20.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 133/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/644,

15. aprill 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses fluksapüroksaadi, hümeksasooli, metamitrooni, penflufeeni ja spirotetramaadi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 49 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Fluksapüroksaadi, hümeksasooli, metamitrooni ja spirotetramaadi jääkide piirnormid on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 III lisa A osas. Määruses (EÜ) nr 396/2005 ei ole sätestatud penflufeeni jääkide piirnorme ning kuna seda toimeainet ei ole lisatud kõnealuse määruse IV lisasse, kohaldatakse selle suhtes vaikeväärtust 0,01 mg/kg, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktis b.

(2)

Fluksapüroksaadi puhul esitas Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) põhjendatud arvamuse jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (2) artikli 12 lõikega 1. Mõnede toodete puhul soovitas toiduohutusamet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaksmääratud tasemel. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et juur- ja mugulköögivilja, sibulköögivilja, kapsasköögivilja, lehtköögivilja, maitsetaimede ja söödavate õite, kardi, varsselleri, salat-apteegitilli, hariliku artišoki, porrulaugu, rabarberi, kaunviljade, teraviljade, lehtedest ja ürtidest taimeteede, juurtest taimeteede ja suhkrutaimede puhul ei olnud jääkide piirnormide kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ning riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. Kõik kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet.

(3)

Hümeksasooli jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (3) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet soovitas suhkrupeedi juurte puhul jääkide piirnormi vähendada. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks asjaomane jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel.

(4)

Metamitrooni jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (4) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet soovitas vähendada kehtivaid jääkide piirnorme õunte, pirnide, söögipeedi, porgandi, mädarõika, pastinaagi, juurpeterselli, naeri, sibulate ja suhkrupeedi juurte puhul. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaksmääratud tasemel. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et maasikate, põld-võõrkapsa/rukola, noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid), spinati ja muude samalaadsete lehtede, lehtedest ja ürtidest taimeteede, juurtest taimeteede, maitseaineseemnete ja maitseviljade puhul ei olnud jääkide piirnormide kindlaksmääramiseks vajalik teave täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid samuti kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. Kõik kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet.

(5)

Penflufeeni jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (5) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet soovitas jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist kartulite puhul. Asjaomane jääkide piirnorm tuleks sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaksmääratud tasemel.

(6)

Spirotetramaadi jääkide kehtivate piirnormide kohta esitas toiduohutusamet põhjendatud arvamuse kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 (6) artikli 12 lõikega 1. Toiduohutusamet tegi ettepaneku muuta jääkide määratlust. Toiduohutusamet soovitas vähendada kehtivaid jääkide piirnorme tsitrusviljade, õunviljade, maasikate, lauaoliivide, kiivide, avokaadode, banaanide, granaatõunte, ananasside, muude juur- ja mugulköögiviljade, välja arvatud suhkrupeedi, küüslaugu, pesasibula, maavitsaliste, salatsiguri, õli tootmiseks ettenähtud oliivide ja sigurijuurte puhul. Muude toodete puhul soovitas toiduohutusamet jääkide piirnormi suurendada või jätkata kehtiva piirnormi kohaldamist. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaksmääratud tasemel. Toiduohutusamet tegi järelduse, et rooskapsa ja nuikapsa puhul ei olnud teave jääkide piirnormide kohta täies ulatuses kättesaadav ja riskijuhtidel tuleb asjaolusid täiendavalt kaaluda. Kuna tarbijate jaoks ohtu ei ole, tuleks kõnealuste toodete puhul jääkide piirnormid samuti kehtestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti poolt kindlaks määratud tasemel. Kõik kõnealused jääkide piirnormid vaadatakse läbi. Läbivaatamisel võetakse arvesse kaks aastat pärast käesoleva määruse avaldamist kättesaadavat teavet.

(7)	Toiduohutusameti põhjendatud arvamustes võeti arvesse codex’is esitatud kehtivaid jääkide piirnorme. Jääkide piirnormide kehtestamisel võeti arvesse codex’is esitatud kehtivaid jääkide piirnorme, mis on liidu tarbijate jaoks ohutud.

(8)

Toodete jaoks, mille puhul töötlemine asjaomase taimekaitsevahendiga ei ole lubatud ja mille jaoks ei ole kehtestatud impordi puhul kohaldatavaid jääkide piirnorme ega codex’is esitatud jääkide piirnorme, tuleks jääkide piirnormiks kehtestada konkreetne määramispiir või vaikeväärtus kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 18 lõike 1 punktiga b.

(9)

Komisjon pidas teatavate määramispiiride kohandamise küsimuses nõu Euroopa Liidu pestitsiidide jääkide referentlaboritega. Laborid tegid kõikide käesolevas määruses käsitletavate toimeainete suhtes järelduse, et teatavate kaupade puhul tuleneb tehnika arengust vajadus kehtestada konkreetsed määramispiirid.

(10)

Seoses kasutusloa andmisega toimeainet spirotetramaati sisaldava taimekaitsevahendi kasutamiseks muude väikeste puuviljade ja marjade puhul on esitatud määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõike 1 kohane taotlus muuta kehtivat jääkide piirnormi. Saksamaa hindas taotlust vastavalt määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklile 8 ning edastas hindamisaruande toiduohutusametile ja komisjonile. Toiduohutusamet hindas hindamisaruannet ja esitas põhjendatud arvamuse (7) jääkide kavandatud piirnormide kohta. Toiduohutusamet soovitas asjaomaste toodete puhul kehtivaid piirnorme tõsta. Kõnealuste toodete puhul tuleks jääkide piirnorm sätestada määruse (EÜ) nr 396/2005 II lisas toiduohutusameti kindlaksmääratud tasemel.

(11)

Määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 6 lõigete 2 ja 4 kohased taotlused seoses impordi puhul kohaldatavate jääkide piirnormidega esitati fluksapüroksaadi kohta, mida Ameerika Ühendriikides kasutatakse juur- ja mugulköögivilja (v.a suhkrupeet) puhul ning Brasiilias kohviubade puhul. Taotluse esitajate väitel on kõnealustes riikides lubatud nimetatud kultuuride puhul seda ainet kasutada ja see põhjustab määruses (EÜ) nr 396/2005 sätestatud jääkide piirnormidest suuremat jääkide sisaldust, mistõttu tuleks kehtestada kõrgemad jääkide piirnormid, et hoida ära kaubandustõkete tekkimine kõnealuste kultuuride importimise korral. Asjaomased liikmesriigid hindasid määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 8 kohaselt kõnealuseid taotlusi ja edastasid hindamisaruanded toiduohutusametile ja komisjonile. Toiduohutusamet hindas taotlusi ja hindamisaruandeid, uurides eelkõige ohte tarbijatele ja vajaduse korral loomadele, ning esitas põhjendatud arvamused kavandatud jääkide piirnormide kohta (8). Toiduohutusamet edastas kõnealused arvamused taotlejatele, komisjonile ja liikmesriikidele ning tegi need üldsusele kättesaadavaks.

(12)

Toiduohutusamet jõudis kõigi taotluste puhul järeldusele, et kõik andmeid käsitlevad nõuded on täidetud ja et Euroopa 27 konkreetse tarbijarühma tarbijate kokkupuudet käsitleva hinnangu kohaselt on taotlejate soovitud muudatused jääkide piirnormides tarbijaohutuse seisukohalt vastuvõetavad. Toiduohutusamet võttis arvesse kõige uuemat teavet ainete toksikoloogiliste omaduste kohta. Hinnangute kohaselt ei teki ei tarbijate eluaegsel kokkupuutel kõnealuste ainetega kõigi selliseid aineid sisaldada võivate toiduainete tarbimisel ega ka asjaomaste toodete suures koguses tarbimisega kaasneval lühiajalisel kokkupuutel ohtu ületada aktsepteeritavat päevadoosi või akuutset standarddoosi.

(13)	Tuginedes toiduohutusameti põhjendatud arvamustele ja võttes arvesse käsitletava küsimuse puhul asjakohaseid tegureid, on jääkide piirnormide asjakohased muudatused kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 14 lõikega 2.

(14)	Jääkide uute piirnormide suhtes on Maailma Kaubandusorganisatsiooni vahendusel konsulteeritud liidu kaubanduspartneritega ja nende märkusi arvesse võetud.

(15)	Määrust (EÜ) nr 396/2005 tuleks seepärast vastavalt muuta.

(16)	Selleks et võimaldada toodete tavapärast turustamist, töötlemist ja tarbimist, tuleks käesoleva määrusega ette näha üleminekukord selliste toodete jaoks, mis on toodetud enne jääkide piirnormide muutmist ja mille kohta on olemas teave, et tarbijakaitse kõrge tase on tagatud.

(17)	Jääkide muudetud piirnormide jõustumisele peaks eelnema piisav ajavahemik, mille jooksul liikmesriigid, kolmandad riigid ja toidukäitlejad saaksid nende piirnormide muutmisest tulenevate uute nõuete täitmiseks valmistuda.

(18)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Määruse (EÜ) nr 396/2005 kohaldamist kujul, nagu see kehtis enne selle muutmist käesoleva määrusega, jätkatakse nende toodete suhtes, mis on toodetud liidus või imporditud liitu enne 10. novembrit 2021.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 10. novembrist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for fluxapyroxad according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ („Põhjendatud arvamus fluksapüroksaadi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12“), EFSA Journal 2020; 18(1):5984.

(3) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for hymexazol according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ („Põhjendatud arvamus hümeksasooli jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12“), EFSA Journal 2019; 17(11):5895.

(4) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for metamitron according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ („Põhjendatud arvamus metamitrooni jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12“), EFSA Journal 2020; 18(1):5959.

(5) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for penflufen according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ („Põhjendatud arvamus penflufeeni jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12“), EFSA Journal 2019; 17(10):5840.

(6) Euroopa Toiduohutusamet, „Reasoned opinion on the review of the existing maximum residue levels for spirotetramat according to Article 12 of Regulation (EC) No 396/2005“ („Põhjendatud arvamus spirotetramaadi jääkide kehtivate piirnormide läbivaatamise kohta kooskõlas määruse (EÜ) nr 396/2005 artikliga 12“), EFSA Journal 2020; 18(1):5960.

(7) „Reasoned opinion on the modification of the existing maximum residue levels for spirotetramat in small fruits and berries“ („Põhjendatud arvamus spirotetramaadi kehtivate piirnormide muutmise kohta väikeste puuviljade ja marjade puhul“), EFSA Journal 2019; 17(11):5904.

(8) „Reasoned opinion on the setting of import tolerances for fluxapyroxad in certain root crops and coffee beans“ („Põhjendatud arvamus impordi puhul kohaldatavate fluksapüroksaadi jääkide piirnormide kehtestamise kohta teatavate juurviljade ja kohviubade puhul“), EFSA Journal 2020; 18(1):5950.

LISA

Määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa muudetakse järgmiselt:

II lisasse lisatakse järgmised fluksapüroksaati, hümeksasooli, metamitrooni, penflufeeni ja spirotetramaati käsitlevad veerud:

„Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg)

Koodnumber

Rühmad ja näited üksiktoodete kohta, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme (1)

Fluksapüroksaad (F)

Hümeksasool

Metamitroon

Penflufeen (isomeeride summa) (F)

Spirotetramaadi ja spirotetramaatenooli summa, väljendatud spirotetramaadina (R)

(1)

(2)

(3)

(4)

(5)

(6)

(7)

0100000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD PUUVILI; PÄHKLID

0,01 (*)

0110000

Tsitrusviljad

0,02 (*)

0,01 (*)

0,5

0110010

Greibid

0,4

0110020

Apelsinid

0,3

0110030

Sidrunid

0,01 (*)

0110040

Laimid

0,01 (*)

0110050

Mandariinid

0,01 (*)

0110990

Muud

0,01 (*)

0120000

Pähklid

0,04

0,05 (*)

0,01 (*)

0,5

0120010

Mandlid

0120020

Brasiilia pähklid

0120030

Kašupähklid

0120040

Kastanid

0120050

Kookospähklid

0120060

Sarapuupähklid

0120070

Makadaamiapähklid

0120080

Pekanipähklid

0120090

Piiniapähklid

0120100

Pistaatsiapähklid

0120110

Kreeka pähklid

0120990

Muud

0130000

Õunviljad

0,9

0,02 (*)

0,7

0130010

Õunad

0,02

0130020

Pirnid

0,02

0130030

Küdooniad

0,01 (*)

0130040

Astelpihlaka viljad

0,01 (*)

0130050

Nisperod / jaapani villpöörise viljad

0,01 (*)

0130990

Muud

0,01 (*)

0140000

Luuviljad

0,02 (*)

0,01 (*)

0140010

Aprikoosid

1,5

0140020

Maguskirsid

0140030

Virsikud

1,5

0140040

Ploomid

1,5

0140990

Muud

0,01 (*)

0150000

Marjad ja väikesed puuviljad

0,02 (*)

0151000

a)	Viinamarjad

0,01 (*)

0151010

Lauaviinamarjad

0151020

Veiniviinamarjad

0152000

Maasikad

0,05 (+)

0,3

0153000

c)	Koguviljad

0,01 (*)

0,02 (*)

0153010

Pamplid

0153020

Põldmurakad

0153030

Vaarikad (punased ja kollased)

0153990

Muud

0154000

d)	Muud väikesed puuviljad ja marjad

0,01 (*)

1,5

0154010

Mustikad

0154020

Jõhvikad

0,01 (*)

0154030

Sõstrad (mustad, punased ja valged)

0,01 (*)

0154040

Karusmarjad (rohelised, punased ja kollased)

0,01 (*)

0154050

Kibuvitsamarjad

0,01 (*)

0154060

Mooruspuu marjad (mustad ja valged)

0,01 (*)

0154070

Õun-viirpuu marjad

0,01 (*)

0154080

Musta leedri marjad

0,01 (*)

0154990

Muud

0,01 (*)

0160000

Mitmesugused puuviljad

0,01 (*)

0161000

a)	Söödava koorega

0,01 (*)

0,02 (*)

0161010

Datlid

0,02 (*)

0161020

Viigimarjad

0,02 (*)

0161030

Lauaoliivid

1,5

0161040

Kinkanid

0,02 (*)

0161050

Tähtviljad

0,02 (*)

0161060

Hurmaad

0,4

0161070

Jambolanid

0,02 (*)

0161990

Muud

0,02 (*)

0162000

b)	Mittesöödava koorega, väikesed

0,01 (*)

0,02 (*)

0162010

Kiivid (rohelised, punased, kollased)

0162020

Litšid

0162030

Granadillid/marakujad

0,02 (*)

0162040

Kaktusviljad

0,02 (*)

0162050

Hariliku kuldlehiku viljad

0,02 (*)

0162060

Virgiinia persimonid

0,02 (*)

0162990

Muud

0,02 (*)

0163000

c)	Mittesöödava koorega, suured

0163010

Avokaadod

0,01 (*)

0,05 (*)

0,4

0163020

Banaanid

0,02 (*)

0,4

0163030

Mangod

0,7

0,02 (*)

0,3

0163040

Papaiad

0,02 (*)

0,4

0163050

Granaatõunad

0,01 (*)

0,02 (*)

0,4

0163060

Suhkurannoonad

0,01 (*)

0,02 (*)

0163070

Guajaavid

0,01 (*)

0,02 (*)

0163080

Ananassid

0,01 (*)

0,02 (*)

0,15

0163090

Hõlmise leivapuu viljad

0,01 (*)

0,02 (*)

0163100

Durianid

0,01 (*)

0,02 (*)

0163110

Oga-annoonad

0,01 (*)

0,02 (*)

0163990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

0200000

VÄRSKE VÕI KÜLMUTATUD KÖÖGIVILI

0,02 (*)

0210000

Juur- ja mugulköögivili

0,01 (*)

0211000

Kartulid

0,3 (+)

0,8

0212000

b)	Troopiline juur- ja mugulköögivili

0,2 (+)

0,02 (*)

0212010

Kassaava/jahumanioki juured

0212020

Bataat

0212030

Jamss

0212040

Roogmaranta

0212990

Muud

0213000

c)	Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0,9 (+)

0,07

0213010

Söögipeet

0213020

Porgand

0213030

Juurseller

0213040

Mädarõigas

0213050

Maapirn

0213060

Pastinaak

0213070

Juurpetersell

0213080

Redis

0213090

Aed-piimjuur

0213100

Kaalikas

0213110

Naeris

0213990

Muud

0220000

Sibulköögivili

(+)

0,01 (*)

0220010

Küüslauk

0,2

0,3

0220020

Sibul

0,2

0,4

0220030

Pesasibul

0,2

0,3

0220040

Roheline sibul ja talisibul

0,7

0,02 (*)

0220990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

0230000

Viliköögivili

0,01 (*)

0231000

a)	Maavitsalised

0,6

0231010

Tomat

0231020

Harilik paprika

0231030

Baklažaan

0231040

Söödav muskushibisk

0231990

Muud

0232000

b)	Kõrvitsalised – söödava koorega

0,2

0232010

Kurk

0232020

Kornišon

0232030

Kabatšokk

0232990

Muud

0233000

c)	Kõrvitsalised – mittesöödava koorega

0,15

0,2

0233010

Melon

0233020

Suureviljaline kõrvits

0233030

Arbuus

0233990

Muud

0234000

d)	Suhkrumais

0,15

1,5

0239000

e)	Muu viliköögivili

0,01 (*)

0,02 (*)

0240000

Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

(+)

0,01 (*)

0241000

a)	Õisikkapsad

0241010

Spargelkapsas

0241020

Lillkapsas

0,2

0241990

Muud

0,01 (*)

0242000

Peakapsad

0242010

Rooskapsas

0,4

0,3 (+)

0242020

Peakapsas

0,5

0242990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

0243000

c)	Lehtkapsad

0243010

Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020

Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0,15

0243990

Muud

0,01 (*)

0244000

Nuikapsad

0,15

1,5 (+)

0250000

Lehtköögivili, maitsetaimed ja söödavad õied

0251000

a)	Aedsalat ja muud salatitaimed

4 (+)

0,01 (*)

0251010

Põldkännak

0,01 (*)

0251020

Aedsalat

0,01 (*)

0251030

Sile endiiviasigur / eskariool

0,01 (*)

0251040

Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0,01 (*)

0251050

Ameerika kollakas

0,01 (*)

0251060

Põld-võõrkapsas/rukola

0,03 (+)

0251070

Kapsas-lehtsinep

0,01 (*)

0251080

Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0,03 (+)

0251990

Muud

0,01 (*)

0252000

b)	Spinat ja muu samalaadne (lehed)

3 (+)

(+)

0,01 (*)

0252010

Spinat

0,08

0252020

Harilik portulak

0,03

0252030

Lehtpeet

0,08

0252990

Muud

0,01 (*)

0253000

c)	Hariliku viinapuu ja sarnaste liikide lehed

0,01 (*)

0,02 (*)

0254000

d)	Ürt-allikkerss

0,01 (*)

0255000

e)	Salatsigur

6 (+)

0,01 (*)

0,03

0256000

f)	Maitsetaimed ja söödavad õied

3 (+)

0,02 (*)

0256010

Aed-harakputk

0,01 (*)

0256020

Murulauk

0,01 (*)

0256030

Lehtseller

0,01 (*)

0256040

Petersell

0,01 (*)

0256050

Aedsalvei

0,01 (*)

0256060

Rosmariin

0,01 (*)

0256070

Aed-liivatee

0,15

0256080

Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0,01 (*)

0256090

Loorberilehed

0,01 (*)

0256100

Estragon

0,01 (*)

0256990

Muud

0,01 (*)

0260000

Kaunköögivili

0,01 (*)

0260010

Oad (kaunadega)

0260020

Oad (kaunadeta)

0,09

1,5

0260030

Herned (kaunadega)

0260040

Herned (kaunadeta)

0,3

1,5

0260050

Läätsed

0,01 (*)

1,5

0260990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

0270000

Varsköögivili

0,01 (*)

0270010

Spargel

0,01 (*)

0,02 (*)

0270020

Kardi

9 (+)

0,02 (*)

0270030

Varsseller

9 (+)

0270040

Salat-apteegitill

9 (+)

0270050

Harilik artišokk

0,4 (+)

0270060

Porrulauk

0,7 (+)

0,02 (*)

0270070

Rabarber

9 (+)

0270080

Bambusevõrsed

0,01 (*)

0,02 (*)

0270090

Palmipungad

0,01 (*)

0,02 (*)

0270990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

0280000

Seened, samblad ja samblikud

0,01 (*)

0,02 (*)

0280010

Kultuurseened

0280020

Metsaseened

0280990

Samblad ja samblikud

0290000

Vetikad ja prokarüoodid

0,01 (*)

0,02 (*)

0300000

KAUNVILI

(+)

0,02 (*)

0,01 (*)

0300010

Oad

0,3

0300020

Läätsed

0,4

0300030

Herned

0,4

0300040

Lupiinid/lupiinioad

0,2

0300990

Muud

0,01 (*)

0400000

ÕLISEEMNED JA ÕLIVILI

0,05 (*)

0,01 (*)

0401000

Õliseemned

0401010

Linaseemned

0,9

0,02 (*)

0401020

Maapähklid

0,01 (*)

0,02 (*)

0401030

Unimagunaseemned

0,9

0,02 (*)

0401040

Seesamiseemned

0,9

0,02 (*)

0401050

Päevalilleseemned

0,9

0,02 (*)

0401060

Rapsiseemned

0,9

0,02 (*)

0401070

Sojaoad

0,15

0401080

Sinepiseemned

0,9

0,02 (*)

0401090

Puuvillaseemned

0,5

0,4

0401100

Kõrvitsaseemned

0,9

0,02 (*)

0401110

Värvisafloori seemned

0,9

0,02 (*)

0401120

Hariliku kurgirohu seemned

0,9

0,02 (*)

0401130

Põldtudra seemned

0,9

0,02 (*)

0401140

Kanepiseemned

0,9

0,02 (*)

0401150

Riitsinuseseemned

0,9

0,02 (*)

0401990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

0402000

Õlivili

0402010

Oliivid õli tootmiseks

0,01 (*)

1,5

0402020

Õlipalmi tuumad

0,01 (*)

0,02 (*)

0402030

Õlipalmi viljad

0,8

0,02 (*)

0402040

Hariliku kapokipuu viljad

0,8

0,02 (*)

0402990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

0500000

TERAVILI

(+)

0,02 (*)

0,01 (*)

0,02 (*)

0500010

Oder

0500020

Tatar ja muu ebateravili

0,01 (*)

0500030

Mais

0,01 (*)

0500040

Harilik hirss

0,01 (*)

0500050

Kaer

0500060

Riis

0500070

Rukis

0,4

0500080

Harilik sorgo

0,8

0500090

Nisu

0,4

0500990

Muud

0,01 (*)

0600000

TEED, KOHV, TAIMETEED, KAKAO JA JAANIKAUNAD

0,1 (*)

0,05 (*)

0610000

Teed

0,05 (*)

0,1 (*)

0620000

Kohvioad

0,2

0,05 (*)

0,1 (*)

0630000

Taimeteed

0631000

Õitest

0,05 (*)

0,1 (*)

0631010

Kummel

0631020

Hapu hibisk

0631030

Roos

0631040

Jasmiin

0631050

Pärn

0631990

Muud

0632000

b)	Lehtedest ja ürtidest

30 (+)

0,15 (+)

0632010

Maasikas

0632020

Tee-punapõõsas

0632030

Matepuu

0632990

Muud

0633000

Juurtest

2 (+)

0,05 (+)

0,1 (*)

0633010

Palderjan

0633020

Ženženn

0633990

Muud

0639000

d)	Muudest taimeosadest

0,05 (*)

0,1 (*)

0640000

Kakaooad

0,05 (*)

0,1 (*)

0650000

Jaanikaunad/jaanileivad

0,05 (*)

0,1 (*)

0700000

HUMAL

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0800000

MAITSEAINED

0810000

Seemned

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (+)

0,05 (*)

0,1 (*)

0810010

Aniis

0810020

Pärsia köömen

0810030

Seller

0810040

Koriander

0810050

Harilik vürtsköömen

0810060

Aedtill

0810070

Harilik apteegitill

0810080

Põld-lambalääts

0810090

Muskaatpähkel

0810990

Muud

0820000

Viljad

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (+)

0,05 (*)

0,1 (*)

0820010

Piment

0820020

Jaapani pipar

0820030

Köömen

0820040

Kardemon

0820050

Kadakamarjad

0820060

Pipar (must, roheline ja valge)

0820070

Vanill

0820080

Tamarind

0820990

Muud

0830000

Puukoor

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0,1 (*)

0830010

Kaneel

0830990

Muud

0840000

Juured ja risoomid

0840010

Lagritsa-magusjuur

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0,1 (*)

0840020

Harilik ingver

0840030

Harilik kollajuur / kurkum

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0,1 (*)

0840040

Mädarõigas

0840990

Muud

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0,1 (*)

0850000

Pungad

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0,1 (*)

0850010

Nelk

0850020

Kappar

0850990

Muud

0860000

Õie emakasuue

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0,1 (*)

0860010

Safran

0860990

Muud

0870000

Seemnerüü

0,05 (*)

0,1 (*)

0,05 (*)

0,1 (*)

0870010

Muskaatõis

0870990

Muud

0900000

SUHKRUTAIMED

(+)

0,02 (*)

0,01 (*)

0900010

Suhkrupeedi juured

0,4

0,02 (*)

0900020

Harilik suhkruroog

0,02 (*)

0900030

Juursigur

0,3

0,07

0900990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1000000

LOOMSED TOOTED – MAISMAALOOMAD

1010000

Koed

0,01 (*)

1011000

Sead

1011010

Lihaskude

0,015

0,02 (*)

0,05

1011020

Rasvkude

0,2

0,01 (*)

0,02 (*)

1011030

Maks

0,1

0,02 (*)

0,7

1011040

Neerud

0,1

0,01 (*)

0,7

1011050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,2

0,02 (*)

0,7

1011990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1012000

Veised

1012010

Lihaskude

0,015

0,02 (*)

0,05

1012020

Rasvkude

0,2

0,01 (*)

0,02 (*)

1012030

Maks

0,1

0,02 (*)

0,7

1012040

Neerud

0,1

0,01 (*)

0,7

1012050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,2

0,02 (*)

0,7

1012990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1013000

Lambad

1013010

Lihaskude

0,015

0,02 (*)

0,05

1013020

Rasvkude

0,2

0,01 (*)

0,02 (*)

1013030

Maks

0,1

0,02 (*)

0,7

1013040

Neerud

0,1

0,01 (*)

0,7

1013050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,2

0,02 (*)

0,7

1013990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1014000

Kitsed

1014010

Lihaskude

0,015

0,02 (*)

0,05

1014020

Rasvkude

0,2

0,01 (*)

0,02 (*)

1014030

Maks

0,1

0,02 (*)

0,7

1014040

Neerud

0,1

0,01 (*)

0,7

1014050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,2

0,02 (*)

0,7

1014990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1015000

e)	Hobuslased

1015010

Lihaskude

0,015

0,02 (*)

0,05

1015020

Rasvkude

0,2

0,01 (*)

0,02 (*)

1015030

Maks

0,1

0,02 (*)

0,7

1015040

Neerud

0,1

0,01 (*)

0,7

1015050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,2

0,02 (*)

0,7

1015990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1016000

f)	Kodulinnud

0,02 (*)

1016010

Lihaskude

0,02

0,02 (*)

1016020

Rasvkude

0,05

0,01 (*)

1016030

Maks

0,02

0,02 (*)

1016040

Neerud

0,01 (*)

1016050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,05

0,02 (*)

1016990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1017000

g)	Muud põllumajanduslikud maismaaloomad

1017010

Lihaskude

0,015

0,02 (*)

0,05

1017020

Rasvkude

0,2

0,01 (*)

0,02 (*)

1017030

Maks

0,1

0,02 (*)

0,7

1017040

Neerud

0,1

0,01 (*)

0,7

1017050

Söödav rups (v.a maks ja neerud)

0,2

0,02 (*)

0,7

1017990

Muud

0,01 (*)

0,02 (*)

1020000

Piim

0,02

0,01 (*)

1020010

Veised

1020020

Lambad

1020030

Kitsed

1020040

Hobused

1020990

Muud

1030000

Linnumunad

0,02

0,02 (*)

0,01 (*)

1030010

Kanad

1030020

Pardid

1030030

Haned

1030040

Vutid

1030990

Muud

1040000

Mesi ja muud mesindustooted

0,05 (*)

1050000

Kahepaiksed ja roomajad

0,01 (*)

0,02 (*)

0,01 (*)

0,02 (*)

1060000

Selgrootud maismaaloomad

0,01 (*)

0,02 (*)

0,01 (*)

0,02 (*)

1070000

Vabas looduses elavad maismaaselgroogsed

0,01 (*)

0,02 (*)

0,01 (*)

0,02 (*)

1100000

LOOMSED TOOTED — KALA, KALATOOTED JA MUUD MEREVEE JA MAGEVEE TOIDUAINED (8)

1200000

ÜKSNES LOOMASÖÖDAKS KASUTATAVAD TOOTED VÕI NENDE OSAD (8)

1300000

TÖÖDELDUD TOIDUAINED (9)

Fluksapüroksaad (F)

(F)	Rasvas lahustuv

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave külvikorrakultuuride kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 20. aprilliks 2023, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0211000 a) Kartulid

0212000 b) Troopiline juur- ja mugulköögivili

0212010 Kassaava/jahumanioki juured

0212020 Bataat

0212030 Jamss

0212040 Roogmaranta

0212990 Muud (2)

0213000 c) Muu juur- ja mugulköögivili, v.a suhkrupeet

0213010 Söögipeet

0213020 Porgand

0213030 Juurseller

0213040 Mädarõigas

0213050 Maapirn

0213060 Pastinaak

0213070 Juurpetersell

0213080 Redis

0213090 Aed-piimjuur

0213100 Kaalikas

0213110 Naeris

0213990 Muud (2)

0220000 Sibulköögivili

(+)

Euroopa Toiduohutusamet tegi kindlaks, et osa teabest analüüsimeetodite ja külvikorrakultuurides esinevate jääkide kohta ei ole kättesaadav. Jääkide piirnormide uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 20. aprilliks 2023, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0220010 Küüslauk

0220020 Sibul

0220030 Pesasibul

(+)

0220040 Roheline sibul ja talisibul

0220990 Muud (2)

0240000 Kapsasköögivili (v.a juured ja noorlehtedega põllukultuurid)

0241000 a) õisikkapsad

0241010 Spargelkapsas

0241020 Lillkapsas

0241990 Muud (2)

0242000 b) peakapsad

0242010 Rooskapsas

0242020 Peakapsas

0242990 Muud (2)

0243000 c) lehtkapsad

0243010 Pekingi lehtnaeris / petsai

0243020 Kähar lehtkapsas ja söödakapsas

0243990 Muud (2)

0244000 d) nuikapsad

0251000 a) aedsalat ja muud salatitaimed

0251010 Põldkännak

0251020 Aedsalat

0251030 Sile endiiviasigur / eskariool

0251040 Salatkress ning muud idandid ja võrsed

0251050 Ameerika kollakas

0251060 Põld-võõrkapsas/rukola

0251070 Kapsas-lehtsinep

0251080 Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0251990 Muud (2)

0252000 b) spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010 Spinat

0252020 Harilik portulak

0252030 Varspeedi/peedi pealsed

0252990 Muud (2)

0255000 e) salatsigur

0256000 f) maitsetaimed ja söödavad õied

0256010 Aed-harakputk

0256020 Murulauk

0256030 Lehtseller

0256040 Petersell

0256050 Aedsalvei

0256060 Rosmariin

0256070 Aed-liivatee

0256080 Vürtsbasiilik ja söödavad õied

0256090 Loorberilehed

0256100 Estragon

0256990 Muud (2)

0270020 Kardi

0270030 Varsseller

0270040 Salat-apteegitill

0270050 Harilik artišokk

0270060 Porrulauk

0270070 Rabarber

0300000 KAUNVILI

0300010 Oad

0300020 Läätsed

0300030 Herned

0300040 Lupiinid/lupiinioad

0300990 Muud (2)

0500000 TERAVILI

0500010 Oder

0500020 Tatar ja muu ebateravili

0500030 Mais

0500040 Harilik hirss

0500050 Kaer

0500060 Riis

0500070 Rukis

0500080 Harilik sorgo

0500090 Nisu

0500990 Muud (2)

(+)

0632000 b) lehed ja ürdid

0632010 Maasikas

0632020 Tee-punapõõsas/rooibos

0632030 Matepuu

0632990 Muud (2)

0633000 c) juured

0633010 Palderjan

0633020 Ženženn

0633990 Muud (2)

(+)

0900000 SUHKRUTAIMED

0900010 Suhkrupeedi juured

0900020 Harilik suhkruroog

0900030 Juursigur

0900990 Muud (2)

Metamitroon

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite, jäägikatsete ja säilivuse kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav.Jääkide piirnormide uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 20. aprilliks 2023, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0152000 b) maasikad

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave põllumajanduskultuuride metabolismi kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 20. aprilliks 2023, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0251060 Põld-võõrkapsas/rukola

0251080 Noorlehtedega põllukultuurid (sh Brassica liigid)

0252000 b) spinat ja muu samalaadne (lehed)

0252010 Spinat

0252020 Harilik portulak

0252030 Varspeedi/peedi pealsed

0252990 Muud (2)

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave analüüsimeetodite, põllukultuuride metabolismi ja säilivuse kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav.Jääkide piirnormide uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 20. aprilliks 2023, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0632000 b) lehed ja ürdid

0632010 Maasikas

0632020 Tee-punapõõsas/rooibos

0632030 Matepuu

0632990 Muud (2)

0633000 c) juured

0633010 Palderjan

0633020 Ženženn

0633990 Muud (2)

(+)

0810000 Seemned

0810010 Aniis

0810020 Pärsia köömen

0810030 Seller

0810040 Koriander

0810050 Harilik vürtsköömen

0810060 Aedtill

0810070 Aed-apteegitill

0810080 Põld-lambalääts

0810090 Muskaatpähkel

0810990 Muud (2)

0820000 Viljad

0820010 Piment

0820020 Jaapani pipar

0820030 Köömen

0820040 Kardemon

0820050 Kadakamarjad

0820060 Pipar (must, roheline ja valge)

0820070 Vanill

0820080 Tamarind

0820990 Muud (2)

Penflufeen (isomeeride summa) (F)

(F)	Rasvas lahustuv

Spirotetramaadi ja spirotetramaatenooli summa, väljendatud spirotetramaadina (R)

(R) = jääkide määratlus on erinev pestitsiidi ja koodi järgmise kombinatsiooni puhul:

spirotetramaat – kood 1000000, välja arvatud kood 1040000: spirotetramaatenool, väljendatud spirotetramaadina

(+)

Euroopa Toiduohutusamet on kindlaks teinud, et teave jäägikatsete kohta ei ole täies ulatuses kättesaadav. Jääkide piirnormide uuesti läbivaatamisel võtab komisjon arvesse esimeses lauses osutatud teavet, kui see on esitatud 20. aprilliks 2023, või nimetatud kuupäevaks selle teabe esitamata jätmise korral selle puudumist.

0242010 Rooskapsas

0244000 d) nuikapsad

0244000 d) nuikapsad“

2)	III lisa A osast jäetakse välja fluksapüroksaati, hümeksasooli, metamitrooni ja spirotetramaati käsitlevad veerud.

(*) Analüütiline määramispiir

(1) Selliste taimsete ja loomsete toodete täielik loetelu, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme, on esitatud I lisas.

20.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 133/31

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/646,

19. aprill 2021,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 rakenduseeskirjad mootorsõidukite tüübikinnituse ühtse korra ja tehniliste kirjelduste osas seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega (ELKS)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/2144, mis käsitleb mootorsõidukite ja nende haagiste ning mootorsõidukite jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse nõudeid seoses nende üldise ohutuse ning sõitjate ja vähekaitstud liiklejate kaitsega ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 78/2009, (EÜ) nr 79/2009 ja (EÜ) nr 661/2009 ning komisjoni määrused (EÜ) nr 631/2009, (EL) nr 406/2010, (EL) nr 672/2010, (EL) nr 1003/2010, (EL) nr 1005/2010, (EL) nr 1008/2010, (EL) nr 1009/2010, (EL) nr 19/2011, (EL) nr 109/2011, (EL) nr 458/2011, (EL) nr 65/2012, (EL) nr 130/2012, (EL) nr 347/2012, (EL) nr 351/2012, (EL) nr 1230/2012 ja (EL) 2015/166, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6 koostoimes artikli 7 lõikega 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) 2019/2144 artikli 7 lõike 3 kohaselt peavad sõiduautod ja väikesed tarbesõidukid olema varustatud hädaolukorra rajalhoidesüsteemiga. On vaja kehtestada ühtne kord ja tehnilised kirjeldused sõidukite tüübikinnituseks seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega.

(2)

Mootorsõidukite tüübikinnitusel seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/858 (2) sätestatud tüübikinnitusmenetlusi. Selleks et teavet, mis tuleb esitada määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punktis a osutatud teabedokumendis, käsitletaks järjekindlalt, tuleks hädaolukorra rajalhoidesüsteemi jaoks asjakohast teavet käesolevas määruses täiendavalt täpsustada.

(3)

Määruse (EL) 2018/858 artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistus, mis antakse välja hädaolukorra rajalhoidesüsteemide jaoks, peaks põhinema vastaval näidisel, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 (3) III lisas. Tüübikinnitustunnistuse addendum peaks siiski sisaldama käesolevas määruses määratletud hädaolukorra rajalhoidesüsteemile eriomast teavet, mistõttu tuleks käesolevas määruses sätestada tüübikinnitustunnistuse näidis koos seda täiendava addendum’iga.

(4)

Vastavalt määruse (EL) 2019/2144 II lisa tabeli märkusele 6 lükatakse hädaolukorra rajalhoidesüsteemi kohustusliku paigaldamise nõude kohaldamine hüdraulilise võimendiga roolisüsteemiga mootorsõidukite puhul kahe aasta võrra edasi. Selle aja jooksul peaksid sellised sõidukid olema varustatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga, mis vastab käesoleva määruse nõuetele.

(5)	Hädaolukorra rajalhoidesüsteem on juhiabisüsteem, mis peaks juhti hoiatama ja trajektoori korrigeerima ainult siis, kui juht sõidurajalt tahtmatult lahkub.

(6)

Vastavalt riiklikele liiklusõigusnormidele tohivad juhid katkendlikku rajamärgistust ületada ja praeguste tehnoloogiate abil on eriti keeruline hinnata, kas rajamärgistuse ületamine toimub juhi tahtel või mitte. Selleks et vältida hädaolukorra rajalhoidesüsteemi tarbetut sekkumist, mis võib ajendada juhti süsteemi välja lülitama, millega kaob võimalik eelis, mida süsteem pakub ohutuse näol, tuleks katkendliku rajamärgistuse ületamisel hädaolukorra rajalhoidesüsteemilt nõuda üksnes juhi hoiatamist, mitte sõiduki trajektoori korrigeerimist.

(7)	Praegu kasutusel olevad hädaolukorra rajalhoidesüsteemide tehnoloogiad põhinevad rajamärgistuse tuvastamisel ja selliste märgistuste puudumisel ei ole nende süsteemide toimivust võimalik tagada. Seetõttu ei tohiks nõuda, et hädaolukorra rajalhoidesüsteemid töötaksid ilma sõidurajamärgistuseta.

(8)

Võttes arvesse hädaolukorra rajalhoidesüsteemide elektrooniliste juhtsüsteemide keerukust, on käesolevas määruses sätestatud katseid vaja täiendada dokumentidega, mis tõendavad projekteerimis- ja valideerimismeetmeid, mida tootja on võtnud, et tagada hädaolukorra rajalhoidesüsteemi ohutu toimimine eri olukordades. Käesolevas määruses määratakse kindlaks tootja esitatavad asjakohased dokumendid ja kord, mille kohaselt tüübikinnitusasutused või tehnilised teenistused neid hindavad.

(9)	Kuna määrust (EL) 2019/2144 kohaldatakse alates 6. juulist 2022, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Haldussätted ja tehnilised kirjeldused sõidukite tüübikinnituseks seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega

1. Teabedokument, mis esitatakse määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punkti a kohaselt koos taotlusega saada sõidukitüübile tüübikinnitus seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemiga, koosneb kõnealuse süsteemi jaoks asjakohasest teabest, mis on esitatud I lisa 1. osas.

2. Mootorsõidukite tüübikinnitusel seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega kohaldatakse I lisa 2. osas sätestatud tehnilisi kirjeldusi.

3. Kui hüdraulilise võimendiga roolisüsteemiga mootorsõidukitel on hädaolukorra rajalhoidesüsteemide asemel määruse (EL) 2019/2144 artikli 3 lõikes 9 määratletud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemid, peavad need sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemid vastama I lisa 2. osas sätestatud asjakohastele tehnilistele kirjeldustele.

4. Määruse (EL) 2018/858 artikli 28 lõikes 1 osutatud ELi tüübikinnitustunnistus sõidukitüübile seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemiga koostatakse vastavalt I lisa 3. osale.

Artikkel 2

Ohutusaudit

Kord, mille kohaselt tüübikinnitusasutused või tehnilised teenistused kontrollivad hädaolukorra rajalhoidesüsteemide elektrooniliste juhtsüsteemide ohutusaspekte ja hindavad tootja esitatud tehnilisi dokumente, on sätestatud II lisas.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 6. juulist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 19. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 325, 16.12.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta määrus (EL) 2018/858 mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve kohta, ning millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 715/2007 ja (EÜ) nr 595/2009 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/46/EÜ (ELT L 151, 14.6.2018, lk 1).

(3) Komisjoni 15. aprilli 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/683, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2018/858 seoses mootorsõidukite ja mootorsõidukite haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike tüübikinnituse ja turujärelevalve suhtes kohaldatavate haldusnõuetega (ELT L 163, 26.5.2020, lk 1).

I LISA

1. OSA

Teabedokument sõidukite ELi tüübikinnituseks seoses nende hädaolukorra rajalhoidesüsteemiga

NÄIDIS

Teabedokument nr … sõidukitüübi ELi tüübikinnituse kohta seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemiga.

Alljärgnev teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui käesolevas teabedokumendis osutatud süsteemidel on elektroonilised juhtseadised, tuleb esitada andmed nende toimimise kohta.

0. ÜLDTEAVE

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Tüüp:

0.2.1.

Ärinimi (-nimed) (kui on olemas):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on kantud sõidukile / osale / eraldi seadmestikule:

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4.

Sõiduki kategooria:

0.5.

Tootja ärinimi ja aadress:

0.8.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9.

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on olemas):

1. SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1.

Representatiivsõiduki / osa / eraldi seadmestiku fotod ja/või joonised:

1.8.

Rooli käelisus: vasak/parem

2. MASSID JA MÕÕTMED

(kg ja mm) (viidata joonisele, kui see on asjakohane)

2.6.

Töökorras sõiduki mass

a)	Iga variandi maksimum- ja miinimummass:

b)	Iga versiooni mass (esitada tabelina):

4. JÕUÜLEKANNE

4.5.

Käigukast

4.5.1.

Tüüp: manuaalne / automaatne / variaator / fikseeritud ülekandearvuga / automaatjuhtimisega / muu / rummusisene

4.7.

Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h):

6.6.1.

Rehvi ja velje kombinatsioon(id)

6.6.1.1.

Teljed

6.6.1.1.1.

Telg 1:

6.6.1.1.1.1.

Rehvimõõdu tähistus

6.6.1.1.1.2.

Koormusindeks

6.6.1.1.1.3.

Kiiruskategooria tähis

6.6.1.1.1.4.

Veljesuurus(ed):

6.6.1.1.1.5.

Velje nihe:

6.6.1.1.1.6.

Veeretakistustegur

6.6.1.1.2.

Telg 2:

6.6.1.1.2.1.

Rehvimõõdu tähistus

6.6.1.1.2.2.

Koormusindeks

6.6.1.1.2.3.

Kiiruskategooria tähis

6.6.1.1.2.4.

Veljesuurus(ed):

6.6.1.1.2.5.

Velje nihe:

6.6.1.1.2.6.

Veeretakistustegur

jne.

6.6.1.2.

Tagavararatas (kui on olemas):

7.4.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteem (ELKS)

7.4.1.

Süsteemi tehniline kirjeldus ja joonis:

7.4.2.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi käsitsi väljalülitamise vahendid:

7.4.3.

Automaatse väljalülituse kirjeldus (kui see on paigaldatud):

7.4.4.

Automaatse blokeerumise kirjeldus (kui see on paigaldatud):

7.5.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem (LDWS)

7.5.1

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi kiirusvahemik:

7.5.2.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi tehniline kirjeldus ja joonis:

7.6.

Korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon (CDCF)

7.6.1

Korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni kiirusvahemik:

7.6.2.

Süsteemi tehniline kirjeldus ja joonis (eelkõige juhul, kui süsteem kasutab rooli või pidurdust):

Selgitav märkus

Käesolev teabedokument sisaldab hädaolukorra rajalhoidesüsteemi jaoks asjakohast teavet ja see täidetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormi kohaselt.

2. OSA

Tehnilised nõuded

Mõisted

Lisades kasutatakse järgmisi mõisteid:

1.1.

„sõidukitüüp seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemiga“ – selliste sõidukite kategooria, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

1)	sõiduki omadused, mis oluliselt mõjutavad hädaolukorra rajalhoidesüsteemi toimimist;

2)	hädaolukorra rajalhoidesüsteemi tüüp ja konstruktsioon;

1.2.

„korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon“ – elektroonilises juhtsüsteemis sisalduv juhtimisfunktsioon, mille puhul võib sõidukisiseselt seadmelt saadud signaalide automaatse hindamise tulemusena, mida võivad täiendada sõidukiväliselt saadud andmed, toimuda piiratud aja jooksul ühe või mitme ratta pöördenurga muutumine ja/või üksikrataste pidurdamine, selleks et korrigeerida sõidurajalt kõrvalekaldumist, näiteks vältida sõidurajamärgistuse ületamist või teelt väljumist;

1.3.

„katsesõiduk“ – katsetatav sõiduk;

1.4.

„vahemaa sõidurajamärgistuseni“ – külgkaugus, mis on jäänud sõidurajamärgistuse sisekülje ja rehvi kõige välimise serva vahele (sõidurajamärgistuse suhtes risti), enne kui katsesõiduk ületab sõidurajamärgistuse sisekülje;

1.5.

„tasane tee“ – tee, mille kalle pikisuunas ja külgsuunas on väiksem kui 1 %, poole sõiduraja laiuses keskjoone kummalgi küljel väiksem kui 2 % ja sõiduraja välimisel poolel väiksem kui 3 %;

1.6.

„kuiv tee“ – tee, mille haardeteguri nominaalne piikväärtus on 0,9;

1.7.

„süsteem“ – elektrooniline juhtsüsteem ja komplekssed elektroonilised juhtsüsteemid, mis tagavad hädaolukorra rajalhoidesüsteemi juhtimissignaali või moodustavad selle osa, sealhulgas ülekandelülid muudesse sõiduki süsteemidesse või muudest sõiduki süsteemidest, mis mõjutavad hädaolukorra rajalhoidesüsteemi;

1.8.

„seadmed“ – väikseimad süsteemikomponentide osad, mida arvesse võetakse, kuna neid komponendikombinatsioone vaadeldakse identimise, analüüsi või asendamise seisukohast ühe üksusena;

1.9.

„ülekandelülid“ – elektrilised, pneumaatilised või hüdraulilised vahendid, mida kasutatakse eraldiasuvate seadmete omavaheliseks ühendamiseks, et edastada nende kaudu signaale, andmeid või energiat;

1.10.

„elektrooniline juhtsüsteem“ – selliste seadmete kombinatsioon, mis omavahelises koostoimes peavad elektroonilise andmetöötluse abil tagama sõiduki juhtimisfunktsiooni;

1.11.

„sõiduki kompleksne elektrooniline juhtsüsteem“ – elektrooniline juhtsüsteem, milles funktsiooni, mida kontrollib elektrooniline süsteem või juht, võib tühistada juhtimishierarhias kõrgemal tasemel olev elektrooniline juhtsüsteem/funktsioon ning mis seega kuulub komplekssesse süsteemi, nagu ka kõik selle toimimist tühistavad süsteemid/funktsioonid, sealhulgas neisse tühistavatesse süsteemidesse/funktsioonidesse viivad ja sealt tulevad ülekandelülid;

1.12.

„juhtimisstrateegia“ – strateegia, millega vastuseks konkreetsetele keskkonna- ja/või töötingimustele (näiteks teekatte seisund, liiklustihedus ja teised liiklejad, ebasoodsad ilmastikuolud vms) tagatakse elektroonilise juhtsüsteemi funktsiooni(de) kindel ja ohutu toimimine, mis võib hõlmata funktsiooni automaatset väljalülitamist või ajutisi talitluspiiranguid (nt maksimaalse sõidukiiruse vähendamine vms);

1.13.

„ohutuskontseptsioon“ – selliste abinõude kirjeldus, mis on projekteeritud süsteemi, näiteks elektroonilistesse seadmetesse, selleks et tagada süsteemi terviklikkus ja ohutu toimimine nii rikke- kui ka riketeta olekus, sealhulgas elektririkke korral. Ohutuskontseptsiooni osa võib olla võimalus lülituda sõiduki osalisele toimimisele või isegi sõiduki hädavajalike funktsioonide tagamise varusüsteemile.

Üldnõuded

2.1.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteem koosneb sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemist ja korrigeerivast suunajuhtimisfunktsioonist.

2.1.1.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem peab vastama punktide 3.1–3.4 ja punkti 3.5 nõuetele.

2.1.2.

Korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon peab vastama punktide 3.1–3.4 ja punkti 3.6 nõuetele.

2.2.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi hoiatused ja sekkumised sõidurajalt kõrvalekaldumise korral

Kui allpool esitatud erinõuetest ei tulene teisiti, peab süsteem olema projekteeritud nii, et juhi kavandatud manöövrite puhul oleksid hoiatused ja sekkumised minimaalsed.

Erinõuded

3.1.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi tõrkehoiatus

Kui hädaolukorra rajalhoidesüsteemis esineb tõrge, mille tõttu ei ole täidetud käesoleva määruse nõuded, tuleb anda hoiatus.

3.1.1.

Tõrkehoiatus peab olema pidev visuaalne hoiatussignaal.

3.1.1.1.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi autokontrollide (integreeritud funktsioon, mis kontrollib süsteemi tõrget pidevalt vähemalt siis, kui süsteem on sisse lülitatud) vahel ei tohi olla märgatavat ajavahemikku ning seejärel ei tohi olla viivitust hoiatussignaali sisselülitamisel, kui esineb elektriliselt kindlakstehtav tõrge.

3.1.1.2.

Mitteelektrilise tõrkeolukorra tuvastamisel (nt anduri vale paigutus) lülitub sisse punktis 3.1.1 sätestatud hoiatussignaal.

3.1.2.

Kui sõiduki hädaolukorra rajalhoidesüsteemi saab välja lülitada, peab punkti 3.2 kohasele süsteemi väljalülitamisele järgnema hoiatus. See peab olema pidev visuaalne hoiatussignaal. Selleks võib kasutada punktis 3.1.1. sätestatud tõrkehoiatussignaali.

3.2.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi väljalülitamine

3.2.1.

Käsitsi väljalülitamine

Juhul kui sõiduki hädaolukorra rajalhoidesüsteemi saab käsitsi kas osaliselt või täielikult välja lülitada, kehtivad olenevalt asjaoludest järgmised tingimused.

3.2.1.1.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi täielik toimimine peab taastuma automaatselt ja täielikult iga kord, kui sõiduki pealüliti aktiveeritakse.

3.2.1.2.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi täielikku toimimist ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada vähem kui kahe tahtliku toiminguga, nt nuppu vajutades ja hoides või valides menüüvaliku ja kinnitades selle. Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi helihoiatusi peab olema võimalik kergesti blokeerida, kuid selline tegevus ei tohi samal ajal välja lülitada ei sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi ega korrigeerivat suunajuhtimissüsteemi.

3.2.1.3.

Käsitsi väljalülitamise võimalust katsetatakse punktis 3 sätestatud asjakohas(t)e sõidukikatse(te) abil.

3.2.2.

Automaatne väljalülitamine

Juhul kui sõiduki hädaolukorra rajalhoidesüsteemi saab automaatselt kas osaliselt või täielikult välja lülitada, näiteks maastikusõidul, puksiiris oleku korral, juhul, kui sõiduki külge on ühendatud haagis või kui sõidustabilisaator on välja lülitatud, kehtivad olenevalt asjaoludest järgmised tingimused.

3.2.2.1.

Ohutusauditi raames peab sõiduki tootja esitama loetelu olukordadest ja vastavatest kriteeriumidest, mille puhul hädaolukorra rajalhoidesüsteem automaatselt välja lülitatakse, ja see loetelu lisatakse katsearuandele.

3.2.2.2.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteem peab lülituma automaatselt taas täielikult sisse niipea, kui tingimusi, mis kutsusid esile automaatse väljalülituse, enam ei esine.

3.2.3.

Pidev visuaalne hoiatussignaal peab andma juhile teada, et hädaolukorra rajalhoidesüsteem on välja lülitatud. Selleks võib kasutada punktis 3.1.1 sätestatud tõrkehoiatussignaali.

3.3.

Automaatne blokeerumine

3.3.1.

Juhi tahtlike manöövrite korral

Ohutusauditi raames esitab tootja dokumendipaketi, mis võimaldab tutvuda süsteemi põhikonstruktsiooni ja loogikaga, mille abil avastatakse juhi tõenäoliselt tahtlikud manöövrid ja mille alusel hädaolukorra rajalhoidesüsteem automaatselt blokeerub. See pakett sisaldab tuvastatud parameetrite loetelu ja selles esitatakse nende meetodite põhikirjeldus, mille abil otsustatakse, et süsteem tuleks blokeerida, sealhulgas võimaluse korral piirväärtused. Nii korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni kui ka sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi puhul hindab tehniline teenistus dokumendipaketti, tõendamaks, et juhi tahtmatud manöövrid ei too rajalpüsimise katseparameetrite (eelkõige külgsuunalise väljasõidukiiruse) ulatuses kaasa süsteemi automaatset blokeerumist.

3.3.2.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi automaatne blokeerumine on lubatud ka olukordades, kus sõiduki külgliikumist või muid ohutusega seotud funktsioone (st selliseid, millel on võime muuta sõiduki dünaamilist käitumist, nagu kõrgetasemeline hädapidurdussüsteem, sõidustabilisaator vms) kontrollivad muud juhiabistamis- või automaatjuhtimisfunktsioonid (st automaatroolimisfunktsioon, avariiroolimisfunktsioon või automaatne rajalpüsimissüsteem). Tootja deklareerib need olukorrad ohutusauditi raames.

3.4.

Korralise tehnoülevaatuse sätted

3.4.1.

Sõidukite korralise tehnoülevaatuse puhul peab olema võimalik kontrollida hädaolukorra rajalhoidesüsteemi järgmisi aspekte:

selle õige tööseisund, mida kontrollitakse tõrkehoiatussignaali vaatlusega pärast sõiduki pealüliti aktiveerimist ja lambipirni kontrollimist. Kui tõrkehoiatussignaal kuvatakse ühisalal (ala, kus võib kuvada kaks või enam teabefunktsiooni/sümbolit, kuid mitte samaaegselt), tuleb kõigepealt kontrollida, et ühisala oleks enne tõrke hoiatussignaali oleku kontrollimist töökorras;

selle õige funktsioneerimine ja tarkvara puutumatus, mida kontrollitakse näiteks sellise elektroonilise liidese abil, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/45/EL (1) III lisa punkti I alapunktis 14, kui sõiduki tehnilised omadused seda võimaldavad ja vajalikud andmed on kättesaadavad. Tootjad hoolitsevad selle eest, et sõiduki elektroonilise liidese kasutamiseks vajalik tehniline teave oleks komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/621 (2) artikli 6 kohaselt kättesaadav.

3.4.2.

Tüübikinnituse ajal esitatakse II lisa kohase ohutusauditi raames konfidentsiaalne lühiülevaade tootja valitud kaitsevahenditest, millega takistatakse tõrkehoiatussignaali töö omavolilist lihtsat muutmist. Alternatiivina on see kaitsenõue täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus kontrollida hädaolukorra rajalhoidesüsteemi töökorras olekut.

3.5.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi nõuded

3.5.1.

Kiirusvahemik

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem peab olema sisse lülitatud vähemalt sõiduki kiirusvahemikus 65–130 km/h (või sõiduki maksimumkiiruseni, kui see on alla 130 km/h) ja sõiduki igasuguse koormatuse juures, välja arvatud juhul, kui süsteem on punkti 3.2 kohaselt välja lülitatud.

3.5.2.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatus

Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem on sisse lülitatud ja seda käitatakse ettenähtud kiirusvahemikus, peab see suutma juhti hoiatada hiljemalt siis, kui sõiduk ületab nähtava rajamärgistuse sellel sõidurajal, millel ta sõidab, nii et vahemaa sõidurajamärgistuseni on rohkem kui –0,3 m:

a)	külgsuunalisel väljasõidukiirusel vahemikus 0,1–0,5 m/s;

b)	sirgel, tasasel ja kuival teel;

pidevjoonelise ja katkendliku sõidurajamärgistuse korral vastavalt ühele sõidurajamärgistustest, mida on kirjeldatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskirja nr 130 (Mootorsõiduki tüübikinnituse ühtsed sätted seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga) (3) 3. lisas „Nähtava sõidurajamärgistuse identifitseerimine“, ja muudele märgistustele, mida võib ELi teedel eeldada;

d)	olukorras, kus märgistus on heas seisukorras ja materjalist, mis vastab asjaomase kokkuleppeosalise nähtava sõidurajamärgistuse standardile;

e)	kõikides valgustustingimustes ilma andureid pimestamata (nt otsene pimestus päikesevalguse tõttu) ja vajaduse korral aktiveeritud lähitulelaternatega;

f)	kui ei ole ilmaolusid, mis mõjutaksid sõidurajamärgistuse nähtavust (nt udu).

Tõdetakse, et muudel kui eespool nimetatud tingimustel ei pruugita nõutavat toimivust saavutada. Nimetatud muude tingimuste korral ei tohi süsteem juhtimisstrateegiat siiski põhjendamatult ümber lülitada.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatust katsetatakse punktis 4 sätestatud asjakohas(t)e sõidukikatse(te) abil.

3.5.3.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi hoiatusmärguanne

3.5.3.1.

Punktis 3.5.2 osutatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguanne peab olema juhile märgatav ja see antakse järgmiselt:

a)	visuaalsete, heliliste või taktiilsete hoiatuste hulgast vähemalt kaht tüüpi hoiatusena;

b)	taktiilsete ja heliliste hoiatuste hulgast üht tüüpi hoiatusena koos ruumilise märguandega sõiduki ettekavatsematu kõrvalekaldumise suuna kohta.

Eespool nimetatud hoiatus võidakse blokeerida, kui juhi tegevus viitab kavatsusele sõidurajalt lahkuda.

3.5.3.1.1.

Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguandena kasutatakse visuaalset signaali, võib kasutada punktis 3.1.1 sätestatud tõrkehoiatussignaali vilkuvas režiimis.

3.5.3.1.2.

Kui korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon sekkub sõidurajal püsimiseks, loetakse see punkti 3.5.3.1 kohaseks taktiilseks hoiatuseks.

3.5.3.2.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi visuaalne hoiatussignaal lülitub sisse pärast sõiduki pealüliti sisselülitamist. Seda nõuet ei kohaldata ühisalal kuvatavate hoiatussignaalide suhtes.

3.5.3.3.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi visuaalsed hoiatussignaalid peavad olema nähtavad ka päevavalgel; juht peab saama hoiatussignaali nõuetekohast seisundit juhiistmelt kergesti kontrollida.

3.5.3.4.

Visuaalset hoiatussignaali katsetatakse punktis 4 sätestatud asjakohas(t)e sõidukikatse(te) abil.

3.6.

Korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni talitlusnõuded

3.6.1.

Kiirusvahemik

Korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon peab olema sisse lülitatud vähemalt sõiduki kiirusvahemikus 70–130 km/h (või sõiduki maksimumkiiruseni, kui see on alla 130 km/h) ja sõiduki igasuguse koormatuse juures, välja arvatud juhul, kui funktsioon on punkti 3.2 kohaselt välja lülitatud. Kui aga sõiduki kiirus väheneb üle 70 km/h juurest kiirusele alla 70 km/h, peab süsteem olema aktiivne vähemalt seni, kuni sõiduki kiirus langeb alla 65 km/h.

3.6.2.

Sõidurajal püsimine

Kui puuduvad tingimused, mis põhjustavad süsteemi väljalülitamise või blokeerimise, peab korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon suutma takistada järgmises tabelis esitatud stsenaariumide korral sõidurajalt kõrvalekaldumist, mille puhul ületatakse nähtav sõidurajamärgistus sel määral, et vahemaa sõidurajamärgistuseni on rohkem kui –0,3 m:

a)	külgsuunalisel väljasõidukiirusel vahemikus 0,2–0,5 m/s, kui sõiduki kiirus on kuni 100 km/h, ning külgsuunalisel väljasõidukiirusel vahemikus 0,2–0,3 m/s, kui sõiduki kiirus on üle 100 km/h ja kuni 130 km/h (või sõiduki maksimumkiiruseni, kui see on alla 130 km/h);

b)	sirgel, tasasel ja kuival teel;

c)	pidevjoonelise sõidurajamärgistuse korral vastavalt ühele märgistustest, mida on kirjeldatud ÜRO eeskirja nr 130 3. lisas „Nähtava sõidurajamärgistuse identifitseerimine“;

d)	olukorras, kus märgistus on heas seisukorras ja materjalist, mis vastab asjaomase kokkuleppeosalise nähtava sõidurajamärgistuse standardile;

e)	kõikides valgustustingimustes ilma andureid pimestamata (nt otsene pimestav päikesevalgus) ja vajaduse korral aktiveeritud lähitulelaternatega;

kui ei ole ilmaolusid, mis mõjutaksid sõiduki dünaamilist käitumist (nt torm, temperatuur alla 5 °C) või sõidurajamärgistuse nähtavust (nt udu).

Stsenaariumi kirjeldus

Pidevjoon – kõrvalekaldumine sõiduki parema külje suunas

Pidevjoon – kõrvalekaldumine sõiduki vasaku külje suunas

Tõdetakse, et toimivust, mis on nõutav selles tabelis esitatud stsenaariumide puhul, ei pruugita saavutada muudel kui eespool nimetatud tingimustel. Nimetatud muude tingimuste korral ei tohi süsteem juhtimisstrateegiat siiski põhjendamatult ümber lülitada. Seda tõendatakse ohutusauditi põhjal.

Sõidurajal püsimise võimet katsetatakse punktis 5 sätestatud asjakohas(t)e sõidukikatse(te) abil.

3.6.3.

Roolimisfunktsiooni tühistamine

3.6.3.1.

Roolimisjõud, mida on vaja selleks, et tühistada sõiduki liikumissuuna süsteemipoolne juhtimine, ei tohi ületada 50 N. Roolimisfunktsiooni tühistamise järel ei või juhtimistoe märgatav kadu toimuda järsult.

3.6.3.2.

Korrigeerivate suunajuhtimissüsteemide puhul, mis ei mõjuta rooliseadet ennast (nt rataste sõltumatu pidurdamise tüüpi korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon), ei tohi roolimissisend ületada 25 kraadi.

3.6.3.3.

Roolimisfunktsiooni tühistamiseks vajalikku jõudu katsetatakse punktis 5 sätestatud asjakohas(t)e sõidukikatse(te) abil.

3.6.4.

Korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni hoiatusmärguanne

3.6.4.1.

Igast korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni sekkumisest peab juhile viivitamata märku andma visuaalne hoiatussignaal, mida kuvatakse vähemalt 1 sekundi jooksul või seni, kuni sekkumine kestab, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem. Visuaalne signaal võib olla punktis 3.1.1 kirjeldatud tõrkehoiatussignaali vilkumine.

3.6.4.1.1.

Kui sekkumine kestab kauem kui 10 sekundit, antakse kuni sekkumise lõpuni heliline hoiatussignaal, välja arvatud juhul, kui juhi tegevus viitab kavatsusele sõidurajalt lahkuda.

3.6.4.1.2.

Kui tegemist on kahe või enama järjestikuse sekkumisega 180-sekundilise jooksva ajavahemiku jooksul ning kui juht sekkumise ajal roolimissisendit ei anna, annab süsteem helilist hoiatussignaali teise ja kõigi edasiste 180-sekundilisel jooksval ajavahemikul aset leidnud sekkumiste vältel. Alates kolmandast sekkumisest (ja kõigi järgmiste sekkumiste vältel) peab heliline hoiatussignaal kestma vähemalt 10 sekundit kauem kui eelmine hoiatussignaal.

3.6.4.2.

Punktide 3.6.4.1.1 ja 3.6.4.1.2 nõuete täitmist kontrollitakse punktis 5 sätestatud asjakohas(t)e sõidukikatse(te) abil.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi katsenõuded

4.1.

Üldsätted

Sõidukid, mis on varustatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga, peavad vastama käesoleva punkti asjakohaste katsete nõuetele.

4.2.

Katsetingimused

Katsed tehakse:

a)	tasasel ja kuival asfalt- või betoontee tüüpi pinnal, millel külgsuunas 3,0 m kaugusel kummalgi pool katseraja keset ja pikisuunas 30 m ulatuses katsesõiduki ees punktis, kus see on katse lõppedes, ei tohi olla ebatasasusi (nt suured lohud või praod, luugikatted või helkurkuulid);

b)	tingimustes, kus ümbritseva keskkonna valgustustihedus on vähemalt 2 000 luksi, ilma andureid pimestamata (nt otsene pimestav päikesevalgus) ja vajaduse korral aktiveeritud lähitulelaternatega;

c)	keskkonnatemperatuuril 5–45 °C;

d)	kui ei ole ilmaolusid, mis mõjutaksid sõidurajamärgistuse nähtavust, nt udu.

Tootja äranägemisel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katsed teha tingimustes, mis erinevad eespool kirjeldatust (nt madalamal keskkonnatemperatuuril).

4.2.1.

Sõiduraja märgistus

Katseteks kasutataval teel olev pidevjooneline ja katkendlik sõidurajamärgistus peab olema kooskõlas ÜRO eeskirja nr 130 3. lisa „Nähtava sõidurajamärgistuse identifitseerimine“ nõuetega. Märgistus peab olema heas korras ja materjalist, mis vastab nähtava sõidurajamärgistuse standardile. Katseteks kasutatava sõidurajamärgistuse paigutus märgitakse katsearuandesse.

Käesoleva punkti kohasteks katseteks kasutatava sõiduraja laius (mõõdetuna rajamärgistuse vahel) peab olema vähemalt 3,5 m. Sõiduki tootja tõendab dokumentide alusel nõuetele vastavust kõikide muude ÜRO eeskirja nr 130 3. lisas „Nähtava sõidurajamärgistuse identifitseerimine“ nimetatud sõidurajamärgistuste puhul. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuandele.

4.2.2.

Katsesõiduki tingimused

4.2.2.1.

Katsemass

Katsesõidukit katsetatakse tootja ja tehnilise teenistuse vahel kokkulepitud koormustingimustes. Kui katse on alanud, ei või koormust enam muuta. Sõiduki tootja tõendab dokumentide alusel, et süsteem töötab kõikidel koormustel.

4.2.2.2.

Katsesõidukit katsetatakse sõiduki tootja soovitud rehvirõhul.

4.2.2.3.

Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemil on kasutaja seadistatav hoiatuskünnis, tehakse punktis 4.3 sätestatud katsed hoiatuskünnisel, mis vastab suurimale sõidurajalt kõrvalekaldumise seadistusele. Kui katse on alanud, siis enam muudatusi ei tehta.

4.2.2.4.

Katse-eelne ettevalmistus

Kui sõiduki tootja seda taotleb, võib andurisüsteemi kalibreerimiseks sõita sõidukiga maksimaalselt 100 km linnas ja linnavälistel teedel, kus on muud liiklust ning teeäärseid objekte ja seadmeid.

4.3.

Katsemenetlused

4.3.1.

Visuaalse hoiatussignaali kontrollimise katse

Veenduge, et seisva sõiduki visuaalsed hoiatussignaalid on vastavuses punkti 3.5.3.2 nõuetega.

4.3.2.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katse

4.3.2.1.

Juhtige sõiduk sujuvalt katseraja keskele kiirusel 70 km/h +/– 3 km/h nii, et sõiduki asend on stabiilne.

Säilitades ettenähtud kiirust, laske sõidukil kalduda kas vasakule või paremale külgsuunalise väljasõidukiirusega 0,1–0,5 m/s selliselt, et sõiduk ületab sõidurajamärgistuse.

Korrake katset teistsugusel väljasõidukiirusel vahemikus 0,1–0,5 m/s. Korrake eespool kirjeldatud katseid, kaldudes vastassuunda.

4.3.2.2.

Katse nõuded on täidetud, kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem annab punktis 3.5.3.1 nimetatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande hiljemalt siis, kui vahemaa sõidurajamärgistuseni on –0,3 m.

4.3.2.3.

Lisaks peab sõiduki tootja tehnilisele teenistusele tõendama, et nõuded on täidetud kõikidel sõiduki kiirustel ja kõikidel külgsuunalistel väljasõidukiirustel. Seda võib teha katsearuandele lisatavate asjakohaste dokumentide põhjal.

4.3.3.

Käsitsi väljalülitamise katse

4.3.3.1.

Kui sõiduki hädaolukorra rajalhoidesüsteemi (sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi) saab käsitsi välja lülitada, keerake sõiduki pealüliti sisselülitatud asendisse ja lülitage hädaolukorra rajalhoidesüsteem (sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem) välja. Punktis 3.2.3 nimetatud hoiatussignaal peab sisse lülituma.

Keerake pealüliti väljalülitatud asendisse. Keerake sõiduki pealüliti uuesti sisselülitatud asendisse ja kontrollige, et hoiatussignaal, mis enne sisse lülitus, ei oleks uuesti sisse lülitatud, mis näitab, et hädaolukorra rajalhoidesüsteemi (sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi) funktsionaalsus on punkti 3.2.1.1 kohaselt taastatud.

Korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni katsenõuded

5.1.

Üldsätted

Sõidukid, mis on varustatud korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooniga, peavad vastama käesoleva punkti asjakohaste katsete nõuetele.

5.2.

Katsetingimused

Katsed tehakse:

a)	tasasel ja kuival asfalt- või betoontee tüüpi pinnal, millel külgsuunas 3,0 m kaugusel kummalgi pool katseraja keset ja pikisuunas 30 m ulatuses katsesõiduki ees punktis, kus see on katse lõppedes, ei tohi olla ebatasasusi (nt suured lohud või praod, luugikatted või helkurkuulid);

b)	tingimustes, kus ümbritseva keskkonna valgustustihedus on vähemalt 2 000 luksi, ilma andureid pimestamata (nt otsene pimestav päikesevalgus) ja vajaduse korral aktiveeritud lähitulelaternatega;

c)	keskkonnatemperatuuril 5–45 °C;

d)	kui ei ole ilmaolusid, mis mõjutaksid sõiduki dünaamilist käitumist (nt torm, temperatuur alla 5 °C) või sõidurajamärgistuse nähtavust (nt udu).

Tootja äranägemisel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katsed teha tingimustes, mis erinevad eespool kirjeldatust (nt madalamal keskkonnatemperatuuril).

5.2.1.

Sõiduraja märgistus

Katseteks kasutataval teel olev pidevjooneline sõidurajamärgistus peab olema kooskõlas ÜRO eeskirja nr 130 3. lisa „Nähtava sõidurajamärgistuse identifitseerimine“ nõuetega. Märgistus peab olema heas korras ja materjalist, mis vastab nähtava sõidurajamärgistuse standardile. Katseteks kasutatav sõidurajamärgistus märgitakse katsearuandesse.

Käesoleva punkti kohaste katsete puhul peab pidevjooneline sõidurajamärgistus olema vähemalt 3,5 m kaugusel mis tahes muust sõidurajamärgistusest. Sõiduki tootja tõendab dokumentide alusel nõuetele vastavust kõikide muude ÜRO eeskirja nr 130 3. lisas „Nähtava sõidurajamärgistuse identifitseerimine“ nimetatud pidevjooneliste sõidurajamärgistuste puhul. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuandele.

5.2.2.

Katsesõiduki tingimused

5.2.2.1.

Katsemass

5.2.2.2.

Katsesõidukit katsetatakse sõiduki tootja soovitud rehvirõhul.

5.2.2.3.

Kui korrigeerival suunajuhtimisfunktsioonil on kasutaja seadistatav ajastuskünnis, tehakse punktis 5.3.3 sätestatud katse ajastuskünnisel, mis vastab süsteemi kõige hilisemale sekkumisele. Kui katse on alanud, siis enam muudatusi ei tehta.

5.2.2.4.

Katse-eelne ettevalmistus

5.3.

Katsemenetlused

5.3.1.

Hoiatusmärguande katse

5.3.1.1.

Katsesõidukiga, mille korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon on sisse lülitatud, sõidetakse teel, millel on vähemalt ühel sõiduraja poolel pidevjooneline märgistus.

Katsetingimused ja katsesõiduki kiirus peavad olema süsteemi töövahemikus.

Katse ajal registreeritakse korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni sekkumiste ning visuaalsete ja heliliste hoiatussignaalide kestus.

Punktis 3.6.4.1.1 osutatud juhul sõidetakse katsesõidukiga selliselt, et see püüab sõidurajalt väljuda ja põhjustab korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni sekkumise kauemaks kui 10 sekundiks. Kui sellist katset ei ole praktikas võimalik teha, nt katserajatiste kitsenduste tõttu, võib tüübikinnitusasutuse nõusolekul selle nõude järgimist kontrollida dokumentide abil.

Katse nõuded on täidetud, kui helihoiatus antakse hiljemalt 10 sekundit pärast sekkumise algust.

Punkti 3.6.4.1.2 puhul sõidetakse katsesõidukiga selliselt, et see püüab sõidurajalt väljuda ja põhjustab 180-sekundilise jooksva ajavahemiku vältel vähemalt kolm süsteemi sekkumist.

Katse nõuded on täidetud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a)	iga sekkumise korral antakse visuaalne hoiatussignaal, mis kestab nii kaua, kui kestab sekkumine;

b)	teise ja kolmanda sekkumise ajal antakse heliline hoiatussignaal;

c)	kolmanda sekkumise ajal on heliline hoiatussignaal vähemalt 10 sekundit pikem kui teise sekkumise ajal.

5.3.1.2.

Lisaks peab tootja tehnilisele teenistusele tõendama, et punktides 3.6.4.1.1 ja 3.6.4.1.2 sätestatud nõuded on täidetud korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni tegevuse koguulatuses. Seda võib teha katsearuandele lisatavate asjakohaste dokumentide põhjal.

5.3.2.

Roolimisfunktsiooni tühistamise katse

5.3.2.1.

Katsesõidukiga, mille korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon on sisse lülitatud, sõidetakse teel, millel on sõiduraja mõlemal poolel pidevjooneline märgistus.

Katsetingimused ja katsesõiduki kiirus peavad olema süsteemi töövahemikus.

Sõidukiga sõidetakse selliselt, et see püüab sõidurajalt väljuda ja põhjustab korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni sekkumise. Sekkumise ajal rakendab juht roolile nii suurt jõudu, nagu on vaja sekkumise tühistamiseks.

Jõud ja roolimissisend, mida juht roolile rakendab, et sekkumine tühistada, registreeritakse.

Katse nõuded on täidetud, kui:

a)	jõud, mida juht roolile rakendab, et sekkumine tühistada, ei ületa 50 N;

b)	korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni tühistamise järel ei toimu juhtimistoe märgatav kadu järsult;

c)	hädaolukorra rajalhoidesüsteemide puhul, mis ei mõjuta rooliseadet ennast (nt rataste sõltumatu pidurdamise tüüpi korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon), ei ületa roolimissisend 25 kraadi.

5.3.2.2.

Lisaks peab tootja tehnilisele teenistusele tõendama, et punktis 3.6.4 sätestatud nõuded on täidetud korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni tegevuse koguulatuses. Seda võib teha katsearuandele lisatavate asjakohaste dokumentide põhjal.

5.3.3.

Rajalpüsimiskatse

5.3.3.1.

Korrigeerivat suunajuhtimisfunktsiooni katsetatakse punktis 3.6.2 kirjeldatud stsenaariumides nr 1 ja nr 2.

5.3.3.1.1.

Kõikides stsenaariumides tehakse katsed külgkiirusega 0,2 m/s ja 0,5 m/s.

5.3.3.1.2.

Sõidetakse mööda katserada, mis on järgmine: algul sirge, mis on paralleelne katsetatava pidevjoonelise sõidurajamärgistusega, seejärel fikseeritud raadiusega kurv, et rakendada katsesõidukile teadaolevat külgsuunalist kiirust ja lengerdust, ning seejärel uuesti sirge lõik, millel roolile ei rakendata jõudu (nt käed eemaldatakse roolilt).

5.3.3.1.3.

Katsesõiduki kiirus katse ajal kuni süsteemi sekkumispunktini peab olema 72 km/h ± 1 km/h.

Fikseeritud raadiusega kurv, mida mööda sõidetakse, et saavutada vajalik külgsuunaline kiirus, peab olema raadiusega 1 200 m või rohkem.

Nõutav külgsuunaline kiirus tuleb saavutada hälbega ± 0,05 m/s.

Sõiduki tootja esitab teabe, mis kirjeldab läbitava kurvi raadiust ja kohta, kus teekond mööda täisringjoont ja/või kiiruse juhtimine tuleb lõpetada, et tagada vaba triivimine, selleks et punkti 3.3.1 kohaselt mitte sekkuda automaatsesse blokeerumisse.

5.3.3.2.

Katse nõuded on täidetud, kui katsesõiduk ei ületa sõidurajamärgistust nii, et vahemaa sõidurajamärgistuseni on rohkem kui –0,3 m.

5.3.3.3.

3. OSA

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (SÕIDUKI SÜSTEEM)

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (4) kohta seoses selle hädaolukorra rajahoidesüsteemiga vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/646 (5) (viimati muudetud määrusega (EL) 2021/646) nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / Andmata jätmise / Tühistamise (1) põhjus:

I JAGU

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Tüüp:

0.2.1.

Ärinimi (-nimed) (kui on olemas):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile:

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4.

Sõiduki kategooria:

0.5.

Tootja nimi ja aadress:

0.8.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9.

Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on olemas):

II JAGU

Lisateave (vajaduse korral): vt addendum.

Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

Katsearuande kuupäev:

Katsearuande number:

Märkused (kui on): vt addendum.

Koht:

Kuupäev:

Allkiri:

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ (ELT L 127, 29.4.2014, lk 51).

(2) Komisjoni 17. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/621, milles käsitletakse kontrollitavate aspektide tehnoülevaatuseks vajalikke tehnilisi andmeid ja soovituslike ülevaatusmeetodite kasutamist ning millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad andmevormingu ja asjakohasele tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta (ELT L 108, 23.4.2019, lk 5).

(3) ELT L 178, 18.6.2014, lk 29.

(4) Mittevajalik maha tõmmata.

(5) Komisjoni 19. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/646, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 rakenduseeskirjad mootorsõidukite tüübikinnituse ühtse korra ja tehniliste kirjelduste osas seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega (ELKS) (ELT L 133, 20.4.2021, lk 31).

Addendum

ELi tüübikinnitustunnistusele nr

Lisateave

1.1.

Süsteemi kirjeldus

1.2.

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi käsitsi väljalülitamise vahendid

1.3.

Automaatse väljalülituse kirjeldus (kui see on olemas)

1.4.

Automaatse blokeerumise kirjeldus (kui see on olemas)

1.5.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem (LDWS)

1.5.1

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi kiirusvahemik

1.5.2.

Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi tehniline kirjeldus ja joonis

1.6.

Korrigeeriv suunajuhtimisfunktsioon (CDCF)

1.6.1

Korrigeeriva suunajuhtimisfunktsiooni kiirusvahemik

1.6.2.

Süsteemi kirjeldus (eelkõige juhul, kui süsteem kasutab rooli või pidurdust)

II LISA

OHUTUSAUDIT

Üldsätted

1.1.

Käesolevas lisas määratakse kindlaks hädaolukorra rajalhoidesüsteemi elektroonilis(t)e juhtsüsteemi(de) ja sõiduki kompleksse(te) elektroonilis(t)e juhtsüsteemi(de) ohutusaspektide dokumenteerimise, rikkestrateegia ja kontrolli erinõuded.

1.1.1.

Elektroonilisi juhtsüsteeme juhitakse harilikult tarkvaraga ja nad koosnevad eraldi funktsionaalkomponentidest, nagu andurid, elektroonilised juhtseadmed ja ajamid, ning need ühendatakse ülekandelülide abil. Nad võivad sisaldada mehaanilisi, elektropneumaatilisi või elektrohüdraulilisi elemente.

1.2.

Käesolevas lisas ei määrata kindlaks käesolvas määruses käsitletavaid süsteemi toimivuskriteeriume, kuid siin reguleeritakse projekteerimisel rakendatavaid meetodeid ja tüübikinnituse saamiseks tehnilisele teenistusele edastatavat teavet.

1.3.

Selle teabega näidatakse, et süsteem vastab nii riketeta kui ka rikkeolukorras kõikidele asjakohastele toimuvuskriteeriumidele, mis on sätestatud I lisa 2. osas, ja on projekteeritud töötama selliselt, et ei põhjusta ohutuskriitilisi riske.

Dokumendid

2.1.

Nõuded

Tootja esitab dokumendipaketi, milles kirjeldatakse süsteemi põhikonstruktsiooni ja seda, kuidas see on ühendatud sõiduki muude süsteemidega või kuidas toimub väljundparameetrite otsene reguleerimine. Selgitatakse tootja sätestatud ohutuskontseptsiooni ja süsteemi funktsiooni (funktsioone), sealhulgas juhtimisstrateegiaid. Dokumendid peavad olema lühidad, kuid need peavad sisaldama tõendeid selle kohta, et projekteerimis- ja arendustegevuses on osalenud kõigi hõlmatud süsteemivaldkondade asjatundjad. Korraliste tehnoülevaatustega seoses tuleb dokumentides kirjeldada, kuidas saab kontrollida süsteemi käitusoleku hetkeolukorda.

Tehniline teenistus hindab dokumendipaketti, selleks et kontrollida, et süsteem

a)	on projekteeritud selliselt, et see töötab nii riketeta kui ka rikkeolukorras ilma ohutuskriitilisi riske põhjustamata;

b)	jälgib nii riketeta kui ka rikkeolukorras kõiki asjakohaseid toimivusnõudeid, mis on sätestatud käesolevas määruses; ning

c)	on välja töötatud tootja deklareeritud arendusprotsessi või -meetodi kohaselt ja see protsess või meetod hõlmab vähemalt punktis 2.4.4 loetletud etappe.

2.1.1.

Dokumendid tehakse kättesaadavaks kahes osas:

ametlik tüübikinnituseks esitatav dokumendipakett, mis sisaldab punktis 2 (välja arvatud punktis 2.4.4) loetletud materjale ja mis esitatakse tehnilisele teenistusele tüübikinnitustaotluse esitamise ajal. Tehniline teenistus kasutab seda dokumendipaketti punktis 3 sätestatud kontrolli käigus võrdlusalusena. Tehniline teenistus peab tagama, et see dokumendipakett jääb kättesaadavaks ajavahemikuks, mis määratakse kindlaks kokkuleppel tüübikinnitusasutusega. See ajavahemik peab olema vähemalt kümme aastat alates sõiduki tootmise lõpetamisest;

b)	punktis 2.4.4 sätestatud lisamaterjalid ja analüüsiandmed, mis jäävad tootja valdusse, kuid mis tuleb tüübikinnituse ajal teha kontrollimise tarvis kättesaadavaks. Tootja tagab, et see materjal ja analüüsiandmed jäävad kättesaadavaks kümneks aastaks alates sõiduki tootmise lõpetamisest.

2.2.

Esitatakse kirjeldus, milles selgitatakse lihtsal viisil kõiki süsteemi funktsioone, sealhulgas juhtimisstrateegiaid ja eesmärkide saavutamiseks kasutatavaid meetodeid, kaasa arvatud avaldus selle kohta, millis(t)e mehhanismi(de) abil tehakse juhttoiminguid.

Nimetatakse kõik kirjeldatud funktsioonid, mille toimimise saab tühistada, ja esitatakse täiendav kirjeldus funktsiooni toimimise muudetud loogika kohta.

2.2.1.

Esitatakse kõikide sisestatavate ja jälgitavate parameetrite loetelu ning määratud tööpiirkond koos kirjeldusega selle kohta, kuidas iga parameeter mõjutab süsteemi käitumist.

2.2.2.

Esitatakse ka kõigi süsteemi reguleeritavate väljundparameetrite loend ja iga juhtumi kohta selgitus, kas reguleerimine toimub otse või sõiduki mõne muu süsteemi kaudu. Määratakse kindlaks ulatus, milles süsteem tõenäoliselt kontrollib iga väljundmuutujat.

2.2.3.

Kui see on süsteemi toimimise seisukohast asjakohane, tuleb märkida funktsionaalse toimimise piirid (st välised füüsilised piirid, mille ulatuses süsteem suudab kontrolli säilitada).

2.3.

Süsteemi skeem

2.3.1.

Komponentide loetelu

Esitatakse kõiki süsteemi seadmeid hõlmav loend, milles nimetatakse ka muid kõnealuse juhtfunktsiooni toimimiseks vajalikke sõiduki süsteeme.

Kõnealuste seadmete kombinatsiooni kujutav ülevaatlik skeem, kus on selgelt näha nii seadmestiku jaotumine kui ka seadmete omavahelised ühendused.

2.3.2.

Seadmete funktsioonid

Süsteemi iga seadme funktsiooni selgitatakse ülevaatlikult ja näidatakse, millised signaalid ühendavad seadet teiste seadmetega või sõiduki muude süsteemidega. Selle võib esitada kas märgistatud plokkskeemina või muu skeemina või sellise skeemiga illustreeritud kirjeldusena.

2.3.3.

Süsteemisiseseid ühendusi näidatakse elektriliste ühenduste puhul lülitusskeemidega, pneumaatiliste või hüdrauliliste ühenduste puhul torustiku skeemiga ja mehaaniliste ühenduste puhul lihtsustatud diagrammskeemiga. Samuti näidatakse nii teistesse süsteemidesse viivad kui ka neist tulevad ülekandelülid.

2.3.4.

Ülekandelülid ja seadmete vahel edastatavad signaalid peavad olema selges vastavuses. Signaalide prioriteedid multipleksitud andmeteedes esitatakse alati, kui prioriteet võib mõjutada tööomadusi või ohutust.

2.3.5.

Seadmete identimine

Iga seade peab olema selgelt ja üheselt idenditav (nt riistvara märgistamise abil ja tarkvara sisu märgistamise või tarkvaraväljundi abil), et vastavat riistvara ja dokumente oleks võimalik omavahel seostada.

Kui ühes seadmes või ka ühe arvuti piires on ühendatud mitu funktsiooni, aga plokkskeemil on need arusaadavama ja ülevaatlikuma selgituse huvides esitatud mitme plokina, kasutatakse vaid ühte riistvara identimismärgistust. Selle identimismärgistuse kasutamisega kinnitab tootja, et paigaldatud seadmestik vastab sellega seotud dokumendile.

2.3.5.1.

Identimismärgistusega määratletakse riist- ja tarkvara versioon ning kui versiooni muudetakse selliselt, et koos sellega muutuvad ka käesoleva määrusega reguleeritavad seadme funktsioonid, siis muudetakse ka seda identimismärgistust.

2.4.

Tootja ohutuskontseptsioon

2.4.1.

Tootja esitab deklaratsiooni, millega kinnitab, et riketeta olekus ei piira süsteemi eesmärkide saavutamiseks valitud strateegia sõiduki ohutut toimimist.

2.4.2.

Süsteemis kasutatava tarkvara puhul tuleb ülevaatlikult selgitada selle arhitektuuri ning märkida kasutatud projekteerimismeetodid ja -vahendid. Tootja peab esitama tõendid vahendite kohta, mille abil on projekteerimis- ja arendustegevuse käigus määratud kindlaks süsteemiloogika toimimine.

2.4.3.

Tootja esitab tehnilisele teenistusele selgituse selliste lahutamatult süsteemi kuuluvate projekteerimistingimuste kohta, millega tagatakse ohutu toimimine ka rikkeolekus. Võimalikud projekteerimistingimused süsteemi tõrke puhuks on näiteks järgmised:

a)	toimimise tagamine osalise süsteemi abil,

b)	ümberlülitumine eraldiseisvale varusüsteemile,

c)	kõrgema taseme funktsioonide väljalülitamine.

Tõrke korral hoiatatakse juhti näiteks hoiatussignaaliga või kuvatava teatega. Kui juht ei ole süsteemi välja lülitanud, lülitades näiteks välja süüte või konkreetse funktsiooni, kui selleks on ette nähtud spetsiaalne lüliti, peab hoiatus kestma senikaua, kuni rikkeolukord püsib.

2.4.3.1.

Kui valitud tingimusel aktiveeritakse teatavate rikkeolukordade puhul osalise toimimise režiim, siis tuleb need rikkeolukorrad loetleda ja määrata kindlaks nendest tulenevad toimivuspiirangud.

2.4.3.2.

Kui valitud tingimusel aktiveeritakse sõiduki juhtsüsteemi eesmärkide saavutamiseks sekundaarsed vahendid (varusüsteem), siis tuleb selgitada ümberlülitumismehhanismi põhimõtteid, dubleerituse loogikat ning taset ja kõiki sisseehitatud varukontrollisüsteeme ning määrata kindlaks nendest tulenevad toimivuspiirangud.

2.4.3.3.

Kui valitud tingimusel eemaldatakse kõrgema taseme elektrooniline juhtimisfunktsioon, siis tuleb katkestada kõik selle funktsiooniga seotud väljundjuhtsignaalid selliselt, et üleminekuhäiringute teke oleks piiratud.

2.4.4.

Dokumentide toetuseks esitatakse analüüs, millest nähtub üldjoontes, kuidas süsteem käitub mõne sellise ohuolukorra või rikke korral, mis mõjutab sõiduki juhitavust või ohutust.

Tootja peab valitud analüütilise(d) meetodi(d) kindlaks määrama ja sellest/nendest kinni pidama ning tüübikinnituse ajal tuleb need tehnilisele teenistusele kontrollimise tarvis kättesaadavaks teha.

Tehniline teenistus hindab analüütilis(t)e meetodi(te) rakendamist. Hindamine hõlmab järgmist:

ohutuspõhimõtete kontroll kontseptsiooni (sõiduki) tasandil koos kinnitusega selle kohta, et selles on arvesse võetud järgmist:

i)	koostoime sõiduki muude süsteemidega,

ii)	süsteemi talitlushäired, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse,

iii)

punktis 2.2 osutatud funktsioonide puhul:

—	olukorrad, kus riketeta süsteem võib tekitada ohutuskriitilisi riske (nt sõidukit ümbritseva keskkonna puuduliku või vale mõistmise tõttu);

—	sõidukijuhi põhjendatult eeldatav väärkasutus,

—	süsteemi tahtlik muutmine.

Need põhimõtted peavad toetuma süsteemi ohutuse seisukohast sobivale ohu-/riskianalüüsile;

b)	ohutuspõhimõtete kontroll süsteemi tasandil. See võib põhineda tõrgete võimalikkuse ja mõju analüüsil (Failure Mode and Effect Analysis, FMEA), vigadepuu analüüsil (Fault Tree Analysis, FTA) või muul sarnasel süsteemi ohutuse seisukohalt sobival protsessil;

c)	valideerimiskavade ja valideerimise tulemuste kontroll. Selle käigus kasutatakse valideerimiseks sobivaid katseid, näiteks HIL-katsetusmeetodit (Hardware-in-the-Loop), sõiduki talitluse katseid maanteel või muid valideerimiseks sobivaid katseid.

Hindamine koosneb valitud ohtude ja rikete pistelisest kontrollist, et teha kindlaks, kas ohutuskontseptsiooni toetavad argumendid on arusaadavad ja loogilised ning kas valideerimiskavad on sobivad ja täidetud.

Tehniline teenistus võib ohutuskontseptsiooni kontrolliks teha punktis 3 sätestatud katsed või nõuda nende katsete tegemist.

2.4.4.1.

Nendes dokumentides tuleb loetleda jälgitavad parameetrid ja näha iga punktis 2.4.4 kirjeldatud tüüpi rikkeolukorra puhul ette juhile ja/või hooldustöökoja/tehnoülevaatuse töötajatele antav hoiatussignaal.

2.4.4.2.

Dokumentides kirjeldatakse meetmeid, mis on kehtestatud selleks, et süsteem ei kahjustaks sõiduki ohutut käsitsemist, kui süsteemi toimimist mõjutavad keskkonnatingimused, nagu ilmastik, temperatuur, tolmu või vee sissetung, jääkihi teke.

Kontrollimine ja katsetamine

3.1.

Punktis 2 nõutavates dokumentides sätestatud „süsteemi“ funktsioonide toimimist katsetatakse järgmisel viisil.

3.1.1.

Süsteemi funktsioneerimise kontrollimine

Tehniline teenistus kontrollib süsteemi riketeta olekus, katsetades teatavat hulka funktsioone, mida tootja on kirjeldanud punkti 2.2 kohaselt.

Komplekssete elektrooniliste süsteemide puhul peavad need katsed hõlmama stsenaariume, milles deklareeritud funktsiooni toime tühistatakse.

3.1.1.1.

Kontrolli tulemused peavad vastama tootja poolt punkti 2.2 kohaselt esitatud kirjeldusele, sealhulgas juhtimisstrateegiatele.

3.1.2.

Punkti 2.4 kohase ohutuskontseptsiooni kontrollimine

Süsteemi reageerimist tuleb kontrollida üksikus seadmes tekkinud tõrke tingimustes, andes seadme sisemise rikke tagajärgede imiteerimiseks elektriseadmetele või mehaanilistele elementidele vastava väljundsignaali. Tehniline teenistus teeb selle kontrolli vähemalt ühe üksikseadmega, kuid ei kontrolli süsteemi reaktsiooni mitmele samaaegsele üksikseadmetes tekkinud tõrkele.

Tehniline teenistus veendub, et need katsed hõlmavad aspekte, mis võivad mõjutada sõiduki juhitavust ja kasutajateavet (kasutajaliidese aspektid).

Tehnilise teenistuse aruandlus

Tehnilise teenistuse hindamisaruanded koostatakse viisil, mis võimaldab jälgitavust, nt kontrollitud dokumentide versioonid kodeeritakse ja loetletakse tehnilise teenistuse dokumentides.

Tehnilise teenistuse poolt tüübikinnitusasutusele esitatava hindamisvormi võimaliku ülesehituse näide on esitatud liites.

Liide

Hädaolukorra rajalhoidesüsteemi hindamisvormi näidis

Katsearuande nr:

Identifitseerimisandmed

1.1.

Sõiduki mark:

1.2

Tüüp

1.3

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile:

1.4.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

1.5.

Tootja nimi ja aadress:

1.6.

Vajaduse korral tootja esindaja nimi ja aadress:

1.7.

Tootja ametlik dokumendipakett:

Dokumentide viitenumber:

Algse väljaandmise kuupäev:

Viimati ajakohastatud:

Katsesõiduki(te)/süsteemi(de) kirjeldus

2.1.

Üldkirjeldus

2.2.

Süsteemi kõikide juhtfunktsioonide ja töömeetodite kirjeldus:

2.3.

Süsteemi komponentide kirjeldus ja ühenduste skeemid:

2.4.

Üldkirjeldus

2.5.

Süsteemi kõikide juhtfunktsioonide ja töömeetodite kirjeldus:

2.6.

Süsteemi komponentide kirjeldus ja ühenduste skeemid:

Tootja ohutuskontseptsioon

3.1.

Signaalivoo ja tööandmete ning nende prioriteetide kirjeldus:

3.2.

Tootja kinnitus:

Tootja(d) … kinnitab/kinnitavad, et süsteemi eesmärkide saavutamiseks valitud strateegia ei kahjusta riketeta olukorras sõiduki ohutut käitamist.

3.3.

Tarkvara põhiarhitektuur ning kasutatud projekteerimismeetodid ja -vahendid:

3.4.

Selgitus rikkeolukorra puhuks süsteemi sisse ehitatud projekteerimistingimuste kohta:

3.5.

Dokumenteeritud analüüs süsteemi käitumise kohta konkreetses ohu- või rikkeolukorras:

3.6.

Keskkonnatingimuste puhuks kehtestatud meetmete kirjeldus:

3.7.

Süsteemi korralise tehnoülevaatuse suhtes kohaldatavad sätted:

3.8.

Rakendusmääruse (EL) 2021/646 (1) II lisa punktis 3.1.1 osutatud süsteemi kontrollkatse tulemused:

3.9.

Rakendusmääruse (EL) 2021/646 II lisa punktis 3.1.2 osutatud ohutuskontseptsiooni kontrollkatse tulemused:

3.10.

Katse kuupäev:

3.11.

Katse on tehtud ja tulemused esitatud vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2021/646, mida on viimati muudetud määrusega (EL) 2021/646.

Katse teinud tehniline teenistus

Allkiri: … Kuupäev: ….

3.12.

Märkused:

(1) Komisjoni 19. aprilli 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/646, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 rakenduseeskirjad mootorsõidukite tüübikinnituse ühtse korra ja tehniliste kirjelduste osas seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega (ELKS) (ELT L 133, 20.4.2021, lk 31).

20.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 133/59

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/649,

16. aprill 2021,

relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks relvakaubanduslepingu sekretariaadile antava liidu toetuse kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	ÜRO Peaassamblee võttis 2. aprillil 2013 oma resolutsiooniga A/RES/67/234 B vastu relvakaubanduslepingu. Seejärel avati relvakaubandusleping 3. juunil 2013 allkirjastamiseks ja see jõustus 24. detsembril 2014. Kõik liikmesriigid on relvakaubanduslepingu osalised.

(2)

Relvakaubanduslepingu eesmärk on kehtestada rangeimad võimalikud ühtsed rahvusvahelised standardid rahvusvahelise tavarelvakaubanduse reguleerimiseks või reguleerimise tõhustamiseks ning ennetada ja likvideerida ebaseaduslikku tavarelvakaubandust ning ennetada tavarelvade kõrvalesuunamist. Relvakaubanduslepingu eesmärkide saavutamise kõige olulisemad väljakutsed on selle tulemuslik rakendamine relvakaubanduslepingu osalisriikide (edaspidi „osalisriigid“) poolt ja selle ülemaailmne kohaldamine, pidades silmas, et rahvusvahelise relvakaubanduse reguleerimine on oma olemuselt ülemaailmne ettevõtmine. Et aidata neid väljakutseid käsitleda, võttis nõukogu 16. detsembril 2013 vastu otsuse 2013/768/ÜVJP (1) ja 29. mail 2017 otsuse (ÜVJP) 2017/915, (2) laiendades sellega liidu ekspordikontrolliga seotud toetusvahendeid relvakaubanduslepinguga seotud meetmetele.

(3)

Relvakaubanduslepinguga loodi sekretariaat (edaspidi „relvakaubanduslepingu sekretariaat“), et abistada osalisriike relvakaubanduslepingu tõhusal rakendamisel. Relvakaubanduslepingu sekretariaadi ülesanded on järgmised: võtta vastu ja teha kättesaadavaks relvakaubanduslepingu kohaselt nõutavad aruanded ning neid levitada; hallata riiklike kontaktpunktide nimekirja ja teha see osalisriikidele kättesaadavaks; aidata sobitada relvakaubanduslepingu rakendamiseks pakutavat abi ja esitatavaid abitaotluseid ning edendada vastavalt taotlustele rahvusvahelist koostööd; soodustada osalisriikide konverentsi tööd, muu hulgas tehes korraldusi ja pakkudes vajalikke teenuseid relvakaubanduslepingu kohaselt toimuvate kohtumiste jaoks; ning täita muid ülesandeid, mille kohta on tehtud otsus osalisriikide konverentsidel. Relvakaubanduslepingu sekretariaat haldab ka osalisriikide poolt relvakaubanduslepingu artikli 16 lõike 3 alusel loodud vabatahtlikku sihtfondi, et aidata osalisriikidel relvakaubanduslepingut rakendada. Peale selle tehti osalisriikide neljandal konverentsil relvakaubanduslepingu sekretariaadile ülesandeks hallata relvakaubanduslepingu sponsorlusprogrammi, mis loodi selleks, et soodustada riikide esindajate osalemist relvakaubanduslepingu kohtumistel.

(4)

Oma 2016. aasta Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegiaga on liit võtnud endale kohustuse edendada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda. Liit on huvitatud kokkulepitud reeglite edendamisest, et pakkuda ülemaailmseid avalikke hüvesid ning anda panus rahumeelse ja kestliku maailma kujundamisse. Liit edendab reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mille juhtpõhimõtteks on mitmepoolsus ja mille keskmes on ÜRO. Liit toetab tugevalt mitmepoolsete desarmeerimise, massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli lepingute ja kordade, kaasa arvatud relvakaubanduslepingu laienevat liikmesust, ülemaailmset kohaldamist, täielikku rakendamist ja jõustamist. Nende üldiste poliitiliste eesmärkide kontekstis sobib relvakaubanduslepingu sekretariaadi toetamine hästi konkreetse eesmärgiga tugevdada vastutustundliku relvakaubanduse aluseks olevat mitmepoolset süsteemi.

(5)

Relvakaubanduslepingu sekretariaat on sobiv üksus tegemaks koostööd kõigi mitmepoolsete, piirkondlike, riiklike ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes viivad ellu relvakaubanduslepingu ülemaailmset kohaldamist või rakendamist toetavaid projekte. Samuti on liit andnud pikka aega abi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonnas, toetades õigusraamistike ja institutsioonilise suutlikkuse arendamist kahesuguse kasutusega ja sõjaliste kaupade toimiva ekspordikontrolli kehtestamiseks ja jõustamiseks. Relvakaubanduslepingu sekretariaadi eesmärk on tagada, et tema projektid täiendavad olemasolevaid liidu kahesuguse kasutusega kaupade ja relvade ekspordikontrolli abiprogramme, näiteks neid, mis on algatatud otsuse (ÜVJP) 2017/915 alusel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Relvakaubanduslepingu tõhusa rakendamise ja ülemaailmse kohaldamise toetamiseks toetab liit relvakaubanduslepingu sekretariaadi tegevusi, millel on järgmised eesmärgid:

—	relvakaubanduslepingu osalisriikide toetamine nende relvaveo kontrollisüsteemide tugevdamisel, et rakendada tulemuslikult relvakaubanduslepingut;

—	relvakaubanduslepingu sekretariaadi kui relvakaubanduslepingu osalisriike relvakaubanduslepingu rakendamisel abistava peamise organi institutsioonilise ülesehituse tugevdamine.

2. Lõikes 1 esitatud eesmärkide saavutamiseks toetab liit projektide raames järgmisi meetmeid:

a)	relvakaubanduslepingu riiklike kontaktpunktide suutlikkuse suurendamise toetamine;

b)	ekspertide nimekirja koostamine, et suurendada kohalike ja piirkondlike relvakaubanduslepingu ekspertide suutlikkust anda nõu ja pakkuda koolitust relvakaubanduslepingu kohalikul ja piirkondlikul tasandil rakendamise kohta („koolitajate koolitamine“);

c)	vajaduste ja ressursside sobitamise andmebaasi loomise toetamine.

Käesolevas lõikes osutatud meetmete üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmete tehnilist rakendamist teostab relvakaubanduslepingu sekretariaat.

3. Relvakaubanduslepingu sekretariaat täidab oma ülesandeid kõrge esindaja vastutusel. Selleks lepib kõrge esindaja relvakaubanduslepingu sekretariaadiga kokku vajalikus korras.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmete rakendamiseks on 1 370 000 eurot.

2. Kulusid, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu eelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3. Järelevalvet lõikes 1 esitatud lähtesummast rahastatud kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon relvakaubanduslepingu sekretariaadiga vajaliku lepingu. Lepingus sätestatakse, et relvakaubanduslepingu sekretariaat tagab liidu rahalise toetuse nähtavuse, mis vastab selle suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist selle protsessi käigus esile kerkivatest probleemidest ning teatab lepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes relvakaubanduslepingu sekretariaadi koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud meetmete rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kaotab kehtivuse 24 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 osutatud lepingu sõlmimise kuupäevast või kuue kuu möödumisel käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast, kui selle aja jooksul ei ole nimetatud lepingut sõlmitud.

Brüssel, 16. aprill 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1) Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta otsus 2013/768/ÜVJP ELi tegevuse kohta relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 341, 18.12.2013, lk 56).

(2) Nõukogu 29. mai 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/915 relvakaubanduslepingu rakendamist toetava liidu teavitustegevuse kohta (ELT L 139, 30.5.2017, lk 38).

LISA

PROJEKTIDOKUMENT

1. Projektid

1.1. Projekt 1. Relvakaubanduslepingu riiklike kontaktpunktide suutlikkuse suurendamise toetamine

1.1.1. Projekti üldeesmärk

Suurendada osalisriikide riiklike kontaktpunktide suutlikkust, sealhulgas parandada nende teadmisi relvakaubanduslepingust tulenevatest kohustustest ja suurendada nende teadlikkust relvakaubanduslepingu protsessis toimuvatest arengutest.

1.1.2. Taust

Kolmas osalisriikide konverents tegi läbipaistvuse ja aruandluse töörühma soovitusest lähtudes relvakaubanduslepingu sekretariaadile ülesandeks koostada riiklikele kontaktpunktidele juhenddokument, milles kirjeldatakse nende rolli ja võimalikke ülesandeid oma funktsioonide täitmisel, sealhulgas selle tagamisel, et relvakaubanduslepingu kohaste aruannete koostamine ja esitamine toimub õigeaegselt ja täielikult. Lisaks on relvakaubanduslepingu sekretariaat osutanud vajadusele tagada, et riiklikud kontaktpunktid osaleksid konstruktiivselt relvakaubanduslepingu alastel koosolekutel, kaasa arvatud ettevalmistavatel ja töörühmade koosolekutel.

1.1.3. Tegevused ja tulemid

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	riiklikele kontaktpunktidele mõeldud juhenddokumendi koostamine, milles kirjeldatakse nende rolli ja võimalikke ülesandeid oma funktsioonide täitmisel;

b)	spetsiaalselt riiklikele kontaktpunktidele mõeldud veebilehe/portaali loomine, kus on lingid neid puudutavale teabele;

c)	kolme riiklikele kontaktpunktidele pühendatud poole kuni ühe päeva pikkuse teabekoosoleku korraldamine enne iga relvakaubanduslepingu alast kohtumist, kus neile antakse teavet ja ajakohastatud teavet eelseisva kohtumise kohta ning antakse võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi; ning

d)	sellise mehhanismi loomine, mis võimaldab korrapäraselt ja süstemaatiliselt suhelda riiklike kontaktpunktidega individuaalsel alusel, et toetada nende seotust relvakaubanduslepinguga.

1.1.4. Projekti oodatavad tulemused

a)	relvakaubanduslepingu riiklike kontaktpunktide paremad teadmised relvakaubanduslepingust tulenevatest kohustustest (kaasa arvatud aruandlus);

b)	suurem teadlikkus relvakaubanduslepingu protsessist;

c)	relvakaubanduslepingut käsitlevate teabematerjalide laialdane levitamine riiklikele kontaktpunktidele ja mujal.

1.1.5. Kasusaajad

Osalisriikide riiklikud kontaktpunktid.

1.2. Projekt 2. Ekspertide nimekiri (koolitajate koolitamine)

1.2.1. Projekti üldeesmärk

Suurendada kohalike ja piirkondlike relvakaubanduslepingu ekspertide suutlikkust anda nõu ja pakkuda koolitust kohalikul ja piirkondlikul tasandil relvakaubanduslepingu rakendamise kohta, et vähendada tuginemist rahvusvahelistele konsultantidele ja organisatsioonidele, parandada koolituse ja rakendamisabi kvaliteeti ning aidata suutlikkuse suurendamise jõupingutusi paremini kohandada.

1.2.2. Taust

Kuigi mõningaid vabatahtliku sihtfondi projekte on rakendatud kohalike organisatsioonide ja riiklike või piirkondlike konsultantide toel, on enamikku vabatahtliku sihtfondi projektidest, mida on rakendatud alates vabatahtliku sihtfondi loomisest teisel osalisriikide konverentsil, kaasatud rahvusvahelisi eksperte ja/või projekti rakenduspartner, kelleks on olnud rahvusvaheline organisatsioon (näiteks ÜRO üksus) või rahvusvaheline valitsusväline organisatsioon. Jätkuv tuginemine rahvusvahelistele eksperditeadmistele ei ole tõhus ega jätkusuutlik järgmistel põhjustel:

rahvusvahelisest reisimisest, mida rahvusvahelistelt ekspertidelt koolitusseminaridel osalemiseks ja nende läbiviimise soodustamiseks nõutakse, ning rahvusvaheliste ekspertide päevarahadest või honoraridest tulenevad kulud on suured (võrreldes kohaliku või piirkondliku eksperdi kaasamisega seotud kuludega); ning

2)	jätkuv tuginemine rahvusvahelistele ekspertidele ei suurenda kohalike ja piirkondlike konsultantide suutlikkust ja asjatundlikkust, kes võivad olla võimelised pakkuma pidevat ja kohandatud koolitust ja rakendamisabi pikemas perspektiivis.

Lisaks nähtub vabatahtliku sihtfondi kasutamise kogemusest, et mõned konsultandid ja organisatsioonid vajaksid arengutoetust, et täita täiel määral oma rolli relvakaubanduslepingu rakendamise projektides. Relvakaubanduslepingu sekretariaat soovib käsitleda rahvusvahelistest konsultantidest ja organisatsioonidest sõltumise küsimust ning koolituse ja abi teatava osa kvaliteedi küsimust projekti kaudu, millega püütakse suurendada kohalike ja piirkondlike konsultantide suutlikkust pakkuda koolitust ja anda rakendamisabi.

1.2.3. Tegevused ja tulemid

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	koolitajate koolitamise seminari kavandamine, millega suurendatakse kohalike ja piirkondlike konsultantide suutlikkust pakkuda kvaliteetset koolitust ja anda kvaliteetset rakendamisabi;

b)	koolitusmaterjalide koostamine, et soodustada koolitajate koolitamise seminaride läbiviimist;

c)	sihtpiirkondade konsultantide teavitamine, et nad osaleksid oludele kohandatud koolitajate koolitamise seminaridel; ning

d)	kuue koolitajate koolitamise seminari läbiviimine eri piirkondades.

1.2.4. Projekti oodatavad tulemused

a)	suurem arv kohalikke ja piirkondlikke konsultante, keda relvakaubanduslepingu sekretariaat tunnustab relvakaubanduslepingu ekspertidena, kes saavad pakkuda kvaliteetset koolitust ja anda kvaliteetset rakendamisabi kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

avaliku nimekirja koostamine konsultantidest, keda relvakaubanduslepingu sekretariaat tunnustab võimelistena pakkuma kvaliteetset relvakaubanduslepingu alast koolitust ja andma kvaliteetset rakendamisabi (ekspertide nimekiri). Sellise nimekirja võiks näiteks edastada võimalikele vabatahtlikust sihtfondist abi saajatele, kes otsivad konsultante või projekti rakenduspartnereid.

1.2.5. Kasusaajad

—	Kohalikud ja piirkondlikud konsultandid.

—	Vabatahtliku sihtfondi rahastajad ja abisaajad.

1.3. Projekt 3. Vajaduste ja ressursside sobitamise alase andmebaasi loomise toetamine

1.3.1. Projekti üldeesmärk

Töötada välja mehhanism relvakaubanduslepingu rakendamiseks esitatud abipakkumiste ja -taotluste kokkusobitamiseks, et vähendada relvakaubanduslepingu abiprojektide dubleerimist ja kattumist ning suurendada sihtotstarbelist abi saavate riikide arvu.

1.3.2. Taust

Relvakaubanduslepingu artikli 18 lõike 3 punkti c kohaselt relvakaubanduslepingu sekretariaat „vahendab lepingu rakendamise abipakkumisi ja -taotlusi“. Kuigi osalisriike julgustatakse vajaduse korral abi otsima ja taotluse korral abi andma, puudub ametlik mehhanism relvakaubanduslepingu alusel abi taotlemiseks või pakkumiseks. Peale selle ei ole praegustes aruandevormides võimalust abi taotleda või pakkuda (nagu on võimalik teistes vormides, näiteks väike- ja kergrelvade ÜRO tegevuskava puhul). Relvakaubanduslepingu sekretariaat soovib uurida võimalusi töötada oma relvakaubanduslepingust tulenevate kohustuste täitmise raames ning rahvusvahelise koostöö ja abi tõhustamiseks välja andmebaas või muu mehhanism vajaduste ja ressursside sobitamiseks relvakaubanduslepingu rakendamise eesmärgil.

1.3.3. Tegevused ja tulemid

Selle projekti raames tehakse järgmist:

a)	võimaluste uurimine vajaduste ja ressursside sobitamise mehhanismi loomiseks, muu hulgas olemasolevate mehhanismide võrdleva läbivaatamise kaudu muudel foorumitel ning nii abisaajate kui ka rahastajatega konsulteerimise kaudu;

b)	vajaduste ja ressursside sobitamise mehhanismi, sealhulgas abitaotluste ja -pakkumiste elektrooniline andmebaasi väljatöötamine ja loomine ning veebipõhise abitaotlemise vahendi väljatöötamine; ning

c)	vajaduste ja ressursside sobitamise mehhanismi käivitamine, tutvustamine ja haldamine.

1.3.4. Projekti oodatavad tulemused

Parem teave osalisriikide abivajaduste kohta ning nende vajaduste rahuldamiseks kasutada olevate ressursside kohta.

Väljatöötatud mehhanism oleks tihedalt kooskõlas vabatahtliku sihtfondiga (mida haldab relvakaubanduslepingu sekretariaat), et tagada abimehhanismide vastastikune täiendavus.

1.3.5. Kasusaajad

—	Osalisriigid ja allakirjutanud riigid, kes taotlevad abi relvakaubanduslepingu rakendamiseks.

—	Doonorriigid, kes püüavad leida relvakaubanduslepingu rakendamise projekte, mida toetada.

2. Täiendavad kaalutlused

2.1. Vastastikkuse täiendavuse tagamine seoses käimasoleva relvakaubanduslepingu alase teavitustegevusega

Relvakaubanduslepingu sekretariaat on tuttav relvakaubanduslepingu rakendamisega seotud projektide rahastamises osalevate muude rahastutega, nagu relvastuse reguleerimise alast koostööd toetav ÜRO usaldusrahastu (UNSCAR) ja muidugi ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekt (EU ATT Outreach Project). Relvakaubanduslepingu sekretariaat on teinud tihedat koostööd kummagi meetmete juhtidega/rakendajatega, teiste hulgas Saksamaa majanduse ja ekspordikontrolli föderaalametiga (BAFA) ja Expertise France’iga, et vältida rahastamise dubleerimist. Selle käigus on korrapäraselt ja konfidentsiaalselt jagatud teavet eri rahastute poolt saadud taotluste ja heaks kiidetud projektide kohta.

Relvakaubanduslepingu sekretariaat tugineb talle antava ELi toetuse kontekstis BAFA ja Expertise France’iga loodud suhetele, et tagada vastastikune täiendavus relvakaubanduslepingu sekretariaadi ELi poolt rahastatava projekti ja ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projekti raames toimuva töö vahel. Näiteks kaasaks relvakaubanduslepingu sekretariaat ELi ekspertide reservi liikmeid osalema ekspertide seminaril, et valideerida projekti nr 2 (Ekspertide nimekiri (koolitajate koolitamine)) käigus koolitajate koolitamise jaoks välja töötatud koolitusmaterjale ning jagada nende kogemusi ja teadmisi.

Lisaks sooviks relvakaubanduslepingu sekretariaat saada teavet ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projektide rakenduspartneritelt, et määrata kindlaks riikide esindajad ja muud isikud, kes valitakse osalema relvakaubanduslepingu sekretariaadi koolitajate koolitamise programmis. Relvakaubanduslepingu sekretariaat võiks teha koostööd ka ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse programmi rakendamise partnerite ja ekspertidega, et teha kokkuvõte võimalikest abivajadustest sihtriikides, mis tehti kindlaks ELi tegevuskava alusel tehtud töö ja muu ELi teavitustegevuse raames. Sellist teavet võiks kasutada projekti nr 3 (Vajaduste ja ressursside sobitamise alase andmebaasi loomise toetamine) raames käsitletava vajaduste ja ressursside sobitamise alase andmebaasi koostamisel.

Kokkuvõttes näeb relvakaubanduslepingu sekretariaat palju võimalusi ELi relvakaubanduslepingu teavitustegevuse projektiga dialoogi/partnerluse jätkamiseks, et tagada kahe projekti vastastikune täiendavus, sest neil on ühine eesmärk saavutada relvakaubanduslepingu tõhus rakendamine.

2.2. COVID-19 mõju ja tagajärjed

COVID-19 mõjutab suuremat osa maailma riike, kuigi erineval määral. Paljud riigid on haiguspuhangule reageerimiseks kehtestanud liikumis-, kogunemis- ja reisipiirangud, mis tõenäoliselt mõjutavad relvakaubanduslepingu projektide rakendamist eelolevatel kuudel ja võib-olla ka aastatel.

Võttes arvesse ka seda, et COVID-19 puhangu kestus ja selle mõju on ebaselged ning neid ei ole praeguses etapis võimalik prognoosida, on keeruline kindlalt teada, millised on nende tagajärjed rahvusvahelist reisimist ja/või füüsilisi kohtumisi hõlmavatele meetmetele ning ajakavale.

Relvakaubanduslepingu sekretariaat võtab neid asjaolusid oma projektide kavandamisel arvesse järgmiselt.

Esiteks on relvakaubanduslepingu sekretariaat koostanud projekti esialgse ajakava ettepanekus kirjeldatud kolme projekti rakendamiseks nii, et on tagatud, et suur osa iga projekti jaoks vajalikust dokumendipõhisest ettevalmistustööst, planeerimisest, teavitustegevusest, uurimistööst ja dokumentide koostamisest toimub projekti esimese 15 kuu jooksul (aprill 2021 – juuni 2022). Füüsilist kohtumist nõudvad tegevused – nimelt projektis nr 2 (Ekspertide nimekiri (koolitajate koolitamine)) ette nähtud koolitajate koolitamise seminarid –, kavandatakse projekti teiseks aastaks (juuli – november 2022). Muidugi võib juhul, kui COVIDi pandeemia mõjutab 2022. aasta oktoobris endiselt reisimisvõimalusi ja füüsilise kohalolekuga seminaride korraldamist, olla vaja kaaluda ajapikenduse või muu erandolukorra plaani tegemist.

Teiseks on relvakaubanduslepingu sekretariaadil olemas erandolukorra plaanid seoses teatavate meetmetega, mille puhul on kavas inimestevaheline suhtlemine või füüsiline kohalolu. Näiteks projekti nr 1 (Relvakaubanduslepingu riiklike kontaktpunktide suutlikkuse suurendamise toetamine) puhul on kavas korraldada riiklikele kontaktpunktidele pühendatud poole kuni ühe päeva pikkused teabekoosolekud enne iga relvakaubanduslepingu alast kohtumist (alates kaheksandast osalisriikide konverentsi tsüklist), kus neile antakse teavet ja ajakohastatud teavet eelseisva kohtumise kohta ning antakse võimalus esitada küsimusi ja saada selgitusi. Kuigi loodetakse, et need teabekoosolekud (ja ka relvakaubanduslepingu alased kohtumised ise) saavad toimuda ja toimuvad inimeste isiklikul kohalolekul enne iga relvakaubanduslepingu alast kohtumist, võiks need teabekoosolekud juhul, kui isiklik kohalolek ei ole COVIDi piirangute tõttu võimalik, korraldada videokonverentsi teel piirkondade kaupa (vajaduse korral), et võtta arvesse ajavööndi ja keelega seotud faktoreid.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 133

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 20. aprill 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/642, 30. oktoober 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 III lisa mahepõllumajanduslike toodete märgistamisel nõutava teabe osas ( 1 )	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/643, 3. veebruar 2021, millega muudetakse ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa 1. osa selle kohandamiseks tehnika ja teaduse arenguga ( 1 )	5
	*	Komisjoni määrus (EL) 2021/644, 15. aprill 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 396/2005 II ja III lisa seoses fluksapüroksaadi, hümeksasooli, metamitrooni, penflufeeni ja spirotetramaadi jääkide piirnormidega teatavates toodetes või nende pinnal ( 1 )	9
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/645, 15. aprill 2021, millega muudetakse määruse (EL) nr 605/2010 I lisa seoses loeteluga, milles on esitatud need kolmandad riigid või nende osad, kust on lubatud Euroopa Liitu tuua toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete saadetisi ( 1 )	29
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/646, 19. aprill 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2144 rakenduseeskirjad mootorsõidukite tüübikinnituse ühtse korra ja tehniliste kirjelduste osas seoses hädaolukorra rajalhoidesüsteemidega (ELKS) ( 1 )	31
		DIREKTIIVID
	*	Komisjoni delegeeritud direktiiv (EL) 2021/647, 15. jaanuar 2021, millega muudetakse tehnika arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/65/EL III lisa seoses erandiga, mis hõlmab teatavate plii ja kuuevalentse kroomi ühendite kasutamist tsiviilotstarbeliste (kutsealaselt kasutatavate) lõhkeainete elektrilistes ja elektroonilistes sütikutes ( 1 )	54
		OTSUSED
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/648, 16. aprill 2021, millega muudetakse otsust (ÜVJP) 2018/299, millega edendatakse massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise valdkonnaga tegelevate sõltumatute mõttekodade Euroopa võrgustikku massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise toetamiseks	57
	*	Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/649, 16. aprill 2021, relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks relvakaubanduslepingu sekretariaadile antava liidu toetuse kohta	59

		Parandused
	*	Nõukogu 15. märtsi 2021. aasta otsuse (EL) 2021/486 (Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta ühisseisukohaks kirjaliku menetluse teel seoses laenu põhisumma tagasimaksete ajutise edasilükkamisega riiklikult toetatavate ekspordikrediitide kokkuleppe III lisas sisalduva sektorileppe tsiviilõhusõidukite ekspordikrediitide kohta osaliste poolt) parandus ( ELT L 100, 23.3.2021 )	66


	(1) EMPs kohaldatav tekst