10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/930,

1. märts 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kõnealuse määruse artikli 181 lõike 1 punktis b ja artikli 182 lõike 1 punktis b osutatud majanduslanguse laadi, raskusastet ja kestust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 181 lõike 3 kolmandat lõiku ja artikli 182 lõike 4 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti b kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutama reitinguklasside või kogumitega seotud riskiparameetrite kvantifitseerimisel majanduslanguse puhul asjakohaseid makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kui need hinnangud on konservatiivsemad kui pikaajaline keskmine. Samuti nõutakse kõnealuse määruse artikli 182 lõike 1 punktis b, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutaksid majanduslanguse puhul asjakohaseid ümberhindlustegurite sisehinnanguid, kui need hinnangud on pikaajalisest keskmisest konservatiivsemad.

(2)	Võttes arvesse eri portfellide eripärasid, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tegema majanduslanguse eraldi kindlaks iga määruse (EL) nr 575/2013 artikli 142 lõike 1 punktis 2 määratletud riskipositsioonide liigi puhul.

(3)

Teatavat liiki riskipositsiooni majanduslanguse laad tuleks kindlaks teha selliste majandusnäitajate kogumi alusel, mida peetakse sellele riskipositsiooni liigile omase majandustsükli selgitavateks muutujateks või näitajateks. Selline kogum peaks hõlmama nii makromajanduslikke kui ka krediidiriskiga seotud näitajaid. Sellega tagatakse, et võrreldavate riskipositsioonide puhul teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud üldiselt kindlaks sama majanduslanguse.

(4)

Kuigi realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja realiseerunud ümberhindlustegurite tase võib majanduslanguse tõttu olla pikaajalisest keskmisest oluliselt kõrgem, ei tohiks majanduslangusele iseloomulikke tingimusi käsitada stressitestimisel kasutatud tingimustega samaväärsetena. Stressitestimisel kasutatavad tingimused võivad olla karmimad ja kasutada äärmuslikumaid stsenaariume, mis ei põhine tingimata ajaloolistel vaatlustel. Määruses (EL) nr 575/2013 ja seda täiendavates delegeeritud õigusaktides on asjakohaselt sätestatud stressitestide tegemine vajalikel juhtudel ning sätted, mis käsitlevad makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid, ei sisalda sellist stressitestimise nõuet. Majanduslanguse kindlakstegemine makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnangute jaoks peaks aga põhinema varasematel majandustingimustel.

(5)

Majanduslanguse raskusaste tuleks kindlaks teha kõige halvemate 12 kuu väärtuste alusel, mida on asjaomasel varasemal perioodil täheldatud majandusnäitajate kogumi puhul, mis iseloomustab asjaomase riskipositsiooni liigi majanduslanguse laadi. Iga kogumisse kuuluva majandusnäitaja puhul tuleks kasutada kõige halvemat 12 kuu väärtust, sest sellega saavutatakse tasakaal stabiilsuse ja asjaomasel perioodil täheldatud kõige halvemate tingimuste tuvastamise vahel. See lähenemisviis valiti, kuna 12 kuu vaatlemine on lihtne ja ka seetõttu, et sellest pikem keskmine võiks majandusnäitaja puhul täheldatud ebasoodsaid tingimusi näidata leebemana. Lühema perioodi väärtused (näiteks kvartaalsed) võivad sõltuda hooajalistest mõjudest. Teisest küljest võivad pikema perioodi väärtused, näiteks 36 kuu keskmised väärtused, varjata halbu tingimusi.

(6)

Isegi igal aastal esitatavate majandusnäitajate puhul ei pruugi need 12 kuud, mida näitaja kajastab, olla kõigil juhtudel samad. Mõned näitajad kajastavad kalendriaastat, mõned majandus- või maksuaastat jne. Seepärast peaks nii kord aastas kui ka sagedamini esitatavate majandusnäitajate puhul olema võimalik kasutada majanduslanguste tuvastamiseks 12-kuulisi perioode, mis algavad ükskõik millal aasta jooksul.

(7)

Arvestades, et teatavat liiki riskipositsioonid võivad hõlmata eri ettevõtjate, sektorite või geograafiliste piirkondadega seotud nõudeid, võib teatava riskipositsioonide liigi puhul majanduslangus hõlmata kas üht või mitut eraldiseisvat langusperioodi. Langusperioodi tuleks käsitada kindla ajavahemikuna, mil asjaomase majandusnäitaja 12 kuu väärtus on kõige halvem. Kui kahe või enama majandusnäitaja puhul täheldatud kõige halvema 12 kuu väärtusega seotud tipptasemed või madalseisud saavutatakse üheaegselt või vahetult üksteise järel, tuleks kõik need majandusnäitajad seostada sama langusperioodiga. Põhjus, miks majanduslanguse jooksul lubatakse rohkem kui ühe selge langusperioodi olemasolu, on tagada, et iga asjakohast majandusnäitajat võetakse arvesse, kui tehakse kindlaks mittekattuvad langusperioodid, mida tuleb analüüsida majanduslangusega seotud makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hindamise kontekstis.

(8)

Liigse keerukuse vältimiseks koostatakse loetelu majandusnäitajatest, mida tuleb kõikidel juhtudel arvesse võtta. Lähtudes konkreetsete portfellide eripärast, tuleks krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt ka nõuda, et nad võtaksid arvesse täiendavaid majandusnäitajaid, mis on konkreetse riskipositsioonide liigi majandustsüklit selgitavad muutujad või näitajad.

(9)

Portfellide suure geograafilise ja sektorilise mitmekesisuse tõttu ei ole võimalik ette näha täpseid andmeallikaid, mida tuleb kasutada iga loetletud näitaja puhul igas maailma jurisdiktsioonis ja igas sektoris. Lisaks on krediidiasutustel ja investeerimisühingutel juba määruse (EL) nr 575/2013 kohane kohustus kasutada usaldusväärseid andmeid ja kehtestada usaldusväärsed süsteemid kõigi riskiparameetrite hindamise valideerimiseks. Sellest tulenevalt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud igal juhul tõendama näitajate väärtuste saamiseks kasutatud andmeallikate täpsust ja usaldusväärsust. Seetõttu ei ole käesolevas määruses vaja sätestada konkreetseid eeskirju kasutatavate andmeallikate kohta.

(10)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kasutama asjakohaseid usaldusväärseid andmeallikaid, kuid neilt ei tohiks nõuda kättesaadavate majandusnäitajate jaoks andmete hankimist, kui selle kulud on ebaproportsionaalsed, võttes arvesse nii näitaja liiki kui ka vaadeldava riskipositsioonide liigi olulisust võrreldes portfelli muude riskipositsioonide liikidega.

(11)	Majandusnäitajaid tuleb kaaluda vajadusepõhiselt kas vastavalt nende väärtusele või selle muutustele, võttes arvesse seda, kuidas majandusnäitajat tavaliselt esitatakse ja mil määral see suudab tsüklilisust paljastada.

(12)

Majandusnäitaja tuleks lisada asjaomaste majandusnäitajate kogumisse üks kord iga jurisdiktsiooni või vajaduse korral väiksema geograafilise piirkonna kohta, mis esindab vaadeldava riskipositsioonide liigi olulist osa. Sellega tagatakse, et näitajate kogum kajastab õiglaselt sellesse riskipositsioonide liiki kuuluvate nõuete geograafilist jaotust. Sarnast reeglit tuleks kohaldada iga tööstussektori suhtes, mis esindab olulist riskipositsioonide liigi osa. Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks olema lubatud käsitada jurisdiktsioone või sektoreid majanduslanguse kindlakstegemisel ühe rühmana ainult juhul, kui eri jurisdiktsioonides või eri tööstussektorites on majandusnäitajate realiseerunud väärtused liikunud tugevalt koos.

(13)

Tuleks täpsustada varasemat perioodi, mille jooksul tuleb konkreetse majandusnäitaja väärtusi uurida. Igale majandusnäitajale tuleks kehtestada vaikeperiood 20 aastat. Sellega tagatakse, et ajalooline vaatlusperiood hõlmab vähemalt kahte majandustsüklit. Kui aga need 20 aastat ei sisalda piisavalt halbu väärtusi, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud vaatlema andmeid tagasiulatuvalt pikema aja jooksul. Väärtusi tuleks pidada „mitte piisavalt halbadeks“, kui majandusnäitaja varieeruvus kõnealuse 20-aastase vaatlusperioodi jooksul ei kajasta selle näitaja tõenäolist varieeruvust tulevikus.

(14)

Lihtsuse ja võrreldavuse huvides peaks langusperioodi pikkus olema vähemalt 12 kuud. Täpsete tulemuste tagamiseks tuleks kõnealust perioodi käsitleda minimaalsena. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kohaldama pikemat perioodi, kui langusperioodiga seotud majandusnäitajate kõige halvemad väärtused osutavad pikemale majanduslangusele. Langusperioodi kestus peaks kajastama pigem asjaomasele riskipositsioonide liigile omaseid tsüklilise käitumise ebasoodsaid tingimusi kui majanduse struktuurseid muutusi, mis avaldavad pikaajalist mõju majandusnäitajate väärtustele.

(15)

Määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäärade ja ümberhindlustegurite hindamise nõuete kohaselt peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud dokumenteerima oma reitingusüsteemide ülesehituse ja toimimise üksikasjad (sealhulgas majanduslanguse kindlakstegemise protsesside ülesehitus) ning säilitama tõendid, mis tõendavad vastavust kõnealuses määruses sätestatud hindamisnõuetele. Lisaks on määruses (EL) nr 575/2013 nõutud, et krediidiasutused ja investeerimisühingud vaataksid oma makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite hinnangud ning nende hinnangute tegemiseks vajalikud sisendandmed läbi uue teabe saamise korral ja igal juhul vähemalt kord aastas.

(16)

Käesoleva määruse sätted on tihedalt seotud, kuna need käsitlevad sellise majanduslanguse laadi, raskusastet ja kestust, mis mõjutab kahte erinevat riskiparameetrit, mida mõlemat kasutatakse sisereitingute meetodi kohaldamisel, st makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnanguid. Selleks et tagada, et nii sätted, mis on vajalikud majanduslanguse kindlakstegemiseks makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamisel, kui ka sätted, mis on vajalikud majanduslanguse kindlakstegemiseks ümberhindlustegurite hindamisel, on järjepidevad ja jõustuvad samal ajal ning et tagada lihtne juurdepääs kõnealustele sätetele, on soovitav käsitleda määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõikega 3 ette nähtud regulatiivseid tehnilisi standardeid ja artikli 182 lõikega 4 ette nähtud regulatiivseid tehnilisi standardiid ühes määruses.

(17)

Võttes arvesse koostoimet muude liidu õigusaktidega, mis on olulised makseviivitusest tingitud kahjumäära ja ümberhindlustegurite sisehinnangute seisukohast, tuleks käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva edasi lükata kuni 1. jaanuarini 2021. Eelkõige peavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgima muudetud olulisuse piirmäära, mille on kehtestanud pädevad asutused kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2018/171 (2).

(18)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille Euroopa Pangandusjärelevalve on komisjonile esitanud.

(19)

Euroopa Pangandusjärelevalve on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artiklile 10 viinud läbi avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku seonduvat kulu ja kasu ning küsinud arvamust kõnealuse määruse artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Majanduslanguse laadi, raskusastme ja kestuse kindlakstegemine

1. Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti b või artikli 182 lõike 1 punkti b kohaldamisel tehakse iga kõnealuse määruse artikli 142 lõike 1 punktis 2 määratletud riskipositsioonide liigi puhul kindlaks majanduslangus.

2. Teatava riskipositsioonide liigi majanduslanguse kindlakstegemiseks kohaldatakse järgmisi kriteeriume:

a)	majanduslanguse laadi iseloomustab selliste majandusnäitajate kogum, mis on liigitatud selle riskipositsioonide liigi seisukohast asjakohaseks vastavalt artiklis 2 sätestatud kriteeriumidele (edaspidi „asjaomane näitajate kogum“);

raskusastme seisukohast osutab majanduslangusele kõige halvem 12 kuu väärtus (edaspidi „kõige halvem 12 kuu väärtus“), mida täheldatakse asjaomase näitajate kogumi iga majandusnäitaja puhul varasemal perioodil, mis on selle majandusnäitaja jaoks artikli 3 kohaselt kindlaks määratud (edaspidi „kohaldatav periood“);

majanduslangus koosneb ühest või mitmest eraldi langusperioodist, mis hõlmab asjaomasesse näitajate kogumisse kuuluvate majandusnäitajate kõige halvemate 12 kuu väärtuste tipptasemeid ja madalseise, kusjuures iga selline periood on artikli 4 kohaselt kindlaks tehtud kestusega (edaspidi „langusperioodi kestus“).

3. Lõike 2 punkti b kohaldamisel võivad 12-kuulised perioodid, mida majandusnäitaja väärtused kajastavad, alata kohaldatava perioodi jooksul mis tahes hetkel.

4. Lõike 2 punkti c kohaldamisel:

a)	on langusperiood periood, mille jooksul majandusnäitaja jõuab oma kõige halvema 12 kuu väärtuseni;

kui erinevate, märkimisväärses korrelatsioonis majandusnäitajate puhul saavutatakse kõige halvemate 12 kuu väärtustega seotud tipptasemed või madalseisud samaaegselt või vahetult üksteise järel, tuleb langusperioode, mil need näitajad saavutavad oma kõige halvema 12 kuu väärtuse, käsitleda ühe langusperioodina, mis hõlmab kõigi nende näitajate kõige halvemaid 12 kuu väärtusi.

Artikkel 2

Asjaomane näitajate kogum

1. Teatava riskipositsioonide liigi puhul liigitatakse asjaomasteks järgmised majandusnäitajad:

kõigi riskipositsioonide liikide puhul:

i)	sisemajanduse koguprodukt (SKP);

ii)	töötuse määr;

iii)	väliselt kindlaks tehtud makseviivituse koondmäärad (olemasolu korral);

iv)	väliselt kindlaks tehtud krediidikahju koondmäärad (olemasolu korral);

lisaks punktis a loetletud majandusnäitajatele:

i)	äriühingute või väikeste ja keskmise suurusega jaeettevõtjate (VKEd) vastu olevate nõuete puhul sektori- või valdkonnapõhised indeksid;

ii)	äriühingute või jaesektori võlgnike vastu olevate elamukinnisvaraga seotud nõuete puhul eluasemehinnad või eluaseme hinnaindeksid;

iii)	äriühingute või jaesektori VKEdest võlgnike vastu olevate ärikinnisvaraga seotud nõuete puhul ärikinnisvara hinnad või ärikinnisvara hinnaindeksid ning ärikinnisvara rendihinnad või ärikinnisvara rendihinnaindeksid;

iv)	muude kui alapunkti i, ii või iii alla kuuluvate jaenõuete puhul kodumajapidamiste võlakoormus ja eraisikute kasutatav tulu (olemasolu korral);

eriotstarbeliste nõuete puhul:

—	kinnisvara puhul vastavalt vajadusele kas kinnisvara hinnad või kinnisvara hinnaindeksid, kinnisvara rendihinnad või elamu- või ärikinnisvara või tööstusomandi rendihinnaindeksid;

—	projektide rahastamise puhul tarnitud alustoodete hinnad;

—	objektide rahastamise puhul tagatise asjaomase liigi või liikide indeksid;

—	kauba rahastamise puhul asjaomase kaubaliigi hinnad või hinnaindeksid;

vi)	krediidiasutuste ja investeerimisühingute vastu olevate nõuete puhul finantskrediidi indeksid;

c)	lisaks punktides a ja b loetletud majandusnäitajatele mis tahes muud näitajad, mis on asjaomasesse riskipositsioonide liiki kuuluvate nõuete majandustsüklit selgitavad muutujad või näitajad.

2. Lõike 1 kohaselt teatavasse riskipositsioonide liiki kuuluvate nõuete jaoks kindlaks määratud majandusnäitajad kajastavad seda liiki nõuete geograafilist ja vajaduse korral sektoripõhist jaotust.

Selleks lisatakse asjaomasele näitajate kogumile majandusnäitaja järgmiselt:

a)	üks kord iga jurisdiktsiooni kohta või vajaduse korral üks kord iga jurisdiktsiooni geograafilise piirkonna kohta, mis esindab selle riskipositsioonide liigi olulist osa, ning

b)	vajaduse korral üks kord iga sektori kohta, mis esindab selle riskipositsioonide liigi olulist osa.

Kui teise lõigu kohaselt lisatavad majandusnäitajad näitavad tugevat koosliikumist eri jurisdiktsioonides või asjakohasel juhul jurisdiktsiooni eri geograafilistes piirkondades, või kui see on asjakohane, eri sektorites, võib valida ühise majandusnäitaja, mis kajastab neid jurisdiktsioone, geograafilisi piirkondi või sektoreid üldiselt.

Artikkel 3

Kohaldatava perioodi kindlaksmääramine

Artikli 1 lõike 2 punkti b kohaldamisel on majandusnäitaja suhtes kohaldatav varasem periood 20-aastane periood, mis lõpeb kuupäeval, mil krediidiasutus või investeerimisühing teeb vastavalt käesolevale määrusele kindlaks majanduslanguse. Kui aga majandusnäitaja varieeruvus selle 20-aastase perioodi jooksul ei kajasta selle näitaja tõenäolist varieeruvust tulevikus, on selle näitaja suhtes kohaldatav varasem periood nii pikk, et see võimaldab esitada väärtused, mis seda tõenäolist varieeruvust esindavad.

Artikkel 4

Majanduslanguse kestus

Artikli 1 lõike 2 punkti c kohaldamisel tehakse langusperioodi kestus kindlaks järgmiselt:

a)	artikli 1 lõike 4 punkti b alla kuuluval juhul peab üksik langusperiood olema nii pikk, et katta kõik selle ühe langusperioodiga seotud eri majandusnäitajate puhul täheldatud kõige halvemate 12 kuu väärtustega seotud tipptasemed või madalseisud;

kõikidel juhtudel, olenemata sellest, kas need kuuluvad artikli 1 lõike 4 punkti b kohaldamisalasse või mitte, kui kohaldataval perioodil täheldatud asjaomase majandusnäitaja või asjaomaste majandusnäitajate 12 kuu väärtused ei kaldu märkimisväärselt kõrvale näitaja kõige halvemast 12 kuu väärtusest kohaldatavasse perioodi kuuluval konkreetsel pideval ajavahemikul, peab langusperiood olema piisavalt pikk, et kajastada kõnealuse majandusnäitaja või kõnealuste majandusnäitajate puhul täheldatud raskusastme pikemat kestust;

kõikidel juhtudel, olenemata sellest, kas need kuuluvad artikli 1 lõike 4 punkti b kohaldamisalasse, kui majandusnäitajal või -näitajatel on tipptasemed või madalseisud, mis esinevad kõrvuti tipptasemete või madalseisusega, mis on seotud kõnealuse majandusnäitaja või kõnealuste majandusnäitajate puhul kohaldatava perioodi jooksul täheldatud kõige halvemate 12 kuu väärtustega, ning kui need järjestikused tipptasemed ja madalseisud ei kaldu kohaldatava perioodi jooksul märkimisväärselt kõrvale selle näitaja või nende näitajate puhul täheldatud kõige halvemast 12 kuu väärtusest ning need järjestikused tipptasemed ja madalseisud on seotud samade üldiste majandustingimustega, peab langusperiood olema piisavalt pikk, et kajastada kogu pikemat perioodi, mil neid järjestikuseid tipptasemeid ja madalseise täheldatakse;

d)	artikli 1 lõike 4 punkti a alla kuuluval juhul, kui ei kohaldata ei käesoleva artikli punkti b ega punkti c, on langusperiood 12-kuuline periood, mida kajastab kõige halvem 12 kuu väärtus.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Komisjoni 19. oktoobri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/171, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära (ELT L 32, 6.2.2018, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12).

10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/7

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/931,

1. märts 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tuletistehingute kindlakstegemise meetod artikli 277 lõike 5 kohaldamisel, intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamise valem ning meetod, mille alusel tehakse kindlaks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris artikli 279a lõike 3 punktide a ja b kohaldamisel vastaspoole krediidiriski standardmeetodi puhul

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 (1) muutmise kohta, eriti selle artikli 277 lõike 5 kolmandat lõiku ja artikli 279a lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tegema kindlaks tuletistehingu riskitegurid, määrates kindlaks riskifaktorid, millest selle tehingu rahavood sõltuvad. Tagamaks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud järgivad selle kindlakstegemise puhul ühtset lähenemisviisi, peaksid nad kaaluma vähemalt määruse (EL) nr 575/2013 III osa IV jaotise peatüki 1a 3. jaos loetletud riskifaktoreid.

(2)

Ainult ühe olulise riskiteguriga tuletistehingute kindlakstegemise meetod, mille eesmärk on liigitada need tuletistehingud asjaomasesse riskikategooriasse, peaks olema lihtne kõikidel juhtudel, kui tuletistehingu esmane ja ainus oluline riskitegur on tehingu laadi ja rahavoogude alusel otseselt tuvastatav.

(3)

Krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad erinevate valuutade intressimäära vahetuslepinguid välisvaluutas rahastamisest või investeerimisest tuleneva valuutariski maandamiseks. Kuigi sellised tehingud sõltuvad peamiselt valuutariski teguritest, võivad need sõltuda ka muudest riskiteguritest, näiteks intressiriski teguritest. Kuna turukogemused näitavad, et nende muude riskitegurite mõju on väga sageli nende konkreetsete tehinguliikide puhul ebaoluline, peaks juhul, kui tehing kuulub sellesse liiki, sellest piisama selliste tehingute identifitseerimiseks tuletistehingutena, millel on ainult üks oluline riskitegur.

(4)

Sõltumata tuletistehingu laadist ja rahavoogudest ei tohiks tehingu rahavoogude diskonteerimiseks kasutatavaid intressimäärasid (edaspidi „diskontomäär“) pidada oluliseks riskiteguriks. Nõue, et krediidiasutused ja investeerimisühingud võtaksid diskontomäära arvesse ainult ühe olulise riskiteguriga tuletistehingute kindlakstegemise meetodis, oleks ebaproportsionaalne ja koormav, sest empiiriline kogemus näitab, et sellel riskiteguril on tuletistehingute väärtusele tavaliselt tagasihoidlikum mõju kui teistel riskiteguritel, millest nende rahavood tulenevad.

(5)	Tuletistehingute puhul, millel on rohkem kui üks riskitegur, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma arvesse alusvara tundlikkusi ja volatiilsust, et teha kindlaks iga riskikategooria olulised riskitegurid ja iga riskikategooria kõige olulisem riskitegur.

(6)

Tuletistehingute puhul, millel on rohkem kui üks riskitegur ja kui need riskitegurid viitavad erinevatele riskikategooriatele, ei pruugi olla võimalik kindlaks teha, millised neist riskiteguritest on olulised, isegi kui võtta arvesse tehingu alusvara tundlikkusi ja volatiilsust. Sellistel juhtudel peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud lihtsa ja konservatiivse alternatiivse meetodina kaaluma kõiki tehingu riskitegureid olulisena ning sellest tulenevalt jaotama tuletistehingud riskikategooriatesse, mis vastavad nendele riskiteguritele, võttes aluseks iga riskikategooria kõige olulisemad riskitegurid.

(7)

Ainult ühe olulise riskiteguriga tuletistehingute kindlakstegemise meetodit tuleks kasutada ainult tehingu alustamisel, kui sellised tuletistehingud on tehingu alguses identifitseeritud kui ainult ühe riskiteguriga tehingud, sest ainult see riskitegur on nende tehingute põhitunnuseks ja seega ei ole oodata selle muutumist. Kui tehingu alustamisel on kindlaks tehtud, et tuletistehingutel on rohkem kui üks riskitegur, tuleks oluliste riskitegurite ja kõige olulisema riskiteguri kindlakstegemise protsess läbi viia kord kvartalis, et nende tehingute kõiki muutusi saaks asjakohaselt kajastada nende tuletistehingute liigitamisel asjakohastesse riskikategooriatesse..

(8)

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 279a lõike 3 punktis a on nõutud, et intressiriski kategooriasse liigitatud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks kasutatav valem, milles võetakse arvesse turutingimusi, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, tuleb kindlaks määrata kooskõlas rahvusvaheliste regulatiivsete arengusuundumustega. 22. märtsil 2018 avaldas Baseli pangajärelevalve komitee (2) dokumendi „Korduma kippuvad küsimused Basel III standardmeetodi kohta vastaspoole krediidiriski positsioonide mõõtmiseks“, kus ta selgitas, et intressimääraoptsioonide järelevalveline delta negatiivse intressimäära korral tuleks kindlaks määrata vastavalt erivalemile, kus kasutatud hetke-või forvardintressimäära ja optsiooni täitmishinna suhtes kohaldatakse lamda (λ) nihet, tagamaks, et hetke- või forvardintressimäär ja optsiooni täitmishind on positiivsed.

(9)

Selleks et muuta hetke- või forvardintressimäär ja optsiooni täitmishind positiivseks, peaks λ-nihe olema piisavalt suur, et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid arvutada tehingu järelevalvelise delta vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 279a lõikes 1 sätestatud valemile, kuid samal ajal piisavalt väike, et mitte tekitada järelevalvelise delta arvutamisel tarbetut moonutust.

(10)

Järelevalveline volatiilsus, mis on üks järelevalvelise delta arvutamise parameetritest, tuleks kindlaks määrata intressiriski kategooria müügi- ja ostuoptsioonide järelevalvelise delta arvutamise erivalemit silmas pidades. Sellega seoses peetakse Baseli pangajärelevalve komitee vastu võetud rahvusvahelistes standardites sätestatud intressiriski kategooria müügi- ja ostuoptsioonide regulatiivse volatiilsuse väärtust liidu õiguse kohaseks kasutamiseks sobivaks.

(11)

Et krediidiasutused ja investeerimisühingud saaksid kindlaks teha, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris, olulises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris, tuleks sätestada, millist tehingut käsitlevat teavet peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud selliseks kindlakstegemiseks kasutama. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute tarbetu koormuse vältimiseks peaks neil olema lubatud kasutada sama teavet, mida nad kasutavad oluliste riskitegurite kindlakstegemiseks.

(12)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Pangandusjärelevalve.

(13)

Euroopa Pangandusjärelevalve on korraldanud avatud avalikud konsultatsioonid käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja kasu ning küsinud nõu määruse (EL) nr 1093/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud pangandussektori sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. PEATÜKK

Meetod ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute, rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute ja neist riskiteguritest kõige olulisema teguri kindlakstegemiseks

Artikkel 1

Tuletistehingute riskitegurite kindlakstegemise meetod

1. Ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute ja rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlakstegemiseks teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga tehingu alustamisel kindlaks kõik tehingu riskitegurid, määrates kindlaks riskifaktorid, millest selle tehingu rahavood sõltuvad, võttes arvesse vähemalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 325l–325q osutatud riskifaktoreid. Krediidiasutuse või investeerimisühingu kindlaks tehtud riskifaktorid on tehingu riskitegurid.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei käsita tehingu riskiteguritena intressiriski faktoreid, mida kasutatakse tehingu rahavoogude diskonteerimiseks.

Artikkel 2

Meetod ainult ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlakstegemiseks

1. Pärast tehingu kõigi riskitegurite kindlakstegemist vastavalt artiklile 1 teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud iga tehingu alustamisel kindlaks tehingud, millel on ainult üks oluline riskitegur, kohaldades järgmist:

a)	kui tehingu rahavood sõltuvad üksnes ühest riskitegurist, mis kuulub ühte määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõikes 1 osutatud riskikategooriasse, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle riskiteguri kõnealuse tehingu ainsaks oluliseks riskiteguriks;

kui tehingu rahavood sõltuvad rohkem kui ühest riskitegurist ning kui krediidiasutused ja investeerimisühingud on vastavalt artikli 4 lõikes 3 või artikli 4 lõikes 4 sätestatud meetodile pidanud oluliseks ainult ühte tehingu riskitegurit, määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud selle riskiteguri tehingu ainsaks oluliseks riskiteguriks.

2. Erandina lõikest 1 võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud määruse (EL) nr 575/2013 II lisa punkti 2 alapunktis a osutatud erinevate valuutade intressimäära vahetuslepingute puhul määrata valuutariski teguri tehingu ainsaks oluliseks riskiteguriks.

Artikkel 3

Meetod rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tehingute kindlakstegemiseks

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõike 3 kohaldamisel identifitseerivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kõik tehingud, välja arvatud artiklis 2 osutatud tehingud, tehingutena, millel on rohkem kui üks oluline riskitegur.

Artikkel 4

Meetod oluliste riskitegurite ja nendest kõige olulisema riskiteguri kindlakstegemiseks

1. Pärast tehingu kõigi riskitegurite kindlakstegemist vastavalt artiklile 1 ja kui tehingu rahavood sõltuvad rohkem kui ühest riskitegurist, teevad krediidiasutused ja investeerimisühingud kindlaks olulised riskitegurid ja neist kõige olulisema, kohaldades vastavalt vajadusele ühte lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud meetoditest.

2. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad tehingu alustamisel järgmisi etappe:

a)	nad käsitlevad kõiki artiklis 1 osutatud menetluse kohaselt kindlaks tehtud tehingu riskitegureid oluliste riskiteguritena;

b)	iga nendele olulistele riskiteguritele vastava riskikategooria puhul määravad nad kõige olulisemaks riskiteguriks teguri, millel on määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 280a–280f osutatutest kõige suurem riskikategooria lisand.

3. Krediidiasutused ja investeerimisühingud kohaldavad tehingu alustamisel ja seejärel vähemalt kord kvartalis järgmisi etappe:

a)	nad arvutavad deltariski tundlikkused kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 325r iga käesoleva määruse artikli 1 kohaselt kindlaks tehtud riskiteguri kohta;

b)	nad arvutavad kaalutud tundlikkused vastavalt kõnealuse määruse artikli 325f lõikes 6 sätestatud valemile, võttes aluseks punkti a kohaselt arvutatud tundlikkused;

kõnealuse määruse artikli 277 lõikes 1 osutatud iga riskikategooria puhul arvutavad nad kõnealuse määruse artikli 325f lõikes 8 sätestatud valemi kohaselt riskiklassile spetsiifilised tururiski omavahendite nõuded, võttes aluseks kõik sellesse riskikategooriasse liigitatud riskitegurite kaalutud tundlikkused, millele on osutatud punktis b;

d)	nad järjestavad kõik punktis c osutatud riskiklassile spetsiifilised tururiski omavahendite nõuded suurimast väikseimani absoluutväärtuses, et saada monotoonselt kahanev kirjete jada, kus a1 on suurim absoluutväärtus, a2 on suuruselt teine väärtus jne;

nad kontrollivad punkti d kohaselt arvutatud ja järjestatud iga kirje ai puhul ja nende järjestusest tulenevas järjekorras, kas täidetud on järgmine tingimus:

kus:

i = indeks, mis tähistab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõikes 1 osutatud ja vastavalt punktile d järjestatud riskikategooriaid sellest järjestusest tulenevas järjekorras;

Y% = 60 %;

nad käsitavad olulisena järgmist:

i)	riskitegurid, mis vastavad riskikategooriatele, mille puhul on täidetud käesoleva lõike punktis e sätestatud tingimus;

ii)	riskitegurid, mis vastavad esimesele riskikategooriale, mille puhul see tingimus ei ole täidetud;

nad kontrollivad iga riskikategooria puhul, mis vastab riskiteguritele, mis ei ole alapunkti f kohaselt olulised, kas vastav kirje ai vastab järgmisele tingimusele:

kus:

i = indeks, mis tähistab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 277 lõikes 1 osutatud ja vastavalt punktile d järjestatud riskikategooriaid sellest järjestusest tulenevas järjekorras, ja mis vastavad riskiteguritele, mis ei ole punkti f kohaselt olulised;

Z% = 30 %;

h)	lisaks punkti f kohaselt kindlaks tehtud olulistele riskiteguritele käsitavad nad oluliste riskiteguritena ka neid riskitegureid, mis vastavad riskikategooriatele, mille puhul on täidetud punktis g sätestatud tingimus;

i)	iga punktides f ja h osutatud riskikategooria puhul käsitavad nad selle riskikategooria kõige olulisema riskitegurina tegurit, mille punktis b osutatud kaalutud tundlikkuste absoluutväärtus on suurim.

4. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis kas täidavad määruse (EL) nr 575/2013 artikli 94 lõikes 1 sätestatud tingimusi või mis on kõnealuse määruse artikli 325a lõike 1 kohaselt aruandluskohustusest vabastatud, võivad teha kindlaks kõige olulisema riskiteguri, kohaldades tehingu alustamisel ja seejärel vähemalt kord kvartalis järgmisi etappe:

nad arvutavad vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 280a–280f osutatud riskikategooria lisandid iga artikli 1 kohaselt kindlaks tehtud riskiteguri kohta. Kui samasse riskikategooriasse on määratud rohkem kui üks artikli 1 kohaselt kindlaks tehtud riskitegur, kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud punkti b kohaldamiseks selles riskikategoorias riskitegurit, millel on selle riskikategooria suurim riskikategooria lisand;

b)	nad kohaldavad lõike 3 punktides d–h sätestatud etappe, kui nendes etappides kasutatavad sisendid põhinevad käesoleva lõike punkti a kohaselt arvutatud riskikategooria lisanditel;

c)	nad identifitseerivad asjaomaste riskikategooriate kõige olulisemate riskiteguritena olulised riskitegurid, mis on kindlaks tehtud punktis b osutatud meetodi abil.

2. PEATÜKK

Valem intressiriski kategooriasse liigitatud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamiseks, kõnealuse valemi ja meetodi jaoks sobiva regulatiivse volatiilsuse kindlaksmääramine ning meetod selle kindlakstegemiseks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris

Artikkel 5

Intressiriski kategooriasse liigitatud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamise valem ja sellise valemi jaoks sobiv regulatiivne volatiilsus

1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad intressiriski kategooriasse liigitatud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta (δ), mis on kooskõlas turutingimustega, kus intressimäärad võivad olla negatiivsed, järgmiselt:

kus:

N(x) = standardse normaaljaotusega juhusliku suuruse kumulatiivne jaotusfunktsioon, mis kajastab tõenäosust, et normaaljaotusega juhuslik suurus keskväärtusega null ja dispersiooniga üks on väiksem x-ist või sellega võrdne;

P = optsiooni alusvaraks oleva instrumendi hetke- või forvardhind;

K = optsiooni täitmishind;

T = optsiooni lõppkuupäev, väljendatuna aastates, kasutades asjaomast tööpäevade kindlaksmääramise kokkulepet;

λ = nihe, mis on piisav nii P kui ka K positiivseks muutmiseks, ja mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 2;

σ = optsiooni regulatiivne volatiilsus, mis on kindlaks määratud lõike 3 kohaselt.

2. Lõike 1 kohaldamisel arvutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud mis tahes ostu- ja müügioptsioonide nihke (λ) järgmiselt:

λj =max (künnis – min (Pj, Kj ), 0)

kus:

Pj = optsiooni j alusvaraks oleva finantsinstrumendi hetke- või forvardhind;

Kj = optsiooni j täitmishind;

Künnis: 0.10 %

3. Lõike 1 kohaldamisel määravad krediidiasutused ja investeerimisühingud optsiooni regulatiivse volatiilsuse kindlaks tehingu riskikategooria ja optsiooni alusvaraks oleva finantsinstrumendi laadi alusel vastavalt järgmisele tabelile:

Tabel

Riskikategooria	Alusvaraks olev instrument	Regulatiivne volatiilsus
Intressimäär	Kõik	50 %

Artikkel 6

Meetodid selle kindlakstegemiseks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris

Krediidiasutused ja investeerimisühingud teevad kindlaks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris, kasutades üht järgmistest meetoditest:

a)	nad arvutavad kõnealuste riskitegurite deltariski tundlikkused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 325r ja identifitseerivad tehingu pika positsioonina riskiteguris, kui vastav deltariski tundlikkus on positiivne, või lühikese positsioonina, kui vastav deltariski tundlikkus on negatiivne;

b)	nad hindavad tehingute rahavoogude struktuuri sõltuvust sellest riskitegurist või tehingu riskimaandamise eesmärki seoses kõnealuse riskiteguriga ja teevad selle hindamise põhjal kindlaks, kas tehing on pikk või lühike positsioon.

Artikkel 7

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 27.6.2013, lk 1.

(2) Frequently asked questions on the Basel III standardised approach for measuring counterparty credit risk exposures, 22. märts 2018.

10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/13

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/932,

9. juuni 2021,

millega peatatakse luba naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) kasutamiseks broilerkanade ja munakanade söödalisandina (loa hoidja Zoetis Belgium S.A.)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise, selle andmisest keeldumise või selle peatamise alused ja kord. Kõnealuse määruse artikliga 10 on ette nähtud nõukogu direktiivi 70/524/EMÜ (2) alusel lubatud söödalisandite uuesti hindamine.

(2)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1455/2004 (3) anti kümneks aastaks luba naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) kasutamiseks koktsidiostaatikumide kategooriasse kuuluva broilerkanade ja munakanade söödalisandina. Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 1 kanti need söödalisandid olemasoleva tootena seejärel söödalisandite registrisse.

(3)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 10 lõikele 2 ja koostoimes kõnealuse määruse artikliga 7 esitati taotlus lubada kasutada naatriumlasalotsiid A-d (Avatec 150 G) broilerkanade ja munakanade söödalisandina ning klassifitseerida see söödalisandite kategooriasse „koktsidiostaatikumid ja histomonostaatikumid“. Taotlusele olid lisatud määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“), leidis oma 16. mai 2017. aasta (4) ja 1. juuli 2020. aasta arvamustes, (5) et taotleja esitatud andmete ja dokumentide hindamisel ei olnud võimalik teha järeldusi söödalisandi naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) ohutuse ja tõhususe kohta broilerkanade ja munakanade puhul. Toiduohutusamet märkis, et sihtliikide söödale lisamise puhul ei ole võimalik kindlaks teha naatriumlasalotsiid A ohutuskünnist. Samuti jõudis toiduohutusamet järeldusele, et kuna positiivsete tulemustega uuringuid ei ole piisavalt, ei ole piisavalt tõendatud söödalisandi madalaima kavandatud annuse (75 mg naatriumlasalotsiid A-d täissööda kg kohta) tõhusus koktsidiostaatikumina. Lisaks kinnitas toiduohutusamet määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva söödalisandi analüüsimeetodi kohta.

(5)

Seega ei ole tõendatud, et kõnealune söödalisand ei avalda kavandatud kasutustingimuste korral kahjulikku mõju loomade tervisele ja et see on sihtliikide suhtes tõhus koktsidiostaatikum. Seda järeldust võib laiendada olemasolevale loale, millega lubatakse kasutada söödalisandit naatriumlasalotsiid A-d (Avatec 15 % cc), mis sisaldab toimeainet naatriumlasalotsiid A-d samas kontsentratsioonis.

(6)	Olemasolev luba, millega lubatakse kasutada söödalisandeid naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) broilerkanade ja munakanade puhul, ei vasta seega enam määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimustele.

(7)

On võimalik, et söödalisandi naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) tõhusust sihtliikide suhtes ja selle kasutamise ohutust käsitlevad täiendavad andmed hõlmavad uut teavet, mis võimaldab kõnealuse söödalisandi hindamise tulemused ümber vaadata. Sellest lähtuvalt väidab söödalisandi naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) kasutusloa taotleja, et selle söödalisandi ohutuse ja sihtliikide suhtes tõhususe tõendamiseks võib teha täiendavad uuringud. Sel eesmärgil on taotleja võtnud kohustuse esitada täiendavad andmed vastavalt ajakavale, kus on loetletud tehtavad uuringud ning mille kohaselt on neist viimase tulemused kättesaadavad hiljemalt 31. detsembril 2021. Need uuringud koosneksid broilerkanade ja munakanade taluvusuuringutest ja aedikutes tehtavatest uuringutest.

(8)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikele 2 tuleks söödalisandite naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) luba peatada, kuni täiendavad andmed on esitatud ja hinnatud. Pärast seda, kui amet on neid andmeid nõuetekohaselt hinnanud, tuleks peatamismeede läbi vaadata.

(9)

Kuna söödalisandite naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) edasine kasutamine võib loomade tervist ohustada, tuleks söödalisandid ja neid sisaldav sööt võimalikult kiiresti turult kõrvaldada. Praktilistel kaalutlustel tuleks ette näha piiratud üleminekuperiood asjaomaste toodete turult kõrvaldamiseks, et ettevõtjad saaksid nõuetekohaselt järgida turult kõrvaldamise kohustust.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa peatamine

Söödalisandite naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) broilerkanade ja munakanade puhul kasutamise luba peatatakse.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

1. Broilerkanade ja munakanade puhul kasutamiseks ette nähtud söödalisandite naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) ja neid sisaldavate eelsegude olemasolevaid varusid võib jätkuvalt turule lasta kuni 30. juulini 2021 ja kasutada kuni 30. augustini 2021 vastavalt enne 30. juunit 2021 kohaldatavatele eeskirjadele.

2. Söödamaterjale ja segasööta, mille valmistamisel on kasutatud lõikes 1 osutatud söödalisandit või eelsegu, võib jätkuvalt turule lasta kuni 30. augustini 2021 ja kasutada kuni 30. septembrini 2021 vastavalt enne 30. juunit 2021 kohaldatavatele eeskirjadele.

Artikkel 3

Läbivaatamine

Käesolev määrus vaadatakse läbi 31. detsembriks 2023 pärast seda, kui toiduohutusamet on vastu võtnud uue arvamuse söödalisandi naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) ohutuse ja tõhususe kohta, kui seda kasutatakse broilerkanade ja munakanade söödalisandina.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Nõukogu 23. novembri 1970. aasta direktiiv 70/524/EMÜ söödalisandite kohta (EÜT L 270, 14.12.1970, lk 1).

(3) Komisjoni 16. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1455/2004, mis käsitleb loa andmist kümneks aastaks söödalisandile „Avatec 15 %“, mis kuulub koktsidiostaatikumide ja muude raviainete gruppi (ELT L 269, 17.8.2004, lk 14).

(4) EFSA Journal 2017; 15(8): 4857.

(5) EFSA Journal 2020; 18(8): 6202.

10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/16

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/933,

9. juuni 2021,

millega kehtestatakse erand rakendusmäärusest (EL) 2017/39 seoses teatavate COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi lahendamise meetmetega

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 25,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 (2) artikli 1 lõikes 2 on sätestatud mõiste „õppeaasta“ määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 23 osutatud toetuskava (edaspidi „koolikava“) kohaldamisel. Liikmesriikides COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks kehtestatud meetmed, sealhulgas haridusasutuste ajutine sulgemine, on takistanud koolikava rakendamist 2020/2021. õppeaastal. Need meetmed on ajutiselt takistanud puu- ja köögivilja ning piima jagamist haridusasutustes, kaasnevate haridusmeetmete võtmist ning reklaami, järelevalvet ja hindamist. Seepärast on asjakohane näha ette erand rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 1 lõikest 2 ja pikendada 2020/2021. õppeaasta kestust, et liikmesriigid saaksid jätkata selleks õppeaastaks kavandatud tegevusega kuni 30. septembrini 2021.

(2)

Rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 4 lõigetes 3, 4 ja 5 ning artikli 5 lõikes 3 on sätestatud ajavahemik, mida toodete tarnimist ja jagamist ning kaasnevaid haridusmeetmeid käsitlevad toetusetaotlused võivad hõlmata, ning toetusetaotluste esitamise ja koolikava raames toetuse maksmise tähtaeg. Võttes arvesse 2020/2021. õppeaasta pikendamist, tuleks ette näha erand rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 4 lõigetest 3, 4 ja 5 ning artikli 5 lõikest 3 seoses pärast 31. juulit 2021 koolikava raames toimuva tegevuse toetamise taotlustega, et need võiksid hõlmata lühemat ajavahemikku kui kaks nädalat ning et sätestada toetusetaotluste esitamise ja toetuse maksmise tähtajad.

(3)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 7 lõikes 3 on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse taotlemata liidu toetuse ümberjaotamist selliste koolikavas osalevate liikmesriikide vahel, kes on teatanud oma soovist kasutada soovituslikust eraldisest rohkem vahendeid. Soovitusliku eraldise summa, mille võib ümber jaotada mõnele teisele liikmesriigile, peab põhinema sellel, millisel määral asjaomane liikmesriik liidu toetuse lõplikku eraldist eelmisel õppeaastal kasutas. Liikmesriikides COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks kehtestatud piirangute, sealhulgas haridusasutuste ajutise sulgemise tagajärjeks võib olla see, et 2020/2021. õppeaastal kasutatakse liidu toetust vähem. Seepärast on asjakohane näha ette erand rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 7 lõikest 3 ja mitte võtta arvesse liidu toetuse kasutamise määra 2020/2021. õppeaastal, kui tehakse otsus taotlemata liidu toetuse ümberjaotamise kohta 2022/2023. õppeaastal koolikavas osalevate liikmesriikide vahel.

(4)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 1 lõikest 2 pikendatakse 2020/2021. õppeaasta kestust kuni 30. septembrini 2021.

2. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 4 lõikest 3 võivad toetusetaotlused, mis on seotud 2020/2021. õppeaasta tegevusega, mis viiakse ellu pärast 31. juulit 2021, hõlmata lühemaid ajavahemikke kui kaks nädalat.

3. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 4 lõigetest 4 ja 5 esitatakse toetusetaotlused 2020/2021. õppeaasta sellise tegevuse kohta, mis viiakse ellu pärast 31. juulit 2021, 30. septembriks 2021. Selle tähtaja ületamise korral toetust ei maksta.

4. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 5 lõikest 3 maksab pädev asutus toetuse, mis on seotud 2020/2021. õppeaasta tegevusega, mis viiakse ellu pärast 31. juulit 2021, välja 15. oktoobriks 2021.

5. Erandina rakendusmääruse (EL) 2017/39 artikli 7 lõike 3 esimesest lõigust ei kohaldata kõnealuses lõigus sätestatud arvutust liidu poolt 2022/2023. õppeaastaks antava toetuse lõpliku eraldise arvutamisel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) Komisjoni 3. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/39, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 kohaldamise eeskirjad seoses liidu toetusega, mida antakse haridusasutustes puu- ja köögivilja, banaanide ja piima tarnimiseks (ELT L 5, 10.1.2017, lk 1).

10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/934,

9. juuni 2021,

milles sätestatakse sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade klassikaline katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. Taudi levik võib märgatavalt vähendada põllumajandussektori tootlikkust nii otsese kui ka kaudse kahju tõttu.

(2)

Komisjoni rakendusotsuses 2013/764/EL (2) on sätestatud loomatervisealased tõrjemeetmed seoses sigade klassikalise katkuga liikmesriikides. Otsust on mitu korda muudetud, et võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutumist liidus, põhiliselt seoses kõnealusee taudi ja uute teaduslike tõenditega. Rakendusotsust kohaldatakse 21. aprillini 2021.

(3)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Sigade klassikaline katk on loetletud kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 punkti a alapunktis ii ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirju. Lisaks on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 (3) II lisas sigade klassikaline katk loetletud sugukondades Suidae ja Tayassuidae leviva A-, D- ja E-kategooria taudina. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (4) on täiendatud määruses (EL) 2016/429 sätestatud A-, B- ja C-kategooria taudide tõrje meetmeid, kaasa arvatud sigade klassikalise katku tõrje meetmeid. Neid kolme õigusakti kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

(4)

Rakendusotsuses 2013/764/EL sätestatud liidus kehtivad sigade klassikalise katku tõrjemeetmed tuleb viia kooskõlla määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uue loomatervise õigusraamistikuga. Samuti on tähtis ühildada liidu eeskirjad võimalikult suurel määral rahvusvaheliste standarditega, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi (edaspidi „maismaaloomade tervise koodeks“) peatükis 15.2 „Infection with classical swine fever virus“ (5) („Nakatumine sigade klassikalise katku viirusega“) sätestatud standarditega.

(5)

Sigade klassikalise katku üldine olukord kõnealusest taudist tabandunud liikmesriikides nii epidemioloogilisel kui ka riskijuhtimise tasandil kujutab endast püsivat riski taudi võimalikuks edasiseks levikuks liidus. Määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud üldised tauditõrjemeetmed ei hõlma kõiki sigade klassikalise katku leviku ja epidemioloogilise olukorraga seotud konkreetseid üksikasju ega aspekte. Seepärast on asjakohane kehtestada piiratud ajaks tauditõrje erimeetmed lähtuvalt sigade klassikalise katku epidemioloogilisele olukorrale vastavatest tingimustest liidus, et tagada vajalike meetmete ühetaoline rakendamine liidus alati, kui on kõnealuse taudi leviku risk.

(6)

Määruses (EL) 2016/429 on puhang määratletud kui loetellu kantud või esilekerkiva taudi ametlikult kinnitatud esinemine ühel või mitmel loomal ettevõttes või muus kohas, kus loomi peetakse või kus nad asuvad. Käesolevas määruses sätestatud eeskirjades tuleks arvesse võtta, kas sigade klassikalise katku puhang esines uluksigadel või peetavatel sigadel.

(7)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha piirkondlik lähenemisviis, mida kohaldatakse lisaks delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmetele. Määruses tuleks loetleda sigade klassikalisest katkust tabandunud liikmesriikide piirangutsoonid, et rakendusotsuses 2013/764/EL kehtestatud piirkondlik lähenemisviis säiliks.

(8)

Sigade klassikalise katku levikuga seotud riski tase on sigade saadetiste ja sigadelt saadud eri toodete saadetiste liikumisel erinev. Üldjuhul kujutab peetavate sigade ja neilt saadud loomse paljundusmaterjali ja kõrvalsaaduste saadetiste väljaviimine piirangutsoonist suuremat kokkupuute ja tagajärgede riski kui neilt loomsete saaduste, kaasa arvatud eelkõige värske liha ja lihatoodete saadetiste väljaviimine piirangutsoonist. Seepärast tuleks keelustada käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonidest pärit peetavate sigade ja sigadelt saadud mitmesuguste suure riskiga toodete saadetiste liikumine asjaomasele riskile vastaval määral ning võtta seejuures arvesse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2154 (6) sätestatud eeskirju.

(9)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/686 (7) sätestatud eeskirjadega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise, pädevate asutuste peetavate loomse paljundusmaterjali ettevõtete registrite, ettevõtjate arvestuse pidamise kohustuste, jälgitavus- ja loomatervisenõuete ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali saadetiste liidusisest liikumist käsitlevate teavitamisnõuete ja loomatervise sertifikaatide väljaandmise nõuetega, et tõkestada loomataudide levikut liidus sellise materjali kaudu. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sätestatud eeskirjades seoses teabega, mida pädevad asutused peavad säilitama sigade paljundusmaterjaliga tegelevate heakskiidetud ettevõtete kohta, viidata komisjoni delegeeritud määrusele (EL) 2020/689 (8).

(10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009 (9) on sätestatud loomseid kõrvalsaadusi käsitlevad loomatervise eeskirjad, et ennetada ja minimeerida kõnealustest kõrvalsaadustest tulenevaid loomaterviseriske. Lisaks on komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (10) sätestatud teatavad loomatervise eeskirjad seoses määruse (EÜ) nr 1069/2009 reguleerimisalasse kuuluvate loomsete kõrvalsaadustega, sealhulgas eeskirjad nende kõrvalsaaduste saadetiste liidus liikumise sertifitseerimise nõuete kohta. Kõnealused õigusaktid ei hõlma kõiki konkreetseid üksikasju seoses sigade klassikalise katku leviku riskiga selliste loomsete kõrvalsaaduste kaudu, mis on saadud käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonidest pärit peetavatelt sigadelt ja uluksigadelt. Seepärast on asjakohane kehtestada käesoleva määrusega tauditõrje erimeetmed käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonidest pärit loomsete kõrvalsaaduste ja selliste kõrvalsaaduste saadetiste liikumise suhtes, et tagada vajalike meetmete ühetaoline rakendamine liidus alati, kui on kõnealuse taudi leviku oht.

(11)

Et vältida tarbetuid häireid kaubanduses, on asjakohane sätestada teatavad tingimused ning erandid käesolevas määruses sätestatud keeldudest. Kõnealuste erandite puhul tuleks arvesse võtta ka määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud loomataudide ennetamise ja tõrje üldeeskirju ning maismaaloomade tervise koodeksi põhimõtteid sigade klassikalise katku riski vähendamise meetmete osas.

(12)

Määruse (EL) 2016/429 artikliga 143 on ette nähtud, et loomade, sealhulgas peetavate sigade liikumisel peaks loomasaadetistega kaasas olema loomatervise sertifikaat. Kui liidusiseseks liikumiseks ettenähtud peetavate sigade saadetiste suhtes kohaldatakse erandeid selliste saadetiste väljaveo keelust käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonidest, tuleks asjaomastes loomatervise sertifikaatides viidata käesolevale määrusele, tagamaks, et asjaomastes sertifikaatides esitatakse nõuetekohane ja täpne loomatervisealane teave. On vaja maandada riske, mis tulenevad käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonidest pärit uluksigadelt saadud inimtoiduks ettenähtud värske liha, lihatoodete ja muude loomsete saaduste ja uluksigade lihakehade ning uluksigade saadetiste liikumisest ning eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud liikumisest sama liikmesriigi siseselt ja teistesse liikmesriikidesse. Taudi leviku riski vähendamiseks tuleks keelata ettevõtjatel vedada kõnealuseid tooteid ja uluksigu asjaomaste liikmesriikide piires ja neist välja ning teistesse liikmesriikidesse, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 (11) artiklis 101.

(13)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 punktis b on sätestatud, et selliste loomsete saaduste, sealhulgas sigadelt saadud loomsete saaduste saadetiste puhul, mida on teatavate tauditõrjemeetmete järgimise korral lubatud välja vedada kooskõlas sama määruse artikli 71 lõikega 3 kehtestatud piirangutsoonist, peab nendega kaasas olema päritoluliikmesriigi pädeva asutuse välja antud loomatervise sertifikaat. Juhtudel, kus käesoleva määrusega on ette nähtud erandid I lisas loetletud piirangutsoonidest pärit loomsete saaduste saadetiste väljaveo keelust, tuleks asjaomase saadetisega kaasas olevas loomatervise sertifikaadis viidata käesolevale määrusele, et tagada nõuetekohase ja täpse terviseteabe esitamine kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/2154.

(14)

Käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske või töödeldud liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetiste, või väljaspool neid piirangutsoone peetavatelt, kuid kõnealustes piirangutsoonides tapetud sigadelt saadud värske või töödeldud liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetiste liikumise suhtes tuleks kohaldada leebemaid sertifitseerimisnõudeid, et hoida ära tarbetuid ja liiga koormavaid kauplemispiiranguid. Selliste saadetiste liikumist sama liikmesriigi territooriumil ja teistesse liikmesriikidesse peaks olema võimalik lubada ettevõtetes kasutatava tervise- või identifitseerimismärgi põhjal, kui need ettevõtted on määratud käesolevas määruses sätestatud eeskirjade kohaselt. Pädevad asutused peaksid määrama ettevõtted vaid siis, kui peetavad sead ja nendelt saadud tooted, mida on lubatud piirangutsoonidest välja vedada, on selgesti eraldatud nendest loomadest ja toodetest, mille puhul selline vedu ei ole lubatud.

(15)

Lisaks, erijuhtudel tuleks peetavatelt sigadelt saadud värske liha märgistada vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 IX lisas sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonidest pärit värske liha märgistamise nõuetele või tuleks peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, märgistada erimärgiga. Neid erimärke ei tohiks segi ajada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/627 (12) artiklis 48 osutatud tervisemärgiga ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (13) artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud identifitseerimismärgiga.

(16)

Peetavate sigadega tegelevates ettevõtetes on sigade klassikalise katku ennetamiseks ja tõrjeks vaja võtta teatavaid riskivähendamismeetmeid ja tugevdatud bioturvameetmeid. Need meetmed tuleks sätestada käesoleva määruse II lisas ja need peaksid hõlmama ettevõtteid, kelle puhul kohaldatakse I lisas loetletud piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes sätestatud erandeid. Need meetmed peaksid käsitlema peetavate sigadega tegelevates ettevõtetes rakendatavaid menetlusi ja taristut. Samuti peaksid need käsitlema rajatistes ja hoonetes liikuvatest loomadest (muud kui peetavad sead) tulenevat riski. Rajatistesse ja hoonetesse sisenevate uluksigade korral on selline risk suurem. Ka muude nakkusekandjatena toimivate liikide (lemmikloomad või kahjurid) puhul on risk olemas ja seda tuleks käsitleda.

(17)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (edaspidi „väljaastumisleping“), eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga jätkatakse pärast väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu määruse (EL) 2016/429 ja sellel põhinevate komisjoni õigusaktide kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga. Seepärast peaksid käesolevas määruses sisalduvad viited liikmesriikidele hõlmama Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.

(18)	Kuna määrust (EL) 2016/429 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates kolmandast päevast pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, et meetmeid saaks õigeaegselt kohaldada.

(19)

Võttes arvesse liidu kogemusi sigade klassikalise katku vastases võitluses ning kõnealuse taudi praegust epidemioloogilist olukorda ja selle suhtes võetud kehtivaid taudiohjamise meetmeid asjaomastes liikmesriikides, tuleks käesolevat määrust kohaldada vähemalt viis aastat. Kõnealuste meetmete kestust ja käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoone tuleks jälgida ning uute asjaolude ilmnemisel läbi vaadata.

(20)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse:

sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed, mida tuleb kohaldada piiratud aja jooksul liikmesriikides, (14) kelle puhul on käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“).

Neid tauditõrje erimeetmeid kohaldatakse peetavate sigade ja uluksigade ning sigadelt saadud loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali ja loomsete kõrvaltoodete suhtes lisaks neile meetmetele, mida kohaldatakse asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikega 1 ja artikliga 63 kehtestatud piirangutsoonide ja nakatunud tsoonide kaitseks- ja järelevalveks.

b)	sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed, mida tuleb kohaldada piiratud aja jooksul kõigis liikmesriikides.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse:

järgmiste saadetiste väljaviimisel I lisas loetletud piirangutsoonidest:

i)	I lisas loetletud piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetud sead;

ii)	punkti a alapunktis i osutatud peetavatelt sigadelt saadud loomne paljundusmaterjal, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused;

järgmise liikumise suhtes:

i)	uluksigade saadetiste liikumine asjaomastes liikmesriikides;

ii)

I lisas loetletud piirangutsoonide uluksigadelt saadud loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste saadetiste või nimetatud piirangutsoonides asuvates ettevõtetes töödeldud selliste loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste saadetiste liikumine ning selliste saadetiste jahimeestele eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud liikumine;

c)	punktides a ja b nimetatud saadetisi käitlevate toidukäitlejate suhtes.

3. Lõikes 1 osutatud tauditõrjemeetmed hõlmavad järgmist:

a)	II peatükis sätestatakse erieeskirjad I lisas loetletud piirangutsoonide kehtestamise kohta sigade klassikalise katku puhangu korral;

b)	III peatükis sätestatakse tauditõrje erimeetmed, mida asjaomastes liikmesriikides kohaldatakse I lisas loetletud piirangutsoonides peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste suhtes;

c)	IV peatükis sätestatakse riski maandamise erimeetmed asjaomaste liikmesriikide toidukäitlemisettevõtetele;

d)	V peatükis sätestatakse uluksigade suhtes kohaldatavad tauditõrje erimeetmed asjaomastes liikmesriikides;

e)	VI peatükis sätestatakse lõppsätted.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„siga“ – määruse (EL) 2016/429 III lisas sugukonna Suidae all loetletud liiki kuuluv kabiloom;

b)	„loomne paljundusmaterjal“ – peetavatelt sigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod, mis on ette nähtud kunstlikuks paljundamiseks;

c)	„2. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 9;

d)	„3. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 10.

II PEATÜKK

ERIEESKIRJAD PIIRANGUTSOONIDE KEHTESTAMISE KOHTA SIGADE KLASSIKALISE KATKU PUHANGU KORRAL NING KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES TAUDITÕRJE ERIMEETMETE KOHALDAMISE KOHTA

Artikkel 3

Erieeskirjad piirangutsoonide ja nakatunud tsoonide kehtestamise kohta sigade klassikalise katku puhangu korral

Kui peetavate sigade või uluksigade hulgas esineb sigade klassikalise katku puhang, kehtestavad liikmesriikide pädevad asutused kas:

a)	piirangutsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1, kui puhang esineb peetavate sigade hulgas, või

b)	nakatunud tsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63, kui puhang esineb uluksigade hulgas.

Artikkel 4

Erieeskirjad piirangutsoonide kandmise kohta I lisa loetellu sigade klassikalise katku puhangu esinemise korral uluksigade hulgas liikmesriigis

1. Kui sigade klassikalise katku puhang esineb liikmesriigi alal uluksigade hulgas, kantakse see ala piirangutsoonina I lisa loetellu.

2. Asjaomase liikmesriigi pädevad asutused tagavad, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 alusel kehtestatud nakatunud tsoonide piire kohandatakse viivitamata nii, et tsoon hõlmaks vähemalt asjaomast piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all.

Artikkel 5

Tauditõrje erimeetmete üldine kohaldamine piirangutsoonides

Asjaomased liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonides artiklites 3 ja 4 sätestatud tauditõrje erimeetmeid lisaks neile tauditõrjemeetmetele, mida tuleb kohaldada delegeeritud määruse (EL) 2020/687 alusel

a)	piirangutsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 kohaselt;

b)	nakatunud tsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 kohaselt.

III PEATÜKK

TAUDITÕRJE ERIMEETMED, MIDA ASJAOMASTES LIIKMESRIIKIDES KOHALDATAKSE PIIRANGUTSOONIDES PEETAVATE SIGADE JA NENDELT SAADUD TOODETE SAADETISTE SUHTES

1. JAGU

Asjaomastes liikmesriikides peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste liikumise suhtes kohaldatavad keelud

Artikkel 6

Piirangutsoonides peetud sigade saadetiste neist tsoonidest väljaviimise keeld

Asjaomaste liimesriikide pädevad asutused keelavad I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimise neist tsoonidest.

Artikkel 7

Piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud loomse paljundusmaterjali saadetiste neist tsoonidest väljaviimise keeld

Asjaomaste liimesriikide pädevad asutused keelavad I lisas loetletud piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud loomse paljundusmaterjali saadetiste väljaviimise neist tsoonidest.

Artikkel 8

Piirangutsoonides peetud sigadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste saadetiste neist tsoonidest väljaviimise keeld

Asjaomaste liimesriikide pädevad asutused keelavad I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste saadetiste väljaviimise neist tsoonidest.

Artikkel 9

Piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetiste neist tsoonidest väljaviimise keeld

1. Asjaomaste liimesriikide pädevad asutused keelavad I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste väljaviimise neist tsoonidest.

2. Asjaomaste liimesriikide pädevad asutused võivad otsustada, et käesoleva artikli lõikega 1 ettenähtud keeldu ei kohaldata selliste käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud lihatoodete, sealhulgas vorstikestade suhtes, mis on käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes läbinud asjakohase riske maandava töötluse seoses sigade klassikalise katkuga vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale.

2. JAGU

Üldtingimused seoses eranditega, millega lubatakse piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimine neist tsoonidest

Artikkel 10

Üldtingimused seoses eranditega, mida lubatakse keelu puhul viia piirangutsoonides peetud sigade saadetisi neist tsoonidest välja

1. Erandina artiklis 6 sätestatud keelust võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimist neist tsoonidest artiklitega 18–22 hõlmatud juhtudel, kui on täidetud neis artiklites sätestatud konkreetsed tingimused ja järgmised tingimused:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused ja

täiendavad üldtingimused, mis on sätestatud:

i)	artiklis 11 seoses I lisas loetletud piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste väljaviimisega neist tsoonidest;

ii)	artiklis 12 seoses I lisas loetletud piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega;

iii)	artiklis 13 seoses transpordivahenditega, mida kasutatakse I lisas loetletud piirangutsoonides peetavate sigade väljaviimiseks neist tsoonidest.

2. Enne artiklitega 18–22 lubatud erandite lubamist hindavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused sellistest lubadest tulenevaid riske ning selles hinnangus tuleb tõendada, et sigade klassikalise katku leviku risk on väheoluline.

Artikkel 11

Täiendavad üldtingimused seoses piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimisega neist tsoonidest

1. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubavad I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimist neist tsoonidest ainult artiklitega 18–22 hõlmatud juhtudel, kui on täidetud neis artiklites sätestatud konkreetsed tingimused ning järgmised nõuded:

sigu on peetud lähetavas ettevõttes ega ole sealt mujale viidud vähemalt 90 päeva jooksul enne veo kuupäeva või alates sünnist, kui sead on alla 90 päeva vanused, ning 30 päeva sees vahetult enne lähetamiskuupäeva ei ole I lisas loetletud piirangutsoonidest toodud teisi peetavaid sigu, kas:

i)	kõnealusesse lähetavasse ettevõttesse või

ii)

kõnealuse lähetava ettevõtte epidemioloogilisse üksusesse, kus vedamiseks ette nähtud sigu hoiti täiesti eraldi. Pädev asutus teeb pärast riskihindamist kindlaks sellise epidemioloogilise üksuse piirid ning veendub, et eri epidemioloogiliste üksuste ülesehitus ja suurus, nendevaheline kaugus ning tehtavad toimingud on sellised, et on tagatud eraldi rajatised peetavate sigade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks, nii et sigade klassikalise katku viirus ei saa levida ühest epidemioloogilisest üksusest teise;

lähetavas ettevõttes peetud sead, sealhulgas vedamiseks ette nähtud sead on läbinud sigade klassikalise katkuga seoses soodsa tulemuse andnud kliinilise läbivaatuse:

i)	mille on teinud veterinaarjärelevalve ametnik;

ii)	24 tunni sees enne saadetise lähetamist ning

iii)	mis on kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigetega 1 ja 2 ja nimetatud määruse I lisa punktiga A.1;

vajaduse korral on enne lähetavast ettevõttest saadetise lähetamise kuupäeva sigadele tehtud pädeva asutuse juhiste kohaselt testid patogeeni määramiseks või antigeeni avastamiseks:

i)	pärast punktis b osutatud kliinilist läbivaatust ettevõttes peetavatele sigadele, sealhulgas vedamiseks ette nähtud sigadele, ning

ii)	kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa punktiga A.2.

2. Vajaduse korral peavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused saama lõike 1 punktis c osutatud patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused, enne kui nad annavad loa saadetise veoks.

Artikkel 12

Täiendavad üldtingimused seoses piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubavad I lisas loetletud piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetud sigade väljaviimist neist tsoonidest ainult artiklitega 18–22 hõlmatud juhtudel, kui on täidetud neis artiklites sätestatud konkreetsed tingimused ning järgmised nõuded:

veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetavasse ettevõttesse vähemalt ühe kontrollkäigu pärast piirangutsoonide kandmist käesoleva määruse I lisa loetellu ning veterinaarjärelevalve ametnikud teevad lähetavasse ettevõttesse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 26 lõike 2 kohaseid korrapäraseid kontrollkäike vähemalt kaks korda aastas vähemalt neljakuulise vahega;

lähetav ettevõte rakendab sigade klassikalise katkuga seotud bioturvanõudeid:

i)	kooskõlas II lisas sätestatud tõhustatud bioturvameetmetega, mis on ette nähtud loetellu kantud piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete jaoks ning

ii)	kooskõlas asjaomase liikmesriigi sätestatud normidega;

lähetavas ettevõttes tehakse järjepideva seire eesmärgil sigade klassikalise katku patogeeni määramise ja antikehade avastamise teste:

i)	kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõikega 2 ja nimetatud määruse I lisaga;

ii)	igas epidemioloogilises üksuses igal nädalal vähemalt kahe esimese üle 60 päeva vanuselt surnud sea puhul või selliste üle 60 päeva vanuselt surnud sigade puudumise korral iga pärast võõrutamist surnud peetava sea puhul ning saadud tulemused on negatiivsed;

iii)	vähemalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas sätestatud sigade klassikalise katku seireperioodil enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemist.

Artikkel 13

Täiendavad üldtingimused seoses transpordivahenditega, mida kasutatakse piirangutsoonides peetud sigade väljaviimiseks neist tsoonidest

Asjaomaste liimesriikide liikmesriikide pädevad asutused lubavad I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimise neist tsoonidest üksnes juhul, kui selliste saadetiste veoks kasutatavad transpordivahendid vastavad järgmistele tingimustele:

a)	need vastavad delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning

b)	need on puhastatud ja desinfitseeritud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõike 2 kohaselt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli või järelevalve all.

3. jagu

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega

Artikkel 14

Ettevõtja kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimiseks neist tsoonidest

Ettevõtjad veavad käesoleva määruse artikliga 18 hõlmatud juhtudel käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigade saadetisi neist tsoonidest teise liikmesriiki vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/934 sätestatud sigade klassikalise katku tõrje erimeetmeid.“

Artikkel 15

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetiste väljaviimiseks neist tsoonidest

1. Ettevõtjad veavad käesoleva määruse artikliga 22 hõlmatud juhtudel käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetisi neist tsoonidest teise liikmesriiki vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutud teavet ja

järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Piirangutsoonis peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/934 sätestatud sigade klassikalise katku tõrje erimeetmeid.“

2. Ettevõtjad veavad I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud töödeldud lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetisi neist tsoonides teise liikmesriiki vaid siis, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a)	töödeldud lihatooted, sealhulgas vorstikestad on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske maandava töötluse;

nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

i)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutud teavet ja

ii)	järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud: „Piirangutsoonis peetud sigadelt saadud töödeldud lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/934 sätestatud sigade klassikalise katku tõrje erimeetmeid.“

3. Ettevõtjad veavad väljaspool käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoone peetud, kuid nimetatud piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetisi kõnealustest piirangutsoonidest teise liikmesriiki vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas:

a)	määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet, ja

järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Väljaspool piirangutsoone peetud, kuid piirangutsoonis tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/934 sätestatud sigade klassikalise katku tõrje erimeetmeid.“

4. Ettevõtjad veavad väljaspool I lisas loetletud piirangutsoone peetud sigadelt saadud, kuid nimetatud piirangutsoonides töödeldud lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetisi, kõnealustest piirangutsoonidest teise liikmesriiki vaid siis, kui need vastavad järgmistele tingimustele:

a)	töödeldud lihatooted, sealhulgas vorstikestad on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske maandava töötluse;

nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

i)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutud teavet ja

ii)

järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Väljaspool piirangutsoone peetud sigadelt saadud, kuid piirangutsoonides töödeldud lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/934 sätestatud sigade klassikalise katku tõrje erimeetmeid.“

5. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad otsustada, et käesoleva määruse artikli 23 lõike 1 kohaselt määratud ettevõtetes võib värske või töödeldud liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade puhul kasutatava tervisemärgi või asjakohasel juhul määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktis b sätestatud identifitseerimismärgi asendada loomatervise sertifikaadiga järgmiste saadetiste väljaviimisel I lisas loetletud piirangutsoonidest:

a)	I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mis on ette nähtud veoks teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 1;

b)	I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud töödeldud lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mis on ette nähtud veoks teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 2;

c)	väljaspool I lisas loetletud piirangutsoone peetud, kuid nimetatud piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mis on ette nähtud veoks teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 3;

d)	väljaspool I lisas loetletud piirangutsoone peetud sigadelt saadud töödeldud lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mis on töödeldud nimetatud piirangutsoonides ja mis on ette nähtud veoks teise liikmesriiki, nagu on sätestatud lõikes 4.

Artikkel 16

Ettevõtja kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetud sigadelt saadud loomse paljundusmaterjali saadetiste väljaviimiseks neist tsoonidest

Ettevõtjad veavad käesoleva määruse artiklis 19 käsitletud juhtudel käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud loomse paljundusmaterjali saadetisi neist tsoonidest teise liikmesriiki vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõikega 4 ette nähtud loomatervise sertifikaat. See sertifikaat sisaldab järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud loomne paljundusmaterjal, mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/934 sätestatud sigade klassikalise katku tõrje erimeetmeid.“

Artikkel 17

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetiste väljaviimiseks neist tsoonidest

Ettevõtjad veavad käesoleva määruse artiklites 20 ja 21 käsitletud juhtudel I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetisi neist tsoonidest teise liikmesriiki vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas :

a)	määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ja

b)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud loomatervise sertifikaat.

4. JAGU

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse asjaomastes liikmesriikides peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste väljaviimine piirangutsoonidest

Artikkel 18

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste väljaviimine neist tsoonidest teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse

1. Erandina artiklis 6 sätestatud keelust võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigade saadetiste väljaviimist neist tsoonidest teise liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse ja kolmandatasse riikidesse, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	lähetavas ettevõttes ei ole viimase 12 kuu jooksul registreeritud ühtegi sigade klassikalise katku juhtumit ning kõnealune ettevõte asub väljaspool delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 21 kehtestatud kaitse- või järelevalvetsooni;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

c)	artiklites 10–13 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud.

2. Kõigi liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et sead, keda veetakse lõike 1 kohase loa alusel, jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade klassikalise katku puhul nõutavaks seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas, või saadetakse kohe tapmisele.

Artikkel 19

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse piirangutsoonides asuvatest loomse paljundusmaterjali ettevõtetest pärit loomse paljundusmaterjali saadetiste väljaviimine neist tsoonidest teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse

Erandina artiklis 7 sätestatud keelust võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada I lisas loetletud piirangutsoonides asuvatest loomse paljundusmaterjali ettevõtetest pärit loomse paljundusmaterjali saadetiste väljaviimist neist tsoonidest teise liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse ja kolmandatasse riikidesse, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud, töödeldud ja säilitatud sellistes ettevõtetes ning see on saadud sellistelt peetavatelt sigadelt, mille puhul on täidetud artikli 11 lõike 1 punktides b ja c, artikli 11 lõikes 2 ning artiklis 12 sätestatud tingimused;

sigade isaseid ja emaseid doonorloomi on hoitud loomse paljundusmaterjali ettevõttes:

i)	vähemalt 90 päeva enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva;

ii)	kuhu 90 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva ei ole toodud ühtegi peetavat siga I lisas loetletud piirangutsoonidest.

Artikkel 20

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse piirangutsoonides peetud sigadelt saadud 2. kategooria materjali saadetiste väljaviimine neist tsoonidest sellise materjali kõrvaldamise eesmärgil teises liikmesriigis või kolmandas riigis

1. Erandina käesoleva määruse artikliga 8 sätestatud keelust võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada viia käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud 2. kategooria materjalina määratletud kõrvalsaaduste saadetisi neist tsoonidest teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse töötlemisettevõttesse nende töötlemiseks määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa III peatükis sätestatud 1.–5. meetodil või jäätmepõletus- või koospõletustehasesse vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktidele a, b ja c, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 10 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	kasutatavas transpordivahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mille abil saab reaalajas kindlaks teha transpordivahendi asukoha ning selle edastada ja salvestada.

2. Kõnealuste 2. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

a)	võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil transpordivahendi liikumist reaalajas; ja

b)	säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

3. Asjaomase 2. kategooria materjali saadetise lähte- ja sihtkoha liikmesriigi pädevad asutused tagavad selle saadetise lähetamise kontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõigetega 1 ja 3.

Artikkel 21

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse piirangutsoonides peetud sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetiste väljaviimine neist tsoonidest sellise materjali edasise töötlemise või muundamise eesmärgil teises liikmesriigis või kolmandas riigis

1. Erandina käesoleva määruse artikliga 8 sätestatud keelust võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada viia I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi neist tsoonidest teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse ettevõttesse, mis on pädeva asutuse poolt tunnustatud ettevõttena, kus töödeldakse 3. kategooria materjali töödeldud söödaks, töödeldud lemmikloomatoiduks või loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodeteks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool söödaahelat, või kus muundatakse 3. kategooria materjal biogaasiks või kompostiks, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 10 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, mille puhul on täidetud artiklites 11 ja 12 sätestatud üldtingimused;

d)	kasutatavas transpordivahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mille abil saab reaalajas kindlaks teha transpordivahendi asukoha ning selle edastada ja salvestada;

asjaomased loomsed kõrvalsaadused veetakse artikli 23 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast otse:

i)	töötlemisettevõttesse määruse (EL) nr 142/2011 X ja XIII lisas osutatud, loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete töötlemiseks;

ii)	lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

iii)	biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste muundamiseks kompostiks või biogaasiks vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetele muundamisparameetritele.

2. Kõnealuste 3. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

a)	võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil transpordivahendi liikumist reaalajas; ja

b)	säilitab liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

Artikkel 22

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetiste väljaviimine neist tsoonidest teise liikmesriiki või kolmandasse riiki

Erandina artikliga 9 ette nähtud keelust võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada viia I lisas loetletud piirangutsoonis peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade saadetisi neist tsoonidest teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, tingimusel et:

a)	sigu peeti ettevõttes, kus 12 kuu jooksul enne lähetamise kuupäeva ei esinenud sigade klassikalist katku, ja see ettevõte asub väljaspool delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikliga 21 kehtestatud kaitse- või järelevalvetsooni;

b)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

c)	artikli 10 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

d)	värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab artiklites 11 ja 12 sätestatud üldtingimustele;

e)	värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, on toodetud artikli 23 lõike 1 kohaselt määratud ettevõtetes.

IV PEATÜKK

SIGADE KLASSIKALISE KATKU RISKI MAANDAMISE ERIMEETMED ASJAOMASTE LIIKMESRIIKIDE TOIDUKÄITLEMISETTEVÕTETELE

Artikkel 23

Tapamajade, lihalõikusettevõtete, külmhoonete, lihatöötlemisettevõtete ja ulukikäitlusettevõtete määramine

1. Arvestades artiklis 22 sätestatud nõudeid lubatud liikumise suhtes, määravad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused pärast toidukäitlejalt taotluse saamist ettevõtted I lisas loetletud piirangutsoonides peetavate sigade ja nende piirangutsoonide uluksigade tapmiseks ning kõnealustelt peetud sigadelt ja uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks.

2. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad otsustada, et järgmistel tingimustel ei nõuta lõikes 1 osutatud määramist ettevõtete puhul, kus tapetakse I lisas loetletud piirangutsoonides peetavaid sigu ja nende piirangutsoonide uluksigu ning töödeldakse, tükeldatakse ja ladustatakse kõnealustelt peetavatelt sigadelt ja uluksigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid:

a)	sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, on märgistatud artiklis 25 osutatud spetsiaalse tervisemärgiga;

b)	nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, on ette nähtud kasutamiseks ainult samas asjaomases liikmesriigis;

c)	nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse ainult samas liikmesriigis.

3. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused:

a)	esitavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele lingi oma veebisaidile, kus on nimekiri lõikes 1 osutatud määratud ettevõtetest ja nende tegevusaladest;

b)	ajakohastavad korrapäraselt punkti a kohast nimekirja.

Artikkel 24

Eritingimused I lisas loetletud piirangutsoonides peetavate sigade tapmiseks ette nähtud ettevõtete ning sellistelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade lõikamise, töötlemise ja säilitamise ettevõtete määramiseks

Arvestades artiklis 22 sätestatud nõudeid lubatud liikumise suhtes, määravad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ettevõtted I lisas loetletud piirangutsoonides peetavate sigade ja nende piirangutsoonide uluksigade tapmiseks ning kõnealustelt peetud sigadelt ja uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas vorstikestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks vaid järgmistel tingimustel:

I lisas loetletud piirangutsoonides peetud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas vorstikesti lõigatakse, töödeldakse ja säilitatakse eraldatult sellisest I lisas loetletud piirangutsoonides peetavalt sigadelt saadud värskest lihast ja sellistest lihatoodetest, sealhulgas vorstikestadest, mis ei vasta:

i)	artiklites 11, 12 ja 13 sätestatud täiendavatele üldtingimustele ega

ii)	artiklis 22 sätestatud eritingimustele;

b)	ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, et tagada punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

Artikkel 25

Spetsiaalsed tervisemärgid

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et järgmised loomsed saadused märgistatakse spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikliga 5 ette nähtud tervise- ega identifitseerimismärgiga:

a)	I lisas loetletud piirangutsoonis peetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, välja arvatud juhul, kui kõnealustes piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste neist tsoonidest väljaviimise suhtes kohaldatakse eritingimusi, nagu on sätestatud artiklis 22; ja

b)	I lisas loetletud piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas vorstikestad, mis tuuakse artikli 23 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttest.

V PEATÜKK

ASJAOMASTES LIIKMESRIIKIDES ULUKSIGADE SUHTES KOHALDATAVAD TAUDITÕRJE ERIMEETMED

Artikkel 26

Teatavad uluksigade liikumisega seotud keelud

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelavad ettevõtjatel komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artikli 101 kohase uluksigade veo:

a)	kogu asjaomase liikmesriigi territooriumil;

kogu asjaomase liikmesriigi territooriumilt:

i)	teistesse liikmesriikidesse ja

ii)	kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 27

Teatavad keelud, mis on seotud uluksigadelt saadud liha, lihatoodete ja muude loomsete saaduste liikumisega I lisas loetletud piirangutsoonides ja neist välja

1. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelavad uluksigadelt saadud liha, lihatoodete ja muude loomsete saaduste saadetiste liikumise I lisas loetletud piirangutsoonides ja neist välja.

2. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelavad uluksigadelt saadud liha, lihatoodete ja muude loomsete saaduste liikumise I lisas loetletud piirangutsoonides ja neist välja, kui see:

a)	on ette nähtud koduseks kasutamiseks;

b)	on seotud selliste jahimeeste tegevusega, kes tarnivad väikeses koguses uluksigu või nende liha otse lõpptarbijale või kohalikule jaekaubandusettevõttele, kes tarnib neid otse lõpptarbijale, vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile e.

Artikkel 28

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse uluksigadelt saadud liha, lihatoodete ja muude loomsete saaduste saadetiste liikumist I lisas loetletud piirangutsoonides

Erandina artiklis 27 sätestatud keeldudest võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada artiklis 27 osutatud ja I lisas loetletud piirangutsoonis asuvast ettevõttest pärit saadetiste liikumist neis piirangutsoonides, tingimusel et:

a)	igale piirangutsoonis lihatoodete tootmiseks ja töötlemiseks kasutatavale ulukseale on tehtud sigade klassikalise katku patogeeni määramise test ja antikehade avastamise test;

b)	pädevale asutusele on esitatud punktis a osutatud testide negatiivsed tulemused enne punktis c osutatud töötlust;

c)	uluksigadelt saadud lihatooted toodeti, töödeldi ja säilitati artikli 23 lõike 1 kohaselt määratud ettevõtetes.

Artikkel 29

Eritingimused erandite tegemiseks, millega lubatakse uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete ja muude loomsete saaduste saadetiste väljaviimist I lisas loetletud piirangutsoonidest

Erandina artikliga 27 ette nähtud keeldudest võivad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lubada artiklis 27 osutatud ja I lisas loetletud piirangutsoonis asuvast ettevõttest pärit saadetiste viimist teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, tingimusel et:

a)	igale piirangutsoonis lihatoodete tootmiseks ja töötlemiseks kasutatavale ulukseale on tehtud sigade klassikalise katku patogeeni määramise test ja antikehade avastamise test;

b)	pädevale asutusele on esitatud punktis a osutatud testide negatiivsed tulemused enne punktides c ja d osutatud töötlust;

c)	uluksigadelt saadud lihatooted toodeti, töödeldi ja säilitati artikli 23 lõike 1 kohaselt määratud ettevõtetes;

d)	uluksigadelt saadud lihatooted on läbinud asjakohase piirangutsoonidest pärit loomsete toodete jaoks ette nähtud sigade klassikalise katku riske maandava töötluse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisaga.

Artikkel 30

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud piirangutsoonide uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete ja muude loomsete saaduste saadetiste väljaviimiseks neist tsoonidest

Ettevõtjad viivad käesoleva määruse artikliga 29 hõlmatud juhtudel käesoleva määruse I lisas loetletud piirangutsoonide uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete ja muude loomsete saaduste saadetisi neist tsoonidest teise liikmesriiki vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutud teavet ja

b)	järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud: „Uluksigadelt saadud töödeldud lihatooted, mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/934 sätestatud sigade klassikalise katku tõrje erimeetmeid.“

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 31

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates kolmandast päevast pärast selle avaldamist kuni 13. juunini 2026.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 13. detsembri 2013. aasta rakendusotsus 2013/764/EL loomatervishoiualaste tõrjemeetmete kohta seoses sigade klassikalise katkuga teatavates liikmesriikides (ELT L 338, 17.12.2013, lk 102).

(3) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21)).

(4) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

(5) OIE maismaaloomade tervishoiu eeskiri, 28. väljaanne, 2019.

(6) Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2154, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate loomatervise-, sertifitseerimis- ja teavitamisnõuetega (ELT L 431, 21.12.2020, lk 5).

(7) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).

(8) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/689, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 211).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(10) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(11) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).

(12) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(14) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, hõlmavad käesolevas määruses olevad viited liikmesriikidele Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.

I LISA

PIIRANGUTSOONID

1. Bulgaaria

Kogu Bulgaaria territoorium.

2. Rumeenia

Kogu Rumeenia territoorium.

II LISA

TÕHUSTATUD BIOTURVAMEETMED I LISAS LOETLETUD PIIRANGUTSOONIDES ASUVATELE SEAPIDAMISETTEVÕTETELE

(osutatud artikli 12 punkti b alapunktis i)

Allpool kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmeid, millele on osutatud artikli 12 punkti b alapunktis i, kohaldatakse I lisas loetletud piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete suhtes järgmiste saadetiste lubatud liikumisega seotud juhtudel:

a)	I lisas loetletud piirangutsoonides peetavad sead, nagu on sätestatud artiklis 18;

b)	I lisas loetletud piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjal, nagu on sätestatud artiklis 19;

c)	I lisas loetletud piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, nagu on sätestatud artiklis 21;

d)	I lisas loetletud piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha või lihatooted, sealhulgas vorstikestad, nagu on sätestatud artiklis 22.

Asjaomases liikmesriigis I lisas loetletud piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete käitajad tagavad, et lubatud väljaviimisel piirangutsoonidest kohaldatakse kõnealustes seapidamisettevõtetes järgmisi tõhustatud bioturvameetmeid:

peetavad sead ei tohi otse ega kaudselt kokku puutuda vähemalt:

i)	mõnest teisest ettevõttest pärit peetavate sigadega;

ii)	uluksigadega;

b)	sigade pidamise ruumi sisenevad ja sealt lahkuvad isikud peavad võtma asjakohaseid hügieenimeetmeid, näiteks vahetama riideid ja jalatseid;

c)	sigade pidamise ruumi sisenevad isikud peavad sissepääsu juures oma käed pesema ja desinfitseerima;

d)	ettevõttes peetavate sigadega kokku puutuvad isikud ei tohi vähemalt 48 tunni jooksul enne ettevõttesse sisenemist olla tegelenud uluksigade jahiga ega olla muul viisil kokku puutunud uluksigadega;

e)	volitamata isikutel ja transpordivahenditel on keelatud siseneda seapidamisettevõttesse, sealhulgas sigade pidamise ruumi;

f)	seapidamisettevõttesse saabuvate isikute ja transpordivahendite kohta tuleb pidada piisavat registrit;

seapidamisettevõtte ruumid ja hooned peavad vastama järgmistele tingimustele:

i)	need peavad olema ehitatud nii, et ükski muu loom ei saaks neisse siseneda ega peetavate sigade ning nende sööda ja allapanuga kokku puutuda;

ii)	neis peab olema võimalus käsi pesta ja desinfitseerida;

iii)	sigade pidamise ruume peab olema võimalik puhastada ja desinfitseerida;

iv)	sigade pidamise ruumide sissepääsu juures peavad olema nõuetekohased riietusruumid jalanõude ja rõivaste vahetamiseks;

h)	vähemalt sigade pidamise ruumide ning sööda ja allapanu hoidmiseks kasutatavate hoonete ümber peab olema loomakindel tara;

ettevõttel peab olemas olema asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse poolt heaks kiidetud bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud ettevõtte profiili ja siseriiklikke õigusnorme; see bioturvalisuse kava peab hõlmama vähemalt järgmist:

i)	riietusruume, duširuume ja söögiruume hõlmavate „puhaste“ ja „määrdunud“ alade kindlaksmääramine töötajate jaoks lähtuvalt põllumajandusettevõtte liigist;

ii)	vajaduse korral logistiliste korralduste väljatöötamine ja läbivaatamine seoses uute peetavate sigade saabumisega ettevõttesse;

iii)	rajatiste, transpordivahendite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise kord ning töötajate hügieen;

iv)	töötajatele kohapeal ette nähtud toitu käsitlevad eeskirjad ning töötajate suhtes kehtestatav seapidamise keeld, kui see on asjakohane ja kohaldatav;

v)	spetsiaalne korduv teadlikkuse suurendamise programm ettevõtte töötajatele;

vi)	vajaduse korral logistilise korralduste väljatöötamine ja läbivaatamine, et tagada eri epidemioloogiliste üksuste nõuetekohane eraldatus ja hoida ära sigade nii otsene kui ka kaudne kokkupuude loomsete kõrvalsaaduste ja teiste üksustega;

vii)	kord ja juhised bioturvanõuete täitmise tagamiseks ruumide või hoonete ehitamise või remondi ajal;

viii)

bioturvameetmete rakendamise tagamist käsitlev siseaudit või enesehindamine.

10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/39

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/935,

3. juuni 2021,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni tehniliste ekspertide komitee 13. istungjärgul seoses vedurite ja reisijateveoveeremiga, veeremi-kaubavagunitega, puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste raudteesüsteemile ligipääsetavusega seotud ühtsete tehniliste eeskirjade muudatuste vastuvõtmisega, rongi koosseisu ja marsruudi ühilduvuse kontrolli ja taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmisega, kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmetega seotud ühtsete tehniliste eeskirjade I lisas loetletud tehniliste dokumentide viidete ajakohastamisega ning ATMFi läbivaatamisega hoolduse eest vastutavate üksuste osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 91 koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Liit ühines 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (edaspidi „COTIF“), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga, kooskõlas nõukogu otsusega 2013/103/EL (1).

(2)	Kõik liikmesriigid, välja arvatud Küpros ja Malta, on COTIFi osalised.

(3)	Vastavalt COTIFi artikli 13 § 1 punktile f loodi Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni (edaspidi „OTIF“) tehniliste ekspertide komitee (edaspidi „CTE“).

(4)

COTIFi artikli 20 § 1 punkti b ja lisa F (APTU) artikli 6 kohaselt on CTE pädev vastu võtma või muutma muu hulgas ühtseid tehnilisi eeskirju (edaspidi „UTP“), mis käsitlevad vedureid ja reisijateveoveeremit (edaspidi „UTP LOC PAS“), kaubavaguneid (edaspidi „UTP WAG“), puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste raudteesüsteemile ligipääsetavus (edaspidi „UTP PRM“), kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmetega seotud UTP (edaspidi „UTP TAF“) I lisas loetletud kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilise kirjelduse tehnilisi dokumente (edaspidi „TAF TSI“), ning rongi koosseisu ja marsruudi ühilduvuse kontrolli suhtes kohaldatavat UTPd (edaspidi „UTP TCRC“) ja taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavat UTPd (edaspidi „UTP INF“).

(5)	Kooskõlas G lisa (edaspidi „ATMF“) artikli 15 §-ga 2 on CTE pädev tegema ettepaneku ATMFi läbivaatamiseks hoolduse eest vastutavate üksuste (edaspidi „ECM“) osas.

(6)

CTE on lisanud oma 22. juunil 2021 toimuva 13. istungjärgu päevakorda ettepaneku selliste otsuste kohta, millega muudetakse UTP LOC PAS, UTP WAG ja UTP PRM ning millega võetakse vastu UTP TCRC ja UTP INF ning millega ajakohastatakse UTP TAF I lisas loetletud TAF TSI tehniliste dokumentide viited ning vaadatakse läbi ATMF ECMide osas.

(7)	On asjakohane määrata kindlaks seisukoht, mis võetakse liidu nimel CTEs ja seoses ATMFi läbivaatamisega OTIFi läbivaatamiskomitees, kuna kavandatavad otsused on liidu jaoks siduvad.

(8)

Otsuste eelnõude eesmärk on viia UTP LOC PAS, UTP WAG ning UTP PRM kooskõlla vastavalt komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/387 (2) ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/772, (3) võtta kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/773 (4) ja komisjoni määrusega (EL) nr 1299/2014 (5) (mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/776) (6) vastu uus UTP TCRC ja UTP INF ning teha OTIFi läbivaatamiskomiteele ettepanek vaadata läbi ATMF ECMide osas, et viia see kooskõlla direktiiviga (EL) 2016/798 (7).

(9)	Kavandatavad otsused on kooskõlas liidu õiguse ja strateegiliste eesmärkidega, kuna need aitavad viia OTIFi õigusaktid kooskõlla liidu õiguse samaväärsete sätetega, ning seepärast peaks liit neid toetama,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu nimel 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni alusel loodud tehniliste ekspertide komitee 13. istungjärgul võetav seisukoht seoses vedurite ja reisijateveoveeremiga, veeremi-kaubavagunitega, puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste raudteesüsteemile ligipääsetavusega seotud ühtsete tehniliste eeskirjade muudatuste vastuvõtmisega, seoses rongi koosseisu ja marsruudi ühilduvuse kontrolli ja taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmisega, kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmetega seotud ühtsete tehniliste eeskirjade I lisas loetletud kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete koostalitluse tehnilise kirjelduse tehniliste dokumentide viidete ajakohastamisega ning seoses ATMFi läbivaatamisega hoolduse eest vastutavate üksuste osas on järgmine:

1)	hääletada CTE ettepaneku poolt muuta vedurite ja reisijateveoveeremiga seotud UTPd, nagu on esitatud CTE töödokumentides „TECH-20041-CTE13-UTP LOC PAS“ (lisa) ja „TECH-20041 LOC PAS“ (otsus);

2)	hääletada CTE ettepaneku poolt muuta veeremi – kaubavagunitega seotud UTPd, nagu on esitatud CTE töödokumentides „TECH-20042-CTE13 WAG“ (muudatuste eelnõu) ja „TECH-20042 WAG“ (otsus);

3)	hääletada CTE ettepaneku poolt muuta puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste raudteesüsteemile juurdepääsuga seotud UTPd, nagu on esitatud CTE töödokumentides „TECH-20043-CTE UTP PRM“ (muudatuste eelnõu) ja „TECH-20043 PRM“ (otsus);

4)	hääletada CTE ettepaneku poolt võtta vastu rongi koosseisu ja marsruudi ühilduvuse kontrolli suhtes kohaldatav UTP, nagu on esitatud CTE töödokumentides „TECH-20039 UTP TCRC“ ja „TECH-20039 TCRC“ (otsus);

5)	hääletada CTE ettepaneku poolt võtta vastu taristu allsüsteemi suhtes kohaldatav UTP, nagu on esitatud CTE töödokumentides „TECH-20040-UTP INF“ (eelnõu) ja „TECH-20040 INF“ (otsus);

6)	hääletada CTE ettepaneku poolt ajakohastada kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmetega seotud UTP I lisas loetletud TAF KTK tehniliste dokumentide viiteid, nagu on esitatud CTE töödokumendis „TECH-21009-CTE UTP TAF“ (otsus);

7)	hääletada ATMFi läbivaatamise poolt hoolduse eest vastutavate üksuste osas, nagu on esitatud CTE töödokumendis „TECH-20045 ATMF“ (otsus).

Artikkel 2

Pärast vastuvõtmist avaldatakse CTE otsused ja nende jõustumise kuupäev Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 3. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

P. N. SANTOS

(1) Nõukogu 16. juuni 2011. aasta otsus 2013/103/EL Euroopa Liidu ja Rahvusvaheliste Raudteevedude Valitsustevahelise Organisatsiooni vahelise lepingu (Euroopa Liidu ühinemise kohta 9. mai 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga (COTIF), mida on muudetud 3. juuni 1999. aasta Vilniuse protokolliga) allakirjutamise ja sõlmimise kohta (ELT L 51, 23.2.2013, lk 1).

(2) Komisjoni 9. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/387, millega muudetakse määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1302/2014 ja (EL) 2016/919 kasutusala laiendamise ja üleminekuperioodide osas (ELT L 73, 10.3.2020, lk 6).

(3) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/772, millega muudetakse määrust (EL) nr 1300/2014 seoses vara inventarinimestikuga, et teha kindlaks juurdepääsu tõkestavad asjaolud, teavitada kasutajaid, teha järelevalvet juurdepääsuvõimaluste tagamisel tehtud edusammude üle ja hinnata neid edusamme (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 1).

(4) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/773, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi käitamise ja liikluskorralduse allsüsteemi koostalitluse tehnilist kirjeldust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/757/EL (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 5).

(5) Komisjoni 18. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1299/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu raudteesüsteemi allsüsteemi „taristu“ koostalitluse tehnilist kirjeldust (ELT L 356, 12.12.2014, lk 1).

(6) Komisjoni 16. mai 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/776, millega muudetakse komisjoni määrusi (EL) nr 321/2013, (EL) nr 1299/2014, (EL) nr 1301/2014, (EL) nr 1302/2014, (EL) nr 1303/2014 ja (EL) 2016/919 ning komisjoni rakendusotsust 2011/665/EL Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/797 vastavusse viimise ja komisjoni delegeeritud otsuses (EL) 2017/1474 sätestatud konkreetsete eesmärkide rakendamise osas (ELT L 139I, 27.5.2019, lk 108).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/798 raudteeohutuse kohta (ELT L 138, 26.5.2016, lk 102).

10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/42

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/936,

3. juuni 2021,

määruse (EL) 2019/2023 ja delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 toetuseks koostatud kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid käsitlevate harmoneeritud standardite kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ, (1) eriti selle artikli 10 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ (2) artikli 9 lõikele 2 peavad liikmesriigid käsitama toodet kohaldatava rakendusmeetme kõigile nõuetele vastavana, kui toode vastab kõnealuse rakendusmeetmega seotud harmoneeritud standarditele, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. Komisjoni määruse (EL) 2019/2023 (3) artiklis 4 ja III lisas on esitatud asjakohased mõõtmis- ja arvutusnõuded kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite jaoks.

(2)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1369 (4) artiklile 13 avaldab komisjon pärast kõnealuse määruse artikli 16 kohase delegeeritud õigusakti vastuvõtmist, millega kehtestatakse konkreetsed märgistusnõuded, Euroopa Liidu Teatajas viited harmoneeritud standarditele, mis vastavad delegeeritud õigusaktis kehtestatud asjakohastele mõõtmis- ja arvutusnõuetele. Kui harmoneeritud standardeid kohaldatakse toote vastavushindamise käigus, siis eeldatakse, et mudel vastab delegeeritud õigusaktis sisalduvatele asjakohastele mõõtmis- ja arvutusnõuetele. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 (5) artiklis 3 ja IV lisas on esitatud mõõtmis- ja arvutusnõuded kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite jaoks.

(3)

Rakendusotsusega C(2020) 4329 (6) esitas komisjon Euroopa Standardikomiteele (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele (Cenelec) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile (ETSI) taotluse vaadata läbi määruseid (EL) 2019/2022 ja (EL) 2019/2023 ning delegeeritud määruseid (EL) 2019/2017 ja (EL) 2019/2014 toetavad kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite olemasolevad harmoneeritud standardid.

(4)

Rakendusotsuses C(2020) 4329 esitatud taotluse alusel vaatas Cenelec läbi harmoneeritud standardid EN 60456:2016 ja EN 50229:2015, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Selle tulemusena võeti vastu muudatus EN 60456:2016/A11:2020 ja uus harmoneeritud standard EN IEC 62512:2020, mida on muudetud standardiga EN IEC 62512:2020/A11:2020.

(5)	Komisjon hindas koos CENELECiga, kas harmoneeritud standard EN 60456:2016, mida on muudetud standardiga EN 60456:2016/A11:2020, ja harmoneeritud standard EN IEC 62512:2020, mida on muudetud standardiga EN IEC 62512:2020/A11:2020, vastavad rakendusotsuses C(2020) 4329 esitatud taotlusele.

(6)

Harmoneeritud standard EN 60456:2016, mida on muudetud standardiga EN 60456:2016/A11:2020, ja harmoneeritud standard EN IEC 62512:2020, mida on muudetud standardiga EN IEC 62512:2020/A11:2020, vastavad nende eesmärgiks olevatele nõuetele, mis on esitatud määruses (EL) 2019/2023 ja delegeeritud määruses (EL) 2019/2014.

(7)

Avaldamisest tuleks välja jätta harmoneeritud standardite EN 60456:2016 ja EN IEC 62512:2020 punktid ZA.4.9 ja ZA.4.10, kuna nendes punktides viidatakse Euroopa standardimisdokumentide CLC/TS 50577 ja CLC/TS 50707:2019 kohaldamisele. Harmoneeritud standardis Euroopa standardimisdokumentidele viitamine ei ole kooskõlas harmoneeritud standardite olemusega. Euroopa standardimisdokumendid ja harmoneeritud standardid, nagu need on määratletud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktides 1 ja 2, on kaks eri vahendit, millel on erinevad eesmärgid. Selline viide on vastuolus ka rakendusotsuses C(2020) 4329 esitatud taotlusega, mis hõlmab üksnes harmoneeritud standardeid.

(8)

Avaldamisest tuleks välja jätta harmoneeritud standardite EN 60456:2016 ja EN IEC 62512:2020 tabeli ZZA.1 veerg „Remarks/Notes*“ (märkused) delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 kohaldamise eesmärgil ning kõnealuste standardite tabeli ZZB.1 veerg „Remarks/Notes*“ määruse (EL) 2019/2023 kohaldamise eesmärgil, kuna need veerud ei ole kooskõlas standardite normatiivses põhiosas sisalduvate nõuetega, ning õiguskindlusetuse tõttu, mis tuleneb nende veergude joonealuses märkuses sisalduva vastavuseelduse õigusliku mõju tõlgendamisest.

(9)	Seepärast on asjakohane avaldada viide harmoneeritud standardile EN 60456:2016, mida on muudetud standardiga EN 60456:2016/A11:2020, ja standardile EN IEC 62512:2020, mida on muudetud standardiga EN IEC 62512:2020/A11:2020, Euroopa Liidu Teatajas piiranguga.

(10)

Harmoneeritud standardiga EN 60456:2016, mida on muudetud standardiga EN 60456:2016/A11:2020, asendatakse harmoneeritud standardid EN 60456:2016 ja EN 60704-2–4:2012, mille viide avaldati komisjoni teatisega 2016/C 416/01 (7). Harmoneeritud standardiga EN IEC 62512:2020, mida on muudetud standardiga EN IEC 62512:2020/A11:2020, asendatakse harmoneeritud standard EN 50229:2015, mida on parandatud standardiga EN 50229:2015/AC:2016 ja mille viide avaldati komisjoni teatisega 2016/C 416/02 (8). Seepärast on asjakohane kõnealused teatised kehtetuks tunnistada.

(11)	Harmoneeritud standardi järgimine lubab alates selle standardi viite Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast eeldada vastavust asjaomastele nõuetele, mis on sätestatud liidu ühtlustamisõigusaktides. Seepärast peaks käesolev otsus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas piiranguga viited käesoleva otsuse I lisas nimetatud harmoneeritud standarditele, mis käsitlevad kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid ning mis on koostatud delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 toetuseks.

Käesolevaga avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas piiranguga viited käesoleva otsuse II lisas nimetatud harmoneeritud standarditele, mis käsitlevad kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid ning mis on koostatud määruse (EL) 2019/2023 toetuseks.

Artikkel 2

Teatised 2016/C 416/01 ja 2016/C 416/02 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 3. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 316, 14.11.2012, lk 12.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(3) Komisjoni 1. oktoobri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2023, millega kehtestatakse kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ökodisaini nõuded vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/125/EÜ, muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 1275/2008 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1015/2010 (ELT L 315, 5.12.2019, lk 285).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2017. aasta määrus (EL) 2017/1369, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2010/30/EL (ELT L 198, 28.7.2017, lk 1).

(5) Komisjoni 11. märtsi 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1369 seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite energiamärgistusega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1061/2010 ja komisjoni direktiiv 96/60/EÜ (ELT L 315, 5.12.2019, lk 29).

(6) Komisjoni 1. juuli 2020. aasta rakendusotsus C(2020) 4329 komisjoni määruseid (EL) 2019/2022 ja (EL) 2019/2023 ning delegeeritud määruseid (EL) 2019/2017 ja (EL) 2019/2014 toetava standardimistaotluse kohta, mis esitatakse Euroopa Standardikomiteele, Euroopa Elektrotehnika Standardikomiteele ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudile seoses kodumajapidamises kasutatavate nõudepesumasinate, kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ja kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate-kuivatite ökodisaini ja energiamärgistuse nõuetega.

(7) Komisjoni teatis komisjoni määruse (EL) nr 1015/2010 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/125/EÜ seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate ökodisaini nõuetega) ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1061/2010 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/30/EL seoses kodumajapidamises kasutatavate pesumasinate energiamärgistusega) rakendamise raames (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) (ELT C 416, 11.11.2016, lk 1).

(8) Komisjoni teatis komisjoni direktiivi 96/60/EÜ (millega rakendatakse nõukogu direktiivi 92/75/EMÜ kodumajapidamises kasutatavate pesumasin-kuivatite energiamärgistuse puhul) rakendamise raames (Liidu ühtlustamisaktide kohaste ühtlustatud standardite pealkirjade ja viidete avaldamine) (ELT C 416, 11.11.2016, lk 3).

I LISA

Delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 toetuseks koostatud harmoneeritud standardid

Standardi viide

EN 60456:2016

Kodumajapidamises kasutatavad pesupesemismasinad. Toimivuse mõõtemeetodid

EN 60456:2016/A11:2020

Piirang: käesolev viite avaldamine ei hõlma standardi järgmisi osi:

a)	punktid ZA.4.9 ja ZA.4.10;

b)	tabeli ZZA.1 veerg „Remarks/Notes*“ (märkused).

EN IEC 62512:2020

Kodumajapidamises kasutatavad elektrilised rõivapesu- ja rõivakuivatusmasinad. Toimivuse mõõtemeetodid

EN IEC 62512:2020/A11:2020

Piirang: käesolev viite avaldamine ei hõlma standardi järgmisi osi:

a)	punktid ZA.4.9 ja ZA.4.10;

b)	tabeli ZZA.1 veerg „Remarks/Notes*“ (märkused).

II LISA

Määruse (EL) 2019/2023 toetuseks koostatud harmoneeritud standardid

Standardi viide

EN 60456:2016

Kodumajapidamises kasutatavad pesupesemismasinad. Toimivuse mõõtemeetodid

EN 60456:2016/A11:2020

Piirang: käesolev viite avaldamine ei hõlma standardi järgmisi osi:

a)	punktid ZA.4.9 ja ZA.4.10;

b)	tabeli ZZB.1 veerg „Remarks/Notes*“ (märkused).

EN IEC 62512:2020

Kodumajapidamises kasutatavad elektrilised rõivapesu- ja rõivakuivatusmasinad. Toimivuse mõõtemeetodid

EN IEC 62512:2020/A11:2020

Piirang: käesolev viite avaldamine ei hõlma standardi järgmisi osi:

a)	punktid ZA.4.9 ja ZA.4.10;

b)	tabeli ZZB.1 veerg „Remarks/Notes*“ (märkused).

10.6.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 204/47

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848 (mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007) parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 150, 14. juuni 2018 )

1.	Leheküljel 47 artikli 41 pealkirjas

asendatakse

„Täiendavad õigusnormid nõuete rikkumise korral võetavate meetmete kohta“

järgmisega:

„Täiendavad õigusnormid nõuete rikkumise kahtluse või tuvastatud nõuete rikkumise korral võetavate meetmete kohta ning ühine meetmete kataloog“.

2.	Leheküljel 47 artikli 42 pealkirjas

asendatakse

„Täiendavad õigusnormid nõuete rikkumise korral võetavate meetmete kohta“

järgmisega:

„Täiendavad õigusnormid terviklust mõjutavate nõuete rikkumise korral võetavate meetmete kohta“.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 204

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 10. juuni 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/930, 1. märts 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 regulatiivsete tehniliste standarditega, milles täpsustatakse kõnealuse määruse artikli 181 lõike 1 punktis b ja artikli 182 lõike 1 punktis b osutatud majanduslanguse laadi, raskusastet ja kestust ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/931, 1. märts 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks rohkem kui ühe olulise riskiteguriga tuletistehingute kindlakstegemise meetod artikli 277 lõike 5 kohaldamisel, intressiriski kategooriasse määratud ostu- ja müügioptsioonide järelevalvelise delta arvutamise valem ning meetod, mille alusel tehakse kindlaks, kas tehing on pikk või lühike positsioon peamises riskiteguris või asjaomase riskikategooria kõige olulisemas riskiteguris artikli 279a lõike 3 punktide a ja b kohaldamisel vastaspoole krediidiriski standardmeetodi puhul ( 1 )	7
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/932, 9. juuni 2021, millega peatatakse luba naatriumlasalotsiid A (Avatec 15 % cc) ja naatriumlasalotsiid A (Avatec 150 G) kasutamiseks broilerkanade ja munakanade söödalisandina (loa hoidja Zoetis Belgium S.A.) ( 1 )	13
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/933, 9. juuni 2021, millega kehtestatakse erand rakendusmäärusest (EL) 2017/39 seoses teatavate COVID-19 pandeemiast tingitud kriisi lahendamise meetmetega	16
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/934, 9. juuni 2021, milles sätestatakse sigade klassikalise katku tõrje erimeetmed ( 1 )	18
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/935, 3. juuni 2021, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni tehniliste ekspertide komitee 13. istungjärgul seoses vedurite ja reisijateveoveeremiga, veeremi-kaubavagunitega, puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste raudteesüsteemile ligipääsetavusega seotud ühtsete tehniliste eeskirjade muudatuste vastuvõtmisega, rongi koosseisu ja marsruudi ühilduvuse kontrolli ja taristu allsüsteemi suhtes kohaldatavate ühtsete tehniliste eeskirjade vastuvõtmisega, kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmetega seotud ühtsete tehniliste eeskirjade I lisas loetletud tehniliste dokumentide viidete ajakohastamisega ning ATMFi läbivaatamisega hoolduse eest vastutavate üksuste osas	39
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/936, 3. juuni 2021, määruse (EL) 2019/2023 ja delegeeritud määruse (EL) 2019/2014 toetuseks koostatud kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid ja kodumajapidamises kasutatavaid pesumasinaid-kuivateid käsitlevate harmoneeritud standardite kohta	42

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määruse (EL) 2018/848 (mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007) parandus ( ELT L 150, 14.6.2018 )	47


	(1) EMPs kohaldatav tekst