12.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 124/3

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/581,

9. aprill 2021,

Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) olukorrapiltide kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määrust (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) 2019/1896 on olukorrapilt määratletud kui eri asutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest peaaegu reaalajas saadud geograafiliste viidetega andmete ja teabe kogum, mida edastatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu ning mida saab töödelda, valikuliselt esitada ja jagada teiste pädevate asutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiridel või nende läheduses või piirieelsel alal. See määratlus kujutab endast algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1052/2013 (2) sätestatud mõiste edasiarendamist, kajastades andmekesksemat lähenemisviisi, mis võimaldab kasutajatel valida sobiva graafilise väljundi ja kasutajaliidese sõltuvalt tegevusolukorrast ning juhtimis- ja kontrollivajadustest.

(2)

Määruses (EL) 2019/1896 on sätestatud, et teabe kogumise, hindamise, kõrvutamise, analüüsi, tõlgendamise, loomise, näitlikustamise ja levitamise kaudu töötatakse välja riiklikud olukorrapildid, Euroopa olukorrapilt ja spetsiifilised olukorrapildid. Olukorrapildid koosnevad kolmest eraldi teabekihist, nimelt sündmustekihist, tegevuskihist ja analüüsikihist.

(3)

On vaja kehtestada üksikasjad olukorrapiltide iga teabekihi kohta ja spetsiifiliste olukorrapiltide koostamise reeglid. Lisaks on vaja täpsustada esitatava teabe liigid ja sellise teabe esitamise kord ning kvaliteedikontrolli tagamise mehhanismid. Et tagada teabevahetust tõhustav koordineeritud lähenemisviis, tuleks Euroopa piiride valvamise süsteemis („EUROSUR“) toimuvat aruandlust täpsustada ja standardida.

(4)

Selleks et tagada olukorrapildi sündmustekihi piisav terviklikkus ja üksikasjalikkus, peaksid riiklikud koordinatsioonikeskused ning vajaduse korral Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“) ja rahvusvahelised koordinatsioonikeskused esitama välispiiri mõjutada võivate sündmuste kohta õigeaegseid aruandeid.

(5)	Seda täiendab sündmustest teatamine näitajate ja üksiksündmuse aruannete kaudu. Näitajad aitavad hinnata üldist arengut piirilõigul ja parandada olukorrateadlikkust, samal ajal kui üksiksündmuse aruanded on seotud õigeaegse reageerimisega konkreetsele sündmusele.

(6)

Üksiksündmuse aruanded võivad nõuda kiireloomulisi meetmeid. Seepärast peab olema võimalik üksiksündmusest õigeaegselt teatada, et neile oleks võimalik õigeaegselt reageerida. Esialgne aruanne tuleks saata kohe pärast sündmuse toimumise avastamist ja see tuleks kuvada vastavatel olukorrapiltidel. Et vältida viivitusi, mis võivad kiirreageerimisvõimet kahjustada, peaks valideerimisprotsess võimaldama saata aruande osaliselt valideerituna.

(7)

Samal ajal võib aruannete esitamine sellistes olukordades põhjustada valehäireid. Olukorrapildi koostaja ja omanik peaksid hindama ja märkima, mil määral on aruanded ja olukorrapildis esitatud sündmused usaldusväärsed. Esimest aruannet tuleks täiendada järelaruannetega niipea, kui täiendav teave on kättesaadav.

(8)	Dokumentide võltsimise ja kuritegevusega seotud juhtumitest teatamine EUROSURis täiendab aruandekohustust, mis on sätestatud süsteemi „Võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis“ (False and Authentic Document Online system – FADO) osana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/493 (3).

(9)

Käesoleva määruse kohane kaupade piiriülest liikumist ja sellega seotud salakaubavedu hõlmavast üksiksündmusest teatamine ei tohiks mõjutada olemasolevaid tollivaldkonnaga seotud aruandekohustusi, piiranguid ega pädevusi, samuti süstemaatilist kontrolliaruandlust, eelkõige komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (4) artikli 186 kohase impordikontrollisüsteemi nr 2 (edaspidi „ICS2“) või sama määruse artikli 86 kohase tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi (edaspidi „CRMS“) kohase riskiteabe vahetamise ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 (5) loodud tolliinfosüsteemi (edaspidi „tolliinfosüsteem“) raames. Samuti ei tohiks see dubleerida liikmesriikide kehtestatud tolli ja tolli tulemuslikkusega seotud aruandlusmehhanisme. Võimaluse korral võiks asjakohase teabe saada komisjoni olemasolevatest allikatest.

(10)

Olukorrapiltide tegevuskihi puhul tuleks olukorrapiltide omanikule piisava ülevaate tagamiseks esitada aruandeid liikmesriikide omavahendite, operatsiooniplaanide ning keskkonnateabe, sealhulgas eelkõige meteoroloogilise ja okeanograafilise teabe kohta. Kui mõjutase piirilõikudel on kõrge või kriitiline, on koordineerimise huvides vajalik üksikasjalik aruandlus operatsiooniplaanide kohta, et paremini prognoosida asjaomaste asutuste reageerimist.

(11)	Ühise piirioperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni raames teostatavat operatiivaruandlust tuleks kirjeldada iga ühise piirioperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni operatsiooniplaanis.

(12)

Olukorrapiltide analüüsikihi peaks olukorrapiltide omanik kindlaks määrama riskianalüüsi aruannete põhjal. Nende aruannete eesmärk on parandada välispiiril aset leidvate sündmuste mõistmist, mis võib hõlbustada suundumuste prognoosimist, piirikontrollioperatsioonide kavandamist ja läbiviimist ning strateegilist riskianalüüsi. Riskianalüüsi käsitleva aruandluse ja usaldatavustasemete määramisega seotud meetodid peaksid põhinema ühisel integreeritud riskianalüüsi mudelil (CIRAM).

(13)

Selleks et tagada järjepidevus ja hõlbustada teabevahetust, ohustamata seejuures julgeolekut, peaks amet EUROSURi raames integreerima ja arendama mitmesuguseid riskianalüüsi võrgustikke ja vahendeid, nagu Frontexi riskianalüüsi võrgustik (FRAN), dokumendipettustega seotud riskianalüüsi Euroopa võrgustik (EDF-RAN) või mereluureteabe võrgustiku riskianalüüsi võrgustik (MIC-RAN).

(14)

EUROSURis toimuvas aruandluses tuleks arvesse võtta teatavate piirikontrollitoimingute, nagu õhu- või merepiiridel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse, aga ka teatavate seotud sündmuste, näiteks teisese rände või otsingu- ja päästejuhtumite eripära. Sellise teabe esitamine aitab luua Euroopa olukorrapilti, mis hõlmab riskianalüüsi ja mõjutasemete määramist. Lisaks peaks aruandlus rändajate otsingu- ja päästeoperatsioonide kohta nii maismaal kui ka merel aitama tagada rändajate kaitset ja päästa elusid.

(15)	Olukorrapildi omanik peaks haldama olukorrapilti eesmärgiga anda selge ülevaade olukorrast igal välispiiri lõigul ja igas vastutusalas ning hõlbustada riskianalüüsi ja reageerimisvõimet asjakohasel tasandil.

(16)	Spetsiifiliste olukorrapiltide koostamisel EUROSURi-väliste osalistega peaksid liikmesriigid ja amet järgima ja edendama ameti välja töötatud teabevahetusalaseid tehnilisi ja tegevusstandardeid.

(17)	On vaja sätestada aruandlus- ja olukorrapiltide haldamise ülesanded seoses tehniliste kohustustega, mis on seotud mitmesuguste EUROSURis teabe töötlemist toetavate tehniliste süsteemide ja võrgustike käitamise ja hooldamisega.

(18)

EUROSURi tehnilise rakendamise ülesannete piisava üksikasjalikkuse tagamiseks on vaja kindlaks määrata EUROSURi tehnilised komponendid. Märkimisväärse hulga töödeldava teabe haldamiseks ja käitajate töökoormuse vähendamiseks peaks teabevahetus EUROSURis olema automaatne. Liikmesriigid ja amet peaksid välja töötama tehnilised liidesed, et toetada masinatevahelisi ühendusi, ja kasutama otsuste tegemist toetavaid vahendeid, et aidata EUROSURi käitajaid nende ülesannete täitmisel.

(19)

Huvipakkuvate laevadega seotud aruannete vormi kindlaksmääramisel osana teabevahetusalastest tehnilistest standarditest peaks amet tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega kasutama rahvusvaheliselt kokkulepitud vorme, mis tulenevad asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsioonist, mereasjades kohaldatavast tavaõigusest ja eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt kindlaksmääratud vahenditest ning nende versioonidest lipuriikide õiguskorras.

(20)

Huvipakkuvate õhusõidukitega seotud aruannete vormi kindlaksmääramisel osana teabevahetusalastest tehnilistest standarditest peaks amet tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega püüdma kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud vorme, näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kindlaksmääratud vorme.

(21)	EUROSURi andmeturbe eesmärk on tagada aruannete ja muude EUROSURis töödeldavate andmete ja teabe autentsus, kättesaadavus, terviklus, konfidentsiaalsus ja salgamatus.

(22)

EUROSURi tehniliste komponentide andmeturve on vastavuses tehniliste komponentide suutlikkusega tuvastada ja tõkestada teataval usaldatavustasemel mis tahes tegevust, mis ohustab töödeldud andmete ja teabe või nende võrkude ja infosüsteemide pakutavate või nende kaudu juurdepääsetavate seotud teenuste turvalisust.

(23)	EUROSURi andmeturbe eest vastutavad kollektiivselt liikmesriigid ja amet.

(24)

Küberrünnakud ja muu küberkuritegevus arenevad pidevalt ning on nüüd kuritegelikele ja terroristlikele võrgustikele üha taskukohasemad. EUROSUR peaks tagama piisava ja ühtse kaitse küberohtude eest nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. EUROSUR on teabevahetusraamistik, mis hõlmab eri salastatuse tasemeid. EUROSURi tehniliste komponentide rakendamisel peaksid asjaomased riiklikud asutused ja amet tagama, et igal kasutajal on asjakohasele teabele nõuetekohane juurdepääs, mis vastab tema akrediteerimise tasemele ja teadmisvajadusele.

(25)	Kui sidevõrk võetakse kasutusele kuni tasemeni „Confidential EU“, peaks amet pakkuma ajutist lahendust nende riiklike komponentide jaoks, mis on endiselt akrediteeritud üksnes kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“ või liikmesriikides kohaldatavate samaväärsete salastatuse tasemeteni.

(26)

EUROSURi andmeturbe eeskirjade osana ja nõuetekohase akrediteerimisprotsessi tagamiseks luuakse käesoleva määrusega ameti sees ühine turvalisuse akrediteerimise amet (edaspidi „akrediteerimisamet“). Tulenevalt komisjoni otsusest (EL, Euratom) 2015/444 (6) on EUROSURi puhul sellist ametit vaja, sest EUROSUR koosneb mitmest omavahel ühendatud süsteemist, millesse on kaasatud mitu osapoolt.

(27)	Akrediteerimisamet on sõltumatu tehniline asutus, mis ei mõjuta ameti haldusnõukogu ülesandeid.

(28)	Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaksid turvalisuse akrediteerimise otsused põhinema turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud korra kohaselt kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide turvalisuse akrediteerimise asutused.

(29)	Kõigi ülesannete kiireks ja tõhusaks täitmiseks peaks akrediteerimisametil olema võimalik luua vajalikud allorganid, kes tegutsevad vastavalt tema antud juhistele. Sellest tulenevalt peaks ta asutama nõukogu, kes abistab teda otsuste ettevalmistamisel.

(30)	Turvalisuse akrediteerimine tuleks kooskõlastada süsteeme haldavate asutuste ja muude julgeolekut käsitlevate sätete rakendamise eest vastutavate asjaomaste üksuste tegevusega.

(31)

Võttes arvesse EUROSURi süsteemide eripära ja keerukust, on oluline, et turvalisuse akrediteerimist viidaks läbi liidu ja liikmesriikide julgeoleku nimel ühise vastutuse raames, tehes jõupingutusi konsensuse saavutamiseks ja kaasates kõiki julgeolekuküsimustest huvitatud isikuid, samuti pideva riskijärelevalve eesmärgil. Samuti on väga oluline usaldada turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(32)

Selleks et tagada akrediteerimisameti suutlikkus täita oma ülesandeid, tuleks ette näha, et liikmesriigid esitavad talle kõik vajalikud dokumendid, annavad nõuetekohaselt volitatud isikutele EUROSURi ja tugisüsteemide (sealhulgas sidevõrgu) raames juurdepääsu salastatud teabele ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele piirkondadele ning vastutavad kohalikul tasandil nende territooriumil asuvate alade turvalisuse akrediteerimise eest.

(33)	Kuigi otsejuurdepääs riiklikule süsteemile on asjaomase liikmesriigi ainupädevuses, võiks ameti töötajatele anda EUROSURi raames riiklikele süsteemidele otsejuurdepääsu, et riiklikke asutusi nende ülesannete täitmisel aidata.

(34)

EUROSURi väliskomponentide andmeturvet käsitlevad sätted peaksid olema osa vastava töökorra ja staatust käsitlevate näidiskokkulepete EUROSURi käsitlevatest sätetest. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 (7) vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2019/817 põhineb Schengeni acquis’l, teatas Taani 31. oktoobril 2019 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2019/817 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta.

(35)	Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (8); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(36)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(37)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (10) artikliga 3.

(38)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3.

(39)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesolevas määruses sätestatakse järgmine:

a)	EUROSURis toimuva aruandluse eeskirjad, sealhulgas esitatava teabe liik ja aruandluse tähtajad;

b)	olukorrapiltide teabekihtide üksikasjad;

c)	spetsiifiliste olukorrapiltide koostamise reeglid;

d)	kohustused, mis on seotud aruandluse, olukorrapiltide haldamise ning mitmesuguste EUROSURi toetavate tehniliste süsteemide ja võrgustike käitamise ja hooldamisega;

e)	EUROSURi andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjad;

f)	kvaliteedikontrolli tagamise mehhanismid.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse EUROSURi eesmärkide täitmiseks toimuva teabevahetuse ja koostöö, sealhulgas olukorrateadlikkuse ja riskianalüüsi suhtes ning piirikontrollioperatsioonide kavandamise ja läbiviimise toetamise suhtes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)	„sündmus“ – olukord, mis tõenäoliselt mõjutab välispiire seoses rände, piiriülese kuritegevuse või rändajate elu kaitsmise ja päästmisega, sealhulgas piiril toimuvad vahejuhtumid, või mis võib mõjutada EUROSURi toimimist, kaasa arvatud selle mis tahes tehnilisi komponente;

2)	„olukorrapildi haldamine“ – olukorrapildi koostamine ja ajakohastamine ning selles sisalduva teabe töötlemine;

3)	„omanik“ – üksus, amet või asutus, kes haldab olukorrapilti ja vastavaid aruandeid;

„töötlemine“ – aruandes sisalduvate andmete, metaandmete ja teabega seotud mis tahes toiming, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, sealhulgas nende andmete ja metaandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, talletamine, muutmine, päringute tegemine, kasutamine, edastamine, avaldamine, kombineerimine, kustutamine, järgu madaldamine ja hävitamine;

5)	„näitaja“ – mõõtetulemus või väärtus, mis viitab sündmustele või ülesannetele, mis kirjeldavad olukorda välispiiril ja mis aitab kaasa olukorrateadlikkusele ja riskianalüüsile või toetab reageerimisvõimet;

6)	„tehniline näitaja“ – mõõtetulemus või väärtus, mis viitab sündmustele või ülesannetele, mis aitavad kaasa EUROSURi toimimisega seotud olukorrateadlikkusele ja riskianalüüsile või toetavad vastavat reageerimisvõimet;

7)	„merepääste koordinatsioonikeskus“ – üksus, kes vastutab otsingu- ja päästeteenuste tõhusa korraldamise edendamise eest ning otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamise koordineerimise eest otsingu- ja päästepiirkonnas, nagu on viidatud rahvusvahelises mereotsingute ja -pääste konventsioonis;

8)	„välislend“ – mehitatud või mehitamata õhusõiduki ja selle reisijate ja/või lasti lend liikmesriikide territooriumile või liikmesriikide territooriumilt, kui see ei ole siselend Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (12) artikli 2 punkti 3 tähenduses;

9)	„rahvusvaheline koordinatsioonikeskus“ – välispiiril toimuva ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni koordineerimiseks loodud koordineerimisstruktuur;

10)	„jälgimisnimekiri“ – riskianalüüsi alusel koostatud loetelu kahtlastest üksustest, vahenditest, käitumisest või profiilidest, mille eesmärk on suunata Euroopa piiri- ja rannikuvalve avastamis- ja riskianalüüsi võimet ning käivitada asjakohane reageerimisvõime;

11)	„tehnilised komponendid“ – EUROSURi eesmärkide täitmiseks kasutatavad süsteemid ja võrgustikud, sealhulgas nende toetamiseks vajalikud taristu, töökorralduse, töötajate ja teabega seotud ressursid;

12)	„kaasaaitamine“ – nõukogu direktiivis 2002/90/EÜ (13) määratletud ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamine;

13)

„sisenemiskeeld“ – sisenemiskeeld, mis on kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikliga 14 väljastatud kolmanda riigi kodanikule, kes ei täida kõiki artikli 6 lõikes 1 sätestatud sisenemistingimusi, ei kuulu nimetatud määruse artikli 6 lõikes 5 osutatud kategooriatesse ning kellele on kooskõlas Schengeni piirieeskirjade V lisa kohaselt väljastatud standardne keeldumisest teatamise vorm;

14)	„inimkaubandus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (14) artiklis 2 osutatud õigusrikkumine;

15)	„turvalisuse akrediteerimine“ – asjaomase turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt EUROSURi süsteemile või võrgustikule antav ametlik luba ja heakskiit töödelda EUROSURi andmeid oma töökeskkonnas pärast julgeolekukava ametlikku kinnitamist ja nõuetekohast rakendamist;

16)	„tegevusseisund“ – vara, üksuse, süsteemi või keskuse võime täita oma tööülesandeid, mida iseloomustatakse väljenditega „täielikult toimiv“, „piiratud toimivusega“ või „ei toimi“;

17)	„aluskiht“ – olukorrapildi sündmustekihi, tegevuskihi või riskianalüüsi kihi all olev teabekiht.

I PEATÜKK

EUROSURis TOIMUVA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED

1. JAGU

Üldpõhimõtted

Artikkel 4

EUROSURis esitatavad aruanded

1. Aruandeid edastatakse kahe või enama üksuse, organi või asutuse vahel, et aidata kaasa erinevate olukorrapiltide loomisele või riskianalüüsile või toetada reageerimisvõimet.

2. Aruanded koosnevad järgmistest osadest:

a)	põhiteavet sisaldavad andmed;

b)	metaandmed, mis sisaldavad lisateavet, mis aitab kaasa andmekogumi mõistmisele laiemas kontekstis ja toetab selle töötlemist EUROSURis.

3. Aruanded võivad olla järgmises vormis:

a)	artiklis 8 osutatud näitajad;

b)	artiklis 9 osutatud üksiksündmuste aruanded;

c)	artiklis 10 osutatud omavahendite aruanded;

d)	artiklis 11 osutatud operatsiooniplaanide aruanded;

e)	artiklis 12 osutatud keskkonnateabe aruanded;

f)	artiklis 13 osutatud riskianalüüsi aruanded;

g)	artiklis 14 osutatud teabenõuded;

h)	artiklis 15 osutatud jälgimisnimekirjad.

Artikkel 5

Rollid aruannete esitamisel

1. EUROSURis edastavad aruandeid riiklikud koordinatsioonikeskused, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“) või spetsiifilist olukorrapilti haldavad üksused (edaspidi „aruannete koostajad“).

2. Aruande vastuvõtja on olukorrapildi omanik (edaspidi „omanik“), kes vastutab aruande töötlemise eest vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele.

3. EUROSURis esitatavad aruanded võivad pärineda määruse (EL) 2019/1896 artikli 25 lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 2 osutatud liikmesriikide allikatest või ameti enda allikatest.

Artikkel 6

Lingid

1. Kui aruande koostaja tuvastab aruannete või olukorrapildi muude elementide vahel seose, mis võib hõlbustada üldise olukorra ja konteksti mõistmist, lingib ta selle aruande asjakohaste elementidega.

2. Olukorrapildi omanikud võivad enda hallatava olukorrapildiga seotud linke lisada või muuta.

2. JAGU

Sündmustest teatamine

Artikkel 7

Sündmustest teatamine EUROSURis

1. Iga riiklik koordinatsioonikeskus tagab, et piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, sealhulgas rannikuvalveasutused, kui nad täidavad piirikontrolli ülesandeid, teatavad asjakohaste olukorrapiltide sündmustekihis kõikidest piirikontrolli, olukorrateadlikkuse analüüsi ja riskianalüüsi käigus avastatud sündmustest, ning kui see on asjakohane, omavolilise teisese rändega seotud sündmustest.

2. Piirikontrolli ülesandeid täites kehtib ameti ja vajaduse korral rahvusvaheliste koordinatsioonikeskuste suhtes lõikes 1 osutatud kohustus.

3. Sündmustest teatatakse EUROSURis näitajatena või üksiksündmuse aruannetena või mõlemal viisil.

Artikkel 8

Välispiiridel toimunud sündmuste näitajad

1. Riiklikud koordinatsioonikeskused, ja kui see on asjakohane ja operatsiooniplaanides ette nähtud, rahvusvahelised koordinatsioonikeskused esitavad ametile välispiiridel toimunud sündmuste näitajad kooskõlas 1. lisaga ja vastavalt selles lisas täpsustatud ajagraafikule.

2. Näitajatele vastavad andmed võib koguda riiklikele asutustele kättesaadavast teabest ja statistikast, sealhulgas asjakohastes liidu andmebaasides ja suuremahulistes infosüsteemides kooskõlas nende suhtes kohaldatava õigusraamistikuga tehtud otsingute kaudu.

3. Kaupade ebaseadusliku piiriülese liikumise ja sellega seotud ebaseadusliku kaubandusega seotud näitajad saadakse koostöös pädevate riiklike asutustega, võttes nõuetekohaselt arvesse muid aruandekohustusi või piiranguid ja komisjoni rolli.

4. Lisaks lõikes 1 osutatud aruandekohustusele võib aruande koostaja saata eriaruande,

a)	et juhtida tähelepanu täheldatud väärtuste ebatavalistele muutustele;

b)	et teavitada tuvastatud spetsiifilistest toimimisviisidest või mustritest;

c)	punktis b osutatud juhtudel võib aruande siduda konkreetse riskianalüüsiga.

5. Kui amet saab mõne lõikes 1 osutatud näitaja oma vahendite abil või koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikidega, annab ta nendest näitajatest aru Euroopa olukorrapildis ja teavitab sellest riiklikke koordinatsioonikeskusi. Sellisel juhul ja nende näitajate puhul ei kohaldata artikli 7 lõikes 1 sätestatud aruandekohustust.

Artikkel 9

Üksiksündmuste aruanded

1. Riiklikud koordinatsioonikeskused, ja kui see on asjakohane ja operatsiooniplaanides ette nähtud, rahvusvahelised koordinatsioonikeskused teatavad üksiksündmusest ametile.

2. Üksiksündmusest tuleb EUROSURis teatada, kui:

a)	üksiksündmusele on vaja reageerida õigeaegselt;

b)	see sündmus avaldab välispiiridele suurt või väga suurt mõju; või

c)	sündmus on loetletud 2. lisas.

3. Kui 2. lisas ei ole sätestatud teisiti, saadab aruande koostaja esimese aruande sündmuse kohta hiljemalt 24 tunni jooksul pärast seda, kui asjaomane pädev asutus on saanud teada sündmuse toimumisest või selle tõenäolisest toimumisest.

4. Aruande koostaja esitab vajaduse korral üksiksündmuse aruande täiendamiseks või ajakohastamiseks lisaaruandeid. Need tuleb linkida algse üksiksündmuse aruandega ja olukorrapildis teatatud sündmusega.

5. Käesoleva artikli kohaselt koostatud aruannetes kirjeldatakse ametiasutuste reageerimist teatatud sündmustele, sealhulgas võetud või kavandatavaid meetmeid.

6. Ilma et see piiraks esmast operatiivreageerimist, võivad aruande omanik ja koostaja nõuda artikli 14 kohaselt täiendavat teavet ja riskianalüüsi, et:

a)	täiendada sündmusega seotud teavet;

b)	suurendada artiklis 16 osutatud usaldatavustaset;

c)	ajakohastada määratud mõjutaset;

d)	ajakohastada sündmusega seotud olukorda.

7. Saadud aruannete põhjal võib olukorrapildi omanik juhtumi lõpetada, kui leitakse, et:

a)	kahtlustatav sündmus ei leidnud aset;

b)	sündmuse hinnanguline mõju ei nõua aruandlust;

c)	sündmuses kirjeldatud olukord on lõppenud.

Kui juhtum lõpetatakse, salvestatakse sündmus ja sellega lingitud aruanded ning need jäävad riskianalüüsi eesmärgil olukorrapildis kättesaadavaks.

8. Kui amet saab üksiksündmuse kohta piisavalt teavet oma vahendite abil või koostöös liidu institutsioonide, organite ja asutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikidega, annab ta sellest teabest aru Euroopa olukorrapildis ja teavitab sellest riiklikke koordinatsioonikeskusi. Sellisel juhul lõikes 1 sätestatud aruandekohustust ei kohaldata.

9. Amet lisab need sündmused Euroopa olukorrapildile või ajakohastab seda.

3. JAGU

Operatiivaruandlus

Artikkel 10

Omavahendite aruanded

1. Iga riiklik koordinatsioonikeskus, ja kui see on asjakohane, asjaomane rahvusvaheline koordinatsioonikeskus ja amet tagavad, et nende piirikontrollioperatsioonides osalevad üksused annavad omavahendite kohta aru Euroopa olukorrapildis.

2. EUROSURis esitatavad omavahendeid käsitlevad aruanded sisaldavad järgmist:

riiklike koordinatsioonikeskuste tegevusseisund, sealhulgas nende suutlikkus täita määruse (EL) 2019/1896 artikli 21 lõikes 3 loetletud ülesandeid, ning vajaduse korral rahvusvaheliste koordinatsioonikeskuste tegevusseisund. Igast riikliku koordinatsioonikeskuse tegevusseisundi olulisest muutusest teatatakse ametile reaalajas;

b)	piirikontrollioperatsioonides kasutatavate juhtimis- ja kontrollikeskuste asukoht ja tegevusseisund;

c)	piiride valvamise ja piiripunktides toimuva kontrolli vastutusvaldkonnad;

d)	piirikontrolliüksuste liik ja jaotus ning nende staatus.

Artikkel 11

Operatsiooniplaanide aruanded

1. Iga riiklik koordinatsioonikeskus tagab, et piirikontrollioperatsioonides osalevad üksused esitavad oma tegvuskavade kohta aruanded riiklikus olukorrapildis.

2. Riiklikud koordinatsioonikeskused ja vajaduse korral rahvusvahelised koordinatsioonikeskused esitavad Euroopa olukorrapildis aruanded operatsiooniplaanide kohta, kui mõjutase piirilõikudel on kõrge või kriitiline või kui tegemist on ühiste piirioperatsioonide või piirivalve kiirreageerimisoperatsioonidega.

3. Operatsiooniplaanide aruanded sisaldavad järgmist:

a)	olukorra kirjeldus;

b)	operatiiveesmärk ja operatsiooni eeldatav kestus;

c)	geograafiline ala, kus operatsioon toimub;

d)	osalevate rühmade ja üksuste ülesannete, kohustuste ja erijuhiste kirjeldus koos operatsiooni töömeetodite ja eesmärkidega;

e)	kohapeale suunatud töötajate koosseis, sealhulgas nende arv ja profiil;

f)	juhtimis- ja kontrollikavad, sealhulgas juhtimis- ja kontrollikeskuste tegevusseisund, täidetavad ülesanded ning vastavad süsteemid ja sidevahendid;

g)	kasutatavad tehnilised seadmed, sealhulgas erinõuded, nagu kasutustingimused, nõutav meeskond, transport ja muu logistika;

h)	piirivalvepatrullide ajakava, sealhulgas patrullimisala ja kaasatud vahendite arv;

i)	üksikasjalikud sündmustest aru andmise menetlused.

Artikkel 12

Keskkonnateabe aruanded

1. Liikmesriikide ja ELi tasandi asjaomased asutused, teenistused, ametid ja programmid võivad esitada keskkonnateabe aruandeid asjakohaste olukorrapiltide tegevuskihi kaudu.

2. EUROSURis toimuv keskkonnateabealane aruandlus võib sisaldada järgmist:

a)	videokaamerate, radarisüsteemide ja muude tuvastusseadmete abil saadavad kujutised reaalajas;

b)	meteoroloogilised tähelepanekud ja ilmaennustused;

c)	okeanograafilise teabe ja triivivate objektide prognoosimise teenused;

d)	georuumilised tooted;

e)	muud operatiivpildid, mis võivad aidata mõista olukorda välispiiridel või jälgida konkreetset piirioperatsiooni.

4. JAGU

Riskianalüüsi käsitlev aruandlus

Artikkel 13

Riskianalüüsi aruanded

1. Riiklikud koordinatsioonikeskused, amet ja vajaduse korral rahvusvahelised koordinatsioonikeskused tagavad riskianalüüsi aruannete esitamise, et ajakohastada olukorrapiltide analüüsikihte.

2. Riskianalüüsi aruanded sisaldavad üht või mitut järgmist elementi: analüütilised materjalid, nagu ülevaatedokumendid, analüütilised aruanded, kolmandate riikide analüüs ja riskiprofiilid ning spetsiaalsed Maa seire aruanded, milles kasutatakse georuumilisi infosüsteeme.

3. Riskianalüüsi aruandeid kasutatakse selleks, et

a)	aidata mõista välispiiridel toimuvaid sündmusi ja vahejuhtumeid ning võimaluse korral nende seost omavolilise teisese rändega ning analüüsida ja prognoosida seonduvaid suundumusi;

b)	hõlbustada piirikontrollioperatsioonide sihipärast kavandamist ja läbiviimist;

c)	teha strateegilist riskianalüüsi.

Artikkel 14

Teabenõue

1. Kui konkreetse sündmuse kohta on vaja saada täiendavaid aruandeid või olukorrapilti ajakohastada, võivad riiklikud koordinatsioonikeskused, amet või spetsiifilist olukorrapilti haldavad üksused saata teabenõude ühele või mitmele määruse (EL) 2019/1896 artikli 25 lõikes 2 ja artikli 26 lõikes 2 osutatud allikale.

2. Lõike 1 kohaselt esitatud teabenõude suhtes võib kohaldada salastatuse taset või muid spetsiifilisi andmepoliitika piiranguid.

3. Teabenõudele vastuseks esitatud riskianalüüsi aruanded lingitakse algse teabenõudega.

4. Koostaja nõusoleku põhimõtet kohaldatakse nii teabenõuete kui ka neile vastuseks esitatud aruannete suhtes.

Artikkel 15

Jälgimisnimekirjad

1. Amet koostab jälgimisnimekirjad ja haldab neid, et parandada Euroopa piiri- ja rannikuvalve avastamis- ja riskianalüüsi võimet ning käivitada asjakohane reageerimisvõime.

2. Jälgimisnimekirjad koosnevad järgmistest osadest:

a)	üksused, vahendid, käitumine või profiilid, mille puhul riskianalüüsi põhjal kahtlustatakse seost ebaseadusliku sisserände ja piiriülese kuritegevusega või mis võivad ohustada rändajate elu;

b)	soovitatav reaktsioon avastamise korral, sealhulgas aruannete suhtes kohaldatavad andmepoliitika piirangud.

3. Jälgimisnimekirjad võivad sisaldada järgmist:

a)	kahtlustatavad laevad;

b)	kahtlustatavad õhusõidukid;

c)	kahtlustatavad lähtelennujaamad ja muud kohad, mille kohta on teada või mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on välislendude lähtekohaga;

d)	kahtlustatavad lähtesadamad, ankrukohad, kaikohad ja muud kohad, mille kohta on teada või mille puhul kahtlustatakse, et tegemist on mereliikluse lähtekohaga;

e)	kahtlustatavad käitajad.

5. JAGU

Ühised sätted sündmustekihi ja riskianalüüsi kihi kohta

Artikkel 16

Usaldatavustasemed

1. Sündmusearuande või riskianalüüsi aruande koostaja hindab esitatud teabe usaldatavustaset aruande osaks olevate metaandmete kaudu.

2. Usaldatavustaset hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

a)	esitatud teabe usaldusväärsus;

b)	allika usaldusväärsus;

c)	aruande valideerimisstaatus.

3. Omanik arvestab aruandega seotud usaldatavustaset, et olukorrapilti vastavalt ajakohastada.

Artikkel 17

Mõjutasemete määramine

1. Sündmusearuande või riskianalüüsi aruande koostaja hindab esitatud teabe mõjutaset aruande osaks olevate metaandmete kaudu.

2. Mõjutase kajastab esitatud teabe üldist mõju järgmisele:

a)	ebaseadusliku sisserände avastamine, ennetamine ja selle vastu võitlemine;

b)	piiriülese kuritegevuse avastamine, ennetamine ja selle vastu võitlemine;

c)	rändajate elude kaitsmine ja päästmine.

3. Lõikes 1 osutatud aruande koostajad määravad igale sündmuse- ja riskianalüüsi aruandele mõjutaseme.

4. Kui aruanne on seotud sündmusega, millest on olukorrapildis juba teatatud, lingib koostaja aruande selle sündmusega.

5. Omanikud määravad sündmusele mõjutaseme või muudavad seda saadud aruannete ja oma riskianalüüsi põhjal.

6. JAGU

Aruandlus seoses konkreetsete piirikontrollitoimingutega

Artikkel 18

Omavolilise teisese rändega seotud aruandlus

Kui see teave on kättesaadav, siis liikmesriigid:

a)	esitavad analüüsi, mis on seotud omavolilise teisese rändega nende territooriumil, riikliku olukorrapildi konkreetses aluskihis. Seda konkreetset aluskihti jagatakse ametiga;

b)	teatavad artikli 9 kohaselt ja kooskõlas oma siseriiklike menetlustega üksiksündmusest, mis on seotud omavolilise teisese rändega;

c)	esitavad omavolilise teisese rändega seotud konkreetsed näitajad.

Artikkel 19

Aruandlus seoses merepiiridel toimuva patrull- ja vaatlustegevusega

1. Iga riiklik koordinatsioonikeskus tagab, et merepiiridel toimuvas patrull- ja vaatlustegevuses osalevad üksused esitavad aruande laevade kohta,

a)	kui kahtlustatakse, et nendega veetakse isikuid, kes hoiavad kõrvale või kavatsevad kõrvale hoida piiripunktides tehtavast kontrollist, kui selline kõrvalehoidmine on seotud ebaseadusliku rändega;

b)	kui kahtlustatakse, et need laevad on seotud rändajate ebaseadusliku üle merepiiri toimetamise või muud liiki piiriülese kuritegevusega;

c)	kui kahtlustatakse, et rändajate elu võib olla ohus;

d)	mis on kantud jälgimisnimekirja või mille kohta on esitatud teabenõudeid. Punktiga d seotud aruannete puhul võetakse aruandluses arvesse artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõike 2 punktis b sätestatud andmepoliitika piiranguid.

2. Osalev üksus edastab teabe oma riiklikule koordinatsioonikeskusele ning ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korral vastavale rahvusvahelisele koordinatsioonikeskusele kooskõlas operatiivplaaniga.

3. Riiklikud koordinatsioonikeskused ja vajaduse korral rahvusvahelised koordinatsioonikeskused ajakohastavad oma olukorrapilte ja esitavad selle teabe ametile Euroopa olukorrapildi ajakohastamiseks.

Artikkel 20

Merel toimuvate otsingu- ja päästeoperatsioonidega seotud sündmused

1. Merepiiridel toimuvas patrull- ja vaatlustegevuses võtavad liikmesriikide asutused, kes abistavad merehädas olevaid laevu või isikuid vastavalt oma rahvusvahelisest mereõigusest tulenevatele kohustustele, arvesse kogu asjakohast teavet ja kõiki tähelepanekuid, mis on seotud võimaliku otsingu- ja päästejuhtumiga, edastavad need vastutavale merepääste koordinatsioonikeskusele ning teavitavad oma riiklikku koordinatsioonikeskust, et ajakohastada seda sündmust asjakohastes olukorrapiltides.

2. Kui liikmesriikide asutused tuvastavad kindlalt, et otsingu- ja päästejuhtum ei ole seotud rändajate elu kaitsmise ja päästmisega ega piiriülese kuritegevusega, võivad nad otsustada riiklikku koordinatsioonikeskust mitte teavitada.

3. Merepiiridel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse käigus ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 656/2014 (15) kehtivad ameti suhtes lõikes 1 osutatud kohustused.

4. Otsingu- ja päästeoperatsiooni käigus ajakohastab pädev riiklik koordinatsioonikeskus oma olukorrapilti ja esitab selle teabe ametile Euroopa olukorrapildi ajakohastamiseks.

5. Olukorrapilte ajakohastatakse korrapäraselt,

a)	et toetada järgmise tegevusetapi kavandamist ja läbiviimist, kui otsingu- ja päästeoperatsioon on lõpule viidud;

b)	et hinnata asjaomasele juhtumile ja kogu merepiirilõigule määratud mõjutasemeid;

c)	et ajakohastada artiklis 8 osutatud näitajaid.

6. Pädev riiklik koordinatsioonikeskus teavitab ametit otsingu- ja päästeoperatsiooni lõpetamisest hiljemalt 24 tunni jooksul pärast operatsiooni lõpetamist.

Artikkel 21

Aruandlus seoses õhupiiridel toimuva patrull- ja vaatlustegevusega

1. Iga riiklik koordinatsioonikeskus tagab, et õhupiiridel toimuvas patrull- ja vaatlustegevuses osalevad riiklikud ametid ja asutused esitavad aruande välislendude kohta,

a)	kui kahtlustatakse, et nendel veetakse isikuid, kes hoiavad kõrvale või kavatsevad kõrvale hoida piiripunktides tehtavatest kontrollidest, kui selline kõrvalehoidmine on seotud ebaseadusliku rändega;

b)	kui kahtlustatakse, et need on seotud rändajate ebaseadusliku üle õhupiiri toimetamise või muud liiki piiriülese kuritegevusega;

c)	kui kahtlustatakse, et rändajate elu võib olla ohus;

d)	mis on kantud jälgimisnimekirja või mille kohta on esitatud teabenõudeid. Punktiga d seotud aruannete puhul võetakse aruandluses arvesse artikli 14 lõikes 2 ja artikli 15 lõike 2 punktis b sätestatud andmepoliitika piiranguid.

2. Õhupiiridel toimuvas patrull- ja vaatlustegevuses osalevad riiklikud ametid ja asutused edastavad teabe oma riiklikule koordinatsioonikeskusele või ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni korral vastavale rahvusvahelisele koordinatsioonikeskusele kooskõlas operatsiooniplaaniga.

3. Riiklik koordinatsioonikeskus või rahvusvaheline koordinatsioonikeskus ajakohastab oma olukorrapilti ja esitab selle teabe ametile Euroopa olukorrapildi ajakohastamiseks.

7. JAGU

Kvaliteedikontrolliga seotud aruandlus EUROSURis

Artikkel 22

Andmete kvaliteediga seotud aruandlus EUROSURis

EUROSURis andmete kvaliteedi jälgimiseks koostab amet järgmised näitajad ja haldab neid:

a)	saadud aruannete arv ja sagedus piirilõikude ja piiripunktide kaupa;

b)	aruandluse õigeaegsus;

c)	aruannete täielikkus ja järjepidevus.

Artikkel 23

Teenuste kvaliteediga seotud aruandlus EUROSURis

1. Kui amet teeb EUROSURi tehnilise ja operatiivse toimimise üle kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 23 järelevalvet, võib ta tihedas koostöös pädevate riiklike asutustega kehtestada tehnilised näitajad ja nõuded üksiksündmusest teatamiseks, et jälgida liikmesriikide ja ameti nende süsteemide ja võrgustike tegevusseisundit, mis on seotud artiklis 27 määratletud EUROSURi tehniliste komponentidega ja moodustavad nende osa, ning selliste süsteemide ja võrgustike pakutavate teenuste kvaliteeti.

2. Näitajaid kasutatakse:

a)	EUROSURi mitmesuguste tehniliste komponentide tegevusseisundi järelevalveks reaalajas;

b)	EUROSURi toimimises tuvastatud vahejuhtumite ja rikete kindlakstegemise ja neile reageerimise toetamiseks;

c)	EUROSURi andmeturbe tagamiseks.

3. Liikmesriigid ja amet teatavad igast üksikust juhtumist, mis mõjutab EUROSURi tehnilisi komponente või EUROSURi andmeturvet.

II PEATÜKK

OLUKORRAPILDID

Artikkel 24

Olukorrapiltide struktuur

1. Euroopa olukorrapildi sündmuste- ja analüüsikiht peavad sisaldama aluskihti omavolilise teisese rände kohta. Võimaluse korral peavad ka riikliku olukorrapildi ja spetsiifilise olukorrapildi sündmuste- ja analüüsikiht sisaldama aluskihti omavolilise teisese rände kohta, et mõista rändesuundumusi, -mahtu ja -teid.

2. Euroopa olukorrapildi tegevuskiht peab sisaldama aluskihte EUROSURi tehnilise toimimise kohta. Need aluskihid kirjeldavad järgmist:

a)	riiklike koordinatsioonikeskuste ja rahvusvaheliste koordinatsioonikeskuste tegevusseisund;

b)	EUROSURi toimimist toetavad peamised tehnilised elemendid ja nende staatus;

c)	EUROSURi andmete ja teenuste kvaliteet;

d)	EUROSURi tehnilist toimimist mõjutavad vahejuhtumid ja sündmused;

e)	andmeturbega seotud vahejuhtumid.

3. Olukorrapilt peab sisaldama ka muid spetsiifilisi alusteabekihte, et hõlbustada teabe kuvamist kasutajatele.

4. Iga olukorrapilt koostatakse dokumendis, milles täpsustatakse kiht ja aluskiht ning kohaldatav andmepoliitika.

Artikkel 25

Olukorrapiltide haldamine

Olukorrapildi omanik peab:

a)	töötlema saadud aruandeid;

b)	koostama olukorrapildi sündmustekihi ja seda haldama, looma ja ajakohastama sündmusi olukorrapildi sündmustekihis ning määrama vastavad mõju- ja usaldatavustasemed;

c)	looma omavahendite ja operatsiooniplaanide aruannete põhjal olukorrapildi tegevuskihi ja seda haldama;

d)	koostama riskianalüüsi aruannete põhjal olukorrapildi analüüsikihi ja seda haldama ning määrama vastavad mõju- ja usaldatavustasemed;

e)	looma ja haldama linke olukorrapildi eri elementide vahel, võttes arvesse aruannetes sisalduvaid linke;

f)	haldama kasutajate juurdepääsu olukorrapildile ja toetama EUROSURi andmeturvet;

g)	edastama kooskõlas I peatükiga asjakohased aruanded ja vajaliku teabe muude olukorrapiltide omanikele;

h)	arhiveerima ja kustutama asjakohase teabe kooskõlas kohaldatava andmepoliitikaga.

Artikkel 26

Spetsiifilise olukorrapildi koostamise ja jagamise reeglid

1. Spetsiifilise olukorrapildi koostamisel kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikliga 27 tagavad liikmesriigid ja amet kooskõla:

a)	I peatükis sätestatud aruandluspõhimõtetega;

b)	artiklites 24 ja 25 sätestatud nõuetega olukorrapiltide struktuuri ja haldamise kohta;

c)	III peatükis esitatud üldsätetega.

2. Spetsiifilise olukorrapildi koostamise ja jagamise reeglid hõlmavad:

spetsiifilise olukorrapildi sisu ja ulatust, sealhulgas:

i)	spetsiifilise olukorrapildi eesmärki;

ii)	info- ja aluskihte;

iii)	spetsiifilises olukorrapildis esitatava teabe liiki, sealhulgas sündmuste aruandeid, operatiivaruandeid ja riskianalüüsi aruandeid;

spetsiifilise olukorrapildi haldamist, sealhulgas:

omanikku;

ii)	organeid, ameteid ja asutusi, kes võivad olla aruannete koostajad;

iii)	aruandluse eeskirju;

iv)	andmeturbe, sealhulgas kasutajate juurdepääsuga seotud sätteid;

teiste EUROSURi kasutajatega toimuva teabevahetuse eeskirju, sealhulgas:

i)	mehhanisme teabe vahetamiseks riiklike ja Euroopa olukorrapiltidega ning mehhanisme, millega tagatakse koostaja nõusolek;

ii)	määruse (EL) 2019/1896 artiklis 28 osutatud EUROSURi ühendteenuste osutamise eeskirju ja vastavaid menetlusi;

iii)	muid EUROSURi tehnilise toimimisega seotud aspekte, sealhulgas spetsiifilise olukorrapildi koostamist toetava väliskomponendi ühendamist EUROSURi asjaomaste riiklike või Euroopa komponentidega.

III PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

1. JAGU

Tehniliste aspektide eest vastutavad üksused

Artikkel 27

EUROSURi tehnilised komponendid

1. EUROSURi tehnilised komponendid hõlmavad riiklikke komponente ja Euroopa komponenti.

2. Iga riiklik komponent koosneb riiklikest süsteemidest ja võrgustikest, mida liikmesriigid kasutavad olukorrapildi koostamiseks, aruandluseks, olukorrateadlikkuseks, riskianalüüsiks ning piirikontrollioperatsioonide kavandamise ja läbiviimise toetamiseks, sealhulgas sellise tegevuse toetamiseks vajalikud taristu, töökorralduse, töötajate ja teabega seotud ressursid. Komponentidesisesed ja -vahelised ühendused nii liikmesriigi sees kui ka liikmesriikide vahel on osa riiklikest komponentidest.

3. Euroopa komponent täiendab riiklikke komponente. See hõlmab ühendamist riiklike komponentidega. See sisaldab sidevõrku ning süsteeme ja võrgustikke, mida amet kasutab olukorrapildi koostamiseks, aruandluseks, olukorrateadlikkuseks ja riskianalüüsiks ning piirikontrollioperatsioonide kavandamise ja läbiviimise toetamiseks.

Artikkel 28

Ameti tehnilised kohustused

Amet vastutab Euroopa komponendi haldamise eest, mis hõlmab järgmist:

a)	tehniliste standardite määratlemine riiklike ja väliskomponentide ühendusvõrkude, süsteemide, rakenduste ja seadmete ühendamiseks Euroopa komponendi ühendusvõrkude, süsteemide, rakenduste ja seadmetega;

b)	võrgustike, süsteemide, rakenduste ja seadmete sertifitseerimise menetlus, et ühendada need EUROSURiga tihedas koostöös vastutavate asutustega;

c)	ameti poolt olukorrapildi koostamiseks, aruandluseks, olukorrateadlikkuseks ja riskianalüüsiks ning piirikontrollioperatsioonide kavandamise ja läbiviimise toetamiseks kasutatavate süsteemide ja võrgustike teenuste haldus;

d)	artikli 23 kohane aruandlus punktis c osutatud süsteemide ja võrkude käitamise ning teenuste kvaliteedi ja halduse aspektide kohta;

e)	Euroopa komponendi andmeturve.

Artikkel 29

Liikmesriikide tehnilised kohustused

1. Iga liikmesriik vastutab järgmise eest:

oma riikliku komponendi, sealhulgas teenuste haldamine, tagades olukorrapildi koostamiseks, aruandluseks, olukorrateadlikkuseks ja riskianalüüsiks ning piirikontrollioperatsioonide kavandamise ja läbiviimise toetamiseks kasutatavate riiklike süsteemide ja võrgustike vahelise ühenduse koordineerimise;

b)	artikli 23 kohane aruandlus punktis a osutatud süsteemide ja võrkude käitamise ning teenuste kvaliteedi ja halduse aspektide kohta;

c)	ameti kehtestatud tehniliste standardite järgimine;

d)	riikliku komponendi andmeturve.

2. Riiklik koordinatsioonikeskus teeb järgmist:

a)	toetab riikliku komponendi koordineerimist, kavandamist ja rakendamist;

b)	aitab kaasa teenuste ja andmete kvaliteedi korrapärasele järelevalvele ning annab selle kohta ametile aru;

c)	tagab Euroopa komponendi süsteeme ja võrgustikke käsitleva operatiivaruandluse.

Artikkel 30

Väliskomponendid

1. EUROSURi väliskomponent koosneb süsteemidest ja võrgustikest, sealhulgas nende toetamiseks vajalikest taristu, töökorralduse, töötajate ja teabega seotud ressurssidest, mis ei ole EUROSURi osad ja mis:

a)	vahetavad EUROSURiga andmeid ja teavet;

b)	toetavad spetsiifilise olukorrapildi koostamist.

2. Väliskomponendi ühendamine EUROSURiga kuulub väliskomponenti. Seda täpsustatakse asjakohase spetsiifilise olukorrapildi koostamise reeglites.

2. JAGU

EUROSURi andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjad

Artikkel 31

EUROSURi andmeturbe üldpõhimõtted

1. EUROSURi andmeturve hõlmab haldus- ja tehnilisi toiminguid, mis on vajalikud, et saavutada EUROSURi andmete ja teabe käitlemise asjakohane kaitsetase, tulla toime muutuva ohukeskkonnaga ning võimaldada EUROSURis osalevatel mitmesugustel riiklikel organitel ja asutustel ning ametil täita oma ülesandeid. EUROSURi andmeturve hõlmab infokindlust, füüsilist julgeolekut ning isikute ja tööstusjulgeolekut.

2. EUROSURi andmeturve hõlmab järgmist:

a)	turvariskide juhtimine, sealhulgas julgeolekukontrollid ja -kavad, ning nendega seotud järelevalve, hindamine, haldus, täiustamine, aruandlus, teadlikkus ja koolitus;

b)	talitluspidevus ja avariitaaste, sealhulgas mõjuhinnang, talitluspidevuse ja taastamisega seotud kontrollid ja kavad ning nendega seotud järelevalve, hindamine, haldus, täiustamine, aruandlus, teadlikkus ja koolitus;

c)	turvaintsidentidele reageerimine ning ameti ja liikmesriikide koostöö turvaintsidentide korral;

d)	turvalisuse akrediteerimine;

e)	kasutajate juurdepääsu kontroll;

f)	piirioperatsioonide ja infosüsteemide kavandamise andmeturbega seotud aspektid;

g)	komponentide ühenduste turvaaspektid;

h)	salastatud teabe töötlemine EUROSURi eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 32

EUROSURi andmeturbe haldamine

1. Amet tagab EUROSURi üldise turvalisuse, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust teha turvanõuete üle järelevalvet ja integreerida need EUROSURi igasse komponenti.

2. Amet vastutab Euroopa komponendi andmeturbe eest.

3. Iga liikmesriik vastutab oma riikliku komponendi andmeturbe eest.

4. Amet ja liikmesriigid tagavad kontrollide, protsesside ja kavade ühtlustamise, et tagada EUROSURi andmeturve horisontaalselt ja tõhusalt, tuginedes üldisele turvariskide juhtimise protsessile.

5. Väliskomponendi andmeturbega seotud kohustused nähakse ette artiklis 26 sätestatud spetsiifilisi olukorrapilte käsitlevates lepingutes, kokkulepetes ja operatsiooniplaanides.

6. Amet võtab vastu standardid, millega nähakse ette funktsionaalsed turvanõuded ja turvalisuse tagamise nõuded, mis käsitlevad EUROSURi turvalisust tagavale tehnoloogiale juurdepääsu kontrolli ja selle kasutamist.

7. Iga liikmesriik ja amet tagavad, et võetakse vajalikud meetmed lõikes 6 osutatud standardite järgimiseks, dokumenteeritakse nõuete täitmise ja riskide kontrollimise asjakohased põhjendused ning täidetakse kõik süsteemide turvalisusega seotud täiendavad nõuded, võttes täiel määral arvesse eksperdiarvamusi.

8. Kõik liikmesriigid ja amet annavad osana andmete ja teenuste kvaliteeti käsitlevast aruandlusest EUROSURis aru igast turvaintsidendist, mis mõjutab EUROSURi andmeturvet.

9. Kui EUROSURi toimimine võib mõjutada liidu või liikmesriikide julgeolekut:

a)	teavitab amet viivitamata asjaomaseid riiklikke koordinatsioonikeskusi;

b)	võib ameti tegevdirektor tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega otsustada võtta olukorra parandamiseks asjakohaseid meetmeid, sealhulgas teatavate süsteemide ja võrkude lahtiühendamine EUROSURi Euroopa komponendist.

Artikkel 33

Julgeolekunormide rakendamine EUROSURis

1. Kõik liikmesriigid ja amet tagavad, et EUROSURi andmete ja teabe töötlemiseks on kehtestatud julgeolekukontrollid, -menetlused ja -kavad, mis tagavad vähemalt sellise kaitsetaseme, mis on samaväärne kaitsega, mis on tagatud otsuses (EL, Euratom) 2015/444 ja komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/443 (16) sätestatud komisjoni julgeolekunormidega.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit viivitamata lõikes 1 osutatud EUROSURi seisukohalt asjakohaste riiklike julgeolekunormide vastuvõtmisest.

3. Füüsilised isikud, kes elavad kolmandates riikides, ja juriidilised isikud, kes on asutatud kolmandates riikides, võivad töödelda EUROSURi andmeid üksnes juhul, kui nende suhtes kohaldatakse kõnealustes riikides julgeolekunorme, millega tagatakse kaitse, mis on vähemalt samaväärne kaitsega, mis on tagatud komisjoni samaväärsete julgeolekunormidega.

4. Kolmandas riigis kohaldatavate julgeolekunormide samaväärsust võib tunnistada asjaomase riigiga sõlmitava lepinguga.

5. EUROSURi Euroopa komponendi rakendamise osana toetab amet EUROSURi vastavate aruannete vahetamist ja riiklike komponentide ühendamist nii salastamata kui ka salastatud tasemel.

Artikkel 34

Turvalisuse akrediteerimise põhimõtted EUROSURis

Turvalisuse akrediteerimine toimub järgmiste põhimõtete kohaselt:

a)	turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingud ja otsused tuleb teha liidu ja liikmesriikide julgeoleku nimel ühise vastutuse raames;

b)	tehakse jõupingutusi selleks, et otsused võetaks vastu konsensuse alusel ning kõiki julgeolekuküsimustest huvitatud osapooli kaasates;

c)	ülesannete täitmisel järgitakse ameti, liikmesriikide asutuste ja komisjoni suhtes kohaldatavate asjakohaste julgeolekunormide ja akrediteerimisstandarditega;

pidev järelevalveprotsess tagab, et ollakse teadlikud turvariskidest, et määratakse kindlaks julgeolekumeetmed selliste riskide vähendamiseks vastuvõetava tasemeni kooskõlas kohaldatavates julgeolekunormides sätestatud peamiste põhimõtete ja miinimumstandarditega ning et neid meetmeid kohaldatakse kooskõlas süvakaitse põhimõttega. Selliste meetmete tõhusust hinnatakse pidevalt;

e)	turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud korra kohaselt põhinevad turvalisuse akrediteerimise otsused kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide vastavad turvalisuse akrediteerimise asutused;

f)	tehniline turvalisuse akrediteerimine usaldatakse erapooletutele asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli;

g)	turvalisuse akrediteerimise otsused tehakse ametist ja EUROSURi riiklike komponentide rakendamise eest vastutavatest üksustest sõltumatult. EUROSURi turvalisuse akrediteerimise amet on ameti sees loodav sõltumatu organ, teeb oma otsuseid sõltumatult;

h)	turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingute puhul võetakse arvesse sõltumatuse nõuet ja piisava kooskõlastatuse vajadust ameti ja liikmesriikides julgeolekut käsitlevate sätete rakendamise eest vastutavate riiklike asutuste vahel.

Artikkel 35

EUROSURi turvalisuse akrediteerimise amet

1. Ameti sees luuakse EUROSURi turvalisuse akrediteerimise amet (edaspidi „akrediteerimisamet“).

2. Turvalisuse akrediteerimise asutusena vastutab akrediteerimisamet seoses EUROSURi turvalisuse akrediteerimisega järgmise eest:

a)	EUROSURi turvalisuse akrediteerimise strateegia, kaasa arvatud Euroopa komponendi määratlemine ja kinnitamine;

b)	Liikmesriigid annavad akrediteerimisametile aru oma riiklike komponentide akrediteerimise kohta, tagamaks, et akrediteerimisamet saaks teha asjakohaseid ühendamist käsitlevaid otsuseid;

c)	Euroopa komponendi kohta turvalisuse akrediteerimise otsuste vastuvõtmine, võttes arvesse julgeolekuküsimustes pädevate riiklike üksuste nõuandeid ja üldisi turvariske;

d)	turvalisuse akrediteerimisega seotud asjakohaste dokumentide heakskiitmine;

e)	oma pädevuse piires ameti ja liikmesriikide nõustamine turvanõuete rakendamise korra kehtestamisel ning oma lõppseisukohta sisaldava avalduse esitamine;

f)	julgeolekuriskide hindamise läbivaatamine ja kinnitamine koostöös ameti, liikmesriikide ja komisjoniga, et määrata kindlaks riskide vähendamise meetmed;

g)	Euroopa komponendi turvalisuse akrediteerimisega seotud turvameetmete rakendamise kontrollimine julgeolekuhinnangute, -kontrollide või -ülevaadete tegemise või rahastamise kaudu;

h)	heakskiidetud toodete ja meetmete ning EUROSURi Euroopa komponendi turvalisuse tagamiseks ja ühendamiseks kasutatavate heakskiidetud krüptovahendite valiku kinnitamine;

järgmiste küsimuste heakskiitmine või vajaduse korral koos julgeolekuküsimustes pädeva asjaomase üksusega järgmiste küsimuste ühises heakskiitmises osalemine:

i)	Euroopa komponendi ühendamine riiklike komponentidega;

ii)	väliskomponentide ühendamine EUROSURiga;

j)	asjaomase liikmesriigiga juurdepääsukontrolliga seotud menetlustes kokkuleppimine;

k)	turvariskide aruannete alusel ametile riskihinnangust teatamine ja ameti nõustamine turvalisuse jääkriskide käsitlemise võimaluste kohta konkreetse turvalisuse akrediteerimise otsuse puhul;

l)	oma ülesannete täitmiseks vajalike konsultatsioonide korraldamine.

3. Lõike 2 punktis a osutatud turvalisuse akrediteerimise strateegias määrab akrediteerimisamet kindlaks:

a)	selliste toimingute ulatuse, mis on vajalikud EUROSURi Euroopa komponendi ning selle ja muude komponentide võimalike ühenduste akrediteerimiseks ja akrediteeringu säilitamiseks;

b)	Euroopa komponendi turvalisuse akrediteerimise korra, mille põhjalikkuse aste vastab nõutavale kindluse tasemele ja kus on selgelt märgitud heakskiitmise tingimused;

c)	akrediteerimise protsessis osalevate asjakohaste sidusrühmade rolli;

d)	akrediteerimise ajakava, mis on kooskõlas EUROSURi standarditega, eelkõige seoses taristu kasutuselevõtu, teenuste osutamise ja arendamisega;

e)	liikmesriikide julgeolekuküsimustes pädevate riiklike üksuste läbiviidava riiklike komponentide turvalisuse akrediteerimise põhimõtted;

f)	EUROSURi väliskomponentide andmeturbega seotud sätted.

4. Akrediteerimisamet täidab oma ülesandeid toimikute menetlemisel, süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel ja koosolekute korraldamisel sõltumatult.

Artikkel 36

Turvalisuse akrediteerimise ameti toimimine

1. Akrediteerimisametisse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni esindajat.

2. Ameti julgeolekuametnik määratakse akrediteerimisameti sekretäriks.

3. Akrediteerimisamet kehtestab oma töökorra ja nimetab ametisse eesistuja.

4. Kui konsensust ei saavutata, kasutab akrediteerimisamet häälteenamust nõudvat hääletust.

5. Akrediteerimisamet võib tehniliste küsimuste uurimiseks moodustada alarühmi.

6. Akrediteerimisamet teavitab oma otsustest ameti haldusnõukogu ja tegevdirektorit ning komisjoni.

Artikkel 37

Liikmesriikide ja ameti roll akrediteerimisameti seisukohast

Liikmesriigid ja ameti tegevdirektor

a)	edastavad turvalisuse akrediteerimise ametile kogu teabe, mida nad peavad vajalikuks turvalisuse akrediteerimise läbiviimiseks;

võimaldavad turvalisuse akrediteerimise ameti määratud nõuetekohaselt volitatud isikutele, muu hulgas turvalisuse akrediteerimise ameti kavandatud turbeauditite ja testide korraldamise eesmärgil, juurdepääsu mis tahes salastatud teabele ja kõigile aladele, mis on seotud nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate süsteemide turvalisusega, kooskõlas nende siseriiklike õigus- ja haldusnormidega ning hoidudes kodakondsuse alusel diskrimineerimisest;

c)	vastutavad EUROSURi komponentide akrediteerimise eest ja annavad selle kohta aru akrediteerimisametile.

Artikkel 38

Kasutajate juurdepääs

1. Ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist, haldab EUROSURi komponendi eest vastutav üksus kasutajate juurdepääsu oma süsteemide võrkudele ja rakendustele.

2. Kui liikmesriigi töötajale antakse otsejuurdepääs EUROSURi eesmärkide täitmiseks kasutatavale ameti süsteemile või rakendusele, kooskõlastab amet juurdepääsuõigused asjaomase riikliku koordinatsioonikeskusega.

3. Kui ameti töötajale antakse otsejuurdepääs EUROSURi eesmärkide täitmiseks kasutatavale riiklikule süsteemile või rakendusele, kooskõlastab vastutav liikmesriik juurdepääsuõigused ameti tegevdirektoriga.

Artikkel 39

EUROSURi väliskomponentide andmeturve

1. Väliskomponendid võib ühendada EUROSURiga ainult juhul, kui nende andmeturve on samaväärne EUROSURi andmeturbega.

2. Artiklis 26 osutatud spetsiifilise olukorrapildi koostamise ja jagamise reeglid peavad sisaldama andmeturbe sätteid, milles täpsustatakse, millist liiki teavet võib vahetada ja millisel salastatuse tasemel.

3. Väliskomponendi ühendamiseks EUROSURiga peab olema akrediteerimisameti eelnev nõusolek.

Artikkel 40

EUROSURi andmekaitse-eeskirjad

1. Kuigi EUROSURi töödeldavad andmed võivad erandkorras sisaldada teavet kaudselt tuvastatavate füüsiliste isikute kohta, ei töödelda EUROSURi raames selliseid andmeid nende füüsiliste isikute tuvastamiseks.

2. Kui EUROSURis teabe töötlemine nõuab erandkorras muude isikuandmete kui laeva ja õhusõiduki identifitseerimisnumbrite töötlemist, kustutatakse need isikuandmed niipea, kui nende kogumise eesmärk on saavutatud.

Artikkel 41

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 9. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 295, 14.11.2019, lk 1.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1052/2013, millega luuakse Euroopa piiride valvamise süsteem (EUROSUR) (ELT L 295, 6.11.2013, lk 11).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi 2020. aasta määrus (EL) 2020/493, mis käsitleb süsteemi „Võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis“ (FADO) ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu ühismeede 98/700/JSK (ELT L 107, 6.4.2020, lk 1).

(4) Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(5) Nõukogu 13. märtsi 1997. aasta määrus (EÜ) nr 515/97 liikmesriikide haldusasutuste vastastikusest abist ning haldusasutuste ja komisjoni vahelisest koostööst tolli- ja põllumajandusküsimusi käsitlevate õigusaktide nõutava kohaldamise tagamiseks (EÜT L 82, 22.3.1997, lk 1).

(6) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726 ja (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27).

(8) Nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsus 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes (EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20).

(9) Nõukogu 17. mai 1999. aasta otsus 1999/437/EÜ Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31).

(10) Nõukogu 28. jaanuari 2008. aasta otsus 2008/146/EÜ sõlmida Euroopa Ühenduse nimel Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega (ELT L 53, 27.2.2008, lk 1).

(11) Nõukogu 7. märtsi 2011. aasta otsus 2011/350/EL Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta, seoses sisepiiridel piirikontrolli kaotamise ja isikute liikumisega (ELT L 160, 18.6.2011, lk 19).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399 mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (ELT L 77, 23.3.2016, lk 1).

(13) Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328, 5.12.2002, lk 17).

(14) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2011. aasta direktiiv 2011/36/EL, milles käsitletakse inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset ja millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/629/JSK (ELT L 101, 15.4.2011, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 656/2014 millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri koordineeritava operatiivkoostöö raames toimuva patrull- ja vaatlustegevuse jaoks välistel merepiiridel (ELT L 189, 27.6.2014, lk 93).

(16) Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 41).

1. LISA

Näitajate nimekiri

1. SISENEMISKEELDUDEGA SEOTUD NÄITAJA

Iga riiklik koordinatsioonikeskus teatab iga kuu viieteistkümnendal päeval viimase kuu jooksul väljastatud sisenemiskeeldude arvu piiripunktide kohta.

See näitaja jaotatakse järgmisteks alamnäitajateks:

a)	asjaomaste kolmandate riikide kodanike kodakondsus;

b)	päritoluriik;

c)	viimane lähteriik (sadamate ja lennujaamade puhul, arvestamata transiiti);

d)	vanuserühm;

sugu;

f)	keeldumise põhjuste jaotus vastavalt määruse (EL) 2016/399 V lisa B-osale;

g)	ETIASe reisiloa andmisest keeldumise, loa kehtetuks tunnistamise või tühistamise põhjused;

h)	sama identiteediga samade isikute kohta väljastatud sisenemiskeeldude arv;

i)	mitut identiteeti kasutavate samade isikute kohta väljastatud sisenemiskeeldude arv.

2. EBASEADUSLIKU RIIGIS VIIBIMISEGA SEOTUD NÄITAJA

Iga riiklik koordinatsioonikeskus teatab iga kuu viieteistkümnendal päeval riiklike asutuste poolt viimase kuu jooksul avastatud selliste kolmandate riikide kodanike arvu, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriigis viibimise või elamise tingimustele, olenemata sellest, kas nad avastati sisemaal või siis, kui nad üritasid territooriumilt lahkuda.

See näitaja jaotatakse järgmisteks alamnäitajateks:

a)	asjaomaste kolmandate riikide kodanike kodakondsus;

b)	vanuserühm;

sugu;

d)	saatjata alaealiste arv;

e)	põhjus (nt kehtivuse kaotanud viisa, aegunud elamisluba jne);

f)	kontrolli liik, mille käigus isik avastati (piirikontroll, politseikontroll sisemaal, kuritegevuse ennetamise operatsioonid, liikluskontroll);

g)	kontrolli liigid, mille käigus toimus kõige rohkem avastamisi.

Kui see teave on kättesaadav, esitab iga riiklik koordinatsioonikeskus vastavad omavolilise teisese rändega seotud näitajad.

3. RÄNDEVOOGUDEGA SEOTUD NÄITAJA

Iga riiklik koordinatsioonikeskus teatab iga kuu viieteistkümnendal päeval viimase kuu reisijate arvu piiripunktide kohta.

Kui see teave on kättesaadav, jaotatakse see näitaja järgmisteks alamnäitajateks:

a)	kodakondsus;

b)	sihtkoht: Schengeni alasse sisenemine või sealt väljumine.

Iga riiklik koordinatsioonikeskus esitab iga kuu viieteistkümnendal päeval:

a)	sõidukite arvu maismaapiiripunktide kohta;

b)	laevade arvu merepiiripunktide (sadamate) kohta;

c)	välislendude arvu õhupiiripunktide (lennujaamade) kohta.

Kui see teave on kättesaadav, jaotatakse need näitajad sihtkohtade kaupa: Schengeni alasse sisenemine või sealt väljumine.

4. SALAKAUBAVEOGA SEOTUD NÄITAJAD

4.1. Narkootikumid

Narkootikumid jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

kanep,

heroiin,

3)	muud opioidid,

kokaiin,

5)	amfetamiini tüüpi stimulandid (sealhulgas amfetamiin ja metamfetamiin),

6)	MDMA (ecstasy),

7)	uued psühhoaktiivsed ained,

8)	muud ebaseaduslikud uimastid.

Iga kuu viieteistkümnendal päeval esitab riiklik koordinatsioonikeskus iga piirilõigu kohta viimast kuud käsitleva aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	konfiskeeritud üldkogus kategooriate kaupa;

b)	konfiskeerimiste arv kategooriate kaupa;

c)	jaotumine päritoluriigi järgi, kui see on kindlaks tehtud;

d)	jaotumine viimase asukohariigi järgi, kui see on kindlaks tehtud;

e)	jaotumine sihtkoha järgi (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata) ja kategooriate kaupa;

f)	jaotumine piirikontrollitoimingute liikide ja kategooriate kaupa (patrull- ja vaatlustegevus või kontroll piiripunktis);

g)	narkootikumid avastanud riiklik asutus;

h)	kinnipeetud õigusrikkujate koguarv;

i)	konfiskeeritud ainete väärtus.

4.2. Ebaseaduslik sõidukitega kauplemine

Ebaseaduslik sõidukitega kauplemine jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

1)	varastatud sõiduautod,

2)	varastatud kaubikud,

3)	varastatud veoautod,

4)	varastatud ehitus- ja põllumajandusmasinad,

5)	muud varastatud sõidukid,

6)	varastatud sõidukiosad,

7)	võltsitud registreerimistunnistused.

Iga kuu viieteistkümnendal päeval esitab riiklik koordinatsioonikeskus iga piirilõigu kohta aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	konfiskeerimiste arv kategooriate kaupa;

b)	konfiskeeritud üldkogus kategooriate kaupa;

c)	jaotumine päritoluriigi järgi, kui see on kindlaks tehtud;

d)	jaotumine sihtkoha järgi (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata) ja kategooriate kaupa;

e)	jaotumine piirikontrollitoimingute liikide ja kategooriate kaupa (patrull- ja vaatlustegevus või kontroll piiripunktis);

f)	kinnipeetud õigusrikkujate koguarv.

4.3. Relvad ja lõhkeained

Relvi ja lõhkeaineid käsitlevad näitajad jagatakse järgmistesse kategooriatesse:

Tulirelvad (1)

Tulirelvad võib jagada järgmistesse alamkategooriatesse:

a)	käsirelv: revolver,

b)	käsirelv: püstol,

c)	pikk tulirelv: vintpüss,

d)	pikk tulirelv: haavlipüss,

e)	pikk tulirelv: kuulipilduja/täisautomaatne,

f)	pikk tulirelv: muu,

g)	raskerelv (tankitõrjerelv, raketiheitja, miinipilduja jne).

2)	Tulirelvade olulised osad

3)	Mittesurmavad relvad: hoiatus- ja signaalrelvad (ei ole tulirelvadeks ümber ehitatavad)

4)	Mittesurmavad relvad: airsoft-relvad

5)	Mittesurmavad relvad: laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad

6)	Lõhkeained

Laskemoon

8)	Muud relvad

Iga kuu viieteistkümnendal päeval esitab riiklik koordinatsioonikeskus iga piirilõigu kohta aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	konfiskeerimiste arv kategooriate kaupa;

b)	konfiskeeritud üldkogus kategooriate kaupa;

c)	jaotumine päritoluriigi järgi, kui see on kindlaks tehtud;

d)	jaotumine sihtkoha järgi (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata) ja kategooriate kaupa;

e)	jaotumine piirikontrollitoimingute liikide ja kategooriate kaupa (patrull- ja vaatlustegevus või kontroll piiripunktis);

jaotumine transpordiliikide kaupa:

1)	konteiner,

2)	veoauto või tarbesõiduk,

3)	sõiduauto,

buss,

rong,

6)	kommertslennundus,

7)	üldlennundus,

8)	kauba- ja postipakid,

9)	jalakäija;

g)	relvad ja/või lõhkeaine avastanud riiklikud asutused;

h)	kinnipeetud õigusrikkujate koguarv.

4.4. Muud kaubad

Muid kaupu käsitlevad näitajad võib jagada järgmistesse kategooriatesse:

tubakas,

2)	sigaretid,

alkohol,

4)	energiatooted (kütused),

5)	ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega,

6)	muud kaubad.

Iga kuu viieteistkümnendal päeval esitab riiklik koordinatsioonikeskus iga piirilõigu kohta aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	konfiskeerimiste arv kategooriate kaupa;

b)	konfiskeeritud üldkogus kategooriate kaupa;

c)	jaotumine päritolu järgi ja kategooriate kaupa, kui need on kindlaks tehtud;

d)	jaotumine viimase asukohariigi järgi, kui see on kindlaks tehtud;

e)	jaotumine sihtkoha järgi (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata) ja kategooriate kaupa;

f)	jaotumine piirikontrollitoimingute liikide ja kategooriate kaupa (kontroll piiripunktis, patrull- ja vaatlustegevus);

g)	kauba avastanud riiklik asutus;

h)	kinnipeetud õigusrikkujate koguarv;

i)	arestitud kauba väärtus.

5. MUUDE PIIRIÜLESTE KURITEGUDEGA SEOTUD NÄITAJA

Muud piiriülesed kuriteod jaotatakse järgmistesse kategooriatesse:

1)	alaealise röövimine,

2)	Euroopa piiri- ja rannikuvalve töötajate (riiklike asutuste või ameti töötajad) ründamine või ähvardamine,

3)	transpordivahendi kaaperdamine,

muu.

Iga kuu viieteistkümnendal päeval esitab riiklik koordinatsioonikeskus iga piirilõigu kohta aruande, mis sisaldab järgmist:

a)	juhtumite arv kategooriate kaupa;

b)	jaotumine piirikontrollitoimingute liikide ja kategooriate kaupa (kontroll piiripunktis, patrull- ja vaatlustegevus);

c)	juhtumi avastanud riiklik asutus;

d)	kinnipeetud õigusrikkujate koguarv.

6. MUUD NÄITAJAD SEOSES ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMISEGA

Iga kuu viieteistkümnendal päeval määrab amet iga piirilõigu kohta kindlaks kuunäitajad.

Need näitajad hõlmavad järgmist:

1)	ebaseaduslikud piiriületused, mis põhinevad 2. lisa punktis 1 osutatud üksiksündmuse aruannetel;

2)	otsingu- ja päästesündmused, mis põhinevad 2. lisa punktis 8 osutatud üksiksündmuse aruannetel;

3)	kaasaaitamine ja inimkaubandus, mis põhinevad 2. lisa punktis 2 osutatud üksiksündmuse aruannetel;

4)	ebaseaduslikud piiriületused, mis põhinevad 2. lisa punktis 4 osutatud üksiksündmuse aruannetel.

Amet võib olemasoleva teabe põhjal kindlaks määrata ka muid näitajaid, mida peetakse riskianalüüsi või olukorrateadlikkuse seisukohast asjakohaseks.

(1) Sealhulgas saluudiks kasutatavad ja akustilised relvad ning ümberehitatavad hoiatus- ja signaalrelvad.

2. LISA

Üksiksündmusest teatamise juhud ja vastav teave

Üksiksündmusest teatamine EUROSURis toimub nii, et omavahel lingitakse allpool loetletud teabeelemendid, mis aitavad kirjeldada olukorda ELi välispiiridel.

Esimene aruanne sisaldab teavet, mille alusel toimub esimene reageerimine. Selle esimese aruande põhjal püüavad EUROSURi mitmesugused osalised seda teavet täiendada, nagu on sätestatud käesolevas lisas.

1. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE EBASEADUSLIKU PIIRIÜLETUSE VÕI EBASEADUSLIKU PIIRIÜLETAMISE KATSE KAHTLUSE KORRAL

Riiklik koordinatsioonikeskus teatab igast ebaseadusliku piiriületusega seotud sündmusest. Ebaseadusliku piiriületuse aruande võib linkida punkti 2 kohase kaasaaitamise või inimkaubandusega ning punkti 8 kohase otsingu- ja päästesündmusega.

Esimene aruanne sündmuse kohta saadetakse hiljemalt 24 tundi pärast sündmuse avastamist.

Koostajad ja omanikud püüavad esitada järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

1.1. Sündmuse liik

a)	ebaseadusliku piiriületuse katse või tegelik ebaseaduslik piiriületus;

b)	avalik või salajane piiriületus.

1.2. Sündmuse asjaolud

a)	aeg ja koht;

b)	sihtkoht (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata);

c)	viimane lähteriik (kohaldatakse ainult mere- ja õhupiiri lõikudel sadamatesse ja lennujaamadesse sisenemisel);

sihtriik;

e)	ebaseadusliku piiriületuse eesmärk;

avastamise asjaolud:

1)	piiripunktis toimuva kontrolli käigus;

2)	patrull- ja vaatlustegevuse käigus;

3)	muu (teisene ränne, piirieelne ala);

g)	katsed end piirikontrolli eest varjata;

transpordiviis:

1)	lend (aruanne lennu kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 7),

2)	laev (aruanne laeva kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 1 või otsingu- ja päästejuhtumiga vastavalt punktile 6),

3)	konteiner,

4)	veoauto või tarbesõiduk,

5)	sõiduauto,

buss,

rong,

8)	jalakäija.

1.3. Kaasatud isikud

a)	kaasatud isikute koguarv;

b)	alaealiste arv;

c)	rahvusvahelist kaitset vajavate isikute arv;

d)	jaotus kodakondsuse (eeldatav/kinnitatud) järgi;

e)	vanuserühm.

2. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE KAASAAITAMISE VÕI INIMKAUBANDUSE VÕI KAASAAITAMISKATSE VÕI INIMKAUBANDUSE KATSE KAHTLUSE KORRAL

Riiklik koordinatsioonikeskus teatab igast kaasaaitamisjuhtumist või kaasaaitamiskatse kahtlusest ja inimkaubandusjuhtumist või inimkaubanduse katse kahtlusest.

Esimene aruanne sündmuse kohta saadetakse hiljemalt 24 tundi pärast sündmuse avastamist.

Sündmuse võib linkida ebaseadusliku piiriületusega seotud sündmusega.

Koostajad ja omanikud püüavad esitada järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

2.1. Sündmuse liik

a)	kaasaaitamine, inimkaubandus;

b)	etapp (kahtlus, katse, toimepandud tegu).

2.2. Sündmuse asjaolud

a)	aeg ja koht;

b)	sihtkoht (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata);

avastamise asjaolud:

1)	piiripunktis toimuva kontrolli käigus;

2)	patrull- ja vaatlustegevuse käigus;

3)	muu (teisene ränne, piirieelne ala);

transpordiviis:

1)	lend (aruanne lennu kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 7),

2)	laev (aruanne laeva kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 1 või otsingu- ja päästejuhtumiga vastavalt punktile 6),

3)	konteiner,

4)	veoauto või tarbesõiduk,

5)	sõiduauto,

buss,

rong,

8)	jalakäija.

2.3. Õigusrikkujad

a)	kaasatud isikute koguarv;

b)	vanuserühmad;

c)	jaotus kodakondsuse (eeldatav/kinnitatud) ja päritoluriigi järgi;

d)	ärakasutamise vorm (seksuaalne, tööalane, muu).

2.4. Ohvrid (kui sündmus ei ole seotud ebaseadusliku piiriületusega)

a)	ohvrite koguarv;

b)	alaealiste arv;

c)	saatjata alaealiste arv ja rahvusvahelist kaitset vajavate isikute arv;

d)	ohvrite jaotus transiidiriigi järgi;

e)	jaotus kodakondsuse (eeldatav/kinnitatud) ja päritoluriigi järgi.

2.5. Motiivid ja tegutsemisviis

a)	tegutsemisviis;

b)	kaasaaitamise või sihipärase ärakasutamise eesmärk inimkaubandusjuhtumi korral.

3. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE KAUPADE SALAKAUBAVEO VÕI SALAKAUBAVEOKATSE KAHTLUSE KORRAL

Lisaks 1. lisa punktis 4 osutatud näitajatele teatab riiklik koordinatsioonikeskus salakaubaveost või salakaubaveokatse kahtlusest järgmistel juhtudel:

1)	konfiskeeritud kogused ületavad 3. lisas kindlaksmääratud piirmäärasid;

2)	salakaubavedu või salakaubaveo katse on seotud võimaliku terroristliku tegevusega või võib kujutada endast ohtu liidu või selle liikmesriikide julgeolekule;

3)	salakaubavedu või salakaubaveo katse kahtlus põhjustab teiste liikmesriikide ja ameti reaktsiooni või mõjutab piirikontrollimeetmeid;

4)	salakaubavedu või salakaubaveo kahtlus on seotud konkreetse tegutsemisviisiga. Sellisel juhul lingitakse aruanded riskianalüüsi aruandega, milles seda kirjeldatakse;

5)	kaupade arestimine on ebatavaline ja võib viidata uuele kuritegelikule mustrile.

Koostajad ja omanikud püüavad esitada järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

3.1. Sündmuse liik

Sündmuste liigi kirjeldamisel kasutab koostaja vastavalt vajadusele 1. lisa punktis 4 nimetatud kategooriaid ja alamkategooriaid ning 3. lisas nimetatud ühikuid.

3.2. Sündmuse asjaolud

a)	aeg ja koht;

b)	sihtkoht (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata);

avastamise asjaolud:

1)	piiripunktis toimuva kontrolli käigus,

2)	patrull- ja vaatlustegevuse käigus,

3)	muu (teisene ränne, piirieelne ala);

transpordiviis:

1)	lend (aruanne lennu kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 7),

2)	laev (aruanne laeva kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 1 või otsingu- ja päästejuhtumiga vastavalt punktile 6),

3)	konteiner,

4)	veoauto või tarbesõiduk,

5)	sõiduauto,

buss,

rong,

8)	jalakäija,

9)	kauba- või postipakk;

tegutsemisviis või arvatav tegutsemisviis, sealhulgas:

1)	varjamise liik;

2)	varjamise andmed.

3.3. Kaubaliik

a)	kategooria ja alamkategooria kooskõlas 1. lisa punktiga 4;

b)	summa (hinnanguline/arestitud);

c)	hinnanguline väärtus.

3.4. Kaasatud isikud

a)	kaasatud isikute koguarv;

b)	isiku roll;

c)	alaealiste arv;

d)	jaotus kodakondsuse (eeldatav/kinnitatud) järgi.

4. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE DOKUMENDIPETTUSE PUHUL

Riiklik koordinatsioonikeskus teatab igast üksiksündmusest, mis on seotud piirikontrolli käigus avastatud dokumendipettuse või dokumentidega seotud kuritegevusega.

Esimene aruanne sündmuse kohta saadetakse hiljemalt 24 tundi pärast sündmuse avastamist.

Sündmuse võib linkida sündmusega, mis on seotud ebaseadusliku piiriületuse, kaasaaitamise või inimkaubanduse, salakaubaveo ja muude piiriülese kuritegevuse vormidega.

Koostajad ja omanikud esitavad järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

4.1. Dokumendipettuse liik

4.2. Sündmuse asjaolud

a)	aeg ja koht;

b)	sihtkoht (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata);

avastamise asjaolud:

1)	piiripunktis toimuva kontrolli käigus,

2)	patrull- ja vaatlustegevuse käigus,

3)	muu (teisene ränne, piirieelne ala);

4.3. Teave isiku kohta

a)	isiku väidetav kodakondsus;

sugu;

c)	vanuserühm.

4.4. Teave dokumendi kohta

a)	dokumendi liik ja alaliik (pass, isikutunnistus, elamisluba, viisa, piiritempel, muu);

b)	dokumendi riikkondsus;

c)	dokumendi kasutamine (esitatud, varjatud, muu);

d)	lähteriigi piiripunkt;

e)	transiidiriigi piiripunkt;

f)	sihtkoha piiripunkt;

kiip;

h)	piiritempel.

5. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE PIIRIÜLESE KURITEGEVUSE MUUDE VORMIDE PUHUL

Lisaks 1. lisa punktis 7 osutatud näitajatele teatab riiklik koordinatsioonikeskus muu kuritegevusega seotud üksiksündmusest järgmistel juhtudel:

1)	piiriülene kuritegevus või piiriülese kuriteo katse kahtlus või päringutabamus andmebaasis või suuremahulises IT-süsteemis on seotud võimaliku terroristliku tegevusega või võib kujutada endast ohtu liidu või liikmesriikide julgeolekule;

2)	piiriülene kuritegevus või piiriülese kuriteo katse kahtlus või päringutabamus andmebaasis või suuremahulises IT-süsteemis põhjustab teiste liikmesriikide ja ameti reaktsiooni või mõjutab piirikontrollimeetmeid;

3)	piiriülene kuritegevus või piiriülese kuriteo katse kahtlus on seotud konkreetse tegutsemisviisiga. Sel juhul lingitakse aruanded riskianalüüsi aruandega, milles seda kirjeldatakse.

Koostajad ja omanikud püüavad esitada järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

5.1. Sündmuse liik

Sündmuste liigi kirjeldamisel kasutab koostaja 1. lisa punktis 7 nimetatud kategooriaid ja alamkategooriaid.

5.2. Sündmuse asjaolud

a)	aeg ja koht,

b)	sihtkoht (Schengeni alasse sisenemine või sealt lahkumine või teadmata),

avastamise asjaolud:

1)	piiripunktis toimuva kontrolli käigus,

2)	patrull- ja vaatlustegevuse käigus,

3)	muu (teisene ränne, piirieelne ala),

transpordiviis:

1)	lend (aruanne lennu kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 7),

2)	laev (aruanne laeva kohta lingitakse aruandega vastavalt punktile 1 või otsingu- ja päästejuhtumiga vastavalt punktile 6),

3)	konteiner,

4)	veoauto või tarbesõiduk,

5)	sõiduauto,

buss,

rong,

8)	jalakäija,

9)	kauba- või postipakk.

5.3. Kaasatud isikud

a)	kaasatud isikute koguarv;

b)	isiku roll;

c)	alaealiste arv;

d)	jaotus kodakondsuse (eeldatav/kinnitatud) järgi.

6. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE HUVIPAKKUVATE LAEVADE PUHUL

Huvipakkuvate laevade kohta teatatakse:

1)	kui avastatud laev on kantud kahtlustatavate laevade jälgimisnimekirja; sellisel juhul lingitakse aruanne vastava jälgimisnimekirjaga;

2)	kui laev osaleb käesolevas lisas loetletud sündmuses, lingitakse aruanne vastava sündmusega;

3)	kui koostaja peab laeva kahtlaseks; sellisel juhul lingitakse aruanne riskianalüüsi aruandega.

Esimene aruanne laeva kohta saadetakse hiljemalt 24 tundi pärast esmast avastamist.

Koostajad ja omanikud püüavad esitada järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

6.1. Laeva asukoht ja staatus

Teave huvipakkuva laeva asukoha kohta hõlmab järgmist:

a)	mõõtmise aeg, asukoht ja mõõtemääramatus, kurss ja kiirus, kui laev liigub;

b)	laeva staatus (mootorid väljalülitatud, märgatud suitsu, ankurdatud jne);

c)	mõõtmise või tuvastamise vahend (radar, positsioneerimissüsteem jne);

laeva eelmised teadaolevad asukohad enne sündmust.

Koostajad, kes võivad laeva kohta teavet saada, püüavad võimalikult aegsasti selle asukohta ajakohastada, kasutades nende käsutuses olevaid teabeallikaid.

Kui huvipakkuv laev on avastatud, ajakohastatakse selle asukohta merel vähemalt kord tunnis.

6.2. Laeva tüüp

Teave laeva tüübi kohta aitab teha vahet

a)	reisilaevade, purjelaevade, mootorjahtide, kalalaevade, konteinerilaevade, puistlastilaevade, naftatankerite, üldkaubalaevade, kiirlaevade, ujuvate avamere puurseadmete ja eriotstarbeliste laevade vahel;

b)	laeva kasutamiseviisidel: kommertstegevus või vaba aja veetmine.

6.3. Laeva identifitseerimistunnused

Teave laeva identifitseerimistunnuste kohta hõlmab järgmist:

lipp;

b)	laeva nimi;

c)	Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) number, liikuva mereside raadiosaatja tunnuskood (MMSI) ning muud visuaalsed ja raadiotähised, mida kasutatakse laevadega ühenduse võtmiseks ja nende iseloomustamiseks.

6.4. Reisijad ja last

Teave reisijate ja lasti kohta hõlmab järgmist:

a)	meeskonnaliikmete arv;

b)	jaotus meeskonnaliikmete kodakondsuse järgi;

c)	reisijate arv;

d)	jaotus reisijate kodakondsuse järgi;

e)	lasti liik ja kogus/kaal.

7. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE HUVIPAKKUVATE VÄLISLENDUDE PUHUL

Huvipakkuvatest välislendudest teatatakse:

1)	kui avastatud lend on kantud kahtlustatavate lendude jälgimisnimekirja; sellisel juhul lingitakse aruanne vastava jälgimisnimekirjaga;

2)	kui lend on seotud käesolevas lisas loetletud sündmusega; sellisel juhul lingitakse aruanne vastava sündmusega;

3)	kui koostaja peab lendu kahtlaseks; sellisel juhul lingitakse aruanne riskianalüüsi aruandega.

Esimene aruanne lennu kohta saadetakse hiljemalt 24 tundi pärast esmast avastamist.

Koostajad ja omanikud püüavad esitada järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

7.1. Huvipakkuva õhusõiduki asukoht

Teave huvipakkuva lennu asukoha kohta hõlmab järgmist:

a)	mõõtmise aeg;

b)	asukoht, kaasa arvatud kõrgus ja mõõtemääramatus;

c)	kurss ja kiirus;

d)	mõõtmise või tuvastamise vahend (radar, positsioneerimissüsteem jne).

Koostajad, kes võivad õhusõiduki kohta teavet saada, püüavad selle asukohta ajakohastada, kasutades nende käsutuses olevaid teabeallikaid.

Huvipakkuva õhusõiduki asukohta lennu ajal ajakohastatakse peaaegu reaalajas.

7.2. Huvipakkuva õhusõiduki tüüp

Õhusõiduki tüüpi käsitlev teave peab aitama eristada õhusõidukeid, millel on fikseeritud või pöörlevad tiivad, millel on reaktiiv- või propellermootorid ning mis on juhitavad pardalt või kaugjuhtimise teel, ning selle abil võib saada teavet täpse mudeli kohta.

7.3. Õhusõiduki identifitseerimistunnused

Teave õhusõiduki identifitseerimistunnuste kohta hõlmab erinevaid visuaalseid ja raadiotähiseid, mida kasutatakse õhusõidukiga ühenduse võtmiseks ja õhusõiduki iseloomustamiseks.

7.4. Teave lennu kohta

Teave lennu kohta hõlmab järgmist:

a)	lennu liik (kommertslend, eralend, valitsuse tasandi lend jne);

b)	lennu number, sealhulgas kommertslennu numbrid;

c)	lähtekoht;

sihtkoht;

e)	viide lennuplaanile.

7.5. Reisijad ja last

Teave reisijate ja lasti kohta hõlmab järgmist:

a)	meeskonnaliikmete arv;

b)	jaotus meeskonnaliikmete kodakondsuse järgi;

c)	reisijate arv;

d)	jaotus reisijate kodakondsuse järgi;

e)	lasti liik.

8. ÜKSIKSÜNDMUSEST TEATAMINE OTSINGU- JA PÄÄSTESÜNDMUSTE PUHUL

Riiklik koordinatsioonikeskus teatab kooskõlas artikliga 21 igast otsingu- ja päästetegevusega seotud sündmusest.

Aruanne võimaliku otsingu- ja päästesündmuse kohta hõlmab sündmuse kestust alates huvipakkuva laeva esmakordsest avastamisest või merehädaliste kohta saadud hoiatusteatest kuni piiriületussündmuse lõpuni ning sellega seotud otsingu- ja päästejuhtumi lõpetamiseni.

Koostajad ja omanikud püüavad esitada järgmise teabe (kui see on kättesaadav):

8.1. Lingid aruandele merehätta sattunud laeva kohta kooskõlas punktiga 6

Aruanne võib olla lingitud ka teiste otsingu- ja päästejuhtumiga seotud huvipakkuvate laevadega, näiteks emalaevadega.

8.2. Otsingu- ja päästejuhtumi staatusest teatamine, sealhulgas

a)	otsingu- ja päästeetapp (ebakindel, häire- või hädaolukord, otsingu- ja päästeoperatsioon on käimas, otsingu- ja päästeoperatsioon on lõppenud);

b)	pädev merepääste koordinatsioonikeskus;

c)	ettenähtud ohutu koht või tegelik ohutu koht, kui otsingu- ja päästeoperatsioon on lõpule viidud.

8.3. Lingid punkti 1 ja vajaduse korral punkti 2 kohasele aruandele

3. LISA

Kaupadega seotud üksiksündmusest teatamisel kohaldatavad piirmäärad

1. EBASEADUSLIKUD UIMASTID

1)	Kanep: 10 kg,

2)	heroiin: 500 grammi,

3)	muud opioidid (nt morfiin, oopium jne): 500 grammi,

4)	kokaiin: 10 kg,

5)	amfetamiini tüüpi stimulandid (sealhulgas amfetamiin ja metamfetamiin): 100 grammi,

6)	MDMA (ecstasy): 5000 tabletti,

7)	uued psühhoaktiivsed ained: 500 tabletti või 100 grammi,

8)	Muud ebaseaduslikud uimastid.

2. RELVAD JA LÕHKEAINED

1)	Tulirelvad või relvaosad: 15 ühikut,

2)	lõhkeained: 3 kg,

3)	laskemoon: 10 000 tükki.

3. MUU KAUP

1)	Toortubakas: 500 kg,

2)	sigaretid: 1 miljon ühikut,

3)	alkohol: 5 000 liitrit puhast alkoholi,

4)	energiatooted (kütused): 10 000 liitrit,

5)	ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega: hinnanguline väärtus üle 1 miljoni euro.

12.4.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 124/40

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/582,

9. aprill 2021,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (1) (edaspidi „alusmäärus“), eriti selle artikli 7 lõiget 4,

olles konsulteerinud liikmesriikidega

ning arvestades järgmist:

1. MENETLUS

1.1. Algatamine

(1)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 14. augustil 2020 alusmääruse artikli 5 alusel dumpinguvastase uurimise seoses Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „asjaomane riik“) pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete (edaspidi „alumiiniumist lehtvaltstooted“ või „vaatlusalune toode“) importimisega. Komisjon avaldas algatamisteate (edaspidi „algatamisteade“) Euroopa Liidu Teatajas (2).

(2)

Komisjon algatas uurimise kaebuse alusel, mille alumiiniumitootjate ühendus European Aluminium (edaspidi „kaebuse esitaja“) esitas 30. juunil 2020 alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjate nimel. Kaebuse esitaja toodang moodustas üle 25 % alumiiniumist lehtvaltstoodete kogutoodangust liidus. Lisaks, nagu on märgitud olukorra ülevaates, toetasid kaebust tootjad, kelle toodang moodustas uurimisperioodil üle 80 % vabaturu jaoks ette nähtud liidu kogutoodangust. Kaebuses esitati dumpingu ja sellest tulenenud olulise kahju kohta tõendid, mida peeti uurimise algatamise jaoks piisavaks.

1.2. Registreerimine

(3)

Alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohaselt peaks komisjon registreerima selliste toodete impordi, mille suhtes kohaldatakse dumpinguvastast uurimist, eelavalikustamise perioodil, välja arvatud juhul, kui tal on piisavalt tõendeid, et teatavad nõuded ei ole täidetud. Üks neist nõuetest, mis on märgitud alusmääruse artikli 10 lõike 4 punktis d, on see, et lisaks uurimisperioodil kahju tekitanud impordi tasemele on import veelgi märgatavalt suurenenud. Nagu on näha tabelist 1, vähenes HRVst pärit lehtvaltstoodete import nelja kuu jooksul pärast algatamist 26 % võrreldes uurimisperioodiga. Kuna toimikus puudusid tõendid selle kohta, et allpool põhjenduses 55 määratletud alumiiniumist lehtvaltstoodete impordis esines hooajalisi kõikumisi, ei pidanud komisjon vajalikuks võrrelda impordi taset 2019. aasta septembrist detsembrini eelneva aasta samade kuude impordi tasemega. Uurimise algatamise järgsed andmed põhinesid uurimise algatamise ajal vaatlusaluse toote jaoks loodud TARICi koodidel. Neid võrreldi HRVst pärit impordi kuu keskmise mahuga uurimisperioodi nelja kuu jooksul.

Tabel 1

Hiinast pärit import uurimisperioodil ja pärast algatamist (tonnides)

	Uurimisperiood	Uurimisperioodi kuu keskmine	September–detsember 2020	September–detsember 2020, kuu keskmine
Import Hiinast ELi	265 727	22 144	88 576	16 382
Allikas: Eurostat ja järelevalve andmebaas

(4)	Seetõttu ei kohaldanud komisjon vaatlusaluse toote impordi suhtes alusmääruse artikli 14 lõike 5a kohast registreerimist, sest artikli 10 lõike 4 punktis d esitatud tingimus, et import on veelgi märgatavalt suurenenud, ei olnud täidetud.

1.3. Huvitatud isikud

(5)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest spetsiaalselt kaebuse esitajaid, teadaolevaid liidu tootjaid, HRV teadaolevaid eksportivaid tootjaid, HRV ametiasutusi, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid, samuti teadaolevalt asjassepuutuvaid ühendusi ning kutsus neid osalema.

(6)	Huvitatud isikutel oli võimalus esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(7)	Mitu isikut taotlesid ärakuulamist komisjoni talituste poolt. Isikutele, kes taotlesid ärakuulamist, anti selleks võimalus.

1.4. Anonüümsuse taotlemine

(8)	Üks kasutaja, äriühing A, taotles anonüümsust, et vältida mõne sellise kaebuse esitaja võimalikke survemeetmeid, kes olid ka tema tarnijad.

(9)

European Aluminium väitis, et äriühingul A puudub õigus käesolevast menetlusest osa võtta, kuna European Aluminiumi sõnul ei olnud ta endast teada andnud ega tõendanud, et tema tegevuse ja punktis 2.2 määratletud samasuguse toote vahel on objektiivne seos. Samuti väitis ta, et äriühingu A nime konfidentsiaalsus ei ole põhjendatud ohuga, et ELis võetakse survemeetmeid, sest äriühing A asub ELis, kus kehtivad Euroopa põhiväärtused, ning samasuguse toote Euroopa tootjad ei võtaks selliseid meetmeid.

(10)

Toimikus (3) sisalduv teave ja konfidentsiaalne teave, mida äriühing A jagas komisjoniga, näitasid, et äriühing A registreeris end huvitatud isikuna õigel ajal ning tõendas objektiivset seost oma tegevuse ja uurimisaluse toote vahel. Seoses anonüümsustaotluse põhjendustega leidis komisjon, et äriühing põhjendas oma taotlust piisavalt. Eelkõige esitas äriühing A nõuetekohaselt dokumenteeritud teabe kaubanduslike survemeetmete kartuse kohta, mis tulenes tema tegevuse laadist ja ärisuhetest teiste kõnealusel turul tegutsevate isikutega. Sellest tulenevalt andis komisjon kõnealusele äriühingule käesolevas uurimises anonüümsuse.

1.5. Algatamist käsitlevad märkused

1.5.1. Märkused kahju kohta

(11)	Äriühing A ja Shanghai Huafon Aluminium Corporation (edaspidi „Huafon“) kaebasid ebapiisava põhjendatuse üle seoses põhjenduses 57 ja algatamisteate kohases uurimisaluse toote määratluses osutatud toodete väljajätmisega.

(12)	Alusmääruses on sätestatud, et kaebus peaks sisaldama väidetava dumpingtoote täielikku kirjeldust. Selles ei ole ette nähtud, et kaebuse esitaja peab esitama põhjendusi toodete kohta, mida ta ei soovi oma kaebuses käsitleda. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(13)	Äriühing A väitis ka, et kuna kaebuse esitasid tootjad, kelle toodang moodustab 80 % liidu toodangust, võib eeldada, et tootjad, kelle toodang moodustab 20 % liidu toodangust, ei kandnud olulist kahju.

(14)

Uurimise algatamise suhtes väljendatud toetuse tase ei näita liidu tootmisharu kantud kahju. Uurimise algatamisega seotud õiguslikud nõuded on sätestatud alusmääruse artiklis 5. Kaebus sisaldas piisavaid tõendeid, mis õigustavad uurimise algatamist vastavalt artikli 5 lõikele 2. Nagu äriühing A meelde tuletas, esitasid kaebuse ja seda toetasid liidu tootjad, kelle toodang moodustab 80 % vabaturule mõeldud liidu kogutoodangust ehk selge põhiosa liidu tootmisharu kogutoodangust, nagu nõutud artikli 5 lõikes 4. Nendel põhjustel lükkas komisjon väite tagasi.

(15)	Sama kasutaja väitis, et teatavad kaebuses kirjeldatud kahjunäitajad põhinesid toodetel, mis on uurimisest välja jäetud. Kuna see väide ei olnud aga piisavalt konkreetne ja oli igal juhul tõenditega kinnitamata, lükati see tagasi.

(16)

Üks kasutaja, Valeo Systèmes Thermiques SAS (edaspidi „Valeo“), väitis, et kaebuse esitaja oli teinud segmendipõhise kahjuanalüüsi ja et see analüüs ei näidanud kahju mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul, pidades silmas kaebuses esitatud minimaalseid hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale. Valeo viitas ka selle tootekategooria peamise tootja finantsaruannetele ja märkis, et see tootja esitas 2019. aastal ja 2020. aasta esimesel poolel head finantstulemused ning ei nimetanud HRVst pärit importi riskina.

(17)

Komisjon märkis, et kaebus ei sisaldanud täielikku kahjuanalüüsi segmentide kaupa, vaid pigem hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutusi kolme tüüpilise tooteliigi kohta, sealhulgas mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete kohta. Selle tooteliigi puhul ei sisaldanud kaebus kõiki konkreetseid kahjunäitajaid. Pigem sisaldas kaebus kõiki samasuguse toote kui tervikuga seotud näitajaid, kuid mitte kahjuanalüüsi segmentide kaupa.

(18)

Seoses peamise mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjaga täheldas komisjon, et tema tootevalik ei piirdu üksnes mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetega, vaid hõlmab ka kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ette nähtud tooteid. Lisaks ei ole selle tootja finantsaruanded seotud üksnes tema müügiga liidus, vaid tema tegevusega kogu maailmas, mis selgitab, miks ta ei märgi HRVd riskina. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(19)	Valeo ja äriühing A väitsid, et kaebuses ei esitatud tõendeid selle kohta, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju, sest mitu näitajat, nagu eksportmüük, investeeringud, tootmisvõimsus, varud, hind ja tööhõive, näitasid positiivset suundumust.

(20)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 5 lõike 2 punktis d nõutakse muu hulgas asjaomaste kahjutegurite uurimist algatamisetapis. Alusmääruse artiklis 5 ei nõuta konkreetselt, et olulise kahju kindlakstegemiseks peavad kõik selle artikli 3 lõikes 5 loetletud kahjutegurid näitama olukorra halvenemist. Alusmääruse artikli 5 lõike 2 sõnastuse kohaselt peab kaebus sisaldama teavet, mis käsitleb väidetavalt dumpinguhinnaga impordi mahu muutusi, sellise impordi mõju samasuguse toote hinnale liidu turul ning sellest tulenevat mõju, mida import avaldab liidu tootmisharule, nagu seda kajastavad liidu tootmisharu seisundit puudutavad asjakohased (kuid mitte tingimata kõik) tegurid ja näitajad, näiteks need, mis on loetletud alusmääruse artikli 3 lõigetes 3 ja 5. Tegelikult on kaebuses nimetatud kahju erianalüüs näidanud, et on piisavalt tõendeid, mis osutavad märkimisväärsele Hiina impordi ELi turule tungimisele hindadega, mis löövad liidu tootmisharu hindu olulisel määral alla ja on turuhinnast oluliselt madalamad. Kaebus sisaldas tõendeid selle kohta, et see kahjustas oluliselt liidu tootmisharu olukorda aastatel 2016–2019, näiteks turuosa ja kasumlikkuse seisukohast. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(21)

Veel üks huvitatud isik, Nilo Asia PTE Ltd/Lodec Metall-Handel Niederlassung Bremen der O. Wilms GmbH (edaspidi „Nilo“) väitis, et hinna allalöömise ja turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutustes kasutatud CN-koodid ei võimaldanud tuvastada alumiiniumtahvleid ja tavalisi alumiiniumlehti ning võisid põhjustada ebatäpsusi. Ta vaidlustas ka turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamise meetodi.

(22)

Seoses turuhinnast madalama hinnaga müügi arvutamise meetodiga leidis komisjon, et kaebuse esitaja oli kasutanud objektiivseid andmeid ja metoodikat, et määrata kindlaks ekspordihind liidu piiril. Lisaks sellele olid komisjoni kontrollitud CN-koodid menetluse selles etapis õiged. Liidu sihthind põhines kaebuse esitaja tootmiskuludel, millele liideti 6 % taotletav kasum vastavalt alusmääruse artiklike 7. Sellest tulenevalt tegi komisjon kindlaks, et kaebuse esitaja tegi turuhinnast madalama hinnaga müügi kindlaks õigesti, ja väide lükati tagasi.

(23)	Nilo ja eksportiv tootja Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd. (edaspidi „Xiamen Xiashun“) väitsid, et kaebuse esitaja oli ELi kogutarbimist üle hinnanud. Nad viitasid European Aluminiumi 2019. aasta aruandele, (4) milles osutati 5,447 miljoni tonni suurusele tarbimisele.

(24)

Komisjon täheldas, et käesoleva uurimise ulatus erineb viidatud aruande omast. Nagu märgitud algatamisteates, jäeti mitu toodet toote määratlusest välja. Samuti ei viita see aruanne mitte ainult ELile, vaid hõlmab ka teisi EFTA riike, nagu Norra, Šveits ja Türgi. Nende erinevuste tõttu lükati see väide tagasi.

(25)

Eksportiv tootja Xiamen Xiashun vaidlustas kaebuse esitaja väite, et HRVst pärit impordi hinnad on pidevalt madalamad kui muudest riikidest pärit impordi hinnad, põhjendades oma väidet sellega, et kõigil hõlmatud CN-koodidel põhinev analüüs ei olnud piisavalt täpne. Xiamen Xiashun esitas CN-koodi 7607 11 90 kohta analüüsi, mis näitas, et Türgi hinnad olid madalaimad ja et liidu tootmisharu kantud kahju oli tingitud muudest riikidest kui HRVst pärit impordist.

(26)	Komisjon märkis, et see analüüs piirdub ühe CN-koodiga ja ei välista kaebuse esitaja väite õigsust. Seoses impordi üldise analüüsiga vaatlusealusel perioodil osutatakse põhjendustele 51–59. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(27)

Xiamen Xiashun väitis ka, et kaebus ei sisaldanud otsest tõendusmaterjali HRVst pärit impordi tekitatud olulise kahju olemasolu kohta, ning viitas puudustele väidetes makro- ja mikronäitajate kohta. See isik vaidlustas kaebuses esitatud näitajate usaldusväärsuse ja täpsuse, viidates erinevate liidu tootjatega seotud mitmele eraldiseisvale elemendile, mis väidetavalt mõjutasid näitajaid. Siiski ei näidanud ta, kuidas need näited võiksid seada kahtluse alla komisjoni üldise hinnangu, mille kohaselt kaebus sisaldas piisavaid tõendeid, mis õigustasid käesoleva menetluse algatamist.

(28)	Mitu huvitatud isikut väitsid, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted ja foolium tuleb uurimisest välja jätta, või nõudsid vähemalt eraldi segmendipõhist analüüsi.

(29)

Algatamisetapis ei osutanud miski sellele, et neid segmente oleks tulnud eraldi analüüsida. Uurimise käigus kogus komisjon huvitatud isikutelt märkusi vaatlusaluse toote, väljajätmistaotluste ja segmendipõhise analüüsi vajaduse kohta. Väljajätmistaotlusi on analüüsitud põhjendustes 61–105 ning väidetavat vajadust segmendipõhise analüüsi kohta uuritakse põhjendustes 38–45.

1.5.2. Märkused dumpingu kohta

(30)	Üks importija, Nilo, seadis kahtluse alla metoodika ja CN-koodid, mida kaebuse esitaja kasutas tahvlite ja tavaliste lehtedega seotud dumpinguarvutustes, ning leidis, et see on kaebuses oluline viga.

(31)

Komisjon leidis, et kaebuse esitaja oli ekspordihinna kindlaksmääramiseks kasutanud objektiivseid andmeid ja metoodikat. Lisaks sellele olid komisjoni kontrollitud CN-koodid menetluse selles etapis õiged. Mis puudutab dumpinguarvutust, siis võttes arvesse kaebuses tahvlite ja tavaliste alumiiniumlehtede puhul kindlaks määratud normaalväärtust, oleks dumpingu esinemise kohta tehtud järeldus olnud sama, nimelt et dumpingumarginaal ületaks miinimumtaset olulisel määral. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(32)

Üks valimisse kaasatud eksportiv tootja, Xiamen Xiashun, väitis, et kaebus ei sisaldanud dumpingu kohta piisavaid tõendeid. Äriühingu sõnul oli alumiiniumikangide hind ülepaisutatud, nagu ka normaalväärtus. Ta leidis eelkõige, et dumpinguarvutustes kasutatud alumiiniumikangide 2019. aasta keskmine hind oli 1 792 USA dollarit, mitte 2 300–2 700 eurot tonni kohta, nagu kaebuses märgitud. Samuti leidis äriühing, et kaebuses mainitud 1–2 alumiiniumikangi tarbimine ühe tonni tavaliste alumiiniumlehtede tootmiseks oli liiga suur. Lisaks väitis Xiamen Xiashun, et kaebuses dumpingu arvutamisel kasutatud tavaliste lehtede veokulud 107,77 eurot tonni kohta olid liiga suured võrreldes tema enda sama toote veokuludega (5).

(33)

Komisjon lükkas need väited tagasi. Alumiiniumikangide hind, mida kaebuse esitaja arvutustes kasutas, oli 1 797 eurot tonni kohta, mitte 2 300–2 700 eurot tonni kohta, nagu väitis Xiamen Xiashun (6). Lisaks leidis komisjon, et nii alumiiniumikangide tarbimine ühe tonni tavaliste lehtede tootmiseks kui ka kaebuse esitaja kasutatud veokulud olid piisavalt tõendatud. Isegi kui komisjon arvutas normaalväärtuse ümber Xiamen Xiashuni pakutud veokulude põhjal, ületas saadud dumpingumarginaal oluliselt miinimumtaset. Selle põhjal leidis komisjon, et kaebus sisaldas menetluse algatamiseks piisavalt tõendeid dumpingu kohta.

1.6. Väljavõtteline uuring

(34)	Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 17.

1.6.1. Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(35)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valimi moodustamisel lähtus komisjon samasuguse toote toodangu- ja müügimahust liidus uurimisperioodil. Valim koosnes kolmest liidu tootjast. Valimisse kaasatud liidu tootjate arvele langes 35 % samasuguse toote hinnangulisest kogutoodangust ja 35 % hinnangulisest kogumüügimahust liidus. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama esialgse valimi kohta märkusi. European Aluminium esitas märkused oma kahe liikme nimel, kes olid kaasatud valimisse. Üks esialgsesse valimisse kaasatud äriühing taotles, et valimisse kaasataks ainult üks tema tehas, sest selles tehases toodetakse täpselt selliseid tooteid nagu HRVst imporditud tüüpilised tooted. Samuti väitis ta, et ainult ühe tehase kaasamine muudaks valimi representatiivsemaks. Komisjon täheldas, et valimisse kaasatud äriühingud on eraldiseisvad juriidilised isikud ning et juriidilise isiku sisemise korralduse põhjal ei saa eristusi teha, kui kõik allüksused kuuluvad samale juriidilisele isikule. See taotlus jäeti seetõttu rahuldamata.

(36)

Üks teine valimisse kaasatud äriühing väitis, et ainult ühe tema kontserni kuuluva juriidilise isiku kaasamine valimisse muudaks kontrollimise keeruliseks, kuna IT- ja raamatupidamissüsteemi hallatakse kontserni tasandil. Komisjon otsustas piiratud aja tõttu piirduda asjaomase juriidilise isikuga. Võttes aga arvesse selle juriidilise isiku valmistatud toodete müügikanaleid ja asjaolu, et seotud äriühingud võivad olla müügivooga seotud, pidid küsimustiku asjakohased osad täitma ka kontserni teised üksused.

(37)	Eeltoodut arvesse võttes leiti, et valim on liidu tootmisharule tüüpiline.

1.6.2. Importijate väljavõtteline uuring

(38)	Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ja moodustada vajaduse korral valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates märgitud teabe.

(39)

Nõutud teabe esitasid neli sõltumatut importijat, kes nõustusid enda kaasamisega valimisse. Alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt valis komisjon impordi mahu alusel valimisse neist kolm. Alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt konsulteeriti valimi moodustamisel kõigi teadaolevate asjaomaste importijatega. Märkusi ei esitatud.

1.6.3. Hiina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(40)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teave. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(41)

Nõutud teabe esitas asjaomase riigi 24 eksportivat tootjat, kes nõustusid valimisse kaasamisega. Komisjon koostas valimi alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt, valides kolm suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordi mahuga äriühingut/kontserni, keda oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Nende äriühingute/kontsernide eksport moodustas 18,9 % hinnangulisest koguekspordist. Kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2 anti kõigile teadaolevatele asjaomastele eksportivatele tootjatele ja asjaomase riigi ametiasutustele võimalus esitada valimi moodustamise kohta märkusi.

(42)

27. augusti 2020. aasta kirjas esitas äriühing Yantai Jintai International Trade Co., Ltd (edaspidi „Nanshan Group“) oma märkused ja palus end valimisse kaasata. 2. septembri 2020. aasta e-kirjaga teatas üks valitud äriühingutest – Tianjin Zhongwang Aluminium Co. – komisjonile, et ta lõpetab koostöö. Selle põhjal otsustas komisjon asendada äriühingu Tianjin Zhongwang Aluminium Co. äriühinguga Nanshan Group. Muudetud valimi eksport moodustab 18,9 % Hiina Rahvavabariigist liitu suunatud ekspordi hinnangulisest kogumahust uurimisperioodil. Muudetud valimi kohta märkusi ei esitatud.

1.7. Individuaalne kontrollimine

(43)

Algatamisteates paluti küsimustikule vastata seitsmeteistkümnel Hiina eksportival tootjal, kes taotlesid individuaalset kontrollimist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3. Ükski eksportiv tootja ei esitanud aga ettenähtud tähtaja jooksul täidetud küsimustikku. Seetõttu individuaalset kontrollimist ei tehtud.

1.8. Küsimustikud ja kontrollkäigud

(44)

Komisjon saatis seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste esinemisega Hiinas küsimustiku Hiina Rahvavabariigi valitsusele (edaspidi „Hiina valitsus“). Samuti saatis ta Hiina valitsusele küsimustiku tooraine moonutuste kohta alusmääruse artikli 7 lõigete 2a ja 2b tähenduses.

(45)	Komisjon saatis küsimustikud ka valimisse kaasatud liidu tootjatele, valimisse kaasatud importijatele, kasutajatele ja valimisse kaasatud eksportivatele tootjatele. Samad küsimustikud tehti algatamise päeval kättesaadavaks ka elektrooniliselt (7).

(46)	Komisjon sai küsimustiku vastused kolmelt valimisse kaasatud liidu tootjalt, liidu tootjate ühenduselt, kolmelt valimisse kaasatud sõltumatult importijalt, viielt kasutajalt ja kolmelt eksportivast tootjast äriühingult/kontsernilt:

(47)	Üks muu kasutaja esitas küsimustikule mittetäieliku vastuse, mis ei sisaldanud ka mittekonfidentsiaalset versiooni. Vaatamata mitmele päringule ja meeldetuletusele ei esitanud see kasutaja nõutud teavet. Tema vastuseid küsimustikule seega analüüsis arvesse ei võetud.

(48)

Arvestades COVID-19 puhangut ja eri liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon esialgses etapis teha alusmääruse artikli 16 kohaseid kontrollkäike. Selle asemel ristkontrollis komisjon kaugmeetodil kogu teavet, mida ta pidas vajalikuks oma esialgsete otsuste tegemiseks kooskõlas oma teatega COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (8). Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/isikuid:

Liidu tootjate ühendus

—	European Aluminium, Brüssel, Belgia

Liidu tootjad

—

Hydro Group (edaspidi „Hydro“):

—	Hydro Aluminium Rolled Products GmbH, Grevenbroich ja Hamburg, Saksamaa

—	Hydro Aluminium Dormagen GmbH, Dormagen, Saksamaa

—	Alumin Norf GmbH, Neuss, Saksamaa

—

Elval Halcor Group:

—	ELVALHALCOR S.A., Oinofyta, Kreeka

—	Symetal Aluminium Foil Industry Single Member S.A, Ateena, Kreeka

—	International Trade S.A., Brüssel, Belgia

—	UACJ ELVAL HEX Materials GmbH, Düsseldorf, Saksamaa

—	Vepal, Thiva, Kreeka

—

Aludium Group:

—	Aludium Transformacion dc Productos S.L., Amorebieta ja Alicante, Hispaania

—	Aludium France SAS, Castelsarrasin, Prantsusmaa

Kasutajad

—	Äriühing A

—

Valeo Group:

—	Valeo Systèmes Thermiques, Le Mesnil Saint Denis, Prantsusmaa

—	Valeo Autosystemy Sp Zo.o, Skawina, Poola

—	Valeo Vymeniky Tepia s.r.o., Zebrak, Tšehhi Vabariik

HRV eksportivad tootjad

—	Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd. (edaspidi „Jiangsu Alcha Group“)

—

Nanshan Group:

—	Shandong Nanshan Aluminium Co., Ltd.

—	Yantai Nanshan Aluminum New Material Co., Ltd.

—	Longkou Nanshan Aluminum Rolling New Material Co., Ltd.

—	Yantai Donghai Aluminum Foil Co., Ltd.

—	Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.

1.9. Uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(49)	Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2017 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

1.10. Ühendkuningriigi väljaastumine EList

(50)

Kõnealune juhtum algatati 14. augustil 2020, st Ühendkuningriigi ja ELi vahel kokku lepitud üleminekuperioodil, mil Ühendkuningriigi suhtes kehtis endiselt liidu õigus. See periood lõppes 31. detsembril 2020. Seega ei saanud Ühendkuningriigi äriühinguid ja ühendusi alates 1. jaanuarist 2021 enam pidada käesolevas menetluses huvitatud isikuteks.

(51)	18. jaanuaril 2021 juhtumi toimikusse lisatud teates (9) kutsus komisjon endaga ühendust võtma Ühendkuningriigi ettevõtjaid, kes leidsid, et neid saab endiselt käsitada huvitatud isikutena. Üksi äriühing ei andnud endast teada.

(52)	Et viia huvitatud isikutelt kogutud andmed vastavusse asjaoluga, et üleminekuperiood oli lõppenud ja et Ühendkuningriigi suhtes ei kohaldatud enam liidu õigust, paluti asjaomastel huvitatud isikutel esitada küsimustikule muudetud vastused 27 ELi liikmesriigi põhjal.

(53)	Kasutaja Valeo väitis, et kaebuses esines suuri menetluslikke puudusi, sest see põhines 28 ELi liikmesriigi andmetel, sealhulgas Ühendkuningriigi omadel, kuigi see riik ei olnud kaebuse esitamise ja menetluse algatamise ajal enam liikmesriik.

(54)

Nagu mainitud põhjenduses 50, olid Ühendkuningriik ja EL leppinud kokku üleminekuperioodis, mille jooksul Ühendkuningriigi suhtes kohaldati endiselt liidu õigust. See periood lõppes 31. detsembril 2020 (10). Kuna juhtum algatati üleminekuperioodil, esitati kaebus nõuetekohaselt 28 ELi liikmesriigi alusel. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

2. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

2.1. Vaatlusalune toode

(55)

Vaatlusalune toode on alumiiniumist lehtvaltstooted, sulamist ja mittesulamist, edasitöödeldud ja edasitöötlemata, aluskihita, muust materjalist sisekihtideta;

—	rullidena, rullribadena, mõõtu lõigatud ribadena ja ringikujulised; paksusega vähemalt 0,2 mm ja kuni 6 mm;

—	tahvlitena, paksusega üle 6 mm;

—	rullidena ja rullribadena, paksusega vähemalt 0,03 mm ja alla 0,2 mm;

—

Hiina Rahvavabariigist pärit toode, mis kuulub praegu CN-koodide ex 7606 11 10 (TARICi koodid 7606111025, 7606111086), ex 7606 11 91 (TARICi koodid 7606119125, 7606119186), ex 7606 11 93 (TARICi koodid 7606119325, 7606119386), ex 7606 11 99 (TARICi koodid 7606119925, 7606119986), ex 7606 12 20 (TARICi koodid 7606122025, 7606122086), ex 7606 12 92 (TARICi koodid 7606129225, 7606129295), ex 7606 12 93 (TARICi koodid 7606129386), ex 7606 12 99 (TARICi koodid 7606129925 ja 7606129986), ex 7606 91 00 (TARICi koodid 7606910025, 7606910086), ex 7606 92 00 (TARICi koodid 7606920025, 7606920086), ex 7607 11 90 (TARICi koodid 7607119044, 7607119048, 7607119051, 7607119053, 7607119065, 7607119071, 7607119073, 7607119075, 7607119077, 7607119091, 7607119093) ja ex 7607 19 90 (TARICi koodid 7607199075, 7607199086) alla (edaspidi „vaatlusalune toode“). CN- ja TARICi koodid on esitatud ainult teadmiseks.

(56)

Vaatlusaluse toote (11) kohta kasutatakse üldjuhul nimetust „alumiiniumist lehtvaltstooted“. See on nelja üksteisele järgneva tootmisprotsessi tulemus: sulatamine, valamine, valtsimine ja viimistlemine. Mõned ettevõtted võivad alustada tootmisprotsessi muus etapis sõltuvalt nende integreerituse tasemest.

(57)

Uurimine ei hõlma järgmisi tooteid:

—	alumiiniumist joogipurkide, joogipurgi põhjade ja kaante ning avamisrõngaste materjal;

—	autokerede tootmiseks kasutatavad alumiiniumist lehtvaltstooted, sulamist või mitte, edasitöödeldud ja edasitöötlemata, paksusega vähemalt 0,2 mm ja kuni 6 mm;

—	lennukiosade tootmiseks kasutatavad alumiiniumist lehtvaltstooted, sulamist või mitte, edasitöödeldud ja edasitöötlemata, paksusega vähemalt 0,8 mm.

(58)	Alumiiniumist lehtvaltstoodetel on mitmesuguseid rakendusi sektorites nagu ehitus, fooliumi tootmine, tehnilised rakendused, transport ja kestvuskaubad.

2.2. Samasugune toode

(59)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

—	vaatlusalune toode;

—	toode, mida toodetakse ja müüakse Hiina Rahvavabariigi siseturul, ning

—	toode, mida liidu tootmisharu toodab ja müüb liidu turul.

(60)	Seetõttu otsustas komisjon käsitada neid tooteid selles etapis samasuguste toodetena alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3. Toote määratlusega seotud väited

(61)

Mitu isikut esitasid toote väljajätmise taotlused seoses järgmiste toodetega: plakeeritud torud, plakeeritud tahvlid, plakeeritud ribad ja plakeerimata ribad, mida kasutatakse autotööstuses joodetud alumiiniumist soojusvahetite ja elektrisõidukite akujahutite (mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted) valmistamiseks; alumiiniumpoolid kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks; litograafialehed; akulehed; 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium ja alumiiniumist lehtvaltstooted, mida kasutatakse ribakardinate ribade valmistamiseks.

2.3.1. Mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted

(62)

Mitu huvitatud isikut, Huafon, Valeo, Mahle GmbH, Euroopa autoosade tarnijate assotsiatsioon (edaspidi „Clepa“) ja TitanX Holding AB (edaspidi „TitanX“) väitsid, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel ei ole samasuguseid füüsikalisi, tehnilisi ja keemilisi põhiomadusi. Erinev tootmisprotsess (eriseadmed) ja keemia (kasutades standardsulamitest erinevaid patenditud sulameid) toovad kaasa erineva joodetavuse, vormitavuse, tugevuse, korrosioonikindluse ja plakeerituse ning muudavad mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted täiesti erinevaks teistest toote määratluse alla kuuluvatest alumiiniumist lehtvaltstoodetest. Samuti väitsid nad, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted ei ole asendatavad muudes rakendustes kasutatavate uurimise kohaldamisalasse kuuluvate standardsete alumiiniumist lehtvaltstoodetega, kuna neil on ainulaadsed füüsikalised, mehaanilised ja keemilised omadused, mis on välja töötatud koos eel- ja järgtööstusega. Samuti väideti, et neid valmistati peamiselt tellimuse alusel, nendega kaubeldi väikestes kogustes, mis moodustavad alla 5 % kogu ELi alumiiniumist lehtvaltstoodete turust, ja neid müüdi kõrge hinnaga esimese tasandi autoosade tarnijatele, kes ostavad mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud kõigi kategooriate alumiiniumist lehtvaltstooted tehnilistel, kaubanduslikel ja riski vähendamise eesmärkidel samalt tarnijalt.

(63)

Peale selle kinnitasid isikud, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid saab tollis tuvastada samamoodi nagu tooteid, mille kaebuse esitajad on toote määratlusest välja jätnud ja mis on mõeldud kasutamiseks auto- (12) või lennukitööstuses. Väideti, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted tuleks välja jätta, nagu ka autotööstuse jaoks ette nähtud kerepaneelid.

(64)

Huafon väitis ka, et tema mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted erinevad neist, mida toodetakse liidus teistsuguse tootmisprotsessiga (pidevvalu), ja see tingib tema toodete ainulaadsed omadused mitmesugustes aspektides, nagu tera suurus, tugevus, korrosioonikindlus, vormitavus, joodetavus, tolerantsid ja erosioon. Samuti väitis ta, et enamik liidu tootjaid ei ole valmis pakkuma klientidele eritellimusel mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid.

(65)

Kõnealused isikud põhjendasid oma taotlusi ka järgmiste asjaoludega:

—	liidu tootmisharu väidetav puudulik tootmisvõimsus ja soovimatus investeerida lisavõimsusse;

—	kahe liidu tootja (Gränges ja Impexmetal) ühinemine, mis tooks väidetavalt kaasa hinnatõusu;

—	nõudluse eeldatav suurenemine;

—	dumpinguvastastest tollimaksudest ja uutest valideerimiskuludest (13) tulenev kulude eeldatav suurenemine, kui pandeemia mõjutab negatiivselt nende tulemuslikkust, ning seega negatiivne mõju nende kasumlikkusele;

—	uute toodete ja sulamite valideerimisest tulenev negatiivne mõju tarneahelale ning

—	vajadus saavutada liidu kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärk, mille saavutamine oleks muidu takistatud.

(66)

Esiteks täheldas komisjon, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted kuuluvad soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tooterühma, mis hõlmab lisaks mootorsõidukite soojusvahetitele ka soojusvaheteid, mis on ette nähtud kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ning muudeks rakendusteks, nagu tuulikutes kasutamiseks. Mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete hulka kuuluvad lisaks kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ning muudeks rakendusteks mõeldud toodetele ka tooted, mis võivad olla plakeeritud (torud, tahvlid, ribad) või plakeerimata (ribad). Vastupidi sellele, mida väitis kasutaja Valeo, näitavad toimikus sisalduvad tõendid, et kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks mõeldud soojusvahetite turg on arvestatava suurusega ning moodustab 20 % kogu ELi soojusvahetite turust. Samuti nähtub toimikus sisalduvatest tõenditest, et kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks mõeldud soojusvahetid on sulami, karastatuse ja paksuse poolest sarnased mootorsõidukite soojusvahetitega.

(67)

Teiseks käsitleti European Aluminiumi esitatud kaebuses soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid, olenemata nende kasutusalast, ning need vastavad algatamisteates ja põhjendustes 55–58 esitatud toote määratlusele. Samuti saab mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid nende paksuse, vormi, kasutatud materjali, viimistluse ja karastatuse alusel liigitada, kasutades uurimises ette nähtud tootekoode.

(68)

Kolmandaks selgus uurimise käigus, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel on samad keemilised põhiomadused nagu teistel alumiiniumist lehtvaltstoodetel. Isegi kui need on plakeeritud, koosnevad need sarnaselt teiste alumiiniumist lehtvaltstoodetega rohkem kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist. Isegi kui mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetes kasutatakse patenditud sulameid, on need väga sarnased teiste sulamitega, kuna need on peamiselt saadud 3XXX-seeria sulamitest.

(69)

Füüsikaliste ja tehniliste omaduste seisukohast on enamikul alumiiniumist lehtvaltstoodetest oma spetsifikatsioonid, mis sõltuvad rakendusest või asjaomase lõppkasutaja nõuetest. Asjaolu, et alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjad peavad täitma konkreetseid joodetavuse, vormitavuse, tugevuse, tera suuruse või korrosioonikindluse nõudeid, ei tähenda, et neil toodetel ei ole samasuguseid tehnilisi ja füüsikalisi põhiomadusi nagu teistel alumiiniumist lehtvaltstoodetel. Isegi kui nad ei jagaks selliseid põhiomadusi teatavate uurimise kohaldamisalasse kuuluvate alumiiniumist lehtvaltstoodetega, quod non, jagaksid nad selliseid põhiomadusi samasse tooterühma kuuluvate alumiiniumist lehtvaltstoodetega, st soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetega, mis on ette nähtud kütmiseks, ventileerimiseks, õhu konditsioneerimiseks ja jahutamiseks ning muudeks rakendusteks.

(70)	Eri tooterühmadesse kuuluvad alumiiniumist lehtvaltstooted ei pruugi olla omavahel asendatavad mitmesugustel põhjustel, näiteks sulami eritöötluse või viimistlusviisi tõttu. Need tooted kuuluvad siiski uurimise alla, kuna neil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused.

(71)

Seoses tootmisprotsessiga tegi komisjon kindlaks, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted on sama tootmisprotsessi tulemus, mida on kirjeldatud põhjenduses 56, ja nende tootmiseks kasutatakse suures osas samu seadmeid nagu teiste alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks. Asjaolu, et teatavaid sulameid on vaja arendada või et tooted peavad olema valideeritud, ei puuduta tootmisprotsessi, vaid pigem uurimis- ja arendusetappi, mis erineb tootmisprotsessist. Isegi kui mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks kasutataks eriseadmeid (plakeerimisseadmed, lõikeseadmed), võib selliseid seadmeid kasutada muude soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks või lihtsalt muude teatava laiusega alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks. Asjaolu, et teatavaid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid toodetakse pidevvalu meetodil, ei muuda seda toodet erinevaks, sest ka teisi uurimisega hõlmatud tooteid saab toota sama tüüpi protsessi abil.

(72)

Kolmandaks tegi komisjon seoses mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete turustamisega kindlaks, et enamik alumiiniumist lehtvaltstooteid valmistatakse tellimuse alusel ja et standardtoodete osakaal on väike. Kui arvestada, et selle toote tarbimine moodustab ligikaudu 9 % tarbimisest liidu turul, ei saa järeldada, et tootega kaubeldakse väikestes kogustes või et tegemist on nišituruga.

(73)

Neljandaks tegi komisjon kindlaks ka selle, et mootorsõidukite soojusvahetid ei ole ainsad uurimise kohaldamisalasse kuuluvad tooted, mida müüakse esimese tasandi autoosade tarnijatele. Muud tooted, nagu raamid ja komponendid, on lõpuks mõeldud autotööstusele ja liiguvad samas müügikanalis ning eeldavad samuti valideerimisprotsessi. Lisaks võivad soojusvahetite tootjad osta mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud eri kategooriate alumiiniumist lehtvaltstooteid erinevatelt tarnijatelt ja seega mitte ühest kohast, nagu ekslikult väideti. Komisjon tegi kindlaks ka selle, et valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid märkimisväärse osa toote määratluse alla kuuluvatest muudest toodetest kõrgemate hindadega kui mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted. Need muud tooted moodustasid üle 8 % valimisse kaasatud liidu tootjate müügi kogumahust uurimisperioodil.

(74)

Viiendaks ei nõustunud komisjon sellega, et soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted tuleks välja jätta, kuna neid kasutatakse autotööstuses. Ta tuletas meelde, et uurimisest ei ole välja jäetud kõiki autotööstuses kasutamiseks mõeldud tooteid. Uurimisalune toode hõlmab alumiiniumist lehtvaltstooteid, mis on mõeldud kasutamiseks autotööstuse toodetes, näiteks autotööstuses kasutatavates konstruktsiooniosades (raamid, komponendid).

(75)

Seoses liidu huve käsitlevate väidetega tegi komisjon kindlaks, et liidu tootmisharul on piisav tootmisvõimsus, et rahuldada praegust nõudlust, ning et ELi konkurentsitingimusi ja olemasolevat tootmisvõimsust silmas pidades puudub struktuurse hinnatõusu oht, nagu kinnitab komisjoni hiljutine otsus äriühingute Gränges ja Impexmetal ühinemise kohta (14). Liidu tootmisharu esitatud ja komisjoni kontrollitud teabe kohaselt on liidu tootmisharu viimasel ajal investeerinud tootmisvõimsusse ja tal on muid käimasolevaid projekte tootmisvõimsuse suurendamiseks. Tema käsutuses oleva teabe põhjal pidas komisjon tõenäoliseks, et see kasv vastab prognoositud nõudluse kasvule, mis tuleneb autotootmismudelite eeldatavatest muutustest, nimelt sisepõlemismootorite kasutamise vähenemisest ja pistikühendusega hübriid-/elektrisõidukite arvu suurenemisest.

(76)

Seoses suurenenud kuludega leidis komisjon, et enne pandeemiat saavutatud kasumi tase võimaldaks mootorsõidukite soojusvahetite tootjatel kanda lisakulusid dumpinguvastaste tollimaksude või valideerimiskulude vormis, kui nad soovivad hakata taas hankima liidu tootjatelt. Lisaks ei viidanud nende äriühingute ja kontsernide, millesse nad kuuluvad, üldine finantsseisund ja näiteks nende jaotamata kasum raskele finantsseisundile, mis ohustaks nende tegevuse jätkumist praeguses olukorras.

(77)

Seoses mõjuga tarneahelale tuleks märkida, et mootorsõidukite soojusvahetite tootjad kasutavad konkreetsete toodete puhul tavaliselt kaht tarnijat ning neil on tavaliselt iga tootekategooria (toru, tahvel, riba) kohta mitu valideeritud tarnijat. Mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete liidu tootjad on juba palju aastaid tarninud selliseid eritooteid suurtes kogustes suurtootjatele nii liidus kui ka väljaspool liitu. Seega on neil selliste toodete arendamiseks ja tarnimiseks vajalikud seadmed ja oskusteave ning nad on sageli eelkvalifitseeritud tarnijad. Kuigi see ei tähenda, et kasutajad võiksid soovi korral vahetada kõigi oma toodete puhul hetkega ühe alumiiniumist lehtvaltstoodete tarnija teise vastu, oleks liidu tootmisharul võimalik Hiina import kiiresti asendada ja pakkuda turvalist alternatiivset tarneallikat. Üks liidu tootjatest väitis, et sarnane protsess oli juba toimunud USA turul, kus teatavad USA-välised tootjad suutsid asendada Hiina impordi pärast seda, kui Hiina alumiiniumist lehtvaltstoodete suhtes kehtestati dumpinguvastased tollimaksud.

(78)

Kuigi ei vaidlustata, et uue põlvkonna elektrisõidukite arendamine vähendaks liidus kasvuhoonegaaside heidet, leidis komisjon esialgu, et selliste autode jaoks vajaliku alumiiniumi tootmine ELis oleks vähem saastav kui selle importimine HRVst. Olenemata HRVst ELi tarnimise transpordikuludest tekitab alumiiniumitootmine liidus keskmiselt umbes kolm korda vähem CO2 kui HRVs (15). Selle põhjal leidis komisjon, et tollimaksude kehtestamine HRVst pärit mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete suhtes ei ole vastuolus liidu laiema poliitikaga. Sellega seoses väitis eksportiv tootja Huafon, et tema CO2-heide oli palju väiksem kui Hiina keskmine. Seda väidet ei toetanud aga tõendid ja igal juhul ei saanud seda ekstrapoleerida kogu Hiina alumiiniumitööstusele.

(79)

Peale selle märkisid kaks kasutajat, Mahle ja Titanx, et väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (edaspidi „EMP“) asuvad mootorsõidukite soojusvahetite tootjad saaksid Hiinast alumiiniumist lehtvaltstoodete ostmisel dumpinguvastast tollimaksu maksmata konkurentsieelise, ning viitasid Marokos asutatud Hiina mootorsõidukite soojusvahetite tootjale. Komisjon tegi kindlaks, et kõnealused mootorsõidukite soojusvahetite tootjad olid investeerinud eesmärgiga tarnida uuele autotootmisrajatisele väljaspool ELi, kuna olemasolevad tõendid osutavad investeeringule, mille eesmärk oli varustada kohalikku turgu (16). Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(80)	Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades lükkas komisjon esialgu tagasi taotluse arvata mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted uurimisaluse toote määratlusest välja.

2.3.2. Alumiiniumpoolid kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks

(81)

Üks kasutaja, äriühing A, taotles kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks mõeldud alumiiniumpoolide väljajätmist põhjendusel, et kõnealustel poolidel on neile iseloomulikud füüsikalised, tehnilised ja keemilised omadused seoses nende pingutamise ja välimusega, võttes arvesse, et isegi väikese defektiga toodet pole võimalik kasutada sel eesmärgil, milleks see osteti.

(82)

Pidades silmas rangeid kvaliteedipiiranguid, väitis äriühing, et selline toode ei ole asendatav muude alumiiniumist lehtvaltstoodetega ega muude toodetega. Tootmisprotsessi kohta väitis see isik, et Hiina tootjad valmistavad kõnealust tooteliiki tipptasemel seadmetega (kuumvaltsimis- ja pingutusliinid ning tandem-kuumviimistlusliinid), mille tulemuseks on parem kvaliteet ja suurem tootlikkus ning väiksemad kulud.

(83)

Sama isik väitis ka, et tal oli suuri raskusi mitte ainult nõutavatele standarditele vastava asjaomase tooteliigi ostmisel liidu tootmisharult, vaid ka Hiinast tarnimise osalisel vahetamisel liidust tarnimise vastu. Samuti väitis ta, et kõnealune tooteliik moodustab märkimisväärse osa tema tootmiskuludest ning et tollimaksude kehtestamise korral peaks ta valideerima uued tarnijad, mis tooks kaasa kulude suurenemise.

(84)

Komisjon tegi kindlaks, et kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavad alumiiniumpoolid kuuluvad põhjendustes 55–58 esitatud toote määratluse alla ning et neid saab liigitada nende paksuse, vormi, kasutatud materjali, viimistluse ja karastatuse alusel, kasutades uurimises ette nähtud tootekoode. Samuti on neil samad keemilised, tehnilised ja füüsikalised põhiomadused nagu muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel, kuna need koosnevad sarnaselt teiste alumiiniumist lehtvaltstoodetega rohkem kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist. Peale selle on need valmistatud sarnastest sulamitest ning on sarnase viimistluse, karastatuse astme ja paksusega nagu muud uurimise kohaldamisalasse kuuluvad alumiiniumist lehtvaltstooted. Pingutamine ei ole protsess, mida kohaldatakse üksnes asjaomase tooteliigi suhtes, kuna seda kasutatakse ka muude alumiiniumist lehtvaltstoode kategooriate puhul, nagu soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted.

(85)

Eri tooterühmadesse kuuluvad alumiiniumist lehtvaltstooted ei pruugi olla omavahel asendatavad mitmesugustel põhjustel, näiteks sulami eritöötluse või viimistlusviisi tõttu. Need tooted kuuluvad uurimisaluse toote määratluse alla, kuna neil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused.

(86)

Seoses tootmisprotsessiga tegi komisjon esialgse järelduse, et kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks kasutatavad alumiiniumpoolid on sama tootmisprotsessi tulemus, mida on kirjeldatud põhjenduses 56, ja nende tootmiseks kasutatakse suures osas samu seadmeid nagu teiste alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks. Asjaolu, et Hiina tootjad kasutavad väidetavalt tipptasemel seadmeid, ei muuda toodet teistsuguseks. Igal juhul on mõnel liidu tootjal sarnased tootmisseadmed.

(87)

Komisjon tunnistas siiski äriühingu A toodetavate toodete eripära ja raskusi, millega äriühing A seisab silmitsi alumiiniumpoolide hankimisel kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks liidus. Seni ei ole liidu tootmisharu esitanud vastupidiseid tõendeid. Lisaks tegi komisjon seoses valimisse kaasatud liidu tootjatega esialgse järelduse, et ükski neist ei tooda selliseid erilisi vabaturule suunatud tooteliike piisavas koguses. Peale selle on alumiiniumist komposiitpaneelide osakaal liidu alumiiniumist lehtvaltstoodete kogurühmas hinnanguliselt väiksem kui 2 %.

(88)	Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades ja tuginedes enda käsutuses olevatele tõenditele, jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et alumiiniumpoolide import tuleks tollimaksude maksmisest vabastada, kui neid kasutatakse kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks.

2.3.3. Litograafialehed ja akufoolium

(89)	Üks eksportiv tootja, Xiamen Xiashun, soovis selgitust selle kohta, kas toote määratlus hõlmab litograafialehti ja akufooliumi. Sellega seoses väitis ta, et need tooted erinevad ribadest kasutusala, sihtturu, füüsikaliste ja keemiliste omaduste ning tootmisprotsesside poolest.

(90)	Sellega seoses tuleks esiteks märkida, et litograafialehed ja akufoolium kuuluvad põhjendustes 55–58 esitatud toote määratluse alla ning et neid saab liigitada paksuse, vormi, kasutatud materjali, viimistluse ja karastatuse alusel, kasutades uurimises ette nähtud tootekoode.

(91)

Teiseks on toote määratlus käesolevas uurimises erinevalt selle isiku esitatud väidetest palju laiem ega piirdu ainult ribadega. Samuti näitas uurimine, et litograafialehtedel ja akufooliumil on samad keemilised põhiomadused nagu muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel, kuna need koosnevad sarnaselt teiste alumiiniumist lehtvaltstoodetega rohkem kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist. Peale selle on need valmistatud sarnastest sulamitest ning on sarnase viimistluse, karastatuse astme ja paksusega nagu muud uurimise kohaldamisalasse kuuluvad alumiiniumist lehtvaltstooted. Lisaks ei ole asjaolu, et need tooted on ette nähtud konkreetseteks rakendusteks konkreetsetes sektorites, ainulaadne, sest enamikul alumiiniumist lehtvaltstoodetest oma spetsifikatsioonid, mis sõltuvad rakendusest või asjaomase lõppkasutaja nõuetest.

(92)

Seoses tootmisprotsessiga tegi komisjon kindlaks, et litograafialehed ja akufoolium on sama tootmisprotsessi tulemus, mida on kirjeldatud põhjenduses 56, ja et nende tootmiseks kasutatakse suures osas samu seadmeid nagu teiste alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks. Asjaolu, et nende toodete jaoks on vaja eriseadmeid (rasvatustamine, pingutamine), ei ole ainulaadne, sest selliseid seadmeid saab kasutada muude alumiiniumist lehtvaltstoodete valmistamiseks. Selle põhjal kinnitas komisjon esialgu, et litograafialehed ja akufoolium kuuluvad uurimise kohaldamisalasse.

2.3.4. 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium

(93)

Eksportiv tootja Nanshan Group soovis selgitust selle kohta, kas käesolev uurimine hõlmab 30–60 mikroni paksust töötlemisfooliumi, ning taotles selle väljajätmist toote määratlusest. Nanshan Group väitis, et 30–60 mikroni paksusel töötlemisfooliumil on kaks erinevat külge (matt ja sile), seda toodetakse teatavatest sulamitest (1xxx ja 8xxx) ning see peab vastama toiduga kokkupuutumist käsitlevatele ELi õigusaktidele (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1935/2004, (17) komisjoni määrus (EÜ) nr 2023/2006, (18) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/62/EÜ (19) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006 (20) (kemikaalimäärus REACH)) ja Euroopa standardile CEN EN 602. Ta viitas ka asjaolule, et komisjon käsitles töötlemisfooliumi ja majapidamisfooliumi varasemas meetmetest kõrvalehoidmise uurimises (21) eri toodetena, tuginedes spetsifikatsioonidele seoses alumiiniumisulamite, märguvuse ja väikeste aukudega.

(94)

Sama isik viitas ka lõppkasutusele ja rakendustele ning eelkõige asjaolule, et 30–60 mikroni paksust töötlemisfooliumi kasutatakse peamiselt toiduvaldkonnas, samas kui vaatlusaluse toote peamised lõppotstarbed on väidetavalt kattefoolium ja farmaatsiatoodete foolium. Lisaks väitis ta, et 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium ei konkureerinud vaatlusaluse tootega ega olnud sellega asendatav, sest erinevalt alumiiniumist lehtvaltstoodete ostjatest tegutsevad 30–60 mikroni paksuse töötlemisfooliumi ostjad toiduaine- või farmaatsiatööstuses ning seda müüakse kõrgemate hindadega. Sama isik väitis ka, et tootmisprotsess oli erinev, arvestades viimistlevat valtsimist, mis tekitab mati ja sileda küljele, ning et enamik kaebuse esitajaid ei tootnud 30–60 mikroni paksust töötlemisfooliumi.

(95)

Sellega seoses tuleks esiteks märkida, et 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium kuulub põhjendustes 55–58 esitatud toote määratluse alla ning et seda liigitatakse paksuse, vormi, kasutatud materjali, viimistluse ja karastatuse alusel, kasutades uurimises ette nähtud tootekoode. Samuti tegi komisjon kindlaks, et 30–60 mikroni paksusel töötlemisfooliumil on samad keemilised põhiomadused nagu muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel, kuna need koosnevad sarnaselt teiste alumiiniumist lehtvaltstoodetega rohkem kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist. Peale selle on need valmistatud sarnastest sulamitest ning on sarnase viimistluse, karastatuse astme ja paksusega nagu muud uurimise kohaldamisalasse kuuluvad alumiiniumist lehtvaltstooted.

(96)

Teiseks ei ole asjaolu, et nendel toodetel on kaks erinevat külge ja need peavad vastama teatavatele toidualastele õigusaktidele, ainulaadne, sest enamikul alumiiniumist lehtvaltstoodetel on oma spetsifikatsioonid, mis sõltuvad rakendusest või asjaomase lõppkasutaja nõuetest, ning need peavad vastama teatavatele õiguslikele nõuetele. See kehtib näiteks muude käesoleva menetlusega hõlmatud toodete puhul, mis on mõeldud toidu pakendamiseks.

(97)

Seoses varasema meetmetest kõrvalehoidmise uurimisega tuleb märkida, et määruse (EL) 2017/271 artikli 1 lõikega 4 vabastati kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust üksnes alumiiniumfoolium, mida imporditakse muuks otstarbeks kui majapidamisfooliumina kasutamiseks. Seetõttu ei hõlmanud need meetmed töötlemisfooliumina kasutatavat alumiiniumfooliumi. Määruses (EL) 2017/271 tunnistati siiski kokkuvõttes, et selliste tehniliste omaduste põhjal nagu sulami koostis, märguvus ja väikesed augud, on võimatu eristada töötlemisfooliumi ja asjaomase uurimisega hõlmatud fooliumi, mida tegelikult kasutatakse kodumajapidamises (vt määruse põhjendus 72). Igal juhul tehti analüüs üksnes seoses selliste tunnustega, mis võimaldaksid eristada majapidamisfooliumi töötlemisfooliumist seoses meetmetest kõrvalehoidmisega, mis on tehtud kindlaks väheste muudatustega majapidamisfooliumi puhul. Järelikult ei mõjuta selles uurimises tehtud järeldused käesolevat uurimist.

(98)

Seoses lõppkasutusega leidis komisjon, et sellised parameetrid ei ole asjakohased toote väljajätmise taotluse toetamiseks, kui asjaomasel tooteliigil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused nagu muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel. Igal juhul näitas uurimine praegusel juhul, et vastupidiselt kõnealuse isiku väidetele ei ole alumiiniumist lehtvaltstooted ette nähtud mitte ainult kattefooliumi või farmaatsiatööstuse fooliumi, vaid ka toidupakendite jaoks, nagu märgiti kaebuses ja nagu kinnitas uurimine.

(99)

Seoses asendatavusega leidis komisjon, et see parameeter ei ole asjakohane toote väljajätmise taotluse toetamiseks, kui asjaomasel tootel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused nagu muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel. Käesoleval juhul ei pruugi erinevatesse tooterühmadesse kuuluvad alumiiniumist lehtvaltstooted, millel on samad põhiomadused ja mida toodetakse samade seadmetega, olla üksteisega asendatavad mitmesugustel põhjustel, näiteks sulami eritöötluse või viimistlusviisi tõttu. Need tooted kuuluvad siiski uurimisaluse toote määratluse alla, kuna neil on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused.

(100)

Seoses tootmisprotsessiga tuleks märkida, et 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium on sama tootmisprotsessi tulemus, mida on kirjeldatud põhjenduses 56, ja selle tootmiseks kasutatakse suures osas samu seadmeid nagu teiste alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks. Asjaolu, et toode peab läbima teatava viimistlusprotsessi, ei muuda seda erinevaks, kui sellel on samad füüsikalised, keemilised ja tehnilised põhiomadused nagu teistel alumiiniumist lehtvaltstoodetel.

(101)

Tõendid ei toetanud väidet, enamik kaebuse esitajaid ei tootnud 30–60 mikroni paksust töötlemisfooliumi. Komisjon tegi hoopis kindlaks, et liidu tootmisharu tootis selliseid tooteid.

(102)

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes lükkas komisjon esialgu tagasi taotluse jätta 30–60 mikroni paksune töötlemisfoolium uurimisest välja.

2.3.5. Alumiiniumist lehtvaltstooted, mida kasutatakse ribakardinate ribade valmistamiseks

(103)

Üks kasutaja, OPL System AB, taotles, et uurimisest jäetaks välja alumiiniumist lehtvaltstooted, mida kasutatakse ribakardinate tootmiseks. Ta väitis, et liidu turul ei ole sellise materjali tootjat, ja viitas nõukogu määrusele (EL) 2019/2220 (22) milles nähakse ette tollimaksuvaba impordi kvoot alumiiniumi ja magneesiumi sulamist lindi või fooliumi jaoks, mida kasutatakse aknakatete ribide valmistamiseks. Samuti väitis ta, et kõnealune toode peab vastama tema tootmisseadmete jaoks välja töötatud spetsifikatsioonidele.

(104)

Komisjon täheldas, et see huvitatud isik ei esitanud ühtegi kinnitavat tõendit, mis näitaks, et kõnealusel tootel ei ole samasuguseid keemilisi, füüsikalisi ja tehnilisi põhiomadusi nagu teistel uurimisega hõlmatud alumiiniumist lehtvaltstoodetel. Lisaks ei esitanud see huvitatud isik tõendeid liidu tootmisharu väidetava suutmatuse kohta kõnealust toodet toota. Liidu tootmisharu omakorda märkis, et tal on võimalik kõnealust toodet toota.

(105)

Kuna lisatõendeid ei esitatud, lükkas komisjon kõnealuse toote väljajätmise taotluse esialgu tagasi.

3. DUMPING

3.1. Normaalväärtuse kindlaksmääramine kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a

(106)

Uurimise algatamise ajal kättesaadavad tõendid osutasid oluliste moonutuste olemasolule HRVs alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks algatada uurimine, võttes arvesse alusmääruse artikli 2 lõiget 6a.

(107)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a võimalikuks kohaldamiseks vajalike andmete kogumiseks kutsus komisjon kõiki asjaomase riigi eksportivaid tootjaid üles esitama teavet alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks kasutatud sisendite kohta. Asjakohase teabe esitasid 14 eksportivat tootjat.

(108)

Nagu mainitud eespool põhjenduses 44, palus komisjon Hiina valitsusel vastata küsimustikule väidetavate moonutuste kohta HRVs. Vastust ei saadud. Seejärel teavitas komisjon Hiina valitsust oma kavatsusest kohaldada alusmääruse artiklit 18 ja kasutada kättesaadavaid fakte oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks HRVs. Vastust ei saadud.

(109)

Lisaks kutsus komisjon kõiki huvitatud isikuid üles tegema 37 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist Euroopa Liidu Teatajas teatavaks oma seisukohad, esitama teabe ja kinnitavad tõendid alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise kohta. Xiamen Xiashun esitas oma märkused.

(110)

Algatamisteate punktis 5.3.2 teatas komisjon huvitatud isikutele, et selles etapis kättesaadava teabe põhjal võib alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohane asjakohane võrdlusriik olla Brasiilia, kui selle sätte kohaldamise tingimused kinnitatakse. Lisaks teatas komisjon, et uurib teisi võimalikke sobivaid võrdlusriike vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimeses taandes sätestatud kriteeriumidele.

(111)

5. oktoobril 2020 avaldas komisjon esimese teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „5. oktoobri teade“ või „esimene teade“), milles ta teavitas huvitatud isikuid asjakohastest allikatest, mida ta kavatses kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selles teates loetles komisjon kõik tootmistegurid, nagu toorained, tööjõud ja energia, mida alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisel kasutatakse. Lisaks märkis komisjon Brasiilia, Tai ja Türgi võimalikeks sobivateks võrdlusriikideks. Komisjon andis kõikidele huvitatud isikutele võimaluse esitada märkusi. Komisjon sai märkusi kaebuse esitajalt, äriühingutelt Airoldi Metalli Spa (edaspidi „Airoldi“), äriühing A, Jiangsu Alcha Group, Nilo, Nanshan Group ja Xiamen Xiashun.

(112)

Pärast saadud märkuste analüüsimist avaldas komisjon 25. novembril 2020 teise teate normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kasutatavate allikate kohta (edaspidi „25. novembri teade“ või „teine teade“). Selles teates koostas komisjon esialgse tootmistegurite loetelu ja teavitas huvitatud isikuid oma kavatsusest kasutada alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande kohaselt võrdlusriigina Brasiiliat. Samuti teatas ta huvitatud isikutele, et määrab müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi kindlaks Brasiilia äriühingu Novelis do Brasil Ltda avalikult kättesaadavate finantsaruannete põhjal. Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi. Märkusi saadi kaebuse esitajalt ning äriühingutelt Airoldi, äriühing A, Jiangsu Alcha Group, Lodec Metal, Nanshan Group ja Xiamen Xiashun.

(113)

Pärast teise teate kohta saadud märkuste ja teabe analüüsimist jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et Türgi on sobiv võrdlusriik, mille moonutamata hindu ja kulusid kasutatakse normaalväärtuse kindlaksmääramiseks. Selle valiku põhjusi on üksikasjalikumalt kirjeldatud allpool punktis 3.3.

3.2. Alusmääruse artikli 18 kohaldamine

(114)

Uurimise algatamisel alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a alusel saatis komisjon Hiina valitsusele kaks küsimustikku moonutuste olemasolu kohta (23). Hiina valitsuselt vastuseid ei saadud. Komisjon teavitas Hiina valitsust 28. septembri 2020. aasta verbaalnoodiga, et kavatseb seoses kahes küsimustikus käsitletud teabega kasutada alusmääruse artikli 18 sätet, ning kutsus Hiina valitsust üles esitama oma märkust artikli 18 kohaldamise kohta. Ühtegi märkust ei laekunud.

3.3. Normaalväärtus

(115)

Alusmääruse artikli 2 lõikes 1 on sätestatud, et „[n]ormaalväärtuse aluseks võetakse tavaliselt ekspordiriigi sõltumatute klientide poolt tavapärases kaubandustegevuses makstud või makstavad hinnad“.

(116)

Samas on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a öeldud: „Kui [---] tehakse kindlaks, et ekspordiriigis punkti b kohaste oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid, arvutatakse normaalväärtus üksnes moonutamata hindu või võrdlusaluseid kajastavate tootmis- ja müügikulude põhjal“ ning see „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(117)

Nagu allpool täpsemalt selgitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises järeldusele, et olemasolevate tõendite põhjal ning Hiina valitsuse koostööst keeldumist arvesse võttes oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamine asjakohane.

3.3.1. Oluliste moonutuste esinemine

3.3.1.1. Sissejuhatus

(118)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis b on sätestatud, et „[o]lulised moonutused on moonutused, mis esinevad siis, kui teatatud hinnad või kulud, sealhulgas tooraine- ja energiakulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude abil, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine. Oluliste moonutuste olemasolu hindamisel võetakse muu hulgas arvesse ühe või mitme järgmise asjaolu võimalik mõju:

—	asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all;

—	riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid;

—	avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil;

—	pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav;

—	moonutatakse palgakulusid;

—	rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult“.

(119)

Kuna artikli 2 lõike 6a punkti b kohane loetelu ei ole kumulatiivne, ei tule oluliste moonutuste kindlakstegemisel arvesse võtta kõiki asjaolusid. Lisaks võib samu faktilisi asjaolusid kasutada selleks, et tõestada ühe või mitme loetelus toodud asjaolu olemasolu. Järeldused oluliste moonutuste kohta artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses tuleb teha siiski kõigi olemasolevate tõendite põhjal. Moonutuste olemasolu üldisel hindamisel võib arvesse võtta ka eksportiva riigi üldist konteksti ja olukorda, eriti kuna eksportiva riigi majandusliku ja haldusliku korra peamised elemendid annavad valitsusele olulise võimu sekkuda majandusse sellisel viisil, et hinnad ja kulud ei kujune turujõudude vaba arengu tulemusel.

(120)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis c on sätestatud, et „[k]ui komisjon on täheldanud faktidel põhinevaid märke punktis b osutatud võimalike oluliste moonutuste kohta teatavas riigis või selle riigi teatavas sektoris ning kui see on käesoleva määruse tulemuslikuks kohaldamiseks vajalik, koostab komisjon ja teeb üldsusele kättesaadavaks aruande, milles kirjeldatakse punktis b osutatud turuolukorda selles riigis või sektoris, ning ajakohastab seda aruannet korrapäraselt“.

(121)

Selle sätte kohaselt on komisjon avaldanud HRV kohta riigiaruande (edaspidi „aruanne“), (24) mis kinnitas valitsuse jõulist sekkumist majandusse paljudel tasanditel, sealhulgas konkreetseid moonutusi seoses paljude tootmise põhiteguritega (nt maa, energia, kapital, tooraine ja tööjõud) ning konkreetsetes sektorites (nt terase- ja keemiatööstus). Aruanne lisati uurimise algatamise etapis uurimistoimikule. Kaebus sisaldas ka aruannet täiendavaid asjakohaseid tõendeid. Huvitatud isikutel paluti uurimise algatamise ajal uurimistoimikus sisaldunud tõendid ümber lükata, esitada nende kohta märkusi või neid täiendada.

(122)

Kaebus sisaldas teavet lisauuringute ja -aruannete kohta milles analüüsiti HRV alumiiniumitööstuse olukorda. Esimene allikas oli Hiinas asuva Euroopa Liidu Kaubanduskoja aruanne (edaspidi „ELi kaubanduskoja aruanne“) Hiina liigse tootmisvõimsuse kohta, mida kasutati liigse tootmisvõimsuse olemasolu tõendamiseks Hiinas. Teiseks nimetas kaebuse esitaja OECD dokumenti „Measuring distortions in international markets – The aluminium value chain“ („Moonutuste mõõtmine rahvusvahelistel turgudel – alumiiniumi väärtusahel“) (edaspidi „OECD uuring“), (25) milles analüüsitakse hoolikalt alumiiniumisektori äriühingutele antud rahalisi toetusi ning ka tõsiasja, et esmase alumiiniumi ekspordimaksud ja teatavate alumiiniumtoodete ekspordimaksude mittetäielik käibemaksutagastus vähendasid esmase alumiiniumi eksporti ning ergutasid alumiiniumist pool- ja valmistoodete, sealhulgas pressitud alumiiniumi tootmist ja eksporti. Lõpetuseks juhtis kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et hiljutisel Hiinast pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamisel (26) kinnitas komisjon oluliste moonutuste olemasolu ning et see järeldus oli süsteemse iseloomuga ega piirdunud selle konkreetse uurimise vaatlusaluse tootega ning et sellest meetodist kõrvale kaldumiseks ei olnud põhjust.

(123)

Nagu on märgitud põhjenduses 114, ei esitanud Hiina valitsus algatamisetapis märkusi ega tõendeid, mis toetaksid või lükkaksid ümber toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas aruannet ja kaebuse esitajalt saadud lisatõendeid oluliste moonutuste olemasolu kohta ja/või alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamise asjakohasuse kohta käesoleval juhul. Mitmelt huvitatud isikult selle kohta saadud märkusi käsitletakse allpool punktis 3.3.1.11.

(124)

Komisjon uuris, kas on asjakohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses. Komisjon tegi seda tõendite alusel, mis on esitatud toimikus, sealhulgas aruandes, mis põhineb avalikult kättesaadavatel allikatel. Analüüsis käsitleti valitsuse olulist sekkumist HRV majandusse üldiselt, aga ka konkreetset turuolukorda asjaomases sektoris, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega. Komisjon täiendas neid tõendeid oma uuringutega mitmesuguste kriteeriumide kohta, mis on asjakohased, et kinnitada oluliste moonutuste olemasolu HRVs.

3.3.1.2. Olulised moonutused, mis mõjutavad omamaiseid hindu ja kulusid Hiinas

(125)

Hiina majandussüsteem põhineb sotsialistliku turumajanduse kontseptsioonil. See kontseptsioon on sätestatud Hiina põhiseaduses ning sellel põhineb Hiina Rahvavabariigi majanduse juhtimine. Selle keskne põhimõte on, et „tootmisvahendid on sotsialistlik avalik omand, st need kuuluvad kogu rahvale ja töörahva ühisomandisse“. Riigi omanduses olev majandus on „riigi majanduse juhtiv jõud“ ning riigile on antud volitused „tagada selle tugevdamine ja kasv“ (27). Seetõttu Hiina majanduse üldine korraldus mitte ainult ei võimalda riigil oluliselt majandusse sekkuda, vaid valitsusele on antud ka sõnaselge volitus seda teha. Riigi omandi ülimuslikkus eraomandi suhtes on kogu õigussüsteemi läbiv põhimõte ning seda rõhutatakse üldpõhimõttena kõikides kesksetes õigusaktides. Parim näide on Hiina asjaõigus: selles viidatakse sotsialismi esimesele etapile ning tehakse riigile ülesandeks toetada põhilist majandussüsteemi, milles on peamine roll riigi omandil. Teised omandivormid on lubatud, st seadus lubab neid arendada kõrvuti riigi omandiga (28).

(126)

Peale selle arendatakse Hiina õiguse kohaselt sotsialistlikku turumajandust Hiina Kommunistliku Partei (edaspidi „HKP“) juhtimisel. Hiina riigi ja HKP struktuurid on kõikidel tasanditel (õiguslikul, institutsioonilisel ja isiklikul) omavahel põimunud, moodustades superstruktuuri, milles HKP ja riigi rollid on teineteisest eristamatud. Pärast Hiina põhiseaduse muutmist 2018. aasta märtsis tugevnes HKP juhtiv roll veelgi, mida kinnitab põhiseaduse artikli 1 sõnastus. Selle sätte esimese lause „Hiina Rahvavabariigi põhisüsteem on sotsialistlik süsteem“ järele lisati uus teine lause: „Hiinale omase sotsialismi eripära on Hiina Kommunistliku Partei juhtiv roll“ (29). See näitab, et HKP-l on HRV majandussüsteemi üle vaieldamatu ja üha suurenev kontroll. Selline juhtimine ja kontroll on Hiina süsteemile omane ning ulatub palju kaugemale tavapärasest olukorrast teistes riikides, kus valitsusel on üldine makromajanduslik kontroll vabaturujõudude toimimise piires.

(127)

Hiina riik rakendab sekkuvat majanduspoliitikat, et täita eesmärke, mis langevad kokku HKP poliitiliste sihtidega, mitte ei kajasta vabaturul valitsevaid majandustingimusi (30). Hiina ametiasutused sekkuvad majandusse mitmel moel, sealhulgas tööstuse planeerimise süsteemi ja finantssüsteemi kaudu ning regulatiivse keskkonna tasandil.

(128)

Esiteks reguleeritakse Hiina majandust üldise halduskontrolli tasandil keeruka tööstuse planeerimise süsteemiga, mis mõjutab kogu riigi majandustegevust. Kavad hõlmavad terviklikku ja keerukat sektorite ja valdkonnaüleste tegevuspõhimõtete maatriksit ning neid kohaldatakse kõikidel valitsemistasanditel. Provintsi tasandi kavad on üksikasjalikud, samal ajal kui riigi tasandi kavades püstitatakse üldisemaid eesmärke. Kavades täpsustatakse ka vahendid asjakohaste tootmisharude/sektorite toetamiseks ning eesmärkide saavutamise ajakavad. Mõned kavad sisaldavad ikka veel sõnaselgeid toodangueesmärke, mis oli tavaline varasemate planeerimisperioodide puhul. Kavades tuuakse kooskõlas valitsuse prioriteetidega (positiivsete või negatiivsete) prioriteetidena eraldi välja tööstussektorid ja/või projektid ning seatakse neile konkreetsed arengueesmärgid (tööstuse moderniseerimine, rahvusvaheline laienemine jms). Nii era- kui ka riigi omandis olevad ettevõtjad peavad oma äritegevust tõhusalt kohandama planeerimissüsteemiga loodud tegelike oludega. Seda mitte ainult kavade siduva laadi tõttu, vaid ka seepärast, et Hiina kõikide valitsemistasandite ametiasutused järgivad kavade süsteemi ning kasutavad neile antud volitusi, sundides äriühinguid järgima kavades kehtestatud prioriteete (vt ka punkt 3.3.1.5 allpool) (31).

(129)

Teiseks domineerivad rahaliste vahendite eraldamise tasandil HRV finantssüsteemis riigi omanduses olevad kommertspangad. Laenuandmise põhimõtteid välja töötades ja rakendades peavad need pangad järgima valitsuse tööstuspoliitika eesmärke, selle asemel et hinnata eelkõige asjaomase projekti majanduslikku kasu (vt ka punkt 3.3.1.8) (32). Sama kehtib Hiina finantssüsteemi muudes osades, näiteks aktsiaturgudel, võlakirjaturgudel, erakapitaliturgudel jm. Need finantssektori osad (v.a pangandus) on institutsionaalselt ja tegevuse seisukohast üles ehitatud nii, et nende eesmärk ei ole saavutada finantsturgude võimalikult tõhus toimimine, vaid tagada kontroll ning võimaldada riigil ja HKP-l sekkuda (33).

(130)

Kolmandaks sekkub riik majandusse mitmel viisil reguleeriva keskkonna tasandil. Näiteks kasutatakse riigihanke-eeskirju korrapäraselt poliitilistel eesmärkidel, mitte majandusliku tasuvuse saavutamiseks, õõnestades sellega turust lähtuvaid põhimõtteid asjaomases valdkonnas. Kohaldatavates õigusaktides on konkreetselt sätestatud, et riigihankeid korraldatakse selleks, et aidata kaasa riigi poliitiliste eesmärkide saavutamisele. Samas ei ole nende eesmärkide laadi kindlaks määratud, mistõttu on otsuseid tegevatel organitel ulatuslik kaalutlusruum (34). Ka investeeringute valdkonnas on Hiina valitsusel märkimisväärne kontroll ja mõju nii riiklike kui ka erasektori investeeringute sihtotstarbe ja ulatuse üle. Ametiasutused kasutavad investeeringute taustauuringuid ning investeeringutega seotud mitmesuguseid stiimuleid, piiranguid ja keelde olulise vahendina tööstuspoliitika eesmärkide saavutamiseks, näiteks riigi kontrolli säilitamiseks põhisektorite üle või omamaise tööstuse toetamiseks (35).

(131)

Kokkuvõttes põhineb Hiina majandusmudel teatavatel põhilistel aksioomidel, mis näevad ette riigi sekkumise mitmesugustel viisidel ja soodustavad seda. Selline oluline riigi sekkumine on vastuolus turujõudude vaba toimimisega ning moonutab ressursside tõhusat jaotumist kooskõlas turupõhimõtetega (36).

3.3.1.3. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimese taande kohased olulised moonutused: asjaomast turgu teenindavad olulisel määral ettevõtjad, kes on ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all

(132)

HRVs moodustavad riigi omanduses, kontrolli ja/või poliitilise järelevalve või juhtimise all olevad ettevõtted olulise osa majandusest.

(133)

Hiina valitsus ja HKP haldavad struktuure, mis tagavad nende jätkuva mõju ettevõtete, eriti riigile kuuluvate ettevõtete üle. Riik (ja paljudes aspektides ka HKP) mitte ainult ei sõnasta konkreetselt üldist majanduspoliitikat ega kontrolli pidevalt selle rakendamist konkreetsete riigile kuuluvate ettevõtete poolt, vaid kasutab ka oma õigust osaleda riigile kuuluvate ettevõtete tegevuse üle otsustamises. Seda tehakse tavaliselt riigiasutuste ja riigile kuuluvate ettevõtete töötajate vahelise rotatsiooni teel, partei liikmete osalemisega riigile kuuluvate ettevõtete juhtorganites ja parteirakukeste loomisega ettevõtetes (vt ka punkt 3.3.1.4) ning ka riigile kuuluvate ettevõtete sektori struktuuri kujundamisega (37). Vastutasuks on riigile kuuluvatel ettevõtetel Hiina majanduses eriline staatus, mis annab neile mitmeid majanduslikke eeliseid, eelkõige kaitset konkurentsi eest ja soodustingimustel juurdepääsu asjakohastele sisenditele, sealhulgas rahastamisele (38). Asjaolusid, mis osutavad alumiiniumisektoris riigi kontrollile ettevõtete üle, kirjeldatakse pikemalt allpool punktis 3.3.1.5.

(134)

OECD uuringus, mille kaebuse esitaja tõendina esitas, osutatakse sellistele riigi omanduses olevatele ettevõtetele alumiiniumisektoris, kes oma regulatiivsetes dokumentides rõhutavad konkreetselt seda, kuidas riigi omandisse kuulumine mõjutab asjaomast tööstuspoliitikat ja kuidas sellest tulenevalt saadakse valitsuselt toetust. Täpsemalt märgib üks riigi omanduses olev ettevõte oma 2016. aasta võlakirjade prospektis, et ta on üks 52st peamisest riigi omanduses olevast ettevõttest, et tal on oluline osa energiasektori poliitika kujundamisel ja rakendamisel ning et ta saab Hiina valitsuselt igakülgset ja jätkusuutlikku toetust. Teine riigi omanduses olev ettevõte viitas oma 2017. aasta võlakirjade prospektis asjaolule, et asjaomase provintsi valitsus võib kontsernile märkimisväärset mõju avaldada (39).

(135)

HRV on suurim alumiiniumitootja maailmas ja mitu tema suurt riigi omanduses olevat ettevõtet on maailma suurimate tootjate seas. Hinnangute kohaselt langeb riigi omanduses olevate ettevõtete arvele üle 50 % esmase alumiiniumi kogutoodangust HRVs (40). Uuring mitteraudmetallide tööstuse kohta HRVs osutab samuti sellele, et riigi omanduses olevatel ettevõtetel on siseturul valitsev osa (41). Kuigi tootmisvõimsuse kasvu viimastel aastatel peetakse osaliselt eraettevõtete teeneks, kaasneb sellise tootmisvõimsuse kasvuga tavaliselt ka (kohalike) valitsusasutuste mitmesugune sekkumine, näiteks illegaalse tootmisvõimsuse laiendamise lubamine (42). Lisaks on alumiiniumi tootmisvõimsus kasvanud ka peamistes riigi omanduses olevates ettevõtetes, kuigi vähemal määral (43).

(136)

Lisaks riigi omanduses olevate ettevõtete kontrollimisele mõjutab Hiina valitsus ka HRV eraomandis olevaid äriühinguid. Uurimise käigus tehti kindlaks, et alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjad said valitsuselt toetusi. Näiteks üks valimisse kaasatud äriühingutest, Jiangsu Alcha Group, loetleb äriühingu aastaaruandes hulga valitsuse toetusi. Alumiiniumist lehtvaltstoodete eksportijate hulgas on endiselt mitu riigi omanduses olevat ettevõtet, sealhulgas Chalco Ruimin ja Southwest Aluminium Group, kes on SASACi järelevalve all (44) oleva riigi omanduses oleva ettevõtja Chalco tütarettevõtjad.

(137)

Kuna alumiiniumitööstuses on riigi sekkumine tugev ja riigi omanduses olevate ettevõtete osakaal suur, ei saa ka eraomandis olevad tootjad tegutseda turutingimustel. Alumiiniumisektoris on nii riigi- kui ka eraettevõtted poliitilise järelevalve ja juhtimise all, nagu on selgitatud allpool punktis 3.3.1.5.

3.3.1.4. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b teise taande kohased olulised moonutused: riik on esindatud ettevõtetes viisil, mis võimaldab tal mõjutada hindu või kulusid

(138)

Lisaks majanduse kontrollimisele riigi omanduses olevate ettevõtete kaudu ja muude vahenditega saab Hiina valitsus mõjutada hindu ja kulusid riigi esindatusega ettevõtetes. Kuigi Hiina õigusaktides ette nähtud asjaomaste riigiasutuste õigust nimetada ametisse ja kutsuda tagasi riigi omanduses olevate ettevõtete juhtivtöötajaid võib käsitada vastava omandiõigusena, (45) on nii riigi- kui ka eraettevõtetes tegutsevad HKP rakukesed veel üks oluline kanal, mille kaudu riik saab mõjutada äriotsuseid. Hiina äriühinguõiguse kohaselt tuleb igas äriühingus luua HKP organisatsioon (millesse kuulub vähemalt kolm partei liiget, nagu on sätestatud HKP põhikirjas) (46) ning äriühing peab tagama selle tegevuseks vajalikud tingimused. Näib, et varem ei ole seda nõuet alati järgitud või selle täitmist rangelt tagatud. Alates hiljemalt 2016. aastast on aga HKP poliitilise põhimõttena tugevdanud oma nõuet kontrollida riigi omanduses olevate ettevõtete äriotsuseid. Samuti on teada antud, et HKP avaldab eraettevõtjatele survet, nõudes „patriotismi“ esikohale seadmist ja parteidistsipliini järgimist (47). Teadete kohaselt olid 2017. aastal parteirakukesed olemas 70 %-l ligi 1,86 miljonist eraõiguslikust äriühingust ning suurenes surve anda HKP organisatsioonile asjaomastes äriühingutes viimane sõna äriotsuste tegemisel (48). Neid eeskirju kohaldatakse üldiselt Hiina majanduse kõigis sektorites, sealhulgas alumiiniumtoodete tootjate ja nende sisendite tarnijate puhul.

(139)

Lisaks avaldati 15. septembril 2020 dokument pealkirjaga „HKP keskkomitee peabüroo suunised ühisrinde töö tõhustamiseks erasektoris uuel ajastul“, (49) mis laiendas veelgi parteikomiteede rolli eraettevõtetes. Suuniste jaotise II.4 kohaselt „tuleb suurendada partei üldist suutlikkust juhtida erasektoris ühisrinde tööd ja tõhustada tööd selles valdkonnas“ ning jaotise III.6 kohaselt „tuleb veel enam tõhustada partei kujundamist eraettevõtetes ning võimaldada parteirakukestel täita oma ülesannet tõhusalt ja kindlalt ning võimaldada partei liikmetel tegutseda eeskujude ja teerajajatena“. Selles dokumendis rõhutas partei eraettevõtete osa ühisrinde töös, et suurendada HKP rolli parteivälistes organisatsioonides ja üksustes (50).

(140)

Järgmised näited illustreerivad Hiina valitsuse kasvava sekkumise suundumust alumiiniumisektoris, nagu kirjeldatud eespool.

(141)

Nagu komisjon leidis 2017. aastal ühes teises, Hiinast pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullidega seotud uurimises, (51) muutis Hiina riigi osalusega alumiiniumitootja China Aluminium International Engineering Corporation Limited (edaspidi „Chalieco“) oma põhikirja, andes parteirakule suurema rolli äriühingus. Põhikirjas oli terve peatükk parteikomitee kohta ning artiklis 113 märgiti: „Ettevõtte oluliste küsimuste otsustamisel konsulteerib juhatus eelnevalt ettevõtte parteikomiteega (52).“ Lisaks märgiti äriühingu Aluminum Corporation of China (edaspidi „Chalco“) 2017. aasta aruandes, (53) et mitmed direktorid, töödejuhatajad ja kõrgemad juhtivad ametnikud, sealhulgas esimees, täitevdirektor ja järelevalvekomitee esimees, on HKP liikmed.

(142)

Seoses ettevõtetega, kes tegelevad alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisega, sealhulgas Southwest Aluminium, Jiangsu Alcha Group ja Chalco Ruimin, näitas uurimine, et nende kolme äriühingu juhtkonda kuuluvad ka HKP liikmed. Mitu alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjat korraldavad oma töötajatele ka partei kujundamisega seotud tegevust; näiteks teeb seda Southwest Aluminium: „Peasekretär Xi Jinpingi nõuete rakendamiseks edendab Southwest Aluminum (Group) Co., Ltd parteikomitee lisaks poliitika kujundamisel tehtud jõupingutustele aktiivselt partei uurimisrühmade loomist, tagab partei organisatsioonide ja töö kõikehõlmavuse, edendab parteiliikmete „topelt edutamist“ ning kaasab parteiliikmeid paremini teerajajate ja eeskujudena (54).“ Xiamen Xiashun selgitab partei kujundamist järgmiselt: „Xiashun edendab aktiivselt partei kujundamist ja ametiühingu tööd ning on aastate jooksul olnud pühendunud partei, valitsuse ja töötajate ühiste koosolekute süsteemile, mis pakub töötajatele olulist platvormi otsuste tegemises osalemiseks, oma õiguste ja huvide kaitsmiseks ning harmoonilise keskkonna loomiseks (55).“ Muud partei kujundamisega tegelevad äriühingud on muu hulgas Tianjin Zhongwang Aluminium Industry, Jiangsu Alcha Group ja Chalco Ruimin.

(143)

Riigi esindatus finantsturgudel (vt ka punkt 3.3.1.8 eespool) ning tooraine ja sisendite tarnimisel ning neisse sekkumine avaldavad turul täiendavat moonutavat mõju (56). Seega võimaldab riigi esindatus alumiiniumi ja muude sektorite (näiteks finants- ja sisendisektor) äriühingutes, sealhulgas riigile kuuluvates ettevõtetes, Hiina valitsusel mõjutada hindu ja kulusid.

3.3.1.5. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taande kohased olulised moonutused: avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil

(144)

Hiina majanduse juhtimine põhineb suurel määral keerukal planeerimissüsteemil, millega määratakse kindlaks prioriteedid ja eesmärgid, millele keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused peavad keskenduma. Asjaomased kavad on kehtestatud kõikidel valitsemistasanditel ja need hõlmavad peaaegu kõiki majandussektoreid. Kavades seatud eesmärgid on siduvad ja kõikide haldustasemete ametiasutused jälgivad nende kavade rakendamist asjaomasel madalamal valitsemistasandil. Üldiselt suunatakse HRV planeerimissüsteemi tulemusena ressursid valitsuse poolt strateegiliseks või muul viisil poliitiliselt tähtsaks kuulutatud sektoritesse, mitte ei eraldata neid kooskõlas turujõududega (57).

(145)

Näiteks on valitsusel oluline roll Hiina alumiiniumisektori arendamisel. Seda kinnitavad paljud riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud otseselt või kaudselt sektoriga seotud kavad, suunised ja muud dokumendid. Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib valitsus peaaegu kõiki alumiiniumisektori arendamise ja toimimise aspekte. Sellisel poliitikal on alumiiniumtoodete tootmiskuludele oluline otsene või kaudne mõju.

(146)

Kooskõlas komisjoni järeldustega, mis puudutavad teatavaid Hiinast pärit alumiiniumfooliumi rulle (58) ja pressitud alumiiniumi (ajutised meetmed), (59) kehtivad järgmised tõsiasjad samaväärselt ka praeguse vaatlusaluse toote kohta, mis on samamoodi tootmisahela järgmise etapi alumiiniumtoode.

(147)

Kuigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukavas (60) ei ole alumiiniumi kohta erisätteid, on selles mitteraudmetallide tööstuse puhul üldiselt ette nähtud strateegia rahvusvahelise tootmisvõimsuse ja seadmete tootmise alase koostöö edendamiseks. Kavas on kinnitatud, et nende eesmärkide saavutamiseks tõhustatakse maksustamise, rahanduse, kindlustuse, investeerimis- ja rahastamisplatvormide ning riskihindamisplatvormidega seotud toetussüsteeme (61).

(148)

Vastavas sektorikavas, mitteraudmetallide tööstuse arengukavas (2016–2020) (edaspidi „kava“), on sätestatud konkreetsed poliitikameetmed ja sihid, mida valitsus kavatseb saavutada mitteraudmetallide tööstuses, (62) sealhulgas alumiiniumitööstuses.

(149)

Kava eesmärk on uuendada Hiina alumiiniumitööstuse toodetavate tooteliikide valikut muu hulgas innovatsiooni toetamise kaudu. Selles kutsutakse üles kiiresti välja töötama segaomandi süsteemi ja muutma riigi omanduses olevaid ettevõtteid elujõulisemaks. Sellega nähakse ette ka mitteraudmetallide varude kogumise võimalus, millega parandatakse ressurssidega, sealhulgas alumiiniumiga, kindlustatust, ning sellega kehtestatakse konkreetsed kvantitatiivsed eesmärgid elektritarbimise vähendamiseks, ringlussevõetud alumiiniumi osakaalu suurendamiseks ja tootmisvõimsuse rakendamise määra tõstmiseks (63).

(150)

Lisaks nähakse kavaga ette struktuurilised kohandused, mis tähendab rangemat kontrolli uute sulatusrajatiste üle ja aegunud tootmisvõimsuse kõrvaldamist. Selles nähakse ette töötlemisettevõtete geograafiline jaotus, keskendutakse projektidele boksiidi ja alumiiniumoksiidi ressursside kasutamise suurendamiseks, ning see hõlmab elektrivarustust ja hinnapoliitikat (64).

(151)

Selliste laiaulatuslike meetmete ja poliitikaga kujutab kava endast jätku 2009. aasta mitteraudmetallide tööstuse korrigeerimis- ja taaselustamiskavale, mis võeti vastu finantskriisi negatiivse mõju leevendamiseks mitteraudmetallide tööstuses. Kavas esitatud peamised eesmärgid hõlmavad muu hulgas tootmismahu kontrollimist, ümberkorraldamist, tooraine hankimist, ekspordimaksupoliitikat, ressurssidega kindlustatust, varude kogumist, tehnoloogilist innovatsiooni, finantspoliitikat ning kavandamist ja rakendamist (65).

(152)

Teine alumiiniumitööstust käsitlev poliitikadokument on tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi 18. juulil 2013 avaldatud alumiiniumitööstuse standardtingimused, mille eesmärk on kiirendada struktuurilist kohandamist ja piirata alumiiniumi sulatamise potentsiaali korrapäratut laiendamist. Standardtingimustega kehtestatakse uutele tehastele tootmismahu miinimum, kvaliteedistandardid ja varustuskindluse nõuded imporditud ja kodumaalt ostetud boksiidile ja alumiiniumoksiidile. Standardtingimused osutavad sellele, et tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium on alumiiniumitööstuse standardimise ja juhtimise eest vastutav asutus ning samuti vastutab ta alumiiniumitööstuses tegutsemiseks loa saanud äriühingute loetelu avaldamise eest (66).

(153)

Oma suunavas arvamuses suurepärase turukeskkonna loomise, mitteraudmetallide tööstuse struktuuriliste kohanduste edendamise ning riiginõukogu peabüroo antavate hüvitiste suurendamise kohta 2016. aastal (2016/42) (67) esitavad Hiina ametiasutused peamiste eesmärkidena järgmised: „optimeerida mitteraudmetallide tööstuse struktuuri; põhimõtteliselt tasakaalustada peamiste tootekategooriate pakkumise ja nõudluse tasakaalu; säilitada elektrolüütilise alumiiniumi tootmisvõimsuse rakendamise määr üle 80 %; suurendada märkimisväärselt maavarade tarnekindluse mahtu selliste maavarade puhul nagu vask ja alumiinium“ (68). Samuti nähakse dokumendiga ette „uue tootmisvõimsuse range kontroll“. Selle saavutamiseks nõuab riik järgmist: „tagada hädavajaliku elektrolüütilise alumiiniumi uute (reformitud, laiendatud) ehitusprojektide rakendamine; [---] kasutada sotsiaalset järelevalvet ja muid vahendeid; tugevdada järelevalve- ja kontrollitegevust; rangelt uurida eeskirju rikkuvaid uusi elektrolüütilise alumiiniumi projekte ja tegeleda nendega“ (69). Need sätted tõendavad, kui olulisel määral Hiina valitsus sekkub mitteraudmetallide sektorisse, sealhulgas alumiiniumisektorisse.

(154)

Eelkirjeldatud riigi sekkumine alumiiniumisektori toimimisse planeerimisdokumentide abil on nähtav ka provintsi tasandil. Näiteks Shandongi provintsivalitsuse 6. novembri 2018. aasta teates seitsme energiamahuka tööstusharu kvaliteetse arendamise kiirendamise rakenduskava kohta (2018/248) nõutakse „elektrolüütilise alumiiniumi tööstuse laiendamise edendamist“ järgmiste meetmete kaudu: „veelgi suurendada elektrolüütilise vedelalumiiniumi peen- ja süvatöötlemise ning alumiiniumitöötlemismaterjalide osatähtsust; kiirendada ja tugevdada alumiiniumitööstuse ahela laiendamist lõpptoodetele ja väärtuslikumatele toodetele; laiendada väärtuslikumate alumiiniummaterjalide kasutust; suurendada alumiiniumi töötleva tööstuse arenguvõimalusi (70).“

(155)

Riik on enne eespool esitatud poliitikadokumentide väljaandmist aastaid sekkunud alumiiniumisektori toimimisse, nagu näitavad näiteks „Alumiiniumitööstuse ümberkorraldamise kiirendamise suunised“ (edaspidi „ümberkorraldamissuunised“), (71) mille riiklik arengu- ja reformikomisjon andis välja 2006. aasta aprillis. See komisjon pidas alumiiniumi riigi majanduse arengu aluseks olevaks tooteks. Nimetatud ümberkorraldamissuunistes sätestati, et riiginõukogu heaks kiidetud tööstusarengu poliitika rakendamisel tuleb teatavates valdkondades saavutada konkreetsed eesmärgid. Need valdkonnad olid järgmised: tootmisharu ettevõtjate koondumise suurendamine; juurdepääs finantskapitalile (vt ka punkt 3.3.1.8 allpool); tootmisharu korraldus; range kontroll elektrolüütilise alumiiniumi ekspordi üle ning aegunud tootmisvõimsuse kõrvaldamine.

(156)

Lisaks on Hiina riik sekkunud turujõudude vabasse toimimisse ka tarneahelas eespool olevate alumiiniumtoodete sektoris ehk vaatlusaluse toote tootjate kasutatavate sisendite tootmisse ning sisendite jaoks sisendite tootmisse. Sellega seoses sätestatakse näiteks tööstus- ja infotehnoloogiaministeeriumi peabüroo 28. detsembril 2018 välja antud teates alumiiniumoksiiditööstuse nõuetekohase arengu edendamise kohta (2018/1655) (72) seoses alumiiniumoksiidiga (põhiline esmase alumiiniumi tootmise sisend), et „järgides Xi Jinpingi sotsialistlikku ideoloogiat koos uue ajastu Hiina-päraste joontega, rakendavad [kõik asjaomased osalised] täielikult ja põhjalikult partei 19. rahvuskongressi vaimu; järgivad kiirendamistöös üldist suunda stabiilsusele; järgivad uusi arengukontseptsioone; keskenduvad pakkumise poole struktuurireformidele; kasutavad täielikult ära turu otsustavat rolli ressursside jaotamises, kaasavad paremini valitsust, [---] vastavad omamaistele arenguvajadustele ning edendavad alumiiniumoksiiditööstuse nõuetekohast ja jõudsat arengut (73).“ Samas dokumendis öeldakse, et „provintside arengu-ja reformikomisjonid ning tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium peavad sammu alumiiniumoksiiditööstuse praeguse arenguga oma piirkonnas; kombineerivad oma piirkonna majandus- ja sotsiaalarengut, tööstusbaasi, turunõudlust ning energiatarbimist ja keskkonnaalast suutlikkust; tugevdavad alumiiniumoksiiditööstuse puhul teaduslikku planeerimist; kooskõlastavad oma piirkonna tööstuse arengu ulatust ja ülesehitust; tagavad, et projekte tutvustatakse; rakendavad rangelt ehitusnõudeid; toetavad projektiehitusi nõuetekohaselt; tugevdavad kogu protsessi järelevalvet; tagavad, et tööstuse arengu ulatus vastab siseturu nõudlusele ja kohalikule suutlikkusele; väldivad projektide ehitamisega kiirustamist (74).“ Viimati nimetatu saavutamiseks nähakse dokumendiga ette tugevam järelevalve ja kontroll: „Vastavalt käesoleva teate nõuetele jätkavad riiklik arengu- ja reformikomisjon ning tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium koos Hiina mitteraudmetallide tootmisharu ühendusega ja muude asjaomaste isikutega alumiiniumoksiidi ehitusprojektide kontrollimist päringukirjade, uurimiste ja juhuslike kontrollide abil. Kui peaks tekkima probleeme, käsitletakse neid rangelt kooskõlas asjaomaste eeskirjadega (75).“ Eespool kirjeldatud sätetest nähtub riigi sekkumise ja kontrolli ulatus Hiina alumiiniumoksiidi turul; alumiiniumoksiid on peamine sisend esmase alumiiniumi tootmiseks, mis omakorda on alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjate kasutatav tooraine.

(157)

Veel üks vaatlusaluse toote tootmissisend on elekter, mis moodustab koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul kuni 4 % alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiskuludest. Sellega seoses leidis komisjon tõendeid riigi põhjustatud moonutustest, mis mõjutasid Hiina alumiiniumitootjatele võimaldatavat elektrihinda. Eeskätt tehti kindlaks, et riik sekkus Hiina tootjate huvides ning pakkus eristatud, soodsamaid energiahindu. Eespool nimetatud suunavas arvamuses suurepärase turukeskkonna loomise, mitteraudmetallide tööstuse struktuurilise kohandamise ja ümberkujundamise edendamise ning eespool nimetatud kasu suurendamise kohta tunnistasid Hiina ametiasutused, et poliitikaeesmärk on „jätkata eristatud elektrihinnapoliitika elluviimist; julgustada toetuskõlblikke elektrikasutajaid sõlmima elektritootmisettevõtetega otselepinguid; määrata hinnad läbirääkimistel“ (76). Samuti tegi komisjon kindlaks, et sarnast poliitikat viidi ellu ka provintsi tasandil. Näiteks teatati Hiina tööstusajakirja 2019. aasta novembri andmetel Yunnani provintsi kohta: „Plaani elluviimiseks on Yunnan andnud järjest välja konkreetseid poliitikajuhiseid, nagu „Rakenduslik arvamus hüdroenergia ja alumiiniummaterjalide integreeritud arendamise edendamise kohta“ ja „Plaan, millega rakendatakse eelishindu hüdroenergia kasutamise edendamiseks.“ Ilmneb selgelt, et mis tahes ettevõte, mis viib oma võimsusekvoodi Yunnanisse, saab kasu „eelishinna, täisülekande“ poliitikast, mis tähendab, et esimesed 5 aastat saadakse elektrolüütilise alumiiniumi puhul kasu spetsiaalsest eelishinnast 0,25 RMB/kWh. Materjalide süvatöötlemise puhul võimaldatakse aga spetsiaalset eelishinda 0,20 RMB/kWh. Aruannete kohaselt on Henan Shenhuo ja Sichuan Qiya integreeritud projektide puhul, mis toovad Yunnanisse täidetavaid kvoote, juba saadud kasu integratsiooniprojektide poliitikast ning allkirjastatud vastavad lepingud kohalike omavalitsustega, elektrivõrguettevõtetega ning elektritootmisettevõtetega (77).“

(158)

Veel ühe näitena riigi sekkumisest provintsi tasandil on ametiasutused seoses elektrikasutusega juba nimetatud Shandongi provintsivalitsuse teates seitsme energiamahuka tööstusharu kvaliteetse arendamise kiirendamise rakenduskava kohta seadnud elektrolüütilise alumiiniumi tööstuse energiakasutuse kohta ümberkujundamis- ja ajakohastamiseesmärgid: „2022. aastaks langeb elektrolüütilise alumiiniumi elektrikulu tonni kohta ligikaudu 12 800 kWh-ni, elektrolüütilise alumiiniumi elektrolüütilise süvatöötlemise määr ulatub provintsis ligikaudu 50 %ni ning alumiiniumi lisandväärtus tonni kohta suureneb keskmiselt ligikaudu 30 % (78).“

(159)

Eespool kirjeldatud planeerimisdokumentides sisalduvate sätete täitmise tagamisel on oluline roll Hiina tööstusühendustel. Need üksused peavad tagama, et tootmisharus viidaks ellu Hiina valitsuse poliitikat. Seda kohustust kinnitab ka tõsiasi, et oma tegevuses suhtlevad nad tihedalt riigi ametiasutustega, mis kajastub ka nende põhikirjades. Alumiiniumisektori puhul kinnitatakse nimelt Hiina mitteraudmetallide tootmisharu ühenduse põhikirjas, et „ühendus järgib partei põhiliini ning erinevaid põhimõtteid ja poliitikat, täidab põhiseadust, seadusi, eeskirju ja järgib riigi poliitikat ning austab sotsiaalseid ja moraalseid väärtusi. Ta peab kinni eesmärgist teenida valitsust, tootmisharu, ettevõtteid ja ärijuhte; ta kehtestab tootmisharu enesedistsipliinimehhanismi ja täiustab seda; ta kaasab abi saamiseks täielikult valitsuse töötajad; ta täidab valitsust ja ettevõtteid ühendavat rolli“ (artikkel 3). Samas vaimus öeldakse artiklis 25, et ühenduse esimees, aseesimees ja peasekretär peavad esimese täitmisele kuuluva tingimusena „järgima partei liini, põhimõtteid ja poliitikat ning olema heade poliitiliste omadustega“ (79).

(160)

Samamoodi sätestatakse Hiina mitteraudmetallide tootmistööstuse ühenduse põhikirjas, et „ühendus aktsepteerib riiginõukogu riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni, tsiviilasjade ministeeriumi ja Hiina mitteraudmetallide tootmisharu ühenduse ärijuhendeid ning järelevalvet ja juhtimist“ (artikkel 4). Üks ühenduse äritegevuse kindlaksmääratud elemente on ka „esitada aktiivselt ettepanekuid ja arvamusi tootmisharu arengu, tööstuspoliitika, seaduste ja eeskirjade kohta kooskõlas partei ja riigi üldpõhimõtete ja ülesannetega sotsialistliku turumajandussüsteemi rajamisel, võttes arvesse tööstuse tegelikku olukorda.“ (artikkel 6). Lõpetuseks nähakse artikliga 22 ette, et ühenduse esimees, aseesimees ja peasekretär peavad muude täitmisele kuuluvate tingimuste hulgas „järgima partei liini, põhimõtteid ja poliitikat ning olema heade poliitiliste omadustega“ (80).

(161)

Arvukad riiklikul, piirkondlikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil välja antud alumiiniumisektorit käsitlevad kavad, suunised ja muud dokumendid osutavad seega selgelt Hiina valitsuse ulatuslikule sekkumisele alumiiniumisektori tegevusse (81). Nende ja muude vahenditega juhib ja kontrollib valitsus peaaegu kõiki alumiiniumisektori arendamise ja toimimise aspekte.

(162)

Lisaks kavadele sekkub valitsus kõnealusesse sektorisse muu hulgas ka ekspordiga seotud meetmetega, milleks on eksporditollimaksud, ekspordikvoodid, ekspordijõudluse nõuded ning minimaalse ekspordihinna nõuded alumiiniumi eri toorainete ekspordi puhul.

(163)

Hiina valitsus ei soodusta esmase alumiiniumi ja selle sisendite eksporti, eesmärgiga edendada suurema lisandväärtusega alumiiniumtoodete tootmist. Selle eesmärgi saavutamiseks antakse järgmise etapi alumiiniumtoodetele täielik või osaline käibemaksutagastus, kombineerides seda esmase alumiiniumi ekspordimaksude mittetäieliku käibemaksutagastusega (82).

(164)

Põhisisendite, näiteks energia ja elektri hindu, mõjutavad valitsuse eri tüüpi sekkumismeetmed (83). Muud turumoonutusi põhjustavad valitsuse sekkumismeetmed hõlmavad varude kogumise poliitikat riigivarude talituse ja Shanghai futuurituru (SHFE) rolli kaudu (84). Lisaks on mitmed kaubanduse kaitsemeetmetega seotud uurimised näidanud, et Hiina valitsus on järjekindlalt võtnud alumiiniumitootjate kasuks eri liiki riigiabimeetmeid (85). Hiina valitsuse ulatuslik sekkumine alumiiniumisektoris on toonud kaasa liigse tootmisvõimsuse, (86) mida võib pidada kõige ilmekamaks näiteks Hiina valitsuse poliitika mõju ja sellest tulenevate moonutuste kohta.

(165)

OECD uuringus tehti kindlaks ka valitsuse täiendav toetus, mis mõjutab turujõude alumiiniumisektoris. Sellist toetust antakse tavaliselt sisendite kujul, eelkõige elektri ja esmase alumiiniumoksiidina, mida müüakse turuhinnast madalama hinnaga (87). OECD uuringus kirjeldatakse veel, kuidas Hiina valitsuse eesmärgid alumiiniumisektoris väljenduvad tööstuspoliitikas ning kohalikul ja piirkondlikul tasandil võetavates konkreetsetes meetmetes, mis hõlmavad näiteks kapitalisüste, maavarade eelisomamise õigust, riiklikke toetusi või maksusoodustusi (88).

(166)

Kokkuvõttes on Hiina valitsus kehtestanud meetmed, et ärgitada ettevõtjaid täitma avaliku poliitika eesmärke toetada peamisi tootmisharusid, sealhulgas alumiiniumisektorit, mis hõlmab alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmist, aga ka esmase alumiiniumi tootmist, mis on peamine vaatlusaluse toote valmistamisel kasutatav tooraine (üle 50 % selle tootmiskuludest). Sellised meetmed takistavad turujõudude vaba toimimist.

3.3.1.6. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b neljanda taande kohased olulised moonutused: pankroti-, äriühingu- või asjaõigus puudub, seda kohaldatakse diskrimineerivalt või selle täitmise tagamine on ebapiisav

(167)

Toimikus sisalduva teabe kohaselt ei ole Hiina pankrotisüsteem piisav, et saavutada selle peamisi eesmärke, nagu nõuete õiglane rahuldamine ja võlgade õiglane tasumine ning võlausaldajate ja võlgnike seaduslike õiguste ja huvide kaitsmine. See näib olevat tingitud asjaolust, et kuigi Hiina pankrotiõigus põhineb vormiliselt põhimõtetel, mis sarnanevad nendega, mida kohaldatakse muude riikide kui Hiina asjaomastes seadustes, iseloomustab Hiina süsteemi see, et seaduse täitmine jäetakse süstemaatiliselt tagamata. Pankrottide arv on riigi majanduse suurusega võrreldes väga väike, muu hulgas seetõttu, et maksejõuetusmenetlustel on palju puudusi, mis tegelikult ei soodusta pankrotiavalduste esitamist. Lisaks on riigil maksejõuetusmenetluses endiselt tugev ja aktiivne roll, mis sageli mõjutab otseselt menetluse tulemust (89).

(168)

Peale selle on HRV omandiõigussüsteemi puudused eriti ilmsed seoses maaomandiga ja maakasutusõigustega (90). Kogu maa kuulub Hiina riigile (ühisomandis olev maapiirkondade maa ja riigi omandis olev linnamaa). Maa eraldamine oleneb ainuüksi riigist. Kehtestatud on õigusnormid, mille eesmärk on maakasutusõiguste andmine läbipaistvalt ja turuhindadega, näiteks pakkumismenetlusi korraldades. Neid õigusnorme siiski sageli ei järgita ning teatavad ostjad saavad maa tasuta või turuhindadest madalama hinnaga (91). Lisaks järgivad ametiasutused maa eraldamisel sageli konkreetseid poliitilisi eesmärke, näiteks rakendavad majanduskava (92).

(169)

Sarnaselt teiste Hiina majandussektoritega kohaldatakse ka alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjate suhtes tavapäraseid Hiina pankroti-, äriühingu- ja asjaõiguse eeskirju. Selle tulemusel mõjutavad ka neid ettevõtjaid ülevalt alla suunatud moonutused, mis tulenevad pankrotiõiguse ja asjaõiguse diskrimineerivast kohaldamisest või asjaomaste õigusnormide ebapiisavast täitmisest. Käesoleva uurimise käigus ei ilmnenud midagi, mis need järeldused kahtluse alla seaks. Seepärast tegi komisjon järelduse, et Hiina pankroti- ja asjaõigusnormid ei toimi nõuetekohaselt ning põhjustavad seetõttu HRVs maksejõuetute äriühingute tegevuses hoidmisel ning maakasutusõiguste andmisel moonutusi. Olemasolevate tõendite põhjal võib järeldada, et need kaalutlused kehtivad täielikult ka alumiiniumist lehtvaltstoodete sektoris.

(170)

Seda järeldust toetab ka USA kaubandusministeeriumi esialgne kinnitav otsus Hiinast pärit teatava alumiiniumfooliumi tasakaalustava tollimaksu uurimise käigus, milles järeldati kättesaadavate faktide põhjal, et Hiina valitsuse otsus anda maad vähem kui piisava tasu eest kujutab endast rahalist toetust 1930. aasta tariifiseaduse (muudetud) paragrahvi 771 lõike 5 punkti D tähenduses (93).

(171)

Eespool öeldut arvesse võttes järeldas komisjon, et alumiiniumisektoris kohaldati pankroti- ja asjaõigusnorme diskrimineerivalt või tagati nende täitmine ebapiisavalt, sealhulgas seoses vaatlusaluse tootega.

3.3.1.7. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b viienda taande kohased olulised moonutused: moonutatakse palgakulusid

(172)

Turupõhiste palkade süsteemi ei saa HRVs täielikult välja arendada, sest töötajate ja tööandjate õigus kollektiivsele esindamisele on takistatud. Hiina ei ole ratifitseerinud mitut Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsiooni, eelkõige neid, mis käsitlevad asutamisvabadust ja kollektiivläbirääkimisi (94). Riigisisese õiguse kohaselt tegutseb riigis ainult üks ametiühing. Samas ei ole see organisatsioon riigivõimust sõltumatu ning tegeleb kollektiivläbirääkimiste pidamise ja töötajate õiguste kaitsega väga vähe (95). Lisaks piirab Hiina töötajate liikuvust leibkondade registreerimise süsteem, mille kohaselt on sotsiaalkindlustushüvitised ja muud toetused täismahus kättesaadavad ainult asjaomase halduspiirkonna elanikele. See tähendab tavaliselt, et töötaja, kes ei ole end elanikuks registreerinud, satub ebasoodsasse tööolukorda ning tema sissetulek on väiksem kui registreeritud elukohaga töötajatel (96). Need asjaolud põhjustavad HRVs palgakulude moonutusi.

(173)

Selle kohta, et alumiiniumisektoris, sealhulgas alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmise sektoris, ei kohaldata eespool kirjeldatud Hiina tööõigussüsteemi, ei esitatud ühtegi asjakohast tõendit. Seega mõjutavad palgakulude moonutused alumiiniumisektorit nii otseselt (vaatlusaluse toote või selle tootmiseks põhitooraine valmistamisel) kui ka kaudselt (seoses juurdepääsuga kapitalile või sisenditele, mida tarnivad äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse HRVs sama tööhõivesüsteemi).

3.3.1.8. Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kuuenda taande kohased olulised moonutused: rahastamisele saab juurdepääsu asutuste kaudu, kes viivad ellu avaliku poliitika eesmärke või kes muul viisil ei tegutse riigist sõltumatult

(174)

HRV ettevõtjate juurdepääsu kapitalile moonutavad mitmesugused asjaolud.

(175)

Esiteks iseloomustab Hiina finantssüsteemi riigile kuuluvate pankade tugev positsioon (97) ning need pangad lähtuvad rahastamisvõimalusi pakkudes muudest kriteeriumidest kui projekti majanduslik elujõulisus. Sarnaselt riigile kuuluvate mittefinantsettevõtetega ei ole pangad riigiga seotud mitte ainult omandi kaudu, vaid ka isiklike suhete kaudu (suurte riigile kuuluvate finantsettevõtete tippjuhid nimetab lõplikult ametisse HKP), (98) ning nii nagu riigile kuuluvad mittefinantsettevõtted rakendavad ka pangad korrapäraselt valitsuse kindlaks määratud avalikku poliitikat. Seda tehes täidavad pangad sõnaselgelt sätestatud juriidilist kohustust lähtuda oma tegevuses riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu vajadustest ning järgida riigi tööstuspoliitikat (99). Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (100).

(176)

Kuigi tunnistatakse, et eri õigussätete kohaselt tuleb järgida pankade tavapärast käitumisviisi ja täita usaldatavusnõudeid, näiteks uurida laenaja krediidivõimelisust, viitavad kaalukad tõendid, sealhulgas kaubanduse kaitsemeetmete uurimiste järeldused sellele, et neil sätetel on eri õigusaktide kohaldamisel vaid teisejärguline roll.

(177)

Lisaks on võlakirja- ja krediidireitingud mitmesugustel põhjustel sageli moonutatud, sealhulgas seetõttu, et riskihindamist mõjutab ettevõtte strateegiline tähtsus Hiina valitsuse jaoks ning valitsuse kaudse tagatise tugevus. Hinnangute kohaselt võib kindlalt oletada, et Hiina krediidireitingud vastavad süstemaatiliselt madalamatele rahvusvahelistele reitingutele (101).

(178)

Sellele lisanduvad täiendavad kehtivad eeskirjad, mille kohaselt tuleb rahalised vahendid suunata valitsuse poolt soodustatud või muidu tähtsaks peetavatesse sektoritesse (102). Seetõttu antakse laene pigem riigile kuuluvatele ettevõtetele, suurtele heade sidemetega eraettevõtjatele ja võtmetähtsusega tööstussektorites tegutsevatele ettevõtjatele, mis tähendab, et kapitali kättesaadavus ja maksumus ei ole kõikide turuosaliste jaoks võrdsed.

(179)

Sellega seoses osutatakse OECD uuringus näidetele selle kohta, et teatavad HRV alumiiniumitootjad on saanud rahastust soodustingimustel, kuna nende rahastamiskulud on ettevõtete finantsvõimenduse vastavast tasemest näiliselt lahti seotud. Selle uuringu kohaselt on üks riigile kuuluv alumiiniumitootja oma 2016. aasta võlakirjade prospektis sõnaselgelt väljendanud, et ta tõmbab ligi märkimisväärset rahalist toetust Hiina arengupankadelt, mille intressimäär on allpool võrdlusalust. Samuti viitab ühe teise riigile kuuluva tootja 2017. aasta võlakirjade prospekt äriühingu tugevatele sidemetele Hiina pankadega, sealhulgas arengupankadega, mis on andnud kõnealusele äriühingule madala hinnaga rahastamisallikad. OECD uuringus järeldatakse, et kuigi võib olla palju põhjuseid, miks intressimäärad on nende ettevõtete jaoks madalad, võib kontrast halbade finantsnäitajate ja madalate intressimäärade vahel viidata kõnealuste laenuvõtjatega seotud riski alahindamisele (103).

(180)

Teiseks on laenukasutuse kulutused hoitud kunstlikult väiksed, et soodustada investeeringute kasvu. Seetõttu kasutatakse liiga palju kapitaliinvesteeringuid ja investeeringutasuvus on järjest väiksem. Seda kinnitab hiljutine ettevõtete finantsvõimenduse suurenemine riigisektoris, olenemata kasumlikkuse järsust vähenemisest, mis viitab sellele, et pangandussüsteemis kasutatav mehhanism ei vasta tavapärastele kommertstingimustele.

(181)

Kolmandaks, kuigi 2015. aasta oktoobris saavutati nominaalse intressimäära liberaliseerimine, ei ole hinnasignaalid tingitud siiski vabaturujõudude toimimisest, vaid neid mõjutavad valitsuse põhjustatud moonutused. Viiteintressimääraga või sellest madalama määraga antud laenud moodustavad endiselt 45 % kõikidest laenudest ning sihtotstarbeliste laenude kasutamine näib olevat suurenenud, sest hoolimata majandustingimuste halvenemisest on nende osakaal alates 2015. aastast märkimisväärselt kasvanud. Kunstlikult madalate intressimäärade tõttu kehtestatakse omahinnast madalamad hinnad ning see põhjustab kapitali ülemäärast kasutamist.

(182)

Üldine laenumahu kasv HRVs viitab halvenevale kapitalipaigutuse tõhususele, ilma et oleks mingeid märke laenuandmise karmistamisest, mida võiks oodata moonutusteta turukeskkonnas. Selle tõttu on viivislaenude maht viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Suureneva võlariskiga silmitsi seisev Hiina valitsus on otsustanud makseviivitusi vältida. Seetõttu lahendatakse halbade laenude probleem krediidipikenduse abil, luues nn zombie-ettevõtteid, või võlgasid üle kandes (nt ühinemistega ja võlgade vahetamisega omakapitali vastu) ilma üldist võlaprobleemi lahendamata või selle põhjusi kõrvaldamata.

(183)

Hoolimata hiljutistest turu liberaliseerimiseks tehtud sammudest, mõjutavad HRV ärilaenude süsteemi olulised moonutused, mille põhjus on riigi pidev ulatuslik sekkumine kapitaliturgudel.

(184)

Ühtegi tõendit ei esitatud selle kohta, et alumiiniumisektoris, sealhulgas alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjate puhul, ei esine eespool kirjeldatud riigipoolset sekkumist finantssüsteemi. Seetõttu mõjutab riigi oluline sekkumine finantssüsteemi tugevalt turutingimusi kõikidel tasanditel.

3.3.1.9. Kirjeldatud moonutuste süsteemsus

(185)

Komisjon täheldas, et aruandes kirjeldatud moonutused on Hiina majandusele iseloomulikud. Kättesaadavad tõendid näitavad, et punktides 3.3.1.1–3.3.1.5 kirjeldatud Hiina süsteemi asjaolud ning tunnusjooned esinevad kogu riigis ja kõikides majandussektorites. Sama kehtib ka eespool jagudes 3.3.1.6–3.3.1.8 kirjeldatud tootmistegurite puhul.

(186)

Komisjon tuletab meelde, et alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmiseks on vaja paljusid sisendeid. Kui alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjad ostavad/tellivad neid sisendeid, mõjutavad nende makstavaid (ja kuludena kajastatavaid) hindu selgelt samad eespool nimetatud süsteemsed moonutused. Näiteks kasutavad sisendite tarnijad tööjõudu, mida mõjutavad moonutused. Nad võivad laenata raha, mida mõjutavad finantssektori/kapitalipaigutuse moonutused. Lisaks kohaldatakse nende suhtes planeerimissüsteemi, mis kehtib kõikidel valitsemistasanditel ja kõikides sektorites.

(187)

Seetõttu ei ole asjakohane kasutada üksnes alumiiniumist lehtvaltstoodete omamaiseid müügihindu alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses; samuti on mõjutatud kõigi sisendite (sealhulgas toorained, energia, maa, rahastamine, tööjõud jms) kulud, sest nende hinnakujundust mõjutab valitsuse oluline sekkumine, nagu on kirjeldatud aruande A ja B osas. Riigi sekkumine, mida on kirjeldatud seoses kapitali paigutamise, maa, tööjõu, energia ja toorainetega, toimub kõikjal HRVs. See tähendab näiteks, et sisendit, mis on toodetud HRVs eri tootmistegureid kombineerides, mõjutavad olulised moonutused. Sama kehtib ka sisendite sisendi jne puhul. Eksportivate tootjate sellekohaseid väiteid ja tõendeid käsitletakse järgmises osas.

3.3.1.10. Kokkuvõte

(188)

Eeltoodud analüüsist, milles on uuritud kõiki kättesaadavaid tõendeid seoses Hiina riikliku sekkumisega oma majandusse üldiselt ning alumiiniumisektorisse (sealhulgas vaatlusaluse toote puhul), nähtub, et vaatlusaluse toote hinnad ja kulud, sealhulgas tooraine-, energia- ja tööjõukulud, ei ole kujunenud vabaturujõudude tulemusel, kuna neid mõjutab valitsuse oluline sekkumine alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses, nagu näitab ühe või mitme selles punktis loetletud asjakohase asjaolu tegelik või võimalik mõju. Seda arvesse võttes ja kuna Hiina valitsus ei teinud koostööd, järeldas komisjon, et käesoleval juhul ei ole sobiv kasutada normaalväärtuse kindlaksmääramiseks omamaiseid hindu ja kulusid.

3.3.1.11. Huvitatud isikute märkused

(189)

Eksportiv tootja Xiamen Xiashun märkis oma märkustes esiteks, et artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas WTO dumpinguvastase lepinguga. Seda seetõttu, et esiteks tunnistatakse dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 kolme stsenaariumi, mis võimaldavad arvutada normaalväärtust: i) müük ei toimu tavapärase kaubandustegevuse käigus, ii) turuolukord on eriline või iii) väikese müügimahu tõttu siseturul ei ole selline müük tüüpiline. Xiamen Xiashun väitis, et olulised moonutused ei vasta ühelegi neist kolmest kriteeriumist. Lisaks väitis ta, et isegi kui oluliste moonutuste mõistet võiks pidada eespool nimetatud teise kriteeriumi alla kuuluvaks, kinnitas vaekogu WTO juhtumis „DS529 Australia – Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“, et asjaolu, et vaatlusaluse toote omamaiseid hindu ja selle sisendeid mõjutavad valitsuse moonutused, ei olnud piisav, et pidada siseturu müügi ja eksportmüügi nõuetekohast võrdlemist mõjutatuks „erilisest turuolukorrast“. Lisaks märkis Xiamen Xiashun, et komisjon kasutas normaalväärtuse arvutamist süstemaatiliselt, kuid ta peaks kontrollima igal üksikjuhul eraldi, kas täidetud on dumpinguvastase lepingu punktis 2.2 sätestatud tingimused. Xiamen Xiashun väitis ka, et dumpinguvastase lepingu punkti 2.2 kohaselt peab normaalväärtuse arvutamine kajastama „kulu päritoluriigis“, nagu kinnitasid WTO juhtumid „DS529 Australia — Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“ ja „DS473 EU — Biodiesel“. Samuti väitis Xiamen Xiashun, et normaalväärtus tuleks arvutada kooskõlas dumpinguvastase lepingu punkti 2.2.1.1 nõuetega ja juhtumiga DS473, ning lisas, et WTO juhtumis „DS427 China – Anti-Dumping and Countervailing Duty Measures on Broiler Products from the United States“ tehtud järeldustes nõuti, et uurivad ametiasutused võtaksid arvesse eksportivate tootjate registreeritud kulusid, välja arvatud juhul, kui need ei ole kooskõlas üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetega või ei kajasta põhjendatult vaatlusaluse toote tootmise ja müügiga seotud kulusid. Isegi kui registreeritud kulud vastasid neile kahele tingimusele, on alusmääruse artikli 2 lõige 6a Xiamen Xiashuni väitel WTO dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.1.1 vastuolus, sest eksportiva tootja kulusid eiratakse süstemaatiliselt.

(190)

Komisjon leidis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a sätted on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu WTO kohustustega. Nagu apellatsioonikogu on sõnaselgelt selgitanud juhtumis „DS473 European Union — Anti-Dumping Measures on Biodiesel from Argentina“, lubatakse WTO õigusega kasutada kolmanda riigi andmeid, mida on nõuetekohaselt kohandatud, kui selline kohandamine on vajalik ja põhjendatud. Komisjon tuletas meelde, et juhtumid „DS529 Australia — Anti-Dumping Measures on A4 Copy Paper“ ja „DS427 China — Broiler Products“ ei puuduta alusmääruse artikli 2 lõike 6a tõlgendamist ega selle kohaldamise tingimusi. Lisaks erinevad nende juhtumite faktilised olukorrad sellest olukorrast ja kriteeriumidest, millest tulenevalt kohaldatakse nimetatud alusmääruse sätte kohast metoodikat seoses oluliste moonutuste olemasoluga ekspordiriigis. Artikli 2 lõikes 6a on sätestatud, et üksnes juhul, kui tuvastatakse olulised moonutused ning need mõjutavad kulusid ja hindu, arvutatakse normaalväärtus, võttes aluseks moonutamata kulud ja hinnad võrdlusriigis või rahvusvahelise võrdlusaluse. Igal juhul on alusmääruse artikli 2 lõike 6a teise lõigu kolmandas taandes sätestatud võimalus kasutada omamaiseid kulusid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Seepärast lükkas komisjon need väited tagasi.

(191)

Teiseks väitis Xiamen Xiashun, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.2. Lisaks väitis ta, et apellatsioonikogu kinnitas juhtumis „DS219 EC – Tube or Pipe Fittings“, et uuriv ametiasutus on kohustatud kasutama eksportivate tootjate tegelikke müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, kui sellised andmed on olemas. Xiamen Xiashun väitis seetõttu, et alusmääruse artikli 2 lõige 6a ei ole kooskõlas dumpinguvastase lepingu punktiga 2.2.2.

(192)

Komisjon märkis, et kui tehakse kindlaks, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b kohaste oluliste moonutuste olemasolu tõttu ekspordiriigis ei ole asjakohane kasutada eksportiva riigi omamaiseid hindu ja kulusid, arvutatakse normaalväärtus iga eksportiva tootja puhul moonutamata hindade või asjakohase võrdlusriigi võrdlusaluste põhjal kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Nagu selgitatud eespool põhjenduses 190, on omamaiste kulude kasutamine alusmääruse sama sätte alusel lubatud vaid juhul, kui on kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Selles kontekstis oli eksportivatel tootjatel võimalus esitada tõendeid selle kohta, et nende individuaalsed müügi-, üld- ja halduskulud ja/või muud sisendikulud olid tegelikult moonutamata. Nagu aga tõestati punktides 3.3.1.2–3.3.1.9, on komisjon kindlaks teinud, et Hiina alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisharus esineb moonutusi, ning ei esitatud tõendeid selle kohta, et üksikute eksportivate tootjate tootmistegureid ei ole moonutatud. Seepärast lükati need väited tagasi.

(193)

Kolmandaks väitis Xiamen Xiashun, et komisjon oli alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt kohustatud tegema äriühingu- ja kulupõhise analüüsi. Seetõttu oleks tulnud Xiamen Xiashuni tema esitatud küsimustiku põhjal konkreetselt analüüsida.

(194)

Komisjon märkis, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaldamiseks alust andvate oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud kogu riigi tasandil. Kui oluliste moonutuste olemasolu on kindlaks tehtud, kohaldatakse artikli 2 lõike 6a sätteid a priori kõigi HRV eksportivate tootjate suhtes ning need puudutavad kõiki kulusid seoses nende tootmisteguritega. Igal juhul nähakse alusmääruse sama sättega ette, et kasutatakse omamaiseid kulusid, mille puhul on tehtud kindlaks, et neid ei mõjuta olulised moonutused. Ühegi omamaise kulu puhul ei ole aga täpsete ja asjakohaste tõendite alusel kindlaks tehtud, et need ei ole moonutatud. Eelkõige ei esitanud eksportivad tootjad täpseid ja asjakohaseid tõendeid selle kohta, et hinnad ja kulud ei ole moonutatud.

(195)

Lisaks kajastavad Xiamen Xiashuni dumpinguvastase tollimaksu määra arvutused äriühingu enda esitatud andmeid, mis on arvutatud vastavalt alusmääruse sätetele, eriti selle artikli 2 lõikele 6a. Puudusid tõendid selle kohta, et Xiamen Xiashuni hindu ja kulusid ei moonutanud kättesaadavate tõendite põhjal tuvastatud ulatuslikud moonutused. Seepärast kajastavad esialgsed dumpingumarginaalid äriühingu konkreetset olukorda, sealhulgas tootmistegureid ja koguseid, millest äriühing teatas küsimustiku vastustes, kuid võttes nõuetekohaselt arvesse oluliste moonutuste olemasolu ja mõju HRVs. Seepärast lükati need väited tagasi.

(196)

Äriühingu konkreetse olukorra kohta väitis Xiamen Xiashun kõigepealt, et äriühing on täielikult välismaises omanduses olev ettevõte ja tema suhtes kohaldatakse Hiina seadusi. Tema aktsionär oli Hongkongis asutatud äriühing Daching Enterprises Limited. Lisaks väitis ta, et tema finantsaruandeid auditeeriti rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt, kuna ta kuulub rahvusvahelisse kontserni. Xiamen Xiashun väitis, et ta on eraettevõtja ja et puuduvad tõendid selle kohta, et ta oleks Hiina ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve ja juhtimise all nagu riigi omanduses olevad ettevõtted; samuti väitis ta, et tema suhtes ei kohaldata poliitilist järelevalvet ja juhtimist riigi esindatuse kaudu, millega sekkutaks hindadesse ja kuludesse. Seega väitis ta, et ta ei ole „ekspordiriigi ametiasutuste omanduses, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise all“, nagu osutatud alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b esimeses taandes.

(197)

Komisjon kordas, et kui olulised moonutused on kindlaks tehtud, kohaldatakse alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohast metoodikat kogu riigis, välja arvatud juhul, kui on kindlaks tehtud, et moonutused ei mõjuta teatavaid kulusid. Xiamen Xiashun ei esitanud selliseid tõendeid, vaid ainult mõned üldised väited, mis puudutasid teatavaid artikli 2 lõike 6a punktis b loetletud kriteeriume oluliste moonutuste esinemise kohta ekspordiriigis tervikuna ja mis ei näidanud seda, et tema konkreetsed kuluartiklid on moonutamata. Seega ei ole tõendid Xiamen Xiashuni erilise olukorra kohta väidetavalt riigi kontrollist sõltumatu ettevõttena selles kontekstis asjakohased. Igal juhul märkis komisjon, et isegi kui need väited oleksid selles kontekstis asjakohased, quod non, ei vasta sisuliselt tegelikkusele Xiamen Xiashuni väide, et Xiamen Xiashun on vaba igasugusest valitsuse mõjust ja ei kuulu sealhulgas Hiina ametiasutuste omandusse, kontrolli või poliitilise järelevalve või juhtimise alla. Märkimisväärne hulk tõendeid ja punktides 3.3.1.3–3.3.1.5 tehtud järeldused näitavad valitsuse ja HKP mõju ulatust ja kõikehõlmavust Hiina majanduses, sh alumiiniumisektoris. Xiamen Xiashun ei esitanud piisavalt tõendeid, mis seaksid need järeldused kahtluse alla. Nagu märgitud punktis 3.3.1.8, on valitsuse käsutuses suur hulk vahendeid ja rahalisi stiimuleid, et suunata äriühinguid, sealhulgas eraettevõtjaid, järgima oma suuniseid. Nagu on kirjeldatud samas punktis, on finantsasutustel, sealhulgas eraõiguslikel finantsasutustel, stiimulid hõlbustada juurdepääsu rahastamisele projektide puhul, mis on kooskõlas valitsuse kavadega, ning sellel on oluline mõju eraettevõtjatele, kes peavad järgima valitsuse juhiseid, et tagada rahaline likviidsus.

(198)

Seoses konkreetselt Xiamen Xiashuniga märkis komisjon, et teda tunnustatakse ametlikult kui: riigi tasandi olulist kõrgtehnoloogilist ettevõtet riiginõukogu poolt; Fujiani provintsi strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõtet Fujiani provintsi majandus- ja IT-komisjoni poolt; Fujiani provintsi uuenduslikku ettevõtet Fujiani provintsi teadus- ja tehnoloogiaameti, Fujiani provintsi majandus- ja IT-komisjoni, Fujiani provintsi ametiühingute liidu ning Fujiani provintsi rahvavalitsuse riigivarade järelevalve- ja halduskomisjoni poolt (104). Eeltoodud ametliku tunnustuse saamiseks peab äriühing olema täitnud asjaomased kõlblikkusnõuded, mis hõlmavad muu hulgas Hiina valitsuse ametlike seisukohtade järgimist ning valitsuse ametlike strateegiate ja poliitika järgimist. See on vajalik ka selleks, et see tunnustus säilitada ja saada ka edaspidi kasu sellega seotud otsesest või kaudsest valitsuse toetusest. Näiteks mõned konkreetsed poliitikameetmed, eesmärgid ja hüved, mis on seotud tunnustamisega Fujiani provintsi strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõttena, kellena Xiamen Xiashuni käsitatakse, hõlmavad järgmist: „kaasata põhiettevõtted juhtide ja eeskujudena, edendada strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude hoogsat teaduslikku arengut Fujianis ning saavutada eesmärgid ja ülesanded, mis on sätestatud rakenduskavas kujunemisjärgus strateegiliste tööstusharude arengu kiirendamiseks Fujiani provintsis“; „toetada Fujiani strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude eri liiki riskikapitalifonde omakapitaliinvesteeringute tegemisel, et arendada põhiettevõtete peamisi projekte“; „julgustada ja toetada provintsi strateegiliste kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõtteid, et nad läheksid börsile ja emiteeriksid äriühingu võlakirju, lühiajalisi võlakirju jne, ning pakkuda asjakohast toetust ja asjakohaseid teenuseid äriühingute rahastamiseks“; „provintsi majandus- ja kaubanduskomitee on koos piirkondade, linnade ja Pingtani ühtse katsetsooni majandus- ja kaubandusosakondadega ning provintsi kontsernidega (valdusettevõtjad) loonud süsteemi kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõtetega töötamiseks ja suhtlemiseks, et aidata koordineerida ja lahendada ettevõtete arengu käigus tekkivaid raskusi ja probleeme ning tagada põhiettevõtete arengu järelevalve ja analüüs“ (105). Seega ei nõustunud komisjon äriühingu konkreetse argumendiga, et Xiamen Xiashun on vaba HRV ametiasutuste kontrollist või poliitilisest järelevalvest või juhtimisest.

(199)

Lisaks väitis Xiamen Xiashun, et ta asutati Hiina Rahvavabariigi väliskaubandusseaduse, Hiina Rahvavabariigi välisinvesteeringute seaduse ja Hiina Rahvavabariigi äriühinguseaduse alusel ning et tema suhtes kohaldatakse Hiina Rahvavabariigi ettevõtete pankroti seadust. Nende seaduste kohaselt oli ta pankrotiõigusega kaitstud ja tema kapitali võis õigusnormide kohaselt vabalt sisse või välja kanda. Peale selle väitis äriühing, et tema finantsaruandeid auditeeris rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt Ernst & Young ning kui tema rahaline usaldusväärsus oleks ohus, peaks ta järgima rahvusvahelisi standardeid ja võib-olla pankroti välja kuulutama.

(200)

Komisjon tuletas meelde, et nagu on kirjeldatud punktis 3.3.1.6, ei tulene HRVs õiguse valdkonnas esinevad moonutused asjaolust, et Hiina seadused ei ole oma eesmärgi täitmiseks piisavad. Vastupidi, Hiina seadused põhinevad teiste riikide sarnastel seadustel ja seega ei ole seadustel kui sellistel kvaliteediprobleeme. Probleem seisneb nende seaduste täitmise ebapiisavas tagamises ja riigi rollis maksejõuetusmenetlustes. Tuginedes punktis 3.3.1.6 esitatud järeldustele ja kuna puudusid tõendid selle kohta, et Xiamen Xiashuni ei mõjuta kogu riiki hõlmavad moonutused seoses pankrotimenetlusega, lükati see väide tagasi.

(201)

Xiamen Xiashun märkis veel, et ta pidas oma klientidega ELis või mujal sõltumatuid hinnaläbirääkimisi, mis põhinesid tootmiskuludel ja valitsevatel turutingimustel. Ta lisas, et kui ta müüs oma klientidele ELis, põhines tema hind töötlemise lisatasul ja Londoni metallibörsil (LME) noteeritud alumiiniumi hinnal ELi müümiseks.

(202)

Vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a nõuetele tuleb normaalväärtus arvutada moonutamata hindade või võrdlusaluste põhjal, kui tehakse kindlaks, et ekspordiriigis esinevate oluliste moonutuste tõttu ei ole asjakohane kasutada selle riigi hindu ega kulusid. Eelmises põhjenduses kokkuvõtlikult esitatud väited põhinevad tootmiskuludel ja ELi klientidele (või mujale) müümisel valitsevatel turutingimustel. Seetõttu puudutavad nende kontekst ja tegelik olukord ELi (ja mujale) suunatud ekspordi hinda, mitte normaalväärtust, mis on käesoleva sätte ese. Seega lükkas komisjon selle väite tagasi.

(203)

Seoses toorainetega väitis Xiamen Xiashun, et pole sellist avalikku poliitikat või meetmeid, mis tagaksid omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutaksid vabaturujõude HRVs muul viisil. Tema arvates on tal vabadus valida oma tarnijaid (olgu need tootjad või turustajad) vabalt läbiräägitud hindadega. Ta lisas, et tooraine ja muude sisendite ostuhind määrati kindlaks läbirääkimiste ja mitme tarnija pakkumiste põhjal. Xiamen Xiashun lisas, et ta ostis osa oma toorainest välismaalt. Eelkõige kehtib see titaani, boori ja alumiiniumi sulamist varbade kohta, mida ta ostab täielikult Ühendkuningriigist.

(204)

Sellega seoses meenutas komisjon, et Xiamen Xiashun ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et tema omamaiste sisendite kulusid ei mõjutanud valitsuse oluline sekkumine vastavalt punktides 3.3.1.2–3.3.1.9 esitatud järeldustele. Uurimise käigus tehti alumiiniumist lehtvaltstoodete sektoris kindlaks moonutused kogu ahelas. Need moonutused on seotud ka tooraine tarnijatega, keda mõjutavad kõik HRVs tuvastatud moonutused, sealhulgas seoses elektri- ja tööjõukuludega, rahastamisvõimalustega jne. Seevastu Xiamen Xiashuni välismaal tehtud ostude puhul tehti esitatud ja hiljem kaugmeetodil ristkontrollitud tõendite, sealhulgas küsimustiku vastuste, asjaomastele lepingute ja asjaomaste ostude hinnaanalüüsi põhjal (mis näitas võrdlusriigis kasutatud hindadega sarnaseid hindu) ning arvestades, et puudusid tõendid selle sisendi moonutuste kohta Ühendkuningriigis, kindlaks, et titaani, boori ja alumiiniumi sulamist varbade Ühendkuningriigist ostmise hind (mis moodustab väikese osa asjaomase äriühingu kõigist toorainekuludest) on moonutamata ja seda pole vaja asendada võrdlusriigi andmetega.

(205)

Lisaks selgus uurimise käigus, et Xiamen Xiashun asutas koos riigile kuuluva ettevõttega Yunlu Aluminum Co. Jianshui maakonnas Yunnani provintsis ettevõtte nimega Yunnan Yongshun Aluminium Co., Ltd. Selle äriühingu põhitegevusala on suurte alumiiniumisulamist slääbide tootmine ja ta on Xiamen Xiashuni tarnija. Eeltoodud näitest ilmneb esiteks, et Xiamen Xiashun teeb Hiina riigiga tihedat koostööd, luues riigile kuuluva ettevõttega ühisettevõtte, ja teiseks, et üleriigilised moonutused puudutavad ka tema tarnijaid.

(206)

Xiamen Xiashun väitis veel, et valitsusel ei olnud mingit mõju tema laenu saamise võimalustele ega laenutingimustele, mida äriühingule pakuti, ning et laenutingimused, näiteks intressimäär, määratakse kindlaks asjakohase turul kehtiva intressimäära alusel. Samuti väitis Xiamen Xiashun, et tema müügi-, üld- ja halduskulud on moonutamata ja põhjendatud ning neid tuleks arvesse võtta.

(207)

Komisjon tuletas meelde, et vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b analüüsitakse oluliste moonutuste olemasolu kindlakstegemiseks ühe või mitme selles sättes loetletud moonutava elemendi võimalikku mõju hindadele ja kuludele ekspordiriigis. Isegi kui Xiamen Xiashun otseselt mingist märkimisväärsest riiklikust rahastamisest kasu ei saanud, quod non, oli sellel eksportival tootjal õigus saada rahalist toetust allpool punktides 3.3.1.8 ja 3.3.1.5 kirjeldatud viisil. See on nii põhjusel, et nagu punktis 3.3.1.5 selgitatud, kuulus see eksportiv tootja, nagu kõik alumiiniumisektori äriühingud, Hiina riiklike planeerimis- ja juhenddokumentide kohaldamisalasse ning tal oli punktis 3.3.1.8 kirjeldatud juurdepääs rahastamisele Hiina finantssüsteemi kaudu. Sellega seoses hõlbustavad pangad ja teised finantsasutused Hiina valitsuse suuniste alusel turuosaliste, sealhulgas alumiiniumtoodete tootjate juurdepääsu rahastamisele, luues neile ettevõtetele seega rahalise ohutusvõrgu ning andes neile lisaeelise võrreldes väljaspool Hiinat asuvate vastavate ettevõtetega. Nagu selgitatud põhjenduses 198, sõltub Xiamen Xiashun, kellel on strateegilise kujunemisjärgus tööstusharu ettevõtte staatus, ühtlasi rahalisest toetusest, mida antakse selle staatusega äriühingutele, nagu kirjeldatud nimetatud põhjenduses.

(208)

Tööjõu kohta väitis Xiamen Xiashun, et järgib usaldusväärset ja tavapärast palgakulude süsteemi. Ta pidas oma töötajatega sõltumatuid läbirääkimisi individuaalsete palkade üle, võttes aluseks turumäärad ning töötajate asjatundlikkuse ja saavutused. Ta lisas, et riigil puuduvad HRVs volitused seoses palkade kontrolliga.

(209)

Komisjon tuletas meelde, et moonutused tööturul tuvastati kogu riigi tasandil, nagu märgitud punktis 3.3.1.7. Hiina tööturule omased probleemid, sealhulgas valitsusest sõltumatute ametiühingute puudumine ja tööjõu liikuvuse piirangud, mis tulenevad leibkondade registreerimise süsteemist, mida on kirjeldatud põhjenduses 172, avaldavad palgakujundusele HRVs moonutavat mõju. Sellega seoses puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kogu riigis sõltumatute ametiühingute puudumisest tulenev moonutav mõju ja leibkondade registreerimise süsteemi küsimus äriühingut Xiamen Xiashun ei puuduta. Seepärast lükati see väide tagasi.

(210)

Peale selle väitis Xiamen Xiashun, et kõigil eespool nimetatud põhjustel on tema müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum moonutamata ja põhjendatud ning neid tuleks arvutustes arvesse võtta.

(211)

Seoses väitega müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kohta märkis komisjon kõigepealt, et see oli üldine ja põhjendamata, sest selle väitega osutati lihtsalt selle eksportiva tootja muudele väidetele, mis lükati kõik tagasi. Lisaks on alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a konkreetselt nõutud, et oluliste moonutuste tuvastamise korral peab arvutatud normaalväärtus hõlmama moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumisummat. Kuna käesoleva uurimise puhul on see nii ning moonutused mõjutavad nii eksportivat tootjat kui ka tema tarnijaid, lükati need väited tagasi.

(212)

Vastuseks Xiamen Xiashuni märkustele esitas Airoldi mitu märkust oluliste moonutuste kohta seoses teabega, mille teised huvitatud isikud esitasid algatamisteate punkti 8 alapunkti i kohaselt.

(213)

Esiteks väljendas Airoldi toetust Xiamen Xiashuni märkuste suhtes, mis esitati algatamisetapis seoses alusmääruse artikli 2 lõike 6a ja WTO dumpinguvastase lepingu erinevate sätete vastuoluga.

(214)

Dumpinguvastase alusmääruse artikli 2 lõike 6a vastavust WTO õigusele arutati juba põhjendustes 189–195. Seepärast lükati need väited tagasi.

(215)

Lisaks väitis Airoldi, et kui komisjon peaks järeldama, et HRVs esineb olulisi moonutusi, peaks ta ikkagi tegema tootja- või eksportijapõhise kulude analüüsi ning võtma arvesse tootja/eksportija enda omamaiseid kulusid, mille puhul ei ole moonutamist tuvastatud.

(216)

Komisjon selgitas eespool põhjenduses 195, et kõik arvutused põhinesid äriühingu konkreetsetel andmetel ning nii tootmistegurite liike kui ka nende koguseid kasutati äriühingu esitatud kujul, kusjuures moonutamata võrdlusalusega asendati ainult väärtused. Seepärast lükati need väited tagasi.

(217)

Kolmandaks märkis Airoldi, et alumiiniumitootjate ühenduse European Aluminium esitatud kaebus oli tegelikult subsiidiumivastane kaebus, sest kaebuse sõnastuses viidati mitmel juhul subsiidiumidele, mis tehti HRVs kättesaadavaks alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjatele. Airoldi väitis, et esitades dumpinguvastase kaebuse ja tuginedes eeldusele, et võrdlusriigi meetod on automaatselt kohaldatav, püüdis kaebuse esitaja eirata subsiidiumi- jat dumpinguvastaste uurimiste erinevaid eesmärke. Esimesena nimetatud uurimises käsitletakse ebaausaid kaubandustavasid, mis tulenevad riigi antud eelisest. Teises uurimises käsitletakse üksikeksportijate ebaausaid kaubandustavasid. Airoldi märkis, et selliste väidete heakskiitmine kujutab endast dumpingu- ja subsiidiumivastaste alusmääruste eesmärkide rikkumis (106).

(218)

Komisjon tuletas meelde, et alusmääruse artikli 2 lõike 6a kohaselt tuleb tõendada olulisi moonutusi asjaomases ekspordiriigis. Kaebuses viidati teatavatele subsiidiumidele, et näidata oluliste moonutuste esinemist HRVs kooskõlas eelkõige artikli 2 lõike 6a punkti b kolmanda taandega (avalik poliitika või meetmed tagavad omamaiste tarnijate sooduskohtlemise või mõjutavad vabaturujõude muul viisil). On vaieldamatu, et subsiidiumid on vaid üks vahend, mida valitsused kasutavad vabaturujõududesse sekkumiseks, ning seega näitavad need valitsuse olulist sekkumist vastavalt dumpinguvastase alusmääruse kõnealusele sättele. Seepärast oli kaebus täielikult kooskõlas dumpinguvastase alusmääruse sätete ja eesmärkidega. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(219)

Neljandaks väitis Airoldi, et kaebuse esitaja oli väitnud kaebuse punktides 85–87, et komisjon peab oma varasematest uurimistest lähtuvalt juhinduma stare decisis põhimõttest. Airoldi selgitas, et selline arutluskäik on dumpingu- ja subsiidiumivastastes alusmäärustes sätestatud tõendamiskohustuse põhinõuetega ilmselgelt vastuolus. Airoldi arvates põhines võrdlusriigi meetodi kohaldamine vaid kahel tõendil: i) komisjoni 2017. aasta aruanne ja ii) OECD aruanne. Kaebuse esitaja ei rakendanud hoolsuskohustust, et teha HRVs kohaldatavate erimeetmete põhjal kindlaks konkreetsete kavade olemasolu, millest oleks kasu üksnes HRV alumiiniumisektorile. Väited ei olnud põhjendatud ja neid ei toetanud tõendid. Seetõttu nõudis Airoldi, et kaebuse esitaja tõendamiskohustuse täitmata jätmine tooks kaasa kaebuse rahuldamata jätmise.

(220)

Komisjon tuletas meelde, et oluliste moonutuste tegelik olemasolu tehakse kindlaks ja sellest tulenevalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a ette nähtud meetodit kasutatakse üksnes esialgsete ja/või lõplike järelduste avalikustamise ajal, mitte algatamise ajal. Tuginedes kaebuses esitatud tõenditele, sealhulgas kahele aruandele, nimelt riigiaruandele ja OECD aruandele, ning neis osutatud objektiivsetele allikatele, pidas komisjon kaebuse esitaja esitatud tõendeid oluliste moonutuste kohta piisavaks, et algatada uurimine nende põhjal ja täielikult kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga d, mis annab kaebuse esitajatele sõnaselgelt võimaluse kasutada riigiaruannet tõendina kaebuse esitamisel. Seoses riigiaruandega meenutas komisjon, et riigiaruanne on ulatuslikele erapooletutele tõenditele, sealhulgas Hiina valitsuse avaldatud õigusaktidele, määrustele ja muudele ametlikele poliitikadokumentidele, rahvusvaheliste organisatsioonide kolmandate isikute aruannetele, akadeemilistele uuringutele ning teadlaste artiklitele ja muudele usaldusväärsetele sõltumatutele allikatele tuginev terviklik dokument. Aruanne avaldati 2017. aasta detsembris ja kõigil isikutel oli vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile c laialdane võimalus aruanne tagasi lükata, seda täiendada või selle kohta märkusi esitada, kuid komisjon ei saanud ühtegi sellist märkust ega tõendit, mis lükkaks aruande ümber. Eelmistes uurimistes tehtud järeldused, näiteks need, mida on kirjeldatud kaebuse punktides 85–87, on asjakohased tõendid, eriti kuna need ei puudutanud mitte ainult kogu riiki hõlmavaid moonutusi samas riigis, vaid konkreetselt alumiiniumisektori moonutusi ja olukorda, mis väga tõenäoliselt mõjutavad ka käesoleva uurimisega seotud eksportivaid tootjaid. Seepärast lükati need väited tagasi.

(221)

Lõpetuseks avaldas Airoldi toetust Xiamen Xiashuni väitele, et Hiinas sõltuvad alumiiniumikangide hinnad turujõududest ehk Londoni metallibörsist või Shanghai futuuribörsist ning töötlemise lisatasust. Samalaadse märkuse esitas ka Jiangsu Alcha Group, kes väitis küsimustiku vastuses, et kõik tema ostud tehti tarnijatega turutingimustel peetud läbirääkimiste põhjal ning neid ei mõjuta olulised moonutused. Näiteks esitas Jiangsu Alcha Group tõendeid selle kohta, et tema alumiiniumikangide ostuhind oli uurimisperioodil kõrgem kui Londoni metallibörsi hind.

(222)

Komisjon märkis, et alumiiniumikangide suhtes kohaldatakse HRVs ekspordimaksu. Selle konkreetse ekspordimaksu kasutamine moonutab turujõudude tavapärast toimimist, piirates eksporti ja suurendades seega alumiiniumikangide omamaiseid tarneid Hiina alumiiniumitootjatele. Seetõttu lükkas komisjon tagasi väite, et alumiiniumikangide hinnad Hiinas olid riigi sekkumisest vabad ja sõltusid turujõududest. Seega ei ole tegelikult makstud hind määrav. Vastavalt punktides 3.3.1.2–3.3.1.9. esitatud järeldustele ei tehtud kindlaks, et alumiiniumkange ei mõjuta valitsuse sekkumine. Need moonutused puudutavad ka omamaiseid alumiiniumikangide tarnijaid, kelle puhul esineb HRVs igat liiki moonutusi, sealhulgas seoses elektri- ja tööjõukuludega, juurdepääsuga rahastamisele jne.

3.3.1.12. Üldine järeldus oluliste moonutuste kohta

(223)

Kuna komisjon lükkas tagasi kõik eespool kirjeldatud väited, kinnitas ta oma põhjenduses 188 esitatud järeldust, et ei olnud kohane kasutada HRV omamaiseid hindu ja kulusid, kuna esinesid olulised moonutused alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti b tähenduses.

(224)

Seetõttu määras komisjon normaalväärtuse kindlaks tootmis- ja müügikulude alusel, mis vastavad moonutamata hindadele või võrdlusalustele, st käesoleval juhul sobiva võrdlusriigi vastavate tootmis- ja müügikulude alusel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a. Samal ajal kiitis ta heaks titaani, boori ja alumiiniumi sulamist varbade hinnad, mille esitas üks eksportiv tootja, kes hankis selle konkreetse tooraine täielikult Ühendkuningriigist, nagu selgitatud põhjenduses 204.

3.4. Võrdlusriik

3.4.1. Üldised märkused

(225)

Võrdlusriigi valimisel kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a lähtuti järgmistest kriteeriumidest:

1)	Hiinaga sarnane majanduse arengutase. Selleks kasutas komisjon riike, mille kogurahvatulu elaniku kohta sarnaneb Hiina omaga, tuginedes Maailmapanga andmebaasile (107);

2)	vaatlusaluse toote tootmine selles riigis;

3)	asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis.

4)	Kui sobivaid võrdlusriike on rohkem kui üks, eelistatakse asjakohasel juhul võrreldava sotsiaal- ja keskkonnakaitse tasemega riiki.

(226)

Nagu mainitud põhjendustes 111–113, tegi komisjon normaalväärtuse kindlaksmääramise allikate kohta kättesaadavaks kaks toimikusse lisatud teadet, mille kohta huvitatud isikuid kutsuti üles märkusi esitama: 5. oktoobri teade (edaspidi „esimene teade“) ja 25. novembri teade („teine teade“). Nendes teadetes kirjeldati asjaomaste kriteeriumide aluseks olevaid fakte ja tõendeid ning käsitleti märkusi, mis saadi huvitatud isikutelt nende elementide ja asjaomaste allikate kohta. Komisjoni hinnangu faktidele ja tõenditele ning järeldused võib kokku võtta järgmiselt.

3.4.2. Hiinaga sarnane majanduse arengutase.

(227)

Esimeses teates nimetas komisjon 55 riiki, millel on Hiinaga sarnase majanduse arengutase. Uurimisperioodil liigitas Maailmapank need riigid kogurahvatulu alusel suurema keskmise sissetulekuga riikideks. Nagu aga kaebuses märgitud, toodeti uurimisalust toodet arvestatavas mahus teadaolevalt ainult kuues neist riikidest, nimelt Brasiilias, Indoneesias, Venemaal, Lõuna-Aafrikas, Tais ja Türgis.

(228)

Uurimisperioodil kehtisid Indoneesias, Lõuna-Aafrikas ja Venemaal ekspordipiirangud seoses alumiiniumiga, mis on üks peamisi uurimisaluse toote tootmiseks vajalikke tooraineid (108). Võttes arvesse, et need piirangud võivad mõjutada ja moonutada ka kõnealuse tooraine impordihinda, järeldas komisjon, et ta ei käsita neid riike sobivate võrdlusriikidena, ning hindas seega asjakohaste avalike andmete kättesaadavust ainult Brasiilia, Tai ja Türgi puhul.

3.4.3. Asjakohaste avalike andmete kättesaadavus võrdlusriigis

(229)

Esimeses teates esitas komisjon teabe asjakohaste avalike andmete kohta, kirjeldades eelkõige Brasiilias, Tais ja Türgis uurimisalust toodet tootvate äriühingute finantsteabe kättesaadavust, ning selliste toorainete impordi kohta kõnealustesse riikidesse, mis olid huvitatud isikutelt saadud teabe kohaselt vajalikud uurimisaluse toote tootmiseks.

(230)

Andmebaasi Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“) kohaselt importisid Brasiilia, Tai ja Türgi enamikku asjakohastest toorainetest tüüpilistes kogustes ning seega võis seda importi kasutada võrdlusalusena normaalväärtuse kindlaksmääramiseks kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 6a. Komisjon tuvastas nendes riikides ka tootjad, kelle kohta on teave avalikult kättesaadav (109).

(231)

Pärast esimese teate kohta märkuste saamist analüüsis komisjon tema käsutuses olevat teavet ja leidis, et kõige asjakohasemad avalikud andmed olid kättesaadavad Brasiilia äriühingu Novelis do Brasil Ltda (edaspidi „Novelis do Brasil“) kohta. Erinevalt Tais ja Türgis kindlaks tehtud tootjatest olid selle äriühingu täielikud auditeeritud finantsaruanded kättesaadavad tema veebisaidil (110) ning finantsteave kattus uurimisperioodiga üheksa kuu jooksul.

(232)

Sellest tulenevalt tegi komisjon teises teates ettepaneku valida Brasiilia sobivaks võrdlusriigiks moonutamata hindade ja võrdlusaluste kindlaksmääramisel ning kasutada Brasiilia äriühingu Novelis do Brasil andmeid moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi kindlaksmääramiseks normaalväärtuse arvutamisel.

(233)

Mitu huvitatud isikut (111) esitasid vastuväiteid Brasiilia valimise suhtes sobivaks võrdlusriigiks. Peamiselt väitsid nad, et valitsuse poliitika, imporditud toodete suhtes kohaldatavate erinevate maksude olemasolu (112) ja uurimisaluse toote Brasiilias tootmisega seotud ebatõhusus tõid kaasa uurimisaluse toote erakordselt kõrged hinnad Brasiilia turul ja Brasiilia äriühingu põhjendamatult suure kasumi. Seetõttu ei olnud Brasiilia äriühingu Novelis do Brasil kasum väidetavalt sobiv võrdlusalus alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a viimase lõigu tähenduses (113).

(234)

Lisaks juhtisid mõned huvitatud isikud (Airoldi Metalli Spa ja Xiamen Xiashun) tähelepanu sellele, et Brasiilia ametiasutused algatasid 29. juulil 2020 dumpinguvastase uurimise Hiina alumiiniumtoodete impordi suhtes Brasiiliasse (Brasiilia väliskaubanduse sekretariaadi (SECEX) 28. juuli 2020. aasta ringkiri nr 46) (114).

(235)

Ringkirjas nr 46 mainitud uurimisaluse toote määratlus kattus suures osas käesoleva uurimise vaatlusaluse toote määratlusega, mis on määratletud eespool punktis 2. Ringkirjas nr 46 avaldati indekseeritud kujul ka kaebuse esitajate (kolm äriühingut, sealhulgas Novelis do Brasil) tegevustulemused, mis näitasid, et kaebuse esitajad olid ajavahemikul 2015–2019 kahjumis (115).

(236)

Sellele uuele tõendusmaterjalile tuginedes ja hoolimata asjaolust, et ringkiri nr 46 sisaldab kolme kaebuse esitanud tootja konsolideeritud indekseeritud näitajaid, pidas komisjon ebatõenäoliseks, et Novelis do Brasili teatatud kasum (19,4 % viimase finantsperioodi jooksul) (116) oleks saavutatud uurimisaluse tootega seoses. Võttes arvesse, et äriühing toodab laia tootevalikut, (117) leidis komisjon, et selline kasum oli kõige tõenäolisemalt ja suures osas saavutatud Novelis do Brasili muude toodetega, nagu lennundus- ja autotööstuse ning joogipurkidega seotud tooted.

(237)

Seepärast leidis komisjon esialgu, et Novelis do Brasili andmed ei ole asjakohane võrdlusalus, et teha kindlaks uurimisaluse toote põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum.

(238)

Seega hindas komisjon uuesti Tai ja Türgi kui võimalike sobivate võrdlusriikide eeliseid. Tai ja Türgi äriühingute ainsad avalikult kättesaadavad finantsandmed kattusid uurimisperioodiga aga vaid osaliselt. Lisaks näitasid nende äriühingute tegevustulemused kõige viimasel finantsperioodil, mille kohta olid andmed kättesaadavad, enam-vähem nullkasumit (118). Seetõttu leidis komisjon, et nende äriühingute andmed ei ole asjakohane võrdlusalus moonutamata ja põhjendatud kasumi ning müügi-, üld- ja halduskulude kindlaksmääramiseks.

(239)

Seda olukorda arvesse võttes leidis komisjon, et neil asjaoludel võivad olla asjakohased selliste äriühingute andmed, kes tegutsevad sarnase toote tootmise sektoris. Sellisele järeldusele jõuti vahetult enne ajutiste meetmete vastuvõtmist. Võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad alusmääruses sätestatud kohustuslikest tähtaegadest, otsustas komisjon seega tugineda oma analüüsis esialgu teadmistele ja teabele, mis olid juba kättesaadavad teises käimasolevas dumpinguvastases uurimises samas (alumiiniumi)sektoris ning mis käsitlesid sarnast toodet ehk pressitud alumiiniumi (119) ja sarnast ajavahemikku. Pressitud alumiinium on toode, millel on alumiiniumist lehtvaltstoodetega sarnased tehnilised ja füüsikalised omadused. Tootmisprotsessis võib alumiiniumist teha mitmesuguseid tooteid pressimise, valtsimise või valamise teel. Pressitud alumiinium vormitakse erineva kujuga alumiiniumprofiilideks. Alumiiniumist lehtvaltstoodete hulka kuuluvad lamedad lehed, poolidel lehed, tahvlid ja foolium. Lisaks toodavad neid tooteid sageli samad äriühingud, kes toodavad alumiiniumist lehtvaltstooteid, või selliste äriühingutega samasse kontserni kuuluvad äriühingud.

(240)

Komisjon jätkab uurimist ning kui ta saab võimalikelt võrdlusriikidelt uusi ja asjakohaseid andmeid, võib ta olukorda uuesti hinnata.

(241)

Võttes arvesse alumiiniumist lehtvaltstoodete ja pressitud alumiiniumist toodete sarnasusi ning seda, et asjaomased andmed olid avalikult kättesaadavad, (120) otsustas komisjon kasutada pressitud alumiiniumi tootvate äriühingute andmeid, kuna need andmed olid komisjoni arvates alumiiniumist lehtvaltstooteid tootvate äriühingute olukorda esindavad.

3.4.4. Sotsiaal- ja keskkonnakaitse tase

(242)

Kuna kõigi eespool kirjeldatud asjaolude põhjal tehti kindlaks, et Türgi on uurimise praeguses etapis sobiv võrdlusriik, ei olnud vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a esimese taande viimasele lausele vaja hinnata sotsiaal- ja keskkonnakaitse taset.

3.4.5. Kokkuvõte

(243)

Eespool esitatud analüüsi silmas pidades otsustas komisjon esialgu käsitada Türgit sobiva võrdlusriigina alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a tähenduses.

3.5. Tootmistegurite moonutamata kulude kindlakstegemiseks kasutatud allikad

(244)

Huvitatud isikute esitatud teabe ja toimikus olemasoleva muu asjakohase teabe põhjal koostas komisjon esimeses teates esialgse loetelu tootmisteguritest, nagu uurimisaluse toote tootmiseks kasutatud materjalid, energia ja tööjõud.

(245)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punkti a kohaselt tegi komisjon kindlaks ka allikad moonutamata hindade ja võrdlusaluste kindlaksmääramiseks. Peamine allikas, mida komisjon kavatses kasutada, oli andmebaas Global Trade Atlas (edaspidi „GTA“). Samas teates esitas komisjon harmoneeritud süsteemi (HS) tootmistegurite koodid, mida huvitatud isikute esitatud teabe põhjal kavatseti esialgu GTA andmebaasil põhinevas analüüsis kasutada.

(246)

Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama märkusi ja avalikult kättesaadavat teavet iga kõnealuses teates nimetatud tootmisteguri moonutamata väärtuste kohta.

(247)

Seejärel ajakohastas komisjon teises teates tootmistegurite loetelu, tuginedes huvitatud isikute märkustele ja teabele, mille valimisse kaasatud eksportivad tootjad esitasid küsimustiku vastustes.

(248)

Võttes arvesse kogu huvitatud isikute esitatud teavet, tehti Türgi puhul kindlaks järgmised tootmistegurid ja nende allikad, et teha kindlaks normaalväärtus vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile a.

Tabel 2

Tootmistegurid ja teabeallikad

Toorained	Kaubakoodid Türgis	Väärtus	Mõõtühik
Alumiiniumisulamid	760120800000	14,01	kg
Alumiiniumoksiidi pulber	281820	6,94	kg
Alumiiniumikangid	760110	12,73	kg
Vedel alumiinium	760110000000 – töötlemiskulud	12,20	kg
Alumiiniumfluoriid	282612	10,37	kg
Alumiiniumimurd	760200190000	11,01	kg
Alumiiniumislääbid	760120200000	13,91	kg
Katoodvask	740329	39,47	kg
Külmvaltsitud poolid	760612920000	26,06	kg
Kuumvaltsitud poolid	760612930000 760612990000	31,86	kg
Kuumvaltsitud tahvlid	760612990000	36,02	kg
Magneesiumikangid	810411	19,50	kg
Sulatusvask	740329	39,47	kg
Sulatusraud	720299300000 720299800000	10,88	kg
Sulatusmangaan	811100	15,59	kg
Naftakoks	271311	0,42	kg
Pigi	270810	3,82	kg
Valtsimisõli	271012110000	3,17	kg
Bituminoosne kivisüsi	270119000000	0,59	kg
Titaansüsiniktraat	760521	21,77	kg
Tsingikangid	790111	15,93	kg
Kiirelt sulav räni	280469	18,38	kg
Raud	732690	37,13	kg
Kroom	811221	54,20	kg
Alumiiniumiräbu	262040	7,59	kg
Vanaõli	340399	33,3	kg
Tööjõud
Tööjõud	Ei kohaldata	42,21	tund
Energia
Elektrienergia	Ei kohaldata	0,62	kWh
Gaas	Ei kohaldata	1,95	m3
Vesi	Ei kohaldata	5,21	m3
Kõrvalsaadus/jäätmed
Alumiiniumimurd	760200190000	11,01	kg

3.5.1. Tootmisprotsessis kasutatavad toorained

(249)

Toorainete moonutamata hinna kindlaksmääramiseks võttis komisjon aluseks kõigist kolmandatest riikidest, välja arvatud HRVst ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/755 (121) I lisas loetletud riikidest, mis ei ole WTO liikmed, võrdlusriiki suunatud impordi kaalutud keskmise hinna (CIF-hind), nagu see oli esitatud GTAs. Komisjon otsustas jätta välja HRVst pärit impordi, sest nagu ta järeldas, ei ole Hiina omamaiste hindade ja kulude kasutamine sobiv oluliste moonutuste tõttu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktile b (põhjendused 188–224 eespool). Kuna puuduvad tõendid selle kohta, et samad moonutused ei mõjuta ekspordiks mõeldud tooteid samas ulatuses, leidis komisjon, et samad moonutused mõjutavad eksporti. Kaalutud keskmist impordihinda kohandati vajaduse korral imporditollimaksude arvessevõtmiseks.

(250)

Mõne tootmisteguri puhul moodustasid koostööd tegevate eksportivate tootjate tegelikud kulud läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tühise osa tooraine kogukuludest. Kuna nende puhul kasutatud väärtus ei mõjutanud märkimisväärselt dumpingumarginaali arvutamist, olenemata kasutatud allikast, käsitles komisjon neid tootmistegureid kulumaterjalidena, nagu selgitatud põhjenduses 13.

(251)

Komisjon väljendas koostööd tegevate eksportivate tootjate toorainete tarne eest kantud transpordikulu protsendimäärana nende toorainete tegelikust kulust ja rakendas siis sama protsendimäära samade toorainete moonutamata kulule, et määrata kindlaks moonutamata transpordikulu. Komisjon leidis, et käesoleva uurimise seisukohast võiks eksportiva tootja tooraine ja esitatud transpordikulude suhet kasutada mõistlikult näitajana, mille abil hinnata äriühingu tehasesse tarnitud toorainete moonutamata kulusid.

(252)

Komisjon märkis, et vedelat alumiiniumi, mida üks Nanshan Groupi kuuluvatest äriühingutest kasutas sisendina, ei olnud võimalik pikkade vahemaade taha transportida ning selle sisendi jaoks ei olnud olemas rahvusvahelist võrdlusalust. Seega otsustas komisjon alternatiivina kasutada võrdlusalusena HS-koodi 7601 10 alla kuuluvate alumiiniumikangide moonutamata hinda, millest arvati maha protsendina väljendatud töötlemiskulud, mida asjaomane äriühing kandis vedela alumiiniumi töötlemisel kangideks (122).

(253)

Pärast teise teate avaldamist kordas Nanshani kontsern oma väidet, mille ta esitas pärast esimese teate avaldamist, nimelt et uurimisaluse toote valmistamiseks kasutatud alumiiniumimurru puhtusaste on sama nagu valmistoodetel ning mis puutub kasutusotstarbesse, siis see toode võeti valuetapis samamoodi ringlusse nagu alumiiniumikangid. HS-kood, mille komisjon esitas esimeses ja teises märkuses, viitab Nanshani kontserni sõnul seega teistsugusele tootele, nimelt erinevatest allikatest saadud väiksema puhtuse ja teistsuguse sulami koostisega alumiiniumimurrule.

(254)

Komisjon vaatas selle väite läbi. Ta täheldas tõendite põhjal, mille Nanshani kontsern oli esitanud kaugmeetodil ristkontrolli protsessi käigus, et Nanshan Groupi kuuluvate eri äriühingute kasutatava (ja müüdava) alumiiniumimurru hind ei olnud samal tasemel alumiiniumikangide omaga, vaid selle kvaliteedi põhjal tehti 2–9 % mahaarvamine, et kajastada murru puhtust. Seetõttu kinnitati, et alumiiniumikangide hind oli kõrgem kui murru hind.

(255)

Komisjon täheldas ka, et Türgi nomenklatuuri asjaomase kaubakoodiga eristati nn tootmismurdu (täiustatud kaubakood 760200190000), mis näis võrreldes kaubakoodi 760200 900000 alla kuuluva murruga paremini vastavat Nanshan Groupi tarbitud ja toodetud murru liigile. Lõpetuseks kordas komisjon veel kord, et ta ei ole saanud nimetatud HS-koodi all imporditud alumiiniumimurru konkreetse koostise kohta mingeid tõendeid, mis kinnitaks väidet, et tegemist on vähem puhta ja teistsuguse sulami koostisega murruga. Seepärast otsustas komisjon kasutada võrdlusalusena kaubakoodi 760200190000 alla kuuluvat impordihinda, mitte äriühingu soovitatud kangide impordihinda.

(256)

Nanshan Group väitis ka, et HS-koodidel põhinevas GTA hinnas ei eristata alumiiniumpoolide lõppkasutusalasid ja sulameid, samas kui väga suurt osa imporditud alumiiniumpoolide kogusest saaks kasutada toodetes, mis ei kuulu toote määratluse alla, nimelt auto- või lennundustööstuses või joogipurkide tootmise sektoris. Ta väitis, et erinevate sulamite hinnad ja lõppkasutusalad olid väga erinevad ning seetõttu ei pakkunud GTA keskmine hind tema arvates asendusväärtust nendele alumiiniumpoolidele, mida Nanshan Group tarbis uurimisaluse toote tootmiseks. Nanshan Group tegi ettepaneku tugineda GTA hindade võrdlusaluseks võtmise asemel CRU aruannetes esitatud hindadele fooliumisulami 1050 puhul, mis oli tema arvates keemilise koostise poolest väga sarnane fooliumisulamiga 8079.

(257)

Komisjon hindas seda väidet. Esiteks märkis ta, et Türgi nomenklatuuris ei hõlmanud esialgse marginaali arvutamisel võrdlusalusena kasutatud HS-kood erinevalt Nanshani väitest suurimat tooterühma, mis ei kuulu toote määratluse alla, nimelt konservitööstuses kasutatavaid tooteid. Teiseks eristati Türgi nomenklatuuris konkreetsete kaubakoodide puhul eri paksusi ja need võimaldasid seega eri liiki tooteid täpsemalt eristada võrreldes CRU aruandes esitatud hindadega, mis viitasid ainult ühele konkreetsele paksusele. Kolmandaks olid CRU aruannetes esitatud hinnad seotud liidu turgudega ega kajastanud seega sarnase majandusarengu tasemega riigi hindu. Seetõttu leidis komisjon, et imporditud poolide hinnad GTAs olid normaalväärtuse kindlaksmääramisel asjakohasemaks võrdlusaluseks kui CRU aruandes esitatud hinnad. Seega lükkas komisjon väite tagasi ja otsustas võrdlusalusena kasutada kaubakoodiga 760612920000 külmvaltsitud poolide impordihinda, kaubakoodidega 760612930000 ja 760612990000 kuumvaltsitud poolide keskmist impordihinda ja kaubakoodiga 760612990000 tahvlite impordihinda.

(258)

Nanshan Group väitis ka, et bituminoosse kivisöe puhul ei tohiks komisjon tugineda GTA andmebaasis esitatud kivisöe impordihindadele, kuna 2019. aastal Türki imporditud kogused olid tühised. Selle asemel võiks komisjon võtta arvesse termilise koksi ja naftakoksi hindu IHSi aruandes (123).

(259)

Esiteks märkis komisjon, et puuduvad tõendid selle kohta, et imporditud koguse (üle 500 tonni) hind GTA andmebaasis ei vastanud turuhinnale või et GTA andmebaasi hind oleks olnud oluliselt erinev, kui impordimaht oleks olnud suurem. Teiseks puudutasid hinnad esitatud aruandes peale Hiina ainult viit muud riiki, nimelt Austraaliat, Indiat, Venemaad, Lõuna-Aafrikat ja Indoneesiat. Need hinnad erinesid piirkonniti ja riigiti. Komisjon ei leidnud veenvaid tõendeid selle kohta, et nende riikide hinnad kajastaksid rahvusvahelist moonutamata hinda paremini kui võrdlusriigi hinnad. Seetõttu lükkas komisjon väite tagasi ja otsustas võrdlusalusena kasutada kivisöe Türki importimise hinda.

3.5.2. Tööjõud

(260)

Tööjõukulude võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikaameti kõige uuemat statistikat (124). Türgi statistikaamet avaldab üksikasjalikku teavet palkade kohta Türgi eri majandussektorites. Komisjon kehtestas võrdlusaluse vastavalt majandustegevuse C.24 (metallitootmine) tööjõukuludele tunni kohta (125). Väärtused kohandati, kasutades deflaatorina omamaise tootja hinnaindeksit, mille on avaldanud Türgi statistikaamet (126).

3.5.3. Elektrienergia

(261)

Elektrienergia võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikaameti avaldatud Türgi ettevõtete (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) elektrihindu (127). Võrdlusalus määrati kindlaks 25. märtsil 2020 avaldatud elektrihinna alusel. Hind viitas 2019. aasta teisele poolaastale. Komisjon kasutas andmeid tööstuse elektrihindade kohta tarbimisvahemikes 2 000 ≤ T < 20 000 MWh keskmiste tarbijate puhul ja > 150 000 MWh väga suurte tarbijate puhul.

3.5.4. Gaas

(262)

Gaasi võrdlusaluse kindlaksmääramiseks kasutas komisjon Türgi statistikaameti avaldatud Türgi ettevõtete (tööstuslikul eesmärgil kasutajad) gaasihindu. Hinnad erinesid tarbimismahu alusel (128). Komisjon kasutas vastavaid keskmiste või suurte tarbijate hindu. Komisjon kasutas võrdlusalusena kõige uuemaid andmeid 2019. aasta teise poolaasta kohta.

(263)

Nii elektri kui ka gaasi puhul kasutas komisjon netohindu (ilma käibemaksuta).

3.5.5. Vesi

(264)

Türgi veehinna on avaldanud Istanbuli vee- ja kanalisatsiooniamet (ISKI), Eskişehiri vee- ja kanalisatsiooniamet ning Antalya vee- ja kanalisatsiooniamet (129). Vee võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutas komisjon tööstusharu keskmist hinda Istanbuli piirkonnas, Eskişehiri tööstustsoonis (OIZ) ja hindu Antalya tööstustsoonis, mille kohta asjakohane teave oli avalikult kättesaadav.

3.5.6. Müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum

(265)

Alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktis a on sätestatud, et „[a]rvutatud normaalväärtus hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(266)

Et määrata kindlaks moonutamata ja põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulud ning kasum, kasutas komisjon viie sellise Türgi äriühingu müügi-, üld- ja halduskulusid ning kasumit, mis olid kindlaks tehtud sarnast toodet, st pressitud alumiiniumi käsitlevas dumpinguvastases uurimises, nagu selgitatud põhjendustes 239–241. Seega kasutas komisjon samu 2018. aasta finantsandmetega seotud näitajaid, mida kasutati hiljutises määruses, millega kehtestati selle toote suhtes ajutised meetmed käimasolevas dumpinguvastases menetluses pressitud alumiiniumi kohta (130). Kasutatud viis äriühingut olid järgmised:

1)	Alugen Aluminyum Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi,

2)	Eksal Aluminyum Kalip Sanayi Ve Ticaret Limited Sirketi,

3)	Gensa Aluminyum Sanayi Ve Ticaret Anonim Sirketi,

4)	Onat Aluminyum Sanayi Ticaret Anonim Sirketi ning

5)	Okyanus Aluminyum Sanayi Ticaret Anonim Sirketi.

(267)

Käesolevas uurimises kasutati samasugust kaalutud keskmist kasumit 7,2 % ning müügi-, üld- ja halduskulude kaalutud keskmist osakaalu 12,2 %.

3.5.7. Normaalväärtuse arvutamine

(268)

Eeltoodud moonutamata hindade ja võrdlusaluste põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

(269)

Et teha kindlaks iga vaatlusalust toodet tootva ja eksportiva juriidilise isiku moonutamata tootmiskulud, asendas komisjon iga eksportiva tootja puhul nii seotud kui ka sõltumatutelt isikutelt ostetud tootmistegurid tabelis 2 esitatud tootmisteguritega.

(270)

Nanshan Group väitis, et kontserni normaalväärtus tuleks arvutada konsolideeritult, st komisjon peaks kaaluma üksnes nende tootmistegurite hindade asendamist võrdlushindadega, mida kontsern ostis tootmisprotsessi alguses sõltumatult isikult. Seetõttu leidis ta, et komisjon ei peaks arvesse võtma vahetoodete kontsernisisest müüki. Nanshan Group viitas eelkõige komisjoni praktikale seoses mõistega „üks majandusüksus“ ekspordihinna kindlaksmääramisel. Kontsern väitis eelkõige, et kõiki kontserni äriühinguid kontrollis üks juriidiline isik, et äriühingute vahel ei olnud kirjalikku müügilepingut, et äriühingud asusid samas rajatises või üksteise lähedal, et tootmisviisid ei kattunud, et tootmisahela järgmise etapi tootmine sõltus eelmise etapi tootmisest ning et äriühingutel ei olnud sõltumatut eksportmüüki.

(271)

Komisjon täheldas, et kontserni eri tooteliikide tootmine ja/või tootmisprotsesside eri etapid jagunesid tõepoolest kontserni äriühingute vahel ning et üksikud äriühingud kasutasid kontserni kuuluva seotud äriühingu toodetud tootmissisendeid. Kontsernisisene müük hõlmas tooraine (näiteks vedel alumiinium), energia (näiteks elekter) ja sellise vaatlusaluse toote müüki, mida tootmisahela järgmise etapi äriühing kasutas tootmissisendina (näiteks külmvaltsitud poolid, mida üks äriühing kasutas alumiiniumfooliumi tootmiseks).

(272)

Oma vastuses märkis komisjon, et Nanshan Groupi väide on seotud normaalväärtuse arvutamisega kontserni erinevate eksportivate tootjate puhul. Kui vaatlusalust toodet toodavad ja ekspordivad kontserni erinevad üksused, on komisjonil tavaks määrata iga liitu eksporditava uuritud tooteliigi normaalväärtus kindlaks iga kontserni kuuluva eksportiva tootja kohta eraldi, võttes aluseks asjaomase eksportiva tootja konkreetsed andmed (käesoleval juhul tootmistegurid). Taotluses määrata normaalväärtus kunstlikult kindlaks konsolideeritud alusel eeldatakse, et kontsern moodustab ühe integreeritud tootja. Nagu eespool selgitatud, ei ole see nii. Erinevad kontserni kuuluvad tootjad toodavad vaatlusalust toodet eraldi. Seepärast lükatakse kõnealune taotlus tagasi.

(273)

Esiteks määras komisjon kindlaks moonutamata tootmiskulud, tuginedes iga äriühingu ostetud tootmisteguritele. Seejärel kohaldas ta moonutamata ühikukulusid iga koostööd tegeva eksportiva tootja konkreetsete tootmistegurite tegeliku tarbimise suhtes. Komisjon arvestas tootmiskuludest maha tootmisprotsessis uuesti kasutusele võetud kõrvalsaaduste moonutamata kulud.

(274)

Teiseks lisas komisjon moonutamata tootmiskulude kogusumma saamiseks tootmise üldkulud. Koostööd tegevate eksportivate tootjate tootmise üldkuludele lisati põhjenduses 250 osutatud toorainete ja kulumaterjalide kulud ning neid väljendati seejärel protsentuaalse osana iga eksportiva tootja tegelikest tootmiskuludest. Seda protsendimäära kohaldati moonutamata tootmiskulude suhtes.

(275)

Lõpuks lisas komisjon müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumi, mis määrati kindlaks viie Türgi äriühingu põhjal (vt punkt 3.5.6). Moonutamata tootmiskulude kogusummale lisatud müügi-, üld- ja halduskulud, mida väljendati protsendina tootmiskuludest, olid 15,16 %. Väljendatuna müüdud kaupade kulude protsendina ja kohaldatuna moonutamata tootmiskulude kogusumma suhtes, oli kasum 9,07 %.

(276)

Selle põhjal arvutas komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõike 6a punktiga a normaalväärtuse tooteliigi kohta tehasest hankimise tasandil.

3.5.8. Ekspordihind

(277)

Kui valimisse kuuluvad Nanshan Groupi eksportivad tootjad eksportisid vaatlusalust toodet liitu kas otse sõltumatutele klientidele või Hiinas või kolmandates riikides asuvate seotud äriühingute kaudu, oli ekspordihinnaks liitu ekspordiks müüdud vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstav hind kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 8.

(278)

Kaks Nanshan Groupi äriühingut müüsid vaatlusalust toodet liitu ka ühe liidus asuva seotud äriühingu kaudu, kes tegutses importijana. Kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 9 määrati ekspordihind sellise müügi puhul kindlaks hinna alusel, millega imporditud toodet liidus asuvatele sõltumatutele klientidele esimest korda edasi müüdi. Kohandused tehti seoses kõigi importimise ja edasimüügi vahelisel ajal kantud kuludega, sealhulgas müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumiga, et määrata kindlaks usaldusväärne ekspordihind liidu piiril.

(279)

Teine valimisse kaasatud äriühing, Xiamen Xianshun, eksportis vaatlusaluseid tooteid otse liidus asuvatele sõltumatutele klientidele. Sellise müügi puhul oli ekspordihind alusmääruse artikli 2 lõike 8 kohaselt asjaomase toote eest tegelikult makstud või makstav hind, kui vaatlusalust toodet müüdi ekspordiks liitu.

3.5.9. Võrdlus

(280)

Komisjon võrdles valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul normaalväärtust ja ekspordihinda tehasest hankimise tasandil.

(281)

Õiglase võrdluse tagamiseks kohandas komisjon normaalväärtust ja/või ekspordihinda, võttes arvesse hindu ning nende võrreldavust mõjutavaid erinevusi kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõikega 10. Ekspordihinda kohandati transpordi-, kindlustus-, käitlemis- ja laadimis- ning pakendamiskulude, allahindluste, krediidikulude, pangatasude ning muude impordikulude alusel.

(282)

Kogu Nanshan Groupi vaatlusaluse toote eksportmüük toimus täielikult talle kuuluva Hiinas asuva sisekaubandusettevõtte kaudu, kes müüs toodet kas otse sõltumatutele klientidele või Singapuris asuva seotud kaubandusettevõtte kaudu. Nanshan Group väitis, et see sisekaubandusettevõte toimis tootmisettevõtete sisemise müügiosakonnana. Tuginedes praegu kättesaadavate tõendite hindamisele, nõustus komisjon esialgu väitega ja artikli 2 lõike 10 punkti i kohast kohandust ei tehtud.

(283)

Jiangsu Alcha Group eksportis kogu vaatlusaluse toote toodangu Hiinas ja Hongkongis asuvate seotud kauplejate kaudu. Ka üks Nanshan Groupi kuuluv äriühing müüs vaatlusalust toodet osaliselt liitu Singapuris asuva seotud kaupleja kaudu, nagu mainitud eelmises põhjenduses. Seepärast kohandas komisjon kõnealuse müügi puhul nende äriühingute ekspordihindu vastavalt alusmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, sest need kauplejad tegutsesid komisjonitasu alusel töötavate agentidena. Kohanduse suurus oli kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ning kasumi summa.

3.5.10. Dumpingumarginaalid

(284)

Valimisse kaasatud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul võrdles komisjon dumpingumarginaali arvutamiseks samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust vaatlusaluse toote vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga kooskõlas alusmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12.

(285)

Nanshani Groupi kuuluvate äriühingute puhul arvutas ta iga äriühingu individuaalse dumpingumarginaali ja seejärel kontserni kaalutud dumpingumarginaali.

(286)

Valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate puhul arvutas komisjon kaalutud keskmise dumpingumarginaali kooskõlas alusmääruse artikli 9 lõikega 6. Seega määrati kõnealune marginaal kindlaks valimisse kaasatud eksportivate tootjate marginaalide alusel.

(287)

Sellele tuginedes on valimist välja jäänud koostööd tegevate eksportivate tootjate esialgne dumpingumarginaal 67,1 %.

(288)

Kõikide teiste Hiina eksportivate tootjate puhul määras komisjon dumpingumarginaali olemasolevate faktide põhjal kooskõlas alusmääruse artikliga 18. Selleks tegi komisjon kindlaks eksportivate tootjate koostöö taseme. Koostöö tase on koostööd tegevate eksportivate tootjate liitu suunatud ekspordi maht suhtarvuna asjaomasest riigist liitu suunatud ekspordi kogumahust, mis on esitatud Eurostati impordistatistikas.

(289)

Käesoleval juhul on koostöö tase madal, sest koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport moodustas uurimisperioodil ainult ligikaudu 40 % liitu suunatud koguekspordist. Seepärast pidas komisjon asjakohaseks kehtestada kõigi teiste koostööst keeldunud eksportivate tootjate suhtes kohaldatav üleriigiline dumpingumarginaal suurima marginaali tasemel, mis tehti esindavates kogustes müüdud tooteliikide kohta kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate andmete põhjal. Sel viisil kindlaks tehtud dumpingumarginaal oli 183,3 %.

(290)

Esialgsed dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist, on järgmised.

Äriühing	Esialgne dumpingumarginaal
Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.	88,3 %
Nanshan Group	122,1 %
Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.	30,0 %
Muud koostööd tegevad äriühingud	68,5 %
Kõik muud äriühingud	183,7 %

4. KAHJU

4.1. Sissejuhatav märkus

(291)

Nagu märgitud põhjendustes 50–52, lõppes Ühendkuningriigi väljaastumise üleminekuperiood 31. detsembril 2020 ning liidu õiguse kohaldamine Ühendkuningriigi suhtes lõpetati 1. jaanuaril 2021. Sellest tulenevalt palus komisjon huvitatud isikutel esitada ajakohastatud teabe 27 ELi liikmesriigi põhjal. Kuna seda ajakohastatud teavet (v.a hinna allalöömine) taotleti esialgse etapi lõppjärgus, põhinesid komisjoni esialgsed järeldused 28 ELi liikmesriigi andmetel järgmises põhjenduses selgitatud põhjustel.

(292)

Komisjon jõudis pärast toimikus sisalduva teabe analüüsimist esialgsele järeldusele, et 28 ELi liikmesriigi andmed on praeguses etapis asjakohased. Seda seetõttu, et Ühendkuningriigi liidust väljaastumise mõju kahjuanalüüsile näib olevat piiratud. Valimisse kaasatud liidu tootjate müük Ühendkuningriiki moodustas alla 5 % nende kogumüügist sõltumatutele klientidele ELis. Ühendkuningriigis asub ainult üks alumiiniumist lehtvaltstoodete tootja. Hiina eksport Ühendkuningriiki jäi stabiilseks ja muutus kooskõlas ekspordiga ELi ning ka Ühendkuningriigi eksport ELi jäi stabiilseks.

(293)

Igal juhul hinnatakse kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi lõppetapis uuesti 27 ELi liikmesriigi andmete alusel ja vajaduse korral neid muudetakse. Need järeldused avalikustatakse ja isikutel on võimalus esitada märkusi.

4.2. Liidu tootmisharu ja liidu toodangu määratlus

(294)

Uurimisperioodil valmistasid liidus samasugust toodet enam kui 20 liidu tootjat. Neid käsitatakse liidu tootmisharuna alusmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(295)

Tehti kindlaks, et liidu kogutoodang uurimisperioodil oli ligikaudu 1 907 127 tonni. Komisjon tegi selle arvu kindlaks European Aluminiumilt saadud liidu tootmisandmete alusel, mida ristkontrolliti usaldusväärsuse ja täielikkuse suhtes, tuginedes liidu tootjate esitatud teabele, sealhulgas valimisse kaasatud liidu tootjate andmetele. Nagu on märgitud põhjenduses 35, kaasati valimisse kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustab 35 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

4.3. Asjaomase liidu turu kindlaksmääramine

(296)

Et teha kindlaks, kas liidu tootmisharu on kandnud kahju, ning selgitada välja tarbimine ja liidu tootmisharu olukorda kajastavad eri majandusnäitajad, uuris komisjon, kas ja mil määral tuleb analüüsimisel arvesse võtta liidu tootmisharu toodetud samasuguse toote edasist kasutamist.

(297)

Et anda võimalikult ülevaatlik pilt liidu tootmisharust, kogus komisjon andmeid kogu alumiiniumist lehtvaltstoodetega seotud tegevuse kohta ja tegi kindlaks, kas toodang oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks või vabaturu jaoks.

(298)

Komisjon leidis, et väga väike osa liidu tootjate kogutoodangust oli ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks, nagu osutatud allpool tabelis 3. Tootmisharusisese kasutuse osakaal suurenes vaatlusalusel perioodil, kuid jäi väga väikseks, moodustades alla 1,5 % tarbimisest. Vajaduse korral esitatakse andmed tootmisharusisese turu kohta ja neid hinnatakse eraldi. Muude näitajate puhul, nagu toodang, tootmisvõimsus, tootlikkus, tööhõive ja palgad, seostuvad allpool esitatud arvud kogu tegevusega ning arvude eristamine ei ole seega asjakohane.

(299)

Nagu mainitud punktis 2.3.1, taotles valimist välja jäänud eksportiv tootja Huafon mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete väljajätmist toote määratlusest käesolevas uurimises. Kuna neid välja ei jäetud, taotles ta mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul segmendipõhist analüüsi seoses dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvidega. Oma taotluse põhjenduseks väitis ta, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel oli sarnasusi alumiiniumrataste juhtumitega, (131) mille puhul tehti kindlaks erinevad turustusahelad (algseadmete valmistaja ja järelturg), mistõttu oli vajalik analüüs segmentide kaupa. Ta viitas ka kõrgtehnoloogilisi roostevabast terasest õmblusteta torusid (edaspidi „HP-SSST“) käsitlevatele apellatsioonikogu aruannetele „Hiina – HP-SSST (Jaapan)“/„Hiina – HP-SSST (EL)“, (132) kuid ei selgitanud täpselt, kuidas seda kohtupraktikat saaks käesoleva juhtumi asjaolude suhtes kohaldada.

(300)

Nagu selgitatud põhjendustes 62–80, leiti, et mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodetel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused nagu teistel alumiiniumist lehtvaltstoodetel ning need kuulusid seetõttu uurimisaluse toote määratluse alla. Komisjon jõudis ka järeldusele, et toote uurimisest väljajätmiseks ei olnud liidu huvidel põhinevat alust.

(301)

Mis puudutab viidet alumiiniumrataste juhtumitele, siis puudub selge piir mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete ja muude alumiiniumist lehtvaltstoodete turustusahelate vahel. Nagu selgitatud põhjenduses 74, ei ole mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooted ainsad autotööstusele mõeldud tooted. Uurimisalune toode hõlmab ka muid autotööstuse tooteid, näiteks autotööstuses kasutatavaid konstruktsiooniosi (raamid, komponendid), mida samuti müüakse esimese taseme tarnijatele.

(302)

Kuigi kõnealune eksportiv tootja ei viidanud põhjenduses 299 osutatud apellatsioonikogu HP-SSST aruande konkreetsetele elementidele, on käesoleva uurimise asjaolud erinevad. Osutatud juhtumi puhul olid hinnaerinevused erinevate asjaomaste klasside vahel väga suured (+ 100 või + 200 %). Seevastu käesoleval juhul ei ole mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete ja muude alumiiniumist lehtvaltstoodete vahel märkimisväärset hinnaerinevust, mis oleks viidanud selgele piirile selle toote ja muude alumiiniumist lehtvaltstoodete vahel. Seega on HP-SSST aruandes esitatud analüüs kohaldatav selles käsitletud juhtumi konkreetse faktilise olukorra suhtes ja seda ei saa ekstrapoleerida käesolevale juhtumile, mille puhul analüüs tehti toote kontrollnumbrite alusel. Tuletatakse meelde, et Hiina uuriv ametiasutus ei kohalda toote kontrollnumbritel põhinevat võrdlusmeetodit. Igal juhul ei ole komisjonil õiguslikku kohustust teha iga juhtumi puhul segmendipõhine analüüs, olenemata faktilistest asjaoludest – seda pole sätestatud alusmääruses ega WTO dumpinguvastases lepingus ning HP-SSST aruannetes ei viita miski sellele, et apellatsioonikogu oleks sellise seisukoha võtnud. Seetõttu lükkas komisjon selle segmendipõhise analüüsi taotluse tagasi.

(303)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja Xiamen Xiashun väitis, et foolium poleks pidanud olema kaebusega hõlmatud. See eksportiv tootja taotles segmendipõhist analüüsi põhjendusega, et foolium erineb muudest tavaliste lehtedena käsitatavatest toodetest ja et seda müüdi teistsuguse turustusahela kaudu. Samuti väitis ta, et fooliumit müüsid väga vähesed äriühingud ning seda toodeti ja tarbiti peamiselt tootmisharusisesel turul. Oma taotluse põhjenduseks väitis ta, et autotööstuse fooliumil oli sarnasusi alumiiniumrataste juhtumitega, (133) mille puhul tehti kindlaks erinevad turustusahelad (algseadmete valmistaja ja järelturg), mistõttu oli vajalik analüüs segmentide kaupa. Ta viitas ka apellatsioonikogu aruannetele „Hiina – HP-SSST (Jaapan)“/„Hiina – HP-SSST (EL)“, (134) kuid ei olnud konkreetsem. Ühtlasi väitis ta, et teda ei ole kaebuses nimetatud tootjana ja et tema tooteid ei ole selgelt nimetatud.

(304)

Asjaolu, et kaebuse esitaja ei olnud tootjat eksportiva tootjana loetlenud, ei tähenda, et menetlus teda ei puuduta või et menetlus ei hõlma tema tooteid. On loomulik, et kaebuse esitajad ei ole teadlikud kõigist olemasolevatest tootjatest asjaomases riigis ja seetõttu ei saa nende esitatud loetelu pidada ammendavaks.

(305)

Foolium kuulub põhjendustes 55–61 esitatud toote määratluse alla ning seda saab liigitada paksuse, vormi, kasutatud materjali, viimistluse ja karastatuse alusel, kasutades uurimises ette nähtud tootekoode. Sellel on samad keemilised, tehnilised ja füüsikalised põhiomadused nagu muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel, kuna see koosneb rohkem kui 95 % ulatuses puhtast alumiiniumist. Peale selle on see valmistatud samadest või sarnastest sulamitest ning on samasuguse või sarnase viimistluse, karastatuse astme ja paksusega nagu muud alumiiniumist lehtvaltstooted.

(306)

Turustusahelates ei ole selgeid piire fooliumi ja muude alumiiniumist lehtvaltstoodete vahel. Xiamen Xiashun viitas oma väites alumiiniumrataste juhtumile, (135) kus eristati algseadmete valmistaja ja järelturu segmente. Käesoleval juhul on olukord siiski teistsugune, sest fooliumit ei müüda teistsugusele turusegmendile kui teisi alumiiniumist lehtvaltstooteid. Kuigi sarnaselt teiste alumiiniumist lehtvaltstoodetega on fooliumil oma spetsifikatsioonid, müüakse sellist toodet tööstuslikul eesmärgil kasutajatele, kes töötlevad selle teistsuguseks tooteks. See kehtib näiteks turvakorkide puhul, mida valmistatakse alumiiniumist lehtvaltstoodetest. Peale selle selgus uurimise käigus, et liidu tootjad müüsid seda toodet märkimisväärsetes kogustes. Samuti müüsid valimisse kaasatud liidu tootjad ka teiste valimisse kaasatud tootjate eksporditud tooteid, olenemata nende väidetavast segmendist. Erinevalt apellatsioonikogu HP-SSST aruandes kirjeldatud olukorrast ei ole käesoleval juhul fooliumi ja muude alumiiniumist lehtvaltstoodete vahel märkimisväärset hinnaerinevust, mis võimaldaks selgelt eristada seda toodet teistest alumiiniumist lehtvaltstoodetest. Ühtlasi tuletatakse meelde, et Hiina uuriv ametiasutus ei kohalda toote kontrollnumbritel põhinevat võrdlusmeetodit. Nagu mainitud põhjenduses 302, ei ole komisjonil õiguslikku kohustust teha iga juhtumi puhul segmendipõhine analüüs, olenemata faktilistest asjaoludest – seda pole sätestatud alusmääruses ega WTO dumpinguvastases lepingus ning HP-SSST aruannetes ei viita miski sellele, et apellatsioonikogu oleks sellise seisukoha võtnud. Sellest lähtuvalt lükkas komisjon selle segmendipõhise analüüsi taotluse tagasi.

(307)

Importija Airoldi palus teha pehmete ja kõvasulamite segmendipõhise analüüsi, väites, et pehmetest sulamitest alumiiniumist lehtvaltstoodete tootjaid on palju ja kõvasulamite tootjaid vähe. Samuti väitis ta, et kõvasulamite puhul oli tootmisvõimsus ebapiisav.

(308)

Airoldi ei esitanud tõendeid selle kohta, et kõvasulamitest alumiiniumist lehtvaltstoodete pakkumine oleks olnud ebapiisav. Samuti näitas uurimine, et kõva- või pehmetest sulamitest valmistatud alumiiniumist lehtvaltstoodetel on samad füüsikalised, tehnilised ja keemilised põhiomadused nagu muudel alumiiniumist lehtvaltstoodetel, mis on määratlusega hõlmatud. Igal juhul toodavad kolm valimisse kaasatud liidu tootjat nii pehmeid kui ka kõvasulameid märkimisväärsetes kogustes. Samuti on karastatuse aste üks omadustest eri tooteliikide määratluses, mida käesolevas uurimises kasutatakse. Seega võeti selliste toodete väidetavaid erinevusi igal juhul hinnavõrdluses arvesse. Seetõttu lükkas komisjon ka selle segmendipõhise analüüsi taotluse tagasi.

4.4. Liidu tarbimine

(309)

Komisjon selgitas liidu tarbimise välja liidu turgu käsitlevate European Aluminiumi müügiandmete ja Eurostati impordiandmete alusel, nagu kindlaks määratud põhjenduses 312.

(310)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 3

Liidu tarbimine (tonnides)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidu kogutarbimine	2 623 119	2 772 585	2 659 616	2 403 637
Indeks	100	106	101	92
Tootmisharusisene turg	19 347	29 987	34 953	33 204
Indeks	100	155	181	172
Vabaturg	2 603 772	2 742 598	2 624 664	2 370 433
Indeks	100	105	101	91
Allikas: European Aluminium ja Eurostat.

(311)

Vaatlusalusel perioodil vähenes tarbimine liidu vabaturul 9 %. Aastatel 2017–2018 suurenes tarbimine liidu turul 6 % (ligikaudu 2,6 miljonilt tonnilt 2,7 miljoni tonnini), seejärel vähenes see 2019. aastal 4 % ja uurimisperioodil veelgi, 2,4 miljoni tonnini. Liidu kogutarbimine järgis sarnast suundumust, kasvades 2018. aastal ja vähenedes 2019. aastal ning vähenedes endiselt uurimisperioodil COVID-19 pandeemia tagajärjel.

4.5. Asjaomasest riigist pärit import

4.5.1. Asjaomasest riigist pärit impordi maht ja turuosa

(312)

Komisjon tegi impordimahu kindlaks CN-koodidel põhinevate kohandatud Eurostati andmete alusel, järgides kaebuse esitaja soovitatud vaidlustamata metoodikat. Komisjon kontrollis kaebuse esitaja hinnanguid sellele, milline on vaatlusaluse toote sellise mahu osakaal, mida imporditakse algatamisteates (136) märgitud CN-koodide all, ning kinnitas need.

(313)

Pärast joonealuses märkuses 11 osutatud muutmisteate avaldamist võeti asjaomasest riigist pärit impordi mahu kindlaksmääramisel arvesse ka CN-koodi 7607 19 90 alla kuuluvat importi. Impordi turuosa määrati kindlaks asjaomasest riigist pärit impordi mahu alusel, võrrelduna liidu kogutarbimise mahuga, mille andmed on esitatud tabelis 3.

(314)

Lisaks koguimpordile analüüsis komisjon eraldi ka seestöötlemise protseduuri alusel toimuvat importi, võttes arvesse selle märkimisväärset osakaalu käesolevas juhtumis.

(315)

Asjaomasest riigist pärit import muutus järgmiselt.

Tabel 4

Impordi maht (tonnides) ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Asjaomasest riigist pärit impordi maht (tonnides)	160 869	321 851	345 720	265 727
Indeks	100	200	215	165
Asjaomasest riigist seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi maht (tonnides)	15 588	108 188	104 054	60 824
Indeks	100	694	668	390
Asjaomasest riigist pärit impordi maht, arvestamata seestöötlemise protseduuri	145 281	213 662	241 666	204 904
Indeks	100	147	166	141
Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa (%)	6,2	11,7	13,2	11,2
Indeks	100	190	213	181
Asjaomasest riigist seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi turuosa (%)	0,6	3,9	3,9	2,5
Indeks	100	657	658	426
Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa, arvestamata seestöötlemise protseduuri (%)	5,5	7,7	9,1	8,5
Indeks	100	139	164	154
Allikas: Eurostat.

(316)

Import asjaomasest riigist suurenes 2017.–2019. aastal enam kui kaks korda, jõudes 345 720 tonnini, enne kui see vähenes 2019. aasta ja uurimisperioodi vahel 23 %. Kokku vähenes Hiina alumiiniumist lehtvaltstoodete import vaatlusalusel perioodil 65 %.

(317)

Asjaomasest riigist seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import suurenes 2018. aastal märkimisväärselt, jõudes 108 188 tonnini, enne kui see vähenes 2019. aastal veidi ja suurenes uurimisperioodil veel enam (278 %). Kokkuvõttes suurenes seestöötlemise protseduuri alusel toimunud alumiiniumist lehtvaltstoodete import Hiinast vaatlusalusel perioodil 290 %.

(318)

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import asjaomasest riigist suurenes 2017.–2018. aastal oluliselt, 145 281 tonnilt 213 662 tonnini. Erinevalt seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordist ja asjaomasest riigist pärit koguimpordist suurenes see 2019. aastal 2018. aastaga võrreldes taas 19 %. Uurimisperioodil vähenes see 36 762 tonni võrra. Kokkuvõttes suurenes see import vaatlusalusel perioodil 41 %.

(319)

Eksportiv tootja Xiamen Xiashun esitas märkuse CN-koodi 7606 11 99 alla kuuluva Kreekasse suunatud impordi muutuse kohta aastatel 2019–2020 ja seadis kahtluse alla, kas toote määratlus tegelikult hõlmab Kreekasse suunatud impordi puhul selle koodi alla kuuluvaid tooteid.

(320)

Komisjon uuris seda küsimust, kuid ei saanud esialgses etapis teha sisulisi järeldusi. Igal juhul ilmneb, et märkimisväärne osa CN-koodi 7606 11 99 alla kuuluvast Hiina impordist Kreekasse ja üldisemalt ELi toimus aastatel 2018–2019 seestöötlemise protseduuri alusel ning see import vähenes uurimisperioodil märkimisväärselt. Komisjon jätkab selle küsimuse uurimist lõppetapis.

(321)

Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes kõigepealt 6,1 %-lt 2017. aastal 11,6 %-ni 2018. aastal ja ületas seega tarbimise kasvu. 2019. aastal tarbimine küll vähenes, kuid asjaomasest riigist pärit import suurenes veelgi, tuues kaasa turuosa suurenemise 13,2 %ni. Turuosa vähenes uurimisperioodil 11,2 %ni. Asjaomasest riigist pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil siiski 5 protsendipunkti, mis vastab 81 % suurusele kasvule.

(322)

Seestöötlemise protseduuri alusel asjaomasest riigist toimunud impordi turuosa suurenes 0,6 %-lt 2017. aastal 3,9 %-ni 2018. ja 2019. aastal ning vähenes seejärel uurimisperioodil 2,5 %-le.

(323)

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import suurenes 5,5 %-lt 2017. aastal 9,1 %-ni 2019. aastal. Pärast selle impordi ja tarbimise suuremat vähenemist vähenes muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi turuosa uurimisperioodil 8,5 %ni. Kokkuvõttes suurenes see turuosa vaatlusalusel perioodil 54 %.

4.5.2. Vaatlusalusest riigist pärit impordi hind ja hinna allalöömine

(324)

Komisjon tegi impordihinnad kindlaks Eurostati andmete põhjal, kasutades CN-koode ja põhjendustes 312–313 kirjeldatud meetodit.

(325)

Asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hind muutus järgmiselt.

Tabel 5

Vaatlusalusest riigist pärit impordi hinnad (eurodes tonni kohta)

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Koguimport	2 437	2 296	2 177	2 205
Indeks	100	94	89	91
Seestöötlemine	2 856	2 139	1 968	2 098
Indeks	100	75	69	73
Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud import	2 391	2 376	2 266	2 237
Indeks	100	99	95	94
LME kolme kuu alumiiniumihind (eurodes tonni kohta)	1 752	1 791	1 617	1 535
Indeks	100	102	92	88
Allikas: Eurostat, LME.

(326)

Hiinast pärit impordi keskmine hind langes vaatlusalusel perioodil 9 %, st 2 437 eurolt 2 205 eurole tonni kohta. Need hinnad jäid vaatlusalusel perioodil oluliselt madalamaks liidu müügihindadest, nagu on näidatud tabelis 9.

(327)

Seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi hind langes märkimisväärselt 2018. aastal, kui sellise impordi maht oluliselt suurenes. Kokkuvõttes vähenes see 27 % ja jäi alates 2018. aastast oluliselt allapoole muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi keskmisest hinnast.

(328)

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi hind langes järjepidevalt, 2 391 eurolt tonni kohta 2017. aastal 2 237 eurole uurimisperioodil (–6 %).

(329)

Neid suundumusi tuleks vaadelda koos selliste ülemaailmsete alumiiniumiindeksite suundumustega nagu Londoni metallibörsil noteeritud kolme kuu alumiiniumihind (eurodes tonni kohta), mis näitab alumiiniumi kui tooraine hinda ning mida kasutatakse sageli võrdlusalusena läbirääkimiste pidamisel alumiiniumist lehtvaltstoodete lõpliku hinna üle. Sellega seoses ilmneb, et kõige suurem korrelatsioon oli Londoni metallibörsi ja Hiina impordihindade vahel muude kordade alusel (0,97). Londoni metallibörsi ja seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi hinna vaheline korrelatsioon oli väikseim (0,5). Allpool tabelis 9 esitatud liidu keskmiste hindade põhjal oli Hiinast pärit impordi ja liidu hindade erinevus uurimisperioodil ligikaudu 18 %, kui võtta võrdluseks keskmine Hiinast pärit impordi hind, ning ligikaudu 17 %, kui võtta võrdluseks muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud Hiinast pärit impordi hind.

(330)

Et teha kindlaks hinna allalöömine uurimisperioodil, (137) võrdles komisjon:

a)	valimisse kaasatud liidu tootjate tehasehindade tasemele kohandatud kaalutud keskmisi müügihindu tooteliigi kohta liidu turul sõltumatute klientide jaoks ning

b)	vastavaid Hiinast pärit impordi kaalutud keskmisi hindu tooteliigi kohta esimese sõltumatu kliendi jaoks liidu turul, mis määrati CIF-hinna (kulud, kindlustus, vedu) alusel, tehes asjakohased kohandused tollimaksude ja impordijärgsete kulude arvessevõtmiseks (138).

(331)

Hindu võrreldi tooteliikide kaupa samal kaubandustasandil toimunud tehingutes, korrigeerides neid vajaduse korral nõuetekohaselt ning arvates maha hinnavähendid ja allahindlused. Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest uurimisperioodil. Sellest nähtus, et asjaomasest riigist pärit impordi kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal liidu turul jäi vahemikku 4,6–11,2 %. Tuvastatud kaalutud keskmine hinna allalöömine oli 7,5 %.

(332)

Eksportiv tootja Xiamen Xiashun väitis, et toote kontrollnumbri omaduste põhjal on foolium sarnane ribade, turvakorkide valmistamisel kasutatavate lehtede ning litograafialehtedega. Samuti väitis ta, et kuna seda toodet kasutatakse fooliumivaltspinkidel toorainena, on selle hind eespool nimetatud tooteliikide omadest erinev. Xiamen Xiashun palus komisjonil küsida liidu tootjatelt konkreetselt fooliumi müügi lepingud ja hinnad ning võrrelda neid hindu hindadega, mida Xiamen Xiashun küsis liitu müüdud fooliumi eest.

(333)

Xiamen Xiashun ei esitanud siiski tõendeid väidetava hinnaerinevuse kohta erinevate kasutusalade (ribad, turvakorgid ja litograafialehed) ja nende mudelite vahel, mida ta ELi eksportis. Lisaks ei kvantifitseerinud ta selliseid erinevusi. Igal juhul ei võrreldud Xiamen Xiashuni tooteid ribade ega litograafialehtedega, sest valimisse kaasatud liidu tootjad ei müünud selliseid tooteid sama tootekoodi all nagu fooliumit. Seetõttu lükkas komisjon selle väite tagasi.

4.6. Liidu tootmisharu majanduslik olukord

4.6.1. Üldised märkused

(334)

Uurides dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kõiki majandusnäitajaid, mis liidu tootmisharu olukorda vaatlusalusel perioodil kujundasid.

(335)

Nagu mainitud põhjendustes 35–37, kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju uurimiseks väljavõttelist uuringut.

(336)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Makromajanduslikke näitajaid hindas komisjon European Aluminiumi vastuses sisalduvate andmete põhjal, mis hõlmasid kõigi liidu tootjatega seotud andmeid. Mikromajanduslikke näitajaid hindas komisjon andmete põhjal, mille valimisse kaasatud liidu tootjad esitasid vastustes küsimustikule. Mõlemad andmekogumid leiti olevat liidu tootmisharu majandusliku olukorra suhtes representatiivsed.

(337)

Makromajanduslikud näitajad on: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine.

(338)

Mikromajanduslikud näitajad on: keskmised ühikuhinnad, ühikukulu, tööjõukulu, laovarud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

4.6.2. Makromajanduslikud näitajad

4.6.2.1. Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(339)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Tootmismaht (tonnides)	2 130 916	2 164 561	2 104 231	1 907 127
Indeks	100	102	99	89
Tootmisvõimsus (tonnides)	2 471 262	2 528 879	2 522 331	2 509 831
Indeks	100	102	102	102
Tootmisvõimsuse rakendamine (%)	86,2	85,6	83,4	76,0
Indeks	100	99	97	88
Allikas: European Aluminium, valimisse kaasatud liidu tootjad

(340)

Tootmismaht suurenes alguses 2018. aastal ekspordimüügi ja tootmisharusisese müügi suurenemise tõttu. See vähenes 2019. aastal ja ka uurimisperioodil. Tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil 11 %.

(341)

Tootmisvõimsus suurenes vaatlusalusel perioodil veidi. Kuna tootmismaht üldiselt vähenes ja tootmisvõimsus veidi suurenes, näitab tootmisvõimsuse rakendamine vaatlusalusel perioodil langustendentsi (–12 %).

4.6.2.2. Müügimaht ja turuosa

(342)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Müügi kogumaht liidu turul – nii vabaturg kui ka tootmisharusisene turg (tonnides)	1 742 739	1 726 391	1 650 249	1 518 343
Indeks	100	99	95	87
Müük ja kasutamine tootmisharusisesel turul	19 347	29 987	34 953	33 204
Indeks	100	155	181	172
Müük ja kasutamine tootmisharusisesel turul kui % kogu turu müügist	0,7	1,1	1,3	1,4
Indeks	100	147	178	187
Müük vabaturul	1 723 392	1 696 403	1 615 297	1 485 139
Indeks	100	98	94	86
Turuosa (vabaturu müük) (%)	66,2	61,9	61,5	62,7
Indeks	100	93	93	95
Allikas: European Aluminium, Eurostat ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(343)

Kogumüük ELis vähenes vaatlusalusel perioodil (–13 %) ja oli 2019. aastal juba vähenenud 5 %.

(344)

Nagu mainitud põhjenduses 298, oli väga väike osa liidu tootjate kogutoodangust ette nähtud tootmisharusiseseks kasutuseks. See osa moodustas vähem kui 1,5 % liidu tarbimisest.

(345)

Liidu tootmisharu kogumüük vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil peaaegu 240 000 tonni võrra. Kuigi tarbimine oli 2018. aastal kasvanud kõigi aegade kõrgeimale tasemele (+ 5 %), näitas nimetatud müük juba langustendentsi (–2 %), mis jätkus 2019. aastal ja uurimisperioodil. Kogumüük ELi vabaturul vähenes 14 %.

(346)

Liidu tootmisharu vabaturu müügi turuosa vähenes 66,2 %-lt 2017. aastal 62,7 %-le uurimisperioodil. Pärast 7 % langust 2018.–2019. aastal suurenes see 1,2 protsendipunkti.

4.6.2.3. Kasv

(347)

Väheneva tarbimise tingimustes ei kaotanud liidu tootmisharu mitte ainult müügimahtu ELis, vaid ka turuosa vabaturul.

4.6.2.4. Tööhõive ja tootlikkus

(348)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
(Täistööajale taandatud) töötajate arv	9 025	8 518	8 644	8 240
Indeks	100	94	96	91
Tootlikkus (tonnides täistööajale taandatud töötaja kohta)	236	254	243	231
Indeks	100	108	103	98
Allikas: European Aluminium ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(349)

Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 9 %, sest liidu tootmisharu püüdis tagada oma jätkusuutlikkuse ja viia selle vastavusse nõudlusega siseturul.

(350)

Sellest tulenevalt suurenes liidu tootmisharu tootlikkus 2018. aastal kõigepealt 236 tonnilt 254 tonnini täistööajale taandatud töötaja kohta, enne kui see pärast tootmismahu vähenemist vähenes. Kokku vähenes tootlikkus 2 %.

4.6.2.5. Dumpingumarginaali suurus ja varasemast dumpingust taastumine

(351)

Kõik dumpingumarginaalid olid miinimumtasemest märkimisväärselt suuremad. Tegelike dumpingumarginaalide suuruse mõju liidu tootmisharule oli oluline, kui võtta arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ja hindu.

(352)

Käesolev on esimene vaatlusaluse toote dumpinguvastane uurimine. Seetõttu puuduvad andmed, mille alusel hinnata võimaliku varasema dumpingu mõju.

4.6.3. Mikromajanduslikud näitajad

4.6.3.1. Hinnad ja neid mõjutavad tegurid

(353)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele sõltumatutele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihinnad liidus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Keskmine ühiku müügihind vabaturul (eurot tonni kohta)	2 792	2 888	2 752	2 680
Indeks	100	103	99	96
Ühiku tootmiskulu (eurot tonni kohta)	2 712	2 854	2 762	2 739
Indeks	100	105	102	101
LME kolme kuu alumiiniumihind (eurodes tonni kohta)	1 752	1 791	1 617	1 535
Indeks	100	102	92	88
Allikas: Valimisse kaasatud liidu tootjad ja LME

(354)

Müügihinnad liidu turul sõltumatutele isikutele (vabaturg) tõusid esmalt 2018. aastal 2 792 eurolt 2 888 euroni tonni kohta. Seejärel vähenesid need 2019. aastal 4 % ning langesid uurimisperioodil 2 680 eurole tonni kohta.

(355)

Selle suundumuse vaatlemisel tuleks arvesse võtta muutusi tööstusharus. Esiteks püüdsid valimisse kaasatud liidu tootjad vaatlusalusel perioodil säilitada sama tootmismahu, et vähendada oma kulusid, kohandades samal ajal oma tootevalikut, et suurendada suure lisandväärtusega toodete müüki. Seejärel nende hinnad langesid kooskõlas tabelis 9 esitatud alumiiniumi kui tooraine hinna muutumisega Londoni metallibörsil.

(356)

Valimisse kaasatud tootjate ühiku tootmiskulusid mõjutas suuresti LME hinna muutumine ning need sisaldasid valimisse kaasatud tootjatele suurema lisandväärtusega toodetele üleminekul tekkinud lisakulusid. Ka alates 2019. aastast täheldatud tootmismahu vähenemine mõjutas ühiku tootmiskulusid negatiivselt. Kokkuvõttes suurenesid tootmiskulud 1 %, samal ajal kui keskmine ühiku müügihind vabaturul vähenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Samal ajal langes Londoni metallibörsil alumiiniumi hind 12 %.

(357)

Üks importija, Nilo, väitis, et Saksamaa tootjate kulud vähenesid tänu elektrikulude vähenemisele. Komisjon tegi kindlaks, et liidu tootjad pidid katma ELi heitkogustega kauplemise süsteemist (edaspidi „HKS“) (139) tulenevad suuremad otsesed ja kaudsed elektrikulud, kuna ELi ettevõtjad saavad vähem tasuta lubatud CO2-heitkoguse ühikuid ja seega peavad nad ELi lubatud CO2-heitkoguse ühikuid juurde ostma, et toota sama suur kogus alumiiniumist lehtvaltstooteid. Käesoleval juhul oli Saksamaa tootjate elektrikulude suurenemise ja saadud hüvitise netotulemus puhaskahjum ja seega on importija väide faktiliselt vale. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

4.6.3.2. Tööjõukulud

(358)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 10

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Keskmised tööjõukulud töötaja kohta (eurodes)	70 255	72 448	72 523	73 430
Indeks	100	103	103	105
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(359)

Keskmised tööjõukulud töötaja kohta suurenesid vaatlusalusel perioodil 5 %. Üks valimisse kaasatud äriühing kandis restruktureerimiskulusid, mida tööjõukulud kajastasid.

4.6.3.3. Laovarud

(360)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 11

Laovarud

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Lõppvarud (tonnides)	63 273	66 879	65 204	65 455
Indeks	100	106	103	103
Lõppvarud protsendina toodangust	7,8	8,3	8,4	9,2
Indeks	100	106	108	118
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad.

(361)

Lõppvarud püsisid vaatlusalusel perioodil mõistlikul tasemel. Kuna alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisharu tegutseb tavaliselt tellimuspõhise tootmise põhimõttel, on see näitaja üldises kahjuanalüüsis vähem oluline.

(362)

Lõppvarude osakaal toodangus näitab üldist kasvu, mis tuleneb peamiselt tootmismahu vähenemisest.

4.6.3.4. Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

(363)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Liidus sõltumatutele klientidele suunatud müügi kasumlikkus (protsent müügikäibest)	2,8	1,2	-0,4	-2,2
Indeks	100	42	–13	–78
Rahavoog (eurodes)	97 502 816	82 877 851	92 397 462	43 585 647
Indeks	100	85	95	45
Investeeringud (eurodes)	64 646 226	73 447 421	160 412 341	141 607 601
Indeks	100	114	248	219
Investeeringutasuvus (%)	12,0	7,3	3,6	-2,8
Indeks	100	60	30	–23
Allikas: valimisse kaasatud liidu tootjad

(364)

Et selgitada välja valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks sõltumatutele liidu klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(365)

Liidu tootmisharu müük sõltumatutele klientidele muutus 2017. aasta kasumist 2019. aastal ja uurimisperioodil kahjumiks. Seega järgis kasumlikkus vaatlusalusel perioodil stabiilset langustrendi, langedes 2,8 %-lt 2017. aastal –2,2 %-le uurimisperioodil.

(366)

On oluline märkida, et nagu selgitatud põhjenduses 356, suurenesid liidu tootjate kulud rohkem kui nende hinnad, mistõttu liidu tootmisharu kasumlikkus vähenes. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas ulatuses Hiina impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). Hiina hinnad olid tõepoolest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalad ja märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad (vt tabelid 5 ja 9), piirates hinnatõusu, mida oleks võinud eeldada seoses kasvava nõudlusega (kuni 2019. aastani) ja tootevaliku muutumisega (rohkem kvaliteetsemaid tooteid). Selle tulemuseks oli hindade allasurumine ja kasumlikkuse vähenemine. Uurimisperioodil jätkus hindade allasurumine. Kuigi Hiina hinnad veidi tõusid, jäid need tunduvalt madalamaks liidu tootmisharu saavutatud hinnatasemest. Seda tõendavad ka põhjenduses 331 märgitud olulised hinna allalöömise marginaalid.

(367)

Netorahavoog näitab liidu tootjate suutlikkust oma tegevust ise rahastada. Vaatlusalusel perioodil netorahavoog vähenes kooskõlas kasumlikkuse muutumisega. Rahavoog vähenes vaatlusalusel perioodil 55 %.

(368)

Investeeringud suurenesid vaatlusalusel perioodil 119 %. Nende ajendiks oli kahe valimisse kaasatud liidu tootja investeerimiskavade avaldamine. Investeeringuid tehti selleks, et suurendada tõhusust ning et ettevõtted liiguksid suure lisandväärtusega toodete ja kliendikesksuse poole. Seda peeti oluliseks, et valimisse kaasatud tootjad saaksid säilitada turul konkurentsivõime ning oleksid võimelised järgima uusimaid suundumusi tootearenduses ja pakkuma kvaliteetseid tooteid.

(369)

Investeeringutasuvus on kasum protsendina investeeringute bilansilisest netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil see vähenes 12 %-lt 2017. aastal –2,8 %-le uurimisperioodil. Selline muutus oli tingitud liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemisest.

(370)

Kõik kolm valimisse kaasatud tootjat on osa suurematest kontsernidest ja vaatlusalusel perioodil jätkasid nad kapitali kogumist investeeringuteks. Kuna aga investeeringutasuvus vähenes sedavõrd kiiresti, on valimisse kaasatud tootmisüksuste edasine kapitali kaasamise võime selgelt ohus.

4.6.4. Järeldus kahju kohta

(371)

Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete import märkimisväärselt nii absoluutarvudes (+ 65 %) kui ka suhtelises arvestuses (turuosa +5 protsendipunkti), samal ajal kui tarbimine vähenes ELis 8 %. Impordi kasv puudutas nii seestöötlemise protseduuri alusel toimuvat importi kui ka koguimporti (v.a seestöötlemise protseduur). Hiina impordihinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalad ja liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad. Uurimisperioodil lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu alla keskmiselt 7,5 %. Olenemata valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul tuvastatud konkreetsest hinna allalöömisest täheldas komisjon ka seda, et Hiina hinnad olid kogu vaatlusalusel perioodil pidevalt madalad ja liidu tootmisharu hindadest märkimisväärselt madalamad (vt tabelid 5 ja 9). Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas ulatuses Hiina impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes).

(372)

Enamik makromajanduslikke näitajaid, nagu tootmine, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht ELi turul, turuosa, tööhõive ja tootlikkus, näitas vaatlusalusel perioodil negatiivset suundumust. Vaid tootmisvõimsuse suundumus oli pigem positiivne. Samamoodi muutus vaatlusalusel perioodil negatiivses suunas enamik mikromajanduslikke näitajaid, nagu müügihinnad ELi vabaturul, tootmiskulud, tööjõukulud, kasumlikkus, lõppvarud, rahavoog ja investeeringutasuvus. Ainult investeeringud näitasid positiivset suundumust pärast seda, kui valimisse kaasatud tootjad tegid investeeringuid, et säilitada konkurentsivõime ja järgida uusimaid suundumusi tootearenduses. Samad kahjunäitajad muutusid negatiivses suunas ka ajavahemikul 2017–2019, st enne COVID-19 pandeemia algust.

(373)

Liidu tootmisharu kohandas oma tootevalikut, et tagada vaatlusalusel perioodil suurema lisandväärtusega toodete paremad marginaalid, säilitades samas piisava mahu oma püsikulude vähendamiseks. Sellega seoses liidu tootmisharu kulud loomulikult suurenesid. Lisaks ei saanud liidu tootmisharu 2018.–2019. aastal kasu tarbimise kasvust ja pidi vähendama oma püsikulusid väiksema tootmismahu abil (–11 %), mis tõi kaasa tootmiskulude üldise suurenemise (+ 1 %), samal ajal kui Londoni metallibörsi kolme kuu alumiiniumihind oli langenud (–12 %). Müügihindade poolest seisis liidu tootmisharu silmitsi ka tugeva konkurentsiga suurema lisandväärtusega toodete turgudel ega saanud oma hindu oodatud tasemele (–4 %) tõsta. Võttes arvesse kulude ja hindade muutumist, vähenes kasumlikkus järk-järgult ja muutus kahjumiks juba 2019. aastal, enne kui olukord uurimisperioodil veelgi halvenes.

(374)

Eespool märgitut arvestades järeldas komisjon esialgu, et liidu tootmisharu kandis olulist kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 tähenduses.

5. PÕHJUSLIK SEOS

(375)

Kooskõlas alusmääruse artikli 3 lõikega 6 uuris komisjon, kas asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju. Alusmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt uuris komisjon ka seda, kas liidu tootmisharu võisid samal ajal kahjustada muud teadaolevad tegurid. Komisjon jälgis, et dumpinguhinnaga impordile ei omistataks võimalikku kahju, mida põhjustasid muud tegurid kui asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import. Tehti kindlaks järgmised võimalikud tegurid: COVID-19 pandeemia, nõudluse vähenemine, import kolmandatest riikidest, liidu tootmisharu kaubandusstrateegia, liidu tootmisharu eksporditegevus, liidu tootmisharu tõhusus, liidu tootmisharu import asjaomasest riigist ning Londoni metallibörsi alumiiniumi hinnaga seotud lepingulised kohustused.

5.1.1. Dumpinguhinnaga impordi mõju

(376)

Liidu tootmisharu olukorra halvenemisega samal ajal toimus Hiinast märkimisväärses mahus impordi sissevool, mis lõi järjepidevalt alla liidu tootmisharu hindu ning surus alla liidu turu hinnataset. Nagu mainitud põhjenduses 371, lõid valimisse kaasatud eksportivate tootjate impordihinnad liidu hindu alla keskmiselt 7,5 %.

(377)

Hiinast pärit impordi maht suurenes (nagu osutatud tabelis 4) ligikaudu 161 000 tonnilt 2017. aastal ligikaudu 266 000 tonnini uurimisperioodil ehk 65 %. Turuosa suurenes 81 % ehk 6,2 %-lt 11,2 %-ni. Samal perioodil (nagu näidatud tabelis 7) vähenes liidu tootmisharu müük vabaturul 14 % ning tema turuosa vabaturul vähenes 66,2 %-lt 62,7 %-le, mis on 5 % vähenemine. Kuni seestöötlemise protseduuri alusel Kreekasse suunatud impordi analüüsi polnud veel lõpule viidud, jättis komisjon selle impordi uurimisest välja. Sellisel juhul oleks suundumus sarnane ja näitaks Hiinast pärit impordi 41 % suurenemist ja turuosa 54 % suurenemist ehk 5,5 %-lt 8,5 %-ni.

(378)

Olukord aastatel 2017–2019 on veelgi kõnekam, kuna Hiina import suurenes rohkem kui kaks korda (161 000 tonnilt 354 000 tonnini), ja saavutati turuosa 13,2 %, samas kui liidu tootmisharu turuosa vabaturul oli langenud 61,5 %ni (–4,7 protsendipunkti). Hoolimata tarbimise vähenemisest 2018.–2019. aastal jätkus Hiina impordi kasv ja selle turuosa suurenemine liidu tootmisharu arvelt.

(379)

Dumpinguhinnaga import suurenes aasta-aastalt järjekindlalt nii absoluut- kui ka suhtarvudes kuni COVID-19 pandeemia alguseni 2020. aastal esimeses pooles (seda analüüsitakse järgmises punktis). Nagu nähtub tabelitest 3 ja 4, oli tarbimise kasv 2018. ja 2019. aastal kasulik peamiselt Hiina impordile. Hiinast pärit impordi turule tungimise leevenemine, mida uurimisperioodil täheldati, on eksitav. Vaatlusaluse perioodi suundumuste hoolikas uurimine teeb impordi ja tootmisharu kantud kahju vahelise seose üsna ilmseks. Olukord uurimisperioodil oli lihtsalt täheldatud suundumuse pikenemine, kusjuures seda suundumust leevendas veidi pandeemia üldine mõju Hiina tootmisele, ekspordile liitu ja tarbimisele ELis.

(380)

Dumpinguhinnaga impordi hinnad langesid vaatlusalusel perioodil 9 % (nagu on näidatud tabelis 5), 2 437 eurolt 2 205 eurole tonni kohta. Samal ajal langesid liidu tootmisharu hinnad samal perioodil vaid 4 %, st 2 792 eurolt tonni kohta 2017. aastal 2 680 eurole tonni kohta uurimisperioodil. Seega, kuigi Hiina hindade tase oli 2017. aastal madalam, langesid need vaatlusalusel perioodil rohkem (–232 eurot tonni kohta) kui liidu tootmisharu hinnad (–112 eurot tonni kohta). Samuti langesid Hiina hinnad 2017.–2019. aastal 11 %, samal ajal kui liidu tootmisharu hinnad olid langenud 1 %.

(381)

Seestöötlemise protseduuri alusel toimunud impordi hinnad olid madalamad kui muu impordi hinnad. Seestöötlemise protseduuri alusel toimunud Hiinast pärit impordi hinnad olid ühtlasi palju madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad. Need hinnad muutusid ebaühtlaselt ja ei tundunud olevat sugugi seotud maailma alumiiniumihindade muutustega (nt Londoni metallibörsil). Need langesid vaatlusalusel perioodil 27 %.

(382)

Muu kui seestöötlemise protseduuri alusel toimunud dumpinguhinnaga impordi (mis moodustas keskmiselt üle 70 % Hiinast pärit impordist) hinnad langesid vaatlusalusel perioodil stabiilselt 2 391 eurolt tonni kohta 2017. aastal 2 237 eurole tonni kohta uurimisperioodil ehk kokku 6 %.

(383)

Dumpinguhinnaga impordi hindade muutumine näitab märkimisväärset hinna allasurumist. Liidu tootmisharu ei saanud hindu tõsta kulude suurenemisega samas ulatuses Hiina impordist põhjustatud hindade alandamise surve tõttu (nii mahu kui ka madala hinna mõttes). Hiina hinnad olid tõepoolest kogu vaatlusaluse perioodi jooksul püsivalt madalad ja märkimisväärselt madalamad kui liidu tootmisharu hinnad, piirates hinnatõusu, mida oleks võinud eeldada seoses kasvava nõudlusega (kuni 2019. aastani) ja tootevaliku muutumisega (rohkem kvaliteetsemaid tooteid). See tõi kaasa hinnalanguse ja liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise.

(384)

Lisaks selgus uurimise käigus, et Hiina impordi turule tungimine vaatlusalusel perioodil ei toimunud ainult standardtoodete turul, kus tavaliselt kehtivad lühiajalised lepingud, vaid ka muudes turu osades, kus müüakse keskmise tähtajaga/pikaajaliste lepingute alusel suurema lisandväärtusega tooteid. Hind ei ole nende lepingute ainus oluline element, aga on selge, et madalatel hindadel (mis kajastavad eespool osutatud keskmist hinna allalöömise marginaali 7,5 %) on klientide otsuste tegemisel määrav roll.

(385)

Eespool esitatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et Hiinast pärit import tekitas liidu tootmisharule olulist kahju. Sellisel kahjul oli mõju nii mahule kui ka hindadele.

5.1.2. Muude tegurite mõju

5.1.2.1. Nõudluse vähenemine

(386)

Üks importija, Airoldi, väitis, et tarbimise vähenemine oli seotud nõudluse vähenemisega lennundussektoris. Seega taotles see importija kõnealuse sektori lisamist kahjuanalüüsi.

(387)

Nagu märgitud põhjenduses 57, on käesolevast uurimisest välja jäetud tooted, mida kasutatakse õhusõidukite osade tootmisel. Seetõttu lükati see väide tagasi.

(388)

Veel üks importija, Nova Trading S.A. (edaspidi „Nova Trading“), väitis, et liidu tootmisharu oli suurendanud oma tootmisvõimsust, et tulla toime elektrisõidukite turu eeldatava kasvuga, mis ei realiseerunud, mistõttu hinnad langesid ja kasumlikkus oli väiksem. Autotööstuses kerepaneelidena kasutatavad alumiiniumist lehtvaltstooted on aga toote määratlusest välja jäetud ja seetõttu ei hõlma ega kajasta käesolev uurimine nendega seoses kantud kahju. See väide lükati tagasi.

(389)

Eksportiv tootja Xiamen Xiashun väitis, et impordi kasv 2019. aastal oli tagasihoidlikum kui tarbimise vähenemine 2019. aastal ning et liidu tootmisharu mõjutas tarbimise vähenemine rohkem kui Hiina impordi kasv. Sama eksportiv tootja väitis, et makromajanduslikud näitajad olid kuni 2019. aasta keskpaigani/lõpuni stabiilsed ja et kahju põhjus oli nõudluse vähenemine.

(390)

Hiinast pärit impordi edasist suurenemist 2019. aastal, mis leidis aset tarbimise vähenemise perioodil, tuleks käsitada veel ühe tõendina kahju kohta. Kui nõudlus väheneb, eeldatakse tavaliselt, et see mõjutab kõiki tootjaid sarnasel viisil või isegi et eksport väheneb omamaise müügiga (liidu müük) võrreldes rohkem, võttes arvesse omamaiste tootjate ja klientide lähedust. Sellele vaatamata jätkus 2019. aastal Hiinast pärit impordi suurenemine absoluutarvudes, mille tulemusel suurenes selle turuosa liidu tootmisharu arvelt 2018. aastaga võrreldes 1,5 protsendipunkti. Kui tarbimine vähenes ligikaudu 113 000 tonni võrra, vähenes liidu tootmisharu müük umbes 76 000 tonni võrra. See tähendab, et 67 % sellest vähenemisest mõjutas liidu tootmisharu, samal ajal kui Hiinast pärit import suurenes ligikaudu 24 000 tonni võrra. Samal ajal langesid Hiina juba niigi madalad impordihinnad veel 5 %.

(391)

Makromajanduslike näitajate muutumise seisukohast ilmnesid juba 2018. ja 2019. aastal märgid kahjust, sest müük, turuosa ja tööhõive olid juba märkimisväärselt vähenenud. Igal juhul ei peaks kahjuanalüüs põhinema üksnes makromajanduslike näitajate arengul, vaid mikro- ja makromajanduslike näitajate üldhinnangul. Kui vaadata aastaid 2018 ja 2019 tervikuna, näitasid mõlemat liiki näitajad juba kahjustavat olukorda.

5.1.2.2. COVID-19 pandeemia

(392)

COVID-19 pandeemia, mis algas 2020. aasta esimesel poolel, mõjutas ELi turul valitsevat olukorda mitmel viisil. Tarbimine ELi turul vähenes koos Hiinast pärit impordi vähenemisega.

(393)

Nagu selgitatud põhjenduses 379, oli Hiinast pärit dumpinguhinnaga import ajavahemikul 2017–2019 juba aasta-aastalt järjekindlalt kasvanud, olles seega kasvanud COVID-19 pandeemia alguseks 2020. aasta esimeses pooles üle 100 %. Teisisõnu oli dumpinguhinnaga impordi tõttu liidu tootmisharule tekkinud oluline kahju COVID-19 pandeemia alguseks juba realiseerunud, nagu näitas enamiku makro- ja mikromajanduslike näitajate negatiivne suundumus 2017.–2019. aastal.

(394)

Sellega seoses ei saa eitada, et COVID-19 pandeemia ja järgnev tarbimise vähenemine süvendasid veelgi liidu tootmisharu juba halvenenud olukorda.

(395)

Selline asjade kulg ei nõrgenda siiski põhjuslikku seost tuvastatud olulise kahju ja Hiinast pärit dumpinguhinnaga impordi vahel. Nagu eespool märgitud, sai liidu tootmisharu olulist kahju HRVst pärit dumpinguhinnaga impordi tõttu, mis kolme aasta jooksul enne pandeemia algust enam kui kahekordistus, mistõttu on selge, et oluline kahju tekkis juba enne pandeemiat ja sellest olenemata.

5.1.2.3. Import kolmandatest riikidest

(396)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 13

Import kolmandatest riikidest

Riik		2017	2018	2019	Uurimisperiood
Kõik kolmandad riigid kokku, v.a asjaomane riik	Maht (tonnides)	719 511	724 344	663 648	619 566
	Indeks	100	101	92	86
	Turuosa vabaturul (%)	27,6	26,4	25,3	26,1
	Indeks	100	96	92	95
	Keskmine hind	3 091	3 075	2 924	2 887
	Indeks	100	99	95	93
Sellest Türgi	Maht (tonnides)	165 649	173 429	189 574	184 824
	Indeks	100	105	114	112
	Turuosa vabaturul (%)	6,4	6,3	7,2	7,8
	Indeks	100	98	113	122
	Keskmine hind	2 622	2 714	2 517	2 443
	Indeks	100	103	96	93
Allikas: Eurostat

(397)

Valimisse kaasatud eksportiv tootja Xiamen Xiashun märkis, et Hiinast pärit import oli uurimisperioodil vähenenud liidu tootmisharu ja teiste riikide kasuks. Ta märkis ka, et Hiinast pärit impordi hinnad olid sel perioodil tõusnud. Lisaks märkis ta, et liidu tootmisharu ise tunnistas ebaausat konkurentsi, mis tulenes impordist sellistest riikidest nagu India, Egiptus ja Türgi.

(398)

Kasutajast äriühing A väitis, et Hiina turuosa oli võrreldes liidu tootmisharu turuosaga väike, ja palus analüüsida muudest riikidest pärit importi.

(399)

Hoolimata mahu vähenemisest oli Hiina impordi turuosa uurimisperioodil siiski 11,1 %, mis vastab 80 % kasvule vaatlusalusel perioodil. Kuigi Hiina hinnad tõusid uurimisperioodil, lõid Hiina ekspordihinnad liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodil ikkagi keskmiselt 7,5 % alla.

(400)

Lisaks vähenes teistest riikidest pärit import vaatlusalusel perioodil 14 %. Arvestades tarbimise vähenemist (–8 %), vähenes ka nende vastav turuosa 27,6 %-lt 26,1 %-le. See tähendab, et ka muudest riikidest pärit import kaotas Hiinast pärit impordile turuosa.

(401)

Eelkõige Türgist pärit impordi maht, mis oli Hiinast ELi suunatud impordi järel suuruselt teine, suurenes vaatlusalusel perioodil 12 % ja selle turuosa suurenes 1,2 protsendipunkti võrra. Selle hinnad jäid siiski Hiina impordihindadest palju kõrgemaks ja olid kooskõlas muutustega Londoni metallibörsil.

(402)

Selle põhjal järeldas komisjon, et muudest riikidest pärit impordi muutumine ja Hiinast pärit impordi väike vähenemine uurimisperioodil ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

5.1.2.4. Liidu tootmisharu kaubandusstrateegia

(403)

Eksportiv tootja Xiamen Xiashun väitis, et liidu tootmisharu keskendumine teatavatele kõrgema hinnaga toodete segmentidele, kus nõudlus vaatlusalusel perioodil vähenes, oli tegur, mis võis kõrvaldada põhjusliku seose. Samuti väitis ta, et keskendudes kõrgema hinnaga toodetele, oli liidu tootmisharu vähendanud oma tootmisvõimsust, mis oli ette nähtud fooliumitarbijatest klientidele, kes pidid hakkama kasutama muid tarneallikaid. Lisaks väitis ta, et liidu tootmisharu järel oli ta selgelt ELi turu peamine tarnija ning et Hiina ja liidu hinnad olid fooliumi jaoks ette nähtud alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul võrreldavad.

(404)

Mis puudutab liidu tootmisharu kaubandusstrateegiat, siis nagu on märgitud põhjenduses 355, püüdis liidu tootmisharu säilitada sama tootmismahu, mis vähenes 2017.–2019. aastal ainult 1 %, kohandades samal ajal oma tootevalikut, et suurendada suurema lisandväärtusega toodete müüki.

(405)

Nagu on näidatud tabelis 3, püsis käesoleva uurimisega hõlmatud alumiiniumust lehtvaltstoodete nõudlus 2017.–2019. aastal stabiilsena või isegi suurenes. Samuti ei ilmnenud uurimise käigus vähenenud nõudlust kõrgema hinnaga toodete järele. Nagu märgitud põhjenduses 384, selgus uurimise käigus pigem, et Hiina import pakkus liidu tootmisharule kõrgema hinnaga toodete turul tugevat konkurentsi. Seega viis dumpinguhinnaga import müügi vähenemiseni, ilma et oleks olnud võimalik saavutada oodatud kõrgemaid hindu. Sellest tulenevalt halvenes tootmisharu olukord märkimisväärselt.

(406)

Fooliumisektori puhul leiti, et segmendipõhine analüüs pole põhjendatud, nagu märgitud põhjendustes 303–306, ja kehtivad ka põhjenduses 405 mainitud põhjused. Lisaks sellele tulenes liidu tootmisharu kantud kahju ka kahjustavatest hindadest, mida võimaldas Xiamen Xiashun, kes müüs üksnes fooliumisektorile ja lõi liidu hinnad alla määral, mis oli sarnane uurimisperioodil tuvastatud keskmise hinna allalöömise marginaaliga 7,5 %. Seetõttu lükati väide tagasi.

(407)

Selle põhjal järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kaubandusstrateegia ei aidanud kaasa liidu tootmisharu kantud olulise kahju tekkimisele.

5.1.2.5. Liidu tootmisharu eksporditegevus

(408)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ekspordimaht muutus vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 14

Valimisse kaasatud liidu tootjate eksporditegevus

	2017	2018	2019	Uurimisperiood
Ekspordimaht (tonnides)	315 664	370 316	387 640	328 898
Indeks	100	117	123	104
Keskmine hind (eurot tonni kohta)	2 855	2 996	2 902	2 794
Indeks	100	105	102	98
Allikas: European Aluminium ja valimisse kaasatud liidu tootjad

(409)

Liidu tootmisharu eksport suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, 315 664 tonnilt 2017. aastal ligikaudu 328 898 tonnini uurimisperioodil.

(410)

Ekspordi keskmine hind tõusis esmalt 2018. aastal 5 % ja langes seejärel järk-järgult madalamale tasemele kui 2017. aastal (–2 %). Kõnealuse ekspordi keskmine hind oli järjepidevalt kõrgem kui hind, mida liidu tootmisharu suutis ELi turul saavutada.

(411)

Üks importija, Nova Trading, väitis, et USA-Hiina kaubandussõda avaldas negatiivset mõju liidu tootmisharu eksporditegevusele.

(412)

Nagu on näidatud tabelis 14, ei mõjutanud USA ja Hiina vaheliste kaubandussuhete halvenemine liidu tootmisharu eksporti negatiivselt. Seepärast lükati see väide tagasi.

(413)

Pidades silmas kolmandatesse riikidesse suunatud liidu tootmisharu ekspordi panust liidu tootmisharu kogutootmisse ja -müüki ning selle kõrget hinda ja stabiilset mahtu, jõudis komisjon esialgsele järeldusele, et eksporditegevus ei mõjutanud liidu tootmisharu kantud olulist kahju.

5.1.2.6. Liidu tootmisharu tõhusus

(414)

Mitu huvitatud isikut, Xiamen Xiashun, Airoldi, Nilo ja äriühing A, esitasid mitu väidet liidu tootmisharu tõhususe kohta. Need väited võib kokku võtta järgmiselt:

—

liidu tootmisharu tootmisseadmed on vanad ja neid kasutatakse vähe. Erinevalt Hiina tootmisharust saab liidu tootmisharu tarnida vaid piiratud koguses suure laiusega tooteid. Liidu tootmisharul ei ole piisavat tootmisvõimsust. Samuti ei ole liidu tootmisharul piisavat tootmisvõimsust kõvasulamite puhul;

—	fooliumisektori tootmis- ja müügimahte mõjutas restruktureerimine;

—	kasumlikkuse vähenemist mõjutas palgakulude ja teenusekulude suurenemine.

(415)

Kuigi mõni liidu tootja võib olla seadmete poolest endiselt maha jäänud, näitas uurimine, et liidu tootmisharu on dünaamiline ja on keerulisel perioodil märkimisväärselt suurendanud investeeringuid oma tootmisvõimsuse suurendamiseks ja tootmisseadmete kohandamiseks, et ratsionaliseerida tootmisprotsessi ja tagada uusim tehnoloogia, et vastata jätkuvalt klientide nõudmistele. Tabelis 6 esitatud tootmisvõimsuse ja selle rakendamise analüüs näitab, et liidu tootmisharu suurendas oma tootmisvõimsust ja tal oli võimalik saavutada kõrgem tootmisvõimsuse rakendamise määr. Kõvasulamite kohta ei esitatud ühtegi tõendit, mis viitaks piisava tootmisvõimsuse puudumisele. Igal juhul moodustasid kõvasulamid 20–30 % valimisse kaasatud tootjate kogumüügist ELi turul. Võttes arvesse valimi suurust, kõvasulamite müüki ja asjaolu, et Airoldi ei esitanud tõendeid, jõuti esialgsele järeldusele, et tootmisvõimsus selliste toodete tootmiseks on piisav. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(416)

Seoses konkreetselt fooliumisegmendi olukorraga ei leitud, et selle segmendi eraldi analüüsimine oleks põhjendatud. Nagu märgitud põhjendustes 303–306, kuulub foolium toote määratluse alla ning selle toote turustusahel ega hinnad ei ole selgelt eristatud. Seetõttu leiti, et see väide ei ole põhjendatud.

(417)

Kuigi ei saa välistada, et liidu tootmisharu pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks võib olla vaja teha lisainvesteeringuid uusimasse tehnoloogiasse, järeldas komisjon, et liidu tootmisharu tootmisseadmete olukord ja tegevuskulude areng ei nõrgenda kindlaks tehtud põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud olulise kahju vahel.

(418)

Komisjon leidis, et väidetav teenusekulude suurenemine on tühine, samas kui liidu tootmisharu sai hoida oma tööjõukulud kontrolli all, hoolimata restruktureerimiskulude mõjust. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(419)

Importija Nova Trading väitis ka, et liidu tootmisharu tegevust mõjutas küberrünnak äriühingu Hydro vastu ja sama tootjaga seotud keskkonnavaidlus Brasiilias.

(420)

Esiteks ei ole need elemendid seotud liidu tootmisharu tegevusega, sest need on seotud liidu tootja Norras asuva emaettevõtjaga ja Lõuna-Ameerikas asuva sidusettevõtjaga. Igal juhul on sellised elemendid oma laadi tõttu seotud erakorraliste kuludega, mida ei võeta arvesse liidu tootmisharu kasumlikkuse hindamisel. Seetõttu lükati kõnealune väide tagasi.

(421)

Seega tegi komisjon järelduse, et ükski eespool kirjeldatud tegur ei ole liidu tootmisharu kantud kahju tekkimisele kaasa aidanud.

5.1.2.7. Liidu tootmisharu import

(422)

Eksportiv tootja Xiamen Xiashun väitis, et väidetava kahju põhjustas vaatlusaluse toote ostmine liidu tootmisharu enda poolt.

(423)

Liidu tootmisharu impordiga tegeles äriühing, kes oli seotud liidu tootjaga ja töötas poolsõltumatult, hankides väikese osa vajalikest toodetest Hiinast. Kõnealune import oli väga väikese osakaaluga ja vähenes vaatlusalusel perioodil, moodustades uurimisperioodil vaid 1–4 % Hiinast pärit koguimpordist. Võttes arvesse asjaomast väikest mahtu, järeldas komisjon, et need ostud ei saanud liidu tootmisharule kahju tekitada.

5.1.2.8. LME alumiiniumi hind

(424)

Importija Nova Trading väitis, et Londoni metallibörsi hinna langus alates 2018. aasta juulist kuni COVID-19 pandeemia eelse perioodini mõjutas otseselt liidu tootjate kasumlikkust.

(425)

Liidu tootmisharu müüb alumiiniumist lehtvaltstooteid tavaliselt lepingute alusel, milles on võrdlushinnaks Londoni metallibörsi kõige uuem või kolme kuu hind. Sel juhul kasutavad liidu tootjad riskimaandamisvahendeid, et kaitsta end lepingus osutatud alumiiniumihinna ja alumiiniumi tegeliku ostuhinna vahe eest.

(426)

Pidades silmas, et alumiiniumihinnad määratakse lepingutega, aga ka seda, et liidu tootmisharu kaitseb end toorainehindade kõikumiste eest, tegi komisjon esialgse järelduse, et toorainehindade langus ei oleks liidu tootmisharule kahju põhjustanud.

5.1.3. Järeldus põhjusliku seose kohta

(427)

Komisjon selgitas välja kõigi teadaolevalt liidu tootmisharule mõju avaldanud tegurite mõju ja eraldas selle dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Kui välja arvata COVID-19 pandeemia, mis halvendas juba niigi olulist kahju kannatanud liidu tootmisharu olukorda, ei aidanud ükski tegur eraldi ega koos vaadelduna kaasa vaatlusalusel perioodil täheldatud kahjunäitajate negatiivsele arengule.

(428)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon praeguses etapis järelduse, et asjaomasest riigist pärit dumpinguhinnaga import põhjustas liidu tootmisharule olulist kahju ning et COVID-19 pandeemia ei nõrgendanud põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.

6. LIIDU HUVID

6.1. Liidu tootmisharu ja tarnijate huvid

(429)

Liidus on ligikaudu 20 teadaolevat kontserni, kus toodetakse alumiiniumist lehtvaltstooteid. Meetmete kehtestamine võimaldaks liidu tootmisharul taastada kaotatud turuosa ning samas tõsta oma kasumlikkuse jätkusuutlikuks peetavale tasemele.

(430)

Liidu tootmisharu annab otseselt tööd enam kui 8 000 töötajale ning kaudselt veel arvukatele sellele tuginevatele töötajatele. Tootjad on laialt üle liidu jaotunud.

(431)

Meetmete puudumisel on liidu tootmisharule tõenäoliselt märkimisväärne halb mõju, mis väljendub edasises hindade allasurumises, väiksemas müügis ja kasumlikkuse edasises vähenemises ajal, mil tootmisharu on investeerinud märkimisväärseid summasid oma jätkusuutlikkuse tagamiseks. Need meetmed võimaldavad liidu tootmisharul kasutada ära oma potentsiaali liidu turul, taastada kaotatud turuosa ning suurendada kasumlikkust kuni tasemeni, mida saab eeldada tavapärastel konkurentsitingimustel.

(432)

Lisaks liidu tootmisharu esindamisele esindab European Aluminium ka suurt osa liidu esmase alumiiniumi sektorist, mis varustab liidu tootmisharu kangide/slääbidega. Esmase alumiiniumi sektor on liidus ka suur tööandja ning see tugineb oma järgmise etapi klientide „heale tervisele“. Selliste varustavate tarnijate elujõulisus, kellel on ligikaudu 2 800 töötajat, satub ohtu ka juhul, kui liidu tootmisharu veelgi kokku tõmbub.

(433)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine oleks liidu tootmisharu ja seda varustavate tarnijate huvides.

6.2. Importijate huvid

(434)

Importijatest vastas väljavõttelise uuringu vormile ainult neli sõltumatut äriühingut, kelle import moodustab vähem kui 2 % Hiina impordist. Importijad ostsid alumiiniumist lehtvaltstooteid ka muudest allikatest.

(435)

Valimisse kaasatud importijad tegutsesid mitmes tegevusvaldkonnas nii liidus kui ka väljaspool liitu. Üldiselt moodustasid alumiiniumist lehtvaltstooted alla 30 % nende käibest ja keskmiselt 10–15 % käibest. Need importijad hankisid alumiiniumist lehtvaltstooteid asjaomasest riigist, kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharust. Need importijad väljendasid oma vastuseisu dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisele põhjusel, et alumiiniumist lehtvaltstoodete hindade kunstlik tõstmine mõjutaks negatiivselt kasutajaid ja importijaid.

(436)

Üks importija, Nilo, viitas olukorrale USA turul ja märkis, et dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete suhtes tõi kaasa hinnatõusu ja Hiinast pärit impordi asendamise impordiga muudest riikidest, näiteks EList. Ta väitis, et selline stsenaarium leiaks tõenäoliselt aset ELi turul. Sama importija väitis ka, et hinnad ELi turul tõuseksid, kuna liidu tootmisharul ei ole vaba tootmisvõimsust.

(437)

Eespool toodut arvesse võttes järeldas komisjon praeguses etapis, et meetmete kehtestamine ei pruugi olla importijate huvides. Komisjon hindas siiski täiendavalt nende tõenäolist mõju, kaaludes erinevaid kaalul olevaid huve (vt punkt 6.5).

6.3. Kasutajate huvid

(438)

Vaatlusalust toodet hangivad mitu tarbivat tööstusharu, peamiselt ehitus, autotööstus ja transport, kestvuskaubad, energia, tehnika- ja fooliumitööstus. Alumiiniumist lehtvaltstooteid saab kasutada otse lõpptootes või töödelda ja müüa teistele tööstuslikul eesmärgil kasutajatele.

(439)

Nagu märgitud põhjenduses 46, vastasid küsimustikule viis kasutajat. Nende kasutajate arvele langes vaid 12 % Hiina impordist ja nad tegutsesid järgmistes sektorites: ehitus ning täpsemalt kaetud toodete ja alumiiniumist komposiitpaneelide, alumiiniumfooliumi ja eelkõige painduvate pakendite tootmine, tehnika ja täpsemalt mootorsõidukite soojusvahetid. Esialgses etapis on kaugmeetodil ristkontrollitud ainult kahte äriühingut. Komisjon hindab täiendavalt kasutajate vastuste täielikkust ja seda, kas kaugmeetodil ristkontrolle tuleks teha rohkemate äriühingute suhtes. See võib mõjutada kasutajate kohta tehtud lõplikke järeldusi.

6.3.1. Ehitamine

(440)

Küsimustikule vastasid kaks ehitussektoris tegutsevat äriühingut. Üks kasutaja, Multilaque SAS, ostis alumiiniumist lehtvaltstooteid üksnes liidu tootmisharult ja märkis, et kehtima peaksid õiglased turuhinnad.

(441)

Teine kasutaja, äriühing A, ostis alumiiniumist lehtvaltstooteid asjaomasest riigist, liidu tootmisharust ja muudest riikidest. Äriühing A väljendas oma vastuseisu dumpinguvastaste meetmete kehtestamisele vaatlusaluse toote suhtes. Nagu kirjeldatud punktis 2.3.2, taotles äriühing A kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide tootmiseks mõeldud alumiiniumpoolide väljajätmist. See taotlus võeti vastu. Nimetatud punktis käsitleti äriühingu A esitatud märkusi liidu huvide kohta. Muid selle isiku esitatud märkusi käsitleti vastavalt nende asjakohasusele.

6.3.2. Foolium

(442)

Üks painduvate pakendite sektoris tegutsev kasutaja, Amcor Flexibles Singen GmbH (edaspidi „Amcor“), vastas kasutajaküsimustikule. Ta ei esitanud siiski seisukohta meetmete kehtestamise kohta ega sisulisi mittekonfidentsiaalseid märkusi.

(443)

Kui see kasutaja ei suudaks kulude kasvu üle kanda, oleks tal tema küsimustikule antud vastuste põhjal võimalik sellega toime tulla, arvestades tema teatatud kasumlikkust.

6.3.3. Tehnikasektor

(444)

Kaks mootorsõidukite soojusvahetite valdkonnas tegutsevat äriühingut – Valeo ja TitanX – esitasid vastused kasutajaküsimustikule. Mõlemad äriühingud hankisid alumiiniumist lehtvaltstooteid asjaomasest riigist ja liidust. Valeo hankis alumiiniumist lehtvaltstooteid ka teistest riikidest. Valeo oli võimalike dumpinguvastaste meetmete vastu, kuid TitanX ei väljendanud oma seisukohta. Mõlemad äriühingud esitasid väljajätmistaotlused, nagu kirjeldatud punktis 2.3.1. Need taotlused lükati tagasi. Nimetatud punktis käsitleti liidu huvidega seotud märkusi, mille esitasid need kasutajad ja teised huvitatud isikud, kes taotlesid mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete väljajätmist.

(445)

Nagu on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 2.3.1, on liidu tootmisharul piisav tootmisvõimsus, et rahuldada praegust ja tulevast nõudlust, ning puudub struktuurse hinnatõusu oht, pidades silmas konkurentsitingimusi ja olemasolevat tootmisvõimsust ELis. Komisjon järeldas ühtlasi, et enne pandeemiat saavutatud kasumitase võimaldaks mootorsõidukite soojusvahetite tootjatel kanda lisakulusid dumpinguvastaste tollimaksude või valideerimiskulude vormis, kui nad soovivad pöörduda tagasi liidu tootjate juurde. Seoses meetmete mõjuga tarneahelale jõudis komisjon järeldusele, et üleminek ühelt alumiiniumist lehtvaltstoodete tarnijalt teisele võib olla koormav, kuid liidu tootmisharu suudaks kiiresti asendada Hiina impordi ja pakkuda turvalist alternatiivset tarneallikat.

(446)

Lisaks tuleks märkida, et peale Mahle, kes on veel üks selle sektori kasutajatest, ei andnud mitu muud äriühingut, kelle toodang moodustab üle 50 % mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstoodete hinnangulisest tarbimisest, endast teada, et väljendada oma vastuseisu uurimisele või võimalikele dumpinguvastastele meetmetele.

(447)

Seega tegi komisjon kõnealuste kasutajate esitatud teabe põhjal esialgse järelduse, et meetmete kehtestamine ei ole vastuolus mootorsõidukite soojusvahetite sektoris tegutsevate kasutajate huvidega.

6.3.4. Muud tootmisharud

(448)

Muude kasutajasektorite kohta, nagu kestvuskaubad ja energia, ei saadud kontrollitavaid andmeid. Ei saa välistada, et mõne kasutaja suhtes, kes ei ole uurimises koostööd teinud, võib avalduda teatav meetmetest tulenev kahjulik mõju. Samas ei ole juhtumi toimikus sellise mõju põhjendamiseks või kvantifitseerimiseks teavet.

6.3.5. Kasutajate huve käsitlevad järeldused

(449)

Komisjon järeldas, et kasutajad ei ole ühtselt meetmete kehtestamise poolt ega vastu. Need kasutajad, kes väljendasid vastuseisu meetmete kehtestamisele, võivad siiski kogeda teatavaid piiratud negatiivseid tagajärgi.

6.4. Muud huvid

(450)

Alumiinium on palju kergem kui teras ning seda peetakse liidus esmatähtsaks tooraineks, et teha edusamme Pariisi kokkuleppega (2015) seatud heitkoguste vähendamise eesmärkide ning Euroopa Liidu enda heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisel, nagu sätestatud Euroopa Ülemkogu 10.–11. detsembri 2020. aasta järeldustes. Näiteks kasutatakse toote määratluse alla kuuluvaid ja sellest välja jäävaid alumiiniumist lehtvaltstooteid üha enam autotööstuses ning need on liidu elektriautotööstuse loomisel keskse tähtsusega. Liidu tootmisharu toodab nii toote määratluse alla kuuluvaid kui ka sellest välja jäävaid ning autotööstuses kasutatavaid alumiiniumist lehtvaltstooteid. Meetmete puudumine määratluse alla kuuluvate alumiiniumist lehtvaltstoodete puhul avaldaks negatiivset mõju ka määratluse alla mittekuuluvate alumiiniumist lehtvaltstoodete tootmisele, kuna püsikulusid tuleks vähendada väiksema tootmismahu abil, mis tooks kaasa ka selliste toodete kulude ja hinna tõusu.

(451)

Lisaks on liidu tootmisharu rohe- ja ringmajanduse kontekstis suurendanud ringlussevõetud materjalide kasutamist oma tootmisprotsessis, et vähendada oma CO2 jalajälge. See aitab saavutada ELi heitkoguste vähendamise eesmärke. Nagu märgitud põhjenduses 78, tekitab alumiiniumi tootmine ELis keskmiselt kolm korda vähem CO2 kui HRVs tootmine.

(452)

Sellest tulenevalt järeldas komisjon, et meetmete kehtestamine aitab kaasa liidu CO2 heite vähendamise poliitika elluviimisele.

6.5. Konkureerivate huvide kaalumine

(453)

Kooskõlas alusmääruse artikli 21 lõikega 1 hindas komisjon konkureerivaid huve ja pööras erilist tähelepanu vajadusele kõrvaldada kahjustava dumpingu kaubandust moonutav mõju ja taastada tõhus konkurents. Eelkõige hindas komisjon importija Nilo väidet, et meetmete kehtestamine mõjutaks teda ebaproportsionaalselt palju, nagu näitas sarnane areng USA turul pärast seda, kui USA valitsus kehtestas meetmed.

(454)

Komisjon märkis sellega seoses, et ettevõtjad (tootjad, kasutajad ja importijad) ei ole samad. Samuti ei olnud USA uurimises toote määratlus täpselt sama ja USAs kehtestatud tollimaksud olid palju suuremad.

(455)

Seoses hinnatõusuga selgus uurimise käigus, et Hiina hinnad lõid liidu hindu alla keskmiselt 7,5 % ja et hindade allasurumine halvendas liidu tootmisharu olukorda. Kui hinnad peaksid taas tõusma jätkusuutlikule tasemele, siis võttes arvesse teiste riikide märkimisväärset turuosa, nagu on osutatud punktis 5.1.2.3, leidis komisjon, et selline hinnatõus oleks liidu turul valitseva konkurentsi suurust arvestades piiratud. Nagu juba punktis 4.6.2.1 mainitud, on liidu tootmisharul piisav vaba tootmisvõimsus. Seega oleks ka negatiivne mõju kasutajatele piiratud.

(456)

Hinnates sellise negatiivse mõju olulisust importijatele, märkis komisjon kõigepealt, et koostöö tase oli äärmiselt madal. Tuginedes piiratud teabele toimikus, leidis komisjon igal juhul esialgu, et importijad saavad tollimaksu edasi kanda oma klientidele, võttes arvesse vaatlusaluse toote kasumimarginaali, mis on ligikaudu 5–8 %. Samuti on neil võimalus leida muid tarneallikaid, muu hulgas tarnijaid kolmandatest riikidest ja liidu tootmisharust, kus nad juba tegutsevad. Valimisse kaasatud importijatel on tasakaalustatud tarnestruktuur ning nad ei sõltu üksnes Hiina impordist. Samuti on valimisse kaasatud importijatel märkimisväärseid tegevusi, mis ei ole seotud vaatlusaluse tootega ja mida tollimaksude kehtestamine ei mõjuta.

(457)

Seega leidis komisjon, et meetmete kehtestamine ei mõjutaks sõltumatuid importijaid ebaproportsionaalselt tänu nende muule tegevusele, muudele uurimisaluse toote tarneallikatele ja võimalusele kanda tollimaksude mõju osaliselt oma klientidele edasi. Igal juhul hinnatakse importijate olukorda ka lõppetapis.

(458)

Üks importija, Airoldi, väitis ka, et liidu tootmisharu kasutas dumpinguvastaseid meetmeid turgu valitseva seisundi saavutamiseks, mis on liidu kohtupraktika kohaselt õiguste kuritarvitamine. Toimikus ei viita siiski miski liidu tootmisharu praegusele või tulevasele konkurentsivastasele käitumisele ega kuritarvitava oligopoli olemasolule. Seega ei tuvastanud komisjon ühtki ülekaalukat huvi tõhusa konkurentsi säilitamise vastu liidus kui põhjust meetmete kehtestamata jätmiseks.

6.6. Järeldus liidu huvide kohta

(459)

Eespool kirjeldatu põhjal tegi komisjon esialgse järelduse, et puuduvad mõjuvad põhjused arvata, et ajutiste meetmete kehtestamine Hiinast pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes ei ole liidu huvides.

7. MEETMETE TASE

(460)

Meetmete taseme kindlaksmääramiseks uuris komisjon, kas liidu tootmisharule dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju kõrvaldamiseks piisaks dumpingumarginaalist väiksemast tollimaksust.

(461)

Praegusel juhul väitsid kaebuse esitajad, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses esines tooraine moonutusi. Niisiis selgitas komisjon meetmete asjakohase taseme kindlaksmääramiseks kõigepealt välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharu kantud kahju. Seejärel uuris komisjon, kas see tollimaksu summa oleks kahju kõrvaldamiseks piisav, võttes arvesse väidetavaid tooraine moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

7.1. Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal

(462)

Kõigepealt selgitas komisjon välja, kui suurt tollimaksu on vaja, et kõrvaldada liidu tootmisharule tekitatud kahju alusmääruse artikli 7 lõike 2a kohaste moonutuste puudumise korral. Sellisel juhul saaks kahju kõrvaldatud, kui liidu tootmisharu suudaks katta oma tootmiskulud, sh mitmepoolsetest keskkonnalepingutest (milles liit on osaline) ja nende protokollidest ning samuti Ia lisas loetletud ILO konventsioonidest tulenevad kulud, ja saavutada mõistliku kasumi (edaspidi „taotletav kasum“).

(463)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2c, milles käsitletakse taotletavat kasumit, võttis komisjon arvesse järgmisi tegureid:

—	kasumlikkuse tase enne asjaomasest riigist pärit impordi suurenemist;

—	kasumlikkuse tase, mis on vajalik kõigi kulude ja investeeringute, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kulude katmiseks;

—	kasumlikkuse tase, mida saaks eeldada tavapärastel konkurentsitingimustel.

(464)

Selline kasumimarginaal ei tohiks olla alla 6 %.

(465)

European Aluminium väitis, et sihtkasum peaks olema vähemalt 12 %, arvestades sektori kapitalimahukat ja innovatsioonist lähtuvat olemust. Üks tootja, Hydro, viitas kasumimarginaalile „vahemikus 5–10 %“ ning samuti kasumile, mis saadi teises sektoris (0–15 %), kus dumpinguhinnaga importi ei toimunud.

(466)

Uurimise selles etapis ei esitanud ükski valimisse kaasatud tootja tõendeid selle kohta, et ta oli saavutanud European Aluminiumi väidetud taotletava kasumi vaatlusalusel perioodil või kümne aasta jooksul enne uurimisperioodi lõppu. Nagu on näidatud tabelis 10, jäi artikli 7 lõikes 2c sätestatud taotletavast kasumist uurimisperioodil väiksemaks ka valimisse kaasatud liidu tootjate keskmine kasum. Lisaks leidis komisjon, et käesolevast uurimisest välja jäävas sektoris teenitud kasumi kasutamine ei ole vajalik.

(467)

Eespool esitatud kaalutlusi silmas pidades määrati kasumimarginaaliks vastavalt artikli 7 lõike 2c sätetele 6 %.

(468)

Kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2d hindas komisjon viimase sammuna mitmepoolsetest keskkonnalepingutest ja nende protokollidest, mille osaline liit on, ning lisas Ia loetletud ILO konventsioonidest tulenevaid tulevasi kulusid, mis tekivad liidu tootmisharule meetme kohaldamise perioodil vastavalt artikli 11 lõikele 2. Komisjon tegi kindlaks vahemikku 0,5–8 eurot tonni kohta jääva lisakulu, mis liideti valimisse kaasatud asjaomaste liidu tootjate mittekahjustavale hinnale. Teade selle kohta, kuidas komisjon selle lisakulu kindlaks tegi, on esitatud toimikus ja huvitatud isikud võivad sellega tutvuda.

(469)

Need kulud sisaldavad tulevikuks kavandatud lisakulusid, et tagada kokkusobivus ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (edaspidi „ELi HKS“). ELi HKS on ELi poliitika nurgakivi, et täita mitmepoolseid keskkonnalepinguid. Sellised lisakulud arvutati keskmiste hinnanguliste täiendavate ELi lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi „LHÜd“) põhjal, mis tuleb meetmete rakendamise perioodil (2021–2025) osta. Arvutuses kasutatud LHÜd ei sisaldanud tasuta antavaid LHÜsid ning neid kohandati tagamaks, et need seostuksid üksnes samasuguse tootega. Lisakuludes võeti arvesse ka kaudseid CO2-kulusid, mis tulenesid ELi HKSiga seotud elektrihindade tõusust ajavahemikul 2021–2025. Sellised kaudsed CO2-kulud põhinesid ka LHÜdel ja neis ei olnud arvesse võetud riigi ametiasutustelt saadud hüvitisi.

(470)

LHÜde kulusid ekstrapoleeriti, et põhjendada eeldatavat hinnaerinevust meetmete rakendamise ajal. Kõnealuste prognoositud hindade allikas on väljavõte 8. veebruari 2021. aasta Bloomberg New Energy Finance’ist. LHÜde keskmine kavandatav hind selleks perioodiks on 35,51 eurot ühe tonni toodetud CO2 kohta.

(471)

Sellistel lähtealustel arvutas komisjon liidu tootmisharu jaoks samasuguse toote mittekahjustava hinna.

(472)

Seejärel määras komisjon kindlaks kahju kõrvaldamist võimaldava taseme, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda, mis oli kindlaks tehtud hindade allalöömise arvutuste jaoks, kaalutud keskmise mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad müüsid samasugust toodet uurimisperioodil liidu turul. Võrdluse tulemusena saadud vahe esitati protsendimäärana kaalutud keskmisest CIF-impordihinnast.

(473)

Pidades silmas asjaolu, et Hiina eksportijad ei teinud eriti koostööd, ja muid eespool põhjenduses 289 selgitatud kaalutlusi, pidas komisjon asjakohaseks kehtestada jääkmarginaal kättesaadavate faktide põhjal. See marginaal määrati turuhinnast madalama hinnaga müügi suurima marginaali tasemel, mis tehti esindavates kogustes müüdud tooteliikide kohta kindlaks koostööd tegevate eksportivate tootjate andmete põhjal. Sel viisil arvutatud turuhinnast madalama hinnaga müügi jääkmarginaal oli 46,7 %.

(474)

Nende arvutuste tulemus on esitatud alljärgnevas tabelis.

Äriühing	Dumpingumarginaal	Turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaal
Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.	88,3 %	28,3 %
Nanshan Group	122,1 %	19,3 %
Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.	30,0 %	21,4 %
Muud koostööd tegevad äriühingud	68,5 %	22,6 %
Kõik muud äriühingud	183,7 %	46,7 %

(475)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et on vaja hinnata, kas vaatlusaluse tootega seoses esineb alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses tooraine moonutusi, mille tõttu dumpingumarginaalist madalam tollimaks oleks ebapiisav, et kõrvaldada asjaomase toote dumpinguhinnaga impordist tekkinud kahju.

7.2. Tooraine moonutused

(476)

Kaebuse esitaja väitis, et üks HRVs vaatlusaluse toote tootmiseks kasutatud tooraine oli ekspordimaksuga maksustatud ja seetõttu moonutatud. Tegemist oli alumiiniumkangidega, mis kaebuse esitaja sõnul moodustavad üle 17 % vaatlusaluse toote tootmiskuludest.

(477)

Seega, nagu on teatatud algatamisteates, uuris komisjon kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikega 2a väidetavaid moonutusi alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(478)

Uurimine kinnitas, et HRV oli kohaldanud uurimisperioodil alumiiniumkangide suhtes ekspordimaksu. See maks moodustab 15 % kangide ekspordihinnast. Seepärast järeldas komisjon, et kõnealune meede kuulub nende meetmete hulka, mis kujutavad endast tooraine moonutamist alusmääruse artikli 7 lõike 2a tähenduses.

(479)

Lisaks uuris komisjon kooskõlas artikli 7 lõike 2a teise lõiguga, kas kõnealuse tooraine hind oli oluliselt väiksem võrreldes hindadega representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel. Võrdlemisel kasutas komisjon esialgu normaalväärtuse arvutamiseks kehtestatud võrdlushinda, nimelt Türgisse imporditud alumiiniumkangide impordihinda, mis on märgitud põhjenduses 248 esitatud tabelis 2, kuna käesoleval juhul leiti, et ka see hind on representatiivsete rahvusvaheliste turgude hind. Komisjon võrdles võrdlushinda valimisse kaasatud eksportivate tootjate tegelikult makstud alumiiniumikangide hinnaga ja tegi selle põhjal kindlaks, et hind, millega valimisse kaasatud eksportivad tootjad seda toorainet HRVs ostsid, ei olnud oluliselt madalam representatiivsest rahvusvahelisest võrdlushinnast, nimelt oli see keskmiselt vähem kui [6 %] madalam. Samuti näitasid toimikus sisalduvad tõendid, et alumiiniumikangide omamaised hinnad kõikusid ja võisid olla rahvusvahelistest hindadest nii kõrgemad kui ka madalamad.

(480)

Seega tegi komisjon esialgse järelduse, et alumiiniumikangide hind ei olnud oluliselt madalam kui hinnad representatiivsetel rahvusvahelistel turgudel. Seetõttu leidis komisjon selles etapis, et alusmääruse artikli 7 lõike 2a tingimused ei olnud täidetud, ja seega kohaldati ajutise tollimaksu taseme kindlaksmääramiseks artikli 7 lõike 2 sätteid.

8. AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(481)

Dumpingu, kahju, põhjusliku seose ja liidu huvide kohta tehtud komisjoni järelduste põhjal tuleks kehtestada ajutised meetmed, et dumpinguhinnaga import ei põhjustaks liidu tootmisharule edasist kahju.

(482)

Vastavalt põhjenduses 480 esitatud esialgsele järeldusele alusmääruse artikli 7 lõike 2a võimaliku kohaldamise kohta tuleks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed kooskõlas alusmääruse artikli 7 lõikes 2 esitatud väiksema tollimaksu reegliga.

(483)

Komisjon võrdles turuhinnast madalama hinnaga müügi marginaale ja dumpingumarginaale (põhjendus 474 eespool). Tollimaksude suurus kehtestati dumpingu- või kahjumarginaali tasemel, olenevalt sellest, kumb on madalam.

(484)

Eespool kirjeldatu põhjal peaksid ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril ilma tollimakse tasumata, olema järgmised.

Äriühing	Ajutine dumpinguvastane tollimaks
Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.	28,3 %
Nanshan Group	19,3 %
Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.	21,4 %
Muud koostööd tegevad äriühingud	22,6 %
Kõik muud äriühingud	46,7 %

(485)

Käesoleva määrusega äriühingutele kehtestatavad individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati käesoleva uurimise järelduste põhjal. Seepärast kajastavad need olukorda, mis tehti kõnealuste äriühingute puhul uurimise ajal kindlaks. Nimetatud tollimaksumäärasid kohaldatakse üksnes asjaomase toote impordi suhtes, mis on pärit asjaomasest riigist ja mille on tootnud nimetatud juriidilised isikud. Imporditud vaatlusaluse toote suhtes, mille on tootnud mõni muu määruse resolutiivosas konkreetselt nimetamata äriühing (sh mõni konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus), tuleks kohaldada tollimaksumäära, mida kohaldatakse „kõigi muude äriühingute“ puhul. Nende suhtes ei tohiks kohaldada ühtki individuaalset dumpinguvastase tollimaksu määra.

(486)

Kui sellise äriühingu ekspordi maht, mille suhtes kohaldatakse madalamaid individuaalseid tollimaksumäärasid, suureneb pärast asjaomaste meetmete kehtestamist märgatavalt, võib sellist mahu suurenemist käsitleda meetmete kohaldamisest tuleneva kaubandusstruktuuri muutusena alusmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses. Sellistel asjaoludel ja ettenähtud tingimuste esinemise korral võib algatada meetmetest kõrvalehoidmist käsitleva uurimise. Sellise uurimise käigus võib muu hulgas uurida individuaalse(te) tollimaksumäära(de) kaotamise ja sellest tulenevalt üleriigilise tollimaksu kehtestamise vajadust.

(487)

Et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane rakendamine, tuleks kõigi muude äriühingute dumpinguvastast tollimaksu kohaldada mitte ainult käesoleva uurimise käigus koostööd mitteteinud eksportivate tootjate suhtes, vaid ka selliste tootjate suhtes, kellel liitu suunatud eksport uurimisperioodil puudus.

9. ESIALGSES ETAPIS ANTAV TEAVE

(488)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 19a teavitas komisjon huvitatud isikuid ajutiste tollimaksude kavandatavast kehtestamisest. See teave tehti üldsusele kättesaadavaks ka kaubanduse peadirektoraadi veebisaidil. Huvitatud isikutele anti kolm tööpäeva aega märkuste esitamiseks konkreetselt neile avaldatud arvutuste õigsuse kohta.

(489)

Jiangsu Alcha, Nanshan Group ja Xiamen Xiashun esitasid märkusi arvutuste täpsuse kohta. Liidu tootmisharu arvutuste täpsuse kohta märkusi ei esitanud. Komisjon võttis märkusi arvesse ja parandas arvutusvead, kui see oli asjakohane.

10. LÕPPSÄTTED

(490)

Hea halduse huvides kutsub komisjon huvitatud isikuid esitama kindlaksmääratud tähtaja jooksul kirjalikke märkusi ja/või taotlema, et komisjon ja/või kaubandusmenetlustes ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks.

(491)

Ajutiste tollimaksude kehtestamist käsitlevad järeldused on esialgsed ja neid võidakse uurimise lõppjärgus muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Ilma et see piiraks artikli 2 kohaldamist, kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks järgmiste toodete suhtes: alumiiniumist lehtvaltstooted, sulamist ja mittesulamist, edasitöödeldud ja edasitöötlemata, aluskihita, muust materjalist sisekihtideta;

—	rullidena, rullribadena, mõõtu lõigatud ribadena ja ringikujulised; paksusega vähemalt 0,2 mm ja kuni 6 mm;

—	tahvlitena, paksusega üle 6 mm;

—	rullidena ja rullribadena, paksusega vähemalt 0,03 mm ja alla 0,2 mm,

mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 7606 11 10 (TARICi koodid 7606111025, 7606111086), ex 7606 11 91 (TARICi koodid 7606119125, 7606119186), ex 7606 11 93 (TARICi koodid 7606119325, 7606119386), ex 7606 11 99 (TARICi koodid 7606119925, 7606119986), ex 7606 12 20 (TARICi koodid 7606122025, 7606122088), ex 7606 12 92 (TARICi koodid 7606129225, 7606129293), ex 7606 12 93 (TARICi koodid 7606129386), ex 7606 12 99 (TARICi koodid 7606129925 ja 7606129986), ex 7606 91 00 (TARICi koodid 7606910025, 7606910086), ex 7606 92 00 (TARICi koodid 7606920025, 7606920092), ex 7607 11 90 (TARICi koodid 7607119044, 7607119048, 7607119051, 7607119053, 7607119065, 7607119071, 7607119073, 7607119075, 7607119077, 7607119091, 7607119093) ja ex 7607 19 90 (TARICi koodid 7607199075, 7607199094) alla ja on pärit Hiina Rahvavabariigist.

2. Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud ja allpool nimetatud äriühingutes toodetud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised.

Äriühing

Ajutine dumpinguvastane tollimaks (%)

TARICi lisakood

Jiangsu Alcha Aluminum Group Co., Ltd.

28,3

C610

Nanshan Group

—	Shandong Nanshan Aluminium Co., Ltd.

—	Yantai Nanshan Aluminum New Material Co., Ltd.

—	Longkou Nanshan Aluminum Rolling New Material Co., Ltd.

—	Yantai Donghai Aluminum Foil Co., Ltd.

19,3

C611

Xiamen Xiashun Aluminium Foil Co., Ltd.

21,4

C612

Teised koostööd teinud äriühingud (lisa)

22,6

Kõik muud äriühingud

46,7

C999

3. Lõikes 2 nimetatud äriühingute jaoks kindlaks määratud individuaalset tollimaksumäära kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tolliasutustele esitatakse kehtiv faktuurarve, millel on arve väljastanud üksuse töötaja nimi ja ametikoht ning tema allkirjastatud ja kuupäevaga varustatud avaldus järgmises vormis: „Mina, allakirjutanu, kinnitan, et käesoleva arvega hõlmatud, ekspordiks Euroopa Liitu müüdava (vaatlusalune toode) (koguses) on tootnud (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) [asjaomases riigis]. Kinnitan, et sellel arvel esitatud teave on täielik ja õige.“ Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4. Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa suuruse tagatise esitamise korral.

5. Kui ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.

Artikkel 2

1. Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toode ei hõlma järgmisi tooteid:

—	alumiiniumist joogipurkide, joogipurgi põhjade ja kaante ning avamisrõngaste materjal;

—	autokerede tootmiseks kasutatavad sulamist alumiiniumtooted paksusega vähemalt 0,2 mm ja kuni 6 mm;

—	lennukiosade tootmiseks kasutatavad sulamist alumiiniumtooted paksusega vähemalt 0,8 mm.

2. Artikli 1 lõikes 1 kirjeldatud toode vabastatakse ajutisest dumpinguvastasest tollimaksust, kui seda imporditakse kaetud poolide ja alumiiniumist komposiitpaneelide valmistamiseks ning kui sellel on järgmised tehnilised omadused:

—	pingutatud alumiiniumpoolid

—	kuumvaltsitud poolid

—	laius: 800 –2 050 mm

—	paksus: 0,20–1,5 mm

—

paksuse lubatud kõrvalekalle:

—	± 0,01 mm paksusest 0,20–0,50 mm

—	± ½ normist paksuste 0,51–1,50 mm puhul

—	laiuse lubatud kõrvalekalle: +1,50/–0,00 mm

—	sulamid: 5005, 3005, 3105

—	karastatus: h14, h16, h24, h26

—	maksimaalne lainekõrgus: kuni 3 mm 1 000 mm kohta

3. Lõike 1 teise ja kolmanda taande kohaste erandite ning lõike 2 kohase erandi suhtes kohaldatakse lõppkasutusprotseduuri käsitlevates liidu tollisätetes, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (140) (liidu tolliseadustik) artiklis 254 sätestatud tingimusi.

Artikkel 3

1. Huvitatud isikud esitavad oma kirjalikud märkused käesoleva määruse kohta komisjonile 15 kalendripäeva jooksul alates määruse jõustumise kuupäevast.

2. Huvitatud isikud, kes soovivad, et komisjon nad ära kuulaks, taotlevad seda viie kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artiklit 1 kohaldatakse kuus kuud.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 9. aprill 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) Teade Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta (ELT C 268, 14.8.2020, lk 5).

(3) Troni dokument T20.006896

(4) https://www.european-aluminium.eu/activity-report-2019-2020/market-overview/ vaadatud 25. jaanuaril 2021.

(5) Äriühing pidas oma transpordikulusid konfidentsiaalseks.

(6) Vt kaebuse punkt 105.

(7) https://trade.ec.europa.eu/tdi/case_details.cfm?id=2475

(8) Teade COVID-19 puhangu poolt dumpingu- ja subsiidiumivastastele uurimistele avalduva mõju kohta (ELT C 86, 16.3.2020, lk 6).

(9) Troni dokument t21.000574

(10) Nõukogu 30. jaanuari 2020. aasta otsus (EL) 2020/135 Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu sõlmimise kohta (ELT L 29, 31.1.2020, lk 1).

(11) Nagu on määratletud algatamisteate muutmise teates (ELT C 36, 2.2.2021, lk 18).

(12) Vastavalt huvitatud isiku määratlusele ja toote määratlusele, mis on avaldatud eespool joonealuses märkuses 2 osutatud algatamisteates.

(13) Valideerimisega tagatakse, et väljatöötatud toode vastab kliendi nõuetele. Valideerimine puudutab mootorsõidukite soojusvaheteid ja mootorsõidukite soojusvahetites kasutamiseks mõeldud alumiiniumist lehtvaltstooteid. See protsess võib kesta kuni kaks aastat ning hõlmab laborikatseid, materjalide ja protsesside valideerimist.

(14) Juhtum M.9560 – Gränges/Impexmetal, komisjoni otsus vastavalt nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 (kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT L 24, 29.1.2004, lk 1)) artikli 6 lõike 1 punktile b ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu artiklile 57 (23.9.2020, C(2020) 6652 final), kättesaadav aadressil: https://ec.europa.eu/competition/mergers/cases1/202050/m9560_488_3.pdf

(15) https://www.world-aluminium.org/media/filer_public/2018/02/19/lca_report_2015_final_26_june_2017.pdf, tabel 10, lk 34, ja https://www.european-aluminium.eu/media/2052/european-aluminium-environmental-profile-report-2018-executive-summary.pdf lk 6, vaadatud 18. veebruaril 2020.

(16) https://www.ecofinagency.com/finance/2007-34929-morocco-car-manufacturer-nanjing-xiezhong-to-build-at-kenitra; https://autotechinsight.ihsmarkit.com/news/36512/nanjing-xiezhong-auto-airconditioner-to-set-up-a-new-plant-in-morocco-report; https://www.usinenouvelle.com/article/automobile-au-maroc-une-usine-en-vue-pour-le-chinois-xiezhong-specialiste-de-la-clim-a-proximite-du-futur-site-psa.N402812 vaadatud 15. veebruaril 2020.

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1935/2004 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete kohta, millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/590/EMÜ ja 89/109/EMÜ (ELT L 338, 13.11.2004, lk 4).

(18) Komisjoni 22. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 2023/2006 toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete heade tootmistavade kohta (ELT L 384, 29.12.2006, lk 75).

(19) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta (EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10).

(20) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(21) Komisjoni 16. veebruari 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/271, millega laiendatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 925/2009 teatava Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumfooliumi impordile kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu teatava väheste muudatustega alumiiniumfooliumi impordile (ELT L 40, 17.2.2017, lk 51), muudetud rakendusmäärusega (EL) 2017/2213 (ELT L 316, 1.12.2017, lk 17).

(22) Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2220, millega muudetakse määrust (EL) nr 1388/2013, millega avatakse teatavaid põllumajandus- ja tööstustooteid hõlmavad ühepoolsed liidu tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 333, 27.12.2019, lk 33).

(23) „Küsimustik Hiina Rahvavabariigi valitsusele oluliste moonutuste esinemise kohta määruse (EL) 2016/1036 artikli 2 lõike 6a tähenduses“ ning „Küsimustik Hiina Rahvavabariigi valitsusele tooraine moonutuste esinemise kohta määruse (EL) 2016/1036 artikli 7 lõike 2a tähenduses“.

(24) Komisjoni talituste töödokument „Significant Distortions in the Economy of the People’s Republic of China for the purposes of Trade Defence Investigations“ („Kaubanduse kaitsemeetmete uurimise käigus tuvastatud olulised moonutused Hiina Rahvavabariigi majanduses“), 20. detsember 2017 (SWD(2017) 483 final/2) (edaspidi „aruanne“).

(25) OECD (2019), „Measuring distortions in international markets: the aluminium value chain“, OECD Trade Policy Papers, nr 218, OECD Publishing, Pariis, https://doi.org/10.1787/c82911ab-en (viimati vaadatud 3.9.2020).

(26) Komisjoni 4. juuni 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/915, millega kehtestatakse pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1036 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate alumiiniumfooliumi rullide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT L 146, 5.6.2019, lk 63).

(27) Aruande 2. peatükk, lk 6–7.

(28) Aruande 2. peatükk, lk 10.

(29) Kättesaadav aadressil http://www.fdi.gov.cn/1800000121_39_4866_0_7.html (viimati vaadatud 8. septembril 2020).

(30) Aruande 2. peatükk, lk 20–21.

(31) Aruande 3. peatükk, lk 41 ja lk 73–74.

(32) Aruande 6. peatükk, lk 120–121.

(33) Aruande 6. peatükk, lk 122–135.

(34) Aruande 7. peatükk, lk 167–168.

(35) Aruande 8. peatükk, lk 169–170 ja 200–201.

(36) Aruande 2. peatükk, lk 15–16; aruande 4. peatükk, lk 50 ja 84; aruande 5. peatükk, lk 108–109.

(37) Aruande 3. peatükk, lk 22–24, ja 5. peatükk, lk 97–108.

(38) Aruande 5. peatükk, lk 104–109.

(39) OECD uuring, lk 29.

(40) Austraalia dumpinguvastane komisjon, Aluminium Extrusions from China, REP 248, lk 79 (13. juuli 2015).

(41) Taube, M. (2017). Analysis of Market Distortions in the Chinese Non-Ferrous Metals Industry, Think!Desk, 24. aprill 2017, lk 51.

(42) Vt näiteks aruanne Shandongi provintsi valitsuse suutmatuse kohta ohjeldada alumiiniumi tootmisvõimsuse laiendamist: https://mp.weixin.qq.com/s?__biz=MzI2OTUyMzA0Nw==&mid=2247494318&idx=1&sn=9690ca50845c19f38eafff659516817a&chksm=eaddaba6ddaa22b071a5e2588aa787ed6f6a1a964ccae55c4d85c6f7ccbfcb5cedd3cdceac9d&scene=0&pass_ticket=JFplYZoDqNTFmOPYUGJbMwF0XlC1N3hAJ3EYPpsKx6rkt4fSeZ4TwIvB5BffX4du#rd (vaadatud 7. septembril 2020).

(43) Aruande 15. peatükk, lk 387–388.

(44) Vt SASACi nimekirja punkt 35: http://www.sasac.gov.cn/n2588035/n2641579/n2641645/index.html

(45) Aruande 5. peatükk, lk 100–101.

(46) Aruande 2. peatükk, lk 26.

(47) Aruande 2. peatükk, lk 31–32.

(48) Kättesaadav aadressil https://www.reuters.com/article/us-china-congress-companies-idUSKCN1B40JU (viimati vaadatud 9. septembril 2020).

(49) Kättesaadav aadressil www.gov.cn/zhengce/2020-09/15/content_5543685.htm (viimati vaadatud 10. märtsil 2021).

(50) Financial Times (2020), „Chinese Communist Party asserts greater control over private enterprise“ („Hiina Kommunistlik Partei saab suurema kontrolli eraettevõtete üle“, kättesaadav aadressil: https://on.ft.com/3mYxP4j

(51) Rakendusmäärus (EL) 2019/915.

(52) Aruande 15. peatükk, lk 388.

(53) http://www.chalco.com.cn/chalcoen/rootfiles/2018/04/19/1524095189602052-1524095189604257.pdf, (vaadatud 8. märtsil 2019).

(54) Vt Hiina mitteraudmetallide ajakiri, 20. oktoober 2020: https://www.cnmn.com.cn/ShowNews1.aspx?id=423470

(55) http://act.chinatt315.org.cn/hy/tthy/2014/0906/13763.html

(56) Aruande peatükid 14.1–14.3.

(57) Aruande 4. peatükk, lk 41–42, 83.

(58) Rakendusmäärus (EL) 2019/915.

(59) Komisjoni 12. oktoobri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1428, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit pressitud alumiiniumi impordi suhtes (ELT L 336, 13.10.2020, lk 8).

(60) Hiina Rahvavabariigi majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukava (2016–2020), http://en.ndrc.gov.cn/newsrelease/201612/P020161207645765233498.pdf.

(61) Aruande 15. peatükk, lk 377.

(62) Aruande 12. peatükk, lk 275–282, ja 15. peatükk, lk 378–382.

(63) Aruande 12. peatükk, lk 275–282.

(64) Aruande 15. peatükk, lk 378–382, 390.

(65) Aruande 15. peatükk, lk 384–385.

(66) Aruande 15. peatükk, lk 382–383.

(67) Vt http://www.gov.cn/zhengce/content/2016-06/16/content_5082726.htm (vaadatud 20. juulil 2020).

(68) Samas, 3. jagu.

(69) Samas, 4. jagu.

(70) Vt http://gxt.shandong.gov.cn/art/2018/11/6/art_15681_3450015.html (vaadatud 20. juulil 2020), 13. jagu.

(71) Aruande 15. peatükk, lk 386.

(72) Vt http://miit.gov.cn/n1146285/n1146352/n3054355/n3057569/n3057572/c6566256/content.html (vaadatud 20. juulil 2020).

(73) Samas, I jagu.

(74) Samas, II jagu.

(75) Samas, VII jagu.

(76) Vt http://www.gov.cn/zhengce/content/2016-06/16/content_5082726.htm, 10. jagu.

(77) Vt https://finance.sina.com.cn/money/future/indu/2019-11-26/doc-iihnzahi3508583.shtml (vaadatud 20. juulil 2020).

(78) Vt http://gxt.shandong.gov.cn/art/2018/11/6/art_15681_3450015.html, 6. jagu.

(79) Vt http://www.chinania.org.cn/html/introduce/xiehuizhangcheng/ (vaadatud 21. juulil 2020).

(80) Vt http://www.cnfa.net.cn/about/1546.aspx (vaadatud 21. juulil 2020).

(81) Aruande 15. peatükk, lk 377–387.

(82) Aruande 15. peatükk, lk 378 ja 389; OECD uuring, lk 25–26.

(83) Aruande 15. peatükk, lk 390–391. Ka muud allikad on teatanud elektri tarnimisest soodushinnaga. Vt näiteks Economic Information Daily: „Worrying over growth downturns, western region releasing preferential policies to support high energy consumption industries“ („Kasvu languse pärast muretsev lääne piirkond kehtestab soodustariifid tööstuste suure energiatarbe toetamiseks“) http://jjckb.xinhuanet.com/2012-07/24/content_389459.htm (vaadatud 4. septembril 2020); antakse teada, kuidas Hiina lääneprovintsid, nagu Shaanxi, Ningxia, Qinghai ja Gansu on jätkuvalt tarninud odavat elektrit rohkemate investeeringute ligitõmbamiseks.

(84) Aruande 15. peatükk, lk 392–393.

(85) Aruande 15. peatükk, lk 393–394.

(86) Aruande 15. peatükk, lk 395–396.

(87) Samas, lk 16 ja 30. Hiina ametiasutused sekkuvad aga ka teiste sisendite puhul. Tüüpiline näide on süsi, mille puhul valitsus jätab endale õiguse takistada söehinna kallinemist. Vt https://policycn.com/policy_ticker/coal-price-unlikely-to-jump-during-heating-season/?iframe=1&secret=c8uthafuthefra4e (vaadatud 4. septembril 2020).

(88) Samas, lk 16–18.

(89) Aruande 6. peatükk, lk 138–149.

(90) Aruande 9. peatükk, lk 216.

(91) Aruande 9. peatükk, lk 213–215.

(92) Aruande 9. peatükk, lk 209–211.

(93) „Decision Memorandum for the Preliminary Affirmative Determination: Countervailing Duty Investigation of certain Aluminium Foil from The People’s Republic of China“, avaldanud kaubandusministeeriumi väliskaubandusamet, 7. august 2017, IX.E. lk 30, kättesaadav aadressil https://enforcement.trade.gov/frn/summary/prc/2017-17113-1.pdf (viimati vaadatud 11. märtsil 2019).

(94) Aruande 13. peatükk, lk 332–337.

(95) Aruande 13. peatükk, lk 336.

(96) Aruande 13. peatükk, lk 337–341.

(97) Aruande 6. peatükk, lk 114–117.

(98) Aruande 6. peatükk, lk 119.

(99) Aruande 6. peatükk, lk 120.

(100) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(101) Vt IMFi töödokument „Resolving China’s Corporate Debt Problem“, Wojciech Maliszewski, Serkan Arslanalp, John Caparusso, José Garrido, Si Guo, Joong Shik Kang, W. Raphael Lam, T. Daniel Law, Wei Liao, Nadia Rendak, Philippe Wingender ja Jiangyan, oktoober 2016, WP/16/203.

(102) Aruande 6. peatükk, lk 121–122, 126–128, 133–135.

(103) OECD uuring, lk 21.

(104) Vt Xiamen Xiashuni veebisait: http://www.xiashun.com/about/awards.htm

(105) Vt Fujiani provintsi 2012. aasta teade strateegiliste ja kujunemisjärgus tööstusharude põhiettevõtete tunnustamise arendamise kohta, II ja VI jagu: http://www.fjmtxh.com/NewsInfo.aspx?Id=11101

(106) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21, ja ELT L 176, 30.6.2016, lk 55.

(107) Maailmapanga avatud andmed – suurem keskmine sissetulek, https://data.worldbank.org/income-level/upper-middle-income.

(108) Alumiinium, st legeerimata survetöötlemata alumiinium (HS-kood 7601 10) ja/või survetöötlemata alumiiniumisulamid (HS-kood 7601 20) ja/või alumiiniumimurd (HS-kood 7602 00) võivad olenevalt tooteliigist moodustada kuni 80 % vaatlusaluse toote tootmise kogukuludest vastavalt kaebuses esitatud andmetele ja mitme huvitatud isiku esitatud andmetele. Alumiiniumimurd on oluline kõrvalsaadus, mida saab teataval määral tootmisprotsessis taaskasutada. Kaebuse kohaselt võib tootmise käigus tekkinud murru üldkogus moodustada kuni 50 % toodangu üldkogusest.

(109) Brasiilias olid hiljutised avalikud finantsaruanded (2019) kättesaadavad ainult ühe äriühingu puhul kahest, kelle finantsandmed olid kättesaadavad. Türgis olid hiljutised avalikud finantsaruanded (2019) kättesaadavad ainult ühe äriühingu puhul neljast, kelle finantsandmed olid kättesaadavad. Tais olid hiljutised avalikud finantsaruanded (2019) kättesaadavad ainult kolme äriühingu puhul viiest, kelle finantsandmed olid kättesaadavad.

(110) http://www.hindalco.com/investor-cetre/reports-and-presentations

(111) Airoldi, äriühing A, Jiangsu Alcha Group, Lodec Metal, Nanshan Group ja Xiamen Xiashun.

(112) Impordimaks, tööstustoodete maks, nn PIS-impordimaks (PIS viitab sotsiaalse integratsiooni programmile) ja COFINS-impordimaks (COFINS viitab sotsiaalkindlustuse rahastamise maksetele), lisamaks kaubalaevastiku uuendamiseks ja kaupade ringluse maks.

(113) Alusmääruses on sätestatud, et arvutatud normaalväärtus „hõlmab moonutamata ja põhjendatud haldus-, müügi- ja üldkulusummat ning kasumisummat“.

(114) 28. juuli 2020. aasta ringkiri nr 46, Brasiilia väliskaubanduse sekretariaat, http://www.in.gov.br/en/web/dou/-/circular-n-46-de-28-de-julho-de-2020-269159613.

(115) Ringkirja nr 46 punkt 6.1.6.3.

(116) Aprill 2019 – märts 2020.

(117) Novelis do Brasili finantsaruannetes ja Novelis do Brasili veebisaidil mainitakse alumiiniumi tootmist lennundus- ja autotööstuse ning joogipurkide tootmise sektori jaoks, https://pt-br.novelis.com.

(118) See tähendab, et tulu võrdub püsi- ja muutuvkulude kogusummaga.

(119) Vt rakendusmäärus (EL) 2020/1428.

(120) Need andmed on avalikult kättesaadavad pressitud alumiiniumist toodete uurimise kontekstis, vt rakendusmäärus (EL) 2020/1428.

(121) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/755 teatavatest kolmandatest riikidest pärit impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 33).

(122) Töötlemiskulude täpne protsent on konfidentsiaalne.

(123) IHS Markit, https://ihsmarkit.com/index.html, avatud toimikus.

(124) Tööjõukulud on leitavad aadressil http://www.turkstat.gov.tr/PreIstatistikTablo.do?istab_id=2088.

(125) Kategooria „metallid“ hõlmab alumiiniumi koodiga C24.4.2.

(126) https://data.tuik.gov.tr/Bulten/DownloadIstatistikselTablo?p=RQJc6lWaNMpivNV6h1MxkWk9ycHqk1cNqZM2UJkJfMUYAmenKIIz/lKzy74RY7Y2

(127) https://data.tuik.gov.tr/Bulten/DownloadFile?p=RitGfpW8hZZnYLLz6NVmT9EdA97OcZ4kN3AGp97wTnz8hDUuqKcBcTsov5HkqdePBK2GLKg1cJVUEzIPmlerlcsrW7chIl366PgstWPx188=

(128) http://www.turkstat.gov.tr/HbGetir.do?id=33646&tb_id=1

(129) https://www.invest.gov.tr/en/investmentguide/pages/cost-of-doing-business.aspx

(130) Rakendusmäärus (EL) 2020/1428, põhjendused 185 ja 186.

(131) ELT L 282, 28.10.2010, lk 1, põhjendus 83, ja ELT L 18, 24.1.2017, lk 1, põhjendus 28.

(132) „China – Measures imposing anti-dumping duties on high-performance stainless steel seamless tubes („HP-SSST“) from Japan“ ja „China – Measures imposing anti-dumping duties on high-performance stainless steel seamless tubes („HP-SSST“) from the European Union“, WT/DS454/AB/R; WT/DS460/AB/R.

(133) ELT L 282, 28.10.2010, lk 1, põhjendus 83, ja ELT L 18, 24.1.2017, lk 1, põhjendus 28.

(134) „China – Measures imposing anti-dumping duties on high-performance stainless steel seamless tubes („HP-SSST“) from Japan“ ja „China – Measures imposing anti-dumping duties on high-performance stainless steel seamless tubes („HP-SSST“) from the European Union“, WT/DS454/AB/R; WT/DS460/AB/R.

(135) Komisjoni 3. märtsi 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/353, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit terasrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse kõnealuse impordi suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT L 65, 4.3.2020, lk 9).

(136) CN-koodid 7606 11 10, 7606 11 91, 7606 11 93, 7606 11 99, 7606 12 20, 7606 12 92, 7606 12 93, 7606 12 99, 7606 91 00, 7606 92 00 ja 7606 11 90.

(137) Nagu selgitatud põhjenduses 291, arvutati hinna allalöömise marginaalid 27 ELi liikmesriigi alusel.

(138) Kui müük Hiina tootjalt esimesele sõltumatule kliendile liidu turul toimus liidus asuva seotud müügiettevõtte kaudu, tehti impordihind kindlaks CIF-hinna alusel, kohandades müügihinda esimesele sõltumatule kliendile, võttes arvesse kõiki importimise ja edasimüügi vahel tekkinud kulusid, sealhulgas seotud importija müügi-, üld- ja halduskulusid, ja kaalutud keskmisel kasumimarginaalil põhinevat kasumit uurimisperioodil, millest valimisse kaasatud sõltumatud importijad vastavalt alusmääruse artikli 2 lõikele 9 teatasid.

(139) ELi HKS on ELi poliitika nurgakivi, et täita mitmepoolseid keskkonnalepinguid.

(140) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).

LISA

Koostööd teinud eksportivad tootjad, keda valimisse ei kaasatud

Nimi	TARICi lisakood
Southwest Aluminium (Group) Co., Ltd.	C613
Jiangsu Dingsheng New Materials Joint-Stock Co., Ltd	C614
Shanghai Huafon Aluminium Corporation	C615
Alnan Aluminium Inc.	C616
Yinbang Clad Material Co., Ltd.	C617
Jiangsu Metcoplus Industry Intl. Co., Ltd.	C618
Dalishen Aluminum CO., Ltd	C619
Binzhou Hongbo Aluminium Foil Technology Co., Ltd.	C620
Yong Jie New Material Co., Ltd.	C621
Chalco Ruimin Co., Ltd.	C622
Luoyang Wanji Aluminium Processing Co., Ltd.	C623
Jiangyin Dolphin Pack Limited Company	C624
Henan Xindatong Aluminum Industry Co., Ltd.	C625
Zhejiang Yongjie Aluminum Co., Ltd.	C626
Jiangsu Zhongji Lamination Materials Co., Ltd.	C627
Zhengzhou Guandong Aluminum Industry Co., Ltd.	C628

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 124

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 12. aprill 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/580, 1. veebruar 2021, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2015/1366 seoses mesindussektoris antava rahalise toetuse eraldamise põhimõttega	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/581, 9. aprill 2021, Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) olukorrapiltide kohta	3
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/582, 9. aprill 2021, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit alumiiniumist lehtvaltstoodete impordi suhtes	40
		OTSUSED
	*	Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/583, 9. aprill 2021, millega muudetakse rakendusotsust (EL) 2016/1073 Ameerika Ühendriikide määratud lepinguturgude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 kohase samaväärsuse kohta ( 1 )	116


	(1) EMPs kohaldatav tekst