18.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 175/3

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU NING TEISELT POOLT GRÖÖNIMAA VALITSUSE JA TAANI VALITSUSE VAHELINE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPING

EUROOPA LIIT,

edaspidi „liit“

ning

GRÖÖNIMAA VALITSUS ja TAANI VALITSUS,

edaspidi „Gröönimaa“,

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Gröönimaa suhtes kohaldatava erikorra kohta,

TÕDEDES, et liit ja Gröönimaa soovivad tugevdada omavahelisi suhteid ning panna aluse partnerlusele ja koostööle, mis toetaksid, täiendaksid ja laiendaksid nendevahelisi varasemaid suhteid ja senist koostööd,

MEENUTADES, et nõukogu tunnistas 2003. aasta veebruaris vajadust laiendada ja tugevdada Euroopa Liidu ja Gröönimaa vahelisi edaspidiseid suhteid, võttes arvesse kalanduse tähtsust ning laiahaardelisel säästvat arengut soodustaval partnerlusel põhinevate struktuuri- ja valdkondlike reformide elluviimise vajadust Gröönimaal,

MEENUTADES nõukogu 25. novembri 2013. aasta otsust 2013/755/EL ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga (edaspidi „ÜMTde assotsieerimise otsus“) (1),

MEENUTADES nõukogu 14. märtsi 2014. aasta otsust 2014/137/EL ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vaheliste suhete kohta (2),

VÕTTES ARVESSE ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse 19. märtsi 2015. aasta ühisdeklaratsiooni Euroopa Liidu ja Gröönimaa suhete kohta,

RÕHUTADES rahvusvahelise koostöö tähtsust Arktikas, et 2008. aasta Ilulissati deklaratsioonile (mille tähtsust kinnitati taas 2018. aastal) tuginedes oleks Arktika ka edaspidi ohutu, turvaline, kestlik ja jõukas piirkond,

VÄLJENDADES HEAMEELT Põhja-Jäämere keskosas reguleerimata avamerekalapüügi vältimist käsitleva kokkuleppe allkirjastamise üle 3. oktoobril 2018 Gröönimaal Ilulissatis,

VÕTTES ARVESSE liidu ja Gröönimaa üldisi suhteid ja nende ühist soovi, et kõnealused suhted säiliksid,

MÄRKIDES, et 21. juunil 2009 jõustus Gröönimaa omavalitsuse seadus, mis asendas Gröönimaa kohaliku valitsemise seaduse ja muutis Gröönimaa staatust Taani Kuningriigis, andes Gröönimaa valitsusele õiguse võtta uusi seadusandlikke ja täidesaatvaid kohustusi;

MÄRKIDES, et omavalitsuse korralduse alusel teostab Gröönimaa oma jurisdiktsiooni Gröönimaa majandusvööndis,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni piirialade kalavarude ja siirdekalade kaitset ja majandamist käsitlevate sätete rakendamise lepingut,

OLLES TEADLIKUD Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete ning FAO sadamariigi meetmeid käsitlevas kokkuleppes ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks sätestatud põhimõtete tähtsusest ning OLLES KINDLALT OTSUSTANUD võtta vajalikud meetmed nende põhimõtete rakendamiseks,

OLLES OTSUSTANUD teha säästliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja säästev kasutamine,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis on kooskõlas poliitiliste otsustega ja tagavad jõupingutuste koostoime,

SOOVIDES sel eesmärgil jätkata dialoogi, et edendada Gröönimaa kalanduspoliitikat ning määrata kindlaks asjakohased vahendid selle poliitika tõhusaks rakendamiseks,

SOOVIDES kehtestada reeglid ja tingimused, mis reguleerivad liidu laevade kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis ning liidu toetust säästliku kalapüügi jätkumise kindlustamiseks kõnealustes vetes,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Kohaldamisala

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, reeglid ja menetlused, millega reguleeritakse

—	kalandussektoris tehtavat majandus-, rahandus-, tehnika- ja teaduskoostööd, mille eesmärk on edendada säästvat kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis, et saada majanduslikku ja sotsiaalset kasu, sealhulgas arendada Gröönimaa kalandussektorit;

—	liidu laevade juurdepääsu tingimusi Gröönimaa majandusvööndile;

—	Gröönimaa majandusvööndis toimuva liidu laevade kalapüügi korraldust, mille eesmärk on tagada neile kehtestatud reeglite ja tingimuste täitmine, kalavarude kaitse- ja majandamismeetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

—	äriühingute koostööd, mille eesmärk on vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamine kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas partnerluslepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„Gröönimaa ametiasutused“ – Gröönimaa valitsus;

b)	„liidu ametiasutused“ – Euroopa Komisjon;

c)	„leping“ – partnerlusleping ja rakendusprotokoll ning selle lisa ja liited;

d)	„liidu laev“ – liikmesriigi lipu all sõitev ja liidus registreeritud kalalaev;

e)	„kalalaev“ – laev, mille seadmestik on ette nähtud mere bioloogiliste ressursside ärieesmärgil kasutamiseks;

f)	„kalapüügiluba“ – Gröönimaa õigusaktides määratletud litsents;

„ühisettevõte“ – Gröönimaa õigusaktide kohaselt toimiv äriühing, kuhu kuulub üks või mitu liidu laevaomanikku ja üks või mitu Gröönimaa partnerit ning mille eesmärk on püüda kala Gröönimaa lipu all sõitvate laevadega ja kasutada võimalust mööda Gröönimaa majandusvööndis Gröönimaa püügikvoote, selleks et eelisjärjekorras varustada liidu turgu;

„ajutine ühisettevõte“ – ühendus, mis põhineb piiratud kestusega lepingul liidu laevaomanike ja Gröönimaa füüsiliste või juriidiliste isikute vahel, selleks et ühiselt kala püüda ja kasutada püügikvoote ning jagada ühise majandustegevusega seotud kulusid, kasumeid või kahjumeid, selleks et eelisjärjekorras varustada liidu turgu;

i)	„ühiskomitee“ – liidu ja Gröönimaa esindajatest koosnev komitee, kelle ülesandeid kirjeldatakse artiklis 12;

j)	„säästev kalapüük“ – kalapüük kooskõlas FAO 1995. aasta konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud eesmärkide ja põhimõtetega.

Artikkel 3

Lepingu rakendamise põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad kindlustama säästva kalapüügi jätkumise Gröönimaa majandusvööndis kooskõlas UNCLOSi sätetega, mis lähtuvad majandusvööndis kala püüdvate eri riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest ja mere bioloogiliste ressursside säästva kasutamise põhimõttest. Kalavarude säästev kasutamine põhineb Gröönimaa poolt kindlaks määratud ülejäägil, mille puhul võetakse arvesse Gröönimaa kalandussektori vajadusi, parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja asjakohast teavet, mida lepinguosalised vahetavad kõigi püügipiirkonnas tegutsevate laevastike kogu püügikoormuse ja asjaomaste kalavarude kogupüügi kohta.

2. Gröönimaa kohustub andma liidu laevastikule soodusjuurdepääsu püügiülejäägile.

3. Gröönimaa ametiasutused kohustuvad mitte andma käesolevast lepingust soodsamaid tingimusi Gröönimaa majandusvööndis tegutsevatele muude välisriikide laevastikele, mille laevad on samade tehniliste näitajatega nagu käesoleva lepingu ja selle protokolliga (edaspidi „protokoll“) hõlmatud laevad ja mis püüavad samu liike.

4. Läbipaistvuse huvides lepivad lepinguosalised kokku, et avalikustatakse kõik kokkulepped ja üldine lubatud kogupüük ning teavitatakse üksteist välisriikide laevastikele antud kalapüügivõimalustest ja nende kasutamisest.

5. Lepinguosalised võtavad igakülgselt arvesse piirkondlike kalandusorganisatsioonide võetud kaitse- ja majandamismeetmeid ning teadusasutuste koostatud piirkondlikke teaduslikke hinnanguid. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada nende ühiste Põhja-Atlandi pika rändega kalavarude jätkusuutlikkus.

6. Lepinguosalised kohustuvad rakendama lepingut kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

7. Liidu laevadel töötavate Gröönimaa meremeeste tööd reguleeritakse eelkõige Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooniga, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes, ning ILO asjaomaste konventsioonide ja Gröönimaa õigusaktidega. See tähendab eelkõige ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning tööhõive ja kutsealaga ning elu- ja töötingimustega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist kalalaeva pardal.

8. Gröönimaa jätkab kalandussektori poliitika väljatöötamist ning viib seda ellu ühe- ja mitmeaastaste programmide kaudu, pidades silmas lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel seatud eesmärke. Sel eesmärgil jätkavad lepinguosalised poliitilist dialoogi kalanduspoliitika kavandamise üle. Lepinguosalised kohustuvad teatama üksteisele, kui selles valdkonnas kavandatakse ja võetakse täiendavaid olulisi meetmeid.

9. Lepinguosalised teevad juhul, kui üks neist seda taotleb, koostööd ka käesoleva lepingu alusel ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste nii ühis- kui ühepoolsel hindamisel.

10. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majandus- ja sotsiaalvaldkonna läbipaistvuse ja hea valitsemistava põhimõtetega.

Artikkel 4

Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal jälgivad Gröönimaa ja liit kalavarude seisu Gröönimaa majandusvööndis; ühiskomitee taotluse korral esitab ajutine ühine teaduskomitee asjakohase aruande, tuginedes ühiskomitee kehtestatud nõuetele.

2. Lepinguosalised kohustuvad omavahel konsulteerima kas otse või piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, et tagada mere bioloogiliste ressursside majandamine ja kaitse ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5

Ainuõigus ja juurepääs kalavarudele Gröönimaa majandusvööndis

1. Gröönimaa kohustub andma liidu laevadele oma majandusvööndis püügiloa käesoleva lepingu kohaselt. Gröönimaa ametiasutused annavad liidu poolt määratud laevadele püügilitsentsid, mis väljastatakse protokolli alusel vastavalt protokolli kohaselt antavatele kalapüügivõimalustele.

2. Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvad ning seal registreeritud laevad võivad kasutada Gröönimaa poolt käesoleva lepingu alusel liidule antavaid kalapüügivõimalusi sel määral, mida on vaja liidu ja kõnealuste osaliste vahel sõlmitud kalanduskokkulepete nõuetekohaseks toimimiseks. Gröönimaa kohustub sel eesmärgil lubama Norra, Islandi ja Fääri saarte lipu all sõitvatel ja seal registreeritud laevadel oma majandusvööndis kala püüda.

3. Liidu laevad võivad käesoleva lepinguga hõlmatud majandusvööndis kala püüda üksnes juhul, kui neil on käesoleva lepingu alusel väljastatud kalapüügiluba. Igasugune püügitegevus, mida käesolev leping ei hõlma, on keelatud. Gröönimaa ametiasutused annavad liidu laevadele kalapüügiload ainult käesoleva lepingu kohaselt.

Artikkel 6

Kohaldatav õigus

1. Käesoleva lepinguga reguleeritud püügitegevus toimub vastavalt Gröönimaa kehtivatele õigus- ja haldusnormidele. Gröönimaa ametiasutused teatavad enne ja aegsasti kõigist nende õigus- ja haldusnormide muudatustest.

2. Ilma et see piiraks liidu laevade vastutust seoses liidu õigusaktidega, vastutab Gröönimaa protokolli selliste sätete tõhusa kohaldamise eest, mis käsitlevad kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet. Liidu laevad teevad koostööd asjaomase seire, kontrolli ja järelevalve eest vastutavate pädevate asutusega.

3. Liit võtab kõik vajalikud meetmed, et tema laevad järgiksid käesolevat lepingut ja Gröönimaa majandusvööndis kalapüüki reguleerivaid Gröönimaa õigusakte.

Artikkel 7

Kalapüügiload

1. Liidu laevad võivad Gröönimaa majandusvööndis kala püüda vaid juhul, kui Gröönimaa on neile käesoleva lepingu kohaselt väljastanud kalapüügiloa.

2. Laevale kalapüügiloa saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid on sätestatud protokolli lisas.

3. Lepinguosalised tagavad lõigetes 1 ja 2 osutatud korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutustega tehtava halduskoostöö kaudu.

Artikkel 8

Rahaline toetus

1. Gröönimaale makstakse rahalist toetust vastavalt protokollis sätestatud tingimustele.

2. Rahaline toetus koosneb kolmest omavahel seotud osast:

a)	liidu rahaline toetus liidu laevade juurdepääsu eest Gröönimaa kalavarudele;

b)	liidu rahaline toetus vastutustundliku kalapüügi ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks Gröönimaa majandusvööndis ning Gröönimaa kalanduspoliitika arendamiseks ja rakendamiseks;

c)	loatasud juurdepääsu eest, mida maksavad liidu kvootide alusel kala püüdvad laevaomanikud.

3. Gröönimaa ametiasutused kasutavad lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osa, mis ei ole seotud juurdepääsutasudega, pidades silmas protokolli sätetega kooskõlas olevaid lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppe alusel seatud eesmärke, mida tahetakse saavutada Gröönimaa kalanduspoliitika ning selle rakendamiseks elluviidavate ühe- ja mitmeaastaste programmide raames.

4. Kui käesolevast lepingust ei tulene teisiti, makstakse liidu rahalist toetust protokolli kohaselt üks kord aastas. Kui käesolevast lepingust ei tulene teisiti, võib ühiskomitee rahalise toetuse summat muuta järgmistel põhjustel:

a)	erakorralised asjaolud, välja arvatud loodusnähtustest tingitud asjaolud, mis takistavad kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

liidu laevadele antud kalapüügivõimaluste vähendamine vastavalt lepinguosaliste poolt ühiskomitees saavutatud vastastikusele kokkuleppele asjaomaste kalavarude jätkusuutliku majandamise huvides, kui seda peetakse parimate olemasolevate teadussoovituste põhjal varude kaitse ja säästva kasutamise seisukohalt vajalikuks;

käesoleva lepingu kohaselt liidule eelisõiguse andmine, et liit saaks kasutada käesoleva lepingu protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi ületavaid lisapüügivõimalusi, mis nähakse ette ühiskomitees saavutatud lepinguosaliste vastastikuse kokkuleppega, kui kalavarude seisund seda parimate olemasolevate teadusuuringute tulemuste põhjal võimaldab;

d)	Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava liidu rahalise toetuse andmise tingimuste ümberhindamine, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemusaruanded selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad;

e)	käesoleva lepingu kohaldamise peatamine artikli 16 alusel.

Artikkel 9

Koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, kaubandus-, teadus-, kontrolli ja rakendamise alast ning koolitus- ja tehnilist koostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate meetmete kooskõlastamiseks peavad nad üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Eriti soodustavad lepinguosalised vastastikuseid huve teenivate ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomist kooskõlas mõlema õigusaktidega.

Artikkel 10

Koostöö kalapüügi kontrolli ja järelevalve alal ning võitluses ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga

1. Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastases võitluses vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks.

2. Ühiskomitees peetud konsultatsioonide käigus võivad lepinguosalised leppida kokku, et teevad koostööd ja viivad läbi liidu laevade riskipõhiseid ühisinspekteerimise programme, et tugevdada kalapüügi seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate protokolli sätete ning nendega seotud parandusmeetmete kohaldamist.

Artikkel 11

Katsepüük

Lepinguosalised edendavad katsepüüki Gröönimaa majandusvööndis. Lepinguosalised rakendavad katsepüüki üheskoos vastavalt protokollis sätestatud korrale.

Artikkel 12

Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu kohaldamise kontrollimiseks ja rakendamise tagamiseks moodustatakse ühiskomitee, mis toimib lepinguosaliste foorumina.

2. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a)	jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamist ning annab selle kohta aru, määrab kindlaks artikli 8 lõikes 3 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamise ja hindab seda;

b)	loob vajalikke sidemeid kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvate küsimuste arutamiseks;

c)	tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste lepitamise ja rahumeelse lahendamise foorumina;

vaatab vajaduse korral läbi vastavate kalavarude olemasolevate ja uute kalapüügivõimaluste taseme Gröönimaa majandusvööndis ja peab nende üle läbirääkimisi, lähtudes parimatest kättesaadavatest teadussoovitustest, ettevaatusprintsiibist ja Gröönimaa kalatööstuse vajadustest, ning vaatab sellest tulenevalt läbi liidu kalapüügivõimalused ja, kui see on asjakohane, protokollis osutatud rahalise toetuse suuruse;

kontrollib käesoleva lepingu alusel esitatud ajutiste ühisettevõtete loomise ja ühisettevõtete asutamise taotlusi ning hindab projekte, mille lepinguosalised on esitanud ajutiste ühisettevõtete loomiseks ja muude ühisettevõtete asutamiseks protokolli lisas sätestatud kriteeriumide kohaselt ning jälgib ajutistele ühisettevõtetele ja ühisettevõtetele kuuluvate laevade tegevust;

f)	määrab igal konkreetsel juhul kindlaks asjaomased liigid, püügitingimused ja muud katsepüügiga seotud näitajad;

g)	lepib kokku haldusmeetmed, mis on seotud liidu laevade sisenemisega Gröönimaa majandusvööndisse ja kalavarudega (kalapüügiload, liidu laevade liikumine ja püügiaruandlus);

h)	lepib kokku Gröönimaa majandusvööndis vastutustundliku kalapüügi jätkumise ja kalavarude säästva kasutamise tagamiseks antava liidu rahalise toetuse rakendamise meetodid;

i)	Gröönimaa kalanduspoliitika elluviimiseks antava liidu rahalise toetuse andmise tingimuste hindamine, kui ühe- ja mitmeaastaste programmide tulemused selleks mõlema lepinguosalise arvates alust annavad, ja rahalise toetuse summa muutmine vastavalt artikli 8 punktile 4;

j)	täidab muid ülesandeid, mille suhtes lepinguosalised vastastikku kokku lepivad.

3. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi liidus ja Gröönimaal ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise nõudmisel tuleb kokku ühiskomitee erakorraline kohtumine.

4. Ühiskomitee võtab vastu oma kodukorra.

5. Ühiskomitee täidab oma ülesandeid kooskõlas käesoleva lepingu eesmärkidega.

6. Tuginedes enda kehtestatud nõuetele, kutsub ühiskomitee vajaduse korral kokku ajutise ühise teaduskomitee.

7. Mõlemad lepinguosalised dokumenteerivad ühiskomitee koosoleku järeldused ja kirjutavad neile ühiselt alla.

8. Ühiskomitee võib vajaduse korral teha otsuseid kirjaliku menetluse teel.

Artikkel 13

Käesoleva lepingu geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ning teiselt poolt Gröönimaa territooriumi ja Gröönimaa majandusvööndi suhtes.

Artikkel 14

Kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise alguskuupäevast. Seda pikendatakse automaatselt kuue aasta kaupa, välja arvatud juhul, kui lepingu lõpetamisest teatatakse kirjalikult vähemalt kuus kuud enne lepingu kehtivusaja lõppu.

Artikkel 15

Ajutine kohaldamine

Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamisest lepinguosaliste poolt.

Artikkel 16

Lepingu peatamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu kohaldamise peatada, kui:

a)	tekib olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega, mis väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja takistab kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

b)	käesoleva lepingu sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes tehakse märkimisväärseid muudatusi ja üks lepinguosalistest taotleb lepingu sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise eesmärgil;

c)	lepinguosaliste vahel on tekkinud tõsine lahendamata vaidlus kalandussektoris ja/või seoses käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega; või

üks lepinguosalistest tuvastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga tagatud põhiõiguste rikkumise.

Käesolevat punkti ei kohaldata, kui rikkumine toimub mis tahes vastutusalas või pädevusvaldkonnas, mille üle Gröönimaa valitsusel puudub juriidiline vastutus või kus tal puudub ametlik pädevus, kuna Gröönimaa on Taani Kuningriigi omavalitsuslik osa.

2. Kumbki lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele käesoleva lepingu kohaldamise peatamisest kirjalikult ning peatamine jõustub kolme kuu möödumisel sellise teate saamisest, välja arvatud eriti pakilistel juhtudel ja juhul, kui lepinguosalised lepivad kokku muus sõnaselgelt nimetatud tähtajas. Pärast kõnealuse teate kättesaamist alustavad lepinguosalised ühiskomitees konsultatsioone, mille eesmärk on jõuda kolme kuu jooksul mõlemat lepinguosalist rahuldava lahenduseni.

3. Lahenduse leidmisel jätkatakse käesoleva lepingu kohaldamist ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, vähendatakse artiklis 8 osutatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva lepingu kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 17

Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada,

a)	kui olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega, väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja takistab kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

b)	kui parimate kättesaadavate teaduslike nõuannete kohaselt on asjaomased varud ammendunud või vähenenud;

c)	kui liidu laevadele antud kalapüügivõimalusi kasutatakse vaid väheses ulatuses;

d)	kui kohustusi, mis on võetud seoses võitlusega ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi vastu, on tõsiselt rikutud;

e)	muude asjaolude korral, mis kujutavad endast käesoleva lepingu rikkumist ühe lepinguosalise poolt.

2. Lepinguosaline annab käesoleva lepingu lõpetamisest teisele lepinguosalisele teada kirjalikult ja see jõustub kuue kuu möödumisel teate kättesaamisest, välja arvatud juhul, kui lepinguosalised otsustavad vastastikusel kokkuleppel seda tähtaega pikendada. Lepinguosalised alustavad pärast lepingu lõpetamisest teatamist ühiskomitee kaudu konsultatsioone, et leida käesoleva lepingu lõpetamise põhjustanud probleemidele rahumeelne lahendus.

3. Käesoleva lepingu lõpetamise korral vähendatakse artiklis 8 osutatud rahalist toetust lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 18

Protokoll ja lisa

Protokoll ja lisa koos liidetega on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ning teiselt poolt Taani valitsuse ja Gröönimaa kohaliku valitsuse vaheline 30. juuni 2007. aasta kalandusalane partnerlusleping, (3) tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad üksteisele lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Artikkel 21

Autentsed tekstid

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на двадесет и втори април две хиляди двадесет и първа година.

Hecho en Bruselas, el veintidós de abril de dos mil veintiuno.

V Bruselu dne dvacátého druhého dubna dva tisíce dvacet jedna.

Udfærdiget i Bruxelles den toogtyvende april to tusind og enogtyve.

Geschehen zu Brüssel am zweiundzwanzigsten April zweitausendeinundzwanzig.

Kahe tuhande kahekümne esimese aasta aprillikuu kahekümne teisel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις είκοσι δύο Απριλίου δύο χιλιάδες είκοσι ένα.

Done at Brussels on the twenty-second day of April in the year two thousand and twenty one.

Fait à Bruxelles, le vingt-deux avril deux mille vingt et un.

Sastavljeno u Bruxellesu dvadeset drugog travnja godine dvije tisuće dvadeset prve.

Fatto a Bruxelles, addì ventidue aprile duemilaventuno.

Briselē, divi tūkstoši divdesmit pirmā gada divdesmit otrajā aprīlī.

Priimta du tūkstančiai dvidešimt pirmų metų balandžio dvidešimt antrą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-huszonegyedik év április havának huszonkettedik napján.

Magħmul fi Brussell, fit-tnejn u għoxrin jum ta’ April fis-sena elfejn u wieħed u għoxrin.

Gedaan te Brussel, tweeëntwintig april tweeduizend eenentwintig.

Sporządzono w Brukseli dnia dwudziestego drugiego kwietnia roku dwa tysiące dwudziestego pierwszego.

Feito em Bruxelas, em vinte e dois de abril de dois mil e vinte e um.

Întocmit la Bruxelles la douăzeci și doi aprilie două mii douăzeci și unu.

V Bruseli dvadsiateho druhého apríla dvetisícdvadsaťjeden.

V Bruslju, dvaindvajsetega aprila dva tisoč enaindvajset.

Tehty Brysselissä kahdentenakymmenentenätoisena päivänä huhtikuuta vuonna kaksituhattakaksikymmentäyksi.

Som skedde i Bryssel den tjugoandra april år tjugohundratjugoett.

(1) ELT L 344, 19.12.2013, lk 1.

(2) ELT L 76, 15.3.2014, lk 1.

(3) ELT L 172, 30.6.2007, lk 4.

PROTOKOLL, MILLEGA RAKENDATAKSE ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU NING TEISELT POOLT GRÖÖNIMAA VALITSUSE JA TAANI VALITSUSE VAHELIST SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPINGUT

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva protokolli eesmärk on rakendada Euroopa Liidu (edaspidi „liit“) ning Gröönimaa valitsuse (edaspidi „Gröönimaa“) ja Taani valitsuse (edaspidi „Taani“) vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu (edaspidi „leping“) sätteid. Käesolev protokoll sisaldab lisa ja selle liiteid.

Artikkel 2

Soovituslikud kalapüügivõimalused ja aasta püügikoguste kindlaksmääramise kord

1. Gröönimaa pädevad ametiasutused lubavad liidu laevadel püüda allpool loetletud liike asjaomastes majandamispiirkondades vastavalt järgmistele soovituslikele aastakogustele (tonnides):

Gröönimaa majandusvööndi sihtliigid ja vastavad majandamispiirkonnad lähtejoonest 12 meremiili kaugusel	Soovituslikud kalapüügivõimalused
Tursk ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F	1 950
Pelaagiline nokk-meriahven (REB) ICESi XII ja XIV alapiirkonnas ning NAFO alapiirkonnas 1F, välja arvatud juhul, kui püük toimub lisa 5. liites sätestatud pelaagilise meriahvena paindlikkuskava alusel	0 (1)
Põhjalähedane meriahven (RED) (2) ICESi II , V, XII, XIV alapiirkonnas	1 840
Süvalest NAFO alapiirkonnas 1 – lõuna pool 68° N	2 250
Süvalest ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas (3)	4 950
Harilik süvameregarneel NAFO alapiirkonnas 1	2 600
Harilik süvameregarneel ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas	4 850
Moiva ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas (4)	13 000
Makrell ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas (5)	0
Pikksabalased ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas (6)	100
Pikksabalased NAFO alapiirkonnas 1	100
Kaaspüük	600

2. Käesoleva protokolli kehtivusajal määrab ühiskomitee igal aastal hiljemalt eelneva aasta 1. detsembril kindlaks eespool loetletud liikide tegelikud kalapüügivõimalused, lähtudes lõikes 1 sätestatud soovituslikest kogustest ja võttes arvesse kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid, Gröönimaa valitsuse või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud asjakohaseid majandamiskavasid, ettevaatusprintsiipi ja Gröönimaa kalatööstuse vajadusi.

Kui teatavate liikide tegelikud kalapüügivõimalused on lõikes 1 sätestatust väiksemad, võib ühiskomitee seda kompenseerida muude liikide kalapüügivõimaluse suurendamisega samal aastal. Kui kompenseerimist ei ole kokku lepitud, kohandab ühiskomitee artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust proportsionaalselt artikli 2 lõikes 1 osutatud soovituslike kalapüügivõimalustega.

b)	Kui tegelikud kalapüügivõimalused on lõikes 1 sätestatust suuremad, kohandab ühiskomitee proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust

3. Pärast käesoleva artikli lõikes 2 kirjeldatud iga-aastase korra kohaldamist ning kooskõlas artikli 2 lõikega 2, võib Gröönimaa pakkuda käesoleva artikli lõikes 1 loetletud liikide osas täiendavaid kalapüügivõimalusi; liit võib selle pakkumise vastu võtta täielikult või osaliselt. Sellisel juhul vaatab ühiskomitee täiendavad kalapüügivõimalused läbi ja kohandab proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust. Liidu pädevad ametiasutused vastavad Gröönimaa pakkumisele hiljemalt kuue nädala jooksul alates selle saamisest.

4. Kaaspüügi majandamine

Gröönimaa majandusvööndis tegutsevad liidu laevad järgivad kehtivaid kaaspüügireegleid nii reguleeritud kui reguleerimata liikide puhul, sealhulgas tagasiheitekeeldu.

Kaaspüük on selliste mereorganismide püük, mis ei ole laeva kalapüügiloale märgitud sihtliigina või mis ei vasta miinimumsuuruse nõuetele.

—	Harilik süvameregarneel võib kaaspüügist moodustada kuni 5 % ja muud liigid kuni 10 %.

—	Kaaspüügi kohta ei väljastata eraldi kalapüügiluba.

b)	Kogu saak, sealhulgas kaaspüük ja tagasiheide, tuleb registreerida ning andmed tuleb esitada liikide kaupa vastavalt kohaldatavatele Gröönimaa õigusaktidele.

c)	Kaaspüügi eest eraldi kalapüügiloa tasu ei maksta, kuna sihtliikide jaoks protokolli lisas sätestatud tasude kindlaksmääramisel on võetud arvesse lubatud kaaspüügi reegleid.

Lisaks sellele ja ilma et see mõjutaks kaaspüügi määra ja punktides a–c osutatud reegleid, rakendavad liidu laevad püügistrateegiat, mis aitab tagada, et süvalesta sihtpüügil ei ületaks meriahvena ja tursa kaaspüük, tursa sihtpüügil ei ületaks meriahvena ja süvalesta kaaspüük ning meriahvena sihtpüügil ei ületaks tursa ja süvalesta kaaspüük 5 % sihtliigi puhul lubatud püügimahust püügireisi kohta. Püügireis kestab Gröönimaa majandusvööndisse sisenemisest kuni sealt väljumiseni. Kui laev on täielikult lossitud Gröönimaa sadamas, käsitatakse järgnevat püüki kui uut püügireisi.

Artikkel 3

Rahaline toetus – makseviisid

1. Liidu makstav artiklis 8 osutatud rahaline toetus käesoleva protokolli artiklis 13 osutatud ajavahemikul on 16 521 754 eurot aastas.

2. Rahaline toetus hõlmab järgmist:

a)	artikli 2 lõigete 2 ja 3 ning artikli 7 kohaselt on iga-aastane summa juurdepääsu eest Gröönimaa majandusvööndile 13 590 754 eurot;

b)	2 931 000 euro suurune aastane eritoetus Gröönimaa kalanduspoliitika toetamiseks ja rakendamiseks.

3. Liidu makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi ületada lõike 2 punktis a osutatud summat rohkem kui kaks korda.

4. Liit maksab lõike 2 punktis a sätestatud summa esimesel aastal hiljemalt 30. juunil ning igal järgneval aastal hiljemalt 1. märtsil. Liit maksab lõike 2 punktis b sätestatud kindla summa esimesel aastal hiljemalt 30. juunil ning igal järgneval aastal hiljemalt 1. juunil.

5. Gröönimaa ametiasutustel on lõike 2 punktis a kindlaksmääratud rahalise toetuse kasutusotstarbe suhtes täielik otsustusvabadus.

6. Rahaline toetus kantakse Gröönimaa ametiasutuste määratud finantsasutuses avatud riigikassa kontole.

Artikkel 4

Valdkondlik toetus

1. Artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahaline toetus ei ole seotud kalavarudele juurdepääsu eest tasumisega. Valdkondlik toetus määratakse kindlaks lähtudes ja sõltuvalt Gröönimaa kalanduspoliitika eesmärkidest, mille kehtestab ühiskomitee, ning võttes arvesse eesmärkide saavutamise ühe- ja mitmeaastaseid kavasid.

2. Kohe kui käesolevat protokolli hakatakse kohaldama ja hiljemalt kolme kuu möödumisel kõnealusest kuupäevast lepib ühiskomitee kokku mitmeaastases valdkondlikus programmis ja selle üksikasjalikes rakendusreeglites, mis hõlmavad eelkõige järgmist:

a)	ühe- ja mitmeaastased suunised artikli 3 lõike 2 punktis b osutatud rahalise toetuse osaliseks kasutamiseks iga-aastaste algatuste jaoks;

b)	ühe ja mitme aasta kohta seatud eesmärgid, et kindlustada vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumine, võttes arvesse Gröönimaa riikliku kalanduspoliitika ning muude vastutustundliku ja säästva kalapüügi jätkumisega seotud või seda mõjutavate poliitiliste suundade prioriteete;

c)	kriteeriumid ja kord, mis võimaldavad anda hinnangu aasta jooksul saavutatud tulemustele.

3. Mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud peab heaks kiitma ühiskomitee.

4. Valdkondlikuks toetuseks ettenähtud rahalise toetuse maksmisel lähtutakse valdkondliku toetuse rakendamise tulemuste analüüsi alusel kujundatud seisukohast ja vajadustest. Liit võib osaliselt või täielikult peatada kõnealuse eritoetuse maksmise:

a)	kui ühiskomitee hinnangul ei küüni saavutatud tulemused seatud eesmärkideni;

kui rahalist toetust ei kasutata vastavalt heakskiidetud kavale.

Maksmise peatamiseks peab liit teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

Rahalise toetuse maksmine jätkub pärast lepinguosaliste arutelu ja nende saavutatud kokkulepet või juhul, kui lõikes 5 osutatud rahalise rakendamise tulemused annavad aluse väljamaksete tegemiseks;

c)	kui käesolev protokoll peatatakse vastavalt artiklile 8, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

5. Ühiskomitee vastutab mitmeaastase valdkondliku toetuse programmi rakendamise järelmeetmete eest. Vajaduse korral jätkavad mõlemad lepinguosalised pärast käesoleva protokolli kehtivuse lõppemist ühiskomitee kaudu kõnealuste järelmeetmete võtmist senikaua, kuni artikli 3 lõike 2 punktiga b ettenähtud valdkondliku toetusega seotud rahaline eritoetus on täielikult ammendatud.

Artikkel 5

Teaduskoostöö

Mõlemad lepinguosalised kohustuvad edendama vastutustundlikku kalapüüki, sealhulgas piirkondlikul tasandil, eelkõige NEAFCi, NAFO ja muude piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Ühiskomitee võib arutada meetmete võtmist, et tagada kalavarude jätkusuutlik kasutamine kooskõlas asjaomaste kaitse- ja majandamismeetmetega.

Artikkel 6

Katsepüük

Lepinguosalised teevad koostööd, sealhulgas artikli 4 raames, et rakendada selliste liikide ja kalavarude suhtes, mis ei ole hõlmatud artikli 2 lõikega 1, jätkusuutlikku katsepüüki lisa VI peatükis kirjeldatud korra kaudu ja ilma, et see mõjutaks artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud liidu rahalist toetust.

Artikkel 7

Uued kalapüügivõimalused

1. Uued kalapüügivõimalused on sellised liikide ja asjaomaste majandamispiirkondadega seotud kalapüügivõimalused, mida võetakse arvesse artikli 2 lõikes 1 ja millest lähtuvalt kohandatakse proportsionaalselt artikli 3 lõike 2 punktis a osutatud rahalist toetust.

2. Kui üks lepinguosaline soovib lisada artikli 2 lõikesse 1 uusi kalapüügivõimalusi, arutab ühiskomitee seda ettepanekut, lähtudes Gröönimaa õigus- ja haldusnormidest, parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest, Gröönimaa kalatööstuse vajadustest ja ettevaatusprintsiibist. Seejärel menetletakse uusi kalapüügivõimalusi artikli 2 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud korra kohaselt. Ühiskomitee määrab kindlaks ka uute liikide baashinna ja kalapüügiloa tasud, mida kohaldatakse kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni.

Artikkel 8

Käesoleva protokolli kohaldamise peatamine ja rahalise toetuse summa muutmine

1. Käesoleva protokolli kohaldamise, sealhulgas rahalise toetuse maksmise, võib peatada või rahalise toetuse summat võib muuta emma-kumma lepinguosalise algatusel ühe või mitme järgmise asjaolu korral:

a)	olukord, mis ei ole seotud loodusjõududega, väljub ühe lepinguosalise mõistliku kontrolli alt ja takistab kalapüüki Gröönimaa majandusvööndis;

b)	käesoleva protokolli sõlmimisel kehtinud poliitilistes suunistes tehakse märkimisväärseid muudatusi ja üks lepinguosalistest taotleb protokolli sätete läbivaatamist nende võimaliku muutmise eesmärgil;

c)	lepinguosaliste vahel on tekkinud tõsine lahendamata vaidlus kalandussektoris ja/või seoses lepingu tõlgendamise või kohaldamisega või

d)	üks lepinguosalistest tuvastab Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga tagatud põhiõiguste rikkumise.

2. Artikli 4 lõike 4 kohaselt võib liit peatada artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud valdkondlikuks toetuseks ette nähtud rahalise toetuse maksmise.

3. Välja arvatud eriti pakilisel juhul peab asjaomane lepinguosaline käesoleva protokolli kohaldamise peatamiseks, sealhulgas rahalise toetuse maksmise peatamiseks, teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Käesoleva protokolli kohaldamist, sealhulgas rahalise toetuse maksmist jätkatakse pärast seda, kui eespool nimetatud asjaolude leevendamiseks võetud meetmete järel on olukord paranenud ja kui mõlemad lepinguosalised on pärast konsulteerimist ühel nõul. Rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel ajavahemiku võrra, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 9

Lõpetamine

Käesoleva protokolli lõpetamisel lepingu artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt vähendatakse käesoleva protokolli artikli 3 lõikes 2 osutatud rahalist toetust protokolli lõpetamise jõustumise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 10

Riiklikud õigus- ja haldusnormid

1. Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, ilma et see piiraks liidu kalalaevade vastutust seoses liidu õigusaktidega, kui lepingus, käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

2. Gröönimaa teavitab liitu Gröönimaa majandusvööndis kala püüdvate välisriikide laevadega seotud muudatustest või uutest õigusaktidest aegsasti enne selliste muudatuste või uute õigusaktide jõustumist. Gröönimaa püüab võimaluse korral teatada õigusaktide muudatustest vähemalt kolm kuud enne nende rakendamist.

Artikkel 11

Andmekaitse

1. Gröönimaa ja liit kohustuvad tagama, et kõiki liidu laevade ja nende püügitegevusega seotud isikuandmeid, mis on saadud lepingu, käesoleva protokolli ja selle lisa raames, käsitletakse alati kooskõlas konfidentsiaalsuse ja andmekaitse põhimõtetega, sealhulgas käesolevas artiklis sätestatud põhimõtetega.

2. Isikuandmeid või muul viisil konfidentsiaalseks peetavaid andmeid kasutatakse üksnes lepingu ja käesoleva protokolli rakendamiseks. Lepinguosalised võivad ohuolukorras kasutada laevaseiresüsteemi andmeid otsingu- ja päästetöödeks või meresõiduohutuse tagamiseks. Isikuandmeid ei säilitata kauem, kui on vaja nende edastamise eesmärgi saavutamiseks.

3. Liidu laevadega seotud isikuandmeid ei avalikustata. Isikuandmeid töödeldakse asjakohasel viisil, mis tagab nende asjakohase turvalisuse, sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest.

Artikkel 12

Ajutine kohaldamine

Käesolevat protokolli kohaldatakse ajutiselt alates kuupäevast, mil lepinguosalised selle allkirjastavad.

Artikkel 13

Kestus

Käesolevat protokolli ja selle lisa kohaldatakse kuue aasta jooksul alates selle ajutise kohaldamise kuupäevast. Kui mõlemad lepinguosalised selles kokku lepivad, pikendatakse käesoleva protokolli kehtivusaega veel kahe aasta võrra.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad üksteisele protokolli jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

(1) Meriahvena püügivõimaluste jaotamine peaks olema kooskõlas NEAFC tasandil sõlmitud majandamiskokkuleppe ja tehtud otsustega.

(2) RED on FAO kood Sebastes spp. puhul, kuid püügiaruannetes tuleks koodid esitada vastavalt liikidele (REG, REB).

(3) Korraga tohib püüda kuni kuue laevaga.

(4) Kui vastavalt esialgsele, vahepealsele ja lõplikule lubatud kogupüügile on püük võimalik pärast 25 000 tonni suurust Gröönimaa miinimumkvooti, pakutakse liidule kalapüügiks maksimaalselt 7,7 % kohaldatavast moiva lubatud kogupüügist püügihooaja jooksul ning kooskõlas artikli 2 lõigete 2 ja 3 sätetega.

(5) Gröönimaa poolt üle kantud makrelli kvoot sõltub Gröönimaa ja liidu osalemisest allakirjutanud riigina rannikuäärsete riikide makrellivarude majandamise ühiskokkuleppes.

(6) Kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ei püüta sihtliigina, neid püütakse üksnes kaaspüügina koos teiste sihtliikidega.

LISA

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU NING TEISELT POOLT GRÖÖNIMAA VALITSUSE JA TAANI VALITSUSE VAHELISE SÄÄSTVA KALAPÜÜGI PARTNERLUSLEPINGU PROTOKOLLI KOHASED LIIDU LAEVADE KALAPÜÜGITINGIMUSED

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Pädeva asutuse määramine

Käesoleva lisa kohaldamisel ja kui ei ole sätestatud teisiti, tähendab pädev asutus

—	liidu puhul Euroopa Komisjoni,

—	Gröönimaa puhul kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumi.

Kalapüügiluba on liidu laevale väljastatud püügiluba, mis annab laevale õiguse teha Gröönimaa majanduspiirkonnas, millele on osutatud punktis 3, konkreetseid püügitoiminguid kindla ajavahemiku jooksul.

Kalapüügipiirkond

3.1.	Kala püütakse majandusvööndis, mis on sätestatud 20. oktoobri 2004. aasta määruses nr 1020 vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1005, mis käsitleb Gröönimaa majandusvööndite seaduse (millega jõustatakse 22. mai 1996. aasta seadus nr 411 majandusvööndite kohta) jõustumist.

3.2.	Kui ei ole sätestatud teisiti, püütakse kala vähemalt 12 meremiili kaugusel lähtejoonest vastavalt Gröönimaa Landstingi 31. oktoobri 1996. aasta kalapüüki käsitleva seaduse nr 18 (mida on viimati muudetud Inatsisartuti 28. novembri 2016. aasta seadusega nr 28) paragrahvi 7 jaole 2.

3.3.	Lähtejooned on kindlaks määratud vastavalt 15. oktoobri 2004. aasta kuninglikule dekreedile nr 1004, millega muudetakse Gröönimaa territoriaalvete piiritlemist käsitlevat kuninglikku dekreeti.

II PEATÜKK

KALAPÜÜGILUBADE TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE

Kalapüügiloa saamise tingimused

1.1.

Lepingu artiklis 2 osutatud kalapüügiloa võib anda üksnes liidu laevaomanikele, kes on kantud liidu kalalaevade registrisse. Pelaagilise meriahvena püügiga seotud paindlikkuskava raames kala püüdmiseks tuleb laevadest teatada ka NEAFC-le vastavalt NEAFCi reeglitele. Lisaks ei tohi laev olla kantud ühtegi piirkondliku kalavarude majandamise organisatsiooni poolt ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade nimekirja.

1.2.	Laev vastab nõuetele, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes ei ole Gröönimaa kalapüügipiirkonnas rakendatud kalapüügikeeldu. Need tingimused peavad olema täidetud enne lepingust tulenevaid kohustusi.

Kalapüügiloa taotlemine

2.1.	Kuni kalapüügilubade elektroonilise süsteemi ühise rakendamiseni mõlema lepinguosalise poolt, esitatakse kalapüügiloataotlus järgmisel viisil.

2.2.

Liidu pädev asutus esitab Gröönimaa pädevale asutusele elektrooniliselt (kollektiivse) kalapüügiloa taotluse iga laeva kohta, kes soovib lepingu alusel kala püüda. Taotlus esitatakse 1. liites esitatud vormil. Liidu laevad, millel on sama omanik või esindaja, võivad esitada kollektiivse kalapüügiloa taotluse tingimusel, et kõnealused laevad sõidavad ühe ja sama liikmesriigi lipu all.

2.3.	Koos kalapüügiloataotlusega esitatakse tõend loatasu maksmise kohta taotletud liikide ja koguse eest vastavalt punktile 7.

2.4.	Kui Gröönimaa pädeva asutuse arvates on taotlus puudulik või ei vasta muul moel punktides 1, 2.2 ja 2.3 sätestatud tingimustele, teatab ta põhjustest liidu pädevale asutusele võimalikult kiiresti ning igal juhul seitsme tööpäeva jooksul pärast seda, kui Gröönimaa kalapüügiloa taotluse kätte sai.

Kalapüügiloa väljastamine

3.1.	Gröönimaa pädev asutus edastab kalapüügiloa elektrooniliselt liidu pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist. Elektrooniliselt edastatud kalapüügiluba on protokolli ja käesoleva lisa kohaldamisel samaväärne kalapüügiloa originaaliga.

3.2.	Igale kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda. Kollektiivse taotluse alusel väljastatud kalapüügiloale märgitakse nende liikide üldkogus, mille eest on makstud kalapüügiloa tasu.

3.3.	Kalapüügiluba või selle koopia peab alati pardal olema ja see tuleb esitada Gröönimaa pädeva asutuse nõudel.

3.4.	Kalapüügiluba antakse välja ühele kalalaevaomanikule ja selles tuleb märkida, millistel kalalaevadel on lubatud selle loa alusel kala püüda. Kalapüügiload ei ole edasiantavad.

3.5.	Laev võib püügireisil tegutseda ainult ühe kalalaevaomaniku loa või lubade kohaselt.

Kalapüügiloa muutmine

4.1.	Kalapüügiloal (kalapüügilubadel) märgitud lubatud koguse muutmiseks tuleb esitada uus taotlus.

4.2.

Ilma et see piiraks punkti 4.3 kohaldamist, peab laevaomanik, juhul kui muudatus on seotud kalapüügiloaga lubatud koguste ületamisega, maksma lubatud kogust ületava koguse eest tasu, mis vastab kolmekordsele summale, mis on sätestatud punktis 7.1. Sellele laevale ei anta uut kalapüügiluba enne, kui ta ei ole ületatud koguste eest maksnud.

4.3.

Erandjuhtudel, kui liidu asjaomaste liikide kalapüügivõimalused ei ole ammendatud, ja ainult selleks, et vältida protokolli alusel väljastatud kalapüügiloa kohaselt Gröönimaa majandusvööndis kala püüdvate liidu laevade püügitegevuse katkemist, peab lipuriik, kelle laev tõenäoliselt ületab lubatud püügikogust, teatama viivitamata Gröönimaa pädevale asutusele (ja saatma teate koopia liidu pädevale asutusele) kavatsusest esitada ametlik taotlus uue kalapüügiloa taotlemiseks sama liigi täiendava koguse jaoks. Laeval lubatakse jätkata kalapüüki tingimusel, et laevaomanik esitab Gröönimaa pädevale asutusele 24 tunni jooksul pärast lipuriigi teadet tõendi asjakohase tasu maksmise kohta ja tingimusel, et uue kalapüügiloa taotlus esitatakse Gröönimaa pädevale asutusele viie tööpäeva jooksul pärast lipuriigi teadet vastavalt punktis 2 sätestatud korrale. Kõnealuste sätete täitmata jätmise korral kohaldatakse laeva suhtes punktis 4.2 sätestatud menetlust.

4.4.

Piiratud arvul juhtudel ja liidu pädeva asutuse taotluse korral võib laeva kalapüügiloa asendada mõnele muule liidu laevale antava uue kalapüügiloaga. Asendamine toimub liidu pädeva asutuse kaudu esitatud taotluse alusel. Uuele kalapüügiloale märgitakse kogus, mida on lubatud püüda ja mis vastab liigi kogusele, mille eest on kalapüügiloa tasu juba makstud ja millest on maha arvatud eelmise laeva poolt juba välja püütud kogused.

4.5.	Asendatud kalapüügiluba kaotab kehtivuse päeval, mil Gröönimaa pädev asutus väljastab uue loa.

Kalapüügiloa kehtivusaeg

5.1.	Kalapüügiload kehtivad väljastamise kuupäevast kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil need väljastati.

5.2.	Moivapüügi puhul antakse kalapüügiload välja rannikuäärsete riikide poolt nende raamkokkulepetega kokkulepitud kuupäevadel ning kooskõlas artikli 2 lõigetega 2 ja 3.

5.3.

Kui kalastusaasta alguseks ei ole vastu võetud liidu õigusakte, millega määratakse kindlaks liidu laevade jooksva aasta kalapüügivõimalused püügipiirangutega vetes, võivad liidu laevad, kellel oli lubatud püüda kala eelneva kalastusaasta 31. detsembril, võivad saada kalapüügiloa ka aastal, mille kohta ei ole õigusakte vastu võetud, tingimusel et kalapüük on teaduslike nõuannete kohaselt lubatud. Eelneva aasta kalapüügiloal märgitud kvoodist lubatakse ajutiselt kasutada üht kaheteistkümnendikku kuu kohta, tingimusel et kvoodi eest tasutakse kehtiva kalapüügiloa tasu. Ajutisi kvoote võidakse korrigeerida lähtudes teaduslikest nõuannetest ja konkreetse kalapüügipiirkonna tingimustest.

5.4.

Hariliku süvameregarneeli püügiloa kasutamata koguse võib liidu pädeva asutuse taotluse korral, mis esitatakse asjaomase aasta 31. detsembriks, üle kanda järgmisesse aastasse maksimaalselt 5 % ulatuses asjaomaseks aastaks kalapüügiloale eraldatud üldkogusest, kui teaduslikud nõuanded seda võimaldavad. See kogus ei hõlma eelmise aasta eest üle kantud koguseid. Ülekantud kogus kasutatakse ära järgneva aasta 30. aprilliks. Pärast 30. aprilli kantakse kasutamata ülekantud kogused tagasi eelmisele aastale kasutamata püügikogusena.

Kalapüügiloa kohaldamise peatamine ja ennistamine

Gröönimaa võib kalapüügiloa kehtivuse peatada, kui

a)	konkreetne laev rikub tõsiselt Gröönimaa õigus- ja haldusnorme või

b)	laevaomanik ei ole järginud konkreetse laeva õigusrikkumisest tulenevat kohtu korraldust. Kui kohtu korraldust on hakatud järgima, ennistatakse laeva kalapüügiluba loa järelejäänud kehtivusajaks.

Kalapüügiloa tasu, selle maksmine ja tagasimaksmine

7.1.

Kalapüügiloa tasud liidu laevade jaoks on järgmised:

Liik	Eurot tonni kohta ajavahemikul 2021/2022	Eurot tonni kohta ajavahemikul 2023/2024	Eurot tonni kohta ajavahemikul 2025/2026
Tursk	160	200	241
Pelaagiline meriahven	93	131	169
Põhjalähedane meriahven	93	131	169
Süvalest	216	309	402
Harilik süvameregarneel läänes	159	240	322
Harilik süvameregarneel idas	100	181	263
Moiva	14	22	29

7.2.	Enne protokolli kohaldamise algust esitab Gröönimaa pädev asutus liidule andmed valitsuse pangakonto(de) kohta, mida laevaomanikud kasutavad kõikide maksete tegemisel protokolli kehtivusaja jooksul. Gröönimaa pädev asutus teavitab liidu pädevat asutust muudatustest vähemalt kaks kuud ette.

7.3.	Tasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke kalapüügiga seotud makse ning pankade kehtestatud ülekandetasusid. Kui laev ei ole ülekandetasu maksnud, tuleb see summa tasuda kõnealuse laeva järgmise kalapüügiloa taotlusega ja see on uue kalapüügiloa väljastamise eeltingimus.

7.4.	Kui lubatud kogust ei püüta, ei hüvitata laevaomanikule lubatud kogusele vastavat tasu.

7.5.

Kui kohaldatakse protokolli artiklit 8 või 9, mistõttu laev ei saa kalendriaasta jooksul püüda mingit osa lubatud kogusest, või kui kalapüügiloataotlust ei rahuldata, maksab Gröönimaa pädev asutus kalapüügiloa tasu laevaomanikule täielikult tagasi 60 kalendripäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse esitamist.

7.6.	Kaaspüügi eest kalapüügiloa tasu ei maksta.

Liikide baashinnad on järgmised:

Liik	Hind eluskaalu tonni kohta (eurodes)
Tursk	2 023
Pelaagiline meriahven	1 890
Põhjalähedane meriahven	1 890
Süvalest	4 640
Harilik süvameregarneel	4 080
Makrell	PM
Moiva	364
Pikksabalased	1 735
Kaaspüük	2 260

III PEATÜKK

TEHNILISED KAITSEMEETMED

Gröönimaa pädev asutus teeb enne protokolli ajutist kohaldamist liidu pädevale asutusele kättesaadavaks tehnilisi kaitsemeetmeid, seiret, kontrolli ja järelevalvet käsitlevate Gröönimaa asjakohaste õigusaktide ingliskeelse versiooni.

IV PEATÜKK

SEIRE, KONTROLL JA JÄRELEVALVE

1. JAGU

REGISTREERIMINE JA ARUANDLUS

Liidu laevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, ilma et see piiraks liidu laevade vastutust seoses liidu õigusaktidega, kui lepingus, protokollis ja käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti.

Ilma et see piiraks lipuriigi kalapüügiseirekeskuse aruandlusnõudeid, teatavad liidu laevad, kellel on lubatud lepingu alusel kala püüda, Gröönimaa pädevale asutusele oma registreerimis- ja aruandluskohustusest seoses lepingu kohase püügitegevusega vastavalt Gröönimaa õigusele. Elektroonilise laevaettekannete süsteemi kasutusele võtmisel asendab see IV peatüki 1. jaos osutatud elektroonilist aruandlussüsteemi.

Taotluse korral saadab Gröönimaa pädev asutus asjakohased sihtliike ja püügivahendeid käsitlevad paberil püügipäevikud laeva esindajale (agendile), kes on märgitud 1. liite kohasel kalapüügiloa taotlusel. Kõik püügipäeviku tüüpide näidised peavad olema kättesaadavad ka liidu pädevale asutusele ja asjaomaste lipuriikide kalapüügiseirekeskustele.

Sadamariigi kontroll

Välisriikide kalalaevade suhtes, mille pardal on saak ja mida ei ole varem sadamas lossitud või ümber laaditud, kohaldatakse enne Gröönimaa sadamatesse sisenemist järgmist korda.

Gröönimaa on määranud järgmised sadamad, kus on lubatud kala lossida või ümber laadida ja sadamateenuseid osutada: Nuuk.

Teade Gröönimaa sadamasse sisenemise kohta

Enne laeva sisenemist Gröönimaa sadamasse teatab laeva kapten või tema esindaja Gröönimaa püügilubade kontrolliasutusele (Grønlands Fiskerilicenskontrol) vähemalt kolm tööpäeva enne eeldatavat saabumisaega, millisesse sadamasse ta soovib siseneda.

Esimeses lõigus osutatud eelteate esitamisel kasutatakse NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteemi XV lisas esitatud vorme ja spetsifikatsioone järgmiselt:

a)	XV lisa punkti a osa täidetakse juhul, kui laev veab püütud saaki;

b)	XV lisa punkti b A osa täidetakse juhul, kui laev on osalenud ümberlaadimises, esitades iga ümberlaadiva laeva saagi kohta eraldi teabe;

c)	saatja võib eelteate tühistada, teatades sellest GFLKile hiljemalt 24 tundi enne teatatud eeldatavat sadamasse saabumise aega;

d)	GFLK edastab punktides 2 ja 3 osutatud vormi koopia viivitamata laeva lipuriigile ja nende laevade lipuriigile või -riikidele, millelt saak ümber laaditi;

e)	kui laeva(de) lipuriik (-riigid) on eelteate kinnitanud, annab GFLK sadamasse siseneda soovivale laevale loa või keelab sadamasse sisenemise.

Inspekteerimise korral dokumenteeritakse sadamakülastus, täites NEAFC kontrolli- ja rakendussüsteemi XVI lisas esitatud sadamariigi kontrolli aruande (PSC 3) vormi.

Kuni lepinguosalised ei ole võtnud kasutusele elektroonilist laevaettekannete süsteemi, kasutatakse püügiandmete kogumiseks ja edastamiseks olemasolevaid vahendeid. Olemasolevad paberil püügipäevikud ja teated täidetakse Gröönimaa õigusaktide kohaselt.

Elektrooniline laevaettekannete süsteem

Lepinguosalised kohustuvad kasutama ja hoidma töökorras IT-süsteeme, mida on vaja, et tagada lepingu rakendamisega seotud teabe elektrooniline vahetamine.

Lepinguosalised määravad kindlaks ja kiidavad ühiskomitees heaks elektroonilise teabevahetuse üksikasjaliku korra, eelkõige püügist teatamiseks elektroonilise laevaettekannete süsteemi kaudu, ning tõrgete puhul rakendatava korra.

Lepinguosalised lepivad kokku, et laeva asukohta käsitleva teabe ja elektroonilise püügipäeviku edastamiseks ning võimaluse korral ka kalapüügilubade haldamiseks kasutatakse tulevikus ÜRO/FLUX (ÜRO kalandusvaldkonna üldine teabevahetuskeel) standardit ja ELi teabevahetusvõrku FLUX.

Elektroonilist laevaettekannete süsteemi rakendatakse ühiskomitee poolt kindlaksmääratud ajakava kohaselt, lähtudes kokku lepitud tehnilistest nõuetest. Lepinguosalised teevad ühiskomiteele ettepaneku elektroonilisele laevaettekannete süsteemile üleminekuks ja kasutusele võtmiseks vajaliku ajavahemiku kohta, võttes arvesse võimalikke tehnilisi piiranguid.

Mõlemad lepinguosalised määravad kindlaks katseaja, mida on vaja, et minna üle FLUX-standardi tõhusale kasutamisele. Kui katsed on edukalt lõpule viidud, määravad lepinguosalised võimalikult kiiresti kindlaks elektroonilisele laevaettekannete süsteemile ülemineku kuupäeva.

Kui elektrooniline laevaettekannete süsteem on täielikult toimiv, ei lubata ilma sellise süsteemita laeval protokolli alusel kala püüda.

Gröönimaa ja liit teavitavad teineteist viivitamata kõikidest IT-süsteemi riketest, mis takistavad kalapüügiseirekeskuste vahelist teabevahetust.

Kuni lepinguosalised ei ole rakendanud elektroonilist laevaettekannete süsteemi, saadetakse püügipäeviku koopia iga püügireisi lõpus kohe pärast sadamasse saabumist kas posti või e- posti teel Gröönimaa pädevale asutusele.

Lossimine ja ümberlaadimine

Laeva kapten edastab lepinguga nõutavad lossimisandmed Gröönimaa pädevale asutusele elektroonilise laevaettekannete süsteemi kaudu. Andmed peavad hõlmama Gröönimaa kalapüügiloa (-lubade) alusel püütud saagi lossimist väljaspool Gröönimaad asuvates sadamates. Üleminekuperioodil ja kuni elektroonilise laevaettekannete süsteemi rakendamiseni edastab kapten lossimisandmeid lepinguosaliste kokkulepitud asjakohaste vahendite abil.

2. JAGU

SATELLIITSIDEL PÕHINEV LAEVASEIRESÜSTEEM

Kõik protokolli kohaselt loa saanud liidu laevad peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitsidel põhineva laevaseiresüsteemiga (edaspidi „laevaseiresüsteem“), mis on paigaldatud laeva pardale ja võimaldab nende asukoha pidevat automaatset edastamist maismaal asuvale lipuriigi kalapüügiseirekeskusele.

Protokolli kohaselt satelliitseire alla kuuluvate laevade laevaseiresüsteem edastab laeva asukohaandmed automaatselt lipuriigi kalapüügiseirekeskusele, kes edastab need viivitamata Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele. Kui mõlemad lepinguosalised on selles kokku leppinud, edastatakse laevade asukohateated liidu keskjaama kaudu. Lisaks edastab lipuriigi kalapüügiseirekeskus Euroopa Komisjonile koopia kõigist laevade asukohateadetest.

Lipuriigi ja Gröönimaa ametiasutused määravad kumbki laevaseiresüsteemi korrespondendi, kes tegutseb kontaktpunktina. Laevaseiresüsteemi korrespondendi andmete igast muudatusest tuleb viivitamata teavitada.

Enne protokolli kohaldamise alguskuupäeva edastavad lipuriigi ja Gröönimaa kalapüügiseirekeskused teineteisele oma laevaseiresüsteemi korrespondendi andmed (asutus, aadress, telefon, teleks, e-post).

Laevaseiresüsteemi kontaktpunktid vahetavad kogu asjakohast teavet laeva seadmete, edastusprotokollide ja muude satelliitseireks vajalike funktsioonide kohta.

Laevaseiresüsteemi kasutamise kord ja menetlused süsteemi rikke korral on sätestatud 3. liites.

3. JAGU

INSPEKTEERIMINE MEREL VÕI SADAMAS

Liidu laevu, millel on kalapüügiluba, inspekteerivad Gröönimaa majandusvööndis või sadamates Gröönimaa laevad ja inspektorid, kes on vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile selgelt kindlaks määratud, ning inspekteerimine toimub kooskõlas FAO ning asjakohase sadamariigi piirkondlike kalandusorganisatsioonide kehtestatud meetmetega.

Mõlema lepinguosalise pädev asutus võib kutsuda inspekteerimist vaatlema teise lepinguosalise esindaja.

NEAFCi ja NAFO reguleeritavas piirkonnas rahvusvahelist inspekteerimist tegeva lepinguosalise pädev asutus võib kutsuda teise lepinguosalise inspektorid rahvusvahelist inspekteerimist tegeva inspekteerimislaeva pardale.

4. JAGU

VAATLUSKAVA

Gröönimaa majandusvööndis toimuva püügitegevuse suhtes kohaldatakse Gröönimaa õiguses sätestatud vaatluskava. Gröönimaa majandusvööndis kalapüügiluba omavate liidu laevade kaptenid teevad Gröönimaa pädevate asutustega koostööd vaatlejate pardale võtmiseks.

Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Gröönimaa pädevad asutused.

Kogu pardal viibimise aja jooksul vaatleja

a)	käitub nii, et tema tegevus ei segaks ega piiraks püügitoiminguid;

b)	suhtub vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning

c)	arvestab kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsusega.

Vaatleja võetakse pardale Gröönimaa pädeva asutuse ja kapteni vahel kokkulepitud sadamas või konkreetses piirkonnas merel. Kui vaatleja ei tule pardale kolme tunni jooksul alates määratud kuupäevast ja kellaajast, vabastatakse laevaomanik automaatselt kohustusest võtta vaatleja pardale ning laeval on õigus sadamast lahkuda ja alustada püügitegevust.

Vaatleja aruanne

5.1.	Enne laevalt lahkumist esitab vaatleja oma vaatluste aruande laeva kaptenile. Laeva kaptenil on õigus lisada vaatleja aruandele oma kommentaarid. Aruandele kirjutavad alla vaatleja ja kapten. Kapten saab vaatleja aruande elektroonilise koopia.

5.2.	Liidu pädeva asutuse või lipuriigi taotluse korral edastab Gröönimaa pädev asutus neile vaatleja aruande koopia kaheksa tööpäeva jooksul.

5. JAGU

RIKKUMISED

Rikkumised

Kui liidu laev ei ole täitnud protokolli sätteid, eelkõige edastanud püügiaruandeid, peetakse seda protokolli lisa II peatüki punkti 6 alapunkti a kohaselt tõsiseks rikkumiseks. Gröönimaa pädeval asutusel on õigus peatada kehtiv kalapüügiluba seniks, kuni püügiaruandeid käsitlevad sätted on täidetud. Korduva rikkumise puhul võib Gröönimaa pädev asutus keelduda asjaomase laeva kalapüügiloa uuendamisest. Liidu pädevat asutust ja lipuriiki teavitatakse viivitamata igakülgselt.

Rikkumiste menetlemine

2.1.	Käesoleva lisa sätete kohaselt kalapüügiluba omava liidu laeva poolt Gröönimaa majandusvööndis iga toime pandud rikkumine peab olema märgitud inspekteerimisaruandes.

2.2.	Inspekteerimisaruande allkirjastamine kapteni poolt ei piira kapteni ja/või laevaomaniku õigust kaitsele talle süüks pandud rikkumise puhul.

2.3.	Iga rikkumise puhul, mille on Gröönimaa majandusvööndis pannud toime lepingu kohast kalapüügiluba omav liidu laev, saadetakse Gröönimaa õiguses sätestatud korra kohaselt teave rikkumise laadi ja kapteni või kalandusettevõtja suhtes sellisel juhul kohaldatava karistuse kohta otse laevaomanikule.

2.4.	Gröönimaa pädev asutus saadab inspekteerimisaruande ja rikkumisteate koopia liidu pädevale asutusele ja lipuriigile e-posti teel nii kiiresti kui võimalik.

2.5.

Kui rikkumisasja lahendamiseks on ette nähtud õigusmenetlus, tuleb enne selle algatamist ja tingimusel, et rikkumine ei kujuta endast kriminaalasja, püüda leida väidetava rikkumise osas lahendus kokkuleppemenetluse teel nelja päeva jooksul pärast rikkumisteate esitamist. Kui kokkuleppemenetlust ei ole võimalik kohaldada, algatatakse kohtumenetlus.

Laeva kinnipidamine

3.1.	Lepingu kohast kalapüügiluba omava liidu laeva mis tahes põhjustel kinnipidamisest teatab Gröönimaa viivitamata liidu pädevale asutusele ja lipuriigile. Kõnealuses teates esitatakse kinnipidamise põhjused ning sellele lisatakse rikkumist tõendavad dokumendid.

3.2.

Enne meetme võtmist kinni peetud liidu laeva, selle kapteni, meeskonna või lasti suhtes, välja arvatud meetmed, mille eesmärk on kaitsta tõendeid, määrab Gröönimaa uurimise eest vastutava ametniku ja korraldab liidu pädeva asutuse taotluse korral teabekoosoleku ühe tööpäeva jooksul pärast laeva kinnipidamise põhjustest teavitamist. Kõnealusel koosolekul võivad osaleda laeva lipuriigi ja laevaomaniku esindaja.

Karistused rikkumiste eest

4.1.	Rikkumise puhul kohaldatavad karistused kehtestab Gröönimaa vastavalt kehtivatele riiklike õigusaktidele.

4.2.	Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse korras, lähtutakse rahalise karistuse määramisel Gröönimaa õigusaktidest.

Kohtumenetlus – pangatagatis

5.1.

Kui kokkuleppemenetlus ei ole edukas ja rikkumisasja kohta esitatakse kaebus pädevale kohtle, deponeerib rikkumisega seotud liidu laeva omanik Gröönimaa osutatud panka pangatagatise, mille summa määrab kindlaks Gröönimaa pädev asutus, nii et see kataks liidu laeva peatamisega seotud kulu, tõenäolist trahvi ja võimalikud rahalised hüvitised. Pangatagatist ei vabastata enne kohtumenetluse lõppu. Kui kohtumenetlus kestab kauem kui neli aastat, selgitab Gröönimaa pädev asutus korrapäraselt liidu pädevale asutusele ja asjaomasele lipuriigile, milliseid samme on astutud kohtuotsuseni jõudmiseks.

5.2.

Pärast kohtuotsuse teatavakstegemist pangatagatis vabastatakse ja tagastatakse viivitamata laevaomanikule

a)	täielikult, kui ühtegi karistust ei määratud, või

b)	summa ulatuses, mis jääb järele, kui karistus hõlmab pangatagatisest väiksema trahvisumma maksmist.

5.3.	Kohtumenetlust alustatakse niipea, kui riiklik õigus seda võimaldab.

5.4.	Gröönimaa teavitab liitu kohtumenetluse tulemustest 14 päeva jooksul pärast kohtuotsuse teatavakstegemist.

Laeva ja meeskonna vabastamine

6.1.	Pärast pangatagatise esitamist, trahvisummade maksmist või kokkuleppemenetlusest tulenevate kohustuste täitmist lubatakse liidu kalalaeval sadamast lahkuda ja jätkata kalapüüki.

V PEATÜKK

AJUTISED ÜHISETTEVÕTTED

1. JAGU

AJUTISTE ÜHISETTEVÕTETE JA ÜHISETTEVÕTETE PROJEKTIDE HINDAMISE MEETODID JA KRITEERIUMID

Liidu kalalaevade tegevust Gröönimaa majandusvööndis reguleeritakse Gröönimaal ja Taani Kuningriigis kohaldatavate õigus- ja haldusnormidega, ilma et see piiraks liidu laevade vastutust seoses liidu õigusaktidega, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.

Gröönimaa teavitab liidu pädevat asutust viivitamata kõigist võimalustest ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomiseks Gröönimaa ettevõtetega. Liidu pädev asutus teavitab sellest kõiki liidu liikmesriike. Ühisettevõtte puhul hinnatakse esitatud projekte vastavalt käesoleva peatüki sätetele.

Vastavalt lepingu artikli 12 punktile f esitab liit Gröönimaale võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kümme tööpäeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku liidu ettevõtjaid kaasavate ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomist käsitlevate projektide kohta. Projektid esitatakse liidu pädevale asutusele liidu asjaomase liikmesriigi ametiasutuste kaudu.

Ühiskomitee esmane eesmärk on soodustada protokolli artikli 2 lõikes 1 loetletud liikide soovituslike kvootide täielikku kasutamist liidu laevade poolt. Kui ühiskomitee on teatava liigi suhtes leppinud ilma teadusliku põhjenduseta kokku väiksema aastase kalapüügivõimaluse, kui on sätestatud protokolli artikli 2 lõikes 1, jäetakse kõrvale projektid, mis käsitlevad ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete loomist nende liikide püüdmiseks sama kalendriaasta jooksul.

Ühiskomitee hindab projekte, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)	sihtliik/sihtliigid ja kalapüügipiirkond/kalapüügipiirkonnad;

b)	varude seisund lähtuvalt parimatest kättesaadavatest teaduslikest nõuannetest ja ettevaatusprintsiibist;

c)	kavandatavale püügitegevusele vastav tehnoloogia;

d)	ajutiste ühisettevõtete puhul nende kogukestus ja püügitegevuse kestus ning

e)	laevaomaniku ja tema partnerite varasem kalapüügikogemus.

Ühiskomitee esitab oma arvamuse projektide kohta pärast punkti 3 kohast hindamist.

Protokolli artikli 2 lõikes 1 loetletud liikide puhul ei mõjuta liidu laevade poolt ajutiste ühisettevõtete ja ühisettevõtete raames püütud kogused kehtivaid kokkuleppeid püügikoguste jagamiseks liidu liikmesriikide vahel.

2. JAGU

AJUTISTELE ÜHISETTEVÕTETELE KALAVARUDELE JUURDEPÄÄSUKS KEHTESTATUD TINGIMUSED

Kalapüügiload

1.1.	Kui ajutise ühisettevõtte projekt on saanud ühiskomiteelt positiivse hinnangu, esitab asjaomane liidu laev (esitavad asjaomased liidu laevad) kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Taotluses tuleb selgelt märkida, et tegemist on ajutise ühisettevõttega.

1.2.	Kalapüügiluba väljastatakse ajutise ühisettevõtte kestuse ajaks, kuid igal juhul ei kehti luba kauem kui ühe kalendriaasta.

1.3.	Kalapüügiloale peab olema selgelt märgitud, et püük toimub Gröönimaa ametiasutuste poolt eraldatud kalapüügivõimaluste raames, võttes arvesse Gröönimaa lubatud kogupüüki, kuid väljaspool protokolli artikli 2 lõikes 1 sätestatud kalapüügivõimalusi.

Laevade asendamine

Ajutise ühisettevõtte juures tegutseva liidu laeva võib asendada mõne muu samaväärse mahutavuse ja samaväärsete tehniliste näitajatega liidu laevaga ainult igakülgselt põhjendatud juhtudel ja lepinguosaliste nõusolekul.

3. JAGU

HARILIKU SÜVAMEREGARNEELI KVOODI ÜHELT LOAOMANIKULT TEISELE ÜLEKANDMISE KORD

Ülekandmise kord

1.1.	Gröönimaa ja liit võivad kehtestada hariliku süvameregarneeli püügivõimaluste ühelt ettevõtjalt teisele ülekandmise korra, mille puhul vahetatakse püügivõimalus ICESi II, V, XII ja XIV alapiirkonnas püügivõimaluse vastu NAFO alapiirkonnas 1.

1.2.	Saades liidu pädevalt asutuselt asjaomase liikmesriigi nimel esitatud taotluse, kohustuvad Gröönimaa ametiasutused hõlbustama sellise korra rakendamist.

1.3.	Võttes arvesse teaduslikke nõuandeid, on maksimaalne aastane ülekantav kogus 2 000 tonni.

1.4.	Liidu laevad püüavad kala samadel tingimustel, mis on ette nähtud Gröönimaa laevaomanikele II peatüki kohaselt väljastatud kalapüügilubades.

VI PEATÜKK

KATSEPÜÜK

Vastavalt lepingu artiklile 11 ja artikli 12 punktile g, kui liidu pädev asutus on Gröönimaad teavitanud huvist osaleda protokolli artikli 2 lõikes 1 loetlemata liikide ja kalavarude katsepüügil,

1.1.

esitab liidu pädev asutus Gröönimaale hiljemalt 15 päeva enne ühiskomitee koosolekut tehnilise toimiku, milles täpsustatakse järgmist:

a)	sihtliik/sihtliigid;

b)	katsepüügiga seotud tehnilised näitajad (katsepüügil kasutatav tehnoloogia, katsepüügi kestus, kalapüügipiirkonnad jne)

c)	Liidu katsepüügil osalemisest tulenev eeldatav kasu kalandussektori teadus- ja arendustegevusele ning

d)	hinnang laevade kavandatud püügitegevuse võimalikule mõjule, näidates, et selline tegevus ei avalda tõenäoliselt märkimisväärset kahjulikku mõju ohualdistele mereökosüsteemidele.

1.2.

Gröönimaa esitab ühiskomiteele

a)	kohalike ja kolmandate riikide laevade asjakohaste katsepüügikampaaniate üksikasjad ja tingimused;

b)	sama liigiga seotud varasemate katsepüügikampaaniate tulemused ning

c)	olemasoleva teadusliku ja muu teabe.

Ühiskomitee hindab tehnilisi toimikuid, võttes igakülgselt arvesse parimaid kättesaadavaid teaduslikke nõuandeid ja ettevaatusprintsiipi.

Pärast ühiskomitee positiivset otsust liidu osalemise, selle ulatuse ja katsepüügikampaania tehniliste parameetrite kohta, esitavad liidu laevad kalapüügiloa taotluse vastavalt II peatüki sätetele. Kalapüügiluba ei kehti kauem kui kalendriaasta lõpuni.

Kõiki IV peatüki sätteid kohaldatakse katsepüügiga tegelevate liidu laevade suhtes.

Ilma et see piiraks punkti 4 kohaldamist, peavad katsepüügikampaania ajal merel viibivad asjaomased liidu laevad

a)	teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania algusest ja esitama enne katsepüügi algust deklaratsiooni kogu pardal oleva saagi kohta;

b)	esitama Gröönimaa Loodusvarade Instituudile, Gröönimaa pädevale asutusele ja Euroopa Komisjonile igal nädalal aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas kampaania tehniliste näitajate kirjelduse (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud või märkused);

tagama, et pardal viibiks üks Gröönimaa teaduslik vaatleja või Gröönimaa pädeva asutuse valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laeva juhtkonna liikmena ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Gröönimaa ametiasutustega ning

d)	teatama Gröönimaa pädevale asutusele kampaania lõppemisest ja esitama Gröönimaa pädeva asutuse taotluse korral laeva inspekteerimiseks enne Gröönimaa majandusvööndist lahkumist.

Katsepüügikampaania ajal püütud saak, mis on kampaaniaga kooskõlas, jääb laevaomaniku omandisse.

Gröönimaa pädev asutus nimetab kontaktisiku, kelle poole pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võiksid katsepüüki takistada.

Toetudes asjaomaste teaduslike nõuandeasutuste soovitustele, võib Gröönimaa rakendada katsepüügi suhtes kaitse- ja majandamismeetmeid, sealhulgas sulgeda teatava püügipiirkonna teatavaks ajavahemikuks.

Asjaomased liidu laevad esitavad mõlemale lepinguosalisele hiljemalt 30 päeva jooksul katsepüügi lõpetamisest hindamisaruande, milles käsitletakse vähemalt järgmist:

a)	kas püük toimus kavandatud tehniliste parameetrite kohaselt;

b)	kas tehnilises toimikus / tehnilistes toimikutes seatud oodatav eesmärk seoses kalandussektori teadusuuringute ja arenguga on saavutatud ja kui ei ole, siis miks;

c)	kas esines ettenägematuid probleeme, sealhulgas kaaspüük, ja

d)	kas laev järgis punkti 5 sätteid või kui see ei olnud võimalik, tuleb esitada igakülgne põhjendus.

10.

Kui lepinguosalised jõuavad järeldusele, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, ja kui ühiskomitee on kooskõlas artikli 2 lõigetega 2 ja 4 ning artikliga 7 kehtestanud uued kalapüügivõimalused, võivad Gröönimaa ametiasutused pakkuda kalapüügivõimalusi, mis on proportsionaalsed eelneval viiel aastal katsepüügis osalenud liidu laevade suhtelise kvooditäitmisega. Liidule eraldatud kogus ei tohi ületada 50 %, välja arvatud juhul, kui Gröönimaa otsustab pakkuda rohkem. Käesolevat sätet kohaldatakse kuni protokolli kehtivusaja lõpuni.

Käesoleva lisa liited

1. liide – Kalapüügiloa taotluse vorm

2. liide – Gröönimaa pädevate asutuste kontaktandmed

3. liide – Satelliitseire rakendamise kord (laevaseiresüsteem)

4. liide – Laevaseiresüsteemi andmete vorming

5. liide – Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel toimuva pelaagilise meriahvena püügi puhul kohaldatav paindlikkuskava

1. LIIDE

Kalapüügiloa taotluse vorm

Kalapüügiloa taotlusvorm Gröönimaa majandusvööndi jaoks ja Gröönimaa kvoodi kasutamiseks väljaspool Gröönimaa majandusvööndit

		(kohustuslik/valikuline/tingimuslik)
Kalapüügiloa jaoks esitatav teave
1	Kalapüügiloa liik, mille kohta taotlus esitatakse (sihtliik ja piirkond)	kohustuslik
2	Taotletav kogus	kohustuslik
3	Kalapüügiloa kestus	kohustuslik
4	Aadress, kuhu kalapüügiloa taotlus tuleb saata		European Commission, Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries, Rue de la Loi 200, B-1049 Brussels, faks: +32 2 2962338, e-post: Mare-licences@ec.europa.eu
Teave laeva kohta
5	Lipuriik	kohustuslik
6	Laeva nimi	kohustuslik
7	Pardatähis	kohustuslik
8	Rahvusvaheline raadiokutsung (IRCS)	kohustuslik
9	IMO number	tingimuslik	Kui laevale on antud IMO number
10	Lipuriigi registrinumber	valikuline
11	Ehitamise aasta	kohustuslik
12	Registreerimissadam	kohustuslik
13	Laevatüüp (FAO kood)	kohustuslik
14	Püügivahendite esmane tüüp (FAO kood)	kohustuslik
15	Laeva eelmine nimi (eelmised nimed) (lipuriik, nimi, rahvusvaheline raadiokutsung ja muutmise kuupäev)	tingimuslik	Kui teave varasema kohta on olemas
16	Inmarsati number / Iridiumi number (telefoninumber, e-post)	tingimuslik	Telefoninumbri ja e-posti aadressi esitamine ei ole kohustuslik
17	Omanikud, füüsilise või juriidilise isiku aadress, telefon, faks, e-post	tingimuslik	Faksinumbri esitamine ei ole kohustuslik
18	Laeva esindaja (agendi) nimi ja aadress	kohustuslik
19	Mootori võimsus (kilovatt)	kohustuslik
20	Laeva pikkus (kogupikkus)	kohustuslik
21	Tonnaaž brutoregistertonnides (GT)	kohustuslik
22	Külmutusvõimsus (tonni päevas)	kohustuslik
23	Külmutatud või jahutatud merevee mahutite maht kuupmeetrites	kohustuslik
24	Asjakohase resolutsiooniga (kuni 0,5 MB) digitaalne värvifoto laevast külgvaates, kus laevakerel on näha laeva nimi ja pardatähis	kohustuslik

2. LIIDE

Gröönimaa pädevate asutuste kontaktandmed

Aruannete ja teadete esitamine

Vastavalt IV peatüki 1. jaole esitatakse aruanded ja teated grööni, taani või inglise keeles.

Teated edastatakse rannalähedase raadioside, faksi või e-posti teel järgmistele asutustele: Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFLK) ja Arktisk Kommando (AKO):

GFLK: tel +299 345000, faks +299 346360,

e-post: GFLK@NANOQ.GL

AKO: tel +299 364000, faks +299 364099,

e-post: JRCC@JRCC.GL

Püügipäevikud tuleb saata järgmisel aadressil:

Grønlands Fiskerilicenskontrol (GFKL)

P.O.Box 501, 3900 Nuuk, Greenland

Kalapüügiloa ja muude lubade taotlus tuleb esitada

kalandus-, jahindus- ja põllumajandusministeeriumile

faks +299 346355 või

e-post: APNN@NANOQ.GL

3. LIIDE

Satelliitseire rakendamise kord

(laevaseiresüsteem)

Laevade asukohateated – laevaseiresüsteem

1.1.

Liidu laevad, kes püüavad kala lepingu kohase kalapüügiloa alusel Gröönimaa kalapüügipiirkonnas või Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi vetes (nagu on sätestatud 5. liites), peavad olema varustatud täielikult toimiva satelliitseireseadmega (laevaseiresüsteem), mis on paigaldatud pardale ja tagab kalapüügipiirkannas viibimise ajal laeva asukohaandmete pideva automaatse edastamise maismaal asuvale laeva lipuriigi kalapüügiseirekeskusele mitte harvem kui üks kord tunnis.

1.2.

Kui lepingu alusel kala püüdev kalalaev, mida protokolli kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb kalapüügipiirkonda, edastatakse asukohateated viivitamata nii lipuriigi kui ka Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele. Kui mõlemad lepinguosalised on selles kokku leppinud, edastatakse kõik asukohateated liidu keskjaama kaudu. Kõnealused teated edastatakse järgmiselt:

a)	elektrooniliselt, kasutades turvalist andmevahetusprotokolli,

b)	kalapüügipiirkonda sisenemisel ja sealt lahkumisel,

c)	4. liites osutatud vormingus.

1.3.

Iga asukohateade peab sisaldama järgmist:

a)	laeva tunnusandmed;

b)	laeva viimati määratud geograafiline asukoht, kusjuures määramisviga on alla 500 meetri ja usaldusvahemik 99 %;

c)	asukohateate registreerimise UTC kuupäev ja kellaaeg;

d)	laeva kiirus ja kurss asukoha registreerimise ajal.

1.4.	Lipuriigi kalapüügiseirekeskus tagab asukohateadete automaatse töötlemise ja nende elektroonilise edastuse. Asukohateated salvestatakse turvaliselt ning andmeid säilitatakse jooksva ja eelmise aasta kohta. Tehniliste piirangute korral võib seda ajavahemikku ühise otsusega vähendada.

1.5.

Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvarakomponendid peavad olema võltsimisekindlad, st valeandmete sisestamine või väljastamine peab olema võimatu ning seadmeid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja kogu aeg töökorras, olenemata keskkonnatingimustest. Satelliitseireseadet on keelatud hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia või mõnel muul viisil mõjutada.

1.6.	Seire ja kontrolli eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad vajaduse ja taotluse korral teavet kasutatavate seadmete kohta.

Kalalaeva pardal asuva seireseadme tehniline tõrge või rike

2.1.	Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmes tekib tehniline tõrge või rike, mis mõjutab seadme tööd, peab lipuriik viivitamata teavitama Gröönimaa ja liidu ametiasutusi.

2.2.

Rikkis seade tuleb asendada või parandada esimeses külastatavas sadamas, kus teenus on kättesaadav, ja vähemalt 30 tööpäeva jooksul pärast seda, kui lipuriik on Gröönimaa kalapüügiseirekeskust rikkest teavitanud. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune kalalaev olema sõitnud Gröönimaa ametiasutuste määratud sadamasse regulatiivsete järelmeetmete võtmiseks ja rikke kõrvaldamiseks või lahkuma püügipiirkonnast eeldusel, et lipuriik esitab Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele kontrolliaruande rikkis seadme ja rikke põhjuste kohta.

2.3.

Kuni seade parandatakse või asendatakse, edastab kalalaeva kapten lipuriigi kalapüügiseirekeskusele üldise asukohateate iga nelja tunni järel käsitsi elektrooniliselt, raadio kaudu või faksiga, lisades kalalaeva kapteni poolt vastavalt punktis 1.2 sätestatud tingimustele registreeritud asukohateated.

2.4.	Käsitsi edastatud teated registreeritakse viivitamata lipuriigi kalapüügiseirekeskuse andmebaasis, millele on osutatud punktis 1.4, ning lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab need viivitamata Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele kasutades 4. liites kirjeldatud protokolli ja vormingut.

2.5.	Pärast punktis 2.2 osutatud ajavahemikku ei lubata laeval enam Gröönimaa kalapüügipiirkonnas kala püüda.

Asukohateadete turvaline edastamine kalapüügiseirekeskuste vahel

3.1.	Lipuriigi kalapüügiseirekeskus edastab asjaomaste laevade asukohateated automaatselt Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele.

3.2.	Mõlema lepinguosalise kalapüügiseirekeskused vahetavad omavahel kontaktandmeid, nt e-posti aadresse, faksi, teleksi ja telefoni numbreid, ning hoiavad üksteist vahetult kursis nende kontaktandmete muutumisega.

3.3.	Ilma et see piiraks edasiste täiustuste rakendamist, edastatakse asukohateateid asjaomaste kalapüügiseirekeskuste ja lipuriikide vahel elektrooniliselt, kasutades HTTPS-protokolli. Gröönimaa ametiasutused ja asjaomase lipuriigi kalapüügiseirekeskus vahetavad omavahel sertifikaate.

3.4.	Laevaseiresüsteemi andmeid kasutatakse vastavalt protokolli artiklile 11.

Teabevahetussüsteemi tõrked

4.1.	Gröönimaa pädev asutus ja liidu lipuriigi kalapüügiseirekeskused tagavad, et nende elektroonilised seadmed ühilduvad ning teavitavad üksteist viivitamata kõikidest riketest teabevahetussüsteemis ja asukohateate saamisel, et leida võimalikult kiire tehniline lahendus.

4.2.	Kalapüügiseirekeskuste vahelised sidehäired ei mõjuta laevade tegevust.

4.3.	Kõik rikke ajal edastamata jäänud teated saadetakse niipea, kui taastatakse side asjaomaste kalapüügiseirekeskuste vahel.

Kalapüügiseirekeskuse hooldus

5.1.

Kalapüügiseirekeskuse korralistest hooldustöödest (hoolduskava), mis võivad mõjutada laevaseiresüsteemi andmete vahetamist, tuleb teist kalapüügiseirekeskust teavitada vähemalt 72 tundi enne hooldustööde algust, märkides võimaluse korral hoolduse kuupäeva ja kestuse. Ettekavandamata hooldustööde puhul edastatakse vastav teave teisele kalapüügiseirekeskusele nii kiiresti kui võimalik.

5.2.	Hoolduse kestel võib laevaseiresüsteemi andmete edastamise katkestada kuni süsteemi taas töökorda seadmiseni. Asjaomased laevaseiresüsteemi andmed tehakse kättesaadavaks vahetult pärast hooldustööde lõppu.

5.3.	Kui hooldustööd kestavad üle 24 tunni, edastatakse laevaseiresüsteemi andmed teisele kalapüügiseirekeskusele, kasutades selleks vastastikku kokku lepitud alternatiivset elektroonilist viisi.

5.4.	Gröönimaa teavitab oma pädevaid seire-, kontrolli-ja järelevalvetalitusi, et liidu laevad ei edasta laevaseiresüsteemi andmeid Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele mitte oma kohustusi rikkudes, vaid et tegemist on hooldustöödega ühes kalapüügiseirekeskuses.

Asukohateadete sageduse muutmine

6.1.

Kui rikkumist on võimalik põhjendatud andmetel tõestada, võib Gröönimaa taotleda, saates taotluse koopia liidule, et lipuriigi püügiseirekeskus vähendaks laeva asukohateate saatmise intervalle kindlaksmääratud uurimisperioodiks kolmekümneminutilistele intervallidele. Gröönimaa peab edastama tõendavad andmed lipuriigi kalapüügiseirekeskusele ja liidule. Lipuriigi kalapüügiseirekeskus saadab Gröönimaale viivitamata asukohateate, kasutades uut sagedust.

6.2.	Kui kindlaksmääratud uurimisperiood on lõppenud, teavitab Gröönimaa lipuriigi kalapüügiseirekeskust ja liitu võimalikust edaspidisest seirest.

4. LIIDE

Laevaseiresüsteemi andmete vorming

Laevaseiresüsteemi teate vorming kui teade esitatakse teise lepinguosalise kalapüügiseirekeskusele

Sisenemisteade „ENTRY“

Andmeelement	Väljakood	Kohustuslik/valikuline	Selgitus
Kirje algus	SR	kohustuslik	Süsteemiandmed; märgivad kirje algust
Adressaat	AD	kohustuslik	Sõnumiandmed; saaja riigi ISO kolmekohaline alfa-3 kood
Kellelt	FR	kohustuslik	Sõnumiandmed; teate edastajariigi ISO kolmekohaline alfa-3 kood
Kirje number	RN	valikuline	Sõnumiandmed; teate seerianumber asjakohasel aastal
Kirje kuupäev	RD	valikuline	Sõnumiandmed; edastamise kuupäev
Kirje kellaaeg	RT	valikuline	Sõnumiandmed; edastamise kellaaeg
Sõnumi liik	TM	kohustuslik	Sõnumiandmed; teate liik „ENT“
Raadiokutsung	RC	kohustuslik	Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Riiklik registrinumber	IR	kohustuslik	Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise alfa-3 koodina, millele järgneb number
Pardanumber	XR	valikuline	Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99,999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoht ± 999,999 (WGS-84)
Kiirus	SP	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kurss	CO	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; laeva sõidusuund 360° skaalal
Kuupäev	DA	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Kirje lõpp	ER	kohustuslik	Süsteemiandmed; märgivad kirje lõppu

Asukohateade „POSITION“

Andmeelement	Väljakood	Kohustuslik/valikuline	Selgitus
Kirje algus	SR	kohustuslik	Süsteemiandmed; märgivad kirje algust
Adressaat	AD	kohustuslik	Sõnumiandmed; saaja riigi ISO kolmekohaline alfa-3 kood
Kellelt	FR	kohustuslik	Sõnumiandmed; teate edastajariigi ISO kolmekohaline alfa-3 kood
Kirje number	RN	valikuline	Sõnumiandmed; teate seerianumber asjakohasel aastal
Kirje kuupäev	RD	valikuline	Sõnumiandmed; edastamise kuupäev
Kirje kellaaeg	RT	valikuline	Sõnumiandmed; edastamise kellaaeg
Sõnumi liik	TM	kohustuslik	Sõnumiandmed; teate liik „POS“ (1)
Raadiokutsung	RC	kohustuslik	Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Riiklik registrinumber	IR	kohustuslik	Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise alfa-3 koodina, millele järgneb number
Pardanumber	XR	valikuline	Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number
Laiuskraad	LT	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoht ± 99,999 (WGS-84)
Pikkuskraad	LG	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoht ± 999,999 (WGS-84)
Tegevus	AC	V (2)	Asukohaga seotud andmed; „ANC“ märgib väiksema sagedusega teadete saatmise režiimi
Kiirus	SP	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes
Kurss	CO	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; laeva sõidusuund 360° skaalal
Kuupäev	DA	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Kirje lõpp	ER	kohustuslik	Süsteemiandmed; märgivad kirje lõppu

Väljumisteade „EXIT“

Andmeelement	Väljakood	Kohustuslik/valikuline	Selgitus
Kirje algus	SR	kohustuslik	Süsteemiandmed; märgivad kirje algust
Adressaat	AD	kohustuslik	Sõnumiandmed; saaja riigi ISO kolmekohaline alfa-3 kood
Kellelt	FR	kohustuslik	Sõnumiandmed; teate edastajariigi ISO kolmekohaline alfa-3 kood
Kirje number	RN	valikuline	Sõnumiandmed; teate seerianumber asjakohasel aastal
Kirje kuupäev	RD	valikuline	Sõnumiandmed; edastamise kuupäev
Kirje kellaaeg	RT	valikuline	Sõnumiandmed; edastamise kellaaeg
Sõnumi liik	TM	kohustuslik	Sõnumiandmed; teate liik „EXI“
Raadiokutsung	RC	kohustuslik	Laevaga seotud andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung
Riiklik registrinumber	IR	kohustuslik	Laevaga seotud andmed; lepinguosalise laeva kordumatu number lipuriigi ISO kolmekohalise alfa-3 koodina, millele järgneb number
Pardanumber	XR	valikuline	Laevaga seotud andmed; laeva küljele kantud number
Kuupäev	DA	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP)
Kellaaeg	TI	kohustuslik	Asukohaga seotud andmed; asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM)
Kirje lõpp	ER	kohustuslik	Süsteemiandmed; märgivad kirje lõppu

Vormingu üksikasjad

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

—	topeltkaldjoon (//) ja tähed SR märgivad teate algust;

—	topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad andmeelemendi algust;

—	kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi;

—	andmepaare eraldab tühik;

—	tähed ER ja topeltkaldjoon (//) märgivad teate lõppu.

Kõik käesolevas liites esitatud väljakoodid on Põhja-Atlandi vormingus, mida kirjeldatakse NEAFCi kontrolli- ja rakendussüsteemis.

5. LIIDE

Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel toimuva pelaagilise meriahvena püügi puhul kohaldatav paindlikkuskava

Pelaagilise meriahvena püüdmisel paindlikkuskava raames Gröönimaa vete ja NEAFCi reguleeritavate vete vahel, peab laeval olema Gröönimaa poolt protokolli lisa II peatüki kohaselt väljastatud kalapüügiluba. Kalapüügiloa taotlusel ning kalapüügiloal on selgelt märgitud, et püügitegevus toimub väljaspool Gröönimaa majandusvööndit.

Järgida tuleb kõiki NEAFCi vastu võetud meetmeid, mis on seotud kalapüügiga kõnealuses NEAFCi reguleerimispiirkonnas.

Laev võib oma Gröönimaa meriahvena kvoodi alusel kala püüda üksnes siis, kui ta on ammendanud oma osa NEAFCi meriahvena liidu kvoodist, mille on eraldanud tema lipuriik.

Kui punktist 5 ei tulene teisiti, võib laev oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda samas NEAFCi piirkonnas, kus ta on kala püüdnud oma NEAFCi kvoodi alusel.

Laev võib oma Gröönimaa kvoodi alusel kala püüda meriahvena kaitsealas tingimustel, mis on sätestatud NEAFC soovituses, mis käsitleb meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes, kuid mitte Islandi kalapüügipiirkonna alla kuuluval territooriumil.

NEAFCi reguleerimispiirkonnas kalapüügiga tegelev laev edastab oma lipuriigi kalapüügiseirekeskuse kaudu NEAFC-le laevaseiresüsteemi asukohateate kooskõlas õiguslike nõuetega. Gröönimaa kvoodi alusel NEAFCi meriahvena kaitsealas kala püüdes peab lipuriigi kalapüügiseirekeskus eelkõige tagama, et kord tunnis laekuvad laeva laevaseiresüsteemi asukohateated edastatakse Gröönimaa kalapüügiseirekeskusele peaaegu reaalajas.

Laeva kapten tagab, et NEAFC-le ja Gröönimaa ametiasutustele esitatud aruannetes on NEAFCi reguleerimispiirkonnas Gröönimaa paindlikkuskava kohaselt püütud meriahvena saak selgelt tähistatud kui saak, mis on püütud paindlikkuskava raames väljastatud Gröönimaa kalapüügiloa alusel.

a)	Enne püügitegevuse alustamist Gröönimaa kalapüügiloa alusel, edastab laev teate PÜÜGI ALUSTAMISE kohta.

b)	Kalastades Gröönimaa kalapüügiloa alusel edastatakse PÄEVANE PÜÜGIARUANNE iga päev hiljemalt 23:59 UTC.

c)	Gröönimaa kvoodi alusel toimuva püügitegevuse lõpetamisel, edastab laev teate PÜÜGI LÕPETAMISE kohta.

d)	Teated PÜÜGI ALUSTAMISE ja PÜÜGI LÕPETAMISE kohta ning PÄEVANE PÜÜGIARUANNE edastatakse vastavalt lisa IV peatüki 2. jaole.

Vastsete koorumispiirkondade kaitse tõhustamiseks ei tohi püügitegevust alustada enne kuupäeva, mis on kehtestatud NEAFCi soovituses, mis käsitleb meriahvena püügi majandamist Irmingeri meres ja sellega piirnevates vetes.

Lipuriik teatab liidu ametiasutustele Gröönimaa kvoodi alusel Gröönimaa vetes ja NEAFCi reguleerimispiirkonnas püütud saagi. See hõlmab kogu paindlikkuskava alusel püütud saaki; seejuures tuleb selgelt ära märkida saak ning vastav kalapüügiluba.

10.

Püügihooaja lõpus edastab iga lipuriigi kalapüügiseirekeskus Gröönimaa ametiasutustele kõnealuse paindlikkuskava alusel püütud pelaagilise meriahvena saagi statistilised andmed.

(1) Defektse satelliitseireseadmega laevade saadetud teadete puhul on teate liik „MAN“.

(2) Kohaldatakse ainult siis, kui laev edastab asukohateateid „POS“ väiksema sagedusega.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 175

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 18. mai 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
	*	Nõukogu otsus (EL) 2021/793, 26. märts 2021, ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vahelise säästva kalapüügi partnerluslepingu ja selle rakendusprotokolli Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja nende ajutise kohaldamise kohta	1
	*	Ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa valitsuse ja Taani valitsuse vaheline säästva kalapüügi partnerlusleping	3