en

(32) https://www.iccat.int/en/bycatch.html

(33) https://iotc.org/cmms

(34) https://www.iattc.org/ResolutionsActiveENG.htm

(35) https://www.nafo.int/Fisheries/Conservation

(36) https://www.neafc.org/basictexts

(37) http://www.fao.org/fishery/rfb/cecaf

(38) http://www.fao.org/fishery/rfb/wecafc/en

(39) http://www.seafo.org/Documents/Conservation-Measures

(40) https://www.wcpfc.int/conservation-and-management-measures

(41) https://www.sprfmo.int/measures

(42) https://www.apsoi.org/cmm

(43) https://www.ccamlr.org/en/conservation-and-management/conservation-and-managment

(44) Nõukogu 18. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1100/2007, millega kehtestatakse meetmed euroopa angerja varude taastamiseks (ELT L 248, 22.9.2007, lk 17).

(45) Vastavalt asjaomaste määruste kohastele kehtivatele koodidele

(46) Eristada tuleb seinnootasid, mida kasutatakse peibutuspüügivahendites ja vabalt ujuvate troopikatuunide parvede puhul.

(47) Kõik näitajad esitatakse koondtasemel (püügitegevus ja laevastikuosa), mis on esitatud tabelites 5 ja 8 ning ala-/püügipiirkonna kaupa vastavalt komisjoni rakendusotsuse (EL) 2021/1168 lisa III peatüki tabelile 2. Asjakohaste püügivahendite puhul kasutatakse konkreetset arvu toiminguid ja/või püügivahendite elemente.

(48) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(49) kW*Merel viibitud päevad; kW * Püügipäevad – ainult aktiivsete püügivahendite kasutamine.

(50) GT*Merel viibitud päevad; GT * Püügipäevad – ainult passiivsete püügivahendite kasutamine.

(51) kW*Merel viibitud päevad; kW * Püügipäevad – ainult aktiivsete püügivahendite kasutamine.

(52) GT*Merel viibitud päevad; GT * Püügipäevad – ainult passiivsete püügivahendite kasutamine.

(53) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(54) Nende näitajate kogumine alla 10 meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.

(55) Nende näitajate kogumine alla 10 meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.

(56) Nende näitajate kogumine alla 10 meetriste laevade puhul lepitakse kokku merepiirkonna tasandil.

(57) Teatavate liikide (lõhe, tuun) puhul tuleks vajaduse korral kasutada isendite arvu.

(58) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(59) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(60) Andmed registreeritakse püügivahendite tüübi järgi (FAO püügivahendite rahvusvaheline standardklassifikatsioon) ja angerjavarude majandamisüksuse järgi, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1100/2007 artiklis 2.

(61) Alla 12 m pikkuste laevade puhul Vahemeres ja Mustas meres on pikkusekategooriad 0–< 6, 6–< 12 m. Alla 12 m pikkuste laevade puhul Läänemeres on pikkuskategooriad 0–< 8, 8–< 12 m. Kõigis muudes piirkondades on pikkusekategooriad 0–< 10, 10–< 12 m.

(62) Laev kantakse kalalaevastiku osasse dominantsuskriteeriumi alusel, st iga püügivahendi kasutamise püügipäevade arvu järgi. Kui üht püügivahendit kasutatakse rohkem kui muid püügivahendeid kokku (laev kasutab seda püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast), kantakse laev sellesse kalalaevastiku osasse. Kui laev ei kasuta ühtki püügivahendit rohkem kui 50 % oma püügiajast, määratakse kalalaevastiku osa järgmiselt: a) mitmeotstarbelisi aktiivseid püügivahendeid kasutavad laevad, kui laev kasutab üksnes aktiivseid püügivahendeid; b) mitmeotstarbelisi passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad, kui laev kasutab üksnes passiivseid püügivahendeid; c) aktiivseid ja passiivseid püügivahendeid kasutavad laevad.

(63) Vahemerel ja Mustal merel passiivseid püügivahendeid kasutavad alla 12 meetrised laevad võib jaotada püügivahendi liikide kaupa. Laevastikuosa määratlus hõlmab ka püügipiirkonna ja võimaluse korral geograafilise piirkonna näitajat, et teha kindlaks äärepoolseimates piirkondades ja üksnes ELi vetest väljaspool kalastavad laevad.

(64) Vahemerel ja Mustal merel passiivseid püügivahendeid kasutavad alla 12 meetrised laevad võib jaotada püügivahendi liikide kaupa. Laevastikuosa määratlus hõlmab ka püügipiirkonna ja võimaluse korral geograafilise piirkonna näitajat, et teha kindlaks äärepoolseimates piirkondades ja üksnes ELi vetest väljaspool kalastavad laevad.

(65) Kalakasvanduse meetodite mõisted, vt määrus (EÜ) nr 762/2008.

(66) Ettevõtted tuleks jaotada nende põhilise kasvatustehnika alusel.

(67) „Haudejaamad ja esmased kasvukohad“ – rajatised, kus mereloomi kunstlikult sigitatakse, haudutakse ja varasel eluetapil kasvatatakse. Statistilistel eesmärkidel piiratakse haudejaamade tegevus viljastatud kalamarja tootmisega. Mereloomi kasvatatakse esimestel eluetappidel esmastes kasvukohtades. Kui haudejaamad ja esmased kasvukohad on tihedalt seotud, siis viitab statistika üksnes viimasele juveniilsele etapile (määrus (EÜ) nr 762/2008).

(68) „Võrkpiirdega alad“ – alad vees, mis on ümbritsetud võrguga või muu piirdega ja kus vesi vabalt vahetub; neid alasid iseloomustab see, et nad ulatuvad vee pinnast kuni põhjani; ning nad on tavaliselt suuremahulised (määrus (EÜ) nr 762/2008).

(69) „Ringleva veega veekogud“ – süsteemid, kus vett pärast puhastamist (nt filtreerimist) uuesti kasutatakse.

(70) „Võrkpuurid“ – avatud või kaetud pinnaga piirdega ehitised, võrgust või muust vett läbilaskvast materjalist tehtud konstruktsioonid, kus vesi vabalt vahetub. Need konstruktsioonid võivad vees ujuda, olla riputatud vee pinnale või kinnitatud veekogu põhja, kuid võimaldavad siiski vee vahetumist puuri alumise osa kaudu (määrus (EÜ) nr 762/2008).

(71) „Põhjalähedased“ tehnikad hõlmavad karploomade kasvatust padumeres (otse merepõhjas või tõstetult).

16.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 253/92

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1168,

27. aprill 2021,

millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi osana alates 2022. aastast merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu ja künnised

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (2) artikliga 25 on ette nähtud, et liikmesriigid koguvad bioloogilisi, keskkonnaalaseid, tehnilisi ja sotsiaal-majanduslikke andmeid, mis on vajalikud kalapüügi majandamiseks.

(2)	Määruse (EL) 2017/1004 artikli 4 lõike 1 kohaselt peab komisjon kehtestama liidu mitmeaastase programmi kalandussektori andmete kogumiseks, haldamiseks ja kasutamiseks (edaspidi „ELi mitmeaastane programm“).

(3)

ELi mitmeaastane programm on vajalik, sest liikmesriigid määravad selle alusel oma riiklikes töökavades kindlaks andmekogumistoimingud ja kavandavad neid. Programmis kehtestatakse bioloogiliste, keskkonnaalaste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks vajalike andmenõuete üksikasjalik loetelu, loetletakse merel tehtavad kohustuslikud uuringud ja määratakse kindlaks andmete kogumise künniseid. ELi mitmeaastane programm aastateks 2020–2021 võeti vastu komisjoni delegeeritud otsusega (EL) 2019/910 (3) ja komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/909 (4). Mõlemad otsused kaotavad kehtivuse 31. detsembril 2021.

(4)

Käesoleva otsusega kehtestatakse seega määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktides b ja c osutatud merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu ning künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega merel teadusuuringuid tegema, ning mis hakkavad kehtima alates 1. jaanuar 2022. Lisaks sätestatakse otsuses andmete kogumiseks valitud merepiirkonna osad vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artikli 9 lõikele 11.

(5)	Komisjon on kooskõlas määruse (EL) 2017/1004 artikli 4 lõikega 2 konsulteerinud asjaomaste piirkondlike koordineerimisrühmade ning kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomiteega.

(6)

Käesolevat otsust tuleb lugeda koostoimes komisjoni delegeeritud otsusega (EL)2021/1167, (5) millega tunnistatakse kehtetuks delegeeritud otsus (EL) 2019/910 ja sätestatakse määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktis a osutatud üksikasjalik kord bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks liikmesriikide poolt ajavahemikuks, mis algab 1. jaanuarist 2022.

(7)	Õiguskindluse huvides tuleks rakendusotsus (EL) 2019/909 alates 1. jaanuarist 2022 kehtetuks tunnistada.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas kalanduse ja vesiviljeluse korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Alates 2022. aastast merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu, liidu kalandusandmete kogumiseks kasutatavate geograafiliste alade määratlused ning künnised, millest allpool ei pea liikmesriik oma kalapüügi ja vesiviljelustegevuse kohta andmeid koguma ega merel teadusuuringuid tegema, on esitatud käesoleva otsuse lisas. Uuringute loetelu ja künnised moodustavad kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi osa vastavalt määruse (EL) 2017/1004 artikli 5 lõike 1 punktidele b ja c.

Artikkel 2

Rakendusotsus (EL) 2019/909 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Brüssel, 27. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 157, 20.6.2017, lk 1.

(5) Komisjoni 27. aprilli 2021. aasta delegeeritud otsus (EL) 2021/1167, millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks alates 2022. aastast (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 51).

LISA

I PEATÜKK

Teadusuuringud merel

Minimaalselt tuleb merel teha tabelis 1 loetletud teadusuuringud (see ei kehti juhul, kui uuringute teadusliku läbivaatamise tulemusel on järeldatud, et mõni neist uuringutest ei ole enam kalavarude hindamiseks ja majandamiseks vajaliku teabe saamiseks asjakohane). Samade läbivaatamiskriteeriumide alusel võib tabelisse lisada uusi uuringuid.

Liikmesriigid määravad määruse (EL) nr 508/2014 (1) artiklis 21 osutatud riiklikes töökavades kindlaks merel tehtavad teadusuuringud ja vastutavad nende eest.

Liikmesriikide töökavadega või vajaduse korral piirkondlike töökavadega tuleb tagada varasemate uuringute jätkumine.

Liikmesriigid ei ole kohustatud (füüsiliselt või rahaliselt) osalema merel tehtavates üksikliikide uuringutes järgmistel juhtudel:

a)	liikmesriigi osakaal tabelis märgitud peamise sihtliigi varu puhul liidu lubatud kogupüügis (TAC) on vähem kui 3 %, välja arvatud juhul, kui merepiirkonna tasandil lepitakse kokku erinevas künnises, mis on kuni 5 %, või

b)	kui lubatud kogupüüki ei ole kindlaks määratud ja liikmesriigi varu osakaal on eelmisel kolmel aastal vähem kui 3 % kõigist asjakohastest liidu lossimistest, välja arvatud juhul, kui merepiirkonna tasandil lepitakse kokku erinevas künnises, mis on kuni 5 %.

Mitut liiki hõlmavate ja ökosüsteemiuuringute kohta võib künnised kindlaks määrata merepiirkonna tasandil.

Liikmesriigid, kes osalevad rahvusvahelistes teadusuuringutes, kooskõlastavad oma tegevuse sama merepiirkonna tasandil.

Tabel 1

Teadusuuringud merel

Uuringu nimetus	Akronüüm	Piirkond (piirkonnad)	Peamised sihtliigid	Juhtiv piirkondlik koordineerimisrühm (RCG)
Läänemeri (ICESi piirkonnad 3aS, 3b–d)
Läänemere rahvusvaheline traalpüügi uuring	BITS_Q1	3aS, 3b–d	BLL COD DAB FLE HER PLE TUR	Läänemere RCG
Läänemere rahvusvaheline traalpüügi uuring	BITS_Q4	3aS, 3b–d	BLL COD DAB FLE HER PLE TUR
Läänemere rahvusvaheline akustiline uuring (sügis)	BIAS	3a, 3b–d	HER SPR
Liivi lahe räime akustiline uuring	GRAHS	3d	HER
Kilu akustiline uuring	SPRAS	3d	SPR
Rügeni räimevastsete uuring	RHLS_DEU	3d	HER
Fehmarni tursa noorisendite uuring	FEJUCS	3c, SD22	COD
Põhjameri ja Põhja-Jäämere idaosa (ICESi piirkonnad 1, 2, 3a, 4, 7d)
Kattegati tursa uuring	CODS_Q4	3a	COD	Põhjamere ja Põhja-Jäämere idaosa RCG
Rahvusvaheline põhjatraalide uuring	IBTS_Q1	3a, 4	COD FLE GUG HAD HER NOP PLE RJC RJM RJN RJR SPR SYC TUR WHG WIT	Põhjamere ja Põhja-Jäämere idaosa RCG
Rahvusvaheline põhjatraalide uuring	IBTS_Q3	3a, 4	COD HAD HER NOP PLE POK RJC RJH RJM RJN RJR SPR SYC TUR WHG WIT
Põhjamere piimtraalide uuring	BTS	4b, 4c, 7d	DAB PLE RJC RJE RJM SDV SOL SYC SYT TUR
Põhjalähedaste noorkalade uuring	DYFS	Põhjamere rannikud	SOL
Merikeele võrgukatsepüügid	SNS_NLD	4b, 4c	SOL TUR
Põhjamere tobiate uuring	NSSS	4a, 4b	SAN
Rahvusvaheline ökosüsteemi uuring Põhjamere vetes	ASH	2a	HER
Makrelli marja uuring (iga kolme aasta tagant)	NSMEGS	4	MAC
Heeringavastsete uuring	IHLS	4, 7d	HER
Põhjamere heeringa akustiline uuring	NHAS	3a, 4, 6a	HER SPR
Norra salehomaari uuring veealuste kaameratega	UWTV3-4, UWTV6, UWTV7, UWTV8, UWTV9	3a, 4a, 4b	NEP
Atlandi ookeani põhjaosa (ICESi piirkonnad 5–14 ja NAFO piirkonnad)
Rahvusvaheline meriahvena traalpüügi ja akustiline uuring (iga kolme aasta tagant)	REDTAS	5a, 12, 14; NAFO alapiirkonnad 1–3	REB	Põhjamere ja Põhja-Jäämere idaosa koordineerimisrühm
Flemish Capi põhjakalade uuring	FCGS	3M	AME COD GRE NOR RED ROU SHO
Gröönimaa põhjakalade uuring	GGS	14, NAFO alapiirkond 1	COD RED REG
3LNO põhjakalade uuring	PLATUXA_ESP	NAFO 3LNO	AME COD GRE NOR RED ROU THO WHI WIT YEL
Rahvusvaheline põhjatraalide uuring, läänepiirkond, 4. kvartal (sh Porcupine’i madaliku uuring)	IBTS_Q4	6a, 7, 8, 9a	OCTs MON ANK ANF BOC BSS COD CTL DGS GAG GFB HAD HER HKE HOM LDB MAC MEG LEZ LDB NEP PLE RJC RJM RJN RNG SDV SHO SQZ SYC WHG	Atlandi ookeani põhjaosa RCG
Rahvusvaheline põhjatraalide uuring, läänepiirkond, 1. kvartal	IBTS_Q1	6a, 7a	OCTs COD CTL HAD HER HOM LEZ MAC NEP PLE RJC RJM RJN SDV SHO SYC WHG
ISBCBTS september	ISBCBTS	7afg	PLE RJC RJE RJH RJM SDV SOL SYC
La Manche’i lääneosa piimtraalide uuring	SWECOS_GBE	7efgh	RJB RJC RJE RJH RJM SDV SOL SYC
Põhjaputassuu uuring	IBWSS	6, 7	WHB
Rahvusvaheline makrelli ja hariliku stauriidi marja uuring (iga kolme aasta tagant)	MEGS	6, 7, 8, 9a	HOM MAC
Sardiini, anšoovise ja hariliku stauriidi akustiline uuring	SAHMAS	8, 9	ANE BOC HOM PIL
Sardiini DEPM (päevase marjaproduktsiooni meetod) (iga kolme aasta tagant)	SDEPM	8c, 9a	HOM PIL
Kudeva/eelkudeva heeringa/hirvkala akustiline uuring-	WESPAS_IRL	6a, 7a–g	BOC HER
Euroopa anšoovise biomass	BIOMAN	8	ANE PIL
Norra salehomaari uuring veealuste kaameratega	UWTV11-13, UWTV14, UWTV15, UWTV16-17, UWTV19, UWTV20-22, UWTV30	6a, 7a, 7b, 7ghj, 9a	NEP LDB GFB SHO
Norra salehomaari uuring avamerel – Portugal (FU 28–29)	NepS	9a	NEP
Keldi mere heeringa akustiline uuring	CSHAS_IRL	6a, 7gj	HER
Sardiini ja anšoovise akustiline uuring	ECOCADIZ_ESP	9a	ANE
Makrelli traalipüügipiirkondade uuring	IESSNS	2, 3aN, 4, 5, 14	MAC HER WHB
Biskaia lahe anšoovise noorisendite akustiline uuring	JUVENA_ESP	8a–d	ANE
Biskaia lahe põhjalähedaste varude uuring	ORHAGO_Q4_FRA	8ab	SOL
Süvavee õngejada uuring	PALPRO_ESP	8c	GFB
Iirimaa merikuradi ja megrimi uuring	IAMS_IRL	6 a, 7	MON ANK ANF MEG LEZ LDB
Merikuradi ja megrimi uuring (tööstuse ja teadusringkondade ühisuuring)	SIAMISS_GBS	4a, 4b, 6a, 6b	ANF LEZ
La Manche’i lääneosa ja Keldi mere pelaagiline uuring	PELTIC	7de	PIL ANE SPR
Heeringa akustiline uuring	ISAS	7a	HER
Vahemeri ja Must meri
Kogu Vahemerd hõlmav akustiline uuring	MEDIAS	Geograafilised alapiirkonnad 1, 6, 7, 9, 10, 15, 16, 17, 18, 20, 22	ANE PIL	Vahemere ja Musta mere piirkondlik koordineerimisrühm
Musta mere põhjatraalide uuring	BTSBS	Geograafiline alapiirkond 29	DGS TUR WHG
Musta mere pelaagiliste traalide uuring	PTSBS	Geograafiline alapiirkond 29	SPR
Vahemere rahvusvaheline põhjatraalide uuring	MEDITS	Geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 22, 23, 25	Vastavalt asjakohase MEDITSi käsiraamatu sihtliikide loetelule
Piimtraali uuring (geograafiline alapiirkond 17)	SOLEMON	Geograafiline alapiirkond 17	CTC MTS SOL
Hariliku tuuni vastsete uuring	TUNIBAL	Geograafilised alapiirkonnad 5, 6 (Baleaari meri)	ALB BFT	Suurte pelaagiliste liikide RCG

II PEATÜKK

Andmete kogumise künnised

Selles peatükis on määratud kindlaks künnised delegeeritud komisjoni otsuse (EL) [2021/1167 (2) kohaste liidu kalandusandmete kogumiseks.

Liikmesriigid ei ole kohustatud koguma bioloogilisi andmeid teatud kalavarude kohta, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)	liikmesriigi osakaal asjaomase varu (individuaalsest või kombineeritud) lubatud kogupüügist on alla 10 % liidu lubatud kogupüügist, v.a juhul, kui asjaomaste liikmesriikide osakaal kokku ületab 25 % lubatud kogupüügist, või

b)	kui lubatud kogupüüki ei ole kindlaks määratud, on liikmesriik eelmisel kolmel aastal kokku lossinud kalavaru või liike vähem kui 10 % Euroopa Liidu keskmisest lossitud kogusaagist, või

c)	liikmesriigi poolt aastas lossitud liikide üldkogus on vähem kui 200 tonni. Majandamise erikorda vajavate liikide jaoks võib merepiirkonna tasandil kindlaks määrata madalama künnise.

Kui punktis a osutatud ühine 25 % künnis on saavutatud, jagavad asjaomased liikmesriigid bioloogiliste andmete kogumisega seotud ülesandeid merepiirkonna tasandil nii, et asjaomastest kalavarudest võetavate proovide hulk vastab lõppkasutaja vajadustele.

Liikide suhtes, mis kuuluvad tuunivarusid majandavate piirkondliku kalandusorganisatsioonide (RFMOd) alla, kohaldatakse RFMO nõuetes sätestatud künniseid.

Künniseid ei kohaldata järgmiste puhul:

a)	diadroomsed liigid ja

b)	nõukogu määruse (EL) 2019/1241 (3) artikli 6 punktis 8 määratletud tundlikud liigid.

Künniseid ei kohaldata harrastuspüügi käigus saadud hinnanguliste püügiandmete puhul. Lepitakse kokku künnised harrastuspüügi käigus kogutud bioloogiliste andmete osas, neid künniseid koordineeritakse merepiirkonna tasandil ning need põhinevad lõppkasutajate vajadustel.

Ilma et see piiraks piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames võetud konkreetsete rahvusvaheliste kohustuste täitmist, ei ole bioloogiliste andmete kogumine kohustuslik, kui liidu osa rahvusvaheliselt kasutatavast kalavarust on alla 10 %.

Vesiviljelust käsitlevate sotsiaalvaldkonna, majanduslike ja keskkonnaalaste andmete kogumise kohta kehtib järgmine:

a)	liikmesriigid ei ole kohustatud selliseid andmeid koguma, kui nende vesiviljeluse kogutoodang moodustab nii kaalu kui ka väärtuse poolest alla 1 % liidu vesiviljeluse kogutoodangust;

b)	liikmesriigid ei ole kohustatud selliseid andmeid koguma liikide kohta, mille puhul on liikmesriigi vesiviljelustoodang nii kaalu kui ka väärtuse poolest väiksem kui 5 %, ning

c)	kui liikmesriigi vesiviljeluse kogutoodang moodustab nii kaalu kui ka väärtuse poolest 1–2,5 % liidu vesiviljeluse kogutoodangust, võib ta kasutada andmete hindamiseks lihtsustatud metoodikat.

Punktides a, b ja c osutatud künnised arvutatakse andmete põhjal, mille Eurostat on asjaomase liikmesriigi kohta viimati avaldanud.

Ilma et see piiraks punktide a, b ja c kohaldamist, peavad liikmesriigid koguma vesiviljelustoodangu väärtuse ja kaalu kohta andmeid aasta kaupa.

III PEATÜKK

Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel

Et koguda delegeeritud otsuse (EL) 2021/1167 lisas kindlaks määratud kalandusandmeid, mida liidus kogutakse, kasutatakse tabelis 2 loetletud merepiirkondade geograafiliste alade määratlusi.

Tabel 2

Geograafiline stratifitseerimine piirkondade alusel

Alad, mida kalandusandmete kogumise raamistik peaks hõlmama		Piirkond	Ülempiirkond (supra region (4) )
Läänemeri (FAO püügipiirkond 27)	ICESi piirkonnad 3b–d	Läänemeri	Läänemeri; Põhjameri; Põhja-Jäämere idaosa; NAFO; laiendatud loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad 5, 6 ja 7) ning edelapiirkonna veed (ICESi piirkonnad 10, 12 ja 14)
Põhja-Jäämere idaosa, Norra meri, Barentsi meri, Skagerrak ja Kattegat, Põhjameri ja La Manche’i idaosa, Kirde-Atlandi piirkond ja La Manche’i lääneosa (FAO püügipiirkond 27)	ICESi piirkonnad 1, 2, 3a, 4 ja 7d	Põhjameri ja Põhja-Jäämere idaosa
	ICESi piirkonnad 5, 6, 7 (v.a 7d), 8, 9, 10, 12 ja 14	Atlandi kirdeosa
Atlandi loodeosa (FAO püügipiirkond 21)	NAFO konventsiooni ala	Muud piirkonnad, kus ELi vetest väljaspool püüavad ühenduse laevad ning mille suhtes kehtivad aruandluskohustused piirkondlike kalandusorganisatsioonide (RFMO) või piirkondlike kalandusasutustega sõlmitud selliste lepingute raames, kus ühendus on lepinguosaline või vaatleja.
Kesk-Atlandi idaosa (FAO püügipiirkond 34)	CECAF konventsiooni ala		Muud piirkonnad
Kesk-Atlandi lääneosa (FAO püügipiirkond 31)	WECAFC (*1) konventsiooni ala
Atlandi kaguosa (FAO püügipiirkond 47)	SEAFO konventsiooni ala
Vaikse ookeani lõunaosa (FAO püügipiirkonnad 81 ja 87)	SPRFMO konventsiooni ala
Atlandi ookean ja sellega külgnevad mered (FAO püügipiirkonnad 21, 27, 31, 37, 41, 47, 34, 48)	ICCAT konventsiooni ala
India ookean (FAO püügipiirkonnad 51 ja 57)	IOTC konventsiooni ala
India ookean (FAO püügipiirkonnad 51 ja 57)	SIOFA konventsiooni ala
India ookean (FAO püügipiirkonnad 51 ja 57)	CCSBT konventsiooni ala
Vaikse ookeani lääne- ja keskosa (FAO püügipiirkond 71)	WCPFC konventsiooni ala
Vaikse ookeani ida- ja keskosa (FAO püügipiirkonnad 77 ja 87)	IATTC konventsiooni ala
Lõuna-Jäämeri ja India ookeani lõunaosa (FAO püügipiirkonnad 48, 58 ja 88)	CCAMLR konventsiooni ala
ELi äärepoolseimad piirkonnad	Mayotte’i ja Réunioni saari ümbritsevad ELi veed	Äärepoolseimad piirkonnad
	Prantsuse Guajaana, Martinique’i ja Guadeloupe’i saari ümbritsevad ELi veed
	Assooride ümbruse ELi veed (FAO 27.10.a.2)		Läänemeri; Põhjameri; Põhja-Jäämere idaosa; Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO); laiendatud loodepiirkonna veed (ICESi piirkonnad 5, 6 ja 7) ning edelapiirkonna veed (ICESi piirkonnad 10, 12 ja 14)
	Madeirat ja Kanaari saari ümbritsevad ELi veed (FAO 34.1.2)
Vahemeri ja Must meri (FAO püügipiirkond 37)	GFCM geograafilised alapiirkonnad 1–29	Vahemeri ja Must meri	Vahemeri ja Must meri

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.5.2014, lk 1).

(2) Komisjoni 27. aprilli 2021. aasta otsus (EL) 2021/1167, millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks alates 2022. aastast (ELT L 253, …, lk 51).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1241, mis käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1967/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL) 2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ) nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005 (ELT L 198, 25.7.2019, lk 105).

(4) Igale laevale, mis ei tegele kaugpüügiga, tuleb ülempiirkond määrata kõnealuse piirkonna vetel viibitud päevade arvu järgi (üle 50 %).

(*1) Välja arvatud ELi veed.

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi määrus (EL, Euratom) 2021/1163, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (Euroopa Ombudsmani põhikiri) ning tunnistatakse kehtetuks otsus 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1164, 12. juuli 2021, millega võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 99 kohaselt kaitse alla nimetus Willamette Valley (KGT)	11
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1165, 15. juuli 2021, millega lubatakse mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning koostatakse nende loetelud ( 1 )	13
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1166, 15. juuli 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/947 seoses visuaalse otsenähtavuse piires või väljaspool visuaalse otsenähtavuse piire toimuva käitamise standardstsenaariumide kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamisega ( 1 )	49
	OTSUSED
*	Komisjoni delegeeritud otsus (EL) 2021/1167, 27. aprill 2021, millega kehtestatakse liidu mitmeaastane programm kalandus- ja vesiviljelussektori bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaalmajanduslike andmete kogumiseks ja haldamiseks alates 2022. aastast	51
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1168, 27. aprill 2021, millega kehtestatakse kalandus- ja vesiviljelussektori andmete kogumist ja haldamist käsitleva liidu mitmeaastase programmi osana alates 2022. aastast merel tehtavate kohustuslike teadusuuringute loetelu ja künnised	92

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 253

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 16. juuli 2021


	(1) EMPs kohaldatav tekst