ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 222
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
22. juuni 2021

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2021/1005, 21. juuni 2021, millega muudetakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/1006, 12. aprill 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele vastavust tõendava sertifikaadi näidise osas ( 1 )

3

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1007, 18. juuni 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/274 veinisektori isotoopanalüüside andmepanga ja kontrollide osas

8

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/1008, 21. juuni 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/620 I lisa seoses Horvaatia ja ühe Portugali piirkonna taudivaba staatusega Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse suhtes veisepopulatsioonides, muudetakse kõnealuse määruse VIII lisa seoses Leedu ning teatavate Saksamaa, Itaalia ja Portugali piirkondade taudivaba staatusega lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide 1–24 põhjustatud nakkuse suhtes ning muudetakse XIII lisa seoses Taani ja Soome taudivaba staatusega nakkusliku vereloomeelundite nekroosi suhtes ( 1 )

12

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1009, 18. juuni 2021, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya)

18

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1010, 21. juuni 2021, millega muudetakse otsust 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

20

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1011, 21. juuni 2021, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis

21

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1012, 21. juuni 2021, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarves

27

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1013, 21. juuni 2021, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias

33

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/1014, 21. juuni 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

38

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/1015, 17. juuni 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1956 külmutusseadmeid, jäätise- ja jäävalmisteid, laboratoorseid materjalide kuumutamise seadmeid, automaatseid ja poolautomaatseid analüüsi- ja muuotstarbelisi laboratooriumiseadmeid, elektrivarustuse tunnusandmetega märgistatud elektriseadmeid, naha ultraviolett- ja infrapunakiiritusseadmeid, ruumikütteseadmeid, elektritriikraudu, kohtkindlaid pliite, pliidiplaate, ahje ja muid taolisi seadmeid, riideauruteid, elektromehaanilisi juhtimisahelaseadmeid, tekke, patju, riietusesemeid ja muid taolisi paindpehmeid soojendusseadmeid ning mõningaid muid teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite osas

40

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1005,

21. juuni 2021,

millega muudetakse määrust (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2016/44 (2) rakendatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses (ÜVJP) 2015/1333.

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu võttis 16. aprillil 2021 vastu resolutsiooni 2571 (2021). ÜRO Julgeolekunõukogu tuletas meelde resolutsiooni 2174 (2014), milles otsustati, et resolutsioonis 1970 (2011) kindlaks määratud meetmeid kohaldatakse ka nende isikute ja üksuste suhtes, kes osalevad muus kui ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1970 (2011) osutatud tegevuses või toetavad seda tegevust, kui see ohustab rahu, stabiilsust või julgeolekut Liibüas või takistab või kahjustab Liibüa poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist. Samuti rõhutas ÜRO Julgeolekunõukogu, et sellise tegevuse hulka võib kuuluda Liibüa poliitilise dialoogi foorumi tegevuskavas kavandatud valimiste takistamine või kahjustamine.

(3)

Nõukogu võttis 21. juunil 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/1014, (3) millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 ja milles nõukogu selgitas, et piiravate meetmete kehtestamise kriteeriume kohaldatakse ka füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste suhtes, kes takistavad või kahjustavad Liibüa poliitilise dialoogi foorumi tegevuskavas kavandatud valimisi.

(4)

Mõned kõnealustest meetmetest kuuluvad aluslepingu kohaldamisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõik liikmesriigid kohaldavad neid ühetaoliselt.

(5)

Määrust (EL) 2016/44 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2016/44 artikli 6 lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

kes osalevad tegevuses, mis ohustab rahu, stabiilsust või julgeolekut Liibüas, või toetavad seda või kes takistavad või kahjustavad Liibüa poliitilise ülemineku protsessi edukat lõpuleviimist, sealhulgas järgmisel viisil:

i)

sellise tegevuse kavandamine, juhtimine või toimepanemine Liibüas, millega rikutakse rahvusvahelist inimõigustealast õigust või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutab endast inimõiguste rikkumist Liibüas;

ii)

rünnakud mõne Liibüa õhu-, maismaa- või meretranspordi rajatise vastu või Liibüa riigi asutuse või rajatise vastu või mõne Liibüas asuva välisesinduse vastu;

iii)

relvastatud rühmituste või kuritegelike võrgustike toetamine toornafta või muu loodusvara ebaseadusliku kasutamise kaudu Liibüas;

iv)

Liibüa riiklike finantsasutuste ja Liibüa riikliku naftakompanii ähvardamine või sundimine või iga tegevus, mille tulemuseks võib olla Liibüa riigivara omastamine;

v)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1970 (2011) ja käesoleva määruse artikliga 1 kehtestatud relvaembargo sätete rikkumine või nendest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine Liibüas;

vi)

Liibüa poliitilise dialoogi foorumi tegevuskavas kavandatud valimiste takistamine või kahjustamine;

vii)

isikute, üksuste või asutustena, kes tegutsevad eespool nimetatud isikute, üksuste või asutuste heaks või nimel või juhtimisel, või üksuste või asutustena, kes on nende või II või III lisas loetletud isikute, asutuste või üksuste omandis või kontrolli all, või“.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1)   ELT L 206, 1.8.2015, lk 34.

(2)  Nõukogu 18. jaanuari 2016. aasta määrus (EL) 2016/44, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 204/2011 (ELT L 12, 19.1.2016, lk 1).

(3)  Nõukogu 21. juuni 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/1014, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 38).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/3

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/1006,

12. aprill 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 mahepõllumajandusliku tootmise nõuetele vastavust tõendava sertifikaadi näidise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 35 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) 2018/848 VI lisas on esitatud sellise sertifikaadi näidis, mis antakse välja igale ettevõtjale või ettevõtjate rühmale, kes on teatanud oma tegevusest selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus toimub tegevus, mis on kooskõlas kõnealuse määrusega. Ühtlustatud rakendamise tagamiseks sisaldab sertifikaadi näidis kõigis liikmesriikides kohustuslikke ühiseid elemente, nagu nimi ja aadress, ettevõtjate tegevusalad ja tootekategooriad. Sertifikaate välja andvad pädevad asutused või asjakohasel juhul kontrolliasutused või kontrollorganid võivad siiski otsustada nõuda konkreetset lisateavet, näiteks toodete üksikasjalikku loetelu, teavet maa ja ruumide kohta, alltöövõtjate loetelu ja teavet kontrollorgani akrediteeringu kohta. Seepärast on asjakohane lisada sertifikaadile seda teavet kajastav osa.

(2)

Määrust (EL) 2018/848 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(3)

Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/848 VI lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

LISA

„VI LISA

SERTIFIKAADI NÄIDIS

Määruse (EL) 2018/848 (mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist) artikli 35 lõike 1 kohane sertifikaat

I osa. Kohustuslikud elemendid

1.

Dokumendi number

2.

(valige sobiv)

•

Ettevõtja

•

Ettevõtjate rühm – vt punkt 9

3.

Ettevõtja või ettevõtjate rühma nimi ja aadress:

4.

Ettevõtja või ettevõtjate rühma pädeva asutuse või asjakohasel juhul kontrolliasutuse või kontrollorgani nimi ja aadress ning kood, kui tegemist on kontrolliasutuse või kontrollorganiga:

5.

Ettevõtja või ettevõtjate rühma tegevusala(d) (valige sobivad):

•

Tootmine

•

Ettevalmistamine

•

Turustamine/turuleviimine

•

Ladustamine

•

Import

•

Eksport

6.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 (1) artikli 35 lõikes 7 osutatud tootekategooria või tootekategooriad ning tootmismeetodid (valige sobivad)

a)

töötlemata taimed ja taimsed saadused, sh seemned ja muu taimne paljundusmaterjal

Tootmismeetod:

☐

mahepõllumajanduslik tootmine, v.a üleminekuajal

☐

tootmine üleminekuajal

☐

mahepõllumajanduslik tootmine ja mittemahepõllumajanduslik tootmine

b)

loomad ja töötlemata loomakasvatussaadused

Tootmismeetod:

☐

mahepõllumajanduslik tootmine, v.a üleminekuajal

☐

tootmine üleminekuajal

☐

mahepõllumajanduslik tootmine ja mittemahepõllumajanduslik tootmine

c)

vetikad ja töötlemata vesiviljelustooted

Tootmismeetod:

☐

mahepõllumajanduslik tootmine, v.a üleminekuajal

☐

tootmine üleminekuajal

☐

mahepõllumajanduslik tootmine ja mittemahepõllumajanduslik tootmine

d)

töödeldud põllumajandustooted, sh vesiviljelustooted, mis on ette nähtud toiduna kasutamiseks

Tootmismeetod:

☐

mahepõllumajanduslike toodete tootmine

☐

üleminekuaja toodete tootmine

☐

mahepõllumajanduslik tootmine ja mittemahepõllumajanduslik tootmine

e)

sööt

Tootmismeetod:

☐

mahepõllumajanduslike toodete tootmine

☐

üleminekuaja toodete tootmine

☐

mahepõllumajanduslik tootmine ja mittemahepõllumajanduslik tootmine

f)

vein

Tootmismeetod:

☐

mahepõllumajanduslike toodete tootmine

☐

üleminekuaja toodete tootmine

☐

mahepõllumajanduslik tootmine ja mittemahepõllumajanduslik tootmine

g)

muud määruse (EL) 2018/848 I lisas loetletud tooted või eelmiste kategooriatega hõlmamata tooted

Tootmismeetod:

☐

mahepõllumajanduslike toodete tootmine

☐

üleminekuaja toodete tootmine

☐

mahepõllumajanduslik tootmine ja mittemahepõllumajanduslik tootmine

Käesolev dokument on välja antud määruse (EL) 2018/848 kohaselt ja sellega kinnitatakse, et ettevõtja või ettevõtjate rühma (valige sobiv) tegevus on kooskõlas kõnealuse määrusega.

7.

Kuupäev, koht:

väljaandva pädeva asutuse või asjakohasel juhul kontrolliasutuse või kontrollorgani esindaja nimi ja allkiri:

8.

Sertifikaat kehtib alates….[märkida kuupäev] kuni….[märkida kuupäev]

9.

Määruse (EL) 2018/848 artiklis 36 määratletud ettevõtjate rühma liikmed

Liikme nimi

Aadress või muu liikme identifitseerimise tunnus

 

 

 

 

 

 

II osa. Erielemendid (vabatahtlik)

Täidetakse üks või mitu elementi, kui seda otsustab pädev asutus või, kui asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan, kes annab ettevõtjale või ettevõtjate rühmale välja määruse (EL) 2018/848 artikli 35 kohase sertifikaadi.

1.

Tootekataloog

Toote nimetus ja/või nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (2) osutatud kombineeritud nomenklatuuri kood määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul

☐

mahepõllumajanduslik

☐

üleminekuaja

 

 

 

 

 

 

2.

Toodete kogus

Toote nimetus ja/või määruses (EMÜ) nr 2658/87 osutatud kombineeritud nomenklatuuri kood määruse (EL) 2018/848 kohaldamisalasse kuuluvate toodete puhul

☐

mahepõllumajanduslik

☐

üleminekuaja

Kogus kilogrammides, liitrites või vajaduse korral ühikute arvuna

 

 

 

 

 

 

 

 

 

3.

Teave maa kohta

Toote nimetus

☐

mahepõllumajanduslik

☐

üleminekuaja

☐

mittemahepõllumajanduslik

Pindala hektarites

 

 

 

 

 

 

 

 

 

4.

Loetelu ruumidest või üksustest, kus ettevõtja või ettevõtjate rühma tegevus toimub

Aadress või geograafiline asukoht

I osa punktis 5 osutatud tegevuse või tegevuste kirjeldus

 

 

 

 

 

 

5.

Teave ettevõtja või ettevõtjate rühma tegevuse või tegevuste kohta ning selle kohta, kas tegevus toimub (või tegevused toimuvad) enda tarbeks või tegutsetakse alltöövõtjana, kelle tegevus toimub (tegevused toimuvad) teise ettevõtja heaks, samas jääb alltöövõtja vastutavaks toimunud tegevuse või tegevuste eest

I osa punktis 5 osutatud tegevuse või tegevuste kirjeldus

☐

Enda tarbeks toimuv tegevus / toimuvad tegevused

☐

Tegevus/tegevused teise ettevõtja heaks alltöövõtjana, samas jääb alltöövõtja vastutavaks toimunud tegevuse või tegevuste eest

 

 

 

 

 

 

6.

Teave sellise kolmanda isiku tegevuse või tegevuste kohta, kes on sõlminud alltöövõtulepingu vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 34 lõikele 3

I osa punktis 5 osutatud tegevuse või tegevuste kirjeldus

☐

Ettevõtja või ettevõtjate rühm jääb vastutavaks

☐

Vastutajaks on kolmas isik

 

 

 

 

 

 

7.

Loetelu alltöövõtjatest, kelle tegevus või tegevused toimuvad ettevõtja või ettevõtjate rühma heaks kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikli 34 lõikega 3 ning kelle eest jääb mahepõllumajandusliku tootmisega seotud vastutus ettevõtjale või ettevõtjate rühmale ja kelle eest ta ei ole vastutust alltöövõtjale üle andnud

Nimi ja aadress

I osa punktis 5 osutatud tegevuse või tegevuste kirjeldus

 

 

 

 

 

 

8.

Teave kontrollorgani akrediteeringu kohta vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 40 lõikele 3

a)

akrediteerimisasutuse nimi;

b)

hüperlink akrediteerimistunnistusele.

9.

Muu teave:

 
“

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 1).

(2)  Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1007,

18. juuni 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2018/274 veinisektori isotoopanalüüside andmepanga ja kontrollide osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (1) eriti selle artikli 89 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu veinisektoris esineb väga palju pettusi, kuna suurem osa liidu toodangust põhineb sertifitseeritud kvaliteedikavadel, nimelt kaitstud päritolunimetustel (KPN) ja kaitstud geograafilistel tähistel (KGT), millega tunnustatakse kvaliteettooteid ja mis aitavad tootjatel oma tooteid paremini turustada. Peamised oletatavad rikkumised on seotud päritolu omastamisega, näiteks vähemväärtusliku veini tahtliku ja ebaseadusliku turustamise ja märgistamisega kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinina või veini ebaseadusliku lahjendamisega või veinile suhkru lisamisega. Pettuste majanduslik mõju liidu veinisektoris on hinnanguliselt 1,3 miljardit eurot aastas, mis moodustab 3,3 % liidu veinisektori müügist. Lisaks ilmsele otsesele majanduslikule mõjule, mida sellised pettused veinisektorile avaldavad, on veinisektori maine kahjustamise oht veelgi suurem juhul, kui suure pettusejuhtumi tulemusena kaotavad tarbijad usalduse ja kehtestatakse kaubanduspiirangud, mis kahjustab liidu veinisektori üldisi huve.

(2)

Sellest tulenevalt on vaja tõhustada ja tugevdada pettustevastast võitlust liidu veinisektoris, eelkõige seoses komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2018/273 (2) artiklis 39 osutatud isotoopanalüüside andmepanga toimimisega ning sellega seotud kohustuste koordineerimisega liikmesriikides ja Euroopa veinisektori kontrolli referentkeskusega (edaspidi „ERC-CWS“). See aitab kaasa komisjoni strateegiale „„Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ (3). Eelkõige aitab see kaasa ühe prioriteedi saavutamisele, milleks on võitlus toidupettuse vastu toiduainete tarneahelas, milles kutsutakse komisjoni konkreetselt üles tõhustama võitlust toidupettuse vastu, et pakkuda ettevõtjatele võrdsed tingimused ning tugevdada kontrolli- ja täitevasutuste volitusi.

(3)

Isotoopanalüüside andmepanga eeskirjad ja kontrolli käsitlevad erisätted on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/274 (4). Isotoopanalüüside andmepanga sisu on vaja kohandada, et see kajastaks paremini liidu veinisektori tegelikku olukorda. Võttes arvesse liidu viimase viie aasta keskmist veinitoodangut, on kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise saanud veinide osakaal pidevalt kasvanud, ulatudes üle 60 % kogutoodangust. Turustusaastal 2019/20 oli turuosa peaaegu 70 %. Seetõttu ja võttes arvesse, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinid on suuremas pettuseohus, on vaja sätestada, et andmepanka tuleks kanda suurem osa kõnealustest veinidest; praegu on selliste veinide osakaal 40 % kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide koguarvust liidus.

(4)

Viinamarjadest proovide võtmine ning isotoopanalüüside andmepanga jaoks vajalike andmete saamiseks vajalikud toimingud ja analüüsid nõuavad suurt ressursside hulka, mis võib põhjustada viivitusi nende andmete esitamisel. Õigeaegse ja täieliku teabe esitamise raskuste ületamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud otsustada, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks kasvatatavate viinamarjade proove võib võtta kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldav üksus koostöös määratud laboritega, kui määratud laboritel ei ole piisavalt vahendeid ise proovide võtmiseks. Nende asutuste, ERC-CWSi ja liikmesriikide määratud laborite vaheline koostöö on väga oluline võitluses pettustega, mis mõjutavad suurema osa liidu veinitoodangust moodustavaid kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veine.

(5)

Puuduvad isotoopandmed ja mittetäielikud andmekogumid võivad põhjustada viivitusi või isegi nurjata veinipettuse kahtluse juhtumite uurimise tulemusi, mille tagajärjel võidakse turule lasta võltsitud veini. Andmete puudumine ei ohusta mitte ainult liidu veinide mainet, vaid võib mõjutada ka kohaldatavate aktsiisimaksude suurust. See tekitab ohu, et valesti märgistatud veinikategooriad kuuluvad maksustamisele. Seepärast on vaja parandada isotoopanalüüside andmepanka käsitlevat kehtivat õigusraamistikku, et tagada selle ajakohastamine teatava ajavahemiku jooksul ning pakkuda seeläbi paremat kaitset pettuste eest liidu veinisektoris. Võttes arvesse mõnes liikmesriigis esinevaid ülesannete jaotumisega seotud probleeme, on vaja selgitada ka seda, millistel asjaomastel pooltel on õigus proovidele ja toimikutele juurde pääseda.

(6)

Et parandada veinipartiiga seotud pettusekahtluste uurimise korda, tuleks kehtivaid eeskirju tõhustada. Tuleks kehtestada tähtajad, mille möödumisel tuleb selle territooriumi pädevale asutusele, kus mahalaadimiskoht asub, esitada kogu asjakohane teave, mis on vajalik, et kontrollida, kas kahtlusalune vein vastab veinisektoris kehtivatele liidu eeskirjadele. Uurimismenetluse eri etappide eest vastutavate üksuste rolli tuleks täiendavalt selgitada.

(7)

Isotoopmõõtmise andmekogumeid ja nendega seotud isotoopanalüüside andmepanga tulemusi ei avalikustata. Selle põhjuseks on asjaolu, et sellise teabe avalikustamine annaks teavet petturitele, kes võiksid seda oma huvides kasutada. Lisaks kahjustaks sellise teabe väärkasutus teatavate veinide mainet. Siiski peaks olema võimalik avalikustada mõned anonüümseks muudetud andmed pettusejuhtumite kohta, avaldades aastaaruande, mis sisaldab veinisektori kontrollide kõige olulisemaid tulemusi andmepanga kasutamise põhjal. Seepärast tuleks täiendavalt täpsustada aastaaruande koostamisega seotud eeskirju.

(8)

Vaadis veetavate veinitoodete kontrollimisel ja järelevalvel on esineb rohkem probleeme, kuna selliste toodete puhul on pettused tõenäolisemad kui märgistatud villitud toodete puhul, mis on lisaks varustatud ühekorrasulguriga. Seega juhul, kui pädevat asutust ei teavitata õigeaegselt arvutisüsteemi või teabesüsteemi kaudu vaadis veetavate veinitoodete saadetise saabumisest, tuleks võtta meetmeid tagamaks, et mahalaadimiskoha pädeval asutusel on võimalik teha vajalikud kontrollid enne, kui toode saaja ruumidest välja viiakse. Kui pädev asutus otsustab sellist kontrolli mitte teha, peaks kaubasaajal olema lubatud toode viivitamata oma valdustest välja saata.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2018/274 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2018/274 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artiklis 39 osutatud isotoopanalüüsi andmepanga loomiseks tagavad liikmesriigid, et värsketest viinamarjadest võetavad proovid, mida liikmesriikide määratud laborid peavad analüüsima, võetakse, töödeldakse ja tehakse veiniks vastavalt käesoleva määruse III lisa I osas sätestatud juhistele.“;

b)

lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.   Igal aastal andmepanga jaoks võetavate proovide arv on sätestatud III lisa II osas. Valimi koostamisel arvestatakse viinamarjaistanduste geograafilist asukohta III lisa II osas loetletud liikmesriikides ja kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide osakaalu liikmesriigi või piirkonna kohta. Igal aastal võetakse vähemalt 25 % proovidest samadelt katselappidelt kui eelmisel aastal.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„3a.   Liikmesriigid võivad vajaduse korral otsustada, et kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide tootmiseks kasvatatavate viinamarjade proove võib võtta kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist haldav üksus. Sellisel juhul kooskõlastavad proovide võtmist liikmesriikide määratud laborid vastavalt III lisa I osa A jaotises sätestatud juhistele.“;

d)

lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6.   Laborid esitavad kogutud andmed ja analüüsiaruande koopia koos analüüside tulemuste ja tõlgendamisega ning kirjelduslehe koopia elektrooniliselt ERC-CWSile hiljemalt viinamarjade korjamisele järgneva aasta [31. oktoobril].“;

e)

lõike 7 punkt e asendatakse järgmisega:

„teevad toimikud asjatu viivituse ja kuluta kättesaadavaks isikutele, kes koostasid toimikutes sisalduva teabe, et oleks võimalik parandada kõik ebatäpsused.“

2)

Artiklit 28 muudetakse järgmiselt:

a)

pealkiri asendatakse järgmisega:

„Analüüside andmepangas oleva teabe edastamine juhul, kui kahtlustatakse liidu veinisektori eeskirjade rikkumist“;

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teaduslikul, statistilisel, kontrolli- või kohtulikul eesmärgil vajalik, võib lõikes 1 osutatud teabe, kui see on esinduslik, teha taotluse korral kättesaadavaks liikmesriikide määratud pädevatele asutustele, et tagada liidu veinisektori eeskirjade järgimine, ja liikmesriikide kohtutele. Seda teavet kasutatakse üksnes eesmärgil, milleks seda taotletakse, ja seda käsitatakse konfidentsiaalsena.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Kui liikmesriigis tehakse kontroll, mille jaoks on vaja võrdlusandmeid teises liikmesriigis toodetud veiniga seotud isotoopanalüüside andmepangast, palub liikmesriigi pädev asutus ERC-CWSil võtta kahtluse kontrollimiseks ühendust selle liikmesriigi määratud laboriga, kus uurimisalune vein on toodetud, kasutades selleks kõiki kättesaadavaid asjakohaseid andmeid. Kõnealune määratud labor kontrollib ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest, kas kõnealune vein vastab liidu veinisektori eeskirjadele. Kui sellest tähtajast ei ole võimalik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel kinni pidada, teavitab määratud labor sellest ERC-CWSi ja seejärel ERC-CWS:

i)

võtab kõnealuse veiniga seotud asjakohased isotoopmõõtmise võrdlusandmed isotoopanalüüside andmepangast ja esitab need taotluse esitanud asutusele või

ii)

kui asjakohaseid isotoopmõõtmise võrdlusandmeid ei ole võimalik isotoopanalüüside andmepangast välja võtta, kuid nõutud proovid tehakse taotluse korral ERC-CWSile kättesaadavaks, annab taotluse esitanud asutusele analüütilist tuge, sealhulgas kõnealuse veiniga seotud asjakohaste isotoopmõõtmise andmete tulemused

ühe kuu jooksul alates hetkest, mil selgub, et algsest tähtajast ei ole võimalik kinni pidada. Mõlemal juhul tõlgendatakse asjakohaseid isotoopmõõtmise andmeid ja esitatakse need hiljemalt kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil selle liikmesriigi pädev asutus, kus kahtlusalune vein on toodetud, taotluse kätte sai.“;

d)

lisatakse järgmine lõige:

„4.   ERC-CWS avaldab anonüümselt aastaaruande lõigete 1 ja 2 kohaselt saadud taotluste peamiste tulemuste ning liikmesriikide poolt nende territooriumil tehtud kontrollide peamiste tulemuste kohta, kasutades isotoopanalüüside andmepanka. ERC-CWS tagab, et see aruanne ei sisalda tundlikku äriteavet. Nendest leidudest teatatakse ERC-CWSile enne aruandeperioodile järgneva aasta märtsi lõppu ning ERC-CWS avaldab aruande kahe kuu jooksul.“;

e)

lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 32a

Pakendamata veinitoodete kontroll

Kui imporditakse pakendamata veinitooteid, mis ei ole hõlmatud delegeeritud määruse (EL) 2018/273 artikli 14 lõikes 1 osutatud arvuti- või teabesüsteemiga, võib mahalaadimiskoha liikmesriigi pädev asutus kontrollide võimaldamiseks taotleda, et pakendamata veinitoodete saadetiste saajad hoiaksid neid saadetisi mahalaadimiskohas oma valdustes kuni 10 tööpäeva. Kaubasaajad ei läheta, ei paiguta ümber ega käitle saadetist, millest pädev asutus on kõnealuse ajavahemiku jooksul proovi võtnud, enne kui neid on teavitatud kontrolli tulemustest.

Kui pädev asutus otsustab kõnealust saadetist mitte kontrollida, lubab ta kaubasaaja taotluse korral lähetada saadetise enne esimeses lõigus osutatud ajavahemiku lõppu.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/273, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, istandusregistri, saatedokumentide ja sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide, teavituste ja teabe avaldamise osas, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 asjakohase kontrolli ja karistuste osas ning millega muudetakse komisjoni määrusi (EÜ) nr 555/2008, (EÜ) nr 606/2009 ja (EÜ) nr 607/2009 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 436/2009 ja komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 1).

(3)  COM/2020/381 final.

(4)  Komisjoni 11. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/274, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad viinapuude istutuseks antavate lubade süsteemi, sertifitseerimise, sissetulevate ja väljaminevate kaupade registri, kohustuslike deklaratsioonide ja teadete kohta, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad asjakohaste kontrollide kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/561 (ELT L 58, 28.2.2018, lk 60).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/1008,

21. juuni 2021,

millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/620 I lisa seoses Horvaatia ja ühe Portugali piirkonna taudivaba staatusega Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse suhtes veisepopulatsioonides, muudetakse kõnealuse määruse VIII lisa seoses Leedu ning teatavate Saksamaa, Itaalia ja Portugali piirkondade taudivaba staatusega lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide 1–24 põhjustatud nakkuse suhtes ning muudetakse XIII lisa seoses Taani ja Soome taudivaba staatusega nakkusliku vereloomeelundite nekroosi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 36 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2016/429 on sätestatud taudispetsiifilised eeskirjad kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaselt loetellu kantud taudide (edaspidi „loetellu kantud taudid“) kohta ning määruse artikliga 9 on ette nähtud, kuidas neid eeskirju tuleb kohaldada loetellu kantud taudide eri kategooriate puhul. Kõnealuse määruse artiklis 36 on sätestatud, et komisjon kiidab heaks liikmesriikide või tsoonide taudivaba staatuse kõnealuse määruse artikli 9 lõike 1 punktides b ja c osutatud teatavate taudide suhtes.

(2)

Lisaks on määruse (EL) 2016/429 artikliga 280 ette nähtud, et kui komisjon on muu hulgas nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ (2) kohaselt andnud liikmesriigile või tsoonile või bioturvarühmikule teatavate loetellu kantud taudide suhtes taudivaba staatuse, siis nad säilitavad oma olemasoleva taudivaba staatuse. Lisaks täiendab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 (3) artikkel 84 määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirju selles osas, sätestades üleminekumeetmed seoses teatavate olemasolevate taudivabade staatustega. Eelkõige on selles sättes sätestatud, et liikmesriikidel või nende tsoonidel, millel on enne kõnealuse delegeeritud määruse kohaldamise alguskuupäeva heakskiidetud taudivaba staatus, on heakskiidetud taudivaba staatus Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse suhtes veisepopulatsioonides, kui neile on antud brutselloosivaba staatus direktiivi 64/432/EMÜ kohaselt.

(3)

Komisjoni otsus 2003/467/EÜ (4) võeti vastu direktiivi 64/432/EMÜ alusel ning selles loetleti muu hulgas ametlikult brutselloosivabad liikmesriigid ja nende piirkonnad veisekarjade puhul. Otsus 2003/467/EÜ tunnistati kehtetuks ja asendati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/620 (5). Kõnealuses rakendusmääruses on muu hulgas sätestatud, et liikmesriigid või nende tsoonid, millel on taudivaba staatus Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse suhtes veisepopulatsioonides, loetletakse kõnealuse määruse I lisa I osa 1. peatükis. Otsusega 2003/467/EÜ kanti Horvaatia veisekarjade osas brutselloosivaba staatusega liikmesriikide loetellu. Seepärast tuleks Horvaatia nüüd kanda rakendusmääruse (EL) 2021/620 I lisa I osa 1. peatüki loetellu kui liikmesriik, millel on taudivaba staatus Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse suhtes veisepopulatsioonidees. Rakendusmääruse (EL) 2021/620 I lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(4)

Lisaks on Portugal esitanud komisjonile teabe, mis näitab, et kõnealuse liikmesriigi teatavad tsoonid vastavad delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud nõuetele, et tunnustada nende tsoonide taudivaba staatust Brucella abortus’e, B. melitensis’e ja B. suis’i nakkuse suhtes veisepopulatsioonides. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/620 I lisa I osa 1. peatükki muuta, et lisada loetellu Portugali kõnealused tsoonid.

(5)

Rakendusmääruses (EL) 2021/620 on samuti sätestatud, et liikmesriigid või nende tsoonid, millel on taudivaba staatus seoses lammaste katarraalse palaviku viiruse serotüüpide 1–24 põhjustatud nakkusega, loetletakse kõnealuse määruse VIII lisa I osas.

(6)

Leedu on esitanud komisjonile teabe kogu oma territooriumi kohta ning Saksamaa, Itaalia ja Portugal mitme oma tsooni kohta, mis tõendab, et delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud tingimused taudivaba staatuse tunnustamiseks lammaste katarraalse palaviku viiruse põhjustatud nakkuse suhtes on täidetud. Rakendusmääruse (EL) 2021/620 VIII lisa I osa tuleks seega muuta nii, et see hõlmaks kogu Leedu territooriumi ning kõnealuseid Saksamaa, Itaalia ja Portugali tsoone.

(7)

Rakendusmääruses (EL) 2021/620 on samuti sätestatud, et liikmesriigid või nende tsoonid, millel on taudivaba staatus nakkusliku vereloomeelundite nekroosi suhtes, loetletakse kõnealuse määruse XIII lisa I osas. Kogu Taani ja Soome territoorium on praegu loetletud nakkusliku vereloomeelundite nekroosist vaba staatusega kõnealuse lisa I osas. Kuid hiljuti teatasid kõnealused liikmesriigid komisjonile nakkusliku vereloomeelundite nekroosi puhangutest. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/620 XIII lisa I osa vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2021/620 I, VIII ja XIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 21. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Nõukogu 26. juuni 1964. aasta direktiiv 64/432/EMÜ ühendusesisest veiste ja sigadega kauplemist mõjutavate loomatervishoiu probleemide kohta (EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977).

(3)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).

(4)  Komisjoni 23. juuni 2003. aasta otsus 2003/467/EÜ, millega kehtestatakse teatavate liikmesriikide ja liikmesriikide piirkondade ametlikult tuberkuloosist, brutselloosist ja veiste ensootilisest leukoosist vaba staatus seoses veisekarjadega (ELT L 156, 25.6.2003, lk 74).

(5)  Komisjoni 15. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/620, milles sätestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohaldamiseks seoses teatavate liikmesriikide ning nende tsoonide ja bioturvarühmikute taudivaba staatuse ja vaktsineerimisvaba staatuse heakskiitmisega teatavate loetellu kantud taudide suhtes ning nende taudide likvideerimise programmide heakskiitmisega (ELT L 131, 16.4.2021, lk 78).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/620 I, VIII ja XIII lisa muudetakse järgmiselt:

1)

I lisa I osa 1. peatükki muudetakse järgmiselt:

a)

Prantsusmaad käsitleva kande järele ja Itaalia käsitleva kande ette lisatakse kanne Horvaatia kohta:

„Horvaatia

Kogu territoorium“

b)

Portugali käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Portugal

Região Algarve: kõik ringkonnad

Região Autónoma dos Açores: Ilhas de Corvo, Faial, Flores, Graciosa, Pico, São Jorge, Santa Maria, Terceira

Região Centro: distritos Aveiro, Viseu, Guarda, Coimbra, Leiria, Castelo Branco“

2)

VIII lisa I osa muudetakse järgmiselt:

a)

Saksamaad käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Saksamaa

Bundesland Baden-Württemberg

—

Landkreis Lörrach

—

Landkreis Waldshut

—

Landkreis Konstanz

—

Landkreis Tuttlingen

—

Landkreis Sigmaringen

—

Bodenseekreis

—

Landkreis Ravensburg

—

Landkreis Biberach

—

Alb-Donau-Kreis

—

Stadtkreis Ulm

—

Landkreis Göppingen

—

Landkreis Heidenheim

—

Ostalbkreis

—

Landkreis Schwäbisch Hall

—

Main-Tauber-Kreis

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Esslingeni kreisis: Altbach, Altdorf, Baltmannsweiler, Bempflingen, Beuren, Bissingen a.d.Teck, Deizisau, Dettingen unter Teck, Erkenbrechtsweiler, Frickenhausen, Großbettlingen, Hochdorf, Holzmaden, Kirchheim unter Teck, Köngen, Kohlberg, Lichtenwald, Neidlingen, Neuffen, Notzingen, Nürtingen, Oberboihingen, Ohmden, Owen, Plochingen, Reichenbach a.d. Fils, Unterensingen, Weilheim a.d.Teck, Wendlingen am Neckar, Wernau (Neckar), Lenningen

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Rems-Murri kreisis: Alfdorf, Allmersbach im Tal, Althütte, Auenwald, Großerlach, Kaisersbach, Murrhardt, Plüderhausen, Rudersberg, Schorndorf, Sulzbach a.d. Murr, Urbach, Weissach im Tal, Welzheim, Winterbach, Berglen, Remshalden

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Hohenlohe kreisis: Dörzbach, Ingelfingen, Krautheim, Künzelsau, Kupferzell, Mulfingen, Neuenstein, Niedernhall, Waldenburg, Weißbach

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Neckar-Odenwaldi kreisis: Hardheim, Höpfingen, Rosenberg, Ravenstein

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Breisgau-Hochschwarzwaldi kreisis: Auggen, Badenweiler, Feldberg, Friedenweiler, Lenzkirch, Löffingen, Müllheim, Schluchsee, Sulzburg

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Schwarzwald-Baari kreisis: Bad Dürrheim, Blumberg, Bräunlingen, Donaueschingen, Hüfingen, Tuningen, Brigachtal

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Reutlingeni kreisis: Dettingen a.d. Erms, Eningen unter Achalm, Gomadingen, Grabenstetten, Grafenberg, Hayingen, Hülben, Mehrstetten, Metzingen, Münsingen, Pfronstetten, Pfullingen, Riederich, Trochtelfingen, Bad Urach, Zwiefalten, Gutsbez. Münsingen, Römerstein, Engstingen, Hohenstein, Sonnenbühl, Lichtenstein, Sankt Johann

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Zollernalbi kreisis: Bitz, Burladingen, Hausen am Tann, Jungingen, Meßstetten, Nusplingen, Obernheim, Straßberg, Winterlingen, Albstadt

—

Bundesland Bayern

—

Bundesland Berlin

—

Bundesland Brandenburg

—

Bundesland Bremen

—

Bundesland Hamburg

—

Bundesland Hessen:

—

Järgmised omavalitsused Lahn-Dilli kreisis: Dietzhölztal, Eschenburg, Siegbach, Mittenaar, Hohenahr, Bischoffen, Lahnau

—

Järgmised omavalitsused Gießeni kreisis: Stadt Allendorf, Biebertal, Buseck, Fernwald, Gießen, Grünberg, Heuchelheim, Hungen, Laubach, Lich, Linden, Lollar, Pohlheim, Rabenau, Reiskirchen, Staufenberg, Wettenberg

—

Järgmised omavalitsused Main-Kinzigi kreisis: Bad Orb, Bad Soden-Salmünster, Biebergemünd, Birstein, Brachttal, Bruchköbel, Erlensee, Flörsbachtal, Freigericht, Gelnhausen, Gründau, Gutsbezirk Spessart, Hammersbach, Hasselroth, Jossgrund, Langenselbold, Linsengericht, Neuberg, Nidderau, Rodenbach, Ronneburg, Schöneck, Schlüchtern, Sinntal, Steinau an der Straße, Wächtersbach

—

Järgmised omavalitsused Wetterau kreisis: Altenstadt, Bad Nauheim, Büdingen, Echzell, Florstadt, Gedern, Glauburg, Hirzenhain, Kefenrod, Limeshain, Münzenberg, Nidda, Niddatal, Ortenberg, Ranstadt, Reichelsheim, Rockenberg, Wölfersheim, Wöllstadt

—

Landkreis Hersfeld-Rotenburg

—

Landkreis Kassel

—

Landkreis Fulda

—

Landkreis Waldeck-Frankenberg

—

Schwalm-Eder-Kreis

—

Stadt Kassel

—

Vogelsbergkreis

—

Werra-Meißner-Kreis

—

Landkreis Marburg Biedenkopf

—

Bundesland Mecklenburg-Vorpommern

—

Bundesland Niedersachsen

—

Bundesland Nordrhein-Westfalen:

—

Landkreis Borken,

—

Landkreis Coesfeld,

—

Ennepe-Ruhr-Kreis

—

Landkreis Gütersloh,

—

Stadt Hagen

—

Landkreis Herford,

—

Hochsauerlandkreis

—

Landkreis Höxter,

—

Järgmised linnad ja omavalitsused Kleve kreisis: Bedburg-Hau, Emmerich am Rhein, Geldern, Goch, Issum, Kalkar, Kerken, Kevelaer, Kleve, Kranenburg, Rees, Rheurdt, Uedem, Weeze

—

Landkreis Lippe,

—

Märkischer Kreis

—

Järgmised omavalitsused Mettmanni kreisis: Heiligenhaus, Velbert, Wülfrath

—

Landkreis Minden-Lübbecke,

—

Järgmised omavalitsused Oberbergischeri kreisis: Bergneustadt, Radevormwald

—

Landkreis Olpe

—

Landkreis Paderborn,

—

Landkreis Recklinghausen,

—

Järgmised omavalitsused Siegen-Wittgensteini kreisis: Netphen, Kreuztal, Hilchenbach, Erndtebrüch, Bad Laasphe, Bad Berleburg

—

Landkreis Soest,

—

Landkreis Steinfurt,

—

Landkreis Unna,

—

Landkreis Warendorf,

—

Landkreis Wesel,

—

Stadt Bielefeld,

—

Stadt Bochum,

—

Stadt Bottrop,

—

Stadt Dortmund,

—

Stadt Duisburg,

—

Stadt Essen,

—

Stadt Gelsenkirchen,

—

Stadt Hamm,

—

Stadt Herne,

—

Stadt Mülheim an der Ruhr,

—

Stadt Münster (Westfalen),

—

Stadt Oberhausen

—

Bundesland Sachsen

—

Bundesland Sachsen-Anhalt

—

Bundesland Schleswig-Holstein

—

Bundesland Thüringen“

b)

Itaaliat käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Itaalia

Provincia Autonoma di Bolzano - Alto Adige

Regione Valle d’Aosta

Regione Friuli Venezia Giulia“

c)

Lätit käsitleva kande järele ja Ungarit käsitleva kande ette lisatakse kanne Leedu kohta:

„Leedu

Kogu territoorium“

d)

Poolat käsitleva kande järele ja Sloveeniat käsitleva kande ette lisatakse kanne Portugali kohta:

„Portugal

Kogu territoorium, v.a Região Algarve“

3)

XIII lisa I osa muudetakse järgmiselt:

a)

Taanit käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Taani

Kogu territoorium, v.a Rohden Å, Sneum Å, Vidå, Lindenborg Å ja Århus Å valgalad“

b)

Soomet käsitlev kanne asendatakse järgmisega:

„Soome

Kogu territoorium, v.a

—

rannikuäärne bioturvarühmik Ii vallas Kuivaniemis,

—

rannikuäärne bioturvarühmik, mis koosneb Föglö, Lumparlandi, Lemlandi, Vårdö omavalitsustest, mis asuvad 11,466 km raadiuses keskpunktist, mille koordinaadid WGS84-süsteemis on: laiuskraad 60,013565060°, pikkuskraad 20,317617393°

—

järgmised valgalad: 14.72 Virmasvesi, 14.73 Nilakka, 4.74 Saarijärvi piirkond ja 4.41 Pielineni piirkond“

OTSUSED

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/18

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1009,

18. juuni 2021,

millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. mail 2013 vastu otsuse 2013/233/ÜVJP, (1) millega loodi Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissioon Liibüas (EUBAM Libya).

(2)

19. jaanuaril 2020 võeti Liibüa-teemalisel Berliini konverentsil vastu järeldused ja loodi raamistik nende rakendamiseks nn Berliini protsessi kaudu, et toetada ÜRO peasekretäri eriesindaja Ghassan Salamé poolt ÜRO Julgeolekunõukogule esitatud kolmest punktist koosnevat kava ainsa eesmärgiga aidata ÜRO-l saavutada rahvusvahelise üldsuse üksmeelne toetus, et leida Liibüa kriisile rahumeelne lahendus.

(3)

ÜRO Julgeolekunõukogu tervitas 12. veebruari 2020. aasta ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2510 (2020) Liibüa-teemalist Berliini konverentsi ja kiitis heaks selle järeldused, märkides, et need järeldused on oluline osa Liibüa olukorrale tervikliku lahenduse leidmiseks.

(4)

29. juunil 2020 võttis nõukogu COVID-19 pandeemiast tingitud korras vastu otsuse (ÜVJP) 2020/903, (2) millega pikendati missiooni EUBAM Libya volitusi kuni 30. juunini 2021.

(5)

EUBAM Libya strateegilise läbivaatamise raames leppis poliitika- ja julgeolekukomitee (PJK) 2. märtsil 2021 kokku, et missiooni tuleks pikendada kahe aasta võrra kuni 30. juunini 2023. Lisaks leppis PJK 30. märtsil 2021 kokku, et missiooni volituste, st peamiste tegevusvaldkondade (piirihaldus, õiguskaitse ja kriminaalõigus) hulka lisatakse teine strateegiline eesmärk, mis on toetada ÜRO juhitavaid jõupingutusi Berliini protsessi osana saavuta Liibüas rahu; ning et missiooni kaudu saadava võimaliku tulevase toetuse kohta tuleks teha otsus Euroopa välisteenistuse esitatud asjaomase strateegilise analüüsi põhjal hilisemas etapis, kui ÜRO või Liibüa ametiasutused esitavad selleks ametliku taotluse.

(6)

16. aprillil 2021 kutsus ÜRO Julgeolekunõukogu oma resolutsioonis 2571(2021) kõiki osapooli üles täielikult rakendama 23. oktoobri 2020. aasta relvarahukokkulepet ning kutsus ÜRO liikmesriike tungivalt üles austama ja toetama selle kokkuleppe täielikku rakendamist, sealhulgas kõigi välisvägede ja palgasõdurite viivitamatu väljaviimise teel Liibüast. Lisaks sellele kutsus ta Liibüa valitsust üles paremini rakendama relvaembargot, sealhulgas kõikides piiriületuspunktides, alates hetkest, kui ta teostab nende üle järelevalvet, ning kõiki ÜRO liikmesriike tegema selleks koostööd.

(7)

Otsust 2013/233/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(8)

EUBAM Libya viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/233/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

Eesmärgid

1.   EUBAM Libya aitab Liibüa ametiasutusi Liibüa julgeolekustruktuuride ülesehitamisel, eelkõige piirihalduse, õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas, eesmärgiga toetada jõupingutusi organiseeritud kuritegevuse võrgustike lõhkumisel, mis on eelkõige seotud sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismiga Liibüas ning Vahemere piirkonna keskosas.

2.   EUBAM Libya toetab ÜRO juhitavaid jõupingutusi, mida tehakse piirihalduse, õiguskaitse ja kriminaalõiguse valdkonnas, et saavutada Liibüas rahu.“

2)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Artikli 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks tehakse EUBAM Libya raames järgmist:“

b)

lisatakse järgmine lõik:

„1a.   Kui ÜRO või Liibüa ametiasutused esitavad ametliku taotluse, teeb nõukogu Euroopa välisteenistuse esitatud asjaomase strateegilise analüüsi põhjal otsuse artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärgi saavutamiseks EUBAM Libya poolt antava toetuse kohta.“

3)

Artikli 13 lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„EUBAM Libya tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikuks 1. juulist 2021 kuni 30. juunini 2023 on 84 850 000 eurot.“

4)

Artiklis 16 asendatakse teine lõik järgmisega:

„Seda kohaldatakse kuni 30. juunini 2023.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. juulist 2021.

Brüssel, 18. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. LEÃO

(1)  Nõukogu 22. mai 2013. aasta otsus 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) (ELT L 138, 24.5.2013, lk 15).

(2)  Nõukogu 29. juuni 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/903, millega muudetakse otsust 2013/233/ÜVJP, mis käsitleb Euroopa Liidu integreeritud piirihalduse abimissiooni Liibüas (EUBAM Libya) (ELT L 207, 30.6.2020, lk 32).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/20

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1010,

21. juuni 2021,

millega muudetakse otsust 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 23. juunil 2014 vastu otsuse 2014/386/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu ei tunnista Krimmi ega Sevastopoli ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa Föderatsiooni poolt ja mõistab selle jätkuvalt hukka ning on endiselt pühendunud oma mittetunnustamise poliitika täielikule elluviimisele.

(3)

Otsuse 2014/386/ÜVJP läbivaatamine näitas, et piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 23. juunini 2022.

(4)

Otsust 2014/386/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2014/386/ÜVJP artikli 5 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 23. juunini 2022.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1)  Nõukogu 23. juuni 2014. aasta otsus 2014/386/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid vastusena Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikule annekteerimisele (ELT L 183, 24.6.2014, lk 70).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/21

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1011,

21. juuni 2021,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 7. detsembril 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/2274, (1) millega nimetati Ángel LOSADA FERNÁNDEZ Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Sahelis.

(2)

Nõukogu võttis 25. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/906, (2) millega pikendati Sahelisse nimetatud ELi eriesindaja Ángel LOSADA FERNÁNDEZE volitusi. Kõnealust otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/283 (3). ELi eriesindaja volitused lõppevad 30. juunil 2021.

(3)

Sahelisse tuleks 14 kuuks nimetada ametisse uus ELi eriesindaja.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1.   Ajavahemikuks 1. juulist 2021 kuni 31. augustini 2022 nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Sahelis Emanuela DEL RE. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volitusi pikendatakse või need lõpetatakse varem.

2.   ELi eriesindaja volituste kohaldamisel määratletakse Sahel piirkonnana, mis on nõukogu 16. aprilli 2021. aasta järeldustega vastu võetud Sahelit käsitleva Euroopa Liidu integreeritud strateegia (edaspidi „strateegia“) peamine kohaldamisala, s.o Sahel Burkina Faso, Mali, Mauritaania, Niger ja Tšaad. ELi eriesindaja teeb ka asjakohasel juhul koostööd Tšaadi järve vesikonna riikidega ning teiste riikide ja piirkondlike või rahvusvaheliste üksustega väljaspool Sahelit, sealhulgas Magribis, Lääne-Aafrikas ja Guinea lahe piirkonnas.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   Strateegia poliitilistest eesmärkidest tulenevalt on ELi eriesindajal volitus aidata aktiivselt ja esmajärjekorras kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada kõnealuses piirkonnas püsiv rahu, turvalisus, stabiilsus ja kestlik areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, mõju ja nähtavust Sahelis.

2.   ELi eriesindaja aitab integreeritult arendada ja ellu viia liidu jõupingutusi piirkonnas, sealhulgas poliitika, julgeoleku ja arengu valdkonnas, ning koordineerida liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid ja sidusrühmi. ELi eriesindaja aitab süvendada liidu koostöö- ja koordineerimispingutusi, kasutades selleks riigi, piirkonna ja rahvusvahelise tasandi mehhanisme, nagu Saheli piirkonna julgeoleku- ja stabiilsuspartnerlus, Saheli allianss ja Saheli koalitsioon, mis moodustavad Saheliga tehtava poliitilise ja strateegilise koostöö raamistiku.

3.   ELi eriesindaja teeb oma tegevuses tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse, liidu delegatsioonide, komisjoni, liikmesriikide ja muude asjaomaste sidusrühmadega ning nendega koordineeritult. Erilist tähelepanu pöörab ta G5 Saheliga toimuva partnerluse tugevdamisele ja süvendamisele ning G5 Saheli ühendvägede püsiva ja prognoositava rahastamise alases rahvusvahelises arutelus osalemisele.

Artikkel 3

Volitused

1.   Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Sahelis on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

panustada aktiivselt strateegia rakendamisse ning koordineerida ja arendada edasi liidu integreeritud lähenemisviisi piirkonna kriiside suhtes, et suurendada liidu tegevuse üldist järjepidevust ja tulemuslikkust Sahelis;

b)

teha muu hulgas vahendusdiplomaatia abil koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, valitsuste, piirkondlike organisatsioonide, eelkõige G5 Saheli ja selle ühendvägedega, Alžiiri protsessi tulemusel Mali rahu- ja lepituskokkuleppele (edaspidi „Mali rahukokkulepe“) allakirjutanutega, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja diasporaadega, ning Magribi, Guinea lahe ja Tšaadi järve vesikonna riikidega, et edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist Sahelis. G5 Saheli puhul pööratakse muu hulgas tähelepanu inimõiguste edendamisele selle ühendvägedes ning vägede mittesõjalistele elementidele, nagu politseikomponent;

c)

esindada ja edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas osaleda Mali rahukokkuleppe seire komitees ja muudes riigi stabiilsusega tegelevates riigisisestes protsessides;

d)

soodustada täielikult koordineeritud ja kõikehõlmavat liidu tegevust piirkonnas, tuginedes kõikidele asjakohastele vahenditele, sealhulgas Euroopa rahutagamisrahastu, arengukoostöö, liikmesriikide tegevus ning liidu toetus kriisiohjamisele ja konfliktiennetusele, kasutades selleks Mali relvajõudude väljaõppe toetamiseks läbiviidavat Euroopa Liidu sõjalist missiooni (EUTM Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Malis (EUCAP Sahel Mali), Euroopa Liidu ÜJKP missiooni Nigeris (EUCAP Sahel Niger) ning ELi stabiliseerimispingutusi Saheli koalitsioonis, eriti Saheli piirkonna julgeoleku- ja stabiilsuspartnerlust ja Saheli allianssi ja nende sekretariaate;

e)

säilitada tihe koostöö Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO), eelkõige ÜRO peasekretäri eriesindajaga Lääne-Aafrika ja Saheli küsimustes, Saheli piirkonna arengu erikoordinaatoriga, ÜRO peasekretäri eriesindaja ja ÜRO mitmemõõtmelise integreeritud stabiliseerimismissiooni Malis (MINUSMA) juhiga, Aafrika Liiduga, eelkõige Aafrika Liidu Mali ja Saheli kõrge esindajaga, G5 Saheliga, eelkõige G5 eesistuja ja selle peasekretäriga, Saheli koalitsiooni kõrge esindajaga, Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendusega, Tšaadi Järve Vesikonna Komisjoniga, Liptako Gourma omavalitsuse ning teiste juhtivate riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste sidusrühmadega, sealhulgas teiste Sahelisse nimetatud erisaadikutega, ning samuti asjakohaste Magribi, Aafrika Sarve, Guinea lahe ja Lähis-Ida piirkonna ametiasutustega;

f)

jälgida pingsalt ja analüüsida ebastabiilsuse algpõhjuste, sealhulgas kliimamuutuste, elurikkuse kadumise, karjatamise, loodusvarade (eriti maa ja vee) kättesaadavuse mõju ja pikaaegseid suundumusi piirkonnas ning anda selle kohta aru, samuti edendada loodusvarade kestlikku majandamist ja loodusvarade alast koostööd ning toetada ebastabiilsuse leviku piiramise püüdlusi, pöörates eriti tähelepanu julgeoleku mõttes kõige haavatavamatele piirkondadele, nagu Liptako Gourma ja Tšaadi järve piirkond;

g)

jälgida pingsalt piirkonna ees seisvate väljakutsete muud piirkondlikku ja piiriülest mõõdet, sealhulgas pandeemiaid, terrorismi, radikaliseerumist, organiseeritud kuritegevust, küberohte, relvade salakaubavedu, inimkaubandust ja -smugeldamist, uimastikaubandust, meresõidu ebaturvalisust, pagulas- ja rändevooge ning seotud ebaseaduslikke rahavooge;

h)

jälgida pingsalt laiaulatuslike pagulas- ja rändevoogude (sealhulgas riigisisesed põgenikud) humanitaar-, poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi. Vastava palve korral pidada eri sidusrühmadega rändeteemalist dialoogi ning anda kooskõlas liidu poliitiliste eesmärkidega üldisem panus liidu pagulas- ja rändepoliitikasse piirkonnas, eesmärgiga edendada jätkuvalt viljakat rändealast koostööd, mis põhineb viimastel aastatel sisse seatud konstruktiivsel partnerlusel;

i)

aidata tihedas koostöös ELi terrorismivastase võitluse koordinaatoriga jätkuvalt rakendada ELi terrorismivastase võitluse strateegiat ja nõukogu vastavaid järeldusi terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamise ja nende vastu võitlemise kohta. Säilitada korrapärane kõrgetasemeline poliitiline kontakt terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega kimpus olevate piirkonna riikidega ning tagada liidu oluline roll püüdlustes võidelda terrorismi ja rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja nende algpõhjustega. See hõlmab liidu jõupingutusi toetada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) missioonide piirkonnastamise teel senisest enam julgeolekusektori piirkondlikku suutlikkust ja pakkuda aktiivsemalt tuge eelkõige G5 Saheli ühendvägede piirkondliku suutlikkuse suurendamiseks ning tegevuse kooskõlastamiseks rahvusvaheliste osalejatega, nagu MINUSMA, samuti ühendvägede suhetele kohaliku elanikkonnaga vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele 2359 (2017) ja 2391 (2017);

j)

jälgida pingsalt piirkonna humanitaarkriisi poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid tagajärgi;

k)

aidata koostöös ELi inimõiguste eriesindajaga rakendada kõnealuses piirkonnas liidu inimõiguspoliitikat kooskõlas liidu inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga, ning inimõigusi käsitlevaid liidu suuniseid, eelkõige liidu suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid ELi suuniseid ning liidu poliitikat, mis käsitleb naisi, rahu ja julgeolekut kooskõlas liidu naiste, rahu ja julgeoleku tegevuskavaga (2019–2024), ning edendada kaasamist ja soolist võrdõiguslikkust riigi ülesehitamise protsessis kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, sealhulgas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2242 (2015) ning toetada ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2250 (2015) (noorte, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamist;

l)

pöörata jätkuvalt erilist tähelepanu kohtusüsteemile tervikuna ja vastutusmehhanismidele, mis võimaldavad võidelda karistamatuse vastu ja taastada elanikkonna usalduse oma kohtusüsteemi suhtes. ELi eriesindaja tegevus hõlmab arengusuundade regulaarset jälgimist ja nende kohta aru andmist, samuti sellega seoses soovituste sõnastamist, ning korrapäraste kontaktide säilitamist asjakohaste ametiasutustega kõnealuses piirkonnas, Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Prokuratuuri ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku bürooga ning suhteid piirkonnas tegutsevate inimõiguste kaitsjate ja vaatlejatega;

m)

aidata piirkonnas muu hulgas kohalike osalejatega aktiivse suhtlemise kaudu suurendada liidu teadmisi kohalikest ootustest ja oludest. Soodustada põhjalikule ja kestvale olukorraanalüüsile tuginedes vastavat mõttevahetust ja aidata kaasa varajasele reageerimisele ning kujundada liidu pikaajalist strateegilise visiooni Sahelis;

n)

jälgida ÜRO Julgeolekunõukogu asjaomaste resolutsioonide, eelkõige resolutsioonide 2056 (2012), 2071 (2012), 2085 (2012), 2100 (2013), 2227 (2015), 2295 (2016), 2364 (2017), 2374 (2017), 2359 (2017), 2391 (2017), 2423 (2018), 2432 (2018), 2480 (2019), 2484 (2019), 2531 (2020) ja 2541 (2020) täitmist ning anda selle kohta aru.

2.   ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)

annab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade kindlaks määramise küsimuses nõu ning esitab selle kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada partnerlusel ja vastastikusel vastutusel põhinevat tegevust ja tugevdada liidu integreeritud lähenemisviisi Saheli suhtes;

b)

aitab hoida ülevaadet liidu kogu tegevusest ning teha tihedat koostööd asjaomaste liidu delegatsioonide ja liikmesriikidega.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juulist 2021 kuni 31. augustini 2022 on 1 588 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud personali liikmete töötasu katab vastavalt kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseis paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende asjaomase tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmete missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse asjakohasel juhul kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed peavad kinni nõukogu otsusega 2013/488/EL (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtetest ja miinimumstandarditest.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate isikkoosseisu liikmete julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, eelkõige:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse isikkoosseisu ohutu liikumise korda vastutusalasse ja vastutusalas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutusalas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutusalasse saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid korrapäraste eduaruannete ja volituste täitmist käsitleva lõpliku täieliku aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalikke aruandeid. Vajaduse korral esitab ELi eriesindaja aruandeid ka muudele nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. ELi eriesindaja võib vastavalt aluslepingu artiklile 36 osaleda teabe andmises Euroopa Parlamendile.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia raames kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe tagamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt liidu delegatsioone ning kohapeal olevate liikmesriikide missioone.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide vastavate missioonide juhtide, liidu delegatsioonide juhtide ning ÜJKP missioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös liidu vastavate delegatsioonidega kohaliku tasandi poliitilisi juhtnööre missiooni EUCAP Sahel Niger ja missiooni EUCAP Sahel Mali juhile ning missiooni EUTM Mali ülemale. Vajaduse korral konsulteerivad ELi eriesindaja, missiooni EUTM Mali ülem ja tsiviiloperatsioonide ülem omavahel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema isikkoosseisu liikmed aitavad esitada teavet varasemate Sahelisse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla liidu muu panusega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt eduaruandeid ning 31. maiks 2022 lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1)  Nõukogu 7. detsembri 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/2274, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Sahelis (ELT L 322, 8.12.2015, lk 44).

(2)  Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/906, millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 161, 26.6.2018, lk 22).

(3)  Nõukogu 22. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/283, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/906, millega pikendatakse Sahelisse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 62, 23.2.2021, lk 47).

(4)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/27

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1012,

21. juuni 2021,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarves

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 8. detsembril 2011 vastu otsuse 2011/819/ÜVJP, (1) millega nimetati Alexander RONDOS Euroopa Liidu eriesindajaks („ELi eriesindaja“) Aafrika Sarves.

(2)

Nõukogu võttis 25. juunil 2018 vastu otsuse (ÜVJP) 2018/905, (2) millega pikendati ELi eriesindaja Alexander RONDOSE volitusi Aafrika Sarves. Kõnealust otsust on viimati muudetud nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/352. (3) ELi eriesindaja volitused lõppevad 30. juunil 2021.

(3)

Aafrika Sarves tuleks 14 kuuks ametisse nimetada uus ELi eriesindaja.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

1.   Ajavahemikuks 1. juulist 2021 kuni 31. augustini 2022 nimetatakse Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Aafrika Sarves Annette WEBER. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangule tuginedes ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volitusi pikendatakse või need lõpetatakse varem.

2.   ELi eriesindaja volituste kohaldamisel lähtutakse Aafrika Sarve puhul nõukogu 10. mai 2021. aasta järeldustega vastu võetud Euroopa Liidu Aafrika Sarve integreeritud strateegia (edaspidi „strateegia“) määratlusest, mille kohaselt moodustavad Aafrika Sarve Djibouti, Eritrea, Etioopia, Keenia, Somaalia, Lõuna-Sudaan ja Sudaan ja Uganda. ELi eriesindaja teeb vajadusel korral koostööd ka Punase mere, Niiluse vesikonna ning teiste riikide ja piirkondlike või rahvusvaheliste üksustega sees- ja väljaspool Aafrika Sarve, sealhulgas Pärsia lahe poolsaarel ja Põhja-Aafrikas.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

1.   Strateegia poliitiliste eesmärkide alusel on ELi eriesindajal volitused aidata aktiivselt kaasa piirkondlikele ja rahvusvahelistele jõupingutustele saavutada piirkonna riikides ja nende vahel rahumeelne kooselamine ja püsiv rahu, turvalisus ja areng. ELi eriesindaja püüab lisaks parandada liidu mitmetahulise tegevuse kvaliteeti, intensiivsust, mõju ja nähtavust Aafrika Sarves.

2.   ELi eriesindaja aitab piirkonnas integreeritud lähenemisviisiga arendada ja ellu viia liidu pingutusi, sealhulgas poliitilisi, julgeoleku- ja arengualaseid meetmeid, koordineerides liidu tegevuse kõiki asjakohaseid vahendeid ja sidusrühmi. ELi eriesindaja teeb oma tegevuses tihedat koostööd vastavate liidu delegatsioonide juhtide, Euroopa välisteenistuse, komisjoni, liikmesriikide ja muude liidu asjaomaste osalejate ja sidusrühmadega ning nendega koordineeritult. ELi eriesindaja suurendab liidu tegevuse mõju ja tagab liidu lähenemisviisi sidususe piirkonnas.

3.   ELi eriesindaja aitab täita liidu kohustust süvendada oma strateegilisi suhteid ja partnerlust Aafrika Sarve piirkonna ja selle riikidega, eesmärgiga toetada rahu ja julgeolekut, demokraatiat, inimõigusi, õigusriiki, soolist võrdõiguslikkust, humanitaarabi põhimõtteid ja rahvusvahelist humanitaarõigust, kestlikku arengut, majanduskasvu, kliimameetmeid ja piirkondlikku koostööd.

4.   Üldised poliitikaeesmärgid, millesse ELi eriesindaja panustab, hõlmavad muu hulgas järgmist:

a)

Aafrika Sarve, sealhulgas piirkonna stabiilsuse huvides vajaduse korral riigi tasandil stabiliseerimine, võttes eriti arvesse laiemat piirkondlikku dünaamikat;

b)

poliitilised üleminekuprotsessid nt Etioopias ja Sudaanis, rahu- ja riigi ülesehitamise protsessid Somaalias ja Lõuna-Sudaanis, aga ka piirkonna riikide vaheliste või siseste võimalike konfliktide, sealhulgas piiriüleste vaidluste, ärahoidmine ja nende eest varakult hoiatamine ning nende vahendamisele ja lahendamisele kaasaaitamine;

c)

piirkondlik poliitiline, julgeoleku- ja kestliku majanduse alane koostöö ja ühised mitmepoolsed meetmed eelkõige ÜRO, Aafrika Liidu ja Ida-Aafrika Arenguühendusega (IGAD);

d)

läbirääkimistele tuginev lahendus seoses Etioopia Suure Taassünni tammiga ning kogu Niiluse vesikonna piiriülese koostöö edendamine;

e)

julgeolek, stabiilsus ja koostöö Punase mere ümbruses.

Artikkel 3

Volitused

1.   Aafrika Sarve puudutavate poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

panustada aktiivselt Aafrika Sarve strateegia rakendamisse ja suurendada liidu tegevuse üldist sidusust ja tõhusust, eesmärgiga süvendada ja tugevdada veelgi liidu suhteid ja partnerlust Aafrika Sarve, selle riikide ja organisatsioonidega;

b)

teha koostööd kõigi piirkonna asjakohaste sidusrühmade, riigi valitsus- ja valitsusväliste osalejate, olemasolevate piirkondlike asutuste, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, kodanikuühiskonna, noorte, erasektori ja diasporaadega, eesmärgiga edendada liidu eesmärke ning aidata kaasa paremale arusaamisele liidu rollist kõnealuses piirkonnas. Selleks reisib ELi eriesindaja regulaarselt piirkonna kõigisse riikidesse;

c)

teha piirkonna laiema stabiilsuse küsimuste lahendamise huvides koostööd asjakohaste piirkonnaväliste osalejatega, sealhulgas seoses Etioopia Suure Taassünni tammi, Punase mere, India ookeani lääneosa ja Somaalias asuva Aafrika Liidu missiooni (AMISOM) ja sellest tuleneva julgeolekualase tegevuse rahastamisega. Kontaktid hõlmavad vajaduse korral kahepoolset koostööd Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi, Pärsia lahe riikide, Egiptuse, piirkondlikke kontakte Pärsia lahe koostöönõukoguga ja Punase mere ja Adeni lahe araabia ja Aafrika riikide nõukoguga ning kontakte teiste rahvusvaheliste osalejatega;

d)

esindada ja edendada liidu huve ja nähtavust asjakohastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel;

e)

ergutada ja toetada tulemuslikku poliitilist ja julgeolekukoostööd ja kestlikku majandusintegratsiooni piirkonnas, kasutades ELi partnerlust ALi ja piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Ida-Aafrika Arenguühendusega. ELi eriesindaja algatab/juhib, toetab ja edendab eriti Aafrika enda, aga ka Lähis-Ida / Põhja Aafrika konfliktilahendusmehhanisme, et tagada veelgi tõhusam vaidluste ennetamine, leevendamine ja rahumeelne lahendamine ning julgustama dialoogi, läbirääkimisi ja vahendamist leppimise saavutamiseks;

f)

jälgida poliitilisi ja julgeolekusuundumusi piirkonnas ja aidata kaasa piirkonda käsitleva liidu poliitika kujundamisele, et anda nõu ja töötada välja konkreetsed tegevusettepanekud, sealhulgas seoses Eritrea, Etioopia, Somaalia, Sudaani, Lõuna-Sudaani, Sudaani-Etioopia piirivaidluse, Somaalia-Keenia pingete, Keenia piirkondliku rolli, Niiluse konflikti, Punase mere julgeolekuküsimuse (piirkondlikku integratsiooni edendamise kaudu) ning muude piirkonda puudutavate küsimustega, mis mõjutavad selle julgeolekut, stabiilsust ning rahumeelset ja kaasavat arengut. ELi eriesindaja aitab kaasa ka liidu varajasele reageerimisele ning liidu pikaajalisele strateegilisele visioonile Aafrika Sarves;

g)

koguda tihedas koostöös liidu delegatsioonide ja liikmesriikide missioonide juhtidega jätkuvalt piirkondlikku ja rahvusvahelist toetust poliitilistele üleminekuprotsessidele nt Etioopias ja Sudaanis. ELi eriesindaja aitab toetada kaasaval ja läbipaistval dialoogil põhinevaid üleriigilisi rahu- ja lepituspüüdlusi. ELi eriesindaja jätkab jõupingutusi Etioopias, sealhulgas Tigrays valitseva mitme kriisi piirkondlike tagajärgedega tegelemiseks, eelkõige toetades Sudaaniga tekkinud piiripingete rahumeelset lahendamist. Sudaani puhul keskendab ELi eriesindaja oma jõupingutused ka sellele, et toetada Juba rahulepingu rakendamist ja sellele järgnevate kokkulepete üle läbirääkimiste pidamist ja kokkulepete rakendamist;

h)

julgustama piirkondlikke ja rahvusvahelisi sidusrühmi jätkuvalt toetama kriitilise tähtsusega rahu- ja riigi ülesehitamise protsesse Somaalias ja Lõuna-Sudaanis. Liidu delegatsiooni juhi ja liidu liikmesriikide jõupingutusi täiendavalt toetab ELi eriesindaja riigi ülesehitamiseks liidu tehtavaid pingutusi Somaalias, sealhulgas julgeolekusektori arendamine. Seoses sellega panustab ELi eriesindaja aruteludesse, mis käsitlevad Euroopa rahutagamisrahastu ning ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜVJP) missioonide kasutamist piirkonnas. Seoses Lõuna-Sudaaniga jätkab ELi eriesindaja tihedas koostöös liidu delegatsiooni juhiga tihedat koostööd ÜRO, Ida-Aafrika Arenguühenduse ja Aafrika Liiduga ning teiste asjaomaste rahvusvaheliste partneritega, et säilitada nende toetust rahupüüdlustele ning riigi üldisele stabiliseerimisele;

i)

suhtlema Eritreaga, rõhutades piirkondliku konstruktiivse tegevuskava, sealhulgas Eritrea vägede Etioopiast väljaviimise olulisust;

j)

jätkata liidu esindamist vaatlejana Etioopia Suure Taassünni tammi üle peetavatel Aafrika Liidu juhitud kõnelustel. Tehes tihedat koostööd Egiptuses, Sudaanis ja Etioopias asuvate liidu delegatsioonide ja liikmesriikide missioonide juhtidega, aitab ELi eriesindaja toetada pooltevahelist dialoogi ja koostööd, ehitades üles usaldust ja töötades välja usaldust suurendavaid meetmeid, mis võivad aidata stimuleerida Etioopia Suure Taassünni tammi alaste vaidluse lahendamist. Laiemalt aitab ELi eriesindaja kaasa liidu jõupingutustele tõhustada veediplomaatiat kogu Niiluse vesikonnas;

k)

soodustada koostööd, dialoogi ja vaidluste rahumeelset lahendamist Punase mere piirkonnas ning luua privilegeeritud suhted piirkondlike algatustega. Tihedas koostöös piirkonna liidu delegatsioonide ning liikmesriikide missioonidega aitab ELi eriesindaja välja töötada integreeritud lähenemisviisi laiemale Punase mere piirkonnale ning asjaomastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel osalejatel koostada Punase mere alase koostöö kaasava tegevuskava;

l)

jälgida tähelepanelikult ja edendada koostööd, mille eesmärk on käsitleda Aafrika Sarve mõjutavaid piiriüleseid probleeme, eelkõige radikaliseerumist ja terrorismi, meresõidu turvalisust ja piraatlust, piirivaidlusi, ebaseadusliku kaubanduse, sealhulgas inimkaubanduse kõiki vorme ja ebaseaduslikke rahavooge ning humanitaarkriiside poliitilisi ja julgeolekualaseid tagajärgi;

m)

edendada humanitaarabi kättesaadavust ning rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimist ja tsiviilisikute kaitset;

n)

aidata koostöös liidu inimõiguste eriesindajaga kaasa inimõiguste edendamisele, rakendades kõnealuses piirkonnas nõukogu otsust 2011/168/ÜJVP (4) ning liidu inimõiguspoliitikat, sealhulgas inimõigusi käsitlevaid liidu suuniseid, eelkõige liidu suuniseid laste ja relvastatud konfliktide kohta, samuti naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalda ning nende diskrimineerimise kõigi vormide vastast võitlust käsitlevaid liidu suuniseid, ning liidu poliitikat seoses ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1325 (2000) ning hilisemate resolutsioonidega naiste, rahu ja julgeoleku kohta, aga ka ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2250 (2015) noorte, rahu ja julgeoleku kohta. See hõlmab suhtlemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu, ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo ning inimõiguste kaitsjatega;

o)

aidata tegeleda kliimamuutuste järjest suuremate tagajärgedega rahule ja julgeolekule. See hõlmab tagamist, et ennetus- ja rahutagamismeetmete puhul võetakse arvesse kliima ja keskkonnaga seotud julgeolekuohte.

2.   ELi eriesindaja teeb oma volituste täitmiseks muu hulgas järgmist:

a)

annab asjakohasel juhul piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel liidu seisukohtade kindlaks määramise küsimuses nõu ning esitab selle kohta aruandeid, et proaktiivselt edendada partnerlusel ja vastastikusel vastutusel põhinevat tegevust ja tugevdada liidu integreeritud lähenemisviisi Aafrika Sarve suhtes;

b)

aitab hoida ülevaadet liidu kogu tegevusest ning tema tööd asjaomaste liidu delegatsioonide ja liikmesriikidega iseloomustab tihe kooskõlastamine ja koostöö.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   ELi eriesindajal on eelissidemed poliitika- ja julgeolekukomiteega, mis on ELi eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ja selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ette nähtud lähtesumma ajavahemikul 1. juulist 2021 kuni 31. augustini 2022 on 2 750 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja volituste ja talle eraldatud vastavate rahaliste vahendite piires vastutab ELi eriesindaja oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete töötasu katab kas liikmesriik, asjaomane liidu institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja töötajad paigutatakse kokku asjaomaste Euroopa välisteenistuse osakondade või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja ELi eriesindaja isikkooseisu liikmete privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema töötajate missiooni läbiviimiseks ja sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (5) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab oma otsesesse alluvusse kuuluvate töötajate julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud töötajate julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale vastutuspiirkonnas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostades Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, millega reguleeritakse töötajate ohutu liikumise korda vastutusalasse ja vastutusalas ning julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ning milles nähakse ette erandolukorra lahendamise plaan ja evakueerimisplaan;

b)

tagades vastutusalas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud töötajatele;

c)

tagades, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised töötajad, on saanud enne vastutusalasse saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis tugineb sellele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt määratud riskiastmele;

d)

tagades, et kõik korrapäraste julgeolekuhindamiste tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitades nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikke aruandeid eduaruannete ja volituste täitmist käsitlevate aruannete raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt suulisi ja kirjalike aruandeid. Vajaduse korral esitab ELi eriesindaja aruandeid ka muudele nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib vastavalt aluslepingu artiklile 36 esitada aruandeid välisasjade nõukogule, ELi eriesindaja võib osaleda teabe andmises Euroopa Parlamendile.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   Liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks aitab ELi eriesindaja strateegia raames kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe tagamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse, liidu delegatsioonide ja komisjoni ning piirkonnas tegutsevate teiste ELi eriesindajate tegevusega. ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt liidu delegatsioone ning kohapeal olevate liikmesriikide missioone.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikide missioonide juhtide, liidu delegatsioonide juhtide ning ÜVJP missioonide ja operatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja annab tihedas koostöös asjakohaste liidu delegatsioonidega EUNAVFOR Atalanta vägede juhatajale, EUTM Somalia missiooni ülemale ja EUCAP Somalia missiooni juhile kohaliku olukorra kohta poliitilisi suuniseid. Asjakohasel juhul konsulteerivad ELi eriesindaja, ELi operatsiooniülemad ja tsiviiloperatsiooni ülem üksteisega. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema töötajad aitavad esitada teavet varasemate ELi Aafrika Sarve eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle sidusus teiste liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt üle. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt eduaruanded ning 31. maiks 2022 lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1)  Nõukogu 8. detsembri 2011. aasta otsus 2011/819/ÜVJP, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Aafrika Sarve piirkonnas (ELT L 327, 9.12.2011, lk 62).

(2)  Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/905, millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 161, 26.6.2018, lk 16).

(3)  Nõukogu 25. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/352, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/905, millega pikendatakse Aafrika Sarve piirkonda nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 68, 26.2.2021, lk 187).

(4)  Nõukogu 21. märtsi 2011. aasta otsus 2011/168/ÜVJP Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohta, millega tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2003/444/ÜVJP (ELT L 76, 22.3.2011, lk 56).

(5)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/33

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1013,

21. juuni 2021,

millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 33 ja artikli 31 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

15. aprillil 2015 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2015/598, (1) millega nimetati Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Kesk-Aasias Peter BURIAN.

(2)

25. juunil 2018 võttis nõukogu vastu otsuse (ÜVJP) 2018/904, (2) millega pikendati Peter BURIANi volitusi ELi eriesindajana Kesk-Aasias. Kõnealust otsust muudeti viimati nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/282 (3). ELi eriesindaja volitused lõppevad 30. juunil 2021.

(3)

Uus ELi eriesindaja Kesk-Aasias tuleks nimetada ametisse 20 kuuks.

(4)

ELi eriesindaja täidab oma volitusi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu eriesindaja

Euroopa Liidu eriesindajaks (edaspidi „ELi eriesindaja“) Kesk-Aasias ajavahemikuks 1. juuli 2021 kuni 28. veebruar 2023 nimetatakse Terhi HAKALA. Nõukogu võib poliitika- ja julgeolekukomitee hinnangu ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) ettepaneku põhjal otsustada, et ELi eriesindaja volitusi pikendatakse või need lõpetatakse varem.

Artikkel 2

Poliitilised eesmärgid

ELi eriesindaja volitused põhinevad liidu poliitilistel eesmärkidel Kesk-Aasias. Nende hulka kuuluvad järgmised eesmärgid:

a)

edendada häid ja tihedaid suhteid liidu ja Kesk-Aasia riikide vahel vastavates kokkulepetes kindlaks määratud ühiste väärtuste ja huvide alusel;

b)

toetada piirkonnas asuvate riikide stabiilsuse ja omavahelise koostöö tugevdamist;

c)

toetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning inimõiguste ja põhivabaduste austamise tugevdamist Kesk-Aasias;

d)

käsitleda peamisi ohte, eelkõige spetsiifilisi probleeme, millel on vahetu mõju liidule;

e)

edendada liidu tegevuse tulemuslikkust ja nähtavust piirkonnas, sealhulgas tegevuse tihedama kooskõlastamise kaudu teiste asjaomaste partnerite ja rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Organisatsiooni (OSCE) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga (ÜRO).

Artikkel 3

Volitused

1.   Kõnealuste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on ELi eriesindajal järgmised volitused:

a)

edendada üldist liidu poliitilist koordineerimist Kesk-Aasias ja aidata tagada liidu välistegevuse järjepidevus piirkonnas;

b)

toetada Kesk-Aasiaga loodud uut partnerlust käsitleva liidu strateegia rakendamisprotsessi, mida täiendavad asjakohased nõukogu järeldused ja hilisemad eduaruanded Kesk-Aasiat käsitleva liidu strateegia rakendamise kohta; esitada korrapäraselt soovitusi ja anda aru asjaomastele nõukogu organitele;

c)

abistada nõukogu Kesk-Aasia suunalise tervikpoliitika edasiarendamisel;

d)

jälgida tähelepanelikult poliitilist arengut Kesk-Aasias, arendades ja säilitades tihedaid suhteid valitsuste, parlamentide, kohtusüsteemi, kodanikuühiskonna ja massimeediaga;

e)

julgustada Kasahstani, Kõrgõzstani, Tadžikistani, Türkmenistani ja Usbekistani tegema koostööd ühist huvi pakkuvates piirkondlikes küsimustes;

f)

arendada asjakohaseid kontakte ja koostööd peamiste huvitatud osalejatega piirkonnas ning kõikide asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;

g)

koostöös liidu inimõiguste eriesindajaga aidata kaasa liidu inimõiguspoliitika (sh inimõigusi käsitlevad liidu suunised, eelkõige liidu suunised laste ja relvastatud konfliktide kohta ning naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla ning diskrimineerimise kõigi vormide vastase võitluse kohta, ning liidu poliitika, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) naiste, rahu ja julgeoleku kohta) rakendamisele piirkonnas, sealhulgas jälgides arenguid ja koostades nende kohta aruandeid ning soovitusi;

h)

toetada tihedas koostöös ÜRO ja OSCEga konfliktide ärahoidmist ja lahendamist, luues suhted ametiasutuste ja muude kohalike osalejatega, nagu valitsusvälised organisatsioonid, erakonnad, vähemused, religioossed rühmitused ja nende juhid;

i)

aidata kaasa Kesk-Aasiaga seonduva energia- ja piirijulgeoleku, raske kuritegevuse vastase võitluse (mis hõlmab narkootikume ja inimkaubandust), samuti veeressursside majandamise ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika keskkonna- ja kliimamuutusi käsitlevate aspektide määratlemisele;

j)

edendada piirkondlikku julgeolekut Kesk-Aasias seoses rahvusvahelise kohaloleku vähenemisega Afganistanis.

2.   ELi eriesindaja toetab kõrge esindaja tegevust ning omab ülevaadet kõigist liidu tegevustest piirkonnas.

Artikkel 4

Volituste täitmine

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste täitmise eest, tegutsedes kõrge esindaja alluvuses.

2.   Poliitika- ja julgeolekukomiteel on ELi eriesindajaga eelissidemed ning ta on eriesindaja peamine kontaktorgan nõukogus. Poliitika- ja julgeolekukomitee annab ELi eriesindajale tema volituste raames strateegilisi juhtnööre ja poliitilisi suuniseid, ilma et see piiraks kõrge esindaja volitusi.

3.   ELi eriesindaja teeb tihedat koostööd Euroopa välisteenistuse ning selle asjaomaste osakondadega.

Artikkel 5

Rahastamine

1.   ELi eriesindaja volituste täitmisega seotud kulude katmiseks ajavahemikul 1. juuli 2021 kuni 28. veebruar 2023 ette nähtud lähtesumma on 1 885 000 eurot.

2.   Kulusid hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavale korrale ja normidele.

3.   Kulude haldamise kohta sõlmitakse ELi eriesindaja ja komisjoni vahel leping. ELi eriesindaja annab kõigist kuludest aru komisjonile.

Artikkel 6

Meeskonna moodustamine ja koosseis

1.   ELi eriesindaja vastutab oma volituste ja talle eraldatud rahaliste vahendite piires oma meeskonna moodustamise eest. Meeskonda kuuluvad vastavalt volitustele konkreetsetes poliitikaküsimustes pädevad isikud. ELi eriesindaja teavitab nõukogu ja komisjoni viivitamata oma meeskonna koosseisust.

2.   Liikmesriigid, liidu institutsioonid ja Euroopa välisteenistus võivad teha ettepaneku isikkoosseisu liikmete lähetamiseks ELi eriesindaja juurde. Lähetatud isikkoosseisu liikmete palga katab vastavalt kas asjaomane liikmesriik, liidu asjaomane institutsioon või Euroopa välisteenistus. ELi eriesindaja juurde võib lähetada ka liikmesriikide poolt liidu institutsioonidesse või Euroopa välisteenistusse lähetatud eksperte. Rahvusvahelistel lepingulistel töötajatel peab olema liikmesriigi kodakondsus.

3.   Kõik lähetatud isikkoosseisu liikmed jäävad neid lähetanud liikmesriigi, liidu institutsiooni või Euroopa välisteenistuse haldusalluvusse ning täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ELi eriesindaja volituste huvides.

4.   ELi eriesindaja isikkoosseisu liikmed paigutatakse kokku asjaomase Euroopa välisteenistuse osakonna või liidu delegatsioonidega, et tagada nende tegevuse sidusus ja järjepidevus.

Artikkel 7

ELi eriesindaja ja tema töötajate privileegid ja immuniteedid

ELi eriesindaja ja tema töötajate ülesannete läbiviimiseks ja töö sujuvaks toimimiseks vajalikud privileegid, immuniteedid ja täiendavad tagatised lepitakse vastavalt vajadusele kokku vastuvõtvate riikidega. Liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus annavad selleks kogu vajaliku toetuse.

Artikkel 8

ELi salastatud teabe kaitse

ELi eriesindaja ja tema meeskonna liikmed järgivad nõukogu otsusega 2013/488/EL (4) kehtestatud julgeolekupõhimõtteid ja miinimumstandardeid.

Artikkel 9

Juurdepääs teabele ja logistiline tugi

1.   Liikmesriigid, komisjon, Euroopa välisteenistus ja nõukogu peasekretariaat tagavad, et ELi eriesindajale võimaldatakse juurdepääs igasugusele asjakohasele teabele.

2.   Piirkonnas asuvad liidu delegatsioonid ja/või liikmesriigid pakuvad vastavalt vajadusele piirkonnas logistilist tuge.

Artikkel 10

Julgeolek

ELi eriesindaja võtab kõigi oma otseses alluvuses olevate töötajate julgeoleku tagamiseks kõik otstarbekad meetmed, tehes seda kooskõlas liidu poliitikaga aluslepingu V jaotise alusel väljapoole liitu operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeoleku kohta ning vastavalt ELi eriesindaja volitustele ja julgeolekuolukorrale tema vastutusalas, tegutsedes eelkõige järgmiselt:

a)

koostab Euroopa välisteenistuse suunistele tuginedes eriomase julgeolekukava, milles nähakse ette eriomased füüsilised, organisatsioonilised ja menetluslikud julgeolekumeetmed, reguleeritakse vastutuspiirkonda ja vastutuspiirkonnas isikkoosseisu liikmete ohutu liikumise korda, samuti julgeolekualaste juhtumite ohjamist, ja milles nähakse ette ka erandolukorra lahendamise ja evakueerimise plaan;

b)

tagab vastutuspiirkonnas valitsevatele tingimustele vastava kõrge riski kindlustuskaitse kõigile väljapoole liitu lähetatud isikkoosseisu liikmetele;

c)

tagab, et kõik ELi eriesindaja meeskonna väljapoole liitu lähetatud liikmed, sealhulgas kohapeal tööle võetud lepingulised isikkoosseisu liikmed, on saanud enne vastutuspiirkonda saabumist või sinna saabudes asjakohase julgeolekukoolituse, mis põhineb kõnealusele piirkonnale Euroopa välisteenistuse poolt omistatud riskiastmel;

d)

tagab, et kõik korrapäraste julgeolekuhinnangute tulemusel esitatud kokkulepitud soovitused viiakse ellu, ning esitab nende elluviimise ja muude julgeolekuküsimuste kohta kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile kirjalikud aruanded eduaruannete ja täieliku volituste täitmist käsitleva aruande raames.

Artikkel 11

Aruandlus

ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale ning poliitika- ja julgeolekukomiteele korrapäraselt aruandeid. Vajaduse korral esitab ELi eriesindaja aruandeid ka nõukogu töörühmadele. Korrapärased aruanded edastatakse COREU-võrgu kaudu. ELi eriesindaja võib esitada aruandeid välisasjade nõukogule. ELi eriesindaja võib osaleda teabe andmises Euroopa Parlamendile.

Artikkel 12

Koordineerimine

1.   ELi eriesindaja aitab kaasa liidu tegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tulemuslikkuse saavutamisele ning aitab tagada, et kõiki liidu vahendeid ja liikmesriikide meetmeid kasutatakse järjekindlalt liidu poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Asjakohasel juhul tehakse koostööd liikmesriikidega. ELi eriesindaja tegevus kooskõlastatakse Euroopa välisteenistuse asjaomase geograafilise osakonna ning komisjoni tegevusega. ELi eriesindaja teavitab korrapäraselt liikmesriikide esindusi ja liidu delegatsioone.

2.   Kohapeal tehakse tihedat koostööd liikmesriikide asjakohaste missioonide ja liidu delegatsioonide juhtidega. Nad teevad kõik endast sõltuva, et aidata ELi eriesindajat tema volituste täitmisel. ELi eriesindaja teeb koostööd ka teiste kohapealsete rahvusvaheliste ja piirkondlike osalejatega.

Artikkel 13

Nõuetega seotud abi

ELi eriesindaja ja tema töötajad aitavad esitada teavet varasemate Kesk-Aasiasse nimetatud ELi eriesindajate volitustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmiseks ning annavad sel eesmärgil haldusabi ja võimaldavad juurdepääsu asjakohastele dokumentidele.

Artikkel 14

Läbivaatamine

Käesoleva otsuse rakendamine ja selle kooskõla muude liidu meetmetega kõnealuses piirkonnas vaadatakse korrapäraselt läbi. ELi eriesindaja esitab kõrgele esindajale, nõukogule ja komisjonile korrapäraselt eduaruanded ning 30. novembriks 2022 lõpliku täieliku aruande volituste täitmise kohta.

Artikkel 15

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1)  Nõukogu 15. aprilli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/598, millega nimetatakse ametisse Euroopa Liidu eriesindaja Kesk-Aasias (ELT L 99,16.4.2015, lk 25).

(2)  Nõukogu 25. juuni 2018. aasta otsus (ÜVJP) 2018/904, millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 161, 26.6.2018, lk 12).

(3)  Nõukogu 22. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/282, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/904, millega pikendatakse Kesk-Aasiasse nimetatud Euroopa Liidu eriesindaja volitusi (ELT L 62, 23.2.2021, lk 45).

(4)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/38

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/1014,

21. juuni 2021,

millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 31. juulil 2015 vastu otsuse (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1).

(2)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu võttis 16. aprillil 2021 vastu resolutsiooni 2571 (2021). ÜRO Julgeolekunõukogu tuletas meelde resolutsiooni 2174 (2014), milles otsustati, et resolutsioonis 1970 (2011) kindlaks määratud meetmeid kohaldatakse ka nende isikute ja üksuste suhtes, kes osalevad muus kui ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1970 (2011) osutatud tegevuses või toetavad seda tegevust, kui see ohustab rahu, stabiilsust või julgeolekut Liibüas või takistab või kahjustab Liibüa poliitilise ülemineku edukat lõpuleviimist. Samuti rõhutas ÜRO Julgeolekunõukogu, et sellise tegevuse hulka võib kuuluda Liibüa poliitilise dialoogi foorumi tegevuskavas kavandatud valimiste takistamine või kahjustamine.

(3)

Pärast Liibüas valitseva olukorra hindamist, muu hulgas seoses Liibüa poliitilise dialoogi foorumi tegevuskavas kavandatud valimistega, peab nõukogu vajalikuks selgitada, et piiravate meetmete kehtestamise kriteeriume kohaldatakse ka nende füüsiliste ja juriidiliste isikute ning üksuste suhtes, kes takistavad või kahjustavad kõnealuseid valimisi.

(4)

Otsust (ÜVJP) 2015/1333 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust (ÜVJP) 2015/1333 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 8 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kes osalevad tegevuses, mis ohustab rahu, stabiilsust või julgeolekut Liibüas, või toetavad seda, või kes takistavad või kahjustavad Liibüa poliitilise ülemineku protsessi edukat lõpuleviimist, sealhulgas järgmisel viisil:

i)

sellise tegevuse kavandamine, juhtimine või toimepanemine Liibüas, millega rikutakse rahvusvahelist inimõigustealast õigust või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutab endast inimõiguste rikkumist;

ii)

rünnakud mis tahes Liibüas asuva lennujaama, maismaatranspordi rajatise või meresadama vastu või Liibüa riigi asutuse või rajatise vastu või mis tahes Liibüas asuva välisesinduse vastu;

iii)

relvastatud rühmituste või kuritegelike võrgustike toetamine toornafta või muu loodusvara ebaseadusliku kasutamise kaudu Liibüas;

iv)

Liibüa riiklike finantsasutuste ja Liibüa riikliku naftakompanii ähvardamine või sundimine või iga tegevus, mille tulemuseks võib olla Liibüa riigivara omastamine;

v)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1970 (2011) ja käesoleva otsuse artikliga 1 kehtestatud relvaembargo sätete rikkumine või nendest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine Liibüas;

vi)

Liibüa poliitilise dialoogi foorumi tegevuskavas kavandatud valimiste takistamine või kahjustamine;

vii)

tegutsemine loetellu kantud isikute või üksuste heaks või nimel või juhtimisel;“.

2)

Artikli 9 lõike 2 punkt c asendatakse järgmisega:

„c)

kes osalevad tegevuses, mis ohustab rahu, stabiilsust või julgeolekut Liibüas, või toetavad seda, või kes takistavad või kahjustavad Liibüa poliitilise ülemineku protsessi edukat lõpuleviimist, sealhulgas järgmisel viisil:

i)

sellise tegevuse kavandamine, juhtimine või toimepanemine Liibüas, millega rikutakse rahvusvahelist inimõigustealast õigust või rahvusvahelist humanitaarõigust või mis kujutab endast inimõiguste rikkumist;

ii)

rünnakud mis tahes Liibüas asuva lennujaama, maismaatranspordi rajatise või meresadama vastu või Liibüa riigi asutuse või rajatise vastu või mis tahes Liibüas asuva välisesinduse vastu;

iii)

relvastatud rühmituste või kuritegelike võrgustike toetamine toornafta või muu loodusvara ebaseadusliku kasutamise kaudu Liibüas;

iv)

Liibüa riiklike finantsasutuste ja Liibüa riikliku naftakompanii ähvardamine või sundimine või iga tegevus, mille tulemuseks võib olla Liibüa riigivara omastamine;

v)

ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1970 (2011) ja käesoleva otsuse artikliga 1 kehtestatud relvaembargo sätete rikkumine või nendest kõrvalehoidmisele kaasaaitamine Liibüas;

vi)

Liibüa poliitilise dialoogi foorumi tegevuskavas kavandatud valimiste takistamine või kahjustamine;

vii)

tegutsemine loetellu kantud isikute või üksuste heaks või nimel või juhtimisel;“.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Luxembourg, 21. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES

(1)  Nõukogu 31. juuli 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/1333 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/137/ÜVJP (ELT L 206, 1.8.2015, lk 34).

22.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 222/40

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/1015,

17. juuni 2021,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1956 külmutusseadmeid, jäätise- ja jäävalmisteid, laboratoorseid materjalide kuumutamise seadmeid, automaatseid ja poolautomaatseid analüüsi- ja muuotstarbelisi laboratooriumiseadmeid, elektrivarustuse tunnusandmetega märgistatud elektriseadmeid, naha ultraviolett- ja infrapunakiiritusseadmeid, ruumikütteseadmeid, elektritriikraudu, kohtkindlaid pliite, pliidiplaate, ahje ja muid taolisi seadmeid, riideauruteid, elektromehaanilisi juhtimisahelaseadmeid, tekke, patju, riietusesemeid ja muid taolisi paindpehmeid soojendusseadmeid ning mõningaid muid teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL (2) artiklile 12 eeldatakse, et elektriseadmed, mis vastavad harmoneeritud standarditele või nende osadele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on vastavuses kõnealuse direktiivi artiklis 3 ja selle I lisas sätestatud ohutuseesmärkidega, mida nimetatud harmoneeritud standardid või nende osad käsitlevad.

(2)

Komisjon esitas 8. novembri 2012. aasta kirjas M/511 Euroopa Standardikomiteele (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile (ETSI) taotluse harmoneeritud standardite pealkirjade esimese täieliku loetelu koostamiseks ning teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite väljatöötamiseks, läbivaatamiseks ja täiendamiseks, et toetada direktiivi 2014/35/EL. Direktiivi 2014/35/EL artiklis 3 osutatud ja kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud ohutuseesmärgid ei ole pärast taotluse esitamist CEN-ile, Cenelec-ile ja ETSI-le muutunud.

(3)

Taotluse nr M/511 alusel koostasid CEN ja Cenelec järgmised harmoneeritud standardid ja nende muudatused: EN 60335-2–24:2010, EN 60335-2–24:2010/A1:2019, EN 60335-2–24:2010/A2:2019 ja EN 60335-2–24:2010/A11:2020 külmutusseadmete, jäätise- ja jäävalmistite kohta.

(4)

Taotluse nr M/511 alusel vaatasid CEN ja Cenelec läbi harmoneeritud standardid EN 61010-2–010:2014 ja EN 61293:1994, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-seerias komisjoni teatisega (2018/C 326/02) (3). Selle tulemusena võeti vastu vastavalt harmoneeritud standardid EN IEC 61010-2–010:2020 laboratoorsete materjalide kuumutamise seadmete ja EN IEC 61293:2020 elektrivarustusega seotud tunnusandmetega märgistatud elektriseadmete kohta.

(5)

Taotluse nr M/511 alusel muutsid CEN ja Cenelec harmoneeritud standardeid EN 60335-2–17:2013 tekkide, patjade, riietusesemete ja muude taoliste paindpehmete soojendusseadmete kohta ning EN 60335-2–85:2003 riideaurutite kohta, mille viited on esitatud komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/1956 (4) I lisas. Selle tulemusena võeti vastu vastavalt harmoneeritud standardite EN 60335-2–17:2013/A1:2020 ja EN 60335-2–85:2003/A2:2020 muudatused. CEN ja Cenelec muutsid ka järgmisi harmoneeritud standardeid, mille viited on avaldatud teatisega (2018/C 326/02): EN 60335-2–27:2013 naha ultraviolett- ja infrapunakiiritusseadmete kohta; EN 60335-2–30:2009 ruumikütteseadmete kohta; EN 60335-2–6:2015 kohtkindlate pliitide, pliidiplaatide, ahjude ja muude taoliste seadmete kohta. Selle tulemusena võeti vastu vastavalt järgmiste harmoneeritud standardite muudatused: EN 60335-2–27:2013/A1:2020 ja EN 60335-2–27:2013/A2:2020; EN 60335-2–30:2009/A12:2020 ja EN 60335-2–30:2009/A1:2020; EN 60335-2–6:2015/A11:2020 ja EN 60335-2–6:2015/A1:2020.

(6)

Taotluse nr M/511 alusel vaatasid CEN ja Cenelec läbi ka harmoneeritud standardi EN 61010-2–081:2015 automaatsete ja poolautomaatsete analüüsi- ja muuotstarbeliste laboratooriumiseadmete kohta ning muutsid harmoneeritud standardit EN 60335-2–3:2016 elektritriikraudade kohta. Selle tulemusena võeti vastu harmoneeritud standard EN IEC 61010-2–081:2020 ja muudeti harmoneeritud standardit EN 60335-2–3:2016/A1:2020.

(7)

Komisjon analüüsis koos CENi ja CENELECiga, kas kõnealused harmoneeritud standardid ja nende muudatused vastavad taotlusele nr M/511.

(8)

Harmoneeritud standardid EN IEC 61010-2–010:2020, EN IEC 61010-2–081:2020, EN IEC 61293:2020, EN 60335-2–17:2013, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–17:2013/A1:2020, EN 60335-2–27:2013, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–27:2013/A1:2020 ja EN 60335-2–27:2013/A2:2020, EN 60335-2–30:2009, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–30:2009/A12:2020 ja EN 60335-2–30:2009/A1:2020, EN 60335-2–3:2016, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–3:2016/A1:2020), EN 60335-2–6:2015, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–6:2015/A11:2020 ja EN 60335-2–6:2015/A1:2020, ning EN 60335-2–85:2003, mida on muudetud standardiga 60335-2–85:2003/A2:2020, ning nende standardite võimalikud muud muudatused ja parandused, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, vastavad direktiivis 2014/35/EL sätestatud ohutuseesmärkidele. Seepärast on asjakohane avaldada viited nendele standarditele Euroopa Liidu Teatajas koos viidetega nende standardite asjaomastele muudatustele või parandustele.

(9)

Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisas on esitatud viited harmoneeritud standarditele, mille puhul eeldatakse vastavust direktiivile 2014/35/EL. Selleks et direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardid oleksid loetletud ühes aktis, tuleb nende standardite viited lisada rakendusotsusesse (EL) 2019/1956.

(10)

Standarditega EN 60335-2–24:2010/A1:2019, EN 60335-2–24:2010/A2:2019 ja EN 60335-2–24:2010/A11:2020 muudetud harmoneeritud standardi EN 60335-2–24:2010 tabelis ZZA.1 on lähemalt selgitatud punktides 30.2 ja 30.2.101 esitatud teksti „an area exceeding 75 cm2“. Selguse ja sidususe tagamiseks tuleks viited nimetatud standardile ja selle muutmisstandarditele avaldada kõnealusele teksti osas piiranguga.

(11)

Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 artiklis 1 on sätestatud, et direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud, elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite viited on esitatud kõnealuse otsuse I lisas. Selleks et direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud ja piirangutega avaldatud harmoneeritud standardite viited oleksid loetletud samas aktis, tuleb kõnealust artiklit muuta ja lisada eraldi lisa viidetega sellistele harmoneeritud standarditele.

(12)

CEN ja Cenelec koostasid ka paranduse EN 60947-5–1:2017/AC:2020-05, millega parandatakse harmoneeritud standardit EN 60947-5–1:2017 juhtimisahela seadmete ja lülituselementide kohta, mille viide on esitatud rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisas. Kuna parandusega tehakse kõnealusesse standardisse tehnilisi parandusi, on asjakohane lisada rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisasse viide kõnealusele harmoneeritud standardile koos viitega parandusele, et tagada avaldatud viidetega harmoneeritud standardite nõuetekohane ja järjepidev kohaldamine.

(13)

Seepärast tuleb Euroopa Liidu Teataja C-osast kustutada järgmiste harmoneeritud standardite viited, arvestades, et need standardid on läbi vaadatud või neid on muudetud, ning nende standardite võimalike muudatuste või paranduste viited, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas: EN 61010-2–010:2014; EN 61293:1994; EN 60335-2–27:2013; EN 60335-2–30:2009; EN 60335-2–6:2015.

(14)

Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 II lisas on loetletud direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardite viited, mis kustutatakse Euroopa Liidu Teataja C-osast. Seega on asjakohane lisada nimetatud viited kõnealusesse lisasse.

(15)

Samuti tuleb Euroopa Liidu Teataja L-osast kustutada harmoneeritud standardite EN 60335-2–17:2013, EN 60335-2–85:2003 ja EN 60947-5–1:2017 ning nende standardite võimalike muudatuste või paranduste viited, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, võttes arvesse, et neid on muudetud või parandatud. Seepärast on asjakohane need viited rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisast kustutada.

(16)

Selleks et anda tootjatele piisavalt aega, et hakata kohaldama harmoneeritud standardeid EN IEC 61010-2–010:2020, EN IEC 61293:2020, EN 60335-2–17:2013, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–17:2013/A1:2020, EN 60335-2–27:2013, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–27:2013/A1:2020 ja EN 60335-2–27:2013/A2:2020), EN 60335-2–30:2009, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–30:2009/A12:2020 ja EN 60335-2–30:2009/A1:2020, EN 60335-2–6:2015, mida on muudetud standarditega EN 60335-2–6:2015/A11:2020 ja EN 60335-2–6:2015/A1:2020, EN 60335-2–85:2003, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–85:2003/A2:2020, ning EN 60947-5–1:2017, mida on parandatud standardiga EN 60947-5–1:2017/AC:2020-05, ning nende standardite võimalikke muid muudatusi ja parandusi, mille viited avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, on vaja edasi lükata harmoneeritud standardite EN 61010-2–010:2014, EN 61293:1994, EN 60335-2–27:2013, EN 60335-2–30:2009, EN 60335-2–6:2015, EN 60335-2–85:2003, EN 60335-2–17:2013 ja EN 60947-5–1:2017 viidete ning nende standardite Euroopa Liidu Teatajas avaldatud muudatuste ja paranduste viidete kustutamine.

(17)

Harmoneeritud standardi EN 61010-2–081:2015 viide avaldati algselt komisjoni teatises (2016/C 249/03), (5) kuid jäeti ekslikult välja komisjoni teatistest (2018/C 209/04) (6) ja (2018/C 326/02). Seetõttu tuleks selle harmoneeritud standardi viide avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja sellel peaks olema tagasiulatuv jõud. Kõnealune avaldamine peaks kehtima piisavalt kaua, et tootjad saaksid valmistuda harmoneeritud standardi EN IEC 61010-2–081:2020 kohaldamiseks.

(18)

Harmoneeritud standardi EN 60335-2–3:2016 viide avaldati algselt komisjoni teatises (2016/C 249/03), kuid jäeti ekslikult välja komisjoni teatisest (2018/C 326/02). Seetõttu tuleks selle harmoneeritud standardi viide avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja sellel peaks olema tagasiulatuv jõud. Kõnealune avaldamine peaks kehtima piisavalt kaua, et tootjad saaksid valmistuda harmoneeritud standardi EN 60335-2–3:2016, mida on muudetud standardiga EN 60335-2–3:2016/A1:2020) kohaldamiseks.

(19)

Harmoneeritud standardite EN 60664-1:2007, EN 60051-1:1998, EN 60127-3:1996, EN 60664-3:2003, EN 60695-10–3:2002, EN 60695-11–2:2014, EN 60695-11–5:2005, EN ISO 11252:2013, HD 597 S1:1992, EN 60664-4:2006, EN 60695-2–10:2013, EN 60695-2–11:2014, EN 60695-10–2:2014, EN 60695-11–3:2012, EN 60695-11–4:2011, EN 60695-11–10:2013, EN 60695-11–20:2015, EN 61010-2–091:2012, EN 61557-8:2015, EN 61557-15:2014 ja EN 61557-16:2015 ning asjakohastel juhtudel nende muudatuste ja paranduste viited avaldati algselt komisjoni teatises (2016/C 249/03), kuid jäeti komisjoni teatistest (2018/C 209/04) ja (2018/C 326/02) ekslikult välja. Harmoneeritud standardite EN 50288-2–1:2013, EN 50288-2–2:2013, EN 50288-3–1:2013, EN 50288-3–2:2013, EN 50288-4–1:2013, EN 50288-4–2:2013, EN 50288-5–1:2013, EN 50288-5–2:2013, EN 50288-6–1:2013, EN 50288-6–2:2013, EN 50288-10–2:2015, EN 50288-11–2:2015, EN 62493:2010, EN 50288-1:2013, EN 61010-2–061:2015, EN 61230:2008 ja EN 62026-7:2013 ning asjakohastel juhtudel nende muudatuste ja paranduste viited avaldati algselt komisjoni teatises (2016/C 249/03), kuid jäeti komisjoni teatisest (2018/C 326/02) ekslikult välja. Seetõttu tuleks nende harmoneeritud standardite viited avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja neil peaks olema tagasiulatuv jõud.

(20)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2020/1146 (7) lisati harmoneeritud standardi EN 50178:1997 viide rakendusotsuse (EL) 2019/1956 II lisasse, milles on loetletud direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud harmoneeritud standardite viited, mis kustutatakse Euroopa Liidu Teataja C-seeriast ilma kustutamise kuupäeva märkimata. Seepärast tuleb rakendusotsuse (EL) 2019/1956 II lisa asjakohane kanne asendada uue kandega, mis sisaldab viidet standardile EN 50178:1997 ja kustutamise kuupäeva. Võttes arvesse, et standard EN 50178:1997 on läbi vaadatud standardiga EN 62477-1:2012 ja selle muudatusega EN 62477-1:2012/A11:2014, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teataja C-osas teatisega (2018/C 326/02), on vaja tootjatele anda rohkem aega, et valmistuda harmoneeritud standardi EN 62477-1:2012 ja selle muudatuse kohaldamiseks. Seepärast tuleks standardi EN 50178:1997 kustutamine edasi lükata.

(21)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2019/1956 vastavalt muuta.

(22)

Harmoneeritud standardi järgimine lubab alates sellise standardi viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast eeldada vastavust asjakohastele olulistele nõuetele, sealhulgas ohutuseesmärkidele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides. Mitme harmoneeritud standardi viited tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja neil peaks olema tagasiulatuv jõud. Seepärast peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2019/1956 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõiked:

„Käesolevaga avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas piiranguga viide käesoleva otsuse IA lisas nimetatud harmoneeritud standardile EN 60335-2–24:2010, mis on koostatud direktiivi 2014/35/EL toetuseks.

Direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite viited, mis on esitatud käesoleva otsuse IB lisas, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Need viited loetakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatuks alates kõnealuses lisas sätestatud kuupäevadest.

Direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite viited, mis on esitatud käesoleva otsuse IC lisas, avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas. Need viited loetakse Euroopa Liidu Teatajas avaldatuks kõnealuses lisas sätestatud ajavahemikeks.“

2)

I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse I lisale.

3)

Lisatakse IA lisa, mis on esitatud käesoleva otsuse II lisas.

4)

Lisatakse IB lisa, mis on esitatud käesoleva otsuse III lisas.

5)

Lisatakse IC lisa, mis on esitatud käesoleva otsuse IV lisas.

6)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse V lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

I lisa punkti 1 kohaldatakse alates 22. detsembrist 2022.

I lisa punkti 3 kohaldatakse alates 22. detsembrist 2021.

I lisa punkti 5 kohaldatakse alates 22. detsembrist 2022.

Brüssel, 17. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/35/EL teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.3.2014, lk 357).

(3)  Komisjoni teatis (2018/C 326/02), mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL (teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega (ELT C 326, 14.9.2018, lk 4).

(4)  Komisjoni 26. novembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/1956 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL toetuseks koostatud teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite kohta (ELT L 306, 27.11.2019, lk 26).

(5)  Komisjoni teatis (2016/C 249/03), mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL (teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega (ELT C 249, 8.7.2016, lk 62).

(6)  Komisjoni teatis (2018/C 209/04), mis on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/35/EL (teatavates pingevahemikes kasutatavate elektriseadmete turul kättesaadavaks tegemist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) rakendamisega (ELT C 209, 15.6.2018, lk 37).

(7)  Komisjoni 31. juuli 2020. aasta rakendusotsus (EL) 2020/1146, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2019/1956 teatavaid majapidamisseadmeid, soojuslinke, televisiooni-, heli- ja multimeediasignaalide kaabelvõrkude seadmeid, kaitselüliteid, kaarlahenduse kustutamisseadmeid ja kaarkeevitusseadmeid, kohtkindlates paigaldistes püsivaks ühendamiseks ette nähtud paigaldus-pistikühendusi, trafosid, reaktoreid, elektritoiteplokke ja nende kombinatsioone, elektrisõidukite juhtivuslikku laadimissüsteemi, juhtmeköidiseid ja juhistikke, juhtimisahelaseadmeid ja lülituselemente, hädavalgustust, valgustitega kasutatavaid elektronahelaid ning lahenduslampe käsitlevate harmoneeritud standardite osas (ELT L 250, 3.8.2020, lk 121).

I LISA

Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

rida 11 jäetakse välja;

2)

lisatakse järgmine rida 11a:

„11a.

EN 60335-2–85:2003

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–85: Erinõuded riideaurutitele

EN 60335-2–85:2003/A1:2008

EN 60335-2–85:2003/A11:2018

EN 60335-2–85:2003/A2:2020“

3)

rida 18 jäetakse välja;

4)

lisatakse järgmine rida 18a:

„18a.

EN 60947-5–1:2017

Madalpingelised lülitus- ja juhtimisaparaadid. Osa 5–1: Juhtimisahela seadmed ja lülituselemendid. Elektromehaanilised juhtimisahelaseadmed

EN 60947-5–1:2017/AC:2020-05“

5)

rida 33 jäetakse välja;

6)

lisatakse järgmine rida 33a:

„33a.

EN 60335-2–17:2013

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–17: Erinõuded tekkidele, patjadele, riietusesemetele ja muudele taolistele paindpehmetele soojendusseadmetele

EN 60335-2–17:2013/A11:2019

EN 60335-2–17:2013/A1:2020“

7)

lisatakse järgmised read:

Nr

Viide standardile

„73.

EN IEC 61010-2–010:2020

Ohutusnõuded elektrilistele mõõte-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–010: Erinõuded laboratoorsetele materjalide kuumutamise seadmetele

74.

EN IEC 61010-2–081:2020

Ohutusnõuded elektrilistele mõõte-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–081: Erinõuded automaatsetele ja poolautomaatsetele analüüsi-ja muuotstarbelistele laboratooriumiseadmetele

75.

EN IEC 61293:2020

Elektriseadmete märgistamine elektrivarustusega seotud tunnusandmetega. Ohutusnõuded

76.

EN 60335-2–27:2013

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–27: Erinõuded naha ultraviolett- ja infrapunakiiritusseadmetele

EN 60335-2–27:2013/A1:2020

EN 60335-2–27:2013/A2:2020

77.

EN 60335-2–3:2016

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–3: Erinõuded elektritriikraudadele

EN 60335-2–3:2016/A1:2020

78.

EN 60335-2–30:2009

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–30: Erinõuded ruumikütteseadmetele

EN 60335-2–30:2009/A11:2012

EN 60335-2–30:2009/AC:2010

EN 60335-2–30:2009/AC:2014

EN 60335-2–30:2009/A1:2020

EN 60335-2–30:2009/A12:2020

79.

EN 60335-2–6:2015

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–6: Erinõuded kohtkindlatele pliitidele, pliidiplaatidele, ahjudele ja muudele taolistele seadmetele

EN 60335-2–6:2015/A11:2020

EN 60335-2–6:2015/A1:2020.“

II LISA

„IA LISA

Viide standardile

EN 60335-2–24:2010

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–24: Erinõuded külmutusseadmetele, jäätise- ja jäävalmistitele

EN 60335-2–24:2010/A1:2019

EN 60335-2–24:2010/A2:2019

EN 60335-2–24:2010/A11:2020

Märkus. Direktiivi 2014/35/EL artiklis 3 osutatud ja kõnealuse direktiivi I lisas sätestatud vastavatele ohutuseesmärkidele vastavuse eelduse kohaldamisel:

a)

punkti 30.2 tekst „an area exceeding 75 cm2“ asendatakse tekstiga „a total area exceeding 75 cm2 (75cm2 shall be considered the sum of all holes in back part of an appliance)“;

b)

punkti 30.2.101 tekst „an area not exceeding 75 cm2“ asendatakse tekstiga „a total area not exceeding 75 cm2 (75cm2 shall be considered the sum of all holes in back part of an appliance).
“

III LISA

„1B LISA

Nr

Viide standardile

Alates

01.

HD 597 S1:1992

Sidestuskondensaatorid ja kondensaator-pingejagurid

HD 597 S1:1992/AC:1992

15. juuni 2018

02.

EN 50288-1:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 1: Üldliigitus

14. september 2018

03.

EN 50288-2–1:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 2–1: Varjestatud, sagedusega kuni 100 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Horisontaalsed ja ehitiste katuseharjakaablid

14. september 2018

04.

EN 50288-2–2:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 2–2: Varjestatud, sagedusega kuni 100 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Tööpiirkonna ja lühi-nöörkaablid

14. september 2018

05.

EN 50288-3–1:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 3–1: Varjestatud, sagedusega kuni 100 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Horisontaalsed ja ehitiste katuseharjakaablid

14. september 2018

06.

EN 50288-3–2:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 3–2: Varjestamata, sagedusega kuni 100 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Tööpiirkonna ja lühi-nöörkaablid

14. september 2018

07.

EN 50288-4–1:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 4–1: Varjestatud, sagedusega kuni 600 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Horisontaalsed ja ehitiste katuseharjakaablid

14. september 2018

08.

EN 50288-4–2:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 4–2: Varjestatud, sagedusega kuni 600 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Tööpiirkonna ja lühi-nöörkaablid

14. september 2018

09.

EN 50288-5–1:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 5–1: Varjestatud, sagedusega kuni 250 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Horisontaalsed ja ehitiste katuseharjakaablid

14. september 2018

10.

EN 50288-5–2:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 5–2: Varjestatud, sagedusega kuni 250 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Tööpiirkonna ja lühi-nöörkaablid

14. september 2018

11.

EN 50288-6–1:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 6–1: Varjestatud, sagedusega kuni 250 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Horisontaalsed ja ehitiste katuseharjakaablid

14. september 2018

12.

EN 50288-6–2:2013

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 6–2: Varjestamata, sagedusega kuni 250 MHz iseloomustatavate kaablite liigitus. Tööpiirkonna ja lühi-nöörkaablid

14. september 2018

13.

EN 50288-10–2:2015

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 10–2: Varjestatud, sagedusega 1 MHz kuni 500 MHz iseloomustatavate kaablite kohalik spetsifikatsioon tööpiirkonna, ühendus-paindkaablite ja andmekeskuse rakendustele

14. september 2018

14.

EN 50288-11–2:2015

Analoog- ja digitaalkommunikatsioonis ja -juhtimises kasutatavad mitmeelemendilised metallkaablid. Osa 11–2: Varjestamata, sagedusega 1 MHz kuni 500 MHz iseloomustatavate kaablite kohalik spetsifikatsioon tööpiirkonna, ühendus-paindkaablite ja andmekeskuse rakendustele

14. september 2018

15.

EN 60051-1:1998

Otsetoimelised elektrilised analoog-näitmõõteriistad ja nende lisaseadmed. Osa 1: Määratlused ja ühtsed üldnõuded kõigile osadele

15. juuni 2018

16.

EN 60127-3:1996

Väikesulavkaitsmed. Osa 3: Miniatuursed sulavpanused

EN 60127-3:1996/A2:2003

EN 60127-3:1996/AC:1996

15. juuni 2018

17.

EN 60664-1:2007

Madalpingepaigaldistes kasutatavate seadmete isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhimõtted, nõuded ja katsetused

15. juuni 2018

18.

EN 60664-4:2006

Madalpingepaigaldistes kasutatavate seadmete isolatsiooni koordinatsioon. Osa 4: Kõrgsagedusliku pinge toime arvestamine

EN 60664-4:2006/AC:2006

15. juuni 2018

19.

EN 60695-2–10:2013

Tuleohukatsetused. Osa 2–10: Hõõg- või kuumtraadil põhinevad katsetusmeetodid. Hõõgtraatseade ja tavakatseprotseduur

15. juuni 2018

20.

EN 60695-2–11:2014

Tuleohukatsetused. Osa 2–11: Hõõg- või kuumtraadil põhinevad katsetusmeetodid. Valmistoodete hõõgtraadikatsetus süttivusele (IEC 60695-2–11:2014)

15. juuni 2018

21.

EN 60695-10–2:2014

Tuleohukatsetused. Osa 10–2: Anomaalne kuumus. Kuulsurvekatsemeetod

15. juuni 2018

22.

EN 60695-10–3:2002

Tuleohukatsetused. Osa 10–3: Anomaalne kuumus. Moonutuskatse vormlõõmutusel

15. juuni 2018

23.

EN 60695-11–2:2014

Tuleohukatsetused. Osa 11–2: Katseleegid. Eelsegatud kütteseguga leek nimivõimsusega 1 kW. Seadmed, kontrollkatsetuse läbiviimine ja juhis

15. juuni 2018

24.

EN 60695-11–3:2012

Tuleohukatsetused. Osa 11–3: Katseleegid. 500 W leegid. Aparatuur ja kontrollkatsemeetodid

15. juuni 2018

25.

EN 60695-11–4:2011

Tuleohukatsetused. Osa 11–4: Katseleegid. 50 W leegid. Aparatuur ja kontrollkatsemeetodid

15. juuni 2018

26.

EN 60695-11–5:2005

Tuleohukatsetused. Osa 11–5: Katseleegid. Nõelleegi katsemeetod. Seadmed, kontrollkatsetuse läbiviimine ja juhis

15. juuni 2018

27.

EN 60695-11–10:2013

Tuleohukatsetused. Osa 11–10: Katseleegid. 50 W horisontaal- ja vertikaalleegiga katsetamise meetodid

EN 60695-11–10:2013/AC:2014

15. juuni 2018

28.

EN 60695-11–20:2015

Tuleohukatsetused. Osa 11–20: Katseleegid. Katsetusmeetodid leegi võimsusel 500 W

EN 60695-11–20:2015/AC:2016

15. juuni 2018

29.

EN 61010-2–061:2015

Ohutusnõuded elektrilistele mõõte-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–061: Erinõuded laboratoorsetele termilisel atomiseerimisel ja ioniseerimisel põhinevatele aatomspektromeetritele

14. september 2018

30.

EN 61010-2–091:2012

Ohutusnõuded elektrilistele mõõte-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–091: Erinõuded kapptüüpi röntgenseadmetele

EN 61010-2–091:2012/AC:2013

15. juuni 2018

31.

EN 61230:2008

Pingealune töö. Kantavad maandamis- või maandamis- ning lühistamisgarnituurid

14. september 2018

32.

EN 61557-8:2015

Elektriohutus madalpingevõrkudes vahelduvpingega kuni 1 000  V ja alalispingega kuni 1 500  V. Kaitsesüsteemide katsetus-, mõõte- ja seireseadmed. Osa 8: IT-süsteemide isolatsiooniseireseadmed

15. juuni 2018

33.

EN 61557-15:2014

Elektriohutus madalpingevõrkudes vahelduvpingega kuni 1 000  V ja alalispingega kuni 1 500  V. Kaitsesüsteemide katsetus-, mõõte- ja seireseadmed. Osa 15: IT-süsteemide isolatsiooniseireseadmete ja IT-süsteemide isolatsioonirikke tuvastamise seadmete funktsionaalse ohutuse nõuded

15. juuni 2018

34.

EN 61557-16:2015

Elektriohutus madalpingevõrkudes vahelduvpingega kuni 1 000  V ja alalispingega kuni 1 500  V. Kaitsesüsteemide katsetus-, mõõte- ja seireseadmed. Osa 16: Elektriseadmete ja/või meditsiiniliste elektriseadmete kaitseviiside tõhususe katsetamise seadmed

15. juuni 2018

35.

EN 62026-7:2013

Madalpingelised lülitus- ja juhtimisaparaadid. Kontrolleri ja seadme vahelised liidesed. Osa 7: Kommunikatsioonisüsteem CompoNet

14. september 2018

36.

EN 60664-3:2003

Madalpingepaigaldistes kasutatavate seadmete isolatsiooni koordinatsioon. Osa 3: Ühe- ja kahepoolsete pinnakatete ning kompaundivormide kasutamine saastekaitseks

EN 60664-3:2003/A1:2010

15. juuni 2018

37.

EN 60664-1:2007

Madalpingepaigaldistes kasutatavate seadmete isolatsiooni koordinatsioon. Osa 1: Põhimõtted, nõuded ja katsetused

14. september 2018

38.

EN ISO 11252:2013

Laserid ja laseriga seonduv seadmestik. Laserseadmed. Dokumentatsiooni miinimumnõuded (ISO 11252:2013)

15. juuni 2018
“

IV LISA

„IC LISA

Nr

Viide standardile

Alates

Kuni

1.

EN 61010-2–081:2015

Ohutusnõuded elektrilistele mõõte-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–081: Erinõuded automaatsetele ja poolautomaatsetele analüüsi-ja muuotstarbelistele laboratooriumiseadmetele

15. juuni 2018

22. detsember 2022

2.

EN 60335-2–3:2016

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–3: Erinõuded elektritriikraudadele

14. september 2018

22. detsember 2022
”

V LISA

Rakendusotsuse (EL) 2019/1956 II lisa muudetakse järgmiselt:

1)

rida 64 asendatakse järgmisega:

Nr

Viide standardile

Kustutamise kuupäev

„64.

EN 50178:1997

Elektripaigaldistes kasutatavad elektronseadmed

22. detsember 2021“

2)

lisatakse järgmised read:

Nr

Viide standardile

Kustutamise kuupäev

„72.

EN 61010-2–010:2014

Ohutusnõuded elektrilistele mõõte-, juhtimis- ja laboratooriumiseadmetele. Osa 2–010: Erinõuded laboratoorsetele materjalide kuumutamise seadmetele

22. detsember 2022

73.

EN 61293:1994

Elektriseadmete märgistamine elektrivarustusega seotud tunnusandmetega. Ohutusnõuded

22. detsember 2022

74.

EN 60335-2–27:2013

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–27: Erinõuded naha ultraviolett- ja infrapunakiiritusseadmetele

22. detsember 2022

75.

EN 60335-2–30:2009

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–30: Erinõuded ruumikütteseadmetele

EN 60335-2–30:2009/A11:2012

EN 60335-2–30:2009/AC:2010

EN 60335-2–30:2009/AC:2014

22. detsember 2022

76.

EN 60335-2–6:2015

Majapidamis- ja muud taolised elektriseadmed. Ohutus. Osa 2–6: Erinõuded kohtkindlatele pliitidele, pliidiplaatidele, ahjudele ja muudele taolistele seadmetele

22. detsember 2022“