(1)

Siseturg on üks liidu nurgakividest. Alates selle loomisest on siseturg olnud oluline majanduskasvu, konkurentsivõime ja tööhõive edendaja ning see peaks ka edaspidi tooma võrdselt kasu kõigile kodanikele ja ettevõtjatele. See on loonud uusi võimalusi ja mastaabisäästu liidu ettevõtjatele, eelkõige mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), ning tugevdanud nende tööstusalast konkurentsivõimet. Siseturg on aidanud luua töökohti ning pakkunud tarbijatele madalamate hindadega laiemat valikut kvaliteetseid tooteid ja teenuseid. See on jätkuvalt vahend, mis aitab üles ehitada integreeritumat turgu ning tugevamat, tasakaalustatumat ja õiglasemat majandust. Siseturg on üks liidu tähtsamatest saavutustest ja olulisim vahend üha enam üleilmastuvas maailmas, samuti on see keskne element, et saavutada rohe- ja digipööre kestlikule majandusele üleminekuks ning reageerida kliimamuutustest tulenevale suurenevale survele.

(2)

Siseturg peab pidevalt kohanema kiiresti muutuva keskkonnaga, mida iseloomustab digirevolutsioon ja üleilmastumine. Uus digitaalse innovatsiooni ajastu pakub ettevõtjatele ja üksikisikutele jätkuvalt võimalusi, loob uusi tooteid, teenuseid, protsesse ja ärimudeleid ning võimalusi tõhusaks kvaliteetse statistika tegemiseks. Samas tekitab see küsimusi reguleerimise, täitmise tagamise, tarbijakaitse ja ohutuse valdkonnas.

(3)

Märkimisväärne osa liidu õigusest toetab siseturu toimimist. See puudutab eelkõige konkurentsivõimet, standardimist, vastastikust tunnustamist, vastavushindamist, tarbijakaitset ja turujärelevalvet. Samuti puudutab see õigusnorme, mis käsitlevad äri-, kaubandus- ja finantstehinguid, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonda, Euroopa statistika tegemist ning ausa konkurentsi edendamist. See märkimisväärne osa liidu õigusest tagab võrdsed võimalused, mis on tarbijatele ja ettevõtetele kasutoova siseturu toimimiseks hädavajalikud.

(4)

Samas esineb endiselt ja tekib ka uusi siseturu nõuetekohast toimimist takistavaid diskrimineerivaid, põhjendamatuid ja ebaproportsionaalseid tõkkeid. Õigusnormide vastuvõtmine on vaid esimene samm, samavõrd tähtis on nende rakendamine. Olemasolevate õigusnormide täitmise tagamisega seotud praegused väljakutsed, tõkked kaupade ja teenuste vabale liikumisele ning piiriüleste riigihangete vähesus piiravad ettevõtjate ja tarbijate võimalusi. Lõpuks on nende takistuste kõrvaldamise puhul küsimus kodanike usalduses liidu vastu ning samuti usus selle suutlikkusse saavutada tulemusi, luua töökohti ja majanduskasvu, kaitstes samal ajal avalikku huvi.

(5)

Varem on ettevõtjate, sealhulgas VKEde konkurentsivõime, tarbijakaitse, finantsteenuste tarbijate ja lõppkasutajate, finantsteenuste poliitika kujundamise ning taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonnas olnud eraldi liidu tegevusprogrammid. Mõningaid täiendavaid tegevusi rahastati otse siseturu eelarveridade alt. Nüüd on vaja ühtlustada ja kasutada eri meetmete vahelist sünergiat ning tagada paindlikum, läbipaistvam, lihtsustatum ja sujuvam raamistik, et rahastada tegevusi, mille eesmärk on saavutada hästi toimiv kestlik siseturg. Seetõttu tuleks luua uus programm, mis koondab varem nendest muudest programmidest ja muude asjaomaste eelarveridade alt rahastatud tegevused. See programm peaks sisaldama ka uusi algatusi, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist, vältides samal ajal omavahel seotud liidu programmide ja meetmete dubleerimist.

(6)

Euroopa statistika arendamine, tegemine ja levitamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 223/2009 (4) on toimunud eraldi Euroopa statistikaprogrammi kohaselt, mis loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 99/2013 (5). Euroopa statistika tegemise ja levitamise järjepidevuse tagamiseks peaks uus programm sisaldama ka eelmise Euroopa statistikaprogrammiga hõlmatud tegevusi, luues raamistiku Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks määruse (EÜ) nr 223/2009 alusel. Uue programmiga tuleks kehtestada Euroopa statistika finantsraamistik, et tagada kvaliteetne, võrreldav ja usaldusväärne Euroopa statistika, mis toetaks kõigi liidu poliitikavaldkondade kujundamist, elluviimist, seiret ja hindamist. Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks vajalik eeltingimus on ametialane sõltumatus.

(7)

Seepärast on asjakohane luua programm, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist, ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõimet ja kestlikkust, standardimist, turujärelevalvet ja tarbijakaitset, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonda ning Euroopa statistikat (ühtse turu programm) (edaspidi „programm“). Programm tuleks kehtestada seitsmeks aastaks, et ühitada selle kehtivusaeg nõukogu määruses (EL, Euratom) 2020/2093 (6) sätestatud mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kehtivusajaga.

(8)

Programm peaks toetama siseturu nõuetekohast toimimist toetavate liidu õigusaktide kavandamist, rakendamist ja täitmise tagamist. Programm peaks toetama õigete tingimuste loomist, et anda suurem mõjuvõim kõigile siseturu osalistele, sealhulgas ettevõtjatele, kodanikele, sealhulgas tarbijatele, ning töötajatele, kodanikuühiskonna esindajatele ja avaliku sektori asutustele. Selleks peaks programmi eesmärk olema edendada ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõimet, suutlikkuse suurendamist ja kestlikkust, sealhulgas nende ettevõtjate oma, kes tegutsevad turismisektoris. Ettevõtjate kestlikkus on oluline nende pikaajalise konkurentsivõime säilitamiseks ning aitab minna üle majanduslikult, keskkonnaalaselt ja sotsiaalselt kestlikumale liidule, mis peaks käima käsikäes digitaliseerimise ja kestlike äritavade rakendamisega. Programm peaks ka toetama tarbijakaitse ja ohutuse alaste normide täitmise tagamist. Samuti peaks see suurendama ettevõtjate ja üksikisikute teadlikkust oma õigustest, tagades neile õiged vahendid ning asjakohase teabe ja abi teadlike otsuste tegemiseks ning tugevdama nende osalust liidu poliitikakujundamises. Lisaks peaks programmi eesmärk olema tugevdada õigus- ja halduskoostööd, eelkõige koolitusprogrammide, parimate tavade vahetamise ning teadmiste ja pädevuste arendamise, sealhulgas strateegiliste riigihangete kasutamise kaudu. Programmi eesmärk peaks olema ka toetada liidu õigusakte rakendada aitavate kvaliteetsete liidu ja rahvusvaheliste standardite väljatöötamist ja normide koostamist, sealhulgas sidusrühmade laialdase kaasamise abil.

See peaks hõlmama finantsaruandluse ja auditeerimise valdkonda, aidates seeläbi kaasa liidu kapitaliturgude läbipaistvuse ja sujuva toimimise tagamisele ning investorikaitse parandamisele. Programmi eesmärk peaks olema ka selliste liidu õigusaktide rakendamise ja täitmise tagamise toetamine, millega tagatakse inimeste, loomade ja taimede hea tervis, inimeste ja loomade heaolu kaitse ning toidu- ja söödaohutus, austades samal ajal kestliku arengu põhimõtteid ning tagades kõrgetasemelise tarbijakaitse. Peale selle peaks programm toetama kvaliteetse Euroopa statistika tegemist kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud ja Euroopa statistika tegevusjuhises üksikasjalikumalt kirjeldatud statistikapõhimõtetega.

(9)

Kaasaegne siseturg, mis põhineb õigluse, läbipaistvuse ja vastastikuse usalduse põhimõtetel, edendab konkurentsi ning toob kasu tarbijatele, ettevõtjatele ja töötajatele. Pidevalt muutuva teenuste siseturu võimaluste parem ärakasutamine peaks aitama liidu ettevõtjatel luua töökohti ja laieneda piiriüleselt, pakkuda suuremat valikut teenuseid parema hinnaga ning säilitada kõrged standardid tarbijatele ja töötajatele. Selle saavutamiseks peaks programm aitama paremini jälgida siseturu arenguid, samuti tuvastada ja kõrvaldada allesjäänud diskrimineerivad, põhjendamatud ja ebaproportsionaalsed tõkked, ning tagama, et õigusraamistik võimaldaks arvestada kõigi innovatsioonivormidega, sealhulgas uued tehnoloogilised arengud ja protsessid, teenuste valdkonna innovaatilised ärimudelid, koostöö- ja sotsiaalmajanduse mudelid, sotsiaalne innovatsioon ja mittetehnoloogiline innovatsioon.

(10)

Õiguslikud siseturutakistused on paljude tööstustoodete puhul kõrvaldatud ennetusmehhanismide ja ühiste normide vastuvõtmise abil ning vastavate liidu normide puudumisel vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kaudu. Valdkondades, kus liidu õigusaktid puuduvad, kohaldub vastastikuse tunnustamise põhimõte, tähendades, et ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes kehtib vaba liikumise õigus ja neid võib müüa teises liikmesriigis. Kui asjaomasel liikmesriigil on põhjust olla nende kaupade turustamise vastu, võib ta kehtestada piirangu, tingimusel et selline piirang on mittediskrimineeriv, põhjendatud õiguspäraste avaliku huvi eesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklis 36 või mida Euroopa Kohtu praktika tunnustab avalikust huvist tuleneva ülekaaluka põhjusena ning mis on proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Vastastikuse tunnustamise puudulik kohaldamine, näiteks põhjendamatute või ebaproportsionaalsete piirangute kehtestamine, raskendab äriühingute pääsu teiste liikmesriikide turgudele. Vaatamata turu suurele integreeritusele kaupade valdkonnas, toob see olukord kaasa kaotatud võimalusi majanduse jaoks üldiselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/515 (7) vastuvõtmine aitab eeldatavasti suurendada majanduslikku kasu selles valdkonnas. Seepärast peaks programmi eesmärk olema parandada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist kaupade valdkonnas, realiseerides selle täieliku potentsiaali. See peaks samuti vähendama ebaseaduslike ja nõuetele mittevastavate kaupade turule jõudmist, tehes seda eesmärgipärase teadlikkuse suurendamise ja koolitamise kaudu ning toetades määruses (EL) 2019/515 osutatud toodete kontaktpunkte ja parandades pädevate asutuste vahelist vastastikuse tunnustamise alast koostööd.

(11)

Uued õigusliku reguleerimise ja täitmise tagamisega seonduvad probleemid on seotud digirevolutsiooni tõttu kiiresti muutuva keskkonnaga ning hõlmavad näiteks selliseid küsimusi nagu küberturvalisus, andmekaitse ja eraelu puutumatus, asjade internet, tehisintellekt ja nendega seotud eetikanormid. Tooteohutust käsitlevate rangete õigusnormide olemasolu ja selgus vastutuse osas on vajalikud, et tagada liidu kodanikele, sealhulgas tarbijatele, ja ettevõtjatele kahju korral kaitse saamine. Seepärast peaks programm aitama kiiresti kohandada ja paremini täita liidu tootevastutuse korda, mis edendab innovatsiooni, tagades samal ajal kasutajate ohutuse ja turvalisuse.

(12)

Liidu õigusele mittevastavate toodete, sealhulgas kolmandatest riikidest imporditud toodete turule laskmine ohustab liidu kodanikke, sealhulgas tarbijaid ning muid lõppkasutajad. Ettevõtjad, kes müüvad nõuetele vastavaid tooteid traditsiooniliste või elektrooniliste vahendite abil, seisavad silmitsi moonutatud konkurentsiga nende ettevõtjate poolt, kes eiravad norme kas teadmatusest, tahtlikult konkurentsieelise saamise eesmärgil või liidu killustatud turujärelevalve tõttu. Turujärelevalveasutused on sageli alarahastatud ja nende tegevusulatus jääb ühe riigi piiresse, samal ajal kui ettevõtjad kauplevad liidu või isegi ülemaailmsel tasandil. Turujärelevalveasutustel on eelkõige e-kaubanduse puhul suuri raskusi nõuetele mittevastavate kolmandatest riikidest imporditud toodete jälgimisega, et teha kindlaks nende jurisdiktsioonis vastutav ettevõtja.

Neil on suuri raskusi ka riskihindamiste ja uuringute läbiviimisega, sest neil puudub toodetele füüsiline juurdepääs. Seepärast peaks programm püüdma parandada toodete nõuetele vastavust, suurendades teadlikkust kohaldatavatest liidu tooteohutuse normidest, tõhustades vastavuse kontrollimist kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1020 (8) ning edendades täitevasutuste tihedamat piiriülest koostööd. Samuti peaks programm kaasa aitama olemasoleva turujärelevalve raamistiku tugevdamisele, toetama eri liikmesriikide turujärelevalveasutuste ühismeetmeid, parandama teabevahetust ning edendama turujärelevalvetoimingute lähendamist ja tihedamat lõimimist. Selleks peaks programm eelkõige tagama määrusega (EL) 2019/1020 kehtestatud uute nõuete range täitmise, et vältida nõuetele mittevastavate toodete müümist tarbijatele ning muudele lõppkasutajatele. Programm peaks seega suurendama kogu liidu turujärelevalveasutuste suutlikkust, aitama saavutada suurema ühtsuse normide täitmise tagamisel liikmesriikide vahel ning võimaldama liikmesriikidel saada siseturust majanduskasvu ja kestlikkuse seisukohast võrdselt kasu.

(13)

Kuigi programm ei hõlma eesmärke ega meetmeid, mis toetaksid intellektuaalomandiõiguste kaitset, tuleks sellest olenemata pidada meeles, et sageli ei vasta võltsitud tooted liidu õigusaktides sätestatud tooteohutuse ja tarbijakaitse nõuetele ning kujutavad endast ohtu tarbijate tervisele ja ohutusele, eelkõige kui selliseid tooteid ostetakse veebist. Seepärast peaks programm suurendama koostoimet teiste liidu intellektuaalomandiõiguste kaitse valdkonna programmidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse integreeritud piirihalduse fondi osana tollikontrolli seadmete soetamise toetuse instrument) loodud tollikontrolli seadmete instrument.

(14)

Selleks et hõlbustada selliste harmoneeritud toodete kategooriate nõuetele vastavust, millega kaasneb suurem risk, on liit on loonud vastavushindamisasutuste akrediteerimissüsteemi, mille raames kontrollitakse nende pädevust, erapooletust ja sõltumatust. On oluline, et vastavushindamisasutused oleksid usaldusväärsed ja pädevad, kuna nad kontrollivad enne toodete turulelaskmist nende vastavust ohutusnõuetele. Praegu on peamine ülesanne jätkata akrediteerimissüsteemi hoidmist tehnika viimasel tasemel ja tagada, et süsteemi kohaldataks kogu liidus ühetaolise rangusega. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse eelkõige akrediteerimist kasutades, et vastavushindamisasutused täidavad jätkuvalt selliseid regulatiivseid nõudeid nagu erapooletus ja sõltumatus. Samuti peaks programm toetama meetmeid, millega tõhustatakse Euroopa akrediteerimissüsteemi, eeskätt uutes poliitikavaldkondades, toetades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008 (9) osutatud Euroopa akrediteerimiskoostöö organisatsiooni.

(15)

Võrgupõhiste kaubandus- ja reisiteenuste arengu tõttu ei tunne tarbijaturud enam riigipiire ja seepärast on oluline tagada, et liidus elavatele tarbijatele oleks tagatud samasugune kõrgetasemeline kaitse, kui kaupu ja teenuseid imporditakse kolmandates riikides asuvatelt ettevõtjatelt, sealhulgas kui neid kaupu ja teenuseid müüakse veebis. Sellest tulenevalt peaks programm võimaldama vajaduse korral toetada koostööd kolmandates riikides asuvate asjakohaste asutustega, näiteks selleks, et vahetada teavet nõuetele mittevastavate toodete kohta.

(16)

Avaliku sektori asutused kasutavad riigihankeid selleks, et tagada kulutatud avaliku sektori raha eest hea väärtus ning aidata muuta siseturg innovaatilisemaks, kestlikumaks, kaasavamaks ja konkurentsivõimelisemaks. See hõlmab hankelepingute sõlmimisel vastavalt parima hinna ja kvaliteedi suhtele selliste hindamiskriteeriumide kohaldamist, mis ei tee kindlaks mitte üksnes majanduslikult soodsaimat pakkumist, vaid ka soodsaima pakkumise üldsuse jaoks suurima väärtuse saamiseks. Kui see on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, tuleks võtta arvesse keskkonnaalaseid, õiglase kaubanduse ja sotsiaalseid aspekte ning suurte taristuprojektide puhul tuleks soodustada hankelepingute osadeks jagamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/23/EL, (10) 2014/24/EL (11) ja 2014/25/EL (12) on sätestatud liidu sisemajanduse koguproduktist 14 % moodustava riigihangete turu integratsiooni ja tõhusa toimimise õigusraamistik, mis on kasulik avaliku sektori asutustele, ettevõtjatele ja kodanikele, sealhulgas tarbijatele. Nõuetekohaselt rakendatud riigihanke reeglid on siseturu tugevdamise ning liidu ettevõtjate kasvu ja liidu töökohtade arvu suurendamise oluline vahend. Seepärast tuleks programmiga toetada meetmeid, millega tagatakse strateegiliste riigihangete laialdasem kasutuselevõtt ja avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmine, lihtsustatakse ja parandatakse VKEde pääsu hanketurgudele, eelkõige nõustamisteenuste ja koolituse kaudu, ning tagatakse läbipaistvuse ja aususe suurenemine ning paremad andmed, digipöörde kiirendamine hangete valdkonnas ja ühishangete edendamine, tugevdades selleks partnerluspõhist lähenemisviisi liikmesriikidega, andmete kogumise ja analüüsi parandamine, muu hulgas asjaomaste IT-vahendite arendamise kaudu, ning tagatakse kogemuste ja heade tavade vahetamise toetamine, tuginemine Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele, suuniste andmine, kasulike kaubanduslepingute edendamine, koostöö tugevdamine riiklike ametiasutuste vahel ja katseprojektide käivitamine.

(17)

Programmi eesmärkide saavutamiseks ning kodanike ja ettevõtjate elu lihtsustamiseks on vaja üha enam digitaliseeritud ja täielikult kättesaadavaid kvaliteetseid kasutajakeskseid avalikke teenuseid. Samuti tuleb tõhustada jõupingutusi e-halduse ja e-valitsuse valdkonnas, tagades samal ajal asjakohase andmekaitse ja eraelu puutumatuse. See tähendab, et haldusasutused peavad osalema kõnealuste avalike teenuste loomises koos kodanike ja ettevõtjatega. Peale selle nõuab piiriülese tegevuse pidev ja kindel kasv siseturul, et kättesaadav oleks ajakohane, täpne ja lihtsasti mõistetav teave ettevõtjate ja kodanike õiguste kohta. See tähendab, et tuleks esitada haldusformaalsusi selgitav lihtsustatud teave. Lisaks on väga oluline õigusnõustamine ja abi riikidevahelisel tasandil tekkinud probleemide lahendamisel. Samuti tuleks avaliku sektori asutusi nende eesmärkide saavutamisel toetada, näiteks luues lihtsal ja tõhusal viisil ühenduse riiklike haldusasutuste vahel ning andes teavet ja hõlbustades teabevahetust, mis selgitab siseturu toimimist reaalsuses. Sellega seoses on juba tähtis roll olemasolevatel siseturu haldamise vahenditel ning nende kvaliteeti, nähtavust, läbipaistvust ja usaldusväärsust tuleks veelgi suurendada. Programm peaks seega toetama järgmisi olemasolevaid siseturu haldamise vahendeid: portaali „Teie Euroopa“, millest peaks saama tulevase ühtse digivärava alustala, portaali „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVITi, siseturu infosüsteemi ja ühtse turu tulemustabelit.

(18)

Programm peaks toetama liidu õigusraamistiku väljatöötamist äriühinguõiguse ja äriühingute üldjuhtimise valdkonnas, ja lepinguõigust, et muuta ettevõtjad, eriti VKEd tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks, pakkudes samal ajal kaitset sidusrühmadele, keda ettevõtjate tegevus mõjutab, ning et reageerida uutele poliitilistele väljakutsetele. Samuti peaks programm tagama asjaomase õigustiku nõuetekohase hindamise, rakendamise ja täitmise tagamise, sidusrühmade teavitamise ja abistamise ning teabevahetuse edendamise asjaomases valdkonnas. Programm peaks jätkuvalt toetama ka komisjoni algatusi andmepõhise majanduse ja innovatsiooni toetuseks selge ja hästi kohandatud õigusraamistiku loomiseks. Need algatused on vajalikud õiguskindluse suurendamiseks seoses lepinguõiguse ja lepinguväliste kohustustega, eelkõige seoses vastutuse, turvalisuse, eetika ja eraelu puutumatusega selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate puhul nagu asjade internet, tehisintellekt, robootika ja 3D-printimine. Programmi eesmärk peaks olema andmepõhise äritegevuse arendamine, kuna selline äritegevus määrab liidu majanduse positsiooni ülemaailmses konkurentsis.

(19)

Samuti peaks programm edendama rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitleva liidu õigusraamistiku nõuetekohast ja täielikku rakendamist ja kohaldamist liikmesriikide poolt ning edasise poliitika väljatöötamist uute probleemide lahendamiseks kõnealustes valdkondades. Programm peaks ka toetama üleeuroopalist huvi pakkuvate rahvusvaheliste organisatsioonide, näiteks Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindava eksperdikomitee asjaomast tegevust.

(20)

Finantsteenuste, finantsstabiilsuse ja kapitaliturgude liidu, sealhulgas kestliku rahanduse valdkonna siseturu rakendamise ja arendamise eesmärk on suuresti sõltuv liidu võetud tõenduspõhistest poliitikameetmetest. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks komisjon võtma aktiivse rolli, jälgides pidevalt finantsturge ja finantsstabiilsust, hinnates liidu õigusaktide rakendamist liikmesriikides, hinnates olemasolevate õigusaktide eesmärgipärasust ning määrates kindlaks uute riskide tekkimise korral võimalikke meetmevaldkondi, kaasates kõikjal pidevalt sidusrühmi kogu poliitikatsükli vältel. Selline tegevus sõltub analüüside, uuringute, koolitusmaterjalide, ülevaadete, vastavushindamiste, hindamiste ja kvaliteetse statistika koostamisest ning seda toetavad IT-süsteemid ja kommunikatsioonivahendid.

(21)

ELi toimimise leping hõlmab reeglite süsteemi, mis tagab, et siseturul konkurentsi ei moonutata. Programmiga tuleks toetada liidu konkurentsipoliitikat, hõlmates koostöö parandamist ja tihendamist võrgustike ning riikide ametiasutuste ja kohtutega, samuti rahvusvahelise koostöö tugevdamist, ning selle tagamist, et liidu konkurentsipoliitikast tulenevate õiguste, eeliste ja kohustuste tutvustamisel ja selgitamisel jõutakse laiema sidusrühmade ringini. Programm peaks samuti aitama parandada turusuundumuste analüüsimist ja hindamist, kasutades selleks muu hulgas sektoriuuringuid ja muid turu-uuringute tegemise vahendeid ning tagades korrapärase teabe ja parimate tavade vahetamise Euroopa konkurentsivõrgustikus. See peaks aitama tagada ausat konkurentsi ja võrdseid võimalusi, sealhulgas ka ülemaailmsel tasandil, ning aitama suurendada ettevõtjate, eelkõige VKEde, ja tarbijate mõjuvõimu, et nad saaksid siseturust kasu.

(22)

Programm peaks eelkõige tegelema majanduse ja ettevõtluskeskkonna käimasoleva rohe- ja digipöörde ning eeskätt andmete plahvatuslikult suureneva hulga ja kasutamise radikaalse mõjuga konkurentsile ja siseturu toimimisele, arvestades seda, et ettevõtjad kasutavad üha laialdasemalt tehisintellekti, suurandmete algoritme ja muid IT-vahendeid ja -pädevust. Samuti on väga oluline, et programm toetaks võrgustikke ning soosiks laiemat ja süvendatumat koostööd liikmesriikide ning nende ametiasutuste ja kohtutega, kuna moonutamata konkurents ja siseturu toimimine sõltuvad olulisel määral just nende asutuste tegevusest. Pidades silmas konkurentsipoliitika erilist rolli väljaspool liitu toimuva konkurentsivastase tegevuse kaudu siseturule tekkiva kahju ärahoidmisel, peaks programm vajaduse korral toetama ka koostööd kolmandate riikide ametiasutustega. Vajalik on ka teavitamistegevuse laiendamine, et rohkem kodanikke ja ettevõtteid saaks õiglasest konkurentsist siseturul täiel määral kasu. See peaks toetama jõupingutusi, et näidata paremini liidu konkurentsipoliitika kasulikkust liidu kodanike jaoks, sealhulgas kaasates kodanikuühiskonna rühmade ja asjaomaste sidusrühmade esindajad. Eeldatakse, et programmi konkurentsi käsitleva osa rakendamisel on vaja paindlikkust, et reageerida muutuvatele vajadustele, mida mõjutavad siseturu konkurentsitingimuste dünaamiline ja kiire areng, mille tempot ja suurusjärku on raske hinnata. Selline areng on seotud eelkõige digitaliseerimise, tehisintellekti, algoritmide, suurandmete, küberturvalisuse ja kriminalistika tehnoloogiaga.

(23)

Äärmiselt oluline on liidu ettevõtjate konkurentsivõime ja kestlikkuse tugevdamine, tagades samal ajal tegelikud võrdsed võimalused ning avatud ja konkurentsivõimelise siseturu. VKEd on liidu majanduse tõukejõud. Need moodustavad 99,8 % kõigist liidu ettevõtjatest, annavad kaks kolmandikku töökohtadest ja aitavad oluliselt kaasa kõigis sektorites kvaliteetsete uute töökohtade loomisele nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil ning seega sotsiaalse ühtekuuluvuse loomisele. VKEdel on tähtis roll tööstuse moderniseerimisel ning majanduse rohe- ja digipöördes, sealhulgas kliimaneutraalsuse saavutamisel. Seetõttu tuleks programmiga toetada nende jõupingutusi ressursitõhususe suurendamiseks ning kvaliteetsete keskkonnahoidlike toodete ja teenuste väljatöötamiseks. Nii peaks programm aitama suurendada ka VKEde konkurentsivõimet ülemaailmsel turul.

(24)

VKEdel on ühised probleemid, mis suuremaid ettevõtteid samavõrd ei mõjuta. Need ühised probleemid hõlmavad rahastamise saamist, oskustööliste värbamist, halduskoormuse leevendamist, loovuse ja innovatsiooni juurutamist, sealhulgas riigihangete kaudu, ning juurdepääsu üleilmsetele turgudele ja väärtusahelatele, et edendada oma rahvusvahelistumist. Programm peaks selliste turutõrgetega tegelema proportsionaalselt, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi siseturul. Programm peaks samuti võtma arvesse spetsiifiliste VKEde, nagu mikroettevõtjate, teenuste valdkonnas tegutsevate VKEde ja käsitöö valdkonnas tegutsevate VKEde, samuti füüsilisest isikust ettevõtjatest VKEde, vabade elukutsete esindajate ja sotsiaalmajanduse ettevõtjate konkreetseid vajadusi. Liidus hõlmavad sotsiaalmajanduse ettevõtted mitmesuguseid sotsiaalmajanduse ettevõtteid ja üksusi, nagu ühistud, vastastikused ühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, sotsiaalettevõtted ja muud ettevõtlusvormid. Kuna nad keskenduvad peamiselt ühisväärtuse ja inimestele avalduva sotsiaalse mõju loomisele, mitte niivõrd kasumi teenimisele, on nad võimelised tegutsema sotsiaalse innovatsiooni, läbipaistva juhtimise ja solidaarsuse edendajana, reinvesteerides suurema osa oma kasumist või ülejäägist oma eesmärkidesse. Tähelepanu tuleks pöörata ka potentsiaalsete uute ettevõtjate, nagu noorte, naissoost, vanemaealiste ja puuetega inimestest ettevõtjate konkreetsetele vajadustele.

(25)

Programm peaks käsitlema VKEsid, nagu need on määratletud komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (13). Käesoleva määruse kohaldamisel seoses VKEdega peaks komisjon konsulteerima kõikide asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikide VKEsid esindavate avaliku ja erasektori organisatsioonide ning kaubanduse edendamise organisatsioonidega.

(26)

Programm peaks toetama ja edendama innovatsioonikultuuri, arendades välja tööstusökosüsteeme, mis on võimelised soodustama ettevõtete loomist ja VKEde kasvu, keskendudes kõikidele VKEdele, kes suudavad tulla toime rohe- ja digipöörde väljakutsetega ning üha tihedama konkurentsiga ja kiiresti muutuvas keskkonnas. Programmi eesmärk peaks olema toetada innovatsiooni omaksvõtu protsessi, edendades uusi koostööpõhiseid ärimudeleid, võrgustike loomist ning teadmiste ja ressursside jagamist, näiteks klastrite ja ettevõtlusvõrgustiku organisatsioonide üleeuroopaliste partnerluste raames.

(27)

VKEde toetuseks tööprogrammide kehtestamisel tuleks võtta arvesse VKEde strateegia ja Euroopa väikeettevõtlusalgatuse „Small Business Act“ strateegilisi sätteid ning konteksti, milles VKEd tegutsevad, nagu on kirjeldatud VKEde tulemuslikkuse hindamises. Samuti tuleks pöörata tähelepanu VKEde saadikute võrgustikule.

(28)

Paljud liidu konkurentsivõime probleemid on seotud sellega, et VKEdel on raskusi saada juurdepääsu rahastamisele. Need raskused tekivad, sest VKEdel tuleb näha suurt vaeva, et tõendada oma krediidivõimelisust, ja kuna neil ei ole piisavalt vara laenu tagamiseks (st tagatis/garantii) või seetõttu, et neil puudub teadlikkus mehhanismidest, mis on juba olemas liidu, riigi või kohalikul tasandil nende tegevuse toetamiseks. Täiendavad rahastamisprobleemid tulenevad VKEde vajadusest säilitada konkurentsivõime, näiteks tegeledes innovatsiooni omaksvõtu, digitaliseerimise ja rahvusvahelistumisega ning oma tööjõu täiendus- ja ümberõppega. Piiratud juurdepääs rahastamisele mõjutab negatiivselt ettevõtete loomist, nende kasvu ja püsimajäämise määra, samuti uute ettevõtjate valmisolekut võtta ettevõtte omanikuvahetuse kontekstis üle elujõulisi ettevõtjaid.

(29)

Oskuste puudumine on liidu ettevõtete kasvu oluline takistus. Selleks et soodustada ettevõtlust liidus ning toetada VKEde kasvu ning nende rohe- ja digipööret, peaks programm edendama ja hõlbustama juurdepääsu VKEde jaoks mõeldud oskustele ja mentorluskavadele, eelkõige mis puudutab tehnoloogiliste, ettevõtlusalaste ja juhtimisoskuste arendamist. Selleks peaks komisjon kooskõlastama oma tegevuse teiste liidu, riiklike ja piirkondlike programmide raames tehtud algatustega, et suurendada koostoimet ja vältida dubleerimist.

(30)

Et ületada turutõrked ning tagada, et VKEd, sh idu- ja kasvufaasis ettevõtjad, etendavad jätkuvalt oma rolli liidu majanduse konkurentsivõime tagamisel, vajavad VKEd täiendavat abi võla- ja omakapitaliinstrumentide näol Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/523 (14) loodud InvestEU fondi VKEde poliitikaharu raames. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1287/2013 (15) alusel kasutusele võetud laenutagamisrahastu omab kinnitatud lisaväärtust ja peaks eeldatavasti andma positiivse panuse vähemalt 500 000 VKE-le. Rohkem võiks pöörata tähelepanu võimalike toetusesaajate teadlikkuse suurendamisele programmi „InvestEU“ kättesaadavusest VKEde jaoks.

(31)

Käesoleva programmi poliitilisi eesmärke ei püüta saavutada mitte üksnes toetuste, vaid ka InvestEU fondi VKEde poliitikaharus loodud rahastamisvahendite ja eelarvetagatiste abil ning suurendades koostoimet teiste liidu programmidega. Kõikidel meetmetel peaks olema selge liidu lisaväärtus.

(32)

Programm peaks pakkuma VKEdele tõhusat tuge kogu nende elutsükli vältel, olles abiks alates VKEdele ühisprojektide jaoks partnerite leidmisest kuni turustamise ja turulepääsuni, aidates suurendada suutlikkust ning soodustades koostööd klastrite ja ettevõtlusvõrgustiku organisatsioonide raames. See peaks toetama ka VKEde rohe- ja digipööret ning tuginema VKEdega seoses saavutatud ainulaadsetele teadmistele ja oskusteabele ning pikaajalisele koostöökogemusele liidu, riikliku ja piirkondliku tasandi sidusrühmadega. Kõnealune toetus peaks tuginema kogemusele seoses Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga, mis on ühtne kontaktpunkt, mille kaudu aidatakse VKEdel parandada konkurentsivõimet ja arendada äritegevust nii siseturul kui ka mujal. Euroopa ettevõtlusvõrgustik jätkab teenuste pakkumist teiste liidu programmide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/695 (16) loodud programmi „Euroopa horisont“ nimel, kasutades nende programmide rahalisi vahendeid. Samuti peaks Euroopa ettevõtlusvõrgustik hõlbustama VKEde suuremat osalemist siseturu poliitika algatuste, näiteks riigihangete ja standardimise protsesside väljatöötamises. Euroopa ettevõtlusvõrgustik peaks parandama koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/694 (17) loodud programmi „Digitaalne Euroopa“ raames Euroopa digitaalse innovatsiooni keskustega ja InvestEU nõustamiskeskustega. Lisaks peaks jääma tulemuslik mentorluskava – programm „Erasmus noortele ettevõtjatele“ – vahendiks, mis võimaldab uutel ettevõtjatel või nendeks saada soovijatel hankida ettevõtlus- ja juhtimiskogemusi saades kontakti teise riigi kogenud ettevõtjaga ja temalt õppides ning seega parandada oma ettevõtlusalast võimekust. Programm peaks suurendama oma geograafilist ulatust ning pakkuma ettevõtjatele mitmesuguseid kontaktivõimalusi, täiendades vajaduse korral liidu muid algatusi.

(33)

Täiendavaid jõupingutusi tuleks teha halduskoormuse vähendamiseks ja programmi algatuste kättesaadavuse osas, vähendades VKEde kulusid, mis tulenevad keerulistest taotlemismenetlustest ja osalemisnõuetest. Sellega seoses peaks Euroopa ettevõtlusvõrgustik olema VKEde jaoks peamine teabepunkt liidu rahaliste vahendite kättesaadavuse kohta, toimides ühtse kontaktpunktina ning pakkudes neile kohandatud juhendamist. Oluline on tugineda olemasolevatest VKEsid toetavatest meetmetest saadud kogemustele, kuid samuti jäädes avatuks nende meetmete kohandamisele, võttes arvesse VKEde muutuvat olukorda siseturul, eelkõige seoses digitaliseerimise ja regulatiivse koormusega.

(34)

Kuna klastrid pakuvad soodsat ja vastupanuvõimelist ettevõtluskeskkonda, on nad strateegiline vahend VKEde konkurentsivõime ja kasvu toetamiseks. Need võivad hõlbustada tööstuse, sealhulgas teenuste rohe- ja digipööret ning tugevdada piirkondade majanduslikku arengut majanduskasvu ja töökohtade loomise abil. On oluline, et klastrite ühistegevuse algatused saavutaksid kriitilise massi, seest see kiirendab VKEde kasvu. Spetsiaalsete tööstusökosüsteemide ühendamise kaudu loovad klastrid VKEdele uusi ärivõimalusi ja lõimivad need paremini liidu ja maailma strateegilistesse väärtusahelatesse. Euroopa klastrite koostööplatvormi ja Euroopa ressursitõhususe teadmuskeskuse toel tuleks toetada riikidevaheliste ja piirkondadevaheliste partnerlusstrateegiate väljatöötamist ja ühistegevuste elluviimist. Toetus peaks hõlmama VKEde abistamist koostöö tegemisel kolmandate riikide VKEdega. Kestlikku partnerlust tuleks toetada rahastamise jätkamisega, tingimusel et saavutatakse tulemuste ja osalemise suhtes seatud vahe-eesmärgid. Otsetoetust VKEdele tuleks anda klastriorganisatsioonide kaudu, kui tegemist on järgmisega: kõrgtehnoloogia, uute ärimudelite, vähese CO2 heitega ja ressursitõhusate lahenduste kasutuselevõtt, loovuse ja disaini edendamine, oskuste täiendamine, talentide ligimeelitamine, ettevõtluse kiirendamine ja rahvusvahelistumine. VKEde otsesesse toetamisse tuleks kaasata muud VKEde toetamisele spetsialiseerunud osalejad, et hõlbustada tööstuse ümberkujundamist ja aruka spetsialiseerumise strateegiate rakendamist. Programm peaks seega edendama ning looma seoseid liidu innovatsioonikeskuste, eelkõige digitaalse innovatsiooni keskuste, ning ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ raames tehtavate investeeringutega. Uurida võib ka sünergiat programmiga „Erasmus+“, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXXX/XXX (18).

(35)

Programm peaks aitama tugevdada ettevõtjate, eelkõige VKEde suhteid ülikoolide, uurimiskeskuste ja muude teadmiste loomise ja levitamisega tegelevate institutsioonidega. Need suhted võiksid aidata parandada ettevõtjate võimekust lahendada strateegilisi väljakutseid, mida tekitab uus rahvusvaheline keskkond.

(36)

Kuna VKEd on oma suuruselt väiksemad, takistavad nende kasvu spetsiifilised tegurid. Eriti on neil raskusi kasvamise ja teatava majandustegevuse laiendamisega. Tuginedes VKEde rahastamisvahendi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (19) loodud programmi „Horisont 2020“ uusi tööstuse väärtusahelaid käsitlevate liidu klastripõhiste projektide edule ning nende raames saadud õppetundidele ja kogemustele, tuleks käesolevast programmist toetada VKEde tegevuse laiendamist kõigil nende arengus olulistel tasanditel, sealhulgas toetada rahvusvahelistumist, innovatsiooni omaksvõttu ja turustamistegevust. See toetus täiendaks Euroopa innovatsiooninõukogu poolt programmist „Euroopa horisont“ antavat toetust, mis keskendub peamiselt murrangulisele ja lõhkuvale innovatsioonile, seega innovaatilistele VKEdele, pöörates erilist tähelepanu turgu loovale innovatsioonile, toetades samal ajal ühtlasi igat liiki innovatsiooni, sealhulgas astmelist innovatsiooni.

(37)

Loovus ja kõik innovatsioonivormid, sealhulgas ressursi- ja energiatõhususe suurendamist taotlev innovatsioon, on liidu tööstuse väärtusahelate konkurentsivõime seisukohast väga olulised. Need kiirendavad ettevõtlus- ja tööstussektori moderniseerimist ning aitavad kaasa aruka ja kaasava kestliku majanduskasvu saavutamisele. VKEd on aga loovuse ja innovatsiooni omaksvõtus ikka veel maha jäänud. Programm peaks seega toetama loomepõhise innovatsiooniga seotud sihipäraseid meetmeid, võrgustikke ja partnerlusi, et võimaldada VKEdel hallata rohe- ja digipööret kõigis tööstuse väärtusahelates ja ökosüsteemides.

(38)

Euroopa standarditel on siseturul väga oluline roll. Standardid on ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõime seisukohalt üliolulised. Euroopa standardid on ka liidu õigusakte ja poliitikat toetav tähtis abivahend rohe- ja digipöörde edendamiseks mitmes olulises valdkonnas, nagu energeetika, kliimamuutused ja keskkonnakaitse, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, ressursside säästev kasutamine ja ringlussevõtt, innovatsioon, tooteohutus, tarbijakaitse, tööohutus ja töötingimused ning vananev elanikkond, andes seega positiivse panuse ühiskonnale tervikuna. Kogemused on aga näidanud, et standardite antava panuse maksimeerimiseks tuleb parandada nende väljatöötamise kiirust ja õigeaegsust ning teha rohkem jõupingutusi, et paremini hõlmata kõiki asjaomaseid sidusrühmi, sh neid, kes esindavad tarbijaid.

(39)

Euroopa standardimistegevust reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (20) ning viiakse ellu pikaajalise avaliku ja erasektori partnerluse kaudu, mis on oluline nii kõnealuses määruses kui ka liidu üldises ja valdkondlikus standardimispoliitikas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

(40)

Hästi toimiv ühine finants- ja mittefinantsaruandluse raamistik on esmatähtis siseturu jaoks ning finantsturgude tulemuslikuks toimimiseks ja finantsteenuste integreeritud turu saavutamiseks pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu kontekstis.

(41)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1606/2002 (21) tuleks Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogus vastu võetud rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRSid) ja rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tõlgendamise komitee tõlgendused inkorporeerida liidu õigusesse, et neid kohaldaksid äriühingud, kelle väärtpaberid on liidus noteeritud reguleeritud turul, ainult siis, kui IFRSid vastavad kõnealuses määruses sätestatud nõuetele, sh nõudele, et raamatupidamisaruanne peab andma „õige ja õiglase ülevaate“, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (22) ja olema Euroopa üldsuse huvides. Sellised rahvusvahelised raamatupidamisstandardid on vaja välja töötada läbipaistval ja demokraatlikule kontrollile alluval viisil. Seega on IFRSidel siseturu toimimises oluline roll ning liit on otseselt huvitatud sellest, et IFRSide väljatöötamise ja heakskiitmise protsess tagaks siseturu õigusraamistiku nõuetega kooskõlas olevad standardid. Seepärast on oluline kehtestada programmis IFRSide sihtasutuse asjakohane rahastamiskord.

(42)

Võttes arvesse Euroopa finantsaruandluse nõuanderühma (EFRAG) rolli selle hindamisel, kas IFRSid vastavad liidu õiguse ja poliitika nõuetele, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 1606/2002, on vaja, et liit tagaks, et EFRAGi rahastamine on stabiilne ja seega panustaks selle rahastamisse läbi programmi. Tehnilises tegevuses peaks EFRAG keskenduma komisjoni tehnilisele nõustamisele IFRSide kinnitamisel ja liidu asjakohasele osalemisele nende IRSide väljatöötamise protsessis ning tagama selle, et liidu huve võetakse rahvusvahelises standardite kehtestamise protsessis asjakohaselt arvesse. Need huvid peaksid hõlmama „konservatiivsuse“ mõistet, direktiivis 2013/34/EL kehtestatud õige ja õiglase ülevaate andmise nõude ja määruses (EÜ) nr 1606/2002 sätestatud Euroopa üldsuse huvides olemise nõude säilitamist, võttes arvesse IFRSide mõju finantsstabiilsusele ja majandusele. EFRAGi osana on loodud ka Euroopa ettevõtete aruandluslabor, et edendada innovatsiooni ja parimate tavade arendamist ettevõtete aruandluse valdkonnas. See pakub foorumit, kus ettevõtjad ja investorid saavad jagada parimaid tavasid, eelkõige mittefinantsaruandluse ja kestlikkusega seotud aruandluse valdkonnas. Sellele tööle tuginedes peaks EFRAG aitama ka töötada välja mittefinantsaruandluse standardeid.

(43)

Kohustusliku auditeerimise valdkonnas moodustas järelevalverühm, mis on Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni (IFAC) haldusreformi järelevalve eest vastutav rahvusvaheline organisatsioon, 2005. aastal avaliku huvi järelevalve nõukogu (PIOB). Avaliku huvi järelevalve nõukogu ülesanne on jälgida rahvusvaheliste auditeerimisstandardite vastuvõtmiseni viivat protsessi ning arvestusekspertide föderatsiooni muid tegevusi, mis on üldistes huvides. Auditeerimisstandardeid on võimalik vastu võtta liidus kohaldamiseks eelkõige tingimusel, et need on välja töötatud nõuetekohase menetluse kohaselt avaliku järelevalve ja läbipaistvuse tingimustes, nagu on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (23) artiklis 26. Arvestades rahvusvaheliste auditeerimisstandardite kasutuselevõttu liidus ja avaliku huvi järelevalvenõukogu keskset rolli nende standardite vastavuse tagamisel direktiivi 2006/43/EÜ nõuetele, on oluline tagada asjakohane kord nimetatud järelevalvenõukogu rahastamiseks.

(44)

Liit aitab kaasa tarbijakaitse kõrge taseme tagamisele ning tarbijatele suurema mõjuvõimu ja siseturul keskse koha andmisele liikmesriikide poliitika toetamise ja täiendamise teel, püüdes tagada, et kodanikud saavad tarbijatena täielikult osa siseturu hüvedest ning nende ohutus, õiguslikud ning majandushuvid on seejuures konkreetsete meetmete abil nõuetekohaselt kaitstud. Samuti on vajalik, et liit tagaks, et tarbija- ja tooteohutusalased õigusaktid oleksid kohapeal nõuetekohaselt ja võrdselt täidetud ning et ettevõtjatele oleks tagatud võrdsed võimalused ning et seega oleks konkurents siseturul aus. Lisaks sellele on vaja suurendada tarbijate mõjuvõimu, neid julgustada ja abistada jätkusuutlike ja teadlike valikute tegemisel, toetades seega kestlikku energia- ja ressursitõhusat ringmajandust.

(45)

Programmi eesmärk peaks olema suurendada tarbijate, ettevõtjate, kodanikuühiskonna esindajate ja ametiasutuste teadlikkust liidu tarbija- ja ohutusalastest õigusaktidest. Samuti peaks see andma tarbijatele ja nende esindusorganisatsioonidele riigi ja liidu tasandil rohkem võimalusi. Selleks tuleks eeskätt toetada Euroopa Tarbijaliitude Ametit (BEUC), mis on kõigis asjakohastes liidu poliitikavaldkondades tarbijate huve esindav pikalt tegutsenud ja tuntud vabaühendus, kes on suutnud luua tarbija huvide tõhusaks kaitsmiseks tugeva sünergia. Selleks tuleks eeskätt toetada tarbijate standardimises osalemise koordineerimise Euroopa ühingut (ANEC), mis esindab tarbijate huve standardimisküsimustes. Seda tehes tuleks erilist tähelepanu pöörata säästva tarbimise edendamist käsitlevatele uutele turuvajadustele, keskendudes eeskätt võitlemisele eksitavate toote ettekavatsetud vananemise tavade ja muude eksitavate tavade nagu valede keskkonnaalaste väidete vastu, milleks antakse tarbijatele paremat teavet toodete vastupidavuse ja parandatavuse kohta. Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka haavatavuse ennetamisele ja nende väljakutsetega toimetulekule, mis tulenevad majanduse digitaliseerimisest näiteks seoses võrguühendusega toodete, asjade interneti, tehisintellekti või algoritmide kasutamisega ning uute tarbimisharjumuste ja ärimudelite arengust. Programm peaks toetama meetmeid asjakohase teabe väljatöötamiseks turgude kohta, sealhulgas liidu tarbijate tulemustabelite avaldamist.

(46)

Programm peaks toetama riikide pädevaid asutusi, sealhulgas tooteohutuse järelevalve eest vastutavaid asutusi, kes teevad eelkõige koostööd ohtlikke tooteid käsitleva liidu kiire teabevahetuse süsteemi kaudu. Samuti peaks programm toetama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (24) ja määruse (EÜ) nr 765/2008 täitmise tagamist seoses tarbijakaitse ja tooteohutuse, aga ka tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku ning rahvusvahelise koostööga kolmandate riikide ja liidu asjaomaste ametiasutuste vahel. Lisaks peaks programm tagama, et kõigil tarbijatel ja kauplejatel oleks juurdepääs kvaliteetsele vaidluste kohtuvälisele lahendamisele ja vaidluste internetipõhisele lahendamisele ning et nende käsutuses oleks teave kahju heastamise taotlusprotsessis osalemise kohta.

(47)

Programm peaks ka toetama Euroopa tarbijakeskuste võrgustikku, mis aitab tarbijatel siseturul ja Euroopa Majanduspiirkonnas veebis või reisidel piiriüleselt kaupu ja teenuseid ostes liidu tarbijaõigusi kasutada. See 29 keskusest koosnev ja rohkem kui 15 aastat ühiselt liidu tarbijakaitseprogrammidest rahastatud võrgustik on tõestanud oma lisaväärtust tarbijate ja kauplejate usalduse suurendamisel siseturu vastu. Võrgustik menetleb aastas üle 120 000 tarbijanõude ning jõuab ajakirjanduse ja veebipõhise teavitustegevuse kaudu miljonite kodanikeni. See on üks liidu hinnatumaid kodanike abivõrgustikke, mille enamikus keskustes on sisse seatud kontaktpunktid, mis annavad nõu siseturu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (25) kohta. Tegevushinnangud on rõhutanud selle võrgustiku töö jätkumise olulisust. Euroopa tarbijakeskuste võrgustik võib olla ka oluline teabeallikas väljakutsete ja probleemide kohta, millega tarbijad puutuvad kokku kohalikul tasandil ning mis on olulised liidu poliitika kujundamisel ja tarbijate huvide kaitsmisel. Samuti kavatseb võrgustik välja töötada vastastikused kokkulepped kolmandate riikide sarnaste asutustega.

(48)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 98/6/EÜ, (26) 2005/29/EÜ, (27) 2011/83/EL, (28) (EL) 2019/2161 (29) ja (EL) 2020/1828 (30) on võetud vastu, et tagada muu hulgas kogu siseturul tarbijate võrdne kohtlemine seoses piiriüleste küsimustega, nagu nõuetele mittevastavate toodete müümine mootorsõidukite sektoris, toodete kahetised kvaliteedistandardid või lendude tühistamisest või pikaajalisest hilinemisest reisijatele tekkinud probleemid. Samuti on nende eesmärk tagada liikmesriikide parem nõuete täitmise suutlikkus, tõhusam tooteohutus, parem rahvusvaheline koostöö ja uued kahju heastamise võimalused, eelkõige pädevate üksuste esindushagide kaudu. 2017. aasta mais viis komisjon läbi liidu tarbija- ja turustamisõiguse toimivuskontrolli, mis tõi esile vajaduse tagada õigusnormide parem täitmine ja lihtsustada kahju heastamist tarbijatele, kes on kannatanud kahju tarbijaõiguse rikkumise tõttu. Pidades silmas seda toimivuskontrolli, peaks nende direktiivide ja meetmete täieliku rakendamise toetamine ja piiriülese täitmise tagamise edendamine olema prioriteet.

(49)

Kodanikke mõjutab eriti finantsturgude toimimine ja seetõttu tuleks neid asjakohastest õigustest, riskidest ja kasust rohkem teavitada. Finantsturud on siseturu keskne komponent, mis nõuab kindlat reguleerimis- ja järelevalveraamistikku, mis ei taga üksnes finantsstabiilsust ja kestlikku majandust, vaid pakub ka kõrgetasemelist kaitset tarbijatele ja muudele finantsteenuste lõppkasutajatele, sealhulgas jaeinvestoritele, hoiustajatele, kindlustusvõtjatele, pensionifondide liikmetele ja neist tulu saajatele, üksikaktsionäridele, laenuvõtjatele ja VKEdele. Programmiga tuleks suurendada tarbijate ja teiste finantsteenuste lõppkasutajate võimet osaleda poliitikakujundamises, muu hulgas koostada finantsturgudel pakutavate toodete kohta selget, terviklikku ja kasutajasõbralikku teabematerjali ning seda levitada.

(50)

Seepärast peaks programm jätkama suutlikkuse suurendamise programmiga (2017–2020) hõlmatud nende konkreetsete meetmete toetamist, millega suurendatakse tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate kaasatust liidu poliitika kujundamisse, nagu see on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/826, (31) millega jätkati aastate 2012–2017 katseprojekti ja ettevalmistavat tegevust. See on vajalik selleks, et tagada poliitikakujundajate teadlikkus muude huvirühmade kui finantssektori töötajate arvamustest ning et tarbijate ja muude finantsteenuste lõppkasutajate huvid oleksid paremini esindatud. Pidevalt tuleks arendada programmi metoodikat ja parimaid tavasid selle kohta, kuidas suurendada tarbijate ja finantsteenuste lõppkasutajate osalust, et selgitada välja liidu poliitikakujunduse jaoks olulised küsimused ja tagada tarbijate huvide kaitse finantsteenuste valdkonnas. See peaks finantsteenuste poliitikat täiustama, eeskätt sellist, mis soosib üldsuse paremat arusaama finantsõiguses käsitletavatest küsimustest ja paremat finantskirjaoskust.

(51)

Komisjon andis aastate 2012–2017 katseprojekti ja ettevalmistava tegevuse raames iga-aastase avaliku projektikonkursi kaudu toetust kahele organisatsioonile. Need kaks organisatsiooni on Finance Watch, mis loodi liidu toetuste abil 2011. aastal Belgia õiguse kohaselt rahvusvahelise mittetulundusühinguna, ja Better Finance, mis tekkis 2009. aastal alanud varasemate Euroopa investorite ja aktsionäride liitude järjestikuste ümberkorraldamiste ja ümbernimetamiste tulemusel. Määruse (EL) 2017/826 alusel kehtestatud suutlikkuse suurendamise programmi kohaselt on need kaks organisatsiooni ainsad toetusesaajad. Seepärast on vaja neid organisatsioone programmi raames ka edaspidi kaasrahastada. Kõnealuse rahastamise puhul tuleks siiski hinnata põhjalikult saavutuste tõhusust ja mõju seatud eesmärkide taustal. Juhul kui ilmub võimalikke teisi toetusesaajaid, kelle põhieesmärkideks ja -tegevuseks on tarbijate ja lõppkasutajate huvide esindamine liidu tasandil ning kes tagavad liikmena laiaulatusliku geograafilise katvuse ja laiaulatusliku huvide esindatuse, peaks projektikonkurss neile olema avatud.

(52)

Tarbijate kaitsmiseks ja siseturu tõhusaks toimimiseks on vaja tagada kõrgetasemeline tervisekaitse taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonnas. Ohutu ja kestlik toiduainete tarneahel on nii ühiskonna kui ka siseturu toimimise eeltingimus. Ülimalt oluline on hoida ära piiriüleseid terviseohte ja toiduga seotud hirme, kuna need takistavad siseturu toimimist, piirates inimeste ja kaupade liikumist ning tekitades tootmis- ja tarbimishäireid. Seetõttu tuleks programmist toetada konkreetseid meetmeid, nagu erakorraliste meetmete kehtestamine looma- ja taimetervist mõjutavates kriisiolukordades.

(53)

Liidu õiguse üldine eesmärk taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonnas on hoida inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrget taset kogu toiduahelas, toetada loomade heaolu edendamist, aidata tagada tarbijate kaitse ja teavitatuse kõrge tase ning kõrgetasemeline keskkonnakaitse, sealhulgas elurikkuse säilitamiseks, võttes arvesse kliimamuutuste võimalikust mõjust liikmesriikides tekkinud olukordi ning parandades toidu ja sööda tootmise kestlikkust ja aidates tagada toiduga kindlustatust ja taskukohaseid hindu, vähendades toidujäätmete hulka, tõhustades toodete kvaliteedistandardeid kogu liidus, suurendades liidu toidu- ja söödatööstuse konkurentsivõimet ning soodustades töökohtade loomist, sealhulgas teadusuuringute ja innovatsiooni hoogustamise abil.

(54)

Pidades silmas inimeste, loomade ja taimede tervise kaitse kõrge tasemega seotud meetmete erilist laadi, tuleb käesolevas määruses sätestada rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid toetuste andmiseks ja avalike hangete kasutamiseks. Erandina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (32) (edaspidi „finantsmäärus“) sätestatud tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttest peaksid oma kiireloomulisuse ja ettenägematu olemuse tõttu olema rahastamiskõlblikud eeskätt erakorraliste meetmete kulud, sealhulgas loomataudi või taimekahjustaja kahtlusest tekkinud kulud, kui selline kahtlus leiab hiljem kinnitust ja sellest teavitatakse komisjoni. Komisjon peaks võtma vastavad eelarvelised kulukohustused ja tegema rahastamiskõlblike kuludega seotud maksed pärast juriidilistele kohustustele allakirjutamist ja liikmesriikide esitatud maksetaotluste hindamist. Kulud peaksid olema rahastamiskõlblikud ka selliste järelevalve-, ennetus- ja kaitsemeetmete puhul, mida on võetud olukorras, kus mõni loomataudidest või zoonoosidest esineb või levib kolmandas riigis, liikmesriigis või nende ülemeremaades ja -territooriumidel ja ohustab otseselt tervisealast olukorda liidus, aga ka selliste kaitsemeetmete või muu asjassepuutuva tegevuse puhul, millega toetatakse taimetervisealast olukorda liidus.

(55)

Võttes arvesse taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna üha suuremat üleilmastumist, on põhiline vahend liidu asjaomaste nõuete rakendamise, järgimise ja täitmise tagamise kontrollimiseks ja jälgimiseks liikmesriikide korraldatav ametlik kontroll, sealhulgas impordi puhul. Väga oluline on tagada ametlike kontrollisüsteemide tõhusus ja tulemuslikkus, et säilitada kogu toiduahelas ohutuse kõrge tase, samuti tarbijate usaldus, ning tagada keskkonna ja loomade heaolu kõrgel tasemel kaitse. Selliste kontrollimeetmete jaoks peaks olema kättesaadav liidu rahaline toetus. Eelkõige tuleks rahalist toetust anda Euroopa Liidu referentlaboritele, et aidata neil katta komisjoni heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisega kaasnevaid kulusid, ning seda võivad saada riiklikud taime- ja loomatervise referentlaborid, kellele peavad liikmesriigid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 (33) kohaselt kindlustama piisavate rahaliste vahendite olemasolu, kui suudetakse selgelt tõendada elluviidavate meetmete Euroopa lisaväärtust ja nende meetmete rahastamiseks on programmis olemas piisavad vahendid. Kuna ametlike kontrollide tõhusus sõltub ka sellest, kas kontrolliasutuste käsutuses on kvalifitseeritud tööjõudu, kellel on nõuetekohased teadmised liidu õigusest, peaks liit aitama kaasa sellise tööjõu koolitamisele ja pädevate asutuste korraldatud asjakohaste vahetusprogrammide korraldamisele.

(56)

Nii liidus kui ka mujal maailmas on üha suurenev terviseprobleem antimikroobikumiresistentsus. Seepärast peaks olema võimalik kaasrahastada käesoleva programmi alusel meetmeid, millega toetatakse võitlust antimikroobikumiresistentsuse vastu.

(57)

Selleks et teha tõenduspõhiseid otsuseid, on äärmiselt oluline tagada käesoleva programmi alusel vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 arendatav, tehtav ja levitatav kvaliteetne Euroopa statistika, mis peaks olema õigeaegselt kättesaadav ja aitama viia ellu ELi toimimise lepingus osutatud liidu poliitikasuundi, milleks on tugevdatud ja integreeritud majandusjuhtimine, sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus, kestlik areng, põllumajanduspoliitika, Euroopa sotsiaalne mõõde ja üleilmastumine.

(58)

Euroopa statistika on liidu otsuste tegemiseks ja liidu algatuste tulemuslikkuse ja mõju mõõtmiseks hädavajalik. Seepärast on oluline tagada sellise Euroopa statistika järjepidev pakkumine ja arendamine, mis järgiks üleliidulist lähenemisviisi ja läheks siseturu väljavaadetest kaugemale, et hõlmata kõiki liidu meetmeid ja poliitikavaldkondi, sealhulgas võimaldaks ettevõtjatel ja kodanikel teha teadlikke otsuseid.

(59)

Horisontaalse olemuse tõttu kohaldatakse Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise raamistiku (määruse (EÜ) nr 223/2009 tähenduses) suhtes erinõudeid, eeskätt kõnealuses määruses sätestatud nõudeid seoses statistikaalaste põhimõtete järgimisega, samuti Euroopa statistikasüsteemi toimimise ja juhtimisega, sealhulgas Euroopa statistikasüsteemi komitee ja komisjoni (Eurostati) rolli ja ülesannetega ning statistikaalaste tegevuskavade koostamise ja rakendamisega.

(60)

Programmi selle osa kavand, mis käsitleb Euroopa statistika arendamise, tegemise ja levitamise raamistikku, on saadetud vastavalt määrusele (EÜ) nr 223/2009 eelnevaks tutvumiseks Euroopa statistikasüsteemi komiteele.

(61)

Liit ja liikmesriigid on võtnud kohustuse olla esimeste hulgas, kes viivad ellu ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030. Aidates kaasa kestliku arengu tegevuskava 2030 elluviimisele, edendavad liit ja liikmesriigid tugevamat, kestlikumat, kaasavamat, turvalisemat ja jõukamat Euroopat. Programm peaks aitama kaasa tegevuskava 2030 elluviimisele, sealhulgas kestliku arengu majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõõtme tasakaalustamise kaudu ning seetõttu võetakse selge ja nähtav kohustus peavoolustada Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kestliku arengu eesmärke.

(62)

Võttes arvesse kliimamuutustega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe rakendamise osas ning selleks, et viia ellu ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaks käesolev programm aitama kliimaküsimusi integreerida ja panustada üldeesmärgi saavutamisse, st sellesse, et liidu eelarvekulutustest eraldataks 30 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise käigus ning neid hinnatakse uuesti programmi hindamis- ja läbivaatamismenetluse käigus. Selles kontekstis tuleks toetada tegevusi, mis oleksid kooskõlas liidu kliima- ja keskkonnastandardite ja prioriteetidega ja ei kahjustaks oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (34) tähenduses.

(63)

Käesoleva määrusega kehtestatakse programmile rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamine lähtesumma Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembril 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava, (35) punkti 18 tähenduses.

(64)

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (36) on ette nähtud koostöö programmi alla kuuluvates valdkondades ühelt poolt liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Euroopa Majanduspiirkonnas osalevate Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riikide vahel. Samuti tuleks ette näha programmis osalemise võimalus ühinevatele riikidele, kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele, Euroopa naabruspoliitika riikidele ja teistele kolmandatele riikidele. Lisaks peaks programm olema Euroopa statistika valdkonnas avatud Šveitsile kooskõlas Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga statistikaalase koostöö kohta (37).

(65)

Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad kolmandad riigid võivad liidu programmides osaleda koostöö raames, mis kehtestati Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga, milles on sätestatud, et programme rakendatakse kõnealuse lepingu kohaselt vastu võetud otsuse alusel. Kolmandad riigid võivad osaleda ka muude õigusaktide alusel. Käesolevasse määrusesse tuleks lisada erisäte, millega nõutakse kolmandatelt riikidelt vastutavale eelarvevahendite käsutajale, Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) ja kontrollikojale vajalike õiguste ja nõutava juurdepääsu andmist, mida neil on vaja oma volituste täieulatuslikuks kasutamiseks.

(66)

Programmi suhtes kohaldatakse finantsmäärust. Finantsmääruses sätestatakse liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta.

(67)

Varasemate programmide ja eelarveridade alusel rakendatud meetmed on osutunud asjakohasteks ja need tuleks säilitada. Programmi raames võetavate uute meetmete eesmärk on eelkõige toetada hästitoimivat siseturgu. Selleks et muuta programmi rakendamine lihtsamaks ja paindlikumaks ning tagada seeläbi selle eesmärkide parem täitmine, tuleks meetmete määratlemisel lähtuda üksnes üldkategooriatest. Programm peaks sisaldama ka konkurentsivõime ja tarbijakaitse valdkonna konkreetsete eesmärkidega seotud näidismeetmete või regulatiivsetest nõuetest tulenevate meetmete loetelu, nagu standardimise, turujärelevalve, taimede, loomade, toidu ja sööda ning Euroopa statistika valdkonna konkreetsed meetmed.

(68)

Vaja on täpsustada rahastamiskõlblike üksuste kategooriad ning samuti üksused, mis peaksid olema rahastamiskõlblikud ilma projektikonkurssi korraldamata.

(69)

Võttes arvesse maailma majanduse üha suuremat seotust ja digitaliseerumist, peaks programm ka edaspidi pakkuma võimalust kutsuda väliseksperte, nagu kolmandate riikide ametnikke, rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid või ettevõtjaid osalema teatavates meetmetes.

(70)

On vaja esitada kaasrahastamisreegleid ja rahastamiskõlblikke kulusid käsitlevad konkreetsed kriteeriumid. Kuna teatud erieesmärkide puhul on rahastamiskõlblikke kulusid vaja rahastada täies ulatuses, peaks olema võimalik teha erand finantsmääruse artiklist 190.

(71)

Vastavalt finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktile a võib toetust anda juba alustatud meetmele, tingimusel et taotleja suudab tõendada vajadust alustada meedet enne rahastamislepingu allkirjastamist. Kuigi sellistel juhtudel ei ole enne toetustaotluse esitamise kuupäeva kantud kulud põhimõtteliselt rahastamiskõlblikud, peaks selliste kulude rahastamine olema erandkorras võimalik, võttes arvesse käesoleva programmi hilinenud jõustumist ning hoidmaks ära liidu toetuses häireid, mis võiksid kahjustada liidu huve. Seega kus on vaja tagada järjepidevus ning ajavahemikus 1. jaanuarist 2021 kuni käesoleva programmi jõustumise kuupäevani, peaks olema võimalik juba alustatud meetmete kulusid rahastada liidu vahenditest alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need on kantud juba enne toetustaotluse esitamist. Samadel põhjustel ja tingimustel ning erandina finantsmääruse artikli 193 lõikest 4, peaksid olema kulud, mis on kantud enne toetustaotluse esitamist, rahastamiskõlblikud ka tegevustoetuste puhul.

(72)

Vastavalt komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatises „ELi eelarve läbivaatamine“ esitatud komisjoni kohustusele muuta rahastamisprogrammid ühtsemaks ja lihtsamaks tuleks juhul, kui programmiga ette nähtud meetmetel on eri rahastamisinstrumentidega ühised eesmärgid, jagada ressursse teiste liidu rahastamisinstrumentidega, välistades siiski kahekordse rahastamise.

(73)

Programm peaks aitama kaasa äärepoolseimate piirkondade konkreetsete vajaduste üldisele toetamisele ja nende integreerimisele siseturul, nagu komisjon hiljuti taaskinnitas oma teatises „Tugevam uuendatud strateegiline partnerlus ELi äärepoolseimate piirkondadega“.

(74)

Programm peaks edendama sünergiat ja samas vältima liidu sarnaste programmide ja meetmete dubleerimist. Programmi raames võetavad meetmed peaksid täiendama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/444 (38) loodud programmi „Toll“ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“) loodud programmi „Fiscalis“, mille eesmärk on samuti toetada ja parandada siseturu toimimist.

(75)

Programm peaks taotlema sünergiat, vastastikust täiendavust ja lisaväärtust võrreldes toetusega, mida antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta) loodud Euroopa Regionaalarengu Fondist VKEde ja ettevõtluse arendamiseks. Lisaks sellele tagatakse InvestEU fondi VKEde poliitikaharust võla- ja omakapitalitoetus, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja selle kättesaadavust. Samuti peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/696 (39) loodud kosmoseprogrammiga, kutsudes VKEsid üles saama kasu murrangulisest innovatsioonist ja muudest kosmoseprogrammi raames välja töötatud lahendustest.

(76)

Programm peaks edendama sünergiat programmiga „Euroopa horisont“, mille eesmärk on edendada teadusuuringuid ja innovatsiooni. See peaks eelkõige hõlmama vastastikust täiendavust uuenduslikele ettevõtetele suunatud tulevase Euroopa innovatsiooninõukogu meetmetega, aga ka eeskätt VKEdele pakutavate tugiteenustega, eelkõige Euroopa ettevõtlusvõrgustiku kaudu.

(77)

Programm peaks edendama sünergiat ja vastastikust täiendavust digitaalse Euroopa programmiga, mille eesmärk on edendada liidu majanduse ja avaliku sektori digitaliseerimist, suurendades samas küberturvalisust.

(78)

Lisaks peaks programm taotlema sünergiat Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/693 (40) õigusprogrammiga, mille eesmärk on toetada Euroopa õigusruumi edasiarendamist riiklike õigussüsteemide tõhususe tagamiseks, mis on peamine tegur õiglase ja kulutõhusa liidu majanduse saavutamiseks.

(79)

Programm peaks taotlema sünergiat programmi „Erasmus+“, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) XXXX/XX (41) loodud Euroopa solidaarsuskorpuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta) loodud Euroopa Sotsiaalfond+ga tööjõu ja noorte liikuvuse valdkonnas, mis on hästi toimiva siseturu jaoks hädavajalik.

(80)

Lisaks võiks selliseid meetmeid nagu looma- ja taimetervisega seotud kriisiolukordade puhul rakendatavaid veterinaar- ja fütosanitaarmeetmeid täiendada liidu ühise põllumajanduspoliitika programmitöö raames turupõhiste sekkumismeetmetega.

(81)

Programmi raames ellu viidavatel meetmetel peaks olema selge liidu lisaväärtus ja neid tuleks kasutada turutõrgete kõrvaldamiseks või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalselt, nii et need ei dubleeriks ega tõrjuks välja erasektori rahastamist.

(82)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (42). Tarbijate võimestamist soodustavate meetmete elluviimiseks mõeldud tööprogrammide vastuvõtmiseks tuleks kasutada nõuandemenetlust. Kontrollimenetlust tuleks kasutada rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis on seotud VKEde konkurentsivõimet soodustavate meetmete elluviimisega, ning rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis on seotud tööprogrammidega, mis viivad ellu soodustavaid meetmeid inimeste, loomade ja taimede tervise kõrge taseme saavutamiseks ning vajadusel kehtestavad madalamad kaasrahastamise määrad meetmeteks, mis on seotud erakorraliste veterinaar- ja fütosanitaarmeetmetega ning riiklike aastaste ja mitmeaastaste veterinaar- ja fütosanitaarprogrammidega, ning rakendusaktide vastuvõtmiseks, mis on seotud tööprogrammidega, mis viivad ellu soodustavaid meetmed toidu- ja söödaohutuseks.

(83)

Kui on võimalik saavutada programmi erieesmärkide vaheline sünergia, võib asjakohaseid sätteid rakendada ühise tööprogrammiga.

(84)

Liidu rahastamisvormide ja programmi rakendamisviiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse liidu lisaväärtust, kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Seejuures tuleks muu hulgas kaaluda kindlasummaliste maksete, ühtse määra ja ühikuhindade kasutamist ning finantsmääruse artikli 125 lõikes 1 osutatud kuludega mitteseotud rahastamise kasutamist.

(85)

Saavutatud tulemuste ning programmi tõhususe ja tulemuslikkuse korrapärase seire ja aruandluse tagamiseks tuleks programmi meetmete ja tulemuste seire jaoks kohe alguses paika panna nõuetekohane raamistik. Seire ja aruandlus peaksid põhinema näitajatel, millega mõõdetakse programmi meetmete mõju eelnevalt kindlaksmääratud võrdlusaluste põhjal.

(86)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (43) punktidele 22 ja 23 tuleks käesolevat programmi hinnata teabe põhjal, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat töökoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama ka mõõdetavaid näitajaid, mille alusel saab hinnata programmi mõju kohapeal. Komisjon peaks koostama vahearuande, milles hinnatakse, kuivõrd on täidetud programmi raames toetatud meetmete eesmärgid, millised olid selle mõjud ja tulemused, kui tõhusalt kasutati ressursse ja millist liidu lisaväärtust saadi, ning koostama lõpliku hindamisaruande meetmete pikemaajalise mõju, tulemuste ja kestlikkuse ning teiste programmidega saavutatud sünergia kohta.

(87)

VKEde toetuste seireks peaks programmis kasutama mõõdetavaid tulemusnäitajaid. Nimetatud näitajatega tuleks vastava teabe kättesaadavuse ja vajaduse korral mõõta programmi tulemusi ja mõju selle erieesmärkidele ja kindlatele sihtrühmadele (näiteks naised, noored, eakad). Eriti oluline oleks seire käigus mõõta, kuidas see toetab rohe- ja digipööret, rahvusvahelistumist ja innovatsiooni. Lisaks tuleks seires võtta arvesse kontekstipõhiseid näitajaid, millega ei mõõdeta programmi tulemuslikkust, vaid antakse ülevaade VKEde tegevuskeskkonnast.

(88)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 999/2001, (44) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 2160/2003, (45) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/99/EÜ (46) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/429 (47) osutatud loomataudide põhjal tuleb koostada selliste loomataudide ja zoonooside mittetäielik loetelu, mis on erakorraliste meetmete ning tõrje, kontrolli ja seire programmide raames rahastamiskõlblikud.

(89)

Selleks et võtta arvesse loomataudide põhjustatud olukordi, mis mõjutavad oluliselt loomakasvatust või kariloomakaubandust, inimeste tervisele ohtlike zoonooside levikut või uusi teaduslikke või epidemioloogilisi arenguid, ning loomataude, mis tõenäoliselt kujutavad endast liidule uut ohtu, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte loomataudide ja zoonooside loetelu muutmiseks. Selleks et võtta arvesse tulevasi arenguid seoses üksustega, millele võidakse anda programmi alusel toetust seoses tarbijate huvide liidu tasandil esindamisega, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte nende üksuste loetelu muutmiseks. Selleks et tagada programmi eesmärkide täitmisel tehtud edusammude tulemuslik hindamine, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et vajaduse korral muuta erieesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate loetelu või täiendada käesolevat määrust, kehtestades seire- ja hindamisraamistiku. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Samuti tuleks konsulteerida sidusrühmade ja tarbijate ühendustega. Et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(90)

Vastavalt nõukogu otsusele 2013/755/EL (48) on ülemeremaadel või -territooriumidel asuvad füüsilised isikud ja üksused toetuskõlblikud, kui programmi reeglitest ja eesmärkidest või võimalikest kokkulepetest liikmesriigiga, millega vastav ülemeremaa või -territoorium on seotud, ei tulene teisiti.

(91)

Finantsmääruse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 (49) ning nõukogu määruste (EÜ, Euratom) nr 2988/95, (50) (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (51) ja (EL) 2017/1939 (52) kohaselt tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise, sealhulgas kelmuste, pettuste ärahoidmist, avastamist, kõrvaldamist ja uurimist, kaotatud, alusetult makstud või ebaõigesti kasutatud summade sissenõudmist ning asjakohasel juhul halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige on OLAFil vastavalt määrustele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 ja (EL, Euratom) nr 883/2013 õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on määruse (EL) 2017/1939 kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (53) ja esitada süüdistusi. Vastavalt finantsmäärusele peab iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, andma komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused.

(92)

Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse horisontaalseid finantsreegleid, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel. Need reeglid sätestatakse finantsmääruses ja nendega määratakse eelkõige kindlaks menetlus eelarve kehtestamiseks ja selle täitmiseks toetuste, auhindade, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta ning nähakse ette finantsjuhtimises osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(93)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (54) reguleeritakse isikuandmete töötlemist liikmesriikides käesoleva määruse kontekstis ja liikmesriikide pädevate asutuste järelevalve all. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1725 (55) reguleeritakse isikuandmete töötlemist komisjonis käesoleva määruse kontekstis ja Euroopa andmekaitseinspektori järelevalve all. Pädevad asutused peavad teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EL) 2016/679 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega ning komisjon peab teavet vahetama ja edastama kooskõlas määruses (EL) 2018/1725 sätestatud isikuandmete edastamise eeskirjadega.

(94)

Määrusega (EÜ) nr 223/2009 kehtestatakse eeskirjad statistika tegemiseks vastavalt statistilise konfidentsiaalsuse põhimõttele ning sätestatakse, et riiklikud statistikaametid, muud riiklikud ametiasutused ja komisjon (Eurostat) võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada põhimõtete ja suuniste ühtlustamine konfidentsiaalsete andmete füüsilise ja loogilise kaitse puhul.

(95)

Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt luua programm siseturu toimimise, ettevõtjate, eelkõige VKEde konkurentsivõime ja tarbijakaitse parandamiseks, taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna jaoks ning programmitöö ja rahastamisraamistik Euroopa statistika arendamiseks, tegemiseks ja levitamiseks ajavahemikuks 2021–2027, ei suuda liikmesriigid küsimuste piiriülese iseloomu tõttu piisavalt saavutada, küll aga saab neid liidu meetmete suurema potentsiaali tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(96)

Programmiga tuleks ühtlasi tagada liidu siseturu ja selle ettevõtjate – eriti VKEde – konkurentsivõime ja kestlikkus, aga ka Euroopa statistikameetmete parem nähtavus ja sidusus liidu kodanike, ettevõtjate ja ametiasutuste jaoks.

(97)

Kuna õigusaktide muutmise sätted kaotasid jõustumise hetkel oma mõju ning nendega muudesse õigusaktidesse sisse viidud muudatustest saavad seetõttu samal ajal nende muude õigusaktide osa, ei avalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 (56) kehtetuks tunnistamine mõju selle muutmissätetega muudesse õigusaktidesse juba sisse viidud muudatustele, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 178/2002 (57) ja nõukogu direktiivile 2008/90/EÜ (58) seoses taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee loomisega, mis jääb olenemata määruse (EL) nr 652/2014 kehtetuks tunnistamisest jõusse.

(98)

Selleks et tagada toetuse andmise järjepidevus 2014- 2020 programmide, mis on loodud määruse (EL) nr 1287/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 254/2014, (59) määruse (EL) 2017/826, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 258/2014, (60) määruse (EL) nr 652/2014 ja määrusega (EL) nr 99/2013 ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõime ja kestlikkuse, tarbijakaitse, finantsteenuste tarbijate ja lõppkasutajate, finantsteenuste valdkonna poliitika kujundamise, taimede, loomade, toidu ja sööda ning Euroopa statistika valdkonnas ning käesoleva programmi vahel, eelkõige seoses mitmeaastaste meetmete jätkamise ning eelmiste programmide edusammude hindamisega, ning et võimaldada rakendamise alustamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti ning olema tagasiulatuvalt kohaldatav alates 1. jaanuarist 2021. Alates 1. jaanuarist 2028 peaksid tehnilise ja haldusabi assigneeringud vajaduse korral katma kulud, mis on seotud programmi lõpuks veel lõpule viimata meetmete haldamisega.

(99)

Käesoleva määruse hilinenud jõustumist arvestades ei ole võimalik pidada kinni taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna tööprogrammide vastuvõtmise ning 2021. ja 2022. aasta veterinaar- ja fütosanitaarprogrammide liikmesriikide poolse esitamise ja nende komisjonis kinnitamise tähtaegadest, samuti ei ole komisjonil võimalik kinni pidada programmide heakskiitmise tähtajast. Selleks et tagada taimede, loomade, toidu ja sööda valdkonna meetmete nõuetekohane elluviimine 2021. ja 2022. aastal, ei tuleks nimetatud tähtaegu 2021. ja 2022. aastal kohaldada.

(100)

Määrused (EL) nr 99/2013, (EL) nr 1287/2013, (EL) nr 254/2014 ja (EL) nr 652/2014 tuleks seetõttu tunnistada kehtetuks alates 1. jaanuarist 2021.

(1)

Liidu fondide rakendamisel tuleb järgida Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 3 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklites 9 ja 10 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, sealhulgas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. ELi toimimise lepingu artiklite 8 ja 10 alusel tuleb liidul püüda kõrvaldada ebavõrdsust ning edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust, samuti võidelda diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Komisjon ja liikmesriigid peaksid fondide rakendamisel püüdma arvesse võtta soolist aspekti. Liidu fondide eesmärke tuleks ellu viia kestliku arengu ning liidu keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi säilitamise ja parandamise eesmärkide raames, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 11 ja artikli 191 lõikes 1, võttes arvesse põhimõtet, et saastaja maksab.

(2)

Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid 17. novembril 2017 ühiselt välja Euroopa sotsiaalõiguste samba (edaspidi „sammas“) vastusena Euroopas valitsevatele sotsiaalsetele probleemidele. Võttes arvesse töömaailma muutuvat tegelikkust, tuleb liidul olla valmis tegelema globaliseerumise ja digiteerimisega seotud praeguste ja tulevaste probleemidega, muutes majanduskasvu kaasavamaks ning edendades tööhõivet ja sotsiaalpoliitikat. Samba kakskümmend peamist põhimõtet on jaotatud kolme kategooriasse: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Sammas moodustab üldise suunava raamistiku käesoleva määrusega koondatud töötajate toetuseks loodud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondile (EGF), mis võimaldab liidul asjakohased põhimõtted suurte restruktureerimiste korral ellu viia.

(3)

Nõukogu kiitis 20. juunil 2017 heaks liidu vastuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030. Nõukogu rõhutas, kui tähtis on saavutada kestlik areng selle kolmes mõõtmes – majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnaalane – tasakaalustatud ja terviklikul viisil. On väga tähtis, et kestlik areng integreeritaks liidu poliitikaraamistikku ning et liidu poliitika oleks kaugelevaatav ülemaailmsete probleemide käsitlemisel. Nõukogule valmistas heameelt komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatis „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ kui esimene samm ÜRO kestliku arengu eesmärkide peavoolustamisel ja kestliku arengu kui olulise juhtpõhimõtte kohaldamisel kõigis liidu poliitikavaldkondades, sealhulgas rahastamisvahendite kaudu.

(4)

Komisjon võttis 2018. aasta veebruaris komisjon vastu teatise „Uus tänapäevane mitmeaastane finantsraamistik Euroopa Liidu jaoks, mis võimaldab tõhusalt saavutada tema prioriteete ka pärast 2020. aastat“. Teatises rõhutatakse, et liidu eelarve toetab Euroopa ainulaadset sotsiaalset turumajandust. On äärmiselt oluline parandada tööhõivevõimalusi ja käsitleda oskustega seotud küsimusi, eelkõige neid, mis on seotud digiteerimise, automatiseerimise ja üleminekuga ressursitõhusale ja kestlikule majandusele, täielikus kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames vastu võetud Pariisi kliimakokkuleppega (edaspidi „Pariisi kliimakokkulepe“). Eelarve paindlikkus on keskne põhimõte nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2020/2093 (4) kindlaks määratud mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027. Paindlikkusmehhanismide kohaldamist jätkatakse, et liit saaks aegsamini reageerida ja tagada, et eelarvevahendeid kasutatakse seal, kus neid on kõige rohkem vaja.

(5)

Oma 1. märtsi 2017. aasta valges raamatus Euroopa tuleviku kohta on komisjon väljendanud muret isolatsionistlike suundumuste pärast, mis suurendavad kahtlusi avatud kaubanduse ja liidu sotsiaalse turumajanduse kasulikkuse suhtes üldiselt.

(6)

Oma 10. mai 2017. aasta aruteludokumendis üleilmastumise ohjamise kohta märgib komisjon, et oskustööjõu nõudluse suurenemise ja madalamat kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade vähenemise peamine põhjus on kaubandusega seotud globaliseerumise ja tehnoloogiliste muutuste kombinatsioon. Kuigi tuleb tunnistada avatuma kaubanduse eeliseid, leiab komisjon, et sellega seotud negatiivse kõrvalmõju käsitlemiseks on vaja sobilikke vahendeid. Kuna globaliseerumise praegused eelised jagunevad juba inimeste ja piirkondade vahel ebaühtlaselt, avaldades globaliseerumise tõttu kannatavatele inimestele märkimisväärset mõju, on oht, et tehnoloogilised ja keskkonnamuutused süvendavad seda mõju veelgi. Seega tuleb kooskõlas solidaarsuse ja kestlikkuse põhimõttega tagada, et globaliseerumisest saadav kasu jaotuks õiglasemalt, ühitades majanduskasvu ja tehnoloogia arengu piisava sotsiaalkaitse ning aktiivse toetusega juurdepääsuks töövõimalustele ning tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana.

(7)

Oma 28. juuni 2017. aasta aruteludokumendis liidu rahanduse tuleviku kohta rõhutab komisjon vajadust vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikides ja nende vahel ning leiab, et on esmatähtis investeerida kestlikku arengusse, võrdsusse, sotsiaalsesse kaasatusse, haridusse ja koolitusse ning tervisesse.

(8)

Globaliseerumise, tehnoloogiliste muutuste ja kliimamuutuse tulemusel suureneb tõenäoliselt veelgi maailma majanduste omavaheline seotus ja vastastikune sõltuvus. Tööjõu ümberjaotamine on selliste muutuste lahutamatu ja paratamatu osa. Kui muutustest tulenevat kasu tahetakse jaotada õiglaselt, on äärmiselt oluline pakkuda abi koondatud töötajatele ja neile, keda koondamine ähvardab. Peamised liidu instrumendid, millega aidatakse koondamistest mõjutatud töötajaid, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega loodav Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille eesmärk on pakkuda ennetavat abi, ja EGF, mille eesmärk on pakkuda vastavalt vajadusele abi suurte restruktureerimiste korral. Komisjoni 13. detsembri 2013. aasta teatis „Muutusteks ja restruktureerimiseks valmisolekut käsitlev ELi kvaliteediraamistik“ on liidu poliitikavahend, mis loob parimate tavade raamistiku ettevõtete restruktureerimise ettenägemiseks ja sellega tegelemiseks. Selles antakse põhjalik ülevaade sellest, kuidas tuleks asjakohaste poliitiliste vahendite abil tegeleda majandusliku kohanemise ja restruktureerimise kui katsumusega ning kohanemise ja restruktureerimise tööhõive- ja sotsiaalse mõjuga. Lisaks kutsutakse sellega liikmesriike üles kasutama liidu ja riiklikke vahendeid viisil, mis tagab, et restruktureerimise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõivele avalduvat negatiivset mõju saab tõhusamalt leevendada.

(9)

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1927/2006 (5) aastatel 2007–2013 kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku jaoks (edaspidi „fond“) selleks, et liit saaks näidata üles oma solidaarsust töötajatega, kes olid kaotanud töö maailma kaubanduses globaliseerumise tulemusel toimunud oluliste struktuurimuutuste tõttu.

(10)

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 kohaldamisala laiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 546/2009 (6) komisjoni 26. novembri 2008. aasta teatises esitatud Euroopa majanduse elavdamise kava osana, et hõlmata ka töötajaid, kes olid kaotanud töö vahetult üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu.

(11)

Aastatel 2014–2020 kestva mitmeaastase finantsraamistiku kestuseks laiendati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1309/2013 (7) fondi kohaldamisala, et see hõlmaks mitte üksnes sellist töökohtade kaotamist, mis on tingitud tõsistest majandushäiretest, mida põhjustab ülemaailmse finants- ja majanduskriisi jätkumine, mida on käsitletud määruses (EÜ) nr 546/2009, vaid ka töökohtade kaotamist tulenevalt mis tahes uuest ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist. Lisaks sellele muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 (8) (edaspidi „finantsmäärus“) määrust (EL) nr 1309/2013, et sätestada muu hulgas normid, mis võimaldavad fondil erandkorras hõlmata ühes piirkonnas asuvate, kuid NACE Revision 2 osa tasemel määratletud eri majandussektorites tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ühistaotlusi, kui taotluse esitanud liikmesriik tõendab, et VKEd on selles piirkonnas peamine või ainuke ettevõtlusliik.

(12)

Seoses Ühendkuningriigi võimaliku väljaastumisega liidust ilma väljaastumislepinguta muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1796 (9) määrust (EL) nr 1309/2013 täpsustamaks, et sellisest väljaastumisest tulenevad koondamised kuuluvad fondi kohaldamisalasse. Kuna Ühendkuningriik astus liidust välja väljaastumislepinguga, siis seda määrust ei kohaldatud.

(13)

Komisjon tegi fondi vahehindamise, et hinnata, kuidas ja millises ulatuses on selle eesmärgid saavutatud. Fond osutus tulemuslikuks, sest sellega saavutati suurem koondatud töötajate tööturule naasmise määr kui eelmisel programmitöö perioodil. Samuti leiti hindamisel, et fond lõi liidu lisaväärtust. Eelkõige kehtib see fondi kvantitatiivse mõju kohta, mis tähendab, et fondi abi ei suurendanud mitte ainult pakutavate teenuste arvu ja mitmekesisust, vaid ka kõnealuste teenuste intensiivsust. Lisaks on fondi sekkumismeetmed väga nähtavad ning näitavad üldsusele vahetult liidu lisaväärtust. Samal ajal tuvastati mitmesuguseid probleeme. Leiti, et kasutuselevõtmise menetlus oli liiga pikk. Lisaks on mitu liikmesriiki teatanud, et neil tekkis probleeme koondamisi põhjustanud sündmuste kohta põhjaliku taustaanalüüsi tegemisel. Peamine põhjus, mis takistas liikmesriike toetust taotlemast, olid nende finants- ja institutsioonilise suutlikkusega seotud probleemid. Seda võis lihtsalt põhjustada personali vähesus – praegu võivad liikmesriigid küsida tehnilist abi ainult siis, kui nad rakendavad fondi toetust. Kuna koondamised võivad toimuda ootamatult, on tähtis tagada, et liikmesriigid oleksid valmis kohe reageerima ja saaksid esitada taotluse viivituseta. Lisaks paistab, et teatavates liikmesriikides on vaja teha palju rohkem tööd institutsioonilise suutlikkuse suurendamiseks, et tagada EGFi sekkumiste tõhus ja tulemuslik rakendamine. Ka peeti 500 koondatud töötaja künnist liiga kõrgeks, eelkõige väiksema asustustihedusega piirkondades.

(14)

EGFil on jätkuvalt tähtis roll paindliku instrumendina, mis võimaldab toetada töötajaid, kes on kaotanud oma töö suuremahuliste restruktureerimiste käigus, ja aidata neil võimalikult kiiresti leida uus töökoht. Liit peaks ka edaspidi andma konkreetset ühekordset rahalist toetust, et hõlbustada koondatud töötajate inimväärsele ja püsivale tööle naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturgudel, mis kannatavad tõsiste majandushäirete tõttu. Võttes arvesse avatud kaubanduse ning majandus- ja finantsarengu, nagu asümmeetriliste majandusšokkide, tehnoloogiliste muutuste, digiteerimise, liidu kaubandussuhetes või siseturu struktuuris toimuvate oluliste muutuste, samuti muude tegurite, sealhulgas vähese CO2 heitega majandusele ülemineku koos- ja vastastikust mõju ning arvestades, et järjest raskem on välja tuua üht konkreetset tegurit, mis põhjustab koondamisi, tuleks EGFi kasutada ainult juhul, kui restruktureerimisel on märkimisväärne mõju. Arvestades EGFi eesmärki pakkuda abi hädaolukorras, täiendades ESF+ pakutavat ennetavama iseloomuga abi, peaks EGF jääma paindlikuks erivahendiks väljaspool mitmeaastase finantsraamistiku eelarve ülemmäärasid, nagu on sätestatud komisjoni 2. mai 2018. aasta teatises „Tänapäevane eelarve liidu jaoks, mis hoiab, kaitseb ja avardab võimalusi: mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“ ja selle lisa.

(15)

Selleks, et säilitada EGFi üleeuroopaline mõõde, tuleks esitada toetustaotlus juhul, kui suurel restruktureerimisel on märkimisväärne mõju piirkonna või kohalikule majandusele. Sellise mõju kindlaksmääramisel tuleks aluseks võtta minimaalne arv kaotatud töökohti konkreetse võrdlusperioodi jooksul. Võttes arvesse vahehindamise tulemusi, tuleks künniseks kehtestada 200 kaotatud töökohta neljakuulise võrdlusperioodi jooksul (või valdkondlike juhtumite puhul kuue kuu jooksul). Võttes arvesse, et koondamislainetel, mis toimuvad eri sektorites, kuid samas piirkonnas, on võrdselt märkimisväärne mõju kohalikule tööturule, peaksid olema võimalikud ka piirkondlikud taotlused. Selliste väikeste tööturgude puhul nagu väikesed liikmesriigid või kauged piirkonnad, sealhulgas äärepoolseimad piirkonnad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, või erandlikel asjaoludel, peaks olema võimalik esitada taotlusi ka juhul, kui koondamisi on vähem. Üldiselt ei tohiks liikmesriigid esitada oma taotlusi EGFi toetuse saamiseks hiljem kui 12 nädalat pärast võrdlusperioodi lõppu. Et aga vältida rahastamislünki asjaolu tõttu, et käesolev määrus jõustub pärast 1. jaanuari 2021, ja tagada õiguskindlus, tuleks kõnealune tähtaeg 1. jaanuarist 2021 kuni käesoleva määruse jõustumiseni peatada.

(16)

EGFi kui suurte restruktureerimiste jaoks loodud fondi ei peaks saama kasutusele võtta juhul, kui avalikus sektoris toimuv koondamine on tingitud eelarvekärbetest. Ent EGFist peaks olema võimalik toetada töötajaid, kes on koondatud ettevõtetest, mis on konkurentsiturul aktiivsed ning mis tarnivaid kaupu või osutavad teenuseid avaliku sektori rahastatavatele üksustele, keda mõjutavad eelarvekärped. EGFist peaks olema võimalik toetada ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on tegevuse lõpetanud eelarvekärbete tõttu.

(17)

Selleks et näidata üles liidu solidaarsust töötutega, tuleks EGFi kui reageerimisfondi kaasrahastamise määr viia vastavusse ESF+ kui proaktiivse fondi kõrgeima kaasrahastamise määraga asjaomases liikmesriigis, kuid see ei tohiks ühelgi juhul olla madalam kui 60 %.

(18)

Komisjon peaks EGFile eraldatud liidu eelarve osa täitma eelarve jagatud täitmise korras finantsmääruse tähenduses. Seepärast peaksid komisjon ja liikmesriigid EGFi rakendamisel eelarve jagatud täitmisel järgima finantsmääruses osutatud põhimõtteid, nagu usaldusväärne finantsjuhtimine, läbipaistvus ja mittediskrimineerimine.

(19)

Euroopa Muutuste Seirekeskus, mis asub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi juures Dublinis, aitab komisjonil ja liikmesriikidel läbi viia kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid analüüse, millest on abi globaliseerumise suundumuste, tehnoloogiliste ja keskkonnamuutuste, restruktureerimise ja EGFi kasutamise hindamisel. Euroopa restruktureerimise jälgimise vahendiga, mida ajakohastatakse pidevalt, jälgitakse teateid suuremahulistest restruktureerimistest kogu liidus, toetudes riiklike korrespondentide võrgustikule. See võib aidata tuvastada võimalikke sekkumisjuhtumeid varases etapis.

(20)

Koondatud töötajatel ja tegevuse lõpetanud füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks olema EGFile võrdne juurdepääs, sõltumata nende töölepingu või töösuhte liigist. Seetõttu tuleks käesoleva määruse kohaldamisel käsitada võimalike EGFist toetuse saajatena nii koondatud töötajaid kui ka füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud.

(21)

EGFi rahalist toetust tuleks peamiselt kasutada aktiivseteks tööturupoliitika meetmeteks ja individuaalseteks teenusteks, mille eesmärk on aidata toetusesaajatel naasta kiiresti inimväärsele ja püsivale tööle oma algsel tegevusalal või väljaspool seda, ja valmistada neid samal ajal ette üleminekuks keskkonnasäästlikumale ja digitaalsemale Euroopa majandusele. Toetustega tuleks edendada ka füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust ning ettevõtete asutamist, sealhulgas ettevõtete ühenduste loomise kaudu. Meetmed peaksid kajastama kohaliku või piirkondliku tööturu tulevasi vajadusi. Siiski tuleks alati asjakohasel juhul toetada ka koondatud töötajate liikuvust, et aidata neil leida tööd mujal. Erilist tähelepanu tuleks pöörata digiajastul vajalike oskuste levitamisele ja vajaduse korral sooliste stereotüüpide kaotamisele tööhõives. Tuleks piirata rahaliste toetuste lisamist individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti. EGFist toetatavad meetmed ei peaks asendama passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid. Tööandjaid tuleks julgustada osalema EGFist toetatavate meetmete riiklikus kaasrahastamises lisaks meetmetele, mida nad peavad võtma riigisisese õiguse või kollektiivilepingute kohaselt.

(22)

Kavandades ja rakendades individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketti, mille eesmärk on hõlbustada sihtrühmas olevate toetusesaajate tööturule naasmist, peaksid liikmesriigid võtma arvesse digiarengu tegevuskava ja digitaalse ühtse turu strateegia eesmärke. Erilist tähelepanu tuleks pöörata soolisele palgalõhele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia- (IKT-) ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) sektoris, edendades naiste ümberõpet ja ümberkvalifitseerumist nendesse sektoritesse. Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kavandamisel ja rakendamisel peaksid liikmesriigid püüdma suurendada vähemesindatud sugupoole osalemist, aidates seeläbi vähendada soolist palgalõhet ja pensionilõhet.

(23)

Võttes arvesse asjaolu, et majanduse digipöördeks on vaja teataval tasemel tööjõu digipädevust, peaks digiajastul vajalike oskuste levitamine olema iga pakutud individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi horisontaalne osa.

(24)

Aktiivse tööturupoliitika meetmete koostamisel peaksid liikmesriigid eelistama meetmeid, mis aitavad märkimisväärselt kaasa toetusesaajate tööalasele konkurentsivõimele. Liikmesriigid peaksid püüdlema selle poole, et võimalikult suur osa nimetatud meetmetes osalevatest toetusesaajatest naaseks püsivale töökohale niipea kui võimalik kuue kuu jooksul pärast rakendusperioodi lõppu. Individuaalsete teenuste kooskõlastatud paketi kujundamisel tuleks vajaduse korral arvesse võtta koondamise põhjust ja prognoosida tulevasi tööturu võimalusi ja vajalikke oskusi. Individuaalsete teenuste kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas üleminekuga ressursitõhusale ja kestlikule majandusele.

(25)

Liikmesriigid peaksid aktiivse tööturupoliitika meetmete kavandamisel pöörama erilist tähelepanu ebasoodsas olukorras olevatele toetusesaajatele, sealhulgas puuetega inimestele, inimestele, kellel on hooldusvajadusega lähedasi, noortele ja vanemaealistele, madala kvalifikatsiooniga, rändaja taustaga ja vaesuse ohus olevatele töötutele, sest neil rühmadel on eriti raske tööturule naasta. Sellegipoolest tuleks EGFi rakendamisel järgida ja edendada liidu põhiväärtuste hulka kuuluvaid ja sambaga ettenähtud soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.

(26)

Et toetusesaajaid tõhusalt ja kiiresti aidata, peaksid liikmesriigid tegema kõik endast oleneva, et esitada taotlemisel korrektselt täidetud taotlused EGFist rahalise toetuse saamiseks. Kui komisjon nõuab lisateavet taotluse hindamiseks, tuleks sellise teabe esitamiseks ette näha tähtaeg. Nii liikmesriigid kui ka liidu institutsioonid peaksid püüdma menetleda taotlusi võimalikult kiiresti.

(27)

Toetusesaajate ning meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste huvides peaks taotluse esitanud liikmesriik kõiki taotlemismenetluse osalisi menetluse käiguga kursis hoidma ning jätkama võimaluse korral nende teavitamist meetmete rakendamise ajal.

(28)

Kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ei tohiks EGFi rahalised toetused asendada toetusmeetmeid, mis on toetusesaajatele kättesaadavad muude liidu fondide või muude liidu poliitikavaldkondade või programmide kaudu, vaid nad peaksid neid võimaluse korral täiendama.

(29)

Tuleks lisada erisätted EGFi sekkumiste ja tulemustega seotud teabe- ja teavitustegevuse kohta. Liikmesriigid ja EGFi sidusrühmad peaksid suurendama teadlikkust liidu rahastamise tulemustest, teavitades sellest üldsust. Liidu meetmete nähtavuse tagamiseks kohapeal on oluline läbipaistvus ja teavitamine, mis peaksid põhinema täpsel ja ajakohasel teabel. Selleks et tutvustada EGFi ning näidata selle lisaväärtust liidu eelarve osana, tuleks liikmesriikide välja töötatud teavitamise ja nähtavusega seotud materjalid teha liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele taotluse korral kättesaadavaks. Liidule tuleks seetõttu anda kasutustasuta ja tagasivõtmatu lihtlitsents kõnealuste materjalide kasutamiseks ja kõik materjalidega seotud olemasolevad õigused.

(30)

Käesoleva määruse rakendamise lihtsustamiseks peaks kulude katteks saama rahalist toetust EGFist alates kuupäevast, mil liikmesriik alustab individuaalsete teenuste osutamist, või alates kuupäevast, mil liikmesriigil tekivad EGFi rakendamisel halduskulud.

(31)

Et täita nõuded, mis tekivad iseäranis aasta esimeste kuude jooksul, mil muudelt eelarveridadelt ümberpaigutamine on eriti keeruline, tuleks iga-aastases eelarvemenetluses jätta EGFi eelarvereale piisavad maksete assigneeringud.

(32)

EGFi eelarveraamistik määratakse kindlaks mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027 ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb eelarvedistsipliini, eelarvealast koostööd ning usaldusväärset finantsjuhtimist, samuti uusi omavahendeid, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise suunas liikumise tegevuskava (10).

(33)

Toetusesaajate huvides peaks abi olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav. Liikmesriigid ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonid peaksid tegema kõik endast oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine.

(34)

VKEd on liidu majanduse selgroog. Seetõttu on ettevõtluse edendamine ja VKEde toetamine majanduskasvu, innovatsiooni, töökohtade loomise ja sotsiaalse integreerimise jaoks esmatähtis. Liit toetab aktiivselt ettevõtlust, innustades inimesi asutama oma ettevõtet. Suurte restruktureerimiste korral peaks olema võimalik aidata koondatud töötajaid ettevõtlusega alustamisel. Ettevõtte tegevuse lõpetamise korral peaks samuti olema võimalik aidata koondatud töötajatel võtta üle mõned või kõik nende endiste tööandjate tegevused.

(35)

Läbipaistvuse ja teavitamise eesmärgil peaksid liikmesriigid lõpparuannetes avalikustama üksikasjad mis tahes riigiabi või liidu rahastamise kohta, mida töötajaid koondav ettevõte sai aruande esitamisele eelnenud viie aasta jooksul. Seda nõuet ei tohiks aga kohaldada mikroettevõtjate või VKEde, eelkõige idu- ja kasvufaasis ettevõtjate suhtes, et vältida liikmesriikide ebaproportsionaalset töökoormust, eelkõige juhul, kui EGFi valdkondlikud taotlused hõlmavad rohkem kui üht mikroettevõtjat või VKEd.

(36)

Vastavalt 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppe (11) punktidele 22 ja 23 tuleks EGFi hinnata teabe alusel, mis on kogutud seirenormide alusel, vältides samal ajal eelkõige liikmesriikidele langevat töökoormust ja ülereguleerimist. Seirenormid peaksid asjakohasel juhul sisaldama mõõdetavaid näitajaid, mille alusel hinnata EGFi mõju kohapeal.

(37)

Selleks et Euroopa Parlament saaks teha poliitilist kontrolli ja komisjon pidevalt jälgida EGFi toetustega saavutatud tulemusi, peaksid asjaomased liikmesriigid esitama EGFi rakendamise kohta lõpparuande.

(38)

Liikmesriigid peaksid toetama komisjoni hindamiste läbiviimisel, edastades selleks nende käsutuses olevad asjakohased andmed.

(39)

Tulevaste hindamiste hõlbustamiseks tuleks pärast iga EGFi rahalise toetuse rakendamist korraldada toetusesaajate küsitlus. Osalejatel peaks olema võimalik toetusesaajate küsitluses osaleda vähemalt nelja nädala jooksul ja seda tuleks alustada kuuendal kuul pärast rakendamisperioodi lõppu. Liikmesriigid peaksid abistama komisjoni toetusesaajate küsitluse korraldamisel, innustades toetusesaajaid küsitluses osalema ja saates neile osalemiskutse ning vähemalt ühe meeldetuletuse. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile, milliseid jõupingutusi nad toetusesaajate kontakteerumiseks tegid. Komisjon peaks kogutud andmeid kasutama hindamiseks. Selleks et tagada eri sekkumiste võrreldavus, peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega koostama toetusesaajate küsitluse vormi ning tagama, et see tõlgitakse kõikidesse liidu institutsioonide ametlikesse keeltesse.

(40)

Lähtudes eesmärgist kaotada ebavõrdsus ning edendada võrdõiguslikkust meeste ja naiste vahel, peaksid EGFiga seotud analüüsid ja aruanded sisaldama sooliselt eristatud teavet.

(41)

Käesoleva määruse lisas tuleks esitada selliste näitajate loetelu, mis aitavad jälgida EGFi kasutamist ning eelkõige selle eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme. Vajaduse korral võib komisjon esitada seadusandliku ettepaneku nende näitajate muutmiseks.

(42)

Liikmesriigid peaksid jääma vastutavaks rahalise toetuse kasutamise ja liidu rahastatavate meetmete juhtimise ja kontrollimise eest vastavalt finantsmäärusele. Liikmesriigid peaksid EGFist saadud rahalise toetuse kasutamist põhjendama. EGFi sekkumise lühikest rakendusperioodi silmas pidades tuleks aruandluskohustuse puhul arvesse võtta sellise sekkumise eripära.

(43)

Liikmesriigid peaksid ära hoidma, avastama ja tõhusalt käsitlema kõiki toetusesaajate poolseid õigusnormide rikkumisi, sealhulgas kelmusi ja pettusi. Lisaks on Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (12) ning nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (13) ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (14) õigus korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas on esinenud kelmust, pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Euroopa Prokuratuuril on nõukogu määruse (EL) 2017/1939 (15) kohaselt õigus uurida liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/1371, (16) ja esitada süüdistusi.

Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid selle tagamiseks, et iga isik või üksus, kes saab liidu vahendeid, teeb liidu finantshuvide kaitsel igakülgset koostööd, annab komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 Euroopa Prokuratuurile vajalikud õigused ja nõutava juurdepääsu ning tagab, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annavad samaväärsed õigused. Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile igast avastatud õigusnormide rikkumisest, sealhulgas kelmusest või pettusest, ning õigusnormide rikkumise puhul võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Liikmesriigid peaksid kõikides kahtlustatava või kindlakstehtud kelmuse või pettusega seotud küsimustes tegema koostööd komisjoni, OLAFi, kontrollikoja ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuuriga kooskõlas finantsmääruse artikli 63 lõike 2 punktiga d.

(44)

Liidu eelarve kaitse tõhustamiseks peaks komisjon tegema kättesaadavaks integreeritud ja koostalitlusvõimelise teabe- ja seiresüsteemi, sealhulgas ühtse andmekaeve- ja riskihindamisvahendi, et saada juurdepääs asjakohastele andmetele ja neid andmeid analüüsida, ning komisjon peaks innustama selle kasutamist, et tagada selle üldine kohaldamine liikmesriikides.

(45)

Finantsmääruses on sätestatud liidu eelarve täitmise reeglid, sealhulgas reeglid toetuste, auhindade, hangete, eelarve kaudse täitmise, rahastamisvahendite, eelarveliste tagatiste, finantsabi ja välisekspertide tasustamise kohta. ELi toimimise lepingu artikli 322 alusel vastu võetud reeglid hõlmavad ka üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

(46)

Võttes arvesse, kui tähtis on võidelda kliimamuutuste vastu kooskõlas liidu kohustustega rakendada Pariisi kokkulepe ning kohustusega saavutada ÜRO kestliku arengu eesmärgid, peaksid käesoleva määruse kohased meetmed aitama saavutada eesmärki eraldada 30 % kõikidest liidu eelarve raames tehtavatest kulutustest kliimaeesmärkide toetamiseks, ning eesmärki eraldada 2024. aastal 7,5 % ning 2026. ja 2027. aastal 10 % liidu eelarvest bioloogilise mitmekesisusega seotud kuludeks, võttes arvesse kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide kattuvust.

(47)

EGFi kasutamise paremaks jälgimiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, sätestades kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks teatavad õigusnormide rikkumise juhud, millest tuleb teatada, ja andmed, mille liikmesriigid peavad esitama, et ära hoida, avastada ja kõrvaldada õigusnormide rikkumisi, sealhulgas kelmusi ja pettusi, ning nõuda sisse alusetult makstud summad ja kogunenud intress. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused seoses toetusesaajate küsitluse korraldamisega ja õigusnormide rikkumisest teatamise vormiga, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17).

(49)

Kuna käesoleva määruse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetmete ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(50)

Selleks et tagada asjaomases poliitikavaldkonnas toetuse andmise järjepidevus ja võimaldada rakendamist alates mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 algusest, on vaja ette näha käesoleva määruse kohaldamine alates eelarveaasta 2021 algusest. Komisjon peaks algatama eelarvemenetluse üksnes käesoleva määruse jõustumise korral.

(51)

Määrus (EL) nr 1309/2013 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,