1.   Otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 8 kohaldamisel moodustub asjaomase eelarveaasta saldo kogu kõnealuse eelarveaastaga seoses kogutud tulu ja kõnealuse eelarveaasta assigneeringute arvelt tehtud maksete vahest, millele on liidetud samasse eelarveaastasse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (6) („finantsmäärus“) artikli 12 alusel üle kantud assigneeringute summa.

Seda vahet suurendatakse või vähendatakse eelnevatest eelarveaastatest üle kantud tühistatud assigneeringute netosumma võrra. Erandina finantsmääruse artikli 8 lõikest 1 suurendatakse või vähendatakse seda vahet ka:

2.   Enne iga eelarveaasta oktoobri lõppu koostab komisjon sel ajal tema käsutuses olevate andmete põhjal kogu aasta jooksul kogutud omavahendite prognoosi. Kui esineb mis tahes märkimisväärne erinevus võrreldes esialgse prognoosiga, võib koostada järgmise eelarveaasta eelarveprojekti kirjaliku muutmisettepaneku või jooksva eelarveaasta paranduseelarve.

1.   Otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõikes 1 osutatud omavahendeid kontrollitakse käesolevas määruses sätestatu kohaselt, ilma et see piiraks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/516 (7) kohaldamist.

2.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõikes 1 osutatud omavahendite kättesaadavaks tegemine komisjonile.

3.   Kui kontrolli- ja järelevalvemeetmed käsitlevad otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsioonilisi omavahendeid, siis:

4.   Kui kontrolli- ja järelevalvemeetmed käsitlevad otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktis b osutatud käibemaksupõhiseid omavahendeid, siis viib komisjon kontrolle läbi koos asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega. Nende kontrollide käigus veendub komisjon eelkõige selles, et kogutud käibemaksu netotulu kogusumma arvutamisel on toimitud õigesti. Samuti teeb ta kindlaks, et kasutatud andmed olid asjakohased ja et määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 3 lõikes 1 osutatud omavahendite summa kindlaksmääramiseks tehtud arvutuste puhul on järgitud osutatud määrust.

5.   Kui kontrolli- ja järelevalvemeetmed puudutavad ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevaid omavahendeid, millele on osutatud otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktis c, peab komisjonil olema juurdepääs Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 94/62/EÜ (8) ja komisjoni otsuses 2005/270/EÜ (9) osutatud menetlusi ja andmeid käsitlevatele dokumentidele. Komisjon viib kontrolle läbi koos asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega. Nende kontrollide käigus veendub komisjon eelkõige selles, et otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 2 teises lõigus osutatud ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi arvutamisel on toimitud õigesti.

6.   Kui kontrolli- ja järelevalvemeetmed käsitlevad otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud kogurahvatulul põhinevaid omavahendeid, siis:

7.   Käesolevas artiklis osutatud kontrolli- ja järelevalvemeetmed ei piira järgmist:

8.   Lõigete 3–6 kohaste kontrolli- ja järelevalvemeetmete võtmise eesmärgil võib komisjon taotleda, et liikmesriik saadaks talle asjakohased dokumendid või aruanded, mis seonduvad omavahendite sissenõudmiseks kasutatavate süsteemidega, või teeks sellised dokumendid või aruanded komisjonile kättesaadavaks.

1.   Komisjon määrab spetsiaalselt artiklis 2 osutatud kontrolle läbi viima oma kindlad ametnikud või muud teenistujad („volitatud esindajad“).

Komisjon annab igaks kontrolliks volitatud esindajatele kirjaliku volituse, mis kinnitab nende isikut ja ametivolitusi.

Liikmesriikide poolt komisjoni tööle lähetatud riiklikud eksperdid võivad kontrollidest osa võtta.

Eelneval sõnaselgel kokkuleppel asjaomase liikmesriigiga võib komisjon paluda teiste liikmesriikide ametnike abi vaatlejatena. Komisjon tagab, et need ametnikud järgivad lõiget 3.

2.   Volitatud esindajad tegutsevad artiklis 2 osutatud kontrolli ajal kooskõlas asjaomase liikmesriigi ametnike suhtes kohaldatavate normidega. Nad kohustuvad hoidma ametisaladust käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustel.

Komisjon järgib statistilise konfidentsiaalsuse põhimõtet, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 (10).

Volitatud esindaja võib vajaduse korral võtta ühendust võlgnikuga, kuid seda ainult traditsiooniliste omavahendite kontrolli puhul ning üksnes nende pädevate asutuste kaudu, kelle omavahendite kogumise menetlust kontrollitakse.

3.   Käesoleva määruse alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teavet käsitatakse ametisaladusena ning seda kaitstakse nagu muud samalaadset teavet kooskõlas selle liikmesriigi siseriiklike õigusnormidega, kus teave on kogutud, ja kooskõlas vastavate sätetega, mida kohaldatakse liidu institutsioonide suhtes.

Esimeses lõigus osutatud teavet võib edastada ainult isikutele, kes liidu või liikmesriikide institutsioonides täidetavate ülesannete tõttu on kohustatud seda teadma, ning seda ei või kasutada ilma selle liikmesriigi eelneva nõusolekuta, kus teave saadi, muul kui käesolevas määrustes sätestatud eesmärgil.

Esimest ja teist lõiku kohaldatakse liidu ametnike ja muude teenistujate ning lähetatud riiklike ekspertide suhtes.

4.   Komisjon tagab, et volitatud esindajad ja muud tema volitusel tegutsevad isikud järgivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679, (11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/1725 (12) ning muid isikuandmete kaitset käsitlevaid liidu ja liikmesriikide õigusnorme.

1.   Komisjon teavitab liikmesriiki, kus kontroll läbi viiakse, aegsasti kontrollist, edastades selleks nõuetekohaseid põhjendusi sisaldava teate. Asjaomase liikmesriigi esindajad võivad kontrollist osa võtta.

2.   Kontrolli viivad läbi volitatud esindajad. Töö korraldamiseks loovad volitatud esindajad vajalikud kontaktid liikmesriigi pädevate asutustega.

3.   Sellise kontrolli puhul, millesse komisjon on kaasatud, tagab töökorralduse ja suhted kontrolliga seotud üksustega asjaomase liikmesriigi määratud üksus.

4.   Artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud traditsiooniliste omavahenditega seotud kohapealset kontrolli viivad läbi volitatud esindajad. Töö korraldamiseks ning kontrolliga seotud üksuste ja vajaduse korral võlgnikega suhtlemiseks seavad volitatud esindajad enne mis tahes kohapealset kontrolli sisse vajalikud kontaktid asjaomase liikmesriigi määratud ametnikega. Seda liiki kontrollide puhul esitatakse volitused dokumendis, milles esitatakse kontrolli eesmärk.

5.   Liikmesriigid tagavad, et omavahendite arvutamise, kindlaksmääramise, kogumise ja kättesaadavaks tegemise eest vastutavad üksused või asutused ning asutused, kellele nad on andnud ülesande sellise tegevuse kontroll läbi viia, osutavad volitatud esindajatele nende ülesannete täitmisel vajalikku abi.

Artikli 2 lõike 3 punktis d osutatud traditsiooniliste omavahenditega seotud kohapealse kontrolli puhul teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni aegsasti nendest isikutest ja nende ametivolitustest, kelle ta on määranud kõnealusest kontrollist osa võtma, ning osutab volitatud esindajatele nende ülesannete täitmisel vajalikku abi.

6.   Artiklis 2 osutatud kontrolli, välja arvatud liikmesriikide läbiviidud kontrolli tulemused tehakse asjaomasele liikmesriigile teatavaks asjakohaste kanalite kaudu kolme kuu jooksul. Liikmesriik esitab oma seisukoha kolme kuu jooksul alates aruande saamisest. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib komisjon konkreetsetes küsimustes siiski taotleda, et asjaomane liikmesriik esitaks oma seisukoha ühe kuu jooksul aruande saamisest. Asjaomane liikmesriik võib vastamisest keelduda, saates teate, milles ta põhjendab komisjoni taotluse täitmisest keeldumist.

Esimeses lõigus osutatud tulemused ja seisukohad tehakse koos otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktides b ja c osutatud omavahendite kontrollidega seoses koostatud kokkuvõtva aruandega teatavaks kõikidele liikmesriikidele.

Kui traditsiooniliste omavahendite kohapealse kontrolli või muu traditsiooniliste omavahenditega seotud kontrolli, millesse komisjon on kaasatud, tulemusena tehakse kindlaks vajadus muuta või parandada andmeid omavahendeid käsitlevates komisjonile saadetud aruannetes või deklaratsioonides ning vastavad parandused tuleb teha jooksva perioodi aruandesse või deklaratsiooni, tuleb need muudatused esitada asjakohaste märkustena vastavas aruandes või deklaratsioonis.

1.   Liikmesriigid saadavad kahe kuu jooksul pärast iga kvartali lõppu komisjonile kirjeldused avastatud pettuse ja õigusnormide rikkumise juhtumite kohta, mis on seotud otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite nõuetega summas üle 10 000 euro.

Esimeses lõigus osutatud ajavahemiku jooksul esitab iga liikmesriik üksikasjalikud andmed nende pettuse ja õigusnormide rikkumise juhtumite olukorra kohta, millest on komisjonile juba teatatud, kuid millega seoses ei ole varem sissenõudmisest, tühistamisest või sissenõudmisest loobumisest teatatud.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kirjelduste üksikasjad. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Kokkuvõte käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kirjeldused esitatakse ELi toimimise lepingu artikli 325 lõikes 5 osutatud komisjoni aruandes.

1.   Liikmesriigid esitavad komisjonile üksikasjalikud aastaaruanded, milles käsitletakse traditsiooniliste omavahenditega seotud kontrolle ja nende kontrollide tulemusi, üldandmeid ja otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 asjakohaste rakendusmääruste kohaldamisest tulenevaid kõige olulisemate probleemidega seotud põhimõttelist laadi küsimusi, eelkõige vaidlusaluseid juhte. Aruanded saadetakse komisjonile asjaomasele eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Nende aruannete alusel koostab komisjon kokkuvõtva aruande, mis tehakse teatavaks kõikidele liikmesriikidele.

2.   Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud liikmesriikide aastaaruannete vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

3.   Komisjon esitab iga kolme aasta järel Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande artikli 2 lõikes 3 osutatud traditsiooniliste omavahendite kontrollikorra toimimise kohta.

1.   Komisjoni abistab omavahendite nõuandekomitee ning vajaduse korral muud komiteed. Omavahendite nõuandekomitee ja muud komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

1.   Liikmesriigid säilitavad ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahenditega seotud tõendavad dokumendid asjaomasele eelarveaastale järgneva viienda aasta 31. juulini.

2.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tõendavate dokumentide kontrollimisel vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) 2021/768 (10) artikli2 lõikele 5 ilmneb vajadus neid parandada või muuta, siis säilitatakse neid dokumente käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud ajast kauem ja nii kaua, et neid saaks parandada või muuta ja tulemust kontrollida.

3.   Juhul kui liikmesriigi ja komisjoni vaheline vaidlus, mis käsitleb ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite teatava summa kättesaadavaks tegemise kohustust või kontrollimist puudutavaid väiteid või andmete esitamata jätmist, lahendatakse komisjoni või Euroopa Liidu Kohtu otsusega vastastikuse kokkuleppe teel, esitab liikmesriik komisjonile finantsjärelevalveks vajalikud tõendavad dokumendid kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamist.

1.   Iga liikmesriik teavitab komisjoni järgnevast:

Komisjonile teatatakse viivitamata kõigist esimese lõigu punktis a osutatud nimetustes või esimese lõigu punkti b sätetes tehtud muudatustest.

2.   Liikmesriigi taotluse korral edastab komisjon lõikes 1 osutatud teabe kõikidele liikmesriikidele.

1.   Määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artiklis 5 osutatud ühtse määra kehtestamiseks lisatakse otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud tulu kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud tulule, et arvutada eelarveosa, mis tuleb katta kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest.

2.   Otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 4 kohaselt Taanil, Saksamaal, Austrial, Madalmaadel ja Rootsil teha lubatud brutomaksete vähendamise suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 6 lõike 3 kolmandat lõiku ja artiklit 10a.

1.   Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite arvestust peab iga liikmesriigi riigikassa või samalaadseid funktsioone täitev muu riigiasutus (edaspidi „riigikassa“) või iga liikmesriigi keskpank.

2.   Omavahendite arvestamisel loetakse kuu lõppenuks mitte varem kui omavahendite arvutamise või kindlaksmääramise kuu viimasel tööpäeval kell 13.00.

3.   Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite kaheteistkümnendikosad kantakse kontole iga kuu esimesel tööpäeval.

Artiklis 9 osutatud arvutustulemus kirjendatakse kord aastas.

4.   Iga aasta 15. aprilliks saadab iga liikmesriik komisjonile prognoosid ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi kohta jooksval ja järgmisel aastal.

5.   Iga aasta 31. juuliks saadab iga liikmesriik komisjonile aastaaruande jooksvast aastast loetuna üle-eelmise aasta kohta („n – 2“) koos statistikaga liikmesriigis tekkinud plastpakendijäätmete massi ja ringlusse võetud plastpakendijäätmete massi kohta kilogrammides ning aastaaruande jooksvast aastast loetuna üle-eelmise aasta kohta („n – 2“) koos artikli 6 kohase ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite summade arvutusega.

6.   Komisjon võtab vastu rakendusakte, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite aruannete vormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1.   Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid arvutatakse vastavalt otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 artikli 2 lõike 1 punktile c. Plastpakendijäätmete mass arvutatakse vastavalt direktiivi 94/62/EÜ artiklile 6a ning otsuses 2005/270/EÜ, eelkõige selle artiklis 6c sätestatud metoodikale.

2.   Iga liikmesriigi ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite summa arvutatakse eurodes.

3.   Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite iga-aastane summa määratakse kindlaks artikli 5 lõikes 4 osutatud prognoosi alusel.

1.   Iga kalendriaasta kohta vastavalt artiklile 6 arvutatud summad kantakse kontole iga kuu esimesel tööpäeval. Seda tehakse kaheteistkümnendikosadena eelarve asjaomastest kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summad kantakse määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole kuu esimesel tööpäeval.

3.   Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite ühtse sissenõudmismäära iga muutmise jaoks on vaja lõplikult vastu võtta paranduseelarve ja seepärast on vaja määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole pärast eelarveaasta algust kantud kaheteistkümnendikosi uuesti korrigeerida.

Sellised järelkorrektsioonid tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Muul juhul tehakse need teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (11) artiklist 10 kirjendatakse need järelkorrektsioonid asjaomase paranduseelarve eelarveaasta raamatupidamisarvestuses.

4.   Iga eelarveaasta jaanuarikuu kaheteistkümnendikosad arvutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 314 lõikes 2 osutatud eelarveprojektis ette nähtud summade põhjal ja konverteeritakse omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval; korrigeerimiseks tehakse kanne järgmisesse kuusse.

5.   Kui eelarvet ei ole vähemalt kaks nädalat enne järgmise eelarveaasta jaanuarikuu kannet lõplikult vastu võetud, teevad liikmesriigid iga kuu, kaasa arvatud jaanuari esimesel tööpäeval kande ühe kaheteistkümnendikosa kohta viimati lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite summast; tehtud kandeid korrigeeritakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne asjaomase kuu 16. päeva. Muul juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.

1.   Artikli 5 lõikes 5 osutatud ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite summade arvutamist käsitlevate aastaaruannete alusel tuleb aruande saatmisele järgneval aastal debiteerida või krediteerida kõiki liikmesriike vastava aasta prognoosi ja sama aastat käsitlevates aruannetes esitatud tegelike summade erinevuse võrra.

2.   Komisjon arvutab iga liikmesriigi jaoks välja lõikes 1 osutatud korrigeerimistest tuleneva summa ja selle tulemuse vahe, mis saadakse, korrutades korrigeerimiste kogusummad protsendiga, mis väljendab selle liikmesriigi kogurahvatulu osa kõigi liikmesriikide kogurahvatulus, mida kohaldatakse korrektsioonide tegemiseks esitatud andmete aastale järgneva aasta eelarve suhtes 15. jaanuaril (edaspidi „netosumma“).

Esimeses lõigus osutatud arvutuse jaoks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Komisjon teatab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud arvutuse tulemusel saadud summad liikmesriikidele enne korrektsioonide tegemiseks andmete esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruari. Iga liikmesriik kannab netosumma määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole sama aasta juunikuu esimesel tööpäeval.

3.   Kontrolli tulemusel käesoleva määruse artikli 5 lõikes 5 osutatud eelnevaid aastaid käsitlevates aruannetes tehtavate kõigi korrigeerimistega kaasneb määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 9 lõikes 1 osutatud kontokirjete korrigeerimine. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki vajalikust korrigeerimisest kirja teel. Nimetatud korrigeerimisele vastav summa tehakse kättesaadavaks komisjoni poolt nimetatud kirjas määratud kuupäevaks.

4.   Asjaomane liikmesriik võib paluda komisjonil lõikes 3 osutatud kirjas teatatud korrigeerimine läbi vaadata kahe kuu jooksul alates lõikes 3 osutatud kirja kättesaamisest. Läbivaatamine toimub otsuse alusel, mille komisjon võtab vastu hiljemalt kolm kuud pärast liikmesriigi taotluse kättesaamise kuupäeva.

Kui komisjoni otsusega vaadatakse lõikes 3 osutatud kirjas teatatud korrigeerimisele osaliselt või täielikult vastavad summad läbi, teeb liikmesriik vastava summa kättesaadavaks […]. Liikmesriigi taotlus korrigeerimise läbivaatamiseks ega komisjoni otsuse tühistamise hagi ei mõjuta liikmesriigi kohustust korrigeerimisele vastav summa kättesaadavaks teha.

5.   Komisjon võib vastu võtta rakendusaktid, millega määratakse kindlaks käesoleva artikli lõikes 4 osutatud läbivaatamismenetlus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

6.   Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva viienda aasta 31. juulit ei võeta arvesse ühtegi muudatust, välja arvatud muudatused seoses punktidega, millest komisjon või liikmesriik on teatanud enne kõnealust kuupäeva.

7.   Käesolevas artiklis osutatud toimingud kujutavad endast tulutoiminguid seoses eelarveaastaga, mille jooksul tuleb need kanda määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.

1.   Erivajadusteks, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013, (12) ning olenevalt liidu rahapositsioonist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis kuni kaks kuud varem kontole ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest ühe kaheteistkümnendiku või osa sellest.

2.   Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib erivajadusteks, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013, (13) ning olenevalt liidu rahapositsioonist komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimese kuue kuu jooksul ettemaksena varem kontole ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest veel kuni ühe poole ühest kaheteistkümnendikust.

3.   Kogusumma, mille komisjon võib paluda liikmesriikidel kanda sama kuu jooksul lõigete 1 ja 2 alusel ettemaksena kontole, ei ole mingil juhul suurem kui kahele täiendavale kaheteistkümnendikosale vastav summa.

4.   Pärast esimest kuut kuud ei ületa ühe kuu taotletav kanne ühte kaheteistkümnendikku ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevatest omavahenditest ning jääb eelarves selleks otstarbeks kirjendatud summade piiresse.

5.   Komisjon teatab sellest liikmesriikidele ette vähemalt kaks nädalat enne lõigete 1 ja 2 alusel taotletava kande tegemist.

6.   Komisjon teatab liikmesriikidele piisavalt aegsasti ja vähemalt kuus nädalat enne lõike 2 alusel taotletava kande tegemist ette oma kavatsusest taotleda sellise kande tegemist.

7.   Artikli 8 lõiget 4, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kantavat summat, ning artikli 8 lõiget 5, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud ettemaksena tehtavate kannete suhtes.

1.   Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevate omavahendite puhul makstakse viivist üksnes seoses hilinemistega järgmiste summade kontole kandmisel:

Esimese lõigu punkti d kohaldamisel arvutatakse viivis liikmesriigi poolse andmete esitamata jätmise tõttu tehtud parandustest tulenevatelt korrigeerimistelt alates komisjoni poolt selgesõnaliselt kehtestatud tähtaja lõppemise aastale järgneva aasta juuni esimesest tööpäevast.

Kui esimeses lõigu punktis d osutatud esitamata jätmise põhjus on vääramatu jõud või muu asjaomasest liikmesriigist olenematu asjaolu, vabastatakse liikmesriik esitamata jätmisest tulenevast viivisekohustusest.

Liikmesriigi ja komisjoni vahelised vaidlused selle üle, kas käesoleva lõike esimese lõigu punktis d osutatud väidetavat esitamata jätmist võib liikmesriigile süüks panna, lahendatakse artikli 9 lõikes 4 osutatud läbivaatamise teel.

2.   Kui liikmesriik algatab artikli 9 lõikes 4 osutatud läbivaatamise, arvutatakse viivis alates kuupäevast, mille komisjon on artikli 9 lõike 3 kohaselt kindlaks määranud.

3.   Alla 500 euro suuruste viivisesummade sissenõudmisest loobutakse.

4.   Viivist nõutakse määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 12 lõigetes 4 ja 5 sätestatud määrade ja tingimuste alusel.

5.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud viivise maksmise suhtes kohaldatakse määruse (EL, Euratom) nr 609/2014 artikli 9 lõikeid 2 ja 3 mutatis mutandis.

1.   Komisjoni abistab komitee, mis on loodud direktiivi 94/62/EÜ artikli 21 lõike 1 kohaselt. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

3.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1.   Määruse (EL) 2018/848 artikli 38 lõike 3 kohane kohapealne füüsiline kontroll hõlmab jälgitavuse kontrolli ja ettevõtja või ettevõtjate rühma massibilansi kontrolli, mis tehakse raamatupidamisdokumentide kontrollimise teel.

2.   Pädev asutus või asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan teeb jälgitavuse ja massibilansi kontrolli vastavalt määruse (EL) 2018/848 artikli 38 lõikes 6 osutatud kirjalikus protokollis dokumenteeritud standardvormile.

3.   Jälgitavuse kontrolliks ja massibilansi kontrolliks valitakse tooted, tooterühmad ja kontrollitav ajavahemik riskipõhiselt.

4.   Jälgitavuse kontroll hõlmab vähemalt järgmisi asjakohaste dokumentidega, sealhulgas lao- ja finantsdokumentidega tõendatud elemente:

5.   Kui see on asjakohane, siis massibilansi kontroll hõlmab vähemalt järgmisi asjakohaste dokumentidega, sealhulgas lao- ja finantsdokumentidega tõendatud elemente:

1.   Ettevõtjate rühma nõuetele vastavuse tõendamiseks ja kontrollimiseks määrab pädev asutus või asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan inspektorid, kes on pädevad hindama sisekontrollisüsteeme.

2.   Ettevõtjate rühma sisekontrollisüsteemi loomise, toimimise ja haldamise hindamiseks määrab pädev asutus või asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan kindlaks vähemalt selle, et:

3.   Pädev asutus või asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan kohaldab riskihindamist, et moodustada ettevõtjate rühma liikmete valim määruse (EL) 2018/848 artikli 38 lõike 4 punkti d kohasteks korduskontrollideks. Seda tehes võtab ta arvesse vähemalt toodangu mahtu ja väärtust ning hinnangut määruse (EL) 2018/848 sätete rikkumise tõenäosuse kohta. Korduskontrollid viiakse läbi füüsiliselt koha peal ning valitud liikmete juuresolekul.

4.   Pädev asutus või asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan eraldab ettevõtjate rühma kontrollimiseks mõistliku aja, mis on proportsionaalne ettevõtjate rühma tüübi, struktuuri, suuruse, toodete, tegevusalade ja mahepõllumajandusliku toodanguga.

5.   Pädev asutus või asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan teeb vaatlusauditeid, et kontrollida sisekontrollisüsteemi inspektorite pädevust ja teadmisi.

6.   Pädev asutus või asjakohasel juhul kontrolliasutus või kontrollorgan hindab, kas sisekontrollisüsteemis esineb puudusi, võttes aluseks sisekontrollisüsteemi inspektorite poolt avastamata rikkumiste arvu ning rikkumiste põhjuse ja laadi uurimise tulemust.