(1)

Liit on 2010. aasta rahvusvahelise kakaolepingu (edaspidi „leping“) osaline vastavalt nõukogu otsusele 2012/189/EL (1) ja rahvusvahelise kakaoorganisatsiooni (edaspidi „organisatsioon“) liige.

(2)

Vastavalt lepingu artiklile 7 täidab rahvusvaheline kakaonõukogu (edaspidi „kakaonõukogu“) kõiki lepingu rakendamiseks vajalikke ülesandeid või korraldab nende täitmist. Lepingu artikli 12 kohaselt tehakse kakaonõukogu otsused üldjuhul konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, tehakse otsused kvalifitseeritud häälteenamusega.

(3)

Lepingu artikli 10 kohaselt on organisatsiooni liikmetel kakaonõukogus kokku 2000 häält. Igal liikmel on konkreetne arv hääli, mida igal aastal kohandatakse vastavalt kõnealuses artiklis sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Võttes arvesse kakaosektori tähtsust paljude liikmesriikide ja Euroopa kakaosektori majanduse jaoks, on liidu huvides osaleda rahvusvahelises kakaolepingus.

(5)

Nii tootvatest kui ka eksportivatest organisatsiooni liikmetest koosnev tehniline töörühm tegi hulga tööd, et esitada konkreetsed ettepanekud lepingu muutmiseks. Organisatsiooni liikmeid kutsuti üles esitama soovitusi selle tehnilise analüüsi algatamiseks ja nii tegi ka liit. Kakaonõukogu peab ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) juhtimisel alustama lepingu osalise läbivaatamise läbirääkimisi aegsasti enne lepingu kehtivusaja, s.o 30. september 2022, lõppu. Lepingu läbivaatamisele kuuluvate valdkondade üle tuleb pidada ametlikke läbirääkimisi. Need läbirääkimised peavad lõppema hiljemalt 30. septembril 2022.

(6)

Kõik ametlikel läbirääkimistel kokku lepitud muudatused tuleks vastu võtta lepingu artiklis 63 sätestatud korras. Kõnealuse artikli kohaselt võib kakaonõukogu konsensuse alusel või kvalifitseeritud häälteenamusega anda lepinguosalistele soovituse lepingu muutumiseks. Muudatus jõustub kooskõlas lepingu artikli 63 lõikega 1, mille kohaselt peab teatav protsent lepinguosalistest esitama heakskiitmisteate. Liit kui lepingu artikli 4 kohane organisatsiooni liige ja lepinguosaline peaks saama osaleda läbirääkimistes lepingu muutmise üle.

(7)

Seetõttu on kohane, et komisjonil oleks luba osaleda lepingu osalise läbivaatamise läbirääkimistel,

(1)

Malta 7. augustil 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu 25. septembril 2020 Maltale finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 243 632 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Malta riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Malta kasutatava laenu eesmärk oli rahastada lühendatud tööaja kavasid, samalaadseid meetmeid ja tervisemeetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1352 artiklis 3 (2).

(3)

Oluline osa Malta tööjõust on jätkuvalt COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Malta avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses meetmega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1352 artikli 3 punktis a.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Malta on võtnud 2020. ja 2021. aastal, et ohjeldada puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosis eeldati, et Malta valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on 2020. aasta lõpus vastavalt 9,4 % ja 55,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi kohaselt väheneb Malta valitsemissektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 6,3 %-le SKP-st ja võlg suureneb 60,0 %-le SKPst. Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi järgi peaks Malta SKP suurenema 2021. aastal 4,5 %.

(5)

10. märtsil 2021 taotles Malta liidult lisafinantsabi 177 185 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020. ja 2021. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle kriisi sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige puudutab see põhjenduses 6 osutatud meedet.

(6)

Malta ettevõtlusseaduse (Malta seaduste kogu peatükk 463) „Malta Enterprise Act (Chap. 463 of the Laws of Malta)“/„L-Att dwar il-Korporazzjoni għall-Intrapriża ta’ Malta (Kap. 463 tal-Liġijiet ta’ Malta)“ ja valitsuse 13. aprilli 2020. aasta teatisega nr 389 „Government Notice No 389 of 13 April 2020“/„Notifikazzjoni tal-Gvern Nru 389 tat-13 ta’ April 2020“, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1352 artikli 3 punktis a, nähti ette COVID-19 puhanguga seotud palgatoetus töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele pandeemiast põhjustatud häirete tagajärgede leevendamiseks. 2020. aasta märtsist juunini oli täiskohaga töötajatel, kes töötavad kriisist enim mõjutatud sektorites (loetletud A lisas), nagu on osutatud valitsuse teatises nr 389, õigus saada palgatoetust 800 eurot kuus. Valitsuse teatises nr 389 osutatud B lisas loetletud vähem mõjutatud sektorites võisid täistööajaga töötajad saada 160 eurot kuus. Toetust anti ka osalise tööajaga töötajatele, kuid väiksemas summas. 2020. aasta juulis vaadati läbi kahes lisas esitatud sektorite loetelu. Varem kava raames toetatud, kuid läbi vaadatud A või B lisast välja jäetud sektorite täiskohaga töötajatele nähti ette 600 euro suurune palgatoetus. Nende tingimustega kava pikendati 2020. aasta lõpuni. Alates 2021. aasta jaanuarist kajastab palgatoetuse suurus müügikäibe vähenemist: käive kuue kuu jooksul 2020. aasta märtsist oktoobrini võrreldes kuue kuu jooksul 2019. aasta märtsist oktoobrini deklareeritud käibega. Kui käibemaksuandmed ei ole kättesaadavad, makstakse palgatoetus välja 2020. aastal kohaldatud kriteeriumide alusel. Kava plaanitakse rakendada 2021. aasta lõpuni. 2021. aasta teisel poolel jääb toetus kooskõlas kehtestatud parameetritega jõusse majutus- ja toitlustustegevuse puhul. Muude abikõlblike tegevuste puhul väheneb toetus 2021. aasta kolmandas kvartalis 66 %-le ja aasta viimases kvartalis 33 %-le. Kava jääb kättesaadavaks ainult neile ettevõtetele, kes olid abikõlblikud juba algse kava alusel. Praegu rakendab seda kava praktikas asutus „Malta Enterprise“ ja seda täpsustatakse peagi avaldatavas valitsuse teatises. Uute reeglite kohaselt hõlmab kava ka töötajate asendamist (st nende asendamist, kes lõpetasid töösuhte vabatahtlikult pärast 2020. aasta juunit), tingimusel et ei ületata töötajate arvu, nagu see oli 2020. aasta mai lõpu seisuga. Ametiasutused tegid taotluse ainult selle osa avaliku sektori kulutuste kohta, mis on seotud pidevalt töötanud töötajatega, jättes välja selle osa, mis on seotud äsja tööle võetud uute töötajatega.

(7)

Malta vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Malta on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 427 961 805 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mis on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See on järsk ja oluline suurenemine, sest see on otseselt seotud sellise olemasoleva lühendatud tööaja kavaga samalaadse riikliku tööturumeetme pikendamisega, millega on hõlmatud oluline osa Malta ettevõtjatest ja tööjõust. Malta rahastas suurenenud avaliku sektori kulutusi 7 144 805 euro ulatuses oma vahenditest.

(8)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Maltaga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavaga samalaadse meetmega, millele Malta 10. märtsi 2021. aasta taotluses osutati.

(9)

Seetõttu tuleks Maltale anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja osade lõpptähtaegade, suuruse ja väljamaksmise kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(10)

Malta ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(11)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(12)

Malta peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Malta neid kulutusi teinud.

(13)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Malta olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

(1)

Läti 7. augustil 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu 25. septembril 2020 Lätile finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 192 700 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Läti riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Läti kasutatava laenu eesmärk oli rahastada lühendatud tööaja kavasid, samalaadseid meetmeid ja tervisemeetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1351 (2) artiklis 3.

(3)

Oluline osa Läti tööjõust on jätkuvalt COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Läti avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses uute meetmetega, nimelt haigushüvitiste maksmisega vanematele ja hooldajatele ning lisatasude maksmisega arstidele ja teistele meditsiinitöötajatele, kes tegelevad COVID-19 kriisiga, ning meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktides a, c, d, f ja g.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Läti on võtnud 2020. ja 2021. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosis eeldati, et Läti valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on 2020. aasta lõpus vastavalt 7,4 % ja 47,5 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi kohaselt väheneb Läti valitsemissektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 3,5 %-le ja võlg 45,9 %-le SKPst. Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi järgi peaks Läti reaalne SKP kasvama 2021. aastal 3,5 %.

(5)

11. märtsil 2021 taotles Läti liidult lisafinantsabi 112 500 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020. ja 2021. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige puudutab see põhjendustes 6–8 osutatud meetmeid.

(6)

Valitsuse määrusega nr 709, mis käsitleb maksumaksjatele töökatkestushüvitise maksmist COVID-19 kriisi tingimustes tegevuse jätkamise võimaldamiseks (vastu võetud 24. novembril 2020 (3) ja muudetud 12. jaanuaril 2021 (4)), pikendati ning muudeti töötajatele töökatkestuse hüvitamise kava, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis a. Kava kohaldatakse ettevõtete, füüsilisest isikust ettevõtjate ja litsentsitasu maksjate suhtes, kelle sissetulek majandustegevusest on kahanenud keskmiselt vähemalt 20 % võrreldes 2020. aasta augustist oktoobrini kestnud perioodiga. Kava alusel makstakse sundpuhkusel olevatele töötajatele või füüsilisest isikust ettevõtjatele hüvitist 50 % või 70 % nende palgast või sissetulekust, olenevalt nende kohta kehtivast maksustamiskorrast. Toetuse miinimumsummaks on määratud 500 eurot ja maksimumsummaks 1 000 eurot töötaja kohta kalendrikuus. Töökatkestuse hüvitamise kava täiendamiseks on ette nähtud laste eest töötajatele makstav lisatasu, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis c.

Lisatasu 50 eurot kuus lapse kohta tagab täiendava toetuse sundpuhkusel olevatele töötajatele, kellel on õigus saada ülalpeetavate eest antavat füüsilise isiku tulumaksu vabastust. Toetusmeedet laiendati valitsuse 1. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 706, mis käsitleb vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“, (5) ning valitsuse 11. jaanuari 2021. aasta korraldusega nr 15, mis käsitleb vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“  (6). Meedet võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseks, kuna sellega antakse töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele sissetulekutoetust.

(7)

Palgatoetuste kavaga tagatakse toetus tööandjatele, kelle tulud mis tahes majandustegevusest kahanevad vähemalt 20 %. Kava alusel makstav summa on kuni 50 % keskmisest kuu brutopalgast, kuid mitte üle 500 euro kalendrikuus. Toetusesaajast tööandjad on kohustatud säilitama hüvitist saavate töötajate töökohad ja lisama palgahüvitisele summa, mis annaks kokku täieliku tavapalga. Kava on kehtestatud valitsuse määrusega nr 675, mis käsitleb maksumaksjatele abi andmist COVID-19 kriisi tingimustes tegevuse jätkamise võimaldamiseks (vastu võetud 10. novembril 2020 (7) ja muudetud 12. jaanuaril 2021) (8) ja valitsuse 26. veebruari 2021. aasta korraldusega nr 128, mis käsitleb rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“ (9). Meetmega pikendatakse turismi- ja eksporditööstuse palgatoetuste kava, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis d, ning selle kohaldamisala laiendatakse kõigile abikõlblikele tööandjatele.

(8)

Haigushüvitiste maksmine vanematele ja hooldajatele tagab toetuse töötajatele, kes ei saa teha kaugtööd ning kes peavad hoolitsema alla kümne aasta vanuste laste eest või puuetega inimeste eest, kui koolid ja päevakeskused on COVID-19 puhangu tõttu suletud. Meedet võib pidada sarnaseks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega, kuna see võimaldab vanematel ja hooldajatel saada sissetulekutoetust ning aitab säilitada tööhõivet, hoides ära olukorra, kus vanemad ja hooldajad peavad töösuhte lõpetama, et hoolitseda laste või puuetega inimeste eest ajal, mil koolid või päevakeskused on suletud. Haigushüvitised on ette nähtud 26. novembri 2020. aasta seaduse „Rasedus- ja sünnituspuhkuse ning tervisekindlustus“ muudatusega (10) ja valitsuse 1. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 707, mis käsitleb rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“ (11) ning valitsuse 11. jaanuari 2021. aasta korraldusega nr 13 mis käsitleb rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“ (12).

(9)

Lisaks pikendas Läti veelgi ja kehtestas täiendavalt hulga tervisemeetmeid COVID-19 kriisiga tegelemiseks. Eelkõige puudutab see põhjendustes 10–12 osutatud meetmeid.

(10)

12. novembri 2020. aasta seaduse „Rasedus- ja sünnituspuhkuse ning tervisekindlustus“ muudatustega pikendati rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis g osutatud COVID-19ga seotud haigushüvitiste maksmise perioodi kuni 30. juunini 2021 (13). Meetmega tagatakse riiklikud haigushüvitised inimestele, kes pidid töölt puuduma kohustusliku eneseisolatsiooni või karantiini tõttu; tavaliselt maksab osa haigushüvitisest tööandja.

(11)

Täiendavat toetust antakse isikukaitsevahenditele tehtavate tervishoiukulutuste katmiseks, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1351 artikli 3 punktis f. Sellised kulutused tehti juba 2020. aastal, sealhulgas need, mis kehtestati valitsuse 9. juuni 2020. aasta määrusega nr 380, mis käsitleb vahendeid esmatähtsate institutsioonide ja vajaduste nimekirja kantud institutsioonide epidemioloogilise ohutuse tagamiseks (14).

(12)

Arstidele ja teistele meditsiinitöötajatele, kes tegelevad COVID-19 kriisiga, makstakse lisatasusid 20–100 % kuupalgast, et premeerida neid suurema riski ja suurenenud töökoormuse tingimustes tehtava töö eest, nagu on ette nähtud valitsuse 27. märtsi 2020. aasta korraldusega nr 136 ja 6. novembri 2020. aasta korraldusega nr 656, mis käsitlevad rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“, (15) valitsuse 8. detsembri 2020. aasta korraldusega nr 743, millega muudetakse valitsuse 6. novembri 2020. aasta korraldust nr 655, mis käsitleb eriolukorra väljakuulutamist, (16) ning valitsuse 21. jaanuari 2021. aasta korraldusega nr 37, mis käsitleb rahaliste vahendite eraldamist riigieelarve programmist „Rahalised vahendid ettenägematuteks sündmusteks“ (17). Neid lisatasusid makstakse lisaks maksimaalsele lisatasule, mis on sätestatud riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste ametnike ja töötajate töötasude seaduses. Meede toetab tööhõivet, tagades töötajate terviseohutuse ja oluliste avalike teenuste toimepidevuse.

(13)

Läti vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Läti on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 405 297 901 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mis on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See on järsk ja oluline suurenemine, sest see on seotud nii uute meetmetega kui ka selliste olemasolevate meetmete pikendamisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Läti ettevõtjatest ja tööjõust. Läti kavatseb avaliku sektori suurenenud kulutusi rahastada 100 097 901 euro ulatuses oma vahenditest.

(14)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Lätiga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulud on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjakohaste tervisemeetmetega, millele Läti 11. märtsi 2021. aasta taotluses osutati.

(15)

Läti 11. märtsil 2021 esitatud taotluse kohaste ja põhjendustes 10–12 osutatud tervisemeetmete summa on 22 304 365 eurot.

(16)

Seetõttu tuleks Lätile anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja osade lõpptähtaegade, suuruse ja väljamaksmise kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(17)

Läti ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(18)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(19)

Läti peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Läti neid kulutusi teinud.

(20)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Läti olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

(1)

Leedu 7. augustil 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu 25. septembril 2020 Leedule finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 602 310 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Leedu riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Leedu kasutatava laenu eesmärk oli rahastada Leedu vastuvõetud lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1350 (2) artiklis 3.

(3)

Oluline osa Leedu tööjõust on jätkuvalt COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Leedu avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktides a ja b.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Leedu on võtnud 2020. ja 2021. aastal, et ohjeldada kõnealust puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosis eeldati, et Leedu valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on 2020. aasta lõpus vastavalt 8,4 % ja 47,2 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi kohaselt on Leedu valitsemissektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 6,0 % ja võlg 50,7 % SKPst. Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi järgi peaks Leedu SKP suurenema 2021. aastal 2,2 %.

(5)

11. märtsil 2021 taotles Leedu liidult lisafinantsabi 354 950 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020. ja 2021. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige puudutab see põhjendustes 6–8 osutatud meetmeid.

(6)

Leedu kehtestas 21. juuni 2016. aasta tööseadusega nr XII-2470, mida muudeti 2020. aastal (3) ja millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis a, tööandjatele toetuste maksmise kava, mille alusel kaetakse iga tööd katkestama sunnitud töötaja hinnanguline palk karantiini- ja erakorralise seisukorra perioodil. Enne 1. jaanuari 2021 võis tööandja valida, kas katta toetuse abil 70 % palgast kuni 1,5kordse miinimumpalgani või 90 % palgast (60aastaste ja vanemate töötajate puhul 100 % palgast) kuni miinimumpalgani. Alates 1. jaanuarist 2021 võib tööandja saada toetusi, et katta 100 % palgast kuni 1,5kordse miinimumpalgani. Kavas osalenud tööandjad peavad säilitama vähemalt 50 % töötajate töökohad vähemalt kolme kuu jooksul pärast palgatoetuse perioodi lõppemist.

(7)

21. juuni 2016. aasta tööseadusega nr XII-2470, mida muudeti 2020. aastal ja millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis a, nähti ette ka toetuste maksmine töökatkestuselt naasvatele töötajatele (4) kuni kuus kuud pärast nende tööle naasmist. Esimese ja teise kuu jooksul pärast tööle naasmist makstava toetuse summa võib olla kuni 100 %, kolmandal ja neljandal kuul kuni 50 % ning viiendal ja kuuendal kuul kuni 30 % töötaja palgast. Seejuures kohaldatakse ülempiiri, milleks on tööandja majandustegevusest olenevalt kas miinimumpalk või kahekordne miinimumpalk. Neid toetusi võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nende eesmärk on pakkuda palgatöötajatele sissetulekutoetust ja aidata säilitada olemasolevaid töösuhteid.

(8)

Ametiasutused on kehtestanud ka hüvitised füüsilisest isikust ettevõtjatele, sealhulgas neile, kes tegelevad põllumajandusliku tegevusega põllumajanduslikus majapidamises või põllumajanduskäitises, mille majanduslik suurus on vähemalt neli ühikut, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1350 artikli 3 punktis b. 2020. aastal seda meedet muudeti (5). 2020. aastal oli hüvitise summa 257 eurot kuus ning seda maksti karantiini- ja erakorralise seisukorra perioodil ja sellele järgneval kahel kuul. 2021. aastal on hüvitise summa 260 eurot kuus ning seda makstakse karantiini- ja erakorralise seisukorra perioodil ja sellele järgneval ühel kuul. Füüsilisest isikust ettevõtjatele makstavaid hüvitisi võib pidada määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega samalaadseteks meetmeteks, kuna nende eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnase kategooria töötajaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest.

(9)

Leedu vastab määruse (EL) 2020/672 artiklis 3 sätestatud finantsabi taotlemise tingimustele. Leedu on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 1 101 607 198 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mida on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See on järsk ja oluline suurenemine, sest see on seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Leedu ettevõtjatest ja tööjõust. Leedu rahastas suurenenud kulutused 144 347 198 euro ulatuses liidu vahenditest.

(10)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Leeduga konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele Leedu 11. märtsi 2021. aasta taotluses osutati.

(11)

Seetõttu tuleks Leedule anda finantsabi COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega tegelemiseks. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja osade lõpptähtaegade, suuruse ja väljamaksmise kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(12)

Leedu ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(13)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(14)

Leedu peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Leedu neid kulutusi teinud.

(15)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Leedu olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

(1)

Kreeka 6. augustil 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu 25. septembril 2020 Kreekale finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 2 728 000 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Kreeka riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Kreeka kasutatava laenueesmärk oli rahastada lühendatud tööaja kavasid ja samalaadseid meetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1346 (2) artiklis 3.

(3)

Oluline osa Kreeka tööjõust on jätkuvalt COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Kreeka avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artikli 3 punktides a ja b.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Kreeka on võtnud 2020. ja 2021. aastal, et ohjeldada puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosis eeldati, et Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on 2020. aasta lõpus vastavalt 6,9 % ja 207,1 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi kohaselt väheneb Kreeka valitsemissektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 6,3 %-le ja võlg 200,7 %-le SKPst. Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi järgi peaks Kreeka SKP kasvama 2021. aastal 3,5 %.

(5)

9. märtsil 2021 taotles Kreeka liidult lisafinantsabi 2 537 000 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020. ja 2021. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ja selle sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele. Eelkõige puudutab see põhjendustes 6 ja 7 osutatud meetmeid.

(6)

Täpsemalt on Kreeka taotlus seotud rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artikli 3 punktis a osutatud „14. märtsi 2020. aasta õigusaktiga“, (3) millega kehtestati erihüvitis erasektori töötajatele, kelle töölepingud on peatatud. Selle meetme eesmärk on kaitsta tööhõivet äriühingutes, mis peatavad oma tegevuse riigi korralduse tõttu või kuuluvad majandussektoritesse, mida COVID-19 puhang tugevalt mõjutab, ning meetmega on nähtud ette 534 euro suurune igakuine eritoetus töötajatele, kelle töölepingud on peatatud. Toetuse saamise eeltingimus on see, et tööandja säilitab sama arvu töötajaid (st täpselt samad töötajad) perioodil, mille pikkus on võrdne varasema töölepingu peatamise perioodi pikkusega. Meedet pikendati alaliste töötajate puhul 31. märtsini 2021 ja hooajatöötajate puhul 31. oktoobrini 2021. Järgmistel kuudel võidakse teha täiendavaid pikendusi väheneva arvu abikõlblike majandussektorite puhul.

(7)

Peale selle hakkas riik rahastama põhjenduses 6 osutatud erihüvitist saavate töötajate sotsiaalkindlustuskaitset, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1346 artikli 3 punktis b. Toetuse saamise eeltingimus on see, et tööandja säilitab sama arvu töötajaid (st täpselt samad töötajad) perioodil, mille pikkus on võrdne varasema töölepingu peatamise perioodi pikkusega.

(8)

Kreeka vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Kreeka on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 6 071 899 097 euro võrra. See on järsk ja oluline suurenemine, sest see on seotud selliste olemasolevate riiklike meetmete pikendamisega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Kreeka ettevõtjatest ja tööjõust. Kreeka kavatseb avaliku sektori suurenenud kulutusi rahastada 806 899 097 euro ulatuses oma vahenditest.

(9)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Kreekaga ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsku ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele Kreeka 9. märtsi 2021. aasta taotluses osutati.

(10)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Kreekal tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja osade lõpptähtaegade, suuruse ning väljamaksmise kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(11)

Kreeka ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(12)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(13)

Kreeka peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Kreeka neid kulutusi teinud.

(14)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on võetud arvesse Kreeka olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

(1)

Küprose 6. augusti 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu 25. septembril 2020 Küprosele finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 479 070 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Küprose riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Kürose kasutatava laenu eesmärk oli rahastada Küpros lühendatud tööaja kavasid, samalaadseid meetmeid ja tervisemeetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1344 (2) artiklis 3.

(3)

Oluline osa Küprose tööjõust on jätkuvalt COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Küprose avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses meetmetega, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktides a–e, g ja h.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Küpros on võtnud 2020. ja 2021. aastal, et ohjeldada puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosis eeldati, et Küprose valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on 2020. aasta lõpus vastavalt 6,1 % ja 112,6 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi kohaselt väheneb Küprose valitsemissektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 2,3 %-le ja võlg 108,2 %-le SKPst. Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi järgi peaks Küprose SKP kasvama 2021. aastal 3,2 %.

(5)

10. märtsil 2021 taotles Küpros liidult lisafinantsabi 124 700 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020. ja 2021. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige puudutab see põhjendustes 6–13 osutatud meetmeid.

(6)

„Seaduse 27(I)/2020“, (3)„seaduse 49(I)/2020“, (4)„seaduse 140(I)/2020“ (5) ja „seaduse 36(I)2021“ (6) alusel on võetud vastu mitu igakuist regulatiivset haldusakti, (7) milles on esitatud meetmed COVID-19 puhangu mõjuga tegelemiseks. Kõnealuste seaduste alusel on ametiasutused kehtestanud lapsehoolduspuhkuse erikava, millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis a, millega nähakse ette töötasu hüvitamine erasektoris töötavatele vanematele, kellel on kuni 15 aastased lapsed või mis tahes vanuses puuetega lapsed. Lapsehoolduspuhkuse erikava võib pidada samalaadseks meetmeks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega, kuna see võimaldab töötajatel saada sissetulekutoetust ja aitab säilitada tööhõivet, hoides ära olukorra, kus vanemad peavad töösuhte lõpetama, et hoolitseda oma laste eest ajal, mil koolid on suletud. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta veebruarist 2020. aasta juunini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2021. aasta jaanuarist 2021. aasta juulini.

(7)

Lisaks on „seaduse 27(I)/2020“, „seaduse 49(I)/2020“, „seaduse 140(I)/2020“ ja „seaduse 36(I)/2021“ ning mitme igakuise regulatiivse haldusakti (8) alusel loodud toetuskava äriühingutele, kes on pidanud oma tegevuse täielikult peatama, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis b. Selle kavaga antakse töötasu hüvitist 97 %-le selliste ettevõtjate töötajatest, kes on sunnitud tegevuse peatama, tingimusel et töökohad säilitatakse. Hüvitis katab 60 % töötaja palgast või 60 % töötaja 2018. aasta sotsiaalkindlustusmaksete summast (2020. aasta juulist 2020. aasta augustini kestnud ajavahemiku puhul 2019. aasta summast), olenevalt sellest, kumb on suurem. Hüvitis on maksimaalselt 1 214 eurot kuus ja minimaalselt 360 eurot kuus. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta märtsist 2020. aasta augustini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta septembrist 2021. aasta juulini.

(8)

Lisaks on „seaduse 27(I)/2020“, „seaduse 49(I)/2020“, „seaduse 140(I)/2020“ ja „seaduse 36(I)/2021“ ning mitme igakuise regulatiivse haldusakti (9) alusel loodud toetuskava äriühingutele, kes on pidanud oma tegevuse osaliselt peatama, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis b. Selle kava alusel nähakse ette töötasu hüvitis nende ettevõtete töötajatele, kelle käive COVID-19 kriisi tõttu väheneb, tingimusel et töökohad säilitatakse. Hüvitis katab 60 % töötaja palgast või 60 % töötaja 2018. aasta sotsiaalkindlustusmaksete summast, olenevalt sellest, kumb on suurem. Hüvitis on maksimaalselt 1 214 eurot kuus ja minimaalselt 360 eurot kuus. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta märtsist 2020. aasta juunini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2021. aasta jaanuarist 2021. aasta juulini.

(9)

„Seaduse 27(I)/2020“, „seaduse 49(I)/2020“, „seaduse 140(I)/2020“ ja „seaduse 36(I)/2021“ ning mitme regulatiivse haldusakti (10) alusel on loodud füüsilisest isikust ettevõtjate erikava, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis c. Selle kava alusel makstakse hüvitist füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes ei saa tervishoiuministri dekreedi või ministrite nõukogu otsuse kohaselt üldse tegutseda. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta märtsist 2020. aasta juunini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta juulist 2021. aasta juulini.

(10)

„Seaduse 27(I)/2020“, „seaduse 49(I)/2020“, „seaduse 140(I)/2020“ ja „seaduse 36(I)/2021“ ning mitme regulatiivse haldusakti (11) alusel on loodud hotellide ja majutusettevõtjate erikava, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis d. Selle kavaga nähakse ette töötasu hüvitamine, et toetada hotellinduse valdkonna töötajate ja muude majutusteenuseid pakkuvate ettevõtjate töötajaid, kelle tööandja on oma tegevuse täielikult peatanud või kelle käive on vähenenud rohkem kui 40 %. Kavas osalemise tingimus on töökohtade säilitamine. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta juunist 2020. aasta oktoobrini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta novembrist 2021. aasta juulini.

(11)

„Seaduse 27(I)/2020“, „seaduse 49(I)/2020“, „seaduse 140(I)/2020“ ja „seaduse 36(I)/2021“ ning mitme regulatiivse haldusakti (12) alusel on loodud erikava selliste ettevõtjate toetamiseks, kes on seotud turismindusega või turismist mõjutatud või kes on seotud selliste ettevõtjatega, kes on kohustatud oma tegevuse täielikult peatama, nagu on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis e. Selle kavaga nähakse ette töötasu hüvitamine, et toetada hotellinduse valdkonna töötajaid ja muude majutusteenuseid pakkuvate ettevõtjate töötajaid, kelle käive on vähenenud rohkem kui 40 % (algse kava puhul rohkem kui 55 %), tingimusel et töökohad säilitatakse. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta juunist 2020. aasta augustini, muudeti ja pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta septembrist 2021. aasta juulini.

(12)

Lisaks on rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis g osutatud ja dokumendiga „Lisaeelarve. Riigiabi ajutine raamistik majanduse toetamiseks praeguse COVID-19 puhangu ajal“ kehtestatud toetuskava kuni 50 töötajaga mikro- ja väikeettevõtjatele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele. Toetust on taotletud ainult nende kulutuste katmiseks, mis on seotud füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamisega. Need toetused kujutavad endast ühekordseid toetusi väikeettevõtjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuskulude katmiseks. Eri kategooriate ettevõtjate ühekordsete toetuste summad on üle vaadatud lähtuvalt töötajate arvust. Lisaks on kokku lepitud toetused ettevõtjatele, kes peatasid oma tegevuse ajavahemikus alates 2020. aasta märtsist, summas 10 000 eurot kuni üheksa töötaja puhul ja 15 000 eurot rohkem kui üheksa töötaja puhul. Toetuskava võib pidada samalaadseks meetmeks määruses (EL) 2020/672 osutatud lühendatud tööaja kavadega, kuna selle eesmärk on kaitsta füüsilisest isikust ettevõtjaid või sarnaste kategooriate töötajaid sissetuleku vähenemise või kaotamise eest. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta aprillist 2020. aasta maini, muudeti ja pikendati 2020. aasta novembrini.

(13)

Küpros pikendas ka COVID-19 puhanguga tegelemiseks mõeldud tervisemeedet, mis on ette nähtud „seadusega 27(I)/2020“, „seadusega 49(I)/2020“, „seadusega 140(I)/2020“ ja „seadusega 36(I)/2021“ ning regulatiivsete haldusaktidega (13). Täpsemalt nähakse rakendusotsuse (EL) 2020/1344 artikli 3 punktis h osutatud haigushüvitiste kavaga ette töötasu hüvitamine erasektori töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, tingimusel et nad on tervishoiuministeeriumi avaldatud nimekirja kohaselt liigitatud haavatavateks isikuteks, ametiasutused on nad karantiini pannud või nad on COVID-19ga nakatunud. Meedet, mis algselt kehtis 2020. aasta märtsist 2020. aasta juunini, pikendati, et hõlmata ajavahemik 2020. aasta novembrist 2021. aasta juulini.

(14)

Küpros vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Küpros on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks võetud riiklike meetmete tõttu alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 742 040 000 euro võrra. See on järsk ja oluline suurenemine, sest see on seotud pikendatud olemasolevate riiklike meetmetega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millega on hõlmatud oluline osa Küprose ettevõtjatest ja tööjõust. Küpros kavatseb suurenenud kulutusi rahastada 138 270 000 euro ulatuses liidu vahenditest.

(15)

Komisjon on määruse (EL) 2020/672 artikli 6 kohaselt Küprosega konsulteerinud ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses COVID-19 puhangu tõttu rakendatud lühendatud tööaja kavade ja muude samalaadsete meetmete ning asjaomaste tervisemeetmetega, millele Küprose 10. märtsi 2021. aasta taotluses osutati.

(16)

Küprose 10. märtsil 2021 esitatud taotluses ja põhjenduses 13 osutatud tervisemeetme summa on 440 000 eurot.

(17)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Küprosel tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja osade lõpptähtaegade, suuruse ja väljamaksmise kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(18)

Küpros ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(19)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(20)

Küpros peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Küpros neid kulutusi teinud.

(21)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Küprose olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

(1)

Belgia 7. augusti 2020 esitatud taotluse alusel andis nõukogu 25. septembril 2020 Belgiale finantsabi laenuna, mille maksimaalne summa on 7 803 380 000 eurot ja maksimaalne keskmine tagasimaksetähtaeg 15 aastat, et täiendada Belgia riiklikke jõupingutusi, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

(2)

Belgia kasutatava laenueesmärk oli rahastada Belgia lühendatud tööaja kavasid, samalaadseid meetmeid ja tervisemeetmeid, nagu on osutatud nõukogu rakendusotsuse (EL) 2020/1342 (2) artiklis 3.

(3)

Oluline osa Belgia tööjõust on jätkuvalt COVID-19 puhangu tõttu halvatud. See on kaasa toonud Belgia avaliku sektori kulutuste järsu ja olulise suurenemise seoses uue meetmega – pealinna Brüsseli piirkonna väikeettevõtjate uue toetuskavaga – ja teiste olemasolevate piirkondlike meetmetega, millest mõnda on laiendatud ja millele on osutatud rakendusotsuse (EL) 2020/1342 artikli 3 punkti d alapunktides i–iv.

(4)

COVID-19 puhang ja erakorralised meetmed, mida Belgia on võtnud 2020. ja 2021. aastal, et ohjeldada puhangut ning leevendada selle sotsiaal-majanduslikke ja tervisega seotud tagajärgi, on avaldanud ja avaldavad endiselt ränka mõju riigi rahandusele. Komisjoni 2020. aasta sügisprognoosis eeldati, et Belgia valitsemissektori eelarvepuudujääk ja võlg on 2020. aasta lõpus vastavalt 11,2 % ja 117,7 % sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi kohaselt on Belgia valitsemissektori eelarvepuudujääk 2021. aastal 7,1 % ja võlg 117,8 % SKPst. Komisjoni 2021. aasta talvise vaheprognoosi järgi peaks Belgia SKP kasvama 2021. aastal 3,9 %.

(5)

11. märtsil 2021 taotles Belgia liidult lisafinantsabi 394 150 000 eurot, et täiendada jätkuvalt 2020. ja 2021. aastal võetud riiklikke meetmeid, leevendamaks COVID-19 puhangu mõju ning selle puhangu sotsiaal-majanduslikke tagajärgi töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Eelkõige puudutab see põhjendustes 6 ja 7 osutatud meetmeid.

(6)

See puudutab rakendusotsuse (EL) 2020/1342 artikli 3 punkti d alapunktides i–iv osutatud pealinna Brüsseli piirkonna, Flandria ja flaamikeelse kogukonna, Valloonia ja prantsuskeelse kogukonna olemasolevate piirkondlike ja kogukondlike sissetulekutoetuste kavade laiendamiseks antava toetuse taotlust:

„Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale de pouvoirs spéciaux n°2020/019 du 23 avril 2020/Bijzondere machtenbesluit van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering nr. 2020/019 van 23 aprilli 2020 “  (3);

„Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale de pouvoirs spéciaux n°2020/030 du 28 mai 2020/Bijzondere machtenbesluit nr. 2020/030 van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van 28 mei 2020 “  (4), mida laiendati õigusaktidega „Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale du 15 octobre 2020 relatif à une aide aux secteurs de l’événementiel, du monde de la nuit, du tourisme et de la culture dans le cadre de la crise sanitaire du COVID-19/Besluit van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van 15 oktober 2020 betreffende steun aan de evenementen-, uitgaans-, toeristische en culturele sector in het kader van de gezondheidscrisis COVID-19“ ja „Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale du 12 novembre 2020 relatif à une aide aux entreprises débits de boissons et restaurants dans le cadre de la crise sanitaire du COVID-19/Besluit van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van 12 november 2020 betreffende steun aan de eet- en drankgelegenhedenondernemingen in het kader van de gezondheidscrisis COVID-19“. Kahe laiendatud kavaga nähakse ette hüvitis füüsilisest isikutest ettevõtjatele ja ühe osanikuga äriühingutele sektorites, mis olid sunnitud COVID-19 kriisi tõttu tegevuse lõpetama;

„Notification de la réunion du conseil des ministres du gouvernement de la région de Bruxelles-Capitale du jeudi 14 mai 2020/Betekening van de vergadering van de Ministerraad van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van donderdag 14 mei 2020, nagu üle võetud õigusaktiga „Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale du 24 juillet 2020 instaurant une aide exceptionnelle pour les travailleurs intermittents de la culture/Besluit van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van 24 juli 2020 houdende invoering van uitzonderlijke steun voor de cultuurwerkers“  (5);

„Besluit van de Vlaamse Regering van 20 maart 2020 “  (6);

„Besluit van de Vlaamse Regering van 10 april 2020 “  (7);

„Besluit van de Vlaamse Regering van 12 juni 2020 “, (8) millega kehtestatakse toetus, et toetada ettevõtteid, mis on avatud, kuid mille käive on vähenenud vähemalt 60 % või mis olid sunnitud föderaalsete ohutus- ja julgeolekumeetmete tõttu tegevuse lõpetama; „Besluit van de Vlaamse Regering van 7 augustus 2020 “, (9) „Besluit van de Vlaamse Regering van 23 oktober 2020 “  (10) ja „Besluit van de Vlaamse Regering van 13 november 2020 “  (11).

Nende kolme Flandria valitsuse otsusega, milles osutatakse kavadele, mida nimetatakse ka vastavalt Flandria kaitsemehhanismiks 1, 2 ja 3, millega muudetakse teatavaid eespool nimetatud otsuseid, antakse toetust ettevõtetele, mis on avatud, kuid mille käive on vähenenud vähemalt 60 % või mis olid sunnitud föderaalsete ohutus- ja julgeolekumeetmete tõttu tegevuse lõpetama;

„Arrêté du Gouvernement de la Communauté française de pouvoirs spéciaux n°4 du 23 avril 2020 “  (12), „Arrêté du Gouvernement de la Communauté française du 7 avril 2020 “  (13); „Arrêté ministériel du 8 avril 2020 portant exécution de l’arrêté du Gouvernement wallon du 20 mars 2020 “  (14); „Arrêté du Gouvernement wallon du 19 juin 2020 “  (15).

Eespool mainitud meetmed on seotud kavadega, millega antakse sissetulekutoetust füüsilisest isikust ettevõtjatele, ühe osanikuga äriühingutele ja muud liiki töötajatele, kes ei vasta muud liiki sissetulekutoetuse saamise tingimustele. Eelkõige pakuvad pealinna Brüsseli piirkonnas äriühingutele ja ettevõtjatele makstavad hüvitised, Flandrias ja flaamikeelses kogukonnas makstavad hüvitised tegevuse häirituse eest, muud hüvitised ja toetused ning Valloonias ettevõtete sulgemise eest makstavad hüvitised üldist ühekordset toetust äriühingutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on pidanud oma tegevuse COVID-19 tõttu lõpetama või kelle käive on märkimisväärselt vähenenud.

Kui meetmed on mõeldud suuremale hulgale toetusesaajatele, on taotletud üksnes summasid, mis on vajalikud selleks, et katta füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamiseks tehtavaid kulutusi. Muud meetmed (hüvitis lühiajalises töösuhtes olevatele töötajatele pealinna Brüsseli piirkonnas, toetus lasteaedadele ja toetus kultuurivaldkonnas tegutsejatele prantsuskeelses kogukonnas, koolitustegevus Valloonias ning toetus kultuurivaldkonnas tegutsejatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele) on suunatud konkreetsete sektorite (kultuuri- ja hooldussektor, koolitustegevus) füüsilisest isikust ettevõtjatele ning töötajatele, kellel puudub juurdepääs ajutise töötuse kavale.

(7)

Toetust taotletakse ka pealinna Brüsseli piirkonna uue meetme jaoks. See on seotud õigusaktiga „Arrêté du Gouvernement de la Région de Bruxelles-Capitale du 3 décembre 2020 concernant l’octroi d’une subvention de 1 625 000,00 EUR à la SA Brusoc dans le cadre de l’octroi de micro-crédits de trésorerie pour les indépendants et les micro-entreprises en raison de la crise sanitaire du COVID-19/Besluit van de Brusselse Hoofdstedelijke Regering van 3 december 2020 betreffende de toekenning van micro-kaskredieten voor zelfstandigen en zko’s“. Täpsemalt antakse meetme raames mikrokrediiti ettevõtjatele ja ühe osanikuga äriühingutele pealinnas Brüsselis. Toetust on taotletud ainult nende avaliku sektori kulutuste katmiseks, mis on seotud laenude eeldatava kahjuga. Kulutuste katmiseks taotletud summa on seotud ainult füüsilisest isikust ettevõtjate ja ühe osanikuga äriühingute toetamisega.

(8)

Belgia vastab finantsabi taotlemise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2020/672 artiklis 3. Belgia on esitanud komisjonile asjakohased tõendid selle kohta, et tegelikud ja kavandatud avaliku sektori kulutused on alates 1. veebruarist 2020 suurenenud 10 103 933 459 euro võrra riiklike meetmete tõttu, mis on võetud COVID-19 puhangu sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks. See on järsk ja oluline suurenemine, sest see on seotud nii uute meetmete kui ka olemasolevate meetmetega, mis on otseselt seotud lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millest mõnda on laiendatud ning millega on hõlmatud oluline osa Belgia ettevõtjatest ja tööjõust. Belgia kavatseb avaliku sektori suurenenud kulutusi rahastada 1 906 403 459 euro ulatuses oma vahenditest.

(9)

Komisjon on vastavalt määruse (EL) 2020/672 artiklile 6 konsulteerinud Belgiaga ning veendunud, et avaliku sektori tegelikud ja kavandatud kulutused on järsult ja oluliselt suurenenud otseselt seoses lühendatud tööaja kavade ja samalaadsete meetmetega, millele Belgia 11. märtsi 2021. aasta taotluses osutati.

(10)

Seetõttu tuleks anda finantsabi, et aidata Belgial tegeleda COVID-19 puhangust põhjustatud tõsiste majandushäirete sotsiaal-majanduslike tagajärgedega. Komisjon peaks tegema otsused osamaksete ja osade lõpptähtaegade, suuruse ning väljamaksmise kohta tihedas koostöös riiklike ametiasutustega.

(11)

Belgia ja komisjon peaksid võtma käesolevat otsust arvesse määruse (EL) 2020/672 artikli 8 lõikes 2 osutatud laenulepingus.

(12)

Käesolev otsus ei tohiks piirata ühegi sellise menetluse tulemust, mis võidakse algatada seoses siseturu toimimise moonutamisega, eelkõige aluslepingu artiklite 107 ja 108 alusel. See ei vabasta liikmesriike aluslepingu artikli 108 kohasest kohustusest teavitada komisjoni võimalikest riigiabi juhtudest.

(13)

Belgia peaks komisjoni korrapäraselt teavitama kavandatud avaliku sektori kulutuste tegemisest, et komisjon saaks hinnata, millises ulatuses on Belgia neid kulutusi teinud.

(14)

Finantsabi andmise otsuse tegemisel on arvesse võetud Belgia olemasolevaid ja eeldatavaid vajadusi ning määruse (EL) 2020/672 kohaseid finantsabi taotlusi, mille teised liikmesriigid on juba esitanud või kavatsevad esitada, kohaldades sealjuures ka võrdse kohtlemise, solidaarsuse, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid,

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

(1)

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2016/715 (2) on sätestatud meetmed seoses perekondade Citrus L., Fortunella Swingle ja Poncirus Raf. liikide ja nende hübriidide viljadega (muud kui Citrus aurantium L. ja Citrus latifolia Tanaka viljad) (edaspidi „määratletud puuviljad“), mis on pärit Argentinast, Brasiiliast, Lõuna-Aafrikast või Uruguayst, et hoida ära taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa (McAlpine) Van der Aa liitu sissetoomine ja liidu territooriumil levimine.

(2)

Liikmesriigid teatasid 2020. aastal oma impordikontrolli tulemuste alusel 90 kinnipidamisjuhtumist, mis olid põhjustatud taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa esinemisest Argentinast pärit liikide Citrus limon (L.) N. Burm.f. ja Citrus sinensis (L.) Osbeck viljadel. See enneolematult suur nõuete rikkumiste arv seab kahtluse alla Argentina ekspordi sertifitseerimise süsteemi usaldusväärsuse.

(3)

Sellest tulenevalt võeti vastu komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/1199, (3) millega keelati Argentinast pärit liikide Citrus limon (L.) N. Burm.f. ja Citrus sinensis (L.) Osbeck viljade liidu territooriumile sissetoomine kuni 30. aprillini 2021.

(4)

2021. aasta veebruaris tehtud auditi käigus esitas Argentina komisjonile üksikasjaliku teabe põhjuste kohta, miks tema tsitrusviljade ekspordi sertifitseerimise süsteem 2020. aasta ekspordiperioodil ei toiminud, ning lisas 2021 aasta kasvu- ja ekspordiperioodil süsteemi kindlustamiseks võetavad meetmed.

(5)

Võttes arvesse, et auditi käigus teatas Argentina oma süsteemi tugevdamiseks võetud meetmetest, ei tuleks pikendada ajutist keeldu, mis kehtestati Argentinast pärit liikide Citrus limon (L.) N. Burm.f. ja Citrus sinensis (L.) Osbeck viljade liidu territooriumile sissetoomise suhtes. Kuna Argentina ei ole kõiki neid meetmeid veel täielikult rakendanud kasvu- ja ekspordiperioodi jooksul, on võimalik, et need vaadatakse läbi järgmiste perioodide jaoks, sest Argentinast pärit määratletud puuviljadest lähtuva taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa liidu territooriumile sissetoomise ohtu ei saa veel hinnata. Seepärast tuleks kehtestada üksikasjalikud ja riskipõhised meetmed, mida kohaldatakse Argentinast pärit määratletud puuviljade liidu territooriumile sissetoomise suhtes.

(6)

Sellised meetmed võiksid seisneda nõudes registreerida määratletud puuviljade kasvukohad ja nende juurde kuuluvad tootmisüksused Argentinas, määrata neile kasvukohtadele ja tootmisüksustele kordumatud identifitseerimiskoodid („jälgitavuskoodid“), teha ametlikke kontrolle taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa puudumise kinnitamiseks kõnealustes kasvukohtades ja tootmisüksustes, tõhustada proovivõtumenetlusi ning jälgitavuse tagamiseks eelnevalt teatada heakskiidetud kasvukohtade ja nende juurde kuuluvate heakskiidetud tootmisüksuste loetelu.

(7)

Selliste meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka liitu sissetoomise kohtades asjaomase aasta ekspordiperioodil saabunud saadetiste suhtes tehtud ametliku kontrolli tulemusi ning lubada nimetatud puuviljade sissetoomist liidu territooriumile üksnes juhul, kui need on pärit tootmisüksusest, kus kõnealuste ametlike kontrollide alusel taimekahjustajat Phyllosticta citricarpa ei leitud. Selline meede on kooskõlas Argentina väljakujunenud tavaga, kuna Argentina on komisjonile ametlikult teatanud, et peatab iga sellise tootmisüksuse tegevuse, kus taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa esinemine määratletud puuviljadel on kinnitust leidnud liitu sissetoomise kohtades tehtud kontrollide alusel.

(8)

Kõnealustes meetmetes tuleks arvesse võtta ka tulemusi, mis saadi Argentina tehtud uurimiste käigus neis heakskiidetud tootmisüksustes, mis kuuluvad sama kasvukoha juurde kui see tootmisüksus, kus taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa esinemine on kinnitust leidnud Argentina tehtud kontrollide käigus pakkimisüksustes, aga ka enne eksportimist ning saadetiste ametliku kontrolli käigus liitu sissetoomise kohtades. Kõnealustest tootmisüksustest pärit määratletud puuviljade sissetoomist liidu territooriumile tuleks lubada üksnes pärast seda, kui kõnealused uurimised on lõpetatud ja taimekahjustajat Phyllosticta citricarpa ei leitud. Sellised meetmed on kooskõlas Argentina väljakujunenud tavaga, kuna Argentina on komisjonile ametlikult teatanud, et ta peatab ennetava meetmena selliste määratletud puuviljade ekspordi liitu, mis on pärit tootmisüksustest, mis kuuluvad sama kasvukoha juurde kui see tootmisüksus, kus taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa esinemine määratletud puuviljadel on kinnitust leidnud pakkimisüksustes, aga ka enne eksportimist kõnealuse riigi poolt tehtud kontrollide ning liitu sissetoomise kohtades tehtud ametlike kontrollide alusel, ning et ta teeb uurimisi kõnealustes tootmisüksustes ja lubab neil eksportimist jätkata üksnes siis, kui nad on taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa puudumist kinnitanud.

(9)

Meetmetes tuleks arvesse võtta ka Argentinas eelneval kasvu- ja ekspordiperioodil liitu sissetoomise kohtades saadetiste suhtes tehtud ametlike kontrollide tulemusi ning lubada liidu territooriumile sisse tuua määratletud puuvilju, mis on pärit tootmisüksustest, kus eelneva kasvu- ja ekspordihooaja jooksul ei ole taimekahjustajat Phyllosticta citricarpa leitud. Sellised meetmed peaksid olema tõhusad, sest Argentina on komisjonile ametlikult teatanud, et ta peatab sellise tootmisüksuse tegevuse, kui eelmisel kasvu- ja ekspordiperioodil liitu sissetoomise kohtades tehtud kontrollide käigus on leidnud kinnitust taimekahjustaja Phyllosticta citricarpa esinemine asjaomasest tootmisüksusest pärit määratletud puuviljadel.

(10)

Selleks et teha kindlaks nakatunud määratletud puuviljade päritolu, peaksid liikmesriigid vastavatest nõuete rikkumistest teatamisel esitama tootmisüksuse jälgitavuskoodi.

(11)

Selleks et Argentina pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid uute nõuetega kohaneda, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates 1. maist 2021.

(12)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

a)

Artiklit 5a muudetakse järgmiselt:

b)

lisatakse järgmine artikkel 5b:

c)

artiklisse 6 lisatakse järgmine lõige 4:

d)

artiklisse 19 lisatakse järgmine lõik:

„Kui Argentinast pärit määratletud puuviljad ei vasta artiklis 5b sätestatud nõuetele, esitavad liikmesriigid nõuete rikkumise teates artikli 5b lõike 1 punktis b osutatud vastava tootmisüksuse jälgitavuskoodi.“

(1)

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (edaspidi „amet“) loodi komisjoni rakendusotsusega C(2013)9048, et täita liidu programmide rakendamisega seotud ülesandeid eesliiniuuringute valdkonnas, eelkõige volitusega kasutada liidu üldeelarvesse kantud assigneeringuid (4).

(2)

Oma haldus- ja operatiivtegevuse raames võib amet viia läbi haldusjuurdlusi, distsiplinaarmenetluste eelmenetlusi, distsiplinaarmenetlusi ja ametist kõrvaldamise menetlusi kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68 (5) (edaspidi „personalieeskirjad“) ning haldusjuurdluste ja distsiplinaarmenetluste läbiviimise rakendussätetega. Vajaduse korral võib amet viia läbi võimalike pettuste ja õigusnormide rikkumiste juhtumitega seotud eeltoiminguid ja võib teatada juhtumitest Euroopa Pettustevastasele Ametile.

(3)

Ameti töötajad on kohustatud teatama liidu huve kahjustavast võimalikust ebaseaduslikust tegevusest, sh pettusest, korruptsioonist ja teaduslikust väärkäitumisest, samuti asjaomaseid süüdistusi hindama. Samuti on töötajad kohustatud teatama töökohustuste täitmata jätmisest, mis võib olla liidu ametnike kohustuste oluline eiramine. See on reguleeritud rikkumisest teatamist käsitlevate asutusesiseste eeskirjade või põhimõtetega.

(4)

Amet on kehtestanud põhimõtted tegelike ja potentsiaalsete psühholoogilise või seksuaalse ahistamise juhtumite ennetamiseks ja tõhusaks käsitlemiseks töökohal, mis on ette nähtud personalieeskirjadest tulenevate rakendusmeetmetega ning millega luuakse mitteametlik menetlus, mille alusel väidetav ahistamise ohver võib võtta ühendust ameti usaldusnõunikega.

(5)

Samuti võib amet teha (IT) turvalisust ning ELi salastatud teabe turvaeeskirjade võimalikke rikkumisi käsitlevaid sisejuurdlusi.

(6)

Ameti tegevuste suhtes kohaldatakse nii sise- kui ka välisauditeid, mida teevad muuhulgas Euroopa Komisjoni siseauditi talitus ning Euroopa Kontrollikoda.

(7)

Amet võib tegeleda Euroopa Prokuratuuri päringutega, ameti töötajate haiguslugudele juurdepääsu päringutega ning viia läbi andmekaitseametniku uurimisi kooskõlas määruse artikli 45 lõikega 2.

(8)

Haldusjuurdluste, auditite, uurimistega ja päringutega seoses teeb amet koostööd muude liidu institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega.

(9)

Amet võib teha koostööd kolmandate riikide ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega nii nende taotluse korral kui ka omal algatusel.

(10)

Amet võib teha koostööd ka ELi liikmesriikide ametiasutustega nii nende asutuste taotluse korral kui ka omal algatusel.

(11)

Amet võib saada kaebusi ja süüdistusi või selle suhtes võidakse alustada menetlusi või uurimisi kas rikkumisest teatajate, kolmandate osapoolte või Euroopa Ombudsmani kaudu.

(12)

Amet osaleb Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjades, kui ta ise pöördub Euroopa Liidu Kohtusse, kaitseb oma otsust, mis on Euroopa Liidu Kohtusse kaevatud, või sekkub juhtumite puhul, mis on tema ülesannete suhtes asjakohased. Sellega seoses võib ametil olla vaja tagada, et osapoolte või menetlusse astujate saadud dokumentides sisalduvad isikuandmed jääksid konfidentsiaalseks.

(13)

Amet töötleb enda tegevustega seoses mitmeid isikuandmete kategooriaid, sealhulgas füüsiliste isikute identimisandmeid, kontaktandmeid, teavet ametialaste ülesannete ja kohustuste kohta, teavet eraelulise ja professionaalse käitumise ja tulemuslikkuse kohta ning finantsandmeid ja teatud erijuhtudel tundlikke andmeid (näiteks terviseandmeid). Isikuandmete hulka kuuluvad nn kindlad faktilised andmed ja nn pehmed hinnangulised andmed.

Nn Kindlad andmed on objektiivsed faktilised andmed nagu identimisandmed, kontaktandmed, ametialased andmed, haldusotstarbelised üksikasjad, elektroonilise sidega seotud metaandmed ja andmeliiklusandmed.

Nn pehmed andmed on subjektiivsed andmed ning hõlmavad eelkõige olukordade ja asjaolude kirjeldust ja hinnangut, arvamusi, andmesubjektidega seotud tähelepanekuid, andmesubjektide tegevuse ja töötulemuste hinnanguid ning üksikotsuste aluseks olevaid põhjendusi, mis seonduvad või on esitatud seoses ameti menetluse või tegevuse raames käsitletava küsimusega kooskõlas kehtiva õigusraamistikuga.

Hinnanguid, tähelepanekuid ja arvamusi käsitletakse määruse artikli 3 lõike 1 tähenduses isikuandmetena.

(14)

Määruse kohaselt on amet seega kohustatud andma andmesubjektidele teavet selliste töötlemistoimingute kohta ja austama nende kui andmesubjektide õigusi.

(15)

Amet on kohustatud austama võimalikult suures ulatuses andmesubjektide põhiõigusi, eelkõige õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses. Ametil võib siiski olla vaja piirata andmesubjektide õigusi ja kohustusi, et kaitsta oma tegevusi ning teiste põhiõigusi ja -vabadusi.

(16)

Seetõttu annavad määruse artikli 25 lõiked 1 ja 5 ametile võimaluse piirata teatavatel tingimustel määruse artiklite 14–22, 35 ja 36 ning samuti artikli 4 kohaldamist, kui selle sätted vastavad artiklites 14–20 sätestatud õigustele ja kohustustele, põhinevad ameti kõrgeimal juhtimistasandil kehtestatavatel sise-eeskirjadel ja avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, juhul, kui need ei põhine aluslepingute alusel vastu võetud õigusaktidel.

(17)

Piiranguid võidakse kohaldada erinevatele andmesubjektide õigustele, sealhulgas andmesubjektide õigust teabele, õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist, andmete töötlemise piiramist, andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamist ning side konfidentsiaalsust, nagu on sätestatud määruses.

(18)

Ametil võib olla vaja ühitada need õigused haldusjuurdluste, auditite, uurimiste ja kohtumenetluste eesmärkidega. Samuti võib tal olla vaja tasakaalustada andmesubjekti õigusi muude andmesubjektide põhiõiguste ja -vabaduste suhtes.

(19)

Ametil võib näiteks olla vaja piirata andmesubjekti teavitamist isikuandmete töötlemisest haldusjuurdluse esialgses hindamisetapis või juurdluse käigus enne juhtumi võimalikku lõpetamist või distsiplinaarmenetluse eeletapis. Teatavatel asjaoludel võib sellise teabe andmine oluliselt mõjutada ameti suutlikkust juurdlust tulemuslikult läbi viia, näiteks kui esineb oht, et asjaomane isik hävitab tõendid või mõjutab võimalikke tunnistajaid enne nende küsitlemist. Ametil võib olla vaja kaitsta ka tunnistajate ja muude juhtumiga seotud isikute õigusi ja vabadusi.

(20)

Ametil võib olla vaja kaitsta anonüümseks jääda soovinud tunnistaja, informaatori või rikkumisest teataja anonüümsust. Sellisel juhul võib amet piirata juurdepääsu rikkumisest teataja ja teiste asjassepuutuvate isikute või kahtlusaluse identimisandmetele, avaldustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta nende õigusi ja vabadusi.

(21)

Ametil võib olla vaja kaitsta ka selle töötaja konfidentsiaalset teavet, kes on ahistamismenetluse raames võtnud ühendust ameti usaldusnõunikega. Sellisel juhul võib amet otsustada piirata juurdepääsu väidetava ohvri, väidetava ahistaja ja teiste asjassepuutuvate isikute identimisandmetele, avaldustele ja muudele isikuandmetele, et kaitsta kõigi asjaomaste isikute õigusi ja vabadusi.

(22)

Personalivaliku- ja värbamismenetluse, töötajate hindamise ja riigihankemenetlustega seoses saab õigust tutvuda andmetega ning õigust nõuda andmete parandamist, kustutamist ja nende töötlemise piiramist kasutada ainult teatavatel ajahetkedel ja tingimustel, mis on sätestatud vastavates menetlustes, et kaitsta teiste andmesubjektide õigusi ning järgida võrdse kohtlemise ja nõupidamiste salajasuse põhimõtteid.

(23)

Samuti võib amet piirata üksikisikute juurdepääsu näiteks enda psühholoogilistele või psühhiaatrilistele meditsiinilistele andmetele kõnealuste andmete potentsiaalse tundlikkuse tõttu ning komisjoni meditsiiniteenistus võib soovida anda andmesubjektidele ainult kaudse juurdepääsu nende enda arsti kaudu. Andmesubjekt võib kasutada oma õigust komisjoni meditsiiniteenistuse hinnangute või arvamuste parandamisele, esitades oma märkused või tema enda valitud arsti aruande.

(24)

Amet, keda esindab direktor, on vastutav töötleja, olenemata vastutava töötleja rolli edasisest delegeerimisest ametis, et arvestada isikuandmete töötlemise konkreetsete toimingutega seotud tööülesandeid pädevate „delegeeritud vastutavate töötlejate“ puhul.

(25)

Isikuandmeid hoitakse turvaliselt elektroonilises keskkonnas, mis vastab komisjoni otsusele (EL, Euratom) 2017/46 (6) Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta, või paberil, hoides ära ebaseadusliku juurdepääsu andmetele või nende edastamise isikutele, kellel puudub teadmisvajadus. Töödeldavaid isikuandmeid ei säilitata kauem, kui see on vajalik ja asjakohane andmete töötlemise eesmärgi jaoks isikuandmete kaitse teadetes või ameti registreerimiskannetes märgitud aja jooksul.

(26)

Amet kohaldab piiranguid üksnes siis, kui need järgivad põhiõiguste ja -vabaduste olemust ning on demokraatlikus ühiskonnas rangelt vajalikud ja proportsionaalsed. Amet esitab põhjused, selgitades kõnealuste piirangute põhjendusi, ning teavitab andmesubjekte neist alustest ja nende õigusest esitada vastavalt määruse artikli 25 lõikes 6 sätestatule kaebus Euroopa Andmekaitseinspektorile.

(27)

Vastutuse põhimõtte kohaselt peab amet piirangute kohaldamist dokumenteerima.

(28)

Oma ülesannete raames muude organisatsioonidega vahetatavate isikuandmete töötlemisel konsulteerivad amet ja need organisatsioonid vastastikku piirangute kehtestamise võimalike aluste ning piirangute vajalikkuse ja proportsionaalsuse osas, kui see ei kahjusta ameti tegevust.

(29)

Sise-eeskirju kohaldatakse seega kõigi ameti isikuandmeid hõlmavate töötlemistoimingute suhtes haldusjuurdluste, distsiplinaarmenetluste, Euroopa Pettustevastasele Ametile teatatavate potentsiaalsete rikkumiste juhtumitega seotud eeltoimingute, Euroopa Prokuratuuri uurimiste, rikkumisest teatamise menetluste, (ametlike ja mitteametlike) ahistamismenetluste, ametisiseste ja -väliste kaebuste käsitlemise, enda haiguslooga tutvumise või selle parandamise taotluste, andmekaitseametniku uurimiste käigus kooskõlas määruse artikli 45 lõikega 2, asutusesiseselt või välisosalejate (näiteks CERT-EU) kaasamisel läbi viidavate (IT) turvalisuse juurdluste, auditite; Euroopa Liidu Kohtu või riiklike ametiasutuste menetluste, personalivaliku- ja värbamismenetluste, töötajate hindamiste ja riigihangete käigus, nagu on eespool loetletud.

(30)

Sise-eeskirju kohaldatakse enne eespool nimetatud menetluste algatamist, nende ajal ja menetluste tulemuste järelmeetmete kontrollimisel tehtavate töötlemistoimingute suhtes. Samuti hõlmab see abi ja koostööd, mida amet pakub teistele ELi institutsioonidele, riiklikele ametiasutustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele väljaspool oma haldusjuurdlusi.

(31)

Määruse artikli 25 lõike 8 kohaselt võib amet andmesubjektile piirangu kohaldamise põhjuste kohta teabe andmist edasi lükata, ära jätta või sellest keelduda, kui piirang kaotaks seeläbi oma mõju. Amet peab iga juhtumi korral eraldi hindama, kas piirangust teatamine kaotaks selle piirangu mõju.

(32)

Amet peab piirangu kohaldamise lõpetama, kui piirangu aluseks olnud tingimused enam ei kehti, ning hindama neid tingimusi korrapäraselt.

(33)

Andmesubjektide õiguste ja vabaduste parima kaitse tagamiseks ning vastavalt määruse artikli 44 lõikele 1 tuleb andmekaitseametnikuga aegsasti konsulteerida, enne mis tahes piirangute kohaldamist või läbivaatamist, ning kontrollida nende vastavust käesolevale otsusele.

(34)

Määruse artikli 16 lõikes 5 ja artikli 17 lõikes 4 on sätestatud erandid seoses andmesubjektide õigusega saada teavet ja tutvuda andmetega. Kui need erandid kehtivad, ei ole ametil tarvis kohaldada piirangut käesoleva otsuse alusel,