28.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 188/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/847,

20. mai 2021,

millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1286/2013

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 197,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Programm „Fiscalis 2020“, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2013 (3) ning mida komisjon rakendab koostöös liikmesriikide ja assotsieerunud riikidega, ning samuti sellele eelnenud programmid on aidanud maksuhaldurite koostööd liidus märkimisväärselt lihtsamaks ja tõhusamaks muuta. Nendes programmides osalevate riikide maksuhaldurid on tunnistanud programmide lisaväärtust, sealhulgas liikmesriikide ja maksumaksjate finants- ja majandushuvide kaitsmisel. Järgmisel kümnendil eelseisvaid probleeme saab lahendada ainult siis, kui liikmesriigid vaatavad oma haldusterritooriumi piiridest kaugemale ja teevad oma partneritega tihedat koostööd.

(2)

Programmiga „Fiscalis 2020“ loodi liikmesriikidele kõnealuse koostöö arendamiseks liidu raamistik. Kõnealune raamistik on kulutõhusam sellest, kui iga liikmesriik peaks sisse seadma kahe- või mitmepoolsed eraldi koostööraamistikud. Seetõttu on asjakohane tagada, et programmi „Fiscalis 2020“ jätkamiseks luuakse samas valdkonnas uus programm – „Fiscalis“ (edaspidi „programm“).

(3)

Luues meetmetele raamistiku, mis toetab siseturgu, edendab liidu konkurentsivõimet ning kaitseb liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, peaks programm aitama toetada maksupoliitikat ning liidu maksuõiguse rakendamist; hoida ära maksupettusi, maksudest kõrvalehoidmist, agressiivset maksuplaneerimist ja topeltmaksuvabastust ning nende vastu võidelda; vältida ja vähendada piiriüleste tehingute puhul üksikisikute ja ettevõtjate tarbetut halduskoormust; toetada õiglasemaid ja tõhusamaid maksusüsteeme; saavutada siseturu täielik potentsiaal ja edendada ausat konkurentsi liidus; toetada ühist liidu lähenemisviisi rahvusvahelistel foorumitel ning toetada maksuhaldurite haldussuutlikkuse arendamist, sealhulgas aruandlus- ja auditeerimismeetodite ajakohastamise kaudu; samuti toetada maksuhaldurite töötajate koolitamist selles valdkonnas.

(4)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmi rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimiste, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (4) punkti 18 tähenduses.

(5)

Et toetada kolmandate riikide ühinemist ja assotsieerumist, peaks programmis saama teatavate tingimuste täitmise korral osaleda ka ühinevad riigid, kandidaatriigid, potentsiaalsed kandidaatriigid ja Euroopa naabruspoliitika partnerriigid. Programm võiks olla avatud ka muudele kolmandatele riikidele vastavalt tingimustele, mis on sätestatud liidu ja kõnealuste riikide vahelistes erilepingutes, millega reguleeritakse nende osalemist liidu programmis.

(6)

Käesoleva programmi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (5) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarvetagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(7)

Programmi „Fiscalis 2020“ raames võetud meetmed on osutunud asjakohaseks ja need tuleks seepärast säilitada. Et programmi saaks lihtsamini ja paindlikumalt ellu viia ja selle eesmärke oleks niimoodi parem saavutada, tuleks meetmed kindlaks määrata ainult üldiste kategooriatena ning esitada loetelu konkreetseid tegevusi illustreerivatest näidetest, nagu koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused, sealhulgas vajaduse korral viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine haldusuurimistes, projektipõhine struktureeritud koostöö, sealhulgas vajaduse korral ühisauditid, ja IT-suutlikkuse arendamine, sealhulgas asjakohasel juhul maksuhaldurite juurdepääs omavahel ühendatud registritele. Kui see on kohane, peaks meetmete eesmärk olema ka käsitleda prioriteetseid teemasid, et saavutada programmi eesmärgid. Koostöö ja suutlikkuse arendamise kaudu peaks programm ühtlasi edendama ja toetama uuendusi kasutusele võtma ja võimendama, et veelgi suurendada suutlikkust maksunduse põhiprioriteetide saavutamisel.

(8)

Võttes arvesse maksumaksjate üha suurenevat liikuvust, piiriüleste tehingute arvu, finantsinstrumentide rahvusvahelistumist ning sellest tulenevat suuremat maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja agressiivse maksuplaneerimise ohtu, mis kõik ulatuvad liidu piiridest kaugemale, võib Euroopa elektrooniliste süsteemide kohandamine või laiendamine koostööle kolmandate riikidega, kes ei ole programmiga assotsieerunud, ja rahvusvahelistele organisatsioonidele olla liidu või liikmesriikide huvides. Sellise kohandamise ja laiendamisega välditaks eelkõige halduskoormust ning kulusid, mis kaasnevad liidusisese teabevahetuse ja rahvusvahelise teabevahetuse tarbeks kahe sarnase elektroonilise süsteemi väljaarendamisega ja käitamisega. Seepärast, kui see on kõnealuse huviga nõuetekohaselt põhjendatud, peaks selline kohandamine või laiendamine kuuluma programmi alusel rahastamiskõlblike kulude alla.

(9)

Võttes arvesse üleilmastumise ulatust ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemise tähtsust, tuleks programmis ette näha võimalus kaasata väliseksperte finantsmääruse artikli 238 tähenduses. Väliseksperdid peaksid olema peamiselt valitsusasutuste esindajad, sealhulgas valitsusasutuste esindajad assotsieerumata kolmandatest riikidest, sealhulgas vähim arenenud riikidest, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide, ettevõtjate, maksumaksjate ja kodanikuühiskonna esindajad. Siinkohal tuleks vähim arenenud riigi all mõista kolmandat riiki või ELi mittekuuluvat territooriumi, millel on õigus saada ametlikku arenguabi vastavalt asjakohasele nimekirjale, mille Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni arenguabi komitee on avalikult kättesaadavaks teinud ning mis põhineb ÜRO vähim arenenud riigi määratlusel. Eksperte tuleks eksperdirühmadesse valida vastavalt komisjoni 30. mai 2016. aasta otsusele, millega kehtestatakse horisontaalsed eeskirjad komisjoni eksperdirühmade loomiseks ja tööks. Ekspertide puhul, kes on ametisse määratud isikuliselt ja peavad tegutsema avalikes huvides sõltumatult, peaks komisjon tagama, et nad on erapooletud, neil ei ole ametialase vastutusega seoses võimalikke huvide konflikte ning nende valimist ja osalemist puudutav teave on avalikult kättesaadav.

(10)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ kindlaks määratud komisjoni kohustusele tagada rahastamisprogrammide sidusus ja lihtsamaks muutmine, tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eesmärgid, mis on ühised mitmele rahastamisinstrumendile jagada ressursse teiste liidu rahastamisinstrumentidega, välistades kahekordse rahastamise. Programmi raames võetud meetmetega tuleks tagada, et liidu vahendeid kasutatakse maksupoliitika ja maksuhaldurite toetamisel sidusalt.

(11)

Kulutasuvuse huvides tuleks programmis ära kasutada võimalikku koostoimet asjaomastes valdkondades võetavate muude liidu meetmetega, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/444 (6) loodud tolliprogramm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/785 (7) loodud liidu pettustevastase võitluse programm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/690 (8) loodud ühtse turu programm, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/241 (9) loodud taaste- ja vastupidavusrahastu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (10) loodud tehnilise toe instrument.

(12)

Kõige suuremat osa programmi eelarvest soovitakse kasutada infotehnoloogiaalase (IT) suutlikkuse arendamise meetmete jaoks. Seetõttu tuleks erisätetes kirjeldada ja eristada Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiseid ja riiklikke osi. Lisaks tuleks selgelt kindlaks määrata komisjoni ja liikmesriikide meetmete ulatus ja ülesanded. Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiste ja riiklike osade vahel peaks olema võimalikult suur koostalitlusvõime ning nende toimimine koos muude asjakohaste liidu programmide elektrooniliste süsteemidega peaks vastastikku võimenduma.

(13)

Praegu puudub nõue koostada liidu ühtse ja koostalitlusvõimelise elektroonilise maksustamiskeskkonna loomiseks maksustamise mitmeaastane strateegiakava. IT- suutlikkuse arendamise meetmete sidususe ja kooskõlastatuse tagamiseks tuleks programmis ette näha nõue sellise kava ehk kavandamisvahendi koostamiseks, mis oleks asjakohastest liidu õigusaktidest tulenevate kohustustega kooskõlas ega lähe nendest kaugemale.

(14)

Käesolevat määrust tuleks rakendada tööprogrammide kaudu. Kuna eesmärgid on seatud keskmise pikkusega ja pikemaks perioodiks ning arvestades aja jooksul saadud kogemusi, peaks tööprogrammidega olema võimalik hõlmata mitut aastat. Üleminek üheaastastelt tööprogrammidelt mitmeaastastele tööprogrammidele, millest igaüks võib kesta kuni kolm aastat, vähendaks nii komisjoni kui ka liikmesriikide halduskoormust.

(15)	Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (11).

(16)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (12) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat halduskoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal. Vahehindamine, mis tuleks teha hiljemalt neli aastat pärast programmi rakendamise algust, ja lõpphindamine, mis tuleks teha hiljemalt neli aastat pärast programmi lõpuleviimist, peaksid panustama järgmiste mitmeaastaste finantsraamistike otsustusprotsessi. Vahe- ja lõpphindamisel tuleks käsitleda ka tegureid, mis takistavad endiselt programmi eesmärkide saavutamist, ning teha ettepanekuid parimate tavade kohta. Peale vahe- ja lõpphindamise tulemuste tuleks tulemusuaruandluse süsteemi raames avaldada igal aastal edusammude jälgimiseks eduaruanne. Selles aruandes tuleks esitada kokkuvõte programmiga seotud tegevuses vaatlusalusel aastal saadud õppetundidest ja asjakohasel juhul ka sellest, milliseid takistusi esines.

(17)	Komisjon peaks korraldama korrapäraseid maksuhaldurite seminare, kus toetust saavate liikmesriikide esindajad arutaksid programmi eesmärkidega seotud probleeme ja pakuksid parandusvõimalusi, sealhulgas maksuhalduritevahelisele teabevahetusele.

(18)

Et reageerida asjakohaselt muutustele maksupoliitika prioriteetides, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta programmi erieesmärkide saavutamise mõõtmiseks kasutatavate näitajate loetelu ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(19)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (13) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (14) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (15) ja (EL) 2017/1939 (16) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (17) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide suhtes kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(20)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (18) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(21)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Kõnealused reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(22)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Valikut tehes tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete ning ühtsete rahastamismäärade ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata makseid, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Rahastamiskõlblikud kulud tuleks kindlaks määrata lähtuvalt rahastamiskõlblike meetmete laadist. Kõige tähtsam on katta koosolekutel ja muudel sedalaadi sihtotstarbelistel üritustel osalejate sõidu-, majutus- ja elamiskulud ning ürituste korraldamisega seotud kulud, et tagada riiklike ekspertide ja maksuhaldurite osalemine ühismeetmete rakendamisel.

(23)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole siiski rahastamiskõlblikud, välja arvatud piisavalt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes piisavalt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates eelarveaasta 2021 algusest, isegi kui need rakendati ja kanti enne toetustaotluse esitamist.

(24)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(25)	Määrus (EL) nr 1286/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(26)	Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (edaspidi „programm“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027.

Käesoleva määrusega sätestatakse programmi eesmärgid, selle eelarve aastateks 2021–2027, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise reeglid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„maksustamine“ – järgmiste maksude, maksete, aktsiiside ja lõivudega seotud küsimused, sealhulgas kavandamine, haldamine, sissenõudmine ja nende tasumise kohustuse täitmine:

a)	nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ (19) sätestatud käibemaks;

b)	nõukogu direktiivis 92/83/EMÜ (20) sätestatud alkoholiaktsiis;

c)	nõukogu direktiivis 2011/64/EL (21) sätestatud tubakatoodete aktsiis;

d)	nõukogu direktiivis 2003/96/EÜ (22) sätestatud energiatoodete ja elektrienergia maksud;

e)	muud nõukogu direktiivi 2010/24/EL (23) artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud maksud ja maksed, kui need on seotud siseturu ja liikmesriikidevahelise halduskoostööga;

2)	„maksuhaldurid“ – maksustamise või maksudega seotud tegevuse eest vastutavad avaliku sektori asutused ja muud organid;

3)	„Euroopa elektroonilised süsteemid“ – maksustamise jaoks ja maksuhaldurite ülesannete täitmiseks vajalikud elektroonilised süsteemid.

Artikkel 3

Programmi eesmärgid

1. Programmi üldeesmärk on toetada maksuhaldureid ja maksustamist, et tõhustada siseturu toimimist, et suurendada liidu konkurentsivõimet ja edendada liidus ausat konkurentsi, kaitsta liidu ja selle liikmesriikide finants- ja majandushuve, sealhulgas kaitsta neid huve maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise eest, ning parandada maksude kogumist.

2. Programmi erieesmärk on toetada maksupoliitikat ja liidu maksuõiguse rakendamist; edendada maksuhalduritevahelist koostööd, sealhulgas maksuteabe vahetamist; ning toetada haldussuutlikkuse arendamist, sealhulgas inimeste pädevuse kujundamist ning Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamist ja käitamist.

Artikkel 4

Eelarve

1. Programmi rakendamise rahastamispakett aastatel 2021–2027 on 269 000 000 eurot jooksevhindades.

2. Lõikes 1 osutatud summast võib samuti katta kulusid, mis on seotud ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis-, hindamis- jm toimingutega, mida tehakse programmi juhtimiseks ja selle eesmärkide saavutamise hindamiseks. Samuti võib sellest katta kulusid, mis on seotud uuringute, ekspertide koosolekute, teabe- ja teavitusmeetmetega, niivõrd kui need on seotud programmi eesmärkidega, aga ka kulusid, mis on seotud infotehnoloogiavõrgustikega, mis keskenduvad infotöötlusele ja -vahetusele, sealhulgas asutusesiseste infotehnoloogiavahenditega ning muu tehnilise ja haldusabiga, mida on vaja seoses programmi juhtimisega.

Artikkel 5

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

Programmis võivad osaleda järgmised kolmandad riigid:

ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes;

Euroopa naabruspoliitika riigid vastavalt nende riikide liidu programmides osalemise üldpõhimõtetele ja üldtingimustele, mis on sätestatud vastavates raamlepingutes ja assotsiatsiooninõukogu otsustes või muudes samalaadsetes kokkulepetes, ning vastavalt eritingimustele, mis on sätestatud liidu ja nende riikide vahelistes lepingutes, eeldusel et nende riikide asjakohased õigusaktid ja haldusmeetodid on liidu asjakohaste õigusaktide ja haldusmeetoditega piisavalt ühtlustatud;

muud kolmandad riigid vastavalt tingimustele, mis on sätestatud erilepingus, millega reguleeritakse asjaomase kolmanda riigi osalemist liidu programmides, tingimusel et selle lepinguga:

i)	tagatakse õiglane tasakaal liidu programmides osaleva kolmanda riigi osamaksete ja saadava kasu vahel;

ii)	määratakse kindlaks programmides osalemise tingimused, sealhulgas eri programmide osamaksete kalkulatsioon ja halduskulud;

iii)	ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust;

iv)	on kindlustatud liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma finantshuve.

Esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud osamakseid käsitatakse vastavalt finantsmääruse artikli 21 lõikele 5 sihtotstarbelise tuluna.

Artikkel 6

Liidu rahastamise rakendamine ja vormid

1. Programmi rakendatakse vastavalt finantsmäärusele eelarve otsese täitmise korras.

2. Programmist võib anda rahalist toetust ükskõik millises finantsmääruse kohases vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangete kaudu ning välisekspertide reisi- ja elamiskulude hüvitisena.

II PEATÜKK

Rahastamiskõlblikkus

Artikkel 7

Rahastamiskõlblikud meetmed

1. Rahastamiskõlblikud on üksnes meetmed, mida rakendatakse artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

2. Lõikes 1 osutatud meetmed hõlmavad järgmist:

a)	koosolekud ja sarnased ühekordsed üritused;

b)	projektipõhine struktureeritud koostöö;

c)	IT suutlikkuse arendamise meetmed, eelkõige Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamine ja käitamine;

d)	inimeste pädevuse kujundamise ja muud suutlikkuse arendamise meetmed;

toetusmeetmed ja muud meetmed, sealhulgas:

i)	uuringute ja muu asjakohase kirjaliku materjali ettevalmistamine;

ii)	uuendustegevus, eelkõige kontseptsioonide tõestamine, katseprojektide ja prototüüpide väljatöötamise algatused;

iii)	ühiselt välja töötatud teavitusmeetmed;

iv)	muud artiklis 13 osutatud tööprogrammides sätestatud asjakohased meetmed, mis on vajalikud artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamiseks või nende eesmärkide toetamiseks.

Esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud asjakohaste meetmete võimalike vormide mitteammendav loetelu on esitatud I lisas.

Meetmete prioriteetsete teemade mitteammendav loetelu on esitatud III lisas.

3. Meetmed, mis kujutavad endast Euroopa elektrooniliste süsteemide ühiste osade kohanduste või laienduste arendamist ja käitamist programmiga assotsieerumata kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega koostöö tegemiseks, on rahastamiskõlblikud, kui need on liidu või liikmesriikide huvides. Komisjon kehtestab vajaliku halduskorra, millega võidakse ette näha nende meetmetega seotud kolmandate isikute rahaline osalus.

4. Kui käesoleva artikli lõike 2 esimese lõigu punktis c osutatud IT-suutlikkuse arendamise meetme puhul on tegemist Euroopa elektroonilise süsteemi arendamise ja käitamisega, on programmi alusel rahastamiskõlblikud ainult komisjonile artikli 11 lõike 2 kohaselt pandud kohustustega seotud kulud. Liikmesriigid kannavad neile artikli 11 lõike 3 kohaselt pandud kohustustega seotud kulud.

Artikkel 8

Välisekspertide osalemine

1. Kui see on kasulik artiklis 3 sätestatud programmieesmärke taotlevate meetmete lõpuleviimiseks, võivad meetmetes välisekspertidena osaleda valitsusasutuste esindajad, sealhulgas selliste kolmandate riikide (ka vähim arenenud riikide) valitsusasutuste esindajad, kes ei ole programmiga assotsieerunud, ning asjakohasel juhul rahvusvaheliste ja muude asjaomaste organisatsioonide ning ettevõtjate ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ja kodanikuühiskonna esindajad.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud välisekspertide kulud on programmi raames hüvitamiskõlblikud vastavalt finantsmääruse artiklile 238.

3. Lõikes 1 osutatud väliseksperdid valib komisjon, muu hulgas liikmesriikide pakutud ekspertide seast üksikjuhtumipõhiselt ja vastavalt vajadusele, võttes arvesse nende oskuste, kogemuste ja teadmiste asjakohasust konkreetse meetme jaoks.

Komisjon hindab muu hulgas seda, kas väliseksperdid on erapooletud ja kas neil ei ole ametialase tegevusega seoses huvide konflikte.

III PEATÜKK

Toetused

Artikkel 9

Toetuste andmine, vastastikune täiendavus ja kombineeritud rahastamine

1. Programmi raames antakse ja hallatakse toetusi kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega.

2. Programmi raames võib toetada ka mõne muu liidu programmi alusel toetust saavat meedet, tingimusel et eri toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga liidu programmi alusel meetmele antava toetuse suhtes kohaldatakse vastava programmi reegleid. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kulude kogusummat ning liidu eri programmidest antava toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 195 esimese lõigu punktiga f antakse toetusi ilma konkursikutseta, kui rahastamiskõlblikud üksused on liikmesriikide maksuhaldurid või käesoleva määruse artiklis 5 osutatud programmiga assotsieerunud kolmandate riikide maksuhaldurid, eeldusel et käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud tingimused on täidetud.

4. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a võib rahastamisotsuses täpsustatud asjakohaselt põhjendatud juhtudel ja piiratud ajavahemiku jooksul käesoleva määruse alusel toetatavaid tegevusi ja nende aluseks olevaid kulusid käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui neid rakendati ja need kanti enne toetustaotluse esitamist.

Artikkel 10

Kaasrahastamise määr

1. Erandina finantsmääruse artiklist 190 võib programmist rahastada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest kuludest.

2. Sellistele meetmetele kohaldatav kaasrahastamise määr, mille puhul on nõutav anda toetusi, määratakse kindlaks artiklis 13 osutatud mitmeaastases tööprogrammis.

IV PEATÜKK

Erisätted it suutlikkuse arendamise meetmete kohta

Artikkel 11

Ülesanded

1. Komisjon ja liikmesriigid tagavad ühiselt artiklis 12 osutatud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas (edaspidi „maksustamise mitmeaastane strateegiakava“) loetletud Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise, sealhulgas nende süsteemide projekteerimise, spetsifitseerimise, vastavuskontrolli, kasutuselevõtu, hoolduse, edasiarendamise, turvalisuse, kvaliteedi tagamise ja -kontrolli.

2. Komisjon tagab eelkõige järgmise:

a)	ühiste osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;

b)	Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise üldine koordineerimine nende talitluse, vastastikuse ühenduvuse ja pideva täiustamise ning samaaegse rakendamise tagamiseks;

c)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine liidu tasandil nende edendamiseks ja rakendamiseks riigi tasandil;

d)	Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamise ja käitamise koordineerimine kolmandate isikutega toimuva suhtluse osas, v.a riigisiseste nõuetega vastavusse viimiseks kavandatud meetmed;

e)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste liidu tasandil võetavate e-valitsuse meetmetega.

3. Iga liikmesriik tagab eelkõige järgmise:

a)	riiklike osade arendamine ja käitamine, nagu on ette nähtud maksustamise mitmeaastases strateegiakavas;

b)	Euroopa elektrooniliste süsteemide riiklike osade arendamise ja käitamise koordineerimine riigi tasandil;

c)	Euroopa elektrooniliste süsteemide koordineerimine muude asjakohaste riigi tasandil võetavate e-valitsuse meetmetega;

d)	komisjoni korrapärane teavitamine võetud meetmetest, millega tagatakse, et selle asutustel ning ettevõtjatel on võimalik Euroopa elektroonilisi süsteeme täielikult kasutada;

e)	Euroopa elektrooniliste süsteemide rakendamine riigi tasandil.

Artikkel 12

Maksustamise mitmeaastane strateegiakava

1. Komisjon ja liikmesriigid koostavad maksustamise mitmeaastase strateegiakava ja ajakohastavad seda. Maksustamise mitmeaastane strateegiakava peab olema kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktidega. Selles loetletakse kõik Euroopa elektrooniliste süsteemide arendamiseks ja käitamiseks vajalikud ülesanded ning klassifitseeritakse iga Euroopa elektrooniline süsteem või selle osa järgmiselt:

a)	„ühine osa“ –Euroopa elektrooniliste süsteemide selline liidu tasandil välja töötatud osa, mis on kättesaadav kõikidele liikmesriikidele või mida komisjon käsitab tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse kaalutlusel;

b)	„riiklik osa“ –Euroopa elektrooniliste süsteemide selline riigi tasandil välja töötatud osa, mis on kättesaadav selle osa loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile; või

c)	punktides a ja b osutatud osade kombinatsioon.

2. Maksustamise mitmeaastane strateegiakava hõlmab ka uuendus- ja katsemeetmeid ning Euroopa elektrooniliste süsteemidega seotud toetavaid meetodeid ja vahendeid.

3. Liikmesriigid teatavad komisjonile iga neile maksustamise mitmeaastase strateegiakava alusel antud ülesande täitmisest. Nad annavad komisjonile ka korrapäraselt aru oma ülesannete täitmisel tehtud edusammudest.

4. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil esitavad liikmesriigid komisjonile maksustamise mitmeaastase strateegiakava rakendamist käsitleva iga-aastase eduaruande, mis hõlmab eelmise aasta ajavahemikku 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Kõnealused aastaaruanded koostatakse eelnevalt kindlaksmääratud vormil.

5. Hiljemalt iga aasta 31. oktoobriks koostab komisjon lõikes 4 osutatud iga-aastaste aruannete põhjal koondaruande komisjoni ja liikmesriikide tehtud edusammude kohta maksustamise mitmeaastase strateegiakava rakendamisel ja avalikustab selle.

V PEATÜKK

Programmitöö, seire, hindamine ja kontroll

Artikkel 13

Tööprogramm

1. Programmi rakendatakse finantsmääruse artikli 110 lõikes 2 osutatud mitmeaastaste tööprogrammide kaudu.

2. Komisjon võtab mitmeaastased tööprogrammid vastu rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 18 lõikes 2 osutatud menetlusega.

Artikkel 14

Seire ja aruandlus

1. Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud programmi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud II lisas.

2. Programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 17 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega.

3. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja selle tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu vahendite saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded.

Artikkel 15

Hindamine

1. Programmi hindamine viiakse läbi nii, et selle tulemusi saaks kasutada otsustamisprotsessis õigel ajal. Komisjon teeb hinnangud avalikult kättesaadavaks.

2. Komisjon viib programmi vahehindamise läbi siis, kui programmi rakendamise kohta on saadud piisavalt teavet, ent mitte hiljem kui neli aastat pärast programmi rakendamise algust.

3. Programmi rakendamise lõpus, kuid mitte hiljem kui neli aastat pärast artiklis 1 osutatud ajavahemiku lõppu, viib komisjon läbi programmi lõpphindamise.

4. Komisjon edastab vahe- ja lõpphindamise tulemused, sealhulgas oma tähelepanekud Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

Artikkel 16

Liidu finantshuvide kaitse

Kui kolmas riik osaleb programmis rahvusvahelise lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel või muu õigusakti alusel, annab kolmas riik vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks. OLAFi puhul hõlmavad need õigused õigust korraldada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, nagu on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 883/2013.

VI PEATÜKK

Delegeeritud volituste rakendamine ja komiteemenetlus

Artikkel 17

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 14 lõikes 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2028.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 14 lõikes 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6. Artikli 14 lõike 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse programmi „Fiscalis“ komiteeks. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

VII PEATÜKK

Teave, teavitamine ja avalikustamine

Artikkel 19

Teave, teavitamine ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet.

2. Komisjon rakendab programmi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. Programmile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

VIII PEATÜKK

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 20

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 1286/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

Artikkel 21

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruse (EL) nr 1286/2013 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni.

2. Programmi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek programmi ja määruse (EL) nr 1286/2013 alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2027 veel lõpule viidud.

Artikkel 22

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. mai 2021

Euroopa Parlamendi nimel

president

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1) ELT C 62, 15.2.2019, lk 118.

(2) Euroopa Parlamendi 17. aprilli 2019. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ning nõukogu 10. mai 2021. aasta esimese lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi 19. mai 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1286/2013, millega luuakse tegevusprogramm Euroopa Liidu maksusüsteemide toimimise parandamiseks aastateks 2014–2020 („Fiscalis 2020“) ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1482/2007/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 25).

(4) ELT L 433 I, 22.12.2020, lk 28.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2021. aasta määrus (EL) 2021/444, millega luuakse tollikoostöö programm „Toll“ ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1294/2013 (ELT L 87, 15.3.2021, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/785, millega luuakse liidu pettustevastase võitluse programm ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 250/2014 (ELT L 172, 17.5.2021, lk 110).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/690, millega luuakse siseturu, ettevõtjate, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna ja Euroopa statistika programm (edaspidi „ühtse turu programm“) ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 (ELT L 153, 3.5.2021, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. veebruari 2021. aasta määrus (EL) 2021/240, millega luuakse tehnilise toe instrument (ELT L 57, 18.2.2021, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(12) ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

(13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(14) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(15) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(16) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(18) EÜT L 1, 3.1.1994, lk 3.

(19) Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1).

(20) Nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiiv 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT L 316, 31.10.1992, lk 21).

(21) Nõukogu 21. juuni 2011. aasta direktiiv 2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176, 5.7.2011, lk 24).

(22) Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51).

(23) Nõukogu 16. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.3.2010, lk 1).

I LISA

ARTIKLI 7 LÕIKE 2 ESIMESE LÕIGU PUNKTIDES A, B JA D OSUTATUD MEETMETE VÕIMALIKE VORMIDE MITTEAMMENDAV LOETELU

Artikli 7 lõike 2 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud meetmed võivad esineda muu hulgas järgmises vormis:

koosolekute ja sarnaste ühekordsete ürituste korral:

—	seminar ja õpikoda, kus üldiselt on osavõtjaid kõigist osalevatest riikidest ja kus tehakse ettekandeid ning kus osalejad on kaasatud konkreetse teemaga seotud aktiivsesse arutelusse ja tegevusse;

—	töövisiit, mis on korraldatud selleks, et ametnikud saaksid omandada või täiendada oskusi ja teadmisi maksupoliitika valdkonnas;

—	viibimine haldusasutuste ametiruumides ja osalemine halduspäringutes;

struktureeritud projektipõhise koostöö korral:

—	projektirühmad, kuhu üldjuhul kuulub piiratud arv osalevate riikide esindajaid ja mis tegutsevad piiratud aja jooksul, et saavutada eelnevalt kindlaks määratud eesmärke ja täpselt määratletud tulemusi, sealhulgas koordineerimine või võrdlusuuringud;

—	alalised või ajutised struktureeritud koostöö vormis tegutsevad töörühmad, kuhu kuuluvad asjatundjaid, kes täidavad ülesandeid konkreetses valdkonnas või teevad operatiivtööd ja keda võidakse toetada näiteks veebipõhiste koostööteenuste, haldusabi, taristu ja seadmetega;

—	mitmepoolne või üheaegne kontroll, mis seisneb ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi koordineeritud kontrollimises, mille korraldavad kaks või enam osalevat riiki, sealhulgas vähemalt kaks liikmesriiki, kellel on ühised või vastastikku täiendavad huvid;

—	ühised auditid, mis seisnevad ühe või mitme seotud maksukohustuslase maksuseisundi kontrollimises ühe auditirühma poolt, mis koosneb kahe või enama osaleva riigi esindajatest, sealhulgas vähemalt kahe liikmesriigi esindajatest, kellel on ühised või vastastikku täiendavad huvid;

—	mis tahes muu halduskoostöö vorm, mis on ette nähtud nõukogu määrustega (EL) nr 904/2010 (1) või (EL) nr 389/2012 (2) või nõukogu direktiividega 2010/24/EL või 2011/16/EU (3);

inimeste pädevuse kujundamise ja muu suutlikkuse arendamise meetmete korral:

—	ühised koolitused või e-õppe arendamine, et täiendada maksustamisega seotud vajalikke ametialaseid oskusi ja teadmisi;

—	tehniline abi haldusmenetluste parandamiseks, haldussuutlikkuse suurendamiseks ning maksuametite tegevuse ja toimingute parandamiseks heade tavade algatamise ja jagamise teel.

(1) Nõukogu 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 904/2010, halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1).

(2) Nõukogu 2. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 389/2012, milles käsitletakse halduskoostööd aktsiisimaksude valdkonnas ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2073/2004 (ELT L 121, 8.5.2012, lk 1).

(3) Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL, maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

II LISA

NÄITAJAD MILLELE ON OSUTATUD ARTIKLI 14 LÕIKES 1

Selleks, et anda aru programmi edusammudest artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisel kasutatakse järgmisi näitajaid.

A. Suutlikkuse kujundamine ja arendamine (haldus-, inimeste ja IT-suutlikkus)

liidu õiguse ja poliitika kohaldamise ja rakendamise indeks (programmi raames liidu maksuõiguse ja -poliitika kohaldamiseks ja rakendamiseks võetud meetmete arv ja nende meetmete tulemusel antud soovituste arv);

õppeindeks (kasutatud e-õppe moodulite arv; koolitatud ametnike arv; osalejate antud kvaliteedipunktid);

Euroopa elektrooniliste süsteemide kättesaadavus (aeg protsentides);

ühise teabevõrgu kättesaadavus (aeg protsentides);

lihtsustatud IT-menetluste indeks maksuhaldurite ja ettevõtjate jaoks (registreeritud ettevõtjate arv, taotluste arv ja programmi raames rahastatavates eri elektroonilistes süsteemides tehtud otsingute arv);

B. Teadmiste jagamine ja võrgustike loomine

koostöö tõhususe indeks (võrgustikega hõlmatuse määr, füüsiliste kohtumiste arv, interneti teel tegutsevate koostöörühmade arv);

parimate tavade ja suuniste indeks (kõnealuses valdkonnas korraldatud programmi raames võetavate meetmete arv; programmi toetusega välja töötatud töötavasid/suuniseid kasutanud maksuhaldurite protsent).

III LISA

ARTIKLIS 7 OSUTATUD MEETMETE VÕIMALIKE PRIORITEETSETE TEEMADE MITTEAMMENDAV LOETELU

Kooskõlas programmi eri- ja üldeesmärgiga võivad artiklis 7 osutatud meetmete keskmes olla muu hulgas järgmised prioriteetsed teemad:

1)	toetada liidu maksuõiguse rakendamist, kaasa arvatud selles valdkonnas töötajate koolitamine, ning aidata selgitada, kuidas saaks parandada halduskoostööd maksuhaldurite vahel, sealhulgas vastastikust abi maksunõuete sissenõudmisel;

2)	toetada tõhusat teabevahetust, sealhulgas rühmataotlused, ja töötada välja standardsed IT-vormingud, tagada maksuhaldurite juurdepääs tegelikku tulusaajat käsitlevale teabele ning parandada saadud teabe kasutamist;

3)	toetada halduskoostöö mehhanismide tõhusat toimimist ja maksuhaldurite vahel parimate tavade vahetamist, mis hõlmab ka maksunõuete sissenõudmise parimaid tavasid;

4)	toetada maksuhaldurite digiteerimist ja meetodite ajakohastamist;

5)	toetada käibemaksupettuse vastases võitluses rakendatavate parimate tavade vahetamist.

28.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 188/18

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/848,

27. mai 2021,

millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 18. jaanuari 2012. aasta määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 442/2011, (1) eriti selle artiklit 32,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012.

(2)	Määruses (EL) nr 36/2012 sätestatud meetmete läbivaatamine näitas, et määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelus tuleks ajakohastada kandeid 25 füüsilise isiku ja kolme üksuse puhul.

(3)	Määruse (EL) nr 36/2012 II lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelust tuleks välja jätta kanded viie surnud isiku kohta.

(4)	Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

P. SIZA VIEIRA

(1) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

LISA

Määruse (EL) nr 36/2012 II lisa muudetakse järgmiselt.

A jaost („Isikud“) jäetakse välja järgmised kanded:

115.	Kindral Ali Habib MAHMOUD;

153.	Waleed AL MO’ALLEM;

180.	Ahmad AL-QADRI;

274.	Nader QALEI;

281.	Mohammad Maen Zein Jazba AL-ABIDIN.

A jao („Isikud“) loetelu vastavad kanded asendatakse järgmiste kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetelusse kandmise kuupäev
„14.	Brigaadikindral Mohammed BILAL (teise nimega kolonelleitnant Muhammad Bilal)	Sugu: mees.	Süüria õhujõudude luureteenistuse vanemohvitserina toetab ta Süüria režiimi ja on vastutav vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu. Ta on ühtlasi seotud loetellu kantud teadusuuringute keskusega (Syrian Scientific Studies and Research Centre/SSRC).	21.10.2014
22.	Ihab MAKHLOUF (teise nimega Ehab, Iehab) (ايهاب مخلوف)	Sünniaeg: 21.1.1973. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Pass nr N002848852. Sugu: mees.	Süürias tegutsev suurärimees. Tal on ärihuvid mitmes Süüria äriühingus ja üksuses, sealhulgas on nendeks Ramak Construction Co ning Syrian International Private University for Science and Technology (SIUST). Ta on Makhloufi perekonna mõjukas liige ning tihedalt seotud Assadi perekonnaga; president Bashar al-Assadi nõbu. 2020. aastal võttis Ehab Makhlouf üle Rami Makhloufi äritegevuse ning Süüria valitsus andis talle lepingud tollimaksuvabade turgude korraldamiseks ja haldamiseks kogu riigis.	23.5.2011
48.	Samir HASSAN (سمير حسن)	Sugu: mees.	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingutes Amir Group ja Cham Holding, mis on konglomeraadid, millel on ärihuvid kinnisvara-, turismi-, transpordi- ja finantssektorites. Süüria-Venemaa ärinõukogu esimees. Samir Hassan toetab sularahaannetuste abil Süüria režiimi sõjategevust. Samir Hassan on seotud režiimist kasu saavate või seda toetavate isikutega. Eelkõige on ta seotud Rami Makhloufi ja Issam Anboubaga, kes on nõukogu poolt loetellu kantud ja kes saavad Süüria režiimist kasu.	27.9.2014
61.	George CHAOUI (جورج شاوي)	Sugu: mees.	Süüria elektroonilise armee (maavägede luureteenistus) liige. On osa võtnud tsiviilelanike vägivaldsetest represseerimisest ning kutsunud üles tsiviilelanike vastasele vägivallale kogu Süüria territooriumil.	14.11.2011
78.	Ali BARAKAT (teise nimega Barakat Ali Barakat) ( علي بركات; بركات علي بركات)	Sugu: mees.	Sõjaväeametnik, kes on seotud vägivallaga Homsis. Praegu teenib vabariikliku kaardiväe 30. liikuva jalaväe diviisis.	1.12.2011
96.	Brigaadikindral Jamal YUNES (teise nimega Younes) (جمال يونس)	Ametikoht: 555. rügemendi ülem. Sugu: mees.	Andis sõduritele käsu tulistada protestijaid Mo'adimiyehis. Hamāh’s asuva sõjalise julgeolekukomitee juht 2018. aastal.	23.1.2012
114.	Emad Abdul-Ghani SABOUNI (teise nimega Imad Abdul Ghani Al Sabuni) (عماد عبدالغني صابوني)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Sugu: mees.	Endine telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiaminister, ametis vähemalt 2014. aasta aprillini. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu. 2016. aasta juulis nimetati planeerimise ja rahvusvahelise koostöö ameti (PICC) juhiks. PICC on peaministri alluvuses tegutsev valitsusasutus, kes koostab eelkõige viie aasta plaanid, milles esitatakse valitsuse majandus- ja arengupoliitika üldsuunised.	27.2.2012
117.	Adnan Hassan MAHMOUD (عدنان حسن محمود)	Sünniaeg: 1966. Sünnikoht: Ţarţūs, Süüria. Sugu: mees.	Süüria saadik Iraanis kuni aastani 2020. Endine informatsiooniminister, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.9.2011
132.	Brigaadikindral Abdul-Salam Fajr MAHMOUD (عبدالسلام فجر محمود)	Sünniaeg: 1959 Sugu: mees.	Alates 2020. aasta detsembrist lõunapiirkonna julgeolekukomitee ülem. Endine Süüria õhujõudude luureteenistuse Bab Touma üksuse (Damaskus) ülem. Endine Mezze lennujaama õhujõudude luureteenistuse uurimisosakonna ülem. Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest. Tema suhtes on välja antud piinamises, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes osalemise eest rahvusvaheline vahistamismäärus.	24.7.2012
134.	Kolonel Qusay Ibrahim MIHOUB (قصي إبراهيم ميهوب )	Sünniaeg: 1961. Sünnikoht: Derghamo, Jableh, Latakia, Süüria. Sugu: mees.	Süüria õhujõudude luureteenistuse kõrge ohvitser. Endine õhujõudude luureteenistuse Dar‘ā üksuse juht (saadeti Damaskusest Dar‘āsse, kui selles linnas algasid meeleavaldused). Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise, samuti rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest riigi lõunaosas.	24.7.2012
137.	Brigaadikindral Ibrahim MA'ALA (teise nimega Maala, Maale, Ma'la) ( معلى;معلا (ابراهيم	Sugu: mees.	Üldluureteenistuse 285. üksuse (Damaskus) juht (asendas brigaadikindral Hussam Fendit 2011. aasta lõpus). Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest.	24.7.2012
139.	Kindralmajor Hussam LUQA (teise nimega Husam, Housam, Houssam; Louqa, Louca, Louka, Luka) (حسام لوقا)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Sugu: mees.	Ajavahemikul 2018–2020 oli lõunapiirkonna julgeolekukomitee ülem. Endine üldjulgeolekuteenistuse juhataja. Kindralmajor. Poliitilise julgeoleku teenistuse Homsi üksuse juht alates 2012. aasta aprillist kuni 2. detsembrini 2018 (brigaadikindral Nasr al-Ali mantlipärija). Alates 3. detsembrist 2018 poliitilise julgeoleku teenistuse ülem. Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest.	24.7.2012
140.	Brigaadikindral Taha TAHA (طه طه)	Sugu: mees.	Poliitilise julgeoleku osakonna ülema asetäitja. Endine poliitilise julgeoleku teenistuse Latakia üksuse eest kohapeal vastutav isik. Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest.	24.7.2012
144.	Kindralmajor Ahmed AL-JARROUCHEH (teise nimega Ahmad; al-Jarousha, al-Jarousheh, al-Jaroucha, al-Jarouchah, al-Jaroucheh) (احمد الجروشة)	Sünniaeg: 1957. Sugu: mees.	Endine üldluureteenistuse välisküsimuste üksuse (279. üksuse) juht. Vastutab üldluure eest Süüria suursaatkondades.	24.7.2012
146.	Kindral Ghassan Jaoudat ISMAIL (teise nimega Ismael) (غسان جودت اسماعيل)	Sünniaeg: 1960. Sünnikoht: Junaynat Ruslan – Darkoush, Ţarţūsi provints, Süüria. Sugu: mees.	Alates 2019. aastast Süüria õhujõudude luureteenistuse ülem. Endine õhujõudude luureteenistuse asedirektor ning vastutas varem õhujõudude luureteenistuse missioonide üksuse eest, kes juhib koostöös erioperatsioonide üksusega õhujõudude luureteenistuse eliitvägesid, kes mängivad olulist osa Süüria režiimi poolt toimepandavates repressioonides. Sellega seoses on Ghassan Jaoudat Ismail üks kõrgematest sõjaväeametnikest, kes rakendavad otseselt Süüria režiimi poolt režiimivastaste vastu toimepandavaid vägivaldseid repressioone ja tsiviilelanike kadunuks jäämisega seotud võtteid.	24.7.2012
147.	Kindralmajor Amer AL-ACHI (teise nimega Amer Ibrahim al-Achi; Amis al Ashi; Ammar Aachi; Amer Ashi) (عامر ابراهيم العشي)	Sugu: mees.	Endine As-Suwaydā’ provintsi kuberner, kelle president Bashar al-Assad nimetas ametisse 2016. aasta juulis. Endine Süüria õhujõudude luureteenistuse luureüksuse juht (2012–2016). Oma ülesannete kaudu õhujõudude luureteenistuses on Amer al-Achi kaasatud Süüria opositsiooni represseerimisse.	24.7.2012
156.	Hala Mohammad (teise nimega Mohamed, Muhammad, Mohammed) AL NASSER (هاله محمد الناصر)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Ar-Raqqah, Süüria. Sugu: naine.	Endine turismiminister. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	16.10.2012
172.	Ali HADAR (teise nimega HAIDAR)	Sünniaeg: 1962. Sugu: mees.	Rahvusliku leppimise ameti juht ja endine rahvusliku leppimise riigiminister. Süüria sotsialistliku rahvuspartei Intifada tiiva esimees. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	16.10.2012
204.	Emad HAMSHO (teise nimega Imad Hmisho; Hamchu; Hamcho; Hamisho; Hmeisho; Hemasho, حميشو) (حمشو عماد)	Aadress: Hamsho Building 31 Baghdad Street Damascus, Syria. Sugu: mees.	Ta on ettevõttes Hamsho Trading kõrgel juhtival ametikohal. Tulenevalt tema kõrgest ametikohast nõukogu poolt loetellu kantud üksuse Hamsho International tütarettevõtjas Hamso Trading toetab ta Süüria režiimi. Ta on samuti seotud loetellu kantud üksusega Hamsho International. Ta on samuti Süüria Raua- ja Terasenõukogu asepresident koos selliste loetellu kantud režiimi ärimeestega nagu Ayman Jaber. Ta on ka president Bashar al-Assadi äripartner.	7.3.2015
241.	Salam Mohammad AL-SAFFAF	Sünniaeg: 1979 Sugu: naine.	Haldusarengu minister. Ametisse nimetatud 2017. aasta märtsis.	30.5.2017
265.	Mohamad Amer MARDINI (teise nimega Mohammad Amer Mardini, Mohamed Amer MARDINI, Mohamad Amer AL-MARDINI, Mohamed Amer AL-MARDINI, Mohammad Amer AL-MARDINI)	Sünniaeg: 1959. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Sugu: mees.	Endine kõrghariduse minister, teenistuses pärast 2011. aasta maid (nimetati ametisse 27.8.2014). Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	21.10.2014
268.	Ghassan Ahmed GHANNAM (teise nimega kindralmajor Ghassan Ghannan, brigaadikindral Ghassan Ahmad Ghanem)	Auaste: kindralmajor. Ametikoht: 155. raketibrigaadi ülem. Sugu: mees.	Pärast 2011. aasta maid teenistuses olnud Süüria relvajõudude liige koloneli auastmes või sellega võrdväärses või sellest kõrgemas auastmes. Kindralmajor ja 155. raketibrigaadi ülem. Seotud Maher al-Assadiga tulenevalt tema rollist 155. raketibrigaadis. Raketibrigaadi komandörina toetab Süüria režiimi ja vastutab vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu. Vastutab SCUD rakettide tulistamise eest erinevate tsiviilobjektide pihta ajavahemikus 2013. aasta jaanuarist märtsini.	21.10.2014
285.	Samer FOZ (teise nimega Samir Foz/Fawz; Samer Zuhair Foz; Samer Foz bin Zuhair) (سامر فوز)	Sünniaeg: 20. mai 1973. Sünnikoht: Homs, Süüria / Latakia, Süüria. Kodakondsus: Süüria, Türgi. Türgi pass nr U 09471711 (väljaandmise koht: Türgi; kehtivuse lõpp: 21.7.2024. Süüria isikukood nr 06010274705. Aadress: Platinum Tower, office no. 2405, Jumeirah Lake Towers, Dubai, Araabia Ühendemiraadid. Ametikoht: Aman Groupi tegevjuht. Sugu: mees.	Süürias tegutsev suurärimees, kelle huvid ja tegevused ulatuvad mitmesse Süüria majandussektorisse, sealhulgas on ta kaasatud režiimi poolt toetatud ühisettevõttesse, mis osaleb luksuskinnisvara- ja kaubandusprojekti Marota City arendamises. Samer Foz pakub Süüria režiimile rahalist toetust ja muud abi, sealhulgas Military Security Shield Forces rahastamiseks Süürias, ning teraviljakaubandusega seotud tehinguid. Samuti saab ta tänu sidemetele režiimiga nisukaubanduse ning ehitusprojektide kaudu rahalist kasu oma juurdepääsu tõttu ärivõimalustele.	21.1.2019
		Muu teave: Aman Groupi tegevjuht Tütarettevõtted: Foz for Trading, Al-Mohaimen for Transportation & Contracting. Aman Group on erasektori partner ettevõtete Aman Damascus JSC ja Damascus Cham Holding vahelises ühisettevõttes, kus Foz on eraisikust aktsionär. Emmar Industries on ettevõtete Aman Group ja Hamisho Group vaheline ühisettevõte, mille juhiks on Foz ning kellele kuuluvad selle ettevõtte enamusaktsiad.
291.	Amer FOZ (teise nimega Amer Zuhair Fawz) (عامر فوز)	Sünniaeg: 11.3.1976. Kodakondsus: Süüria, Saint Kitts ja Nevis. Isikukood: 06010274747. Pass nr 002-14-L169340. Araabia Ühendemiraatide elanikukaart: 784-1976-7135283-5.	Suurärimees, kellel on isiklikud ja perekondlikud ärihuvid ja tegevused paljudes Süüria majandussektorites. Ta saab rahalist kasu juurdepääsust ärivõimalustele ning toetab Süüria režiimi. Ajavahemikul 2012–2019 töötas ASM International Trading LLC peadirektorina. On samuti seotud oma venna Samer Foziga, kes on alates 2019. aasta jaanuarist nõukogu poolt loetellu kantud, kui Süürias tegutsev suurärimees, kes toetab režiimi või saab sellest kasu. Koos vennaga viib ta ellu mitmeid äriprojekte, eelkõige Adra al-Ummaliyya piirkonnas (Damaskuse äärelinnad). Nende projektide hulka kuuluvad tehas kaablite ja kaablitarvikute tootmiseks ning projekt päikeseenergiast elektrienergia tootmiseks. Samuti tegelesid nad Assadi režiimi nimel mitmesuguse tegevusega koos ISILiga (Daesh), sealhulgas relvade ja laskemoona tarnimisega nisu ja nafta eest.	17.2.2020
		Ametikoht: District 6 Company asutaja, Easy life Company asutajapartner. Sugulased/äripartnerid/üksused või partnerid/sidemed: Samer Foz; Asas Steel Company aseesimees; Aman Holding. Sugu: mees.
295.	Adel Anwar AL-OLABI (teise nimega Adel Anouar el-Oulabi, Adil Anwar al-Olabi) (عادل أنور العلبي)	Sünniaeg: 1976. Kodakondsus: Süüria. Ametikoht: Damascus Cham Holding Company (DCHC) esimees, Damaskuse kuberner. Sugu: mees.	Suurärimees, kes saab Süüria režiimist kasu ja toetab seda. Damascus Cham Holding Company (DCHC) (Damaskuse halduspiirkonna investeerimisharu, mis haldab Damaskuse halduspiirkonna kinnisvara ja viib ellu projekti Marota City) esimees. Adel Anwar al-Olabi on ka Damaskuse kuberner, kelle nimetas ametisse president Bashar al-Assad 2018. aasta novembris. Damaskuse kuberneri ja DCHC juhatajana vastutab jõupingutuste eest viia ellu sundvõõrandatud maa arendamisega seotud režiimipoliitikat Damaskuses (sealhulgas dekreet nr 66 ja seadus nr 10), eelkõige projekti Marota City kaudu.	17.2.2020“

B jao („Üksused“) loetelu vastavad kanded asendatakse järgmiste kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetelusse kandmise kuupäev
„1.	Bena Properties	Cham Holding Building, Daraa Highway, Ashrafiyat Sahnaya Rif Dimashq, Syria, P.O.Box 9525.	Rami Makhloufi kontrolli all. Süüria suurim kinnisvaraettevõte ning Cham Holdingu kinnisvara- ja investeerimisharu; annab Süüria režiimile rahalist toetust.	23.6.2011
77.	Al Qatarji Company (teise nimega Qatarji International Group; Al-Sham and Al-Darwish Company; Qatirji/Khatirji/Katarji/Katerji Group) (مجموعة/شركة قاطرجي)	Üksuse liik: eraettevõte. Ettevõtlussektor: import-eksport, autoveod, nafta ja kaupade pakkumine. Direktori nimi/juhatus: Hussam al-Qatirji, CEO (nõukogu poolt loetellu kantud).	Väljapaistev ettevõte, kes tegutseb Süüria majanduse paljudes sektorites. Hõlbustades režiimi ja erinevate osalejate (sealhulgas ISIL (Daesh)) vahelist kütuse-, relva- ja laskemoonakaubandust, mis toimub toidukaupade importimise ja eksportimise sildi all, toetades relvastatud rühmitusi, kes võitlevad režiimi poolel, ning kasutades oma sidemeid režiimiga oma äritegevuse laiendamiseks, toetab Al Qatrji Company (kelle juhatuse esimees on loetellu kantud isik Hussam al-Qatirji, kes on Süüria Rahvusassamblee liige) Süüria režiimi ja saab sellest kasu.	17.2.2020
		Tegelik tulusaaja: Hussam al-Qatirji (nõukogu poolt loetellu kantud). Registreeritud aadress: Mazzah, Damascus, Syria. Sugulased/äripartnerid/üksused või partnerid/sidemed: Arvada/Arfada Petroleum Company JSC.
78.	Damascus Cham Holding Company (teise nimega Damascus Cham Private Joint Stock Company) (القابضة الشام دمشق)	Üksuse liik: avaliku sektori ettevõte, mida reguleerib eraõigus. Ettevõtlussektor: kinnisvaraarendus. Direktori nimi/juhatus: Adel Anwar al-Olabi, direktorite nõukogu esimees ja Damaskuse kuberner (nõukogu poolt loetellu kantud). Tegelik tulusaaja: Damaskuse halduspiirkond.	Damascus Cham Holding Company loodi režiimi poolt Damaskuse halduspiirkonna investeerimisharuna, et hallata Damaskuse halduspiirkonna kinnisvara ja viia ellu projekti Marota City, mis on luksuskinnisvara projekt, mis on rajatud eelkõige dekreedi nr 66 ja seaduse nr 10 alusel sundvõõrandatud maale. Damascus Cham Holding (kelle esimees on Damaskuse kuberner) haldab projekti Marota City elluviimist ning toetab seeläbi Süüria režiimi ja saab sellest kasu ning pakub eeliseid režiimiga tihedaid sidemeid omavatele ettevõtjatele, kes on selle üksusega avaliku ja erasektori partnerluste kaudu kasulikke tehinguid sõlminud.	17.2.2020“
		Sugulased/äripartnerid/üksused või partnerid/sidemed: Damaskuse halduspiirkond. Samer Foz (nõukogu poolt loetellu kantud); Mazen Tarazi (nõukogu poolt loetellu kantud); Talas Group, mille omanik on ettevõtja Anas Talas (nõukogu poolt loetellu kantud); Khaled al-Zubaidi (nõukogu poolt loetellu kantud); Nader Qalei (nõukogu poolt loetellu kantud

28.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 188/27

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/849,

11. märts 2021,

millega muudetakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa selle kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006, (1) eriti selle artikli 37 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelis 3 on esitatud ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistusega ohtlike ainete loetelu, mis põhineb kõnealuse määruse I lisa 2.–5. osas esitatud kriteeriumidel.

(2)

Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“) on vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklile 37 esitatud ettepanekud teatavate ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse kehtestamiseks ning teatavate muude ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse ajakohastamiseks või väljajätmiseks. Kemikaaliameti riskihindamise komitee võttis nende ettepanekute kohta vastu arvamused, (2) olles võtnud arvesse asjaomastelt isikutelt saadud märkusi. Kõnealused riskihindamise komitee arvamused on järgmised:

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus 1,2,4-triasooli kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus 1,4-dioksaani kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus bensüülsalitsülaadi kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus flumioksasiini (ISO) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus mankotseebi (ISO) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus korrutustegurite kohta seoses komisjoni määruses (EL) 2016/1179 loetletud vaseühenditega pikaajalise ohuga veekeskkonnale;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus N-{2-[[1,1’-bi(tsüklopropüül)]-2-üül]fenüül}-3-(difluorometüül)-1-metüül-1H-pürasool-4-karboksamiidi (sedaksaani) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus N-metoksü-N-[1-metüül-2-(2,4,6-triklorofenüül)-etüül]-3-(difluorometüül)-1-metüülpürasool-4-karboksamiidi (püdiflumetofeeni) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus p-tsümeeni (1-isopropüül-4-metüülbenseeni) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus p-menta-1,3-dieeni (α-terpineeni e 1-isopropüül-4-metüültsükloheksa-1,3-dieeni) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus protiokonasooli kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus (R)-p-menta-1,8-dieeni (D-limoneeni) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus metüültiofanaadi kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus metüültolklofossi (ISO) (O-(2,6-dikloro-p-tolüül)-O,O-dimetüültiofosfaadi) kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus tolpüralaadi kohta;

—	15. märtsi 2019. aasta arvamus trinikkeldisulfiidi kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus asametifossi kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus 2-fenoksüetanooli kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus 2,2-dibromo-2-tsüanoatseetamiidi kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus 3-aminometüül-3,5,5-trimetüültsükloheksüülamiini kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus 6,6’-di-tert-butüül-2,2’-metüleendi-p-kresooli kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus diflufenikaani (ISO) (N-(2,4-difluorofenüül)-2-[3-(trifluorometüül)fenoksü]-3-püridiinkarboksamiidi) kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus imidaklopriidi (ISO) (1-(6-kloropüridiin-3-üülmetüül)-N-nitroimidasolidiin-2-ülideenamiini) kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus püriofenooni kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus S-abstsiishappe kohta;

—	13. juuni 2019. aasta arvamus tetrakis-(2,6-dimetüülfenüül)-m-fenüleenbifosfaadi kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus 1,2-epoksü-4-epoksüetüültsükloheksaani kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus 4-metüülpentaan-2-ooni kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus boorhappe, diboortrioksiidi, tetraboordinaatriumheptaoksiidhüdraadi, veevaba dinaatriumtetraboraadi, ortoboorhappe naatriumsoola, dinaatriumtetraboraatdekahüdraadi, dinaatriumtetraboraatpentahüdraadi kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus sidrunhappe kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus klomasooni kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus desmedifaami kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus dimetomorfi kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus emamektiinbensoaadi kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus esfenvaleraadi (ISO) ((S)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(S)-2-(4-klorofenüül)-3-metüülbutüraadi) kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus metüületametsulfurooni (ISO) kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus mekoprop-P (ISO) ((R)-2-(4-kloro-2-metüülfenoksü)propioonhape ja selle soolad) kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus metüülsalitsülaadi kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus fenmedifaami (ISO) kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus trifloksüstrobiini (ISO) kohta;

—	20. septembri 2019. aasta arvamus tritikonasooli kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus 1,4-dimetüülnaftaleeni kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus (3aS,5S,6R,7aR,7bS,9aS,10R,12aS,12bS)-10-[(2S,3R,4R,5R)-3,4-dihüdroksü-5,6-dimetüülheptaan-2-üül]-5,6-dihüdroksü-7a,9a-dimetüülheksadekahüdro-3H-benso[c]indeno[5,4-e]oksepiin-3-ooni (24-epibrassinoliidi) kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus 3-metüülpürasooli kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus karbendasiimi (ISO) (metüülbensimidasool-2-üülkarbamaadi) kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus tsüpermetriini (cis: trans – ± 40: 60) ((RS)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(1RS,3RS;1RS,3SR)-3-(2,2-diklorovinüül)-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksülaadi) kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus imasamoksi (ISO) ((RS)-2-(4-isopropüül-4-metüül-5-okso-2-imidasoliin-2-üül)-5-metoksümetüülnikotiinhappe) kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus tetrafluoroetüleeni kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus tiametoksaami (ISO) (3-(2-kloro-tiasool-5-üülmetüül)-5-metüül[1,3,5]oksadiasinaan-4-ülideen-N-nitroamiini) kohta;

—	5. detsembri 2019. aasta arvamus etüültrineksapaki (ISO) (etüül-4-[tsüklopropüül(hüdroksü)metüleen]-3,5-dioksotsükloheksaankarboksülaadi) kohta;

(3)

Ägeda mürgisuse hinnanguid (Acute Toxicity Estimates, ATE) kasutatakse peamiselt inimese tervise seisukohast ägeda mürgisuse klassifikatsiooni omistamisel sellistele segudele, mis sisaldavad ägeda mürgisuse klassifikatsiooniga aineid. Ühtlustatud ATE väärtuste lisamine määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas esitatud kirjetele hõlbustab segude klassifikatsioonide ühtlustamist ja järelevalve ülesannete täitmist. Mõne aine täiendava teadusliku hindamise tulemusena on kemikaaliamet lisaks riskihindamise komitee arvamustes esitatud muude ainete ATE väärtustele tuletanud järgmiste ainete ATE väärtused: divaskoksiid, divaskkloriidtrihüdroksiid, tetravaskheksahüdroksiidsulfaat ja tetravaskheksahüdroksiidsulfaathüdraat, vasehelbed (kaetud alifaatse happega), vask(II)karbonaat: vask(II)hüdroksiid (1: 1), vaskdihüdroksiid, vask(II)hüdroksiid, bordoo vedelik (vasksulfaadi ja kaltsiumdihüdroksiidi reaktsiooni saadused) ja vasksulfaatpentahüdraat. Need ATE väärtused tuleks lisada määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabeli 3 eelviimasesse veergu.

(4)

Komisjon sai lisateavet, milles vaidlustati teaduslik hinnang, mille riskihindamise komitee esitas oma 15. märtsi 2019. arvamuses mankotseebi kohta, 20. septembri 2019. aasta arvamuses 4-metüülpentaan-2-ooni kohta ja 20. septembri 2019. aasta arvamuses dimetomorfi kohta. Komisjon hindas seda teavet ja leidis, et see ei ole piisav riskihindamise komitee arvamustes esitatud teadusliku analüüsi kahtluse alla seadmiseks.

(5)	Seepärast leiab komisjon, et teatavate ainete ühtlustatud klassifikatsiooni ja märgistuse lisamine, uuendamine või väljajätmine on asjakohane.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1272/2008 vastavalt muuta.

(7)

Vastavust uuele või ajakohastatud ühtlustatud klassifikatsioonile ei tohiks nõuda viivitamata, sest tarnijatele on vaja jätta teatav ajavahemik, mille jooksul nad saaksid kohandada ainete ja segude märgistust ja pakendeid uue või muudetud klassifikatsiooniga ning müüa olemasolevaid varusid praegu kehtivatest regulatiivsetest nõuetest lähtuvalt. See ajavahemik on vajalik ka selleks, et tarnijatel oleks piisavalt aega võtta vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et muud õiguslikud nõuded oleksid pärast käesoleva määruse kohaste muudatuste tegemist jätkuvalt täidetud. Sellised nõuded võivad hõlmata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) artikli 22 lõike 1 punktis f või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (4) artiklis 50 sätestatud nõudeid. Tarnijatel peaks siiski olema võimalus vabatahtlikult uusi või ajakohastatud ühtlustatud klassifikatsioone kohaldada ning märgistust ja pakendit asjakohaselt kohandada enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva ja alates jõustumiskuupäevast, et tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse ning võimaldada tarnijatele piisavat paindlikkust.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 muutmine

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelit 3 muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 17. detsembrist 2022.

Erandina käesoleva artikli teisest lõigust võib aineid ja segusid klassifitseerida, märgistada ja pakendada käesoleva määruse kohaselt selle jõustumise kuupäevast alates.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 11. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 353, 31.12.2008, lk 1.

(2) Need arvamused on kättesaadavad järgmisel veebisaidil: https://echa.europa.eu/registry-of-clh-intentions-until-outcome/-/dislist/name/-/ecNumber/-/casNumber/-/dte_receiptFrom/-/dte_receiptTo/-/prc_public_status/Opinion+Adopted/dte_withdrawnFrom/-/dte_withdrawnTo/-/sbm_expected_submissionFrom/-/sbm_expected_submissionTo/-/dte_finalise_deadlineFrom/-/dte_finalise_deadlineTo/-/haz_addional_hazard/-/lec_submitter/-/dte_assessmentFrom/-/dte_assessmentTo/-/prc_regulatory_programme/-/

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006,mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).kasutamist

LISA

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa tabelit 3 muudetakse järgmiselt:

lisatakse järgmised kanded:

Indeksinr	Keemiline nimetus	EÜ nr	CASi nr	Klassifikatsioon		Märgistus			Konkreetsed sisalduse piirnormid, korrutustegurid ja ATEd	Märkused
Indeksinr	Keemiline nimetus	EÜ nr	CASi nr	Ohuklasside ja -kategooriate koodid	Ohulausete koodid	Piktogrammide ja tunnussõnade koodid	Ohulausete koodid	Täiendavate ohulausete koodid	Konkreetsed sisalduse piirnormid, korrutustegurid ja ATEd	Märkused
„601–093-00–6	1,4-dimetüülnaftaleen	209–335-9	571–58-4	Acute Tox. 4 Asp. Tox. 1 Eye Irrit. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 3	H302 H304 H319 H400 H412	GHS07 GHS08 GHS09 Dgr	H302 H304 H319 H410		suukaudne: ATE = 1 300 mg/kg kehamassi kohta M = 1“
„601–094-00–1	1-isopropüül-4-metüülbenseen; p-tsümeen	202–796-7	99–87-6	Flam. Liq. 3 Acute Tox. 3 Asp. Tox. 1 Aquatic Chronic 2	H226 H331 H304 H411	GHS02 GHS06 GHS08 GHS09 Dgr	H226 H331 H304 H411		sissehingamisel: ATE = 3 mg/l (aur)“
„601–095-00–7	p-menta-1,3-dieen; 1-isopropüül-4-metüültsükloheksa-1,3-dieen; α-terpineen	202–795-1	99–86-5	Flam. Liq. 3 Acute Tox. 4 Skin Sens. 1 Asp. Tox. 1 Aquatic Chronic 2	H226 H302 H317 H304 H411	GHS02 GHS07 GHS08 GHS09 Dgr	H226 H302 H317 H304 H411		suukaudne: ATE = 1 680 mg/kg kehamassi kohta“
„602–110-00-X	Tetrafluoroetüleen	204–126-9	116–14-3	Carc. 1B	H350	GHS08 Dgr	H350“
„604–095-00–5	6,6’-di-tert-butüül-2,2’-metüleendi-p-kresool (DBMC)	204–327-1	119–47-1	Repr. 1B	H360F	GHS08 Dgr	H360F“
„606–152-00-X	(5-kloro-2-metoksü-4-metüül-3-püridüül)(4,5,6-trimetoksü-o-tolüül)metanoon; püriofenoon	-	688046-61–9	Carc. 2 Aquatic Chronic 1	H351 H410	GHS08 GHS09 Wng	H351 H410		M = 1“
„607–747-00–7	2,2-dibromo-2-tsüanoatseetamiid (DBNPA)	233–539-7	10222-01–2	Acute Tox. 2 Acute Tox. 3 STOT RE 1 Skin Irrit. 2 Eye Dam. 1 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H330 H301 H372 (hingamisteed) (sissehingamine) H315 H318 H317 H400 H410	GHS06 GHS08 GHS05 GHS09 Dgr	H330 H301 H372 (hingamisteed) (sissehingamine) H315 H318 H317 H410		sissehingamisel: ATE = 0,24 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 118 mg/kg kehamassi kohta M = 1 M = 1“
„607–748-00–2	[S-(Z,E)]-5-(1-hüdroksü-2,6,6-trimetüül-4-oksotsükloheks-2-een-1-üül)-3-metüülpenta-2,4-dieenhape; S-abstsiishape	244–319-5	21293-29–8	Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H400 H410	GHS09 Wng	H410		M = 1 M = 1“
„607–749-00–8	Metüülsalitsülaat	204–317-7	119–36-8	Repr. 2 Acute Tox. 4 Skin Sens. 1B Aquatic Chronic 3	H361d H302 H317 H412	GHS07 GHS08 Wng	H361d H302 H317 H412		suukaudne: ATE = 890 mg/kg kehamassi kohta“
„607–750-00–3	Sidrunhape	201–069-1	77–92-9	Eye Irrit. 2 STOT SE 3	H319 H335	GHS07 Wng	H319 H335“
„607–751-00–9	Metüületametsulfuroon (ISO); metüül 2-({[4-etoksü-6-(metüülamino)-1,3,5-triasiin-2-üül]karbamoüül}sulfamoüül)bensoaat	-	97780-06–8	Eye Irrit. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H319 H400 H410	GHS07 GHS09 Wng	H319 H410		M = 1 000 M = 100“
„607–752-00–4	Etüültrineksapak (ISO); etüül 4-[tsüklopropüül(hüdroksü)metüleen]-3,5-dioksotsükloheksaankarboksülaat	-	95266-40–3	STOT RE 2 Skin Sens. 1B Aquatic Chronic 1	H373 (seedetrakt) H317 H410	GHS08 GHS07 GHS09 Wng	H373 (seedetrakt) H317 H410		M = 1“
„607–753-00-X	(3aS,5S,6R,7aR,7bS,9aS,10R,12aS,12bS)-10-[(2S,3R,4R,5R)-3,4-dihüdroksü-5,6-dimetüülheptaan-2-üül]-5,6-dihüdroksü-7a,9a-dimetüülheksadekahüdro-3H-benso[c]indeno[5,4-e]oksepiin-3-oon; 24-epibrassinoliid	-	78821-43–9	Aquatic Chronic 4	H413		H413“
„607–754-00–5	Bensüülsalitsülaat	204–262-9	118–58-1	Skin Sens. 1B	H317	GHS07 Wng	H317“
„607–755-00–0	(RS)-1-{1-etüül-4-[4-mesüül-3-(2-metoksüetoksü)-o-toluoüül]pürasool-5-üüloksü}etüülmetüülkarbonaat; tolpüralaat	-	1101132-67–5	Carc. 2 Repr. 2 STOT RE 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H351 H361fd H373 (silmad) H400 H410	GHS08 GHS09 Wng	H351 H361fd H373 (silmad) H410		M = 10 M = 100“
„613–337-00–9	Protiokonasool (ISO); 2-[2-(1-klorotsüklopropüül)-3-(2-klorofenüül)-2-hüdroksüpropüül]-2,4-dihüdro-3H-1,2,4-triasool-3-tioon	-	178928-70–6	Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H400 H410	GHS09 Wng	H410		M = 10 M = 1“
„613–338-00–4	Asametifoss (ISO); S-[(6-kloro-2-oksooksasool-[4,5-b]püridiin-3(2H)-üül)metüül]-O,O-dimetüültiofosfaat	252–626-0	35575-96–3	Carc. 2 Acute Tox. 3 Acute Tox. 4 STOT SE 1 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H351 H331 H302 H370 (närvisüsteem) H317 H400 H410	GHS06 GHS08 GHS09 Dgr	H351 H331 H302 H370 (närvisüsteem) H317 H410		sissehingamisel: ATE = 0,5 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 500 mg/kg kehamassi kohta M = 1 000 M = 1 000 “
„613–339-00-X	3-metüülpürasool	215–925-7	1453-58–3	Repr. 1B Acute Tox. 4 STOT RE 2 Skin Corr. 1 Eye Dam. 1	H360D H302 H373 (kopsud) H314 H318	GHS08 GHS07 GHS05 Dgr	H360D H302 H373 (kopsud) H314		suukaudne: ATE = 500 mg/kg kehamassi kohta“
„613–340-00–5	Klomasoon (ISO); 2-(2-klorobensüül)-4,4-dimetüül-1,2-oksasolidiin-3-oon	-	81777-89–1	Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H332 H302 H400 H410	GHS07 GHS09 Wng	H332 H302 H410		sissehingamisel: ATE = 4,85 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 768 mg/kg kehamassi kohta M = 1 M = 1“
„614–030-00–2	Emamektiinbensoaat (ISO); (4„R)-4“-deoksü-4“-(metüülamino)avermektiin B1 bensoaat	-	155569-91–8	Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 STOT SE 1 STOT RE 1 Eye Dam. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H331 H311 H301 H370 (närvisüsteem) H372 (närvisüsteem) H318 H400 H410	GHS06 GHS05 GHS08 GHS09 Dgr	H331 H311 H301 H370 (närvisüsteem) H372 (närvisüsteem) H318 H410		sissehingamisel: ATE = 0,663 mg/l (tolm või udu) nahakaudne: ATE = 300 mg/kg kehamassi kohta suukaudne: ATE = 60 mg/kg kehamassi kohta STOT RE 1; H372: C ≥ 5 %; STOT RE 2; H373: 0,5 % ≤ C < 5 % M = 10 000 M = 10 000 “
„616–234-00–7	N-metoksü-N-[1-metüül-2-(2,4,6-triklorofenüül)etüül]-3-(difluorometüül)-1-metüülpürasool-4-karboksamiid; püdiflumetofeen	-	1228284-64–7	Carc. 2 Repr. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H351 H361f H400 H410	GHS08 GHS09 Wng	H351 H361f H410		M = 1 M = 1“
„616–235-00–2	N-{2-[[1,1’-bi(tsüklopropüül)]-2-üül]fenüül}-3-(difluorometüül)-1-metüül-1H-pürasool-4-karboksamiid; sedaksaan	-	874967-67–6	Carc. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 2	H351 H400 H411	GHS08 GHS09 Wng	H351 H410		M = 1“

kanded indeksinumbritega 005–007-00–2, 005–008-00–8, 005–011-00–4, 005–011-01–1, 005–011-02–9, 006–069-00–3, 006–076-00–1, 015–113-00–0, 028–007-00–4, 029–002-00-X, 029–015-00–0, 029–016-00–6, 029–017-00–1, 029–018-00–7, 029–019-01-X, 029–020-00–8, 029–021-00–3, 029–022-00–9, 029–023-00–4, 601–029-00–7, 601–096-00–2, 603–024-00–5, 603–066-00–4, 603–098-00–9, 606–004-00–4, 607–421-00–4, 607–424-00–0, 607–434-00–5, 608–058-00–4, 612–067-00–9, 612–252-00–4, 613–048-00–8, 613–102-00–0, 613–111-00-X, 613–166-00-X, 613–208-00–7, 613–267-00–9, 613–282-00–0, 616–032-00–9, 616–106-00–0 ja 616–113-00–9 asendatakse järgmiste vastavate kannetega:

Indeksinr	Keemiline nimetus	EÜ nr	CASi nr	Klassifikatsioon		Märgistus			Konkreetsed sisalduse piirnormid, korrutustegurid ja ATEd	Märkused
Indeksinr	Keemiline nimetus	EÜ nr	CASi nr	Ohuklasside ja -kategooriate koodid	Ohulausete koodid	Piktogrammide ja tunnussõnade koodid	Ohulausete koodid	Täiendavate ohulausete koodid	Konkreetsed sisalduse piirnormid, korrutustegurid ja ATEd	Märkused
„005–007-00–2	Boorhape [1]; boorhape [2]	233–139-2 [1] 234–343-4 [2]	10043-35–3 [1] 11113-50–1 [2]	Repr. 1B	H360FD	GHS08 Dgr	H360FD“
„005–008-00–8	Diboortrioksiid	215–125-8	1303-86–2	Repr. 1B	H360FD	GHS08 Dgr	H360FD“
„005–011-00–4	Tetraboordinaatriumheptaoksiidhüdraat [1]; dinaatriumtetraboraat, veevaba [2]; ortoboorhappe naatriumsool [3] dinaatriumtetraboraatdekahüdraat [4] dinaatriumtetraboraatpentahüdraat [5]	235–541-3 [1] 215–540-4 [2] 237–560-2 [3] 215–540-4 [4] 215–540-4 [5]	12267-73–1 [1] 1330-43–4 [2] 13840-56–7 [3] 1303-96–4 [4] 12179-04–3 [5]	Repr. 1B	H360FD	GHS08 Dgr	H360FD“


„006–069-00–3	Metüültiofanaat (ISO); dimetüül-(1,2-fenüleendikarbamotioüül)biskarbamaat; dimetüül 4,4′-(o-fenüleen)bis(3-tioallofanaat)	245–740-7	23564-05–8	Carc. 2 Muta. 2 Acute Tox. 4 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H351 H341 H332 H317 H400 H410	GHS08 GHS07 GHS09 Wng	H351 H341 H332 H317 H410		sissehingamisel: ATE = 1,7 mg/l (tolm ja udu) M = 10 M = 10“
„006–076-00–1	Mankotseeb (ISO); mangaanetüleenbis(ditiokarbamaadi) (polümeerne) kompleks tsingisoolaga	-	8018-01–7	Carc. 2 Repr. 1B STOT RE 2 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H351 H360D H373 (kilpnääre, närvisüsteem) H317 H400 H410	GHS08 GHS07 GHS09 Dgr	H351 H360D H373 (kilpnääre, närvisüsteem) H317 H410		M = 10 M = 10“
„015–113-00–0	Metüültolklofoss (ISO); O-(2,6-dikloro-p-tolüül)-O,O-dimetüültiofosfaat	260–515-3	57018-04–9	Skin Sens. 1B Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H317 H400 H410	GHS07 GHS09 Wng	H317 H410		M = 1 M = 1“
„028–007-00–4	Trinikkeldisulfiid; nikkelsubsulfiid [1]; hezlvudiit [2]	234–829-6 [1] - [2]	12035-72–2 [1] 12035-71–1 [2]	Carc. 1A Muta. 2 Acute Tox. 3 STOT RE 1 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H350i H341 H331 H372** H317 H400 H410	GHS08 GHS06 GHS09 Dgr	H350i H341 H331 H372** H317 H410		sissehingamisel: ATE = 0,92 mg/l (tolm või udu)“
„029–002-00-X	Divaskoksiid; vask(I)oksiid	215–270-7	1317-39–1	Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Eye Dam. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H332 H302 H318 H400 H410	GHS07 GHS05 GHS09 Dgr	H332 H302 H318 H410		sissehingamisel: ATE = 3,34 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 500 mg/kg kehamassi kohta M = 100 M = 10“
„029–015-00–0	Vasktiotsüanaat	214–183-1	1111-67–7	Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H400 H410	GHS09 Wng	H410	EUH032	M = 10 M = 10“
„029–016-00–6	Vask(II)oksiid	215–269-1	1317-38–0	Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H400 H410	GHS09 Wng	H410		M = 100 M = 10“
„029–017-00–1	Divaskkloriidtrihüdroksiid	215–572-9	1332-65–6	Acute Tox. 4 Acute Tox. 3 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H332 H301 H400 H410	GHS06 GHS09 Dgr	H332 H301 H410		sissehingamisel: ATE = 2,83 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 299 mg/kg kehamassi kohta M = 10 M = 10“
„029–018-00–7	Tetravaskheksahüdroksiidsulfaat [1]; tetravaskheksahüdroksiidsulfaathüdraat [2]	215–582-3 [1] 215–582-3 [2]	1333-22–8 [1] 12527-76–3 [2]	Acute Tox. 4 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H302 H400 H410	GHS07 GHS09 Wng	H302 H410		suukaudne: ATE = 500 mg/kg kehamassi kohta M = 10 M = 10“
„029–019-01-X	Vasehelbed (kaetud alifaatse happega)	-	-	Acute Tox. 3 Acute Tox. 4 Eye Irrit. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H331 H302 H319 H400 H410	GHS06 GHS09 Dgr	H331 H302 H319 H410		sissehingamisel: ATE = 0,733 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 500 mg/kg kehamassi kohta M = 10 M = 10“
„029–020-00–8	Vask(II)karbonaat – vask(II)hüdroksiid (1: 1)	235–113-6	12069-69–1	Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 Eye Irrit. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H332 H302 H319 H400 H410	GHS07 GHS09 Wng	H332 H302 H319 H410		sissehingamisel: ATE = 1,2 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 500 mg/kg kehamassi kohta M = 10 M = 10“
„029–021-00–3	Vaskdihüdroksiid; vask(II)hüdroksiid	243–815-9	20427-59–2	Acute Tox. 2 Acute Tox. 4 Eye Dam. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H330 H302 H318 H400 H410	GHS06 GHS05 GHS09 Dgr	H330 H302 H318 H410		sissehingamisel: ATE = 0,47 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 500 mg kg kehamassi kohta M = 10 M = 10“
„029–022-00–9	Bordoo vedelik; vasksulfaadi ja kaltsiumdihüdroksiidi reaktsiooni saadused	-	8011-63–0	Acute Tox. 4 Eye Dam. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H332 H318 H400 H410	GHS07 GHS05 GHS09 Dgr	H332 H318 H410		sissehingamisel: ATE = 1,97 mg/l (tolm või udu) M = 10 M = 1“
„029–023-00–4	Vasksulfaatpentahüdraat	231–847-6	7758-99–8	Acute Tox. 4 Eye Dam. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H302 H318 H400 H410	GHS07 GHS05 GHS09 Dgr	H302 H318 H410		suukaudne: ATE = 481 mg/kg kehamassi kohta M = 10 M = 1“
„601–029-00–7	Dipenteen; limoneen [1] (S)-p-menta-1,8-dieen; L-limoneen [2] trans-1-metüül-4-(1-metüülvinüül)tsüklohekseen [3] (±)-1-metüül-4-(1-metüülvinüül)tsüklohekseen [4]	205–341-0 [1] 227–815-6 [2] 229–977-3 [3] 231–732-0 [4]	138–86-3 [1] 5989-54–8 [2] 6876-12–6 [3] 7705-14–8 [4]	Flam. Liq. 3 Skin Irrit. 2 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H226 H315 H317 H400 H410	GHS02 GHS07 GHS09 Wng	H226 H315 H317 H410			C“
„601–096-00–2	(R)-p-menta-1,8-dieen; D-limoneen	227–813-5	5989-27–5	Flam. Liq. 3 Skin Irrit. 2 Skin Sens. 1B Asp. Tox. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 3	H226 H315 H317 H304 H400 H412	GHS02 GHS07 GHS08 GHS09 Dgr	H226 H315 H317 H304 H410		M = 1“
„603–024-00–5	1,4-dioksaan	204–661-8	123–91-1	Flam. Liq. 2 Carc. 1B STOT SE 3 Eye Irrit. 2	H225 H350 H335 H319	GHS02 GHS08 GHS07 Dgr	H225 H350 H335 H319	EUH019 EUH066		D“
„603–066-00–4	7-oksa-3-oksiranüülbitsüklo[4.1.0]heptaan; 1,2-epoksü-4-epoksüetüültsükloheksaan; 4-vinüültsüklohekseendiepoksiid	203–437-7	106–87-6	Carc. 1B Muta. 2 Repr. 1B Acute Tox. 3 Acute Tox. 4	H350 H341 H360F H331 H302	GHS08 GHS06 Dgr	H350 H341 H360F H331 H302		sissehingamisel: ATE = 0,5 mg/l (tolm või udu) suukaudne: ATE = 1 847 mg/kg kehamassi kohta“
„603–098-00–9	2-fenoksüetanool	204–589-7	122–99-6	Acute Tox. 4 STOT SE 3 Eye Dam. 1	H302 H335 H318	GHS05 GHS07 Dgr	H302 H335 H318		suukaudne: ATE = 1 394 mg/kg kehamassi kohta“
„606–004-00–4	4-metüülpentaan-2-oon; isobutüülmetüülketoon	203–550-1	108–10-1	Flam. Liq. 2 Carc. 2 Acute Tox. 4 STOT SE 3 Eye Irrit. 2	H225 H351 H332 H336 H319	GHS02 GHS07 GHS08 Dgr	H225 H351 H332 H336 H319	EUH066	sissehingamisel: ATE = 11 mg/l (aur)“
„607–421-00–4	Tsüpermetriin (ISO); α-tsüano-3-fenoksübensüül-3-(2,2-diklorovinüül)-2,2-dimetüültsüklopropaankarboksülaat; tsüpermetriin (cis: trans – ± 40: 60)	257–842-9	52315-07–8	Acute Tox. 4 Acute Tox. 4 STOT SE 3 STOT RE 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H332 H302 H335 H373 (närvisüsteem) H400 H410	GHS07 GHS08 GHS09 Wng	H332 H302 H335 H373 (närvisüsteem) H410		suukaudne: ATE = 500 mg kg kehamassi kohta sissehingamisel: ATE = 3,3 mg/l (tolm või udu) M = 100000 M = 100000“
„607–424-00–0	Trifloksüstrobiin (ISO); metüül-(E)-metoksüimino-{(E)-α-[1-(α,α,α-trifluoro-m-tolüül)etülideenaminooksü]-o-tolüül}atsetaat	-	141517-21–7	Lact. Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H362 H317 H400 H410	GHS07 GHS09 Wng	H362 H317 H410		M = 100 M = 10“
„607–434-00–5	Mekoprop-P (ISO) [1] ja selle soolad; (R)-2-(4-kloro-2-metüülfenoksü)propioonhape [1] ja selle soolad	240–539-0 [1]	16484-77–8 [1]	Acute Tox. 4 Eye Dam. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H302 H318 H400 H410	GHS07 GHS05 GHS09 Dgr	H302 H318 H410		suukaudne: ATE = 431 mg kg kehamassi kohta M = 10 M = 10“
„608–058-00–4	Esfenvaleraat (ISO); (S)-α-tsüano-3-fenoksübensüül-(S)-2-(4-klorofenüül)-3-metüülbutüraat	-	66230-04–4	Acute Tox. 3 Acute Tox. 3 STOT SE 1 STOT RE 2 Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H331 H301 H370 (närvisüsteem) H373 H317 H400 H410	GHS06 GHS08 GHS09 Dgr	H331 H301 H370 (närvisüsteem) H373 H317 H410		suukaudne: ATE = 88,5 mg/kg kehamassi kohta sissehingamisel: ATE = 0,53 mg/l (tolm või udu) M = 10 000 M = 10 000 “
„612–067-00–9	3-aminometüül-3,5,5-trimetüültsükloheksüülamiin	220–666-8	2855-13–2	Acute Tox. 4 Skin Corr. 1B Eye Dam. 1 Skin Sens. 1A	H302 H314 H318 H317	GHS05 GHS07 Dgr	H302 H314 H317		suukaudne: ATE = 1 030 mg/kg kehamassi kohta Skin Sens. 1A; H317: C ≥ 0,001 %“
„612–252-00–4	Imidaklopriid (ISO); (E)-1-(6-kloro-3-püridüülmetüül)-N-nitroimidasolidiin-2-ülideenamiin; (2E)-1-[(6-kloropüridiin-3-üül)metüül]-N-nitroimidasolidiin-2-imiin	428–040-8	138261-41–3	Acute Tox. 3 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H301 H400 H410	GHS06 GHS09 Dgr	H301 H410		suukaudne: ATE = 131 mg kg kehamassi kohta M = 100 M = 1 000 “
„613–048-00–8	Karbendasiim (ISO); metüülbensimidasool-2-üülkarbamaat	234–232-0	10605-21–7	Muta. 1B Repr. 1B Skin Sens. 1 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H340 H360FD H317 H400 H410	GHS07 GHS08 GHS09 Dgr	H340 H360FD H317 H410		M = 10 M = 10“
„613–102-00–0	Dimetomorf (ISO); (E,Z)-4-(3-(4-klorofenüül)-3-(3,4-dimetoksüfenüül)akrüloüül)morfoliin	404–200-2	110488-70–5	Repr. 1B Aquatic Chronic 2	H360F H411	GHS08 GHS09 Dgr	H360F H411“
„613–111-00-X	1,2,4-triasool	206–022-9	288–88-0	Repr. 1B Acute Tox. 4 Eye Irrit. 2	H360FD H302 H319	GHS08 GHS07 Dgr	H360FD H302 H319		suukaudne: ATE = 1 320 mg/kg kehamassi kohta“
„613–166-00-X	Flumioksasiin (ISO); N-(7-fluoro-3,4-dihüdro-3-okso-4-prop-2-ünüül-2H-1,4-bensoksasiin-6-üül)tsükloheks-1-een-1,2-dikarboksimiid	-	103361-09–7	Repr. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361d H400 H410	GHS08 GHS09 Wng	H361d H410		M = 1 000 M = 1 000 “
„613–208-00–7	Imasamoks (ISO); (RS)-2-(4-isopropüül-4-metüül-5-okso-2-imidasoliin-2-üül)-5-metoksümetüülnikotiinhape	-	114311-32–9	Repr. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361d H400 H410	GHS08 GHS09 Wng	H361d H410		M = 10 M = 10“
„613–267-00–9	Tiametoksaam (ISO); 3-(2-klorotiasool-5-üülmetüül)-5-metüül[1,3,5]oksadiasinaan-4-ülideen-N-nitroamiin	428–650-4	153719-23–4	Repr. 2 Acute Tox. 4 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361fd H302 H400 H410	GHS07 GHS08 GHS09 Wng	H361fd H302 H410		suukaudne: ATE = 780 mg/kg kehamassi kohta M = 10 M = 10“
„613–282-00–0	Tritikonasool (ISO); (RS)-(E)-5-(4-klorobensülideen)-2,2-dimetüül-1-(1H-1,2,4-triasool-1-metüül)tsüklopentanool	-	138182-18–0	Repr. 2 STOT RE 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361f H373 H400 H410	GHS08 GHS09 Wng	H361f H373 H410		M = 1 M = 1“
„616–032-00–9	Diflufenikaan (ISO); N-(2,4-difluorofenüül)-2-[3-(trifluorometüül)fenoksü]-3-püridiinkarboksamiid; 2′,4′-difluoro-2-(α,α,α-trifluoro-m-tolüüloksü)nikotiinaniliid	-	83164-33–4	Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H400 H410	GHS09 Wng	H410		M = 10 000 M = 1 000 “
„616–106-00–0	Fenmedifaam (ISO); metüül-3-(3-metüülkarbaniloüüloksü)karbanilaat	237–199-0	13684-63–4	Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H400 H410	GHS09 Wng	H410		M = 10 M = 10“
„616–113-00–9	Desmedifaam (ISO); etüül 3-fenüülkarbamoüüloksüfenüülkarbamaat	237–198-5	13684-56–5	Repr. 2 Aquatic Acute 1 Aquatic Chronic 1	H361d H400 H410	GHS08 GHS09 Wng	H361d H410		M = 10 M = 10“

3)	jäetakse välja kanne indeksinumbriga 015–192-00–1.

28.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 188/44

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/850,

26. mai 2021,

millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II lisa ning muudetakse III, IV ja VI lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1223/2009 kosmeetikatoodete kohta, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 1, artikli 15 lõike 2 neljandat lõiku ja artikli 31 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1272/2008 (2) on sätestatud kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete (edaspidi „CMR-ained“) ühtlustatud klassifikatsioon, mis põhineb Euroopa Kemikaaliameti riskihindamise komitee koostatud hinnangul. Aine klassifitseeritakse 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks sõltuvalt selle kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omaduste tõendusmaterjali raskusastmest.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 artiklis 15 on sätestatud, et kosmeetikatoodetes on keelatud kasutada aineid, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa (CMR-ained) alusel klassifitseeritud 1A, 1B või 2. kategooria CMR-aineks. CMR-ainet võib kosmeetikatoodetes siiski kasutada, kui on täidetud määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teises lauses või artikli 15 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimused.

(3)

Selleks et ühtselt rakendada CMR-ainete keelustamist siseturul, ja tagada õiguskindlus, eriti ettevõtjate ja riiklike pädevate asutuste jaoks ning inimtervise kaitse kõrge tase, tuleks CMR-ained lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisa keelatud ainete loetellu või, kui see on asjakohane, III lisa piiratud kasutusega ainete loetellu ning vajaduse korral jätta need välja kõnealuse määruse III–VI lisa piiratud kasutusega ainete või lubatud ainete loeteludest. Kui määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teise lause või artikli 15 lõike 2 teise lõigu tingimused on täidetud, tuleks kõnealuse määruse III–VI lisa piiratud kasutusega ainete või lubatud ainete loetelu vastavalt muuta.

(4)	Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/217, (3) mida hakatakse kohaldama alates 1. oktoobrist 2021, on teatavad ained klassifitseeritud CMR-aineteks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1272/2008. Seepärast on vaja keelata nende CMR-ainete kasutamine kosmeetikatoodetes alates samast kuupäevast.

(5)	Eeskätt on delegeeritud määruses (EL) 2020/217 sätestatud aine TiO2 (INCI nimetus: titanium dioxide) klassifitseerimine 2. kategooria kantserogeeniks sissehingamisel; see kehtib pulbrilise titaandioksiidi kohta, mis sisaldab vähemalt 1 % osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm.

(6)

Praegu on titaandioksiid loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 IV lisa kandes 143 ning seda on lubatud kasutada kosmeetikatoodetes värvainena, tingimusel et see vastab komisjoni määruse (EL) nr 231/2012 (4) lisa kirjes E 171 (titaandioksiid) sätestatud puhtusekriteeriumidele. Samuti on titaandioksiid loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisa kannetes 27 ja 27a kui UV-filter, mille maksimaalne lubatud sisaldus kosmeetikatoodetes on kuni 25 %. Lisaks on titaandioksiidi (nano) lubatud kasutada kasutusvalmis tootes, välja arvatud selliste kasutusviiside korral, millega võib sissehingamise korral kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega; ühtlasi peavad omadused vastama muudele nimetatud kandes loetletud tingimustele.

(7)	Pärast seda, kui titaandioksiid klassifitseeriti CMR-aineks, esitati 28. jaanuaril 2020 taotlus kasutada seda ainet kosmeetikatoodetes erandkorras vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõike 1 teisele lausele.

(8)

6. oktoobril 2020 võttis tarbijaohutuse komitee titaandioksiidi kohta vastu teadusliku arvamuse, (5) mille eesmärk oli võtta vajalikud meetmed vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 artikli 15 lõikele 1. Tarbijaohutuse komitee arvamuses käsitleti pulbrilist titaandioksiidi (sissehingatav), mis sisaldab vähemalt 1 % osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm, ning järeldati, et olemasolevate andmete põhjal on TiO2 tavatarbijatele ohutu, kui seda kasutatakse näohooldustoodetes tolmpuudrina, mille maksimaalne lubatud sisaldus on 25 %, ja aerosoolpihustatavates juuksehooldustoodetes, mille puhul on maksimaalne lubatud sisaldus 1,4 %. Kutsealase kasutamise puhul peeti TiO2 ohutuks, kui seda kasutatakse aerosoolpihustatavates juuksehooldustoodetes, mille puhul on maksimaalne lubatud sisaldus 1,1 %.

(9)

Lisaks muule järeldas tarbijaohutuse komitee, et kosmeetikatoodetes, mille põhjal sellised tulemused saadi, kasutati vaid üht liiki titaandioksiidi (pigmendina) ning lisateabe puudumisel ei olnud võimalik kindlaks teha, kas samasugused järeldused kehtiksid ka tarbijaohutuse komitee arvamuses otseselt käsitlemata muud liiki titaandioksiidi sisaldavate muude kosmeetikavahendite kohta.

(10)

Tarbijaohutuse komitee järeldusi arvesse võttes ei tohiks lubada kasutada pulbrilist titaandioksiidi, mis sisaldab vähemalt 1 % osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm, vahendites, mille puhul on lõppkasutajal sissehingamisel tekkiva kokkupuute oht, ning seega tuleks see aine lisada määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisas olevasse piiratud kasutusega ainete loetellu ning selle kasutamine peaks olema lubatud üksnes tolmpuudri kujul esinevates näohooldustoodetes ja aerosoolpihustatavates juuksehooldustoodetes, nagu neis järeldustes tõdeti. Lisaks sellele, et titaandioksiid tuleks kanda määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisasse, tuleks sätestada, et titaandioksiidi kasutamine värvainena vastavalt selle määruse IV lisa kandele 143 ja titaandioksiidi kasutamine UV-filtrina vastavalt selle määruse VI lisa kandele 27 peaks olema lubatud ilma, et see piiraks selle piiratud kasutamist vastavalt selle määruse III lisale. Selleks tuleks kõnealuse määruse IV ja VI lisa asjaomastesse kannetesse lisada viide titaandioksiidi piiratud kasutamise kohta määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa alusel. Seoses titaandioksiidi (nano) kasutamisega UV-filtrina vastavalt määruse (EÜ) nr 1223/2009 VI lisa kandele 27a, ei ole täiendavaid meetmeid vaja, sest kandes 27a on juba sätestatud, et titaandioksiidi (nano) ei tohi kasutada toodetes, mille sissehingamisel võib tekkida kokkupuude lõppkasutaja kopsudega.

(11)

Muude delegeeritud määrusega (EL) 2020/217 määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohasteks CMR-aineteks klassifitseeritud ainete kohta peale titaandioksiidi ei ole esitatud taotlust neid kosmeetikatoodetes erandkorras kasutada. See puudutab selliseid aineid nagu koobalt, metaldehüüd (ISO), metüülelavhõbekloriid, benso[rst]pentafeen, dibenso[b,def]krüseen; dibenso[a,h]püreen, 2,2’-iminobisetanooli N-derivaadid (harg- ja lineaarahelaga C13–15-alküülderivaadid), tsüflumetofeen (ISO); diisoheksüülftalaat, halosulfuroonmetüül (ISO); 2-metüülimidasool, metaflumisoon (ISO), dibutüülbis(pentaan-2,4-dionato-O,O’)tina, nikkelbis(sulfamidaat), 2-bensüül-2-dimetüülamino-4′-morfolinobutürofenoon ja etüleenoksiid. Nende ainete suhtes ei kohaldata praegu määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisas sätestatud piiranguid, kuid nad ei ole ka lubatud vastavalt IV, V või VI lisale. Loetletud ainetest kolm – nikkelbis(sulfamidaat), etüleenoksiid ja 2-bensüül-2-dimetüülamino-4′-morfolinobutürofenoon – on praegu loetletud kõnealuse määruse II lisas. Ained, mis ei ole veel loetletud määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas, tuleks lisada kõnealuse lisa loetellu ainetest, mille kasutamine kosmeetikatoodetes on keelatud.

(12)

Komisjon võttis vastu määruse (EL) 2019/1966, (6) et ühtselt rakendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt komisjoni määrusega (EL) 2018/1480 (7) CMR-aineteks klassifitseeritud ainete keelustamist siseturul ning muutis määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannet 98 seoses ainega bensoehape, 2-hüdroksü- (INCI nimetus: salicylic acid). Et kirjeldatud muudatused tarbijaohutuse komitee esialgsete järeldustega (8) täielikult vastavusse viia, on otstarbekas lubada nimetatud aine kasutamine muul otstarbel kui säilitusainena kehapiimades, lauvärvides, ripsmetuššides, silmapliiatsites, huulepulkades ja rulldeodorantides, kus selle sisaldus ei tohi olla suurem kui 0,5 %. Seepärast tuleks määruse (EÜ) nr 1223/2009 III lisa kannet 98 vastavalt muuta.

(13)

Peale selle kanti nikkelbis(tetrafluoroboraat) (CASi number: 14708-14–6) komisjoni määrusega (EL) 2019/831, (9) mis võeti vastu selleks, et ühtselt rakendada määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt komisjoni määrusega (EL) 2017/776 (10) CMR-aineteks klassifitseeritud ainete keelustamist siseturul, määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisasse ekslikult kaks korda (kanne 1401 ja kanna 1427). Neist kannetest teine on seega liigne ja tuleks välja jätta.

(14)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 1223/2009 vastavalt muuta ja parandada.

(15)	Käesoleva määrusega ettenähtud muudatused määruses (EÜ) nr 1223/2009 põhinevad asjaolul, et asjaomased ained on delegeeritud määrusega (EL) 2020/217 klassifitseeritud CMR-aineteks, ning neid muudatusi tuleks kohaldada alates samast kuupäevast kui nimetatud delegeeritud määrust.

(16)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise kosmeetikavahendite komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II, III, IV ja VI lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 1223/2009 II lisas kustutatakse kanne nr 1427 nikkelbis(tetrafluoroboraadi) kohta (CASi number: 14708-14–6).

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse seoses lisa punktiga 1, punkti 2 alapunktiga b ning punktidega 3 ja 4 alates 1. oktoobrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. mai 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 342, 22.12.2009, lk 59.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3) Komisjoni 4. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/217, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse kõnealust määrust (ELT L 44, 18.2.2020, lk 1).

(4) Komisjoni 9. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 231/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1333/2008 II ja III lisas loetletud toidu lisaainete spetsifikatsioonid (ELT L 83, 22.3.2012, lk 1).

(5) Tarbijaohutuse komitee arvamus titaandioksiidi (TiO2) kohta, esialgne tekst 7. august 2020, lõplik tekst 6. oktoober 2020, SCCS/1617/20.

(6) Komisjoni 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/1966, millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II, III ja V lisa (ELT L 307, 28.11.2019, lk 15).

(7) Komisjoni 4. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1480, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist, ning parandatakse komisjoni määrust (EL) 2017/776 (ELT L 251, 5.10.2018, lk 1).

(8) Tarbijaohutuse komitee arvamus salitsüülhappe kohta, 20.–21. juuni 2019. aasta parandus, SCCS/1601/18.

(9) Komisjoni 22. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/831, millega muudetakse kosmeetikatooteid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 II, III ja V lisa (ELT L 137, 23.5.2019, lk 29).

(10) Komisjoni 4. mai 2017. aasta määrus (EL) 2017/776, millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist (ELT L 116, 5.5.2017, lk 1).

LISA

Määrust (EÜ) nr 1223/2009 muudetakse järgmiselt.

II lisasse lisatakse järgmised kanded:

Viitenumber	Aine määratlus
Viitenumber	Keemiline nimetus/INN	CASi number	EÜ number
a	b	c	d
„x	Koobalt	7440-48–4	231–158-0
x	Metaldehüüd (ISO) 2,4,6,8-tetrametüül-1,3,5,7-tetraoksatsüklooktaan	108–62-3	203–600-2
x	Metüülelavhõbekloriid	115–09-3	204–064-2
x	Benso[rst]pentafeen	189–55-9	205–877-5
x	Dibenso[b,def]krüseen; dibenso[a,h]püreen	189–64-0	205–878-0
x	2,2’-iminobisetanooli N-derivaadid (harg- ja lineaarahelaga C13–15-alküülderivaadid)	97925-95–6	308–208-6
x	Tsüflumetofeen (ISO); 2-metoksüetüül (RS)-2-(4-tert-butüülfenüül)-2-tsüano-3-okso-3-(α,α,α-trifluoro-o-tolüül)propionaat	400882-07–7	–
x	Diisoheksüülftalaat	71850-09–4	276–090-2
x	Halosulfuroonmetüül (ISO); metüül-3-kloro-5-{[(4,6-dimetoksüpürimidiin-2-üül)karbamoüül]sulfamoüül}-1-metüül-1H-pürasool-4-karboksülaat	100784-20–1	–
x	2-metüülimidasool	693–98-1	211–765-7
x	Metaflumisoon (ISO); (EZ)-2’-[2-(4-tsüanofenüül)-1-(α,α,α -trifluoro-m-tolüül)etülideen]-[4-(trifluorometoksü)fenüül]karbanilohüdrasiid [E-isomeeri suhteline sisaldus ≥ 90 %, Z-isomeeri suhteline sisaldus ≤ 10 %]; [1] (E)-2’-[2-(4-tsüanofenüül)-1-(α,α,α -trifluoro-m-tolüül)etülideen]-[4-(trifluorometoksü)fenüül]karbanilohüdrasiid [2]	139968-49–3 [1] 852403-68–0 [2]	-
x	Dibutüülbis(pentaan-2,4-dionato-O,O’)tina	22673-19–4	245–152-0“

III lisa muudetakse järgmiselt:

kanne 98 asendatakse järgmisega:

Viitenumber

Aine määratlus

Piirangud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus/INN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muu

„98

Bensoehape, 2-hüdroksü- (1)

Salicylic acid

69–72-7

200–712-3

a)	Mahapestavad juuksehooldustooted

b)	Muud tooted, v.a kehapiim, lauvärv, ripsmetušš, silmapliiats, huulepulk, rulldeodorant

c)	Kehapiim, lauvärv, ripsmetušš, silmapliiats, huulepulk, rulldeodorant

3,0 %

2,0 %

0,5 %

a) b) c)

Mitte kasutada alla 3-aastastele lastele ette nähtud valmististes. Mitte kasutada viisil, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega. Mitte kasutada suuhooldustoodetes. Muudel eesmärkidel kui mikroorganismide arengu pidurdamiseks toodetes. Eesmärk peab olema tooteesituse põhjal selge.

Märgitud tase hõlmab salitsüülhappe igasugust kasutust.

a) b) c)

Mitte kasutada alla 3-aastastel lastel (2)

lisatakse järgmine kanne:

Viitenumber

Aine määratlus

Piirangud

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus/INN

Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus

CASi number

EÜ number

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muu

„x

Pulbriline titaandioksiid, mis sisaldab vähemalt 1 % osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm

Titanium dioxide

13463-67–7/1317-70–0/1317-80–2

236–675-5/215–280-1/215–282-2

a)	tolmpuudri kujul esinevad näohooldustooted

b)	aerosoolpihustatavad juuksehooldustooted

c)	muud tooted

25 %;

b)	1,4 % tavatarbijatele ja 1,1

% kutselise kasutamise korral.

a) b)

Ainult pigmendina

(c)

Mitte kasutada

viisil, mille puhul võib sissehingamisel kaasneda kokkupuude lõppkasutaja kopsudega.“

IV lisas asendatakse kanne nr 143 järgmisega:

Viitenumber

Aine määratlus

Tingimused

Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus

Keemiline nimetus

Värvaineindeks Number/Nimetus koostisainete ühtses nimestikus

CASi number

EÜ number

Värv

Toote liik, kehaosa

Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes

Muu

„143

Titaandioksiid (3)

77891

236–675-5

Valge

—	Puhtuse kriteeriumid vastavalt komisjoni direktiivile 95/45/EÜ (E 171)

—	Pulbrilist titaandioksiidi, mis sisaldab vähemalt 1 % osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm, tuleb kasutada vastavalt III lisa kirjele nr [321].

VI lisa kanne 27 asendatakse järgmisega:

Viitenumber	Aine määratlus				Tingimused			Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus
Viitenumber	Keemiline nimetus/INN/XAN	Koostisainete ühtses nimestikus kasutatav nimetus	CASi number	EÜ number	Toote liik, kehaosa	Maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes	Muu	Kasutustingimuste ja hoiatuste sõnastus
a	b	c	d	e	f	g	h	i
„27	Titaandioksiid ((2))	Titanium dioxide	13463-67–7/1317-70–0/1317-80–2	236–675-5/215–280-1/215–282-2		25 % (4)	Pulbrilist titaandioksiidi, mis sisaldab vähemalt 1 % osakesi, mille aerodünaamiline läbimõõt on ≤ 10 μm, tuleb kasutada vastavalt III lisa kirjele nr [321]. III lisa kande nr [321] veeru f punktis c osutatud tooteliikide puhul kehtib käesoleva kande veerus g sätestatud maksimaalne sisaldus kasutusvalmis tootes.

(1) Kasutamiseks säilitusainena, vt V lisa nr 3.

(2) Üksnes toodetes, mida võidakse kasutada alla 3-aastastel lastel.“;

(3) Kasutamiseks UV-filtrina, vt VI lisa kanne nr 27.“;

((2)) Kasutamiseks värvainena, vt IV lisa kanne nr 143.“

28.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 188/61

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/854,

27. mai 2021,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

30. septembril 2020 algatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses teatavate Indiast ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete (edaspidi „uurimisalune toode“) impordiga. Komisjon avaldas Euroopa Liidu Teatajas algatamisteate (2) (edaspidi „algatamisteade“).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille esitas 17. augustil 2020 Euroopa Teraseühendus (edaspidi „Eurofer“ või „kaebuse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu roostevabast terasest lehtvaltstoodete kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid asjaomastest riikidest pärit dumpingu ning sellest tuleneva olulise kahju kohta, mis olid piisavad uurimise algatamiseks.

1.2. Registreerimine

(3)	Kuna kaebuse esitaja oli esitanud taotluse koos nõutavate tõenditega, kehtestas komisjon komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/370 (3) vaatlusaluse toote impordi suhtes registreerimise nõude vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5.

1.3. Huvitatud isikud

(4)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt kaebuse esitajat, teadaolevaid eksportivaid tootjaid asjaomastes riikides ja asjaomaste riikide ametiasutusi ning teadaolevaid importijaid ja kasutajaid liidus uurimise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(5)

Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks. Komisjon kuulas ära kaebuse esitaja, ühe eksportiva tootja ja ühe liidu kasutaja. Komisjonile esitati märkusi, mida on käsitletud punktides 2.3, 5.2 ja 7.2.

1.4. Väljavõtteline uuring

(6)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.4.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(7)

Komisjon teatas algatamisteates, et on otsustanud piirduda mõistliku hulga liidu tootjatega, keda valimit rakendades uuritakse, ja on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon moodustas esialgse valimi toodangu ja liidu müügimahtude põhjal, millest liidu tootjad olid uurimiseelse nõuete hindamise analüüsi käigus teatanud, võttes arvesse ka nende geograafilist asukohta. Sel viisil moodustatud esialgne valim koosnes kolmest liidu tootjast, kelle arvele langeb enam kui 60 % samasuguse toote toodangust ja ligikaudu 70 % selle müügist liidus ning kes asuvad neljas eri liikmesriigis. Esialgse valimi üksikasjad tehti kättesaadavaks huvitatud isikutele tutvumiseks ette nähtud toimikus ja anti võimalus esitada märkusi. Märkusi ei esitatud.

(8)	Eespool kirjeldatu tulemusel kinnitati liidu tootjate esialgne valim. Sellesse kuulusid Aperam Stainless Europe (edaspidi „Aperam“), Acciai Speciali Terni S.p.A. (edaspidi „AST“) ja Outokumpu Stainless Oy (edaspidi „OTK“). Lõplik valim on liidu tootmisharu suhtes representatiivne.

1.4.2. Importijate väljavõtteline uuring

(9)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõikidel sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates täpsustatud teave.

(10)	Kolm sõltumatut importijat andsid endast teada kui huvitatud isikutest ja esitasid nõutud teabe. Saadud vastuste väikest arvu arvestades ei olnud väljavõtteline uuring vajalik. Selle otsuse kohta märkusi ei esitatud. Importijatel paluti täita küsimustik.

1.4.3. Asjaomaste riikide eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(11)

Võttes arvesse eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu asjaomastes riikides, nähti algatamisteates väljavõtteline uuring ette India ja Indoneesia jaoks ja seepärast palus komisjon kõigil teadaolevatel India ja Indoneesia eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates täpsustatud teave, et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim.

(12)	Lisaks palus komisjon India esindusel Euroopa Liidu juures ning Indoneesia Vabariigi saatkonnal Brüsselis teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla uurimises osalemisest huvitatud, ja/või võtta nendega ühendust.

1.4.3.1. India

(13)

Uurimise algatamisel võttis komisjon ühendust seitsme potentsiaalse India eksportiva tootjaga. Kaks India eksportivat tootjat esitasid väljavõttelise uuringu jaoks vajaliku teabe ning nad esindasid kõiki liidu jaoks asjakohaseid toote eksporte. Seetõttu lõpetas komisjon India eksportivatest tootjatest valimi moodustamise.

1.4.3.2. Indoneesia

(14)

Uurimise algatamisel võttis komisjon ühendust 14 potentsiaalse Indoneesia eksportiva tootjaga. Kolm eksportivat tootjat vastasid väljavõttelise uuringu küsimustele ning teatasid liitu müümisest. Tagastatud väljavõttelise uuringu vastustes esitatud teabe kohaselt moodustas nende müügimaht 72 % Indoneesia ekspordist Euroopa Liitu. Selle tõttu lõpetati ka Indoneesia puhul valimi moodustamine.

1.5. Vastused küsimustikule

(15)

Kaebuses esitati piisavalt prima facie tõendeid vaatlusaluse tootega seotud toorainemoonutuste kohta Indias ja Indoneesias. Seega, nagu on märgitud algatamisteates, hõlmas uurimine neid toorainemoonutusi, et teha kindlaks, kas kohaldada India ja Indoneesia suhtes alusmääruse artikli 7 lõikeid 2a ja 2b. Sel põhjusel saatis komisjon India valitsusele ja Indoneesia valitsusele selle kohta küsimustikud.

(16)	Komisjon saatis küsimustikud kolmele valimisse kaasatud liidu tootjale, kaebuse esitajale, kolmele sõltumatule importijale ning viiele asjaomaste riikide eksportivale tootjale. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (4).

(17)	Vastused küsimustikule laekusid kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, kaebuse esitajalt, kahelt sõltumatult importijalt, kahelt India eksportivalt tootjalt ning kolmelt Indoneesia eksportivalt tootjalt. Samuti saadi vastused küsimustikule India valitsuselt ja Indoneesia valitsuselt.

1.6. Kontrollkäigud

(18)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma esialgsete otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (5).

(19)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

liidu tootjad ja nende ühendus:

—	Acciai Speciali Terni S.p.A., Terni, Itaalia (edaspidi „AST“);

—	Aperam Stainless Europe, kuhu kuuluvad Aperam France, La Plaine Saint-Denis Cedex, Prantsusmaa ning Aperam Belgium, Châtelet ja Genk, Belgia („Aperam“);

—	Outokumpu Stainless Oy, Tornio, Soome (edaspidi „OTK“);

—	Eurofer, Brüssel, Belgia;

liidu importijad:

—	Gual Stainless S.L., Berga, Hispaania;

—	Nova Trading S.A., Torun, Poola;

eksportivad tootjad:

India eksportivad tootjad:

—	Chromeni Steels Private Limited, India;

—	Jindal Stainless Limited, Jindal Stainless Hisar Limited ja Jindal Stainless Steelways Limited, India; Iberjindal S.L., Hispaania; ja JSL Global Commodities Pte. Ltd., Singapur (edaspidi ühiselt „Jindali kontsern“);

Indoneesia eksportivad tootjad:

—

PT Indonesia Ruipu Nickel and Chrome alloy („IRNC“), PT Ekasa Yad Resources („EYR“) ja PT Hanwa („Hanwa“), Indoneesia; Cantostar Limited („Cantostar“) ja Eternal Tsingshan Group Co., Ltd. („Eternal Tsingshan“), Hongkong; ja Recheer Resources Pte. Ltd. („Recheer“), Singapur (edaspidi ühiselt „IRNC kontsern“);

—	PT Jindal Stainless Indonesia Limited („PTJ“), Indoneesia; JSL Global Commodities Pte. Ltd. („JGC“), Singapur; ning Iberjindal S.L. („IBJ“), Hispaania (edaspidi ühiselt „Jindal Indonesia kontsern“).

(20)	Alusmääruse artikli 7 lõigetes 2a ja 2b sätestatud menetluse kohaselt ristkontrolliti kaugmeetodil India valitsust ja Indoneesia valitsust.

1.7. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(21)	Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(22)

Uurimises vaadeldav toode on külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstooted, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla ning mis pärinevad Indiast ja Indoneesiast. Need CN-koodid on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil.

2.2. Samasugune toode

(23)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul;

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(24)	Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3. Toote määratlusega seotud väited

(25)

Uurimise esialgse osa väga hilises etapis andis üks liidu kasutaja endast teada kui huvitatud isikust ning esitas avalduse toote määratluse kohta. Äriühing palus jätta toote määratlusest välja teraseklassi 200 tooted, kuna äriühingu sõnul neid tooteid liidus ei toodeta või toodetakse väga vähe ning neil on väga spetsiifiline ja kitsas lõppkasutus. Äriühingu sõnul ei tooks teraseklassi 200 toodete väljajätmine teraseklassi ja lõppkasutuse tõttu kaasa teist liiki toodetega seotud kõrvalehoidmise riski.

(26)

Kaebuse esitaja vaidles sellele väitele vastu. Eurofer kinnitas, et teraseklassi 200 tooteid toodavad vähemalt kaks liidu tootjat. Peale selle teatas Eurofer, et neid võib asjaomase lõppkasutuse puhul hõlpsasti asendada muude kasutusel olevate teraseklassidega ja järelikult konkureerivad need sellist liiki toodetega. Lisaks on teraseklassi 200 toodetel samasugused füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ja turustusahelad kui muudel teraseklassidel ning neid ei saa ilma erikatseteta hõlpsasti eristada, mis tekitab kaebuse esitaja sõnul selge kõrvalehoidmise võimaluse. Komisjon jõudis Euroferi väiteid arvestades esialgsele järeldusele, et tooteliigid on üksteisega asendatavad.

(27)	Arvestades toote määratluse taotluse väga hilja esitamist, asjaolu, et liidus toodetakse teraseklassi 200 tooteid, ning teraseklassi 200 toodete asendatavust teist liiki toodetega, lükatakse toote väljajätmise taotlus esialgu tagasi.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. Sissejuhatav märkus

(28)	Nii Indias kui ka Indoneesias tegutsevate koostööd tegevate poolte piiratud arvu tõttu on teatavate dumpinguga seotud järelduste üksikasjad konfidentsiaalsed ja seetõttu avaldatud ainult kahepoolsetes järelduste teatavaks tegemise dokumentides.

3.2. India

3.2.1. Koostöö ja alusmääruse artikli 18 osaline kohaldamine

(29)	India kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat olid Chromeni Steels Private Limited ja Jindali kontsern.

(30)	Chromeni Steels Private Limited tootis vaatlusalust toodet Indias ning müüs seda siseturul peamiselt sõltumatutele klientidele ja mõnele seotud kliendile. Kõik ekspordid liitu toimusid otse sõltumatutele klientidele.

(31)

Uurimises ja kaugmeetodil ristkontrollimises osalesid järgmised äriühingud, keda Jindali kontsern vaatlusaluse toote tootmises ja müügis osalejatena nimetas:

—	Jindal Stainless Limited (JSL), kes on integreeritud eksportiv tootja, kes töötleb roostevaba terase jääke uurimisalusteks tooteks;

—	Jindal Stainless Hisar Limited (JSHL), kes on integreeritud eksportiv tootja, kes töötleb roostevaba terase jääke uurimisaluseks tooteks;

—	Jindal Stainless Steelways Limited (JSS), kes külmtöötleb JSLilt ja JSHLilt ostetud kuumvaltsitud lehtterase rulle ja müüb neid India siseturul;

—	Iberjindal S.L. (IBJ), kes on Hispaanias asuv seotud kaupleja, kes ostab uurimisalust toodet JSLilt ja JSHLilt ning müüb seda edasi sõltumatutele ja seotud liidu klientidele; ning

—	JSL Global Commodities Pte. Ltd. (JGC), kes on Singapuris asuv seotud kaupleja, kes ostab uurimisalust toodet JSLilt ja JSHLilt ning müüb seda edasi sõltumatutele liidu klientidele.

(32)

Kaugmeetodil ristkontrolli käigus leiti, et Jindali kontserni kolmandas riigis asuv seotud äriühing osales vaatlusaluse toote liitu müümises. Sellegipoolest ei olnud Jindali kontsern oma kirjavahetuses, sealhulgas vastustes küsimustikule, selle osaleja osast seoses uurimisaluse tootega teatanud. Seega teatas komisjon oma 23. märtsi 2021. aasta kirjas Jindali kontsernile, et ta kavatses kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid ning kasutada seotud äriühingu osa kohta esitamata teabe asendamiseks kättesaadavaid fakte. Pärast seda kirja esitas kolmandas riigis asuv seotud äriühing 29. märtsil 2021. aastal oma märkused. Koos oma märkustega esitas Jindali kontsern ka seotud äriühingu vastused küsimustiku lisale.

(33)	Neid märkusi korrati ärakuulamise eest vastutava ametnikuga 16. aprillil 2021. aastal korraldatud ärakuulamisel.

(34)

Jindali kontserni 23. märtsi kirja kohta esitatud märkusi hinnati korrakohaselt, kuid need ei muutnud komisjoni hinnangut faktidele. Eelkõige ei olnud komisjoni 23. märtsi 2021. aasta kirja vastusena esitatud küsimustiku täidetud lisa võimalik kaugmeetodil ristkontrollida ning seetõttu ei saanud komisjon hinnata, kas osaleja nimel esitatud teave oli täielik või mitte.

(35)	Seetõttu kinnitas komisjon selles etapis oma kavatsust kohaldada alusmääruse artikli 18 sätteid.

3.2.2. Normaalväärtus

(36)

Kõigepealt uuris komisjon, kas kõigi koostööd tegevate eksportivate tootjate omamaise müügi kogumaht oli alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Omamaine müük on tüüpiline, kui samasuguse toote omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele siseturul moodustas uurimisperioodil eksportiva tootja kohta vähemalt 5 % kogu tema vaatlusaluse toote eksportmüügist liitu.

(37)	Sellest lähtuvalt oli iga koostööd tegeva eksportiva tootja samasuguse toote müügi kogumaht siseturul tüüpiline.

(38)	Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(39)

Seejärel kontrollis komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja siseturul müüdud tooteliigid olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega võrreldes tüüpilised vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 2. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(40)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele tarbijatele siseturul, et otsustada, kas kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki või mitte arvestada müüki, mis jääb hinna tõttu väljapoole tavapärast kaubandustegevust.

(41)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

a)	sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab rohkem kui 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust, ning

b)	selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(42)	Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(43)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

a)	tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)	kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on väiksem kui ühiku tootmiskulu.

(44)

Kui enam kui 80 % omamaisest müügist tooteliigi kohta uurimisperioodil oli kasumlik ning kui kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui kaalutud keskmine tootmishind või sellega võrdne, arvutati põhjenduses 42 kirjeldatud olukorras normaalväärtus uurimisperioodil toimunud kogu tegeliku omamaise müügi kaalutud keskmisena. Alternatiivina arvutati põhjenduses 43 kirjeldatud olukorras normaalväärtus ainult kasumliku müügi kaalutud keskmisena.

(45)

Kui tooteliiki ei müüdud siseturul tüüpilises koguses või ei müüdud üldse ning kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud samasuguse toote tooteliiki üldse või piisavalt, nagu on kirjeldatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 2 ja 4, koostas komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel.

(46)

Tooteliigi kohta normaalväärtuse arvutamiseks liideti uuritud eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil järgmised kulud:

a)	uuritud eksportivate tootjate tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaise müügiga seoses uurimisperioodil kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning

b)	kaalutud keskmine kasum, mida uuritud eksportivad tootjad teenisid tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

(47)

Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul tüüpilises koguses, lisati tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul nende liikidega tehtud tehingute keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum. Tooteliikide puhul, mida ei müüdud siseturul üldse või juhul, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus müüki ei toimunud, lisati kõigi tavapärase kaubandustegevuse käigus siseturul tehtud tehingute kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

3.2.3. Ekspordihind

(48)	Eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(49)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet otse sõltumatutele klientidele liidus, ja eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu kolmandas riigis asuvate seotud äriühingute kaudu, oli ekspordihind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8 liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind.

(50)

Eksportivate tootjate puhul, kes eksportisid vaatlusalust toodet liitu importijatena tegutsevate seotud äriühingute kaudu, tehti ekspordihind kindlaks alusmääruse artikli 2 lõike 9 kohaselt selle hinna alusel, millega importtoode esimest korda liidu sõltumatutele klientidele edasi müüdi. Nendel juhtudel korrigeeriti hinda kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulude, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning mõistliku kasumi põhjal.

3.2.4. Võrdlus

(51)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(52)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ja hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Ekspordihinda kohandati kolmandas riigis asuva seotud kaupleja vahendustasu arvessevõtmiseks (vt põhjendus 49). Normaalväärtust ja ekspordihinda kohandati transpordi-, kindlustus-, pakendamis-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude, pangatasude ja vajaduse korral konverteerimisega seotud kulude ja allahindluste, sealhulgas edasilükatud allahindluste arvessevõtmiseks, kui need mõjutasid hinna võrreldavust.

(53)

Jindali kontsern esitas alusmääruse artikli 2 lõike 10 punkti b kohase taotluse tollimaksu tagastamisega seotud normaalväärtuse kohandamiseks, väites, et kindla määraga tollimaksu tagastamise süsteemi olemasolu tähendab, et kogu nende omamaine müük sisaldaks eksportmüügiga võrreldes kaudset maksu. Siiski ei suutnud Jindali kontsern tõendada, et väidetud summad olid seotud toodetes kasutatud toorainete impordi või nende pealt makstud tollimaksudega. Seepärast lükati see väide tagasi.

(54)

Mis puutub kaugmeetodil tehtud ristkontrolli leidudesse seoses Jindali kolmandas riigis asuva seotud äriühinguga, nagu on selgitatud põhjendustes 32–35, siis asendas komisjon teatava Jindali kontserni liitu tehtava müügi hinnale kohaldavaid kohandusi käsitleva teabe kättesaadavate faktidega kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

3.2.5. Dumpingumarginaalid

(55)	Eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(56)

Koostöö määra loeti sellel juhul suureks, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas 100 % ELi suunatud koguekspordist uurimisperioodil. Teisi eksportivaid tootjaid peale koostööd tegevate tootjate kindlaks ei tehtud. Sellest tulenevalt pidas komisjon asjakohaseks määrata dumpingu jääkmarginaaliks kõrgeima dumpingumarginaaliga eksportiva tootja marginaali.

(57)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on seega järgmised.

Äriühing	Esialgne dumpingumarginaal
Jindali kontsern	13,6 %
Chromeni	36,9 %
Kõik muud äriühingud	36,9 %

3.3. Indoneesia

3.3.1. Koostöö ja alusmääruse artikli 18 kohaldamine

(58)

Nagu öeldud põhjenduses 17 eespool, esitasid kolm Indoneesia eksportivat tootjat komisjonile küsimustiku vastuse määratud tähtaja jooksul. Üks nendest eksportivatest tootjatest, nimelt PT Bina Niaga Multiusaha, ei olnud siiski küsimustikku täites enamikule küsimustest vastanud. Enamik laekunud küsimustiku vastuste olulistest osadest olid jäetud tühjaks (sealhulgas tehingupõhised müügiloendid, tootmiskulude tabel, kasumlikkuse tabel) ning äriühing oli vastanud ainult mõnele küsimusele. Leiti, et see vastus oli nii suurte puudujääkidega, et see oli põhimõtteliselt võrdväärne mittevastamisega. Seetõttu teatas komisjon asjaomasele poolele 20. novembril 2020. aastal saadetud kirjas põhjustest, miks komisjon kavatses esitatud teavet mitte arvesse võtta ning lugeda äriühingu koostööst hoiduvaks. PT Bina Niaga Multiusahale anti võimalus esitada lisamärkusi, kuid ta ei vastanud määratud tähtajaks sellele kirjale.

(59)

Seetõttu loeti lõpuks ainult kaks Indoneesia eksportivat tootjat ehk IRNC kontsern ja Jindal Indonesia kontsern uurimise mõistes koostööd tegevaks. Uurimise käigus selgus, et need kaks osalejat moodustasid uurimisperioodil Indoneesiast liitu eksporditud vaatlusaluse toote ekspordimahust enam kui 90 %.

(60)

Uurimises ja kaugmeetodil ristkontrollimises osalesid järgmised äriühingud, keda IRNC kontsern vaatlusaluse toote tootmises ja müügis osalejatena nimetas:

—	PT Indonesia Guang Ching Nickel and Stainless Steel Industry (GCNS), kes toodab ja pakub IRNC-le vaatlusaluse toote tootmiseks kuumvaltsitud terasrulle (sisendi, mitte vaatlusaluse tootena);

—	PT Indonesia Tsingshan Stainless Steel (ITSS), kes toodab ja pakub IRNC-le vaatlusaluse toote tootmiseks kuumvaltsitud terasrulle (sisendi, mitte vaatlusaluse tootena);

—	PT Sulawesi Mining Investment (SMI), mis toodab ja pakub GCNSile kuumvaltsitud terasrullide tootmiseks roostevabast terasest slääbe, ning

—	PT Tsingshan Steel Indonesia (TSI), kes toodab ja pakub ITSSile ja SMI-le slääbide tootmiseks ferroniklit.

(61)

Kaugmeetodil ristkontrolli käigus leidis komisjon, et IRNC kontsern ei olnud teatanud komisjonile Hiinas asuva seotud äriühingu, Tsingshan Holding Group Co. osalusest uurimisaluse tootega seotud tegevuses. Teave, mida äriühing ei esitanud, oli IRNC kontserni normaalväärtuse ja ekspordihinna kindlaksmääramiseks keskse tähtsusega.

(62)	Alusmääruse artikli 18 kohaselt ja 23. märtsi 2021. aasta kirjaga teavitati seetõttu äriühingut põhjustest, mille tõttu kavatses komisjon normaalväärtust ja ekspordihinda kättesaadavate faktide alusel teataval viisil korrigeerida, ning IRNC kontsernile anti võimalus märkusi esitada.

(63)	Äriühing vastas komisjoni kirjale 29. märtsil 2021. Oma vastuses ei vaidlustanud äriühing komisjoni kirjas loetletud puuduste esinemist. Siiski teatas äriühing oma vastuses, et ta jätab endale õiguse hilisemas etapis märkusi esitada.

(64)

Uurimises ja kaugmeetodil ristkontrollimises osalesid järgmised äriühingud, keda Jindal Indonesia kontsern vaatlusaluse toote tootmises ja müügis osalejatena nimetas ja kes küsimustikule vastates uurimises koostööd tegid:

—	PT Jindal Indonesia (PTJ), kes tootis vaatlusalust toodet Indoneesias ning müüs seda siseturul sõltumatutele klientidele. PTJ eksportis kas otse ELi klientidele või seotud äriühingute kaudu;

—	Iberjindal S.L. (IBJ), kes on Hispaanias asuv seotud kaupleja, kes ostab uurimisalust toodet PTJilt ning müüb seda edasi sõltumatutele ja seotud liidu klientidele, ning

—	JSL Global Commodities Pte. Ltd. (JGC), kes on Singapuris asuv seotud kaupleja, kes ostab uurimisalust toodet PTJilt ning müüb seda edasi sõltumatutele liidu klientidele.

3.3.2. Normaalväärtus

(65)

(66)	Sellele tuginedes leiti, et iga eksportiva tootja samasuguse toote kogumüük siseturul oli tüüpiline.

(67)	Seejärel tegi komisjon kindlaks siseturul müüdavad tooteliigid, mis olid identsed või võrreldavad liitu eksporditavate tooteliikidega.

(68)

Järgmisena uuris komisjon, kas iga koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük siseturul oli iga liitu ekspordiks müüdava tootetüübiga identse või võrreldava tootetüübi puhul alusmääruse artikli 2 lõike 2 kohaselt tüüpiline. Tooteliigi omamaine müük on tüüpiline, kui selle tooteliigi omamaise müügi kogumaht sõltumatutele klientidele moodustab uurimisperioodil vähemalt 5 % kogu identse või võrreldava tooteliigi liitu suunatud eksportmüügi mahust.

(69)

Järgmiseks tegi komisjon iga tooteliigi puhul kindlaks, kui suur osa müüdi uurimisperioodil kasumlikult sõltumatutele klientidele siseturul, et otsustada, kas kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 4 kohaselt normaalväärtuse arvutamiseks tegelikku omamaist müüki või mitte arvestada müüki, mis jääb hinna tõttu väljapoole tavapärast kaubandustegevust.

(70)

Normaalväärtuse aluseks on tegelik omamaine hind tooteliigi kohta, olenemata sellest, kas müük oli kasumlik või mitte, kui

a)	sellise tooteliigi müügimaht, mida müüakse arvestuslike tootmiskuludega võrdse või neist suurema netomüügihinnaga, moodustab rohkem kui 80 % selle tooteliigi müügi kogumahust, ning

b)	selle tooteliigi kaalutud keskmine müügihind on kaalutud keskmise ühiku tootmiskuluga võrdne või sellest suurem.

(71)	Sellisel juhul on normaalväärtus kõnealuse tooteliigi omamaise kogumüügi kaalutud keskmine hind uurimisperioodil.

(72)

Normaalväärtus on vaid tooteliikide kasumliku omamaise müügi korral tegelik omamaine hind tooteliigi kohta uurimisperioodi jooksul, kui

a)	tooteliigi kasumlik müügimaht moodustab 80 % või vähem selle liigi müügi kogumahust või

b)	kõnealuse tooteliigi kaalutud keskmine hind on väiksem kui kaalutud keskmine ühiku tootmiskulu.

(73)

Kui enam kui 80 % omamaisest müügist tooteliigi kohta uurimisperioodil oli kasumlik ning kui kaalutud keskmine müügihind oli kõrgem kui kaalutud keskmine tootmishind, arvutati normaalväärtus uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmisena, kui tegu oli põhjenduses 71 kirjeldatud olukorraga, või kasumliku müügi kaalutud keskmisena, kui tegu oli ainult põhjenduses 72 kirjeldatud olukorraga.

(74)

Kui tooteliiki ei müüdud siseturul tüüpilises koguses või ei müüdud üldse, kui tavapärase kaubandustegevuse käigus ei müüdud samasuguse toote tooteliiki üldse või müüdi seda ebapiisavas koguses ning kui tooteliigi müügihind oli madalam kui ühiku tootmiskulu ja müügi-, üld- ja halduskulud, nagu on kirjeldatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 2 ja 4, koostas komisjon normaalväärtuse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel.

(75)

Normaalväärtus arvutati tooteliigi kohta, liites koostööd tegevate eksportivate tootjate samasuguse toote keskmisele tootmiskulule uurimisperioodil

a)	koostööd tegevate eksportivate tootjate tavapärase kaubandustegevuse käigus samasuguse toote omamaise müügiga seoses kantud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud uurimisperioodil ning

b)	kaalutud keskmise kasumi, mida koostööd tegevad eksportivad tootjad teenisid tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt uurimisperioodil.

(76)

3.3.3. Ekspordihind

(77)	Eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(78)

(79)

3.3.4. Võrdlus

(80)	Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegevate eksportivate tootjate ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(81)

(82)	Normaalväärtust ja ekspordihinda kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude, krediidikulude, pangatasude ja vajaduse korral konverteerimisega seotud kulude ja allahindluste, sealhulgas edasilükatud allahindluste arvessevõtmiseks, kui need mõjutasid hinna võrreldavust.

(83)

Kaugmeetodil ristkontrolli põhjal määrati kindlaks, et Jindal India kolmandas riigis asuv seotud äriühing, mis kaugmeetodil ristkontrolli käigus tuvastati, nagu on kirjeldatud põhjendustes 32–35, mõjutas teatavat osa Jindal Indonesia kontserni müügist liitu. Selle äriühinguga seotud teabe täiendamiseks kasutati kättesaadavaid fakte, nagu on nähtud ette alusmääruse artiklis 18. Sama tehakse eespool põhjendustes 61–63 kirjeldatud IRNC kontserniga seotud puuduva teabe puhul.

3.3.5. Dumpingumarginaalid

(84)	Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(85)

Käesoleval juhul loeti koostöö määr suureks, kuna koostööd tegevate eksportivate tootjate import moodustas rohkem kui 90 % Indoneesia impordi kogumahust uurimisperioodil. Sellest tulenevalt määras komisjon dumpingu jääkmarginaaliks kõrgeima dumpingumarginaaliga koostööd tegeva eksportiva tootja marginaali.

(86)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on seega järgmised.

Äriühing	Esialgne dumpingumarginaal
Jindali kontsern	20,2 %
IRNC kontsern	19,9 %
Kõik muud äriühingud	20,2 %

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(87)	Uurimisperioodil valmistas liidus samasugust toodet 13 teadaolevat tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(88)

Uurimisperioodil oli liidu kogutoodang hinnanguliselt ligikaudu 3,1 miljonit tonni. Komisjon lähtus selle näitaja kindlaksmääramisel liidu tootmisharu käsitlevast kättesaadavast teabest, täpsemalt kaugmeetodil toimunud ristkontrollimise käigus Euroferilt ja valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud vastustest küsimustikule.

(89)	Nagu on märgitud põhjenduses 8, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab üle 60 % samasuguse toote kogutoodangust liidus. Need kolm tootjat on vertikaalselt integreeritud tootjad.

4.2. Liidu tarbimine

(90)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja järgmise põhjal: a) võrreldud Euroferi andmed liidu tootmisharu samasuguse toote müügi kohta sõltumatutele klientidele (nii otsene kui ka kaudne müük) osaliselt võrrelduna valimisse kaasatud liidu tootjate andmetega; ning b) uurimisaluse toote import liitu kõikidest kolmandatest riikidest vastavalt Eurostati andmetele.

(91)

Liidu tarbimine muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidu tarbimine	3 873 092	3 717 114	3 442 541	3 206 766
Indeks	100	96	89	83
Allikas: Eurofer, valimisse kaasatud liidu tootjad ja Eurostat

(92)	Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil 17 %.

4.3. Import asjaomastest riikidest

4.3.1. Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(93)	Komisjon uuris, kas asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete importi on vaja hinnata kumulatiivselt kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 4.

(94)

Nimetatud sättega on ette nähtud, et rohkem kui ühest riigist pärit importi hinnatakse kumulatiivselt ainult sel juhul, kui on kindlaks tehtud, et

a)	igast riigist pärineva impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaal on suurem artikli 9 lõikes 3 kindlaks määratud miinimumtasemest ning igast kõnesolevast riigist pärit impordi maht ei ole tähtsusetu; ning

b)	impordi mõju kumulatiivne hindamine on importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimusi arvesse võttes asjakohane.

(95)	Kahest asjaomasest riigist pärineva impordi puhul kindlaks tehtud dumpingumarginaalid on esitatud põhjendustes 57 ja 86. Kõik kõnealused marginaalid ületavad alusmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumtaset.

(96)	Kummastki asjaomasest riigist pärit impordi maht ei olnud tähtsusetu. Uurimisperioodil oli Indiast pärit impordi turuosa 3,4 % ning Indoneesiast pärit impordi turuosa 2,8 %.

(97)

Kahest asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga impordi vahelise konkurentsi tingimused ning importtoodete ja samasuguse liidu toote vahelise konkurentsi tingimused olid sarnased. Indiast ja Indoneesiast liidu turul müümiseks imporditud roostevabast terasest lehtvaltstooted konkureerisid omavahel ning liidu tootmisharu toodetud samasuguse tootega, arvestades, et kõiki neid tooteid müüakse sarnastesse kategooriatesse kuuluvatele klientidele.

(98)	Seega olid kõik alusmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud tingimused täidetud ning asjaomastest riikidest pärit importi uuriti kahju kindlaksmääramiseks kumulatiivselt.

4.3.2. Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(99)	Komisjon tegi impordimahu kindlaks Eurostati andmete põhjal. Impordi turuosa väljaselgitamiseks võrreldi impordimahtu liidu tarbimisega.

(100)

Asjaomastest riikidest pärit import liitu muutus vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 2

Impordimahud (tonnides) ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
India	114 865	120 729	105 359	108 885
Indeks	100	105	92	95
Turuosa	3,0 %	3,2 %	3,1 %	3,4 %
Indeks	100	110	103	114
Indoneesia	13 830	34 648	72 739	89 131
Indeks	100	251	526	644
Turuosa	0,4 %	0,9 %	2,1 %	2,8 %
Indeks	100	261	592	778
Asjaomased riigid kokku	128 695	155 377	178 098	198 016
Indeks	100	121	138	154
Turuosa	3,3 %	4,2 %	5,2 %	6,2 %
Indeks	100	126	156	186
Allikas: Eurostati andmed

(101)

Import asjaomastest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil 54 % võrra, mis võimaldas neil suurendada oma ühist turuosa 2017. aasta 3,3 %-lt 6,2 %ni uurimisperioodil. Selle tõusu nii impordi mahus kui ka turuosas põhjustas Indoneesiast pärit import, mis suurenes vaatlusalusel perioodil ligi 6,5 korda ning mille turuosa kasvas 0,4 %-lt 2,8 %ni. Indiast pärit import suurenes 2017.–2018. aastal, kuid vähenes pärast seda. See tõi vaatlusalusel perioodil absoluutarvudes kaasa üldise languse. 1. veebruaril 2019 avaldas komisjon määruse, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (6). Indiale määrati uurimisaluse toote puhul riigipõhine tariifikvoot, millega piirati tariifikvoodiga seotud importe nii, et need jäid alla 2018. aasta taseme. Kuna Indoneesiale ei kohaldatud mitte riigipõhist tariifikvooti, vaid kõigile teistele riikidele kehtivat kvooti, ei olnud Indoneesia import nii piiratud kui India oma. Siiski oli langus India impordis vähem järsk kui üldine langus liidu tarbimises, mistõttu suurenes India turuosa siiski vähesel määral 2017. aasta 3 %-lt uurimisperioodi 3,4 %ni.

4.3.3. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ning hindade allalöömine

(102)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal. Vaatlusalusel perioodil asjaomastest riikidest liitu suunatud impordi kaalutud keskmine hind muutus alljärgnevalt.

Tabel 3

Asjaomastest riikidest pärit impordi hind (eurot tonni kohta)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
India	2 080	2 173	2 075	2 073
Indeks	100	104	100	100
Indoneesia	1 818	1 923	1 917	1 962
Indeks	100	106	105	108
Asjaomaste riikide keskmine	2 052	2 117	2 010	2 023
Indeks	100	103	98	99
Allikas: Eurostati andmed

(103)

India puhul suurenesid keskmised impordihinnad 2017.–2018. aastal 4 % võrra, kuid jäid vaatlusalusel perioodil stabiilseks, samas kui Indoneesia impordihinnad suurenesid 8 % võrra. Siiski olid mõlema asjaomase riigi keskmised impordihinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalamad kui liidu tootjate hinnad (vt tabel 7).

(104)

Selleks et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, võrdles komisjon

a)	valimisse kaasatud liidu kolme tootja tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning

vastavaid kaalutud keskmisi hindu imporditud tooteliigi kohta, millega asjaomaste riikide koostööd tegevate eksportivate tootjate toodet müüdi esimesele sõltumatule tarbijale liidu turul ning mis tehti kindlaks CIF-hinna alusel ja mida oli asjakohaselt korrigeeritud vastavalt impordijärgsetele kuludele.

(105)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. India eksportivate tootjate hinna allalöömise marginaalid olid 4,8 % ja 13,4 % ning Indoneesia eksportivate tootjate marginaalid olid 12,0 % ja 12,4 %.

4.4. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.4.1. Üldised märkused

(106)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(107)

Nagu on märgitud põhjenduses 8, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(108)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete põhjal, mis saadi Euroferi esitatud vastustest küsimustikule, ja võrdles neid vajaduse korral valimisse kaasatud liidu tootjate vastustega küsimustikule. Komisjon hindas mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud küsimustiku vastustes sisaldunud andmete põhjal. Mõlemat andmekogumit ristkontrolliti kaugmeetodil ja need leiti olevat liidu tootmisharu majanduslikule olukorrale tüüpilised.

(109)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, majanduskasv, tööhõive, tootlikkus ja dumpingumarginaali suurus.

(110)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus.

4.4.2. Makromajanduslikud näitajad

4.4.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(111)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 4

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidu kogutoodang (tonnides)	3 708 262	3 640 429	3 379 817	3 111 804
Indeks	100	98	91	84
Tootmisvõimsus (tonnides)	4 405 623	4 517 379	4 530 146	4 572 365
Indeks	100	103	103	104
Tootmisvõimsuse rakendusaste	84 %	81 %	75 %	68 %
Indeks	100	96	89	81
Allikas: Eurofer

(112)

Liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil järsult 16 % võrra. Laekunud andmed tootmisvõimsuse kohta kajastavad tegelikku võimsust, mis tähendab seda, et maha on arvestatud tootmisharu poolt standardiks loetavad korrigeerimised seadistamise, hoolduse ja kitsaskohtadega seotud ajakulu ning muude tavapäraste tööseisakute arvessevõtmiseks. Pärast seda, kui 2015. aastal kehtestati Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist imporditud roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes dumpinguvastased meetmed, (7) hakkasid mõned liidu tootjad oma tootmisvõimsust moderniseerima. Selline moderniseerimine tõi vaatlusalusel perioodil kaasa tootmismahu väikese suurenemise 4 % võrra.

(113)

Toodangu vähenemise ja mõnevõrra suurenenud tootmisvõimsuse mõjul vähenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 19 % ning langes uurimisperioodil alla 70 %.

4.4.2.2. Müügimaht ja turuosa

(114)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Müügimaht ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidu tootmisharu müügimaht (tonnides)	2 735 448	2 711 044	2 530 259	2 330 537
Indeks	100	99	92	85
Turuosa	70,6 %	72,9 %	73,5 %	72,7 %
Indeks	100	103	104	103
Allikas: Eurofer ja Eurostat

(115)

Liidu tootmisharu müügimaht vähenes vaatlusalusel perioodil 15 %.

(116)

Liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil oma turuosa siiski säilitada ja seda isegi 2,1 % võrra suurendada, kuna tarbimine vähenes rohkem kui liidu tootmisharu müügimaht ning liidu müük asendas osaliselt muudest kui asjaomastest riikidest pärit impordi.

4.4.2.3. Kasv

(117)

Eespool esitatud tootmise ja müügimahuga seotud näitajad absoluutarvudes, mille puhul on vaatlusalusel perioodil selgelt näha vähenemist, näitavad seda, et liidu tootmisharu ei kasvanud absoluutarvudes. Väike suurenemine tarbimises oli võimalik ainult selle pärast, et liidu tootmisharu otsustas dumpinguhinnaga impordi hinnasurvele oma hindade alandamisega vastata.

4.4.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(118)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 6

Tööhõive ja tootlikkus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Töötajate arv	13 411	13 495	13 968	13 660
Indeks	100	101	104	102
Tootlikkus (tonni töötaja kohta)	277	270	242	228
Indeks	100	98	88	82
Allikas: Eurofer

(119)

Liidu tootmisharu tööhõive seoses roostevabast terasest lehtvaltstoodete tootmisega suurenes 2017.–2019. aastal 4 % võrra ning vähenes 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel 2 % võrra, nii et vaatlusalusel perioodil suurenes see kokku 2 % võrra. Võttes arvesse toodangu järsku vähenemist, vähenes liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse ühe töötaja kohta (täistööaja ekvivalent) aasta jooksul toodetud toodanguna (tonnides), vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ehk 18 % võrra.

4.4.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(120)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule ei olnud tähtsusetu, kui võtta arvesse asjaomastest riikidest pärit impordi mahtu ja hindu.

(121)

Roostevabast terasest lehtvaltstoodete suhtes on juba varem dumpinguvastane uurimine korraldatud. Komisjon leidis, et liidu tootmisharu olukorda 2013. aastal mõjutas märkimisväärselt dumpinguhinnaga import Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist, mis tõi kaasa selle, et 2015. aasta oktoobris kehtestati nende riikide impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed (8). Seetõttu on tõenäoline, et see dumping mõjutas vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu vaid vähesel määral. Praegu on käimas Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine (9).

4.4.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.4.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(122)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügihinnad liidus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Ühiku keskmine müügihind (eurot/tonn)	2 252	2 312	2 206	2 175
Indeks	100	103	98	97
Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)	1 958	2 064	2 019	2 013
Indeks	100	105	103	103
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(123)

Pärast seda, kui keskmised ühiku müügihinnad 2017.–2018. aastal 3 % võrra suurenesid, vähenesid need 2018. aastast kuni uurimisperioodini 6 % võrra, nii et vaatlusalusel perioodil kokku vähenesid need 3 % võrra. Samal perioodil suurenesid tootmiskulud samal ajal 5 % võrra, misjärel need stabiliseerusid tasemel, mis oli 3 % võrra kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. Kulude suurenemine oli suuresti tingitud olulise tooraine, näiteks nikli ja ferrokroomi hinnatõusust. Dumpinguhinnaga impordist tingitud hindade allasurumise tõttu ei suutnud liidu tootmisharu seda hinnatõusu oma müügihindadesse edasi kanda ja pidi isegi oma müügihindu alandama.

4.4.3.2. Tööjõukulud

(124)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Keskmine tööjõukulu täistööaja ekvivalendi kohta (eurodes)	72 366	70 663	71 659	70 324
Indeks	100	98	99	97
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(125)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %. See tähendab, et liidu tootjatel õnnestus tööjõukulusid turutingimuste halvenemisele reageerides vähendada, püüdes piirata turutingimuste halvenemise tõttu kantavat kahju.

4.4.3.3. Laovarud

(126)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Laovarud

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	125 626	148 777	125 480	98 835
Indeks	100	118	100	79
Lõppvarud protsendina toodangust	5,54 %	6,53 %	6,09 %	5,13 %
Indeks	100	118	110	93
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(127)

Lõppvarud kahanesid vaatlusalusel perioodil 21 %. See suundumus järgnes tootmismahu vähenemisele. Enamikku samasuguse toote liike toodab liidu tootmisharu kasutajate eritellimuste alusel. Seetõttu ei loeta laovarusid selles tootmisharus oluliseks kahjunäitajaks. Seda kinnitab ka analüüs lõppvarude muutumise kohta protsendina toodangust. Nagu eespool näha võib, kõikus see näitaja vaatlusalusel perioodil valimisse kaasatud liidu tootjate tootmismahust 5–7 % vahel.

4.4.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 10

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (protsent müügikäibest)	7,6 %	6,0 %	1,5 %	0,4 %
Indeks	100	79	19	6
Rahavoog (eurodes)	387 200 359	273 674 277	237 840 311	184 024 688
Indeks	100	71	61	48
Investeeringud (eurodes)	111 578 442	111 637 871	96 541 925	96 585 152
Indeks	100	100	87	87
Investeeringutasuvus	20 %	15 %	6 %	4 %
Indeks	100	75	31	20
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(128)

Selleks et teha kindlaks valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(129)

Üldine kasumlikkus langes 2017. aasta 7,6 %st uurimisperioodi 0,4 %ni. Nagu on kirjeldatud punktis 4.3.3, suurenesid samal ajal asjaomaste riikide impordimahud ja nende turuosa allalöödud hindade juures.

(130)

Kõik muud finantsnäitajad, st rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, järgisid selgelt samasugust langustrendi.

(131)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt, nii et uurimisperioodil oli selle tase 52 % võrra madalam kui uurimisperioodi alguses.

(132)

Investeeringud on vara bilansiline netoväärtus. 2017.–2018. aastal olid need stabiilsed, kuid 2018.–2019. aastal langesid need järsult 13 % võrra. Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest, mis väljendab varade amortisatsiooni. See langes vaatlusalusel perioodil järjepidevalt ja oluliselt 80 % võrra.

(133)

Liidu tootmisharu kesised majandustulemused 2017. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal vähendasid tema kapitali kaasamise võimet. Liidu tootmisharu on kapitalimahukas ja seda iseloomustavad märkimisväärsed investeeringud. Vaatlusaluse perioodi investeeringutasuvus ei ole selliste märkimisväärsete investeeringute katmiseks piisav.

4.5. Järeldus kahju kohta

(134)

Uurimine näitas, et liidu tootmisharu sai India ja Indoneesia dumpinguhinnaga impordi hinnasurvele reageerida ainult oma müügihindu alandades, et oma turuosa vaatlusalusel perioodil säilitada (ja isegi vähesel määral suurendada). Dumpinguhinnaga impordi mõju tõi liidu turul uurimisperioodil kaasa hindade allasurumise alusmääruse artikli 3 lõike 3 mõistes. Liidu tootmisharu hinnad vähenesid vaatlusalusel perioodil 3 %, kuid võiks eeldada, et ausa konkurentsi tingimustes oleksid need kasvanud samavõrra kui tootmiskulud, mis suurenesid 3 %. Seetõttu kannatas liidu tootmisharu kasumlikkus, mis vähenes vaatlusalusel perioodil 94 % võrra ja oli uurimisperioodil väga madal ja jätkusuutmatu.

(135)

Liidu tarbimine vähenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt ning seda tegid ka nii liidu tootmisharu tootmismahud kui ka müügimahud. 2015. aastal kehtestati uurimisaluse toote Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit importide suhtes dumpinguvastased meetmed, mis lõi liidu tootmisharu jaoks positiivsed väljavaated, mistõttu suurenes vähesel määral tootmismaht.

(136)

Siiski vähenesid vaatlusalusel perioodil järsult liidu tootjate tootlikkus ja tootmisvõimsuse ärakasutamine. Tööhõive ja mahu väike suurenemine võivad neid halvenevaid näitajaid selgitada ainult vähesel määral ning peamiselt põhjustasid sellise halvenemise vähenemine liidu tarbimises ja samal ajal suurenenud import asjaomastest riikidest.

(137)

Siiski on hoopis liidu tootjate rahalised näitajad need, mis kantud kahju täies ulatuses esile toovad. Vaatlusalusel perioodil suurenesid liidu tootmisharu tootmiskulud, mis koos müügihinna vähenemisega tõi kaasa kasumlikkuse vähenemise 2017. aasta 7,6 %-lt uurimisperioodi 0,4 %ni. Samasugune langev suundumus esineb ka teiste finantsnäitajate puhul: investeeringud (–13 %), investeeringutasuvus (–80 %) ja rahavoog (–52 %).

(138)

Selle tõttu näitavad kahjunäitajad, et liidu tootmisharu kandis uurimisperioodil olulist kahju, kuna tootmisharu alandas hoolimata suurenevatest tootmiskuludest oma müügihindu, mis tõi kaasa kasumlikkuse järsu languse, mis avaldas negatiivset mõju investeeringutele, investeeringutasuvusele ja rahavoole.

(139)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon selles etapis, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

(140)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon tagas selle, et võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga import, ei omistataks dumpinguhinnaga impordile. Kõnealused tegurid on impordid kolmandatest riikidest, tarbimise vähenemine, liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus, toorainekulude suurenemine ning liidu tootmisharu konkureeriv hinnakäitumine.

5.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(141)

Import asjaomastest riikidest suurenes vaatlusalusel perioodil enam kui 50 % ning nende turuosa peaaegu kahekordistus. See turuosa suurenemine toimus kolmandatest riikidest pärit impordi arvelt. Asjaomastest riikidest pärit madalahinnaline dumpinguhinnaga import avaldas liidu tootmisharule hinnasurvet. India ja Indoneesia importide hinnad olid vaatlusalusel perioodil 5–19 % madalamad kui liidu tootmisharu omad. Nende impordihindade pärast ei saanud liidu tootjad oma hindades võtta arvesse toorainekulude suurenemist ning pidid oma turuosa säilitamiseks isegi oma hindu langetama.

(142)

Seetõttu langes 2017. aastal võrdlemisi kõrgel tasemel olnud liidu tootjate kasumlikkus uurimisperioodil praktiliselt nullini, millel oli omakorda negatiivne mõju asjaomaste äriühingute kõigile finantsnäitajatele.

(143)

Seega on Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel selge põhjuslik seos.

5.2. Muude tegurite mõju

5.2.1. Import kolmandatest riikidest

(144)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 11

Riik		2017	2018	2019	Uurimisperiood
Taiwan	Maht (tonnides)	199 553	223 110	185 618	165 540
	Indeks	100	112	93	83
	Turuosa	5,2 %	6,0 %	5,4 %	5,2 %
	Indeks	100	116	105	100
	Keskmine hind (eurot tonni kohta)	1 668	1 749	1 684	1 655
	Indeks	100	105	101	99
Korea Vabariik	Maht (tonnides)	147 696	165 812	160 947	164 882
	Indeks	100	112	109	112
	Turuosa	3,8 %	4,5 %	4,7 %	5,1 %
	Indeks	100	117	123	135
	Keskmine hind (eurot tonni kohta)	1 859	1 944	1 860	1 853
	Indeks	100	105	100	100
Lõuna-Aafrika	Maht (tonnides)	98 063	88 913	94 567	81 537
	Indeks	100	91	96	83
	Turuosa	2,5 %	2,4 %	2,7 %	2,5 %
	Indeks	100	94	108	100
	Keskmine hind (eurot tonni kohta)	2 004	2 013	1 831	1 785
	Indeks	100	100	91	89
Muud kolmandad riigid	Maht (tonnides)	563 637	372 858	293 052	266 255
	Indeks	100	66	52	47
	Turuosa	14,6 %	10,0 %	8,5 %	8,3 %
	Indeks	100	69	58	57
	Keskmine hind (eurot tonni kohta)	2 051	2 345	2 319	2 407
	Indeks	100	114	113	117
Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomased riigid	Maht (tonnides)	1 008 949	850 693	734 184	678 213
	Indeks	100	84	73	67
	Turuosa	26,1 %	22,9 %	21,3 %	21,1 %
	Indeks	100	88	82	81
	Keskmine hind (eurot tonni kohta)	1 942	2 076	1 995	2 014
	Indeks	100	107	103	104
Allikas: Eurostati andmed

(145)

Vaatlusalusel perioodil vähenes import kolmandatest riikidest absoluutmahu mõistes 33 % võrra ja turuosa mõistes 2017. aasta 26 %-lt uurimisperioodi 21 %ni.

(146)

Üksikute riikide puhul suurenes vaatlusalusel perioodil ainult import Koreast, mis tõi kaasa turuosa väikese suurenemise. Siiski oli vaatlusalusel perioodil see turuosa suurenemine absoluutarvudes vaid 4,7–5,1 %. Kuigi Korea impordi hinnad on madalamad kui asjaomaste riikide omad, mõjutavad neid tõenäoliselt siirdehinnad, mille põhjustab suhe Korea roostevaba terase tootja Samsung STSi ja Rumeenias tegutseva ELi külmvaltsija Otelinoxi vahel. Ei ole võimalik teha järeldusi selle kohta, kas ka need impordid lõid liidu tootmisharu hindu alla, arvestades ka nende importide teadmata tootevalikut.

(147)

Nagu on kirjeldatud põhjenduses 121, kohaldatakse praegu Taiwanist pärit impordile 6,8 % suurust dumpinguvastast tollimaksu (10). Praegu on käimas Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine (11).

(148)

Hiina Rahvavabariigist pärit import oli vaatlusalusel perioodil väga väikesemahuline. Import Taiwanist suurenes 2017.–2018. aastal 12 %, kuid vähenes 2018. aastast uurimisperioodini 26 %, nii et vaatlusalusel perioodil oli selle turuosa umbes 5 %. Taiwani impordi keskmine hind oli madalam kui asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised hinnad. Kuna Taiwani tootjad ei teinud aegumise läbivaatamisel komisjoniga koostööd, ei olnud komisjonil täpsemaid üksikasju Taiwani impordi hindade kohta. Seega ei saa välistada, et need impordid tekitasid liidu tootmisharule veelgi kahju. Sellegipoolest – isegi, kui Taiwani import suurendas liidu tootmisharu kantud kahju, vähenes Taiwani import vaatlusalusel perioodil 17 % võrra ning järelikult ei saanud see kahjuanalüüsis leitud järjest negatiivsemas suunas liikuvaid suundumusi põhjustada.

(149)

Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et muudest riikidest pärit import ei nõrgenda põhjuslikku seost Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootjatele tekitatud olulise kahju vahel.

5.2.2. Tarbimise vähenemine

(150)

Märkimisväärne tarbimise vähenemine vaatlusalusel perioodil avaldas negatiivset mõju teatavatele kahjunäitajatele, eelkõige müügile ja tootmismahule. Siiski kandis liidu tootmisharu pigem hinnaga seotud kahju, mitte mahuga seotud kahju, nagu on selgitatud põhjenduses 134. Hoolimata kahaneva turuga olukorrast suutis liidu tootmisharu ebaõiglase dumpinguhinnaga importidega tugevasse hinnakonkurentsi astudes oma turuosa veidi suurendada, kuid see tõi kaasa liidu tootmisharu kasumlikkuse ja selliste finantsnäitajate nagu kasumlikkuse, rahavoo, investeeringute ja investeeringutasuvuse halvenemise.

(151)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et tarbimise vähenemine ei vähendanud põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

5.2.3. Liidu tootmisharu eksporditegevus

(152)

Liidu tootmisharu ekspordimahud ja -hinnad muutusid vaatlusalusel perioodil alljärgnevalt.

Tabel 12

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Ekspordimaht (tonnides)	450 587	450 687	410 840	374 378
Indeks	100	100	91	83
Keskmine hind (eurot tonni kohta)	2 369	2 524	2 428	2 394
Indeks	100	107	102	101
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad, Eurofer

(153)

Liidu tootjate eksportmüük vähenes vaatlusalusel perioodil 17 % võrra, mille tingisid peamiselt Ameerika Ühendriikide poolt uurimisalusele tootele kehtestatud meetmed ning tihedam konkurents Hiinast ja asjaomastest riikidest pärit toodete müügiga kolmandate riikide turgudel. Siiski olid ekspordimahud võrreldes kogu liidu müügimahuga väikesed ehk ligikaudu 13 % kogu müügimahust ning eksportmüügi keskmine hind oli vaatlusalusel perioodil pidevalt kõrgem kui liidu turu hinnad.

(154)

Seetõttu järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu eksporditegevuse mõju kantud kahjule oli väike, kui seda üldse oli.

5.2.4. Toorainehindade mõju

(155)

Sõltumatud importijad tõid liidu tootmisharu kahjustatud olukorra põhjusena esile toorainete (nikli, ferrokroomi) tõusvad hinnad.

(156)

Toorainehindade tõus iseenesest ei ole kahju põhjus, sest üldiselt järgneb sellele müügihindade tõus. Siiski näitab liidu tootjate kasumlikkuse vähenemine ja kõigi nende finantsnäitajate halvenemine enamat kui vaid suurenevaid tootmiskulusid. Madalahinnaline import surus liidu turul hinnad alla ning mitte ainult ei muutnud liidu tootjate jaoks suurenenud kulude tasakaalustamiseks hindade tõstmist võimatuks, vaid ka sundis tootjaid oma hindu veelgi alandama, et vältida neid ähvardavat turuosa kaotamist. See tõi kaasa nende kasumlikkusega seotud näitajate järsu languse nii, et uurimisperioodil langes see nullkasumini.

(157)

Selle põhjal tehti esialgne järeldus, et teatavate toorainete hindade suurenemine iseenesest ei põhjustanud liidu tootmisharule tekitatud kahju.

5.2.5. Liidu tootmisharu hinnakujundus

(158)

Üks sõltumatu importija väitis, et liidu tootjate halveneva finantsolukorra põhjustas nende tootjate vaheline konkurents ja hinnakäitumine.

(159)

Uurimine seda väidet siiski ei kinnitanud. Asjaomastest riikidest pärit importi müüdi järjepidevalt hindadega, mis liidu tootjate hindu alla lõi, nii et seega oli dumpinguhinnaga impordi tekitatud hinnasurve peamine põhjus, miks liidu tootjad hindu tõsta ja oma suurenevaid kulusid katta ei suutnud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

5.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(160)

Tehti kindlaks põhjuslik seos ühelt poolt Indiast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharu kantud kahju vahel. Asjaomastest kolmandatest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi mahu suurenemine ja liidu tootjate tulemuste halvenemine sattusid vaatlusalusel perioodil samale ajale. Liidu tootmisharul ei olnud muud valikut, kui järgida dumpinguhinnaga impordi määratud hinnataset, et vältida oma turuosa kaotamist. See tõi kaasa olukorra, kus liidu tootmisharu kasum ei olnud jätkusuutlik.

(161)

Komisjon leidis, et muud tegurid, mis võisid liidu tootmisharu olukorda mõjutada, olid järgmised: import kolmandatest riikidest, tarbimise vähenemine, liidu tootmisharu ekspordisuutlikkus, tooraine hindade mõju ning liidu tootjate hinnakäitumine.

(162)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Kolmandatest riikidest pärit impordi, tarbimise vähenemise, liidu tootmisharu ekspordisuutlikkuse, tooraine hindade mõju ning liidu tootjate hinnakäitumise mõju liidu tootmisharu kasumlikkuse ja finantsnäitajatega seotud negatiivsetele suundumustele oli piiratud.

(163)

Eespool esitatut arvesse võttes tegi komisjon esialgu kindlaks põhjusliku seose liidu tootmisharu kantud kahju ja asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import on liidu tootmisharu kantud olulisele kahjule suurt mõju avaldanud. Muud tegurid – nii eraldi võttes kui ka koos – ei nõrgendanud seda põhjuslikku seost.

6. MEETMETE TASE

(164)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

6.1. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal

(165)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaste moonutuste puudumise korral. Käesoleval juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sealhulgas mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti Ia lisas loetletud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(166)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, milles käsitletakse taotletavat kasumit, võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid: kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist, kasumlikkuse tase, mis on vajalik kogukulu ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katteks, ja kasumlikkuse tase, mida eeldatakse tavaliste konkurentsitingimuste korral. Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(167)

Kaebuse esitaja oli seisukohal, et mõistlik taotletav kasum peaks olema 8,7 %, mida kasutati eelmises uurimises, mis käsitles Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit sama liiki toote importi (12).

(168)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c hindas komisjon kolme valimisse kaasatud liidu tootja esitatud väidet seoses vaatlusalusel perioodil tegemata jäänud kavandatud investeeringutega. Saadud dokumentaalsete tõendite alusel, mis olid kooskõlas äriühingute raamatupidamisarvestusega, oli komisjon nende väidetega esialgu nõus ning lisas vastavad summad kõnealuste liidu tootjate kasumile. Seega jäid lõplikud taotletava kasumi marginaalid vahemikku 8,82–9,12 %.

(169)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest (mille osaline liit on) tulenevaid tulevasi kulusid, mida liidu tootmisharu kannab meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Esitatud teabe põhjal, mida toetasid äriühingute aruandlusvahendid ja prognoosid, määras komisjon kindlaks, et see kulu jääb vahemikku 14,53 eurot/tonn kuni 28,90 eurot/tonn lisaks kõnealuste lepingute nõuete täitmise tegelikele kuludele uurimisperioodil. See vahe lisati mittekahjustavale hinnale.

(170)

Selle põhjal arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks välja samasuguse toote mittekahjustava hinna, kohaldades valimisse kaasatud liidu tootjate tootmiskulude suhtes uurimisperioodil eespool nimetatud taotletava kasumi marginaali ja lisades seejärel artikli 7 lõike 2d alusel tehtud korrektsioonid tooteliikide kaupa.

(171)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes tooteliikide kaupa valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist ekspordihinda asjaomastes riikides, mis on kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, sellise samasuguse toote kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, mida valimisse kaasatud liidu tootjad liidu vabaturul uurimisperioodil müüsid. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(172)

Kuna India ja Indoneesia puhul tehti suurel määral koostööd (vastavalt 100 % ja üle 90 %), määrati asjaomaste riikide turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal India või Indoneesia suurima turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaaliga eksportiva tootja taseme järgi, st vastavalt 34,6 % ja 32,3 %.

(173)

Nende arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

Riik	Äriühing	Dumpingumarginaal	Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal
India	Jindal Stainless Limited ja Jindal Stainless Hisar Limited	13,6 %	23,2 %
	Chromeni Steels Private Limited	36,9 %	34,6 %
	Kõik muud äriühingud	36,9 %	34,6 %
Indoneesia	IRNC	19,9 %	32,3 %
	Jindal Stainless Indonesia	20,2 %	31,8 %
	Kõik muud äriühingud	20,2 %	32,3 %

6.2. Marginaal, millest piisaks liidu tootmisharule tekitatud kahju kõrvaldamiseks

(174)

Nagu algatamisteates selgitatud, esitas kaebuse esitaja komisjonile piisavalt tõendeid selle kohta, et Indias ja Indoneesias esinevad uurimisaluse tootega seoses toorainemoonutused. Seega uuriti käesolevas uurimises alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaselt väidetavaid turumoonutusi, et hinnata vajaduse korral, kas dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust piisaks kahju kõrvaldamiseks.

(175)

Indoneesia valitsuse ja India valitsuse küsimustikule antud vastuste ning nende kaugmeetodil ristkontrolli käigus saadud teave kinnitas, et nii Indias kui ka Indoneesias olid olemas toorainemoonutused.

(176)

Kuna India eksportiva tootja Chromeni puhul arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal oli dumpingumarginaalist madalam, hindas komisjon alusmääruse artikli 7 lõike 2a alusel, kas vaatlusaluse tootega seoses esineb toorainemoonutusi. Uurimisega määrati kindlaks, et Chromeni ei kasutanud moonutusega seotud tooraineid. Seega ei olnud vaja põhjalikumat analüüsi alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b kohaldamise kohta. Seetõttu määrati Chromenile kohaldatav tollimaksu määr alusmääruse artikli 7 lõike 2 põhjal.

(177)

India puhul on Jindali kontserni kahju kõrvaldamiseks piisav marginaal suurem kui dumpingumarginaal, mistõttu ei ole vaja artikli 7 lõike 2a kohast uurimist jätkata.

(178)

Indoneesia puhul on marginaalid, millest piisaks kahju kõrvaldamiseks, suuremad kui dumpingumarginaalid, nii et komisjon leidis, et selles etapis ei ole vaja kõnealust teemat käsitleda.

6.3. Kokkuvõte

(179)

Eespool esitatud hinnangu kohaselt järeldas komisjon, et on asjakohane määrata ajutiste tollimaksude summa kindlaks vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2. Selle tulemusel tuleks kehtestada järgmised ajutised dumpinguvastased tollimaksud.

Riik	Äriühing	Ajutine dumpinguvastane tollimaks
India	Jindal Stainless Limited ja Jindal Stainless Hisar Limited	13,6 %
	Chromeni Steels Private Limited	34,6 %
	Kõik muud äriühingud	34,6 %
Indoneesia	IRNC	19,9 %
	Jindal Stainless Indonesia	20,2 %
	Kõik muud äriühingud	20,2 %

7. LIIDU HUVID

(180)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas võib teha selge järelduse, et hoolimata kahjustava dumpingu kindlakstegemisest ei ole praegusel juhul meetmete võtmine liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(181)

Liidu tootmisharu koosneb mitmes liikmesriigis asuvast 13 tootjast ja nendes on uurimisaluse toote tootmisega otseselt seotud 13 660 töötajat. Ükski liidu tootjatest ei olnud uurimise algatamise vastu. Nagu eespool punktis 4 kahjunäitajate analüüsist näha, koges kogu liidu tootmisharu olukorra halvenemist ja kahjulikku mõju, mida põhjustas dumpinguhinnaga import.

(182)

Eeldatakse, et ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamine taastab liidu turul õiglased kauplemistingimused, peatab hindade allasurumise ning võimaldab liidu tootmisharul katta oma suurenevad tootmiskulud ja parandada oma finantsolukorda, hoolimata kahaneva turu tõttu kahanevast müügist. Selle tulemusena läheneks liidu tootmisharu kasumlikkus tasemele, mida peetakse kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu jaoks vajalikuks. Liidu tootmisharu on asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu kandnud olulist kahju. Meenutagem, et mitme peamise kahjunäitaja suundumus oli vaatlusalusel perioodil negatiivne. Eelkõige kahanesid liidu tootjate finantstulemustega seotud näitajad. Seepärast on oluline taastada hinnad dumpinguvabale või vähemalt mittekahjustavale tasemele, et võimaldada kõigil tootjatel tegutseda liidu turul õiglastes kauplemistingimustes.

(183)

Seepärast tehakse esialgne järeldus, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks liidu tootmisharu huvides, sest see võimaldaks toibuda tuvastatud kahjuliku dumpingu mõjust.

7.2. Sõltumatute importijate ja kasutajate huvid

(184)

Kolm osalejat andsid endast märku kui sõltumatutest importijatest. Siiski vastasid asjakohasele küsimustikule ja tegid menetluses koostööd ainult kaks neist.

(185)

Hiljem väitis kaebuse esitaja, et üht kahest eespool nimetatud osalejast ei oleks tulnud sõltumatuks importijaks lugeda, kuna ta tegutseb teatavate uurimisaluse toote eksportivate tootjate volitatud kauplejana.

(186)

Selles osas määras komisjon kindlaks, et kõnealune äriühing tegutses tõepoolest osaliselt Jindali kontserni volitatud kauplejana. Samas osales ta ka uurimisaluse toote tavapärases impordiks ostmises ning müüs seda hiljem liidu klientidele edasi. Seetõttu lükati Euroferi taotlus esialgu tagasi.

(187)

Mõlemad koostööd tegevad importijad tõid esile dumpinguvastaste meetmete kehtestamise võimaliku negatiivse mõju, näiteks varude puudus, kehvem teenus, tõusvad hinnad ja halvema kvaliteediga materjal, mis nende arvates liidu turul piiratud konkurentsi tõttu tekkida võib.

(188)

Lisaks väitis üks importijatest, et Jindali tooted on parema kvaliteediga ja liidu tootjad ei suuda neid asendada või nendega võrdväärseid tooteid pakkuda.

(189)

Olenemata potentsiaalsetest dumpinguvastastest meetmetest järeldas komisjon esialgu, et liidus jääb alles eluterve konkurents, kuna uurimisalust toodet toodavad 13 liidu tootjat, kellest mõned kaebuses ei osalenud. Peale selle moodustab import kolmandatest riikidest endiselt enam kui 20 % turust. Seetõttu on ebatõenäoline, et importijate kirjeldatud võimalik negatiivne mõju avalduma hakkab.

(190)

Dumpinguvastaste meetmete eesmärk ei ole mitte liidu turu asjaomastele riikidele sulgemine, vaid hindade õiglasele tasemele tõstmine. Seetõttu võib eeldada, et juurdepääs väidetavalt parema kvaliteediga toodetele jääb alles.

(191)

Lisaks võimaldavad need meetmed importijatel hinnad klientidele edasi kanda, mistõttu ei avalda need ootuste kohaselt negatiivset mõju importijate kasumlikkusele. Tootevalik ja teenuse kvaliteet ei tohiks eeldatavasti halveneda – vastupidi, kaitse dumpinguhinnaga impordi eest annab liidu tootmisharule võimaluse teha uusi investeeringuid ja parandada oma kvaliteeti.

(192)

Samuti väitsid importijad, et dumpinguvastased meetmed kaitseksid liidu tootjaid ülemäära palju, sest uurimisaluse toote suhtes kehtivad juba praegu kaitsemeetmed.

(193)

Siiski on terase kaitsemeetmed (13) vaid ajutised ja pakuvad teistsugust kaitset kui dumpinguvastased meetmed, mille eesmärk on käsitleda ebaõiglasi hindu. Komisjoni esialgsed järeldused kinnitasid, et liidu tootmisharu kantud kahju peamine põhjus ei ole mitte impordimahtude tohutu kasv, vaid nende allalöödud hinnad, mis toovad kaasa hindade allasurumise liidu turul.

(194)

Ainuke kasutaja, kes menetluses osales, ei esitanud märkusi liidu huvide kohta. See äriühing esitas ainult väiteid meetmetega hõlmatud tootevaliku kohta, nagu on kirjeldatud punktis 2 eespool.

(195)

Seepärast tegi komisjon esialgses etapis järelduse, et tollimaksu võimaliku kehtestamise mõju importijatele ja kasutajatele ei kaalu üles meetmete positiivset mõju liidu tootmisharule.

7.3. Järeldus liidu huvide kohta

(196)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et uurimise praeguses etapis puuduvad kaalukad põhjused, mille tõttu võiks järeldada, et asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes meetmete kehtestamine ei oleks liidu huvides.

8. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(197)

Võttes arvesse komisjoni järeldusi dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta, tuleks Indiast ja Indoneesiast pärit külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes kehtestada ajutised meetmed, et vältida dumpinguhindadega impordi täiendavat kahju liidu tootmisharule.

(198)

Roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordile Indiast ja Indoneesiast tuleks kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed vastavalt väiksema tollimaksu reeglile alusmääruse artikli 7 lõike 2 kohaselt. Komisjon võrdles kahjumarginaale ja dumpingumarginaale (põhjendus 173). Tollimaksumäärad kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(199)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Riik	Äriühing	Ajutine dumpinguvastane tollimaks
India	Jindal Stainless Limited ja Jindal Stainless Hisar Limited	13,6 %
	Chromeni Steels Private Limited	34,6 %
	Kõik muud äriühingud	34,6 %
Indoneesia	IRNC	19,9 %
	Jindal Stainless Indonesia	20,2 %
	Kõik muud äriühingud	20,2 %

(200)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise esialgsete järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti kõnealuste äriühingute puhul uurimise ajal kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomastest riikidest pärit ja nimetatud juriidiliste isikute toodetud vaatlusaluse toote impordi suhtes. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (sh mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(201)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (14). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis näitab, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse määrus nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(202)

Selleks et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, ei tuleks kõigi muude äriühingute puhul kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

(203)

Selleks et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmist tollimaksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade nõuetekohase rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumääradega äriühingud peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse „kõigile muudele äriühingutele“ rakendatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(204)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda täiendavaid dokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(205)

Kui sellise äriühingu, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, ekspordi maht suureneb märgatavalt ja seda eriti pärast asjaomaste meetmete kehtestamist, võib sellist mahu suurenemist käsitleda kaubandusstruktuuri muutusena, mis tuleneb meetmete kehtestamisest alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellisel juhul võib algatada kõrvalehoidmisega seotud uurimise, eeldusel et selleks vajalikud tingimused on täidetud. Selle käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

9. REGISTREERIMINE

(206)

Nagu märgitud põhjenduses 3, kehtestas komisjon Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi registreerimise nõude. Registreerimise eesmärk oli võimaluse korral tollimaksud alusmääruse artikli 10 lõike 4 alusel tagasiulatuvalt sisse nõuda.

(207)

Esialgses etapis tehtud järeldusi arvesse võttes tuleks impordi registreerimine lõpetada.

(208)

Menetluse praeguses etapis ei tehtud otsust dumpinguvastaste meetmete tagasiulatuva kohaldamise kohta. See otsus tehakse lõppetapis.

10. ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE

(209)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(210)

India valitsus, üks India eksportiv tootja ja kaks Indoneesia eksportivat tootjat esitasid märkusi. Komisjon võttis arvesse märkusi, mis käsitlesid kirjavigu, ning vajaduse korral korrigeeris marginaale vastavalt.

11. LÕPPSÄTTED

(211)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid üles esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(212)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Esialgset dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta roostevabast terasest lehtvaltstoodetele, mis praegu kuuluvad CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla ning mis pärinevad Indiast või Indoneesiast.

2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool nimetatud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Riik	Äriühing	Ajutine dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
India	Jindal Stainless Limited	13,6 %	C654
	Jindal Stainless Hisar Limited	13,6 %	C655
	Chromeni Steels Private Limited	34,6 %	C656
	Kõik muud India äriühingud	34,6 %	C999
Indoneesia	IRNC	19,9 %	C657
	Jindal Stainless Indonesia	20,2 %	C658
	Kõik muud Indoneesia äriühingud	20,2 %	C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava (vaatlusaluse toote) (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) (asjaomases riigis). Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise esitamise korral.

5. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1. Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast.

2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Huvitatud isikutel, kes soovivad, et kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks, palutakse seda taotleda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. Ärakuulamise eest vastutav ametnik vaatab väljaspool kõnealust tähtaega esitatud taotlused läbi ja võib vajaduse korral otsustada, kas need vastu võtta või mitte.

Artikkel 3

1. Käesolevaga antakse tolliasutustele korraldus lõpetada komisjoni 1. märtsi 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/370 artikli 1 lõike 1 kohane impordi registreerimine.

2. Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks ELi kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse kuus kuud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 322, 30.9.2020, lk 17).

(3) Komisjoni 1. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/370, millega kehtestatakse Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi registreerimise nõue, ELT L 71, 2.3.2021, lk 18.

(4) Kättesaadavad aadressil https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2484.

(5) Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(6) ELT L 31, 1.2.2019, lk 27.

(7) Komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (ELT L 224, 27.8.2015, lk 10).

(8) Komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (ELT L 224, 27.8.2015, lk 10).

(9) Teade Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltstoodete impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 280, 25.8.2020, lk 6).

(10) Komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (ELT L 224, 27.8.2015, lk 10). Ühele äriühingule – nimelt äriühingule Cia Far Industrial Factory Co., Ltd – kohaldatakse 0 % dumpinguvastast tollimaksu.

(11) Teade Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltstoodete impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 280, 25.8.2020, lk 6).

(12) Komisjoni 26. augusti 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1429, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Taiwanist pärit roostevabast terasest külmvaltsitud lehtmaterjali impordi suhtes (ELT L 224, 27.8.2015, lk 10).

(13) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(14) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.

28.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 188/90

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/855,

27. mai 2021,

millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 31. mail 2013 vastu otsuse 2013/255/ÜVJP (1).

(2)	Nõukogu võttis 28. mail 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/719, (2) millega pikendati otsuses 2013/255/ÜVJP sätestatud piiravate meetmete kehtivust 1. juunini 2021.

(3)	Otsuse 2013/255/ÜVJP läbivaatamine näitas, et selles sätestatud Süüria vastu suunatud piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 1. juunini 2022.

(4)	Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitada füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelus tuleks ajakohastada kandeid 25 füüsilise isiku ja kolme üksuse puhul.

(5)	Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisas esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute, üksuste ja asutuste loetelust tuleks välja jätta kanded viie surnud isiku kohta.

(6)	Otsust 2013/255/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2013/255/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)	Artikkel 34 asendatakse järgmisega: „Artikkel 34 Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 1. juunini 2022. Otsus vaadatakse korrapäraselt läbi. Asjakohasel juhul võib selle kehtivust pikendada või seda muuta, kui nõukogu leiab, et selle eesmärke ei ole saavutatud.“

2)	I lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 27. mai 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

P. SIZA VIEIRA

(1) Nõukogu 31. mai 2013. aasta otsus 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 147, 1.6.2013, lk 14).

(2) Nõukogu 28. mai 2020. aasta otsus (ÜVJP) 2020/719, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 168, 29.5.2020, lk 66).

LISA

Otsuse 2013/255/ÜVJP I lisa muudetakse järgmiselt.

A jaost („Isikud“) jäetakse välja järgmised kanded:

115.	Kindral Ali Habib MAHMOUD;

153.	Waleed AL MO’ALLEM;

180.	Ahmad AL-QADRI;

274.	Nader QALEI;

281.	Mohammad Maen Zein Jazba AL-ABIDIN.

A jao („Isikud“) loetelu vastavad kanded asendatakse järgmiste kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetelusse kandmise kuupäev
„14.	Brigaadikindral Mohammed BILAL (teise nimega kolonelleitnant Muhammad Bilal)	Sugu: mees.	Süüria õhujõudude luureteenistuse vanemohvitserina toetab ta Süüria režiimi ja on vastutav vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu. Ta on ühtlasi seotud loetellu kantud teadusuuringute keskusega (Syrian Scientific Studies and Research Centre/SSRC).	21.10.2014
22.	Ihab MAKHLOUF (teise nimega Ehab, Iehab) (ايهاب مخلوف)	Sünniaeg: 21.1.1973. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Pass nr N002848852. Sugu: mees.	Süürias tegutsev suurärimees. Tal on ärihuvid mitmes Süüria äriühingus ja üksuses, sealhulgas on nendeks Ramak Construction Co ning Syrian International Private University for Science and Technology (SIUST). Ta on Makhloufi perekonna mõjukas liige ning tihedalt seotud Assadi perekonnaga; president Bashar al-Assadi nõbu. 2020. aastal võttis Ehab Makhlouf üle Rami Makhloufi äritegevuse ning Süüria valitsus andis talle lepingud tollimaksuvabade turgude korraldamiseks ja haldamiseks kogu riigis.	23.5.2011
48.	Samir HASSAN (سمير حسن)	Sugu: mees.	Süürias tegutsev suurärimees, kellel on ärihuvid Süüria majanduse mitmes sektoris ja/või kes tegutseb nimetatud sektorites. Tal on ärihuvid ja/või märkimisväärne mõju äriühingutes Amir Group ja Cham Holding, mis on konglomeraadid, millel on ärihuvid kinnisvara-, turismi-, transpordi- ja finantssektorites. Süüria-Venemaa ärinõukogu esimees. Samir Hassan toetab sularahaannetuste abil Süüria režiimi sõjategevust. Samir Hassan on seotud režiimist kasu saavate või seda toetavate isikutega. Eelkõige on ta seotud Rami Makhloufi ja Issam Anboubaga, kes on nõukogu poolt loetellu kantud ja kes saavad Süüria režiimist kasu.	27.9.2014
61.	George CHAOUI (جورج شاوي)	Sugu: mees.	Süüria elektroonilise armee (maavägede luureteenistus) liige. On osa võtnud tsiviilelanike vägivaldsetest represseerimisest ning kutsunud üles tsiviilelanike vastasele vägivallale kogu Süüria territooriumil.	14.11.2011
78.	Ali BARAKAT (teise nimega Barakat Ali Barakat) ( علي بركات; بركات علي بركات)	Sugu: mees.	Sõjaväeametnik, kes on seotud vägivallaga Homsis. Praegu teenib vabariikliku kaardiväe 30. liikuva jalaväe diviisis.	1.12.2011
96.	Brigaadikindral Jamal YUNES (teise nimega Younes) (جمال يونس)	Ametikoht: 555. rügemendi ülem. Sugu: mees.	Andis sõduritele käsu tulistada protestijaid Mo'adimiyehis. Hamāh’s asuva sõjalise julgeolekukomitee juht 2018. aastal.	23.1.2012
114.	Emad Abdul-Ghani SABOUNI (teise nimega Imad Abdul Ghani Al Sabuni) (عماد عبدالغني صابوني)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Sugu: mees.	Endine telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiaminister, ametis vähemalt 2014. aasta aprillini. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu. 2016. aasta juulis nimetati planeerimise ja rahvusvahelise koostöö ameti (PICC) juhiks. PICC on peaministri alluvuses tegutsev valitsusasutus, kes koostab eelkõige viie aasta plaanid, milles esitatakse valitsuse majandus- ja arengupoliitika üldsuunised.	27.2.2012
117.	Adnan Hassan MAHMOUD (عدنان حسن محمود)	Sünniaeg: 1966. Sünnikoht: Ţarţūs, Süüria. Sugu: mees.	Süüria saadik Iraanis kuni aastani 2020. Endine informatsiooniminister, teenistuses pärast 2011. aasta maid. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	23.9.2011
132.	Brigaadikindral Abdul-Salam Fajr MAHMOUD (عبدالسلام فجر محمود)	Sünniaeg: 1959 Sugu: mees.	Alates 2020. aasta detsembrist lõunapiirkonna julgeolekukomitee ülem. Endine Süüria õhujõudude luureteenistuse Bab Touma üksuse (Damaskus) ülem. Endine Mezze lennujaama õhujõudude luureteenistuse uurimisosakonna ülem. Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest. Tema suhtes on välja antud piinamises, inimsusevastastes kuritegudes ja sõjakuritegudes osalemise eest rahvusvaheline vahistamismäärus.	24.7.2012
134.	Kolonel Qusay Ibrahim MIHOUB (قصي إبراهيم ميهوب )	Sünniaeg: 1961. Sünnikoht: Derghamo, Jableh, Latakia, Süüria. Sugu: mees.	Süüria õhujõudude luureteenistuse kõrge ohvitser. Endine õhujõudude luureteenistuse Dar‘ā üksuse juht (saadeti Damaskusest Dar‘āsse, kui selles linnas algasid meeleavaldused). Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise, samuti rahumeelsete meeleavalduste vägivaldse mahasurumise eest riigi lõunaosas.	24.7.2012
137.	Brigaadikindral Ibrahim MA'ALA (teise nimega Maala, Maale, Ma'la) ( معلى;معلا (ابراهيم	Sugu: mees.	Üldluureteenistuse 285. üksuse (Damaskus) juht (asendas brigaadikindral Hussam Fendit 2011. aasta lõpus). Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest.	24.7.2012
139.	Kindralmajor Hussam LUQA (teise nimega Husam, Housam, Houssam; Louqa, Louca, Louka, Luka) (حسام لوقا)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Sugu: mees.	Ajavahemikul 2018–2020 oli lõunapiirkonna julgeolekukomitee ülem. Endine üldjulgeolekuteenistuse juhataja. Kindralmajor. Poliitilise julgeoleku teenistuse Homsi üksuse juht alates 2012. aasta aprillist kuni 2. detsembrini 2018 (brigaadikindral Nasr al-Ali mantlipärija). Alates 3. detsembrist 2018 poliitilise julgeoleku teenistuse ülem. Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest.	24.7.2012
140.	Brigaadikindral Taha TAHA (طه طه)	Sugu: mees.	Poliitilise julgeoleku osakonna ülema asetäitja. Endine poliitilise julgeoleku teenistuse Latakia üksuse eest kohapeal vastutav isik. Vastutab režiimivastaste kinnipeetavate piinamise eest.	24.7.2012
144.	Kindralmajor Ahmed AL-JARROUCHEH (teise nimega Ahmad; al-Jarousha, al-Jarousheh, al-Jaroucha, al-Jarouchah, al-Jaroucheh) (احمد الجروشة)	Sünniaeg: 1957. Sugu: mees.	Endine üldluureteenistuse välisküsimuste üksuse (279. üksuse) juht. Vastutab üldluure eest Süüria suursaatkondades.	24.7.2012
146.	Kindral Ghassan Jaoudat ISMAIL (teise nimega Ismael) (غسان جودت اسماعيل)	Sünniaeg: 1960. Sünnikoht: Junaynat Ruslan – Darkoush, Ţarţūsi provints, Süüria. Sugu: mees.	Alates 2019. aastast Süüria õhujõudude luureteenistuse ülem. Endine õhujõudude luureteenistuse asedirektor ning vastutas varem õhujõudude luureteenistuse missioonide üksuse eest, kes juhib koostöös erioperatsioonide üksusega õhujõudude luureteenistuse eliitvägesid, kes mängivad olulist osa Süüria režiimi poolt toimepandavates repressioonides. Sellega seoses on Ghassan Jaoudat Ismail üks kõrgematest sõjaväeametnikest, kes rakendavad otseselt Süüria režiimi poolt režiimivastaste vastu toimepandavaid vägivaldseid repressioone ja tsiviilelanike kadunuks jäämisega seotud võtteid.	24.7.2012
147.	Kindralmajor Amer AL-ACHI (teise nimega Amer Ibrahim al-Achi; Amis al Ashi; Ammar Aachi; Amer Ashi) (عامر ابراهيم العشي)	Sugu: mees.	Endine As-Suwaydā’ provintsi kuberner, kelle president Bashar al-Assad nimetas ametisse 2016. aasta juulis. Endine Süüria õhujõudude luureteenistuse luureüksuse juht (2012–2016). Oma ülesannete kaudu õhujõudude luureteenistuses on Amer al-Achi kaasatud Süüria opositsiooni represseerimisse.	24.7.2012
156.	Hala Mohammad (teise nimega Mohamed, Muhammad, Mohammed) AL NASSER (هاله محمد الناصر)	Sünniaeg: 1964. Sünnikoht: Ar-Raqqah, Süüria. Sugu: naine.	Endine turismiminister. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	16.10.2012
172.	Ali HADAR (teise nimega HAIDAR)	Sünniaeg: 1962. Sugu: mees.	Rahvusliku leppimise ameti juht ja endine rahvusliku leppimise riigiminister. Süüria sotsialistliku rahvuspartei Intifada tiiva esimees. Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	16.10.2012
204.	Emad HAMSHO (teise nimega Imad Hmisho; Hamchu; Hamcho; Hamisho; Hmeisho; Hemasho, حميشو) (حمشو عماد)	Aadress: Hamsho Building 31 Baghdad Street Damascus, Syria. Sugu: mees.	Ta on ettevõttes Hamsho Trading kõrgel juhtival ametikohal. Tulenevalt tema kõrgest ametikohast nõukogu poolt loetellu kantud üksuse Hamsho International tütarettevõtjas Hamso Trading toetab ta Süüria režiimi. Ta on samuti seotud loetellu kantud üksusega Hamsho International. Ta on samuti Süüria Raua- ja Terasenõukogu asepresident koos selliste loetellu kantud režiimi ärimeestega nagu Ayman Jaber. Ta on ka president Bashar al-Assadi äripartner.	7.3.2015
241.	Salam Mohammad AL-SAFFAF	Sünniaeg: 1979 Sugu: naine.	Haldusarengu minister. Ametisse nimetatud 2017. aasta märtsis.	30.5.2017
265.	Mohamad Amer MARDINI (teise nimega Mohammad Amer Mardini, Mohamed Amer MARDINI, Mohamad Amer AL-MARDINI, Mohamed Amer AL-MARDINI, Mohammad Amer AL-MARDINI)	Sünniaeg: 1959. Sünnikoht: Damaskus, Süüria. Sugu: mees.	Endine kõrghariduse minister, teenistuses pärast 2011. aasta maid (nimetati ametisse 27.8.2014). Valitsuse endise ministrina jagab Süüria režiimi vastutust vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu.	21.10.2014
268.	Ghassan Ahmed GHANNAM (teise nimega kindralmajor Ghassan Ghannan, brigaadikindral Ghassan Ahmad Ghanem)	Auaste: kindralmajor. Ametikoht: 155. raketibrigaadi ülem. Sugu: mees.	Pärast 2011. aasta maid teenistuses olnud Süüria relvajõudude liige koloneli auastmes või sellega võrdväärses või sellest kõrgemas auastmes. Kindralmajor ja 155. raketibrigaadi ülem. Seotud Maher al-Assadiga tulenevalt tema rollist 155. raketibrigaadis. Raketibrigaadi komandörina toetab Süüria režiimi ja vastutab vägivaldsete repressioonide eest tsiviilelanike vastu. Vastutab SCUD rakettide tulistamise eest erinevate tsiviilobjektide pihta ajavahemikus 2013. aasta jaanuarist märtsini.	21.10.2014
285.	Samer FOZ (teise nimega Samir Foz/Fawz; Samer Zuhair Foz; Samer Foz bin Zuhair) (سامر فوز)	Sünniaeg: 20. mai 1973. Sünnikoht: Homs, Süüria / Latakia, Süüria. Kodakondsus: Süüria, Türgi. Türgi pass nr U 09471711 (väljaandmise koht: Türgi; kehtivuse lõpp: 21.7.2024. Süüria isikukood nr 06010274705. Aadress: Platinum Tower, office no. 2405, Jumeirah Lake Towers, Dubai, Araabia Ühendemiraadid. Ametikoht: Aman Groupi tegevjuht. Sugu: mees.	Süürias tegutsev suurärimees, kelle huvid ja tegevused ulatuvad mitmesse Süüria majandussektorisse, sealhulgas on ta kaasatud režiimi poolt toetatud ühisettevõttesse, mis osaleb luksuskinnisvara- ja kaubandusprojekti Marota City arendamises. Samer Foz pakub Süüria režiimile rahalist toetust ja muud abi, sealhulgas Military Security Shield Forces rahastamiseks Süürias, ning teraviljakaubandusega seotud tehinguid. Samuti saab ta tänu sidemetele režiimiga nisukaubanduse ning ehitusprojektide kaudu rahalist kasu oma juurdepääsu tõttu ärivõimalustele.	21.1.2019
		Muu teave: Aman Groupi tegevjuht Tütarettevõtted: Foz for Trading, Al-Mohaimen for Transportation & Contracting. Aman Group on erasektori partner ettevõtete Aman Damascus JSC ja Damascus Cham Holding vahelises ühisettevõttes, kus Foz on eraisikust aktsionär. Emmar Industries on ettevõtete Aman Group ja Hamisho Group vaheline ühisettevõte, mille juhiks on Foz ning kellele kuuluvad selle ettevõtte enamusaktsiad.
291.	Amer FOZ (teise nimega Amer Zuhair Fawz) (عامر فوز)	Sünniaeg: 11.3.1976. Kodakondsus: Süüria, Saint Kitts ja Nevis. Isikukood: 06010274747. Pass nr 002-14-L169340. Araabia Ühendemiraatide elanikukaart: 784-1976-7135283-5.	Suurärimees, kellel on isiklikud ja perekondlikud ärihuvid ja tegevused paljudes Süüria majandussektorites. Ta saab rahalist kasu juurdepääsust ärivõimalustele ning toetab Süüria režiimi. Ajavahemikul 2012–2019 töötas ASM International Trading LLC peadirektorina. On samuti seotud oma venna Samer Foziga, kes on alates 2019. aasta jaanuarist nõukogu poolt loetellu kantud, kui Süürias tegutsev suurärimees, kes toetab režiimi või saab sellest kasu. Koos vennaga viib ta ellu mitmeid äriprojekte, eelkõige Adra al-Ummaliyya piirkonnas (Damaskuse äärelinnad). Nende projektide hulka kuuluvad tehas kaablite ja kaablitarvikute tootmiseks ning projekt päikeseenergiast elektrienergia tootmiseks. Samuti tegelesid nad Assadi režiimi nimel mitmesuguse tegevusega koos ISILiga (Daesh), sealhulgas relvade ja laskemoona tarnimisega nisu ja nafta eest.	17.2.2020
		Ametikoht: District 6 Company asutaja, Easy life Company asutajapartner. Sugulased/äripartnerid/üksused või partnerid/sidemed: Samer Foz; Asas Steel Company aseesimees; Aman Holding. Sugu: mees.
295.	Adel Anwar AL-OLABI (teise nimega Adel Anouar el-Oulabi, Adil Anwar al-Olabi) (عادل أنور العلبي)	Sünniaeg: 1976. Kodakondsus: Süüria. Ametikoht: Damascus Cham Holding Company (DCHC) esimees, Damaskuse kuberner. Sugu: mees.	Suurärimees, kes saab Süüria režiimist kasu ja toetab seda. Damascus Cham Holding Company (DCHC) (Damaskuse halduspiirkonna investeerimisharu, mis haldab Damaskuse halduspiirkonna kinnisvara ja viib ellu projekti Marota City) esimees. Adel Anwar al-Olabi on ka Damaskuse kuberner, kelle nimetas ametisse president Bashar al-Assad 2018. aasta novembris. Damaskuse kuberneri ja DCHC juhatajana vastutab jõupingutuste eest viia ellu sundvõõrandatud maa arendamisega seotud režiimipoliitikat Damaskuses (sealhulgas dekreet nr 66 ja seadus nr 10), eelkõige projekti Marota City kaudu.	17.2.2020“

B jao („Üksused“) loetelu vastavad kanded asendatakse järgmiste kannetega:

	Nimi	Tuvastamisandmed	Põhjendus	Loetelusse kandmise kuupäev
„1.	Bena Properties	Cham Holding Building, Daraa Highway, Ashrafiyat Sahnaya Rif Dimashq, Syria, P.O.Box 9525.	Rami Makhloufi kontrolli all. Süüria suurim kinnisvaraettevõte ning Cham Holdingu kinnisvara- ja investeerimisharu; annab Süüria režiimile rahalist toetust.	23.6.2011
77.	Al Qatarji Company (teise nimega Qatarji International Group; Al-Sham and Al-Darwish Company; Qatirji/Khatirji/Katarji/Katerji Group) (مجموعة/شركة قاطرجي)	Üksuse liik: eraettevõte. Ettevõtlussektor: import-eksport, autoveod, nafta ja kaupade pakkumine. Direktori nimi/juhatus: Hussam al-Qatirji, CEO (nõukogu poolt loetellu kantud).	Väljapaistev ettevõte, kes tegutseb Süüria majanduse paljudes sektorites. Hõlbustades režiimi ja erinevate osalejate (sealhulgas ISIL (Daesh)) vahelist kütuse-, relva- ja laskemoonakaubandust, mis toimub toidukaupade importimise ja eksportimise sildi all, toetades relvastatud rühmitusi, kes võitlevad režiimi poolel, ning kasutades oma sidemeid režiimiga oma äritegevuse laiendamiseks, toetab Al Qatrji Company (kelle juhatuse esimees on loetellu kantud isik Hussam al-Qatirji, kes on Süüria Rahvusassamblee liige) Süüria režiimi ja saab sellest kasu.	17.2.2020
		Tegelik tulusaaja: Hussam al-Qatirji (nõukogu poolt loetellu kantud). Registreeritud aadress: Mazzah, Damascus, Syria. Sugulased/äripartnerid/üksused või partnerid/sidemed: Arvada/Arfada Petroleum Company JSC.
78.	Damascus Cham Holding Company (teise nimega Damascus Cham Private Joint Stock Company) (القابضة الشام دمشق)	Üksuse liik: avaliku sektori ettevõte, mida reguleerib eraõigus. Ettevõtlussektor: kinnisvaraarendus. Direktori nimi/juhatus: Adel Anwar al-Olabi, direktorite nõukogu esimees ja Damaskuse kuberner (nõukogu poolt loetellu kantud). Tegelik tulusaaja: Damaskuse halduspiirkond.	Damascus Cham Holding Company loodi režiimi poolt Damaskuse halduspiirkonna investeerimisharuna, et hallata Damaskuse halduspiirkonna kinnisvara ja viia ellu projekti Marota City, mis on luksuskinnisvara projekt, mis on rajatud eelkõige dekreedi nr 66 ja seaduse nr 10 alusel sundvõõrandatud maale. Damascus Cham Holding (kelle esimees on Damaskuse kuberner) haldab projekti Marota City elluviimist ning toetab seeläbi Süüria režiimi ja saab sellest kasu ning pakub eeliseid režiimiga tihedaid sidemeid omavatele ettevõtjatele, kes on selle üksusega avaliku ja erasektori partnerluste kaudu kasulikke tehinguid sõlminud.	17.2.2020“
		Sugulased/äripartnerid/üksused või partnerid/sidemed: Damaskuse halduspiirkond. Samer Foz (nõukogu poolt loetellu kantud); Mazen Tarazi (nõukogu poolt loetellu kantud); Talas Group, mille omanik on ettevõtja Anas Talas (nõukogu poolt loetellu kantud); Khaled al-Zubaidi (nõukogu poolt loetellu kantud); Nader Qalei (nõukogu poolt loetellu kantud

28.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 188/106

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/858,

27. mai 2021,

millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/253 seoses tõsistest piiriülestest terviseohtudest tulenevate hoiatusteadetega ja kontaktide jälgimisega reisija asukoha vormide alusel

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta otsust nr 1082/2013/EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Positiivsete COVID-19 juhtumite tuvastamine pärast teatavat piiriülest reisi vastab otsuse 1082/2013/EL artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele, kuna viirus võib siiski põhjustada inimeste märkimisväärset suremust ja selle leviku ulatus võib kasvada kiiresti. See mõjutab mitut liikmesriiki ja võib nõuda koordineeritud reageerimist liidu tasandil. Vastavalt 13. oktoobri 2020. aasta soovituse (EL) 2020/1475 (mis käsitleb koordineeritud lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel) (2) punktile 23 tuleks teavet isiku saabumisel avastatud COVID-19 juhtumite kohta kontaktide jälgimise eesmärgil viivitamata jagada nende riikide tervishoiuasutustega, kus asjaomane isik on viimase 14 päeva jooksul viibinud, kasutades varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi, mis on loodud otsuse 1082/2013/EL artikliga 8 ja mida haldab Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (edaspidi „ECDC“).

(2)	Soovituse (EL) 2020/1475 kohaselt võiksid liikmesriigid nõuda, et nende territooriumile sisenevad isikud esitaksid reisija asukoha vormi kooskõlas andmekaitsenõuetega.

(3)

Kehtestades riiklike reisija asukoha vormide täitmise nõude, koguvad liikmesriigid oma territooriumile sisenevatelt piiriülestelt reisijatelt reisija asukoha vormi andmeid. Neid andmeid kasutatakse näiteks selleks, et kui reisija asukoha vormi täitnud isiku puhul on tuvastatud COVID-19ga nakatumine, saab reisija asukoha vormiga kogutud andmete alusel teha kindlaks kõnealuse isiku reisimarsruudi ja edastada asjakohase teabe liikmesriikidele, kes peavad rakendama kontaktide jälgimise menetlust seoses isikutega, kes võivad olla nakatunud reisijaga kokku puutunud.

(4)	Mõne liikmesriigi tervishoiuasutused on juba seoses COVID-19 pandeemiaga vahetanud riiklike reisija asukoha vormidega kogutud isikuandmeid kontaktide jälgimise eesmärgil. Selline teabevahetus on toimunud eelkõige hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS) praeguse tehnilise taristu kaudu.

(5)

EWRSi raames pakutav tehniline taristu ei ole aga kavandatud selleks, et tulla toime reisija asukoha vormi andmete sellise hulgaga, mis tekib reisija asukoha vormide süstemaatilisel ja laiaulatuslikul kasutamisel. Näiteks ei ühildu erinevad riiklikud vormid omavahel ja andmeid on vaja käsitsi sisestada, mis muudab kontaktide jälgimise aeganõudvamaks ja ebatõhusaks. See kehtib eelkõige juhul, kui kontakte jälgitakse seoses selliste piiriüleste reisijatega, kes on reisinud ühistranspordiga, kus istekohad on eelnevalt määratud, näiteks õhusõidukid, teatavad rongid, parv- ja kruiisilaevad, kus lähikontaktsete isikute arv võib olla märkimisväärne ja kokkupuute kestus pikaajaline.

(6)

Seepärast tuleks luua tehniline taristu, mida nimetatakse reisija asukoha andmevahetusplatvormiks ja mille kaudu saaksid liikmesriikide EWRSi pädevad asutused vahetada andmeid turvaliselt, õigel ajal ja tõhusalt. Samuti saaksid nad edastada teavet nende olemasolevast riiklikust digitaalsest reisija asukoha vormide süsteemist teistele EWRSi pädevatele asutustele koostalitlusvõimeliselt ja automaatselt. Taristu peaks põhinema Euroopa Liidu Lennundusohutusameti (EASA) poolt juba välja töötatud teabevahetusplatvormil, kusjuures EASA-l ei ole käesoleva rakendusotsuse kohaselt reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu toimuvas isikuandmete töötlemises mingit rolli. Reisija asukoha andmevahetusplatvorm peaks võimaldama ka piiratud epidemioloogiliste andmete vahetamist, mis on vajalikud kontaktide jälgimiseks vastavalt otsuse 1082/2013/EL artikli 9 lõikele 3. Selleks et vältida tegevuste kattumist või vastuolu tõsiste piiriüleste terviseohtude seire, varajase hoiatamise ja nende vastu võitlemise olemasolevate struktuuride ja mehhanismidega, tuleks EWRSi raames välja töötada reisija asukoha andmevahetusplatvorm, mis täiendaks selles süsteemis olevat selektiivset sõnumiedastusfunktsiooni.

(7)	Reisija asukoha andmevahetusplatvormi peaks haldama ECDC kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 851/2004 (3) artikliga 8.

(8)	Reisija asukoha andmevahetusplatvorm ei tohiks säilitada vahetatavaid reisija asukoha vormi andmeid ega epidemioloogilisi andmeid.

(9)

Kui liikmesriigil ei ole riigi tasandil välja töötatud digitaalset reisija asukoha vormide süsteemi, võiks ta kasutada ELi digitaalset reisija asukoha platvormi, mis töötati komisjoni ülesandel välja ELi ühismeetmega „Healthy Gateways“ (toetus nr 801493) (4). ELi digitaalse reisija asukoha platvormi eesmärk on luua ühtne kontaktpunkt ja andmebaas reisija asukoha vormide kogumiseks. Tulevikus peaks ELi digitaalne reisija asukoha platvorm olema ühendatud reisija asukoha andmevahetusplatvormiga üksnes selleks, et võimaldada andmevahetust ühelt poolt liikmesriikide enda digitaalsete reisija asukoha süsteemide ning ELi digitaalset reisija asukoha platvormi kasutavate liikmesriikide vahel. Käesolev otsus ei hõlma ELi digitaalse reisija asukoha platvormi loomist ega sellega seotud isikuandmete töötlemist.

(10)

Käesoleva otsusega ei reguleerita riiklike reisija asukoha vormide kehtestamist, kuna selle üle otsustavad liikmesriigid. Liikmesriigid võivad vabalt valida, kas nad koguvad reisija asukoha vorme kõigilt nende territooriumile saabuvatelt reisijatelt või ainult neilt reisijatelt, kelle lõppsihtkohaks on kõnealune liikmesriik. Reisija asukoha vormi andmetel põhinev tõhus piiriülene kontaktide jälgimine eeldab, et liikmesriigid koguvad kõnealuseid andmeid oma riiklike reisija asukoha vormide kaudu ühise miinimumkogumina. Seepärast tuleks sätestada kõnealused reisija asukoha vormi miinimumandmed. Lisaks peaksid liikmesriigid andmekogumise kulutõhususe, jätkusuutlikkuse ja suurema turvalisuse huvides kaaluma ühise lähenemisviisi heakskiitmist, kui tuleb otsustada, kas reisija asukoha vormi täitmist hakatakse nõudma kõigilt reisijatelt, sealhulgas transiitreisijatelt, või ainult neilt reisijatelt, kelle lõppsihtkohaks asjaomane liikmesriik on.

(11)	Reisija asukoha andmevahetusplatvormi kasutamine peaks olema vabatahtlik ja liikmesriigid peaksid saama vabalt esitada hoiatusteateid EWRSi praeguse tehnilise taristu raames ajutiselt ja tingimusel, et need ei ohusta kontaktide jälgimise eesmärki.

(12)

EWRSi pädevad asutused peaksid kooskõlas isikuandmete võimalikult vähese töötlemise põhimõttega vahetama üksnes täpselt määratletud andmekogumeid, mis on kogutud nende reisija asukoha vormidega, ja muid piiratud epidemioloogilisi andmeid, mis on vajalikud kontaktide jälgimiseks. Kui nakatunud reisija kohta hoiatusteate esitanud liikmesriik saab tema käsutuses olevate reisija asukoha vormi andmete põhjal kindlaks teha kõik asjaomased liikmesriigid, peaks ta edastama andmed ainult kõnealuste liikmesriikide EWRSi pädevatele asutustele. Nii on see näiteks juhul, kui nakatunud reisija tuvastanud liikmesriik kogub reisija asukoha vormi andmeid kõigi reisijate, sealhulgas transiitreisijate kohta, kes saabuvad tema territooriumile otse esialgsest lähtekohast.

(13)

Kui liikmesriigis tuvastatakse reisija nakatumine SARS-CoV-2-ga, peaks kõnealuse liikmesriigi EWRSi pädevatel asutustel olema võimalik jagada lähteliikmesriigi EWRSi pädevate asutustega piiratud hulgal andmeid, nimelt nakatunud reisija isiku- ja kontaktandmeid, mis on saadud reisija asukoha vormidest ja mis tuleks rangelt määratleda seoses sellega, mida on vaja teha lähikontaktsete isikute kontaktide jälgimiseks lähte- ja elukohaliikmesriigis, kui see erineb lähteliikmesriigist.

(14)

Lisaks, kui liikmesriigis tuvastatakse reisija nakatumine SARS-CoV-2-ga, peaks kõnealuse liikmesriigi EWRSi pädevatel asutustel olema võimalik jagada piiratud hulgal andmeid kõikide liikmesriikide või asjaomaste liikmesriikide EWRSi pädevate asutustega, kui kõnealustel asutustel on teavet, mis võimaldab neil selliseid liikmesriike kindlaks teha. Andmed peaksid piirduma lähtekoha, saabumiskoha, väljumise kuupäeva, kasutatud transpordiliigi (nt lennuk, rong, buss, parvlaev, laev), transporditeenuse identifitseerimisnumbri (st lennu number, rongi number, bussi registreerimismärk, parvlaeva või laeva nimi) ja nakatunud reisija istekoha või kajuti numbriga ning väljumisajaga, kui eespool nimetatud andmed ei ole piisavad transpordivahendi identifitseerimiseks. See peaks võimaldama EWRSi vastuvõtvatel pädevatel asutustel kindlaks teha, kas lähikontaktsed isikud saabusid nende territooriumile, ning kui see on nii, siis jälgida nende kontakte.

(15)

Kui asjaomane EWRSi pädev asutus jagab andmeid teiste EWRSi pädevate asutustega reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu, peaks tal olema võimalik lisada epidemioloogilist teavet, kuid üksnes sellisel hulgal, mis on vajalik kontaktide jälgimiseks, st tehtud COVID-19 testi liik, viiruse SARS-CoV-2 variant, testi kuupäev ja sümptomite ilmnemise kuupäev.

(16)

EWRSi pädevad asutused töötlevad reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu vahetatavaid nakatunud reisijate isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (5). Isikuandmete töötlemine kontaktide jälgimise eesmärgil ECDC kui reisija asukoha andmevahetusplatvormi haldaja ja komisjoni kui selle alamtöötleja vastutusel peab toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (6).

(17)

Õiguslik alus nakatunud reisijate isikuandmete, sealhulgas terviseandmete vahetamiseks EWRSi pädevate asutuste vahel kontaktide jälgimise eesmärgil on sätestatud otsuse 1082/2013/EL artikli 9 lõikes 1 ja artikli 9 lõike 3 punktis i ning kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktiga c ja artikli 9 lõike 2 punktiga i. Käesolevas otsuses tuleks sätestada sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks. Need peaksid hõlmama meetmeid seoses vahetatavate vajalike andmekogumite määratlusega, EWRSi pädevate asutustega, kellega tuleks erinevatel juhtudel andmeid vahetada, asjakohaste turvameetmetega, sealhulgas krüpteerimisega, ning reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu toimuva riiklike pädevate asutuste vahelise andmetöötluse üksikasjadega Euroopa Liidus.

(18)

Reisija asukoha andmevahetusplatvormi kasutavad EWRSi pädevad asutused määravad reisija asukoha andmevahetusplatvormil koos kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgi ja vahendid ning on seega kaasvastutavad töötlejad. Määruse (EL) 2016/679 artikliga 26 pannakse kaasvastutavatele töötlejatele kohustus määrata läbipaistval viisil kindlaks oma vastutusvaldkonnad kõnealuse määruse kohaste kohustuste täitmisel. Samuti on ette nähtud võimalus, et need ülesanded võib kindlaks määrata vastutava töötleja suhtes kohaldatavas liidu või liikmesriigi õiguses. Seetõttu tuleks käesolevas otsuses kindlaks määrata kaasvastutavate töötlejate vastavad rollid ja kohustused.

(19)

ECDC kui reisija asukoha andmevahetusplatvormi tehniliste ja korralduslike lahenduste pakkuja töötleb reisija asukoha vormi ja epidemioloogilisi andmeid reisija asukoha andmevahetusplatvormi kasutavate liikmesriikide kui kaasvastutavate töötlejate nimel ning on seega volitatud töötleja määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punkti 12 tähenduses. Määruse (EL) 2016/679 artiklis 28 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 29 on sätestatud, et volitatud töötleja peab andmeid töötlema volitatud töötlejat ja vastutavat töötlejat omavahel siduva lepingu või liidu või liikmesriigi õiguse kohase siduva õigusakti alusel, milles täpsustatakse töötlemist. Seetõttu on vaja sätestada töötlemise eeskirjad ECDC kui volitatud töötleja jaoks.

(20)

Määruse (EÜ) nr 851/2004 artikli 3 lõikes 3 on sätestatud, et ECDC, komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd, et tõhustada sidusust oma vastavate tegevuste vahel. Sellest lähtuvalt tuleks komisjoni ja ECDC vahel sõlmida teenustaseme kokkulepped, et teha koostööd reisija asukoha andmevahetusplatvormi tehnilise arendamise ja käitamise ajal. Nendes tuleb kindlaks määrata (organisatsiooniliste, rahaliste ja tehnoloogiliste) kohustuste jaotus lepinguosaliste vahel, et hõlbustada reisija asukoha andmevahetusplatvormi rakendamist, ning tehnilised meetmed, mis on seotud selle käitamise, hooldamise ja edasiarendamisega.

(21)	Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2017/253 vastavalt muuta.

(22)

Reisija asukoha andmevahetusplatvormi rahastatakse 2021. aastal erakorralise toetuse rahastamisvahendist, mis loodi selleks, et aidata liikmesriikidel reageerida koroonaviiruse pandeemiale, rahuldades vajadusi strateegiliselt ja Euroopa tasandil koordineeritult, ning meetme „Euroopa transpordipoliitika, transpordi turvalisuse ja reisijaõiguste toetusmeetmed, sh teabevahetusmeetmed“ raames. 2022. aastal rahastatakse seda programmist „Digitaalne Euroopa“.

(23)

Võttes arvesse reisija asukoha andmevahetusplatvormi kavandatud kasutuselevõtu kuupäeva, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. juunist 2021. Andmevahetus lõpetatakse 12 kuu pärast või siis, kui Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor on rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt teatanud, et SARS-CoV-2 põhjustatud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord on lõppenud, kui selline teade esitatakse varem.

(24)

Reisija asukoha andmevahetusplatvormi käitamine peaks piirduma COVID-19 pandeemia ohjamisega. Ent tulevikus võiks rakendusotsuse muutmise kaudu platvormi laiendada selliste epideemiate osas, mis võivad nõuda liikmesriikidelt reisija asukoha vormi andmete vahetamist kontaktide jälgimise eesmärgil kooskõlas otsuse 1082/2013/EL artikli 9 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidega ja artikli 9 lõikes 3 sätestatud tingimustega.

(25)	Vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikele 1 on konsulteeritud Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse 6. mail 2021.

(26)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas otsuse nr 1082/2013/EL artikli 18 kohaselt moodustatud tõsiste piiriüleste terviseohtude komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Rakendusotsust (EL) 2017/253 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse artikkel 1a:

„Artikkel 1a

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„reisija asukoha vorm“ – tervishoiuasutuste taotlusel täidetud vorm, millega kogutakse vähemalt I lisas nimetatud reisijaandmeid ja mille abil saavad kõnealused asutused tegeleda rahvatervisealase hädaolukorraga ja jälgida piiri ületavaid reisijaid, kes võivad olla SARS-CoV-2 viirusega nakatunud reisijaga kokku puutunud;

b)	„reisija asukoha vormi andmed“ – reisija asukoha vormi kaudu kogutavad isikuandmed;

c)	„digitaalne kontaktpunkt“ – ühtne digitaalne koht, kus EWRSi pädevad asutused saavad oma riiklikud digitaalsed reisija asukoha süsteemid turvaliselt ühendada reisija asukoha andmevahetusplatvormiga;

d)	„reis“ – isiku ühe või mitme etapina toimuv piiriülene reis ühistranspordiga, kus istekohad on eelnevalt määratud, ja mille puhul võetakse arvesse kõnealuse isiku algset lähte- ja lõppsihtkohta;

e)	„etapp“ – reisija piiriülene otsereis ilma jätkureisi või ümberistumiseta (lennuk, rong, laev või sõiduk);

f)	„nakatunud reisija“ – reisija, kes vastab SARS-CoV-2 nakkuse laboratoorsele kriteeriumile;

g)	„lähikontaktne isik“ – reisija või muu isik, kes on olnud nakatunud reisijaga lähedas kontaktis;

h)	„hoiatusteade“ – varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemis (EWRS) edastatud teade vastavalt otsuse 1082/2013/EÜ artiklile 9.“

Lisatakse artiklid 2a, 2b ja 2c:

„Artikkel 2a

Reisija asukoha vormi andmete vahetamise platvorm

1. EWRSi raames luuakse platvorm nakatunud reisijate reisija asukoha vormi andmete turvaliseks vahetamiseks üksnes selleks, et EWRSi pädevad asutused saaksid SARS-CoV-2 haige lähikontaktseid isikuid jälgida (edaspidi „reisija asukoha andmevahetusplatvorm“), et täiendada selles süsteemis olevat selektiivset sõnumiedastusfunktsiooni.

Reisija asukoha andmevahetusplatvorm on EWRSi pädevate asutuste jaoks digitaalne kontaktpunkt, mille kaudu saavad nad turvaliselt ühendada oma riiklikud digitaalsed reisija asukoha süsteemid või ühenduda ELi reisija asukoha digitaalse platvormiga, et võimaldada reisija asukoha vormidega kogutud andmete vahetamist.

EWRSi pädevad asutused saavad kooskõlas artikli 2b lõikega 5 kasutada reisija asukoha andmevahetusplatvormi täiendavate andmete, st epidemioloogiliste andmete vahetamiseks üksnes SARS-CoV-2 haige lähikontaktsete isikute jälgimise eesmärgil.

2. Reisija asukoha andmevahetusplatvormi haldab ECDC.

3. Selleks et täita artiklist 2 tulenevaid kohustusi teatada reisija asukoha vormi andmete kogumise käigus tuvastatud tõsistest piiriülestest terviseohtudest, vahetavad reisija asukoha vormi täitmist nõudvate liikmesriikide EWRSi pädevad asutused reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu vastavat andmekogumit, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud artiklis 2b.

4. EWRSi pädevad asutused võivad jätkata otsuse 1082/2013/EL artikli 9 lõigetest 1 ja 3 tulenevate kohustuste täitmist, et teatada tõsistest piiriülestest terviseohtudest, mis on kindlaks tehtud seoses reisija asukoha vormi andmete kogumisega käesoleva otsuse artikli 1 lõikes 2 osutatud muude olemasolevate teabevahetuskanalite kaudu, tingimusel et selline valik ei kahjusta kontaktide jälgimise eesmärki.

5. Reisija asukoha andmevahetusplatvormil ei säilitata reisija asukoha vormi andmeid ega täiendavaid epidemioloogilisi andmeid. See võimaldab EWRSi pädevatel asutustel saada andmeid, mille on neile saatnud teised EWRSi pädevad asutused üksnes SARS-CoV-2 kontaktide jälgimise eesmärgil. ECDC pääseb andmetele juurde üksnes selleks, et tagada reisija asukoha andmevahetusplatvormi hea toimimine.

6. EWRSi pädevad asutused ei säilita reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu saadud reisija asukoha vormi ja epidemioloogilisi andmeid kauem kui nende riikliku SARS-CoV-2 kontaktide jälgimise tegevuse raames kohaldatav säilitamistähtaeg.

7. Komisjon teeb ECDCga koostööd talle käesoleva otsusega usaldatud ülesannete täitmisel, eelkõige seoses tehniliste ja korralduslike meetmetega, mis on seotud reisija asukoha andmevahetusplatvormi kasutuselevõtu, rakendamise, käitamise, hooldamise ja edasiarendamisega.

8. Isikuandmete töötlemine reisija asukoha andmevahetusplatvormil üksnes SARS-CoV-2 kontaktide jälgimise eesmärgil toimub kuni 31. maini 2022 või kuni Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektor on rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kohaselt teatanud, et SARS-CoV-2 põhjustatud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervisealane hädaolukord on lõppenud, olenevalt sellest, kumb on varasem.

Artikkel 2b

Vahetatavad andmed

1. Kui nakatunud reisija tuvastanud liikmesriigi EWRSi pädevad asutused esitavad reisija asukoha andmevahetusplatvormil hoiatusteate, edastavad nad järgmised reisija asukoha vormi andmed selle liikmesriigi EWRSi pädevatele asutustele, kust nakatunud reisija algselt lahkus või kus on tema elukoht, kui tema elukoht on algsest lähtekohast erinev:

eesnimi;

b)	perekonnanimi;

sünniaeg;

d)	telefoninumber (laua- ja/või mobiiltelefon);

e)	e-posti aadress;

f)	elukoha aadress.

2. Nakatunud reisija algse lähtepunkti liikmesriigi EWRSi pädevad asutused võivad saadud reisija asukoha vormi andmed edastada lähteliikmesriigile, mis ei ole reisija asukoha vormis deklareeritud lähteliikmesriik, kui neil on täiendavat teavet selle kohta, milline liikmesriik peaks kontakte jälgima.

3. Kui nakatunud reisija tuvastanud liikmesriigi EWRSi pädevad asutused esitavad reisija asukoha andmevahetusplatvormil hoiatusteate, edastavad nad järgmised reisija asukoha vormi andmed kõikide liikmesriikide EWRSi pädevatele asutustele kõnealuse reisija reisi iga etapi kohta:

a)	iga asjaomase reisi lähtekoht;

b)	iga asjaomase reisi sihtkoht;

c)	iga asjaomase reisi alguskuupäev;

d)	iga asjaomane transpordiliik (nt lennuk, rong, buss, parvlaev, laev);

e)	iga asjaomase transpordivahendi identifitseerimisnumber (nt lennu number, rongi number, bussi registreerimismärk, parvlaeva või laeva nimi);

f)	istekoha/kajuti number igas asjaomases transpordivahendis;

g)	vajaduse korral iga asjaomase transpordivahendi väljumisaeg.

4. Kui hoiatusteate esitanud liikmesriigi EWRSi pädevad asutused saavad nende käsutuses oleva teabe põhjal tuvastada asjaomased liikmesriigid, edastavad nad lõikes 3 loetletud andmed ainult selliste liikmesriikide EWRSi pädevatele asutustele.

5. EWRSi pädevad asutused peavad suutma esitada järgmised epidemioloogilised andmed, kui see on vajalik kontaktide tõhusaks jälgimiseks:

a)	testi liik;

b)	viiruse SARS-CoV-2 variant;

c)	testi tegemise kuupäev;

d)	sümptomite ilmnemise kuupäev.

Artikkel 2c

EWRSi ja ECDC pädevate asutuste kohustused reisija asukoha vormi andmete töötlemisel

1. EWRSi pädevad asutused, kes vahetavad reisija asukoha vormi andmeid ja artikli 2b lõikes 5 osutatud andmeid, on kaasvastutavad töötlejad reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu kõnealuste andmete sisestamisel ja edastamisel kuni nende vastuvõtmiseni. Kaasvastutavate töötlejate vastavad kohustused jaotatakse vastavalt II lisale. Iga liikmesriik, kes soovib osaleda reisija asukoha vormi andmete piiriüleses vahetamises reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu, teavitab ECDCd enne liitumist oma kavatsusest ja oma EWRSi pädevast asutusest, kes on määratud vastutavaks töötlejaks.

2. ECDC on reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu vahetatavate andmete volitatud töötleja. Ta haldab reisija asukoha andmevahetusplatvormi ja tagab selle platvormi kaudu vahetatavate andmete töötlemise, sealhulgas edastamise turvalisuse ning täidab volitatud töötleja kohustusi, mis on sätestatud III lisas.

3. ECDC ja EWRSi pädevad asutused, kellel on juurdepääs reisija asukoha andmevahetusplatvormile, kontrollivad ja hindavad reisija asukoha andmevahetusplatvormil toimuva isikuandmete töötlemise turvalisuse tagamiseks võetavate tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete tulemuslikkust korrapäraselt.

4. ECDC kaasab komisjoni alamtöötlejana ja tagab, et komisjoni suhtes kohaldatakse samu andmekaitsekohustusi, mis on sätestatud käesolevas otsuses.“

3)	Artikli 3 lõikes 3 asendatakse sõnad „lisas“ sõnadega „IV lisas“.

4)	Lisas asendatakse pealkiri „LISA“ pealkirjaga „IV LISA“;

5)	I, II ja III lisa lisatakse vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2021.

Brüssel, 27. mai 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 293, 5.11.2013, lk 1.

(2) ELT L 337, 14.10.2020, lk 3.

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus (ELT L 142, 30.4.2004, lk 1).

(4) Sisenemiskohtades (sadamad, lennujaamad ja maapealsed piiripunktid) valmisolekut ja tegevusi käsitlev ühismeede EU HEALTHY GATEWAYS ühendab 28 Euroopa riiki ja seda rahastatakse kolmandast terviseprogrammist (2014–2020).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

LISA

„I LISA

RIIKIDES REISIJA ASUKOHA VORMI KAUDU KOGUTAVAD REISIJA ASUKOHA VORMI MIINIMUMANDMED

Reisija asukoha vorm sisaldab vähemalt järgmisi reisija asukoha andmeid:

eesnimi;

2)	perekonnanimi;

sünniaeg;

4)	telefoninumber (laua- ja/või mobiiltelefon);

5)	e-posti aadress;

6)	elukoha aadress;

7)	kogu reisi lõppkoht või viimane sihtkoht ELis;

järgmine teave iga reisietapi kohta kuni reisija asukoha vormi nõudva liikmesriigini:

a)	väljumiskoht;

b)	saabumiskoht;

c)	väljumiskuupäev;

d)	transpordiliik (nt lennuk, rong, buss, parvlaev, laev);

e)	väljumisaeg;

f)	transpordivahendi identifitseerimisnumber (nt lennu number, rongi number, bussi registreerimismärk, parvlaeva või laeva nimi);

g)	istekoha/kajuti number.

II LISA

REISIJA ASUKOHA ANDMEVAHETUSPLATVORMI KASUTAVATE LIIKMESRIIKIDE KOHUSTUSED KAASVASTUTAVATE TÖÖTLEJATENA

1. JAGU

Vastutusalade jaotus

Iga EWRSi pädev asutus tagab, et reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu vahetatavate reisija asukoha vormi andmete ja täiendavate epidemioloogiliste andmete töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*). Eelkõige tagab ta, et kõik sisestatavad ja reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu edastatavad andmed on täpsed ja piiratud käesoleva otsuse artiklis 2b sätestatud andmetega.

Iga EWRSi pädev asutus jääb ainsaks vastutavaks töötlejaks reisija asukoha vormi andmete ja täiendavate epidemioloogiliste andmete kogumisel, kasutamisel, avalikustamisel ja muul viisil töötlemisel väljaspool reisija asukoha andmevahetusplatvormi. iga EWRSi pädev asutus tagab, et andmete edastamine toimub vastavalt reisija asukoha andmevahetusplatvormile kehtestatud tehnilistele kirjeldustele.

Juhiseid volitatud töötlejale tuleb saata kaasvastutavate töötlejate kontaktpunktide kaudu kokkuleppel teiste kaasvastutavate töötlejatega.

Üksnes EWRSi pädevate asutuste volitatud isikutel on juurdepääs reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu vahetatavatele reisija asukoha vormi andmetele ja täiendavatele epidemioloogilistele andmetele.

Iga EWRSi pädev asutus loob üldpostkastiga varustatud kontaktpunkti, mida kasutatakse teabe vahetamiseks nii kaasvastutavate töötlejate vahel kui ka kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja vahel. Kaasvastutavate töötlejate otsustusprotsessi juhib EWRSi terviseohutuse komitee töörühm.

Iga EWRSi pädev asutus lakkab olemast kaasvastutav töötleja alates kuupäevast, mil ta loobub reisija asukoha andmevahetusplatvormil osalemisest. Ta jääb siiski vastutavaks selliste reisija asukoha vormi andmete ja täiendavate epidemioloogiliste andmete kogumise ja edastamise eest, mis toimus reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu enne tema loobumist.

Iga EWRSi pädev asutus peab registrit oma vastutusalasse kuuluvate töötlemistoimingute kohta. Registrisse võib märkida kaasvastutuse.

2. JAGU

Andmesubjektide taotluste käsitlemise ja teavitamisega seotud ülesanded ja vastutusvaldkonnad

Reisija asukoha vormi täitmist nõudev EWRSi pädev asutus annab kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklitega 13 ja 14 piiriülestele reisijatele (edaspidi „andmesubjektid“) teavet nende reisija asukoha vormi ja epidemioloogiliste andmete vahetamise asjaolude kohta reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu kontaktide jälgimise eesmärgil.

Iga EWRSi pädev asutus tegutseb andmesubjektide kontaktpunktina ja käsitleb andmesubjektide või nende esindajate esitatud taotlusi seoses nende õiguste kasutamisega vastavalt määrusele (EL) 2016/679. Iga EWRSi pädev asutus määrab andmesubjektidelt saadud taotlustega tegelemiseks sihtotstarbelise kontaktpunkti. Kui EWRSi pädev asutus saab andmesubjektilt taotluse, mis ei kuulu tema vastutusalasse, edastab ta selle viivitamata vastutavale EWRSi pädevale asutusele ja teavitab ECDCd. Taotluse korral abistavad EWRSi pädevad asutused üksteist nende andmesubjektide taotluste käsitlemisel, mis on seotud kaasvastutusega, ning vastavad üksteisele põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt 15 päeva jooksul alates abitaotluse saamisest.

Iga EWRSi pädev asutus teeb andmesubjektidele kättesaadavaks käesoleva lisa sisu, sealhulgas punktides 1 ja 2 sätestatud korra.

3. JAGU

Turvaintsidentide, sealhulgas isikuandmetega seotud rikkumiste haldamine

EWRSi pädevad asutused kui kaasvastutavad töötlejad abistavad üksteist reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu vahetatavate reisija asukoha vormi ja epidemioloogiliste andmete töötlemisega seotud turvaintsidentide, sealhulgas isikuandmetega seotud rikkumiste kindlakstegemisel ja käsitlemisel.

Eelkõige teavitavad nad üksteist ja ECDCd järgmisest:

a)	reisija asukoha andmevahetusplatvormil töödeldavate reisija asukoha vormi ja epidemioloogiliste andmete kättesaadavuse, konfidentsiaalsuse ja/või terviklusega seotud võimalikud või tegelikud ohud;

kõik isikuandmetega seotud rikkumised, andmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed ja füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardava ohu hindamine ning kõik meetmed, mis on võetud isikuandmetega seotud rikkumise käsitlemiseks ning füüsiliste isikute õigusi ja vabadusi ähvardava riski maandamiseks;

c)	reisija asukoha andmevahetusplatvormi töötlemistoimingutega seotud tehniliste ja/või organisatsiooniliste kaitsemeetmete rikkumine.

EWRSi pädevad asutused teavitavad ECDCd, pädevaid järelevalveasutusi ja vajaduse korral andmesubjekte kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artiklitega 33 ja 34 või pärast ECDC-lt teate saamist kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest, mis leiavad aset reisija asukoha andmevahetusplatvormi toimimise käigus.

Iga EWRSi pädev asutus rakendab asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, mille eesmärk on:

a)	tagada ja kaitsta ühiselt töödeldavate isikuandmete turvet, terviklust, kättesaadavust ja konfidentsiaalsust;

b)	kaitsta tema valduses olevaid isikuandmeid loata või ebaseadusliku töötlemise, kaotsimineku, kasutamise, avalikustamise või omandamise või neile juurdepääsu eest;

c)	tagada, et juurdepääsu isikuandmetele ei avaldataks ega lubataks mitte kellelegi teisele peale vastuvõtjate või volitatud töötlejate.

4. JAGU

Andmekaitsealane mõjuhinnang

Kui vastutav töötleja vajab määruse (EL) 2016/679 artiklites 35 ja 36 sätestatud kohustuste täitmiseks teavet teiselt vastutavalt töötlejalt, saadab ta eritaotluse 1. jao 1. alajao punktis 5 osutatud üldpostkasti. Vastutav töötleja, kellele eritaotlus esitatakse, teeb asjaomase teabe andmiseks kõik endast oleneva.

III LISA

ECDC KUI REISIJA ASUKOHA ANDMEVAHETUSPLATVORMI VOLITATUD TÖÖTLEJA KOHUSTUSED

ECDC loob ja tagab turvalise ja usaldusväärse sidetaristu, mis ühendab reisija asukoha andmevahetusplatvormi kasutavate liikmesriikide EWRSi pädevaid asutusi.

ECDC kasutab reisija asukoha andmevahetusplatvormi järgmiselt:

a)	määrab kindlaks tehniliste nõuete miinimumkogumi, et võimaldada riiklikesse reisija asukoha vormi andmebaasidesse sujuvat ja turvalist sisenemist ja sealt väljumist;

b)	tagab riiklike reisija asukoha vormi andmebaaside koostalitlusvõime turvalisel ja automaatsel viisil.

Oma kohustuste täitmiseks reisija asukoha andmevahetusplatvormi volitatud töötlejana võib ECDC kaasata komisjoni alamtöötlejana ja tagab, et komisjoni suhtes kohaldatakse samu andmekaitsekohustusi, mis on sätestatud käesolevas otsuses.

ECDC võib volitada komisjoni kaasama kolmandate isikutena täiendavaid alamtöötlejaid.

Kui komisjon kaasab alamtöötlejaid, teeb ECDC järgmist:

a)	tagab, et nende alamtöötlejate suhtes kohaldatakse samu andmekaitsekohustusi, mis on sätestatud käesolevas otsuses;

b)	teavitab vastutavaid töötlejaid kõikidest kavandatavatest muudatustest seoses teiste alamtöötlejate lisamise või asendamisega, andes sellega vastutavatele töötlejatele võimaluse esitada selliste muudatuste suhtes lihthäälteenamusega vastuväiteid.

ECDC:

a)	loob ja tagab turvalise ja usaldusväärse sidetaristu, mis ühendab reisija asukoha andmevahetusplatvormi kasutavate liikmesriikide EWRSi pädevaid asutusi;

töötleb reisija asukoha vormi ja täiendavaid epidemioloogilisi andmeid üksnes vastutavate töötlejate dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui nõutakse töötlemist liidu õiguse alusel. Sel juhul teatab ECDC sellest õiguslikust nõudest enne isikuandmete töötlemist vastutavatele töötlejatele, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud;

c)	kehtestab turvaplaani, talitluspidevuse kava ja avariitaastekava;

d)	võtab vajalikud meetmed, et säilitada töödeldud reisijaasukohavormi ja täiendavate epidemioloogiliste andmete terviklikkus;

võtab reisija asukoha andmevahetusplatvormi haldamiseks kõik organisatsioonilised, füüsilised ja elektroonilised turvameetmed, mida tehnika tase võimaldab. Sel eesmärgil teeb ECDC järgmist:

i)	määrab reisija asukoha andmevahetusplatvormi infoturbe eest vastutava üksuse, edastab vastutavatele töötlejatele selle kontaktandmed ja tagab, et üksus on turvaohtudele reageerimiseks kättesaadav;

ii)	vastutab reisija asukoha andmevahetusplatvormi turvalisuse eest;

iii)	tagab, et kõikide isikute suhtes, kellele antakse reisija asukoha andmevahetusplatvormile juurdepääs, kehtib lepinguline, ametialane või seadusjärgne konfidentsiaalsuskohustus;

võtab kõik vajalikud turvameetmed, et mitte ohustada reisija asukoha andmevahetusplatvormi tõrgeteta toimimist. Selleks kehtestab ECDC erimenetlused, mis on seotud reisija asukoha andmevahetusplatvormi toimimisega ning ühenduse loomisega põhiserverite ja reisija asukoha andmevahetusplatvormi vahel. Need on:

i)	riskihindamismenetlus, et teha kindlaks süsteemi võimalikud ohud ja neid hinnata;

ii)

auditeerimis- ja läbivaatamismenetlus, et:

1)	kontrollida rakendatud turvameetmete ja kohaldatava turbepoliitika vastavust;

2)	korrapäraselt kontrollida süsteemifailide, turvaparameetrite ja antud lubade terviklust;

3)	avastada ja jälgida turvarikkumisi ja sissetunge;

4)	teha muudatusi, et vältida olemasolevaid turvapuudusi;

5)	anda luba, sealhulgas vastutavate töötlejate taotluse korral, korraldada sõltumatuid auditeid, sealhulgas kontrolle, ja vaadata läbi julgeolekumeetmed, tingimusel et järgitakse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta (2);

iii)	muudatuse haldamise menetlus, et dokumenteerida ja mõõta muudatuse mõju enne selle rakendamist ning teavitada vastutavaid töötlejaid kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada teabevahetust teiste riiklike taristutega ja/või nende turvalisust;

iv)	hooldus- ja remondimenetluse kehtestamine, et täpsustada seadmete hoolduse ja/või remondi korral kohaldatavaid eeskirju ja tingimusi;

turvaintsidentide korral kasutatava menetluse kehtestamine, et määrata kindlaks aruandlus- ja eskalatsioonikava, teavitada viivitamata vastutavaid töötlejaid, et nad saaksid teatada riiklikele andmekaitse järelevalveasutustele igast isikuandmetega seotud rikkumisest, ning määrata kindlaks distsiplinaarmenetlus turvarikkumistega tegelemiseks;

rakendab tipptasemel füüsilisi ja/või elektroonilisi turvameetmeid ruumides, kus asuvad reisija asukoha andmevahetusplatvormi seadmed, ning andmete kontrolli ja juurdepääsukontrolli puhul. Sel eesmärgil teeb ECDC järgmist:

i)	tagab füüsilise julgeoleku, et määrata eraldavad turvaperimeetrid ja võimaldada rikkumiste avastamist;

ii)	kontrollib juurdepääsu ruumidele ja peab jälgimise eesmärgil külastajate registrit;

iii)	tagab, et väliseid isikuid, kellele on antud juurdepääs ruumidele, saadavad nõuetekohaselt volitatud töötajad;

iv)	tagab, et seadmeid ei saa lisada, asendada ega eemaldada ilma selleks määratud vastutavate asutuste eelneva loata;

v)	kontrollib juurdepääsu riiklikest reisija asukoha vormi süsteemidest reisija asukoha andmevahetusplatvormile ja vastupidi;

vi)	tagab reisija asukoha andmevahetusplatvormile juurdepääsu omavate isikute identimise ja autentimise;

vii)	vaatab reisija asukoha andmevahetusplatvormi mõjutava turvanõuete rikkumise korral uuesti läbi sellele taristule juurdepääsuga seotud loa andmise õigused;

viii)

rakendab tehnilisi ja organisatsioonilisi turvameetmeid, et hoida ära loata juurdepääs reisija asukoha vormi andmetele ja epidemioloogilistele andmetele;

ix)	rakendab vajaduse korral meetmeid, et blokeerida loata juurdepääs reisija asukoha andmevahetusplatvormile riiklike kontaktpunktide domeenist (st blokeerida asukoht/IP-aadress);

h)	võtab meetmeid (sealhulgas ühenduste katkestamine), et kaitsta oma domeeni olulise kõrvalekalde korral kvaliteedi- või turvapõhimõtetest ja -kontseptsioonidest;

i)	haldab oma vastutusalaga seotud riskijuhtimiskava;

j)	jälgib reisija asukoha andmevahetusplatvormi kõigi teenusekomponentide toimimist reaalajas, koostab korrapäraselt statistikat ja registreerib toiminguid;

k)	tagab teenuse kättesaadavuse ööpäev läbi ning hooldustööde tegemise mõistliku aja piires;

pakub reisija asukoha andmevahetusplatvormi kõigi teenuste puhul inglise keeles tuge telefoni, posti või veebiportaali kaudu ning võtab vastu kõnesid selleks loa saanud helistajatelt, kes on reisija asukoha andmevahetusplatvormi koordinaatorid ja nende vastava kasutajatoe töötajad, projektiametnikud ja ECDCst määratud isikud;

m)	abistab vastutavaid töötlejaid asjakohaste tehniliste ja organisatsiooniliste meetmetega, niivõrd kui see on võimalik, et nad saaksid täita vastutava töötleja kohustust vastata määruse (EL) 2016/679 III peatükis sätestatud taotlustele andmesubjekti õiguste kasutamiseks;

n)	toetab vastutavaid töötlejaid, andes teavet reisija asukoha andmevahetusplatvormi kohta, et täita määruse (EL) 2016/679 artiklites 32, 35 ja 36 sätestatud kohustusi;

o)	tagab, et reisija asukoha andmevahetusplatvormi kaudu edastatavad reisija asukoha vormi ja epidemioloogilised andmed on eelkõige tänu tugevale krüpteerimisele loetamatud kõigile isikutele, kellel ei ole juurdepääsuõigust;

p)	võtab kõik asjakohased meetmed, et hoida ära reisija asukoha andmevahetusplatvormi operaatorite loata juurdepääs edastatavatele reisija asukoha vormi andmetele ja epidemioloogilistele andmetele;

q)	võtab meetmeid, et hõlbustada reisija asukoha andmevahetusplatvormi jaoks määratud vastutavate töötlejate koostalitlust ja suhtlust;

r)	peab registrit vastutavate töötlejate nimel tehtud töötlemistoimingute kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 artikli 31 lõikele 2.

“

(*) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 188

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 28. mai 2021

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/847, 20. mai 2021, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm Fiscalis ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1286/2013	1

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/848, 27. mai 2021, millega rakendatakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias	18
*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/849, 11. märts 2021, millega muudetakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 3. osa selle kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga ( 1 )	27
*	Komisjoni määrus (EL) 2021/850, 26. mai 2021, millega muudetakse ja parandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1223/2009 (kosmeetikatoodete kohta) II lisa ning muudetakse III, IV ja VI lisa ( 1 )	44
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/851, 26. mai 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1484/95 kodulinnuliha- ja munasektori ning ovoalbumiini tüüpiliste hindade kindlaksmääramise osas	52
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/852, 27. mai 2021, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 32/2000 ja komisjoni määrust (EÜ) nr 847/2006 seoses Ühendkuningriigist pärit toodete impordi tariifikvootidest välja jätmisega	54
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/853, 27. mai 2021, millega pikendatakse toimeaine Streptomyces’e (tüvi K61) heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )	56
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/854, 27. mai 2021, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes	61
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/855, 27. mai 2021, millega muudetakse otsust 2013/255/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid	90
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/856, 25. mai 2021, millega määratakse kindlaks kuupäev, mil Euroopa Prokuratuur hakkab täitma oma uurimis- ja süüdistuste esitamise ülesandeid	100
*	Komisjoni otsus (EL) 2021/857, 27. mai 2021, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2021/625 seoses teatavate investeerimisühingute lisamisega liidu esmasvahendajate võrgustikku kuulumise tingimustesse	103
*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/858, 27. mai 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2017/253 seoses tõsistest piiriülestest terviseohtudest tulenevate hoiatusteadetega ja kontaktide jälgimisega reisija asukoha vormide alusel ( 1 )	106