ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 197
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
4. juuni 2021

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/895, 24. veebruar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses toodetesse sekkumisega ( 1 )

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/896, 24. veebruar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses lisateabega järelevalvelise aruandluse ühtsuse tagamiseks ( 1 )

5

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/897, 4. märts 2021, milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 kohaldamiseks seoses pädevatele asutustele esitatavate järelevalveliste aruannete vorminguga ning pädevate asutuste vahelise ning pädevate asutuste ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahelise koostöö ja teabevahetusega ( 1 )

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/898, 28. mai 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Salată cu icre de știucă de Tulcea (KGT)

67

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/899, 3. juuni 2021, millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses üleminekumeetmetega, mida kohaldatakse põletamisel kütusena kasutatava liha-kondijahu ekspordi suhtes ( 1 )

68

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/900, 3. juuni 2021, millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 muuta uuendtoidu galaktooligosahhariidi kasutustingimusi ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470 ( 1 )

71

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/901, 3. juuni 2021, millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega) rootsikeelset versiooni

75

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/902, 3. juuni 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ( 1 )

76

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni direktiiv (EL) 2021/903, 3. juuni 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ seoses aniliini piirnormidega teatavates mänguasjades ( 1 )

110

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/904, 3. juuni 2021, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP, Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO)

114

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/895,

24. veebruar 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses toodetesse sekkumisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta, (1) eriti selle artikli 65 lõiget 9,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvel (EIOPA) peab olema võimalik kohaldada selgeid kriteeriume ja tegureid, et teha kindlaks, kas esineb märkimisväärne probleem seoses investorite kaitsega või oht finantsturgude korrakohasele toimimisele ja usaldusväärsusele või liidu finantssüsteemi kui terviku või selle osa stabiilsusele. Käesolevas määruses täpsustatakse kõnealuseid kriteeriume ja tegureid, sealhulgas neid, mis on loetletud määruse (EL) 2019/1238 artikli 65 lõike 9 teise lõigu punktides a, b, c ja d.

(2)

Oluline on tagada liidus ühtne lähenemisviis, võimaldades samas EIOPA-l võtta kooskõlas määruse (EL) 2019/1238 artikli 65 lõikega 9 asjakohaseid meetmeid, kui leiavad aset ettenägematud ebasoodsad sündmused või suundumused. Komisjon kutsus EIOPAt üles andma tehnilist nõu üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) vallas.

(3)

Selleks et „ohu“ olemasolu, mis on üks eeltingimus EIOPA sekkumiseks finants- või kaubaturgude korrakohase toimimise ja usaldusvääruse või finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks, leiaks kinnitust, tuleb kasutada kõrgemat hindamiskünnist kui „märkimisväärse probleemi“ olemasolu, mis on eeltingimus EIOPA sekkumiseks investorikaitse tagamiseks. EIOPA-l peaks olema võimalik sekkuda, kui vähemalt üks käesolevas määruses sätestatud teguritest või kriteeriumidest annab alust eeldada, et esineb selline probleem või oht.

(4)

Samuti tuleb arvesse võtta PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja konkreetset olukorda ja asjaolusid seoses nende võimaliku panusega määruse (EL) 2019/1238 artikli 65 lõikes 9 kirjeldatud probleemide või ohtude kujunemisse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

EIOPA kohaldab PEPPi keerukuse astme arvessevõtmisel järgmisi kriteeriume ja tegureid:

a)

PEPP kui olemuselt pikaajaline pensionitoode;

b)

alusvarade liik ja läbipaistvuse tase;

c)

PEPPiga seotud kulude ja tasude läbipaistvuse tase;

d)

selliste tehnikate kasutamine, millega juhitakse PEPPi säästjate tähelepanu PEPPi esituse vähem olulistele elementidele;

e)

riskide laad ja läbipaistvus;

f)

tegelikult võimalikust või tõenäolisest suuremale turvalisusele või tulule osutavate tootenimede või terminoloogia või muu teabe kasutamine või eksitavad tooteomadused;

g)

kas teave PEPPi kohta oli ebapiisav või ei olnud piisavalt usaldusväärne, et turuosalistel, kellele toode oli suunatud, oleks olnud võimalik oma otsust kujundada, võttes arvesse PEPPi laadi ja liiki;

h)

tootluse arvutamise keerukus, võttes arvesse eriti seda, kas tulu sõltub ühe või mitme alusvara tootlusest, mida omakorda mõjutavad muud tegurid;

i)

riskide laad ja ulatus;

j)

kas PEPP on kombineeritud muude toodete või teenustega;

k)

PEPPi mis tahes tingimuste keerukus;

l)

PEPPi eeldatava tulu ja kahjuriski lahknevuse olemasolu ja ulatus, võttes arvesse järgmist:

1)

kulude struktuur ja muud kulud;

2)

lahknevus seoses pakkuja säilitatava riskiga;

3)

riski ja tulu profiil;

m)

PEPPi hinnakujundus ja seonduvad kulud, võttes arvesse järgmist:

1)

varjatud või teiseste tasude kasutamine;

2)

tasud, mis ei kajasta osutatud teenuse taset;

3)

garantiide kulud või kulud, mis ei kajasta põhi-PEPPi puhul kapitaligarantii tegelikku kulu või õiglast väärtust;

n)

kui hõlpsasti saab PEPPi säästja kasutada vahetus- ja kaasaskantavuse teenuseid ning sellega kaasnevad kulud, võttes arvesse järgmist:

1)

vahetus- ja kaasaskantavuse teenuste kasutamine seoses teenuse kasutamise perioodiga, kohaldatavad tasud ja lõivud või soodustuste ja stiimulite kadumine;

2)

asjaolu, et vahetus- ja kaasaskantavuse teenuste kasutamine ei ole lubatud või on tegelikult võimatu.

Artikkel 2

Selleks et võtta arvesse PEPPi suhet sellist liiki PEPPi säästjatega, kellele PEPPi turustatakse või müüakse, kohaldab EIOPA järgmisi kriteeriume ja tegureid:

a)

PEPPi säästja oskusi ja võimeid iseloomustavad omadused, sealhulgas haridustase, teadmised ja kogemused seoses muude pensionitoodete, pikaajaliste investeerimistoodete või müügitavadega ning PEPPi säästja haavatavus;

b)

PEPPi säästja majanduslikku olukorda iseloomustavad omadused, sealhulgas sissetulek, jõukus ja see, mil määral sõltub piisav pensionisissetulek PEPPist;

c)

PEPPi säästja peamised finantseesmärgid, sealhulgas pensioni kogumine ning riskide, sealhulgas biomeetriliste riskide katmise vajadus;

d)

kas PEPPi müüakse PEPPi säästjale väljaspool kavandatud sihtturgu või kas sihtturg ei ole õigesti kindlaks määratud;

e)

riikliku tagamisskeemi kohaldamisalasse kuulumise tingimustele vastamine, kui sellised skeemid on olemas.

Artikkel 3

EIOPA kohaldab PEPPi, tegevuse või tava uuenduslikkuse arvessevõtmisel järgmisi kriteeriume ja tegureid:

a)

PEPPi struktuuri ja omadustega seotud uuenduslikkus, eelkõige riskimaandamismeetmete, väljamaksete vormide või muude PEPPi väljamaksete ülesehituse uuenduslikkus;

b)

uuenduslikkuse leviku ulatus, sealhulgas, kas PEPP on uuenduslik teatavatesse kategooriatesse kuuluvate PEPPi säästjate jaoks;

c)

finantsvõimendusega seotud uuenduslikkus;

d)

turu varasem kogemus sarnaste PEPPide või PEPPide müügitavadega.

Artikkel 4

EIOPA kohaldab PEPPi või tava pakutava finantsvõimenduse arvessevõtmisel järgmisi kriteeriume ja tegureid:

a)

PEPPi alusvarade eripära, võttes arvesse PEPPile omast finantsvõimendust;

b)

rahastamisest tulenev finantsvõimendus;

c)

väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute omadused.

Artikkel 5

EIOPA kohaldab PEPPi mahu või PEPPi kogunenud kapitali kogusumma arvessevõtmisel järgmisi kriteeriume ja tegureid:

a)

võimalike kahjulike tagajärgede suurus üksiku PEPPi säästja seisukohast ning suure arvu praeguste ja potentsiaalsete PEPPi säästjate korral võimalikud kahjulikud tagajärjed PEPPi säästjate rühmale, võttes arvesse eelkõige järgmist:

b)

PEPPi maht ja PEPPi kogunenud kapitali kogusumma;

c)

PEPPi tinglik väärtus;

d)

mis tahes kahju tekkimise tõenäosus, ulatus ja laad, sealhulgas võimaliku kantava kahju summa;

e)

kahjulike tagajärgede eeldatav kestus;

f)

sissemaksete suurus;

g)

kaasatud vahendajate arv ning sobivus ja nõuetekohasus;

h)

turu või müügi kasv;

i)

keskmine summa, mille iga PEPPi säästja on PEPPi investeerinud;

j)

riiklikke kindlustuse tagatisskeeme käsitlevas õiguses kindlaks määratud tagamise ulatus, kui sellised skeemid on olemas;

k)

PEPPiga seotud tehniliste eraldiste väärtus;

l)

kas PEPPi alusvara kujutab endast suurt ohtu selliste tehingute tulemustele, mille turuosalised või PEPPi säästjad on asjaomasel turul teinud;

m)

kas PEPPi tunnused muudavad selle eriti vastuvõtlikuks finantskuritegude eesmärgil kasutamisele, eelkõige, kas need tunnused võivad julgustada kasutama PEPPi järgmiseks:

1)

mis tahes pettus või ebaausus;

2)

väärkäitumine või finantsturuga seotud teabe väärkasutamine;

3)

kuritegelikul teel saadud tulu kasutamine;

4)

terrorismi rahastamine.

Artikkel 6

EIOPA võtab arvesse ka järgmisi tegureid, mis võivad mõjutada finantsturgude korrakohast toimimist ja usaldusväärsust:

a)

kas PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja finantstegevus või -tavad seoses PEPPiga kujutavad endast eriti suurt ohtu turgude vastupidavusele või sujuvale toimimisele;

b)

kas PEPP või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja finantstegevus või -tavad seoses PEPPiga võivad tuua kaasa märkimisväärse ja kunstliku erinevuse tuletisinstrumentide hindade ja alusvaraturu hindade vahel;

c)

kas PEPP või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja finantstegevus või -tavad seoses PEPPiga kujutavad endast suurt ohtu turu- või maksesüsteemide taristule, sealhulgas kauplemis-, kliirimis- ja arveldussüsteemidele;

d)

kas PEPP või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja finantstegevus või -tavad seoses PEPPiga võivad ohustada PEPPi säästjate usaldust finantssüsteemi vastu;

e)

kas PEPP või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja finantstegevus või -tavad seoses PEPPiga kujutavad endast suurt ohtu liidu finantssüsteemi jaoks oluliste finantsasutuste tegevuse häirimise seisukohast.

Artikkel 7

EIOPA võtab arvesse ka järgmisi PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja konkreetse olukorra ja asjaoludega seotud tegureid, võttes arvesse järgmist:

a)

finantsseisund ja maksevõime;

b)

finantstegevus või -tavad;

c)

ärimudel, sealhulgas selle jätkusuutlikkus ja läbipaistvus;

d)

edasikindlustus- ja tagamiskorra sobivus seoses PEPPiga;

e)

PEPPi pakkuja tuginemine kolmandatele isikutele seoses PEPPi oluliste elementidega, nagu biomeetriliste riskide katmine, garantiid ja PEPPi kaasaskantavus;

f)

PEPPiga seotud müügitavad, võttes arvesse järgmist:

1)

kasutatud kommunikatsiooni- ja turustuskanalid;

2)

teabe-, turundus- või muu reklaammaterjal;

3)

turustamismudeliga seotud uuenduslikkuse tase, nt vahendusahela pikkus või tuginemine turustamismudeli puhul uuenduslikele tehnikatele.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 198, 25.7.2019, lk 1.

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/896,

24. veebruar 2021,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses lisateabega järelevalvelise aruandluse ühtsuse tagamiseks

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta, (1) eriti selle artikli 40 lõike 9 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujate suhtes kohaldatakse finantsteenuste valdkonnas mitut liidu ja riiklikku valdkondlikku õigusakti ning vastavaid valdkondlikke nõudeid, mis käsitlevad aruandmist pädevatele asutustele, sealhulgas Euroopa järelevalveasutustele. Tuleb ette näha standardmeetod seoses teabega, mida on lisaks asjakohase valdkondliku õiguse alusel esitatavale teabele vaja järelevalve tegemiseks, et piirata võimalust, et eri riikides kehtivad erinevad olulised täiendavad aruandlusnõuded. Komisjon kutsus Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvet üles andma tehnilisi suuniseid.

(2)

On vaja standardset teabekogumit, et parandada võrreldavust ja suurendada tõhusust ning vältida sektoripõhiste teabenõuetega seotud topeltaruandlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/1238 artikli 40 lõigetes 1–5 osutatud lisateave hõlmab järgmist teavet:

a)

PEPPi toodetest tulenevate riskide juhtimiseks mõeldud PEPPi pakkuja riskijuhtimissüsteemi, sealhulgas selle juhtimise kirjeldus;

b)

PEPPi pakkuja tegevuse kirjeldus seoses sektoriga, milles PEPPi pakkuja tegutseb, sealhulgas tehtud investeeringute liik ja nende haldamine, kas investeeringud on aktiivsed või passiivsed, kas garantiisid pakutakse või mitte, riskimaandamismeetmete rakendamine, sissemaksete suurus ja varade väärtus ning PEPPi pakkuja päritoluliikmesriik ja PEPPi pakkuja vastuvõtvad liikmesriigid;

c)

teave selle kohta, millised kirjalikud põhimõtted peavad PEPPi pakkujatel olema asjaomaste riskide maandamiseks olemas;

d)

teave maksevõime tagamiseks kohaldatavate hindamispõhimõtete kohta, kui see on asjakohane;

e)

ülevaade PEPPi pakkumisest tulenevatest või sellega seotud asjakohastest riskidest ja sellest, kuidas PEPPi pakkuja kavatseb neid riske juhtida, sealhulgas, kuid mitte ainult, finants- ja likviidsusriskid, tururiskid, krediidiriskid, maineriskid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud riskid;

f)

teave PEPPi pakkuja kapitali struktuuri, sealhulgas omavahendite suhtarvude ja finantsvõimenduse taseme kohta;

g)

teave PEPPi pakkuja lepingute kohta või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute kohta, sealhulgas kohustused PEPPi säästjate ees väljamaksete perioodil, või PEPPi allkontode pakkumise kohta.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 24. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 198, 25.7.2019, lk 1.

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/7

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/897,

4. märts 2021,

milles sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 kohaldamiseks seoses pädevatele asutustele esitatavate järelevalveliste aruannete vorminguga ning pädevate asutuste vahelise ning pädevate asutuste ja Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve vahelise koostöö ja teabevahetusega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta, (1) eriti selle artikli 40 lõike 9 neljandat lõiku ja artikli 66 lõike 5 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2019/1238 on kehtestatud selliste personaalsete pensionitoodete registreerimise, väljatöötamise, turustamise ja järelevalve ühtsed normid, mida turustatakse liidus nimetuse „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ (PEPP) all.

(2)

Riskipõhise järelevalvemenetluse ja tootetasandi järelevalve rakendamiseks on väga oluline, et teave oleks piisavalt üksikasjalik. Komisjoni delegeeritud määruse 2021/896 (2) kohase teabe esitamise vormidega tuleks ette näha kõnealuse teabe visuaalne esitus ja need peaksid kajastama kõnealuse teabe üksikasjalikkuse taset.

(3)

Järelevalvealase ühtsuse edendamiseks tuleks pädevatele asutustele määruse (EL) 2019/1238 artikli 40 kohaselt esitatav teave esitada vormidel.

(4)

Päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi pädevate asutuste ning EIOPA vahelise koostöö ja teabevahetuse raamistik peaks hõlbustama nende vastavate ülesannete ja kohustuste tõhusat täitmist ning tagama järjepideva ja tõhusa järelevalve. Eelkõige tuleb kindlaks määrata teabevahetuse meetodid, viisid ja muud üksikasjad, sealhulgas vahetatava teabe ulatus ja käsitlemine.

(5)

Tulemusliku ja tõhusa järelevalve tagamiseks tuleks pädevate asutuste vahelises teabevahetuses ja koostöös võtta arvesse toote laadi, ulatust ja keerukust, teabe kättesaadavust ja liiki ning kõige hilisemaid ja asjakohasemaid andmeid. Tõhusa ja õigeaegse koostöö ning teabevahetuse tagamiseks tuleb kehtestada standardmenetlused ja -vormid.

(6)

Pädevad asutused ja EIOPA peaksid kasutama standardmenetlusi ja -vorme ka teabe vabatahtlikul edastamisel, kui nad leiavad, et nende valduses olev teave võib olla kasulik teisele pädevale asutusele või EIOPA-le, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvele ja Euroopa Pangandusjärelevalvele.

(7)

Selleks et pädevad asutused saaksid tulemuslikult jälgida PEPPi pakkujaid ja turustajaid, peavad nad korrapäraselt vahetama teavet turustatavate PEPPide kohta, näiteks vastavaid põhiteabedokumente, teavet piiriülese tegevuse kohta ning teavet karistuste ja asjaomase käitumise eripära kohta.

(8)

Selleks et tagada halduskaristuste ja muude meetmete puhul teavitamisnõuete sujuv ja õigeaegne kohaldamine, peaksid pädevad asutused teavitama üksteist ja EIOPAt kõigist rikkumistest või kahtlustatavatest rikkumistest.

(9)

Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad järelevalvelist aruandlust ning pädevate asutuste vahelist ning pädevate asutuste ja EIOPA vahelist koostööd, on omavahel tihedalt seotud. Need käsitlevad PEPPi järelevalveks vajaliku asjakohase teabe esitamise ja jagamise nõudeid. Selleks et tagada kooskõla nende sätete vahel, mis peaksid jõustuma samal ajal, tuleb koondada kõik määruse (EL) 2019/1238 artikli 40 lõikes 9 ja artikli 66 lõikes 5 nõutud rakenduslikud tehnilised standardid ühte rakendusmäärusesse.

(10)

Käesolev määrus põhineb EIOPA poolt komisjonile esitatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõul.

(11)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid seoses pädevatele asutustele esitatavaid järelevalvelisi aruandeid käsitlevate peatükkidega ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensioni sidusrühmade kogult. Mis puudutab koostööd ja teabevahetust käsitlevaid peatükke, siis EIOPA ei analüüsinud potentsiaalseid kulusid ja tulusid, kuna see oleks olnud ebaproportsionaalne võrreldes rakenduslike tehniliste standardite eelnõu kohaldamisala ja mõjuga, võttes arvesse, et need peatükid on suunatud üksnes pädevatele asutustele ja EIOPA-le, mitte finantsturu osalistele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

KVANTITATIIVNE JÄRELEVALVELINE ARUANDLUS

Artikkel 1

Järelevalvelise aruandluse vorming

Üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) pakkujad esitavad määruse (EL) 2019/1238 artikli 40 lõigetes 1–5 osutatud teabe vastavalt järgmisele tehnilisele kirjeldusele:

a)

„rahalist“ andmetüüpi andmepunktid väljendatakse kümnendkohtadeta ühikutes, välja arvatud I ja II lisas sätestatud vormid PP.06.02 ja PP.08.03, milles need väljendatakse kahe kümnendkohaga ühikutes;

b)

„protsendilist“ andmetüüpi andmepunktid väljendatakse ühiku kohta nelja kümnendkoha täpsusega;

c)

„täisarvulist“ andmetüüpi andmepunktid väljendatakse kümnendkohtadeta ühikutes;

d)

andmepunktid väljendatakse positiivsete väärtustena, välja arvatud järgmistel juhtudel:

i)

andmepunktid on kirje tavapärasele summale vastupidist laadi;

ii)

andmepunkti olemus võimaldab nii positiivsete kui ka negatiivsete väärtuste esitamist;

iii)

käesoleva määruse V–XIV lisas esitatud juhistes nõutakse teistsugust aruandlusvormingut.

Artikkel 2

Aruandlusvaluuta

1.   Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab „aruandlusvaluuta“ valuutat, mida kasutatakse PEPPi pakkuja finantsaruannete koostamisel, välja arvatud juhul, kui pädev asutus nõuab teisiti.

2.   „Rahalist“ tüüpi andmepunktid ja näitajad esitatakse aruandlusvaluutas, milleks tuleb mis tahes muu valuuta konverteerida aruandlusvaluutasse, kui käesoleva määrusega ei ole ette nähtud teisiti.

3.   Muus kui aruandlusvaluutas nomineeritud vara või kohustuse väärtuse väljendamisel tuleb väärtus konverteerida aruandlusvaluutasse, nagu oleks konverteerimine toimunud sulgemiskursiga viimasel päeval, mil vara või kohustusega seotud aruandeperioodi vastav kurss on kättesaadav.

4.   Mis tahes tulu või kulu väärtuse väljendamisel tuleb väärtus konverteerida aruandlusvaluutasse, kohaldades raamatupidamises kasutatavat konverteerimisalust.

5.   Konverteerimisel aruandlusvaluutasse kasutatakse vahetuskurssi, mis pärineb samast allikast, mida kasutati PEPPi pakkuja finantsaruannetes, välja arvatud juhul, kui pädev asutus nõuab teisiti.

Artikkel 3

Kvantitatiivse aastaaruandluse vormid

PEPPi pakkujad esitavad igal aastal delegeeritud määruse (EL) 2021/896 artiklis 1 osutatud teabe järgmisi vorme kasutades:

a)

I lisa vorm PP.01.01, milles esitatakse teabe sisu, järgides II lisa jaotises PP.01.01 esitatud juhiseid;

b)

I lisa vorm PP.01.02, milles esitatakse PEPPi põhiteave, järgides II lisa jaotises PP.01.02 esitatud juhiseid;

c)

I lisa vorm PP.52.01, milles esitatakse PEPPi ja PEPPi säästjat käsitlev teave, järgides II lisa jaotises PP.52.01 esitatud juhiseid;

d)

I lisa vorm PP.06.02, milles esitatakse varade loetelu kirjete kaupa, järgides II lisa jaotises PP.06.02 esitatud juhiseid ning kasutades III lisas esitatud ja IV lisas määratletud täiendavat tunnuskoodi;

e)

I lisa vorm PP.06.03, milles esitatakse teave PEPPi pakkuja kõigi ühiste investeeringute aluspositsioonide arvessevõtmise kohta, järgides II lisa jaotises PP.06.03 esitatud juhiseid;

f)

I lisa vorm PP.08.03, milles esitatakse koondteave tuletisinstrumentide avatud positsioonide kohta, järgides II lisa jaotises PP.08.03 esitatud juhiseid ning kasutades III lisas esitatud ja IV lisas määratletud täiendavat tunnuskoodi.

Artikkel 4

Esitatud teabe asjakohasus

Määruse (EL) 2019/1238 artikli 40 lõike 6 kohaldamisel kasutavad PEPPi pakkujad esitatud teabe pideva asjakohasuse tagamiseks käesoleva määruse I lisas esitatud asjakohaseid vorme.

II PEATÜKK

KOOSTÖÖ JA TEABEVAHETUSE ÜLDSÄTTED

Artikkel 5

Üldpõhimõtted

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) hõlbustab korrapärast teabevahetust päritolu- ja vastuvõtvate liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning teda teavitatakse mis tahes kahepoolsest teabevahetusest, kui teave on EIOPA ülesannete seisukohast oluline.

Artikkel 6

Ühtsed kontaktpunktid

Pädevad asutused esitavad EIOPA-le ühtsete kontaktpunktide andmed ning teavitavad EIOPAt nende andmete mis tahes muutusest. EIOPA peab ühtsete kontaktpunktide ajakohastatud loetelu ja teeb selle pädevatele asutustele kättesaadavaks.

Artikkel 7

Teabevahetuse vahendid

Pädevad asutused ja EIOPA edastavad I peatükis osutatud koostöö ja teabevahetusega seotud teabe ja dokumendid turvalisel viisil elektrooniliste vahendite abil. Pädevad asutused edastavad pärast kõnealuse teabe ja dokumentide kättesaamist elektroonilise kinnituse.

Artikkel 8

Valuuta

Pädevad asutused ja EIOPA väljendavad omavahelises teabevahetuses summasid eurodes. Pädevad asutused võivad siiski kokku leppida, et kahepoolses teabevahetuses kasutatakse muud valuutat.

III PEATÜKK

KOOSTÖÖ JA TEABEVAHETUS REGISTREERIMISEL JA REGISTRIST KUSTUTAMISEL

Artikkel 9

PEPPi registreerimine

1.   Pädevad asutused edastavad EIOPA-le määruse (EL) 2019/1238 artikli 6 lõike 2 punktides a, b, d, f ja g osutatud teabe, kasutades selleks käesoleva määruse V lisas esitatud vormi.

2.   Pädevad asutused edastavad EIOPA-le kõik taotluses esitatud teabe ja dokumentide muudatused, täites üksnes need V lisas esitatud vormi osad, mida muudatused mõjutavad.

3.   EIOPA teavitab viivitamata pädevaid asutusi, kui muudatused mõjutavad PEPPi pakkuja tegevust asjaomastes liikmesriikides, kasutades selleks VI või VIII lisas esitatud vorme.

4.   Pärast toote registreerimist avalikus keskregistris teavitab EIOPA sellest asjaomaseid pädevaid asutusi, kasutades selleks VI lisas esitatud vormi.

Artikkel 10

Uue allkonto avamine

1.   Uue allkonto avamise korral teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust ja EIOPAt, kasutades selleks IX lisas esitatud vormi.

2.   Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus kinnitab teabe ja dokumentide kättesaamist, kasutades selleks X lisas esitatud vormi. Päritoluliikmesriigi pädev asutus edastab kõik allkonto muudatused vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele ja EIOPA-le, täites üksnes need IX lisas esitatud vormi osad, mida muudatused mõjutavad.

Artikkel 11

Teave siseriiklike sätete kohta

Käesoleva määruse XIV lisas esitatud vormi kasutades esitavad pädevad asutused EIOPA-le lingid järgmisele:

a)

määruse (EL) 2019/1238 artiklis 47 osutatud kogumisperioodiga seotud tingimusi reguleerivate siseriiklike õigus- ja haldusnormide tekst;

b)

määruse (EL) 2019/1238 artiklis 57 osutatud väljamaksete perioodiga seotud tingimused;

c)

asjakohasel juhul teave riiklikul tasandil kehtestatud soodustuste ja stiimulite taotlemise lisamenetluste kohta.

Artikkel 12

PEPPi registrist kustutamine

1.   Pädev asutus teavitab EIOPAt oma otsusest PEPP registrist kustutada, kasutades selleks VII lisas esitatud vormi.

2.   EIOPA kustutab PEPPi oma avalikust keskregistrist ja teavitab sellest asjaomaseid pädevaid asutusi, kasutades selleks VIII lisas esitatud vormi.

IV PEATÜKK

PIDEV KOOSTÖÖ JA KORRAPÄRANE TEABEVAHETUS

Artikkel 13

Pädevate asutuste vaheline ning pädevate asutuste ja EIOPA vaheline koostöö

1.   Pädevate asutuste vaheline ning pädevate asutuste ja EIOPA vaheline koostöö hõlmab vähemalt järgmisi valdkondi:

a)

järelevalve;

b)

inspekteerimised ja uurimised;

c)

määruse (EL) 2019/1238 rikkumiste kindlakstegemine ja kõrvaldamine;

d)

teave kaebuste kohta;

e)

kavandatud järelevalvemeetmed PEPPi pakkuja või turustaja suhtes, kui see on PEPPi puhul asjakohane;

f)

kavandatud järelevalvemeetmed, et leevendada kahju PEPPi säästjatele, sealhulgas määruse (EL) 2019/1238 artiklis 63 osutatud toodetesse sekkumise volituste kavandatud kasutamine.

2.   EIOPA esitab igal aastal vastuvõtva liikmesriigi asjakohasele pädevale asutusele asjaomases liikmesriigis pakutava PEPPiga seotud järelevalvealase teabe, nagu on sätestatud artiklis 14.

3.   Artikli 16 kohaselt esitatud taotluse korral vahetavad pädevad asutused ja EIOPA neile kättesaadaval määral PEPPiga seotud teavet, mis on asjakohane nende ülesannete täitmiseks ja mida ei ole ette nähtud artikliga 15.

4.   Asjakohasel juhul teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust viivitamata oma järelevalvemenetluse tulemustest, mis on seotud riskidega, mis tulenevad PEPPi piiriülesest müügist või allkontodest või mõjutavad neid. Päritoluliikmesriigi pädev asutus annab kõnealust teavet juhul, kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus on juba väljendanud muret.

5.   Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus teavitab viivitamata päritoluliikmesriigi pädevat asutust, kui tal on põhjust arvata, et PEPPi pakkuja tegevus võib mõjutada kõnealuse PEPPi pakkuja rahanduslikku usaldusväärsust või tarbijakaitset teistes liikmesriikides.

6.   Päritoluliikmesriigi pädev asutus teeb vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutusega koostööd, et hinnata, kas PEPPi pakkuja mõistab selgelt sihtturgu ja riske, millega tooted vastuvõtvas liikmesriigis kokku puutuvad või võivad kokku puutuda, ning milliseid konkreetseid seonduvaid riskijuhtimisvahendeid ja sisekontrollimeetmeid ta rakendab, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja riskipõhist lähenemisviisi.

7.   Koostöö keskendub eelkõige järgmistele riskivaldkondadele:

a)

PEPPi säästjate profiil;

b)

kohalikud PEPPi partnerlused ja turustuspartnerid;

c)

kaebuste käsitlemine;

d)

nõuetele vastavus;

e)

tarbijakaitse ja muud PEPPi pakkuja ja PEPPi turustaja käitumisega seotud aspektid, sealhulgas toodete järelevalve ja juhtimisnõuded.

Artikkel 14

Korrapärane teabevahetus

1.   EIOPA eraldab välja ja tuletab iga vastuvõtvas liikmesriigis pakutava PEPPi kohta järgmise teabe:

a)

PEPPi säästjate arv asjaomases liikmesriigis;

b)

liikmesriigid, mille puhul PEPPi pakkuja pakub allkontosid;

c)

pakkuja vahetuse taotluste arv ja tegelike vahetuste arv, kui asjaomases liikmesriigis ei pakuta konkreetset allkontot;

d)

teave iga asjaomases liikmesriigis pakutava PEPPi kohta, sõltuvalt kättesaadavusest, nagu on esitatud järgmistes vormides:

i)

I lisa vorm PP.01.02, milles esitatakse PEPPi põhiteave, järgides II lisa jaotises PP.01.02 esitatud juhiseid;

ii)

I lisa vorm PP.52.01, milles esitatakse PEPPi ja PEPPi säästjat käsitlev teave, järgides II lisa jaotises PP.52.01 esitatud juhiseid;

iii)

I lisa vorm PP.06.02, milles esitatakse varade loetelu kirjete kaupa, järgides II lisa jaotises PP.06.02 esitatud juhiseid ning kasutades III lisas esitatud ja IV lisas määratletud täiendavat tunnuskoodi;

iv)

I lisa vorm PP.06.03, milles esitatakse teave PEPPi pakkujate kõigi ühiste investeeringute aluspositsioonide arvessevõtmise kohta, järgides II lisa jaotises PP.06.03 esitatud juhiseid;

v)

I lisa vorm PP.08.03, milles esitatakse koondteave tuletisinstrumentide avatud positsioonide kohta, järgides II lisa jaotises PP.08.03 esitatud juhiseid ning kasutades III lisas esitatud ja IV lisas määratletud täiendavat tunnuskoodi.

EIOPA teeb iga asjaomase vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele igal aastal kättesaadavaks esimeses lõigus osutatud teabe iga PEPPi kohta.

2.   Lõikega 1 ei takistata pädevatel asutustel vahetamast üksikasjalikumaid andmeid regulaarsemalt või taotluse korral.

V PEATÜKK

SIHTOTSTARBELINE KOOSTÖÖ JA TEABEVAHETUS

Artikkel 15

Koostöö- või teabevahetustaotluse esitamine

1.   Pädev asutus esitab asjaomasele pädevale asutusele taotluse XI lisas esitatud vormi kasutades. Taotlev pädev asutus võib taotlusele lisada mis tahes lisamaterjali, mida ta peab asjakohaseks. Kui teabenõue on EIOPA ülesannete seisukohast oluline, edastab taotlev pädev asutus taotluse ka EIOPA-le.

2.   Taotlev pädev asutus märgib kui kiireloomuline taotlus on. Kui koostöötaotlus hõlmab teabenõuet, teeb taotlev pädev asutus järgmist:

a)

täpsustab nii palju kui võimalik taotletava teabe üksikasju, sealhulgas põhjuseid, miks seda teavet peetakse määruse (EL) 2019/1238 kohaste ülesannete täitmise seisukohast asjakohaseks;

b)

teeb asjakohasel juhul kindlaks kõik taotletava teabe konfidentsiaalsusega seotud küsimused, sealhulgas eriettevaatusabinõud selle teabe kogumiseks.

3.   Kui taotleval pädeval asutusel on põhjendatud alus liigitada oma taotlus kiireloomuliseks, võib ta esitada taotluse muul kui lõikes 1 sätestatud viisil, kui taotlus edastatakse hiljem elektrooniliselt vastavalt kõnealusele lõikele, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku teisiti.

Artikkel 16

Vastus koostöö- või teabevahetustaotlusele

1.   Taotluse saanud pädev asutus esitab taotlevale pädevale asutusele vastuse XII lisas esitatud vormi kasutades. Kui vastus on EIOPA ülesannete seisukohast oluline, edastab taotluse saanud pädev asutus vastuse ka EIOPA-le. Oma vastuses teeb taotluse saanud pädev asutus järgmist:

a)

nõuab mis tahes kujul võimalikult kiiresti täiendavaid selgitusi, kui tal on seoses taotlusega kahtlusi;

b)

võtab oma volituste piires mõistlikke meetmeid koostöö tegemiseks või taotletud teabe esitamiseks;

c)

täitab taotluse viisil, mis hõlbustab mis tahes vajaliku regulatiivmeetme õigeaegset võtmist, võttes arvesse taotluse keerukust ja vajadust kaasata teine pädev asutus;

d)

esitab omal algatusel olulist lisateavet.

2.   Kui taotluse saanud pädev asutus ei suuda taotluse keerukuse või taotletud teabe hulga tõttu kõnealuses taotluses sätestatud tähtajast kinni pidada, teeb ta järgmist:

a)

teavitab viivitamata taotlevat pädevat asutust sellise viivituse põhjustest ja teatab vastamise hinnangulise kuupäeva;

b)

esitab juba kättesaadava teabe XII lisas esitatud vormi kasutades;

c)

esitab puuduva teabe niipea, kui see on kättesaadav, viisil, mis tagab, et vajalikke meetmeid saab võtta kiiresti.

Artikkel 17

Koostöö ja teabevahetus rikkumiste korral

1.   Kui pädev asutus või asjakohasel juhul EIOPA saab teada mis tahes rikkumisest või kahtlustatavast rikkumisest, mille on toime pannud PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja, või sellisest rikkumisest, mis on toime pandud teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse kasutamisel, teavitab ta sellest viivitamata asjaomast pädevat asutust, kasutades XIII lisas esitatud vormi. Teavitav pädev asutus võib teatele lisada mis tahes lisamaterjali, mida ta peab vajalikuks. Kui rikkumine on EIOPA ülesannete seisukohast oluline, teavitab teavitav pädev asutus sellest viivitamata ka EIOPAt, kasutades selleks XIII lisas esitatud vormi.

2.   Teavitav pädev asutus või asjakohasel juhul EIOPA esitab teavitatud pädevale asutusele kogu teabe, mida on vaja asjaomase küsimuse hindamiseks, eelkõige järgmise teabe:

a)

rikkumise või kahtlustatava rikkumise liik, laad, olulisus ja kestus;

b)

soovitatavad meetmed ja võimalik avaldamine, mida teavitav pädev asutus kavandab;

c)

tõendid, millele nad on otsuse tegemisel tuginenud.

Teavitatud pädev asutus ja asjakohasel juhul EIOPA võivad nõuda teavitavalt pädevalt asutuselt mis tahes muud teavet, mida nad peavad hindamiseks ja meetmete võtmiseks vajalikuks.

3.   Kui teavitav pädev asutus leiab, et teave tuleks saata kiiresti, võib ta algul teavitada teavitatud pädevat asutust ja asjakohasel juhul EIOPAt suuliselt, tingimusel et teave edastatakse hiljem elektrooniliselt vastavalt lõikele 1, välja arvatud juhul, kui asjaomased pädevad asutused lepivad kokku teisiti.

Artikkel 18

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 198, 25.7.2019, lk 1.

(2)  Komisjoni 24. veebruari 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/896, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses lisateabega järelevalvelise aruandluse ühtsuse tagamiseks (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 5).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

I LISA

Aruandevormid

PP.01.01.33

TEABE SISU

 

 

 

 

 

C0010

Vormi kood - Vormi nimi

 

 

PP.01.02.33 - Põhiteave – üldine

R0010

 

PP.52.01.33 – PEPPi ja PEPPi säästjat käsitlev teave

R0020

 

PP.06.02.33 - Varade loetelu

R0030

 

PP.06.03.33 - Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad – alusp ositsi arvessevõtmise meetod

R0040

 

PP.08.03.33 – Koondteave avatud uletisinstrumentide kohta

R0050

 

PP.01.02.33

PÕHITEAVE – ÜLDINE

 

 

 

 

 

C0010

PEPPi nimi

R0010

 

PEPPi registreerimisnumber

R0020

 

Aruandluskeel

R0030

 

Aruande esitamise kuupäev

R0040

 

Majandusaasta lõpp

R0050

 

Aruandekuupäev

R0060

 

Aruannete korrapärane/sihtotstarbeline esitamine

R0070

 

Aruandlusvaluuta

R0090

 

Kas toodet turustatakse jätkuvalt?

R0260

 

Üksuse liik

R0270

 

Ühise varakogumi kasutamine kõigi investeerimisvariantide puhul

R0280

 

PP.52.01.33

PEPPI JA PEPPI SÄÄSTJAT KÄSITLEV TEAVE (1)

 

 

 

 

Kulud

 

 

Halduskulud

Turustuskulud

Investeerimiskulud

Võimalike kapitaligarantiide kulud

 

 

 

Nõustamiskulud

 

 

C0020

C0040

C0050

C0060

C0100

Põhi-PEPP

R0010

 

 

 

 

 

Alternatiivsed investeerimisvariandid

R0040

 

 

 

 

 

PEPPI JA PEPPI SÄÄSTJAT KÄSITLEV TEAVE (2)

Riik

 


 

 

 

 

 

PEPPi säästjate arv

Finants- ja säästuvood

...

 

Saadud brutosissemaksete kogusumma

Brutoinvesteerimistulu kogusumma

 

 

C0150

C0160

C0170

 

Põhi-PEPP

R0010

 

 

 

 

Turustatakse riigis

R0020

 

 

 

 

Likvideerimisel

R0030

 

 

 

 

Alternatiivsed investeerimisvariandid

R0040

 

 

 

 

Turustatakse riigis

R0050

 

 

 

 

Likvideerimisel

R0060

 

 

 

 


 

 

 

Finants- ja säästuvood

 

 

...

 

 

 

 

 

Selliste artikli 20 lõike 1 Kohaste teadete arv, Mis on Saadud PEPPi Säästjatelt, kes On asunud Elama teise Liikmesriiki

 

 

Pensioniga mitteseotud maksed

 

 

 

 

Maksed kokku

Pensionimaksed

Pensionimaksed, Mis on tehtud Annuiteedina

Pensionimaksed, Mis on tehtud Ühekordse väljamaksena

Pensionimaksed, Mis on tehtud Raha väljavõtmise teel

 

C0190

C0200

C0210

C0220

C0230

C0240

C0250

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

Finants- ja säästuvood

 

 

Varad

Kohustused

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 Lõikele 2 Esitatud allkonto Avamise taotluste arv

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 Artikli 20 lõikele 2 Avatud allkontode arv

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 Artikli 20 lõike 5 punktile a PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks Esitatud taotluste arv

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 Artikli 20 lõike 5 punktile a Tehtud Tegelikud vahetused

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 Artikli 52 lõikele 3 PEPPi säästjate Poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks Esitatud taotluste arv

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 Artikli 52 lõikele 3 Tehtud tegelikud vahetused

C0260

C0270

C0280

C0290

C0300

C0310

C0320

C0330

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


Kaebuste arv

C0340

 

 

 

 

 

PP.06.02.33

VARADE LOETELU

TEAVE HOITAVATE POSITSIOONIDE KOHTA

Vara tunnuskood ja koodi liik

Põhi-PEPP/alternatiivsed investeerimisvariandid

Riik, kus varad on hoiul

Kontohaldur

Kogus

...

C0011

C0010

C0040

C0050

C0060

 

 

 

 

 

 

 


Nimiväärtus

Hindamismeetod

Soetusväärtus

Kogunenud intress

Vara turuväärtus

C0070

C0075

C0080

C0090

C0100

 

 

 

 

 

TEAVE VARADE KOHTA

Vara tunnuskood ja koodi liik

Vara nimetus

Emitendi nimi

Emitendi tunnuskood ja emitendi tunnuskoodi liik

Emitendi majandussektor

...

C0011

C0130

C0140

C0150

C0170

 

 

 

 

 

 

 


Emitendi grupp

Emitendi grupi tunnuskood ja Emitendi grupi tunnuskoodi liik

Emitendi riik

Valuuta

Täiendav tunnuskood

...

C0180

C0190

C0210

C0220

C0230

 

 

 

 

 

 

 


Alternatiivsed investeeringud

Välisreiting

Krediidikvaliteeti hindav määratud asutus

Ühiku hind

Ühiku hind protsendina nimiväärtusest

Kestus

Lõpptähtaeg

C0240

C0250

C0260

C0370

C0380

C0270

C0280

 

 

 

 

 

 

 

PP.06.03.33

ÜHISEKS INVESTEERIMISEKS LOODUD ETTEVÕTJAD – ALUSPOSITSIOONIDE ARVESSEVÕTMISE MEETOD

Ühiseks investeerimiseks Loodud ettevõtja tunnuskood ja koodi liik

Alusvara klass

Emissiooniriik

Valuuta

Kogusumma

C0010

C0030

C0040

C0050

C0060

 

 

 

 

 

PP.08.03.33

TEAVE HOITAVATE POSITSIOONIDE KOHTA – TINGLIK VÄÄRTUS

 

 

 

 

 

Tinglik väärtus

Põhi-PEPP

Alternatiivsed investeeringud

PEPPi varad

C0010

C0030

C0050

Intressimäära vahetuslepingud (D1)

R0010

 

 

 

Valuutaforvardleping (F2)

R0020

 

 

 

Muud tuletisinstrumendid

R0030

 

 

 

TEAVE HOITAVATE POSITSIOONIDE KOHTA – VÄÄRTUS

 

 

 

 

 

Väärtus

 

 

Põhi-PEPP

Alternatiivsed investeerimisvariandid

PEPPi varad

 

 

C0020

C0040

C0060

Intressimäära vahetuslepingud (D1)

R0010

 

 

 

Valuutaforvardleping (F2)

R0020

 

 

 

Muud tuletisinstrumendid

R0030

 

 

 

II LISA

Juhised aruandevormide kohta

Käesolevas lisas esitatakse täiendavad juhised I lisas esitatud vormide täitmiseks.

Vorme, mis tuleb täita vastavalt käesoleva lisa eri jaotistes esitatud juhistele, nimetatakse kogu lisas „käesolevaks vormiks“.

PP.01.01.33 - Teabe sisu

Üldised märkused

Selles jaotises käsitletakse teabe iga-aastast esitamist üleeuroopaliste personaalsete pensionitoodete (PEPP) kohta.

Kui tuleb esitada konkreetseid põhjendusi, ei tehta seda aruandevormis, vaid PEPPi pakkuja ja pädevate asutuste dialoogi raames.

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

C0010/R0010

PP.01.02.33 – Põhiteave – üldine

See vorm esitatakse alati. Ainus võimalik variant on: 1 – esitatud

C0010/R0020

PP.52.01.33 – PEPPi ja PEPPi säästjat käsitlev teave

Valige üks järgmisest loetelust:

 

1 – esitatud

 

0 – ei ole esitatud muul põhjusel (sel juhul tuleb esitada konkreetne põhjendus)

C0010/R0030

PP.06.02.33 – Varade loetelu

Valige üks järgmisest loetelust:

 

1 – esitatud

 

0 – ei ole esitatud muul põhjusel (sel juhul tuleb esitada konkreetne põhjendus)

C0010/R0040

PP.06.03.33 – Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad – aluspositsioonide arvessevõtmise meetod

Valige üks järgmisest loetelust:

 

1 – esitatud

 

2 – ei ole esitatud, kuna ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad puuduvad

 

0 – ei ole esitatud (sel juhul tuleb esitada konkreetne põhjendus)

C0010/R0050

PP.08.03.33 – Koondteave avatud tuletisinstrumentide kohta

Valige üks järgmisest loetelust:

 

1 – esitatud

 

2 – ei ole esitatud, kuna tehingud tuletisinstrumentidega puuduvad

 

0 – ei ole esitatud muul põhjusel (sel juhul tuleb esitada konkreetne põhjendus)

PP.01.02 – Põhiteave – üldine

Üldised märkused

Selles jaotises käsitletakse iga-aastast põhiteabe esitamist PEPPi kohta.

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

C0010/R0010

PEPPi nimi

PEPPi ärinimi (ettevõtjapõhine)

C0010/R0020

PEPPi registreerimisnumber

EIOPA antud PEPPi registreerimisnumber.

C0010/R0030

Aruandluskeel

Märkige teabe esitamisel kasutatud keele ISO 639–1 kahetäheline kood.

C0010/R0040

Aruande esitamise kuupäev

Märkige aruande järelevalveasutusele esitamise kuupäev ISO 8601 (aaaa-kk-pp) vormingus.

C0010/R0050

Majandusaasta lõpp

Märkige ettevõtja majandusaasta lõpu ISO 8601 (aaaa-kk-pp) kood, nt 2017-12–31.

C0010/R0060

Aruandekuupäev

Märkige aruandeperioodi viimane kuupäev ISO 8601 (aaaa-kk-pp) vormingus.

C0010/R0070

Aruannete korrapärane/sihtotstarbeline esitamine

Märkige, kas teave esitatakse seoses aruannete korrapärase või sihtotstarbelise esitamisega.

Valige üks järgmisest loetelust:

1

- korrapärane aruandlus

2

- sihtotstarbeline aruandlus

C0010/R0090

Aruandlusvaluuta

Märkige igas aruandes kasutatud rahasummade valuuta tähtkood ISO 4217 vormingus.

C0010/R0260

Kas PEPPi turustatakse jätkuvalt?

Märkige, kas toode on ikka veel müügis või on likvideerimisel.

Valige üks järgmisest loetelust:

—

turustatakse jätkuvalt

—

likvideerimisel

C0010/R0270

Üksuse liik

Märkige üksuse liik, kuhu PEPPi kohta andmeid esitav PEPPi pakkuja kuulub.

Valige üks järgmisest loetelust:

—

krediidiasutus (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL)  (1)

—

kindlustusandja (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/138/EÜ)  (2)

—

tööandja kogumispensioni asutus (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/2341)  (3)

—

investeerimisühing (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/65/EL)  (4)

—

äriühinguna asutatud fond või fondivalitseja (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2009/65/EÜ)  (5)

—

ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/61/EL)  (6)

C0010/R0280

Ühise varakogumi kasutamine kõigi investeerimisvariantide puhul

Märkige, kas ühist varakogumit kasutatakse kõigi investeerimisvariantide puhul.

Valige üks järgmisest loetelust:

 

1 – jah

2 – ei

PP.52.01 – PEPPi ja PEPPi säästjat käsitlev teave.

Üldised märkused

Selles jaotises käsitletakse iga-aastast üksikasjaliku teabe esitamist konkreetse PEPPi kohta. Lisaks kirjeldatakse põhjalikumalt teatavat teavet konkreetse PEPPi investeerimisvariandi, st põhi-PEPPi või alternatiivsete investeerimisvariantide kohta riikide kaupa, kus seda toodet turustatakse, ja avatud allkontode kaupa. Kui alternatiivsed investeerimisvariandid muutuvad põhi-PEPPi säästudega seoses individuaalselt või koondarvestuses oluliseks, esitatakse teave üksikasjalikumal tasandil või iga investeerimisvariandi tasandil.

Kõik väärtused esitatakse nii, nagu esitataks need kooskõlas usaldatavusraamistikuga, mille alla üksus kuulub.

Teave kõigi alternatiivsete investeerimisvariantide kohta esitatakse koondteabena.

PEPPi ja PEPPi säästjat käsitlev teave (1)

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

C0020/R0010

Põhi-PEPPi halduskulud

PEPPi haldamisega seotud halduskulude kogusumma, mida PEPPi säästjalt aruandeperioodil sisse nõuti.

Summa on seotud põhi-PEPPi ühekordsete ja korduvkuludega.

C0040/R0010

Põhi-PEPPi turustuskulud

PEPPi turustamisega seotud kulude kogusumma. Summa on seotud põhi-PEPPi ühekordsete ja korduvkuludega.

C0050/R0010

Põhi-PEPPi nõustamiskulud

PEPPi küsimustes nõustamisega seotud kulude kogusumma, mis aruandeperioodil sisse nõuti.

Summa on seotud põhi-PEPPi ühekordsete ja korduvkuludega.

C0060/R0010

Põhi-PEPPi investeerimiskulud

PEPPiga seotud investeerimiskulude kogusumma, mis aruandeperioodil sisse nõuti. Need kulud hõlmavad varade hoidmisega seotud kulusid, tehingute tegemisest tulenevaid toiminguid ja muid investeerimistegevusega seotud kulusid, mida ei saa liigitada kahte eespool nimetatud kategooriasse.

Summa on seotud põhi-PEPPi ühekordsete ja korduvkuludega.

C0100/R0010

Põhi-PEPPi võimalike kapitaligarantiide kulud

PEPPi kapitaligarantii kulu kogusumma, mis aruandeperioodil sisse nõuti.

Summa on seotud põhi-PEPPi ühekordsete ja korduvkuludega.

C0020/R0040

Alternatiivsete investeerimisvariantide halduskulud

PEPPi haldamisega seotud halduskulude kogusumma, mis PEPPi säästjalt aruandeperioodil sisse nõuti.

Summa on seotud alternatiivsete investeerimisvariantide ühekordsete ja korduvkuludega.

C0040/R0040

Alternatiivsete investeerimisvariantide turustuskulud

PEPPi turustamisega seotud kulude kogusumma.

Summa on seotud alternatiivsete investeerimisvariantide ühekordsete ja korduvkuludega.

C0050/R0040

Alternatiivsete investeerimisvariantide nõustamiskulud

PEPPi küsimustes nõustamisega seotud kulude kogusumma, mis aruandeperioodil sisse nõuti.

Summa on seotud alternatiivsete investeerimisvariantide ühekordsete ja korduvkuludega.

C0060/R0040

Alternatiivsete investeerimisvariantide investeerimiskulud

PEPPiga seotud investeerimiskulude kogusumma, mis aruandeperioodil sisse nõuti. Need kulud hõlmavad varade hoidmisega seotud kulusid, tehingute tegemisest tulenevaid toiminguid ja muid investeerimistegevusega seotud kulusid, mida ei saa liigitada kahte eespool nimetatud kategooriasse.

Summa on seotud alternatiivsete investeerimisvariantide ühekordsete ja korduvkuludega.

PEPPi ja PEPPi säästjat käsitlev teave (2)

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

Z0010

Riik

PEPPi päritolu- või vastuvõtva liikmesriigi ISO 3166-1 kahetäheline kood. See kirje täidetakse iga riigi kohta, kus on kättesaadav allkonto või kus pakutakse PEPPi.

C0150/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjate arv

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjate arv

C0160/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul saadud brutosissemaksete kogusumma.

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjate poolt aruandeperioodi jooksul tehtud sissemaksete kogusumma.

C0170/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi brutoinvesteerimistulu kogusumma

PEPPi säästjatele jaotatud brutoinvesteerimistulu kogusumma. Väärtus hõlmab riigis turustatava põhi-PEPPi investeerimiskulude summat.

C0190/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi väljamaksete kogusumma

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete kogusumma. See summa hõlmab kõiki väljamakstud hüvitisi, st biomeetrilisi riske ja muid konkreetses tootes sisalduvaid võimalikke valikuvariante.

C0200/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi pensionimaksed

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes pensionimakseid.

C0210/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi pensionimaksed, mis on tehtud annuiteedina.

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud annuiteedina.

C0220/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi pensionimaksed, mis on tehtud ühekordse väljamaksena.

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud ühekordse väljamaksena.

C0230/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi pensionimaksed, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

C0240/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi maksed, mis ei ole seotud pensioniga

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes makseid, mis on seotud pensionivälise kattega, st biomeetrilised riskid ja muud võimalikud valikuvariandid.

C0250/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul selliste määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 1 kohaste teadete arv, mis on saadud PEPPi säästjatelt, kes on asunud elama teise liikmesriiki.

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjatelt saadud selliste teadete arv, mis on seotud PEPPi säästja elama asumisega teise liikmesriiki.

C0260/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 esitatud allkonto avamise taotluste arv

Selliste taotluste arv, mis saadi riigis turustatava põhi-PEPPi uue allkonto avamiseks PEPPi säästjatelt, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0270/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 avatud allkontode arv

Riigis turustatava põhi-PEPPi selliste allkontode arv, mis tegelikult avati seoses PEPPi säästjate taotlustega, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0280/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 5 punktile a PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Selliste PEPPi pakkuja vahetamise taotluste arv, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua riigis turustatava põhi-PEPPi allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0290/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 5 punktile a tehtud tegelikud vahetused

Selliste tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua riigis turustatava põhi-PEPPi allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0300/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjate poolt vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv.

C0310/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 tehtud tegelikud vahetused

Riigis turustatava põhi-PEPPi säästjate taotlusel vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 tehtud tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa.

C0320/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi varad

Riigis turustatava põhi-PEPPiga seotud varade kogusumma.

C0330/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi kohustused

Riigis turustatava põhi-PEPPiga seotud tehniliste eraldiste ja muude kohustuste kogusumma, kui see on asjakohane.

C0340/R0020

Riigis turustatava põhi-PEPPi kohta saadud kaebuste arv

Riigis turustatava põhi-PEPPi kohta aruandeperioodi jooksul saadud kaebuste koguarv.

C0150/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjate arv

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjate arv

C0160/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul saadud brutosissemaksete kogusumma.

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjate poolt aruandeperioodi jooksul tehtud sissemaksete kogusumma.

C0170/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi brutoinvesteerimistulu kogusumma

PEPPi säästjatele jaotatud brutoinvesteerimistulu kogusumma. Väärtus hõlmab likvideerimisel oleva põhi-PEPPi investeerimiskulude summat.

C0190/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi väljamaksete kogusumma

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete kogusumma. See summa hõlmab kõiki väljamakstud hüvitisi, st biomeetrilisi riske ja muid konkreetses tootes sisalduvaid võimalikke valikuvariante.

C0200/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi pensionimaksed

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes pensionimakseid.

C0210/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi pensionimaksed, mis on tehtud annuiteedina.

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud annuiteedina.

C0220/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi pensionimaksed, mis on tehtud ühekordse väljamaksena.

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud ühekordse väljamaksena.

C0230/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi pensionimaksed, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

C0240/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi maksed, mis ei ole seotud pensioniga

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes makseid, mis on seotud pensionivälise kattega, st biomeetrilised riskid ja muud võimalikud valikuvariandid.

C0250/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul selliste määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 1 kohaste teadete arv, mis on saadud PEPPi säästjatelt, kes on asunud elama teise liikmesriiki.

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjatelt saadud selliste teadete arv, mis on seotud PEPPi säästja elama asumisega teise liikmesriiki.

C0260/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 esitatud allkonto avamise taotluste arv

Selliste taotluste arv, mis saadi likvideerimisel oleva põhi-PEPPi uue allkonto avamiseks PEPPi säästjatelt, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0270/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 avatud allkontode arv

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi selliste allkontode arv, mis tegelikult avati seoses PEPPi säästjate taotlustega, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0280/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 5 punktile a PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Selliste PEPPi pakkuja vahetamise taotluste arv, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua likvideerimisel oleva põhi-PEPPi allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0290/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 5 punktile a tehtud tegelikud vahetused

Selliste tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua likvideerimisel oleva põhi-PEPPi allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0300/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjate poolt vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv.

C0310/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõike 3 punktile f tehtud tegelikud vahetused

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi säästjate taotlusel vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 tehtud tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa.

C0320/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi varad

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPiga seotud varade kogusumma.

C0330/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi kohustused

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPiga seotud tehniliste eraldiste ja muude kohustuste kogusumma, kui see on asjakohane.

C0340/R0030

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi kohta saadud kaebuste arv

Likvideerimisel oleva põhi-PEPPi kohta aruandeperioodi jooksul saadud kaebuste koguarv.

C0150/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate arv

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate arv

C0160/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul saadud brutosissemaksete kogusumma

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate poolt aruandeperioodi jooksul tehtud sissemaksete kogusumma.

C0170/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide brutoinvesteerimistulu kogusumma

PEPPi säästjatele jaotatud brutoinvesteerimistulu kogusumma. Väärtus hõlmab riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide investeerimiskulude summat.

C0190/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide väljamaksete kogusumma

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete kogusumma. See summa hõlmab kõiki väljamakstud hüvitisi, st biomeetrilisi riske ja muid konkreetses tootes sisalduvaid võimalikke valikuvariante.

C0200/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes pensionimakseid.

C0210/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed, mis on tehtud annuiteedina

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud annuiteedina.

C0220/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed, mis on tehtud ühekordse väljamaksena

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud ühekordse väljamaksena.

C0230/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

C0240/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide maksed, mis ei ole seotud pensioniga

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete summa. See summa hõlmab üksnes makseid, mis on seotud pensionivälise kattega, st biomeetrilised riskid ja muud võimalikud valikuvariandid.

C0240/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul selliste määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 1 kohaste teadete arv, mis on saadud PEPPi säästjatelt, kes on asunud elama teise liikmesriiki

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatelt saadud selliste teadete arv, mis on seotud PEPPi säästja elama asumisega teise liikmesriiki.

C0260/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 esitatud allkonto avamise taotluste arv

Selliste taotluste arv, mis saadi riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide uue allkonto avamiseks PEPPi säästjatelt, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0270/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 avatud allkontode arv

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide selliste allkontode arv, mis tegelikult avati seoses PEPPi säästjate taotlustega, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0280/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 5 punktile a PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Selliste PEPPi pakkuja vahetamise taotluste arv, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0290/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 5 punktile a tehtud tegelikud vahetused

Selliste tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0300/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate poolt vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv.

C0310/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 tehtud tegelikud vahetused

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate taotlusel vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 tehtud tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa.

C0320/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide varad

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantidega seotud varade kogusumma.

C0330/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide kohustused

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantidega seotud tehniliste eraldiste ja muude kohustuste kogusumma, kui see on asjakohane.

C0340/R0050

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide kohta saadud kaebuste arv

Riigis turustatavate alternatiivsete investeerimisvariantide kohta aruandeperioodi jooksul saadud kaebuste koguarv.

C0149/R0060

Likvideerimisel oleva PEPPi puhul pakutavate alternatiivsete investeerimisvariantide arv

Likvideerimisel oleva PEPPi puhul pakutavate alternatiivsete investeerimisvariantide arv

C0150/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate arv

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate arv

C0160/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul saadud brutosissemaksete kogusumma

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate poolt aruandeperioodi jooksul tehtud sissemaksete kogusumma.

C0170/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide brutoinvesteerimistulu kogusumma

PEPPi säästjatele jaotatud brutoinvesteerimistulu kogusumma. Väärtus hõlmab likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide investeerimiskulude summat.

C0190/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide väljamaksete kogusumma

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud väljamaksete kogusumma. See summa hõlmab kõiki väljamakstud hüvitisi, st biomeetrilisi riske ja muid konkreetses tootes sisalduvaid võimalikke valikuvariante.

C0200/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes pensionimakseid.

C0210/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed, mis on tehtud annuiteedina

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud annuiteedina.

C0220/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed, mis on tehtud ühekordse väljamaksena

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud ühekordse väljamaksena.

C0230/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide pensionimaksed, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes selliseid pensionimakseid, mis on tehtud raha väljavõtmise teel.

C0240/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide maksed, mis ei ole seotud pensioniga

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatele aruandeperioodi jooksul tehtud maksete summa. See summa hõlmab üksnes makseid, mis on seotud pensionivälise kattega, st biomeetrilised riskid ja muud võimalikud valikuvariandid.

C0250/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul selliste määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 1 kohaste teadete arv, mis on saadud PEPPi säästjatelt, kes on asunud elama teise liikmesriiki

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjatelt saadud selliste teadete arv, mis on seotud PEPPi säästja elama asumisega teise liikmesriiki.

C0260/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 esitatud allkonto avamise taotluste arv

Selliste taotluste arv, mis saadi likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide uue allkonto avamiseks PEPPi säästjatelt, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0270/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 2 avatud allkontode arv

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide selliste allkontode arv, mis tegelikult avati seoses PEPPi säästjate taotlustega, kes teavitasid PEPPi pakkujat oma kavatsusest asuda elama teise liikmesriiki.

C0280/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõike 5 punktile a PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Selliste PEPPi pakkuja vahetamise taotluste arv, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0290/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikele 5 tehtud tegelikud vahetused

Selliste tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa, mis olid tingitud sellest, et praegune PEPPi pakkuja ei suuda luua likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide allkontot säästjatele, kes asuvad elama teise liikmesriiki.

C0300/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi säästjate poolt PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate poolt vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 PEPPi pakkuja vahetamiseks esitatud taotluste arv.

C0310/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide puhul vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 tehtud tegelikud vahetused

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide PEPPi säästjate taotlusel vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3 tehtud tegelike PEPPi pakkuja vahetuste summa.

C0320/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide varad

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantidega seotud varade kogusumma.

C0330/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide kohustused

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantidega seotud tehniliste eraldiste ja muude kohustuste kogusumma, kui see on asjakohane.

C0340/R0060

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide kohta saadud kaebuste arv

Likvideerimisel olevate alternatiivsete investeerimisvariantide kohta aruandeperioodi jooksul saadud kaebuste koguarv.

PP.06.02 – Varade loetelu. Üldised märkused

Selles jaotises käsitletakse teabe iga-aastast esitamist PEPPide kohta, eristades teavet täiendavalt põhi-PEPPi ja alternatiivsete investeerimisvariantide kaupa. Kui alternatiivsed investeerimisvariandid muutuvad põhi-PEPPi säästudega seoses individuaalselt või koondarvestuses oluliseks, esitatakse teave üksikasjalikumal tasandil või iga investeerimisvariandi tasandil.

Selles vormis osutatud varaklassid on määratletud IV lisas (täiendavate tunnuskoodide tabeli määratlused) ja täiendavad tunnuskoodid on esitatud III lisas (täiendavate tunnuskoodide tabel).

Selles vormis esitatakse PEPPiga seotud selliste varade loetelu kirjete kaupa (st mitte aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi alusel), mida saab liigitada varaklassidesse 0–9, välja arvatud järgmised erandid:

a)

raha esitatakse veergudes C0060, C0070, C0080 ja C0090 iga valuuta kohta eraldi real;

b)

arveldushoiused (raha ekvivalendid) ja muud kuni üheaastase tähtajaga hoiused esitatakse veergudes C0060, C0070, C0080, C0090 ja C0290 iga paari (pank ja valuuta) kohta eraldi real;

c)

edasikindlustusvõtjatele tehtud sissemaksed esitatakse veergudes C0060, C0070, C0080 ja C0090 ainult ühel real.

See vorm koosneb kahest tabelist: teave hoitavate positsioonide kohta ja teave varade kohta.

Tabelis „Teave hoitavate positsioonide kohta“ esitatakse iga vara eraldi nii mitmel real, kui on vaja selle tabeli kõigi mitterahaliste muutujate (v.a kirje „Kogus“) nõuetekohaseks esitamiseks. Kui sama vara puhul saab ühele muutujale anda kaks väärtust, tuleb see vara esitada rohkem kui ühel real.

Tabelis „Teave varade kohta“ esitatakse iga vara eraldi real, märkides tabelisse kõik muutujad. Varad märgistatakse PEPPi investeerimisvariantide (põhi-PEPP ja alternatiivsed investeerimisvariandid) alusel, välja arvatud juhul, kui kõigil PEPPi investeerimisvariantidel on sama varakogum, misjuhul märgistatakse varad kui „PEPPi ühised varad“. Kui alternatiivsed investeerimisvariandid muutuvad põhi-PEPPi säästudega seoses individuaalselt või koondarvestuses oluliseks, esitatakse teave üksikasjalikumal tasandil või iga investeerimisvariandi tasandil.

Kõik väärtused esitatakse kooskõlas usaldatavusraamistikuga, mille alla üksus kuulub. Kui PEPPi pakkuja on oma valdkondlike õigusaktide kohaselt vabastatud teabe esitamisest välisreitingu ja krediidikvaliteeti hindava asutuse kohta, võib andmeväljadel (C0250) ja (C0260) esitav teave olla piiratud (ei esitata). Muul juhul tuleb see teave esitada.

Teave hoitavate positsioonide kohta

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

C0011

Vara tunnuskood ja koodi liik

See teave hõlmab andmeid vara tunnuskoodi (järelevalvenõukogu otsuse veerud

C0010 ja C0110) ja vara tunnuskoodi liigi (järelevalvenõukogu otsuse veerud C0020 ja C0120) kohta, kasutades järgmist:

—

ISIN-kood ISO 6166 järgi.

Ainult juhul, kui ISIN-kood ei ole kättesaadav:

—

muud tunnustatud koodid (nt CUSIP, Bloomberg Ticker, Reuters RIC)

—

Määratud kood, kui muud tunnustatud koodid ei ole kättesaadavad. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt.

Selle tunnuskoodi liik, mida on kasutatud kirje „Vara tunnuskood“ puhul:

1

– ISIN-kood ISO 6166 järgi

2

– CUSIP (number, mille CUSIP Service Bureau (väärtpaberite ühtse identifitseerimise komitee allasutus) on määranud USA ja Kanada äriühingutele)

3

– SEDOL (Stock Exchange Daily Official List for the London Stock Exchange, Londoni börsil kasutatav ametlik noteerimisnimistu)

4

– WKN (Wertpapier Kenn-Nummer, Saksamaa tähtnumbriline tunnuskood)

 

 

5

– Bloomberg Ticker (Bloombergi tähtkood, millega identifitseeritakse äriühingu väärtpabereid)

6

– BBGID (Bloomberg Global ID, Bloombergi üleilmne tunnuskood)

7

– Reuters RIC (Reutersi väärtpaberikood)

8

– FIGI (Financial Instrument Global Identifier, üleilmne finantsinstrumentide tunnuskood)

9

– muu kood, mille on määranud riiklike numereerimisasutuste ühingu (Association of National Numbering Agencies) liikmed

99 – määratud kood

Kui sama vara tunnuskood tuleb esitada ühe vara puhul, mis on emiteeritud vähemalt kahes erinevas valuutas, tuleb märkida vara tunnuskood ja valuuta tähtkood ISO 4217 järgi, nagu on näidatud järgmises näites:

„kood + EUR“. Antud juhul osutab vara tunnuskoodi liik variandile 99 ja algse vara tunnuskoodi variandile, nagu on näidatud järgmises näites, mille puhul esitati ISIN-kood + valuuta: „99/1“.

C0010

Põhi-

PEPP/alternatiivsed investeerimisvariandid

PEPPi investeerimisvariandi liik. Sellel andmeväljal märgitakse kas põhi-PEPP või alternatiivsed investeerimisvariandid. Variant 3 (PEPPi varad) märgitakse juhul, kui kõigil PEPPi investeerimisvariantidel on sama varakogum.

Valige üks järgmisest loetelust:

1

– põhi-PEPP

2

– alternatiivsed investeerimisvariandid

3

– PEPPi ühised varad

C0040

Riik, kus varad on hoiul

Selle riigi ISO 3166-1 kahetäheline kood, kus varad on hoiul. Rahvusvahelise kontohalduri (nt Euroclear) puhul on riik, kus varad on hoiul, see riik, kus on lepingujärgse hoiuteenuse osutamise juriidiline asukoht.

Kui sama liiki vara on hoiul mitmes riigis, märgitakse iga vara eraldi nii mitmel real, kui on vaja kõigi selliste riikide nõuetekohaseks esitamiseks, kus varad on hoiul.

Kinnisvara puhul määratakse emitendi riik kinnisvara aadressi alusel.

C0050

Kontohaldur

Kontohalduriks oleva finantsasutuse LEI-kood, või kui LEI-kood ei ole kättesaadav, siis nimi.

Kui sama liiki vara on hoiul mitme kontohalduri juures, märgitakse iga vara eraldi nii mitmel real, kui on vaja kõigi kontohaldurite nõuetekohaseks esitamiseks.

C0060

Kogus

Varade arv, oluliste varade puhul.

Seda kirjet ei esitata, kui esitatakse kirje „Nimiväärtus“ (C0070).

C0070

Nimiväärtus

Põhisumma jääk, mõõdetuna nimiväärtuses kõigi varade puhul, kui see kirje on asjakohane, ning nominaalsummas raha ja raha ekvivalentide puhul.

Seda kirjet ei esitata, kui esitatakse kirje „Kogus“ (C0060).

C0075

Hindamismeetod

Finantsinstrumenti hinnatakse järgmiselt:

1

– turuhinnas;

2

– turupõhiselt;

3

– turupõhist hindamist ei kohaldata.

C0080

Soetusväärtus

Hoitavate varade soetusväärtus kokku, puhasväärtus ilma kogunenud intressita.

C0090

Kogunenud intress

Märkige intressi teenivate väärtpaberite puhul pärast viimast kupongimakse kuupäeva kogunenud intress.

C0100

Vara turuväärtus

Varade turuväärtus.

Teave varade kohta

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

C0011

Vara tunnuskood ja koodi liik

See teave hõlmab andmeid vara tunnuskoodi (järelevalvenõukogu otsuse veerud

C0010 ja C0110) ja vara tunnuskoodi liigi (järelevalvenõukogu otsuse veerud C0020 ja C0120) kohta, kasutades järgmist:

—

ISIN-kood ISO 6166 järgi.

Ainult juhul, kui ISIN-kood ei ole kättesaadav:

—

muud tunnustatud koodid (nt CUSIP, Bloomberg Ticker, Reuters RIC).

—

Määratud kood, kui muud tunnustatud koodid ei ole kättesaadavad. Kood peab olema kordumatu ja seda tuleb kasutada järjepidevalt.

Selle tunnuskoodi liik, mida on kasutatud kirje „Vara tunnuskood“ puhul:

1

– ISIN-kood ISO 6166 järgi

2

– CUSIP (number, mille CUSIP Service Bureau (väärtpaberite ühtse identifitseerimise komitee allasutus) on määranud USA ja Kanada äriühingutele)

3

– SEDOL (Stock Exchange Daily Official List for the London Stock Exchange, Londoni börsil kasutatav ametlik noteerimisnimistu)

4

– WKN (Wertpapier Kenn-Nummer, Saksamaa tähtnumbriline tunnuskood)

5

– Bloomberg Ticker (Bloombergi tähtkood, millega identifitseeritakse äriühingu väärtpabereid)

6

– BBGID (Bloomberg Global ID, Bloombergi üleilmne tunnuskood)

7

– Reuters RIC (Reutersi väärtpaberikood)

8

– FIGI (Financial Instrument Global Identifier, üleilmne finantsinstrumentide tunnuskood)

9

– muu kood, mille on määranud riiklike numereerimisasutuste ühingu (Association of National Numbering Agencies) liikmed

99 – määratud kood

Kui sama vara tunnuskood tuleb esitada ühe vara puhul, mis on emiteeritud vähemalt kahes erinevas valuutas, tuleb märkida vara tunnuskood ja valuuta tähtkood ISO 4217 järgi, nagu on näidatud järgmises näites: „kood + EUR“. Antud juhul osutab vara tunnuskoodi liik variandile 99 ja algse vara tunnuskoodi variandile, nagu on näidatud

 

 

järgmises näites, mille puhul esitati ISIN-kood + valuuta: „99/1“.

C0130

Vara nimetus

Vara nimetus (või kinnisvara puhul aadress).

 

Emitendi nimi

Emitent on investoritele varad emiteerinud üksus.

Kui see on teada, esitatakse selles veerus üksuse nimi, mis on kantud LEIde andmebaasi. Kui see ei ole teada, esitatakse juriidiline nimi.

Investeerimisfondide/investeerimisfondide osakute puhul on emitendi nimi fondivalitseja nimi.

C0150

Emitendi tunnuskood ja emitendi tunnuskoodi liik

See teave hõlmab andmeid emitendi tunnuskoodi (järelevalvenõukogu otsuse veerg C0150) ja emitendi tunnuskoodi liigi (järelevalvenõukogu otsuse veerg C0160) kohta.

Emitendi tunnuskoodi puhul kasutatakse LEI-koodi. Kui LEI-kood ei ole teada, seda kirjet ei esitata.

Investeerimisfondide/investeerimisfondide osakute puhul on emitendi tunnuskood fondivalitseja tunnuskood.

Märkige emitendi tunnuskoodina kasutava koodi liik. Valige üks järgmisest loetelust: 1 – LEI

9 – puudub

Seda kirjet ei esitata täiendavate tunnuskoodide klassi 8 (hüpoteeklaenud ja laenud) puhul, kui see on seotud füüsilistele isikutele antud hüpoteeklaenude ja laenudega. Seda kirjet ei esitata täiendavate tunnuskoodide klasside 71, 75 ja 9 (kinnisvara) puhul.

C0170

Emitendi majandussektor

Emitendi majandussektori tunnuskood NACE viimase versiooni alusel (nagu avaldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 (7) I lisas). Majandussektori märkimiseks tuleb kasutada vähemalt NACE koodi tähte, mis tähistab jagu (nt „A“ või „A0111“), välja arvatud NACE kood seoses finants- ja kindlustustegevusega, mille puhul tuleb kasutada jagu tähistavat tähte, millele järgneb klassi tähistav 4kohaline number (nt „K6411“).

Investeerimisfondide puhul on emitendi majandussektor fondivalitseja majandussektor.

C0180

Emitendi grupp

Emitendi lõpliku emaettevõtja nimi. Investeerimisfondide puhul on gruppi kuuluvus seotud fondivalitsejaga.

Kui see on teada, esitatakse selles veerus üksuse nimi, mis on kantud LEIde andmebaasi. Kui see ei ole teada, esitatakse juriidiline nimi.

C0190

Emitendi grupi tunnuskood ja emitendi grupi tunnuskoodi liik

See teave hõlmab andmeid emitendi grupi tunnuskoodi (järelevalvenõukogu otsuse veerg C0190) ja emitendi grupi tunnuskoodi liigi (järelevalvenõukogu otsuse veerg C0200) kohta.

Märkige emitendi grupi juriidilise isiku tunnus (LEI). Kui LEI-kood ei ole teada, seda kirjet ei esitata.

Investeerimisfondide puhul on gruppi kuuluvus seotud fondivalitsejaga.

Emitendi grupi tunnuskoodi puhul kasutatav kood:

 

1 – LEI

 

 

9 – puudub

C0210

Emitendi riik

Emitendi asukohariigi ISO 3166-1 kahetäheline kood.

Emitendi asukoht määratakse vara emiteerinud üksuse aadressi järgi.

Investeerimisfondide puhul on gruppi kuuluvus seotud fondivalitsejaga.

—

ISO 3166-1 kahetäheline kood

—

XA: riigiülesed emitendid

—

EL: Euroopa Liidu institutsioonid

C0220

Valuuta

Emissiooni valuuta tähtkood ISO 4217 järgi.

C0230

Täiendav tunnuskood

Täiendav tunnuskood, mida kasutatakse varade liigitamiseks.

C0240

Alternatiivsed investeeringud

Direktiivi 2014/65/EL I lisa C jaos loetletud finantsinstrument, mille on emiteerinud direktiivi 2011/61/EL (8) alusel alternatiivsete investeerimisfondide valitsemiseks tegevusloa saanud juriidiline isik:

1

– alternatiivsed investeeringud

2

– alternatiivseid investeeringuid ei ole

C0250

Välisreiting

Krediidikvaliteeti hindava määratud asutuse poolt varale antud reiting aruandekuupäeva seisuga.

C0270

Kestus

Vara kestus, määratletud kui „tähtaja lõpuni jäänud modifitseeritud kestus“ (modifitseeritud kestus, arvutatuna väärtpaberi lõpptähtajani jäänud aja alusel, arvestades alates aruandekuupäevast).

Fikseeritud tähtajata varade puhul kasutatakse esimest tagasiostuõiguse tekkimise kuupäeva. Kestus arvutatakse majandusliku väärtuse alusel.

C0280

Lõpptähtaeg

Lõpptähtaeg ISO 8601 (aaaa-kk-pp) vormingus.

Tähtajatute väärtpaberite puhul märgitakse „9999-12–31“.

C0370

Ühiku hind

Turuhind ühiku kohta.

C0380

Ühiku hind protsendina nimiväärtusest

Protsent agregeeritud nimiväärtusest.

PP.06.03 – Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad – aluspositsioonide arvessevõtmise meetod.

Üldised märkused

Selles jaotises käsitletakse teabe iga-aastast esitamist PEPPide kohta, eristades teavet täiendavalt põhi-PEPPi ja alternatiivsete investeerimisvariantide kaupa. Kui alternatiivsed investeerimisvariandid muutuvad põhi-PEPPi säästudega seoses individuaalselt või koondarvestuses oluliseks, esitatakse teave üksikasjalikumal tasandil või iga investeerimisvariandi tasandil.

See vorm sisaldab teavet ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate või fondide vormis investeeringute aluspositsioonide arvessevõtmise kohta (sealhulgas märkimisväärsete osaluste korral) alusvara klasside, emissiooniriikide ja valuutade kaupa. Võttes arvesse proportsionaalsust ja vormi konkreetseid juhiseid, rakendatakse arvessevõtmise meetodit nii mitu korda, kuni varaklassid, riigid ja valuutad on hõlmatud. Fondifondide puhul järgitakse arvessevõtmisel sama meetodit.

Vormis tuleb esitada teave, mis vastab 100 %-le ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjatesse investeeritud summast. Riikide teabega seoses rakendatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, et eristada riskipositsioonid, mille osakaal on 80 % fondi koguväärtusest miinus täiendavate tunnuskoodide klassidega 8 ja 9 seotud summad, ning valuutade teabega seoses rakendatakse aluspositsioonide arvessevõtmise meetodit, et eristada riskipositsioonid, mille osakaal on 80 % fondi koguväärtusest. PEPPi pakkujad peavad tagama, et riigiti eristamata 20 % on geograafiliselt hajutatud, näiteks et üle 5 % ei ole ühes riigis. PEPPi pakkujad peavad aluspositsioonide arvessevõtmise meetodi kasutamisel arvestama investeeritud summat, alustades suurimast ja lõpetades väikseima konkreetse fondiga, ning seda meetodit tuleb kasutada aja jooksul järjepidevalt.

Kui vastavas juhises ei ole teisiti märgitud, tuleb kirjed esitada positiivsete väärtustena.

Kõik väärtused esitatakse kooskõlas usaldatavusraamistikuga, mille alla üksus kuulub.

Selles vormis osutatud varaklassid on määratletud IV lisas (täiendavate tunnuskoodide tabeli määratlused) ja täiendavad tunnuskoodid on esitatud III lisas (täiendavate tunnuskoodide tabel).

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

C0010

Ühiseks

investeerimiseks

loodud ettevõtja

tunnuskood

Vara tunnuskood järgmises tähtsuse järjekorras:

—

ISIN-kood ISO 6166 järgi, kui see on teada

—

muud tunnustatud koodid (nt CUSIP, Bloomberg Ticker, Reuters RIC)

—

ettevõtja määratud kood, kui eespool nimetatud variante ei saa kasutada; seda tuleb kasutada järjepidevalt

C0020

Ühiseks

investeerimiseks

loodud ettevõtja tunnuskoodi liik

Selle tunnuskoodi liik, mida on kasutatud kirje „Vara tunnuskood“ puhul. Valige üks järgmisest loetelust:

1

– ISIN-kood ISO 6166 järgi

2

– CUSIP (number, mille CUSIP Service Bureau (väärtpaberite ühtse identifitseerimise komitee allasutus) on määranud USA ja Kanada äriühingutele)

3

– SEDOL (Stock Exchange Daily Official List for the London Stock Exchange, Londoni börsil kasutatav ametlik noteerimisnimistu)

4

– WKN (Wertpapier Kenn-Nummer, Saksamaa tähtnumbriline tunnuskood)

5

– Bloomberg Ticker (Bloombergi tähtkood, millega identifitseeritakse äriühingu väärtpabereid)

6

– BBGID (Bloomberg Global ID, Bloombergi üleilmne tunnuskood)

7

– Reuters RIC (Reutersi väärtpaberikood)

8

– FIGI (Financial Instrument Global Identifier, üleilmne finantsinstrumentide tunnuskood)

9

– muu kood, mille on määranud riiklike numereerimisasutuste ühingu (Association of National Numbering Agencies) liikmed

99 – ettevõtja määratud kood

C0030

Alusvara klass

Esitage ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja varaklassid, nõuded ja tuletisinstrumendid. Valige üks järgmisest loetelust:

1

– riigivõlakirjad

2

– äriühingu võlakirjad

3L

– noteeritud omakapitaliinstrumendid

3X

– noteerimata omakapitaliinstrumendid

4

– ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

5

– struktureeritud väärtpaberid

6

– kollateraliseeritud väärtpaberid

7

– raha ja hoiused

8

– hüpoteeklaenud ja laenud

9

– kinnisvara

0

– muud investeeringud (sealhulgas nõuded)

A

– futuurid

B

– ostuoptsioonid

C

– müügioptsioonid

D

– vahetuslepingud

E

– forvardid

F

– krediidituletisinstrumendid

L

– kohustused

Klassi 4 (ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad) kasutatakse nii fondifondide kui ka muude fondide puhul ainult ebaoluliste jääkväärtuste korral.

C0040

Emissiooniriik

Veerus C0030 esitatud varaklassid emitentide riikide kaupa. Märkige emitendi asukohariik.

Emitendi asukoht määratakse vara emiteerinud üksuse aadressi järgi.

 

 

Valige üks järgmisest loetelust:

—

ISO 3166-1 kahetäheline kood

—

XA: riigiülesed emitendid

—

EL: Euroopa Liidu institutsioonid

—

AA: künnisest allapoole jäävad riigid kokku

Seda kirjet ei esitata veerus C0030 esitatud klasside 8 ja 9 kohta.

C0050

Valuuta

Märkige, kas varaklassi valuuta on aruandlus- või välisvaluuta. Välisvaluutadeks nimetatakse kõiki muid valuutasid peale aruandlusvaluuta. Valige üks järgmisest loetelust:

1

– aruandlusvaluuta

2

– välisvaluuta

3

– künnisest allapoole jäävad valuutad kokku

C0060

Kogusumma

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja kaudu investeeritud kogusumma varaklasside, riikide ja valuutade kaupa.

Kohustused esitatakse positiivse summana, välja arvatud juhul, kui kirje on tuletisinstrumentidest tulenev kohustus.

Tuletisinstrumentide puhul võib kogusumma olla positiivne (kui see on vara) või negatiivne (kui see on kohustus).

PP.08.03. Koondteave avatud tuletisinstrumentide kohta.

Üldised märkused

Selles jaotises käsitletakse teabe iga-aastast esitamist PEPPide kohta, eristades teavet täiendavalt põhi-PEPPi ja alternatiivsete investeerimisvariantide kaupa. Kui alternatiivsed investeerimisvariandid muutuvad põhi-PEPPi säästudega seoses individuaalselt või koondarvestuses oluliseks, esitatakse teave üksikasjalikumal tasandil või iga investeerimisvariandi tasandil.

Selles vormis osutatud tuletisinstrumentide klassid on määratletud IV lisas (täiendavate tunnuskoodide tabeli määratlused) ja täiendavad tunnuskoodid on esitatud III lisas (täiendavate tunnuskoodide tabel).

Tuletisinstrumente käsitatakse varadena, kui nende väärtus on positiivne või null. Neid käsitatakse kohustustena, kui nende väärtus on negatiivne. Hõlmata tuleb nii varade kui ka kohustustena käsitatavad tuletisinstrumendid.

Teave peab hõlmama kõiki tuletislepinguid, mis olid olemas aruandeperioodil ja mida ei suletud enne aruandekuupäeva.

Kui sama tuletisinstrumendiga kaubeldakse korduvalt ja seetõttu on avatud mitu positsiooni, võib esitada tuletisinstrumendi kohta teabe agregeeritult või netosummana, kui selle olulised tunnused on samad ja järgitakse iga asjaomase kirje konkreetseid juhiseid.

Kui vastavas juhises ei ole teisiti märgitud, tuleb kirjed esitada positiivsete väärtustena.

Tuletisinstrument on finantsinstrument või muu leping, millel on kõik järgmised tunnused:

a)

selle väärtus muutub vastavalt muutustele kindlaksmääratud intressimääras, finantsinstrumendi hinnas, kauba hinnas, välisvaluutakursis, hinna- või määraindeksis, krediidireitingus või krediidiindeksis või mõnes muus muutujas, tingimusel et mitterahalise muutuja korral ei ole muutuja spetsiifiliselt seotud lepinguosapoolega (mida mõnikord nimetatakse alusvaraks);

b)

see ei nõua algset netoinvesteeringut või nõuab netoinvesteeringut, mis on väiksem kui teiste lepingutüüpide puhul, mis peaksid turutegurite muutusele reageerima sarnaselt;

c)

see arveldatakse tulevikus.

Kõik väärtused esitatakse kooskõlas usaldatavusraamistikuga, mille alla üksus kuulub.

Teave hoitavate positsioonide kohta

TABELI KOORDINAADID

KIRJE

JUHISED

C0010/R0010

Intressimäära vahetuslepingud (D1) põhi-PEPPi tingliku väärtuse puhul

.

Intressimäära vahetuslepinguga (D1) kaetud või sellele avatud summa põhi-PEPPi puhul.

Vahetuslepingute puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0020/R0010

Intressimäära vahetuslepingud (D1) põhi-PEPPi turuväärtuse puhul

Intressimäära vahetuslepingu (D1) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga põhi-PEPPi puhul. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0030/R0010

Intressimäära vahetuslepingud (D1) alternatiivsete investeerimisvariantide tingliku väärtuse puhul

Intressimäära vahetuslepinguga (D1) kaetud või sellele avatud summa mis tahes alternatiivse investeerimisvariandi puhul.

Vahetuslepingute puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0040/R0010

Intressimäära vahetuslepingud (D1) alternatiivsete investeerimisvariantide turuväärtuse puhul

Intressimäära vahetuslepingu (D1) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga alternatiivse investeerimisvariandi puhul. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0050/R0010

Intressimäära vahetuslepingud (D1) PEPPi ühiste varade tingliku väärtuse puhul

Intressimäära vahetuslepinguga (D1) kaetud või sellele avatud summa kõigi PEPPi investeerimisvariantide puhul, millel on sama varakogum.

Vahetuslepingute puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0060/R0010

Intressimäära vahetuslepingud (D1) PEPPi ühiste varade turuväärtuse puhul

Intressimäära vahetuslepingu (D1) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga kõigi PEPPi investeerimisvariantide puhul, millel on sama varakogum. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0010/R0020

Valuutaforvardleping (F2) põhi-PEPPi tingliku väärtuse puhul

Valuutaforvardlepinguga (F2) kaetud või sellele avatud summa põhi-PEPPi puhul.

Forvardite puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0020/R0020

Valuutaforvardleping (F2) põhi-PEPPi turuväärtuse puhul

 

 

Valuutaforvardlepingu (F2) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga põhi-PEPPi puhul. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0030/R0020

Valuutaforvardleping (F2) alternatiivsete investeerimisvariantide tingliku väärtuse puhul

Valuutaforvardlepinguga (F2) kaetud või sellele avatud summa mis tahes alternatiivse investeerimisvariandi puhul.

Forvardite puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0040/R0020

Valuutaforvardleping (F2) alternatiivsete investeerimisvariantide turuväärtuse puhul

Valuutaforvardlepingu (F2) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga alternatiivsete investeerimisvariantide puhul. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0050/R0020

Valuutaforvardleping (F2) PEPPi ühiste varade tingliku väärtuse puhul

Valuutaforvardlepinguga (F2) kaetud või sellele avatud summa kõigi PEPPi investeerimisvariantide puhul, millel on sama varakogum.

Forvardite puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0060/R0020

Valuutaforvardleping (F2) PEPPi ühiste varade turuväärtuse puhul

Valuutaforvardlepingu (F2) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga kõigi PEPPi investeerimisvariantide puhul, millel on sama varakogum. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0010/R0030

Muud tuletisinstrumendid põhi-PEPPi tingliku väärtuse puhul

Muude tuletisinstrumentidega kui intressimäära vahetuslepingud (D1) ja valuutaforvardlepingud (F2) kaetud või nendele avatud summa põhi-PEPPi puhul.

Futuuride ja optsioonide puhul võrdub see lepingu mahuga, mis on korrutatud käivitusväärtuse ja sellel real esitatud lepingute arvuga. Vahetuslepingute ja forvardite puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0020/R0030

Muud tuletisinstrumendid põhi-PEPPi turuväärtuse puhul

Muude tuletisinstrumentide kui intressimäära vahetuslepingud (D1) ja valuutaforvardlepingud (F2) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga põhi-PEPPi puhul. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0030/R0030

Muud tuletisinstrumendid alternatiivsete investeerimisvariantide tingliku väärtuse puhul

Muude tuletisinstrumentidega kui intressimäära vahetuslepingud (D1) ja valuutaforvardlepingud (F2) kaetud või nendele avatud summa alternatiivsete investeerimisvariantide puhul.

Futuuride ja optsioonide puhul võrdub see lepingu mahuga, mis on korrutatud käivitusväärtuse ja sellel real esitatud lepingute arvuga. Vahetuslepingute ja forvardite puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0040/R0030

Muud tuletisinstrumendid alternatiivsete investeerimisvariantide turuväärtuse puhul

Muude tuletisinstrumentide kui intressimäära vahetuslepingud (D1) ja valuutaforvardlepingud (F2) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga alternatiivsete investeerimisvariantide puhul. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

C0050/R0030

Muud tuletisinstrumendid PEPPi ühiste varade tingliku väärtuse puhul

Muude tuletisinstrumentidega kui intressimäära vahetuslepingud (D1) ja valuutaforvardlepingud (F2) kaetud või nendele avatud summa kõigi PEPPi investeerimisvariantide puhul, millel on sama varakogum.

Futuuride ja optsioonide puhul võrdub see lepingu mahuga, mis on korrutatud käivitusväärtuse ja sellel real esitatud lepingute arvuga. Vahetuslepingute ja forvardite puhul vastab see sellel real esitatud lepingute summale. Kui käivitusväärtus vastab vahemikule, tuleb kasutada vahemiku keskmist väärtust.

Tinglik väärtus on seotud summaga, mis on maandatud/investeeritud (kui ei kaeta riske). Kui toimub mitu tehingut, on see netosumma aruandekuupäeva seisuga.

C0060/R0030

Muud tuletisinstrumendid PEPPi ühiste varade turuväärtuse puhul

Muude tuletisinstrumentide kui intressimäära vahetuslepingud (D1) ja valuutaforvardlepingud (F2) rahaline väärtus aruandekuupäeva seisuga kõigi PEPPi investeerimisvariantide puhul, millel on sama varakogum. See võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka null.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174, 1.7.2011, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 ( ELT L 174, 1.7.2011, lk 1 ).

III LISA

Täiendavate tunnuskoodide tabel

Esimesed kaks positsiooni

Noteeritud varad

ISO 3166-1 kahetäheline riigikood või XL (noteerimata varad) või XT (börsil mittekaubeldavad varad)

 

Kolmas positsioon

Klass

1

2

3

4

5

6

7

8

9

0

A

B

C

D

E

F

Riigivõlakirjad

Äriühingu võlakirjad

Omakapitaliinstrumendid

Investeerimisfondid Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad

Struktureeritud väärtpaberid

Kollateraliseeritud väärtpaberid

Raha ja hoiused

Hüpoteeklaenud ja laenud

Kinnisvara

Muud investeeringud

Futuurid

Ostuoptsioonid

Müügioptsioonid

Vahetuslepingud

Forvardid

Krediidituletisinstrumendid

Neljas positsioon

Alamklass või peamine risk

1

1

1

1

1

1

1

1

1

 

1

1

1

1

1

1

Keskvalitsuse võlakirjad

Äriühingu võlakirjad

Lihtaktsiad

Aktsiafondid

Aktsiarisk

Aktsiarisk

Raha

Antud tagamata laenud

Kinnisvara (büroo- ja ärikinnisvara)

 

Aktsia- ja indeksifutuurid

Aktsia- ja indeksioptsioonid

Aktsia- ja indeksioptsioonid

Intressimäära vahetuslepingud

Intressiforvard

Krediidiriski vahetusleping

2

2

2

2

2

2

2

2

2

 

2

2

2

2

2

2

Riigiüleste emitentide võlakirjad

Vahetusvõlakirjad

Kinnisvaraga seonduva äriühingu omakapitaliinstrumendid

Võlafondid

Intressirisk

Intressirisk

Arveldushoiused (raha ekvivalendid)

Väärtpaberite tagatisel antud laenud

Elamukinnisvara

 

Intressifutuurid

Võlakirjaoptsioonid

Võlakirjaoptsioonid

Valuuta vahetuslepingud

Valuutaforvard-leping

Krediidiriski marginaali optsioon

3

3

3

3

3

3

3

 

3

 

3

3

3

3

 

3

Piirkondlike valitsuste võlakirjad

Kommertsväärtpaberid

Omakapitaliinstrumendist tulenevad õigused

Rahaturufondid

Valuutarisk

Valuutarisk

Muud lühiajalised hoiused (üheaastased või lühema tähtajaga)

 

Kinnisvara (omakasutuseks)

 

Valuutafutuurid

Valuutaoptsioonid

Valuutaoptsioonid

Intressimäära ja valuuta vahetuslepingud

 

Krediidiriski marginaali vahetusleping

4

4

4

4

4

4

4

4

4

 

 

4

4

 

 

4

Kohalike omavalitsuste võlakirjad

Rahaturuinstrumendid

Eelisaktsiad

Varapaigutusfondid

Krediidirisk

Krediidirisk

Muud hoiused tähtajaga rohkem kui aasta

Hüpoteeklaenud

Kinnisvara (ehitamisel)

 

 

Ostutähed

Ostutähed

 

 

Kogutulu vahetusleping

5

5

 

5

5

5

5

5

5

 

5

5

5

5

 

 

Lühiajalised riigivõlakirjad

Hübriidvõlakirjad

 

Kinnisvarafondid

Kinnisvararisk

Kinnisvararisk

Edasikindlustusvõtjatele tehtud sissemaksed

Antud muud tagatud laenud

Materiaalne põhivara (omakasutuseks).

 

Kaubafutuurid

Kaubaoptsioonid

Kaubaoptsioonid

Väärtpaberi vahetuslepingud

 

 

6

6

 

6

6

6

 

6

 

 

 

6

6

 

 

 

Pandikirjad

Lihtpandikirjad

 

Alternatiivsed fondid

Kaubarisk

Kaubarisk

 

Kindlustuslepingutega seotud laenud

 

 

 

Vahetusoptsioonid

Vahetusoptsioonid

 

 

 

7

7

 

7

7

7

 

 

 

 

7

7

7

7

7

 

Riikide keskpangad

Pandikirjad, mille suhtes kohaldatakse eriõigust

 

Börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivad fondid

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Katastroofi- ja ilmastikurisk

 

 

 

 

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Katastroofi- ja ilmastikurisk

 

 

8

 

8

8

8

 

 

 

 

8

8

8

8

8

 

 

Allutatud võlakirjad

 

Taristufondid

Suremusrisk

Suremusrisk

 

 

 

 

Suremusrisk

Suremusrisk

Suremusrisk

Suremusrisk

Suremusrisk

 

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

9

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

Muud

IV LISA

Täiendavate tunnuskoodide tabeli määratlused

Esimesed kaks positsiooni – noteeritud varad

Määratlus

Riik

ISO 3166-1 kahetäheline riigikood

Märkige ISO 3166-1 kahetäheline riigikood vastavalt sellele, kus vara on noteeritud. Vara loetakse noteerituks, kui sellega kaubeldakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL  (1) määratletud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis. Kui vara on noteeritud rohkem kui ühes riigis või kui ettevõtja kasutab hindamise eesmärgil hinnastajana ühte reguleeritud turgudest või mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest, kus vara on noteeritud, siis märgitakse riik, mille reguleeritud turgu või mitmepoolset kauplemissüsteemi kasutati hindamise alusena.

XV

Ühes või rohkem kui ühes riigis noteeritud varad

Märkige rohkem kui ühes riigis noteeritud varad, kui ettevõtja kasutab hindamise eesmärgil hinnastajat, mis ei ole üks nendest reguleeritud turgudest või mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest, kus vara on noteeritud.

XL

Börsil noteerimata varad

Märkige varad, millega ei kaubelda direktiivis 2014/65/EL määratletud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis.

XT

Börsil mittekaubeldavad varad

Märkige varad, millega nende olemusest tulenevalt ei saa kaubelda direktiivis 2014/65/EL määratletud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis.

Kolmas ja neljas positsioon – klass

Määratlus

1

Riigivõlakirjad

Avaliku sektori asutuste, sealhulgas keskvalitsuste, riigiüleste valitsusasutuste, piirkondlike valitsuste või kohalike omavalitsuste poolt emiteeritud võlakirjad ning võlakirjad, millele on täies ulatuses, tingimusteta ja pöördumatult andnud garantii

Euroopa Keskpank, liikmesriikide keskvalitsus ja keskpangad ning mis on nomineeritud ja rahastatud selle keskvalitsuse, keskpanga, määruse (EL) nr 575/2013  (2) artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolse arengupanga või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud rahvusvahelise organisatsiooni omavääringus, kui garantii vastab delegeeritud määruse (EL) 2015/35  (3) artiklis 215 sätestatud nõuetele.

Nõuetele vastava garantiiga võlakirjade puhul märgitakse kolmas ja neljas positsioon koos viitega garantii andnud üksusele.

11

Keskvalitsuse võlakirjad

Keskvalitsuse emiteeritud võlakirjad.

12

Riigiüleste emitentide võlakirjad

Riikidevaheliste vastastikuste siduvate kohustuste alusel asutatud avaliku sektori asutuste (nt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 117 lõikes 2 osutatud mitmepoolne arengupank või määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 118 osutatud rahvusvaheline organisatsioon) emiteeritud võlakirjad.

13

Piirkondlike valitsuste võlakirjad

Piirkondlike valitsuste või autonoomsete piirkondade emiteeritud võlainstrumendid, mida pakutakse avalikkusele avaliku pakkumise kaudu kapitaliturul.

14

Kohalike omavalitsuste võlakirjad

Kohalike omavalitsuste, sealhulgas linnade, provintside, ringkondade ja teiste kohalike omavalitsusüksuste emiteeritud võlakirjad

15

Lühiajalised riigivõlakirjad

Keskvalitsuste emiteeritud lühiajalised riigivõlakirjad (tähtajaga kuni üks aasta).

16

Pandikirjad

Sellise varakogumiga riigivõlakirjad, mis tagab või „katab“ võlakirja. Sellised varad jäävad emitendi bilanssi.

17

Riikide keskpangad

Riikide keskpankade emiteeritud võlakirjad.

19

Muud

Muud riigivõlakirjad, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

2

Äriühingu võlakirjad

Äriühingute emiteeritud võlakirjad

21

Äriühingu võlakirjad

Lihtsate tunnustega äriühingute emiteeritud võlakirjad, millele osutatakse harilikult kui „lihtvõlakirjadele“ ja millel puudub igasugune eritunnus, mida on kirjeldatud klasside 22–28 puhul.

22

Vahetusvõlakirjad

Sellised äriühingu võlakirjad, mida võib vahetada äriühingu emiteeritavate lihtaktsiate või samas väärtuses raha vastu ning millel on võla- ja omakapitaliinstrumentide tunnused.

23

Kommertsväärtpaberid

Äriühingu emiteeritud tagamata ja lühiajalised instrumendid, mida tavaliselt kasutatakse debitoorse võlgnevuse ja varude rahastamiseks ning lühiajaliste kohustuste täitmiseks, tavaliselt esialgse tähtajaga vähem kui 270 päeva.

24

Rahaturuinstrumendid

Väga lühikese tähtajaga võlaväärtpaberid (tavaliselt tähtajaga ühest päevast kuni ühe aastani), milleks on eelkõige kaubeldavad hoiusesertifikaadid, pangaaktseptid ja muud väga likviidsed instrumendid. Kommertsväärtpaberid sellesse klassi ei kuulu.

25

Hübriidvõlakirjad

Võla- ja omakapitaliinstrumentide tunnustega äriühingu võlakirjad, mis ei ole vahetatavad.

26

Lihtpandikirjad

Sellise varakogumiga äriühingu võlakirjad, mis tagab või „katab“ võlakirja. Sellised varad jäävad emitendi bilanssi. Pandikirjad, mille suhtes kohaldatakse eriõigust, sellesse klassi ei kuulu.

27

Pandikirjad, mille suhtes kohaldatakse eriõigust

Äriühingu võlakirjad, millel on võlakirja tagav või „kattev“ varakogum juhuks, kui väärtpaberistamise tehingu algataja muutub maksejõuetuks, ning mille suhtes kohaldatakse avalikku erijärelevalvet, mille eesmärk on kaitsta võlakirjaomanikke, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/2162  (4) artikli 3 punktis 1.

Selle klassi näiteks on Pfandbrief: „Pfandbrief’i seaduse alusel emiteeritud pandikirjad. Neid kasutatakse selliste laenude refinantseerimiseks, mille tagatised on hüpoteegi vormis (hüpoteek-Pfandbrief), avaliku sektori laenud (avalik Pfandbrief), laevahüpoteegid (laeva-Pfandbrief) või õhusõiduki hüpoteegid (õhusõiduki-Pfandbrief). Pfandbrief’ide liike eristatakse tagatiste kogumite alusel, mis on loodud iga sellist liiki Pfandbrief’i jaoks.“

28

Allutatud võlakirjad

Äriühingu võlakirjad, mille nõudeõiguse järk on emitendi likvideerimise korral emitendi muude võlakirjade omast madalam.

29

Muud

Muud äriühingu võlakirjad, mille tunnused erinevad nendest, mis märgiti ära eespool esitatud klasside puhul.

3

Omakapitaliinstrumendid

Aktsiad ja muud samaväärsed väärtpaberid, mis esindavad äriühingu kapitali ehk omandiõigust äriühingus.

31

Lihtaktsiad

Äriühingu omandiga seonduvaid põhiõigusi esindavad omakapitaliinstrumendid.

32

Kinnisvaraga seonduva äriühingu omakapitaliinstrumendid

Kinnisvaraga seonduva äriühingu kapitali esindavad omakapitaliinstrumendid.

33

Omakapitaliinstrumendist tulenevad õigused

Aktsiate märkimise õigused täiendavate aktsiate omandamiseks kindlaks määratud hinnaga.

34

Eelisaktsiad

Kõrgema nõudeõiguse järguga omakapitaliväärtpaberid, millel on lihtaktsiatega võrreldes kõrgem nõudeõigusjärk varade ja kasumi suhtes, kuid mis samas on allutatud võlakirjadele.

39

Muud

Muud omakapitaliinstrumendid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

4

Ühiseks investeerimiseks

loodud ettevõtjad Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja on direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõikes 2 määratletud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja (eurofond) või direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punktis a määratletud alternatiivne investeerimisfond (AIF).

41

Aktsiafondid

Peamiselt omakapitaliinstrumentidesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad.

42

Võlafondid

Peamiselt võlakirjadesse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad.

43

Rahaturufondid

Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (CESR) suunis 10–049) määratlusele vastavad ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad.

44

Varapaigutusfondid

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes investeerivad oma varasid kindlast varapaigutuse eesmärgist lähtudes, näiteks investeerivad peamiselt selliste riikide äriühingute väärtpaberitesse, kus on kujunemisjärgus aktsiaturud või mis on väikese majandusega, konkreetsetesse sektoritesse või sektorirühmadesse, konkreetsetesse riikidesse või omavad muud kindlat investeerimiseesmärki.

45

Kinnisvarafondid

Peamiselt kinnisvarasse investeerinud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad.

46

Alternatiivsed fondid

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kelle investeerimisstrateegiad hõlmavad riskide maandamist, sündmustepõhisust, fikseeritud tulumäära suundumust ja suhtelist väärtust, futuuride juhtimist, kaupasid jne.

47

Börsivälistesse ettevõtjatesse investeerivad fondid

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes investeerivad omakapitaliväärtpaberitesse, järgides börsivälise kapitaliga seonduvaid strateegiaid.

48

Taristufondid

Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, kes investeerivad kommunaalteenustesse, sealhulgas tasulistesse teedesse, sildadesse, tunnelitesse, sadamatesse ja lennujaamadesse, samuti naftaedastusse ja gaasijaotusse, elektrijaotusse, aga ka sotsiaaltaristusse, sealhulgas tervishoiu- ja haridussüsteemidesse.

49

Muud

Muud ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad, keda eespool esitatud klassid ei hõlma.

5

Struktureeritud väärtpaberid

Hübriidväärtpaberid, milles on ühendatud fikseeritud tulumääraga (tulu kindlasummalistes maksetes) instrumendid ja tuletiskomponendid. Sellesse klassi ei kuulu riikide valitsuste emiteeritud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid. Väärtpaberid, mis on tuletisinstrumentide tunnustega või on tuletisinstrumentidega kombineeritud, sealhulgas krediidiriski vahetuslepingud, püsitähtajaga vahetuslepingud, krediidiriski optsioonid. Selle klassi varad ei kuulu lahtisidumisele.

51

Aktsiarisk

Peamiselt aktsiariskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

52

Intressirisk

Peamiselt intressiriskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

53

Valuutarisk

Peamiselt valuutariskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

54

Krediidirisk

Peamiselt krediidiriskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

55

Kinnisvararisk

Peamiselt kinnisvaraskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

56

Kaubarisk

Peamiselt kaubariskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

57

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Peamiselt katastroofi- ja ilmastikuriskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

58

Suremusrisk

Peamiselt suremusriskile avatud struktureeritud väärtpaberid.

59

Muud

Muud struktureeritud väärtpaberid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

6

Kollateraliseeritud väärtpaberid

Väärtpaberid, mille väärtus ja maksed tulenevad alusvarade portfellist. Siia kuuluvad varaga tagatud väärtpaberid, hüpoteekväärtpaberid, ärihüpoteekväärtpaberid,

kollateraliseeritud võlakohustused, kollateraliseeritud laenukohustused, kollateraliseeritud hüpoteegiga seotud kohustused. Selle klassi varad ei kuulu lahtisidumisele.

61

Aktsiarisk

Peamiselt aktsiariskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

62

Intressirisk

Peamiselt intressiriskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

63

Valuutarisk

Peamiselt valuutariskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

64

Krediidirisk

Peamiselt krediidiriskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

65

Kinnisvararisk

Peamiselt kinnisvarariskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

66

Kaubarisk

Peamiselt kaubariskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

67

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Peamiselt katastroofi- või ilmastikuriskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

68

Suremusrisk

Peamiselt suremusriskile avatud kollateraliseeritud väärtpaberid.

69

Muud

Muud kollateraliseeritud väärtpaberid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

7

Raha ja hoiused

Sularaha, raha ekvivalendid, pangahoiused ja muud rahalised hoiused

71

Raha

Ringluses olevad rahatähed ja mündid, mida tavaliselt kasutatakse maksete tegemiseks.

72

Arveldushoiused (raha ekvivalendid)

Hoiused, mis on nõudmise korral vahetatavad nimiväärtuses sularaha vastu ja mis on otseselt kasutatavad maksete tegemiseks tšeki, veksli, maksekorralduse, otsekorralduse, otsekrediidi või muu otsese makseinstrumendi kaudu, ilma et sellega kaasneks trahve või piiranguid.

73

Muud lühiajalised hoiused (üheaastased või lühema tähtajaga)

Muud sellised hoiused kui arveldushoiused, mille järelejäänud tähtaeg on lühem kui üks aasta või üks aasta ja mida ei saa kasutada igal ajal maksete tegemiseks, samuti ei saa neid ilma märkimisväärsete piiranguteta või trahvideta vahetada sularahaks ega arveldushoiuseks.

74

Muud hoiused tähtajaga rohkem kui aasta

Muud sellised hoiused kui arveldushoiused, mille järelejäänud tähtaeg on pikem kui üks aasta ja mida ei saa kasutada igal ajal maksete tegemiseks, samuti ei saa neid ilma märkimisväärsete piiranguteta või trahvideta vahetada sularahaks ega arveldushoiuseks.

75

Edasikindlustusvõtjatele tehtud sissemaksed

Edasikindlustusega seotud ettenähtud ja laekunud sissemaksed.

79

Muud

Muu raha ja hoiused, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

8

Hüpoteeklaenud ja laenud

Finantsvarad, mis on loodud võlgnikule koos tagatisega või ilma selleta vahendite laenamise teel, sealhulgas rahaliste kogumite puhul.

81

Antud tagamata laenud

Ilma tagatiseta antud laenud.

82

Väärtpaberite tagatisel antud laenud

Antud laenud, mille tagatiseks on väärtpaberid finantstagatise vormis.

84

Hüpoteeklaenud

Antud laenud, mille tagatis on kinnisvara vormis.

85

Antud muud tagatud laenud

Antud laenud, mille tagatis on mis tahes muus vormis.

86

Kindlustuslepingutega seotud laenud

Antud laenud, mille tagatis on kindlustusleping.

89

Muud

Muud hüpoteeklaenud ja laenud, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

9

Kinnisvara

Hooned, maa, muud kinnisasjaks olevad ehitised ja seadmed

91

Kinnisvara (büroo- ja ärikinnisvara)

Investeeringuteks kasutatavad büroo- ja ärihooned.

92

Elamukinnisvara

Investeeringuteks kasutatavad elamud.

93

Kinnisvara (omakasutuseks)

Ettevõtja omakasutuseks mõeldud kinnisvara.

94

Kinnisvara (investeeringuks mõeldud ehitamisel kinnisvaraobjekt)

Ehitamisel kinnisvaraobjekt, mis on mõeldud tulevikuinvesteeringuks.

95

Materiaalne põhivara (omakasutuseks)

Ettevõtja omakasutuseks mõeldud materiaalne põhivara.

96

Kinnisvara (omakasutuseks mõeldud ehitamisel kinnisvaraobjekt)

Ehitamisel kinnisvaraobjekt, mis on mõeldud tulevikus omakasutuseks.

99

Muud

Muu kinnisvara, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

0

Muud investeeringud

Muud varad, mis on kajastatud kui „Muud investeeringud“.

A

Futuurid

Standardiseeritud leping kahe poole vahel konkreetse vara standardiseeritud koguses ja kvaliteediga ostmiseks või müümiseks kindlal kuupäeval tulevikus ja lepingu sõlmimise päeval kokkulepitud hinnaga.

A1

Aktsia- ja indeksifutuurid

Futuurid, mille alusvaraks on aktsiad või aktsiaindeksid.

A2

Intressifutuurid

Futuurid, mille alusvaraks on võlakirjad või muu intressimäärast sõltuv väärtpaber.

A3

Valuutafutuurid

Futuurid, mille alusvaraks on valuutad või muu valuutadest sõltuv väärtpaber.

A5

Kaubafutuurid

Futuurid, mille alusvaraks on kaubad või muu kaupadest sõltuv väärtpaber.

A7

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Peamiselt katastroofi- või ilmastikuriskile avatud futuurid.

A8

Suremusrisk

Peamiselt suremusriskile avatud futuurid.

A9

Muud

Muud futuurid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

B

Ostuoptsioonid

Leping kahe poole vahel seoses vara ostmisega kokkuleppehinnaga ja määratud tähtajal, mille puhul ostuoptsiooni ostja saab õiguse, kuid mitte kohustuse, osta alusvara.

B1

Aktsia- ja indeksioptsioonid

Ostuoptsioonid, mille alusvaraks on aktsiad või aktsiaindeksid.

B2

Võlakirjaoptsioonid

Ostuoptsioonid, mille alusvaraks on võlakirjad või muu intressimäärast sõltuv väärtpaber.

B3

Valuutaoptsioonid

Ostuoptsioonid, mille alusvaraks on valuutad või muu valuutadest sõltuv väärtpaber.

B4

Ostutähed

Ostuoptsioonid, mis annavad selle omanikule õiguse osta äriühingu emiteeritavaid aktsiaid kindlaksmääratud hinnaga.

B5

Kaubaoptsioonid

Ostuoptsioonid, mille alusvaraks on kaubad või muu kaupadest sõltuv väärtpaber.

B6

Vahetusoptsioonid

Ostuoptsioonid, mis annavad omanikule õiguse, aga mitte kohustuse, võtta pikk positsioon alusvaraks olevas vahetuslepingus, st sõlmida vahetustehing, mille puhul omanik maksab fikseeritud poole ja saab muutuva poole.

B7

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Peamiselt katastroofi- või ilmastikuriskile avatud ostuoptsioonid.

B8

Suremusrisk

Peamiselt suremusriskile avatud ostuoptsioonid.

B9

Muud

Muud ostuoptsioonid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

C

Müügioptsioonid

Leping kahe poole vahel seoses vara müümisega kokkuleppehinnaga ja määratud tähtajal, mille puhul müügioptsiooni ostja saab õiguse, kuid mitte kohustuse, müüa alusvara.

C1

Aktsia- ja indeksioptsioonid

Müügioptsioonid, mille alusvaraks on aktsiad või aktsiaindeksid.

C2

Võlakirjaoptsioonid

Müügioptsioonid, mille alusvaraks on võlakirjad või muu intressimäärast sõltuv väärtpaber.

C3

Valuutaoptsioonid

Müügioptsioonid, mille alusvaraks on valuutad või muu valuutadest sõltuv väärtpaber.

C4

Ostutähed

Müügioptsioonid, mis annavad selle omanikule õiguse müüa äriühingu emiteeritavaid aktsiaid kindlaksmääratud hinnaga.

C5

Kaubaoptsioonid

Müügioptsioonid, mille alusvaraks on kaubad või muu kaupadest sõltuv väärtpaber.

C6

Vahetusoptsioonid

Müügioptsioonid, mis annavad omanikule õiguse, aga mitte kohustuse, võtta lühike positsioon alusvaraks olevas vahetuslepingus, st sõlmida vahetustehing, mille puhul omanik saab fikseeritud poole ja maksab muutuva poole.

C7

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Peamiselt katastroofi- või ilmastikuriskile avatud müügioptsioonid.

C8

Suremusrisk

Peamiselt suremusriskile avatud müügioptsioonid.

C9

Muud

Muud müügioptsioonid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

D

Vahetuslepingud

Leping, mille raames vastaspooled vahetavad ühe poole finantsinstrumendi teatavad hüved teise poole finantsinstrumendi hüvede vastu ja need hüved sõltuvad seotud finantsinstrumentide liigist.

D1

Intressimäära vahetuslepingud

Intressivoogude vahetamist võimaldavad vahetuslepingud.

D2

Valuuta vahetuslepingud

Valuutade vahetamist võimaldavad vahetuslepingud.

D3

Intressimäära ja valuuta vahetuslepingud

Intressi- ja valuutavoogude vahetamist võimaldavad vahetuslepingud

D4

Kogutulu vahetusleping

Vahetuslepingud, mille raames mittemuutuva määra pool põhineb sellise omakapitaliinstrumendi või fikseeritud tulumääraga instrumendi kogutulul, mille tähtaeg on vahetuslepingu tähtajast pikem.

D5

Väärtpaberi vahetuslepingud

Väärtpaberite vahetamist võimaldavad vahetuslepingud.

D7

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Peamiselt katastroofi- või ilmastikuriskile avatud vahetuslepingud.

D8

Suremusrisk

Peamiselt suremusriskile avatud vahetuslepingud.

D9

Muud

Muud vahetuslepingud, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

E

Forvardid

Mittestandardiseeritud leping kahe poole vahel vara ostmiseks või müümiseks konkreetselt kuupäeval tulevikus ja lepingu sõlmimise päeval kokkulepitud hinnaga.

E1

Intressiforvard

Forvardleping, mille raames tavaliselt üks pool maksab fikseeritud intressi, samas saab muutuva intressi, mis tavaliselt põhineb aluseks oleval indeksimääral, eelnevalt kindlaksmääratud ajal tulevikus.

E2

Valuutaforvardleping

Forvardleping, mille raames üks pool maksab summa ühes valuutas, samas saab samaväärse summa teises valuutas, mis tuleneb vahetusest lepingulise vahetuskursi alusel, eelnevalt kindlaksmääratud ajal tulevikus.

E7

Katastroofi- ja ilmastikurisk

Peamiselt katastroofi- või ilmastikuriskile avatud forvardid.

E8

Suremusrisk

Peamiselt suremusriskile avatud forvardid.

E9

Muud

Muud forvardid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

F

Krediidituletisinstrumendid

Tuletisinstrument, mille väärtus tuleneb alusvaraks oleva võlakirja, laenu või muu finantsvara krediidiriskist.

F1

Krediidiriski vahetusleping

Krediidituletisinstrumendi vormis tehing, kus kaks poolt sõlmivad lepingu, mille kohaselt üks pool maksab teisele poolele vastavalt lepingus varem kokkulepitud tingimustele perioodilisi kupongimakseid lepingu tähtajani, samas teine pool ei tee makseid, kui eelnevalt kindlaksmääratud alusvaraga seotud sündmust ei toimu.

F2

Krediidiriski marginaali optsioon

Krediidituletisinstrument, mis tekitab rahavooge, kui kindel krediidiriski marginaal kahe kindla vara või korraldatud näitaja vahel muutub võrreldes praeguse tasemega.

F3

Krediidiriski marginaali vahetusleping

Vahetusleping, mille raames teeb üks pool teisele kindlasummalise makse vahetuslepingu arvelduspäeval ja teine pool teeb esimese makse tegeliku krediidiriski marginaali alusel.

F4

Kogutulu vahetusleping

Vahetusleping, mille raames mittemuutuva määra pool põhineb sellise omakapitaliinstrumendi või fikseeritud tulumääraga instrumendi kogutulul, mille tähtaeg on vahetuslepingu tähtajast pikem.

F9

Muud

Muud krediidituletisinstrumendid, mida eespool esitatud klassid ei hõlma.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (uuesti sõnastatud) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(3)  Komisjoni 10. oktoobri 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 12, 17.1.2015, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2162, mis käsitleb pandikirjade emiteerimist ja pandikirjade avalikku järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2009/65/EÜ ja 2014/59/EL (ELT L 328, 18.12.2019, lk 29).

V LISA

Registreerimisvorm

1.   

Registreerimisvormi täitmise kuupäev

2.   

Liikmesriik

3.   

Pädeva asutuse nimi

4.   

Ühtne kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

5.   

Taotluse liik (esimene taotlus/varasema taotluse muutmine/tegevuse lõpetamine).

6.   

PEPPi registreerimisnumber (kui see ei ole esimene taotlus).

7.   

Otsuse tegemise kuupäev.

8.   

PEPPi pakkuja nimi, aadress ja asjakohasel juhul tegevusloa number päritoluliikmesriigis.

9.   

PEPPi pakkuja juriidilise isiku tunnus, kui see on olemas.

10.   

PEPPi pakkuja liik, mis valitakse rippmenüüst vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 6 lõikes 1 esitatud loetelule.

11.   

Liikmesriigid, kus PEPPi pakkuja kavatseb PEPPi turustada (ja laad: teenuste osutamise vabadus/asutamisvabadus).

12.   

Liikmesriigid, mille jaoks PEPPi pakkuja on avanud või kavatseb avada allkonto.

13.   

Määruse (EL) 2019/1238 artiklis 4 osutatud standardsed lepingutingimused:

—

põhi-PEPPi kirjeldus, sealhulgas kõik pakutavad garantiid seoses investeeringu tootluse, pensionimaksete teatava tasemega jne, ja riskimaandamismeede;

—

alternatiivsete investeerimisvariantide kirjeldus, kui see on asjakohane, sealhulgas kõik pakutavad garantiid seoses investeeringu tootlusega, pensionimaksete teatava tasemega jne, ja riskimaandamismeede.

14.   

Kirjeldage investeerimisvariandi muutmisega seotud tingimusi.

15.   

Biomeetriliste riskide kate, kui see on asjakohane:

—

kirjeldage biomeetriliste riskide katte üksikasju;

—

kirjeldage biomeetriliste riskide katte käivitajaid.

16.   

PEPPi pensionimaksed:

—

kirjeldage pakutavate hüvitiste liike;

—

kirjeldage väljamaksete võimalikke vorme;

—

kui see on asjakohane, kirjeldage pakutavat täiendavat kindlustuskatet (nt pikaajaline hooldus, täiendavad biomeetrilised riskid jne) ja seda, kes täiendavat kindlustuskatet pakub;

—

kirjeldage õigust väljamaksete vormi muuta.

17.   

Kirjeldage kaasaskantavuse teenusega seotud tingimusi.

18.   

Kirjeldage vahetamisteenusega seotud tingimusi.

19.   

Kirjeldage kulude liike ning protsentidena ja rahalises vääringus väljendatud kogukulusid, kui see on asjakohane.

20.   

Kirjeldage vastava(te) allkonto(de) kogumisperioodiga seotud tingimusi.

21.   

Kirjeldage vastava(te) allkonto(de) väljamaksete perioodiga seotud tingimusi.

22.   

Kui see on asjakohane, kirjeldage tingimusi, mille alusel tuleb antud soodustused või stiimulid PEPPi säästja elukohaliikmesriigile tagasi maksta.

23.   

Lisage iga selle PEPPiga seotud PEPPi põhiteabedokument manusena masinloetaval kujul.

VI LISA

Registreerimisest teatamise vorm

1.   

Registreerimise kuupäev

2.   

Määratud EIOPA ühtne kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

3.   

PEPPi registreerimisnumber

VII LISA

Registrist kustutamise vorm

1.   

Registrist kustutamise vormi täitmise kuupäev

2.   

Liikmesriik

3.   

Pädeva asutuse nimi

4.   

Määratud kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

5.   

PEPPi registreerimisnumber

6.   

Otsuse tegemise kuupäev

7.   

Registrist kustutamise põhjus

VIII LISA

Registrist kustutamisest teatamise vorm

1 Registrist kustutamise teate koostamise kuupäev 2 PEPPi registreerimisnumber

IX LISA

Allkonto avamise vorm

Kuupäev:

Kellelt:

 

Liikmesriik

 

Taotlev pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (telefon/e-post)

Kellele:

 

Liikmesriik

 

Pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

Taotluse liik (esimene taotlus/varasema taotluse muutmine)

 

Kuupäev, mil saadi täielik ja täpne taotlus uue allkonto avamiseks vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 21 lõikele 2.

 

Tegevuse kavandatud alguskuupäev.

 

PEPPi pakkuja nimi, aadress ja asjakohasel juhul tegevusloa number päritoluliikmesriigis.

 

PEPPi pakkuja juriidilise isiku tunnus, kui see on olemas.

PEPPi pakkuja liik

PEPPi registreerimisnumber

Tavaline pensionihüvitise teatis

Allkonto PEPPi põhiteabedokument

Kui see on asjakohane, määruse (EL) 2019/1238 artikli 19 lõikes 2 osutatud lepinguliste kokkulepete kirjeldus.

Kui see on asjakohane, selle kirjeldus, kas PEPPi pakkuja täidab määruse (EL) 2019/1238 artikli 6 lõikes 1 osutatud nõudeid.

X LISA

Allkonto avamisest teatamise vorm

Kuupäev:

Kellelt:

 

Liikmesriik

 

Taotlev pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (telefon/e-post)

Kellele:

 

Liikmesriik

 

Pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

Kuupäev, mil saadi täielik ja täpne taotlus uue allkonto avamiseks.

Teade taotluse kättesaamise kohta

XI LISA

Teabe-/koostöötaotluse vorm

Viitenumber:

Kuupäev:

Kellelt:

 

Liikmesriik

Taotlev pädev asutus

Määratud kontaktpunkt (telefon/e-post)

Kellele:

 

Liikmesriik

 

Pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

Taotluse esitamise põhjus

Tegelik taotlus

Viited

PEPPi registreerimisnumber

Teabevahetus, kui see on asjakohane

Konfidentsiaalsus

Lisateave

Kiireloomulisus

XII LISA

Teabe-/koostöötaotlusele vastamise vorm

Taotluse viitenumber:

Kuupäev:

Teabe-/koostöötaotluse saamise kuupäev:

Kellelt:

 

Liikmesriik

 

Taotlev pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (telefon/e-post)

Kellele:

 

Liikmesriik

 

Pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

PEPPi registreerimisnumber

Vastus taotlusele

Põhjus, miks ületati taotlusega seotud tähtaeg, ja eeldatav tähtaeg

Konfidentsiaalsus

Lisateave

XIII LISA

Rikkumisest teatamise vorm

Teate viitenumber:

Kuupäev:

Kellelt:

 

Liikmesriik

 

Taotlev pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (telefon/e-post)

Kellele:

 

Liikmesriik

 

Pädev asutus

 

Määratud kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

Sisu:

 

pädeva asutuse teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 8 lõike 1 punktile b;

 

EIOPA teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 8 lõike 1 punktile b;

 

pädeva asutuse teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 8 lõike 1 punktile c;

 

EIOPA teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 8 lõike 1 punktile c;

 

pädeva asutuse teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 8 lõike 1 punktile d;

 

EIOPA teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 8 lõike 1 punktile d;

 

pädeva asutuse teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 16;

 

EIOPA teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 16;

 

pädeva asutuse teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 63;

 

EIOPA teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 63;

 

pädeva asutuse teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 65;

 

pädeva asutuse teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 67;

 

EIOPA teavitamine vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 67.

PEPPi tootenumber

Riik/riigid, kus rikkumine aset leidis

Rikkumise liik:

 

laad;

 

olulisus;

 

kestus.

Soovitatavad meetmed:

 

meetme liik;

 

meetme kavandatud rakendamine/mõju;

 

riik/riigid, kus meetmeid võetakse.

Tõendid otsuse põhjendamiseks

Kiireloomulisus

Viited

Kavandatud avaldamine

XIV LISA

Siseriiklikke sätteid käsitleva teabe vorm

Siseriiklikke sätteid käsitleva teabe vormi täitmise kuupäev

Liikmesriik

Pädeva asutuse nimi

Määratud kontaktpunkt (nimi/telefon/e-post)

Taotluse liik (esimene taotlus/varasema taotluse muutmine)

Link pädeva asutuse jaoks olulisele teabele

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/67

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/898,

28. mai 2021,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Salată cu icre de știucă de Tulcea“ (KGT)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Rumeenia taotlus registreerida nimetus „Salată cu icre de știucă de Tulcea“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Salată cu icre de știucă de Tulcea“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Salată cu icre de știucă de Tulcea“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.7 „värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. mai 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 39, 4.2.2021, lk 26.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/68

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/899,

3. juuni 2021,

millega muudetakse määrust (EL) nr 142/2011 seoses üleminekumeetmetega, mida kohaldatakse põletamisel kütusena kasutatava liha-kondijahu ekspordi suhtes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002, (1) eriti selle artikli 43 lõike 3 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (2) on sätestatud inimeste ja loomade tervist käsitlevad eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete turule laskmiseks ja ekspordiks.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 12 koostoimes kõnealuse määruse artikli 7 lõikega 2 on sätestatud, et 1. kategooria liha-kondijahu tuleb kõrvaldada põletamise, koospõletamise või prügilasse ladestamise teel või kasutada seda põletamisel kütusena, et hoida ära asjaomase materjali sattumine söödaahelasse või söödaahela saastumine asjaomase materjaliga.

(3)

Iirimaa pädevad asutused teatasid oma kavatsusest saavutada 2023. aasta lõpuks 1. kategooria liha-kondijahu jaoks riigisisene põletamisvõimekus ning taotlesid, et kõnealuse üleminekuperioodi jooksul lubataks Ühendkuningriigis kõrvaldamiseks mõeldud 1. kategooria liha-kondijahu tavapäraseid kaubavooge.

(4)

Komisjon, olles hinnanud Iirimaa taotlust ning arvestades eelkõige kõnealuse liikmesriigi geograafilist asendit, peab vajalikuks, et määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa V peatükis kehtestataks eeskirjad, mille alusel võib Iirimaa kuni 31. detsembrini 2023 lubada eksportida Ühendkuningriiki 1. kategooria liha-kondijahu, mis vastab põletamise eesmärgil turule laskmise nõuetele ning ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga kooskõlas Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepinguga, eriti selle Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikega 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga ning vastavalt kõnealuse protokolli artikli 6 lõikele 1, mille kohaselt on lubatud põletamiseks mõeldud 1. kategooria liha-kondijahu vedamine mujale Ühendkuningriiki kui Põhja-Iirimaale.

(5)

Seepärast tuleks määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa vastavalt muuta.

(6)

Et tagada olemasolevate kaubavoogude jätkumine pärast üleminekuperioodi lõppu, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2021 ning seepärast peaks see jõustuma võimalikult kiiresti, kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa V peatükki muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 300, 14.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

LISA

Määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa V peatüki tabelisse lisatakse järgmine uus rida:

„3

1. kategooria liha-kondijahu

Kütusena põletamiseks ettenähtud 1. kategooria liha-kondijahu võib Iirimaalt Ühendkuningriiki (*) eksportida ainult järgmistel tingimustel:

a)

Iirimaa pädev asutus on andnud loa eksportida asjaomast materjali Ühendkuningriigis asuvasse põletusseadmesse enne 31. detsembrit 2023 ja tingimusel, et kõrvaldamisele kuuluva 1. kategooria liha-kondijahu vedu kõnealusest liikmesriigist on toimunud enne 1. jaanuari 2021 tingimustel, mis on sätestatud käesoleva määruse artikli 6 lõigetes 6, 7 ja 8;

b)

sihtkoha põletusseade on saanud Ühendkuningriigi väljastatud impordilitsentsiga loa põletada imporditud 1. kategooria liha-kondijahu;

c)

1. kategooria liha-kondijahu

—

on saadud üksnes IV lisa III peatükis osutatud 1. (rõhu all steriliseerimine), 2., 3., 4. või 5. töötlemismeetodit kasutades,

—

on märgistatud vastavalt VIII lisa V peatükile;

d)

1. kategooria liha-kondijahu saadetis on saadetud plommiga suletud konteinerites määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktis a või punkti j alapunktis ii osutatud töötlemis- või ladustamiskohast otse sihtkoha põletusseadmesse;

e)

ettevõtjad esitavad liha-kondijahu saadetised väljumiskoha piiripunktile;

f)

väljumiskoha piiripunkti pädev asutus kontrollib ametlikult punktis e osutatud saadetisi, eelkõige plommi puutumatust.

Kui plomm on rikutud, kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (**) artikli 138 lõike 2 punktides d ja g sätestatud eeskirju;

g)

piiripunkti pädev asutus teavitab kaubadokumendi lahtris I.4 märgitud pädevat asutust süsteemi TRACES kaudu saadetise saabumisest väljumiskohta ning vajaduse korral plommi kontrollimise tulemusest ja võetud parandusmeetmetest.

Päritolukoha töötlemisettevõtte eest vastutav pädev asutus teeb riskipõhiseid ametlikke kontrolle, et tõendada esimesele lõigule vastavust ja kontrollida, et kõigil 1. kategooria liha-kondijahu saadetistel on kaasas piirikontrolli pädevalt asutuselt süsteemi TRACES kaudu saadud tõend väljumiskohas tehtud kontrolli kohta.

Nõuetele mittevastavuse korral võib pädev asutus määruse (EL) 2017/625 artikli 138 lõike 2 punkti d kohaselt keelata kütusena põletamiseks ettenähtud 1. kategooria liha-kondijahu saadetiste veo.

(*)  Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.

(**)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).“

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/71

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/900,

3. juuni 2021,

millega lubatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 muuta uuendtoidu galaktooligosahhariidi kasutustingimusi ning muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2017/2470

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrust (EL) 2015/2283, mis käsitleb uuendtoitu, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1169/2011 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 258/97 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1852/2001, (1) eriti selle artiklit 12,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2015/2283 on sätestatud, et liidus võib turule lasta ainult loa saanud ja liidu loetellu kantud uuendtoitu.

(2)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artiklile 8 võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470, (2) millega kehtestatakse liidus lubatud uuendtoitude loetelu.

(3)

20. jaanuaril 2014 teatas äriühing Yakult Pharmaceutical Industry Co., Ltd. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 258/97 (3) artikli 5 kohaselt oma kavatsusest lasta mitmes toidus, sealhulgas imiku piimasegus ja jätkupiimasegus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 609/2013, (4) kasutatava uuendtoiduna turule galaktooligosahhariid. Seepärast lisati galaktooligosahhariid liidu uuendtoitude loetellu.

(4)

3. märtsil 2020 esitas äriühing Yakult Pharmaceutical Industry Co., Ltd. (edaspidi „taotleja“) komisjonile määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõike 1 kohase taotluse muuta uuendtoidu galaktooligosahhariidi kasutustingimusi. Taotleja palus suurendada uuendtoidu galaktooligosahhariidi piirnormi üldelanikkonnale ettenähtud toidulisandite puhul väärtuselt 0,333 kg galaktooligosahhariidi 1 kg toidulisandi kohta (33,3 %) väärtusele 0,450 kg galaktooligosahhariidi 1 kg toidulisandi kohta (45,0 %). Taotluse menetlemise ajal nõustus taotleja imikud ja väikelapsed taotlusest välja jätma.

(5)

Vastavalt määruse (EL) 2015/2283 artikli 10 lõikele 3 konsulteeris komisjon 18. juunil 2020 Euroopa Toiduohutusametiga (edaspidi „toiduohutusamet“) ja palus esitada teadusliku arvamuse galaktooligosahhariidi kui uuendtoidu kasutustingimuste muutmise hindamise põhjal.

(6)

17. detsembril 2020 võttis toiduohutusamet vastu teadusliku arvamuse „Safety of a change in the conditions of use of galacto-oligosaccharides as a novel food ingredient in food supplements pursuant to Regulation (EU) 2015/2283“ (määruse (EL) 2015/2283 kohane arvamus galaktooligosahhariidide kui uuendtoidu toidulisandites kasutamise tingimuste muutmise ohutuse kohta) (5). Arvamus on kooskõlas määruse (EL) 2015/2283 artiklis 11 sätestatud nõuetega.

(7)

Toiduohutusamet jõudis oma arvamuses järeldusele, et toidulisandites uuendtoiduna kasutatava galaktooligosahhariidi piirnormi kavandatud suurendamine on kasutustingimuste kavandatud muutmise korral ohutu.

(8)

Toiduohutusameti arvamus annab piisavalt alust arvata, et üldelanikkonna, välja arvatud imikute ja väikelaste jaoks kavandatud kasutustingimuste korral vastab galaktooligosahhariid määruse (EL) 2015/2283 artikli 12 lõikele 1.

(9)

Seetõttu tuleks määruse (EL) 2017/2470 lisa vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Määruse (EL) 2015/2283 artikli 6 kohase liidus lubatud uuendtoitude loetelu kannet, mis on esitatud rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisas ja milles käsitletakse uuendtoitu galaktooligosahhariidi, muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

2.   Lõikes 1 osutatud kanne liidu loetelus hõlmab käesoleva määruse lisas sätestatud kasutustingimusi ja märgistamisnõudeid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(2)  Komisjoni 20. detsembri 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/2470, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2015/2283 uuendtoidu kohta kehtestatakse liidu uuendtoitude loetelu (ELT L 351, 30.12.2017, lk 72).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 1997. aasta määrus (EÜ) nr 258/97 uuendtoidu ja toidu uuendkoostisosade kohta (EÜT L 43, 14.2.1997, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 609/2013 imikute ja väikelaste toidu, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toidu ning kehakaalu alandamiseks ettenähtud päevase toidu asendajate kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 92/52/EMÜ, komisjoni direktiivid 96/8/EÜ, 1999/21/EÜ, 2006/125/EÜ ja 2006/141/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/39/EÜ ning komisjoni määrused (EÜ) nr 41/2009 ja (EÜ) nr 953/2009 (ELT L 181, 29.6.2013, lk 35).

(5)  EFSA Journal 2021; 19(1):6384.

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2017/2470 lisa tabelis 1 („Lubatud uuendtoidud“) asendatakse galaktooligosahhariidi käsitlev kanne järgmisega:

Lubatud uuendtoit

Uuendtoidu kasutamise tingimused

Täiendavad märgistuse erinõuded

Muud nõuded

„Galaktooligosahhariid

Määratud toidugrupp

Piirnorm (väljendatud galaktooligosahhariidi ja lõpptoote massisuhtena (kg/kg))

 

 

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ

0,333

Toidulisandid, nagu määratletud direktiivis 2002/46/EÜ, välja arvatud imikutele ja väikelastele ettenähtud toidulisandid

0,450 (vastab 5,4 g galaktooligosahhariidile ühes portsjonis; maksimaalselt 3 portsjonit päevas ehk kuni 16,2 g uuendtoitu päevas)

Piim

0,020

Piimajoogid

0,030

Toidukorra toidu asendaja kehakaalu alandamise eesmärgil (joogina)

0,020

Piimatoodete analoogide joogid

0,020

Jogurt

0,033

Piimatootepõhised desserdid

0,043

Külmutatud piimadesserdid

0,043

Puuvilja- või marja- ja energiajoogid

0,021

Imiku toidukorra toidu asendamise joogid

0,012

Väikelaste mahl

0,025

Väikelaste joogijogurt

0,024

Väikelaste dessert

0,027

Väikelaste suupiste

0,143

Väikelaste teraviljatooted

0,027

Eelkõige sportlastele intensiivsest lihaste tööst tingitud energiakao korvamiseks ette nähtud joogid

0,013

Mahl

0,021

Puuvilja- või marjapiruka täidis

0,059

Puuvilja- või marjavalmistised

0,125

Batoonid

0,125

Teraviljatooted

0,125

Imiku piimasegu ja jätkupiimasegu, nagu määratletud määruses (EL) nr 609/2013

0,008“

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/75

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/901,

3. juuni 2021,

millega parandatakse rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega) rootsikeelset versiooni

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2016. aasta määrust (EL) 2016/2031, mis käsitleb taimekahjustajatevastaseid kaitsemeetmeid, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) nr 228/2013, (EL) nr 652/2014 ja (EL) nr 1143/2014 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 69/464/EMÜ, 74/647/EMÜ, 93/85/EMÜ, 98/57/EÜ, 2000/29/EÜ, 2006/91/EÜ ja 2007/33/EÜ, (1) eriti selle artikli 41 lõiget 2 ja artikli 72 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (2) rootsikeelses versioonis on VII lisa punktides 65 ja 68 vead seoses tingimustega, mis peavad olema täidetud teatavate taimede või taimsete saaduste sissetoomisel liitu, ning XI lisa A osa punktis 12 seoses viitega ühele taimele.

(2)

Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/2072 rootsikeelset versiooni vastavalt parandada. Muudes keeleversioonides ei ole vaja parandusi teha.

(3)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

(ei puuduta eestikeelset versiooni)

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 317, 23.11.2016, lk 4.

(2)  Komisjoni 28. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2072, millega kehtestatakse ühetaolised tingimused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/2031 rakendamiseks seoses taimekahjustajatevastaste kaitsemeetmetega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 690/2008 ja muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) 2018/2019 (ELT L 319, 10.12.2019, lk 1).

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/76

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/902,

3. juuni 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on peetavaid sigu ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja nendest saadud toodete saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist.

(2)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605 (2) võeti vastu määruse (EL) 2016/429 raames ning selles on sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed, mida kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud liikmesriigid (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“) peavad piiratud aja jooksul kohaldama kõnealuses lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides.

(3)

Rakendusmääruses (EL) 2021/605 on muu hulgas sätestatud ettevõtjate teatavad kohustused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste vedamisega. Eelkõige on kõnealuse määruse artikli 19 lõike 4 punktis a sätestatud, et ettevõtjad tohivad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonides töödeldud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi vedada väljaspool kõnealuseid tsoone vaid tingimusel, et asjaomased loomsed saadused on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 (3) VII lisas kirjeldatud asjakohase riske maandava töötlemise. Selliste saadetiste vedu väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone on sigade Aafrika katku levikuks siiski vähem riskantsem kui I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud töödeldud lihatoodete vedu. Seepärast ei tuleks delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohaseid riski maandavaid töötlusi nõuda väljaspool I, II ja III piirangutsoone toimuvate selliste lihatoodete, sealhulgas kestade veo puhul, mis on saadud väljaspool kõnealuseid piirangutsoone peetavatelt sigadelt, sest see ei ole proportsionaalne asjaomaste loomaterviseriskidega. Seepärast tuleks delegeeritud määruse (EL) 2021/605 artikli 19 lõiget 4 vastavalt muuta.

(4)

Pealegi põhinevad rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I, II ja III taseme piirangutsoonidena loetletud piirkonnad sigade Aafrika katku epidemioloogilisel olukorral liidus. Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa muudeti viimati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/811 (4) pärast kõnealuse taudiga seotud epidemioloogilise olukorra muutusi Poolas ja Slovakkias.

(5)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonide suhtes tehtavad kõik muudatused peaksid põhinema sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilisel olukorral kõnealusest taudist mõjutatud piirkondades ja sigade Aafrika katkuga seotud üldisel epidemioloogilisel olukorral asjaomases liikmesriigis, ning muudatuste tegemisel tuleks arvesse võtta kõnealuse taudi edasise leviku riskitaset, aga ka sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud tsoonideks jaotamise geograafilise määratlemise teaduslikult põhjendatud põhimõtteid ja kriteeriume ning liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil (5) üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid. Sellistes muudatustes tuleks arvesse võtta ka rahvusvahelisi standardeid, nagu Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) maismaaloomade tervise koodeks, (6) ning asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste esitatud põhjendusi tsoonideks jaotamise kohta.

(6)

Sigade Aafrika katku uusi puhanguid on esinenud uluksigadel Slovakkias ja Poolas.

(7)

2021. aasta mais esines mitu sigade Aafrika katku juhtumit uluksigadel Poolas Kaliszi ja Gryfino maakonna sellistes piirkondades, mis praegu on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas I taseme piirangutsoonina. Need sigade Aafrika katku uued puhangud uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Seega tuleks Poola asjaomased piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas sigade Aafrika katku puhangutest mõjutatud I taseme piirangutsoonina, loetleda nüüd kõnealuses lisas mitte I taseme, vaid II taseme piirangutsoonina.

(8)

2021. aasta mais esines üks sigade Aafrika katku puhang uluksigadel Poolas Żagańi maakonna sellises piirkonnas, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asub praegu I piirangutsoonis loetletud piirkonna vahetus läheduses. See uus sigade Aafrika katku puhang uluksigadel kujutab endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks kõnealune Poola piirkond, mis on praegu loetletud kõnealuse lisa I taseme piirangutsoonina ja mis asub kõnealusest hiljutisest sigade Aafrika katku puhangust mõjutatud II taseme piirangutsoonis loetletud piirkonna vahetus läheduses, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme, mitte I taseme piirangutsoonina ning samuti tuleb I taseme piirangutsooni praegused piirid uuesti määratleda ja neid laiendada, et võtta arvesse kõnealust hiljutist juhtumit.

(9)

2021. aasta aprillis ja mais esines mitu sigade Aafrika katku puhangut uluksigadel Slovakkias Detva, Velký Krtíši, Revúca ja Michalovce haldusüksuse piirkondades, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas II taseme piirangutsoonina ja mis asuvad praegu I taseme piirangutsoonis loetletud piirkondade vahetus läheduses. Need uued sigade Aafrika katku puhangud uluksigadel kujutavad endast riskitaseme suurenemist, mida tuleks kajastada kõnealuses lisas. Sellest tulenevalt tuleks Slovakkia need piirkonnad, mis on praegu loetletud kõnealuses lisas I taseme piirangutsoonina ja mis asuvad kõnealustest hiljutistest sigade Aafrika katku puhangutest mõjutatud II taseme piirangutsoonis loetletud piirkondade vahetus läheduses, loetleda nüüd kõnealuses lisas II taseme, mitte I taseme piirangutsoonina, ning samuti tuleb I taseme piirangutsoonide praegused piirid uuesti määratleda ja neid laiendada, et võtta arvesse kõnealuseid hiljutisi juhtumeid.

(10)

Pärast sigade Aafrika katku hiljutisi puhanguid uluksigade hulgas Poolas ja Slovakkias ning võttes arvesse praegust sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilist olukorda liidus, on tsoonideks jaotamist nendes liikmesriikides uuesti hinnatud ja ajakohastatud. Lisaks sellele on uuesti hinnatud ja ajakohastatud riskijuhtimismeetmeid. Neid muudatusi tuleks kajastada rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas.

(11)

Selleks et võtta arvesse sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra hiljutisi muutusi liidus ja võidelda kõnealuse taudi levikuga seotud riskidega ennetaval viisil, tuleks Poolas ja Slovakkias piiritleda uued piisava suurusega piirangutsoonid ja nõuetekohaselt loetleda need I taseme ja II taseme piirangutsoonidena rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisas. Kuna sigade Aafrika katku olukord liidus muutub väga kiiresti, on uute piirangutsoonide piiritlemisel arvesse võetud ümbritsevate alade olukorda.

(12)

Võttes arvesse, kui kiireloomuline on sigade Aafrika katku levikuga seotud epidemioloogiline olukord liidus, ning selleks, et vältida tarbetuid häireid teatavate loomsete saaduste vedamisel I, II ja III taseme piirangutsoonist, on oluline, et käesoleva rakendusmäärusega rakendusmäärusesse (EL) 2021/605 tehtavad muudatused jõustuvad võimalikult kiiresti.

(13)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2021/605 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 19 lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   Ettevõtjad veavad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonis töödeldud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljapoole neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki ainult juhul, kui kõnealuste saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

a)

delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutud teavet ja

b)

järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetud sigadelt ning mida on töödeldud I, II või III taseme piirangutsoonis kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega.““.

2)

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2)  Komisjoni 7. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/605, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed (ELT L 129, 15.4.2021, lk 1).

(3)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

(4)  Komisjoni 20. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/811, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/605 (milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed) I lisa (ELT L 180, 21.5.2021, lk 114).

(5)  Töödokument SANTE/7112/2015/Rev. 3 „Principles and criteria for geographically defining ASF regionalisation“(Sigade Aafrika katkuga seotud olukorrast tingitud piirkondadeks jaotamise põhimõtted ja kriteeriumid). https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en

(6)  OIE maismaaloomade tervise koodeks, 28. väljaanne, 2019. I köite ISBN: 978-92-95108-85-1; II köite ISBN: 978-92-95108-86-8. https://www.oie.int/standard-setting/terrestrial-code/access-online/

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/605 I lisa asendatakse järgmisega:

„I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1.   Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

Gemeinde Märkische Heide, mit den Gemarkungen Alt Schadow, Neu Schadow, Pretschen, Plattkow, Wittmannsdorf, Schuhlen-Wiese, Bückchen, Kuschkow, Gröditsch, Groß Leuthen, Leibchel, Glietz, Groß Leine, Dollgen, Krugau, Dürrenhofe, Biebersdorf und Klein Leine,

Gemeinde Neu Zauche,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

Gemeinde Spreewaldheide,

Gemeinde Straupitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Lietzen,

Gemeinde Falkenhagen (Mark),

Gemeinde Zeschdorf,

Gemeinde Treplin,

Gemeinde Fichtenhöhe mit den Gemarkungen Niederjesar, Alt Mahlisch und Carzig – westlich der B 167,

Gemeinde Lindendorf mit den Gemarkungen Neu Mahlisch, Libbenichen und Dolgelin – westlich der B 167,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Müncheberg, Eggersdorf bei Müncheberg und Hoppegarten bei Müncheberg,

Gemeinde Neulewin,

Gemeinde Bliesdorf mit den Gemarkungen Kunersdorf und Bliesdorf,

Gemeinde Neutrebbin mit den Gemarkungen Neutrebbin und Alttrebbin westlich der L 34 und Altelewin westlich und nordöstlich der L 33,

Gemeinde Märkische Höhe mit den Gemarkungen Reichenberg und Batzlow,

Gemeinde Wriezen mit den Gemarkungen Haselberg, Frankenfelde, Schulzendorf, Lüdersdorf, Biesdorf, Rathsdorf, Wriezen, Altwriezen, Beauregard, Eichwerder und Jäckelsbruch,

Gemeinde Oderaue mit den Gemarkungen Neuranft, Neuküstrinchen, Neurüdnitz, Altwustrow, Neuwustrow und Zäckericker Loose, Altreetz, Altmädewitz und Neumädewitz,

Gemeinde Buckow (Märkische Schweiz),

Gemeinde Strausberg mit den Gemarkungen Hohenstein und Ruhlsdorf,

Gemeine Garzau-Garzin,

Gemeinde Waldsieversdorf,

Gemeinde Rehfelde mit der Gemarkung Werder,

Gemeinde Reichenow-Mögelin,

Gemeinde Prötzel mit den Gemarkungen Harnekop, Sternebeck und Prötzel östlich der B 168 und der L35,

Gemeinde Oberbarnim.

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Storkow (Mark),

Gemeinde Wendisch Rietz,

Gemeinde Reichenwalde,

Gemeinde Diensdorf-Radlow,

Gemeinde Bad Saarow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Buckow, Glienicke, Behrensdorf, Ahrensdorf, Herzberg, Görzig, Pfaffendorf, Sauen, Wilmersdorf (G), Neubrück, Drahendorf, Alt Golm,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Briescht, Kossenblatt, Werder, Görsdorf (B), Giesendorf, Wulfersdorf, Falkenberg (T), Lindenberg,

Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Demnitz, Steinhöfel, Hasenfelde, Ahrensdorf, Heinersdorf, Tempelberg,

Gemeinde Langewahl,

Gemeinde Berkenbrück,

Gemeinde Briesen (Mark),

Gemeinde Jacobsdorf,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Jänschwalde,

Gemeinde Peitz,

Gemeinde Tauer,

Gemeinde Turnow-Preilack,

Gemeinde Drachhausen,

Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

Gemeinde Drehnow,

Gemeinde Guben mit der Gemarkung Schlagsdorf,

Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Grabko, Kerkwitz, Groß Gastrose,

Gemeinde Teichland,

Gemeinde Dissen-Striesow,

Gemeinde Heinersbrück,

Gemeinde Briesen,

Gemeinde Forst mit den Gemarkungen Briesníg, Weißagk, Bohrau, Naundorf, Mulknitz, Klein Jamno, Forst (Lausitz) und Groß Jamno,

Gemeinde Wiesengrund,

Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf mit der Gemarkung Simmersdorf,

Gemeinde Neiße-Malxetal mit den Gemarkungen Jocksdorf, Klein Kölzig und Groß Kölzig,

Gemeinde Tschernitz mit der Gemarkung Wolfshain,

Gemeinde Felixsee,

Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Lieskau, Schönheide, Graustein, Türkendorf, Groß Luja, Wadelsdorf, Hornow, Sellessen, Spremberg, Bühlow,

Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kathlow, Haasow, Sergen, Roggosen, Gablenz, Komptendorf, Laubsdorf, Koppatz, Neuhausen, Drieschnitz, Kahsel, Bagenz,

Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Dissenchen, Döbbrick, Merzdorf, Saspow, Schmellwitz, Sielow, Willmersdorf.

Bundesland Sachsen:

Landkreis Bautzen

Gemeinde Großdubrau: Ortsteile Commerau, Göbeln, Jetscheba, Kauppa, Särchen, Spreewiese,

Gemeinde Hochkirch: Ortsteile Kohlwesa, Niethen, Rodewitz, Wawitz, Zschorna,

Gemeinde Königswartha: Ortsteil Oppitz,

Gemeinde Lohsa: Ortsteile Dreiweibern, Driewitz, Friedersdorf, Hermsdorf/Spree, Lippen, Litschen, Lohsa, Riegel, Tiegling, Weißkollm,

Gemeinde Malschwitz: Ortsteile Baruth, Brießnitz, Brösa, Buchwalde, Cannewitz, Dubrauke, Gleina, Guttau, Halbendorf/Spree, Kleinsaubernitz, Lieske, Lömischau, Neudorf/Spree, Preititz, Rackel, Ruhethal, Wartha,

Gemeinde Radibor: Ortsteile Droben, Lippitsch, Milkel, Teicha, Wessel,

Gemeinde Spreetal,

Gemeinde Weißenberg.

Landkreis Görlitz:

Gemeinde Boxberg/O.L., sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Görlitz südlich der Bundesautobahn A4 mit den Ortsteilen Biesnitz, Deutsch Ossig, Historische Altstadt, Innenstadt, Klein Neundorf, Klingewalde, Königshufen, Kunnerwitz, Ludwigsdorf, Nikolaivorstadt, Rauschwalde, Schlauroth, Südstadt, Weinhübel,

Gemeinde Groß Düben, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Hohendubrau, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Kodersdorf, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Königshain,

Gemeinde Löbau: Ortsteile Altcunnewitz, Bellwitz, Dolgowitz, Glossen, Kittlitz, Kleinradmeritz, Krappe, Lautitz, Mauschwitz, Neucunnewitz, Neukittlitz, Oppeln, Rosenhain,

Gemeinde Markersdorf: Ortsteile Holtendorf, Markersdorf, Pfaffendorf,

Gemeinde Mücka, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Reichenbach/O.L.: Ortsteile Biesig, Borda, Dittmannsdorf, Feldhäuser, Goßwitz, Krobnitz, Lehnhäuser, Löbensmüh, Mengelsdorf, Meuselwitz, Oehlisch, Stadt Reichenbach/O.L., Reißaus, Schöps, Zoblitz,

Gemeinde Schleife, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Schöpstal, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Trebendorf, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Vierkirchen, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Waldhufen, sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes,

Gemeinde Weißwasser/O.L., sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes.

2.   Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—

Hiiu maakond.

3.   Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—

in the regional unit of Drama:

—

the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—

the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—

the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—

the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—

in the regional unit of Xanthi:

—

the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—

the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—

the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—

in the regional unit of Rodopi:

—

the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—

the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—

the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—

the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—

in the regional unit of Evros:

—

the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—

the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—

the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—

in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—

the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—

the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

4.   Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—

Pāvilostas novada Vērgales pagasts,

—

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—

Grobiņas novada Medzes, Grobiņas un Gaviezes pagasts. Grobiņas pilsēta,

—

Rucavas novada Rucavas pagasts,

—

Nīcas novads.

5.   Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—

Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—

Palangos miesto savivaldybė.

6.   Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—

Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950,

—

406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Győr-Moson-Sopron megye 100550, 100650, 100950, 101050, 101350, 101450, 101550, 101560 és 102150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek telejs területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251650, 251750, 251850, 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

7.   Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

gminy Janowiec Kościelny, Janowo i część gminy Kozłowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

gminy Iłowo – Osada, Lidzbark, Płośnica, miasto Działdowo, część gminy Rybno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę kolejową, część gminy wiejskiej Działdowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linie kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

gminy Kisielice, Susz i część gminy wiejskiej Iława położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno – Gulb, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno - Gulb biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

gminy Biskupiec, Kurzętnik, część gminy wiejskiej Nowe Miasto Lubawskie położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Lekarty, a następnie na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Lekarty – Nowy Dwór Bratiański biegnącą do północnej granicy gminy miejskiej Nowe Miasto Lubawskie oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 538, część gminy Grodziczno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 538 w powiecie nowomiejskim.

w województwie podlaskim:

gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię koleją w powiecie wysokomazowieckim,

gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

gminy Grabowo, Kolno i miasto Kolno, Turośl w powiecie kolneńskim,

w województwie mazowieckim:

powiat ostrołęcki,

powiat miejski Ostrołęka,

gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Bulkowo, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno, Staroźreby i Stara Biała w powiecie płockim,

powiat miejski Płock,

powiat ciechanowski,

gminy Baboszewo, Dzierzążnia, Joniec, Nowe Miasto, Płońsk i miasto Płońsk, Raciąż i miasto Raciąż, Sochocin w powiecie płońskim,

powiat sierpecki,

powiat żuromiński,

gminy Andrzejewo, Brok, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka, część gminy Małkinia Górna położona na północ od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

powiat mławski,

powiat przasnyski,

powiat makowski,

powiat pułtuski,

powiat wyszkowski,

powiat węgrowski,

gminy Dąbrówka, Jadów, Klembów, Poświętne, Radzymin, Strachówka Wołomin i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

gminy Mokobody i Suchożebry w powiecie siedleckim,

gminy Dobre, Jakubów, Kałuszyn, Stanisławów w powiecie mińskim,

gminy Bielany i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

powiat miejski Radom,

gminy Jastrząb, Mirów, Orońsko w powiecie szydłowieckim,

powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Medyka, Orły, Żurawica, Przemyśl w powiecie przemyskim,

powiat miejski Przemyśl,

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy Zarzecze położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

powiat łańcucki,

gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

powiat opatowski,

powiat sandomierski,

gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

gminy Bliżyn, Skarżysko – Kamienna, Suchedniów i Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

gmina Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy oraz na północ od drogi nr 42 i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

powiat ostrowiecki,

gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

gminy Mniów i Zagnańsk w powiecie kieleckim,

w województwie łódzkim:

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

powiat miejski Skierniewice,

gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

gmina Aleksandrów w powiecie piotrkowskim,

gmina Goszczanów w powiecie sieradzkim,

w województwie pomorskim:

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

powiat gdański,

Miasto Gdańsk,

powiat tczewski,

powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

gminy Przytoczna, Pszczew, Skwierzyna i część gminy Trzciel położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

gminy Lubniewice i Krzeszyce w powiecie sulęcińskim,

gminy Bogdaniec, Deszczno, Lubiszyn i część gminy Witnica położona na północny - wschód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce -Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

w województwie dolnośląskim:

gmina Warta Bolesławiecka, miasto Bolesławiec, część gminy wiejskiej Bolesławiec położona na południe od linii wyznaczonej prze drogi nr A18 i 18, część gminy Osiecznica położona na południe od drogi nr 18 w powiecie bolesławieckim,

gmina Chojnów w powiecie legnickim,

gmina Zagrodno w powiecie złototoryjskim,

gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

gmina Chocianów w powiecie polkowickim,

gmina Góra , Wąsosz, część gminy Niechlów położona na północny – wschód od linii wyznaczonej przez rzekę Barycz i część gminy Jemielno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 323 w powiecie górowskim,

gmina Wińsko w powiecie wołowskim,

gminy Ścinawa i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Krzemieniewo, Osieczna, Rydzyna, część gminy Lipno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie leszczyńskim,

powiat miejski Leszno,

gminy Międzychód, część gminy Sieraków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Lutomek, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 186 w miejscowości Lutomek biegnącą do skrzyżowania z ul. Leśną w miejscowości Lutom i dalej na zachód od ul. Leśnej do wschodniej granicy gminy, część gminy Kwilcz położona na zachód linii wyznaczonej przez drogę nr 186 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 24, następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 24 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 186 do skrzyżowania z drogą w miejscowości Pólko, i dalej na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od miejscowości Pólko przez miejscowość Wituchowo do południowej granicy gminy, w powiecie międzychodzkim,

gminy Lwówek, Kuślin, Opalenica, część gminy Miedzichowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

gminy Czempiń, Kościan i miasto Kościan, Krzywiń, część gminy Śmigiel położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie kościańskim,

powiat miejski Poznań,

gminy Buk, Dopiewo, Komorniki, Tarnowo Podgórne, Stęszew, Swarzędz, Pobiedziska, Czerwonak, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Rokietnica położona na południowy zachód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz oraz część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

gminy Lubasz, Czarnków z miastem Czarnków, część gminy Połajewo na położona na północ od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Wieleń położona na południe od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy przez miasto Wieleń i miejscowość Herburtowo do zachodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

gmina Kaźmierz część gminy Duszniki położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Duszniki, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez ul. Niewierską oraz drogę biegnącą przez miejscowość Niewierz do zachodniej granicy gminy, część gminy Ostroróg, położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 i 184 biegnące od granicy gminy do miejscowości Ostroróg, a następnie od miejscowości Ostroróg przez miejscowości Piaskowo – Rudki do południowej granicy gminy, część gminy Wronki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 i 186, miasto Szamotuły i część gminy Szamotuły położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 do linii wyznaczonej przez wschodnią granicę miasta Szamotuły i na południe od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły, do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na zachód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na zachód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

powiat pleszewski,

gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

gmina Rozdrażew, część gminy Koźmin Wielkopolski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15 oraz na wschód od granic miasta Krotoszyn w powiecie krotoszyńskim,

gminy Nowe Skalmierzyce, Raszków, Ostrów Wielkopolski z miastem Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

powiat miejski Kalisz,

gminy Blizanów, Żelazków, Godziesze Wielkie, Koźminek, Lisków, Opatówek, Szczytniki, część gminy Stawiszyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zbiersk, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Zbiersk – Łyczyn – Petryki biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 do południowej granicy gminy, część gminy Ceków- Kolonia położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Młynisko – Morawin - Janków w powiecie kaliskim,

gminy Brudzew, Dobra, Kawęczyn, Przykona, Władysławów, Turek z miastem Turek część gminy Tuliszków położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Turek a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącej od skrzyżowania z drogą nr 72 w mieście Turek do zachodniej granicy gminy w powiecie tureckim,

gminy Rzgów, Grodziec, Krzymów, Stare Miasto, część gminy Rychwał położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Rychwał, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 w miejscowości Rychwał do wschodniej granicy gminy w powiecie konińskim,

w województwie zachodniopomorskim:

część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gminy Trzcińsko – Zdrój, Widuchowa, część gminy Chojna położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 26 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Chojna, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 biegnącą od skrzyżowana z drogą nr 26 do południowej granicy gminy, w powiecie gryfińskim.

8.   Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—

the whole district of Humenné, except municipalities included in part II,

—

the whole district of Snina,

—

the whole district of Medzilaborce

—

the whole district of Stropkov

—

the whole district of Svidník, except municipalities included in part II,

—

the whole district of whole Kežmarok,

—

the whole district of Poprad,

—

in the district of Veľký Krtíš, the municipalities of Čebovce, Horné Príbelce, Dolné Príbelce, Nenince, Bátorová, Opatovská Nova Ves, Kosihovce, Seľany, Kamenné Kosihy, Trebušovce, Lesenice, Chrastice, Slovenské Ďarmoty, Malá Čalomia, Koláre, Veľká Čalomia, Kosihy nad Ipľom, Dolinka, Ďurkovce, Širakov, Opava, Čelovce, Vieska, Vinica, Kleňany, Sečianky, Veľká nad Ipľom, Balog nad Ipľom, Hrušov,

—

the whole district of Krupina, except municipalities included in part II,

—

the whole district of Banska Bystrica, except municipalities included in part II,

—

in the district of Liptovský Mikuláš, the municipalities of Východná, Kráľova Lehota, Nižná Boca, Vyšná Boca, Malužiná, Liptovská Porúbka, Liptovský Ján, Uhorská Ves, Podtureň, Iľanovo, Závažná Poruba, Benice, Palúdzka, Bodice, Demänová, Ploštín, Pavčina Lehota, Demänovská Dolina, Gôtovany, Galovany, Svätý Kríž, Lazisko, Dúbrava, Bendice, Malatíny, Vlachy, Krmeš, Sokolče, Liptovské Kľačany, Partizánska Ľupča,

—

In the district of Ružomberok, the municipalities of Liptovská Lužná, Liptovská Osada, Podsuchá, Ludrová, Štiavnička, Liptovská Štiavnica, Nižný Sliač, Liptovské Sliače,

—

the whole district of Banska Stiavnica,

—

the whole district of Žiar nad Hronom.

II OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—

the whole region of Haskovo,

—

the whole region of Yambol,

—

the whole region of Stara Zagora,

—

the whole region of Pernik,

—

the whole region of Kyustendil,

—

the whole region of Plovdiv,

—

the whole region of Pazardzhik,

—

the whole region of Smolyan,

—

the whole region of Dobrich,

—

the whole region of Sofia city,

—

the whole region of Sofia Province,

—

the whole region of Blagoevgrad,

—

the whole region of Razgrad,

—

the whole region of Kardzhali,

—

the whole region of Burgas excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Varna excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Silistra, excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Ruse, excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Veliko Tarnovo, excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Pleven, excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Targovishte, excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Shumen, excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Sliven, excluding the areas in Part III,

—

the whole region of Vidin, excluding the areas in Part III.

2.   Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

Landkreis Oder-Spree:

Gemeinde Grunow-Dammendorf,

Gemeinde Mixdorf

Gemeinde Schlaubetal,

Gemeinde Neuzelle,

Gemeinde Neißemünde,

Gemeinde Lawitz,

Gemeinde Eisenhüttenstadt,

Gemeinde Vogelsang,

Gemeinde Ziltendorf,

Gemeinde Wiesenau,

Gemeinde Friedland,

Gemeinde Siehdichum

Gemeinde Müllrose,

Gemeinde Groß Lindow,

Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

Gemeinde Ragow-Merz,

Gemeinde Beeskow,

Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Groß Rietz und Birkholz,

Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide und Tauche,

Landkreis Dahme-Spreewald:

Gemeinde Jamlitz,

Gemeinde Lieberose,

Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

Landkreis Spree-Neiße:

Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Stakow, Reicherskreuz, Groß Drewitz, Sembten, Lauschütz, Krayne, Lübbinchen, Grano, Pinnow, Bärenklau, Schenkendöbern und Atterwasch,

Gemeinde Guben mit den Gemarkungen Bresinchen, Guben und Deulowitz,

Gemeinde Forst (Lausitz) mit den Gemarkungen Groß Bademeusel und Klein Bademeusel,

Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf mit der Gemarkung Groß Schacksdorf,

Gemeinde Neiße-Malxetal mit den Gemarkungen Preschen und Jerischke,

Gemeinde Döbern,

Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

Gemeinde Tschernitz mit der Gemarkung Tschernitz,

Landkreis Märkisch-Oderland:

Gemeinde Zechin,

Gemeinde Bleyen-Genschmar,

Gemeinde Neuhardenberg,

Gemeinde Golzow,

Gemeinde Küstriner Vorland,

Gemeinde Alt Tucheband,

Gemeinde Reitwein,

Gemeinde Podelzig,

Gemeinde Letschin,

Gemeinde Gusow-Platkow,

Gemeinde Seelow,

Gemeinde Vierlinden,

Gemeinde Lindendorf mit den Gemarkungen Sachsendorf, Libbenichen und Dolgelin – östlich der B 167,

Gemeinde Fichtenhöhe mit der Gemarkung Carzig – östlich der B 167,

Gemeinde Lebus,

Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Jahnsfelde, Trebnitz, Obersdorf, Münchehofe und Hermersdorf,

Gemeinde Märkische Höhe mit der Gemarkung Rindenwalde,

Gemeinde Bliesdorf mit der Gemarkung Metzdorf,

Gemarkung Neutrebbin mit den Gemarkungen Wuschewier, Altbarnim, Neutrebbin, Alttrebbin östlich der L 34 und Altlewin östlich der L 34 und südwestlich der L 33,

kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Bundesland Sachsen:

Landkreis Görlitz:

Gemeinde Bad Muskau,

Gemeinde Boxberg/O.L. östlich des Straßenverlaufes K8472 bis Kaschel – S121 – Jahmen –Dürrbacher Straße – K8472 – Eselsberg – S131 – Boxberg – K 8481,

Gemeinde Gablenz,

Gemeinde Görlitz nördlich der Bundesautobahn A4,

Gemeinde Groß Düben südlich des Straßenverlaufes S126 – Halbendorf – K8478,

Gemeinde Hähnichen,

Gemeinde Hohendubrau östlich des Straßenverlaufes der Verbindungsstraße Buchholz-Gebelzig – S55,

Gemeinde Horka

Gemeinde Kodersdorf nördlich der Bundesautobahn A4,

Gemeinde Krauschwitz i.d. O.L.,

Gemeinde Kreba-Neudorf,

Gemeinde Mücka östlich des Straßenverlaufes S55 - K8471 - Förstgen - K8472,

Gemeinde Neißeaue,

Gemeinde Niesky,

Gemeinde Quitzdorf am See,

Gemeinde Rietschen,

Gemeinde Rothenburg/ O.L.,

Gemeinde Schleife östlich des Straßenverlaufes S130 – S126,

Gemeinde Schöpstal nördlich der Bundesautobahn A4,

Gemeinde Trebendorf östlich der K8481,

Gemeinde Vierkirchen nördlich der Bundesautobahn A4 und östlich der Verbindungsstraße Buchholz-Gebelzig,

Gemeinde Waldhufen nördlich der Bundesautobahn A4,

Gemeinde Weißkeißel,

Gemeinde Weißwasser/O.L. östlich der K8481.

3.   Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—

Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

4.   Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—

Ādažu novads,

—

Aizputes novada Aizputes, Cīravas un Lažas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes pilsēta,

—

Aglonas novads,

—

Aizkraukles novads,

—

Aknīstes novads,

—

Alojas novads,

—

Alsungas novads,

—

Alūksnes novads,

—

Amatas novads,

—

Apes novads,

—

Auces novads,

—

Babītes novads,

—

Baldones novads,

—

Baltinavas novads,

—

Balvu novads,

—

Bauskas novads,

—

Beverīnas novads,

—

Brocēnu novads,

—

Burtnieku novads,

—

Carnikavas novads,

—

Cēsu novads

—

Cesvaines novads,

—

Ciblas novads,

—

Dagdas novads,

—

Daugavpils novads,

—

Dobeles novads,

—

Dundagas novads,

—

Durbes novads,

—

Engures novads,

—

Ērgļu novads,

—

Garkalnes novads,

—

Grobiņas novada Bārtas pagasts,

—

Gulbenes novads,

—

Iecavas novads,

—

Ikšķiles novads,

—

Ilūkstes novads,

—

Inčukalna novads,

—

Jaunjelgavas novads,

—

Jaunpiebalgas novads,

—

Jaunpils novads,

—

Jēkabpils novads,

—

Jelgavas novads,

—

Kandavas novads,

—

Kārsavas novads,

—

Ķeguma novads,

—

Ķekavas novads,

—

Kocēnu novads,

—

Kokneses novads,

—

Krāslavas novads,

—

Krimuldas novads,

—

Krustpils novads,

—

Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Turlavas, Gudenieku un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—

Lielvārdes novads,

—

Līgatnes novads,

—

Limbažu novads,

—

Līvānu novads,

—

Lubānas novads,

—

Ludzas novads,

—

Madonas novads,

—

Mālpils novads,

—

Mārupes novads,

—

Mazsalacas novads,

—

Mērsraga novads,

—

Naukšēnu novads,

—

Neretas novads,

—

Ogres novads,

—

Olaines novads,

—

Ozolnieku novads,

—

Pārgaujas novads,

—

Pāvilostas novada Sakas pagasts, Pāvilostas pilsēta,

—

Pļaviņu novads,

—

Preiļu novads,

—

Priekules novads,

—

Priekuļu novads,

—

Raunas novads,

—

republikas pilsēta Daugavpils,

—

republikas pilsēta Jelgava,

—

republikas pilsēta Jēkabpils,

—

republikas pilsēta Jūrmala,

—

republikas pilsēta Rēzekne,

—

republikas pilsēta Valmiera,

—

Rēzeknes novads,

—

Riebiņu novads,

—

Rojas novads,

—

Ropažu novads,

—

Rucavas novada Dunikas pagasts,

—

Rugāju novads,

—

Rundāles novads,

—

Rūjienas novads,

—

Salacgrīvas novads,

—

Salas novads,

—

Salaspils novads,

—

Saldus novads,

—

Saulkrastu novads,

—

Sējas novads,

—

Siguldas novads,

—

Skrīveru novads,

—

Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes,

—

Smiltenes novads,

—

Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—

Strenču novads,

—

Talsu novads,

—

Tērvetes novads,

—

Tukuma novads,

—

Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106,

—

Valkas novads,

—

Varakļānu novads,

—

Vārkavas novads,

—

Vecpiebalgas novads,

—

Vecumnieku novads,

—

Ventspils novads,

—

Viesītes novads,

—

Viļakas novads,

—

Viļānu novads,

—

Zilupes novads.

5.   Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—

Alytaus miesto savivaldybė,

—

Alytaus rajono savivaldybė,

—

Anykščių rajono savivaldybė,

—

Akmenės rajono savivaldybė,

—

Birštono savivaldybė,

—

Biržų miesto savivaldybė,

—

Biržų rajono savivaldybė,

—

Druskininkų savivaldybė,

—

Elektrėnų savivaldybė,

—

Ignalinos rajono savivaldybė,

—

Jonavos rajono savivaldybė,

—

Joniškio rajono savivaldybė,

—

Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Raudonės, Šimkaičių, Skirsnemunės, Smalininkų, Veliuonos ir Viešvilės seniūnijos,

—

Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—

Kalvarijos savivaldybė,

—

Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Ežerėlio, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos, Užliedžių, Vilkijos, ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—

Kazlų rūdos savivaldybė,

—

Kelmės rajono savivaldybė,

—

Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Gudžiūnų, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių, Surviliškio, Šėtos, Truskavos, Vilainių ir Josvainių seniūnijos dalis į šiaurę ir rytus nuo kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—

Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—

Kupiškio rajono savivaldybė,

—

Kretingos rajono savivaldybė,

—

Lazdijų rajono savivaldybė,

—

Marijampolės savivaldybė,

—

Mažeikių rajono savivaldybė,

—

Molėtų rajono savivaldybė,

—

Pagėgių savivaldybė,

—

Pakruojo rajono savivaldybė,

—

Panevėžio rajono savivaldybė,

—

Panevėžio miesto savivaldybė,

—

Pasvalio rajono savivaldybė,

—

Radviliškio rajono savivaldybė,

—

Rietavo savivaldybė,

—

Prienų rajono savivaldybė,

—

Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio, Plungės miesto, Šateikių ir Kulių seniūnijos,

—

Raseinių rajono savivaldybė: Betygalos, Girkalnio, Kalnujų, Nemakščių, Pagojukų, Paliepių, Raseinių miesto, Raseinių, Šiluvos, Viduklės seniūnijos,

—

Rokiškio rajono savivaldybė,

—

Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Ylakių, Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo ir Skuodo miesto seniūnijos,

—

Šakių rajono savivaldybė,

—

Šalčininkų rajono savivaldybė,

—

Šiaulių miesto savivaldybė,

—

Šiaulių rajono savivaldybė,

—

Šilutės rajono savivaldybė,

—

Širvintų rajono savivaldybė,

—

Šilalės rajono savivaldybė,

—

Švenčionių rajono savivaldybė,

—

Tauragės rajono savivaldybė,

—

Telšių rajono savivaldybė,

—

Trakų rajono savivaldybė,

—

Ukmergės rajono savivaldybė,

—

Utenos rajono savivaldybė,

—

Varėnos rajono savivaldybė,

—

Vilniaus miesto savivaldybė,

—

Vilniaus rajono savivaldybė,

—

Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—

Visagino savivaldybė,

—

Zarasų rajono savivaldybė.

6.   Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Komárom-Esztergom megye: 250350, 250850, 250950, 251450, 251550, 251950, 252050, 252150, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

7.   Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

powiat elbląski,

powiat miejski Elbląg,

powiat gołdapski,

powiat piski,

powiat bartoszycki,

gminy Biskupiec, Jeziorany, Kolno, część gminy Olsztynek położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

powiat ostródzki,

powiat olecki,

powiat giżycki,

powiat braniewski,

powiat kętrzyński,

gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

gmina Nidzica i część gminy Kozłowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

powiat mrągowski,

gminy Lubawa, miasto Lubawa, Zalewo, miasto Iława i część gminy wiejskiej Iława położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno – Gulb, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Szymbark - Ząbrowo - Segnowy – Laseczno - Gulb biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

część gminy wiejskiej Nowe Miasto Lubawskie położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Lekarty, a następnie na północny -wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Lekarty – Nowy Dwór Bratiański biegnącą do północnej granicy gminy miejskiej Nowe Miasto Lubawskie oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 538, część gminy Grodziczno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 538 w powiecie nowomiejskim,

powiat węgorzewski,

część gminy Rybno położona na północ od linii kolejowej, część gminy wiejskiej Działdowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linie kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

w województwie podlaskim:

powiat bielski,

powiat grajewski,

powiat moniecki,

powiat sejneński,

gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

powiat miejski Łomża,

powiat siemiatycki,

powiat hajnowski,

gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

gminy Mały Potok i Stawiski w powiecie kolneńskim,

powiat białostocki,

powiat suwalski,

powiat miejski Suwałki,

powiat augustowski,

powiat sokólski,

powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

gminy Domanice, Korczew, Kotuń, Mordy, Paprotnia, Przesmyki, Siedlce, Skórzec, Wiśniew, Wodynie, Zbuczyn w powiecie siedleckim,

powiat miejski Siedlce,

gminy Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń w powiecie sokołowskim,

powiat łosicki,

powiat sochaczewski,

gminy Policzna, Przyłęk, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

powiat kozienicki,

gminy Chotcza i Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 w powiecie radomskim,

gminy Bodzanów, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

powiat nowodworski,

gminy Czerwińsk nad Wisłą, Naruszewo, Załuski w powiecie płońskim,

gminy: miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka w powiecie wołomińskim,

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na północ od drogi nr 1328W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą

od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

gminy Boguty – Pianki, Zaręby Kościelne, Nur i część gminy Małkinia Górna położona na południe od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

gminy Chlewiska i Szydłowiec w powiecie szydłowieckim,

gminy Cegłów, Dębe Wielkie, Halinów, Latowicz, Mińsk Mazowiecki i miasto Mińsk Mazowiecki, Mrozy, Siennica, miasto Sulejówek w powiecie mińskim,

powiat otwocki,

powiat warszawski zachodni,

powiat legionowski,

powiat piaseczyński,

powiat pruszkowski,

powiat grójecki,

powiat grodziski,

powiat żyrardowski,

powiat białobrzeski,

powiat przysuski,

powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

powiat bialski,

powiat miejski Biała Podlaska,

gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim,

gminy Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Markuszów, Nałęczów, Puławy z miastem Puławy, Wąwolnica i Żyrzyn w powiecie puławskim,

gminy Nowodwór, miasto Dęblin i część gminy Ryki położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową powiecie ryckim,

gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, Wojcieszków, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

powiat lubelski,

powiat miejski Lublin,

gminy Niedźwiada, Ostrówek, Ostrów Lubelski, Serniki, Uścimów i Lubartów z miastem Lubartów w powiecie lubartowskim,

powiat łęczyński,

powiat świdnicki,

gminy Fajsławice, Gorzków, Izbica, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Kraśniczyn, Łopiennik Górny, Siennica Różana i część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gminy Chełm, Ruda – Huta, Sawin, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Wierzbica, Żmudź, Dorohusk, Dubienka, Kamień, Leśniowice, Wojsławice w powiecie chełmskim,

powiat miejski Chełm,

powiat kraśnicki,

powiat opolski,

powiat parczewski,

powiat włodawski,

powiat radzyński,

powiat miejski Zamość,

gminy Sitno, Skierbieszów, Stary Zamość, Zamość w powiecie zamojskim

w województwie podkarpackim:

powiat stalowowolski,

gminy Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów, Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

część gminy Kamień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

gminy Grodzisko Dolne, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na południe od miasta Leżajsk oraz na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

gmina Jarocin, część gminy Harasiuki położona na północ od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

powiat tarnobrzeski,

część gminy wiejskiej Przeworsk położona na zachód od miasta Przeworsk i na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy oraz na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Mleczka w powiecie przeworskim,

w województwie pomorskim:

gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

część gminy Brody położona na zachód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

w województwie lubuskim:

powiat wschowski,

gmina Kostrzyn nad Odrą i część gminy Witnica położona na południowy zachód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce - Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

gminy Gubin z miastem Gubin, Maszewo i część gminy Bytnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

powiat słubicki,

gminy Słońsk, Sulęcin i Torzym w powiecie sulęcińskim,

gminy Bledzew i Międzyrzecz w powiecie międzyrzeckim,

gminy Kolsko, część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Nowogród Bobrzański, Trzebiechów, część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy, część gminy Sulechów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Kępsko - Buków biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Buków, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Buków – Miłkowo biegnącą od miejscowości Buków do północnej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

powiat żarski,

gminy Brzeźnica, Iłowa, Małomice, Szprotawa, Wymiarki, Żagań, miasto Żagań, miasto Gozdnica, część gminy Niegosławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

gmina Łagów, część gminy Lubrza położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2 i część gminy Świebodzin położona na północ od linii wyznaczonej przez autostradę A2w powiecie świebodzińskim,

w województwie dolnośląskim:

gmina Pęcław, część gminy Kotla położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

gminy Grębocice, Polkowice, część gminy Przemków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

gmina Gromadka, część gminy wiejskiej Bolesławiec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr A18 i 18, część gminy Osiecznica położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 18 w powiecie bolesławickim,

gmina Rudna w powiecie lubińskim,

część gminy Niechlów położona na południowy – zachód od linii wyznaczonej przez rzekę Barycz, część gminy Jemielno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 323 w powiecie górowskim,

w województwie wielkopolskim:

gminy Przemęt i Wolsztyn w powiecie wolsztyńskim,

gmina Wielichowo część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 i część gminy Rakoniewice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

gminy Wijewo, Włoszakowice, część gminy Lipno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5 w powiecie leszczyńskim,

część gminy Śmigiel położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S5, w powiecie kościańskim,

powiat obornicki,

część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim

gmina Suchy Las, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Rokietnica położona na północ i na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz w powiecie poznańskim,

gmina Pniewy, część gminy Duszniki położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Duszniki, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez ul. Niewierską oraz drogę biegnącą przez miejscowość Niewierz do zachodniej granicy gminy, część gminy Ostroróg położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 i 184 biegnące od granicy gminy do miejscowości Ostroróg, a następnie od miejscowości Ostroróg przez miejscowości Piaskowo – Rudki do południowej granicy gminy, część gminy Wronki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 182 i 186, część gminy Szamotuły położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 306 oraz na wschód od wschodniej granicy miasta Szamotuły i na północ od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na wschód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na wschód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

część gminy Sieraków położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Lutomek, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 186 w miejscowości Lutomek biegnącą do skrzyżowania z ul. Leśną w miejscowości Lutom i dalej na wschód od ul. Leśnej biegnącej do wschodniej granicy gminy, część gminy Kwilcz położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 186 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 24, następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 24 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 186 do skrzyżowania z drogą w miejscowości Pólko, i dalej na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od miejscowości Pólko przez miejscowość Wituchowo do południowej granicy gminy w powiecie międzychodzkim,

mina Malanów, część gminy Tuliszków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 biegnącej od wschodniej granicy gminy do miasta Turek, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 72 w mieście Turek do zachodniej granicy gminy w powiecie tureckim,

część gminy Rychwał położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Rychwał, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 biegnącą od skrzyżowania z drogę nr 25 w miejscowości Rychwał do wschodniej granicy gminy w powiecie konińskim,

gmina Mycielin, część gminy Stawiszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 25 biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zbiersk, a następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Zbiersk – Łyczyn – Petryki biegnącą od skrzyżowania z drogą nr 25 do południowej granicy gminy, część gminy Ceków- Kolonia położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Młynisko – Morawin - Janków w powiecie kaliskim,

w województwie łódzkim:

gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

gminy Cedynia, Mieszkowice, Moryń, część gminy Chojna położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 26 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Chojna, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 31 biegnącą od skrzyżowana z drogą nr 26 do południowej granicy gminy w powiecie gryfińskim.

8.   Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—

the whole district of Gelnica,

—

the whole district of Spišská Nová Ves,

—

the whole district of Levoča,

—

in the whole district of Michalovce,

—

the whole district of Košice-okolie,

—

the whole district of Rožnava,

—

the whole city of Košice,

—

the whole district of Sobrance,

—

the whole district of Vranov nad Topľou,

—

in the district of Humenné the whole municipalities of Hudcovce, Brekov, Jasenov, Ptičie, Chlmec, Porúbka, Hadžim nad Cirochou, Humenné, Kamenica nad Cirochou, Kamienka, Lieskovec, Modra nad Cirochou, Myslina, Valaškovce, Topoľovka, Závadka,

—

the whole district of Prešov,

—

in the whole district of Sabinov,

—

in the district of Svidník, the whole municipalities of Dukovce, Želmanovce, Kuková, Kalnište, Lužany pri Ondave, Lúčka, Giraltovce, Kračúnovce, Železník, Kobylince, Mičakovce,

—

the whole district of Bardejov,

—

the whole district of Stará Ľubovňa,

—

the whole district of Revúca,

—

the whole district of Rimavská Sobota,

—

in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities not included in part I

—

the whole district of Lučenec,

—

the whole district of Poltár

—

the whole district of Zvolen,

—

the whole district of Detva,

—

in the district of Krupina the whole municipalities of Senohrad, Horné Mladonice, Dolné Mladonice, Čekovce, Lackov,

—

In the district of Banska Bystica, the whole municipalites of Kremnička, Malachov, Badín, Vlkanová, Hronsek, Horná Mičiná, Dolná Mičiná, Môlča Oravce, Čačín, Čerín, Bečov, Sebedín, Dúbravica, Hrochoť, Poniky, Strelníky, Povrazník, Ľubietová, Brusno, Banská Bystrica,

—

the whole district of Brezno.

III OSA

1.   Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—

the whole region of Gabrovo,

—

the whole region of Lovech,

—

the whole region of Montana,

—

the Pleven region:

—

the whole municipality of Belene

—

the whole municipality of Gulyantzi

—

the whole municipality of Dolna Mitropolia

—

the whole municipality of Dolni Dabnik

—

the whole municipality of Iskar

—

the whole municipality of Knezha

—

the whole municipality of Nikopol

—

the whole municipality of Pordim

—

the whole municipality of Cherven bryag,

—

the Ruse region:

—

the whole municipality of Dve mogili,

—

the Shumen region:

—

the whole municipality of Veliki Preslav,

—

the whole municipality of Venetz,

—

the whole municipality of Varbitza,

—

the whole municipality of Kaolinovo,

—

the whole municipality of Novi pazar,

—

the whole municipality of Smyadovo,

—

the whole municipality of Hitrino,

—

the Silistra region:

—

the whole municipality of Alfatar,

—

the whole municipality of Glavnitza,

—

the whole municipality of Dulovo

—

the whole municipality of Kaynardzha,

—

the whole municipality of Tutrakan,

—

the Sliven region:

—

the whole municipality of Kotel,

—

the whole municipality of Nova Zagora,

—

the whole municipality of Tvarditza,

—

the Targovishte region:

—

the whole municipality of Antonovo,

—

the whole municipality of Omurtag,

—

the whole municipality of Opaka,

—

the Vidin region,

—

the whole municipality of Belogradchik,

—

the whole municipality of Boynitza,

—

the whole municipality of Bregovo,

—

the whole municipality of Gramada,

—

the whole municipality of Dimovo,

—

the whole municipality of Kula,

—

the whole municipality of Makresh,

—

the whole municipality of Novo selo,

—

the whole municipality of Ruzhintzi,

—

the whole municipality of Chuprene,

—

the Veliko Tarnovo region:

—

the whole municipality of Veliko Tarnovo,

—

the whole municipality of Gorna Oryahovitza,

—

the whole municipality of Elena,

—

the whole municipality of Zlataritza,

—

the whole municipality of Lyaskovetz,

—

the whole municipality of Pavlikeni,

—

the whole municipality of Polski Trambesh,

—

the whole municipality of Strazhitza,

—

the whole municipality of Suhindol,

—

the whole region of Vratza,

—

in Varna region:

—

the whole municipality of Avren,

—

the whole municipality of Beloslav,

—

the whole municipality of Byala,

—

the whole municipality of Dolni Chiflik,

—

the whole municipality of Devnya,

—

the whole municipality of Dalgopol,

—

the whole municipality of Provadia,

—

the whole municipality of Suvorovo,

—

the whole municipality of Varna,

—

the whole municipality of Vetrino,

—

in Burgas region:

—

the whole municipality of Burgas,

—

the whole municipality of Kameno,

—

the whole municipality of Malko Tarnovo,

—

the whole municipality of Primorsko,

—

the whole municipality of Sozopol,

—

the whole municipality of Sredets,

—

the whole municipality of Tsarevo,

—

the whole municipality of Sungurlare,

—

the whole municipality of Ruen,

—

the whole municipality of Aytos.

2.   Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

—

tutto il territorio della Sardegna.

3.   Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

—

Aizputes novada Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—

Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296,

—

Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta,

—

Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106.

4.   Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

—

Jurbarko rajono savivaldybė: Seredžiaus ir Juodaičių seniūnijos,

—

Kauno rajono savivaldybė: Čekiškės seniūnija, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—

Kėdainių rajono savivaldybė: Pernaravos seniūnija ir Josvainių seniūnijos pietvakarinė dalis tarp kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—

Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—

Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos ir Ariogalos miesto seniūnijos,

—

Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos.

5.   Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

gminy Barczewo, Gietrzwałd, Jonkowo, Dywity, Dobre Miasto, Purda, Stawiguda, Świątki, część gminy Olsztynek położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

powiat miejski Olsztyn,

w województwie mazowieckim:

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na południe od drogi nr 1328W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

gmina Kazanów w powiecie zwoleńskim,

gminy Ciepielów, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim,

w województwie lubelskim:

powiat tomaszowski,

gmina Białopole w powiecie chełmskim,

gmina Rudnik i część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

gminy Adamów, Grabowiec, Komarów – Osada, Krasnobród, Łabunie, Miączyn, Nielisz, Radecznica, Sułów, Szczebrzeszyn, Zwierzyniec w powiecie zamojskim,

powiat biłgorajski,

powiat hrubieszowski,

gminy Dzwola i Chrzanów w powiecie janowskim,

gmina Serokomla w powiecie łukowskim,

gminy Abramów, Kamionka, Michów, Firlej, Jeziorzany, Kock w powiecie lubartowskim,

gminy Kłoczew, Stężyca, Ułęż i część gminy Ryki położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie ryckim,

gmina Baranów w powiecie puławskim,

w województwie podkarpackim:

gminy Cieszanów, Horyniec – Zdrój, Narol i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim,

gminy Kuryłówka, Nowa Sarzyna, miasto Leżajsk, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na północ od miasta Leżajsk oraz część gminy wiejskiej Leżajsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

gminy Krzeszów, Rudnik nad Sanem, część gminy Harasiuki położona na południe od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

gminy Chłopice, Jarosław z miastem Jarosław, Laszki, Wiązownica, Pawłosiów, Radymno z miastem Radymno, w powiecie jarosławskim,

gmina Stubno w powiecie przemyskim,

część gminy Kamień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie rzeszowskim,

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, miasto Przeworsk, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na wschód od miasta Przeworsk i na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

w województwie lubuskim:

gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na wschód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

gminy Babimost, Czerwieńsk, Kargowa, Świdnica, Zabór, część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Kępsko - Buków biegnącą od zachodniej granicy gminy do miejscowości Buków, a następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Buków – Miłkowo biegnącą od miejscowości Buków do północnej granicy gminy w powiecie zielonogórskim,

część gminy Niegosławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

powiat miejski Zielona Góra,

gminy Skąpe, Szczaniec, Zbąszynek , część gminy Lubrza położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2 i część gminy Świebodzin położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę A2 w powiecie świebodzińskim,

gminy Bobrowice, Dąbie, Krosno Odrzańskie i część gminy Bytnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

część gminy Trzciel położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

w województwie wielkopolskim:

gmina Zbąszyń, część gminy Miedzichowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

gmina Siedlec w powiecie wolsztyńskim,

część gminy Rakoniewice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

w województwie dolnośląskim:

gminy Jerzmanowa, Żukowice, część gminy Kotla położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

gminy Gaworzyce, Radwanice i część gminy Przemków położona na północ od linii wyznaczonej prze drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

w województwie świętokrzyskim:

część gminy Brody położona na wschód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy w powiecie starachowickim.

6.   Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—

Zona orașului București,

—

Județul Constanța,

—

Județul Satu Mare,

—

Județul Tulcea,

—

Județul Bacău,

—

Județul Bihor,

—

Județul Bistrița Năsăud,

—

Județul Brăila,

—

Județul Buzău,

—

Județul Călărași,

—

Județul Dâmbovița,

—

Județul Galați,

—

Județul Giurgiu,

—

Județul Ialomița,

—

Județul Ilfov,

—

Județul Prahova,

—

Județul Sălaj,

—

Județul Suceava

—

Județul Vaslui,

—

Județul Vrancea,

—

Județul Teleorman,

—

Judeţul Mehedinţi,

—

Județul Gorj,

—

Județul Argeș,

—

Judeţul Olt,

—

Judeţul Dolj,

—

Județul Arad,

—

Județul Timiș,

—

Județul Covasna,

—

Județul Brașov,

—

Județul Botoșani,

—

Județul Vâlcea,

—

Județul Iași,

—

Județul Hunedoara,

—

Județul Alba,

—

Județul Sibiu,

—

Județul Caraș-Severin,

—

Județul Neamț,

—

Județul Harghita,

—

Județul Mureș,

—

Județul Cluj,

—

Județul Maramureş.

7.   Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—

the whole district of Trebišov.
“

DIREKTIIVID

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/110

KOMISJONI DIREKTIIV (EL) 2021/903,

3. juuni 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/48/EÜ seoses aniliini piirnormidega teatavates mänguasjades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta, (1) eriti selle artikli 46 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiiviga 2009/48/EÜ kehtestatakse teatavad nõuded keemilistele ainetele, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) alusel liigitatud kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste ainete hulka. Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liites sätestatakse selliste kemikaalide piirnormid, mida kasutatakse alla 36 kuu vanustele lastele mõeldud mänguasjades või muudes suhu panemiseks mõeldud mänguasjades.

(2)

Aniliin (CASi number 62–53-3) klassifitseeritakse määruse (EÜ) nr 1272/2008 alusel 2. kategooria kantserogeenseks ja 2. kategooria mutageenseks aineks (3). Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa III osa punkti 5 alapunkti a kohaselt võib 2. kategooria kantserogeene, näiteks aniliini, kasutada mänguasjades kontsentratsioonis, mis on võrdne määruses (EÜ) nr 1272/2008 neid aineid sisaldavate segude klassifitseerimiseks kehtestatud asjakohase kontsentratsiooniga või sellest väiksem, nimelt 1 %, (4) mis vastab väärtusele 10 000 mg/kg (edaspidi „sisalduse piirnorm“). Sama sisalduse piirnormi kohaldatakse 2. kategooria (5) mutageensete ainete suhtes.

(3)

Tervise- ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER) leidis oma 29. mai 2007. aasta arvamuses, et mänguasjad ei tohiks sisaldada kantserogeenseid, mutageenseid või reproduktiivtoksilisi ühendeid (6). Euroopa Liidu riskihindamise aruandes aniliini kohta (7) jõuti järeldusele, et tarbijate huvides on vaja piirata aniliini sisaldavate toodete kasutamisega seotud terviseriske. See järeldus põhineb murel, et „ainet sisaldavate toodete kasutamisel võib avalduda aine mutageensus ja kantserogeensus, kuna aniliin on liigitatud künniseta kantserogeenide hulka“. Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee märkis oma arvamuses ainete kasutamise piiramise kohta tätoveerimistindis ja püsimeigis, (8) et aniliini käsitatakse künniseta kantserogeenina. Seega võib aniliin põhjustada vähktõbe isegi kõige madalamal kokkupuutetasemel.

(4)

Komisjon on moodustanud mänguasjade ohutuse eksperdirühma, mis annab komisjonile nõu mänguasjade ohutust käsitlevate seadusandlike ettepanekute ja poliitikaalgatuste ettevalmistamisel. Selle allrühma (mänguasjades sisalduvate kemikaalide töörühm (kemikaalide allrühm)) ülesanne on anda mänguasjade ohutuse eksperdirühmale nõu keemiliste ainete asjus, mida mänguasjades võidakse kasutada.

(5)

Kemikaalide allrühma 18. veebruari 2015. aasta koosolekul (9) märkisid mitmed selle liikmed, et aniliini võib leida värvilisest mänguasjamaterjalist, näiteks tekstiilist või nahast, kui selle materjaliga tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (10) 10. liites sätestatud redutseeriva lõhustamise katse. Aniliini esinemist tekstiilides pärast redutseeriva lõhustamise katset kinnitas mänguasjade ohutuse eksperdirühma 8. juuni 2015. aasta koosoleku järelmeetmena Rootsis tehtud uuring (11). 23 tekstiiliproovist tuvastati aniliini ühes punases tekstiilis (4 % kõigist proovidest) kontsentratsiooniga 91 mg/kg. Aniliini esinemist rõivastes pärast redutseeriva lõhustamise katset kinnitas 153 prooviga uuring (12). 9 proovis (6 % kõikidest proovidest) oli aniliini sisaldus kuni 588 mg/kg. Saksa tarbijaajakirja kohaselt on pärast redutseerivat lõhustamist aniliini leitud ka näpuvärvides (13). Samuti märkis kemikaalide allrühm 2020. aasta mais komisjoniga toimunud kirjavahetuses, et näpuvärvides võib neis kasutatavate värvainete lisandina esineda ka vaba aniliini.

(6)

Mänguasjade ohutuse eksperdirühma 8. juuni 2015. aasta koosolekul esitas Saksamaa seisukoha, milles esitati aniliini toksikoloogiliste omaduste teaduslik hinnang (14). Selle hinnangu kohaselt põhjustab kehtiv aniliinisisalduse piirnorm ohtu nii selle aine süsteemse toime kui ka vähki põhjustavate omaduste tõttu. Kemikaalide allrühm jõudis oma 26. septembri 2017. aasta koosolekul (15) järeldusele, et mänguasjades sisalduva aniliini piirang peaks olema suunatud tekstiilist ja nahast mänguasjadele ja mänguasjaosadele ning näpuvärvidele, kuna praegu on liiga vähe teavet vajaduse kohta piirata aniliinisisaldust muudes mänguasjades või mänguasjamaterjalides peale tekstiilist ja nahast mänguasjade ja näpuvärvide. Allrühm märkis ka, et piirnorm peaks pärast redutseerivat lõhustamist olema 30 mg/kg. See väärtus on väikseim kontsentratsioon, mida redutseeriva lõhustamise katse abil on võimalik kindlalt tuvastada. Näpuvärvide puhul märkis allrühm, et vaba aniliini puhul tuleks kehtestada piirnorm 10 mg/kg, sest see on väikseim kontsentratsioon, mida on võimalik näpuvärvide puhul rutiinse kontrolli käigus usaldusväärselt määrata.

(7)

Mänguasjade ohutuse eksperdirühm vaatas 19. detsembri 2017. aasta koosolekul (16) läbi aniliini suhtes kehtestatavad piirnormid, milleks on tekstiilist ja nahast mänguasjamaterjalide puhul pärast redutseerivat lõhustamist 30 mg/kg; näpuvärvides sisalduva aniliini puhul pärast redutseerivat lõhustamist 30 mg/kg; ja näpuvärvides sisalduva vaba aniliini puhul 10 mg/kg, nagu kemikaalide allrühm on varem märkinud.

(8)

Vastavalt direktiivi 2009/48/EÜ artikli 46 lõikele 2 tuleb kõnealuse direktiivi C liites esitatud kemikaalide konkreetsete piirnormide vastuvõtmisel võtta arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1935/2004 (17) sätestatud toidu pakendamise nõudeid. Komisjoni määruse (EL) nr 10/2011 (18) (mis on erimeede määruse (EÜ) nr 1935/2004 artikli 5 tähenduses ja millega kehtestatakse erinõuded toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete tootmise ja turustamise kohta) artikli 11 lõikes 4 osutatud migratsiooni katsemeetodite aluseks olevad põhieeldused erinevad siiski põhieeldustest, mis on aluseks direktiivis 2009/48/EÜ sätestatud aniliinisisalduse piirnormidele teatavates mänguasjades. Lisaks ei ole võimalik võrrelda migratsiooni piirnorme sisalduse piirnormidega. Seetõttu ei ole kõnealuste järelduste põhjal võimalik võtta teatavates mänguasjades aniliinisisalduse piirnormide kehtestamisel arvesse toidu pakendamise nõudeid.

(9)

Võttes arvesse aniliini klassifitseerimist kantserogeenseks, mutageenseks või reproduktiivset funktsiooni kahjustavaks aineks, Euroopa Liidu riskihindamise aruannet aniliini kohta, riskihindamise komitee ja SCHERi arvamust, mänguasjade ohutuse eksperdirühma ja selle kemikaalide allrühma arvamusi ning uuringuid aniliini esinemise kohta tekstiilis, tuleb aniliini piirnormiks tekstiilist mänguasjamaterjalis ja nahast mänguasjamaterjalis kehtestada 30 mg/kg pärast redutseerivat lõhustamist ja aniliini piirnormiks näpuvärvides 10 mg/kg vaba aniliinina ja 30 mg/kg pärast redutseerivat lõhustamist.

(10)

Direktiivi 2009/48/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(11)

Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas mänguasjaohutuse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/48/EÜ II lisa C liitesse lisatakse järgmine kanne:

Aine

CASi nr

Piirnorm

„Aniliin

62-53-3

30 mg/kg

pärast redutseerivat lõhustamist tekstiilist ja nahast mänguasjamaterjalis

10 mg/kg

vaba aniliinina näpuvärvides

30 mg/kg

pärast redutseerivat lõhustamist näpuvärvides“

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 4. detsembriks 2022. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 5. detsembrist 2022.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 3. juuni 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)  ELT L 170, 30.6.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa tabel 3.

(4)  Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabel 3.6.2.

(5)  Määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa tabel 3.5.2.

(6)  Tervise ja keskkonnariskide teaduskomitee (SCHER), Euroopa Standardikomitee vastus toksilisuse, ökotoksilisuse ja keskkonna teaduskomitee arvamusele hinnangu kohta, mis käsitleb Euroopa Standardikomitee aruannet mänguasjades sisalduvate orgaaniliste kemikaalide riskihindamise kohta. Vastu võetud 29. mail 2007.

http://ec.europa.eu/health/archive/ph_risk/committees/04_scher/docs/scher_o_056.pdf

(7)  Euroopa Kemikaalide Büroo, Tervishoiu ja Tarbijakaitse Instituut, 2004. EUR 21092 EN. punkt 5.2.1.2, lk 180.

https://echa.europa.eu/documents/10162/6434698/orats_final_rar_aniline_en.pdf/0abd36ad-53de-4b0f-b258-10cf90f90493

(8)  Riskihindamise komitee, sotsiaal-majandusliku analüüsi komitee, arvamus XV lisa toimiku kohta, milles tehakse ettepanek piirata ainete kasutamist tätoveerimistindis ja püsimeigis. Vastu võetud 20. novembril 2018. 2. liide, punkt 2, lk 90.

https://echa.europa.eu/documents/10162/2b4533af-f717-4bff-939b-2320fb43b462

(9)  Vt komisjoni eksperdirühmade register, mänguasjade ohutuse eksperdirühm (E01360).

https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=20916&no=1

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(11)  Kemikaalide allrühma koosolekudokument: EXP/WG/2015/027/Ann1, Aniline from azodye cleavage, Results from Sweden.

(12)  Brüschweiler et al., Identification of non-regulated aromatic amines of toxicological concern which can be cleaved from azo dyes used in clothing textiles, Regulatory Toxicology and Pharmacology 69 (2014) 263–272. Tsiteeritud dokumendis: ANEC – Position paper on aniline. Aprill 2016 Esitatud kemikaalide allrühma 1. juuni 2016. aasta koosolekul (EXP/WG/2016/027).

(13)  Ökotest 2/2015, lk 69.

(14)  EXP/2015/029/rev1.

(15)  Vt komisjoni eksperdirühmade register, mänguasjade ohutuse eksperdirühm (E01360).

http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupMeeting&meetingId=4151.

(16)  Komisjoni eksperdirühmade register, mänguasjade ohutuse eksperdirühm (E01360), vahekaart „Koosolekud“.

http://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupMeeting&meetingId=1485.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(18)  Komisjoni 14. jaanuari 2011. aasta määrus (EL) nr 10/2011 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud plastmaterjalide ja -esemete kohta (ELT L 12, 15.1.2011, lk 1).

OTSUSED

4.6.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 197/114

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/904,

3. juuni 2021,

millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP

Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (*) (EULEX KOSOVO)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP (1).

(2)

Nõukogu võttis 11. juunil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/792, (2) millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP ning pikendatakse missiooni kuni 14. juunini 2021.

(3)

EULEX Kosovo strateegilise läbivaatamisega seoses leppis poliitika- ja julgeolekukomitee kokku, et missiooni tuleks pikendada kuni 14. juunini 2023 ja et ELi vahendusel toimuvasse dialoogi operatiivtoe pakkumise ülesanne tuleks üle anda Euroopa Liidu büroole Kosovos 31. detsembriks 2022.

(4)

Ükski käesoleva otsuse säte ei piira EULEX KOSOVO raames kohtumenetlustes tegutsevate kohtunike ja prokuröride sõltumatust ja autonoomsust.

(5)

Tulenevalt liikmesriigis üleviidud kohtumenetluste toetamisega seotud EULEX KOSOVO tegevuse eripärast on asjakohane määrata käesolevas otsuses kindlaks üleviidud kohtumenetluste toetuseks kavandatav summa ning näha ette selle eelarveosa täitmine toetuse vormis.

(6)

Ühismeedet 2008/124/ÜVJP tuleks vastavalt muuta.

(7)

Missiooni EULEX KOSOVO viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühismeedet 2008/124/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 3 lisatakse järgmine lause:

„ELi vahendusel toimuvasse dialoogi operatiivtoe pakkumise ülesanne antakse üle Euroopa Liidu büroole Kosovos 31. detsembriks 2022.“

2)

Artiklit 16 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikesse 1 lisatakse järgmised lõigud:

„EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. juunist 2021 kuni 14. juunini 2023 ette nähtud lähtesumma on 173 693 683 eurot. Sellest summast on EULEX KOSOVO kulude katmiseks missiooni volituste täitmisel Kosovos ette nähtud summa 57 900 000 eurot ning liikmesriigis üleviidud kohtumenetluste toetuse kulude katmiseks ette nähtud summa 115 793 683 eurot.

Komisjon allkirjastab üleviidud kohtumenetluste haldamise eest vastutava registri nimel tegutseva registripidajaga toetuslepingu 115 793 683 euro suuruse summa kohta. Toetuslepingule kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (*1) määruse (EL, Euratom) 2018/1046 toetusi käsitlevaid sätteid.

EULEX KOSOVO-le järgnevaks ajavahemikuks määratava lähtesumma kohta teeb otsuse nõukogu.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/El ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).“;"

b)

lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.   EULEX KOSOVO vastutab missiooni eelarve täitmise eest, välja arvatud lõikes 1 osutatud summade osas, mis on seotud liikmesriigis üleviidud kohtumenetluste toetamisega. Sel eesmärgil sõlmib EULEX KOSOVO komisjoniga lepingu.“

3)

Artikli 20 teise lõigu esimene lause asendatakse järgmisega:

„See kaotab kehtivuse 14. juunil 2023.“

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Luxembourg, 3. juuni 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

P. N. SANTOS

(*)  Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(1)  Nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeede 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO (ELT L 42, 16.2.2008, lk 92).

(2)  Nõukogu 11. juuni 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/792, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (ELT L 193, 17.6.2020, lk 9).