22.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 223/1

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1003,

18. juuni 2021,

millega tehakse teatavatele liikmesriikidele erand statistika edastamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 ning komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/1197

(teatavaks tehtud numbri C(2021) 4237 all)

(Ainult eesti-, hispaania-, hollandi-, inglis-, itaalia-, kreeka-, portugali-, prantsus-, rootsi-, saksa-, slovaki-, soome- ja taanikeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (1), eriti artikli 24 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) 2019/2152 artikli 24 lõikele 1 esitasid Belgia, Taani, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Küpros, Madalmaad, Austria, Portugal, Slovakkia ja Soome nõuetekohaselt põhjendatud eranditaotluse kolme kuu jooksul alates kõnealuse määruse ja komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 (2) jõustumisest.

(2)	Komisjonile esitatud teabest ilmneb, et kõnealuste liikmesriikide taotlused erandite tegemiseks on põhjendatud vajadusega teha nende riiklikes statistikasüsteemides määruse (EL) 2019/2152 ja rakendusmääruse (EL) 2020/1197 järgimiseks suuri kohandusi.

(3)	Taotletud erandid tuleks teha Belgiale, Taanile, Eestile, Iirimaale, Hispaaniale, Itaaliale, Küprosele, Madalmaadele, Austriale, Portugalile, Slovakkiale ja Soomele.

(4)	Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 7 alusel asutatud Euroopa statistikasüsteemi komitee arvamusega (3),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Lisas loetletud liikmesriikidele tehakse erandid määrusest (EL) 2019/2152 ja komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2020/1197.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud Belgia Kuningriigile, Taani Kuningriigile, Eesti Vabariigile, Iirimaale, Hispaania Kuningriigile, Itaalia Vabariigile, Küprose Vabariigile, Madalmaade Kuningriigile, Austria Vabariigile, Portugali Vabariigile, Slovaki Vabariigile ja Soome Vabariigile.

Brüssel, 18. juuni 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Paolo GENTILONI

(1) ELT L 327, 17.12.2019, lk 1.

(2) Komisjoni 30. juuli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1197, milles sätestatakse tehnilised spetsifikatsioonid ja kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks 10 ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (ELT L 271, 18.8.2020, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).

LISA

Erandid määrusest (EL) 2019/2152

IIRIMAA

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

II lisa. Teemade perioodilisus, vaatlusperiood ja statistiline üksus

1. valdkond: Ettevõtluse lühiajastatistika

Teema: Väljundid ja tulemuslikkus

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Näitaja „Väljundid ja tulemused“ muutuja „140101. Toodang (maht)“ koostamine NACE F jao puhul kord kvartalis, mitte kord kuus.

Erandid komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2020/1197

BELGIA

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa, B osa, tabel 7

Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140201. Müügimaht“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad.

I lisa, B osa, tabel 8

Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140301. Netokäive (väärtus)“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad.

Erandi kehtimise ajal tuleb NACE osade G45 ja G46 puhul endiselt saata kvartaalse netokäibe andmeid 2021. aasta esimese kvartali ja 2023. aasta neljanda kvartali kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 (1) nõuetele.

TAANI

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa B osa tabel 5

Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta

Kaks aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2022. aasta neljas kvartal)

Kvartaliandmeid ei ole vaja esitada muutuja „130201. Tootjahinnad“ kohta NACE osa N82 puhul.

I lisa B osa tabel 6

Ettevõtluse lühiajastatistika tootmismahu kohta

Kolm aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Andmete esitamise tähtaeg muutuja „140101. Toodang (maht)“ kohta NACE F jao puhul on T+ 2M.

EESTI

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa B osa tabel 5

Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta

1 aasta (2021. aasta esimene kvartal kuni 2021. aasta neljas kvartal)

Kvartaliandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta: „130201. Tootjahinnad“ NACE L jao osade L68 ja N82 puhul.

I lisa B osa tabel 10

Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete tegevuse kohta

2 aastat (2021 ja 2022)

Andmeid ei ole vaja esitada järgmiste muutujate kohta:

„220103. Töötajate arv täistööajale taandatuna“;

„220201. Töötajate töötunnid“;

„240101. Kaupade ja teenuste ost kokku“;

„250101. Netokäive“;

„250301. Väljundi väärtus“;

„250401. Lisandväärtus“ ning

„250501. Tegevuse koguülejääk“

järgmiste jaotuste puhul: NACE K jao osa K66, rühmad K64.2, K64.3, K64.9, klassid K64.20, K64.30.

I lisa B osa tabel 11

Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete tegevuste kohta, jaotatuna suurusklassi või õigusliku vormi kaupa

2 aastat (2021 ja 2022)

Muutujate „250101. Netokäive“ ja „250401. Lisandväärtus“ puhul ei esitata andmeid suurusklasside kaupa järgmiste jaotuste puhul: osa K66, rühmad K64.2, K64.3, K64.9.

I lisa B osa tabel 14

Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete kohta lõpliku kontrolli riigi kaupa

2 aastat (2021 ja 2022)

Muutujate andmed, mis on jaotatud elukohaüksuse lõpliku kontrolli alusel:

„240101. Kaupade ja teenuste ost kokku“;

„240102. Kaupade ja teenuste ost edasimüügiks“;

„240301. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost kokku“;

„240302. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete kaupade ja teenuste ost edasimüügiks“:

„250101. Netokäive“;

„250301. Väljundi väärtus“;

„250401. Lisandväärtus“;

„250601. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete netokäive“

„250701. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete väljundi väärtus“; ning

„250801. Välismaise kontrolli all olevate ettevõtete lisandväärtus“

järgmiste jaotuste puhul: NACE K jagu ja NACE K jao moodustavad spetsiaalsed koondnäitajad ei tohi sisaldada osa K66 ega rühmi K64.2, K64.3 ja K64.9.

I lisa B osa tabel 21

Riigi tasandi ettevõtlusstatistika ettevõtete ostude kohta

2 aastat (2021 ja 2022)

Andmeid ei ole vaja esitada muutuja „240103. Renditöötajate kaudu osutatud teenustega seotud kulud“ kohta järgmiste jaotuste puhul: NACE K jagu, osad K64, K65, K66, rühmad K64.1, K64.2, K64.3, K64.9, K65.1, K65.2, K65.3 ja klassid K64.11, K64.19, K65.11, K65.12, K65.20 ja K65.30.

I lisa B osa tabel 33

Rahvusvahelise tegevuse statistika – andmeid esitava riigi institutsionaalsete üksuste kontroll välismaal asuvate ettevõtete üle

3 aastat (2021, 2022 ja 2023)

Andmeid ei ole vaja esitada järgmiste muutujate kohta:

„410101. Andmeid esitava riigi institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriikides asuvate ettevõtete arv“;

„420101. Andmeid esitava riigi institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriikides asuvate ettevõtete töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ ning

„440101. Andmeid esitava riigi institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevate välisriigis asuvate ettevõtete netokäive“

geograafilise jaotuse puhul: GEO tasand 2 ja GEO tasand 3 muutuja „Andmeid esitava riigi institutsionaalsete üksuste lõpliku kontrolli all olevad välisriigis asuvad ettevõtted“ puhul.

IIRIMAA

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa B osa tabel 1

Ettevõtluse lühiajastatistika ettevõtete üldkogumi kohta

1 aasta (2021. aasta esimene kvartal kuni 2021. aasta neljas kvartal)

Kvartaliandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „110102. Pankrotid“.

I lisa B osa tabel 5

Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta

2 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2022. aasta neljas kvartal)

Kvartaliandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „130201. Tootjahinnad“ NACE osade J59 ja M74 puhul.

HISPAANIA

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa B osa tabel 7

Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140201. Müügimaht“ puhul, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste kohta: NACE jagu G, osad G45, G46 ja rühmad G451, G452, G453, G454, G461, G462, G463, G464, G465, G466, G467, G469, G471, G474, G475, G476, G477, G478 ja G479.

Erandi kehtivusajal tuleb NACE G47 puhul esitada 2021. aasta jaanuari kuni 2023. aasta detsembri kuuandmed vastavalt määruses (EÜ) nr 1165/98 sätestatud tegevusalade jaotusele.

I lisa B osa tabel 8

Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140301. Netokäive“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE rühmad G451, G452, G453, G454, G471, G474, G475, G476, G477, G478 ja G479.

Erandi kehtimise ajal:

—	NACE osade G45 ja G46 puhul jätkatakse kvartaliandmete edastamist 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 nõuetele; ning

—	NACE osa G47 puhul tuleb kuuandmed edastada 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini vastavalt määruses (EÜ) nr 1165/98 sätestatud tegevusalade jaotusele.

ITAALIA

Asjaomane lisa/tabel	Erandi tegemise ajavahemik	Tehtud erandi sisu
I lisa B osa tabel 5 Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta	2 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2022. aasta neljas kvartal)	Kvartaliandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „130201. Tootjahinnad“ NACE osade J58, L68, M74, N79, N82 puhul.
I lisa B osa tabel 7 Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140201. Müügimaht“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad.
I lisa B osa tabel 8 Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140301. Netokäive (väärtus)“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad. Erandi kehtimise ajal jätkatakse NACE osade G45 ja G46 puhul kvartaliandmete saatmist 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 nõuetele.

KÜPROS

Asjaomane lisa/tabel	Erandi tegemise ajavahemik	Tehtud erandi sisu
I lisa B osa tabel 1 Ettevõtluse lühiajastatistika ettevõtete üldkogumi kohta	3 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2023. aasta neljas kvartal)	Muutujate „110101. Registreerimine“ ja „110102. Pankrotid“ andmeedastuse tähtaeg on T+120 päeva, välja arvatud järgmised juhud: muutuja „110102. Pankrotid“ puhul on koondnäitaja „Tööstus, ehitus ja teenused (v.a avalik haldus, riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus, organisatsioonide tegevus, kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus ning eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus) andmeedastuse tähtaeg T+40.
I lisa B osa tabel 5 Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta	2 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2022. aasta neljas kvartal)	Kvartaliandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „130201. Tootjahinnad“ NACE L jao puhul.
I lisa B osa tabel 5 Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta	2 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2022. aasta neljas kvartal)	Muutuja „130201: Tootjahinnad“ NACE jagudesse H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N ning NACE jagudesse ja osadesse H, I, J, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N koondandmete jaoks, et viidata ainult ettevõtjatevahelistele (B2B) näitajatele, mitte ettevõtjalt-kõigile (B2All) näitajatele.
I lisa B osa tabel 6 Ettevõtluse lühiajastatistika tootmismahu kohta	2 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2022)	Kuuandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „140101. Toodang (maht)“ NACE jagude ja osade H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N puhul.
I lisa B osa tabel 6 Ettevõtluse lühiajastatistika tootmismahu kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Andmete edastamise tähtaeg muutuja „140101. Toodang (maht)“ kohta NACE jagude B, C ja D (v.a D353) puhul on T+ 1M+ 25 päeva.
I lisa B osa tabel 7 Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140201. Müügimaht“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu ning osad G45 ja G46.
I lisa B osa tabel 8 Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140301. Netokäive (väärtus)“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu ning osad G45 ja G46. Erandi kehtimise ajal jätkatakse NACE osade G45 ja G46 puhul kvartaliandmete saatmist 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 nõuetele.
I lisa B osa tabel 8 Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta	2 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2022)	Kuuandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „140301. Netokäive (väärtus)“ NACE jagude ja osade H, I, J, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N puhul. Erandi kehtimise ajal jätkatakse NACE jagude ja osade H, I, J, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N puhul kvartaliandmete saatmist 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2022. aasta neljanda kvartalini vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 nõuetele.
I lisa B osa tabel 8 Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta	2 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2022)	Kuuandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „140301. Netokäive (väärtus)“ NACE L jao puhul.
I lisa B osa tabel 38 Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta – rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduste kaupa – aastaandmed	Esimesed kolm kohaldamisaastat tabeli 38 jaotuste 1, 2 ja 3 puhul. Esimene kohaldamisaasta jaotuse 1 puhul: Y + 2 aastat, kus Y on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi esimese väljaande avaldamise aasta. Esimene kohaldamisaasta jaotuse 2 puhul: Z + 2 aastat, kus Z on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi teise väljaande avaldamise aasta. Esimene kohaldamisaasta jaotuse 3 puhul: Z +4 aastat, kus Z on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi teise väljaande avaldamise aasta.	Andmeid ei ole vaja esitada järgmiste muutujate kohta „460101. Teenuste import ja omandamine“ ja „460201. Teenuste eksport ja osutamine“ järgmiste jaotuste puhul: 1. „Rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduse ja geograafilise jaotuse kaupa“; 2. „Rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduse, tooteliigi ja geograafilise jaotuse kaupa“; ja 3. Määruse (EL) 2020/1197 I lisa B osa tabelis 38 määratletud „rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduse, üksikasjaliku tooteliigi jaotuse ja geograafilise jaotuse alusel“ kolme esimese võrdlusaasta jooksul.

MADALMAAD

Asjaomane lisa/tabel	Erandi tegemise ajavahemik	Tehtud erandi sisu
I lisa B osa tabel 5 Ettevõtluse lühiajastatistika tootjahindade kohta	2 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2022. aasta neljas kvartal)	Kvartaliandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „130201. Tootjahinnad“ NACE jagude H+I+J+L+M (v.a M701, M72 ja M75) + N koondandmete lisamiseks ja järgmiste jaotuste puhul; NACE L jagu ja NACE osad I55, I56, M69, M70, N77 ja N81.
I lisa B osa tabel 6 Ettevõtluse lühiajastatistika tootmismahu kohta	2 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2022)	Kuuandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „140101. Toodang (maht)“ NACE jagude H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N puhul.
I lisa B osa tabel 7 Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „140201. Müügimaht“ 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta detsembrini järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad. Kuuandmed 2023. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140201. Müügimaht“ puhul, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste kohta: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad.
I lisa B osa tabel 8 Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „140301. Netokäive (väärtus)“ ajavahemikul jaanuarist 2021 kuni detsembrini 2022 järgmiste jaotuste puhul: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad. Kuuandmed 2023. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140301. Netokäive (väärtus)“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste kohta: NACE G jagu, NACE osade G45 ja G46 osad ja rühmad. Erandi kehtimise ajal jätkatakse NACE osade G45 ja G46 puhul kvartaliandmete saatmist 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 nõuetele.
I lisa B osa tabel 8 Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta	2 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2022)	Kuuandmeid ei ole vaja esitada järgmise muutuja kohta „140301. Netokäive (väärtus) NACE jagude H, I, J, L, M (v.a M701, M72 ja M75) ja N puhul. Erandi tegemise perioodil tuleb NACE H jao osade (H49, H50, H51, H52, H53), I jao, J jao osade (J58, J59, J60, J61, J62, J63), M jao osade (M71, M73, M74) ja summa (M69_M702) (M69_M702), N jao osade (N78, N79, N80, N812, N82) puhul jätkata kvartaliandmete esitamist 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2022. aasta neljanda kvartalini vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 nõuetele.

AUSTRIA

Asjaomane lisa/tabel	Erandi tegemise ajavahemik	Tehtud erandi sisu
I lisa B osa tabel 3 Ettevõtluse lühiajastatistika töötundide ja palkade kohta	3 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2023. aasta neljas kvartal)	Kalendaarselt kohandatud andmed tuleb esitada 15. juuliks 2024 järgmiste muutujate kohta „120201. Töötajate töötunnid“ ja „120301. Palgad“ NACE jagude G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N puhul.
I lisa B osa tabel 6 Ettevõtluse lühiajastatistika tootmismahu kohta	1 aasta (jaanuar 2021 kuni detsember 2021)	Andmeesitamise tähtaeg muutuja „140101. Toodang (maht)“ kohta NACE jagude B, C ja D (v.a D353) puhul on T+ 1M+ 25 päeva.
I lisa B osa tabel 7 Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140201. Müügimaht“ kohta NACE jaotiste G45 ja G47 ning täiendavate grupitasandi jaotuste (3numbriline) puhul, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024.
I lisa B osa tabel 8 Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta	3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)	Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140301. Netokäive (väärtus)“ kohta NACE jaotiste G45 ja G47 ning täiendavate grupitasandi jaotuste (3numbriline) puhul, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024. Erandi kehtimise ajal jätkatakse NACE osade G45 ja G46 puhul kvartaliandmete saatmist 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini vastavalt määruse (EÜ) nr 1165/98 nõuetele.

PORTUGAL

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa B osa tabel 2

Ettevõtluse lühiajastatistika tööhõive kohta

3 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2023. aasta neljas kvartal)

Kvartaliandmed 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini tuleb esitada 15. juuniks 2024 muutuja „120101. Töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate arv“ kohta vastavalt NACE G jao jaotustele.

I lisa B osa tabel 3

Ettevõtluse lühiajastatistika töötundide ja palkade kohta

3 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2023. aasta neljas kvartal)

Kvartaliandmed 2021. aasta esimesest kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini tuleb esitada 15. juuliks 2024 muutuja „120201. Töötajate töötunnid“ kohta vastavalt NACE G jao jaotustele.

I lisa B osa tabel 3

Ettevõtluse lühiajastatistika töötundide ja palkade kohta

3 aastat (2021. aasta esimene kvartal kuni 2023. aasta neljas kvartal)

Kalendaarselt kohandatud andmed tuleb esitada 15. juuliks 2024 järgmise muutuja kohta „120301. Palgad“ NACE jagude G, H–M (v.a K, M701, M72 ja M75) ja N puhul.

I lisa B osa tabel 7

Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

I lisa B osa tabel 8

Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Kalendaarselt kohandatud andmed tuleb 31. märtsiks 2024 esitada järgmiste muutujate kohta:

„140301. Netokäive (väärtus)“;

„140302. Netokäive siseturul (väärtus)“;

„140303. Netokäive välisturul (väärtus)“;

„140304. Netokäive välisturul (väärtus) (euroala) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)“; ning

„140305. Netokäive välisturul (väärtus) (euroalavälised riigid) (euroalaväliste riikide puhul vabatahtlik)“

NACE jagude B ja C puhul.

SLOVAKKIA

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa B osa tabel 38

Statistika rahvusvahelise tegevuse kohta – rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduste kaupa – aastaandmed

Esimesed kolm kohaldamisaastat tabeli 38 iga jaotuse 1 ja 2 puhul.

Esimene kohaldamisaasta jaotuse 1 puhul: Y + 2 aastat, kus Y on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi esimese väljaande avaldamise aasta.

Esimene kohaldamisaasta jaotuse 2 puhul: Z +2 aastat, kus Z on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/1197 VI lisa 1. jaos viidatud teenuseosutamismooduste kaupa statistika tegemise juhendi teise väljaande avaldamise aasta.

Andmeid ei ole vaja esitada järgmiste muutujate kohta „460101. Teenuste import ja omandamine“ ja „460201. Teenuste eksport ja osutamine“ järgmiste jaotuste puhul: 1. „Rahvusvaheline teenuste osutamine teenuseosutamismooduse ja geograafilise jaotuse kaupa“; ja 2. „Rahvusvaheline teenuste osutamine tarneviisi, tooteliigi ja geograafilise jaotuse kaupa“, nagu on määratletud määruse (EL) 2020/1197 I lisa B osa tabelis 38, kohaldamise esimese kolme võrdlusaasta kohta.

SOOME

Asjaomane lisa/tabel

Erandi tegemise ajavahemik

Tehtud erandi sisu

I lisa B osa tabel 7

Ettevõtluse lühiajastatistika müügimahu kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140201. Müügimaht“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste puhul: NACE grupid G451, G452, G453, G454, G461, G462, G463, G464, G465, G466, G467, G468, G469, G471, G474, G475, G476, G477, G478 ja G479.

Erandi kehtivusajal tuleb NACE G47 puhul esitada 2021. aasta jaanuari kuni 2023. aasta detsembri kuuandmed vastavalt määruses (EÜ) nr 1165/98 sätestatud tegevusalade jaotusele.

I lisa B osa tabel 8

Ettevõtluse lühiajastatistika netokäibe (väärtuse) kohta

3 aastat (jaanuar 2021 kuni detsember 2023)

Kuuandmed 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta detsembrini muutuja „140301. Netokäive (väärtus)“ kohta, mis tuleb esitada 31. märtsiks 2024 järgmiste jaotuste kohta: NACE grupid G451, G452, G453, G454, G461, G462, G463, G464, G465, G466, G467, G468, G469, G471, G474, G475, G476, G477, G478 ja G479.

Erandi kehtivusajal tuleb NACE G47 puhul esitada 2021. aasta jaanuari kuni 2023. aasta detsembri kuuandmed vastavalt määruses (EÜ) nr 1165/98 sätestatud tegevusalade jaotusele.

(1) Nõukogu 19. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1165/98 kiirstatistika kohta (EÜT L 162, 5.6.1998, lk 1).

22.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 223/14

NÕUKOGU SOOVITUS (EL) 2021/1004,

14. juuni 2021,

millega luuakse Euroopa lastegarantii

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292 koostoimes artikli 153 lõikega 2 ja artikli 153 lõike 1 punktiga j,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõike 3 kohaselt võitleb liit sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendab naiste ja meeste võrdõiguslikkust ja lapse õiguste kaitset.

(2)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 9 kohaselt võtab liit oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid.

(3)

ELi toimimise lepingu artikli 151 kohaselt on liit ja liikmesriigid võtnud eesmärgiks tööhõive edendamise, parandatud elamis- ja töötingimused, piisava sotsiaalkaitse, tööturu osapoolte dialoogi ning inimressursside arendamise, et saavutada kestvalt kõrge tööhõive ja tõkestada tööturult väljatõrjumist. ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punkti j kohaselt toetab ja täiendab liit nende eesmärkide saavutamiseks liikmesriikide meetmeid sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise valdkonnas.

(4)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 24 on tunnistatud, et lastel on õigus heaoluks vajalikule kaitsele ja hoolitsusele ning et kõigis lastega seotud toimingutes, mida teevad avalik-õiguslikud asutused või eraõiguslikud institutsioonid, tuleb esikohale seada lapse huvid. Harta artiklis 33 on sätestatud, et perekond on õigusliku, majandusliku ja sotsiaalse kaitse all.

(5)	Strasbourgis 3. mail 1996 sõlmitud Euroopa sotsiaalharta artiklis 17 kinnitatakse kohustust võtta kõik asjakohased ja vajalikud meetmed, mille eesmärk on tagada, et lastel on võimalik saada vajalikku hooldust, abi, haridust ja väljaõpet.

(6)

Kõik liidu liikmesriigid on ratifitseerinud 20. novembril 1989 vastu võetud ÜRO lapse õiguste konventsiooni, mille artiklites 2, 3, 6, 12, 18, 24, 27, 28 ja 31 on sätestatud, et konventsiooni osalisriigid tunnistavad, et lapse huvid tuleb seada esikohale, ning tunnistavad lapse õigust osalemisele ja tema arendamisele, mis hõlmab õigust kaitsele diskrimineerimise kõigi vormide vastu; õigust elule; õigust olla ära kuulatud kohtu- ja haldusmenetluses; õigust võimalikult heale tervisele; õigust tervishoiuteenuste saamisele; õigust riigi abile, et tagada piisav elatustase, haridus, puhkus ja jõudeaeg ning vaba osalemine kultuuri- ja kunstielus.

(7)

Liit ja kõik selle liikmesriigid on ratifitseerinud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, (1) mille artiklis 7 on sätestatud, et konventsiooni osalisriigid rakendavad kõiki vajalikke abinõusid, et tagada puuetega lastele kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielik teostamine teiste lastega võrdsetel alustel.

(8)	Liidul on kindel tahe olla koos oma liikmesriikidega esirinnas ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel, sealhulgas vaesuse kaotamisel ning hea tervise ja heaolu ja kõigile kaasava ja õiglase kvaliteetse hariduse tagamisel.

(9)

Komisjon võttis 20. veebruaril 2013 vastu soovituse 2013/112/EL (2)„Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“. Soovituses on esitatud lõimitud lähenemisviis laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks ja laste heaolu parandamiseks kolme samba põhjal: juurdepääs vahenditele, juurdepääs kvaliteetteenustele ja laste õigus osaleda.

(10)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid 2017. aasta novembris välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles on esitatud 20 põhimõtet, millega toetatakse hästitoimivaid ja õiglaseid tööturge ja sotsiaalhoolekandesüsteeme. 11. põhimõtte kohaselt on lastel õigus kvaliteetsele ja taskukohasele alusharidusele ja lapsehoiule, kaitsele vaesuse eest ning ebasoodsatest oludest pärit lastel on õigus erimeetmetele, et suurendada võrdseid võimalusi.

(11)

Euroopa Parlament kutsus 24. novembri 2015. aasta resolutsioonis (3) komisjoni ja liikmesriike üles looma lastegarantii, mille keskmes oleksid vaesuses elavad lapsed ja nende juurdepääs teenustele. 11. märtsi 2021. aasta resolutsioonis (4) palus Euroopa Parlament komisjonil laste vaesuse kaotamiseks lisada ELi lapse õiguste strateegiasse spetsiaalsed lastesse investeerimise meetmed, sealhulgas luua asjakohaste vahenditega Euroopa lastegarantii, ning esitada 2021. aasta esimeses kvartalis ettepaneku Euroopa lastegarantii loomise kohta ning kutsus liikmesriike üles investeerima laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastasesse võitlusesse kõik võimalikud vahendid, sealhulgas liidu vahendid, ning kehtestama lastegarantii riiklikud tegevuskavad.

(12)

Ühisdeklaratsioonis „Overcoming poverty and social exclusion – mitigating the impact of COVID-19 on families – working together to develop prospects for strong children“ („Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ületamine, COVID-19 mõju leevendamine perekondadele ja koostöö, et luua tingimused tugevate laste kasvamiseks“), millele kirjutasid 2020. aasta detsembris alla 24 tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ministrit, kutsuti üles looma Euroopa lastegarantiid, tuginedes põhimõtetele ja lõimitud lähenemisviisile, mis on esitatud soovituses 2013/112/EL ja Euroopa sotsiaalõiguste sambas. Ministrid kinnitasid veelkord, et juurdepääs tasuta tervishoiule, tasuta haridusele, tasuta alusharidusele ja lapsehoiule, korralikule eluasemele ning piisavale toidule on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste jaoks väga oluline.

(13)	Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava (5) annab uut hoogu vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastaseks võitluseks liidus, eelkõige seades eesmärgiks vähendada vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arvu 2030. aastaks 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra.

(14)

Liidu terviklik lapse õiguste strateegia (6) aitab tugevdada laste osalemist ühiskonnas, seada lapse huvid esikohale, kaitsta haavatavaid lapsi, sealhulgas neid, kes on sotsiaal-majandusliku tõrjutuse ja marginaliseerumise ohus, kaitsta laste õigusi internetis, edendada lapsesõbralikku õigusemõistmist ning ennetada lastevastast vägivalda ja võidelda selle vastu. Strateegiaga soovitakse astuda vastu laste diskrimineerimisele näiteks nende endi või nende vanemate soo või seksuaalse sättumuse alusel.

(15)

Käesoleva soovituse eesmärk on ennetada sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele, sealhulgas soolise aspekti arvestamise, et võtta arvesse tüdrukute ja poiste erinevat olukorda, võideldes laste vaesuse vastu ja edendades võrdseid võimalusi. Abivajavad lapsed on alla 18aastased isikud, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus. See tähendab lapsi, kes elavad vaesuse ohus olevates, tõsises materiaalses ja sotsiaalses puuduses või väga madala tööhõivega leibkondades.

(16)

Et tagada hea juurdepääs või hea ja tasuta juurdepääs põhiteenustele, peaksid liikmesriigid vastavalt riigisisestele oludele ja lähenemisviisidele kas sellised teenused organiseerima ja neid osutama või nägema ette piisavad hüvitised, et laste vanematel või eestkostjatel oleks võimalik katta neist teenustest tulenevad kulud või tasud. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et võimalikud kaasnevad kulud ei takistaks madala sissetulekuga perekondade abivajavatele lastele täielikku juurdepääsu põhiteenustele.

(17)

Liidus on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus peaaegu 18 miljonit last, (7) kusjuures liikmesriikide vahel esineb olulisi erinevusi. Riskitegurid, mis võivad muuta mõned lapsed eriti haavatavaks ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse suhtes vastuvõtlikuks, on väga erinevad. Seepärast tuleks käesoleva soovituse rakendamiseks kasutatavaid riiklikke lähenemisviise kohandada vastavalt konkreetsetele oludele ja kohapealsetele vajadustele. Üks laste sotsiaalse tõrjutuse peamisi põhjuseid on ebavõrdne juurdepääs põhiteenustele, mis on nende heaolu ning nende sotsiaalsete, kognitiivsete ja emotsionaalsete oskuste arendamise seisukohast väga tähtsad. Vaesuses elavatel või ebasoodsatest oludest pärit lastel on suurema tõenäosusega takistusi juurdepääsul alusharidusele ja lapsehoiule, kaasavale haridusele, tervishoiule, tervislikule toitumisele ning korralikule eluasemele. Nende elu algab ebasoodsamates tingimustes, millel võib olla pikaajaline mõju nende arengule ja tulevikuväljavaadetele.

(18)

Sotsiaalse tõrjutuse põlvkonnalt põlvkonnale edasikandumine ohustab sotsiaalset ühtekuuluvust edasisteski põlvkondades ning põhjustab meie heaoluühiskondadele suuremaid kulusid, mis piirab majanduslikku ja sotsiaalset vastupanuvõimet. Abivajavatele lastele võrdsema juurdepääsu tagamine põhiteenustele on seepärast oluline vahend, mille abil sotsiaalset tõrjutust paremini ennetada ja selle vastu võidelda. Samuti aitab see luua abivajavate laste jaoks võrdseid võimalusi ja võidelda laste vaesuse vastu.

(19)

Ebasoodsate oludega tegelemine alates varasest east on kulutõhus investeering, sealhulgas pikas perspektiivis, sest see ei edenda mitte üksnes laste kaasamist ja nende sotsiaal-majanduslikke saavutusi täiskasvanueas, vaid ka majandust ja ühiskonda, kui inimesed siirduvad paremini tööturule ja ühiskondlikku ellu ning paraneb üleminek hariduselust tööellu, muu hulgas rakendades täielikult nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitust, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ (8). Lastele võrdsete võimaluste loomisse investeerimine loob aluse kestlikule ja kaasavale majanduskasvule, mis toetab õiglast ja vastupanuvõimelist ühiskonda ning ülespoole suunatud sotsiaalset lähenemist. Samuti aitab selline investeerimine leevendada negatiivsete demograafiliste muutuste mõju, sest sellega vähendatakse oskuste ja tööjõu nappust ning tagatakse suurem territoriaalne hõlmatus, kasutades ühtlasi ära ka rohe- ja digipöördest tulenevaid võimalusi.

(20)

Võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale alusharidusele ja lapsehoiule ning haridusele on keskse tähtsusega, et peatada sotsiaalse tõrjutuse edasikandumine ja tagada ebasoodsas olukorras olevatele lastele võrdsed võimalused. Ent alushariduse ja lapsehoiu piiratud kättesaadavus ja suur maksumus võib olla väikese sissetulekuga perede lastele takistuseks. Nende osalemise määr on märkimisväärselt madalam, mis põhjustab hiljem kehvemaid õpitulemusi ja kõrgemat koolist väljalangemise määra, eriti rändetaustaga ja roma laste hulgas. Puuetega või hariduslike erivajadustega laste segregeerimine ja diskrimineerimine tavaharidusele juurdepääsu võimaldamisel on endiselt probleem. Haridusasutuse valikul tuleb esikohale seada lapse huvid. Arvestades, et haridussüsteemides suureneb rändetaustaga laste arv, on vaja vältida segregeerimist koolides ja kohandada õpetamismeetodeid vastavalt siseriiklikule õigusele ja liikmesriikide asjaomaste rahvusvaheliste õigusaktide kohastele kohustustele.

(21)

Oluline osa õppest, sealhulgas sotsiaalsete oskuste omandamine, toimub spordi-, vabaaja- või kultuuritegevuse kaudu. Selline tegevus on juba tõestanud oma kasu, eriti ebasoodsatest oludest pärit laste jaoks. Teatavad lasterühmad ei saa aga endale seda tegevust lubada või nad ei saa selles osaleda vajaliku taristu puudumise, halva juurdepääsu või keeleprobleemide tõttu.

(22)

Abivajavatel lastel on üldiselt raskendatud juurdepääs teatavatele tervishoiuteenustele, nagu hambaravi, või meditsiinilistele abivahenditele, nagu hambaklambrid, kontaktläätsed või prillid. Sellistel lastel on ka vähem võimalusi ja vahendeid saada kasu haiguste ennetamise ja tervise edendamise programmidest. Rahaline vaesus ja muud sotsiaalsed tegurid mõjutavad märkimisväärselt laste üldist arengut ja tervist, sealhulgas vaimset tervist, ning suurendavad hilisematel aastatel terviseprobleemide tekke riski. Väga oluline on varajane sekkumine ja ennetamine, mis koos parema juurdepääsuga avalikele tervisealase ennetamise ja tervise edendamise programmidele, sealhulgas vaktsineerimisele, ning vanemluse toetamisele, võivad aidata saavutada paremaid tulemusi.

(23)

Juurdepääs tervislikule ja kestlikule toitumisele on eelkõige väikese sissetulekuga perede jaoks probleemne. Tervisliku toidu ja toitumise programmid saavad aidata lahendada selliseid probleeme nagu halb toitumine, vähene kehaline aktiivsus, rasvumine või alkoholi ja tubaka tarbimine ning seega vähendada alatoitlust ja halba toitumist, mida esineb rohkem ebasoodsatest oludest pärit laste seas. COVID-19 pandeemia jooksul saadud kogemused on näidanud, kui tähtsad on koolitoidukavad mõnedele lastele, kes jäid liikumispiirangute ajal korraga ilma kindlast toitumisallikast (9). Seetõttu on ülitähtis tagada abivajavatele lastele vähemalt üks tervislik toidukord igal koolipäeval ning seda on võimalik saavutada kas selliste toidukordade pakkumisega või selle tagamisega, et vanemad, hooldajad või lapsed on suutelised nende toidukordade eest hoolitsema, võttes arvesse konkreetseid kohalikke olusid ja vajadusi.

(24)

Väikese sissetulekuga perede, rändetaustaga või etnilisse vähemusse kuuluvatel lastel on suurem oht elada väga halbades tingimustes või ülerahvastatud eluruumides või kannatada energiaostuvõimetuse tõttu ning nad puutuvad rohkem kokku kodutusega. Eluasemekulud on suur koormus ühe palgasaajaga leibkondadele, eriti neile, mille perepea on naine. Korraliku eluaseme võimaldamine ning selle tagamine, et lastele ja nende peredele pakutakse sobivat ajutist peavarju, on oluline vahend, mille abil võidelda laste sotsiaalse tõrjutuse vastu ja vähendada kodutuks jäämise ohtu. Laste deinstitutsionaliseerimise eesmärgil tuleks edendada kvaliteetset kogukonna- või perepõhist hooldust. Laste paigutamist hooldeasutusse tuleks teha üksnes juhul, kui see on lapse huvides, võttes arvesse lapse üldist olukorda ja tema individuaalseid vajadusi. Hoolekandeasutusest või kasuperest lahkuvate laste toetamine on äärmiselt oluline nende iseseisva elu ja sotsiaalse lõimumise toetamiseks.

(25)

COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis võib avaldada kaugeleulatuvat mõju perede ja laste majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule ning mõjutab tõenäoliselt ebaproportsionaalselt rohkem ebasoodsatest oludest pärit lapsi. Väikese ja keskmise sissetulekuga rühmadel on suurem oht, et töötuse suurenemise ja vähemate kaugtöövõimaluste tõttu väheneb nende sissetulek ja seega võib oluliselt kannatada saada leibkonna kasutada olev tulu. Praegune kriis suurendab eeldatavasti olemasolevat ebavõrdsust ja toob tõenäoliselt kaasa vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate leibkondade arvu suurenemise. See kriis seab ka märkimisväärse surve alla teenuste kättesaadavuse. Mitmesugustes ebasoodsates oludes olevad lapsed kannatavad kriisi tõttu kõige rohkem. Kaugõpe on olnud keeruline paljudele lastele, kes elavad leibkondades, kus ei ole piisavalt perepoolset toetust, oskusi või seadmeid, sealhulgas lastele, kes elavad äärealadel või maapiirkondades, kus puudub sobiv digitaristu.

(26)

Laste sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ja COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju vähendamiseks on vaja lõimitud, isikukeskset ja mitmemõõtmelist lähenemisviisi ning toetavat poliitikaraamistikku. Koostöö ja koordineerimise suurendamine eri tasandi teenuste vahel võimaldab probleeme hästi ennetada ja toetab laste sotsiaalset kaasamist. Peale juurdepääsu tagamise põhiteenustele kõigis piirkondades ja kõigil territooriumidel, muu hulgas teenustetaristusse ja tööjõudu investeerimise kaudu, on samuti vaja suurendada seotud poliitika tulemuslikkust ja asjakohasust, kombineerida ennetus- ja parandusmeetmeid ning kasutada võimalikult suurel määral olemasolevaid liidu vahendeid.

(27)

Euroopa poolaasta majandus- ja tööhõivevaldkonna kooskõlastamise protsessis, mida toetab sotsiaalvaldkonna tulemustabel, (10) on osutatud laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse probleemile ning mitmele liikmesriigile on esitatud riigipõhiseid soovitusi. Tööhõivesuunistes on rõhutatud, et oluline on tagada kõigile, sealhulgas lastele, juurdepääs teatavatele teenustele, nagu alusharidus ja lapsehoid, haridus ja tervishoid, sest selline juurdepääs on vajalik tingimus võrdsete võimaluste tagamiseks.

(28)

Euroopa lastegarantii rakendamist ja edasisi toetusmeetmeid saab toetada liidu vahenditest. Euroopa Sotsiaalfond+ raames eraldavad kõik liikmesriigid asjakohase summa laste vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks. Liikmesriikides, kus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste määr on liidu keskmisest kõrgem, tuleb eraldada vähemalt 5 % riigi Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest. Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja InvestEU ka investeeringuid tugitaristusse, nagu sotsiaaleluruumid ning alusharidus- ja lapsehoiuasutused, ning seadmetesse ja kvaliteetsetele tavateenustele juurdepääsu parandamisse. Osana Euroopa taastekavast ja taasterahastust „Next Generation EU“ pakutakse taaste- ja vastupidavusrahastust liidu rahalisi lisavahendeid järgmise põlvkonna, laste ja noortega seotud reformide, investeeringute ja poliitikameetmete jaoks (nagu hariduse ja oskustega seotud meetmed), mis tuleb lisada riiklikesse taaste- ja vastupidavuskavadesse (11). Tehnilise toe instrumendist on võimalik toetada liikmesriike, kui nad kavandavad ja viivad ellu struktuurireforme hariduse, sotsiaalteenuste, õiguse ja tervise valdkonnas, sealhulgas sektoriülesed reformid laste vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks.

(29)	Liikmesriigid saavad kasutada ka ELi 2017.–2023. aasta koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava, et muuta tervislikud tooted lastele kättesaadavamaks ning parandada nende teadmisi tervisliku ja kestliku toidu kasulikkusest.

(30)

Käesolevat soovitust tuleks rakenda riigi, piirkondade ja kohalikele oludele kohandatud riiklike tegevuskavade kaudu. Neis riiklikes tegevuskavades tuleks teha kindlaks abivajavad lapsed ning tõkked, mis takistavad neil juurde pääseda soovitusega hõlmatud teenustele ja neid kasutada. Selleks soovitatakse liikmesriikidel kaasata asjakohaseid sidusrühmi, sealhulgas laste õigusi edendavaid valitsusväliseid organisatsioone. Käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusamme tuleks samuti korrapäraselt jälgida, näiteks sotsiaalvaldkonna tulemustabeli osana Euroopa poolaasta raames, sealhulgas asjakohaste seirenäitajate väljatöötamise kaudu.

(31)	Käesolev soovitus täiendab komisjoni soovitust 2013/112/EL, on üks Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava tulemusi ning täiendab liidu terviklikku lapse õiguste strateegiat.

(32)	Käesolevas soovituses järgitakse täielikult subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Soovitus ei piira siseriikliku menetlusõiguse põhimõtete ja liikmesriikide õigustraditsioonide kohaldamist ning sellega ei laiendata liidu pädevust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

Käesoleva soovituse eesmärk on ennetada sotsiaalset tõrjutust ja võidelda selle vastu, tagades abivajavatele lastele juurdepääsu teatavatele põhiteenustele, andes seeläbi ka panuse laste õiguste järgimisse laste vaesuse vastase võitluse ja võrdsete võimaluste edendamise kaudu.

Soovitust kohaldatakse abivajavate laste suhtes.

MÕISTED

Käesolevas soovituses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„abivajavad lapsed“ – alla 18aastased isikud, keda ohustab vaesus või sotsiaalne tõrjutus;

b)	„rändetaustaga lapsed“ – kolmandate riikide kodanikest lapsed olenemata nende rändestaatusest ning liikmesriigi kodakondsusega lapsed, kellel on vähemalt ühe välismaal sündinud vanema kaudu kolmanda riigi rändetaust;

„ebakindlates perekondlikes oludes elavad lapsed“ – lapsed, kes puutuvad kokku erinevate vaesust või sotsiaalset tõrjutust põhjustada võivate riskiteguritega. See hõlmab lapsi, kes elavad ühe palgasaajaga leibkonnas; elavad koos vanemaga, kel on puue; elavad leibkonnas, kus kellelgi on vaimse tervise probleeme või pikaajaline haigus; elavad leibkonnas, kus esineb mõnuainete kuritarvitamist või koduvägivalda; on teise liikmesriiki kolinud liidu kodaniku lapsed, kes on ise jäänud elama päritoluliikmesriiki; on lapsed, kel on või kes on ise teismeline ema või on lapsed, kelle vanem on vangis;

d)	„hea juurdepääs“ – olukord, kus teenused on kergesti kättesaadavad, taskukohased, juurdepääsetavad, kvaliteetsed ja osutatud õigel ajal ning kus võimalikud kasutajad teavad nende olemasolust ja oma õigusest neid kasutada;

„hea ja tasuta juurdepääs“ – olukord, kus teenused on kergesti kättesaadavad, juurdepääsetavad, kvaliteetsed ja osutatud õigel ajal ning kus võimalikud kasutajad teavad nende olemasolust ja oma õigusest neid kasutada, ning neid pakutakse tasuta kas korraldades ja pakkudes neid ise või tagades piisavad hüvitised teenustega seotud kulude katmiseks või sellisel viisil, et finantsolukord ei takista võrdset juurdepääsu;

f)	„koolipõhine tegevus“ – õppimine läbi spordi-, vabaaja- või kultuuritegevuse, mis toimub tavapäraste koolitundide ajal või väljaspool neid või mida korraldab koolikogukond;

g)	„tervislik eine“ või „tervislik toitumine“ – tasakaalus toidutarbimine, mille kaudu lapsed saavad toitaineid, mis on vajalikud nende füüsiliseks ja vaimseks arenguks ning nende füsioloogilistele vajadustele vastavaks kehaliseks aktiivsuseks;

h)	„korralik eluase“ – eluruum, mis vastab kehtivatele riiklikele tehnilistele normidele, on mõistlikus seisukorras, võimaldab mõistlikku soojusmugavust ja on kättesaadav ja juurdepääsetav taskukohase hinnaga.

VASTAVALT RIIKIDE PÄDEVUSELE, OLUKORRALE JA TAVADELE NING AUSTADES TÄIEL MÄÄRAL SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTET, SOOVITAB JÄRGMIST:

PÕHISOOVITUSED

Liikmesriikidel soovitatakse tagada abivajavatele lastele:

a)	hea ja tasuta juurdepääs kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele ja koolipõhisele tegevusele, vähemalt ühele tervislikule einele igal koolipäeval ning tervishoiuteenustele;

b)	hea juurdepääs tervislikule toitumisele ja korralikule eluasemele.

Liikmesriikidel soovitatakse teha kindlaks abivajavad lapsed ning võtta selle rühma piires siis, kui nad kavandavad riiklikke lõimitud meetmeid, vajaduse korral arvesse konkreetseid ebasoodsaid olukordi, milles on eelkõige

a)	kodutud või väga halbades tingimustes elavad lapsed;

b)	puuetega lapsed;

c)	vaimse tervise probleemidega lapsed;

d)	rändetaustaga või etnilisse vähemusse kuuluvad lapsed, eelkõige romad;

e)	asendushooldusel, eriti hoolekandeasutuses viibivad lapsed;

f)	ebakindlates perekondlikes oludes elavad lapsed.

TOETAV POLIITIKARAAMISTIK

Seades esikohale lapse huvid, soovitatakse liikmesriikidel töötada laste sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks välja lõimitud ja toetav poliitikaraamistik, mille keskmes on eesmärk lõpetada vaesuse ja ebasoodsate olude edasikandumine põlvkonnalt põlvkonnale ning vähendada COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju. Selleks soovitatakse liikmesriikidel käesoleva soovituse rakendamisel:

a)	tagada riigi, piirkondade ja kohalikul tasandil sotsiaal-, haridus-, tervise-, toitumis- ja eluasemepoliitika kooskõla ning võimaluse korral muuta see poliitika laste toetamisel asjakohasemaks, tegutsedes lõimitud viisil;

b)	jätkata ja vajaduse korral suurendada investeeringuid haridusse ning piisavatesse tervishoiu- ja sotsiaalkaitsesüsteemidesse, et tegeleda tulemuslikult laste ja nende perede, eelkõige sotsiaalse tõrjutuse all kannatavate laste ja nende perede vajadustega;

c)	tagada piisavad poliitikameetmed ja vahendid, sealhulgas pakkuda tööturule integreerimise meetmeid, lapsevanematele või eestkostjatele toetusmeetmeid ning peredele ja leibkondadele sissetulekutoetust, et rahalised tõkked ei takistaks laste juurdepääsu kvaliteetteenustele;

d)	tegeleda sotsiaalse tõrjutuse territoriaalse mõõtmega, võttes arvesse laste erivajadusi erinevates linna-, maa-, äärepoolsetes ja ebasoodsas olukorras olevates piirkondades ning järgides lõimitud ja valdkonnaülest lähenemisviisi;

suurendada riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste, sotsiaalmajanduse organisatsioonide, laste õigusi edendavate valitsusväliste organisatsioonide, laste endi ning muude sidusrühmadega tehtavat koostööd ja nende osalemist laste jaoks ette nähtud poliitikameetmete ja kvaliteetteenuste väljatöötamisel, rakendamisel ja jälgimisel;

f)	võtta meetmeid, et edendada abivajavate laste kaasamist ning vältida ja tõkestada nende diskrimineerimist ja häbimärgistamist;

g)	toetada strateegilisi investeeringuid laste jaoks ette nähtud kvaliteetteenustesse, sealhulgas taristusse ja kvalifitseeritud tööjõudu;

h)	eraldada piisavad ressursid ning kasutada optimaalselt riikide ja ELi rahalisi vahendeid, eelkõige Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fondi, ning vajaduse korral REACT-EUd, InvestEUd, taaste- ja vastupidavusrahastut ning tehnilise toe instrumenti;

i)	võtta kogu tugiraamistikus arvesse soolist aspekti.

ALUSHARIDUS JA LAPSEHOID, KAASAV HARIDUS JA KOOLIPÕHINE TEGEVUS NING TERVISLIK EINE IGAL KOOLIPÄEVAL

Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs kvaliteetsele alusharidusele ja lapsehoiule, haridusteenustele ja koolipõhisele tegevusele ning tervislikule einele igal koolipäeval, soovitatakse liikmesriikidel:

a)	teha kindlaks rahalised ja mitterahalised tõkked, mis takistavad osalemist alushariduse saamises ja lapsehoius, hariduse saamises ja koolipõhises tegevuses, ning tegeleda nendega;

võtta meetmeid, et ennetada ja vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist, võttes arvesse soolist perspektiivi, ning kaasata taas lapsi, kes on koolist või väljaõppes osalemisest väljalangemise ohus või juba välja langenud, pakkudes muu hulgas individuaalset nõustamist ja tugevdades koostööd perekondadega;

c)	pakkuda õpituge õpiraskustega lastele, et täita nende keelelisi, kognitiivseid ja hariduslünki;

kohandada alusharidus- ja lapsehoiuasutuste ning haridusasutuste taristut ja õppematerjale ning reageerida võimalikult asjakohaselt hariduslike erivajadustega ja puudega laste konkreetsetele vajadustele, kasutades kaasavaid õpetamis- ja õppemeetodeid; tagada sel eesmärgil, et on olemas kvalifitseeritud õpetajad ja muud spetsialistid, nagu psühholoogid, logopeedid, rehabilitoloogid, sotsiaaltöötajad või õpetaja abid;

e)	kehtestada meetmed, millega toetada kaasavat haridust ning vältida segregeeritud klasse alusharidus- ja lapsehoiuasutustes ning haridusasutustes; see võib hõlmata ka abivajavatele lastele eelis- või vajaduse korral varajase juurdepääsu võimaldamist;

f)	tagada igal koolipäeval vähemalt üks tervislik eine;

g)	tagada vajaduse korral õppematerjalide, sealhulgas digitaalsete õppevahendite, raamatute, vormiriietuse või mistahes nõutava riietuse olemasolu;

h)	pakkuda kaugõppeks vajalikku kiiret ühenduvust, digiteenuseid ja piisavaid seadmeid, et tagada juurdepääs internetis pakutavale haridussisule ning parandada abivajavate laste ja õpetajate digioskusi ja teha vajalikke investeeringuid kõikide digilõhe vormide vastu võitlemiseks;

i)	tagada vajaduse korral transport alusharidus- ja lapsehoiuasutustesse ning haridusasutustesse;

j)	tagada võrde ja kaasav juurdepääs koolipõhisele tegevusele, sealhulgas võimalus osaleda kooliekskursioonidel ning spordi-, vabaaja-, ja kultuuritegevuses;

töötada välja raamistik haridusasutuste, kohalike kogukondade, sotsiaal-, tervise- ja lastekaitseteenuste pakkujate, perekondade ja sotsiaalmajanduses osalejate koostööks, et toetada kaasavat haridust, pakkuda koolijärgset hoidu ning spordi-, vabaaja-, ja kultuuritegevuses osalemise võimalusi ning rajada haridusasutusi, mis toimiksid kaasamis- ja osalemiskeskustena, ning investeerida neisse.

TERVISHOID

Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs kvaliteetsetele tervishoiuteenustele, soovitatakse liikmesriikidel:

hõlbustada haiguste ja arenguprobleemide, sealhulgas vaimse tervisega seotud probleemide varajast avastamist ja ravi ning tagada juurdepääs korrapärastele arstlikele läbivaatustele ja sõeluuringuprogrammidele, sealhulgas hamba- ja silmaarsti juures; tagada õigeaegsed ravi- ja taastusravimeetmed, sealhulgas juurdepääs ravimitele, ravile ja meditsiinilistele abivahenditele, samuti vaktsineerimisprogrammidele;

b)	pakkuda puuetega lastele rehabilitatsiooni- ja puudega toimetuleku suute loomise teenuseid;

c)	rakendada juurdepääsetavaid tervise edendamise ja haiguste ennetamise programme, mis on mõeldud abivajavate laste ja nende perede, aga ka lastega töötavate spetsialistide jaoks.

TERVISLIK TOITUMINE

Et tagada abivajavatele lastele hea ja tasuta juurdepääs piisavale ja tervislikule toitumisele, sealhulgas ELi koolipuuvilja-, -köögivilja ja -piima kava kaudu, soovitatakse liikmesriikidel:

a)	toetada muu hulgas mitterahalise või rahalise toetuse kaudu võimalust saada tervislikke eineid ka muul ajal kui koolipäevadel, eelkõige erandjuhtudel, nagu koolide sulgemise korral;

b)	tagada, et alusharidus- ja lapsehoiuasutuste ning haridusasutuste toitumisstandardites on võetud arvesse spetsiifilisi toitumisvajadusi;

c)	piirata rasva-, soola- ja suhkrurikaste toiduainete reklaamimist ja nende kättesaadavust alusharidus- ja lapsehoiuasutustes ning haridusasutustes;

d)	pakkuda lastele ja peredele piisavat teavet laste tervisliku toitumise kohta.

KORRALIK ELUASE

10.

Et tagada abivajavatele lastele hea juurdepääs korralikule eluasemele, soovitatakse liikmesriikidel:

a)	tagada, et kodututele lastele ja nende peredele pakutakse sobivat peavarju, et neile leitakse ajutise peavarju asemele kiiresti alaline eluase ning et neile pakutakse asjakohaseid sotsiaal- ja nõustamisteenuseid;

hinnata riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku eluasemepoliitikat ja vaadata see vajaduse korral läbi ning võtta meetmeid tagamaks, et võetakse igakülgselt arvesse abivajavate lastega perede huve, sealhulgas tegeletakse energiaostuvõimetusega ja ennetatakse kodutuks jäämise ohtu; selline hindamine ja läbivaatamine peaks hõlmama ka sotsiaaleluruumi- ja eluasemetoetusega seotud poliitikameetmeid ja majutustoetusi ning veelgi parandama puuetega laste juurdepääsu;

c)	tagada abivajavatele lastele ja nende peredele eelis- ja õigeaegse võimalus saada sotsiaaleluruum või eluasemetoetust;

seada laste paigutamisel hooldeasutusse või kasuperesse esikohale lapse huvid, samuti lapse üldine olukord ja individuaalsed vajadused; tagada laste üleminek hoolekandeasutusest või kasuperest kvaliteetsele kogukonna- või perepõhisele hooldusele ning toetada nende iseseisvat elu ja sotsiaalset lõimumist.

JUHTIMINE JA ARUANDLUS

11.

Usaldusväärse juhtimise, järelevalve ja aruandluse tagamiseks ning võttes igakülgselt arvesse olemasolevaid riiklikke struktuure ja mehhanisme, soovitatakse liikmesriikidel:

Riiklikud lastegarantii koordinaatorid

a)	määrata riikliku lastegarantii koordinaatori, kellel on piisavad vahendid ja volitused, mis võimaldavad tõhusalt koordineerida ja jälgida käesoleva soovituse rakendamist;

Abivajavate laste kindlakstegemine

selleks, et väljatöötatud meetmed oleksid abivajavate laste jaoks võimalikult sihtotstarbelised, ning võttes arvesse riigisiseseid, piirkondlikke ja kohalikke tingimusi ja olusid, kaasata asjakohaseid sidusrühmi, et teha kindlaks abivajavad lapsed ning tõkked, mis takistavad neid käesoleva soovitusega hõlmatud teenustele juurde pääsemast ja neid kasutamast;

Riiklikud tegevuskavad

esitada komisjonile üheksa kuu jooksul alates käesoleva soovituse vastuvõtmisest 2030. aastani kavandatud tegevuskava, mille alusel soovitust rakendatakse, võttes arvesse riigi, piirkondade ja kohalikke olusid ning olemasolevaid poliitikameetmeid abivajavate laste toetamiseks. Tegevuskava peaks sisaldama eelkõige järgmist:

i)	abivajavate laste rühmad, kellele tuleb vastavad lõimitud meetmed suunata;

ii)	kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed eesmärgid, mis on piirkondlikke ja kohalikke erinevusi arvesse võttes vaja saavutada seoses abivajavate lastega, kellele tuleb vastavad lõimitud meetmed suunata;

iii)	käesoleva soovituse rakendamiseks kavandatud või võetud meetmed, sealhulgas piirkondade ja kohalikul tasandil, ning vajalikud rahalised vahendid ja ajakavad;

iv)	muud meetmed, mis on kavandatud või võetud laste sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemiseks ja ebasoodsate olude põlvkonnalt põlvkonnale edasikandumine lõpetamiseks, tuginedes eelkõige punktis 6 ette nähtud toetavale poliitikaraamistikule;

v)	riiklik raamistik, mille alusel toimub käesoleva soovitusega seotud andmekogumine, seire ja hindamine, muu hulgas selleks, et luua lõike 12 punktis d osutatud ühine seireraamistik;

Teavitustegevus

töötada abivajavate laste ja nende perede jaoks välja tõhusad teavitusmeetmed, eelkõige piirkondade ja kohalikul tasandil ning haridusasutuste, väljaõppe saanud sotsiaaltöötajate, peretoetusteenuste, kodanikuühiskonna ja sotsiaalmajanduse organisatsioonide kaudu, et suurendada teadlikkust käesoleva soovitusega hõlmatud teenustest ning edendada ja hõlbustada nende kasutamist;

Sidusrühmade kaasatus

tagada, et tegevuskava ettevalmistamises, rakendamises, seires ja hindamises osalevad piirkondlikud, kohalikud ja muud asjakohased asutused, lapsed ja asjakohased kodanikuühiskonda esindavad sidusrühmad, valitsusvälised organisatsioonid, haridusasutused ning asutused, mis vastutavad sotsiaalse kaasamise ja lõimimise, laste õiguste, kaasava hariduse ja mittediskrimineerimise edendamise eest, sealhulgas riiklikud võrdõiguslikkust edendavad asutused;

Aruandlus komisjonile

f)	esitada komisjonile iga kahe aasta tagant aruanne edusammude kohta, mis on tehtud käesoleva soovituse rakendamisel kooskõlas punktis c osutatud riikliku tegevuskavaga.

RAKENDAMINE, SEIRE JA HINDAMINE

12.

Nõukogu väljendab heameelt komisjoni eesmärgi üle:

a)	jälgida ka sotsiaalvaldkonna tulemustabeli osana Euroopa poolaasta raames edusamme, mis on tehtud käesoleva soovituse rakendamisel, sealhulgas soovituse tulemusi ja mõju abivajavatele lastele, ning esitada vajaduse korral liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi;

teha koostööd liikmesriikide, riiklike lastegarantii koordinaatorite ja sotsiaalkaitsekomiteega, et hõlbustada vastastikust õppimist, vahetada kogemusi ja häid tavasid ning võtta järelmeetmeid meetmete suhtes, mis on võetud käesoleva soovituse põhjal vastavalt asjakohastele riiklikele tegevuskavadele;

c)	anda sotsiaalkaitsekomiteele liikmesriikide aruannete põhjal korrapäraselt aru käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammude kohta;

teha koostööd sotsiaalkaitsekomiteega, et:

i)	luua ühine järelevalveraamistik, kasutades olemasolevaid andmeallikaid ja näitajaid, ning töötada vajaduse korral välja kokkulepitud ühised kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed tulemusnäitajad, et hinnata käesoleva soovituse rakendamist;

ii)	suurendada poliitika kujundamiseks vajaliku teabe saamiseks andmete kättesaadavust, ulatust ja asjakohasust liidu tasandil, sealhulgas andmed abivajavate laste ja nende teenustele juurdepääsu kohta, ning parandada lastele suunatud hüvitiste piisavust ja nendega kaetust;

e)	vaadata käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammud läbi ja esitada nõukogule viie aasta jooksul pärast selle vastuvõtmist aruanne;

f)	tugevdada teadlikkuse suurendamise ja teabevahetusmeetmeid ning parandada tulemuste ja heade tavade näidete levitamist liidu tasandil ning liikmesriikide ja asjakohaste sidusrühmade seas.

Luxembourg, 14. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. MENDES GODINHO

(1) Nõukogu 26. novembri 2009. aasta otsus 2010/48/EÜ Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguste konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (ELT L 23, 27.1.2010, lk 35).

(2) Komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitus 2013/112/EL „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (ELT L 59, 2.3.2013, lk 5).

(3) Euroopa Parlamendi 24. novembri 2015. aasta resolutsioon ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta (2014/2237(INI)).

(4) Euroopa Parlamendi 11. märtsi 2021. aasta resolutsioon laste õiguste kohta seoses ELi lapse õiguste strateegiaga (2021/2523(RSP)).

(5) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava“ (COM(2021) 102 final).

(6) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „ELi lapse õiguste strateegia“, COM(2021) 142 final.

(7) https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Children_at_risk_of_poverty_or_social_exclusion

(8) Nõukogu 30. oktoobri 2020. aasta soovitus, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 2013. aasta soovitus noortegarantii loomise kohta (ELT C 372, 4.11.2020, lk 1).

(9) Sotsiaalkaitsekomitee sotsiaalkaitse olukorra jälgimise vahendi ja sotsiaalkaitse poliitika arengu 2020. aasta ülevaade (2020 Social Protection Committee annual review of the Social Protection Performance Monitor (SPPM) and developments in social protection policies). Aruanne peamiste sotsiaalsete väljakutsete ja põhisõnumite kohta, lk 58.

(10) https://ec.europa.eu/eurostat/web/european-pillar-of-social-rights/indicators/social-scoreboard-indicators

(11) Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrusega (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

22.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 223/24

KONTROLLIKOJA OTSUS nr 42-2021,

20. mai 2021,

millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide teatavate õiguste piiramise kohta seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Kontrollikoja tegevuse raames

EUROOPA KONTROLLIKODA,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELTL“);

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrust (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (edaspidi „määrus“), eriti selle artiklit 25 ja VI peatükki;

võttes arvesse kontrollikoja 20. mai 2021. aasta koosolekul peetud arutelusid;

olles konsulteerinud vastavalt määruse artikli 41 lõikele 2 käesoleva otsuse osas Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 23. septembril 2019;

ning arvestades, et Euroopa Kontrollikoda (edaspidi „kontrollikoda“) töötleb oma tegevuse raames mitut liiki isikuandmeid ja on kohustatud austama füüsiliste isikute õigusi seoses isikuandmete töötlemisega, mida tunnustatakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 8 lõikes 1 ja ELTLi artikli 16 lõikes 1;

ning arvestades, et teatavatel asjaoludel on vaja ühitada andmesubjektide määrusest tulenevad õigused kontrollikoja ülesannetest ja tegevusest lähtuvate vajadustega. Selleks näeb määruse artikkel 25 rangetel tingimustel ette võimaluse piirata artiklite 14–20, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamist;

ning arvestades, et kontrollikoda peaks piiranguid kohaldama üksnes juhul, kui need on kooskõlas põhiõiguste ja -vabaduste olemusega ning kujutavad endast demokraatlikus ühiskonnas vajalikku ja proportsionaalset meedet. Kontrollikoda peaks käsitlema kõiki piiranguid läbipaistvalt ja andma andmesubjektile teavet piirangu kohaldamise põhjuste kohta;

ning arvestades, et kontrollikoda peaks piirangu tühistama niipea, kui seda õigustavad tingimused enam ei kehti, ning neid tingimusi korrapäraselt hindama;

ning arvestades, et kontrollikoja andmekaitseametnikule tuleks õigeaegselt teatada kõikidest kohaldatavatest piirangutest ning ta peaks piirangute kohaldamise sõltumatult läbi vaatama, et tagada käesoleva otsuse järgimine,

ON OTSUSTANUD:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesolevas otsuses sätestatakse eeskirjad tingimuste kohta, mille alusel võib kontrollikoda määruse artikli 25 alusel piirata artiklite 14–20, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamist.

Artikkel 2

Piirangud

1. Vastavalt määruse artikli 25 lõikele 1 võib kontrollikoda igal üksikjuhul eraldi piirata artiklite 14–20, 35 ja 36 ning artikli 4 kohaldamist, kui selle sätted vastavad artiklites 14–20 sätestatud õigustele ja kohustustele. Piiranguid võib kohaldada järgmistel juhtudel:

a)	auditite läbiviimine ELTLi artikli 287 alusel. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel c, g ja h;

haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste eelmenetluste, distsiplinaarmenetluste ja ametist kõrvaldamise menetluste läbiviimine vastavalt Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (1) (edaspidi „personalieeskirjad“) artiklile 86 ja kooskõlas selle IX lisaga. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel b, c, d, f, g ja h;

c)	kontrollikoja töötaja või liikme vastu esitatud sise- ja väliskaebuste menetlemine. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktil h;

d)	OLAFile teatatud võimalike õigusnormide rikkumistega seotud eeltoimingute tegemine. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel b, c ja h;

selle tagamine, et kontrollikoja töötajad saavad konfidentsiaalselt esitada teavet tõsiste rikkumiste kohta, millest nad oma ülesannete täitmisel teada saavad, kooskõlas kontrollikoja kodukorraga, mis käsitleb teabe esitamist tõsiste rikkumiste korral. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel f ja h;

selle tagamine, et kontrollikoja töötajad, kes leiavad, et neid on ahistatud, saavad konfidentsiaalselt taotleda nõu ja toetust ülemuselt, kontaktisikult, meditsiinitöötajalt või lepitajalt kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega nr 26–2017, mis käsitleb rahuldava töökeskkonna säilitamise ning psühholoogilise ja seksuaalse ahistamise vastu võitlemise poliitikat. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel f ja h;

g)	siseauditite läbiviimine kooskõlas kontrollikoja otsusega nr 38–2016, millega kehtestatakse kontrollikoja kodukorra rakenduseeskirjad. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel c, g ja h;

vastavalt personalieeskirjade artiklile 26a ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklitele 16 ja 91 juurdepääsu tagamine andmesubjektidele neid puudutavatele psühholoogilistele või psühhiaatrilistele meditsiiniandmetele, kui otsene juurdepääs sellistele andmetele võib ohustada andmesubjekti tervist, või meditsiinilistele andmetele, kui selle õiguse kasutamine kahjustaks andmesubjekti või teiste subjektide õigusi ja vabadusi. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktil h;

i)	sisejulgeoleku, st isikute, varade ja teabe turvalisuse tagamine, sealhulgas sisejulgeolekualaste uurimiste läbiviimine, ka välisosalusel (CERT-EU, riiklikud politseiasutused jne). Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel a, b, c, d, g ja h;

j)	selle tagamine, et andmekaitseametnik saab läbi viia uurimisi kooskõlas määruse artikli 45 lõikega 2. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel d, g ja h;

k)	abi ja koostöö pakkumine või nende vastuvõtmine teistelt liidu institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel c, d, g ja h;

l)	ELi liikmesriikide ametiasutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide taotluse korral või omal algatusel neile abi ja koostöö pakkumine või neilt abi saamine. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktidel c, g ja h;

m)	isikuandmete töötlemine dokumentides, mille pooled või menetlusse astujad on saanud Euroopa Liidu Kohtu menetluse raames. Asjakohased piirangud võivad põhineda määruse artikli 25 lõike 1 punktil e.

2. Andmete kategooriad hõlmavad füüsilise isiku identifitseerimisandmeid, kontaktandmeid, ametiülesandeid ja kohustusi, teavet eraelulise ja tööalase käitumise ja tulemuslikkuse kohta ning finantsandmeid.

3. Kõik piirangud peavad vastama põhiõiguste ja -vabaduste olemusele demokraatlikus ühiskonnas ning olema vajalikud ja proportsionaalsed.

4. Enne piirangute kohaldamist teevad vastutav töötleja ja andmekaitseametnik igal üksikjuhul eraldi vajalikkuse ja proportsionaalsuse kontrolli. Piirangud piirduvad sellega, mis on rangelt vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

5. Kontrollikoda registreerib kohaldatavate piirangute põhjused, õigusliku aluse, nende andmesubjektide õigusi ja vabadusi ähvardavate ohtude hindamise, kelle isikuandmeid võidakse piirata, ning piirangu vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamise. Registrikanded ning vajaduse korral nende aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid sisaldavad dokumendid kuuluvad sihtotstarbelisse registrisse, mis tehakse nõudmisel Euroopa Andmekaitseinspektorile kättesaadavaks. Tervisetoimiku piirangutega seotud dokumendid registreeritakse üksnes asjakohases tervisetoimikus.

6. Oma ülesannete täitmisel teiste organisatsioonidega vahetatud isikuandmete töötlemisel konsulteerib kontrollikoda nende organisatsioonidega piirangute kehtestamise võimalike asjakohaste põhjuste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse üle, välja arvatud juhul, kui see ohustaks kontrollikoja tegevust.

Artikkel 3

Piirangute jälgimine ja ülevaatamine

1. Artiklis 2 osutatud piiranguid kohaldatakse seni, kuni kehtivad neid õigustavad asjaolud.

2. Kontrollikoda vaatab piirangu kohaldamise üle iga kuue kuu järel alates selle kehtestamisest. Piirang tuleb üle vaadata ka juhul, kui juhtumi olulised elemendid muutuvad.

Artikkel 4

Kaitsemeetmed

1. Kontrollikoda rakendab kaitsemeetmeid, et vältida selliste isikuandmete kuritarvitamist, neile ebaseaduslikku juurdepääsu või nende ebaseaduslikku edastamist, mille suhtes võidakse kohaldada piiranguid. Sellised kaitsemeetmed hõlmavad tehnilisi ja korralduslikke meetmeid ning neid on vajaduse korral üksikasjalikult kirjeldatud kontrollikoja asutusesisestes otsustes, menetlustes ja rakenduseeskirjades. Kaitsemeetmed hõlmavad järgmist:

a)	rollide, kohustuste ja menetlusetappide piisav määratlus;

b)	asjakohasel juhul turvaline elektrooniline keskkond, millega takistatakse ebaseaduslikku või juhuslikku juurdepääsu elektroonilistele andmetele või nende edastamist volitamata isikutele;

c)	asjakohasel juhul paberdokumentide turvaline talletamine ja töötlemine.

Artikkel 5

Teave, mis tuleb andmekaitseametnikule edastada, ja selle läbivaatamine andmekaitseametniku poolt

1. Andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu viivituseta alati, kui andmesubjekti õigusi käesoleva otsuse kohaselt piiratakse, ning talle antakse juurdepääs registrile ja kõikidele dokumentidele, mis sisaldavad selle aluseks olevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

2. Andmekaitseametnik võib esitada taotluse piirangu kohaldamise läbivaatamiseks. Kontrollikoda teavitab andmekaitseametnikku kirjalikult taotluse tulemusest.

3. Andmekaitseametniku osalemine piirangumenetluses (sh teabevahetuses) dokumenteeritakse asjakohases vormis.

Artikkel 6

Andmesubjektidele nende õiguste piirangute kohta antav teave

1. Kontrollikoda avaldab oma veebisaidil üldise teabe artiklis 2 kirjeldatud andmesubjektide õiguste piirangute kohta. Piirangu ulatust, selle aluseks olevaid põhjuseid ja võimalikku kestust tuleb selgitada.

2. Kui kontrollikoda kohaldab käesoleva otsuse artiklit 2, teavitab ta andmesubjekte põhjendamatu viivituseta ja kirjalikult piirangu kohaldamise peamistest põhjustest ning andmesubjektide õigusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile ja pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

3. Kontrollikoda võib teabe esitamist lõikes 2 nimetatud piirangu põhjuste kohta edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Seda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi.

Artikkel 7

Isikuandmetega seotud rikkumistest teatamine andmesubjektidele

Kui kontrollikoda piirab andmesubjekti teavitamist isikuandmetega seotud rikkumisest, nagu on osutatud määruse artiklis 35, dokumenteerib ja registreerib ta piirangu põhjused vastavalt käesoleva otsuse artikli 2 lõikele 5.

Artikkel 8

Elektroonilise side konfidentsiaalsus

1. Kontrollikoda võib erandlikel asjaoludel ja kooskõlas eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitleva direktiivi 2002/58/EÜ sätetega piirata määruse artiklis 36 osutatud õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele. Sellisel juhul täpsustab kontrollikoda spetsiaalsetes sise-eeskirjades asjaolud, põhjused, asjaomased riskid ja nendega seotud kaitsemeetmed.

2. Kui kontrollikoda piirab õigust elektroonilise side konfidentsiaalsusele, teavitab ta asjaomast andmesubjekti oma vastuses viimase taotlusele piirangu kohaldamise peamistest põhjustest ning võimalusest esitada kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile või pöörduda Euroopa Liidu Kohtusse.

3. Kontrollikoda võib lõigetes 1 ja 2 nimetatud piirangu põhjuste kohta teabe esitamist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Seda hinnatakse iga juhtumi puhul eraldi.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Luxembourg, 20. mai 2021

Kontrollikoja nimel

president

Klaus-Heiner LEHNE

(1) Nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrus (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused ning komisjoni ametnike suhtes ajutiselt kohaldatavad erimeetmed (EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 223

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 22. juuni 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1003, 18. juuni 2021, millega tehakse teatavatele liikmesriikidele erand statistika edastamisel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2152 ning komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2020/1197 (teatavaks tehtud numbri C(2021) 4237 all)	1
		SOOVITUSED
	*	Nõukogu soovitus (EL) 2021/1004, 14. juuni 2021, millega luuakse Euroopa lastegarantii	14
		KODU- JA TÖÖKORRAD
	*	Kontrollikoja otsus nr 42-2021, 20. mai 2021, millega võetakse vastu sise-eeskirjad andmesubjektide teatavate õiguste piiramise kohta seoses isikuandmete töötlemisega Euroopa Kontrollikoja tegevuse raames	24