6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1096,

21. aprill 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/787 segude märgistamise sätete osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008, (1) eriti selle artikli 50 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2019/787 on oluliselt ümber sõnastatud teatavad tootmise ja märgistamise sätted, milles käsitletakse piiritusjooke ja toiduaineid, mille tootmisel on kasutatud koostisainena piiritusjooke.

(2)

Määruse (EL) 2019/787 artikli 13 lõikega 3 on laiendatud selliste miksitud piiritusjookide märgistamise sätteid, mis ei vasta ühegi piiritusjoogikategooria nõuetele, segudele, mis on saadud eri geograafiliste tähistega piiritusjookide või geograafilise tähisega piiritusjookide ja geograafilise tähiseta piiritusjookide kombinatsioonina.

(3)

Seega võib määruse (EL) 2019/787 artikli 13 lõike 3 kohaselt miksitud piiritusjoogi või segu korral kõnealuse määruse I lisas esitatud piiritusjoogikategooria seadusliku nimetuse või piiritusjoogi geograafilise tähise märkida üksnes nende alkohoolsete koostisosade loetelus, mis on esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas. See tähendab, et piiritusjoogikategooriat, millesse selle sättega hõlmatud segu kuulub, ei tohi selle seadusliku nimetusena kasutada. Ainus kõnealuses artiklis sätestatud erand puudutab segusid, mis on valmistatud sama geograafilise tähisega piiritusjookidest, või segusid, mille valmistamisel kasutatud ühelgi piiritusjoogil ei ole geograafilist tähist. Nende segude puhul tähendab see, et nende kirjeldamisel, esitlemisel ja märgistamisel võib kasutada seadusliku nimetusena vastavat piiritusjoogikategooriat.

(4)

Määruse (EL) 2019/787 artikli 3 punktides 11 ja 12 sätestatud määratluste kohaselt on segu siiski kahe või enama sellise sama kategooria piiritusjoogi kombinatsioon, mis on eristatavad üksnes väikeste erinevuste tõttu koostises. Seepärast kuuluvad sel viisil saadud piiritusjoogid tingimata nende segamisel kasutatud piiritusjookidega samasse piiritusjoogikategooriasse. Kõnealuse määruse artikli 10 lõikes 2 on sätestatud, et asjaomase määruse I lisas esitatud piiritusjoogikategooria nõuetele vastava piiritusjoogi puhul kasutatakse seadusliku nimetusena kõnealuse kategooria nimetust. Selle nõude kohaselt on kõigi segude puhul, mitte üksnes selliste segude puhul, mille suhtes on tehtud erand kõnealuse määruse artikli 13 lõike 3 neljanda lõigu alusel, lubatud kasutada seadusliku nimetusena selle kategooria nimetust, millesse nad kuuluvad.

(5)

Selleks et kõrvaldada vastuolu määruse (EL) 2019/787 artikli 10 lõikest 2 ja artikli 13 lõikest 3 tulenevate kohustuste vahel segude märgistamisel ning tagada piiritusjookide tootjate õiguskindlus ja tarbijate õiguspärane teavitamine, on asjakohane täpsustada märgistamise erisätteid segude puhul, sealhulgas selliste segude puhul, mis saadakse eri geograafiliste tähistega piiritusjookide kombinatsioonina või geograafilise tähisega piiritusjookide ja geograafilise tähiseta piiritusjookide kombinatsioonina. Samuti on vaja muuta kõnealuse määruse artikli 3 lõiget 3 ja artikli 10 lõiget 7, milles on osutatud kõnealustele märgistamise erisätetele.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EL) 2019/787 vastavalt muuta.

(7)	Määruse (EL) 2019/787 artikli 51 lõike 3 kohaselt ja selleks, et vältida regulatiivset vaakumit, tuleks käesolevat määrust kohaldada tagasiulatuvalt alates 25. maist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) 2019/787 muudetakse järgmiselt.

Artikli 3 punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3)

„viide“ – otsene või kaudne viide ühele või mitmele I lisas sätestatud piiritusjoogikategooriates esitatud seaduslikule nimetusele või piiritusjoogi geograafilisele tähisele, mis on muu kui viide, mida kasutatakse liitnimetuses või artikli 13 lõigetes 2–4 osutatud koostisosade loeteludes järgmiste kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel:

a)	toiduaine, mis ei ole piiritusjook, või

b)	piiritusjook, mis vastab I lisa 33.–40. kategooria nõuetele;“.

Artikli 10 lõike 7 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„7.

Ilma et see piiraks artiklite 11 ja 12 ning artikli 13 lõigete 2–4 kohaldamist, on keelatud kasutada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid selliste jookide kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel, mis ei vasta I lisas sätestatud asjaomase kategooria nõuetele või asjaomasele geograafilisele tähisele. Seda keeldu kohaldatakse ka juhul, kui selliseid seaduslikke nimetusi või geograafilisi tähiseid kasutatakse koos selliste sõnadega nagu „sarnane“, „liiki“, „stiili“, „valmistatud“, „lõhna või maitsega“ või muude samalaadsete sõnadega.“

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.	Miksitud piiritusjoogi korral võib I lisas sätestatud piiritusjoogikategooria seadusliku nimetuse või piiritusjoogi geograafilise tähise märkida üksnes nende alkohoolsete koostisosade loetelus, mis on esitatud piiritusjoogi seadusliku nimetusega samas vaateväljas.

Esimeses lõigus osutatud juhul peab alkohoolsete koostisosade loetelule olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktis e osutatud sõna. Nii alkohoolsete koostisosade loetelu kui ka selle juurde kuuluv sõna peab olema esitatud segu seadusliku nimetusega samas vaateväljas, samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mille suurus ei ole suurem kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest.

Lisaks esitatakse alkohoolsete koostisosade loetelus vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal peab võrduma nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsendiga miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.“;

lisatakse järgmine lõige:

„3a.

Segu puhul kannab piiritusjook I lisas esitatud asjaomase piiritusjoogikategooria puhul ette nähtud seaduslikku nimetust.

Eri geograafiliste tähistega piiritusjookide kombinatsioonina või geograafilise tähisega piiritusjookide ja geograafilise tähiseta piiritusjookide kombinatsioonina saadud segude suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

segu kirjeldamisel, esitlemisel või märgistamisel võib märkida I lisas esitatud seaduslikud nimetused või segamisel kasutatud piiritusjookide vastavad geograafilised tähised, tingimusel et need esinevad

i)	üksnes segus sisalduvate alkohoolsete koostisosade loetelus seadusliku nimetusega samas kirjatüübis ja sama värvi tähtedega, mis ei ole suuremad kui pool seadusliku nimetuse kirjasuurusest, ning

ii)	vähemalt üks kord segu seadusliku nimetusega samas vaateväljas;

b)	alkohoolsete koostisosade loetelule peab olema lisatud vähemalt üks artikli 10 lõike 6 punktis d osutatud sõna;

alkohoolsete koostisosade loetelus tuleb esitada vähemalt ühel korral kõigi alkohoolsete koostisosade osakaal protsentides kasutatud koguste kahanevas järjekorras. See osakaal peab võrduma nimetatud koostisosa puhta alkoholi mahuprotsendiga miksitud piiritusjoogi puhta alkoholi kogusisaldusest mahuprotsentides.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 25. maist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1097,

1. juuli 2021,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis („Garbanzo de Fuentesaúco“ (KGT))

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Hispaania taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1485/2007 (2) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Garbanzo de Fuentesaúco“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)	Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (3).

(3)	Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Garbanzo de Fuentesaúco“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. juuli 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 14. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1485/2007, millega teatavad nimetused registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris (Carne de Bísaro Transmontano või Carne de Porco Transmontano (KPN), Szegedi szalámi või Szegedi téliszalámi (KPN), Pecorino di Filiano (KPN), Cereza del Jerte (KPN), Garbanzo de Fuentesaúco (KGT), Lenteja Pardina de Tierra de Campos (KGT), Λουκούμι Γεροσκήπου (Loukoumi Geroskipou) (KGT), Skalický trdelník (KGT)) (ELT L 330, 15.12.2007, lk 13).

(3) ELT C 82, 11.3.2021, lk 14.

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/5

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/1098,

2. juuli 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate 24-epibrassinoliidi, Allium cepa L. sibula ekstrakti, tsüflumetofeeni, fludioksoniili, fluoroksüpüüri, naatrium-5-nitroguaiakolaadi, naatrium-o-nitrofenolaadi ja naatrium-p-nitrofenolaadi jääkide piirnormidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 1 ja artikli 14 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Fludioksoniili, fluoroksüpüüri, naatrium-5-nitroguaiakolaadi, naatrium-o-nitrofenolaadi ja naatrium-p-nitrofenolaadi jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas. Tsüflumetofeeni jääkide piirnormid on sätestatud kõnealuse määruse III lisa A osas. 24-epibrassinoliidi ja Allium cepa L. sibula ekstrakti jääkide piirnorme ei ole määruses (EÜ) nr 396/2005 eraldi sätestatud ning neid aineid ei ole kantud kõnealuse määruse IV lisasse, seega kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 18 lõike 1 punktis b sätestatud vaikeväärtust 0,01 mg/kg.

(2)	Seoses loa andmisega toimeainet tsüflumetofeeni sisaldava taimekaitsevahendi kasutamiseks tsitrusviljade, aprikooside, virsikute, tomatite, baklažaanide, kurkide ja humala puhul on esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 kohane taotlus muuta kehtivaid jääkide piirnorme.

(3)

Fludioksoniili kohta on selline taotlus esitatud musta leedri marjade puhul. Fluoroksüpüüri kohta on selline taotlus esitatud murulaugu, lehtselleri, peterselli, aed-liivatee, basiiliku ja söödavate õite puhul. Naatrium-5-nitroguaiakolaadi, naatrium-o-nitrofenolaadi ja naatrium-p-nitrofenolaadi kohta on selline taotlus esitatud lauaoliivide ja õli tootmiseks ettenähtud oliivide puhul.

(4)	Asjaomased liikmesriigid hindasid määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 8 kohaselt kõnealuseid taotlusi ja edastasid hindamisaruanded komisjonile.

(5)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) hindas kõnealuseid taotlusi ja hindamisaruandeid, analüüsides eelkõige ohtu tarbijatele ja vajaduse korral ka loomadele, ning esitas jääkide kavandatud piirnormide kohta põhjendatud arvamused (2). Toiduohutusamet edastas need arvamused taotlejatele, komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi need üldsusele kättesaadavaks.

(6)

Toiduohutusamet jõudis kõigi taotluste puhul järeldusele, et kõik andmeid käsitlevad nõuded on täidetud ja et Euroopa 27 konkreetse tarbijarühma tarbijate kokkupuudet käsitleva hinnangu kohaselt on taotlejate soovitud muudatused jääkide piirnormides tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad. Toiduohutusamet võttis arvesse kõige uuemat teavet ainete toksikoloogiliste omaduste kohta. Hinnangute kohaselt ei teki ei tarbijate eluaegsel kokkupuutel kõnealuste ainetega kõigi selliseid aineid sisaldada võivate toiduainete tarbimisel ega ka asjaomaste toodete suures koguses tarbimisega kaasneval lühiajalisel kokkupuutel ohtu ületada aktsepteeritavat päevadoosi või akuutset standarddoosi.

(7)

Seoses toimeaine 24-epibrassinoliidi heakskiitmisega lisati kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 (3) artikli 8 lõike 1 punktiga g kokkuvõtlikku toimikusse taotlus jääkide piirnormide kohta. Asjaomane liikmesriik hindas seda taotlust vastavalt kõnealuse määruse artikli 11 lõikele 2. Toiduohutusamet hindas kõnealust taotlust ja esitas nimetatud toimeaine pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta oma järeldused, milles ta soovitab lisada 24-epibrassinoliidi määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisasse (4).

(8)

Allium cepa L. sibula ekstrakt on põhiainena heaks kiidetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/81 (5). Selle aine kasutustingimuste puhul ei eeldata selliste jääkide tekkimist toidus ja söödas, mis võiksid tarbijat ohustada. Seepärast on asjakohane kanda Allium cepa L. sibula ekstrakt määruse (EÜ) nr 396/2005 IV lisasse.

(9)	Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja järeldustele ning võttes arvesse käsitletava küsimuse puhul asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide vastavad muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõike 2 nõuetega.

(10)	Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(11)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) Euroopa Toiduohutusameti teaduslike aruannetega saab tutvuda aadressil http://www.efsa.europa.eu:

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for cyflumetofen in various crops“ (Põhjendatud arvamus tsüflumetofeeni jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta eri kultuuride puhul), EFSA Journal 2021;19(2):6373.

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for fludioxonil in rhubarbs“ (Põhjendatud arvamus fludioksoniili jääkide kehtiva piirnormi muutmise kohta musta leedri marjade puhul), EFSA Journal 2020;18(7):6175.

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for fluroxypyr in chives, celery leaves, parsley, thyme and basil and edible flowers“ (Põhjendatud arvamus fluoroksüpüüri jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta murulaugu, lehtselleri, peterselli, aed-liivatee, basiiliku ja söödavate õite puhul), EFSA Journal 2020;18(10):6273.

„Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for sodium 5-nitroguaiacolate, sodium o-nitrophenolate and sodium p-nitrophenolate (sodium nitrocompounds) in table olives and olives for oil production“ (Põhjendatud arvamus naatrium-5-nitroguaiakolaadi, naatrium-o-nitrofenolaadi ja naatrium-p-nitrofenolaadi (naatrium-nitroühendid) jääkide kehtivate piirnormide muutmise kohta lauaoliivide ja õli tootmiseks ettenähtud oliivide puhul), EFSA Journal 2020;18(11):6313.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 309, 24.11.2009, lk 1).

(4) „Conclusion on the peer review of the pesticide risk assessment of the active substance 24-epibrassinolide“ (Järeldused toimeaine 24-epibrassinoliidi pestitsiidina kasutamise riskihindamist käsitleva vastastikuse eksperdiarvamuse kohta), EFSA Journal 2020;18(6):6132.

(5) Komisjoni 27. jaanuari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/81, millega kiidetakse heaks põhiaine Allium cepa L. sibulaekstrakt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa (ELT L 29, 28.1.2021, lk 12).

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa muudetakse järgmiselt:

II lisas asendatakse fludioksoniili, fluoroksüpüüri, naatrium-5-nitroguaiakolaati, naatrium-o-nitrofenolaati ja naatrium-p-nitrofenolaati käsitlevad veerud järgmisega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Fludioksoniil (R) (F)

Fluroksüpüür (fluroksüpüüri ja selle soolade, estrite ja konjugaatide summa, väljendatud fluroksüpüürina) (R) (A)

Naatrium-5-nitroguaiakolaat, naatrium-o-nitrofenolaat ja naatrium-p-nitrofenolaat (naatrium-5-nitroguaiakolaadi, naatrium-o-nitrofenolaadi ja naatrium-p-nitrofenolaadi summa, väljendatud naatrium-5-nitroguaiakolaadina)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0110000

Tsitrusviljad

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0120010

Mandlid

0,01 (*1)

0120020

Brasiilia pähklid

0,01 (*1)

0120030

Kašupähklid

0,01 (*1)

0120040

Kastanid

0,01 (*1)

0120050

Kookospähklid

0,01 (*1)

0120060

Sarapuupähklid

0,01 (*1)

0120070

Makadaamiapähklid

0,01 (*1)

0120080

Pekanipähklid

0,01 (*1)

0120090

Piiniapähklid

0,01 (*1)

0120100

Pistaatsiapähklid

0,2

0120110

Kreeka pähklid

0,01 (*1)

0120990

Muud

0,01 (*1)

0130000

Õunviljad

0,03 (*1)

0130010

Õunad

0,05 (*1)(+)

0130020

Pirnid

0,01 (*1)

0130030

Küdooniad

0,01 (*1)

0130040

Astelpihlaka viljad

0,01 (*1)

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0,01 (*1)

0130990

Muud

0,01 (*1)

0140000

Luuviljad

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0140010

Aprikoosid

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

0140040

Ploomid

0140990

Muud

0,01 (*1)

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0151000

a)	Viinamarjad

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

0153000

c)	Koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050

Kibuvitsamarjad

0,01 (*1)

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0,01 (*1)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,01 (*1)

0154080

Musta leedri marjad

0154990

Muud

0,01 (*1)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0,01 (*1)

0161000

a)	Söödava koorega

0,01 (*1)

0161010

Datlid

0,03 (*1)

0161020

Viigimarjad

0,03 (*1)

0161030

Lauaoliivid

0,12

0161040

Kinkanid

0,03 (*1)

0161050

Tähtviljad

0,03 (*1)

0161060

Hurmaad

0,03 (*1)

0161070

Jambolanid

0,03 (*1)

0161990

Muud

0,03 (*1)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0,03 (*1)

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0,01 (*1)

0162030

Granadillid/marakujad

0,01 (*1)

0162040

Kaktusviljad

0,01 (*1)

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0,01 (*1)

0162060

Virgiinia persimonid

0,01 (*1)

0162990

Muud

0,01 (*1)

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0,03 (*1)

0163010

Avokaadod

1,5

0163020

Banaanid

0,01 (*1)

0163030

Mangod

0163040

Papaiad

0,01 (*1)

0163050

Granaatõunad

0163060

Suhkurannoonad

0,01 (*1)

0163070

Guajaavid

0,5

0163080

Ananassid

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0,01 (*1)

0163100

Durianid

0,01 (*1)

0163110

Oga-annoonad

0,01 (*1)

0163990

Muud

0,01 (*1)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0211000

Kartulid

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0,01 (*1)

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0,01 (*1)

0212990

Muud

0,01 (*1)

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v,a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0,2

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0,01 (*1)

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0,3

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0,01 (*1)

0213110

Naeris

0,01 (*1)

0213990

Muud

0,01 (*1)

0220000

Sibulköögivili

0,03 (*1)

0220010

Küüslauk

0,5

0,05 (*1)(+)

0220020

Sibul

0,5

0,05 (*1)(+)

0220030

Pesasibul

0,5

0,05 (*1)(+)

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0,01 (*1)

0220990

Muud

0,5

0,01 (*1)

0230000

Viliköögivili

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomat

0231020

Harilik paprika

0231030

Baklažaan

0,4

0231040

Söödav muskushibisk

0,01 (*1)

0231990

Muud

0,01 (*1)

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,4

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,3

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud

0234000

d)	Suhkrumais

0,01 (*1)

0239000

e)	Muu viliköögivili

0,01 (*1)

0240000

Kapsasköögivili (v,a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0,7

0241020

Lillkapsas

0,01 (*1)

0241990

Muud

0,01 (*1)

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0,01 (*1)

0242020

Peakapsas

0242990

Muud

0,01 (*1)

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0,01 (*1)

0243990

Muud

0,01 (*1)

0244000

Nuikapsad

0,01 (*1)

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0251070

Kapsas-lehtsinep

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990

Muud

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0255000

e)	Salatsigur

0,02

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad õied

0,06 (*1)

0256010

Aed-harakputk

0,02 (*1)

0256020

Murulauk

0,5

0256030

Lehtseller

0,3

0256040

Petersell

0,3

0256050

Aedsalvei

0,02 (*1)

0256060

Rosmariin

0,02 (*1)

0256070

Aed-liivatee

2(+)

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0,3

0256090

Loorberilehed

0,02 (*1)

0256100

Estragon

0,02 (*1)

0256990

Muud

0,02 (*1)

0260000

Kaunköögivili

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0,4

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0,3

0260050

Läätsed

0,05

0260990

Muud

0,01 (*1)

0270000

Varsköögivili

0,03 (*1)

0270010

Spargel

0,01 (*1)

0270020

Kardi

0,01 (*1)

0270030

Varsseller

1,5

0,01 (*1)

0270040

Salat-apteegitill

1,5

0,01 (*1)

0270050

Harilik artišokk

0,01 (*1)

0270060

Porrulauk

0,01 (*1)

0,3 (+)

0270070

Rabarber

0,7

0,01 (*1)

0270080

Bambusevõrsed

0,01 (*1)

0270090

Palmipungad

0,01 (*1)

0270990

Muud

0,01 (*1)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0300000

KAUNVILI

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0300010

Oad

0,5

0300020

Läätsed

0,4

0300030

Herned

0,4

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0,4

0300990

Muud

0,4

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,01 (*1)

0401000

Õliseemned

0,03 (*1)

0401010

Linaseemned

0,3

0401020

Maapähklid

0,01 (*1)

0401030

Unimagunaseemned

0,01 (*1)

0401040

Seesamiseemned

0,3

0401050

Päevalilleseemned

0,01 (*1)

0401060

Rapsiseemned

0,3

0401070

Sojaoad

0,2

0401080

Sinepiseemned

0,3

0401090

Puuvillaseemned

0,01 (*1)

0401100

Kõrvitsaseemned

0,01 (*1)

0401110

Värvisafloori seemned

0,01 (*1)

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0,3

0401130

Põldtudra seemned

0,3

0401140

Kanepiseemned

0,3

0401150

Riitsinuseseemned

0,01 (*1)

0401990

Muud

0,01 (*1)

0402000

Õlivili

0,01 (*1)

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0,12

0402020

Õlipalmi tuumad

0,03 (*1)

0402030

Õlipalmi viljad

0,03 (*1)

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0,03 (*1)

0402990

Muud

0,03 (*1)

0500000

TERAVILI

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0500010

Oder

0,1 (+)

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0,01 (*1)

0500030

Mais

0,05 (*1)(+)

0500040

Harilik hirss

0,01 (*1)

0500050

Kaer

0,1 (+)

0500060

Riis

0,01 (*1)

0500070

Rukis

0,1 (+)

0500080

Harilik sorgo

0,05 (*1)(+)

0500090

Nisu

0,1 (+)

0500990

Muud

0,01 (*1)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,15 (*1)

0610000

Teed

0,05 (*1)

0620000

Kohvioad

0,05 (*1)

0630000

Taimeteed

0631000

Õitest

0,05 (*1)

2(+)

0631010

Kummel

(+)

0631020

Hapu hibisk

(+)

0631030

Roos

(+)

0631040

Jasmiin

(+)

0631050

Pärn

(+)

0631990

Muud

(+)

0632000

b)	Lehtedest ja ürtidest

0,05 (*1)

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

Juurtest

0,05 (*1)

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	Muudest taimeosadest

0,05 (*1)

0640000

Kakaooad

0,05 (*1)

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0,05 (*1)

0700000

HUMAL

0,05 (*1)

0,3 (*1)

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0840020

Harilik ingver

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0850000

Pungad

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0,05 (*1)

0,15 (*1)

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

0,01 (*1)

0,03 (*1)

0900010

Suhkrupeedi juured

0,01 (*1)

0900020

Harilik suhkruroog

0,05 (*1)(+)

0900030

Juursigur

0,01 (*1)

0900990

Muud

0,01 (*1)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

0,03 (*1)

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

0,02

0,01 (*1)(+)

1011020

Rasvkude

0,02

0,04 (+)

1011030

Maks

0,1

0,04 (+)

1011040

Neerud

0,1

0,06 (+)

1011050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

0,1

0,06 (+)

1011990

Muud

0,02

0,01 (*1)(+)

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

0,02

0,01 (*1)(+)

1012020

Rasvkude

0,02

0,06 (+)

1012030

Maks

0,1

0,07 (+)

1012040

Neerud

0,1

0,3 (+)

1012050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

0,1

0,3 (+)

1012990

Muud

0,02

0,01 (*1)(+)

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

0,02

0,01 (*1)(+)

1013020

Rasvkude

0,02

0,06 (+)

1013030

Maks

0,1

0,07 (+)

1013040

Neerud

0,1

0,3 (+)

1013050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

0,1

0,3 (+)

1013990

Muud

0,02

0,01 (*1)(+)

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

0,02

0,01 (*1)(+)

1014020

Rasvkude

0,02

0,06 (+)

1014030

Maks

0,1

0,07 (+)

1014040

Neerud

0,1

0,3 (+)

1014050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

0,1

0,3 (+)

1014990

Muud

0,02

0,01 (*1)(+)

1015000

e)	Hobuslased

1015010

Lihaskude

0,02

0,01 (*1)

1015020

Rasvkude

0,02

0,06

1015030

Maks

0,1

0,07

1015040

Neerud

0,1

0,3

1015050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

0,1

0,3

1015990

Muud

0,02

0,01 (*1)

1016000

f)	Kodulinnud

0,01 (*1)

1016010

Lihaskude

0,01 (*1)

1016020

Rasvkude

0,01 (*1)

1016030

Maks

0,1

1016040

Neerud

0,1

1016050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

0,1

1016990

Muud

0,01 (*1)

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

0,02

0,01 (*1)

1017020

Rasvkude

0,02

0,06

1017030

Maks

0,1

0,07

1017040

Neerud

0,1

0,3

1017050

Söödav rups (v,a maks ja neerud)

0,1

0,3

1017990

Muud

0,02

0,01 (*1)

1020000

Piim

0,04

0,06 (+)

0,03 (*1)

1020010

Veised

(+)

1020020

Lambad

(+)

1020030

Kitsed

(+)

1020040

Hobused

(+)

1020990

Muud

(+)

1030000

Linnumunad

0,02

0,01 (*1)

0,03 (*1)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05 (*1)

0,15 (*1)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,01 (*1)

0,03 (*1)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,01 (*1)

0,03 (*1)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,02

0,01 (*1)

0,03 (*1)

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

Fludioksoniil (R) (F)

(R) Jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: fludioksoniil – kood 1000000, välja arvatud 1040000: fludioksoniili ja selle metaboliitide (mis on oksüdeeritud metaboliidiks 2,2-difluorobenso[1,3]dioksool-4-karboksüülhape) summa, väljendatud fludioksoniilina

(F) Rasvas lahustuv

Fluroksüpüür (fluroksüpüüri ja selle soolade, estrite ja konjugaatide summa, väljendatud fluroksüpüürina) (R) (A)

(R) Jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodnumbri järgmise kombinatsiooni puhul: fluroksüpüür – kood 1000000, välja arvatud 1040000: fluroksüpüür (fluroksüpüüri ja selle soolade summa, väljendatud fluroksüpüürina)

(A) ELi referentlaborid tegid kindlaks, et fluroksüpüüri konjugaatide võrdlusstandard ei ole kaubanduslikult kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud võrdlusstandardi kaubanduslikku kättesaadavust 1. juuli 2016. aasta seisuga, või kui kõnealune võrdlusstandard ei olnud selleks kuupäevaks kaubanduslikult kättesaadav, siis selle puudumist.

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite ja jäägikatsete puhul kasutatud analüüsimeetodi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see oli esitatud 1. juuliks 2017, või kui kõnealune teave ei olnud nimetatud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.

0500010 Oder

0500030 Mais

0500050 Kaer

0500070 Rukis

0500080 Harilik sorgo

0500090 Nisu

0900020 Harilik suhkruroog

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite, metabolismi ja jäägikatsete puhul kasutatud analüüsimeetodi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see oli esitatud 1. juuliks 2017, või kui kõnealune teave ei olnud nimetatud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.

0270060 Porrulauk

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite, metabolismi, saagikoristuseelse ooteaja ja jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see oli esitatud 1. juuliks 2017, või kui kõnealune teave ei olnud nimetatud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.

0220010 Küüslauk

0220030 Pesasibul

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite, metabolismi, säilivuse ja jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see oli esitatud 1. juuliks 2017, või kui kõnealune teave ei olnud nimetatud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.

0220020 Sibul

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite, säilivuse, saagikoristuseelse ooteaja ja jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see oli esitatud 1. juuliks 2017, või kui kõnealune teave ei olnud nimetatud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.

0130010 Õunad

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave säilivuse ja metabolismi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see oli esitatud 1. juuliks 2017, või kui kõnealune teave ei olnud nimetatud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.

1011000 a) Sead

1011010 Lihaskude

1011020 Rasvkude

1011030 Maks

1011040 Neerud

1011050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1011990 Muud (2)

1012000 b) Veised

1012010 Lihaskude

1012020 Rasvkude

1012030 Maks

1012040 Neerud

1012050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1012990 Muud (2)

1013000 c) Lambad

1013010 Lihaskude

1013020 Rasvkude

1013030 Maks

1013040 Neerud

1013050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1013990 Muud (2)

1014000 d) Kitsed

1014010 Lihaskude

1014020 Rasvkude

1014030 Maks

1014040 Neerud

1014050 Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1014990 Muud (2)

1020000 Piim

1020010 Veised

1020020 Lambad

1020030 Kitsed

1020040 Hobused

1020990 Muud (2)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete puhul kasutatud analüüsimeetodi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Komisjon võtab jäägi piirnormi läbivaatamisel arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see oli esitatud 1. juuliks 2017, või kui kõnealune teave ei olnud nimetatud kuupäevaks esitatud, siis selle puudumist.

0256070 Aed-liivatee

0631000 a) Õitest

0631010 Kummel

0631020 Hapu hibisk

0631030 Roos

0631040 Jasmiin

0631050 Pärn

0631990 Muud (2)”

III lisa A osas asendatakse tsüflumetofeeni käsitlev veerg järgmisega:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (2)

Tsüflumetofeen

(1)

(2)

(3)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0110000

Tsitrusviljad

0,5

0110010

Greibid

0110020

Apelsinid

0110030

Sidrunid

0110040

Laimid

0110050

Mandariinid

0110990

Muud

0120000

Pähklid

0,01 (*2)

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0,4

0130010

Õunad

0130020

Pirnid

0130030

Küdooniad

0130040

Astelpihlaka viljad

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0130990

Muud

0140000

Luuviljad

0140010

Aprikoosid

0,3

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

0,3

0140040

Ploomid

0140990

Muud

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0151000

a)	Viinamarjad

0,6

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

0,6

0153000

c)	Koguviljad

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0154050

Kibuvitsamarjad

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,4

0154080

Musta leedri marjad

0154990

Muud

0160000

Mitmesugused puuviljad

0161000

a)	Söödava koorega

0161010

Datlid

0161020

Viigimarjad

0161030

Lauaoliivid

0161040

Kinkanid

0161050

Tähtviljad

0161060

Hurmaad

0,4

0161070

Jambolanid

0161990

Muud

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0162040

Kaktusviljad

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0162060

Virgiinia persimonid

0162990

Muud

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0163020

Banaanid

0163030

Mangod

0163040

Papaiad

0163050

Granaatõunad

0163060

Suhkurannoonad

0163070

Guajaavid

0163080

Ananassid

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0163100

Durianid

0163110

Oga-annoonad

0163990

Muud

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0211000

Kartulid

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0213110

Naeris

0213990

Muud

0220000

Sibulköögivili

0220010

Küüslauk

0220020

Sibul

0220030

Pesasibul

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0220990

Muud

0230000

Viliköögivili

0231000

a)	Maavitsalised

0231010

Tomat

0,4

0231020

Harilik paprika

0231030

Baklažaan

0,4

0231040

Söödav muskushibisk

0231990

Muud

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0232010

Kurk

0,4

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud

0234000

d)	Suhkrumais

0239000

e)	Muu viliköögivili

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0241990

Muud

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0242020

Peakapsas

0242990

Muud

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990

Muud

0244000

Nuikapsad

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

0251010

Põldkännak

0251020

Aedsalat

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0251050

Ameerika kollakas

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0251070

Kapsas-lehtsinep

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990

Muud

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010

Spinat

0252020

Harilik portulak

0252030

Lehtpeet

0252990

Muud

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0255000

e)	Salatsigur

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad õied

0256010

Aed-harakputk

0256020

Murulauk

0256030

Lehtseller

0256040

Petersell

0256050

Aedsalvei

0256060

Rosmariin

0256070

Aed-liivatee

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090

Loorberilehed

0256100

Estragon

0256990

Muud

0260000

Kaunköögivili

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0260050

Läätsed

0260990

Muud

0270000

Varsköögivili

0270010

Spargel

0270020

Kardi

0270030

Varsseller

0270040

Salat-apteegitill

0270050

Harilik artišokk

0270060

Porrulauk

0270070

Rabarber

0270080

Bambusevõrsed

0270090

Palmipungad

0270990

Muud

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0300000

KAUNVILI

0300010

Oad

0300020

Läätsed

0300030

Herned

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0300990

Muud

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0401020

Maapähklid

0401030

Unimagunaseemned

0401040

Seesamiseemned

0401050

Päevalilleseemned

0401060

Rapsiseemned

0401070

Sojaoad

0401080

Sinepiseemned

0401090

Puuvillaseemned

0401100

Kõrvitsaseemned

0401110

Värvisafloori seemned

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0401130

Põldtudra seemned

0401140

Kanepiseemned

0401150

Riitsinuseseemned

0401990

Muud

0402000

Õlivili

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0402020

Õlipalmi tuumad

0402030

Õlipalmi viljad

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0402990

Muud

0500000

TERAVILI

0500010

Oder

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0500030

Mais

0500040

Harilik hirss

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0500080

Harilik sorgo

0500090

Nisu

0500990

Muud

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0610000

Teed

0620000

Kohvioad

0630000

Taimeteed

0631000

Õitest

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b)	Lehtedest ja ürtidest

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

Juurtest

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	Muudest taimeosadest

0640000

Kakaooad

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0700000

HUMAL

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0840020

Harilik ingver

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud

0850000

Pungad

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

0900010

Suhkrupeedi juured

0900020

Harilik suhkruroog

0900030

Juursigur

0900990

Muud

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

0,01 (*2)

1011020

Rasvkude

0,01 (*2)

1011030

Maks

0,02

1011040

Neerud

0,02

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,02

1011990

Muud

0,01 (*2)

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

0,01 (*2)

1012020

Rasvkude

0,01 (*2)

1012030

Maks

0,02

1012040

Neerud

0,02

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,02

1012990

Muud

0,01 (*2)

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

0,01 (*2)

1013020

Rasvkude

0,01 (*2)

1013030

Maks

0,02

1013040

Neerud

0,02

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,02

1013990

Muud

0,01 (*2)

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

0,01 (*2)

1014020

Rasvkude

0,01 (*2)

1014030

Maks

0,02

1014040

Neerud

0,02

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,02

1014990

Muud

0,01 (*2)

1015000

e)	Hobuslased

1015010

Lihaskude

0,01 (*2)

1015020

Rasvkude

0,01 (*2)

1015030

Maks

0,02

1015040

Neerud

0,02

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,02

1015990

Muud

0,01 (*2)

1016000

f)	Kodulinnud

1016010

Lihaskude

1016020

Rasvkude

1016030

Maks

1016040

Neerud

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

1016990

Muud

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

0,01 (*2)

1017020

Rasvkude

0,01 (*2)

1017030

Maks

0,02

1017040

Neerud

0,02

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,02

1017990

Muud

0,01 (*2)

1020000

Piim

0,01 (*2)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

1060000

Selgrootud maismaaloomad

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

3)	IV lisasse lisatakse tähestikulises järjekorras järgmised kanded: „24-epibrassinoliid“ ja „Allium cepa L. sibula ekstrakt“.

(*1) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

(*2) Tähistab alumist analüütilist määramispiiri.

(2) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille puhul kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.”

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/29

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/1099,

5. juuli 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II ja III lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Praegu määrusega (EÜ) nr 1223/2009 reguleerimata aine 4-[(tetrahüdro-2H-püraan-2-üül)oksü]fenool (tavanimetus: desoksüarbutiin, INCI nimetus: tetrahüdropüranüüloksüfenool) põhjustab 1,4-dihüdroksübenseeni (INCI nimetus: hüdrokinoon) eraldumist. Hüdrokinoon on määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa kandes nimetatud 1339 aine, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud, välja arvatud sama määruse III lisa kandes 14 osutatud juhul.

(2)

Tarbijaohutuse komitee hindas desoksüarbutiini kasutamist kosmeetikatoodetes. Komitee võttis 25. juunil 2015 vastu arvamuse, (2) milles järeldati, et nimetatud ainet sisaldavate toodete olelusringiga seoses esile kerkinud ohutusalaste probleemide tõttu ei saa kuni 3 % desoksüarbutiini kasutamist näokreemides pidada ohutuks (3).

(3)	Nimetatud arvamusest lähtudes tuleks desoksüarbutiini kasutamine kosmeetikatoodetes keelata ning lisada see aine määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas esitatud keelatud ainete loetellu.

(4)	1,3-dihüdroksü-2-propanoon (INCI nimetus: dihüdroksüatsetoon) on kosmeetiline koostisaine, mis toimib nahka hooldava ja pruunistava ainena. Praegu ei ole dihüdroksüatsetoon määrusega (EÜ) nr 1223/2009 reguleeritud.

(5)

Tarbijaohutuse komitee tõdes 3.–4. märtsil 2020 vastu võetud arvamuses, (4) et dihüdroksüatsetoon on ohutu, kui seda kasutada juustele kantava (mitteoksüdeeriva) juuksevärvi koostisainena, mille sisaldus on kuni 6,25 %. Lisaks järeldas tarbijaohutuse komitee samas arvamuses, et ohutuks võib pidada ka seda, kui dihüdroksüatsetooni kasutatakse juustele kantava (mitteoksüdeeriva) juuksevärvi koostisainena, mille sisaldus on kuni 6,25 %, koos pruunistava kehapiima ja näokreemiga, mille maksimaalne dihüdroksüatsetooni sisaldus on kuni 10 %.

(6)	Kirjeldatud järelduste põhjal tuleb määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisasse lisada uus kanne, millega lubatakse dihüdroksüatsetooni piiratud kasutamine üksnes mitteoksüdeerivates juuksevärvides ja pruunistavates toodetes, kus selle maksimaalne sisaldus võib olla vastavalt kuni 6,25 % ja kuni 10 %.

(7)	Määrust (EÜ) nr 1223/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(8)	Selleks et tööstusharu jõuaks dihüdroksüatsetooni kasutamise uute nõuetega kohaneda ning neile nõuetele mittevastavate kosmeetikatoodete turule laskmise või turul kättesaadavaks tegemise järk-järgult lõpetada, on asjakohane näha ette mõistlik ajavahemik.

(9)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1223/2009 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2) Tarbijaohutuse komitee arvamus desoksüarbutiini/tetrahüdropüranüüloksüfenooli kohta, 25. juuni 2015, SCCS/1554/15.

(3) Vt arvamuse 4. punkt.

(4) Tarbijaohutuse komitee arvamus dihüdroksüatsetooni (DHA) kohta, 3.–4. märts 2020, SCCS/1612/19.

LISA

Määrust (EÜ) nr 1223/2009 muudetakse järgmiselt.

II lisasse lisatakse järgmine kanne:

Viite number	Aine määratlus
Viite number	Keemiline nimetus/INN	CASi number	EÜ number
a	b	c	d
„1657	4-[(tetrahüdro-2H-püraan-2-üül)oksü]fenool	53936-56-4“

III lisasse lisatakse järgmine kanne:

Viitenumber

Aine määratlus

Piirangud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus/INN

Nimetus koostisainete ühtses nimestikus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muud

„321

1,3-dihüdroksü-2-propanoon

Dihüdroksüatsetoon

96–26-4

202–494-5

a)	Juuksevärvaine mitteoksüdeerivates juuksevärvides (*1)

b)	Pruunistavad tooted (*1)

6,25 %

10 %“

(*1) Alates 26. jaanuarist 2022 ei lasta liidu turule juuksevärve ja pruunistavaid tooteid, mis sisaldavad nimetatud ainet ega vasta kehtestatud nõuetele. Alates 22. aprillist 2022 ei tehta juuksevärve ja pruunistavaid tooteid, mis sisaldavad nimetatud ainet ega vasta kehtestatud nõuetele, liidu turul kättesaadavaks.“

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/32

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1100,

5. juuli 2021,

millega kehtestatakse Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 9 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

14. mail 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse (2) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Türgist (edaspidi „asjaomane riik“) pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete (edaspidi „kuumvaltsitud lehttooted“ või „uurimisalune toode“) impordiga.

(2)	12. juunil 2020 algatas komisjon subsiidiumivastase uurimise seoses Türgist pärit sama toote impordiga (3).

1.2. Registreerimine

(3)	Kaebuse esitaja taotluse põhjal, mida toetasid nõutavad tõendid, kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/1686 (4) (edaspidi „registreerimismäärus“) asjaomase toote impordi registreerimise nõude alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel.

1.3. Ajutised meetmed

(4)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a esitas komisjon 17. detsembril 2020 pooltele kavandatud ajutiste tollimaksude kokkuvõtte ning üksikasjad, millest lähtutakse dumpingumarginaalide ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks piisavate marginaalide arvutamisel. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 215 ja 216, ei muutunud marginaalid poolte esitatud märkuste tõttu, sest need ei leitud olevat tehnilist laadi.

(5)	7. jaanuaril 2021 kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/9 (5) (edaspidi „ajutine määrus“) ajutise dumpinguvastase tollimaksu.

1.4. Järgnenud menetlus

(6)

Pärast selliste oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, mille alusel ajutine dumpinguvastane tollimaks kehtestati (edaspidi „esialgsete järelduste avalikustamine“), esitasid kaebuse esitajad, teatavate kasutajate huve esindav konsortsium, pikamõõdulisi terasetooteid importinud kasutaja, valimisse kaasatud eksportivad tootjad, ühe valimisse kaasatud eksportiva tootjaga seotud importija, Türgi teraseeksportijate ühendus (edaspidi „ÇİB“) ja Türgi valitsus kirjalikud esildised, milles nad tegid teatavaks oma seisukohad esialgsete järelduste kohta. Kaks eksportivat tootjat küsisid lisateavet oma kahjumarginaalide arvutuste kohta ning neile esitati see teave.

(7)	Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus. Ära kuulati kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat ja Türgi valitsus.

(8)	Komisjon jätkas lõplike järelduste tegemiseks vajaliku teabe kogumist ja kontrollimist. Lõplike järelduste tegemisel võttis komisjon arvesse huvitatud poolte märkusi ja muutis vajaduse korral oma esialgseid järeldusi.

(9)

Komisjon teatas kõikidele huvitatud pooltele olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille põhjal ta kavatses kehtestada Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõpliku dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „lõplike järelduste avalikustamine“). Kõikidele pooltele anti aega, et esitada kõnealuste lõplike järelduste avalikustamise kohta märkusi.

(10)	Samuti anti isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, selleks võimalus. Ära kuulati kolm valimisse kaasatud eksportivat tootjat. Peale selle taotles üks valimisse kaasatud eksportiv tootja ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist seoses alusmääruse artikli 18 kohaldamisega.

(11)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist avastas komisjon ühe eksportiva tootja lõpliku dumpingumarginaali arvutustes tehnilise vea. Seega saadeti asjaomasele eksportivale tootjale täiendavad lõplikud järeldused ning eksportiv tootja esitas nende kohta lisamärkused.

(12)	Huvitatud poolte märkusi arutati ja neid on käesolevas määruses võimaluse korral arvesse võetud.

1.5. Väljavõtteline uuring

(13)	Kuna väljavõttelise uuringu kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendused 7–18.

1.6. Individuaalne kontrollimine

(14)	Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 19.

1.7. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(15)	Kuna uurimisperioodi ja vaatlusaluse perioodi kohta märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendus 27.

1.8. Geograafilise ulatuse muutumine ja menetlusega seotud väited

(16)

Alates 1. jaanuarist 2021 ei kuulu Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) enam Euroopa Liitu. Seega põhineb käesolev määrus EL 27 (Euroopa Liit ilma Ühendkuningriigita) andmetel. Seepärast palus komisjon kaebuse esitajal ja valimisse kaasatud liidu tootjatel esitada teatavad algsed küsimustiku vastused üksnes EL 27 hõlmavate andmetega. Kaebuse esitaja ja valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid küsitud andmed. Kuna ajutises määruses avaldatud makromajanduslike näitajate ja EL 27 makromajanduslike andmete erinevused on tingitud ainsa Ühendkuningriigi tootjaga seotud andmete väljajätmisest, on käesoleva määruse teatavate tabelite arvandmed esitatud vahemikena, et mitte avaldada selle huvitatud poolega seotud konfidentsiaalset teavet.

(17)	Dumpingu puhul võeti lõplike dumpingumarginaalide arvutamisel arvesse üksnes sellist valimisse kaasatud eksportivate tootjate eksportmüüki, mis oli suunatud EL 27sse.

(18)

Liidu huvide hindamisel uuris komisjon kasutajatelt ja importijatelt (st Marcegaglia Carbon Steel SpA, San Polo Lamiere ja kontserni Network Steel kuuluvad majandusüksused), kas Ühendkuningriigi väljaastumine muudab nende vastuseid küsimustikule. San Polo Lamiere komisjoni taotlusele ei vastanud. Teised pooled märkisid, et Ühendkuningriigi väljaastumine juba esitatud teavet ei muuda.

(19)

12. jaanuaril 2021 teavitas komisjon toimikule lisatud märkusega (6) Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi sellest, et neid ei käsitata enam huvitatud pooltena kaubanduse kaitsemenetlustes. Märkusele vastas üksnes rahvusvahelise terasekaubanduse ühendus, kes tegutseb Ühendkuningriigis ning esindab importijate ja kasutajate huve. Ta oli registreeritud huvitatud poolena ning esitas põhjendatud taotluse jätkata selles menetluses huvitatud poolena. Arvestades, et sellel poolel on Saksamaal keskus, mis esindab asjaomaseid ELi äriühinguid EL 27s, rahuldas komisjon taotluse.

(20)

Türgi valitsus märkis, et Ühendkuningriigi väljaastumise tõttu on 7. jaanuaril 2021 kehtestatud ajutised meetmed põhjendamatud ja ebaseaduslikud, sest need põhinesid EL 28 andmetel. 29. jaanuaril 2021 palus Türgi valitsus komisjonil ajutised meetmed tühistada ja teha analüüs Ühendkuningriiki mittehõlmavate andmete alusel. Komisjon leidis, et Türgi valitsuse taotlus ei ole põhjendatud, sest ajutised meetmed põhinesid järeldustel, mis tehti huvitatud pooltele eelnevalt teatavaks 2020. aastal, mil liidul oli veel 28 liikmesriiki.

(21)

Peale selle väitsid Türgi valitsus ja kaks valimisse kaasatud eksportivat tootjat, et vastavalt Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ning Türgi Vabariigi vahelise lepingu (mis käsitleb Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga hõlmatud toodetega kauplemist; edaspidi „Türgi ja ESTÜ vaheline leping“) (7) artikli 11 lõikele 2 ei tohiks ükski ajutine meede kehtida kauem kui kolm kuud. Komisjon oli siiski arvamusel, et Türgi ja ESTÜ vahelise lepingu artikli 11 sätted on asjakohased üksnes juhul, kui kahju kannatanud pool sellele artiklile konkreetselt tugineb. Selles uurimises komisjon Türgi ja ESTÜ vahelise lepingu artikli 10 ega 11 sätetele ei tuginenud ning seega ei olnud tal kohustust kehtestada ajutised meetmed lühemaks perioodiks kui alusmäärusega ettenähtud kuueks kuuks.

2. ASJAOMANE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Toote määratlusega seotud väited

(22)

Esialgses etapis esitas üks kahveltõstukite, kahveltõstukite komponentide ja ehitusmasinate tootja taotluse, et uurimisaluse toote määratlusest jäetaks välja kuumvaltsitud teraslatid. Ajutises määruses märkis komisjon esialgu, et uurimine ei hõlma kuumvaltsitud teraslatte, sest 6–12 m pikkuste kuumvaltsitud teraslattide puhul on tegemist pikamõõduliste toodete, mitte terasest lehttoodetega.

(23)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist kordas pool oma taotlust. Ta märkis, et asjaomased tooted on endiselt toote määratlusega hõlmatud ning et seetõttu kohaldatakse nende suhtes meetmeid. Seepärast nõudis asjaomane pool, et välja jäetaks üle 6 000 mm pikkused tooted, st teatavad kuumvaltsitud latid, mis kuuluvad CN-koodi 7226 91 91 alla (üks neist CN-koodidest, mille toodete suhtes meetmed kehtivad). Komisjon leidis, et poole pakutud väljajättu ei ole võimalik teha, sest sellega välistataks ka teatavad kuumvaltsitud lehttooted, mille suhtes tuleks meetmeid kohaldada. Selles küsimuses märkis kaebuse esitaja, et ka rullidena tarnitavad kuumvaltsitud lehttooted ja isegi teatavad mõõtu lõigatud kuumvaltsitud lehttooted võivad olla 10 000 mm pikkused ning et seega ei iseloomusta see pikkus ainuüksi väljajätmist käsitlevas taotluses osutatud tooteid. Sellegipoolest oli kaebuse esitaja nõus, et kõnealused kuumvaltsitud teraslatid ei pidanud kuuluma uurimise kohaldamisalasse.

(24)

Komisjon leidis, et kahveltõstukite tootja taotluses kirjeldatud toodetel on teistsugused põhiomadused kui kuumvaltsitud lehttoodetel mitte pikkuse, vaid pigem paksuse ja laiuse mõttes; seepärast on tegemist erinevate toodetega, millel on erinevad kasutusalad. Seega nõustuti välja jätma tooted, mille a) laius on kuni 350 mm (kaasa arvatud) ja b) paksus vähemalt 50 mm, olenemata toote pikkusest.

(25)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist taotles Erdemir Romania S.R.L, et välja jäetaks CN-koodi 7225 19 10 alla kuuluvad nn magnetilised kuumvaltsitud suundorienteerimata struktuuriga räniterastooted, sest ta ostab neid tooteid üksnes oma emaettevõtjalt (Erdemir) Türgis, pidades silmas liidu tootjate väidetavaid tavasid (st kõrged hinnad ja piiratud varud) ning seda, et väidetavalt ei ole võimalik liidu tootjatega konkureerida. Erdemir Romania S.R.L väitis, et kui asjaomaseid tooteid välja ei jäeta, on sel kahjulik mõju nii äriühingule endale kui ka Rumeenia majandusele tervikuna.

(26)

Eespool osutatud väljajätmist käsitlev taotlus on seotud sisendmaterjalina kasutatavate kuumvaltsitud lehttoodetega, mida tarnib Rumeenias asuvale elektrotehnilise terase tootjale Türgis asuv emaettevõtja (Erdemir). Komisjon leidis, et nendel sisendmaterjalidel on samad füüsilised, tehnilised ja keemilised omadused ning lõppkasutusalad nagu muud liiki kuumvaltsitud lehttoodetel, mille suhtes meetmeid kohaldatakse, ning et need on vastastikku asendatavad. Seega ei rahuldanud komisjon taotlust jätta välja CN-koodi 7225 19 10 alla kuuluvad nn magnetilised kuumvaltsitud, suundorienteerimata struktuuriga räniterastooted. Peale selle toodab magnetilisi kuumvaltsitud suundorienteerimata struktuuriga räniterastooteid mitu liidu tootjat ning need tooted konkureerivad otseselt importtoodetega. Taotluse esitanud poolele avalduva mõju küsimuses ei mõistnud komisjon, miks peaks väljajätmisest keeldumisel olema rängad tagajärjed, nagu asjaomane pool väitis, võttes arvesse emaettevõtja suhtes kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu määra.

2.2. Järeldus

(27)	Kuna tootevaliku kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 28–33 esitatud järeldused, mille muudatused on esitatud eespool põhjenduses 24.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

(28)	Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist sai komisjon kolmelt valimisse kaasatud eksportivalt tootjalt ja kaebuse esitajalt kirjalikud märkused dumpinguhinnaga müügi suhtes tehtud esialgsete ja lõplike järelduste kohta.

3.1. Alusmääruse artikli 18 kohaldamine

(29)	Alusmääruse artikli 18 kohaldamist kahe seotud eksportiva tootja esitatud teabe suhtes (teave siseturul toimunud (omamaise) müügi puhul teatatud transpordikulude kohta) täpsustati ajutise määruse põhjendustes 26 ning 56–59.

(30)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustasid need kaks seotud eksportivat tootjat selle, et nende omamaiste transpordikulude suhtes kohaldati esialgses etapis alusmääruse artiklit 18, ning väitsid, et selle artikli kohaldamise tingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Samuti väitsid nad, et kui komisjon jõuaks teisele järeldusele, saaks ta omamaiseid transpordikulusid korrigeerida üksnes nende tarneteede korral, mille puhul loeti äriühingute esitatud teave ebaõigeks.

(31)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportivate tootjate väite ning väljendas toetust sellele, et komisjon kohaldas kõnealuste eksportivate tootjate kantud transpordikulude puhul esialgses etapis alusmääruse artiklit 18.

(32)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid asjaomased eksportivad tootjad oma väiteid. Esiteks väitsid nad, et kuna komisjon otsustas arvutada dumpingumarginaalid mõlema kontserni kuuluva eksportiva tootja jaoks eraldi, ei olnud enam vaja kindlaks teha kulusid, mis kaasnesid kuumvaltsitud lehttoodete transpordiga tootjalt teisele kontserni kuuluvale äriühingule. Teiseks leidsid nad, et komisjon oleks pidanud kasutama artikli 18 kohaldamist käsitlevale kirjale antud vastuses esitatud teavet ning korrigeerima transpordikulusid üksnes nende tarneteede puhul, kus müügi või tarne vahendamiseks kasutati kontserni kuuluva seotud äriühingu ladu/sadamat. Selles küsimuses taotles äriühing ka ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamine toimus 6. mail 2021.

(33)

Komisjon analüüsis väidet ning järeldas, et eksportivate tootjate kantud riigisisese transpordi kulude puhul oli põhjendatud kohaldada alusmääruse artiklit 18. Esiteks, ehkki esialgsete järelduste avalikustamise kohta esitatud märkuste põhjal tehti kahe äriühingu puhul arvutused eraldi, olid äriühingud siiski omavahel seotud ning seega olid sisetranspordikulud endiselt olulised. Teiseks ei sisaldanud dokumendid, mille äriühingud oma väidete toetuseks esitasid, uut teavet ega kõigi uurimisaluse toote omamaise müügiga seotud tarneteede selget ja terviklikku kirjeldust, mille alusel komisjon saaks selgelt kindlaks teha kõik tehingud (ja seega neid ristkontrollida), mille puhul kasutati seotud äriühingu ladu/sadamat müügi või tarne vahendamiseks. Toimikus oleva teabe põhjal ei olnud võimalik piisava kindlusega välistada, et puudusid teised tarneteed, mille puhul tuleks samuti välistada teatavad sisetranspordikulud.

(34)

Ärakuulamise eest vastutava ametniku soovituste alusel hindas komisjon eksportivate tootjate riigisisese transpordi kulude korrigeerimise proportsionaalsust uuesti. Komisjon märkis, et alusmääruse artiklit 18 kohaldati üksnes teatavate siseturul toimunud müügitehingute suhtes (ühe kontserni kuuluva eksportiva tootja puhul ligikaudu 10 % ja teise eksportiva tootja puhul ligikaudu 20 % tehingutest) ning et komisjon korrigeeris üksnes klientidega tehtud müügitehingute andmeid. Seega ei mõjutanud see enamiku omamaiste müügitehingute arvessevõtmist. Ehkki komisjon lähtus kättesaadavatest faktidest, ei keeldunud ta transpordikulude arvessevõtmisest tervikuna. Selle asemel arvutas ta äriühingute esitatud tegelike andmete põhjal välja hinnangulised transpordikulud nende tarneteede korral, mille puhul seotud vahenduspunkti kaasatus oli ebaselge. Seepärast järeldas komisjon, et võttes arvesse fakte ja seda, et eksportivad tootjad oleks pidanud taotletud kohandusi põhjendama, oli lähenemisviis, mille põhjal määrati kindlaks omamaiste müügitehingute puhul arvesse võetavad transpordikulud, proportsionaalne ega olnud põhjendamatu.

(35)	Seega lükati väide tagasi ning komisjon kinnitas ajutise määruse põhjendustes 56–59 esitatud järeldused.

3.2. Normaalväärtus

(36)	Normaalväärtuse arvutamise üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 38–49.

(37)	Üks eksportiv tootja väitis, et tema tootmiskulude kindlaksmääramisel pidanuks komisjon võrdlema ostetud sisendmaterjalide ümberarvutatud kulusid kooskõlastavalt tema raamatupidamisarvestusega.

(38)

Komisjon hindas väidet ja leidis, et see on põhjendatud. Meetodiga, mille alusel komisjon jaotas esialgses etapis ümber ostetud sisendmaterjalide kulud, et kajastada erinevatest tehnilistest omadustest tulenevaid erinevusi kuludes, olid asjaomaste sisendmaterjalide kogukulud suuremad ega vastanud eksportiva tootja raamatupidamisarvestusele. Seega nõustus komisjon väitega ning esitas lõplikes arvutustes need ostetud sisendmaterjalide kulud läbivaadatud kujul.

(39)

Üks eksportiv tootja väitis, et tootmiskulude kindlaksmääramisel oleks komisjon pidanud arvesse võtma elektrienergia kompensatsiooni, millest ta teatas. Ta väitis, et esialgsetes järeldustes ei olnud komisjon õigesti hinnanud kõnealuse äriühingu rolli Türgi elektriturul ning YEKDEM-süsteemi (taastuvenergia toetusmehhanism Türgis) üldist toimimist. Eksportiv tootja selgitas, et turukorraldaja (EPİAŞ) müüb taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergiat teatava hinnaga turuosalistele. Kui aga turuhind, millega EPİAŞ elektrienergiat ostis, osutub hiljem väiksemaks, kompenseeritakse vastav vahe elektriostjatele. Seega tuleks äriühingu arvates seda elektrienergia kompensatsiooni arvesse võtta, et kajastada elektrienergia puhaskulusid.

(40)	Komisjon analüüsis esitatud uusi selgitusi ning järeldas, et väide on põhjendatud. Seepärast võeti väidet arvesse ning äriühingu lõpliku dumpingumarginaali arvutustes arvestati tootmiskuludes elektrienergia kompensatsiooniga.

(41)

Üks eksportiv tootja väitis, et kuumvaltsitud lehttoodete tootmiskulude arvutamisel oleks komisjon pidanud arvesse võtma üksnes siseturul müüdud kuumvaltsitud lehttoodete kulusid, mille ta oli esitanud liitu eksporditud kuumvaltsitud lehttoodete kuludest eraldi, selle asemel, et liita kuumvaltsitud lehttoodete tootmiskulud kokku ja esitada koondväärtus. Äriühing väitis, et sellise lähenemisviisiga jäeti tähelepanuta asjaolu, et teatava PCNi (toote kontrollnumber) alla kuuluva ühe tooteliigi tootevalik võib olenevalt sihtturust erineda.

(42)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportiva tootja väite ning märkis, et kui kaks või enam toodet kuuluvad sama PCNi alla, peaksid neil olema samad tootmiskulud, isegi kui tootja käsitab neid oma kuluarvestussüsteemis eraldi kuludena. Seega tuleks need kulud esitada samas tootmiskulude tabelis.

(43)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas eksportiv tootja oma väidet, et normaalväärtuse arvutamisel tulnuks arvesse võtta üksnes omamaise müügiga seotud tootmiskulusid, millest teatati liitu suunatud müügiga seotud tootmiskuludest eraldi.

(44)

Komisjon oli arvamusel, et eksportiv tootja ei osutanud faktidele, mis oleksid põhjendanud tootmiskulude eristamist sihtturu alusel ja seega kulude eraldi arvutamist. Kulude väidetavad erinevused olid tingitud sellest, et äriühing esitas tootmiskulud äriühingusisese kodeerimissüsteemi, mitte toote PCNide alusel. Komisjoni arvates ei olnud põhjust siseturul müüdud ja eksporditud toodete tootmiskulusid eristada, kui tootmisprotsessid tegelikkuses üksteisest ei erine. Kuna eksportiv tootja ei esitanud tõendeid selle kohta, et sama PCNi alla kuuluvad eksporditud ja siseturul müüdud toodete tootmisprotsessid on erinevad, järeldas komisjon, et kulusid ei saa eraldi arvestada. Seepärast lükati väide tagasi.

(45)

Kolm eksportivat tootjat esitasid märkusi omamaiste müügi-, üld- ja halduskulude arvutuse kohta, eeskätt seoses sellega, et müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel jäeti välja või jaotati esialgses etapis ümber teatavad finantskirjed, näiteks finantstulud, kasum või kahjum valuutakursi muutustest, erakorralised tulud ja erakorraline kahjum.

(46)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportivate tootjate väited ning märkis, et väljajäetud summad ei olnud seotud uurimisaluse toote tootmise ega müügiga, vaid tulenesid äriühingu muust tegevusest, näiteks pangahoiuste ja ümberhindlustehingud.

(47)	Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid kolm eksportivat tootjat oma väiteid müügi-, üld- ja halduskulude arvutuse kohta.

(48)

Kaks seotud eksportivat tootjat väljendasid kahtlust selle suhtes, et komisjon liigitas teatavad müüdud kaupade kuludena esitatud kulud ümber müügi-, üld- ja halduskuludeks või tootmiskuludeks (nt kasutamata tootmisvõimsusega seotud kulud, mittekasutatavate materjalidega seotud eraldised), ent ei teinud sama teatavate muude kulude korral, mis kajastati müüdud kaupade kuludena. Peale selle väitsid äriühingud, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma valuutakursi muutustest, samuti väärtuse hindamise erinevustest tulenevat realiseeritud kasumit/kahjumit. Samuti väitsid äriühingud, et kontserni kuuluva seotud kaupleja puhul ei oleks tohtinud transpordiga seotud müügi-, üld- ja halduskulusid osaliselt ümber liigitada üldisteks müügi-, üld- ja halduskuludeks, sest see kaupleja sisetranspordikulusid ei kandnud. Seda väidet korrati pärast täiendavate lõplike järelduste avalikustamist. Eeskätt väitsid eksportivad tootjad, et kõnealune küsimus ei saanud seotud kauplejat puudutada, sest tegemist oli transpordiprotsessi viimase osalisega.

(49)

Müüdud kaupade kuludena kajastatud kulude ümberliigitamise küsimuses tasub märkida, et äriühing oli esitanud teatavad kulud, mis ei olnud lisatud ei tootmiskuludesse ega müügi-, üld- ega halduskuludesse. Seega leidis komisjon, et kui jätta need kulud kummassegi kategooriasse ümber liigitamata, jääksid need normaalväärtuse kindlaksmääramisel ekslikult arvestamata. Samal ajal oli komisjon arvamusel, et ümberliigitamata jäetud kulud kas ei olnud seotud uurimisaluse toote tootmise ja/või müügiga (nt tuletistehingud) või oli seos uurimisaluse toote tootmise ja/või müügiga ebaselge (nt tooraine hinnaerinevused).

(50)

Seoses kasumi/kahjumiga valuutakursi muutustest märkis komisjon, et väärtuse hindamisest tulenev kasum/kahjum tekkis tehingute lõpetamisest ning seetõttu ei olnud see seotud uurimisaluse toote tootmise ega/või müügiga. Peale selle selgitasid äriühingud, et kasum/kahjum valuutakursi muutustest tulenes eurodes või Türgi liirides tehtud tehingutest, arvestades, et nende arvestusvaluuta oli USA dollar. Võttes arvesse, et omamaine müük toimus USA dollarites, leidis komisjon, et realiseeritud kasumit/kahjumit valuutakursi muutustest ei saa omistada omamaisele müügile ning et seepärast oleks seda tulnud arvesse võtta tavapärase kaubandustegevuse hindamisel kasutatavate müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramisel.

(51)

Seoses nende sisetranspordikulude ümberliigitamisega, mille suhtes kohaldati alusmääruse artikli 18 sätteid (nagu selgitati eespool põhjendustes 29–35), leidis komisjon, et tegemist on kontserni tasandi küsimusega, mis puudutab ka seotud kaupleja tegevust. Seotud kaupleja osas märkis komisjon, et äriühingul olid valdused neljas asukohas. Seega ei olnud võimalik välistada, et kaup transporditi esmalt mõnda ülejäänud asukohtadest, enne kui see kliendile saadeti või klient sellele järele tuli.

(52)	Seega kinnitas komisjon esialgses etapis kasutatud lähenemisviisi ning lükkas kahe seotud eksportiva tootja esitatud väited tagasi.

(53)

Üks eksportiv tootja ei olnud nõus sellega, et komisjon ei võtnud arvesse kasumit/kahjumit valuutakursi muutustest, erakorralisi tulusid ja finantstulusid, mille äriühing esitas müügi-, üld- ja halduskulude andmetes. Peale selle väitis ta, et komisjon jättis müügi-, üld- ja halduskuludes arvestamata finantstulud, kuid mitte finantskulud.

(54)

Oma raamatupidamistavade alusel ei olnud kõnealusel äriühingul võimalik eraldi kajastada valuutakursi muutustest tulenevat realiseeritud kasumit/kahjumit, mis on otseselt seotud uurimisaluse toote tootmise ja/või müügiga. Seega ei saanud komisjon kindlaks määrata valuutakursi muutustest tuleneva kajastatud kasumi/kahjumi tegelikku summat, mida oleks saanud müügi-, üld- ja halduskulude arvutamisel arvesse võtta.

(55)

Erakorraliste tulude küsimuses märkis komisjon, et oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta väitis äriühing, et erakorralised tulud olid seotud uurimisaluse toote müügi- ja tootmistegevusega. Ometi ei esitanud äriühing selle väite kinnituseks ühtki tõendit. Peale selle täpsustas komisjon, et jättis välja vaid ühe erakorralistes tuludes kajastatud kirje, mille olemust ei olnud võimalik äriühingu esitatud teabe alusel kindlaks teha.

(56)

Samuti võttis komisjon hoolikalt arvesse finantstulude ja -kulude all esitatud teavet. Komisjon ei nõustunud äriühingu väitega finantstulude kohta, sest need ei olnud seotud äriühingu igapäevase tootmis- ja müügitegevusega, vaid pigem finantstehingutega, mis uurimisaluse toote tootmisse ega/või müüki ei puutunud. Äriühingu esitatud teabe alusel järeldas komisjon, et äriühingu kantud finantskulud seevastu olid seotud kuumvaltsitud lehttoodete tootmis- ja müügitegevusega.

(57)	Seega kinnitas komisjon esialgses etapis kasutatud lähenemisviisi ning lükkas eksportiva tootja esitatud väited tagasi.

(58)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei oleks tohtinud jätta arvesse võtmata teavet, mille ta esialgses etapis esitas, sest puudub ajaliselt määratletud erand, mille alusel komisjon saaks seda teha; oluline on vaid, et teave esitataks uurimise tähtaja jooksul ning et teabe esitanud huvitatud pool teeb komisjoniga koostööd.

(59)

Asjaomane eksportiv tootja vaidlustas esialgses etapis komisjoni esialgsed korrektsioonid ristkontrollitud müügi-, üld- ja halduskuludes ning esitas selle kohta täiendavaid andmeid. Komisjon oli ümber jaotanud teatavad müügi-, üld- ja halduskulud, mida äriühing seostas algselt muude toodetega, sh kuumvaltsitud lehttoodete tootmisel kasutatud sisendmaterjalid, mille äriühing ise valmistas. Komisjon analüüsis esitatud lisateavet hoolikalt ning järeldas, et kõnealuse teabega ei tõendatud, et komisjoni kasutatud meetod müügi-, üld- ja halduskulude ümberjaotamiseks oli põhjendamatu või sobimatu, võttes eeskätt arvesse, et kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus ei avaldanud tootja neid müügi-, üld- ja halduskulusid ega jaotanud neid nõuetekohaselt ning et oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta nõustus ta, et uurimisaluse toote tootmisel kasutatud sisendmaterjalidega seotud müügi-, üld- ja halduskulud saaks omistada uurimisalusele tootele. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(60)

Üks eksportivate tootjate kontsern vaidlustas esialgse otsuse koondada kontserni dumpingumarginaali arvutamisel kahe kontserni kuuluva tootja kulu- ja müügiandmed. Ta väitis, et komisjon oleks pidanud esmalt välja arvutama kummagi seotud tootja individuaalse dumpingumarginaali, lähtudes individuaalsetest normaalväärtustest ja ekspordihindadest, ning seejärel nende andmete alusel leidma kaalutud keskmise dumpingumarginaali kogu kontserni jaoks.

(61)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportiva tootja väite ning märkis, et komisjon talitas äriühinguid ühe majandusüksusena käsitades õigesti, võttes arvesse kontserni majandustegevuse olemust.

(62)

Komisjon järeldas, et kuna kumbki kaks kontserni kuuluvat eksportivat tootjat esitas kulu- ja müügiandmed nii, et nende põhjal oli võimalik eristada ja kindlaks teha kummagi eksportiva tootja toodetud toodete kulud ja müüginumbrid, oli võimalik ja täpsem arvutada kaks eraldi dumpingumarginaali ja alles seejärel koondada need üheks, kogu kontserni hõlmavaks kaalutud keskmiseks dumpingumarginaaliks. Seega oldi kontserni väitega nõus ja tema dumpingumarginaal arvutati vastavalt.

(63)	Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei oleks tohtinud võtta esialgses etapis tema tootmiskuludes arvesse teatavaid kasutamata tootmisvõimsusega seotud kulusid ning et need kulud ei olnud seotud uurimisaluse toote, vaid muude toodetega.

(64)

Komisjon analüüsis eksportiva tootja esitatud teavet ja leidis, et väide on põhjendatud. Õigupoolest lisati need kasutamata tootmisvõimsusega seotud kulud esialgses etapis uurimisaluse toote tootmiskuludesse arusaamatuse tõttu seoses tootekategooriaga, millega need kulud olid seotud. Seega võeti väidet arvesse ning asjaomased kasutamata tootmisvõimsusega seotud kulud jäeti eksportiva tootja tootmiskuludest välja.

(65)

Üks eksportiv tootja kordas oma väidet, et slääbide (kuumvaltsitud lehttoodete sisendmaterjal) puhul tuleks arvesse võtta seotud tarnija tegelikke tootmiskulusid, mitte seotud tarnija määratud ostuhinda. Peale selle märkis äriühing, et selline lähenemisviis on asjakohane seepärast, et esialgses etapis koondas komisjon kahe seotud tootja esitatud andmed ja arvutas nende jaoks ühe dumpingumarginaali.

(66)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportiva tootja väite ning märkis, et slääbide kulusid tuleks kajastada eksportiva tootja kantud kuludena. Kuna slääbide siirdehind ei olnud kulusid katval tasemel, vaid üle selle, avaldaks see moonutavat mõju, kui arvesse võetaks slääbide kulusid seotud tarnijale.

(67)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaselt peavad normaalväärtuse arvutamisel kasutatavad kulud asjakohasel viisil kajastama uurimisaluse toote tootmis- ja müügikulusid äriühingu raamatupidamisarvestuses esitatud kujul. Väite esitanud eksportiva tootja raamatupidamisarvestuses olid slääbide kulud kirjendatud seotud tarnijale makstud ostuhinna tasemel. Slääbide müügihind eksportivale tootjale oli võrreldav müügihinnaga sõltumatutele isikutele ning seega leidis komisjon, et need andmed kajastavad asjakohasel viisil uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Peale selle käsitas komisjon kaht tootjat eraldi majandusüksustena ning tegi kaks eraldi dumpinguarvutust, mistõttu on esialgses etapis arvutuste koondamisega seotud täiendav argument ebaoluline. Seepärast kinnitas komisjon esialgses etapis tehtud järeldused.

(68)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei oleks esialgses etapis tohtinud kuumvaltsitud lehttoodete tootmiskulude kindlaksmääramisel korrigeerida rauamaagi graanulite kulusid, mida korrigeeriti seetõttu, et nende kulud põhinesid ostuhindadel, millega neid osteti seotud pooltelt, st hinnad ei kajastanud tegelikku turuhinda. Eksportiv tootja väitis samuti, et kui korrigeerimine on vajalik, saaks uurimisaluse toote tootmisele jaotada üksnes osa asjaomastest lisakuludest, sest rauamaagi graanuleid kasutatakse ka muude toodete tootmisel.

(69)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportiva tootja väite ning leidis, et rauamaagi graanulite kulusid korrigeerides talitas komisjon õigesti, sest seotud majandusüksustele makstavad ostuhinnad ei vastanud reaalturuväärtuse põhimõttele.

(70)

Komisjon kinnitas esialgse järelduse selle kohta, et kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 5 oli eksportiva tootja rauamaagi graanulite kulusid vaja korrigeerida seepärast, et neid osteti peaaegu ainult seotud pooltelt ja reaalturuväärtuse põhimõttele mittevastavate hindadega. Seega asendati need äriühingu esitatud selle ostuhinnaga, millega osteti tooteid sõltumatutelt isikutelt. Väidet, et uurimisaluse toote tootmisele tuleks jaotada vaid osa asjaomastest lisakuludest, ei esitanud äriühing oma vastuses küsimustikule ning nii hilises uurimise etapis ei olnud võimalik kõnealuse teabe täpsust ristkontrollida. Seepärast lükati väide tagasi.

(71)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas eksportiv tootja argumenti, et hind, millega rauamaagi graanuleid seotud pooltelt osteti, vastas reaalturuväärtuse põhimõttele, ega olnud nõus sellega, kuidas komisjon kõnealuse korrektsiooni arvutas (st kõik lisakulud jaotati uurimisalusele tootele), väites, et rauamaagi graanuleid kasutatakse ka muude toodete tootmisel. Viimase punkti puhul vaidlustas äriühing ka komisjoni järelduse selle kohta, et kulujaotust käsitlev teave on uus ning et seda ei olnud võimalik ristkontrollida.

(72)

Komisjon hindas põhjalikult argumente ja teavet, mille äriühing esitas oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta. Komisjon leidis, et rauamaagi graanuleid tarninud seotud äriühing müüs toorainet eksportivale tootjale tõepoolest juurdehindlusega. Sellegipoolest oli juurdehindlus märksa väiksem kui eksportiv tootja väitis ning oluliselt väiksem juurdehindlusest, mida kohaldatakse kontserni äriühingute vahelistes müügitehingutes kooskõlas kontserni siirdehinnapoliitikaga, ning seega ei kajastanud see eeldatavalt sellist juurdehindlust, mida kasutatakse reaalturuväärtuse põhimõttele vastavates tehingutes. Peale selle ei esitanud äriühing täiendavaid tõendeid selle kohta, et kõnealune juurdehindlus kajastab sõltumatu kaubandusettevõtja nõutavat mõistlikku taset. Küsimuses, kui suurt osa ostetud rauamaagi graanulitest kasutati kuumvaltsitud lehttoodete tootmiseks, märkis komisjon, et äriühing esitas rauamaagi ostu andmed eraldi mitmel vormil. Ometi esitas äriühing kuumvaltsitud lehttoodete tootmiseks kasutatud rauamaagi kulud ilma täiendava jaotuseta ning seega ei olnud võimalik täpsemalt kindlaks teha, kui suur osa rauamaagi graanulitest suunati kuumvaltsitud lehttoodete tootmisse. Peale selle nähtus eksportiva tootja algsele küsimustiku vastusele lisatud tootmisvõimsuse aruande andmetest, et ostetud rauamaagi graanuleid kasutati kuumvaltsitud lehttoodete tootmiseks äriühingu teatatud täies koguses. Seetõttu lükkas komisjon väite lõplikult tagasi.

(73)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et komisjon ei tohiks kontserni kuuluva seotud tootja kaudu toimunud omamaise müügi puhul arvesse võtta täiendavaid müügi-, üld- ja halduskulusid, et kajastada seotud kaupleja osalust. Eeskätt väitis kõnealune eksportiv tootja, et selles omamaises müügis osalenud seotud äriühing esitas kantud müügi- ja üldkulude (k.a juurdehindlus) kohta arved kooskõlas kontserni siirdehinnapoliitikaga. Seega olid seotud kaupleja kantud kulud eksportiva tootja sõnade kohaselt tema müügi-, üld- ja halduskuludes juba kajastatud. Sellega seoses osutas eksportiv tootja asjaolule, et seotud äriühing võttis teenustasu kontsernisisese teenuse osutamise eest.

(74)

Komisjon märkis esiteks, et omamaises müügis osalenud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude kajastamiseks rakendas ta konservatiivset lähenemisviisi ega võtnud aluseks seotud eksportiva tootja tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid, vaid sellise teise kontserni kuuluva seotud äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid, kes oli teatavates omamaistes müügitehingutes üksnes kaupleja rollis. Seda silmas pidades oli komisjon arvamusel, et seotud eksportiva tootja müügi-, üld- ja halduskulud oleksid ebaproportsionaalselt suured, samal ajal kui seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulusid võib pidada mõistlikuks, arvestades ülesandeid, mida seotud tootja omamaises müügis täitis. Peale selle märkis komisjon, et seotud eksportiv tootja võttis asjaomaselt eksportivalt tootjalt tõepoolest teenustasu kontsernisiseste teenuste osutamise eest. Äriühingute esitatud teabe alusel ei olnud komisjonil võimalik kindlaks teha, kas eksportivale tootjale osutatud teenused, mille kohta esitati arved, olid tõepoolest seotud uurimisaluse toote siseturul edasimüügis kantud kuludega, sest tehingud olid raamatupidamisarvestuses kirjendatud ja/või väljastatud arvetel märgitud üksnes kontsernisiseste teenustena. Peale selle moodustasid eksportiva tootja raamatupidamises kirjendatud ja uurimisalusele tootele jaotatud kontsernisiseste teenuste kulud väga väikese osa müügi netokäibest. Võttes arvesse, et asjaomase eksportiva tootja raamatupidamises kirjendatud kontsernisiseste teenuste olemus on ebaselge ning et komisjon on algusest peale rakendanud konservatiivset lähenemisviisi, lükkas komisjon väite tagasi.

3.3. Ekspordihind

(75)	Ekspordihinna arvutuskäik on esitatud ajutise määruse põhjendustes 50 ja 51. Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon esialgsed järeldused.

3.4. Võrdlus

(76)	Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse üksikasjad esitati ajutise määruse põhjendustes 52–68.

(77)

Üks eksportiv tootja kordas väidet, et ta moodustab ühe majandusüksuse Türgis asuva seotud kauplejaga, kes müüs uurimisperioodil uurimisalust toodet liitu, ning seega vaidlustas ta kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktiga i esialgses etapis korrigeeritud ekspordihinna. Äriühing viitas varasematele kohtuasjadele, eeskätt seoses sellega, et tootja tegeles teatavas piiratud mahus otseekspordiga, ning väitis, et see ei ole piisav üht majandusüksust käsitleva väite tagasilükkamiseks. Samuti väitis äriühing, et tootjapoolse omamaise otsemüügi olemasolu ei ole oluline selle kindlaksmääramisel, kas ekspordi poolel eksisteerib üks majandusüksus, ning et väite hindamisel tuleks olulise aspektina arvestada asjaolu, et tootja kontrollib seotud kauplejat.

(78)	Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportiva tootja väite, märkides, et tootjapoolse otsemüügi olemasolu näitab, et kaupleja tegutseb seotud edasimüüjana, ning oli nõus sellega, et komisjon ekspordihinda korrigeeris.

(79)

Komisjon analüüsis märkusi ja toimikus sisalduvaid tõendeid, eeskätt tootja ja tema seotud kaupleja raamlepingut. Komisjon märkis, et selles raamlepingus oli kehtestatud müüdud kaubalt makstav komisjonitasu ning et tootjale olid lepingus sätestatud sellised kohustused, mida tavapäraselt täidab müügiosakond; seotud kaupleja kohustused vastasid aga tootja eksporditegevust toetavat teenust osutava esindaja kohustustele. Sellest annavad tunnistust ka eksportiva tootja suhteliselt suuremad müügikulud. Täiendavat teavet tootja ja seotud kaupleja lepingulise suhte kohta ei esitatud. Seega järeldas komisjon, et raamlepingu sätteid arvesse võttes ei pea paika väide, et seotud kaupleja ja tootja omavahelise seose majanduslik tegelikkus kajastab tootja ja äriühingusisese müügiosakonna vahelist seost. Selle asemel tegeles tootja müügiga ise, samal ajal kui seotud kaupleja täitis tootja nimel ja komisjonitasu eest teatavaid ekspordiga seotud ülesandeid. Võttes ühtlasi arvesse esialgses etapis tehtud järeldusi selle kohta, et tootja tegeleb ka otsemüügiga, järeldas komisjon, et üht majandusüksust käsitlev väide tuleb tagasi lükata. Seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 54–55 esitatud esialgsed järeldused.

(80)	Otsese eksportmüügi asjakohasuse küsimuses kordas eksportiv tootja pärast lõplike järelduste avalikustamist põhimõtteliselt argumente, mille ta esitas oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta ja mida käsitleti ajutise määruse põhjenduses 54 ja käesoleva dokumendi põhjenduses 79.

(81)

Samuti andis eksportiv tootja mõista, et suurem osa sellest eksportmüügist ei olnud tegelikult eksportmüük, vaid eriotstarbelise õiguskorra või tolliprotseduuri alusel toimunud omamaine müük. Komisjon märkis, et eksportmüügiga seotud õiguskord ei ole otsustava tähtsusega selle hindamisel, kas müük kujutab endast eksportmüüki, ning et sellise otsemüügi olemasolu omamaise müügi kõrval annab tunnistust sellest, et tootja täitis müügiga seotud funktsioone.

(82)

Peale selle väitis eksportiv tootja, et asjaolu, et kogu omamaise müügi teostas tootja otse, ilma seotud kaupleja osaluseta, ei olnud oluline selle kindlaksmääramisel, kas eksportmüüki teostas üks majandusüksus. Komisjoni arvates tõendas see asjaolu seda, et tootjal on täieõiguslik äriühingusisene müügiosakond, mis on oluline tegur ja mida on sellisena tunnustanud Üldkohus (8).

(83)

Eksportiv tootja esitas mitu argumenti seoses raamlepinguga, mille ta oma seotud kauplejaga sõlmis. Ta väitis, et tema kui eksportiva tootja ja seotud kaupleja lepingu eesmärk oli tagada dokumentaalsed tõendid valitsuse/maksuaudititeks ja siirdehindu käsitlevate eeskirjade täitmiseks. Selles küsimuses märkis komisjon, et ehkki eksportiva tootja ja seotud kaupleja leping võib olla asjakohane ka maksustamisega seotud põhjustel, ei muuda see tõsiasja, et lepingus on selgelt sätestatud, et seotud kaupleja osutab eksporditeenuseid müügilt makstava komisjonitasu eest. Eksportiv tootja kinnitas samuti, et lepingus on selgelt sätestatud, et eksportiva tootja kohustus on hankida kliente, sõlmida nendega lepingud ning leppida kokku vajalikes korraldustes. Komisjoni arvamuse kohaselt tõendas see seda, et eksportival tootjal on endal täielikult toimiv müügiosakond eksportmüügiks ning et seega ei tegutsenud seotud kaupleja eksportiva tootja äriühingusisese müügiosakonnana. Peale selle jääb eksportiva tootja väidetest mulje, nagu oleks alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane korrigeerimine võimalik üksnes olukorras, kus seotud kaupleja täidab kõiki neid ülesandeid, mille eest tavapäraselt vastutab müügiosakond. See ei vasta tõele. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis i osutatakse vaatlusaluse müügiga (käesoleval juhul eksportmüük) seotud komisjonitasudele, kuid ei täpsustata osutatavate teenuste liiki. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohase korrigeerimise eesmärk on nõuetekohaselt korrigeerida eksportmüügi esindajale vastava müügitegevusega seoses osutatud teenuste eest makstud komisjonitasu – olenemata sellest, mida need teenused hõlmavad –, et tagada võrreldavus omamaise müügiga. Seepärast lükati väide tagasi.

(84)

Eksportiv tootja väitis samuti, et käsitlusega, et seotud kauplejal on sarnased funktsioonid nagu komisjonitasu alusel töötaval esindajal, ei sobi kokku lepingusäte, mille kohaselt ei jää toodete ekspordiga seotud tegevuse kasum või kahjum seotud kauplejale, sest esindaja ei nõustuks sellega, et peaks (kogu) oma kasumi andma üle tootmisettevõttele ning et talle hüvitataks üksnes kulud, mis kaasnevad akreditiivide kontrollimise, tollivormistuseks vajalike dokumentide hankimise, nõutavate ekspordidokumentide koostamise ning maksete sissenõudmisega. Komisjon märkis, et eksportiva tootja ja seotud kaupleja finantskokkulepetes on kindlaks määratud tegevused ja funktsioonid, mida seotud kaupleja on lepingu alusel kohustunud tasu eest täitma. Korrigeerimine, millega komisjon kohaldas analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõiget 9, tehti selleks, et võtta neid funktsioone arvesse ja kajastada reaalturuväärtuse põhimõttel osutatava teenuse eest makstavat nõuetekohast tasu. Seega annab asjaolu, et seotud kauplejale makstakse komisjonitasu eksportivale tootjale osutatud eksporditeenuste eest, tunnistust sellest, et seotud kaupleja osutab kokkulepitud teenuseid eksportiva tootja nimel, kuid ei saa selle eest asjakohast tasu, sealhulgas mõistlikku kasumit. Seepärast lükati väide tagasi.

(85)

Samuti väitis eksportiv tootja, et tõsiasi, et ta täitis teatavaid tavapäraselt müügiosakonnaga seostatavaid kohustusi, ei välista ühe majandusüksuse olemasolu. Eksportiva tootja arvamuse kohaselt võivad tootja ja kaubandusettevõtja väljakujunenud kohtupraktika alusel moodustada ühe majandusüksuse isegi juhul, kui tootja täidab teatavaid müügiga seotud funktsioone ise. Komisjon märkis, et lepingu tingimuste alusel täitis eksportiv tootja õigupoolest enamikku, kui mitte kõiki tavapäraselt müügiosakonnaga seostatavaid kohustusi. Nagu on juba osutatud eespool põhjenduses 83, on see vastuolus eksportiva tootja väitega, et seotud kauplejat tuleks käsitada tema äriühingusisese müügiosakonnana. Selle asemel täidab seotud kaupleja täiendavaid eksportmüügiga seotud funktsioone tasu või komisjonitasu eest, nagu eksportiv tootja ise tähelepanu juhtis. Nende komisjonitasude pärast alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane korrigeerimine tehtigi.

(86)

Komisjon nentis, et eksportiv tootja osutas mitmel korral kohtuasja Musim Mas uurimisel ilmnenud ja vastavas kohtuotsuses (9) arvesse võetud faktilistele asjaoludele. Sisuliselt andis eksportiv tootja mõista, et kuna tema faktiline olukord ei sarnane kohtuasjas Musim Mas kirjeldatule, ei ole alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohane korrigeerimine põhjendatud. Komisjon ei olnud sellega nõus. Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti i kohase korrigeerimise põhjendatust tuleb analüüsida iga üksikjuhtumi fakte ning kõiki komisjonile kättesaadavaid tõendeid arvesse võttes. Kohtusjas Musim Mas tehtud kohtuotsusega ei sätestatud miinimumstandardit, mis peaks igal juhul täidetud olema. Selle asemel nõustus kohus kohtusjas Musim Mas hinnanguga, mille nõukogu oli teinud selles kohtuasjas täheldatud faktide põhjal. Igal juhul – nagu eespool meenutatud – iseloomustavad paljud kohtusjas Musim Mas esinenud olulised faktid ka eksportiva tootja olukorda, eeskätt sellise lepingu olemasolu, mis on vastuolus seisukohaga, et seotud kaupleja on tegelikkuses kontserni äriühingusisene müügiosakond.

(87)

Samuti väitis eksportiv tootja, et ühe majandusüksuse olemasolu kindlakstegemisel tuleks oluliste teguritena arvesse võtta asjaolu, et eksportiv tootja kontrollib seotud kauplejat, et seotud kaupleja ei osta sõltumatutelt tarnijatelt ning et eksportiv tootja ja seotud kaupleja asuvad samal aadressil.

(88)

Selles küsimuses märkis komisjon, et tõendamaks eksportiva tootja ja seotud kaupleja ühe majandusüksuse puudumist, ei ole vaja kõiki neid tegureid vaadelda eraldiseisvalt. Selle asemel peab komisjon kaaluma kõiki eksportiva tootja ja seotud kaupleja vahelisi suhteid reguleerivaid tingimusi tervikuna. Kontrollisuhte olemasolu ei välista järeldust, et seotud kaupleja ei ole äriühingusisene müügiosakond, vaid osutab kontsernis eri liiki teenuseid, käesoleval juhul ekspordiga seotud teenuseid. Asjaolu, et seotud kaupleja osutab eksporditeenuseid komisjonitasu eest üksnes eksportivale tootjale ning et nad tegutsevad samas asukohas, näitab üksnes seda, et praeguses etapis ei osuta seotud kaupleja samu teenuseid teistele klientidele. See ei tähenda, et seotud kaupleja on eksportiva tootja äriühingusisene müügiosakond.

(89)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldas komisjon käesoleval juhul seega, et seotud kaupleja täitis eksportiva tootja eksporditegevust toetava esindaja ülesandeid, milleks on eeskätt saadud akreditiivide kontrollimine, tollivormistuse ja laadimisega seotud dokumentide hankimine ja järelkontroll, nõutavate ekspordidokumentide koostamine pärast laadimist ning ekspordiprotseduuride tegemine, näiteks kulude sissenõudmine kauba eest. Seotud kaupleja sai tasu müügilt makstava komisjonitasuna. Arvestades, et sellist tasu mõjutas kontsernisisene suhe, ning kohaldades analoogia põhjal alusmääruse artikli 2 lõiget 9, peeti asjakohaseks kasutada põhjendatud kasumimarginaali, et vältida eksportiva tootja ja seotud kaupleja sisekokkulepetest tulenevat võimalikku moonutavat mõju (10).

(90)	Kokkuvõttes lükati väide ajutise määruse põhjenduses 54 ja käesoleva dokumendi põhjendustes 79–88 kirjeldatud põhjustel tagasi.

(91)	Kaks eksportivat tootjat kordasid väidet, et komisjon peaks dumpingumarginaalid arvutama kvartalipõhiselt.

(92)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportivate tootjate väited ning märkis, et dumpingu kvartalipõhine arvutamine ei ole käesoleval juhul põhjendatud, kuna kulude vähest kõikumist, samuti inflatsioonimäära ja Türgi liiri odavnemist arvesse võttes ei ole selleks alust.

(93)	Kuna kaks äriühingut ei esitanud oma väite põhjendamiseks uusi tõendeid, mis oleksid komisjoni hinnangut muutnud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 64–68 esitatud esialgsed järeldused ning lükkas väite tagasi.

(94)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks eksportiv tootja väidet, et dumping tuleks arvutada kvartalipõhiselt. Peale selle tegi äriühing hinnakõikumiste, keskmise inflatsioonimäära ja Türgi liiri devalveerimise keskmise määra puhul nende väidetava olulisuse tõendamiseks võrdluse kindlakstehtud hindade allalöömise marginaalidega. Kokkuvõtteks juhtis äriühing tähelepanu, et ehkki enamasti kasutab komisjon kohustustega seotud menetlustes toorainehindade puhul indekseerimismehhanismi, ei võetud neid hinnakõikumisi käesoleval juhul dumpingumarginaali arvutamisel arvesse.

(95)

Äriühing ei esitanud oma väite põhjendamiseks uut teavet. Nagu sätestati ajutise määruse põhjenduses 68, jõudis komisjon vastupidiselt eksportiva tootja väitele järeldusele, et kvartali tootmiskulude kõikumine mõjutas peamiselt üht uurimisperioodi kvartalit, samal ajal kui uurimisaluse toote müük toimus kogu uurimisperioodi jooksul, ning et kulude üldine kõikumine, inflatsioonimäär ega Türgi liiri odavnemine ei olnud nii ulatuslikud, et põhjendada kõrvalekaldumist komisjoni tavapraktikast arvutada dumpingumarginaal aastapõhiselt. Eksportiva tootja tehtud võrdlust ühelt poolt hindade allalöömise marginaalide suuruse ning teiselt poolt uurimisperioodi kuluerinevuste, inflatsioonimäära ja devalveerimise määra vahel ei arvestatud, kuna see puudutas kaht täiesti erinevat hinnangut, mis ei olnud omavahel otseselt seotud. Komisjoni sõnade kohaselt on hindade indekseerimise mehhanismid kohustuste puhul vajalikud selleks, et säilitada kuritarvitamise ja kõrvalehoidmise vältimiseks piisav minimaalne impordihind ning seeläbi kõrvaldada kindlakstehtud dumping ja kahju. Dumpingu ja kahju kindlakstegemiseks analüüsitakse varasemat perioodi ning seega ei ole kõnealused kaks olukorda võrreldavad.

(96)

Üks eksportiv tootja ja kaks seotud eksportivat tootjat vaidlustasid selle, et esialgses etapis ei korrigeeritud valuuta konverteerimist; nende väite kohaselt oli korrigeerimine vajalik liitu suunatud müügi riskimaanduslepingute tõttu. Väide on seotud vahetuskursiga, mida kasutatakse välisvaluutas (käesoleval juhul eurodes) müügiväärtuse konverteerimiseks eksportiva riigi valuutasse (Türgi liir, TRY). Äriühingud tuginesid alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j sätetele: „kui välisvaluuta müük ennakturgudel on vahetult seotud asjaomase eksportmüügiga, kasutatakse tähtpäevamüügi kurssi.“

(97)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportivate tootjate väited ja märkis, et riskimaandamine on äriühingusisene protsess ning et äriühingud ei saa väita, et riskimaandamiseta oleks müügihind olnud kõrgem, sest ei ole selge, kas kliendid oleksid maksnud kõrgemat hinda.

(98)

Komisjon nentis, et alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkt j on kohaldatav juhtudel, kui valuuta konverteerimine on vajalik normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluseks. Väljakujunenud tava kohaselt tehakse selline võrdlus asjaomase riigi valuutas. Seepärast kasutas komisjon käesoleval juhul võrdlusvaluutana Türgi liiri. Kumbki äriühing, kes valuuta konverteerimise korrigeerimist taotles, maandas riskid eurodes vääringustatud eksportmüügitehingute puhul. Nendest tehingutest tulenenud valuuta konverteerimise risk maandati kõigil juhtudel USA dollari suhtes. Arvestades, et võrdlus tehti Türgi liirides ning kõik eurodes tehingud konverteeriti Türgi liiridesse otse, ilma vahepealse konverteerimiseta USA dollaritesse, ning et samamoodi toimus kogu omamaine müük Türgi liirides, järeldas komisjon, et euro ja USA dollari vahetuskurss, mis riskimaanduslepingutes kokku lepiti, ei ole võrdluse seisukohast oluline. Seepärast lükkas komisjon kolme eksportiva tootja väite tagasi.

(99)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordasid kolm eksportivat tootjat oma väiteid selle kohta, et liitu suunatud müügi puhul tulnuks korrigeerida valuuta konverteerimist, et võtta arvesse tehinguid, mille eesmärk oli maandada eurodes tehingutest tulenevat valuutariski. Nad kordasid oma argumenti, et olenemata hinnavõrdluseks kasutatavast valuutast on riskimaandamise ajal kehtivast vahetuskursist tuleneval kasumil või kahjumil siiski oluline mõju hinnavõrdlusele. Eeskätt esitasid nad teoreetilise näite omamaise müügi tellimuse kohta, mille puhul kasutatakse konkreetsel päeval kokkulepitud ühikuhinda USA dollarites, ja eksportmüügi tellimuse kohta, mille ühikuhind on sama ja kokku lepitud samal päeval, kuid vääringustatud eurodes. Äriühingute arvutustest nähtus, et kui need müügitellimused täidetakse samal päeval ja arvel esitatud väärtus konverteeritakse arve valuutast otse Türgi liiridesse, näitaks võrdlus dumpingut, ehkki kahe müügitellimuse puhul on hind sama ja kokku lepitud samal päeval. Seejärel väitsid nad, et riskimaandamise arvessevõtmiseks tuleks teha korrigeerimine alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j või k alusel.

(100)

Komisjon analüüsis väidet, eelkõige teoreetilist näidet, mis väidetavalt tõendas seda, et hinnavõrdluses tuleks arvesse võtta riskimaanduslepingute vahetuskurssi. Esiteks juhtis komisjon tähelepanu, et näide oli küll matemaatiliselt korrektne, ent ei kajastanud äriühingute äritegevuse ega dumpingumarginaali arvutustega seotud tegelikke asjaolusid. Konkreetsemalt võis näitest eeldada, et dumpingumarginaal arvutatakse kahe eraldiseisva, samal ajal tehtud tehingu võrdluse alusel; nii see aga ei ole, sest komisjon võrdleb uurimisperioodil iga tooteliigi puhul kindlaks määratud keskmist normaalväärtust ja keskmist ekspordihinda. Teiseks põhines näide eeldusel, et kõik samal päeval tehtud müügitellimused täidetakse ligikaudu samal ajal – see ei pea paika. Õigupoolest esitas üks eksportiv tootja eraldi väite, et aeg, mis kulub kauba tootmisprotsessi lõpust selleni, kui klient kauba kätte saab, on siseturul märksa pikem kui eksportmüügi puhul. Seega leiti, et äriühingute esitatud näide ei ole käesoleval juhul täpne. Peale selle ei esitanud ükski äriühing tõendeid selle kohta, et eurodes vääringustatud eksportmüügitehingute puhul oli esialgu kokku lepitud hind USA dollarites. Vastupidi, nende eksportmüügitehingute müügilepingutes ja/või müügitellimustes oli hind ainult eurodes, ilma igasuguse viiteta hinnale USA dollarites. Seega leiti, et ei ole asjakohane konverteerida hinnad eurodest USA dollari kaudu Türgi liiridesse. Seda silmas pidades ei nõustunud komisjon tegema taotletud korrigeerimist alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j alusel.

(101)

Ehkki äriühingud väitsid, et saavad eksporditehingud seostada individuaalsete riskimaandustehingutega, oli neid lisaks võimalik pärast müüki kohandada (ja paljudel juhtudel seda tehtigi), olenevalt rahaliste väljavaadete arengust ja eesmärgiga suurendada äriühingute saadavat tulu. Seega ei leidnud komisjon, et riskimaandust saab otseselt seostada asjaomase eksportmüügiga ning et tähtpäevamüügi hinna arvessevõtmisel oleks olnud oht moonutada tegelikku ekspordihinda.

(102)

Samuti lükkas komisjon väite tagasi alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel, sest äriühingud ei esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et nende riskimaandustegevuse tõttu maksavad kliendid siseturul järjekindlalt erinevaid hindu.

(103)

Kaks eksportivat tootjat vaidlustasid selle, et esialgses etapis lükati tagasi teatavad korrektsioonid, mida nad omamaise müügi puhul taotlesid; üks neist oli seotud tollimaksu tagastamise süsteemi olemasoluga ja teine säilituskuluga. Üks eksportiv tootja vaidlustas ka maksetähtajad, millest komisjon lähtus tema omamaiste krediidikulude arvutamisel.

(104)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportivate tootjate väited. Tagastamissüsteemi küsimuses nentis ta, et korrektsioon ei saa põhineda puhtteoreetilistel kuludel, sest eksporditud tooteid ei ole võimalik selgelt seostada imporditud sisendmaterjalidelt tasumata tollimaksudega. Säilituskulu küsimuses väljendas kaebuse esitaja poolehoidu sellele, et komisjon kõnealust korrigeerimist ei teinud, sest asjaomane äriühing ei tõendanud, et pikemat aega laos hoitavate toodete puhul on omamaised hinnad kõrgemad.

(105)

Kuna kaks äriühingut ei esitanud tagastamisega seotud korrektsiooni kohta uusi tõendeid, mis oleksid komisjoni esialgset hinnangut muutnud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 60–63 esitatud järeldused ning väide lükati tagasi. Korrigeerimine säilituskulu arvessevõtmiseks, mida üks eksportiv tootja alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti k alusel taotles, on seotud asjaoluga, et teatavate omamaiste müügitehingute puhul tulid kliendid kaubale järele ettenähtust hiljem, mistõttu jäi kaup äriühingu lattu kauemaks. Selle väite puhul järeldas komisjon, et kuna äriühing ei saanud seostada seda väidetavat kulu konkreetsete müügitehingute ega klientidega ega suutnud ka tõendada, et säilituskulu omamaiseid hindu mõjutas, tuli väide tagasi lükata. Mis puudutab omamaiste krediidikulude arvutamisel kasutatud maksetähtaegu, siis ei esitanud asjaomane äriühing uusi tõendeid, mis oleksid muutnud komisjoni esialgset lähenemisviisi; selle lähenemisviisi alusel asendati teatatud maksetähtajad, mis leiti kaugmeetodil toimunud ristkontrollis olevat vastuolus seotud müügilepingutes kokkulepitud tingimustega, äriühingu esitatud ja kaugmeetodil ristkontrolli käigus ristkontrollitud täpsemate maksetähtaegadega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(106)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist kordas üks eksportiv tootja väidet, et tema omamaise müügi puhul tuleks arvesse võtta tagastamise ja säilituskuluga seotud korrektsioone, ning vaidlustas uuesti maksetähtajad, millest komisjon lähtus tema omamaiste krediidikulude arvutamisel.

(107)

Tagastamisega seotud korrektsiooni puhul esitas ta uuesti argumendi, et olenemata sellest, kas imporditollimaksu on makstud, mõjutab sisendmaterjali suhtes kohaldatava imporditollimaksu olemasolu hinda, mida omamaised tarnijad selle sisendmaterjali eest küsivad.

(108)

Säilituskuluga seotud korrigeerimise küsimuses esitas äriühing uuesti argumendi, et selliste kuludega arvestav korrigeerimine sarnaneb korrigeerimisega krediidikulude suhtes, kuna mõlemad on seotud hilinenud maksmisega. Samuti väitis ta, et sellise omamaise kohanduse tagasilükkamine ei sobi kokku asjaoluga, et liitu suunatud müügi puhul nõustuti arvesse võtma ekspordiga seotud üleseisukulusid, ning põhjendas, et mõlemal juhul jõuab kaup kohale hilinemisega ning seetõttu tekivad lisakulud.

(109)

Mis puudutab omamaiste krediidikulude arvutamiseks kasutatud maksetähtaegu, siis nentis äriühing taas, et komisjon oleks pidanud arvutama krediidikulud kokkulepitud maksetähtaegade alusel ja mitte lähtuma sellest, millal maksed tegelikult tehti, sest hinna kindlaksmääramist võivad mõjutada üksnes kokkulepitud maksetähtajad.

(110)

Võttes arvesse neid märkusi, märkusi tagastamisega seoses taotletud korrigeerimise kohta ning komisjoni esialgset järeldust, et arvutamisel ei saa lähtuda teoreetilisest kulust, nähtus, et vastupidiselt äriühingu väidetele ei kajastunud eksportiva tootja määratud omamaistes müügihindades tollimaksusumma, mille puhul tagastamist nõuti; vastasel juhul oleks tegemist müügikahjumiga. Seepärast lükati väide tagasi.

(111)

Mis puudutab korrigeerimist säilituskulu arvessevõtmiseks, siis märkis komisjon, et ehkki täiendavad ladustamiskulud kauba eest, millele kliendid tulevad järele hilinemisega, juba kajastuvad üldistes müügikuludes, ei saa kohaldada korrigeerimist, mida oli väidetavalt vaja selleks, et arvesse võtta maksetähtaja edasilükkamist, ja mida äriühing võrdles korrigeerimisega krediidikulude suhtes, kuna äriühing ei olnud müügilepingut sõlmides arvestanud sellega, et klient võib kaubale järele tulla ettenähtust hiljem, samuti ei saanud äriühing seostada seda konkreetse kliendi ega tehinguga, mis omakorda kinnitab seda, et taotletud korrektsioon ei kajastunud müügihinnas. Vastupidiselt üleseisukuludele, mida äriühing seostas üksnes nende eksporditehingutega, mille korral üleseisuraha reaalselt maksti, ei suutnud äriühing tõendada väidetavate säilituskulude seost tegelike tehingutega, mille puhul neid kulusid väidetavalt kanti. Seepärast lükati väide tagasi.

(112)

Omamaiste krediidikulude arvutamiseks kasutatud maksetähtaegade küsimuses oli komisjon arvamusel, et täpsemad on äriühingu esitatud tegelikud maksetähtajad, kuna müügitellimustes kokkulepitud maksetähtaegadena teatatud maksetähtajad leiti olevat vastuolus nende maksetähtaegadega, mis olid tegelikult kokku lepitud teatavate valitud tehingutega seotud müügitellimustes. Seepärast lükati väide tagasi.

(113)

Üks eksportivate tootjate kontsern vaidlustas selle, et esialgses etapis keelduti omamaise müügi arveldusega seoses taotletud korrigeerimisest alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti c alusel, et kajastada väidetavalt pärast arvete väljastamist tehtud hinnavähendeid.

(114)

Uurimise, sealhulgas kaugmeetodil toimunud ristkontrolli käigus selgitas äriühing (taotluse korral), et ta ei saa oma raamatupidamisarvestuses kajastatud arvelduskorrektsiooni seostada individuaalsete tehingutega. Näiteks ei olnud tal võimalik tuvastada kreeditarveid ega võlateateid, mis olid seotud konkreetsete arvetega, mille väärtust oleks korrigeerimisega tulnud parandada. Seega järeldas komisjon, et taotletud korrigeerimine ei olnud piisavalt põhjendatud, ning kinnitas taotluse rahuldamata jätmise.

(115)

Kaks seotud eksportivat tootjat väljendasid kahtlust selle suhtes, kuidas esialgses etapis arvutati liitu suunatud müügiga seotud krediidikulud. Eeskätt väitsid äriühingud, et komisjon ei oleks tohtinud kasutada kõigi valimisse kaasatud eksportivate tootjate eurodes ja USA dollarites võetud laenude puhul samu Türgi keskpanga intressimäärasid, kuna see ei kajastanud asjaolu, et laenude intressimäärad sõltusid äriühingute eripäradest ja rahalisest olukorrast. Nad väitsid, et selle asemel tulnuks kasutada äriühingute laenude suhtes kohaldatavaid tegelikke intressimäärasid.

(116)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportivate tootjate väited ning märkis, et komisjoni esialgne otsus kasutada kõigil juhtudel Türgi keskpanga intressimäärasid oli läbipaistev ja objektiivne ning et see tuleks jõusse jätta.

(117)

Komisjon analüüsis kõnealust väidet ning järeldas, et ühe seotud eksportiva tootja laenude puhul, mille ta oli saanud sõltumatutelt pankadelt turutingimustel, oli tõepoolest põhjendatud kasutada krediidikulude arvutamisel seda USA dollarites võetud laenude lepingulist intressimäära, mida tootja tegelikult lühiajalistelt laenudelt maksis. Seega tehti vastav muudatus lõplikes arvutustes. Tootjaga seotud pangalt saadud laenu puhul järeldas komisjon aga, et Türgi keskpanga keskmise eurodes võetud laenude suhtes kohaldatava intressimäära kasutamine on põhjendatud, sest lepinguline intressimäär ei vastanud turutingimustele. Teisel kontserni kuuluval eksportival tootjal uurimisperioodil tagasimaksmata laene ei olnud ning seega puudus äriühingupõhine intressimäär, mida oleks saanud kasutada arvutustes lähendina, et arvesse võtta krediidikulusid. Seega oli sel juhul põhjendatud kasutada Türgi keskpanga keskmisi intressimäärasid.

(118)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid kaks seotud eksportivat tootjat, et komisjon oleks pidanud kasutama mõlema kontserni kuuluva tootja puhul sama USA dollarites võetud laenude intressimäära, sest nende finantseerimistingimused olid samad. Eeskätt esitas üks eksportiv tootja lisateabe, millest nähtus, et üht seotud eksportiva tootja võetud laenudest kasutas tegelikkuses asjaomane eksportiv tootja.

(119)

Komisjon hindas väidet ning märkis, et asjaomase eksportiva tootja finantseerimistingimused ei olnud samad nagu teisel kontserni kuuluval äriühingul; seda tõendab fakt, et asjaomase eksportiva tootja laenu suhtes kohaldatav intressimäär oli suurem kui teiste laenude keskmine intressimäär ning et see määr ei sisaldanud veel marginaali peakorteriteenuste eest, nagu äriühingud selgitasid kaugmeetodil toimunud ristkontrollis ja kordasid üle oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta. Neid asjaolusid arvesse võttes lükkas komisjon väite tagasi.

(120)

Peale selle väitis üks eksportiv tootja, et komisjon pidanuks kasutama äriühingu laenude intressimäärasid, sest valimisse kaasatud teise eksportiva tootja puhul nõustus komisjon sellise lähenemisviisiga.

(121)

Komisjon leidis, et kaks juhtumit on erinevad. Teine eksportiv tootja esitas oma laenude kohta teabe algses vastuses küsimustikule, ent asjaomane äriühing ei esitanud mingit teavet selle kohta, kas tal on lühiajalisi laene. Äriühing leidis, et krediidikulude kindlaksmääramisel tuleks selle asemel kasutada pankadevahelisi intressimäärasid. Komisjon leidis, et äriühing ei saaks pankadevahelise intressimääraga laenu, ning asendas need intressimäärad seega Türgi keskpanga avaldatud keskmise intressimääraga, mida kohaldatakse lühiajaliste kommertslaenude suhtes.

(122)

Lisaks hindas komisjon uut teavet, mille asjaomane eksportiv tootja esitas oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta ning täiendas oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta. Komisjon oli arvamusel, et algses vastuses küsimustikule ja uurimise hilisemas etapis esitatud teabe vasturääkivusi silmas pidades ei saa väita, et komisjoni esialgne otsus kasutada krediidikulude kindlaksmääramiseks Türgi keskpanga avaldatud intressimäärasid, on põhjendamatu. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(123)

Kaks seotud eksportivat tootjat väitsid, et kulu- ja müügiandmetes on vahetuskursid erinevad. Nende müügiandmete puhul kasutati kuu keskmist vahetuskurssi, ent kuluandmete puhul aasta keskmist vahetuskurssi.

(124)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist esitatud märkustes vaidlustas kaebuse esitaja eksportivate tootjate väite ja toetas komisjoni esialgset lähenemisviisi seoses kasutatud vahetuskurssidega. Tema arvamuse kohaselt tuleks kulud (mida kajastatakse äriühingute raamatupidamisarvestuses pikema perioodi vältel) arvutada aastapõhiselt ja konverteerida need uurimisperioodi keskmise vahetuskursi alusel, samal ajal kui müügiga seotud tulu tuleks konverteerida tulu tekkimise hetkel, kasutades kuu või isegi päeva vahetuskurssi.

(125)

Komisjon analüüsis väidet ja leidis, et see on põhjendatud. Seega oldi väitega nõus ning nii äriühingute kulu- kui ka müügiandmed konverteeriti lõplikes arvutustes kuu keskmisi valuutakursse kasutades.

(126)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid eksportivad tootjad, et kuna nad esitasid kõik dumpinguarvutusteks vajalikud andmed USA dollarites, ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti j alusel vajadust konverteerida need hinnavõrdluse tarbeks USA dollaritest Türgi liiridesse. Seejärel osutasid äriühingud alusmääruse artikli 2 lõikele 5, mille kohaselt arvutatakse kulud „tavaliselt uuritava isiku dokumentide alusel“, ehkki USA dollaritest Türgi liiridesse konverteerimise tõttu erinesid tootmiskulude summad, mida komisjon kasutas nende normaalväärtuste arvutamiseks, äriühingute raamatupidamisarvestuses kajastatud summadest.

(127)

Esiteks märkis komisjon, et eksportivad tootjad tegid tehinguid USA dollarites, eurodes ja Türgi liirides. Seega oli valuuta konverteerimine vajalik selleks, et väljendada väärtused ühes valuutas ja tagada seeläbi võrreldavus. Teiseks ei vaidlustanud komisjon asjaolu, et äriühingud konverteerisid kõik väärtused ise USA dollaritesse, pidades silmas, et äriühingute arvestusvaluuta oli USA dollar. Sellegipoolest pidas komisjon asjakohaseks kasutada normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluseks asjaomase riigi valuutat. Kuna äriühingud esitasid tootmiskulud USA dollarites, pidas komisjon seega põhjendatuks konverteerida väärtused Türgi liiridesse kuu vahetuskursside alusel; see oli ühtlasi kooskõlas äriühingute märkustega esialgsete järelduste avalikustamise kohta. Kuna äriühingud ei esitanud kõiki tootmiskulusid Türgi liirides, ei olnud võimalik arvesse võtta Türgi liirides (mida nad kasutavad oma raamatupidamisarvestuses lisavaluutana) väljendatud väärtuste võimalikke erinevusi. Seega lükkas komisjon väite tagasi.

(128)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis üks eksportiv tootja, et komisjon ei oleks tohtinud tema liitu suunatud müügi hinna arvutamisel maha arvata teatavaid summasid, st eksportijate ühenduse tasu ja ekspordi puhul maha arvatav kindlasummaline makse.

(129)

Komisjon märkis, et eksportiv tootja esitas selle väite ka oma märkustes esialgsete järelduste avalikustamise kohta ning et neid kohandusi arutati pärast esialgsete järelduste avalikustamist korraldatud ärakuulamisel.

(130)

Ärakuulamisel kinnitas äriühing, et eksportijate ühenduse tasu maksti ÇİB liikmesuse eest. Äriühing selgitas lisaks, et tasu maksti protsendimäärana iga eksporditehingu väärtusest. Seega järeldas komisjon, et eksportijate ühenduse tasu oli kulu, mida äriühing kandis üksnes seoses eksporditehingutega ning et selle suurus sõltus äriühingu ekspordimahust. Peale selle saaks selle kohanduse väärtuse kindlaks määrata iga eksporditehingu puhul eraldi, olenevalt väärtusest.

(131)

Mis puudutab ekspordi kindlasummalise makse mahaarvamist, siis leidis äriühing, et ekspordihinnast ei oleks tohtinud selle väärtust maha arvata, sest see oli seotud üksnes maksusoodustusega ega olnud äriühingu tegelik kulu. Oma märkustes lõplike järelduste avalikustamise kohta osutas äriühing Türgi seadustele, (11) mille kohaselt saab iga eksportija eksportmüügi tulust maha arvata 0,5 % selliste kantud kulude arvessevõtmiseks, mida ei ole võimalik raamatupidamisarvestuses nõuetekohaste dokumentide puudumise tõttu kajastada. Seega järeldas komisjon, et ekspordi kindlasummalise makse mahaarvamise puhul oli tegemist äriühingu eksportmüügitehingutega seoses tegelikult kantud kuluga, mille kohta äriühingul puudusid nõuetekohased dokumendid ja mida ei olnud võimalik kirjendada mis tahes muule kulukontole. Peale selle sai komisjon mahaarvatud väärtuse kindlaks määrata iga tehingu puhul eraldi.

(132)

Seega lükkas komisjon tagasi väite seoses eksportijate ühenduse tasu ja ekspordi puhul maha arvatava kindlasummalise makse mahaarvamisega.

3.5. Dumpingumarginaalid

(133)

Nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 28–132, võttis komisjon arvesse märkusi, mille huvitatud pooled esitasid pärast esialgsete järelduste avalikustamist, ning arvutas dumpingumarginaalid vastavalt ümber.

(134)

Lõplikud dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised.

Äriühing

Lõplik dumpingumarginaal

Çolakoğlu Metalurji A.Ş.

7,3 %

Erdemiri kontsern:

—	Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalari T.A.S.

—	İskenderun Demir ve Çelik A.Ş.

5,0 %

Habaş Sinai Ve Tibbi Gazlar İstihsal Endüstrisi A.Ş.

4,7 %

Ağir Haddecilik

5,7 %

Borçelik Çelik Sanayii Ticaret A.Ş.

5,7 %

Kõik muud äriühingud

7,3 %

(135)

Individuaalsete dumpingumarginaalide arvutused, milles arvestati huvitatud pooltelt pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist saadud märkuste põhjal tehtud parandusi ja korrektsioone, edastati valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele.

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(136)

Uurimisperioodil tootis EL 27s samasugust toodet 21 teadaolevat tootjat, kes kuulusid 14 kontserni. Need tootjad moodustavad seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(137)

EL 27 puhul jäi liidu kogutoodang uurimisperioodil hinnanguliselt vahemikku 71–74,5 miljonit tonni, sealhulgas tootmisharusisese turu jaoks ette nähtud toodang.

(138)

Kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang moodustas 34–38 % samasuguse toote kogutoodangust EL 27s. Nende toodang moodustas 40–44 % endast uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teada andnud tootjate liidu müügimahust.

4.2. Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(139)

Türgi valitsus leidis, et komisjon ei selgitanud piisavalt, miks on vaja vabaturu ja tootmisharusisese turu arvandmeid analüüsida eraldi. Türgi valitsuse arvamuse kohaselt olid komisjoni esitatud selgitused vastuolus vaekogu järeldustega vaidluses „Morocco – Hot-Rolled Steel (Turkey)“ ja apellatsioonikogu järeldustega vaidluses „US – Hot-Rolled Steel“; nende järelduste kohaselt peaksid uurivad asutused põhimõtteliselt analüüsima kõiki tootmisharu osi – samuti tootmisharu tervikuna – ühtmoodi või siis esitama piisava selgituse, miks seda ei tehta.

(140)

Selleks et anda liidu tootmisharust võimalikult ülevaatlik pilt, kogus komisjon andmeid asjaomase toote kogutoodangu kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks või vabaturu jaoks. Ajutise määruse põhjenduses 82 osutatud kahjunäitajate puhul analüüsis komisjon vabaturu ja tootmisharusisese turuga seotud andmeid eraldi ning tegi võimaluse korral võrdleva analüüsi, kui see oli põhjendatud. Ajutise määruse põhjenduses 83 osutatud majandusnäitajate puhul sai komisjon otstarbeka hindamise teha üksnes liidu tootmisharu tegevust tervikuna vaadeldes. Seepärast leidis komisjon, et tema analüüs on kooskõlas liidu kohtute ja WTO kohtupraktikaga (12).

(141)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus siiski, et komisjon ei talitanud kooskõlas WTO kohtupraktikaga, sest ta i) ei analüüsinud müügihindade, tootmiskulude, kasvu, ekspordimahu ja -hindade, kasumlikkuse, investeeringutasuvuse ja rahavoo andmeid eraldi ega ii) selgitanud, miks ta analüüsis üksnes vabaturu andmeid, selle asemel et teha eraldiseisev võrdlev analüüs. Komisjon ei olnud sellega nõus, sest lisaks eespool põhjenduses selgitatule võimaldasid valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule võrrelda müügihindu, müügimahtu ja kasumlikkust vabaturul muude turgude andmetega. Asjaolu, et tabelis 10 on esitatud müügihinnad vabaturul, ei tähenda, et müügihindu tootmisharusisesel turul ei analüüsitud.

(142)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 78–83 esitatud järeldused.

4.3. Liidu tarbimine

4.3.1. Tarbimine liidu vabaturul

(143)

EL 27s muutus tarbimine liidu vabaturul vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 1

Tarbimine liidu vabaturul (tonnides)

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Tarbimine liidu vabaturul	33–34 miljonit	32–33 miljonit	34–35 miljonit	33–34 miljonit
Indeks	100	96	102	99
Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat.

(144)

Aastatel 2016–2018 suurenes liidu tarbimine vabaturul 2 %, ent seejärel vähenes. Kogutarbimine vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil 1 % võrra.

4.3.2. Tootmisharusisene tarbimine liidu turul

(145)

EL 27 tasandil muutus tootmisharusisene tarbimine liidus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 2

Tootmisharusisene tarbimine liidu turul (tonnides)

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Tootmisharusisene tarbimine liidus	42,5–45,5 miljonit	44–47 miljonit	43,5–46,5 miljonit	39,5–42,5 miljonit
Indeks	100	103	102	93
Allikas: Eurofer ja valimisse kaasatud liidu tootjad.

(146)

Tootmisharusisene tarbimine suurenes mõnevõrra uurimisperioodi esimeses osas ning seejärel vähenes. Tootmisharusisene kogutarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 7 protsendipunkti võrra.

4.3.3. Kogutarbimine

(147)

EL 27s muutus kogutarbimine – tootmisharusisese ja vabaturul toimunud tarbimise summa – vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 3

Kogutarbimine (tarbimine vabaturul ja tootmisharusisene tarbimine) (tonnides)

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	78–81 miljonit	78–81 miljonit	80–83 miljonit	74–77 miljonit
Indeks	100	100	102	95
Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat.

(148)

Eespool esitatud tabelist ilmneb, et kogutarbimine suurenes mõnevõrra 2018. aastal, kuid vähenes 2016. aastaga võrreldes kokku 5 %. Tootmisharusisene tarbimine moodustas uurimisperioodil 59 % kogutarbimisest.

4.4. Türgist pärit import

4.4.1. Türgist pärit impordi maht ja turuosa

(149)

Türgist EL 27sse suunatud import muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordi maht ja turuosa

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Türgist pärit impordi maht (tonnides)	934 651	1 738 017	2 779 174	2 767 658
Indeks	100	186	297	296
Turuosa vabaturul (%)	2,8–3,1	5,3–5,6	7,8–8,1	8,2–8,5
Indeks	100	190–220	270–300	270–300
Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat.

(150)

Türgist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil 196 %, kusjuures selle turuosa vabaturul peaaegu kolmekordistus.

(151)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et Türgist pärit import ei võtnud turuosa liidu tootmisharult, vaid ainult teataval määral kolmandatelt riikidelt ning et sellel ei saanud olla mõju liidu tootjatele.

(152)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist lisas Türgi valitsus, et komisjon analüüsis Türgist pärit impordi mahtu lõpp-punktide põhjal, ning palus komisjonil selle asemel analüüsida arengusuundumusi ajavahemiku 2019–2020 kvartaliandmete alusel ja võttes arvesse impordi vähenemist pärast uurimisperioodi. Komisjon märkis, et Türgi valitsuse käsitlus ei sea kahtluse alla asjaolu, et Türgist pärit import suurenes ajavahemikul 2016–2018 igal aastal ning et vaatlusalusel perioodil suurenes see 196 %, kusjuures turuosa vabaturul peaaegu kolmekordistus.

(153)

Nende märkuste sisu arvesse võttes käsitletakse neid allpool 5. jaos.

4.4.2. Türgist pärit impordi hinnad ja hindade allalöömine

(154)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Türgist EL 27sse suunatud impordi keskmine kaalutud hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/tonn)

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Türgi	363	490	538	492
Indeks	100	135	148	136
Allikas: Eurostat.

(155)

Türgist pärit impordi keskmised hinnad tõusid 363 eurolt tonni eest 2016. aastal 492 euroni tonni eest uurimisperioodil, mis tähendab 36 % kasvu. Dumpinguhinnaga impordi keskmiste hindade ja liidu tootmisharu keskmiste liidu müügihindade (esitatud tabelis 10) erinevus oli uurimisperioodil märkimisväärne (7,8 %).

(156)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist leidis Türgi valitsus, et Türgist pärit impordi hinnad ei saanud liidu tootjatele kahju põhjustada. Nende märkuste sisu arvesse võttes käsitletakse neid allpool 5. jaos.

(157)

Hindade allalöömise marginaali arvutused vaadati läbi, et kajastada olukorda EL 27 tasandil, ning komisjon tegi kindlaks, et valimisse kaasatud eksportivate tootjate dumpinguhinnaga impordi kaalutud keskmised hindade allalöömise marginaalid jäid vahemikku 1,2–2 %. Arvestades, et kuumvaltsitud lehttoodete turg on väga hinnatundlik ja konkurents peamiselt hinnapõhine, pidas komisjon neid hindade allalöömise marginaale oluliseks.

(158)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist juhtis Eurofer tähelepanu, et turu olemust ja märkimisväärse hinnakonkurentsi olemasolu arvesse võttes võib isegi võrdlemisi vähest hindade allalöömist pidada oluliseks. Türgi valitsus märkis aga, et kindlakstehtud hindade allalöömise marginaalide liigitamine oluliseks on alusetu, sest see ei põhinenud nõuetekohasel hindamisel ega kriteeriumidel, mis võimaldaksid kindlaks teha, kui suurt marginaali tuleks käsitada olulisena. Komisjon leidis, et väide on põhjendamatu, ning lükkas selle tagasi. Tabelis 14 kirjeldatud turusuundumused ja impordiallikate muutused kinnitavad hinna olulist rolli kuumvaltsitud lehttoodete turul. Peale selle, nagu Türgi valitsus ise tunnistas, tõi väike hinnaerinevus kaasa Türgist pärit impordi turuosa kasvu (13).

(159)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitsid Erdemiri ja Çolakoğlu kontsernid, et võttes hindade allalöömise kindlakstegemisel arvesse 66,1 % (Çolakoğlu kontsern) ja 69,5 % (Erdemiri kontsern) valimisse kaasatud liidu tootjate müügist, ei tuvastanud komisjon hindade allalöömist toodet kui tervikut arvesse võttes ning rikkus seega alusmääruse artikli 3 lõiget 3. Nende arvamuse kohaselt ei olnud võimalik välistada, et kindlakstehtud hindade allalöömise marginaalid oleksid olnud teistsugused, kui komisjon oleks analüüsinud hinna mõju valimisse kaasatud liidu tootjate kogumüügi põhjal. Komisjon leidis, et see väide on põhjendamatu, ning lükkas selle tagasi, sest alusmääruses ei ole sätestatud, et hindade allalöömine tuleb tuvastada valimisse kaasatud liidu tootjate kogumüügi alusel. Selle asemel lähtutakse hindade analüüsimisel liitu eksporditud mudelite ja samasuguse toote võrdlusest ning kui võrrelda eksportivate tootjate eksportmüüki liidu tootjate müügiga, siis nähtub sellest olemuslikult, et iga eksportiv tootja ei ekspordi liitu sugugi mitte kõiki mudeleid, mida kolm valimisse kaasatud liidu tootjat müüvad. Igal juhul tuletas komisjon meelde, et dumpinguhinnaga impordi keskmiste hindade ja liidu tootmisharu keskmiste liidu müügihindade (esitatud tabelis 10) erinevus oli uurimisperioodil märkimisväärne (7,8 %).

4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1. Üldised tähelepanekud

(160)

Komisjon tuletas meelde, et esialgses etapis palus kaebuse esitaja komisjonil alustada kahju tekitamise seisukohast oluliste suundumuste hindamist 2017. aastast põhjusel, et 2016. aasta (käesoleva uurimise vaatlusaluse perioodi esimene aasta) ei olnud tüüpiline aasta, sest leiti, et liidu tootmisharule mõjus kahjustavalt dumpinguhinnaga ja subsideeritud import mitmesugustest allikatest. Komisjon tunnistas, et alates 2016. aastast mõjutas kahjunäitajate muutumist asjaolu, et 2016. aastal oli liidu tootmisharu olukord jätkuvalt mõjutatud dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordist, ent 2017. aastal, pärast seda, kui selle impordi suhtes kehtestati lõplikud dumpinguvastased ja tasakaalustavad meetmed, võis täheldada selgeid taastumismärke. Sellegipoolest otsustas komisjon esitada andmed kooskõlas oma tavapraktikaga, st võtta lisaks uurimisperioodile arvesse kolme uurimisperioodile eelnenud kalendriaastat. Seega kaasas komisjon vaatlusalusesse perioodi ka 2016. aasta.

(161)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis ÇİB, et kahju analüüsi teatavates aspektides ei võetud nähtavasti arvesse 2016. aasta andmeid ning et seega oli komisjoni hinnang kahju kohta eksitav. Pärast lõplike järelduste avalikustamist selgitas kõnealune pool, et hindamine oleks pidanud hõlmama 2016. aasta näitajaid, eeskätt neid, mille puhul võis alates 2016. aastast täheldada positiivset suundumust (nt liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul) ning mida tuleks käsitada tunnistusena sellest, et liidu tootmisharu ei ole kandnud olulist kahju. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus samamoodi, et väidetavat kahju omamaisele tootmisharule tuleks hinnata ajavahemiku 2016–2019 alusel ning et kõigi kahjunäitajate puhul seda ei tehtud. Eeskätt märkis Türgi valitsus, et lähiminevikku vaadeldes ei ole võimalik seostada tootmisharu näitajate paranemist või halvenemist kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu või puudumisega. Türgi valitsus väljendas kahtlust ajutise määruse põhjenduse 104 lõpuosa suhtes, sest asjaolu, et Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed ja tasakaalustavad tollimaksud tehti teatavaks 2017. aasta aprillis ja juunis (14) ning et Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina suhtes kehtestati lõplikud dumpinguvastased meetmed 2017. aasta oktoobris, (15) annab tema arvamuse kohaselt tunnistust sellest, et nendest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi kogu kahjulik mõju oli 2017. aastal endiselt alles. Oma väite põhjendamiseks juhtis Türgi valitsus tähelepanu, et 2017. aastal moodustas import nendest viiest riigist endiselt 26 % kuumvaltsitud lehttoodete impordist.

(162)

Seoses väidetega selle kohta, kas teatavate kahjunäitajate puhul tuleks arvestada 2016. aasta andmeid, selgitas komisjon, et ajutise määruse asjaomastes tabelites, punktis 1.8 ja muudes järeldustes võeti arvesse ajavahemikku 2016–2019, nagu määruses osutatud. Vaatlusalust perioodi käsitlevate tabelite all esitatud märkustes on antud ülevaade suundumustest alates 2016. aastast, olenemata sellest, kas need on positiivsed või negatiivsed, seda ka juhtudel, kui komisjon andis ülevaate vaatlusaluse perioodi konkreetsel ajavahemikul toimunud sündmustest (sh kaubanduse kaitsemeetmed) ja neid analüüsis, nagu käesoleval juhulgi.

(163)

Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete puhul kestis uurimisperiood 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016. Hiina suhtes kehtestatud dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete puhul uuriti dumpingut, subsideerimist ja kahju perioodil alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2015. Türgi valitsuse märkus selle kohta, et nendest viiest riigist pärit import moodustas 2017. aastal endiselt 26 % asjaomase toote impordist ning et seetõttu kahjustas see jätkuvalt liidu tootmisharu, on eksitav. Nagu nähtub ajutise määruse tabelist 14, vähenes nendest viiest riigist pärit impordi maht ajavahemikul 2016. aastast 2017. aastani 68 % (st 5 724 303 tonnilt 1 810 518 tonnile) ning nende kombineeritud turuosa kahanes 16,1 %-lt 5,2 %-le. Need suundumused peavad paika ka EL 27 arvestuses. Käesoleva määruse tabelist 14 on näha, et nendest viiest riigist pärit impordi maht vähenes ajavahemikul 2016. aastast 2019. aastani märkimisväärselt (st 5 611 020 tonnilt 1 565 303 tonnile) ning nende kombineeritud turuosa kahanes 16–17 %-lt 4–5 %-le. Seega ei pidanud komisjon põhjendatuks väidet, et varasemate uurimiste tulemusena selgus, et Hiinast, Brasiiliast, Iraanist, Venemaalt ja Ukrainast pärit dumpinguhinnaga impordi kogu kahjulik mõju oli 2017. aastal endiselt alles.

(164)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist tuletas Türgi valitsus meelde oma märkusi Hiina suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete ja tasakaalustavate tollimaksude ning Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina suhtes kehtestatud lõplike dumpinguvastaste meetmete ajastuse kohta. Tema väite kohaselt ei muuda asjaolu, et import nendest riikidest vähenes, tõsiasja, et kõnealune import moodustas endiselt olulise osa EL 27 impordist ning et see avaldas 2017. aastal kahjulikku mõju. Türgi valitsuse arvamuse kohaselt püüdis komisjon selle kahjuliku mõju analüüsimisest hoiduda, toetudes absoluutarvudes vähenemist kajastavatele näitajatele. Komisjon leidis, et väide on põhjendamatu. Varasemate uurimistega hõlmatud uurimisperioodidel ei tuvastatud kahjustavat dumpingut 2017. aastal, mil asjaomaste riikide turuosad olid juba järsult vähenenud, nagu juba meenutatud. Peale selle on käesoleva määruse punktis 5.2.1 esitatud analüüs turusuundumustest ja eri impordiallikate turuosadest.

4.5.2. Makromajanduslikud näitajad

4.5.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(165)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	74–77,5 miljonit	77–80,5 miljonit	76–79,5 miljonit	71–74,5 miljonit
Indeks	100	104	102	96
Tootmisvõimsus (tonnides)	88–93 miljonit	89–94,5 miljonit	90–95,5 miljonit	91–96 miljonit
Indeks	100	102	103	104
Tootmisvõimsuse rakendamine (%)	84	86	84	78
Indeks	100	102	99	93
Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat

(166)

Vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu tootmismaht 4 %, samal ajal kui tootmisvõimsus suurenes 4 %. Sellest tulenevalt vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 7 %, 84 %-lt 2016. aastal 78 %-le uurimisperioodil.

(167)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist leidis Türgi valitsus, et kuna liidu tootmisharu tootmisvõimsus alates 2016. aastast igal aastal kasvas, võib järeldada, et selle olukord oli hea. Komisjon ei olnud sellega nõus ning märkis, et nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 107, kajastab tootmisvõimsuse suurenemine ajavahemikul 2016–2017 liidu turutingimuste paranemist tänu lõplike dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamisele viiest riigist pärit impordi suhtes ning et tootmisvõimsuse suurenemine 2017. aastani oli tingitud pigem suuremast tõhususest ja kitsaskohtade kõrvaldamisest.

(168)

Türgi valitsus väljendas kahtlust selle suhtes, et käesolevas punktis ei analüüsita tootmisharusisese turu ja vabaturu andmeid eraldi ning et seetõttu ei ole võimalik kindlaks teha toodangu üldise vähenemise põhjust. Komisjon oli arvamusel, et tabelis 6 ei ole mõtet esitada eraldi andmeid tootmisharusisese turu ja vabaturu kohta. Õigupoolest kasutavad liidu tootjad uurimisaluse toote tootmiseks samu tootmisseadmeid ja -liine, olenemata sellest, kas toodang on ette nähtud tootmisharusiseseks kasutamiseks. Sellegipoolest esitatakse allpool tabelis 8 lisaandmed tootmisharusisese mahu kohta.

4.5.2.2. Müügimaht ja turuosa

(169)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul muutusid EL 27s vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa vabaturul

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Liidu tootmisharu müük ELis (tonnides)	24–27 miljonit	24–27,5 miljonit	25–28,4 miljonit	24,5–27,5 miljonit
Indeks	100	101	103	103
Turuosa (%)	75–76	79–80	76–77	78–79
Indeks	100	105	102	104
Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat.

(170)

Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu müügimaht vabaturul 3 % ja turuosa 4 %.

(171)

EL 27s muutusid liidu tootmisharu tootmisharusisene maht ja turuosa liidu turul vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tootmisharusisene maht ja turuosa

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Tootmisharusisene maht liidus (tonnides)	42,5–45,5 miljonit	44–47 miljonit	43,5–46,5 miljonit	39,5–42,5 miljonit
Indeks	100	103	102	93
Liidu tootmisharu kogutoodang (tonnides)	73–76 miljonit	76–79 miljonit	75–78 miljonit	70–73 miljonit
Indeks	100	104	102	96
Tootmisharusisese turu osakaal liidu kogutoodangust (%)	61	61	61	59
Indeks	100	99	99	96
Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat.

(172)

Liidu tootmisharu tootmisharusisene turg (kuumvaltsitud lehttooted, mille liidu tootmisharu hoidis kasutamiseks tootmisahela järgmises etapis) liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil 7 % ehk ligikaudu 3 miljoni tonni võrra. Liidu tootmisharu turuosa tootmisharusisesel turul, väljendatuna protsendimäärana liidu kogutoodangust, vähenes 61 %-lt 2016. aastal 59 %-le uurimisperioodil.

(173)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väljendas Türgi valitsus rahulolematust selle suhtes, et ajutise määruse põhjenduses 109 märkis komisjon, et liidu tootmisharu turuosa vabaturul kasvas ajavahemikul 2018–2019 seepärast, et võõrandamise tagajärjel suunati märkimisväärne müügimaht tootmisharusiseselt turult vabaturule. Tema arvates näitab see selgitus seda, et neid turge oma äranägemise järgi eristades rakendas komisjon kallutatud lähenemisviisi. Türgi valitsus kordas oma väidet pärast lõplike järelduste avalikustamist ja väljendas kahtlust selle suhtes, kas liidu tootmisharu turuosa muutused tehti kindlaks objektiivselt. Komisjon lükkas tagasi väite, et tema lähenemisviis oli kallutatud. Komisjoni arvates on õiguspärane ja õigupoolest ka vajalik liigitada investeeringutest väljumise korral tootmisharusisene toodang ümber vabaturule ette nähtud toodanguks. Isegi kui liidu tootjate turuosa vabaturul vaatlusalusel perioodil kasvas, nagu Türgi valitsus märkis, oli selline kasv komisjoni arvamuse kohaselt märksa väiksem kui Türgist pärit impordi turuosa kasv samal perioodil. Arvestades, et tarbimine püsis liidus üsna stabiilne, täitis Türgist pärit import lüngad, mis olid tekkinud seetõttu, et teatavate teiste kolmandate riikide suhtes hakati 2017. aastal kohaldama dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse.

(174)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et analüüsitud ei ole ajutise määruse põhjenduses 111 osutatud müüdud tootmisliinide tootmismahtu. ÇİB märkis, et see müügitehing tehti strateegilistel ja kaubanduslikel põhjustel. Komisjon nentis, et müügitehing oli seotud liidu tootjate vahelise omandiõiguse üleminekuga, millel ei ole mõju tabeli 6 andmetele. Komisjon ei tuvastanud seost kõnealuse müügitehingu ja Türgist pärit impordi vahel.

(175)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis ÇİB, et peamiste kahjunäitajate alusel – nt müügimaht ja turuosa vabaturul – ei olnud liidu tulemused kehvad. Komisjoni arvates oli väide põhjendamatu, sest ajutise määruse põhjendustes 109 ja 150 oli juba selgitatud, et liidu tootmisharu turuosa suurenes võõrandamise mõjul, mille tulemusena muutus oluline arv tehinguid, mida varem oleks käsitatud tootmisharusisestena, vabaturul tehtud tehinguteks. Pealegi hinnatakse kahju tuvastamisel kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 kõiki asjakohaseid tootmisharu seisundit mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid tervikuna.

(176)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist nentis ÇİB, et selles punktis esitatud komisjoni märkustega ei selgitatud liidu tootmisharu kasvu ajendeid ega seda, miks ei ole müügimahu ja turuosa suurenemine käesoleval juhul oluline. Nende märkuste sisu arvesse võttes käsitletakse neid allpool põhjenduses 217.

4.5.2.3. Kasv

(177)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et ajutise määruse põhjendus 112 sisaldab alusetuid avaldusi, ning väljendas rahulolematust osa teksti sõnastuse suhtes. Komisjon pidas väiteid põhjendamatuks, arvestades, et kõnealuses põhjenduses on sõnaselgelt viidatud ajutises määruses esitatud andmetele ja järeldustele.

(178)

EL 27 tootmisandmetes võib alates 2017. aastast täheldada tugevat langustrendi; samal ajavahemikul püsisid müügimaht ja turuosa stabiilsena ning tarbimine vabaturul mõnevõrra kasvas. Liidu tootmisharu kasvas (ja väga tagasihoidlikult) EL 27s ainult juhul, kui võtta lähtepunktiks 2016. aasta, mille kohta leiti, et teistest riikidest pärit dumpinguhinnaga import on liidu tootmisharule kahju tekitanud.

(179)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis Türgi valitsus kahtluse alla teatavate kasvu käsitlevate järelduste objektiivsuse, sest komisjon oli varem märkinud, et tootmine oli „tugevas langustrendis“, samal ajal kui turuosa vabaturul „kasvas mõnevõrra“. Esiteks märkis komisjon, et protsendimäärad, millele Türgi valitsus oma väites osutas, ei põhinenud EL 27 andmetel ning on seega aegunud; teiseks tuleb protsentuaalse muutuse liigitamiseks tehtavas võrdluses igal juhul arvesse võtta vastavat muutunud alusväärtust.

4.5.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(180)

EL 27s muutusid tööhõive ja tootlikkus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Töötajate arv	38 000 – 40 000	42 000 – 44 000	38 000 – 40 000	37 000 – 39 000
Indeks	100	112	103	100
Tootlikkus (tonni töötaja kohta)	1 900 – 2 000	1 700 – 1 800	1 900 – 2 000	1 800 – 1 900
Indeks	100	92	99	96
Allikas: Eurofer ja valimisse kaasatud liidu tootjad.

(181)

Liidu tootmisharu kuumvaltsitud lehttoodetega seotud tööhõive tase kõikus vaatlusalusel perioodil, kuid püsis üldiselt stabiilne. Võttes arvesse toodangu vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta aasta jooksul toodetud toodanguna (tonnides), vaatlusalusel perioodil 4 %.

(182)

Pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist väitis ÇİB, et peamiste kahjunäitajate alusel – nt tööhõive – ei olnud liidu tulemused kehvad. Komisjon märkis siiski, et kui vaatlusalusel perioodil püsis töötajate arv stabiilsena, siis ajavahemikul 2017–2019 vähenes töötajate arv märkimisväärselt. Igal juhul on ajutise määruse punkti 4.5.4 ja käesoleva määruse punkti 4.6 alusel ilmselge, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju.

(183)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis ÇİB, et üksnes töötajate arvu vähenemisele tuginev järeldus olulise kahju kohta ei ole kooskõlas WTO kohtupraktikaga ning et töötajate vähenemist alates 2017. aastast ei saa seostada Türgist pärit dumpinguhinnaga impordiga. Komisjon lükkas väited tagasi. Mingil juhul ei järeldanud komisjon olulise kahju olemasolu üksnes selle alusel, et töötajate arv vähenes. Töötajate arvu muutused olid tihedalt seotud tootmissuundumustega.

(184)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et tootlikkust ei tohiks analüüsida eraldiseisvalt, sest tootlikkus vähenes 2017. aastal seepärast, et tööhõive ajavahemikul 2016–2017 märkimisväärselt suurenes. Pidades silmas, et tootlikkus on üks kahju analüüsis arvesse võetud teguritest, kinnitas komisjon, et ühtki tegurit ei analüüsitud eraldiseisvalt.

(185)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendas Türgi valitsus arvamust, et eelneva põhjenduse viimane lause põhimõtteliselt kinnitab seda, et tootlikkuse vähenemine oli tingitud tööhõive suurenemisest 2017. aastal. Komisjon ei olnud Türgi valitsusega nõus, ehkki ta tunnistas, et tööhõive suurenemisel ajavahemikul 2016–2017 oli teatav mõju tootlikkuse vähenemisele ajavahemikul 2016–2017. Sellegipoolest tasub märkida, et tootlikkus vähenes taas ajavahemikul 2018 kuni uurimisperioodini ning samal ajal vähenes ka tööhõive; selle tagajärjel vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil kokku 4 % võrra, nagu on osutatud põhjenduses 181.

4.5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(186)

EL 27 puhul olid kõik dumpingumarginaalid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suurusjärgu mõju liidu tootmisharule oli suur, arvestades Türgist pärit impordi mahtu ja hindu.

(187)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas Türgi valitsus komisjoni märkused selle kohta, et liidu tootmisharu taastus 2017. aastal tänu kaubanduse kaitsemeetmetele. Kuna käesolevas punktis käsitletakse varasemast dumpingust taastumist, pidas komisjon põhjendatuks meelde tuletada, et sama toote varasemate uurimiste tulemusi arvesse võttes oli liidu tootmisharu mõjutatud 2016. aastal toimunud dumpingust, et alates 2017. aastast võis täheldada taastumismärke ning et taastumine parematele kasumlikkuse tasemetele peatus uurimisperioodil.

(188)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 115–117 esitatud järeldused.

4.5.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.5.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(189)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügihinnad ja tootmiskulud liidus

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind vabaturul (eurot/tonn)	393	532	574	534
Indeks	100	135	146	136
Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)	413	497	540	560
Indeks	100	121	131	136
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(190)

2016. aastaga võrreldes suurenes keskmine ühiku müügihind 2017. aastal oluliselt ning seejärel uuesti 2018. aastal. Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind aga vähenes 574 eurolt tonni kohta 2018. aastal 534 eurole tonni kohta uurimisperioodil, samal ajal kui liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid 540 eurolt tonni kohta 2018. aastal 560 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Seega, kui 2017. ja 2018. aastal oli liidu tootmisharul võimalik kantud kulude suurenemine oma klientidele üle kanda ja säilitada kasumlikkus, siis uurimisperioodil ei suutnud ta seda enam teha. Siinses tabelis esitatud teave tootmiskulude kohta on identne ajutise määruse tabelis 10 esitatud teabega.

(191)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et nii liidu tootmisharu ühiku tootmiskulu kui ka keskmised ühiku müügihinnad vabaturul kasvasid vaatlusalusel perioodil samal määral (+ 36 %) ning et seepärast sai liidu tootmisharu toorainehindade tõusu hindadesse üle kanda. Komisjon märkis, et Türgi valitsuse hinnang põhineb üksnes lõpp-punktide analüüsil, milles ei ole arvesse võetud aastapõhiseid muutusi ega asjaolu, et dumpinguvastases uurimises, mille tulemusena kehtestati 2017. aastal meetmed Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina suhtes, tuvastati kahju ajavahemikul 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016. Arvestades, et 2016. aastal olid müügihinnad liidus Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu endiselt alla surutud, (16) suutis liidu tootmisharu oma müügihinnad uuesti tavapärasele tasemele viia alles 2017. aastal (17). Komisjon juhtis tähelepanu ka sellele, et liidu tootmisharu müügihinnad vähenesid 574 eurolt tonni kohta 2018. aastal 534 eurole tonni kohta uurimisperioodil ning et ühiku tootmiskulud kasvasid samal perioodil 540 eurolt tonni kohta 560 eurole tonni kohta. Seega, kui 2017. ja 2018. aastal oli liidu tootmisharul võimalik kantud kulude suurenemine oma klientidele üle kanda ja säilitada kasumlikkus, siis uurimisperioodil ei suutnud ta seda enam teha.

(192)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et komisjon ei tõendanud, kuidas sai liidu tootmisharu kanda kulude 2017. aastal aset leidnud suurenemise üle oma müügihindadesse. Komisjon ei olnud sellega nõus. Valimisse kaasatud liidu tootjatelt küsimustikule saadud vastuste kaugmeetodil toimunud ristkontrolli tulemused ja eespool tabelis 10 esitatud andmed kinnitavad, et kuna kulud ajavahemikul 2016–2017 suurenesid, olid müügihinnad EL 27 vabaturul ajavahemikul 2016–2017 kõrgemad.

4.5.3.2. Tööjõukulud

(193)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
(eurodes)	74 295	78 101	79 241	83 187
Indeks	100	105	107	112
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(194)

Vaatlusalusel perioodil kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 12 %. Käesolev tabel on identne ajutise määruse tabeliga 11.

(195)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et tööjõukulu kasvu ei saa seostada üksnes Türgist pärit impordiga. Ta ei olnud rahul sellega, et ajutises määruses ei olnud analüüsitud tööjõukulu muutuste põhjusi. Komisjon kinnitas Türgi valitsusele, et kuna tööjõukulu on üks kahju analüüsis arvesse võetud teguritest, ei analüüsinud komisjon ühtki tegurit eraldiseisvalt. Tööjõukulu kasvas mitmesugustel põhjustel, sealhulgas töötajaid esindavate ametiühingute ees võetud siduvate kohustuste tõttu. Sellegipoolest tuletas komisjon meelde, et kõnealuses analüüsis on oluline küsimus see, mil määral suutis liidu tootmisharu kulude suurenemise üle kanda, nagu kirjeldati eelmises punktis.

4.5.3.3. Varud

(196)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Varud

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	1 033 364	1 207 363	843 448	862 918
Indeks	100	117	82	84
Lõppvarud protsendina toodangust (%)	4,5–5,5	5–6	4–5	4–5
Indeks	100	110	81	85
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(197)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 16 %. Mis puudutab lõppvarusid protsendina toodangust ja nende muutumist, siis kõnealune näitaja püsis vaatlusalusel perioodil võrdlemisi stabiilsena, moodustades ligikaudu 5 % tootmismahust. Käesolev tabel on identne ajutise määruse tabeliga 12.

(198)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist pidas Türgi valitsus kallutatuks komisjoni järeldust selle kohta, et laovarusid ei loeta oluliseks kahjunäitajaks; see järeldus esitati üksikasjalikult ajutise määruse põhjenduses 125. Komisjon ei olnud sellega nõus. Nagu ajutises määruses selgitati, toodetakse enamikku samasuguse toote liike eritellimuste alusel, seega tarnitakse need pärast tootmist ning neid ei hoita laos. Sama toote varasemates uurimistes (18) jõudis komisjon seoses laovarudega sarnasele järeldusele. Peale selle kinnitati käesoleva uurimisega, et enamikku samasuguse toote liike toodetakse tõepoolest kasutajate eritellimuste alusel.

(199)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist seadis Türgi valitsus kahtluse alla komisjoni märkused selle kohta, et lõppvarud protsendina toodangust kahanesid. Komisjon tuletas meelde, et lõppvarud protsendina toodangust püsisid vaatlusalusel perioodil võrdlemisi stabiilsena, olles ligikaudu 5 %, ning et seda tegurit ei loeta oluliseks näitajaks. Kuna enamikku samasuguse toote liike toodetakse kasutajate eritellimuste alusel, oleks komisjoni arvamuse kohaselt põhjendamatu järeldada, et stabiilsed laovarud (protsendina tootmismahust) tähendavad, et liidu tootmisharu ei ole kandnud kahju.

4.5.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(200)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)	–3,4	6,8	6,7	–6,1
Indeks	–100	197	197	–178
Rahavoog (eurodes)	– 140 233 454	441 132 791	621 327 297	– 308 067 291
Indeks	–100	315	443	–220
Investeeringud (eurodes)	144 626 230	234 309 366	210 822 274	156 161 956
Indeks	100	162	146	108
Investeeringutasuvus (%)	–3,1	9,7	10,2	–13,0
Indeks	–100	317	331	–424
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(201)

Kasumlikkuse suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne, hoolimata kasumi esialgsest kasvust 2017. ja 2018. aastal. Kasumlikkus vähenes 6,8 %-lt 2017. aastal –6,1 %-le uurimisperioodil.

(202)

Netorahavoog oli ajavahemikul 2017–2018 positiivne, saavutades tipptaseme 2018. aastal, ning uurimisperioodil, kui kasumlikkus oli vaatlusaluse perioodi madalaimal tasemel, muutus see negatiivseks. Kasumi vähenemine kahjustas kapitali kaasamise võimet.

(203)

Iga-aastaste investeeringute tase kasvas vaatlusalusel perioodil 8 %, kuid langes uurimisperioodil tasemele, mis vaevu ületas 2016. aasta taset. Investeeringutasuvus järgis sama suundumust kui kasumlikkus. Tabeli 13 vastav osa on investeeringute ja investeeringutasuvuse andmete poolest identne ajutise määruse tabeliga 13.

(204)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et ajutise määruse tabelis 13 esitatud investeeringusummad on väga suured ning annavad selgelt tunnistust kahju puudumisest. Komisjon ei olnud Türgi valitsuse järeldusega nõus, sest investeeringud tehti peamiselt 2017. ja 2018. aastal, st pärast seda, kui liidu tootmisharu hakkas varasemast dumpingust taastuma. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 167, ei olnud liidu tootjatel võimalik teha vaatlusalusel perioodil investeeringuid sellises mahus, nagu nad soovisid. Arvestades, et liidu tootmisharu on äärmiselt kapitalimahukas, ei olnud investeeringud suhtelises arvestuses väga suured. Kasumi vähenemine kahjustas kapitali kaasamise võimet.

(205)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist palus Türgi valitsus selgitust selle kohta, miks suurenesid investeeringud ajavahemikul 2016. aastast 2017. aastani 62 % võrra, kuigi viiest kolmandast riigist pärit kuumvaltsitud lehttoodete suhtes kehtestatud meetmed jõustusid 2017. aasta oktoobris. Kõigepealt märkis komisjon, et põhimõtteliselt ei saa liidu tootmisharu investeerimisotsuseid sobimatuks pidada asjaolu tõttu, et turul eksisteerib liidu tootmisharu kahjustav dumpinguhinnaga import, kuna sel viisil kaudselt soodustataks asjaomast ebaausat kaubandustava. Sisulise poole pealt tuletas komisjon meelde, et Hiina – mis oli sel ajal üks peamisi kuumvaltsitud lehttoodete impordi allikaid – suhtes kehtestatud esialgsed dumpinguvastased meetmed avaldati 7. oktoobril 2016 (19) ning lõplikud meetmed 2017. aasta aprilli alguses (20). Peale selle nähtub käesoleva määruse tabelist 14 selgelt, et Hiinast, Venemaalt, Brasiiliast, Ukrainast ja Iraanist pärit dumpinguhinnaga import ajavahemikul 2016–2017 vähenes ning seepärast oli 2017. aastal hea võimalus teha edasilükatud investeeringud.

(206)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et teatavad tervishoiu, ohutuse ja keskkonnaküsimustega seotud investeeringud ei taga kasumit ega investeeringutasuvust. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu oleks pidanud saama kasumit teenida ka oma tervishoiu-, ohutus- ja keskkonnaalaseid kohustusi täites. Tervishoiu, ohutuse ja keskkonnaküsimustega seotud investeeringud ei takista ettevõtjatel teenimast tavapärastel turutingimustel korralikku kasumit. Ehkki Türgi valitsus nõustus selle järeldusega, märkis ta pärast lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon ei analüüsinud kasumlikkust ega investeeringutasuvust objektiivselt, pidades silmas, et tervishoiu, ohutuse ja keskkonnaküsimustega seotud investeeringud on investeeringute tegemise aastal väga kulukad ning et ükski äriühing ei oota sellistelt investeeringutelt tulu. Komisjon ei olnud sellega nõus ning leidis, et kui liidu tootmisharu olukord on hea, on tema kasumlikkus ja investeeringutasuvus piisavalt suur, et teha kulutusi, mis küll ei anna otsest rahalist tulu, kuid on täiel määral vajalikud tervishoiu, ohutuse ja keskkonnaga seotud põhjustel.

(207)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 126–131 esitatud järeldused.

4.6. Järeldus kahju kohta

(208)

Kuigi tarbimine vabaturul vaatlusalusel perioodil mõnevõrra vähenes (–1 %), suurenesid liidu tootmisharu müügimaht vabaturul ja selle turuosa [75–76 %-lt] [78–79 %-le]. Sellist müügimahu ja turuosa väikest paranemist võib aga täheldada üksnes võrdluses 2016. aastaga, mil liidu tootmisharule tekitas kahju teistest riikidest pärit impordi põhjustatud dumping. Sellest hoolimata vähenesid liidu tootmisharu toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil vastavalt 4 % ja 7 %. Ajavahemikul 2018. aastast uurimisperioodini kahanesid toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine rohkemgi, samuti vähenes müük vabaturul. Alates 2017. aastast liidu tootmisharu kasvas, taastudes ebaausast impordist, mille suhtes kehtestati dumpinguvastased ja tasakaalustusmeetmed, kuid uurimisperioodil olukord halvenes.

(209)

Liidu tootmisharu tootmiskulud kasvasid vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt (+ 36 %), mis oli peamiselt tingitud tooraine suurest hinnatõusust.

(210)

Liidu tootmisharu müügihinnad kasvasid 2017. ja 2018. aastal rohkem kui kulud, tänu millele suutsid liidu tootjad taastuda varasemast kahjustavast dumpingust ja saavutada 6,7 % kasumlikkuse. Ajavahemikul 2018. aastast uurimisperioodini oli liidu tootmisharu aga sunnitud vaatamata kulude suurenemisele (+ 4 %) oma müügihindu langetama, et säilitada turuosa Türgist pärit impordi tingimustes. See kahjustas liidu tootmisharu kasumlikkust, mis langes +6,7 %-lt 2018. aastal –6,1 %-le uurimisperioodil.

(211)

Teised finantsnäitajad (rahavoog, investeeringutasuvus) järgisid sama suundumust, eelkõige uurimisperioodil, ja selle tulemusel vähenes uurimisperioodil investeeringute tase varasemate aastatega võrreldes oluliselt.

(212)

Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 16, vaadati makromajanduslikud näitajad ja teatavad muud andmed läbi, et võtta arvesse Ühendkuningriigi väljaastumist. Ajutise määruse tabelite 1–13 ja käesoleva määruse tabelite 1–13 erinevused on aga väheolulised nii ühikuid kui ka suundumusi silmas pidades. Hindade allalöömine oli jätkuvalt olulisel tasemel. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et Ühendkuningriigi väljaastumine ei muuda ajutises määruses esitatud järeldust kahju kohta.

(213)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon lõplikult, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(214)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei nõustunud ÇİB ega Türgi valitsus ajutise määruse punktis 5.1 esitatud järeldustega. Türgi valitsus märkis, et asjaomased selgitused ei tõenda dumpinguhinnaga impordi ja väidetava kahju (ajavahemikul 2018–2019) vahelist põhjuslikku seost, sest Türgist pärit impordi mahud püsisid stabiilsel tasemel ning sel perioodil langesid nii Türgist pärit impordi hinnad kui ka liidu tootmisharu tootmiskulud. Komisjon märkis, et Türgi valitsuse märkused ei ole täpsed. Esiteks, liidu tootmisharu tootmiskulud sellel perioodil ei vähenenud, vaid suurenesid 540 eurolt tonni kohta 2018. aastal 560 eurole tonni kohta 2019. aastal, nagu on näha ajutise määruse tabelist 10 ja käesoleva määruse tabelist 10. Teiseks püsis Türgist pärit impordi maht ajavahemikul 2018–2019 suhteliselt stabiilsena (ehkki võrreldes 2016. ja 2017. aasta näitajatega oli see suurem), samal ajal kui hinnad vähenesid 8,5 %, nagu võib täheldada käesoleva määruse tabelites 4 ja 5. Komisjon nentis, et Türgi valitsuse arvates ei olnud ajutises määruses kindlakstehtud hindade allalöömise tase oluline, kuid ei vaielnud sellegipoolest vastu, et kuumvaltsitud lehttooted on väga hinnatundlikud. Türgi valitsus tunnistas ka ise, et Türgist pärit impordi turuosa kasv oli tingitud väikesest hinnaerinevusest (21). Seetõttu lükatakse väited tagasi. Hindade allalöömise olemasolust olenemata oli liidu tootmisharu igal juhul sunnitud hoidma uurimisperioodil hinnad oma turuosa säilitamiseks tootmisomahinnast oluliselt madalamal tasemel, kuna Türgist pärit madalamate hindadega import tekitas oma mahu tõttu hinnalanguse.

(215)

Türgi valitsus märkis samuti, et Türgist pärit import ei võtnud turuosa liidu tootmisharult, vaid ainult teataval määral kolmandatelt riikidelt ning et sellel ei saanud olla mõju liidu tootjatele. Selles küsimuses väitis ÇİB, et komisjon ei olnud arvesse võtnud asjaolu, et Türgist pärit import täitis teistest tarnijariikidest jäänud lünga. Samuti väitis kõnealune pool, et liidu tootmisharu tulemused ja Türgist pärit impordi muutused ei lange ajaliselt kokku, sest kui liidu tootjate olukord 2019. aasta teise ja kolmanda kvartali vahel halvenes, nagu kaebuse esitaja väitis, siis Türgist pärit import vähenes ja hinnad ei muutunud. Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et kvartalianalüüsi kohaselt hakkas Türgist pärit import märkimisväärselt vähenema 2019. aasta algusest. Samuti nentis ÇİB pärast esialgsete ja lõplike järelduste avalikustamist, et komisjon ei olnud selgitanud, miks liidu tootmisharu teatavad peamised majandusnäitajad ajavahemikul 2016–2019 paranesid või püsisid stabiilsena, samal ajal kui Türgist pärit import järk-järgult suurenes. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendas ÇİB seisukohta, et olulist kahju ei põhjustanud Türgist pärit import, vaid muud tegurid, sest ajavahemikul 2016–2018 kasvas Türgist pärit import nii mahu kui ka hinna osas.

(216)

Komisjon nõustus, et Türgist pärit import lüngatäitena ei oleks probleemi tekitanud, kuid sellegipoolest toimus import liitu ebaõiglaste dumpinguhindadega. Mis puudutab ajalist kokkulangematust, siis ei olnud komisjon väitega nõus. Õigupoolest ei võtnud ÇİB oma analüüsis arvesse mõju, mida avaldas Türgist pärit impordiga kaasnenud hinnasurve. Asjaolu, et kahju ilmneb pigem hindadega seotud näitajates, ei sea kahtluse alla üldist järeldust kahjuliku dumpingu kohta. Nagu on märgitud ajutise määruse põhjenduses 139, oli liidu tootmisharu 2019. aastal sunnitud oma turuosa säilitamiseks kehtestama hinnad kuludest oluliselt madalamal tasemel, kuna Türgist pärit madalamate hindadega toimunud import avaldas hinnasurvet. Seega on dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel selge seos.

(217)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist nentis Türgi valitsus, et liidu tootmisharu konkureerib impordiga ennekõike vabaturul. Türgi valitsus väitis, et kuna liidu tootmisharu turuosa vabaturul kasvas, tõendab see, et Türgist pärit import ei põhjustanud kahju. ÇİB arvamuse kohaselt ei anna tõsiasi, et liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vabaturul vaatamata Türgist pärit impordile kasvas, alust järeldada, et liidu tootmisharu kandis vaatlusalusel perioodil olulist kahju. Komisjon leidis, et kumbki pool ei arvestanud oma väidetes Türgist pärit impordi avaldatud hinnasurve mõjuga ning et hindadega seotud näitajad osutavad selgele ja tõendatavale kahjule. Liidu tootmisharu turuosa kasvas uurimisperioodil selle turuosa arvelt, mis jäi vabaks pärast teatavate impordiallikate äralangemist. Türgist pärit impordi avaldatud hinnasurve ja madalamate hindade tõttu toimus müük aga oluliselt alla omahinna.

(218)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 138–139 esitatud järeldused.

5.2. Muude tegurite mõju

5.2.1. Import kolmandatest riikidest

(219)

Muudest kolmandatest riikidest lähtuva impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Import kolmandatest riikidest

Riik		2016	2017	2018	Uurimisperiood
Venemaa Föderatsioon	Maht (tonnides)	1 935 269	720 339	1 587 740	1 340 462
	Indeks	100	37	82	69
	Turuosa (%)	5–6	2–3	4–5	3–4 %
	Indeks	100	39	81	70
	Keskmine hind (EUR/tonn)	335	468	496	443
	Indeks	100	140	148	132
Serbia	Maht (tonnides)	348 619	465 158	733 711	860 953
	Indeks	100	133	210	247
	Turuosa (%)	0–1	1–2	2–3	2–3
	Indeks	100	139	207	249
	Keskmine hind (eurot/tonn)	386	498	547	479
	Indeks	100	129	142	124
India	Maht (tonnides)	430 713	1 098 632	884 455	847 584
	Indeks	100	255	205	197
	Turuosa (%)	1–2	3–4	2–3	2–3
	Indeks	100	266	202	199
	Keskmine hind (eurot/tonn)	403	494	531	464
	Indeks	100	122	132	115
Brasiilia	Maht (tonnides)	654 633	369 251	266 555	114 142
	Indeks	100	56	41	17
	Turuosa (%)	1–2	1–2	0–1	0–1
	Indeks	100	59	40	18
	Keskmine hind (eurot/tonn)	362	494	531	485
	Indeks	100	136	147	134
Ukraina	Maht (tonnides)	1 078 716	606 830	131 928	106 797
	Indeks	100	56	12	10
	Turuosa (%)	3–4	1–2	0–1	0–1
	Indeks	100	59	12	10
	Keskmine hind (eurot/tonn)	331	466	472	424
	Indeks	100	141	142	128
Iraan	Maht (tonnides)	917 783	76 707	56 026	3 377
	Indeks	100	8	6	0
	Turuosa (%)	2–3	0–1	0–1	0–1
	Indeks	100	9	6	0
	Keskmine hind (eurot/tonn)	305	428	489	504
	Indeks	100	140	160	165
Hiina	Maht (tonnides)	1 024 619	8 456	579	525
	Indeks	100	0,83	0,06	0,05
	Turuosa (%)	2–3	0–1	0–1	0–1
	Indeks	100	1	0	0
	Keskmine hind (eurot/tonn)	325	667	3 760	3 177
	Indeks	100	205	1 158	978
Muud kolmandad riigid	Maht (tonnides)	935 804	1 560 157	1 507 414	1 242 177
	Indeks	100	167	161	133
	Turuosa (%)	2–3	4–5	4–5	3–4
	Indeks	100	174	159	134
	Keskmine hind (eurot/tonn)	384	493	562	523
	Indeks	100	128	146	136
Kõik kolmandad riigid kokku, v.a Türgi	Maht (tonnides)	7 326 155	4 905 531	5 168 408	4 516 016
	Indeks	100	67	71	62
	Turuosa (%)	21–22	15–16	15–16	12,5–13,5
	Indeks	100	70	69	62
	Keskmine hind (eurot/tonn)	344	480	530	477
	Indeks	100	141	154	139
Allikas: Eurostat.

(220)

Vaatlusalusel perioodil vähenes muudest riikidest (v.a Türgi) pärit impordi turuosa 38 % võrra – 21–22 %-lt 12,5–13,5 %-le.

(221)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist järeldas Türgi valitsus, et ajutises määruses ei olnud arvesse võetud teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi (madalat) hinda ning et Türgist pärit impordi hinnad ei saanud liidu tootjaid kahjustada. Türgi valitsus lähtus selles järelduses faktist, et ajutise määruse tabelis 14 esitatud andmete kohaselt vähenesid impordihinnad ajavahemikul 2018. aastast uurimisperioodini üldarvestuses suuremal määral kui Türgist pärit impordi hinnad üksi ning et kuumvaltsitud lehttoodete hindades võis täheldada suurt volatiilsust. Türgi valitsus märkis, et kõigist kolmandatest riikidest (v.a Türgi) pärit impordi kumulatiivne maht oli peaaegu kaks korda suurem kui Türgist pärit impordi maht. Ta leidis, et kuna kõnealuse impordi hinnad olid madalamad kui Türgist pärit impordi hinnad, ei saa selle mõju tähelepanuta jätta. Selles küsimuses märkis ÇİB, et Indiast pärit impordi hinna järsk langus langes kokku liidu tootjate kasumlikkuse vähenemisega.

(222)

Komisjon analüüsis muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mahtusid, väärtusi ja suundumusi, kuid leidis, et nende mõju ei nõrgendanud põhjuslikku seost Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel. Mis puudutab Türgi valitsuse tehtud võrdlust Türgist pärit impordi hindade ja muudest allikatest pärit impordi hindade vahel, siis märgib komisjon, et muudest allikatest pärit impordi hinnad olid alahinnatud, sest Türgi valitsus ei võtnud arvesse asjaolu, et Eurostati hinnaandmed ei hõlma tasutud dumpinguvastaseid ja tasakaalustavaid tollimakse. Indiast pärit impordi puhul tuleb märkida, et nagu on osutatud ajutise määruse põhjenduses 144, ei saa selle impordi täpset tootevalikut ega seega asjaolu, kas see import lõi tõepoolest liidu tootmisharu hindu alla, kindlaks teha üksnes Eurostati andmetel põhinevate keskmiste hindade alusel. Ükski pool ei esitanud tõendeid, milles oleks tooteliikide kaupa näidatud, et Indiast pärit import lõi hindu märkimisväärselt alla. Mis veelgi olulisem – ükski pool ei vaielnud vastu, et Indiast pärit import moodustas veerandi Türgist pärit impordist ning et seepärast ei saanud see nõrgendada põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja käesoleval juhul kindlaks tehtud olulise kahju vahel. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väitis kaebuse esitaja, et temal ei ole teavet, millest võiks järeldada, et Indiast pärit importtooteid müüdi liidus dumpinguhindadega või et kõnealune import tekitas liidu tootjatele kahju. Võttes arvesse Indiast pärit impordi võrdlemisi väikest turuosa, ei saanud kõnealune import seega avaldada liidu tootjatele samal määral survet kui Türgist pärit dumpinguhinnaga import.

(223)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist vaidlustas ÇİB selles punktis esitatud analüüsi ja järeldused ning Türgi valitsus märkis, et komisjon otsustas jätta muudest kolmandatest riikidest pärit impordi mõju analüüsimata ega suutnud tõendada, et kõnealune import ei tekitanud liidu tootjatele mingit kahju. Komisjon ei olnud poolte väidetega nõus, arvestades, et ta võttis arvesse kogu asjakohast teavet, mida toimik selle küsimuse kohta sisaldas. Näiteks ei esitanud ükski pool – isegi mitte Türgi valitsus ega ÇİB – uurimise üheski etapis tõendeid, milles oleks tooteliikide kaupa näidatud, et Indiast pärit import (või Serbiast pärit import, nagu väitis ÇİB) lõi hindu märkimisväärselt alla. Komisjon järeldas, et toimikus leiduvad tõendid ei toetanud väidet muudest kolmandatest riikidest pärit impordi väidetava mõju kohta. See järeldus omakorda ei muuda järeldust selle kohta, mil määral avaldas kõnealune import võrreldes Türgist pärit dumpinguhinnaga impordiga survet liidu tootjatele. Kinnitati järeldus, et kolmandatest riikidest pärit import ei saanud nõrgendada põhjuslikku seost Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Nende kaalutluste alusel kinnitati ka üldine järeldus põhjusliku seose kohta.

(224)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 140–146 esitatud järeldused.

5.2.2. Liidu tootmisharu eksporditegevus

(225)

Liidu tootmisharu ekspordimahud ja -hinnad sõltumatutele isikutele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 15

Eksportmüük

	2016	2017	2018	Uurimisperiood
Ekspordimaht (tonnides)	1–2 miljonit	1–2 miljonit	1–2 miljonit	1–2 miljonit
Indeks	100	102	102	121
Keskmine hind (eurot/tonn)	376	502	554	468
Indeks	100	133	147	124
Allikas: Eurofer (mahud) ja valimisse kaasatud liidu tootjad (keskmised hinnad).

(226)

Liidu tootjate ekspordimaht suurenes vaatlusalusel perioodil 21 % ning 2019. aastal jäi see alla 2 miljoni tonni. Üldiselt moodustas liidu tootmisharu ekspordimaht vähem kui 6 % selle müügimahust liidu vabaturul.

(227)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 147–149 esitatud järeldused.

5.2.3. Tootmisharusisene tarbimine

(228)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist palus Türgi valitsus komisjonil koguda rohkem andmeid nõudluse kohta tootmisharusisesel turul ning analüüsida seda täiendavalt. Türgi valitsus juhtis tähelepanu teatavatele kaebuse esitaja terasestatistika väljaandes „European Steel in Figures 2020“ esitatud liigitustele ning sellele, et Euroopa Autotootjate Ühenduse 2019. aasta aruandes osutatakse kehvadele tulemustele.

(229)

Kuumvaltsitud lehtterastoodetel on kaks peamist kasutusotstarvet. Esiteks on need lähtematerjaliks mitmesuguste tooteahela järgmise etapi lisandväärtusega toodete tootmisel, alustades külmvaltsitud leht- ja kaetud terastoodetest. Teiseks kasutatakse neid tööstusliku lähtematerjalina, mida lõppkasutajad ostavad erinevate rakenduste jaoks, sh ehitamine (terastorude tootmine), laevaehitus, gaasiballoonid, autod, surveanumad ja energiasektori torujuhtmed. Türgi valitsuse esitatud teabe alusel ei olnud võimalik hinnata nõudlust arvukates asjaomastes tarbivates sektorites. Komisjon tegi kindlaks, et 2019. aastal vähenes liidus terast tarbivate sektorite kogu tootmistegevus 0,2 %, ehkki 2018. aastal oli see 2,9 % võrra suurenenud; tegemist oli toodangu esimese langusega alates 2013. aastast. 2019. aasta langus oli tingitud ehitustoodangu suurenemisest ja toodangu vähenemisest kõigis muudes terast tarbivates sektorites (kõige suuremat langust võis täheldada autotööstuses) (22). Komisjon järeldas, et mitmes terast tarbivas sektoris 2019. aastal tekkinud langus põhjustas kuumvaltsitud lehttoodete tootjatele probleeme. See aga eeldatavalt ei nõrgendanud põhjuslikku seost Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele uurimisperioodil tekitatud olulise kahju vahel, võttes arvesse kõnealuse impordi mahu suurenemist ja selle mõju liidu tootmisharu hindadele ning muid eespool kirjeldatud kahjutegureid.

(230)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et tootmisharusisest tarbimist ei ole analüüsitud ning et see on vastuolus WTO praktikaga. Türgi valitsuse sõnade kohaselt ei analüüsinud komisjon teadlikult asjaolu, et ELis terast tarbivate tootmisharude seisund ebaharilikul kombel halvenes. Komisjon ei olnud sellega nõus. Türgi valitsus ei esitanud oma väite põhjendamiseks tõendeid. Ajutise määruse joonealuses märkuses nr 16 viidatud väljaannetest ei nähtu, et ELis terast tarbivate tootmisharude seisund oleks ebaharilikul kombel halvenenud, nagu väidetud. Uurimise käigus ei esitanud sarnaseid väiteid ükski kasutaja. Nagu on rõhutatud ajutise määruse põhjenduses 195, ei andnud peamistel järgmise etapi turgudel, näiteks autotööstuses, tööstusseadmete sektoris või ehitussektoris tegutsevad kasutajad endast märku.

(231)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 150–151 esitatud järeldused.

5.2.4. Nõudluse muutumine

(232)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist leidis ÇİB, et kahju oli põhjustatud liidu tarbimise üldisest langusest, ning Türgi valitsus märkis, et tarbimise languse tõttu vähenesid omakorda liidu tootmisharu tootmismahud. Komisjon märkis, et nagu nähtub tabelist 1, vähenes tarbimine vabaturul – st turul, kus konkurents impordiga peamiselt aset leiab – vaatlusalusel perioodil 1 %. Komisjoni arvates ei olnud liidu tarbimise langus nii suur, et see nõrgendaks põhjuslikku seost Türgist pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule uurimisperioodil tekitatud kahju vahel.

(233)

Võttes arvesse eespool punktis esitatud järeldusi ja seda, et selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 152–153 esitatud järeldused. Nõudluse muutumise analüüs EL 27 andmete alusel neid järeldusi ei muuda.

5.2.5. Toorainehinnad

(234)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 154–155 esitatud järeldused.

5.2.6. Muud tegurid

(235)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis ÇİB, et olulist kahju saab seostada muutustega liidu turul, liidu tootjate restruktureerimis- ja ratsionaliseerimismeetmetega, teatava ostupoliitikaga või muudest kolmandatest riikidest pärit madalahinnalise impordiga. Nende väidete kohta ei esitatud tõendeid ja seega lükati need tagasi.

(236)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 147–149 esitatud järeldused.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(237)

Eespool kirjeldatut arvesse võttes ja muude märkuste puudumisel järeldas komisjon, et ükski teguritest ei nõrgendanud ei eraldi ega koos vaadelduna põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel määral, mil see seos ei oleks enam tõeline ega oluline, ning kinnitas ajutise määruse põhjendustes 159–161 esitatud järeldused.

6. MEETMETE TASE

6.1. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal

(238)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist vaidlustas kaebuse esitaja selle, et komisjon võttis turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamisel kasutatud taotletava kasumi alusena arvesse keskmist kasumit 2017. aastal, st 6,8 %. Kaebuse esitaja väitis, et 2017. aastal tekitas liidu tootmisharule veel kahju muud päritolu dumpinguhinnaga import, et komisjon ei järginud oma tavapraktikat ning et isegi ÇİB oli välja pakkunud suurema kasumimarginaali. Komisjon jäi seisukohale, et taotletav kasum peaks jääma vahemikku 10–15 %, arvestades, et sama toote impordiga seotud varasemas uurimises (23) oli see 12,9 %, ehkki tunnistas, et minimaalne taotletav kasum võiks olla ka 7,9 %, mida kasutati taotletava kasumina selle toote kõige viimatises uurimises.

(239)

Komisjon hindas seda väidet. Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 164 ja 166, määras komisjon taotletava kasumi kindlaks kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, ehkki ta ei suutnud mõistliku aja jooksul kindlaks teha ühtki Türgist pärit impordi kasvule eelnenud aastat, mil konkurentsitingimused oleksid olnud „tavalised“. Nagu juba osutati eespool punktis 4.5.1, ei saanud komisjon lisaks järeldada, et 2017. aastal kandis liidu toomisharu dumpinguhinnaga impordi tõttu veel kahju, nagu kaebuse esitaja väitis. Brasiilia, Iraani, Venemaa ja Ukraina suhtes algatatud dumpinguvastase uurimise puhul hõlmas dumpingu ja kahju uurimine ajavahemikku 1. juulist 2015 kuni 30. juunini 2016. Asjaolu, et nendest riikidest pärit impordi suhtes kehtestati lõplikud kaitsemeetmed 2017. aasta oktoobris, ei tähenda, et kahjustav dumping 2017. aastal jätkus. Seda kinnitab tõsiasi, et import nendest viiest riigist 2017. aastal oluliselt vähenes, nagu on juba mainitud eespool põhjenduses 163. Seda silmas pidades kinnitas komisjon, et 2017. aasta on sobivaim aasta, mille alusel teha käesoleva uurimise kontekstis kindlaks taotletav kasum. Isegi kui kasutada selle väite alusel suuremat taotletavat kasumit, ei oleks sel niikuinii mõju meetmete tasemele, võttes arvesse käesoleval juhul kindlakstehtud dumpingumarginaale.

(240)

Esialgses etapis tegi komisjon Bloomberg New Energy Finance’i andmete alusel kindlaks heitkogustega kauplemise ELi süsteemi saastekvootide hinnad, et arvutada tulevased keskkonnakulud. Lõppetapis ajakohastati neid hindu andmetega, millest tehti väljavõte 15. veebruaril 2020.

(241)

Ajutise määruse põhjenduses 216 osutatakse märkustele, mille üks valimisse kaasatud liidu tootja esitas alusmääruse artikli 19a kontekstis seoses kahjuarvutustega. Kõnealune pool väitis, et selleks et hinnata liidu tootmisharu tulevasi vastavuskulusid, mis on vajalikud mitmepoolsete keskkonnalepingute või sotsiaalkohustuste täitmisest tulenevate tootmisega seonduvate keskkonna- ja sotsiaalkulude katmiseks, tuleks kasutada toodetavate kuumvaltsitud lehttoodete keskmist tulevast kogust, mitte kuumvaltsitud lehttoodete tootmisel kasutatavate eelneva etapi toodete keskmist tulevast kogust. Võttes arvesse kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt saadud ja komisjoni kontrollitud teavet, leidis komisjon selles menetluses, et saasteainete heide tekib otseselt just eelneva etapi toodetest ning et seepärast oli see näitaja asjakohane tulevaste vastavuskulude hindamiseks. Seejärel arvestati neid kulusid uurimisaluse toote toodangus, lähtudes uurimisaluse toote tootmisel heiteid tekitava järgmise etapi toote tarbimise määrast.

(242)

Nagu on selgitatud eespool punktis 1.8, muutus 2021. aastal liidu koosseis ning sellest tulenevalt tuli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali kindlakstegemiseks kasutatavat andmestikku muuta. EL 27 tasandil on kahju kõrvaldamist võimaldav tase alljärgnev.

Riik

Äriühing

Dumpingumarginaal

Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal

Türgi

Çolakoğlu Metalurji A.Ş.

7,3 %

19,5 %

Erdemiri kontsern:

—	Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalari T.A.S.

—	İskenderun Demir ve Çelik A.Ş.

5,0 %

21 %

Habaş Sinai Ve Tibbi Gazlar İstihsal Endüstrisi A.Ş.

4,7 %

20,5 %

Ağir Haddecilik A.Ş.

5,7 %

20,3 %

Borçelik Çelik Sanayii Ticaret A.Ş.

5,7 %

20,3 %

Kõik muud äriühingud

7,3 %

21 %

(243)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 163–170 esitatud järeldused koos eespool tabelis esitatud muudatustega.

6.2. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks

(244)

Kuna selle punkti kohta märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 171–172 esitatud järeldused.

6.3. Järeldus

(245)

Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata lõplike tollimaksude summa kindlaks kooskõlas väiksema tollimaksu reegliga, mis on sätestatud alusmääruse artikli 7 lõikes 2 ja artikli 9 lõike 4 teises lõigus. Selle tulemusel tuleks kehtestada järgmised lõplikud dumpinguvastased tollimaksud.

Riik

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

Türgi

Çolakoğlu Metalurji A.Ş.

7,3 %

Erdemiri kontsern:

—	Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalari T.A.S.

—	İskenderun Demir ve Çelik A.Ş.

5,0 %

Habaş Sinai Ve Tibbi Gazlar İstihsal Endüstrisi A.Ş.

4,7 %

Ağir Haddecilik A.Ş.

5,7 %

Borçelik Çelik Sanayii Ticaret A.Ş.

5,7 %

Kõik muud äriühingud

7,3 %

7. LIIDU HUVID

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(246)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis kaebuse esitaja, et veel üks põhjus, miks dumpinguvastased meetmed on liidu huvides, on see, et hiljuti teatasid Türgi eksportijad laienemisplaanidest. Ükski pool ei vaidlustanud, et meetmed oleksid liidu tootmisharu huvides. Seega kinnitati ajutise määruse põhjendustes 175–179 esitatud järeldused.

7.2. Sõltumatute importijate huvid

(247)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkisid Türgi valitsus ja ÇİB, et liidu tootjad olid juba impordi eest kaitstud. ÇİB väitel oli Türgist pärit import 2019. aasta viimases kvartalis võrreldes esimese kvartaliga märkimisväärselt vähenenud. Selles küsimuses juhtis Türgi valitsus tähelepanu sellele, et teatavatel lõplikel kaitsemeetmetel on koguselised ülemmäärad (edaspidi „kvoodid“ või „tariifikvoodid“) ning et kvoodi ületamisel tuleb tasuda täiendavat tollimaksu (25 %). Türgi valitsus tuletas meelde, et enne ajutiste meetmete kehtestamist olid importijad ja kasutajad nentinud, et kaubanduse kaitsemeetmed vähendavad oluliselt tarnekindlust ning raskendavad importijate tegevust. Türgi valitsus lisas, et 2021. aasta juuni lõpuni kehtivate ajutiste dumpinguvastaste meetmete ja kaitsemeetmetega seotud riigipõhiste kvootide tõttu ei leia importijad ja kasutajad uut impordiallikat, mis aitaks rahuldada nõudlust liidus.

(248)

Komisjon järeldas, et ajutise määruse põhjendustes 188–193 on igasugust väidetavat alapakkumist käsitlevad väited piisaval määral ümber lükatud, sealhulgas eespool kirjeldatud väited, mille Türgi valitsus esitas pärast esialgsete järelduste avalikustamist. Samuti märkis komisjon, et kaitsemeetmed ja dumpinguvastased meetmed on ette nähtud eri olukordade jaoks. Käesoleval juhul on tõepoolest kehtestatud kaitsemeetmed tariifikvoodi kujul, ent see ei tähenda, et kehtestada ei tohiks meetmeid ebaausate kaubandustavade kõrvaldamiseks, eeskätt arvestades, et seda tehakse tariifikvoodi piires, mis tähendab, et kaitsetollimaksu ei kohaldata.

(249)

Nagu on selgitatud ajutise määruse põhjenduses 192, ei tähenda dumpinguvastaste meetmete kehtestamine samuti, et Türgist pärit import lõppeks või isegi oluliselt väheneks. Uurimise tulemused kinnitavad seda järeldust. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud ükski importija kvantitatiivseid andmeid, mis tõendaksid, et käesolevast menetlusest tulenevatel dumpinguvastastel meetmetel oleks ebaproportsionaalne mõju nende tegevusele. Eeldatavalt ei ole meetmete tase selline, et see takistab Türgi terasetootjatel müümast kuumvaltsitud lehttooteid liitu ja liidu importijatele. Samamoodi rõhutati ühes Steel Business Briefingu 2021. aasta pressiteates, et 2020. aastal oli liidu turg endiselt peamine eksporditurg Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete rullidele (24). Samas allikas on osutatud sellele, et kuumvaltsitud lehttoodete tootmisvõimsus Türgis suureneb (25).

(250)

Kuna liidu sõltumatute importijate huvide kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjendustes 180–182 esitatud järeldused.

7.3. Kasutajate huvid

(251)

Türgi valitsuselt pärast esialgsete järelduste avalikustamist laekunud märkused kasutajate kohta olid sisult sarnased sõltumatuid importijaid käsitlevate märkustega, millele juba keskenduti punktis 7.2.

(252)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väljendas ÇİB muret selle suhtes, et meetmete tõttu halveneb liidu turul kvaliteet ja väheneb innovatsioonitegevus. Komisjon otsustas, et väide on põhjendamatu, kuna see on üldsõnaline ning selle toetuseks ei esitatud tõendeid. Komisjon leidis, et vaatamata keerulistele turutingimustele pakkusid liidu tootjad kogu vaatlusalusel perioodil jätkuvalt kvaliteetseid tooteid. Komisjoni eelduse kohaselt loovad dumpinguvastased meetmed võrdsed tingimused, tänu millele saab liidu tootmisharu pakkuda kvaliteetsemaid ja innovatiivsemaid tooteid, mis toob omakorda kasu kõigile turuosalistele.

(253)

Ajutise määruse kohta esitas märkused kuumvaltsitud lehttoodete kasutajate ja importijate konsortsium (edaspidi „konsortsium“) (26). Esiteks väitis konsortsium, et pärast uurimisperioodi vähendasid liidu tootjad väidetavalt seda tootmismahtu, mille nad teevad kättesaadavaks liidu vabaturul. Konsortsium juhtis tähelepanu, et kõnealune väidetav tava koos muud päritolu impordi suhtes praegu kohaldatavate kaubanduse kaitsemeetmetega tekitas liidu turul „enneolematu“ hinnatõusu. Konsortsiumi väitel ei olnud sõltumatutel kasutajatel liidus seega võimalik hankida põhitoorainet (kuumvaltsitud lehttooteid) liidu tootjatelt. Hinnatõus seevastu oleks võimaldanud liidu tootjatel parandada oma kasumimarginaale sellisele tasemele, et nad oleksid saanud uurimisperioodil väidetavalt kantud kahjust taastuda. Konsortsium märkis, et Euroopa Liidu Kohtu praktika alusel oleks komisjon saanud liidu huvide analüüsi raames hinnata uurimisperioodile järgnenud suundumusi ning et käesoleval juhul annaksid sellised suundumused alust meetmed lõpetada. Selle argumendiga seoses märkis konsortsium samuti, et liidu tootjate poolse pakkumise väidetava vähenemise ja sellest tuleneva hinnatõusu tagajärjel ei olnud liidus tegutsevatel sõltumatutel kasutajatel muud võimalust kui tugineda olulises mahus impordile. Selles küsimuses märkis konsortsium, et teatavat päritolu impordi suhtes kohaldatavad kaubanduse kaitsemeetmed ja Türgist pärit impordi suhtes kohaldatavad ajutised meetmed ähvardavad suutlikkust hankida kuumvaltsitud lehttooteid kolmandatest riikidest. Konsortsium juhtis tähelepanu, et teistel kolmandatel riikidel ei olnud võimalik asendada Türgit usaldusväärseima tarnijariigina. Samuti vaidlustas konsortsium komisjoni järelduse selle kohta, et kasutajad on võimelised regulatiivsete muudatustega kohanema ning tarnijaid vahetama. Konsortsium väitis, et tegelikkuses on see harva võimalik ning et teiste kolmandate riikide tootjatelt piiratud mahus ostmist ei saa pidada märgiks sellest, et kasutajatel on võimalik kiirelt tarnijaid vahetada. Konsortsium kahtles, kas liidu tootmisharu on võimeline või isegi valmis tarnima tooteid vajalikus lisamahus tootmisahela järgmise etapi sõltumatutele kasutajatele liidus ning kas muud riigid peale Türgi on suutelised tarnima kuumvaltsitud lehttooteid märkimisväärses koguses liitu. Konsortsiumi väite kohaselt suurendaksid kõik need elemendid vastuvõetamatul määral põhitooraine kulusid kasutajatele ning avaldaksid neile seeläbi ebaproportsionaalset mõju.

(254)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist väljendas ÇİB muret selle suhtes, et meetmete tagajärjel tõusevad kuumvaltsitud lehttoodete hinnad liidu turul, ning vaidlustas ajutise määruse põhjenduse 191, kus väideti, et liidu tootjad saavad rahuldada sõltumatute kasutajate nõudlust vaba tootmisvõimsuse arvelt.

(255)

Kaebuse esitaja vaidlustas need väited (27). Eelkõige osutas ta sellele, et allikate kohaselt tootmisvõimsus 2021. aastal kasvab, sealhulgas tänu sellele, et teatavad ahjud võetakse uuesti kasutusele ning et olemas on piisavad tarneallikad nii liidus kui ka kolmandatest riikidest. Kaebuse esitaja tunnistas, et igasugune turu tasakaalustamatus tarneahelas on eeldatavalt üksnes ajutine ning põhjustatud COVID-19 pandeemiaga seotud häiretest, sealhulgas teatavate ahjude töö seiskamine. Kaebuse esitaja märkis lisaks, et liidus ja mujal on piisaval hulgal alternatiivseid allikaid liidu võimaliku kasvava nõudluse rahuldamiseks, sealhulgas on liidus ja kogu maailmas tohutul hulgal vaba tootmisvõimsust. Samuti väitis ta, et tõenäoliselt jätkab Türgi tarnet liidu turule, võttes arvesse, et kehtestatavad dumpinguvastased tollimaksud ei ole kuigi suured. Kokkuvõtteks märkis kaebuse esitaja taas, et dumpinguvastasel tollimaksul ei oleks olulist mõju kasutajate kuludele, kui lähtuda simulatsiooniandmetest, mille ta menetluse varasemas etapis esitas.

(256)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis Türgi valitsus, et kui komisjon kehtestaks lisaks asjaomase toote muude impordiallikate suhtes juba kehtivale kaitsemeetmele ning muudele kehtivatele dumpinguvastastele ja tasakaalustavatele tollimaksudele veel lõpliku kaitsemeetme, tekib oht alapakkumiseks. Peale selle väitis Türgi valitsus, et Türgist pärit import hakkas kehtiva kaitsemeetme tõttu 2019. aastal vähenema ning et igasuguse lisameetme tagajärjel lõppeks import Türgist sootuks, ning küsis, kuidas saab komisjon kindel olla, et import Türgist ei lõppeks.

(257)

Kõigepealt keskendus komisjon väidetele, mis olid seotud alapakkumise, muude allikate olemasolu ning võimega kohaneda regulatiivsete muudatustega ja vahetada tarnijaid. Seejärel käsitles ta väidet uurimisperioodijärgsete andmete kasutamise kohta.

(258)

Komisjon leidis, et konsortsiumi ja Türgi valitsuse väide alapakkumise kohta on vastuolus uurimisel kindlakstehtud arvandmete ja suundumustega, seda nii üldtasandil kui ka koostööd tegevate kasutajate esitatud andmete tasandil. Üldtasandil märkis komisjon kõigepealt, et terase kaitsemeetme raames (28) tehti uurimisperioodi käigus järjepidevalt kättesaadavaks väga suures ja järjest suuremas mahus tollimaksuvabu tariifikvoote (29). Kui liidus oleks olnud nõudlus suuremate impordimahtude järele, oleks seda nõudlust seega saanud katta tollimaksuvabalt. Teiseks kinnitati uurimisel, et liidu tootmisharul oli piisavalt vaba tootmisvõimsust, (30) et oma toodangut liidus veelgi suurendada. Liidu tootjatel ei olnud ühtki majanduslikku õigustust, miks mitte kasutada (vaba) tootmisvõimsust nõudluse rahuldamiseks liidus – olenemata sellest, kas kasutajad on omavahel seotud või mitte –, iseäranis juhul, kui majanduslik olukord ei ole just kõige optimaalsem. Kolmandaks kordas komisjon esialgses etapis tehtud järeldusi (31) seoses kolmandate riikide võimega tarnida kuumvaltsitud lehttooteid vajalikus koguses, ning tuletas meelde, et kui nõudlust on, saavad nad oma turuosa liidu turul veelgi suurendada, nagu osa neist juba tegi. Kokkuvõtteks osutas komisjon ajutise määruse põhjenduses 192 esitatud järeldusele alusetu eelduse kohta, et kui komisjon kehtestaks lõpliku tollimaksu, siis Türgist pärit import liidu turule lõppeks. Komisjon tuletas selles küsimuses meelde, et osa riike, kelle suhtes meetmeid kohaldatakse, jätkasid liitu eksportimist, kusjuures mõnel juhul märkimisväärses mahus (32).

(259)

Peale selle on konsortsiumi väide vastuolus ka andmetega, mille sõltumatud kasutajad ise uurimise raamistikus esitasid. Esiteks on Türgist imporditud toodete osakaal nende kasutajate tootevalikus üsna piiratud (kokku alla 15 %). Türgist tehtud ostud moodustavad alla poole muud päritolu impordi osakaalust ning Türgist ostetakse tooteid peaaegu viis korda väiksemas mahus kui liidu tootjatelt, kes on vaieldamatult kasutajate peamine tarnija. Peale selle kinnitas komisjon, et sõltumatutelt kasutajatelt küsimustikule saadud vastustes esitatud arvandmetest nähtub selgelt, et nad saavad aastate lõikes oluliselt muuta oma tarneallikate koosseisu (ning on seda õigupoolest teinud) ning teha seda ühtlasi suurtes mahtudes. Selles küsimuses märkis komisjon, et koostööd tegevad kasutajad kahekordistasid ja isegi kolmekordistasid uurimisperioodil teatavat päritolu importi (kokku suurenes import nendest kolmandatest riikidest 40 %). Samuti hakkasid kasutajad uurimisperioodil ostma tooteid allikatest, kust nad uurimisperioodile eelnenud aastal ei ostnud, ning lõpetasid ostmise teatavatest allikatest, kust nad ostsid 2018. aastal. Toimikus olevad andmed räägivad seega vastu konsortsiumi väitele, et kasutajad saavad teistelt kolmandatelt riikidelt kuumvaltsitud lehttooteid osta üksnes piiratud mahus ning et tegelikkuses on harva võimalik tarnijaid vahetada.

(260)

Muude Türgi valitsuse esitatud väidete kohta märkis komisjon, et seoses impordi vähenemisega 2019. aastal ei suutnud Türgi ära kasutada üldist tariifikvooti, mis oli kättesaadav 1. juulini 2020 (33). Peale selle ei tuvastanud komisjon, et impordi vähenemine konkreetsel aastal on kuidagi seotud sellega, et lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamisel kõnealune import väidetavalt lõppeb, ning Türgi valitsus ei ole esitanud mingeid tõendeid selle seose põhjendamiseks. Peale selle märkis komisjon, et vaadates Türgist pärit impordi mahtu pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist, on näha, et import ei lõppenud. Selle asemel kasutas Türgi ajavahemikul 2021. aasta jaanuarist märtsini väga suurel määral (92 %) oma riigipõhist tariifikvooti ning jätkas olulises mahus eksportimist 2021. aasta aprillist juunini kestnud kvartalis. Nendest andmetest nähtub, et vaatamata kohaldatavale ajutisele dumpinguvastasele tollimaksule jätkas Türgi tarnet talle kaitsemeetme alusel eraldatud kvoodi mahule vastavas mahus.

(261)

Vastusena ÇİB väitele märkis komisjon taas seoses impordi väidetava vähenemisega, millele ühendus osutas (2019. aasta esimene kvartal võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga), et Türgi oleks saanud 2019. aasta viimases kvartalis suurendada tarnemahtu tollimaksuvaba kvoodi korra alusel (34). Ometi ei mõistnud komisjon, kuidas saab ainuüksi Türgist pärit impordi vähenemine põhjustada alapakkumist turul. Komisjon tuletas meelde, et liidu tootmisharu on üles näidanud suutlikkust kohaneda eri tarneallikatega tingimustes, kui tehakse regulatiivseid muudatusi, näiteks kehtestatakse kaubanduse kaitsemeetmeid.

(262)

Eespool kirjeldatud fakte arvesse võttes lükkas komisjon konsortsiumi, Türgi valitsuse ja ÇİB väited seega tagasi.

(263)

Seoses taotlusega, et komisjon laiendaks oma järelduste ulatust, et võtta arvesse uurimisperioodile järgnenud suundumusi, juhtis konsortsium esitatud teabes tähelepanu sellele, et ajavahemikul 2020. aasta lõpust 2021. aasta esimese kvartalini (k.a) leidis arvatavasti aset enneolematu hinnatõus. Konsortsium lisas, et selline hinnatõus ohustab nende tegevust liidu turul ning et nende hindade juures oleksid liidu tootjad teeninud suuremat kasumit, tänu millele oleksid nad uurimisperioodil kantud kahjust taastunud.

(264)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist väljendasid ÇİB ja Türgi valitsus kahtlust komisjoni järelduse suhtes selles küsimuses. Kaebuse esitaja väitis omalt poolt, et komisjon ei peaks uurimisperioodile järgnenud suundumusi hindama, sest käesoleval juhul ei ole tegemist erakorraliste asjaoludega ning igal juhul oleksid need asjaolud üksnes lühiajalised ja mitte struktuurilist laadi.

(265)

Komisjoni arvamuse kohaselt ei saa väide, et pärast uurimisperioodi võis teataval ajal aset leida hinnatõus, iseenesest kahtluse alla seada esialgses ja lõppetapis toimunud uurimise järeldusi. Komisjon märkis, et konsortsiumi esitatud väitel puudub põhjendatud alus ning et selle kohta ei esitatud tõendeid, millest nähtuks selgelt, et ainuüksi kõnealuse suundumuse tõttu on uurimisperioodi andmetel põhinevad uurimise järeldused valed. Peale selle on põhjendamatu väide, et liidu tootmisharu oleks kahjustatud olukorrast taastunud, ning selle toetuseks ei esitatud mingeid tõendeid. Komisjon tuletas meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 6 lõikele 1 ei võeta teavet uurimisperioodile järgneva perioodi kohta üldjuhul arvesse.

(266)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist laekunud märkusi silmas pidades märgib komisjon, et kumbki pool ei esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, kuidas saab pärast uurimisperioodi aset leidnud hinnatõus üksinda viia liidu huvide analüüsi alusel järeldusele, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine on põhjendamatu.

(267)

Seega kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 183–198 esitatud järeldused.

7.4. Muud tegurid

(268)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et liidu terasetootjad püüdsid järjekindlalt hoida alal oma oligopoli liidu turul ja kõrvaldada rahvusvahelist konkurentsi. Türgi valitsus nentis, et liidu tootjate müük moodustas juba 79 % müügist vabaturul, kusjuures see osakaal ei sisaldanud märkimisväärset tootmisharusisest mahtu. Ka ÇİB juhtis tähelepanu liidu tootjate suurele turuosale ja monopoliohule.

(269)

Komisjon leidis, et väide oligopoli tekkimise kohta ei ole põhjendatud, nagu on juba selgitatud ajutise määruse põhjenduses 200. Pärast esialgsete järelduste avalikustamist ei esitanud ükski pool vastuväidet ajutise määruse põhjendustes 75 ja 200 esitatud märkustele selle kohta, et kuna teadaolevaid tootjaid on üle 20 ning nad kuuluvad 14 eri kontserni, võib järeldada, et nende vahel toimib moonutamata konkurents ja et nad konkureerivad kolmandatest riikidest pärit impordiga. Kuna konkurentsivastaste tavade olemasolu ei ole tõendatud, ei ole nende praegune turuosa oluline otsustamisel, kas tegemist võib olla väidetava oligopoliga, rääkimata monopolist.

(270)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist märkis ÇİB, et eespool esitatud järeldustes ei hinnatud liidu tootmisharu suurt oligopoli käsitlevat väidet üksikasjalikul, piisaval ega läbipaistval viisil ning et väide kõnealuse suure oligopoli tekkimise kohta ei ole põhjendamatu. ÇİB arvates tulnuks väidet hinnata muid tegureid arvesse võttes, näiteks kehtivad meetmed, alapakkumine, kvaliteedi halvenemine ja innovatsiooni vähenemine jms. Kõnealuse poole andmete kohaselt tuleneb Üldkohtu kohtupraktikast, et alusmääruse artikli 21 lõike 1 kohaldamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata vajadusele taastada tõhus konkurents. Pool kordas oma väidet, et liidu tootmisharul on liidu turul suur oligopol, kuid ei esitanud selle kohta uusi tõendeid.

(271)

Komisjon viitab hiljutisele komisjoni talituste töödokumendile, (35) kus märgitakse, et hiljutises konsolideerimislaines on ühinemise kontrolli tagamisega aidatud hoida Euroopa teraseturgudel tihedat konkurentsi, millest saavad omakorda kasu paljud tootmisahela järgmise etapi tootmisharud, kes kasutavad terast, vajavad ülemaailmses konkurentsis püsimiseks soodsa hinnaga materjale ja pakuvad tööd miljonitele eurooplastele. Ühinemise kontrolli raames on keelatud konkurentsivastaseid ühinemisi (nt Tata Steel/ThyssenKrupp) või kiidetud ühinemisi heaks teatavatel tingimustel, näiteks struktuuriüksuste loovutamine (nt ArcelorMittal/Ilva); tänu sellele on aidatud ära hoida seda, et Euroopa terasesektori klientide valikuvõimalused vähenevad, hinnad tõusevad ja innovatsioonitegevus raugeb. Komisjon leidis, et ÇİB väited ei ole põhjendatud, sealhulgas seoses kuumvaltsitud lehttoodete alapakkumisega, nagu on selgitatud punktis 7.3. Seepärast kinnitas komisjon esialgses etapis tehtud järeldused.

(272)

Kuna selle punkti kohta muid märkusi ei esitatud, kinnitas komisjon ajutise määruse põhjendustes 199–200 esitatud järeldused.

7.5. Järeldus liidu huvide kohta

(273)

Pärast esialgsete järelduste avalikustamist märkis Türgi valitsus, et tema arvamuse kohaselt on dumpinguvastased tollimaksud ebavajalikud, kahjustaksid liidu turgu ning oleksid vastuolus liidu üldiste huvidega. Pärast lõplike järelduste avalikustamist väitis ÇİB, et komisjon ei olnud läbipaistval viisil kaalunud erinevaid asjaomaseid huve ega põhjendanud oma järeldusi. Komisjon leidis, et need väited on põhjendamatud, võttes arvesse uurimise järeldusi – st et dumping leidis aset ja põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju – ning erinevate asjaomaste huvide kaalumise tulemust.

(274)

Eespool kirjeldatu põhjal ja kuna muid märkusi ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 201 esitatud järeldused.

8. LÕPLIKUD DUMPINGUVASTASED MEETMED

8.1. Lõplikud meetmed

(275)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 4 tuleks kehtestada lõplikud dumpinguvastased meetmed, et asjaomase toote dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. Käesoleva määruse 6. jaos, eelkõige punktis 6.3 esitatud põhjustel tuleks dumpinguvastased tollimaksud kehtestada väiksema tollimaksu reegli kohaselt.

(276)

Eespool kirjeldatu põhjal on kõnealuste kehtestatavate tollimaksude määrad järgmised.

Riik

Äriühing

Lõplik dumpinguvastane tollimaks

Türgi

Çolakoğlu Metalurji A.Ş.

7,3 %

Erdemiri kontsern:

—	Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalari T.A.S.

—	İskenderun Demir ve Çelik A.Ş.

5,0 %

Habaş Sinai Ve Tibbi Gazlar İstihsal Endüstrisi A.Ş.

4,7 %

Ağir Haddecilik A.Ş.

5,7 %

Borçelik Çelik Sanayii Ticaret A.Ş.

5,7 %

Kõik muud äriühingud

7,3 %

(277)

Selle määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti uurimise ajal kindlaks kõnealuste äriühingute puhul. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomasest riigist pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud asjaomase toote impordi suhtes. Muude, käesoleva määruse regulatiivosas nimetamata äriühingute, sealhulgas nimetatud äriühingutega seotud äriühingute toodetud asjaomase toote impordi suhtes tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse kõigi muude äriühingute puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(278)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (36). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse nimemuutust käsitlev määrus Euroopa Liidu Teatajas.

(279)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, kelle suhtes on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigile muudele äriühingutele kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(280)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(281)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(282)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

8.2. Ajutise tollimaksu lõplik sissenõudmine

(283)

Võttes arvesse kindlakstehtud dumpingumarginaale ja liidu tootmisharule tekitatud kahju suurust, tuleks lõplikult sisse nõuda ajutise määrusega kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad.

(284)

Kuna lõplikud tollimaksumäärad on ajutistest tollimaksumääradest madalamad, vabastatakse tagatiseks antud summad, mis ületavad lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra.

8.3. Tagasiulatuvus

(285)

Nagu on mainitud punktis 1.2, kehtestas komisjon kaebuse esitaja taotluse põhjal uurimisaluse toote impordi registreerimise nõude alusmääruse artikli 14 lõike 5 alusel.

(286)

Uurimise lõppetapis hinnati registreerimisel kogutud andmeid. Komisjon analüüsis, kas lõplike tollimaksude tagasiulatuva sissenõudmise korral olid täidetud alusmääruse artikli 10 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid.

(287)

Komisjoni analüüsist nähtus, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele ei olnud import uurimisperioodil veelgi märgatavalt suurenenud, nagu on ette nähtud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktiga d. Selle analüüsi jaoks võrdles komisjon asjaomase toote kuu keskmist impordimahtu uurimisperioodil kuu keskmise impordimahuga ajavahemikul alates uurimise algatamisele järgnenud kuust kuni ajutiste meetmete kehtestamisele eelnenud viimase täispika kalendrikuuni. Ka võrreldes asjaomase toote kuu keskmist impordimahtu uurimisperioodil kuu keskmise impordimahuga ajavahemikul alates uurimise algatamisele järgnevast kuust kuni ajutiste meetmete kehtestamise kuuni ja selle kuu jooksul, edasist märgatavat suurenemist ei täheldatud:

	Uurimisperiood		2020. aasta juunist 2020. aasta detsembrini		2020. aasta juunist 2021. aasta jaanuarini
	tonni	tonni kuus	tonni	tonni kuus	tonni	tonni kuus
Türgist pärit kuumvaltsitud lehttoodete import	2 767 658	230 638	1 031 186	147 312	1 194 329	149 291
Allikas: Eurostat (EL 27).

(288)

Seepärast järeldas komisjon, et lõplike tollimaksude tagasiulatuv sissenõudmine perioodi eest, millal import registreeriti, ei ole antud juhul põhjendatud.

9. PAKUTUD KOHUSTUSED

(289)

Pärast lõplike järelduste avalikustamist esitas üks eksportiv tootja hinnakohustuse pakkumise vastavalt alusmääruse artiklile 8.

(290)

Komisjon hindas seda pakkumist ja järeldas, et sellise pakutud kohustuse heakskiitmine oleks alusmääruse artikli 8 tähenduses ebaotstarbekas. See järeldus põhines asjaolul, et pakkumine hõlmas paljusid raskesti eristatavaid tooteliike, et teatavatel sama CN-koodi/TARICi koodi alla kuuluvatel tooteliikidel on erinevad minimaalsed impordihinnad, et pakutud minimaalsed impordihinnad ei oleks enamiku tooteliikide puhul piisavad dumpingu kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ning et toorainehindade kõikumise arvessevõtmiseks pakutud indekseerimismehhanism ei ole asjakohane.

(291)

Oma märkustes eksportiva tootja pakutud hinnakohustuse kohta oli kaebuse esitaja nõus sellega, et pakkumine tuleks tagasi lükata, ning esitas komisjoni analüüsi toetavad argumendid.

(292)

Komisjon saatis eksportivale tootjale kirja, nimetades kohustuse pakkumise tagasilükkamise põhjused ja andes äriühingule võimaluse esitada märkusi.

(293)

Eksportiv tootja ei esitanud komisjonile märkusi järelduse kohta, et pakutud kohustus on ebapiisav ja ebaotstarbekas.

(294)

Seetõttu lükati hinnakohustuse pakkumine eespool põhjendustes 290–293 esitatud põhjustel tagasi.

10. LÕPPSÄTTED

(295)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (37) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui tulenevalt Euroopa Liidu Kohtu otsusest tuleb teatav summa tagasi maksta, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav Euroopa Liidu Teataja C-seerias iga kuu esimesel kalendripäeval avaldatud määr.

(296)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Järgmiste toodete impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks: Türgist pärit rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest lehtvaltstooted, rullidena või mitte (sealhulgas mõõtu lõigatud tooted ja kitsad ribad), kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata või muul viisil katmata, mis kuuluvad praegu CN-koodide 7208 10 00, 7208 25 00, 7208 26 00, 7208 27 00, 7208 36 00, 7208 37 00, 7208 38 00, 7208 39 00, 7208 40 00, 7208 52 10, 7208 52 99, 7208 53 00, 7208 54 00, ex 7211 13 00 (TARICi kood 7211130019), ex 7211 14 00 (TARICi kood 7211140095), ex 7211 19 00 (TARICi kood 7211190095), ex 7225 19 10 (TARICi kood 7225191090), 7225 30 90, ex 7225 40 60 (TARICi kood 7225406090), 7225 40 90, ex 7226 19 10 (TARICi kood 7226191095), ex 7226 91 91 (TARICi kood 7226919119) ja 7226 91 99 alla.

Hõlmatud ei ole järgmised tooted:

i)	roostevabast terasest tooted ja elektrotehnilisest räniterasest suundorienteeritud struktuuriga tooted,

ii)	tööriistaterasest ja kiirlõiketerasest tooted,

iii)	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, üle 10 mm paksusega ja vähemalt 600 mm laiusega tooted, ning

iv)	mitterullitud, ilma reljeefse mustrita, vähemalt 4,75 mm ja kuni 10 mm paksusega ning vähemalt 2 050 mm laiusega tooted;

v)	tooted, mille a) laius on 350 mm või alla selle ja b) paksus vähemalt 50 mm, olenemata toote pikkusest.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Riik

Äriühing

Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr

TARICi lisakood

Türgi

Çolakoğlu Metalurji A.Ş.

7,3 %

C602

Erdemiri kontsern:

—	Ereğli Demir ve Çelik Fabrikalari T.A.S.

—	İskenderun Demir ve Çelik A.Ş.

5,0 %

C603

Habaş Sinai Ve Tibbi Gazlar İstihsal Endüstrisi A.Ş.

4,7 %

C604

Ağir Haddecilik A.Ş.

5,7 %

C605

Borçelik Çelik Sanayii Ticaret A.Ş.

5,7 %

C606

Kõik muud äriühingud

7,3 %

C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, ekspordiks Euroopa Liitu müüdava (asjaomase toote) (kogus) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksu.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2021/9 kohaselt ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad nõutakse lõplikult sisse. Tagatiseks antud summad, mis ületavad dumpinguvastase tollimaksu lõplikku määra, vabastatakse.

Artikkel 3

Registreeritud impordilt ei võeta tagasiulatuvalt lõplikku dumpinguvastast tollimaksu. Rakendusmääruse (EL) 2020/1686 artikli 1 kohaselt kogutud andmete säilitamine lõpetatakse.

Artikkel 4

Artikli 1 lõiget 2 võib muuta, et lisada uusi Türgi eksportivaid tootjaid ja kehtestada nende suhtes valimisse mittekaasatud, koostööd tegevate äriühingute asjakohane kaalutud keskmine dumpinguvastase tollimaksu määr. Uus eksportiv tootja esitab tõendid selle kohta, et:

a)	ta ei eksportinud uurimisperioodi ajal (1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019) Türgist pärit tooteid, mida on kirjeldatud artikli 1 lõikes 1;

b)	ta ei ole seotud ühegi eksportija ega tootjaga, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva määrusega kehtestatud meetmeid, ning

c)	ta on tegelikult eksportinud või on võtnud tühistamatu lepinguga kohustuse eksportida liitu asjaomast toodet märkimisväärses koguses pärast uurimisperioodi lõppu.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT C 166, 14.5.2020, lk 9.

(3) ELT C 197, 12.6.2020, lk 4.

(4) Komisjoni 12. novembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1686, millega kehtestatakse Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi registreerimise nõue (ELT L 379, 13.11.2020, lk 47).

(5) Komisjoni 6. jaanuari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/9, millega kehtestatakse Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 3, 7.1.2021, lk 4).

(6) t21.000389.

(7) EÜT L 227, 7.9.1996, lk 3.

(8) Üldkohtu otsus, 25.6.2015, PT Perindustrian dan Perdagangan Musim Semi Mas (PT Musim Mas) vs. Euroopa Liidu Nõukogu, T-26/12, punkt 50.

(9) Kohtuotsus, 26.10.2016, PT Perindustrian dan Perdagangan Musim Semi Mas (PT Musim Mas) vs. Euroopa Liidu Nõukogu, C-468/15P.

(10) Vt selles küsimuses WTO vaekogu 16. detsembri 2016. aasta aruanne „European Union – Anti-Dumping Measures on Imports of Certain Fatty Alcohols from Indonesia“ (WT/DS442/R), punkt 7.129.

(11) 6. jaanuari 1961. aasta tulumaksuseaduse nr 193 (muudetud 1995. aasta juuni seadusega nr 4108) artikkel 40.

(12) Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 27. november 1991, Gimelec vs. komisjon, C-315/90, EU:C:1991:447, punktid 21–29; WTO apellatsioonikogu 24. juuli 2001. aasta aruanne „United States – Anti-Dumping Measures on Certain Hot-Rolled Steel Products from Japan“, WT/DS184/AB/R, punktid 181–215.

(13) Mittekonfidentsiaalses toimikus sisalduva viitedokumendi t21.000916 (Türgi valitsuse esitatud teave) viimane punkt leheküljel 14.

(14) Komisjoni 5. aprilli 2017. aasa rakendusmäärus (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 92, 6.4.2017, lk 68); komisjoni 8. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/969, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik tasakaalustav tollimaks ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/649, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärinevate teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 146, 9.6.2017, lk 17).

(15) Komisjoni 5. oktoobri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/1795, millega kehtestatakse Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõpetatakse uurimine Serbiast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes (ELT L 258, 6.10.2017, lk 24).

(16) Vt muu hulgas rakendusmääruse (EL) 2017/1795 (millega kehtestatakse Brasiiliast, Iraanist, Ukrainast ja Venemaalt pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja lõpetatakse uurimine Serbiast pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes) tabelid 3 ja 7 ja põhjendus 339.

(17) Rakendusmäärus (EL) 2017/1795 (vt joonealune märkus nr 10 eespool). Alates 2016. aasta oktoobrist said liidu tootjad kasu kaitsemeetmetest vastavalt komisjoni 6. oktoobri 2016. aasta rakendusmäärusele (EL) 2016/1778, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate rauast või legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 272, 7.10.2016, lk 33).

(18) Vt muu hulgas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/1795 (vt joonealune märkus nr 10 eespool) põhjendus 292.

(19) Rakendusmäärus (EL) 2016/1778.

(20) Rakendusmäärus (EL) 2017/649.

(21) t21.000916, viimane punkt leheküljel 14.

(22) Euroferi teise kvartali majandusaruanne „Economic and Steel Market Outlook 2020–2021“ (Terasetööstuse majanduslikud ja turuväljavaated), mis hõlmab andmeid 2019. aastast (kogu aasta) 12. maini 2020 ja mille saab alla laadida aadressil https://www.eurofer.eu/assets/Uploads/REPORT-Economic-and-Steel-Market-Outlook-Quarter-2-2020.pdf; Maailma Teraseühenduse lühiajalise perspektiivi aruanne („Worldsteel Short Range Outlook“) 2019. aasta oktoobri kohta, 14. oktoober 2019, kättesaadav aadressil https://www.worldsteel.org/media-centre/press-releases/2019/worldsteel-short-range-outlook-2019.html.

(23) Komisjoni 4. veebruari 2000. aasta otsus nr 284/2000/ESTÜ, millega kehtestatakse teatavate Indiast ja Taiwanist pärinevate rauast või legeerimata terasest vähemalt 600 mm laiuste, plakeerimata, pindamata ja katmata kuumvaltsitud, kuid muul viisil töötlemata rullikeeratud lehtvaltstoodete importi käsitlev lõplik tasakaalustav tollimaks, kiidetakse heaks teatavate eksportivate tootjate pakutud äriühingud ja lõpetatakse menetlus teatava Lõuna-Aafrikast pärit impordi suhtes (EÜT L 31, 5.2.2000, lk 44).

(24) t21.000701, 2. lisa.

(25) t21.000701, 1. ja 3. lisa.

(26) t21.000721.

(27) t21.000931.

(28) 2018. aasta juulis kehtestas komisjon ajutise kaitsemeetme, mis muutus lõplikuks 2019. aasta veebruaris ning mida kohaldati kogu uurimisperioodi jooksul. Selle meetme raames vastavad kuumvaltsitud lehttooted oma määratluse poolest suures osas 1. tootekategooriale. Seega on selle kaitsemeetme tariifikvoodi kasutamise muutused käesoleva uurimise seisukohast asjakohased.

(29) Komisjoni 29. juuni 2020. aasta rakendusmääruse (EL) 2020/894 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes; ELT L 206, 30.6.2020, lk 27) põhjendused 45–50.

(30) Tabel 6 määruses, millega kehtestati ajutised dumpinguvastased meetmed.

(31) Põhjendused 188 ja 189 määruses, millega kehtestati ajutised dumpinguvastased meetmed.

(32) Komisjoni 26. septembri 2019. aasta rakendusmääruse (EL) 2019/1590 (millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 248, 27.9.2019, lk 28)), põhjendused 21–23.

(33) See kehtib mõlema perioodi kohta, st kui Türgi suhtes kohaldati üldist tariifikvooti (2. veebruarist30. septembrini 2019) ning kui Türgi suhtes kohaldati üldise tariifikvoodi alusel 30 % ülempiiri alates 1. oktoobrist 2019.

(34) 2019. aasta viimases kvartalis oli Türgi kasutanud 73 % tariifikvoodi üldisest mahust, mida tal sai tarnida tollimaksuvabalt, st selles kvartalis oli kasutamata maht ligikaudu 170 000 tonni.

(35) Komisjoni talituste töödokument „Towards Competitive and Clean European Steel“ (Konkurentsivõimelise ja puhta Euroopa terase suunas), SWD(2021) 353 final, 5.5.2021, lk 4–5.

(36) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Wetstraat 170 Rue de la Loi, 1040 Brussels, Belgium.

(37) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/79

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1101,

20. mai 2021,

seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel maailma terviseassamblee 74. istungjärgul

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 168 lõiget 5 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 21 lõike 1 teises lõigus on sätestatud, et liit püüab arendada suhteid ja partnerlust kolmandate riikide ja rahvusvaheliste, piirkondlike või ülemaailmsete organisatsioonidega, kes jagavad esimeses lõigus osutatud põhimõtteid. Nimetatud teises lõigus sätestatakse samuti, et liit peab edendama mitmepoolsete lahenduste leidmist ühistele probleemidele, eelkõige Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni raamistikus.

(2)	Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 168 lõike 3 kohaselt peavad liit ja liikmesriigid edendama rahvatervise alal koostööd kolmandate riikide ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

(3)	Maailma Terviseorganisatsiooni põhikiri (edaspidi „leping“) jõustus 7. aprillil 1948.

(4)	Lepingu artikli 60 kohaselt võib maailma terviseassamblee võtta otsuseid vastu kohal viibivate ja hääletavate Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liikmete häälteenamusega.

(5)	Maailma terviseassamblee peab oma 74. istungjärgul, mis algab 24. mail 2021, vastu võtma otsuse valitsustevahelise kogu loomiseks, kes koostaks Maailma Terviseorganisatsiooni raamkonventsiooni pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta ning peaks selle üle läbirääkimisi.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel maailma terviseassamblees võetav seisukoht, kuna maailma terviseassamblee otsusega määratakse kindlaks, kas liit võib liikmesriikide kõrval osaleda Maailma Terviseorganisatsiooni pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise raamkonventsiooni koostamisel ja selle üle peetavatel läbirääkimistel ning saada selle osaliseks piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonina.

(7)

Lisaks liidu liikmesriikidele ka liidu osalemine WHO pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise raamkonventsiooni koostamisel ja selle üle peetavatel läbirääkimistel ning võimalik konventsiooniga ühinemine aitab suurendada rahvusvahelist koostööd pandeemiale reageerimise alal Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni süsteemis.

(8)	ELi toimimise lepingu artikli 168 lõike 7 kohaselt tuleks kogu läbirääkimisprotsessi jooksul arvestada liikmesriikide vastutust oma tervishoiupoliitika määratlemisel ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamisel ja kättesaadavaks muutmisel.

(9)	Liidu seisukoha esitavad need liidu liikmesriigid, kes on maailma terviseassamblee liikmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Liidu nimel maailma terviseassamblee 74. istungjärgul võetav seisukoht on järgmine:

Euroopa Liit toetab Maailma Terviseorganisatsiooni uue pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise raamkonventsiooni koostamise korra kehtestamist ning tal peab olema lubatud osaleda liidu pädevuse piires sellise lepingu osalisena.

Maailma terviseassamblee otsusega, millega sätestatakse läbirääkimiste menetluslikud aspektid, tuleb lubada liidul läbirääkimisprotsessis osaleda liidu pädevusse kuuluvates küsimustes, võttes arvesse liidu võimalikku ühinemist konventsiooniga piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonina.

Selliseks osalemiseks tuleks otsuse teksti lisada konkreetsed viited, milles selgitatakse, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonid võivad osaleda iga niisuguse valitsustevahelise organi töös, mis on loodud konventsiooni koostamiseks ja selle üle läbirääkimiste pidamiseks.

Artikkel 2

Artiklis 1 nimetatud seisukoha esitavad ühiselt liidu nimel liidu liikmesriigid, kes on Maailma Terviseorganisatsiooni liikmed.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 20. mai 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. SANTOS SILVA

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/81

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1102,

28. juuni 2021,

millega palutakse komisjonil esitada uuring selle kohta, milline on olukord liidus selgrootute bioloogiliste tõrjevahendite liidu territooriumile sissetoomise ning nende liidu territooriumil hindamise, tootmise, turustamise ja kasutamise osas ning millised on sellega seoses liidu võimalused, ning esitada ettepanek, kui see on asjakohane uuringu tulemustest lähtuvalt

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 241,

ning arvestades järgmist:

(1)	Bioloogilised tõrjevahendid on looduslikud vaenlased, vastuseisjad või konkurendid, või muud organismid, mida kasutatakse taimekahjustajate, sealhulgas karantiinsete taimekahjustajate tõrjeks kas otseselt või kaudselt, kontrollides nende vektoreid, umbrohtu ja invasiivseid võõrtaimi.

(2)	Käesoleva otsuse kohaldamisel on hõlmatud ainult selgrootuid bioloogilisi tõrjevahendeid, näiteks putukad, sealhulgas steriilsed isasputukad, ning lesta- ja ümarussiliigid.

(3)

Liikmesriigid kohaldavad bioloogiliste tõrjevahendite keskkonda viimise, hindamise ja liikumise suhtes väga erinevaid lähenemis- ja reguleerimisviise. Bioloogilised tõrjevahendid ei tunne sellest hoolimata riigipiire ning võivad levida väljapoole alasid, kus nad kahjustajate, umbrohu ja invasiivsete võõrtaimede tõrjumiseks tahtlikult keskkonda viidi.

(4)

Bioloogilised tõrjevahendid, mida kasutatakse sageli kasvuhoonetootmisel, on kestlikus põllumajanduses ja metsanduses järjest olulisemad, eriti integreeritud kahjuritõrje puhul ja mahepõllumajanduses. Kestlikud põllumajandussüsteemid annavad olulise panuse liidu üleminekusse kestlikele toidusüsteemidele, nagu on esitatud komisjoni teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ja komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“, ning seda toetab tulevane ühine põllumajanduspoliitika. Sellega seoses aitab bioloogiliste tõrjevahendite kasutamine vähendada sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 (1) eesmärk on kaitsta liitu uute taimekahjustajate eest, võideldes samal ajal tõhusamalt olemasolevate taimekahjustajatega. Kõnealuses määruses sisalduvas taimetervisepoliitikas keskendutakse eelkõige uute taimekahjustajate sõeluuringutele kogu maailmas, selliste taimekahjustajate leviku tõkestamisele liidu territooriumile ning nende sisenemise korral nende varajasele avastamisele ja hävitamisele.

(6)

Taimekahjustajate sisenemine, püsimajäämine ja levik võib ohustada põllumajanduse, metsade, looduskeskkonna, elurikkuse ja ökosüsteemide kestlikkust. Maailmakaubandus, inimeste liikumine, kliimamuutused ja äärmuslikud ilmastikunähtused suurendavad kahjustajate levimust ja taimetervisega seotud riske. Uued eksootilised kahjuriliigid ohustavad ka olemasolevaid liidu põllu- ja metsamajandusliku tootmise süsteeme ning kohalikku taimestikku ja loomastikku. Loodusliku vaenlase sissetoomine piirkonnast, kust taimekahjustaja pärineb, võib aidata kaasa sobivale tõrjestrateegiale, kuid võib ohustada kohalikku taimestikku ja loomastikku. Enne bioloogilise tõrjevahendite sissetoomist tuleb seetõttu standardmetoodikat kasutades teaduslikult hinnata võimalikku mõju taimetervisele ja elurikkusele, sealhulgas võimalikku soovimatut mõju mittesihtliikidele, ökosüsteemidele ja elurikkusele üldiselt.

(7)	On selge, et bioloogiliste tõrjevahendite kasutamine on kasvanud, võttes arvesse suuremat nõudlust põllumajandustootjate, haljasalade haldajate ja aednike poolt, kes püüavad vähendada oma sõltuvust keemilistest taimekaitsevahenditest.

(8)

Rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC/FAO) kaudu ning Euroopa ja Vahemeremaade taimekaitseorganisatsioon (EPPO), on välja töötanud rahvusvahelised fütosanitaarstandardid ja suunised bioloogiliste tõrjevahendite ohutu kasutamise kohta ning neil on oluline roll riskianalüüsi ja teadusuuringute standardite väljatöötamisel.

(9)	Bioloogiliste tõrjevahendite tootjad, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, pakuvad uuenduslikke ja konkreetseid taimekaitselahendusi. Bioloogiliste tõrjevahendite kvaliteedikontroll on oluline nõue nende ohutuse ja toimivuse tagamiseks.

(10)	Liikmesriikidevaheline ühtsem lähenemisviis võiks hõlbustada ohutute bioloogiliste tõrjevahendite arendamist ja turulepääsu. See aitaks luua võimalusi põllu- ja metsamajandusliku tootmise süsteemide jaoks ning taimekahjustajate tõrjeks, tagades samal ajal tervise ja keskkonna kaitse.

(11)

Nõukogu leiab, et kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega, (2) eriti selle punktiga 10 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 225 ja 241 kohaldamise kohta, on vajalik on uuring selle kohta, milline on olukord liidus bioloogiliste tõrjevahendite liidu territooriumile sissetoomise ning nende liidu territooriumil hindamise, tootmise, turustamise ja kasutamise osas ning millised on sellega seoses liidu võimalused, et parandada nende kättesaadavust ja ligipääsetavust kasutajate jaoks, tagades samal ajal inimeste, loomade, taimede ja keskkonna ohutuse ning toiduga kindlustatuse.

(12)

Osutatud võimalused võivad hõlmata hinnangut, millised on võimalused ühtlustada kriteeriume, korda ja otsuste tegemist liidus; viia ellu liidu teadusuuringute, innovatsiooni ja teadmiste levitamise programme ning teha tihedamat koostööd asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et kiirendada bioloogiliste tõrjevahendite turulepääsu ja parandada neile ligipääsetavust; toetada investeeringuid, innovatsiooni ja bioloogiliste tõrjevahendite ohutut kasutamist taimekahjustajate tõrjes, esimese sammuna biotõrje laiema käsituse ühtlustatud määratluse suunas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu palub komisjonil esitada 31. detsembriks 2022 uuringu selle kohta, milline on olukord selgrootute bioloogiliste tõrjevahendite sissetoomise, tootmise, hindamise, turustamise ning nende liidu territooriumil kasutamise osas. Samuti tuleks hinnata võimalusi korra ühtlustamiseks kogu liidu territooriumil, et hõlbustada bioloogiliste tõrjevahendite kasutuselevõttu ja nende turulepääsu, et toetada investeeringuid ja innovatsiooni ning aidata kaasa bioloogiliste tõrjevahendite ohutule kasutamisele, sealhulgas juhul, kui neid on vaja karantiinsete taimekahjustajate tõrjeks taimeterviseasutuste kindlaks määratud viisil.

Artikkel 2

Nõukogu palub, et komisjon esitaks ettepaneku, kui see on asjakohane uuringu tulemustest lähtuvalt, või vastasel korral teavitataks nõukogu võimalikest uuringu järel võetavatest meetmetest.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 28. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

M. do C. ANTUNES

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrus (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ (ELT L 317, 23.11.2016, lk 4).

(2) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/84

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1103,

5. juuli 2021,

millega tunnustatakse, et Brasiilia õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille Brasiilia krediidiasutused ja investeerimisühingud sõlmivad Brasiilia Keskpanga reguleerimise all, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

Võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 13 on ette nähtud mehhanism, mille alusel on komisjonil õigus võtta vastu samaväärsust kinnitavaid otsuseid selle kohta, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamine aitab kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

Määruse (EL) nr 648/2012 (mida on täiendatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 149/2013 (2) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/2251) (3) artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3 on sätestatud liidu õigusnõuded, mis käsitlevad börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegset kinnitamist, portfelli tihendamist ning korda, mille kohaselt viiakse portfellid vastavusse seoses börsiväliste tuletislepingutega, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. Lisaks on nende sätetega kehtestatud selliste lepingute suhtes kohaldatavad hindamise ja vaidluste lahendamise kohustused („operatsiooniriski maandamise tehnikad“) ning vastaspoolte vahel tagatise vahetamise kohustused.

(3)

Selleks et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid saaks käsitada samaväärsena liidu asjaomase korraga operatsiooniriski maandamise tehnikate ja tagatisnõuete puhul, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete sisuline tulemus olema samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 kohaste liidu nõuetega, tagama ametisaladuse kaitse tasemel, mis on samaväärne kõnealuse määruse artiklis 83 sätestatuga. Lisaks tuleb sellist õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid selles kolmandas riigis tulemuslikult kohaldada viisil, mis on õiglane ja moonutusi mittetekitav. Samaväärsuse hindamiseks seega kontrollitakse, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted tagavad, et sellised börsivälised tuletislepingud, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu ja mis sõlmitakse vähemalt ühe kõnealuses kolmandas riigis asuva vastaspoolega, ei kujuta endast liidu finantsturgudele suuremat riski ega tekita seega liidus vastuvõetamatut süsteemset riski.

(4)

Käesolev otsus ei põhine üksnes Brasiilias kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete võrdleval analüüsil, vaid hinnati ka nende nõuete tulemust ja nende sobivust keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskide maandamiseks viisil, mida peetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega.

(5)

Brasiilias on börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord ning vastavad riiklikku sundi käsitlevad sätted kehtestatud seadustega, samuti Brasiilia keskpanga (Banco Central do Brasil, BCB), Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjoni (Comissão de Valores Mobiliários, CVM) ja Brasiilia valuutanõukogu (Conselho Monetário Nacional, CMN) ringkirjade, resolutsioonide ja juhenditega. Eelkõige reguleerib Brasiilias väärtpaberiturgu seadus nr 6.385/76; CVMi juhend nr 461/07 reguleerib reguleeritud väärtpaberiturge, mille moodustavad reguleeritud väärtpaberibörsid, reguleeritud börsivälised turud ja reguleerimata börsivälised turud; BCB ringkiri nr 3.082/02 sätestab finantsasutustele ja muudele BCB järelevalve all olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kuuluvate tuletisinstrumentide arvestuskäsitluse kriteeriumid; CMNi resolutsioon nr 3.505/07 reguleerib börsiväliseid tuletislepinguid, mille on Brasiilias sõlminud Brasiilia finantsasutused ja muud BCB järelevalve all olevad krediidiasutused ja investeerimisühingud; CMNi resolutsioon nr 4.277/13 kehtestab turuhinnas hindamise ja mudelipõhise hindamise meetodi nõuded finantsasutuste ja muude BCB järelevalve all olevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute sõlmitud tuletislepingute puhul; CVMi juhend nr 438/06 kehtestab turuhinnas hindamise nõuded, mida peavad järgima teatavat liiki usaldusfondid; resolutsioon nr 4.662/18 sätestab kahepoolsete tagatisnõuete raamistiku; BCB resolutsioon nr 3.263/05 käsitleb portfelli tihendamist; CMNi resolutsioon nr 4.373/14 sätestab nõuded mitteresidentidest investoritele, kes teevad Brasiilias tehinguid börsiväliste tuletisinstrumentidega, ning seadused nr 4.595/64, nr 6.385/76, nr 10.214/01, nr 12.810/13 reguleerivad ametisaladuse hoidmist, järelevalvet ja riiklikku sundi.

(6)

BCB resolutsioon nr 3.263/05 ei näe ette portfelli tihendamise kohustust ega sisalda sellist soovitust. See annab siiski finantsasutustele ja muudele BCB järelevalve all olevatele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele võimaluse sõlmida seda võimaldavaid lepinguid. Vaidluste lahendamise menetluste kohta ei ole eriõigusakte. Vaidluste lahendamise eeskirjad määravad kindlaks kauplemisteabehoidlad. Seetõttu ei saa Brasiilia korda portfellide tihendamisel ja vaidluste lahendamisel käsitada liidu nõuetega samaväärsena.

(7)

Brasiilia üksused peavad börsiväliste tuletisinstrumentide tehingute sõlmimisel teatama neist Brasiilias asutatud ja reguleeritavale kauplemisteabehoidlale. Seaduse nr 6.385/76 kohaselt on tehingu kehtivuse eeldus, et sellest teatatakse kauplemisteabehoidlale. CMNi resolutsiooni nr 4.373/14 kohaselt peavad mitteresidentidest investorid, kes teevad Brasiilias börsiväliste tuletisinstrumentidega tehinguid, olema Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjoni juures registreeritud ning järgima tehingute kinnitamisel õiguslikku siduvust. Kuna tehingust peavad teatama mõlemad pooled, ei ole tehingute kinnitamiseks, kahepoolsete portfellide kooskõlastavaks võrdlemiseks või vaidluste lahendamiseks muid õiguslikke nõudeid peale kauplemisteabehoidla eeskirjade. Kinnitus on samaaegne ja sõltub teatamisest. Teavitada tuleb võimalikult kiiresti ja tavaliselt toimub see tehingu sõlmimise päeval. Samamoodi ei ole nõutud portfellide kooskõlastavat võrdlemist, sest tehingust teatavad mõlemad pooled ja kauplemisteabehoidlate kinnitus sellele on samaaegne, millest tuleneb, et vastaspoolte portfellide vahel ei saa kõrvalekaldeid olla. Seepärast tuleks õigeaegsel kinnitamisel ja portfellide vastavusse viimisel pidada Brasiilia korda samaväärseks vastavate liidu nõuetega.

(8)

CMNi resolutsiooni nr 3.505/07 ja CMNi resolutsiooni nr 4.277/13 kohaselt on igapäevase – turuhinnas või mudelipõhise – hindamise kohustus vahenduspankadel, välispankade kohalikel filiaalidel, välispankade kohalikel tütarettevõtjatel, samuti fondidel ja varahalduritel, keda kõiki reguleerib BCB. Seda kohustust ei kohaldata selliste ühistute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, pensionifondide ja muude finantssektoriväliste äriühingust vastaspoolte suhtes, kes on igapäevaseks hindamiseks kohustatud üksnes siis, kui nad kuuluvad finantskonglomeraati, kuhu kuulub ka mitut liiki teenuseid osutav pank, kommerts-, investeerimis-, vahetus- või hoiupank. Brasiilia korda võib sellest lähtuvalt pidada samaväärseks vastavate liidu nõuetega, kuivõrd käesolev otsus piirdub tehingutega, mis sõlmitakse BCB reguleeritavate vastaspooltega.

(9)

Võttes arvesse kohustust teatada börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingutest Brasiilias reguleeritud kauplemisteabehoidlatele ja sellise kohustuse õiguslikke tagajärgi, võib Brasiilia puhul kaaluda kaheastmelist lähenemisviisi ja võimaldada järeldamist, et õigeaegsel kinnitamisel ja portfellide vastavusse viimisel võib Brasiilias kohaldatavaid nõudeid käsitada tulemuste poolest samaväärsena delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 sätestatud nõuetega. Lisaks on Brasiilias igapäevase hindamise suhtes kohaldatavad eeskirjad samaväärsed eeskirjadega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013, kuivõrd tehinguid tehakse vahenduspankade, välismaiste filiaalide kohalike filiaalide, välispankade kohalike tütarettevõtjate, fondide ja varahaldurite, samuti ühistute, kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, pensionifondide ja muude finantssektoriväliste äriühingust vastaspooltega, kes kuuluvad finantskonglomeraati, kuhu kuulub ka mitut liiki teenuseid osutav pank, kommerts-, investeerimis-, vahetus- või hoiupank. Võttes arvesse asjaolu, et suurema osa börsiväliste tuletisinstrumentide piiriülestest tehingutest teevad BCB reguleeritavad vastaspooled, peaks käesolev otsus piirduma tehingutega, mis tehakse BCB reguleeritavate vastaspoolte ja liidus asutatud vastaspoolte vahel ning mille suhtes kohaldatakse vastavat delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 kohast nõuet.

(10)	Kui tegemist on börsiväliste tuletislepingutega, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, tulenevad tagatiste suhtes Brasiilias õiguslikult siduvad õiguslikult siduvad nõuded CMNi resolutsioonist nr 4.662/18 ja BCB ringkirjast nr 3.902/18 (Brasiilia tagatiseeskirjad).

(11)

Nagu on sätestatud Brasiilia tagatiseeskirjades, kuuluvad selle kohaldamisalasse kõik vastaspooled, mis on finantsasutused või muud BCB reguleeritavad krediidiasutused ja investeerimisühingud, mille puhul on kohaldamisalasse kuuluvate tehingute keskmine tinglik koguväärtus tegevusgrupi lõikes üle 25 miljardi Brasiilia reaali. Kohaldamisalasse kuuluvad tehingud hõlmavad mitmesuguseid börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehinguid, mis on samaväärsed määruses (EL) nr 648/2012 sätestatutega, välja arvatud sellised füüsiliselt arveldatavad kaubatuletisinstrumendid peale kulla tuletisinstrumentide (neid käsitatakse kohaldamisalasse kuuluvate tehingutena), mis on hõlmatud liidu tagatiseeskirjadega, kuid mitte Brasiilia tagatiseeskirjadega; ning aktsiaoptsioone, mis on hõlmatud Brasiilia tagatiseeskirjadega, kuid mille suhtes kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 alusel ajutist erandit. Lisaks ja sarnaselt liidus kohaldatavale raamistikule jäetakse kohaldamisalasse kuuluvate tehingute seast välja grupisisesed tehingud, füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja -vahetustehingud ning tehingud instrumentidega, mis on määratletud sarnaselt liidu pandikirjadega. Neid tuleks siiski arvesse võtta tegevusgrupi keskmise tingliku koguväärtuse kindlaksmääramisel. Seetõttu ei tuleks käesolevat otsust kohaldada füüsiliselt arveldatavate kaubatuletisinstrumentide suhtes, välja arvatud kulla tuletisinstrumendid.

(12)

Kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled peavad muutuvtagatist esitama ja võtma alates 1. septembrist 2019. Kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled, mille puhul on kohaldamisalasse kuuluvate tehingute keskmine tinglik koguväärtus tegevusgrupi lõikes üle 2,250 miljardi Brasiilia reaali, peavad alustamise tagatist esitama ja võtma alates 1. septembrist 2019, samas kui kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled, kes jäävad alla selle künnise, peavad alustamise tagatist esitama ja võtma alates 1. septembrist 2020. Seepärast piirdub käesolev otsus tehingutega, mille üks pool on vastaspool, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõiget 3, ja teine pool on kohaldamisalasse kuuluv vastaspool, kelle suhtes kohaldatakse Brasiilia tagatiseeskirjade kohast muutuvtagatise ja alustamise tagatise esitamise ja võtmise nõuet.

(13)

Brasiilia tagatiseeskirjadega on lubatud ka alustamise tagatise ja muutuvtagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma 1,5 miljonit Brasiilia reaali, samas kui delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 sätestatud künnis on 500 000 eurot. Brasiilia tagatiseeskirjad lubavad ka alustamise tagatise vähendamist kuni 150 miljoni Brasiilia reaali võrra. Kohaldamisalasse kuuluvad vastaspooled, kelle alustamise tagatise kogusumma jääb kõnealusest künnisest allapoole, ei pea alustamise tagatist vahetama. Delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 29 on sätestatud sarnane vabastus, mille künniseks on sätestatud 50 miljonit eurot. Võttes arvesse, et kõnealustes valuutades väljendatud väärtuste erinevus on väike, tuleks kõnealuseid summasid käsitada samaväärsetena.

(14)

Sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisas sätestatud alustamise tagatise arvutamise standardmeetodile võimaldavad Brasiilia tagatiseeskirjad kasutada standardmudelit, mis on samaväärne eespool nimetatud lisas sätestatud meetodiga. Brasiilia tagatiseeskirjad ei võimalda aga alustamise tagatise arvutamiseks kasutada ei sisemudeleid ega kolmandate isikute mudeleid. Kuigi Brasiilia tagatiseeskirjade nõuded on seetõttu alustamise tagatise arvutamisel piiravamad kui määruses (EL) nr 648/2012 ja delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud nõuded, tuleks neid käesoleva otsuse kohaldamisel siiski käsitada samaväärsetena.

(15)

Brasiilia tagatiseeskirjade nõuded aktsepteeritavale tagatisele, selle hindamisele ja sellele, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, on samaväärsed nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/2251. Brasiilia tagatiseeskirjades on esitatud samaväärne aktsepteeritavate tagatiste loetelu, kuid ei ole vastaspooltelt nõutud võetava tagatise mõistlikul viisil mitmekesistamist, sealhulgas vähese likviidsusega väärtpaberite kasutamise piiramisega, et vältida tagatise kontsentratsiooni viisil, mis on sarnane delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artikliga 8. Kuna artikli 8 kohased kontsentratsiooninõuded kehtivad liidu vastaspooltele, võib seega järeldada, et Brasiilia tagatiseeskirjadest tulenevad tagatisnõuded annavad delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatuga samaväärse tulemuse. Brasiilia tagatiseeskirjade nõudeid selliste börsiväliste tuletislepingute tagatistele, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, tuleks seepärast käsitada samaväärsena nendega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 alusel.

(16)

Mis puutub Brasiilias ametisaladuse kaitse samaväärsusesse, siis on 1964. aasta seadusega nr 4.595, 1976. aasta seadusega nr 6.385, 2001. aasta seadusega nr 10.214 ja 2013. aasta seadusega nr 12.810 antud BCB-le ja CVM-le õigus küsida kauplemisteabehoidlatelt tuletistehingutega seotud andmeid. 2001. aasta täiendavas seaduses nr 105 on täpsustatud, et kõiki andmeid tuleb käidelda konfidentsiaalsena. Seda silmas pidades peab muu siseriiklik või välisriigi asutus juhul, kui ta soovib Brasiilia kauplemisteabehoidlatelt andmeid saada, esitama ametliku päringu BCB-le ja/või CVMile, kes analüüsib päringut, kaaludes muu hulgas täiendavas seaduses nr 105 kehtestatud piiranguid ja ametliku kokkuleppe vajadust ning seda igal üksikjuhul eraldi. Seepärast tuleks koosvõetuna nende seaduste kohast ametisaladuse hoidmise taset käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 ette nähtud tasemega.

(17)

CMN on Brasiilias riikliku finantssüsteemi kõrgeim organ ning vastutab raha- ja laenupoliitika üldise kujundamise eest. BCB allub CMNile ning vastutab rahapoliitika, rahvusvaheliste reservide haldamise, pangandusjärelevalve ning väliskapitali ja krediidi järelevalve eest. BCB tagab usaldatavusnõuete täitmist ja tegutseb ka rahandusametina ning vastutab seega süsteemse stabiilsuse tagamise eest. Selleks et ohjeldada eeskirjade eiramist, rakendada haridusmeetmeid ja reageerida olukordades, mis võivad ohustada riiklikku finantssüsteemi, võib BCB määrata halduskaristusi, võtta ennetus- või ajutisi meetmeid, anda välja kohustuste võtmise kinnitust ning kehtestada peatamisi või piiranguid. CVM allub CMN-le ning vastutab kapitaliturgude reguleerimise ja järelevalve eest, hõlmates väärtpaberite emitente, börse ja börsiväliseid turge ning väärtpaberite jaotamise süsteemi kuuluvaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid. CVMi eesmärk on hoida turg tõhusana ja soodustada arengut ning samuti püüda kaitsta investoreid ja säilitada õiglased tavad väärtpaberiturul, tagades teabe avalikustamise ja läbipaistvuse eeskirjade täitmise. Seega tuleks teha otsus, et BCB-le ja CVM-le kättesaadavate meetmetega on tagatud Brasiilia börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirjade kohase asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil, nii et tagatakse tõhus järelevalve ja riiklik sund.

(18)

Käesoleva otsusega tunnustatakse Brasiilia õiguses käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal börsiväliste tuletislepingute suhtes kehtinud siduvate nõuete samaväärsust. Komisjon jälgib koostöös ESMAga korrapäraselt õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ja mille kohta käesolev otsus vastu võeti. Komisjon võib oma järelevalvetegevuse raames nõuda, et BCB ja CVM esitaksid teavet regulatiivsete ja järelevalvealaste muutuste kohta. Komisjon võib korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust uuesti. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(19)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Brasiilia õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida Brasiilia keskpank (Banco Central do Brasil, BCB) ja Brasiilia väärtpaberi- ja börsikomisjon (Comissão de Valores Mobiliários, CVM) kohaldavad selliste tehingute puhul, mida reguleeritakse börsiväliste tuletisinstrumentidena ja mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, õigeaegsel kinnitamisel, igapäevasel hindamisel ja portfellide vastavusse viimisel samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vastavate nõuetega, kui vähemalt üks nende tehingute vastaspooltest on Brasiilia tagatiseeskirjade kohaldamisalasse kuuluv vastaspool.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Brasiilia õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida BCB ja CVM kohaldavad selliste tehingute puhul, mida reguleeritakse börsiväliste tuletisinstrumentidena ja mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad kaubatuletisinstrumendid peale kulla, tagatise vahetamisel samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõuetega, kui vähemalt üks nende tehingute vastaspooltest on Brasiilia tagatiseeskirjade kohaldamisalasse kuuluv vastaspool.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliiringukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).

(3) Komisjoni 4. oktoobri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/2251, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad riskimaandamismeetmeid börsiväliste tuletislepingute puhul, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu (ELT L 340, 15.12.2016, lk 9).

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/89

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1104,

5. juuli 2021,

millega tunnustatakse, et Kanada õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Kanada finantsasutuste järelevalveasutus, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 13 on ette nähtud mehhanism, mille alusel on komisjonil õigus võtta vastu samaväärsust kinnitavaid otsuseid selle kohta, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamine aitab kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

Määruse (EL) nr 648/2012 (mida on täiendatud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 149/2013 (2) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2016/2251 (3)) artikli 11 lõigetes 1, 2 ja 3 on sätestatud liidu õigusnõuded, mis käsitlevad börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegset kinnitamist, portfelli tihendamist ning korda, mille kohaselt viiakse portfellid vastavusse seoses börsiväliste tuletislepingutega, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. Lisaks on nende sätetega kehtestatud selliste lepingute suhtes kohaldatavad hindamise ja vaidluste lahendamise kohustused („operatsiooniriski maandamise tehnikad“) ning vastaspoolte vahel tagatise vahetamise kohustused.

(3)

(4)

Komisjon sai 1. oktoobril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) tehnilise nõuande Kanada õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete kohta (4), sealhulgas ka operatsiooniriski maandamise tehnikate kohta, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. ESMA järeldas oma tehnilises nõuandes, et kuna Kanadal oli kliirimiskohustuse, finantssektoriväliste vastaspoolte ja kliirimata tehingute riskimaandamismeetoditega seotud õiguskorra väljatöötamine veel pooleli, ei olnud ESMA-l võimalik teha selleteemalist lõplikku ja täielikku analüüsi ega anda tehnilist nõu.

(5)

Komisjon arvestas ESMA tehnilist nõuannet ja võttis arvesse ka alates sellest ajast toimunud regulatiivseid muutusi. Käesolev otsus ei põhine üksnes Kanadas kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete võrdleval analüüsil, vaid hinnati ka nende nõuete tulemust ja nende sobivust keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskide maandamiseks viisil, mida peetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega.

(6)

Kanadas on mittekeskselt kliiritavate tuletislepingutega seotud tehingute suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord ning vastavad riiklikku sundi käsitlevad sätted kehtestatud Kanada finantsasutuste järelevalveasutuse (Office of the Superintendent of Financial Institutions (OSFI)) suunistes E-22 „Tagatisnõuded mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide puhul“ (Margin Requirements for Non-Centrally Cleared Derivatives) ja B-7 „Tuletisinstrumendid: usaldusväärsed tavad“ (Derivatives Sound Practices) (edaspidi koos „suunised“). Suuniste mittejärgimine võib kaasa tuua suunistega reguleeritavate üksuste tegevuseks vajaliku tegevusloa läbivaatamise. OSFI kohaldab Kanadas föderaalseadustega reguleeritavate finantsasutuste (FRFI) suhtes usaldatavusnõudeid ja teeb FRFIde üle järelevalvet ning vastutab kõigi OSFI suuniste järgimise järelevalve ja nende täitmise tagamise eest. FRFId on pangad, välispankade filiaalid, finantsvaldusettevõtjaid, usaldusühingud ja laenu andvad äriühingud, krediidiühistud, kooperatiivsed jaeühistud, elukindlustusettevõtjad, vara- ja kahjukindlustusandjad ning kindlustusvaldusettevõtjad. Suunistega kehtestatakse tagatise ja muude riskimaandamismeetodite miinimumstandardid, mida kohaldatakse FRFIde poolt mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes. Suunis B-7 jõustus 2014. aasta novembris, kuid suunis E-22 jõustus 2017. aasta juunis ning mõned selle nõuded rakendatakse järkjärgult kooskõlas rahvusvahelise raamistikuga ja viiakse kooskõlla delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 juba ette nähtud järkjärgulise rakendamisega.

(7)

Suunises B-7 sätestatud tehnikad operatsiooniriski maandamiseks, mida kohaldatakse keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute suhtes, ei ole õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise ning tehingute hindamise osas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 ning delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 sätestatud kohustustega võrreldes siiski piisavad. Seepärast peaks käesolev otsus hõlmama üksnes õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mis on seotud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 1 ja delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 sätestatud vaidluste lahendamise kohustustega ning määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 ja delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud tagatisnõuetega.

(8)

Seoses vaidluste lahendamise nõuetega, mida kohaldatakse keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, sisaldavad suunises B-7 Kanada börsiväliste tuletisinstrumentide kohta esitatud sätted, mida kohaldatakse hõlmatud FRFIde suhtes, samasuguseid kohustusi nagu need, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 1. Eelkõige sisaldab suunis B-7 vaidluste lahendamise erisätteid, mida kohaldatakse keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute suhtes.

(9)

Mis puutub tagatistesse, mida kasutatakse keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute puhul, kehtivad suunise E-22 sätted määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 määratletud börsivälistele tuletislepingutele, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja -vahetustehingud, mille suhtes ei kohaldata suunises E-22 sätestatud tagatisnõudeid, ja kindlaks määratud füüsiliselt arveldatavad valuutatehingud, mis on seotud põhisumma vahetamisega erinevate valuutade intressimäära vahetustehingutes, mis on suunise E-22 kohase algse tagatise nõuetest vabastatud, samuti füüsiliselt arveldatavad kaubatehingud, mis jäävad suunise E-22 kohasest tuletisinstrumendi määratlusest välja. Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklitega 27, 30, 30a, 31 ja 38 on valuutavahetustehingud ja valuutaforvardid, samuti valuuta vahetustehingute põhisumma vahetamine alustamise tagatise nõudest vabastatud, seevastu tuletisinstrumendid, mis on seotud pandikirjadega riski maandamise eesmärgil, mõned väärtpaberistamisega seotud tuletisinstrumendid, tuletisinstrumendid, mille vastaspooled asuvad kolmandates riikides, kus ei ole võimalik tagada tasaarvestuskokkulepete või tagatise kaitse täitmisele pööratavust, samuti aktsiaoptsioonid ja indeksioptsioonid on vabastatud alustamise tagatise ja muutuvtagatise nõuetest. Seetõttu ei tuleks käesolevat otsust kohaldada füüsiliselt arveldatavate kaubatuletisinstrumentide suhtes.

(10)

Suunise E-22 kohaselt peavad alustamise tagatist ja muutuvtagatist vahetama kõik FRFId, mis kuuluvad konsolideerimisgruppi, mille mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide kuulõpu keskmine tinglik koguväärtus ületab 2016. aasta ning mis tahes sellele järgneva aasta märtsi, aprilli ja mai seisuga 12 miljardit Kanada dollarit, („hõlmatud üksused“). Kanada võttis alustamise tagatise nõuete kohta suunise E-22 alusel vastu rahvusvaheliselt kokkulepitud järkjärgulise rakendamise ajakava. Hõlmatud üksuse määratlusest on välja jäetud riigid, keskpangad, avaliku sektori asutused, kõlblikud mitmepoolsed arengupangad, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank ja kesksed vastaspooled. Finantshaldustütarettevõtjad, kes tegelevad gruppi kuuluvate tütarettevõtjate ja mõne eriotstarbelise ettevõtja nimel riskijuhtimisega, jäetakse hõlmatud üksuste määratlusest välja. Seepärast peaks käesolev otsus hõlmama õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse hõlmatud üksustest FRFIde („hõlmatud FRFId“) puhul vaidluste lahendamise ja tagatise vahetamise kohustuste suhtes. Määruse (EL) 648/2012 artiklis 11 on nõutud, et kõik keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälise tuletistehingu vastaspooled vahetavad muutuvtagatist iga päev. Seepärast peaks käesolev otsus olema tingimuslik ja sõltuma hõlmatud FRFIdega tehtavates tehingutes muutuvtagatise vahetamisest.

(11)

Suunise E-22 kohaselt tuleb alustamise tagatist ja muutuvtagatist arvutada ja nõuda kahe tööpäeva jooksul pärast mittekeskselt kliiritava tuletisinstrumendiga seotud tehingu tegemist hõlmatud FRFI ja hõlmatud üksuse vahel. Seejärel tuleb tagatisi arvutada ja nõuda iga päev. Tagatis tuleb esitada või saada hiljemalt teisel tööpäeval pärast iga tagatisnõude esitamist. Delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 12 on nõutud, et kõik sellise börsivälise tuletislepingu vastaspooled, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, vahetavad muutuvtagatist iga päev või kohandavad sellest lähtudes alustamise tagatise arvutamiseks kasutatavat riski võimendustagatise perioodi. Seepärast tuleks sätestada muutuvtagatisega seotud tingimused.

(12)

Suunises E-22 on ette nähtud ka alustamise tagatise ja muutuvtagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma 750 000 Kanada dollarit. Delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 on selle summana sätestatud 500 000 eurot. Võttes arvesse, et kõnealustes valuutades väljendatud väärtuste erinevus on väike ja et neil on sama eesmärk, tuleks kõnealuseid summasid käsitada samaväärsetena.

(13)

Alustamise tagatise arvutamisel võimaldab suunis E-22 sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisas sätestatud alustamise tagatise arvutamise standardmeetodile kasutada standardmudelit, mis on samaväärne eespool nimetatud lisas sätestatud meetodiga. Alternatiivina võib alustamise tagatise arvutamiseks kasutada sisemudeleid või kolmanda isiku mudeleid, kui need mudelid vastavad teatavatele nõuetele, mis on samaväärsed delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud nõuetega. OSFI vaatab sisemudeleid ja kolmanda isiku mudeleid läbi vastavuse kriteeriumide alusel.

(14)

Suunise E-22 nõuded aktsepteeritavale tagatisele ja sellele, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, on sarnased nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/2251. Suunis E-22 sisaldab samaväärset aktsepteeritavate tagatiste loetelu ning sarnaselt delegeeritud määrusega (EL) 2016/2251 sätestatakse selles, et tagatist tuleb hinnata iga päev. Lisaks sätestatakse selles, et vahetatud alustamise tagatist tuleb hoida selliselt, et see on tagatist võtvale poolele vastaspoole makseviivituse korral viivitamata kättesaadav, ning selle tagatise suhtes kohaldatakse korda, mis kaitseb tagatist andvat poolt nii palju kui võimalik tagatist võtva vastaspoole pankroti korral.

(15)

Mis puutub ametisaladuse kaitsesse, kohaldatakse OSFI valduses oleva teabe suhtes Kanada finantsasutuste järelevalveasutuse seaduse („OSFI seadus“) § 22 sätteid, millega tagatakse, et igasugune teave, mille on saanud OSFI või OSFI juhendamisel tegutsev isik ja mis puudutab finantsasutuse või sellega kokkupuutuvate isikute tegevust või seonduvaid küsimusi, on konfidentsiaalne ja seda koheldakse konfidentsiaalsena. OSFI ja tema juhendamisel tegutsevate isikute suhtes kohaldatakse ka privaatsuse seadust, millega kaitstakse föderaalse valitsusasutuse kontrolli all olevaid isikuandmeid, ning teabele juurdepääsu seadust, millega nähakse ette õigus pääseda juurde föderaalsete valitsusasutuste kontrolli all olevates registrites sisalduvale teabele. Seega on OSFI seaduse §-s 22 ning privaatsuse seaduses ja teabele juurdepääsu seaduses sätestatud ametisaladuse hoidmise, sealhulgas ärisaladuste kaitse tagatised, mis on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 VIII jaotises sätestatutega.

(16)

OSFI-l on Kanada õiguskorras tõhusa föderaalse järelevalve ja riikliku sunni osas esmane vastutus suuniste järgimise järelevalve ja nende täitmise tagamise eest. OSFI saab võtta mitmesuguseid järelevalvemeetmeid, et peatada kohaldatavate nõuete rikkumine. Seega tuleks teha otsus, et nende meetmetega on suuniste kohase asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemusliku kohaldamisega tagatud õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil tulemuslik järelevalve ja riiklik sund, mis on samaväärne liidu õigusraamistikuga võimaldatava järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätetega.

(17)

Käesoleva otsusega tunnustatakse Kanada õiguses käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal börsiväliste tuletislepingute suhtes kehtinud siduvate nõuete samaväärsust. Komisjon jälgib koostöös ESMAga korrapäraselt õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ja mille kohta käesolev otsus vastu võeti. Komisjon võib oma järelevalvetegevuse raames nõuda, et OSFI esitaks teavet regulatiivsete ja järelevalvealaste muutuste kohta. Komisjon võib korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust uuesti. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(18)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Kanada õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mis on sätestatud suunises B-7 ja mida kohaldatakse Kanada finantsasutuste järelevalveasutuse („OSFI“) reguleeritavate mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute puhul vaidluste lahendamise kohustuste suhtes, samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõuetega, kui vähemalt üks sellise tehingu vastaspooltest on asutatud Kanadas ja on föderaalseadustega reguleeritav finantsasutus („hõlmatud üksus“), nagu on määratletud suunises E-22.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Kanada õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse OSFI reguleeritavate mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute, välja arvatud füüsiliselt arveldatavate kaubatuletisinstrumentide puhul tagatiste vahetamisel, samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatud ja delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 täpsustatud nõuetega, kui täidetud on järgmised tingimused:

(a)	vähemalt üks sellise tehingu vastaspooltest on asutatud Kanadas ja tema suhtes kohaldatakse Kanadas tagatisnõuet;

(b)	tehinguid kajastatakse turuhinnas, ja kui muutuvtagatis tuleb esitada määruse (EL) nr 648/2012 alusel, vahetatakse muutuvtagatist samal päeval, mil see arvutatakse.

Erandina punktist b käsitatakse ka juhul, kui vastaspoolte vahel on kindlaks tehtud, et muutuvtagatist ei saa järjepidevalt esitada arvutamise päeval, Kanada õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 nõuetega, kui muutuvtagatis esitatakse kahe tööpäeva jooksul alates selle arvutamisest ja alustamise tagatise arvutamiseks kasutatavat riski võimendustagatise perioodi kohandatakse sellest lähtudes.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).

(4) ESMA/2013/1375, „Technical advice on third country regulatory equivalence under EMIR – Canada“, lõpparuanne, ESMA, 1. oktoober 2013.

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/94

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1105,

5. juuli 2021,

millega tunnustatakse, et Singapuri õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Singapuri rahandusamet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 13 on ette nähtud mehhanism, mille alusel on komisjonil õigus võtta vastu samaväärsust kinnitavaid otsuseid selle kohta, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamine aitab kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

(3)

(4)

Käesolev otsus ei põhine üksnes Singapuris kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete võrdleval analüüsil, vaid hinnati ka nende nõuete tulemust ja nende sobivust keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskide maandamiseks viisil, mida peetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega.

(5)

Singapuris on mittekeskselt kliiritavate tuletislepingutega seotud tehingute õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted sätestatud väärtpaberite ja futuuride (tegevusload ja äritegevus) eeskirjades, samuti Singapuri rahandusameti suunistes mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute riskimaandamisnõuete kohta („riskimaandamisnõuete suunised“) ning mittekeskselt kliiritavate tuletislepingute tagatisnõuete kohta („tagatiste suunised“). Tagatiste suunised jõustusid 1. märtsil 2017 ning riskimaandamisnõuete suunised avaldati 2019. aasta aprillis. Singapuri rahandusamet on ühtlasi Singapuri keskpank ja finantsjärelevalveasutus ning teeb usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet kõigi Singapuri finantsasutuste üle, kelle hulka kuuluvad pangad, kaubanduspangad, kindlustusandjad, kapitalituru vahendajad, finantsnõustajad ja finantsturutaristud. Tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad börsivälised tuletisinstrumendid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 lõike 7 tähenduses.

(6)

Operatsiooniriski maandamise tehnikad, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute puhul, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, nagu on sätestatud väärtpaberite ja futuuride (tegevusload ja äritegevus) eeskirjade artiklis 54B, Singapuri rahandusameti riskimaandamisnõuete suunistes ja Singapuri rahandusameti suunistes tagatisnõuete kohta, on sarnased nendega, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 ning delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, lepingute hindamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise ja vaidluste lahendamisega.

(7)

Tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise ja vaidluste lahendamise nõuete osas, mida kohaldatakse börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, võib Singapuri rahandusameti suunistes sisalduvaid börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirju käsitada samaväärsena nõuetega, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2. Suuniste mittejärgimine võib kaasa tuua suunistega reguleeritavate üksuste tegevuseks vajaliku tegevusloa läbivaatamise.

(8)

Singapuri tagatiseeskirju kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punktis 7 määratletud börsiväliste tuletislepingute suhtes, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja -vahetustehingud, kindlaks määratud füüsiliselt arveldatavad valuutatehingud, mis on seotud põhisumma vahetamisega erinevate valuutade intressimäära vahetustehingutes, ärilisel eesmärgil sõlmitud füüsiliselt arveldatavad kaubatuletisinstrumendid, kliirimata tuletisinstrumendid, millel ei ole õiguslikult täitmisele pööratavat tasaarvestuslepingut, kliirimata tuletisinstrumendid, millel ei ole õiguslikult täitmisele pööratavat tagatiskokkulepet, aktsiaoptsioonid ja aktsiaindeksioptsioonid. Peale selle ei ole Singapuri tagatiseeskirjadega ette nähtud struktureeritud toodete (sealhulgas pandikirjad ja väärtpaberistamised) erikohtlemist. Määruse (EL) nr 648/2012 ja delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 tingimuste kohaselt on valuutavahetustehingud ja -valuutaforvardid, samuti valuuta vahetustehingute põhisumma vahetamine alustamise tagatise nõudest vabastatud ning tagatisnõuetest on vabastatud üksnes tuletisinstrumendid, mis on seotud pandikirjadega riski maandamise eesmärgil, teatavate väärtpaberistamistega seotud tuletisinstrumendid ja tuletisinstrumendid, mille vastaspooled asuvad kolmandates riikides, kus ei ole võimalik tagada tasaarvestuskokkulepete või tagatise kaitse täitmisele pööratavust, samuti aktsiaoptsioonid ja indeksioptsioonid. Seetõttu ei tuleks käesolevat otsust kohaldada ärilistel eesmärkidel sõlmitud füüsiliselt arveldatavate kaubatuletisinstrumentide suhtes.

(9)

Tagatiste suunistes sätestatud tagatisnõuded kehtivad „väärtpaberi- ja futuuriseaduse paragrahvi 99 lõike 1 punkti a või b alusel kapitalituruteenuste litsentsi omamisest vabastatud isikutele“ („Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksus“), mille all peetakse silmas nii Singapuri pangandusseaduse alusel tegevusloa saanud panku kui ka kaubanduspanku. Suuniste kohaselt on tagatiste vahetamisest vabastatud riigid, keskpangad, avaliku sektori üksused, kõlblikud mitmepoolsed agentuurid, organisatsioonid või üksused, Rahvusvaheliste Arvelduste Pank, Rahvusvaheline Valuutafond, Maailmapank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank. Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksuse määratlus mahub seega määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud finantssektori vastaspoole määratluse alla. Seepärast peaks käesolev otsus hõlmama õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksuste puhul operatsiooniriski maandamise ja tagatise vahetamise kohustuste suhtes.

(10)

Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksus peab vahetama muutuvtagatise, kui tema kliirimata tuletislepingute kuulõpu keskmine tinglik koguväärtus ületab märtsi, aprilli ja mai seisuga 5 miljardit Singapuri dollarit või kui tehing tehti Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksusega, mille kliirimata tuletislepingute kuulõpu keskmine tinglik koguväärtus ületab seda künnist selle aasta märtsi, aprilli ja mai seisuga. Delegeeritud määruses (EL) nr 648/2012 on nõutud, et kõik keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälise tuletistehingu vastaspooled vahetavad muutuvtagatist iga päev. Seepärast peaks käesolev otsus olema tingimuslik ja sõltuma Singapuri tagatiseeskirjade kohaldamisalasse kuuluvate Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksuse tehtavate tehingute puhul muutuvtagatise vahetamisest.

(11)

Tagatiste suuniste kohaselt peaks alustamise tagatise ja muutuvtagatise (edaspidi koos „tagatised“) vahetamine toimuma asjaomase tagatise liigi tavapärase arveldustsükli jooksul, kuid mitte hiljem kui kolm tööpäeva pärast tehingu kuupäeva või tagatiste ümberarvutamise kuupäeva. Delegeeritud määruses (EL) nr 648/2012 on nõutud, et kõik sellise börsivälise tuletislepingu vastaspooled, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, vahetavad muutuvtagatist iga päev või kohandavad sellest lähtudes alustamise tagatise arvutamiseks kasutatavat riski võimendustagatise perioodi. Seepärast tuleks sätestada muutuvtagatisega seotud tingimused.

(12)

Sarnaselt delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud nõuetega tuleb alustamise tagatist vahetada tagatiste suuniste kohaselt Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksustel, kelle puhul on konsolideerimisgrupi tasandil arvutatud kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide tinglik koguväärtus, välja arvatud grupisisesed tehingud, sellele aastale eelnenud aasta märtsi, aprilli ja mai seisuga üle 13 miljardi Singapuri dollari. Singapur on alustamise tagatise nõuete kohta vastu võtnud rahvusvaheliselt kokkulepitud järkjärgulise kasutuselevõtu ajakava. Tagatiste suunises on ette nähtud ka alustamise tagatise ja muutuvtagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma 800 000 Singapuri dollarit. Delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 sätestatud künnis on 500 000 eurot. Võttes arvesse, et neis valuutades väljendatud väärtuste erinevus on väike, tuleks kõnealuseid summasid käsitada samaväärsetena.

(13)

Sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisas sätestatud alustamise tagatise arvutamise standardmeetodile võimaldavad Singapuri tagatiseeskirjad kasutada standardmudelit, mis on samaväärne eespool nimetatud lisas sätestatud meetodiga. Alternatiivselt võib alustamise tagatise arvutamiseks kasutada kolmanda isiku mudeleid või sisemudeleid, kui need mudelid sisaldavad teatavaid konkreetseid parameetreid, sealhulgas minimaalseid usaldusvahemikke ja riski võimendustagatise perioode ning teatavaid varasemate perioodide andmeid, sealhulgas stressiperioodide kohta. Enne sisemudeli või kolmanda isiku mudeli kasutamist ja enne selle muutmist peavad vastaspooled sellest teatama Singapuri rahandusametile ja esitama kõik asjakohased dokumendid, sealhulgas mudeli metoodika, kirjelduse ja valideerimisaruanded, et tõendada mudeli vastavust tagatiste suunistele.

(14)

Singapuri tagatiseeskirjade nõudeid aktsepteeritavale tagatisele ja sellele, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, võib käsitada samaväärsena nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/2251. Singapuri tagatiseeskirjades on esitatud ka sarnane aktsepteeritavate tagatiste loetelu ja ette nähtud, et Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksused peavad võetavat tagatist mõistlikul viisil mitmekesistama, sealhulgas piirates vähese likviidsusega väärtpaberite kasutamist, et vältida tagatise kontsentratsiooni. Singapuri tagatiseeskirjade nõuded tagatise hindamisele on võrreldavad delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 19 sätestatud nõuetega.

(15)

Mis puutub Singapuris ametisaladuse kaitse taseme samaväärsusesse, siis kohaldatakse Singapuri rahandusameti töötajate suhtes Singapuri rahandusameti seaduse (edaspidi „MASi seadus“) sätteid ametisaladuse hoidmise kohta, millega keelatakse Singapuri rahandusameti direktoritel, ametnikel, töötajatel, konsultantidel ja esindajatel avaldada neile ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud teavet. Seega tagab MASi seadus ametisaladuse hoidmisel, sealhulgas pädevate asutuste ja kolmandate poolte vahetatud ärisaladuse kaitse, samaväärse taseme sellega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 VIII jaotises. Seepärast tuleks MASi seaduse kohast ametisaladuse hoidmise taset käsitada samaväärsena määruses (EL) nr 648/2012 ette nähtud tasemega.

(16)

Singapuri rahandusametil on Singapuri õiguskorras tõhusa järelevalve ja riikliku sunni osas esmane vastutus suuniste järgimise järelevalve ja nende täitmise tagamise eest. Singapuri rahandusametil on õigus võtta kohaldatavate nõuete rikkumise peatamiseks mitmesuguseid järelevalvemeetmeid, näiteks saata hoiatuskirju, kõrvaldada direktoreid ametist, jätta järelevalveasutuse heakskiit andmata või kehtestada Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksuste tegevusele piiranguid. Seega tuleks teha otsus, et nende meetmetega on Singapuri börsiväliste tuletisinstrumentide eeskirjadega tagatud asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil, nii et tagatud on tulemuslik järelevalve ja riiklik sund.

(17)

Käesoleva otsusega tunnustatakse käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal börsiväliste tuletislepingute suhtes Singapuri rahandusameti kehtestatud siduvate nõuete samaväärsust. Komisjon jälgib koostöös ESMAga korrapäraselt õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ja mille kohta käesolev otsus vastu võeti. Komisjon võib oma järelevalvetegevuse raames nõuda, et Singapuri rahandusamet esitaks teavet regulatiivsete ja järelevalvealaste muutuste kohta. Komisjon võib korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust uuesti. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(18)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Singapuri õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida Singapuri rahandusamet kohaldab selliste tehingute puhul, mis on reguleeritud börsiväliste tuletisinstrumentidena ja mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, kauplemise kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise ja vaidluste lahendamise suhtes, samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vastavate nõuetega, kui vähemalt üks nende tehingute vastaspooltest on asutatud Singapuris ja on Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksus, nagu on määratletud mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute riskimaandamisnõuete suunistes.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Singapuri õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida Singapuri rahandusamet kohaldab selliste tehingute puhul, mis on reguleeritud börsiväliste tuletisinstrumentidena ja mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad kaubatuletisinstrumendid, mis sõlmitakse ärilistel eesmärkidel, tagatise vahetamise suhtes samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõuetega, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	vähemalt üks nende tehingute vastaspooltest on asutatud Singapuris ja on Singapuri rahandusameti poolt hõlmatud üksus, nagu on määratletud mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletislepingute riskimaandamisnõuete suunistes;

b)	kui muutuvtagatis tuleb määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt esitada, vahetatakse muutuvtagatist samal päeval, mil see arvutatakse.

Erandina punktist b käsitatakse ka juhul, kui vastaspoolte vahel on kindlaks tehtud, et muutuvtagatist ei saa järjepidevalt esitada arvutamise päeval, Singapuri õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 nõuetega, kui muutuvtagatist vahetatakse kahe tööpäeva jooksul alates selle arvutamisest ja alustamise tagatise arvutamiseks kasutatavat riski võimendustagatise perioodi kohandatakse sellest lähtudes.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/99

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1106,

5. juuli 2021,

millega tunnustatakse, et Austraalia õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutus, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 13 on ette nähtud mehhanism, mille alusel on komisjonil õigus võtta vastu samaväärsust kinnitavaid otsuseid selle kohta, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamine aitab kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

(3)

(4)

Komisjon sai 1. oktoobril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) tehnilise nõuande Austraalia õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete kohta, (4) sealhulgas operatsiooniriski maandamise tehnikate kohta, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. ESMA järeldas oma tehnilises nõuandes, et Austraalias puuduvad õiguslikult siduvad nõuded, mis käsitlevad börsivälise tuletislepingu tingimuste õigeaegset kinnitamist, portfellide vastavusse viimise korda, portfelli tihendamist ja hindamist ning börsiväliste tuletislepingute vastaspoolte vahel vaidluste lahendamise või tagatise vahetamise kohustust. Samuti täheldas ESMA, et sel ajal ei olnud võimalik hinnata kahepoolsete tagatiste kordade samaväärsust, kuna tehnilised standardid, millega määratakse kindlaks liidus kehtivad kahepoolsete tagatiste eeskirjad, ei olnud veel välja töötatud.

(5)

Komisjon on hindamisel võtnud arvesse ESMA tehnilist nõuannet ja alates sellest ajast toimunud regulatiivseid muutusi. Komisjon tegi Austraalias õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätetega ette nähtud nõuete võrdleva analüüsi. Hinnati ka nende nõuete tulemust ja nende sobivust keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskide maandamiseks viisil, mida peetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega.

(6)

Austraalias on mittekeskselt kliiritavate tuletislepingutega seotud tehingute suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord ning vastavad riiklikku sundi käsitlevad sätted kehtestatud Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuse (Australian Prudential Regulation Authority (APRA)) usaldatavusstandardiga CPS 226, mis on vastu võetud 1959. aasta pangandusseaduse § 11AF, 1973. aasta kindlustusseaduse § 32, 1995. aasta elukindlustusseaduse § 230A ja 1993. aasta pensioniskeemide (järelevalve) seaduse § 34C alusel. APRA ülesanne on tagada usaldatavusnõuete kohaselt reguleeritavate finantsasutuste turvalisus ja usaldusväärsus, et nad täidaksid oma rahalised kohustused hoiustajate, kindlustusvõtjate ja fondiliikmete ees stabiilses, tõhusas ja konkurentsivõimelises finantssüsteemis. Usaldatavusstandardis CPS 226 on nõutud, et kõnealuste nõuetega hõlmatud üksusel oleksid mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide jaoks sobivad tagatise andmise ja riskimaandamise tavad. Seda usaldatavusstandardit kohaldatakse panganduse, kahjukindlustuse, elukindlustuse ja pensionikindlustuse sektoris teatavatele künnistele vastavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes. Usaldatavusstandard CPS 226 jõustus 1. märtsil 2017. Mõned selle nõuded rakendatakse järkjärgult kooskõlas rahvusvahelise raamistikuga ja viiakse kooskõlla delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 juba ette nähtud järkjärgulise rakendamisega.

(7)

Usaldatavusstandardit CPS 226 kohaldatakse mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide suhtes, välja arvatud välisvaluutalepingud, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui kolm päeva. Mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide määratlus on usaldatavusstandardis CPS 226 laiem kui börsiväliste tuletisinstrumentide määratlus määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 2. Usaldatavusstandardi CPS 226 punkti 9 alapunktis g on „tuletisinstrument“ määratletud kui tuletisinstrument 2001. aasta äriseadustiku 7. peatüki tähenduses või leping, mis on ühe või mitme kaubaga seotud forvard, vahetustehing või optsioon või nende mis tahes kombinatsioon. Samaväärsust tuleks seetõttu tunnustada selliste börsiväliste tuletisinstrumentide puhul, mille jaoks nõutakse usaldatavusstandardi CPS 226 punkti 9 alapunkti g kohaseid tagatisi.

(8)

Tavaliselt kohaldatakse usaldatavusstandardit CPS 226 mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentidega „APRA poolt hõlmatud üksuste“ ja „hõlmatud vastaspoolte“ vahel tehtavate tehingute suhtes. „APRA poolt hõlmatud üksused“ on volitatud hoiustamisasutused, sealhulgas välismaised hoiustamisasutused, ja pangandusseaduse alusel volitatud mittetegutsevad valdusühingud, samuti üldkindlustusandjad, sealhulgas C-kategooria kindlustusandjad, kindlustusseaduse alusel volitatud mittetegutsevad valdusühingud, ja teise tasandi kindlustusgruppide emaettevõtjad, elukindlustusandjad, sealhulgas vastastikuse abistamise ühingud ja nõuetele vastavad välismaised elukindlustusandjad, ja elukindlustusseaduse alusel registreeritud mittetegutsevad valdusühingud ning äritegevuseks pensioniskeemide (järelevalve) seaduse alusel registreeritavad pensioniskeemiüksused. Mõiste „hõlmatud vastaspooled“ vastab üldjoontes määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 „finantssektori vastaspoole“ määratlusele, kusjuures sarnasel viisil on välja jäetud eriotstarbelised vahendid, mille puhul tehakse tehing üksnes riskide maandamise eesmärgil. Mõiste „hõlmatud vastaspooled“ määratluses ei ole vastaspoole asukohajärgne kohtualluvus oluline, tingimusel et vastaspoole maksejõuetuse või pankroti korral ei ole kahtlust tasaarvestuslepingu täitmisele pööratavuses või kui tagatiskokkulepped ei ole küsitavad ja on vastaspoole makseviivituse korral õiguslikult täitmisele pööratavad.

(9)

Kooskõlas usaldatavusstandardi CPS 226 punktiga 11 kohaldatakse vastaspoolte vahel muutuvtagatise vahetamise kohustust ainult sellise tehingu korral, mille puhul mõlema vastaspoole mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide summa ületab agregeeritud ja konsolideeritud alusel vähese tähtsuse künnist, mis on 3 miljardit Austraalia dollarit. Määruses (EL) nr 648/2012 sellist künnist ei ole. Samaväärsuse tunnustamine peaks seega sõltuma sellest, et vastaspooled, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artiklit 11, ja APRA poolt hõlmatud üksused vahetavad muutuvtagatisi.

(10)

Usaldatavusstandard CPS 226 sisaldab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 ning delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 VIII peatükis sätestatud kohustustega sarnaseid kohustusi. Nimetatud usaldatavusstandardi punktid 77–94 sisaldavad õigeaegse kinnitamise, portfellide tihendamise ja vastavusse viimise ning tehingute hindamise ja vaidluste lahendamise kohta erinõudeid, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega. Õigeaegse kinnitamise puhul ei saa usaldatavusstandardis CPS 226 sätestatud nõudeid käsitada samaväärsena, sest nende kohaselt tuleb tehingud kinnitada kõigest „nii kiiresti kui võimalik“, kuid komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 on sätestatud tehingu kinnitamise maksimaalne aeg. Portfelli vastavusse viimise puhul ei saa usaldatavusstandardis CPS 226 sätestatud nõudeid käsitada samaväärsena, sest usaldatavusstandardis CPS 226 ei ole portfelli vastavusse viimise sagedust täpsustatud, kuid delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 on see täpselt kindlaks määratud. Vaidluste lahendamise puhul ei saa usaldatavusstandardis CPS 226 sätestatud nõudeid käsitada samaväärsena, sest erinevalt delegeeritud määrusest (EL) nr 149/2013 ei ole selle usaldatavusstandardiga ette nähtud konkreetset menetlust viie tööpäeva jooksul lahendamata vaidluste jaoks. Portfelli tihendamise ja tehingute hindamise puhul võib usaldatavusstandardis CPS 226 sätestatud nõudeid käsitada tulemuste poolest samaväärsena delegeeritud määruse (EL) nr 149/2013 artiklites 13 ja 14 sätestatud nõuetega.

(11)

Usaldatavusstandardiga CPS 226 hõlmatud mittekeskselt kliiritavate tuletislepingute puhul tuleks APRA poolt hõlmatud üksustele kehtestatud õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid käsitada samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega seoses portfelli tihendamise ja tehingute hindamisega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu.

(12)

Usaldatavusstandardi CPS 226 kohaselt tuleb olenevalt kõnealuse usaldatavusstandardi punktis 11 osutatud vähese tähtsuse künnisest vahetada muutuvtagatist ning esitada tuleb ja sisse on vaja nõuda alustamise tagatis kõigi uute mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute puhul, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja vahetustehingud APRA poolt hõlmatud üksuse ja hõlmatud vastaspoole vahel. APRA on alustamise tagatise nõuete jõustamiseks võtnud vastu rahvusvaheliselt kokkulepitud järkjärgulise rakendamise, kusjuures järkjärgulise rakendamise Austraalia dollarites väljendatud künniseid tuleks käsitada samaväärsetena delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 35 osutatud künnistega. Sarnased erandid füüsiliselt arveldatavatele valuutaforvarditele ja vahetustehingutele ning aktsiaoptsioonidele või indeksioptsioonidele on sätestatud delegeeritud määruses (EL) 2016/2251. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada üksnes selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille suhtes kohaldatakse tagatisnõudeid nii määruse (EL) nr 648/2012 kui ka usaldatavusstandardi CPS 226 kohaselt.

(13)

Usaldatavusstandardi CPS 226 kohaselt tuleb muutuvtagatist arvutada ja nõuda iga päev ning muutuvtagatise summad arveldada „viivitamata“. APRA on avalikult väljendanud ootust, et praktikas toimub muutuvtagatise arveldamine T+1 alusel (kus T on lisatagatise nõude kuupäev). Selline arveldustähtaeg ei pruugi aga olla igas olukorras järgitav, näiteks ajavööndi ja piiriüleste kaalutluste tõttu. Seetõttu on APRA vastu võtnud printsiibipõhise nõude muutuvtagatise kiireks arveldamiseks, et saavutada tulemus, mis on kooskõlas muude ülemaailmsete regulatiivsete nõuetega muutuvtagatise arveldamise ajastamise kohta. Delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 12 on nõutud, et kõik sellise börsivälise tuletistehingu vastaspooled, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, vahetavad muutuvtagatist iga päev või kohandavad sellest lähtudes alustamise tagatise arvutamiseks kasutatavat riski võimendustagatise perioodi. Usaldatavusstandardis CPS 226 muutuvtagatise suhtes sätestatud korda tuleks käsitada samaväärsena üksnes juhul, kui selle korraga saavutatakse samaväärne tulemus kui määruse (EL) nr 648/2012 nõuete kohaldamisega. Seepärast tuleks sätestada sellesisulised tingimused.

(14)

Usaldatavusstandardiga CPS 226 on ette nähtud ka alustamise tagatise ja muutuvtagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma 750 000 Austraalia dollarit, samas kui delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 sätestatud summa on 500 000 eurot. Võttes arvesse, et nende summade erinevus on väike ning usaldatavusstandardil CPS 226 ja delegeeritud määrusel (EL) 2016/2251 on sama eesmärk, tuleks neid summasid käsitada samaväärsetena.

(15)

Usaldatavusstandardi CPS 226 nõudeid alustamise tagatise arvutamisele tuleks käsitada samaväärsena delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud nõuetega. Sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisas sätestatud alustamise tagatise arvutamise standardmeetodiga võimaldab usaldatavusstandard CPS 226 kasutada standardmudelit, mis on samaväärne kõnealuses IV lisas sätestatud mudeliga. Alternatiivselt saab usaldatavusstandardi CPS 226 kohaselt kasutada alustamise tagatise arvutamiseks sise- või kolmanda isiku mudeleid, kui need mudelid sisaldavad teatavaid konkreetseid parameetreid, mis on samaväärsed delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatuga, sealhulgas minimaalseid usaldusvahemikke ja riski võimendustagatise perioode ning teatavaid varasemate perioodide andmeid, sealhulgas stressiperioodide kohta. APRA poolt hõlmatud üksused peavad taotlema APRA-lt heakskiitu sise- või kolmanda isiku mudeli kasutamiseks ning tagama, et see mudel vaadatakse enne heakskiidu taotlemist sõltumatult läbi.

(16)

Usaldatavusstandardi CPS 226 nõudeid aktsepteeritud tagatise kohta ja selle kohta, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, tuleks käsitada samaväärsena nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 4. Usaldatavusstandard CPS 226 sisaldab samaväärset aktsepteeritud tagatiste loetelu ning APRA poolt hõlmatud üksus peab kehtestama asjakohased kontrollimehhanismid tagamaks, et võetud tagatisega ei kaasne märkimisväärset korrelatsiooni- ega kontsentratsiooniriski. Kontsentratsiooni tuleks hinnata iga emitendi, emitendi liigi ja vara liigi alusel. Seepärast tuleks selliste börsiväliste tuletislepingute kohta, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, usaldatavusstandardis CPS 226 sisalduvaid tagatiseeskirju käsitada samaväärsetena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatutega.

(17)

Mis puutub Austraalias ametisaladuse kaitse tasemesse, siis kohaldatakse APRA ja teiste Austraalia Liidu asutuste suhtes 1988. aasta privaatsuse seadust. Lisaks on 1998. aasta Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuse seadusega (edaspidi „APRA seadus“) kehtestatud üksikasjalikud konfidentsiaalsussätted, mida kohaldatakse APRA ja selle töötajate suhtes. Konkreetselt panevad APRA ametnikud või endised ametnikud APRA seaduse § 56 lõike 2 kohaselt toime kuriteo, kui nad avalikustavad „kaitstud teabe“ või „kaitstud dokumendi“ mis tahes isikule või „kohtule“ (muul viisil kui kooskõlas APRA seadusega). Lisaks on 1914. aasta karistusseaduse §-ga 70 kehtestatud Austraalia Liidu ametnikele (st avaliku sektori töötajatele, sealhulgas APRA töötajatele ja töövõtjatele) üldise konfidentsiaalsuse nõue. Selle sätte kohaselt on see kuritegu, kui Austraalia Liidu ametnik avalikustab mingi asjaolu või dokumendi, mis on talle teatavaks saanud või mis on tema valduses seetõttu, et ta on Austraalia Liidu ametnik, ja mida ta on kohustatud mitte avalikustama. Seega tagavad privaatsuse seadus, karistusseadus ja APRA seadus kokkuvõttes ametisaladuse hoidmise, sealhulgas ametiasutuste ja kolmandate poolte vahetatud ärisaladuse kaitse, mida tuleks käsitada samaväärsena sellega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 VIII jaotises.

(18)

APRA-l on Austraalia õiguskorras tõhusa järelevalve ja riikliku sunni osas esmane vastutus usaldatavusstandardi CPS 226 järgimise järelevalve ja selle täitmise tagamise eest. APRA võib võtta mitmesuguseid järelevalvemeetmeid, sealhulgas algatada krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse ametliku uurimise, kehtestada nende tegevusloale tingimusi või anda konkreetsete küsimustega seotud korraldusi, nimetada krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse juhtimiseks ametisse vannutatud halduri, kohtuhalduri või asendushalduri, algatada isikute või krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kriminaalmenetluse või taotleda lähenemiskeeldu. Seega tuleks teha otsus, et nende meetmetega on usaldatavusstandardi CPS 226 kohase asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemusliku kohaldamisega tagatud õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil tulemuslik järelevalve ja riiklik sund, mis on samaväärne liidu õigusraamistikuga võimaldatava järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätetega.

(19)

Käesoleva otsusega tunnustatakse Austraalia õiguses käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal börsiväliste tuletislepingute suhtes kehtinud siduvate nõuete samaväärsust. Komisjon jälgib koostöös ESMAga korrapäraselt õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ja mille kohta käesolev otsus vastu võeti. Komisjon võib oma järelevalvetegevuse raames nõuda, et APRA esitaks teavet regulatiivsete ja järelevalvealaste muutuste kohta. Komisjon võib korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust uuesti. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(20)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Austraalia õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutuse (edaspidi „APRA“) reguleeritavate mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute puhul portfelli tihendamisel ja tehingute hindamisel, samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega, kui vähemalt üks sellise tehingu vastaspooltest on APRA poolt hõlmatud üksus, nagu on määratletud usaldatavusstandardis CPS 226.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Austraalia õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse APRA reguleeritavate mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute puhul tagatiste vahetamisel, samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatud nõuetega, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)	vähemalt üks nende tehingute vastaspooltest on APRA poolt hõlmatud üksus, nagu on määratletud usaldatavusstandardis CPS 226;

b)	kui muutuvtagatis tuleb esitada määruse (EL) nr 648/2012 kohaselt, esitatakse muutuvtagatis samal päeval, mil see arvutatakse.

Erandina punktist b käsitatakse ka juhul, kui vastaspoolte vahel on kindlaks tehtud, et muutuvtagatist ei saa järjepidevalt esitada arvutamise päeval, Austraalia õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 nõuetega, kui muutuvtagatis esitatakse kahe tööpäeva jooksul alates selle arvutamisest ja alustamise tagatise arvutamiseks kasutatavat riski võimendustagatise perioodi kohandatakse sellest lähtudes.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).

(4) ESMA/2013/1373, „Technical advice on third country regulatory equivalence under EMIR – Australia“, ESMA, 1. oktoober 2013.

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/104

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1107,

5. juuli 2021,

millega tunnustatakse, et Hongkongi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Hongkongi Rahandusamet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 13 on ette nähtud mehhanism, mille alusel on komisjonil õigus võtta vastu samaväärsust kinnitavaid otsuseid selle kohta, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamine aitab kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

(3)

Selleks et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid saaks käsitada samaväärsena liidu asjaomase korraga operatsiooniriski maandamise tehnikate ja tagatisnõuete puhul, peaks kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete sisuline tulemus olema samaväärne määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 11 sätestatud liidu nõuetega, tagama ametisaladuse kaitse tasemel, mis on samaväärne kõnealuse määruse artiklis 83 sätestatuga. Lisaks tuleb sellist õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid selles kolmandas riigis tulemuslikult kohaldada viisil, mis on õiglane ja moonutusi mittetekitav. Samaväärsuse hindamiseks seega kontrollitakse, kas kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted tagavad, et sellised börsivälised tuletislepingud, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu ja mis sõlmitakse vähemalt ühe kõnealuses kolmandas riigis asuva vastaspoolega, ei kujuta endast liidu finantsturgudele suuremat riski ega tekita seega liidus vastuvõetamatut süsteemset riski.

(4)

Komisjon sai 1. oktoobril 2013 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) tehnilise nõuande Hongkongi õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete kohta, (4) sealhulgas operatsiooniriski maandamise tehnikate kohta, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu. ESMA järeldas oma tehnilises nõuandes, et kuna Hongkongil oli kliirimise kohustuse, finantssektoriväliste vastaspoolte ja kliirimata lepingute riskimaandamismeetoditega seotud õiguskorra väljatöötamine veel pooleli, ei olnud ESMA-l võimalik nendes küsimustes teha lõplikku ja täielikku analüüsi ega anda tehnilist nõu.

(5)

Komisjon on võtnud arvesse alates 2013. aastast Hongkongis toimunud regulatiivseid muutusi ning teinud Hongkongis õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätetega ette nähtud nõuete võrdleva analüüsi. Komisjon hindas ka nende nõuete tulemuse ja sobivuse keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsivälistest tuletislepingutest tulenevate riskide maandamiseks selliseks, et seda võib pidada samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud asjaomaste nõuete tulemusega.

(6)

Hongkongis on mittekeskselt kliiritavate tuletislepingutega seotud tehingute suhtes „volitatud krediidiasutustele ja investeerimisühingutele“ (pangandusseaduse § 2 lõikes 1 määratletud kui tegevusloaga pangad, piiratud tegevusloaga pangad ja hoiustamisasutused) kehtestatud õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted sätestatud järelevalvepoliitika juhendi moodulis CR-G-14 „Mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletistehingud – tagatis ja muud riskimaandusstandardid“ (edaspidi „poliitikajuhend“), mis on pangandusseaduse § 7 lõike 3 alusel Hongkongi Rahandusameti välja antud kohustuslik suunis. Pangandusseaduse kohaselt on Hongkongi Rahandusameti peamine ülesanne edendada pangandussüsteemi üldist stabiilsust ja tõhusat toimimist, milleks ta reguleerib pangandust ja hoiuste kaasamist ning teeb järelevalvet volitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute äritegevuse üle. Poliitikajuhendi eesmärk on sätestada mittekeskselt kliiritavate börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute tagatise ja muude riskimaandamismeetodite miinimumstandardid, mille vastuvõtmist Hongkongi Rahandusamet volitatud krediidiasutustelt ja investeerimisühingudelt ootab. Poliitikajuhend avaldati esimest korda 27. jaanuaril 2017 ja seda ajakohastati 11. septembril 2020. Mõned selle nõuded rakendatakse järkjärgult kooskõlas rahvusvahelise raamistikuga ja viiakse kooskõlla komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 juba ette nähtud järkjärgulise rakendamisega. Kohustusliku suunise mittejärgimine võib kaasa tuua pangandusseaduse seitsmendas loetelus sätestatud loaandmiskriteeriumide läbivaatamise ning seetõttu võib kohustusliku suunise tulemust käsitada käesoleva otsuse kontekstis õiguslike nõuetega samaväärsena.

(7)

Poliitikajuhendit kohaldatakse mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide suhtes, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja -vahetustehingud, valuutatehingud, mis kaasnevad põhisumma vahetamisega seotud erinevate valuutade intressimäära vahetustehingutega, füüsiliselt arveldatavad kaubaforvardid ja kuni edasise teateni mittekeskselt kliiritavad aktsiaoptsioonid, aktsiate korvi optsioonid ja aktsiaindeksioptsioonid. Poliitikajuhendis tähendab „mittekeskselt kliiritav tuletisinstrument“ (väärtpaberite ja futuuride käskkirja 1. lisa 1. osa 1B jaos määratletud) börsivälist tuletistoodet, mida ei kliirita (panganduse (kapitalinõude) eeskirjade 2. jao lõikes 1 määratletud) keskse vastaspoole kaudu. „Mittekeskselt kliiritava tuletisinstrumendi“ mõistet tuleks käsitada määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud börsiväliste tuletisinstrumentide mõistega samaväärsena. Seepärast tuleks käesolevas otsuses käsitleda korda ja sätteid, mida kohaldatakse poliitikajuhendi kohaselt tagatist vajavate börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes.

(8)

Tavaliselt kohaldatakse poliitikajuhendit volitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning hõlmatud üksuste vahel mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute suhtes. Poliitikajuhendi kohaldamisel on „hõlmatud üksused“ finantssektori vastaspooled, olulised finantssektorivälised vastaspooled või muud Hongkongi Rahandusameti määratud üksused, kuid mitte riigid, keskpangad, avaliku sektori asutused, mitmepoolsed arengupangad ega Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. Poliitikajuhendis tähendab „finantssektori vastaspool“ mis tahes üksust, mille puhul üksuse enda või tema konsolideerimisgrupi mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus ületab iga aasta 1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini kestval üheaastasel perioodil 15 miljardit Hongkongi dollarit ja kui üksus tegeleb peamiselt mõne järgmise tegevusega: pangandus, väärtpaberitega kauplemine, pensionifondiskeemide valitsemine, kindlustustegevus, rahaülekande või -vahetuse teenuse osutamine, laenuandmine, väärtpaberistamine (välja arvatud juhul ja niivõrd, kui seotud eriotstarbeline ettevõtja teeb tehinguid mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentidega üksnes riskimaanduse eesmärgil), portfelli valitsemine (sealhulgas varade valitsemine ja fondide valitsemine) ning sellise tegevuse elluviimisega seotud abitegevus. Poliitikajuhendis tähendab „oluline finantssektoriväline vastaspool“ mis tahes üksust, mis ei ole finantssektori vastaspool ja mille puhul üksuse enda või tema konsolideerimisgrupi mittekeskselt kliiritavate tuletisinstrumentide keskmine tinglik koguväärtus ületab iga aasta 1. septembrist kuni järgmise aasta 31. augustini kestval üheaastasel perioodil 60 miljardit Hongkongi dollarit. Mõiste „hõlmatud üksused“ vastab seega üldjoontes määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 punkti 8 „finantssektori vastaspoole“ määratlusele, kusjuures sarnasel viisil on välja jäetud eriotstarbelised vahendid, mille puhul tehakse tehing üksnes riskide maandamise eesmärgil.

(9)

Poliitikajuhend sisaldab määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 ning delegeeritud määruses (EL) nr 149/2013 sätestatud kohustustega sarnaseid kohustusi. Konkreetselt sisaldab poliitikajuhendi 4. peatükk („Riskimaandusstandardid“) õigeaegse kinnitamise, portfellide tihendamise ja vastavusse viimise ning tehingute hindamise ja vaidluste lahendamise kohta liidu õiguses sätestatuga samaväärsena käsitatavaid erinõudeid, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu.

(10)

Poliitikajuhendiga hõlmatud mittekeskselt kliiritavate tuletislepingute puhul tuleks õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid käsitada samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega seoses õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise ning vaidluste lahendamisega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu.

(11)

Poliitikajuhendi kohaselt tuleb volitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu ning hõlmatud üksuse vahel kooskõlas rahvusvaheliselt kokkulepitud järkjärgulise rakendamisega, mille Hongkongi dollarites väljendatud künniseid tuleks käsitada samaväärsetena delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 kasutatud künnistega, vahetada muutuvtagatis ning esitada tuleb ja sisse on vaja nõuda alustamise tagatis kõigi uute mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute puhul, välja arvatud füüsiliselt arveldatavad valuutaforvardid ja -vahetustehingud, valuutatehingud, mis kaasnevad põhisumma vahetamisega seotud erinevate valuutade intressimäära vahetustehingutega, füüsiliselt arveldatavad kaubaforvardid ja kuni edasise teateni mittekeskselt kliiritavad aktsiaoptsioonid, aktsiate korvi optsioonid ja aktsiaindeksioptsioonid. Sarnased erandid füüsiliselt arveldatavatele valuutaforvarditele ja -vahetustehingutele ning aktsiaoptsioonidele või indeksioptsioonidele on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklites 37 ja 38. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada üksnes selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mille suhtes kohaldatakse tagatisnõudeid nii määruse (EL) nr 648/2012 kui ka poliitikajuhendi kohaselt.

(12)

Kooskõlas poliitikajuhendiga tuleb muutuvtagatist nõuda hiljemalt järgmise tööpäeva lõpus ja see tuleb võtta hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast nõudmist. Poliitikajuhendi joonealuses märkuses 64 on öeldud, et kui muutuvtagatist vahetatakse harvem kui kord päevas, tuleks muutuvtagatise võtmise vahele jäävate päevade arv lisada kümnepäevasele ajavahemikule, mida kasutatakse sisemudeli meetodi järgi alustamise tagatise arvutamiseks. Kui muutuvtagatist vahetatakse alustamise tagatise summade arvutamiste vahel erineva sagedusega, tuleks kümnepäevasele ajavahemikule lisada maksimaalne arv päevi, mis jääb sellel ajavahemikul muutuvtagatise võtmiste vahele.

(13)

Poliitikajuhendiga on ette nähtud ka alustamise tagatise ja muutuvtagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma 3,75 miljonit Hongkongi dollarit, samas kui delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 sätestatud summa on 500 000 eurot. Võttes arvesse, et nende summade väärtuste erinevus on väike ning poliitikajuhendil ja delegeeritud määrusel (EL) 2016/2251 on sama eesmärk, tuleks neid summasid käsitada samaväärsetena.

(14)

Poliitikajuhendi nõudeid alustamise tagatise arvutamisele tuleks käsitada samaväärsena delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatud nõuetega. Sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisas sätestatud alustamise tagatise arvutamise standardmeetodile võimaldab poliitikajuhend kasutada standardset lähenemisviisi, mis on samaväärne kõnealuses IV lisas sätestatud mudeliga. Alternatiivselt saab poliitikajuhendi kohaselt kasutada alustamise tagatise arvutamiseks sise- või kolmanda isiku mudeleid, kui need mudelid sisaldavad teatavaid konkreetseid parameetreid, mis on samaväärsed delegeeritud määruses (EL) 2016/2251 sätestatuga, sealhulgas minimaalseid usaldusvahemikke ja riski võimendustagatise perioode ning teatavaid varasemate perioodide andmeid, sealhulgas stressiperioodide kohta. Volitatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad enne sise- või kolmanda isiku mudeli kasutamist taotlema Hongkongi Rahandusametilt ametlikku heakskiitu (välja arvatud kogu sektori jaoks standardsele alustamise tagatise mudelile, mida volitatud krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada, kui nad on Hongkongi Rahandusametile sellest kavatsusest teada andnud, ning mille Hongkongi Rahandusamet vaataks läbi pärast rakendamist).

(15)

Poliitikajuhendi nõudeid aktsepteeritud tagatise kohta ja selle kohta, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, tuleks käsitada samaväärsena nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 4. Poliitikajuhend sisaldab samaväärset aktsepteeritud tagatiste loetelu ning volitatud krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad kehtestama asjakohased kontrollimehhanismid tagamaks, et võetud tagatisega ei kaasne märkimisväärset korrelatsiooni- ega kontsentratsiooniriski. Kontsentratsiooni tuleks hinnata iga emitendi, emitendi liigi ja vara liigi alusel. Seepärast tuleks selliste börsiväliste tuletislepingute kohta, mida ei kliirita keskse vastaspoolega, poliitikajuhendis sisalduvaid tagatiseeskirju käsitada samaväärsetena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõikes 3 sätestatuga.

(16)

Ametisaladuse kaitse taseme puhul tuleb Hongkongi Rahandusameti tegevdirektoril ja selle töötajatel pangandusseaduse § 120 lõiget 1 järgides hoida ja aidata hoida saladust kõigis küsimustes, mis on seotud mis tahes isiku tegevusega, millest nad võivad pangandusseaduses sisalduvate ülesannete täitmisel teada saada. Kui lubatud eranditest ei tulene teisiti, ei tohi nad sellises küsimuses saadud teavet ühegi teise isikuga jagada (välja arvatud isikuga, kellega see küsimus on seotud) ning nad ei tohi teise isiku juurdepääsu ühelegi nende omandis, valduses või kontrolli all olevale dokumendile aktsepteerida ega võimaldada. Isikut, kes neid nõudeid rikub, võib karistada rahatrahvi ja vangistusega. Seega on pangandusseaduse § 120 lõikega 1 ette nähtud ametisaladus, sealhulgas Hongkongi Rahandusameti poolt (kohaldatavaid seadusekohase avalikustamise protokolle järgides) kolmandate isikutega jagatud konfidentsiaalse teabe kaitse, mida tuleks käsitada samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 VIII jaotises sätestatuga.

(17)

Hongkongis mittekeskselt kliiritavate tuletislepingutega tehtavate tehingutega seotud õiguskorra tõhusa järelevalve ja riikliku sunni osas lasub esmane vastutus poliitikajuhendi järgimise järelevalve ja selle täimise tagamise eest Hongkongi Rahandusametil, kes rakendab volitatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes pidevat riskipõhist järelevalvet. Hongkongi Rahandusamet võib võtta erinevaid järelevalvemeetmeid, sealhulgas nõuda, et asjaomane volitatud krediidiasutus või investeerimisühing esitaks pangandusseaduse § 59 lõike 2 kohase aruande, et teha kindlaks tagatise andmise või riskimaandamise tavades esinevate võimalike puuduste algpõhjused, mis tuleb tulevikus kõrvaldada, ning käskida volitatud krediidiasutusel või investeerimisühingul pangandusseaduse § 52 alusel tugevdada oma sisekontrollisüsteeme. Lisaks kajastub poliitikajuhendi järgimine volitatud krediidiasutuse või investeerimisühingu CAMEL-reitingus ja/või järelevalvemenetluses sisalduvas hindamises. Oluline mittevastavus poliitikajuhendile võib tingida selle, et Hongkongi Rahandusamet vaatab läbi, kas volitatud krediidiasutus või investeerimisühing vastab endiselt pangandusseaduse seitsmenda loetelu kohastele loa andmise kriteeriumidele ja kas juhtkond on endiselt oma ülesannete täitmiseks sobiv ja nõuetele vastav. Lisaks ja kuigi seda juhtub harva, on Hongkongi Rahandusametil õigus volitatud krediidiasutusele või investeerimisühingule antud luba tühistada või peatada. Need volitused on sätestatud pangandusseaduse § 22 lõikes 1, § 24 lõikes 1 ja § 25 lõikes 1. Seega tuleks teha otsus, et nende sätetega on poliitikajuhendi kohase asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemusliku kohaldamisega tagatud õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil tulemuslik järelevalve ja riiklik sund, mis on samaväärne liidu õigusraamistikuga võimaldatava järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätetega.

(18)

Käesoleva otsusega tunnustatakse poliitikajuhendis käesoleva otsuse vastuvõtmise ajal börsiväliste tuletislepingute suhtes kehtinud regulatiivsete nõuete samaväärsust. Komisjon jälgib koostöös ESMAga korrapäraselt õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ja mille kohta käesolev otsus vastu võeti. Komisjon võib oma järelevalvetegevuse raames nõuda, et Hongkongi Rahandusamet esitaks teavet regulatiivsete ja järelevalvealaste muutuste kohta. Komisjon võib korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust uuesti. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(19)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Hongkongi õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse Hongkongi Rahandusameti reguleeritud mittekeskselt kliiritavate tuletistehingute puhul õigeaegsel kinnitamisel, portfelli tihendamisel ja vastavusse viimisel, lepingute hindamisel ja vaidluste lahendamisel, samaväärsena kõnealuse määruse artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetega, kui vähemalt üks sellise tehingu vastaspooltest on pangandusseaduse § 2 lõikes 1 määratletud volitatud krediidiasutus või investeerimisühing, mille suhtes kohaldatakse Hongkongi Rahandusameti välja antud järelevalvepoliitika juhendi moodulis CR-G-14 „Mittekeskselt kliiritavad börsivälised tuletistehingud – tagatis ja muud riskimaandusstandardid“ sätestatud riskimaandamisnõudeid.

Artikkel 2

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(2) Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 149/2013, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (ELT L 52, 23.2.2013, lk 11).

(4) ESMA/2013/1369, „Technical advice on third country regulatory equivalence under EMIR – Hongkong“, lõpparuanne, ESMA, 1. oktoober 2013.

6.7.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 238/109

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1108,

5. juuli 2021,

millega tunnustatakse, et Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teevad järelevalvet Föderaalreservi Süsteemi nõukogu, pangajärelevalve büroo, föderaalne hoiuste kindlustamise korporatsioon, põllumajanduskrediidiamet ja föderaalne eluasemerahastamise amet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 13 on ette nähtud mehhanism, mille alusel on komisjonil õigus võtta vastu samaväärsust kinnitavaid otsuseid selle kohta, et kolmanda riigi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on samaväärsed määruse (EL) nr 648/2012 artiklites 4, 9, 10 ja 11 sätestatud nõuetega, nii et vastaspooled, kes teevad kõnealuse määruse kohaldamisalasse kuuluvaid tehinguid ja kellest vähemalt üks on asutatud kõnealuses kolmandas riigis, tuleks lugeda täitvaks asjaomaseid nõudeid, kuna nad vastavad kõnealuse kolmanda riigi õiguskorra nõuetele. Samaväärsuse kinnitamine aitab kaasa määruse (EL) nr 648/2012 peaeesmärgi – vähendada süsteemset riski ja suurendada tuletisinstrumentide turu läbipaistvust – saavutamisele, tagades kolmandate riikidega kokku lepitud ja kõnealuses määruses sätestatud põhimõtete ühtse kohaldamise rahvusvahelisel tasandil.

(2)

(3)

(4)

Komisjon sai 1. septembril 2013 tehnilise nõuande (4) Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvelt (ESMA) USA õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete kohta seoses muu hulgas operatsiooniriski maandamise tehnikate ja tagatistega, mida kohaldatakse keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute suhtes. ESMA keskendus oma tehnilises nõuandes aga eeskirjadele, mille olid välja andnud kaubafutuuridega kauplemise komisjon (Commodity Futures Trading Commission, CFTC) ja väärtpaberite ja börsitehingute komisjon (Securities and Exchange Commission, SEC) ning mis ei hõlmanud eeskirju, mida kohaldatakse vastaspoolte suhtes, keda reguleerivad Föderaalreservi Süsteemi nõukogu (Board of Governors of the Federal Reserve System, FRS), pangajärelevalve büroo (Office of the Comptroller of the Currency, OCC), föderaalne hoiuste kindlustamise korporatsioon (Federal Deposit Insurance Corporation, FDIC), põllumajanduskrediidiamet (Farm Credit Administration, FCA) ja föderaalne eluasemerahastamise amet (Federal Housing Finance Agency, FHFA) (ühiselt „USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivad asutused“).

(5)

Komisjon on arvesse võtnud pärast ESMA tehnilise nõuande saamist toimunud regulatiivseid muutusi. Käesolev otsus ei põhine üksnes USAs kohaldatava õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete võrdleval analüüsil, vaid hinnati ka nende nõuete tulemust ja nende sobivust kõnealustest lepingutest tulenevate riskide maandamiseks viisil, mida peetakse samaväärseks määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuete tulemusega.

(6)

USAs börsiväliste tuletislepingute suhtes kohaldatav õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on sätestatud Dodd-Franki Wall Streeti reformi ja tarbijakaitse seaduse (edaspidi „Dodd-Franki seadus“) VII jaotises ning spetsiaalsetes rakenduseeskirjades, mille on vastu võtnud USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivad asutused.

(7)

Dodd-Franki seaduses puuduvad operatsiooniriski maandamise tehnikatega samaväärsed eeskirjad, mida kohaldataks selliste börsiväliste tuletisinstrumentide suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, ning USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivad asutused ei ole välja andnud eeskirju ega määrusi, millega kehtestataks samaväärsed nõuded. Seetõttu ei hõlma käesolev otsus õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute suhtes, mille teeb ühelt poolt USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivate asutuste reguleeritav vastaspool ja teiselt poolt liidus asutatud vastaspool, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid, ning mis on seotud õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise ning hindamise ja vaidluste lahendamise kohustustega.

(8)

Liidus kohaldatakse keskse vastaspoole kaudu kliirimata börsiväliste tuletislepingute suhtes artikli 11 lõike 3 kohaselt tagatise vahetamise kohustust („tagatisnõue“). Selle reegli kohaselt peavad kõik vastaspooled vahetama muutuvtagatisi ja teatavat künnist ületavad vastaspooled peavad vahetama alustamise tagatisi. Seda silmas pidades peab iga vastaspool, keda reguleerib USA usaldatavusnõuetega seotud reguleeriv asutus, järgima kõnealuse reguleeriva asutuse vastu võetud reeglit, mis on sätestatud föderaaleeskirjade koodeksi 12. jaotises vastavalt 45. osas (OCC puhul), 237. osas (FRSi puhul), 349. osas (FDICi puhul), 624. osas (FCA puhul) ja 1221. osas (FHFA puhul) (ühiselt „vahetustehingu tagatise reegel“).

(9)

Vahetustehingu tagatise reeglit kohaldatakse selliste vahetustehingute ja väärtpaberipõhiste vahetustehingute suhtes, mille ühel pool on hõlmatud vahetustehinguüksused ja muud vahetustehinguüksused, finantssektori lõppkasutajad, kellel on vahetustehingutes oluline riskipositsioon, ning teatavatel tingimustel ka lõppkasutajad, kellel ei ole vahetustehingutes olulist riskipositsiooni, ning teisel pool muud vastaspooled, nagu riigid, mitmepoolsed arengupangad või Rahvusvaheliste Arvelduste Pank. Selleks et üksusel oleks vahetustehingutes oluline riskipositsioon, peab tema kliirimata börsiväliste tuletisinstrumentide keskmine päevane tinglik koguväärtus eelmise kalendriaasta juunis, juulis ja augustis ületama 8 miljardit USA dollarit, ning delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 28 sätestatud samalaadne künnis on 8 miljardit eurot. Liidus ei ole muutuvtagatise vahetamise nõudel olulisuse künnist ja seda kohaldatakse kõigi vastaspoolte suhtes, kes kuuluvad määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 kohaldamisalasse. Vahetustehingu tagatise reegli järgi nõutav alustamise ja muutuvtagatise kombineeritud minimaalne ülekandesumma on 500 000 USA dollarit, ning delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 25 on vastav nõue 500 000 eurot. Võttes arvesse, et valuutade kursivahe mõju ei ole suur, tuleks neid summasid käsitada samaväärsena.

(10)

Vahetustehingu tagatise reegli nõudeid kohaldatakse Dodd-Franki seaduse 721. jaos määratletud vahetustehingute ja Dodd-Franki seaduse 761. jaos määratletud väärtpaberipõhiste vahetustehingute suhtes, hõlmates seega peaaegu kõik määruses (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletislepingutena määratletud lepingud, välja arvatud valuutaforvardid ja välisvaluuta vahetustehingud, millele vahetustehingu tagatise reegliga nõudeid ei kehtestata. Lisaks ei ole vahetustehingu tagatise reeglis ette nähtud struktureeritud toodete (sealhulgas pandikirjad ja väärtpaberistamised) erikohtlemist. Liidus on välisvaluuta vahetuslepingud ja valuutaforvardid vabastatud alustamise tagatise nõudest ning tuletisinstrumendid, mis on seotud pandikirjadega riski maandamise eesmärgil, võib samuti vabastada alustamise tagatise nõuetest. Seepärast tuleks käesolevat otsust kohaldada ainult börsiväliste tuletisinstrumentidega tehtud tehingute suhtes, mille puhul on tagatis kohustuslik nii liidu õiguse kui ka vahetustehingu tagatise reegli kohaselt.

(11)

Vahetustehingu tagatise reegli nõuded alustamise tagatise arvutamisele on samaväärsed määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõuetega. Sarnaselt delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 IV lisaga on vahetustehingu tagatise reegli kohaselt lubatud kasutada standardmeetodit. Alternatiivselt võib selle arvutuse tegemiseks kasutada kolmanda isiku mudeleid või sisemudeleid, kui need mudelid sisaldavad teatavaid konkreetseid parameetreid, sealhulgas minimaalseid usaldusvahemikke ja riski võimendustagatise perioode ning teatavaid varasemate perioodide andmeid, sealhulgas stressiperioodide kohta. Need mudelid peab heaks kiitma asjaomane USA usaldatavusnõuetega seotud reguleeriv asutus.

(12)

Vahetustehingu tagatise reegli nõuded aktsepteeritud tagatise kohta ja selle kohta, kuidas kõnealust tagatist hoitakse ja eraldatakse, on samaväärsed nendega, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2016/2251 artiklis 4. Vahetustehingu tagatise reegel sisaldab samaväärset aktsepteeritud tagatiste loetelu. Vahetustehingu tagatise reeglit tuleks seepärast käsitada samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 alusel sätestatuga.

(13)

Mis puutub ametisaladuse kaitse samaväärsusesse, siis USAs kohaldatakse föderaalsete reguleerivate asutuste suhtes privaatsuse seadust (Privacy Act) ja teabevabaduse seadust (Freedom of Information Act, FOIA). FOIA kohaselt peab eraisik või organisatsioon võtma paljudel juhtudel meetmeid, et tagada esitatud teabe konfidentsiaalne käsitlemine. Seega tagavad privaatsuse seadus ja FOIA ametisaladuse hoidmisel, sealhulgas ametiasutuste ja kolmandate poolte vahetatud ärisaladuse kaitse, samaväärse taseme sellega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 648/2012 VIII jaotises. USA nõudeid tuleks käsitada pakkuvat ametisaladuse kaitset, mis on samaväärne määrusega (EL) nr 648/2012 tagatava kaitsega.

(14)

USA õiguskorras on USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivatel asutustel tõhusa järelevalve ja riikliku sunni osas laialdased uurimis- ja järelevalvevolitused hinnata, kas hõlmatud vahetustehinguüksused järgivad vahetustehingu tagatise reeglit. USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivad asutused saavad võtta mitmesuguseid järelevalvemeetmeid, et peatada kohaldatavate nõuete rikkumine. Peale selle on USA õigusraamistikuga nähtud ette tsiviilkaristused, sealhulgas ajutised või alalised lähenemiskeelud või kohtumäärused ja trahvid, samuti kriminaalkaristused kohaldatavate nõuete rikkumise puhul. Seega tuleks teha otsus, et nende meetmetega on Dodd-Franki seaduse, kaubabörsi seaduse, väärtpaberituru seaduse, vahetustehingu tagatise reegli, samuti vajaduse korral CFTC ja SECi määruste alusel tagatud asjaomase õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete tulemuslik kohaldamine õiglasel ja moonutusi mittetekitaval viisil, nii et tagatud on tõhus järelevalve ja riiklik sund.

(15)

Käesoleva otsusega tunnustatakse USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivate asutuste poolt börsiväliste tuletislepingute suhtes kehtestatud ja otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud siduvate nõuete samaväärsust. Komisjon jälgib koostöös ESMAga korrapäraselt õigus- ja järelevalvekorra ning riiklikku sundi käsitlevate sätete arengut ja tulemuslikku rakendamist börsiväliste tuletislepingute puhul seoses tingimuste õigeaegse kinnitamise, portfelli tihendamise ja vastavusse viimise, lepingute hindamise, vaidluste lahendamise kohustuste ja tagatisnõuetega, mida kohaldatakse selliste börsiväliste tuletislepingute suhtes, mida ei kliirita keskse vastaspoolega ja mille kohta käesolev otsus vastu võeti. Komisjon võib oma järelevalvetegevuse raames nõuda, et USA usaldatavusnõuetega seotud reguleerivad asutused esitaksid teavet regulatiivsete ja järelevalvealaste muutuste kohta. Komisjon võib korraldada spetsiaalseid hindamisi, kui asjaomaste muutuste tõttu on vaja, et komisjon hindaks käesoleva otsusega kinnitatud samaväärsust uuesti. Sellise ümberhindamise tulemusel võidakse käesolev otsus kehtetuks tunnistada, mistõttu hakataks vastaspoolte suhtes automaatselt taas kohaldama kõiki määruses (EL) nr 648/2012 sätestatud nõudeid.

(16)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas Euroopa väärtpaberikomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 648/2012 artikli 13 lõike 3 kohaldamisel käsitatakse Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalvekorda ning riiklikku sundi käsitlevad sätteid selliste tagatiste vahetamisel, mida kohaldatakse tehingute suhtes, mida reguleeritakse Dodd-Franki seaduse 721. jaos määratletud „vahetustehingutena“ või Dodd-Franki seaduse 761. jaos määratletud „väärtpaberipõhiste vahetustehingutena“ ja mida ei kliirita keskse vastaspoole kaudu, samaväärsena määruse (EL) nr 648/2012 artikli 11 lõike 3 nõuetega, kui vähemalt üks sellise tehingu vastaspooltest on asutatud USAs ja on Föderaalreservi Süsteemi nõukogu (FRS), pangajärelevalve büroo (OCC), föderaalse hoiuste kindlustamise korporatsiooni (FDIC), põllumajanduskrediidiameti (FCA) või föderaalse eluasemerahastamise ameti (FHFA) kohaselt hõlmatud vahetuslepinguüksus ning vastaspoole suhtes kohaldatakse vahetustehingu tagatise reeglit, mis on sätestatud föderaaleeskirjade koodeksi 12. jaotises – vastavalt 45. osas (OCC puhul), 237. osas (FRSi puhul), 349. osas (FDICi puhul), 624. osas (FCA puhul) ja 1221. osas (FHFA puhul) (ühiselt „vahetustehingu tagatise reegel“).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 5. juuli 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 201, 27.7.2012, lk 1.

(4) ESMA/2013/BS/1157, „Technical advice on third country regulatory equivalence under EMIR – US“, lõpparuanne, ESMA, 1. september 2013.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 238

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 6. juuli 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1096, 21. aprill 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/787 segude märgistamise sätete osas	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1097, 1. juuli 2021, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Garbanzo de Fuentesaúco (KGT))	4
	*	Komisjoni määrus (EL) 2021/1098, 2. juuli 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II, III ja IV lisa seoses teatavates toodetes või nende pinnal esinevate 24-epibrassinoliidi, Allium cepa L. sibula ekstrakti, tsüflumetofeeni, fludioksoniili, fluoroksüpüüri, naatrium-5-nitroguaiakolaadi, naatrium-o-nitrofenolaadi ja naatrium-p-nitrofenolaadi jääkide piirnormidega ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EL) 2021/1099, 5. juuli 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II ja III lisa ( 1 )	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1100, 5. juuli 2021, millega kehtestatakse Türgist pärit teatavate rauast, legeerimata terasest või muust legeerterasest kuumvaltsitud lehttoodete suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks	32
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1101, 20. mai 2021, seisukoha kohta, mis võetakse Euroopa Liidu nimel maailma terviseassamblee 74. istungjärgul	79
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1102, 28. juuni 2021, millega palutakse komisjonil esitada uuring selle kohta, milline on olukord liidus selgrootute bioloogiliste tõrjevahendite liidu territooriumile sissetoomise ning nende liidu territooriumil hindamise, tootmise, turustamise ja kasutamise osas ning millised on sellega seoses liidu võimalused, ning esitada ettepanek, kui see on asjakohane uuringu tulemustest lähtuvalt	81
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1103, 5. juuli 2021, millega tunnustatakse, et Brasiilia õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille Brasiilia krediidiasutused ja investeerimisühingud sõlmivad Brasiilia Keskpanga reguleerimise all, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega ( 1 )	84
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1104, 5. juuli 2021, millega tunnustatakse, et Kanada õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Kanada finantsasutuste järelevalveasutus, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega ( 1 )	89
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1105, 5. juuli 2021, millega tunnustatakse, et Singapuri õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Singapuri rahandusamet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega ( 1 )	94
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1106, 5. juuli 2021, millega tunnustatakse, et Austraalia õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Austraalia usaldatavusnõuete täitmise järelevalve asutus, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega ( 1 )	99
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1107, 5. juuli 2021, millega tunnustatakse, et Hongkongi õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teeb järelevalvet Hongkongi Rahandusamet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega ( 1 )	104
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1108, 5. juuli 2021, millega tunnustatakse, et Ameerika Ühendriikide õigus- ja järelevalvekord ning riiklikku sundi käsitlevad sätted on tuletistehingute puhul, mille üle teevad järelevalvet Föderaalreservi Süsteemi nõukogu, pangajärelevalve büroo, föderaalne hoiuste kindlustamise korporatsioon, põllumajanduskrediidiamet ja föderaalne eluasemerahastamise amet, samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 (börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta) artikli 11 teatavate nõuetega ( 1 )	109


	(1) EMPs kohaldatav tekst