19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 132/4

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/629,

4. november 2020,

millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) nr 532/2014 ja (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014 (mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks) kontrolli üksikasjalike miinimumnõuete ning salvestatavate ja säilitatavate andmete osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 6 ja artikli 32 lõikeid 8 ja 9,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 223/2014 kohaselt võib komisjon võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse selle vähemolulisi osi seoses Euroopa abifondiga enim puudust kannatavate isikute jaoks (FEAD).

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 532/2014 (2) täiendatakse määrust (EL) nr 223/2014 kontrolljälje miinimumnõuete ning korraldusasutuse poolt iga järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks vajaliku tegevuse kohta süsteemis salvestatavate ja säilitatavate andmete loetelu osas.

(3)	Delegeeritud määrusega nr (EL) nr 1255/2014 (3) täiendatakse määrust (EL) nr 223/2014, nähes ette rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/559, (4) millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 puhangule. Eelkõige nähti määrusega (EL) 2020/559 liikmesriikidele ette võimalus anda enim puudust kannatavatele isikutele toitu või esmast materiaalset abi või mõlemat kaudselt, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil.

(5)

Toidu ja esmase materiaalse abi kaudne andmine vautšerite, kaartide või muude vahendite abil toob kaasa spetsiifilisi rakendamisprobleeme võrreldes olukordadega, kus sellist abi antakse otse enim puudust kannatavatele isikutele. Seega on asjakohane näha ette erisätted toetuskavade kohta, millest antakse abi otse, seoses kontrolljälje miinimumnõuetega, et kohandada korraldusasutuse poolt iga järelevalveks, hindamiseks, finantsjuhtimiseks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks vajaliku tegevuse kohta süsteemis salvestatavate ja säilitatavate andmete loetelu ning korraldusasutuse poolt esitatavate näitajate loetelu.

(6)	Et vähendada suuremat eeskirjade eiramise ja pettuse riski olukorras, kus toidu või esmase materiaalse abi või mõlema andmine toimub paberkandjal vautšerite või kaartide abil, on asjakohane näha sellisteks juhtudeks ette täiendavad miinimumnõuded kontrolljälje kohta.

(7)	Et tagada käesolevas määruses eeskirjade eiramise või pettuse toimepanemise ennetamiseks sätestatud meetmete viivitamatu rakendamine, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

(8)	Seepärast tuleks komisjoni määrusi (EL) nr 532/2014 ja (EL) nr 1255/2014 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Delegeeritud määrust (EL) nr 532/2014 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 3a

Üksikasjalikud miinimumnõuded kontrolljälje kohta seoses toetusega, mida antakse enim puudust kannatavatele isikutele kaudselt, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

(määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõige 9)

1. Lisaks artiklis 3 sätestatud kontrolljälje üksikasjalikele miinimumnõuetele peab enim puudust kannatavatele isikutele määruse (EL) nr 223/2014 artikli 23 lõike 4a alusel vautšereid, kaarte või muid vahendeid kasutades toidu või esmase materiaalse abi või mõlema andmise kontrolljälg:

võimaldama võrrelda väljastatud vautšerite, kaartide või muude vahendite koguarvu lõppsaajatele tarnitud ja kasutatud vautšerite, kaartide või muude vahendite koguarvuga, mis põhineb sertifitseerimisasutuse, korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate raamatupidamisarvestusel ja tõendavatel dokumentidel;

b)	võimaldama artikli 26 lõike 2 punktis a sätestatud rahastamiskõlblike kulude puhul võrrelda komisjonile esitatud tõendatud kogusummasid lõppsaajate kasutatud vautšerite, kaartide või muude vahendite väärtusega;

c)	sisaldama dokumente vautšerite, kaartide või muude vahendite lõppsaajatele andmise ning jaotamise ja kasutamise kohta.

Kaartide, vautšerite või muude vahendite kasutamise kohta peab kontrolljälg tõendama, et vautšereid, kaarte või muid vahendeid kasutatakse ainult toidu või esmase materiaalse abi või mõlema ostmiseks.

2. Kui enim puudust kannatavatele isikutele jagatakse toitu ja/või esmast materiaalset abi vautšerite, kaartide või muude paberkujul olevate vahendite abil, peab kontrolljäljest nähtuma ka järgmine:

a)	korraldusasutuse, vahendusasutuste ja toetusesaajate võltsimise vältimiseks võetud turvameetmed;

b)	vautšerite varu kaitsmiseks võetud meetmed;

c)	andmed asutuste kohta, kes lõppsaajad kindlaks määravad, ja nende asutuste kohta, kes lõppsaajatele vautšereid, kaarte või muid vahendeid jaotavad;

d)	dokumendid selle kohta, et lõppsaajad on vautšerid, kaardid või muud vahendid kätte saanud.“;

2)	I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 1255/2014 lisa asendatakse käesoleva määruse II lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. november 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 72, 12.3.2014, lk 1.

(2) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, 13. märts 2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 148, 20.5.2014, lk 54).

(3) Komisjoni 17. juuli 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu (ELT L 337, 25.11.2014, lk 46).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/559, millega muudetakse määrust (EL) nr 223/2014 seoses erimeetmete kehtestamisega, et reageerida COVID-19 puhangule (ELT L 130, 24.4.2020, lk 7).

I LISA

„I LISA

Seiresüsteemis elektroonilisel kujul salvestatavate ja säilitatavate andmete loend (millele osutatakse artiklis 2)

Andmed on nõutavad I ja II rakenduskava (1) raames toetatavate tegevuste puhul ja kõigi kättetoimetamise viiside kohta, kui teises veerus ei ole ette nähtud teisiti.

Andmeväljad

Rakenduskava või kättetoimetamise liik, mille puhul andmeid ei nõuta

Toetusesaajat puudutav teave (2)

1.	Iga toetusesaaja nimi või kordumatu tunnus

2.	Teave selle kohta, kas toetusesaaja on avalik-õiguslik või eraõiguslik asutus

3.	Teave selle kohta, kui käibemaks toetusesaaja kuludelt ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav

4.	Toetusesaaja kontaktandmed

Tegevusandmed

5.	Tegevuse nimetus või kordumatu tunnus

6.	Tegevuse lühikirjeldus

7.	Tegevuse kohta taotluse esitamise kuupäev

8.	Alguskuupäev, mis on nimetatud toetuse tingimused sätestavas dokumendis

9.	Lõppkuupäev, mis on nimetatud toetuse tingimused sätestavas dokumendis

10.	Tegelik kuupäev, mil tegevus füüsiliselt lõpule viiakse või täielikult rakendatakse

11.	Asutus, mis annab välja toetuse tingimused sätestava dokumendi

12.	Toetuse tingimused sätestava dokumendi kuupäev

13.	Tegevuse valuuta

14.	Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi rakenduskavad, mille raames tegevust toetatakse

15.	Antud materiaalse abi liik (liigid)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

16.	Toetatud tegevuste liik (liigid)

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

17.	Rahastamisvormi kood(id)

18.	Asukoha kood(id)

19.	Avalik-õigusliku asutuse või partnerorganisatsiooni ostetud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

20.	Avalik-õigusliku asutuse poolt kooskõlas määruse (EL) nr 223/2014 artikli 23 lõikega 4 kättetoimetatud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

21.	Partnerorganisatsioonidele jaotatud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

22.	Lõppsaajatele jaotatud toidu kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

23.	Avalik-õigusliku asutuse või partnerorganisatsiooni ostetud esmase materiaalse abi kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

24.	Partnerorganisatsioonidele jaotatud esmase materiaalse abi kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

25.	Lõppsaajatele jaotatud esmase materiaalse abi kogus (kui see on asjakohane)

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu kaudse kättetoimetamise suhtes, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite abil

26.	Väljastatud vautšerite või kaartide (või muude kaudse kättetoimetamise vahendite) arv

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

27.	Lõppsaajatele tarnitud vautšerite või kaartide (või muude kaudse kättetoimetamise vahendite) arv

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

28.	Lõppsaajate kasutatud vautšerite või kaartide (või muude kaudse kättetoimetamise vahendite) arv

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

29.	Lõppsaajatele jaotatud vautšeritele või kaartidele (või muudele kaudse kättetoimetamise vahenditele) laaditud kulude kogusumma

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

30.	Lõppsaajate poolt kasutatud vautšerite või kaartidega (või muude kaudse kättetoimetamise vahenditega) seotud kulude kogusumma

Ei kohaldata II rakenduskava suhtes

Ei kohaldata toidu ja/või esmase materiaalse abi otsese kättetoimetamise suhtes

Näitajaid käsitlevad andmed

31.	Tegevusega seotud ühiste näitajate nimetus

32.	Tegevusega seotud ühiste näitajate identifitseerimistähis

33.	Ühiste näitajate osas saavutatud tase iga rakendusaasta kohta või tegevuse lõppedes

34.	Ainult konkreetsele rakenduskavale omase tegevusega seotud näitajate nimetus

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

35.	Ainult konkreetsele rakenduskavale omase tegevusega seotud näitajate identifitseerimistähis

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

36.	Ainult konkreetsele rakenduskavale omaste väljundinäitajate sihteesmärgid

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

37.	Ainult konkreetsele rakenduskavale omaste väljundinäitajate osas saavutatud tase iga rakendusaasta kohta või tegevuse lõppedes

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

38.	Iga väljundnäitaja mõõtühik

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

39.	Tulemusnäitajate lähtetase

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

40.	Tulemusnäitajate sihttase

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

41.	Iga tulemuseesmärgi mõõtühik ja lähtetase

Ei kohaldata I rakenduskava suhtes

42.	Iga näitaja mõõtühik

Iga tegevuse finantsandmed (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

43.	Tegevuse rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on heaks kiidetud toetuse tingimused sätestavas dokumendis

44.	Rahastamiskõlblike kulude kogusumma, mis on avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses

45.	Avaliku sektori toetuse summa, mis on nimetatud toetuse tingimusi sätestavas dokumendis

Toetusesaaja maksetaotlusi käsitlevad andmed (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

46.	Toetusesaajale iga maksetaotluse alusel tehtud makse kuupäev

47.	Toetusesaajale maksetaotluse alusel tehtava iga makse kuupäev

48.	Rahastamiskõlblike kulude summa maksetaotluses, mis on toetusesaajale tehtava iga makse alus

49.	Avaliku sektori kulude summa määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastab iga makse aluseks olevatele rahastamiskõlblikele kuludele

50.	Toetusesaajale maksetaotluse alusel tehtava iga makse summa

51.	Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 32 lõike 5 punkti b kohase tegevuse kohapealsete kontrollimiste alguskuupäev

52.	Määruse (EL) nr 223/2014 artikli 34 lõike 1 ja delegeeritud määruse (EL) nr 532/2014 artikli 6 kohase tegevuse kohapealsete auditite kuupäev (3)

53.	Auditit või kontrolli elluviiv asutus

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed tegelike kulude alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

54.	Tegelikult tehtud ja välja makstud kulude alusel komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikud avaliku sektori kulud

55.	Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad tegelikult tehtud ja välja makstud kulude alusel komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele kuludele

56.	Lepingu tüüp, kui lepingu sõlmimisele kohalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ (4) (teenuste pakkumine/asjade pakkumine) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/23/EL (5) sätted

57.	Lepingu summa, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ või direktiivi 2014/23/EL sätteid

58.	Tekkinud ja makstud rahastamiskõlblikud kulud lepingu alusel, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse 2004/18/EÜ või direktiivi 2014/23/EL sätteid

59.	Kasutatav hankemenetlus, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2004/18/EÜ või direktiivi 2014/23/EL sätteid

60.	Toetusesaaja nimi või kordumatu tunnus, kui lepingu sõlmimise suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/23/EL sätteid

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

61.	Komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel

62.	Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele avaliku sektori kuludele ühikuhindade standardiseeritud astmiku alusel

63.	Ühikuhindade standardiseeritud astmiku jaoks kasutatava ühiku määratlus

64.	Kättetoimetatud ühikute arv iga maksetaotluses toodud ühikutüübi kohta

65.	Iga ühikutüübi ühe ühiku hind

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed kindlasummaliste maksete alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

66.	Komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa ühekordsete maksete alusel

67.	Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele avaliku sektori kuludele ühekordsete maksete alusel

68.	Iga kindlasummalise makse kohta toetuse tingimused sätestavas dokumendis kokku lepitud tulemused (väljundid või tulemused) kindlasummaliste maksete tegemise alusena

69.	Iga kindlasummalise makse kohta toetuse tingimused sätestavas dokumendis kokkulepitud summa

Toetusesaaja maksetaotlustes sisalduvate kulude andmed kindlate maksemäärade alusel (tegevuse puhul kasutatavas valuutas)

70.	Komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude summa kindlate maksemäärade alusel

71.	Avaliku sektori kulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad komisjonile deklareeritud rahastamiskõlblikele kuludele kindlate maksemäärade alusel

Andmed toetusesaajalt tagasi nõutud summade kohta

72.	Iga toetuse tagasinõudmise otsuse kuupäev

73.	Igast toetuse tagasinõudmise otsusest mõjutatud avaliku sektori toetuse summa

74.	Igast toetuse tagasinõudmise otsusest mõjutatud rahastamiskõlblikud kogukulud

75.	Iga toetuse tagasinõudmise otsuse järgselt toetusesaaja poolt tagasi makstud summa laekumise kuupäev

76.	Toetuse tagasinõudmise otsuse järgselt toetusesaaja poolt tagasi makstud avaliku sektori toetuse summa (ilma intressside või viivisteta)

77.	Toetusesaaja poolt tagasi makstud avaliku sektori toetusele vastavad rahastamiskõlblikud kogukulud

78.	Toetuse tagasinõudmise otsusega seotud lootusetu tagasinõude avaliku sektori toetuse summa

79.	Lootusetu tagasinõudega seotud avaliku sektori toetusele vastav abikõlblik kogukulu

Komisjonile esitatud maksetaotlusi käsitlevad andmed (eurodes)

80.	Iga tegevusest tekkinud rahastamiskõlblikke kulusid sisaldava maksetaotluse esitamise kuupäev

81.	Igas maksetaotluses sisalduv toetusesaajal tekkinud ja tegevuse rakendamisel makstud rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma

82.	Igas maksetaotluses sisalduv tegevusega seotud avaliku sektori kulude kogusumma määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses

Andmed komisjonile määruse (EL) nr 223/2014 artikli 48 kohaselt esitatud arvestusandmiku kohta (eurodes)

83.	Iga tegevusest tekkinud kulusid sisaldava sertifitseeritud kulude aastaaruande esitamise kuupäev

84.	Sellise arvestusandmiku esitamise kuupäev, milles sisalduvad tegevuse lõplikud kulud pärast tegevuse lõpuleviimist (kui rahastamiskõlblikud kogukulud on vähemalt 1 000 000 eurot (määruse (EL) nr 223/2014 artikkel 51))

85.	Andmikus sisalduvad tegevuse rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mis on sisestatud sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse

86.	Tegevuse rakendamisel tekkinud avaliku sektori kulude kogusumma määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastab andmikus sisalduvatele tegevuse rahastamiskõlblikele avaliku sektori kogukuludele, mis on sisestatud sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse

87.	Toetusesaajale tehtud maksete kogusumma määruse (EL) nr 223/2014 artikli 42 lõike 2 tähenduses, mis vastab andmikus sisalduvatele avaliku sektori rahastamiskõlblikele kogukuludele, mis on sisestatud sertifitseerimisasutuse arvestussüsteemidesse

88.	Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta jooksul tühistatud avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusumma

89.	Avaliku sektori kogukulud määruse (EL) nr 223/2014 artikli 2 punkti 12 tähenduses, mis vastavad andmikus sisalduvatele raamatupidamisaasta jooksul tühistatud avaliku sektori rahastamiskõlblikele kogukuludele

90.	Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta jooksul tagasi nõutud avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusumma

91.	Avaliku sektori kogukulud, mis vastavad tegevuse andmikus sisalduvale raamatupidamisaasta jooksul tagasi nõutud avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusummale

92.	Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpuks tagasi nõutavate avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusumma

93.	Avaliku sektori kogukulud, mis vastavad tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpuks tagasi nõutavate avaliku sektori rahastamiskõlblike kulude kogusummale

94.	Tegevuse andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpu seisuga tagasi saamata jääv rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma

95.	Avaliku sektori kogukulud, mis vastavad andmikus sisalduvate raamatupidamisaasta lõpu seisuga tagasi saamata jäävale rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusummale

“

(1) I rakenduskava hõlmab toidu ja/või materiaalset abi enim puudust kannatavatele isikutele, II rakenduskava hõlmab enim puudust kannatavate isikute sotsiaalset kaasamist.

(2) Asjakohasel juhul hõlmab „toetusesaaja“ teisi asutusi, kes tekitavad tegevuse raames kulusid, mida käsitatakse toetusesaaja kuludena.

(3) Komisjoni 13. märtsi 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks (ELT L 148, 20.5.2014, lk 54).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 1).

II LISA

„LISA

I JA II RAKENDUSKAVA ÜHISED NÄITAJAD

Sisendnäitajad

Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mis on heaks kiidetud dokumentidega, milles on sätestatud toetatavate meetmete tingimused.

Rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati meetmete rakendamise raames.

Kui see on asjakohane, siis tuleb eraldi märkida:

a)	rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati enim puudust kannatavatele isikutele otsese toiduabi andmisega seotud tegevuste rakendamisel

b)	rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati enim puudustkannatavatele isikutele otsese esmase materiaalse abi andmisega seotud tegevuste rakendamisel

c)	rahastamiskõlblikud avaliku sektori kogukulud, mida toetusesaajad on kandnud ja mida toetati enim puudust kannatavatele isikutele kaudselt, näiteks vautšerite, kaartide või muude vahendite kaudu antava toidu ja/või esmase materiaalse abiga seotud tegevuste rakendamisel.

Rahastamiskõlblike avaliku sektori kulude kogusumma, mis deklareeriti komisjonile.

Need andmed tuleb esitada eurodes.

I RAKENDUSKAVA ÜHISED NÄITAJAD ENIM PUUDUST KANNATAVATELE ISIKUTELE OTSE ANTAVA TOETUSE KOHTA

Jagatud toiduabi väljundnäitajad (1)

Puu- ja köögivilja kogus

Liha, munade, kala ja mereandide kogus

Jahu, leiva- ja saiatoodete, kartuli, riisi ja muude tärkliserikaste toodete kogus

Suhkru kogus

Piimatoodete kogus

Rasvade ja õli kogus

10)

Valmistoidu ja muude (eelnevalt loetlemata) toiduainete kogus

11)

Jagatud toiduabi üldkogus,

Sellest

a)	sellise toidu osakaal, mille eest maksti rakenduskava raames üksnes transpordi-, jaotamis- ja ladustamiskulud (%);

b)	abifondist kaasrahastatud toiduainete osakaal partnerorganisatsioonide jagatud toidu üldkoguses (protsentides) (2)

12)

Jagatud toiduportsjonite koguarv (toiduportsjonid, mida rahastati kas osaliselt või täies ulatuses rakenduskava raames) (3)

13)

Jagatud toidupakkide koguarv (toidupakid, mida rahastati kas osaliselt või täies ulatuses rakenduskava raames) (4).

Jagatud toiduabi tulemusnäitajad (5)

14)

Toiduabi saavate isikute koguarv,

Sellest

a)	15 aasta vanuste või nooremate laste arv,

b)	65 aasta vanuste või vanemate inimeste arv,

c)	naiste arv,

d)	sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad) arv,

e)	puudega inimeste arv,

f)	kodutute arv.

Jagatud esmase materiaalse abi väljundnäitajad

15)

Jagatud kauba rahaline koguväärtus,

Sellest

a)	lastele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

b)	kodututele mõeldud kauba rahaline koguväärtus,

c)	muudele sihtrühmadele mõeldud kauba rahaline koguväärtus;

16)

Lastele jagatud kauba peamiste kategooriate loetelu (6):

a)	imikuvarustus,

b)	koolikotid,

c)	kirjatarbed, kooliõpikud ja töövihikud, pliiatsid, joonistustarbed ja muu koolis vajalik (välja arvatud riided),

d)	spordivarustus (spordijalatsid, ujumisriided …),

e)	riided (talveriided, jalanõud, kooliriided …),

f)	muu — täpsustage kaubakategooria.

17)

Kodututele jagatud kauba peamiste kategooriate loetelu (6):

a)	magamiskotid/tekid,

b)	köögitarbed (potid, pannid, noad-kahvlid …),

c)	riided (talveriided, jalanõud …),

d)	kodutekstiil (käterätid, voodipesu …),

e)	hügieenitarbed (esmaabipakk, seep, hambahari ja -pasta, žiletid),

f)	muu — täpsustage kaubakategooria.

18)

Muudele sihtrühmadele jagatud kaupade kõige asjakohasemate kategooriate loetelu (6):

a)	täpsustage kaubakategooriad

Jagatud esmase materiaalse abi tulemusnäitajad (5)

19)

Esmast materiaalset abi saanud isikute koguarv,

Sellest

a)	15 aasta vanuste või nooremate laste arv,

b)	65 aasta vanuste või vanemate inimeste arv,

c)	naiste arv,

d)	sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad) arv,

e)	puudega inimeste arv,

f)	kodutute arv.

I RAKENDUSKAVA ÜHISED NÄITAJAD TOETUSE KOHTA, MIDA ANTAKSE KAUDSELT ENIM PUUDUST KANNATAVATELE ISIKUTELE, NÄITEKS VAUTŠERITE, KAARTIDE VÕI MUUDE VAHENDITE ABIL

Tulemusnäitajad toetuse kohta, mida antakse elektrooniliste vautšerite, kaartide või muude kaudse kättetoimetamise vahendite abil (5)

19a

Vautšerite, kaartide või muude kaudse kättetoimetamise vahendite abil toetust saavate isikute koguarv

Sellest

a)	15 aasta vanuste või nooremate laste arv,

b)	65 aasta vanuste või vanemate inimeste arv,

c)	naiste arv,

d)	sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad) arv,

e)	puudega inimeste arv,

f)	kodutute arv.

II RAKENDUSKAVA ÜHISED NÄITAJAD

Sotsiaalse kaasamise meetmete raames antava abi väljundnäitajad

20.

Sotsiaalse kaasamise meetmete raames abi saanud isikute koguarv,

Sellest

a)	15 aasta vanuste või nooremate laste arv,

b)	65 aasta vanuste või vanemate inimeste arv,

c)	naiste arv,

d)	sisserändajate, teise riigi taustaga osalejate, vähemuste (sealhulgas marginaliseerunud kogukonnad, nt romad) arv,

e)	puudega inimeste arv,

f)	kodutute arv.

II rakenduskava kohta esitatavad andmed on direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 kohased isikuandmed. Nende töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks (direktiivi 95/46/EÜ artikli 7 punkt c). Vastutava töötleja mõiste on määratletud kõnealuse direktiivi 95/46/EÜ artiklis 2.

“

(1) 4. kuni 11. näitaja hõlmavad selliseid tooteid mis tahes kujul, näiteks värsked toiduained, konservid ja külmutatud toit; andmed tuleks esitada tonnides.

(2) Selle näitaja väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide teabel põhinevate prognooside põhjal.

(3) Ühe toiduportsjoni täpsem määratlus võidakse esitada partnerorganisatsiooni tasandil/meetme raames/korraldusasutuse poolt. Selle näitaja väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide hinnangu põhjal.

(4) Ühe toidupaki täpsem määratlus võidakse esitada partnerorganisatsiooni tasandil/meetme raames/korraldusasutuse poolt. Pakid ei pea olema suuruselt ega sisult standardsed. Selle näitaja väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide hinnangu põhjal.

(5) Nende näitajate väärtused määratakse kindlaks partnerorganisatsioonide teabel põhinevate prognooside põhjal. Ei eeldata ega nõuta, et näitajad põhineksid toetuse lõppsaajate esitatud andmetel.

(6) Loetelu peab hõlmama kõiki asjakohaseid kaubakategooriaid ning vähemalt 75 % jagatud kaubast.

19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 132/24

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/632,

13. aprill 2021,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest, liittoodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2007 ja komisjoni otsus 2007/275/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (1) eriti selle artikli 47 lõike 2 esimese lõigu punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 on kehtestatud eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide pädevate asutuste tehtavat ametlikku kontrolli liitu toodavate loomade ja kaupade suhtes, et kontrollida liidu toidutarneahela alaste õigusnormide täitmist.

(2)	Vastavalt määrusele (EL) 2017/625 tuleb teatavad kolmandatest riikidest pärit looma- ja kaubakategooriad alati esitada piiripunktis enne nende liitu toomist tehtavaks ametlikuks kontrolliks.

(3)

Määrusega (EL) 2017/625 on ette nähtud, et komisjon kehtestab loetelud loomadest ja loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest, liittoodetest ning heinast ja põhust, mis tuleb esitada piiripunktides ametliku kontrolli tegemiseks, kusjuures tuleb ära märkida nende kombineeritud nomenklatuuri (CN) kood, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (2).

(4)

Selleks et hõlbustada määruse (EL) 2017/625 kohaselt piiripunktides pädevate asutuste tehtavat ametlikku kontrolli, tuleks käesoleva määrusega kehtestatud loetelus üksikasjalikult kirjeldada loomi, loomseid saadusi, loomset paljundusmaterjali, loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, liittooteid ning heina ja põhku, mille suhtes sellist ametlikku kontrolli tehakse.

(5)	Käesoleva määrusega asendatakse täielikult komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/2007 (3) sätestatud eeskirjad loomade ja kaupade liitu toomisel tehtava ametliku kontrolli kohta. Seepärast tuleb kõnealune rakendusmäärus kehtetuks tunnistada.

(6)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/630 (4) on kindlaks määratud olukorrad, mille puhul, ja tingimused, mille kohaselt võib teatavad madala riskitasemega kaubad, sh liittooted, vabastada piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist, ning sätestatud nende kaupade ametliku erikontrolli tegemise eeskirjad. Delegeeritud määrusega (EL) 2021/630 jäetakse välja komisjoni otsuse 2007/275/EÜ (5) sätted, millega vabastatakse liittooted piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist. Käesoleva määrusega asendatakse otsuse 2007/275/EÜ ülejäänud sätted, milles käsitletakse liittooteid, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli. Õiguskindluse ja -selguse tagamiseks tuleks otsus 2007/275/EÜ kehtetuks tunnistada.

(7)	Kuna delegeeritud määrust (EU) 2021/630 kohaldatakse alates 21. aprilli 2021, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates sellest kuupäevast.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse loetelud loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest, liittoodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli kooskõlas määrusega (EL) 2017/625, ja esitatakse nende kombineeritud nomenklatuuri koodid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„liittoode“ – liittoode delegeeritud määruse (EL) 2019/625 artikli 2 punktis 14 määratletud tähenduses;

2)	„töötlemata seaharjased“ – töötlemata seaharjased komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 (6) I lisa punktis 33 määratletud tähenduses;

3)	„töötlemata suled ja suleosad“ – töötlemata suled ja suleosad komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 30 määratletud tähenduses;

4)	„töötlemata karv“ – töötlemata karv komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 32 määratletud tähenduses;

5)	„vahesaadus“ – vahesaadus komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 35 määratletud tähenduses;

6)	„töödeldud toornahk“ – töödeldud toornahk komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 28 määratletud tähenduses;

7)	„töötlemata vill“ – töötlemata vill komisjoni määruse (EL) nr 142/2011 I lisa punktis 31 määratletud tähenduses.

Artikkel 3

Lisas loetletud loomade ja kaupade ametlik kontroll

Käesoleva määruse lisas loetletud loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete, liittoodete ning heina ja põhu suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli kooskõlas määrusega (EL) 2017/625.

Artikkel 4

Kehtetuks tunnistamine

1. Rakendusmäärus (EL) 2019/2007 ja otsus 2007/275/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 21. aprilli 2021.

2. Viiteid neile kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 5

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 21. aprilli 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 13. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(2) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(3) Komisjoni 18. novembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist ning loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli, ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ (ELT L 312, 3.12.2019, lk 1).

(4) Komisjoni 16. veebruari 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/630, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 teatavate piiripunktides tehtavast ametlikust kontrollist vabastatud kaubakategooriate osas ning muudetakse komisjoni otsust 2007/275/EÜ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 17).

(5) Komisjoni 17. aprilli 2007. aasta otsus 2007/275/EÜ, milles käsitletakse piiripunktides kontrollitavate liittoodete loetelusid (ELT L 116, 4.5.2007, lk 9).

(6) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

LISA

LOETELU LOOMADEST, LOOMSETEST SAADUSTEST, LOOMSEST PALJUNDUSMATERJALIST, LOOMSETEST KÕRVALSAADUSTEST JA NENDEST SAADUD TOODETEST, LIITTOODETEST NING HEINAST JA PÕHUST, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE PIIRIPUNKTIDES AMETLIKKU KONTROLLI VASTAVALT ARTIKLILE 3

Märkused

1. Üldised märkused

Teatavatele gruppidele on lisatud üldised märkused, et selgitada, milliseid loomi või kaupu on asjaomases grupis käsitletud. Vajaduse korral viidatakse ka komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (1) sätestatud erinõuetele.

Loetelu liittoodetest, mis vastavad eritingimustele ja mida ei ole vaja piiripunktis kontrollida, on esitatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2021/630, mis on kehtestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 48 punkti h ja artikli 77 lõike 1 punkti k alusel (2).

2. Märkus grupi kohta

Käesoleva lisa loetelud on jagatud gruppideks, mis vastavad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (3) I lisas esitatud kombineeritud nomenklatuuri (CN) asjakohastele gruppidele.

Grupi kohta esitatud märkused on selgitused, mis on vajaduse korral võetud märkustest CNi üksikute gruppide kohta.

3. Väljavõte harmoneeritud süsteemi selgitavatest märkustest ja klassifitseerimisarvamustest

Täiendavat teavet eri gruppide kohta on vajaduse korral võetud Maailma Tolliorganisatsiooni harmoneeritud süsteemi (HS) selgitavatest märkustest ja klassifitseerimisarvamustest.

Tabelid

4. 1. veerg – CN-kood

Selles veerus esitatakse CN-kood. Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 kehtestatud kombineeritud nomenklatuur põhineb 14. juunil 1983 Brüsselis sõlmitud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (HS) rahvusvahelisel konventsioonil, mis kiideti heaks nõukogu otsusega 87/369/EMÜ (4). CNiga on üle võetud HSi rubriigid ja kuuekohalised alamrubriigid, ainult seitsmes ja kaheksas number tähistavad CNi enda alajaotisi.

Neljanumbrilise koodi puhul: kui ei ole sätestatud teisiti, tuleb kõik loomad ja kaubad, mille kood algab nimetatud nelja numbriga või mis kuuluvad nimetatud neljanumbrilise koodi alla, esitada piiripunktis ametliku kontrolli tegemiseks. Enamikul nendest juhtudest on asjaomased CN-koodid, mis sisalduvad määruse (EL) 2017/625 artikli 133 lõikes 4 osutatud TRACES-süsteemis, jaotatud kuue- või kaheksanumbrilisteks koodideks.

Kui ametliku kontrolli käigus on vaja üle vaadata üksnes teatavad konkreetsed nelja-, kuue- või kaheksanumbrilise koodi alla kuuluvad loomad ja kaubad ning CNis puudub kõnealuse koodi all konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex“. Sel juhul määratakse käesoleva määrusega hõlmatud loomad ja kaubad kindlaks CN-koodi ja 2. veeru vastava kirjelduse ulatuse ning 3. veeru kvalifitseerumise ja selgituse järgi.

5. 2. veerg – kirjeldus

Kasutatakse loomade ja kaupade kirjeldust, mis on esitatud CNi kirjelduse veerus.

Ilma et see piiraks kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise reeglite kohaldamist, peetakse 2. veerus esitatud loomade ja kaupade kirjeldusi vaid soovituslikuks, sest käesoleva määrusega hõlmatud loomad ja kaubad on kindlaks määratud CN-koodidega.

6. 3. veerg – kvalifitseerumine ja selgitus

Selles veerus täpsustatakse hõlmatud loomi või kaupu. Lisateave kombineeritud nomenklatuuri eri gruppidesse kuuluvate loomade või kaupade kohta on kättesaadav Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes (5).

Loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1069/2009 (6) ja määrusega (EL) nr 142/2011, ei ole liidu õiguses konkreetselt määratletud. Ametliku kontrolli peavad läbima tooted, mis on osaliselt töödeldud, kuid on siiski veel toorained, mida tuleb edasi töödelda sihtkohas asuvas heakskiidetud või registreeritud ettevõttes. Piiripunkti ametlikud inspektorid peavad hindama ja vajaduse korral täpsustama, kas saadud toode on piisavalt töödeldud, et mitte nõuda liidu õiguses sätestatud täiendavat ametlikku kontrolli.

GRUPP 1

Elusloomad

Märkus grupi 1 kohta (väljavõte CN-i selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi kuuluvad kõik elusloomad, välja arvatud:

a)	kalad, vähid, limused ja muud veeselgrootud, kes kuuluvad rubriikidesse 0301, 0306, 0307 ja 0308;

b)	mikroorganismide kultuurid ja muud samalaadsed tooted, mis kuuluvad rubriiki 3002, ning

c)	rubriigi 9508 loomad.“

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Rubriiki 0106 kuuluvad muu hulgas järgmised kodu- või metsloomad:

Imetajad.

1)	Esikloomalised.

2)	Vaalad, delfiinid ja pringlid (imetajad seltsist Cetacea); lamantiinid ja dugongid (imetajad seltsist Sirenia); hülged, merilõvid ja morsad (imetajad alamseltsist Pinnipedia).

3)	Muud (näiteks põhjapõdrad, kassid, koerad, lõvid, tiigrid, karud, elevandid, kaamelid (k.a dromedarid), sebrad, küülikud, jänesed, hirved, antiloobid (v.a alamsugukonnast Bovinae), mägikitsed, rebased, naaritsad ja muud karusloomafarmide loomad).

B)	Roomajad (kaasa arvatud maod ja kilpkonnad).

Linnud.

1)	Röövlinnud.

2)	Papagoilised (k.a papagoid, aarad, kakaduud).

3)	Muud (näiteks põldpüüd, faasanid, põldvutid, metskurvitsad, nepid, tuvid, rabapüüd, põldtsiitsitajad, metspardid, metshaned, laulurästad, musträstad, lõokesed, vindid, tihased, koolibrid, paabulinnud, luiged ja teised rubriigis 0105 nimetamata linnud).

D)	Putukad, näiteks mesilased (transpordikasti, puuri või tarusse paigutatuna või mitte).

E)	Muud, näiteks konnad.

Sellesse rubriiki ei kuulu loomad, kes kuuluvad tsirkustele, rändloomaaedadele või teistele sarnastele loomi eksponeerivatele rändavatele asutustele (rubriik 9508).“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
0101	Elushobused, -eeslid, -muulad ja -hobueeslid	Kõik
0102	Elusveised	Kõik
0103	Elussead	Kõik
0104	Eluslambad ja -kitsed	Kõik
0105	Eluskodulinnud, s.o kanad liigist Gallus domesticus, pardid, haned, kalkunid ja pärlkanad	Kõik
0106	Muud elusloomad	Kõik, kaasa arvatud kõik järgmistesse alamrubriikidesse kuuluvad loomad: 0106 11 00 (esikloomalised) 0106 12 00 (vaalad, delfiinid ja pringlid (imetajad seltsist Cetacea) lamantiinid ja dugongid (imetajad seltsist Sirenia) hülged, merilõvid ja morsad (imetajad alamseltsist Pinnipedia) 0106 13 00 (kaamelid ja muud kaamellased (Camelidae)) 0106 14 (küülikud ja jänesed) 0106 19 00 (muud): imetajad, kes ei kuulu rubriikidesse 0101 , 0102 , 0103 , 0104 , 0106 11 , 0106 12 , 0106 13 ja 0106 14 ; kaasa arvatud koerad ja kassid 0106 20 00 (roomajad, kaasa arvatud maod ja kilpkonnad) 0106 31 00 (linnud: röövlinnud) 0106 32 00 (linnud: papagoilised (kaasa arvatud papagoid, aarad ja kakaduud) 0106 33 00 (jaanalinnud; emud (Dromaius novaehollandiae) 0106 39 (muud): kaasa arvatud linnud (v.a rubriikidesse 0105 , 0106 31 , 0106 32 ja 0106 33 kuuluvad), sh tuvid 0106 41 00 (mesilased) 0106 49 00 (muud putukad, v.a mesilased) 0106 90 00 (muud): kõik mujal nimetamata elusloomad, välja arvatud imetajad, roomajad, linnud ja putukad. Rubriiki kuuluvad nii vivaariumides elusana pidamiseks ettenähtud kui ka inimtoiduks tapmiseks ettenähtud eluskonnad.

GRUPP 2

Liha ja söödav rups

Märkus grupi 2 kohta (väljavõte CN-i selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	rubriikidesse0201–0208 ja 0210 klassifitseeritud toodete tüüpi inimtoiduks kõlbmatud tooted;

b)	loomasooled, -põied ja -maod (rubriik 0504) ega loomaveri (rubriik 0511 või 3002); või

c)	muu kui rubriigi 0209 loomarasv (grupp 15).

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
0201	Värske või jahutatud veiseliha	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks.
0202	Külmutatud veiseliha	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks.
0203	Värske, jahutatud või külmutatud sealiha	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks.
0204	Värske, jahutatud või külmutatud lamba- või kitseliha	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks.
0205 00	Hobuse-, eesli-, muula- või hobueesliliha, värske, jahutatud või külmutatud	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks.
0206	Veise, sea, lamba, kitse, hobuse, eesli, muula või hobueesli söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks.
0207	Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud või külmutatud liha ja söödav rups	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks.
0208	Muu liha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud	Kõik. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks. Hõlmab muud toorainet, mis on ette nähtud inimtoiduks kasutatava želatiini või kollageeni tootmiseks. Hõlmab järgmistesse alamrubriikidesse kuuluvat liha ja söödavat rupsi: 0208 10 (küüliku või jänese) 0208 30 00 (esikloomaliste) 0208 40 (vaalade, delfiinide ja pringlite (imetajad seltsist Cetacea) lamantiinide ja dugongide (imetajad seltsist Sirenia); hüljeste, merilõvide ja morskade (imetajad alamseltsist Pinnipedia) 0208 50 00 (roomajate, k.a mao ja kilpkonna) 0208 60 00 (kaamelite ja muude kaamellaste (Camelidae)) 0208 90 (muud: kodutuvi; ulukiliha, v.a küüliku ja jänese; jne): kaasa arvatud vutiliha, põhjapõdra või muu imetaja liha. Kaasa arvatud konnakoivad (CN-kood 0208 90 70 ,
0209	Seapekk ilma tailihata või muu sea- ja kodulindude rasv, sulatamata või muul viisil ekstraheerimata, värske, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud	Kõik, kaasa arvatud rasv ja töödeldud rasv, mida on kirjeldatud 2. veerus, isegi kui need sobivad ainult tööstuslikuks kasutamiseks (inimtoiduks kõlbmatud).
0210	Liha ja söödav rups, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud; toiduks kasutatav lihast või rupsist valmistatud jahu või pulber	Kõik, kaasa arvatud liha, lihatooted ja muud loomsed saadused. Selle koodiga ei ole siiski hõlmatud tooraine, mis ei ole ette nähtud või sobiv inimtoiduks. Kaasa arvatud töödeldud loomne valk ja inimtoiduks kasutatavad kuivatatud seakõrvad. Isegi kui selliseid kuivatatud seakõrvu kasutatakse loomatoiduna, võivad need komisjoni määruse (EÜ) nr 1125/2006 (7) lisas esitatud selgituse kohaselt kuuluda CN-koodi 0210 99 49 alla. Kuivatatud rups ja seakõrvad, mis on inimtoiduks kõlbmatud, kuuluvad aga CN-koodi 0511 99 85 alla. Inimtoiduks kasutatavad kondid kuuluvad rubriiki 0506 . Vorstid kuuluvad rubriiki 1601 . Lihaekstraktid ja -mahlad kuuluvad rubriiki 1603 . Kõrned kuuluvad rubriiki 2301 .

GRUPP 3

Kalad ja vähid, limused ja muud veeselgrootud

Üldised märkused

Sellesse gruppi kuuluvad kasvatamiseks ja paljundamiseks ettenähtud eluskalad, elusad dekoratiivkalad ning elusana transporditavad kalad ja vähid, keda imporditakse inimtoiduks.

Kõikidele käesoleva grupi toodetele tuleb teha ametlik kontroll.

Märkus grupi 3 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	rubriigi 0106 imetajad;

b)	rubriigi 0106 imetajate liha (rubriigid 0208 või 0210);

c)	kalad (k.a kalamaks, -mari ja -niisk), vähid, limused ja muud veeselgrootud, surnud ning oma liigi või seisundi tõttu inimtoiduks kõlbmatud (grupp 5); inimtoiduks kõlbmatu pulber, jahu ja graanulid kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest (rubriik 2301); või

d)	kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviari asendajad (rubriik 1604).

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
0301	Eluskala	Kõik, kaasa arvatud meriforell, angerjad, karpkalad ja mis tahes muud liiki kalad, keda imporditakse kasvatamiseks või paljundamiseks. Otse inimtoiduks imporditavat eluskala käsitletakse ametliku kontrolli kohaldamisel tootena. Hõlmab alamrubriikidesse 0301 11 00 ja 0301 19 00 kuuluvaid dekoratiivkalu.
0302	Värske või jahutatud kala (v.a rubriigis 0304 esitatud kalafilee ja muu kalaliha)	Kõik, kaasa arvatud CN-koodi 0302 91 00 alla kuuluvad kalamaks, -mari ja -niisk, värske või jahutatud
0303	Külmutatud kala, v.a kalafileed ja muu rubriigi 0304 kalaliha	Kõik, kaasa arvatud alamrubriiki 0303 91 kuuluvad külmutatud kalamaks, -mari ja -niisk
0304	Kalafileed ja muu kalaliha (k.a kalahakkliha), värske, jahutatud või külmutatud	Kõik.
0305	Kuivatatud, soolatud või soolvees kala; külm- või kuumsuitsukala, kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte; inimtoiduks kõlblik kalajahu, -pulber ja -graanulid	Kõik, kaasa arvatud muud kalatooted, nagu inimtoiduks kõlblik kalajahu ja -graanulid; kaasa arvatud kalapead, -sabad ja -maod ning muud kalatooted.
0306	Vähid, puhastatud või puhastamata, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud vähid, puhastatud või puhastamata, kuumtöödeldud enne suitsutamist või suitsutamise käigus või mitte; vees või aurus keedetud vähid (puhastamata), olenemata sellest, kas jahutatud või jahutamata, külmutatud, kuivatatud või soolatud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid vähkidest	Kõik. Otse inimtoiduks imporditavaid elusvähke käsitletakse ametliku kontrolli kohaldamisel toodetena. Hõlmab dekoratiivseid mereahve ja nende tsüste, keda kasutatakse lemmikloomadena, ja kõiki elusaid dekoratiivkoorikloomi.
0307	Limused, karbis või karbita, elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolvees või soolatud; suitsutatud limused, karbis või karbita, enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu, pulber ja graanulid limustest.	Kaasa arvatud kuumsuitsutatud limused. Muud kuumtöödeldud limused kuuluvad rubriiki 1605 . Kaasa arvatud elusad dekoratiivlimused. Otse inimtoiduks imporditavaid eluslimuseid käsitletakse ametliku kontrolli kohaldamisel toodetena. Kaasa arvatud kõik alamrubriikides 0307 11 – 0307 99 , näiteks: 0307 60 (teod, v.a meriteod): kaasa arvatud liikidesse Helix pomatia, Helix aspersa ja Helix lucorum ning sugukonda Achatinidae kuuluvad maismaal elavad kõhtjalgsed. Kaasa arvatud otse inimtoiduks ettenähtud elusad teod (kaasa arvatud mageveeteod) ja inimtoiduks kasutatav teoliha. Kaasa arvatud blanšeeritud või eeltöödeldud teod. Täiendavalt töödeldud tooted kuuluvad rubriiki 1605 . 0307 91 00 (elusad, värsked või jahutatud limused, v.a austrid, kammkarplased, rannakarplased e miidiad (Mytilus spp., Perna spp.), seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, meriteod, veenuskarplased, südakarplased, noalaevkarplased, merikõrvad (Haliotis spp.) ja tiibkodalased (Strombus spp.): kaasa arvatud meriteo liikide liha, karbis või karbita. 0307 99 (muud limused, v.a elusad, värsked, jahutatud või külmutatud, st v.a austrid, kammkarplased, rannakarplased e miidiad (Mytilus spp., Perna spp.), seepiad, kalmaarid, kaheksajalad, meriteod, veenuskarplased, südakarplased, noalevakarplased, merikõrvad (Haliotis spp.) ja tiibkodalased (Strombus spp.); kaasa arvatud inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid).
0308	Muud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), elusad, värsked, jahutatud, külmutatud, kuivatatud, soolatud või soolvees; suitsutatud veeselgrootud (v.a vähid ja limused), enne suitsutamist või suitsutamise käigus kuumtöödeldud või mitte; inimtoiduks kõlblik jahu ja graanulid muudest veeselgrootutest peale vähkide ja limuste	Kõik.

GRUPP 4

Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained

Märkus grupi 4 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.	Termin „piim“ tähistab täispiima, poolrasvast ja rasvata piima.

Rubriigis 0405 kasutatavad terminid tähistavad järgmist:

termin „või“ tähistab naturaalset võid, vadakuvõid või taastatud võid (mage ja soolatud rõõsakoore- või hapukoorevõi, k.a konserveeritud või), mis on saadud üksnes piimast ja mille piimarasvasisaldus on vähemalt 80 %, kuid mitte üle 95 % massist, maksimaalne piima-rasvavaba kuivaine sisaldus 2 % massist ja maksimaalne veesisaldus 16 % massist. Või ei sisalda lisaemulgaatoreid, kuid võib sisaldada naatriumkloriidi, toiduvärve, neutraliseeritud sooli ja kahjutute piimhappebakterite puhaskultuure;

b)	termin „piimarasvavõided“ tähistab määritavat vesi-õlis tüüpi emulsiooni, mis sisaldab toote ainsa rasvana piimarasva ja mille piimarasvasisaldus on vähemalt 39 %, kuid alla 80 % massist.

Tooted, mis on saadud piimavadaku kontsentreerimise teel piima või piimarasvade lisamisega, klassifitseeritakse juustudena rubriiki 0406, kui nad vastavad järgmistele tingimustele:

a)	piimarasvasisaldus kuivaines on vähemalt 5 %;

b)	toodete kuivainesisaldus on vähemalt 70 %, kuid mitte üle 85 % massist, ning

c)	tooted on vormitud või vormitavad.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	vadakust tooted, mis sisaldavad üle 95 % laktoosi, väljendatud veevaba laktoosina kuivaine kohta (rubriik 1702);

b)	piimast saadud tooted ühe või mitme loodusliku koostisosa (nt piimarasv) asendamisel mõne muu ainega (nt taimerasv) (rubriik 1901 või 2106); või

c)	albumiinid (k.a kontsentraadid kahest või enamast vadakuvalgust, mille kuivaine sisaldab vadakuvalku üle 80 % massist) (rubriik 3502) või globuliinid (rubriik 3504).

…“

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Rubriiki 0408 kuuluvad kõikide lindude terved munakoorteta munad ja munarebud. Selle rubriigi tooted võivad olla värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud (nt silindrilised „pikad munad“), külmutatud või muul viisil säilitatud. Kõik need tooted klassifitseeritakse antud rubriiki vaatamata sellele, kas need sisaldavad lisatud suhkrut või muud magusainet või mitte ning sõltumata sellest, kas neid kasutatakse toiduks või tööstuslikel eesmärkidel (näiteks nahkade parkimiseks).

Sellesse rubriiki ei kuulu:

a)	munarebust toodetud õli (rubriik 1506);

b)	munatooted, mis sisaldavad maitseaineid, vürtse või muid lisandeid (rubriik 2106);

c)	letsitiin (rubriik 2923);

d)	eraldatud munavalge (muna-albumiin) (rubriik 3502).

…

Rubriiki 0409 kuulub mesilaste (Apis mellifera) või teiste putukate poolt toodetud mesi, mis võib olla vurritatud või kärgedes või sisaldada kärjetükke, eeldusel et sellele ei ole lisatud suhkrut või mis tahes teist ainet. Selline mesi võib olla nimetatud taimse allika, päritolu või värvuse järgi.

Rubriiki 0409 ei kuulu kunstmesi ning segud naturaalsest ja kunstmeest (rubriik 1702).

…

Rubriiki 0410 kuuluvad kombineeritud nomenklatuuris mujal nimetamata, inimtoiduks kasutatavad loomsed saadused. Siia kuuluvad:

a)	kilpkonnamunad. Need on jõe- või merikilpkonnade munetud munad; need võivad olla värsked, kuivatatud või muul viisil konserveeritud. Kilpkonnamunaõli siia ei kuulu (rubriik 1506);

salangaanide pesad – („pääsupesad“). Need koosnevad lindude eritatavast õhu käes kiiresti kuivavast sekreedist.

Need pesad võivad olla töötlemata kujul või puhastatud sulgedest, udusulgedest, tolmust ja muust mustusest, selleks et neid tarbimiseks ette valmistada. Need on tavaliselt valgete ribade või niitide kujul.

Salangaanide pesad on suure proteiinisisaldusega ja neid kasutatakse peaaegu eranditult suppide ja muude toitude valmistamiseks.

Rubriiki 0410 ei kuulu loomaveri, kas toiduks kasutatav või mitte, nii vedel kui kuivatatud (rubriik 0511 või 3002).“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
0401	Piim ja rõõsk koor, kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandita	Kõik. Rubriiki kuulub loomasöödaks kasutatav piim, kusjuures piima sisaldusega loomasööt kuulub rubriiki 2309 . Ravi/profülaktika otstarbeks ette nähtud piim kuulub rubriiki 3001 .
0402	Piim ja rõõsk koor, kontsentreeritud või suhkru- või muu magusainelisandiga	Kõik.
0403	Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusaine-, lõhna- ja maitseainetega, pähkli-, kakao- või puuviljalisandiga või ilma)	Kõik, kaasa arvatud koor, lõhna- ja maitseainetega või puuviljasisaldusega, inimtoiduks kasutatav külmutatud ja fermenteeritud piim. Jäätis kuulub rubriiki 2105 . Kakao või muude ainetega maitsestatud piima sisaldusega joogid kuuluvad rubriiki 2202 .
0404	Vadak, kontsentreeritud või kontsentreerimata, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma; mujal nimetamata tooted naturaalsetest piimakomponentidest, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma	Kõik, kaasa arvatud imikute piimatooted. CN-koodi 0404 10 48 alla kuulub inimtoiduks kasutatav veise ternespiim, vedel, rasva- ja kaseiinivaba ja CN-koodi 0404 90 21 alla kuulub inimtoiduks kasutatav pihustuskuivatusega saadud vähendatud rasvasisaldusega ternespiimapulber, millest kaseiini ei ole eraldatud.
0405	Või ja muud piimarasvad; piimarasvavõided	Kõik.
0406	Juust ja kohupiim	Kõik.
0407	Linnumunad (koorega), värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud	Kõik, kaasa arvatud haudemunad, kindlaks määratud patogeenidest vabad munad (SPF-munad) ja viljastatud munad, mis on ette nähtud inkubeerimiseks (0407 11 ja 0407 19 ). Kaasa arvatud värsked munad (0407 21 –0407 29 ) ja muud munad (0407 90 ), inimtoiduks kõlbmatud ja kõlblikud. Kaasa arvatud „100aastased munad“. Inimtoiduks kõlbmatu või kõlblik ovoalbumiin kuulub rubriiki 3502 .
0408	Kooreta linnumunad ja munakollased, värsked, kuivatatud, vees või aurus keedetud, vormitud, külmutatud või muul viisil konserveeritud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma	Kõik: sellesse rubriiki kuuluvad kuumtöödeldud ja kuumtöötlemata munatooted ning inimtoiduks kõlbmatud tooted.
0409 00 00	Naturaalne mesi	Kõik.
0410 00 00	Mujal nimetamata loomse päritoluga toiduained	Kõik. Sellesse rubriiki kuuluvad „mesilaspiim“ ja taruvaik (mida kasutatakse farmaatsiatoodete ja toidulisandite valmistamiseks) ning muu inimtoiduks kasutatav loomadelt pärinev materjal, v.a kondid (mis kuuluvad rubriiki 0506 ). Selle CN-koodi alla kuuluvad inimtoiduks kasutatavad putukad ja putukamunad.

GRUPP 5

Mujal nimetamata loomsed saadused

Üldised märkused

Käesoleva grupi teatavate toodete suhtes kehtivad erinõuded on sätestatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jaotise tabelis 2.

Rida 7: seaharjased

Rida 8: muudelt loomadelt kui sigadelt saadud töötlemata vill ja karv

Rida 9: töödeldud suled, suleosad ja udusuled

Märkus grupi 5 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	toidukaubad, v.a loomaveri (vedel või kuivatatud), terved või tükeldatud loomasooled, -maod ja -põied;

b)	toornahad (k.a karusnahad), v.a rubriiki 0505 kuuluvad linnunahad ja parkimata nahkade lõikmed ning muud samalaadsed rubriigi 0511 jäätmed (grupp 41 või 43);

c)	loomse päritoluga tekstiilitööstuse tooraine, v.a hobusejõhv ja selle jäätmed (XI jaotis); või

d)	valmissõlmed või kimbud harjatoodete tootmiseks (rubriik 9603).

…

3.	Kogu nomenklatuuris tähistab termin „elevandiluu“ elevandi, jõehobu, morsa, narvali ja metssea kihvu, ninasarviku sarvi ja kõigi loomade hambaid.

4.	Kogu nomenklatuuris tähistab termin „hobusejõhv“ hobuslaste ja veiste laka- ja sabakarvu. Rubriiki 0511 kuulub muu hulgas hobusejõhv ja selle jäätmed kas kihtidena laotatult või mitte, tugimaterjalil või ilma selleta.“

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Rubriiki 0505 kuuluvad:

1)	Sulgede või udusulgedega kaetud linnunahad ja muud lindude kehaosad (nt pead, tiivad).

2)	Suled ja sulgede osad (k.a kärbitud servadega) ja udusuled,

tingimusel, et need on kas töötlemata või lihtsalt puhastatud, desinfitseeritud või siis säilitamiseks ettevalmistatud, kuid mitte mingil muul moel töödeldud.

Rubriiki 0505 kuuluvad ka sulgedest ja nende osadest valmistatud pulber, jahu ning sulejäätmed.“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
0502 10 00	Kodu- ja metssea harjased ning karvad, nende jäätmed	Kõik, töödeldud ja töötlemata.
0504 00 00	Loomasooled, -põied ja -maod (v.a kalade omad), terved või tükeldatud, värsked, jahutatud, külmutatud, soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud	Kõik, kaasa arvatud looma-, sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnumaod, -põied ja -sooled, puhastatud, soolatud, kuivatatud või kuumtöödeldud.
Ex05 05	Linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, suled (sh kärbitud servadega) ja udusuled, töötlemata või töödeldud puhastamise, desinfitseerimise või säilitusmaterjaliga immutamise teel; sulgedest või nende osadest pulber ja jäätmed	Kõik, kaasa arvatud lindudest tehtud jahitrofeed, v.a töödeldud ehissuled, töödeldud suled, mis on reisijatel kaasas isiklikuks kasutamiseks, ja töödeldud sulgede saadetised üksikisikutele muuks kui tööstuslikuks otstarbeks. Määruse (EL) nr 142/2011 artikli 25 lõike 1 punktis b on keelustatud töötlemata sulgede ja nende osade ning udusulgede liitu importimine ja läbi liidu toimuv transiit. Töödeldud ja töötlemata sulgede suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli nõuet vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa VII peatüki punktile C. Täiendavad erinõuded jahitrofeede kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 5. jaos. Määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 6. jagu hõlmab sulgi täite- ja polstrimaterjaliks; udusulgi, töötlemata ja muid sulgi.
0506	Loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiniseeritud; nendest valmistatud pulber ning jäätmed	Kaasa arvatud kondid, mida kasutatakse koerte närimiskontidena ning želatiini või kollageeni tootmiseks, kui need on saadud inimtoiduks kasutatavatest rümpadest. Inimtoiduks kasutatav kondijahu kuulub rubriiki 0410 . Erinõuded selliste inimtoiduks kõlbmatute toodete kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 6. reas (jahitrofeed), 11. reas (kondid ja kontidest valmistatud tooted (v.a kondijahu); sarved ja sarvedest valmistatud tooted (v.a sarvejahu) ning kabjad ja sõrad ning neist valmistatud tooted (v.a kabja- ja sõrajahu), mis ei ole mõeldud söödamaterjaliks, orgaaniliseks väetiseks või mullaparandusaineks, ning 12. reas (koerte närimiskondid).
0507	Elevandiluu, kilpkonna kilp, vaalaluu ja vaalakiused, sarved, kabjad, küüned, nokad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata); nendest valmistatud pulber ning jäätmed	Kaasa arvatud lindude ja kabiloomade töödeldud jahitrofeed, mis koosnevad üksnes kontidest, sarvedest, kapjadest, sõrgadest, umbsarvedest ja hammastest. Erinõuded jahitrofeede kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 6. reas.
Ex05080000	Korallid jms materjal, töötlemata või eeltöödeldud; merekarbid, kooriklaste ja okasnahksete mereloomade koorikkestad, seepia luukestad (töötlemata või eeltöödeldud, kuid vormimata), nende jäätmed ja nendest valmistatud pulber	Tühjad karbid kasutamiseks toidus ja glükoosamiini toorainena. Lisaks sellele on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 10 punkti k alapunktis i osutatud pehme koe ja lihaga karpide või koorikloomade kojad või koorikud, sealhulgas seepia luukestad.
Ex05100000	Hall ambra, kopranõre, näärmeeritis ja muskus, kantariidid; sapp, kuivatatud või kuivatamata; näärmed jm farmaatsiatööstuses kasutatavad loomsed saadused (värsked, jahutatud, külmutatud või muul moel eelsäilitatud)	Välja arvatud hall ambra ja kantariidid. Selle koodi alla kuuluvad näärmed, muud loomsed saadused ja sapp. Kuivatatud näärmed ja tooted kuuluvad rubriiki 3001 . Erinõuded loomsete kõrvalsaaduste kohta, mis on mõeldud lemmikloomatoidu, aga mitte töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks, ja nendest saadud toodete kohta, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool toiduahelat (farmaatsiatoodete ja muude tehniliste toodete valmistamiseks), on sätestatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 14. reas.
Ex05 11	Mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1 või 3	Kõik. Kaasa arvatud geneetiline materjal (sperma ja embrüod, mis on pärit sellistelt loomadelt nagu veised, lambad, kitsed, hobused ja sead) ning määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklites 8 ja 9 osutatud 1. ja 2. kategooria loomsed kõrvalsaadused. Järgmised näited on loomsetest saadustest, mis kuuluvad alamrubriikidesse 0511 10 – 0511 99 : 0511 10 00 (veisesperma). 0511 91 (tooted kaladest, vähkidest, limustest või muudest vees elavatest selgrootutest): kõik, kaasa arvatud kalamari ja -niisk kalakasvanduste jaoks, surnud loomad, loomsed kõrvalsaadused lemmikloomatoidu, ravimite ja muude tehniliste toodete valmistamiseks. Kaasa arvatud grupi 3 surnud loomad, mis ei ole söödavad või inimtoiduks kõlbmatud, nt kiivrikud ehk vesikirbud ja teised karpvähilised või lehtjalalised, kuivatatud, akvaariumikalade toiduks; kaasa arvatud kalasööt. Ex05119910 (sooned ja kõõlused; toornahkade lõikmed ja muud samalaadsed jäätmed). Määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa V peatüki punktis C 2 osutatud viisidel töötlemata nahkade puhul on vajalik ametlik kontroll, kui see on kooskõlas määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa V peatüki punkti B alapunktiga 1 või punkti C alapunktiga 1. Ex05119931 (toored looduslikud loomsed käsnad): kõik, kui need on ette nähtud inimtoiduks; kui ei, siis üksnes need, mis on ette nähtud lemmikloomatoiduks. Erinõuded muuks kui inimtoiduks kasutamiseks on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 12. reas. Ex05119939 (v.a toored looduslikud loomsed käsnad): kõik, kui need on ette nähtud inimtoiduks; kui ei, siis üksnes need, mis on ette nähtud lemmikloomatoiduks. Erinõuded muuks kui inimtoiduks kasutamiseks on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 12. reas. Ex05119985 (mujal nimetamata loomsed tooted; inimtoiduks kõlbmatud surnud loomad grupist 1): Kaasa arvatud rubriigis 0511 10 nimetamata ja muud kui veiste embrüod, munarakud, sperma ja geneetiline materjal. Kaasa arvatud loomsed kõrvalsaadused lemmikloomatoidu või muude tehniliste toodete valmistamiseks. Kaasa arvatud töötlemata hobusejõhv, mesindustooted, v.a mesindustoodete jaoks või tehniliseks otstarbeks ette nähtud mesilasvaha; hõlmab ka tehniliseks otstarbeks ette nähtud spermatseeti, grupi 1 mittesöödavaid või muid kui inimtoiduks ettenähtud surnud loomi (näiteks koerad, kassid, putukad), loomse päritoluga materjali, mille põhiomadusi ei ole muudetud, ning inimtoiduks kasutatavat loomaverd, v.a kalaveri.

GRUPP 6

Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivne taimmaterjal

Üldised märkused

Käesolevasse gruppi kuulub steriliseeritud loomse sõnniku kompostis leiduv seeneniidistik.

Väljavõte CNi selgitavatest märkustest

„ 0602 90 10 Seeneniidistik:

Terminiga „seeneniidistik“ tähistatakse sageli maa-alust peent niitide võrgustikku [Thallus (= tallus, rakis) või Mycelium (= mütseel, seeneniidistik), mis elab ja kasvab laguneva loomse või taimse ainese pinnal, areneb ise koestikus edasi ja kasvatab seeni.

Sellesse alamrubriiki kuulub ka toode, mida valmistatakse selliselt, et mikroskoopilistes kogustes noort seeneniidistikku istutatakse viljaterade kihile, mis külvatakse steriliseeritud, õlgedega segatud hobusesõnnikukompostile.“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex06029010	Seeneniidistik	Üksnes juhul, kui see sisaldab töödeldud loomset sõnnikut ja erinõuded on sätestatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 1. reas.

GRUPP 12

Õliseemned ja õliviljad; mitmesugused terad, seemned ja viljad; tööstuses kasutatavad taimed ja ravimtaimed; õled ja sööt

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex12129995	Mujal nimetamata, peamiselt inimtoiduks kasutatavad taimsed tooted	Suir.
Ex12130000	Teraviljaõled ja aganad, töötlemata, ka hekseldatud, jahvatatud, pressitud või granuleeritud	Ainult õled.
Ex12 14 90	Kaalikas, söödapeet ja muud söödajuurviljad, hein, lutsern, ristik, esparsett, söödakapsas, lupiin, vikk jms söödad, ka graanulitena: ei hõlma lutsernijahu ega -graanuleid.	Ainult hein.

GRUPP 15

Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamise saadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad

Üldised märkused

Kõik loomsed rasvad ja õlid. Erinõuded järgmiste toodete kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisas:

1.	sulatatud rasvad ja kalaõlid I peatüki 1. jao tabeli 1 3. reas;

2.	2. kategooria materjalist saadud sulatatud rasvad, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool toiduahelat põllumajandusloomade tarbeks (näiteks õlikeemias), II peatüki 1. jao tabeli 2 17. reas;

3.	rasva derivaadid II peatüki 1. jao tabeli 2 18. reas.

Rasva derivaadid hõlmavad puhtaid esmatöötlemissaadusi, mis on saadud loomsetest rasvadest ja õlidest määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa XI peatüki punktis 1 esitatud meetodil.

Muude materjalidega segatud derivaadid peavad läbima ametliku kontrolli.

Märkus grupi 15 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	rubriigi 0209 searasv ja kodulinnurasv;

b)	kakaovõi, -rasv ja -õli (rubriik 1804);

c)	valmistoidud, mis sisaldavad rohkem kui 15 % massist rubriigi 0405 tooteid (valdavalt grupp 21);

d)	rasvakõrned (rubriik 2301) ja rubriikidesse 2304–2306 kuuluvad jäätmed;

…

3.	Rubriiki 1518 ei kuulu rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, mis on üksnes denatureeritud; need tuleb klassifitseerida vastavate denatureerimata rasvade, õlide ja nende fraktsioonidega samasse rubriiki.

4.	Seebirasvad, õlijätted ja -setted, steariinipigi, glütseroolipigi ja villarasva jäägid klassifitseeritakse rubriiki 1522.“

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Rubriiki 1516 kuuluvad loomsed ja taimerasvad ja -õlid, mis on läbi teinud allpool kirjeldatud spetsiifilise keemilise transformatsiooni, kuid mida pole järgnevalt töödeldud.

Sellesse rubriiki kuuluvad ka sarnaselt töödeldud loomsete või taimerasvade ja -õlide fraktsioonid.

Hüdrogeenimine, mis viiakse läbi toote kontakti abil puhta vesinikuga sobival temperatuuril ja rõhul katalüsaatorite manulusel (tavaliselt puhtalt eraldatud nikkel), tõstab rasvade sulamispunkti ja suurendab õlide konsistentsi küllastumata glütseriidide (näiteks oleiin-, linoleen-, jne hapete) transformeerimise teel kõrgema sulamispunktiga küllastunud glütseriidideks (näiteks palmitiin-, steariin- jne hapeteks).

Rubriiki 1518 kuuluvad mujal nimetamata loomsete või taimerasvade või -õlide või erinevate käesolevasse gruppi kuuluvate rasvade või õlide fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised.

Sellesse osasse kuulub muu hulgas kasutatud frittimisõli, mis sisaldab näiteks rapsiõli, sojaõli ja väikeses koguses loomset rasva ning mida kasutatakse loomasööda valmistamisel.

Sellesse rubriiki kuuluvad ka hüdrogeenitud, inter-esterdatud, re-esterdatud või elaidiseeritud rasvad ja õlid või nende fraktsioonid, kui modifitseeritud on mitu rasva või õli.“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
1501	Searasv ja -rasvkude (k.a seapekk) ning kodulinnurasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 0209 või 1503 kuuluv	Kõik.
1502	Veise-, lamba- või kitserasv ja -rasvkude, v.a rubriiki 1503 kuuluv	Kõik.
1503 00	Rasvasteariin, sulatatud searasva õli, oleosteariin, oleoõli ja rasvõli (emulgeerimata, segamata või muul viisil töötlemata)	Kõik.
1504	Kalade või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata)	Kõik, kalade õlid – kalatoodete ja mereimetajate õlid Mitmesugused toiduvalmistised kuuluvad üldiselt rubriiki 1517 või gruppi 21.
1505 00	Villarasv ja sellest saadud rasvained (k.a lanoliin)	Kõik, villarasv, mis on imporditud sulatatud rasvana, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisas, või lanoliin, mis on imporditud vahesaadusena.
1506 00 00	Muud loomsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata	Kõik. Lõhustamata rasvad ja õlid ning nende esmased fraktsioonid, mis on toodetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa XI peatüki punktis 1 esitatud meetodil.
1516 10	Loomsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeenitud, inter-esterdatud, re-esterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasi töötlemata	Kõik loomsed rasvad ja õlid. Ametliku kontrolli eesmärgil hõlmavad rasva derivaadid puhtaid esmatöötlemissaadusi, mis on saadud loomsetest rasvadest ja õlidest määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa XI peatüki punktis 1 esitatud meetodil.
Ex15 17	Margariin, söödavad segud või valmistised loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriigi 1516 toidurasvadest või -õlidest ning nende fraktsioonidest	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex15180091	Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, keedetud, oksüdeeritud, veetustatud, vääveldatud, läbipuhutud, polümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul moel keemiliselt modifitseeritud, v.a rubriigi 1516 tooted	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid rasvu ja õlisid. Rasva derivaadid, mis on valmistatud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa XI peatüki punktis 1 esitatud meetodil. Erinõuded on sätestatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 17. reas (sulatatud rasvad) ja 18. reas (rasva derivaadid).
Ex15180095	Loomsete või loomsete ja taimsete rasvade ja õlide ning nende fraktsioonide toidukõlbmatud segud või valmistised	Üksnes loomadelt pärinevate rasvade ja õlide valmistised, sulatatud rasvad ja derivaadid; sealhulgas kasutatud toiduõli, mis on ette nähtud kasutamiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisala piires. Rasva derivaadid, mis on valmistatud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa XI peatüki punktis 1 esitatud meetodil.
Ex15180099	Muud	Ainult juhul, kui sisaldab loomse päritoluga rasva.
Ex15200000	Toorglütserool; glütserooliveed ja glütseroolleelised	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
1521 90 91	Toorvaha ja muud putukavahad	Kõik, kaasa arvatud looduslike kärgede vaha ja toorvaha, mida kasutatakse mesinduses või tehnilistel eesmärkidel. Määruse (EL) nr 142/2011 artikli 25 lõike 1 punktis c on keelustatud kärgede kujul mesilasvaha import liitu ja transiit liidu kaudu. Erinõuded mesinduse kõrvalsaaduste kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 10. reas.
1521 90 99	Meevaha ja muud putukavahad, rafineeritud või rafineerimata, värvitud või värvimata, v.a toorvaha	Kõik, kaasa arvatud töödeldud või rafineeritud vaha, ka pleegitatud või värvitud, mida kasutatakse mesinduses või tehnilistel eesmärkidel. Erinõuded mesinduse kõrvalsaaduste kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 10. reas. Mesinduse kõrvalsaadused, v.a mesilasvaha, tuleb esitada ametliku kontrolli tegemiseks CN-koodi 0511 99 85 „Muud“ alusel.
Ex15 22 00	Degraa; loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi. Erinõuded on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 18. reas (rasva derivaadid).

GRUPP 16

Tooted lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest

Märkus grupi 16 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.	Sellesse gruppi ei kuulu grupis 2 või 3 või rubriigis 0504 kirjeldatud viisidel töödeldud või konserveeritud liha, rups, kalad, vähid, limused ja muud veeselgrootud.

Sellesse gruppi kuuluvad toiduained tingimusel, et need sisaldavad üle 20 % massist vorsttooteid, liha, rupsi, verd, kala, vähke, limuseid või muid veeselgrootuid või mis tahes nende toodete kombinatsioone. Kui valmistoode sisaldab kahte või enamat ülalnimetatud komponenti, klassifitseeritakse see grupi 16 rubriikides komponendi või komponentide järgi, mille mass on kõige suurem. See põhimõte ei kehti rubriiki 1902 klassifitseeritud täidistega toodete kohta ja toodete kohta, mis on klassifitseeritud rubriiki 2103 või 2104.

Maksa sisaldavate toodete puhul ei rakendata teises lauses esitatud põhimõtet rubriikide 1601 või 1602 alamrubriikidesse klassifitseerimisel.

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
1601 00	Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nende baasil valmistatud toiduained	Kõik, kaasa arvatud eri viisidel konserveeritud liha.
1602	Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid	Kõik, kaasa arvatud eri viisidel konserveeritud liha.
1603 00	Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest	Kaasa arvatud lihaekstraktid ja -kontsentraadid, jahutatud või külmutatud surimi ja ka haikõhre.
1604	Kalatooted ja -konservid; kaaviar ja kalamarjast valmistatud kaaviariasendajad	Kõik, keedetud või eelnevalt kuumtöödeldud kulinaartooted, mis sisaldavad kala või kalatooteid või on nendega segatud. Kaasa arvatud CN-koodi 1604 20 05 alla kuuluvad surimitooted. Kaasa arvatud kalakonservid ja kaaviarikonservid õhukindlalt suletud pakendis ning sushi (tingimusel, et need ei tule klassifitseerida grupis 19 osutatud CN-koodi alla). Nn kalavardad (toores kala või toored krevetid koos köögiviljadega, mis esitatakse puust vardale aetuna) kuuluvad CN-koodi 1604 19 97 alla.
1605	Tooted ja konservid vähkidest, limustest või muudest veeselgrootutest	Kõik, kaasa arvatud täielikult valmis- või eeltöödeldud teod, konservid vähkidest või muudest veeselgrootutest ja rohekarbipulber.

GRUPP 17

Suhkur ja suhkrukondiitritooted

Märkus grupi 17 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	suhkrukondiitritooted, mis sisaldavad kakaod (rubriik 1806);

b)	keemiliselt puhtad suhkrud (v.a sahharoos, laktoos, maltoos, glükoos või fruktoos) ja muud rubriiki 2940 klassifitseeritud tooted;

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex17 02	Muud suhkrud, sh keemiliselt puhas laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; maitse- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või segamata	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi. Suhkur ja tehismesi, mis on segatud naturaalse meega.
Ex17 04	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.

GRUPP 18

Kakao ja kakaotooted

Märkus grupi 18 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.	Sellesse gruppi ei kuulu tooted, mis on klassifitseeritud rubriikidesse 0403, 1901, 1904, 1905, 2105, 2202, 2208, 3003 või 3004.

2.	Rubriiki 1806 kuuluvad kakaod sisaldavad suhkrukondiitritooted ja muud kakaod sisaldavad toiduained vastavalt märkusele 1 käesoleva grupi kohta. …“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex18 06	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.

GRUPP 19

Tooted teraviljast, jahust, tärklisest või piimast; valikpagaritooted

Märkus grupi 19 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	toiduained, v.a rubriigis 1902 nimetatud täidisega tooted, mis sisaldavad üle 20 % massist vorsttooteid, liha, rupsi, verd, kala, vähke, limuseid või muid veeselgrootuid või nende komponentide segusid (grupp 16);

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex19 01	Jäme- ja peenjahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud mujal nimetamata toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt; mujal nimetamata toiduained rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest kaupadest, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad kakaod alla 5 % massist arvestatuna täiesti rasvavabalt	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi. Kaasa arvatud loomseid saadusi sisaldavad kuumtöötlemata toiduained (nt pitsad). Kulinaartooted kuuluvad gruppidesse 16 ja 21.
Ex19021100	Täidiseta pastatooted, kuumtöötlemata või muul viisil toiduks valmistamata, muna sisaldavad	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex19022010	Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, muul viisil toiduks valmistatud või mitte, mis sisaldavad üle 20 % massist kala, koorikloomi, limuseid või muid veeselgrootuid	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex19022030	Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud või kuumtöötlemata, muul viisil toiduks valmistatud või mitte, mis sisaldavad üle 20 % massist vorsti või vorsttooteid, mis tahes liha või rupsi, k.a mis tahes liiki või päritoluga rasvu	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex19022091	Täidisega pastatooted, kuumtöödeldud	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi
Ex19022099	Muud [muud täidisega pastatooted, kuumtöötlemata]	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex19 02 30	Muud pastatooted kui alamrubriikidesse 1902 11 , 1902 19 ja 1902 20 kuuluvad pastatooted	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex19 02 40	Kuskuss	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex19041010	Maisi paisutamisel või röstimisel saadud valmistoit	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex19049010	Valmistoit riisist	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi. Kaasa arvatud loomsed tooted, näiteks sushi (tingimusel, et need ei kuulu gruppi 16)
Ex19 05	Valikpagaritooted	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.

GRUPP 20

Tooted köögi- ja puuviljadest, marjadest, pähklitest või muudest taimeosadest

Märkus grupi 20 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

…

b)	toiduained, mis sisaldavad 20 % massist vorsttooteid, liha, subprodukte, verd, kala, vähke, molluskeid või muid veeselgrootuid või mis tahes nende komponentide segusid (grupp 16);

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex20 01	Köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid jm taimede söödavad osad, äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex20 04	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex20 05	Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädikata või äädikhappeta, külmutamata, v.a rubriigis 2006 nimetatud tooted	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.

GRUPP 21

Mitmesugused toiduvalmistised

Märkus grupi 21 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.	Sellesse gruppi ei kuulu:

…

e)	toiduained (v.a rubriiki 2103 või 2104 kuuluvad), mis sisaldavad üle 20 % massist vorsttooteid, liha, subprodukte, verd, kala, vähke, molluskeid või muid veeselgrootuid või kõiki muid nende komponentide segusid (grupp 16).

…

Alamrubriigis 2104 tähistab termin „homogeenitud toidusegud“ tooteid, mis on valmistatud kahest või enamast peenelt homogeenitud koostisosast, nagu näiteks lihast, kalast, köögiviljast, puuviljast või pähklitest, on mõeldud kasutamiseks imiku- ja väikelapse või dieettoitudena ning pakendatud jaemüügiks taarasse, mis mahutab kuni 250 g toodet. Selle definitsiooni kohaldamist ei muuda asjaolu, et segule on lisatud vähestes kogustes mis tahes komponente kas maitse- või säilitusainetena või siis muudel eesmärkidel. Need tooted võivad sisaldada väheses koguses silmaga nähtavaid koostisosade tükikesi.

Lisamärkused

…

5.	Muud toidulisanditena kasutamiseks ettenähtud ning nt kapslites, tablettidena, pastillidena ja pillidena esitatud doseeritud toiduvalmistised tuleb klassifitseerida rubriiki 2106, kui neid ei ole mujal nimetatud.

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex21 01	Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex21 03	Kastmed ning valmistised kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex21 04	Supid ja puljongid, valmistised nende valmistamiseks; homogeenitud toidusegud kahest või enamast komponendist	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex21 05 00	Jäätis jm toidujää, kakaoga või kakaota	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex21 06 10	Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex21069051	Laktoosisiirupid	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex21069092	Mujal nimetamata toiduvalmistised, mis ei sisalda piimarasvu, sahharoosi, isoglükoosi, glükoosi ega tärklist või sisaldavad piimarasvu alla 1,5 % massist, sahharoosi või isoglükoosi alla 5 % massist, glükoosi või tärklist alla 5 % massist	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex21069098	Mujal nimetamata muud toiduvalmistised	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.

GRUPP 22

Joogid, alkohol ja äädikas

Märkus grupi 22 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„…

3.	Rubriigis 2202 tähistab termin „mittealkohoolsed joogid“ jooke, mille alkoholisisaldus on alla 0,5 % mahust. Alkohoolsed joogid klassifitseeritakse vastavalt rubriikidesse 2203–2206 ning 2208.

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex22029991	Muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu alla 0,2 % massist	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex22029995	Muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu vähemalt 0,2 %, kuid alla 2 % massist	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex22029999	Muud mittealkohoolsed joogid, v.a rubriigi 2009 puu- ja juurviljamahlad, mis sisaldavad rubriikidesse 0401 –0404 kuuluvatest toodetest valmistatud rasvu vähemalt 2 % massist.	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.
Ex22 08 70	Liköörid ja kordialid	Ainult juhul, kui sisaldab loomseid saadusi.

GRUPP 23

Toiduainetööstuse jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad

Märkus grupi 23 kohta (väljavõte CN-i selle grupi märkustest)

„1.	Rubriiki 2309 kuuluvad muud mujal nimetamata loomasöötadena kasutatavad tooted (v.a taimse tooraine töötlemise jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused) mis on saadud taimse või loomse päritoluga tooraine töötlemisel nõnda, et saadud toode on kaotanud lähtematerjalile iseloomulikud põhiomadused.

…“

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Rasvakõrned on membraansed koed, mis jäävad järele pärast sea- või muu loomse rasva sulatamist. Neid kasutatakse peamiselt loomasöötade valmistamisel (näiteks koeraküpsised), kuid neid klassifitseeritakse rubriiki 2301 ka siis, kui need sobivad inimtoiduna kasutamiseks.“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
2301	Inimtoiduks kõlbmatu jahu ja graanulid lihast või rupsist, kalast, vähkidest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned	Kõik, kaasa arvatud töödeldud loomne valk, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, lihajahu, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, ning rasvakõrned, mis on ette nähtud inimtoiduks või mitte. Sulejahu kuulub rubriiki 0505 . Erinõuded töödeldud loomse valgu kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 1. reas.
Ex23 09	Loomasöödana kasutatavad tooted	Kõik, juhul, kui sisaldavad loomseid saadusi, v.a alamrubriigid 2309 90 20 ja 2309 90 91 . Kaasa arvatud muu hulgas jaemüügiks pakendatud koera- ja kassitoit (alamrubriik 2309 10 ), mis sisaldab loomseid saadusi ning lahustatud tooteid kalast või mereimetajatest (CN-kood 2309 90 10 ). Loomasööda valmistamiseks kasutatavad loomsed saadused, kaasa arvatud jahusegud (nt kabja- ja sõrajahu, sarvejahu). Sellesse rubriiki kuuluvad joogipiim, ternespiim ning piimatooteid, ternespiima või süsivesikuid sisaldavaid tooted, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, vaid loomasöödaks. Kaasa arvatud lemmikloomatoit, koerte närimiskondid ja jahusegud, segudes võib leiduda surnud putukaid. Erinõuded lemmikloomatoidu ja koerte närimiskontide kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1 jao tabeli 2 12. reas. Kaasa arvatud inimtoiduks kõlbmatud munatooted ja muud inimtoiduks kõlbmatud töödeldud loomsed saadused. Erinõuded munatoodete kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 9. reas.

GRUPP 28

Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja isotoopide orgaanilised ja anorgaanilised ühendid

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex28352500	Kaltsiumvesinikortofosfaat (dikaltsiumfosfaat)	Üksnes loomsed saadused. Erinõuded dikaltsiumfosfaadi kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 6. reas.
Ex28352600	Muud kaltsiumfosfaadid	Üksnes loomse päritoluga trikaltsiumfosfaat. Erinõuded trikaltsiumfosfaadi kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 7. reas.

GRUPP 29

Orgaanilised kemikaalid

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex29 22 41	lüsiin ja selle estrid; nende soolad	Üksnes loomsed saadused.
Ex29 22 42	glutamiinhape ja selle soolad	Üksnes loomsed saadused.
Ex29 22 43	antraniilhape ja selle soolad	Üksnes loomsed saadused.
Ex29 22 49	Muud aminohapped (v.a need, millel on hapnikku sisaldavaid funktsionaalrühmi enam kui ühest liigist) ja nende estrid; nende soolad	Üksnes loomsed saadused.
Ex29252900	Muud imiinid ja nende derivaadid kui kloordimeform (ISO); nende soolad	Loomse päritoluga kreatiin.
Ex29 30	Väävelorgaanilised ühendid	Loomse päritoluga aminohapped, näiteks: ex 2930 90 13 tsüsteiin ja tsüstiin; ex 2930 90 16 tsüsteiini ja tsüstiini derivaadid
Ex29329900	Muud heterotsüklilised ühendid, millel ei ole muid heteroaatomeid peale hapniku aatomi(te)	Üksnes loomse päritoluga, näiteks glükoosamiin, glükoosamiin-6-fosfaat ja nende sulfaadid.
Ex29420000	Muud orgaanilised ühendid	Üksnes loomsed saadused.

GRUPP 30

Farmaatsiatooted

Üldised märkused

Valmisravimid, mis ei ole hõlmatud määrusega (EÜ) nr 1069/2009 ja määrusega (EL) nr 142/2011, jäetakse nimekirjast välja. Siia kuuluvad ka vahesaadused.

Rubriigi 3001 puhul (organoteraapias kasutatavad kuivatatud näärmed ja muud organid, pulbrina või pulbristamata; organoteraapias kasutatavad näärmete ja muude organite või nende nõrede ekstraktid; hepariin ja selle soolad; ravis või profülaktikas kasutatavad mujal nimetamata muud inim- või loomorganismist pärinevad ained) tehakse ametlikke kontrolle üksnes alamrubriikidesse 3001 20 ja 3001 90 kuuluvate loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes. Viide järgmistele määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisas esitatud erinõuetele:

1.	II peatüki 1. jao tabeli 2 rida 2 veretoodete kohta, mida kasutatakse tehnilisel otstarbel (v.a hobuslaste veri), ning

2.	II peatüki 1. jao tabeli 2 rida 3 hobuslastelt pärit vere ja veretoodete kohta, ning

3.	II peatüki 1. jao tabeli 2 rida 14 loomsete kõrvalsaaduste kohta, mis on mõeldud lemmikloomatoidu, aga mitte töötlemata lemmikloomatoidu tootmiseks, ja nendest saadud toodete kohta, mis on mõeldud kasutamiseks väljaspool toiduahelat.

Rubriigi 3002 (inimveri; ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri; antiseerumid jm verefraktsioonid ning immunoloogilised tooted, modifitseeritud või mitte, k.a need, mis on saadud biotehnoloogiliste protsesside teel; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jms tooted) puhul tehakse ametlikku kontrolli üksnes alamrubriikidesse 3002 12 ja 3002 90 kuuluvate toodete suhtes. Rubriiki 3002 90 10 kuuluva inimvere ja alamrubriikidesse 3002 20 ja 3002 30 kuuluvate vaktsiinide suhtes ei ole vaja ametlikku kontrolli teha.

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
3001 20 90	Inimorganismist mittepärinevate näärmete, muude organite või nende nõrede ekstraktid	Kõik, kaasa arvatud ternespiima asendajana toimiv toode, mida kasutatakse vasikate söötmiseks.
Ex30019091	Ravis ja profülaktikas kasutatavad loomorganismist pärinevad ained: hepariin ja selle soolad;	Kõik loomsed saadused, mis on ette nähtud edasiseks töötlemiseks vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 34 lõikele 1, et valmistada artikli 33 punktides a–f osutatud loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooteid.
3001 90 98	Mujal nimetamata muud loomorganismist pärinevad ained, v.a hepariin ja selle soolad, mida kasutatakse ravis ja profülaktikas	Kõik. Peale HSi selgitavates märkustes rubriigi 3001 kohta nimetatud näärmete ja muude organite kuuluvad sellesse alamrubriiki hüpofüüs, neerupealised ja kilpnääre; v.a määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 33 nimetatud tooted.
Ex30021200	Antiseerumid ja muud verefraktsioonid	Üksnes loomadelt saadud tooted. Välja arvatud valmisravimid lõpptarbija jaoks. Välja arvatud antikehad ja DNA. Rubriigis 3002 on sätestatud erinõuded selliste loomsete kõrvalsaaduste kohta, mis on hõlmatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeliga 2 ning mis on nimetatud järgmistes ridades: 2. rida: veretooted, v.a hobuslaste veretooted; 3. rida: hobuslastelt saadud veri ja veretooted.
3002 90 30	ravi, profülaktika või diagnostika otstarbeks ettevalmistatud loomaveri	Kõik.
Ex30029050	Mikroorganismide kultuurid	Ainult patogeenid ja patogeenide kultuurid loomadele.
Ex30029090	Muud	Ainult patogeenid ja patogeenide kultuurid loomadele.
Ex30069200	Ravimijäätmed	Üksnes loomadelt saadud tooted. Ravimijäätmed, farmaatsiatooted, mida ei kõlba kasutada esialgselt kavandatud eesmärgil.

GRUPP 31

Väetised

Märkus grupi 31 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	rubriigi 0511 loomaveri;

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex31010000	Loomsed ja taimsed väetised (kokkusegatud või segamata, keemiliselt töödeldud või töötlemata); loomsete või taimsete saaduste kokkusegamise või keemilise töötlemise abil valmistatud väetised	Üksnes loomadelt pärinev materjal muutmata kujul. Kaasa arvatud guaano, v.a mineraliseeritud guaano. Kaasa arvatud töödeldud loomse valguga segatud sõnnik, kui seda kasutatakse väetisena; välja on aga arvatud väetisena kasutatavad sõnniku ja kemikaalide segud (vt rubriik 3105 , mis hõlmab ainult mineraal- või keemilisi väetisi). Erinõuded sõnniku, töödeldud sõnniku ja töödeldud sõnnikutoodete kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 1. reas.
Ex31051000	Käesoleva grupi kaubad tablettidena vms kujul või pakendis brutomassiga kuni 10 kg	Üksnes loomadelt pärinevat materjali sisaldavad väetised. Erinõuded sõnniku, töödeldud sõnniku ja töödeldud sõnnikutoodete kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 1. reas.

GRUPP 32

Park- ja värvaineekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tint

Märkus grupi 32 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„…

Rubriikidesse 3203, 3204, 3205 ja 3206 klassifitseeritakse ka värvainete baasil saadud valmistised (sealhulgas, rubriigi 3206 puhul, värvipigmendid rubriigist 2530 või grupist 28, metallihelbed ja -pulbrid), mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvainete valmistamiseks. Nendesse rubriikidesse ei klassifitseerita siiski mittevesikeskkonnas pigmentide dispergeerimise abil saadud vedelikke ja pastasid, mida kasutatakse näiteks värvide, sh emailide (rubriik 3212) ja muude rubriikidesse 3207, 3208, 3209, 3210, 3212, 3213 või 3215 kuuluvate valmististe saamiseks.

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex32 03	Kindla või muutuva keemilise koostisega loomsed värvained (k.a värvaineekstraktid, v.a luumust); käesoleva grupi märkuses 3 osutatud valmistised loomsete värvainete baasil	Ainult piimarasva baasil valmistatud dispersioonvärvained, mida kasutatakse toiduainete ja sööda tootmisel.
Ex32 04	Kindla või muutuva keemilise koostisega orgaanilised sünteesvärvained; käesoleva grupi märkuses 3 osutatud orgaaniliste sünteesvärvainete baasil saadud valmistised; fluorestsentsvalgenditena või luminofooridena kasutatavad sünteetilised orgaanilised tooted (kindla või muutuva keemilise koostisega)	Ainult piimarasva baasil valmistatud dispersioonvärvained, mida kasutatakse toiduainete ja sööda tootmisel.

GRUPP 33

Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted ning hügieenivahendid

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex33 02	Lõhnaainesegud ning ühe või mitme lõhnaaine baasil valmistatud ained ja segud (k.a alkohollahused), kasutamiseks tööstustoormena; muud valmistised lõhnaainete baasil, jookide valmistamiseks	Ainult piimarasva baasil valmistatud lõhna- ja maitseained, mida kasutatakse toiduainete ja sööda tootmisel.

GRUPP 35

Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; ensüümid

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex35 01	Kaseiin, kaseinaadid jm kaseiini derivaadid; kaseiinliimid	Kaseiin inimtoiduks, loomasöödaks või tehniliseks otstarbeks Erinõuded inimtoiduks mittekasutatava piima, piimapõhiste toodete ja ternespiima kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 4. reas.
Ex35 02	Albumiinid (k.a kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80 % kuivaine massist), albuminaadid jm albumiini derivaadid	Kaasa arvatud munadest ja piimast saadud tooted, inimtoiduks kasutatavad või mitte (sh loomasöötade valmistamiseks). Erinõuded inimtoiduks mittekasutatava piima, piimapõhiste toodete ja ternespiima kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 4. reas ning erinõuded inimtoiduks mittekasutatavate munatoodete kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 9. reas.
3503 00	Želatiin (sh nelinurksete tahvlitena, töödeldud või töötlemata pinnaga, värvitud või värvimata) ja selle derivaadid; kalaliim; muud loomsed liimid, v.a rubriigi 3501 kaseiinliimid	Kaasa arvatud želatiin, mis on ette nähtud inimtoiduks, loomasöödaks ja tehniliseks kasutamiseks. Ametlik kontroll ei hõlma rubriiki 3913 kuuluvat želatiini (kõvavalgud) ega rubriiki 9602 kuuluvat želatiini (töödeldud želatiin, kõvastumata želatiin ja tooted sellest), näiteks tühjad kapslid, kui neid ei kasutata inimtoidus või loomasöödas. Erinõuded inimtoiduks mittekasutatava želatiini ja hüdrolüüsitud valgu kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 5. reas ning fotograafilise želatiini kohta sama määruse XIV lisa II peatüki 11. jaos.
Ex35 04 00	Peptoonid ja nende derivaadid; mujal nimetamata valgud ja nende derivaadid; kroomitud või kroomimata naha pulber	Kaasa arvatud kollageen ja hüdrolüüsitud valgud, mis on ette nähtud inimtoiduks, loomasöödaks ja tehniliseks kasutamiseks. Kaasa arvatud valgupõhised kollageenitooted, mis on saadud loomade toornahast ja kõõlustest ning sigade, kodulindude ja kalade luudest. Kaasa arvatud hüdrolüüsitud valgud, mis koosnevad loomsete kõrvalsaaduste hüdrolüüsi teel saadud polüpeptiididest, peptiididest, aminohapetest ja nende segudest. Ametlik kontroll ei hõlma neid tooteid, kui neid kasutatakse toidulisanditena (rubriik 2106 ). Kaasa arvatud kõik inimtoiduks ettenähtud piima kõrvalsaadused, kui need ei kuulu rubriiki 0404 . Erinõuded kollageeni kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 8. reas ning hüdrolüüsitud valkude kohta 5. reas.
Ex35071000	Laap ja selle kontsentraadid	Üksnes loomadelt saadud laap ja selle kontsentraadid, mis on ette nähtud inimtoiduks.
Ex35079090	Ensüümid, v.a laap ja selle kontsentraadid, või lipoproteiinlipaas ja Aspergillus’e leeliseline proteaas.	Üksnes loomsed saadused.

GRUPP 38

Mitmesugused keemiatooted

Märkus grupi 38 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„…

Kogu nomenklatuuris tähistab termin „olmejäätmed“ jäätmeid, mida koguvad majapidamised, hotellid, restoranid, haiglad, poed, kontorid jne, ning sõidu- ja kõnnitee pühkmeid, samuti ehitus- ja lammutusjäätmeid. Olmejäätmed sisaldavad üldiselt mitmesuguseid materjale, nagu näiteks plast, kummi, puit, paber, tekstiil, klaas, metallid, toiduained, katkine mööbel ja muud purunenud või heitmestatud esemed.

...“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex38220000	Diagnostilised ja laboratoorsed reaktiivid kandjal; diagnostilised ja laboratoorsed valmisreaktiivid kandjal või kandjata, v.a rubriikide 3002 ja 3006 tooted; sertifitseeritud etalonained	Üksnes loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, v.a meditsiiniseadmed, nagu need on määratletud nõukogu direktiivi 93/42/EMÜ (8) artikli 1 lõike 2 punktis a, ning meditsiinilised in vitro diagnostikavahendid, nagu need on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/79/EÜ (9) artikli 1 lõike 2 punktis b.
Ex38251000	Olmejäätmed	Üksnes loomseid saadusi sisaldavad toidujäätmed, kui need on hõlmatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 2 lõike 2 punktiga g, välja arvatud otseselt rahvusvahelistel liinidel sõitvatest transpordivahenditest pärinevad toidujäätmed, mis kõrvaldatakse kooskõlas kõnealuse määruse artikli 12 punktiga d. Selle CN-koodi alla võib kuuluda kasutatud toiduõli, mis on ette nähtud kasutamiseks määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisala piires, näiteks orgaanilise väetise, biogaasi, -diisli või kütuse jaoks.

GRUPP 39

Plastid ja plasttooted

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex39139000	Mujal nimetamata muud looduslikud polümeerid (v.a algiinhape, selle soolad ja estrid) ning modifitseeritud looduslikud polümeerid (nt kõvavalgud, loodusliku kautšuki keemilised derivaadid) algkujul	Üksnes loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted, nt kondroitiinsulfaat, kitosaan, kõvastunud želatiin.
Ex39171010	Tehissooled (vorstikestad) tahkunud proteiinist või tselluloosmaterjalist	Üksnes loomadelt saadud tooted.
Ex39269097	Muud plastist ja teistest rubriikidesse 3901 –3914 kuuluvatest materjalidest tooted, mis on valmistatud muust kui lehtmaterjalist.	Kõvastunud želatiinist tühjad kapslid kasutamiseks inimtoidus või loomasöödas; erinõuded on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 5. reas.

GRUPP 41

Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk

Üldised märkused

Üksnes rubriikidesse 4101, 4102, 4103 kuuluvate kabiloomade toornahkade suhtes kohaldatakse ametlikku kontrolli.

Erinõuded kabiloomade toornahkade kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 4. ja 5. reas.

Märkus grupi 41 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	toornahkade lõikmed ja muud analoogsed jäätmed (rubriik 0511);

b)	sulgede või udusulgedega kaetud linnunahad ja nende osad (rubriik 0505 või 6701); või

karvade või villaga kaetud toor-, pargitud või töödeldud nahad (grupp 43); kuid gruppi 41 klassifitseeritakse siiski järgmiste loomade karvade või villaga kaetud toornahad: veised (k.a pühvlid), hobuslased, lambad ja talled (v.a astrahani, rasvasaba-, karakull-, pärsia jms lamba talled, india, hiina, mongoolia, tiibeti lamba talled), kitsed ja kitsetalled (v.a jeemeni, mongoolia ja tiibeti kitsed ja nende talled), sead (k.a nabasiga e pekaari), kaljukitsed, gasellid, kaamelid (sh dromedarid), põhjapõdrad, põdrad, hirved, metskitsed ja koerad.

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex41 01	Veiste (k.a pühvlite) ja hobuslaste toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), karvaga või karvata, laustetud või laustmata	Üksnes värsked, jahutatud või töödeldud toornahad, sealhulgas kuivatatud, kuiv-, märgsoolatud või konserveeritud muul viisil kui parkimine või muu sarnane meetod. Piiranguteta võib importida määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa V peatüki punkti C alapunktis 2 viidatud töödeldud toornahku, kui see on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõikega 3, eelkõige ex 4101 20 80 ja ex 4101 50 90 osas.
Ex41 02	Lamba ja talle toornahad (värsked, soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil edasi töötlemata), villaga või villata, laustmata või laustetud, v.a käesoleva grupi märkuse 1 punktis c nimetatud	Üksnes värsked, jahutatud või töödeldud toornahad, sealhulgas kuivatatud, kuiv-, märgsoolatud või konserveeritud muul viisil kui parkimine või muu sarnane meetod. Piiranguteta võib importida määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa V peatüki punkti C alapunktis 2 viidatud töödeldud toornahku, kui see on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõikega 3, eelkõige ex 4102 21 00 ja ex 4102 29 00 osas.
Ex41 03	Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud, soolvees või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, laustetud või laustmata, v.a käesoleva grupi märkuse 1 punktis b või c nimetatud	Üksnes värsked, jahutatud või töödeldud toornahad, sealhulgas kuivatatud, kuiv-, märgsoolatud või konserveeritud muul viisil kui parkimine või muu sarnane meetod. Piiranguteta võib importida määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa V peatüki punkti C alapunktis 2 viidatud töödeldud toornahku, kui see on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõikega 3, eelkõige ex 4103 90 00 osas.

GRUPP 42

Nahktooted; sadulsepatooted ja rakmed; reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a jämesiidist)

Märkus grupi 42 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„…

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	steriilne kirurgiline kätgut ja muud steriilsed kirurgilised õmblusmaterjalid (rubriik 3006);

…

ij)	pillikeeled, trumminahad ja muud muusikariistade osad (rubriik 9209).

…“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex42050090	Muud nahast või komposiitnahast tooted	Kaasa arvatud koerte närimiskondid ja materjal koerte närimiskontide valmistamiseks.
Ex42060000	Tooted loomasooltest (v.a jämesiidist), lehtkulla valmistamisel kasutatavast nahast, põiest või kõõlustest	Kaasa arvatud koerte närimiskondid ja materjal koerte närimiskontide valmistamiseks.

GRUPP 43

Karusnahk ja tehiskarusnahk; nendest valmistatud tooted

Märkus grupi 43 kohta (väljavõte CNi selle grupi märkustest)

„1.	Kogu nomenklatuuris tähistatakse mõistega „karusnahad“ kõiki karvade või villaga kaetud pargitud ja töödeldud loomanahku, v.a rubriigi 4301 toorkarusnahad.

Sellesse gruppi ei kuulu:

a)	sulgede või udusulgedega kaetud linnunahad ja nende osad (rubriik 0505 või 6701);

b)	karvade või villaga kaetud toornahad, mis kuuluvad gruppi 41 (vt kõnealuse grupi märkuse 1 punkt c);

…“

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Rubriik 4301: karusnahku peetakse toorkarusnahkadeks ja need kuuluvad sellesse rubriiki mitte ainult naturaalses olekus, vaid ka siis, kui need on puhastatud ja konserveeritud riknemise eest, nt kuivatatud või soolatud (kuiv- või märgsool). Karusnahk võib olla ka „kitkutud“ või „pügatud“, st pealiskarvad tõmmatakse välja või kärbitakse, või nahapind võib olla „kiletatud“ või kaabitud.“

CN-kood

Kirjeldus

Kvalifitseerumine ja selgitus

(1)

(2)

(3)

Ex43 01

Toorkarusnahad (sh pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked), v.a rubriikidesse 4101 , 4102 või 4103 kuuluvad nahad

Kõik, välja arvatud karusnahad, mis on töödeldud vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa VIII peatükile, kui see on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 41 lõikega 3.

Hõlmab järgmisi alamrubriike:

ex 4301 10 00 (naaritsanahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma): erinõuded väljaspool söödaahelat kasutamiseks ettenähtud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete (karusnahk) kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 14. reas.

Ex43013000 (tallenahad: astrahani, rasvasaba-, karakull-, pärsia jms lamba tallede nahad, india, hiina, mongoolia või tiibeti lamba tallede nahad, terved, pea, saba ja jalgadega või ilma): erinõuded kabiloomade toornahkade kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 5. reas.

Ex43016000 (rebasenahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma): erinõuded väljaspool söödaahelat kasutamiseks ettenähtud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete (karusnahk) kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 14. reas.

Ex43018000 (muud karusnahad, terved, pea, saba ja käppadega või ilma): muud kui kabiloomad, nt ümisejad, ilvesed, hülged, nutria. Erinõuded väljaspool söödaahelat kasutamiseks ettenähtud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete (karusnahk) kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 14. reas.

Ex43019000 (pead, sabad, käpad jm köösneritööks sobivad tükid ning lõiked): erinõuded väljaspool söödaahelat kasutamiseks ettenähtud loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete (karusnahk) kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 14. reas.

GRUPP 51

Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie

Üldised märkused

Rubriikide 5101–5103 osas on erinõuded töötlemata villa ja loomakarvade kohta esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 8. reas.

Märkus grupi 51 kohta (väljavõte CN-i selle grupi märkustest)

„1.

Kogu nomenklatuuris tähistavad terminid:

a)	„lambavill“ – lammastelt ja talledelt saadavat looduslikku kiudu;

b)	„muude loomade vill“ – alpaka, laama, vikunja, kaameli (sh dromedari), jaki ning angoora, tiibeti, kašmiiri kitse jms kitsede (v.a harilikud kitsed), küüliku (k.a angoora), jänese, kopra, nutria või ondatra karvu;

c)	„loomakarvad“ – eespool nimetamata loomade karvu, v.a harjade valmistamisel kasutatavad karvad ja harjased (rubriik 0502) ja hobusejõhv (rubriik 0511).“

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Kogu nomenklatuuris tähistab termin „loomakarvad“ kõiki muid loomakarvu peale muude loomade villa, v.a lambavilla (rubriik 5101), hobuslaste või veiste laka- või sabakarvu (klassifitseeritakse hobusejõhvina rubriiki 0511), kodu- ja metssigade harjaseid või karvu ning mägra karvu või muid karvu harjatoodete valmistamiseks (rubriik 0502) (vt märkuse 1 punkt c).“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex51 01	Lambavill, kraasimata ja kammimata	Töötlemata vill.
Ex51 02	Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata	Töötlemata karvad, kaasa arvatud veiste ja hobuslaste küljekarvad
Ex51 03	Lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kohestatud jäätmed	Töötlemata vill ja karvad.

GRUPP 67

Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Rubriiki 6701 kuuluvad:

Linnunahad ja muud lindude osad koos sulgede või udusulgedega, suled ja udusuled, sulgede osad, mis siiski ei moodusta veel valmistooteid, kuid mida on juba töödeldud muul viisil kui lihtsalt puhastamine, desinfitseerimine või konserveerimine (vt selgitav märkus rubriigi 0505 kohta); selle rubriigi kaubad võivad olla näiteks pleegitatud, värvitud, kähardatud või lainjaks tehtud.

Linnunahkadest või muudest lindude sulgede või udusulgedega kaetud osadest valmistatud tooted, sulgedest, udusulgedest või sulgede osadest valmistatud tooted, isegi kui suled või udusuled jne on töötlemata või üksnes puhastatud, kuid välja arvatud suleroodudest ja -tüvikutest tooted. Seepärast kuuluvad rubriiki:

1)	üksikud suled, mille rood on kasutamiseks traaditud või seotud näiteks kübarale paigutamiseks, ja ka erinevatest elementidest kokku pandud üksikud kombineeritud suled;

2)	kobarasse kokku pandud suled ja tekstiilkangale või muule põhjale liimitud või kinnitatud suled ja udusuled;

3)	lindudest, lindude osadest, sulgedest või udusulgedest valmistatud kaunistused kübaratele, boadele, kraedele, keepidele või muudele rõivastele või rõivalisanditele;

4)	ilusulgedest valmistatud lehvikud, ükskõik missugusest materjalist raamiga. Siiski, väärismetallist raamiga lehvikud klassifitseeritakse rubriiki 7113.“

CN-kood

Kirjeldus

Kvalifitseerumine ja selgitus

(1)

(2)

(3)

Ex67010000

Linnunahad jm linnuosad, kaetud sulgede või udusulgedega, linnusuled, sulgede osad, udusuled ning tooted nendest (v.a rubriigi 0505 kaubad ja töödeldud sulerood ja -tüvikud)

Üksnes linnunahad jm sulgede või udusulgedega kaetud kehaosad, linnusuled, nende osad ja udusuled.

Tooted töötlemata või üksnes puhastatud linnunahkadest, sulgedest või udusulgedest ja sulgede osadest.

Välja arvatud töödeldud dekoratiivsed suled, reisijate poolt isiklikuks tarbeks veetavad töödeldud suled või töödeldud sulgede või udusulgede saadetised, mis on saadetud üksikisikutele mittetööstuslikel eesmärkidel.

Erinõuded linnusulgede kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 9. reas.

GRUPP 71

Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid, nendest valmistatud tooted; juveeltoodete imitatsioonid; mündid

Harmoneeritud süsteemi klassifitseerimise arvamus 7101,21/1:

„Soolvees konserveeritud ja õhukindlasse metallpakendisse pakendatud inimtoiduks kõlbmatud austrid, mis sisaldavad üht või mitut kultiveeritud pärli.“

CN-kood

Kirjeldus

Kvalifitseerumine ja selgitus

(1)

(2)

(3)

Ex71012100

Kultiveeritud pärlid, töötlemata

Sealhulgas soolvees või muul viisil konserveeritud ja õhukindlalt pakendatud inimtoiduks kõlbmatud austrid, mis sisaldavad üht või mitut kultiveeritud pärli.

Töötlemata kultiveeritud pärlid, nagu on osutatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa IV peatüki 2. jaos, välja arvatud juhul, kui need ei kuulu määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaldamisalasse, nagu on sätestatud kõnealuse määruse artikli 2 lõike 2 punktis f.

GRUPP 95

Mänguasjad, mängud ja spordiinventar; nende osad ja tarvikud

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„Lõbustuspargiatraktsioonid, rändtsirkused, rändloomaaiad ja rändteatrid kuuluvad rubriiki 9508 eeldusel, et need hõlmavad kõiki oma normaalseks tegevuseks vajalikke seadmeid. Rubriiki kuuluvad ka lisavarustusesemed eeldusel, et need esitatakse kui osasid koos vastavate atraktsioonidega. Eraldi esitatuna kuuluksid sellised objektid (näiteks telgid, loomad, jõujaamad, mootorid, valgustusseadmed, toolid, relvad ja laskemoon) nomenklatuuri teistesse rubriikidesse.“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex95081000	Rändtsirkused ja -loomaaiad	Üksnes elusloomad.
Ex95089000	Muud: lõbustuspargiatraktsioonid, rändteatrid	Üksnes elusloomad.

GRUPP 96

Mitmesugused tööstustooted

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

Selles rubriigis tähendab termin „töödeldud“ kõrgemat töötlusastet kui ettevalmistavat töötlust, mis on lubatud rubriikidele, kuhu kuulub nende materjalide tooraine (vt selgitavaid märkusi rubriikide 0505–0508 kohta). Siia kuuluvad seega elevandiluu, luu jne kujul, millele on antud kindel kuju (k.a ruut või täisnurkne) või on poleeritud või muud moodi töödeldud peenestamise, puurimise, freesimise, treimise jne teel. Tükid, mida võib identifitseerida kui mingi toote osa, mis kuulub mõnda teise rubriiki, ei kuulu sellesse rubriiki. Seega klaveriklahve katvad plaadid, tulirelvade pärasse paigutatud plaadid kuuluvad vastavalt rubriikidesse 9209 ja 9305. Töödeldud materjal, mida ei saa määratleda kui mingi kindla kauba osa (nt lihtsad kettad, plaadid või ribad inkrustatsiooniks jms või edasiseks kasutamiseks klaveriklahvide tootmisel) kuuluvad siia rubriiki.

Rubriiki 9602 kuuluvad kõvastumata želatiini laastud, millele on antud muu kuju kui ruut või täisnurkne. Laastud, millele on antud täisnurkne kuju (sh ruut), kuuluvad rubriiki 3503 või gruppi 49 (näiteks postkaardid) (vt selgitavaid märkusi rubriigi 3503 kohta). Kõvastumata želatiinist tooted hõlmavad näiteks:

i)	väikeseid plaate piljardikii otste jaoks.

ii)	Farmaatsiatoodete kapslid ja mehaaniliste tulemasinate kütusekapslid.“

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex96020000	Töödeldud želatiin, kõvastumata (v.a želatiin rubriigist 3503 ), tooted sellest	Kõvastumata želatiinist tühjad kapslid kasutamiseks inimtoidus või loomasöödas; erinõuded loomasöödas kasutamiseks on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa I peatüki 1. jao tabeli 1 5. reas.

GRUPP 97

Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

Väljavõte HSi selgitavatest märkustest

„A)

Rubriiki kuuluvad kollektsioonid ja kollektsiooniobjektid zooloogia, botaanika, mineraloogia või anatoomia valdkonnast:

(1)	mis tahes liigist surnud loomad, säilitatakse kuivalt või vedelikus; loomade topised kollektsioonides.

(2)	Tühjaks puhutud või imetud munad; karpides, raamides jne putukad (v.a tooted, mis kujutavad endast juveeltoodete imitatsioone või nipsasju); tühjad koored, välja arvatud tööstuses kasutatavad.

(3)	Taimede seemned, kuivatatud või vedelikus säilitatud; herbaariumid.

(4)	Mineraalide näidised (v.a grupi 71 vääris- või poolvääriskivid); kivististe näidised.

(5)	Osteoloogilised näidised (skeletid, pealuud, luud).

(6)	Anatoomilised ja patoloogilised näidised.“

CN-kood

Kirjeldus

Kvalifitseerumine ja selgitus

(1)

(2)

(3)

Ex97050000

Kollektsioonid ja kollektsiooniobjektid zooloogia, botaanika, mineraloogia, anatoomia, ajaloo, arheoloogia, paleontoloogia, etnograafia või numismaatika valdkonnast

Üksnes loomadelt saadud tooted.

Välja arvatud kõigi loomaliikide jahitrofeed ja säilitised, mis on läbinud täieliku taksidermilise töötluse, millega tagatakse nende säilimine keskkonna temperatuuril.

Välja arvatud muude liikide kui kabiloomade ja lindude jahitrofeed ja säilitised (töödeldud või töötlemata).

Erinõuded jahitrofeede kohta on esitatud määruse (EL) nr 142/2011 XIV lisa II peatüki 1. jao tabeli 2 6. reas.

GRUPP 99

Kombineeritud nomenklatuuri erikoodid

Statistilised koodid teatavate erikaupade liikumise jaoks

Üldised märkused

Käesolev grupp hõlmab kaupu, mis on pärit kolmandatest riikidest ning tarnitakse laevadele ja õhusõidukitele Euroopa Liidus tollitransiidiprotseduuri (T1) kohaselt.

CN-kood	Kirjeldus	Kvalifitseerumine ja selgitus
(1)	(2)	(3)
Ex 9930 24 00	Laevadele ja õhusõidukitele tarnitavad, kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 1–24 kuuluvad kaubad.	Delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 (10) artiklites 21–29 sätestatud laeva varustamiseks ette nähtud loomsed saadused.
Ex 9930 99 00	Laevadele ja õhusõidukitele tarnitavad, mujale klassifitseeritud kaubad	Delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artiklites 21–29 sätestatud laeva varustamiseks ette nähtud loomsed saadused.

(1) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(2) Komisjoni 16. veebruari 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/630, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 piiripunktis tehtavast ametlikust kontrollist vabastatud teatavate kaubakategooriate osas ning muudetakse komisjoni otsust 2007/275/EÜ (ELT L 132, X.X.2021, lk 17).

(3) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(4) Nõukogu 7. aprilli 1987. aasta otsus 87/369/EMÜ rahvusvahelise kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi konventsiooni ja selle muutmisprotokolli sõlmimise kohta (EÜT L 198, 20.7.1987, lk 1).

(5) Euroopa Liidu kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused (ELT C 119, 29.3.2019, lk 1) ja selle hilisemad muudatused.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(7) Komisjoni 21. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1125/2006 teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris (ELT L 200, 22.7.2006, lk 3).

(8) Nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiiv 93/42/EMÜ meditsiiniseadmete kohta (EÜT L 169, 12.7.1993, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/79/EÜ, meditsiiniliste in vitro diagnostikavahendite kohta (EÜT L 331, 7.12.1998, lk 1).

(10) Komisjoni 10. oktoobri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73).

19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 132/63

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/633,

14. aprill 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)	Pärast dumpinguvastast uurimist (edaspidi „Hiina esialgne uurimine“) kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1187/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes.

(2)

2015. aasta jaanuaris kehtestas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) pärast alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) Hiinast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2015/83 (3) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu.

(3)	2015. aasta jaanuaris kehtestas komisjon määrusega (EL) 2015/84 (4) Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes dumpinguvastase tollimaksu (edaspidi „Indoneesia esialgne uurimine“).

(4)

Praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad ulatuvad 33,8 %st kuni 36,5 %ni esialgse uurimise raames koostööd teinud eksportivate tootjate impordi suhtes ja 39,7 %ni kõigi teiste Hiina äriühingute impordi suhtes. Indoneesia puhul ulatuvad praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad 7,2 %st kuni 13,3 %ni Indoneesia esialgse uurimise raames koostööd teinud eksportivate tootjate impordi suhtes ja 28,4 %ni kõigi teiste Indoneesia äriühingute impordi suhtes.

1.2. Aegumise läbivaatamise taotlus

(5)	Pärast kahe teate avaldamist meetmete eelseisva aegumise kohta (5) sai komisjon kaks alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohast läbivaatamistaotlust.

(6)

Mõlemad taotlused esitas 21. oktoobril 2019 Ajinomoto Foods Europe S.A.S. (edaspidi „AFE“ või „taotluse esitaja“), kelle toodang moodustab 100 % liidu naatriumvesinikglutamaadi kogutoodangust. Taotlused põhinesid väitel, et meetmete aegumine tingiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumise ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise (6).

1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(7)

Olles pärast alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt loodud komiteega konsulteerimist otsustanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, algatas komisjon 21. jaanuaril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel HRVst ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (7).

1.4. Paralleelne meetmetest kõrvalehoidmise uurimine

(8)

19. veebruaril 2020 algatas komisjon alusmääruse artikli 13 lõike 3 kohase uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestas kõnealuse impordi registreerimise nõude (8). Uurimine algatati taotluse alusel, mille esitas äriühing Ajinomoto Foods Europe S.A.S., kes on ühtlasi käesoleva aegumise läbivaatamise taotleja. Võimaliku kõrvalehoidmisega seotud uurimisalune toode oli naatriumvesinikglutamaat segus või lahuses, mis sisaldab naatriumvesinikglutamaati vähemalt 50 % kuivmassist.

(9)

Uurimise käigus jõuti järeldusele, et uurimisaluse toote impordiga hoiti kõrvale HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtivatest meetmetest. Määrusega (EL) 2020/1427 (9) laiendas komisjon kehtivaid meetmeid HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordile segus või lahuses, mis sisaldab naatriumvesinikglutamaati vähemalt 50 % kuivmassist.

1.5. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(10)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“) (10).

1.6. Huvitatud isikud

(11)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajat, teadaolevaid naatriumvesinikglutamaadi tootjaid Hiinas ja Indoneesias ning asjaomaste riikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid osalema.

(12)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

1.6.1. Väljavõtteline uuring

(13)	Pidades silmas asjaomaste riikide tootjate ning liidu sõltumatute importijate ilmset suurt arvu, märkis komisjon algatamisteates, et ta võib teha nende tootjate ja sõltumatute importijate väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.6.1.1. Hiina Rahvavabariigi ja Indoneesia tootjate väljavõtteline uuring

(14)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et kõik Hiina ja Indoneesia tootjad esitaksid algatamisteates osutatud teabe. Lisaks palus komisjon HRV ja Indoneesia esindustel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(15)

Kaks HRV eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Komisjon kutsus neid äriühinguid uurimises osalema ja saatis neile küsimustikud. Arvestades seda väikest arvu, otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ja teavitas kõiki huvitatud isikuid toimikusse lisatud teatega.

(16)

Komisjon teavitas HRV esindust sellest, et nende kahe HRV eksportiva tootja ebapiisava koostöö tõttu kavatseb komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda oma järelduses sellele, kas olemasolevate faktide põhjal jätkub või kordub HRV puhul dumping ja kahju. Selle teate kohta ei saadud ühtki märkust.

(17)

Ükski Indoneesia eksportiv tootja endast teada ei andnud. Sellest hoolimata esitas väljavõttelise uuringu vormid üks rühm selliseid Indoneesia äriühinguid, kes toodavad ja müüvad naatriumvesinikglutamaati Indoneesia siseturul (edaspidi „koostööd teinud Indoneesia tootjate rühm“). Need äriühingud ei eksportinud uurimisalust toodet liitu. Komisjon kutsus neid äriühinguid uurimises osalema ja saatis neile küsimustikud.

(18)

Komisjon teavitas Indoneesia esindust sellest, et Indoneesia eksportivate tootjate/tootjate ebapiisava koostöö tõttu kavatseb komisjon kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda oma järelduses sellele, kas olemasolevate faktide põhjal jätkub või kordub Indoneesia eksportivate tootjate/tootjate tekitatud dumping ja kahju. Selle teate kohta ei saadud ühtki märkust.

1.6.1.2. Importijate väljavõtteline uuring

(19)	Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teave.

(20)

Nõutud teabe esitasid neli sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ja otsustas uurida kõiki endast teada andnud sõltumatuid importijaid. Kõik neli sõltumatut importijat tegid täielikku koostööd, esitades täielikud vastused küsimustikule.

1.6.2. Vastused küsimustikule

(21)	Täielikud vastused küsimustikule saadi naatriumvesinikglutamaati tootvate koostööd teinud Indoneesia tootjate rühmalt, ainsalt liidu tootjalt ja neljalt sõltumatult importijalt.

(22)	Komisjon kutsus kõiki endast teada andnud ja valimi moodustamiseks nõutud teavet esitanud HRV eksportivaid tootjaid/tootjaid üles täitma eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustikku. Algatamisetapis tehti küsimustiku koopia kättesaadavaks kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil.

(23)

HRV eksportivatelt tootjatelt/tootjatelt küsimustikule vastuseid ei saadud. Nagu mainitud eespool põhjendustes 15 ja 16, teavitas komisjon kaht endast esialgu teada andnud HRV eksportivat tootjat/tootjat sellest, et ta kavatses kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja seetõttu tugineda oma järelduses olemasolevatele faktidele, mis võivad olla huvitatud isiku suhtes ebasoodsamad. Ühtegi märkust ei laekunud.

(24)	Seega ei teinud HRV ja Indoneesia eksportivad tootjad/tootjad koostööd. Nagu aga mainitud põhjenduses 17, tegi koostööd üks rühm selliseid Indoneesia äriühinguid, kes toodavad ja müüvad naatriumvesinikglutamaati Indoneesia siseturul, aga ei ekspordi seda liitu.

1.6.3. Kontrollimine

(25)

Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse ja liidu huvide kindlakstegemiseks. COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toimetulekuks võetud meetmete tõttu (edaspidi „COVID-19 teade“) (11) ei saanud komisjon siiski teha kontrollkäike kõigi äriühingute valdustesse. Selle asemel tegi komisjon videokonverentsi teel järgmiste äriühingute esitatud teabe kaugkontrolle:

—	Ajinomoto Foods Europe SAS, Mesnil-Saint-Nicaise, Prantsusmaa (edaspidi „AFE“)

—	koostööd teinud Indoneesia tootjate rühm

—	PT Ajinomoto Indonesia, Indoneesia

—	PT Ajinomoto Sales Indonesia, Indoneesia

2. UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Uurimisalune toode

(26)

Uurimisalune toode on sama mis põhjendustes 1–4 mainitud eelmiste uurimiste käigus uuritud toode, st HRVst ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaat, mis kuulub praegu CN-koodi ex 2922 42 00 (TARICi kood 2922420010) alla (edaspidi „uurimisalune toode“). Naatriumvesinikglutamaat on toidulisand ja seda kasutatakse peamiselt lõhna- ja maitsetugevdajana suppides, puljongites, kala- ja liharoogades, vürtsisegudes ning valmistoitudes. Seda toodetakse mitmesuguses suuruses valgete lõhnata kristallidena. Naatriumvesinikglutamaati kasutatakse ka keemiatööstuses muul otstarbel kui toidulisandina, näiteks pesuainetes.

(27)	Peamiselt valmistatakse seda mitmesuguste suhkruallikate (maisitärklis, maniokitärklis, suhkrusiirup, suhkruroomelass ja suhkrupeedimelass) kääritamise teel.

2.2. Samasugune toode

(28)

Nagu tehti kindlaks põhjendustes 1–4 mainitud eelmiste uurimiste käigus, kinnitas aegumise läbivaatamine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—	uurimisalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul, ning

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(29)	Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

3.1. Sissejuhatavad märkused

(30)	Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt HRVst ja/või Indoneesiast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1.1. HRV

(31)

Uurimise käigus ei teinud koostööd ükski Hiina eksportiv tootja/tootja. Nad ei esitanud teavet ega tõendusmaterjale väidetavate oluliste moonutuste kohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Nagu märgitud põhjenduses 23, ei esitanud ükski Hiina eksportiv tootja ka vastust küsimustikule.

(32)	Hiina valitsus ei esitanud küsimustiku vastust ega käsitlenud taotluse esitaja poolt toimikus esitatud tõendeid, sh komisjoni talituste töödokumenti, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks (edaspidi „aruanne“) (12).

(33)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 lähtuti seega dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhjendustes 36–135 esitatud järelduste tegemisel olemasolevatest faktidest, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest ja kättesaadavast statistikast, mis pärines Eurostatilt ja andmebaasist Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“).

3.1.2. Indoneesia

(34)	Nagu märgitud põhjenduses 17, ei teinud ükski Indoneesia eksportiv tootja uurimise käigus koostööd. Koostööd tegi siiski rühm Indoneesia tootjaid, kes müüsid tooteid siseturul ja muudel kolmandate riikide turgudel.

(35)

Vastavalt alusmääruse artiklile 18 lähtuti seega dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta põhjendustes 137–144 esitatud järelduste tegemisel olemasolevatest faktidest, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses esitatud teabest ja kättesaadavast statistikast, mis pärines Eurostatilt ja andmebaasist GTA, ning koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud andmetest, nagu selgitatud põhjenduses 21.

3.2. Dumpingu jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

3.2.1. HRV

(36)

Eurostati statistiliste andmete järgi imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRVst 3 500 tonni naatriumvesinikglutamaati, mis moodustas [4–7 %] liidu turust (13). Komisjon järeldas, et nimetatud impordimaht on piisavalt tüüpiline uurimaks, kas dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus.

3.2.2. HRVst pärit uurimisaluse toote impordi normaalväärtuse kindlaksmääramine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a.

(37)	Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis osutasid HRV puhul pigem oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(38)

Komisjon saatis Hiina valitsusele küsimustiku, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega. Lisaks kutsus komisjon algatamisteate punktis 5.3.2 kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule ja ettenähtud tähtaja jooksul ei laekunud ühtki seisukohta alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta.

(39)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon ühtlasi, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Tai, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(40)

21. veebruaril 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid teatega (edaspidi „esimene tootmistegureid käsitlev teade“) asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamine kinnitatakse. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatakse. Lisaks väljendas komisjon oma kavatsust valida moonutamata hindade või võrdlusaluste valikut käsitlevate kriteeriumide põhjal sobivaks võrdlusriigiks Tai või Malaisia. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi ja sai märkusi üksnes taotluse esitajalt. Taotluse esitaja toetas Tai valimist, kuna selles riigis on rohkem äriühinguid, kelle andmed on avalikult kättesaadavad. Oma märkustes nõudis taotluse esitaja ka seda, et sobivate äriühingute andmeid keskmistataks, et luua komisjoni otsustele parem ja kindlam alus võrreldes ühtainsat äriühingut käsitleval teabel põhinevate andmete kasutamisega.

(41)

8. aprillil 2020 teavitas komisjon huvitatud isikuid teise teatega (edaspidi „teine tootmistegureid käsitlev teade“) asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Taid, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamine kinnitatakse. Samuti teavitas komisjon huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks teabe põhjal, mis on kättesaadav võrdlusriigi järgmise viie naatriumvesinikglutamaadi tootja kohta:

(1)	Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd.

(2)	Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos)

(3)	Thai Churos

(4)	Thai Foods International Co. Ltd.

(5)

KT MSG.

(42)	Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja sai märkusi ainult ühelt importijalt, kes toetas Tai valimist võrdlusriigiks.

3.2.2.1. Normaalväärtus

(43)	Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks [---] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(44)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(45)	Nagu selgitatud põhjendustes 46–107, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas Hiina valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.2.3. Oluliste moonutuste esinemine

3.2.3.1. Sissejuhatus

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalikku mõju:

—	asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all;

—	riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid;

—	avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil;

—	pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav;

—	moonutatakse palgakulusid;

—	rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult“.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud mitteammendavat loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse oluliste moonutuste olemasolu hindamisel arvesse ühe või mitme loetletud asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus toodud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kui eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(48)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(49)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud Hiina kohta riigiaruande (vt joonealune märkus 12), mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt keemiatööstus ja maisi töötlemine). Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid, sealhulgas aruanne, ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Ühtegi märkust ei laekunud.

(50)

Läbivaatamistaotluses esitati aruannet täiendavaid lisatõendeid artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses oluliste moonutuste kohta naatriumvesinikglutamaadi sektoris. Taotluse esitaja esitas tõendid selle kohta, et aruandes nimetatud moonutused, eelkõige riigi suur sekkumine naatriumvesinikglutamaadi väärtusahelasse, st naatriumvesinikglutamaadi sektorisse ja naatriumvesinikglutamaadi tootmisega seotud sektoritesse, eelkõige sisendisektoritesse ja tootmisteguritesse, mõjutavad (vähemalt potentsiaalselt) uurimisaluse toote tootmist ja müüki.

(51)

Komisjon uuris, kas oli kohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon võttis aluseks toimikus, sealhulgas aruandes sisalduvad tõendid, mis omakorda tuginevad avalikult kättesaadavatele allikatele, eeskätt Hiina õigusaktidele, ametlikele avaldatud Hiina poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud aruannetele ning tunnustatud teadlaste uuringutele/artiklitele, mis on konkreetselt aruandes välja toodud. Analüüsis käsitleti riigi olulist sekkumist majandusse üldiselt, samuti konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas uurimisalust toodet. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

(52)

Nagu põhjenduses 32 selgitatud, ei vastanud Hiina valitsus küsimustikule. Nagu märgitud põhjenduses 23, ei teinud koostööd ka ükski Hiina eksportiv tootja/tootja. Samuti ei esitanud ükski Hiina eksportiv tootja/tootja, kellele oli omistatud huvitatud isiku staatus, tõendeid, mis toetaksid toimikus sisalduvaid tõendeid, sealhulgas aruannet ning taotluse esitaja poolt läbivaatamistaotluses esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesolevas juhtumis, või lükkaksid need ümber.

3.2.3.2. Olulised moonutused, mis mõjutavad omamaiseid hindu ja kulusid HRVs

(53)

Hiina majandussüsteem põhineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb HRV majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (14). Seetõttu Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (15).

(54)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (16). See näitab, et HKP-l on HRV majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on üldine makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(55)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (17). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(56)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Planeerimine hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning see toimub kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades täpsustatakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.3.5 allpool) (18).

(57)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Oma laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.2.3.8 allpool) (19). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muudes osades, näiteks aktsiaturgudel, võlakirjaturgudel, erakapitaliturgudel jm. Need finantssektori osad (lisaks pangandusele) on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (20).

(58)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majandusliku tasuvuse saavutamiseks, õõnestades sellega turust lähtuvaid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (21). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erainvesteeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (22).

(59)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette riigi sekkumise mitmesugustel viisidel ja soodustavad seda. Valitsuse selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ja moonutab vahendite tõhusat eraldamist kooskõlas turupõhimõtetega (23).

3.2.3.3. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all

(60)	HRVs moodustavad riigi omanduses, kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all olevad ettevõtted olulise osa majandusest.

(61)

Kuna HRV koostööd ei teinud, on komisjonil vähe teavet HRV naatriumvesinikglutamaadi sektoris tegutsevate äriühingute omandistruktuuri kohta. Nende kolme Hiina äriühingu hulgas, keda taotluse esitaja nimetas peamisteks tootjateks, nagu kinnitasid ka muud komisjoni enda uuringutel põhinevad allikad, (24) ei tundu ükski kuuluvat riigile.

(62)

Komisjon leidis siiski, et üks peamistest eksportivatest tootjatest – Fufeng Group – sai toetust HKP liikmetelt ja kohalikelt ametiasutustelt ning et viimased kooskõlastasid äriühingule huvi pakkuvaid küsimusi. Näiteks on äriühingu ametlikul veebisaidil kohaliku omavalitsuse esindajate ametliku külastuse kohta märgitud järgmist: „Pärast oma kõnet mainis Jiao Gangwei söega seotud probleemi, mis on takistanud ettevõtteid viimase kahe aasta jooksul, ning rõhutas, et Zhalantuni linna parteikomitee ja valitsus on taganud selles küsimuses kooskõlastamise. [---] Liu Qifani delegatsioon jätkas teadmiste kogumist äriühingu sotsiaalse panuse, partei kujundamisel tehtava töö ja naatriumvesinikglutamaadi kohta [---]. Liu Qifan avaldas ühtlasi kiitust mõju eest, mida kvaliteetsete aminohapete masstootmisega alustamine Fufengis avaldas maailmaturu hindadele, ja toetas äriühingu tööd partei kujundamisel. Lõpetuseks ütles ta oma delegatsioonile: „See siin on juhtiv äriühing ja mujal nii häid projekte ei ole. Valitsus peab seda hästi teenima.“ Sekretär Liu mainis kolm korda järjest, et valitsus peaks äriühingut hästi teenima. Samuti toetas ta äriühingut, öeldes, et selle olukord kajastab Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna kõrgemate juhtide otsusekindlust ehitada üles teenimisvalmis valitsus.“ (25) Kohaliku omavalitsuse toetus on märgatav ka seoses Fufengi tütarettevõtjaga Heilongjiang Qiqihar, nagu kinnitatakse Qiqihari valitsuse veebisaidil: „Et näidata ettevõtte tugevust, saavutada sisemine jõud, suurendada võitlusvaimu ja tänada kohalikke omavalitsusi nende tugeva toetuse eest kontserni tütarettevõtjale Qiqihar Longjiang Fufeng Biotechnology Co., Ltd., toimus 26. juuli pärastlõunal Fufengi kontserni asutamise 20. aastapäeval Qiqihari linnas Wanda Jiahua hotellis meediakohtumine „Uus lähtepunkt, uus teekond, uus unistus“ (26). Komisjon leidis, et Fufengi suhteid HKPga ning kohalike ametiasutuste toetust ja suuniseid tõendab ka järgmine avaldus kontserni veebisaidil: „7. detsembril 2019 külastasid Qiqihari linna parteikomitee asesekretär ja linnapea Li Yugang Fufeng Groupi peakontorit. Teiste hulgas saatsid teda uurimise ajal abilinnapea Wang Yongshi, kohaliku omavalitsuse peasekretär Qi Xiaotong, Angangxi piirkonna parteikomitee asesekretär ja linnapea Ren Guangcai ning abilinnapea Li Yugang Jing. Külastusel osalesid juhatuse esimees Li Xuechun, peadirektor Zhao Qiang ja teised juhid. [---] Arutelu käigus ütles linnapea Li, et Qiqihari linna praeguses tööstusstruktuuris on nii põhiline süvatöötlemine kui ka selle kõrvalsaadused eriti olulised. Maailma esimese aminohapete tootjana on äriühing aidanud suurel määral kaasa maisi süvatöötlemisele kohalikul tasandil. Juhatuse esimees tänas linnapea Lid ja ütles:„Qiqihari linn on osutanud äriühingule „inkubaatoriteenuseid“. Seekord jõuavad uudised Qiqihari linnast kaugemale ja neid edastab ka ringhäälinguorganisatsioon CCTV. Kooskõlas valitsuse majandusliku mõtteviisiga jätkab äriühing väliskaubanduse stabiliseerimist, väliskapitali stabiliseerimist, investeeringute stabiliseerimist ja ootuste stabiliseerimist. Ta jätkab võitlusvaimu suurendamist, kasutab oma eeliseid ning teeb järjekindlalt koostööd kohaliku omavalitsusega, et tagada ühine areng.“ (27) Peale selle kinnitab alljärgnev pressiavaldus, et Fufeng on oma tegevuses järginud riigi poliitikaeesmärke ja ideoloogiat: „Fufeng Group vastas president Xi Jinpingi koostööalgatuste ettepanekutele luua „uus siiditee majandusvöönd“ ja „21. sajandi meresiiditee“ ning arendas aktiivselt majanduspartnerlusi nimetatud majandusvööndi ja siiditee äärsete riikidega (28).“

(63)

Komisjon leidis, et veel üks kolmest peamisest naatriumvesinikglutamaadi tootjast – Ningxia Eppen – rakendas oma tegevuses riigi poliitikat ja HKP ideoloogiat, nagu märkis Ningxia Tööstus- ja Kaubandusliit: „Bioloogiaettevõte Ningxia Eppen on alates käesoleva aasta algusest üksikasjalikult korrastanud, ulatuslikult kasutanud, põhjalikult uurinud ja rakendanud Hiina Kommunistliku Partei 18. rahvuskongressi ideid, võttes arvesse äriühingu tegelikku olukorda ning seades eesmärgi „kaks tugevdamist, kuus kaupa“; seeläbi tugevdas äriühing partei kujundamist, mis on suuresti aidanud kaasa äriühingu arengule (29).“ Samuti on äriühing saanud avaliku sektori asutustelt tuge riikliku tehnoloogiakeskuse loomisel. Ningxia Hui tööstuse ja infotehnoloogia ameti sõnul on selliste keskuste loomise eesmärk eelkõige ettevõtete suunamine, et saavutada teatavad poliitilised eesmärgid: „Innovatsioonipõhise arengustrateegia rakendamiseks ning ettevõtete juhendamiseks ja toetamiseks, et tugevdada nende tehnoloogilist innovatsioonivõimet, edendab autonoomse piirkonna tööstuse ja infotehnoloogia amet aktiivselt ettevõtete tehnoloogiakeskuste ehitamist. [---] Ettevõtete tehnoloogiakeskustest on saanud meie piirkonnas peamised tehnoloogilises innovatsioonis osalejad ja nad pakuvad tugevat tõhusat tehnoloogilist tuge meie piirkonna tööstuse kvaliteetsele arengule. [---] Äriühingu Ningxia Eppen tehnoloogiakeskus asutati 2006. aastal ja seda tunnustati 2011. aastal riigi tasandi ettevõtte tehnoloogiakeskusena. Tehnoloogiakeskus tagab pideva innovatsiooni kaudu juhtpositsiooni tööstuse arengus ja on saavutanud märkimisväärseid tulemusi (30).“

(64)

Nagu taotluse esitaja mainis seoses naatriumvesinikglutamaadi tootmissisendite tarnijatega ja nagu kinnitasid teised allikad, (31) on naatriumvesinikglutamaadi tootmise peamine tooraine HRVs tavaliselt maisitärklis, mis moodustab olulise osa tootmiskuludest. Komisjon tuvastas, et vähemalt üks maisitärklise suurtootja – Cofco Biotech – on riigi omanduses olev ettevõte, mille üle teeb järelevalvet riigivarade järelevalve- ja halduskomisjon (SASAC) (32). Riigiasutused on ka mitme teise maisitärklise suurtootja otsesed või kaudsed aktsionärid. Näiteks maisitärklise juhtiva tootja Zhucheng Xingmao Corn Developing Co. Ltd (13,29 % turust) puhul (33) kuulub 74 % aktsiatest äriühingule Zhucheng Foreign Trade Corp., mis omakorda kuulub 26,54 % ulatuses Zhuchengi linnale (34).

(65)

Taotluse esitaja väitel seisneb naatriumvesinikglutamaadi tootmine keemilises protsessis, mis hõlmab maisitärklise ja ammoniaagi kasutamist. Seepärast võib naatriumvesinikglutamaadi tootjaid pidada aktiivseteks osalejateks Hiina keemiasektoris. Seoses selle sektoriga leidis komisjon, et riikliku statistika kohaselt kuulus riigi omanduses olevatele ettevõtetele 2015. aastal 52 % keemiaettevõtete koguvaradest (35). Riigi omanduses olevatel ettevõtetel, eelkõige suurtel tsentraalsetel ettevõtetel, on traditsiooniliselt olnud HRV keemiatööstuses juhtroll tänu oligopoli kuulumisele tarneahela eelmises etapis/lähteaine puhul, tänu lihtsale juurdepääsule valitsuse eraldatavatele ressurssidele (rahalised vahendid, laenud, maa jne) ning tänu tugevale mõjule valitsuse otsustele.

(66)

Seoses eeltooduga haldavad Hiina valitsus ja HKP struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtetele, eriti riigi omanduses või kontrolli all olevatele ettevõtetele. Riik (ja mitmes mõttes ka HKP) mitte ainult ei määra aktiivselt kindlaks üldist majanduspoliitikat ega tee järelevalvet selle elluviimise üle ettevõtetes (eelkõige riigi omanduses ja kontrolli all olevates ettevõtetes), vaid kasutab ka oma õigust osaleda nende tegevust puudutavate otsuste langetamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja nimetatud ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtte struktuuris (vt ka punkt 3.2.3.4) ning ka ettevõtete struktuuri kujundamisega sektoris (36). Riigi omanduses ja kontrolli all olevate ettevõtete puhul on viimastel vastutasuks Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (37). Asjaolusid, mis osutavad naatriumvesinikglutamaadi väärtusahelas ja keemiasektoris üldiselt riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.2.3.4.

(67)

Võttes arvesse riigi märkimisväärset sekkumist kemikaalide väärtusahelatesse HRVs, teatavate maisitärklist tootvate juhtivate ettevõtete kuulumist riigi omandusse ja kontrolli alla ning asjaolu, et – nagu komisjon tuvastas – teatavad juhtivad naatriumvesinikglutamaadi tootjad alluvad riigi suunistele, sõltuvad riigi toetusest ja rakendavad teatavatel juhtudel HKP ideoloogiat, ei saa isegi eraomandisse kuuluvad uurimisaluse toote tootjad tegutseda turutingimustel. Nii riigi- kui ka eraettevõtted, kes tegelevad naatriumvesinikglutamaadi tootmisega ja selle tootmiseks kasutatavate sisendite tootmisega, on otseselt või kaudselt poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu selgitatud allpool punktis 3.2.3.5.

3.2.3.4. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid

(68)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi omanduses olevate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi omanduses olevate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (38) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab mõjutada äriotsuseid. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm HKP liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (39) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigi omanduses olevate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (40). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel asjaomases äriühingus (41). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas naatriumvesinikglutamaadi tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(69)

Näiteks mitme juhtiva naatriumvesinikglutamaadi tootja puhul kattuvad HKP struktuurid isikuliselt juhtorgani omaga. Komisjon leidis, et Fufeng Groupi juhatuse esimees Li Xuechun nimetati 2013. aastal viieks aastaks Linyi linna rahvakongressi liikmeks (42). Samuti, nagu kirjeldatud põhjenduses 62, tegeleb äriühing partei kujundamisega, mis mõjutab tema tegevust.

(70)

Meihua Groupi puhul, kes on veel üks kolmest peamisest naatriumvesinikglutamaadi tootjast, märgiti 2019. aastal, et 12st juhatuse liikmest viis on HKP liikmed (43). Komisjon leidis ka järgmised tõendid Meihua elluviidava partei kujundamise tegevuse kohta ja HKP mõju kohta äriühingu tegevusele: „Jilin Meihua korraldas ja viis 30. juunil ellu parteipäeva ürituse „Õppiva ettevõtte loomine, silmapaistev töö“. Üritusel osalesid Baichengi linna parteikomitee korraldusosakonna esindaja ja Jilin Meihua partei kujundamise juhendaja Wang Xingang, Baichengi tööstuspargi parteibüroo direktor Guo Baoyu, Jilin Meihua parteisekretär ja peadirektor Zhang Jinlong ning 22 partei liiget. [---] Üritusel pidas Wang Xingang kõigile parteiliikmetele elava kõne, keskendudes „partei arenguprotsessile, sellele, mida peaksid tegema partei harude liikmed vastloodud ettevõtetes, ja sellele, kuidas parteiliikmetest esindajatel peaks olema juhtroll“. Seejärel andis Wang Xingang igale parteiliikmele partei embleemi ja põhikirja. Justkui parteiliikmed oleks uuesti parteisse vastu võetud, loodi parteiorganisatsiooni ja nende parteiliikmete vahele, kellel oli partei embleem rinnal ja partei põhikiri käes, „südamest südamesse sild“, mis on tõhusalt suurendanud iga partei- ja kaadriliikme au-, vastutus- ja kuuluvustunnet. Asi pole aga üksnes aus, vaid ka vastutustundes. Selline „poliitiline sünnipäev“ võimaldab partei liikmetel alati meeles pidada oma identiteeti ja missiooni, kasutada täielikult ära oma teedrajavat ja eeskuju andvat rolli oma tulevases töös, ühendada ja juhtida enamikku kaadreid ja töötajaid, teha kõvasti tööd, olla loominguline, julgeda olla esimene, mitte kunagi alla anda. „Ma ühinen vabatahtlikult Hiina Kommunistliku Parteiga, toetan selle programmi ja järgin partei põhikirja“ – parteisekretär Zhang Jinlongi juhtimisel tõstsid osalevad parteiliikmed ürituse lõpus üles oma rusikas paremad käed ning kordasid partei erepunase lipu ees partei vannet. See parteipäeva üritus võimaldas kõigil parteiliikmetel veelgi tugevdada oma ideaale ja veendumusi ning parteivaimu ja saada selgust edasises töösuunas (44).“

(71)

Naatriumvesinikglutamaadi kolmanda peamise tootja Ningxia Eppeni puhul leidis komisjon, et äriühingu juhatuse esimees oli Ningxia Hui autonoomse piirkonna 12. rahvakongressi esindaja vähemalt kuni 2020. aasta juulini (45). Samal ajal annab Ningxia Tööstus- ja Kaubandusliit selge ülevaate HKP rollist äriühingu tegevuses: „Esiteks on eeskirjades sätestatud, et parteikomitee sekretär peab osalema koosolekutel, kus tehakse otsuseid olulistes äriküsimustes, ja muudel olulistel koosolekutel, ning kuulama kõiki neil koosolekutel esitatud arvamusi ja ettepanekuid. Teiseks peab parteiorganisatsiooni eest vastutav asjaomane isik nüüdsest osalema olulistel koosolekutel ja kuulama kõiki neil esitatud arvamusi ja ettepanekuid või olulisi otsuseid, mis on seotud tootmise juhtimise ja äriosakondadega. Parteiorganisatsiooni eest vastutav asjaomane isik edastab tootmist käsitlevad otsused ja peamised tööprojektid õigel ajal partei liikmetele ning kaasab nende edendamisse täiel määral peamised sidusrühmad, tehes seda kõike suure vastutustundega (46).“

(72)

Riigi esindatus ja sekkumine finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.3.8) ning tooraine ja sisendite tarnimisel avaldavad turule täiendavat moonutavat mõju (47). Seega võimaldab riigi esindatus ettevõtetes, sealhulgas riigi omanduses olevates ettevõtetes, naatriumvesinikglutamaadi sektoris ja muudes seotud sektorites (näiteks finants- ja sisendisektoris) Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

3.2.3.5. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil

(73)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt oluliseks, selle asemel et jagada neid kooskõlas turujõududega (48).

(74)	Hiina valitsus peab oluliseks sektoriks keemiatööstust, kuhu kuuluvad naatriumvesinikglutamaadi tootjad. Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud keemiasektoriga seotud kavad, suunised ja muud dokumendid (49).

(75)

Täpsemalt kohaldatakse naatriumvesinikglutamaadi suhtes HRVs ka konkreetseid poliitikadokumente, mis käsitlevad maisi süvatöötlemist, kuna mais on maisitärklise kääritamise kaudu üks naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatavaid põhisisendeid (vt eespool, eelkõige põhjendus 64). Eelkõige on naatriumvesinikglutamaadi tootmise protsessid hõlmatud teravilja ja õli töötlemise 13. viisaastakukava sätetega. Nende eesmärk on reguleerida maisitöötlemissektori (sealhulgas naatriumvesinikglutamaadi allsektori) eri aspekte, eelkõige seoses väärtusahela arengu, tarnekorralduse, tehnoloogiavaliku, tootmiskohtade või poliitilise toetusega: „Kiirendada teravilja süvatöötlemise arengut: julgustada suuri töötlemisettevõtteid arendama uuenduslikke teravilja ja õli töötlemise tööstuse mudeleid, kasutama täiel määral ära kõrvalsaaduste võimalikku väärtust ja laiendama tootmisahelat nii palju kui võimalik. Toetada peen- ja süvatöötlemistööstuse (nt maisi töötlemine) üleviimist soodsatesse tootmispiirkondadesse ja peamistesse logistilistesse piirkondadesse ning kiirendada varude ammendumist. Töötada välja uued tooted, mis on saadud uut liiki funktsionaalsetest tärklisesuhkrutest ja uut tüüpi ensüümpreparaatidest, polüglutamiinhappest, polülüsiinist ja muudest kääritamissaadustest“ [---] „Maisi süvatöötlemise tööstus: julgustada maisi süvatöötlemisega tegelevaid ettevõtteid töötama välja uusi tõhusaid maisi kasutamise viise ja tõstma oluliselt maisi süvatöötlemise ümberarvestuskurssi. [---] Arendada aktiivselt uusi funktsionaalseid kõrgtehnoloogilisi kääritatud tooteid, mille koostisesse kuuluvad aminohapped ja nukleosiidid, uued orgaanilised happed, tärklisesuhkrud, polüoolid, uued ensüümpreparaadid, samuti spetsiaalsed modifitseeritud tärklised, mida kasutatakse toidus, paberitootmises, tekstiilides, peenkemikaalides jne [---] Piirkonnas, mis hõlmab kolme kirdeosa provintsi, Huanghuaihai piirkonnas ja muudes tähtsamates tootmispiirkondades suurendatakse jõupingutusi, et edendada selliste ettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist, kes toodavad maisist tärklist ja tärklisesuhkrut, alkoholi, naatriumvesinikglutamaati, [---]. Julgustada vaba tootmisvõimsuse kasutamist koostöö ja ühise tegevuse kaudu (50).“

(76)

Samuti leidis komisjon seoses sisenditega, et maisisektor on HRVs tugevalt reguleeritud. Hiinal on suured maisivarud, mis võimaldab valitsusel selle kauba hindu kunstlikult langetada või tõsta, ostes või müües turul suurtes kogustes maisi. Kuigi Hiina hakkas ülemääraste maisivarude probleemiga tegelema 2016. aastal, on riigil siiamaani väga suured varud, mis avaldavad hindadele moonutavat mõju (51). Lisaks kontrollib riik kogu maisi väärtusahela eri aspekte, sh maisi tootmisele antavaid subsiidiume (52) ja töötlemistoimingute järelevalvet, nagu kinnitas see riikliku arengu- ja reformikomisjoni teadaanne: „[k]õik kohalikud ametiasutused laiendavad maisi pakkumise ja nõudluse järelevalvet ja analüüsimist asjaomastes valdkondades, tõhustavad järelevalvet maisi süvatöötlemise projektide koostamise ja koostamisjärgses etapis, edendavad maisi pakkumise ja nõudluse tasakaalu ja tagavad riikliku toiduga kindlustatuse.“ (53) Ühes teises olulises valitsuse poliitikadokumendis (54) sõnastatakse järgmised ülesanded: „Keskenduda kolmele peamisele teraviljale – riisile, nisule ja maisile [---]; uurida „terviklikul protsessil“ põhineva sotsiaalteenuste süsteemi ja „terviklikul tööstusahelal“ põhineva tootmismudeli väljatöötamist; arendada ja edendada tootmismahu suurendamist „kogu maakonnas“ ning suurendada keskkonnahoidlike ja kvaliteetsete põllumajandustoodete pakkumist. Neid ülesandeid täitvaid asjaomaseid provintse toetatakse keskvalitsuse eelarveprognoosis esitatud korra alusel.“

(77)	Komisjon tuvastas ka, et HRVs on maisitootmise suhtes kehtestatud investeeringute kontrollimeetmed: „[m]aisi süvatöötlemise projektide koostamiseks avalduste esitamise suhtes kohaldatakse ühtlustatud juhtimist kooskõlas riiginõukogu korraldusega nr 673 (55).“

(78)

Riigi poliitika, millega sekkutakse vabaturujõududesse maisisektoris, on märgatav ka provintsi tasandil. Nagu väitis taotluse esitaja ja kinnitas komisjon, andis Heilongjiangi provints 2017. aasta augustis välja maisitöötlemissektori juhtimist käsitleva poliitikadokumendi, mis oli vormistatud suunava arvamusena maisi süvatöötlemise tööstuse arendamise kohta Heilongjiangi provintsis. Arvamus on adresseeritud „igale linnale (piirkonnale), maakonnale (linnale), rahvavalitsusele (haldusasutusele) ja kõigile provintsivalitsuse otsese võimu all olevatele üksustele“, kes peaksid „tagama [selle] hoolika rakendamise“. Arvamuses märgitakse seoses turule sisenemise kriteeriumidega, et „uusi maisi süvatöötlemise projekte tuleb ellu viia eelkõige peamistes maisitootmispiirkondades“ ning et kõik rakendusüksused peaksid „[s]oodustama selliste süvatöötlemisprojektide koostamist, mis hõlmavad suuremahulist töötlemist, pikki tootmisahelaid ja ruumi tooteturu nõudlusele reageerimiseks; toetama eelkõige uusi maisi süvatöötlemise projekte, mille puhul aastane maisi töötlemise maht on vähemalt 600 000 tonni, ning soodustama sellisid uusi maisi süvatöötlemise projekte, mille puhul töötlemismaht on üle 1,2 miljoni tonni“. Dokumendis esitatakse selge nägemus „peamistest tootmisahelatest“: „Tööstuse struktuuriga seotud projektide puhul tuleb: keskenduda peamiselt tärklise, alkoholi ja funktsionaalsete toodetega seotud tootmisahela järgmise etapi toodete väljatöötamisele ja tootmisele; laiendada tootmisahelat, optimeerida toodete struktuuri, tõsta esile eri piirkondade ja ettevõtete spetsialiseerumist ning rakendada toote funktsioonide diferentseeritud arendamist.“ Tärklisetoodete puhul tähendab see, et tuleb teha järgmist: „arendada eelkõige spetsiaalset modifitseeritud tärklist, mida vajatakse toidu-, paberi-, tekstiili- ja peenkemikaalide tööstuses.“ Arvamuses on esitatud ka eeskirjad tööstuse geograafilise struktuuri kohta: „Võtta ulatuslikult arvesse tegureid nagu maisi tootmine, töötlemine, turg, töödeldavate toorainete pidev kättesaadavus, põhigarantiid; maisi süvatöötlemise projekte viiakse ellu eelkõige seitsmes piirkonnas.“ Näiteks ühe nimetatud piirkonna puhul on arvamuses antud järgmised konkreetsed juhised: „Longjiang, Nehe, Yi’an, Nenjiang ja seda ümbritsevad Gannan, Lindian, Wudalianchi, Bei’an, Fuyu, Dorbod, Baiquan, Keshan, Tailai, Kedong ja teised 14 maakonda (linna) ning Qiqihari linna piirkond võivad pakkuda 8,67 miljonit tonni maisi töötlemise mahtu, viia ellu seitse projekti, mille puhul maisi süvatöötlemise võimsus on 1,2 miljonit tonni, või 14 projekti, mille puhul töötlemisvõimsus on 600 000 tonni. Selles piirkonnas tuleb soodustada selliste suuremahuliste süvatöötlemisprojektide koostamist, mille puhul maht ületab 1,2 miljonit tonni.“ Kõigile rakendusüksustele on antud juhised korraldada sektor ümber järgmiselt: „Soodustada väiksemate kui 300 000 tonni suuruste aastaste maisi töötlemismahtude ühendamist ja ümberkorraldamist, et parandada ettevõtete konkurentsivõimet turul. Julgustada seoses maisi vaba süvatöötlemisvõimsusega piirkonnas võimsate ettevõtete loomist ning luua liite, mis ühendavad ühinemiste ja omandamiste ning strateegilise koostöö kaudu jne samalaadseid tooteid ja tootmisahela eelmise ja järgmise etapi ettevõtteid [---]. Juhendada ettevõtteid, et tugevdada turustamist, suurendada turuosa ja moodustada mitu juhtivate ettevõtete rühma, millel on mõju tööstusele.“ Lisaks on arvamuses poliitiliste meetmete seisukohast konkreetselt ette nähtud riigi toetus ettevõtetele, mis vastavad teatavatele rahastamiskriteeriumidele: „Toetada ettevõtete rahastamist aktsiaturul ja anda subsiidiume maisi süvatöötlemise ettevõtetele, mis on noteeritud riigisisesel ja välismaisel börsil või kantud uue börsivälise turu nimekirja.“ (56)

(79)	Lisaks leidis komisjon, et Heilongjiangi kohalikud ametiasutused toetasid, koordineerisid ja kontrollisid (sealhulgas sanktsioonide abil) vähemalt ühe maisi töötlemisega tegeleva tööstuspargi rajamist ja toimimist (57).

(80)

Komisjon tegi järeldused ka riigi sekkumise kohta ammoniaagi sektoris – ammoniaak on veel üks naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatav tooraine. Petrokeemia- ja keemiatööstuse 13. riiklikus viisaastakukavas on Hiina valitsus seadnud ammoniaagi tootmisele iga-aastased eesmärgid, edendades „selliste tehnoloogia ja seadmete kogumite kasutamist, mille abil tagatakse aastatoodanguks üle miljoni tonni sünteetilist ammoniaaki ja sünteetilist metanooli“ (58). Sellist tarnepoolel sekkumist kajastab ka kohalike ametiasutuste sarnane poliitika. Hebei provintsi petrokeemiatööstuse 13. viisaastakukavas antakse eelkõige korraldus „keskenduda 600 000 tonni suuruse ammoniaagitoodanguga Cangzhou Zhengyuani rajatise ehitamise teise etapi edendamisele“ (59). Samuti tuvastati, et Chongqingi ja Zhejiangi tööstusprovintsid rakendasid eeliskohtlemist, pakkudes madalamaid elektrihindu eelkõige sünteetilise ammoniaagi tootmiseks (60).

(81)

Nagu on märgitud eespool põhjenduse 64 joonealuses märkuses, on kivisüsi tavaliselt veel üks oluline tooraine naatriumvesinikglutamaadi tootmisprotsessis HRVs (seoses energiavarustusega tootmisprotsessis). Nagu komisjon oma aruandes märkis, ei ole Hiina energiahinnad turupõhised. Eelkõige esineb kivisöeturul moonutusi, mis tulenevad peamiselt subsideerimisest (61). Lisaks leidis komisjon, et avaliku sektori asutused sekkuvad provintsi tasandil, eelkõige Shandongi provintsis, kivisöesektori turujõudude toimimisse, rakendades tarne-, asukoha- ja tööstusmudeleid reguleerivaid kavandamisdokumente. Üks sellistest dokumentidest on Shandongi provintsi keskpika ja pika perioodi energia arengukava, mis avaldati 2016. aastal ja hõlmab ajavahemikku kuni 2030. aastani. Kava ideoloogiline eesmärk turgu korraldada väljendub eelkõige selle juhtpõhimõttes: „[p]õhjalikult rakendada Hiina Kommunistliku Partei 18. rahvuskongressi ning selle kolmanda, neljanda, viienda ja kuuenda täiskogu istungi vaimu; järgida täie tõsidusega peasekretär Xi Jinpingi olulisi kõnesid ja samuti neid kõnesid, mille ta pidas Shandongi kontrolli käigus.“ Samuti tunnistatakse selles energiaturu toimimise senist tsentraliseeritust, kuna üks kava eesmärkidest on „edendada täielikult tsentraliseeritud energiavarustusstruktuuri ümberkujundamist nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud struktuuriks“. Dokumendi sätete eesmärk on eelkõige reguleerida kivisöetööstuse konkreetseid asukoha- ja arengumudeleid (62). Kivisöest toodetud elektrienergia kohta antakse dokumendis muu hulgas järgmised juhised: „[k]eskenduda tõhusate ultrasuperkriitiliste megakilovatt-söeelektrijaamade kavandamisele ja ehitamisele ning rajada ökoloogiline söeelektrijaamade klaster põhjarannikul“ ning „kavandada söest toodetud elektrienergia integreeritud arendusbaasi ehitamist Edela-Shandongis“. Dokumendis kirjeldatakse konkreetset kivisöetööstuse ümberkujundamise ja arendamise tegevuskava, mille kohaselt tuleb järgida järgmisi tööstuse arengu- ja ehitusmudeleid, võtmata arvesse turujõudude vaba toimimist ja äriühingute vaba otsustusprotsessi: „Kasutada nõuetekohaselt ära ja viia üle provintsi liigne tootmisvõimsus ja tööjõud; jätkata kahe suure kontserni, Shandong Energy ja Yankuangi aluste parandamist ja tugevdamist; kiirendada ja edendada kohalike söekaevandusettevõtete ühinemist ja ümberkorraldamist, parandada tööstusharu kontsentreeritust, soodustada arengumudeli muutumist kvantiteedil ja kiirusel põhinevast mudelist kvaliteedil ja kasul põhinevaks mudeliks. [---] Keskenduda integreeritud söeenergiaprojektide koostamisele väljaspool provintsi Sise-Mongoolias, Shaanxis, Xinjiangis jne (63).“

(82)	Selline riigi ja kohalike ametiasutuste osalus kogu naatriumvesinikglutamaadi väärtusahela ulatuses avaldab hindadele vähemalt potentsiaalselt moonutavat mõju.

(83)

Hiina valitsus suunab naatriumvesinikglutamaadi sektori arengut kooskõlas paljude vahenditega, näiteks riigi toetuste andmisega. Eksportiva tootja Meihua 2019. aasta aruanne kinnitab, et äriühing sai 2018. aastal vähemalt 130 miljonit jüaani valitsuse toetusi (64). Ningxia Eppeni puhul näitab äriühingu 2018. aasta auditiaruanne, et 2017. aastal sai äriühing 62,3 miljonit jüaani valitsuse toetusi (65). Lisaks paistab, et Ningxia Eppen sai tol aastal 200 000 jüaani suuruse eraldise, et luua partei kujundamise näidiskeskus (66).

(84)

Samuti tuvastas komisjon, et HRV on viimastel aastatel hakanud kohaldama naatriumvesinikglutamaadi ekspordi suhtes 13 % käibemaksuvähendust, mis toob praegu kaasa nimetatud ekspordi täieliku käibemaksuvabastuse. Selle tulemusel on Hiina ettevõtjatel naatriumvesinikglutamaadi turul ka kulustiimul (67).

(85)	Nende ja muude vahendite abil sekkub riik naatriumvesinikglutamaadi sektorisse ja naatriumvesinikglutamaadi tootmiseks kasutatavat toorainet tootvatesse sektoritesse, kusjuures Hiina valitsus juhib ja kontrollib peaaegu kõiki naatriumvesinikglutamaadi väärtusahela arendamise ja toimimise aspekte.

(86)	Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid, sealhulgas naatriumvesinikglutamaadi tootjaid ja naatriumvesinikglutamaadi tootmisel kasutatavate sisendite tootjaid täitma avaliku poliitika eesmärke. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

3.2.3.6. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav

(87)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (68).

(88)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (69). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (70). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (71).

(89)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka naatriumvesinikglutamaadi tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal näivad need kaalutlused olevat täielikult kohaldatavad ka naatriumvesinikglutamaadi sektoris ja uurimisaluse toote tootmiseks kasutatavat toorainet tootvates sektorites.

(90)	Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse kemikaalide ja maisitöötlemise väärtusahelates, sh uurimisaluse toote puhul, diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

3.2.3.7. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid

(91)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitut olulist Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (72). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (73). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiab end ebasoodsast tööolukorrast ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajal (74). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(92)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et naatriumvesinikglutamaati või seotud sisendeid tootvate äriühingute suhtes ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused naatriumvesinikglutamaadi sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote valmistamisel) kui ka kaudselt (naatriumvesinikglutamaadi tootjate juurdepääsul kapitalile või sisendile, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes HRVs kohaldatakse sama tööhõivesüsteemi).

3.2.3.8. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult

(93)	HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(94)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (75) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (76) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (77). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (78).

(95)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(96)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (79).

(97)

Nendele probleemidele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (80). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(98)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(99)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(100)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombie-ettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(101)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(102)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et naatriumvesinikglutamaadi sektoris ei esine eespool kirjeldatud riigipoolset sekkumist finantssüsteemi. Komisjon on ühtlasi kindlaks teinud, et juhtivad naatriumvesinikglutamaadi tootjad said valitsuselt toetusi (vt põhjendus 83). Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

3.2.3.9. Kirjeldatud moonutuste süsteemsus

(103)

Komisjon täheldas, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et eespool punktides 3.2.3.2–3.2.3.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool punktides 3.2.3.6–3.2.3.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(104)

Komisjon tuletab meelde, et naatriumvesinikglutamaadi tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Sellega seoses on HRV üks suuremaid maisitootjaid – see on peamine tooraine naatriumvesinikglutamaadi tootmise protsessis (vt põhjendus 64). Kui naatriumvesinikglutamaadi tootjad ostavad/tellivad HRVs neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(105)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada mitte üksnes naatriumvesinikglutamaadi omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses, vaid samuti on mõjutatud kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

3.2.3.10. Järeldus

(106)

Punktides 3.2.3.2–3.2.3.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii tema majandusse üldiselt kui ka naatriumvesinikglutamaadi sektorisse ja sellega seotud tarneahelasse, näitab, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase elemendi tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(107)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

3.2.4. Võrdlusriik

3.2.4.1. Üldised märkused

(108)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

—	HRVga sarnane majandusarengu tase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb HRV omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile; (81)

—	uurimisaluse toote tootmine selles riigis;

—	asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis.

—	Kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

(109)

Nagu on selgitatud põhjendustes 40 ja 41, tegi komisjon huvitatud isikutele kättesaadavaks kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta; need lisati toimikusse 21. veebruaril 2020 (edaspidi „esimene tootmistegureid käsitlev teade“) ja 8. aprillil 2020 („teine tootmistegureid käsitlev teade“). Viimati nimetatud teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma järeldusest, et Tai on käesoleval juhul sobiv võrdlusriik, kui alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohase metoodika kohaldamine kinnitatakse.

3.2.4.2. Uurimisaluse toote tootmine võrdlusriigis ja HRVga sarnane majandusarengu tase

(110)

Esimeses tootmistegureid käsitlevas teates märkis komisjon, et nende riikide hulgas, mille majandusarengu tase on Maailmapanga andmetel HRVga sarnane, st nende riikide hulgas, mille Maailmapank on liigitanud kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks, on teada, et uurimisaluse toote tootmine toimub Argentinas, Brasiilias, Fidžil, Iraanis, Jamaical, Malaisias, Mauritiusel, Mehhikos, Peruus, Lõuna-Aafrikas, Tais ja Türgis. Pärast seda teadet ei saadud ühtegi märkust majandusarengu taseme ja uurimisaluse toote tootmise kohta võimalikes võrdlusriikides.

3.2.4.3. Hõlpsasti kättesaadavad andmed võrdlusriigis

(111)

Komisjon tegi kindlaks naatriumvesinikglutamaati tootvad äriühingud, kelle finantsandmed olid hõlpsasti kättesaadavad ja keda sai seega pidada sobivaks alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaldamisel, ainult kahes riigis, mida komisjon pidas võimalikeks võrdlusriikideks, st Tais ja Malaisias.

(112)

Nagu aga märgitud teises tootmistegureid käsitlevas teates, tuvastati Malaisias ainult üks naatriumvesinikglutamaati tootev äriühing: Ajinomoto Malaysia Bhd, kes tootis ka muid toiduaineid ja lisaaineid. Tais tuvastati viis äriühingut, nimelt Ajinomoto Co., (Thailand) Ltd., Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos), Thai Churos, Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG. Kõik need äriühingud tootsid naatriumvesinikglutamaati ja muid toiduaineid või lisaaineid. Kaks neist, Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos) ja Thai Churos, paistsid aga tootvat peamiselt naatriumvesinikglutamaati ja piiratud hulka muid tooteid. Selle põhjal järeldas komisjon, et Tais avalikult kättesaadavad finantsandmed on tüüpilised ja täpsed, et hinnata käesoleva uurimise puhul moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summat.

(113)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta Tais ja täheldas järgmist.

—

komisjon analüüsis kõigi esimeses tootmistegureid käsitlevas teates ja seda ajakohastavas teises tootmistegureid käsitlevas teates loetletud tootmistegurite impordistatistikat ja jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi kõiki uurimisaluse toote tootmiseks vajalikke tootmistegureid.

—	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodi energiastatistika (elektri tööstushinnad) oli provintsi elektriameti esitatud ja Tai investeerimisnõukogu avaldatud andmete kujul hõlpsasti kättesaadav (82).

—	Tööjõukulude allikaks on Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) veebisaidil avaldatud statistika töötleva tööstuse keskmiste kuupalkade ja nädalase tööaja kohta Tais (83).

(114)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma. Nagu mainitud eespool põhjenduses 112, järeldas komisjon, et viie Tai äriühingu puhul, kelleks on Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd.; Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos); Thai Churos; Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG, olid hõlpsasti kättesaadavad finantsaruanded, mida oli võimalik kasutada selleks, et määrata kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude summa ning kasumisumma.

(115)

Kuna eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Tai on sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

3.2.4.4. Järeldus võrdlusriigi kohta

(116)

Eespool esitatud analüüsi põhjal vastas Tai kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele, et pidada seda sobivaks võrdlusriigiks. Eeskätt toodetakse Tais märkimisväärses koguses uurimisalust toodet ning seal on olemas täielikud hõlpsalt kättesaadavad andmed kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

3.2.5. Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad ja võrdlusalused

(117)

Teises tootmistegureid käsitlevas teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kavatseb ta kasutada tootmisteguritega seotud kõigi toorainete moonutamata kulude kindlakstegemiseks GTA andmebaasi (84) ning võrdlusriigi moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks ILO ja riigi statistikat. Komisjon märkis ka, et ta kavatseb elektrikulude puhul kasutada Tai provintsi elektriameti kohaldatavaid hindu. Veekulude puhul kavatses komisjon kasutada Tai linnaveevärgi ameti kohaldatavaid hindu. Samuti kavatseti kasutada äriühingute Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd.; Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos); Thai Churos; Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG finantsandmeid, et määrata kindlaks müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

3.2.6. Tootmistegurid

(118)

Selleks, et määrata kindlaks normaalväärtus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, analüüsis komisjon kõiki kättesaadavaid andmeid tootmistegurite kohta ning otsustas kasutada järgmisi väärtusi:

Tabel 1

Naatriumvesinikglutamaadi tootmistegurid

Tootmistegur	Kauba kood	Mõõtühik	Moonutamata väärtus
Toorained
Mais	1005 90 90 00 2	kg	1,59 CNY/kg
Ensüümid	3507	kg	73,81 CNY/kg
Ammoniaak	2814 10	kg	1,97 CNY/kg
Aminoühendid, millel on hapnikku sisaldav funktsionaalrühm	2922 49	kg	57,89 CNY/kg
Väävelhape	2807 0000 10 2	kg	0,49 CNY/kg
Fosforhape	2809 20 32	kg	7,89 CNY/kg
Naatriumhüdroksiid vesilahuses	2815 12	kg	2,30 CNY/kg
Naatriumvesinikkarbonaat	2836 30	kg	3,20 CNY/kg
Dinaatriumfosfaat	2835 22 00	kg	7,4 CNY/kg
Aktiivsüsi	3802 10 00 00 0	kg	25,75 CNY/kg
Vedel hapnik	2804 40	kg	1,06 CNY/kg
Energia/tarbekaubad
Õli	2710 19	l	3,35 CNY/l
Riisikestad	1213 00	kg	3,91 CNY/kg
Elektrienergia	Tai provintsi elektriamet	kWh	0,71 CNY/kWh
Tööjõud
Otsesed tööjõukulud	Rahvusvaheline Tööorganisatsioon – ILOSTAT	h	17,13 CNY/h
Kõrvalsaadus/jäätmed
Vedelväetis	3105	kg	2,64 (negatiivne) CNY/kg

(119)

Komisjon lisas tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlakstegemiseks kasutati taotluses esitatud andmeid, eelkõige Ajinomoto Tai KKP tehase andmeid. Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud põhjendustes 127 ja 128.

3.2.6.1. Toorained

(120)

Naatriumvesinikglutamaadi kulustruktuur sõltub peamiselt toorainete, eelkõige suhkruallikate ja mitmesuguste kemikaalide (peamiselt karbonaadid) ning energia hinnast.

(121)

Toorainete moonutamata hinna kindlaksmääramisel tugines komisjon võrdlusriigi impordihindadele (millele lisandusid imporditollimaksud), nagu need olid esitatud GTAs. Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tuleks komisjoni metoodika kohaselt tavaliselt lisada neile impordihindadele riigisisesed transpordikulud. Arvestades aga põhjenduses 133 esitatud järeldust, et HRV eksportijate/tootjate koostöösoovimatuse tõttu ei olnud riigisisesed transpordikulud kättesaadavad, ning käesoleva aegumise läbivaatamise olemust, st eesmärki uurida, kas dumping jätkus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mitte teha kindlaks dumpingu täpne ulatus, otsustas komisjon, et riigisiseste transpordikuludega kohandamine ei ole vajalik, kuna sellised kohandused üksnes suurendaksid normaalväärtust ja seega ka dumpingumarginaali.

(122)

Iga tootmisteguri impordihind võrdlusriigis määrati kindlaks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (85) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, pärit asjaomaste tootmistegurite impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 106, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b. Kuna puudusid kättesaadavad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjutanud ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutasid ekspordihindu.

3.2.6.2. Tööjõud

(123)

ILO avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Tai eri majandussektorites. Komisjon kasutas värskeimat kättesaadavat ILO statistikat töötleva tööstuse kuupalkade kohta ja nädalase tööaja kohta Tais läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (86).

3.2.6.3. Elektrienergia

(124)

Tais äriühingute (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) suhtes kohaldatava elektrihinna avaldab Tai investeerimisnõukogu. Komisjon kasutas suurte üldteenusettevõtete suhtes kehtivaid hindu, mida kohaldas provintsi elektriamet ja mille avaldas Tai investeerimisnõukogu (87).

3.2.6.4. Kulumaterjalid/väheolulised kogused

(125)

Tootmistegurite suure arvu tõttu rühmitati mõned toorained, mille osakaal tootmise kogukuludes oli väga väike (st alla 0,5 %), kulumaterjalide hulka.

(126)

Komisjon arvutas kulumaterjalide protsendi toorainete kogukulust vastavalt taotluses esitatud andmetele, eelkõige Ajinomoto Thai KKP tehase andmetele, ning kohaldas seda protsenti ümberarvutatud toorainekulude suhtes, kasutades kindlaksmääratud moonutamata hindu.

3.2.6.5. Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum ja kulum

(127)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“. Lisaks tuleb kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma.

(128)

Selleks, et teha kindlaks tootmise üldkulude moonutamata väärtus, ja arvestades seda, et Hiina eksportivad tootjad/tootjad ei teinud koostööd, lähtus komisjon kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatest faktidest. Seetõttu tegi komisjon taotluses esitatud andmetele, eelkõige Ajinomoto Tai KKP tehase andmetele tuginedes kindlaks selle, kui suure osa moodustasid tootmise üldkulud tootmis- ja tööjõukuludest tervikuna. Seda protsenti kohaldati tootmiskulude moonutamata väärtuse suhtes, et saada tootmise üldkulude moonutamata väärtus.

(129)

Selleks, et teha kindlaks müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata ja põhjendatud summa, tugines komisjon põhjenduses 117 mainitud võrdlusriigi Tai viie äriühingu (st Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd.; Thai Fermentation Industry Co Ltd. (Racha Churos); Thai Churos; Thai Foods International Co. Ltd. ja KT MSG) finantsandmetele, mis saadi Orbis Bureau van Dijki (88) (edaspidi „Orbis“) andmebaasidest. Nagu märgitud teises tootmistegureid käsitlevas teates, hõlmasid Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. andmed ajavahemikku 2018. aasta aprillist 2019. aasta märtsini. Nelja ülejäänud äriühingu viimased finantsandmed hõlmasid eelarveaastat 2018. aasta jaanuarist detsembrini. Äriühingu Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. käive moodustas rohkem kui 80 % viie äriühingu kogukäibest, mistõttu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodi osaliselt hõlmavatel andmetel väga suur mõju käesolevas uurimises kasutatud keskmistele müügi-, üld- ja halduskuludele ning kasumile. Teiste äriühingute andmeid, mis hõlmasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodile vahetult eelnenud perioodi, peeti tüüpiliseks, kuna puudusid vastupidised tõendid. Teises tootmistegureid käsitlevas teates kirjeldatud lähenemisviisi kohta märkusi ei saadud. Komisjon leidis, et see lähenemisviis on kõnealustes tingimustes asjakohane, võttes arvesse, et Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum (mõlemad 16 %) olid kooskõlas kasutatud ja põhjenduses 132 esitatud keskmisega, mis kajastas teiste äriühingute andmeid, kelle kohta olid andmed kättesaadavad kuni 2018. aasta lõpuni. Igal juhul oleks mõlemad andmekogumid näidanud kõrget dumpingumarginaali ning võttes arvesse, et tegemist on aegumise läbivaatamisega, ei ole vaja täpset dumpingumarginaali kindlaks määrata. 2021. aasta jaanuaris kasutas komisjon Dun & Bradstreeti (edaspidi „D&B“) (89) andmebaasi, et kontrollida, kas kõigi viie äriühingu finantsandmed olid ajakohastatud. Ainus ajakohastus leiti Ajinomoto Co. (Thailand) Ltd. puhul ajavahemikul 2019. aasta aprillist kuni 2020. aasta märtsini, kuid andmekogum ei olnud täielik, sest see ei sisaldanud puhaskasumit. Seetõttu kasutati teises tootmistegureid käsitlevas teates avaldatud algset andmekogumit.

3.2.7. Arvutamine

(130)

Eeltoodu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil. Arvestades Hiina eksportivate tootjate/tootjate koostöösoovimatust ja asjaolu, et seetõttu ei olnud teave siseturul müüdavate tooteliikide kohta kättesaadav, ei määratud normaalväärtust tooteliikide kaupa.

(131)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna Hiina eksportivad tootjad/tootjad koostööd ei teinud, tugines komisjon taotluses esitatud teabele iga teguri (materjalid ja tööjõud) kasutamise kohta naatriumvesinikglutamaadi tootmisel; teave põhines taotluse esitaja tehaste kulustruktuuril ja asjakohastel tehnilistel tootmismääradel, mis olid kohandatud peamiste suhkruallikatega (maisitärklis), mida Hiinas kasutati. Komisjon korrutas kasutustegurid moonutamata ühikukuludega, mida täheldati võrdlusriigiks olevas Tais.

(132)

Seejärel kohaldas komisjon põhjenduses 128 esitatud selgituse kohaselt kindlaks määratud tootmise üldkulude suhet moonutamata tootmiskulude suhtes. Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul kasutas komisjon viie Tais tegutseva naatriumvesinikglutamaadi tootja avalikult kättesaadavates finantsaruannetes esitatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmist, nagu selgitatud põhjenduses 129. Seega lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele järgmised kulud:

—	tootmise üldkulud, mis moodustasid [5–10 %] tootmise kogukuludest, nagu selgitatud põhjenduses 128;

—	tootmiskulude ja tootmise üldkulude summa suhtes kohaldati 16 % suurust müügi-, üld- ja halduskulude määra ning

—	tootmiskulude ja tootmise üldkulude summa suhtes kohaldati 18 % suurust kasumi määra.

3.2.8. Ekspordihind

(133)

Kuna HRV eksportivad tootjad/tootjad keeldusid koostööst, määrati liitu suunatud ekspordi hinnad kindlaks kättesaadavate faktide põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Komisjon tegi ekspordihinna kindlaks kättesaadava statistika, nimelt Comexti andmebaasi (Eurostat) põhjal. Kuna hinnad Comextis on esitatud CIF-hinna tasemel, määrati tehasest hankimise tasandi hind kindlaks aegumise läbivaatamise taotluses transpordikulude, käitlemise, mereveo ja kindlustuse kohta esitatud tõendite põhjal.

3.2.9. Võrdlus ja dumpingumarginaal

(134)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga. Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, 112,8 %.

3.2.10. Järeldus

(135)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil HRV dumping jätkus.

3.3. Indoneesia

(136)

Eurostati statistiliste andmete järgi imporditi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indoneesiast 5 535 tonni naatriumvesinikglutamaati, mis moodustas [5–10 %] liidu turust. Komisjon järeldas, et nimetatud impordimaht on piisavalt tüüpiline uurimaks, kas dumping läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkus.

3.3.1. Normaalväärtus

(137)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad ei teinud koostööd, kasutas komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kättesaadavaid fakte kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Sellega seoses kasutas komisjon koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud teavet.

(138)

Seega põhines normaalväärtus koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud omamaistel müügihindadel. Kuna Indoneesia eksportivad tootjad ei teinud koostööd, polnud kättesaadavad üksikasjalikud ekspordihinnad tooteliikide kaupa. Seetõttu ei olnud võimalik ellu viia üksikasjalikku tavapärase kaubandustegevuse hindamist, nagu sätestatud alusmääruse artikli 2 lõigetes 4–6. Komisjon tegi kindlaks, et keskmine omamaine müügihind oli kasumlik, st kõrgem kui koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma puhul kindlaks tehtud keskmine tootmiskulu. Seepärast põhines normaalväärtus koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma kogu omamaise müügi keskmisel müügihinnal.

(139)

Uurimise käigus selgus ka, et naatriumvesinikglutamaati müüdi hulgi ja jaemüügiks. Taotluse esitaja esitas teabe, et naatriumvesinikglutamaadi hulgimüük (st 20 kilogrammistes ja suuremates pakendites müük) moodustas valdava osa eksportmüügist liitu, samal ajal kui Indoneesia siseturul toimus nii hulgimüük kui ka müük jaemüüjatele (müük väikestes tarbijapakendites).

(140)

Koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud andmed kinnitasid, et naatriumvesinikglutamaati müüdi Indoneesia siseturul hulgi tootmiskuludest madalama hinnaga, ning näitasid, et hulgimüügi ja jaemüüjatele müügi vahel oli järjepidev hinnaerinevus.

(141)

Seepärast arvutas komisjon täielikkuse huvides ning normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks ka alternatiivse normaalväärtuse, mis põhines üksnes hulgimüügina toimuval omamaisel müügil, mida oli võimalik võrrelda peamiselt hulgimüügina toimuva eksportmüügi hindadega. Nagu eespool märgitud, põhinesid hulgi müüdud naatriumvesinikglutamaadi müügihinnad koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma esitatud teabel. Kuna omamaine hulgimüük toimus keskmistest tootmiskuludest madalama hinnaga, arvutas komisjon normaalväärtuse vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 3 ja 6, liites koostööd teinud Indoneesia tootjate rühmal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil naatriumvesinikglutamaadi kogu omamaise müügi käigus (hulgi- ja jaemüük) tekkinud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kaalutud keskmised summad. Muu teabe puudumise tõttu peeti seda kõige sobivamaks teabeallikaks ja põhjendatuks.

3.3.2. Ekspordihind

(142)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Comexti (Eurostat) andmete põhjal vastavalt alusmääruse artiklile 18. Kuna hinnad Comextis on esitatud CIF-hinna tasemel ja koostööd teinud Indoneesia tootjate rühm ei eksportinud liitu, määrati tehasest hankimise tasandi hind kindlaks tõendite põhjal, mis olid esitatud aegumise läbivaatamise taotluses Indoneesiast liidu piirini transportimisega kaasnevate transpordi- ja kindlustuskulude kohta.

3.3.3. Võrdlus ja dumpingumarginaal

(143)

Komisjon võrdles eespool kirjeldatud kahe eri stsenaariumi kohast normaalväärtust ja eespool kirjeldatud ekspordihinda. Selle põhjal oli kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata:

—	87,03 %, kui arvutada naatriumvesinikglutamaadi kogu omamaise müügi põhjal Indoneesias, nagu kirjeldatud põhjenduses 138;

—	44,26 %, kui arvutada leitud normaalväärtuse põhjal, nagu kirjeldatud põhjenduses 141.

3.3.4. Järeldus

(144)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Indoneesia dumping jätkus.

4. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

4.1. HRV

(145)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui Hiina impordi suhtes kehtivad meetmed tunnistatakse kehtetuks. HRV eksportivate tootjate/tootjate koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon oma hinnangus alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele, st põhjenduses 2 mainitud eelmise aegumise läbivaatamise tulemustele, läbivaatamise taotluses esitatud teabele, avalikult kättesaadavale teabele, Comextile (Eurostat) ja GTA-le. Analüüsiti järgmisi elemente: HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad, liidu turu atraktiivsus ja meetmetest kõrvalehoidmine.

4.1.1. HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(146)

Koostöö puudumise tõttu pidi komisjon oma hinnangus tuginema kättesaadavatele faktidele kooskõlas alusmääruse artikliga 18, eelkõige taotluses esitatud teabele ja eelmise aegumise läbivaatamise järeldustele ning muudele avalikele allikatele, mida on kirjeldatud põhjenduses 149.

(147)

Taotluse esitaja antud teabe kohaselt on naatriumvesinikglutamaadi tootmise võimsus Hiinas alates 2015. aastast pidevalt kasvanud. Alates 2013. aastast hakkasid väiksemad naatriumvesinikglutamaadi tootjad Hiinas keskkonnakaitsealaste õigusnormide karmistamise tõttu naatriumvesinikglutamaadi turult lahkuma, samas kui suuremad tootjad laiendasid aastatel 2016–2018 oma rajatisi ja suurendasid tootmisvõimsust [10–30] %, [3 500 000 – 4 000 000] tonnini. Samal ajavahemikul suurenes vaba tootmisvõimsus kokku [100–130] %. 2018. aasta seisuga oli HRVs tegutsevate naatriumvesinikglutamaadi tootjate vaba tootmisvõimsus hinnanguliselt [12–15] korda suurem kui liidu tarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(148)

Lisaks kinnitavad mitu turuaruannetel põhinevat avalikult kättesaadavat artiklit (90) Hiina tootmismahtude kiiret kasvu. Selle avalikult kättesaadava teabe kohaselt suurendasid mitu HRV juhtivat naatriumvesinikglutamaadi tootjat alates 2015. aastast oma tootmisvõimsust.

(149)

Muu avalikult kättesaadav teave (91) näitas, et Fufeng Group, üks juhtivaid naatriumvesinikglutamaadi tootjaid HRVs ja taotluse esitaja andmetel peamine liitu eksportija, suurendas oma tootmisvõimsust 41 %, 940 000 tonnilt 2015. aastal 1 330 000 tonnini 2019. aastal. Samal ajal vähenes tootmisvõimsuse rakendamine 80 %ni. See tähendab, et ühe Hiina tootja vaba tootmisvõimsus oli 2019. aastal 266 000 tonni, mis on rohkem kui [kaks kuni neli] korda suurem liidu kogutarbimisest samal perioodil.

(150)

Arvestades, et HRVs on mitu muud naatriumvesinikglutamaadi tootjat, kelle suurus on võrreldav eespool nimetatud äriühingu Fufeng Group omaga, on mõistlik järeldada, et HRVs on märkimisväärne liigne tootmisvõimsus.

4.1.2. Liidu turu atraktiivsus, kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad ja meetmetest kõrvalehoidmine

(151)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Hiina eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liitu. Seepärast uuris komisjon Hiina eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi hinnatasemeid võrreldes muude kolmandate riikide turgudega, et teha kindlaks, kas liidu turg oli hinnatasemete seisukohast atraktiivne.

(152)

Koostöö puudumise tõttu kasutas komisjon Eurostati ja GTA statistikat. Leiti, et liitu suunatud Hiina ekspordi keskmine hind oli vaid veidi madalam kui muudele kolmandate riikide turgudele suunatud Hiina ekspordi üldine keskmine hind. Arvestades, et nagu selgitatud põhjenduses 221, lõid Hiinast pärit impordi hinnad (ilma dumpinguvastase tollimaksuta) ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla, on väga tõenäoline, et kui meetmetel lastakse aeguda, oleks liidu turg Hiina eksportijate jaoks atraktiivsem kui muud kolmandate riikide turud. Seda seetõttu, et ilma tollimaksudeta saaksid Hiina eksportijad eksportida liitu hindadega, mis on kõrgemad kui muudele kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad, kuid siiski madalamad liidu tootmisharu hindadest.

(153)

Samuti leiti, et hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest jäi Hiinast pärit import nii mahu kui ka turuosa poolest suhteliselt stabiilseks, moodustades läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [4–7 %] suuruse turuosa (millest üle poole puhul toimus seestöötlemine, vt punkt 5.3.2). Nagu selgitatud põhjendustes 8 ja 9, on ühtlasi leitud, et Hiina eksportivad tootjad on kehtivatest dumpinguvastastest meetmest kõrvale hoidnud, eksportides vähesel määral muudetud toodet (naatriumvesinikglutamaat segus ja lahuses). Meetmetest kõrvalehoidmine näitab Hiina eksportivate tootjate huvi pääseda liidu turule piiranguteta ja seega liidu turu atraktiivsust Hiina ekspordi jaoks.

(154)

Arvestades HRV märkimisväärset liigset tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks, mida näitavad kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad ja kõrvalehoidmine, järeldas komisjon, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks suure tõenäosusega kaasa dumpinguhinnaga ekspordi mahu kasvu.

4.1.3. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(155)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, nagu selgitatud põhjenduses 154, järeldas komisjon, et HRVst pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

4.2. Indoneesia

(156)

Pärast dumpingu kindlakstegemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Indoneesia eksportivate tootjate koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon oma hinnangus alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatele faktidele, eelkõige taotluses esitatud teabele ja kättesaadavale statistikale, nimelt Eurostati ja GTA statistikale. Analüüsiti järgmisi elemente: Indoneesia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, Indoneesia siseturu olukord, kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad ja liidu turu atraktiivsus.

4.2.1. Indoneesia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(157)

Kuna suur osa Indoneesia eksportivaid tootjaid keeldus koostööst, tehti Indoneesia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt saadud teabe alusel.

(158)

Indoneesia tootmisvõimsus oli tootmismahust märkimisväärselt suurem. Taotluse kohaselt oli naatriumvesinikglutamaadi tootmise võimsus 2018. aasta juulist kuni 2019. aasta juunini ligikaudu 240 000 tonni, samal ajal kui tootmismaht oli samal ajavahemikul ligikaudu 200 000 tonni. Seega ulatus tootmisvõimsuse rakendamine ligikaudu 85 %ni, mis tähendab hinnanguliselt ligikaudu 35 000 tonni suurust vaba tootmisvõimsust, mis on [null kuni kaks] korda suurem kui liidu kogutarbimine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(159)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Indoneesia eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada naatriumvesinikglutamaadi tootmiseks, et seda meetmete aeguda laskmise korral liidu turule eksportida.

4.2.2. Turuolukord Indoneesias

(160)

GTA statistika kohaselt suurenes naatriumvesinikglutamaadi eksport Hiinast Indoneesiasse 2016.–2019. aastal 71 %, 26 668 tonnilt 45 498 tonnini 2019. aastal. Samal ajavahemikul langesid Hiinast Indoneesiasse eksporditud naatriumvesinikglutamaadi hinnad üle 8 %, 949 eurolt tonni kohta 2016. aastal 874 eurole tonni kohta 2019. aastal.

(161)

Hiinast pärit madala hinnaga impordi suurenemine raskendas Indoneesia tootjate jaoks naatriumvesinikglutamaadi müüki oma siseturul ja/või oma tootmiskulude katmist omamaise müügi kaudu. Uurimise ajal võis seda täheldada ka nende koostööd teinud Indoneesia tootjate rühma tasandil, kes müüsid naatriumvesinikglutamaati hulgi alla omahinna, nagu selgitatud põhjenduses 139. Selline olukord suurendab Indoneesia tootjate motivatsiooni suurendada oma eksportmüüki kolmandatesse riikidesse, sealhulgas liitu, et katta vähemalt tootmise püsikulud.

4.2.3. Liidu turu atraktiivsus ja kolmandate riikide turgudele suunatud ekspordi hinnad

(162)

Uurimise käigus leiti, et Indoneesia turuosa oli tüüpiline kogu vaatlusalusel perioodil ning moodustas hoolimata kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil [5–9] %. See näitab selgelt liidu turu atraktiivsust Indoneesia naatriumvesinikglutamaadi tootjatele.

(163)

Komisjon uuris, kas on tõenäoline, et Indoneesia eksportivad tootjad suurendaksid meetmete aeguda laskmise korral oma dumpinguhinnaga eksportmüüki liitu. Seepärast uuris komisjon Indoneesia eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi hinnatasemeid võrreldes muude kolmandate riikide turgudega, et teha kindlaks, kas liidu turg oli hinnatasemete seisukohast atraktiivne.

(164)

Kuna Indoneesia eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutati GTA andmeid, et võrrelda liitu suunatud Indoneesia ekspordi hindu muudele eksporditurgudele suunatud Indoneesia ekspordi hindadega läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle põhjal oli liitu suunatud Indoneesia ekspordi keskmine FOB-hind veidi kõrgem (1,6 %) kui muudele kolmandate riikide turgudele suunatud Indoneesia ekspordi üldine keskmine hind. Kuigi hinnad olid liidu hindadest vaid veidi kõrgemad, kinnitab Indoneesia ekspordi püsiv ja endiselt märkimisväärne turuosa liidus, et liitu suunatud ekspordi hinnatase oli atraktiivne. Võttes lisaks arvesse, et GTAs registreeritud FOB-hinnad ei sisalda dumpinguvastaseid tollimakse (mis on Indoneesia eksportivate tootjate puhul 7,2–28,4 %), oleks liitu suunatud ekspordi hinnatase Indoneesia eksportijate jaoks selgelt atraktiivne, kui tollimaksumeetmetel lastaks aeguda, sest see võimaldaks neil oma ekspordihindu tõsta. Selle stsenaariumi kohaselt võimaldaks liidu turg saavutada tulusama hinnataseme kui muud kolmandad turud ja seega oleks olemas suur stiimul liitu suunatud ekspordi suurendamiseks.

(165)

Võttes arvesse Indoneesia tootjate märkimisväärset liigset tootmisvõimsust, Indoneesia siseturu olukorda ja liidu turu atraktiivsust Indoneesia eksportivate tootjate jaoks, järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumine suurendaks dumpinguhinnaga eksporti.

4.2.4. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(166)

Pidades silmas järeldusi dumpingu jätkumise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja ekspordi tõenäolist arengut meetmete aegumise korral, nagu kirjeldatud põhjenduses 165, järeldas komisjon, et Indoneesiast pärit impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumine toob suure tõenäosusega kaasa dumpingu jätkumise.

5. KAHJU

5.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(167)

Vaatlusalusel perioodil valmistas liidus samasugust toodet üks tootja. Teda käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

5.2. Liidu tarbimine

(168)

Komisjon liitis liidu tarbimise kindlakstegemiseks kokku liidu tootmisharu müügi liidu turul ning HRVst, Indoneesiast ja teistest kolmandatest riikidest pärit impordi, lähtudes Eurostati andmetest.

(169)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides)

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Vabaturg	[48 170 – 78 448 ]	[49 430 – 80 501 ]	[46 745 – 76 127 ]	[45 712 – 74 445 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	103	97	95
Tootmisharusisene turg	[78–127]	[104–169]	[125–204]	[190–310]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	134	161	245
Tootmisharusisese ja vabaturu tarbimise erinevus	0,16 %	0,21 %	0,27 %	0,42 %
Allikas: küsimustiku vastused, Eurostat.

(170)

Liidu tarbimine vabaturul suurenes veidi 2016.–2017. aastal, enne kui see vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpus. Kokkuvõttes vähenes liidu tarbimine vaatlusalusel perioodil vabaturul 5 %.

(171)

Liidus on ka väga väike tootmisharusisene tarbimine, mis moodustas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul vähem kui 0,5 % vabaturu tarbimisest. Tootmisharusisene tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 145 %.

5.3. Import asjaomastest riikidest

5.3.1. Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(172)

Komisjon tegi impordi mahu ja turuosa kindlaks Eurostati andmete alusel.

(173)

Import asjaomastest riikidest ja selle turuosa muutusid järgmiselt.

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
HRVst pärit impordi maht	3 604	3 643	2 223	3 485
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	101	62	97
Turuosa	[3,7 % – 6,0 %]	[3,6 % – 5,9 %]	[2,3 % – 3,8 %]	[3,7 % – 6,1 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	99	64	102
Indoneesiast pärit impordi maht	7 496	7 855	8 269	5 060
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	105	110	68
Turuosa	[7,6 % – 12,4 %]	[7,8 % – 12,7 %]	[8,7 % – 14,1 %]	[5,4 % – 8,8 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	102	114	71
Allikas: Eurostat.

(174)

HRVst pärit impordi maht oli 2016. ja 2017. aastal peaaegu sama, vähenes 2018. aastal märkimisväärselt (39 % võrreldes 2017. aastaga) ning suurenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 2018. aastaga võrreldes 57 %. Kokkuvõttes vähenes Hiinast pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil 3 %.

(175)

Indoneesiast pärit impordi maht suurenes 2016.–2018. aastal 10 % ning vähenes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 2018. aasta tasemega võrreldes märkimisväärselt – 39 %. Vaatlusalusel perioodil vähenes Indoneesiast pärit impordi maht 32 %.

(176)

HRV turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil 2 %, samal ajal kui Indoneesia turuosa vähenes samal perioodil 29 %. Sellest hoolimata oli nii HRV kui ka Indoneesia turuosa kogu vaatlusalusel perioodil suurem kui minimaalne turuosa.

5.3.2. Seestöötlemise protseduur

(177)

Naatriumvesinikglutamaati imporditakse HRVst tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri alusel.

(178)

HRVst pärit import tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri alusel muutus järgmiselt.

Tabel 4

HRVst pärit impordi maht (tonnides) tavalise korra ja seestöötlemise protseduuri alusel

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiina RVst pärit impordi maht tavalise korra alusel	1 930	1 022	872	1 125
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	53	45	58
Turuosa	[2,0 % – 3,2 %]	[1,0 % – 1,7 %]	[0,9 % – 1,5 %]	[1,2 % – 2,0 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	52	47	61
Hiina RVst pärit impordi maht seestöötlemise protseduuri alusel	1 673	2 621	1 351	2 359
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	157	81	141
Turuosa	[1,7 % – 2,8 %]	[2,6 % – 4,2 %]	[1,4 % – 2,3 %]	[2,5 % – 4,1 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	153	83	149
Allikas: Eurostat.

(179)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi 68 % HRVst pärit koguimpordist seestöötlemise protseduuri alusel. Impordi maht kasvas vaatlusalusel perioodil 41 %.

5.3.3. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(180)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete alusel.

(181)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Impordihinnad (eurot/kg)

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
HRV	1,06	0,89	0,88	0,93
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	85	83	88
Indoneesia	1,24	1,12	1,07	1,17
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	91	87	94
Allikas: Eurostat (ilma impordita seestöötlemise protseduuri alusel).

(182)

HRVst pärit impordi hind langes 2016.–2018. aastal 17 % ja tõusis seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 5 %. Kokkuvõttes langes HRVst pärit impordi hind vaatlusalusel perioodil 12 %.

(183)

Indoneesiast pärit impordi hind järgis sama suundumust nagu HRVst pärit impordi hind, langedes 2016.–2018. aastal 13 % ja tõustes seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 9 %. Indoneesiast pärit impordi hind langes vaatlusalusel perioodil 6 %.

(184)

Kuna Hiina ja Indoneesia eksportivad tootjad keeldusid koostööst, nagu märgitud põhjenduses 24, tegi komisjon hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks selliselt, et võrdles ainsa liidu tootja tehasest hankimise tasandile kohandatud kaalutud keskmist müügihinda sõltumatutele klientidele liidu turul ning Eurostati andmete kohast kaalutud keskmist ekspordihinda (sealhulgas dumpinguvastane tollimaks) pärast asjakohaseid kohandusi tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. HRVst pärit impordi puhul ei võetud arvesse seestöötlemise protseduuri alusel imporditud naatriumvesinikglutamaadi mahtude hinda, sest neid mahte ei lubata liidu turul vabasse ringlusse.

(185)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina ainsa liidu tootja käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. See ei näidanud hindade allalöömist ei HRV ega Indoneesia puhul.

5.4. Import kolmandatest riikidest (v.a HRV ja Indoneesia)

(186)

Naatriumvesinikglutamaadi import muudest kolmandatest riikidest peale HRV ja Indoneesia pärines peamiselt Vietnamist ja Brasiiliast.

(187)

Muudest kolmandatest riikidest pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 6

Import kolmandatest riikidest

Riik		2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Vietnam	Maht (tonnides)	3 399	1 523	1 642	2 642
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	45	48	78
	Turuosa	[3,5 % – 5,6 %]	[1,5 % – 2,5 %]	[1,7 % – 2,8 %]	[2,8 % – 4,6 %]
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	44	50	82
	Keskmine hind (eurot/kg)	1,32	1,34	1,24	1,31
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	101	94	99
Brasiilia	Maht (tonnides)	1 900	1 296	1 014	1 339
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	68	53	70
	Turuosa	[1,9 % – 3,1 %]	[1,3 % – 2,1 %]	[1,1 % – 1,7 %]	[1,4 % – 2,3 %]
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	67	55	74
	Keskmine hind (eurot/kg)	1,20	1,20	1,21	1,22
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	100	101	102
Muud kolmandad riigid	Maht (tonnides)	344	345	386	365
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	100	112	106
	Turuosa	[0,3 % – 0,6 %]	[0,3 % – 0,6 %]	[0,4 % – 0,7 %]	[0,4 % – 0,6 %]
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	98	116	112
	Keskmine hind (eurot/kg)	2,49	2,83	2,39	2,65
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	114	96	107
Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomased riigid	Maht (tonnides)	5 642	3 164	3 041	4 346
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	56	54	77
	Turuosa	[5,7 % – 9,3 %]	[3,1 % – 5,1 %]	[3,2 % – 5,2 %]	[4,7 % – 7,6 %]
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	55	56	81
	Keskmine hind (eurot/kg)	1,35	1,44	1,38	1,40
	Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	107	102	103
Allikas: Eurostat.

(188)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht vähenes 5 642 400 kg-lt 2016. aastal 4 345 700 kg-le läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st vaatlusalusel perioodil kokku 23 %. Samal ajal vähenes vastav turuosa 19 %. Kokkuvõttes tõusid kolmandate riikide impordihinnad vaatlusalusel perioodil 3 % ja on märkimisväärselt kõrgemad kui asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad.

5.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.5.1. Üldised märkused

(189)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandusnäitajaid.

5.5.2. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(190)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	[47 400 – 77 195 ]	[50 105 – 81 599 ]	[48 624 – 79 188 ]	[50 108 – 81 605 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	106	103	106
Tootmisvõimsus (tonnides)	[61 600 – 100 320 ]	[61 600 – 100 320 ]	[61 600 – 100 320 ]	[61 600 – 100 320 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	100	100	100
Tootmisvõimsuse rakendamine	[54 % – 88 %]	[57 % – 93 %]	[55 % – 90 %]	[57 % – 93 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	106	103	106
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(191)

Vaatlusalusel perioodil kõikus tootmine veidi. Kuigi see suurenes 2016.–2017. aastal 6 %, vähenes see 2017.–2018. aastal 3 % ning seejärel suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 3 %. Kokkuvõttes suurenes tootmismaht vaatlusalusel perioodil 6 %. Uurimine näitas, et kõikumisi põhjustasid peamiselt hoolduseks seiskamised liidu tootmisharus (teatavatel aastatel 16 päeva ja teistel 10 päeva).

(192)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne.

(193)

Stabiilse tootmisvõimsuse tulemusena muutus tootmisvõimsuse rakendamine kooskõlas tootmismahuga, nimelt suurenes see kõigepealt 2016.–2017. aastal, seejärel vähenes 2017.–2018. aastal ning suurenes taas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seeläbi suurenes tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil 6 %.

5.5.3. Müügimaht ja turuosa

(194)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügimaht ja turuosa

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügimaht liidu turul (tonnides)	[36 451 – 59 363 ]	[39 167 – 63 787 ]	[37 272 – 60 700 ]	[36 689 – 59 750 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	107	102	101
Turuosa	[53 % – 89 %]	[55 % – 93 %]	[56 % – 93 %]	[56 % – 94 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	105	105	106
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(195)

Liidu tootmisharu naatriumvesinikglutamaadi müügimaht suurenes vaatlusalusel perioodil vaevalt 1 %. Kõigepealt suurenes see 2016.–2017. aastal 7 % ning seejärel vähenes see läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuks 6 %. Tarbimise samaaegne vähenemine tõi vaatlusalusel perioodil kaasa liidu tootmisharu turuosa suurenemise 6 % võrra.

5.5.3.1. Kasv

(196)

Nagu eespool märgitud, vähenes liidu tarbimine vabaturul vaatlusalusel perioodil 5 %, kuid liidu tootmisharu müügimaht suurenes veidi (1 %), mis tähendas turuosa suurenemist 6 % võrra.

5.5.4. Tööhõive ja tootlikkus

(197)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Tööhõive ja tootlikkus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv	[137–222]	[138–225]	[133–217]	[132–215]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	101	97	97
Tootlikkus (tonnides töötaja kohta)	[243–396]	[253–413]	[256–416]	[266–433]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	104	105	109
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(198)

Liidu tootmisharu tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 3 %. Vähenemine oli tingitud ühiste teenuste (nt infotehnoloogia ja inimressursid) koostoimest pärast külmutatud toodete jaemüügi integreerimist AFEsse.

(199)

Tootlikkus suurenes tööhõive vähenemise ja tootmismahu suurenemise tulemusel, nagu selgitatud põhjenduses 191.

5.5.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(200)

Asjaomaste riikide puhul ületasid dumpingumarginaalid märkimisväärselt põhjendustes 134 ja 143 märgitud miinimumtasemeid ning asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa jäid vaatlusalusel perioodil märkimisväärseks, nagu kirjeldatud põhjendustes 174–176.

(201)

Seetõttu ei võimaldanud HRV ja Indoneesia eksportivate tootjate jätkuv ebaõiglane hinnakujundus liidu tootmisharul varasemast dumpingust taastuda.

5.5.6. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(202)

Ainsa liidu tootja kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Müügihinnad ja kulud liidus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind vabaturul (eurot/kg)	[0,94–1,52]	[0,86–1,40]	[0,84–1,36]	[0,87–1,42]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	92	90	93
Ühiku tootmiskulu (eurodes kg kohta)	[0,91–1,49]	[0,91–1,49]	[0,95–1,55]	[0,88–1,43]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	100	104	96
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(203)

Liidu tootmisharu keskmine ühiku müügihind liidus asuvatele sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil 7 %. 2016.–2018. aastal see hind langes ja seejärel suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Liidu tootmisharu müügihind järgis Hiina ja Indoneesia impordihinna suundumust liidu turul.

(204)

Ühiku tootmiskulu vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %. 2016.–2017. aastal oli see stabiilne, suurenes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes 4 % ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 8 %. Tootmiskulude vähenemine 2019. aastal võrreldes 2018. aastaga on tingitud liidu tootmisharu jõupingutustest vähendada toorainete tarbimist tootmisprotsessis ning tooraine hinna langusest.

5.5.7. Tööjõukulud

(205)

Ainsa liidu tootja keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)	[49 321 – 80 323 ]	[50 538 – 82 304 ]	[48 606 – 79 159 ]	[48 282 – 78 631 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	102	99	98
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(206)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta vähenesid vaatlusalusel perioodil 2 %. See vähenemine on seotud IT-, finants-, personali- ja kõrgema juhtkonna funktsioonide koostoimega, mis saavutati pärast külmutatud toodete jaemüügi integreerimist AFEsse, nagu mainitud põhjenduses 198.

5.5.8. Laovarud

(207)

Liidu ainsa tootja laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Laovarud

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	[12 765 – 20 789 ]	[9 706 – 15 807 ]	[8 054 – 13 116 ]	[9 926 – 16 166 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	76	63	78
Lõppvarud protsendina toodangust	[19 % – 31 %]	[14 % – 22 %]	[12 % – 19 %]	[14 % – 23 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	72	62	74
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(208)

Kokkuvõttes vähenesid lõppvarud vaatlusalusel perioodil 22 %. Lõppvarud vähenesid 2016.–2018. aastal ja suurenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 23 % võrreldes 2018. aastaga. Vaatamata vähenemissuundumusele olid laovarud vaatlusalusel perioodil endiselt suured.

(209)

Lõppvarud protsendina toodangust vähenesid 2016.–2018. aastal 38 % ja suurenesid seejärel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 20 %. Kokkuvõttes vähenesid need 26 %. See vähenemissuundumus tuleneb lõppvarude vähenemisest ja tootmismahu väikesest kasvust.

5.5.9. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(210)

Liidu ainsa tootja kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (protsent müügikäibest)	[1,6 % – 2,7 %]	[–7,2 % – –4,4 %]	[–15,35 % – –9,4 %]	[–0,6 % – –0,4 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	–269	–574	–22
Rahavoog (tuhandetes eurodes)	[5 822 – 9 481 ]	[3 838 – 6 251 ]	[–3 733 – –2 292 ]	[2 886 – 4 699 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	66	–39	50
Investeeringud (tuhandetes eurodes)	[4 302 – 7 006 ]	[4 609 – 7 506 ]	[5 419 – 8 825 ]	[3 307 – 5 386 ]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	107	126	77
Investeeringutasuvus	[0,3 % – 0,5 %]	[–6,3 % – –3,9 %]	[–14,6 % – –8,9 %]	[–1,5 % – –0,9 %]
Indeks (eelarveaasta 2016 = 100)	100	–1 168	–2 701	–286
Allikas: küsimustikule antud vastused.

(211)

Komisjon tegi ainsa liidu tootja kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest. Kasumlikkus vähenes 2016.–2018. aastal märkimisväärselt. Ainus liidu tootja kandis 2017.–2019. aastal kahjumit. 2019. aastal paranes kasumlikkus võrreldes 2018. aastaga tänu müügihinna tõusule ja tootmiskulude vähenemisele, nagu märgitud põhjendustes 203 ja 204. Vaatlusalusel perioodil kahanes 2016. aasta kasumlikkus [1,6 % kuni 2,7 %] siiski kahjumini [–0,6 % kuni –0,4 %] läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(212)

Netorahavoog näitab liidu tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Netorahavoog järgis sama suundumust nagu kasumlikkus: see vähenes 2016.–2018. aastal ning suurenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Kokkuvõttes vähenes netorahavoog vaatlusalusel perioodil 50 %.

(213)

Investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 23 %. Need hõlmasid peamiselt investeeringuid, mis olid vajalikud seadmete hooldamiseks ja tooraine tarbimise vähendamiseks, ning investeeringuid ohutus- ja keskkonnakaitsealaste õigusnõuete täitmiseks.

(214)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Nagu muudki finantsnäitajad, vähenes investeeringutasuvus 2016.–2018. aastal ning suurenes veidi läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Investeeringutasuvus vähenes vaatlusalusel perioodil 386 %.

(215)

Võttes arvesse kasumlikkuse vähenemist ja kahanevat rahavoogu, avaldus negatiivne mõju ka äriühingu võimele kapitali kaasata.

5.6. Järeldus kahju kohta

(216)

Hoolimata kehtivatest meetmetest jätkus Hiinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga import märkimisväärses mahus.

(217)

Liidu tootmisharu on raskes finantsolukorras. Kuigi mõned kahjunäitajad, nagu tootmismaht, turuosa ja laovarud, näitavad positiivset suundumust, näitavad teised näitajad, nagu müügihinnad, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, negatiivset suundumust.

(218)

Hoolimata kehtivatest meetmetest, tootlikkuse kasvust ja asjaolust, et liidu tootmisharu suutis oma tootmiskulusid vähendada, kandis liidu tootmisharu 2017.–2019. aastal endiselt kahjumit.

(219)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(220)

Seejärel hindas komisjon, kas asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos.

(221)

HRV puhul näitas uurimine, et impordimaht ületas kogu vaatlusaluse perioodi jooksul miinimumtasemeid. Kuigi hinna allalöömise marginaal oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil impordihinna suhtes dumpinguvastaste tollimaksude kohaldamisel negatiivne, oli hinna allalöömise marginaal ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta üle 20 %. Kuna liidu tootmisharu teenib kahjumit ja arvestades Indoneesia esialgse uurimise käigus kindlaks tehtud sihtkasumit 5–15 %, (92) siseneb Hiinast pärit import liitu selgelt kahjustavate hindadega.

(222)

Indoneesia puhul selgus uurimise käigus ühtlasi, et nagu ka HRV puhul, ületas import kogu vaatlusaluse perioodi jooksul miinimumtaset. Hinna allalöömise marginaal oli negatiivne ilma dumpinguvastase tollimaksuta. Sellest hoolimata annaksid praegused impordihinnad ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta tulemuseks turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaali, mis ületab 7 %, kui võtta võrdluseks sihthind, mis määrati kindlaks liidu tootmisharu tootmiskulude põhjal läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, ning sihtkasum 5–15 %, mis tehti kindlaks Indoneesia esialgse uurimise käigus.

(223)

Eeltoodut arvesse võttes järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kantud olulise kahju põhjustas HRVst pärit import ning seda ei saanud põhjustada Indoneesiast pärit import, sest meetmete mõjul toimus import Indoneesiast hindadega, mis ei tekitanud liidu tootmisharule kahju.

(224)

Seepärast uuris komisjon täiendavalt HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju jätkumise tõenäosust ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

6. KAHJU JÄTKUMISE JA/VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

6.1. Kahju jätkumise tõenäosus HRV puhul

(225)

Komisjon järeldas põhjenduses 219, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Põhjenduses 223 märkis komisjon ühtlasi, et liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju oli põhjustatud HRVst pärit impordist. Komisjon hindas ka seda, kas käesoleval juhul oleks tõenäoline, et HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju jätkuks, kui meetmetel lastaks aeguda.

(226)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi elemente: HRV tootmismaht ja vaba tootmisvõimsus, liidu turu atraktiivsus Hiina eksportivate tootjate jaoks, HRVst pärit impordi tõenäoline hinnatase dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule.

6.1.1. Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs ning liidu turu atraktiivsus

(227)

Arvestades HRV märkimisväärset liigset tootmisvõimsust ja liidu turu atraktiivsust Hiina eksportivate tootjate jaoks, nagu selgitatud põhjendustes 147–153, on suur tõenäosus, et dumpinguvastaste meetmete aegumine tooks kaasa ekspordi suurenemise.

6.1.2. HRVst pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda

(228)

Seoses sellise impordi tõenäolise mõjuga uuris komisjon selle tõenäolist hinnataset, kui meetmetel lastaks aeguda. Sellega seoses leidis komisjon, et impordihindade tasemed läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ilma dumpinguvastase tollimaksuta on mõistlikud näitajad. Selle põhjal tegi komisjon kindlaks liidu tootmisharu hindade märkimisväärse allalöömise (üle 20 %).

(229)

Kuna liidu tootmisharu oli peaaegu kogu vaatlusaluse perioodi jooksul kahjumis, nagu märgitud põhjenduses 211, ning arvestades, et nagu selgitatud põhjenduses 221, on sellele tootmisharule seatud sihtkasum vahemikus 5–15 %, on Hiina import sisenenud liitu kahjustavate hindadega.

(230)

Seetõttu järeldatakse, et juba praegu olulist kahju kandva liidu tootmisharu olukord halveneks meetmete kehtetuks tunnistamise korral veelgi. Meetmete puudumise korral avaldaks Hiina dumpinguhindadega import liidu turul tõenäoliselt veel enam survet müügihindade alandamiseks. Liidu tootmisharu oleks väga tõenäoliselt sunnitud alandama oma müügihindu, mis tooks kaasa kasumlikkuse edasise vähenemise ja tõenäoliselt ka olulise kahjumi lühikeses plaanis.

(231)

Kui liidu tootmisharu püüaks aga tõsta oma müügihindu kasumlikule tasemele, tooks see väga tõenäoliselt kaasa müügimahu vähenemise ja turuosa kaotamise madala hinnaga impordile. Arvestades HRV tohutut vaba tootmisvõimsust, saaksid Hiina eksportivad tootjad lühiajaliselt suurendada oma eksporti ja hõivata liidu tootmisharu arvelt olulise turuosa. Liidu tootmisharu kaotab tõenäoselt mastaabisäästu, mis toob kaasa ühiku tootmiskulude suurenemise ja seega liidu tootmisharu kasumlikkuse edasise vähenemise. Selle tagajärjel oleks liidu tootmisharu elujõulisus suures ohus.

6.1.3. Järeldus

(232)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, nimelt HRV tohutu vaba tootmisvõimsuse ja liidu turu atraktiivsuse kohta ning HRVst pärit impordi hinnatasemete kohta dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle tõenäolise mõju kohta liidu tootmisharule, järeldas komisjon, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa HRVst pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja et tõenäoliselt jätkuks oluline kahju.

6.2. Kahju kordumise tõenäosus Indoneesia puhul

(233)

Komisjon järeldas põhjenduses 219, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Põhjenduses 223 märkis komisjon ühtlasi, et liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju ei saanud olla põhjustatud Indoneesiast pärit impordist. Seetõttu hindas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordist tuleneva kahju kordumise tõenäosust, kui meetmetel lastakse aeguda.

(234)

Sellega seoses uuris komisjon Indoneesia tootmisvõimsust ja vaba tootmisvõimsust, turuolukorda Indoneesias, liidu turu atraktiivsust Indoneesia eksportivate tootjate jaoks, Indoneesiast pärit impordi tõenäolist hinnataset dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ning selle mõju liidu tootmisharule.

6.2.1. Indoneesia tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus, turuolukord Indoneesias ja liidu turu atraktiivsus

(235)

Võttes arvesse Indoneesia tootjate märkimisväärset liigset tootmisvõimsust, Indoneesia siseturu olukorda ja liidu turu atraktiivsust Indoneesia eksportivate tootjate jaoks, nagu selgitatud põhjendustes 158–165, järeldas komisjon, et on väga tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumine suurendaks eksporti.

6.2.2. Indoneesiast pärit impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastaks aeguda

(236)

Tuginedes Indoneesiast pärit impordi hinnatasemetele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, uuris komisjon Indoneesiast pärit impordi tõenäolist hinnataset, kui meetmetel lastaks aeguda, ja selle mõju liidu tootmisharu olukorrale. Kuigi Indoneesia eksportijad ei löönud liidu tootmisharu hindu alla pärast kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude mahaarvamist, oli turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal üle 7 %, kui kasutada sihtkasumit vahemikus 5–15 %, nagu selgitatud põhjenduses 229. See näitab, et kui meetmetel lastaks aeguda, toimuks Indoneesiast pärit import kahjustava hinnatasemega, mis suurendaks hinnasurvet liidu tootmisharule, mis seejärel kas kaotaks müügimahtu või oleks sunnitud alandama oma hinnataset. See tekitaks väga kiiresti märkimisväärse kahjumi, mis ei ole lühikeses plaanis jätkusuutlik olukord.

6.2.3. Järeldus

(237)

Võttes arvesse eespool esitatud järeldusi, nimelt Indoneesia vaba tootmisvõimsuse, Indoneesia turuolukorra ja liidu turu atraktiivsuse kohta ning Indoneesiast pärit impordi eeldatava hinnataseme kohta dumpinguvastaste meetmete puudumise korral ja selle mõju kohta liidu tootmisharule, järeldatakse, et meetmete puudumine tooks suure tõenäosusega kaasa Indoneesiast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi märkimisväärse suurenemise ja tõenäoliselt korduks oluline kahju.

7. LIIDU HUVID

(238)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

(239)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(240)

Sellele tuginedes uuris komisjon, kas vaatamata dumpingu ja kahju jätkumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele HRV puhul ning dumpingu jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldustele Indoneesia puhul leidub kaalukaid põhjusi, mis lubaksid järeldada, et olemasolevate meetmete säilitamine ei ole liidu huvides.

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(241)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju. Nagu mainitud põhjenduses 223, põhjustas HRVst pärit dumpinguhinnaga import olulist kahju ja seetõttu järeldati, et kui HRV suhtes kehtestatud meetmetel lastaks aeguda, oleks olulise kahju jätkumine tõenäoline. Uurimisel selgus ka olulise kahju kordumise tõenäosus juhul, kui Indoneesia impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastel meetmetel lastaks aeguda. Eelkõige on tõenäoline, et liidu tootmisharu oodatav taastumine kantud olulisest kahjust oleks ohus, kui Hiina ja Indoneesia naatriumvesinikglutamaadi dumpinguhindadega import liidu turule suureneks.

(242)

Meetmete säilitamise korral eeldatakse, et liidu tootmisharu hakkaks järk-järgult saama kehtestatud meetmete mõjust täielikku kasu. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist 2020. aastal laiendati HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid HRVst pärit naatriumvesinikglutamaadi impordile segus või lahuses, nagu on selgitatud põhjendustes 8 ja 9.

(243)

Kui meetmetel lastaks aeguda, halveneks liidu tootmisharu olukord tõenäoliselt veelgi, nagu selgitatud eespool kahju jätkumise/kordumise analüüsis põhjendustes 225–237.

(244)

Seega jõuti järeldusele, et HRV ja Indoneesia suhtes kehtivate meetmete säilitamine oleks liidu tootmisharu huvides.

7.2. Sõltumatute importijate huvid

(245)

Pärast algatamisteate avaldamist andis endast märku neli sõltumatut importijat. Kõik neli tegid uurimise käigus täielikku koostööd, esitades täielikud vastused küsimustikule.

(246)

Kaks koostööd teinud sõltumatut importijat importisid naatriumvesinikglutamaati nii Hiinast kui ka Indoneesiast ning ülejäänud kaks ainult Indoneesiast. Kõigi nende puhul oli naatriumvesinikglutamaati puudutava tegevuse mõju nende kogukäibele väga piiratud (alla 1,5 % kogukäibest). Lisaks näitas uurimine, et importijad teenisid kehtivatest meetmetest hoolimata kasumit. Imporditud naatriumvesinikglutamaati kasutati nii toidusektoris kui ka väljaspool toidusektorit.

(247)

Nendel põhjustel järeldas komisjon, et meetmete säilitamise korral ei oleks importijate majanduslikule olukorrale avalduv mõju tõenäoliselt märkimisväärne.

7.3. Kasutajate huvid

(248)

Kasutajad tegutsevad peamiselt toidu- ja joogisektoris ning kasutavad naatriumvesinikglutamaati vürtsisegude, suppide ja muude valmististe tootmiseks. Naatriumvesinikglutamaati võib kasutada teatavatel konkreetsetel otstarvetel väljaspool toidusektorit, näiteks pesuainete tootmiseks.

(249)

Ükski kasutaja ei teinud uurimise käigus koostööd.

(250)

Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud kehtivate meetmete märkimisväärset kahjulikku mõju kasutajatele. Varasemad Hiina ja Indoneesia suhtes algatatud uurimised näitasid, et meetmetel ei tundunud olevat koostööd teinud kasutajatele märkimisväärset kahjulikku mõju.

(251)

Nendel põhjustel järeldas komisjon, et meetmete säilitamise korral ei oleks asjaomaste ettevõtjate majanduslikule olukorrale avalduv mõju tõenäoliselt märkimisväärne.

7.4. Järeldus liidu huvide kohta

(252)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid asjaomastest riikidest pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes.

8. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(253)

Tuginedes komisjoni järeldustele HRV ja Indoneesia dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta, kahju jätkumise tõenäosuse kohta HRV puhul ja kahju kordumise tõenäosuse kohta Indoneesia puhul ning järeldustele liidu huvide kohta, tuleks HRVst ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(254)

Et minimeerida tollimaksudest kõrvalehoidmise ohtu maksumäärade suurte erinevuste tõttu, on individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade rakendamise tagamiseks vaja erimeetmeid. Äriühingud, millele on kehtestatud individuaalne dumpinguvastane tollimaks, peavad esitama liikmesriikide tolliasutustele kehtiva faktuurarve. Arve peab vastama käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Sellise arveta impordi suhtes rakendatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kohaldatavat dumpinguvastast tollimaksu.

(255)

Kuigi sellise arve esitamine on vajalik selleks, et liikmesriikide tolliasutused saaksid kohaldada impordi suhtes individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid, peavad tolliasutused peale selle dokumendi arvesse võtma ka muid asjaolusid. Isegi kui esitatakse arve, mis vastab kõigile käesoleva määruse artikli 1 lõikes 3 esitatud nõuetele, peavad liikmesriikide tolliasutused tegema kooskõlas tollieeskirjadega tavapärased kontrollid ja – nagu ka kõigil muudel juhtudel – võivad nõuda lisadokumente (veodokumendid jne), et kontrollida deklaratsioonis esitatud üksikasjade õigsust ning veenduda, et madalama tollimaksumäära kohaldamine on õigustatud.

(256)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste tollimaksude kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sel juhul – ja kui tingimused on täidetud – võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt kogu riiki hõlmava tollimaksu kehtestamise vajadust.

(257)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste äriühingute ja seega nimetatud konkreetsete juriidiliste isikute toodetud uurimisaluse toote impordi suhtes. Kui uurimisalust toodet valmistab mõni muu äriühing, kelle nime ja aadressi ei ole käesoleva määruse regulatiivosas nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksused, ei tohiks sellise impordi suhtes nimetatud määrasid kohaldada ning selle suhtes kehtib kõikide muude äriühingute suhtes kohaldatav tollimaksumäär. Taotlus kohaldada individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra (nt pärast juriidilise isiku nimevahetust või uue tootmis- või müügiüksuse asutamist) tuleks viivitamata saata komisjonile (93) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige teabega mis tahes muudatuse kohta äriühingu tootmistegevuses, omamaises või eksportmüügis, mis on seotud näiteks kõnealuse nimevahetuse või kõnealuse muudatusega tootmis- või müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust vastavalt, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(258)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood märkuste esitamiseks. Ainult taotluse esitaja esitas märkused, milles ta toetas komisjoni järeldusi.

(259)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (94) artikli 109 kohaselt on tasutav viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(260)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes, mis praegu kuulub CN-koodi ex 2922 42 00 (TARICi kood 2922420010) alla.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Riik	Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
HRV	Hebei Meihua MSG Group Co. Ltd ja Tongliao Meihua Bio-Tech Co. Ltd	33,8	A883
HRV	Fujian Province Jianyang Wuyi MSG Co. Ltd	36,5	A884
HRV	Kõik muud äriühingud	39,7	A999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava [vaatlusalune toode] (kogus) on valmistanud [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomane riik]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Lõplikku dumpinguvastast tollimaksu, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ suhtes, nagu sätestatud artikli 1 lõikes 2, laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumvesinikglutamaadi impordile segus või lahuses, mis sisaldab naatriumvesinikglutamaati vähemalt 50 % kuivmassist ja kuulub praegu CN-koodide ex 2103 90 90, ex 2104 10 00, ex 2104 20 00, ex 3824 99 92, ex 3824 99 93 ja ex 3824 99 96 alla (TARICi koodid 2103909011, 2103909081, 2104100011, 2104100081, 2104200011, 3824999298, 3824999389 ja 3824999689).

2. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 3

1. Artikli 2 kohasest laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused tuleb esitada kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama isik, kes on volitatud vabastust taotlevat äriühingut esindama. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate G

Office: CHAR 04/039

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

2. Vastavalt määruse (EL) 2016/1036 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon anda oma otsusega loa vabastada laiendatud tollimaksust nende äriühingute impordi, kes ei hoia kõrvale käesoleva määruse artiklis 1 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 4

1. Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes, mis kuulub CN-koodi ex 2922 42 00 (TARICi kood 2922420010) alla.

Riik	Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
Indoneesia	PT. Cheil Jedang Indonesia	7,2	B961
Indoneesia	PT. Miwon Indonesia	13,3	B962
Indoneesia	Kõik muud äriühingud	28,4	B999

4. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Nõukogu 27. novembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1187/2008, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ning nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 322, 2.12.2008, lk 1).

(3) Komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/83, millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 15, 22.1.2015, lk 31).

(4) Komisjoni 21. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/84, millega kehtestatakse teatava Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 15, 22.1.2015, lk 54).

(5) Teated teatavate dumpinguvastaste meetmete eelseisva aegumise kohta (ELT C 165, 14.5.2019, lk 4 ja 5).

(6) Kuna liidus on ainult üks naatriumvesinikglutamaadi tootja, esitatakse mõned andmed käesolevas määruses vahemikena või indekseeritud kujul, et säilitada liidu tootja andmete konfidentsiaalsus.

(7) Teade Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 20, 21.1.2020, lk 18).

(8) Komisjoni 19. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/230, millega algatatakse uurimine, milles käsitletakse võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes rakendusmäärusega (EL) 2015/83 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestatakse kõnealuse impordi registreerimise nõue (ELT L 47, 20.2.2020, lk 9).

(9) Komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1427, millega laiendatakse rakendusmäärusega (EL) 2015/83 Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit naatriumvesinikglutamaadi impordile segus või lahuses (ELT L 336, 13.10.2020, lk 1).

(10) 31. jaanuaril 2020 astus Ühendkuningriik Euroopa Liidust välja. Liit ja Ühendkuningriik leppisid ühiselt kokku üleminekuperioodis, mille jooksul jäi Ühendkuningriigi suhtes kehtima liidu õigus ja mis lõppes 31. detsembril 2020. Ühendkuningriik ei ole enam liidu liikmesriik ning seetõttu käsitatakse Ühendkuningriiki käesolevas määruses esitatud arvude, tulemuste ja järelduste puhul kolmanda riigina.

(11) Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (2020/C 86/06), ELT C 86, 16.3.2020, lk 6.

(12) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks), 20. detsember 2017 (SWD(2017) 483 final/2).

(13) Nagu mainitud põhjenduses 6, moodustab taotluse esitaja toodang 100 % liidu naatriumvesinikglutamaadi kogutoodangust. Seetõttu esitatakse käesolevas määruses osa andmeid ärisaladuste kaitsmiseks üksnes vahemike ja/või indeksitena.

(14) Aruande 2. peatükk, lk 6–7.

(15) Aruande 2. peatükk, lk 10.

(16) Kättesaadav aadressil http://www.fdi.gov.cn/1800000121_39_4866_0_7.html (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(17) Aruande 2. peatükk, lk 20–21.

(18) Aruande 3. peatükk, lk 41 ja lk 73–74.

(19) Aruande 6. peatükk, lk 120–121.

(20) Aruande 6. peatükk, lk 122–135.

(21) Aruande 7. peatükk, lk 167–168.

(22) Aruande 8. peatükk, lk 169–170 ja 200–201.

(23) Aruande 2. peatükk, lk 15–16; aruande 4. peatükk, lk 50 ja 84; aruande 5. peatükk, lk 108–109.

(24) Vt katkend äriühingu Guosheng Securities analüütilisest väljaandest, mis käsitleb üht nimetatud äriühingut Meihua Biological: „Naatriumvesinikglutamaadi pakkumise poole moodustavad kolm sidusrühma ja sellel on selge oligopoli struktuur: naatriumvesinikglutamaadi turgu iseloomustab oligopoli struktuur, milles domineerivad äriühingud Fufeng Group, Meihua Biological ja Ningxia Eppen, kelle tootmisvõimsus ja toodang moodustavad üle 90 % riigi näitajatest. Tänu konkurentsile ja integratsioonile tööstusharus ning suurtele kapitaliinvesteeringutele on need kolm äriühingut arendanud välja tervikliku tööstusahela, tekitanud enda ja teiste vahele suhteliselt suure lõhe ning neil on nüüd tööstusharus selge juhtpositsiooni eelis. [---] Naatriumvesinikglutamaadi seisukohast on Meihua, Fufeng ja Eppen saavutanud üksteisest sõltuva ja puhta oligopoli seisundi. Vaid väheste toodete puhul on kontsentreerumine keemiatööstuse allsektoris nii suur.“ 1. august 2019. http://pdf.dfcfw.com/pdf/H3_AP201908011342041272_1.PDF (viimati vaadatud 19. jaanuaril 2021).

(25) Vt 2. jaanuaril 2018 avaldatud artikkel äriühingu veebisaidil: „Parteikomitee alalise komisjoni liige ja Sise-Mongoolia autonoomse piirkonna distsiplinaarkomitee sekretär Liu Qifan külastas uurimiseks äriühingut Northeast Fufeng Company“. http://www.fufeng-group.com/news/details-236_1.html (viimati vaadatud 19. jaanuaril 2021).

(26) Vt artikkel Fufengi 20. aastapäeva pressikonverentsi kohta Qiqihari linnas. 29. juuli 2019. http://www.qqhr.gov.cn/News_showNews.action?messagekey=175677 (viimati vaadatud 19. jaanuaril 2021).

(27) Vt artikkel „Qiqihari linnapea Li Yugang külastas uurimiseks Fufeng Groupi peakontorit“. 11. detsember 2019. http://en.fufeng-group.cn/news/details-260_1.html (viimati vaadatud 19. jaanuaril 2021).

(28) Vt Dongfangi finantsuudiste artikkel „Juhtpositsiooni tugevdamine tööstuses, vaesuse leevendamisele kui kesksele eesmärgile keskendumine ja juhtpositsioonide kindlustamine; 20 aastat Fufengi: kasv on märgatav“. 19. august 2019. http://www.jinxingwenshi.com/caijing/shh/201908195018.html (viimati vaadatud 21. jaanuaril 2021).

(29) Vt 20. augusti 2013. aasta artikkel äriühingu Ningxia Eppen Biotech kohta: http://nxgsl.com/hyzl/hyfc/201308/t20130820_1163706.html (viimati vaadatud 21. jaanuaril 2021).

(30) Vt Ningxia Hui tööstuse ja infotehnoloogia ameti ametlik veebisait: „Äriühingu Ningxia Eppen Biotech tehnoloogiakeskuse tulemused“. 23. november 2020. https://gxt.nx.gov.cn/info/1004/8250.htm (viimati vaadatud 26. jaanuaril 2021).

(31) „Peamised naatriumvesinikglutamaadi tootmise kulud moodustab maisi ja kivisöe maksumus. Seepärast on äriühingutel, kes on kasutanud võimalust osta maisi ja kivisütt madalate hindadega, juba kulude poolest suhteline eelis“ – vastavalt artiklile „Naatriumvesinikglutamaadi tööstuse arenguväljavaadete 2018.–2022. aasta prognoos ja analüüs“. Hiina investeerimisnõustamise võrgustik, 5. mai 2018.

http://www.ocn.com.cn/touzi/chanye/201806/ypxwt05100100-2.shtml (viimati vaadatud 25. jaanuaril 2021).

(32) Vt SASACi veebisait: http://www.sasac.gov.cn/n2588035/n2641579/n2641645/index.html (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(33) Vt Hiina tärklisetööstuse liidu andmed veebisaidil https://www.ershicimi.com/p/a14ff87430b1ea50d458d1347123cba5 (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(34) Vt https://www.qcc.com/firm/d8b3787389e66016cbede3e1dea817bf.html (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(35) 2015. aasta andmed vastavalt Hiina statistikaameti 2016. aasta Hiina statistika aastaraamatule.

(36) Aruande 3. peatükk, lk 22–24, ja 5. peatükk, lk 97–108.

(37) Aruande 5. peatükk, lk 104–109.

(38) Aruande 5. peatükk, lk 100–101.

(39) Aruande 2. peatükk, lk 26.

(40) Aruande 2. peatükk, lk 31–32.

(41) Kättesaadav aadressil https://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (viimati vaadatud 27. oktoobril 2020).

(42) Vt Linyi rahvakongressi veebisait: http://www.lyrenda.gov.cn/view-SpecialArticles.aspx?id=1285&spid=39 (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(43) Vt äriühingu 2019. aasta aruanne:

http://pdf.dfcfw.com/pdf/H2_AN202004151378041301_1.pdf, lk 54 (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(44) Vt äriühingu veebisaiti: http://www.meihuagrp.com/index.php/article/1237.html (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(45) Vt https://baike.baidu.com/item/%E9%97%AB%E6%99%93%E5%B9%B3 (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(46) Vt Ningxia Tööstus- ja Kaubandusliidu veebisaidil 20. augustil 2013 esitatud teave äriühingu Ningxia Eppen Biotech kohta: http://nxgsl.com/hyzl/hyfc/201308/t20130820_1163706.html (viimati vaadatud 22. jaanuaril 2021).

(47) Aruande peatükid 14.1–14.3.

(48) Aruande 4. peatükk, lk 41–42 ja 83.

(49) Aruande 16. peatükk, lk 406–424.

(50) Vt teravilja ja õli töötlemise 13. viisaastakukava, lk 16 ja 22. http://www.gov.cn/xinwen/2017-01/03/5155835/files/5bd8566b8a254067a076ef41d38ce6b3.doc (viimati vaadatud 25. jaanuaril 2021).

(51) Aruande 12. peatükk, lk 319.

(52) Subsiidiume käsitlev teave on kättesaadav põllumajandusministeeriumi veebisaidil: http://www.moa.gov.cn/gk/zcfg/qnhnzc/201904/t20190416_6179338.htm

(53) Vt Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni teadaanne 2017/627, millega tunnistatakse kehtetuks Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni teadaanne maisi süvatöötlemise projektide juhtimise kohta, kättesaadav aadressil

https://www.ndrc.gov.cn/fggz/cyfz/zcyfz/201704/t20170417_1149901.html (viimati vaadatud 25. jaanuaril 2021).

(54) Vt pressiteade „Põllumajandus- ja maaeluministeerium ning rahandusministeerium avaldasid põllumajanduse tugevdamise ja toetamise peamised poliitikameetmed 2019. aastal“. 16. aprill 2019. http://www.moa.gov.cn/gk/zcfg/qnhnzc/201904/t20190416_6179338.htm (viimati vaadatud 25. jaanuaril 2021).

(55) Vt riikliku arengu- ja reformikomisjoni teadanne nr 2017/627.

(56) Vt Heilongjiangi provintsi rahvavalitsuse üldameti 1. augusti 2017. aasta teade http://ydscyl.cn/goods.php?id=1271 (viimati vaadatud 26. jaanuaril 2021).

(57) „Kolme aastaga rajati Heilongjiangi provintsis Jixi linnas Mishani riiklik maapiirkondade tööstuse integratsiooni arendus- ja näidispark, mida iseloomustavad tööstusharu eripärad, suur kontsentreerumine, täiustatud rajatised ja seadmed, keskkonnahoidlikud tootmismeetodid, ilmne majanduslik kasu ja tugev mõju. [---] Korralduslikud meetmed: Mishani linn moodustas väikese juhtrühma, kuhu kuulusid linna parteikomitee sekretär ja linnapea kui rühma juhid, linna parteikomitee asesekretär ja abilinnapea kui asejuhid ning eri osakondade juhid. Rühm vastutab näidispargi ehitamise edendamise, pargi ehitamisel tekkinud probleemide kiire koordineerimise ja lahendamise ning näidispargi ehitamise sujuva edenemise tagamise eest. Samal ajal viiakse näidispargi ehitamise käigus ellu tulemuslikkuse hindamine, mis käsitleb osakonna peamist edendamistööd, stiimuleid ja edusamme ning hõlmab ranget premeerimis- ja karistamissüsteemi. Nende osakondade ja üksuste üle, kes rakendavad projekti puudulikult, teevad kehvi otsuseid ja tegelevad edendamisega aeglaselt, tehakse järelevalvet. [---] Poliitilise toe suurendamine: 2017. aastal avaldas Mishani linn investeeringute edendamise põhimõtted, andis aktiivselt asjaomastele ettevõtetele maksupoliitilist tuge, nagu „kolm maksuvabastust, kolm vähendust“ ja tollimaksuvabastus, ning kehtestas asjakohase riikliku toetuspoliitika, mis käsitleb maksustamist, maakasutust, hüdroenergia rahastamist jne, põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud hüdroenergia hindu ja uue ehitusmaa eelispakkumist, ning rakendas seda poliitikat. Mishani linn on ostnud ja reserveerinud 157 hektarit maad ja linnal on endiselt 81 hektarit maad, mida saab kasutada näidisparkide ehitamiseks.“ Väljavõte riikliku arengu- ja reformikomisjoni veebisaidilt: „Kogemus ja tavad seoses riikliku maapiirkondade tööstuse integratsiooni arendus- ja näidispargiga (Heilongjiang) – Jixi Mishani näidispark (1. osa)“. 26. juuli 2019. https://www.ndrc.gov.cn/fggz/nyncjj/njxx/201907/t20190726_1144182.html (viimati vaadatud 25. jaanuaril 2021).

(58) Aruande 16. peatükk, lk 411.

(59) Aruande 4. peatükk, lk 69.

(60) Aruande 10. peatükk, lk 223.

(61) Aruande 10. peatükk.

(62) „Põhilised kivisöeettevõtted peavad järgima kivisöetööstuse arengumudelit „1 + 5“: „1“ on Luxist läände jääv kivisöe tootmise piirkond: kooskõlas põhimõttega „väljumine idapoolsetest piirkondadest, tegevuse vähendamine keskpiirkondades, stabiliseerimine läänepoolsetes piirkondades ja söevarude säilitamine põhjapoolsetes piirkondades“ tuleb vähendada tegevust ja see lõpetada Longkou, Zibo, Linyi, Jinani ja muudes vanades kaevanduspiirkondades, kus ressursid on ammendunud, vähendada kaevandusmahtusid Yanzhous, Jiningis, Zaotengis, Feichengis, Xinwenis, Laiwus ja muudes kaevanduspiirkondades, hoida Juye kivisöetootmine üldjoontes stabiilne ning hoida strateegilisi varusid ja rakendada ranget arendus- ja ehituskontrolli Huang He jõe põhjaosa äärsetes kivisöemaardlates ning piirkondades, kus kivisöevarud on kontsentreeritud ja kasutamata. „5“ tähendab, et järjepidevalt tuleb edendada välisriikides asuvate kivisöebaaside ehitamist lisaks viiele peamisele piirkonnale, milleks on Ning (Sise-Mongoolia), Shanxi, Guizhou (Yunnan), Xinjiang ja Austraalia, ning nende arengutaseme parandamist.“

(63) Vt http://www.energynews.com.cn/uploadfile/2016/1220/20161220020713472.pdf (viimati vaadatud 27. jaanuaril 2021).

(64) Vt äriühingu 2019. aasta aruanne: http://pdf.dfcfw.com/pdf/H2_AN202004151378041301_1.pdf, lk 167 (viimati vaadatud 26. jaanuaril 2021).

(65) Vt http://pdf.dfcfw.com/pdf/H2_AN201905051326655801_1.pdf, lk 70 (viimati vaadatud 26. jaanuaril 2021).

(66) Samas, lk 68.

(67) Vt veebisaidid http://transcustoms.com/China_HS_Code/China_Tariff.asp?HS_Code=2922422000 ja http://www.hlbrdaily.com.cn/news/3/html/286480.html (viimati vaadatud 26. jaanuaril 2021).

(68) Aruande 6. peatükk, lk 138–149.

(69) Aruande 9. peatükk, lk 216.

(70) Aruande 9. peatükk, lk 213–215.

(71) Aruande 9. peatükk, lk 209–211.

(72) Aruande 13. peatükk, lk 332–337.

(73) Aruande 13. peatükk, lk 336.

(74) Aruande 13. peatükk, lk 337–341.

(75) Aruande 6. peatükk, lk 114–117.

(76) Aruande 6. peatükk, lk 119.

(77) Aruande 6. peatükk, lk 120.

(78) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(79) Vt IMFi töödokument „Resolving China’s Corporate Debt Problem“, Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender, Jiangyan, oktoober 2016, WP/16/203.

(80) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(81) Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(82) https://www.boi.go.th/index.php?page=utility_costs

(83) https://ilostat.ilo.org/?_afrLoop=767707374397500&_afrWindowMode=0&_afrWindowId=null

(84) http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm

(85) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest ning pealekauba olid sellised impordiandmed ebaolulised.

(86) https://ilostat.ilo.org/?_afrLoop=767707374397500&_afrWindowMode=0&_afrWindowId=null

(87) https://www.boi.go.th/index.php?page=utility_costs

(88) https://orbis4.bvdinfo.com/version-201866/orbis/Companies

(89) https://ec.altares.eu/

(90) https://www.prnewswire.com/news-releases/global-monosodium-glutamate-msg-market-2019-2024-key-players-growth-price-demands-and-forecasts---reportsnreports-300795733.html

https://ihsmarkit.com/products/monosodium-glutamate-chemical-economics-handbook.html#:~:text=Currently%2C%20China%20is%20the%20world's,world's%20largest%20exporter%20of%20MSG

(91) http://en.fufeng-group.cn/investor/

(92) Komisjoni 20. augusti 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 904/2014, millega kehtestatakse Indoneesiast pärit naatriumglutamaadi impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks (ELT L 246, 21.8.2014, lk 1), põhjendus 151.

(93) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Brussels.

(94) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 132/108

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/634,

15. aprill 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/404 seoses üleminekukorraga, Ühendkuningriiki ning Briti krooni sõltkondi Guernseyd, Mani saart ja Jerseyt käsitlevate kannetega ning selliste kolmandate riikide loeteluga, kust on lubatud liitu tuua piimatooteid, mis peavad läbima suu- ja sõrataudivastase eritöötluse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 230 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2016/429 on muu hulgas sätestatud loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomist käsitlevad loomatervisenõuded ning seda kohaldatakse alates 21. aprillist 2021. Ühega eespool nimetatud loomatervisenõuetest on nähtud ette, et kooskõlas kõnealuse määruse artikli 230 lõikega 1 peavad need saadetised olema pärit kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust.

(2)

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/692 (2) on täiendatud määrust (EL) 2016/429 seoses loomatervisenõuetega, milles käsitletakse teatavatesse liikidesse ja kategooriatesse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali või loomsete saaduste saadetiste liitu toomist kolmandatest riikidest või territooriumidelt või nende tsoonidest või vesiviljelusloomade puhul bioturvarühmikutest. Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 artikli 3 esimese lõike punktis a on sätestatud, et selle määruse kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi lubatakse liitu tuua ainult siis, kui need on pärit kolmandast riigist või territooriumilt või selle tsoonist või bioturvarühmikust, mis on konkreetsesse liiki kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste puhul loetellu kantud vastavalt kõnealuses delegeeritud määruses sätestatud loomatervisenõuetele.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/404 (3) on kehtestatud selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide või vesiviljelusloomade puhul nende bioturvarühmikute loetelud, millest on lubatud liitu tuua delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste liike ja kategooriaid.

(4)

Rakendusmäärusega (EL) 2021/404 on ette nähtud üleminekusätted loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise kohta kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende tsoonidest, kust on liitu sissetoomine lubatud vastavalt komisjoni õigusaktidele, mille kohaldamine lõpetatakse alates 21. aprillist 2021 ja millega on kaasas kõnealuste komisjoni õigusaktide kohaselt välja antud asjakohane sertifikaat. Kõnealustes üleminekusätetes tuleks selgitada, et sertifikaatides esinevaid viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktide sätetele tõlgendatakse viidetena vastavatele asendavatele sätetele ja neid loetakse vastavalt vastavustabelitele, kui see on asjakohane.

(5)

Ühendkuningriik ning Briti krooni sõltkonnad Guernsey, Mani saar ja Jersey tuleks lisada rakendusmääruse (EL) 2021/404 II–XVII lisasse ning XIX, XXI ja XXII lisasse, ilma et see piiraks liidu õiguse kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga.

(6)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingus sätestatud üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020. Veiste, lammaste, kitsede, sigade ja hobuslaste paljundusmaterjaliga, mis on kogutud või toodetud, töödeldud ja säilitatud Ühendkuningriigis enne 1. jaanuari 2021 ning mis on ette nähtud liitu sissetoomiseks alates 21. aprillist 2021, peaksid olema kaasas sertifikaadid, mille aluseks on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/403 (4) I lisas sätestatud näidissertifikaadid loomade ja loomse paljundusmaterjali liidusisese liikumise kohta. Seepärast tuleks täpsustada kõnealune eritingimus nende kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelu vastavas veerus, kust on lubatud liitu sisse tuua veiste, lammaste, kitsede, sigade ja hobuslaste paljundusmaterjali.

(7)

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 XVIII lisas on esitatud loetelu kolmandatest riikidest, territooriumidest või nende tsoonidest, kust on alates 21. aprillist 2021 lubatud liitu sisse tuua piimatooteid, tingimusel et kõnealused piimatooted on läbinud riskide maandamiseks suu- ja sõrataudivastase eritöötluse. Rakendusmääruse (EL) 2021/404 XVIII lisas esitatud loetelu peaks kajastama komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 605/2010 (5) I lisa veerus C esitatud loetelu, mida kohaldatakse kuni 20. aprillini 2021. Seepärast tuleks rakendusmääruse (EL) 2021/404 XVIII lisa muuta, et lisada sinna Mehhiko, Namiibia, Nicaragua, Panama, Paraguay, Singapur ja Venemaa.

(8)

Selleks et teatavate inimtoiduks ettenähtud elusate veeloomade sissetoomisel liitu vältida ebaselgust inimeste ja loomade tervisenõuete vahel, tuleks muuta rakendusmääruse (EL) 2021/404 XXI lisa 3. osas sätestatud eritingimusi, mis on seotud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/2235 (6) III lisa 31. peatükis sätestatud ametliku näidissertifikaadi MOL-HC kasutamisega, selgitamaks et sellised inimtoiduks ettenähtud elusate veeloomade saadetised, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa VII jao V peatükile (7) ning komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 (8) I lisa I peatüki punktides 1.17 ja 1.25 sätestatud kriteeriumitele, võivad siseneda liitu üksnes juhul, kui neil on ametliku näidissertifikaadi nõuete kohaselt koostatud sertifikaat.

(9)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2021/404 vastavalt muuta.

(10)	Õiguskindluse huvides peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti.

(11)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmäärust (EL) 2021/404 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 6

Üleminekusätted

1. Loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetisi, mis on pärit kolmandatest riikidest, territooriumidelt või nende osadest, millest liitu toomine on lubatud järgmiste õigusaktide kohaselt, ja millega on kaasas kõnealuste komisjoni õigusaktide kohaselt välja antud asjakohane sertifikaat, lubatakse liitu tuua kuni 20. oktoobrini 2021 tingimusel, et sertifikaadi allkirjastas enne 21. augustit 2021 isik, kellel on õigus sertifikaadile alla kirjutada vastavalt kõnealustele õigusaktidele:

—	määrus (EÜ) nr 798/2008,

—	määrus (EÜ) nr 1251/2008,

—	määrus (EL) nr 206/2010;

—	määrus (EL) nr 605/2010;

—	rakendusmäärus (EL) nr 139/2013;

—	rakendusmäärus (EL) 2016/759;

—	rakendusmäärus (EL) 2018/659;

—	otsus 2006/168/EÜ;

—	otsus 2007/777/EÜ;

—	otsus 2008/636/EÜ;

—	otsus 2010/472/EL;

—	otsus 2011/630/EL;

—	rakendusotsus 2012/137/EL;

—	otsus (EL) 2019/294.

2. Lõikes 1 osutatud sertifikaatides esinevaid viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktide sätetele tõlgendatakse viidetena vastavatele asendavatele sätetele ja neid loetakse vastavalt vastavustabelitele, kui see on asjakohane.“

2)	I–XIX lisa ning XXI ja XXII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.3.2016, lk 1).

(2) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).

(3) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/404, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide, territooriumide või nende tsoonide loetelud, millest on lubatud liitu tuua loomi, loomset paljundusmaterjali ja loomseid saadusi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/429 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 1).

(4) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/403, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses teatavatesse kategooriatesse kuuluvate maismaaloomade ja nende paljundusmaterjali saadetiste liitu toomiseks ja liikmesriikidevaheliseks liikumiseks kasutatavate loomatervise sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/470/EL (ELT L 113, 31.3.2021, lk 1).

(5) Komisjoni 2. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 605/2010, millega kehtestatakse loomade ja inimeste tervishoiu- ning veterinaarsertifikaatide nõuded inimtoiduks ettenähtud toorpiima, piimatoodete, ternespiima ja ternespiimapõhiste toodete Euroopa Liitu toomisel (ELT L 175, 10.7.2010, lk 1).

(6) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2235, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(8) Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).

LISA

Rakendusmääruse (EL) 2021/404 I–XIX lisa ning XXI ja XXII lisa muudetakse järgmiselt.

I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„12)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma II–XXII lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.“;

II lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Tšiilit käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-1	Veised	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	BOV-X	BRU, EBL
		Lambad ja kitsed	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1 ja tapmiseks ettenähtud loomad	OV/CAP-X, OV/CAP-Y	BRU
		Sead	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1 ja tapmiseks ettenähtud loomad	SUI-X, SUI-Y	ADV
		Kaamellased	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	CAM-CER
		Hirvlased	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	CAM-CER
		Muud kabiloomad	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	RUM, RHINO, HIPPO
	GB-2	Veised	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	BOV-X	TB, BRU, EBL
		Lambad ja kitsed	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1 ja tapmiseks ettenähtud loomad	OV/CAP-X, OV/CAP-Y	BRU
		Sead	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1 ja tapmiseks ettenähtud loomad	SUI-X, SUI-Y	ADV
		Kaamellased	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	CAM-CER
		Hirvlased	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	CAM-CER
		Muud kabiloomad	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	RUM, RHINO, HIPPO
GG Guernsey	GG-0	Veised	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	BOV-X
		Lambad ja kitsed	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	OV/CAP-X	BRU
		Sead	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	SUI-X	ADV
		Muud kabiloomad	Edasipidamiseks ettenähtud loomad1	RUM, RHINO, HIPPO“

1. osas lisatakse Gröönimaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM

Mani saar

IM-0

Veised

Edasipidamiseks ettenähtud loomad1 ja tapmiseks ettenähtud loomad

BOV-X,

BOV-Y

TB, BRU, EBL

Lambad ja kitsed

Edasipidamiseks ettenähtud loomad1 ja tapmiseks ettenähtud loomad

OV/CAP-X,

OV/CAP-Y

BRU“

1. osas lisatakse Islandit käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

Veised

Edasipidamiseks ettenähtud loomad1 ja tapmiseks ettenähtud loomad

BOV-X,

BOV-Y

EBL“

2. osa asendatakse järgmisega:

„2. OSA

1. osa tabeli 2. veerus osutatud kolmandate riikide või territooriumide tsoonide kirjeldused

Kolmanda riigi või territooriumi nimi	Tsooni kood	Tsooni kirjeldus
Ühendkuningriik	GB-1	Inglismaa ja Wales
Ühendkuningriik	GB-2	Šotimaa“

III lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Falklandi saari käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

CONFINED-RUM, CONFINED-SUI, CONFINED-TRE, CONFINED-HIPPO

Guernsey

GG-0

CONFINED-RUM, CONFINED-SUI, CONFINED-TRE, CONFINED-HIPPO“

1. osas lisatakse Iisraeli käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM

Mani saar

IM-0

CONFINED-RUM, CONFINED-SUI, CONFINED-TRE, CONFINED-HIPPO“

1. osas lisatakse Islandit käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

CONFINED-RUM, CONFINED-SUI, CONFINED-TRE, CONFINED-HIPPO“

IV lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Falklandi saari käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Registreeritud hobused; registreeritud hobuslased; muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased; tapmiseks ettenähtud hobuslased

EQUI-X,

EQUI-TRANSIT-X,

EQUI-Y,

EQUI-TRANSIT-Y,

EQUI-RE-ENTRY-30,

EQUI-RE-ENTRY-90-COMP,

EQUI-RE-ENTRY-90-RACE

Guernsey

GG-0

Registreeritud hobused; registreeritud hobuslased; muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased

EQUI-X,

EQUI-TRANSIT-X,

EQUI-RE-ENTRY-30,

EQUI-RE-ENTRY-90-COMP,

EQUI-RE-ENTRY-90-RACE“

1. osas lisatakse Iisraeli käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM

Mani saar

IM-0

Registreeritud hobused; registreeritud hobuslased; muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased

EQUI-X,

EQUI-TRANSIT-X,

EQUI-RE-ENTRY-30,

EQUI-RE-ENTRY-90-COMP,

EQUI-RE-ENTRY-90-RACE“

1. osas lisatakse Islandit käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

Registreeritud hobused; registreeritud hobuslased; muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased

EQUI-X,

EQUI-TRANSIT-X,

EQUI-RE-ENTRY-30,

EQUI-RE-ENTRY-90-COMP,

EQUI-RE-ENTRY-90-RACE“

V lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Tšiilit käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Kindlaks määratud patogeenidest vabad munad	SPF
	GB-1	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N
	GB-2
	GB-2.1	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	6.1.2021
	GB-2.2	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	8.1.2021
	GB-2.3	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	10.1.2021
	GB-2.4	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	11.1.2021
	GB-2.5	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	17.1.2021
	GB-2.6	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	19.1.2021
	GB-2.7	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
	GB-2.8	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	20.1.2021
	GB-2.9	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	23.1.2021
	GB-2.10	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	28.1.2021
	GB-2.11	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	7.2.2021
	GB-2.12	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
		Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		1.1.2021	31.1.2021
	GB-2.13	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		27.1.2021
Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud		BPR	N, P2		27.1.2021
Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud		SP	N, P2		27.1.2021
Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud		DOC	N, P2		27.1.2021
Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud		DOR	N, P2		27.1.2021
Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud		POU-LT20	N, P2		27.1.2021
Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad		HEP	N, P2		27.1.2021
Silerinnaliste lindude haudemunad		HER	N, P2		27.1.2021
Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna		HE-LT20	N, P2		27.1.2021
GB-2.14	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N, P2		8.2.2021
	Silerinnalised sugulinnud ja silerinnalised tootmislinnud	BPR	N, P2		8.2.2021
	Tapmiseks ettenähtud kodulinnud, v.a silerinnalised linnud	SP	N, P2		8.2.2021
	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOC	N, P2		8.2.2021
	Silerinnaliste lindude ööpäevased tibud	DOR	N, P2		8.2.2021
	Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N, P2		8.2.2021
	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude haudemunad	HEP	N, P2		8.2.2021
	Silerinnaliste lindude haudemunad	HER	N, P2		8.2.2021
	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude vähem kui 20 haudemuna	HE-LT20	N, P2		8.2.2021
GG Guernsey	GG-0	Sugulinnud, v.a silerinnalised linnud, ja tootmislinnud, v.a silerinnalised linnud	BPP	N
GG Guernsey	GG-0	Vähem kui 20 kodulinnuisendit, v.a silerinnalised linnud	POU-LT20	N“

2. osas lisatakse Kanada tsoonide kirjelduse järele järgmised kirjeldused:

„Ühendkuningriik	GB-1	Ühendkuningriik: kogu riik, välja arvatud piirkond GB-2
	GB-2	Ühendkuningriigi territoorium, mille moodustavad järgmised alad:
	GB-2.1	Põhja-Yorkshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54.30oN ja 1.47oW
	GB-2.2	Põhja-Yorkshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54.29oN ja 1.45oW
	GB-2.3	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52.49oN ja 0.95oE
	GB-2.4	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52.72oN ja 0.15oE
	GB-2.5	Derbyshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52.93° N ja 1.57° W
	GB-2.6	Põhja-Yorkshire’i krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54.37° N ja 2.16° W
	GB-2.7	Orkney saared: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 59.28° N ja 2.44° W
	GB-2.8	Dorseti krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 51.06° N ja 2.27° W
	GB-2.9	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,52° N ja 0,96° E
	GB-2.10	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,52° N ja 0,95° E
	GB-2.11	Norfolki krahvkond: piirkond, mis asub 10,4 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,53° N ja 0,66° E
	GB-2.12	Devoni krahvkond: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 50,70° N ja 3,36° W
	GB-2.13	Amlwchi lähedal, Anglesey saar, Wales: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 53,38° N ja 4,30° W
	GB-2.14	Redcari lähedal, Redcar ja Cleveland, Inglismaa: piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,57° N ja 1,07° W“

VI lisa 1. osas lisatakse Tšiilit käsitleva kande järele järgmine kanne:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Tehistingimustes peetavad linnud

CAPTIVE-BIRDS

Tehistingimustes peetavate lindude haudemunad

HE-CAPTIVE-BIRDS“

VII lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Costa Ricat käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Mesilasemad ja kimalased

QUE, BBEE

Guernsey

GG-0

Mesilasemad ja kimalased

QUE, BBEE“

1. osas lisatakse Iisraeli käsitleva kande järele järgmised kanded:

„IM

Mani saar

IM-0

Mesilasemad ja kimalased

QUE, BBEE

Jersey

JE-0

Mesilasemad ja kimalased

QUE, BBEE“

VIII lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Fääri saari käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Koerad, kassid ja valgetuhkrud kommertseesmärkidel

DOCAFE

Guernsey

GG-0

Koerad, kassid ja valgetuhkrud kommertseesmärkidel

DOCAFE“

1. osas lisatakse Iisraeli käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM

Mani saar

IM-0

Koerad, kassid ja valgetuhkrud kommertseesmärkidel

DOCAFE“

1. osas lisatakse Islandit käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

Koerad, kassid ja valgetuhkrud kommertseesmärkidel

DOCAFE“

IX lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Tšiilit käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Sperma	BOV-SEM-A-ENTRY BOV-SEM-B-ENTRY BOV-SEM-C-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
„GB Ühendkuningriik	GB-0	Ootsüüdid ja embrüod	BOV-OOCTYES-EMB-A-ENTRY BOV-in-vivo-EMB-B-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-C-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-D-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
GG Guernsey	GG-0	Sperma	BOV-SEM-A-ENTRY BOV-SEM-B-ENTRY BOV-SEM-C-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
GG Guernsey	GG-0	Ootsüüdid ja embrüod	BOV-OOCTYES-EMB-A-ENTRY BOV-in-vivo-EMB-B-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-C-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-D-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

1. osas lisatakse Islandit käsitleva kande järele järgmised kanded:

„IM Mani saar	IM-0	Sperma	BOV-SEM-A-ENTRY BOV-SEM-B-ENTRY BOV-SEM-C-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
„IM Mani saar	IM-0	Ootsüüdid ja embrüod	BOV-OOCTYES-EMB-A-ENTRY BOV-in-vivo-EMB-B-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-C-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-D-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
JE Jersey	JE-0	Sperma	BOV-SEM-A-ENTRY BOV-SEM-B-ENTRY BOV-SEM-C-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
JE Jersey	JE-0	Ootsüüdid ja embrüod	BOV-OOCTYES-EMB-A-ENTRY BOV-in-vivo-EMB-B-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-C-ENTRY BOV-in-vitro-EMB-D-ENTRY BOV-GP-PROCESSING-ENTRY BOV-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

3. osa asendatakse järgmisega:

„3. osa

1. osa tabeli 5. veerus osutatud eritingimused

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021

1. osas esitatud tabeli 2. veerus osutatud tsoonist enne 1. jaanuari 2021 kogutud või toodetud, töödeldud ja säilitatud sperma, ootsüütide ja embrüote liitu sissetoomiseks kasutatavate sertifikaatide näidised on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/403 (*1) I lisa 24., 25., 27., 28. ja 29. peatükis.

10)

X lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Tšiilit käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Sperma	OV/CAP-SEM-A-ENTRY OV/CAP-SEM-B-ENTRY OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
„GB Ühendkuningriik	GB-0	Ootsüüdid ja embrüod	OV/CAP-OOCTYES-EMB-A-ENTRY OV/CAP-OOCTYES-EMB-B-ENTRY OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
GG Guernsey	GG-0	Sperma	OV/CAP-SEM-A-ENTRY OV/CAP-SEM-B-ENTRY OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
GG Guernsey	GG-0	Ootsüüdid ja embrüod	OV/CAP-OOCTYES-EMB-A-ENTRY OV/CAP-OOCTYES-EMB-B-ENTRY OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

1. osas lisatakse Gröönimaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM

Mani saar

IM-0

Sperma

OV/CAP-SEM-A-ENTRY

OV/CAP-SEM-B-ENTRY

OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY

OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021

Ootsüüdid ja embrüod

OV/CAP-OOCTYES-EMB-A-ENTRY

OV/CAP-OOCTYES-EMB-B-ENTRY

OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY

OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

1. osas lisatakse Islandit käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

Sperma

OV/CAP-SEM-A-ENTRY

OV/CAP-SEM-B-ENTRY

OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY

OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021

Ootsüüdid ja embrüod

OV/CAP-OOCTYES-EMB-A-ENTRY

OV/CAP-OOCTYES-EMB-B-ENTRY

OV/CAP-GP-PROCESSING-ENTRY

OV/CAP-GP-STORAGE-ENTRY

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

3. osa asendatakse järgmisega:

„3. osa

1. osa tabeli 5. veerus osutatud eritingimused

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021

11)

XI lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Šveitsi käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Sperma	POR-SEM-A-ENTRY POR-SEM-B-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
„GB Ühendkuningriik	GB-0	Ootsüüdid ja embrüod	POR-OOCTYES-EMB-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
GG Guernsey	GG-0	Sperma	POR-SEM-A-ENTRY POR-SEM-B-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
GG Guernsey	GG-0	Ootsüüdid ja embrüod	POR-OOCTYES-EMB-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
IM Mani saar	IM-0	Sperma	POR-SEM-A-ENTRY POR-SEM-B-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
IM Mani saar	IM-0	Ootsüüdid ja embrüod	POR-OOCTYES-EMB-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
JE Jersey	JE-0	Sperma	POR-SEM-A-ENTRY POR-SEM-B-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
JE Jersey	JE-0	Ootsüüdid ja embrüod	POR-OOCTYES-EMB-ENTRY POR-GP-PROCESSING-ENTRY POR-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

3. osa asendatakse järgmisega:

„3. osa

1. osa tabeli 5. veerus osutatud eritingimused

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021

12)

XII lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Šveitsi käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Registreeritud hobused	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobused	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
GG Guernsey	GG-0	Registreeritud hobused	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobused	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

1. osas lisatakse Iisraeli käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM Mani saar	IM-0	Registreeritud hobused	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobused	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

1. osas lisatakse Islandit käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE Jersey	JE-0	Registreeritud hobused	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobused	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Registreeritud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Sperma	EQUI-SEMEN-A-ENTRY EQUI-SEMEN-B-ENTRY EQUI-SEMEN-C-ENTRY EQUI-SEMEN-D-ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021
		Muud kui tapmiseks ettenähtud hobuslased	Ootsüüdid ja embrüod	EQUI-OOCTYES-EMB-A- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-B- ENTRY EQUI-OOCTYES-EMB-C- ENTRY EQUI-GP-PROCESSING-ENTRY EQUI-GP-STORAGE-ENTRY	Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021“

3. osa asendatakse järgmisega:

„3. osa

1. osa tabeli 6. veerus osutatud eritingimused

Ajavahemik enne 1. jaanuari 2021

13)

XIII lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Falklandi saari käsitleva kande järele järgmine kanne:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Veised	BOV, RUM-MSM
		Lambad ja kitsed	OVI, RUM-MSM
		Sead	POR, SUI-MSM
		Tehistingimustes peetavad ulukkabiloomad	RUF, SUF, RUM-MSM, SUI-MSM
		Looduses vabalt elavad ulukkabiloomad	RUW, SUW“

1. osas lisatakse Hondurast käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM

Mani saar

IM-0

Veised

BOV, RUM-MSM

Lambad ja kitsed

OVI, RUM-MSM

Sead

POR, SUI-MSM“

14)

XIV lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Hiinat käsitleva kande järele järgmine kanne:

„GB Ühendkuningriik	GB-1	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N
		Uluklindude värske liha	GBM
	GB-2
	GB-2.1	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	6.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	6.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	6.1.2021
	GB-2.2	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	8.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	8.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	8.1.2021
	GB-2.3	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	10.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	10.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	10.1.2021
	GB-2.4	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	11.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	11.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	11.1.2021
	GB-2.5	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	17.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	17.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	17.1.2021
	GB-2.6	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	19.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	19.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	19.1.2021
	GB-2.7	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	20.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	20.1.2021
	GB-2.8	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	20.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	20.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	20.1.2021
	GB-2.9	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	23.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	23.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	23.1.2021
	GB-2.10	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	28.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	28.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	28.1.2021
	GB-2.11	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	7.2.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	7.2.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	7.2.2021
	GB-2.12	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	1.1.2021	31.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	1.1.2021	31.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	1.1.2021	31.1.2021“
	GB-2.13	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	27.1.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	27.1.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	27.1.2021
	GB-2.14	Muude kodulindude kui silerinnaliste lindude värske liha	POU	N, P2	8.2.2021
		Silerinnaliste lindude värske liha	RAT	N, P2	8.2.2021
		Uluklindude värske liha	GBM	N, P2	8.2.2021

2. osas lisatakse Hiina tsoonide kirjelduse järele järgmised kirjeldused:

„Ühendkuningriik	GB-1	Ühendkuningriik: kogu riik, välja arvatud piirkond GB-2
„Ühendkuningriik	GB-2	Ühendkuningriigi tsoonid, mida on kirjeldatud V lisa 2. osas GB-2 all.“

15)

XV lisa muudetakse järgmiselt:

1. osa A osas lisatakse Etioopiat käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Keelatud

MPNT**

MPST

GB-1

MPNT**

MPST

GB-2

MPNT**

MPST“

Guernsey

GG-0

Keelatud

1. osa A osas lisatakse Iisraeli käsitleva kande järele järgmine kanne:

„IM

Mani saar

IM-0

Keelatud

MPNT**

MPST“

1. osa A osas lisatakse Indiat käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

Keelatud

Keelatud“

2. osas lisatakse Hiina tsoonide kirjelduse järele järgmised kirjeldused:

„Ühendkuningriik	GB-1	Ühendkuningriik: kogu riik, välja arvatud piirkond GB-2
„Ühendkuningriik	GB-2	Ühendkuningriigi tsoonid, mida on kirjeldatud V lisa 2. osas GB-2 all.“

16)

XVI lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Colombia käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Kabiloomad ja kodulinnud

CAS

Guernsey

GG-0

Kabiloomad ja kodulinnud

CAS

Mani saar

IM-0

Kabiloomad ja kodulinnud

CAS“

1. osas lisatakse Indiat käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

Kabiloomad ja kodulinnud

CAS“

17)

XVII lisa muudetakse järgmiselt:

(a)

1. osas lisatakse Tšiilit käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Kabiloomad

MILK-RM, MILK-RMP/NT, COLOSTRUM, COLOSTRUM-BP, DAIRY-PRODUCTS-PT

Guernsey

GE-0

Kabiloomad

MILK-RM, MILK-RMP/NT, COLOSTRUM, COLOSTRUM-BP, DAIRY-PRODUCTS-PT“

1. osas lisatakse Gröönimaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„JE

Jersey

JE-0

Kabiloomad

MILK-RM, MILK-RMP/NT, COLOSTRUM, COLOSTRUM-BP, DAIRY-PRODUCTS-PT“

18)

XVIII lisa 1. osas lisatakse Mauritiust käsitleva kande järele järgmine kanne:

„MX Mehhiko	MX-0	Kabiloomad	DAIRY-PRODUCTS-ST
NA Namiibia	NA-0	Kabiloomad	DAIRY-PRODUCTS-ST
NI Nicaragua	NI-0	Kabiloomad	DAIRY-PRODUCTS-ST
PA Panama	PA-0	Kabiloomad	DAIRY-PRODUCTS-ST
PY Paraguay	PY-0	Kabiloomad	DAIRY-PRODUCTS-ST
RU Venemaa	RU-0	Kabiloomad	DAIRY-PRODUCTS-ST
SG Singapur	SG-0	Kabiloomad	DAIRY-PRODUCTS-ST“

19)

XIX lisa 1. osas lisatakse Hiinat käsitleva kande järele järgmine kanne:

„GB

Ühendkuningriik

GB-0

Munad

Munatooted

EP“

20)

XXI lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Cooki saari käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Kõik loetellu kantud liigid	AQUA-ENTRY-ESTAB/RELEASE/OTHER
			FISH-CRUST-HC	A
			MOL-HC	B
GG Guernsey	GG-0	Kõik loetellu kantud liigid	AQUA-ENTRY-ESTAB/RELEASE/OTHER
			FISH-CRUST-HC	A
			MOL-HC	B“

1. osas lisatakse Iisraeli käsitleva kande järele järgmised kanded:

„IM Mani saar	IM-0	Kõik loetellu kantud kalaliigid	AQUA-ENTRY-ESTAB/RELEASE/OTHER
			FISH-CRUST-HC	A
JE Jersey	JE-0	Kõik loetellu kantud liigid	AQUA-ENTRY-ESTAB/RELEASE/OTHER
			FISH-CRUST-HC	A
			MOL-HC	B“

3. osa eritingimus „B“ asendatakse järgmisega:

„B

Veeloomad ja elusaid veeloomi mittehõlmavad veeloomadelt saadud loomsed saadused, mille suhtes kohaldatakse ametliku sertifikaadi MOL-HC osa II.2.4, peavad olema pärit käesoleva lisa 1. osa 2. veerus loetletud riigist, territooriumilt, tsoonist või bioturvarühmikust. Igal juhul ei piira see komisjoni rakendusmääruse (EL) 2021/405 (*2) kohaldamist.

Käesolevat ametlikku sertifikaati võib kasutada üksnes selliste inimtoiduks ettenähtud elusate veeloomade saadetiste liitu toomiseks, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (*3) III lisa VII jao V peatükile ning komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 (*4) I lisa I peatüki punktides 1.17 ja 1.25 sätestatud kriteeriumidele.

21)

XXII lisa muudetakse järgmiselt:

1. osas lisatakse Valgevenet käsitleva kande järele järgmised kanded:

„GB Ühendkuningriik	GB-0	Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/692 (*5) kohaldamisalasse kuuluvad loomad ja loomne paljundusmaterjal	Sertifikaatide näidised liidusiseseks liikumiseks	Liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse läbi Ühendkuningriigi või Briti krooni sõltkondade
GG Guernsey	GG-0	Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvad loomad ja loomne paljundusmaterjal	Sertifikaatide näidised liidusiseseks liikumiseks	Liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse läbi Ühendkuningriigi või Briti krooni sõltkondade
IM Mani saar	IM-0	Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvad loomad ja loomne paljundusmaterjal	Sertifikaatide näidised liidusiseseks liikumiseks	Liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse läbi Ühendkuningriigi või Briti krooni sõltkondade
JE Jersey	JE-0	Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvad loomad ja loomne paljundusmaterjal	Sertifikaatide näidised liidusiseseks liikumiseks	Liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse läbi Ühendkuningriigi või Briti krooni sõltkondade

3. osas lisatakse kande „Venemaalt Venemaale“ järele järgmine kanne:

„Liikmesriigist teistesse liikmesriikidesse läbi Ühendkuningriigi või Briti krooni sõltkondade

Delegeeritud määruse (EL) 2020/692 kohaldamisalasse kuuluvate loomade ja loomse paljundusmaterjali saadetisi, mis on pärit liikmesriigist ja mis sisenevad liitu pärast transiiti läbi Ühendkuningriigi või Briti krooni sõltkondade, lubatakse liitu sisse tuua tingimusel, et nendega on kaasas sertifikaat, mis vastab komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/2236 (*6) ja rakendusmääruses (EL) 2021/403 sätestatud näidissertifikaadile loomade ja loomse paljundusmaterjali liidusisese liikumise kohta.

(*1) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/403, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses teatavatesse kategooriatesse kuuluvate maismaaloomade ja nende paljundusmaterjali saadetiste liitu toomiseks ja liikmesriikidevaheliseks liikumiseks kasutatavate loomatervise sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/470/EL (ELT L 113, 31.3.2021, lk 1).“;

(*2) Komisjoni 24. märtsi 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/405, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetelud, kust on lubatud liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud loomi ja kaupu kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 (ELT L 114, 31.3.2021, lk 118).

(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(*4) Komisjoni 15. novembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2073/2005 toiduainete mikrobioloogiliste kriteeriumide kohta (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1).“;

(*5) Komisjoni 30. jaanuari 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/692, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu toomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 379).“

(*6) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2236, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses selliste loomatervise sertifikaatide näidistega, mida kasutatakse veeloomade ja neilt saadud teatavate loomsete saaduste saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatide ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1251/2008 (ELT L 442, 30.12.2020, lk 410).“

19.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 132/145

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/635,

16. aprill 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Eelnevad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1256/2008 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“), Venemaalt, Taist ja Ukrainast pärit teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes (edaspidi „esialgsed meetmed“). Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 10,1 % kuni 90,6 %.

(2)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/110 (3) kehtestas komisjon uuesti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetas Ukrainast pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitleva menetluse pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“).

(3)

Praegu kehtivad dumpinguvastase tollimaksu määrad on 10,1 % ja 16,8 % valimisse kaasatud Venemaa eksportivatelt tootjatelt pärit impordi suhtes, 20,5 % kõigi teiste Venemaa äriühingute suhtes, 90,6 % kõigilt HRV eksportivatelt tootjatelt pärit impordi suhtes ning 38,1 % kõigilt Valgevene eksportivatelt tootjatelt pärit impordi suhtes.

1.2. Taotlus aegumise läbivaatamise algatamiseks

(4)	Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (4) sai Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(5)

Läbivaatamistaotluse esitas 25. oktoobril 2019 Euroopa Liidu terasest keevistorude tootmisharu kaitsekomitee (edaspidi „taotluse esitaja“) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % liidu teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude kogutoodangust. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju jätkumise või kordumise.

1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(6)

Pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 kohaselt asutatud komiteega jõudis komisjon seisukohale, et meetmete aegumise läbivaatamise algatamiseks on piisavalt tõendeid, ning algatas 24. jaanuaril 2020 alusmääruse artikli 11 lõike 2 alusel aegumise läbivaatamise teatavate Valgevenest, HRVst ja Venemaalt (edaspidi „asjaomased riigid“) pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (5) (edaspidi „algatamisteade“).

1.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(7)

1.5. Huvitatud isikud

(8)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon spetsiaalselt taotluse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, ametiühinguid, teadaolevaid Valgevene, HRV ja Venemaa tootjaid ning nende riikide ametiasutusi, teadaolevaid importijaid, kasutajaid ja müüjaid ning teadaolevalt seotud ühendusi läbivaatamise algatamisest ja kutsus neid selles osalema.

(9)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(10)

Algatamise ajal teavitas komisjon huvitatud isikuid, et alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt peab ta taotlema koostöö tegemist vähemalt ühelt Valgevene jaoks sobiva võrdlusriigi eksportivalt tootjalt. Komisjon teavitas algatamisest ka Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Tai, Türgi, Ukraina ja USA ametiasutusi ning kutsus nende eksportivaid tootjaid osalema. Huvitatud isikutel oli võimalus esitada selle kohta märkusi ja avaldusi (vt allpool punkt 3.1.2).

(11)	Pärast avalikustamist väitsid Valgevene ametiasutused, et läbivaatamistaotluses ei tõendanud taotluse esitaja nõuetekohaselt kahju jätkumise või kordumise tõenäosust.

(12)	Komisjon leidis, et läbivaatamistaotlus sisaldas uurimise algatamiseks piisavalt tõendeid, nagu on selgitatud põhjenduses 6. Pealegi, nagu on selgitatud punktides 3.1.2 ja 5, näitas uurimine Valgevenest pärit impordi puhul dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust.

(13)	Seepärast lükati väide tagasi.

1.5.1. Väljavõtteline uuring

(14)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.5.2. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(15)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon koostas valimi uurimisaluse toote toodangu ja müügimahu põhjal, tagades hea geograafilise jaotuse. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate toodang moodustas ligikaudu 40 % liidu hinnangulisest kogutoodangust ja 38 % uurimisaluse toote müügi hinnangulisest kogumahust liidus.

(16)	Komisjon palus huvitatud isikutel esitada esialgse valimi kohta märkusi. Komisjon ei saanud valimi kohta ühtegi märkust. Valimit peeti seega liidu tootmisharu jaoks tüüpiliseks.

1.5.3. Importijate väljavõtteline uuring

(17)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon, et sõltumatud importijad esitaksid algatamisteates nimetatud teabe.

(18)	Ükski sõltumatu importija ei esitanud nõutud teavet. Seega ei olnud väljavõtteline uuring vajalik.

1.5.4. Asjaomaste riikide eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(19)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon kõigil Valgevene, HRV ja Venemaa teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates nimetatud teabe. Lisaks palus komisjon Valgevene Vabariigi esindusel Euroopa Liidu juures, Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures ja Venemaa Föderatsiooni esindusel Euroopa Liidus teha kindlaks võimalikud muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)	Kolm Valgevene eksportivat tootjat esitasid nõutud teabe ja olid nõus enda kaasamisega valimisse. Arvestades tootjate väikest arvu, leidis komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Seetõttu paluti kolmel eksportival tootjal täita eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik.

(21)	Kaks Venemaalt pärit eksportivat tootjat andsid endast teada ja väljendasid soovi uurimises osaleda. Arvestades tootjate väikest arvu, leidis komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik. Kahel eksportival tootjal paluti täita eksportivatele tootjatele mõeldud küsimustik.

(22)	Ükski HRV eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega andnud nõusolekut enda kaasamiseks valimisse. Seega Hiina tootjad koostööd ei teinud ja järeldused HRVst pärit impordi kohta tehakse kättesaadavate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18.

1.6. Vastused küsimustikule

(23)	Juhtumi algatamisel tehti küsimustiku koopiad kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil kättesaadavaks.

(24)	Vastused küsimustikule saadi kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja ühelt liidu turustajalt.

(25)	Vastused küsimustikule saadi ka kolmelt Valgevene koostööd teinud tootjalt, samas kui küsimustikule vastas ja menetluses tegi koostööd ainult üks kahest Venemaa eksportivat tootjast, kes andsid endast teada menetluse algatamise ajal.

1.7. Kohapealne kontroll ja kaugmeetodil ristkontroll

(26)	Komisjon kogus ja kontrollis kogu teavet, mida ta pidas uurimise jaoks vajalikuks.

(27)	Enne COVID-19 piirangute jõustumist tegi komisjon kontrollkäigu äriühingu Arcelor Mittal Tubular Products valdustesse Poolas. Selle kontrollkäigu ajal kontrolliti tootmisprotsessi, kasutatud tooraineid ja tootmise kõrvalsaadusi.

(28)

Kogu muu teabe ja kõigi nõutud andmete kontrollimiseks ristkontrolliti kooskõlas teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (6) videokonverentsi teel kaugmeetodil järgmisi äriühinguid:

liidu tootjad

—	Arcelor Mittal Tubular Products, Krakow, Poola ja seotud äriühing Arcelor Mittal Tubular Products, Karvina, Tšehhi Vabariik

—	Celsa Atlantic, S.L., VitoriaGasteiz, Hispaania

—	Arvedi Tubi Acciaio S.p.A., Cremona, Itaalia

Venemaa eksportivad tootjad

—	PAO Severstal, Tšerepovets, Venemaa Föderatsioon

1.8. Järgnenud menetlus

(29)	2. veebruaril 2021 avalikustas komisjon olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses asjaomastest riikidest pärit impordi suhtes kehtivad dumpinguvastased tollimaksud säilitada. Kõikidele huvitatud isikutele anti aega esitada avaldatud faktide ja kaalutluste kohta märkusi.

(30)	Komisjon kaalus nelja huvitatud isiku märkusi ja võttis neid vajaduse korral arvesse. Ühtegi ärakuulamistaotlust ei esitatud.

2. UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Uurimisalune toode

(31)

Uurimisalune toode on sama, mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, nimelt Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisläbimõõduga keevistorud (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks), mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306304120, 7306304920, 7306307280 ja 7306307780) (edaspidi „uurimisalune toode“ või „keevistorud“).

(32)	Keevistorusid kasutatakse peamiselt gaaside ja vedelike transportimiseks torustikes, kütte- ja ventilatsioonisüsteemides jne.

2.2. Samasugune toode

(33)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—	uurimisalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomaste riikide siseturul, ning

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(34)	Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

(35)	Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Valgevenest, HRVst või Venemaalt pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

3.1. Valgevene

3.1.1. Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(36)

Nagu on märgitud põhjenduses 25, tegid uurimises koostööd ja vastasid küsimustikule kolm Valgevene tootjat. Ükski kolmest tootjast ei teatanud aga märkimisväärsest ekspordimüügist ELi. Tegelikult uurimisaluse toote import Valgevenest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes esialgse uurimise uurimisperioodiga (st 2006. aasta juulist kuni 2007. aasta juunini) peaaegu kadus. Comexti statistika (Eurostat) kohaselt oli keevistorude import Valgevenest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 4 tonni võrreldes 29 000 tonniga esialgse uurimise ajal. Sama väikest importi täheldati ka eelmise aegumise läbivaatamise ajal.

(37)	Arvestades uurimisaluse toote pea olematut importi Valgevenest, ei olnud võimalik teha järeldusi dumpingu jätkumise kohta ELi jaoks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

3.1.2. Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(38)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes, liidus ja Valgevenes kehtivate hindade vaheline seos; kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja Valgevenes kehtivate hindade vaheline seos; kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos ning liidu turu atraktiivsus.

a) Normaalväärtus

(39)	Kuna Valgevene ei ole WTO liige ning on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (7) I lisas, määratakse normaalväärtus alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt kindlaks sobivas võrdlusriigis kehtiva hinna või arvutatud väärtuse alusel.

(40)	Pärast algatamist taotles komisjon vähemalt ühe võimalikus võrdlusriigis asuva eksportiva tootja koostööd. Selleks võttis komisjon ühendust kaheksa teadaoleva terasetootmisega tegeleva riigi – nimelt Mehhiko, Venemaa, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Tai, Türgi, Ukraina ja USA – ametiasutustega.

(41)	Eespool nimetatud riigid ei teinud komisjoniga mingit koostööd; siiski sai komisjon ühe täieliku vastuse küsimustikule Venemaal (mis on sama uurimise all) asuvalt tootjalt. Seetõttu pidas komisjon algselt Venemaad Valgevene jaoks sobivaks võrdlusriigi valikuks.

(42)	Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 7 konsulteeriti võrdlusriigi valimisel kõigi teadaolevate asjaomaste tootjatega ja asjaomaste riikide ametiasutustega. Huvitatud isikutelt märkusi ei saadud.

(43)

Pärast kaugmeetodil ristkontrolli leiti, et Venemaa tootja koostöö on ebapiisav (vt allpool punkt 3.3.1). Alusmääruse artikli 2 lõike 7 teise lõigu kohaselt tuleb sobiva võrdlusriigi valimisel võtta nõuetekohaselt arvesse „valimise ajal kättesaadavaid usaldusväärseid andmeid ning eelkõige koostööd vähemalt ühe selle riigi eksportija ja tootjaga“. Kuna ükski Venemaa keevistorude tootja ei teinud piisavalt koostööd ja usaldusväärset teavet ei olnud piisavalt, otsustas komisjon jätta Venemaa sobiva võrdlusriigi valimisel kõrvale.

(44)

Järelikult, kuna ükski võimaliku võrdlusriigi muu tootja koostööd ei teinud, määrati normaalväärtus kindlaks liidus samasuguse toote eest tegelikult makstud hindade alusel põhilise tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil, nagu on sätestatud alusmääruse artikli 2 lõike 7 esimeses lõigus. Eraldi normaalväärtused määrati kindlaks mustadele (st tsinkimata) ja tsingitud (8) toodetele.

(45)

Pärast avalikustamist väitsid Valgevene ametiasutused, et komisjon ei suutnud tõendada, et normaalväärtuse kindlaksmääramiseks ei olnud võimalik kasutada muid võimalusi peale samasuguse toote eest liidus tegelikult makstud hindade. Nende arvates ei otsinud komisjon aktiivselt koostööd võimalike võrdlusriikide ametiasutustega. Lisaks väitsid Valgevene ametiasutused, et komisjon oleks pidanud liidu hindade asemel kasutama Venemaa puhul kindlaks määratud normaalväärtust või alternatiivina Tai kättesaadavaid andmeid, mida kasutati Hiina puhul normaalväärtuse arvutamiseks, nagu on kirjeldatud allpool põhjenduses 150.

(46)	Mis puudutab esimest punkti, siis kinnitab komisjon, et nagu on selgitatud põhjendustes 40 ja 41, taotles ta aktiivselt koostööd kaheksas võimalikus võrdlusriigis, kuid keegi koostööd ei teinud. Komisjoni sellekohased kirjad on kättesaadavad huvitatud isikutele tutvumiseks avatud toimikus.

(47)

Mis puudutab teist punkti, siis nagu on selgitatud põhjenduses 43, valiti Venemaa ajutiselt Valgevene võrdlusriigiks. Kuid olukorras, kus puudus vähemalt ükski eksportiv tootja, kes teinuks piisavat koostööd ja esitanuks usaldusväärset teavet, ei jäänud komisjonil muud üle kui jätta Venemaa võrdlusriigina kõrvale. Tai puhul tuleb märkida, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 7 on riigi Valgevenele sobivaks võrdlusriigiks valimiseks nõutav, et koostööd teevad vähemalt üks selles riigis asuv eksportija ja tootja. Seevastu ei ole see alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt nõutav Hiina puhul normaalväärtuse arvutamisel. Seega ei olnud Tai alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt Valgevene jaoks sobiv võrdlusriik.

(48)	Seetõttu lükati see väide tagasi.

b) Ekspordihind

(49)	Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ei eksportinud ükski Valgevene koostööd teinud tootjatest uurimisalust toodet märkimisväärsetes kogustes teistele kolmandate riikide turgudele.

(50)

Kuna aga Valgevene importi ja eksporti käsitlevast kaubandusstatistikast ilmnes, et tegelikult eksporditi uurimisalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärsetes kogustes Valgevenest teistesse kolmandatesse riikidesse, järeldati, et ükski tegelikult uurimisalust toodet eksportiv tootja ei andnud endast teada ega teinud uurimises koostööd.

(51)	Seega teatas komisjon Valgevene ametiasutustele, et tegelikult uurimisalust toodet eksportivate tootjate märkimisväärse koostöö puudumise tõttu võib komisjon Valgevene kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18.

(52)

Oma märkustes artikli 18 kavandatud kohaldamise kohta väitsid Valgevene ametiasutused, et impordi- ja ekspordistatistika asemel on asjakohasem kasutada kolme koostööd teinud tootja esitatud andmeid. Lisaks väitsid nad, et uurimisaluse toote ekspordi hindamiseks kasutatud harmoneeritud süsteemi (HS) koodid ei ole asjakohased, ning kordasid seda väidet ka pärast avalikustamist. Lõpuks väitsid nad, et komisjon ei arvestanud reeksporti, kuna nende arvates oli uurimisaluse toote eksport kolmandatesse riikidesse (st Venemaale) 2 400 tonni ja selle hulgas on eksport, mida tegi äriühing, kes ostab uurimisalust toodet Venemaal, osutab tsinkimisteenust ja reekspordib selle tagasi.

(53)

Esimese väite kohta selgitas komisjon, et ta ei vaidlusta ega jäta kõrvale kolme koostööd teinud Valgevene tootja andmeid. Kolm äriühingut lihtsalt ei eksportinud uurimisalust toodet sellistes märkimisväärsetes kogustes, mida komisjon saaks kasutada dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamiseks.

(54)

Teise väite kohta märkis komisjon, et peaaegu kogu uurimisaluse toote eksport Valgevenest läheb Venemaale. Komisjon ristkontrollis Valgevenest Venemaale suunatud ekspordi statistikat (kaheksakohalise numbri tasandil) impordiga Venemaale (kümnekohalise numbri tasandil), tuginedes andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) (9) statistikale. Komisjon kinnitas, et uurimisalune toode vastab nii Valgevene ekspordi puhul kasutatavate kaheksakohaliste koodide kui ka Venemaa impordi puhul kasutatavate kümnekohaliste koodide kirjeldusele. Lõpuks kasutas komisjon Venemaa impordiandmeid kümnekohalise numbri tasandil, kuna need andsid keevistorude eri liikide kohta üksikasjalikumat teavet.

(55)

Mis puudutab kolmandat väidet, juhtis komisjon tähelepanu kolmele punktile: esiteks ilmneb kogutud teabest, et uurimisaluse toote eksport Valgevenest Venemaale küündis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 4 800 tonnini. Teiseks oli tsingitud toote ekspordikogus samade allikate järgi vähem kui 1 000 tonni. Kõigele lisaks põhjendas komisjoni alusmääruse artiklil 18 põhinevat hinnangut asjaolu, et Valgevene ametiasutuste nimetatud reeksportiv tootja ei teinud koostööd, arvestades, et Valgevene tootjad, kes eksportisid asjaomast toodet märkimisväärsetes kogustes, ei teinud koostööd.

(56)	Seepärast lükati need väited tagasi.

(57)	Seega määrati tõenäoline ekspordihind alusmääruse artikli 18 kohaselt kindlaks kättesaadavate faktide alusel. Sellest tulenevalt määrati müügihinnad kolmandatesse riikidesse kindlaks GTA, Maailmapanga (10) ja OECD (11) Venemaale suunatud importi käsitleva statistika põhjal.

(58)

Täpsemalt öeldes selgitas komisjon välja keevistorude suurima Valgevenest importija läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, st Venemaa, kuhu läheb 92 % Valgevene uurimisaluse toote ekspordist. Peale Venemaa muudesse kolmandatesse riikidesse eksporditud kogused olid tühised ja seetõttu ei peetud neid tüüpiliseks.

(59)	Impordiväärtus Venemaal esitati CIF-tasandil. Seetõttu kohandas komisjon teatatud hindu ekspordihinna arvutamiseks tehasest hankimise tasandil, lahutades Valgevene riigisisese transpordi kulud (12). Eraldi tõenäolised ekspordihinnad määrati kindlaks mustadele ja tsingitud toodetele.

c) Võrdlus

(60)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja tõenäolisi ekspordihindu Venemaale tehasest hankimise tasandi põhjal. Arvestades, et tsingitud tooteid eksporditi piiratud koguses ja hinnasuundumus oli ebaühtlane, ning võttes arvesse Valgevene ametiasutuste märkusi reekspordi kohta (üksikasjalikult kirjeldatud eespool põhjenduses 52), tehti võrdlus ainult mustade toodete kohta.

(61)	Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Valgevenest Venemaale suunatud ekspordi puhul on tõenäoline üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest 8,0 %.

(62)

Pärast avalikustamist väitsid Valgevene ametiasutused ja kaks Valgevene tootjat, et komisjon peaks muutma Valgevene suhtes kohaldatavate meetmete taset, arvestades, et käesolevas menetluses kindlaks määratud dumpingumarginaal on eelmises aegumise läbivaatamises ja esialgses uurimises kindlaks määratud marginaalidest oluliselt väiksem.

(63)	Alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt võib aegumise läbivaatamise käigus meetmed kas kehtetuks tunnistada või säilitada esialgses uurimises kindlaks määratud tasemel. Seetõttu ei ole komisjonil võimalik tollimaksude taset aegumise läbivaatamise raames läbi vaadata.

(64)	Seetõttu lükati see väide tagasi.

(65)	Lisaks palusid Valgevene ametiasutused dumpinguarvutuse avalikustamist ja lisaaega selle kohta märkuste esitamiseks.

(66)

Valgevene dumpingu arvutamise metoodikat on üksikasjalikult kirjeldatud põhjendustes 39–61. Pärast avalikustamist tegi komisjon Valgevene ametiasutuste taotlusel tutvumiseks avatud toimikus kättesaadavaks Venemaad käsitleva statistika, mida kasutati Valgevenest pärit ekspordi tõenäolise hinna kindlakstegemiseks. Huvitatud isikutele anti märkuste esitamiseks kolm päeva.

(67)	Valgevene ametiasutustelt saadi märkusi i) statistikas kajastatud uurimisaluse toote päritolu, ii) valuuta konverteerimise ning iii) Valgevene ja Venemaa vaheliste statistiliste andmete eripära kohta.

(68)	Esimese punkti kohta väitsid Valgevene ametiasutused, et üks Valgevenest Venemaale suunatud impordi kindlakstegemiseks kasutatud koodidest, nagu on selgitatud põhjenduses 54, hõlmas mitte ainult Valgevenest, vaid ka muudest riikidest pärit tooteid.

(69)

Komisjon selgitas, et uurimise käigus kogutud teave kinnitas, et selle koodi all imporditud tooted on statistikas esitatud Valgevenest pärit toodetena. Pealegi ei esitatud tõendeid selle kohta, et Valgevenest pärit toodetena märgitud tooted pärinevad tegelikult mõnest muust riigist. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(70)

Mis puudutab teist punkti, siis väitsid Valgevene ametiasutused, et komisjon kasutas Venemaa impordistatistikat eurodes, kuigi Venemaa föderaalne tolliteenistus esitab statistika USA dollarites. Nende arvamuse kohaselt oleks komisjon seetõttu pidanud kasutama müügipäeva vahetuskurssi, nagu on nõutud alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktis j.

(71)

Esiteks kohaldatakse artikli 2 lõike 10 punkti j sätteid ekspordihindade ja normaalväärtuse võrdlemise suhtes tegelike müügitehingute korral. Käesoleval juhul, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 57, määrati keskmine ekspordihind kindlaks GTA impordistatistika, mitte tegelike müügitehingute põhjal. Teiseks on GTAs kasutatav ümberarvestuskurss kuu keskmine, mis arvutatakse kuu päevade keskmiste põhjal. Komisjoni leidis, et seetõttu oli võimalik ekspordihinda ja normaalväärtust täpselt võrrelda. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(72)

Kolmanda punkti kohta väitsid Valgevene ametiasutused, et Valgevene Vabariik ja Vene Föderatsioon kuuluvad mõlemad Euraasia Majandusliitu (EAEU). See tähendab, et Euraasia Majandusliidu liikmete vahel liiguvad kaubad vabalt, ilma tollikontrollita ning Valgevene ametiasutuste arvates ei ole deklareeritud tollikoodi vastavus tegelikult eksporditavatele kaupadele seetõttu tagatud.

(73)	Komisjon ei nõustunud selle väitega. Tollikontrollide puudumine ei kaota impordi- ja eksporditehingute aruandlusnõudeid. Kasutatavate tollikoodide kirjeldus on kooskõlas uurimisaluse toote määratlusega ja vastupidiseid tõendeid ei esitatud. Seetõttu lükati see väide tagasi.

3.1.2.1. Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Valgevenes

(74)	Valgevene tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus tehti kindlaks taotluse esitaja esitatud teabe ja kolme koostööd teinud Valgevene tootja esitatud andmete põhjal.

(75)	Taotluses esitatud andmete kohaselt on uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus Valgevenes umbes 50 000 tonni. Uurimise käigus tehti kindlaks, et kolme koostööd teinud tootja uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus on vähemalt 30 000 tonni.

(76)

Lisaks, nagu tehti kindlaks ka eelmises aegumise läbivaatamises, saab uurimisaluse toote tootmisliine kasutada nii keevistorude kui ka õõnesprofiilide tootmiseks (kahe toote tootmist eristab üksnes väike tootmisetapp). Lisaks saab samadel tootmisliinidel toota ka keevistorusid, mille läbimõõt ületab 168,3 mm (edaspidi „suured torud“) ja mida käesolev menetlus ei puuduta.

(77)

Seega, võttes arvesse tootevaliku muutmise võimalust, on Valgevene vaba tootmisvõimsus koostööd teinud tootjate puhul hinnanguliselt umbes 50 000 tonni ehk üle 9 % liidu tarbimisest. Peale selle, kuna koostööd teinud tootjate toodang Valgevene kogutoodangust moodustab ainult 40 % ja eeldades, et koostööst keeldunud tootjate vaba tootmisvõimsus on sama, võib kogu riigis olemasolev vaba tootmisvõimsus olla hinnanguliselt ligikaudu 125 000 tonni.

(78)	Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Valgevene eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada keevistorude tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida.

(79)	Pärast avalikustamist vaidlustasid üks Valgevene tootja ja Valgevene ametiasutused komisjoni arvutused Valgevene vaba tootmisvõimsuse kohta, kuna nende hinnangul on see märkimisväärselt üle hinnatud ning selles ei võeta arvesse muid samal tootmisliinil toodetavaid tooteid.

(80)

Komisjon selgitab, et vaba tootmisvõimsuse hindamine põhines kolme koostööd teinud tootja küsimustiku vastustes esitatud tegelikel andmetel. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 77, võttis komisjon arvesse muid samal tootmisliinil toodetavaid tooteid. Lisaks tehti liidu turu atraktiivsust silmas pidades järeldus, et meetmete aegumise korral muudavad Valgevene tootjad tõenäoliselt oma tootevalikut ja suurendavad uurimisaluse toote tootmisvõimsust.

(81)	Seetõttu ei võetud seda väidet arvesse.

3.1.2.2. Liidu turu atraktiivsus

(82)

GTA andmete kohaselt eksportisid Valgevene eksportivad tootjad oma peamisele kolmandale turule ehk Venemaale keskmiselt vähemalt 5 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine Valgevene eksportijate jaoks potentsiaalselt atraktiivsem kui enamikku teistesse riikidesse eksportimine. Lisaks oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil eksport Venemaale ligikaudu 4 800 tonni, mis on vähem kui 10 % Valgevene koostööd teinud tootjate hinnangulisest vabast tootmisvõimsusest ja vähem kui 4 % hinnangulisest üleriigilisest vabast tootmisvõimsusest.

(83)	Liidu turg on Valgevene tootjate jaoks atraktiivne ka geograafilise läheduse ja suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine on 541 000 tonni.

3.1.2.3. Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(84)	Komisjon tegi kindlaks, et dumpingutavad jätkusid seoses Valgevene ekspordiga tema peamisele kolmanda riigi turule (Venemaa).

(85)	Komisjon leidis tõendeid selle kohta, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub.

(86)	Liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning Valgevenes endiselt olemasolev märkimisväärne vaba tootmisvõimsus näitasid, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Valgevene eksport ja vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt (ümber) liitu.

(87)	Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

3.2. Hiina Rahvavabariik

3.2.1. Sissejuhatavad märkused

(88)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import HRVst jätkus, kuigi palju väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 2006. aasta juulist kuni 2007. aasta juunini). Comexti statistika (Eurostat) kohaselt moodustas keevistorude import HRVst läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 0,1 % liidu turust võrreldes 13,8 %ga esialgse uurimise ajal. Sarnaselt väikest turuosa (0,03 %) täheldati ka eelmise aegumise läbivaatamise ajal. Absoluutarvudes vähenes HRVst pärit import järsult, peaaegu 184 887 tonnilt esialgse uurimise ajal 118 tonnini eelmise aegumise läbivaatamise ajal ning 559 tonnini praeguse aegumise läbivaatamise ajal.

(89)

Nagu on märgitud põhjenduses 22, ei teinud ükski HRV eksportija/tootja uurimises koostööd. Hiina tootjad ei esitanud küsimustiku vastuseid, sealhulgas andmeid ekspordihinna ja -kulude, omamaiste hindade ja kulude, tootmisprotsessis sisendite kasutamise, tootmise üldkulude, tootmisvõimsuse, toodangu, investeeringute jm kohta. Samamoodi ei esitanud Hiina valitsus ega Hiina tootjad märkusi toimikus, sh aruandes „Commission Staff Working Document on Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the Purposes of Trade Defence Investigations“ (Komisjoni talituste töödokument, milles käsitletakse olulisi moonutusi Hiina Rahvavabariigi majanduses kaubanduskaitset käsitlevateks uurimisteks) (13) sisalduvate tõendite kohta.

(90)	Seega teatas komisjon HRV ametiasutustele, et koostöö puudumise tõttu võib komisjon HRV kohta tehtavate järelduste suhtes kohaldada alusmääruse artiklit 18. Komisjonile ei esitatud ühtegi märkust.

(91)

Seega, kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 põhinesid järeldused HRVga seotud dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kättesaadavatel faktidel, eelkõige aegumise läbivaatamise taotluses ja huvitatud isikute avaldustes sisalduval teabel, koos muude teabeallikatega, nagu importi ja eksporti käsitlev kaubandusstatistika (Eurostat ja GTA), statistilised andmed Hiina maksu- ja tolliameti veebisaitidelt, (14) Maailmapanga ja OECD aruanded, samuti hinnakujundusteabe, uudiste ja analüüsi sõltumatud pakkujad ning raua- ja terasetööstuse konverentsid, näiteks Deloitte, (15) Transcustoms, (16) Global Trade Alert (17) ja Huajing Industry Research Institute (18).

3.2.2. Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

3.2.2.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(92)	Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid HRV puhul oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, algatas komisjon selle riigi suhtes uurimise alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel.

(93)

(94)

Algatamisteate punktis 5.3.2 märkis komisjon, et olemasolevat tõendusmaterjali arvesse võttes on ta esialgselt valinud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt sobivaks võrdlusriigiks Mehhiko, et määrata normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(95)

11. mail 2020 teavitas komisjon teatega (edaspidi „esimene teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida võidakse uurimisaluse toote tootmisel kasutada. Lisaks tegi komisjon kindlaks võimalikud võrdlusriigid (nimelt Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Türgi), tuginedes moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele. Komisjon ei saanud esimese teate kohta ühtegi märkust.

(96)

4. juunil 2020 teavitas komisjon teise teatega (edaspidi „teine teade“) huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks, käsitades võrdlusriigina Taid (19). Samuti teavitas ta huvitatud isikuid sellest, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks võrdlusriigi tootjatelt Pacific Pipe Co., Ltd. ja Asia Metal Co., Ltd. kättesaadava teabe põhjal. Teise teate kohta märkusi ei esitatud.

3.2.2.2. Normaalväärtus

(97)	Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(98)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui […] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(99)	Nagu allpool selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning pidades silmas HRV valitsuse ja eksportivate tootjate koostöösoovimatust, oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

a) Oluliste moonutuste esinemine

1) Sissejuhatus

(100)

—	asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all;

—	riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid;

—	avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil;

—	pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav;

—	moonutatakse palgakulusid;

—	rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult.“

(101)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaste oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud elementide mitteammendavat loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise asjaolu võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib loetelu eri asjaolude esinemise tõendamisel kasutada samu fakte. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb aga teha kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(102)

(103)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande, (20) mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimistoimikusse uurimise algatamise etapis.

(104)

Taotluses esitati ka aruannet täiendavaid lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta eespool viidatud artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(105)

Eelkõige osutas taotluse esitaja tavadele, mis mõjutavad kulusid ja hindu keevistorude sektoris ja terasesektoris (kuumvaltsitud terase rullid on keevistorude tootmisel peamine sisend):

—	viiest Hiina suurimast terasetootjast on neli riigile kuuluvad ettevõtted ja seetõttu tegutsevad need äriühingud Hiina valitsuse omanduses, kontrolli ja poliitilise järelevalve all;

—	tooraine- ja energiakulud HRVs ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine, mis leidis kinnitust ka hiljutises kuumvaltsitud lehttooteid käsitlevas subsiidiumivastases uurimises; (21)

—	kuumvaltsitud terase tootjad saavad sooduslaene, mis kujutavad endast subsiidiume, mis leidis kinnitust ka eespool nimetatud subsiidiumivastases menetluses.

(106)

Nagu põhjenduses 93 selgitatud, ei vastanud Hiina valitsus talle saadetud küsimustikule. Nagu põhjendustes 22 ja 89 selgitatud, ei teinud eksportivad tootjad koostööd ning eksportivad tootjad ei esitanud ka tõendeid, mis toetaksid toimikus sisalduvaid tõendeid, sealhulgas aruannet ning taotluse esitaja esitatud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohalduvuse kohta antud juhtumile, või lükkaksid need ümber.

(107)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega.

2) HRV omamaiseid hindu ja kulusid mõjutavad olulised moonutused

(108)

Hiina majandussüsteem põhineb nn sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. Kõnealune kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse HRV majandust. Selle peamine põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (22). Sellest tulenevalt Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid talle on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides. Hiina asjaõigus on selle põhjusliku seose parim näide: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (23).

(109)

Peale selle arendatakse sotsialistlikku turumajandust Hiina õiguse kohaselt Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõigil tasanditel (õiguslikul, institutsionaalsel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (24). See näitab, et HKP kontroll HRV majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(110)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (25). Hiina võimud sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(111)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Plaanid hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandil planeerimine on üksikasjalik, samas kui riigi tasandil püstitatakse üldisemaid eesmärke. Plaanides pannakse paika ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel konkreetseid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. See ei ole nii mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 5 allpool) (26).

(112)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Oma laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, mitte hindama eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 8 allpool) (27). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade puhul, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsiooniliselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (28).

(113)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju sageli poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, õõnestades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (29). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (30).

(114)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhimõtetel, millega nähakse ette ja soodustatakse valitsuse sekkumist mitmel moel. Riigi selline oluline sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (31).

3) Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all

(115)

HRVs moodustavad olulise osa majandusest ettevõtjad, kes tegutsevad riigi omanduses, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(116)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsete riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 4) ning riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (32). Vastutasuks on riigile kuuluvatel ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (33). Asjaolusid, mis osutavad keevistorude sektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 4.

(117)

Konkreetselt terasesektoris, kus toodetav teras on keevistorude tootmise peamine tooraine, on oluline osa äriühingutest endiselt Hiina valitsuse omandis. Kuigi riigile kuuluvate ettevõtete ja eraomandis olevate ettevõtete nominaalne jaotus on hinnangute järgi peaaegu võrdne, on maailma kümne suurima terasetootja hulka kuuluvast viiest Hiina terasetootjast neli riigile kuuluvad ettevõtted (34). Ehkki kümme suurimat tootjat andsid vaid ligikaudu 36 % tootmisharu 2016. aasta kogutoodangust, seadis Hiina valitsus samal aastal eesmärgi koondada 2025. aastaks 60–70 % terasetootmisest kümnesse suurettevõttesse (35). Hiina valitsus on seda kavatsust korranud 2019. aasta aprillis, teatades terasetööstuse konsolideerimise suuniste avaldamisest (36). Selline koondamine võib kaasa tuua kasumlike eraettevõtete sundühinemise riigile kuuluvate halvas seisukorras ettevõtetega (37).

(118)

Nagu eespool selgitatud, on riigile kuuluvate ettevõtete osakaal suur terasesektoris, mis on peamine keevistorude tootmiseks vajaliku tooraine tarnija. Kuna Hiina keevistorude eksportijad koostööd ei teinud, ei olnud võimalik uurimisaluse toote era- ja riigile kuuluvate tootjate täpset suhtarvu kindlaks määrata. Uurimise käigus tuli aga ilmsiks, et keevistorude sektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 5.

4) Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid

(119)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigile kuuluvate ettevõtete omamise kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigile kuuluvate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (38) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. HRV äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (39) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigile kuuluvate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (40). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest ning suurenes surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes õigus teha lõplikke äriotsuseid (41). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas keevistorude tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(120)

Paljud keevistorude tootjad rõhutavad oma veebisaitidel sõnaselgelt parteitööd, nende ettevõtte juhatuses on partei liikmeid ja nad toonitavad oma seotust HKPga. Uurimise käigus selgus, et paljudes keevistorusid tootvates ettevõtetes, sealhulgas äriühingutes Jinghua Steel Pipe Group, Kingland Group ja Jiangsu Guoqiang Zinc-plating Industrial Co. Ltd. viiakse ellu partei tugevdamise tegevust. Tõendid uurimisaluse toote ühe tootja kohta näitasid, et sellise tegevuse hulka kuulusid muu hulgas HKP liikmete osalemine ettevõtte olukorda, ärimudelit ja arengustrateegiat käsitlevates aruteludes, parteiliikmete töölevõtmise hõlbustamine; loengud, sümpoosionid ja muu haridustegevus HKP, kommunistliku filosoofia jne teemal; HKP tegevusega seotud ametlikud üritused jne. Lisaks tegi komisjon uurimise käigus kindlaks isiklikud sidemed keevistorude tootjate ja HKP vahel, näiteks HKP liikmed mitme keevistorusid tootva ettevõtte kõrgemas juhtkonnas või direktorite nõukogu liikmete hulgas, sealhulgas äriühingutes Jinghua Steel Pipe Group, Kingland Group, Fubo Group, Weifang East Steel Pipe Co. Ltd ja Huludao City Steel Pipe Industrial Co. Ltd.

(121)

Terasesektoris, kus toodetav teras on keevistorude valmistamise peamine tooraine, kuuluvad paljud suurimad tootjad riigile. Mõnda neist on eraldi nimetatud terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kavas aastateks 2016–2020 (42). Näiteks märgib Hiina riigile kuuluv Shanxi Taiyuan Iron & Steel Co. Ltd. (edaspidi „TISCO“) oma veebisaidil, et tegemist on „raua ja terase superhiiglasega“, millest „kujunes erakordne suuremahuline raua ja terase kompleks, mille äritegevuses on ühendatud raua kaevandamine, raua ja terase tootmine, töötlemine, tarnimine ja turustamine“ (43). Teine suur Hiina riigile kuuluv ettevõte on Baosteel, mis tegeleb terase tootmisega ja mis kuulub hiljuti konsolideeritud kontserni China Baowu Steel Group Co. Ltd (varem Baosteel Group ja Wuhan Iron & Steel) (44).

(122)

Riigi esindatusel finantsturgudel (vt ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunkt 7 allpool) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumisel on turgu täiendavalt moonutav mõju (45). Seega võimaldab riigi esindatus Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid terase- ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektori) ettevõtetes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes.

5) Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või avalikud meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil

(123)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt toob HRV planeerimissüsteem kaasa ressursside eraldamise sektoritele, mille valitsus on määratlenud strateegilisteks või muul viisil poliitiliselt olulisteks, selle asemel, et neid jaotataks kooskõlas turujõududega (46).

(124)

Kuigi keevistorude sektor on spetsialiseerunud tootmisharu ja uurimise käigus ei olnud võimalik leida konkreetseid poliitikadokumente, mis suunavad konkreetselt keevistorude tootmisharu arengut, saab keevistorude tootmisharu valitsuselt juhiseid ja valitsus sekkub keevistorude peamise tooraine, nimelt terase valdkonnas. Riigi sekkumise moonutavat mõju keevistorude tööstusele näitlikustab suure ülevõimsuse probleem. Aruanne terasest keevistorude tootmisharu olukorra kohta 2018. aastal kinnitab tõsise ülevõimsuse olemasolu (vt täielik tsitaat põhjenduses 209) (47).

(125)

Pealegi peab Hiina valitsus terasetööstust võtmetähtsusega tootmisharuks (48). Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud terasetoodetele keskendunud kavad, suunised ja muud dokumendid, näiteks terasetööstuse kohandamise ja uuendamise kava aastateks 2016–2020. Kavas rõhutatakse, et terasetööstus on „Hiina majanduse jaoks oluline ja fundamentaalse tähtsusega sektor ning rahvamajanduse nurgakivi“ (49). Kavas sätestatud peamised ülesanded ja eesmärgid hõlmavad kõiki tootmisharu arendamise aspekte (50).

(126)

Majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (51) nähakse ette kõrgekvaliteetsete terastoodete tootjatele toetuse andmine (52). Samuti on see suunatud toote kvaliteedi, vastupidavuse ja usaldusväärsuse saavutamisele, toetades äriühinguid, kes kasutavad puhta terasetootmise, täppisvaltsimise ja kvaliteedi parandamise tehnoloogiaid (53).

(127)

Tööstussektori struktuurimuudatuste suuniskataloogis (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus) (54) (edaspidi „kataloog“) nimetatakse terasesektorit soodustatud tootmisharuks.

(128)

Lisaks suunab Hiina valitsus sektori arengut kooskõlas paljude asjaomaste poliitiliste vahendite ja suunistega, mis käsitlevad muu hulgas turu ülesehitust ja ümberkorraldamist, tooraineid, investeeringuid, tootmisvõimsuse kõrvaldamist, tootevalikut, ümberpaigutamist, moderniseerimist jne. Hiina valitsus juhib ja kontrollib nende ja muude vahendite abil peaaegu kõiki sektori arendamise ja toimimise aspekte (55). Praegune ülevõimsuse probleem on väidetavalt kõige selgem näide Hiina valitsuse poliitika mõjust ja sellest tulenevatest moonutustest.

(129)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, milleks on soodustatud tootmisharude toetamine, sealhulgas terase kui uurimisaluse toote tootmiseks kasutatava põhitooraine tootmine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

6) Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav

(130)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt samasugustel põhimõtetel kui muude riikide kui HRV asjaomastes seadustes sätestatud põhimõtted, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetlustes endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (56).

(131)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed maaomandi ja maakasutusõiguste valdkonnas (57). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (58). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sh majandusplaanide rakendamine (59).

(132)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka keevistorude tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankrotiõiguse, äriühinguõiguse ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide täitmise ebapiisavast tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmise kaudu moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka keevistorude sektoris.

(133)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse keevistorude sektoris, sh uurimisaluse toote puhul, diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

7) Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid

(134)

Turupõhiste palkade süsteem ei saa HRVs täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. HRV ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (60). Siseriikliku õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Ent see organisatsioon ei ole riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (61). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiavad end ebasoodsast tööolukorrast ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (62). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(135)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et keevistorude sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused keevistorude sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

8) Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult

(136)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(137)

Kõigepealt iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade (63) tugev positsioon, kes võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Samamoodi kui riigile kuuluvad finantssektorivälised ettevõtted ei ole ka pangad riigiga seotud mitte ainult omandi, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (64) ning nii nagu riigile kuuluvad finantssektorivälised ettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (65).

(138)

(139)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (66).

(140)

Nendele probleemidele lisanduvad täiendavad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatavatesse või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (67). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtetele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtetele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(141)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et ergutada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(142)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt suurenenud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(143)

Laenude mahu üldine suurenemine HRVs viitab halvenevale kapitali eraldamise tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenupiirangutest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti suurenenud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombiettevõtteid, või võlgu üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(144)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi jätkuvalt sisuliselt olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(145)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et keevistorude sektor on vaba riigi eespool kirjeldatud sekkumisest finantssüsteemi. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

9) Kirjeldatud moonutuste süsteemsus

(146)

Komisjon märkis, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Olemasolevad tõendid näitavad, et punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 1 – punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 5 ja aruande A osas kirjeldatud asjaolud ning Hiina süsteemi tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 6 – punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(147)

Komisjon tuletab meelde, et keevistorude tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui keevistorude tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgesti samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitali eraldamise moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(148)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada üksnes keevistorude omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti ei ole kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud usaldusväärsed, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali eraldamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et iga sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jms kohta. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

10) Järeldus

(149)

Punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 2 – punkti 3.2.2.2 alapunkti a alapunktis 9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist HRV sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka keevistorude sektorisse, näitab, et asjaomase toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ja HRV eksportivad tootjad keeldusid koostööst, leidis komisjon, et antud juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

(150)

Seetõttu arvutas komisjon normaalväärtuse ainult tootmis- ja müügikulude põhjal, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis. Komisjon tuletas meelde, et ei ole esitatud ühtegi väidet, nagu oleksid mõned omamaised hinnad moonutamata vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kolmandale taandele.

b) Võrdlusriik

1) Üldised märkused

(151)

Võrdlusriigi valimisel lähtuti kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a järgmistest kriteeriumidest:

—	HRVga sarnane majandusarengu tase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb HRV omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile; (68)

—	uurimisaluse toote tootmine selles riigis; (69)

—	asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis;

—	kui võimalikke võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riike.

(152)

Nagu on selgitatud põhjendustes 95 ja 96, väljastas komisjon 11. mail ja 4. juuni 2020 kaks toimikule lisatud teadet normaalväärtuse ja tootmistegurite kindlaksmääramise allikate kohta („esimene teade“ ja „teine teade“). Teises teates teavitas komisjon huvitatud isikuid oma järeldusest, et sobiv võrdlusriik on antud juhul Tai.

2) HRVga sarnane majandusarengu tase

(153)

Esimeses teates leidis komisjon, et Brasiilia, Malaisia, Mehhiko, Tai ja Türgi on Maailmapanga andmetel HRVga sarnase majandusarengu tasemega riigid, st Maailmapank on kõik need kogurahvatulu alusel liigitanud suurema keskmise sissetulekuga riikideks.

(154)

Pärast seda teadet majandusarengu taseme kohta märkusi ei saadud.

3) Uurimisaluse toote tootmine võrdlusriigis

(155)

Komisjon märkis esimeses teates, et uurimisaluse toote tootmine tehti kindlaks Brasiilias, Malaisias, Mehhikos, Tais ja Türgis. Malaisia jäeti võimaliku võrdlusriigina siiski kõrvale, kuna tuvastati vaid üks uurimisaluse toote tootja ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta ei olnud avalikult kättesaadavaid finantsaruandeid.

(156)

Seoses esimese teatega uurimisaluse toote tootmise kohta võimalikes võrdlusriikides märkusi ei laekunud.

4) Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(157)

Seejärel kontrollis komisjon kaalutavate ja eespool nimetatud riikide puhul ka avalike andmete ja eelkõige uurimisaluse toote tootjate avalike finantsandmete kättesaadavust.

(158)

Komisjon otsis keevistorude tootjaid, kelle avalikult kättesaadavaid finantsandmeid saaks kasutada moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks. Komisjon piirdus otsimisel äriühingutega, mille puhul olid avalikult kättesaadavad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kasumiaruanded ja mis olid sel perioodil kasumlikud. Lisaks eelistati neid keevistorude tootjaid, kelle finantsaruanded olid avalikult kättesaadavad äriühingu tasandil, mitte kogu vastava kontserni konsolideeritud tasandil. Seetõttu käsitleti teises teates ainult kahte Tais ja ühte Türgis asuvat äriühingut.

(159)

Tais ja Türgis avalikult kättesaadavate finantsandmete kvaliteedi ja üksikasjalikkuse ning tootmistegurite võrdlusaluste kättesaadavuse ja tüüpilisuse põhjal leidis komisjon, (70) et Tai on sobiv võrdlusriik.

(160)

Komisjon analüüsis hoolikalt kõiki toimikus sisalduvaid asjakohaseid andmeid tootmistegurite kohta Tais ja täheldas järgmist:

—	komisjon analüüsis kõigi esimeses teates ja seda ajakohastavas teises teates loetletud tootmistegurite impordistatistikat ja jõudis järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil imporditi kõiki uurimisaluse toote tootmiseks vajalikke tootmistegureid;

—	energiastatistika (elektri ja maagaasi hinnad) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid hõlpsasti kättesaadavad vastavalt elektrienergia ameti (Metropolitan Electricity Authority) ja energeetikaministeeriumi esitatud andmete vormis;

—	tööjõukulude statistika oli kättesaadav riikliku statistikaameti veebisaidil.

(161)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt hõlmab arvutatud normaalväärtus moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Nagu on märgitud põhjenduses 96, leidis komisjon, et Tai tootjate Pacific Pipe Co., Ltd. ja Asia Metal Co., Ltd. kohta olid finantsaruanded avalikult kättesaadavad ja neid sai kasutada moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulude ning kasumi kindlaksmääramiseks.

5) Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(162)

6) Järeldus võrdlusriigi kohta

(163)

Eelnevat analüüsi arvesse võttes vastas Tai kõikidele alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud tingimustele, et kaaluda tema kasutamist sobiva võrdlusriigina. Eeskätt toodeti Tais märkimisväärses koguses uurimisalust toodet ning seal olid olemas täielikud andmed kõikide tootmistegurite, müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta.

c) Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(164)

Teises teates märkis komisjon, et normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a kasutab ta enamiku tootmisteguritega seotud moonutamata kulude kindlakstegemiseks võrdlusriigis GTA andmebaasi.

(165)

Veel märkis komisjon, et võrdlusriigis moonutamata tööjõukulude kindlakstegemiseks kasutatakse ILO statistikat ja riiklikku statistikat; moonutamata energiakulude kindlaksmääramiseks kasutatakse aga põhjenduses 160 osutatud riiklikku statistikat.

(166)

Komisjon lisas arvutusse tootmise üldkulude näitaja, et hõlmata kulud, mida eespool nimetatud tootmistegurid ei hõlma. Selle summa kindlakstegemiseks kasutas komisjon finantsandmeid ühelt dumpinguga seotud uurimises koostööd teinud liidu tootjalt, kelleks oli Poolas asuv Arcelor Mittal Tubular Products (edaspidi „AMTP“) ja kes esitas vajalikud üksikasjalikud andmed (71). Metoodikat on nõuetekohaselt selgitatud punkti 3.2.2.2 alapunktis e.

(167)

Nagu on märgitud teises teates, kasutas komisjon müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks ka põhjenduses 161 loetletud valitud Tai äriühingute finantsandmeid.

d) Moonutamata kulud ja võrdlusalused

(168)

Tootmistegureid käsitleva kahe teate abil püüdis komisjon koostada tootmistegurite ja -sisendite loetelu, mida ta kavatses kasutada kõikide tootmistegurite puhul, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida HRV tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Komisjon ei saanud neis teadetes nimetatud huvitatud isikutele edastatud tootmistegurite loetelu kohta ühtegi märkust.

(169)

Kuna Hiina eksportivad tootjad läbivaatamismenetluses koostööd ei teinud, pidi komisjon tuginema keevistorude tootmiseks kasutatavate tootmistegurite kindlakstegemisel Euroopa tootjale AMTP. Hiina äriühingutelt esialgse uurimise käigus kogutud andmete ja Hiina keevistorude tootjate veebisaitidel kättesaadava teabe põhjal näib, et nende tootmisprotsess ja kasutatud materjalid on sarnased AMTP pakutavaga.

(170)

Kuna koostööd ei tehtud, puudusid komisjonil iga tootmisteguri kohta kuuekohalistest HS-koodidest täpsemad tariifikoodid. Kasutatud HS-koodid kattusid täielikult Tai tariifikoodidega.

(171)

Võttes arvesse AMTP-lt saadud kogu teavet ning asjaolu, et tootmistegurite normaalväärtuse kindlakstegemiseks kasutatavaid allikaid käsitleva kahe teate kohta märkusi ei esitatud, tehti kindlaks järgmised tootmistegurid ja vajaduse korral tariifikoodid:

Tabel 1

Keevistorude tootmistegurid

Tootmistegur	HS-kood	Andmete allikas	Moonutamata ühikuväärtus
Tooraine
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, paksusega vähemalt 4,75 mm, aga mitte rohkem kui 10 mm, söövitamata, reljeefse mustrita	7208 37	GTA	4,34 CNY/kg
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, paksusega vähemalt 3 mm, aga mitte rohkem kui 4,75 mm, söövitamata, reljeefse mustrita	7208 38	GTA	3,96 CNY/kg
Lehtvaltstooted rauast või legeerimata terasest, laiusega vähemalt 600 mm, rullides, kuumvaltsitud, kuid edasi töötlemata, plakeerimata, pindamata ja muul viisil katmata, paksusega alla 3 mm, söövitamata, reljeefse mustrita	7208 39	GTA	4,05 CNY/kg
Tsink	7901 11	GTA	20,69 CNY/kg
Väävelhape	2807 00	GTA	0,56 CNY/kg
Tööjõud
Töötleva tööstuse töötajate palgad	[ei kohaldata]	Vt punkti 3.2.2.2 alapunkti d alapunkt 2	19,91 CNY/tund
Energia
Elektrienergia	[ei kohaldata]	Vt punkti 3.2.2.2 alapunkti d alapunkt 3	0,88 CNY/kWh
Maagaas	[ei kohaldata]	Vt punkti 3.2.2.2 alapunkti d alapunkt 4	2,73 CNY/m3
Kõrvalsaadused
Legeerimata terase jäägid	7204 41	GTA	3,12 CNY/kg
Legeerimata terase laastujäägid	7204 41	GTA	3,12 CNY/kg
Legeerimata terase tagijäägid	7204 49	GTA	2,11 CNY/kg
Tsingituhk	2620 19	GTA	8,11 CNY/kg
Kõvatsink	2620 11	GTA	14,74 CNY/kg

1) Toorained ja kõrvalsaadused

(172)

Selleks et teha vastavalt artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kindlaks tootja tehasesse tarnitud materjalide moonutamata hinnad ja arvestades, et ükski HRV tootja ei teinud koostööd, kasutas komisjon iga AMTP poolt keevistorude tootmises kasutatud materjali puhul impordihindu võrdlusriigis. Komisjon kontrollis teatatu kohaselt kasutatud tooraineid, saadud kõrvalsaadusi ning asjaomaseid tarbimismäärasid uurimisaluse toote valmistamisel.

(173)

Kõigi toorainete ja kõrvalsaaduste puhul tugines komisjon võrdlusriigi impordihindadele. Võrdlusriigi impordihind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a HRVst) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi võrdlusriiki, sest nagu ta järeldas põhjenduses 149, ei ole HRV omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv, kuna esinevad olulised moonutused kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga b. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad ekspordihindu. Ainult väävelhappe puhul olid välistatud impordimahud Hiinast märgatavad, st 4,7 % kogu võrdlusriigi impordist. Kõigi muude toorainete ja kõrvalsaaduste impordi osakaal oli 0–0,3 %.

(174)

Tavaliselt ei arvestataks ka WTOsse mittekuuluvatest määruse (EL) 2015/755 I lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunatud impordi mahte. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saa normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest omamaistest hindadest. Praegusel juhul aga ei registreeritud Tais läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tooraine ja kõrvalsaaduste importi nendest riikidest.

(175)

Et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks eksportiva tootja tehasesse tarnitud tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon võrdlusriigi imporditollimaksu vastavatel tasemetel, olenevalt imporditud mahtude päritoluriigist. Sellele lisas komisjon riigisisese transpordi kulud kg kohta, mis arvutati tarnehinna alusel marsruudil Laem Chabangi sadam – Bangkok, nagu see on esitatud Maailmapanga aruandes (72).

2) Tööjõud

(176)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon ILO statistikat ja avalikult kättesaadavat Tai riiklikku statistikat ning KPMG teavet maksude ja lõivude kohta Tais (73).

(177)

ILO statistikas on esitatud andmed Tai töötleva tööstuse töötaja kohta nädalas keskmiselt töötatud tegeliku tundide arvu kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (74).

(178)

Kuigi andmed töötleva tööstuse töötajate igakuise töötasu kohta on esitatud ka ILO statistikas, otsustas komisjon viidata Tai riikliku statistikaameti statistikale, kus esitati kvartali kaupa üksikasjalikumat teavet palkade ja palgaväliste hüvede kohta eri majandussektorites (75).

(179)

Lisaks kasutas komisjon tööandja makstud sotsiaalkindlustusmaksu kindlakstegemiseks KPMG esitatud teavet.

(180)

Nende andmete põhjal arvutas komisjon välja tootmissektori tunnipalga, millele lisati tööandja täiendavad tööjõuga seotud kulud.

3) Elektrienergia

(181)

Elektri võrdlusaluse kindlakstegemiseks kasutas komisjon elektriameti (Metropolitan Electricity Authority) veebisaidil kättesaadavat elektrihinda äriühingutele, tööstus- ja riigiettevõtetele (76).

(182)

Võttes arvesse, et Hiina tootjad keeldusid koostööst, võeti kõigi ülejäänud näitajate puhul, mida oli vaja elektri keskmise moonutamata võrdlushinna arvutamiseks, näiteks pingevahemik, tippkoormuse/tippkoormusevälised tunnid ja tippnõudlus, aluseks AMPT esitatud andmed.

4) Maagaas

(183)

Maagaasi võrdlusaluse kindlakstegemiseks kasutas komisjon energiapoliitika ja planeerimisameti (energeetikaministeerium) statistilist aruannet (77). See aruanne hõlmas kogu läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, kuid selles esitati üldarvud maagaasi tarbimiskoguse ja -väärtuse kohta, olenemata kasutaja tüübist (majapidamised, tööstus, transport), ja kõigis vormides. Siiski ei õnnestunud komisjonil leida ühtegi allikat, mis võimaldaks need arvandmed ainult töötlevale tööstusele kitsendada. Alternatiivse energiaarenduse ja -tõhususe osakonna (energeetikaministeerium) üksikasjalikumas aastaaruandes (78) esitatakse tarbimisandmed ainult mahu järgi ja seega ei ole võimalik selle põhjal maagaasi hinda arvutada. Viimati nimetatud aruande põhjal moodustas töötlev tööstus läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 44 % maagaasi kogutarbimisest Tais.

e) Tootmise üldkulud, müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(184)

Lisaks eespool põhjenduses 171 kokkuvõtlikult kirjeldatud tootmisteguritele arvutati tootmise üldkulud. Arvestades, et Hiina tootjad ei teinud koostööd, võeti nende tootmise üldkulude arvutamisel aluseks tootmise üldkulude suhtarv, jagatuna AMTP esitatud tootmiskuludega. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(185)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi jaoks kasutas komisjon Tai tootjate Pacific Pipe Co., Ltd (79). ja Asia Metal Co., Ltd (80). finantsandmeid. Kõigepealt arvutas komisjon kummagi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi protsendi, millest on maha arvatud müüdud kaupade kulu. Seejärel määrati kindlaks keskmised müügi-, üld- ja halduskulud ning keskmine kasum (kaalutud äriühingute käibega) võrdlusriigis. Nende äriühingute avalikult kättesaadavad auditeeritud raamatupidamisaruanded tehti huvitatud isikutele kättesaadavaks teise teate lisana.

f) Normaalväärtuse arvutamine

(186)

Eespool esitatu alusel arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse põhilise tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(187)

Esiteks tegi komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud. Kuna eksportivad tootjad ei teinud koostööd, tugines komisjon teabele, mille AMTP esitas iga tootmisteguri (materjalid, tööjõud ja energia) kasutamise kohta uurimisaluse toote tootmisel. Need tarbimismahud korrutati Tai puhul kindlakstehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud eespool punktis d.

(188)

Arvutus tehti eraldi kahe keevistorude põhiliigi, st mustade torude ja tsingitud torude kohta. Tsingitud torud on mustad torud, mis läbivad hiljem tsinkimis- ehk galvaanimisprotsessi, milles toru kaetakse tsingikihiga. Seetõttu eeldab tsingitud toote valmistamine täiendavat energiatarbimist ja tööjõukulu ning lisaks tsingi ja väävelhappe kasutamist, mida mustade torude valmistamisel üldse ei tarvitata.

(189)

Selleks et saada tootmise moonutamata kogukulud, lisas komisjon moonutamata tootmiskuludele põhjenduses 184 kirjeldatud viisil kindlaks määratud tootmise üldkulude protsendimäära.

(190)

Lõpuks kohaldas komisjon lisaks tootmiskuludele, mis tehti kindlaks põhjenduses 189 kirjeldatud viisil, müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit võrdlusriigis, mis tehti kindlaks põhjenduses 185 selgitatud viisil. Tootmise moonutamata kogukuludele lisatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, mis oli väljendatud protsendina müüdud kaupade kuludest, olid vastavalt 4,3 % ja 3,0 %.

(191)

Põhjendustes 187–190 kirjeldatud viisil arvutatud kahe tooteliigi normaalväärtusi vähendati kõrvalsaaduste moonutamata väärtuste võrra, tuginedes AMTP esitatud kõrvalsaaduste loendile. Kõrvalsaaduste moonutamata väärtused määrati kindlaks nii, et AMTP teatatud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil müüdud kogused korrutati nende Tai puhul kindlakstehtud moonutamata ühikukuludega, nagu on kirjeldatud eespool punktis d. Teatavate kõrvalsaaduste (tsingituhk, kõva tsink) puhul tehti kohandus ainult seoses tsingitud toodete kindlakstehtud normaalväärtusega, kuna need kõrvalsaadused saadakse tsinkimisprotsessi käigus.

(192)

Selle alusel tuletas komisjon normaalväärtuse tehasest hankimise tasandil kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ükski eksportiv tootja ei teinud koostööd, määrati normaalväärtus kogu riigi kohta.

3.2.2.3. Ekspordihind

(193)

Kuna Hiina eksportivad tootjad keeldusid koostööst, tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasest hankimise tasemele. Seega vähendati CIF-ekspordihinda meretranspordi ja kindlustuskulude (81) ning Hiina riigisisese transpordi kulude (82) võrra. Eraldi ekspordihind määrati kindlaks mustade ja tsingitud toodete kohta.

3.2.2.4. Võrdlus ja dumpingumarginaal

(194)

Komisjon võrdles kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a arvutatud normaalväärtust eespool kindlaks määratud ekspordihinnaga tooteliigi kaupa.

(195)

Teatavate toodete suhtes kohaldab HRV ekspordi korral käibemaksu tagastamise poliitikat ainult osaliselt. Et tagada normaalväärtuse väljendamine samal maksustamistasemel kui ekspordihinna puhul, korrigeeritakse normaalväärtust tavaliselt ülespoole uurimisaluse toote ekspordile kehtestatud käibemaksu selle osa võrra, mida Hiina eksportivatele tootjatele ei tagastatud. Samas näitasid Hiina maksu- ja tolliameti veebisaidil kättesaadavad statistilised andmed ning Transcustomsi (83) andmed, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tagastati keevistorude ekspordilt kogutud käibemaks täielikult. Seetõttu ei kohaldatud käibemaksu korrigeerimist.

(196)

Sellest tulenevalt leiti, et kaalutud keskmine dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist oli negatiivne.

3.2.2.5. Järeldus

(197)

Komisjon jõudis järeldusele, et uurimisaluse toote eksport Hiinast ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Kõnealune impordi maht oli siiski väga piiratud, see moodustas 0,2 % kogu ELi impordist ja 0,1 % liidu turust ning seetõttu peeti hindu ebatüüpiliseks. Seetõttu uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

3.2.3. Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(198)

Lisaks järeldusele, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumpingut ei olnud, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga ekspordi olemasolu, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus HRVs, muude turgude kättesaadavus ja liidu turu atraktiivsus.

3.2.3.1. Eksport kolmandatesse riikidesse

(199)

GTA impordistatistika põhjal tuvastas komisjon viis suurimat keevistorude HRVst importijat läbivaatamisega seotud uurimisperioodil: Filipiinid, Hongkong, Peruu, Indoneesia ja Singapur (84). Komisjon otsustas Hongkongi analüüsist välja jätta, kuna HRV ja Hongkongi vahelise kaubavahetuse teatatud mahtudes tuvastati GTA vastavate impordi- ja ekspordiaruannetega võrdlemisel suured lahknevused ning kuna Hongkong ei paista olevat Hiina uurimisaluse toote ekspordi lõplik sihtkoht. Seoses Hiina keevistorude ekspordiga ülejäänud neljale põhiturule tehti dumpinguarvutused allpool kirjeldatud metoodika järgi.

a) Normaalväärtus

(200)

HRVst kolmandatesse riikidesse suunatud dumpingu hindamiseks kasutas komisjon sama normaalväärtust kui liidu turgu puudutava dumpingu arvutuses, mis tehti põhjendustes 168–192 kirjeldatud viisil.

b) Ekspordihind

(201)

Kuna Hiina tootjad koostööd ei teinud, hinnati tõenäolist ekspordihinda liitu, analüüsides GTA asjakohase riigipõhise impordistatistika põhjal Hiina praeguseid ekspordihindu kolmandatesse riikidesse.

(202)

Kõik neli asjaomast riiki teatasid oma impordiväärtuse CIF-tasandil. Seetõttu kohandas komisjon teatatud hindu ekspordihinna arvutamiseks tehasest hankimise tasandil, lahutades Hiina meretranspordi- ja kindlustuskulud (85) ning riigisisese transpordi kulud (86).

(203)

Peruu kohta ei esitatud eespool nimetatud allikas meretranspordi ja kindlustuskulusid tarnimisel HRVst. Seetõttu otsustas komisjon kasutada hinda marsruudil HRV–Tšiili, mis oli samas allikas kättesaadav.

c) Võrdlus ja dumpingumarginaalid

(204)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust ja ekspordihindu kolmandatesse riikidesse tehasehindade põhjal. Kus võimalik, (87) tehti võrdlus tooteliikide (must/tsingitud) kaupa ja selgitati välja kaalutud keskmine dumpingusumma.

(205)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Hiina nendesse nelja riiki suunatud ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina nende vastavatest CIF-väärtustest, järgmine:

Riik	% uurimisaluse toote Hiinast pärit „ülemaailmsest“ impordist	Dumpingumarginaal (%)
Filipiinid	19,3	71,7
Peruu	5,3	25,6
Indoneesia	4,4	21,4
Singapur	4,2	18,9

3.2.3.2. HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(206)

Kuna Hiina valitsus ja Hiina tootjad keeldusid koostööst, tehti HRV tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt ja Huajingi tööstusuuringute instituudilt (88) (edaspidi „HIRI“) saadud teabe alusel.

(207)

Mõlema allika andmetel ületab HRV tootmisvõimsus oluliselt praegusi tootmismahte ja sisenõudlust Hiina turul. Allpool põhjendustes 208 ja 209 esitatud arvud on seotud rauast ja terasest keevistorude kogutoodanguga. Taotluse esitaja hinnangul on ligikaudu 80 % sellest toodangust „väikesed torud“, mille välisläbimõõt on 406,4 mm või vähem, mis vastab uurimisalusele tootele. Seda hinnangut kinnitatakse HIRI aruandes. Kuigi täpseid arve ei esitata, märgitakse aruandes, et „enamik keevistorusid, mida Hiina keevistorude tööstuses toodetakse, on väikese läbimõõduga ja paksuseinalised tooted“. Seetõttu pidas komisjon tootmisvõimsuse ning tegeliku toodangu ja nõudluse lahknevust Hiina turul, nagu on näidatud allpool, uurimisaluse toote puhul tüüpiliseks.

(208)

Taotluses esitatud ja hiljem uurimise käigus ajakohastatud andmete kohaselt oli HRV keevistorude toodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 60 miljonit tonni. HIRI aruandes on esitatud veidi väiksem näitaja ehk 56 miljonit tonni. Lisaks märgitakse viimati nimetatud aruandes, et isegi vaba tootmisvõimsust arvestamata ületab juba seegi tootmismaht HRV sisenõudlust, mis on hinnanguliselt 52,4 miljonit tonni.

(209)

Taotluse esitaja väitel on uurimisaluse toote vaba tootmisvõimsus HRVs ligikaudu 10 miljonit tonni. HIRI aruanne ei sisalda tegelikke võimsusandmeid. Samas rõhutatakse selles selgelt keevistorude ületootmist Hiinas ja suure ülevõimsuse olemasolu. Aruandes märgitakse muu hulgas, et „[…] Hiina tööstuse kiire arengu juures, kuigi Hiina nõudlus keevistorude järele on märkimisväärselt suurenenud, on tema nõudluse kasvutempo endiselt suhteliselt aeglane, aeglasem kui keevistorude toodangu kasvutempo. See on põhjustanud praeguse keevistorude ületootmise olukorra. See ei soodusta keevistorude tootmisharu arengut. Lisaks on ülevõimsuse üks põhjusi see, et mõnel omamaisel tööstusettevõttel on keevistorude suhtes rangemad nõudmised, sealhulgas kvaliteedinõuded, läbimõõdud ja toruseinale esitatavad nõuded. Hiina keevistorud ei suuda rahuldada nende tööstusettevõtete vajadusi ja need tuleb osta välisriikidest. Selle tulemus on praegune vähenenud nõudluse olukord, mis on suurendanud riigisisest ülevõimsust.“ (89)

(210)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Hiina eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada keevistorude tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida.

3.2.3.3. Muude turgude olemasolu

(211)

Hiinast pärit keevistorude ekspordi suhtes kehtivad erinevad kaubanduse kaitsemeetmed ja muud impordipiirangud. Global Trade Alerti (90) andmetel kohaldatakse selliseid meetmeid Austraalias (dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud), Kanadas (dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud), Colombias (dumpinguvastased meetmed), Mehhikos (dumpinguvastased meetmed), Pakistanis (impordikeeld), Tais (dumpinguvastased meetmed), Türgis (kaitsemeetmed) ja USAs (dumpinguvastased meetmed ja paragrahvi 232 kohased meetmed). Need meetmed ühtaegu piiravad Hiina tootjate pääsu eespool nimetatud turgudele kui ka kinnitavad ka Hiina keevistorude tootjate jätkuvat ebaõiglast kaubandustava.

(212)

Seetõttu järeldas komisjon, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral suunaksid Hiina eksportivad tootjad dumpinguhinnaga ekspordi tõenäoliselt ümber liitu.

3.2.3.4. Liidu turu atraktiivsus

(213)

GTA andmete kohaselt eksportisid Hiina eksportivad tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele 8–21 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine Hiina eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem kui eksportimine enamikku teistesse riikidesse.

(214)

Liidu turg on Hiina tootjate jaoks atraktiivne ka suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine ületab 540 000 tonni.

3.2.3.5. Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(215)

Eespool öeldut arvesse võttes leidis komisjon, et olenemata sellest, kas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping esines või mitte, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral Hiina-poolne dumping ELile korduks.

3.2.4. Üldine järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(216)

Kuigi uurimine ei näidanud, et Hiina import oleks sisenenud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule jätkuvalt dumpinguhindadega, ei võimalda see järeldada, et Hiina keevistorude tootjate ebaõiglased hinnakujundustavad meetmete aegumise korral ei korduks.

(217)

Hiina ekspordiga peamistesse kolmandatesse riikidesse, kuhu Hiina keevistorude tootjad oma toodangu suunavad, käisid kaasas jätkuvad dumpingutavad. Võttes arvesse märkimisväärset ekspordimahtu nendesse riikidesse (20 000 – 93 000 tonni võrreldes kõigest 559 tonniga, mis liitu eksporditi), peetakse selle ekspordi hindu võimalike dumpingutavade kindlakstegemisel tüüpilisemaks. Jätkuvat ebaõiglast hinnakujundust kinnitavad ka teistes riikides Hiina keevistorude ekspordi suhtes kehtivad kaubanduse kaitsemeetmed.

(218)

Komisjon leidis ka muid näitajaid, mis osutavad sellele, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub.

(219)

Vaba tootmisvõimsus HRVs on väga suur ja ületab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu tarbimist enam kui kümme korda. Veelgi enam, HIRI aruandes osutati, et ainuüksi aastatel 2018–2019 kasvas Hiina keevistorude tootmine 10 miljoni tonni võrra ja oodata on edasist kasvu.

(220)

Kõigele lisaks näitab liidu turu atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest ning asjaolu, et muud turud jäävad kaitsemeetmete tõttu suletuks, et kui meetmetel lastakse aeguda, siis suunatakse Hiina eksport ja vaba tootmisvõimsus tõenäoliselt (ümber) liitu.

(221)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

3.3. Venemaa

3.3.1. Sissejuhatavad märkused

(222)

Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uurimisaluse toote import Venemaalt jätkus, kuigi märkimisväärselt väiksemas mahus kui esialgse uurimise uurimisperioodil (st 2006. aasta juulist kuni 2007. aasta juunini). Comexti statistika (Eurostat) kohaselt oli keevistorude import Venemaalt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähem kui 2 000 tonni võrreldes 36 000 tonniga esialgsel uurimisperioodil (2006. aasta juulist 2007. aasta juunini). Sama väikest importi täheldati ka eelmise aegumise läbivaatamise ajal. Keevistorude import Venemaalt moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 0,4 % liidu turust võrreldes 2,7 % turuosaga algsel uurimisperioodil ja 0,7 % turuosaga eelmise aegumise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(223)

Kaks Venemaa eksportivat tootjat, PAO Severstal ja TMK, andsid endast menetluse algatamise ajal teada ja väljendasid koostöövalmidust. Siiski teatas TMK Group hiljem komisjonile, et ei kavatse vastata eksportiva tootja küsimustikule.

(224)

Lisaks tuvastas komisjon 11.–13. novembril 2020 toimunud PAO Severstali edastatud teabe kaugmeetodil ristkontrolli käigus olulisi ja tõsiseid puudusi uurimisaluse toote omamaise müügi aruandluses. Need puudujäägid takistasid märkimisväärselt selles valdkonnas küsimustiku vastuste normaalset uurimist. Eelkõige oli PAO Severstal esitanud ebaõiget teavet seoses teatatud tehingute arvu, müügi üldkoguse, müügi koguväärtuse ja allahindlustega, mis teatati uurimisaluse toote omamaise müügi kohta sõltumatutele klientidele.

(225)

13. novembri hilisel pärastlõunal esitas äriühing omamaise müügi uuendatud versiooni. Kuna aga aega ei olnud piisavalt, ei olnud komisjonil võimalik seda muudetud versiooni üle kontrollida ja muu esitatud teabega võrrelda.

(226)

Peale selle jaotati teatatud kasum uurimisalusele tootele ja uurimisaluse toote erinevatele müügivoogudele proportsionaalselt käibe alusel. See ei olnud vastuvõetav, kuna kasumit mõjutavad otseselt tootmiskulud, mis on toodete ja tooteliikide puhul erinevad. Peale selle, arvestades, et põhjenduses 224 nimetatud vead mõjutasid ka uurimisaluse toote teatatud käivet, oleks ka kasuminäitajad tulnud omamaise müügi analüüsi tulemuste põhjal läbi vaadata.

(227)

Komisjon leidis, et need sisulised ja suured puudujäägid takistasid märkimisväärselt uurimise tavapärast käiku selles küsimustiku osas. Seetõttu teavitas komisjon äriühingut PAO Severstal oma kavatsusest kohaldada omamaise müügi ja normaalväärtuse arvutamise puhul alusmääruse artikli 18 lõike 1 kohaselt kättesaadavaid fakte.

(228)

Kuna ükski teine uurimisaluse toote tootja Venemaal ei teinud koostööd ega vastanud küsimustikule, teavitas komisjon Venemaa Föderatsiooni ametiasutusi oma kavatsusest kasutada normaalväärtuse arvutamisel alusmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavaid fakte ning võtta oma järelduste tegemisel dumpingu ja dumpingu jätkumise ja/või kordumise tõenäosuse kohta seoses kõigi Venemaa eksportivate tootjatega aluseks kättesaadavad faktid.

(229)

Komisjon ei saanud selle kohta ühtegi märkust ega taotlust ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumiseks.

(230)

Seega põhinesid järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta kooskõlas alusmääruse artikliga 18 kättesaadavatel faktidel, eelkõige kasutati normaalväärtuse arvutamisel PAO Severstali esitatud teavet, mida ristkontrolliti ja mis leiti olevat õigesti teatatud.

3.3.2. Dumpinguhinnaga impordi jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

3.3.2.1. Normaalväärtus

(231)

Nagu on osutatud eespool põhjenduses 230, oli komisjon Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu sunnitud normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Selleks kasutati osaliselt koostööd tegeva Venemaa tootja esitatud teavet.

(232)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 3 arvutati normaalväärtus, liites osaliselt koostööd teinud eksportiva tootja samasuguse toote kaalutud keskmisele tootmiskulule toote kontrollnumbri kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil:

—	tema tavapärase kaubandustegevuse käigus kantud samasuguse toote omamaise müügiga seotud kaalutud keskmised müügi-, üld- ja halduskulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ning

—	kaalutud keskmine kasum, mida ta teenis tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud samasuguse toote omamaiselt müügilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(233)

Kuna muud usaldusväärset ja kontrollitud kasumit ei olnud, kasutas komisjon äriühingu deklareeritud kasumit isegi siis, kui leiti, et see on valesti jaotatud, nagu on selgitatud eespool põhjenduses 226. Kasutatud kasumimarginaal vastab äriühingu auditeeritud raamatupidamisaruandes (kõigi toodete kohta) esitatud kogukasumile ja seetõttu peeti seda kõige usaldusväärsemaks võrdlusaluseks. Pealegi oleks õige kasum olnud tingimata suurem kui äriühingu deklareeritud kasum. Arvestades, et dumpingumarginaal oli, nagu on selgitatud allpool põhjenduses 238, juba nii kõrge, et kinnitas dumpingu esinemist läbivaatamisega seotud uurimisperioodi jooksul, ei olnud käesoleval juhul selle kohanduse tulemusel dumpingumarginaali tõstmine käesoleva läbivaatamise tulemuse seisukohast asjakohane.

(234)

Kui seda peeti vajalikuks, siis tootmiskulusid kohandati.

3.3.2.2. Ekspordihind

(235)

Venemaa eksportivate tootjate koostöösoovimatuse tõttu pidi komisjon ekspordihinna määramiseks kasutama kättesaadavaid fakte. Ainsa osaliselt koostööd teinud Venemaa tootja esitatud teavet ei saanud kasutada, sest see tootja ei eksportinud uurimisalust toodet läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ELi.

(236)

Seetõttu tehti ekspordihind kindlaks Eurostati andmetel põhineva CIF-hinna alusel, korrigeerituna tehasehindade tasemele. Seega vähendati CIF-ekspordihinda transpordi- ja kindlustuskulude (91) ning Venemaa riigisisese transpordi kulude (92) võrra.

3.3.2.3. Võrdlus

(237)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja uurimisaluse toote ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(238)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Venemaa ELi suunatud ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest, 12,4 % Seepärast järeldati, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

3.3.2.4. Järeldus

(239)

Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Venemaa dumping jätkus. Kuna aga kõnealune impordi maht oli väga piiratud, st 0,7 % kogu ELi impordist ja 0,4 % liidu turust, uuris komisjon ka dumpingu kordumise tõenäosust.

(240)

Pärast avalikustamist väitsid Vene Föderatsiooni ametiasutused, et Venemaa eksportijatega seotud dumpingu jätkumise tõenäosust ei saa ümberlükkamatult kindlaks teha, sest nii eelmises aegumise läbivaatamises kui ka esialgses uurimises määrati dumping kindlaks viisil, mis oli vastuolus WTO eeskirjadega.

(241)

Venemaa ametiasutused väitsid oma märkustes, et maagaasi hinna kohandamine, mida komisjon kohaldas eelmises aegumise läbivaatamises ja esialgses uurimises, on vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.2.1.1, 2.2.1 ja 2.2 ning järgmistes WTO juhtumites tehtud järeldustega: „EL – biodiisel (Argentina)“, „Ukraina – ammooniumnitraat“ ja „EL – kulude kohandamise metoodikad“. Venemaa ametiasutused viitavad konkreetselt viimase, 24. juulil 2020 avaldatud aruande (93) (edaspidi „DS494 aruanne“) järeldustele, nimelt sellele, et väidetav Venemaa valitsuse sekkumine/turumoonutus ei kujutanud endast piisavat alust, mille põhjal järeldada, et eksportivate tootjate dokumendid ei kajastanud mõistlikul määral asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid.

(242)

See märkus tuli tagasi lükata järgmistel põhjustel. Esiteks on DS494 aruande järeldused edasi kaevatud ja seega ei ole vaekogu järeldused veel lõplikud. Teiseks, nagu on märgitud põhjenduses 232, määras komisjon käesolevas uurimises normaalväärtuse kindlaks, kasutades samasuguse toote tootmiskulusid, nagu need teatas osaliselt koostööd teinud Venemaa eksportiv tootja, läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kulusid kohandamata.

3.3.3. Dumpingu kordumise tõenäosus meetmete kehtetuks tunnistamise korral

(243)

Komisjon uuris alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt dumpingu kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: kolmandatesse riikidesse dumpinguhinnaga ekspordi olemasolu, tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal ja liidu turu atraktiivsus.

3.3.3.1. Eksport kolmandatesse riikidesse

a) Normaalväärtus

(244)

Normaalväärtus arvutati eespool põhjenduses 232 kirjeldatud viisil.

b) Ekspordihind

(245)

Ekspordihind selgitati välja, võttes aluseks osaliselt koostööd teinud Venemaa tootja müügihinnad teistesse kolmandatesse riikidesse.

c) Võrdlus ja dumpingumarginaal

(246)

Komisjon võrdles arvutatud normaalväärtust ja keskmisi ekspordihindu kolmandatesse riikidesse tehasest hankimise tasandil. Võrdlus tehti tooteliikide kaupa ja välja selgitati kaalutud keskmine dumpingusumma.

(247)

Eespool nimetatud võrdlus näitas, et Venemaa kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi puhul on üleriigiline dumpingumarginaal, väljendatuna protsendina impordi CIF-väärtusest, 4,3 %.

3.3.3.2. Tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Venemaal

(248)

Arvestades Venemaa eksportivate tootjate piiratud koostööd, tehti Venemaa tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus kindlaks kättesaadavate faktide ja eelkõige taotluse esitajalt ning ainsalt osalist koostööd teinud Venemaa tootjalt saadud teabe alusel.

(249)

Metal Experti väljaandes avaldatud andmete kohaselt, mis saadi taotluse esitajalt, ületab uurimisaluse toote kogutootmisvõimsus Venemaal 8 miljonit tonni. Taotluse esitaja hinnangul on Venemaa tootjate vaba tootmisvõimsus umbes 1 miljon tonni, mida siseturg ei suuda vastu võtta. Pealegi on Venemaal vähemalt 11 uurimisaluse toote tootjat ja ainsa koostööd teinud tootja nominaalne tootmisvõimsus ületab juba üksi liidu kogutarbimist.

(250)

Eespool esitatu põhjal jõudis komisjon järeldusele, et Venemaa eksportivatel tootjatel on märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mida nad saaksid kasutada keevistorude tootmiseks, et neid meetmete kehtetuks tunnistamise korral liitu eksportida.

3.3.3.3. Liidu turu atraktiivsus

(251)

Uurimise käigus ilmnes, et Venemaa eksportiv tootja eksportis oma peamistele kolmandatele turgudele umbes 29 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Võttes arvesse seda hinnataset, on liitu eksportimine Venemaa eksportijate jaoks potentsiaalselt palju atraktiivsem kui eksportimine kõikidesse teistesse riikidesse.

(252)

Liidu turg on atraktiivne ka geograafilise läheduse ja suuruse poolest, sest sealne kogutarbimine on 541 000 tonni.

(253)

Pärast avalikustamist vaidlustasid Venemaa ametiasutused komisjoni arvamuse liidu turu atraktiivsuse kohta Venemaa eksportijate jaoks. Nende arvates keskenduvad Venemaa tootjad rohkem kasvavale siseturule ja oma peamistele eksporditurgudele, SRÜ riikidele, (94) mis on atraktiivsed, kuna puuduvad imporditollimaksud.

(254)

Komisjon ei olnud selle seisukohaga nõus. Esiteks, nagu on selgitatud põhjendustes 238 ja 251, on müügihinnad liidu turul Venemaa tootjate jaoks palju atraktiivsemad kui omamaised ja teistesse kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad. Teiseks, nagu Venemaa ametiasutused isegi nõus olid, suurendab tollimaksude puudumine ekspordituru atraktiivsust, mistõttu tekib Venemaa tootjatel meetmete kehtetuks tunnistamise korral tugev stiimul suunata oma eksport liidu turule.

3.3.3.4. Järeldus dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta

(255)

Uurimine näitas, et Venemaa import sisenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu turule endiselt dumpinguhindadega.

(256)

Peale selle tõestati uurimise käigus, et dumpingutavad olid olemas ka seoses Venemaa ekspordiga tema peamistele kolmandate riikide turgudele.

(257)

Komisjon leidis tõendeid ka selle kohta, et kui meetmed aeguvad, siis dumping tõenäoliselt jätkub.

(258)

Vaba tootmisvõimsus Venemaal on väga suur ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ületab see liidu tarbimist. Lisaks kasvas taotleja esitatud teabe kohaselt aastatel 2018–2019 Venemaa keevistorude tootmisvõimsus peaaegu ühe miljoni tonni võrra.

(259)

Venemaa ametiasutused vaidlustasid taotluse esitaja hinnangu Venemaa vaba tootmisvõimsuse kohta, kuna nende arvates ei võtnud taotluse esitaja arvesse fakti, et mõnel tehasel on olemas suutlikkus ja neid kasutatakse uurimisalusest tootest erinevate toodete tootmiseks, mis vähendab vaba tootmisvõimsust oluliselt.

(260)

Sellega seoses võttis komisjon arvesse muid tooteid, mida saab toota samal tootmisliinil. Siiski kinnitatakse, et vaatlusaluse toote kogu nimivõimsus Venemaal on eespool põhjenduses 258 hinnatud tasemel. Seetõttu järeldas komisjon, et arvestades liidu turu atraktiivsust, on tõenäoline, et meetmete aegumise korral muudavad Venemaa tootjad tootevalikut ja suurendavad uurimisaluse toote tootmisvõimsust.

(261)

Kõigele lisaks osutab liidu turu eespool tõendatud atraktiivsus selle suuruse ja hindade poolest tõenäosusele, et Venemaa eksport ja vaba tootmisvõimsus suunatakse juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, (ümber) liitu.

(262)

Seega järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on dumpingu kordumine tõenäoline.

4. KAHJU

4.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(263)

Vaatlusalusel perioodil valmistas Euroopa Liidus samasugust toodet 12 tootjat ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 11 tootjat. Neid käsitatakse Euroopa Liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(264)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ligikaudu 291 704 tonni. Komisjon tegi kõnealuse arvu kindlaks kõigi liidu tootmisharu kohta kättesaadavate andmete, näiteks taotluse esitaja esitatud andmete alusel (95). Nagu on märgitud põhjenduses 15, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab ligikaudu 40 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.2. Liidu tarbimine

(265)

Komisjon tegi liidu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu omatoodangu müügimahu liidu turul ja Eurostati statistikast saadud andmed impordimahu kohta liidu turul.

(266)

Liidu tarbimine arenes järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine (tonnides (96))

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	499 998	505 443	577 397	541 409
Indeks	100	101	115	108
Allikas: Eurostat

(267)

Kogu vaatlusaluse perioodi vältel liidu tarbimine suurenes. Tarbimine kasvas 2018. aastal 15 protsendipunkti võrra ja vähenes siis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 7 protsendipunkti võrra võrreldes 2018. aastaga. Üldiselt on liidu tarbimine alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenenud 8 %.

4.3. Import asjaomastest riikidest

4.3.1. Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

(268)

Komisjon määras asjaomastest riikidest pärit impordi mahu kindlaks Eurostati statistika põhjal. Impordi turuosa määrati liidu tarbimise alusel, mis on esitatud põhjenduses 266.

(269)

Import asjaomastest riikidest ja nende turuosa arenes järgmiselt:

Tabel 3

Impordi maht (tonnides) ja turuosa (97)

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Venemaalt pärit impordi maht	1 235	883	1 732	1 912
Indeks	100	72	140	155
Venemaalt pärit impordi turuosa (%)	0,25	0,17	0,30	0,35
Indeks	100	71	121	143
Valgevenest pärit impordi maht	18	0	0	4
Indeks	100	0	0	19
Valgevenest pärit impordi turuosa (%)	0	0	0	0
Indeks	100	0	0	18
HRVst pärit impordi maht	478	589	424	559
Indeks	100	123	89	117
HRVst pärit impordi turuosa (%)	0,10	0,12	0,07	0,10
Indeks	100	122	77	108
Asjaomastest riikidest pärit impordi maht	1 731	1 472	2 156	2 475
Indeks	100	85	125	143
Asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa (%)	0,35	0,29	0,37	0,45
Indeks	100	84	108	132
Allikas: Eurostat

(270)

Uurimisaluse toote import asjaomastest riikidest püsis vaatlusalusel perioodil ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väikesena. Ehkki import Venemaalt ja HRVst 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas, jäi nende kahe riigi turuosa väga väikeseks (alla 1 %), samas kui Valgevenest pärit impordi turuosa oli vaatlusalusel perioodil alla 0,0033 %.

4.3.2. Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ning hinna allalöömine

4.3.2.1. Hinnad

(271)

Komisjon selgitas keskmised impordihinnad välja Eurostati statistika põhjal.

(272)

Asjaomastest riikidest pärit impordi kaalutud keskmine hind kujunes järgmiselt.

Tabel 4

Impordihinnad (eurot tonni kohta (98))

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Venemaalt pärit impordi hind	410,52	499,74	475,80	540,37
Indeks	100	122	116	132
Valgevenest pärit impordi hind	101,65	0	0	531,43
Indeks	100	0	0	523
HRVst pärit impordi hind	1 429,16	2 562,52	1 954,28	1 515,58
Indeks	100	179	137	106
Allikas: Eurostat

(273)

Venemaalt pärit impordi puhul täheldati 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel keskmise ühikuhinna suurenemist. See hinna areng on kooskõlas uurimisaluse toote hinna üldise arenguga (vt ka allpool tabelid 5 ja 9).

(274)

Arvestades, et HRVst ja Valgevenest pärit impordi mahud olid väga väikesed, ei saa selle impordi hindu sisuliselt analüüsida.

4.3.2.2. Hinna allalöömine

(275)

Kuna HRV eksportivad tootjad ei teinud koostööd ja arvestades HRVst liitu imporditud väga väikeseid koguseid, ei olnud võimalik läbivaatamisega seotud uurimisperioodi kohta usaldusväärseid impordihindu kindlaks määrata. Neid asjaolusid arvestades võrdles komisjon HRVst pärit impordi põhjustatud hinna allalöömise kindlakstegemiseks läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

1)	valimisse kaasatud liidu tootjate tehasest hankimise tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi (mustad keevistorud või tsingitud keevistorud) ja segmendi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks; ning

vastavaid impordi kaalutud keskmisi hindu HRVs toodetud ja mujal maailmas müüdud uurimisaluse toote tooteliigi kohta, mis määrati kindlaks CIF-hinnana, tehes asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-väärtusest (99).

(276)

Mis puudutab Venemaalt pärit importi, peeti impordi mahtu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piisavaks, et saada asjakohane ettekujutus tulevasest hinnakäitumisest juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Arvestades Venemaa eksportivate tootjate koostööst keeldumist, nagu on selgitatud põhjenduses 235, kasutas komisjon impordihinna kindlakstegemiseks Eurostati CIF-hinna andmeid. Osaliselt koostööd teinud Venemaa eksportiv tootja tootis ainult musti keevistorusid ja Eurostati andmete kohaselt koosnes liitu suunatud eksport peaaegu ainult mustadest keevistorudest. Seetõttu tehti võrdlus ainult mustade keevistorude kohta. Et teha kindlaks Venemaalt pärit impordi põhjustatud hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

1)	valimisse kaasatud liidu tootjate mustade keevistorude tehasest hankimise tasemele korrigeeritud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatutele klientidele ning

2)	Venemaalt pärit mustade keevistorude vastavaid kaalutud keskmisi impordihindu, mis on kindlaks määratud CIF-hinna alusel, koos tollimaksude ja impordijärgsete kulude asjakohaste kohandustega. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-väärtusest.

(277)

Väga väikeste liitu suunatud impordikoguste tõttu ei olnud Valgevenest pärit impordi puhul võimalik määrata kindlaks usaldusväärseid impordihindu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Seetõttu kasutas komisjon Valgevenes toodetud ja kolmandatele turgudele, eelkõige Venemaale kui peamisele eksporditurule müüdud uurimisaluse toote hindu. Nagu on selgitatud põhjenduses 60, olid tsingitud keevistorude ekspordi kogused piiratud ja nende hinnasuundumus ebaühtlane. Seetõttu tehti võrdlus ainult tsinkimata keevistorude kohta, mille hulka kuuluvad nii mustad kui ka muud keevistorud. Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

1)	valimisse kaasatud liidu tootjate tsinkimata keevistorude tehasest hankimise tasemele korrigeeritud kaalutud keskmisi müügihindu liidu turul sõltumatutele klientidele ning

2)	Valgevenes toodetud ja Venemaale müüdud tsinkimata keevistorude vastavaid kaalutud keskmisi impordihindu, mis on kindlaks määratud CIF-hinna alusel, koos tollimaksude ja impordijärgsete kulude asjakohaste kohandustega. Muu teabe puudumise tõttu prognoositi, et need kulud on 1 % CIF-väärtusest.

(278)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Võrdluse tulemusel selgus, et asjaomaste riikide puhul oli kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal 6,2 % ja 23,5 % vahel.

4.4. Import muudest kolmandatest riikidest kui Venemaalt, Valgevenest ja HRVst

(279)

Uurimisaluse toote import kolmandatest riikidest, välja arvatud Venemaalt, Valgevenest ja HRVst, tuli peamiselt Türgist, Indiast ja Põhja-Makedoonia Vabariigist.

(280)

Muudest kolmandatest riikidest liitu suunatud uurimisaluse toote impordi (koondatud) maht, samuti turuosa ja hindade suundumused arenesid järgmiselt:

Tabel 5

Import kolmandatest riikidest (100)

Riik		2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Türgi	Maht (tonnides)	76 782	105 062	147 155	151 189
	Indeks	100	137	192	197
	Turuosa (%)	15	21	25	28
	Keskmine hind (eurot/tonn)	547	643	702	626
	Indeks	100	117	128	114
India	Maht (tonnides)	59 483	51 718	53 545	48 903
	Indeks	100	87	90	82
	Turuosa (%)	12	10	9	9
	Keskmine hind (eurot/tonn)	540	683	758	740
Põhja-Makedoonia Vabariik	Indeks	100	126	140	137
	Maht (tonnides)	22 239	24 472	29 702	21 040
	Indeks	100	110	134	95
	Turuosa (%)	4	5	5	4
	Keskmine hind (eurot/tonn)	494	607	626	574
	Indeks	100	123	127	116
Muud kolmandad riigid	Maht (tonnides)	51 179	49 700	64 076	51 956
	Indeks	100	97	125	102
	Turuosa (%)	10	10	11	10
	Keskmine hind (eurot/tonn)	794	884	907	917
	Indeks	100	111	114	115
Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomased riigid	Maht (tonnides)	209 683	230 951	294 478	273 088
	Indeks	100	110	140	130
	Turuosa (%)	42	46	51	50
	Keskmine hind (eurot/tonn)	600	700	749	698
	Indeks	100	117	125	116
Allikas: Eurostat

(281)

Uurimisaluse toote import Türgist suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Selle impordi turuosa kasvas 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 13 protsendipunkti võrra ehk ligikaudu 100 %. Indiast importimine vaatlusalusel perioodil vähenes; samas jäi Indiast pärit impordi turuosa läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliseks, st 9 %. Import Põhja-Makedoonia Vabariigist jäi samaks ja selle turuosa oli 4 %. Koguimport kolmandatest riikidest, välja arvatud asjaomased riigid, kasvas 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 30 % ja selle turuosa jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 50 %ni võrreldes 42 %ga 2016. aastal.

(282)

Muudest kolmandatest riikidest kui asjaomastest riikidest pärit impordi keskmised müügihinnad vaatlusalusel perioodil suurenesid. See suundumus on kooskõlas eespool tabelis 4 esitatud asjaomastest riikidest pärit impordi puhul täheldatud suundumusega ja allpool tabelis 9 esitatud liidu tootmisharu liidu turul toimunud müügi puhul täheldatud hinnasuundumusega.

4.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.5.1. Üldised märkused

(283)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 5 uuriti dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnates kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majandusnäitajaid.

(284)

Nagu põhjenduses 15 märgitud, kasutati liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamiseks väljavõttelist uuringut.

(285)

Kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid taotluse esitajalt saadud ja kõiki liidu tootjaid käsitlevate andmete alusel. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon valimisse kaasatud liidu tootjate kohta käivate andmete alusel, mis sisaldusid küsimustiku vastustes. Mõlemat andmestikku peeti liidu tootmisharu majandusliku olukorra kirjeldamisel tüüpiliseks.

(286)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendusaste, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(287)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.5.2. Makromajanduslikud näitajad (101)

4.5.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste

(288)

Liidu kogu toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	319 525	286 386	305 907	291 704
Indeks	100	90	96	91
Tootmisvõimsus (tonnides)	804 342	803 896	799 426	791 354
Indeks	100	100	99	98
Tootmisvõimsuse rakendusaste (%)	40 %	36	38	37
Indeks	100	90	96	93
Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(289)

Ehkki liidu tarbimine kasvas vaatlusalusel perioodil 8 protsendipunkti võrra, nagu on märgitud põhjenduses 267, vähenes samasuguse toote tootmismaht samal ajavahemikul 319 525 tonnilt 2016. aastal 291 704 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis tähendab 9 protsendipunkti suurust langust. Seetõttu ei ole liidu tootmisharu liidu tarbimise suurenemisest kasu saanud.

(290)

Peamiselt tuleneb tootmismahu vähenemine suurenevast konkurentsist, mida tekitab liidu tootmisharule uurimisaluse toote import muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid. Nagu on selgitatud põhjendustes 281 ja 282, on kolmandatest riikidest, eelkõige Türgist pärit impordi maht vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt suurenenud. Muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid pärit impordi turuosa suurenes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 8 protsendipunkti võrra. Nendest riikidest pärit impordi kogumaht oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 273 088 tonni, mis tähendab 50 % turuosa, samal ajal kui asjaomastest riikidest pärit impordi kogumaht oli samal perioodil vaid 2 475 tonni, mis tähendab väiksemat kui 0,5 % turuosa.

(291)

Kuigi tootmisvõimsus püsis vaatlusalusel perioodil stabiilsena, vähenes tootmismaht 40 %-lt 37 %ni, järgides samasugust suundumust nagu tootmismaht.

4.5.2.2. Müügimaht ja turuosa

(292)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Sõltumatutele klientidele tehtud müügi kogumaht liidu turul (tonnides)	288 584	273 020	280 763	265 846
Indeks	100	95	97	92
Turuosa (%)	58	54	49	49
Indeks	100	94	84	85
Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(293)

Liidu tootmisharu omatoodangu müügimaht liidus asuvatele sõltumatutele klientidele järgis sama suundumust nagu tootmismaht ja vähenes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel samamoodi 8 protsendipunkti võrra. Ka liidu tootmisharu turuosa vähenes 58 %-lt 2016. aastal 49 %ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis vastab muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid pärit impordi turuosa suurenemisele, mis oli 8 protsendipunkti.

(294)

Seetõttu põhjustas liidu tootmisharu müügimahu ja turuosa vähenemise muudest kui asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine.

4.5.2.3. Kasv

(295)

Kuigi ajavahemikul 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes liidu tarbimine 8 %, vähenes liidus sõltumatutele klientidele müügi maht samuti 8 %, mille tagajärg oli, et vaatlusalusel perioodil vähenes liidu tootmisharu turuosa 9 protsendipunkti võrra. Seega liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil ei kasvanud.

4.5.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(296)

Tööhõive ja tootlikkus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv	628	630	624	608
Indeks	100	100	99	97
Tootlikkus (tonn/töötaja)	508	455	491	480
Indeks	100	89	96	94
Allikas: taotluse esitaja esitatud teave, valimisse kaasatud liidu tootjate esitatud teave

(297)

Uurimisaluse toote tootmisega tegelevate liidu tootmisharu töötajate arv vähenes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 3 %. Liidu tootmisharu tööjõu tootlikkus, mida mõõdetakse toodanguna (tonnides) töötaja kohta, vähenes vaatlusalusel perioodil sama suundumust järgides 6 %.

(298)

Töötajate arvu vähenemine on tingitud tootmismahu vähenemisest, mis on seotud ka liidu tootmisharu toodete müügi ja nõudluse vähenemisega nende järele. Tootlikkuse vähenemist seletatakse asjaoluga, et tootmismaht vähenes rohkem kui töötajate arv.

4.5.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(299)

Komisjon järeldas põhjenduses 239, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Venemaa dumping jätkus. Ka järeldas komisjon, et meetmete pikendamata jätmise korral on Valgevenest ja HRVst lähtuva dumpingu kordumine tõenäoline.

(300)

Samal ajal oli asjaomastest riikidest pärit impordi maht läbivaatamisega seotud uurimisperioodil väga piiratud ja see moodustas vaid 0,45 % liidu tarbimisest. Seepärast oli dumpingu tegelike marginaalide mõju liidu tootmisharule üsna piiratud.

(301)

Eespool uuritud makromajanduslikest näitajatest tuleb ilmsiks, et vaatamata alates 2008. aastast kehtivatele dumpinguvastastele meetmetele on liidu tootmisharu majandusolukord jäänud küllaltki hapraks ja haavatavaks. Seega ei olnud võimalik kindlaks teha mingit varasemast dumpingust toibumist ja leitakse, et mis tahes dumpinguga import liidu turul võib jätkuvalt avaldada liidu tootmisharule väga kahjustavat mõju.

4.5.3. Mikromajanduslikud näitajad (102)

4.5.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(302)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind liidu kogu turul (eurodes tonni kohta)	662	763	825	778
Indeks	100	115	125	118
Ühiku tootmiskulu (eurot/tonn)	731	875	913	912
Indeks	100	120	125	125
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(303)

Liidu tootmisharu keskmised ühiku müügihinnad vaatlusalusel perioodil tõusid. 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvasid hinnad 18 %. Uurimisalune toode on kaup ja müügihinda mõjutab peamise tooraine ehk kuumvaltsitud rullide hind, mis moodustab üle 50 % tootmiskuludest. Teataval määral järgnes müügihindade tõus muutuvatele tootmiskuludele, mis suurenesid 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 25 %. Keskmine müügihind ei tõusnud siiski sama kiirusega kui ühiku tootmiskulu, mis lisaks jäi vaatlusalusel perioodil pidevalt keskmisest müügihinnast kõrgemaks. See suundumus on tingitud tooraine hinnatõusust ja impordi põhjustatud suurenevast konkurentsist, mis avaldas survet liidu tootmisharu müügihindadele.

4.5.3.2. Tööjõukulud

(304)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine tööjõukulu arenes vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine tööjõukulu töötaja kohta (eurodes)	40 005	36 579	39 466	43 066
Indeks	100	91	99	108
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(305)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta kõigepealt aastatel 2016–2017 vähenesid ja hakkasid siis 2018. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult suurenema. 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini kasvas keskmine tööjõukulu töötaja kohta 8 %.

4.5.3.3. Varud

(306)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud kujunesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Varud

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Ühenduse tootmisharu lõppvarud (tonnides)	20 722	12 356	14 952	17 600
Indeks	100	60	72	85
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(307)

Liidu tootmisharu varud 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenesid. Esialgu vähenesid need 2016.–2017. aastal 40 %, siis hakkasid 2018. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil järk-järgult kasvama, kuid jäid 2016. aasta tasemest madalamaks. Üldiselt vähenesid varud alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini 15 %.

4.5.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(308)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus arenesid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (% müügikäibest)	–6	–5	–4	–11
Indeks	–100	–76	–70	–177
Rahavoog (eurot)	–4 874 323	2 363 932	–3 670 718	–8 123 363
Indeks	–100	48	–75	–167
Investeeringud (eurodes)	2 457 649	1 647 452	1 301 235	2 095 539
Indeks	100	67	53	85
Investeeringutasuvus (%)	–18	–17	–17	–41
Indeks	–100	–96	–96	–228
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

a) Tulusus

(309)

Komisjon määras valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades samasuguse toote müügi eest liidu sõltumatutele klientidele saadud maksueelse netokasumi protsendina selle müügi käibest.

(310)

2016. aastal oli liidu tootmisharu kasumimarginaal negatiivne (–6 %) ja vähenes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi (–11 %ni). Liidu tootmisharu negatiivne kasumimarginaal kogu vaatlusalusel perioodil on tingitud asjaolust, et tootmise ühikuhind oli alati kõrgem kui uurimisaluse toote keskmine müügihind. Nagu on näha eespool tabelist 9, suurenes ühiku tootmiskulude ja keskmise müügihinna vahe läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veelgi. Seda olukorda seletatakse asjaoluga, et kuna uurimisalune toode on kaup, sõltub müügihind peamise tooraine (kuumvaltsitud rullid) hinnast ja konkurentsist turul. On täheldatud, et kolmandatest riikidest pärit impordi mahtude ja madalate hindade tekitatud suurema konkurentsi tõttu ei saanud liidu tootmisharu kehtestada müügihindu tasemel, mis võimaldaks katta vähemalt tootmiskulud.

b) Rahavoog

(311)

Netorahavoog on liidu tootmisharu võimekus oma tegevusi ise rahastada. Esialgu netorahavoog 2017. aastal paranes, vähenes siis 2018. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, millal jõudis –8 miljoni euroni. Seda vähenemist seletatakse peamiselt kasumlikkuse vähenemisega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 310.

c) Investeeringud ja nende tasuvus

(312)

Alates 2016. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini vähenesid investeeringud 15 %, mis tõendab veelgi liidu tootmisharu rasket finantsolukorda. Investeeringutasuvus, mida väljendatakse kasumi protsendina investeeringute raamatupidamislikust väärtusest, vähenes vaatlusalusel perioodil –18 %-lt –41 %ni ja järgis seetõttu sama suundumust nagu kasumlikkus.

4.6. Järeldus kahju kohta

(313)

Mikro- ja makronäitajate areng vaatlusalusel perioodil näitas, et liidu tootmisharu finantsolukord halvenes. Üldiselt halvenesid vaatlusalusel perioodil kõik majandusnäitajatega seotud suundumused.

(314)

Tootmine ja müügimaht vähenesid, mis avaldas negatiivset mõju nii tööhõivele ja tootlikkusele kui ka kasumlikkusele. Kolmandatest riikidest pärit impordi suurem konkurents ja hinnasurve halvendasid veelgi liidu tootmisharu kasumlikkuse olukorda. Selle tagajärg oli liidu tootmisharu negatiivne kasumimarginaal (–11 %) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Samuti vähenesid rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus, mis muutis kapitali kaasamise ja investeerimise liidu tootmisharu jaoks keeruliseks.

(315)

Eelöeldut arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

(316)

Komisjon hindas, kas asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos.

(317)

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht oli vaatlusalusel perioodil väga väike ja nendest riikidest pärit impordi turuosa oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kokku ainult 0,43 %.

(318)

Samal ajal avaldas muudest kolmandatest riikidest kui asjaomased riigid, näiteks Türgist, Indiast ja Põhja-Makedoonia Vabariigist pärit madalate hindadega impordi suurenemine liidu tootmisharu müügile tugevat hinna- ja mahusurvet. Näiteks oli liidu tootmisharu keskmine müügihind sõltumatutele klientidele läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 778 eurot tonni kohta, samas kui Türgist imporditud toodete keskmine müügihind oli 626 eurot tonni kohta ja Põhja-Makedoonia Vabariigist imporditud toodete keskmine müügihind 574 eurot tonni kohta. Lisaks kasvas aastatel 2016–2019 muudest kui asjaomastest riikidest pärit impordi turuosa 42 %-lt 50 %ni.

(319)

Eespool öeldut arvesse võttes jõudis komisjon järeldusele, et väga piiratud mahu tõttu ei saanud asjaomastest riikidest pärit import olla liidu tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjustaja.

(320)

Seetõttu uuris komisjon täiendavalt asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral.

5. ASJAOMASTEST RIIKIDEST PÄRIT DUMPINGUHINNAGA IMPORDI ALGSELT TEKITATUD KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS MEETMETE KEHTETUKS TUNNISTAMISE KORRAL

(321)

Komisjon järeldas põhjenduses 315, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju. Põhjenduses 319 tegi komisjon kindlaks ka selle, et liidu tootmisharule tekitatud olulist kahju ei saanud põhjustada asjaomastest riikidest pärit import. Komisjon hindas seetõttu kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordist tulenenud algse kahju kordumise tõenäosust juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

(322)

Asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi tekitatud kahju kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks kaalus komisjon järgmisi elemente: 1) asjaomaste riikide vaba tootmisvõimsus ja liidu turu atraktiivsus ning 2) nendest riikidest pärit võimaliku impordi ja sellise impordi hinnataseme mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmetel lastakse aeguda.

5.1. Vaba tootmisvõimsus asjaomastes riikides ja liidu turu atraktiivsus

(323)

Nagu juba põhjendustes 78, 210 ja 250 kirjeldatud, on Valgevene, HRV ja Venemaa eksportivatel tootjatel märkimisväärne vaba tootmisvõimsus, mis kokku ületab oluliselt praegust tootmismahtu ja sisenõudlust nendes riikides, (103) ning juhul, kui meetmetel lastakse aeguda, võidakse seda vaba tootmisvõimsust kasutada uurimisaluse toote tootmiseks, et eksportida seda liitu.

(324)

Nagu põhjendustes 205 ja 213 kirjeldatud, eksportisid Hiina eksportivad tootjad oma peamistele kolmandatele turgudele dumpinguhindadega, mis on keskmiselt 8–21 % madalamad kui liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Nagu on järeldatud põhjenduses 251, olid Venemaa ekspordihinnad kolmandatesse riikidesse ligikaudu 29 % madalamad kui liidu tootjate hinnad liidu turul. Viimaks tehti põhjenduses 82 kindlaks, et Valgevene eksportivad tootjad eksportisid oma peamisele kolmandale turule, st Venemaale, umbes 5 % madalamate hindadega, kui on liidu tootjate keskmised müügihinnad liidu turul. Seetõttu on Valgevenest, HRVst ja Venemaalt teistele kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hinnataset arvesse võttes liitu eksportimine potentsiaalselt palju atraktiivsem Valgevene, Hiina ja Venemaa eksportijate jaoks. Seega võib mõistlikult eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral hakkaksid Valgevene, Hiina ja Venemaa eksportivad tootjad uuesti uurimisaluse toote suuri koguseid liitu eksportima. Seda oletust kinnitab ka märkimisväärse vaba tootmisvõimsuse olemasolu nendes riikides.

5.2. Asjaomastest riikidest pärit võimaliku impordi mõju liidu tootmisharu olukorrale juhul, kui meetmed aeguvad

(325)

Nagu on selgitatud punktis 4.3.2.2, tegi komisjon hinna allalöömise analüüsi ilma dumpinguvastaste meetmeteta, et teha kindlaks, kuidas mõjutaks asjaomastest riikidest pärit import liidu tootmisharu, kui meetmed lõpetatakse.

(326)

Komisjon märkis põhjenduses 278, et hinna allalöömise arvutus näitas, et asjaomaste riikide kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal oli vahemikus 6,2–23,5 %.

(327)

Lisaks tegi komisjon simulatsiooni, et paremini hinnata asjaomastest riikidest pärit impordi tõenäolist mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale. Sellega seoses eeldas komisjon, et asjaomaste riikide eksportivad tootjad ekspordiksid liitu samu koguseid nagu enne meetmete kehtestamist (st kokku 250 559 tonni) ja et liidu tarbimine jääks samaks nagu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil (st 541 409 tonni). Ka eeldas komisjon, et 50 % nendest riikidest pärit koguimpordist mõjutaks liidu tootmisharu ja ülejäänud 50 % mõjutaks muudest kolmandatest riikidest pärit importi, kuna turuosad on samas suurusjärgus. Viimasena eeldas komisjon, et liidu tootmisharu säilitab samad müügihinnad kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, kuna see on juba kahjumlik.

(328)

Selle simulatsiooni tulemus näitab, et liidu tootmisharu kaotab tõenäoliselt müügimahtu ja turuosa liidu turul. See mõjutaks tootmisharu üldist kasumlikkust, mis väheneks –11 %-lt –25 %ni.

(329)

See on konservatiivne analüüs, võttes arvesse, et muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised müügihinnad on madalamad kui liidu tootmisharu keskmised müügihinnad. See tähendab, et uurimisaluse toote dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest saaks kõige suurema tõenäosusega esmalt turuosa juurde liidu tootmisharu arvelt ja seejärel haaraks see endale muude kolmandate riikide tootjate liitu suunatud ekspordi turuosa. See vähendaks veelgi liidu tootmisharu kasumlikkust.

(330)

Pärast avalikustamist väitis Valgevene valitsus, et arvestades alusmääruse artikli 3 lõiget 4, siis juhul, „kui toote rohkem kui ühest riigist pärit impordi suhtes käivad samaaegselt dumpinguvastased uurimised, hinnatakse sellise impordi mõju kumulatiivselt ainult siis, kui on kindlaks tehtud, et [---] impordi maht igast riigist ei ole tühine“, ning et Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit import oli 2019. aastal tühine, tuleks simulatsiooni järeldused käesolevast määrusest välja jätta.

(331)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 3 lõige 4 käsitleb tegeliku impordi liidu tootmisharule avalduva mõju hindamist, et teha dumpinguvastases uurimises kindlaks kahju, samas kui komisjoni põhjendustes 327–329 esitatud simulatsiooniga tehakse kindlaks asjaomastest riikidest pärit impordi algselt põhjustatud kahju kordumise tõenäosus juhul, kui meetmetel lastakse aeguda. Sellise impordi liidu tootmisharule avalduva võimaliku mõju hindamiseks käsitletakse simulatsioonis hüpoteetilist olukorda, kus eeldatakse, et asjaomased riigid ekspordiksid samu koguseid nagu enne meetmete kehtestamist. Need kogused ei olnud tühised (104). Seetõttu, arvestades et alusmääruse artikli 3 lõiget 4 ei kohaldata tehtud simulatsiooni suhtes ning et potentsiaalsed impordimahud igast simulatsioonis vaadeldud riigist ei ole tühised, lükati väide tagasi.

(332)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise tagajärjel kasvaks tõenäoliselt oluliselt dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hindu alla ja suurendaksid seega veelgi liidu tootmisharu kantud kahju. Selle tagajärjel oleks liidu tootmisharu elujõulisus tõsises ohus.

(333)

Pärast avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et Venemaalt pärit impordi ja liidu tootmisharu olukorra vahel puudub põhjuslik seos. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et alusmääruse artikli 11 lõikes 2 ei nõuta, et komisjon analüüsiks aegumise läbivaatamise raames põhjuslikku seost asjaomastest riikidest pärit impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel. Järeldused, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa kahju jätkumise või kordumise, on piisavad, et põhjendada meetmete jätkamist. Komisjon jõudis põhjenduses 332 järeldusele, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks tõenäoliselt kaasa asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi olulise kasvu, mille hinnad lööksid liidu tootmisharu hinnad alla ja süvendaksid seetõttu veelgi liidu tootmisharule tekitatud kahju, ning tõendas seega, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral korduks tõenäoliselt kahju, mida dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest, sealhulgas Venemaalt, algselt põhjustas. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

6. LIIDU HUVID

(334)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, turustajate ja kasutajate huvide hindamisel.

(335)

Vastavalt alusmääruse artikli 21 lõikele 2 anti kõikidele huvitatud isikutele võimalus oma seisukoht teatavaks teha.

6.1. Liidu tootmisharu huvid

(336)

Kuigi kehtivad dumpinguvastased meetmed takistasid suuresti asjaomastest riikidest pärit dumpinguhinnaga impordi jõudmist liidu turule, kandis liidu tootmisharu läbivaatamisega seotud uurimisperioodil suurt kahju ja selle olukord on jätkuvalt ebakindel, mida on kinnitanud ka teatavate kahjunäitajate negatiivsed suundumused.

(337)

Komisjon tegi kindlaks, et hoolimata asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi väga väikesest mahust on suur tõenäosus, et meetmete aegumise korral korduks kahju, mida nendest riikidest pärit import algselt põhjustas. Asjaomastest riikidest pärit märkimisväärse hulga dumpinguhinnaga impordi sissevool põhjustaks liidu tootmisharule täiendavat kahju. See halvendaks liidu tootmisharu niigi väga habrast majanduslikku olukorda ja ohustaks selle elujõulisust.

(338)

Seega järeldas komisjon, et asjaomaste riikide suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine on liidu tootmisharu huvides.

6.2. Sõltumatute importijate, müüjate ja kasutajate huvid

(339)

Komisjon võttis ühendust kõigi teadaolevate sõltumatute importijate, müüjate ja kasutajatega. Ainult üks turustaja esitas täidetud tabelid, kuid ei vastanud küsimustiku tekstiosale.

(340)

Eelmises aegumise läbivaatamises ja esialgses uurimises ei näidanud liidu huvide analüüs meetmete negatiivset mõju sõltumatutele importijatele, müüjatele ega kasutajatele.

(341)

Sellest lähtudes ei olnud põhjust arvata, et meetmete säilitamine avaldaks sõltumatutele importijatele, müüjatele ja kasutajatele märkimisväärset negatiivset mõju, mis kaalub üles meetmete positiivse mõju liidu tootmisharule.

(342)

Pärast avalikustamist väitis Venemaa valitsus, et meetmete jätkamisel oleks negatiivne mõju ELi järgtööstusele. Sellega seoses juhtis komisjon tähelepanu asjaolule, et ELi järgtööstusel oli võimalus uurimises osaleda ning avalikustamise kohta märkusi esitada. Komisjon ei saanud sõltumatutelt importijatelt, müüjatelt ja kasutajatelt märkusi. Seepärast lükati see väide tagasi.

6.3. Järeldus liidu huvide kohta

(343)

Eespool esitatud põhjal järeldas komisjon, et liidu huvide seisukohalt puuduvad kaalukad põhjused, mis takistaksid asjaomastest riikidest pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamist.

7. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(344)

Tuginedes oma järeldustele Venemaalt lähtuva dumpingu jätkumise, Valgevenest ja HRVst lähtuva dumpingu kordumise, asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi põhjustatud algse kahju kordumise ja liidu huvide kohta, leiab komisjon, et teatavate Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed tuleks säilitada.

(345)

Käesolevas määruses sätestatud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse üksnes kõnealuste juriidiliste isikute toodetud ja Venemaalt pärineva uurimisaluse toote impordi suhtes. Imporditud uurimisaluse toote suhtes, mille on tootnud mis tahes muu käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetamata äriühing, kaasa arvatud mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastast tollimaksumäära.

(346)

Kui äriühing muudab hiljem oma juriidilise isiku nime, võib ta taotleda kõnealuste individuaalsete dumpinguvastaste tollimaksumäärade kohaldamist. Taotlus tuleb adresseerida komisjonile (105). Taotlus peab sisaldama kogu vajalikku teavet, mis võimaldab kindlaks teha, et muudatus ei mõjuta äriühingu õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale. Kui äriühingu nimevahetus ei mõjuta tema õigust tema suhtes kohaldatavale tollimaksumäärale, avaldatakse teade nimemuutuse kohta Euroopa Liidu Teatajas.

(347)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatsetakse soovitada Valgevenest, HRVst ja Venemaalt pärit uurimisaluse toote impordi suhtes kehtivad meetmed jõusse jätta. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega oma vastuväidete esitamiseks. Komisjon on kõiki saadud märkusi arvesse võtnud.

(348)

Võttes arvesse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (106) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(349)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate selliste Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast ja legeerimata terasest ümmarguse ristlõikega ja kuni 168,3 mm välisläbimõõduga keevistorude (välja arvatud nafta ja gaasi torujuhtmetes kasutatavad magistraaltorud ning nafta- ja gaasipuuraukudes kasutatavad surve- ja puurtorud ning tsiviillennunduses kasutatavad täppistorud ja külge ühendatud liitmikega torud, mis sobivad gaasi ning vedeliku juhtimiseks) impordi suhtes, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 7306 30 41, ex 7306 30 49, ex 7306 30 72 ja ex 7306 30 77 alla (TARICi koodid 7306304120, 7306304920, 7306307280 ja 7306307780).

Riik	Äriühing	Dumpinguvastane tollimaks	TARICi lisakood
Hiina Rahvavabariik	Kõik äriühingud	90,6 %
Venemaa	TMK Group (Seversky Pipe Plant Open Joint Stock Company ja Joint Stock Company Taganrog Metallurgical Works)	16,8 %	A892
	OMK Group (Open Joint Stock Company Vyksa Steel Works ja Joint Stock Company Almetjvesk Pipe Plant)	10,1 %	A893
	Kõik muud äriühingud	20,5 %	A999
Valgevene	Kõik äriühingud	38,1 %

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1256/2008, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes, mis on pärit Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt, pärast määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 5 kohast menetlust; mis on pärit Taist, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist; mis on pärit Ukrainast, pärast sama määruse artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist ja artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist; ja millega lõpetatakse Bosniast ja Hertsegoviinast ning Türgist pärit sama toote importi käsitlevad menetlused (ELT L 343, 19.12.2008, lk 1).

(3) Komisjoni 26. jaanuari 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/110, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes ja lõpetatakse teatavate Ukrainast pärinevate rauast või legeerimata terasest keevistorude importi käsitlev menetlus pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist (ELT L 20, 27.1.2015, lk 6).

(4) ELT C 166, 15.5.2019, lk 7.

(5) ELT C 24, 24.1.2020, lk 17.

(6) ELT C 86/6, 16.3.2020.

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(8) Tsingitud torud on mustad torud, mis läbivad hiljem tsinkimis- ehk galvaanimisprotsessi, milles toru kaetakse tsingikihiga.

(9) http://www.gtis.com/gta/secure/default.cfm.

(10) https://www.doingbusiness.org/.

(11) https://stats.oecd.org/.

(12) Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), Belarus – Russia (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Valgevene – Venemaa). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC.

(13) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ (Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2.

(14) http://www.gov.cn/zhengce/content/2017-12/01/content_5243734.htm.

http://www.chinatax.gov.cn/n810341/n810755/c3377945/content.html.

http://www.gov.cn:8080/gongbao/content/2019/content_5416183.htm.

(15) https://www2.deloitte.com/content/dam/Deloitte/cn/Documents/tax/deloitte-cn-tax-changes-to-vat-regulations-zh-171205.pdf

(16) http://www.transcustoms.cn/index.asp.

(17) https://www.globaltradealert.org/.

(18) https://m.huaon.com/detail/407989.html.

https://m.huaon.com/detail/617918.html.

(19) Nagu on kindlaks määratud põhjendustes 144–152.

(20) Viidatud eespool põhjenduses 82.

(21) Vt rakendusmäärus (EL) 2017/969.

(22) Aruande 2. peatükk, lk 6–7.

(23) Aruande 2. peatükk, lk 10.

(24) Kättesaadav aadressil http://www.fdi.gov.cn/1800000121_39_4866_0_7.html (viimati vaadatud 15. juulil 2019).

(25) Aruande 2. peatükk, lk 20–21.

(26) Aruande 3. peatükk, lk 41, 73–74.

(27) Aruande 6. peatükk, lk 120–121.

(28) Aruande 6. peatükk, lk 122–135.

(29) Aruande 7. peatükk, lk 167–168.

(30) Aruande 8. peatükk, lk 169–170, 200–201.

(31) Aruande 2. peatükk, lk 15–16; 4. peatükk, lk 50, 84; 5. peatükk, lk 108–109.

(32) Aruande 3. peatükk, lk 22–24, ja 5. peatükk, lk 97–108.

(33) Aruande 5. peatükk, lk 104–109.

(34) Aruande 14. peatükk, lk 358: Tootmise järgi on 51 % eraettevõtted ja 49 % riigile kuuluvad ettevõtted ning tootmisvõimsuse järgi on 44 % riigile kuuluvad ettevõtted ja 56 % eraettevõtted.

(35) Kättesaadav aadressil

www.gov.cn/zhengce/content/2016-02/04/content_5039353.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020); https://policycn.com/policy_ticker/higher-expectations-for-large-scale-steel enterprise/?iframe=1&secret=c8uthafuthefra4e (viimati vaadatud 2. märtsi 2020) ja

www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020).

(36) Kättesaadav aadressil http://www.xinhuanet.com/english/2019-04/23/c_138001574.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020) ja http://www.jjckb.cn/2019-04/23/c_137999653.htm (viimati vaadatud 2. märtsi 2020).

(37) Nagu juhtus eraettevõtte Rizhao ja riigile kuuluva ettevõttega Shandong Iron and Steel, mis ühinesid 2009. aastal. Vt Pekingi terasearuanne, lk 58, ja China Baowu Steel Groupi poolt Magang Steelis 2019. aasta juunis omandatud enamusosalus, vt https://www.ft.com/content/a7c93fae-85bc-11e9-a028-86cea8523dc2 (viimati vaadatud 2. märtsi 2020).

(38) Aruande 5. peatükk, lk 100–101.

(39) Aruande 2. peatükk, lk 26.

(40) Aruande 2. peatükk, lk 31–32.

(41) Kättesaadav aadressil https://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (viimati vaadatud 15. juulil 2019).

(42) Kava täistekst on avaldatud tööstuse ja infotehnoloogia ministeeriumi (MIIT) veebisaidil:

http://www.miit.gov.cn/n1146295/n1652858/n1652930/n3757016/c5353943/content.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(43) TISCO, äriühingu tutvustus, http://en.tisco.com.cn/CompanyProfile/20151027095855836705.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(44) Baowu, äriühingu tutvustus, http://www.baowugroup.com/en/contents/5273/102759.html (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(45) Aruande peatükid 14.1–14.3.

(46) Aruande 4. peatükk, lk 41–42, 83.

(47) Analysis of the 2018 steel welded pipes industry in China (Analüüs Hiina terasest keevistorude tootmisharu kohta 2018. aastal), Huajing Information Network, avaldatud 5. märtsil 2019, https://m.huaon.com/detail/407989.html.

(48) Aruande III osa, 14. peatükk, lk 346 jj.

(49) Terasetööstuse kohandamise ja moderniseerimise kava sissejuhatus.

(50) Aruande 14. peatükk, lk 347.

(51) Hiina Rahvavabariigi majandus- ja sotsiaalarengu 13. viisaastakukava (2016–2020), kättesaadav aadressil

https://en.ndrc.gov.cn/newsrelease_8232/201612/P020191101481868235378.pdf (viimati vaadatud 2. märtsil 2020).

(52) Aruande 14. peatükk, lk 349.

(53) Aruande 14. peatükk, lk 352.

(54) Riikliku arengu- ja reformikomisjoni 27. märtsi 2011. aasta korraldusega nr 9 vastu võetud suuniskataloog struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon) (2013. aasta muudatus), mida on muudetud riikliku arengu- ja reformikomisjoni otsusega, millega muudetakse suuniskataloogi struktuurimuudatuste elluviimiseks tööstuses (2011. aasta versioon), vastu võetud arendus- ja reformikomisjoni 16. veebruari 2013. aasta korraldusega nr 21) asjaomaseid punkte.

(55) Aruande 14. peatükk, lk 375–376.

(56) Aruande 6. peatükk, lk 138–149.

(57) Aruande 9. peatükk, lk 216.

(58) Aruande 9. peatükk, lk 213–215.

(59) Aruande 9. peatükk, lk 209–211.

(60) Aruande 13. peatükk, lk 332–337.

(61) Aruande 13. peatükk, lk 336.

(62) Aruande 13. peatükk, lk 337–341.

(63) Aruande 6. peatükk, lk 114–117.

(64) Aruande 6. peatükk, lk 119.

(65) Aruande 6. peatükk, lk 120.

(66) Vt IMFi töödokument WP/16/203 „Resolving China’s Corporate Debt Problem“, autorid Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender, Jiangyan (oktoober 2016).

(67) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(68) Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(69) Kui üheski sarnase arengutasemega riigis uurimisalust toodet ei toodeta, võib vaadelda uurimisaluse tootega samasse üldkategooriasse kuuluva ja/või samas sektoris toodetava toote tootmist.

(70) Türgis ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil impordiandmeid olulise tootmisteguri – peamise kõrvalsaaduse (legeerimata terase jääkide) kohta. Lisaks kehtisid ekspordipiirangud väävelhappe suhtes. Tais olid impordiandmed kättesaadavad kõigi toorainete ja kõrvalsaaduste kohta ning ühegi tootmisteguri puhul ei tuvastatud ekspordi-/impordipiiranguid.

(71) Tootmise üldkulude kohta esitatud arve ristkontrolliti kaugmeetodil ja võrreldi äriühingu raamatupidamisarvestusega.

(72) https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/t/thailand/THA.pdf, lk 48.

(73) https://home.kpmg/xx/en/home/insights/2011/12/thailand-other-taxes-levies.html.

(74) https://www.ilo.org/shinyapps/bulkexplorer17/?lang=en&segment=indicator&id=HOW_TEMP_SEX_ECO_NB_A.

(75) http://www.nso.go.th/sites/2014en/Pages/Statistical%20Themes/Population-Society/Labour/Labour-Force.aspx (1.–4. kvartal, Exceli fail – kaustad 1–19 Wk, tabel 15).

(76) http://www.mea.or.th/en/profile/109/114 – kasutati tööstuslikku TOU tariifi.

(77) http://www.eppo.go.th/index.php/en/en-energystatistics/energy-economy-static, tabel 7.2.4.

(78) https://www.dede.go.th/ewt_news.php?nid=42079.

(79) https://www.pacificpipe.co.th/EN/investor.html#financial_information.

(80) https://asiametal.co.th/Investor/index.php?page=fin_data&lang=0.

(81) Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), China – the Netherlands (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Hiina – Madalmaad). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC.

(82) Tarnehinna alusel marsruudil Tianjini sadam – Peking, mille on esitanud Maailmapank https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/c/china/CHN.pdf, lk 88.

(83) http://www.transcustoms.cn/index.asp.

(84) Riigid on loetletud HRVst pärit impordi mahu järgi.

(85) Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), China – country in question (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Hiina – kõnealune riik). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC.

(86) Tarnehinna alusel marsruudil Tianjini sadam – Peking, mille on esitanud Maailmapank https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/c/china/CHN.pdf, lk 88.

(87) Peruu puhul ei võimalda riigi tollikoodid eristada musti ja tsingitud tooteid. Seetõttu käsitleti arvutamisel kõiki uurimisaluseid torusid ühe tooteliigina.

(88) https://m.huaon.com/detail/407989.html; https://m.huaon.com/detail/617918.html.

(89) Analysis of the 2018 steel welded pipes industry in China (Analüüs Hiina terasest keevistorude tootmisharu kohta 2018. aastal), Huajing Information Network, avaldatud 5. märtsil 2019, https://m.huaon.com/detail/407989.html.

(90) https://www.globaltradealert.org/.

https://www.globaltradealert.org/data_extraction.

https://www.globaltradealert.org/latest/state-acts.

(91) Tuginedes OECD andmestikule: International Transport and Insurance Costs of Merchandise Trade (ITIC), Russia – Latvia (Kaubavahetuse rahvusvahelised transpordi- ja kindlustuskulud, Venemaa – Läti). https://stats.oecd.org/Index.aspx?DataSetCode=CIF_FOB_ITIC#.

(92) Tarnehinna alusel marsruudil Moskva – Peterburi, mille on esitanud Maailmapank: https://www.doingbusiness.org/content/dam/doingBusiness/country/r/russia/RUS.pdf, lk 85.

(93) Euroopa Liit —Kulude kohandamise metoodikad ja Venemaalt pärit impordi suhtes kehtestatud teatavad dumpinguvastased meetmed, vaekogu 24. juuli 2020. aasta aruanne, WT/DS494/R.

(94) Armeenia, Aserbaidžaan, Kasahstan, Kirgiisi Vabariik, Moldova, Tadžikistan, Türkmenistan, Ukraina, Usbekistan ja Valgevene.

(95) Tootmismaht põhineb EL 27 andmetel, kuna alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liige ja Ühendkuningriigi liidust väljaastumise üleminekuperiood lõppes 31. detsembril 2020.

(96) Tarbimine põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(97) Impordimaht põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(98) Impordihinnad põhinevad EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(99) Vt komisjoni 9. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/566, millega pärast aegumise läbivaatamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Venemaa Föderatsioonist, Korea Vabariigist ja Malaisiast pärit toruliitmike impordi suhtes ja lõpetatakse uurimine seoses Türgi Vabariigist pärit sama toote impordiga, ELT L 99, 10.4.2019, lk 9, põhjendus 128.

(100) Import kolmandatest riikidest põhineb EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kui liikmesriigi kohta käivaid andmeid, kuid on Ühendkuningriiki kui kolmandat riiki käsitlevad andmed.

(101) Makromajanduslikud näitajad põhinevad EL 27 andmetel, mille hulgas ei ole Ühendkuningriigi kohta käivaid andmeid.

(102) Mikromajanduslikud näitajad põhinevad EL 28 andmetel, sealhulgas Ühendkuningriigi kohta käivatel andmetel. Arvestades valimisse kaasatud liidu tootjate väikest müügimahtu Ühendkuningriigis (umbes 3 % nende tootjate keskmisest müügist ELis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil), näib, et Ühendkuningriiki puudutavate tehingute mõju tuvastatud kahjule on minimaalne ning seega ei oleks EL 27 andmete kasutamise korral järeldused olulise kahju kohta muutunud.

(103) HRV vaba tootmisvõimsus ületab läbivaatamisega seotud uurimisperioodil liidu kogutarbimist rohkem kui kümnekordselt, samas kui ainsa koostööd teinud Venemaa eksportiva tootja nominaalne tootmisvõimsus on suurem kui liidu kogutarbimine. Valgevene vaba tootmisvõimsus moodustab 9 % liidu tarbimisest.

(104) 184 887 tonni HRVst, 36 057 tonni Venemaalt ja 29 615 tonni Valgevenest.

(105) European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, Rue de la Loi 170, 1040 Brussels, Belgium.

(106) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 132

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 19. aprill 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu rakendusmäärus (EL) 2021/628, 16. aprill 2021, millega rakendatakse määruse (EL) nr 224/2014 (piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Kesk-Aafrika Vabariigis) artikli 17 lõiget 3	1
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/629, 4. november 2020, millega muudetakse delegeeritud määrusi (EL) nr 532/2014 ja (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014 (mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks) kontrolli üksikasjalike miinimumnõuete ning salvestatavate ja säilitatavate andmete osas	4
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/630, 16. veebruar 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 teatavate kaubakategooriate osas, mis on vabastatud piiripunktides tehtavast ametlikust kontrollist, ning muudetakse komisjoni otsust 2007/275/EÜ ( 1 )	17
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/631, 12. aprill 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Budaörsi őszibarack (KGT)	23
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/632, 13. aprill 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist, loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest, liittoodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2007 ja komisjoni otsus 2007/275/EÜ ( 1 )	24
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/633, 14. aprill 2021, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist ja Indoneesiast pärit naatriumvesinikglutamaadi impordi suhtes	63
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/634, 15. aprill 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2021/404 seoses üleminekukorraga, Ühendkuningriiki ning Briti krooni sõltkondi Guernseyd, Mani saart ja Jerseyt käsitlevate kannetega ning selliste kolmandate riikide loeteluga, kust on lubatud liitu tuua piimatooteid, mis peavad läbima suu- ja sõrataudivastase eritöötluse ( 1 )	108
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/635, 16. aprill 2021, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist lõplik dumpinguvastane tollimaks teatavate Valgevenest, Hiina Rahvavabariigist ja Venemaalt pärit rauast või legeerimata terasest keevistorude impordi suhtes	145
		OTSUSED
	*	Nõukogu rakendusotsus (ÜVJP) 2021/636, 16. aprill 2021, millega rakendatakse otsust 2013/798/ÜVJP Kesk-Aafrika Vabariigi vastu suunatud piiravate meetmete kohta	194


	(1) EMPs kohaldatav tekst