(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) artiklile 21 koostoimes artikli 17 lõikega 5 vaatas komisjon läbi Saksamaa 28. septembri 2017. aasta taotluse kiita heaks määruse (EÜ) nr 110/2008 alusel kaitstud geograafilise tähise „Hamburger Kümmel“ tehnilise toimiku muudatus. See muudatus hõlmab nimetuse „Hamburger Kümmel“ muutmist nimetuseks „Hamburger Kümmel“/„Hamburg’s Kümmel“.

(2)

Määrus (EL) 2019/787, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 110/2008, jõustus 25. mail 2019. Kõnealuse määruse artikli 49 lõike 1 kohaselt tunnistati määruse (EÜ) nr 110/2008 III peatükk, milles käsitletakse geograafilisi tähiseid, alates 8. juunist 2019 kehtetuks. Määruse (EL) 2019/787 artikli 22 lõike 2 kohaselt käsitatakse tootespetsifikaadina tehnilisi toimikuid, mis on esitatud koos määruse (EÜ) nr 110/2008 kohase taotlusega enne 8. juunit 2019.

(3)

Olles jõudnud järeldusele, et taotlus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 110/2008, avaldas komisjon muutmistaotluse kõnealuse määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas, (3) lähtuvalt määruse (EL) 2019/787 artikli 50 lõike 4 esimesest lõigust.

(4)

Kuna komisjonile ei ole esitatud ühtegi määruse (EL) 2019/787 artikli 27 lõike 1 kohast vastulauset, tuleb tootespetsifikaadi muudatus heaks kiita vastavalt kõnealuse määruse artikli 30 lõikele 2, mida kohaldatakse mutatis mutandis tootespetsifikaadi muudatuste suhtes,

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Prantsusmaa taotlus registreerida nimetus „Cerise des coteaux du Ventoux“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Cerise des coteaux du Ventoux“ registreerida,

(1)

14. oktoobril 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Ameerika Ühendriikidest (edaspidi „USA“) ja Saudi Araabia Kuningriigist (edaspidi „Saudi Araabia“) (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit etüleenglükooli impordi suhtes. Komisjon avaldas uurimise algatamise teate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. augustil 2020 Euroopa etüleenglükoolitootjate kaitsekomitee (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebus esitati liidu etüleenglükooli tootmisharu nimel alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tuleneva olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon eelavalikustamise perioodil registreerima dumpinguvastase uurimisega hõlmatud impordi, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud.

(4)

Käesoleva juhtumi puhul ei taotlenud kaebuse esitaja impordi registreerimist ja komisjon leidis, et punkti d nõuded ei ole täidetud, sest lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele ei olnud import edaspidi märgatavalt suurenenud. Eurostati andmete kohaselt vähenes asjaomastest riikidest pärit etüleenglükooli kuu keskmine impordimaht esimese viie kuu jooksul pärast uurimise algatamist (s.t 2020. aasta novembrist 2021. aasta märtsini) 15 % võrreldes kuu keskmise impordimahuga uurimisperioodi ajal. Samade andmete kohaselt vähenes import USAst 30 % võrra ja import Saudi Araabiast vähenes 4 % võrra. Vähenemine oli seotud 1) USA äriühingutes äärmuslikest ilmastikunähtustest põhjustatud ajutiste häiretega ja 2) liidus COVIDi tõttu nõudluse vähenemisest tingitud ajutiste häiretega. Seetõttu ei registreerinud komisjon importi eelavalikustamise perioodil.

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon eraldi kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, asjaomaste riikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kauplejaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles osalema.

(6)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)

Ära kuulati Saudi Basic Industries Corporation (edaspidi „SABIC“), kes osales ärakuulamisel koos äriühingutega Arabian Petrochemical Company (edaspidi „Petrokemya“), Eastern Petrochemical Company (edaspidi „SHARQ“), Jubail United Petrochemical Company (edaspidi „United“), SABIC Italia S.r.l, SABIC Petrochemicals B.V., Saudi Kayan Petrochemical Company (edaspidi „Saudi Kayan“), Saudi Yanbu Petrochemical Company (edaspidi „Yanpet“) ja Yanbu National Petrochemical Company (edaspidi „Yansab“).

(8)

Ära kuulati ka Arteco NV (edaspidi „Arteco“), Indorama grupp, Oxyde Belgium BV (edaspidi „Oxyde“), Mitsubishi Corporation (edaspidi „Mitsubishi“), Euroopa polüetüleentereftalaaditootjate komitee (edaspidi „CPME“) ja HELM AG (edaspidi „Helm“).

(9)

Komisjon sai uurimise algatamise kohta märkused järgmistelt isikutelt:

(10)

Seoses dumpingu hindamisega väitis Mitsubishi, et arvestades hinnaindeksite olulist rolli etüleenglükooli müümisel liidus, peaks komisjon uurima, kas teadliku kaubanduspoliitika asemel võiks väidetav dumping tuleneda lihtsalt liidu ja liiduväliste indeksite erinevatest suundumustest aja jooksul. Lepinguliste hindade aluseks on kokkulepitud allahindlused erinevatest indeksitest ning lepingute kestus on tavaliselt 1 või 2 aastat. Tootjad, kes lepivad hindades kokku 1- või 2-aastases lepingus, ei tea kuni lepingu arveldamise ning hindade kindlaksmääramise ja tasumise hetkeni, kas liidu ja liiduväliste lepingute vahel kujuneb lõpuks hinnavahe.

(11)

Kaebuse esitaja vastas, et kasutatud liidu hinnaindeksi rolli on ülehinnatud ja valesti tõlgendatud. See indeks näitab teataval ajahetkel liidus kehtivat hinda, mis tuleneb pakkumise ja nõudluse tasakaalust ning põhineb mitmel ostjal ja müüjal. Kaebuse esitanud liidu tootjad, kes tegutsevad ainult müügi poolel, ei saa seda indeksit kontrollida ega sellega manipuleerida.

(12)

Kaebuse esitaja tuletas oma vastuses meelde, et dumpingu tuvastamise aluseks on üksnes normaalväärtuse ja ekspordihinna objektiivne võrdlus. Dumpingu kindlaksmääramise eeskirjades ei käsitleta tahtlust.

(13)

Pärast kaebuse esitajate esitatud tõendite analüüsimist kooskõlas alusmääruse artiklis 2 sätestatud põhimõtetega jõuti järeldusele, et kaebus sisaldab piisavalt usutavaid tõendeid dumpingu kohta ELi turul.

(14)

Kaebuse esitaja on muu hulgas esitanud piisavalt tõendeid ekspordihinna ja normaalväärtuse kohta, millest nähtub, et dumpingumarginaalid on märkimisväärsed. Normaalväärtuse aluseks olevaid arvandmeid toetasid piisavad tõendid, mida kinnitas ka komisjoni talituste analüüs. Komisjoni dumpinguanalüüsis võeti arvesse vajalikke kohandusi. Kokkuvõttes leiti, et normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse põhjal on dumpingumarginaalid märkimisväärsed.

(15)

Komisjon nõustub kaebuse esitajaga, et tahtluse küsimus ei puutu äsja kirjeldatud kohustuslikku analüüsi.

(16)

Saudi Araabia märkis, et kaebuse esitaja eksis Saudi Araabias toodetud etüleenglükooli normaalväärtuse arvutamisel, kuna kasutas Saudi Araabiaga mitteseotud kuluelemente, ning et kaebuse esitaja ei teinud normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglast võrdlust.

(17)

Saudi Araabia märkis ka, et normaalväärtuse arvutamisel eksis kaebuse esitaja faktide hindamisel, sest i) SABIC ei tooda etüleenglükooli – etüleenglükoolitootjad on kaebuses loetletud; ii) SABIC ja Saudi Aramco ei olnud kaebuses käsitletud perioodil omavahel seotud ning iii) Saudi Araabia etüleenglükoolitootjad ei osta Saudi Aramcolt etüleeni.

(18)

Lisaks ei püüdnud kaebuse esitaja normaalväärtuse arvutamiseks korrigeerida etüleeni asendusväärtust nii, et see kajastaks tegelikke tootmiskulusid Saudi Araabias.

(19)

Lisaks teatas kaebuse esitaja, et keskmine elektrihind on 0,067 EUR/kWh, samas kui avaldatud elektritariifi kohaselt on see 0,043 EUR/kWh.

(20)

Samad argumendid sisalduvad ka SABICi märkustes.

(21)

Siinkohal tuleb meenutada, et alusmääruse artikli 5 lõike 2 kohaselt peab kaebus sisaldama selle esitajale hõlpsasti kättesaadavat teavet. Sellega seoses meenutatakse, et kaebuses sisalduvatele tõenditele esitatavatest õiguslikest nõuetest („piisavad esmapilgul usutavad tõendid“) tuleneb selgelt, et kaebuses sisalduva teabe hulk ja kvaliteet ei ole samad, mis uurimise lõpus. Kaebuse esitamise etapis ei pea uurimisasutusel (käesoleval juhul komisjonil) olema dumpingu ja kahju (artiklite 2 ja 3 tähenduses) kohta samasugused tõendid, mis on vajalikud ajutise või lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise põhjendamiseks. Dumpinguvastane uurimine on protsess, mille käigus saavutatakse uurimise edenedes järk-järgult kindlus meetme võtmiseks või menetluse lõpetamiseks vajalike elementide olemasolu suhtes. Ei ole välistatud, et kaebuse esitamise etapi ja uurimise lõpetamise vahelisel ajal toimuvad muutused. Need muutused ei mõjuta siiski üldist järeldust, et juhtum väärib uurimist, sest kahjustava dumpingu kohta on piisavalt tõendeid.

(22)

Selles mõttes peeti kulude kohta esitatud teavet küllaldaselt piisavaks ja täpseks, et määrata uurimise algatamise ajal kehtinud esmapilgul usutavas kontekstis kindlaks normaalväärtus, võttes arvesse kaebuse esitaja käsutuses olevaid tõendeid.

(23)

Seoses Saudi Araabia väidetega kaebuse faktiliste elementide kohta rõhutab komisjon, et etüleenglükooli tootmise peamine lähteaine on etüleen ning et kaebuse esitaja märkis õigesti, et etüleeni tarneahel oli Saudi Araabias vertikaalselt integreeritud juba enne SABICi omandamist Saudi Aramco poolt.

(24)

Teiseks, mis puudutab kaebuses esitatud normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdlust, siis Saudi Araabia ja SABICi sõnul ei olnud see õiglane, kuna kaebuse esitaja ei teinud võrdlust tehasest hankimise tasandil. Saudi Araabia väitel võrdles kaebuse esitaja FOB-ekspordihinda (sest ta lahutas statistilisest CIF-väärtusest vaid hinnangulised veokulud) arvestusliku normaalväärtusega, mis kindlasti sisaldas otseseid müügikulusid.

(25)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse osas tuletab komisjon meelde, et kaebuses arvutatud dumpingumarginaal ei pruugi kajastada dumpingu täpset ulatust, mis arvutatakse uurimise käigus tehingute ja liikide kaupa.

(26)

Kättesaadavat teavet arvestades on kaebuse esitaja siiski esitanud piisavalt tõendeid ekspordihinna ja normaalväärtuse kohta, mis näitavad dumpingu olemasolu. Normaalväärtuse aluseks olnud arvandmeid toetati piisavate tõenditega, mida kinnitas komisjoni talituste analüüs, ja komisjoni dumpinguanalüüsis võeti arvesse vajalikke kohandusi.

(27)

Sarnaselt Saudi Araabiale ja SABICile vaidles ka ExxonMobil vastu Saudi Araabias etüleenglükooli tootmise kulude arvutusele, mis sisaldus kaebuses, eelkõige seoses tooraine etüleeniga.

(28)

ExxonMobil rõhutas, et etüleeni tootmise kulud sõltuvad peamiselt aurkrakkimisel kasutatava lähteaine liigist ja et selliste lähteainete hinnad võivad märkimisväärselt erineda.

(29)

ExxonMobili ja SABICi ühisettevõte Saudi Yanbu Petrochemical Company (edaspidi „Yanpet“) ostab lähteainet Saudi Aramcolt. Kaebuse esitaja aga viitas etüleeni hinnale Aasia turul, mis ei sobi etüleeni hinna määramiseks Saudi Araabias, kus etüleeni tootmise kulud on märksa madalamad kui Aasias.

(30)

Yanpeti aurkrakkimisahjus kasutatakse etüleeni tootmiseks peamise lähteainena etaani, samas kui Aasias ja liidus kasutatakse selleks enamasti toorbensiini.

(31)

Seetõttu on kaebuse esitaja väide, et tootmisprotsessid on kõigis riikides sarnased, ExxonMobili hinnangul eksitav.

(32)

Muu hulgas on etüleeni tootmine toorbensiinist üldiselt kallim kui etüleeni tootmine etaanist, mistõttu liidus on tootmiskulud suuremad kui Saudi Araabias ja Ameerika Ühendriikides, kuna neis riikides kasutatakse lähteainena peamiselt etaani.

(33)

Lisaks ei võeta Aasia hinna kasutamisel arvesse, et integreeritud tootja, kes toodab nii etüleeni kui ka etüleenglükooli (nagu Yanpet), on teistsuguses olukorras.

(34)

Komisjon tunnistas erinevusi etüleeni tootmises, kuid ei leidnud, et selline toorainekulude erinevus muudaks liidu ja Saudi Araabia tootmisharu olukorra radikaalselt erinevaks ja võrreldamatuks.

(35)

Seetõttu leidis komisjon, et kaebuse esitaja on talle kättesaadavat teavet arvesse võttes esitanud piisavalt tõendeid dumpingu olemasolu kohta, mis õigustab uurimise algatamist.

(36)

SABIC ja Saudi Araabia Kuningriigi esindus väitsid, et kaebuses esitatud taotlused teabe käsitlemiseks konfidentsiaalsena on põhjendamatud, näiteks teabe puhul, mis käsitleb etüleenglükooli kogutarbimist liidus, ja liidu 12 etüleenglükoolitootja andmetel põhinevate makromajanduslike näitajate puhul. Lisaks väitsid SABIC ja Saudi Araabia Kuningriigi esindus, et kaebuse esitaja ei esitanud konfidentsiaalselt esitatud teabe mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid, näiteks suletud turu kohta. Lisaks väideti, et piiratud hulgal teabe avaldamine kaebuse esitaja poolt ja asjaolu, et komisjon ei taga konfidentsiaalse teabe käsitlemise selgete eeskirjade järgimist, kahjustavad Saudi Araabia kaitseõigusi.

(37)

Komisjon leidis, et huvitatud isikutele kättesaadavaks tehtud versioon kaebusest sisaldab kõiki olulisi tõendeid ja sisukaid mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid konfidentsiaalsena esitatud andmetest, mis võimaldab huvitatud isikutel kasutada oma kaitseõigust kogu menetluse vältel. Alusmääruse artikkel 19 ja WTO dumpinguvastase lepingu artikli 6 lõige 5 võimaldavad kaitsta konfidentsiaalset teavet olukorras, kus selle avalikustamine annaks konkurendile märkimisväärse konkurentsieelise või avaldaks märkimisväärset kahjulikku mõju teabe andjale või isikule, kellelt teabe andja kõnealuse teabe sai. Konfidentsiaalsena antud ja kaebuse piiratud juurdepääsuga lisades esitatud teave kuulub nendesse kategooriatesse. Igal juhul avaldas kaebuse esitaja sellega seoses lisateavet.

(38)

Saudi Araabia Kuningriigi esindus oli vastu Ühendkuningriigis imporditud koguste hõlmamisele kaebuse ja uurimisega.

(39)

31. jaanuaril 2020 astus Ühendkuningriik liidust välja. Liit ja Ühendkuningriik leppisid ühiselt kokku üleminekuperioodis, mille jooksul Ühendkuningriigi suhtes jäi kehtima liidu õigus ja mis lõppes 31. detsembril 2020 (3). Kaebus põhines EL-28 andmetel, sest see esitati enne üleminekuperioodi lõppu. Alates 1. jaanuarist 2021 ei ole Ühendkuningriigi äriühingud ja ühendused enam käsitatavad kaubanduse kaitsemeetmetega seotud menetlustes huvitatud isikutena. Seetõttu viidi uurimine läbi EL-27 riikide põhjal.

(40)

SABIC leidis, et esitatud arvutuse usaldusväärsus ja kaebuse esitajate üldine representatiivsus on mitmeti kaheldav. Sellega seoses väitis SABIC, et üks kaebuse esitajatest importis Saudi Araabiast pidevalt etüleenglükooli ja seetõttu ei oleks pidanud kaebusega ühinema. Peale selle importis ühe kaebust toetanud liidu tootjaga seotud äriühing Saudi Araabiast etüleenglükooli ning kui need äriühingud kandsid kahju, olid nad selle kahju järelikult endale ise tekitanud. SABIC väitis ka, et üks teine etüleenglükoolitootja pöördus SABICi poole, et turustada Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli liidus. Lisaks väitis SABIC, et BASF SE ja Ineos Lavera ei ole kaebuse esitajad ning et kaebuse esitamisel osalenud liidu tootjate vähesus tõstatab küsimusi nende representatiivsuse kohta. SABIC leidis ka, et komisjon peaks uurima põhjust, miks IQOXE jäi kaebusest kõrvale, veendumaks, et IQOXE kõrvalejäämise taga ei ole muud põhjused kui 2020. aasta jaanuaris aset leidnud vahejuhtum. Ka Oxyde tõstatas küsimuse teiste liidu tootjate koostöösoovimatuse kohta.

(41)

Komisjon tuletab meelde, et kõigi liidu tootjatega, keda nimetati kaebuses ja kes olid komisjonile enne uurimise algatamist muul viisil teada, on kaebuse toetamise või sellele vastuseisu kindlakstegemiseks ühendust võetud. Kõnealune arvutus põhines toodetud etüleenglükooli kogustel, mis esitati sellistelt tootjatelt ja tootjate ühendustelt saadud individuaalsetes deklaratsioonides, ning kaebuses sisalduval teabel, mis sisaldab ka andmeid liidu kogutoodangu kohta. Seetõttu järeldati algatamisetapis, et alusmääruse artikli 5 lõike 4 tingimused on täidetud.

(42)

Vastavalt alusmääruse artikli 4 lõigetele 1 ja 2 võib tootjad, kes on seotud eksportijate või importijatega ja/või on ise väidetavalt dumpinguhinnaga toote importijad, liidu tootmisharust välja jätta, kui tulenevalt oma seotusest dumpinguhinnaga toote eksportijate või importijatega ja/või tulenevalt oma impordist käituvad nad mitteseotud tootjatest erinevalt. Algatamiseelses analüüsis ei leitud ühtegi põhjust jätta ühtegi kaebuse esitanud tootjat liidu tootmisharu määratlusest välja. Lisaks hindas komisjon seda aspekti uurimise käigus; vt põhjendusi 135–140. Mis puudutab väidet, et BASF SE ja Ineos Lavera ei ühinenud kaebusega, siis see ei vasta tõele. Need kaks tootjat ühinesid kaebusega, nagu on märgitud kaebuse mittekonfidentsiaalse versiooni A-1 lisas.

(43)

SABIC ja Saudi Araabia Kuningriigi esindus väitsid, et Saudi Araabiast ja USAst pärit impordi kumuleerimiseks pole faktilist ega õiguslikku alust ning et seda importi mõjutas erinev dünaamika ja iseloomustasid erinevad suundumused liidus ning et erinevalt USAst pärit impordist ei löönud Saudi Araabiast pärit import liidu hindu alla.

(44)

Pärast asjakohast analüüsi leidis komisjon kättesaadava teabe ja statistika põhjal, et tingimused asjaomaste riikide kumuleerimiseks kaebuse esitamise etapis olid täidetud. Dumpingumarginaalid leiti olevat miinimumtasemest kõrgemad. Nagu nähtub kättesaadavast ametlikust impordistatistikast, ei olnud dumpinguhinnaga impordi maht kõigi asjaomaste riikide puhul tühine (see oli üle miinimumtaseme). Pealegi on etüleenglükool kaup ning konkurents Saudi Araabiast ja USAst imporditud kauba ning liidu tootmisharu kauba vahel on identne ja põhineb rangelt hinnal, sõltumata müügikanalitest. Kuigi kaebusest ei nähtu, et Saudi Araabiast pärit import lööb hinnad alla, ei tähenda see, et mõju hindadele puudub. Seetõttu järeldati uurimise algatamise etapis, et alusmääruse artikli 3 lõike 4 tingimused on täidetud.

(45)

SABIC ja Saudi Araabia Kuningriigi esindus väitsid, et kaebuse esitaja ei hinnanud kahju alusmääruse artikli 3 lõike 2 alusel objektiivselt ja et faktiline teave ei kinnita olulise kahju olemasolu. Kahju ja põhjusliku seose hindamine, mis põhineb eri perioodide (s.t 2017., 2018. ja 2019. aasta jaanuarist detsembrini ning 2019. aasta aprillist 2020. aasta märtsini) andmete võrdlusel, ei anna olukorrast täpset ja erapooletut pilti, kuna 2019. aasta ja uurimisperiood on suuresti kattuvad; selle asemel oleks kahju ja põhjusliku seose hindamiseks pidanud uurima perioodide aprill – märts 2016/2017, 2017/2018, 2018/2019 ja 2019/2020 andmeid. Lisaks väitsid nad, et etüleenglükooli müügi hooajalisuse ja tsüklilisuse tõttu oli võrdlus moonutatud. Samuti väideti, et kaebuse esitaja esitatud makromajanduslikud andmed omamaise tootmisharu kohta tervikuna näitavad, et omamaise tootmisharu tulemused olid vaatlusalusel perioodil head, samal ajal kui mikronäitajad, mis olid seotud ainult kaebuse esitajaga, olid teiste liidu etüleenglükoolitootjatega võrreldes kehvemad, mis tekitab kahtlusi ka kaebuse esitaja representatiivsuse suhtes. Lisaks väideti, et kaebuse esitaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tema kasumlikkus vähenes impordisurve tõttu, mis põhjustas hindade kiirema languse võrreldes toorainekuludega. SABIC väitis ka, et kaebuse esitaja ei esitanud olukorrast täpset pilti, sest ta lähtus kasumlikkuse arvutamisel üksnes sõltumatutele klientidele suunatud müügist ega põhjendanud nõuetekohaselt suletud turu väljajätmist liidu tarbimisest. Lisaks väitis SABIC (tõendeid esitamata), et liidu tootmisharu poolt 2017. ja 2018. aastal sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi puhul registreeritud kõrged kasumimarginaalid võisid tuleneda kuni 2017. aastani kehtinud kartellikokkuleppest ning seetõttu ei ole asjakohane kasutada turuhinnast madalama hinnaga müügi analüüsimisel 18 % kasumimarginaali, kuna selle kasumlikkuse aluseks olevad näitajad pärinevad 2016. aastast, mil kartellikokkulepe täismahus toimis. Ka Saudi Araabia Kuningriigi esindus väitis, et turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali arvutamine sellise kasumi alusel, mis ei näi põhinevat mõistlikul kasumlikkusel, tekitab küsimusi.

(46)

Komisjon tuletab sissejuhatava märkusena meelde, et olulise kahju esmaseks kindlakstegemiseks tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, millele viidatakse alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ei ole see loetelu ammendav ning otsustamisel ei saa tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist. Seega ei pea esmaseks olulise kahju tuvastamiseks kõik tegurid osutama olukorra halvenemisele. Peale selle ei pruugi muude tegurite olemasolu, mis võivad mõjutada liidu tootmisharu olukorda, tingimata tähendada, et dumpinguhinnaga impordi mõju sellele tootmisharule ei ole oluline.

(47)

Komisjoni tehtud kahjuanalüüs osutas piisavatele tõenditele selle kohta, et Saudi Araabiast ja USAst pärit import tungis liidu turule (nii absoluut- kui ka suhtarvudes) kasvaval määral hindadega, mis lõid liidu tootmisharu hinnad alla (USAst pärit impordi puhul) ja olid turuhindadest oluliselt madalamad. Sellel näib olevat olnud liidu tootmisharule märkimisväärne kahjulik mõju, mis väljendub näiteks toodangu, müügi ja turuosa vähenemises, finantstulemuste halvenemises ning liidu tootmisharu hinnatasemes. Mis puudutab väidet vaatlusaluse perioodi ja uurimisperioodi kohta, siis on komisjonil tavaks valida uurimisperiood, mis hõlmab ühte aastat ja sellele eelnevaid kolme kalendriaastat, seda ka kaebuse esitamise etapis. Mis puudutab SABICi märkust müügi kohta suletud turul, siis kaebuse esitaja esitas tõendid selle müügi kohta. Seega uuriti kogu turgu ja kahjuanalüüsi teatavate aspektide puhul keskenduti vabaturule. Komisjoni käsutuses oleva teabe edasisel analüüsimisel selgus muu hulgas, et vabaturg ja suletud turg on üksteisest eraldatud. Väite kohta, et turuhinnast madalama hinnaga müügi kasumlikkuse arvutus ei olnud õige, sest see põhines ebamõistlikul kasumimarginaalil, märgib komisjon, et ta oli rahul kaebuse esitaja esitatud tõenditega turuhinnast madalama hinnaga müügi kohta ja pidas neid piisavateks esmapilgul usutavateks tõenditeks.

(48)

Mitsubishi väitis, et 2017. aasta võis olla liidu tootmisharu jaoks erandlik, mistõttu 2017. aasta ei saa olla asjakohane võrdlusaasta kahju hindamiseks ja kaebuses käsitletud perioodi oleks tulnud pikendada varasematele aastatele. Lisaks väitis ta, et pikema perioodi hindamise vajadus võib tuleneda ka asjaolust, et tööstusharus kasutatakse ühe- kuni kaheaastase kestusega lepinguid. Mitsubishi väitel nähtub kaebusest, et tervikuna võttes ei löönud USAst ja Saudi Araabiast pärit import uurimisperioodil hindu alla ning et hindade olulise allalöömise kohta tõendite esitamise nõue on antud juhul eriti oluline, kuna suurem osa müügist toimub lepingute alusel, mille kestus on tavaliselt üks või kaks aastat. Komisjon leidis, et Mitsubishi väited ei lükka ümber järeldust, et dumpinguvastase menetluse algatamiseks on piisavalt tõendeid. Pole ühtki erakorralist sündmust, mis põhjendaks vaatlusaluse perioodi pikendamist ajale enne 1. jaanuari 2017. Vaatlusalune periood võimaldab arvesse võtta ühe- või kaheaastaste lepingute eripära. Kaebus sisaldas piisavalt tõendeid selle kohta, et dumpinguhinnaga import avaldas olulist kahjulikku mõju liidu tootmisharu olukorrale, ning komisjon oli rahul taotluse esitaja esitatud tõenditega hindade allalöömise kohta ning tõenditega hinnalanguse ja liidu tootmisharu kuludest madalama hinnaga müügi kohta.

(49)

SABIC ja Saudi Araabia Kuningriigi esindus väitsid, et kaebuse esitaja ei tõendanud alusmääruse artikli 3 lõike 6 kohaselt põhjusliku seose olemasolu, kuna ta uuris üksnes hinnamõju, mitte korrelatsiooni Saudi Araabiast ja USAst pärit impordi mahuga. Lisaks väitsid nad, et Saudi Araabiast pärit etüleenglükooli impordi maht vähenes vaatlusalusel perioodil ning Saudi Araabiast pärit impordi hinnad ei saanud kaebuse esitajat negatiivselt mõjutada, sest hindade allalöömist ei esinenud.

(50)

Kaebuse esitaja analüüsis mahtude mõju kumulatiivselt, sest alusmääruse artikli 3 lõike 4 tingimused olid selles etapis täidetud. Liidu tootmisharu olukorra halvenemise ja turul dumpinguhinnaga impordi suurenenud mahu samaaegsus viitab selgelt põhjusliku seose olemasolule. Hindade allalöömise puudumine ei tähenda, et ekspordihinnad ei oleks võinud põhjustada kahju, kui liidu tootmisharu hinnad tulenesid tugevast hinnasurvest, mida avaldas madala dumpinguhinnaga import. Kahju ja põhjusliku seose kindlaksmääramisel on otsustava tähtsusega see, et liidu tootjatel ei olnud muud võimalust kui alandada oma müügihindu, et kaitsta oma turuosa ja säilitada mõistlikud tootmismahud. Lisaks halvendas liidu tootmisharu olukorda asjaolu, et dumpinguhinnaga importi müüdi avatud ja läbipaistval turul, kus hinnad olid hästi teada, mis sundis liidu tootmisharu oma müügihindu langetama, et piirata oma turuosa vähenemist.

(51)

SABIC ja Saudi Araabia Kuningriigi esindus väitsid, et kaebuse esitaja ei uurinud muid kahju põhjuseid, nagu etüleeni ostjate kartellikokkulepe, mis kestis vähemalt 2017. aasta märtsini ja millel oli tõenäoliselt mõju ka edaspidi. SABIC tõi esile muud tegurid, nagu i) liidu tootmisharu konkurentsivõime puudumine, mille põhjuseks oli asjaolu, et liidu keskmised tootmiskulud olid suuremad kui Lähis-Idas ja Põhja-Ameerikas; ii) etüleenglükooli tootmiseks kasutatava etüleenoksiidi vähenev osakaal ja muude etüleenoksiidi derivaatide eelistamine; iii) polüetüleentereftalaadi (PET) impordi suurenemine, millel oli otsene mõju etüleenglükooli tarbimisele; iv) ise tekitatud kahju, mille põhjustas etüleenglükooli import Saudi Araabiast. Seetõttu väitis SABIC, et kuna kaebuse esitaja isegi ei maininud eespool loetletud muid teadaolevaid kahju tekkimise põhjuseid ega teinud mitteomistamise analüüsi, ei järginud ta alusmääruse artikli 3 lõikes 7 sätestatud nõudeid. Mitsubishi väitis lisaks, et väidetav kahju oli tingitud i) etüleenglükooli hindade ülemaailmsest langusest ja ii) liidu tootmisharu konkurentsivõime puudumisest, mitte väidetavast dumpingust. Samuti väitis ta, et neil liidu tootjatel, kes kaebust ei esitanud, olid paremad tulemused kui kaebuse esitanud liidu tootjatel ja nad on taastumas.

(52)

Komisjoni analüüs kinnitas, et ükski nimetatud asjaoludest, olenemata sellest, kas need on faktiliselt õiged või mitte, ei lükka ümber järeldust, et dumpinguvastase menetluse algatamiseks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et dumpinguhinnaga impordil oli liidu tootmisharu olukorrale oluline kahjulik mõju.

(53)

CIRFS väitis, et kaebus oleks ühe 2020. aastal kahju põhjustanud tegurina pidanud hõlmama COVID-19 pandeemia negatiivseid tagajärgi, väites ekslikult, et kaebuses käsitletud uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.

(54)

Tegelikult algas kaebusega seotud uurimisperiood 1. aprillil 2019 ja lõppes 31. märtsil 2020; seega võis COVID-19 pandeemia võimalik mõju liidu tootmisharule avalduda alles pärast uurimisperioodi.

(55)

Eeltoodu põhjal sedastas komisjon, et kaebus sisaldas piisavaid tõendeid dumpingu, kahju ja põhjusliku seose olemasolu kohta ning seega olid WHO dumpinguvastase lepingu artiklis 5.2 ja alusmääruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõuded täidetud. Seega vastas kaebus menetluse algatamise nõuetele.

(56)

Kõiki muid asjakohaseid märkusi käsitleb komisjon allpool esitatud punktides.

(57)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib kooskõlas alusmääruse artikliga 17 moodustada huvitatud isikute valimi.

(58)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon liidus toodetud samasuguse toote tootmis- ja müügimahust, millest liidu tootjad teatasid menetluse algatamisele eelnenud analüüsi raames. Valim koosnes kolmest liidu tootjast, kellest kaks on omavahel seotud. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas 64,1 % liidu kogutoodangust ja 65 % liidu kogumüügist. Valimit peeti liidu tootmisharule tüüpiliseks. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. Kuna ühtegi märkust ei esitatud, siis valim kinnitati.

(59)

Selleks et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teabe.

(60)

Nõutud teabe esitasid kaks sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Kuna vastuseid oli nii vähe, otsustas komisjon, et valimi moodustamine ei ole vajalik.

(61)

Selleks et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Ameerika Ühendriikide eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Ameerika Ühendriikide esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(62)

Viis Ameerika Ühendriikide eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja nõustusid valimisse kaasamisega. Komisjon moodustas alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valimi kahest eksportivate tootjate kontsernist, võttes aluseks suurima representatiivse liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Valimisse kaasatud eksportivate tootjate kontsernide arvele langes uurimisperioodil ligikaudu 55 % liidu (EL-27) impordist, mis oli pärit Ameerika Ühendriikidest. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjatega ja Ameerika Ühendriikide ametiasutustega. Kuna ühtegi märkust ei esitatud, siis valim kinnitati.

(63)

Selleks et otsustada, kas valimi moodustamine on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Saudi Araabia tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Saudi Araabia esindusel teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(64)

Neli Saudi Araabia tootjat esitasid nõutud teabe ja nõustusid valimisse kaasamisega. Üks neist tootjatest aga ei deklareerinud uurimisperioodil eksporti ning ülejäänud kolm on omavahel seotud, sest kaks neist toodavad Saudi Araabias kolmanda tootjaga sõlmitud ühisettevõttelepingu alusel. Eeltoodut arvesse võttes otsustas komisjon Saudi Araabia eksportivatest tootjatest valimit mitte moodustada.

(65)

Liidu tootjatele, sõltumatutele importijatele, kasutajatele ja eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikud tehti menetluse algatamise päeval internetis (4) kättesaadavaks.

(66)

Komisjon sai küsimustikule vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kahelt sõltumatult importijalt (Helm ja Oxyde), seitsmelt kasutajalt (Arteco, Indorama Group, Neo Group, Novapet, PlastiVerd, Selenis, SIR Industriale) ja kaheksalt eksportivalt tootjalt (Lotte Chemical Louisiana LLC, MEGlobal Americas Inc., Saudi Kayan Petrochemical Company, Yanbu National Petrochemical Company, Eastern Petrochemical Company, Saudi Yanbu Petrochemical Company, Arabian Petrochemical Company, Jubail United Petrochemical Company).

(67)

Komisjon kogus ja võrdles kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu, sellest tuleneva kahju ja liidu huvide esialgseks kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulekuks võetud meetmete tõttu („COVID-19 teade“ (5)) ei olnud komisjonil võimalik teha kontrollkäike valimisse kaasatud äriühingute ja koostööd tegevate kasutajate valdustesse. Selle asemel tegi komisjon videokonverentsi teel alljärgnevalt loetletud äriühingute esitatud teabe kaugristkontrollid.

Liidu tootjad:

Ameerika Ühendriikide eksportivad tootjad:

Seotud kauplejad, importijad ja töötlejad:

Saudi Araabia eksportivad tootjad:

Saudi Araabia eksportivate tootjatega seotud kauplejad

Seotud kauplejad, importijad ja töötlejad:

(68)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(69)

CPME väitis, et komisjoni valitud uurimisperiood ei hõlmanud uurimise algatamisele vahetult eelnevat ajavahemikku, nagu on nõutud alusmääruse artikli 6 lõikes 1. CPME väitel oleks uurimisperiood pidanud hõlmama ajavahemikku juulist septembrini 2020, kuna uurimine algatati 14. oktoobril 2020. CPME väitis, et COVID-19 pandeemia mõju moonutas uurimisperioodis sisaldunud ajavahemikku 2020. aasta jaanuarist 2020. aasta juunini. Seepärast leidis CPME, et komisjon peaks kahju ja liidu huvide hindamiseks koguma uurimisperioodijärgseid andmeid.

(70)

Komisjonil on uurimisperioodi valimisel kaalutlusõigus. Antud juhul on valitud perioodi eelisteks algatamiskuupäevale eelnemine ja asjaolu, et see põhineb poolaastal, mis hõlbustab äriühingute koostööd ning seega aitab kaasa järelduste täpsusele ja asjakohasusele. COVID-19 pandeemia mõju analüüsitakse põhjusliku seose käsitlemisel, pidades silmas tegureid, mis võivad põhjuslikku seost nõrgendada. See väide lükati niisiis tagasi.

(71)

Vaatlusalune toode on Ameerika Ühendriikidest ja Saudi Araabia Kuningriigist pärit etüleenglükool (praegune EÜ number 203-473-3), mis praegu kuulub CN-koodi ex 2905 31 00 (TARICi kood 2905310010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(72)

Etüleenglükooli nimetatakse ka etaandiooliks ja 1,2-etaandiooliks.

(73)

Etüleenglükooli tootmisel kasutatakse mitmesuguseid lähteaineid (etaan, propaan, maagaasi kondensaat, butaan), millest valmistatakse etüleeni. Seejärel segatakse etüleen hapnikuga, et saada etüleenoksiid, mis omakorda segatakse veega, et saada etüleenglükool.

(74)

Etüleenglükooli müüakse kahe erineva puhtusastmega kaubana: kõrge puhtusastmega ja tehniliselt puhta etüleenglükoolina. Kõrge puhtusastmega etüleenglükooli puhtusaste on 99,9 %, kuid tehniliselt puhtale etüleenglükoolile on iseloomulik madalam puhtusaste.

(75)

Kõrge puhtusastmega etüleenglükooli kasutatakse peamiselt polüetüleentereftalaadi ning polüesterkiudude, -vaikude ja -kilede tootmiseks. Tehniliselt puhast etüleenglükooli kasutatakse peamiselt autotööstuses antifriisina. Etüleenglükooli kasutusalad hõlmavad veel soojuskandjaid, jäätõrjevedelikke, pinnakatteid, küllastumata polüestervaike, polüesterpolüoole ja maagaasi dehüdrogeenimist.

(76)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

(77)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis, et nende toodete puhul on tegemist samasuguste toodetega alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(78)

SABIC väitis, et toote määratlus oli liiga lai, ja taotles, et nn spetsifikatsioonile mittevastav etüleenglükool jäetaks uurimisest välja, väites, et see toode ei ole võrreldav ega konkureeri esmaklassilise etüleenglükooliga (nn spetsifikatsioonile vastav etüleenglükool). Lisaks väitis SABIC, et kui komisjon otsustab mitte jätta spetsifikatsioonile mittevastavat etüleenglükooli uurimisest välja, peaks ta muutma toote kontrollnumbrit, et see hõlmaks ka spetsifikatsioonile mittevastavat etüleenglükooli.

(79)

Spetsifikatsioonile mittevastav etüleenglükool ei ole omaette tooteliik, vaid hapnikuga küllastumise tagajärjel halvenenud etüleenglükool, mis tekib veo ajal eksikombel. Etüleenglükooli tootjad ei tooda sellist toodet sihipäraselt. Olenevalt halvenemise astmest võib spetsifikatsioonile mittevastava etüleenglükooli kas kõrvaldada või segada esmaklassilise etüleenglükooliga ning võtta kasutusele teatavatel kasutusaladel, näiteks autotööstuses mootori jahutusvedelikuna. Seetõttu lükati see väide tagasi ja toote kontrollnumbrit ei olnud vaja muuta.

(80)

Saudi Araabia eksportivatest tootjatest valimit ei moodustatud. Ainsal kontsernil SABICil on kuus tootmisüksust, mille tootmiskulusid kontrolliti eraldi. Ainult üks kuuest tootmisüksusest tootis siseturule ja seega kasutati normaalväärtuse arvutamiseks selle tootmisüksuse tootmiskulusid. Siiski uuriti nii omamaist müüki kui ka liitu suunatud eksporti kontserni tasandil.

(81)

Kõigepealt uuris komisjon, kas eksportivate tootjate kontserni omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle põhjal otsustati, et samasuguse toote kogumüük omamaisel turul oli tüüpiline.

(82)

Arvestades, et siseturul müüdi ja liitu eksporditi ainult ühte tooteliiki, ei olnud komisjonil vaja kontrollida tüüpilisust tooteliigi tasandil.

(83)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa toodangust müüdi uurimisperioodil siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(84)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(85)

Sel juhul on normaalväärtus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi hindade kaalutud keskmine.

(86)

Normaalväärtus on üksnes kasumlikul omamaisel müügil põhinev tegelik omamaine hind uurimisperioodil, kui:

(87)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad ostavad lähteainet, täpsemalt propaani, seotud äriühingult Saudi Aramcolt, mis on riigi omandis ja Saudi Araabias monopoolne tarnija.

(88)

SABIC kuulus Saudi Araabia riiklikule investeerimisfondile kuni 2020. aasta juuni lõpuni, mil Saudi Aramco omandas 70 % suuruse osaluse SABICis. Saudi Araabia valitsusele kuulub Saudi Aramcos 95,8 % suurune osalus ja Tema Ekstsellents Jasir O. Al-Rumayyan, kes on alates 2016. aastast Saudi Aramco juhatuse esimees, on alates 2015. aastast ka nimetatud riikliku investeerimisfondi juhatuse esimees ja direktor. Seepärast käsitatakse neid kahte äriühingut omavahel seotuna, sest valitsus on mõlema äriühingu aktsionär ja Tema Ekstsellents Yasir O. Al-Rumayyan on mõlema äriühingu tippjuht/direktor.

(89)

Selle seotuse tõttu ei saa lähteaine ostmist käsitada tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana ning seega ei saa seda kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Propaani (etüleeni ja seejärel etüleenglükooli tootmiseks kasutatava lähteaine) hinnad kehtestab valitsus, pidades silmas valitsusega seotud äriühingute tegevust. Seega mõjutab kõnealune seotus otseselt hindu, nagu on osutatud alusmääruse artikli 2 lõikes 1.

(90)

Seetõttu uuris komisjon üksikasjalikult lähteainete ostmist ja kasutas normaalväärtuse arvutamiseks allpool kirjeldatud meetodit. SABIC ostab Saudi Aramcolt propaani valitsuse kehtestatud hinnaga, mis on 20 % madalam propaani hinnast Jaapanis (6).

(91)

Alusmääruse artikli 2 lõike 5 teises lõigus on sätestatud, et kui vaatlusaluse toote valmistamise ja müügiga seotud kulud ei kajastu mõistlikult asjaomase osapoole andmetes, tuleb nende korrigeerimiseks või kindlaksmääramiseks võtta aluseks teiste sama riigi tootjate või eksportijate kulud või, kui selline teave ei ole kättesaadav või seda ei ole võimalik kasutada, mõni muu mõistlik alus, sealhulgas teave teiste tüüpiliste turgude kohta.

(92)

Komisjon tegi kindlaks, et lähteaine propaaniga seotud kulud ei olnud SABICi andmetes mõistlikult kajastatud tema seotuse tõttu tarnijaga. Seetõttu korrigeeris komisjon propaani maksumust, suurendades SABICi poolt Saudi Aramcole makstavat hinda, et kõrvaldada 20 % allahindlus ja viia hind Saudi Araabia valitsuse kasutatava võrdlusaluse tasemele.

(93)

Propaani maksumuse korrigeerimise põhjal korrigeeris komisjon SABICi poolt kasutatava etüleeni maksumust etüleenglükooli tootmiskuludes.

(94)

Korrigeeritud tootmiskulude põhjal näitas omamaise müügi analüüs, et alla 80 % omamaisest kogumüügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest madalam. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(95)

Saudi Araabiast liitu eksporditud etüleenglükooli tootsid kuus eksportivat tootjat, kellest kaks on ühisettevõtted äriühingutega ExxonMobil ja SPDC (Mitsubishi Corporationiga seotud äriühing). Etüleenglükooli eksporditakse liidus asuvate seotud kauplejate ja importijate kolme eri võrgustiku kaudu, mida kasutatakse vastavalt SABICi, ExxonMobili ja SPDC toodangu müügiks.

(96)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihind kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Hinda korrigeeriti, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahelisi kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning kasumit.

(97)

Mis puudutab kasumimarginaali, siis koostööd teinud sõltumatute importijate andmete konfidentsiaalsuse tõttu otsustas komisjon esialgu kasutada sarnases tööstusharus toodetud ja sarnastel asjaoludel imporditud keemiatoodet käsitlevas varasemas menetluses kasutatud kasumimarginaali, nimelt 6,89 % kasumimarginaali, mis määrati kindlaks PVA hiljutise uurimise käigus (7). Praeguses etapis on see kasumimarginaal kõige objektiivsem olemasolev alus reaalturuväärtusele vastava ekspordihinna rahuldavaks kindlaksmääramiseks.

(98)

Uurimise käigus esitas kaebuse esitaja dokumendid, mille kohaselt tal on põhjust arvata, et Lotte ja Mitsubishi on sõlminud teatava koostöö- või kompensatsioonilepingu seoses etüleenglükooli turustamise ja müügiga, sealhulgas liidus. Sellest tulenevalt märkis kaebuse esitaja, et kui eksportija ja importija või kolmanda isiku vahelise koostöö- või kompensatsioonilepingu tõttu ei näi ekspordihind olevat usaldusväärne, siis võib ekspordihinna arvutada hinna põhjal, millega imporditud tooteid esimest korda sõltumatule ostjale edasi müüakse.

(99)

Lotte eitas kindlalt, et ta teeb Mitsubishiga koostööd etüleenglükooli turustamisel ja müümisel, sealhulgas liidus. Kaebuse esitaja esitatud teave oli aegunud ja selles viidati 2015. aastale, mil Lotte ja Mitsubishi arutasid ühisettevõtte loomise võimalust, kuid see plaan ei saanud teoks. Seega ei ole Lotte ja Mitsubishi omavahel seotud.

(100)

Mitsubishi väitis, et kaebuse esitaja osutatud teave on aegunud ja et ta ei ole alusmääruse tähenduses Lottega seotud. Ta selgitas, et Mitsubishi Corporationi ja Lotte vahel ei ole kompensatsioonilepingut, mille tõttu Lotte poolt Mitsubishile kohaldatavad etüleenglükooli ekspordihinnad erineksid tavapärases kaubandustegevuses kohaldatavatest müügihindadest.

(101)

Uurimise ajakava tõttu ei saanud komisjon neid märkusi selles etapis põhjalikult uurida, kuid käsitleb seda täiendavalt lõpliku otsuse tegemise eesmärgil, sealhulgas vastuvõetavuse seisukohast.

(102)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(103)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti seoses omamaise kindlustusega, Saudi Araabias toimuva veoga, Saudi Araabias kantavate komisjonitasu-, käitlemis- ja laadimiskulude ning lisakuludega, mereveoga, mereveokindlustusega, ELi tollimaksudega, krediidikuludega, tehnilise abiga, pangatasudega, aasta lõpu allahindluste ja muude allahindlustega.

(104)

Komisjon võrdles alusmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(105)

Kõikide teiste Saudi Araabia eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina Saudi Araabiast pärit koguimpordist uurimisperioodil, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(106)

Koostöö tase on käesoleval juhul suur, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas ligikaudu 100 % koguimpordist uurimisperioodil. Selle põhjal otsustas komisjon määrata kõigi teiste äriühingute dumpingumarginaali suurima dumpingumarginaaliga äriühingu marginaali tasemel.

(107)

Ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(108)

Esmalt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele omamaisel turul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu. Selle põhjal otsustati, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük omamaisel turul oli tüüpiline.

(109)

Arvestades, et siseturul müüdi ja liitu eksporditi ainult ühte tooteliiki, ei olnud komisjonil vaja kontrollida tüüpilisust tooteliigi tasandil.

(110)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suur osa toodangust müüdi uurimisperioodil siseturul sõltumatutele klientidele kasumlikult, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 4 otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki.

(111)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind, olenemata sellest, kas müük on kasumlik või mitte, kui:

(112)

Sel juhul on normaalväärtus kogu uurimisperioodi jooksul toimunud omamaise müügi hindade kaalutud keskmine.

(113)

Normaalväärtus on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta üksnes kasumliku omamaise müügi puhul uurimisperioodil, kui:

(114)

Lotte Chemicals Louisiana LLC poolt varem kohaldatud kulude jaotuse põhjal näitas omamaise müügi analüüs, et selle äriühingu puhul oli alla 80 % kogu omamaisest müügist kasumlik ning kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest madalam. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(115)

Äriühingu MEGlobal Americas Inc. puhul oli alla 80 % kogu omamaisest müügist kasumlik ja kaalutud keskmine müügihind oli tootmiskuludest kõrgem. Seega arvutati normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(116)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(117)

Eksportiva tootja puhul, kes eksportis vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihinnaks alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(118)

Eksportiva tootja puhul, kes eksportis vaatlusalust toodet liitu Šveitsis importijana tegutseva seotud äriühingu kaudu, määrati ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Hinda korrigeeriti, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahelisi kulusid, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulusid, ning kasumit. Kohaldati sama kasumimarginaali, mida on kirjeldatud Saudi Araabia ekspordihinda käsitlevas punktis.

(119)

Äriühinguga MEGlobal Americas seotud, liidus asuv importija müüs osa nimetatud äriühingu toodangust sõltumatutele klientidele ning seetõttu kasutati eespool punktis 3.2.3 esitatud metoodikat.

(120)

Osa toodangust müüs liidus asuv seotud importija aga endaga seotud etüleenglükoolitöötlejale, kes tootis seejärel teist toodet (polüetüleentereftalaat), mida müüdi teistele isikutele. Seotud töötleja tegi uurimise käigus koostööd ja esitas nõutud andmed.

(121)

Kuna edasimüügihind puudus, tugines komisjon ekspordihinna kindlaksmääramisel alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt „mis tahes põhjendatud alusele“, s.t polüetüleentereftalaadi kulustruktuurile.

(122)

Sel viisil kindlaks tehtud etüleenglükooli hinda kasutati seejärel ekspordihinna arvutamiseks punktis 3.2.3 esitatud metoodika kohaselt, võttes arvesse seotud importija olemasolu.

(123)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(124)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 10 vajaduse korral normaalväärtust ja ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi. Kohandusi tehti seoses käitlemis- ja laadimiskuludega, eksportivas riigis toimuva veoga, mereveoga, mereveokindlustusega, tolli- ja muude impordimaksudega, liidus toimuva veoga, krediidikuludega ja omamaise kindlustusega.

(125)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 11 samasuguse toote kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(126)

Selle põhjal on artikli 2 lõike 12 kohased ajutised kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised:

(127)

Valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali vastavalt alusmääruse artikli 9 lõikele 6. See marginaal määrati kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(128)

Selle põhjal on valimiväliste koostööd tegevate eksportivate tootjate ajutine dumpingumarginaal 13,5 %.

(129)

Kõikide teiste USA eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kindlaks kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht väljendatuna protsendina USAst pärit koguimpordist uurimisperioodil, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(130)

Käesoleval juhul moodustas koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport uurimisperioodil ligikaudu 59 % koguimpordist. Selle põhjal otsustas komisjon kehtestada dumpingu jääkmarginaali tasemel, mis vastab kõrgeima dumpingumarginaaliga koostööd tegeva eksportiva tootja marginaalile suurima tüüpilise tehingute rühma puhul ühe kliendi kohta.

(131)

Ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, on järgmised:

(132)

Uurimisperioodil tootis liidus samasugust toodet 12 tootjat, kes kuuluvad üheksasse kontserni. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(133)

Liidu kogutoodang moodustas uurimisperioodil 942 911 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks liidu tootmisharu puudutava kogu kättesaadava teabe põhjal, nagu kaebuse esitaja andmed, mille usaldusväärsust ja täielikkust võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teabega. Koostööst keeldunud liidu tootjate andmeid hindas kaebuse esitaja turuteabe põhjal. Nagu on märgitud põhjenduses 58, moodustas kolme valimisse kaasatud liidu tootja toodang 64,1 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(134)

Vastavalt alusmääruse artikli 4 lõikele 1 võib liidu tootmisharust välja jätta tootjad, kes on seotud Saudi Araabia ja/või Ameerika eksportijate või importijatega ja/või on ise väidetavalt dumpinguhinnaga toote importijad. Artikli 4 lõikes 2 on määratletud, millal saab tootjaid lugeda eksportijate või importijatega seotuks.

(135)

SABIC väitis, et üks kaebuse esitajatest on Saudi Araabiast pidevalt etüleenglükooli importinud ja seetõttu ei tuleks teda käsitada liidu tootjana.

(136)

Uurimisel selgus, et Saudi Araabiast ei importinud etüleenglükooli mitte etüleenglükoolitootja ise, vaid seda tegid kaks temaga seotud äriühingut. Need seotud äriühingud importisid Saudi Araabiast uurimisperioodil väga väikestes kogustes etüleenglükooli eesmärgiga täiendada oma varusid. Need seotud äriühingud on etüleenglükooli kasutajad. Seetõttu ei olnud komisjonil põhjust seda tootjat liidu tootmisharust välja jätta.

(137)

Mitsubishi väitis, et üks kaebuse esitajatest impordib etüleenglükooli asjaomastest riikidest ja seetõttu ei tuleks teda käsitada liidu tootjana.

(138)

Uurimisel selgus, et uurimisperioodi jooksul ei importinud see äriühing vaatlusalust toodet asjaomastest riikidest. Varasemad imporditud kogused olid väga väikesed ja nende eesmärk oli täiendada oma toodangut. Seetõttu ei olnud komisjonil põhjust seda tootjat liidu tootmisharust välja jätta.

(139)

Ka SABIC väitis, et ühe kaebust toetanud tootjaga seotud äriühing importis samuti Saudi Araabiast etüleenglükooli. See äriühing ei teinud koostööd ja puudusid muud tõendid, mis võimaldanuks komisjonil järeldada, et ta tuleks liidu tootmisharu määratlusest välja jätta. Arvestades selle äriühingu väiksust, ei mõjutaks tema väljajätmine kahju ja põhjusliku seose kindlakstegemisele olulist mõju.

(140)

Komisjon uuris ka liidu tootmisharu seoseid vaatlusaluse toote eksportijate või importijatega. Uurimisel selgus, et ühe koostööd mittetegeva tootja üks peamisi aktsionäre on Saudi Araabia etüleenglükoolitootja ja veel kaks koostööd mittetegevat liidu tootjat kuuluvad Ameerika Ühendriikide etüleenglükoolitootjatele. Kuna need äriühingud ei teinud koostööd ja selles küsimuses puudusid muud asjakohased tõendid, ei saanud komisjon järeldada, et nad tuleks liidu tootmisharu määratlusest välja jätta.

(141)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(142)

Et saada liidu tootmisharust võimalikult täielik ülevaade, kogus komisjon andmeid kogu etüleenglükooliga seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud sisekasutuseks või vabaturu jaoks.

(143)

Komisjon leidis, et ligikaudu 7 % liidu kogutarbimisest toimus uurimisperioodil suletud turul, nagu on osutatud allpool tabelis 1. Suletud turg vähenes vaatlusalusel perioodil 28 %.

(144)

Suletud turu ja vabaturu eristamine on kahju analüüsimisel oluline, sest sisekasutuseks mõeldud tooted ei konkureeri otseselt impordiga. Vabaturule suunatud toodang seevastu konkureerib otseselt vaatlusaluse toote impordiga.

(145)

Üks valimisse kaasatud etüleenglükoolitootjatest vahetab osa oma etüleenglükoolitoodangust samaväärse koguse etüleenoksiidi vastu pikaajalise vahetuslepingu alusel, mis näeb ette ka vahetuslepingu sõlmimise ajal kehtestatud vahetustasu. Selle lepingu etüleenglükooli osa mahtu võetakse arvesse makromajanduslike näitajate hindamisel, kuid jäetakse mikromajanduslikest näitajatest välja, sest valimisse kaasatud liidu tootja saadud vahetustasu ei põhine turutingimustel. Pealegi ei mõjutaks kõnealuse vahetuslepingu kohase müügi arvessevõtmine mikromajanduslike näitajate hindamisel kasumlikkuse suundumust ega järeldust, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, nagu on osutatud põhjendustes 197 ja 206.

(146)

Komisjon uuris teatavaid liidu tootmisharuga seotud majandusnäitajaid vabaturu andmete alusel. Need näitajad on müügimaht ja -hinnad liidu turul, turuosa, kasv, ekspordimaht ja -hinnad, kasumlikkus, investeeringutasuvus ja rahavoog. Kui see oli võimalik ja põhjendatud, võrreldi uurimise tulemusi suletud turu andmetega, et saada täielik ülevaade liidu tootmisharu olukorrast.

(147)

Teiste majandusnäitajate mõttekaks uurimiseks tuleb aga vaadelda kogu tegevust, sealhulgas sisetarbimist liidu tootmisharus. Need näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, investeeringud, varud, tööhõive, tootlikkus, palgad ja kapitali kaasamise võime. Need näitajad sõltuvad kogu tegevusest, olenemata sellest, kas toodang on mõeldud sisekasutuseks või seda müüakse vabaturul.

(148)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks kaebuse esitaja kindlaksmääratud liidu kogumüügi alusel, millele liideti Eurostati andmete kohane import kõikidest kolmandatest riikidest.

(149)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt:

(150)

Üldiselt oli vabaturu tarbimine liidus suhteliselt stabiilne, vähenedes 1 %. Aastatel 2017-2019 suurenes liidu turg 6 % (1 522 668 tonnilt 1 614 888 tonnini), kuid vähenes uurimisperioodil 6,8 %, jõudes 1 505 068 tonnini, mida oli peaaegu sama palju kui 2017. aastal.

(151)

Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit etüleenglükooli importi tuleks alusmääruse artikli 3 lõike 4 kohaselt hinnata kumulatiivselt.

(152)

Nimetatud sättega on ette nähtud, et rohkem kui ühest riigist pärit impordi mõju hinnatakse kumulatiivselt ainult juhul, kui on kindlaks tehtud, et

(153)

USAst ja Saudi Araabiast pärit impordi puhul kindlaks määratud dumpingumarginaalid ületasid alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset. Ühestki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud alusmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses tähtsusetu. Uurimisperioodil oli USAst pärit impordi turuosa 16,7 % ja Saudi Araabiast pärit impordi turuosa oli 24,2 %.

(154)

Konkurentsitingimused USAst ja Saudi Araabiast pärit dumpinguhinnaga importtoodete vahel ning asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga importtoodete ja samasuguse toote vahel olid sarnased. Täpsemalt öeldes konkureerivad imporditud tooted tihedalt nii omavahel kui ka liidus toodetud etüleenglükooliga, sest etüleenglükool on väga hinnatundlik homogeenne kaup, mida müüakse sarnastele kliendikategooriatele. Kuigi müügikanalites võib esineda mõningaid erinevusi (liidu tootmisharu müüb sõltumatutele klientidele otse, USA eksportivad tootjad müüvad kas otse või endaga seotud importijate/kauplejate kaudu ning Saudi Araabia eksportivad tootjad müüvad peamiselt endaga seotud importijate/kauplejate kaudu), põhineb konkurents peamiselt madalaimal hinnal, mitte nimetatud müügikanalitel.

(155)

Lisaks müüdi mõlemast riigist pärit imporditud tooteid hindadega, mis olid tublisti madalamad liidu tootmisharu kuludest, nagu on märgitud põhjenduses 211, mis aitas sarnasel viisil kaasa liidu tootmisharu mõjutanud hinnalangusele, nagu on kirjeldatud põhjendustes 188–190.

(156)

Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid täidetud ning USAst ja Saudi Araabiast pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

(157)

SABIC väitis, et Saudi Araabiast pärit importi ei tohiks kumuleerida USAst pärit impordiga, sest i) Saudi Araabiast ja USAst pärit importi iseloomustasid erinevad suundumused; ii) Saudi Araabiast pärit impordi keskmine ühikuväärtus oli 5 % kõrgem kui USAst pärit impordil; iii) Saudi Araabia ja USA tootjad müüvad etüleenglükooli ELi eri kanalite kaudu ja erinevate hindadega.

(158)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Otsus selle kohta, kas importi tuleks hinnata kumulatiivselt või mitte, peab põhinema alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumidel, mis on käesoleval juhul täidetud, nagu on rõhutatud põhjendustes 153–155. Ükski SABICi poolt esile toodud asjaoludest ei sea kahtluse alla Saudi Araabiast ja USAst pärit impordi ühise käsitlemise asjakohasust.

(159)

Komisjon määras impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa väljaselgitamiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(160)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus järgmiselt:

(161)

Import asjaomastest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 38 %. Turuosa kasv oli veelgi suurem: vaatlusaluse impordi turuosa kasvas 12,5 protsendipunkti võrra (31,6 %lt 2017. aastal 44,1 %le uurimisperioodil). Kuna tarbimine oli uurimisperioodil võrreldes 2017. aastaga üsna stabiilne, toimus asjaomaste riikide turuosa järsk kasv selgelt teiste turuosaliste, eelkõige liidu tootmisharu arvelt.

(162)

Komisjon määras impordi hinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Oluline on selgitada, et nende statistiliste hindade tase võib erineda koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kontrollitud hindadest, sest suurem osa asjaomastest riikidest, eelkõige Saudi Araabiast, pärit toodangust imporditakse seotud importijate/hulgimüüjate kaudu. Viimaseid käsitlev teave kinnitab allpool nimetatud suundumusi ja üldisi tasemeid.

(163)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind liidus muutus järgmiselt:

(164)

Asjaomastest riikidest pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 35 %. Vaatlusalusel perioodil langesid mõlemast asjaomasest riigist pärit impordi hinnad: USA puhul 41 % ja Saudi Araabia puhul 33 %. See langus oli eriti ilmne aastatel 2018–2019, mil USA eksportivad tootjad suurendasid oma turuosa liidu tootmisharu arvelt 8,3 protsendipunkti võrra, samal ajal kui Saudi Araabia eksportivad tootjad säilitasid oma turuosa, alandades samuti hindu väga sarnasel viisil.

(165)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

(166)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemust väljendati protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate teoreetilisest käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et Saudi Araabiast pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli [10,7–13,0] %, samas kui kahe asjaomase Ameerika äriühingu kõigi tehingute kaalutud keskmise põhjal ei esinenud USAst pärit impordi puhul hinna allalöömist.

(167)

Kui võrrelda uurimisperioodi müügihindu liikide kaupa samal kaubandustasandil tehtud tehingute puhul, ilmneb, et asjaomastest riikidest pärit import lõi liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt [7.6–9.3] % võrra.

(168)

Pidades silmas, et vaatlusalune toode on kaup, konkurents põhineb suuresti üksnes hinnal ja selle kauba hinnad on väga läbipaistvad (s.t turul teada), loetakse selliseid marginaale märkimisväärseks. Väikesegi hinnavahe korral vahetab ostja tarnijat. Seda kinnitasid ka kasutajate vastused. Lisaks, nagu on näidatud tabelites 3 ja 7, oli mõlemast asjaomasest riigist pärit impordi hind uurimisperioodil liidu tootmisharu tootmiskuludest madalam.

(169)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(170)

Nagu on märgitud põhjenduses 58, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(171)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete põhjal, mis sisaldusid kaebuse esitaja vastustes küsimustikule. Andmed hõlmasid kõiki liidu tootjaid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule. Mõlemad andmestikud leiti olevat liidu tootjate majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(172)

Makromajanduslikud näitajad on toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurusjärk ja varasemast dumpingust taastumine.

(173)

Mikromajanduslikud näitajad on keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(174)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(175)

Liidu tootmisharu tootmismaht oli kuni 2018. aastani üsna stabiilne, kuid seejärel vähenes 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes 14,4 % ja uurimisperioodil 2019. aastaga võrreldes 5,4 %. See tootmismahu vähenemine langes kokku impordimahu järsu suurenemise ja impordihindade langusega 2019. aastal, nagu on näidatud eespool tabelites 2 ja 3. Kokkuvõttes vähenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 19 %.

(176)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil peaaegu muutumatu. See vähenes veidi uurimisperioodil, muu hulgas ühe liidu tootja tehases 2020. aasta jaanuaris toimunud õnnetuse tõttu (8).

(177)

Tootmisvõimsuse rakendamine kajastas tootmismahu suundumust ja vähenes vaatlusalusel perioodil 13 protsendipunkti võrra.

(178)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(179)

Kogumüük liidus vähenes vaatlusalusel perioodil 20 %. See vähenemine, mis algas 2019. aastal, toimus asjaomastest riikidest pärit impordi mahu samaaegse märkimisväärse kasvu taustal.

(180)

Müük suletud turule vähenes vaatlusalusel perioodil 28 %.

(181)

Liidu tootmisharu kogumüük vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil 18 %. Liidu tootmisharu kogumüügi suundumuse tõttu vähenes liidu tootmisharu turuosa 8,3 protsendipunkti võrra: 55,8 %lt 2017. aastal 47,5 %le uurimisperioodil. Samal ajavahemikul suurendasid asjaomased riigid oma turuosa 31,6 %lt 2017. aastal 44,1 %le uurimisperioodil ehk rohkem kui 12,5 protsendipunkti võrra, nagu on märgitud põhjenduses 159.

(182)

Eespool esitatud toodangu, müügimahu ja turuosa näitajad osutavad sellele, et liidu tootmisharu ei suutnud vaatlusalusel perioodil kasvada ei absoluutarvudes ega tarbimise suhtes.

(183)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(184)

Halvenevate turutingimuste tõttu vähenes liidu tootmisharu töötajate arv vaatlusalusel perioodil 8 %. Kuna tootmine vähenes veelgi rohkem, vähenes tootlikkus vaatlusalusel perioodil 13 %.

(185)

Kõik dumpingumarginaalid olid üle miinimumtaseme. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli märkimisväärne, arvestades asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu ning vaatlusaluse toote suurt hinnatundlikkust.

(186)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

(187)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(188)

Liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele vabaturul langesid vaatlusalusel perioodil 40 %. Suurim hinnalangus võrreldes eelneva aastaga toimus 2019. aastal, kui asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga import kasvas 38 %, samas kui tarbimine jäi laias laastus samaks.

(189)

Ühiku tootmiskulud olid valimisse kaasatud tootjatel ajavahemikul 2017–2019 üsna stabiilsed, ent vähenesid uurimisperioodil, ehkki müügihinnast vähem, peamiselt etüleenglükooli tootmisel kasutatava peamise tooraine etüleeni väiksema maksumuse tõttu.

(190)

See osutab märkimisväärsele hinnasurvele, mis oli tingitud asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahu järsust suurenemisest.

(191)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(192)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud töötaja kohta kasvasid vaatlusalusel perioodil 5 %. Kasv tulenes peamiselt inflatsioonist ja keemiatööstuses töötavate töötajate palkade väikesest iga-aastasest tõusust.

(193)

Valimisse kaasatud liidu tootjate varud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(194)

Valimisse kaasatud liidu tootjate lõppvarud kasvasid vaatlusalusel perioodil 42 %.

(195)

Varud protsendina toodangust kasvasid vaatlusalusel perioodil 62 %.

(196)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(197)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse väljaselgitamiseks tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Vaatlusalusel perioodil, alates 2019. aastast, vähenes kasumlikkus märkimisväärselt keskmiste müügihindade ja tootmiskulude muutuste tõttu, mida on kirjeldatud põhjendustes 188 ja 189. Asjaomastest riikidest pärit impordi märkimisväärse mahu survel pidi liidu tootmisharu langetama müügihindu oluliselt allapoole tootmiskulusid, jäädes seetõttu uurimisperioodil suurde kahjumisse, mille määr oli vahemikus 10,8–13,2 %.

(198)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoo suundumus arenes üldjoontes sarnaselt kasumlikkuse suundumusega. Kuni 2018. aastani olid valimisse kaasatud liidu tootjate rahavood positiivsed, kuid alates 2019. aastast kajastasid nad üha negatiivsemat rahajääki. Kokkuvõttes vähenes rahavoog vaatlusalusel perioodil 127 %. See ohustab tõsiselt liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust rahastada.

(199)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 67 %. Peaaegu kõik investeeringud tehti vananenud põhivara asendamiseks. Investeeringud, mille eesmärk oli suurendada tootmisvõimsust või tõhusust, olid marginaalsed, mis osutas halvenevatele turuväljavaadetele, s.t turuosa ja kasumlikkuse vähenemisele.

(200)

Investeeringutasuvus on kasumi protsendimäär investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. See suurenes pisut 2018. aastal, kuid liikus seejärel ülejäänud vaatlusaluse perioodi jooksul järsult miinusesse, peegeldades kasumlikkuse suundumust.

(201)

Kolm valimisse kaasatud liidu tootjat kuuluvad suurtesse kontsernidesse ja seega on nende kapitali kaasamise võime parem kui eraldiseisvatel sarnases finantsolukorras äriühingutel. Kuna aga nende finantsolukord on nii märkimisväärselt halvenenud, on nende suutlikkus tulevikus kapitali kaasata selgelt ohus.

(202)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 38 %. Liidu üsna stabiilse tarbimise juures kasvas asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa 2017. aasta 31,6 %lt uurimisperioodil 44,1 %le. See turuosa kasv toimus liidu tootmisharu arvelt; liidu tootmisharu kaotas vabaturul 10,7 protsendipunkti oma turuosast.

(203)

Asjaomaste riikide turuosa suurenemine liidu turul oli võimalik märkimisväärse hinnasurve tõttu, sest uurimisperioodil müüdi asjaomastest riikidest imporditud tooteid hinnaga, mis oli liidu tootmisharu kuludest keskmiselt [12–15] % madalam. Seega vähenes asjaomastest riikidest imporditud toodete hind vaatlusalusel perioodil 35 %. Selleks et säilitada mõistlik turuosa ja tootmismaht majanduslikul tasemel, ei olnud liidu tootmisharul muud valikut kui hindu alandada. Kuigi etüleeni hinna languse tõttu vähenesid ka tootmiskulud, oli impordi hinnasurve nii suur, et see sundis liidu tootmisharu langetama hindu allapoole tootmiskulusid, mistõttu uurimisperioodi lõpuks jäädi suurde kahjumisse.

(204)

Sellise turuolukorra tõttu oli kõikide peamiste makromajanduslike kahjunäitajate suundumus vaatlusalusel perioodil negatiivne. Tootmismaht ja müügimaht vabaturul vähenesid vastavalt 19 % ja 18 %. Tööhõive ja tootlikkus vähenesid vastavalt 7 % ja 13 %.

(205)

Samuti halvenesid peamised mikromajanduslikud näitajad. Liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele vabaturul langesid vaatlusalusel perioodil 40 %, samal ajal kui nende kulud vähenesid vaid 13 %, mis põhjustas kasumlikkuse märgatava halvenemise: kui 2017. aastal teeniti kasumit määraga 16,7–20,5 %, siis uurimisperioodil jäädi kahjumisse, mille määr oli 10,8–13,2 %. Lõppvarud kasvasid 42 %. Rahavoog ja investeeringud vähenesid vastavalt 127 % ja 63 %.

(206)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(207)

CPME väitel näitavad uurimisperioodijärgsed andmed, et liidu tootmisharu taastub väidetavast kahjust, mida kanti 2020. aasta esimesel poolel, kuna 2020. aasta juulist novembrini etüleenglükooli hinnad tõusid.

(208)

See teave jääb väljapoole uurimisperioodi ja on igal juhul liiga fragmentaarne, et teha järeldusi kahjustava dumpingu kohta. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(209)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Need tegurid on import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu ekspordimahud, müük suletud turul, muud kasumlikumad tooted kui etüleenglükool, amortisatsioonikulud, tooraine hind/konkurentsivõime puudumine, COVID-19 pandeemia, etüleenglükool kui ülemaailmselt kaubeldav kaup, nafta hind, USA-Hiina „kaubandussõda“, üleilmne hinnalangus vaatlusalusel perioodil, endale ise tekitatud kahju ja polüetüleentereftalaadi import liitu.

(210)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 38 % ja selle impordi turuosa suurenes 2017. aasta 31,6 %lt uurimisperioodiks 44,1 %le. See areng toimus hoolimata suhteliselt stabiilsest tarbimisest vaatlusalusel perioodil.

(211)

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil keskmiselt 35 %: USAst pärit impordi hinnad langesid 41 % ja Saudi Araabiast pärit impordi hinnad 33 %. See müügihindade langus oli eriti ilmne 2019. aastal, mil asjaomastest riikidest pärit impordi maht kasvas 46 % võrreldes 2017. aastaga. Uurimisperioodil lõi asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu hinnad alla keskmiselt [7,6–9,3] % võrra ning kõnealuse impordi hinnad olid keskmiselt [12–15] % madalamad kui liidu tootmisharu kulud.

(212)

On selge, et langevate hindadega impordi suurel kasvul oli oluline osa liidu tootmisharu majandusnäitajate halvenemises. Etüleenglükool on homogeenne kaup, mille müük klientidele sõltub peaaegu eranditult hinnast. Seetõttu on ka väikesel hinnavahel olulised tagajärjed.

(213)

Komisjon leidis, et olenemata võimalikust hinna allalöömisest sundis dumpinguhinnaga import igal juhul liidu tootjaid langetama hindu tasemeni, kus liidu tootjad kandsid märkimisväärset kahju. Kuigi liidu tootmisharu keskmised ühikukulud vähenesid vaatlusalusel perioodil 13 %, ei olnud see piisav, et korvata dumpinguhinnaga impordi põhjustatud järsu hinnalanguse mõju. Liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele vabaturul langesid vaatlusalusel perioodil 40 % ehk märksa rohkem kui liidu tootjate kulud. Selle tulemusena liikus liidu tootmisharu, kus enne dumpinguhinnaga impordi sissevoolu teeniti kasumeid, alates 2019. aastast tugevasse miinusesse ning kajastas kahjumid, mille määr 2019. aastal oli vahemikus 8,3 %–10,2 % ja uurimisperioodil vahemikus 10,8 %–13,2 %. Need märkimisväärsed kahjud muudavad liidu tootmisharu tegevuse jätkamise majandusliku põhjendatuse küsitavaks.

(214)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(215)

Import asjaomastest riikidest moodustas 2019. aastal ja uurimisperioodil ligikaudu 90 % liidu koguimpordist. Venemaalt ja Kuveidist pärit import moodustas uurimisperioodil vastavalt 2,7 % ja 1,3 % liidu koguimpordist.

(216)

Venemaalt pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 1 % ning selle turuosa vähenes 2018. ja 2019. aastal, kuid kasvas uurimisperioodil samale tasemele kui 2017. aastal, s.t 1,2 %ni. Venemaalt pärit impordi keskmine hind oli 2017. ja 2018. aastal kõrgem ning 2019. aastal ja uurimisperioodil madalam kui asjaomastest riikidest pärit impordi hind.

(217)

Kuveidist pärit import vähenes 2018. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 21 % (2017. aastal Kuveidist ei imporditud) ning selle turuosa vähenes samal perioodil 0,7 %lt 0,6 %le. Kuveidist pärit impordi keskmised hinnad olid madalamad kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad.

(218)

Import muudest kolmandatest riikidest ja selle turuosa vähenesid vaatlusalusel perioodil peaaegu poole võrra; uurimisperioodil moodustas selle impordi turuosa 2,7 %. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad.

(219)

Eeltoodu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest riikidest pärit impordi areng võis liidu tootmisharu olukorrale avaldada üksnes marginaalset mõju, kui üldse.

(220)

Liidu tootjate ekspordimahud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt:

(221)

Nende eksport moodustas nii vaatlusalusel perioodil kui ka uurimisperioodil keskmiselt 3 % kogutoodangust.

(222)

Kokkuvõttes vähenesid liidu tootmisharu eksport ja hinnad vastavalt 47 % ja 50 %.

(223)

Võttes arvesse eksportmüügi piiratud ja vähenevat osakaalu liidu tootmisharu kogutoodangus, tegi komisjon esialgse järelduse, et ekspordimahud ei olnud liidu tootmisharu kantud olulise kahjuga seotud.

(224)

Mitsubishi Corporation väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud liidu tootmisharu väikestest ekspordimahtudest.

(225)

Komisjon ei nõustu selle väitega. Liidu tootmisharu ei ole orienteeritud ekspordile, sest nõudlus liidu turul on suurem kui liidu tootmisharu tootmisvõimsus. Liidu tootmisharu ei olnud ekspordile orienteeritud ka 2017. ja 2018. aastal, mil liidu tootmisharu teenis kasumeid.

(226)

Nagu on näidatud tabelis 1, vähenes liidu tootmisharu müük suletud turul vaatlusalusel perioodil 28 %. See müük moodustas aga suhteliselt väikese osa liidu tootmisharu kogutoodangust ehk 12,6 %.

(227)

Arvestades suletud turu väiksust, ei ole selle areng olulisel määral seotud liidu tootmisharu olukorra halvenemisega ega selgita seda.

(228)

Mitu huvitatud isikut (CPME, Arteco, HELM, Oxyde) väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud liidu tootmisharu otsusest keskenduda etüleenglükooli asemel muudele, kasumlikumatele toodetele, kuivõrd etüleenglükoolitootjad saavad oma tootmise etüleenglükoolilt üle viia muudele etüleenoksiidi derivaatidele. Lisaks väideti, et see otsus suurendas etüleenglükooli tootmise püsikulusid ühiku kohta. Samuti väitis Arteco, et etüleenglükooli tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist ei saa vaadelda eraldi etüleenoksiidi derivaatide tootmise kasvust samadel tootmisliinidel. Lisaks väitis ta, et etüleenglükooli kasumlikkust ei saa vaadelda eraldi etüleenoksiidi derivaatide kasumlikkusest.

(229)

Uurimine neid väiteid ei kinnitanud. Liidu tootmisharu on jätkuvalt keskendunud etüleenglükooli tootmisele liidus. Valimisse kaasatud liidu tootjad toodavad etüleeni kontserni sees ning lisaks kontsernisiseselt etüleenglükooli ja muude toodete tootmiseks kasutamisele müüvad nad seda ka teistele isikutele. Seega on etüleenglükoolitootjatel juurdepääs piisavale kogusele etüleenoksiidile, et toota piisavalt etüleenglükooli ja muid etüleenoksiidi derivaate vastavalt oma tootmisvõimsusele. Liidu tootmisharu kavatseb suurendada ka etüleenoksiidi tootmisvõimsust, nagu on rõhutanud ka mitu huvitatud isikut, näiteks HELM. Liidu tootmisharu oli sunnitud etüleenglükooli tootmist vähendama, sest selle müügihind oli asjaomastest riikidest pärit impordi hinnasurve tõttu tootmiskuludest märkimisväärselt madalam. Kui liidu turul on taastatud võrdsed võimalused, jätkab liidu tootmisharu etüleenglükooli tootmist suuremas koguses, nagu ta tegi enne asjaomastest riikidest pärit impordi järsku kasvu.

(230)

Seega tuleneb võimalik mõju püsikuludele otseselt dumpinguhinnaga impordi negatiivsest mõjust, mitte etüleenoksiidi derivaatide tootmisest.

(231)

Peale selle ei tooda liidu tootmisharu muid tooteid, näiteks etüleenoksiidi derivaate, etüleenglükooliga samal tootmisliinil. Põhjendustes 174–201 hinnatud kahjunäitajad on seotud üksnes etüleenglükooli tootmise ja müügiga. Seetõttu ei saa etüleenglükooli kasumlikkust seostada muude toodete, näiteks etüleenoksiidi derivaatide kasumlikkusega, kuna need tooted ei ole uurimisega hõlmatud. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(232)

Mitu huvitatud isikut (Arteco, HELM, Oxyde) väitsid, et liidu tootmisharu finantstulemused halvenesid suurte amortisatsioonikulude tõttu.

(233)

Uurimisel leiti, et amortisatsioonikulud ei ole suured, moodustades tootmiskuludest 1–3 %. Seega ei olnud neil märkimisväärset mõju liidu tootmisharu finantstulemustele. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(234)

Mitu huvitatud isikut (Mitsubishi Corporation, Arteco, Oxyde) väitsid, et liidu tootmisharu finantstulemuste halvenemine oli tingitud suurematest tootmiskuludest võrreldes asjaomaste riikide tootjatega, sest liidu tootjad kasutavad etüleeni tootmiseks kallimat toorainet (toorbensiin) kui nende USA ja Saudi Araabia konkurendid (kildagaas ja etaan) ning seetõttu puudub neil konkurentsivõime. Arteco väitis ka, et USA ja Saudi Araabia tootmisprotsessis toodetakse vähem kõrvaltooteid, mistõttu tehaste rajamine on odavam ja käitamine on vähem keerukas. Lisaks väitis ta, et liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes suurte energiakulude tõttu.

(235)

Komisjon ei nõustunud selle väitega. Kuigi on tõsi, et USA ja Saudi Araabia tootjatel võis olla mõningane kulueelis seoses teatavate toorainetega, ei takistanud see liidu tootmisharul saavutamast kõrgeid kasumimarginaale 2017. ja 2018. aastal (vt tabel 10), s.t enne asjaomastest riikidest pärit ja järsult langevate hindadega impordi suurt kasvu. Seega oli liidu tootmisharu raske finantsolukord tingitud dumpinguhinnaga impordist, mitte erinevatest kasutatavatest toorainetest.

(236)

Mis puudutab väidet kõrvaltoodete kohta, siis Arteco ei põhjendanud oma väidet ühegi tõendiga ega täpsustanud, milliseid kõrvaltooteid ta silmas peab. Komisjon võib vaid oletada, et Arteco viitas teistele etüleenglükooli tootmise protsessis tekkivatele glükoolidele, nagu dietüleenglükool ja trietüleenglükool. Need tooted tekivad aga etüleenglükooli tootmisprotsessis olenemata sellest, millist lähteainet etüleeni tootmisel kasutatakse. Kuigi trietüleenglükooli ja dietüleenglükooli mahus võib tootjate lõikes esineda mõningaid erinevusi, on need erinevused väikesed ega saa seetõttu avaldada olulist mõju tootja finantstulemustele. Sellest hoolimata on dietüleenglükoolile ja trietüleenglükoolile olemas turg ning seega teenivad need tooted äriühingutele tulu. Samuti ei põhjendanud Arteco oma väidet kõnealuste tehaste ehitamise ja käitamise kohta. Etüleenglükoolitehased on liidus täielikult automatiseeritud ja eeldavad minimaalset tööjõu kaasamist, kuna etüleenglükooli tootmise protsess on üsna lihtne. Lõpuks, mis puudutab energiakulusid, siis uurimisel selgus, et need moodustavad liidu tootmisharu tootmiskuludest ligikaudu 3 %, mistõttu neil ei saanud olla märkimisväärset mõju liidu tootmisharu konkurentsivõimele. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(237)

Mitu huvitatud isikut (CPME, Arteco, HELM, Oxyde) väitsid, et COVID-19 pandeemia mõjutas liidu etüleenglükooli tootmisharu 2020. aasta esimeses kvartalis ja veelgi enam 2020. aasta teises kvartalis. CPME väitel eelnes liidus etüleenglükooli tootmise ja müügi vähenemisele etüleenglükoolinõudluse vähenemine COVID-19 pandeemia tõttu. Täpsemalt väitis ta, et autode müügi (ja tootmise) seiskumine ja lendude peatamine liikumispiirangute ajal vähendasid ELis nõudlust etüleenglükooli järele, mida kasutatakse külmumis- ja jäätumisvastaste vedelike tootmiseks.

(238)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu olukord hakkas märkimisväärselt halvenema juba 2019. aastal, tükk aega enne COVID-19 pandeemia algust liidus (2020. aasta algus). Ükski liidu tootja ei sulgenud pandeemia ajal oma tootmiskohti, välja arvatud hooldustöödeks. Pealegi ei olnud pandeemia mõju liidu tarbimisele ühene: vähenenud nõudlust automootorite jahutusvedelike järele kompenseeris haiguspuhangu ajal kasvav nõudlus polüetüleentereftalaadi järele, mida kasutati vee, toidu ja käte desinfitseerimisvahendite kaitsepakendite valmistamiseks, nagu rõhutas ka SABIC.

(239)

Kui tarbimine vähenes uurimisperioodil 2017. aastaga võrreldes vaid 1 % võrra, siis liidu tootmisharu toodang kahanes 19 %, tootmisvõimsuse rakendamine peaaegu 14 protsendipunkti, müük vabaturul 20 % ja turuosa 10,7 protsendipunkti.

(240)

Kuigi ei ole välistatud, et COVID-19 pandeemia mõjutas teataval määral liidu tootmisharu olukorda uurimisperioodi lõpus, tuleb kokkuvõttes otsustada, et see ei olnud liidu tootmisharu kantud olulise kahju peamine põhjus.

(241)

Arteco ja Oxyde väitsid, et USAst ja Saudi Araabiast pärit import liitu ei mõjutanud etüleenglükooli hinnakujundusmehhanismi, kuna tegemist on ülemaailmselt turustatava kaubaga, ning et kaebuse esitaja määras Euroopa lepingulise hinna. Lisaks väideti, et i) kõnealused hinnad peegeldavad hindu Aasia turul, kuna Hiina on maailma suurim etüleenglükooliturg, ja ii) etüleenglükooli hinnad on tihedalt seotud etüleenglükooli olulise lähteaine, s.t etüleeni hinnasuundumusega. Lisaks väideti, et 2019. aasta märtsist kuni 2020. aasta märtsini suurenes vahe etüleeni ja etüleenglükooli hinnasuundumuste vahel ning väidetavalt oli selle põhjuseks ülemaailmne etüleenglükooli pakkumise ja nõudluse vahekord, mida oli mõjutanud Hiina, ning et see hinnasuundumuste vahe suurenemine mõjutas negatiivselt liidu tootjate kasumlikkust.

(242)

See väide ei vasta tõele. Liidu etüleenglükoolitootjad ei määra Euroopa lepingulist hinda. Euroopa lepinguline hind kajastab hinda ELis teataval ajahetkel, s.t see on indeks. Turul, kus on mitu ostjat ja müüjat, kajastab hind pakkumise ja nõudluse vahekorda turul ning seega ei saa üks ega mitu turuosalist seda teistest turuosalistest sõltumatult määrata. Tehingu hinda ei saa määrata ainult müüja. Kuna kaebuse esitaja tegutseb üksnes müügipoolel, ei saa ta selle indeksiga manipuleerida. Praktikas edastavad Euroopa lepingulise hinna kohta teavet mitu andmete esitajat. Selle teabe teevad kindlaks ja avaldavad sõltumatud turukonsultandid. Neli peamist andmete edastajat on ICIS, (10) IHS, (11) Wood Mackenzie Chemicals (12) ja Tecnon (13). Need turukonsultandid tuginevad anonüümsetele uuringutele, mille käigus kogutakse andmeid ostjate ja müüjate vahel kokku lepitud hindade kohta. Üldjoontes on nende turukonsultantide esitatavad Euroopa lepingulised hinnad omavahel kooskõlas. Euroopa lepingulise hinna uuringutes võivad osaleda kõik isikud, sealhulgas importijad, kes müüvad või ostavad etüleenglükooli turul olulistes kogustes. Euroopa lepinguline hind järgib tõepoolest teataval määral etüleenglükooli hinda Aasias, ja etüleeni kui peamise tooraine hinna muutumine mõjutab etüleenglükooli müügihinda.

(243)

Liidu turul müüakse etüleenglükooli kas pikaajaliste lepingute alusel või ühekordsete tarnetena („hetketehingud“). Hinnangute kohaselt moodustab lepingute alusel toimuv müük ligikaudu 80 % kogumüügist liidus ja hetketehingute arvele langeb ülejäänud 20 %. Lepingujärgse müügi puhul põhineb hinnavalem Euroopa lepingulisel hinnal, millest on maha arvatud allahindlus. Kui Euroopa lepinguline hind on turuteabe edastajate avaldatud kuuindeks, nagu on selgitatud põhjenduses 242, siis allahindlused on konfidentsiaalsed. Müüjate vahelise konkurentsi aluseks on allahindlus. Lepingujärgse hinna üle peetakse läbirääkimisi igakuiselt ja seda mõjutavad hetkehinnad, sest etüleenglükooliga kaubeldakse väga läbipaistval turul, kus turuosalised kohanevad kiiresti dumpinguhinnaga impordist tingitud olukorraga. USA ja Saudi Araabia eksportijad, isegi kui nad seovad oma müügihinna liidu turul Euroopa lepingulise hinnaga, surusid etüleenglükooli müügihinna alla, suurendades ostjatele pakutavat allahindlust. Seetõttu ei saa kahjulikku mõju liidu turule omistada Euroopa lepingulise hinna indeksile kui sellisele. Kahju põhjustas madala hinnaga impordi sissevool liidu turule, mis alandas hetke- ja lepinguhindu ostjate kasuks. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(244)

CPME ja CIRFS väitsid, et etüleenglükooli hinna langus liidus oli põhjustatud naftahinna langusest uurimisperioodi teisel poolel, mitte dumpinguhinnaga impordist asjaomastest riikidest.

(245)

Nagu on märgitud põhjenduses 234, põhineb etüleeni tootmine liidus toorbensiinil, mis on toornafta rafineerimisel saadav toode. Seepärast mõjutab naftahinna areng nii etüleeni maksumust ja hinda kui ka etüleenglükooli maksumust ja hinda. Nagu on selgitatud põhjenduses 205, vähenesid liidu tootmisharu tootmiskulud vaatlusalusel perioodil 13 %, samas kui etüleenglükooli müügihind langes palju rohkem, s.t 40 %. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(246)

2018. aasta augustis kehtestati Hiinas USA etüleenglükoolile täiendav 25 % suurune imporditollimaks, mis väidetavalt sundis USA tootjaid suunama oma ekspordi Hiina asemel liitu. Seetõttu väitsid mitu huvitatud isikut (Mitsubishi Corporation, Arteco, Oxyde), et kahju peamine põhjus on Hiina ja USA vaheliste kaubandussuhete halvenemine. Need huvitatud isikud olid seisukohal, et pärast seda, kui 2020. aastal kehtestati ajutine vabastus kõnealustest tariifidest, oleks olukord liidu turul muutunud taas endiseks.

(247)

Need argumendid ei ole asjakohased, sest alusmääruses ja WTO dumpinguvastases lepingus sätestatud õiguslik standard on dumpinguhindadega impordi tekitatud kahju olemasolu, mitte poliitilised ega muud välised kaalutlused, mis võivad olla sellise impordiga seotud. Igal juhul märgib komisjon, et kuigi piiranguid tõepoolest leevendati, kohaldatakse täiendavaid tariife üldjuhul jätkuvalt ning ei ole selge, kuidas olukord edaspidi muutub. Lisaks on USA etüleenglükooli tootmisharu orienteeritud ekspordile ja selle tootmisvõimsus kasvab. Ka Hiinas suurendatakse etüleenglükooli tootmisharu tootmisvõimsust, et muutuda impordist sõltumatuks. Seetõttu on tõenäoline, et USA tootjate suur huvi liidu turu vastu jääb püsima, olenemata USA ja Hiina vahelistest vaidlustest.

(248)

Mitu huvitatud isikut (Mitsubishi, CIRFS) väitsid, et liidu tootmisharu kantud kahju langes kokku etüleenglükooli üleilmsete hindade ühe suurima langusega viimase kümne aasta jooksul, mis ei olnud omane üksnes liidu turule, vaid toimus kogu maailmaturul. Nende väitel oli see seotud etüleenglükooli ülemaailmse tootmisvõimsuse olulise suurenemise ja vastava ülemaailmse nõudluse puudumisega – ainuüksi 2018. aasta lõpus lisandus Hiinas täiendav tootmisvõimsus [1,5–2,5] miljonit tonni aastas. 2019. aasta novembri seisuga oli etüleenglükooli kogu tootmisvõimsus ligikaudu [37,5–38,5] miljonit tonni aastas, mis tähendab, et ülepakkumine moodustas [10–20] %, ja 2020. aasta jooksul lisandus märkimisväärne täiendav tootmisvõimsus. Seetõttu oli kahju väidetavalt põhjustatud pigem maailmaturu ajaloolistest madalatest hindadest kui dumpingust.

(249)

Need asjaolud võivad anda lõpliku selgituse selle kohta, miks importi müüdi liidus dumpinguhindadega. Fakt on siiski, et eespool nimetatud hindade ja mahtude kaudu põhjustas kõnealune dumpinguhinnaga import liidu tootmisharule olulist kahju – ning see on kohaldatav õiguslik standard vastavalt alusmäärusele ja WTO dumpinguvastasele lepingule, mis ei näe ette dumpingu kasuks otsustamise põhjuste analüüsi. Uurimine näitas, et etüleenglükooli tootmiseks on maailmas tõepoolest ülevõimsus. Saudi Araabia ja USA tootjad on oma tootmisvõimsust märkimisväärselt suurendanud ning hinnangute kohaselt suurendavad USA eksportijad tootmisvõimsust ligikaudu 6 miljoni tonnini aastas. Selle liigse tootmisvõimsuse tõttu otsisid USA ja Saudi Araabia eksportivad tootjad turge ja müüsid uurimisperioodil liidu turul märkimisväärses koguses etüleenglükooli dumpinguhinnaga. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(250)

SABIC väitis, et üks liidu tootja võttis ühendust SABICiga, et turustada etüleenglükooli liidu turul, ning mitu liidu tootjatega seotud äriühingut (nagu on märgitud põhjenduses 40) importisid etüleenglükooli Saudi Araabiast, põhjustades liidu tootmisharule ise kahju.

(251)

Mis puudutab väidet, et üks liidu tootja võttis ühendust SABICiga, et turustada Saudi Araabia etüleenglükooli liidu turul, siis uurimisel selgus, et SABICi ja asjaomase liidu tootja vahel lepingut ei sõlmitud. Lisaks võttis liidu tootja SABICiga selles küsimuses ühendust põhjusel, et hinnalanguse tõttu liidu turul, mis põhjustas märkimisväärset kahju, otsis see tootja muid võimalusi tegevuse jätkamiseks liidu etüleenglükooliturul. See on veel üks märk raskest olukorrast liidu tootmisharus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(252)

Mitu huvitatud isikut (Arteco, HELM ja Oxyde) väitsid ilma sellekohaseid tõendeid esitamata, et etüleenglükooli tarbimist mõjutas polüetüleentereftalaadi suurenenud import liitu.

(253)

See väide ei vasta tõele. Polüetüleentereftalaadi import liitu oli vaatlusalusel perioodil muutuva suurusega. Lisaks, nagu on märgitud põhjenduses 150, oli tarbimine vabaturul uurimisperioodi lõpuks suhteliselt stabiilne. Seega lükatakse see väide tagasi.

(254)

Dumpinguhindadega impordi ja asjaomaste riikide turuosa olulise suurenemise ning liidu tootjate müügi ja turuosa märkimisväärse vähenemise, hinnalanguse ja liidu tootmisharu finantsolukorra halvenemise vahel on selge ajaline kokkulangevus.

(255)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Kõigi muude tegurite mõju liidu tootmisharu negatiivsele arengule – tootmise ja müügi vähenemisele, turuosa kaotusele, hinnalangusele, negatiivsele kasumlikkusele, investeeringutasuvusele ja rahavoole – oli väike.

(256)

Eeltoodu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju ning et muud tegurid eraldi ega koos vaadelduna ei nõrgenda põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja olulise kahju vahel. Kahju seisneb toodangu ja müügi vähenemises, turuosa kaotuses, hinnalanguses ning negatiivses kasumlikkuses, investeeringutasuvuses ja rahavoos.

(257)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist madalamast tollimaksust.

(258)

Kahju kõrvaldataks, kui liidu tootmisharul oleks võimalik teenida taotletavat kasumit, müües oma toodangut sihthinnaga alusmääruse artikli 7 lõigete 2c ja 2d tähenduses.

(259)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c võttis komisjon taotletava kasumi kindlaksmääramisel arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus-, arendus- ja uuendustegevuse katmiseks, ning loodetav kasumlikkuse tase tavapärastes konkurentsitingimustes. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(260)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht suurenes märkimisväärselt ja impordihinnad langesid järsult alates 2019. aastast (nagu on näidatud tabelites 2 ja 3), muutes liidu tootjate tegevuse kahjumlikuks. Seda arvesse võttes määras komisjon kindlaks põhikasumi, mis katab tavapärastes konkurentsitingimustes kogukulud, tuginedes liidu tootjate kasumlikkusele enne dumpinguhinnaga impordi järsku kasvu, nimelt liidu tootjate 2017. ja 2018. aasta kasumimarginaalide kaalutud keskmisena. Sel viisil arvutatud põhikasumi määr on [17,5–19,5] %.

(261)

Ükski valimisse kaasatud tootjatest ei esitanud alusmääruse artikli 7 lõike 2c alusel nõuet seoses tegemata jäänud investeeringutega ega teadus-, arendus- ja uuendustegevuse kuludega.

(262)

Eeltoodu põhjal on mittekahjustav hind [610–746] eurot tonni kohta, mis tuleneb eespool nimetatud [17,5–19,5] % suuruse kasumimarginaali kohaldamisest valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil.

(263)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon edaspidiseid kulusid, mis tulenevad mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest, ning mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2.

(264)

Need kulud hõlmavad täiendavaid edaspidiseid kulusid (s.t pärast uurimisperioodil tekkinud tegelike kulude mahaarvamist), mille eesmärk on tagada vastavus ELi heitkogustega kauplemise süsteemile (edaspidi „ELi HKS“) ja ELi tööstusheidete direktiivile. ELi HKS on mitmepoolsete keskkonnalepingute täitmisel ELi poliitika nurgakivi. Tööstusheidete direktiiv on peamine ELi vahend, millega reguleeritakse tööstuskäitiste saasteainete heitkoguseid ja tagatakse seega samuti vastavus mitmepoolsetele keskkonnalepingutele.

(265)

ELi HKSi nõuete täitmisega seotud kulud arvutati keskmiste hinnanguliste täiendavate ELi saastekvootide alusel, mis tuleb osta meetmete kohaldamise perioodil (2021–2025). Arvutustes kasutatud saastekvootidest lahutati tasuta saadaolevad saastekvoodid ja need olid seotud üksnes vaatlusaluse tootega. ELi saastekvootide kulud määrati kindlaks Bloomberg New Energy Finance’i andmete põhjal (7. veebruari 2021. aasta väljavõte). ELi saastekvootide keskmine prognoositav hind ajavahemikul 2021–2025 on 36,24 eurot CO2-heite tonni kohta. Tööstusheidete direktiivi järgimise kulud arvutati valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud ja komisjoni ristkontrollitud andmete põhjal. Teave selle kohta, kuidas komisjon need täiendavad edaspidised nõuete täitmisega seotud kulud kindlaks tegi, on kättesaadav huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus.

(266)

Komisjon tegi kindlaks, et need edaspidised nõuete täitmisega seotud kulud moodustavad [0,7–0,9] % uurimisperioodi tootmiskuludest, ning lisas need põhjenduses 262 nimetatud mittekahjustavale hinnale, et saada samasuguse toote kogu mittekahjustav hind liidu tootmisharu jaoks, s.t [616–752] eurot tonni kohta.

(267)

Seejärel määras komisjon kindlaks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali taseme, võrreldes valimisse kaasatud koostööd tegevate asjaomaste riikide eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis tehti kindlaks hinna allalöömise arvutuste tegemisel, valimisse kaasatud liidu tootjate poolt liidu turul müüdud samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga uurimisperioodil. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(268)

Kahju kõrvaldamist võimaldav tase muude koostööd tegevate äriühingute ja kõigi muude äriühingute puhul on kindlaks määratud samal viisil kui nende äriühingute dumpingumarginaal (vt põhjendused 127–130).

(269)

Eespool esitatud hinnangu põhjal tuleks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud:

(270)

Komisjon uuris, kas ta saab kooskõlas alusmääruse artikliga 21 teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole meetmete võtmine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate/kauplejate, kasutajate ja tarnijate huvide hindamisest.

(271)

Komisjon saatis teadaolevatele huvitatud isikutele küsimustikud. Ta sai küsimustikule vastused kahelt sõltumatult importijalt (Helm ja Oxyde) ja seitsmelt kasutajalt (Arteco, Indorama Group, Neo Group, Novapet, PlastiVerd, Selenis, SIR Industriale).

(272)

Liidus on 12 etüleenglükoolitootjat, kes kuuluvad üheksasse kontserni. Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul taastada kaotatud turuosa ning samas tõsta oma kasumlikkuse jätkusuutlikuks peetavale tasemele.

(273)

Liidu tootmisharu kantud kahju suurus muudab tema olukorra ebastabiilseks, võttes arvesse suurt kahjumit (uurimisperioodil –10,8 % – –13,2 %), mis tuleneb ebanormaalselt madalate hindade (vähenemine 40 % vabaturul) ning müügi (–18 % vabaturul) ja tootmise (–19 %) vähenemise samaaegsest mõjust, mis avaldab survet kuludele.

(274)

Meetmete kehtestamine on vajalik selleks, et hoida dumpinguhinnaga impordi suur mõju kontrolli all ja säilitada etüleenglükooli tootmine liidus. Ilma meetmeteta takistaks hinnalangusest ning müügi ja tootmise vähenemisest tulenev topeltsurve liidu tootmisharul kasumit teenimast, mistõttu liidu tootmisharul ei jää üle muud, kui lõpetada tootmine avatud turu jaoks, mis tähendab, et sisuliselt kaovad kõik liidu tootmisharu tootjad, kes ei ole seotud Saudi Araabia või USA huvidega.

(275)

Kõnealune surve kasvab edaspidi veelgi, sest ülemaailmne ülevõimsus suureneb, nagu kinnitavad turgu tähelepanelikult jälgivad spetsialiseerunud konsultandid, nagu Wood Mackenzie ja ISIC. Hiina ja USA tegevuse tulemusena ületab kasvanud tootmisvõimsus aastatel 2021–2022 nõudlust mitme miljoni tonni võrra. Hiina tootmisvõimsuse oluline suurendamine vähendab järk-järgult USA ekspordivõimalusi, suurendades USA tootjate motivatsiooni leida turustusvõimalusi mujal. Need leitakse peamiselt ekspordi valdkonnas, sealhulgas liidus, kuna USA nõudlus kasvab vaid vähesel määral. Kuna Saudi Araabia järgib hinnalanguse suundumust (mis on põhiline viis kohaloleku tagamiseks sellel hinnapõhisel turul), näib pidev hinnasurve olevat tõenäoline. Seega on tõenäoline, et USA ja Saudi Araabia ühine kohalolek põhjustab juba niigi halvas olukorras olevale liidu tootmisharule täiendavat kahju.

(276)

Meetmed kaotaksid suure osa dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahekordsest survest, võimaldades tootmisharul tõsta nii hindu kui ka mahte (müük, toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine). Meetmete tase võimaldaks kõrvaldada finantskahju, mis liidu tootmisharu tulevikku ohustab.

(277)

Komisjon teeb seetõttu järelduse, et ajutiste meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides.

(278)

Uurimisel selgus, et ligikaudu 55 % orgaanilise keemiaprotsessi käigus toodetud etüleenglükoolist kasutatakse liidus polüetüleentereftalaadi tootmiseks (mida kasutatakse plastpudelite valmistamiseks), veidi alla 25 % etüleenglükoolist kasutatakse mootori jahutusvedelike tootmiseks ja ülejäänud veerand leiab kasutust muude tööstustoodete toorainena.

(279)

Liidu importijate/kauplejate ja kasutajate huvide analüüsimisel on olulised kolm asjaolu.

(280)

Esiteks, meetmete kehtestamata jätmine tooks kaasa selle, et kaebuse esitajad lõpetaksid tootmise avatud turule, vähendades seega kättesaadavaid tarneallikaid liidu turul. Liit sõltuks impordist kolmandatest riikidest, peamiselt Saudi Araabiast ja USAst. See ei oleks kasutajatele ebasoovitav mitte ainult konkurentsi, vaid ka importijate/kauplejate ja kasutajate varustuskindluse seisukohast.

(281)

Teiseks, Taiwan, Singapur ja Korea on kättesaadavad alternatiivsed tarneallikad, mille kasutamata tootmisvõimsus võib spetsialiseerunud konsultantide sõnul täielikult katta Saudi Araabiast ja USAst pärit impordi mahu, kui see import peaks kaduma (mis on aga ebatõenäoline). Siiski tuleks meenutada, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk ei ole impordi peatamine, vaid võrdsete võimaluste taastamine liidu turul.

(282)

Kolmandaks, kavandatud meetmed on enamasti vahemikus 8,5–13,5 %, mis on märkimisväärne, kuid mitte takistav tase.

(283)

Sõltumatute importijate/kauplejate koostöö tase oli kõrge: selles väga kontsentreeritud sektoris osalesid uurimises kaks peamist äriühingut. Nende arvele langeb valdav osa USAst pärit impordist. Need äriühingud impordivad ka Saudi Araabiast, kuigi palju vähem, sest suurema osa Saudi Araabia toodangust suunavad liidu turule SABICiga seotud importijad.

(284)

Kuigi kumbki sõltumatu importija/kaupleja on meetmete vastu, ei oleks meetmete mõju ebaproportsionaalne. Osa tollimaksudest saab üle kanda kasutajatele (eelkõige jahutusvedelike ja muude tööstuslike kasutusalade segmentides – vt allpool). Ühe importija puhul ei moodusta etüleenglükooliga seotud tegevus liidus olulist osa tema käibest ja seega avaldaksid isegi täiemahulised tollimaksud tema äritegevusele marginaalset mõju. Teise importija puhul on etüleenglükooliga seotud tegevus liidu turul suuremahulisem, mistõttu mõju võib olla ulatuslikum. See sõltub suutlikkusest keskenduda segmendile, kus hinnatõusu saab hõlpsamalt osaliselt või täielikult kasutajatele üle kanda. Igal juhul näitas uurimine, et selle äriühingu finantsolukord ei sõltu tingimata etüleenglükooliga seotud põhjustest.

(285)

Igal juhul on kõigile importijatele/kauplejatele kättesaadavad muud tarneallikad, mis leevendab meetmete mõju.

(286)

Seega on kindlaks tehtud, et meetmete mõju importijatele/kauplejatele ei oleks ebaproportsionaalne.

(287)

Vastused saadi kasutajatelt, kes hõlmasid tootmisahela järgmise etapi kõiki kolme segmenti, kus kasutatakse etüleenglükooli, ja kes väljendasid oma vastuseisu meetmetele.

(288)

Jahutusvedelike segment, kus etüleenglükool on peamine sisend, jaguneb kaheks peamiseks allsegmendiks. Autotootjad (kellega on seotud kuni pool jahutusvedelikega seotud äritegevusest) vajavad spetsiifilisi sertifitseeritud segusid ning garanteeritud, stabiilset tarnevoogu. Nagu on selgitatud eespool põhjenduses 274, aitaksid meetmed omamaise toodangu säilimise kaudu tagada stabiilse tarnevoo. Võttes arvesse jahutusvedelike marginaalset mõju autotööstuse kuludele, saab selle allsegmendi tollimaksud väga tõenäoliselt suures osas üle kanda. Seega ei oleks meetmete mõju kasutajatele selles segmendis ebaproportsionaalne.

(289)

Seevastu järelturu allsegment hõlmab tooteid, mille puhul on hinna ülekandmine keerulisem. Koostööd tegeva kasutaja olukord selles segmendis ei osuta, et meetmete mõju oleks ebaproportsionaalne. Igal juhul on kõigile importijatele/kauplejatele kättesaadavad muud tarneallikad, mis leevendab meetmete mõju.

(290)

Kolm kasutajat teiste tööstustoodete segmendist (kiud, kiled, vaigud) tegid koostööd. Meetmete mõju analüüsimisel ei ilmne marginaalsest oluliseni ulatuva mõju selget mustrit. See vastuoluline pilt osutab äriühinguspetsiifilistele olukordadele, mis ei ole seotud etüleenglükooli hinnatasemega, vaid muude teguritega. Seega ei oleks meetmed nende äriühingute edaspidise tegevuse seisukohast otsustava tähtsusega. Analüüs ei viita selliste kasutajate puhul avalduvale ebaproportsionaalsele mõjule, eriti kui seda võrrelda pikaajalise kasuga, mida pakub liidu tootmisharu tarnete mitmekesisus ja stabiilsus ning mis meetmete puudumisel ei oleks võimalik.

(291)

Ligi 55 % etüleenglükooli kogutarbimisest langeb polüetüleentereftalaadisegmendi arvele. Etüleenglükool moodustab ligikaudu viiendiku polüetüleentereftalaadi kogukuludest; tegemist on suure hinnasurve all oleva tootega, millega seoses teenitavad kasumid on tavaliselt väikesed. Seetõttu võib ühe kuni kahe protsendipunkti mõju kasumlikkusele olla märkimisväärne.

(292)

Uurimises osales seitse äriühingut, kes kuuluvad nelja kontserni. Olukord on äriühinguti erinev. Mõne äriühingu kasum väheneks, kuid oleks siiski positiivne; teised madala kasumlikkusega äriühingud jõuaksid kasumiläveni; halvimate finantstulemustega äriühingute puhul suureneksid juba niigi suured kahjud veelgi, kuid proportsionaalselt mõõdukate summade võrra.

(293)

Kõige kehvemate tulemustega äriühingute olukord sõltub struktuuriliselt muudest teguritest ning lõppkokkuvõttes ei määra kavandatud meetmed nende tegevust ja sadu töökohti, mida nad pakuvad; seega ei oleks meetmete mõju neile ebaproportsionaalne.

(294)

Kasumiläve juures kõikuva kasumiga äriühingute olukorras ei põhjustaks meetmed põhimõttelist muutust. Nende puhul võib olla vaja väliseid meetmeid (nt kaubanduse kaitsemeetmed kahjustava ebaausa kaubanduse korral) või ärimudeli sisemist kohandamist, et konkurentsivõimet tugevdada. Kuigi meetmete mõju ei pruugi olla otsustav, võivad kaalul olla mõnisada töökohta.

(295)

Jätkuvalt kasumit teenivaid äriühinguid võivad meetmed teataval määral mõjutada, kuid mitte ebaproportsionaalselt palju.

(296)

Igal juhul tuleks eespool nimetatud võimalikku mõju, mis ilmneb lühiajalises perspektiivis, kõrvutada kolme riskiga, mis ilmnevad keskpikas perspektiivis ja mis on seotud meetmete kehtestamata jätmisega (ja liidu tootmisharu tegevuse tõenäolise lõpetamisega, kuna praegune olukord ei ole jätkusuutlik): vähem tarneallikaid, väiksem tarnekindlus ja etüleenglükooli kõrgemad hinnad. Viimased võivad hõlpsasti jõuda kavandatud meetmete mõõduka tasemeni, avaldades negatiivset mõju, mis võib olla kavandatavate meetmete endi tekitatud mõjuga võrdne või sellest suuremgi.

(297)

Kokkuvõttes ei peeta võimalikku lühiajalist negatiivset mõju, mis võib kahetsusväärselt avalduda polüetüleentereftalaaditootjatele, meetmete rakendamata jätmiseks üldiselt piisavaks.

(298)

Kõiki kasutajasegmente ühiselt vaadeldes ilmneb mõningane negatiivne mõju, kuid see ei ole ebaproportsionaalne, kui võrrelda seda meetmetest tuleneva kasuga. Sellele küsimusele pööratakse tähelepanu ka uurimise lõppetapis.

(299)

ExxonMobil oli paraksüleeni (tooraine, millest toodetakse puhast tereftaalhapet, mida omakorda kasutatakse polüetüleentereftalaadi tootmiseks) tootjana ainus tarnija, kes märkusi esitas. Ta väitis, et dumpinguvastaste meetmete kahjulik mõju polüetüleentereftalaaditootjatele avaldab kahjulikku mõju ka liidu paraksüleenitarnijatele, kelle müük liidu turul väheneks, sest liidu polüetüleentereftalaaditootjad ei suudaks konkureerida teistest piirkondadest pärit polüetüleentereftalaadi impordiga. Lisaks väitis ta, et liidu paraksüleenitootjaid mõjutavad juba praegu probleemid, mis on tingitud ülemaailmsest ülevõimsusest ja suurenenud impordist. Samuti väitis ta, et paraksüleenitootjad on seotud rafineerimistehastega ja seetõttu mõjutaks mis tahes kahjulik mõju paraksüleenile negatiivselt ka liidu rafineerimistehaseid, mis on juba praegu silmitsi ülemaailmsest ülevõimsusest, kütusenõudluse muutumisest ja suurtest kuludest tulenevate probleemidega.

(300)

Neid väiteid ei põhjendatud ja nendega ei saa selles etapis nõustuda. Lisaks viitab komisjon polüetüleentereftalaati tootvate kasutajate analüüsile, mille tulemused näitavad, et võimalik negatiivne mõju võib avalduda ainult mõnele tootjale, kelle olukord ei sõltu põhimõtteliselt etüleenglükooli puudutavate meetmete puudumisest. Seega ei saa järeldada, et selliste meetmete mõju oleks tarnijatele ebaproportsionaalne.

(301)

Mitu huvitatud isikut (CPME, CIFRS, Mitsubishi, Arteco, Proviron, Oxyde, HELM, NEO Group) väitsid, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides, sest liidu tootjad ei suuda rahuldada etüleenglükooli kasutajate nõudlust liidus, mistõttu import on vajalik. Lisaks väideti, et etüleenglükoolituru hooajalisuse tõttu ei ole alati võimalik kogu tootmisvõimsust kasutada. Lisaks väideti, et etüleenglükooli importi USAst ja Saudi Araabiast ei saa asendada impordiga muudest kolmandatest riikidest, nagu Kanada, Hiina, Kuveit, India, Mehhiko, Venemaa ja Türgi, arvestades ebapiisavat tootmisvõimsust, suuri transpordikulusid ja kasvavat sisenõudlust, mis iseloomustavad teisi eksportivaid riike. Arteco väitis, et selleks, et tema tegevus mootorite jahutusvedelike tootmisel liidus oleks elujõuline, peab olema tagatud etüleenglükooli tarnekindlus ja selleks peab ta saama hankida etüleenglükooli mitmest allikast. HELM väitis, et kuigi liidu etüleenglükoolitootjad kavatsevad suurendada etüleenoksiidi tootmisvõimsust, ei ole neil kavas suurendada etüleenglükooli tootmisvõimsust.

(302)

Nagu on märgitud põhjenduses 274, on meetmete kehtestamine vajalik selleks, et hoida dumpinguhinnaga impordi suur mõju kontrolli all ja säilitada etüleenglükooli tootmine liidus. Ilma liidu tootmisharuta sõltuvad etüleenglükooli kasutajad impordist, mistõttu eri allikatest pärit etüleenglükooli tarned ei ole kindlalt tagatud. Lisaks ei ole dumpinguvastaste meetmete kehtestamise eesmärk impordi peatamine, vaid võrdsete võimaluste taastamine liidu turul. Pealegi on olemas muud tarneallikad peale Saudi Araabia ja USA, nagu Taiwan, Singapur ja Korea, nagu on märgitud põhjenduses 281. Lisaks, kuigi uurimine näitas, et valimisse kaasatud liidu tootjatel ei ole tõepoolest kavas lähitulevikus liidu tootmisvõimsust suurendada, tuletatakse meelde, et maailmas on etüleenglükooli tootmisel ülevõimsus, nagu on märgitud põhjenduses 249. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(303)

CPME väitis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine ei ole liidu huvides ja mõjutaks tõsiselt polüetüleentereftalaadi tootmist, tõrjudes polüetüleentereftalaadi tootjad turult välja.

(304)

Nagu on selgitatud põhjendustes 290–297, ei peeta võimalikku lühiajalist negatiivset mõju, mis võib kahetsusväärselt avalduda polüetüleentereftalaaditootjatele, üldiselt piisavaks, et õigustada meetmete kehtestamata jätmist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(305)

Mitsubishi väitis, et dumpinguvastaste meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides, kuna USA ja Hiina kaubandussuhted võivad USA uue valitsuse ametiajal eeldatavasti paraneda ning seetõttu ei ole dumpingu ja kahju põhjus enam asjakohane.

(306)

Nagu on märgitud põhjenduses 247, on piiranguid tõepoolest leevendatud, kuid üldjuhul kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid tariife ning ei ole selge, kuidas olukord edaspidi muutub. Lisaks on USA etüleenglükooli tootmisharu vaatamata USA ja Hiina kaubandussuhete arengule orienteeritud ekspordile ja selle tootmisvõimsus kasvab ning seetõttu on tõenäoline, et USA tootjate suur huvi liidu turu vastu jääb püsima, eriti arvestades, et ka Hiina suurendab oma etüleenglükooli tootmisvõimsust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(307)

Arteco väitis, et meetmete kehtestamine teeniks üksnes kahe suure äriühingu huve, kellest üks on Arteco peamine konkurent jahutusvedelike turul tarneahela lõpuosas. Ka Oxyde väitis, et kuna BASF on väga suur antifriisitootja, kes kasutab oma etüleenglükooli, on tal konkurentsieelis oma konkurentide Arteco, HVL ja Solventise ees, kes peavad hakkama tasuma etüleenglükooli impordilt dumpinguvastast tollimaksu.

(308)

Komisjon ei nõustu nende väidetega. Meetmete kehtestamine ei too kasu mitte ainult kahele tootjale, vaid kogu liidu tootmisharule. Üks BASFi kontserni kuuluvatest äriühingutest toodab tõepoolest jahutusvedelikke. Uurimise käigus selgus siiski, et kõnealune äriühing ostab etüleenglükooli oma sidusettevõttelt turuhinnaga, sarnaselt Artecole ja teistele kasutajatele.

(309)

Arteco väitis, et kuna etüleenglükool on kogu maailmas kaubeldav ja transporditav kaup, siis pärast meetmete kehtestamist muutuvad kaubavood märkimisväärselt ja transpordimahud kasvavad; see omakorda toob kaasa ülemaailmse laevanduse suuremad heitkogused, mis õõnestavad kliimamuutuste leevendamiseks tehtavaid jõupingutusi.

(310)

Komisjon ei nõustu ka selle väitega. Kaubanduses toimusid muutused juba vaatlusalusel perioodil, mil import asjaomastest riikidest asendas olulise osa omamaisest toodangust. Meetmete kehtestamata jätmine asendab omamaise tootmise täielikult impordiga ja seetõttu kasvavad muutused kaubanduses veelgi.

(311)

Eeltoodu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et uurimise selles etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu meetmete kehtestamine asjaomastest riikidest pärit etüleenglükooli impordi suhtes ei oleks liidu huvides.

(312)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(313)

Ameerika Ühendriikidest ja Saudi Araabia Kuningriigist pärit etüleenglükooli impordi suhtes tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud väiksema tollimaksu reeglile. Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale. Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(314)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised:

(315)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad määrati kindlaks käesoleva uurimise esialgsete järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need asjaomaste äriühingute käesoleva uurimise ajal kindlaks tehtud olukorda. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes vaatlusaluse toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomastest riikidest ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(316)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi teiste USA äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesolevas uurimises koostööd mitteteinud USA eksportivate tootjate suhtes, vaid ka nende USA tootjate suhtes, kes uurimisperioodil liitu ei eksportinud.

(317)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(318)

Arvutuste täpsuse kohta märkusi ei esitatud.

(319)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(320)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

(1)

14. oktoobril 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 (edaspidi „alusmäärus“) artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise Venemaalt (edaspidi „asjaomane riik“) pärit kasevineeri impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 31. augustil 2020 Woodstocki konsortsium (edaspidi „kaebuse esitaja“). Kaebuse esitas liidu kasevineeri tootmisharu alusmääruse artikli 5 lõike 4 tähenduses. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

(3)

Algatamisteatest jäeti tahtmatult välja osa, mis käsitles liidu huvide hindamise menetlust. Kuigi see väljajätt ei mõjutanud huvitatud isikute õigust esitada märkusi liidu huvide kohta, peeti menetlusliku läbipaistvuse huvides asjakohaseks seda väljajättu käsitleda. Seetõttu muudeti algatamisteadet 11. detsembril 2020 (3).

(4)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peab komisjon registreerima selliste toodete impordi, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastast uurimist, eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui tal on artikli 5 tähenduses piisavaid tõendeid selle kohta, et artikli 10 lõike 4 punkti c või d nõuded ei ole täidetud. Üks alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d märgitud nõuetest on see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. Komisjon analüüsis impordi suundumust ega tuvastanud impordi edasist olulist suurenemist.

(5)

Sellest tulenevalt ei kehtestanud komisjon punktis 2 määratletud kasevineeri impordi suhtes, mis pärineb Venemaalt, alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohast registreerimisnõuet.

(6)

Muudetud algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teatas komisjon eraldi kaebuse esitajale, teistele teadaolevatele liidu tootjatele, teadaolevatele eksportivatele tootjatele ning Venemaa ametiasutustele, teadaolevatele importijatele, tarnijatele, kasutajatele ja kauplejatele ning teadaolevalt asjassepuutuvatele ühendustele uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(7)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist. Mitu isikut taotles komisjonilt ärakuulamist. Komisjon kuulas ära Woodstocki konsortsiumi, UPM Plywood Oy, UPM Kymmene Otepää OÜ ja Venemaa tootja UPM Kymmene Chudovo LLC.

(8)

Mitu isikut väitis, et kaebus ei sisaldanud piisavalt teavet selle avaliku versiooni kohta.

(9)

Komisjon leidis, et kaebuse huvitatud isikutele tutvumiseks mõeldud avalik versioon sisaldas piisaval hulgal olulisi tõendeid ja konfidentsiaalse teabe mittekonfidentsiaalseid kokkuvõtteid selleks, et huvitatud isikutel oleks võimalus teostada oma kaitseõigust kogu menetluse jooksul.

(10)

Mitu isikut väitis, et teatavad kaebuses sisalduvad kahjunäitajad, nagu tootmisvõimsuse, liidu hindade ja liidu tarbimise näitajad, ei toeta järeldust kahju kohta uurimisperioodil.

(11)

Komisjon tuletab meelde, et prima facie järelduse tegemiseks olulise kahju kohta, mis on vajalik uurimise algatamiseks, tuleb muu hulgas uurida asjakohaseid tegureid, nagu on kirjeldatud alusmääruses. Siiski ei nõuta alusmääruse artiklis 5 konkreetselt, et selleks, et oluline kahju oleks uurimise algatamiseks piisavalt põhjendatud, peavad kõik artikli 3 lõikes 5 nimetatud kahjutegurid olema halvenenud. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet väidetava dumpinguhinnaga impordi mahu muutuste kohta, kõnealuse impordi mõju kohta samasuguse toote hindadele liidu turul ja sellest tuleneva mõju kohta, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad asjakohased (mitte tingimata kõik) tegurid. Kaebus sisaldas seda teavet, mis viitas kahju olemasolule. Seetõttu leidis komisjon, et kaebus sisaldab piisavalt tõendeid kahju kohta.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Esialgsesse valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kes asusid kolmes eri liikmesriigis ja kelle toodang moodustas peaaegu 40 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust liidus ja 35 % selle hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Nende kolme äriühingu valik põhines samasuguse toote suurimal tootmis- ja müügimahul ELis ajavahemikus 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta juunini, mida oli võimalik uurida, ning arvesse võeti ka geograafilist jaotust. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi.

(14)

Komisjon sai märkusi omavahel seotud liidu tootjate kontsernilt (UPM), kes taotles enda kaasamist valimisse. Pärast esitatud teabe hoolikat analüüsimist ei leidnud komisjon siiski mõjuvat põhjust esialgselt moodustatud valimi muutmiseks. Esiteks, arvestades kontserni struktuuri ja müügikanaleid, ohustanuks kummagi äriühingu lisamine või kaasamine valimisse komisjoni võimet viia uurimine läbi seadusega määratud tähtaegade jooksul, kuna töökoormus oleks märkimisväärselt suurenenud. Lisaks muudaks ühe või teise äriühingu kaasamine valimisse esialgselt moodustatud valimi tüüpilisust osakaaluna liidu tootmis- või müügimahust või geograafilist jaotust vaid vähesel määral. Seepärast otsustas komisjon esialgselt valitud äriühingud lõpliku valimina alles jätta.

(15)

Pärast lõpliku valimi moodustamisest teatamist väitis UPM, et valimisse kaasatud teistel tootjatel on sama keeruline või veelgi keerulisem struktuur ja müügikanalid. Samuti väitis ta, et ühe tema üksuse, UPM-Kymmene Otepää OÜ valimisse lisamine ja kontrollimine ei oleks koormav ning kuna kontrollkäik toimuks distantsilt, ei mõjutaks see komisjoni võimet uurimist läbi viia.

(16)

Komisjon märkis, et kuna valim juba sisaldab keeruka struktuuriga äriühinguid, suurendaks veel ühe keeruka struktuuriga äriühingu kaasamine oluliselt töökoormust ja ohustaks seega komisjoni võimet viia uurimine läbi seaduses sätestatud tähtaegade jooksul. UPM-Kymmene Otepää OÜ lisamine oleks ettevõtte müügikorralduse tõttu nõudnud mitme muu UPM kontserni kuuluva juriidilise isiku (sealhulgas müügi- ja tootmisüksuste) kontrollimist. Neid üksusi ei olnud ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(17)

Seetõttu jäi komisjon oma otsuse juurde mitte lisada UPMi lõplikku valimisse. Esialgne valim kinnitati lõpliku valimina, mis on liidu tootmisharu suhtes tüüpiline.

(18)

Et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning moodustada vajaduse korral valimi, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates nimetatud teave.

(19)

Nõutud teabe esitasid 13 sõltumatut importijat, kes nõustusid kuuluma valimisse. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon kolmest importijast koosneva valimi, võttes aluseks uurimisaluse toote suurima müügimahu liidus. Vastavalt alusmääruse artikli 17 lõikele 2 teavitati kõiki teadaolevaid asjaomaseid importijaid valimi moodustamisest, kuid märkusi ei esitatud.

(20)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil Venemaa eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teave. Lisaks palus komisjon Venemaa Föderatsiooni esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kui neid on, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(21)

Nõutud teabe esitasid vaatlusaluse riigi 15 eksportivat tootjat/eksportivate tootjate kontserni, kes olid nõus valimisse kaasamisega. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 1 moodustas komisjon valimi kolmest kontsernist, millest üks koosnes seitsmest seotud eksportivast tootjast, võttes aluseks suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahu, mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik mõistlikult uurida. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste eksportivate tootjate ja asjaomase riigi ametiasutustega. Valim esindas ligikaudu 47 % uurimisperioodil liitu suunatud koguekspordist.

(22)

Kaks valimisse kaasamata koostööd tegevat eksportivat tootjat väitsid, et nad tuleks samuti valimisse kaasata. Esimene väitis, et ta tuleks valimisse kaasata, kuna tema müügimaht liitu oli sarnane kolmanda valimisse kaasatud eksportiva tootjaga. Teine väitis, et komisjon on varem uurinud märkimisväärselt suuremat arvu eksportivaid tootjaid ja seega ei suurendaks tema lisamine põhjendamatult komisjoni töömahtu ja ressursivajadust. Lisaks väitis sama eksportiv tootja, et asjaolu, et ta on seotud ühe liidu tootjate kontserniga, eristab teda teistest eksportivatest tootjatest. Eelkõige väitis ta, et tema juhtimine, müügistruktuur ja logistika korraldus eristavad teda mõnest valimisse kaasatud eksportivast tootjast või kõigist neist (4).

(23)

Nagu on märgitud eespool põhjenduses 21, kaasas komisjon valimisse kolm äriühingut/kontserni. Uuritavate üksuste arv oli siiski palju suurem, kuna üks kontsern koosnes seitsmest eksportivast tootjast. Lisaks oli äriühingutel/kontsernidel ka seotud kauplejaid ja üks seotud importija, kes osalesid vaatlusaluse toote müügis. Esimese eksportiva tootja väide müügimahu kohta põhines väljavõttelise uuringu vastuse avalikul versioonil, mis oli kättesaadav kõigile koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, ent valimi moodustamise otsus põhines kõigi eksportivate tootjate teatatud tegelikul mahul. Mis puutub kahe kõnealuse eksportiva tootja teatatud müügimahtu, teatas kolmas eksportiv tootja, et müügimaht on neljandaga võrreldes [5–10 %] suurem. Peale selle ei ole teise eksportiva tootja esitatud väited alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohase valimi moodustamisel asjakohane kriteerium. Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et moodustatud valim on artikli 17 lõikes 1 osutatud kriteeriumide alusel tüüpiline ning et kaks kõnealust isikut ei ole esitanud asjakohaseid andmeid, mis selle järelduse kahtluse alla seaks. Seetõttu lükati taotlused tagasi.

(24)

Kümme Venemaa eksportivat tootjat taotlesid alusmääruse artikli 17 lõike 3 kohast individuaalset kontrollimist. Siiski esitas ainult kolm eksportivat tootjat ettenähtud tähtaja jooksul täidetud küsimustiku. Nende taotluste läbivaatamine uurimise esialgses etapis oleks olnud põhjendamatult koormav. Seetõttu otsustab komisjon uurimise lõppetapis, kas lubada individuaalset kontrollimist.

(25)

Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud Venemaa eksportivale tootjale/kontsernile, valimisse kaasatud liidu tootjatele ja valimisse kaasatud sõltumatutele importijatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (5).

(26)

Küsimustiku vastused saadi kolmelt valimisse kaasatud Venemaa eksportivalt tootjalt/kontsernilt, kolmelt koostööd tegevalt Venemaa eksportivalt tootjalt, valimisse kaasatud liidu tootjatelt, valimisse kaasatud sõltumatutelt importijatelt ja üheksalt kasutajalt.

(27)

Arvestades COVID-19 pandeemiat ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas esialgsete otsuste tegemisel vajalikuks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (6). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

liidu tootjad

importijad

Venemaa eksportivad tootjad

(28)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(29)

Menetlus algatati 14. oktoobril 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodi jooksul, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(30)

19. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leiavad, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena (7). Ükski äriühing ei andnud endast teada.

(31)

Et viia huvitatud isikutelt kogutud andmed vastavusse asjaoluga, et üleminekuperiood oli lõppenud ja et Ühendkuningriigi suhtes ei kohaldatud enam liidu õigust, paluti asjaomastel huvitatud isikutel esitada küsimustikule muudetud vastused 27 ELi liikmesriigi põhjal.

(32)

Vaatlusalune toode on Venemaalt pärit üksnes spoonikihtidest koosnev vineer, mille ühegi kihi paksus ei ületa 6 mm, ning millel on puidust väliskihid, nagu kirjeldatud alamrubriigis 4412 33, ja vähemalt üks väliskiht on kasepuidust, kas kaetud või katmata, ja mis praegu klassifitseeritakse CN-koodi ex 4412 33 00 (TARICi koodi 4412330010) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“).

(33)

Kasevineer on puitlehtedest materjal, mis koosneb spoonikihtidest, mis on liimitud kokku suurteks lamedateks plaatideks. Sellel on palju kasutusotstarbeid, näiteks ehitus-, pakendamis- ja mööblisektoris.

(34)

Uurimine näitas, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

(35)

Seetõttu otsustas komisjon selles etapis käsitada neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(36)

Üks kasutaja, Emiliana Imballaggi S.p.A. ja kaks Venemaa eksportivat tootjat, Sveza ja Vlas truda, taotlesid, et ruudukujuline kasevineer, mille pikkus ja laius on viis jalga (1 525 × 1 525 mm), jäetaks uurimisest välja järgmiste erinevuste tõttu: i) füüsikalised, tehnilised ja keemilised ning geomeetrilised omadused; ii) lõppotstarve ja asendatavus; iii) toote kvaliteet ja iv) tarbijate arusaamad ja hinnad ning v) ristkülikukujulise ja ruudukujulise kasevineeri vahelise konkurentsi puudumine.

(37)

Komisjon analüüsis taotlusi ja jõudis järeldusele, et ruudukujulist vineeri ei saa tootevalikust välja jätta järgmistel põhjustel: sel on ristkülikukujulise vineeriga samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused. Samuti avaldab ruudukujuline kasevineer ristkülikukujulisele kasevineerile konkurentsisurvet, kuna need tooted on teataval määral asendatavad ning liitu imporditud ruudukujulist vineeri on võimalik edasi töödelda ristkülikukujuliseks kasevineeriks, millega kaasneb meetmetest kõrvalehoidmise oht. Lisaks toodab ja omab liidu tootmisharu seadmeid, mis on vajalikud toodete kohandamiseks konkreetsete klientide vajadustega. Seetõttu lükkas komisjon väljajätmise taotlused tagasi.

(38)

Üks Venemaa tootja, Segezha, väitis, et tootevalikut tuleks laiendada nii, et lisaks kasevineerile oleks hõlmatud ka männi-, papli-, okumee- ja pöögivineer. Väideti, et eespool nimetatud vineeriliigid konkureerivad otseselt ja on asendatavad kasevineeriga, moodustades kokku ühe toote.

(39)

Komisjon lükkas selle väite tagasi, kuna männi-, papli-, okumee- ja pöögivineeri füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused ei ole samad mis kasevineeril. Asjaolu, et mõnes taotluses selgitamata või tuvastamata kasutusotstarbel võib kasutada alternatiivseid tooteid ja materjale kindlaksmääramata asendusvõimega, ei muuda vaatlusaluse toote ja nimetatud toodete füüsikaliste, tehniliste ja keemiliste erinevuste olemust.

(40)

Valimisse kaasati kolm eksportivate tootjate kontserni.

(41)

Sveza kontsern koosnes seitsmest tootjast ja ühest kauplejast, kes kõik olid otseselt seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga. Need seitse tootjat müüsid tooteid omamaisel turul seotud kaupleja kaudu ja eksportisid otse liitu.

(42)

Zheshartsky LРK LLC kuulub kontserni UPG. See tootja eksportis nii otse kui ka Lätis registreeritud seotud äriühingu kaudu.

(43)

Syktyvkar Plywood Mill Ltd. kuulub kontserni, mis on otseselt seotud vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga. Sellesse kontserni kuulus neli siseturul tegutsevat seotud kauplejat.

(44)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks palus komisjon kõigil valimisse kuuluvatel vaatlusalust toodet tootvatel tootjatel küsimustikule vastata.

(45)

Kõigepealt uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud koostööd tegeva eksportiva tootja omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Omamaine müük on tüüpiline juhul, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustab uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(46)

Sellest lähtuvalt leiti, et iga valimisse kaasatud eksportiva tootja samasuguse toote omamaine kogumüük on tüüpiline.

(47)

Seejärel tegi komisjon kindlaks need siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid tüüpilise omamaise müügiga eksportiva tootja puhul identsed või võrreldavad liitu ekspordiks müüdavate tooteliikidega.

(48)

Järgmiseks uuris komisjon, kas iga valimisse kaasatud eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tooteliigiga identse või võrreldava tooteliigi puhul tüüpiline vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud ekspordi müügimahust.

(49)

Kolme eksportiva tootja/eksportivate tootjate kontserni puhul ei toimunud mõne uurimisperioodil liitu eksporditud tooteliigi puhul kas üldse omamaist müüki või oli kõnealuse tooteliigi omamaine müük mahult alla 5 % ega olnud seega tüüpiline.

(50)

Järgmiseks tegi komisjon kindlaks, kui suure osa tooteliigi müügist uurimisperioodil moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 4.

(51)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

(52)

Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(53)

Teisalt on normaalväärtus tooteliigi tegelik omamaine hind ainult nende tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral uurimisperioodi jooksul, kui

(54)

Omamaise müügi analüüs näitas, et 28–93 % kogu omamaisest müügist oli kasumlik ja et kaalutud keskmine müügihind oli suurem kui tootmiskulud. Vastavalt sellele arvutati normaalväärtus olenevalt tooteliigist uurimisperioodi jooksul kogu omamaise müügi hinna kaalutud keskmisena põhjenduses 51 kirjeldatud olukorras või üksnes kasumliku müügi kaalutud keskmisena eespool mainitud põhjenduses kirjeldatud olukorras.

(55)

Kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei toimunud samasuguse toote tooteliigi müüki või see oli ebapiisav või kui siseturul ei müüdud seda tooteliiki tüüpilises koguses, arvutas komisjon normaalväärtuse kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 3 ja 6.

(56)

Normaalväärtuse saamiseks liideti valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised summad:

(57)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida siseturul üldse ei müüdud, lisati kõikide tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(58)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu kas otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingu kaudu, nagu on kirjeldatud eespool põhjendustes 40 ja 43.

(59)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele, oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt vaatlusaluse toote eest liitu ekspordiks müümisel tegelikult makstud või makstav hind.

(60)

Kui eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, määrati ekspordihind vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 kindlaks selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Sellisel juhul korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi põhjal.

(61)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(62)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Korrigeerimisi tehti transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimis-, pakendamis- ja krediidikulude, pangatasude, ELi tollimaksude, muude impordimaksude ja komisjonitasude arvessevõtmiseks.

(63)

Eksportiv tootja UPG väitis, et Venemaa Föderatsiooni valitsus hüvitas kuni 80 % tootjate transpordikuludest, mis tekkisid nende toodete transportimisel välisturgudele. See eksportiv tootja väitis, et ekspordihinda tuleks vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktidele e ja k ülespoole korrigeerida, sest omamaise müügi puhul sarnast hüvitamist ei toimunud.

(64)

Alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis k on sätestatud, et korrigeerimisi võib teha ka punktides a–j nimetamata muude tegurite erinevuste arvessevõtmiseks, kui tõendatakse, et need mõjutavad kõnealuse lõikega nõutavat hindade võrreldavust, eelkõige juhul, kui kliendid maksavad selliste tegurite erinevuse tõttu siseturul järjepidevalt erinevaid hindu. Eksportiv tootja ei esitanud siiski ühtegi tõendit, mis näitaks, et kõnealune subsiidiumikava mõjutas hindu. Eelkõige ei esitanud korrektsiooni taotlev eksportiv tootja tõendeid selle kohta, et tema kliendid maksid siseturul järjepidevalt erinevaid hindu väidetava erinevuse tõttu transpordikulude hüvitamisel Venemaa Föderatsiooni valitsuse poolt omamaise ja eksportmüügi vahel. Ilma et see piiraks eespool esitatut, märkis komisjon veel, et välisturgudele müümise transpordikulude hüvitamine nii, et välistatakse omamaine müük, kujutab endast suure tõenäosusega ekspordisubsiidiumi määruse (EL) 2016/1037 artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses. Sellised kavad suurendavad eksportijate suutlikkust konkureerida ebaõiglaselt välisturgudel ja eelkõige toetada rahaliselt dumpingut. Seega ei kujuta need endast tegurit, mis kvalifitseeruks alusmääruse artikli 2 lõike 10 kohaseks korrigeerimiseks. Korrigeerimise lubamine selliste tegurite puhul, mis lihtsustavad eksportijal dumpinguga tegelemist, tooks kaasa tegelikult toimunud dumpingu ulatuse varjamise. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi.

(65)

Sama eksportiv tootja taotles veel alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i vastava korrektsiooni tegemist seoses komisjonitasudega, mida makstakse seotud kauplejale omamaise müügi eest. Eksportiv tootja esitas siiski ka teabe selle kohta, et makstud komisjonitasud olid seotud nii omamaise müügi kui ka liitu suunatud eksportmüügiga. Sellest tulenevalt võttis komisjon seotud kauplejale makstud komisjonitasude summat arvesse nii omamaise kui ka eksportmüügi puhul, võttes aluseks müügimahu.

(66)

Kõik valimisse kaasatud Sveza kontserni eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu Peterburis asuva seotud omamaise äriühingu Sveza-Les LLC kaudu. Kõik Sveza kontserni eksportivad tootjad on sõlminud kõnealuse seotud kauplejaga komisjonitasu alusel töötava esindaja lepingu. Kõik kontserni eksportivad tootjad on kas otseselt või kaudselt selle äriühinguga seotud. Nad väitsid, et kauplejale makstud komisjonitasusid ei tohiks ekspordihinnast maha arvata, sest need ei mõjuta hindade võrreldavust, sest seotud kaupleja täitis eksportmüügi ja omamaise müügi puhul täpselt samu funktsioone. Ainus erinevus on väidetavalt seotud kaupleja tegevuse tasustamisega: omamaine müük on hõlmatud hinnalisandiga, samal ajal kui eksportmüük toimub komisjonitasu alusel, mis põhineb komisjonikokkulepetel. Lisaks väitsid eksportivad tootjad, et nad moodustavad kauplejaga ühe majandusüksuse, mis mõjutab nii omamaist kui ka eksportmüüki.

(67)

Vastuseks tuletas komisjon meelde, et kõik seitse kontserni kuuluvat tootjat olid allkirjastanud lepingu, millega nähti ette selgelt määratletud komisjonitasu iga eksportmüügi puhul, mida tegelikult maksti. Omamaisel siseturul see nii ei olnud. See annab põhjust kahelda normaalväärtuse ja ekspordihinna võrreldavuses kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10, ning seetõttu arvas komisjon artikli 2 lõike 10 punkti i alusel maha makstud komisjonitasu.

(68)

Peale selle tuletas komisjon seoses ühe majandusüksusega meelde, et liidu kohtupraktika kohaselt on üksnes eksportmüüki käsitleva kirjaliku komisjonilepingu olemasolu väga oluline element, mis näitab, et eksportmüügi puhul ei saa kauplejat käsitada eksportiva tootja sisemise müügiosakonnana (8). Leping sisaldab ka mitmeid klausleid, näiteks vahekohtuklauslit, mis osutavad solidaarsuse puudumisele äriühingute vahel. Need klauslid ei haakunud nõudega, et eksportivaid tootjaid ja seotud kauplejat tuleks käsitada ühe majandusüksusena, ehkki need on juriidiliselt eraldi äriühingud. Samuti tundus müügi, üld- ja halduskulusid vaadates, et osa müügiülesandeid täitsid endiselt eksportivad tootjad. Lõpuks väitis komisjon, et seotud kaupleja väljastas eksportivate tootjate nimel arveid esimestele sõltumatutele klientidele liidus. Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon esialgu tagasi väite, et kaupleja ja eksportivad tootjad moodustavad eksportmüügi puhul ühe majandusüksuse.

(69)

Lisaks selgus uurimise käigus, et liidus asuvad sõltumatud esindajad olid seotud ka Sveza kontserni teatava eksportmüügiga. Need esindajad said komisjonitasu, mida kajastati Sveza Lesi raamatupidamisarvestuses osana tema müügi-, üld- ja halduskuludest. Seetõttu korrigeeris komisjon ekspordihinda vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, võttes arvesse komisjonitasu, mida maksti sõltumatutele müügiesindajatele eksportmüügi eest. See korrektsioon vastas Sveza-Lesi raamatupidamises kajastatud esindajatasudes seisnevale komisjonitasule.

(70)

Lõpuks väitis sama kontsern, et kui komisjon korrigeerib ekspordihinda, tähendab see, et komisjon leiab, et eksportivad tootjad ja seotud kaupleja ei moodusta ühte majandusüksust. Seega tuleks maha arvata ka müügi-, üld- ja halduskulud ning siseturul müüdud samasuguse toote edasimüügiga seotud kasum.

(71)

Komisjon tuletas meelde, et vastupidiselt eksportmüügile, mille puhul tehased väljastavad arve otse esimesele sõltumatule kliendile liidus, toimub müük siseturul esimesele sõltumatule kliendile Sveza-Lesi kaudu. Teisisõnu müüb Sveza-Les edasi vaatlusalust toodet, mille ta on ostnud kontserni tehastelt. Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse normaalväärtuse aluseks tavaliselt omamaise müügi hind esimesele sõltumatule kliendile. Korrigeerimine artikli 2 lõike 10 punkti i alusel hinnalisandi arvessevõtmiseks eeldaks, et normaalväärtuse määramiseks oleks asjakohane müük pigem tehaste ja Sveza-Lesi vahel toimuv müük, mille hind määrataks kindlaks pärast Sveza-Lesile toote edasimüümisel makstud väidetava hinnalisandi mahaarvamist. Siiski ei saa müüki tehastelt Sveza-Lesile käsitada müügina esimesele sõltumatule kliendile. Sellises olukorras ei oleks Sveza-Lesile makstud hinnalisandi mahaarvamine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 1. Pealegi oleks artikli 2 lõike 10 punkti i teksti kohaselt vaja kauplejale makstud hinnalisandi arvessevõtmiseks korrektsioone tehes esitada ka tõendid selle kohta, et Sveza-Lesi funktsioonid on sarnased komisjonitasu alusel omamaise müügi alal töötava esindaja omaga. Toimikus sellised tõendid puuduvad. Eespool kirjeldatud kaalutlustel lükkas komisjon esialgu tagasi väite, et omamaise müügi hinnalisandi arvessevõtmiseks tehtud korrektsioon oli põhjendatud.

(72)

Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(73)

Sveza kontserni eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kõigepealt iga eksportiva tootja individuaalse dumpingumarginaali ja teise sammuna arvutas kaalutud dumpingumarginaali kogu Sveza kontserni kohta.

(74)

Selle põhjal on esialgsed kaalutud keskmised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, järgmised.

(75)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(76)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 15,7 %.

(77)

Kõikide teiste Venemaa eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht, väljendatuna protsendina uurimisperioodil asjaomasest riigist liitu suunatud koguimpordist, mis tehti kindlaks Eurostati andmete põhjal.

(78)

Käesoleval juhul on koostöö tase kõrge, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ligikaudu 81 % koguekspordist. Selle põhjal otsustas komisjon määrata koostööd mittetegevatele eksportivatele tootjatele dumpingumarginaali valimisse kaasatud koostööd tegeva individuaalselt kontrollitud suurima dumpingumarginaaliga äriühingu tasemel.

(79)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

(80)

Uurimisperioodil tootis samasugust toodet viisteist teadaolevat liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(81)

Liidu kogutoodang uurimisperioodil oli hinnanguliselt ligikaudu 849 000 kuupmeetrit. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kogu teabe põhjal, mis oli liidu tootmisharu kohta kättesaadav, näiteks valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastused küsimustikule. Nagu on märgitud punktis 1.6, moodustas valimisse kaasatud kolme liidu tootja toodang 39 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(82)

Tootmisharusiseseks tarbimiseks ettenähtud liidu toodang oli hinnanguliselt alla 0,5 %. Ebaolulisuse tõttu ei peeta tootmisharusisese tarbimise arvessevõtmist käesoleval juhul kahju analüüsimisel asjakohaseks.

(83)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks järgmiste andmete põhjal: a) kaebuse esitaja esitatud andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele liidus; neid andmeid võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate teatatud müügimahtudega; b) uurimisaluse toote import kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele (9).

(84)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine kuupmeetrites (m3)

(85)

Tarbimine liidus suurenes vaatlusalusel perioodil 14 %. Üksikasjalik analüüs näitab aasta-aastalt pidevat kasvu, kusjuures suurim aastakasv – 7 % – oli 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes: seejärel kasv aeglustus, kuid jätkus pidevalt.

(86)

Enne menetluse algatamist ja sellele järgnevat konkreetse TARICi koodi loomist (10) registreeriti vaatlusaluse toote import CNi tasandil, (11) hõlmates ka muid tooteid peale vaatlusaluse toote. Vaatlusaluse toote impordimahu hindamiseks vaatlusalusel perioodil kasutas komisjon sama suhtarvu (TARIC/CN), mida täheldati pärast algatamist kogu CN-koodi impordimahtude ja vaatlusaluse toote impordi vahel TARICi andmete põhjal. Asjaomasest riigist pärit impordi puhul määrati selleks suhtarvuks 78 %.

(87)

Selle metoodika tulemused kinnitavad kaebuses esitatud impordisuundumust.

(88)

Eespool nimetatud metoodika alusel tegi komisjon Eurostati andmete põhjal kindlaks impordimahu. Impordi turuosa määrati kindlaks nii, et impordimahtu võrreldi liidu tarbimisega.

(89)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordimaht (m3) ja turuosa

(90)

Asjaomasest riigist pärit import suurenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 871 050 kuupmeetrilt ligikaudu 1 192 712 kuupmeetrini ehk 37 %. Vaatlusalusel perioodil kasvas kõnealuse impordi turuosa 46 %-lt 56 %-ni ehk 20 %.

(91)

Komisjon määras impordihinnad Eurostati statistika põhjal (eurot tonni kohta) CN-tasandil. Kuigi vaatlusaluse toote import, nagu on selgitatud eespool punktis 4.3.1, registreeriti koos suurema toodete kogumiga, võimaldab see metoodika usaldusväärselt hinnata hindu ja nende muutumist aja jooksul, kuna valdava osa selle CN-koodi alla kuuluvast impordist moodustas vaatlusalune toode, ning see võimaldab võrrelda hindade arengut eksportivate riikide vahel.

(92)

Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurodes tonni kohta)

(93)

Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad langesid 646 eurolt tonni eest 2017. aastal 584 euroni tonni eest uurimisperioodil, mis tähendab 10 % langust. Impordi keskmine hind tõusis 2018. aastal 5 % ja langes järgnevatel perioodidel 15 %.

(94)

Sama suundumust võib täheldada ka valimisse kaasatud eksportivate tootjate teatatud kaalutud keskmisi ekspordihindu kasutades, mis annab vaatlusaluse toote hinnaks uurimisperioodil 434 eurot/m3. Impordihinnad olid pidevalt liidu tootjate müügihindadest madalamad (vt tabel 7); hinnavahe oli uurimisperioodil 38 %.

(95)

Kasevineeri müüakse väga erinevates mõõtmetes, kvaliteediga ja vastavalt kliendi konkreetsetele nõuetele. Kuna liidu tootmisharu ja Venemaa eksportivad tootjad müüsid väga erinevaid tooteliike, muutis uurimise algatamisel loodud üksikasjalik toote kontrollnumbrite süsteem identsete toodete leidmise raskeks. Hinnavõrdluse eesmärgil viis komisjon seetõttu läbi mõistliku ja tehniliselt usaldusväärse lähenduse, koondades mõned sarnased tooteliigid, mis võimaldas liidu tootmisharu müüdud tooteid nõuetekohaselt võrrelda Venemaa eksportivate tootjate müüdud samaväärsete tooteliikidega. Sellest nähtus liidu tootmisharu müüdud erinevate tooteliikide ja Venemaa eksportivate tootjate müüdud tooteliikide vastavus üle 68 % ulatuses valimisse kaasatud Venemaa eksportivate tootjate impordimahust

(96)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon: