24.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 224/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1017,

15. aprill 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005, (1) eriti selle artikli 58 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009, (2) eriti selle artikli 6 lõiget 3 ja artikli 7 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 lõikega 1 vähendavad liikmesriigid III jaotise 1. peatüki alusel asjaomase kalendriaasta kohta põllumajandustootjale antavate otsetoetuste summat vähemalt 5 % võrra summa osast, mis ületab 150 000 eurot. Kõnealuse määruse artikli 7 lõike 2 kohaselt tehakse toetuste vähendamisest tekkivad hinnangulised summad kättesaadavaks liidu toetusena maaelu arengu programmide raames võetavate meetmete jaoks.

(2)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 11 lõike 6 neljanda lõiguga teatasid liikmesriigid komisjonile 19. veebruariks 2021 oma otsusest otsetoetuste summa vähendamise kohta ja vähendamisest tekkivad hinnangulised summad 2021. kalendriaastal. Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Itaalia, Läti, Ungari, Madalmaade, Poola, Portugali, Slovakkia ja Soome teadete kohaselt oli hinnanguline summa suurem kui null.

(3)

Kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 1 seitsmenda lõiguga teatasid Tšehhi, Taani, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Läti ja Madalmaad komisjonile oma otsusest teha 2022. eelarveaastal Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) lisatoetusena kättesaadavaks teatav protsent oma 2021. kalendriaasta otsetoetuste iga-aastasest riiklikust ülemmäärast.

(4)	Kooskõlas määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 14 lõike 2 seitsmenda lõiguga teatasid Horvaatia, Luksemburg, Ungari, Malta, Poola, Portugal ja Slovakkia komisjonile oma otsusest teha teatav summa nende 2022. aasta EAFRD eraldisest kättesaadavaks 2021. kalendriaasta otsetoetustena.

(5)

Seepärast on vaja kohandada määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa nii, et otsetoetuste iga-aastased riiklikud ülemmäärad ja iga-aastased netoülemmäärad kajastaksid otsuseid, mille on teinud Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Läti, Luksemburg, Ungari, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Slovakkia ja Soome. Samuti on vaja kohandada määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa, et kõnealustes otsustes kajastuks maaelu arendamiseks antava liidu toetuse iga-aastases jaotuses liikmesriikide kaupa.

(6)	Seega tuleks määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ja määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa vastavalt muuta,

(7)

Kuna käesoleva määrusega määrusesse (EL) nr 1307/2013 tehtavad muudatused mõjutavad kõnealuse määruse kohaldamist 2021. aastal, eelkõige seoses teatavate otsetoetuskavade suhtes kohaldatavate ülemmäärade õigeaegse kehtestamisega, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja neid muudatusi tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

Artikkel 2

Määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 2 kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 608.

I LISA

Määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa teises osas asendatakse 2022. aastat käsitlev veerg järgmisega:

	„2022
Belgia	82 800 894
Bulgaaria	284 028 644
Tšehhi	267 027 708
Taani	136 972 060
Saksamaa	1 387 301 738
Eesti	88 031 648
Iirimaa	311 641 628
Kreeka	651 537 600
Hispaania	1 081 564 825
Prantsusmaa	2 008 001 070
Horvaatia	276 679 401
Itaalia	1 355 921 375
Küpros	23 770 514
Läti	142 745 173
Leedu	195 495 162
Luksemburg	11 626 644
Ungari	384 539 149
Malta	19 334 497
Madalmaad	129 378 369
Austria	520 024 752
Poola	1 004 725 539
Portugal	455 640 620
Rumeenia	967 049 892
Sloveenia	110 170 192
Slovakkia	234 975 909
Soome	354 551 956
Rootsi	211 889 741
EL 27 kokku	12 697 426 700
Tehniline abi	30 272 220
Kokku	12 727 698 920 “

II LISA

Määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa muudetakse järgmiselt.

II lisas asendatakse 2021. kalendriaastat käsitlev veerg järgmisega:

Kalendriaasta	„2021
Belgia	494 926
Bulgaaria	788 626
Tšehhi	848 107
Taani	802 001
Saksamaa	4 620 753
Eesti	190 715
Iirimaa	1 186 282
Kreeka	1 797 077
Hispaania	4 800 590
Prantsusmaa	6 736 440
Horvaatia	364 968
Itaalia	3 628 529
Küpros	47 648
Läti	314 055
Leedu	569 965
Luksemburg	33 432
Ungari	1 305 715
Malta	5 244
Madalmaad	661 382
Austria	677 582
Poola	3 360 049
Portugal	680 873
Rumeenia	1 891 805
Sloveenia	131 530
Slovakkia	417 082
Soome	515 713
Rootsi	685 676 “

III lisas asendatakse 2021. kalendriaastat käsitlev veerg järgmisega:

Kalendriaasta	„2021
Belgia	494,9
Bulgaaria	789,3
Tšehhi	847,1
Taani	801,3
Saksamaa	4 620,8
Eesti	190,7
Iirimaa	1 186,3
Kreeka	1 981,1
Hispaania	4 859,1
Prantsusmaa	6 736,4
Horvaatia	365,0
Itaalia	3 622,5
Küpros	47,6
Läti	313,8
Leedu	570,0
Luksemburg	33,4
Ungari	1 275,5
Malta	5,2
Madalmaad	661,3
Austria	677,6
Poola	3 345,3
Portugal	681,0
Rumeenia	1 891,8
Sloveenia	131,5
Slovakkia	415,3
Soome	515,7
Rootsi	685,7“

24.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 224/6

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1018,

22. juuni 2021,

millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses globaalse süsteemse olulisuse näitajate avalikustamisega ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1030/2014

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artiklit 434a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 441 kohaselt peavad globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustama iga aasta nende näitajate väärtused, mida on kasutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute punktisumma arvutamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (2) artiklis 131 osutatud kindlaksmääramise metoodika alusel. Komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1030/2014 (3) (mis võeti vastu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 441 lõike 2 alusel) on sätestatud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramisel kasutatavate väärtuste avalikustamise ühtsed vormingud ja tähtajad. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 441 lõige 2 tunnistati kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/876 (4).

(2)

Direktiivi 2013/36/EL artiklis 131 on sätestatud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise kriteeriumid. Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1222/2014 (5) on täpsustatud kõnealuse kindlaksmääramise metoodikat ja määratletud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad. Delegeeritud määrust (EL) nr 1222/2014 muudeti komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/539, (6) et võtta arvesse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise muudetud rahvusvahelisi standardeid, mille Baseli pangajärelevalve komitee võttis vastu 2018. aasta juulis (7). Need muudetud rahvusvahelised standardid ja eelkõige nõue kasutada ühtset vormingut teabe esitamiseks nende näitajate väärtuste kohta, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 441 osutatud globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate punktisumma kindlaksmääramiseks, peaksid kajastuma komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/637 (8).

(3)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/637 vastavalt muuta.

(4)

Määrusega (EL) 2019/876 lisati määrusesse (EL) nr 575/2013 artikkel 434a, millega anti komisjonile õigus võtta vastu rakenduslikud tehnilised standardid, et täpsustada ühtseid vorminguid sellise teabe avalikustamiseks, mille abil saab hinnata krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskiprofiili ning seda, mil määral nad täidavad määruse (EL) nr 575/2013 I–VII osas sätestatud nõudeid. Rakendusmäärus (EL) 2021/637 võeti vastu kõnealuse artikli 434a alusel ja sellega kehtestati rakendusmääruse (EL) nr 1030/2014 nõuete asemel uued nõuded. Seepärast on asjakohane tunnistada rakendusmäärus (EL) nr 1030/2014 kehtetuks.

(5)

Selleks et tagada sujuv üleminek rakendusmääruselt (EL) nr 1030/2014 rakendusmäärusele (EL) 2021/637, peaks käesoleva määruse kohaldamise kuupäev langema kokku rakendusmääruse (EL) nr 2021/637 kohaldamise kuupäevaga, mis on 28. juuni 2021. Samal põhjusel peaks käesoleva määruse jõustumise kuupäev olema sama kui selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäev, mis eelneb kohaldamise kuupäevale, milleks on 28. juuni 2021.

(6)

Baseli pangajärelevalve komitee avaldas 2019. aasta detsembris konsolideeritud Baseli raamistiku, sealhulgas kolmanda samba muudetud avalikustamisnõuded, (9) mis peamiselt lisati määrusesse (EL) nr 575/2013 määrusega (EL) 2019/876. Nende muudatuste rakendamiseks kehtestati rakendusmäärusega (EL) 2021/637 järjepidev ja täielik kolmanda samba avalikustamisraamistik. Sellest tuleneb, et kui globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad teabe oma punktisumma kindlaksmääramiseks kasutatud näitajate väärtuste kohta, peaksid nad kasutama kolmanda samba aruannet kooskõlas käesoleva määrusega.

(7)	Käesolev määrus põhineb Euroopa Pangandusjärelevalve poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(8)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikke seonduvaid kulusid ja kasu ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (10) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/637 muutmine

Rakendusmäärusesse (EL) 2021/637 lisatakse artikkel 6a:

„Artikkel 6a

Globaalse süsteemse olulisuse näitajate avalikustamine

1. Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad teabe näitajate väärtuste kohta, mida kasutatakse määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 441 osutatud punktisumma kindlaksmääramiseks, kasutades määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 434a osutatud ühtset avalikustamisvormingut, mida asjaomased asutused kasutavad vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1222/2014 artikli 3 lõikele 2 näitajate väärtuste kogumiseks, välja arvatud kõnealuse artikli kohaselt kogutud lisaandmed ja memokirjed.

2. Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad lõikes 1 osutatud teabe kolmanda samba aastalõpu aruandes. Globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad avalikustavad lõikes 1 osutatud teabe uuesti esimeses kolmanda samba aruandes pärast asjaomastele asutustele näitajate väärtuste lõplikku esitamist, kui esitatud näitajad erinevad kolmanda samba aastalõpu aruandes avaldatud näitajatest.“

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 1030/2014 kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) nr 1030/2014 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 28. juunist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(3) Komisjoni 29. septembri 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1030/2014, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses selliste näitajate väärtuste avalikustamise ühtse vormingu ja kuupäevaga, mille alusel määratakse kindlaks globaalsed süsteemselt olulised ettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 284, 30.9.2014, lk 14).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/876, millega muudetakse määrust (EL) nr 575/2013 seoses finantsvõimenduse määra, stabiilse netorahastamise kordaja, omavahendite ja kõlblike kohustuste nõuete, vastaspoole krediidiriski, tururiski, kesksetes vastaspooltes olevate positsioonide, ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjates olevate riskipositsioonide, riskide kontsentreerumise, aruandlus- ja avalikustamisnõuetega ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 150, 7.6.2019, lk 1).

(5) Komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1222/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodikat ja määratakse kindlaks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad (ELT L 330, 15.11.2014, lk 27).

(6) Komisjoni 11. veebruari 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/539, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 1222/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) nr 2013/36/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega täpsustatakse globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate kindlaksmääramise metoodikat ja määratakse kindlaks globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate alakategooriad (ELT L 108, 29.3.2021, lk 10).

(7) Baseli raamistik – SCO40. Globaalsed süsteemselt olulised pangad.

(8) Komisjoni 15. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/637, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute avalikustatava teabega, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 VIII osa II ja III jaotises, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1423/2013, komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/1555, komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/200 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/2295 (ELT L 136, 21.4.2021, lk 1).

(9) Basel Committee on Banking Supervision of the Bank for International Settlements, DIS Disclosure requirements, detsember 2019.

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1093/2010, 24. november 2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

24.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 224/9

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/1019,

22. juuni 2021,

mis käsitleb Euroopa Arengufondi liikmete osamaksusid, sealhulgas 2021. aasta osamaksu teist osa

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV-ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 2 koostoimes artikli 14 lõikega 3,

võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1877, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2015/323, (2) eriti selle artikli 19 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjon esitab määruse (EL) 2018/1877 artiklites 19–22 sätestatud korras 15. juuniks 2021 ettepaneku, milles märgitakse 2021. aasta osamaksu teise osa suurus ning 2021. aasta osamaks, mida on muudetud juhul, kui aastane osamaks erineb tegelikest vajadustest.

(2)	Euroopa Investeerimispank (EIP) edastas komisjonile 6. aprillil 2021 oma hallatavate rahastamisvahendite kohta kulukohustuste ja maksete ajakohastatud prognoosi vastavalt määruse (EL) 2018/1877 artiklile 46.

(3)	Määruse (EL) 2018/1877 artikli 20 lõike 1 kohaselt tuleb osamaksunõuetega kustutada kõigepealt varasemate Euroopa Arengufondide raames ette nähtud summad. Seepärast tuleks vastavalt määrusele (EL) 2018/1877 esitada nõue tasuda osamaks komisjonile ja EIP-le.

(4)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) (edaspidi „väljaastumisleping“) artikli 152 kohaselt jääb Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (edaspidi „Ühendkuningriik“) Euroopa Arengufondi (EAFi) liikmeks kuni 11. EAFi ja kõigi varasemate lõpetamata EAFide sulgemiseni. Vastavalt väljaastumislepingu artiklile 153 aga ei kasutata Ühendkuningriigi osa 11. EAFi kohaste projektide pärast 31. detsembrit 2020 kohustustest vabastatud vahenditest või varasemate EAFide projektide vahenditest uuesti.

(5)	Nõukogu otsusega (EL) 2020/1708 (4) on määratud liikmesriikide 2021. aasta EAFi osamaksu summaks komisjoni puhul 3 700 000 000 eurot ja EIPi puhul 300 000 000 eurot.

(6)	Selleks et käesolevas otsuses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Arengufondi liikmed maksavad Euroopa Arengufondi osamaksude summadkomisjonile ja Euroopa Investeerimispangale 2021. aasta osamaksu teise osana vastavalt lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 22. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1) ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

(2) ELT L 307, 3.12.2018, lk 1.

(3) ELT L 29, 31.1.2020, lk 7.

(4) Nõukogu 13. novembri 2020. aasta otsus (EL) 2020/1708, milles käsitletakse liikmesriikide Euroopa Arengufondi osamaksusid, sealhulgas 2022. aasta ülemmäära, 2021. aasta osamaksu ja 2021. aasta osamaksu esimese osa suurust ning hinnangulist ja mittesiduvat prognoosi 2023. ja 2024. aasta osamaksu suuruse kohta (ELT L 385, 17.11.2020, lk 13).

LISA

LIIKMESRIIGID JA ÜHENDKUNINGRIIK	Osatähtsus 11. EAFis (%)	2021. aasta osamaksu 2. osa (eurodes)		Kokku
		EIP	Komisjon
		11. EAF	11. EAF
BELGIA	3,24927	4 224 051,00	38 991 240,00	43 215 291,00
BULGAARIA	0,21853	284 089,00	2 622 360,00	2 906 449,00
TŠEHHI	0,79745	1 036 685,00	9 569 400,00	10 606 085,00
TAANI	1,98045	2 574 585,00	23 765 400,00	26 339 985,00
SAKSAMAA	20,57980	26 753 740,00	246 957 600,00	273 711 340,00
EESTI	0,08635	112 255,00	1 036 200,00	1 148 455,00
IIRIMAA	0,94006	1 222 078,00	11 280 720,00	12 502 798,00
KREEKA	1,50735	1 959 555,00	18 088 200,00	20 047 755,00
HISPAANIA	7,93248	10 312 224,00	95 189 760,00	105 501 984,00
PRANTSUSMAA	17,81269	23 156 497,00	213 752 280,00	236 908 777,00
HORVAATIA	0,22518	292 734,00	2 702 160,00	2 994 894,00
ITAALIA	12,53009	16 289 117,00	150 361 080,00	166 650 197,00
KÜPROS	0,11162	145 106,00	1 339 440,00	1 484 546,00
LÄTI	0,11612	150 956,00	1 393 440,00	1 544 396,00
LEEDU	0,18077	235 001,00	2 169 240,00	2 404 241,00
LUKSEMBURG	0,25509	331 617,00	3 061 080,00	3 392 697,00
UNGARI	0,61456	798 928,00	7 374 720,00	8 173 648,00
MALTA	0,03801	49 413,00	456 120,00	505 533,00
MADALMAAD	4,77678	6 209 814,00	57 321 360,00	63 531 174,00
AUSTRIA	2,39757	3 116 841,00	28 770 840,00	31 887 681,00
POOLA	2,00734	2 609 542,00	24 088 080,00	26 697 622,00
PORTUGAL	1,19679	1 555 827,00	14 361 480,00	15 917 307,00
RUMEENIA	0,71815	933 595,00	8 617 800,00	9 551 395,00
SLOVEENIA	0,22452	291 876,00	2 694 240,00	2 986 116,00
SLOVAKKIA	0,37616	489 008,00	4 513 920,00	5 002 928,00
SOOME	1,50909	1 961 817,00	18 109 080,00	20 070 897,00
ROOTSI	2,93911	3 820 843,00	35 269 320,00	39 090 163,00
ÜHENDKUNINGRIIK	14,67862	19 082 206,00	176 143 440,00	195 225 646,00
KOKKU EL 27 JA ÜHENDKUNINGRIIK	100,00	130 000 000,00	1 200 000 000,00	1 330 000 000,00

24.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 224/24

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1026,

21. juuni 2021,

Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime ning infokindluse programmi toetamise kohta massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia rakendamise raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia (edaspidi „ELi strateegia“), mille III peatükis on esitatud massihävitusrelvade leviku vastu võitlemise meetmete loetelu.

(2)

ELi strateegia toonitab keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (CWC) ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) olulist rolli keemiarelvavaba maailma loomisel. ELi strateegia eesmärgid täiendavad OPCW seatud eesmärke, kuna OPCW vastutab CWC rakendamise eest.

(3)

Nõukogu võttis 22. novembril 2004 vastu ühismeetme 2004/797/ÜVJP (1) OPCW tegevuse toetamise kohta. Kui see ühismeede kehtivuse kaotas, võeti vastu nõukogu ühismeede 2005/913/ÜVJP, (2) millele omakorda järgnes nõukogu ühismeede 2007/185/ÜVJP (3).

Ühismeetmele 2007/185/ÜVJP järgnesid nõukogu otsused 2009/569/ÜVJP, (4) 2012/166/ÜVJP, (5) 2013/726/ÜVJP, (6) (ÜVJP) 2015/259, (7) (ÜVJP) 2017/2302, (8) (ÜVJP) 2017/2303 (9) ja (ÜVJP) 2019/538 (10).

(4)	Sellise intensiivse ja sihipärase liidu abi jätkumine OPCW-le on vajalik seoses ELi strateegia III peatüki aktiivse rakendamisega.

(5)	On vaja, et liit toetaks jätkuvalt OPCW küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime ning infokindluse programmi, mille eesmärk on suurendada OPCW suutlikkust säilitada küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime vajalik tase praeguste ja tekkivate küberturvalisusega seotud probleemidega tegelemisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. ELi strateegia teatavate elementide viivitamatu ja praktilise kohaldamise tagamiseks toetab liit OPCW projekti, millega taotletakse järgmisi eesmärke:

—	IKT-taristu ajakohastamine kooskõlas OPCW institutsionaalse talitluspidevuse raamistikuga, keskendudes suurel määral vastupidavusvõimele ning

—	eelispääsu haldamise ning teabe füüsilise, loogilise ja krüptograafilise haldamise ja eristamise tagamine OPCW kõigi strateegiliste ja missioonivõrgustike puhul.

2. Lõike 1 kontekstis on ELi strateegia III peatükis esitatud meetmetega kooskõlas olevad liidu toetust saavad OPCW projekti kohased tegevused järgmised:

—	eri paikades läbiviidavate OPCW operatsioonide raames käimasoleva küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime alase tegevuse jaoks toetava keskkonna loomine;

—	kohapeal paiknevate ja pilvepõhiste süsteemide OPCW IKT-süsteemidesse ja eelispääsu haldamise lahendustesse integreerimise ja nende jaoks konfigureerimise kohandatud lahenduse väljatöötamine ning

—	eelispääsu haldamise lahenduste aktiveerimine ja testimine.

3. Lõikes 2 osutatud liidu toetatud OPCW tegevuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).

2. Artiklis 1 osutatud projekti tehnilist rakendamist teostab OPCW tehniline sekretariaat (edaspidi „tehniline sekretariaat“). Tehniline sekretariaat täidab seda ülesannet kõrge esindaja vastutusel ja kontrolli all. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja tehnilise sekretariaadiga vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artiklis 1 osutatud projekti rakendamiseks on 2 151 823 eurot.

2. Kulutusi, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja normidele.

3. Järelevalvet lõikes 2 osutatud kulutuste nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon tehnilise sekretariaadiga vajaliku lepingu. Kõnealuses lepingus määratakse kindlaks, et tehniline sekretariaat tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab selle suurusele, ja määrab kindlaks meetmed koostoime arendamise hõlbustamiseks ja tegevuste kattumise vältimiseks.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumise kuupäeva. Ta teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes tehnilise sekretariaadi koostatud korrapärastest aruannetest. Kõrge esindaja aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise. Komisjon annab teavet artiklis 1 osutatud projekti finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1. Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2. Käesolev otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimisest. Käesolev otsus kaotab aga kehtivuse kuue kuu möödumisel selle jõustumisest, kui nimetatud lepingut ei ole selle aja jooksul sõlmitud.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1) Nõukogu 22. novembri 2004. aasta ühismeede 2004/797/ÜVJP OPCW tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 349, 25.11.2004, lk 63).

(2) Nõukogu 12. detsembri 2005. aasta ühismeede 2005/913/ÜVJP OPCW tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 331, 17.12.2005, lk 34).

(3) Nõukogu 19. märtsi 2007. aasta ühismeede 2007/185/ÜVJP OPCW tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 85, 27.3.2007, lk 10).

(4) Nõukogu 27. juuli 2009. aasta otsus 2009/569/ÜVJP Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 197, 29.7.2009, lk 96).

(5) Nõukogu 23. märtsi 2012. aasta otsus 2012/166/ÜVJP Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 87, 24.3.2012, lk 49).

(6) Nõukogu 9. detsembri 2013. aasta otsus 2013/726/ÜVJP, millega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamisel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) ja Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) täitevnõukogu otsust EC-M-33/Dec 1 (ELT L 329, 10.12.2013, lk 41).

(7) Nõukogu 17. veebruari 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/259 Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 43, 18.2.2015, lk 14).

(8) Nõukogu 12. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2302, millega toetatakse OPCW tegevust, millega abistatakse puhastustööde läbiviimist Liibüas endises keemiarelvade ladustamiskohas massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 329, 13.12.2017, lk 49).

(9) Nõukogu 12. detsembri 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/2303, millega toetatakse massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2118 (2013) ja Süüria keemiarelvade hävitamist käsitleva OPCW täitevnõukogu otsuse EC-M-33/DEC.1 jätkuvat rakendamist (ELT L 329, 13.12.2017, lk 55).

(10) Nõukogu 1. aprilli 2019. aasta otsus (ÜVJP) 2019/538 Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) tegevuse toetamise kohta massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 93, 2.4.2019, lk 3).

LISA

PROJEKTIDOKUMENT

1. Taust

OPCW peab haldama taristut, mis võimaldab tagada teabealase suveräänsuse viisil, mis on vastavuses eelispääsu klassifikatsioonide, asjakohaste töötlustavade ja esinevate ohtudega, säilitades samal ajal suutlikkuse tagada kaitse tekkivate riskide vastu. OPCW seisab küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime osas pidevalt silmitsi tõsiste ja tekkivate riskidega. OPCW on kõrge kvalifikatsiooniga, hästi varustatud ja motiveeritud tegutsejate sihtmärk. Need tegutsejad jätkavad OPCW teabe ja taristuvarade konfidentsiaalsuse ja tervikluse sagedat ründamist. Selleks et reageerida hiljutiste küberrünnete, praeguse poliitilise konteksti ja COVID-19 kriisi esiletoodud muredele ning võttes arvesse ainulaadseid nõudeid, mis on seotud OPCW tööga täita keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (CWC) mandaati, on selge, et on vaja teha esmatähtsaid investeeringuid tehnilisse suutlikkusse.

OPCW lõi oma küberturvalisuse, talitluspidevuse ja füüsilise taristu turvalisuse erifondi abil küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime ning infokindluse programmi (edaspidi „OPCW programm“), mis hõlmab 47 tegevust selleks, et tegeleda viimasel ajal kogetud küberturvalisuse probleemidega. OPCW programm on kooskõlas parimate tavadega, mida toetavad sellised üksused nagu Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet (ENISA), ning järgib põhimõtteid, mis on seotud Euroopa võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse direktiiviga telekommunikatsiooni ja kaitse valdkonnas. Kokkuvõtvalt hõlmab OPCW programm järgmisi temaatilisi valdkondi: salastatud ja avalikud võrgud; poliitika ja juhtimine; avastamine ja reageerimine; käitamine ja hooldamine ning telekommunikatsioon. OPCW programmi eesmärk on põhimõtteliselt võimaldada OPCW-l vähendada võimalust, et hästi varustatud ja/või riikide poolt toetatavad ründajad saavutavad oma eesmärgid, ning leevendada nii välistest kui ka sisemistest ohtudest tulenevaid riske nii inimese kui ka tehnilisest vaatenurgast. Liidu toetus on struktureeritud kolmest tegevusest koosneva projektina, mis vastab kahele OPCW programmi 47 tegevusest.

2. Projekti eesmärk

Projekti üldeesmärk on tagada, et OPCW sekretariaadil oleks suutlikkus säilitada küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime vajalik tase olemasolevate ja tekkivate küberturvalisuse alaste kaitseprobleemidega tegelemisel OPCW peakorterites ja abirajatistes, et võimaldada OPCW mandaadi täitmist ning CWC tulemuslikku rakendamist.

3. Üldeesmärgid

—	IKT-taristu ajakohastamine kooskõlas OPCW institutsionaalse talitluspidevuse raamistikuga, keskendudes suurel määral vastupidavusvõimele;

—	eelispääsu haldamise ning teabe füüsilise, loogilise ja krüptograafilise haldamise ja eristamise tagamine kõigi strateegiliste ja missioonivõrgustike puhul.

4. Tulemused

Projekti eeldatavad tulemused on järgmised:

—	IKT-seadmed ja -teenused tagavad süsteemi suure usaldusväärsuse (hübriidse/geograafilise liiasuse) ning suurendavad IKT-süsteemide ja -teenuste kättesaadavust talitluspidevuse toetamiseks;

—	selliste võimaluste minimeerimine, kus üks tegur või isik võib negatiivselt mõjutada teabe või süsteemide konfidentsiaalsust ja terviklust OPCWs.

5. Tegevused

5.1. Tegevus 1 – eri paikades läbiviidavate OPCW operatsioonide raames käimasoleva küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime alase tegevuse jaoks toetava keskkonna loomine

Selle tegevusega püütakse tagada toetav keskkond OPCW talitluspidevuse kava sujuvaks rakendamiseks seoses küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõimega. See saavutatakse taristu ajakohastamise kaudu, st struktuuri ümberkorraldamise ja/või arhiveerimise kaudu, et tagada OPCW talitluspidevus eri paikades läbiviivate operatsioonide puhul. Samuti lihtsustatakse ja soodustatakse veelgi eelispääsu haldamise integreerimist talitluspidevuse kavandamise ja reageerimise protsessidesse.

5.2. Tegevus 2 – kohapeal paiknevate ja pilvepõhiste süsteemide OPCW IKT-süsteemidesse ja eelispääsu haldamise süsteemidesse integreerimise ja nende jaoks konfigureerimise kohandatud lahenduse väljatöötamine

See tegevus keskendub toetava keskkonna kujundamisele kohandatud lahenduseks kohapeal paiknevate ja pilvepõhiste süsteemide integreerimiseks OPCW IKT-süsteemidesse ja eelispääsu haldamise lahendustesse ja nende jaoks konfigureerimiseks. See peaks suurendama IKT-süsteemide taristu tõhustust ning võimaldama töötada kriitiliste varade jaoks välja integreeritud eelispääsu haldamise süsteemi, mis suudab tagada tõkestamise ning avastamise ja on kooskõlas samaulatusliku ohujahi suutlikkusega.

5.3. Tegevus 3 – eelispääsu haldamise lahenduste aktiveerimine ja testimine

See tegevus tugineb kasutatavale taristule ja eelispääsu haldamise lahendustele, mis on välja töötatud selleks, et integreerimise ja konfiguratsiooni teooria praktikas ellu viia. Süsteemid tuleb kaardistada, profileerida ja integreerida olemasolevatesse süsteemidesse, võttes seejuures arvesse asjaomast poliitikat ja inimtegureid. Pärast seda viiakse läbi põhjalikud testid, et kontrollida süsteemi usaldusväärsust ja see tagada (kõigi uute süsteemide puhul rakendatakse kasutajate ja seadmete tugevat autentimist, asjakohast teabe salastatust ja kaitset ning kõrgetasemelist andmekao ennetamise süsteemi) nii rakendamisel kui ka aja jooksul, mis võimaldab OPCW sekretariaadil teha kindlaks lüngad ja need võimalikult suurel määral kõrvaldada.

6. Kestus

Käesoleva projekti raames rahastatud tegevuste hinnanguline kogukestus on 24 kuud.

7. Toetusesaajad

Projekti toetusesaajateks on OPCW tehnilise sekretariaadi personal, poliitikat kujundavad organid, allorganid ja CWC sidusrühmad, sealhulgas osalisriigid.

8. ELi nähtavus

OPCW võtab mõistlikke turvalisuse kaalutlusi rakendades kõik vajalikud meetmed tutvustamaks seda, et käesolevat projekti rahastab liit.

24.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 224/31

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1028,

21. juuni 2021,

millega võetakse vastu meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 kohaldamiseks ETIASe kesksüsteemi andmetele juurdepääsu, nende muutmise, kustutamise ja ennetähtaegse kustutamise osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226, (1) eriti selle artikli 73 lõike 3 kolmanda lõigu punkti b alapunkte i ja ii,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EL) 2018/1240 on loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), mida kohaldatakse viisanõudest vabastatud kolmandate riikide kodanike suhtes, kes soovivad siseneda liikmesriikide territooriumile.

(2)	Enne ETIASe infosüsteemi väljatöötamist on vaja vastu võtta meetmed selle süsteemi tehniliseks rakendamiseks.

(3)

Käesolevas otsuses kehtestatud meetmeid tuleks täiendada ETIASe infosüsteemi tehniliste kirjeldustega. Käesolevas otsuses sätestatud meetmete põhjal peaks Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) saama määrata kindlaks ETIASe infosüsteemi füüsilise ülesehituse ja süsteemi tehnilised kirjeldused ning töötada ETIASe infosüsteemi välja.

(4)	ETIASe infosüsteemi tehniline arendamine ja rakendamine peaks hõlmama seda, kuidas ametiasutused pääsevad juurde ETIASe kesksüsteemi andmetele, neid andmeid muudavad ja kustutavad.

(5)

Mis puudutab piirivalveasutuste juurdepääsu, et saada piiridel teavet reisiloa oleku kohta, immigratsiooniasutuste juurdepääsu, et kontrollida liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimusi, kesksete juurdepääsupunktide juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil ning ETIASe riiklike üksuste juurdepääsu failide saamiseks, et toetada ohu hindamist, siis tuleks selline juurdepääs anda tehnilise liidese kaudu, mis võimaldab liikmesriikide piiritaristud, kesksed juurdepääsupunktid, immigratsiooniasutuste riiklikud süsteemid ning muud ELi infosüsteemid või riiklikud süsteemid ETIASe kesksüsteemiga ühendada. eu-LISA koostatud tehnilised kirjeldused peaksid sisaldama liidese juhenddokumenti, milles kirjeldatakse ETIASe kesksüsteemi ning muude ELi infosüsteemide ja riiklike süsteemide vahelist tehnilist liidest.

(6)	Alates Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 (2) artikliga 6 loodud Euroopa otsinguportaali töölerakendamisest peaksid piirivalveasutused, immigratsiooniasutused või kesksed juurdepääsupunktid otsingute tegemiseks kasutama Euroopa otsinguportaali.

(7)

Mis puudutab juurdepääsu taotluste mitteautomaatseks menetlemiseks, sealhulgas Europoli juurdepääsu, kui ta esitab ETIASe riiklikele üksustele arvamusi, ning ETIASe kesküksuse ja ETIASe riiklike üksuste juurdepääsu andmete muutmiseks ja kustutamiseks, siis tuleks juurdepääs anda tarkvara kaudu, mille eu-LISA on selleks otstarbeks välja töötanud. Seda tarkvara peaks kasutama ka Europol, et taotleda ETIASe kesksüsteemi andmetele juurdepääsu õiguskaitse eesmärgil. Tuleks täpsustada vahendid, mille kaudu ETIASe kesküksus, ETIASe riiklikud üksused ja Europol tuleb autentida ja mille kaudu nad pääsevad sellele tarkvarale ligi.

(8)

ETIASe kesküksuse, ETIASe riiklike üksuste ja Europoli nõuetekohaselt volitatud kasutajad peaksid tarkvarasse sisse logima oma kasutaja tööprofiilidega. ETIASe kesküksusel ja ETIASe riiklikel üksustel peaks olema võimalik määrata kasutajatele tüüplube, -rolle ja -tööprofiile või kohandada tööprofiile, kasutades tarkvaras eelkehtestatud rolle ja lube, et võtta arvesse seda, kuidas Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ja liikmesriigid loovad ja käitavad vastavalt ETIASe kesküksust ja ETIASe riiklikke üksusi, ning Europolil peaks olema võimalik määrata kasutajatele tüüplube, -rolle ja -tööprofiile või kohandada tööprofiile, kasutades tarkvaras eelkehtestatud rolle ja lube, et kajastada Europoli töömeetodeid.

(9)

Tarkvaras tuleks eelnevalt kindlaks määrata, missugused eelkehtestatud rollid ja load on ühildamatud, et kasutajad ei saaks luua tööprofiile, milles kombineeritakse omavahel ühildamatuid rolle ja lube. Ülesannete lahushoidmiseks ja kasutajate huvide konflikti vältimiseks ei tohiks taotluste töötlemise lubasid kombineerida andmete muutmise ja kustutamise lubadega ega kaebemenetlustega seotud lubadega.

(10)	Kooskõlas andmekaitse, eelkõige lõimitud ja vaikimisi andmekaitse põhimõtetega, peaks tarkvara kasutajatel olema lubatud näha ainult neid andmeid, mis vastavad nende tööprofiilidele määratud lubadele. See võib tähendada seda, et sõltuvalt kasutatavast tööprofiilist võivad kasutajakuvad erineda.

(11)	Tarkvara tuleks välja töötada nii, et sel on üldfunktsioonid, mis toetavad ETIASe kesküksust ja ETIASe riiklikke üksusi selliste ülesannete täitmisel, mis on seotud andmetele juurdepääsu, nende muutmise ja kustutamisega.

(12)	Tarkvara peaks sisaldama ka mitmeid erifunktsioone, et toetada kasutajaid selliste ülesannete täitmisel, mis on seotud andmetele juurdepääsu ja nende muutmisega, ning selliste taotluste mitteautomaatsel menetlemisel, mis andsid automaatsel töötlemisel päringutabamuse.

(13)	Need erifunktsioonid peaksid kasutajatele alati kuvama selge teabe selle kohta, kui palju aega neil veel on, et mitte ületada määruse (EL) 2018/1240 alusel taotluse läbivaatamise eri etappideks ette nähtud tähtaegu.

(14)

Muud erifunktsioonid peaksid toetama ETIASe riiklikke üksusi taotluste mitteautomaatsel menetlemisel, kui nad hindavad ohte. Tarkvara peaks võimaldama teha väljavõtteid ETIASe kesksüsteemis talletatud piiratud andmetest, et hõlbustada ETIASe riiklike üksuste juurdepääsu muudele ELi infosüsteemidele või andmebaasidele (Schengeni infosüsteem (SIS), viisainfosüsteem (VIS), riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) või Eurodac) või nende aluseks olevates riiklikes süsteemides sisalduvale teabele, mis on seotud taotluste automaatse menetlemise käigus saadud päringutabamusega. ETIASe infosüsteem tuleks välja töötada nii, et faile saaks luua automaatselt ja et ETIASe riiklikud üksused saaksid teha neist väljavõtteid, kui nad hindavad taotlusi mitteautomaatse menetlemise käigus kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikliga 26 või 28. On vaja teha kindlaks need funktsioonid ja andmeelemendid, mis tuleks automaatselt ette valmistada faili osana, sõltuvalt päringutabamusest, mis saadakse taotluste automaatsel töötlemisel. Lisaks peavad tarkvaral olema erifunktsioonid, mis võimaldavad teha andmetest väljavõtteid riiklike kaebemenetluste raames ning laadida üles riskihindamise tulemused ja salvestada riiklike kaebemenetlustega seotud andmeid. Riskihindamise tulemuste üleslaadimise tarkvara erifunktsioonid ei tohiks võimaldada üles laadida reisiloa väljastamise või sellest keeldumise otsuse põhjendust.

(15)	eu-LISA peaks andma liikmesriikidele mandaadid, mis võimaldavad neil määrata kesksete juurdepääsupunktide ning piirivalve- ja immigratsiooniasutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele ühe või mitu rolli või kasutaja tööprofiili.

(16)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2018/1725 (3) tulenevat kohustust, peaksid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, kes tegutseb vastutava töötlejana kooskõlas nimetatud määruse artikli 3 punktiga 8, ja eu-LISA, kes tegutseb vastutava töötlejana seoses ETIASe kesksüsteemi infoturbe haldamisega, hindama kavandatavate töötlemistoimingute mõju isikuandmete kaitsele vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 39.

(17)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani määruse (EL) 2018/1240 vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2018/1240 põhineb Schengeni acquis’l, teatas Taani 21. detsembril 2018 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määrust (EL) 2018/1240 oma siseriiklikus õiguses rakendada.

(18)	Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale ja mis jääb nõukogu otsuse 2002/192/EÜ (4) kohaldamisalast välja. Iirimaa ei osale käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(19)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (nende kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (5) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (6) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(20)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (7) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (8) artikliga 3.

(21)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelist protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (9) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (10) artikliga 3.

(22)	Küprose, Bulgaaria, Rumeenia ja Horvaatia puhul on käesolev otsus Schengeni acquis’l põhinev või sellega muul viisil seotud akt vastavalt 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 1, 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 ja 2011. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(23)	Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 22. jaanuaril 2021.

(24)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas e-piiride komitee (ETIAS) arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva otsusega kehtestatakse määruse (EL) 2018/1240 kohaldamiseks meetmed, mis on seotud järgmisega:

1)	andmetele juurdepääs kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 22–29, artiklitega 33–44 ja artiklitega 47–53;

2)	andmete muutmine, kustutamine ja ennetähtaegne kustutamine kooskõlas nimetatud määruse artikliga 55.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„roll“ – juurdepääsuload, mis on seotud konkreetse eesmärgiga töödelda andmeid Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS);

b)	„tööprofiil“ – üks või mitu tööülesannet, mis hõlmavad ühte või mitut rolli;

c)	„kasutaja“ – ETIASe kesküksuse, ETIASe riikliku üksuse, Europoli või keskse juurdepääsupunkti nõuetekohaselt volitatud töötaja ning piirivalve- või immigratsiooniasutused, kel on ühe või mitme rolli või tööprofiiliga seotud juurdepääsumandaat;

d)	„luba“ – õigus teha andmetöötlustoimingut.

II PEATÜKK

TARKVARA KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 3

Autentimiskava ja juurdepääsuhaldus

1. ETIASe kesksüsteemis talletatud andmetele pääsevad juurde kasutajad ETIASe kesküksusest, ETIASe riiklikest üksustest ja Europolist määruse (EL) 2018/1240 artikli 6 lõike 2 punktis m osutatud tarkvara kaudu (edaspidi „tarkavara“), välja arvatud jälgimisnimekirja kanded, millele pääseb juurde kooskõlas komisjoni rakendusotsusega, millega nähakse ette meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 kohaldamiseks seoses ETIASe jälgimisnimekirja ja mõjuhindamisvahendi tehnilise kirjeldusega (11).

2. Tarkvara väljatöötamisel teeb eu-LISA järgmist:

a)	kehtestab tarkvarasse sisselogimiseks autentimiskava;

b)	teeb ETIASe kesküksuse, ETIASe riiklike üksuste ja Europoli jaoks kättesaadavaks tüüpload, -rollid ja -tööprofiilid.

3. Tarkvara peab pakkuma ETIASe kesküksusele, ETIASe riiklikele üksustele ja Europolile tehnilised vahendid, et

a)	luua uusi rolle ja muuta või kustutada olemasolevaid;

b)	luua juurdepääsumandaate, mille abil kasutajad saavad teha andmetöötlustoiminguid kooskõlas määratud rollidega;

c)	reguleerida oma organisatsioonis kasutajatele tüüprollide määramist ja haldamist.

4. ETIASe kesküksuse, ETIASe riiklike üksuste ja Europoli loodud või muudetud rollid tohivad olla nähtavad üksnes vastavalt ETIASe kesküksusele, ETIASe riiklike üksustele või Europolile.

5. Tarkvara ei tohi lasta kasutajatele määrata ühildumatuid rolle. Tarkvaraga tuleb tagada, et mitme tööprofiiliga kasutajad saavad korraga kasutada vaid üht tööprofiili ning et neil on võimalik tööprofiile vahetada, ilma et nad peaks välja logima.

6. ETIASe kesküksus, ETIASe riiklikud üksused ja Europol vastutavad oma organisatsioonis kasutajatele tarkvara abil tööprofiilide määramise eest. Iga tööprofiili, rolli või luba on võimalik määrata sama organisatsiooni mitmele kasutajale.

7. Kasutajad võivad kasutada pseudonüüme. Nende pseudonüümide alusel peab olema võimalik selgitada välja kasutaja ametlik identiteet riiklikul tasandil või Europolis.

8. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud autentimiskava ning tüüpload, -rollid ja -tööprofiilid ning lõikes 4 osutatud ühildumatute rollide määramise ärahoidmine kuuluvad määruse (EL) 2018/1240 artikli 73 lõikega 3 ette nähtud tehniliste kirjelduste alla.

Artikkel 4

Tarkvara üldfunktsioonid

1. Tarkvaral peavad olema vähemalt järgmised funktsioonid, millega toetatakse kasutajaid andmetele juurdepääsu, nende muutmise ja kustutamise eesmärgil:

a)	võimalus kasutada eelnevalt kindlaks määratud filtreid, et kohandada andmete kuvamist iga tarkvarasse sisse logitud tööprofiili jaoks;

b)	lisatud andmete automaatne salvestamine taotlustoimikusse või vajaduse korral andmete kavandatud muudatuste automaatne salvestamine taotlustoimikus ning kasutaja väljalogimine pärast eelkehtestatud tegevusetuse perioodi;

c)	võimalus blokeerida teise kasutaja juurdepääs päringutabamusele teatud piiratud ajavahemikuks, sealhulgas märkides sellised blokeeritud päringutabamused teistele kasutajale nähtaval viisil;

d)	ETIASe kesküksusele või ETIASe riiklikele üksustele võimalus salvestada taotluse menetlemise seis;

e)	ETIASe kesküksusele või ETIASe riiklikele üksustele võimalus märgistada ja salvestada igal ajal võimalik andmete ebatäpsus või määrusega (EL) 2018/1240 vastuolus töötlemine;

f)	ETIASe kesküksuse, ETIASe riiklike üksuste ja Europoli kasutajate vahelise suhtluse ja teabevahetuse võimaldamine;

g)	käesoleva otsuse artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud ajutiste märkuste automaatne kustutamine, kui ETIASe kesküksus ja ETIASe riiklikud üksused on mitteautomaatse menetlemise lõpule viinud;

h)	selle ärahoidmine, et käesoleva otsuse artikli 5 lõike 1 punktis f osutatud ajutised märkused oleksid nähtavad muudele kui sama üksuse või Europoli kasutajatele;

i)	ETIASe kesküksusele käesoleva otsuse artikli 5 lõike 1 punktis m osutatud Europoli taotluste menetlemise võimaldamine;

j)	võimalus hõlbustada andmesubjektide taotluse korral andmeotsingut, sealhulgas vormid andmesubjektile vastamiseks, vajaduse korral koos ülevaatega andmetes tehtud muudatustest, valitud isikuandmetega või määruse (EL) 2018/1240 artikli 64 lõigetes 3 ja 4 osutatud selgitustega;

k)	kui reisiluba muudetakse reisiloa omaniku taotluse alusel kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikliga 64, võimalus kasutajatel teavitada reisiloa omanikku muudetud reisiloa väljaandmisest.

2. eu-LISA kirjeldab tarkvara üldfunktsioonide üksikasju määruse (EL) 2018/1240 artikli 73 lõikes 3 osutatud tehnilistes kirjeldustes.

Artikkel 5

Tarkvara erifunktsioonid

1. Tarkvaral peavad olema vähemalt järgmised erifunktsioonid, millega toetatakse kasutajaid, kui nad otsivad andmeid kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 III, IV ja VI peatükiga:

funktsioon, mis kuvab vaikimisi taotlustoimikud selle järgi, kui palju aega on jäänud mitteautomaatse menetlemise järgmise etapini, ning muud filtrid, mille abil kohandada taotlustoimikute kasutajapõhist kuva:

i)	mitteautomaatsesse menetlusse minemise aeg;

ii)	vajalikud konsulteerimistaotlused ja aeg, mis on jäänud arvamuste esitamise tähtaja möödumiseni (vaikimisi sorditud tähtaja järgi, alustades nendest konsulteerimistaotlustest, mille tähtaeg möödub kõige varem);

iii)	taotlusega seoses konsulteeritud või taotluse eest vastutava ETIASe kesküksuse läbiviidava mitteautomaatse menetlemise järgmine etapp;

iv)	mitteautomaatse menetlemise kaasa toonud päringutabamuse või taustaküsimuse liik;

v)	taotluse liik (st humanitaarkaalutlustel või rahvusvahelised kohustused või tavataotlus);

vi)	taotlused, mis on märgitud eritähelepanu või ad hoc menetlemist vajavaks;

vii)	vastutava liikmesriigi ETIASe riikliku üksuse jaoks konsulteeritud ETIASe riiklikelt üksustelt või Europolilt saadud arvamuse liik, sealhulgas teave selle kohta, kas see saadi tähtaja jooksul või mitte;

b)	funktsioon selleks, et arvutada ja selgelt kuvada järelejäänud aeg ning hoiatused taotluste mitteautomaatse menetlemise tähtaegade kohta, sealhulgas juhul, kui konsulteeritakse ETIASe riiklike üksuste või Europoliga;

c)	funktsioon, mis annab ETIASe kesküksusele, ETIASe riiklikele üksustele ja Europolile koondülevaate mitteautomaatse menetlemisega seotud toimingute haldamise hetkeseisust;

d)	funktsioon, mille abil saab taotluse märkida eritähelepanu või ad hoc menetlemist vajavaks;

e)	funktsioon, mis võimaldab taotleda teavitust otsuse kohta, mille vastutava liikmesriigi ETIASe riiklik üksus on teinud taotluse suhtes, millega seoses ETIASe riikliku üksusega konsulteeriti;

f)	funktsioon, mis võimaldab ETIASe kesküksusel ja ETIASe riiklikel üksustel lisada taotlustoimikusse ajutisi märkuseid või neid sealt kustutada;

funktsioonid, mis toetavad ETIASe riiklikke üksusi määruse (EL) 2018/1240 artiklite 26 ja 28 kohaste taotluste mitteautomaatsel menetlemisel järgmiselt:

määruse (EL) 2018/1240 artikli 26 lõikes 3 osutatud päringutabamuste puhul funktsioon, mis teeb väljavõtete tegemiseks automaatselt kättesaadavaks faili, mis sisaldab järgmisi taotlustoimiku andmeid: „perekonnanimi“, „eesnimi (-nimed)“, „sünnijärgne perekonnanimi“, „sünnikuupäev“, „sünnikoht“, „praegune kodakondsus“, „sünniriik“, „reisidokumendi liik, number ja väljaandjariik“, mis võimaldavad otsida ELi infosüsteemides päringutabamuse andnud kirjeid, faile või hoiatusteateid, ja juhul kui nimetatud artiklis osutatud ELi infosüsteemi päringutabamusega seotud täiendav teave on salvestatud riiklikus süsteemis või andmebaasis, tutvuda selle riikliku süsteemi või andmebaasiga, toetades selles lõikes osutatud ohtude hindamist;

ii)

määruse (EL) 2018/1240 artikli 26 lõikes 4 osutatud päringutabamuste puhul funktsioon, mis teeb väljavõtete tegemiseks automaatselt kättesaadavaks faili, mis sisaldab järgmisi taotlustoimiku andmeid: vastused, mis taotleja on andnud nimetatud määruse artikli 17 lõigete 4 ja 6 alusel, „perekonnanimi“, „eesnimi (-nimed)“, „sünnijärgne perekonnanimi“, „sünniaeg“, „sünnikoht“, „praegune kodakondsus“, „sünniriik“, „reisidokumendi liik, number ja väljaandjariik“, mis võimaldavad otsida päringutabamusega seotud teavet asjakohastest riiklikest süsteemidest või andmebaasidest ning toetavad selles lõikes osutatud ohtude hindamist;

iii)

määruse (EL) 2018/1240 artikli 26 lõikes 5 osutatud päringutabamuste puhul funktsioon, mis teeb väljavõtete tegemiseks automaatselt kättesaadavaks faili, mis sisaldab järgmisi taotlustoimiku andmeid: „perekonnanimi“, „eesnimi (-nimed)“, „sünnijärgne perekonnanimi“, „sünniaeg“, „sünnikoht“, „praegune kodakondsus“, „sünniriik“, „reisidokumendi liik, number ja väljaandjariik“ ja jälgimisnimekirja kande „riiklik tunnus“, mis võimaldavad otsida päringutabamusega seotud teavet asjakohastest riiklikest süsteemidest või andmebaasidest ning toetavad selles lõikes osutatud ohu hindamist;

iv)

määruse (EL) 2018/1240 artikli 26 lõikes 6 osutatud päringutabamuste puhul funktsioon, mis teeb väljavõtete tegemiseks automaatselt kättesaadavaks faili, mis sisaldab järgmisi taotlustoimiku andmeid: „perekonnanimi“, „eesnimi (-nimed)“, „sünnijärgne perekonnanimi“, „sünniaeg“, „sünnikoht“, „praegune kodakondsus“, „sünniriik“, „reisidokumendi liik, number ja väljaandjariik“, mis võimaldavad otsida päringutabamusega seotud teavet asjakohastest riiklikest süsteemidest või andmebaasidest ning toetavad selles lõikes osutatud ohtude hindamist;

v)	funktsioon, mis võimaldab ETIASe riiklike üksuste kasutajatel laadida üles määruse (EL) 2018/1240 artikli 26 lõike 7 teises lõigus osutatud ohtude hindamise tulemused;

funktsioon, mis võimaldab teha väljavõtteid siseriiklike kaebemenetluste jaoks vajalikest asjakohastest andmetest, kui sellised menetlused on algatatud, ning märkida ETIASe kesksüsteemis, et on algatatud kaebemenetlus, koos vastavate riiklike edasikaebuse viitenumbrite ja selle menetluse tulemusega;

i)	funktsioon, mis võimaldab teha määruse (EL) 2018/1240 artikli 27 lõigetes 2 ja 8 osutatud täiendavast teabest või dokumentidest väljavõtteid ning nende dokumentide tõlked üles laadida ja taotlustoimikusse salvestada;

j)	funktsioon, mis võimaldab võtta määruse (EL) 2018/1240 artikli 37 lõike 3, artikli 40 lõike 3 ja artikli 41 lõike 7 kohaste riiklike kaebuste tulemuste suhtes järelmeetmeid, sealhulgas muuta või kustutada ETIASe kesksüsteemis andmeid või vajaduse korral anda välja uue reisiloa;

k)	funktsioon, mille abil määrata kasutajatele taotlustoimikuid ja piirata nende nähtavust või teha need nähtavaks teatavatele kasutajatele samas ETIASe riiklikus üksuses või ETIASe kesküksuses, et võimaldada kasutajate vahelist koordineerimist;

l)	funktsioon, mis võimaldab Europolil teha väljavõtte talle ETIASe kesküksuse poolt edastatud andmetest, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1240 artikli 29 lõikes 2;

funktsioon, mis võimaldab ETIASe kesküksusel saada juurdepääsu ETIASe kesksüsteemile, et menetleda Europoli konsulteerimistaotlusi, mis puudutavad ETIASe kesksüsteemis talletatud andmetega tutvumist, ilma Europoli otsinguparameetreid või otsingutulemusi nägemata, ning teavitada Europoli andmete edastamisest vastavalt määruse (EL) 2018/1240 artiklile 53;

n)	funktsioon, mis võimaldab Europolil teha väljavõtteid failist, mis sisaldab punktis m osutatud konsulteerimistaotlusest pärit andmeid;

o)	funktsioon, mille abil määrata konsulteerimistaotlused konkreetsetele kasutajatele Europolis;

p)	funktsioon, mis võimaldab ETIASe kesküksuse või ETIASe riiklike üksuste kasutajatel töötada samaaegselt mitme päringutabamusega samas taotlustoimikus ja koordineerida arvamuse konsolideerimist juhul, kui ühes taotlustoimikus on selle üksuse jaoks tuvastatud rohkem kui üks päringutabamus;

q)	funktsioon, millega tagatakse, et ETIASe kesküksuses või ETIASe riiklikus üksuses saab taotlustoimikus sama päringutabamusega tegeleda samal ajal ainult üks kasutaja;

r)	funktsioon, mis võimaldab mitteautomaatselt otsida välja antud reisiluba selle tühistamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks.

2. Punktis q osutatud funktsioon peab võimaldama kasutajatel näha päringutabamusi, millega ei ole võimalik konkreetsel ajahetkel tegeleda. Asjakohase juurdepääsumandaadiga kasutajad peavad saama päringutabamuse sisu igal ajal vaadata.

3. Lõikes 1 osutatud tarkvara erifunktsioonide üksikasju, käesoleva artikli lõike 1 punktides g, l, m ja n osutatud failides (millest tehakse väljavõtteid) sisalduvate andmete vormingut ning määruse (EL) 2018/1240 artikli 26 lõikes 7 osutatud kõikide andmetöötlustoimingute dokumenteerimise tehnilist lähenemisviisi kirjeldab eu-LISA nimetatud määruse artikli 73 lõikega 3 ette nähtud tehnilistes kirjeldustes.

III PEATÜKK

ANDMETELE JUURDEPÄÄS, NENDE MUUTMINE, KUSTUTAMINE JA ENNETÄHTAEGNE KUSTUTAMINE

Artikkel 6

Andmetele juurdepääs, nende muutmine, kustutamine ja ennetähtaegne kustutamine määruse (EL) 2018/1240 artikli 55 kohaldamisel

1. Määruse (EL) 2018/1240 artikli 55 kohaldamisel peab tarkvara võimaldama ETIASe kesküksusel või ETIASe riiklikel üksustel teha otsinguid ETIASe kesksüsteemis talletatavates andmetes. Olemas peavad olema järgmised otsinguväljad:

a)	perekonnanimi;

b)	eesnimi (-nimed);

c)	reisidokumendi liik ja number ning reisidokumendi välja andnud riigi kolmetäheline kood;

d)	taotluse number;

e)	kodakondsus(ed);

sünniaeg;

sugu;

h)	ajavahemik.

2. Taotlustoimiku leidmise hõlbustamiseks peab tarkvara võimaldama kasutajatel teha otsinguid käesoleva artikli lõike 1 punktis c või d osutatud otsinguväljadele vastavate andmete abil.

3. Kui lõike 1 punktides c või d osutatud andmeid ei ole, peab tarkvara võimaldama kasutajatel otsida lõike 1 punktides a, b, e, f, g ja h osutatud otsinguväljadele vastavate andmete abil. Tarkvara peab võimaldama kasutajatel teha otsinguid ka siis, kui üks otsinguväljadest b, e või g on tühi. Otsinguvälja h täitmine on vabatahtlik.

4. Lõike 2 kohaselt tehtud otsingute suhtes kehtivad järgmised reeglid:

a)	lõike 1 punktides c ja d osutatud otsinguväljadele sisestatud andmeid otsitakse täppisotsinguga;

b)	kõigile muudele lõikes 1 osutatud otsinguväljadele sisestatud andmeid otsitakse hägusotsinguga.

5. Taotlustoimik tuleb kuvada koos lingitud taotlustoimikutega ning vastavalt kasutajate jaoks kindlaks määratud lubadele ja rollidele.

6. Taotlustoimikute kustutamiseks määruse (EL) 2018/1240 artikli 55 lõike 5 alusel peab tarkvara funktsioon võimaldama ETIASe riiklike üksuste kasutajatel samaaegselt otsida mitut ja saada mitu taotlustoimikut. Tarkvara peab võimaldama nimetatud määruse artikli 55 lõikes 5 osutatud asutustel teha ETIASe riiklikele üksustele kasutamiseks kättesaadavaks struktureeritud teabe, mis sisaldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud otsinguvälju. Nende otsingute suhtes kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3.

7. Enne määruse (EL) 2018/1240 artikli 55 kohase muudatuse salvestamist ETIASe kesksüsteemis peab tarkvara paluma kasutajal muudatus või kustutamine kinnitada, sisestades selleks oma kasutajatunnus.

IV PEATÜKK

ANDMETELE JUURDEPÄÄS ÕIGUSKAITSE EESMÄRGIL

Artikkel 7

Europoli juurdepääs andmetele

1. Määruse (EL) 2018/1240 artikli 53 kohased Europoli taotlused andmetele juurdepääsuks tuleb esitada tarkvara kaudu.

2. Kooskõlas nimetatud määruse artikliga 53 täidab Europol vormi määruse (EL) 2018/1240 artikli 52 lõigetes 2 ja 3 osutatud andmetega. Europol täpsustab, milliseid andmeid, kui need on olemas, võib otsida hägusotsinguga.

3. Määruse (EL) 2018/1240 artikli 53 lõikes 3 osutatud Europoli eriüksus, kes vastutab taotluste eelneva kontrollimise eest, lisab taotlusele oma hinnangu selle kohta, kas taotlus vastab kõikidele nimetatud artikli lõikes 2 sätestatud tingimustele. Kui hinnangut ei ole lisatud, ei ole tehniliselt võimalik taotlust ETIASe kesküksusele esitada.

4. ETIASe kesksüsteem peab automaatselt tõkestama juurdepääsu määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõike 2 punktis h osutatud andmetele. ETIASe kesksüsteem peab automaatselt tõkestama juurdepääsu ka määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a, b ja c osutatud andmetele, kui Europoli eriüksus ei ole märkinud, et kõnealuse määruse artikli 53 lõike 1 kohaselt nõutavad asjakohased põhjendused on esitatud ja neid on kontrollitud. Europoli eriüksus peab taotluses märkima, et vajalikud kontrollid on tehtud.

Artikkel 8

Kesksete juurdepääsupunktide juurdepääs andmetele

1. Kesksed juurdepääsupunktid otsivad määruse (EL) 2018/1240 artikli 52 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmeid ETIASe kesksüsteemis määruse (EL) 2019/817 artikliga 6 loodud Euroopa otsinguportaali kaudu. Määruse (EL) 2018/1240 artikli 52 lõigetes 2 ja 3 loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga.

2. Niikaua kui kesksed juurdepääsupunktid ei saa veel Euroopa otsinguportaali kasutada, tehakse otsingud otse ETIASe kesksüsteemi kaudu.

3. Kui taotlus saadakse määratud asutuste tegevusüksuselt, kontrollib keskne juurdepääsupunkt, kas määruse (EL) 2018/1240 artikli 52 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, ja kinnitab seda.

4. Vajaduse korral kontrollib keskne juurdepääsupunkt kooskõlas nimetatud määruse artikliga 51, kas juurdepääs määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a, b ja c loetletud andmetele on põhjendatud.

5. Kui keskne juurdepääsupunkt otsib andmeid ETIASe kesksüsteemist, tõkestab ETIASe kesksüsteem automaatselt juurdepääsu määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõike 2 punktis h loetletud andmetele.

ETIASe kesksüsteem otsib määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõike 2 punktis i ja artikli 17 lõike 4 punktides a, b ja c loetletud andmed välja üksnes juhul, kui keskne juurdepääsupunkt on kinnitanud, et juurdepääs nendele andmetele on käesoleva artikli lõike 4 alusel põhjendatud.

Erandina käesoleva artikli lõikest 3 võivad kesksed juurdepääsupunktid erandjuhtudel märkida, et taotlus puudutab kiireloomulist juhtumit, ning nad peavad olema võimelised määratud asutuste tegevusüksuse taotlust viivitamata menetlema. Käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud kontrollid tehakse ja kinnitused antakse kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikli 51 lõikega 4 tagantjärele.

V PEATÜKK

PIIRIVALVE- JA IMMIGRATSIOONIASUTUSTE JUURDEPÄÄS ANDMETELE KONTROLLIMISE EESMÄRGIL

Artikkel 9

Piirivalveasutuste juurdepääs andmetele välispiiril

1. Piirivalveasutustel on juurdepääs ETIASe kesksüsteemile, et tutvuda andmetega, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks.

Piirivalveasutused saavad teha ETIASe kesksüsteemis otsinguid järgmiste andmetega reisidokumendi masinloetaval alal:

a)	perekonnanimi, eesnimi (-nimed);

b)	sünniaeg, sugu, kodakondsus(ed);

c)	reisidokumendi liik ja number ning reisidokumendi välja andnud riigi kolmetäheline kood;

d)	reisidokumendi kehtivusaja lõppkuupäev.

Otsingu alustamiseks tuleb kasutada kõiki teises lõigus loetletud andmeid. Punktis a loetletud andmeid võib otsida hägusotsinguga, kuid muid andmeid tuleb otsida täppisotsinguga.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingu tulemusel saadakse määruse (EL) 2018/1240 artikli 47 lõike 2 punktides a–d osutatud andmed.

3. Piirivalveasutustel on kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikli 47 lõikega 4 juurdepääs ETIASe kesksüsteemile, et tutvuda täiendava teabega, mis on lisatud taotlustoimikule kooskõlas nimetatud määruse artikli 39 lõike 1 punktiga e või artikli 44 lõike 6 punktiga f. Piirivalveasutused saavad sel eesmärgil Euroopa otsinguportaali kaudu teha otsinguid ETIASe kesksüsteemis, kasutades käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus loetletud andmeid.

Niikaua kui piirivalveasutused ei saa veel Euroopa otsinguportaali kasutada, tuleb need otsingud teha otse ETIASe kesksüsteemis.

4. Käesoleva artikli lõikes 3 loetletud andmete alusel tehtud otsingu tulemusel saadakse määruse (EL) 2018/1240 artikli 39 lõike 1 punktis e või artikli 44 lõike 6 punktis f osutatud andmed.

Artikkel 10

Immigratsiooniasutuste juurdepääs andmetele

1. Immigratsiooniasutused saavad teha Euroopa otsinguportaali kaudu ETIASe kesksüsteemis otsinguid, et kontrollida, kas liikmesriikide territooriumile sisenemise või seal viibimise tingimused on täidetud, ning võtta sellega seoses asjakohaseid meetmeid. Määruse (EL) 2018/1240 artikli 49 lõike 1 alusel saavad immigratsiooniasutused teha ETIASe kesksüsteemis otsinguid nimetatud määruse artikli 17 lõike 2 punktides a–e loetletud andmete alusel.

Määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõike 2 punktides a–e loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada tingimusel, et kasutatakse nimetatud määruse artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud andmeid. Nende otsimiseks võib kasutada hägusotsingut.

Niikaua kui immigratsiooniasutused ei saa veel Euroopa otsinguportaali kasutada, tuleb need otsingud teha otse ETIASe kesksüsteemis.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud andmete alusel tehtud otsingu tulemusel saadakse määruse (EL) 2018/1240 artikli 49 lõikes 3 osutatud andmed.

3. Immigratsiooniasutustel on ETIASe kesksüsteemile juurdepääs ka tagasisaatmise eesmärgil vastavalt tingimustele, mis on kehtestatud määruse (EL) 2018/1240 artikli 65 lõikes 3.

Immigratsiooniasutused saavad ETIASe kesksüsteemis otsingute tegemiseks kasutada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmeid.

Käesoleva artikli lõikes 1 loetletud andmete mis tahes kombinatsiooni võib kasutada tingimusel, et kasutatakse määruse (EL) 2018/1240 artikli 17 lõike 2 punktis a osutatud andmeid.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 loetletud andmete alusel tehtud otsingu tulemusel saadakse määruse (EL) 2018/1240 artikli 65 lõike 3 kolmandas lõigus osutatud andmed. Nimetatud määruse artikli 17 lõike 2 punktis k osutatud andmed saadakse üksnes juhul, kui otsingus kasutati sünnikuupäeva.

Artikkel 11

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 21. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 236, 19.9.2018, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(4) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(5) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(6) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(7) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(8) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(9) ELT L 160, 18.6.2011, lk 21.

(10) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(11) C(2021) 4123.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 224

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 24. juuni 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1017, 15. aprill 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 I lisa ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 II ja III lisa	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1018, 22. juuni 2021, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses globaalse süsteemse olulisuse näitajate avalikustamisega ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) nr 1030/2014 ( 1 )	6
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1019, 22. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Arengufondi liikmete osamaksusid, sealhulgas 2021. aasta osamaksu teist osa	9
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/1020, 8. juuni 2021, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Belgia taotlus – EGF/2020/005 BE/Swissport)	12
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/1021, 8. juuni 2021, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Saksamaa taotlus – EGF/2020/003 DE/GMH Guss)	14
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/1022, 8. juuni 2021, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi vahendite kasutuselevõtmise kohta (Madalmaade taotlus – EGF/2020/004 NL/KLM)	16
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2021/1023, 8. juuni 2021, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Soome taotlus – EGF/2020/007 FI/Finnair)	18
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1024, 18. juuni 2021, millega muudetakse otsust 2009/908/EL, millega kehtestatakse rakendusmeetmed Euroopa Ülemkogu otsusele nõukogu eesistumise teostamise ja nõukogu ettevalmistavate organite eesistuja kohta	20
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1025, 21. juuni 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2017/809 massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetamiseks	22
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1026, 21. juuni 2021, Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) küberturvalisuse ja kübervastupidavusvõime ning infokindluse programmi toetamise kohta massihävitusrelvade leviku tõkestamise ELi strateegia rakendamise raames	24
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/1027, 22. juuni 2021, millega usaldatakse ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule ja teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele või ametiisikule kutsehaiguste ning õnnetusjuhtumite vastase kindlustusega seoses antud volitused Euroopa Komisjonile (individuaalsete maksete haldamise ja maksmise ametile (PMO))	29
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1028, 21. juuni 2021, millega võetakse vastu meetmed Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 kohaldamiseks ETIASe kesksüsteemi andmetele juurdepääsu, nende muutmise, kustutamise ja ennetähtaegse kustutamise osas	31


	(1) EMPs kohaldatav tekst