(1)

Nõukogu määruse (EL) nr 389/2012 (3) artikliga 19 pannakse liikmesriikidele kohustus pidada elektroonilisi registreid selliste ettevõtjate ja maksuladude lubade kohta, kes osalevad aktsiisikauba veos aktsiisi peatamise korra alusel.

(2)

Nõukogu direktiiviga (EL) 2020/262 (4) laiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse (EL) 2020/263 (5) kohase arvutipõhise süsteemi, mida praegu kasutatakse aktsiisi peatamise korra alusel toimuva aktsiisikauba liikumise järelevalveks, kasutamist sellise aktsiisikauba järelevalvele, mis on ühe liikmesriigi territooriumil tarbimiseks ringlusse lubatud ja seejärel viidud kaubanduslikul eesmärgil kättetoimetamiseks mõne teise liikmesriigi territooriumile.

(3)

Arvutipõhise süsteemi nõuetekohase toimimise võimaldamiseks täielike, ajakohaste ja täpsete andmete säilitamise tagamise abil on vaja muuta määruse (EL) nr 389/2012 artikli 19 kohaldamisala, et sätestada teave, mille liikmesriigid peaksid elektroonilistesse registritesse lisama seoses sertifitseeritud kaubasaatjate ja sertifitseeritud kaubasaajatega, kes saadavad või võtavad vastu aktsiisikaupa vaid aeg-ajalt.

(4)

Kuna käesoleva määruse eesmärki kirjeldada teavet, mille liikmesriigid peaksid lisama elektroonilisse registrisse seoses sertifitseeritud kaubasaatjate ja sertifitseeritud kaubasaajatega, kes saadavad või võtavad vastu aktsiisikaupa vaid aeg-ajalt, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, vaid seda saab arvutipõhise süsteemi ühtlustatud toimimise tagamiseks ja pettustevastase võitluse tõhustamiseks paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(5)

Käesolevas määruses peetakse kinni põhiõigustest ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest, eelkõige õigusest isikuandmete kaitsele. Määrusega (EL) nr 389/2012 seatud piiranguid silmas pidades ei minda käesoleva määruse raames töödeldavate andmete töötlemisel kaugemale, kui see on vajalik ja asjakohane liikmesriikide legitiimsete fiskaalhuvide kaitseks.

(6)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (6) artikli 42 kohaselt konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga.

(7)

Selleks et viia käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev vastavusse direktiivi (EL) 2020/262 nende sätete kohaldamise alguskuupäevaga, mis käsitlevad sellise aktsiisikauba liikumise automatiseerimist, mis on ühe liikmesriigi territooriumil tarbimiseks ringlusse lubatud ja seejärel viidud kaubanduslikul eesmärgil kättetoimetamiseks mõne teise liikmesriigi territooriumile, ja et anda liikmesriikidele piisavalt aega valmistuda käesolevast määrusest tulenevateks muudatusteks, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 13. veebruarist 2023.

(8)

Määrust (EL) nr 389/2012 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

„l)

direktiivi (EL) 2020/262 artikli 35 lõikes 8 osutatud sertifitseeritud kaubasaatjate puhul, kes saadavad aktsiisikaupa vaid aeg-ajalt, aktsiisikauba kogus, kaubasaaja andmed sihtliikmesriigis ja ajavahemik, mille jooksul ajutine sertifikaat kehtib;

m)

direktiivi (EL) 2020/262 artikli 35 lõikes 8 osutatud sertifitseeritud kaubasaajate puhul, kes võtavad vastu aktsiisikaupa vaid aeg-ajalt, aktsiisikauba kogus, kaubasaatja andmed lähteliikmesriigis ja ajavahemik, mille jooksul ajutine sertifikaat kehtib.“

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (2) (edaspidi „leping“) kirjutati liidu poolt alla 29. detsembril 2020.

(2)

Lepingu teise osa I jaotise 2. peatükis käsitletakse päritolustaatusega toodete mõiste määratlust ja halduskoostöö meetodeid. Lepingu lisas ORIG-2 (Tootepõhised päritolureeglid) on esitatud loend päritolustaatuseta materjalidega tehtavatest töödest või töötlemistoimingutest, mis annavad tootele päritolustaatuse. Lisas ORIG-2A on kehtestatud alternatiivsed eeskirjad, mida võib kohaldada lisas ORIG-2 (Tootepõhised päritolureeglid) sätestatud eeskirjade asemel teatavate toodete puhul, et neid saaks käsitada Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist või liidust pärit toodetena kohaldatava aastakvoodi piires.

(3)

Tooteid, mille suhtes kohaldatakse lisas ORIG-2A kehtestatud alternatiivseid reegleid, tohib liitu importida tingimusel, et need vastavad kõnealuses lisas esitatud nõuetele.

(4)

Selleks et tagada lisas ORIG-2A sätestatud aastakvootide haldamine liidus kohaldatavate õigusaktide kohaselt, tuleks neid hallata vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2015/2447 (3) sätestatud tariifikvootide haldamise eeskirjadega.

(5)

Nõukogu otsuse (EL) 2020/2252 (4) artikli 12 kohaselt kohaldatakse kõnealust lepingut ajutiselt alates 1. jaanuarist 2021. Selleks et tagada lepingu lisas ORIG-2A sätestatud päritolukvootide tõhus haldamine ja õigeaegne kohaldamine, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates nimetatud kuupäevast.

(6)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

(1)

Määrusega (EL) 2018/1672 on kehtestatud süsteem 10 000 euro väärtuses saatjaga või saatjata liitu toodava või liidust välja viidava sularaha kontrollimiseks, et täiendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2015/849 (2) ette nähtud õigusraamistikku rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks.

(2)

Lisaks määruse (EL) 2018/1672 artikli 3 lõikes 2 ja artikli 4 lõikes 2 loetletud andmeelementidele tuleks vedaja, deklarandi, omaniku, saatja või saaja tuvastamiseks lisada asjakohasele vormile olenevalt juhtumist järgmised konkreetsed andmeelemendid: füüsiliste isikute puhul isikukoodid ja sugu, juriidiliste isikute puhul ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumbrid, registri nimi ja registreerimisriik, identifitseerimisdokumentide puhul väljaandmise riik ja kuupäev, transpordivahendi puhul telefoninumber ja e-posti aadress kui kontaktandmed, viitenumber ja transpordiettevõte. Nende andmeelementide lisamine on vajalik selleks, et vähendada samasusega seotud vigade ja hilisemal kontrollimisel tekkivate viivituste riski, samuti riskianalüüsi eesmärgil ning määruse (EL) 2018/1672 artikli 5 lõikes 4 osutatud ühise riskijuhtimise raamistiku tõhususe parandamiseks.

(3)

Selleks et käsitleda juhtumeid, kui sularahal on mitu omanikku, saajat või kavandatud saajat või kui on tegemist eri liiki sularahaga ning deklaratsioonivormil või avalikustamisvormil olev ruum ei ole piisav, tuleks deklarantidelt nõuda, et nad kasutaksid lisalehti, mis liidetakse vormi juurde selle lahutamatu osana. Selleks et oleks tagatud ühtne viis, kuidas liikmesriikide pädevad asutused viivad läbi kontrolle ning töötlevad, edastavad ja analüüsivad deklaratsioone, on asjakohane kehtestada lisalehtede vormid.

(4)

Selleks et pädevad asutused saaksid edastada määruse (EL) 2018/1672 artikli 10 lõikes 3 osutatud teavet teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ning vajaduse korral komisjonile, Euroopa Prokuratuurile ja Europolile valdkondades, kus need on pädevad tegutsema, tuleks kehtestada sellise teabe edastamise vormi näidis. Sellise vormi eesmärk on tagada määruse (EL) 2018/1672 artikli 5 lõike 3 või artikli 6 lõike 1 või 2 alusel saadud teabe täpne ja ühtne kogumine ning tõhus edastamine ning samuti kõnealuse määruse artikli 3 või 4 alusel saadud deklaratsioonide täpne ja ühtne kogumine ning tõhus edastamine, kui on märke sellest, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega. Lisaks tuleks vormi kasutada kõnealuse määruse artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud anonüümseks muudetud riskiteabe ja riskianalüüside tulemuste edastamiseks.

(5)

Edastatava teabe erineva sisu ja erineva edastamissageduse tõttu peaks vorm koosnema kahest osast. Vormi esimene osa on ette nähtud määruse artikli 10 lõike 1 punktide a, b ja c kohase teabe edastamiseks. Kõnealuse ametlikuks kasutuseks ettenähtud vormi lahutamatu osana peaksid pädevad asutused sõltuvalt faktilistest asjaoludest edastama ka määruse (EL) 2018/1672 artikli 5 lõike 3 kohaselt koostatud ex officio deklaratsiooni, artikli 6 lõike 1 või 2 alusel talletatud teabe ning kõnealuse määruse artiklite 3 ja 4 kohaselt saadud deklaratsioonid, mis esitatakse, kui on märke sellest, et sularaha on seotud kuritegeliku tegevusega. Selleks et tagada teabe ühtne talletamine kõnealuse määruse artikli 6 lõike 1 või 2 alusel, peaksid pädevad asutused kasutama vajalike andmete talletamiseks ka samu vorme. Vormi teine osa on ette nähtud anonüümseks muudetud riskiteabe ja riskianalüüside tulemuste korrapäraseks edastamiseks määruse (EL) 2018/1672 artikli 10 lõike 1 punkti d alusel.

(6)

Selleks et kehtestada määruse (EL) 2018/1672 artikli 9 lõikes 1 osutatud teabe elektrooniline edastamine iga liikmesriigi pädevatelt asutustelt vastava liikmesriigi rahapesu andmebüroole, on vaja kehtestada tehnilised normid sujuvaks teabevahetuseks nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 (3) loodud tolliinfosüsteemi (CIS) kaudu. Nende normide eesmärk on vähendada liikmesriikide halduskoormust. Samu norme tuleks kohaldada määruse (EL) 2018/1672 artikli 10 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teabe edastamise suhtes. Määruse (EL) 2018/1672 artikli 10 lõike 1 punktis d osutatud anonüümseks muudetud riskiteave ja riskianalüüside tulemused tuleks samuti edastada tolliinfosüsteemi kaudu kooskõlas määrusega (EÜ) nr 515/97.

(7)

Selleks et võimaldada iga liikmesriigi pädevatel asutustel edastada komisjonile anonüümseks muudetud statistilisi andmeid määruse (EL) 2018/1672 artikli 18 lõike 1 punktis c osutatud deklaratsioonide, kontrollide ja rikkumiste kohta, tuleks kehtestada normid. Määruse (EL) 2018/1672 kohaldamisel tuleks asjaomase teabe komisjonile elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist käsitada piisava teabevahetusena, ilma et oleks vaja vastu võtta määruse (EL) 2018/1672 artikli 16 lõike 1 punktis e osutatud vormingut.

(8)

Arvestades, et määrust (EL) 2018/1672 tuleb kohaldada alates 3. juunist 2021, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(9)

Kui käesoleva määruse kohaldamisel on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset reguleeriva kohaldatava liidu õigusega. Käesoleva määruse alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2016/679 (4) ja (EL) 2018/1725 (5), kui on tegemist töötlemisega vastavalt liikmesriikide pädevate asutuste ja tolliinfosüsteemi poolt.

(10)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 12. veebruaril 2021.

(11)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2018/1672 kohaselt asutatud sularaha kontrollikomitee arvamusega,

(1)

Liit sõlmis 1995. aasta teraviljakaubanduse konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) nõukogu otsusega 96/88/EÜ (1) ja see jõustus 1. juulil 1995. Konventsioon sõlmiti kolmeks aastaks.

(2)

Konventsiooni artikli 33 kohaselt võib rahvusvaheline teraviljanõukogu pikendada konventsiooni järjestikuste kuni kahe aasta pikkuste ajavahemike kaupa. Alates selle sõlmimisest on konventsiooni korrapäraselt pikendatud kahe aasta kaupa. Viimati pikendati konventsiooni rahvusvahelise teraviljanõukogu 10. juuni 2019. aasta otsusega ja see jääb jõusse 30. juunini 2021.

(3)

Teraviljanõukogu 53. istungil 7. juunil 2021 on kavas teha otsus konventsiooni pikendamise kohta veel kuni kaheks aastaks alates 1. juulist 2021.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks rahvusvahelise teraviljanõukogu 53. istungil liidu nimel võetav seisukoht, sest konventsiooni pikendamine on liidu huvides,

(1)

Meretranspordi valdkonnas võetava liidu meetme eesmärk peaks olema suurendada meresõiduohutust ning kaitsta merekeskkonda ja inimeste tervist.

(2)

Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) meresõiduohutuse komitee kavatseb oma 5.–14. mail 2021 toimuval 103. istungjärgul (MSC 103) vastu võtta 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni (STCW konventsioon), puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmi käsitleva rahvusvahelise koodeksi (2011. aasta ESP koodeks) ja rahvusvahelise tuleohutussüsteemide koodeksi (FSS koodeks) muudatused.

(3)

IMO merekeskkonna kaitse komitee kavatseb oma 10.–17. juunil 2021 toimuval 76. istungjärgul (MEPC 76) vastu võtta 2001. aasta laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvaheline konventsiooni (AFS konventsioon) muudatused.

(4)

STCW konventsiooni STCW koodeksi A osa muudatustega on kavas täpsustada „elektrimehaaniku“ ülesannete tegevustaset ja kehtestada mõiste „kõrgepinge“ ühine määratlus. Nende muudatusetega selgitatakse pardal töötavate isikute ülesandeid, tagades sellega erinevate kohustuste ja ülesannete suurema selguse.

(5)

2011. aasta ESP koodeksi B lisa A osa 2. lisa muudatused võimaldaksid inspektoritel keskenduda topeltpõhja ja -parrastega naftatankerite kerepaksuse mõõtmisel küsitavatele piirkondadele. Nende muudatustega parandatakse mereohutust ja vähendatakse õnnetuste korral lekete ohtu.

(6)

FSS koodeksi 9. peatüki muudatustega võetakse arvesse süsteeme, milles on ühendatud reisilaevade puhul nõutud individuaalselt tuvastatavate tulekahjuandurite suurem ohutus ning vähem keerukas ja kulukas osade piires rikete isoleerimine, mis on vastuvõetav ainult kaubalaevade ja reisilaevade kajutirõdude puhul. Nende muudatustega parandatakse pardal viibivate inimeste kaitset tulekahjude korral.

(7)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MSC 103-l võetav seisukoht, kuna STCW konventsiooni, 2011. aasta ESP koodeksi ja FSS koodeksi muudatused võivad avaldada otsustavat mõju liidu õiguse sisule, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/106/EÜ, (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 530/2012 (2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/45/EÜ (3) sisule.

(8)

AFS konventsiooni 1. ja 4. lisa muudatused tagaksid liidus juba müügikeelu saanud kattumisvastase aine tsübutriini ülemaailmse keelustamise.

(9)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel MEPC 76-l võetav seisukoht, kuna AFS konventsiooni 1. ja 4. lisa muudatused võivad otsustavalt mõjutada liidu õigusaktide sisu, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (4) sisu.

(10)

Liit ei ole IMO liige ega asjaomaste konventsioonide ja koodeksite osaline. Seetõttu peaks nõukogu volitama liikmesriike liidu seisukohti väljendama.

(11)

Käesoleva otsuse kohaldamisala peaks piirduma kavandatavate muudatuste sisuga, niivõrd kuivõrd need muudatused võivad mõjutada liidu ühisnorme ja kuuluvad liidu ainupädevusse. Käesolev otsus ei tohiks mõjutada liidu ja liikmesriikide pädevuste jagunemist,

a)

meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsioon, nagu on esitatud IMO dokumendi MSC 102/24 7. ja 8. lisas;

b)

puistlastilaevade ja naftatankerite ülevaatuste käigus tehtavate kontrollide tõhustatud programmi käsitleva rahvusvahelise koodeks, nagu on esitatud IMO dokumendi MSC 102/24 15. lisas ning

c)

rahvusvahelise tuleohutussüsteemide koodeks, nagu on esitatud IMO dokumendi MSC 102/24 20. lisas.

(1)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Colombia ja Peruu vaheline kaubandusleping (edaspidi „kaubandusleping“) allkirjastati Brüsselis 26. juunil 2012. Vastavalt nõukogu otsusele 2012/735/EL (1) on kaubanduslepingut ajutiselt kohaldatud liidu ja selle liikmesriikide ning Peruu vahel alates 1. märtsist 2013 ja Colombia vahel alates 1. augustist 2013.

(2)

Kaubanduslepingut muudeti 11. novembril 2016 Brüsselis allkirjastatud ühinemisprotokolliga, (2) et võtta arvesse Ecuadori ühinemist. Vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/2369 (3) on kaubanduslepingut ajutiselt kohaldatud liidu ja selle liikmesriikide ning Ecuadori vahel alates 1. jaanuarist 2017.

(3)

Vastavalt kaubanduslepingu artikli 13 lõike 2 punkti g alapunktile vi võib kaubanduskomitee edendada kaubanduslepingu eesmärkide saavutamist, tehes kaubanduslepingus ettenähtud muudatusi muudes sätetes, mida kaubanduskomitee võib muuta kaubanduslepingu selgesõnalise sätte alusel.

(4)

Kaubanduslepingu artikli 13 lõike 5 kohaselt võib kaubanduskomitee artiklis 13 sätestatud ülesannete täitmisel teha kaubanduslepingus ette nähtud otsuseid.

(5)

Kaubanduskomitee võtab kirjaliku menetluse teel vastu otsuse muuta oma otsuseid nr 1/2014, nr 2/2014, nr 3/2014, nr 4/2014 ja nr 5/2014.

(6)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel kaubanduskomitees võetav seisukoht, kuna otsus on liidule siduv.

(7)

Kaubanduskomitee otsusega nr 1/2014 nähakse ette kaubanduskomitee kodukorra vastuvõtmine kaubanduslepingu artikli 13 lõike 1 punkti j kohaselt.

(8)

Kaubanduskomitee otsusega nr 2/2014 nähakse ette vahekohtu töökorra ja vahekohtunike tegevusjuhendi vastuvõtmine kaubanduslepingu artikli 13 lõike 1 punkti h ja artikli 315 kohaselt.

(9)

Kaubanduskomitee otsusega nr 3/2014 nähakse ette vahekohtunike nimekirjade kehtestamine kaubanduslepingu artikli 304 lõigete 1 ja 4 kohaselt.

(10)

Kaubanduskomitee otsusega nr 4/2014 nähakse ette kaubanduse ja säästva arengu eksperdirühma kodukorra vastuvõtmine kaubanduslepingu artikli 284 lõike 6 kohaselt.

(11)

Kaubanduskomitee otsusega nr 5/2014 nähakse ette kaubandust ja säästvat arengut käsitleva jaotisega hõlmatud valdkondade eksperdirühma moodustamine kaubanduslepingu artikli 284 lõike 3 kohaselt.

(12)

Et võtta arvesse Ecuadori ühinemist kaubanduslepinguga ning vajadust ajakohastada vahekohtunike ning kaubanduse ja säästva arengu valdkonna ekspertide nimekirju, tuleks kaubanduskomitee otsuseid nr 1/2014, nr 2/2014, nr 3/2014, nr 4/2014 ja nr 5/2014 vastavalt muuta,

(1)

Liit sõlmis Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu (edaspidi „Marrakechi leping“) ning selle 1., 2. ja 3. lisas esitatud lepingud nõukogu otsusega 94/800/EÜ (1) ja need jõustusid 1. jaanuaril 1995.

(2)

Marrakechi lepingu 1C lisas esitatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping“) artikli 66 lõike 1 kohaselt peab Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (edaspidi „TRIPSi nõukogu“) vähim arenenud riigist liikme nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral pikendama üleminekuperioodi, mille jooksul vähim arenenud riikidest liikmed ei pea kohaldama TRIPS-lepingu sätteid, välja arvatud artikleid 3, 4 ja 5.

(3)

Praegu kehtiv üleminekuperiood lõpeb TRIPSi nõukogu 11. juuni 2013. aasta otsuse kohaselt 1. juulil 2021.

(4)

1. oktoobril 2020 esitas Tšaad vähim arenenud riikide rühma nimel ametliku taotluse üleminekuperioodi pikendamiseks.

(5)

TRIPSi nõukogu võtab oma 8. ja 9. juuni 2021. aasta ametlikul istungil vastu otsuse taotluse kohta pikendada TRIPS-lepingu artikli 66 lõike 1 kohast üleminekuperioodi vähim arenenud riikide jaoks (edaspidi „TRIPSi nõukogu otsus“).

(6)

Kuna TRIPSi nõukogu otsus on liidu jaoks siduv, on asjakohane määrata kindlaks TRIPSi nõukogus liidu nimel võetav seisukoht.

(7)

Vähim arenenud riikidest liikmed kujutavad endast rahvusvahelise kaubanduse kõige haavatavamat segmenti ning seisavad silmitsi majandus-, finants- ja halduspiirangutega. Vähim arenenud riikidest liikmetel peab olema poliitilist manööverdamisruumi ja paindlikkust oma arenguprobleemide lahendamiseks ning rohkem aega TRIPS-lepingu rakendamiseks.

(8)

Intellektuaalomandi õiguste teataval tasemel kaitse ja jõustamine on vähim arenenud riikidest liikmetele kasulik, sest intellektuaalomandi õigused on innovatsiooni katalüsaator ja oluline kestliku arengu vahend. Mõned vähim arenenud riikidest liikmed on juba astunud samme intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu rakendamiseks ning neid tuleb julgustada mitte alandama intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamise praegust taset.

(9)

Üleminekuperioodi pikendamine ilma ajalise piiranguta, nagu on selleks teinud ettepaneku vähim arenenud riikide rühm, aeglustaks vähim arenenud riikide kui mitmepoolse kaubandussüsteemi liikmete järkjärgulist integreerimist rahvusvahelisse intellektuaalomandi süsteemi TRIPS-lepingus sätestatud miinimumnõuete alusel.

(10)

Seetõttu on asjakohane pikendada vähim arenenud riikidest liikmetele TRIPS-lepingu (v.a artiklite 3, 4 ja 5) rakendamiseks ettenähtud üleminekuperioodi piiratud ajaks, mis ei ületa kümmet aastat.

(11)

Kui aga Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed toetavad TRIPS-lepingu artikli 66 lõike 1 kohase üleminekuperioodi pikendamist pikemaks perioodiks või ilma ajalise piiranguta, ei tohiks liit takistada konsensuse saavutamist.

(12)

Vähim arenenud riikide taotlus täiendavaks 12-aastaseks erandiks, mis arvutatakse alates kuupäevast, mil vähim arenenud riigist liige arvatakse vähim arenenud riikide kategooriast välja, näib minevat TRIPS-lepingu artikli 66 lõike 1 kohaldamisalast kaugemale, kuna seda artiklit kohaldatakse üksnes üleminekuperioodi pikendamisele seoses TRIPS-lepingu teatavate sätete rakendamisega vähim arenenud riikidest liikmete poolt. Seetõttu ei peaks toetama taotlust teha erand vähim arenenud riikide hulka mitte kuuluvatele liikmetele TRIPSi nõukogu TRIPS-lepingu artikli 66 lõike 1 kohase otsuse osana,

a)

vähim arenenud riikidest liikmetelt ei nõuta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping“) muude sätete kui artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamist piiratud ajavahemikul, mis ei ületa kümmet aastat, või kuni kuupäevani, mil nad lakkavad olemast vähim arenenud riikidest liikmed, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem;

b)

kui aga Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed toetavad TRIPS-lepingu artikli 66 lõike 1 kohase üleminekuperioodi pikendamist pikemaks perioodiks või ilma ajalise piiranguta, ei takista liit konsensuse saavutamist;

c)

vähim arenenud riikidest liikmed tagavad, et täiendava üleminekuperioodi jooksul nende õigusnormides ja tavades tehtavad muudatused ei vähenda kooskõla TRIPS-lepingu sätetega. Kui aga Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmed ei toeta vähim arenenud riikide sellist kohustust, ei takista liit konsensuse saavutamist;

d)

vähim arenenud riikide taotlust täiendavaks 12-aastaseks erandiks, mis arvutatakse alates kuupäevast, mil vähim arenenud riigist liige arvatakse vähim arenenud riikide kategooriast välja, ei toetata, kuna see ei kuulu TRIPS-lepingu artikli 66 lõike 1 kohaldamisalasse.

(1)

Tootja keskmine CO2 eriheide tuleks määrata liikmesriikide ja tootjate poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/956 (2) kohaselt kõnealuse tootja sõidukite kohta esitatud andmete alusel.

(2)

Kõigi liidus registreeritud uute raskeveokite keskmine CO2 eriheide peaks põhinema kõigi tootjate sõidukite kohta esitatud andmetel.

(3)

Iga tootja heiteta ja vähese heite koefitsiendi määramisel tuleks arvesse võtta teatatud heiteta ja vähese heitega raskeveokeid.

(4)

CO2 heite vähendamise trajektoor ja heiteühikud tootja kohta tuleks määrata teatatud uute raskeveokite (v.a eriotstarbelised veokid) arvu alusel.

(5)

CO2 võrdlusheide peaks põhinema määruse (EL) 2018/956 alusel esitatud andmetel alarühmade kaupa (v.a eriotstarbelised veokid).

(6)

Võib juhtuda, et komisjon peab käesolevas dokumendis avaldatud andmeid ajakohastama, kui ta saab täiendavaid andmeid, mis võiksid mõjutada nende arvutuste tulemusi,

1)

DAIMLER TRUCK AG

2)

DAF NV

3)

Ford Otomotiv Sanayi AS

4)

Iveco Magirus-AG

5)

IVECO SPA

6)

MAN TRUCK AND BUS SE

7)

RENAULT TRUCK SA

8)

SCANIA CV AB

9)

VOLVO TRUCK CORPORATION