3.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 151/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/715,

20. jaanuar 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 ettevõtjate rühmi käsitlevate nõuete osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrust (EL) 2018/848, mis käsitleb mahepõllumajanduslikku tootmist ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) 2018/848 artikli 36 lõikes 1 on sätestatud teatavad nõuded ettevõtjate rühmadele. Ettevõtjate rühma liikmete geograafilise läheduse ühtlustatud tõlgendamise huvides tuleks sõnaselgelt sätestada, et liikmed peavad tegutsema samas riigis.

(2)

Sisekontrollisüsteemi loomise ja toimimise miinimumnõuete kehtestamiseks tuleks määrata kindlaks järgmised aspektid: liikmete registreerimine, sisekontrollid, uute liikmete või olemasolevate liikmete uute tootmisüksuste või uute tegevusalade heakskiitmine, sisekontrollisüsteemi inspektorite koolitamine, meetmed nõuete rikkumise korral ja sisemine jälgitavus.

(3)	Sellega seoses tuleks lisada nõue määrata sisekontrollisüsteemi juht ja üks või mitu sisekontrollisüsteemi inspektorit, et tagada sisekontrollisüsteemi nõuetekohane rakendamine pädevate töötajate poolt.

(4)	Lisaks on sisekontrollisüsteemi ühtlustatud hindamisraamistiku loomiseks asjakohane lisada loetelu olukordadest, mida tuleb käsitada puudulikuna.

(5)	Määrust (EL) 2018/848 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(6)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/848 muutmine

Määruse (EL) 2018/848 artiklit 36 muudetakse järgmiselt.

Lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

punkt e asendatakse järgmisega:

„e)	koosneb üksnes liikmetest, kes tegelevad tootmisega või punktis a osutatud võimaliku lisategevusega, mis toimub geograafiliselt lähestikku samas liikmesriigis või samas kolmandas riigis;“;

punkti g lisatakse järgmine lõik:

„Sisekontrollisüsteem hõlmab dokumenteeritud menetlusi, mis käsitlevad järgmist:

i)	rühma liikmete registreerimine;

ii)

sisekontrollid, mis hõlmavad rühma igale liikmele tehtavaid iga-aastaseid kohapealseid füüsilisi sisekontrolle ja mis tahes täiendavaid riskipõhiseid kontrolle, mille kavandab igal juhul sisekontrollisüsteemi juht ja mida teevad sisekontrollisüsteemi inspektorid, kelle ülesanded on määratud kindlaks punktis h;

iii)	olemasoleva rühma uute liikmete heakskiitmine või asjakohasel juhul olemasolevate liikmete uute tootmisüksuste või uute tegevusalade heakskiitmine, kui sisekontrollisüsteemi juht on selle sisekontrolliaruande alusel heaks kiitnud;

iv)	sisekontrollisüsteemi inspektorite koolitus, mis peab toimuma vähemalt kord aastas ja millega peab kaasnema osalejate omandatud teadmiste hindamine;

v)	rühma liikmete koolitus sisekontrollisüsteemi menetluste ja käesoleva määruse nõuete alal;

vi)	dokumentide ja andmete kontroll;

vii)	sisekontrollide käigus avastatud nõuete rikkumise korral võetavad meetmed, sealhulgas nende järelmeetmed;

viii)

sisemine jälgitavus, mis näitab rühma ühises turustussüsteemis tarnitavate toodete päritolu ja võimaldab jälgida iga liikme kõiki tooteid igas sellises etapis, nagu tootmine, töötlemine, ettevalmistamine või turuleviimine, sealhulgas rühma iga liikme saagise hindamine ja ristkontroll;“;

lisatakse punkt h:

„h)

nimetab sisekontrollisüsteemi juhi ja ühe või mitu sisekontrollisüsteemi inspektorit, kes võivad olla rühma liikmed. Nende ametikohti ei tohi kombineerida. Sisekontrollisüsteemi inspektorite arv peab olema piisav ja proportsionaalne eelkõige rühma tüübi, struktuuri, suuruse, toodete, tegevusalade ja mahepõllumajandusliku toodanguga. Sisekontrollisüsteemi inspektorid on pädevad rühma toodete ja tegevuse osas.

Sisekontrollisüsteemi juht:

i)	kontrollib rühma iga liikme vastavust punktides a, b ja e sätestatud kriteeriumidele;

ii)

tagab, et iga liikme ja rühma vahel on kirjalik ja allkirjastatud liikmesusleping, millega liikmed kohustuvad:

—	järgima käesolevat määrust;

—	osalema sisekontrollisüsteemis ja järgima sisekontrollisüsteemi menetlusi, sealhulgas sisekontrollisüsteemi juhi poolt neile määratud ülesandeid ja kohustusi ning arvestuse pidamise kohustust;

—

võimaldama juurdepääsu tootmisüksustele ja ruumidele ning viibima sisekontrollisüsteemi inspektorite tehtavate sisekontrollide ja pädeva asutuse või asjakohasel juhul kontrolliasutuse või kontrollorgani tehtavate ametlike kontrollide juures ning tegema neile kättesaadavaks kõik dokumendid ja andmed ning kaasallkirjastama kontrolliaruanded;

—	vastu võtma ja rakendama meetmeid nõuete rikkumiste korral vastavalt sisekontrollisüsteemi juhi või pädeva asutuse või asjakohasel juhul kontrolliasutuse või kontrollorgani otsusele ettenähtud aja jooksul;

—	teavitama viivitamata sisekontrollisüsteemi juhti nõuete rikkumise kahtlusest;

iii)	töötab välja sisekontrollisüsteemi menetlused ning asjaomased dokumendid ja registrid, ajakohastab neid ning teeb need sisekontrollisüsteemi inspektoritele ja vajaduse korral rühma liikmetele hõlpsasti kättesaadavaks;

iv)	koostab rühma liikmete nimekirja ja ajakohastab seda;

v)	määrab sisekontrollisüsteemi inspektoritele ülesanded ja kohustused;

vi)	tegutseb rühma liikmete ja pädeva asutuse või asjakohasel juhul kontrolliasutuse või kontrollorgani vahelise kontaktasutusena, sealhulgas erandite taotluste korral;

vii)	kontrollib igal aastal sisekontrollisüsteemi inspektorite huvide konflikti aruandeid;

viii)

kavandab sisekontrolle ja tagab nende nõuetekohase rakendamise kooskõlas punkti g teise lõigu alapunktis ii osutatud sisekontrollisüsteemi juhi ajakavaga;

ix)	tagab sisekontrollisüsteemi inspektoritele piisava koolituse ning hindab igal aastal sisekontrollisüsteemi inspektorite pädevust ja kvalifikatsiooni;

x)	kiidab heaks uued liikmed või olemasolevate liikmete uued tootmisüksused või uued tegevusalad;

xi)	teeb otsuse meetmete kohta, mida võetakse nõuete rikkumise korral kooskõlas sisekontrollisüsteemi meetmetega, mis on kehtestatud dokumenteeritud menetlustes kooskõlas punktiga g, ning tagab nende meetmete järelmeetmed;

xii)	teeb otsuse alltöövõtu, sealhulgas sisekontrollisüsteemi inspektorite ülesannete alltöövõtu kohta, ja allkirjastab asjakohased kokkulepped või lepingud.

Sisekontrollisüsteemi inspektor:

i)	korraldab rühma liikmete sisekontrolle vastavalt sisekontrollisüsteemi juhi kehtestatud ajakavale ja menetlustele;

ii)	koostab näidisvormi alusel sisekontrolliaruannete kavandid ja esitab need mõistliku aja jooksul sisekontrollisüsteemi juhile;

iii)	esitab ametisse nimetamisel kirjaliku ja allkirjastatud avalduse huvide konflikti kohta ning ajakohastab seda igal aastal;

iv)	osaleb koolitustel.“

Lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Sisekontrollisüsteemi puudusteks loetakse vähemalt järgmised olukorrad:

a)	peatatud / kehtetuks tunnistatud liikmesusega liikmete või tootmisüksuste toodete tootmine, töötlemine, ettevalmistamine või turuleviimine;

b)	selliste toodete turuleviimine, mille puhul sisekontrollisüsteemi juht on keelanud nende märgistamisel või reklaamimisel mahepõllumajanduslikule tootmisele viitamise;

c)	liikmete nimekirja uute liikmete lisamine või olemasolevate liikmete tegevuse muutmine ilma sisemise heakskiitmismenetluseta;

d)	rühma liikme iga-aastase kohapealse füüsilise kontrolli tegemata jätmine asjaomasel aastal;

e)	sellistest liikmetest teatamata jätmine, kelle liikmesus on peatatud või kehtetuks tunnistatud;

f)	suured kõrvalekalded sisekontrollisüsteemi inspektorite tehtud sisekontrollide ja pädeva asutuse või asjakohasel juhul kontrolliasutuse või kontrollorgani tehtud ametlike kontrollide tulemustes;

g)	suured puudused asjakohaste meetmete kehtestamisel või vajalike järelmeetmete võtmisel sisekontrollisüsteemi inspektorite või pädeva asutuse või asjakohasel juhul kontrolliasutuse või kontrollorgani tuvastatud nõuete rikkumise korral;

h)	sisekontrollisüsteemi inspektorite ebapiisav arv või sisekontrollisüsteemi inspektorite ebapiisav pädevus, arvestades ettevõtjate rühma tüüpi, struktuuri, suurust, tooteid, tegevusalasid ja mahepõllumajanduslikku toodangut.“

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. jaanuar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

3.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 151/5

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/716,

9. veebruar 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 II lisa idandatud seemnete ja siguripeade mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade, teatavate vesiviljelusloomade sööda ning vesiviljelusloomade parasiitidevastase ravi osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/427 (2) muudeti hiljuti määruse (EL) 2018/848 II lisa I osa punkti 1.3 mahepõllumajanduslike idandatud seemnete osas, et tagada nende tootmine mahepõllumajanduslikest seemnetest. Kuna idandatud seemnete hulka kuuluvad idandid, võrsed ja noortaimed, (3) mille puhul saab kasutada üksnes idandamiseks mõeldud seemnete varusid, tuleks mahepõllumajanduslikuks tootmiseks kasutada ainult vett. Seepärast tuleb selgitada, et idandatud seemnete puhul piirdub mullaga seotud viljelemisest tehtav erand seemnete niisutamisega, ning tuleks sõnaselgelt sätestada, et kasvusubstraadi kasutamine ei ole lubatud, välja arvatud inertse keskkonna kasutamine seemnete niiskena hoidmiseks, kui kõnealuse inertse keskkonna komponendid on lubatud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikliga 24.

(2)

Siguripeade tootmise eriline tootmistsükkel võib koosneda kahest etapist, millest esimene toimub mullas ja teine nn sundfaasis, mis võib toimuda mullas, aga ka vees või substraatides. Seepärast on vaja selgitada, et siguripeade puhul hõlmab mullaga seotud viljelemisest tehtav erand siguripeade kastmist puhtasse vette ning et kasvusubstraadi kasutamine on lubatud ainult siis, kui selle komponendid on lubatud kooskõlas määruse (EL) 2018/848 artikliga 24.

(3)

Komisjoni määruse (EÜ) nr 889/2008 (4) artikli 25l lõike 3 punktiga b on lubatud viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) söödale lisada kaubakalakasvatuse viimases etapis ja varasemates eluetappides mahepõllumajanduslikku kolesterooli. Seepärast tuleks määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punktiga 3.1.3.4 näha ette, et viburhännaklaste ja mageveekrevettide söödale lisatakse mahepõllumajanduslikku kolesterooli.

(4)

2019. aastal taotlesid mõned liikmesriigid delegeeritud määruse (EL) 2020/427 eelnõu arutamisel muude mahepõllumajandusliku vesiviljelusega seotud eeskirjade läbivaatamist. Komisjoni otsusega 2017/C 287/03 (5) loodud mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühm (EGTOP) hindas neid taotlusi. Võttes arvesse 2020. aasta jaanuaris avaldatud eksperdirühma järeldusi, (6)tegi komisjon kindlaks vajaduse ajakohastada kehtivaid vesiviljelusloomade tootmiseeskirju, eelkõige veterinaarravi osas.

(5)

Olenemata haiguste ennetamisega seotud nõuetest, nagu soovitus parasiitide bioloogilise tõrje kohta, ning eelistades puhastajakalade ning magevee, merevee ja naatriumkloriidi lahuste kasutamist, on praegu kõikide liikide puhul raske parasiidinakkuse korral lubatud kasutada piiratud arvul töötlusviise. Eespool nimetatud eksperdirühma järelduste põhjal on asjakohane muuta määruse (EL) 2018/848 II lisa III osa punktis 3.1.4.2 sätestatud parasiitidevastast ravi käsitlevaid kehtivaid sätteid, kasutades selleks liigipõhisemat lähenemisviisi, et vesiviljelusloomade vajadusi paremini rahuldada, kahjustamata samas tootmise mahepõllumajanduslikku laadi.

(6)

Võttes eelkõige arvesse muude liikide kui lõhe tootmistsükli muutuvat kestust ja parasiitide võimalikku esinemist noorkala kasvuetapis, samuti ettevõtjate kalduvust lükata nii palju kui võimalik edasi parasiitidevastast ravikuure seoses elutsükli esimesel aastal kehtestatud sageduspiiranguga, on täheldatud maimude ja noorkalade kõrget suremust. Seepärast on muude liikide kui lõhe puhul asjakohane viia parasiitidevastase ravi sagedus ja ravikuuride maksimaalne arv kooskõlla muude keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimite jaoks kehtestatud sageduspiirangutega, et võimaldada sekkumist, kui see on tõepoolest vajalik, ja vältida suurt suremust elutsükli esimestes etappides.

(7)	Lõhe puhul, võttes arvesse tootmistsükli kestust ja vajadust tagada, et magevees veedetud aja jooksul ei esineks lõheparasiite, tuleks säilitada praegused sageduspiirangud ja maksimaalne arv parasiitidevastase ravi kuure.

(8)	Lisaks on oluline tuua selgust kehtivatesse sätetesse ning kehtestada parasiitidevastaste ravikuuride selge maksimumarv olenemata liikidest.

(9)	Määruse (EL) 2018/848 II lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevat määrust kohaldada alates määruse (EL) 2018/848 kohaldamise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2018/848 II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 150, 14.6.2018, lk 1.

(2) Komisjoni 13. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/427, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 II lisa seoses mahepõllumajanduslike toodete teatavate üksikasjalike tootmisnõuetega (ELT L 87, 23.3.2020, lk 1).

(3) Nende tootmistsüklite kirjeldus EFSA teaduslikus arvamuses „EFSA Scientific Opinion on the risk posed by Shiga toxin-producing Escherichia coli (STEC) and other pathogenic bacteria in seeds and sprouted seeds“ („Shiga-toksiini tootva Escherichia coli (STEC) ja muude patogeensete bakterite põhjustatud ohu kohta seemnetes ja idandatud seemnetes“), EFSA Journal 2011; 9 (11): 2424. [101 lk] doi:10.2903/j.efsa.2011.2424.

(4) Komisjoni 5. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 889/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(5) Komisjoni 30. augusti 2017. aasta otsus, millega määratakse mahepõllumajandusliku tootmise tehnilise nõuande eksperdirühma liikmed ja koostatakse reservnimekiri (ELT C 287, 30.8.2017, lk 3).

(6) EGTOP Final report on Aquaculture IV – 13 December 2019

LISA

Määruse (EL) 2018/848 II lisa muudetakse järgmiselt.

I osa punkt 1.3 asendatakse järgmisega:

„1.3.

Erandina punktist 1.1 on lubatud järgmised kasvatusmeetodid:

selliste idandatud seemnete, sealhulgas idandite, võrsete ja noortaimede tootmine, mis kasvavad üksnes seemnetes olevatest toiduvarudest, niisutades neid puhtas vees, tingimusel et seemned on mahepõllumajanduslikud. Keelatud on kasvusubstraadi kasutamine, välja arvatud inertse keskkonna kasutamine seemnete niiskena hoidmiseks, kui kõnealuse inertse keskkonna komponendid on lubatud kooskõlas artikliga 24;

b)	siguripeade kasvatamine, sealhulgas nende kastmine puhtasse vette, tingimusel et taimne paljundusmaterjal on mahepõllumajanduslik. Kasvusubstraadi kasutamine on lubatud üksnes juhul, kui selle komponendid on lubatud vastavalt artiklile 24.“

III osa muudetakse järgmiselt:

punktis 3.1.3.4 lisatakse järgmine lõik:

„Kaubakalakasvatuse viimases etapis ja varasemates eluetappides edasikasvatusrajatises ja haudejaamades on viburhännaklaste ja mageveekrevettide (Macrobrachium spp.) puhul nende koguseliste toitumisvajaduste rahuldamiseks lubatud nende söödale lisada mahepõllumajanduslikku kolesterooli.“;

punkti 3.1.4.2 alapunkt e asendatakse järgmisega:

„e)

parasiitidevastast ravi, välja arvatud liikmesriikides rakendatavad kohustuslikud tõrjeprogrammid, piiratakse järgmiselt:

i)	lõhe puhul maksimaalselt kuni kaks ravikuuri aastas või üks ravikuur aastas juhul, kui tootmistsükkel on lühem kui 18 kuud;

ii)	muude liikide kui lõhe puhul kuni kaks ravikuuri aastas või üks ravikuur aastas juhul, kui tootmistsükkel on lühem kui 12 kuud;

iii)	kõikide liikide puhul mitte rohkem kui neli ravikuuri kokku, olenemata liigi tootmistsükli pikkusest;“.

3.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 151/8

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/717,

26. aprill 2021,

millega registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõike 2 kohaselt piiritusjoogi geograafiline tähis „Nagykunsági szilvapálinka“

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrust (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008, (1) eriti selle artikli 30 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008 (2) artikli 17 lõike 5 kohaselt vaatas komisjon läbi Ungari poolt 14. oktoobril 2016 esitatud taotluse geograafilise tähise „Nagykunsági szilvapálinka“ registreerimiseks.

(2)	Määrus (EL) 2019/787, millega asendatakse määrus (EÜ) nr 110/2008, jõustus 25. mail 2019. Kõnealuse määruse artikli 49 lõike 1 kohaselt tunnistati määruse (EÜ) nr 110/2008 III peatükk, milles käsitletakse geograafilisi tähiseid, alates 8. juunist 2019 kehtetuks.

(3)	Olles jõudnud järeldusele, et taotlus on kooskõlas määrusega (EÜ) nr 110/2008, avaldas komisjon selle kõnealuse määruse artikli 17 lõike 6 kohaselt Euroopa Liidu Teatajas (3) lähtuvalt määruse (EL) 2019/787 artikli 50 lõike 4 esimesest lõigust.

(4)	Komisjonile ei esitatud ühtegi määruse (EL) 2019/787 artikli 27 lõike 1 kohast vastulauset.

(5)	Tähis „Nagykunsági szilvapálinka“ tuleks seega registreerida geograafilise tähisena,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Geograafiline tähis „Nagykunsági szilvapálinka“ registreeritakse. Vastavalt määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõikele 4 võetakse käesoleva määrusega nimetus „Nagykunsági szilvapálinka“ määruse (EL) 2019/787 artiklis 21 osutatud kaitse all.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 26. aprill 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1) ELT L 130, 17.5.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 110/2008 piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

(3) ELT C 14, 13.1.2021, lk 3.

3.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 151/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/718,

30. aprill 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 371/2011 seoses dimetüülglütsiini naatriumsoola kui söödalisandi loa hoidja nimega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)

Äriühing Taminco BVBA on esitanud vastavalt määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 13 lõikele 3 taotluse, milles on tehtud ettepanek muuta loa hoidja nime seoses komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 371/2011 (2). Taotluse esitaja väitis, et Belgia on reforminud oma äriühingute ja ühenduste seadustikku („Wetboek van Vennootschappen en Verenigingen“), mis muudab olukorda kõigi Belgia äriüksuste jaoks. Muudetud õigusaktide kohaselt on äriühingu liigi „besloten vennootschap met beperkte aansprakelijkheid“ (BVBA), mille raames Taminco tegutseb, uueks nimetuseks „besloten vennootschap“ (BV). Äriühing jääb Belgia õiguse kohaselt aktsiaseltsiks. See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2021 kaupleb Taminco kui „Taminco BV“. Taotlusele olid lisatud asjakohased andmed.

(3)	See kavandatav loa tingimuste muutmine on oma olemuselt üksnes administratiivne ega too kaasa kõnealuse söödalisandi uut hindamist. Euroopa Toiduohutusametile teatati taotlusest.

(4)	Et taotleja saaks kasutada turustusõigust nime Taminco BV all, on vaja muuta loa tingimusi.

(5)	Rakendusmäärust (EL) nr 371/2011 tuleks seega vastavalt muuta.

(6)	Kuna ohutusnõuded ei eelda käesoleva määrusega rakendusmäärusesse (EL) nr 371/2011 tehtud muudatuse viivitamatut kohaldamist, siis on asjakohane ette näha üleminekuperiood, mille jooksul võib olemasolevad varud ära kasutada.

(7)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) nr 371/2011 muutmine

Rakendusmäärust (EL) nr 371/2011 muudetakse järgmiselt.

1)	Pealkirjas asendatakse sõnad „müügiloa omanik Taminco N.V.“ sõnadega „loa omanik Taminco BV“;

2)	lisa teises veerus „Loa omanik“ asendatakse sõnad „Taminco BVBA“ sõnadega „Taminco BV“.

Artikkel 2

Üleminekumeetmed

Söödalisandi olemasolevaid varusid, mis vastavad sätetele, mida kohaldatakse enne käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, võib turule lasta ja kasutada kuni varude lõppemiseni.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Komisjoni 15. aprilli 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 371/2011, mis käsitleb dimetüülglütsiini naatriumsoola lubamist broilerkanade söödalisandina (müügiloa omanik Taminco N.V.) (ELT L 102, 16.4.2011, lk 6).

3.5.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 151/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/719,

30. aprill 2021,

millega antakse luba kasutada Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.358 abil toodetud L-valiini kõikide loomaliikide söödalisandina

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise alused ja kord.

(2)	Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 7 on esitatud taotlus lubada kasutada L-valiini. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(3)	Taotluses käsitletakse luba kasutada Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.358 abil toodetud L-valiini kõikide loomaliikide söödalisandina ning selle liigitamist söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 30. septembri 2020. aasta arvamuses (2) järeldusele, et kavandatud kasutustingimustel ja söödale asjakohases koguses lisatuna ei avalda Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.358 abil toodetud L-valiin kahjulikku mõju loomade ja inimeste tervisele ega keskkonnale. Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.358 abil toodetud L-valiini kasutaja ohutuse seisukohast ei saanud toiduohutusamet välistada, et võib esineda sissehingamisega seotud ohtu ja seda, et aine võib ärritada nahka või silmi või muuta naha tundlikuks. Seetõttu tuleks kõnealuse söödalisandi puhul võtta asjakohased kaitsemeetmed, et vältida kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et kõnealune aine on loomasöödas tõhus asendamatu aminohappe L-valiini allikas, ning et selleks, et mäletsejalised seda hästi omandaksid, tuleks söödalisandit kaitsta lagunemise eest vatsas. Toiduohutusameti arvates ei ole vajadust turustamisjärgse järelevalve erinõuete järele. Toiduohutusamet kinnitas ka määruse (EÜ) nr 1831/2003 kohaselt asutatud referentlabori aruanded söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)	Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.358 abil toodetud L-valiini hindamine näitab, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused kasutamise lubamiseks on täidetud. Seepärast tuleks anda luba söödalisandi kasutamiseks käesoleva määruse lisas esitatud viisil.

(6)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas kirjeldatud ainet, mis kuulub söödalisandite kategooriasse „toitainelised lisandid“ ja funktsionaalrühma „aminohapped, nende soolad ja analoogid“, lubatakse kasutada söödalisandina vastavalt lisas esitatud tingimustele.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 30. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) EFSA Journal 2020; 18(11):6286.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Lisaaine

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod.

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivusaja lõpp

Söödalisandi sisaldus milligrammides 12 % niiskusesisaldusega täissööda kilogrammi kohta

Toitaineliste lisandite kategooria. Funktsionaalrühm: aminohapped, nende soolad ja analoogid

3c371i

L-valiin

Söödalisandi koostis:

pulber, milles on vähemalt 98 % L-valiini (kuivainena) ja kuni 1,5 % vett

Kõik loomaliigid

1.	L-valiini võib turule lasta ja kasutada söödalisandina preparaadi kujul.

2.	Söödalisandit võib kasutada loomade joogivees.

3.	Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemise ja joogivette lisamise korral.

4.	Söödalisandi ja eelsegu märgistusel tuleb märkida järgmist: „L-valiini lisamisel söödale, eriti selle manustamisel joogiveega, tuleb arvestada kõigi asendamatute ja tinglikult asendamatute aminohapete olemasolu, et hoida ära tasakaalustamatust“.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse sissehingamisest või silmade või nahaga kokkupuutest tulenevaid võimalikke ohte. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel asjakohaseid isikukaitsevahendeid, sealhulgas hingamiskaitsevahendit, kaitseprille ja kaitsekindaid.

23.5.2031

Toimeaine kirjeldus:

L-valiin ((2S)-2-amino-3-metüülbutaanhape), mis on toodetud Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.358 abil

Keemiline valem: C5H11NO2

CASi number: 72–18-4

Analüüsimeetod (1):

L-valiini sisalduse määramiseks söödalisandis:

—	Food Chemical Codex’i „L-valine monograph“

Valiini sisalduse määramiseks söödalisandis:

—	ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-FLD)

Valiini sisalduse määramiseks eelsegus, söödamaterjalis ja segasöödas:

—	ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja fotomeetrilise määramisega (IEC-VIS) – komisjoni määrus (EÜ) nr 152/2009 (III lisa F osa)

Valiini sisalduse määramiseks vees:

—	ioonivahetuskromatograafia koos kolonnijärgse derivaatimisega ja optilise määramisega (IEC-VIS/FD)

(1) Analüüsimeetodite andmed on kättesaadavad referentlabori veebilehel: https://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 151

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 3. mai 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/715, 20. jaanuar 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/848 ettevõtjate rühmi käsitlevate nõuete osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/716, 9. veebruar 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 II lisa idandatud seemnete ja siguripeade mahepõllumajandusliku tootmise eeskirjade, teatavate vesiviljelusloomade sööda ning vesiviljelusloomade parasiitidevastase ravi osas ( 1 )	5
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/717, 26. aprill 2021, millega registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 artikli 30 lõike 2 kohaselt piiritusjoogi geograafiline tähis Nagykunsági szilvapálinka	8
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/718, 30. aprill 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 371/2011 seoses dimetüülglütsiini naatriumsoola kui söödalisandi loa hoidja nimega ( 1 )	10
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/719, 30. aprill 2021, millega antakse luba kasutada Corynebacterium glutamicum CGMCC 7.358 abil toodetud L-valiini kõikide loomaliikide söödalisandina ( 1 )	12


	(1) EMPs kohaldatav tekst