(1)

Poliitika- ja julgeolekukomitee on otsuse 2014/486/ÜVJP kohaselt volitatud kooskõlas aluslepingu artikliga 38 võtma vastu asjakohaseid otsuseid Ukraina tsiviiljulgeoleku sektori reformiks loodud Euroopa Liidu nõuandemissiooni (edaspidi „EUAM Ukraine“) poliitiliseks kontrollimiseks ja strateegiliseks juhtimiseks, sealhulgas võtma vastu otsuse missiooni juhi ametisse nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 4. juunil 2019 vastu otsuse (ÜVJP) 2019/992, (2) millega nimetatakse Antti HARTIKAINEN missiooni juhiks ajavahemikuks 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.

(3)

Nõukogu võttis 8. juunil 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/754, (3) millega pikendati ametisse nimetatud Antti HARTIKAINENI EUAM Ukraine missiooni juhi volituse kestust kuni 31. maini 2021.

(4)

Nõukogu võttis 20. mail 2021. aastal vastu otsuse (ÜVJP) 2021/813, (4) millega pikendati EUAM Ukraine missiooni kestust kuni 31. maini 2024.

(5)

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on teinud ettepaneku pikendada Antti HARTIKAINENI volitusi missiooni EUAM Ukraine juhina 1. juunist 2021 kuni 31. maini 2022,

(1)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/638 (2) on kehtestatud erakorralised meetmed, et hoida ära kahjuliku organismi Spodoptera frugiperda (Smith) (edaspidi „määratletud organism“) liitu sissetoomine ja seal levimine.

(2)

Määratletud organism on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/2072 (3) II lisa A osas loetletud kui taimekahjustaja, mida liidu territooriumil teadaolevalt ei esine. See on ka loetletud prioriteetse taimekahjustajana komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/1702 (4) lisas.

(3)

Pärast rakendusotsuse (EL) 2018/638 vastuvõtmist on määratletud organism jätkuvalt kiiresti levinud kogu maailmas ja liidu territooriumi suunas ning see toob kaasa vajaduse rakendada valvsust ja võtta erimeetmeid kõnealuses otsuses sätestatud territooriumiuuringute jaoks.

(4)

Lisaks avastatakse määratletud organismi imporditud kaupadel endiselt palju ning taimeliigid, millel kõnealust taimekahjustajat avastatakse, on erinevad. Seepärast tuleb täiendavalt hinnata määratletud organismi põhjustatud taimetervisega seotud riske.

(5)

Seetõttu on oluline pikendada rakendusotsuses (EL) 2018/638 sätestatud meetmeid, et tagada liidu territooriumi jätkuv kaitse määratletud organismi sissetoomise ja levimise eest.

(6)

Seega tuleks rakendusotsuse (EL) 2018/638 kehtivusaega pikendada kuni 30. juunini 2023, et seda oleks võimalik enne nimetatud kuupäeva läbi vaadata.

(7)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2018/638 vastavalt muuta.

(8)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks Ühendkuningriigi esitatud raamatupidamise aastaaruannete põhjal, millele on lisatud raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalik teave, raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitlev auditiarvamus ning sertifitseerimisasutuste koostatud aruanded, ning tegema seda enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduslik eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. 2020. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 11 lõike 1 kohaselt arvesse võtta liikmesriikide poolt ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2019 kuni 15. oktoobrini 2020 kantud kulusid.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 esimese lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kehtestamiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed artikli 33 lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest. Komisjon peab lahutama kõnealuse summa sellisest kuumaksest või liitma summa sellisele kuumaksele, mis on seotud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsusele järgneval teisel kuul tekkinud kuludega.

(4)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused liikmesriikidele.

(5)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(6)

Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja seepärast ei saa nende raamatupidamisarvestusi käesoleva otsusega heaks kiita.

(7)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (3) artikli 5 lõikele 5 tuleb raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses võtta arvesse augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtajaületamisi. Osa kuludest, mis teatavad liikmesriigid nendel 2020. aasta kuudel deklareerisid, kanti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised.

(8)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2020. eelarveaasta igakuiseid makseid või need peatanud, kuna rahastamismääradest või maksetähtaegadest ei ole kinni peetud või on kontrollisüsteemis avastatud puudusi. Komisjon peaks võtma käesolevas otsuses arvesse selliseid vähendatud või väljamaksmiseks peatatud summasid, et vältida võimalikke ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid või selliste summade hüvitamist, mille suhtes võidakse hiljem teha finantskorrektsioon. Kõnealuseid summasid võib vajaduse korral uurida vastavuse kontrolli käigus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

(9)

Komisjon on juba vähendanud 2020. eelarveaasta asjakohaseid igakuiseid makseid summade võrra, mis makstakse tagasi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) vastavalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustele ning vastavuse kontrolli otsustele, mille komisjon on teinud 2020. eelarveaasta kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 51 ja 52. Kõiki selliseid summasid võetakse käesolevas otsuses arvesse.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt saadetavale raamatupidamise aastaaruandele kinnitatud tabeli, milles on summad, mida neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(11)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse finantstagajärjed, mis tulenevad õigusnormide rikkumisega seotud tagasinõudmata jätmisest, 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga iv. Seepärast ei pea asjaomased liikmesriigid neid summasid katma ja seega kaetakse need liidu eelarvest.

(12)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega,

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks Ühendkuningriigi esitatud raamatupidamise aastaaruannete põhjal, millele on lisatud raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalik teave, raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitlev auditiarvamus ning sertifitseerimisasutuste koostatud aruanded, ning tegema seda enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduslik eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. 2020. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel tuleks komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 11 lõike 1 kohaselt arvesse võtta Ühendkuningriigi poolt ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2019 kuni 15. oktoobrini 2020 kantud kulusid.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 esimese lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt Ühendkuningriigilt tagasi nõutavate või Ühendkuningriigile makstavate summade kehtestamiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud kuumaksed artikli 33 lõike 1 kohaselt sama aasta kohta kinnitatud kuludest.

(4)

Komisjon on kontrollinud Ühendkuningriigi esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused Ühendkuningriigile.

(5)

Ühendkuningriigi makseasutuste „Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs“, „The Scottish Government Rural Payments and Inspections Directorate“, „Welsh Government“ ja „Rural Payments Agency“ raamatupidamise aastaaruanded ja nendele lisatud dokumendid võimaldavad komisjonil teha otsuse esitatud raamatupidamise aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(6)

Vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (3) artikli 5 lõikele 5 tuleb raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses võtta arvesse augustis, septembris ja oktoobris toimunud tähtajaületamisi. Osa kuludest, mis Ühendkuningriik nendel 2020. aasta kuudel deklareeris, kanti pärast ettenähtud tähtaegu. Käesolevas otsuses tuleks seetõttu kindlaks määrata vajalikud vähendamised.

(7)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2020. eelarveaasta igakuiseid makseid või need peatanud, kuna rahastamismääradest või maksetähtaegadest ei ole kinni peetud või on kontrollisüsteemis avastatud puudusi. Komisjon peaks võtma käesolevas otsuses arvesse selliseid vähendatud või väljamaksmiseks peatatud summasid, et vältida võimalikke ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid või selliste summade hüvitamist, mille suhtes võidakse hiljem teha finantskorrektsioon. Kõnealuseid summasid võib vajaduse korral uurida vastavuse kontrolli käigus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

(8)

Komisjon on juba vähendanud 2020. eelarveaasta asjakohaseid igakuiseid makseid summade võrra, mis makstakse tagasi Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondile (EAGF) vastavalt raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsustele ning vastavuse kontrolli otsustele, mille komisjon on teinud 2020. eelarveaasta kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1306/2013 artiklitega 51 ja 52. Kõiki selliseid summasid võetakse käesolevas otsuses arvesse.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma Ühendkuningriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub riigi kohtu kaudu. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 4 kohaselt peab Ühendkuningriik lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt saadetavale raamatupidamise aastaaruandele kinnitatud tabeli, milles on summad, mida Ühendkuningriigil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse Ühendkuningriigi kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida Ühendkuningriik peab kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Ühendkuningriigi täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võib Ühendkuningriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on riigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub riigi kohtu kaudu, kaetakse finantstagajärjed, mis tulenevad õigusnormide rikkumisega seotud tagasi nõudmata jätmisest, 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul Ühendkuningriik otsustas tagasinõudemenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga iv. Seepärast ei peaks Ühendkuningriik neid summasid katma ja need kaetakse seega liidu eelarvest.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega.

(12)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1769 (4) on sätestatud summad, mis tuleb liikmesriikidele 2020. eelarveaasta finantsdistsipliini kohaldamise raames 2021. eelarveaastal tagasi maksta. Selliseid tagasimakseid rahastatakse EAGFi assigneeringutest, mis on 2020. eelarveaastast üle kantud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (5) artiklile 12. Võttes arvesse väljaastumislepingu artikli 135 lõiget 1 ja asjaolu, et ülekantud summad tehakse 2021. aasta eelarves kättesaadavaks, ei ole rakendusmääruses (EL) 2020/1769 Ühendkuningriigi jaoks konkreetset summat kindlaks määratud. Kuna aga assigneeringud kanti üle 2020. eelarveaastast, mil Ühendkuningriik panustas endiselt liidu eelarve täitmisse ja osales selles, on asjakohane tagasi maksta Ühendkuningriigi osa 2020. eelarveaasta finantsdistsipliinist summas 41 383 278 eurot. Seepärast tuleks kõnealune summa lisada käesolevasse otsusesse,

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks Ühendkuningriigi esitatud raamatupidamise aastaaruannete põhjal, millele on lisatud raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalik teave, raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitlev auditiarvamus ning sertifitseerimisasutuste koostatud aruanded, ning ta peab seda tegema enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduslik eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Selleks et viia vastavusse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude võrdlusperioodid, tuleks 2020. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel võtta vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 11 lõikele 1 arvesse Ühendkuningriigi poolt ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2019 kuni 15. oktoobrini 2020 kantud kulusid.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 teise lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt Ühendkuningriigilt tagasi nõutavate või Ühendkuningriigile makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud vahemaksed sama aasta kohta artikli 33 lõike 1 kohaselt kinnitatud kuludest. Komisjon peab lahutama selle summa järgmisest vahemaksest või liitma selle järgmisele vahemaksele.

(4)

Komisjon on kontrollinud Ühendkuningriigi esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused Ühendkuningriigile.

(5)

Ühendkuningriigi makseasutuste „Department of Agriculture, Environment and Rural Affairs“, „The Scottish Government Rural Payments and Inspections Directorate“, „Welsh Government“ ja „Rural Payments Agency“ puhul võib komisjon teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(6)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 3 esimese lõigu punkti b kohaselt ei tohi vahemaksete tegemisel ületada programmiga kaetud perioodi tarbeks ette nähtud EAFRD osaluse kogusummat. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 23 lõikega 2 on ette nähtud, et kui kuludeklaratsioonide kogusumma ületab maaelu arengu programmi jaoks kavandatud kogusumma, on makstava summa ülemmääraks programmi jaoks kavandatud summa, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kohaldamist. Ülemmäära ületava summa hüvitab komisjon hiljem pärast muudetud rahastamiskava vastuvõtmist või programmitöö perioodi lõppedes.

(7)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 neljandale lõigule kohaldatakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud maaelu arengu meetmete maksetähtaegu käsitlevaid eeskirju alates 2019. taotlusaastast. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (3) artikli 5a kohaselt arvutatud vähendamiste suhtes, mis tulenevad kõige hilisemate maksetähtaegade eiramisest, kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 40 ja 41 sätestatud menetlust, ning neid võetakse käesolevas otsuses 2020. eelarveaasta puhul arvesse. Kõnealuseid vähendamisi võib vajaduse korral uurida vastavuse kontrolli käigus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

(8)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma Ühendkuningriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub riigi kohtu kaudu. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 4 peab Ühendkuningriik lisama komisjonile rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt esitatavasse raamatupidamise aastaaruandesse kinnitatud tabeli summadega, mis tal määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse Ühendkuningriigi kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida Ühendkuningriik peab kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Ühendkuningriigi täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(9)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võib Ühendkuningriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase riigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast tagasinõudetaotluse kuupäeva või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub riigi kohtu kaudu, kaetakse finantstagajärjed, mis tulenevad tagasinõudmata jätmisest, 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul Ühendkuningriik otsustas tagasinõudemenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga iv. Seepärast ei peaks Ühendkuningriik neid summasid katma ja need tuleb seega katta liidu eelarvest.

(10)

Käesolevas otsuses tuleks arvesse võtta ka summasid, mis tuleb alles nõuda Ühendkuningriigilt tagasi määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt seoses EAFRD programmitöö perioodiga 2007–2013.

(11)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega,

(1)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt peab komisjon kontrollima kõnealuse määruse artiklis 7 osutatud makseasutuste raamatupidamisarvestust ja kiitma selle heaks liikmesriikide esitatud raamatupidamise aastaaruannete põhjal, millele on lisatud raamatupidamisarvestuse kontrollimiseks ja heakskiitmiseks vajalik teave, raamatupidamisaruannete täielikkust, täpsust ja õigsust käsitlev auditiarvamus ning sertifitseerimisasutuste koostatud aruanded, ning ta peab seda tegema enne asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 31. maid.

(2)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 39 algab põllumajanduslik eelarveaasta 16. oktoobril aastal N – 1 ja lõpeb 15. oktoobril aastal N. Selleks et viia vastavusse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) kulude võrdlusperioodid, tuleks 2020. eelarveaasta raamatupidamisarvestuse kontrollimisel ja heakskiitmisel võtta vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 (2) artikli 11 lõikele 1 arvesse liikmesriikide poolt ajavahemikul alates 16. oktoobrist 2019 kuni 15. oktoobrini 2020 kantud kulusid.

(3)

Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 33 lõike 2 teise lõiguga on ette nähtud, et kõnealuse määruse artikli 33 lõikes 1 osutatud raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuse kohaselt liikmesriikidelt tagasi nõutavate või liikmesriikidele makstavate summade kindlaksmääramiseks lahutatakse asjaomasel eelarveaastal tehtud vahemaksed sama aasta kohta artikli 33 lõike 1 kohaselt kinnitatud kuludest. Komisjon peab lahutama selle summa järgmisest vahemaksest või liitma selle järgmisele vahemaksele.

(4)

Komisjon on kontrollinud liikmesriikide esitatud teavet ning edastanud kontrolli tulemused ja vajalikud muudatused liikmesriikidele.

(5)

Teatavate makseasutuste puhul võib komisjon teha raamatupidamise aastaaruannete ja nende lisadokumentide kontrolli põhjal otsuse esitatud aastaaruannete täielikkuse, täpsuse ja õigsuse kohta.

(6)

Teatavate teiste makseasutuste esitatud teave vajab täiendavat uurimist ja seepärast ei saa nende raamatupidamisarvestusi käesoleva otsusega heaks kiita.

(7)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (3) artiklile 83 võib määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 5 kohase vahemaksetähtaja edasi lükata kuni kuueks kuuks, et teha täiendav kontrollimine, kui saadakse teavet, mille kohaselt on maksetaotluses sisalduvad kulud seotud õigusnormide rikkumisega, millel on rängad rahalised tagajärjed. Käesoleva otsuse vastuvõtmisel peaks komisjon neid peatatud summasid arvesse võtma, et vältida mis tahes ebakohaseid või valel ajal tehtud makseid.

(8)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 41 juba vähendanud teatavaid 2020. eelarveaasta vahemakseid või need peatanud tulenevalt kuludest, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega. Komisjon peaks käesolevas otsuses määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 41 alusel vähendatud või peatatud summasid arvesse võtma, et vältida mis tahes alusetuid või valel ajal tehtud makseid või eraldatud hüvitisi, mille suhtes hiljem võidakse teha finantskorrektsioon.

(9)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 36 lõike 3 esimese lõigu punkti b kohaselt ei tohi vahemaksete tegemisel ületada programmiga kaetud perioodi tarbeks ette nähtud EAFRD osaluse kogusummat. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 23 lõikega 2 on ette nähtud, et kui kuludeklaratsioonide kogusumma ületab maaelu arengu programmi jaoks kavandatud kogusumma, on makstava summa ülemmääraks programmi jaoks kavandatud summa, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 34 lõikes 2 sätestatud ülemmäära kohaldamist. Ülemmäära ületava summa hüvitab komisjon hiljem pärast muudetud rahastamiskava vastuvõtmist või programmitöö perioodi lõppedes.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõike 1 neljandale lõigule kohaldatakse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud maaelu arengu meetmete maksetähtaegu käsitlevaid eeskirju alates 2019. taotlusaastast. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 907/2014 (4) artikli 5a kohaselt arvutatud vähendamiste suhtes, mis tulenevad kõige hilisemate maksetähtaegade eiramisest, kohaldatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklites 40 ja 41 sätestatud menetlust, ning neid võetakse käesolevas otsuses 2020. eelarveaasta puhul arvesse. Kõnealuseid vähendamisi võib vajaduse korral uurida vastavuse kontrolli käigus vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 52.

(11)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 2 peaks õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmise puudumise finantstagajärgedest 50 % katma asjaomane liikmesriik, kui tagasinõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates tagasinõudetaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu. Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 4 peavad liikmesriigid rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 artikli 29 kohaselt lisama komisjonile esitatavasse raamatupidamise aastaaruandesse kinnitatud tabeli summadega, mis neil määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaselt tasuda tuleb. Õigusnormid, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust anda aru tagasinõutavatest summadest, on sätestatud rakendusmääruses (EL) nr 908/2014. Rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 II lisas on esitatud näidistabel, mida liikmesriigid peavad kasutama tagasinõutavatest summadest teatamisel. Liikmesriikide täidetud tabelite alusel peaks komisjon otsustama, millised on finantstagajärjed, kui õigusnormide rikkumisest tingitud tagasinõudmist ei ole toimunud vastavalt nelja või kaheksa aasta jooksul.

(12)

Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikele 3 võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel otsustada tagasinõudemenetlust mitte alustada. Sellise otsuse võib teha vaid juhul, kui juba kantud ja tõenäoliselt kantavad kulud on suuremad kui tagasinõutav summa või kui tagasinõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või õigusnormide rikkumise eest juriidiliselt vastutavad isikud on asjaomase liikmesriigi õigusaktide kohaselt tunnistatud maksejõuetuks. Kui kõnealune otsus on tehtud nelja aasta jooksul pärast tagasinõudetaotluse kuupäeva või kaheksa aasta jooksul juhul, kui tagasinõudmine toimub liikmesriigi kohtu kaudu, kaetakse finantstagajärjed, mis tulenevad tagasi nõudmata jätmisest, 100 % liidu eelarvest. Summad, mille puhul liikmesriik otsustas tagasinõudmismenetlust mitte alustada, ja tema otsuse põhjendused esitatakse koondaruandes, millele on osutatud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõikes 4 koostoimes selle määruse artikli 102 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktiga iv. Seepärast ei pea asjaomased liikmesriigid neid summasid katma ja need kaetakse liidu eelarvest.

(13)

Käesolevas otsuses tuleks arvesse võtta ka summasid, mis tuleb alles nõuda liikmesriikidelt tagasi määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 54 lõike 2 kohaldamisest tulenevalt seoses EAFRD programmitöö perioodiga 2007–2013.

(14)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 51 kohaselt ei piira käesolev otsus komisjoni edasiste otsuste tegemist, et jätta liidupoolsest rahastamisest välja kulud, mis ei ole kantud kooskõlas liidu õigusnormidega,

(1)

Komisjoni rakendusotsus C(2021) 2502 (final), 14. aprill 2021, millega kehtestatakse nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 alusel laenuvõtmistehingute haldamiseks ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 (1) artikli 15 kohaselt antud laenudega seotud laenuandmistehinguteks vajalik kord, näeb muu hulgas ette COVID-19 kriisist taastumise algatuste rahastamiseks vastu võetud ning liidu majanduse rohe- ja digipööret soodustava taasterahastu „NextGenerationEU“ raames tehtavate laenuvõtmistehingute haldamist.

(2)

EKP nõukogu leiab, et rakendusotsuse C(2021) 2502 (final) artikli 13 lõike 2 kohaselt Euroopa Keskpangas (EKP) sihtotstarbelisel kontol hoitav usaldatavusnõuete kohane rahavaru tuleks vabastada negatiivsetest intressimääradest.

(3)

Rakendusotsuse C(2021) 2502 (final) artikli 22 kohaselt ei rakendata taasterahastu „NextGenerationEU“ laenuvõtmis-, võlahaldus- ja laenuandmistehinguid enne nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 jõustumise kuupäeva. Kuna taasterahastu „NextGenerationEU“ laenuvõtmis-, võlahaldus- ja laenuandmistehingud peaksid algama 2021. aasta juunis, on selliseks rakendamiseks vaja ette valmistada EKP õigusraamistik ning seepärast on asjakohane muuta otsust (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) enne nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 jõustumise kuupäeva, et näha ette asjaomased vabastused. Seega peab käesolev otsus jõustuma viivitamata.

(4)

Seetõttu tuleb otsust (EL) 2019/1743 (EKP/2019/31) vastavalt muuta,