21.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 221/1

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/991,

7. juuni 2021,

dokimaksu kohta Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ja millega muudetakse otsust nr 940/2014/EL

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 349,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)

Aluslepingu sätted, mida kohaldatakse Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade suhtes, ei võimalda põhimõtteliselt teha maksustamisel vahet kohalike toodete ja Prantsuse emamaalt või teistest liikmesriikidest pärit toodete vahel. Aluslepingu artikli 349 alusel on siiski võimalik kehtestada äärepoolseimate piirkondade suhtes erimeetmed seal valitsevate püsivate ebasoodsate tingimuste tõttu, mis mõjutavad äärepoolseimate piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset olukorda.

(2)

Tuleks vastu võtta erimeetmede, et sätestada eelkõige tingimused, mille alusel aluslepinguid kõnealuste piirkondade suhtes kohaldada. Selliste erimeetmete puhul tuleb arvesse võtta nende piirkondade eripära ja piiranguid, kahjustamata sealjuures liidu õiguskorra terviklust ja ühtsust, sealhulgas siseturgu ja ühist poliitikat. Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade ebasoodsat konkurentsiolukorda on nimetatud aluslepingu artiklis 349: kaugus, saarelisus, väiksus, keeruline topograafia ja raske kliima ning sõltuvus toodete vähesuse tõttu. Kõnealused püsivad piirangud toovad Prantsusmaa äärepoolseimatele piirkondadele kaasa sõltuvuse tooraine ja energia valdkonnas, kohustuse moodustada suuremaid varusid ja kohaliku turu väiksuse koos vähearenenud eksporditegevusega jm. Kõnealuste ebasoodsate konkurentsitingimuste koosmõju põhjustab selliste kohalike toodete tootmiskulu ja seega omahinna suurenemise ning need oleksid erimeetmete puudumisel vähem konkurentsivõimelised kui väljastpoolt pärinevad samasugused tooted, isegi kui võtta arvesse veokulu Prantsusmaa äärepoolseimatesse piirkondadesse. See seaks ohtu kohaliku tootmise säilimise. Seepärast on vaja võtta erimeetmeid, et tugevdada kohalikku tööstust ja parandada selle konkurentsivõimet.

(3)

Nõukogu otsusega nr 940/2014/EL (2) on Prantsusmaal lubatud siiski kuni 30. juunini 2021 kohalike toodete konkurentsivõime taastamiseks ette näha dokimaksuvabastused või -vähendused teatavatele toodetele, mille puhul on olemas kohalik tootmine Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i, Mayotte’i ja Réunioni äärepoolseimates piirkondades, arvestades et nende toodete märkimisväärne import võib ohustada kohaliku tootmise püsimajäämist ja et lisakulud võivad suurendada kohalike toodete omahinda võrreldes väljastpoolt pärit toodetega. Nimetatud otsuse lisas on esitatud toodete loetelu, mille suhtes saab kohaldada maksuvabastust või -vähendust. Olenevalt tootest ei tohi kohalike ega muude toodete maksumäära erinevus olla üle 10, 20 või 30 protsendipunkti.

(4)

Prantsusmaa taotles otsuses nr 940/2014/EL sisalduvaga sarnase süsteemi jätkamist pärast 1. juulit 2021. Prantsusmaa selgitas, et ehkki eespool loetletud ebasoodsad konkurentsitingimused püsivad, on otsuses nr 940/2014/EL sätestatud maksusüsteem võimaldanud säilitada ja teatavatel juhtudel arendada kohalikku tootmist ning et nimetatud süsteem ei ole häirinud väliskaubandust ega ole toonud kaasa ettevõtjate lisakulude ülehüvitamist.

(5)

Iga asjaomase viie äärepoolseima piirkonna puhul (Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Mayotte ja Réunion) on Prantsusmaa edastanud komisjonile loetelud toodetest, mille suhtes ta kavatseb kohaldada diferentseeritud maksumäärasid kuni 20 või 30 protsendipunkti ulatuses, olenevalt sellest, kas tooteid toodetakse kohapeal või mitte. Taotlus ei hõlma Prantsusmaa äärepoolseimat piirkonda Saint Martini.

(6)

Käesoleva otsusega rakendatakse aluslepingu artiklit 349 ja antakse Prantsusmaale luba kohaldada diferentseeritud maksumäära toodetele, mille kohta on esiteks tõendatud, et tooted valmistatakse kohapeal, teiseks, et toimub kõnealuste toodete märkimisväärne import (sealhulgas nii Prantsuse emamaalt kui ka teistest liikmesriikidest), mis võib ohustada kohaliku tootmise säilimist, ja lõpuks, et kohaliku tootmisega kaasnevad lisakulud, mis tõstavad kohaliku toote omahinda võrreldes imporditud toodetega ja kahandavad kohapeal valmistatud toodete konkurentsivõimet. Lubatud maksumäära erinevus ei tohiks ületada tõendatud lisakulusid.

(7)

Juhul kui kohaliku tootmise turuosa on väiksem kui 5 % või kui impordi turuosa on väiksem kui 10 %, nõutakse täiendavaid tõendeid, et tõendada kõiki või osa järgmistest asjaoludest: tööjõumahukas tootmine või tooted, mida on äsja tootma hakatud, või tootevalikut täiendavad tooted, mille eesmärk on mitmekesistada ettevõtja tootmist; strateegiline tootmine kohaliku arengu huvides (näiteks ringmajanduse, bioloogilise mitmekesisuse ja keskkonnakaitse valdkonnas); uuenduslikud või suure lisandväärtusega tooted, mille tarnimine väljastpoolt võib ohustada territooriumi majandust või kohalikku elanikkonda; tootmine, mis saab eksisteerida ainult turgu valitsevas seisundis, sest äärepoolseimate piirkondade turud on väikesed, ning tervishoiukriisidega toimetulekuks vajalike meditsiinitoodete ja individuaalsete kaitsevahendite tootmine. Kõnealuste põhimõtete kohaldamine võimaldab rakendada aluslepingu artikli 349 sätteid, ületamata vajalikku määra, loomata põhjendamatuid soodustusi kohalikule tootmisele ning kahjustamata liidu õiguskorra terviklust ja ühtsust, ning kaitsta moonutamata konkurentsi siseturul ja riigiabipoliitikat.

(8)

Et lihtsustada ja vähendada väikeettevõtjate kohustusi ning toetada nende arengut, tuleks maksuvabastust või -vähendust kohaldada kõigi ettevõtjate suhtes, kelle aastakäive on vähemalt 550 000 eurot. Selliste ettevõtjate suhtes, kelle aastakäive jääb alla selle künnise, ei peaks kohaldama dokimaksu, kuid neil ei tohiks olla võimalik kõnealuste dokimaksude summat maha arvata.

(9)

Et tagada liidu õigusaktide järjepidevus, on diferentseeritud maksumäära kohaldamine välistatud toiduainete puhul, millele antakse abi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013 (3) III lisa alusel. Selle sätte eesmärk on vältida, et erikorra raames põllumajandusele antava rahalise abi mõju kaob või väheneb seetõttu, et subsideeritud toodetele kehtestatakse kõrgem dokimaksumäär.

(10)

Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade ühiskondliku ja majandusliku arengu edendamise eesmärke, mis on sätestatud juba otsuses nr 940/2014/EL, kinnitavad dokimaksu eesmärgiga seotud nõuded. Kõnealustest dokimaksudest saadava tulu lisamine Prantsusmaa äärepoolseimate piirkondade maksusüsteemi vahenditesse ning vahendite eraldamine majandusliku ja ühiskondliku arengu strateegiale, mis hõlmab kohaliku tegevuse edendamise abi, on õiguslik kohustus.

(11)	Otsust nr 940/2014/EL on vaja muuta, et pikendada sellega lubatud erandi kohaldamisaega kuue kuu võrra, s.o kuni 31. detsembrini 2021. See ajavahemik peaks võimaldama Prantsusmaal rakendusmeetmeid võtta.

(12)	Kava peaks kestma kuus aastat, s.o kuni 31. detsembrini 2027. Et komisjon saaks hinnata, kas erandit õigustavad tingimused on endiselt täidetud, peaks Prantsusmaa esitama komisjonile seirearuande hiljemalt 30. septembriks 2025.

(13)	Õiguskindlusetuse vältimiseks on vaja, et käesolevat otsust kohaldataks alates 1. jaanuarist 2022, samas kui otsusega nr 940/2014/EL lubatud erandi kohaldamisaja pikendamine peaks jõustuma 1. juulil 2021.

(14)	Käesolev otsus ei piira aluslepingu artiklite 107 ja 108 võimalikku kohaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Erandina aluslepingu artiklitest 28, 30 ja 110 on Prantsusmaal kuni 31. detsembrini 2027 lubatud kohaldada dokimaksuvabastusi või -vähendusi I lisas loetletud toodete suhtes, kui need on valmistatud Guadeloupe’is, Prantsuse Guajaanas, Martinique’is, Mayotte’is ja Réunionis, mis on äärepoolseimad piirkonnad aluslepingu artikli 349 tähenduses. Need maksuvabastused ja -vähendused peavad olema kooskõlas äärepoolseimate piirkondade majandusliku ja ühiskondliku arengu strateegiaga, võttes arvesse nende liidu raamistikku, ning aitama edendada kohalikku tegevust, ilma et neil oleks ebasoodne mõju kaubandustingimustele ulatuses, mis oleks vastuolus ühiste huvidega.

2. Mujalt kui äärepoolseimatest piirkondadest pärit sarnastele toodetele kohaldatav maksumäär ei tohi lõikes 1 osutatud maksuvabastuste või -vähenduste kohaldamise tagajärjel erineda rohkem kui:

a)	20 protsendipunkti võrra I lisa osas A loetletud toodete puhul;

b)	30 protsendipunkti võrra I lisa osas B loetletud toodete puhul.

Prantsusmaa kohustub tagama, et I lisas loetletud toodete suhtes kohaldatavad maksuvabastused või -vähendused ei ületa ei põhjendatud lisakulusid ega protsendimäära, mis on hädavajalik kohaliku majandustegevuse säilitamiseks, edendamiseks ja arendamiseks.

3. Prantsusmaa kohaldab lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksuvabastusi või -vähendusi ettevõtjate suhtes, kelle aastakäive on vähemalt 550 000 eurot. Ühegi ettevõtja suhtes, kelle aastakäive on sellest künnisest väiksem, dokimaksu ei kohaldata.

Artikkel 2

Prantsusmaa ametiasutused kohaldavad toodetele, mis on saanud kasu määruse (EL) nr 228/2013 III peatüki kohasest tarnete erikorrast, sama maksustamiskorda, mida kohaldatakse kohapeal valmistatud toodetele.

Artikkel 3

Prantsusmaa esitab komisjonile hiljemalt 30. septembriks 2025 seirearuande, mis võimaldab hinnata, kas artiklis 1 osutatud maksusüsteemi kohaldamist õigustavad tingimused on endiselt täidetud. Seirearuanne sisaldab II lisas ette nähtud teavet.

Artikkel 4

Otsuse nr 940/2014/EL artikli 1 lõikes 1 asendatakse kuupäev „30. juunini 2021“ kuupäevaga „31. detsembrini 2021“.

Artikkel 5

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022, välja arvatud artikkel 4, mida kohaldatakse alates 1. juulist 2021.

Artikkel 6

Käesolev otsus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Luxembourg, 7. juuni 2021

Nõukogu nimel

president

F. VAN DUNEM

(1) 18. mai 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) Nõukogu 17. detsembri 2014. aasta otsus nr 940/2014/EL dokimaksu kohaldamise kohta Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades (ELT L 367, 23.12.2014, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 228/2013, millega sätestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

I LISA

ARTIKLIS 1 NIMETATUD SELLISTE TOODETE LOETELU,MILLE SUHTES VÕIB KOHALDADA DIFERENTSEERITUD DOKIMAKSE

Artikli 1 lõike 2 punktis a loetletud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri klassifikatsioonile (1)

Äärepoolseim piirkond – Guadeloupe

0105 11, 0201, 0203, 0207, 0208, 0210 12 19, 0302, 0304, 0305 49 80, 0306, 0307 91, 0307 99, 0403, v.a 0403 10, 0407, 0408, 0409, 0702, 0704, 0705 19, 0706100010, 0707 00 05, 0709 60 10, 0709 60 99, 0709 99 90, 0713, 0714, 0804 30 00, 0805 50 90, 0807 11, 0807 19, 0904 22 00, 0910 91, 1106, 1601, 1602, 1604 20, 1806 31, 1806 32 10, 1806 32 90, 1806 90 31, 1806 90 60, 1901 20, 1902 11, 1902 19, 2103 30 90, 2103 90 30, 2103 90 90, 2105, 2106, 2201 10 90, 2201 90, 2202 91, 2202 99, v.a 2202 99 19, 2207 10, 2207 20 00, 2208 40, 2209 00 91, 2309 90, 2309904189, (2)2309 90 51, (2) 2309909639 ja 2309909695, (2) 2505, 2517 10, 2523 29, 2712 10 90, 2804, 2806, 2811, 2814, 2828, 2833, 2834, 2836, 2853 00 10, 3101, 3102, 3103, 3104, 3105, 3208, 3209, 3303 00 90, 3304 99 00, 3305 10, 3401, 3402, 3406, 3808, 3820 00 00, 3917, v.a 3917 10 10, 3919, 3920, 3923, 3925 30, 3925 90, 3926 90, 4407 11, 4407 21 – 4407 29, 4407 99, 4418 10, 4418 20, 4418 90, 4818, 4819 10 00, 4821 10, 4821 90, 4910, 4911 10, 6303 12, 6306 12, 6306 19, 6306 30, 6307 90 98, 6810, v.a 6810 11 10, 7003 12 99, 7003 19 90, 7003 20, 7213 10, 7213 91 10, 7214 20, 7214 99 10, 7308 90 59, 7308 90 98, 7310 10, 7314, v.a 7314 12, 7610 10, 7610 90 90, 7616 99 90, 8419 19, 8903 99 10, 8907 90 00, 9001 50, 9004 10 10, 9004 90 10, 9004 90 90, 9403 70 00, 9404 10, 9404 21, 9406 00 20, 9506 99 90.

Äärepoolseim piirkond – Prantsuse Guajaana

0105 11, 0201, 0203, 0204, 0206 10 95, 0206 10 98, 0206 30, 0206 80 99, 0207 11, 0207 12, 0207 13, 0207 41, 0207 43, 0209 10 90, 0209 90, 0210 11, 0210 12, 0210 19, 0210 99, 0302, 0303 59, 0303 89, 0304, 0305 31 00, 0305 39 90, 0305 44 90, 0305 49 80, 0305 52 00, 0305 53 90, 0305 54 90, 0305 59 85, 0305 64 00, 0305 69 80, 0306 17, 0406, 0408 99, 0702, 0704 90 10, 0709 60, 0805, 0807, 0810 90 75, 0901, v.a 0901 10, 0904 11, 0904 12, 1106 20 90, 1601, 1602, 1604, 1605, 1806 31, 1806 32, 1806 90, 1905, 2005 99 80, 2008 99, v.a 2008994819, 2008994899 ja 2008994980, 2103, 2105, 2106 90 98, 2201, 2202, 2208 40, 2209 00 91, 2309 90, 2309903180, 2309 90 35, 2309904189, 2309 90 43, 2309 90 51, 2309909639 ja 2309909695, 2505 10, 2517 10, 2523 29 00, 2828 90, 3204 17 00, 3208 20 90, 3208 90, 3209 10, 3402, 3809 91, 3824 50, 3919, 3920 51, 3923, v.a 3923 10, 3923 40 ja 3923 90, 3925, 3926 90, 4818, 4821 10, 4909, 4910, 4911, 6109, 6110 30 91, 6111 20 90, 6201 19 00, 6204 42 00, 6205, 6206, 6302 91 00, 6303 12, 6303 19, 6306 12, 6306 19, 6307 90 98, 6505 00 30, 6802 23, 6802 29, 6802 93, 6802 99, 6810, 6912 00, 7006 00 90, 7009, 7210, 7214 20, 7308 30, 7308 90, 7314, 7604, 7610 10, 7610 90, 7616 99, 7907, 8211, 8421210090, 8537 10, 9001 50, 9004 90, 9021 21, 9021 29, 9404 21, 9405 40, 9405 60.

Äärepoolseim piirkond – Martinique

0105 11, 0105 12, 0105 15, 0201, 0203, 0207, 0208 10, 0210 11, 0210 12, 0210 19, 0210 20, 0210 99 49, 0302, 0303, 0304, 0305, 0306, 0307, 0403, v.a 0403 10, 0406 10, 0406 90 50, 0407, 0408, 0409, 0601, 0602, 0603, 0604, 0702, 0704 90, 0705, 0706, 0707, 0709 30 00, 0709 40 00, 0709 51 00, 0709 60, 0709 93 90, 0709 99, 0710, 0714, 0801 11, 0801 13 – 0801 18, 0803, 0804 30, 0804 40 00, 0804 50, 0805, 0807, 0809 10, 0809 40, 0810 30, 0810 90, 0813, 0910 91, 1106 20, 1601, 1602, 1604 20, 1605 10, 1605 21, 1702, 1704 90 61, 1704 90 65, 1704 90 71, 1806, 1902, 1904 10, 1904 20, 2005 99, 2103 30, 2103 90, 2104 10, 2105, 2106, 2201, 2202 10, 2202 91, 2202 99, 2208 40, 2309, v.a 2309 90 96, 2505, 2517 10, 2523 21, 2523 29, 2710, 2711, 2712, 2804, 2806, 2811, 2814, 2828 10, 2828 90, 2836, 2853 90 10, 2903, 2907, 3101, 3102, 3103, 3104, 3105, 3204, 3205, 3206, 3207, 3208, 3209, 3303, 3305, 3401, 3402, 3406, 3808, 3820, 3824, 3907 61 00, 3919, 3920, 3921 11, 3921 19, 3923 10 90, 3923 21, 3923 29, 3923 30, 3924, 3926, 4012 11, 4012 12, 4012 19, 4401, 4407 21 – 4407 29, 4408, 4409, 4415 20, 4418 10, 4418 20, 4418 90, 4421 99, 4811, 4818 10, 4818 20, 4818 30, 4818 90, 4819, 4820, 4821, 4823, 4902, 4909, 4910, 4911 10, 6103, 6104, 6105, 6109 10, 6109 90 20, 6109 90 90, 6203, 6204, 6205, 6207, 6208, 6306 12, 6306 19, 6306 30, 6805, 6810, 6902, 6904 10, 7003 12, 7003 19, 7113–7117, 7213, 7214, 7217, 7225, 7308, 7314, 7610, 7616 91, 7616 99, 8418 69 00, 8419 19 00, 8708 99 97, 8716 40 00, 8901 90 10, 8902, 8903 99, 8907 90 00, 9004 10 10, 9004 90 10, 9004 90 90, 9021 21, 9021 29, 9403, 9404 10, 9404 21, 9405 60, 9406, 9506 99 90.

Äärepoolseim piirkond – Mayotte

0105 11, 0105 12, 0105 15, 0201, 0204, 0206, 0207, 0302, 0303, 0304, 0305, 0407, 0702, 0704 90 90, 0705 19, 0707 00 05, 0709 30, 0709 60, 0709 93 10, 0709 99 10, 0714, 0801 11, 0801 12, 0801 19, 0803, 0804 30, 0805 10, 0905, 1513 11, 1513 19, 1806, 2106 90 92, 2201, 2309 90, v.a 2309 90 96, 3301 29 11, 3301 29 31, 3917, 3923 90 00, 3924 90 00, 3925 10 00, 3926 90 92, 3926 90 97, 4401, 4403, 4407, 4409, 4418, 4820, 4821, 4902, 4909, 4910, 4911, 6904 10 00, 7003, 7005, 7210, 7216 61 90, 7216 91 10, 7308 30, 7308 90 98, 7312, 7314, 7326 90 98, 7606, 7610 10, 8301 40 90, 8310, 8421 21 00, 8716 80 00, 9021 10 10, 9406 00 31, 9406 00 38.

Äärepoolseim piirkond – Réunion

0105 11, 0105 12, 0105 13, 0105 15, 0207, 0208 10, 0208 90 30, 0208 90 98, 0209, 0301, 0302, 0303, 0304, 0305, 0306 11, 0306 31, 0306 91, 0307 59, 0403, 0405, v.a 0405 10, 0406 10, 0406 90, 0407, 0408, 0409, 0601, 0602, 0603, 0604 90 91, 0604 90 99, 0703 10 19, 0703 20 00, 0709 60, 0710, 0711 90 10, 0801, 0803, 0804, 0805, 0806, 0807, 0808, 0809, 0810, 0811, 0812, 0813, 0901 21, 0901 22, 0904, 0909 31, 0910 11, 0910 12, 0910 30, 0910 91 10, 0910 91 90, 0910 99 99, 1101 00 15, 1106 20, 1108 14, 1302 19, 1516 20, 1601, 1602, 1604 14, 1604 19, 1604 20, 1605, 1702, 1704, 1806, 1901, 1902, 1903, 1904, 1905, 2001, 2002 90 11, 2004 10 10, 2004 10 91, 2004 90 50, 2004 90 98, 2005 10, 2005 20, 2005 40, 2005 59, 2005 99 10, 2005 99 30, 2005 99 50, 2006, 2007, v.a 2007999710, 2008, v.a 2008191980, 2008305590, 2008405190, 2008405990, 2008506190, 2008605090, 2008706190, 2008805090, 2008975990, 2008994980 ja 2008999990, (3)2102 30 00, 2103 20, 2103 90, 2104, 2105, 2106 90, 2201, 2208 40, 2309 10, 2309 90, v.a 2309 90 35, 2309905190 (2) ja 2309909695, 2501 00 91, 2710 19 81, 2710 19 83, 2710 19 87, 2710 19 91, 2710 19 99, 2834 29 80, 3102 10 90, 3210, 3211, 3212, 3301 12, 3301 13, 3301 24, 3301 29, 3301 30, 3401 11, 3402, 3808 92, 3808 99, 3809, 3811 90, 3814, 3820, 3824, 3917, 3920, v.a 3920 10, 3921 11, 3921 13, 3921 90 60, 3921 90 90, 3923, v.a 3923 21, 3925 10, 3925 20, 3925 30, 3925 90 80, 3926 90, 4009, 4010, 4012, 4016, 4407 11, 4407 12, 4407 19, 4409 10, 4409 21, 4409 29, 4415 20, 4418, 4421, 4811, 4818 10, 4818 20 10, 4818 20 91, 4818 20 99, 4818 90 10, 4818 90 90, 4819 10, 4820, 4821, 4823 70, 4823 90, 4909, 4910, 4911 10, 4911 91, 4911 99, 6303 92 90, 6306, 6801, 6811 89, 7007 29, 7009, v.a 7009 10, 7216 61 10, 7306 30 80, 7306 61 92, 7307 99 80, 7308, v.a 7308 90, 7309, 7310 21, 7312 90, 7314, 7326, 7606, 7608, 7610, 7616 91, 7616 99 90, 8310, 8418 50, 8418 69, 8418 91, 8418 99, 8419 19, 8419 90 85, 8421 21 – 8421 29, 8511 40 00, 8511 50 00, 8511 90 00, 8537, 8707, 8708, 8902, 8903 99, 9001, 9004 10 10, 9004 90 10, 9004 90 90, 9021 21 90, 9021 29, 9401, v.a 9401 10 ja 9401 20, 9403, 9404 10, 9405, 9406, 9506 21, 9506 29, 9506 99 90, 9619.

Artikli 1 lõike 2 punktis b loetletud toodete loetelu vastavalt ühise tollitariifistiku nomenklatuuri klassifikatsioonile

Äärepoolseim piirkond – Guadeloupe

0403 10, 0901 21, 0901 22, 1006 30, 1006 40, 1101, 1701, 1905, 2007, 2009, v.a 2009119190, 2009119998, 2009199899, 2009491990, 2009493091, 2009499990, 2009611000, 2009719990, 2009791990, 2009799820, 2009891990, 2009896990, 2009897313, 2009897399, 2009897999, 2009899690, 2009899729, 2009899799, 2009899999, 2009902980, 2009904900, 2009905180, 2009905939, 2009905990 ja 2009909700, 2202 10 00, 2202 99 19, 2203, 2208 70, (4)2208 90 (4) , 3925 10 00, 7009 91, 7009 92, 8421 21 00.

Äärepoolseim piirkond – Prantsuse Guajaana

0403, 1702, 2007, v.a 2007993325 ja 2007993525, 2009, v.a 2009119998, 2009311999, 2009393919, 2009393999, 2009493091, 2009493099, 2009499990, 2009819990, 2009893690, 2009899799, 2009902980, 2009905990, 2009909700 ja 2009909880, 2203, 2208 70, (4) 4401 12 00, 4403 49, 4407 29, 4407 99 96, 4409 29 91, 4409 29 99, 4418 10, 4418 20, 4418 40, 4418 50, 4418 60, 4418 90, 4418 99, 4420 10, 9406 10 00, 9406 90 10, 9406 90 38.

Äärepoolseim piirkond – Martinique

0403 10, 0901 21, 0901 22, 1006 30, 1006 40, 1101 00 11, 1101 00 15, 1701, 1901, 1905, 2006 00 10, 2006 00 35, 2006 00 91, 2007, v.a 2007 10 99, 2007993315 ja 2007993929, 2008, v.a 2008 20 51, 2008506190, 2008605010, 2008805090, 2008939390, 2008975190, 2008975990, 2008994894, 2008994899, 2008994980 ja 2008999990, 2009, v.a 2009119996, 2009119998, 2009199899, 2009299990, 2009393919, 2009393999, 2009493091, 2009493099, 2009499190, 2009695110, 2009791191, 2009791199, 2009899799, (5)2009899999 (5) ja 2009905990, (5) 2203, 2204 21, 2205, 2208 70, (4) 2208 90, (4) 2309 90 96, v.a 2309909639, 3917, 3925, 7009 91, 7009 92, 7212 30, 8421 21 00.

Äärepoolseim piirkond – Mayotte

0401, 0403, 0406, 2105, 2202, 3208, 3209, 3210, 3214 10 90, 3401, 3402, 9403 20 80, 9403 30, 9403 40, 9403 50, 9403 60, 9404 29 90.

Äärepoolseim piirkond – Réunion

0905 10, 1512 19, 1514 19 90, 1701, 2002 10, 2005 51 00, 2005 99 80, 2009, v.a 2009119996, 2009199899, 2009299990, 2009393119, 2009691910, 2009695110, 2009791990, 2009793090, 2009896990, (5) 2009897399, 2009899799, (5) 2009899999, (5) 2009905180 ja 2009 90 59, (5) 2202 10, 2202 99 19, 2203, 2204 21 79, 2204 21 80, 2204 21 83, 2204 21 84, 2204 29 83, 2204 29 84, 2206 00 59, 2206 00 89, 2208 70, (3) 2208 90, (3) 2402 20, 3208, 3209, 3214 10 90, 3920 10, 3923 21, 4819 20 00, 7113, 7114, 7115, 7117, 7308 90, 9404 21 10, 9404 21 90, 9404 29 10, 9404 29 90.

(1) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(2) Välja arvatud mittemahepõllumajanduslikud tooted.

(3) Välja arvatud troopilised tooted.

(4) Üksnes rummitooted alamrubriigis 2208 40.

(5) Kui toote Brixi arv on suurem kui 20.

II LISA

ARTIKLI 3 KOHASES SEIREARUANDES ESITATAV TEAVE

Hinnangulised täiendavad tootmiskulud

Prantsuse ametiasutused saadavad komisjonile kokkuvõtva aruande, mis sisaldab andmeid, mida on vaja selleks, et teha kindlaks, kas tegemist on ülekuludega, mis tõstavad kohaliku toote omahinda võrreldes väljastpoolt pärit toodetega. Koondaruanne sisaldab vähemalt järgmisi elemente, kui selline teave on kättesaadav: sisendkulud, ladustamiskulud (üleladustamine ja pikem rotatsioon), suure arvu seadmete soetamisest tingitud kulud, inimkapitali ja rahastamisega seotud ülekulud. Need andmed tuleb esitada vähemalt harmoneeritud süsteemi rubriikide iga tootekategooria kohta vastavalt kombineeritud nomenklatuuri neljale esimesele numbrile. Aruanne sisaldab ka tootekirjeldusi, mis on seotud lisakuludega, mida Prantsusmaa endiselt perioodiliselt teeb.

Muud toetused

Prantsuse ametiasutused edastavad komisjonile loetelu kõigist muudest abi- ja toetusmeetmetest, mis võimaldavad katta ettevõtjate täiendavaid tootmiskulusid, mis on seotud asjaoluga, et Guadeloupe, Prantsuse Guajaana, Martinique, Mayotte ja Réunion on äärepoolseimad piirkonnad.

Mõju kohalike omavalitsuste eelarvele

Prantsuse ametiasutused täiendavad tabelit 1, esitades diferentseeritud dokimaksu kohaldamise tõttu saadud ja saamata jäänud maksude kogusumma arvestuse (eurodes).

Tabel 1

Aasta( 1 )

2019

2020

2021

2022

2023

2024

Märkused( 2)

Saamata jäänud maksud( 3)

Maksulaekumised – import( 4)

Maksulaekumised – kohalik toodang( 5)

Märkused tabeli kohta:

(1)	Teave ei pruugi olla kõigi loetletud aastate kohta kättesaadav.

(2)	Esitage kommentaarid ja selgitused, mida peetakse vajalikuks.

(3)

Saamata jäänud maksud: kohalikule tootmisele kohaldatavate eri maksude tõttu saamata jäänud maksude kogusumma (eurodes) (vähendamised/maksuvabastused). Toodete tasandil arvutatakse see järgmiselt: müüdud kohaliku toodangu kogus (v.a eksport) korrutatakse kohaldatud maksuerinevusega. Seejärel arvutatakse näitaja, liites kokku iga toote puhul saadud tulemused.

(4)	Maksulaekumised – import: toodete impordiga seoses saadud dokimaksude kogusumma eurodes.

(5)	Maksulaekumised – kohalik toodang: kohalikule toodangule kehtestatud dokimaksude kogusumma (eurodes).

Mõju üldistele majandustulemustele

Prantsusmaa ametiasutused täidavad tabeli 2 iga piirkonna kohta, esitades kõik andmed, mis näitavad maksuerinevuste mõju nende piirkondade ühiskondlik-majanduslikule arengule. Tabelis nõutavad näitajad viitavad nende sektorite tulemuslikkusele, mille suhtes kohaldatakse erinevat maksumäära, võrreldes nende äärepoolseimate piirkondade majanduse üldiste tulemustega. Kui mõni näitaja ei ole kättesaadav, esitatakse täiendavaid andmeid mõju kohta nende piirkondade üldistele majandustulemustele.

Tabel 2

Aasta (1)

2019

2020

2021

2022

2023

2024

Märkused( 2)

Brutolisandväärtus piirkondlikul tasandil

—	Sektorites, kus kohaldatakse erinevat maksumäära( 3 )

Üldine piirkondlik tööhõive

—	Sektorites, kus kohaldatakse erinevat maksumäära( 3 )

Tegutsevate ettevõtjate arv

—	Sektorites, kus kohaldatakse erinevat maksumäära( 3)

Hinnataseme indeks – Prantsusmaa

Hinnataseme indeks – äärepoolseimad piirkonnad

Märkused tabeli kohta:

(1)	Teave ei pruugi olla kõigi loetletud aastate kohta kättesaadav.

(2)	Esitada kommentaarid ja selgitused, mida peetakse vajalikuks.

(3)	Sektorites, kus kohaldatakse erinevat maksumäära: majandussektorid (NACE määratlus vms), kus tootmine saab kasu peamiselt (tootmismahu järgi) maksumäärade erinevusest.

Korra spetsifikatsioonid.

Prantsusmaa ametiasutused täidavad tabelid 3 ja 4 iga toote kohta (vastavalt kas SH4, SH6, NC8 või TARIC10) ning aastate kaupa (2019–2024) iga Guadeloupe’i, Prantsuse Guajaana, Martinique’i, Mayotte’i ja Réunioni piirkonna kohta. Loetelu hõlmab üksnes tooteid, mille suhtes kohaldatakse erinevat maksumäära.

Tabel 3: Toodete kindlaksmääramine ja kohaldatavad määrad

Toode, mille suhtes kohaldatakse erinevat maksumäära – tollinomenklatuur (4, 6, 8 või 10 numbrit)

Aasta

Välise dokimaksu määr( 1)

Sisemise dokimaksu määr( 2)

Kohaldatav maksumäära erinevus( 3 )

Märkused( 4)

2019

2020

2021

2022

2023

Märkused tabeli kohta:

(1)	Välise dokimaksu määr: impordi suhtes kohaldatav dokimaksu määr.

(2)	Sisemise dokimaksu määr: kohalikule tootmisele kohaldatav dokimaksu määr.

(3)	Kohaldatav maksumäära erinevus: erinevus sisemise ja välise dokimaksu määra vahel.

(4)	Esitada kommentaarid ja selgitused, mida peetakse vajalikuks.

Tabel 4: Nende toodete turuosa, mis saavad erinevast maksustamisest kasu

Toode, mis saab erinevast maksustamisest kasu – CN-kood (4, 6, 8 või 10 numbrit) (1)

Aasta

Maht( 2)

Summa (eurodes)( 3)

Märkused( 4)

kohalik toodang

ühik

import

turuosa( 5)

kohalik toodang

import

turuosa( 5)

2019

2020

2021

2022

2023

Märkused tabeli kohta:

(1)	Esimene veerg peaks olema identne eelmise tabeliga, et andmeid saaks võrrelda.

(2)	Maht: veerus „ühik“ märkida mõõtühik (tonnid, hektoliitrid, tükid vm).

(3)	Summa: impordi puhul langeb see kokku maksustatava summaga.

(4)	Esitada kommentaarid ja selgitused, mida peetakse vajalikuks.

(5)	Turuosa: turuosa arvutamiseks lahutatakse kohalike toodete eksport.

Õigusnormide rikkumised

Prantsusmaa ametiasutused annavad teavet kõikide haldusrikkumiste uurimiste kohta, eelkõige maksupettuse või salakaubaveo korral, seoses diferentseeritud dokimaksu kohaldamisega. Samuti esitavad nad üksikasjaliku teabe, st vähemalt teabe juhtumi laadi, väärtuse ja ajavahemiku kohta.

Kaebused

Prantsusmaa ametiasutused teatavad kaebustest, mille kohalikud, piirkondlikud või riiklikud ametiasutused on saanud seoses diferentseeritud dokimaksu kohaldamisega (nii kavast kasu saavatelt kui ka mittesaav.

21.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 221/15

Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel on õiguslik toime ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstidel. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatusdokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

ÜRO eeskiri nr 160 – ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukite tüübikinnitust seoses pardasalvestiga

Jõustumiskuupäev: 30. september 2021

Käesolev dokument on üksnes dokumenteerimisvahend. Autentne ja õiguslikult siduv tekst on ECE/TRANS/WP.29/2020/123/Rev.1.

SISUKORD

EESKIRI

0.	Sissejuhatus

1.	Kohaldamisala

Mõisted

3.	Tüübikinnituse taotlemine

4.	Tüübikinnitus

Nõuded

6.	Sõidukitüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendamine

7.	Toodangu nõuetele vastavus

8.	Karistused toodangu nõuetele mittevastavuse korral

9.	Tootmise lõpetamine

10.	Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ning tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

Teatis

2.	Teabedokument sõidukitüübi tüübikinnituse kohta seoses pardasalvestiga (EDR)

3.	Tüübikinnitusmärkide kujundus

4.	Andmeelemendid ja vorming

0. SISSEJUHATUS

0.1.

Käesoleva eeskirja eesmärk on kehtestada ühtsed sätted M1- ja N1-kategooria mootorsõidukite tüübikinnituse kohta seoses nende pardasalvestitega.

0.2.

Sätted käsitlevad miinimumnõudeid mootorsõidukite kokkupõrkejuhtumite andmete kogumise, salvestamise ja juhtumites ellujäämise tõenäosuse kohta. See ei hõlma andmeotsinguvahendite ja -meetodite tehnilist kirjeldust, kuna nende suhtes kohaldatakse riikliku/piirkondliku tasandi nõudeid.

0.3.

Käesolevate sätete eesmärk on tagada, et pardasalvestid salvestavad kergesti kasutataval viisil andmed, mis on vajalikud selleks, et sisuliselt uurida õnnetusi ja analüüsida ohutusseadmete (nt täiustatud turvasüsteemid) toimimist. Need andmed aitavad paremini mõista õnnetuste ja vigastuste asjaolusid ning hõlbustavad ohutumate sõidukite väljatöötamist.

1. KOHALDAMISALA

1.1.

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1- ja N1-kategooria sõidukite (1) tüübikinnituse suhtes seoses pardasalvestiga (Event Data Recorder, EDR).

1.2.

Käesoleva eeskirjaga ei piirata riiklike või piirkondlike õigusaktide nõudeid, mis on seotud eraelu puutumatuse, andmekaitse ja isikuandmete töötlemisega.

1.3.

Kohaldamisalasse ei kuulu järgmised andmeelemendid: VIN-kood, asjaomase sõiduki andmed, asukoha- või positsioneerimisandmed, teave juhi kohta ning sündmuse kuupäev ja kellaaeg.

1.4.

Kui puudub süsteem või andur, mis pakuks 3. jao kohaselt salvestatavat ja säilitatavat andmeelementi 4. lisas „ANDMEELEMENDID“ esitatud vormingus (vahemik, lahutusvõime ja andmevõtusagedus), või kui see ei ole salvestamise ajal töökorras, ei nõuta käesolevas dokumendis selliste andmete salvestamist ega selliste süsteemide või andurite paigaldamist või töökorda seadmist. Kui sõiduk on varustatud algseadmete valmistaja anduri või süsteemiga, mis on ette nähtud andmeelemendi esitamiseks 4. lisas „ANDMEELEMENDID“ sätestatud vormingus, tuleb anduri või süsteemi töötamise ajal esitada andmeelement kindlaksmääratud vormingus. Kui põhjus, miks süsteem või andur ei ole salvestamise ajal töökorras, on selle süsteemi või anduri rike, registreeritakse see tõrge pardasalvestis, nagu on sätestatud 4. lisas „Andmeelemendid“.

2. MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.

„ABS-süsteemi töö“ – rataste blokeerumist vältiv süsteem (ABS) kontrollib aktiivselt sõiduki pidureid.

2.2.

„Turvapadja märgutule olek“ – kas turvapadja tõrke hoiatuslamp on sisse või välja lülitatud.

2.3.

„Andmevõtt“ – pardasalvesti andmete puhverdamine ajutises hävimälus, mida pidevalt ja korrapäraselt ajakohastatakse.

2.4.

„Delta-V, külgsuunaline“ – sõiduki pardasalvesti abil registreeritav kiiruse kumulatiivne muutus külgteljel.

2.5.

„Delta-V, pikisuunaline“ – sõiduki pardasalvesti abil registreeritav kiiruse kumulatiivne muutus pikiteljel.

2.6.

„Esiturvapadja avanemisaeg“ – (nii juhi kui ka kaassõitja puhul) ajavahemik, mis on kulunud kokkupõrkeaja alghetkest kuni avanemiskäskluseni või mitmeastmelise turvapadjasüsteemi puhul esimese astme avanemiskäskluseni.

2.7.

„Sündmuse lõpp“ – hetk, mil kumulatiivne delta-V 20 ms jooksul on 0,8 km/h või vähem või hetk, mil turvapadja juhtseadise kokkupõrke tuvastamise algoritm lähtestub.

2.8.

„Mootori pöörlemissagedus“ –

a)	sisepõlemismootoriga sõidukite puhul sõiduki mootori peaväntvõlli pöörete arv minutis;

b)	osaliselt sisepõlemismootori jõul liikuvate sõidukite puhul mootori võlli pöörete arv minutis sõiduki käigukasti sisenemise punktis;

c)	sisepõlemismootorita sõidukite puhul liikumapaneva(te) seadme(te) väljundvõlli pöörete arv minutis.

2.9.

„Mootori seguklapi kasutusprotsent“ – juhi nõutud kiirendus, mida mõõdetakse gaasipedaali asendianduri abil, võrreldes täielikult allasurutud asendiga.

2.10.

„Sündmus“ – kokkupõrge või muu füüsiline juhtum, millega saavutatakse või ületatakse käivituslävi või aktiveeritakse mis tahes pöördumatu turvasüsteem, olenevalt sellest, kumb toimub varem.

2.11.

„Pardasalvesti (EDR)“ – seade või funktsioon sõidukis, mis salvestab sõiduki dünaamilised aegreaga andmed vahetult sündmusele eelneval ajal (nt sõiduki kiirus vs. aeg) või kokkupõrke ajal (nt delta-V vs. aeg), mis on ette nähtud kasutamiseks pärast kokkupõrkejuhtumit. Sündmuse andmed ei hõlma siinkohal audio- ja videoandmeid.

2.12.

„Esiturvapadi“ – gaasiga täituv turvasüsteem, mis ei nõua sõidukis viibijate sekkumist ja mida kasutatakse selleks, et täita kohaldatavaid siseriiklikke laupkokkupõrke kaitsenõudeid.

2.13.

„Salvestamise korral“ tähendab, et andmed salvestatakse säilmällu hilisema allalaadimise eesmärgil.

2.14.

„Süütetsükleid kokkupõrkel“ – süüterežiimi tsüklite arv õnnetusjuhtumi toimumise ajal alates pardasalvesti esmakordsest kasutamisest.

2.15.

„Süütetsükleid allalaadimisel“ – süüterežiimi tsüklite arv andmete allalaadimise ajal alates pardasalvesti esmakordsest kasutamisest.

2.16.

„Külgkiirendus“– sõiduki teatava punkti y-suunalise vektorkiirenduse komponent. Külgkiirenduse väärtus on positiivne vasakult paremale juhi vaatepunktist, kui juht istub sõidukis ja vaatab edasiliikumise suunas.

2.17.

„Pikikiirendus“– sõiduki teatava punkti x-suunalise vektorkiirenduse komponent. Pikikiirendus on sõiduki edasiliikumise suunas positiivse väärtusega.

2.18.

„Maksimaalne külgsuunaline delta-V“ – sõiduki kiiruse kumulatiivse muutuse maksimumväärtus, mis registreeritakse pardasalvesti abil sõiduki külgteljel.

2.19.

„Maksimaalne pikisuunaline delta-V“ – sõiduki kiiruse kumulatiivse muutuse maksimumväärtus, mis registreeritakse pardasalvesti abil sõiduki pikiteljel.

2.20.

„Maksimaalne delta-V, liitväärtus“ – sõiduki kiiruse kumulatiivse muutuse ajas korreleeritud maksimumväärtus, mis on esitatud pardasalvestis ja on saadud piki- ja külgtelje vektorite liitmise teel.

2.21.

„Mitme sündmusega kokkupõrge“ – vähemalt kahe sündmuse toimumine, millest esimese ja viimase alghetkede vahe ei ole pikem kui 5 sekundit.

2.22.

„Säilmälu“ – mälu, mis on ette nähtud salvestatud andmete poolalaliseks säilitamiseks. Säilmällu salvestatud andmeid säilitatakse pärast toite katkestust ning neid saab otsida pardasalvesti andmeväljavõtu vahendite ja meetodite abil.

2.23.

„Tavakiirendus“– sõiduki teatava punkti z-suunalise vektorkiirenduse komponent. Tavakiirenduse positiivne väärtus on allapoole.

2.24.

„Sõitja liigitamine suuruse järgi“ – kaassõitja puhul sõidukis viibija liigitamine täiskasvanuks, mitte lapseks, ning juhi puhul liigitamine mitte väikest kasvu juhiks andmevormingu kohaselt.

2.25.

„Töötav“ tähendab, et süsteem või andur on sündmuse toimumise ajal aktiivne või et juht saab seda sisse või välja lülitada.

2.26.

„Kaassõitja turvapadja olek“ – kaassõitja turvapadja olek (välja lülitatud või mitte).

2.27.

„Eelpinguti“ – seade, mille aktiveerib sõiduki kokkupõrkeandur ja mis kõrvaldab lõtku sõiduki turvavöösüsteemist.

2.28.

„Salvestus“ – protsess, mille käigus pardasalvesti võetud andmed salvestatakse säilmällu hilisemaks otsinguks.

2.29.

„Turvavöö olek“ – ohutussüsteemi tagasiside selle kohta, kas sõiduki turvavöö on kinnitatud või kinnitamata.

2.30.

„Istmepadja eesmise asendi anduri olek“ – istmepadja eesmise asendi kindlakstegemiseks paigaldatud anduri olek.

2.31.

„Sõidupiduri sisse- ja väljalülitatus“ – piduripedaali süsteemi paigaldatud või sellega ühendatud seadme olek, mis võimaldab teha kindlaks, kas pedaali on vajutatud. Seade võib sisaldada piduripedaali lülitit või muud juhi käitatavat sõidupiduri juhtseadist.

2.32.

„Külgturvapadi“ – gaasiga täituv sõitja turvaseade, mis on paigaldatud sõiduki salongi istme või küljekonstruktsiooni külge ja mis on ette nähtud avanema külgkokkupõrke korral, et leevendada sõitja vigastusi ja/või väljapaiskumist.

Märkus. Külgturvapadjad võivad avaneda ka muudes tootja poolt kindlaks määratud kokkupõrkeolukordades.

2.33.

„Turvakardin/torukujuline turvapadi“ – gaasiga täituv sõitja turvaseade, mis on paigaldatud sõiduki siseruumi küljekonstruktsioonile ja mis avaneb külgkokkupõrke või ümbermineku korral ning aitab leevendada sõitja vigastusi ja/või väljapaiskumist.

Märkus. Turvakardin/torukujuline turvapadi võib avaneda ka muudes tootja poolt kindlaks määratud kokkupõrkeolukordades.

2.34.

„Sõiduki kuvatav kiirus“ – sõiduki kiirus, mida kuvatakse tootja poolt määratud allsüsteemiga, mis on ette nähtud sõiduki sõidukiiruse kuvamiseks sõiduki töötamise ajal.

2.35.

„Stabiilsuskontroll“ – mis tahes seade, mis vastab riiklikule normile elektroonilise stabiilsuskontrolli kohta.

2.36.

„Rooli asend“ – rooliratta pööramisnurk, mõõdetuna otse edasi liikumise asendist (asend, mille korral juhitavate rataste paari keskmine pöördenurk on null).

2.37.

„Aeg sündmusest 1 sündmuseni 2“ – aeg, mis kulub esimese sündmuse alghetkest kuni teise sündmuse alghetkeni mitme sündmusega kokkupõrke puhul.

2.38.

„Maksimaalse külgsuunalise delta-V saavutamise aeg“ – kokkupõrke alghetkest kuni kiiruse kumulatiivse muutuse maksimaalse väärtuse saavutamiseni kuluv aeg vastavalt pardasalvestis salvestatule sõiduki külgteljel.

2.39.

„Maksimaalse pikisuunalise delta-V saavutamise aeg“ – kokkupõrke alghetkest kuni kiiruse kumulatiivse muutuse maksimaalse väärtuse saavutamiseni kuluv aeg vastavalt pardasalvestis salvestatule sõiduki pikiteljel.

2.40.

„Maksimaalse delta-V saavutamise aeg, liitväärtus“ – aeg kokkupõrke alghetkest kuni maksimaalse delta-V liitväärtuse saavutamiseni vastavalt pardasalvestis salvestatule.

2.41.

„Eelpinguti aktiveerumise aeg“ – ajavahemik kokkupõrke alghetkest kuni turvavöö eelpinguti aktiveerumiskäskluseni (nii juhi kui ka kaassõitja puhul).

2.42.

„Külgmise turvapadja/turvakardina avanemise aeg“ – aeg, mis kulub kokkupõrke alghetkest kuni külgmise turvapadja või turvakardina/torukujulise turvapadja avanemiskäskluseni (nii juhi kui ka kaassõitja puhul).

2.43.

„Esimese astme avanemiseni kuluv aeg“ – aeg, mis kulub alghetkest kuni eesmise turvapadja esimese astme avanemiseni.

2.44.

„N-nda astme avanemiseni kuluv aeg“ – aeg, mis kulub kokkupõrke alghetkest kuni eesmise turvapadja n-nda astme avanemiseni. (nii juhi kui ka kaassõitja puhul).

2.45.

„Alghetk“ – võrdlushetk, mille pardasalvesti registreerib sündmuse ajatemplina.

2.46.

„Käivituslävi“ – lävi, kus asjakohane parameeter vastab pardasalvesti salvestustingimustele.

2.47.

„Sõiduki veerenurk“ – andurisüsteemi poolt kindlaks tehtud sõiduki y-telje ja maapinna vaheline nurk.

2.48.

„Sõidukitüüp seoses pardasalvestiga“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest märkimisväärselt järgmiste oluliste tunnuste poolest:

a)	tootja kaubanimi või kaubamärk;

b)	sõiduki omadused, mis mõjutavad märkimisväärselt pardasalvesti toimimist; uu(t)e käiviti(te) või andmete (elementide) lisamine või nende vormingu muutmine ei mõjuta märkimisväärselt pardasalvesti toimimist;

c)	pardasalvesti põhiomadused ja kujundus.

2.49.

„Hävimälu“ – pardasalvesti võetud andmete puhverdamiseks kasutatav mälu. See mälu ei ole võimeline andmeid poolalaliselt säilitama. Hävimällu salvestatud andmed kirjutatakse pidevalt üle; neid ei säilitata toite katkestuse korral ja neid ei saa otsida pardasalvesti andmete väljavõtu vahendite abil.

2.50.

„Vähekaitstud liikleja sekundaarne ohutussüsteem“ – väljaspool sõitjateruumi kasutatav sõidukisüsteem, mille otstarve on leevendada vähekaitstud liiklejate vigastuste tagajärgi kokkupõrke korral.

2.51.

„X-suund“ – sõiduki x-telje suund, mis on paralleelne sõiduki pikikeskjoonega. X-suund on positiivse väärtusega sõiduki edasiliikumise suunas.

2.52.

„Y-suund“ – sõiduki y-telje suund, mis on risti x-teljega ja asub selle teljega samal horisontaaltasapinnal. Y-suuna väärtus on positiivne vasakult paremale juhi vaatepunktist, kui juht istub sõidukis ja vaatab edasiliikumise suunas.

2.53.

„Z-suund“ – sõiduki z-telje suund, mis on risti x- ja y-teljega. Z-suuna positiivne väärtus on allapoole.

2.54.

„Sõiduki veerekiirus“ – sõiduki nurga muutumine ajas x-telje ümber; määratakse kindlaks andurisüsteemi abil.

2.55.

„Sõiduki lengerduskiirus“ – sõiduki nurga muutumine ajas z-telje ümber; määratakse kindlaks andurisüsteemi abil.

3. Tüübikinnituse taotlemine

3.1.

Sõiduki tootja või tema volitatud esindaja esitab tüübikinnituse taotluse seoses pardasalvestiga kokkuleppeosalise tüübikinnitusasutusele 1958. aasta kokkuleppe liite 3 sätete kohaselt.

3.2.

Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid (teabedokumendi näidis on esitatud 2. lisas):

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses punktis 5 täpsustatud elementidega, eelkõige seoses pardasalvesti asukohaga sõidukis, käivitusparameetritega, salvestusmahuga ning vastupidavusega suurele aeglustusele ja mehaanilisele pingele tugeva kokkupõrke korral;

3.2.2.

pardasalvestis salvestatud andmeelemendid ja nende vorming;

3.2.3.

juhised andmeotsinguks pardasalvestist.

3.3.

Tüübikinnitusasutusele või tema määratud tehnilisele teenistusele, kes vastutab tüübikinnituskatsete eest, esitatakse kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk.

4. TÜÜBIKINNITUS

4.1.

Kui käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab punkti 5 nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.

Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (eeskirja algversiooni puhul 00) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat. Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama numbrit teisele sõidukitüübile.

4.3.

Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil koos taotleja esitatud dokumentidega, mis on sobivas mõõtkavas ja A4 formaadis (210 x 297 mm) või elektroonilisel kujul.

4.4.

Igale käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile vastavale sõidukile kinnitatakse tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta 3. lisas kirjeldatud näidisele vastav rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb

a)	tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2) ning

b)	käesolevas punktis ette nähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number,

või

4.4.2.

ovaaliga ümbritsetud tähed UI, millele järgneb kordumatu tunnus.

4.5.

Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.6.

Tüübikinnitusasutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on sisse seatud rahuldav kord, mis tagab tootmise nõuetele vastavuse tõhusa kontrolli.

5. NÕUDED

Pardasalvestiga varustatud sõidukitele esitatavad nõuded käsitlevad andmeelemente, andmevormingut, andmete kogumist ning kokkupõrkekatse tulemust ja ellujäämise tõenäosust.

5.1.

Andmeelemendid

5.1.1.

Iga pardasalvestiga varustatud sõiduk peab salvestama kohustuslikud ja teatavates miinimumtingimustes nõutavad andmeelemendid 4. lisa tabelis 1 kindlaksmääratud intervalli/aja jooksul ja sagedusel.

5.2.

Andmevorming

5.2.1.

Iga salvestatud andmeelement esitatakse vastavalt 4. lisa tabelis 1 sätestatud vahemikule, täpsusele ja lahutusvõimele.

5.2.2.

Kiirenduse muutumist ajas käsitlevad andmed ja nende vorming: piki-, külg- ja hariliku kiirenduse muutumist ajas käsitlevad andmed filtreeritakse vastavalt vajadusele salvestusfaasis või andmete allalaadimise faasis, nii et need sisaldaksid järgmist.

5.2.2.1.

Ajasamm (TS), mis on kiirendusandmete võtmise sageduse pöördarv, mille ühikuteks on millisekundid.

5.2.2.2.

Esimese andmepunkti number (NFP), mis on täisarv, mis korrutamisel ajasammuga võrdub ajaga, mis vastab kiirenduse esimese andmepunkti alghetkele.

5.2.2.3.

Viimase andmepunkti number (NLP), mis on täisarv, mis korrutamisel ajasammuga võrdub ajaga, mis vastab kiirenduse viimase andmepunkti alghetkele. ning

5.2.2.4.

NLP–NFP+1 kiirenduse väärtused järjekorras, alates kiirendusest ajahetkel NFP * TS ning seejärel kiirendusandmete võtmine ajasammude kaupa kuni ajahetkeni NLP * TS.

5.3.

Andmevõtt

Pardasalvesti salvestab kogutud andmed sõidukisse ja need andmed jäävad sõidukisse punkti 5.3.4 sätete kohaselt vähemalt seni, kuni need on kooskõlas riiklike või piirkondlike õigusaktidega alla laaditud või punkti 5.3.4 kohaselt üle kirjutatud.

Pardasalvesti säilmälu puhver peab säilitama andmeid vähemalt kahe eri sündmuse kohta.

Iga sündmuse andmeelemendid kogutakse ja salvestatakse pardasalvestis, nagu on sätestatud punktis 5.1, vastavalt järgmistele tingimustele ja asjaoludele.

5.3.1.

Andmete salvestamise käivitamise tingimused

Pardasalvesti salvestab sündmuse, kui on saavutatud või ületatud üks järgmistest läviväärtustest:

5.3.1.1.

sõiduki pikisuunalise liikumiskiiruse muutmine rohkem kui 8 km/h 150 ms või väiksema intervalli jooksul;

5.3.1.2.

sõiduki külgsuunalise liikumise kiiruse muutmine rohkem kui 8 km/h 150 ms või väiksema intervalli jooksul;

5.3.1.3.

pöördumatu turvasüsteemi aktiveerumine.

5.3.1.4.

Vähekaitstud liikleja sekundaarne turvasüsteem

Kui sõidukil puudub vähekaitstud liikleja sekundaarne turvasüsteem, ei ole ei andmete salvestamine ega selliste süsteemide paigaldamine selle dokumendi kohaselt nõutav. Kui selline süsteem on aga sõidukisse paigaldatud, on sündmuse andmete salvestamine pärast süsteemi aktiveerumist kohustuslik.

5.3.2.

Andmete blokeerimise käivitamise tingimused

Allpool kirjeldatud asjaoludel blokeeritakse sündmuse mälu, et vältida andmete hilisemat ülekirjutamist järgmise sündmuse andmetega:

5.3.2.1.

kõigil juhtudel, kui aktiveerub pöördumatu turvasüsteem;

5.3.2.2.

Juhul kui sõiduk ei ole laupkokkupõrke korral varustatud vastava pöördumatu turvasüsteemiga, kui sõiduki kiiruse muutus x-telje suunas ületab 25 km/h intervallis 150 ms või alla selle.

5.3.2.3.

Vähekaitstud liikleja sekundaarne turvasüsteem

5.3.3.

Alghetke kindlaksmääramise tingimused

Alghetkeks määratakse hetk, mil toimub üks järgmistest:

5.3.3.1.

„passiivse“ juhtsüsteemiga turvapadjasüsteemide puhul aeg, mil kaassõitja turvasüsteemi juhtimisalgoritm aktiveeritakse, või

5.3.3.2.

pidevalt aktiivsete algoritmide puhul

5.3.3.2.1.

esimene punkt intervallis, kus 20 ms jooksul saavutatakse pikisuunaline kumulatiivne delta-V väärtusega üle 0,8 km/h; või

5.3.3.2.2.

sõidukite puhul, mis registreerivad külgsuunalise delta-V, esimene punkt intervallis, kus 5 ms jooksul saavutatakse külgsuunaline kumulatiivne delta-V väärtusega üle 0,8 km/h; või

5.3.3.3.

pöördumatu turvasüsteemi aktiveerumine või vähekaitstud liikleja sekundaarse ohutussüsteemi aktiveerumine.

5.3.4.

Ülekirjutamine

5.3.4.1.

Kui säilmälupuhver ei ole varasema sündmuse andmete tõttu kasutatav, kirjutatakse salvestatud andmed punkti 5.3.2 sätete kohaselt üle jooksva sündmuse andmetega lihtjärjekorra põhimõttel või vastavalt mitmesugustele tootja otsustatud ja kokkuleppeosaliste asjaomastele ametiasutustele kättesaadavaks tehtud strateegiatele.

5.3.4.2.

Kui säilmälupuhver ei ole varasema sündmuse andmete tõttu kasutatav, kirjutatakse punktis 5.3.2 osutatud pöördumatu turvasüsteemi või vähekaitstud liikleja sekundaarse ohutussüsteemi aktiveerumisega seotud andmetega alati üle kõik muud andmed, mis ei ole blokeeritud punkti 5.3.2 kohaselt.

5.3.5.

Toite katkestus

Säilmälusse salvestatud andmed peavad säilima ka pärast toite katkestust.

5.4.

Kokkupõrkekatse tulemus ja ellujäämise tõenäosus

5.4.1.

Iga sõiduk, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikke või piirkondlikke laupkokkupõrkekatse eeskirju, peab vastama punkti 5.4.3 nõuetele.

5.4.2.

Iga sõiduk, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikke või piirkondlikke külgkokkupõrkekatse eeskirju, peab vastama punkti 5.4.3 nõuetele.

5.4.3.

Punktis 5.1 nõutavad andmeelemendid registreeritakse punktis 5.2 määratletud vormingus, need peavad olema alles kokkupõrkekatse lõpus ja kõigi salvestatud andmeelementide väärtus pärast katset peab olema „jah“. Elementide puhul, mida tavaliselt kokkupõrkekatsetes ei kasutata (nt need, mis on seotud mootori tööga, pidurdamisega jne), ei nõuta nende vastavust kokkupõrkekatsete täpsuse või lahutusvõime nõuetele.

Andmed peavad olema kättesaadavad ka pärast ÜRO eeskirjades nr 94, 95 või 137 sätestatud raskusastmega kokkupõrget.

5.5.

Pardasalvestit ei tohi olla võimalik välja lülitada.

6. SÕIDUKITÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

6.1.

Igast käesoleva eeskirja punktis 2.x määratletud sõidukitüübi muutmisest antakse teada tüübikinnitusasutusele, kes andis sõidukitüübile tüübikinnituse. Seejärel võib tüübikinnitusasutus kas:

6.1.1.

leida, et tehtud muudatused ei mõjuta negatiivselt tüübikinnituse andmise tingimusi, ja tüübikinnitust laiendada;

6.1.2.

leida, et tehtud muudatused mõjutavad tüübikinnituse andmise tingimusi, ja nõuda enne tüübikinnituse laiendamist täiendavaid katseid või lisakontrolli.

6.2.

Tüübikinnituse andmisest või selle andmata jätmisest teatatakse koos muudatuste kirjeldusega kõikidele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

6.3.

Tüübikinnitusasutus teatab laiendamisest teistele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud teatisevormi. Ta määrab igale laiendusele seerianumbri, mida nimetatakse laienduse numbriks.

7. TOODANGU NÕUETELE VASTAVUS

7.1.

Toodangu nõuetele vastavuse järelevalvemenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe artiklis 2 ja liites 1 kindlaks määratud üldiste sätetega (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) ning vastama järgmistele nõuetele.

7.2.

Käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et see vastab tüübikinnituse saanud tüübile, täites punktis 5 sätestatud nõuded.

7.3.

Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavate kontrollimeetodite nõuetekohasust. Kõnealused kontrollid toimuvad tavapäraselt kord iga kahe aasta tagant.

8. KARISTUSED TOODANGU NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

8.1.

Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 7 sätestatud nõuded ei ole täidetud.

8.2.

Kui kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, saates neile käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisvormi kohase teatise.

9. TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud asutusele, kes omakorda teavitab viivitamata teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid kokkuleppeosalisi, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10. TÜÜBIKINNITUSKATSETE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA TÜÜBIKINNITUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised edastavad ÜRO sekretariaadile (3) tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ning kellele tuleb saata vormikohased teatised tüübikinnituse andmise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

(1) Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 2. osas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6), www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html.

(2) 1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6), www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(3) Sellise teabe vahetamiseks kasutatakse ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni spetsiaalset veebiplatvormi („/343 Application“): https://www.unece.org/trans/main/wp29/datasharing.html

1. lisa

Teatis

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

(1)	Välja andnud:	ametiasutuse nimi:
		…
		…
		…

milles käsitletakse sõidukitüübi (2):	tüübikinnituse andmist
	tüübikinnituse laiendamist
	tüübikinnituse andmata jätmist
	tüübikinnituse tühistamist
	tootmise lõpetamist

seoses pardasalvestiga ÜRO eeskirja nr 160 kohaselt.

Tüübikinnituse nr: …

Tüübikinnituse laiendamise põhjus(ed) (vajaduse korral):…

1.	Sõiduki kaubanimi või kaubamärk:…

2.	Sõidukitüüp:…

3.	Tootja nimi ja aadress:…

4.	Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress:…

5.	Sõiduki lühikirjeldus:…

6.	Tüübikinnituskatsete eest vastutav tehniline teenistus:…

6.1.	Teenistuse väljastatud aruande kuupäev:…

6.2.	Teenistuse väljastatud aruande number:…

7.	Tüübikinnitus antud / andmata jäetud / laiendatud/tühistatud (2): …

8.	Tüübikinnitusmärgi asukoht sõidukil:…

Koht:…

10.

Kuupäev:…

11.

Allkiri:…

12.	Teatisele on lisatud tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele esitatud dokumentide loetelu.

(1) Tüübikinnituse andnud, seda laiendanud, selle andmata jätnud või selle tühistanud riigi tunnusnumber (vt käesoleva eeskirja sätted tüübikinnituse kohta).

(2) Mittevajalik maha tõmmata.

2. lisa

Teabedokument sõidukitüübi tüübikinnituse kohta seoses pardasalvestiga (EDR)

Peab sisaldama sisukorda.

Kõik vajalikus mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised tuleb esitada A4 formaadis lehel või voldikul.

Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Üldteave

1.	Sõiduki kaubanimi või -märk: …

2.	Sõidukitüüp:…

3.	Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile:…

4.	Märgistuse asukoht:…

5.	Tüübikinnitusmärgi asukoht ja kinnitusviis:…

6.	Sõidukikategooria:…

7.	Tootja nimi ja aadress:…

8.	Koostetehas(t)e aadress(id):…

9.	Representatiivsõiduki foto(d) ja/või joonis(ed):…

10.	Pardasalvesti

10.1.

Mark (tootja kaubanimi):…

10.2.

Tüüp ja üldine/üldised tootekirjeldus(ed):…

10.3.

Joonis(ed) või fotod, millel on näidatud pardasalvesti asukoht ja kinnitusviis sõidukis:…

10.4.

Käivitusparameetri kirjeldus:…

10.5.

Muud asjakohased parameetrid (salvestusmaht, vastupidavus suurele aeglustusele ja mehaanilisele pingele tugeva kokkupõrke korral):…

10.6.

Pardasalvestis salvestatud andmeelemendid ja nende vorming:

Andmeelement	Salvestusintervall/-aeg (alghetke suhtes)	Andmevõtusagedus (sekundi kohta)	Miinimumvahemik	Täpsus	Lahutusvõime

10.7.

Juhised andmeotsinguks pardasalvestist:…

3. lisa

Tüübikinnitusmärkide kujundus

(vt käesoleva eeskirja punktid 4.4–4.4.2)

a = 8 mm min

Sõidukile kinnitatuna näitab ülaltoodud tüübikinnitusmärk, et asjaomane sõidukitüüp on seoses pardasalvestiga saanud tüübikinnituse Saksamaal (E 1) eeskirja nr 160 kohaselt. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et tüübikinnitus on antud vastavalt ÜRO eeskirja nr 160 algversiooni nõuetele.

a ≥ 8 mm

Eespool esitatud kordumatu tunnus näitab, et asjaomane tüüp on saanud tüübikinnituse ja olulist teavet tüübikinnituse kohta võib saada ÜRO turvalisest interneti-andmebaasist, kasutades kordumatut tunnust 270650. Kordumatu tunnuse alguses olevad nullid võib tüübikinnitusmärgilt välja jätta.

4. lisa

Andmeelemendid ja vorming (1)

Tabel 1

Andmeelement	Nõude tingimus (2)	Salvestus-intervall/-aeg (3) (alghetke suhtes)	Andmevõtusagedus (sekundi kohta)	Miinimum-vahemik	Täpsus (4)	Lahutus-võime	Sünd-mus(ed), mida sal-vestatakse (5)
Delta-V, pikisuunaline	Kohustuslik – ei nõuta, kui pikikiirendus on registreeritud sagedusel ≥ 500 Hz piisava vahemiku ja lahutusvõimega, et arvutada piisava täpsusega delta-V	0–250 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	100.	–100 km/h kuni +100 km/h.	±10 %	1 km/h.	Tasa-pinnaline
Maksimaalne delta-V, pikisuunaline	Kohustuslik – ei nõuta, kui pikikiirendus registreeritakse sagedusel ≥ 500 Hz	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	ei kohaldata	–100 km/h kuni +100 km/h.	±10 %	1 km/h.	Tasa-pinnaline
Maksimaalse pikisuunalise delta-V saavutamise aeg	Kohustuslik – ei nõuta, kui pikikiirendus registreeri-takse sagedusel ≥ 500 Hz	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	ei kohaldata	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	±3 ms	2,5 ms.	Tasa-pinnaline
Sõiduki kuvatav kiirus	Kohustuslik	–5,0 kuni 0 s	2.	0–250 km/h	±1 km/h	1 km/h.	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Mootori seguklapi kasutus (või gaasipedaali allasurutus)	Kohustuslik	–5,0 kuni 0 s	2.	0–100 %	±5 %	1 %	Tasa-pinnaline Ümber-minek Vähe-kaitstud liikleja
Sõidupiduri sisse- ja väljalülitatus	Kohustuslik	–5,0 kuni 0 s	2.	Sees või väljas	ei kohaldata	Sees või väljas	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Süütetsükleid kokkupõrkel	Kohustuslik	–1,0 s	ei kohaldata	0 kuni 60 000	±1 tsükkel	1 tsükkel.	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Süütetsükleid allalaadimisel	Kohustuslik	Allalaadimise ajal (6)	ei kohaldata	0 kuni 60 000	±1 tsükkel	1 tsükkel.	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Juhi turvavöö olek	Kohustuslik	–1,0 s	ei kohaldata	Kinnitatud või kinnitamata	ei kohaldata	Kinnitatud või kinnitamata	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Turvapadja märgutuli (7)	Kohustuslik	–1,0 s	ei kohaldata	Sees või väljas	ei kohaldata	Sees või väljas	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Esiturvapadja avanemise aeg üheastmelise turvapadja puhul või esimese astme avanemiseni kuluv aeg mitme-astmelise turvapadja puhul, juht.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline
Esiturvapadja avanemise aeg üheastmelise turvapadja puhul või esimese astme avanemiseni kuluv aeg mitme-astmelise turvapadja puhul, kaassõitja.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline
Mitme sündmusega kokkupõrge, sündmuste arv	Kui salvestatakse (8)	Sündmus	ei kohaldata	1 või rohkem	ei kohaldata	1 või rohkem	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Aeg sündmusest 1 sündmuseni 2	Kohustuslik	Vastavalt vajadusele	ei kohaldata	0–5,0 s	±0,1 s	0,1 s	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Kogu faili salvestamine (ei/jah)	Kohustuslik	Muude andmete järel	ei kohaldata	jah/ei	ei kohaldata	jah/ei	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Külgkiirendus (avariijärgne)	Kui salvestatakse	0–250 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	500.	–50 kuni +50 g	±10 %	1 g	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Pikikiirendus (avariijärgne)	Kui salvestatakse	0–250 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	500.	–50 kuni +50 g	±10 %	1 g	Tasa-pinnaline
Harilik kiirendus (avariijärgne)	Kui salvestatakse	–1,0 kuni 5,0 s (9)	10 Hz	–5 g kuni +5 g	±10 %	0,5 g	Ümber-minek
Delta-V, külgsuunaline	Kohustuslik – ei nõuta, kui külgkiirendus on registreeritud sagedusel ≥ 500 Hz piisava vahemiku ja lahutusvõimega, et arvutada piisava täpsusega delta-V	0–250 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	100.	–100 km/h kuni +100 km/h.	±10 %	1 km/h.	Tasa-pinnaline
Maksimaalne delta-V, külgsuunaline	Kohustuslik – ei nõuta, kui külgkiirendus registreeritakse sagedusel ≥ 500 Hz	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	ei kohaldata	–100 km/h kuni +100 km/h.	±10 %	1 km/h.	Tasa-pinnaline
Maksimaalse külgsuunalise delta-V saavutamise aeg	Kohustuslik – ei nõuta, kui külgkiirendus registreeritakse sagedusel ≥ 500 Hz	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	ei kohaldata	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	±3 ms	2,5 ms.	Tasa-pinnaline
Maksimaalne delta-V, liitväärtus.	Kohustuslik – ei nõuta, kui asjaomane kiirendus registreeritakse sagedusel ≥ 500 Hz	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	ei kohaldata	0–300 ms või 0 kuni sündmuse lõpp pluss 30 ms, sõltuvalt sellest, kumb on lühem.	±3 ms	2,5 ms.	Tasa-pinnaline
Mootori pöörlemissagedus	Kohustuslik	–5,0 kuni 0 s	2.	0 – 10 000 p/min	±100 p/min (10)	100 p/min	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Sõiduki veerenurk	Kui salvestatakse	–1,0 kuni 5,0 s (9)	10.	–1 080 ° kuni +1 080 °	±10 %	10°	Ümber-minek
ABS-süsteemi töö	Kohustuslik	–5,0 kuni 0 s	2.	Tõrge, aktiivne olek, sekkumine (11)	ei kohaldata	Tõrge, aktiivne olek, sekkumine (12)	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Stabiilsuskontroll	Kohustuslik	–5,0 kuni 0 s	2.	Tõrge, sees, väljas, sekkumine (12)	ei kohaldata	Tõrge, sees, väljas, sekkumine (12)	Tasa-pinnaline Vähe-kaitstud liikleja Ümber-minek
Rooli asend	Kohustuslik	–5,0 kuni 0 s	2.	–250° päripäeva kuni +250° vastupäeva.	±5 %	±1 %.	Tasa-pinnaline Ümber-minek Vähe-kaitstud liikleja
Kaassõitja turvavöö olek	Kohustuslik	–1,0 s	ei kohaldata	Kinnitatud või kinnitamata	ei kohaldata	Kinnitatud või kinnitamata	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Kaassõitja turvapadja olek	Kohustuslik	–1,0 s	ei kohaldata	Välja lülitatud või mitte	ei kohaldata	Välja lülitatud või mitte	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Juhi eesmise turvapadja n-nda astme avanemiseni kuluv aeg (4).	Kohustuslik, kui juhi eesmisel turvapadjal on mitmeastmeline täitesüsteem.	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline
Kaassõitja eesmise turvapadja n-nda astme avanemiseni kuluv aeg (12).	Kohustuslik, kui kaassõitja eesmisel turvapadjal on mitmeastmeline täitesüsteem.	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline
Juhi külgturvapadja avanemisaeg.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline
Kaassõitja külgturvapadja avanemisaeg.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline
Juhipoolse turvakardina/torukujulise turvapadja avanemise aeg.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Kaassõitjapoolse turvakardina/torukujulise turvapadja avanemise aeg.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Juhi turvavöö eelpinguti aktiveerumisaeg.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Kaassõitja turvavöö eelpinguti aktiveerumisaeg.	Kohustuslik	Sündmus	ei kohaldata	0–250 ms	±2 ms	1 ms.	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Juhi istmepadja eesmise asendi anduri olek.	Kohustuslik, kui on paigaldatud ja kui seda kasutatakse aktiveerimisotsuse tegemisel	–1,0 s	ei kohaldata	jah/ei	ei kohaldata	jah/ei	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Kaassõitja istmepadja eesmise asendi anduri olek.	Kohustuslik, kui on paigaldatud ja kui seda kasutatakse aktiveerimisotsuse tegemisel	–1,0 s	ei kohaldata	jah/ei	ei kohaldata	jah/ei	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Sõitja liigitamine suuruse järgi, juht	Kui salvestatakse	–1,0 s	ei kohaldata	vastab naistesuuruste 5-protsentiilile või suurem.	ei kohaldata	jah/ei	Tasa-pinnaline Ümber-minek
Sõitja liigitamine suuruse järgi, kaassõitja	Kui salvestatakse	–1,0 s	ei kohaldata	6aastane HIII US ATD või Q6 ATD või väiksem	ei kohaldata	jah/ei	Tasa-pinnaline Ümber-minek

(1) Allpool täpsustatud vorminõuded on miinimumnõuded ja tootjad võivad neid ületada.

(2) „Kohustuslik“ sõltub 1. jaos esitatud tingimustest.

(3) Kokkupõrke-eelsed andmed ja kokkupõrkeandmed on asünkroonsed. Andmevõtuaja täpsusnõue enne kokkupõrget on –0,1/+1,0 sekundit (nt T = –1 peab olema vahemikus –1,1 kuni 0 sekundit).

(4) Täpsusnõue kehtib ainult füüsilise anduri mõõtevahemiku piires. Kui anduri võetud mõõtetulemused ületavad anduri ettenähtud mõõtepiirkonda, peab esitatud element näitama, millal mõõtmine esimest korda ületas anduri mõõtepiirkonda.

(5) „Tasapinnaline“ hõlmab punktides 5.3.1.1, 5.3.1.2 ja 5.3.1.3 nimetatud käivitussündmusi ning „vähekaitstud liikleja“ hõlmab punktis 5.3.1.4 nimetatud käivitussündmusi.

(6) Kokkupõrke ajal ei ole vaja süütetsüklit allalaadimisel salvestada, kuid see tuleb allalaadimise käigus registreerida.

(7) Turvapadja märgutuli näitab turvapatja käsitlevates riiklikes nõuetes sätestatud valmisolekut ja võib süttida ka selleks, et teatada rikkest mõnes teises turvasüsteemi osas.

(8) „Kui salvestatakse“ tähendab seda, kui andmed salvestatakse säilmällu hilisema allalaadimise eesmärgil.

(9) Võidakse salvestada mis tahes kestusega; –1,0 kuni 5,0 s on soovituslik.

(10) Need elemendid ei pea vastama asjaomaste kokkupõrkekatsete täpsuse ja lahutusvõime nõuetele.

(11) Tootjad võivad lisada muid süsteemi olekuid.

(12) See element loetletakse n–1 korda, üks kord mitmeastmelise turvapadjasüsteemi iga etapi kohta.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 221

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 21. juuni 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/991, 7. juuni 2021, dokimaksu kohta Prantsusmaa äärepoolseimates piirkondades ja millega muudetakse otsust nr 940/2014/EL	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	SOOVITUSED
*	Nõukogu soovitus (EL) 2021/992, 18. juuni 2021, millega muudetakse soovitust (EL) 2020/912 Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta	12
	RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA LOODUD ORGANITE VASTU VÕETUD AKTID
*	ÜRO eeskiri nr 160 – ühtsed sätted, mis käsitlevad mootorsõidukite tüübikinnitust seoses pardasalvestiga	15