15.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 129/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/605,

7. aprill 2021,

milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus), (1) eriti selle artikli 71 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sigade Aafrika katk on peetavaid ja uluksigu kahjustav nakkuslik viirushaigus, mis võib rängalt mõjutada seda loomapopulatsiooni ja loomakasvatuse kasumlikkust ning häirida nende loomade ja neilt pärit loomsete saaduste saadetiste liidusisest liikumist ja kolmandatesse riikidesse eksportimist. Sigade Aafrika katku puhangu korral tekib oht, et tauditekitaja levib seapidamisettevõtete vahel ja uluksigade metapopulatsioonides. Taudi levik võib märgatavalt vähendada põllumajandussektori tootlikkust nii otsese kui ka kaudse kahju tõttu.

(2)

Sigade Aafrika katku viirust on Itaalias Sardiinias leitud alates 1978. aastast. Alates 2014. aastast esineb selle taudi puhanguid teistes liikmesriikides ja naabruses asuvates kolmandates riikides. Praegu võib sigade Aafrika katku pidada endeemiliseks taudiks Euroopa Liiduga piirneva mitme kolmanda riigi seapopulatsioonides ja see ohustab pidevalt liidu seapopulatsioone. Praegune sigade Aafrika katkuga seotud olukord ohustab nüüd ka taudist mõjutatud liikmesriikide taudivabades piirkondades ja teistes liikmesriikides peetavate sigade tervist, eelkõige seoses sigade saadetiste ja sigadelt saadud toodete saadetiste liikumisega.

(3)

Komisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL (2) on sätestatud loomatervisealased tõrjemeetmed seoses sigade Aafrika katkuga liikmesriikides. Otsust on mitu korda muudetud, et võtta arvesse epidemioloogilise olukorra muutumist liidus, põhiliselt seoses selle taudi ja uute teaduslike tõenditega. Otsust kohaldatakse 21. aprillini 2021.

(4)

Määrusega (EL) 2016/429 on kehtestatud loomadele või inimestele edasikanduvate taudide ennetamise ja tõrje õigusraamistik. Sigade Aafrika katk kuulub selles määruses esitatud mõiste „loetellu kantud taudid“ alla ja selle suhtes kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud taudiennetuse ja -tõrje eeskirju. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/1882 (3) lisas on sigade Aafrika katk loetletud sigalaste sugukonnas (Suidae) leviva A-, D- ja E-kategooria taudina. Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/687 (4) on täiendatud määruses (EL) 2016/429 sätestatud A-, B- ja C-kategooria taudide tõrje eeskirju, kaasa arvatud sigade Aafrika katku tõrje meetmeid. Neid kolme õigusakti kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

(5)

Liidus kehtivaid rakendusotsuses 2014/709/EL sätestatud sigade Aafrika katku tõrje meetmeid tuleb kohandada, et viia need kooskõlla määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud uue loomatervise õigusraamistikuga ja tõhustada selle taudi tõrjet liidus. Liidu eeskirjade lihtsustamine võimaldab tõrjemeetmeid tõhusamalt ja kiiremini rakendada. Samuti on tähtis ühildada liidu eeskirjad võimalikult suurel määral rahvusvaheliste standarditega, näiteks Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksi (edaspidi „maismaaloomade tervise koodeks“) peatükis 15.1 „Infection with African swine fever virus“ (5) („Nakatumine sigade Aafrika katku viirusega“) sätestatud standarditega. Käesolevas määruses sätestatud tõrjemeetmete puhul tuleks arvesse võtta rakendusotsuse 2014/709/EL kohaldamisel saadud kogemusi.

(6)

Tulenevalt sigade Aafrika katku epidemioloogilisest olukorrast taudist mõjutatud liikmesriikides ja maailmas on suur oht, et taud levib liidus edasi. Määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrje üldmeetmed ei hõlma sigade Aafrika katku leviku ja epidemioloogilise olukorraga seotud kõiki konkreetseid üksikasju ega aspekte. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas määruses piiratud ajaks tauditõrje erimeetmed lähtuvalt liidus esinevale sigade Aafrika katku epidemioloogilisele olukorrale vastavatest tingimustest.

(7)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud tauditõrjemeetmeid täiendav piirkondlik lähenemisviis ja loetleda liikmesriikide piirangutsoonid, mis on mõjutatud sigade Aafrika katku puhangutest või mis on ohus puhangute läheduse tõttu. Neid piirangutsoone tuleks eristada sigade Aafrika katku epidemioloogilise olukorra ja riskitaseme järgi ning liigitada need I, II ja III taseme piirangutsoonideks. III taseme piirangutsooni peaksid kuuluma piirkonnad, kus on suurim selle taudi leviku risk ja kõige muutlikum taudiolukord peetavate sigade hulgas. Piirangutsoonid tuleks loetleda käesoleva määruse I lisas ning seejuures tuleks arvesse võtta asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teavet taudiolukorra kohta, teaduslikult tõendatud põhimõtteid ja kriteeriume piirkondade määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi, liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud ja komisjoni veebisaidil (6) üldsusele kättesaadavaid liidu suuniseid, sigade Aafrika katku leviku riski taset ning sigade Aafrika katku üldist epidemioloogilist olukorda asjaomases liikmesriigis ja asjakohasel juhul naabruses asuvates piirkondades.

(8)

Käesoleva määruse I lisas esitatud I, II ja III taseme piirangutsoonide loetelu muudatused peaksid põhinema tsoonide loetlemiseks kasutatud kaalutlustega sarnastel kaalutlustel ning nendes tuleks võtta arvesse rahvusvahelisi standardeid, näiteks maismaaloomade tervise koodeksi peatükis 15.1 „Infection with African swine fever virus“ sätestatud nõuet taudi mitteesinemise kohta tsoonis või riigis vähemalt 12 kuu jooksul. Teatavatel juhtudel tuleks seda ajavahemikku lühendada kolme kuuni lähtuvalt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse põhjendusest, teaduslikult tõendatud põhimõtetest ja kriteeriumidest geograafiliste piirkondade määratlemiseks sigade Aafrika katkuga seotud olukorra järgi ning olemasolevatest liidu tasandi suunistest.

(9)

Sigade Aafrika katku levikuga seotud riski tase on sigade saadetiste ja sigadelt saadud eri toodete saadetiste liikumisel erinev. Euroopa Toiduohutusameti 11. märtsil 2010 vastu võetud teaduslikus arvamuses sigade Aafrika katku kohta (7) on sedastatud, et piirangutsoonis peetavate sigade ja sigadelt saadud paljundusmaterjali ja kõrvalsaaduste saadetiste liikumine tekitab üldjuhul suuremat kokkupuute ja tagajärgede riski kui loomsete saaduste, kaasa arvatud eelkõige värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumine. Seepärast tuleks keelustada käesoleva määruse I lisas loetletud II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja sigadelt saadud eri toodete saadetiste liikumine asjaomasele riskile vastaval määral ning võtta seejuures arvesse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/2154 (8) sätestatud eeskirju.

(10)

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/686 (9) sätestatud eeskirjadega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise, pädevate asutuste peetavate loomse paljundusmaterjali ettevõtete registrite, ettevõtjate arvestuse pidamise kohustuste, jälgitavus- ja loomatervisenõuete ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali saadetiste liidusisest liikumist käsitlevate teavitamisnõuete ja loomatervise sertifikaatide väljaandmise nõuetega, et tõkestada loomataudide levikut liidus sellise materjali kaudu. Seoses teabega, mida pädev asutus peab säilitama sigade paljundusmaterjaliga tegelevate heakskiidetud ettevõtete kohta, tuleks käesolevas määruses viidata delegeeritud määrusele (EL) 2020/689.

(11)

Määruses (EÜ) nr 1069/2009 (10) on sätestatud loomatervise eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste kohta, et ennetada ja minimeerida kõnealustest kõrvalsaadustest tulenevaid loomaterviseriske. Komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 (11) on sätestatud teatavad loomatervise eeskirjad seoses määruses (EÜ) nr 1069/2009 käsitletud loomsete kõrvalsaadustega, sealhulgas eeskirjad nende kõrvalsaaduste saadetiste liidus liikumise sertifitseerimise nõuete kohta. Nendes õigusaktides ei käsitleta kõiki konkreetseid üksikasju ja aspekte, mis on seotud riskiga, et sigade Aafrika katk levib II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste kaudu. Seepärast on asjakohane sätestada käesolevas määruses I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit loomsete kõrvalsaaduste ja nende liikumisega seotud tauditõrje erimeetmed.

(12)

Et võtta arvesse eri riskitasemeid sõltuvalt sigadelt saadud toodete liigist ja epidemioloogilisest olukorrast sigade Aafrika katku levikust mõjutatud liikmesriikides ja piirangutsoonides, tuleks käesoleva määrusega ette näha teatavad veo keelud käesoleva määruse I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud eri liiki toodetele. Tarbetute kaubandushäirete ärahoidmiseks tuleks käesolevas määruses sätestada ka nende keeldudega seotud teatavad erandid ja eritingimused. Erandite puhul tuleks arvesse võtta ka määruses (EL) 2016/429 ja delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud loomataudide ennetamise ja tõrje üldeeskirju ning maismaaloomade tervise koodeksi põhimõtteid, mis on seotud sigade Aafrika katku riski vähendamise meetmetega.

(13)

Kui on võetud riskimaandamismeetmed, tekitab koheseks tapmiseks ette nähtud peetavate sigade vedu üldjuhul väiksemat loomataudide leviku riski kui peetavate loomade muud laadi liikumine. Seepärast on asjakohane lubada asjaomastel liikmesriikidel erandjuhul teha käesolevas määruses sätestatud teatavatest keeldudest erandeid, et võimaldada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavate koheseks tapmiseks ette nähtud sigade saadetisi tapamajja, mis asub samas liikmesriigis väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone. Käesoleva määrusega tuleks seega ette näha nende erandite eritingimused, mis aitavad tagada, et peetavate sigade saadetiste liikumine I, II ja III taseme piirangutsoonidest ei tekita sigade Aafrika katku leviku riski.

(14)

Erandid teatavate peetavate sigade veoks II taseme piirangutsoonist teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni on põhjendatud, kui kohaldatakse riskimaandamise erimeetmeid. Selleks tuleb kehtestada lähetava, läbitava ja sihtliikmesriigi pädevate asutuste range järelevalve all toimuva ohutu veo kord.

(15)

Määruse (EL) 2016/429 artikliga 143 on ette nähtud, et loomade, sealhulgas peetavate sigade vedamisel on nendega kaasas loomatervise sertifikaat. Kui liidusiseseks veoks ette nähtud peetavate sigade saadetiste suhtes kohaldatakse erandeid selliste sigade I, II või III taseme piirangutsoonist väljaveo keelust, tuleks asjaomases loomatervise sertifikaadis viidata käesolevale määrusele, tagamaks, et sertifikaadis esitatakse nõuetekohane ja täpne loomatervisealane teave. On vaja maandada riske, mis tulenevad I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade ning uluksigade saadetiste, samuti eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud kõnealuste saaduste, lihakehade ja uluksigade veost sama liikmesriigi piires ja teistesse liikmesriikidesse. Taudi leviku riski vähendamiseks tuleks keelata ettevõtjatel vedada kõnealuseid tooteid ja uluksigu liikmesriikidest ja liikmesriikide piires, nagu on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 (12) artiklis 101.

(16)

Määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 punkti b alapunktides i ja ii on kooskõlas sama määruse artikli 71 lõikega 3 sätestatud, et teatavate tauditõrjemeetmete järgimise korral piirangutsoonist välja vedada lubatavate loomsete, sealhulgas sigadelt saadud saaduste saadetistega peab olema kaasas päritoluliikmesriigi pädeva asutuse välja antud loomatervise sertifikaat. Juhtudel, kus käesoleva rakendusmäärusega on ette nähtud erandid I, II ja III taseme piirangutsoonidest loomsete saaduste saadetiste väljaveo keelust, tuleks asjaomase saadetisega kaasas olevas loomatervise sertifikaadis viidata käesolevale määrusele, et tagada nõuetekohase ja täpse terviseteabe esitamine kooskõlas delegeeritud määrusega (EL) 2020/2154.

(17)

I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ja I, II ja III taseme piirangutsoonides tapetud sigadelt saadud värske või töödeldud liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes tuleks kohaldada leebemaid sertifitseerimisnõudeid, et hoida ära tarbetuid ja liiga koormavaid kauplemispiiranguid. Käesoleva määruse kohaselt määratud ettevõtetes kasutatava tervise- või identifitseerimismärgi põhjal peaks olema võimalik lubada asjakohaste saadetiste liikumist sama liikmesriigi territooriumil ja teistesse liikmesriikidesse. Pädevad asutused peaksid määrama ettevõtted vaid siis, kui peetavad sead ja nendelt saadud tooted, mille vedu I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool on lubatud, on selgesti eraldatud nendest loomadest ja toodetest, mille puhul selline vedu ei ole lubatud. Käesoleva määruse kohaste spetsiaalsete tervisemärkidega tuleks märgistada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, ning II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, kui käesolevas määruses ette nähtud eritingimused nende saadetiste veoks väljaspool II taseme piirangutsooni ei ole täidetud.

(18)

Lisaks tuleks käesoleva määruse I lisas loetletud III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise suhtes kohaldada rangemaid tingimusi. Erijuhtudel tuleks peetavatelt sigadelt saadud värske liha märgistada vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 IX lisas sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonidest pärit värske liha märgistamise nõuetele või tuleks peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, märgistada erimärgiga, mida ei saa segamini ajada määruse (EL) 2019/627 (13) artiklis 48 osutatud tervisemärgiga ega määruse (EÜ) nr 853/2004 (14) artikli 5 lõike 1 punktiga b ette nähtud identifitseerimismärgiga.

(19)

Määruse (EL) 2016/429 artikliga 15 on ette nähtud, et pädev asutus astub vajalikud sammud üldsuse teavitamiseks loomadest või toodetest tuleneva riski laadist ning kõnealuse riski ennetamiseks või haldamiseks võetud või kavandatud meetmetest. Käesoleva määrusega tuleks ette näha sigade Aafrika katku kohta teavitamise erikohustused, mis aitaksid vähendada nakatunud loomade saadetiste liikumisest, saastunud lihatoodetest ja rümpade ebaseaduslikust kõrvaldamisest tulenevat riski. Seepärast on äärmiselt tähtis ennetada inimtegevusest tulenevat sigade Aafrika katku levikut ja tagada, et teave käesolevas määruses sätestatud loomatervisealaste tõrjemeetmete, sealhulgas peetavate sigade ja vastavate toodete liikumispiirangute kohta tehtaks reisijatele, sealhulgas maantee ja raudtee kasutajatele tulemuslikult teatavaks. Selleks peaksid liikmesriigid tagama, et reisijateveoettevõtjad ja postiteenuste osutajad juhivad käesoleva määruse I lisas loetletud I, II ja III taseme piirangutsoonidest tulevate reisijate tähelepanu nendes tsoonides kehtivatele loomatervisega seotud piirangutele. Sellist teavet tuleks kohandada vastavalt selle taudi leviku riski tasemele. Lisaks tuleks asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate, sigade Aafrika katku levikuriski vähendamiseks kohaldatavate koordineeritud meetmetega tagada, et üldsuse teadlikkuse suurendamise erikampaaniate käigus jagatav teave on eesmärgipärane.

(20)

Liidus sigade Aafrika katku vastases võitluses saadud kogemusest nähtub, et teatavad riskimaandamismeetmed ja tõhustatud bioturvameetmed on vajalikud, et ennetada ja tõrjuda seda taudi seapidamisettevõtetes ning see neis ettevõtetes likvideerida. Need meetmed tuleks sätestada käesoleva määruse II lisas ja need peaksid hõlmama ettevõtteid, mille puhul kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes sätestatud erandeid.

(21)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (edaspidi „väljaastumisleping“), eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga jätkatakse pärast väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu määruse (EL) 2016/429 ja sellel põhinevate komisjoni õigusaktide kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga. Seepärast peaksid käesolevas määruses sisalduvad viited liikmesriikidele hõlmama Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.

(22)	Kuna määrust (EL) 2016/429 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, tuleks ka käesolevat määrust kohaldada alates samast kuupäevast.

(23)

Lähtuvalt liidu kogemustest sigade Aafrika katku vastases võitluses ja selle taudi praegusest epidemioloogilisest olukorrast asjaomastes liikmesriikides tuleks käesolevat määrust kohaldada vähemalt järgneva seitsme aasta jooksul. Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1. Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad seoses:

sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida kohaldavad piiratud aja jooksul liikmesriigid, (15) kelle I, II või III taseme piirangutsoonid on loetletud I lisas (edaspidi „asjaomased liikmesriigid“).

Neid tauditõrje erimeetmeid kohaldatakse peetavate ja uluksigade ning sigadelt saadud toodete suhtes lisaks meetmetele, mida kohaldatakse kaitse- ja järelevalvetsoonides, täiendavates piirangutsoonides ja nakkusega tsoonides ning mille on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädev asutus kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikega 1 ja artikliga 63;

b)	sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega, mida kohaldavad piiratud aja jooksul kõik liikmesriigid.

2. Käesolevat määrust kohaldatakse:

järgmiste saadetiste liikumise suhtes:

i)	I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavate sigade saadetised liikumisel väljaspool neid tsoone;

ii)	punkti a alapunktis i osutatud peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjal, loomsed saadused ja loomsed kõrvalsaadused;

järgmise liikumise suhtes:

i)	uluksigade saadetiste liikumine kõigis liikmesriikides;

ii)

I, II ja III taseme piirangutsoonides uluksigadelt saadud või I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes töödeldud loomsete saaduste ja loomsete kõrvalsaaduste saadetiste liikumine ning jahimeestele eraotstarbeliseks kasutamiseks ette nähtud kõnealuste saaduste ja kõrvalsaaduste liikumine;

c)	punktides a ja b nimetatud saadetisi käitlevate toidukäitlejate suhtes;

d)	kõigi liikmesriikide suhtes seoses sigade Aafrika katku kohta teadlikkuse suurendamisega.

3. Lõikes 1 osutatud eeskirjad hõlmavad järgmist:

a)	II peatükis sätestatakse erieeskirjad I, II ja III taseme piirangutsoonide kehtestamise kohta sigade Aafrika katku puhangu korral ning kõigis liikmesriikides tauditõrje erimeetmete kohaldamise kohta;

b)	III peatükis sätestatakse tauditõrje erimeetmed, mida asjaomastes liikmesriikides kohaldatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste suhtes;

c)	IV peatükis sätestatakse sigade Aafrika katku riski maandamise erimeetmed asjaomaste liikmesriikide toidukäitlemisettevõtetele;

d)	V peatükis sätestatakse liikmesriikide uluksigade suhtes kohaldatavad tauditõrje erimeetmed;

e)	VI peatükis sätestatakse liikmesriikidele konkreetsed teavitus- ja koolituskohustused;

f)	VII peatükis on esitatud lõppsätted.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud mõisteid.

Lisaks kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„siga“ – määruse (EL) 2016/429 III lisas sugukonna Suidae all loetletud liiki kuuluv kabiloom;

b)	„paljundusmaterjal“ – peetavatelt sigadelt saadud sperma, ootsüüdid ja embrüod, mis on ette nähtud kunstlikuks paljundamiseks;

c)	„I taseme piirangutsoon“ – I lisa I osas loetletud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed ja mis piirneb II või III taseme piirangutsooniga;

d)	„II taseme piirangutsoon“ – I lisa II osas loetletud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed;

e)	„III taseme piirangutsoon“ – I lisa III osas loetletud liikmesriigi geograafiliselt täpselt piiritletud ala, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed;

f)	„eelnevalt taudivaba liikmesriik“ – liikmesriik, kus sigade Aafrika katku esinemist peetavatel sigadel ei ole kinnitatud eelneva 12 kuu jooksul;

g)	„2. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 9;

h)	„3. kategooria materjal“ – peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadused, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklis 10.

II PEATÜKK

ERIEESKIRJAD I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONIDE KEHTESTAMISE KOHTA SIGADE AAFRIKA KATKU PUHANGU KORRAL NING KÕIGIS LIIKMESRIIKIDES TAUDITÕRJE ERIMEETMETE KOHALDAMISE KOHTA

Artikkel 3

Erieeskirjad piirangutsoonide ja nakkusega tsoonide kehtestamise kohta sigade Aafrika katku puhangu korral

Kui peetavate või uluksigade hulgas esineb sigade Aafrika katku puhang, kehtestab liikmesriigi pädev asutus kas:

a)	piirangutsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõikele 1 ja nimetatud artiklis sätestatud tingimuste alusel, kui puhang esineb peetavate sigade hulgas, või

b)	nakkusega tsooni vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklile 63, kui puhang esineb uluksigade hulgas.

Artikkel 4

Erieeskirjad täiendava piirangutsooni kehtestamise kohta, kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas

1. Kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas, võib liikmesriigi pädev asutus määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõikes 1 sätestatud piirangutsoonide geograafilise piiritlemise kriteeriumide ja põhimõtete alusel kehtestada täiendava piirangutsooni, mis piirneb käesoleva määruse artiklis 3 osutatud kehtestatud piirangutsooni või nakkusega tsooniga, et eraldada selline tsoon piiranguvabadest tsoonidest.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et lõikes 1 osutatud täiendav piirangutsoon vastab artikli 5 kohaselt I lisa I osas loetletud I taseme piirangutsoonile.

Artikkel 5

Erieeskirjad I taseme piirangutsoonide loetellu kandmise kohta sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral peetavate või uluksigade hulgas liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemist ei ole ametlikult kinnitatud

1. Kui sigade Aafrika katku puhang esineb peetavate või uluksigade hulgas liikmesriigi alal, mis piirneb alaga, kus sigade Aafrika katku puhangu esinemist peetavate või uluksigade hulgas ei ole ametlikult kinnitatud, loetletakse see ala, kus puhangu esinemist ei ole kinnitatud, vajaduse korral I lisa I osas I taseme piirangutsoonina.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et kui ala on kantud I taseme piirangutsoonina I lisa I ossa, kohandatakse viivitamata määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõike 1 alusel kehtestatud täiendavat piirangutsooni nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast I taseme piirangutsooni, mis on loetletud I lisas selle liikmesriigi all.

3. Kui kõnealune I taseme piirangutsoon on kantud I lisasse, kehtestab liikmesriigi pädev asutus viivitamata asjakohase täiendava piirangutsooni kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 64 lõikega 1.

Artikkel 6

Erieeskirjad II taseme piirangutsoonide loetellu kandmise kohta sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral liikmesriigi uluksigade hulgas

1. Kui sigade Aafrika katku puhang esineb liikmesriigi alal uluksigade hulgas, kantakse see ala II taseme piirangutsoonina I lisa II ossa.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 alusel kehtestatud nakkusega tsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast II taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all.

Artikkel 7

Erieeskirjad III taseme piirangutsoonide loetellu kandmise kohta sigade Aafrika katku puhangu esinemise korral liikmesriigis peetavate sigade hulgas

1. Kui sigade Aafrika katku puhang esineb liikmesriigi alal peetavate sigade hulgas, kantakse see ala III taseme piirangutsoonina I lisa III ossa.

Kui aga on tegemist esimese ja ainsa sigade Aafrika katku kinnitatud puhanguga eelnevalt taudivaba liikmesriigi teataval alal peetavate sigade hulgas, siis ei kanta seda ala III taseme piirangutsoonina käesoleva määruse I lisa III ossa.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 alusel kehtestatud piirangutsooni kohandatakse viivitamata nii, et see hõlmaks vähemalt asjaomast III taseme piirangutsooni, mis on loetletud käesoleva määruse I lisas selle liikmesriigi all.

Artikkel 8

Tauditõrje erimeetmete üldkohaldatavus I, II ja III taseme piirangutsoonides

Asjaomased liikmesriigid kohaldavad käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmeid I, II ja III taseme piirangutsoonides lisaks tauditõrjemeetmetele, mida kohaldatakse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 alusel:

a)	piirangutsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 21 lõike 1 kohaselt;

b)	nakkusega tsoonides, mis on kehtestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 63 kohaselt.

III PEATÜKK

TAUDITÕRJE ERIMEETMED, MIDA ASJAOMASTES LIIKMESRIIKIDES KOHALDATAKSE I, II JA III TASEME PIIRANGUTSOONIDES PEETAVATE SIGADE JA NENDELT SAADUD TOODETE SAADETISTE SUHTES

1. JAGU

Erikeeldude kohaldamine asjaomastes liikmesriikides peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste suhtes

Artikkel 9

Erikeelud seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata, kui I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetised liiguvad muudes I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvatesse ettevõtetesse või nendest tsoonidest väljaspool, tingimusel, et sihtettevõte asub sama asjaomase liikmesriigi territooriumil.

Artikkel 10

Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

Artikkel 11

Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud kõrvalsaaduste suhtes, kui need kõrvalsaadused on ettevõtetes ja veo ajal selgesti eraldatud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaadustest.

Artikkel 12

Erikeelud seoses II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus keelustab II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste liikumise väljaspool neid tsoone.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et lõikega 1 ette nähtud keeldu ei kohaldata II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud lihatoodete, sealhulgas kestade suhtes, mida on sigade Aafrika katkuga seoses vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisale asjakohaselt töödeldud käesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

Artikkel 13

Üldkeelud seoses selliste peetavate sigade ja nendelt saadud toodete saadetiste liikumisega, mida peetakse sigade Aafrika katku leviku riski tekitavaks

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada peetavate sigade ja peetavatelt sigadelt saadud toodete saadetiste liikumise sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele peetavatele sigadele või nendelt saadud toodetele või levib nendelt või nende kaudu edasi.

2. JAGU

Üld- ja eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid tsoone

Artikkel 14

Erikeeldudest erandite tegemise üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

1. Erandina artikli 9 lõikes 1 ette nähtud erikeeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone artiklites 22, 23, 24, 25, 28 ja 29 käsitletud juhtudel, kui järgitakse nende artiklitega ette nähtud eritingimusi ning:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi ja

täiendavaid üldtingimusi, mis on sätestatud:

i)	artiklis 15 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade saadetiste liikumisega;

ii)	artiklis 16 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega;

iii)	artiklis 17 seoses I, II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade veoks kasutatavate veovahenditega.

2. Enne artiklitega 22–25 ja 28–30 ette nähtud lubade andmist hindab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellistest lubadest tulenevaid riske. Hindamise raames tuleb tõendada, et sigade Aafrika katku leviku risk on väike.

3. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et artiklites 15 ja 16 osutatud täiendavaid üldtingimusi ei kohaldata I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades peetavate sigade saadetiste liikumise suhtes, tingimusel et:

a)	peetavad sead tuleb vedada teise tapamajja erandlike asjaolude, näiteks tapamajas esineva olulise rikke tõttu;

sihttapamaja asub kas:

i)	sama liikmesriigi I, II või III taseme piirangutsoonis või

ii)	erandjuhul sama liikmesriigi territooriumil väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, näiteks kui punkti b alapunktis i osutatud tapamajad puuduvad;

c)	liikumise on heaks kiitnud asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

Artikkel 15

Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumisega väljaspool neid tsoone

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone artiklites 22–25, 28 ja 30 käsitletud juhtudel nende artiklitega ette nähtud eritingimuste alusel, kui:

sigu on peetud lähetavas ettevõttes ega ole sealt mujale viidud vähemalt 30 päeva jooksul enne veo kuupäeva või alates sünnist, kui sead on alla 30 päeva vanused, ning sel ajavahemikul ei ole toodud II ja III taseme piirangutsoonidest teisi peetavaid sigu:

i)	sellesse ettevõttesse või

ii)

epidemioloogilisse üksusesse, kus vedamiseks ette nähtud sigu on hoitud täiesti eraldi. Pädev asutus teeb pärast riskihindamist kindlaks sellise epidemioloogilise üksuse piirid ning veendub, et eri epidemioloogiliste üksuste ülesehitus ja suurus, nendevaheline kaugus ning tehtavad toimingud on sellised, et on tagatud eraldi rajatised peetavate sigade majutamiseks, pidamiseks ja söötmiseks ning sigade Aafrika katku viirus ei saa levida ühest epidemioloogilisest üksusest teise;

lähetavas ettevõttes peetavad sead, sealhulgas vedamiseks ette nähtud või loomse paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavad sead on läbinud sigade Aafrika katkuga seoses soodsa tulemuse andnud kliinilise läbivaatuse:

i)	mille on teinud veterinaarjärelevalve ametnik ning

ii)	mis on tehtud sigade saadetise veole või loomse paljundusmaterjali kogumisele eelnenud viimase ööpäeva jooksul ning

iii)	kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigetega 1 ja 2 ja nimetatud määruse I lisa punktiga A.1;

vajaduse korral on enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemise kuupäeva või enne loomse paljundusmaterjali kogumise kuupäeva tehtud pädeva asutuse juhiste kohaselt testid patogeeni määramiseks:

i)	pärast seda, kui ettevõttes peetavatele sigadele, sealhulgas vedamiseks ette nähtud või loomse paljundusmaterjali kogumiseks kasutatavatele sigadele on tehtud punktis b osutatud kliiniline läbivaatus, ning

ii)	kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 I lisa punktiga A.2.

2. Vajaduse korral tuleb enne asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt saadetise veoks loa saamist esitada talle lõike 1 punktis c osutatud patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused.

3. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et kui I ja II taseme piirangutsoonides asuvatest lähetavatest ettevõtetest veetakse seal peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis väljaspool neid tsoone asuvatesse ettevõtetesse, siis lõike 1 punktis b osutatud kliiniline läbivaatus:

a)	tehakse ainult vedamiseks ette nähtud loomadele või

ei ole vajalik, kui:

veterinaarjärelevalve ametniku kontrollkäigud lähetavasse ettevõttesse on toimunud artikli 16 lõike 1 punkti a alapunktis i osutatud sagedusega ja kõikide selliste kontrollkäikude tulemused on veo kuupäevale eelneva vähemalt 12 kuu jooksul olnud soodsad ning neist nähtub, et:

—	lähetavas ettevõttes on rakendatud artikli 16 lõike 1 punktis b osutatud bioturvanõudeid;

—	veterinaarjärelevalve ametnik on nende kontrollkäikude raames teinud lähetavas ettevõttes peetavatele sigadele delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõigete 1 ja 2 ning sama määruse I lisa punkti A.1 kohase kliinilise läbivaatuse, mille tulemused seoses sigade Aafrika katkuga on soodsad;

ii)	lähetavas ettevõttes on vähemalt 12 kuu jooksul enne veo kuupäeva tehtud artikli 16 lõike 1 punktis c osutatud järjepidevat seiret.

Artikkel 16

Täiendavad üldtingimused seoses I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtetega

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone artiklites 22–25, 28 ja 30 käsitletud juhtudel ja nende artiklitega ette nähtud eritingimuste alusel vaid juhul, kui:

veterinaarjärelevalve ametnik on teinud lähetavasse ettevõttesse vähemalt ühe kontrollkäigu pärast I, II ja III taseme piirangutsoonide kandmist käesoleva määruse I lisa loetellu või lähetamisele eelneva viimase kolme kuu jooksul ning veterinaarjärelevalve ametnikud teevad lähetavasse ettevõttesse delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 26 lõike 2 kohaseid korrapäraseid kontrollkäike järgmiselt:

i)	I ja II taseme piirangutsoonides vähemalt kaks korda aastas nii, et kontrollkäikude vahele jääb vähemalt neli kuud;

ii)	III taseme piirangutsoonides vähemalt kord iga kolme kuu järel.

Pädev asutus võib otsustada teha kontrollkäike III taseme piirangutsooni ettevõttesse punkti a alapunktis i osutatud sagedusega, kui viimasel kontrollkäigul pärast I, II ja III taseme piirangutsoonide kandmist käesoleva määruse I lisa loetellu või lähetamisele eelneva viimase kolme kuu jooksul on saadud soodne tulemus, millest nähtub, et ettevõttes rakendatakse punktis b osutatud bioturvanõudeid ja tehakse punktis c osutatud järjepidevat seiret;

lähetav ettevõte rakendab sigade Aafrika katkuga seotud bioturvanõudeid:

i)	kooskõlas II lisas sätestatud tõhustatud bioturvameetmetega ja

ii)	kooskõlas asjaomase liikmesriigi sätestatud normidega;

lähetavas ettevõttes tehakse järjepideva seire eesmärgil sigade Aafrika katku patogeeni määramise teste:

i)	kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 3 lõikega 2 ja nimetatud määruse I lisaga;

ii)	igas epidemioloogilises üksuses igal nädalal vähemalt kahe esimese üle 60 päeva vanuselt surnud sea puhul või selliste üle 60 päeva vanuselt surnud sigade puudumise korral iga pärast võõrutamist surnud peetava sea puhul ning saadud tulemused on negatiivsed;

iii)	vähemalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas sätestatud sigade Aafrika katku seireperioodil enne lähetavast ettevõttest saadetise teele panemist.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et II lisa punkti 2 alapunktiga h ette nähtud ja käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis i viidatud loomakindel tara ei ole seapidamisettevõtetes vajalik kolme kuu jooksul pärast sigade Aafrika katku esimese puhangu kinnitamist selles liikmesriigis, tingimusel et:

a)	liikmesriigi pädev asutus on hinnanud sellisest otsusest tulenevaid riske ja hindamise raames tõendatakse, et sigade Aafrika katku leviku risk on väike;

b)	uluksigade populatsiooniga liikmesriikides kasutatakse alternatiivset süsteemi, mis võimaldab tagada, et ettevõtetes peetavad sead on uluksigadest eraldatud;

c)	nendes ettevõtetes peetavaid sigu ei veeta teistesse liikmesriikidesse.

Artikkel 17

Täiendavad üldtingimused seoses veovahenditega, mida kasutatakse I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade vedamiseks väljaspool neid tsoone

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste liikumist väljaspool neid tsoone, kui nende saadetiste veoks kasutatav veovahend:

a)	vastab delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning

b)	on puhastatud ja desinfitseeritud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 24 lõike 2 kohaselt asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse kontrolli või järelevalve all.

3. JAGU

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega

Artikkel 18

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool neid tsoone

Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade saadetisi väljaspool neid tsoone asjaomaste liikmesriikide piires või teise liikmesriiki artiklites 22–25 ja 28–30 käsitletud juhtudel vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

a)	„I taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

b)	„II taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

c)	„III taseme piirangutsoonis peetud sead, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 143 lõike 2 teise lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

Artikkel 19

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetiste veoks

1. Ettevõtjad veavad I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki artiklites 38 ja 39 käsitletud juhtudel vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

i)	„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

ii)	„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

2. Ettevõtjad veavad I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud töödeldud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid järgmistel tingimustel:

a)	asjaomased loomsed saadused on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske maandava töötluse;

nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

i)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

ii)

järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud I, II või III taseme piirangutsoonis peetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 22021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

3. Ettevõtjad veavad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid juhul, kui nende saadetistega on kaasas:

a)	määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet, ja

järgmine kinnitus selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetud ning I, II või III taseme piirangutsoonis tapetud sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

4. Ettevõtjad veavad väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonides töödeldud lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid järgmistel tingimustel:

a)	asjaomased saadused on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas kirjeldatud asjakohase riske maandava töötluse;

nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

i)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

ii)

järgmist kinnitust selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

„Töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mis on saadud väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetud sigadelt ning mida on töödeldud I, II või III taseme piirangutsoonis kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmetega.“

5. Kui tegemist on lõigetes 1, 2, 3 ja 4 osutatud saadetiste liikumisega sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

6. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, tervisemärk või asjakohasel juhul määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktiga b ette nähtud identifitseerimismärk, mida käesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõtetes ning väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvas piirkonnas või I taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värsket või töödeldud liha ja lihatooteid, sealhulgas kesti käitlevates ettevõtetes kasutatakse värske või töödeldud liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade puhul, võib asendada loomatervise sertifikaati järgmiste saadetiste veol:

a)	I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 1;

b)	I ja II taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 2;

väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt ning I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvates tapamajades tapetud sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 3;

d)	väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone peetavatelt sigadelt saadud ning I, II ja III taseme piirangutsoonides töödeldud lihatooted, sealhulgas kestad, mida veetakse väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vastavalt lõikele 4.

Artikkel 20

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides asuvates ettevõtetes peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetiste veoks väljaspool neid tsoone

Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool neid tsoone asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki artiklites 31 ja 32 käsitletud juhtudel vaid siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

a)	„Paljundusmaterjal, mis on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

b)	„Paljundusmaterjal, mis on saadud III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kelle puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 161 lõike 2 teise lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

Artikkel 21

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetiste veoks väljaspool neid tsoone

Ettevõtjad veavad II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud 2. ja 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid tsoone sama asjaomase liikmesriigi piires või teise liikmesriiki vaid artiklites 33–37 käsitletud juhtudel, kui nende saadetistega on kaasas:

a)	määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ja

b)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud loomatervise sertifikaat.

Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 loomatervise sertifikaati välja ei anta.

4. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

Artikkel 22

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

1. Erandina artikli 9 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni:

sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse:

i)	teises I taseme piirangutsoonis;

ii)	II või III taseme piirangutsoonis;

iii)	väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone;

b)	teise liikmesriigi territooriumil asuvasse ettevõttesse;

c)	kolmandasse riiki.

2. Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui järgitakse:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)	artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

5. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

Artikkel 23

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

1. Erandina artikliga 9 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni asuvasse ettevõttesse:

a)	teises II taseme piirangutsoonis;

b)	I või III taseme piirangutsoonis;

c)	väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone.

2. Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui järgitakse:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)	artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

3. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et sead, kelle vedamiseks on vaja lõike 1 kohast luba, jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

Artikkel 24

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni asuvasse tapamajja kohese tapmise eesmärgil

a)	asjaomased peetavad sead veetakse sinna kohese tapmise eesmärgil;

b)	sihttapamaja on määratud artikli 41 lõike 1 kohaselt.

2. Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui järgitakse:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimusi;

b)	artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavaid üldtingimusi.

Artikkel 25

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni

1. Erandina artikliga 9 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse.

2. Pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	artikli 26 kohaselt on kehtestatud ohutu veo kord;

peetavad sead vastavad muudele sigade Aafrika katkuga seotud asjakohastele lisatagatistele, mis põhinevad selle taudi levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

i)	mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

ii)	mille on enne peetavate sigade vedu heaks kiitnud läbitavate liikmesriikide ja sihtettevõtte liikmesriigi pädevad asutused;

e)	lähetavas ettevõttes peetavate sigade hulgas ei ole viimase vähemalt 12 kuu jooksul esinenud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 11 kohaselt ametlikult kinnitatud sigade Aafrika katku puhangut;

f)	asjaomane ettevõtja on eelnevalt teavitanud pädevat asutust kavatsusest vedada peetavate sigade saadetist kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 152 punktiga b ja delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artikliga 96.

3. Lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus:

a)	koostab nimekirja ettevõtetest, mis vastavad lõike 2 punktis d osutatud tagatistele;

b)	teavitab viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 2 punktiga d ette nähtud tagatistest ja lõike 2 punkti d alapunkti ii kohasest pädevate asutuste antud heakskiidust.

4. Lõike 2 punkti d alapunkti ii kohane heakskiit ja lõike 3 punkti b kohane kohese teavitamise kohustus ei ole nõutavad, kui lähetav ettevõte, läbitavad piirkonnad ja sihtettevõte asuvad kõik I, II või III taseme piirangutsoonis ning need tsoonid piirnevad üksteisega ja seeläbi on tagatud, et peetavate sigade saadetised liiguvad ainult läbi asjaomaste I, II või III taseme piirangutsoonide vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikega 4 ette nähtud eritingimustele.

Artikkel 26

Ohutu veo erikord erandite tegemiseks seoses II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoga väljaspool seda tsooni teises liikmesriigis asuvasse II või III taseme piirangutsooni

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus kehtestab artikli 25 lõike 2 punktis c sätestatud ohutu veo korra II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste veoks väljaspool seda tsooni teise liikmesriigi II või III taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse järgmiste pädevate asutuste kontrolli all:

a)	lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus;

b)	läbitava piirkonna pädev asutus;

c)	sihtettevõtte asukoha pädev asutus.

2. Lähetava ettevõtte asukoha pädev asutus:

tagab, et iga lõikes 1 osutatud veoks kasutatava veovahendi:

i)	satelliitnavigatsioonisüsteem tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise;

ii)	pitseerib veterinaarjärelevalve ametnik kohe pärast peetavate sigade saadetise pealelaadimist. Pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult asjaomase liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega;

b)	teavitab eelnevalt sihtettevõtte asukoha pädevat asutust ja asjakohasel juhul läbitava koha pädevat asutust kavatsusest panna teele peetavate sigade saadetis;

c)	võtab kasutusele süsteemi, mille kaudu peavad ettevõtjad viivitamata teavitama lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust peetavate sigade saadetise veoks kasutatava veovahendiga toimunud õnnetusest või sellise veovahendi rikkest;

d)	tagab, et kehtestatakse hädaolukorra lahendamise kava, käsuliin ja vajalik kord lõike 1 punktides a, b ja c osutatud pädevate asutuste vaheliseks koostööks veo käigus toimunud õnnetuse, olulise rikke või käitaja toime pandud pettuse korral.

Artikkel 27

Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädeva asutuse kohustused

Teise liikmesriigi II taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetiste sihtettevõtte asukohaliikmesriigi pädev asutus:

a)	teavitab põhjendamatu viivituseta lähetava ettevõtte asukoha pädevat asutust saadetise kohalejõudmisest;

tagab, et peetavad sead:

i)	jäävad sihtettevõttesse vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodiks, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas, või

ii)	viiakse otse käesoleva määruse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja.

6. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni

Artikkel 28

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni samas asjaomases liikmesriigis asuvasse II taseme piirangutsooni

1. Kui artikliga 9 ette nähtud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandjuhul lubada erandina sellest keelust vedada III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu väljaspool seda tsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil II taseme piirangutsoonis asuvasse ettevõttesse, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 ning artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	sihtettevõte kuulub samasse tarneahelasse ja peetavad sead viiakse sinna tootmistsükli lõpuleviimiseks.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et peetavaid sigu ei viida II taseme piirangutsoonis asuvast sihtettevõttest välja vähemalt sigade Aafrika katku seireperioodil, mis on sätestatud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 II lisas.

Artikkel 29

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool seda tsooni koheseks tapmiseks samas asjaomases liikmesriigis

1. Kui artikli 5 lõikes 1 osutatud keelu tagajärjel tekivad seapidamisettevõttes loomade heaoluga seotud probleemid ning kui III taseme piirangutsoonis asuvate ja artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajade tapavõimsus on logistiliselt piiratud või kui III taseme piirangutsoonis puudub määratud tapamaja, võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus erandjuhul lubada erandina artikliga 9 ette nähtud keelust vedada III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu väljaspool seda tsooni sigade kohese tapmise eesmärgil artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja, mis asub lähetavale ettevõttele võimalikult lähedal samas liikmesriigis:

a)	II taseme piirangutsoonis;

b)	I taseme piirangutsoonis, kui loomi ei ole võimalik tappa II taseme piirangutsoonis;

c)	väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, kui loomi ei ole võimalik tappa I, II ega III taseme piirangutsoonis.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ning artiklites 16 ja 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud.

3. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

a)	peetavad sead viiakse koheseks tapmiseks otse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajja;

III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saabumisel määratud tapamajja hoitakse neid eraldi teistest sigadest ja tapetakse nad:

i)	konkreetsel päeval, mil tapetakse ainult III taseme piirangutsoonist pärit sigu, või

ii)	tapmispäeva lõpus, et tagada, et samal päeval ei tapeta pärast neid enam teisi peetavaid sigu;

c)	pärast III taseme piirangutsoonist pärit sigade tapmist ja enne teiste peetavate sigade tapmise algust tuleb tapamaja asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse juhiste kohaselt puhastada ja desinfitseerida.

4. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus tagab, et:

a)	III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja sellest tsoonist välja viidud sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse artiklite 33 ja 36 kohaselt;

b)	III taseme piirangutsoonis peetavatelt ja III taseme piirangutsoonist välja viidud sigadelt saadud värsket liha ja lihatooteid, sealhulgas kesti töödeldakse ja säilitatakse artikli 40 kohaselt.

7. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi väljaspool neid tsoone loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

Artikkel 30

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade saadetisi samas asjaomases liikmesriigis I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse

1. Erandina artikliga 9 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada I, II või III taseme piirangutsoonis peetavaid sigu samas asjaomases liikmesriigis I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse loomseid kõrvalsaadusi käitlevasse heakskiidetud ettevõttesse, kus:

a)	asjaomased peetavad sead viivitamata tapetakse ja

b)	selle tulemusel tekkivad loomsed kõrvalsaadused kõrvaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus annab lõike 1 kohase loa ainult siis, kui:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 ja artiklis 17 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud.

8. JAGU

Eritingimused, mille kohaselt lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljaspool seda tsooni

Artikkel 31

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi sellest tsoonist välja sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

Erandina artikliga 10 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada loomse paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomse paljundusmaterjali ettevõttest sama liikmesriigi territooriumil teise II taseme piirangutsooni või I või III taseme piirangutsooni või väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvasse piirkonda, tingimusel et:

a)	asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ja seda on töödeldud ja säilitatud sellistes ettevõtetes ning see on saadud sellistelt peetavatelt sigadelt, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c ja artikli 15 lõikes 2 ning artiklis 16 sätestatud tingimustele;

b)	isaseid ja emaseid doonorsigu on hoitud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes, kuhu ei ole toodud II ega III taseme piirangutsoonist teisi peetavaid sigu vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva.

Artikkel 32

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi väljapoole seda tsooni teises liikmesriigis asuvasse II või III taseme piirangutsooni

1. Erandina artikliga 10 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali saadetisi II taseme piirangutsoonis asuvast loomse paljundusmaterjaliga tegelevast heakskiidetud ettevõttest teise liikmesriigi territooriumil asuvasse II või III taseme piirangutsooni, tingimusel et:

a)	asjaomane loomne paljundusmaterjal on kogutud või toodetud ja seda on töödeldud ja säilitatud loomse paljundusmaterjali ettevõtetes artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõikes 2 ja artiklis 16 sätestatud tingimustel;

b)	isaseid ja emaseid doonorsigu on hoitud loomse paljundusmaterjaliga tegelevates heakskiidetud ettevõtetes, kuhu ei ole toodud II ega III piirangutsoonist teisi peetavaid sigu vähemalt 30 päeva jooksul enne loomse paljundusmaterjali kogumise või tootmise kuupäeva;

loomse paljundusmaterjali saadetised vastavad muudele asjakohastele loomatervise tagatistele, mis põhinevad sigade Aafrika katku levikut takistavate meetmete riskihindamise positiivsel tulemusel ning:

i)	mida nõuab lähetava ettevõtte liikmesriigi pädev asutus;

ii)	mille on enne loomse paljundusmaterjali vedu heaks kiitnud sihtettevõtte liikmesriigi pädev asutus.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

koostab nimekirja loomse paljundusmaterjaliga tegelevatest heakskiidetud ettevõtetest, kes vastavad lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on antud luba vedada loomset paljundusmaterjali asjaomase liikmesriigi II taseme piirangutsoonist teise asjaomase liikmesriigi II või III taseme piirangutsooni. Nimekiri hõlmab delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklis 7 sätestatud teavet, mida asjaomase liikmesriigi pädev asutus peab säilitama sigade paljundusmaterjaliga tegelevate heakskiidetud ettevõtete kohta;

b)	teeb punktis a ette nähtud nimekirja oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja ajakohastab seda korrapäraselt;

c)	esitab komisjonile ja liikmesriikidele punktis b osutatud veebisaidi lingi.

9. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi väljaspool neid tsoone

Artikkel 33

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas asjaomases liikmesriigis väljaspool neid tsoone töötlemise või kõrvaldamise eesmärgil

1. Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II ja III taseme piirangutsoone asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise, jäätmetena põletamise teel kõrvaldamise või koospõletusseadmete abil kõrvaldamise või taaskasutamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, b ja c, tingimusel et kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mille abil saab reaalajas kindlaks teha veovahendi asukoha ning selle edastada ja salvestada.

2. Lõikes 1 osutatud loomsete kõrvalsaaduste veo eest vastutav veoettevõtja:

a)	võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

b)	säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

3. Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud satelliitnavigatsioonisüsteem asendatakse kasutatava veovahendi pitseerimisega, tingimusel et:

a)	II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud otstarbel;

b)	veterinaarjärelevalve ametnik pitseerib iga veovahendi kohe pärast loomsete kõrvalsaaduste saadetise pealelaadimist; pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega.

Artikkel 34

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid tsoone

1. Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi samas liikmesriigis väljaspool neid tsoone asuvasse prügilasse kooskõlas delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artiklis 51 sätestatud eritingimustega.

2. Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetisi määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaseks töötlemiseks või kõrvaldamiseks sama liikmesriigi territooriumil asuvas sel otstarbel tunnustatud ettevõttes.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetiste veo eest vastutav veoettevõtja:

a)	võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

b)	säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

4. Pädev asutus võib otsustada, et lõike 3 punktis a osutatud satelliitnavigatsioonisüsteem asendatakse kasutatava veovahendi pitseerimisega, tingimusel et veterinaarjärelevalve ametnik pitseerib iga veovahendi kohe pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu saadetise pealelaadimist.

Pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega.

Artikkel 35

Eritingimused, mille alusel lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas asjaomases liikmesriigis väljaspool sellist tsooni eesmärgiga võimaldada loomsete kõrvalsaaduste töötlemist määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g osutatud viisil

1. Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi samas liikmesriigis väljaspool II taseme piirangutsooni asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse töödeldud söödaks ümbertöötamise, töödeldud lemmikloomatoidu tootmise, loomsetest kõrvalsaadustest saadud, väljaspool söödaahelat kasutamiseks ette nähtud toodete tootmise või loomsete kõrvalsaaduste biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

asjaomane 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

II taseme piirangutsoonis, mis asub:

—	samas asjaomases liikmesriigis või

—	teises asjaomases liikmesriigis kooskõlas artikliga 25,

või

ii)	väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis vastavalt artiklile 24;

e)	kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise;

asjaomased 3. kategooria materjali saadetised veetakse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast otse:

i)	töötlemisettevõttesse määruse (EL) nr 142/2011 X lisas osutatud, loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete töötlemiseks;

ii)	lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunktis a ja alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

iii)	biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste muundamiseks kompostiks või biogaasiks vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetele muundamisparameetritele või

iv)	töötlemisettevõttesse määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisas osutatud, loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete töötlemiseks.

2. Kõnealuste 3. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

a)	võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas;

b)	säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

3. Pädev asutus võib otsustada, et lõike 1 punktis e osutatud satelliitnavigatsioonisüsteem asendatakse kasutatava veovahendi pitseerimisega, tingimusel et:

asjaomane 3. kategooria materjal:

i)	on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt;

ii)	seda veetakse vaid sama liikmesriigi piires lõikes 1 osutatud otstarbel;

b)	veterinaarjärelevalve ametnik pitseerib iga veovahendi kohe pärast asjaomase 3. kategooria materjali saadetise pealelaadimist; pitseri võib eemaldada ja asjakohasel juhul uuega asendada ainult liikmesriigi veterinaarjärelevalve ametnik või täitevasutus vastavalt kokkuleppele pädeva asutusega.

Artikkel 36

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjali saadetisi väljaspool neid tsoone nende töötlemiseks ja kõrvaldamiseks teises liikmesriigis

1. Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 2. kategooria materjalina määratletud kõrvalsaaduste saadetisi teises liikmesriigis asuvasse töötlemisettevõttesse nende töötlemiseks määruse (EL) nr 142/2011 IV lisa III peatükis sätestatud 1.–5. meetodil või jäätmepõletus- või koospõletustehasesse vastavalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktidele a, b ja c, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise.

2. Kõnealuste 2. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

a)	võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas ja

b)	säilitab selle liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

3. Asjaomase 2. kategooria materjali saadetise lähte- ja sihtkoha liikmesriigi pädevad asutused tagavad selle saadetise kontrolli kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 48 lõigetega 1 ja 3.

Artikkel 37

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda tsooni edasiseks töötlemiseks või muundamiseks teises liikmesriigis

1. Erandina artikli 11 lõikest 1 võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud 3. kategooria materjali saadetisi väljaspool seda tsooni teises liikmesriigis asuvasse pädeva asutuse tunnustatud ettevõttesse, kus tegeletakse 3. kategooria materjali ümbertöötamisega töödeldud söödaks, töödeldud lemmikloomatoiduks või loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodeteks, mis on ette nähtud kasutamiseks väljaspool söödaahelat, või 3. kategooria materjali biogaasiks või kompostiks muundamisega, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõike 1 punktides a, e ja g, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	asjaomane 3. kategooria materjal on pärit peetavatelt sigadelt ja ettevõtetest, kes vastavad artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud üldtingimustele;

asjaomane 3. kategooria materjal on saadud II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt, kes on tapetud:

II taseme piirangutsoonis, mis asub:

—	samas asjaomases liikmesriigis või

—	teises asjaomases liikmesriigis kooskõlas artikliga 25,

või

ii)	väljaspool II taseme piirangutsooni samas asjaomases liikmesriigis vastavaltartiklile 24;

e)	kasutatavas veovahendis on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise;

asjaomased loomsed kõrvalsaadused veetakse artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud tapamajast otse:

i)	töötlemisettevõttesse määruse (EL) nr 142/2011 X ja XIII lisas osutatud, loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete töötlemiseks;

ii)	lemmikloomatoitu tootvasse ettevõttesse, mis on heaks kiidetud määruse (EL) nr 142/2011 XIII lisa II peatüki punkti 3 alapunkti b alapunktides i–iii osutatud töödeldud lemmikloomatoidu tootmiseks;

iii)	biogaasi- või kompostimisjaama, mis on heaks kiidetud loomsete kõrvalsaaduste muundamiseks kompostiks või biogaasiks vastavalt määruse (EL) nr 142/2011 V lisa III peatüki 1. jaos osutatud standardsetele muundamisparameetritele.

2. Kõnealuste 3. kategooria materjali saadetiste liikumise eest vastutav veoettevõtja:

a)	võimaldab pädeval asutusel kontrollida satelliitnavigatsioonisüsteemi abil veovahendi liikumist reaalajas ja

b)	säilitab liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast liikumise kuupäeva.

10. JAGU

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool neid tsoone

Artikkel 38

Eritingimused, mille kohaselt lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda tsooni sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

1. Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab artikli 14 lõikes 2, artikli 15 lõike 1 punktides b ja c, artikli 15 lõigetes 2 ja 3 ning artiklis 16 sätestatud täiendavatele üldtingimustele;

c)	värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

2. Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil väljaspool seda tsooni, kui lõikes 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud, tingimusel et:

a)	värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes;

värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad:

on ainult värske liha puhul märgistatud ja sellist värsket liha veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mis käsitlevad luba vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värsket liha teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest,

või

ii)	on märgistatud artikli 44 kohaselt spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud tervise- ega identifitseerimismärgiga, ning

iii)	on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

Artikkel 39

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda tsooni teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse

Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi väljaspool seda tsooni teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

c)	värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt, keda on peetud ettevõttes, mis vastab artiklites 15 ja 16 sätestatud üldtingimustele;

d)	värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes.

Artikkel 40

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda

Erandina artikliga 12 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade saadetisi sama asjaomase liikmesriigi territooriumil asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, tingimusel et:

a)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 28 lõigetes 2–7 sätestatud üldtingimused on täidetud;

b)	artikli 14 lõikes 2 sätestatud täiendavad üldtingimused on täidetud;

värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on saadud sigadelt:

i)	keda on peetud ettevõttes, mis vastab artiklites 15 ja 16 sätestatud üldtingimustele, ning

ii)

kes on tapetud:

—	samas III taseme piirangutsoonis või

—	väljaspool III taseme piirangutsooni pärast artikli 29 kohast lubatud liikumist;

värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on toodetud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning:

on ainult värske liha puhul märgistatud ja sellist värske liha veetakse vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõikes 2 sätestatud eritingimustele, mis käsitlevad luba vedada loetellu kantud liikidesse kuuluvatelt loomadelt saadud värsket liha teatavatest ettevõtetest töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest,

või

ii)	on märgistatud artikli 44 kohaselt spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõike 1 punktides a ja b osutatud tervise- ega identifitseerimismärgiga, ning

iii)	on ette nähtud vedamiseks ainult sama asjaomase liikmesriigi piires.

IV PEATÜKK

SIGADE AAFRIKA KATKU RISKI MAANDAMISE ERIMEETMED ASJAOMASTE LIIKMESRIIKIDE TOIDUKÄITLEMISETTEVÕTETELE

Artikkel 41

Tapamajade, lihalõikusettevõtete, külmhoonete, lihatöötlemisettevõtete ja ulukikäitlusettevõtete määramine

1. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab toidukäitleja taotluse alusel ettevõtted:

II ja III taseme piirangutsoonidest pärit peetavate sigade koheseks tapmiseks:

i)	nendes II ja III taseme piirangutsoonides;

ii)	väljaspool neid II ja III taseme piirangutsoone vastavalt artiklitele 24 ja 29;

b)	artiklites 38, 39 ja 40 osutatud, II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks;

c)	määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning vastavalt käesoleva määruse artiklitele 48 ja 49 uluksigadelt I, II ja III taseme piirangutsoonides saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks;

d)	määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punkti 1 alapunktis 1.18 osutatud ulukiliha ettevalmistamiseks ning vastavalt käesoleva määruse artiklitele 48 ja 49 uluksigadelt saadud värske liha ja lihatoodete töötlemiseks ja säilitamiseks I, II ja III taseme piirangutsoonides.

2. Pädev asutus võib otsustada, et lõikes 1 osutatud määramine ei ole vajalik II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud ning uluksigadelt I, II ja III taseme piirangutsoonides saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade töötlemise, lõikamise ja säilitamise ettevõtete ja lõike 1 punktis d osutatud ettevõtete puhul, tingimusel et:

a)	sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on nendes ettevõtetes märgistatud artiklis 44 osutatud spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga;

b)	nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, on ette nähtud kasutamiseks ainult samas asjaomases liikmesriigis;

c)	nendest ettevõtetest pärit, sigadelt saadud kõrvalsaadusi töödeldakse või need kõrvaldatakse samas liikmesriigis artikli 33 kohaselt.

3. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus:

a)	esitab komisjonile ja teistele liikmesriikidele lingi pädeva asutuse veebisaidile, kus on nimekiri lõikes 1 osutatud määratud ettevõtetest ja nende tegevusaladest;

b)	ajakohastab korrapäraselt punkti a kohast nimekirja.

Artikkel 42

Eritingimused, mille kohaselt määratakse ettevõtted II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade koheseks tapmiseks

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtted II ja III taseme piirangutsoonides peetavate sigade koheseks tapmiseks ainult tingimusel, et:

väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavate sigade ning II ja III taseme piirangutsoonides peetavate, artikli 24 ja 29 alusel vedada lubatud sigade tapmine ja nendelt saadud toodete tootmine ja säilitamine toimub eraldatult I, II ja III taseme piirangutsoonides peetavate selliste sigade tapmisest ning nendelt saadud selliste toodete tootmisest ja säilitamisest, mis ei vasta:

i)	artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud asjakohastele täiendavatele üldtingimustele ega

ii)	artiklitega 24 ja 29 ette nähtud asjakohastele eritingimustele;

b)	ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, et tagada punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

Artikkel 43

Eritingimused II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamise, töötlemise ja säilitamise ettevõtete määramiseks

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus määrab ettevõtted II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sellise värske liha ja selliste lihatoodete, sealhulgas kestade lõikamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks, mida on lubatud vedada artiklite 38, 39 ja 40 kohaselt, ainult tingimusel, et:

väljaspool II ja III taseme piirangutsoone peetavalt sigadelt ning II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud kõnealust värsket liha ja kõnealuseid lihatooteid, sealhulgas kesti lõigatakse, töödeldakse ja säilitatakse eraldatult II ja III taseme piirangutsoonides peetavatelt sigadelt saadud sellisest värskest lihast ja sellistest lihatoodetest, sealhulgas kestadest, mis ei vasta:

i)	artiklites 15, 16 ja 17 sätestatud täiendavatele üldtingimustele ega

ii)	artiklitega 38, 39 ja 40 ette nähtud eritingimustele;

b)	ettevõtte käitaja on kehtestanud asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud dokumenteeritud juhised või korra, et tagada punktis a sätestatud tingimuste järgimine.

Artikkel 44

Spetsiaalsed tervise- ja identifitseerimismärgid

Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tagavad, et spetsiaalse tervisemärgiga või asjakohasel juhul identifitseerimismärgiga, mis ei ole ovaalse kujuga ja mida ei saa segamini ajada määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 5 lõikega 1 ette nähtud tervise- ega identifitseerimismärgiga, märgistatakse järgmised loomsed saadused:

a)	III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, vastavalt artikli 40 punkti d alapunktile ii;

b)	II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha ja lihatooted, sealhulgas kestad, kui artikli 38 lõikega 1 ette nähtud eritingimused selliste saadetiste veoks väljaspool II taseme piirangutsooni ei ole täidetud, nagu on sätestatud artikli 38 lõike 2 punkti b alapunktis ii;

c)	uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted, mida veetakse I taseme piirangutsoonis või väljaspool seda tsooni ettevõttest, mis on määratud artikli 41 lõike 1 kohaselt, nagu on sätestatud artikli 49 lõike 1 punkti c alapunkti iii esimeses taandes.

V PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDES ULUKSIGADE SUHTES KOHALDATAVAD TAUDITÕRJE ERIMEETMED

Artikkel 45

Uluksigade liikumisega seotud erikeelud

Lähtuvalt delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklist 101 keelavad kõigi liikmesriikide pädevad asutused ettevõtjatel vedada uluksigu:

a)	kogu liikmesriigi territooriumil;

kogu liikmesriigi territooriumilt:

i)	teistesse liikmesriikidesse ja

ii)	kolmandatesse riikidesse.

Artikkel 46

Erikeelud seoses uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade veoga I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole neid tsoone

1. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelustavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole neid tsoone.

2. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused keelustavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste, uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade veo I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole neid tsoone, kui need:

a)	on ette nähtud eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks;

b)	on seotud selliste jahimeeste tegevusega, kes tarnivad väikeses koguses uluksigu või nende liha otse lõpptarbijale või kohalikule jaekaubandusettevõttele, kes tarnib neid otse lõpptarbijale, vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile e.

Artikkel 47

Üldkeelud seoses uluksigadelt saadud toodete ja inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veoga lähtuvalt sigade Aafrika katku leviku riskist

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib keelustada uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude toodete ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veo sama liikmesriigi territooriumil, kui pädev asutus leiab, et on olemas risk, et sigade Aafrika katk levib kõnealustele uluksigadelt saadud toodetele või uluksigade lihakehadele, või levib nendelt või nende kaudu edasi.

Artikkel 48

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest tsoonidest väljapoole

1. Erandina artikli 46 lõikega 1 ette nähtud keelust võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest tsoonidest väljapoole I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest:

a)	samas asjaomases liikmesriigis asuvatesse teistesse I, II ja III taseme piirangutsoonidesse;

b)	sama asjaomase liikmesriigi piirkondadesse, mis asuvad I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool, ning

c)	teistesse liikmesriikidesse ja kolmandatesse riikidesse.

2. Asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubab vedada uluksigadelt saadud töödeldud lihatoodete saadetisi lõikes 1 osutatud I, II või III taseme piirangutsoonis asuvast ettevõttest ainult tingimusel, et:

a)	sigade Aafrika katku patogeeni määramise test on tehtud igale I, II ja III taseme piirangutsoonis lihatoodete tootmiseks ja töötlemiseks kasutatavale ulukseale;

b)	pädevale asutusele on esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused enne punkti c alapunktis ii osutatud töötlust;

uluksigadelt saadud lihatooted:

i)	on toodetud, töödeldud ja ladustatud artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttes ning

ii)	on läbinud delegeeritud määruse (EL) 2020/687 VII lisas sätestatud asjakohase sigade Aafrika katku riske maandava töötluse.

Artikkel 49

Eritingimused seoses eranditega, millega lubatakse vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljapoole I taseme piirangutsooni

1. Erandina artikli 46 lõigetega 1 ja 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi I taseme piirangutsoonis ja sellest tsoonist välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, tingimusel et:

a)	sigade Aafrika katku patogeeni määramise test on tehtud igale asjaomasele ulukseale enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste vedu;

b)	asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellist vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse samas liikmesriigis asuvas I taseme piirangutsoonis või sellest väljaspool:

i)	eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks või

ii)	seoses selliste jahimeeste tegevusega, kes tarnivad väikeses koguses uluksigu või nende liha otse lõpptarbijale või kohalikule jaekaubandusettevõttele, kes tarnib neid otse lõpptarbijale, vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 punktile e, või

iii)

artikli 41 lõike 1 kohaselt määratud ettevõttest, kus värske liha ja lihatooted on märgistatud:

—	artikli 44 punkti c kohase spetsiaalse tervise- või identifitseerimismärgiga või

—	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 2 kohaselt, sellisesse töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest.

2. Erandina artikli 46 lõikega 2 ette nähtud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi samas liikmesriigis asuvates II ja III taseme piirangutsoonides, tingimusel et:

a)	sigade Aafrika katku patogeeni määramise test on tehtud igale asjaomasele ulukseale enne temalt saadud värske liha, lihatoodete või muude saaduste või tema inimtoiduks ette nähtud lihakeha vedu;

b)	asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele on enne sellist vedu esitatud punktis a osutatud sigade Aafrika katku patogeeni määramise testide negatiivsed tulemused;

uluksigadelt saadud värsket liha, lihatooteid ja muid saadusi ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehi veetakse samas liikmesriigis asuvates II ja III taseme piirangutsoonides:

i)	eraotstarbeliseks koduseks kasutamiseks või

ii)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 33 lõike 2 kohaselt sellisesse töötlemisettevõttesse, kus neid töödeldakse vastavalt ühele kõnealuse määruse VII lisas sätestatud asjakohastest riskimaandamismeetoditest.

Artikkel 50

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetiste veoks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone

Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud värske liha, lihatoodete ja muude saaduste ning inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehade saadetisi väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone ainult:

a)	artiklites 48 ja 49 käsitletud juhtudel ning

siis, kui nende saadetistega on kaasas määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõikega 1 ette nähtud loomatervise sertifikaat, mis sisaldab:

i)	delegeeritud määruse (EL) 2020/2154 artikli 3 alusel nõutavat teavet ja

ii)

vähemalt üht järgmistest kinnitustest selle kohta, et käesolevas määruses sätestatud nõuded on täidetud:

—	„Uluksigadelt saadud värske liha ja lihatooted ning muud saadused, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“;

—	„Inimtoiduks ette nähtud uluksigade lihakehad, mis on pärit I taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed.“;

—	„Uluksigadelt saadud töödeldud lihatooted, mis on pärit I, II või III taseme piirangutsoonist ja mille puhul on järgitud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2021/605 sätestatud sigade Aafrika katku tõrje erimeetmeid.“

Kui vedu toimub sama asjaomase liikmesriigi piires, võib pädev asutus otsustada, et määruse (EL) 2016/429 artikli 167 lõike 1 esimese lõigu kohaselt ei ole loomatervise sertifikaadi väljaandmine vajalik.

Artikkel 51

Eritingimused, mille kohaselt lubatakse vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste ja neist kõrvalsaadustest saadud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid tsoone

1. Erandina artiklis 46 sätestatud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaadustest valmistatud toodete saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja nendest tsoonidest välja samas liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni või I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda ning teistesse liikmesriikidesse, tingimusel et need tooted on läbinud töötluse, mis võimaldab tagada, et kõnealused tooted ei põhjusta sigade Aafrika katkuga seotud riski.

2. Erandina artikli 46 lõikes 1 sätestatud keeldudest võib asjaomase liikmesriigi pädev asutus lubada vedada uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi I, II ja III taseme piirangutsoonides ja väljaspool neid tsoone samas asjaomases liikmesriigis asuvasse teise I, II või III taseme piirangutsooni ning I, II ja III taseme piirangutsoonidest väljaspool asuvasse piirkonda, tingimusel et:

a)	kõnealused loomsed kõrvalsaadused kogutakse, neid veetakse ja need kõrvaldatakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 kohaselt;

veovahendis, mida kasutatakse saadetiste vedamiseks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone, on satelliitnavigatsioonisüsteem, mis tagab selle asukoha reaalajas kindlakstegemise, edastamise ja salvestamise. Veoettevõtja võimaldab pädeval asutusel kontrollida veovahendi liikumist reaalajas ja säilitab liikumise elektroonilisi andmeid vähemalt kaks kuud pärast saadetise liikumise aega.

Artikkel 52

Ettevõtjate kohustused seoses loomatervise sertifikaatidega, mis on vajalikud uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetiste veoks väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi territooriumil

Ettevõtjad veavad uluksigadelt saadud kõrvalsaaduste saadetisi väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone sama asjaomase liikmesriigi piires vaid artikli 51 lõikes 2 osutatud juhtudel, kui nende saadetistega on kaasas:

a)	määruse (EL) nr 142/2011 VIII lisa III peatükis osutatud kaubadokument ja

b)	delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikes 5 osutatud loomatervise sertifikaat.

Asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada, et vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2020/687 artikli 22 lõikele 6 loomatervise sertifikaati välja ei anta.

VI PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDE ERIKOHUSTUSED SEOSES TEAVITAMISE JA KOOLITAMISEGA

Artikkel 53

Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

1. Asjaomased liikmesriigid tagavad, et vähemalt raudtee- ja bussiveoettevõtjad, lennujaamade ja sadamate käitajad, reisibürood, jahiretkede korraldajad ja postiteenuste ettevõtjad on kohustatud juhtima oma klientide tähelepanu käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmetele, andes I, II ja III taseme piirangutsoonidest tulevatele reisijatele ja postiteenuste tarbijatele kohasel viisil teavet vähemalt peamiste piirangute kohta, mis on sätestatud artiklites 9, 11, 12, 45 ja 46.

Selleks korraldavad ja viivad asjaomased liikmesriigid korrapäraselt läbi üldsuse teavitamise kampaaniaid, mille käigus levitatakse teavet käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmete kohta.

2. Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee raames järgmisest:

a)	sigade Aafrika katkuga seotud epidemioloogilise olukorra muutused nende territooriumil;

b)	I, II ja III taseme piirangutsoonides ning väljaspool I, II ja III taseme piirangutsoone asuvates piirkondades uluksigade ja peetavate sigade üle teostatud järelevalve tulemused seoses sigade Aafrika katkuga;

c)	muud meetmed ja algatused sigade Aafrika katku ennetamiseks, tõrjeks ja likvideerimiseks.

Artikkel 54

Asjaomaste liikmesriikide erikohustused seoses koolitamisega

Asjaomased liikmesriigid korraldavad ja viivad korrapäraselt või asjakohaste ajavahemike järel läbi sigade Aafrika katkuga seotud riske ning võimalikke ennetus-, tõrje- ja likvideerimismeetmeid käsitlevaid erikoolitusi vähemalt järgmistes sihtrühmades:

a)	veterinaararstid;

b)	sigu pidavad põllumajandustootjad;

c)	jahimehed.

Artikkel 55

Kõigi liikmesriikide erikohustused seoses teavitamisega

1. Kõik liikmesriigid tagavad, et:

suurematel maismaateedel, näiteks rahvusvahelistel ühendusmaanteedel ja raudteedel ning nendega seotud maismaatranspordivõrkudes juhitakse reisijate tähelepanu sigade Aafrika katku edasikandumise riskidega seotud asjakohasele teabele ja käesolevas määruses sätestatud tauditõrje erimeetmetele:

i)	nähtaval ja esiletõstval viisil;

ii)

teabe esitamisega nii, et see on kergesti arusaadav reisijatele, kelle lähte- või sihtkoht on:

—	I, II või III taseme piirangutsoon või

—	sigade Aafrika katku leviku riskiga kolmas riik;

on võetud vajalikud meetmed, et suurendada seapidamissektori sidusrühmade, sealhulgas väikeettevõtete hulgas teadlikkust sigade Aafrika katku viiruse sissetoomise riskide kohta ning anda neile teabe tulemuslikuks edastamiseks sobivaimal viisil kõige asjakohasemat teavet I, II ja III taseme piirangutsoonides asuvate seapidamisettevõtete jaoks ette nähtud, II lisas kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmete, eelkõige I, II ja III taseme piirangutsoonides kohaldatavate meetmete kohta.

2. Kõik liikmesriigid suurendavad sigade Aafrika katkuga seoses:

a)	üldsuse teadlikkust, nagu on ette nähtud määruse (EL) 2016/429 artikliga 15;

veterinaararstide, põllumajandustootjate ja jahimeeste teadlikkust ning annavad neile kõige asjakohasemat teavet riskimaandamismeetmete ja tõhustatud bioturvameetmete kohta vastavalt:

i)	käesoleva määruse II lisale;

ii)	liikmesriikidega alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees kokku lepitud liidu suunistele sigade Aafrika katku kohta;

iii)	Euroopa Toiduohutusameti esitatud olemasolevatele teaduslikele tõenditele;

iv)	Maailma Loomatervise Organisatsiooni maismaaloomade tervise koodeksile.

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 56

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 21. aprillist 2021 kuni 20. aprillini 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.

(2) Komisjoni 9. oktoobri 2014. aasta rakendusotsus 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63).

(3) Komisjoni 3. detsembri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1882, milles käsitletakse loetellu kantud taudide kategooriate suhtes teatavate taudiennetuse ja -tõrje eeskirjade kohaldamist ning millega kehtestatakse nimekiri liikidest ja liigirühmadest, mis kujutavad endast arvestatavat riski kõnealuste loetellu kantud taudide levimisel (ELT L 308, 4.12.2018, lk 21).

(4) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/687, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 64).

(5) https://www.oie.int/en/standard-setting/terrestrial-code/access-online/.

(6) https://ec.europa.eu/food/animals/animal-diseases/control-measures/asf_en.

(7) EFSA Journal 2010; 8(3):1556.

(8) Komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/2154, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomadelt saadud loomsete saaduste liidusisest liikumist käsitlevate loomatervise-, sertifitseerimis- ja teavitamisnõuetega (ELT L 431, 21.12.2020, lk 5).

(9) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/686, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 1).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1).

(11) Komisjoni 25. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1).

(12) Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/688, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 3.6.2020, lk 140).

(13) Komisjoni 15. märtsi 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/627, milles sätestatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/625 ühtne praktiline kord inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste ametliku kontrolli tegemiseks ja millega muudetakse komisjoni määrust (EÜ) nr 2074/2005 ametliku kontrolli osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 51).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(15) Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga hõlmavad käesolevas määruses olevad viited liikmesriikidele Ühendkuningriiki seoses Põhja-Iirimaaga.

I LISA

PIIRANGUTSOONID

I OSA

1. Eesti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Hiiu maakond.

2. Ungari

Järgmised I taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950950, 950960, 950970, 951950, 952050, 952750, 952850, 952950, 953050, 953150, 953650, 953660, 953750, 953850, 953960, 954250, 954260, 954350, 954450, 954550, 954650, 954750, 954850, 954860, 954950, 955050, 955150, 955250, 955260, 955270, 955350, 955450, 955510, 955650, 955750, 955760, 955850, 955950, 956050, 956060, 956150 és 956160 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Bács-Kiskun megye 600150, 600850, 601550, 601650, 601660, 601750, 601850, 601950, 602050, 603250, 603750 és 603850 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Budapest 1 kódszámú, vadgazdálkodási tevékenységre nem alkalmas területe,

—	Csongrád-Csanád megye 800150, 800160, 800250, 802220, 802260, 802310 és 802450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Fejér megye 400150, 400250, 400351, 400352, 400450, 400550, 401150, 401250, 401350, 402050, 402350, 402360, 402850, 402950, 403050, 403250, 403350, 403450, 403550, 403650, 403750, 403950, 403960, 403970, 404570, 404650, 404750, 404850, 404950, 404960, 405050, 405750, 405850, 405950, 406050, 406150, 406550, 406650 és 406750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Jász-Nagykun-Szolnok megye 750150, 750160, 750260, 750350, 750450, 750460, 754450, 754550, 754560, 754570, 754650, 754750, 754950, 755050, 755150, 755250, 755350 és 755450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye 250150, 250250, 250350, 250450, 250460, 250550, 250650, 250750, 250850, 250950, 251050, 251150, 251250, 251350, 251360, 251450, 251550, 251650, 251750, 251850, 252150 és 252250, kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—

Pest megye 571550, 572150, 572250, 572350, 572550, 572650, 572750, 572850, 572950, 573150, 573250, 573260, 573350, 573360, 573450, 573850, 573950, 573960, 574050, 574150, 574350, 574360, 574550, 574650, 574750, 574850, 574860, 574950, 575050, 575150, 575250, 575350, 575550, 575650, 575750, 575850, 575950, 576050, 576150, 576250, 576350, 576450, 576650, 576750, 576850, 576950, 577050, 577150, 577350, 577450, 577650, 577850, 577950, 578050, 578150, 578250, 578350, 578360, 578450, 578550, 578560, 578650, 578850, 578950, 579050, 579150, 579250, 579350, 579450, 579460, 579550, 579650, 579750, 580250 és 580450 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe.

3. Läti

Järgmised I taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Pāvilostas novada Vērgales pagasts,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz rietumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Grobiņas novads,

—	Rucavas novada Dunikas pagasts.

4. Leedu

Järgmised I taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Agluonėnų, Dovilų, Gargždų, Priekulės, Vėžaičių, Kretingalės ir Dauparų-Kvietinių seniūnijos,

—	Palangos miesto savivaldybė.

5. Poola

Järgmised I taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Wielbark i Rozogi w powiecie szczycieńskim,

—	gminy Janowiec Kościelny, Janowo i część gminy Kozłowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

—	gminy Iłowo – Osada, Lidzbark, Płośnica, Rybno, miasto Działdowo, część gminy wiejskiej Działdowo położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

—

gminy Kisielice, Susz, miasto Iława i część gminy wiejskiej Iława położona na na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do zachodniej granicy miasta Iława oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od południowej granicy gminy miasta Iława przez miejscowość Katarzynki do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

—	powiat nowomiejski.

w województwie podlaskim:

—	gminy Wysokie Mazowieckie z miastem Wysokie Mazowieckie, Czyżew i część gminy Kulesze Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię koleją w powiecie wysokomazowieckim,

—	gminy Miastkowo, Nowogród, Śniadowo i Zbójna w powiecie łomżyńskim,

—	gminy Szumowo, Zambrów z miastem Zambrów i część gminy Kołaki Kościelne położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

w województwie mazowieckim:

—	powiat ostrołęcki,

—	powiat miejski Ostrołęka,

—	gminy Bielsk, Brudzeń Duży, Drobin, Gąbin, Łąck, Nowy Duninów, Radzanowo, Słupno i Stara Biała w powiecie płockim,

—	powiat miejski Płock,

—	powiat sierpecki,

—	powiat żuromiński,

—	gminy Andrzejewo, Brok, Stary Lubotyń, Szulborze Wielkie, Wąsewo, Ostrów Mazowiecka z miastem Ostrów Mazowiecka, część gminy Małkinia Górna położona na północ od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

—	gminy Dzierzgowo, Lipowiec Kościelny, miasto Mława, Radzanów, Szreńsk, Szydłowo i Wieczfnia Kościelna, w powiecie mławskim,

—	powiat przasnyski,

—	powiat makowski,

—	gminy Gzy, Obryte, Zatory, Pułtusk i część gminy Winnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	gminy wyszkowski,

—	gminy Jadów, Strachówka i Tłuszcz w powiecie wołomińskim,

—	gminy Korytnica, Liw, Łochów, Miedzna, Sadowne, Stoczek i miasto Węgrów w powiecie węgrowskim,

—	gminy Kowala, Wierzbica, część gminy Wolanów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie radomskim,

—	powiat miejski Radom,

—	gminy Jastrząb, Mirów, Orońsko w powiecie szydłowieckim,

—	powiat gostyniński,

w województwie podkarpackim:

—	gminy Pruchnik, Rokietnica, Roźwienica, w powiecie jarosławskim,

—	gminy Fredropol, Krasiczyn, Krzywcza, Medyka, Orły, Żurawica, Przemyśl w powiecie przemyskim,

—	powiat miejski Przemyśl,

—

gminy Gać, Jawornik Polski, Kańczuga, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na zachód od miasta Przeworsk i na zachód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na południe od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

—	powiat łańcucki,

—	gminy Trzebownisko, Głogów Małopolski i część gminy Sokołów Małopolski położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gminy Dzikowiec, Kolbuszowa, Niwiska i Raniżów w powiecie kolbuszowskim,

—	gminy Borowa, Czermin, Gawłuszowice, Mielec z miastem Mielec, Padew Narodowa, Przecław, Tuszów Narodowy w powiecie mieleckim,

w województwie świętokrzyskim:

—	powiat opatowski,

—	powiat sandomierski,

—	gminy Bogoria, Łubnice, Oleśnica, Osiek, Połaniec, Rytwiany i Staszów w powiecie staszowskim,

—	gminy Bliżyn, Skarżysko – Kamienna, Suchedniów i Skarżysko Kościelne w powiecie skarżyskim,

—

gmina Wąchock, część gminy Brody położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 oraz na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogi: nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie, drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy oraz na północ od drogi nr 42 i część gminy Mirzec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno - wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

—	powiat ostrowiecki,

—	gminy Fałków, Ruda Maleniecka, Radoszyce, Smyków, część gminy Końskie położona na zachód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na południe od linii kolejowej w powiecie koneckim,

—	gminy Mniów i Zagnańsk w powiecie kieleckim,

w województwie łódzkim:

—

gminy Łyszkowice, Kocierzew Południowy, Kiernozia, Chąśno, Nieborów, część gminy wiejskiej Łowicz położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 biegnącej od granicy miasta Łowicz do zachodniej granicy gminy oraz część gminy wiejskiej Łowicz położona na wschód od granicy miasta Łowicz i na północ od granicy gminy Nieborów w powiecie łowickim,

—	gminy Cielądz, Rawa Mazowiecka z miastem Rawa Mazowiecka w powiecie rawskim,

—	gminy Bolimów, Głuchów, Godzianów, Lipce Reymontowskie, Maków, Nowy Kawęczyn, Skierniewice, Słupia w powiecie skierniewickim,

—	powiat miejski Skierniewice,

—	gminy Mniszków, Paradyż, Sławno i Żarnów w powiecie opoczyńskim,

—	gminy Czerniewice, Inowłódz, Lubochnia, Rzeczyca, Tomaszów Mazowiecki z miastem Tomaszów Mazowiecki i Żelechlinek w powiecie tomaszowskim,

—	gmina Aleksandrów w powiecie piotrkowskim,

w województwie pomorskim:

—

gminy Ostaszewo, miasto Krynica Morska oraz część gminy Nowy Dwór Gdański położona na południowy - zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

—	gminy Lichnowy, Miłoradz, Nowy Staw, Malbork z miastem Malbork w powiecie malborskim,

—	gminy Mikołajki Pomorskie, Stary Targ i Sztum w powiecie sztumskim,

—	powiat gdański,

—	Miasto Gdańsk,

—	powiat tczewski,

—	powiat kwidzyński,

w województwie lubuskim:

—	gminy Przytoczna, Pszczew, Skwierzyna i część gminy Trzciel położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

—	gminy Lubniewice i Krzeszyce w powiecie sulęcińskim,

—	gminy Bogdaniec, Deszczno, Lubiszyn i część gminy Witnica położona na północny - wschód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce -Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

w województwie dolnośląskim:

—	gminy Bolesławiec z miastem Bolesławiec, Gromadka i Osiecznica w powiecie bolesławieckim,

—	gmina Węgliniec w powiecie zgorzeleckim,

—	gmina Chocianów i część gminy Przemków położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

—	gmina Jemielno, Niechlów i Góra w powiecie górowskim,

—	gmina Rudna i Lubin z miastem Lubin w powiecie lubińskim,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Krzemieniewo, Rydzyna, część gminy Święciechowa położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 12w powiecie leszczyńskim,

—	część gminy Kwilcz położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 24, część gminy Międzychód położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 24 w powiecie międzychodzkim,

—	gminy Lwówek, Kuślin, Opalenica, część gminy Miedzichowo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

—	gminy Granowo, Grodzisk Wielkopolski i część gminy Kamieniec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 w powiecie grodziskim,

—	gmina Czempiń, miasto Kościan, część gminy wiejskiej Kościan położona na północny – zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na wschód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim,

—	powiat miejski Poznań,

—

gminy Buk, Dopiewo, Komorniki, Tarnowo Podgórne, Stęszew, Swarzędz, Pobiedziska, Czerwonak, Mosina, miasto Luboń, miasto Puszczykowo i część gminy Kórnik położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi: nr S11 biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 434 i drogę nr 434 biegnącą od tego skrzyżowania do południowej granicy gminy, część gminy Rokietnica położona na południowy zachód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz oraz część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na południe od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie poznańskim,

—	gmina Kiszkowo i część gminy Kłecko położona na zachód od rzeki Mała Wełna w powiecie gnieźnieńskim,

—

gminy Lubasz, Czarnków z miastem Czarnków, część gminy Połajewo na położona na północ od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Wieleń położona na południe od linii kolejowej biegnącej od wschodniej granicy gminy przez miasto Wieleń i miejscowość Herburtowo do zachodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

—

gminy Duszniki, Kaźmierz, Pniewy, Ostroróg, Wronki, miasto Szamotuły i część gminy Szamotuły położona na zachód od zachodniej granicy miasta Szamotuły i na południe od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły, do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na zachód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na zachód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim,

—	gmina Budzyń w powiecie chodzieskim,

—	gminy Mieścisko, Skoki i Wągrowiec z miastem Wągrowiec w powiecie wągrowieckim,

—	gmina Dobrzyca i część gminy Gizałki położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie pleszewskim,

—	gmina Zagórów w powiecie słupeckim,

—	gmina Pyzdry w powiecie wrzesińskim,

—	gminy Kotlin, Żerków i część gminy Jarocin położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr S11 i 15 w powiecie jarocińskim,

—	gmina Rozdrażew, część gminy Koźmin Wielkopolski położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15, część gminy Krotoszyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 15 oraz na wschód od granic miasta Krotoszyn w powiecie krotoszyńskim,

—	gminy Nowe Skalmierzyce, Raszków, Ostrów Wielkopolski z miastem Ostrów Wielkopolski w powiecie ostrowskim,

—	powiat miejski Kalisz,

—	gminy Ceków – Kolonia, Godziesze Wielkie, Koźminek, Lisków, Mycielin, Opatówek, Szczytniki w powiecie kaliskim,

—	gmina Malanów i część gminy Tuliszków położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 72 w powiecie tureckim,

—	gminy Rychwał, Rzgów, część gminy Grodziec położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 443, część gminy Stare Miasto położona na południe od linii wyznaczonej przez autostradę nr A2 w powiecie konińskim,

w województwie zachodniopomorskim:

—

część gminy Dębno położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na północ od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na północ od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—

gminy Chojna, Trzcińsko - Zdrój oraz część gminy Cedynia położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 124 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miasta Cedynia, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 125 biegnącą od miasta Cedynia do wschodniej granicy gminy w powiecie gryfińskim.

6. Slovakkia

Järgmised I taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Vranov nad Topľou, except municipalities included in part II,

—	the whole district of Humenné,

—	the whole district of Snina,

—	the whole district of Medzilaborce

—	the whole district of Stropkov

—	the whole district of Svidník, except municipalities included in part II,

—	the whole district of Stará Ľubovňa, except municipalities included in part II,

—	the whole district of whole Kežmarok,

—	the whole district of Poprad,

—	in the district of Rožňava, the whole municipalities of Dobšiná,Vlachovo, Gočovo, Kobeliarovo, Markuška, Koceľovce, Vyšná Slaná Rejdová, Čierna Lehota, Slavošovce, Rochovce, Brdárka, Hanková, Slavoška, Dedinky, Stratená,

—	the whole district of Revúca, except municipalities included in part II,

—	in the district of Michalovce, the whole municipality of Strážske,

—	in the district of Rimavská Sobota, municipalities located south of the road No.526 not included in part II,

—	the whole district of Lučenec, except municipalities included in part II,

—	the whole district of Veľký Krtíš, except municipalities included in part II,

—	in the district of Zvolen, the whole municipality of Lešť,

—	in the district of Detva, the whole municipality of Horný Tisovník.

7. Kreeka

Järgmised I taseme piirangutsoonid Kreekas:

—	in the regional unit of Drama:

—	the community departments of Sidironero and Skaloti and the municipal departments of Livadero and Ksiropotamo (in Drama municipality),

—	the municipal department of Paranesti (in Paranesti municipality),

—	the municipal departments of Kokkinogeia, Mikropoli, Panorama, Pyrgoi (in Prosotsani municipality),

—	the municipal departments of Kato Nevrokopi, Chrysokefalo, Achladea, Vathytopos, Volakas, Granitis, Dasotos, Eksohi, Katafyto, Lefkogeia, Mikrokleisoura, Mikromilea, Ochyro, Pagoneri, Perithorio, Kato Vrontou and Potamoi (in Kato Nevrokopi municipality),

—	in the regional unit of Xanthi:

—	the municipal departments of Kimmerion, Stavroupoli, Gerakas, Dafnonas, Komnina, Kariofyto and Neochori (in Xanthi municipality),

—	the community departments of Satres, Thermes, Kotyli, and the municipal departments of Myki, Echinos and Oraio and (in Myki municipality),

—	the community department of Selero and the municipal department of Sounio (in Avdira municipality),

—	in the regional unit of Rodopi:

—	the municipal departments of Komotini, Anthochorio, Gratini, Thrylorio, Kalhas, Karydia, Kikidio, Kosmio, Pandrosos, Aigeiros, Kallisti, Meleti, Neo Sidirochori and Mega Doukato (in Komotini municipality),

—	the municipal departments of Ipio, Arriana, Darmeni, Archontika, Fillyra, Ano Drosini, Aratos and the Community Departments Kehros and Organi (in Arriana municipality),

—	the municipal departments of Iasmos, Sostis, Asomatoi, Polyanthos and Amvrosia and the community department of Amaxades (in Iasmos municipality),

—	the municipal department of Amaranta (in Maroneia Sapon municipality),

—	in the regional unit of Evros:

—	the municipal departments of Kyriaki, Mandra, Mavrokklisi, Mikro Dereio, Protokklisi, Roussa, Goniko, Geriko, Sidirochori, Megalo Derio, Sidiro, Giannouli, Agriani and Petrolofos (in Soufli municipality),

—	the municipal departments of Dikaia, Arzos, Elaia, Therapio, Komara, Marasia, Ormenio, Pentalofos, Petrota, Plati, Ptelea, Kyprinos, Zoni, Fulakio, Spilaio, Nea Vyssa, Kavili, Kastanies, Rizia, Sterna, Ampelakia, Valtos, Megali Doxipara, Neochori and Chandras (in Orestiada municipality),

—	the municipal departments of Asvestades, Ellinochori, Karoti, Koufovouno, Kiani, Mani, Sitochori, Alepochori, Asproneri, Metaxades, Vrysika, Doksa, Elafoxori, Ladi, Paliouri and Poimeniko (in Didymoteixo municipality),

—	in the regional unit of Serres:

—

the municipal departments of Kerkini, Livadia, Makrynitsa, Neochori, Platanakia, Petritsi, Akritochori, Vyroneia, Gonimo, Mandraki, Megalochori, Rodopoli, Ano Poroia, Katw Poroia, Sidirokastro, Vamvakophyto, Promahonas, Kamaroto, Strymonochori, Charopo, Kastanousi and Chortero and the community departments of Achladochori, Agkistro and Kapnophyto (in Sintiki municipality),

—	the municipal departments of Serres, Elaionas and Oinoussa and the community departments of Orini and Ano Vrontou (in Serres municipality),

—	the municipal departments of Dasochoriou, Irakleia, Valtero, Karperi, Koimisi, Lithotopos, Limnochori, Podismeno and Chrysochorafa (in Irakleia municipality).

8. Saksamaa

Järgmised I taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—	Landkreis Dahme-Spreewald:

—	Gemeinde Alt Zauche-Wußwerk,

—	Gemeinde Byhleguhre-Byhlen,

—	Gemeinde Märkische Heide,

—	Gemeinde Neu Zauche,

—	Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Groß Liebitz, Guhlen, Mochow und Siegadel,

—	Gemeinde Spreewaldheide,

—	Gemeinde Straupitz,

—	Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Neuhardenberg,

—	Gemeinde Gusow-Platkow,

—	Gemeinde Lietzen,

—	Gemeinde Falkenhagen (Mark),

—	Gemeinde Zeschdorf,

—	Gemeinde Treplin,

—	Gemeinde Lebus mit den Gemarkungen Wüste-Kunersdorf, Wulkow bei Booßen, Schönfließ, Mallnow – westlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Fichtenhöhe – westlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Lindendorf – westlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Vierlinden – westlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Müncheberg mit den Gemarkungen Trebnitz und Jahnsfelde,

—	Gemeinde Letschin mit den Gemarkungen Steintoch, Neu Rosenthal, Letschin, Kiehnwerder, Sietzing, Kienitz, Wilhelmsaue, Posedin, Solikante, Klein Neuendorf, Neubarnim, Ortwig, Groß Neuendorf, Ortwig Graben, Mehrin-Graben und Zelliner Loose,

—	Gemeinde Seelow – westlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Storkow (Mark),

—	Gemeinde Wendisch Rietz,

—	Gemeinde Reichenwalde,

—	Gemeinde Diensdorf-Radlow,

—	Gemeinde Bad Saarow,

—	Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Buckow, Glienicke, Behrensdorf, Ahrensdorf, Herzberg, Görzig, Pfaffendorf, Sauen, Wilmersdorf (G), Neubrück, Drahendorf, Alt Golm,

—	Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Briescht, Kossenblatt, Werder, Görsdorf (B), Giesendorf, Wiesendorf, Wulfersdorf, Falkenberg (T), Lindenberg,

—	Gemeinde Steinhöfel mit den Gemarkungen Demnitz, Steinhöfel, Hasenfelde, Ahrensdorf, Heinersdorf, Tempelberg,

—	Gemeinde Langewahl,

—	Gemeinde Berkenbrück,

—	Gemeinde Briesen (Mark),

—	Gemeinde Jacobsdorf,

—	Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Jänschwalde,

—	Gemeinde Peitz,

—	Gemeinde Tauer,

—	Gemeinde Turnow-Preilack,

—	Gemeinde Drachhausen,

—	Gemeinde Schmogrow-Fehrow,

—	Gemeinde Drehnow,

—	Gemeinde Guben mit der Gemarkung Schlagsdorf,

—	Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Grabko, Kerkwitz, Groß Gastrose,

—	Gemeinde Teichland,

—	Gemeinde Dissen-Striesow,

—	Gemeinde Heinersbrück,

—	Gemeinde Briesen,

—	Gemeinde Forst,

—	Gemeinde Wiesengrund,

—	Gemeinde Groß Schacksdorf-Simmersdorf,

—	Gemeinde Neiße-Malxetal,

—	Gemeinde Jämlitz-Klein Düben,

—	Gemeinde Tschernitz,

—	Gemeinde Döbern,

—	Gemeinde Felixsee,

—	Gemeinde Spremberg mit den Gemarkungen Lieskau, Schönheide, Graustein, Türkendorf, Groß Luja, Wadelsdorf, Hornow,

—	Gemeinde Neuhausen/Spree mit den Gemarkungen Kathlow, Haasow,

—	Stadt Cottbus mit den Gemarkungen Dissenchen, Döbbrick, Merzdorf, Saspow, Schmellwitz, Sielow, Willmersdorf,

—	kreisfreie Stadt Frankfurt (Oder),

Bundesland Sachsen:

—	Landkreis Görlitz:

—	Landkreis Görlitz nördlich der Bundesautobahn 4 sofern nicht bereits Teil des gefährdeten Gebietes.

II OSA

1. Bulgaaria

Järgmised II taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Haskovo,

—	the whole region of Yambol,

—	the whole region of Stara Zagora,

—	the whole region of Pernik,

—	the whole region of Kyustendil,

—	the whole region of Plovdiv,

—	the whole region of Pazardzhik,

—	the whole region of Smolyan,

—	the whole region of Burgas excluding the areas in Part III.

2. Eesti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Eestis:

—	Eesti Vabariik (välja arvatud Hiiu maakond).

3. Ungari

Järgmised II taseme piirangutsoonid Ungaris:

—

Békés megye 950150, 950250, 950350, 950450, 950550, 950650, 950660, 950750, 950850, 950860, 951050, 951150, 951250, 951260, 951350, 951450, 951460, 951550, 951650, 951750, 952150, 952250, 952350, 952450, 952550, 952650, 953250, 953260, 953270, 953350, 953450, 953550, 953560, 953950, 954050, 954060, 954150, 956250, 956350, 956450, 956550, 956650 és 956750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Borsod-Abaúj-Zemplén megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Fejér megye 403150, 403160, 403260, 404250, 404550, 404560, 405450, 405550, 405650, 406450 és 407050 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Hajdú-Bihar megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—	Heves megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe,

—

Jász-Nagykun-Szolnok megye 750250, 750550, 750650, 750750, 750850, 750970, 750980, 751050, 751150, 751160, 751250, 751260, 751350, 751360, 751450, 751460, 751470, 751550, 751650, 751750, 751850, 751950, 752150, 752250, 752350, 752450, 752460, 752550, 752560, 752650, 752750, 752850, 752950, 753060, 753070, 753150, 753250, 753310, 753450, 753550, 753650, 753660, 753750, 753850, 753950, 753960, 754050, 754150, 754250, 754360, 754370, 754850, 755550, 755650 és 755750 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Komárom-Esztergom megye: 251950, 252050, 252350, 252450, 252460, 252550, 252650, 252750, 252850, 252860, 252950, 252960, 253050, 253150, 253250, 253350, 253450 és 253550 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Nógrád megye valamennyi vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Pest megye 570150, 570250, 570350, 570450, 570550, 570650, 570750, 570850, 570950, 571050, 571150, 571250, 571350, 571650, 571750, 571760, 571850, 571950, 572050, 573550, 573650, 574250, 577250, 580050 és 580150 kódszámú vadgazdálkodási egységeinek teljes területe,

—	Szabolcs-Szatmár-Bereg megye valamennyi vadgazdálkodási egységének teljes területe.

4. Läti

Järgmised II taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Ādažu novads,

—	Aizputes novada Aizputes, Cīravas un Lažas pagasts, Kalvenes pagasta daļa uz rietumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz dienvidiem no autoceļa A9, uz rietumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz rietumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296, Aizputes pilsēta,

—	Aglonas novads,

—	Aizkraukles novads,

—	Aknīstes novads,

—	Alojas novads,

—	Alsungas novads,

—	Alūksnes novads,

—	Amatas novads,

—	Apes novads,

—	Auces novads,

—	Babītes novads,

—	Baldones novads,

—	Baltinavas novads,

—	Balvu novads,

—	Bauskas novads,

—	Beverīnas novads,

—	Brocēnu novads,

—	Burtnieku novads,

—	Carnikavas novads,

—	Cēsu novads

—	Cesvaines novads,

—	Ciblas novads,

—	Dagdas novads,

—	Daugavpils novads,

—	Dobeles novads,

—	Dundagas novads,

—	Durbes novads,

—	Engures novads,

—	Ērgļu novads,

—	Garkalnes novads,

—	Gulbenes novads,

—	Iecavas novads,

—	Ikšķiles novads,

—	Ilūkstes novads,

—	Inčukalna novads,

—	Jaunjelgavas novads,

—	Jaunpiebalgas novads,

—	Jaunpils novads,

—	Jēkabpils novads,

—	Jelgavas novads,

—	Kandavas novads,

—	Kārsavas novads,

—	Ķeguma novads,

—	Ķekavas novads,

—	Kocēnu novads,

—	Kokneses novads,

—	Krāslavas novads,

—	Krimuldas novads,

—	Krustpils novads,

—	Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1296, Padures, Rumbas, Rendas, Kabiles, Vārmes, Pelču, Ēdoles, Īvandes, Kurmāles, Turlavas, Gudenieku un Snēpeles pagasts, Kuldīgas pilsēta,

—	Lielvārdes novads,

—	Līgatnes novads,

—	Limbažu novads,

—	Līvānu novads,

—	Lubānas novads,

—	Ludzas novads,

—	Madonas novads,

—	Mālpils novads,

—	Mārupes novads,

—	Mazsalacas novads,

—	Mērsraga novads,

—	Naukšēnu novads,

—	Neretas novads,

—	Ogres novads,

—	Olaines novads,

—	Ozolnieku novads,

—	Pārgaujas novads,

—	Pāvilostas novada Sakas pagasts, Pāvilostas pilsēta,

—	Pļaviņu novads,

—	Preiļu novads,

—	Priekules novads,

—	Priekuļu novads,

—	Raunas novads,

—	republikas pilsēta Daugavpils,

—	republikas pilsēta Jelgava,

—	republikas pilsēta Jēkabpils,

—	republikas pilsēta Jūrmala,

—	republikas pilsēta Rēzekne,

—	republikas pilsēta Valmiera,

—	Rēzeknes novads,

—	Riebiņu novads,

—	Rojas novads,

—	Ropažu novads,

—	Rugāju novads,

—	Rundāles novads,

—	Rūjienas novads,

—	Salacgrīvas novads,

—	Salas novads,

—	Salaspils novads,

—	Saldus novads,

—	Saulkrastu novads,

—	Sējas novads,

—	Siguldas novads,

—	Skrīveru novads,

—	Skrundas novada Raņķu pagasta daļa uz ziemeļiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes,

—	Smiltenes novads,

—	Stopiņu novada daļa, kas atrodas uz austrumiem no autoceļa V36, P4 un P5, Acones ielas, Dauguļupes ielas un Dauguļupītes,

—	Strenču novads,

—	Talsu novads,

—	Tērvetes novads,

—	Tukuma novads,

—	Vaiņodes novada Vaiņodes pagasts un Embūtes pagasta daļa uz dienvidiem autoceļa P116, P106,

—	Valkas novads,

—	Varakļānu novads,

—	Vārkavas novads,

—	Vecpiebalgas novads,

—	Vecumnieku novads,

—	Ventspils novads,

—	Viesītes novads,

—	Viļakas novads,

—	Viļānu novads,

—	Zilupes novads.

5. Leedu

Järgmised II taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Alytaus miesto savivaldybė,

—	Alytaus rajono savivaldybė,

—	Anykščių rajono savivaldybė,

—	Akmenės rajono savivaldybė,

—	Birštono savivaldybė,

—	Biržų miesto savivaldybė,

—	Biržų rajono savivaldybė,

—	Druskininkų savivaldybė,

—	Elektrėnų savivaldybė,

—	Ignalinos rajono savivaldybė,

—	Jonavos rajono savivaldybė,

—	Joniškio rajono savivaldybė,

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Eržvilko, Girdžių, Jurbarko miesto, Jurbarkų, Raudonės, Šimkaičių, Skirsnemunės, Smalininkų, Veliuonos ir Viešvilės seniūnijos,

—	Kaišiadorių rajono savivaldybė,

—	Kalvarijos savivaldybė,

—	Kauno miesto savivaldybė,

—

Kauno rajono savivaldybė: Akademijos, Alšėnų, Batniavos, Ežerėlio, Domeikavos, Garliavos, Garliavos apylinkių, Karmėlavos, Kulautuvos, Lapių, Linksmakalnio, Neveronių, Raudondvario, Ringaudų, Rokų, Samylų, Taurakiemio, Vandžiogalos, Užliedžių, Vilkijos, ir Zapyškio seniūnijos, Babtų seniūnijos dalis į rytus nuo kelio A1, ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kazlų rūdos savivaldybė,

—	Kelmės rajono savivaldybė,

—	Kėdainių rajono savivaldybė: Dotnuvos, Gudžiūnų, Kėdainių miesto, Krakių, Pelėdnagių, Surviliškio, Šėtos, Truskavos, Vilainių ir Josvainių seniūnijos dalis į šiaurę ir rytus nuo kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—	Klaipėdos rajono savivaldybė: Judrėnų, Endriejavo ir Veiviržėnų seniūnijos,

—	Kupiškio rajono savivaldybė,

—	Kretingos rajono savivaldybė,

—	Lazdijų rajono savivaldybė,

—	Marijampolės savivaldybė,

—	Mažeikių rajono savivaldybė,

—	Molėtų rajono savivaldybė,

—	Pagėgių savivaldybė,

—	Pakruojo rajono savivaldybė,

—	Panevėžio rajono savivaldybė,

—	Panevėžio miesto savivaldybė,

—	Pasvalio rajono savivaldybė,

—	Radviliškio rajono savivaldybė,

—	Rietavo savivaldybė,

—	Prienų rajono savivaldybė,

—	Plungės rajono savivaldybė: Žlibinų, Stalgėnų, Nausodžio, Plungės miesto, Šateikių ir Kulių seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Betygalos, Girkalnio, Kalnujų, Nemakščių, Pagojukų, Paliepių, Raseinių miesto, Raseinių, Šiluvos, Viduklės seniūnijos,

—	Rokiškio rajono savivaldybė,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Aleksandrijos, Ylakių, Lenkimų, Mosėdžio, Skuodo ir Skuodo miesto seniūnijos,

—	Šakių rajono savivaldybė,

—	Šalčininkų rajono savivaldybė,

—	Šiaulių miesto savivaldybė,

—	Šiaulių rajono savivaldybė,

—	Šilutės rajono savivaldybė,

—	Širvintų rajono savivaldybė,

—	Šilalės rajono savivaldybė,

—	Švenčionių rajono savivaldybė,

—	Tauragės rajono savivaldybė,

—	Telšių rajono savivaldybė,

—	Trakų rajono savivaldybė,

—	Ukmergės rajono savivaldybė,

—	Utenos rajono savivaldybė,

—	Varėnos rajono savivaldybė,

—	Vilniaus miesto savivaldybė,

—	Vilniaus rajono savivaldybė,

—	Vilkaviškio rajono savivaldybė,

—	Visagino savivaldybė,

—	Zarasų rajono savivaldybė.

6. Poola

Järgmised II taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Kalinowo, Stare Juchy, Prostki oraz gmina wiejska Ełk w powiecie ełckim,

—	powiat elbląski,

—	powiat miejski Elbląg,

—	powiat gołdapski,

—	powiat piski,

—	gminy Górowo Iławeckie z miastem Górowo Iławeckie i Sępopol w powiecie bartoszyckim,

—

gminy Biskupiec, Kolno, część gminy Olsztynek położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

—

gminy Dąbrówno, Grunwald, część gminy Małdyty położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy Miłomłyn położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy wiejskiej Ostróda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 oraz na południe od drogi nr 16, część miasta Ostróda położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 w powiecie ostródzkim,

—	powiat giżycki,

—	powiat braniewski,

—	powiat kętrzyński,

—	gminy Lubomino i Orneta w powiecie lidzbarskim,

—	gmina Nidzica i część gminy Kozłowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie nidzickim,

—	gminy Dźwierzuty, Jedwabno, Pasym, Szczytno i miasto Szczytno i Świętajno w powiecie szczycieńskim,

—	powiat mrągowski,

—

gminy Lubawa, miasto Lubawa, Zalewo i część gminy wiejskiej Iława położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 521 biegnącą od zachodniej granicy gminy do zachodniej granicy miasta Iława oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od południowej granicy gminy miasta Iława przez miejscowość Katarzynki do południowej granicy gminy w powiecie iławskim,

—	powiat węgorzewski,

—	część gminy wiejskiej Działdowo położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejowe biegnące od wschodniej do zachodniej granicy gminy w powiecie działdowskim,

w województwie podlaskim:

—	powiat bielski,

—	powiat grajewski,

—	powiat moniecki,

—	powiat sejneński,

—	gminy Łomża, Piątnica, Jedwabne, Przytuły i Wizna w powiecie łomżyńskim,

—	powiat miejski Łomża,

—	powiat siemiatycki,

—	powiat hajnowski,

—	gminy Ciechanowiec, Klukowo, Szepietowo, Kobylin-Borzymy, Nowe Piekuty, Sokoły i część gminy Kulesze Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie wysokomazowieckim,

—	gmina Rutki i część gminy Kołaki Kościelne położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie zambrowskim,

—	powiat kolneński z miastem Kolno,

—	powiat białostocki,

—

gminy Filipów, Jeleniewo, Przerośl, Raczki, Rutka-Tartak, Suwałki, Szypliszki Wiżajny oraz część gminy Bakałarzewo położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na północny - wschód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim,

—	powiat miejski Suwałki,

—	powiat augustowski,

—	powiat sokólski,

—	powiat miejski Białystok,

w województwie mazowieckim:

—	powiat siedlecki,

—	powiat miejski Siedlce,

—	gminy Bielany, Ceranów, Jabłonna Lacka, Kosów Lacki, Repki, Sabnie, Sterdyń i gmina wiejska Sokołów Podlaski w powiecie sokołowskim,

—	gminy Grębków i Wierzbno w powiecie węgrowskim,

—	powiat łosicki,

—	powiat ciechanowski,

—	powiat sochaczewski,

—	gminy Policzna, Przyłęk, Tczów i Zwoleń w powiecie zwoleńskim,

—	powiat kozienicki,

—	gminy Chotcza i Solec nad Wisłą w powiecie lipskim,

—	gminy Gózd, Jastrzębia, Jedlnia Letnisko, Pionki z miastem Pionki, Skaryszew, Jedlińsk, Przytyk, Zakrzew, część gminy Iłża położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9, część gminy Wolanów położona na północ od drogi nr 12 w powiecie radomskim,

—	gminy Bodzanów, Bulkowo, Staroźreby, Słubice, Wyszogród i Mała Wieś w powiecie płockim,

—	powiat nowodworski,

—	powiat płoński,

—	gminy Pokrzywnica, Świercze i część gminy Winnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Bielany, Winnica i Pokrzywnica w powiecie pułtuskim,

—	gminy Dębówka, Klembów, Poświętne, Radzymin, Wołomin, miasto Kobyłka, miasto Marki, miasto Ząbki, miasto Zielonka w powiecie wołomińskim,

—

gminy Borowie, Garwolin z miastem Garwolin, Miastków Kościelny, Parysów, Pilawa, część gminy Wilga położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na północ od drogi nr 1328 W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na północ od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

—	gminy Boguty – Pianki, Zaręby Kościelne, Nur i część gminy Małkinia Górna położona na południe od rzeki Brok w powiecie ostrowskim,

—	gminy Stupsk, Wiśniewo i Strzegowo w powiecie mławskim,

—	gminy Chlewiska i Szydłowiec w powiecie szydłowieckim,

—	powiat miński,

—	powiat otwocki,

—	powiat warszawski zachodni,

—	powiat legionowski,

—	powiat piaseczyński,

—	powiat pruszkowski,

—	powiat grójecki,

—	powiat grodziski,

—	powiat żyrardowski,

—	powiat białobrzeski,

—	powiat przysuski,

—	powiat miejski Warszawa,

w województwie lubelskim:

—	powiat bialski,

—	powiat miejski Biała Podlaska,

—	gminy Batorz, Godziszów, Janów Lubelski, Modliborzyce i Potok Wielki w powiecie janowskim,

—	gminy Janowiec, Kazimierz Dolny, Końskowola, Kurów, Markuszów, Nałęczów, Puławy z miastem Puławy, Wąwolnica i Żyrzyn w powiecie puławskim,

—	gminy Nowodwór, miasto Dęblin i część gminy Ryki położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową powiecie ryckim,

—	gminy Adamów, Krzywda, Stoczek Łukowski z miastem Stoczek Łukowski, Wola Mysłowska, Trzebieszów, Stanin, Wojcieszków, gmina wiejska Łuków i miasto Łuków w powiecie łukowskim,

—	powiat lubelski,

—	powiat miejski Lublin,

—	gminy Niedźwiada, Ostrów Lubelski, Serniki i Uścimów w powiecie lubartowskim,

—	powiat łęczyński,

—	powiat świdnicki,

—	gminy Fajsławice, Gorzków, Izbica, Krasnystaw z miastem Krasnystaw, Kraśniczyn, Łopiennik Górny, Siennica Różana i część gminy Żółkiewka położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

—

gminy Chełm, Ruda – Huta, Sawin, Rejowiec, Rejowiec Fabryczny z miastem Rejowiec Fabryczny, Siedliszcze, Wierzbica, część gminy Dorohusk położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Wojsławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L, część gminy Leśniowice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L w powiecie chełmskim,

—	powiat miejski Chełm,

—	powiat kraśnicki,

—	powiat opolski,

—	powiat parczewski,

—	powiat włodawski,

—	powiat radzyński,

w województwie podkarpackim:

—	powiat stalowowolski,

—	gminy Oleszyce, Lubaczów z miastem Lubaczów, Wielkie Oczy w powiecie lubaczowskim,

—	część gminy Kamień położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19, część gminy Sokołów Małopolski położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 875 w powiecie rzeszowskim,

—	gminy Cmolas i Majdan Królewski w powiecie kolbuszowskim,

—	gminy Grodzisko Dolne, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na południe od miasta Leżajsk oraz na zachód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

—

gmina Jarocin, część gminy Harasiuki położona na północ od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

—	powiat tarnobrzeski,

w województwie pomorskim:

—	gminy Dzierzgoń i Stary Dzierzgoń w powiecie sztumskim,

—	gmina Stare Pole w powiecie malborskim,

—	gminy Stegny, Sztutowo i część gminy Nowy Dwór Gdański położona na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 55 biegnącą od południowej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 7, następnie przez drogę nr 7 i S7 biegnącą do zachodniej granicy gminy w powiecie nowodworskim,

w województwie świętokrzyskim:

—	gmina Tarłów i część gminy Ożarów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 74 w powiecie opatowskim,

—

część gminy Brody położona na zachód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 i na północny - wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 0618T biegnącą od północnej granicy gminy do skrzyżowania w miejscowości Lipie oraz przez drogę biegnącą od miejscowości Lipie do wschodniej granicy gminy i część gminy Mirzec położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 744 biegnącą od południowej granicy gminy do miejscowości Tychów Stary a następnie przez drogę nr 0566T biegnącą od miejscowości Tychów Stary w kierunku północno – wschodnim do granicy gminy w powiecie starachowickim,

—	gmina Gowarczów, część gminy Końskie położona na wschód od linii kolejowej, część gminy Stąporków położona na północ od linii kolejowej w powiecie koneckim,

w województwie lubuskim:

—	powiat wschowski,

—	gmina Kostrzyn nad Odrą i część gminy Witnica położona na południowy zachód od drogi biegnącej od zachodniej granicy gminy od miejscowości Krześnica, przez miejscowości Kamień Wielki - Mościce - Witnica - Kłopotowo do południowej granicy gminy w powiecie gorzowskim,

—	gminy Gubin z miastem Gubin, Maszewo i część gminy Bytnica położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

—	powiat słubicki,

—	gminy Słońsk, Sulęcin i Torzym w powiecie sulęcińskim,

—	gminy Bledzew i Międzyrzecz w powiecie międzyrzeckim,

—

gminy Kolsko, część gminy Kożuchów położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na zachód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na północny zachód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

—

gminy Nowogród Bobrzański, Trzebiechów część gminy Bojadła położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

—	powiat żarski,

—	gminy Brzeźnica, Iłowa, Małomice, Szprotawa, Wymiarki, Żagań, miasto Żagań, miasto Gozdnica, część gminy Niegosławice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

—	gminy Lubrza, Łagów i Świebodzin w powiecie świebodzińskim,

w województwie dolnośląskim:

—	gmina Pęcław, część gminy Kotla położona na północ od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

—	gminy Grębocice i Polkowice w powiecie polkowickim,

w województwie wielkopolskim:

—	gminy Przemęt i Wolsztyn w powiecie wolsztyńskim,

—	gmina Wielichowo część gminy Kamieniec położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 308 i część gminy Rakoniewice położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

—	gminy Lipno, Osieczna, Wijewo, Włoszakowice i część gminy Święciechowa położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie leszczyńskim,

—	gmina Śmigiel, część gminy wiejskiej Kościan położona na południowy – wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 5 oraz na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry, część gminy Krzywiń położona na zachód od linii wyznaczonej przez kanał Obry w powiecie kościańskim,

—	powiat miejski Leszno,

—	powiat obornicki,

—	część gminy Połajewo na położona na południe od drogi łączącej miejscowości Chraplewo, Tarnówko-Boruszyn, Krosin, Jakubowo, Połajewo - ul. Ryczywolska do północno-wschodniej granicy gminy w powiecie czarnkowsko-trzcianeckim,

—

gmina Suchy Las, część gminy wiejskiej Murowana Goślina położona na północ od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy miasta Murowana Goślina do północno-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Rokietnica położona na północ i na wschód od linii kolejowej biegnącej od północnej granicy gminy w miejscowości Krzyszkowo do południowej granicy gminy w miejscowości Kiekrz w powiecie poznańskim,

—

część gminy Szamotuły położona na wschód od wschodniej granicy miasta Szamotuły i na północ od linii kolejowej biegnącej od południowej granicy miasta Szamotuły do południowo-wschodniej granicy gminy oraz część gminy Obrzycko położona na wschód od drogi nr 185 łączącej miejscowości Gaj Mały, Słopanowo i Obrzycko do północnej granicy miasta Obrzycko, a następnie na wschód od drogi przebiegającej przez miejscowość Chraplewo w powiecie szamotulskim.

w województwie łódzkim:

—	gminy Białaczów, Drzewica, Opoczno i Poświętne w powiecie opoczyńskim,

—	gminy Biała Rawska, Regnów i Sadkowice w powiecie rawskim,

—	gmina Kowiesy w powiecie skierniewickim,

w województwie zachodniopomorskim:

—

gmina Boleszkowice i część gminy Dębno położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 126 biegnącą od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 23 w miejscowości Dębno, następnie na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 23 do skrzyżowania z ul. Jana Pawła II w miejscowości Cychry, następnie na południe od ul. Jana Pawła II do skrzyżowania z ul. Ogrodową i dalej na południe od linii wyznaczonej przez ul. Ogrodową, której przedłużenie biegnie do wschodniej granicy gminy w powiecie myśliborskim,

—

gminy Mieszkowice, Moryń, część gminy Cedynia położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 124 biegnącą od zachodniej granicy gminy do miasta Cedynia, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 125 biegnącą od miasta Cedynia do wschodniej granicy gminy w powiecie gryfińskim.

7. Slovakkia

Järgmised II taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Gelnica,

—	the whole district of Spišská Nová Ves,

—	the whole district of Levoča,

—	in the district of Michalovce, the whole municipalities of the district not included in Part I,

—	the whole district of Košice-okolie,

—	the whole district of Rožnava, except the municipalities included in Part I,

—	the whole city of Košice,

—	the whole district of Sobrance,

—

in the district of Vranov nad Topľou, the whole municipalities of Zámutov, Rudlov, Jusková Voľa, Banské, Cabov, Davidov, Kamenná Poruba, Vechec, Čaklov, Soľ, Komárany, Čičava, Nižný Kručov, Vranov nad Topľou, Sačurov, Sečovská Polianka, Dlhé Klčovo, Nižný Hrušov, Poša, Nižný Hrabovec, Hencovce, Kučín, Majerovce, Sedliská, Kladzany and Tovarnianska Polianka, Herrmanovce nad Topľou, Petrovce, Pavlovce, Hanušovce nad Topľou, Medzianky, Radvanovce, Babie, Vlača, Ďurďoš, Prosačov, Remeniny, Skrabské, Bystré, Petkovce, Michalok, Vyšný Žipov, Čierne nad Topľou, Zlatník, Hlinné, Jastrabie nad Topľou, Merník,

—	the whole district of Prešov,

—	in the whole district of Sabinov,

—	in the district of Svidník, the whole municipalities of Dukovce, Želmanovce, Kuková, Kalnište, Lužany pri Ondave, Lúčka, Giraltovce, Kračúnovce, Železník, Kobylince, Mičakovce,

—	the whole district of Bardejov,

—	in the district of Stará Ľubovňa, the whole municipalities of Kyjov, Pusté Pole, Šarišské Jastrabie, Čirč, Ruská Voľa nad Popradom, Obručné, Vislanka, Ďurková, Plaveč, Ľubotín, Orlov,

—	in the district of Revúca, the whole municipalities of Gemer, Tornaľa, Žiar, Gemerská Ves, Levkuška, Otročok, Polina, Rašice, Licince, Leváre, Držkovce, Chvalová, Sekerešovo, Višňové, Gemerské Teplice, Gemerský Sad, Hucín, Jelšava, Nadraž, Prihradzany, Šivetice, Kameňany,

—

in the district of Rimavská Sobota, the whole municipalities of Abovce, Barca, Bátka, Cakov, Chanava, Dulovo, Figa, Gemerské Michalovce, Hubovo, Ivanice, Kaloša, Kesovce, Kráľ, Lenartovce, Lenka, Neporadza, Orávka, Radnovce, Rakytník, Riečka, Rimavská Seč, Rumince, Stránska, Uzovská Panica, Valice, Vieska nad Blhom, Vlkyňa, Vyšné Valice, Včelince, Zádor, Číž, Štrkovec Tomášovce, Žíp, Španie Pole, Hostišovce, Budikovany, Teplý Vrch, Veľký Blh, Janice, Chrámec, Orávka, Martinová, Bottovo, Dubovec, Šimonovce, Širkovce Drňa, Hostice, Gemerské Dechtáre, Jestice, Petrovce, Dubno, Gemerský Jablonec,

—

in the district of Veľký Krtíš, the whole municipalities of Ľuboriečka, Muľa, Dolná Strehová, Závada, Pravica, Chrťany, Senné, Brusník, Horná Strehová, Slovenské Kľačany, Vieska, Veľký Lom, Suché Brezovo, Horné Strháre, Dolné Strháre, Modrý Kameň,Veľký Krtíš, Veľké Zlievce, Malé Zlievce, Veľké Stračiny, Malé Stračiny, Bušince, Čeláre, Gabušovce, Zombor, Olováry, Malý Krtíš, Nová Ves

—	in the district of Lučenec the whole municipalities of Kalonda, Panické Dravce, Halič, Mašková, Lehôtka, Ľuboreč, Jelšovec, Veľká nad Ipľom, Trenč, Rapovce, Mučín, Lipovany.

8. Saksamaa

Järgmised II taseme piirangutsoonid Saksamaal:

Bundesland Brandenburg:

—	Landkreis Oder-Spree:

—	Gemeinde Grunow-Dammendorf,

—	Gemeinde Mixdorf

—	Gemeinde Schlaubetal,

—	Gemeinde Neuzelle,

—	Gemeinde Neißemünde,

—	Gemeinde Lawitz,

—	Gemeinde Eisenhüttenstadt,

—	Gemeinde Vogelsang,

—	Gemeinde Ziltendorf,

—	Gemeinde Wiesenau,

—	Gemeinde Friedland,

—	Gemeinde Siehdichum

—	Gemeinde Müllrose,

—	Gemeinde Groß Lindow,

—	Gemeinde Brieskow-Finkenheerd,

—	Gemeinde Ragow-Merz,

—	Gemeinde Beeskow,

—	Gemeinde Rietz-Neuendorf mit den Gemarkungen Groß Rietz und Birkholz,

—	Gemeinde Tauche mit den Gemarkungen Stremmen, Ranzig, Trebatsch, Sabrodt, Sawall, Mitweide und Tauche,

—	Landkreis Dahme-Spreewald:

—	Gemeinde Jamlitz,

—	Gemeinde Lieberose,

—	Gemeinde Schwielochsee mit den Gemarkungen Goyatz, Jessern, Lamsfeld, Ressen, Speichrow und Zaue,

—	Landkreis Spree-Neiße:

—	Gemeinde Schenkendöbern mit den Gemarkungen Stakow, Reicherskreuz, Groß Drewitz, Sembten, Lauschütz, Krayne, Lübbinchen, Grano, Pinnow, Bärenklau, Schenkendöbern und Atterwasch,

—	Gemeinde Guben mit den Gemarkungen Bresinchen, Guben und Deulowitz,

—	Landkreis Märkisch-Oderland:

—	Gemeinde Zechin,

—	Gemeinde Bleyen-Genschmar,

—	Gemeinde Golzow,

—	Gemeinde Küstriner Vorland,

—	Gemeinde Alt Tucheband,

—	Gemeinde Reitwein,

—	Gemeinde Podelzig,

—	Gemeinde Letschin mit der Gemarkung Sophienthal,

—	Gemeinde Seelow – östlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Vierlinden – östlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Lindendorf – östlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Fichtenhöhe – östlich der Bahnstrecke RB 60,

—	Gemeinde Lebus mit den Gemarkungen Lebus und Mallnow – östlich der Bahnstrecke RB 60,

Bundesland Sachsen:

—

Landkreis Görlitz:

—	Gemeinde Bad Muskau,

—	Gemeinde Krauschwitz i.d. O.L. östlich der Linie: Straßenzug B115/B156 nördlicher Teil (Jämlitzer Weg) bis Abzweig Forstweg, weiter entlang des Wildzaunes: Forstweg – Bautzener Straße – Waldstück „Drachenberge“ – S126 bis B115,

—	Gemeinde Hähnichen östlich der B115,

—	Gemeinde Horka nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

—	Gemeinde Neißeaue nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

—	Gemeinde Niesky östlich der B115 und nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

—	Gemeinde Rietschen östlich der B115,

—	Gemeinde Rothenburg/O.L. nördlich der Bahnstrecke DB6207 „Roßlau (Elbe) – Horka – Grenze DE/PL“,

—	Gemeinde Weißkeißel östlich der B115 sowie Gebiet westlich der B115 und nördlich der S126 (Friedhof).

III OSA

1. Bulgaaria

Järgmised III taseme piirangutsoonid Bulgaarias:

—	the whole region of Blagoevgrad,

—	the whole region of Dobrich,

—	the whole region of Gabrovo,

—	the whole region of Kardzhali,

—	the whole region of Lovech,

—	the whole region of Montana,

—	the whole region of Pleven,

—	the whole region of Razgrad,

—	the whole region of Ruse,

—	the whole region of Shumen,

—	the whole region of Silistra,

—	the whole region of Sliven,

—	the whole region of Sofia city,

—	the whole region of Sofia Province,

—	the whole region of Targovishte,

—	the whole region of Vidin,

—	the whole region of Varna,

—	the whole region of Veliko Tarnovo,

—	the whole region of Vratza,

—	in Burgas region:

—	the whole municipality of Burgas,

—	the whole municipality of Kameno,

—	the whole municipality of Malko Tarnovo,

—	the whole municipality of Primorsko,

—	the whole municipality of Sozopol,

—	the whole municipality of Sredets,

—	the whole municipality of Tsarevo,

—	the whole municipality of Sungurlare,

—	the whole municipality of Ruen,

—	the whole municipality of Aytos.

2. Läti

Järgmised III taseme piirangutsoonid Lätis:

—	Aizputes novada Kalvenes pagasta daļa uz austrumiem no ceļa pie Vārtājas upes līdz autoceļam A9, uz ziemeļiem no autoceļa A9, uz austrumiem no autoceļa V1200, Kazdangas pagasta daļa uz austrumiem no ceļa V1200, P115, P117, V1296,

—	Kuldīgas novada, Laidu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1296,

—	Skrundas novada Rudbāržu, Nīkrāces pagasts, Raņķu pagasta daļa uz dienvidiem no autoceļa V1272 līdz robežai ar Ventas upi, Skrundas pagasts (izņemot pagasta daļa no Skrundas uz ziemeļiem no autoceļa A9 un austrumiem no Ventas upes), Skrundas pilsēta,

—	Vaiņodes novada Embūtes pagasta daļa uz ziemeļiem autoceļa P116, P106.

3. Leedu

Järgmised III taseme piirangutsoonid Leedus:

—	Jurbarko rajono savivaldybė: Seredžiaus ir Juodaičių seniūnijos,

—	Kauno rajono savivaldybė: Čekiškės seniūnija, Babtų seniūnijos dalis į vakarus nuo kelio A1ir Vilkijos apylinkių seniūnijos dalis į rytus nuo kelio Nr. 1907,

—	Kėdainių rajono savivaldybė: Pernaravos seniūnija ir Josvainių seniūnijos pietvakarinė dalis tarp kelio Nr. 229 ir Nr. 2032,

—	Plungės rajono savivaldybė: Alsėdžių, Babrungo, Paukštakių, Platelių ir Žemaičių Kalvarijos seniūnijos,

—	Raseinių rajono savivaldybė: Ariogalos ir Ariogalos miesto seniūnijos,

—	Skuodo rajono savivaldybės: Barstyčių, Notėnų ir Šačių seniūnijos.

4. Poola

Järgmised III taseme piirangutsoonid Poolas:

w województwie warmińsko-mazurskim:

—	gminy Bisztynek i Bartoszyce z miastem Bartoszyce w powiecie bartoszyckim,

—	gminy Kiwity i Lidzbark Warmiński z miastem Lidzbark Warmiński w powiecie lidzbarskim,

—

gminy Łukta, Morąg, Miłakowo, część gminy Małdyty położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy Miłomłyn położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7, część gminy wiejskiej Ostróda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr S7 oraz na północ od drogi nr 16, część miasta Ostróda położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr w powiecie ostródzkim,

—	powiat olecki,

—

gminy Barczewo, Gietrzwałd, Jeziorany, Jonkowo, Dywity, Dobre Miasto, Purda, Stawiguda, Świątki, część gminy Olsztynek położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr S51 biegnącą od wschodniej granicy gminy do miejscowości Ameryka oraz na wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od skrzyżowania z drogą S51 do północnej granicy gminy, łączącej miejscowości Mańki – Mycyny – Ameryka w powiecie olsztyńskim,

—	powiat miejski Olsztyn,

w województwie podlaskim:

—

część gminy Bakałarzewo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę 653 biegnącej od zachodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą 1122B oraz na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1122B biegnącą od drogi 653 w kierunku południowym do skrzyżowania z drogą 1124B i następnie na południowy - zachód od drogi nr 1124B biegnącej od skrzyżowania z drogą 1122B do granicy z gminą Raczki w powiecie suwalskim,

w województwie mazowieckim:

—

gminy Łaskarzew z miastem Łaskarzew, Maciejowice, Sobolew, Trojanów, Żelechów, część gminy Wilga położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Wilga biegnącą od wschodniej granicy gminy do ujścia do rzeki Wisły, część gminy Górzno położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę łączącą miejscowości Łąki i Górzno biegnącą od wschodniej granicy gminy, następnie od miejscowości Górzno na południe od drogi nr 1328 W biegnącej do drogi nr 17, a następnie na południe od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od drogi nr 17 do zachodniej granicy gminy przez miejscowości Józefów i Kobyla Wola w powiecie garwolińskim,

—	część gminy Iłża położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 9 w powiecie radomskim,

—	gmina Kazanów w powiecie zwoleńskim,

—	gminy Ciepielów, Lipsko, Rzeczniów i Sienno w powiecie lipskim,

w województwie lubelskim:

—	powiat tomaszowski,

—

gminy Białopole, Dubienka, Kamień, Żmudź, część gminy Dorohusk położona na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową, część gminy Wojsławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L, część gminy Leśniowice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę 1839L w powiecie chełmskim,

—	gmina Rudnik i część gminy Żółkiewka położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 842 w powiecie krasnostawskim,

—	powiat zamojski,

—	powiat miejski Zamość,

—	powiat biłgorajski,

—	powiat hrubieszowski,

—	gminy Dzwola i Chrzanów w powiecie janowskim,

—	gmina Serokomla w powiecie łukowskim,

—	gminy Abramów, Kamionka, Michów, Lubartów z miastem Lubartów, Firlej, Jeziorzany, Kock, Ostrówek w powiecie lubartowskim,

—	gminy Kłoczew, Stężyca, Ułęż i część gminy Ryki położona na północ od linii wyznaczonej przez linię kolejową w powiecie ryckim,

—	gmina Baranów w powiecie puławskim,

w województwie podkarpackim:

—	gminy Cieszanów, Horyniec – Zdrój, Narol i Stary Dzików w powiecie lubaczowskim,

—	gminy Kuryłówka, Nowa Sarzyna, miasto Leżajsk, część gminy wiejskiej Leżajsk położona na północ od miasta Leżajsk oraz część gminy wiejskiej Leżajsk położona na wschód od linii wyznaczonej przez rzekę San, w powiecie leżajskim,

—

gminy Krzeszów, Rudnik nad Sanem, część gminy Harasiuki położona na południe od linii wyznaczona przez drogę nr 1048 R, część gminy Ulanów położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Tanew, część gminy Nisko położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 oraz na południe od linii wyznaczonej przez linię kolejową biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 19, część gminy Jeżowe położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie niżańskim,

—	gminy Chłopice, Jarosław z miastem Jarosław, Laszki, Wiązownica, Pawłosiów, Radymno z miastem Radymno, w powiecie jarosławskim,

—	gmina Stubno w powiecie przemyskim,

—	część gminy Kamień położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 19 w powiecie rzeszowskim,

—

gminy Adamówka, Sieniawa, Tryńcza, miasto Przeworsk, część gminy wiejskiej Przeworsk położona na wschód od miasta Przeworsk i na wschód od linii wyznaczonej przez autostradę A4 biegnącą od granicy z gminą Tryńcza do granicy miasta Przeworsk, część gminy Zarzecze położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1594R biegnącą od północnej granicy gminy do miejscowości Zarzecze oraz na północ od linii wyznaczonej przez drogi nr 1617R oraz 1619R biegnącą do południowej granicy gminy w powiecie przeworskim,

w województwie lubuskim:

—

gminy Nowa Sól i miasto Nowa Sól, Otyń oraz część gminy Kożuchów położona na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 283 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 290 i na północ od linii wyznaczonej przez drogę nr 290 biegnącej od miasta Mirocin Dolny do zachodniej granicy gminy, część gminy Bytom Odrzański położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogi nr 293 i 326, część gminy Nowe Miasteczko położona na wschód od linii wyznaczonych przez drogi 293 i 328, część gminy Siedlisko położona na południowy wschód od linii wyznaczonej przez drogę biegnącą od rzeki Odry przy południowe granicy gminy do drogi nr 326 łączącej się z drogą nr 325 biegnącą w kierunku miejscowości Różanówka do skrzyżowania z drogą nr 321 biegnącą od tego skrzyżowania w kierunku miejscowości Bielawy, a następnie przedłużoną przez drogę przeciwpożarową biegnącą od drogi nr 321 w miejscowości Bielawy do granicy gminy w powiecie nowosolskim,

—

gminy Babimost, Czerwieńsk, Kargowa, Świdnica, Zabór, część gminy Bojadła położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 278 biegnącą od wschodniej granicy gminy do skrzyżowania z drogą nr 282 i na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 282 biegnącej od miasta Bojadła do zachodniej granicy gminy i część gminy Sulechów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr S3 w powiecie zielonogórskim,

—	część gminy Niegosławice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 328 w powiecie żagańskim,

—	powiat miejski Zielona Góra,

—	gminy Skąpe, Szczaniec i Zbąszynek w powiecie świebodzińskim,

—	gminy Bobrowice, Dąbie, Krosno Odrzańskie i część gminy Bytnica położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 1157F w powiecie krośnieńskim,

—	część gminy Trzciel położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92 w powiecie międzyrzeckim,

w województwie wielkopolskim:

—	gmina Zbąszyń, część gminy Miedzichowo położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 92, część gminy Nowy Tomyśl położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie nowotomyskim,

—	gmina Siedlec w powiecie wolsztyńskim,

—	część gminy Rakoniewice położona na wschód od linii wyznaczonej przez drogę nr 305 w powiecie grodziskim,

—	gminy Chocz, Czermin, Gołuchów, Pleszew i część gminy Gizałki położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie pleszewskim,

—	część gminy Grodziec położona na południe od linii wyznaczonej przez drogę nr 443 w powiecie konińskim,

—	gminy Blizanów, Stawiszyn, Żelazków w powiecie kaliskim,

w województwie dolnośląskim:

—

gminy Jerzmanowa, Żukowice, część gminy Kotla położona na południe od linii wyznaczonej przez rzekę Krzycki Rów, część gminy wiejskiej Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogi nr 12, 319 oraz 329, część miasta Głogów położona na zachód od linii wyznaczonej przez drogę nr 12 w powiecie głogowskim,

—	gminy Gaworzyce, Radwanice i część gminy Przemków położona na północ od linii wyznaczonej prze drogę nr 12 w powiecie polkowickim,

w województwie świętokrzyskim:

—	część gminy Brody położona na wschód od linii kolejowej biegnącej od miejscowości Marcule i od północnej granicy gminy przez miejscowości Klepacze i Karczma Kunowska do południowej granicy gminy w powiecie starachowickim.

5. Rumeenia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Rumeenias:

—

Zona orașului București,

—	Județul Constanța,

—	Județul Satu Mare,

—	Județul Tulcea,

—	Județul Bacău,

—	Județul Bihor,

—	Județul Bistrița Năsăud,

—	Județul Brăila,

—	Județul Buzău,

—	Județul Călărași,

—	Județul Dâmbovița,

—	Județul Galați,

—	Județul Giurgiu,

—	Județul Ialomița,

—	Județul Ilfov,

—	Județul Prahova,

—	Județul Sălaj,

—	Județul Suceava

—	Județul Vaslui,

—	Județul Vrancea,

—	Județul Teleorman,

—	Judeţul Mehedinţi,

—	Județul Gorj,

—	Județul Argeș,

—	Judeţul Olt,

—	Judeţul Dolj,

—	Județul Arad,

—	Județul Timiș,

—	Județul Covasna,

—	Județul Brașov,

—	Județul Botoșani,

—	Județul Vâlcea,

—	Județul Iași,

—	Județul Hunedoara,

—	Județul Alba,

—	Județul Sibiu,

—	Județul Caraș-Severin,

—	Județul Neamț,

—	Județul Harghita,

—	Județul Mureș,

—	Județul Cluj,

—	Județul Maramureş.

6. Slovakkia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Slovakkias:

—	the whole district of Trebišov.

7. Itaalia

Järgmised III taseme piirangutsoonid Itaalias:

tutto il territorio della Sardegna.

II LISA

TÕHUSTATUD BIOTURVAMEETMED I, II VÕI III TASEME PIIRANGUTSOONIS ASUVATELE SEAPIDAMISETTEVÕTETELE

(osutatud artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i)

Artikli 16 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud, allpool kirjeldatud tõhustatud bioturvameetmeid kohaldatakse asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis asuvate seapidamisettevõtete suhtes järgmistel saadetiste lubatud liikumisega seotud juhtudel:

a)	I, II või III taseme piirangutsoonis peetavate sigade viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 22, 23, 24, 25, 28 või 29;

b)	II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud paljundusmaterjali viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 31 või 32;

c)	II taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud loomsete kõrvalsaaduste viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 35 või 37;

d)	II või III taseme piirangutsoonis peetavatelt sigadelt saadud värske liha või lihatoodete, sealhulgas soolte viimisel asjaomasest tsoonist välja vastavalt artiklile 38, 39 või 40.

Asjaomases liikmesriigis I, II või III taseme piirangutsoonis asuvate seapidamisettevõtete käitajad tagavad, et kui toimub lubatud liikumine asjaomasest tsoonist välja, kohaldatakse seapidamisettevõtetes järgmisi tõhustatud bioturvameetmeid:

tuleb tagada, et peetavate sead ei puutu otseselt ega kaudselt kokku vähemalt:

i)	mõnest teisest ettevõttest pärit peetavate sigadega;

ii)	uluksigadega;

b)	asjakohased hügieenimeetmed, näiteks rõivaste ja jalanõude vahetamine sigade pidamise ruumidesse sisenemisel ja neist väljumisel;

c)	käte pesemine ja desinfitseerimine ning jalanõude desinfitseerimine sigade pidamise ruumide sissepääsu juures;

d)	peetavate sigadega kokku puutumisest hoidumine vähemalt 48 tunni jooksul pärast igasugust uluksigadega seotud jahipidamist või muud kokkupuudet uluksigadega;

e)	volitamata isikute ja transpordivahendite suhtes kehtestatud keeld siseneda seapidamisettevõttesse, sealhulgas sigade pidamise ruumidesse;

f)	seapidamisettevõttesse saabuvate isikute ja transpordivahendite nõuetekohane registreerimine;

seapidamisettevõtte ruumid ja hooned peavad:

i)	olema ehitatud nii, et ükski muu loom ei saaks neisse siseneda ega peetavate sigade ning nende sööda ja allapanuga kokku puutuda;

ii)	võimaldama käsi pesta ja desinfitseerida;

iii)	võimaldama ruumide puhastamist ja desinfitseerimist;

iv)	hõlmama nõuetekohaseid riietusruume jalanõude ja rõivaste vahetamiseks sigade pidamise ruumide sissepääsu juures;

h)	loomakindel tara vähemalt sigade pidamise ruumide ning sööda ja allapanu hoidmiseks kasutatavate hoonete ümber;

peab olemas olema asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse heaks kiidetud bioturvalisuse kava, milles on arvesse võetud ettevõtte profiili ja siseriiklikke õigusnorme; see bioturvalisuse kava peab hõlmama vähemalt järgmist:

i)	muu hulgas näiteks riietusruume, duširuume ja söögiruume hõlmavate „puhaste“ ja „määrdunud“ alade kindlaksmääramine töötajate jaoks lähtuvalt põllumajandusettevõtte liigist;

ii)	vajaduse korral sellise korra väljatöötamine ja läbivaatamine, mis on seotud ettevõttesse uute peetavate sigade saabumise logistikaga;

iii)	ruumide, transpordivahendite ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise kord ning töötajate hügieen;

iv)	töötajatele kohapeal ette nähtud toitu käsitlevad eeskirjad ning töötajate suhtes kehtestatav seapidamise keeld, kui see on asjakohane ja kohaldatav;

v)	sihtotstarbeline korduv teadlikkuse suurendamise programm ettevõtte töötajatele;

vi)	vajaduse korral logistikat käsitleva korra väljatöötamine ja läbivaatamine, et tagada eri epidemioloogiliste üksuste nõuetekohane eraldatus ja hoida ära sigade nii otsest kui ka kaudset kokkupuudet loomsete kõrvalsaaduste ja teiste üksustega;

vii)	kord ja juhised bioturvanõuete täitmise tagamiseks ruumide või hoonete ehitamise või remondi ajal;

viii)

bioturvameetmete rakendamise tagamist käsitlev siseaudit või enesehindamine.

15.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 129/73

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/607,

14. aprill 2021,

millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis laieneb Malaisiast lähetatud sidrunhappe impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Varasemad uurimised ja kehtivad meetmed

(1)

Nõukogu kehtestas määrusega (EÜ) nr 1193/2008 (2) dumpinguvastased tollimaksud Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“, „Hiina“ või „asjaomane riik“) pärit sidrunhappe impordi suhtes (edaspidi „algsed meetmed“). Algsete meetmete kehtestamiseni viinud uurimist nimetatakse esialgseks uurimiseks. Võetud meede oli väärtuseline tollimaks vahemikus 6,6–42,7 %.

(2)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) kiitis otsusega 2008/899/EÜ (3) heaks seitsme Hiina eksportiva tootja (sh eksportivate tootjate kontserni) ning Hiina metalli-, mineraali- ja kemikaaliimportijate ja -eksportijate kaubanduskoja (edaspidi „CCCMC“) pakutud hinnakohustuse. Tootjateks olid Anhui BBCA Biochemical Co., Ltd. (nüüd COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) Co., Ltd.); Laiwu Taihe Biochemistry Co., Ltd.; RZBC Co., Ltd. ja RZBC (Juxian) Co., Ltd.; TTCA Co., Ltd.; Weifang Ensign Industry Co., Ltd. ja Yixing Union Biochemical Co., Ltd. (nüüd Jiangsu Guoxin Union Energy Co., Ltd.).

(3)	Komisjon tühistas otsusega 2012/501/EL (4) ühe eksportiva tootja – Laiwu Taihe Biochemistry Co. Ltd (edaspidi „Laiwu Taihe“) – pakutud hinnakohustuse.

(4)	Komisjon taaskehtestas pärast aegumise läbivaatamist (edaspidi „eelmine aegumise läbivaatamine“) määrusega (EL) 2015/82 (5) lõplikud dumpinguvastased meetmed Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes.

(5)	Komisjon laiendas määrusega (EL) 2016/32 (6) Hiinast pärit sidrunhappe impordile kohaldatud meetmeid Malaisiast lähetatud sidrunhappe impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte.

(6)	Komisjon tühistas määrusega (EL) 2016/704 (7) veel kahe äriühingu hinnakohustuse tulenevalt tehtud tähelepanekutest hinnakohustuse rikkumise ja hinnakohustuse teostamatuse kohta, mis õigustasid hinnakohustuse heakskiidu tühistamist.

(7)	Komisjoni lõpetas määrusega (EL) 2018/1236 (8) uurimise seoses võimaliku kõrvalehoidmisega Hiinast pärit sidrunhappe impordist Kambodžast lähetatud sidrunhappe impordi vahendusel, olenemata sellest, kas kõnealune import on deklareeritud Kambodžast pärinevana või mitte.

(8)	Praegu kehtivate dumpinguvastaste tollimaksude määrad ulatuvad koostööd tegevate eksportivate tootjate impordi suhtes 15,3 %st kuni 42,7 %ni ja kõigi teiste äriühingute impordi suhtes kehtib tollimaksu määr 42,7 %.

1.2. Meetmete aegumise läbivaatamise taotlus

(9)	Pärast meetmete eelseisva aegumise kohta teate avaldamist (9) sai komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase läbivaatamistaotluse.

(10)

Läbivaatamistaotluse esitasid 21. oktoobril 2019. aastal N.V. Citrique Belge S.A. ja Jungbunzlauer Austria AG (edaspidi „taotluse esitajad“) liidu tootjate nimel, kelle toodang moodustab liidu sidrunhappe kogutoodangust 100 %. Läbivaatamistaotlus põhines väitel, et meetmete aegumine tooks tõenäoliselt kaasa dumpingu jätkumise ja liidu tootmisharule tekitatud kahju kordumise.

1.3. Aegumise läbivaatamise algatamine

(11)

Olles tuvastanud, et aegumise läbivaatamise algatamiseks on olemas piisavad tõendid, ja pärast konsulteerimist alusmääruse artikli 15 lõike 1 alusel moodustatud komiteega, algatas komisjon alusmääruse artikli 11 lõike 2 kohase aegumise läbivaatamise seoses Hiinast pärit sidrunhappe impordiga. Komisjon avaldas 20. jaanuaril 2020. aastal algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (10).

1.4. Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(12)

Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.5. Huvitatud isikud

(13)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid uurimises osalemiseks endaga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon läbivaatamise algatamisest eraldi taotluse esitajaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, Hiina ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid, kutsudes neid läbivaatamises osalema.

(14)	Huvitatud isikutel oli ka võimalus esitada aegumise läbivaatamise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

1.6. Väljavõtteline uuring

(15)	Komisjon andis algatamisteates teada, et võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.6.1. Liidu tootjate väljavõttelise uuringu puudumine

(16)

Komisjon andis algatamisteates teada, et kaks teadaolevat liidu tootjat – N.V. Citrique Belge S.A. ja Jungbunzlauer Austria AG – peavad täidetud küsimustiku esitama 37 päeva jooksul alates algatamisteate avaldamisest. Lisaks kutsus komisjon üles teisi võimalikke liidu tootjaid ja esindusühendusi endast teada andma ja küsimustikku küsima. Ükski teine liidu tootja või esindusühendus ei vastanud üleskutsele.

1.6.2. Importijate väljavõtteline uuring

(17)	Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(18)	Nõutud teabe esitas üks sõltumatu importija, kes nõustus enda kaasamisega valimisse. Vastuseid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

1.6.3. Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(19)

Selleks et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon, et kõik Hiina eksportivad tootjad esitaksid algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(20)	Nõutud teabe esitas asjaomase riigi neli eksportivat tootjat, kes nõustusid valimisse kaasamisega. Vastuseid oli nii vähe, et komisjon otsustas, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik.

(21)	Üldiselt jäi Hiina eksportivate tootjate koostöö ebapiisavaks. Tegelikult ei teinud praeguse aegumise läbivaatamise käigus koostööd suurim eksportiv tootja Laiwu Taihe, kelle eksport Hiinast liitu moodustab üle 53 %. Selle asemel kasutas komisjon nelja koostööd teinud eksportiva tootja andmeid.

1.7. Vastused küsimustikule

(22)

Uurimise algatamise ajal koostas komisjon liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja Hiina eksportivatele tootjatele küsimustikud, mis on esitatud huvitatud isikutele tutvumiseks ettenähtud toimikus ja kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil (11). Lisaks saatis komisjon Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“) küsimustiku oluliste moonutuste esinemise kohta Hiinas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(23)	Komisjonile esitasid küsimustiku vastused taotluse esitajad, üks importija, neli kasutajat ja neli eksportivat tootjat. Hiina valitsus ei vastanud küsimustikule, mis käsitles oluliste moonutuste esinemist Hiinas.

1.8. Kontrollimine

(24)	COVID-19 pandeemia puhkemise ja sellega toime tulekuks võetud meetmete tõttu, nagu on kirjeldatud juhtumi toimikus avaldatud teates (edaspidi „COVID-19 teade“) (12), ei olnud komisjonil võimalik teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike küsimustiku vastused esitanud üksuste valdustesse.

(25)

Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida pidas oma otsuste jaoks vajalikuks. Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/osalisi:

liidu tootjad:

—	S.A. Citrique Belge N.V., Tienen, Belgia;

—	Jungbunzlauer Austria AG, Viin, Austria ja Jungbunzlauer Ladenburg GmbH, Ladenburg, Saksamaa;

kasutajad:

—	Reckitt Benckiser (ENA) BV, Schiphol, Madalmaad;

—	Henkel AG & Co. KGaA, Düsseldorf, Saksamaa;

Hiina eksportivad tootjad:

—	COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) Co. Ltd., Changchun, Jilini provints, Hiina Rahvavabariik;

—	Jiangsu Guoxin Union Energy Co., Ltd., Yixing, Jiangsu provints, Hiina Rahvavabariik;

—	RZBC Group, Rizhao, Shandongi provints, Hiina Rahvavabariik;

—	Weifang Ensign Industry Co., Ltd., Weifang, Shandongi provints, Hiina Rahvavabariik.

1.9. Normaalväärtuse kindlaksmääramise menetlus alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel

(26)	Kuna uurimise algatamise ajal olid olemas piisavad tõendid, mis viitasid Hiinas oluliste moonutuste olemasolule alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, pidas komisjon asjakohaseks alustada uurimist, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(27)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon seega algatamisteates kõiki Hiina eksportivaid tootjaid üles esitama algatamisteate III lisas nõutud teavet sidrunhappe tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid neli Hiina eksportivat tootjat.

(28)

Komisjon saatis küsimustiku ka Hiina valitsusele, et saada teavet, mida ta pidas vajalikuks oma uurimise jaoks seoses väidetavate oluliste moonutustega alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Hiina valitsus aga ei vastanud küsimustikule. Seejärel teatas komisjon Hiina valitsusele, et kasutab Hiinas oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks kättesaadavaid fakte alusmääruse artikli 18 tähenduses.

(29)

Algatamisteates kutsus komisjon ka kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast teate Euroopa Liidu Teatajas avaldamist teatavaks oma seisukohad ning esitama teavet ja kinnitavaid tõendeid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta. CCCMC vastas algatamisteatele ja esitas oma märkused oluliste moonutuste esinemise kohta. Neid märkusi on analüüsitud üksikasjalikult allpool punktis 3.2.

(30)	Komisjon märkis algatamisteates ka seda, et olemasolevaid tõendeid arvesse võttes võib tal tekkida vajadus valida kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega sobiv võrdlusriik, et teha normaalväärtus kindlaks moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal.

(31)

Komisjon avaldas 5. märtsil 2020. aastal vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti e teisele lõigule esimese toimikusse lisatud teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „5. märtsi 2020. aasta teade“), milles küsiti huvitatud isikute seisukohti asjaomaste allikate kohta, mida komisjon võiks normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutada (13). Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmisel. Lisaks tegi komisjon selles etapis moonutamata hindade või võrdlusaluste valimise kriteeriumidele tuginedes võimalike võrdlusriikidena kindlaks Brasiilia, Colombia ja Tai. Komisjon avalikustas 13. märtsil 2020. aastal CCCMC palvel 5. märtsi 2020. aasta teate IV lisa, mis sisaldas avalikult kättesaadava andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA andmebaas“) (14) andmeid, mida komisjoni talitused soovitasid kasutada sisendmaterjali ja kõrvalsaaduste puhul, mis olid loetletud 5. märtsi 2020. aasta teates.

(32)	Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi neljalt Hiina eksportivalt tootjalt, CCCMC-lt ja taotluse esitajatelt. Hiina valitsus märkusi ei esitanud.

(33)

Komisjon vastas 5. märtsi teate kohta saadud märkustele teises, 30. novembri 2020. aasta teates normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavate allikate kohta (edaspidi „30. novembri 2020. aasta teade“) (15). Komisjon koostas ka esialgse tootmistegurite loetelu ja järeldas, et selles etapis kavatses ta vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimesele taandele kasutada kõige sobivama võrdlusriigina Colombiat. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ning ta sai märkusi taotluse esitajatelt ja CCCMC-lt. Neid märkusi on analüüsitud üksikasjalikult allpool punktides 3.3 ja 3.4.

2. UURIMISALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Uurimisalune toode

(34)	Käesolevas läbivaatamises uuritav toode on sama mis esialgses uurimises ja eelmises aegumise läbivaatamises, st sidrunhape ja trinaatriumtsitraatdihüdraat, mis kuuluvad praegu CN-koodide 2918 14 00 ja ex 2918 15 00 (TARICi kood 2918150011 ja 2918150019) alla (edaspidi „uurimisalune toode“).

(35)

Sidrunhape on hapendaja ja happesuse regulaator ning sellel on palju kasutusalasid, nt kodumajapidamistes kasutatavad pesuained, joogid, toit, kosmeetika ja ravimid. Sidrunhappe põhitoorained on suhkur/melass, tapiokk, mais või glükoos (mida saadakse teraviljast) ning mitmesugused ained, mida kasutatakse süsivesikute mikroobsel sukelkääritamisel.

2.2. Samasugune toode

(36)

Nagu tehti kindlaks esialgse uurimise ja eelmise aegumise läbivaatamise käigus, kinnitas aegumise läbivaatamisega seotud uurimine, et järgmistel toodetel on samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed:

—	asjaomasest riigist pärit uurimisalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse asjaomase riigi siseturul, ning

—	toode, mida toodab liidu tootmisharu ja mida ta müüb liidu turul.

(37)	Neid tooteid käsitatakse seepärast samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3. Toote määratlusega seotud väited

(38)	Komisjon ei saanud toote määratlusega seotud väited. CCCMC märkis uurimise algatamise järel esitatud märkustes, et algatamisteates määratletud uurimisalune toode hõlmab tooteliike, millele kehtivad algsed meetmed, samuti esimese aegumise läbivaatamisega hõlmatud tooteliike.

3. DUMPINGUHINNAGA MÜÜK

3.1. Sissejuhatavad märkused

(39)	Kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 uuris komisjon, kas kehtivate meetmete aegumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit dumpingu jätkumine või kordumine.

(40)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate deklareeritud tootmisvõimsus oli kokku ligikaudu 72 % kogu hinnangulisest Hiina tootmisvõimsusest. Vähest koostööd arvestades kohaldas komisjon artiklit 18 ning tugines Hiina sidrunhappe turu, sealhulgas toodangu, tootmisvõimsuse ja vaba tootmisvõimsuse kohta järelduste tegemisel kättesaadavatele faktidele.

(41)

Allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta põhinevad eelkõige läbivaatamistaotluses esitatud teabel, statistikal, mis tugineb andmetele, mille liikmesriigid esitavad komisjonile kooskõlas alusmääruse artikli 14 lõikega 6 (edaspidi „artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas“), ning uurimise algatamise ajal väljavõttelise uuringu puhul esitatud vastustel ja küsimustiku vastustel. Lisaks kasutas komisjon muid avalikult kättesaadava teabe allikaid, näiteks andmebaase GTA ja Orbis Bureau van Dijk (16) (edaspidi „Orbis“).

3.2. Normaalväärtus

(42)	Alusmääruse artikli 2 lõike 1 kohaselt võetakse „normaalväärtuse aluseks [---] tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(43)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a sätestatud, et kui tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste esinemise tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal, ning et see hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat.

(44)	Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.2.1. Oluliste moonutuste esinemine

3.2.1.1. Sissejuhatus

(45)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „olulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise elemendi võimalikku mõju:

—	„asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all;

—	riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid;

—	avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil;

—	pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav;

—	moonutatakse palgakulusid;

—	rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult“.

(46)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt võetakse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse punktis b sõnastatud mitteammendavat elementide loetelu. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaselt tuleb oluliste moonutuste olemasolu hindamisel muu hulgas arvesse võtta ühe või mitme sellise elemendi võimalikku mõju uurimisaluse toote hindadele ja kuludele eksportivas riigis. Kuna kõnealune loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki elemente. Lisaks võib loetelu eri elementide esinemise tõestamisel kasutada samu faktilisi tõendeid. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(47)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(48)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud Hiina kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“ või „Hiinat käsitlev aruanne“), (17) mis näitab riigi jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude peamiste tootmisteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada. Aruanne lisati uurimistoimikule uurimise algatamise etapis.

(49)

Peale aruandes (eelkõige keemiatööstuse kohta) esitatud järelduste kordamise sisaldas aegumise läbivaatamise taotlus lisateavet varasema Ameerika Ühendriikide sidrunhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse kohta, eelkõige kõige hiljutisema menetluse järelduste kohta, nagu on avaldatud sidrunhappe ja teatud tsitraatsoolade suhtes kohaldatavate tasakaalustavate tollimaksude halduskaebuse asjaoludes ja lõplikus otsuses (Issues and Decision Memorandum for the Final Results of Countervailing Duty Administrative Review: Citric Acid and Certain Citrate Salts), 7. detsember 2015. Taotluse esitaja viitas eelkõige järeldustele, mis puudutasid järgmist: poliitikat järgivate laenude väljastamine (riigi omandis olevad pangad võimaldasid sidrunhappe tootmisharul võtta laene, mille intressimäär on kommertsmääradest madalam); vähendatud tulumaks (sidrunhappe tootmisharu saab kasu vähendatud tulumaksust ja taotleda kodumaist päritolu seadmete ostuks maksukrediiti); juurdepääs odavamatele abimaterjalidele ja toorainetele, eelkõige kemikaalidele, sh väävelhappele, naatriumhüdroksiidile, bituminoossele kivisöele, kaltsiumkarbonaadile või lubjakivile; maa (tähelepanekud maakasutusõiguse saamise kohta tegelikust maksumusest väiksema tasu eest); elektrienergia (USA kaubandusministeerium tegi kindlaks, et uurimisalust äriühingut varustati elektrienergiaga vähem kui piisava tasu eest), samuti subsiidiumid rahaliste vahendite otsese ülekandmise näol ja keskkonnamaksu tasaarvestused.

(50)

Nagu on märgitud põhjendustes 23 ja 28, ei esitanud Hiina valitsus märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja taotluse esitaja esitatud täiendavaid tõendeid oluliste moonutuste olemasolu ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul.

(51)	Selle kohta esitas juhtumi algatamise vastusena CCCMC märkusi CCCMCga koostööd tegevate liikmetest tootjate nimel.

(52)

Esiteks väitis CCCMC, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole WTO õigusega kooskõlas. Esiteks väitis CCCMC, et WTO dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 ei tunnustata oluliste moonutuste mõistet ning et selle kohaselt on võimalik normaalväärtust kindlaks määrata ainult juhul, kui müük ei toimu tavapärastes kaubandustingimustes. CCCMC märkis, et asjaomases artiklis ei mainita olulisi moonutusi, mis võimaldaksid kindlaks määrata normaalväärtust. Teiseks väitis CCCMC, et isegi kui oluliste moonutuste mõiste oleks WTO õigusega kooskõlas, tuleks arvestuslik väärtus arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikliga 2.2.1.1 ja WTO apellatsioonikogu tõlgendusega sellest sättest, mis anti juhtumis „EL – biodiisel“ (DS478). Kolmandaks väitis CCCMC, et isegi kui tavapärase kaubandustegevuse mõiste ei ole WTO dumpinguvastases lepingus selgelt määratletud, sätestatakse artiklis 2.2.1, et toote müüki ei saa käsitleda tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina ja seda võib eirata „ainult juhul, kui [---] asjaomane müük toimub pikema perioodi jooksul olulistes kogustes ja hindadega, mis ei kata kõiki kulusid [---]“. Neljandaks nõutakse WTO dumpinguvastases lepingus, et normaalväärtus tuleb kindlaks määrata müügihindade või kulude põhjal, mis peegeldavad päritoluriigi hinna- või kulude taset. Seega ei saa võrdlusriigi andmete alusel arvutatud hind kajastada eksportiva riigi hinna- ja kulude taset. CCCMC väitel puudub WTO õiguses säte, mille alusel saaks kasutada kolmanda riigi andmeid.

(53)

Komisjon leidis, et artikli 2 lõike 6a säte on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustuste ja kohtupraktikaga, millele CCCMC on viidanud. Komisjoni seisukoht on, et vastavalt WTO vaekogu ja apellatsioonikogu arvamusele juhtumi „EL – biodiisel“ (DS473) puhul, võimaldavad alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes (eriti artikli 2 lõike 5 teine lõik), kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole eksportiva riigi kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamisel sobivad. Nendel asjaoludel nähakse selle sättega ette tootmis- ja müügikulude kindlaksmääramine moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, sh niisuguse sobiva võrdlusriigi moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, kus on sarnane arengutase kui eksportivas riigis. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

(54)

Teiseks väitis CCCMC, et kõnealusel juhul puuduvad tõendid oluliste moonutuste esinemise kohta. Esiteks väitis CCCMC, et taotluse esitajad ei esitanud piisavalt tõendeid oluliste moonutuste esinemise kohta, mis oleks alusmääruse artikli 5 lõike 3 alusel uurimise algatamiseks piisav, eelkõige seetõttu, et tõendid olid väga üldised ega olnud konkreetselt seotud sidrunhappe tootmisharuga. Teiseks avaldati aruanne 2017. aasta detsembris, samas kui läbivaatamisega seotud uurimisperiood hõlmas selles uurimises 2019. aastat. Seetõttu olid kõnealusel juhul aruandes esitatud kogutud tõendid aegunud ega kajastanud sidrunhappe tootmisharu olukorda. Kolmandaks leidis apellatsioonikogu juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed (Hiina) (artikkel 21.5)“ (DS437) puhul, et „riigi sekkumisest tingitud hinnamoonutuse olemasolu tuleb kindlaks teha ja piisavalt selgitada“ ja et „[---] kindlakstegemine peab toimuma juhtumipõhiselt“. Seetõttu märkis CCCMC, et aruanne oli sidrunhappe tootmisharu puhul tõendina kasutamiseks ebapiisav allikas, sest selles kirjeldatakse moonutusi laiemas keemiatööstuse sektoris. Neljandaks väitis CCCMC, et taotluse esitajate mainitud Ameerika Ühendriikide dumpinguvastased menetlused on kõnealuse juhtumi puhul ebaolulised, sest need puudutavad enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi tehtud järeldusi.

(55)

Komisjon tuletas meelde, et algatamisteate punktis 4.1 viidati mitmele Hiina sidrunhappe turu elemendile, et tõendada, et turgu mõjutasid Hiina tooraine, naftakeemia- ja keemiatööstuse sektorite moonutused. Komisjon leidis, et algatamisteates nimetatud tõendite loetelu oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise algatamiseks piisav. Ning kuigi teiste riikide ametiasutuste läbi viidud dumpinguga seotud uurimiste tulemused ei tähenda automaatselt tõendeid moonutuste olemasolu kohta ELi dumpinguvastastes uurimistes, võivad need sisaldada asjakohaseid tõendavaid elemente, mis näitavad, et eksportiva riigi asjaomasel turul esineb teatavaid kõrvalekaldeid, nagu see on kõnealuse juhtumi puhul seoses Hiina sidrunhappe tootmisharuga.

(56)

Mis puudutab väidet, et aruanne oli aegunud, siis tuletas komisjon meelde, et siiani ei ole esitatud tõendeid, mis näitaksid, et aruanne on aegunud. Seevastu märkis komisjon eelkõige seda, et aruandes sisalduvad peamised poliitikadokumendid ja tõendid, sh asjakohased uurimisaluse toote puhul kehtivad viisaastakukavad ja õigusaktid olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikkagi asjakohased ning et ei CCCMC ega teised pooled ei ole tõendanud, et see enam nii ei olnud.

(57)

Lisaks tuletas komisjon meelde, et vaidlus „USA – tasakaalustavad meetmed (Hiina)“ (DS437) ei olnud seotud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamisega ja et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on asjakohane õiguslik alus normaalväärtuse kindlaksmääramiseks käesolevas uurimises. See vaidlus käsitles erinevat faktilist olukorda ning WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu (mitte WTO dumpinguvastase lepingu) tõlgendamist. Igal juhul, nagu on eespool põhjendustes 49 ja 55 selgitatud, olid esitatud tõendid selgelt seotud Hiina sidrunhappe turuga ja seega ka uurimisaluse tootjaga kõnealuse juhtumi puhul. Seepärast lükati see väide tagasi.

(58)

Seoses CCCMC viimase väitega, et Ameerika Ühendriikide dumpinguvastaste menetluste tulemused on kõnealuse juhtumi puhul ebaolulised, leiab komisjon, et taotluse esitaja poolt algatamisteates loetletud tõendid sisaldasid lisaks Ameerika Ühendriikide uurimiste tulemustele muid tulemusi, eelkõige mitut aruandel põhinevat tõendit. Leiti, et need tõendid olid alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel uurimise algatamiseks piisavad. Kuna Ameerika Ühendriikide uurimine toimus enne läbivaatamisega seotud uurimisperioodi, olid taotluse esitajate poolt algatamise järel esitatud märkused täiendavad tõendid eeskirjade eiramise kohta Hiina turul.

(59)

Lisaks esitas CCCMC märkusi esimese teate kohta, milles käsitleti normaalväärtuse kindlaksmääramisel kasutatavaid allikaid. Oma märkustes kordas CCCMC esmalt oma algatamise järel esitatud märkusi. Teiseks kinnitas ta, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a tuleks moonutamata hindade või võrdlusalustega asendada ainult need tootmis- ja müügikulud, mis olid tõendatult moonutatud. Nimelt märkis CCCMC, et taotluse esitajad ei suutnud tõendada, et Hiina tööjõukulud olid moonutatud, mistõttu oleks komisjon pidanud kasutama tegelikke tööjõukulusid, millest teatasid eksportivad tootjad. CCCMC märkis, et tööjõukulude asendamine kolmanda riigi tööjõukuludega oli põhjendamatu, sest neid mõjutasid mitu tegurit, näiteks pakkumise ja nõudluse suhe asjaomasel turul, tootmise automatiseerituse tase ja kaupade hinnatase tootjate asukoha piirkonnas. CCCMC lisas, et tööjõukulude erinevusi esines mitte ainult riigiti, vaid ka Hiina eri tootjate vahel. Lisaks märkis CCCMC, et energiakulude erinevuse tingis mitu tegurit, sh energia liik ja selle kättesaadavus piirkonnas, energia tootmise tehnoloogia, pakkumise ja nõudluse suhe jne. Seetõttu ei saa ühe riigi energiahinnad kajastada energia hinnataset tavapärastes turutingimustes teises riigis.

(60)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et eksportiva riigi jaoks oluliste moonutuste olemasolu tõttu vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile b ei ole eksportivas riigis asjakohane kasutada omamaiseid hindu ja kulusid, võib komisjon iga eksportiva tootja puhul normaalväärtuse arvutada moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal asjakohases võrdlusriigis kooskõlas artikli 2 lõike 6a punktiga a. Vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile a on omamaiste kulude kasutamine lubatud vaid juhul, kui nende puhul on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Kuid kättesaadavate tõendite põhjal ei olnud võimalik kindlaks teha, et individuaalsed tööjõu- ja energiakulud ja/või muud uurimisaluse toote tootmise ja müügiga seotud sisendkulud ei olnud moonutatud. Vastavalt punktides 3.2.1.1–3.2.1.9 tõestatule on komisjon kindlaks teinud, et sidrunhappe tootmisharus esineb olulisi moonutusi, ning puudusid tõendid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegureid ei ole moonutatud.

(61)

Igal juhul põhines tööjõu- ja energiakulude arvutus tootmisprotsessis kasutatud vastaval tööjõu ja energiahulgal, nagu on teavitanud eksportivad tootjad. Seega vastas tööjõu ja energiahulk Hiina tootjate nende tegurite tegelikule kasutusele, samas kui ainult tööjõu- ja energiakulud asendati võrdlusriigi moonutamata väärtusega. Kuigi võib olla tõsi, et tööjõu- ja energiakulud võivad mõningal määral geograafiliste piirkondade kaupa erineda, kasutab komisjon ainult kulusid, mida ei mõjuta vastavalt artikli 2 lõike 6a punktile a sobivas võrdlusriigis esinevad moonutused. Komisjon avaldas toimikus kaks teadet tootmistegurite kohta, mis annab osalistele palju võimalusi märkuste esitamiseks, juhtides muu hulgas tähelepanu võimalikele kõrvalekalletele või neid mõjutavatele muudele kaalutlustele võrdlusriigis või -riikides. Sellega seoses ei ole huvitatud isikud pidanud 30. novembri 2020. aasta teates esitatud tööjõu- ja/või energiakulude taset sobivas võrdlusriigis küsitavaks. Seepärast lükati need väited tagasi.

(62)

Kolmandaks märkis CCCMC, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a tuleks oluliste moonutuste esinemist käsitlev hindamine teha iga eksportiva tootja kohta eraldi. Seetõttu pidi komisjon analüüsima iga valimisse kaasatud Hiina tootja olukorda ja otsustama, kas mõni tootmis- ja müügikulude teguritest on nende puhul moonutatud.

(63)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil, mistõttu kehtib see kõigile selle riigi eksportivatele tootjatele, nagu see on antud juhtumi puhul. Igal juhul, nagu on märgitud põhjenduses 60, sätestatakse alusmääruse sellessamas sättes, et omamaiseid kulusid saab kasutada siis, kui on tehtud kindlaks, et olulised moonutused neid ei mõjuta, ning sellisel puhul kasutatakse neid normaalväärtuse arvutamiseks. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(64)

Eksportivad tootjad Weifang Ensign Industry, RZBC ja Jiangsu Guoxin Union Energy kordasid eraldi märkustes CCCMC poolt esimese teate kohta esitatud väiteid. Lisaks märkis eksportiv tootja COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) oma märkuses, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine on vastuolus dumpinguvastase lepingu artikli 2.2 sättega.

(65)	Komisjon märkis, et küsimust, mis puudutab artikli 2 lõike 6a kooskõla WTO õigusega, selgitati juba eespool põhjenduses 53.

(66)	Pärast avalikustamist esitasid CCCMC ja Weifang Ensign Industry, RZBC ja Jiangsu Guoxin Union Energy („kolm eksportivat tootjat“) oluliste moonutuste esinemise kohta mitmeid märkusi.

(67)

Esiteks kordasid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat väidet, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a on vastuolus dumpinguvastase lepingu artiklitega 2.2.1.1 ja 2.2 ning järgmiste WTO juhtumite puhul tehtud järeldustega: „EL – biodiisel (Argentina)“ (vaekogu ja apellatsioonikogu järeldused), „EL – biodiisel (Indoneesia)“ (vaekogu järeldused), „Ukraina – ammooniumnitraat“ (vaekogu ja apellatsioonikogu järeldused), „Austraalia – koopiapaber“ (vaekogu järeldused) ning „EL – kulude kohandamise metoodikad“ (vaekogu järeldused). Need osalised viitavad konkreetselt viimase vaekogu aruande järeldustele, nimelt sellele, et väidetav Venemaa valitsuse sekkumine/turumoonutus ei kujutanud endast piisavat alust, mille põhjal järeldada, et eksportivate tootjate dokumendid ei kajastanud mõistlikul määral asjaomase toote tootmise ja müügiga seotud kulusid.

(68)

Komisjon tuletas meelde, et ükski eespool nimetatud WTO juhtum ei puudutanud alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist ega selle kohaldamise tingimusi. Lisaks erinevad nende juhtumite aluseks olevad faktilised olukorrad sellest aluseks olevast olukorrast ja kriteeriumidest, millest tulenevalt alusmääruse selle sätte kohast metoodikat kohaldatakse. Mis puudutab WTO vaidlust „EL – kulude kohandamise metoodikad“, siis tuletas komisjon meelde, et nii EL kui ka Venemaa vaidlustasid vaekogu järeldused, mis seega ei ole lõplikud ja seetõttu ei ole neid kehtiva WTO kohtupraktika kohaselt GATTis või WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole GATTi lepinguosaliste või WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Igal juhul leiti vaekogu aruandes konkreetselt, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted jäävad vaidluse piiridest välja. Vaekogu leidis, et need sätted on olemuselt erinevad ja neil on erinev õiguslik mõju võrreldes alusmääruse artikli 2 lõike 5 sätetega, mis olid selle vaidluse teemaks, ning artikli 2 lõike 6a sätted ei asendanud kehtima hakkamisel neid sätteid (18). Seetõttu ei oma eespool nimetatud juhtumite puhul tehtud järeldused artikli 2 lõike 6a kohaldamisel tähtsust, sest tegemist on uue sättega ja selle suhtes ei ole kunagi kohaldatud ühtegi WTO menetlust, ning see ei asenda artikli 2 lõiget 5 ja/või artikli 2 lõiget 3. Need järeldused ei oma seetõttu artikli 2 lõike 6a asjakohaste WTO eeskirjadega kokkusobivuse hindamisel mingit tähtsust. Neil põhjustel lükati väide tagasi.

(69)

Teiseks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et vaatamata põhjenduses 67 viidatud WTO järeldustele, mis moodustavad lahutamatu osa alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast normaalväärtust käsitlevatest ELi järeldustest, ei esitatud avalikustamises ühtegi põhjendust selle kohta, kuidas see sätte oli kooskõlas dumpinguvastase lepingu artikli 2.2.1.1 sätetega ja algmääruse artikli 2 lõike 5 vastavate sätetega. See ei näidanud ka seoseid artikli 2 lõike 6a ja võimaliku „erilise turuolukorra“ vahel, millele on viidatud dumpinguvastase lepingu artiklis 2.2 ja alusmääruse artikli 2 lõike 3 vastavates sätetes. Lisaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et komisjon ei esitanud selgitust selle kohta, kuidas alusmääruse artikli 2 lõike 5 teine lõik õigustaks komisjonipoolset kolmanda riigi andmete kasutamist. Seetõttu väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et komisjon ei selgitanud artikli 2 lõike 6a õiguslikku järjepidevust viidatud WTO kohtupraktikaga.

(70)

Esiteks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 5 ja artikli 2 lõike 3 sätteid kohaldatakse dumpinguvastaste uurimiste suhtes, tingimusel et nende vastavate sätete asjakohased tingimused on täidetud. Seevastu, artikli 2 lõike 6a sätted puudutavad konkreetset sellistest riikidest pärit toodete uurimise juhtumit, kus on kinnitust leidnud oluliste moonutuste esinemine ning kus oluliste moonutuste olemasolu tõttu ei ole siseriiklikud kulud ja hinnad normaalväärtuse arvutamiseks sobivad. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a alusel kohaldatav menetlus ja hindamise olemus on seega erinevad neist, mida kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 5 alusel. Oma väites eeldavad CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et artikli 2 lõike 6a sätted on tingimata seotud alusmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 5 sätetega, ning väidavad, et selle tulemusel peaks komisjon õiguslikult põhjendama alusmääruse artikli 2 lõike 6a ja artikli 2 lõike 5 ja/või artikli 2 lõike 3 kohase metoodika kohaldamist. See CCCMC ja kolme eksportiva tootja poolne eeldus oli üksnes spekulatiivne, sest alusmääruse artikli 2 lõikes 6a on sätestatud, et kui selle kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud, siis tuleb kohaldada selle artikli kohast metoodikat. Selles sättes ei ole nõuet teha alusmääruse artikli 2 lõike 3 ja/või artikli 2 lõike 5 kohast täiendavat õiguslikku analüüsi, rääkimata nende aluseks olevast kohtupraktikast, nagu CCCMC ja kolm eksportivat tootjat valesti väitsid. Need sätted on üksteisest eraldi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(71)

Kolmandaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et vaekogu järeldused juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad“ puhul, mis puudutavad alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamist, kehtivad ka artikli 2 lõike 6a kohta. Lisaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et avalikustamisel ei viidatud Colombia andmetes tehtud kohandustele, et kajastada tootmiskulusid Hiinas, mis oleks nõutav samm dumpinguvastase lepingu artikli 2.2 kohaselt, milles nähakse ette kõigi uurimisasutuse kasutatud kolmandate riikide andmete kohandamine, mis on vajalik päritoluriigi tootmiskulude kajastamiseks.

(72)

Vastusena märkis komisjon, et nagu on juba selgitatud põhjendustes 68 ja 70, ei puudutanud praeguseks WTO uurimiste, sealhulgas juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad“ puhul tehtud järeldused konkreetselt alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamist, vaid alusmääruse artikli 2 lõike 5 kohaldamist. Mis kõige tähtsam, selles vaidluses esitatud järeldused ei ole lõplikud, sest nii EL kui ka Venemaa on need vaidlustanud ja seetõttu ei ole neil kehtiva WTO kohtupraktika kohaselt GATTis või WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole GATTi lepinguosaliste või WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Lisaks märgiti selles vaekogu aruandes konkreetselt, et vastavad sätted ei ole olemuselt samad ja neil on erinevad õiguslikud tagajärjed kui artikli 2 lõikel 6a. Sama oluline, nagu on selgitatud põhjenduses 53 ja põhjalikumalt käsitletud põhjenduses 74, on asjaolu, et WTO asjakohane kohtupraktika lubab kasutada kolmandast riigist pärit andmeid, kui see on õigustatud. Colombia andmete puhul on CCCMC ja kolm eksportivat tootjat oma väite puhul jällegi aluseks võtnud nii alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted kui ka alusmääruse artikli 2 lõike 3 sätted. Nagu on üksikasjalikult selgitatud käesoleva määruse punktides 3.3–3.8 allpool ja konkreetsete avalikustamiste puhul, on komisjon kasutanud Colombia (või teatavate tootmistegurite puhul muudest allikatest pärit) asjakohaseid andmeid täielikult kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätetega. Asjaomase väärtuse puhul on tehtud teatavaid kohandusi, et jõuda moonutamata hindade või võrdlusalusteni, mille alusel kehtestada normaalväärtus. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(73)

Neljandaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et komisjoni avaldatud järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta avalikustamise põhjendustes 170–186 ja tema kavatsus säilitada olemasolevad meetmed ei olnud õigustatud, pidades silmas vaekogu järeldusi juhtumi „EL – kulude kohandamise metoodikad“ puhul, mis puudutasid dumpinguvastase lepingu artikli 11 lõike 3 kohaldamist. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat nõudsid, et komisjon selgitaks ja õigustaks üksikasjalikult oma avalikustamise põhjenduses 53 esitatud õiguslikku väidet, et alusmääruse artikli 2 lõikel 6a põhinev metoodika on kooskõlas kohaldatavate dumpinguvastase lepingu sätete ja kohtupraktikaga.

(74)

Taaskord juhib komisjon tähelepanu sellele, et selle WTO vaekogu aruande järeldused ei ole lõplikud, sest nii EL kui ka Venemaa on need vaidlustanud ja seetõttu ei ole neid kehtiva WTO kohtupraktika kohaselt GATTis või WTO süsteemis õiguslikku staatust, sest neid ei ole GATTi lepinguosaliste või WTO liikmete otsustega heaks kiidetud. Lisaks sellele tegi vaekogu selgesõnaliselt otsuse, et artikli 2 lõige 6a oli väljaspool tema pädevust, arvestades sätte erinevat olemust ja õiguslikke tagajärgi võrreldes artikli 2 lõikega 5. Lisaks, nagu on selgitatud põhjenduses 53, leidis komisjon, et vastavalt järeldustele WTO juhtumi „EL – biodiisel“ (DS473) puhul, võimaldavad alusmääruse sätted, mida üldiselt kohaldatakse kõigi WTO liikmete suhtes (eriti artikli 2 lõike 5 teine lõik), kasutada kolmandalt riigilt saadud andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui see kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Kuna WTO vaidluste lahendamise organ ei ole teinud konkreetseid järeldusi seoses artikli 2 lõike 6a sätetega, siis leidis komisjon, et kui juhtumi „EL – biodiisel“ (DS473) puhul tehtud järeldusi peetakse asjakohaseks dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 6a alla kuuluvas erinevas kontekstis ja olukorras, siis oleks need igal juhul täielikult kooskõlas võimalusega kasutada riigiväliseid andmeid, et hankida moonutamata väärtusi asjaomases võrdlusriigis. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(75)

Viiendaks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et kuna Hiina WTOga ühinemise protokoll aegus 2016. aasta detsembris, ei ole WTOs õiguslikku alust, et kohaldada normaalväärtuse arvutust väljaspool WTO dumpinguvastase lepingu raamistikku. Seetõttu on EL seotud oma rahvusvaheliste kohustustega pidada rangelt kinni dumpinguvastase lepingu artikli 2 sätetest, mis mõjutavad normaalväärtuse kindlaksmääramist.

(76)

Komisjon tuletas alguses meelde, et dumpinguvastastes menetlustes, mis käsitlevad Hiinast pärit tooteid, kohaldatakse normaalväärtuse kindlaksmääramisel jätkuvalt Hiina WTOga ühinemise protokolli punkti 15 osasid, mis ei ole aegunud, nii turumajandusliku standardi puhul kui ka sellise metoodika kasutamise puhul, mis ei põhine rangel võrdlusel Hiina hindade või kuludega. Lisaks tuletas komisjon meelde, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/2321, (19) viidates selle õigusliku alusena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõikele 2. Nagu on selgitatud ka põhjenduses 53, on artikli 2 lõike 6a sätted täielikult kooskõlas ELi rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas WTO asjakohaste eeskirjadega. Kuna komisjon on järeldanud punktis 3.2.1, et selle uurimise puhul on asjakohane kohaldada alusmääruse artikli 2 lõiget 6a ja see säte on täielikult kooskõlas WTO eeskirjadega, siis see väide lükati tagasi.

(77)

Kuuendaks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et uurimise järeldused põhinesid üldjoontes komisjoni 2017. aasta aruandel, mis ei ole seotud mitte konkreetselt sidrunhappe sektoriga, vaid pigem üldisemalt laiema keemiatööstusega, eelnevate tooraineturgudega ja/või Hiina majanduse ja Hiina valitsuse poliitika elementidega, mis ilmselgelt ei puuduta konkreetselt sidrunhappe sektorit. Sellega seoses täheldasid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et vastavalt WTO apellatsioonikogu järeldustele juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed“ puhul, peab komisjon tegema moonutused kindlaks juhtumipõhiselt. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat lisasid, et nad ei nõustunud komisjoni väitega, et need järeldused ei ole selle juhtumi puhul asjakohased, sest nad puudutavad WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingut. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat rõhutasid, et need järeldused on ka praeguse juhtumi puhul asjakohased.

(78)

Komisjon tuletas meelde, et WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu alusel käsitletakse moonutuste konteksti nendest põhjustatud subsideerimise vaatenurgast, millest eksportivad tootjad kasu saavad. Nende menetluste tagajärjeks on tasakaalustava tollimaksu kehtestamine, mis arvutatakse konkreetselt uurimisasutuse leitud kahjustava subsideerimise summa põhjal. Seevastu, alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohases dumpinguvastases kontekstis ei keskenduta analüüsis sellele, kas need moonutused kujutavad endast tasakaalustatavat subsiidiumi ja vastavad asjakohastele tingimustele, vaid sellele, kas need on olulised artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses ja seega õigustavad selles sättes ette nähtud normaalväärtuse arvutamise metoodika kohaldamist. Aluseks olev õiguskord, olukorrad ja kontekstid on erinevad, täidavad erinevaid eesmärke ja toovad kaasa erinevaid õiguslikke tagajärgi. Seetõttu jäi komisjon oma seisukoha juurde, et eespool nimetatud juhtumi järeldused ei ole praeguse juhtumi puhul asjakohased ja seega lükkas selle väite tagasi.

(79)

Seoses väitega, et komisjoni 2017. aasta aruanne ei sisalda konkreetset peatükki sidrunhappe kohta, märkis komisjon, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise tinginud oluliste moonutuste olemasolu ei ole seotud uurimisalust toodet hõlmava konkreetse valdkondliku peatüki olemasoluga. Aruandes kirjeldatakse HRVs esinevaid eri liiki moonutusi, mis on valdkonnaülesed ja laienevad kogu Hiina majandusele ning mõjutavad uurimisaluse toote hindu ja/või tooraineid ja tootmiskulusid. Lisaks ei ole aruanne ainus tõendite allikas, mida komisjon oma otsuse tegemiseks kasutab, sest selleks kasutatakse täiendavaid katseelemente. Nagu on selgitatud allpool punktides 3.2.1.2–3.2.1.9, toimub sidrunhappe tootmisharus mitmesugune aruandes kirjeldatud riigi sekkumine (seda on käsitletud viisaastakukavades ja muudes dokumentides, esinevad toorainemoonutused, finantsmoonutused jne), mis on käesolevas määruses sõnaselgelt loetletud ja nimetatud. Peale selle on määruse põhjendustes 94, 97, 100 ja 101 loetletud mitu sidrunhappe sektori ja/või selles kasutavate toorainetega seotud moonutust, mis lisanduvad määruses juba märgitud olulistele moonutustele. Kuigi aruanne avaldati 2017. aasta detsembris, kehtivad sidrunhappe sektoris ja selle tootmiskulude puhul jätkuvalt turuolukord ja selle aluseks olev poliitika ja kavad, mis põhjustavad olulisi moonutusi. Ükski isik ei esitanud tõendeid vastupidise kohta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(80)

Seitsmendaks väitsid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et kuigi komisjon mainis mitmesuguseid valitsuse suunavaid põhimõtteid ja rakendussätteid, mis võimaldavad riigil majandusse sekkuda ja võivad isegi selleks sõnaselgelt volitused anda, ei tõendanud komisjon nende tagajärjel tekkinud tegelike moonutuste esinemist. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat lisasid, et vastavalt apellatsioonikogu järeldustele juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed“ puhul „tuleb riigi sekkumisest tingitud hinnamoonutuse olemasolu kindlaks teha ja piisavalt selgitada“ ja „kindlakstegemine peab toimuma juhtumipõhiselt“. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat väitsid lisaks, et komisjoni hinnamoonutuste analüüs tuleb teha individuaalsete tootjate ja kulude põhjal, sest tegelik riigi sekkumine võib toimuda näiteks erinevatel valitsustasanditel ja seoses riigi erinevate piirkondadega, mis seega ei mõjuta samamoodi kõiki uurimisaluse toote tootjaid riigi kõigis osades.

(81)

Komisjon tuletas meelde artikli 2 lõike 6a punktis b sätestatut, et oluliste moonutuste olemasolu hindamisel peab komisjon kaaluma selles artiklis loetletud elementide „võimalikku mõju“. Käesoleva määruse punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud järeldustest nähtub, et Hiina sidrunhappe tootjatel on soodustingimustel juurdepääs riigipoolsele rahastamisele ja kõigi artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud kuue moonutustele viitava elemendi osas on üleriigilisi moonutusi. Seetõttu on selliste moonutuste esinemine sektoris asjakohane artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste moonutuste olemasolu hindamisel. Komisjon tuletas lisaks meelde, et olenemata sellest, kas riigi otsene sekkumine, näiteks subsiidiumide saamine, tegelikult eksportivaid tootjaid mõjutab, on tõenäoline, et riigi sekkumine, näiteks soodustingimustel juurdepääs rahastamisele, on mõjutanud nende tarnijaid või vaatlusaluse toote eelneva või järgneva turu muid turuosalisi, mis on täiendav näitaja, et hinnad või kulud ei ole vabaturujõudude tulemus. Seoses viitega WTO järeldustele juhtumi „USA – tasakaalustavad meetmed“ puhul, nagu on selgitatud põhjendustes 57 ja 78, kordab komisjon, et need ei ole selle uurimise kontekstis asjakohased, sest need puudutavad subsiidiumivastaseid meetmeid ja igal juhul ei muuda järeldusi alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaste oluliste moonutuste olemasolu kohta. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(82)

Lõpetuseks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et nii seoses komisjoni viidetega valitsuse üldisele poliitikale või kavadele kui ka seoses väidetava riigi sekkumisega konkreetselt sidrunhappe sektoris jäeti avalikustamisel pidevalt viitamata juhtudele, mil riik tegelikult Hiina sidrunhappe tootjate tegevusse sekkus, mille tulemuseks oli nende tootjate hindade moonutamine. Näitena tsiteerisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat avalikustamise põhjenduses 76 mainitud valitsuse kava, milles julgustati sidrunhappe tootjaid looma ühinemiste ja reorganiseerimise abil suuremaid ettevõtteid. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat väitsid, et mainitud kava on seotud üksnes teatavate provintside, piirkondade või tootmisvaldkondadega, mis tähendab, et julgustus ei laiene terviklikult kõikidele tootjatele kogu Hiinas, mis jällegi õigustaks tootjapõhist analüüsi ja avalikustamist. CCCMC ja kolm eksportivat tootjat lisasid veel, et lihtne „julgustamine“ ei tähenda tegelikku sekkumist, milles nõutakse ühinemist/reorganiseerimist ja komisjon ei esitanud tõendeid tegeliku sekkumise kohta. Lõpetuseks märkisid CCCMC ja kolm eksportivat tootjat, et sama dokument sisaldas teisi meetmeid, näiteks keskkonnakaitse standardite kohaldamine, puhta tootmise kontrollimine ning energia säästmise laiaulatuslik parandamine ja heitkoguste vähendamine, energia- ja veetarbimise vähendamine ning puhta tootmise ja ringlussevõtu edendamine. Kõiki neid meetmeid oleks mõistlikult tõhusam rakendada, kui tootmisüksused on suuremad, nagu julgustatud.

(83)

Komisjon tuletas meelde, et valitsusepoolne teatud tegevuste „julgustamine“, näiteks ühinemised ja reorganiseerimine suuremate konglomeraatide loomiseks, ei ole üksnes tühjad deklaratsioonid ja soovitused, vaid valitsuse ametlikes kavades esitatud soovitusi toetavad tegelikud rahalised stiimulid (vt eelkõige punkt 3.2.1.8 ja põhjendus 110). Isegi kui Hiina valitsus ei sunniks või kohustaks oma kava põhjal äriühinguid koonduma suuremateks üksusteks, quod non, on sellistel äriühingutel, kes otsustavad kava soovitusi järgida, iga juhul võimalik saada teatavaid rahalisi eeliseid või soodsaid laenutingimusi, mis tähendab, et moonutatakse vabaturujõude, mis suunaksid äriühinguid selliste kavade puudumisel. Igal juhul näitavad käesoleva määruse punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud analüüs ja järeldused selgelt sidrunhappe sektoris oluliste moonutuste olemasolu ja asjaolu, et need mõjutavad tõenäoliselt asjaomase toote tootjatele toorainete tarnijaid.

(84)

Seega hakkas komisjon uurima, kas on asjakohane kasutada Hiina omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti riigi ulatuslikku sekkumist Hiina majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses uurimisaluse tootega. Sellest tulenevalt lükati need väited tagasi.

3.2.1.2. Märkimisväärsed moonutused, mis mõjutavad omamaiseid hindu ja kulusid Hiinas

(85)

Hiina majandussüsteem põhineb „sotsialistliku turumajanduse“ kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ja sellest lähtuvalt juhitakse Hiina majandust. Selle peamine põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olevat majandust peetakse „rahvamajanduse juhtivaks jõuks“ ning riigil on volitus „tagada majanduse tugevdamine ja kasv“ (20). Sellest tulenevalt ei piirdu Hiina majanduse üldine ülesehitus mitte ainult riigi märkimisväärse majandusse sekkumise võimaldamisega, vaid selline sekkumine on sõnaselgelt ette nähtud. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ja seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõigis kesksetes õigusaktides. Hiina asjaõigus on selle põhjusliku seose peamine näide: selles viidatakse asjaolule, et Hiina on sotsialismi esimeses etapis ning riigile tehakse ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Muud omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (21).

(86)

Lisaks sellele arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis anti HKP-le veelgi suurem juhtiv roll, mida kinnitati põhiseaduse artikli 1 tekstis. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause, mille kohaselt „Hiinale omase sotsialismi iseloomulik joon on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll.“ (22). See näitab, et HKP kontroll Hiina majanduse üle on väljaspool kahtlust ja kasvab veelgi. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on ulatuslik makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(87)

Hiina riik viib ellu sekkuvat majanduspoliitikat, et saavutada oma eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitilise tegevuskavaga, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (23). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(88)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Planeerimine hõlmab terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning see toimub kõigil valitsemistasanditel. Provintsi tasandi plaanid on üksikasjalikumad, samas kui riiklike plaanidega seatakse mõnevõrra laiemad eesmärgid. Plaanides määratakse kindlaks ka vahendid asjaomaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning ajavahemikud, mille jooksul eesmärgid tuleb saavutada. Mõned plaanid sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Plaanides tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi osalusega ettevõtted peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelikele oludele. See ei ole nii mitte ainult plaanide siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad plaanisüsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima plaanides kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.2.1.5 allpool) (24).

(89)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil Hiina finantssüsteemis riigi omandis olevad kommertspangad. Laenupoliitika väljatöötamisel ja rakendamisel peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, mitte hindama eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkti 3.2.1.8 allpool) (25). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muude osade kohta, nagu aktsiaturud, võlakirjaturud, erakapitaliturud jne. Ka need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada riigile ja HKP-le kontroll ning võimaldada nende sekkumist (26).

(90)

Kolmandaks, reguleeriva keskkonna tasandil sekkub riik majandusse mitmel viisil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majanduse tõhustamiseks, kahjustades sellega turupõhiseid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitikameetmetes määratud eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (27). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (28).

(91)	Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, millega nähakse ette ja soodustatakse riigi sekkumist mitmel moel. Selline oluline riigi sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (29).

3.2.1.3. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtted, mis on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all

(92)	Hiinas moodustavad olulise osa majandusest ettevõtted, kes tegutsevad riigi omandis, selle kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all.

(93)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigi osalusega ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta aktiivselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt, kuidas konkreetsed riigi osalusega ettevõtted seda rakendavad, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigi osalusega ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigi osalusega ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigi osalusega ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega äriühingutes (vt ka punkt 3.2.1.4) ning ka riigi osalusega ettevõtete sektori korporatiivse struktuuri kujundamisega (30). Vastutasuks on riigi osalusega ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (31). Asjaolusid, mis osutavad sidrunhappe sektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.2.1.4.

(94)

Konkreetselt sidrunhappe sektoris on ilmne, et teatud osa äriühingutest on Hiina valitsuse omandis. Uurimisel tuvastati, et vähemalt kolm eksportivat tootjat – COFCO, Jiangsu Guoxin Union Energy ja Laiwu Taihe – on riigi osalusega ettevõtted. Lisaks sellele julgustatakse sidrunhappe tootmisharu vastavalt teravilja- ja nafta töötlemise 13. viisaastakukavale looma ühinemiste ja reorganiseerimise abil suuremaid ettevõtteid (32). See julgustamine tõendab valitsuse osalust tootmisharu tegevuses.

(95)

Riigi ulatuslik sekkumine sidrunhappe tootmisharusse ja riigi osalusega ettevõtete suur osakaal selles sektoris takistavad eraomandis olevatel tootjatel turutingimustel tegutseda. Sidrunhappe sektoris on nii riigi omandis olevad ettevõtted kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on üksikasjalikumalt selgitatud allpool punktis 3.2.1.5.

3.2.1.4. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid

(96)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi osalusega ettevõtete omamise kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi osalusega ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (33) on nii riigi osalusega kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab äriotsuseid mõjutada. Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (34) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigi osalusega ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP on avaldanud eraettevõtetele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (35). On teada, et 2017. aastal olid parteirakukesed olemas 70°%-l ligi 1,86 miljonist eraettevõttest, ning suurenes surve anda HKP organisatsioonidele viimane sõna äriotsuste tegemisel äriühingus, kuhu nad kuulusid (36). Neid eeskirju kohaldatakse kogu Hiina majanduses kõigis sektorites, sealhulgas sidrunhappe tootmise ja nende sisendite tarnijate sektorites.

(97)	Nagu juba märgitud, kuuluvad konkreetselt sidrunhappe sektoris mõned sidrunhappe tootjad riigile. Lisaks ilmnes uurimisest, et viiel sidrunhappe tootjal, sh Cofco, Weifang Ensign, RZBC, Jiangsu Guoxin ja Laiwu Taihe Biochemistry, on kõrgema juhtkonna seas seoseid HKPga ja partei tugevdamisega.

(98)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.2.1.8 allpool) ning sekkumine tooraine ja sisendite tarnimisse avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (37). Seega võimaldab riigi esindajate tegevus ettevõtetes, sealhulgas riigi osalusega ettevõtetes sidrunhappe sektoris ning samuti muudes sektorites (nagu finantssektor ja sisendisektor) Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

3.2.1.5. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil

(99)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased plaanid on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Plaanides seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasandite ametiasutused jälgivad nende plaanide rakendamist vastaval madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muidu poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei jaotata neid kooskõlas turujõududega (38).

(100)

Kuigi sidrunhappe tootmisharu ei ole iseenesest Hiina peamine tööstusharu, on sidrunhappe tootmisel kasutatav tooraine Hiinas rangelt reguleeritud. Peamine tooraine mais on intensiivselt reguleeritud.

(101)

Hiinal on suures koguses maisivarusid, mis võimaldab valitsusel selle kauba hindu kunstlikult langetada või tõsta, ostes või müües turul suurtes kogustes maisi. Kuigi Hiina hakkas ülemääraste maisivarudega tegelema 2016. aastal, on riigil siiamaani väga suured varud, mis avaldavad hindadele moonutavat mõju (39). Lisaks kontrollib riik kogu maisi väärtusahela eri aspekte, sh maisi tootmisele antavaid subsiidiume (40) ja töötlemise järelevalvet: „[k]õik kohalikud ametiasutused laiendavad maisi pakkumise ja nõudluse järelevalvet ja analüüsimist asjaomastes valdkondades, tõhustavad järelevalvet maisi süvatöötlemise projektide koostamise ja koostamisjärgses etapis, edendavad maisi pakkumise ja nõudluse tasakaalu ja tagavad riikliku toiduga kindlustatuse“ (41). HRVs on olemas ka kehtivad investeeringute kontrollimeetmed: „[m]aisi süvatöötlemise projektide koostamiseks avalduste esitamisele kohaldatakse ühtlustatud juhtimist kooskõlas riiginõukogu korraldusega nr 673“ (42). Asjaomane riigi osalus kogu väärtusahela ulatuses avaldab hindadele vähemalt potentsiaalselt moonutavat mõju.

(102)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, millega ärgitatakse ettevõtjaid täitma riikliku poliitika eesmärke, et toetada soodustatud tootmisharusid, sealhulgas maisi tootmist, sest mais on sidrunhappe tootmiseks kasutatav põhitooraine. Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

3.2.1.6. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav

(103)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb ametlikult põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (43).

(104)

Peale selle on Hiina omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (44). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (45). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, sh majandusplaanide rakendamine (46).

(105)

Komisjon tegi esialgse järelduse, et Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu Hiinas maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmise ning maakasutusõiguste andmisega moonutusi. Sarnaselt teistele Hiina majandussektoritele kehtivad need õigusnormid sidrunhappe tootjatele ja seetõttu mõjutavad ka neid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad õigusnormide diskrimineerivast kohaldamisest või nende täitmise ebapiisavast tagamisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks.

(106)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et pankrotiõigust ja asjaõigust kohaldatakse sidrunhappe sektoris, sh uurimisaluse toote puhul, diskrimineerival viisil või nende täitmise tagamine on ebapiisav.

3.2.1.7. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid

(107)

Hiinas ei saa turupõhiste palkade süsteem täielikult välja areneda, sest töötajate ja tööandjate õigused moodustada organisatsioone on piiratud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitmeid olulisi Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioone, eelkõige neid, mis käsitlevad ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (47). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühinguorganisatsioon. Ent see organisatsioon ei ole riigiasutustest sõltumatu ning tema osalemine kollektiivläbirääkimistel ja töötajate õiguste kaitsel on endiselt algeline (48). Peale selle piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötajad, kes ei ole end kohalikuks elanikuks registreerinud, leiavad end ebasoodsast tööolukorrast ning nende sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (49). Need asjaolud põhjustavad palgakulu moonutusi Hiinas.

(108)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et sidrunhappe sektoris ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi. Seega mõjutavad palgakulude moonutused sidrunhappe sektorit nii otseselt (uurimisaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine tootmisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse Hiinas sama tööhõivesüsteemi).

3.2.1.8. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult

(109)

Hiina ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(110)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigi omandis olevate pankade (50) tugev positsioon, kes võtavad rahastuse andmisel arvesse muid kriteeriume kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt finantssektorivälistele riigi osalusega ettevõtetele on pangad riigiga seotud mitte ainult omandisuhte, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigi osalusega finantsasutuste tippjuhid nimetab ametisse HKP) (51) ning samuti nagu finantssektorivälised riigi osalusega ettevõtted, viivad ka pangad regulaarselt ellu valitsuse poolt kindlaks määratud riiklikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (52). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatavatesse või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (53).

(111)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(112)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud sageli mitmesugustel põhjustel moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (54).

(113)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse soodustatavatesse või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (55). Seetõttu antakse laene pigem riigi osalusega ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(114)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väikesed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(115)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning suurenenud on sihtotstarbeliste laenude kasutamine, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(116)

Laenumahu üldine suurenemine Hiinas viitab kapitalipaigutuse tõhususe vähenemisele, kusjuures ei ole märke laenutingimuste karmistamisest, mida võiks eeldada turul, kus moonutusi ei esine. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombie-ettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(117)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks võetud meetmetest mõjutavad Hiina ettevõtete krediidisüsteemi märkimisväärsed moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(118)

Ei esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et sidrunhappe sektor ja/või selle sektori tarnijad, oleksid vabad eespool kirjeldatud riigi sekkumisest finantssüsteemi. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

3.2.1.9. Kirjeldatud moonutuste süsteemsus

(119)

Komisjon täheldas, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et punktides 3.2.1.1–3.2.1.5 ja aruande A osas kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka punktides 3.2.1.6–3.2.1.8 ja aruande B osas kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(120)

Komisjon tuletas meelde, et sidrunhappe tootmiseks on vaja mitmesuguseid sisendeid, sh maisi, kuivatatud bataate, väävelhapet, vesinikkloriidhapet, sütt jne. Toimikus esitatud tõendite kohaselt hankis enamik valimisse kaasatud eksportivatest tootjatest kõik sisendid Hiinast ning imporditud sisendid moodustavad nende eksportivate tootjate, kes hangivad mõnesid sisendeid välismaalt, toorainete osakaalust ebaolulise osa. Kui sidrunhappe tootjad ostavad või tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võisid laenata rahalisi vahendeid, mida mõjutavad finantssektori moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(121)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada üksnes sidrunhappe omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti on mõjutatud kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab riigi oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal Hiinas. See tähendab näiteks, et olulised moonutused mõjutavad mis tahes sisendit, mis on toodetud Hiinas, isegi kui selle puhul on kombineeritud eri tootmistegurid. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul. Hiina valitsus ega eksportivad tootjad ei ole käesoleva uurimise käigus esitanud ühtegi tõendit ega väidet, mis tõendaks vastupidist.

3.2.1.10. Järeldus

(122)

Punktides 3.2.1.2–3.2.1.9 esitatud analüüs, mis hõlmab kõikide kättesaadavate tõendite hindamist Hiina sekkumise kohta nii oma majandusse üldiselt kui ka sidrunhappe sektorisse (sh uurimisalune toode), näitab, et uurimisaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude mõjul, kuna neid mõjutab riigi oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjaomase elemendi tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole normaalväärtuse kindlaksmääramiseks sobiv kasutada omamaiseid hindu ja kulusid.

(123)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks ainult tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a, nagu on selgitatud järgmises punktis.

3.3. Võrdlusriik

(124)

Komisjon valis kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a sobiva võrdlusriigi, et kindlaks määrata uurimisaluse toote tootmise ja müügi moonutamata hinnad või võrdlusalused vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

—	Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Selleks hindas komisjon riike, mille kogurahvatulu sarnaneb Hiina omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile;

—	uurimisaluse toote tootmine selles riigis;

—	asjaomaste avalike andmete kättesaadavus selles riigis ning

—	kui sobivaid võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riiki.

(125)

Komisjon avaldas selle põhjal kaks toimikusse lisatud teadet normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate ja võrdlusriigi kohta.

(126)

Oma 5. märtsi 2020. aasta teates esitas komisjon üksikasjalikku teavet eespool esitatud kriteeriumide kohta ning määras võimalike asjakohaste võrdlusriikidena kindlaks Brasiilia, Colombia ja Tai. Ühtlasi tegi komisjon kindlaks uurimisaluse toote tootjad võimalikes sobivates võrdlusriikides, mille kohta ta leidis avalikult kättesaadavaid finantsandmeid.

(127)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Komisjon sai CCCMC-lt, neljalt koostööd tegevalt eksportivalt tootjalt ja liidu tootmisharult märkusi võrdlusriigi valimise erinevate aspektide kohta.

(128)

CCCMC ja neli Hiina eksportivat tootjat märkisid oma 23. märtsi 2020. aasta märkustes, et Brasiilia on sobivaim võrdlusriik. Esiteks sarnaneb Brasiilia kogurahvatulu Maailmapanga andmebaasi alusel Hiina kogurahvatulule kõige rohkem, samas kui Colombia ja Tai kogurahvatulu on palju väiksem. Samuti olid kaks sidrunhapet tootvat Brasiilia äriühingut viimastel aastatel kasumis. Lisaks on Brasiilias sotsiaal- ja keskkonnakaitse võrreldaval tasemel. Samal ajal väljendasid CCCMC ja koostööd tegevad eksportivad tootjad vastuseisu Colombia valimisele sobivaks võrdlusriigiks. Nad väitsid, et mõned Colombia impordiandmed teatud tootmistegurite kohta ei olnud kättesaadavad või esindavad. Samuti väitsid nad, et Colombia mõne peamise tooraine (st väävelhappe, vesinikkloriidhappe ja toorsöe) impordihinnad olid oluliselt ja põhjendamatult kõrgemad kui teiste võimalike võrdlusriikide hinnad, mistõttu ei tohiks neid käsitleda moonutamata hindadena, mida võib kasutada sidrunhappe normaalväärtuse arvutamiseks.

(129)

Lisaks väitsid CCCMC ja koostööd tegevad eksportivad tootjad, et Tai ei olnud sobiv võrdlusriik, sest kolmest tuvastatud sidrunhappe tootjast kaks ei olnud 2018. aastal kasumis ja kolmas keskendus peamiselt eksporditurgudele.

(130)

Liidu tootmisharu esindajad väitsid oma märkuses, et Colombia on moonutamata kulude kindlaksmääramiseks kõige asjakohasem valik. Nad rõhutasid, et Tai äriühingute finantsandmed olid auditeerimata, mis vähendas nende usaldusväärsust märkimisväärselt. Ühtlasi väitsid nad, et kolmest Tais tuvastatud tootjast kahes kuulus enamusosalus Hiina äriühingutele või Hiina riigile ja et need tootjad olid orienteeritud ekspordile. Brasiilia puhul väitsid liidu tootmisharu esindajad, et kaks Brasiilia äriühingut kuulusid kontsernidesse ja kontserni mõju finantsandmetele oli keeruline hinnata. Lisaks tegelesid need äriühingud erinevate toodete müügiga.

(131)

Pärast eespool esitatud argumentide analüüsimist avaldas komisjon teise, 30. novembri 2020. aasta teate, milles käsitles kõiki asjaomaseid märkusi vastavalt eespool loetletud kriteeriumidele ja teavitas huvitatud isikuid oma esialgsetest järeldustest. Komisjon märkis teates, et kavatseb kasutada Colombiat sobiva võrdlusriigina, kui oluliste moonutuste esinemine saab kinnitust. Lisaks märkis komisjon, et ta võib normaalväärtuse arvutamiseks kasutada ka sobivaid moonutamata rahvusvahelisi hindu, kulusid või võrdlusaluseid ning moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ja kasumite puhul võib ta kaaluda kõiki sobivaid kättesaadavaid alternatiive kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Kuna ainsa uurimisalust toodet tootva Colombia äriühingu kasumlikkus oli 2018. aastal väike ja ettevõte jäi 2017. aastal kahjumisse – sarnaselt Tai ja Brasiilia tootjate olukorrale, arvestab komisjon hiljutisemaid andmeid, kui need on saadaval ning kui need näitavad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi.

(132)

Komisjon sai 30. novembri 2020. aasta teate kohta märkusi CCCMC-lt ja liidu tootjatelt.

(133)

CCCMC märkis oma 9. detsembri 2020. aasta väites, et Colombia ei olnud sobiv võrdlusriik ja sobivaks võrdlusriigiks tuleks valida hoopis Brasiilia. CCCMC väitel olid madalamad maisi impordihinnad tingitud pigem transpordivahemaade ja koguse eelistest kui võimalikest moonutustest. Lisaks väideti, et kui Brasiilia impordihindu ei saa kasutada, tuleks selle asemel, et jätta Brasiilia võrdlusriigi valikust üldse välja, kasutada rahvusvahelisi hindu. Samuti väitis CCCMC seda, et Colombia ei olnud sobiv võrdlusriik, sest tuvastatud tootjal olid põhjendamatud tegevuskulud.

(134)

Liidu tootmisharu esindajate arvates oli kõige sobivam võrdlusriik Colombia. Arvestades asjaolu, et uurimisalust toodet tootev Colombia äriühing oli 2018. ja 2019. aastal kahjumis või väikese kasumlikkusega, mille kohta said andmed vahepeal kättesaadavaks, tegi üks liidu tootjatest kindlaks mitu äriühingut, kes tootsid uurimisaluse tootega sarnast toodet. Eelkõige keskendus liidu tootja nendele Colombia äriühingutele, kes tootsid koostisaineid joogi-, puhastus-, toiduaine-, tervishoiu- ja farmaatsiatööstusele ning kelle finantsandmed näitasid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset kooskõlas alusmääruse sätetega.

(135)

Komisjon kaalus hoolikalt kõigi osaliste väiteid. Komisjon nõustus CCCMC ja liidu tootjaga, et Tai ei ole sobiv võrdlusriik, sest uurimisaluse toote tootjad on kahjumis ja/või Hiina äriühingute tütarettevõtjad ning teatud tootmistegurite suhtes kehtivad ekspordipiirangud. Lisaks ei näidanud uurimisalust toodet tootvad äriühingud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset. Seetõttu ei võetud Taid arvesse.

(136)

Seega keskendus komisjon oma analüüsis Brasiiliale ja Colombiale. Esmalt analüüsis komisjon seda, kas esines ekspordipiiranguid või muid tootmise peamiste teguritega seotud moonutusi. Uurimisaluse toote peamine tootmistegur on mais, mis moodustab eksportivate tootjate sisendmaterjalide kogukulust enam kui 70 %. Komisjon märkis, et Brasiiliasse imporditava maisi kogus moodustas ainult 1,5 miljonit tonni võrreldes Brasiilia kodumaise maisitoodanguga, mis oli üle 100 miljoni tonni (56). CCCMC vaidlustas asjaolu, et asjaomased maisi impordikogused Brasiiliasse on väiksed. Kuid võrreldes Brasiilia tootmismahuga moodustavad need impordikogused üksnes 1,5 % toodangust. Võttes arvesse asjaomast väga piiratud impordikogust võrreldes suure kodumaise toodanguga, kontrollis komisjon ka Brasiiliasse suunatud impordi hindu ja pani tähele, et need erinesid rahvusvahelistest maisihindadest märkimisväärselt. CCCMC vaidlustas 30. novembri teate kohta esitatud märkustes märkimisväärse hinnaerinevuse ja küsis hinnavõrdluse kohta lisateavet. 2019. aasta keskmine rahvusvaheline maisi hind, millele komisjon viitas 30. novembri teates, moodustas 151 eurot tonni kohta FOB alusel vastavalt IndexMundi andmebaasile, (57) samas kui Brasiiliasse suunatud maisi impordihind moodustas GTA andmetel ainult 116 eurot tonni kohta FOB alusel. See arv näitab selgelt, et Brasiiliasse suunatud impordihinnad olid rahvusvahelist hinnaindeksist palju madalamad.

(137)

Lisaks väitis CCCMC, et maisi impordihinnad olid väiksemate transpordikulude tõttu Brasiilias madalamad kui Colombias, sest import Brasiiliasse toimus peamiselt naaberriikidest, nagu Argentina ja Paraguay, samas kui Colombia impordib maisi peamiselt Ameerika Ühendriikidest ja Argentinast. See väide oli põhjendamatu, sest CCCMC ei tõendanud tegelikku päritolu ega sihtsadamat asjaomastes riikides, samuti ei tõendatud vastavatesse riikidesse suunatud maisi transpordikulude esinemust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(138)

CCCMC märkis ühtlasi, et Hiina tootjad ostavad suure koguse maisist siseturult. Seetõttu väitis ta, et Brasiilia impordihind kajastaks Hiina tootjate maisiostude olukorda paremini. Komisjon märkis, et see väide ei muuda peamist asjaolu, et Brasiiliasse suunatud impordi kogused on objektiivselt väiksed võrreldes kodumaise tootmismahuga, õõnestades seeläbi Brasiiliasse suunatud maisi impordihinna tüüpilisust. Ühtlasi ei mõjuta see väide järeldust, et Brasiiliasse suunatud impordi hinnad on rahvusvahelistest maisi hindadest oluliselt erinevad, mis on tõenäoliselt tingitud impordi madalamast tasemest ja kodumaise tootmise olulisest mahust. Seepärast lükati see väide tagasi.

(139)

Lisaks väitis CCCMC, et isegi kui Brasiiliasse imporditava maisi hindu ei saa kasutada, sest need ei ole tüüpilised (ent see ei ole nii), tuleks Brasiilia siiski valida võrdlusriigiks ja Brasiiliasse suunatud impordi hindade asemel tuleks kasutada sobivat moonutamata rahvusvahelist maisi hinda.

(140)

Vastusena märkis komisjon, nagu on selles jaotises põhjalikumalt selgitatud, et kaalus selles uurimises Colombia kasutamist sobiva võrdlusriigina alusmääruses loetletud asjaomaste elementide alusel, sh arvestades asjakohasemate finantsandmete kättesaadavust sidrunhappega sarnaste toodete tootjate kohta võrreldes Brasiiliaga. Colombiasse suunatud maisi impordikoguste ja -hindade puhul moodustab IndexMundi andmete alusel Colombia kodumaine maisitoodang 1,5 miljonit tonni, samas kui GTA andmetel moodustab maisi import umbes 5,5 miljonit tonni, mis teeb seega 365 % toodangust. See võrdlus näitab, et impordikogused Colombiasse tunduvad erinevalt Brasiiliast olevat kodumaise tootmise mahtu arvestades tüüpilised. Maisi hindade puhul moodustas Colombiasse suunatud maisi 2019. aasta keskmine impordi CIF-hind GTA andmebaasi põhjal 174 eurot tonni kohta, mis sarnaneb ja on rohkem kooskõlas maisi keskmise rahvusvahelise FOB-hinnaga 151 eurot tonni kohta, arvestades asjaolu, et rahvusvahelise impordi CIF-hind on kõrgem. Kuna Colombiat peetakse muudes küsimustes sobivaks võrdlusriigiks, nagu on täpsemalt kirjeldatud allpool, ja Colombiasse suunatud maisi impordihinnad on suuresti vastavuses maisi rahvusvaheliste hindadega ning tõendid Colombia maisihindu mõjutavate moonutuste kohta puuduvad, ei ole mingit põhjust valida sobivaks võrdlusriigiks Brasiilia ja kasutada sobivasse võrdlusriiki suunatud impordi hindade asemel rahvusvahelist võrdlusalust, nagu on sätestatud artikli 2 lõike 6a punkti a teise lõigu esimeses taandes.

(141)

Ülejäänud tootmistegureid arvestades kehtivad teatud tootmisteguritele ekspordipiirangud Brasiilias (ekspordilitsentsi nõue lubja puhul) ja Tais (ekspordilitsentsi nõue kipsi puhul), samas kui Colombias need puuduvad, mida kinnitab asjaomane OECD nimekiri (58). Kuigi neil teguritel on palju piiratum mõju teatud eksportivate tootjate tootmiskuludele ja need ei kehtinud kõigile eksportivatele tootjatele, oli tegemist veel ühe olulise elemendiga sobiva võrdlusriigi valimisel.

(142)

Sobiva võrdlusriigi valimisel vaatles komisjon ka kättesaadavaid avalikke andmeid uurimisaluse toote tootjate kohta Tais, Brasiilias ja Colombias kooskõlas alusmäärusega.

(143)

Kuna Taid ei peetud vastavalt põhjenduse 117 selgitustele sobivaks võrdlusriigiks, keskendus komisjon oma võrdlusanalüüsis Brasiiliale ja Colombiale.

(144)

Seoses Brasiilia ja Colombiaga esitas komisjon 5. märtsi teates nendes riikides sidrunhapet tootvad äriühingud. Sel ajal ei olnud Brasiilias ega Colombias 2018. aasta arvestuses ühtegi mõistlikku kasumit teenivat tootjat.

(145)

Komisjon märkis 30. novembri 2020. aasta teates, et Colombia äriühing Sucroal SA, mille kohta olid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi andmed avalikult kättesaadavad, oli sobiv võrdlusettevõte, sest ta toodab uurimisalust toodet ja sidrunhappega sarnasemat tootesortimenti. Samas oli Sucroal SA kasumlikkus 2018. aastal väike ja ettevõte oli 2017. aastal kahjumis.

(146)

Olukord oli sarnane Brasiilias, kus Brasiilia äriühingu (mille kohta olid avalikud finantsandmed kättesaadavad ja mille puhul oli tegemist suure konglomeraadiga, kes tootis laiemat tootesortimenti, kuhu kuulus sidrunhape) kasumlikkus oli 2018. aastal väike. Oma 30. novembri 2020. aasta teates märkis komisjon, et kui 2019. aasta värskemad andmed muutuvad kättesaadavaks, võib komisjon neid andmeid kasutada, kui need näitavad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset või kui see nii ei ole, kaaluks komisjon kõiki sobivaid kättesaadavaid alternatiive.

(147)

Pärast 30. novembri 2020. aasta teate avaldamist said Sucroal SA 2019. aasta andmed kättesaadavaks andmebaasis Orbis. Kuna Sucroal SA oli 2019. aastal kahjumis, ei olnud selle äriühingu finantsandmed müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata taseme kindlakstegemiseks sobivad.

(148)

Seepärast kaalus komisjon sobivaid alternatiive. Eelkõige nendes olukordades, kus ükski uurimisaluse toote tootja võimalikus võrdlusriigis ei näita müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset, võib komisjon kaaluda samasse üldkategooriasse ja/või uurimisaluse toote sektorisse kuuluva toote tootjaid, kelle avalikult kättesaadavad andmed näitavad müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse mõistlikku taset.

(149)

CCCMC märkis, et kuna Sucroal SA oli 2019. aastal kahjumis, ei tohiks Colombiat lugeda sobivaks võrdlusriigiks ja selle asemel tuleks kasutada Brasiiliat. CCCMC märkis, et tuvastatud tootja Cargill Agricola oli 2019. aastal jällegi kasumlik, mistõttu olid selle müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumlikkus uurimise vajadusi arvestades sobivad. Samas märkis komisjon, et Cargill Agricola kasum moodustas 2019. aastal käibest alla ühe protsendi, mistõttu oli see isegi väiksem kui 2018. aasta kasum. See väike kasum oli samal tasemel nagu ettevõttel Sucroal SA samal aastal ja seda ei loetud mõistlikuks. Seepärast lükati see väide tagasi.

(150)

Liidu tootmisharu soovitas oma kahes märkuste komplektis kasutada sama riigi nende äriühingute andmeid, kes toodavad sama kategooria tooteid või kes esindavad sama tootmissektorit nagu uurimisalune toode. Soovitati kasutada joogi-, puhastus-, toiduaine-, tervishoiu- ja farmaatsiatööstusele koostisaineid tootvate Colombia äriühingute kategooriat koos loeteluga samasse sektorisse kuuluvast üheteistkümnest äriühingust.

(151)

Arvestades kõiki uurimise asjaolusid ja saadud märkusi, otsis komisjon andmebaasist Orbis NAICS-koodi 325998 (kõigi muude mitmesuguste keemiatoodete ja valmististe tootmine). Sama koodi kasutavad nii Cargill Agricola SA kui ka Sucroal SA. Selle otsingu tulemusel leiti Colombiast võrreldes Brasiiliaga palju rohkem äriühinguid, keda iseloomustas mõistlik kasumlikkuse tase, mis näitab, et avalikult kättesaadavad finantsandmed olid ka Colombia puhul tüüpilised ja usaldusväärsed. Ning selleks, et selle otsingu tulemust piirata nende äriühingutega, kes toodavad sidrunhappega sarnast toodet, analüüsis komisjon üksikasjalikult kõigi kasumlike Colombia äriühingute tegevust ja tootmist. Andmebaasis Orbis nende äritegevuse kohta kättesaadava kirjelduse abil tegi komisjon lõpuks kindlaks seitse Colombia äriühingut, kes tootsid tooteid, mis kuuluvad sidrunhappega sarnasesse kategooriasse. Nende äriühingute müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit loeti usaldusväärseks. Võrdluseks märkis komisjon, et Brasiilias ei olnud sama tegevusvaldkonna äriühinguid, kelle kohta oleksid andmebaasis Orbis 2019. aasta andmed olnud avalikult kättesaadavad.

(152)

Komisjoni poolt sel viisil kindlaks tehtud Colombia äriühingud vastasid äriühingutele, kelle liidu tootmisharu oli kindlaks teinud kui uurimisaluse tootega samas üldkategoorias ja/või sektoris tegutsevad sobivad äriühingud. Liidu tootmisharu soovitas lisaks neile seitsmele äriühingule veel nelja Colombia äriühingut, kuigi nende kohta ei olnud finantsandmed või tegevuse kirjeldus andmebaasis Orbis kättesaadav. Seetõttu ei võetud neid äriühinguid müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramisel arvesse.

(153)

Arvestades kõiki eespool esitatud elemente, eelkõige kättesaadavaid finantsandmeid ja maisi impordihinna kui peamise tootmisteguri representatiivsust, järeldas komisjon, et Colombia oli sobiv võrdlusriik normaalväärtuse arvutamiseks käesolevas uurimises.

(154)

Pärast avalikustamist seadsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat küsimuse alla komisjoni valiku kasutada Colombiat asjakohase võrdlusriigina. Nad kordasid eespool esitatud väidet, et Colombia valimine ei olnud mõistlik, võttes arvesse asjaolu, et Colombia ainus sidrunhappe tootja ei olnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kasumlik, samas kui Brasiilia tootja seda oli. Nad kordasid ka eespool esitatud väidet, et Brasiilia maisihinnad ei olnud moonutatud. Arvestades, et neid väiteid on juba käsitletud käesoleva määruse põhjendustes 136 ja 149 ning sellega seoses ei esitatud uusi tõendeid, lükati väited tagasi.

(155)

Eespool nimetatud osalised väitsid lisaks, et komisjon kasutas Colombia muude tootesektorite äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse andmeid, ilma et oleks tõendanud, et nendel äriühingutel on sama müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse tase kui sidrunhappe tootjatel.

(156)

Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a arvutatakse normaalväärtus tootmis- ja müügikulude põhjal, mis kajastavad moonutamata hindu või võrdlusaluseid, kui oluliste moonutuste olemasolu kinnitust leiab. Arvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Arvestades, et Colombia äriühingu Sucroal SA müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit ei saanud kasutada põhjendustes 145 ja 147 selgitatud põhjustel, kasutas komisjon lähima sektori (sh uurimisalune toode) andmeid, kus leiti, et eespool nimetatud kuluelemendid olid moonutamata ja põhjendatud. Selle järelduse vaidlustamiseks ja eelkõige selle kohta, et Colombia sidrunhappe sektorile lähima sektori äriühingute müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumlikkuse tase ei olnud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt mõistlik, ei ole tõendeid esitatud.

(157)

Komisjon märkis lisaks, et vastupidiselt liidu tootmisharule ei esitanud ega pakkunud CCCMC ja koostööd tegevad eksportivad tootjad välja sama võimaliku võrdlusriigi tootjate loetelu, kes toodavad sama või sarnase kategooria tooteid või tegutsevad samas või sarnases tootmissektoris kui vaatlusalune toode, kelle finantsandmeid komisjon saaks kasutada.

(158)

Seetõttu ja põhjenduses 151 sätestatud põhjustel leidis komisjon, et seitsme äriühingu finantsandmed, kelle puhul ta tuvastas, et need toodavad Colombias tooteid, mis kuuluvad sidrunhappega lähestikku olevasse kategooriasse, on moonutamata müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul mõistlik võrdlusalus, mida kasutada uurimise käigus normaalväärtuse arvutamisel. CCCMC ja kolme koostööd tegeva eksportiva tootja väide lükati seetõttu tagasi.

3.4. Moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(159)

Huvitatud isikute esitatud teabe ja muu toimikus olemasoleva asjakohase teabe põhjal koostas komisjon loetelu tootmisteguritest ja allikatest, nagu materjalid, energia ja tööjõud, mida eksportivad tootjad kasutavad uurimisaluse toote tootmiseks.

(160)

Samuti selgitas komisjon välja allikad, mida kasutatakse normaalväärtuse arvutamiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a (GTA, riiklik statistika jne). Samas teates tõi komisjon välja harmoneeritud süsteemi (HS) tootmistegurite koodid, mida huvitatud isikute esitatud teabe põhjal kavatseti esialgu GTA andmebaasil põhinevas analüüsis kasutada.

(161)

Oma 30. novembri 2020. aasta teates kinnitas komisjon, et ta kasutab tootmistegurite, sealhulgas toorainete moonutamata kulude kindlaksmääramiseks GTA andmeid.

3.5. Elektrienergia, vee ja tööjõukulude puhul kasutatud allikad

3.5.1. Elektrienergia

(162)

Elektrienergia puhul kasutas komisjon Colombia peamise elektritarnija Eneli hõlpsasti kättesaadavaid hindu. See allikas esitab iga kuu kohta ühe keskmise elektrihinna.

3.5.2. Vesi

(163)

Veetariif oli hõlpsasti kättesaadav Bogotas veevarustuse ning reovee kogumise ja puhastamise eest vastutava äriühingu Acueducto kaudu. Teabe kaudu õnnestus kindlaks määrata tööstuslikul eesmärgil kasutajatele kehtivad tariifid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

3.5.3. Tööjõud

(164)

Komisjon kasutas Colombias kehtivate töötasude kindlaksmääramiseks ILO statistikat (59). See annab teavet tootmissektori töötajate igakuise töötasu kohta ja keskmiste iganädalaste töötundide kohta Colombias 2019. aastal.

(165)

Komisjonile ei esitatud moonutamata tööjõu-, elektri- ja veekulude kindlaksmääramiseks kasutatud allikate kohta märkusi, mistõttu kasutas komisjon neid allikaid normaalväärtuse kindlaksmääramiseks.

3.6. Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi puhul kasutatud allikad

(166)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt peaks arvutatud normaalväärtus hõlmama moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat. Lisaks tuli kindlaks teha tootmise üldkulud, et hõlmata kulusid, mida tootmistegurid ei hõlma.

(167)

Müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi moonutamata väärtuse kindlakstegemiseks kasutas komisjon selliste tootmiskulude osakaalu, mille moodustavad Colombia võrdlusäriühingutes müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, nagu on selgitatud punktis 3.3.

(168)

Tulude protsendina esitatud saadud väärtused moodustasid kasumi puhul 14,2 % ning müügi-, üld- ja halduskulude puhul 17 %.

3.7. Toorained

(169)

Kõigi toorainete ja abimaterjalide puhul tugines komisjon võrdlusriiki suunatud impordi hindadele. Võrdlusriiki suunatud impordi hind tehti kindlaks kõikidest kolmandatest riikidest (v.a Hiinast) pärit impordi ühikuhindade kaalutud keskmisena. Komisjon otsustas jätta välja Hiinast pärit impordi võrdlusriiki, kuna esinevad olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad neid hindu. Sarnaselt ei arvestatud WTOsse mittekuuluvatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (60) 1. lisas nimetatud riikidest võrdlusriiki suunatud importi.

(170)

Et teha kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taandega kindlaks tooraine moonutamata hind, kohaldas komisjon selle suhtes võrdlusriigi asjakohast imporditollimaksu. Hiljem, individuaalsete dumpingumarginaalide arvutamisel, lisas komisjon impordihinnale iga äriühinguga seotud riigisisese transpordi kulud. Kõigi toorainete riigisisese transpordi kulud põhinesid koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud kontrollitud andmetel.

(171)

Selliste toorainete puhul, millel oli kuludele ebaoluline mõju ja millest äriühingud algatamisteate III lisas ei teatanud, lisati need kulud tootmise üldkuludesse, nagu on punktis 3.8 selgitatud. Üldkuludena väljendatud tootmistegurid on loetletud äriühingutega seotud järelduste teatavaks tegemise dokumentides.

(172)

Liidu tootmisharu märkis oma 16. märtsi 2020. aasta märkustes, et mõne tooraine puhul keskmised impordiväärtused puudusid või olid keskmised väärtused seotud väikeste kogustega, mistõttu olid need mitteusaldusväärsed või esines muid põhjusi, mis muutis nende usaldusväärsuse kaheldavaks. Tootmisharu soovitas sellistel juhtudel kasutada piirkonna statistilistes andmetes või teenusepakkujate nagu ArgusMedia, AgroChart või IntraTec poolt avaldatud turu-uuringutes esitatud väärtusi.

(173)

Liidu tootmisharu kordas oma 11. detsembri 2020. aasta märkustes, et Colombia puhul saaks tootmisnäitajate kulud kindlaks määrata impordiandmete ning elektri- ja veehindade kohta kättesaadavate avalike andmete ning tööjõukulusid käsitlevate avalike andmete alusel. Tootmisharu rõhutas, et mõned vähemoluliste kulutegurite keskmised impordiväärtused paistsid olevad suured ja soovitas need asendada andmetega, mis on saadud spetsialiseerunud andmeteenuste pakkujatelt.

(174)

CCCMC märkis oma 23. märtsi 2020. aasta väidetes, et mõned teatud esmatähtsate toorainete nagu söe, väävelhappe ja vesinikkloriidhappe impordihinnad olid Colombias ebaharilikult kõrged ja seetõttu ei olnud need tüüpilised. Ühtlasi väitsid nad, et Colombia, Tai ja Brasiilia kohta avaldatud impordihindade vahel olid suured erinevused ning et impordihinnad erinesid märkimisväärselt isegi sama riigi poolt imporditava sama tooraine puhul, mis võib olla tingitud kvaliteedierinevustest sama HS-koodi raames. CCCMC kutsus komisjoni üles asjaomaste erinevuste põhjuseid kindlaks tegema ja nendega tegelema. Komisjon kaalus seda väidet ja kui see oli õigustatud, asendas ebatüüpilised impordihinnad usaldusväärsete allikatega, nagu on üksikasjalikult esitatud allpool tabelis A.

(175)

Lisaks väitis CCCMC, et kuna teatud toorained, mida kasutatakse uurimisaluse toote tootmiseks, ostetakse Hiinas omamaiselt, on põhjendamatu kasutada konkreetse kolmanda riigi impordihindu, sest viimased sisaldavad tõenäoliselt kõrgemaid saate-/kohaletoimetamiskulusid kui omamaisel turul ostetud toorained. See on nii eriti ohtlike kemikaalide puhul, nagu väävelhape ja vesinikkloriidhape, mille tarnimiseks kasutatakse erisõidukeid. Seepärast leidis CCCMC, et õiglase võrdluse tagamiseks tuleb teha vajalikke kohandusi.

(176)

Seoses selle väitega märkis komisjon, et rakendab eespool punktis 3.2.1 sätestatud põhjustel käesolevas aegumise läbivaatamises alusmääruse artikli 2 lõiget 6a. Seetõttu otsib komisjon moonutamata kulusid asjakohases võrdlusriigis, et tagada see, et moonutused ei mõjutaks rakendatud kulu ja et see põhineks hõlpsasti kättesaadavatel andmetel. Seni kuni puudub teave võrdlusriigi turul võimalike moonutuste esinemise kohta seoses asjaomaste ohtlike kemikaalidega ja CCCMC poolt kõrgete transpordikulude kohta esitatud väidete kohaste tõendite puudumisel loetakse, et võrdlusriigi impordiväärtused vastavad alusmääruse artikli 2 lõike 6a kriteeriumidele ja võimaldavad anda võrdlusriigi hinna (sh transpordikulude) kohta põhjendatud hinnangu. Kuna imporditud sisendid konkureerivad võrdlusriigi siseturul hindade osas, pidas komisjon neid usaldusväärseks näitajaks.

(177)

Seetõttu kasutas komisjon GTA Colombiasse suunatud impordi hindu. Kui asjaomased hinnad ei olnud tüüpilised või olid muul viisil ebausaldusväärsed, kasutati rahvusvahelisi võrdlusaluseid. Nende puudumisel kasutati teistest allikatest saadud usaldusväärseid hindu, nagu on üksikasjalikult esitatud allpool tabelis A.

(178)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud ja kaugmeetodil tehtud ristkontrollidega kogutud teavet, tehti kindlaks järgmised Brasiilias, Colombias ja Tais kasutatavad tootmistegurid ja vajaduse korral tariifikoodid.

Tabel A

Tootmistegur	Tariifikood	Komisjoni kasutatav impordiandmete allikas	Mõõtühik
Tooraine/kulumaterjalid
Harilik mais	1005901100	GTA Colombia (61)	kg
Kuivatatud bataadid	0714209000	GTA Colombia	kg
Naatriumkloriid/söögisool	2501009100 / 2501001000 , 2501002000 , 2501009200 , 2501009900	GTA Colombia	kg
Väävelhape	2807 00 10	GTA Brasiilia	kg
Väävel/vedel väävel	2503000000	GTA Colombia	kg
Vesinikkloriidhape	2806 10 20	GTA Brasiilia	kg
Aktiivsüsi	3802100000	GTA Colombia	kg
Lubjakivipulber/-jahu	2521 00 00	GTA Brasiilia	kg
Vahutamise takistaja	3402200000 / 3402909000	GTA Colombia	kg
Diatomiit	2512000000 / 3802901000	GTA Colombia	kg
Perliit	2530100000	GTA Colombia	kg
Amülaas (Glükoamülaas)/suhkrustav ensüüm	3507909000	GTA Colombia	kg
Kaltsium	2805 12 00	GTA Brasiilia	kg
Kaustiline sooda (naatriumhüdroksiid)	2815110000 / 2815120000	GTA Colombia	kg
Vedelad leelised	2815120000	GTA Colombia	kg
Vesinikperoksiid	2847000000	GTA Colombia	kg
Püülijahu (nisust või meslinist)	1101000000	GTA Colombia	kg
Puidujahu	4405000000	GTA Colombia	m3
Kaltsiumoksiid	2825904000	GTA Colombia	kg
Kustutamata lubi	2522100000	GTA Colombia	kg
Maisikliid	2302100000	GTA Colombia	kg
Maisiviin	1901901000	GTA Colombia	kg
Kaltsiumkarbonaat/kaltsiit	2836500000	GTA Colombia	kg
Aktiivsavi	3802901000	GTA Colombia	kg
Filtermaterjal (perliit)	2530100000	GTA Colombia	kg
Naatriumdiatsetaat	2915292000	GTA Colombia	kg
Sidrunhape	2918140000	GTA Colombia	kg
Naatriumtsitraat	2918153000	GTA Colombia	kg
Korrosiooni- ja katlakivi inhibiitor	2921 59	GTA Brasiilia	kg
Toorsüsi/sade	2701 19 00	GTA Brasiilia	kg
Diislikütus	2710192100	GTA Colombia	m3
Pakend – kilekott	3923299000	GTA Colombia	tükki
Pakend – pehme alus	3923900000	GTA Colombia	tükki
Pakend – puitalus	4421999000	GTA Colombia	tükki
Pakend – paberkarp	4819200000	GTA Colombia	tükki
Pakend – paberkott	4819301000	GTA Colombia	tükki
Pakend – paberkott	4819400000	GTA Colombia	tükki
Pakend – riidest kott	6305331000	GTA Colombia	tükki
Pakend – tugevast kilest kott	3920100000	GTA Colombia	tükki
Kõrvalsaadus/jäätmed
Gaas	2705000000	GTA Colombia	kg
Kõrge valgusisaldusega jäägid/maisitärklise jäägid	2303100000	GTA Colombia	kg
Maisisööt	2303300000	GTA Colombia	kg
Kaltsiumsulfaat	2833299000	GTA Colombia	kg
Muud keemiatööstuse jäägid (granuleeritud sete)	3825 90 00	GTA Brasiilia	kg
Maisiiduõli/maisiõli	1518009000 / 1515290000	GTA Colombia	kg
Maisiterad/maisitärklise jäägid	2303100000	GTA Colombia	kg
Nisugluteenijahu	1109000000	GTA Colombia	kg
Seeneniidistik (loomasöödapreparaat)	2309909000	GTA Colombia	kg
Teraviljaidud	1104300000	GTA Colombia	kg
Kaltsiitkivipulber	2836500000	GTA Colombia	kg
Kips	2520100000	GTA Colombia	kg
Tuhk, räbu	2621900000	GTA Colombia	kg
Maisiiduõli ekstraheerimise jääk	23069010 /90	GTA Tai	kg
Maisigluteenijahu/-pulber	2302100000	GTA Brasiilia	kg
Valgupulbri graanulid (maisijääk)	2302100000	GTA Brasiilia	kg
Valgu filtrikook (maisijääk)	2302100000	GTA Brasiilia	kg
Pihustatud maisikestad	2302100000	GTA Brasiilia	kg

3.8. Normaalväärtuse arvutamine

(179)

Normaalväärtuse kindlaksmääramiseks tegi komisjon järgmist.

(180)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud (mis hõlmavad tooraine-, tööjõu- ja energiakasutust). Eespool loetletud allikatel tuginevaid moonutamata ühikukulusid kohaldati valimisse kaasatud eksportivate tootjate konkreetsete tootmistegurite tegelikule tarbimisele.

(181)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 171 osutatud toorainete ja abimaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(182)

Viimaks kohaldas komisjon eespool esitatud arvutuse suhtes joogi-, puhastus-, toiduaine-, tervishoiu- ja farmaatsiatööstusele koostisaineid tootvate Colombia seitsme võrdlustootja müügi-, üld- ja halduskulusid ning kaalutud keskmist kasumit.

(183)

Väärtused, mida väljendati protsendina tootmiskuludest, on müügi-, üld- ja halduskulude puhul 24,82 % ja kasumi puhul 20,72 %. Samas väärtused, mida väljendati tulude protsendina, on müügi-, üld- ja halduskulude puhul 17 % ja kasumi puhul 14,2 %.

(184)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil. Komisjon arvutas iga nelja koostööd tegeva eksportiva tootja tooteliigi normaalväärtuse.

3.9. Ekspordihind

(185)

Koostööd tegevad eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele. Seega oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt uurimisaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui uurimisalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

3.10. Võrdlus

(186)

Komisjon võrdles normaalväärtust ja koostööd tegeva eksportiva tootja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(187)

Õiglase võrdluse tagamiseks korrigeeris komisjon vajaduse korral normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning hinna võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Sellest lähtuvalt tehti vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel kohandusi transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulude ning pakkimiskulude, krediidikulude, pangatasude ja komisjonitasude arvesse võtmiseks.

3.11. Koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaalid

(188)

Koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon samasuguse toote liikide kaalutud keskmist normaalväärtust uurimisaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga vastavalt alusmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12.

(189)

Sellest lähtuvalt on lõplik kaalutud keskmine dumpingumarginaal, mida väljendatakse protsendimäärana CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, Weifang Ensign Industry Co., Ltd puhul 42 % ja COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) Co. Ltd puhul 144 %. Dumpingut ei arvutatud RZBC Group (RZBC (Juxian) Co., Ltd., seotud kaupleja RZBC Imp. & Exp. Co., Ltd. ega Jiangsu Guoxin Union Energy Co. Ltd puhul, mille suhtes kehtivad hinnakohustused, nagu on selgitatud põhjenduses 191.

3.12. Koostööst keeldunud eksportivate tootjate dumpingumarginaalid

(190)

Komisjon määras kindlaks ka koostööst keeldunud eksportivate tootjate keskmise dumpingumarginaali. Kättesaadavate faktide põhjal kasutati kooskõlas alusmääruse artikliga 18 koostööd tegevate tootjate suurimat dumpingumarginaali, võttes eelkõige arvesse koostööd mittetegevate äriühingute impordihindade oluliselt madalamat taset.

3.13. Järeldus dumpingu jätkumise kohta

(191)

Kokkuvõttes toimus enamik Hiina ekspordist ELi (vahemikus 70–90 %) läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oluliste dumpinguhindadega. Ülejäänud Hiina eksporti teostasid kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat, kelle puhul dumpingut ei tuvastatud. Nende kahe eksportiva tootja puhul kehtivad hinnakohustused ja nende eksport liitu toimus minimaalse impordihinnaga. Seega leiti, et hinnakohustused mõjutasid nende ekspordihindu liitu, mistõttu ei olnud hinnad piisavalt usaldusväärsed, et määrata kindlaks, kas dumping jätkub käesoleva aegumise läbivaatamise kontekstis.

(192)

Kokkuvõttes jätkub dumping valdava enamiku Hiinast liitu toimuva ekspordi puhul. Komisjon järeldas seega, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil dumping jätkus.

4. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(193)

Lisaks järeldusele dumpingu esinemise kohta läbivaatamisega seotud uurimisperioodil uuris komisjon dumpingu jätkumise tõenäosust meetmete kehtetuks tunnistamise korral vastavalt alusmääruse artikli 11 lõikele 2. Analüüsiti järgmisi lisaelemente: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus asjaomases riigis, liidu turu atraktiivsus; kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos; ning kõrvalehoidmise tavad.

(194)

Nagu eespool märgitud, andsid endast teada ainult neli Hiina eksportivat tootjat. Seega oli komisjonile kättesaadav vähe teavet Hiina eksportivate tootjate tootmise ja vaba tootmisvõimsuse kohta.

(195)

Seepärast tuli enamiku dumpingu jätkumise ja kordumise kohta allpool esitatud järelduste tegemisel toetuda muudele allikatele, nimelt Eurostati ja GTA andmebaasidele ning teabele, mille liidu tootmisharu läbivaatamistaotluses esitas. Kõnealuse teabe analüüsimise tulemusena sai teatavaks järgmine.

4.1. Asjaomase riigi tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus

(196)

Tuginedes üksnes koostööd tegevate eksportivate tootjate küsimustiku vastustele tuvastati uurimise käigus vaba tootmisvõimsusena ligi 129 000 tonni, mis moodustab ELi nõudlusest 20–40 %. Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil on Hiina tootmisvõimsus hinnanguliselt kolm kuni neli korda suurem kui ELi kogutarbimine.

(197)

Hiina kodumaine nõudlus oli hinnanguliselt ligikaudu 465 000 tonni – vähem kui 24 % riigi tootmisvõimsusest. Lisaks näitab tootmisvõimsuse kavandatav täiendav kasv, et tootmismaht jõuab 2021. aastal kogu maailma tarbimise tasemele, (62) suurendades veelgi Hiina praegust liigset tootmisvõimsust. Selle uue tootmisvõimsusega kaasneb väga tõenäoliselt isegi suurem ekspordisurve, arvestades eelkõige tootmismahu ja eespool osutatud omamaise nõudluse tasemete vahelist lõhet. On väga ebatõenäoline, et Hiina kodumaine tarbimine kasvab nii palju, et suudab katta praeguse tootmismahu, rääkimata suuremast tootmismahust. Lisaks on juba kehtivate meetmete olemasolu tõttu mitmel muul turul väga tõenäoline, et dumpinguhinnaga import suureneb oluliselt, kui liidu meetmed tunnistatakse kehtetuks.

4.2. Liidu turu atraktiivsus

(198)

Oli ilmne, et Hiina ekspordi jaoks on liidu turg atraktiivne, arvestades Hiina ekspordi jätkuvat ja ulatuslikku olemasolu isegi meetmete kohaldamisel – see moodustab 30–50 % liidu turuosast.

(199)

Liidu turu atraktiivsust rõhutas veelgi asjaolu, et Hiina investor ehitab uut tehast, mille tootmismaht liidus on kuni 60 000 tonni (63).

(200)

Lisaks piiras Hiina eksporti teistele olulistele turgudele, nagu Ameerika Ühendriigid, Brasiilia, Colombia, India või Tai, kaubanduse kaitsemeetmete olemasolu.

(201)

Liidu turu atraktiivsust kinnitasid veelgi allpool esitatud hinnaelemendid.

4.3. Kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindade ja liidu hinnataseme vaheline seos

(202)

Nelja koostööd tegeva äriühingu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad olid 20–40 % madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad, mis rõhutas jällegi selle atraktiivsust.

4.4. Kõrvalehoidmise tavad

(203)

Kõrvalehoidmise tavad Malaisia kaudu, millega kaasnes põhjenduses 5 viidatud kõrvalehoidmisvastase maksu kehtestamine 2016. aasta jaanuaris, rõhutasid veelgi liidu turu atraktiivsust Hiina ekspordile.

4.5. Tõenäolised hinnad ja dumpingumarginaalid meetmete tühistamise korral

(204)

Nagu eespool selgitatud, jätkub dumping suure enamiku Hiina ekspordi puhul.

(205)

Lisaks viitas kõik sellele, et kehtivate meetmete kehtivuse lõppemise korral toimuks müük dumpinguhindadega.

(206)

Esiteks näitas asjaolu, et kõik hinnakohustusega äriühingud müüsid täpselt hinnakohustuse minimaalse impordihinnaga seda, et hinnakohustus toimis hinna alampiirina. Asjaomase alampiiri puudumisel ja seistes silmitsi muu Hiinast pärit ekspordiga, mille hind on 30–40 % madalam kui hinnakohustuses olevad hinnad, peaksid ettevõtted turul püsimiseks müüma asjaomasel madalamal hinnatasemel. See tooks tõenäoliselt kaasa suuremad dumpingumarginaalid kõigile äriühingutele, kelle suhtes kehtib hinnakohustus.

(207)

Teiseks saaks kõrvalehoidmist lugeda täiendavaks teguriks, mis näitab eksportijate huvi liidu turule sisenemise vastu ja nende suutmatust konkureerida liidu turul dumpinguta hinnatasemetel. Lisaks kasutasid Hiina ettevõtted teistele turgudele eksportimisel ebaõiglast hinnakäitumist, mida näitavad sidrunhappe suhtes kehtestatud arvukad kaubanduse kaitsemeetmed kolmandates riikides, nagu on märgitud põhjenduses 200.

(208)

Kolmandaks olid nelja koostööd tegeva äriühingu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad palju madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad, mis näitab ekspordihindade täiendava languse ja seeläbi dumpingumarginaalide täiendava kasvu tõenäosust, kui meetmed peaksid kehtivuse kaotama.

4.6. Järeldus

(209)

Eespool kirjeldatud analüüsist ilmnes, et meetmete kehtivuse lõppemise korral dumping jätkub ja dumpingumarginaalid tõenäoliselt kasvavad, lisaks suureneb atraktiivsele liidu turule suunatud impordi osakaal veelgi silmatorkavamalt.

(210)

Pärast avalikustamist seadsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat küsimuse alla järeldused vaba tootmisvõimsuse kohta. Nad väitsid, et komisjoni enda arvutuste põhjal vähenes vaba tootmisvõimsus 192 000 tonnilt 2015. aastal (eelmine läbivaatamine) 129 000 tonnini läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis on seega vastuolus järeldusega, et üha suurem vaba tootmisvõimsus tähendab suuremat survet ekspordile. Komisjon märkis, et ta hindas vaba tootmisvõimsust koostööd tegevatelt eksportivatelt tootjatelt saadud andmete põhjal. Need koostööd tegevad eksportivad tootjad erinevad eelmises läbivaatamises osalenud koostööd tegevatest eksportivatest tootjatest. Sel põhjusel on CCCMC ja kolme koostööd tegeva eksportiva tootja võrdlus ekslik. Igal juhul kujutab 129 000 tonni ikkagi endast väga suurt ülemäärast tootmisvõimsust. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(211)

Pärast avalikustamist väitsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat, et komisjon ei kontrollinud liidu tootmisharu esitatud kavandatud võimsuse suurenemist käsitlevate väidetavate tõendite usaldusväärsust ja täpsust. Komisjon märkis, et ta on selles osas hoolikalt vaadanud läbi nii liidu tootmisharu kui ka CCCMC esitatud teabe ja tema läbivaatuse käigus ei ilmnenud elemente, mis võiksid muuta tema põhjenduses 197 esitatud järeldusi.

(212)

Pärast avalikustamist väitsid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat, et komisjoni järeldus, et liitu suunatud ekspordi hinnad langeks uute meetmete puudumisel kolmandate riikide tasemele, on täielik spekulatsioon. Nad väitsid ka, et komisjon ei esitanud kvantitatiivseid andmeid ega analüüsi seoses oma järeldusega, et eksport HRVst tõenäolisest suureneb ja toimub meetmete puudumisel kõrgemate dumpingumarginaalidega. Lõpetuseks väitsid nad, et komisjon ei esitanud mõistlikke majanduslikke põhjuseid selle kohta, miks Hiina eksportivad tootjad alandaksid uuendatud meetmete puudumisel oluliselt oma hindu liidus.

(213)

Vastusena märkis komisjon, et uurimise käigus tehti kindlaks, et dumping jätkub isegi ekspordihindade põhjal, mis tuginevad hinnakohustustest tulenevale minimaalsele impordihinnale. Nende eksportivate tootjate hinnad, kelle suhtes ei kehti hinnakohustused, olid oluliselt madalamad, mis näitab selgelt, et hinnakohustuste puudumisel tõenäoliselt hinnad langevad. Lisaks leidis komisjon, et kõigi selliste eksportivate tootjate, kelle suhtes kehtivad hinnakohustused, liitu suunatud ekspordi hinnad on oluliselt kõrgemad kui teistele turgudele suunatud ekspordi hinnad, mis näitab, et liidu turg meelitaks ligi impordi kasvu. Need elemendid koos HRV märkimisväärse vaba tootmisvõimsusega kinnitasid selgelt järeldust, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral jätkub eksport liitu tõenäoliselt dumpinguhindadega ja suuremas mahus.

5. KAHJU

5.1. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(214)

Liidus tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samasugust toodet kaks tootjat. Need kaks tootjat moodustavad seega liidu tootmisharu alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(215)

Arvestades asjaolu, et liidu tootmisharu moodustavad ainult kaks tootjat, esitas komisjon konfidentsiaalsete andmete kaitsmiseks mõned selles määruses esitatud arvud vahemike ja/või indeksite alusel kooskõlas alusmääruse artikliga 19.

(216)

Tehti kindlaks, et Euroopa Liidu kogutoodang uurimisperioodil jäi vahemikku 300 000–350 000 tonni. Komisjon tegi selle näitaja kindlaks kahe liidu tootja poolt küsimustikule esitatud vastuste alusel.

5.2. Liidu tarbimine

(217)

Komisjon tegi liidu vabaturu tarbimise kindlaks, võttes aluseks liidu tootmisharu müügimahu vabaturul ning Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest pärit impordi, nagu on esitatud küsimustiku vastustes ja artikli 14 lõike 6 alusel loodud andmebaasil põhinevas impordistatistikas.

(218)

Liidu tarbimine vabaturul muutus järgmiselt.

Tabel 1

Liidu tarbimine (tonnides)

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	500 000 – 550 000	535 000 – 585 000	535 000 – 585 000	515 000 – 565 000
Indeks	100	107	107	103
Allikas: küsimustiku vastused ja artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

(219)

Liidu tarbimine kasvas esialgu 7 % ja saavutas kõrgtaseme 2017. ja 2018. aastal. 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal tarbimine mõnevõrra vähenes, kuid püsis 3 % kõrgemal tasemel kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(220)

Sidrunhappe tarbimise kasvu põhjus oli uurimisalust toodet sisaldavate toodete tarbimise kasv erinevates tööstusharudes nagu toit, kodumajapidamistes kasutatavad pesuained, ravimid ja kosmeetika. Lisaks suurendasid uurimisaluse toote tarbimist õigusaktid, millega nõutakse fosfaatide asendamist kodumajapidamistes kasutatavates pesuainetes, sest sidrunhape on üks sobivamatest fosfaatide aseainetest nendes kasutusvaldkondades.

5.3. Asjaomasest riigist pärit import

5.3.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(221)

Komisjon määras impordimahu kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Impordi turuosa tehti kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi ja liidu tootmisharu küsimustiku vastuste alusel.

(222)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 2

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiinast pärit impordi maht	207 295	190 750	223 185	205 595
Indeks	100	92	108	99
Turuosa (%)	40–45	34–39	40–45	38–43
Indeks	100	86	100	96
Allikas: küsimustiku vastused ja artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

(223)

Hiinast pärit impordi maht oli märkimisväärne kogu vaatlusaluse perioodi jooksul, jäädes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2016. aastaga umbes samale tasemele. Impordi vähenemine 2017. aastal ja kasv 2018. aastal on seotud asjaoluga, et sidrunhape on toode, mida transporditakse suurtes kogustes. Asjaomane suur kogus sisenes liidu turule 2018. aasta jaanuaris ning lisati seetõttu 2018. aasta impordile (2018. aasta jaanuari import on umbes 50 % suurem kui 2017. aasta detsembris). Üldiselt oli Hiinast pärit impordi maht stabiilne.

(224)

Hiinast pärit sidrunhappe impordi turuosa oli märkimisväärne ja jäi suuresti 40 % vahemikku ning seda iseloomustas vaatlusalusel perioodil väike vähenemine 1,4 protsendipunkti võrra. Kuna teistest riikidest pärit import samuti vähenes, nagu on kirjeldatud põhjendustes 234–235, märkis komisjon, et vaatlusalusel perioodil kasvanud nõudlust rahuldas liidu tootmisharu tootmise kasv.

5.3.2. Asjaomasest riigist pärit impordi hinnad ja hinna allalöömine

(225)

Komisjon määras impordihinnad kindlaks artikli 14 lõike 6 kohase andmebaasi põhjal. Asjaomasest riigist pärit impordi keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 3

Impordihinnad (eurot/tonn)

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Hiina	736,7	773,8	738,2	701,9
Indeks	100	105	100	95
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

(226)

Hiinast imporditud sidrunhappe hind oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Üldiselt langes Hiinast pärit sidrunhappe hind võrreldes 2016. aastaga 5 %. Hiinast pärit impordi hinnad jäid võrreldes liidu hindadega oluliselt madalamaks, nagu on näha tabelist 8.

(227)

Impordihindade tõusu 2017. aastal võib seostada tarbimise kasvuga, mis (nagu on selgitatud põhjenduses 219) oli eriti suur 2017. aastal põhjenduses 220 kirjeldatud fosfaate käsitleva õigusmuudatuse tõttu. Asjaomane nõudluse suurenemine käivitas impordihindade tõusu. Seejärel langesid hinnad nõudlusest tingitud kohanduste tõttu 2018. ja 2019. aastal.

(228)

Et teha kindlaks hinna allalöömine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, võrdles komisjon

a)	liidu tootjate tehasest hankimise tasandile kohandatud kaalutud keskmisi tooteliigi müügihindu liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning

koostööd tegevatelt Hiina tootjatelt pärit impordi kaalutud keskmisi tooteliigi hindu liidu turul esimese sõltumatu kliendi jaoks, mis on määratud CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) põhjal, sh dumpinguvastane tollimaks, asjakohaste kohandustega tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvesse võtmiseks.

(229)

Allpool on esitatud kaks hinna allalöömise marginaali taset. Esimene hõlmab koostööd tegevaid eksportivaid tootjaid, kellele ei kehti põhjenduses 189 mainitud hinnakohustus. Teine tase hõlmab lisaks kolme koostööd tegevat äriühingut, kelle suhtes kohaldati hinnakohustust. Eristamise põhjuseks on asjaolu, et äriühingute (kelle suhtes kohaldati hinnakohustust) hindu mõjutasid hinnakohustuse tingimused.

(230)

Koostööst keeldunud eksportivate tootjate puhul ei olnud hinna allalöömist tooteliigi hindade alusel võimalik kindlaks määrata, sest asjaomane teave ei olnud kättesaadav. Seetõttu võrreldi hinna allalöömise kindlaksmääramiseks liidu tootjate ja koostööst keeldunud Hiina eksportivate tootjate üldisi kaalutud keskmisi müügihindu.

(231)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemusi on väljendatud protsendina liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Selle kohaselt oli kaalutud keskmine hindade allalöömise marginaal koostööd tegevate eksportivate tootjate (kelle suhtes ei kehti hinnakohustus) puhul rohkem kui 19 % ja eksportivate tootjate (kelle suhtes kehtib hinnakohustus) puhul rohkem kui 10 %.

5.4. Import muudest kolmandatest riikidest kui Hiina

(232)

Peale Hiina imporditi sidrunhapet peamiselt niisugustest kolmandatest riikidest nagu Kambodža, Colombia ja Tai.

(233)

Muudest kolmandatest riikidest pärit sidrunhappe impordi (kogu)maht, turuosa ja hindade suundumused muutusid järgmiselt.

Tabel 4

Import kolmandatest riikidest

Riik		2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tai	Maht (tonnides)	19 410	20 163	13 203	13 305
	Indeks	100	104	68	69
	Turuosa (%)	< 5	< 5	< 5	< 5
	Keskmine hind (eurodes)	817	887	847	784
	Indeks	100	109	104	96
Muud kolmandad riigid	Maht (tonnides)	10 331	18 612	7 909	7 194
	Indeks	100	180	77	70
	Turuosa (%)	< 5	< 5	< 5	< 5
	Keskmine hind (eurodes)	1 094	1 001	1 251	1 265
	Indeks	100	92	114	116
Kõik kolmandad riigid kokku	Maht (tonnides)	29 741	38 775	21 112	20 500
	Indeks	100	130	71	69
	Turuosa (%)	5–10	5–10	< 5	< 5
	Keskmine hind (eurodes)	913	942	998	952
	Indeks	100	103	109	104
Allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas

(234)

Muudest kolmandatest riikidest kui Hiinast pärit suurimad sidrunhappe impordimahud tulid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul Taist. Taist pärit import vähenes vaatlusalusel perioodil 31 %. Igal vaatlusalusesse perioodi kuuluval aastal järgisid hinnad Hiina impordi hinnasuundumuste muutusi, kuid olid 11–15 % kõrgemad.

(235)

Kõigist kolmandatest riikidest pärit sidrunhappe import vähenes vaatlusalusel perioodil 30 % võrra. Ühtlasi olid nende hinnad võrreldes Hiinast pärit impordi hindadega kõrgemad.

5.5. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

5.5.1. Üldised tähelepanekud

(236)

Liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamine hõlmas vaatlusalusel perioodil kõiki liidu tootmisharu olukorra seisukohalt asjakohaseid majandusnäitajaid.

5.5.2. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(237)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 5

Liidu tootmismaht, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	300 000 – 350 000	342 000 – 392 000	339 000 – 389 000	327 000 – 377 000
Indeks	100	114	113	109
Tootmisvõimsus (tonnides)	350 000 – 400 000	381 000 – 431 000	395 000 – 445 000	395 000 – 445 000
Indeks	100	109	113	113
Tootmisvõimsuse rakendamine (%)	90–100	90–100	90–100	87–97
Indeks	100	105	100	97
Allikas: küsimustiku vastused

(238)

Tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil 9 % ja tootmine saavutas kõrgtaseme 2017. aastal (kui see oli 14 % suurem kui 2016. aastal). Liidu tootmisharu tootmismahu suundumused järgivad enamjaolt liidu tarbimise suundumusi.

(239)

Tootmisvõimsus on vaatlusalusel perioodil järjekindlalt suurenenud ja võrreldes 2016. aastaga oli see 13 % suurem kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(240)

Tootmisvõimsuse rakendamine oli vaatlusalusel perioodil muutlik, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalaimale tasemele ning jäädes 3 % alla 2016. aasta taseme.

5.5.3. Müügimaht ja turuosa

(241)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Liidu müügimaht ja turuosa

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Müügi kogumaht liidu turul (tonnides)	250 000 – 300 000	292 000 – 342 000	280 000 – 330 000	275 000 – 325 000
Indeks	100	117	112	110
Müük tootmisharusisesel turul	0 – 5 000	0 – 5 000	0 – 5 000	0 – 5 000
Müük vabaturul	245 000 – 300 000	287 000 – 342 000	275 000 – 330 000	270 000 – 325 000
Indeks	100	116	112	110
Vabaturu müügi turuosa (%)	50–60	54–64	52–62	54–64
Indeks	100	109	104	107
Allikas: küsimustiku vastused

(242)

Müük tootmisharusisesel turul, mis on peamiselt seotud eritoodete ja -sooladega, mille puhul kasutatakse sisendmaterjalina sidrunhapet, oli madalal tasemel alla 5 000 tonni igal vaatlusaluse perioodi aastal ega mõjutanud seetõttu märkimisväärselt liidu tootmisharu olukorda, sh selle turuosa.

(243)

Müük muutus sarnaselt tootmise suundumustele ja kasvas vaatlusalusel perioodil 10 %, jäädes kõrgeimale tasemele 2017. aastal.

(244)

Liidu tootmisharu turuosa oli vaatlusaluse perioodi igal aastal vahemikus 50–64 %. Turuosa kasvas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil umbes 4 protsendipunkti.

5.5.4. Tööhõive ja tootlikkus

(245)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid liidus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Liidu tööhõive ja tootlikkus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Töötajate arv	600–650	624–674	642–692	642–792
Indeks	100	104	107	107
Tootlikkus (ühikut töötaja kohta)	500–550	550–600	530–580	510–560
Indeks	100	110	106	102
Allikas: küsimustiku vastused

(246)

Töötajate arv väljendatuna täistööaja ekvivalendina suurenes vaatlusalusel perioodil umbes 7 % ning jõudis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil enam kui 640 töötajani.

(247)

Tootlikkus kasvas vaatlusalusel perioodil vaid veidi ehk umbes 2 %. Sellega seoses väljendatakse tootlikkust tonnide arvuna töötajate arvu kohta (täistööaja ekvivalendis) aastas.

5.5.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(248)

Tegelike dumpingumarginaalide mõju liidu tootmisharule leevendas suurte Hiina eksportivate tootjate hinnatasemele kehtiv hinnakohustus, mis toimis asjaomastele Hiina ekspordihindadele hinnapiirina.

(249)

Seega võib järeldada, et liidu tootmisharu on taastunud Hiina eksportivate tootjate varasema dumpingu põhjustatud kahjust. Vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu taastumisprotsess jätkus, nagu oli näha peamiste kahjunäitajate paranemisest.

5.5.6. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(250)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele liidus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Müügihind liidus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind vabaturul (eurot tonni kohta)	1 000 – 1 100	980 – 1 080	1 010 – 1 110	1 010 – 1 110
Indeks	100	98	101	101
Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)	800–900	760–860	824–924	840–940
Indeks	100	95	103	105
Allikas: küsimustiku vastused

(251)

Liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad sõltumatutele klientidele ELis olid väga stabiilsed ja tõusid vaatlusalusel perioodil kõigest 1 % võrra.

(252)

Tootmise ühikuhind kõikus vaatlusalusel perioodil, jõudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil võrreldes 2016. aastaga 5 % kõrgemale tasemele. Kulude kasv koos kõigest väikese müügihindade kasvuga tõi kaasa kasumlikkuse vähenemise, nagu on kirjeldatud põhjenduses 257.

5.5.7. Tööjõukulud

(253)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (EUR)	70 000 – 80 000	70 000 – 80 000	71 400 – 81 400	72 800 – 82 800
Indeks	100	100	102	104
Allikas: küsimustiku vastused

(254)

Liidu tootjate keskmised tööjõukulud kasvasid vaatlusalusel perioodil 4 %, jäädes sel perioodil liidu inflatsioonist väiksemaks.

5.5.8. Varud

(255)

Liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Varud

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	20 000 – 25 000	16 200 – 21 200	24 400 – 39 400	24 000 – 28 000
Indeks	100	81	122	120
Lõppvarud protsendina toodangust (%)	5–10	3–8	5–10	5–11
Indeks	100	71	107	110
Allikas: küsimustiku vastused

(256)

Liidu tootjate lao lõppvarud suurenesid vaatlusalusel perioodil. Laovarude seis on kasvanud müügi ja tootmise järgselt stabiilsel tasemel. Palju väiksemad laovarud olid 2017. aasta lõpus erandlikud. See erand on seotud sidrunhappe nõudluse kasvuga, mille põhjuseks oli fosfaatide asendamine teatud toodete keemilises koostises, nagu on selgitatud põhjenduses 220.

5.5.9. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(257)

Liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2016	2017	2018	Läbivaatamisega seotud uurimisperiood
Liidusisestele sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (protsent (%) müügikäibest)	15–20	18–23	14–19	11–16
Indeks	100	120	94	79
Rahavoo indeks	100	140	100	102
Investeeringud (eurodes)	40 000 000 – 50 000 000	35 600 000 – 45 600 000	31 200 000 – 41 200 000	39 600 000 – 49 600 000
Indeks	100	89	78	99
Investeeringutasuvus (%)	30–40	37–48	27–38	26–36
Indeks	100	125	92	86
Allikas: küsimustiku vastused

(258)

Komisjon tegi liidu tootjate kasumlikkuse kindlaks, esitades liidu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(259)

Vaatlusaluse perioodi kasumlikkus oli kõrgeimal tasemel 2017. aastal. Erandlikud asjaolud olid seotud fosfaatide asendamisega, nagu on kirjeldatud põhjenduses 220 ja suuremat kasumlikkust tuleks seostada sellel konkreetsel aastal kasvanud nõudlusega. Tootmisharu üldine kasumlikkus oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil rohkem kui 10 %.

(260)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Kasumlikkuse areng jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul sarnasele tasemele, v.a 2017. aastal.

(261)

Investeeringutasuvus on kasum väljendatuna protsendina investeeringute arvestuslikust netoväärtusest. Selle areng sarnanes kasumlikkuse arengule ja jäi kogu vaatlusaluse perioodi jooksul rahuldavale tasemele.

(262)

Ükski liidu tootja ei andnud vaatlusalusel perioodil teada raskustest kapitali kaasamisega.

5.6. Järeldus kahju kohta

(263)

Enamik kahjunäitajaid nagu tootmine, müügimaht, tööhõive, tootmisvõimsus, tootlikkus ja rahavoog arenesid positiivses suunas. Kuigi selliste finantsnäitajate nagu kasumlikkuse ja investeeringutasuvuse areng oli negatiivne, on nende absoluutne tase rahuldav ega osuta materiaalsele kahjule.

(264)

Seetõttu järeldas komisjon, et liidu tootmisharu ei kandnud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

6. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

6.1. Üldised tähelepanekud

(265)

Komisjon järeldas põhjenduses 262, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusalusel perioodil olulist kahju ja hindas kooskõlas alusmääruse artikli 11 lõikega 2 Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi algselt tekitatud kahju kordumise tõenäosust Hiinast pärit impordi suhtes kehtestatud meetmete aegumise korral (64).

(266)

Eespool toodud Hiinast pärit uurimisaluse toote impordihindade ja -mahtude suundumused näitavad, et kuigi Hiina eksportijatele kuulub märkimisväärne osa liidu turust, on kehtivad meetmed (tollimaks ja hinnakohustused) toonud kaasa turutingimuste paranemise. Peamiselt sai asjaomasest arengust kasu liidu tootmisharu, sest teiste kolmandate riikide kohalolu jäi turul piiratuks. See näitab, et kahju kõrvaldamine tuleneb peamiselt kehtivate meetmete olemasolust.

(267)

Nagu on märgitud põhjendustes 196–197, on HRV eksportivatel tootjatel oma ekspordi väga kiireks suurendamiseks tohutu suur ja suurenev vaba tootmisvõimsus. Võttes lisaks arvesse liidu turu tulusamaid hindu võrreldes enamiku kolmandate riikide turuga, on tõenäoline, et dumpinguvastaste meetmete aegumise korral võidakse praegu nendesse kolmandatesse riikidesse eksporditavaid märkimisväärseid tootekoguseid ümber suunata liidu turule.

(268)

Lisaks on peamised rahvusvahelised turud kehtestanud Hiina sidrunhappe suhtes kaubanduse kaitsemeetmed. Seepärast on Hiina eksportivatel tootjatel keerulisem müüa nendel turgudel kui kaitsmata liidu turul, kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda.

(269)

Lisaks lõid Hiina eksportijate hinnatasemed liidu tootmisharu hinnad isegi meetmete kehtimisel oluliselt alla. Ilma tollimaksudeta ületaks eksportivate tootjate (kelle suhtes ei kehti hinnakohustused) poolne hinna allalöömine 29 %. Eelnev näitab hinnatasemeid, mille juures siseneksid Hiina eksportivad tootjad tõenäoliselt meetmete puudumisel liidu turule. Ilma kehtivate meetmeteta ei oleks liidu tootmisharul võimalik oma hindu säilitada, mis tõenäoliselt tekitab kahjusid nagu esialgses uurimises.

(270)

Madala hinnaga Hiina ekspordi tõenäosust meetmete puudumisel tõendavad lisaks arvukad Hiinast pärit sidrunhappega seotud dumpinguvastased uurimised teistes riikides, nagu on märgitud põhjenduses 200.

(271)

Hiina tootjate suur ekspordivõime ja kahjustavad hinnad koos tooksid otseselt kaasa liidu tootmisharu müügi kiire vähenemise ja/või hinnalanguse, mille mõjuga kaasneks finantsolukorra järsk halvenemine, mis ohustaks liidu tootmisharu püsimajäämist, nagu nähtub põhjenduses 276 mainitud teiste liidu tootjate sulgemisest.

(272)

Pärast avalikustamist märkisid CCCMC ja kolm koostööd tegevat eksportivat tootjat seoses kahju kordumise tõenäosusega, et suurem import madalama hinnaga ei oleks meetmete aegumisel kaubanduslikust ja turu seisukohast loogiline. Lisaks väitis CCCMC, et kaubanduse kaitsemeetmed teistes riikides ei avaldaks märkimisväärset mõju Hiina eksportivate tootjate otsuste tegemisele. Neid väiteid ei põhjendatud ja need ei tõendanud mingil moel, et eespool nimetatud mitmesugused olulised elemendid ja põhjendused olid valed. Lisaks täheldas komisjon, et impordihinnad ilma tollimaksudeta, nagu on näidatud tabelis 3, on juba liidu tootmisharu tootmiskuludest palju väiksemad (nagu näidatud tabelis 11). Sellest tulenevalt avaldaks isegi nii madalate impordihindade säilitamine liidu tootmisharule survet, mis tõenäoliselt tekitaks uuesti kahju. Seetõttu ei saa kõnealuste väidetega nõustuda.

(273)

Seda arvestades tehakse järeldus, et meetmete puudumisega kaasneks tõenäoliselt Hiinast pärit kahjustava dumpinguhinnaga impordi oluline kasv ja olulise kahju kordumine on tõenäoline.

7. LIIDU HUVID

(274)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 21 uuris komisjon, kas kehtestatud dumpinguvastaste meetmete säilitamine võiks olla vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huve.

7.1. Liidu tootmisharu huvid

(275)

Uurimise raames tegid koostööd mõlemad liidu tootjad, kelle toodang moodustab 100 % liidu toodangust. Nagu on märgitud põhjenduses 263, on liidu tootmisharu taastunud varasema dumpingu põhjustatud kahjust ja tema tegevus on elujõuline, kui seda ei mõjuta dumpinguhinnaga impordist tulenev kõlvatu konkurents.

(276)

Liidu tootmisharu järgis sidrunhappe nõudluse kasvu, sh tema tootmisvõimsuse suurendamiseks vajalikke investeeringuid ja selle laiendamise kavasid.

(277)

Meetmete kaotamise järel aga dumpinguhinnaga Hiina impordist tulenev kõlvatu konkurents tõenäoliselt suureneks, mis seaks ohtu järelejäänud tootjate tegevuse jätkumise muus osas elujõulises tootmisharus. Tuletatakse meelde, et kolm liidu tootjat olid oma tegevuse lõpetanud enne seda, kui Hiina impordi suhtes kehtestati meetmed.

(278)

Seetõttu leidis komisjon, et meetmete jätkumine on liidu tootmisharu huvides.

7.2. Sõltumatute importijate huvid

(279)

Nagu on märgitud põhjenduses 18, vastas küsimustikule vaid üks sõltumatu importija. Seega ei olnud importijate seas käesoleva uurimise vastu erilist huvi.

(280)

Sidrunhappe importijad kauplevad sageli laiema valiku kemikaalidega ega piirdu seega üksnes sidrunhappega. Lisaks impordivad kauplejad kemikaale teistest kolmandatest riikidest, v.a Hiina, ning kauplevad liidu tootmisharu toodanguga. Seetõttu on importijate suhtes võetavate meetmete säilitamise võimalik mõju eeldatavalt väga piiratud.

7.3. Kasutajate huvid

(281)

Nagu on sätestatud põhjenduses 23, esitasid komisjonile küsimustiku vastused neli kasutajat tervishoiu, ilu ja koduhügieeni tootmisharust. Vaatamata sellele, et joogi- ja toiduainetööstus on suurim sidrunhappe kasutaja, ei teinud ükski asjaomase tootmisharu kasutaja uurimisel koostööd.

(282)

Enamiku kasutajate kulustruktuuride puhul moodustab sidrunhape väikese või isegi tähtsusetu osa. Mõne konkreetse tooteliigi puhul, eelkõige koduhügieenitoodete valdkonnas (näiteks nõudepesumasina tablettide puhul) on sidrunhappe sisaldus palju suurem.

(283)

Koostööd tegevad kasutajad väitsid oma märkustes, et liidu tootmisharu on täielikult taastunud ja märkisid, et tootmisharu ei suuda liidu nõudlust täielikult täita. Ühtlasi selgitati märkustes, et eelkõige erakordselt suure sidrunhappe sisaldusega toodete puhul ei ole nende toodete tootmine liidus nii konkurentsivõimeline kui riikides, kus sidrunhappele ei kehti tollimaks. Kasutajad juhtisid tähelepanu ka liidu tootjate heale finantsseisundile.

(284)

Kehtivad meetmed ei ole mõjutanud sidrunhappe kättesaadavust allikatest väljaspool liitu, nagu kinnitab Hiina ekspordi jätkuvalt rohke esindatus. Liidus kavandatakse tootmisvõimsuse suurendamist – seda nii liidu tootjate poolt kui ka liitu tehtavate Hiina investeeringute kaudu, nagu on osutatud põhjenduses 199.

(285)

Koostööd tegevate kasutajate kasumlikkus oli suur ja enamikule kasutajatest avaldas sidrunhappe kui tooraine hind tähtsusetut finantsmõju. Nende kasutajate jaoks, kes on seotud suurema sidrunhappe sisaldusega tooteliikide tootmisega, olid asjaomased tooted üksnes palju suurema portfelli osa. Eelmise aegumise läbivaatamise ajal, kui uurimises tegi koostööd rohkem kasutajaid, tegi komisjon kindlaks, et sidrunhape moodustab kemikaale tootvate kasutajate toorainekuludest mitte rohkem kui 5 %. Seetõttu peeti meetmete mõju neile kasutajatele piiratuks.

(286)

Kõike arvestades kaalus liidu tootmisharule kohaldatavate meetmete positiivne mõju üles kasutajatele kehtivate meetmete piiratud negatiivse mõju.

7.4. Muud tegurid – tarneallikate kindlus

(287)

Tarnekindlus on sidrunhappe turu oluline element. Sidrunhappe kasutusvaldkondadest enamiku puhul oli hinnategur ebaoluline, samas kui uurimisaluse toote kui tooraine kättesaadavus oli hädavajalik. Meetmete puudumisel oleks liidu tootmisharu ellujäämine ohus, mõjutades rohkem kui tootmisharu ennast, nt kättesaadavate tarneallikate vähenemine või konkurentide arvu vähenemine turul.

7.5. Järeldus liidu huvide kohta

(288)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldas komisjon, et puuduvad liidu huvide seisukohast mõjuvad põhjused mitte säilitada kehtivaid meetmeid Hiinast pärit sidrunhappe impordi suhtes.

8. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(289)

Tuginedes komisjoni järeldustele dumpingu ja kordumise ning liidu huvide kohta, tuleks säilitada Hiinast pärit sidrunhappe suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed.

(290)

1. jaanuaril 2021. aastal jõustunud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi (edaspidi „Ühendkuningriik“) Euroopa Liidust väljaastumist arvesse võttes analüüsis komisjon ka asjaomase väljaastumise mõju aegumise läbivaatamise järeldustele.

(291)

Komisjon märkis sellega seoses, et Ühendkuningriiki suunatud sidrunhappe koguimpordi osakaal EL 28 koguimpordist oli kogu vaatlusalusel perioodil alla 10 % (allikas: artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas). Siseturu kahanemine EL 27-le ei mõjuta liidu turu atraktiivsust ega asjaomase toote impordi hinnataset liidus.

(292)

Liidu kahe ainsa tootja müük Ühendkuningriiki toimus samas suurusjärgus.

(293)

Kahe Hiina eksportiva tootja puhul, kus dumpingumarginaal arvutati nagu on selgitatud põhjenduses 189, ei oleks dumpingumarginaali arvutamise eesmärgil Ühendkuningriiki suunatud eksportmüügi eemaldamise mõju rohkem kui 1 protsendipunkti. Sellega seoses ei muutuks ka koostööst keeldunud tootjate dumpingumarginaalid.

(294)

Seepärast järeldas komisjon, et kõnealuse uurimise tulemused, mis räägivad dumpinguvastaste meetmete säilitamise poolt, ei oleks erinevad sõltumata sellest, kas Ühendkuningriiki on analüüsis arvestatud või mitte. Huvitatud isikud ei esitanud selle punkti kohta ühtegi märkust.

(295)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtivate meetmete säilitamist. Nende jaoks oli pärast otsuse avalikustamist ette nähtud ka periood märkuste esitamiseks.

(296)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklit 109, (65) on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(297)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1036 artikli 15 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja praegu CN-koodide 2918 14 00 ja ex 2918 15 00 (TARICi kood 2918150011 ja 2918150019) alla kuuluva sidrunhappe ja trinaatriumtsitraatdihüdraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised:

Äriühing	Lõplik dumpinguvastane tollimaks (%)	TARICi lisakood
COFCO Bio-Chemical Energy (Yushu) Co. Ltd – No 1 Dongfeng Avenue, Wukeshu majandusarengupiirkond, Changchuni linn 130401, Hiina Rahvavabariik	35,7	A874
Laiwu Taihe Biochemistry Co., Ltd. – No 89, Changjiang Street, Laiwu linn, Shandongi provints, Hiina Rahvavabariik	15,3	A880
RZBC Co., Ltd. – No 9 Xinghai West Road, Rizhao linn, Shandongi provints, Hiina Rahvavabariik	36,8	A876
RZBC (Juxian) Co., Ltd. – No 209 Laiyang Road, Juxiani majandusarengupiirkond, Rizhao linn, Shandongi provints, Hiina Rahvavabariik	36,8	A877
TTCA Co., Ltd. – West, Wenhe Bridge North, Anqiu linn, Shandongi provints, Hiina Rahvavabariik	42,7	A878
Weifang Ensign Industry Co., Ltd. – No 1567 Changsheng Street, Changle, Weifang, Shandongi provints, Hiina Rahvavabariik	33,8	A882
Jiangsu Guoxin Union Energy Co., Ltd. – No 1 Redian Road, Yixingi majandusarengupiirkond, Jiangsu provints, Hiina Rahvavabariik	32,6	A879
Kõik muud äriühingud	42,7	A999

3. Lõikes 2 sätestatud Hiina Rahvavabariigist pärit impordile kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu laiendatakse käesolevaga Malaisiast lähetatud samale sidrunhappele ja trinaatriumtsitraatdihüdraadi impordile, olenemata sellest, kas kõnealune import on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte (CN-koodid ex 2918 14 00 (TARICi kood 2918140010) ja ex 2918 15 00 (TARICi kood 2918150011).

4. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, otseekspordiks Euroopa Liitu müüdav (uurimisalune toode) (koguses) on toodetud (äriühingu nimi ja aadress) poolt (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

5. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Vabasse ringlusse laskmiseks deklareeritud importtooted, mille kohta on arve esitanud äriühingud, kelle hinnakohustuse on komisjon heaks kiitnud ja kelle nimed on kantud otsuses 2008/899/EÜ (mida on täiendavalt muudetud otsusega 2012/501/EL ja määrusega (EL) 2016/704) esitatud nimekirja, on vabastatud artikliga 1 kehtestatud dumpinguvastasest tollimaksust järgmistel tingimustel:

a)	nimetatud äriühingud on kõnealused tooted tootnud, lähetanud ja esitanud arve otse esimesele sõltumatule kliendile liidus ning

b)	sellisele impordile on lisatud kinnitusarve (faktuurarve), mis sisaldab vähemalt käesoleva määruse lisas esitatud andmeid ja avaldust ning

c)	tollis deklareeritud ja esitatud kaubad vastavad täpselt kinnitusarves kirjeldatule.

2. Vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni vastuvõtmisel tekib tollivõlg järgmistel juhtudel:

a)	kui lõikes 1 kirjeldatud impordi puhul selgub, et üks või mitu nimetatud lõikes loetletud tingimustest on täitmata, või

b)	kui komisjon tühistab nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 (66) artikli 8 lõike 9 kohaselt hinnakohustuse heakskiitmise määruse või otsusega, milles viidatakse konkreetsetele tehingutele, ning tunnistab asjaomased kinnitusarved kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT L 323, 3.12.2008, lk 1.

(3) ELT L 323, 3.12.2008, lk 62.

(4) ELT L 244, 8.9.2012, lk 27.

(5) ELT L 15, 22.1.2015, lk 8.

(6) ELT L 10, 15.1.2016, lk 3.

(7) ELT L 122, 12.5.2016, lk 19.

(8) ELT L 231, 14.9.2018, lk 20.

(9) ELT C 165, 14.5.2019, lk 3.

(10) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta (ELT C 18, 20.1.2020, lk 3).

(11) Link juhtumipõhisele veebisaidile https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2432.

(12) Teade on toimikus kättesaadav numbri t20.002450 all.

(13) Teade on toimikus kättesaadav numbri t20.002149 all.

(14) IHS Markiti kaubandusteabe andmebaas, https://ihsmarkit.com/products.html.

(15) Teade on toimikus kättesaadav numbri t20.007937 all.

(16) Andmebaasis Bureau van Dijk sisalduv äriühingute finantsandmebaas, www.bvdinfo.com.

(17) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), 20. detsember 2017, SWD(2017) 483 final/2 (edaspidi „aruanne“).

(18) WTO DS 494, „EL – kulude kohandamise metoodikad“, punktid 7.76, 7.80 ja 7.81.

(19) ELT L 338, 19.12.2017, lk 1.

(20) Aruande 2. peatükk, lk 6–7.

(21) Aruande 2. peatükk, lk 10.

(22) Kättesaadav aadressil http://www.fdi.gov.cn/1800000121_39_4866_0_7.html, viimati vaadatud 15. juulil 2019.

(23) Aruande 2. peatükk, lk 20–21.

(24) Aruande 3. peatükk, lk 41, 73–74.

(25) Aruande 6. peatükk, lk 120–121.

(26) Aruande 6. peatükk, lk 122–135.

(27) Aruande 7. peatükk, lk 167–168.

(28) Aruande 8. peatükk, lk 169–170, 200–201.

(29) Aruande 2. peatükk, lk 15–16; aruande 4. peatükk, lk 50, 84; aruande 5. peatükk, lk 108–109.

(30) Aruande 3. peatükk, lk 22–24, ja 5. peatükk, lk 97–108.

(31) Aruande 5. peatükk, lk 104–109.

(32) Vt teravilja- ja nafta töötlemise 13. viisaastakukava jaotis IV.2.1, mis on kättesaadav veebiaadressil http://www.gov.cn/xinwen/2017-01/03/content_5155835.htm (viimati vaadatud 21. detsembril 2020).

(33) Aruande 5. peatükk, lk 100–101.

(34) Aruande 2. peatükk, lk 26.

(35) Aruande 2. peatükk, lk 31–32.

(36) Kättesaadav aadressil https://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (viimati vaadatud 15. juulil 2019).

(37) Aruande peatükid 14.1–14.3.

(38) Aruande 4. peatükk, lk 41–42 ja lk 83.

(39) Aruande 12. peatükk, lk 319.

(40) Subsiidiumide teave on kättesaadav põllumajandusministeeriumi veebisaidil http://www.moa.gov.cn/gk/zcfg/qnhnzc/201904/t20190416_6179338.htm.

(41) Vt Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni teadaanne 2017/627, millega tunnistatakse kehtetuks Hiina riikliku arengu- ja reformikomisjoni teadaanne maisi süvatöötlemise projektide juhtimise kohta, mis on kättesaadav aadressil https://www.ndrc.gov.cn/fggz/cyfz/zcyfz/201704/t20170417_1149901.html.

(42) Samas.

(43) Aruande 6. peatükk, lk 138–149.

(44) Aruande 9. peatükk, lk 216.

(45) Aruande 9. peatükk, lk 213–215.

(46) Aruande 9. peatükk, lk 209–211.

(47) Aruande 13. peatükk, lk 332–337.

(48) Aruande 13. peatükk, lk 336.

(49) Aruande 13. peatükk, lk 337–341.

(50) Aruande 6. peatükk, lk 114–117.

(51) Aruande 6. peatükk, lk 119.

(52) Aruande 6. peatükk, lk 120.

(53) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(54) Vt IMFi töödokument WP/16/203 „Resolving China’s Corporate Debt Problem“, autorid Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender, Jiangyan (oktoober 2016).

(55) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(56) https://www.indexmundi.com/agriculture/?commodity=corn.

(57) https://www.indexmundi.com/commodities/?commodity=corn&months=60&currency=eur.

(58) https://qdd.oecd.org/subject.aspx?Subject=ExportRestrictions_IndustrialRawMaterials.

(59) https://www.ilo.org/ilostat/faces/oracle/webcenter/portalapp/pagehierarchy/Page21.jspx?_afrLoop=2007202804813928&_afrWindowMode=0&_afrWindowId=ejmgka3iz_63#!%40%40%3F_afrWindowId%3Dejmgka3iz_63%26_afrLoop%3D2007202804813928%26_afrWindowMode%3D0%26_adf.ctrl-state%3Dejmgka3iz_119.

(60) ELT L 123, 19.5.2015, lk 33. Alusmääruse artikli 2 lõike 7 kohaselt ei saanud normaalväärtuse kindlaksmääramisel lähtuda nendes riikides kehtivatest hindadest ning pealekauba olid sellised impordiandmed ebaolulised.

(61) Kättesaadav aadressil http://www.gtis.com/gta/.

(62) Komisjon tegi Hiina tootmisvõimsuse taseme teabe koos allikmaterjalidega toimikus huvitatud isikutele tutvumiseks kättesaadavaks 7. juunil 2020. aastal, v.a nr t20.004035.

(63) China-CEE Institute, „China and Hungary: 70 years of bilateral relations in a changing world“ („Hiina ja Ungari: 70 aastat kahepoolseid suhteid muutuvas maailmas“), detsember 2019, lk 75.

(64) Vt apellatsioonikogu aruanne, „United States – Anti-Dumping Measures on Oil Country Tubular Goods (OCTG) from Mexico“ (WT/DS282/AB/R), punktid 108 ja 122–123.

(65) ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(66) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

LISA

Koos äriühingu poolt Euroopa Liitu müüdava kaubaga, mille suhtes kehtib hinnakohustus, esitatakse faktuurarve, mis sisaldab järgmisi andmeid.

1.	Pealkiri „HINNAKOHUSTUSEGA SEOTUD KAUBA FAKTUURARVE“.

2.	Faktuurarve väljastanud äriühingu nimi.

3.	Faktuurarve number.

4.	Faktuurarve väljastamise kuupäev.

5.	TARICi lisakood, mille alusel toimub arvel nimetatud kauba tollivormistus Euroopa Liidu piiril.

Kauba täpne kirjeldus, sealhulgas:

—	hinnakohustusega seotud tootekood (PCN),

—	tootekoodile vastava toote kirjeldus lihtsas ja arusaadavas keeles,

—	äriühingu tootekood (CPC),

—	TARICi kood,

—	kogus (tonnides).

Müügitingimuste kirjeldus, sealhulgas:

—	tonni hind,

—	kohaldatavad maksetingimused,

—	kohaldatavad tarnetingimused,

—	kõik allahindlused ja hinnavähendid.

8.	Selle Euroopa Liidus importijana tegutseva äriühingu nimi, kellele äriühing kohustusega seotud kauba faktuurarve otseselt väljastab.

Faktuurarve väljastanud äriühingu töötaja nimi ja järgmine allkirjastatud avaldus:

„Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud kaupade müük otseekspordiks Euroopa Liitu toimub (ÄRIÜHINGU NIMI) pakutud ja Euroopa Komisjoni poolt rakendusotsusega (EL) 2015/87 heaks kiidetud hinnakohustuse raames ja tingimuste kohaselt. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.“

15.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 129/119

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/608,

14. aprill 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrust (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (1) eriti selle artikli 53 lõike 1 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrust (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus), (2) eriti selle artikli 47 lõike 2 esimese lõigu punkti b, artikli 54 lõike 4 esimese lõigu punkte a ja b ning artikli 90 esimese lõigu punkte a, b ja c,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1793 (3) on sätestatud eeskirjad, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit, kõnealuse rakendusmääruse I lisas loetletud mitteloomse toidu ja sööda liitu sisenemisel tehtava ametliku kontrolli ajutist suurendamist, ja eritingimused, millega reguleeritakse teatavatest kolmandatest riikidest pärit, kõnealuse rakendusmääruse II lisas loetletud teatava toidu ja sööda liitu toomist mükotoksiinidega, sealhulgas aflatoksiinidega, pestitsiidijääkidega, pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastumise ja mikrobioloogilise saastumise ohu tõttu.

(2)

Rakendusmääruses (EL) 2019/1793 on sätestatud nõuded seoses ametliku sertifikaadi näidisega kõnealuse rakendusmääruse II lisas loetletud toidu ja sööda saadetiste liitu toomiseks ning eeskirjad sellise sertifikaadi väljaandmiseks nii paberkandjal kui ka elektroonilisel kujul. Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1715 (4) kohaselt on süsteem TRACES ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi (IMSOC) osa, mis võimaldab kogu sertifikaatide koostamise protsessi viia läbi elektrooniliselt, vältides niimoodi ametlike sertifikaatidega seotud võimalikke võltsinguid või pettusi. Seepärast on rakendusmääruses (EL) 2019/1793 sätestatud ametliku sertifikaadi näidis, mis on kooskõlas TRACESiga.

(3)

Rakendusmäärusega (EL) 2019/1793 sätestatud sertifitseerimisnõuded on kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/628 (5) ametlike sertifikaatide kohta saadetiste liitu toomiseks. Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/2235 (6) tunnistatakse kehtetuks ja asendatakse rakendusmäärus (EL) 2019/628 alates 21. aprillist 2021 ning muudetakse ja täpsustatakse nõudeid kõnealuse rakendusmäärusega sätestatud ametlike sertifikaatide näidiste osas.

(4)

Rakendusmääruses (EL) 2020/2235 tehakse konkreetselt vahet paberkandjal väljastatud ametlikel sertifikaatidel, elektroonilistel ametlikel sertifikaatidel, mis on välja antud vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/1715 artikli 39 lõike 1 nõuetele, ning ametlikel sertifikaatidel, mis on väljastatud paberkandjal, kuid mis on täidetud TRACESis ning trükitud sellest süsteemist. Lisaks on kõnealuse rakendusmäärusega sätestatud liitu sisenemiseks ette nähtud ametlikele sertifikaatidele keelenõuded, et hõlbustada ametlikku kontrolli liitu sisenemise piiripunktis. Selleks et ühtlustada eri kaubakategooriate ametlikke sertifikaate ja tagada kooskõla rakendusmäärusega (EL) 2020/2235 sätestatud uute sertifitseerimisnõuetega liitu sisenemiseks ette nähtud ametlike sertifikaatide osas, on asjakohane muuta rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artiklit 11.

(5)	Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artiklis 12 on sätestatud, et selle I ja II lisas esitatud loetelud vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga kuue kuu järel, et võtta arvesse riskide ja liidu õigusaktide nõuete rikkumisega seotud uut teavet.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 178/2002 loodud toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kaudu edastatud hiljutiste toiduga seotud juhtumite esinemissagedus ja olulisus ning teave liikmesriikide poolt mitteloomse toidu ja sööda suhtes tehtud ametlike kontrollide kohta näitavad, et rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I ja II lisas esitatud loetelusid tuleks muuta.

(7)

Kuna rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohaselt liikmesriikide poolt 2019. aastal ja 2020. aasta esimesel poolaastal tehtud ametlike kontrollide käigus on sageli avastatud mittevastavus liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, mis käsitlevad saastumist Salmonella’ga, ning kuna kõnealuse ajavahemiku jooksul on RASFFis esitatud palju teateid, siis on asjakohane suurendada Brasiiliast pärit musta pipra (Piper nigrum) identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust 20 %-lt 50 %-le.

(8)

Kuna rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohaselt liikmesriikide poolt 2019. aasta teisel poolaastal ja 2020. aasta esimesel poolaastal tehtud ametlike kontrollide käigus on sageli avastatud mittevastavus liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, mis käsitlevad saastumist pestitsiidijääkidega, siis on asjakohane suurendada Taist pärit perekonna Capsicum liikidesse kuuluvate paprikate (v.a harilik paprika) identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust 10 %-lt 20 %-le.

(9)

Kuna rakendusmääruse (EL) 2019/1793 kohaselt liikmesriikide poolt 2019. aasta teisel poolaastal ja 2020. aasta esimesel poolaastal tehtud ametlike kontrollide käigus on sageli avastatud mittevastavus liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, mis käsitlevad saastumist alfatoksiinidega, ning kuna 2020. aasta esimese poolaasta jooksul on RASFFis esitatud palju teateid, siis on asjakohane suurendada Indiast pärit maapähklite identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust 10 %-lt 50 %-le.

(10)

Türgist pärit harilik paprika (Capsicum annuum) on pestitsiidijääkidega saastumise ohu tõttu juba kantud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisasse. Türgist pärit perekonna Capsicum liikidesse kuuluvate paprikate (v.a harilik paprika) saadetiste puhul viitavad RASFFi vahendusel 2020. aasta esimesel poolaastal esitatud teadete alusel saadud andmed sellele, et võimalik saastumine pestitsiidijääkidega tekitab uue ohu inimeste tervisele, mistõttu on vajalik rangem ametlik kontroll. Seepärast tuleks muuta Türgist pärit harilikku paprikat (Capsicum annuum) käsitlevat kannet, et hõlmata kõik perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad.

(11)

Pestitsiidijääkidega saastumise ohu tõttu rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisasse kantud Hiinast pärit taralõnga marjade ning ohratoksiin A-ga saastumise ohu tõttu kõnealusesse lisasse kantud Türgist pärit kuivatatud viinamarjade puhul on 2019. aasta teise poolaasta ja 2020. aasta esimese poolaasta kohta kättesaadava teabe alusel vastavus liidu õigusaktides sätestatud asjakohastele nõuetele üldiselt rahuldaval tasemel. Kuna rangem ametlik kontroll ei ole nende kaupade puhul enam põhjendatud, tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I lisast neid kaupu käsitlevad kanded välja jätta.

(12)

Nende juhtumite sagedus, kus liikmesriikide tehtud ametlike kontrollide käigus on avastatud mittevastavus liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, on 2019. aasta teisel poolaastal vähenenud ja püsinud 2020. aasta esimesel poolaastal madalal tasemel Brasiiliast pärit maapähklite puhul, mis on kantud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisasse seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga. Seetõttu on asjakohane jätta Brasiiliast pärit maapähkleid käsitlev kanne rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisast välja, lisada see kõnealuse rakendusmääruse I lisasse ning kehtestada identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks 10 %.

(13)

Nende juhtumite sagedus, kus liikmesriikide tehtud ametlike kontrollide käigus on avastatud mittevastavus liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, on 2019. aasta teisel poolaastal ja 2020. aasta esimesel poolaastal vähenenud Hiinast pärit maapähklite puhul, mis on kantud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisasse seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga. Seetõttu on asjakohane jätta Hiinast pärit maapähkleid käsitlev kanne rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisast välja, lisada see kõnealuse rakendusmääruse I lisasse ning kehtestada identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks 10 %. Arvestades kõnealuse kaubaga kauplemise mahtu on see sagedus piisav, et tagada nõutaval tasemel järelevalve.

(14)

Nende juhtumite sagedus, kus liikmesriikide tehtud ametlike kontrollide käigus on avastatud mittevastavus liidu õigusaktides sätestatud nõuetele, on 2019. aasta teisel poolaastal ja 2020. aasta esimesel poolaastal vähenenud Türgist pärit sarapuupähklite puhul, mis on kantud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisasse seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga. Seetõttu on asjakohane jätta Türgist pärit sarapuupähkleid käsitlev kanne rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisast välja, lisada see kõnealuse rakendusmääruse I lisasse ning kehtestada identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks 5 %. Arvestades kõnealuse kaubaga kauplemise mahtu on see sagedus piisav, et tagada nõutaval tasemel järelevalve.

(15)

Bangladeshist pärit või sealt lähetatud beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavad või neist koosnevad toiduained on Salmonella’ga saastumise ohu tõttu loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 IIa lisas. Seega on nende toodete import liitu alates 2014. aasta juunist keelatud. Bangladesh andis kirjaliku tagatise, esitades 27. juulil 2020 uue tegevuskava, mis sisaldab kõiki tootmisahela etappe hõlmavaid meetmeid, ning komisjon hindas selle kava rahuldavaks. Pärast seda hindamist on asjakohane jätta Bangladeshist pärit või sealt lähetatud beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavaid või neist koosnevaid toiduaineid käsitlev kanne rakendusmääruse (EL) 2019/1793 IIa lisast välja, lisada see kõnealuse rakendusmääruse II lisasse ning kehtestada identsus- ja füüsilise kontrolli sageduseks 50 %.

(16)

Selleks et tagada tõhus kaitse seesamiseemnete mikrobioloogilisest või keemilisest saastumisest tulenevate võimalike terviseohtude eest, tuleks rakendusmääruse (EL) 2019/1793 I ja II lisas tabelite veergudes, kus esitatakse CN-kood, lisada ridades „Seesamiseemned (Toit)“ ka röstitud seesamiseemnete CN-kood.

(17)

Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 IV lisas esitatud ametliku sertifikaadi näidise II osas on sätestatud tervishoiualane teave, mille sisestab sertifikaati välja andev ametnik sertifikaati täites. Õiguskindluse tagamiseks tuleks täpsustada, et mitteloomse toidu või sööda tervishoiualane teave võib sisaldada rohkem kui ühte sertifikaati, kui selline sertifikaat on kohustuslik vastavalt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikli 11 lõikele 1 koostoimes kõnealuse rakendusmääruse II lisaga.

(18)	Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2019/1793 vastavalt muuta. Järjepidevuse ja selguse tagamiseks on asjakohane asendada kõnealuse rakendusmääruse I, II, IIa ja IV lisa tervikuna.

(19)	Kuna rakendusmäärust (EL) 2020/2235 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021, tuleks alates sellest kuupäevast kohaldada ka käesoleva määruse artikli 1 lõiget 1.

(20)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2019/1793 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2019/1793 muudetakse järgmiselt:

artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Ametlik sertifikaat

1. Igale II lisas loetletud toidu ja sööda saadetisele lisatakse ametlik sertifikaat kooskõlas IV lisas esitatud näidisega (edaspidi „ametlik sertifikaat“).

2. Ametlik sertifikaat peab vastama järgmistele nõuetele:

a)	ametliku sertifikaadi annab välja päritoluriigi või saadetise lähetanud riigi – kui see erineb päritoluriigist – pädev asutus;

b)	ametlikule sertifikaadile märgitakse saadetise tunnuskood, millega see on seotud ja millele on osutatud artikli 9 lõikes 1;

c)	ametlikul sertifikaadil on sertifikaati välja andva ametniku allkiri ja ametlik tempel;

d)	kui ametlik sertifikaat sisaldab mitmeid või alternatiivseid kinnitusi, peab sertifikaati välja andev ametnik kriipsutama läbi need kinnitused, mis ei ole asjakohased, kinnitades seda nimetähtede ja templiga, või need sertifikaadist täielikult kustutama;

ametlik sertifikaat peab koosnema ühest järgmistest osadest:

i)	ühest lehest,

ii)	mitmest lehest, mis kõik on jagamatud ja moodustavad lahutamatu terviku,

iii)	järjestikustest lehekülgedest, millest iga lehekülg on nummerdatud nii, et see näitab kindlat lehekülge kogu järjestuses;

f)	kui ametlik sertifikaat koosneb käesoleva lõigu punkti e alapunktis iii osutatud järjestikustest lehekülgedest, on igal leheküljel määruse (EL) 2017/625 artikli 89 lõike 1 punktis a osutatud kordumatu kood, sertifikaati välja andva ametniku allkiri ja ametlik tempel;

g)	ametlik sertifikaat esitatakse liitu sisenemise piiripunkti pädevale asutusele, kus saadetist ametlikult kontrollitakse;

h)	ametlik sertifikaat tuleb välja anda enne seda, kui selles käsitletud saadetis vabastatakse sertifikaati välja andva kolmanda riigi pädevate asutuste kontrolli alt;

i)	ametlik sertifikaat koostatakse liitu sisenemise piiripunkti liikmesriigi ametlikus keeles või ühes selle ametlikest keeltest;

j)	ametlik sertifikaat kehtib kuni neli kuud alates väljaandmise kuupäevast, kuid igal juhul mitte kauem kui kuus kuud alates artikli 10 lõikes 1 osutatud laboratoorsete analüüside tulemuste kuupäevast.

3. Erandina lõike 2 punktist i võib liikmesriik anda nõusoleku ametlike sertifikaatide koostamiseks mõnes muus liidu ametlikus keeles, millele on vajaduse korral lisatud tõestatud tõlge.

4. Lõike 2 punktis c osutatud allkirja ja templi (v.a reljeefpitsati või vesimärgiga templi) värv peab erinema teksti värvist.

5. Lõike 2 punkte c–g ja lõiget 4 ei kohaldata komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1715 (*1) artikli 39 lõike 1 nõuete kohaselt välja antud elektrooniliste ametlike sertifikaatide suhtes.

6. Lõike 2 punkte d, e ja f ei kohaldata selliste ametlike sertifikaatide suhtes, mis on välja antud paberkandjal ning täidetud ja välja trükitud süsteemis TRACES.

7. Pädevad asutused võivad anda välja ametliku asendussertifikaadi ainult kooskõlas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/2235 (*2) artiklis 6 sätestatud eeskirjadega.

8. Ametlik sertifikaat koostatakse IV lisas esitatud märkuste alusel.

(*1) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37)."

(*2) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2235, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1).“;"

2)	I, II, IIa ja IV lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikli 1 punkti 1 kohaldatakse alates 21. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 14. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1.

(2) ELT L 95, 7.4.2017, lk 1.

(3) Komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 669/2009, (EL) nr 884/2014, (EL) 2015/175, (EL) 2017/186 ja (EL) 2018/1660 (ELT L 277, 29.10.2019, lk 89).

(4) Komisjoni 30. septembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1715, millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide toimimise eeskirjad (IMSOCi määrus) (ELT L 261, 14.10.2019, lk 37).

(5) Komisjoni 8. aprilli 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/628, milles käsitletakse teatavate loomade ja kaupade ametlike sertifikaatide näidiseid ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2074/2005 ja rakendusmäärust (EL) 2016/759 sertifikaatide näidiste osas (ELT L 131, 17.5.2019, lk 101).

(6) Komisjoni 16. detsembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/2235, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loomatervise sertifikaatide näidiste, ametlike sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetiste liitu toomiseks ja liidusiseseks liikumiseks, selliste sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 599/2004, rakendusmäärused (EL) nr 636/2014 ja (EL) 2019/628, direktiiv 98/68/EÜ ning otsused 2000/572/EÜ, 2003/779/EÜ ja 2007/240/EÜ (ELT L 442, 30.12.2020, lk 1).

I LISA

Teatavatest kolmandatest riikidest pärit mitteloomne toit ja sööt, mille suhtes kohaldatakse piiri- ja kontrollpunktides ajutiselt rangemat ametlikku kontrolli

Rida

Toit ja sööt

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedus (%)

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Boliivia (BO)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

—	Must pipar (Piper nigrum)

(Toit – purustamata ja jahvatamata)

ex 0904 11 00

Brasiilia (BR)

Salmonella (2)

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Brasiilia (BR)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Hiina (CN)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

Harilik paprika (Capsicum annuum)

(Toit – purustatud või jahvatatud)

ex 0904 22 00

Hiina (CN)

Salmonella (6)

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

(Toit)

0902

Hiina (CN)

Pestitsiidijäägid (3) (7)

Baklažaanid (Solanum melongena)

(Toit – värske või jahutatud)

0709 30 00

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidijäägid (3)

—	Harilik paprika (Capsicum annuum)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidijäägid (3) (8)

—	Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

—	ex 0709 60 99 ;

ex 0710 80 59

—	Aeduba (Vigna unguiculata ssp. sesquipedalis, Vigna unguiculata ssp. unguiculata)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

—	ex 0708 20 00 ;

ex 0710 22 00

—	Harilik paprika (Capsicum annuum)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51

Egiptus (EG)

Pestitsiidijäägid (3) (9)

—	Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

—	ex 0709 60 99 ;

ex 0710 80 59

Seesamiseemned

(Toit)

—	1207 40 90

Etioopia (ET)

Salmonella (2)

—	ex 2008 19 19

—	ex 2008 19 99

—	Koorimata sarapuupähklid

—	0802 21 00

Gruusia (GE)

Aflatoksiinid

—	Kooritud sarapuupähklid

—	0802 22 00

—	Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklid

(Toit)

—	ex 2008 19 19 ;

ex 2008 19 95 ;

ex 2008 19 99

Palmiõli

(Toit)

1511 10 90 ;

1511 90 11 ;

Ghana (GH)

Sudaanvärvained (10)

ex 1511 90 19 ;

1511 90 99

Karrilehed (Bergera/Murraya koenigii)

(Toit – värske, jahutatud, külmutatud või kuivatatud)

ex 1211 90 86

India (IN)

Pestitsiidijäägid (3) (11)

Söödav muskushibisk

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 99 90 ;

India (IN)

Pestitsiidijäägid (3) (12)

ex 0710 80 95

Aeduba (Vigna spp., Phaseolus spp.)

(Toit – värske või jahutatud)

0708 20

Keenia (KE)

Pestitsiidijäägid (3)

Lehtseller (Apium graveolens)

(Toit – värsked või jahutatud maitsetaimed)

ex 0709 40 00

Kambodža (KH)

Pestitsiidijäägid (3) (13)

Aeduba

(Vigna unguiculata ssp. sesquipedalis, Vigna unguiculata ssp. unguiculata)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

ex 0708 20 00 ;

Kambodža (KH)

Pestitsiidijäägid (3) (14)

ex 0710 22 00

Naeris (Brassica rapa ssp. rapa)

(Toit – äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud)

ex 2001 90 97

11; 19

Liibanon (LB)

Rodamiin B

Naeris (Brassica rapa ssp. rapa)

(Toit – soolvee või sidrunhappega toiduks valmistatud või konserveeritud, külmutamata)

ex 2005 99 80

Liibanon (LB)

Rodamiin B

Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad

(harilik paprika või muud paprikad)

(Toit – kuivatatud, röstitud, purustatud või jahvatatud)

0904 21 10 ;

Sri Lanka (LK)

Aflatoksiinid

ex 0904 21 90 ;

ex 0904 22 00 ;

11; 19

ex 2005 99 10 ;

10; 90

ex 2005 99 80

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Madagaskar (MG)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

Jaka (Artocarpus heterophyllus)

(Toit – värske)

ex 0810 90 20

Malaisia (MY)

Pestitsiidijäägid (3)

Seesamiseemned

(Toit)

—	1207 40 90

Nigeeria (NG)

Salmonella (2)

—	ex 2008 19 19

—	ex 2008 19 99

Maitseainesegud

(Toit)

0910 91 10 ;

0910 91 90

Pakistan (PK)

Aflatoksiinid

Arbuusi (Egusi, Citrullus spp.) seemned ja nendest saadud tooted

(Toit)

ex 1207 70 00 ;

Sierra Leone (SL)

Aflatoksiinid

ex 1208 90 00 ;

ex 2008 99 99

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Senegal (SN)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

Naeris (Brassica rapa ssp. rapa)

(Toit – äädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud)

ex 2001 90 97

11; 19

Süüria (SY)

Rodamiin B

Naeris (Brassica rapa ssp. rapa)

(Toit – soolvee või sidrunhappega toiduks valmistatud või konserveeritud, külmutamata)

ex 2005 99 80

Süüria (SY)

Rodamiin B

Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

Tai (TH)

Pestitsiidijäägid (3) (15)

ex 0710 80 59

—	Koorimata sarapuupähklid (Corylus sp.)

—	0802 21 00

Türgi (TR)

Aflatoksiinid

—	Kooritud sarapuupähklid (Corylus sp.)

—	0802 22 00

—	Sarapuupähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50 39 ;

ex 0813 50 91 ;

ex 0813 50 99

—	Sarapuupähklipasta

—	ex 2007 10 10 ;

ex 2007 10 99 ;

ex 2007 99 39 ;

05; 06

ex 2007 99 50 ;

ex 2007 99 97

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklid, sealhulgas segud

—	ex 2008 19 12 ;

ex 2008 19 19 ;

ex 2008 19 92 ;

ex 2008 19 95 ;

ex 2008 19 99 ;

ex 2008 97 12 ;

ex 2008 97 14 ;

ex 2008 97 16 ;

ex 2008 97 18 ;

ex 2008 97 32 ;

ex 2008 97 34 ;

ex 2008 97 36 ;

ex 2008 97 38 ;

ex 2008 97 51 ;

ex 2008 97 59 ;

ex 2008 97 72 ;

ex 2008 97 74 ;

ex 2008 97 76 ;

ex 2008 97 78 ;

ex 2008 97 92 ;

ex 2008 97 93 ;

ex 2008 97 94 ;

ex 2008 97 96 ;

ex 2008 97 97 ;

ex 2008 97 98

—	Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

—	Sarapuupähkliõli

(Toit)

—	ex 1515 90 99

Mandariinid (k.a tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid

(Toit – värske või kuivatatud)

0805 21 ;

0805 22 ;

0805 29

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (3)

Apelsinid

(Toit – värske või kuivatatud)

0805 10

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (3)

Granaatõunad

(Toit – värske või jahutatud)

ex 0810 90 75

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (3) (16)

—	Harilik paprika (Capsicum annuum)

—	Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

—	0709 60 10 ; 0710 80 51 ;

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (3) (17)

—	ex 0709 60 99 ;

ex 0710 80 59

Lõpptarbija jaoks turule lastud töötlemata terved, peenestatud, jahvatatud, purustatud või hakitud aprikoosituumad (18) (19)

(Toit)

ex 1212 99 95

Türgi (TR)

Tsüaniid

Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

Uganda (UG)

Pestitsiidijäägid (3)

ex 0710 80 59

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Ameerika Ühendriigid (US)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

—	Koorimata pistaatsiad

—	0802 51 00

Ameerika Ühendriigid (US)

Aflatoksiinid

—	Kooritud pistaatsiad

—	0802 52 00

—	Röstitud pistaatsiad

—	ex 2008 19 13 ;

ex 2008 19 93

—	Kuivatatud aprikoosid

—	0813 10 00

Usbekistan (UZ)

Sulfitid (20)

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud aprikoosid

(Toit)

—

2008 50

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidijäägid (3) (21)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 86

—

Münt

—	ex 1211 90 86

—

Petersell

(Toit – värsked või jahutatud maitsetaimed)

—	ex 0709 99 90

Söödav muskushibisk

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 99 90 ;

Vietnam (VN)

Pestitsiidijäägid (3) (21)

ex 0710 80 95

Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

Vietnam (VN)

Pestitsiidijäägid (3) (21)

ex 0710 80 59

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid, lisatakse koodile „ex“.

(2) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis a sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.

(3) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1) artikli 29 lõike 2 kohaselt vastu võetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida mitme jäägi samaaegset määramist võimaldava GC-MSil ja LC-MSil põhineva meetodiga (pestitsiidide esinemist tuleb kontrollida ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).

(4) Amitraasijäägid.

(5) Nikotiinijäägid.

(6) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.

(7) Tolfeenpüraadijäägid.

(8) Järgmiste pestitsiidide jäägid: amitraas (amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliinijääki sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina), diafentiuroon, dikofool (p,p’- ja o,p’-isomeeri summa), ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam).

(9) Järgmiste pestitsiidide jäägid: dikofool (p,p’- ja o,p’-isomeeri summa), dinotefuraan, folpeet, prokloraas (prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenooli sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud prokloraasina), metüültiofanaat ja triforiin.

(10) Käesolevas lisas tähistab „sudaanvärvained“ järgmisi keemilisi aineid: i) sudaan I (CASi number 842–07-9); ii) sudaan II (CASi number 3118-97–6); iii) sudaan III (CASi number 85–86-9); iv) sarlakpunane või sudaan IV (CASi number 85–83-6).

(11) Atsefaadijäägid.

(12) Diafentiuroonijäägid.

(13) Fentoaadijäägid.

(14) Kloorbufaamijäägid.

(15) Järgmiste pestitsiidide jäägid: formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaatvesinikkloriidina), protiofoss ja triforiin.

(16) Prokloraasijäägid.

(17) Järgmiste pestitsiidide jäägid: diafentiuroon, formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaatvesinikkloriidina) ja metüültiofanaat.

(18) Töötlemata tooted on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1).

(19) Turuleviimine [Termin on muutunud. Uus termin on „turulelaskmine“] ja lõpptarbija on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruses (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(20) Standardmeetodid: EN 1988-1:1998, EN 1988-2:1998 või ISO 5522:1981.

(21) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.

II LISA

Teatavatest kolmandatest riikidest pärit toit ja sööt, mille suhtes kohaldatakse liitu sisenemisel mükotoksiinidega, sealhulgas aflatoksiinidega, pestitsiidijääkidega, pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastumise ja mikrobioloogilise saastumise ohu tõttu eritingimusi

1. Artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud mitteloomne toit ja sööt

Rida

Toit ja sööt (kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsus- ja füüsilise kontrolli sagedus (%)

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Argentina (AR)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

—	Koorimata sarapuupähklid (Corylus sp.)

—	0802 21 00

Aserbaidžaan (AZ)

Aflatoksiinid

—	Kooritud sarapuupähklid (Corylus sp.)

—	0802 22 00

—	Sarapuupähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50 39 ;

ex 0813 50 91 ;

ex 0813 50 99

—	Sarapuupähklipasta

—	ex 2007 10 10 ;

ex 2007 10 99 ;

ex 2007 99 39 ;

05; 06

ex 2007 99 50 ;

ex 2007 99 97

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud sarapuupähklid, sealhulgas segud

—	ex 2008 19 12 ;

ex 2008 19 19 ;

ex 2008 19 92 ;

ex 2008 19 95 ;

ex 2008 19 99 ;

ex 2008 97 12 ;

ex 2008 97 14 ;

ex 2008 97 16 ;

ex 2008 97 18 ;

ex 2008 97 32 ;

ex 2008 97 34 ;

ex 2008 97 36 ;

ex 2008 97 38 ;

ex 2008 97 51 ;

ex 2008 97 59 ;

ex 2008 97 72 ;

ex 2008 97 74 ;

ex 2008 97 76 ;

ex 2008 97 78 ;

ex 2008 97 92 ;

ex 2008 97 93 ;

ex 2008 97 94 ;

ex 2008 97 96 ;

ex 2008 97 97 ;

ex 2008 97 98

—	Sarapuupähklitest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

—	ex 1106 30 90

—	Sarapuupähkliõli

(Toit)

—	ex 1515 90 99

—	Beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavad või neist koosnevad toiduained

(Toit)

ex 1404 90 00 (10)

Bangladesh (BD)

Salmonella (6)

—	Koorimata Brasiilia pähklid

—	0801 21 00

Brasiilia (BR)

Aflatoksiinid

—	Koorimata Brasiilia pähkleid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

(Toit)

—	ex 0813 50 31 ;

ex 0813 50 39 ;

ex 0813 50 91 ;

ex 0813 50 99

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Egiptus (EG)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

—	Piprad perekonnast Piper; perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad kuivatatud, purustatud või jahvatatud viljad

—

0904

Etioopia (ET)

Aflatoksiinid

—	Ingver, safran, kollajuur e kurkum, aed-liivatee, loorberilehed, karri ja muud vürtsid

(Toit – kuivatatud vürtsid)

—

0910

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Ghana (GH)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Gambia (GM)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

Muskaatpähkel (Myristica fragrans)

(Toit – kuivatatud vürtsid)

0908 11 00 ;

0908 12 00

Indoneesia (ID)

Aflatoksiinid

Beetlipipra (Piper betle L.) lehed

(Toit)

ex 1404 90 00

India (IN)

Salmonella (2)

Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (harilik paprika või muud paprikad)

(Toit – kuivatatud, röstitud, purustatud või jahvatatud)

0904 21 10 ;

India (IN)

Aflatoksiinid

ex 0904 22 00 ;

11; 19

ex 0904 21 90 ;

ex 2005 99 10 ;

10; 90

ex 2005 99 80

Muskaatpähkel (Myristica fragrans)

(Toit – kuivatatud vürtsid)

0908 11 00 ;

0908 12 00

India (IN)

Aflatoksiinid

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

India (IN)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

Guarkummi

(Toit ja sööt)

ex 1302 32 90

India (IN)

Pentaklorofenool ja dioksiinid (3)

Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

India (IN)

Pestitsiidijäägid (4) (5)

ex 0710 80 59

Seesamiseemned

(Toit)

—	1207 40 90

India (IN)

Salmonella (6)

Pestitsiidijäägid (4) (11)

—	ex 2008 19 19

—	ex 2008 19 99

—	Koorimata pistaatsiad

—	0802 51 00

Iraan (IR)

Aflatoksiinid

—	Kooritud pistaatsiad

—	0802 52 00

—	Pistaatsiaid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50 39 ;

ex 0813 50 91 ;

ex 0813 50 99

—	Pistaatsiapasta

—	ex 2007 10 10 ;

ex 2007 10 99 ;

ex 2007 99 39 ;

03; 04

ex 2007 99 50 ;

ex 2007 99 97

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud pistaatsiad, sealhulgas segud

—	ex 2008 19 13 ;

ex 2008 19 93 ;

ex 2008 97 12 ;

ex 2008 97 14 ;

ex 2008 97 16 ;

ex 2008 97 18 ;

ex 2008 97 32 ;

ex 2008 97 34 ;

ex 2008 97 36 ;

ex 2008 97 38 ;

ex 2008 97 51 ;

ex 2008 97 59 ;

ex 2008 97 72 ;

ex 2008 97 74 ;

ex 2008 97 76 ;

ex 2008 97 78 ;

ex 2008 97 92 ;

ex 2008 97 93 ;

ex 2008 97 94 ;

ex 2008 97 96 ;

ex 2008 97 97 ;

ex 2008 97 98

—	Pistaatsiatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

(Toit)

—	ex 1106 30 90

Arbuusi (Egusi, Citrullus spp.) seemned ja nendest saadud tooted

(Toit)

ex 1207 70 00 ;

Nigeeria (NG)

Aflatoksiinid

ex 1208 90 00 ;

ex 2008 99 99

Perekonna Capsicum liikidesse kuuluvad paprikad (v.a harilik paprika)

(Toit – värske, jahutatud või külmutatud)

ex 0709 60 99 ;

Pakistan (PK)

Pestitsiidijäägid (4)

ex 0710 80 59

—	Lüdimata maapähklid

—	1202 41 00

Sudaan (SD)

Aflatoksiinid

—	Lüditud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91 ; 2008 11 96 ; 2008 11 98

—	Õlikoogid jm maapähkliõli ekstraheerimisel saadud tahked jäätmed, peenestatud või peenestamata, granuleeritud või granuleerimata

—	2305 00 00

—	Maapähklitest valmistatud peen- ja jämejahu

(Toit ja sööt)

—	ex 1208 90 00

Seesamiseemned

(Toit)

—	1207 40 90

Sudaan (SD)

Salmonella (6)

—	ex 2008 19 19

—	ex 2008 19 99

—	Kuivatatud viigimarjad

—	0804 20 90

Türgi (TR)

Aflatoksiinid

—	Viigimarju sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50 99

—	Kuivatatud viigimarjadest valmistatud pasta

—	ex 2007 10 10 ;

ex 2007 10 99 ;

ex 2007 99 39 ;

01; 02

ex 2007 99 50 ;

ex 2007 99 97

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud kuivatatud viigimarjad, sealhulgas segud

—	ex 2008 97 12 ;

ex 2008 97 14 ;

ex 2008 97 16 ;

ex 2008 97 18 ;

ex 2008 97 32 ;

ex 2008 97 34 ;

ex 2008 97 36 ;

ex 2008 97 38 ;

ex 2008 97 51 ;

ex 2008 97 59 ;

ex 2008 97 72 ;

ex 2008 97 74 ;

ex 2008 97 76 ;

ex 2008 97 78 ;

ex 2008 97 92 ;

ex 2008 97 93 ;

ex 2008 97 94 ;

ex 2008 97 96 ;

ex 2008 97 97 ;

ex 2008 97 98 ;

ex 2008 99 28 ;

ex 2008 99 34 ;

ex 2008 99 37 ;

ex 2008 99 40 ;

ex 2008 99 49 ;

ex 2008 99 67 ;

ex 2008 99 99

—	Kuivatatud viigimarjadest valmistatud peen- või jämejahu või pulber

(Toit)

—	ex 1106 30 90

—	Koorimata pistaatsiad

—	0802 51 00

Türgi (TR)

Aflatoksiinid

—	Kooritud pistaatsiad

—	0802 52 00

—	Pistaatsiaid sisaldavad pähklite või kuivatatud puuviljade ja marjade segud

—	ex 0813 50 39 ;

ex 0813 50 91 ;

ex 0813 50 99

—	Pistaatsiapasta

—	ex 2007 10 10 ;

ex 2007 10 99 ;

—	Toiduks valmistatud või konserveeritud pistaatsiad, sealhulgas segud

—	ex 2007 99 39 ;

03; 04

ex 2007 99 50 ;

ex 2007 99 97 ;

ex 2008 19 13 ;

ex 2008 19 93 ;

ex 2008 97 12 ;

ex 2008 97 14 ;

ex 2008 97 16 ;

ex 2008 97 18 ;

ex 2008 97 32 ;

ex 2008 97 34 ;

ex 2008 97 36 ;

ex 2008 97 38 ;

ex 2008 97 51 ;

ex 2008 97 59 ;

ex 2008 97 72 ;

ex 2008 97 74 ;

ex 2008 97 76 ;

ex 2008 97 78 ;

ex 2008 97 92 ;

ex 2008 97 93 ;

ex 2008 97 94 ;

ex 2008 97 96 ;

ex 2008 97 97 ;

ex 2008 97 98

—	Pistaatsiatest valmistatud peen- ja jämejahu ning pulber

(Toit)

—	ex 1106 30 90

Viinamarjalehed

(Toit)

ex 2008 99 99

11; 19

Türgi (TR)

Pestitsiidijäägid (4) (7)

Seesamiseemned

(Toit)

—	1207 40 90

Uganda (UG)

Salmonella (6)

—	ex 2008 19 19

—	ex 2008 19 99

Pitahaia (draakonivili)

(Toit – värske või jahutatud)

ex 0810 90 20

Vietnam (VN)

Pestitsiidijäägid (4) (8)

2. Artikli 1 lõike 1 punkti b alapunktis ii nimetatud liittoit

Rida	Liittoit, mis sisaldab käesoleva lisa punkti 1 tabelis seoses aflatoksiinidega saastumise ohuga loetletud mis tahes tooteid, kui kogus ületab 20 % ühest tootest või loetletud toodete kogumist
	CN-kood (12)	Kirjeldus (13)
1	ex 1704 90	Suhkrukondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod, v.a närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte
2	ex 1806	Šokolaad jm kakaod sisaldavad toiduvalmistised
3	ex 1905	Leiva- ja saiatooted, valikpagaritooted, koogid, küpsised jms pagaritooted, kakaoga või kakaota, armulaualeib, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid, lisatakse koodile „ex“.

(2) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis b sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.

(3) Artikli 10 lõikes 3 osutatud analüüsiaruande annab välja labor, mis on akrediteeritud vastavalt standardile EN ISO/IEC 17025 pentaklorofenooli analüüsimiseks toidus ja söödas.

Analüüsiaruanne peab sisaldama järgmist:

a)	proovivõtu ja analüüsi tulemused pentaklorofenooli esinemise kohta, mille on teinud päritoluriigi pädev asutus või saadetise lähetanud riigi pädev asutus, kui saadetis on lähetatud teisest riigist;

b)	analüüsi tulemuse mõõtemääramatus;

c)	analüüsimeetodi avastamispiir ning

d)	analüüsimeetodi määramispiir.

Ekstraheerimine enne analüüsi teostatakse hapestatud lahustiga. Analüüs tehakse vastavalt QuEChERSi meetodi muudetud versioonile, mis on esitatud Euroopa Liidu pestitsiidijääkide referentlaborite veebisaitidel, või vastavalt muule samavõrd usaldusväärsele meetodile.

(4) Vähemalt nende pestitsiidide jäägid, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) (ELT L 70, 16.3.2005, lk 1) artikli 29 lõike 2 kohaselt vastu võetud kontrolliprogrammis ja mida saab analüüsida mitme jäägi samaaegset määramist võimaldava GC-MSil ja LC-MSil põhineva meetodiga (pestitsiidide esinemist tuleb kontrollida ainult taimsetes toodetes või nende pinnal).

(5) Karbofuraanijäägid.

(6) Proovid võetakse ja analüüsid tehakse kooskõlas III lisa punkti 1 alapunktis a sätestatud proovivõtumeetodite ja analüütiliste standardmeetoditega.

(7) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam) ja metrafenoon.

(8) Järgmiste pestitsiidide jäägid: ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), fentoaat ja kvinalfoss.

(9) Kauba kirjeldus on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa kombineeritud nomenklatuuri kirjelduse veerus (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

(10) Beetlipipra (Piper betle) lehti sisaldavad või neist koosnevad toiduained, sealhulgas, kuid mitte ainult, CN-koodi 1404 90 00 alla kuuluvad toiduained.

(11) Etüleenoksiidi jäägid (etüleenoksiidi ja 2-klooretanooli summa, väljendatud etüleenoksiidina).

(12) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid, lisatakse koodile „ex“.

(13) Kauba kirjeldus on esitatud nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa kombineeritud nomenklatuuri kirjelduse veerus (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

IIa LISA

Teatavatest kolmandatest riikidest pärit toit ja sööt, mille liitu toomine on peatatud, nagu on osutatud artiklis 11a

Rida

Toit ja sööt

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

—	Kuivatatud ubadest koosnevad toiduained

(Toit)

—	0713 35 00

—	0713 39 00

—	0713 90 00

Nigeeria (NG)

Pestitsiidijäägid

(1) Kui mõne CN-koodi alla kuuluvate toodete hulgast on vaja kontrollida üksnes teatavaid tooteid, lisatakse koodile „ex“.

IV LISA

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUSE (EL) 2019/1793 ARTIKLIS 11 OSUTATUD AMETLIKU SERTIFIKAADI NÄIDIS LIITU TOODAVA TEATAVA TOIDU VÕI SÖÖDA JAOKS

RIIK

Sertifikaat toidu või sööda liitu toomiseks

II osa. Sertifitseerimine

II.	Terviseteave

II.a	Sertifikaadi viitenumber

II.b	IMSOCi viitenumber

II.1.

Mina, allakirjutanu, kinnitan, et olen tutvunud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 852/2004 (toiduainete hügieeni kohta) (ELT L 139, 30.4.2004, lk 1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. jaanuari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 183/2005 (millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded) (ELT L 35, 8.2.2005, lk 1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määruse (EL) 2017/625 (mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)) (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1) asjaomaste sätetega, ning kinnitan,

et (1)

[II.1.1.

☐

toit eespool kirjeldatud saadetises tunnuskoodiga … (märkida komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikli 9 lõikes 1 osutatud saadetise tunnuskood) on toodetud kooskõlas määruste (EÜ) nr 178/2002 ja (EÜ) nr 852/2004 nõuetega ja eelkõige järgmisega:

—	sellise toidu esmatootmine ja sellega kaasnev tegevus, mis on loetletud määruse (EÜ) 852/2004 I lisas, vastavad määruse (EÜ) 852/2004 I lisa A osas kehtestatud üldistele hügieeninõuetele;

—	(1) (2) ning mis tahes tootmise, töötlemise ja turustamise etapi puhul pärast esmatootmist ja kaasnevat tegevust:

—	on käitlemine ja vajaduse korral ettevalmistamine, pakendamine ning ladustamine toimunud hügieeniliselt vastavalt määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa nõuetele ning

—	toit on pärit ettevõttest või ettevõtetest, kus rakendatakse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetele tuginevat programmi vastavalt määrusele (EÜ) nr 852/2004;]

(1) või

[II.1.2.

☐

sööt eespool kirjeldatud saadetises tunnuskoodiga … (märkida rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikli 9 lõikes 1 osutatud saadetise tunnuskood) on toodetud kooskõlas määruste (EÜ) nr 178/2002 ja (EÜ) nr 183/2005 nõuetega ja eelkõige järgmisega:

—	sellise sööda esmatootmine ja sellega kaasnev tegevus, mis on loetletud määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 1, vastavad määruse (EÜ) nr 183/2005 I lisa nõuetele;

—	(1) (2) ning mis tahes tootmise, töötlemise ja turustamise etapi puhul pärast esmatootmist ja kaasnevat tegevust:

—	on käitlemine ja vajaduse korral ettevalmistamine, pakendamine ning ladustamine toimunud hügieeniliselt vastavalt määruse (EÜ) nr 183/2005 II lisa nõuetele ning

—	sööt on pärit ettevõttest või ettevõtetest, kus rakendatakse ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide (HACCP) põhimõtetele tuginevat programmi vastavalt määrusele (EÜ) nr 183/2005.]

II.2

Mina, allakirjutanu, kinnitan vastavalt komisjoni 22. oktoobri 2019. aasta rakendusmäärusele (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrused (EÜ) nr 669/2009, (EL) nr 884/2014, (EL) 2015/175, (EL) 2017/186 ja (EL) 2018/1660 (ELT L 277, 29.10.2019, lk 89), et

[II.2.1.

☐

Sertifikaat mitteloomse toidu ja sööda ning liittoidu kohta, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas seoses mükotoksiinidega saastumise ohuga

—

Eespool kirjeldatud saadetisest võeti proovid kooskõlas

☐	komisjoni määrusega (EÜ) nr 401/2006, et määrata saasteaine aflatoksiini B1 sisaldus ja aflatoksiinide üldsisaldus toidus

☐	komisjoni määrusega (EÜ) nr 152/2009, et määrata aflatoksiini B1 sisaldus söödas

… (kuupäev) ning neid analüüsiti laboratoorselt … (kuupäev)

laboris… (labori nimi) meetoditega, millega uuritakse vähemalt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas kindlaksmääratud ohte.

—	Lisatud on üksikasjad laboratoorsete analüüside meetodite kohta ja kõik tulemused, millest nähtub vastavus liidu õigusaktides esitatud aflatoksiinide piirnormidele.]

(3) ja/või

[II.2.2.

☐

Sertifikaat mitteloomse toidu ja sööda ning liittoidu kohta, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas seoses pestitsiidijääkidega saastumise ohuga meetoditega, millega uuritakse vähemalt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 meetoditega, millega uuritakse vähemalt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas kindlaksmääratud ohte.

—	Eespool kirjeldatud saadetisest võeti proovid kooskõlas komisjoni direktiiviga 2002/63/EÜ … (kuupäev) ning neid analüüsiti laboratoorselt … (kuupäev) laboris… (labori nimi)

—	Lisatud on üksikasjad laboratoorsete analüüside meetodite kohta ja kõik tulemused, millest nähtub vastavus liidu õigusaktides esitatud pestitsiidijääkide piirnormidele.]

(3) ja/või

[II.2.3.

☐

Sertifikaat guarkummi ning liittoidu kohta, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas seoses pentaklorofenooli ja dioksiinidega saastumise ohuga meetoditega, millega uuritakse vähemalt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas kindlaksmääratud ohte.

—	Eespool kirjeldatud saadetisest võeti proovid kooskõlas komisjoni direktiiviga 2002/63/EÜ … (kuupäev) ning neid analüüsiti laboratoorselt … (kuupäev) laboris… (labori nimi) tulemused, millest nähtub, et kaup ei sisalda pentaklorofenooli rohkem kui 0,01 mg/kg.]

—	Lisatud on üksikasjad laboratoorsete analüüside meetodite kohta ja kõik

(3) ja/või

[II.2.4.

☐

Sertifikaat mitteloomse toidu ning liittoidu kohta, mis on loetletud rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas seoses mikrobioloogilise saastumise ohuga

—	Eespool kirjeldatud saadetisest võeti proovid kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2019/1793 III lisaga … (kuupäev) ning neid analüüsiti laboratoorselt … (kuupäev) laboris… (labori nimi) meetoditega, millega uuritakse vähemalt rakendusmääruse (EL) 2019/1793 II lisas kindlaksmääratud ohte.

—	Lisatud on üksikasjad laboratoorsete analüüside meetodite kohta ja kõik tulemused, millest nähtub, et 25 g materjalis ei leidu salmonellat.]

II.3	Käesolev sertifikaat on välja antud enne selles käsitletud saadetise vabastamist sertifikaati väljastava pädeva asutuse kontrolli alt.

II. 4

Käesolev sertifikaat kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast, kuid mitte kauem kui kuus kuud alates viimase laborianalüüsi tulemuste kuupäevast.

Märkused

Vt märkusi sertifikaadi täitmise kohta käesolevas lisas.

II osa:

(1)	Vajaduse korral kustutage või kriipsutage läbi (nt toit või sööt)

(2)	Kehtib ainult mis tahes tootmis-, töötlemis- või turustusetapil pärast esmatootmist ja kaasnevat tegevust.

(3)	Vajaduse korral kustutage või kriipsutage läbi, kui te ei vali seda punkti sertifikaadi esitamiseks.

(4)	Allkirja värv peab erinema teksti värvist. Sama põhimõte kehtib ka templite suhtes, v.a reljeeftemplid ja vesimärgid.

Sertifikaati välja andev ametnik:

Nimi (trükitähtedega):

Kvalifikatsioon ja ametinimetus:

Kuupäev:

Allkiri:

Tempel:

MÄRKUSED KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUSE (EL) 2019/1793 ARTIKLIS 11 OSUTATUD, LIITU TOODAVA TEATAVA TOIDU VÕI SÖÖDA JAOKS ETTE NÄHTUD AMETLIKU SERTIFIKAADI NÄIDISE KOOSTAMISE KOHTA

Üldist

Märgistage sobiva variandi lahter ristiga (X).

Lühendi „ISO“ puhul on tegemist riiki tähistava rahvusvahelise kahetähelise koodiga vastavalt rahvusvahelisele standardile ISO 3166 alpha-2 (1).

Lahtrites I.15, I.18, I.20 võib valida ainult ühe variandi.

Kui ei ole teisiti märgitud, on lahtrite täitmine kohustuslik.

Kui kaubasaaja, sisenemise piiripunkt või veo üksikasjad (st transpordivahend ja kuupäev) muutuvad pärast sertifikaadi väljaandmist, peab saadetise eest vastutav ettevõtja teavitama sellest sisenemise liikmesriigi pädevat asutust. Sellise muudatuse puhul ei ole asendussertifikaati vaja taotleda.

Kui sertifikaat esitatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemis (IMSOC), kohaldatakse järgmist:

—	I osas märgitud kanded või lahtrid kujutavad endast andmesõnastikke ametliku sertifikaadi elektroonilise versiooni jaoks;

—	ametliku sertifikaadi näidise I osa lahtrite järjestus ning lahtrite suurus ja kuju on soovituslikud;

—	kui tempel on nõutav, käsitatakse selle elektroonilise vastena e-templit. Tempel peab vastama määruse (EL) 2017/625 artikli 90 punktis f osutatud elektrooniliste sertifikaatide väljaandmise eeskirjadele.

I osa. Lähetatud saadetise andmed

Riik:	sertifikaati välja andva kolmanda riigi nimi.
Lahter I.1.	Kaubasaatja/eksportija: saadetist lähetava füüsilise või juriidilise isiku nimi ja aadress (tänav, linn ja piirkond, vajaduse korral provints või osariik), mis peab asuma asjaomases kolmandas riigis.
Lahter I.2.	Sertifikaadi viitenumber: kolmanda riigi pädeva asutuse enda liigituse kohaselt määratud kohustuslik kordumatu kood. See lahter on kohustuslik kõigi sertifikaatide puhul, mida ei edastata ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi IMSOC vahendusel.
Lahter I.2.a	IMSOCi viitenumber: IMSOCis automaatselt määratud kordumatu viitekood, kui sertifikaat on IMSOCis registreeritud. Seda lahtrit ei ole vaja täita sertifikaadi puhul, mida ei edastata IMSOCi vahendusel.
Lahter I.3.	Pädev keskasutus: sertifikaati välja andva kolmanda riigi pädeva keskasutuse nimetus.
Lahter I.4.	Pädev kohalik asutus: vajaduse korral sertifikaati välja andva kolmanda riigi pädeva kohaliku asutuse nimetus.
Lahter I.5.	Kaubasaaja/importija: selle füüsilise või juriidilise isiku nimi ja aadress, kellele saadetis on liikmesriigis ette nähtud.
Lahter I.6.	Saadetise eest vastutav ettevõtja: selle isiku nimi ja aadress, kes vastutab Euroopa Liidus saadetise eest, kui see on jõudnud piiripunkti, ning kes importijana või importija nimel esitab vajalikud deklaratsioonid pädevatele asutustele. Selle lahtri täitmine on vabatahtlik.
Lahter I.7.	Päritoluriik: selle riigi nimi ja ISO-kood, kust kaup on pärit või kus see on kasvatatud, koristatud või toodetud.
Lahter I.8.	Ei kohaldata.
Lahter I.9.	Sihtriik: toodete sihtriigiks oleva Euroopa Liidu liikmesriigi nimi ja ISO-kood.
Lahter I.10.	Ei kohaldata.
Lahter I.11.	Lähtekoht: nende majandite või ettevõtete nimi ja aadress, kust tooted pärinevad. Igasugune toidu- või söödasektori üksus. Märkida tuleb üksnes tooteid lähetava ettevõtte nimi. Rohkem kui üht kolmandat riiki hõlmava kaubanduse (kolmnurkkaubandus) puhul on lähtekoht ekspordiahela viimane kolmanda riigi ettevõte, kust lõplik saadetis Euroopa Liitu transporditakse.
Lahter I.12.	Sihtkoht: selle teabe esitamine on vabatahtlik. Turule laskmise eesmärgil: koht, kuhu tooted lõplikuks mahalaadimiseks saadetakse. Vajaduse korral märkida sihtkoha majandite või ettevõtete nimi, aadress ja tunnustamisnumber.
Lahter I.13.	Laadimiskoht: ei kohaldata.
Lahter I.14.	Väljumiskuupäev ja -aeg: transpordivahendi (lennuk, laev, raudtee- või maanteesõiduk) väljumise kuupäev.
Lahter I.15.	Transpordivahend: lähteriigist väljuv transpordivahend. Transpordiliik: lennuk, laev, raudtee- või maanteesõiduk või muu. „Muu“ tähendab nõukogu määrusega (EÜ) nr 1/2005 (2) reguleerimata transpordiliiki. Transpordivahendi identifitseerimisandmed: lennukite puhul lennu number, laevade puhul laeva nimi/nimed, raudteesõidukite puhul rongi tunnusandmed ja vaguni number ning maanteesõidukite puhul registreerimismärk ja vajaduse korral haagise registreerimismärk. Parvlaeva puhul märkida maanteesõiduki tunnus, vajaduse korral haagise registreerimismärk, ning reisiks kavandatud parvlaeva nimi.
Lahter I.16	Sisenemise piiripunkt: märkida piiripunkti nimi ja sellele IMSOCis määratud tunnuskood.
Lahter I.17.	Saatedokumendid Laboriaruanne: märkida rakendusmääruse (EL) 2019/1793 artikli 10 lõikes 1 osutatud laborianalüüside aruande/tulemuste viitenumber ja väljastamise kuupäev. Muu: kui saadetisele on lisatud mõni muu dokument, nt äridokument (näiteks lennuveokirja või laeva lastikirja number või raudtee- või maanteetranspordi puhul kaubasaatelehe number), tuleb märkida selle liik ja viitenumber.
Lahter I.18.	Veotingimused: nõutud temperatuurikategooria toodete veo ajal (keskkonnatemperatuur, jahutatud, külmutatud). Valida võib ainult ühe kategooria.
Lahter I.19.	Konteineri nr/plommi nr: vajaduse korral vastavad numbrid. Konteineri number tuleb esitada, kui kaupa veetakse suletud konteineris. Märkida tuleb üksnes ametliku plommi number. Ametlik plomm kehtib, kui plomm on konteinerile, veoautole või raudteevagunile paigaldatud sertifikaati välja andva pädeva asutuse järelevalve all.
Lahter I.20.	Kaubale antud kinnitus järgmisel eesmärgil: märkida toodete kavandatud kasutusotstarve, nagu on sätestatud Euroopa Liidu asjaomases ametlikus sertifikaadis. Inimtoit: ainult inimtoiduks ettenähtud tooted. Sööt: ainult loomasöödaks ettenähtud tooted.
Lahter I.21.	Ei kohaldata.
Lahter I.22.	Siseturu jaoks: kõik saadetised, mis on ette nähtud turule laskmiseks Euroopa Liidus.
Lahter I.23.	Pakkeüksuste koguarv: pakkeüksuste arv. Lahtise lasti puhul on selle lahtri täitmine vabatahtlik.
Lahter I.24.	Kogus Kogunetokaal: netokaal määratletakse kaupade massina ilma kontaktpakendite ja muude pakenditeta. Kogubrutokaal: kogukaal kilogrammides. Brutokaal määratletakse toodete kogukaaluna koos kontaktpakendite ja muude pakenditega, välja arvatud transpordikonteinerid ja muu transpordivarustus.
Lahter I.25.	Kauba kirjeldus: märkida Maailma Tolliorganisatsiooni määratletud asjaomane harmoneeritud süsteemi (HS) kood ja jaotis, nagu on osutatud nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87 (3). Kõnealust tollikirjeldust tuleb vajaduse korral täiendada toodete klassifitseerimiseks vajaliku lisateabega. Märkida liik, tooteliik, pakkeüksuste arv, pakendi liik, partii number, netokaal ja lõpptarbija (kui tooted on pakendatud lõpptarbija jaoks). Liik: teaduslik nimetus või nagu on määratletud kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. Pakendi liik: pakendi liik tuleb kindlaks määrata vastavalt ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise äritegevuse keskuse (UN/CEFACT) soovituse nr 21 lisades V ja VI esitatud määratlusele.

II osa. Sertifitseerimine

Selle osa täidab sertifikaati välja andev ametnik, keda kolmanda riigi pädev asutus on volitanud ametlikku sertifikaati allkirjastama, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artikli 88 lõikes 2.

Lahter II.	Tervishoiualane teave: palun täitke see osa vastavalt Euroopa Liidu tervisealastele erinõuetele, mis on seotud toodete laadiga, ning nagu need on määratletud teatavate kolmandate riikidega sõlmitud samaväärsuslepingutes või Euroopa Liidu muudes õigusaktides, milles käsitletakse sertifitseerimist. Valige punktide II.2.1, II.2.2, II.2.3 ja II.2.4 hulgast punkt, mis vastab toote liigile ja ohule, mille kohta sertifikaat välja antakse. Kui ametlikku sertifikaati ei edastata IMSOCi vahendusel, peab sertifikaati välja andev ametnik mitteasjakohased kinnitused läbi kriipsutama ning lisama oma nimetähed ja pitseri või sellised kinnitused sertifikaadist täielikult välja jätma. Kui sertifikaat edastatakse IMSOCi vahendusel, tuleb kinnitused, mis ei ole asjakohased, läbi kriipsutada või sertifikaadist täielikult välja jätta.
Lahter II.a.	Sertifikaadi viitenumber: sama viitenumber nagu lahtris I.2.
Lahter II.b.	IMSOCi viitenumber: sama viitenumber nagu lahtris I.2.a; kohustuslik üksnes IMSOCis välja antud ametlike sertifikaatide puhul.
Sertifikaati välja andev ametnik:	kolmanda riigi pädeva asutuse ametnik, keda selline asutus on volitanud ametlikke sertifikaate allkirjastama; sisestada nimi trükitähtedega, kvalifikatsioon ja ametinimetus, kui see on asjakohane, pädeva asutuse tunnusnumber ja originaaltempli jäljend ning allkirjastamise kuupäev.

(1) Riiginimed ja koodi elemendid:http://www.iso.org/iso/country_codes/iso-3166-1_decoding_table.htm.

(2) Komisjoni 22. detsembri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

(3) Nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 129

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 15. aprill 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/605, 7. aprill 2021, milles sätestatakse sigade Aafrika katku tõrje erimeetmed ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/606, 14. aprill 2021, millega muudetakse rakendusmääruse (EL) 2021/405 I lisa, IV-XIII lisa ja XVI lisa Valgevenet ning Ühendkuningriiki ja Briti krooni sõltkondi Guernseyt, Mani saart ja Jerseyt käsitlevate kannete osas selliste kolmandate riikide või nende piirkondade loetelus, kust on lubatud liitu tuua teatavaid inimtoiduks ettenähtud loomi ja kaupu ( 1 )	65
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/607, 14. aprill 2021, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit sidrunhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, mis laieneb Malaisiast lähetatud sidrunhappe impordile, olenemata sellest, kas see on deklareeritud Malaisiast pärinevana või mitte	73
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/608, 14. aprill 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/1793, milles käsitletakse teatavatest kolmandatest riikidest liitu sisenevate teatavate kaupade ametliku kontrolli ajutiselt rangemaks muutmist ja nende suhtes erakorraliste meetmete kohaldamist ning millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EL) 2017/625 ja (EÜ) nr 178/2002 ( 1 )	119
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/609, 14. aprill 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/439 terminaalselt steriliseeritud meditsiiniseadmete pakendeid ja tervishoiutoodete steriliseerimist käsitlevate harmoneeritud standardite osas	150
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/610, 14. aprill 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/437 meditsiinis kasutatavaid liiklusvahendeid ja nende varustust, anesteesia- ja hingamisseadmeid, meditsiiniseadmete bioloogilist hindamist, terminaalselt steriliseeritud meditsiiniseadmete pakendeid, tervishoiutoodete steriliseerimist, inimestel tehtavaid meditsiiniseadmete kliinilisi uuringuid, mitteaktiivseid kirurgilisi implantaate, loomseid kudesid või nende derivaate kasutavaid meditsiiniseadmeid, elektroakustikat ja elektrilisi meditsiiniseadmeid käsitlevate harmoneeritud standardite osas	153
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/611, 14. aprill 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2020/438 meditsiiniseadmete bioloogilist hindamist, terminaalselt steriliseeritud meditsiiniseadmete pakendeid, tervishoiutoodete steriliseerimist ja inimestel tehtavaid meditsiiniseadmete kliinilisi uuringuid käsitlevate harmoneeritud standardite osas	158

		Parandused
	*	Nõukogu 15. juuni 2012. aasta määruse (EL) nr 509/2012 (millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias) parandus ( ELT L 156, 16.6.2012 )	161


	(1) EMPs kohaldatav tekst