(1)

Liidu eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, tugevdades Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslik teave ja tehnoloogia vabalt liiguvad, ja toetades liidu, kaasa arvatud selle tööstussektori konkurentsivõime arengut, samal ajal edendades kõiki teadus- ja innovatsioonitegevusi, et vastata liidu strateegilistele prioriteetidele ja täita kohustused, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.

(2)

Et saavutada selle üldeesmärgi suunas liikumisel teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik, keskkondlik ja ühiskondlik mõju ning maksimeerida liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute lisaväärtust, peaks liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni programmi „Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ aastateks 2021–2027“ (edaspidi „raamprogramm“) kaudu. Raamprogramm peaks toetama kvaliteetsete tipptasemel teadmiste ja kvaliteetsete tehnoloogiate loomist, paremat levitamist ja siiret liidus, meelitama ligi talente kõigil tasanditel ja aitama kaasa liidu talendipagasi täielikule kaasamisele, hõlbustama koostöösidemeid ja suurendama teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitikate väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetama ja tõhustama innovatiivsete ja kestlike lahenduste kasutuselevõtmist ja kasutamist liidu majanduses, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) poolt ja ühiskonnas, et vastata üleilmsetele väljakutsetele, sealhulgas kliimamuutustele ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidele, looma töökohti, edendama majanduskasvu, tööstuse konkurentsivõimet ning liidu atraktiivsust teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Raamprogrammiga tuleks edendada igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, edendada innovatiivsete lahenduste turuleviimist ning optimeerida selliste investeeringute tulemusi, et suurendada mõju tugevama Euroopa teadusruumi raames.

(3)

Raamprogramm tuleks kehtestada mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaks 2021–2027, nagu on sätestatud nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (4), ilma et see piiraks tähtaegu, mis on sätestatud nõukogu määruses (EL) 2020/2094 (5).

(4)

Raamprogramm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides, aidates seeläbi saavutada üldise teadus- ja arendustegevusse investeerimise sihttaseme, mis võiks olla vähemalt 3 % ulatuses liidu sisemajanduse koguproduktist (SKPst). Eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja erasektor täiendama raamprogrammi omapoolsete tõhustatud investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni.

(5)

Raamprogrammi eesmärkide saavutamiseks vastavalt tipptaseme põhimõttele peaks raamprogramm muu hulgas püüdma tugevdada koostöösidemeid Euroopas, aidates seeläbi kaasa teadusuuringute ja innovatsiooni lõhe vähendamisele.

(6)

Selleks et aidata saavutada liidu poliitikaeesmärke, peaks raamprogrammi raames toetatud tegevused saama asjakohasel juhul kasu innovatsioonisõbralikest õigusaktidest ja inspireerima nende loomist, olles kooskõlas innovatsiooni põhimõttega, et toetada liidu olulise teadmistebaasi kiiremat ja tõhusamat muundamist innovatsiooniks.

(7)

Avatud teaduse, avatud innovatsiooni ja maailmale avatuse põhimõtted peaksid tagama tipptaseme ning liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mõju, kaitstes samal ajal liidu huve.

(8)

Avatud teadusel, sealhulgas avatud juurdepääsul teadusväljaannetele ja -andmetele ning teadmiste optimaalsel levitamisel ja teadusrakendusel, on potentsiaal parandada teaduse kvaliteeti ja suurendada selle mõju ja sellest saadavat kasu. Sellel on samuti potentsiaal kiirendada teadmiste arengut, muutes need usaldusväärsemaks, efektiivsemaks ja täpsemaks, ühiskonna poolt paremini mõistetavaks ja ühiskondlikele väljakutsetele paremini vastavaks. Tuleks näha ette sätted tagamaks, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu eelretsenseeritud teaduspublikatsioonidele. Samuti tuleks tagada, et toetusesaajad annavad avatud juurdepääsu teadusandmetele, järgides põhimõtet „nii avatud kui võimalik, nii suletud kui vajalik“, tagades samal ajal võimaluse teha erandeid, võttes arvesse toetusesaajate õigustatud huve. Rohkem tuleks tähelepanu pöörata teadusandmete vastutustundlikule haldamisele, mis peaks vastama nn leitavuse (findability), ligipääsetavuse (accessibility), koostalitlusvõime (interoperability) ja taaskasutatavuse (reusability) põhimõtetele (FAIR-põhimõtted), eelkõige andmehalduskavade laiema kasutamise kaudu. Kui see on asjakohane, peaksid toetusesaajad kasutama Euroopa avatud teaduse pilve ja Euroopa andmetaristu pakutavaid võimalusi ning liituma edasiste avatud teaduse põhimõtete ja tavadega. Kõikides kolmandate riikidega sõlmitavates assotsieerimis- ja koostöölepingutes tuleks soodustada vastastikkuse põhimõtte järgimist avatud teaduses.

(9)

Raamprogrammi toetusesaajaid, eelkõige VKEsid, tuleb julgustada kasutama asjakohaseid olemasolevaid liidu vahendeid, nagu Euroopa intellektuaalomandi kasutajatugi, mis toetab VKEsid ja teisi programmis osalejaid, et kaitsta ja jõustada nende intellektuaalomandi õigusi.

(10)

Raamprogrammi põhimõte ja ülesehitus peaksid vastama vajadusele luua kriitiline mass toetatud tegevusi kogu liidus, soodustades kõikide liikmesriikide tipptasemel põhinevat osalemist, ja rahvusvahelise koostöö kaudu kooskõlas kestliku arengu tegevuskavaga 2030 („tegevuskava2030“), kestliku arengu eesmärkide ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppega (6) (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“). Raamprogrammi rakendamine peaks tugevdama kestliku arengu eesmärkide saavutamist ning liidu ja selle liikmesriikide pühendumist tegevuskava 2030 rakendamisele ning selle kolme mõõtme – majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase – saavutamisele ühtsel ja lõimitud viisil.

(11)

Raamprogrammi raames toetatavad tegevused peaksid aitama saavutada liidu eesmärke ja prioriteete ning täita rahvusvahelisi kohustusi.

(12)

Raamprogrammile tuleks kasuks vastastikune täiendavus olemasolevate asjakohaste Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade ja strateegiatega ning vajaduse korral samuti üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega, tingimusel et raamprogrammi strateegilises planeerimises on kindlaks määratud sellega seotud teadusuuringute ja innovatsioonivajadused.

(13)

Programmiga peaks tagatama läbipaistvus ja vastutus seoses avaliku sektori rahastamisega teadus- ja innovatsiooniprojektides, kaitstes nii avalikke huve.

(14)

Raamprogrammist tuleks toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas. See eeldab teaduslike teadmiste edendamist selles valdkonnas, aga ka sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna kogemuste ja edusammude kasutamist programmi majandusliku ja ühiskondliku mõju suurendamiseks. Samba „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ raames peaks lõimitama sotsiaal- ja humanitaarteadused täielikult kõikidesse teemavaldkondadesse. Lisaks sotsiaal- ja humanitaarteaduste edendamisele projektides peaks sotsiaal- ja humanitaarteaduste lõimimist vajaduse korral toetama ka sellega, et eksperdikomiteedesse ja hindamiskomisjonidesse kaasatakse sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna sõltumatud eksperdid, ning toimub õigeaegne seire ja aruandlus seoses sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna rahastatud teadustegevusega. Eelkõige peaks jälgima kogu raamprogrammi ulatuses sotsiaal- ja humanitaarteaduste integreerimise taset.

(15)

Raamprogramm peaks säilitama tasakaalustatud lähenemisviisi ühelt poolt teadusuuringute ja teiselt poolt innovatsiooni vahel ning alt-üles rahastamise (ajendatud teadlastest või novaatoritest) ja ülalt-alla rahastamise (otsustatud strateegiliselt kindlaks määratud prioriteetidega) vahel vastavalt kogu liidus osalevate teadus- ja innovatsioonikogukondade laadile, läbiviidavate tegevuste liigile ja eesmärgile ning soovitavale mõjule. Nimetatud tegurite kombinatsioon peaks määrama lähenemisviisi programmi asjakohaste osade jaoks, mis kõik aitavad kaasa programmi üld- ja erieesmärkide saavutamisele.

(16)

Raamprogrammi osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“ kogueelarve peaks olema vähemalt 3,3 % raamprogrammi üldeelarvest ning sellest peaksid peamiselt kasu saama osaluse laiendamise riikides asutatud õigussubjektid.

(17)

Tipptaseme algatused peaksid tugevdama teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaset rahastamiskõlblikes riikides, sealhulgas toetama koolitusi, et parandada teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna juhtimisoskusi, jagama auhindu, tugevdama innovatsiooni ökosüsteeme ning looma teadus- ja innovatsioonivõrgustikke, muu hulgas liidu rahastatud teadustaristute alusel. Selleks et taotleda rahastamist programmi osa „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tipptaseme levik“ raames, peaksid taotlejad selgelt näitama, et nende projektid on seotud riikliku ja/või piirkondliku teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiaga.

(18)

Peaks olema võimalik taotleda teadusuuringute ja innovatsiooni kiirtee menetlust, kus toetust ei peaks ootama kauem kui kuus kuud, et võimaldada väikeste koostöökonsortsiumide kiiremat, alt-üles juurdepääsu vahenditele, mis hõlmavad meetmeid alates alusuuringutest kuni turuleviimiseni.

(19)

Raamprogramm peaks toetama teadusuuringute ja innovatsiooni kõiki etappe, eelkõige koostööprojektide raames ning samuti missioonide ja Euroopa partnerluste puhul, kui see on asjakohane. Alusuuringud on tähtis ressurss ja oluline tingimus selleks, et suurendada liidu suutlikkust meelitada ligi parimaid teadlasi ja saada ülemaailmseks tippkeskuseks. Raamprogrammis tuleks tagada tasakaal alus- ja rakendusuuringute vahel. Kõnealune tasakaal koos innovatsiooniga toetavad teadusuuringud liidu majanduslikku konkurentsivõimet, majanduskasvu ja tööhõivet.

(20)

Tõendusmaterjal näitab, et igas mõttes mitmekesisuse omaksvõtt on kvaliteetse teadusetegemise seisukohalt võtmetähtsusega, kuna mitmekesisus mõjub teadusele kasulikult. Mitmekesisus ja kaasamine aitavad kaasa tipptasemel koostööpõhisele teadus- ja innovatsioonitegevusele, avaldudes valdkonna- ja sektoriüleses koostöös, mis toimub kogu Euroopa teadusruumis, mis toob kaasa paremad teadusuuringud ja kvaliteetsemad projektitaotlused, võib viia tulemuste ühiskonnas kasutamise kõrgema määrani ning suurendada innovatsioonist saadavat kasu, edendades niiviisi Euroopat.

(21)

Raamprogrammi maksimaalse mõju saavutamiseks tuleks erilist tähelepanu pöörata mitut teadusharu hõlmavale ja teadusharudevahelisele koostööle, sest see on eduka teadustöö peamine eeldus.

(22)

Samba „Tipptasemel teadus“ alusel elluviidavad tegevused tuleks kindlaks määrata olenevalt teaduse vajadustest ja võimalustest ning need peaksid edendama teaduse tipptaset. Teadusuuringute kava tuleks koostada tihedas koostöös teadusringkonnaga ja selles tuleks rõhutada uute talentide ja karjääri alustavate teadlaste meelitamist teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tugevdades samal ajal Euroopa teadusruumi, vältides teadlaste väljarännet ja edendades tarkade inimeste liikuvust.

(23)

Raamprogramm peaks toetama liitu ja selle liikmesriike parimate talentide ja oskuste ligimeelitamisel, võttes arvesse reaalset olukorda ehk väga intensiivset rahvusvahelist konkurentsi.

(24)

Sammas „Üleilmsed probleemid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime“ tuleks luua teadus- ja innovatsioonitegevuse teemavaldkondade kaudu, et maksimeerida lõimimist asjaomastes teemavaldkondades, tagades samal ajal liidu jaoks võrreldes kulutatud ressurssidega suure ja kestliku mõju. See julgustaks valdkonna-, sektori-, poliitika- ja piiriülest koostööd kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks, järgides tegevuskava 2030 ja Pariisi kliimakokkuleppe põhimõtteid ning arendades samal ajal liidu tööstusharude konkurentsivõimet. Ambitsioonikate, ulatuslike algatuste tegemine teadus- ja innovatsioonimissioonide vormis võimaldaks programmil saavutada ümberkujundava ja süsteemse mõju ühiskonna jaoks kestliku arengu eesmärkide toetuseks, tehes seda ka rahvusvahelise koostöö ja teadusdiplomaatia kaudu. Selle samba alla kuuluvad tegevused peaksid hõlmama kõiki teadusuuringuid ja igasugust innovatsiooni, et tagada liidu püsimine esirinnas strateegiliselt määratletud prioriteetide osas.

(25)

Kultuuri, loovuse ja kaasava ühiskonna teemavaldkond peaks andma olulise panuse kultuuri- ja loomesektorite, sealhulgas liidu kultuuripärandi alastesse teadusuuringutesse ning eelkõige võimaldama luua Euroopa kultuuripärandi koostööruumi.

(26)

Programmi eesmärkide saavutamisele, eriti kestlike töökohtade ja kestliku majanduskasvu loomisele liidus peaks oluliselt kaasa aitama igat liiki tööstuse täielik ja õigeaegne kaasamine programmi, alates üksikettevõtjatest ja VKEdest kuni suurte ettevõteteni. Tööstuse selline kaasatus peaks tähendama, et tööstus osaleb meetmetes, mida toetatakse vähemalt samal tasemel kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (7) loodud raamprogrammi „Horisont 2020“ meetmeid.

(27)

Raamprogrammi meetmed annaksid olulise panuse liidu strateegiliste sektorite, sealhulgas liidu tööstuspoliitika strateegia eesmärke kajastavate põhiliste progressi võimaldavate liidu tehnoloogiate potentsiaali vallandamisse.

(28)

Mitmeid sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonda ja tööstust kaasavad konsultatsioonid peaksid aitama kaasa strateegilise planeerimise kaudu kehtestatud perspektiivide ja prioriteetide elluviimisele. Selle tulemusena tuleks koostada perioodilised strateegilised teadusuuringute ja innovatsioonikavad, mis võetakse vastu rakendusaktidega, et valmistada ette tööprogrammide sisu.

(29)

Selleks et teatud meede saaks rahastust, tuleks tööprogrammis arvestada konkreetsete eelmiste projektide tulemustega ning samuti teaduse, tehnika ja innovatsiooni olukorraga riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, ning asjakohaste poliitiliste, turu ja ühiskonna arenguga.

(30)

Et liidu tööstus jääks või saaks maailma liidriks innovatsiooni, digiülemineku ja kliimaneutraalsuse valdkonnas, on oluline selle toetamine, eelkõige investeeringutega põhilistesse progressi võimaldavatesse tehnoloogiatesse, mis panevad aluse tuleviku ettevõtetele. Raamprogrammi meetmetega tuleks käsitleda turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi, ergutada investeeringuid proportsionaalsel ja läbipaistval viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata, ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus ja investeeringute tasuvus üldsuse jaoks. See tagab raamprogrammi meetmete ja liidu riigiabireeglite järjepidevuse, et soodustada innovatsiooni ja hoida ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.

(31)

Raamprogramm peaks toetama teadusuuringuid ja innovatsiooni lõimitud viisil, järgides kõiki Maailma Kaubandusorganisatsiooni asjakohaseid sätteid. Teadusuuringute, sealhulgas tootearenduse mõistet tuleks kasutada vastavalt Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt väljatöötatud Frascati käsiraamatule ning innovatsiooni mõistet tuleks kasutada vastavalt OECD ja Eurostati poolt väljatöötatud Oslo käsiraamatule, järgides sotsiaalset innovatsiooni ja disaini hõlmavat laiapõhjalist lähenemisviisi. Nagu programmis „Horisont 2020“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja tootetutvustuse meetmete liigitamisel arvesse võtta tehnoloogilise valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi ning konkursikutsetes esitatud meetmete liikide määratlusi. Toetusi ei tohiks anda tehnoloogilise valmiduse taset 8 ületavatele meetmetele. Üleilmsete probleemide ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime samba raames esitatud konkreetsete valdkondade tööprogrammid peaksid võimaldama anda toetusi toodete suuremahulise valideerimise ja turuleviimise jaoks.

(32)

Raamprogrammi raames peaks panustama kosmosevaldkonna eesmärkidesse vähemalt proportsionaalselt samal tasemel kui programmi „Horisont 2020“ raames.

(33)

Komisjoni 11. jaanuari 2018. aasta teatises „Programmi „Horisont 2020“ vahehindamine: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni mõju maksimeerimine“, Euroopa Parlamendi 13. juuni 2017. aasta resolutsioonis programmi „Horisont 2020“ rakendamise hindamise kohta seoses selle vahehindamise ja 9. raamprogrammi ettepanekuga (8) ning nõukogu 1. detsembri 2017. aasta järeldustes „Programmi „Horisont 2020“ vahehindamisest üheksanda raamprogrammi suunas“ on esitatud soovitused raamprogrammi jaoks, sealhulgas reeglid selles osalemise ja selle tulemuste levitamise kohta. Need soovitused tuginevad programmist „Horisont 2020“ saadud õppetundidele ning liidu institutsioonide ja sidusrühmade panusele. Nendes soovitustes pakutakse välja meetmed, et edendada tarkade inimeste liikuvust ja hõlbustada teadus- ja innovatsioonivõrgustike avatust, teha ambitsioonikamaid investeeringuid, et saavutada kriitiline mass ning maksimaalne mõju; toetada läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni; seada liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimise puhul prioriteediks suure lisaväärtusega valdkonnad, eelkõige missioonidele keskendumise, täieliku, teadliku ja õigeaegse kodanike kaasamise ja laialdase teavitamise kaudu; ratsionaliseerida liidu rahastamiskeskkonda, et kogu liidus teadusuuringute ja innovatsiooni potentsiaali, muu hulgas teadustaristuid täielikult ära kasutada, näiteks lihtsustades mitmeid Euroopa partnerluste algatusi ja kaasrahastamiskavasid; arendada liidu erinevate rahastamisvahendite vahel suuremat ja konkreetsemat koostoimet, tulles toime eelkõige täiendavust välistavate sekkumispõhimõtete ja erinevate rahastamisviiside ja muude reeglite keerukusega, ning samuti eesmärgiga aidata mobiliseerida kasutamata teadus- ja innovatsioonipotentsiaali kogu liidus; tugevdada rahvusvahelist koostööd ja avatust kolmandate riikide osalusele; ning jätkata lihtsustamist, mis põhineb programmi „Horisont 2020“ rakendamisel saadud kogemustel.

(34)

Kuna liidu eri poliitikavaldkondade koordineerimisele ja vastastikusele täiendavusele on vaja pöörata erilist tähelepanu, peaks raamprogramm püüdma saavutada koostoimet muude liidu programmidega alates nende kavandamisest ja strateegilisest planeerimisest kuni projektide valimise, haldamise, nendest teavitamise, tulemuste levitamise ja teadusrakenduse, seire, auditeerimise ja juhtimiseni. Teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise osas peaks koostoime võimaldama nii palju kui võimalik reeglite, sealhulgas kulude rahastamiskõlblikkuse reeglite ühtlustamist. Dubleerimiste ja kattumiste ärahoidmiseks, liidupoolse rahastamise mõju suurendamiseks ning taotlejate ja toetusesaajate halduskoormuse vähendamiseks peaks olema võimalik koostoimet edendada eelkõige alternatiivse, kombineeritud ja kumulatiivse rahastamise ning vahendite ümberpaigutamisega.

(35)

Kooskõlas määrusega (EL) 2020/2094 ja sellega eraldatud vahendite piires tuleks raamprogrammiga ellu viia taaste ja vastupidavuse meetmeid, et leevendada COVID-19 kriisi enneolematuid tagajärgi. Selliseid lisavahendeid tuleks kasutada nii, et oleks tagatud määruses (EL) 2020/2094 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine. Sellised lisavahendid tuleks eraldada üksnes teadusuuringute ja innovatsiooni meetmetele, mis on suunatud COVID-19 kriisi tagajärgede ning eelkõige selle majanduslike, sotsiaalsete ja ühiskondlike tagajärgede käsitlemisele.

(36)

Et liidupoolsel rahastamisel oleks võimalikult suur mõju ning et anda kõige tõhusam panus liidu poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja kohustuste täitmiseks, peaks liidul olema võimalik sõlmida Euroopa partnerlusi era- ja/või avaliku sektori partneritega. Selliste partnerite hulka kuuluvad tööstus, VKEd, ülikoolid, teadusorganisatsioonid, teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmad, kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või rahvusvahelisel tasandil avalikke teenuseid osutavad asutused või kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas teadusuuringuid ja innovatsiooni toetavad ja/või ellu viivad sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid, tingimusel et partnerluste kaudu saavutatakse soovitud mõju tõhusamalt, kui seda suudab liit üksi.

(37)

Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF), Euroopa Sotsiaalfond+-ist (ESF+), Euroopa Merendus- ja Kalandus- ja Vesiviljelusfondist (EMKVF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) kaasrahastatud programmide eraldisi peaks olenevalt liikmesriigi otsusest olema raamprogrammi raames võimalik käsitada osaleva liikmesriigi panusena Euroopa partnerlustesse. See võimalus ei tohiks siiski piirata vajadust järgida kõiki kõnealuste eraldiste suhtes kohaldatavaid sätteid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisade rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus 2021–2027“) ja fondispetsiifilistes määrustes.

(38)

Raamprogramm peaks tugevdama koostööd Euroopa partnerluste ning era- ja avaliku sektori partnerite vahel rahvusvahelisel tasandil, muu hulgas ühendades teadus- ja innovatsiooniprogramme ja piiriüleseid investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis toovad vastastikust kasu inimestele ja ettevõtetele, tagades samas, et liit suudab kaitsta oma huve strateegilistes valdkondades.

(39)

Tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatused on osutunud tõhusaks ja tulemuslikuks vahendiks, tuues ühiskonnale kasu liidu ja selle liikmesriikide ühiste, kooskõlastatud jõupingutuste kaudu. Grafeeni, inimaju projekti ja kvanttehnoloogiat käsitlevate tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste raames tehtavat tegevust, mis saab toetust programmist „Horisont 2020“, toetatakse jätkuvalt raamprogrammist tööprogrammi konkursikutsete alusel. Ettevalmistavaid meetmeid, mida toetatakse tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogialahenduste juhtalgatuste kaudu raamprogrammi osana, kasutatakse raamprogrammi strateegilises planeerimises ning neid kasutatakse missioonide, kaasrahastatud Euroopa partnerluste ja/või Euroopa programmipartnerluste ja korrapäraste konkursikutsetega seotud töös.

(40)

Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale sõltumatuid kliendikeskseid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. JRC otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse liidu poliitika vajadusi ja JRC kasutajate asjakohaseid vajadusi ning tagades liidu finantshuvide kaitse. JRC peaks jätkama täiendavate vahendite loomist.

(41)

Innovatiivse Euroopa sammas peaks looma mitmeid meetmeid, et toetada ühendatult ettevõtjate ja ettevõtluse vajadusi, mille eesmärk on kiire turukasvu saavutamiseks viia ellu ja kiirendada läbimurdelist innovatsiooni ning edendada liidu strateegilist sõltumatust, säilitades samal ajal avatud majanduse. See peaks pakkuma ühtse kontaktpunkti, et ligi tõmmata ja toetada igat liiki novaatoreid, innovatsiooniga tegelevaid äriühinguid, näiteks VKEsid, sealhulgas iduettevõtjaid ja erandjuhtudel väikeseid keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid, kellel on potentsiaali kasvada liidu ja rahvusvahelisel tasandil. See sammas peaks pakkuma kiireid paindlikke toetusi ja kaasinvesteeringuid, sealhulgas koos erainvestoritega. Nende eesmärkide saavutamiseks moodustatakse Euroopa Innovatsiooninõukogu. See sammas peaks toetama ka Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (European Institute of Innovation and Technology, EIT) ning Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi üleüldiselt, eelkõige Euroopa partnerlusi riiklike ja piirkondlike innovatsiooni toetajatega.

(42)

Käesoleva määruse tähenduses ja eelkõige Euroopa Innovatsiooninõukogu raames toimuvate tegevuste puhul tuleks iduettevõtjat, sealhulgas ülikoolide teadustegevuse raames võrseettevõtjana loodud iduettevõtjad, pidada oma elutsükli varases etapis olevaks VKE-ks, kelle eesmärk on leida innovatiivseid lahendusi ja laiendamiskõlblikke ärimudeleid ning kes on komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (9) lisa artikli 3 tähenduses autonoomne; „keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjat“ tuleks pidada ettevõtjaks, kes ei ole VKE ja kellel on 250 kuni 3 000 töötajat, kui tema töötajate arv on arvutatud vastavalt kõnealuse soovituse lisa I jaotise artiklitele 3–6 ning „väikeseks keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaks“ tuleks pidada ettevõtjat, kellel on kuni 499 töötajat.

(43)

Raamprogrammi poliitikaeesmärke tuleb püüda saavutada samuti programmi „InvestEU“ rahastamisvahendite ja eelarvelise garantii kaudu, edendades seeläbi kahe programmi vahelist koostoimet.

(44)

Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks koos muude raamprogrammi komponentidega stimuleerima kõiki innovatsiooni vorme, alates järkjärgulisest kuni läbimurdelise ja murrangulise innovatsioonini, pöörates eelkõige tähelepanu turgu loovale innovatsioonile. Euroopa Innovatsiooninõukogu peaks oma instrumentide „Pathfinder“ ja „Accelerator“ kaudu püüdma kindlaks teha, arendada ja kasutusele võtta igat liiki suure riskiga, sealhulgas järkjärgulisi innovatiivseid lahendusi, mis keskenduvad peamiselt läbimurdelisele, murrangulisele ja süvatehnoloogial põhinevale innovatsioonile, millel on potentsiaali saada turgu loovaks innovatsiooniks. Sidusa ja lihtsustatud toetuse andmise kaudu peaks Euroopa Innovatsiooninõukogu täitma praeguse tühimiku, kus läbimurdeline innovatsioon ei saa avalikku toetust ja erainvesteeringuid. Et kajastada Euroopa Innovatsiooninõukogu eesmärke, eelkõige turuleviimise meetme osas, peavad selle instrumentidel olema spetsiifilised õiguslikud ja halduslikud tunnused.

(45)

„Acceleratori“ eesmärk on rajada sild üle teaduse, suures mahus turustamise ja ettevõtete laienemise vahelise „surmaoru“. „Acceleratorist“ toetatakse suure potentsiaaliga tegevusi, mis kujutavad endast sellist tehnoloogilist, teaduslikku, finants-, haldus- või tururiski, mis ei ole veel pangakõlbulikud ja mistõttu neil ei ole võimalik kaasata märkimisväärses mahus erainvesteeringuid, seega täiendades programmi „InvestEU“.

(46)

„Accelerator“ peaks oma segarahastamise ja omakapitali kaudu antavate toetustega ning tihedas koostoimes programmiga „InvestEU“ rahastama projekte, mida juhivad VKEd, sealhulgas iduettevõtjad, või erandjuhtudel ka väikesed keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad, kes ei suuda veel tulu teenida, ei ole veel kasumlikud või ei suuda veel ligi meelitada piisavaid investeeringuid, et viia täielikult ellu oma projektide äriplaani. Selliseid rahastamiskõlblikke üksusi tuleks käsitada pangakõlbmatutena, samas kui osa nende investeerimisvajadustest oleks saanud või saaks katta üks või mitu investorit, näiteks era- või avaliku sektori pank, pereettevõte, riskikapitalifond, „äriingel“. Sel viisil on „Accelerator“ kavandatud ületama turutõrget ning rahastama paljutõotavaid, kuid veel mitte pangakõlbulikke üksusi, kes teostavad läbimurdelisi turgu loovaid innovatsiooniprojekte. Kui need projektid saavad pangakõlbulikuks, võiks neid rahastada programmi „InvestEU“ raames.

(47)

Kuigi „Acceleratori“ eelarvevahendeid tuleks jaotada põhiliselt segarahastamise kaudu, peaks artikli 48 kohaldamisel „Acceleratori“ poolt üksnes VKEdele, sealhulgas iduettevõtjatele antav toetus vastama „Horisont 2020“ VKEde rahastamisvahendi eelarve raames antavale toetusele.

(48)

EIT, tegutsedes peamiselt oma teadmus- ja innovatsioonikogukondade kaudu ja laiendades oma piirkondlikku innovatsioonikava, peaks püüdma tugevdada üleilmsete väljakutsetega tegelevaid innovatsiooni ökosüsteeme. See tuleks saavutada tugevdades innovatsiooni, teadusuuringute, kõrghariduse ja ettevõtluse lõimimist. Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituuti (edaspidi „EIT määrus“) ning selle strateegilise innovatsiooni tegevuskavaga, millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses, mis käsitleb Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) 2021.–2027. aasta strateegilist innovatsiooni tegevuskava, peaks EIT edendama oma tegevuses innovatsiooni ning suurendama märkimisväärselt oma toetust kõrghariduse lõimimisele innovatsiooni ökosüsteemi, tehes seda eeskätt järgmise kaudu: edendades ettevõtlusalast haridust, tugevdades teadusharudest sõltumatut koostööd tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel; ning tehes kindlaks tulevastelt novaatoritelt üleilmsete väljakutsete käsitlemiseks oodatavad oskused, mille hulka kuuluvad kõrgel tasemel digioskused ja innovatsioonioskused. EIT toetuskavadest tuleks toetada EIT toetusesaajaid ning EIT teadmus- ja innovatsioonikogukondadest võrsuvatel iduettevõtjatel peaks olema lihtsustatud ja seega kiirem juurdepääs Euroopa Innovatsiooninõukogu meetmetele. Kuigi EIT keskendumine innovatsiooni ökosüsteemidele peaks ta panema loomulikul teel sobituma sambasse „Innovatiivne Euroopa“, peaks ta vajaduse korral toetama ka teisi sambaid. Vältida tuleks tarbetut dubleerimist teadmus- ja innovatsioonikogukondade ning sama valdkonna muude vahendite, eelkõige muude Euroopa partnerluste vahel.

(49)

Konkreetsel turul konkureerivate ettevõtete jaoks tuleks tagada ja säilitada võrdsed võimalused, kuna need peaksid olema möödapääsmatult olulised, et igat liiki innovatsioon, sealhulgas murranguline, läbimurdev ja astmeline innovatsioon saaks edeneda, anda sellega eelkõige suurele hulgale väikestele ja keskmise suurusega novaatoritele võimaluse arendada välja oma teadus- ja innovatsioonivõime ning saada kasu oma investeeringutest ja hõlmata turuosa.

(50)

Raamprogrammiga tuleks edendada ja lõimida koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning liidu huvidel, vastastikusel kasul, rahvusvahelistel kohustustel, teadusdiplomaatial ja võimaluse korral vastastikkusel põhinevate algatustega. Rahvusvahelise koostöö eesmärk peaks olema tugevdada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaset, ligitõmbavust, võimet hoida kinni parimaid talente ning majanduslikku ja tööstuslikku konkurentsivõimet, et võidelda üleilmsete väljakutsetega, pidades muu hulgas silmas ÜRO kestliku arengu eesmärke, järgides tegevuskava 2030 ja Pariisi kokkuleppe põhimõtteid, ning toetada liidu välispoliitikat. Tuleks järgida üldist avatust rahvusvahelise osaluse ja sihipäraste rahvusvaheliste koostöömeetmete suhtes, sealhulgas tuleks asjakohaselt rahastada madala või keskmise sissetulekuga riikides asuvaid rahastamiskõlblikke üksusi. Liit peaks püüdma sõlmida teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas rahvusvahelisi koostöölepinguid kolmandate riikidega. Samal ajal tuleks edendada kolmandate riikide assotsieerimist, eelkõige raamprogrammi koostööosadega, kooskõlas assotsieerimislepingutega ja keskendudes lisaväärtusele liidu jaoks. Assotsieerunud riikide rahalise osaluse jaotamisel raamprogrammile peaks komisjon võtma arvesse nende kolmandate riikide õigussubjektide osaluse taset raamprogrammi eri osades.

(51)

Selleks et tugevdada teaduse ja ühiskonna vahelist sidet ja maksimaalselt suurendada nende koostoimest tulenevat kasu, peaks raamprogramm kaasama kõiki ühiskonnaelus osalejaid, nagu kodanikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, selliste kompetentsete teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavade, sisu ja läbivate protsesside ühisesse kavandamisse ja loomisesse, mis vastavad kodanike ja kodanikuühiskonna muredele, vajadustele ja ootustele, teadushariduse edendamisse, teaduslike teadmiste üldsusele kättesaadavaks tegemisse ning kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt raamprogrammi tegevustes osalemise lihtsustamisse. Seda tuleks teha kogu raamprogrammi lõikes ja raamprogrammi osas „Osaluse laiendamine ja Euroopa teadusruumi tugevdamine“ elluviidavate sihtotstarbeliste tegevuste kaudu. Kodanike ja kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamisega teadus- ja innovatsioonitegevusse tuleks siduda avalikkuse teavitamine, mis annaks programmile avalikkuse toetuse ja hoiaks seda ülal. Samuti peaks raamprogramm püüdma kõrvaldada tõkkeid teaduse, tehnoloogia, kultuuri ja humanitaarteaduste vahel ning ergutama nendevahelist koostoimet, et saavutada kestliku innovatsiooni uus tase. Toetatud projektides kodanike ja kodanikuühiskonna osalemise suurendamiseks võetud meetmeid tuleks jälgida.

(52)

Kui see on asjakohane, peaks raamprogramm võtma arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 349 nimetatud liidu äärepoolseimate piirkondade eriomadusi, kooskõlas komisjoni 24. oktoobri 2017 teatisega „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“, mida nõukogu on tervitanud.

(53)

Raamprogrammi raames välja arendatud tegevused peaksid olema suunatud soolise kallutatuse ja ebavõrdsuse kaotamisele, töö- ja eraelu tasakaalu parandamisele ning naiste ja meeste vahelise võrdsuse edendamisele teadus- ja innovatsioonitegevuses, mis hõlmab soolise diskrimineerimiseta võrdse tasustamise põhimõtet, kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklitega 2 ja 3 ning ELi toimimise lepingu artiklitega 8 ja 157. Sooküsimus tuleks lõimida teadus- ja innovatsioonitegevuse sisuga ning seda tuleks järgida kogu teadusuuringute tsükli käigus. Lisaks peaks raamprogrammi raames toimuvate tegevuste eesmärk olema kaotada ebavõrdsus ning edendada võrdsust ja mitmekesisust kõigis teadus- ja innovatsioonitegevuse aspektides seoses vanuse, puude, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste ja seksuaalse sättumusega.

(54)

Võttes arvesse kaitsetööstuse sektori eripära, tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/697 (10) („Euroopa Kaitsefond“), kindlaks määrata kaitseuuringute projektide liidupoolse rahastamise üksikasjalikud sätted, määrates ühtlasi kindlaks kaitseuuringutes osalemise reeglid. Euroopa Kaitsefondi raames toimuv tegevus peaks keskenduma üksnes kaitsealasele teadus- ja arendustegevusele, samas kui eriprogramm, mis on loodud nõukogu otsusega (EL) 2021/764 (11) („eriprogramm“) ja EIT raames toimuv tegevus peaks keskenduma üksnes tsiviilrakendustele. Vältida tuleks tarbetut dubleerimist.

(55)

Käesoleva määrusega kehtestatakse raamprogrammi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava punkti 18 (12) tähenduses. Selle rahastamispaketi hulka kuulub 580 000 000 eurot jooksevhindades otsusega (EL) 2021/764 loodud eriprogrammile ning EITile kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 16. detsembri 2020. aasta ühisdeklaratsiooniga eriprogrammide tugevdamise ja alusaktide kohandamise kohta (13).

(56)

Raamprogrammi suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL, Euratom) 2018/1046 (14) (edaspidi „finantsmäärus“). Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, kaudse eelarve täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(57)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõikele 2 võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne toetuslepingu allkirjastamist. Enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud ei ole toetuskõlblikud, välja arvatud igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel. Selleks et vältida liidu toetuses häireid, mis võivad kahjustada liidu huve, peaks rahastamisotsuses olema võimalik sätestada piiratud ajavahemiku jooksul mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 alguses ja üksnes igakülgselt põhjendatud juhtudel, et meetmed ja kulud on rahastamiskõlblikud alates eelarveaasta 2021 algusest, isegi kui need rakendati ja kanti enne toetustaotluse esitamist.

(58)

Kogu raamprogrammi vältel tuleks pidevalt püüda lihtsustada haldustoiminguid, eelkõige vähendades toetusesaajate halduskoormust. Komisjon peaks oma vahendeid ja suuniseid veelgi lihtsustama sellisel moel, et need koormaksid toetusesaajaid võimalikult vähe. Komisjon peaks eeskätt kaaluma suuniste lühendatud versiooni väljaandmist.

(59)

Digitaalse ühtse turu väljakujundamine ning digitaalsete ja füüsiliste tehnoloogiate ühendamisest tulenevad üha suuremad võimalused nõuavad suuremaid investeeringuid. Raamprogrammiga tuleks toetada neid pingutusi oluliselt suuremate kulutustega peamistele digitaalvaldkonna teadus- ja innovatsioonitegevustele kui seda tehakse programmis „Horisont 2020“ (15). See peaks tagama, et Euroopa püsib digivaldkonnas üleilmsete teadusuuringute ja innovatsiooni esirinnas.

(60)

II samba teemavaldkonna „Digivaldkond, tööstus ja kosmos“ raames tuleks pidada esmatähtsaks kvantteadust, võttes arvesse selle olulist rolli digiüleminekul, nimelt laiendades Euroopa teadusalast juhtpositsiooni ja tipptaset kvanttehnoloogia valdkonnas, võimaldades saavutada 2018. aastal kavandatud eelarve.

(61)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (16) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (17) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (18) ja (EL) 2017/1939 (19) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas pettuste ja kelmuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist.

Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (20) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(62)

Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, (21) milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(63)

Vastavalt nõukogu otsuse 2013/755/EL (22) artiklile 94 on ülemeremaades või -territooriumidel asutatud isikud ja üksused rahastamiskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(64)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (23) punktidele 22 ja 23 tuleks raamprogrammi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud konkreetse aruandlus- ja seirekorra kohaselt, vältides samal ajal ülereguleerimist ja halduskoormust, eelkõige liikmesriikides ja raamprogrammi toetusesaajate seas. Niisugune kord peaks asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata raamprogrammi mõju kohapeal.

(65)

Selleks et tõhusalt hinnata raamprogrammi edu seatud eesmärkide saavutamisel, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse V lisa seoses mõjuahela näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning et kehtestada võrdlusalused ja sihid ning et täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(66)

Raamprogrammi ja liidu kosmoseprogrammi vaheline sidusus ja koostoime aitavad edendada kogu maailmas konkurentsivõimelist ja innovatiivset Euroopa kosmosesektorit; kindlustada Euroopa sõltumatust kosmose hõlvamisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas; ning tugevdada Euroopa rolli ülemaailmse osalejana. Raamprogrammi tipptasemel teadusuuringuid, läbimurdelisi lahendusi ja allkasutajaid toetavad liidu kosmoseprogrammiga kättesaadavaks tehtud andmed ja teenused.

(67)

Raamprogrammi ja programmi „Erasmus+“ vaheline sidusus ja koostoime soodustab teadusuuringute tulemuste kasutuselevõttu koolitustegevuse kaudu ja innovatsioonivaimu levitamist haridussüsteemis ning tagab, et haridus- ja koolitustegevused põhinevad kõige ajakohasemal teadus- ja innovatsioonitegevusel. Selles kontekstis täiendab raamprogramm vajaduse korral programmi „Erasmus+“ (2014–2020) alusel käivitatud Euroopa ülikoole puudutavate katseprojektide järelmeetmena programmi „Erasmus+“ poolt Euroopa ülikoolidele antavat tuge koostoimelisel viisil.

(68)

Selleks et suurendada raamprogrammi mõju liidu prioriteetide käsitlemisel, tuleks soodustada ja taotleda koostoimet programmide ja vahenditega, mille eesmärk on reageerida liidu tekkivatele vajadustele, sealhulgas õiglase ülemineku mehhanismi, taaste- ja vastupidavusrahastu ning programmiga „EL tervise heaks“.

(69)

Osalemise ja tulemuste levitamise reeglid peaksid asjakohaselt kajastama raamprogrammi vajadusi, võttes arvesse erinevate sidusrühmade poolt ja programmi „Horisont 2020“ sõltumatute välisekspertide abil tehtud vahehindamise käigus tõstatatud mureküsimusi ja antud soovitusi.

(70)

Ühtsed reeglid kogu raamprogrammi raames peaksid tagama sidusa raamistiku, mis lihtsustab osalemist raamprogrammi eelarvest rahalist toetust saavates programmides, sealhulgas osalemist selliste rahastamisasutuste nagu EIT poolt hallatavates programmides, osalemist ELi toimimise lepingu artikli 187 kohaselt hallatavates ühisettevõtetes või muudes struktuurides ning osalemist liikmesriikide poolt ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel ette võetud programmides. Erisätete vastuvõtmine peaks olema võimalik, kuid erandeid tuleks teha üksnes olukorras, kus see on rangelt vajalik ja piisavalt põhjendatud.

(71)

Raamprogrammi kuuluvate meetmete puhul tuleks austada põhiõigusi ja järgida eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „harta“) tunnustatud põhimõtteid. Sellised meetmed peaksid olema kooskõlas kõigi õiguslike nõuetega, sealhulgas rahvusvahelise õigusega, ja kõigi asjaomaste komisjoni otsustega, nagu näiteks komisjoni 28. juuni 2013. aasta teatisega, (24) ning eetikapõhimõtetega, sealhulgas nõudega mitte kahjustada teadusuuringute usaldusväärsust. Kui see on asjakohane, tuleks arvesse võtta teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ja Euroopa Andmekaitseinspektori arvamusi. Teadustegevuses tuleks arvestada ka ELi toimimise lepingu artikliga 13 ning tuleks vähendada loomade kasutamist teadusuuringutes ja katsetes, lõppeesmärgiga loomade kasutamine täielikult asendada.

(72)

Teaduse tipptaseme tagamiseks ja kooskõlas harta artikliga 13 peaks raamprogramm edendama akadeemilise vabaduse austamist kõigis riikides, kes saavad sellest rahastusest kasu.

(73)

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklites 180 ja 186 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleks edendada ka kolmandate riikide õigussubjektide ning rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist, mis põhineb vastastikusel kasul ja liidu huvidel. Raamprogrammi rakendamine peaks olema vastavuses ELi toimimise lepingu artiklite 75 ja 215 kohaselt vastuvõetud meetmetega ning kooskõlas rahvusvahelise õigusega. Liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või julgeolekuga seotud meetmete puhul peaks olema võimalik lubada raamprogrammi teatavates meetmetes osaleda üksnes liikmesriikides asutatud õigussubjektidel , või lisaks liikmesriikidele neil õigussubjektidel, mis on asutatud kindlaksmääratud assotsieerunud või kolmandates riikides. Selliste liidus või assotsieerunud riikides asutatud õigussubjektide väljajätmisel, kes on otseselt või kaudselt mitteassotsieerunud kolmandate riikide või mitteassotsieerunud kolmandate riikide õigussubjektide kontrolli all, tuleks arvesse võtta ühelt poolt riske, mida selliste üksuste kaasamine kujutaks, ja teiselt poolt kasu, mida nende osalemine tooks.

(74)

Raamprogrammis sedastatakse kliimamuutusi kui üht suurimat globaalset ja ühiskondlikku väljakutset ning selles võetakse arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepe ning saavutada kestliku arengu eesmärgid. Raamprogramm peaks seega aitama kaasa kliimameetmete peavoolustamisele ja üldise eesmärgi – tagada 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Kliimaküsimused tuleks lõimida asjakohaselt teadus- ja innovatsioonitegevuse sisusse ning neid tuleks kohaldada teadusuuringute tsükli kõikides etappides.

(75)

Kliimaga seotud mõjuahela puhul peaks komisjon andma aru kliimaprojektide tulemuste, innovatsiooni ja hinnangulise koondmõju kohta, sealhulgas raamprogrammi osade ja rakendusviiside kaupa. Komisjon peaks oma analüüsis arvesse võtma raamprogrammi tegevustest, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise innovatiivsete lahenduste kasutuselevõtmisest tulenevaid pikaajalisi majanduslikke, ühiskondlikke ja keskkonnakulusid ning kasu liidu kodanikele, samuti hinnangulist mõju töökohtade ja ettevõtete loomisele, majanduskasvule ja konkurentsivõimele, puhtale energiale ning tervisele ja heaolule, sealhulgas õhu, pinnase ja vee kvaliteedile. Selle mõjuhinnangu tulemused tuleks avalikustada, neid tuleks hinnata liidu kliima- ja energiaeesmärkide kontekstis ning tulemusi tuleks arvesse võtta hilisemas strateegilise planeerimise protsessis ja tulevastes tööprogrammides.

(76)

Kajastades elurikkuse järsu vähenemisega tegelemise tähtsust, peaks raamprogrammi kohane teadus- ja innovatsioonitegevus aitama kaasa elurikkuse säilitamisele ja taastamisele ning üldise eesmärgi saavutamisele, milleks on eraldada 2024. aastal 7,5 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkidele ning 2026. ja 2027. aastal 10 % mitmeaastase finantsraamistiku iga-aastastest kulutustest elurikkuse eesmärkidele, võttes samal ajal arvesse kliima- ja elurikkuse eesmärkide kattuvust kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahelise 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava.

(77)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja kaudse eelarve täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(78)

On võimalik, et tundliku taustteabe kasutamine või volitamata isikute juurdepääs tundlikele tulemustele võib avaldada kahjulikku mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi huvidele. Seega peaks konfidentsiaalsete andmete ja salastatud teabe käsitlemine olema kooskõlas kogu asjakohase liidu õigusega, sealhulgas institutsioonide sise-eeskirjadega, nagu komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444 (25).

(79)

On vaja kehtestada osalemise miinimumnõuded nii sellise üldreeglina, et konsortsiumi peab kuuluma vähemalt üks õigussubjekt liikmesriigist, kui ka seoses raamprogrammi raames võetavate konkreetset liiki meetmete eripäraga.

(80)

Raamprogrammi meetmetes on vaja kehtestada liidu rahaliste vahendite osalejatele eraldamise tingimused. Raamprogrammi raames peaks peamiseks toetusviisiks olema toetused. Toetuste andmisel tuleks arvesse võtta kõiki finantsmääruses sätestatud rahalise toetuse vorme, sealhulgas kindlasummaliste maksete, ühtse määra või ühikuhindade alusel rahastamist, eesmärgiga toetuse andmist veelgi lihtsustada. Toetuslepinguga tuleks kehtestada toetusesaajate õigused ja kohustused, sealhulgas kohaldatavuse korral koordinaatori roll ja ülesanded. Näidistoetuslepingute koostamisel ja nende olulise muutmise korral tuleks tagada tihe koostöö liikmesriikide ekspertidega, muu hulgas selleks, et protsessi toetusesaajate jaoks veelgi lihtsustada.

(81)

Käesolevas määruses nimetatud rahastamismäärad on maksimummäärad, et tagada kaasrahastamise põhimõtte järgimine.

(82)

Kooskõlas finantsmäärusega peaks raamprogramm looma aluse toetusesaajate tavapäraste kuluarvestustavade laialdasemaks aktsepteerimiseks seoses sisekäibearvetega arveldatavate kaupade ja teenuste personali- ja ühikukuludega, sealhulgas suurte teadustaristute puhul programmi „Horisont 2020“ tähenduses. Kõigil toetusesaajatel peaks olema võimalus valida sisekäibearvetega arveldatavate kaupade ja teenuste puhul tegelikke otseseid ja kaudseid kulusid ühendavad ühikuhinnad, mis arvutatakse vastavalt toetusesaajate tavapärastele kuluarvestustavadele. Sellega seoses peaksid toetusesaajad saama sisekäibearvetega arveldatavate kaupade ja teenuste ühikuhindade puhul võtta arvesse tegelikke kaudseid kulusid, mis on arvutatud jaotamispõhimõtete alusel.

(83)

Praegust tegelike personalikulude hüvitamise süsteemi tuleks veelgi lihtsustada, tuginedes programmi „Horisont 2020“ raames välja töötatud projektipõhisele tasustamismeetodile, ja veelgi rohkem finantsmäärusega kooskõlla viia, võttes eesmärgiks vähendada programmiga seotud liidu teadlaste vahel palgalõhet.

(84)

Programmi „Horisont 2020“ kohaselt loodud ja komisjoni hallatav osalejate tagatisfond on osutunud oluliseks kaitsemehhanismiks, mis leevendab kohustusi mittetäitvate osalejate võlgnetavate ja tagasi maksmata summadega seotud riske. Seega tuleks jätkata osalejate tagatisfondi tegevust, mis on ümber nimetatud vastastikuseks kindlustusmehhanismiks (edaspidi „mehhanism“), ja laiendada seda teistele rahastamisasutustele, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 185 kohastele algatustele. Mehhanismi tuleks laiendada muudest otseselt hallatavatest liidu programmidest toetuse saajatele. Komisjon peaks mehhanismi kaudu tehtud investeeringute võimaliku negatiivse tootluse hoolika jälgimise alusel võtma asjakohaseid leevendavaid meetmeid, et võimaldada mehhanismil jätkata sekkumist liidu finantshuvide kaitseks ja tagastada toetus toetusesaajatele lõppmakse tegemise ajal.

(85)

Tuleks sätestada tulemuste levitamise ja teadusrakenduse reeglid, tagamaks, et toetusesaajad kaitsevad, kasutavad ära ja jagavad kõnealuseid tulemusi ning tagavad vajaduse korral neile juurdepääsu. Tulemuste teadusrakendusele tuleks pöörata suuremat tähelepanu ning komisjon peaks kindlaks tegema ja aitama maksimeerida toetusesaajate võimalusi tulemuste teadusrakenduseks, eelkõige liidus. Tulemuste teadusrakenduses tuleks järgida raamprogrammi põhimõtteid, sealhulgas innovatsiooni edendamist liidus ja Euroopa teadusruumi tugevdamist.

(86)

Programmi „Horisont 2020“ põhielemendid projektitaotluste hindamise ja valikusüsteemi kohta, mille puhul keskendutakse eelkõige tipptaseme saavutamisele ning asjakohasel juhul mõjule ning rakendamise kvaliteedile ja tõhususele, tuleks säilitada. Projektitaotlusi tuleks jätkuvalt hinnata sõltumatute välisekspertide poolt. Hindamismenetlus tuleks kavandada nii, et vältida huvide konflikti ja kallutatust. Arvesse tuleks võtta kaheetapilise esitamismenetluse võimalust ning vajaduse korral võiks anonüümseks muudetud taotlusi hinnata hindamise esimeses etapis. Komisjon peaks vajaduse korral jätkama sõltumatute vaatlejate kaasamist hindamismenetlusse. „Pathfinderi“ tegevuste, missioonide ja tööprogrammis üksikasjalikult sätestatud igakülgselt põhjendatud juhtude puhul võib arvesse võtta vajadust tagada projektide portfelli üldine sidusus, tingimusel et projektitaotlused on ületanud kohaldatavad künnised. Selleks tuleks eelnevalt avaldada eesmärgid ja menetlused. Vastavalt finantsmääruse artikli 200 lõikele 7 peaksid taotlejad saama tagasisidet oma projektitaotluste hindamise kohta, hõlmates eelkõige asjakohasel juhul taotluse tagasilükkamise põhjuseid.

(87)

Kõigis raamprogrammi osades tuleks võimaluse korral süstemaatiliselt kasutada finantsmääruse artiklite 126 ja 127 kohast kolmanda isiku hindamistele ja audititele tuginemist koos muude liidu programmide hindamiste ja audititega, et vähendada liidu vahenditest toetuse saajate halduskoormust. Kolmandatele isikutele tuginemine tuleks selgelt sätestada, kaaludes ka muid kindlust andvaid elemente, näiteks süsteemi- ja protsessiauditeid.

(88)

Teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondade konkreetseid väljakutseid tuleks käsitleda auhindade, sealhulgas kohasel juhul ühisauhindade andmise kaudu, mille korraldab komisjon või asjaomane rahastamisasutus koos teiste liidu asutuste, assotsieerunud riikide, muude kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide või mittetulunduslike õigussubjektidega. Auhinnad peaksid toetama raamprogrammi eesmärkide saavutamist.

(89)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks arvestada ühekordsete summade, kindlamääraliste maksete ja ühikuhindade astmikega.

(90)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamise alustamist mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(91)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid tegevuse dubleerimise vältimise, põhivaldkondades kriitilise massi säilitamise ja riiklikest vahenditest optimaalse rahastamise tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(92)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1290/2013 (26) ja määrus (EL) nr 1291/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

(1)

Kosmosetehnoloogia, -andmed ja -teenused on saanud eurooplaste igapäevaelu lahutamatuks osaks ning mängivad paljude strateegiliste huvide kaitsmisel ülimalt olulist rolli. Liidu kosmosetööstus on maailmamastaabis juba üks konkurentsivõimelisemaid. Kuid uute osalejate esilekerkimine ja uue tehnoloogia areng on traditsioonilisi tööstusmudeleid põhjalikult muutmas. Seepärast on äärmiselt oluline, et liit säilitaks kosmosevaldkonnas rahvusvahelise juhtpositsiooni ja ulatusliku tegevusvabaduse, soodustaks liidus teaduse ja tehnika arengut ning toetaks kosmosesektori tööstusettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde), iduettevõtjate ja innovatiivsete ettevõtjate konkurentsivõimet ja innovatsioonisuutlikkust.

(2)

Tuleks ära kasutada võimalusi, mida kosmos pakub liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku seisukohast, nagu on osutatud eelkõige Euroopa Liidu 2016. aasta juuni üldises välis- ja julgeolekupoliitika strateegias, säilitades samal ajal liidu kosmoseprogrammi (edaspidi „kosmoseprogramm“) tsiviilotstarbelise olemuse ning austades liikmesriikide võimalikke põhiseaduslikke sätteid neutraalsuse või mitteühinemise kohta. Kosmosesektori arengut on traditsiooniliselt seostatud julgeolekuga. Paljudel juhtudel on kosmosesektoris kasutatavad seadmed, komponendid ja vahendid ning kosmoseandmed ja -teenused kahesuguse kasutusega. Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitika on aga kindlaks määratud ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) V jaotisele.

(3)

Liit on alates 1990. aastate lõpust töötanud välja oma kosmosealgatusi ja -programme: kõigepealt Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem (EGNOS) ning seejärel Galileo ja Copernicus, mis vastavad liidu kodanike vajadustele ja avaliku poliitika nõuetele. Tuleks tagada nende algatuste ja programmide järjepidevus ning täiustada nende osutatavaid teenuseid, et need vastaksid kasutajate uutele vajadustele, oleksid kooskõlas uue tehnoloogia arenguga ning digi- ja IKT-valdkonna muudatustega ning suudaksid arvesse võtta poliitilisi prioriteete, nagu kliimamuutused, sealhulgas polaaraladel toimuvate muutuste jälgimine, transport, julgeolek ja kaitse.

(4)

On vaja ära kasutada koostoimet transpordi-, kosmose- ja digisektori vahel, et soodustada uue tehnoloogia laiemat kasutust, näiteks eCall, digitaalne tahhograaf, liiklusjärelevalve ja -korraldus, autonoomne sõidukijuhtimine, mehitamata sõidukid ja droonid, ning vastata turvalise ja tõrgeteta ühenduvuse, asukoha töökindla määramise, mitmeliigilisuse ja koostalitlusvõime vajadusele. Koostoime ärakasutamine suurendaks transporditeenuste ja -tööstuse konkurentsivõimet.

(5)

Selleks et kosmoseprogrammi eeliseid kõikides liikmesriikides ja kõigi kodanike poolt maksimaalselt ära kasutada, on samuti oluline edendada pakutavate andmete, teabe ja teenuste kasutamist ja kasutuselevõttu ning toetada neil andmetel, teabel ja teenustel põhinevate kosmoseteenuste sektori rakenduste väljatöötamist. Sel eesmärgil võiksid liikmesriigid, komisjon ja vastutavad üksused korraldada eelkõige korrapäraselt teavituskampaaniaid kosmoseprogrammist saadava kasu kohta.

(6)

Tegutsemisvabaduse, sõltumatuse ja julgeoleku eesmärkide saavutamiseks on ülitähtis, et liidul oleks autonoomne juurdepääs kosmosele ja võimalus seda turvalisel viisil kasutada. Seepärast on ülimalt oluline, et liit toetaks autonoomset, töökindlat ja kulutõhusat juurdepääsu kosmosele, eelkõige elutähtsa taristu ja tehnoloogia, avaliku julgeoleku ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku seisukohast. Seepärast peaks komisjonil olema võimalik koondada startimisteenused Euroopa tasandile nii oma vajaduste täitmiseks kui ka teiste üksuste, sealhulgas liikmesriikide taotlusel nende vajaduste täitmiseks, kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 189 lõikega 2. Konkurentsivõime säilitamiseks kiiresti areneval turul on samuti äärmiselt tähtis, et liidul oleks jätkuvalt juurdepääs tänapäevastele, tõhusatele ja paindlikkust võimaldavatele startimistaristu rajatistele ning võimalus kasutada asjakohaseid startimissüsteeme. Ilma et see piiraks liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) võetavaid meetmeid, peaks seega olema võimalik toetada kosmoseprogrammi raames kosmose maapealse taristu kohandusi, sealhulgas uusi arengusuundi, mida on vaja kosmoseprogrammi rakendamiseks, ja satelliitide stardiks vajamineva startimistaristu kohandusi, sealhulgas tehnoloogia arendamist, sealhulgas alternatiivseid tehnoloogiaid ja uuenduslikke süsteeme programmi komponentide rakendamiseks. Seda tegevust peaks rakendama kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (2) (edaspidi „finantsmäärus“) ja selleks, et saavutada kosmoseprogrammi parem kulutõhusus. Kuna puudub sihtotstarbeline eelarve, ei tohiks kosmosele juurdepääsu toetavad meetmed mõjutada kosmoseprogrammi komponentide rakendamist.

(7)

Liidu kosmosetööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks ja oma süsteemide kavandamise, ehitamise ja käitamise suutlikkuse suurendamiseks peaks liit toetama kogu kosmosetööstuse loomist, kasvu ja arendamist. Euroopa, piirkondlikul ja riiklikul tasandil tuleks toetada äri- ja innovatsioonisõbraliku mudeli sündi selliste algatustega nagu kosmosetööstuse koostöökeskkonnad, mis toovad kokku kosmose-, digi- jm sektorid ning kasutajad. Nende kosmosetööstuse koostöökeskkondade eesmärk peaks olema ettevõtluse ja oskuste arendamine, edendades samal ajal koostoimet digitaalse innovatsiooni keskustega. Liit peaks edendama liidus asuvate kosmoseettevõtjate loomist ja laienemist, et aidata neil saavutada edu, sealhulgas toetades neid riskikapitali hankimisel, arvestades, et kosmosevaldkonna iduettevõtjatel puudub liidus asjakohane juurdepääs börsivälisele kapitalile, ja edendades nõudlust – seda tuntakse esimese lepingu põhimõttena.

(8)

Kosmose väärtusahel jaguneb enamasti kosmosetaristu sektoriks (upstream) ja kosmoseteenuste sektoriks (downstream). Kosmosetaristu sektor hõlmab tegevust, mis võimaldab luua toimiva kosmosesüsteemi, sealhulgas arendus-, tootmis- ja startimistegevus, ning sellise süsteemi toimimist. Kosmoseteenuste sektor hõlmab kosmosega seotud teenuste osutamist ja toodete pakkumist kasutajatele. Ka digiplatvormid kujutavad olulist kosmosesektori arengut toetavat elementi, võimaldades juurdepääsu andmetele ja toodetele ning tööriistakastidele, andmesalvestuse ja -töötluse seadmetele.

(9)

Kosmosevaldkonnas kasutab liit oma pädevust vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3. Komisjon peaks tagama kosmoseprogrammi raames toimuva tegevuse sidususe.

(10)

Kuigi paljudes liikmesriikides on traditsiooniliselt aktiivseid kosmosega seotud tööstusharusid, tuleb tunnistada vajadust arendada kosmosetööstust ja see välja kujundada neis liikmesriikides, kus on tekkimas uus suutlikkus, ning vajadust reageerida väljakutsele, mille esitab traditsioonilisele kosmosetööstusele nn uus kosmos (New Space). Tuleks edendada meetmeid, mille eesmärk on arendada kosmosetööstuse suutlikkust kogu liidus ja hõlbustada koostööd kõigis liikmesriikides tegutsevate kosmosetööstusettevõtete vahel.

(11)

Kosmoseprogrammi alusel võetavad meetmed peaksid põhinema riiklikul ja Euroopa suutlikkusel, mis on meetme rakendamise ajal olemas, ja sellest kasu saama.

(12)

Võttes arvesse kosmoseprogrammi ulatust ja potentsiaali aidata lahendada üleilmseid probleeme, on kosmosetegevusel tugev rahvusvaheline mõõde. Tihedas koostöös liikmesriikidega ja nende nõusolekul võiksid kosmoseprogrammi asjaomased asutused osaleda kosmoseprogrammiga seotud küsimustega seotud rahvusvahelises koostöös ja teha koostööd asjaomastes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) valdkondlikes organites. Kosmoseprogrammiga seotud küsimustes võiks komisjon liidu nimel ja oma pädevuse piires koordineerida tegevust rahvusvahelisel areenil, eelkõige selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide kosmoseprogrammiga seotud huve rahvusvahelistel foorumitel, sealhulgas seoses sageduste valdkonnaga, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust selles valdkonnas. Eriti oluline on, et liit, keda esindab komisjon, teeks koostööd rahvusvahelise Cospas-Sarsati programmi organites.

(13)

Rahvusvaheline koostöö on ülimalt tähtis selleks, et edendada liidu rolli kosmosesektori üleilmse osalejana ning liidu tehnoloogiat ja tööstust, edendades õiglast konkurentsi rahvusvahelisel tasandil ja pidades silmas vajadust tagada osalejate õiguste ja kohustuste vastastikkus ning julgustada koostööd väljaõppe alal. Rahvusvaheline koostöö on komisjoni 26. oktoobri 2016. aasta teatises esitatud ELi kosmosestrateegia keskne osa. Komisjon kasutab kosmoseprogrammi selleks, et anda algatuste kaudu oma panus rahvusvahelise tasandi pingutustesse ja nendest kasu saada, edendada Euroopa tehnoloogiat ja tööstust rahvusvahelisel areenil, näiteks kahepoolsed dialoogid, tööstusteemalised seminarid ja VKEde rahvusvahelistumise toetamine, ning hõlbustada pääsu rahvusvahelistele turgudele ja edendada õiglast konkurentsi, võimendades ka majandusdiplomaatia algatusi. Euroopa kosmosediplomaatia algatused peaksid olema täielikus kooskõlas liidus kehtivate poliitikasuundade, prioriteetide ja vahenditega ning neid täiendama, sellal kui liidul on täita oluline roll koos liikmesriikidega, et püsida rahvusvahelisel areenil esirinnas.

(14)

Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust, peaks komisjon koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga (edaspidi „kõrge esindaja“) ning tihedas koostöös liikmesriikidega edendama kosmoseprogrammi rakendamisel vastutustundlikku käitumist kosmoses, mis hõlmab kosmosejäätmete koguste vähendamist. Komisjon peaks samuti uurima võimalusi, kuidas liit saaks heaks kiita asjaomastes ÜRO lepingutes ja konventsioonides sätestatud õigusi ja kohustusi, ning tegema vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

(15)

Kosmoseprogramm jagab samalaadseid eesmärke muude liidu programmidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (3) loodud programmiga „Euroopa horisont“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (4) loodud programmiga „InvestEU“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/697 (5) loodud Euroopa Kaitsefondiga ning fondidega, mis on loodud määrusega, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, õiglase ülemineku fondi ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahalise toetamise instrumendi suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi „ühissätete määrus“). Seetõttu tuleks ette näha kumulatiivne rahastamine nendest programmidest, tingimusel et rahalised vahendid ei kata samu kuluartikleid, eelkõige liidu programmidest täiendava rahastuse kaasamise korra kaudu, kui eelarve täitmise viis seda võimaldab; rahastamine võib olla järjestikune, vahelduv või kombineeritud, kasutades sealhulgas ka meetmete ühist rahastamist, lubades võimaluse korral innovatsioonipartnerlusi ja segarahastamistoiminguid. Seepärast peaks komisjon kosmoseprogrammi rakendamise ajal edendama koostoimet muude seonduvate liidu programmide ja rahastamisvahenditega, mis võimaldaksid võimaluse korral kasutada riskikapitali, innovatsioonipartnerlusi ning kumulatiivset või segarahastamist. Komisjon peaks samuti tagama koostoime ja sidususe kõnealuste programmide, eelkõige programmi „Euroopa horisont“ raames välja töötatud lahenduste ning kosmoseprogrammi raames välja töötatud lahenduste vahel.

(16)

Vastavalt finantsmääruse artikli 191 lõikele 3 ei rahastata mingil juhul samu kulusid liidu eelarvest kaks korda.

(17)

Kosmoseprogrammi poliitikaeesmärke tuleks käsitada rahastamis- ja investeerimistoiminguteks rahastamiskõlblike valdkondadena samuti programmi „InvestEU“ rahastamisvahendite ja eelarvelise tagatise kaudu, eelkõige selle kestliku taristu ning teadusuuringute, innovatsiooni ja digitaliseerimise poliitikaharu raames. Rahalist toetust tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kõrvaldamiseks proportsionaalsel viisil ning meetmed ei tohiks kattuda erasektorist tulevate vahenditega või neid välja tõrjuda ega moonutada konkurentsi siseturul. Meetmetel peaks olema selge Euroopa lisaväärtus.

(18)

Programmi „Euroopa horisont“ ja kosmoseprogrammi vaheline sidusus ja koostoime peaksid aitama edendada konkurentsivõimelist ja uuenduslikku Euroopa kosmosesektorit, kindlustada Euroopa autonoomsuse kosmose hõlvamisel ja kosmose kasutamisel ohutus ja turvalises keskkonnas ning tugevdama Euroopa rolli üleilmse osalejana. Programmi „Euroopa horisont“ läbimurdvaid lahendusi toetataks kosmoseprogrammi poolt teadus- ja innovatsiooniringkondadele kättesaadavaks tehtavate andmete ja teenustega.

(19)

Selleks et kasutada täielikult ära kosmoseprogrammi sotsiaal-majanduslikku kasu, on väga oluline, et säilitataks tipptasemel süsteemid, et neid ajakohastataks vastavalt kasutajate muutuvatele vajadustele ning et uued arengusuunad ilmneksid kosmoseteenuste sektori rakenduste vallas. Liit peaks toetama teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevust või kosmoseprogrammi alusel loodud taristute arengut varastes etappides, samuti kosmoseprogrammi alusel loodud süsteemide rakenduste ja teenustega seotud teadus- ja arendustegevust, stimuleerides nii kosmosetaristu sektori kui ka kosmoseteenuste sektori majandustegevust. Asjakohane vahend selle teadus- ja innovatsioonitegevuse rahastamiseks on programm „Euroopa horisont“. Siiski tuleks käesoleva määruse alusel Galileo ja EGNOSe komponentidele eraldatud eelarvest rahastada arendustegevuse väga spetsiifilist osa, mis puudutab põhielemente, nagu Galileo-põhine kiibistik ja vastuvõtjad, mis hõlbustavad rakenduste arendamist eri majandussektorites. Kõnealuse rahastamisega ei tohiks aga ohustada kosmoseprogrammi raames rajatud taristu kasutuselevõtmist ja kasutamist.

(20)

Selleks, et tagada Euroopa kosmosetööstuse konkurentsivõime tulevikus, tuleks kosmoseprogrammiga toetada tipptasemel oskuste arendamist kosmosega seotud valdkondades ning haridus- ja koolitustegevust, edendades võrdseid võimalusi, sealhulgas soolist võrdõiguslikkust, et kasutada selles vallas täiel määral ära liidu kodanike potentsiaali.

(21)

Kosmoseprogrammi jaoks ette nähtud taristu jaoks võiks olla vajalik täiendav teadus- ja innovatsioonitegevus, mida võidaks toetada programmi „Euroopa horisont“ kaudu, püüdes saavutada sidususe ESA poolt selles valdkonnas tehtavaga. Koostoime programmiga „Euroopa horisont“ peaks tagama, et kosmosesektori teadus- ja innovatsioonivajadused määratakse kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevuse strateegilise kavandamise raames. Kosmoseprogrammiga vabalt kättesaadavaks tehtavaid kosmoseandmeid ja -teenuseid kasutataks selleks, et töötada teadus- ja innovatsioonimeetmete, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ kaudu välja murrangulisi lahendusi liidu poliitiliste prioriteetide toetuseks. Programmi „Euroopa horisont“ raames toimuva strateegilise kavandamise käigus määrataks kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks kasutada liidule kuuluvat taristut, nagu Galileo, EGNOS ja Copernicus. Teadusuuringute taristu, eelkõige in situ-seirevõrgustik, moodustaks olulise osa Copernicuse teenuseid võimaldavast in situ-seiretaristust.

(22)

On oluline, et kogu avalike hangete kaudu loodud või arendatud materiaalne ja immateriaalne vara, mida liit kosmoseprogrammi raames rahastab, kuuluks liidule. Selleks et tagada täielik kinnipidamine kõikidest omandiga seotud põhiõigustest, tuleks saavutada vajalikud kokkulepped praeguste omanikega. Selline liidu omandiõigus ei tohiks mõjutada liidu võimalust teha need varad kättesaadavaks kolmandatele isikutele või need võõrandada kooskõlas käesoleva määrusega, kui seda peetakse iga üksikjuhtumi kohta koostatava hinnangu põhjal asjakohaseks.

(23)

Kosmoseprogrammi osutatavate teenuste võimalikult laialdase kasutamise soodustamiseks oleks kasulik rõhutada, et andmeid, teavet ja teenuseid pakutakse ilma tagatiseta, ilma et see piiraks õiguslikult siduvatest sätetest tulenevaid kohustusi.

(24)

Komisjon peaks teatavate mitteregulatiivsete ülesannete täitmiseks saama küsida vajaduse korral ja vajalikus ulatuses tehnilist abi teatavatelt välistelt osalejatelt. Muud kosmoseprogrammi avaliku juhtimisega tegelevad üksused peaksid saama neile käesoleva määrusega delegeeritud ülesannete täitmisel samuti sellist tehnilist abi kasutada.

(25)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kosmoseprogrammi kogu kestuseks rahastamispakett, mis on iga-aastase eelarvemenetluse käigus Euroopa Parlamendile ja nõukogule peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (6) punkti 18 tähenduses.

(26)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kliimakokkulepe (7) ning saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama kaasa kliimameetmete integreerimisele ja üldise eesmärgi – tagada vähemalt 30 % liidu eelarvekulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks – saavutamisele. Asjakohased meetmed tuleks määrata kindlaks kosmoseprogrammi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid tuleks hinnata uuesti asjaomaste hindamiste ja läbivaatamiste kontekstis. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon teevad koostööd tõhusa, läbipaistva ja tervikliku metoodika osas, mille kehtestab komisjon, et hinnata mitmeaastase finantsraamistiku kõigi programmide raames tehtavaid kulutusi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkidele, võttes samal ajal arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide olemasolevat kattuvust.

(27)

Liit peaks olema kosmoseprogrammi komponentide loodud tulu saaja, et tema eelnevalt tehtud investeeringud saaksid osaliselt hüvitatud, ning kõnealust tulu tuleks kasutada kosmoseprogrammi eesmärkide saavutamise toetamiseks. Samal põhjusel peaks olema võimalik näha erasektori üksustega sõlmitud lepingutes ette tulude jagamise mehhanism.

(28)

Kosmoseprogrammi suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(29)

Kuna kosmoseprogrammi rahastab põhimõtteliselt liit, peaksid kosmoseprogrammist rahastatavaks tegevuseks kosmoseprogrammi raames sõlmitavad hankelepingud vastama liidu normidele. Sellega seoses peaks liit vastutama ka avalike hangetega seoses taotletavate eesmärkide kindlaksmääramise eest. Finantsmääruses on sätestatud, et komisjon saab eelhindamise tulemuste põhjal tugineda liidu vahendeid kasutavate isikute või üksuste süsteemidele ja menetlustele. Konkreetsed kohandused, mida on vaja teha nimetatud süsteemides ja menetlustes, samuti kehtivate lepingute pikendamise kord tuleks kindlaks määrata vastavas finantsraampartnerluse lepingus või rahalist toetust käsitlevas lepingus.

(30)

Kosmoseprogramm tugineb keerukale ja pidevalt muutuvale tehnoloogiale. Sellisest tehnoloogiast sõltumine toob kosmoseprogrammi raames tehtavate avalike hangetega seoses kaasa ebakindlust ja riske, eriti kuna hangete objektiks on pikaajalised kohustused seoses seadmete või teenustega. Seepärast on lisaks finantsmääruses sätestatud reeglitele vajalikud konkreetsed avalikke hankeid käsitlevad meetmed. Peaks olema võimalik sõlmida tingimuslike osadega lepinguid, teha lepingu täitmise käigus sellesse teatavatel tingimustel muudatusi või kehtestada allhangete alammäär, eelkõige selleks, et võimaldada VKEde ning iduettevõtjate osalemist. Kuna kosmoseprogrammi komponentide tehnoloogiline külg ei ole selgelt määratud, ei ole hangete hinda alati võimalik täpselt prognoosida ning seepärast peaks olema võimalik sõlmida lepinguid, milles ei kehtestata kindlat ja lõplikku hinda, kuid mis seevastu sisaldavad liidu finantshuve kaitsvaid klausleid.

(31)

Selleks et edendada üldsuse nõudlust ja innovatsiooni avalikus sektoris, peaks kosmoseprogrammiga edendama andmete, teabe ja teenuste kasutamist, et toetada tööstuse ja VKEde kohandatud lahenduste väljatöötamist piirkondlikul ja kohalikul tasandil kosmosega seotud innovatsioonipartnerluste kaudu, nagu on osutatud finantsmääruse I lisa punktis 7, mis võimaldab hõlmata kõiki etappe alates kohandatud koostalitlusvõimeliste kosmoselahenduste väljatöötamisest kuni kasutuselevõtuni ning hangeteni avalike teenuste jaoks.

(32)

Selleks et täita kosmoseprogrammi eesmärke, on oluline, et oleks võimalik kasutada vajaduse korral kõikide liidu kosmosevaldkonnas tegutsevate avaliku ja erasektori üksuste pakutavat suutlikkust ning teha rahvusvahelisel tasandil koostööd kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega. Seepärast tuleks ette näha võimalus kasutada kõiki ELi toimimise lepinguga ja finantsmäärusega ette nähtud asjakohaseid vahendeid ja juhtimismeetodeid ning ühiseid hankemenetlusi.

(33)

Toetustega seoses on kogemused näidanud, et kasutuselevõtt ja levik turul ning üldine teavitustegevus on tulemuslikum, kui see on detsentraliseeritud ega toimu komisjoni juhtimisel ülalt alla. Vautšerid, mis on üks toetusesaaja poolt kolmandatele isikutele antava rahalise toetuse vorme, on osutunud uute turuletulijate ning VKEde osas üheks edukaimaks meetmeks. Siiski on nende kasutamist piiranud finantsmäärusega kindlaks määratud rahalise toetuse ülemmäär. Seda ülemmäära tuleks seepärast kosmoseprogrammi puhul suurendada, et pidada sammu kosmosesektori tururakenduste kasvava potentsiaaliga.

(34)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisvormide ja eelarve täitmise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja anda tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrolliga seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtse määra alusel rahastamise ja ühikuhindade kasutamist, samuti kuludega sidumata makseid, nagu on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1.

(35)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (8) peaksid ülemeremaadel ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused olema toetuskõlblikud, kui kosmoseprogrammi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega asjaomane ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(36)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud horisontaalseid finantsreegleid. Need reeglid on sätestatud finantsmääruses ning nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, hangete, auhindade ja eelarve kaudse täitmise kaudu ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(37)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (9) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (10) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (11) ja (EL) 2017/1939 (12) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste ja pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (13) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(38)

Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmed, kes on ühtlasi Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmed, ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid ning Euroopa naabruspoliitika riigid võivad vastavalt oma lepingutele osaleda kosmoseprogrammis, välja arvatud Galileo, EGNOSe, riikliku satelliitside (GOVSATCOM) ning kosmose jälgimine ja seire (SST, space surveillance and tracking) alakomponendis. Kosmoseprogrammis, välja arvatud Galileo, EGNOSe, GOVSATCOMi ja SST alakomponendis, võivad osaleda ka muud kolmandad riigid ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel. Galileos ja EGNOSes peaksid saama osaleda EFTA liikmed, kes on ühtlasi EMP (14) liikmed, vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna lepingus sätestatud tingimustele. Galileos ja EGNOSes võivad muud kolmandad riigid osaleda ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel. GOVSATCOM peaks olema avatud kõikidele kolmandatele riikidele üksnes ELi toimimise lepingu artikli 218 kohaselt sõlmitava lepingu alusel.

(39)

Käesolevas määruses tuleks kehtestada erisäte, mille kohaselt kosmoseprogrammis osalevatel kolmandatel riikidel tuleb anda vastutavale eelarvevahendite käsutajale, OLAFile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja nõutav juurdepääs, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(40)

Rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, kelle peakorter ei asu liidus ja kes soovivad juurdepääsu SST teenustele, mis ei ole avalikult kättesaadavad, tuleks nõuda ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase lepingu sõlmimist. Rahvusvahelisi organisatsioone, kelle peakorter on liidus ja kes on avalik-õiguslikud kosmoseaparaadi omanikud ja käitajad, tuleks käsitada SST põhikasutajatena.

(41)

SST teenuste avalikult kättesaadav teave peaks tähendama igasugust teavet, mille osas on kasutajal mõistlik alus eeldada, et see on seaduslikult kättesaadav. Kokkupõrke vältimise, taassisenemise ja osadeks purunemisega seotud SST teenused põhinevad välisel avalikult kättesaadaval SST teabel, mis on kättesaadav pärast juurdepääsutaotluse esitamist. Sellest tulenevalt tuleks kokkupõrke vältimise, taassisenemise ja osadeks purunemisega seotud SST teenuseid käsitada avalikult kättesaadavate teenustena ning need ei peaks vajama ELi toimimise lepingu artikli 218 kohase lepingu sõlmimist. Need peaksid olema kättesaadavad potentsiaalse kasutaja taotluse alusel.

(42)

Hästi toimiv kosmoseprogrammi avalik haldamine nõuab vastutuse ja ülesannete selgepiirilist jaotust osalevate üksuste vahel, et hoida ära tarbetuid kattumisi ning vähendada ülekulusid ja viivitusi. Kõik haldamises osalejad peaksid oma pädevusalas ja kooskõlas oma kohustustega toetama kosmoseprogrammi eesmärkide saavutamist.

(43)

Liikmesriigid on kosmosevaldkonnas juba kaua aega aktiivselt tegutsenud. Neil on olemas kosmosega seotud süsteemid, taristu, riiklikud ametid ja asutused. Seepärast saavad nad kosmoseprogrammi, eriti selle rakendamisse, märkimisväärselt panustada. Nad võiksid teha liiduga koostööd kosmoseprogrammi teenuste ja rakenduste edendamisel. Komisjonil võiks olla võimalik kasutada liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid, ta võiks saada neilt abi ja vastastikku kokku lepitud tingimustel delegeerida neile kosmoseprogrammi rakendamisega seotud mitteregulatiivseid ülesandeid. Samuti peaksid asjaomased liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et tagada oma territooriumile rajatud maapealsete jaamade kaitse. Lisaks peaksid liikmesriigid ja komisjon tegema koostööd omavahel ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning reguleerivate asutustega, et tagada programmi jaoks vajalike sageduste kättesaadavus ja piisaval tasemel kaitse, et võimaldada pakutavatel teenustel põhinevate rakenduste täielik väljaarendamine ja rakendamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele nr 243/2012/EL (15).

(44)

Komisjoni kui liidu üldiste huvide edendaja ülesanne on kosmoseprogrammi rakendada, kanda selle eest üldist vastutust ning edendada selle kasutamist. Et kasutada optimaalselt eri sidusrühmade vahendeid ja pädevust, peaks komisjonil olema õigus delegeerida teatavaid ülesandeid põhjendatud asjaoludel teistele üksustele. Kuna komisjon kannab kosmoseprogrammi eest üldist vastutust, peaks ta kindlaks määrama süsteemide ja teenuste arendamiseks vajalikud peamised tehnilised ja tegevusnõuded. Komisjon peaks seda tegema pärast konsulteerimist liikmesriikide ekspertide, kasutajate ja muude asjaomaste sidusrühmadega. Märkides, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 4 lõikele 3 ei takista kosmose valdkonnas liidu pädevuse teostamine liikmesriikidel oma pädevuse teostamist, peaks komisjon lisaks tagama kosmoseprogrammi raames läbiviidavate tegevuste sidususe.

(45)

Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (edaspidi „kosmoseprogrammi amet“) asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 912/2010 (16) loodud Euroopa GNSSi agentuuri ja on selle õigusjärglane ning kosmoseprogrammi ameti eesmärk on kosmoseprogrammi edendada, eriti seoses turvalisuse akrediteerimisega ning turu arendamisega ja kosmoseteenuste sektori rakenduste arendamisega. Seepärast tuleks kosmoseprogrammi ametile määrata teatavad nende valdkondadega seotud ülesanded. Eelkõige seoses julgeolekuga ja võttes arvesse kosmoseprogrammi ameti kogemusi selles valdkonnas, peaks ta vastutama kõigi kosmosesektoris võetavate liidu meetmetega seotud turvalisuse akrediteerimise ülesannete eest. Tuginedes eelnevatele saavutustele seoses Galileo ja EGNOSe kasutuselevõtuga ja levikuga turul, tuleks kosmoseprogrammi ametile delegeerida kasutuselevõtuga seotud tegevus, mis on seotud peale Galileo ja EGNOSe ka kosmoseprogrammi muude komponentide kasutuselevõttu puudutava tegevusega ning kõigi kosmoseprogrammi komponentide kosmoseteenuste sektori rakenduste arendamisega. See võimaldaks kosmoseprogrammi ametil saada kasu mastaabisäästust ning pakkuda võimalust selliste rakenduste väljatöötamiseks, mis põhinevad kosmoseprogrammi mitmel komponendil (integreeritud rakendused). Selline tegevus ei tohiks aga piirata teenuseid ega kasutuselevõtuga teotud tegevust, mille komisjon on delegeerinud Copernicuse volitatud üksustele. Kosmoseteenuste sektori rakenduste arendamise ülesande delegeerimine kosmoseprogrammi ametile ei tohiks takistada teisi volitatud üksusi kosmoseteenuste sektori rakendusi välja töötamast. Lisaks peaks kosmoseprogrammi amet täitma ülesandeid, mille komisjon määrab talle ühe või mitme rahalist toetust käsitleva lepinguga vastavalt finantsraampartnerluse lepingule, mis hõlmab muid kosmoseprogrammiga seotud konkreetseid ülesandeid. Kosmoseprogrammi ametile ülesannete delegeerimisel tuleks ette näha ka piisavad inim-, haldus- ja rahalised ressursid.

(46)

Teatavatel igakülgselt põhjendatud asjaoludel võiks kosmoseprogrammi amet delegeerida konkreetsed ülesanded liikmesriikidele või liikmesriikide rühmale. Selline delegeerimine peaks piirduma tegevusega, mida kosmoseprogrammi amet ei suuda ise ellu viia, ning see ei tohiks piirata kosmoseprogrammi haldamist ega käesolevas määruses kindlaks määratud ülesannete jaotamist.

(47)

Galileo ja EGNOS on keerukad süsteemid, mis nõuavad intensiivset koordineerimist. Kuna need on kosmoseprogrammi komponendid, peaks koordineerimisega tegelema mõni liidu institutsioon või organ. Viimastel aastatel kogutud oskusteabele tuginedes on kosmoseprogrammi amet kõige asjakohasem organ kõigi nende süsteemide kasutamisega seotud operatiivülesannete (välja arvatud rahvusvahelise koostöö) kooskõlastamiseks. Seepärast tuleks kosmoseprogrammi ametile delegeerida EGNOSe ja Galileo kasutamise haldamine. See ei tähenda aga, et kosmoseprogrammi amet peaks üksi täitma kõiki nende süsteemide kasutamisega seotud ülesandeid. Tugineda võiks teiste üksuste, eelkõige ESA oskusteabele. See peaks hõlmama süsteemide arendamise ning maapealse segmendi osade ja satelliitide projekteerimise ja arendamisega seotud tegevust, mis tuleks delegeerida ESA-le. Ülesannete jaotamisel muudele üksustele tuginetakse nende üksuste pädevusele ja vältida tuleks töö dubleerimist.

(48)

ESA on rahvusvaheline organisatsioon, kellel on kosmosevaldkonnas laialdane oskusteave ja kes on sõlminud Euroopa Ühendusega 2004. aastal raamkokkuleppe (edaspidi „2004. aasta raamkokkulepe“) (17). Seetõttu on ta kosmoseprogrammi rakendamisel tähtis partner, kellega tuleks luua asjakohased kontaktid. Sellega seoses ja kooskõlas finantsmäärusega peaks komisjon sõlmima ESA ja kosmoseprogrammi ametiga finantsraampartnerluse lepingu, mis reguleerib kõiki komisjoni, kosmoseprogrammi ameti ja ESA vahelisi finantssuhteid ning tagab nende järjepidevuse ja kooskõla 2004. aasta raamkokkuleppega, eriti selle artiklitega 2 ja 5. Kuna aga ESA ei ole liidu asutus ja tema suhtes ei kohaldata liidu õigust, on väga oluline, et ESA võtaks asjakohaseid meetmeid, et tagada liidu ja liikmesriikide huvide kaitse, ning järgiks eelarve ja talle delegeeritud ülesannete täitmisel komisjoni otsuseid. Leping peaks sisaldama ka kõiki liidu finantshuvide kaitsmiseks vajalikke klausleid.

(49)

Euroopa Liidu Satelliidikeskuse (SATCEN) toimimist Euroopa autonoomse suutlikkusena, mis asjakohaste kosmosevarade ja nendega seotud andmete kasutamise tulemusel võimaldab juurdepääsu teabele ja teenustele, tunnustati juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse 541/2014/EL (18) rakendamisel.

(50)

Et tagada kasutajate esindatus GOVSATCOMi juhtimises ja koondada kasutajate vajadused ja nõuded üle riikide ning tsiviil- ja sõjandusvaldkonna vaheliste piiride, võib asjaomastel liidu üksustel, kellel on kasutajatega tihedad sidemed, nagu Euroopa Kaitseagentuur, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Euroopa Kalanduskontrolli Amet, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet, sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus / tsiviilmissioonide plaanimise ja juhtimise teenistus ning hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskus, olla konkreetsete kasutajarühmade üle koordineeriv roll. Koondtasandil peaks kosmoseprogrammi amet koordineerima tsiviilkasutajaskonnaga seotud aspekte ning ta võib jälgida operatiivkasutust, nõudlust, nõuetest kinnipidamist ning vajaduste ja nõuete muutumist.

(51)

Arvestades kosmosetegevuse tähtsust liidu majanduse ja liidu kodanike elu seisukohast ning süsteemide ja neil põhinevate rakenduste kahesuguse kasutusega olemust, peaks kosmoseprogrammi üks peamine prioriteet olema kõrgetasemelise julgeoleku saavutamine ja tagamine, eriti selleks, et kaitsta liidu ja liikmesriikide huve, sealhulgas seoses salastatud ja muu tundliku salastamata teabega.

(52)

Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaksid komisjon ja kõrge esindaja kumbki oma pädevusvaldkonna piires tagama kosmoseprogrammi turvalisuse kooskõlas käesoleva määrusega, ja kui see on asjakohane, nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/698 (19).

(53)

Võttes arvesse Euroopa välisteenistuse eksperditeadmisi ning korrapäraseid sidemeid kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, võib Euroopa välisteenistus kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (20) aidata komisjonil täita teatavaid kosmoseprogrammi julgeolekuga seotud ülesandeid välissuhete valdkonnas.

(54)

Ilma et see piiraks liikmesriikide ainuvastutust oma riikliku julgeoleku valdkonnas, nagu on sätestatud ELi lepingu artikli 4 lõikes 2, ning liikmesriikide õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuvisid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346, tuleks kosmoseprogrammi sujuva rakendamise tagamiseks eraldi ette näha turvalisuse juhtimine. Juhtimine peaks põhinema kolmel aluspõhimõttel. Esiteks on väga oluline võtta võimalikult suures ulatuses arvesse liikmesriikide laiaulatuslikku ja ainulaadset kogemust julgeolekuküsimustes. Teiseks tuleks operatiivülesanded ja turvalisuse akrediteerimise ülesanded selgelt lahus hoida, et vältida huvide konflikte ja turvalisusnõuete kohaldamisel esinevaid puudujääke. Kolmandaks on kosmoseprogrammi kõikide või osade komponentide haldamise eest vastutaval üksusel parimad eeldused, et hallata talle delegeeritud ülesannetega seotud julgeolekut. Kosmoseprogrammi turvalisus põhineks Galileo, EGNOSe ja Copernicuse rakendamisel saadud viimaste aastate kogemustel. Usaldusväärne turvalisuse juhtimine eeldab ka rollide asjakohast jaotust eri osalejate vahel. Ilma et see piiraks liikmesriikide eesõigusi riikliku julgeoleku valdkonnas, peaks komisjon kui kosmoseprogrammi eest vastutaja kindlaks määrama üldised turvalisusnõuded, mida kohaldatakse kõikide kosmoseprogrammi komponentide suhtes.

(55)

Euroopa kosmosetaristu küberturvalisus nii maa peal kui ka kosmoses on äärmiselt oluline, et tagada süsteemide pidev toimimine ja teenuse järjepidevus. Seepärast tuleks turvalisusnõuete kehtestamisel igakülgselt arvesse võtta vajadust kaitsta süsteeme ja nende teenuseid küberrünnakute vastu, kasutades selleks muu hulgas uut tehnoloogiat.

(56)

Komisjon peaks vajaduse korral riski- ja ohuanalüüsi põhjal kindlaks määrama turvaseire struktuuri. Turvaseire struktuur peaks vastama otsuse (ÜVJP) 2021/698 kohaldamisalas välja töötatud juhistele. Galileo puhul peaks selliseks struktuuriks olema Galileo turvaseirekeskus. Otsuse (ÜVJP) 2021/698 rakendamise puhul peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu roll olema piiratud sellega, et anda nõukogule ja/või kõrgele esindajale teavet, mis on seotud süsteemi turvalisuse akrediteerimisega.

(57)

Pidades silmas kosmoseprogrammi ainulaadsust ja keerukust ning selle seost julgeolekuga, tuleks turvalisuse akrediteerimisel järgida tunnustatud ja väljakujunenud põhimõtteid. Seepärast on vältimatu, et turvalisuse akrediteerimine toimuks liidu ja liikmesriikide poolt julgeoleku eest võetud ühise vastutuse alusel, millega seoses püütakse saavutada konsensus ja kaasatakse kõik isikud, keda julgeoleku küsimus puudutab, ning et kehtestatud oleks pideva riskide jälgimise kord. Samuti on väga oluline delegeerida turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(58)

ELi salastatud teavet töödeldakse vastavalt julgeolekureeglitele, mis on sätestatud nõukogu otsuses 2013/488/EL (21) ja komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 (22). Vastavalt otsusele 2013/488/EL peavad liikmesriigid kohaldama selles sätestatud põhimõtteid ja miinimumstandardeid, et tagada samaväärse kaitsetaseme kohaldamine ELi salastatud teabe suhtes.

(59)

Et tagada turvaline teabevahetus, tuleks ette näha asjakohased kokkulepped, et tagada kosmoseprogrammi raames kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud ELi salastatud teabe kaitse.

(60)

Kosmoseprogrammi oluline eesmärk on tagada liidu julgeolek ja tugevdada tema strateegilist autonoomsust määrava tähtsusega tehnoloogiate ja väärtusahelate osas, säilitades samal ajal avatud majanduse, sealhulgas vaba ja õiglase kaubanduse, ning kasutades kosmose pakutavaid võimalusi liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku tagamiseks. Erijuhtudel tuleb selle eesmärgi täitmiseks kehtestada vajalikud rahastamiskõlblikkus- ja osalemistingimused, et tagada liidu toimivate süsteemide terviklikkuse, turvalisuse ja vastupidavuse kaitse. See ei tohiks kahjustada vajadust konkurentsivõime ja kulutõhususe järele. Kolmanda riigi või kolmanda riigi üksuse kontrolli all olevate õigussubjektide hindamisel peaks komisjon võtma arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/452 (23) sätestatud põhimõtteid ja kriteeriume.

(61)

Kosmoseprogrammi raames võib ette tulla teavet, mis ei ole küll salastatud, kuid mida tuleb käsitada vastavalt juba kehtivatele liidu õigusaktidele või liikmesriikide õigusnormidele, sealhulgas piirates selle levitamist.

(62)

Satelliitnavigatsiooni ning Maa seire süsteeme kasutatakse üha rohkemates olulistes majandussektorites, eriti transpordi-, telekommunikatsiooni-, põllumajandus- ja energiasektoris. Kosmoseprogrammis tuleks ära kasutada nende sektorite vahelist koostoimet, võttes arvesse kasu, mida kosmosetehnoloogia kõnealustele sektoritele toob, toetada ühilduvate seadmete arendamist ning edendada asjakohaste standardite ja sertifikaatide väljatöötamist. Suureneb ka koostoime kosmosetegevuse ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja kaitsega seotud tegevuse vahel. Täielik kontroll satelliitnavigatsiooni üle peaks seepärast tagama liidu tehnoloogilise sõltumatuse, sealhulgas pikas perspektiivis taristurajatiste komponentide puhul, ja strateegilise autonoomsuse.

(63)

Galileo eesmärk on rajada maailma esimene spetsiaalselt tsiviilotstarbeks ette nähtud satelliitnavigatsiooni ja -positsioneerimise taristu ning seda käitada; seda taristut saaksid kasutada erinevad avaliku ja erasektori esindajad nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Galileo toimib sõltumatult teistest olemasolevatest või potentsiaalselt loodavatest süsteemidest, aidates seeläbi muu hulgas kaasa liidu strateegilisele autonoomsusele. Galileo teine põlvkond tuleks järk-järgult kasutusele võtta enne aastat 2030, algselt vähendatud tegevussuutlikkusega.

(64)

EGNOSe eesmärk on parandada olemasolevate üleilmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide, eelkõige Galileo edastatavate vaba juurdepääsuga signaalide kvaliteeti. EGNOSe pakutavad teenused peaksid esmajärjekorras hõlmama liikmesriikide geograafiliselt Euroopas asuvaid territooriume, hõlmates sel eesmärgil 2026. aasta lõpuks Küprose, Assoorid, Kanaari saared ja Madeira. Lennunduse valdkonnas peaksid kõik need territooriumid saama kasutada EGNOSe aeronavigatsiooniteenuseid kõigil EGNOSe toetatud toimivustasemetel. EGNOSe süsteemi teenuste geograafilist katvust võidakse rahvusvaheliste lepingute alusel laiendada muudesse maailma piirkondadesse, kui see on tehniliselt teostatav ja seotud inimelude ohutusega. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (24) kohaldamist ja aeronavigatsiooniks vajalikku Galileo teenuste kvaliteedi seiret, tuleks silmas pidada, et kuigi Galileo edastatavaid signaale on võimalik tulemuslikult kasutada õhusõidukite asukoha määramiseks kõigis lennu etappides, kasutades selleks vajalikku tugisüsteemi (sealhulgas kohalik, piirkondlik ja lennuki pardal olev avioonika), võivad üksnes piirkondlikud või kohalikud tugisüsteemid, nagu EGNOS Euroopas, toimida lennuliikluse korraldaja ja aeronavigatsiooniteenuste osutajana. EGNOSe päästeinfo teenust tuleks osutada kooskõlas kohaldatavate Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni standarditega (edaspidi „ICAO standardid“).

(65)

On ülimalt oluline tagada Galileo ja EGNOSe jätkusuutlikkus ning pakutavate teenuste järjepidevus, kättesaadavus, täpsus, usaldusväärsus ja turvalisus. Muutuvas keskkonnas ja kiiresti areneva turu tingimustes tuleks jätkata nende arendamist ja valmistada ette uue põlvkonna süsteemid, sh sellega seotud kosmose- ja maapealse segmendi areng.

(66)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määruses (EL) nr 1285/2013 (25) kasutatud mõiste „äriteenus“ ei ole enam sobilik, pidades silmas kõnealuse teenuse arengut. Selle asemel eristatakse kaht eraldi teenust, mis on kindlaks määratud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/224, (26) nimelt täppisteenust ja autentimisteenust.

(67)

Et optimeerida osutatavate teenuste kasutamist, peaksid Galileo ja EGNOSe pakutavad teenused olema ühilduvad ja koostalitlusvõimelised nii omavahel (sealhulgas kasutaja tasandil) kui võimaluse korral ka teiste satelliitnavigatsioonisüsteemide ja tavapäraste raadionavigatsiooni vahenditega, kui ühilduvus ja koostalitlusvõime on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga, ilma et see piiraks liidu strateegilise autonoomsuse eesmärgi järgimist.

(68)

Arvestades Galileo ja EGNOSe maapealse taristu tähtsust ja mõju nende julgeolekule, peaks maapealse taristu asukoha kindlaks määrama komisjon. Süsteemide maapealse taristu kasutuselevõtt peaks toimuma avatud ja läbipaistva protsessi alusel, millesse võib vajaduse korral kaasata kosmoseprogrammi ameti vastavalt tema pädevusvaldkonnale.

(69)

Selleks et Galileost ja EGNOSest saadavat sotsiaal-majanduslikku kasu täielikult ära kasutada, aidates samal ajal kaasa liidu strateegilisele sõltumatusele, eelkõige tundlikes sektorites ning ohutuse ja julgeoleku valdkonnas, tuleks EGNOSe ja Galileo pakutavate teenuste kasutamist muudes liidu poliitikavaldkondades edendada ka õiguslike vahenditega, kui see on õigustatud ja kasulik. Selliste teenuste kasutamise edendamine kõikides liikmesriikides on samuti protsessi oluline osa.

(70)

Kosmoseprogrammi komponendid peaksid stimuleerima digitehnoloogia rakendamist kosmosesüsteemides, andmete ja teenuste levitamisel ning kosmoseteenuste sektori arendustegevuses. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata komisjoni algatustele ja meetmetele, mis on esitatud 14. septembri 2016. aasta teatises „Ühenduvus konkurentsivõimelise digitaalse ühtse turu jaoks – Euroopa gigabitiühiskonna poole“ ja 14. septembri 2016. aasta teatises „5G Euroopa jaoks: tegevuskava“.

(71)

Copernicus peaks tagama sõltumatu juurdepääsu keskkonnaalastele teadmistele ning Maa seire ja geoteabeteenuste seisukohast määrava tähtsusega tehnoloogiale, toetades seega liidu sõltumatuid otsuseid ja meetmeid muu hulgas sellistes valdkondades nagu keskkond, kliimamuutused, merekeskkond, merenduse, põllumajanduse ja maaelu areng, kultuuripärandi säilitamine, elanikkonnakaitse, maa ja taristu seire, julgeolek ja digimajandus.

(72)

Copernicus peaks tagama järjepidevuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 377/2014, (27) millega loodi liidu Maa seire ja jälgimise programm (Copernicus), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 911/2010, (28) millega loodi varasem Maa seire Euroopa programm (GMES) ja kehtestati selle esialgsete toimingute rakendusreeglid, osutatud tegevuse ja saavutustega, tuginema neile ja neid süvendama, võttes arvesse viimaseid teadusuuringute suundumusi, tehnoloogilisi edusamme ja uuendusi, mis mõjutavad Maa seire valdkonda, samuti suurandmete analüüsi ja tehisintellekti tehnoloogia arengut ning nendega seotud liidu tasandi strateegiaid ja algatusi, nagu on esitatud komisjoni 19. veebruari 2020. aasta valges raamatus tehisintellekti kohta „Tehisintellekt: Euroopa käsitus tipptasemel ja usaldusväärsest tehnoloogiast“, ning 19. veebruari 2020 teatises „Euroopa andmestrateegia“. Uute varade väljatöötamiseks peaks komisjon tegema tihedat koostööd liikmesriikide, ESA ja Euroopa Meteoroloogiasatelliitide Kasutamise Organisatsiooni (EUMETSAT) ning vajaduse korral muude üksustega, kellele kuuluvad asjaomased kosmose- ja in situ-varad. Copernicus peaks võimalikult suures ulatuses kasutama liikmesriikide, ESA, EUMETSATi ja teiste üksuste, sealhulgas liidu ärialgatuste kosmosepõhise Maa seire suutlikkust, aidates seeläbi Euroopas kaasa elujõulise ärilise kosmosesektori arengule. Kui see on võimalik ja asjakohane, peaks Copernicus samuti kasutama kättesaadavaid in situ-andmeid ja lisaandmeid, mida esitavad põhiliselt liikmesriigid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2/EÜ (29). Komisjon peaks tegema koostööd liikmesriikide ja Euroopa Keskkonnaametiga, et tagada Copernicusele in situ-andmetele tegelik juurdepääs ja võimalus neid kasutada.

(73)

Copernicust tuleks rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/98/EÜ (30) eesmärkidega, eelkõige läbipaistvuse, teenuste arengut soodustavate tingimuste loomise ning liidus majanduskasvu ja töökohtade loomise toetamisega. Copernicuse andmed ja Copernicuse teave peaksid olema vabalt ja avalikult kättesaadavad.

(74)

Copernicuse kogu potentsiaali liidu ühiskonna ja majanduse jaoks tuleks täies ulatuses ära kasutada, piirdumata üksnes otseste toetusesaajatega, ning selleks tuleks tõhustada kasutuselevõtumeetmeid, milleks tuleb omakorda võtta uusi meetmeid, et muuta andmed mittespetsialistide jaoks kasutatavaks ning ergutada seeläbi majanduskasvu, töökohtade loomist ja teadmussiiret.

(75)

Copernicus on kasutajakeskne programm. Seepärast peaks selle areng põhinema Copernicuse põhikasutajate muutuvatel nõuetel, võttes arvesse ka uute avaliku ja erasektori kasutajaskondade teket. Copernicus peaks tuginema nende valikuvõimaluste analüüsile, mille eesmärk on kasutajate muutuvate vajaduste, sealhulgas liidu poliitika rakendamise ja seirega seotud vajaduste rahuldamine, mis eeldab kasutajate pidevat ja tõhusat kaasamist, eelkõige nõuete kindlaksmääramisel ja kinnitamisel.

(76)

Copernicus juba toimib. Seepärast tuleb tagada olemasolevate teenuste ja taristu järjepidevus ning kohaneda samas muutuvate kasutajavajaduste, turukeskkonna, eelkõige erasektori osalejate esilekerkimisega kosmosevaldkonnas ning sotsiaal-poliitiliste suundumustega, millele on vaja kiiresti reageerida. See eeldab Copernicuse funktsionaalse struktuuri arengut, et võtta paremini arvesse üleminekut operatiivteenuste esimeselt etapilt uutele kasutajakogukondadele kõrgetasemeliste ja sihtotstarbelisemate teenuste osutamisele ja kosmoseteenuste turu lisandväärtuse suurendamisele. Selleks tuleks edaspidisel rakendamisel kohaldada lähenemisviisi, mis järgib andmete väärtusahelat, s.t alates andmete kogumisest, andmete ja teabe töötlemisest, levitamisest ja kasutamisest kuni kasutuselevõtu, levikuga turul ja suutlikkuse suurendamisega seotud tegevuseni, samal ajal kui programmi „Euroopa Horisont“ alusel toimuva strateegilise planeerimise käigus määrataks kindlaks teadus- ja innovatsioonitegevus, mille puhul tuleks Copernicust kasutada.

(77)

Andmete kogumisega seoses peaks Copernicuse raames toimuva tegevuse eesmärk olema täiustada ja käitada olemasolevat kosmosetaristut, valmistuda pikemas perspektiivis ette satelliitide asendamiseks nende eluea lõpus ja algatada uusi missioone, mis on eelkõige seotud uute seiresüsteemidega, et toetada üleilmse kliimamuutuse probleemiga, nagu inimtekkelise CO2-heite ja muu kasvuhoonegaaside heite seire, tegelemist. Copernicuse raames toimuvat üleilmset seiretegevust tuleks laiendada polaarpiirkondadesse ning toetada tuleks keskkonnanõuete täitmise tagamist, kohustuslikku keskkonnaseiret ja asjaomast aruandlust ning uuenduslikke keskkonnarakendusi põllumajandus-, metsandus- vee- ja mereressursside majandamisel ja kultuuripärandi puhul, näiteks põllumajanduskultuuride seireks, veevarude majandamiseks ja tulekahjuseire tõhustamiseks. Seda tehes peaks Copernicus võimendama ja kasutama võimalikult palju ära eelmise rahastamisperioodi (2014–2020) raames, sealhulgas liikmesriikide, ESA ja EUMETSATi tehtud investeeringuid ning uurima uusi tegevus- ja ärimudeleid, et veelgi täiendada Copernicuse suutlikkust. Copernicus võiks toetuda ka liikmesriikidega loodud edukatele partnerlussuhetele, et arendada asjakohaste haldusmehhanismide raames edasi oma julgeolekumõõdet, et reageerida julgeoleku valdkonna kasutajate muutuvatele vajadustele.

(78)

Andmete ja teabe töötlemise ülesande raames peaks Copernicus tagama Copernicuse teenuste pikaajalise jätkusuutlikkuse ja edasiarendamise, andma teavet, et reageerida avaliku sektori ja liidu rahvusvahelistest kohustustest tulenevatele vajadustele, ning maksimeerima kommertskasutamise võimalusi. Eelkõige peaks Copernicus andma Euroopa, riiklikul, kohalikul ja üleilmsel tasandil teavet atmosfääri koostise ja õhukvaliteedi kohta; teavet ookeanide seisundi ja dünaamika kohta; teavet maismaa- ja jääseire toetamiseks, millega toetatakse liidu, riikliku ja kohaliku poliitika rakendamist; teavet kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise toetamiseks; georuumilist teavet hädaolukordade ohjamise toetamiseks, sealhulgas ennetustegevuse ja keskkonnanõuete täitmise tagamise kaudu, ja tsiviiljulgeoleku toetamiseks, mis hõlmab liidu välistegevuse toetamist. Komisjon peaks kindlaks määrama asjakohased lepingutingimused, mis toetaksid teenuste osutamise jätkusuutlikkust.

(79)

Komisjon peaks Copernicuse teenuste rakendamisel tuginema pädevatele üksustele, asjaomastele liidu ametitele, riiklike asutuste rühmadele või konsortsiumidele või mõnele muule asjakohasele üksusele, kes täidab rahalist toetust käsitleva lepingu sõlmimise tingimusi. Nende üksuste valimisel peaks komisjon tagama, et toimingutes ja teenuste osutamises ei esineks katkestusi ja et julgeoleku seisukohast tundlike andmete puhul oleks asjaomastel üksustel ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning eelkõige ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kontekstis varajase hoiatamise ja kriisiseire suutlikkus. Kooskõlas finantsmääruse artikli 154 lõikega 2 on isikud ja üksused, kellele usaldatakse liidu vahendite või eelarveliste tagatiste haldamine, kohustatud järgima kõigi liikmesriikide suhtes mittediskrimineerimise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimine tuleks tagada Copernicuse teenuste osutamiseks sõlmitavate asjakohaste rahalist toetust käsitlevate lepingute kaudu.

(80)

Copernicuse teenuste rakendamine peaks hõlbustama ka teenuste kasutuselevõttu üldsuse poolt, sest kasutajatel oleks võimalik prognoosida teenuste kättesaadavust ja arengut, samuti koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega. Selleks peaksid komisjon ja tema teenuseid osutama volitatud üksused tegema Copernicuse põhikasutajate kogukondadega kogu Euroopas teenuste ja teabe portfelli edasiarendamisel tihedat koostööd, tagamaks et avaliku sektori ja poliitika muutuvad vajadused oleksid rahuldatud ja seeläbi Maa seire andmete kasutuselevõtt maksimeeritud. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada välja Copernicuse in situ-komponent ja hõlbustada Copernicuse in situ-andmete integreerimist uuendatud Copernicuse teenuste jaoks mõeldud kosmoseandmetesse.

(81)

Copernicuse tasuta, täielike ja avatud andmete poliitikat on hinnatud Copernicuse programmi rakendamise üheks kõige edukamaks elemendiks ning see on aidanud oluliselt suurendada nõudlust programmi andmete ja teabe järele, muutes Copernicuse programmi üheks suurimaks Maa seire andmete pakkujaks maailmas. Eksisteerib ilmne vajadus tagada tasuta, täielike ja avatud andmete pakkumise ning neile juurdepääsu pikaajaline ja turvaline jätkuvus, et täita Euroopa kosmosestrateegias kindlaks määratud kaugelevaatavaid eesmärke. Copernicuse andmeid luuakse peamiselt eurooplaste hüvanguks ja nende andmete vabalt kättesaadavaks muutmisega kogu maailmas luuakse maksimaalselt suured koostöövõimalused liidu ettevõtjate ja teadlaste jaoks ning aidatakse kaasa tõhusa Euroopa kosmoseökosüsteemi loomisele. Kui Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele juurdepääsu suhtes soovitakse kohaldada piiranguid, tuleks seda teha kooskõlas Copernicuse andmepoliitikaga, mis on sätestatud käesolevas määruses ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 1159/2013 (31).

(82)

Copernicuse raames loodud andmed ja teave tuleks teha asjakohaseid tingimusi ja piiranguid rakendades täielikult, avalikult ja tasuta kättesaadavaks, et edendada nende kasutamist ja jagamist ning tugevdada Euroopas Maa seire turgusid, eriti kosmoseteenuste sektoris, võimaldades seeläbi liidus majanduskasvu ja töökohtade loomist. Tuleks jätkata kõrgel sidususe, järjepidevuse, usaldusväärsuse ja kvaliteedi tasemel andmete ja teabe edastamist. Seetõttu on vaja ulatuslikku ja kasutajasõbralikku juurdepääsu rohkem või vähem päevakajalistele Copernicuse andmetele ja Copernicuse teabele, nende töötlemisele ja kasutamisele; selleks peaks komisjon nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil jätkuvalt järgima integreeritud käsitust, et võimaldada nende ühendamist muude andme- ja teabeallikatega. Seetõttu peaks komisjon võtma vajalikud meetmed, et tagada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe lihtne ja tõhus kättesaadavus ning kasutatavus, eelkõige edendades andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste (DIAS) kasutamist liikmesriikides ning võimaluse korral olemasolevate Euroopa Maa seire andme taristute koostalitlusvõimet, loomaks koostoime nende varadega, et maksimeerida ja suurendada Copernicuse andmete ja Copernicuse teabe levikut turul.

(83)

Komisjon peaks tegema koostööd andmete esitajatega, et leppida kokku kolmandatelt isikutelt saadavate andmete litsentseerimistingimused nende Copernicuse raames kasutamise hõlbustamiseks kooskõlas käesoleva määruse ja kohaldatavate kolmandate isikute õigustega. Kuna teatavad Copernicuse andmed ja teatav Copernicuse teave, sealhulgas kõrglahutusega kujutised, võivad mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut, võib igakülgselt põhjendatud juhtudel võtta vastu meetmeid, et tegeleda liidu või liikmesriikide julgeolekuga seonduvate riskide ja ohtudega.

(84)

Et edendada ja hõlbustada Maa seire andmete ja tehnoloogia kasutamist nii riigi-, piirkondlike kui ka kohalike omavalitsuste asutuste, VKEde kui ka teadlaste poolt, tuleks kasutuselevõtuga seotud tegevuse kaudu edendada riiklikke ja piirkondlikke asutusi hõlmavaid eriotstarbelisi Copernicuse andmelevivõrke, nagu „Copernicus Relays“ ja „Copernicus Academy“. Selleks peaksid komisjon ja liikmesriigid looma tihedamad sidemed Copernicuse ning liidu ja liikmesriikide tegevuspõhimõtete vahel, et suurendada nõudlust kommertsrakenduste ja teenuste järele ning võimaldada ettevõtjatel, eelkõige VKEdel ja iduettevõtjatel, töötada välja Copernicuse andmetel ja Copernicuse teabel põhinevaid rakendusi, mille eesmärk on arendada Euroopas konkurentsivõimelist Maa seire andmete ökosüsteemi.

(85)

Rahvusvahelisel tasandil peaks Copernicus andma täpset ja usaldusväärset teavet koostöö tegemiseks kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et toetada liidu välis- ja arengukoostöö poliitikat. Copernicust tuleks käsitada Euroopa panusena Maa seire süsteemide süsteemi, Maa kaugseire satelliitide komitee, ÜRO kliimamuutuste 1992. aasta raamkonventsiooni osaliste konverentsi, ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamisse ning Sendai katastroofiohu vähendamise raamistikku. Komisjon peaks tegema koostööd asjaomaste valdkondlike ÜRO organite ja Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooniga.

(86)

Copernicuse rakendamisel peaks komisjon vajaduse korral tuginema Euroopa rahvusvahelistele organisatsioonidele, kellega ta on juba loonud partnerlussuhted, eelkõige ESA-le seoses kosmosekomponentide väljatöötamise, koordineerimise, rakendamise ja arenguga, kolmandate isikute andmetele juurdepääsuga vastavalt vajadusele ning, kui sellega ei tegele muud üksused, sihtotstarbeliste missioonide toimimisega. Lisaks peaks komisjon sihtotstarbeliste missioonide või nende osade toimimise ning, kui see on asjakohane, toetavate missioonide kaudu saadud andmetele juurdepääsu puhul tuginema EUMETSATile kooskõlas selle oskusteabe ja volitustega.

(87)

Teenuste valdkonnas peaks komisjon kasutama spetsiifilist suutlikkust, mida pakuvad liidu ametid, nagu Euroopa Keskkonnaamet, Euroopa Meresõiduohutuse Amet, Frontex, SATCEN ning Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus, samuti Euroopa investeeringud, mida on merekeskkonna seire teenustesse juba tehtud Mercator Oceani kaudu. Julgeolekuga seoses töötatakse koos kõrge esindajaga välja terviklik käsitus liidu tasandil. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus on algusest peale GMESi algatuses aktiivselt osalenud ning toetanud Galileo ja kosmoseilmastiku (SWE, space weather) alakomponendiga seotud arendustegevust. Määruse (EL) nr 377/2014 kohaselt haldab Teadusuuringute Ühiskeskus Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust ja Copernicuse maismaaseire teenuse üleilmset komponenti, ta osaleb andmete ja teabe kvaliteedi ja eesmärgipärasuse analüüsimisel ning toetab edasist arendamist. Komisjon peaks programmi rakendamisel jätkuvalt tuginema Teadusuuringute Ühiskeskuse teadus- ja tehnilistele nõuannetele.

(88)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu taotlusel lõi liit otsusega nr 541/2014/EL kosmose jälgimise ja seire toetusraamistiku. Kosmosejäätmed on muutunud tõsiseks ohuks kosmosetegevusega seotud julgeolekule, ohutusele ja kestlikkusele. Seepärast on SST alakomponent ülimalt tähtis, et säilitada programmi komponentide järjepidevus ja nende panus liidu poliitikasse. Püüdes vältida kosmosejäätmete levikut, aitab SST alakomponent tagada kestliku ja garanteeritud juurdepääsu kosmosele ja selle kasutamise, mis on üleilmne ühine eesmärk. Seoses sellega saaks SST alakomponent toetada Maa orbiidi puhastamise Euroopa projektide ettevalmistamist.

(89)

SST alakomponendi raames tuleks edasi arendada suutlikkuse tulemuslikkust ja autonoomsust. Sel eesmärgil peaks SST alakomponendi tulemusel loodama kosmose-tehisobjektide autonoomne Euroopa kataloog, mis põhineb SST alakomponendi sensorite võrgustikult saadud andmetel. Võimaluse korral võiks liit kaaluda võimalust muuta osa selle andmeid kommerts-, mittekommertslikel ja teadusuuringute tegemisega seotud eesmärkidel kättesaadavaks. SST alakomponent peaks jätkama ka SST teenuste haldamise ja osutamise toetamist. SST teenused on kasutajakesksed, mistõttu tuleks paika panna asjakohased mehhanismid, mille kaudu koguda kasutajanõudeid, sealhulgas julgeolekuaspektiga seotud nõudeid ja nõudeid, mis on seotud kasuliku teabe edastamisega avaliku sektori institutsioonidele ja institutsioonidelt, et parandada süsteemi tulemuslikkust, järgides samal ajal riikide ohutus- ja julgeolekupoliitikat.

(90)

SST teenuste osutamine peaks põhinema liidu ja liikmesriikide koostööl ning nii olemasolevate kui ka tulevaste riiklike oskusteabe ja vara, sealhulgas ESA kaudu või liidu poolt välja töötatud oskusteabe ja vara kasutamisel. Peaks olema võimalik anda rahalist toetust uute SST sensorite väljaarendamiseks. Võttes arvesse SST tundlikku iseloomu, peaksid riikide sensorid ja nende käitamine, hooldus ja uuendamine ning SST teenuste osutamiseks vajalike andmete töötlemine jääma osalevate liikmesriikide kontrolli alla.

(91)

Liikmesriigid, kellel on SST alakomponendi jaoks kättesaadav piisav suutlikkus või juurdepääs piisavale suutlikkusele, peaksid saama osaleda SST teenuste osutamises. Otsuse nr 541/2014/EL alusel loodud SST konsortsiumis osalevate liikmesriikide puhul loetakse, et neil on SST alakomponendi jaoks kättesaadava piisava suutlikkuse või sellele juurdepääsu kriteeriumid täidetud. Liikmesriigid, kes soovivad osaleda SST teenuste osutamises, peaksid esitama ühe ühise ettepaneku ja tõendama kooskõla muude töökorraldusega seotud täiendavate elementidega. Selliste liikmesriikide väljavalimiseks ja osalemise korraldamiseks tuleks kehtestada asjakohased reeglid.

(92)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et võtta vastu liikmesriikide SST teenuste osutamises osalemise üksikasjalik kord ja elemendid. Kui SST teenuste osutamises osaleda soovivad liikmesriigid ei ole esitanud ühist ettepanekut või kui komisjon on seisukohal, et ettepanek ei vasta kehtestatud kriteeriumidele, peaks komisjon saama liikmesriikide SST teenuste osutamises osalemiseks algatada teise etapi. Teise etapi menetluste ja elementidega tuleks kindlaks määrata hõlmatavad orbiidid ning neis tuleks võtta arvesse vajadust saavutada liikmesriikide maksimaalne osalus SST teenuste osutamisel. Kui nende menetluste ja elementidega nähakse ette võimalus, et komisjon võib kõikide orbiitide hõlmamiseks valida mitu ettepanekut, tuleks ette näha ka liikmesriikide rühmade vahelised asjakohased koordineerimismehhanismid ning tõhus lahendus, mis hõlmaks kõiki SST teenuseid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (32).

(93)

Kui SST alakomponent on töövalmis, peaks see järgima tegevuse täiendavuse ja kvaliteetsete kasutajakesksete SST teenuste järjepidevuse põhimõtet ning põhinema parimal oskusteabel. Seepärast tuleks SST alakomponendi puhul vältida tarbetut dubleerimist. Ülemäärane suutlikkus peaks tagama SST teenuste järjepidevuse, kvaliteedi ja töökindluse. Eksperdirühmade tegevus peaks aitama tarbetut dubleerimist ära hoida.

(94)

Lisaks peaks SST alakomponent soodustama olemasolevaid leevendusmeetmeid, nagu ÜRO kosmose rahumeelse kasutamise komitee suunised kosmosejäätmete vähendamise kohta ja suunised avakosmosetegevuse pikaajalise kestlikkuse kohta või muud algatused, millega tagada avakosmosetegevuse ohutus, julgeolek ja kestlikkus. Kokkupõrkeohu vähendamiseks püütakse SST alakomponendiga saavutada koostoimet ka algatustega, mis käsitlevad kosmosejäätmete aktiivse kõrvaldamise ja passiveerimise meetmeid. SST alakomponent peaks aitama tagada kosmose rahumeelse uurimise ja kasutamise. Kosmosetegevuse suurendamine võib mõjutada kosmoseliikluse korraldamise valdkonna rahvusvahelisi algatusi. Liit peaks sellist arengut jälgima ja võib seda praeguse mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttega seoses arvesse võtta.

(95)

SST, SWE ja Maa-lähedaste objektide (NEOd, near-Earth objects) alakomponendiga seotud meetmete puhul tuleks arvesse võtta koostööd rahvusvaheliste partneritega, eelkõige Ameerika Ühendriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja muude kolmandate isikutega, eelkõige selleks, et vältida kokkupõrkeid kosmoses ja kosmosejäätmete levikut ning suurendada valmisolekut äärmuslike kosmoseilmastiku nähtuste ja Maa-lähedaste objektide mõjuks.

(96)

Nõukogu julgeolekukomitee soovitas luua riskijuhtimisstruktuuri eesmärgiga tagada, et otsuse nr 541/2014/EL rakendamisel võetakse igakülgselt arvesse andmete turvalisuse küsimusi. Sel eesmärgil ja võttes arvesse juba tehtud tööd, peaksid SST alakomponendis osalevad liikmesriigid kehtestama asjakohased riskijuhtimisstruktuurid ja -menetlused.

(97)

Äärmuslikud ja mastaapsed kosmoseilmastiku nähtused võivad ohustada kodanikke ja katkestada kosmosetaristu ja maapealse taristuga seotud toiminguid. Seepärast tuleks kosmoseprogrammi raames luua SWE alakomponent, mille eesmärk on hinnata kosmoseilmastiku riske ja nendest tulenevaid kasutajate vajadusi, suurendada teadlikkust kosmoseilmastiku riskidest, tagada kasutajakesksete kosmoseilmastikuteenuste osutamine ning täiustada liikmesriikide suutlikkust kosmoseilmastikuteenuseid pakkuda. Komisjon peaks prioriseerima sektoreid, millega seoses osutatakse kosmoseilmastikuteenuseid, võttes arvesse kasutajate vajadusi, riske ja tehnoloogilist valmidust. Pikemas perspektiivis võib käsitleda ka muude sektorite vajadusi. Teenuste osutamine liidu tasandil vastavalt kasutajate vajadustele eeldab sihipärast, koordineeritud ja pidevat teadus- ja arendustegevust, et toetada kosmoseilmastikuteenuste arendamist. Kosmoseilmastikuteenuste osutamine peaks põhinema olemasoleval riiklikul ja liidu suutlikkusel ning võimaldama liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide laiaulatuslikku osalemist ja erasektori kaasamist.

(98)

Komisjoni 1. märtsi 2017. aasta valges raamatus Euroopa tuleviku kohta, ELi 27 liikmesriigi riigipeade ja valitsusjuhtide Rooma deklaratsioonis ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis on meenutatud, et liidul on oluline roll, et tagada ohutu, turvaline ja vastupidav Euroopa, kes suudab toime tulla selliste probleemidega nagu piirkondlikud konfliktid, terrorism, küberohud ja kasvav rändesurve. Turvaline ja tagatud juurdepääs satelliitsidele on julgeoleku valdkonnas tegutsejate jaoks vältimatu töövahend ning tähtsaimate julgeolekuressursside ühiskasutus liidu tasandil tugevdab liitu, kes kaitseb oma kodanikke.

(99)

Euroopa Ülemkogu avaldas 19.–20. detsembri 2013. aasta järeldustes heameelt selle üle, et satelliitside valdkonnas valmistatakse ette järgmise põlvkonna riiklikku satelliitsidet (GOVSATCOM) ja seda liikmesriikide, komisjoni ja ESA tihedas koostöös. GOVSATCOM on ka 2016. aasta juunis avaldatud Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia üks element. GOVSATCOM peaks osalema ELi-poolses hübriidohtudele reageerimises ning toetama ELi merendusjulgeoleku strateegiat ja ELi Arktika-poliitikat.

(100)

GOVSATCOM on kasutajakeskne programm, millel on tugev julgeolekumõõde. Asjaomased osalised peaksid saama GOVSATCOMi kasutusjuhtumeid analüüsida kolme peamise juhtumirühma puhul: kriisiohje, mis võib hõlmata ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviil- ja sõjalisi missioone ja -operatsioone, loodus- ja inimtegevusest tingitud õnnetusi, humanitaarkriise ja merel ette tulevaid hädaolukordi; seire, mis võib hõlmata piiride, piiriala ja merepiiri valvamist, mereseiret ja ebaseadusliku kauplemisega seotud jälitustegevust; ning olulisimad taristud, mis võivad hõlmata diplomaatilist võrgustikku, politsei sidevõrku, digitaristut (näiteks andmekeskused, serverid), elutähtsat taristut (näiteks energia, transport, veetakistused, näiteks tammid) ja kosmosetaristut.

(101)

Liit ja liikmesriikide osalejad peaksid kasutama GOVSATCOMi suutlikkust ja teenuseid julgeoleku ja ohutuse seisukohast elutähtsatel missioonidel ja operatsioonidel. Seepärast on vaja piisaval tasemel sõltumatust kolmandatest isikutest (kolmandad riigid ja kolmandate riikide üksused), mis hõlmaks kõiki GOVSATCOMi elemente, nagu kosmose- ja maapealset tehnoloogiat komponendi, allsüsteemi ja süsteemi tasandil, töötlevat tööstust, kosmosesüsteemide omanikke ja käitajaid ning maapealsete süsteemide komponentide füüsilist asukohta.

(102)

Satelliitside on piiratud ressurss, mida piirab satelliitide suutlikkus, sagedus ja geograafiline kaetus. Kulutõhususe parandamiseks ja mastaabisäästust kasusaamiseks peab GOVSATCOM seetõttu GOVSATCOMi suutlikkuse ja teenuste osas optimeerima vastavust GOVSATCOMi kasutajate nõudluse ja GOVSATCOMi lepingute alusel toimuva pakkumise vahel. Kuna nii nõudlus kui ka potentsiaalne pakkumine aja jooksul muutuvad, siis eeldab see pidevat seiret ja paindlikkust, et GOVSATCOMi teenuseid kohandada.

(103)

Operatiivnõuded tuleks kindlaks määrata kasutusjuhtumite analüüsi alusel. Nende operatiiv- ja turvalisusnõuete põhjal tuleks koostada teenuste portfell. Teenuste portfellis tuleks kindlaks määrata GOVSATCOMi teenuste suhtes kohaldatav lähtetase. Selleks et säilitada nõudluse ja pakutavate teenuste parim võimalik vastavus, peaks saama GOVSATCOMi teenuste portfelli korrapäraselt ajakohastada.

(104)

GOVSATCOMi esimeses etapis umbes aastani 2025 kasutataks olemasolevat suutlikkust. Sellega seoses peaks komisjon hankima GOVSATCOMi suutlikkuse liikmesriikidelt, kellel on riiklikud süsteemid ja kosmosesuutlikkus, ning kommertsotstarbel satelliitside või kommertsteenuste pakkujatelt, võttes arvesse liidu olulisi julgeolekuhuve. Selles esimeses etapis hakataks GOVSATCOMi teenuseid pakkuma järk-järgult. Kui esimese etapi käigus tulevase nõudluse ja pakkumise kohta tehtud üksikasjalikust analüüsist selgub, et järkjärguline käsitus ei ole muutuvale nõudlusele vastamiseks piisav, peaks olema võimalik teha otsus siirduda teise etappi ning arendada avaliku ja erasektori partnerluse või partnerluste kaudu, näiteks koos liidu satelliidioperaatoritega, välja täiendav oludele vastav kosmosetaristu või kosmosealane suutlikkus.

(105)

Selleks et optimeerida kättesaadavaid satelliitsideressursse, tagada neile juurdepääs prognoosimatutes olukordades, nagu loodusõnnetuste korral, ning kindlustada tõhus toimimine ja lühike teenindusaeg, on vaja maapealset segmenti, näiteks GOVSATCOMi keskused ja muud potentsiaalsed maapealsed elemendid. Maapealne segment tuleks kavandada operatiiv- ja turvalisusnõuete alusel. Riskide leevendamiseks võib GOVSATCOMi keskusel olla mitu füüsilist asukohta. Vaja võib minna ka muid maapealse segmendi elemente, nagu ankurjaam.

(106)

Satelliitside kasutajate jaoks on kõige olulisem rakendusliides kasutajaseadmed. GOVSATCOMi käsitus peaks võimaldama enamikul kasutajatest jätkata GOVSATCOMi teenuste puhul olemasolevate kasutajaseadmete kasutamist.

(107)

Toimimise tõhusust silmas pidades on kasutajad tõdenud, et oluline on püüelda kasutajaseadmete koostalitlusvõime ja selliste kasutajaseadmete poole, mis suudavad ära kasutada erinevaid satelliidisüsteeme. Selles valdkonnas võib vaja olla uurimis- ja arendustegevust.

(108)

Rakendamise tasandil tuleks ülesanded ja vastutus jagada spetsialiseerunud üksuste vahel, kelleks on näiteks EDA, EEAS, ESA, kosmoseprogrammi amet ja muud liidu ametid, tagamaks, et nende tegevus oleks kooskõlas nende põhiülesannetega, eelkõige kasutajatega seotud aspektides.

(109)

GOVSATCOMi pädeval asutusel on tähtis roll jälgida, et kasutajad ja teised GOVSATCOMi seisukohast olulised liikmesriikide üksused järgiksid jagamist ja prioriseerimist käsitlevaid reegleid ja turvalisusnõuetega ette nähtud julgeolekumenetlusi. Liikmesriik, kes ei ole GOVSATCOMi pädevat asutust määranud, peaks igal juhul määrama kontaktpunkti, kes haldaks igasugust tuvastatud raadiohäirimist, mis võib GOVSATCOMi mõjutada.

(110)

Liikmesriigid, nõukogu, komisjon ja Euroopa välisteenistus võivad saada GOVSATCOMi osalisteks, kuivõrd nad annavad GOVSATCOMi kasutajatele tegevuslube või pakuvad suutlikkust, asukohti või rajatisi. Arvestades, et iga liikmesriik võib ise otsustada, kas anda GOVSATCOMi kasutajatele lube või pakkuda suutlikkust, asukohti või rajatisi, ei saa liikmesriikidele panna kohustust saada GOVSATCOMi osalisteks või majutada GOVSATCOMi taristut. Seega ei piiraks GOVSATCOMi komponent liikmesriikide õigust GOVSATCOMis mitte osaleda, sealhulgas kooskõlas riigisisese õiguse või põhiseadusest tulenevate nõuetega, mis puudutavad mitteühinemis- ja mitteosalemispoliitikat sõjaliste ühenduste suhtes.

(111)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi teenuste operatiivnõuetega ja GOVSATCOMi teenuste portfelliga. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(112)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi ühiskasutusse antud satelliitside suutlikkuse kasutamiseks ette nähtud jagamist ja prioriseerimist käsitlevate üksikasjalike reeglite vastuvõtmisega. Jagamist ja prioriseerimist käsitlevaid üksikasjalikke reegleid sõnastades tuleks komisjonil arvesse võtta operatiiv- ja turvalisusnõudeid ning riskianalüüsi ja eeldatava GOVSATCOMi osaliste poolse nõudluse analüüsi. Kuigi GOVSATCOMi teenuseid tuleks GOVSATCOMi kasutajatele osutada põhimõtteliselt tasuta, võib juhul, kui analüüsist järeldub, et suutlikkust napib, ja selleks, et turumoonutusi vältida, töötada osana neist jagamist ja prioriseerimist käsitlevatest üksikasjalikest reeglitest välja hinnapoliitika. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(113)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses GOVSATCOMi maapealse segmendi taristu asukohaga. Asukohtade valikul peaks komisjon saama võtta arvesse operatiiv- ja turvalisusnõudeid ning olemasolevat taristut. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(114)

Määrusega (EL) nr 912/2010 loodi liidu amet – Euroopa GNSSi Agentuur, kes haldab Galileo ja EGNOSe satelliitnavigatsiooni programmi teatavaid aspekte. Käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette, et Euroopa GNSSi Agentuurile delegeeritakse uued ülesanded, mis ei ole seotud ainult Galileo ja EGNOSega, vaid ka programmi muude komponentidega, eelkõige turvalisuse akrediteerimisega. Seepärast tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime, ülesandeid ja korralduslikke aspekte vastavalt kohandada.

(115)

Otsuse 2010/803/EL (33) kohaselt on kosmoseprogrammi ameti asukoht Prahas. Kosmoseprogrammi ameti ülesannete täitmiseks võivad ameti töötajad paikneda ühes Galileo või EGNOSe maapealses keskuses, millele on osutatud komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/413, (34) et viia ellu kosmoseprogrammi tegevust, mis on kindlaks määratud asjaomases lepingus. Selleks et kosmoseprogrammi amet saaks tegutseda kõige tõhusamal ja tulemuslikumal viisil, võiks piiratud arvul töötajaid määrata ka ühe või mitme liikmesriigi kohalikesse büroodesse. Töötajate asukoht väljaspool kosmoseprogrammi ametit või Galileo ja EGNOSe maapealseid keskusi ei tohiks tuua kaasa kosmoseprogrammi ameti põhitegevuse ülekandumist neisse kohalikesse büroodesse.

(116)

Kuna selle kohaldamisala laiendatakse ja see ei piirdu enam Galileo ja EGNOSega, tuleks Euroopa GNSSi Agentuuri nime muuta. Samal ajal tuleks kosmoseprogrammi ameti raames tagada Euroopa GNSSi Agentuuri tegevuse järjepidevus, sealhulgas seoses õiguste ja kohustustega, töötajatega ning tehtud otsuste kehtivusega.

(117)

Võttes arvesse kosmoseprogrammi ameti volitusi ja komisjoni rolli kosmoseprogrammi rakendamisel, on asjakohane näha ette, et teatavaid haldusnõukogu otsuseid ei tohiks vastu võtta komisjoni esindajate poolthääleta.

(118)

Ilma et see piiraks komisjoni volitusi, peaksid haldusnõukogu, turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja tegevdirektor olema oma ülesannete täitmisel sõltumatud ja nad peaksid tegutsema avalikes huvides.

(119)

On võimalik ja isegi tõenäoline, et mõned kosmoseprogrammi komponendid põhinevad liikmesriikide tundliku ja julgeolekuga seotud taristu kasutamisel. Sellisel juhul tuleks liikmesriikide julgeoleku tagamiseks ette näha, et haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu koosolekutel osalevad liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindajad, kellel on teadmisvajadus. Haldusnõukogus peaksid hääletamisel osalema ainult sellist taristut omavate liikmesriikide esindajad ja komisjoni esindaja. Haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukorras tuleks kindlaks määrata olukorrad, kus seda menetlust võidakse kohaldada.

(120)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (35) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat ülereguleerimist ja töökoormust. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju.

(121)

Eeldatavalt on Copernicuse ja Galileo teenustel suur mõju Euroopa majandusele üldiselt. Siiski tunduvad tänases pildis pigem domineerivat ad hoc-mõõdistused ja juhtumipõhised uuringud. Komisjon (Eurostat) peaks määratlema asjakohased statistilised näitajad ja mõõdikud, mis oleksid aluseks liidu kosmosetegevuse mõju süstemaatilisele ja autoriteetsele seirele.

(122)

Euroopa Parlamenti ja nõukogu tuleks tööprogrammidest viivitamata teavitada.

(123)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kosmoseprogrammi eelarves rahalisi vahendeid kulukategooriate vahel ümber vahetada, vastu võtta rahalist toetust käsitlevaid lepinguid puudutavad otsused, määrata kindlaks kosmoseprogrammi komponentide ja nende pakutavate teenuste rakendamiseks ja arendamiseks vajalikud tehnilised- ja tegevusnõuded, teha otsused finantsraampartnerluse lepingute kohta, vastu võtta meetmed, mida on vaja Galileo ja EGNOSe tõrgeteta toimimiseks ja nende turul levimiseks, vastu võtta SST teenustele juurdepääsu ja asjakohaseid menetlusi reguleerivad üksikasjalikud sätted, vastu võtta liidu SST teenuste väljatöötamiseks mitmeaastane kava ja võtmetähtsusega tulemuslikkuse põhinäitajad, vastu võtta üksikasjalikud reeglid, mis käsitlevad liikmesriikide SST alakomponendis osalemise korraldusliku raamistiku toimimist, valida välja kosmoseilmastikuteenused ning võtta vastu tööprogrammid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjoni peaks abistama kosmoseprogrammi komitee, mis peaks kokku tulema eri koosseisudes.

(124)

Kuna kosmoseprogrammi komponendid on kasutajakesksed, nõuab nende rakendamine ja arendamine kasutajate pidevat ja tõhusat kaasamist, eelkõige seoses teenuste nõuete kindlaksmääramise ja kontrollimisega. Et suurendada kasutajatele pakutava väärtust, tuleks kasutajaid aktiivselt kaasata, viies läbi korrapäraseid konsulteerimisi nii liikmesriikide avaliku ja erasektori kui ka vajaduse korral rahvusvaheliste organisatsioonide lõppkasutajatega. Selleks tuleks luua töörühm (edaspidi „kasutajate foorum“), et aidata kosmoseprogrammi komiteel välja selgitada kasutajanõudeid, kontrollida teenuste vastavust ja teha kindlaks lüngad osutatavates teenustes. Kosmoseprogrammi komitee töökorras tuleks kehtestada kasutajate foorumi töökorraldus nii, et võetaks arvesse iga kosmoseprogrammi komponendi ja iga komponendis sisalduva teenuse eripära. Võimaluse korral peaks liikmesriikide panus kasutajate foorumisse põhinema riigi tasandil toimival süstemaatilisel ja kooskõlastatud lõppkasutajatega konsulteerimisel.

(125)

Hästi toimiv avalik haldus nõuab kosmoseprogrammi ühetaolist haldamist, kiiremat otsustusprotsessi ja võrdset juurdepääsu teabele, mistõttu peaks kosmoseprogrammiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste esindajatel olema õigus osaleda vaatlejatena määruse (EL) nr 182/2011 kohaldamiseks loodud kosmoseprogrammi komitee töös. Samadel põhjustel võiks liiduga kosmoseprogrammi komponente või alakomponente puudutava rahvusvahelise kokkuleppe sõlminud kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel olla õigus osaleda kosmoseprogrammi komitee tegevuses julgeolekupiirangute raames ja sellise kokkuleppe tingimuste kohaselt. Kosmoseprogrammiga seotud ülesandeid täitma volitatud üksuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajatel ei ole õigust kosmoseprogrammi komitees hääletada. Vaatlejate ja ad hoc-osalejate osalemise tingimused tuleks kindlaks määrata kosmoseprogrammi komitee töökorras.

(126)

Selleks et tõhusalt hinnata kosmoseprogrammi edu seatud eesmärkide saavutamisel, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada Copernicuse kasutajatele antavaid Copernicuse andmeid ja Copernicuse teavet seoses sellistele andmetele ja sellisele teabele juurdepääsu ja nende kasutamise tehniliste kirjelduste, tingimuste ja korraga; muuta käesoleva määruse lisa seoses näitajatega, kui seda peetakse vajalikuks, ning et täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(127)

Kuna käesoleva määruse eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda iga üksiku liikmesriigi finants- ja tehnilist võimekust ületava tegevuse ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(128)

Selleks et tagada kosmoseprogrammi turvalisusnõuete ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Liikmesriikidel peaks olema võimalik teha maksimaalset kontrolli kosmoseprogrammi turvalisusnõuete üle. Kosmoseprogrammi julgeolekuga seotud rakendusaktide vastuvõtmisel peaks komisjoni abistama kosmoseprogrammi komitee, mis tuleb kokku spetsiaalses julgeolekukoosseisus. Seoses julgeolekuküsimuste tundlikkusega peaks kosmoseprogrammi komitee eesistuja püüdma leida lahendusi, mis saaksid komitees võimalikult laialdase toetuse. Kui kosmoseprogrammi komitee arvamust ei esita, ei tohiks komisjon võtta vastu rakendusakte, millega määratakse kindlaks kosmoseprogrammi üldised turvalisusnõuded.

(129)

Kosmoseprogramm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et selle kehtivusaeg ühtiks nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (36) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku kehtivusajaga aastateks 2021–2027 (edaspidi „finantsraamistik aastateks 2021–2027“). Seda ajalist piirangut ei kohaldata kosmoseprogrammi ameti suhtes, mis täidab oma ülesandeid.

(130)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada kosmoseprogrammi rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ja seda tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021.

(131)

Määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,