Artikkel 1

Reguleerimisese

Artikkel 2

Mõisted

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid.

1)	„Sõidukitüüp“ – määruse (EL) 2018/858 I lisa B osas määratletud rühm sõidukeid.

2)	„Sõidukitüüp seoses kohustusliku märgistusega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste omaduste poolest: a) valmistajatehase tähise asukoht; b) kohustusliku märgistuse omadused ja asukoht.

3)	„Andmesilt“ – plaat või silt, mille tootja kinnitab sõidukile ja millele on märgitud sõiduki identifitseerimiseks vajalikud tehnilised põhinäitajad ning mille abil esitatakse pädevatele asutustele asjakohane teave täismasside kohta.

4)	„Valmistajatehase tähis (VIN-kood)“ – tähtnumbriline kood, mille annab sõidukile tootja, et tagada iga sõiduki nõuetekohane identifitseerimine.

5)

„Sõidukitüüp seoses registreerimismärkide paigaldus- ja kinnituskohaga“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest: a) eesmise ja tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoha mõõtmed; b) eesmise ja tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoha asukoht; c) eesmise ja tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoha pinna kuju.

6)	„Sõidukitüüp seoses klaasipuhasti- ja -pesurisüsteemidega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu puhasti- ja pesurisüsteemi omadused või tuuleklaasi kuju, mõõtmed ja omadused ning selle paigaldusviis.

7)	„Klaasipesurisüsteemi tüüp“ – tuuleklaasi pesurisüsteemide rühm, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu pumba jõudlus, kasutatud materjalid, mahutavus, pihustite arv, suurus, seina paksus või pesurisüsteemi kuju.

8)	„Klaasipuhastisüsteem“ – süsteem, mis koosneb tuuleklaasi välispinda pühkivast seadmest koos lisaseadmete ning seadme käivitamiseks ja seiskamiseks vajalike juhtseadistega.

9)	„Klaasipesurisüsteem“ – süsteem, mis koosneb vedelikumahutist ja vedeliku tuuleklaasi välispinnale kandmise ja suunamise seadmest koos seadme käivitamiseks ja seiskamiseks vajalike juhtseadistega.

10)	„Sõidukitüüp seoses rataste porikaitsmetega“ – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste tunnuste poolest, nagu rataste porikaitsmete omadused või paigaldamiseks sobivate rehvide või velgede suurus, võttes arvesse kasutatavat rehvi väliskuju, velje mõõtmeid ja veljenihkeid.

11)

„Sõidukitüüp seoses tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemidega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest: a) jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemi omadused; b) välis- ja siseosad ning paigaldised, mis võivad mõjutada nähtavust juhist ettepoole jäävas 180o ulatusega vaateväljas; c) tuuleklaasi kuju, mõõtmed, paksus ja omadused ning selle paigaldusviis; d) maksimaalne istekohtade arv.

12)	„Jäite eemaldamise süsteem“ – tuuleklaasi välispinnalt jäite või härmatise eemaldamiseks ettenähtud süsteem.

13)	„Niiskuse eemaldamise süsteem“ – tuuleklaasi sisepinnalt niiskuse eemaldamiseks ettenähtud süsteem.

14)	„Sõidukitüüp seoses pukseerimisseadmetega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest nagu pukseerimisseadmete omadused.

15)	„Pukseerimisseade“ – konksu, aasa või mingi muu kujuga seade, mille külge saab kinnitada ühendava osa, nagu haakeseadme või veoköie.

16)	„Sõidukitüüp seoses pritsmekaitsmetega“ – komplektsed, mittekomplektsed või komplekteeritud sõidukid, mis ei erine järgmiste omaduste poolest: a) sõidukile paigaldatud pritsmekaitsme tüüp; b) pritsmekaitsesüsteemi tootja tüübimärgistus.

17)	„Pritsmekaitsme tüüp“ – seadmed, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest: a) heite vähendamiseks kasutatud füüsikaline põhimõte (vee ja energia neeldumine, õhu ja vee eraldaja); b) materjalid; c) kuju; d) mõõtmed, kuivõrd need võivad mõjutada materjali käitumist.

18)	„Pritsmekaitsesüsteem“ – süsteem, mis on ette nähtud liikuva sõiduki rehvide poolt üles paisatud vee pihustumise vähendamiseks ning mis koosneb poritiivast, poripõlledest ja külgpõlledest koos pritsmekaitsmega.

19)	„Pritsmekaitse“ – osa pritsmekaitsesüsteemist, mille hulka võivad kuuluda õhu ja vee eraldaja ning energianeeldur.

20)

„Sõidukitüüp seoses käiguvahetuse näidikuga“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu käiguvahetuse näidiku toimivusnäitajad ja põhimõtted, mille järgi käiguvahetuse näidikuga määratakse, millal anda käiguvahetuse hetke märguanne, sealhulgas: a) kõrgemale käigule viitamine teataval mootorikiirusel; b) kõrgemale käigule viitamine, kui teatavast mootori kütusekulu skeemist nähtub, et kõrgemal käigul saavutatakse teatav kütusesääst; c) kõrgemale käigule viitamine, kui vajaliku mootori pöördemomendi võib saavutada kõrgemal käigul.

21)	„Käiguvahetuse näidiku toimivusnäitajad“ – rühm lähtesuurusi, mis määravad käiguvahetuse märguande, nagu mootori pöörete arv, tarbitav võimsus, pöördemoment ja nende muutumine ajas koos käiguvahetuse näidiku toimimise sõltuvusega nendest suurustest.

22)	„Sõidukitüüp seoses sõidukisse pääsuga“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu läve astmed, käepidemed ja astmelauad.

23)	„Sõidukitüüp seoses tagurdamisega“ – sõidukid, mis ei erine selliste oluliste tunnuste poolest nagu tagurdusseadme omadused.

24)	„Sõidukitüüp seoses masside ja mõõtmetega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest järgmiste omaduste poolest: a) tootja kaubanimi või kaubamärk; b) klassifikatsioon; c) põhifunktsioon.

25)	„Aerodünaamilised seadmed ja varustus“ – maanteesõidukite aerodünaamilise takistuse vähendamiseks ettenähtud seadmed ja varustus, v.a pikendatud kabiinid.

26)

„Vesinikumahuti tüüp“ – osade kogum, mis ei erine selliste oluliste tunnuste poolest nagu ladustatud vesinikkütuse või surugaasi seisund, paagi nimitöörõhk, struktuur, materjalid, maht ja füüsikalised mõõtmed, samuti rõhuvabastusseadmete, kontrollventiilide ja sulgeklappide struktuur, materjalid ja põhiomadused.

27)	„Sõidukitüüp seoses vesinikuohutusega“ – rühm sõidukeid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu sõiduki vesinikkütusesüsteemi põhikonfiguratsioon ja peamised omadused.

28)	„Vesinikusüsteemi osa tüüp“ – vesinikusüsteemi osade rühm, mis ei erine selliste oluliste tunnuste poolest nagu ladustatud vesinikkütuse või surugaasi seisund, vesinikusüsteemi osa funktsioon, selle struktuur, materjalid ja füüsikalised mõõtmed.

Artikkel 3

Tüübikinnituse taotlemine

Artikkel 4

Tüübikinnituse andmine

Artikkel 5

Sõidukitüübi ELi tüübikinnituse taotlemine seoses teatavate sõidukisüsteemidega

Artikkel 6

Sõidukitüübi ELi tüübikinnituse andmine seoses teatavate sõidukisüsteemidega

Artikkel 7

Eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse taotlemine süsteemidele ja varustusele

Eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse taotlused iga järgmise süsteemi ja varustuse kohta koostatakse vastavalt asjaomase teabedokumendi näidisele, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punktis a:

a)	klaasipesurisüsteem, IV lisa 1. osa B jaos loetletud teavet sisaldava näidise abil;

b)	pritsmekaitsesüsteem, VIII lisa 1. osa B jaos loetletud teavet sisaldava näidise abil;

c)	esikaitsesüsteem, XII lisa 1. osas loetletud teavet sisaldava näidise abil;

d)	aerodünaamiline seade või varustus, XIII lisa 1. osa B jaos loetletud teavet sisaldava näidise abil.

Artikkel 8

Eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse andmine

Artikkel 9

Osa ELi tüübikinnituse taotlemine

Osa ELi tüübikinnituse taotlused järgmiste vesinikusüsteemi osade kohta koostatakse vastavalt XIV lisa 1. osa B jaos esitatud teabedokumendi näidisele, millele on osutatud määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõike 1 punktis a, ja peavad sisaldama XIV lisa 1. osa B jaos esitatud teavet:

a)	veeldatud vesiniku mahutisüsteemid (LHSS), sealhulgas nende paagid ning rõhuvabastus- ja sulgemisseadmed, pidades silmas nende ohutust ja materjalide sobivust;

b)	suruvesiniku mahutisüsteemid (CHSS), sealhulgas nende mahutid ja esmased sulgemisseadmed, mis koosnevad TPRDst, kontrollklapist ja automaatsetest sulgeklappidest, pidades silmas nende materjalide sobivust.

Artikkel 10

Osa ELi tüübikinnituse andmine

Artikkel 11

Tüübikinnitusmärk

Artikkel 12

Üleminekusäte

Artikkel 13

Teavitamine

Edasiste sammude vajalikkuse hindamiseks teevad tootjad ja tüübikinnitusasutused komisjonile nõudmise korral kättesaadavaks IX lisa 1., 2. ja 3. osas esitatud teabe. Komisjon ja tema esindajad käsitlevad seda teavet konfidentsiaalsena.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 6. juulist 2022.

I LISA

TÜÜBIKINNITUS ÜRO EESKIRJADEGA HÕLMATUD VALDKONDADES

1. OSA

Teabedokument

NÄIDIS

Teabedokument nr …, mis käsitleb sõiduki ELi tüübikinnitust seoses süsteemi / osa / eraldi seadmestikuga (1) vastavalt …-seeria muudatustega / …-seeria muudatuste … täiendusega muudetud ÜRO eeskirjale nr (1) …, mis käsitleb …, ning mis põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 (2) I lisal ja on vormindatud vastavalt selle numeratsioonile.

Vajaduse korral esitatakse järgmine teave koos sisu loeteluga kolmes eksemplaris. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.

ÜLDTEAVE

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Tüüp:

0.2.1.

Ärinimi (-nimed) (olemasolu korral):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale: eraldi seadmestikule (1) (3):

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4.

Sõidukikategooria (4):

0.5.

Tootja ärinimi ja aadress:

0.8.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9.

Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress:

1.

SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1.

Representatiivsõiduki / osa / eraldi seadmestiku fotod, pildid ja/või joonised (1):

Kõik järgnevad punktid ja asjakohane teave sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kohta esitatakse kokkuleppel tehnilise teenistuse ja tüübikinnitusasutusega, kes vastutab taotletava ELi tüübikinnituse andmise eest. See võib tugineda teabedokumendi näidisele juhul, kui nii on sätestatud ÜRO eeskirjas nr …, vastasel korral põhineb see niivõrd, kui see on teostatav, komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisa numeratsioonil (st täielikul loetelul sõidukite, osade ja eraldi seadmestike ELi tüübikinnituseks vajalike andmete kohta) ja sellele lisatakse ÜRO eeskirja nr … alusel tüübikinnituse andmiseks vajalikud täiendavad andmed või üksikasjad.

Selgitavad märkused

Teabedokument nummerdatakse vastavalt määruse (EL) 2018/858 I lisas esitatud vormile.

(1)	Mittevajalik maha tõmmata.

(2)

Kui mingile osale (nt osa või eraldi seadmestik) on antud tüübikinnitus, võib selle kirjelduse asendada viitega vastavale tüübikinnitusele. Samuti ei ole vaja kirjeldada osa, mille ehitus on lisatud skeemidelt või joonistelt selgesti arusaadav. Iga kirje juurde, mille kohta tuleb lisada joonised, pildid või fotod, tuleb märkida vastavate lisatud dokumentide numbrid.

(3)	Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole teabedokumendiga hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku kirjeldamisel asjakohased, asendatakse dokumentides need märgid sümboliga „?“ (nt ABC??123??).

(4)	Kategooriad vastavalt määruse (EL) 2018/858 I lisa A osas esitatud määratlustele.

2. OSA

NÄIDIS

Formaat: A4 (210 × 297 mm)

TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Tüübikinnitusasutuse tunnusandmed

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (1) kohta seoses …-seeria muudatustega / …-seeria muudatuste … täiendusega (1) muudetud ÜRO eeskirjas nr … sätestatud nõuetele vastava süsteemi / osa / eraldi seadmestikuga, (1) võttes arvesse määrust (EL) 2019/2144, mida on viimati muudetud määrusega (EL) nr …/….

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (1):

I JAGU

0.

ÜLDTEAVE

0.1.

Mark (tootja kaubanimi):

0.2.

Tüüp:

0.2.1.

Ärinimi (-nimed) (olemasolu korral):

0.3.

Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile/osale / eraldi seadmestikule (1):

0.3.1.

Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4.

Sõidukikategooria (2):

0.5.

Tootja nimi ja aadress:

0.8.

Koostetehas(t)e nimi (nimed) ja aadress(id):

0.9.

Tootja esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress:

1.

SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1.

Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised:

II JAGU

1.

Lisateave (vajaduse korral): Vt addendum.

2.

Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

3.

Katsearuande kuupäev:

4.

Katsearuande number:

5.

Märkused (kui on): Vt addendum.

6.

Koht:

7.

Kuupäev:

8.

Allkiri:

Manused:

—	infopakett;

—	katsearuanne;

—	täidetud teatisevorm vastavalt kohaldatava ÜRO eeskirja asjakohasele näidisele, sealjuures osutamata ÜRO tüübikinnituse andmisele või laiendamisele või ÜRO tüübikinnitusnumbrile.

---

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

(2)  Kategooriad vastavalt määruse (EL) 2018/858 I lisa A osas esitatud määratlustele.

(3)  Mittevajalik maha tõmmata.

II LISA

ANDMESILT JA VALMISTAJATEHASE TÄHIS

1. OSA

Teabedokument mootorsõidukite ja nende haagiste ELi tüübikinnituse kohta seoses andmesildi ja valmistajatehase tähisega (VIN-kood)

NÄIDIS

Teabedokument nr … sõiduki ELi tüübikinnituse kohta seoses sõiduki andmesildi ja valmistajatehase tähisega.

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.1.

0.2.

0.2.1.

0.3.

0.3.1.

0.4.

0.5.

0.6.

0.6.1.

0.6.2.

0.8.

0.9.

1.

1.1.

9.

9.17.

9.17.1.

9.17.2.

9.17.3.

9.17.4.

9.17.4.1.

9.17.4.2.

9.17.4.3.

Selgitavad märkused

Käesolev teabedokument põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormil ning täidetakse eespool loetletud punktide all sisalduva teabega vastavalt sellele vormile.

2. OSA

A jagu

Tehniline kirjeldus

1.   Tootja andmesilt

1.1.

Üldsätted

1.1.1.

Igale sõidukile paigaldatakse käesolevas jaos kirjeldatud tootja andmesilt.

1.1.2.

Tootja andmesildi kinnitab sõiduki tootja või sõiduki tootja esindaja.

1.1.3.

Tootja andmesilt on üks kahest järgmisest variandist: (a) nelinurkne metallplaat; (b) nelinurkne isekleepuv märgis.

1.1.4.

Metallplaadid kinnitatakse neetide või muu samaväärsega.

1.1.5.

Märgised on eemaldamiskatse tuvastamist võimaldavad, pettusekindlad ning eemaldamiskatsel isehävinevad.

1.2.

Tootja andmesildile kantav teave

1.2.1.

Tootja andmesildile trükitakse kustumatult järgmine teave siin esitatud järjekorras: (a) tootja ärinimi; (b) kogu sõiduki tüübikinnitusnumber; (c) komplekteerituse etapp, kui tegemist on mitmeastmelise ehitusega sõidukite teise või järgnevate etappidega vastavalt määruse (EL) 2018/858 IX lisa punktile 4.2; (d) valmistajatehase tähis (VIN-kood); (e) täismass; (f) autorongi suurim tehniliselt lubatud mass; (g) igale teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass, loetledes telgi eest tahapoole.

1.2.2.

Punkti 1.2.1 alapunktis d osutatud tähemärkide kõrgus ei tohi olla väiksem kui 4 mm.

1.2.3.

Muu punktis 1.2.1 osutatud teabe kui sõiduki valmistajatehase tähise tähemärkide kõrgus peab olema vähemalt 2 mm.

1.3.

Erisätted

1.3.1.

Haagised

1.3.1.1.

Haagiste puhul tuleb märkida haakepunktile rakenduv suurim tehniliselt lubatud staatiline vertikaalmass.

1.3.1.2.

Haakepunkt loetakse teljeks. See telg märgitakse numbriga „0“.

1.3.1.3.

Esimene telg märgitakse numbriga „1“, teine numbriga „2“ jne, neid eraldab sidekriips.

1.3.1.4.

Punkti 1.2.1 alapunktis f osutatud autorongi mass jäetakse välja.

1.3.2.

Raskeveokid:

1.3.2.1.

N3-, O3- või O4-kategooria sõidukite puhul tuleb märkida teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass. Teljerühmale vastav kanne tähistatakse T-tähega, millele järgneb sidekriips.

1.3.2.2.

M3-, N3-, O3- või O4-kategooria sõidukite puhul võib tootja märkida tootja andmesildile suurima registreerimisel/kasutamisel lubatud täismassi.

1.3.2.2.1.

Sellisel juhul tuleb tootja andmesildi see osa, kuhu märgitakse massid, jagada kaheks veeruks: registreerimisel/kasutamisel lubatud suurimad massid märgitakse vasakusse veergu ja täismassid paremasse veergu.

1.3.2.2.2.

Selle riigi kahetäheline kood, kus sõiduk kavatsetakse registreerida, märgitakse vasaku veeru pealkirjana. Kood märgitakse kooskõlas standardiga ISO 3166-1:2006.

1.3.2.3.

Punkti 1.3.2.1 nõudeid ei kohaldata, kui: (a) teljerühmale rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass on sellesse teljerühma kuuluvate telgede suurimate tehniliselt lubatud masside summa; (b) igale sellesse teljerühma kuuluva telje suurima massi tähisele on lisatud täht "T"; ning (c) kui punkti 1.3.2.2 nõudeid kohaldatakse, siis teljerühma suurim registreerimisel/kasutamisel lubatud mass on sellesse teljerühma kuuluvate telgede suurimate registreerimisel/kasutamisel lubatud masside summa.

1.4.

Lisateave

1.4.1.

Lisateavet võib tootja esitada ettenähtud kirjete all või kõrval, väljaspool selgesti märgitud ristkülikut, mis sisaldab ainult punktides 1.2 ja 1.3 ettenähtud teavet.

1.5.

Tootja andmesildi näidis

1.5.1.

Tootja andmesildi mitmesugused võimalikud näidised on esitatud B jaos.

1.5.2.

Näidistel esitatud andmed on fiktiivsed.

1.6.

Nõuded asukohale sõidukil

1.6.1.

Tootja andmesilt kinnitatakse kindlalt kohale, mis on selgelt nähtav ja kergesti juurdepääsetav.

1.6.2.

Asukoht valitakse selliselt, et seda sõiduki detaili, millele silt kinnitatakse, kasutamise käigus ei vahetata.

2.   Sõiduki valmistajatehase tähis (VIN-kood)

2.1.

VIN-kood koosneb kolmest osast ja kontrollnumbrist: (a) rahvusvaheline tootja kood (WMI); (b) sõidukit kirjeldav osa (VDS); (c) sõidukit identifitseeriv osa (VIS).

2.2.

rahvusvaheline tootja kood on sõiduki tootjale antud kood, mis võimaldab tootja identifitseerida.

2.2.1.

Kood koosneb kolmest tähtnumbrilisest märgist (ladina suurtähtedest või araabia numbritest), mille määrab selle riigi pädev asutus, kus tootjal on peamine tegevuskoht.

2.2.2.

Pädev asutus tegutseb kooskõlas ISO standardis 3780:2009 „Maanteesõidukid – rahvusvaheline tootjate nimistu“ viidatud rahvusvahelise organisatsiooniga.

2.2.3.

Kui tootja ülemaailmne toodang on väiksem kui 500 sõidukit aastas, siis on kolmas märk alati "9". Selliste tootjate identifitseerimiseks määrab punktis 2.2 nimetatud pädev asutus VISile ka kolmanda, neljanda ja viienda tähemärgi.

2.3.

VDS koosneb viiest tähtnumbrilisest märgist (ladina suurtähtedest või araabia numbritest) ja on ette nähtud sõiduki üldiste omaduste märkimiseks. Kui tootja ei kasuta ühte või mitut märki viiest, täidetakse kasutamata kohad tähtnumbriliste märkidega tootja omal äranägemisel nii, et nõutud märkide koguarv on viis.

2.4.

VIN-koodi üheksas koht on kontrollnumber, mis on matemaatiliselt õige vastavalt C jaos esitatud valemile.

2.5.

VIS koosneb kaheksast tähtnumbrilisest märgist (ladina suurtähtedest või araabia numbritest), millest neli viimast on ainult numbrid. VIS koos WMI ja VDSga võimaldab konkreetset sõidukit selgelt identifitseerida. Kõik kasutamata kohad täidetakse numbriga „0“, nii et märkide koguarv on kaheksa.

2.6.

Šassiile märgitud VIN-koodi märkide kõrgus ei tohi olla väiksem kui 7 mm.

2.7.

Märkide vahel ei tohi olla tühikuid.

2.8.

I-, O- või Q-tähe kasutamine ei ole lubatud.

2.9.

VIN-koodi algus ja lõpp tähistatakse ühe sümboliga, mille valib tootja. See sümbol ei tohiks olla ladina suurtäht ega araabia number.

2.9.1.

Punktis 2.9 sätestatud nõudest võib loobuda, kui VIN-kood on märgitud ühele reale.

2.9.2.

Kui VIN-kood on märgitud kahele reale, siis kohaldatakse kummagi rea suhtes punkti 2.9 nõuet.

2.10.

Sõiduki VIN-koodi asukohale esitatavad nõuded

2.10.1.

VIN-kood paigutatakse ühele reale.

2.10.1.1.

Kui tehnilisel põhjusel, näiteks ruumi vähesuse tõttu, ei ole võimalik VIN-koodi märkida ühele reale, siis võib pädev asutus tootja taotluse korral anda loa märkida VIN-kood kahele reale. Sellisel juhul ei tohi punktis 2.1 nimetatud osi lahutada.

2.10.2.

VIN-kood märgitakse pressimise teel või lüüakse numbriraudadega mehaaniliselt šassiile, raamile või muule sarnasele konstruktsioonile.

2.10.3.

Mehaanilise pressimise asemel võib kasutada tehnikaid, mille puhul on tagatud pressimisega samaväärne muutmatus kaitseks rikkumise või võltsimise eest.

2.10.4.

VIN-kood märgitakse selgelt nähtavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta nii, et märgistust ei oleks võimalik kustutada ega kahjustada.

2.10.5.

VIN-kood asub sõiduki paremal pool.

B jagu

Andmesildi näidis

1.   NÄIDIS A

M1- ja N1-kategooria sõidukitele

JERMY CLARKFILS AUTOMOBILES S.A. e2*2018/858*11460 VRZUA5FX29J276031 1 850  kg 3 290  kg 1 – 1 100  kg 2 – 880 kg

Tootja andmesildi näidis M1-kategooria sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse Prantsusmaal.

2.   NÄIDIS B

M2-, M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele

DEMURO VEICOLI COMMERCIALI S.P.A. e3*2018/858*52288 ZCFC35A3405850414
(IT) 17 990  kg 40 000  kg 1 – 7 100  kg 2 – 11 500  kg T – kg	17 990  kg 44 000  kg 1 – 7 100  kg 2 – 11 500  kg T – kg

Tootja andmesildi näidis N3-kategooria sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse Itaalias.

Märkus:

vasakpoolne veerg on valikuline

3.   NÄIDIS C

O1- ja O2-kategooria sõidukitele

KAPITÅN SLØW e5*2018/858*11460 YSXFB56VX71134031 1 500  kg 0 – 100 kg 1 – 1 100  kg 2 – 880 kg

Tootja andmesildi näidis O2-kategooria sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse Rootsis.

4.   NÄIDIS D

O3- ja O4-kategooria sõidukitele

Jalo Pnik CO. TD e8*2018/858*10036 2T0YX646XX7472266
(CZ) 34 000  kg 0 – 8 000  kg 1 – 9 000  kg 2 – 9 000  kg 3 – 9 000  kg T – 27 000  kg	37 000  kg 0 – 8 000  kg 1 – 10 000  kg 2 – 10 000  kg 3 – 10 000  kg T – 30 000  kg

Tootja andmesildi näidis O4-kategooria sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse Tšehhi Vabariigis.

Märkus:

vasakpoolne veerg on valikuline

5.   NÄIDIS E

Mitmeastmeliste sõidukite lisatähis (vastavalt määruse (EL) 2018/858 IX lisa punktile 4.2)

HaMsTeR conversions LLP e49*2018/858*01912 3. etapp VRZUA5FX29J276031 1 900  kg kg 1 – 1 200  kg 2 – kg

Tootja andmesildi näidis N1-kategooria mitmeastmelisele sõidukile, mis on saanud tüübikinnituse Küprosel. Sellel andmesildil on esitatud tehniliselt lubatud mass, mis tähendab, et seda on tüübikinnituse praeguses etapis muudetud. Sellel andmesildil ei ole esitatud autorongi suurimat tehniliselt lubatud massi, mis tähendab, et seda ei ole tüübikinnituse praeguses etapis muudetud. Peale selle ei mainita kirjet „0“, mis tähendab, et sõidukil on lubatud vedada haagist. Sellel sildil on märgitud esimesele teljele rakenduv suurim tehniliselt lubatud mass, mis tähendab, et seda on tüübikinnituse praeguses etapis muudetud. Sellele sildile ei ole märgitud teisele teljele rakenduvat suurimat tehniliselt lubatud massi, mis tähendab, et seda ei ole tüübikinnituse praeguses etapis muudetud.

C jagu

Kontrollnumber

1.   Kontrollnumber arvutatakse punktides 1.1–1.4 kirjeldatud matemaatilise arvutuse abil.

1.1.

Igale VIN-koodi numbrile antakse selle tegelik matemaatiline väärtus ja igale tähele järgmine väärtus: A = 1 J = 1 S = 2 B = 2 K = 2 T = 3 C = 3 L = 3 U = 4 D = 4 M = 4 V = 5 E = 5 N = 5 W = 6 F = 6 P = 7 X = 7 G = 7 R = 9 Y = 8 H = 8   Z = 9

1.2.

VIN-koodi igale märgile määratud väärtus korrutatakse allpool esitatud positsiooni kaaluteguriga: 1. = 8 10. = 9 2. = 7 11. = 8 3. = 6 12. = 7 4. = 5 13. = 6 5. = 4 14. = 5 6. = 3 15. = 4 7. = 2 16. = 3 8. = 10 17. = 2 9. = kontrollnumber

1.3.

Saadud korrutised liidetakse ja kogusumma jagatakse 11ga.

1.4.

Kontrollnumber (numbrid 0–9 või X-täht) põhineb järgmise tabeli kohaselt kas hariliku murru või kümnendmurruna (ümardatud lähima tuhandendikuni) väljendatud jäägil. Kontrollnumber Jääk hariliku murruna Jääk kümnendmurruna 0 0 0 1 1/11 0,091 2 2/11 0,182 3 3/11 0,273 4 4/11 0,364 5 5/11 0,455 6 6/11 0,545 7 7/11 0,634 8 8/11 0,727 9 9/11 0,818 X 10/11 0,909

3. OSA

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (SÕIDUKI SÜSTEEM)

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (1) kohta seoses andmesildi ja valmistajatehase tähisega vastavalt määruse (EL) 2021/535 [Palun lisada viide käesolevale määrusele] (viimati muudetud määrusega (EL) nr …/…) II lisas sätestatud nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (1):

I JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi I jaole)

II JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi II jaole)

---

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

III LISA

EESMISTE JA TAGUMISTE REGISTREERIMISMÄRKIDE PAIGALDUSKOHT JA KINNITUS

1. OSA

Teabedokument mootorsõidukite ja nende haagiste ELi tüübikinnituse kohta seoses eesmiste ja tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega

NÄIDIS

Teabedokument nr … mootorsõiduki või haagise ELi tüübikinnituse kohta seoses eesmiste ja tagumiste registreerimismärkide paigalduskoha ja kinnitamisega.

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.

0.1.

0.2.

0.2.1.

0.3.

0.3.1.

0.4.

0.5.

0.8.

0.9.

1.

1.1.

2.

2.4.

2.4.2.

2.4.2.3.

2.6.

9.

9.14.

9.14.1.

9.14.2.

9.14.3.

9.14.4.

9.14.5.

9.14.5.1.

9.14.5.2.

9.14.5.3.

9.14.5.4.

9.14.6.

9.14.7.

Selgitavad märkused

Käesolev teabedokument põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormil ning täidetakse eespool loetletud punktide all sisalduva teabega vastavalt sellele vormile.

2. OSA

TEHNILINE KIRJELDUS

1.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.1.

„Peaaegu tasapinnaline pind“ – tahkest materjalist pind, milleks võib olla ka mustriline sõelvõrk või võre, mille kõverusraadius on vähemalt 3 000 mm.

1.2.

„Mustrilise sõelvõrgu pind“ – pind, mis koosneb kuni 15 mm intervalliga ühtlaselt jaotatud ringi-, ovaali-, rombi-, ristküliku- või ruudukujuliste aukudega mustrist.

1.3.

„Võre pind“ – pind, mis moodustub ühtlaselt jaotatud paralleelsetest lattidest, mille vastastikune kaugus ei ületa 15 mm.

1.4.

„Nominaalpind“ – teoreetiline geomeetriliselt täiuslik pind, arvestamata selliseid pinna ebatasasusi nagu väljaulatuvad osad või süvendid.

1.5.

„Sõiduki keskpikitasapind“ – sõiduki sümmeetriatasand, või kui sõiduk ei ole sümmeetriline, sõiduki telgesid keskelt läbiv vertikaalne pikitasand.

1.6.

„Kalle“ – kõrvalekalde suurus vertikaaltasandi suhtes.

2.

Tehnilised nõuded

2.1.

Sõidukitel peab olema tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoht.

2.1.1.

M- ja N-kategooria mootorsõidukitel peab lisaks olema eesmise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskoht.

2.1.2.

O2-, O3- ja O4-kategooria sõidukid peavad olema varustatud kahe eraldi kohaga tagumiste registreerimismärkide paigaldamiseks ja kinnitamiseks (st võimaldama veduki identifitseerimist, kui riigi ametiasutus seda nõuab).

2.2.

Registreerimismärgi paigalduskoha kuju ja mõõtmed

2.2.1.

Ettenähtud paigalduskoht peab olema tasapinnaline või peaaegu tasapinnaline ristkülikukujuline pind, mille vähimad mõõtmed on: kas („lai märk“) laius: 520 mm kõrgus: 120 mm või („kõrge märk“) laius: 340 mm kõrgus: 240 mm.

2.3.

Eesmise ja tagumise registreerimismärgi paigaldamine ja kinnitamine

2.3.1.

Eesmise või tagumise registreerimismärgi paigalduskoht peab olema tasane või peaaegu tasane ristkülikukujuline pind.

2.3.1.1.

Registreerimismärgi paigalduskoha aluseks võib olla adapterplaat või kandur, kui seda kasutatakse standardvarustusena. See võib olla konstrueeritud nii, et kinnitub sõiduki külge ainult koos registreerimismärgiga.

2.3.1.2.

Sõiduki tootja võib sõidukil ette näha valikulised või alternatiivsed registreerimismärgi kohad, tingimusel et need vastavad samuti nõuetele.

2.3.2.

Eesmise või tagumise numbrimärgiga kaetaval pinnal võib olla avasid või pilusid, kuid need ei tohi olla kõrgemad kui 75 mm, kusjuures nende laiust ei arvestata.

2.3.3.

Eesmise või tagumise registreerimismärgiga kaetaval pinnal võib olla väljaulatuvaid osi, tingimusel et need ei ulatu nominaalpinnast kõrgemale kui 5,0 mm. Arvesse ei võeta selliseid väga pehmeid materjale nagu vaht või vilt, mida kasutatakse registreerimismärgi vibreerimise kõrvaldamiseks.

2.3.4.

Eesmise või tagumise registreerimismärgi paigalduskoht peab olema selline, et punktis 3.4 määratletud katseplaat, mis on kinnitatud vastavalt tootja juhistele, vastab järgmistele omadustele:

2.3.4.1.

Eesmise või tagumise registreerimismärgi asukoht

2.3.4.1.1.

Sõiduki eesmise registreerimismärgi asukoht peab olema selline, et registreerimismärgi saab täielikult paigutada kahe paralleelse vertikaalse pikitasapinna vahele, mis läbivad sõiduki kõige kaugemale ulatuvaid välispinna punkte, võtmata arvesse kaudse nähtavuse seadmeid. Koht ise ei tohi moodustada sõiduki kõige laiemat punkti.

2.3.4.1.2.

Sõiduki tagumise registreerimismärgi asukoht peab olema selline, et registreerimismärgi saab täielikult paigutada kahe paralleelse vertikaalse pikitasapinna vahele, mis läbivad sõiduki kõige kaugemale ulatuvaid välispinna punkte, võtmata arvesse kaudse nähtavuse seadmeid. Koht ise ei tohi moodustada sõiduki kõige laiemat punkti.

2.3.4.1.3.

Eesmised ja tagumised registreerimismärgid peavad olema sõiduki keskpikitasapinnaga risti (±5°), mõõdetuna registreerimismärgi keskel.

2.3.4.2.

Eesmise ja tagumise registreerimismärgi asukoht vertikaalse risttasapinna suhtes:

2.3.4.2.1.

Märk peab olema vertikaali suhtes kaldu vähemalt – 5° , kuid mitte üle 30°, tingimusel et märgi ülemise serva kõrgus maapinnast ei ületa 1 500 mm.

2.3.4.2.2.

Märk peab olema vertikaali suhtes kaldu vähemalt – 15°, kuid mitte üle 5°, tingimusel et märgi ülemise serva kõrgus maapinnast on üle 1 500 mm.

2.3.4.3.

Eesmise ja tagumise registreerimismärgi kõrgus maapinnast:

2.3.4.3.1.

Eesmise registreerimismärgi alumine serv ei tohi olla maapinnast vähem kui 100 mm kaugusel.

2.3.4.3.2.

Tagumise registreerimismärgi alumine serv ei tohi olla maapinnast vähem kui 200 mm kaugusel.

2.3.4.3.3.

Eesmise ja tagumise registreerimismärgi ülemise serva kõrgus maapinnast ei tohi ületada 1 500 mm.

2.3.4.3.3.1.

Eriotstarbeliste sõidukite puhul, kui sõiduki ehituse tõttu ei ole võimalik täita eesmise ja tagumise registreerimismärgi paigaldusruumi kõrguse nõuet, võib suurim kõrgus erandina punktist 2.3.4.3.3 ületada 1 500 mm, tingimusel et see on kõnealusele piirnormile nii lähedal, nagu sõiduki konstruktsiooniomadused seda võimaldavad.

2.3.4.4.

Geomeetriline nähtavus

2.3.4.4.1.

Eesmine ja tagumine märk peavad olema nähtavad kogu järgmise nelja tasapinnaga piiratud ruumis: (a) kaks vertikaaltasapinda, mis puudutavad märgi külgservi ja on suunatud registreerimismärgist vasakule ja paremale sõiduki keskpikitasapinnast 30° väljapoole; (b) tasapind, mis puudutab märgi ülemist serva ja moodustab horisontaaltasapinnaga 15° nurga ülespoole; (c) märgi alumist serva läbiv horisontaaltasapind, kui märgi ülemise serva kõrgus maapinnast ei ületa 1 500 mm; (d) tasapind, mis puudutab märgi alumist serva ja moodustab horisontaaltasapinnaga 15° nurga allapoole, kui märgi ülemise serva kõrgus maapinnast on üle 1 500 mm. Eesmine registreerimismärk peab olema nähtav sõidukit eest ja tagumine registreerimismärk peab olema nähtav sõiduki tagant.

2.3.4.4.2.

Eespool kirjeldatud kohale ei tohi paigaldada ühtegi struktuuri osa, isegi kui see on täiesti läbipaistev.

2.3.4.5.

Vahe paigaldatud ja kinnitatud registreerimismärgi servade ja märgi paigalduspinna vahel ei tohi märgi servade kogu ulatuses ületada 5,0 mm.

2.3.4.5.1.

Seda vahet võib paiguti ületada, kui see mõõdetakse mustrilise võrgu avast või pilust või võre pinna paralleelvarraste vahelt.

2.3.5.

Eespool kirjeldatud viisil paigaldatud ja kinnitatud katseplaadi tegelikku asendit ja kuju, eelkõige selle kõverusraadiust, võetakse arvesse tagumise registreerimismärgi valgustusseadmele esitatavate nõuete puhul.

2.4.

Muud nõuded

2.4.1.

Registreerimismärk ei tohi olla ühegi muu sõidukiosa või seadme sõiduki külge kinnitamise aluseks või aluse osaks (näiteks valgustusseadme hoidikuid ei tohi registreerimismärgi külge kinnitada).

2.4.2.

Ükski sõiduki osa ega seade ei tohi registreerimismärgi eemaldamisel lahti tulla või eralduda.

2.4.3.

Kui registreerimismärk on kinnitatud, ei tohi selle nähtavus tavapärastel kasutustingimustel väheneda, eelkõige mitte vibratsiooni ja dünaamiliste jõudude (nt sõitmisel tekkiv tuul) tõttu.

2.4.4.

Registreerimismärki ei ole lubatud paigutada kohta, mis võib sõiduki tavapärase sõidu korral (st uksed ja luugid suletud) kergesti pöörduda üles ja/või allapoole suurema nurga alla, kui punktides 2.3.4.2.1 ja 2.3.4.2.2 on ette nähtud.

2.4.5.

Kui sõiduk on tootja andmetel ette nähtud koorma pukseerimiseks (määruse (EL) 2018/858 artikli 24 lõikes 1 osutatud teabedokumendi punkt 2.11.5) ja sobiva mehhaanilise haakeseadise mis tahes osa, olgu see mootorsõidukile paigaldatud või mitte, võib (osaliselt) varjata tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskohta, kohaldatakse järgmist: (a) mootorsõiduki kasutusjuhendis (sõiduki käsiraamatus) peab olema selgelt märgitud, et ei ole lubatud paigaldada mehaanilist haakeseadist, mida ei ole võimalik hõlpsalt eemaldada või ümber paigutada; (b) kasutusjuhendis peab olema selgelt märgitud, et kui paigaldatud mehaanilist haakeseadist ei kasutata, tuleb see alati eemaldada või ümber paigutada, ning (c) sõiduki süsteemi tüübikinnituse puhul vastavalt ÜRO eeskirjale nr 55 (1) tagatakse, et valgustusseadise ja tagumise registreerimismärgi paigaldus- ja kinnituskohaga seoses järgitakse täielikult eemaldamise, ümberpaigutamise ja/või alternatiivasukoha nõudeid.

3.

Katsemenetlus

3.1.

Registreerimismärgi vertikaalse kalde ja kõrguse kindlaksmääramine maapinna suhtes

3.1.1.

Sõiduk asetatakse tasasele horisontaalsele pinnale. Enne mõõtmisi tuleb juhitavad rattad pöörata otseasendisse ja sõiduki mass tuleb viia kooskõlla töökorras sõiduki massiga, kuid ilma juhita.

3.1.2.

Kui sõiduk on varustatud hüdropneumaatilise, hüdraulilise või pneumaatilise vedrustusega või muu seadmega, mida saab reguleerida vastavalt koormusele, siis tuleb sõidukit katsetada selliselt, et see vedrustus või seade on sõiduki tootja täpsustatud tavakasutuse tingimustes.

3.1.3.

Kui katse-registreerimismärgi eesmine ja nähtav külg on suunatud allapoole, väljendatakse mõõtmistulemus negatiivse (miinus)nurga väärtusena.

3.2.

Väljaulatuvate osade kõrgus mõõdetakse risti ja otsesuunas nominaalse pinnaga, millele registreerimismärk paigaldatakse.

3.3.

Paigaldatud ja kinnitatud katse-registreerimismärgi serva ning tegeliku pinna vahelistvahet mõõdetakse otse tegeliku pinna suunas, millele registreerimismärk paigaldatakse, ja sellega risti.

3.4.

Vastavuse kontrollimiseks kasutataval registreerimismärgil peab olema üks kahest punktis 2.2.1 sätestatud suurusest ja selle paksus ei tohi ületada 4,0 mm. Nurkade ümarusraadius peab olema 10 mm.

3. OSA

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (SÕIDUKI SÜSTEEM)

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (2) kohta seoses registreerimismärgi paigalduskohtadega vastavalt määruse (EL) 2021/535 [Palun lisada viide käesolevale määrusele] (viimati muudetud määrusega (EL) nr …/…) III lisas sätestatud nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (2):

I JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi I jaole)

II JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi II jaole)

---

(1)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 55: ühtsed sätted, mis käsitlevad autorongide mehaaniliste haakeseadiste osade tüübikinnitust (ELT L 153, 15.6.2018, lk 179).

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

IV LISA

KLAASIPUHASTI- JA -PESURISÜSTEEMID

1. OSA

A jagu

Teabedokument mootorsõidukite ELi tüübikinnituse kohta seoses nende klaasipuhasti- ja -pesurisüsteemidega

NÄIDIS

Teabedokument nr … mootorsõiduki ELi tüübikinnituse kohta seoses selle klaasipuhasti- ja -pesurisüsteemidega.

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.

0.1.

0.2.

0.2.1.

0.3.

0.3.1.

0.4.

0.5.

0.8.

0.9.

1.

1.1.

3.

3.2.

3.2.1.8.

3.2.5.

3.2.5.1.

3.2.5.2.

3.2.5.2.1.

3.2.5.2.2.

3.3.

3.3.1.1.

3.3.1.2.

3.3.2.

3.3.2.3.

3.4.

3.4.1.

3.4.2.

3.4.4.

3.4.4.5.

3.4.4.6.

4.

4.7.

9.

9.2.

9.4.

9.4.1.

9.5.

9.5.1.

9.5.1.1.

9.5.1.2.

9.5.1.3.

9.5.1.4.

9.5.1.5.

9.6.

9.6.1.

9.7.

9.7.1.

9.8.

9.8.2.

9.10.

9.10.3.

9.10.3.5.

9.10.3.5.1.

9.10.3.6.

9.10.3.6.1.

Selgitavad märkused

Käesolev teabedokument põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormil ning täidetakse eespool loetletud punktide all sisalduva teabega vastavalt sellele vormile.

B jagu

Teabedokument klaasipesurisüsteemide kui eraldi seadmestike ELi tüübikinnituse kohta

NÄIDIS

Teabedokument nr … klaasipesurisüsteemidele antava eraldi seadmestiku ELi tüübikinnituse kohta.

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Kõik sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikud joonised esitatakse A4-formaadis või voldituna A4-formaati. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui käesolevas teabedokumendis osutatud süsteemidel, osadel ja eraldi seadmestikel on elektroonilised juhtseadised, tuleb esitada andmed juhtseadiste toimimise kohta.

0.

0.1.

0.2.

0.3.

0.3.1.

0.4.

0.5.

0.7.

0.8.

0.9.

9.7.

9.7.1.

Selgitavad märkused

Käesolev teabedokument põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormil ning täidetakse eespool loetletud punktide all sisalduva teabega vastavalt sellele vormile.

2. OSA

TEHNILINE KIRJELDUS

1.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.1.

„Klaasipuhasti tööala“ – tuuleklaasi pind (pinnad), mida puhasti hari (harjad) pühib (pühivad), kui puhastisüsteem töötab tavatingimustes.

1.2.

„Puhastisüsteemi pausidega töö“ – puhastisüsteemi automaatne pausidega töörežiim, mille korral pärast iga terviklikku töötsüklit on puhastid teatava aja jooksul liikumatuna kindlaksmääratud konkreetses seisuasendis.

1.3.

„Pesuri juhtseadis“ – seadis, mille abil pesurisüsteem lülitatakse käsitsi sisse ja välja.

1.4.

„Pesuri pump“ – seadis vedeliku teisaldamiseks pesurisüsteemi paagist tuuleklaasi välispinnale.

1.5.

„Pihusti“ – seadis vedeliku suunamiseks tuuleklaasile.

1.6.

„Töövalmis süsteem“ – süsteem, mis on tavapärasel moel teatavaks ajaks käivitatud ja mille puhul on vedelik kantud läbi pumba ja torude ning on väljunud pihusti(te)st.

1.7.

„Puhastatud pind“ – eelnevalt määrdunud pind, millel ei ole pärast täielikku kuivamist piiskade ja mustuse jälgi.

1.8.

„Vaateväli A“ – katsepiirkond A, nagu on määratletud ÜRO eeskirja nr 43 (ühtsed sätted ohutute klaaspindade ja nende sõidukitele paigaldamise tüübikinnituse kohta) (1) 21. lisa punktis 2.2.

1.9.

„Vaateväli B“ – vähendatud B-tsoon, nagu see on määratletud ÜRO eeskirja nr 43 21. lisa punktis 2.4, jätmata välja nimetatud lisa punktis 2.4.1 määratletud ala (s.t vaateväli A on hõlmatud).

1.10.

„Kolmemõõtmeline teljestik“ – sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 1. lisas kirjeldatud taustsüsteem.

1.11.

„Sõiduki pealüliti“ – seadis, mis lülitab sõiduki sisseehitatud elektroonilise süsteemi väljalülitatud režiimilt (kui sõiduk on pargitud ja juht ei viibi sõidukis) tavalisele töörežiimile.

2.

Tehnilised nõuded

2.1.

Klaasipuhastisüsteem.

2.1.1.

Iga tuuleklaasiga varustatud sõiduk peab olema varustatud klaasipuhastisüsteemiga, mis on sõiduki pealüliti aktiveerimise korral võimeline töötama ilma juhipoolse tegevuseta, välja arvatud klaasipuhastisüsteemi käivitamiseks ja seiskamiseks vajaliku juhtseadise seadmine sisselülitatud asendisse.

2.1.1.1.

Klaasipuhastisüsteem koosneb ühest või mitmest kergesti vahetatavate harjadega puhastihoovast.

2.1.2.

Klaasipuhasti tööala peab katma vähemalt 98 % vaateväljast A.

2.1.3.

Klaasipuhasti tööala peab katma vähemalt 80 % vaateväljast B.

2.1.4.

Klaasipuhasti tööala peab vastama punktide 2.1.2 ja 2.1.3 nõuetele, kui süsteem töötab punktile 2.1.5.1 vastava pühkimissagedusega, ja seda katsetatakse punktides 3.1.10–3.1.10.3 sätestatud tingimustel.

2.1.5.

Klaasipuhastisüsteemil peab olema vähemalt kaks pühkimissagedust.

2.1.5.1.

Üks sagedus peab olema vähemalt 10 ja mitte rohkem kui 55 tsükliga minutis.

2.1.5.2.

Üks sagedus peab olema vähemalt 45 terviktsükliga minutis.

2.1.5.3.

Erinevus suurima ja väikseima pühkimissageduse vahel peab olema vähemalt 15 tsüklit minutis.

2.1.5.4.

Klaasipuhastisüsteemi pausidega töörežiimi võib kasutada punktides 2.1.5.1–2.1.5.3 sätestatud nõuetele täitmiseks.

2.1.6.

Punktides 2.1.5–2.1.5.3 osutatud sagedusi katsetatakse punktides 3.1.1–3.1.6 ja punktis 3.1.8 sätestatud tingimustel.

2.1.7.

Kui klaasipuhastisüsteem seisatakse juhtseadise viimisega väljalülitatud asendisse, peab (peavad) puhasti hoob (hoovad) ja hari (harjad) liikuma tagasi puhkeasendisse.

2.1.8.

Klaasipuhastisüsteemi peab ilma seda kahjustamata olema võimalik selle liikumist takistades peatada vähemalt 15 sekundiks. Vooluringi automaatkaitsmete kasutamine on lubatud eeldusel, et võimalikuks lähtestamiseks ei ole tarvis astuda muid samme peale klaasipuhasti juhtseadise kasutamise.

2.1.9.

Punktis 2.1.8 osutatud klaasipuhastisüsteemi võimet taluda selle peatamist katsetatakse punktis 3.1.7 sätestatud tingimustel.

2.1.10.

Kui klaasipuhasti hoova (hoobade) või harja(de) puhkeasend ei ole väljaspool vaatevälja B, peab puhasti hooba(sid) olema võimalik käsitsi selliselt liigutada, et puhasti harja (harju) saab tuuleklaasilt tõsta, et tuuleklaasi oleks võimalik käsitsi puhastada.

2.1.11.

Klaasipuhastisüsteem peab keskkonnatemperatuuril – 18 °C suutma töötada kuival tuuleklaasil 120 sekundit, ilma et süsteemi toimivus seejuures halveneks.

2.1.12.

Klaasipuhastisüsteemi toimivust temperatuuril – 18 °C katsetatakse punktis 3.1.11 sätestatud tingimustel.

2.1.13.

Kui õhu suhteline liikumiskiirus sõiduki suhtes on 80 % sõiduki maksimaalsest valmistajakiirusest või 160 km/h, olenevalt sellest, kumb on väiksem, peab klaasipuhastisüsteem maksimaalse pühkimissagedusega töötades jätkuvalt vastama punkti 2.1.2 nõuetele, ilma et toimuks efektiivsuskadu. Tuuleklaasi vaateväli A valmistatakse ette vastavalt punktidele 3.1.8 ja 3.1.9. Tuuleklaasi suuruse ja kujuga ning puhasti hoova (hoobadega) ja harja(de)ga seonduvat aerodünaamilist mõju kontrollitakse nendel tingimustel, võttes arvesse ka punkti 3.1.9.1. Katse ajal peab (peavad) klaasipuhasti hari (harjad) püsima kontaktis tuuleklaasiga ning täielik klaasilt eemaldumine ei ole lubatud. Punktis 2.1.2 nimetatud alas peab (peavad) klaasipuhasti hari (harjad) püsima tuuleklaasiga täielikus kontaktis kogu terviktsükli jooksul ja mis tahes osaline eemaldumine klaasilt ei ole harja(de) üles või alla liikumise ajal lubatud.

2.2.

Klaasipesurisüsteem.

2.2.1.

Igale sõidukile peab olema paigaldatud klaasipesurisüsteem, mis on võimeline töötama sõiduki pealüliti aktiveerimise korral ja mis suudab taluda koormust ja survet olukorras, kui pihustid on korgiga suletud ja süsteemi käitatakse käesoleva lisa punktides 3.2.1.1–3.2.1.1.2 sätestatud korras.

2.2.2.

Punktide 3.2.1–3.2.5 kohaste temperatuuritsüklite läbimine ei tohi ebasoodsalt mõjutada klaasipesurisüsteemi toimivust.

2.2.3.

Klaasipesurisüsteem peab tavatingimustes ja keskkonnatemperatuuril vahemikus – 18...80 °C olema võimeline pihustama pesuvedelikku tuuleklaasi sihtalale, põhjustamata seejuures leket, voolikuühenduste katkemist või pihustite talitlushäiret. Samuti ei tohi süsteem olukorras, kus pihustid on korgiga suletud, näidata mingeid lekkimise või voolikuühenduste katkemise märke.

2.2.4.

Klaasipesurisüsteem peab suutma ette anda sellises koguses pesuvedelikku, mis on piisav vaatevälja A puhastamiseks vähemalt 60 % ulatuses punktides 3.2.6–3.2.6.4 sätestatud tingimustel.

2.2.5.

Klaasipesurisüsteemi peab saama pesuri juhtseadise abil käsitsi aktiveerida. Lisaks võib süsteemi aktiveerimine ja deaktiveerimine olla koordineeritud ja kombineeritud sõiduki mis tahes muu süsteemiga.

2.2.6.

Vedelikupaagi maht ei tohi olla väiksem kui 1,0 liitrit.

3.

Katsemenetlus

3.1.

Klaasipuhastisüsteemi katsetamise tingimused.

3.1.1.

Järgmised katsed tehakse punktides 3.1.2–3.1.5 nimetatud tingimustel, kui ei ole sätestatud teisiti.

3.1.2.

Keskkonnatemperatuur peab olema vahemikus 5–40 °C.

3.1.3.

Tuuleklaasi tuleb hoida pidevalt märjana.

3.1.4.

Elektriliste klaasipuhastisüsteemide korral peavad olema täidetud järgmised lisatingimused.

3.1.4.1.

Katse alguses peavad kõik akud olema täielikult laetud.

3.1.4.2.

Kui sõidukil on mootor, peab see töötama kiirusel, mis ei ületa 30 % maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest. Kui see ei ole aga teostatav, sest mootori jaoks on eriline juhtimismehhanism, nagu näiteks hübriidelektrisõidukite korral, tuleb kindlaks määrata realistlik stsenaarium, mille puhul võetakse arvesse mootori pöörlemiskiirust ning seda, et mootor tavalistes sõidutingimustes kas perioodiliselt või üldse ei tööta. Kui klaasipuhastisüsteem suudab täita nõuded töötava mootorita, puudub vajadus mootori töölerakendamiseks.

3.1.4.3.

Lähituled peavad olema sisse lülitatud.

3.1.4.4.

Kõik paigaldatud kütte-, ventilatsiooni- ning jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemid (olenemata nende asukohast sõidukis) peavad töötama maksimaalsel elektritarbel.

3.1.5.

Suruõhul või vaakumil töötavad klaasipuhastisüsteemid peavad suutma pidevalt toimida ettenähtud pühkimissagedusega ükskõik millisel mootori pöörlemiskiirusel ja koormusel või aku minimaalse ja maksimaalse täituvuse taseme korral, mille tootja on tavatingimustes käitamiseks ette näinud.

3.1.6.

Klaasipuhastisüsteemi pühkimissagedused peavad pärast eelnevat 20minutilist märjal tuuleklaasil töötamist vastama punktides 2.1.5–2.1.5.3 esitatud nõuetele.

3.1.7.

Kui puhasti hoobade töö tõkestatakse 15 sekundiks asendis, mis vastab poolele tsüklile, ja klaasipuhasti on lülitatud maksimaalsele pühkimissagedusele, peavad olema täidetud punkti 2.1.8 nõuded.

3.1.8.

Tuuleklaasi välispind puhastatakse hoolikalt rasvast metüülpiirituse või samaväärse rasvaeemaldusvahendiga. Pärast kuivamist kaetakse pinnad 3–10 % ammoniaagilahusega. Pinnal lastakse uuesti kuivada ja seejärel pühitakse see üle kuiva puuvillase lapiga.

3.1.9.

Tuuleklaasi välispinnale kantakse ühtlase kihina punktis 4 sätestatud tehnilisele kirjeldusele vastav katsesegu ja sellel lastakse kuivada.

3.1.9.1.

Kui tuuleklaasi välispind on punktide 3.1.8 ja 3.1.9 kohaselt ette valmistatud, võib kohaldatavate katsete ajal klaasipesurisüsteemi kasutada.

3.1.10.

Punktis 2.1.4 kirjeldatud klaasipuhasti tööala määratakse kindlaks järgmise korra kohaselt.

3.1.10.1.

Tuuleklaasi välispind töödeldakse punktides 3.1.8 ja 3.1.9 ette nähtud viisil.

3.1.10.2.

Punktides 2.1.2 ja 2.1.3 esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks aktiveeritakse klaasipuhastisüsteem, võttes seejuures arvesse punkti 3.1.9.1, ning klaasile jäävat puhasti tööala jälge võrreldakse vaateväljade A ja B jäljega.

3.1.10.3.

Punktide 2.1.2 ja 2.1.3 nõuetele vastavuse kontrollimiseks võib tehniline teenistus nõustuda alternatiivse katsemenetlusega (nt virtuaalne katsetamine).

3.1.11.

Punktis 2.1.11 esitatud nõuded peavad olema täidetud keskkonnatemperatuuril – 18 ±3 °C, kus sõidukit on hoitud vähemalt neli tundi. Sõiduk peab olema ette valmistatud käitamiseks punktides 3.1.4 ja 3.1.5 sätestatud tingimustel. Katse käigus peab puhastisüsteem töötama tavapäraselt, kuid maksimaalse pühkimissagedusega. Puhasti tööala ei ole vaja jälgida.

3.2.

Klaasipesurisüsteemi katsetamise tingimused

3.2.1.

Katse nr 1 Klaasipesurisüsteem täidetakse veega, seatakse töövalmis ja paigutatakse vähemalt neljaks tunniks keskkonnatemperatuurile 20 ±2 °C. Sellel temperatuuril vesi stabiliseeritakse.

3.2.1.1.

Kõik pihusti(te) väljalaskeavad suletakse korgiga seal, kus vedelik pihustitest väljub, ja klaasipesuri juhtseadist käitatakse kuus korda ühe minuti jooksul, iga kord vähemalt kolmeks sekundiks.

3.2.1.1.1.

Kui klaasipesurisüsteemi käitatakse juhi lihasenergiaga, peab käsipumbale rakendatav jõud olema vahemikus 11,0–13,5 daN. Jalgpumbale rakendatav jõud peab olema vahemikus 40,0–44,5 daN.

3.2.1.1.2.

Elektripumba korral ei või katsepinge olla väiksem nimipingest ega ületada nimipinget rohkem kui 2 V.

3.2.1.2.

Klaasipesurisüsteemi jõudlus peab katse lõpul vastama punktile 2.2.3.

3.2.2.

Katse nr 2 Klaasipesurisüsteem täidetakse veega, seatakse töövalmis ja paigutatakse vähemalt neljaks tunniks keskkonnatemperatuurile – 18 ±3 °C. Vee stabiliseerimine sellel temperatuuril ei ole vajalik.

3.2.2.1.

Klaasipesuri juhtseadist käitatakse kuus korda ühe minuti jooksul, iga kord vähemalt kolmeks sekundiks, vastavalt punktidele 3.2.1.1.1 ja 3.2.1.1.2. Süsteem paigutatakse seejärel keskkonnatemperatuurile 20 ±2 °C, kuni jää on täielikult sulanud. Vee stabiliseerimine sellel temperatuuril ei ole vajalik. Seejärel kontrollitakse klaasipesurisüsteemi toimivust süsteemi käitamisega punktide 3.2.1.1–3.2.1.2 kohaselt.

3.2.3.

Katse nr 3 Madalal temperatuuril töötamise katse

3.2.3.1.

Klaasipesurisüsteem täidetakse veega, seatakse töövalmis ja paigutatakse vähemalt neljaks tunniks keskkonnatemperatuurile – 18 ±3 °C, et kogu vesi pesurisüsteemis jäätuks. Süsteem paigutatakse seejärel keskkonnatemperatuurile 20 ±2 °C, kuni jää on täielikult sulanud, kuid mitte kauemaks kui neljaks tunniks. Seda jäätumise-sulamise tsüklit korratakse kuus korda. Kui klaasipesurisüsteem on paigutatud keskkonnatemperatuurile 20 ±2 °C ja jää on täielikult sulanud, kuigi vee stabiliseerimine sellel temperatuuril ei ole vajalik, kontrollitakse klaasipesurisüsteemi toimivust, käitades süsteemi punktide 3.2.1.1–3.2.1.2 kohaselt.

3.2.3.2.

Klaasipesurisüsteem täidetakse madalal temperatuuril kasutamiseks ette nähtud klaasipesuvedelikuga, mis koosneb metanooli või teise võimalusena isopropüülalkoholi 50 % vesilahusest, kusjuures vee karedus ei tohi olla suurem kui 205 mg/l (Ca). Süsteem paigutatakse keskkonnatemperatuurile – 18 ±3 °C vähemalt neljaks tunniks. Vedeliku stabiliseerimine sellel temperatuuril ei ole vajalik. Seejärel kontrollitakse klaasipesurisüsteemi toimivust süsteemi käitamisega punktide 3.2.1.1–3.2.1.2 kohaselt.

3.2.4.

Katse nr 4 Kõrgel temperatuuril töötamise katse

3.2.4.1.

Kui klaasipesurisüsteemi mis tahes osa asub mootoriruumis, täidetakse süsteem veega, seatakse töövalmis ja paigutatakse vähemalt kaheksaks tunniks keskkonnatemperatuurile 80 ±3 °C. Vee stabiliseerimine sellel temperatuuril ei ole vajalik. Seejärel kontrollitakse klaasipesurisüsteemi toimivust süsteemi käitamisega punktide 3.2.1.1–3.2.1.2 kohaselt.

3.2.4.2.

Kui klaasipesurisüsteemi ükski osa ei asu mootoriruumis, täidetakse süsteem veega, seatakse töövalmis ja paigutatakse vähemalt kaheksaks tunniks keskkonnatemperatuurile 80 ±3 °C. Vee stabiliseerimine sellel temperatuuril ei ole vajalik. Seejärel paigutatakse süsteem keskkonnatemperatuurile 20 ±2 °C. Kui vee temperatuur on stabiliseerunud, kontrollitakse klaasipesurisüsteemi toimivust süsteemi käitamisega punktide 3.2.1.1–3.2.1.2 kohaselt. Pärast seda täidetakse klaasipesurisüsteem veega, seatakse töövalmis ja paigutatakse vähemalt kaheksaks tunniks keskkonnatemperatuurile 60 ±3 °C. Vee stabiliseerimine sellel temperatuuril ei ole vajalik. Seejärel kontrollitakse klaasipesurisüsteemi toimivust süsteemi käitamisega punktide 3.2.1.1–3.2.1.2 kohaselt. Teise võimalusena võib tootja taotleda klaasipesurisüsteemi katsetamist punktis 3.2.4.1 sätestatud tingimustel.

3.2.5.

Punktides 3.2.1–3.2.4.2 kirjeldatud klaasipesurisüsteemi katsed viiakse läbi esitatud järjekorras ühe ja sama pesurisüsteemiga. Süsteemi võib katsetada kas paigaldatuna sõidukile, millele taotletakse ELi tüübikinnitust, või eraldi. Kui taotletakse eraldi seadmestiku ELi tüübikinnitust, katsetatakse süsteemi eraldi.

3.2.6.

Katse nr 5 Klaasipesurisüsteemi katse

3.2.6.1.

Klaasipesurisüsteem täidetakse veega ja seatakse töövalmis. Seisva sõiduki puhul ja olukorras, kus tuule mõju pole märkimisväärne, võib pesuri pihusti(te) suunda reguleerida selliselt, et see/need oleks(id) suunatud tuuleklaasi välispinna sihtala suunas.

3.2.6.2.

Tuuleklaasi välispind töödeldakse punktides 3.1.8 ja 3.1.9 ette nähtud viisil.

3.2.6.3.

Klaasipesurisüsteemi käitatakse tootja juhiste kohaselt, võttes arvesse punktide 3.2.1.1.1 ja 3.2.1.1.2 tingimusi. Katse kogukestus ei tohi olla pikem kui maksimaalsel pühkimissagedusel töötava klaasipuhastisüsteemi kümme automaatset terviktsüklit.

3.2.6.4.

Punkti 2.2.4 nõuete täitmise kontrollimiseks võetakse asjaomase puhastatud ala jälg ja võrreldakse seda vaatevälja A jäljega. Kui vaatlejale on selge, et nõuded on täidetud, ei ole jälgede ettevalmistamine nõutav.

3.2.7.

Punktides 3.2.6–3.2.6.4 sätestatud katse tehakse alati nende sõidukite puhul, millele taotletakse ELi tüübikinnitust, isegi kui sõidukile on paigaldatud tüübikinnituse saanud eraldi seadmestik.

4.

Klaasipuhasti- ja -pesurisüsteemide katsetamisel kasutatava katsesegu tehniline kirjeldus

4.1.

Punktis 3.1.9 osutatud katsesegu koostis on järgmine:

4.1.1.

vesi karedusega alla 205 mg/l (Ca): 92,5 mahuprotsenti

4.1.2.

keedusoola (naatriumkloriid) vesilahus: 5,0 mahuprotsenti

4.1.3.

punktides 4.1.3.1–4.1.3.2.6 esitatud tehnilisele kirjeldusele vastav tolm: 2,5 mahuprotsenti

4.1.3.1.

Katsetolmu kirjeldus

4.1.3.1.1.

SiO2 – 68 ± 1 massiprotsenti

4.1.3.1.2.

Fe2O3 – 4 ± 1 massiprotsenti

4.1.3.1.3.

Al2O3 – 16 ± 1 massiprotsenti

4.1.3.1.4.

CaO – 3 ± 1 massiprotsenti

4.1.3.1.5.

MgO – 1,0 ± 0,5 massiprotsenti

4.1.3.1.6.

leelised – 4 ±1 massiprotsenti

4.1.3.1.7.

põletuskadu – 2,5 ± 0,5 massiprotsenti

4.1.3.2.

Jämedateralise tolmu osakeste suuruse jaotus:

4.1.3.2.1.

osakesed suurusega 0–5 μm: 12 ± 2 %

4.1.3.2.2.

osakesed suurusega 5–10 μm: 12 ± 3 %

4.1.3.2.3.

osakesed suurusega 10–20 μm: 14 ± 3 %

4.1.3.2.4.

osakesed suurusega 20–40 μm: 23 ± 3 %

4.1.3.2.5.

osakesed suurusega 40–80 μm: 30 ± 3 %

4.1.3.2.6.

osakesed suurusega 80–200 μm: 9 ±3 %.

3. OSA

A jagu

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (SÕIDUKI SÜSTEEM)

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (2) kohta seoses klaasipuhasti- ja -pesurisüsteemidega vastavalt määruse (EL) 2021/535 [Palun lisada viide käesolevale määrusele] (viimati muudetud määrusega (EL) nr …/…) IV lisas sätestatud nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (2):

I JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi I jaole)

II JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi II jaole)

B jagu

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (ERALDI SEADMESTIK)

Teatis eraldi seadmestiku tüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (3) kohta seoses klaasipesurisüsteemide tüübiga vastavalt määruse (EL) 2021/535 [Palun lisada viide käesolevale määrusele] (viimati muudetud määrusega (EL) nr …/…) IV lisas sätestatud nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (3):

I JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise C vormi I jaole)

II JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise C vormi II jaole)

C jagu

ERALDI SEADMESTIKU ELI TÜÜBIKINNITUSMÄRK

1.

Määruse (EL) 2018/858 artikli 38 lõikes 2 osutatud ELi tüübikinnitusmärk osadele ja eraldi seadmestikele koosneb järgmisest.

1.1.

Ristkülik, mille sees on väiketäht „e“, millele järgneb osale või eraldi seadmestikule ELi tüübikinnituse andnud liikmesriigi tunnusnumber vastavalt järgmisele tabelile: 1 Saksamaa 2 Prantsusmaa 3 Itaalia 4 Madalmaad 5 Rootsi 6 Belgia 7 Ungari 8 Tšehhi Vabariik 9 Hispaania     13 Luksemburg 12 Austria 17 Soome 18 Taani 19 Rumeenia 20 Poola 21 Portugal 23 Kreeka 24 Iirimaa 25 Horvaatia 26 Sloveenia 27 Slovakkia 29 Eesti 32 Läti 34 Bulgaaria 36 Leedu 49 Küpros 50 Malta

1.2.

Selle ristküliku lähedal kahekohaline arv, mis näitab muudatusseeriat, millega kehtestatakse nõuded, millele kõnealune eraldi seadmestik peab vastama (praegusel juhul „00“), ning selle numbri järel tühik ja määruse (EL) 2018/858 IV lisa punktis 2.4 osutatud viiekohaline arv.

2.

Eraldi seadmestiku ELi tüübikinnitusmärk peab olema kustumatu ja selgesti loetav.

3.

Eraldi seadmestiku ELi tüübikinnitusmärgi näidis on esitatud joonisel 1.

Joonis 1

Eraldi seadmestiku ELi tüübikinnitusmärgi näidis

Selgitav märkus

Selgitus

Eraldi seadmestiku ELi tüübikinnitus on antud Madalmaades numbri 00406 all. Esimesed kaks numbrit „00“ osutavad sellele, et asjaomasele eraldi seadmestikule on antud tüübikinnitus käesoleva määruse alusel.

---

(1)  ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 43: ühtsed sätted ohutute klaaspindade ja nende sõidukitele paigaldamise tüübikinnituse kohta (ELT L 42, 12.2.2014, lk 1).

(2)  Mittevajalik maha tõmmata.

(3)  Mittevajalik maha tõmmata.

V LISA

RATASTE PORIKAITSMED

1. OSA

Teabedokument sõidukite ELi tüübikinnituse kohta seoses rataste porikaitsmetega

NÄIDIS

Teabedokument nr … sõiduki ELi tüübikinnituse kohta seoses rataste porikaitsmetega.

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.

0.1.

0.2.

0.2.1.

0.3.

0.3.1.

0.4.

0.5.

0.8.

0.9.

1.

1.1.

1.3.

1.3.2.

1.3.3.

2.

2.3.

2.3.1.

2.3.2.

2.3.3.

2.3.4.

2.4.

2.4.1.

2.4.1.2.

2.4.1.3.

2.4.2.

2.4.2.2.

2.4.2.3.

2.6.

6.

6.2.1.

6.6.

6.6.1.

6.6.1.1.

6.6.1.1.1.

6.6.1.1.2.

jj

6.6.4.

9.

9.16.

9.16.1.

9.16.2.

Selgitavad märkused

Käesolev teabedokument põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormil ning täidetakse eespool loetletud punktide all sisalduva teabega vastavalt sellele vormile.

2. OSA

Tehniline kirjeldus

1.

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.1.

„Rehvi väliskuju“ – rehvi ristlõike maksimumlaius ja välisläbimõõt, kaasa arvatud hälbed, mis on lubatud ja kindlaks määratud vastavalt sõidukiosa tüübikinnitusele.

1.2.

„Lumekett“ – lumekett või muu samaväärne lumel haardumist pakkuv seade, mida saab paigaldada sõiduki rehvi/velje kombinatsioonile ning mis ei ole iseenesest lumerehv, talverehv, universaalrehv või mõni muu rehv.

2.

Tehnilised nõuded

2.1.

Üldsätted

2.1.1.

Sõiduki iga ratas peab olema varustatud ratta porikaitsmega.

2.1.2.

Rataste porikaitsmed võivad koosneda kereosadest või eraldi poritiibadest, mis peavad olema kavandatud nii, et kaitsta liiklejaid nii palju kui võimalik õhku paiskuvate kivide, pori, jää, lume ja vee eest ning vähendada pöörlevate ratastega kokkupuutumisest tulenevaid ohte.

2.2.

Erinõuded

2.2.1.

Sõiduki korral, mille juhitavad rattad on otse pikisuunas ning mille mass on reguleeritud vastavalt tootja deklareeritud massile töökorras sõiduki puhul pluss üks kaasreisija esimesel istmereal (kui see on asjakohane), peavad rataste porikaitsmed vastama punktide 2.2.1.1–2.2.1.4 nõuetele.

2.2.1.1.

Piirkonnas, mille moodustavad ratta keset läbivad radiaaltasandid, millest üks kaldub 30° nurga all ettepoole ja teine 50° nurga all tahapoole (vt joonis 1), peab ratta porikaitsme kogulaius q olema piisav, et katta vähemalt kogu rehvi laius b, arvestades rehvi väliskuju ja tootja määratud rehvi/velje kombinatsiooni(de) piirmõõtmeid. Paarisrataste korral tuleb arvestada rehvi väliskuju ja mõlema ratta kogulaiust t.

2.2.1.1.1.

Punktis 2.2.1.1 märgitud laiuste määramisel ei arvestata rehvil olevaid etikette (markeeringut) ega dekoratsioone, kaitseribasid või -ribisid.

2.2.1.2.

Rataste porikaitsmete tagumine külg ei tohi ületada horisontaaltasapinda, mis paikneb rataste pöörlemistelgedest 150 mm kõrgemal ning

2.2.1.2.1.

üksikrataste puhul asub ratta porikaitsme tagumise serva ja punktis 2.2.1.2 osutatud horisontaaltasandi lõikepunkt (vt joonis 1 punkt A) rehvi keskpikitasapinnast väljaspool;

2.2.1.2.2.

topeltrataste puhul asub ratta porikaitsme tagumise serva ja välimise ratta punktis 2.2.1.2 osutatud horisontaaltasandi lõikepunkt (vt joonis 1 punkt A) välimise rehvi keskpikitasapinnast väljaspool.

2.2.1.3.

Iga ratta porikaitsme kontuurjoon ja asukoht peavad olema sellised, et need oleksid rehvile võimalikult lähedal. Eelkõige punktis 2.2.1.1 viidatud radiaaltasandite puhul peavad olema täidetud järgmised nõuded:

2.2.1.3.1.

rehvi telge läbival vertikaaltasapinnal asuva tühimiku sügavus p, mõõdetuna ratta porikaitsme seespoolsest ja väljaspoolsest servast ratta porikaitsme sees oleva rehvi keset läbival vertikaalsel pikitasapinnal, peab olema vähemalt 30 mm. Seda sügavust p võib punktis 2.2.1.1 määratud radiaaltasanditel progresseeruvalt vähendada kuni nullini;

2.2.1.3.2.

rataste porikaitsmete alumiste servade ja rataste pöörlemiskeset läbivate telgede vaheline kaugus c ei tohi ületada 2 × r, kus r on rehvi staatiline raadius.

2.2.1.4.

Juhul, kui sõiduk on varustatud reguleeritava kõrgusega vedrustusega, peavad punktide 2.2.1.3.1 ja 2.2.1.3.2 nõuded olema täidetud tootja määratud tavalises tööasendis sõidukil.

2.2.2.

Rataste porikaitsmed võivad koosneda mitmest osast, eeldusel et kokkumonteerituna ei ole nende vahel või üksikosade sees avasid.

2.2.3.

Rataste porikaitsmed peavad olema kindlalt kinnitatud. Neid võivad siiski olla eemaldatavad kas tervikuna või osadena.

2.3.

Lumekettide kasutamine

2.3.1.

Sõidukite korral, millel on ainult kaks veoratast, peab tootja tõendama, et sõiduk on konstrueeritud viisil, mis võimaldab kasutada vähemalt ühte tüüpi lumekette vähemalt ühte tüüpi rehvi/velje kombinatsioonil, mis on saanud tüübikinnituse kõnealuse sõidukitüübi veotelje jaoks. Sõidukitüübile sobiva lumeketi ja rehvi/velje kombinatsiooni peab tootja kindlaks määrama teabedokumendi punktis 6.6.4.

2.3.2.

Sõidukite korral, mille kõik rattad on veorattad, sh sõidukid, millel telje vedu on käsitsi või automaatselt väljalülitatav, peab tootja tõendama, et sõiduk on konstrueeritud viisil, mis võimaldab kasutada vähemalt ühte tüüpi lumekette vähemalt ühte tüüpi rehvi/velje kombinatsioonil, mis on saanud tüübikinnituse kõnealuse sõidukitüübi mitte väljalülitatava veotelje jaoks. Sõidukitüübile sobiva lumeketi ja rehvi/velje kombinatsiooni peab tootja kindlaks määrama teabedokumendi punktis 6.6.4.

2.3.3.

Sõiduki tootja lisab mootorsõiduki kasutusjuhendisse (nt sõiduki käsiraamatusse) asjakohased juhised kindlaksmääratud lumekettide õige kasutamise kohta.

Joonis 1

Ratta porikaitsme skeem

Selgitav märkus

(1)

Rehvi laius (b) määratakse rehvi ülaosas (rehvi radiaaltasandite vahelise lõigu laius, nagu on viidatud punktis 2.2.1.1).

3. OSA

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (SÕIDUKI SÜSTEEM)

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (1) kohta seoses rataste porikaitsmetega vastavalt määruse (EL) 2021/535 [Palun lisada viide käesolevale määrusele] (viimati muudetud määrusega (EL) nr …/…) V lisas sätestatud nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (1):

I JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi I jaole)

II JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi II jaole)

---

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

VI LISA

TUULEKLAASILT JÄITE JA NIISKUSE EEMALDAMISE SÜSTEEMID

1. OSA

Teabedokument mootorsõidukite ELi tüübikinnituse kohta seoses tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemidega

NÄIDIS

Teabedokument nr … mootorsõiduki ELi tüübikinnituse kohta seoses tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise süsteemidega.

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.

0.1.

0.2.

0.2.1.

0.3.

0.3.1

0.4.

0.5.

0.8.

0.9.

1.

1.1.

1.6.

1.8.

3.

3.1.

3.1.1.

3.2.

3.2.1.

3.2.1.1.

3.2.1.2.

3.2.1.3.

3.2.1.6.

3.2.1.8.

3.2.2.

3.2.2.1.

3.2.5.

3.2.5.1.

3.2.5.2.

3.2.5.2.1.

3.2.5.2.2.

3.2.7.

3.2.7.1.

3.2.7.2.

3.2.7.2.1.

3.2.7.2.2.

3.2.7.2.3.

3.2.7.2.3.1.

3.2.7.2.3.2.

3.2.7.2.4.

3.2.7.2.5.

3.2.7.3.

3.2.7.3.1.

3.2.7.3.2.

3.2.7.3.2.1.

3.2.7.3.2.2.

3.3.

3.3.1.

3.3.1.1.1.

3.3.1.2.

3.3.2.

3.3.2.1.

3.3.2.2.

3.3.2.3.

3.3.2.4.

3.4.

3.4.1.

3.4.2.

3.4.3.

3.4.3.1.

3.4.3.1.1.

3.4.3.1.2.

3.4.3.1.3.

3.4.4.

3.4.4.1.

3.4.4.2.

3.4.4.3.

3.4.4.4.

3.4.4.5.

3.4.4.6.

3.6.

3.6.1.

3.6.1.1.

3.6.1.2.

3.6.1.2.1.

3.6.1.2.2.

3.6.2.

3.6.3.

9.

9.1.

9.2.

9.3.

9.3.1.

9.4.

9.4.1.

9.4.2.

9.5.

9.5.1.

9.5.1.1.

9.5.1.2.

9.5.1.3.

9.5.1.4.

9.5.1.5.

9.6.

9.6.1.

9.7.

9.7.1.

9.8.

9.8.1.

9.8.2.

9.10.

9.10.1.

9.10.1.1.

9.10.1.3.

9.10.3.

9.10.3.1.

9.10.3.1.1.

9.10.3.5.

9.10.3.5.1.

9.10.3.6.

9.10.3.6.1.

Selgitavad märkused

Käesolev teabedokument põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormil ning täidetakse eespool loetletud punktide all sisalduva teabega vastavalt sellele vormile.

2. OSA

Tehniline kirjeldus

1.   Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

1.1.

„Jäitevaba ala“ – tuuleklaasi osa, mille välispind on kuiv või kaetud sulanud või pooleldi sulanud märja jäitega, mida saab eemaldada sõiduki klaasipuhasti abil.

1.2.

„Niiskus“ – kondenseerunud niiskuse kiht tuuleklaasi sisepinnal.

1.3.

„Niiskusvaba ala“ – tuuleklaasi osa, mille sisepind oli kaetud niiskusega, kuid on saanud kuivaks ja sinna pole jäänud jälgegi veest või veepiiskadest.

1.4.

„Vaateväli A“ – katse A-tsoon, nagu see on määratletud ÜRO eeskirja nr 43 21. lisa punktis 2.2.

1.5.

„Vaateväli B“ – vähendatud B-tsoon, nagu see on määratletud ÜRO eeskirja nr 43 21. lisa punktis 2.4, jätmata välja punktis 2.4.1 määratletud ala (s.t hõlmatud on vaateväli A).

1.6.

„Sõiduki pealüliti“ – seade, mis lülitab sõiduki sisseehitatud elektroonilise süsteemi väljalülitatud režiimilt (kui sõiduk on pargitud ja juht ei viibi sõidukis) tavalisele töörežiimile.

2.   Tehnilised nõuded

2.1.   Tuuleklaasilt jäite eemaldamine

2.1.1.

Igal tuuleklaasiga varustatud sõidukil peab olema süsteem jäite ja jää eemaldamiseks tuuleklaasi välispinnalt. Tuuleklaasilt jäite eemaldamise süsteem peab olema piisavalt tõhus, et kindlustada külma ilma korral küllaldane nähtavus läbi tuuleklaasi.

2.1.2.

Süsteemi tõhususe kontrollimiseks määratakse sõidukil, mida on teatud aeg hoitud külmkambris, pärast käivitamist perioodiliselt tuuleklaasi jäitest vabanenud ala suurus.

2.1.3.

Punktide 2.1.1 ja 2.1.2 nõuete täitmist kontrollitakse punktis 3.1 sätestatud meetodil.

2.1.4.

Täita tuleb järgmisi nõudeid:

2.1.4.1.

20 minutit pärast katseperioodi algust peab vaateväli A olema 80 % ulatuses sulatatud;

2.1.4.2.

25 minutit pärast katseperioodi algust peab tuuleklaasi jäitest vabastatud ala kaassõitja poolel olema võrreldav punktis 2.1.4.1 sätestatud alaga juhi poolel;

2.1.4.3.

40 minutit pärast katseperioodi algust peab vaateväli B olema 95 % ulatuses sulatatud.

2.2.   Tuuleklaasilt niiskuse eemaldamine

2.2.1.

Igal tuuleklaasiga varustatud sõidukil peab olema süsteem niiskuse eemaldamiseks tuuleklaasi sisepinnalt.

2.2.2.

Niiskust eemaldav süsteem peab olema piisavalt tõhus, et taastada nähtavus läbi niiskuse tõttu uduseks läinud tuuleklaasi. Selle tõhusust kontrollitakse punktis 3.2 kirjeldatud korras.

2.2.3.

Täita tuleb järgmisi nõudeid:

2.2.3.1.

vaateväli A peab olema 90 % ulatuses niiskusest vabastatud 10 minuti jooksul;

2.2.3.2.

vaateväli B peab olema 80 % ulatuses niiskusest vabastatud 10 minuti jooksul.

3.   Katsemenetlused

3.1.   Tuuleklaasilt jäite eemaldamine

3.1.1.

Katse tehakse temperatuuril – 8 ± 2 °C või – 18 ± 3 °C vastavalt tootja valikule.

3.1.1.1.

Katse tuleb teha piisavalt suures külmkambris, mis mahutab kogu sõiduki ning on varustatud seadmetega, mis võimaldavad kambris säilitada emba-kumba punktis 3.1.1 mainitud temperatuuri kogu katse jooksul ja panna külma õhu ringlema. Külmkambris peab ettenähtud katsetemperatuur või sellest madalam temperatuur olema olnud vähemalt 24 tundi enne seda, kui sõiduk külma kätte jäetakse.

3.1.2.

Enne katse algust tuleb tuuleklaasi sise- ja välispind hoolikalt rasvast puhastada metüülpiirituse või samaväärse rasvaeemaldusvahendiga. Pärast kuivamist kaetakse pinnad 3–10 % ammoniaagilahusega. Pinnal tuleb uuesti kuivada lasta ja seejärel tuleb pind kuiva puuvillase lapiga üle hõõruda.

3.1.3.

Enne katse alustamist tuleb sõiduk välja lülitada ja hoida katsetemperatuuril vähemalt kümme tundi.

3.1.3.1.

Kui on võimalik veenduda, et mootori jahutusvedelik ja õli on saavutanud püsivalt katsetemperatuuri, võib punktis 3.1.3 nimetatud aega lühendada.

3.1.4.

Pärast punktis 3.1.3 kirjeldatud toimeaega tuleb kogu tuuleklaasi välispinnale tekitada ühtlane jääkiht 0 044 g/cm2, kasutades veepihustit töösurvega 3,5 ± 0,2 baari.

3.1.4.1.

Pihustidüüsi, mis on reguleeritud nii, et tekiks võimalikult lai ja tugev juga, tuleb hoida klaaspinnaga risti sellest 200–250 mm kaugusel ja suunata nii, et tuuleklaasi ühest servast teiseni moodustuks ühtlane jääkiht.

3.1.4.1.1.

Punktis 3.1.5 sätestatud nõuete täitmiseks võib kasutada veepihustit düüsi läbimõõduga 1,7 mm ja pihustuskiirusega 0,395 l/min, mis tekitab klaaspinnale 200 mm kauguselt pihustamisel 300 mm läbimõõduga veejoa. Lubatud on ka iga muu seade, millega saab nõudeid täita.

3.1.5.

Pärast jää moodustumist tuuleklaasil tuleb sõidukit hoida külmkambris veel vähemalt 30 minutit, kuid mitte kauem kui 40 minutit.

3.1.6.

Kui punktis 3.1.5 nimetatud ajavahemik on möödunud, tuleb ühel või kahel vaatlejal siseneda sõidukisse; seejärel võib lülitada sisse sõiduki pealüliti ja käivitada mootori, kasutades vajadusel väliseid lisaseadmeid. Katseperiood algab hetkest, kui pealüliti on sisse lülitatud.

3.1.6.1.

Kui sõidukil on mootor, võib katse esimeseks viieks minutiks seadistada mootori pöörlemiskiiruse vastavalt sellele, nagu tootja on mootori soojendamiseks ette näinud, kui mootorit käivitatakse külma ilmaga.

3.1.6.2.

Katseperioodi viimase 35 minuti jooksul (või kogu katseperioodi jooksul, kui ei järgita viieminutilist soojendusperioodi) kohaldatakse järgmisi nõudeid.

3.1.6.2.1.

Kui sõidukil on mootor, peab see töötama kiirusel, mis ei ületa 50 % maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest. Kui see ei ole teostatav, sest mootori jaoks on eriline juhtmehhanism, nagu näiteks hübriidmootorite korral, tuleb määrata halvim võimalik olukord. See tähendab, et tuleb arvestada mootori pöörlemiskiirust, seda, et mootor tavalistes sõidutingimustes kas perioodiliselt või üldse ei tööta, ning keskkonnatemperatuuri kas – 8 °C või – 18 °C, vastavalt sellele, kumma katsetemperatuuri on tootja ette näinud. Kui süsteem võib täita jäite eemaldamise nõudeid ilma töötava mootorita, ei ole vaja mootorit üldse tööle panna.

3.1.6.3.

Katse alguses peavad kõik akud olema täielikult laetud. Elektrilise jõuseadmega sõidukite kõrgepingeakude laetus peab siiski olema > 60 %.

3.1.6.4.

Jäite eemaldamise seadme klemmidel ei tohi pinge ületada süsteemi nimipinget rohkem kui 20 %.

3.1.6.5.

Katsekambris tuleb temperatuuri mõõta tuuleklaasi keskkoha kõrgusel, punktis, mida katsealusest sõidukist lähtuv kuumus märgatavalt ei mõjuta.

3.1.6.6.

Katsekambrit jahutava õhujoa kiiruse rõhtne komponent, mida mõõdetakse vahetult enne katse alustamist sõiduki kesktasapinnal punktis, mis on 300 mm tuuleklaasi alaservast eespool tuuleklaasi alaserva ja ülaserva vahelise kauguse keskkoha kõrgusel, peab olema võimalikult väike ega tohi ületada 8 km/h.

3.1.6.7.

Kapott, katus, kõik uksed, aknad ja õhutusavad (kui need on olemas) peavad olema suletud, välja arvatud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi sisse- ja väljalaskeavad; üks või kaks akent võivad vertikaalsuunas olla avatud kokku 25 mm võrra, kui sõiduki tootja nii nõuab.

3.1.7.8.

Sõiduki jäite eemaldamise süsteemi regulaatorid tuleb reguleerida nii, nagu tootja on katsetemperatuuri puhul soovitanud.

3.1.6.9.

Klaasipuhastid võivad katse ajal töötada, kuid ilma käega sekkumiseta, välja arvatud juhtimine sõidukis olevatest regulaatoritest.

3.1.7.

Vaatleja(d) peab/peavad märkima jäitevaba ala kontuure tuuleklaasi siseküljele alates katseperioodi algusest iga viie minuti järel.

3.1.8.

Kui katse on lõppenud, registreeritakse tuuleklaasi sisepinnale punkti 3.1.7 kohaselt märgitud jäitevabad alad ja need märgistatakse, et määrata vaateväljad A ja B.

3.2.   Tuuleklaasilt niiskuse eemaldamine

3.2.1.

Enne katse algust tuleb tuuleklaasi sise- ja välispind hoolikalt rasvast puhastada metüülpiirituse või samaväärse rasvaeemaldusvahendiga. Pärast kuivamist kaetakse pinnad 3–10 % ammoniaagilahusega. Pinnal tuleb uuesti kuivada lasta ja seejärel tuleb pind kuiva puuvillase lapiga üle hõõruda.

3.2.2.

Katse tehakse piisavalt suures katsekambris, mis mahutab kogu sõiduki ning on varustatud seadmetega, mis võimaldavad kambris tekitada ja hoida katsetemperatuuri –3 ± 1 °C kogu katseperioodi vältel.

3.2.2.1.

Katsekambris tuleb temperatuuri mõõta tuuleklaasi keskkoha kõrgusel, punktis, mida katsealusest sõidukist lähtuv kuumus märgatavalt ei mõjuta.

3.2.2.2.

Katsekambrit jahutava õhujoa kiiruse rõhtne komponent, mida mõõdetakse vahetult enne katse alustamist sõiduki kesktasapinnal punktis, mis on 300 mm tuuleklaasi alaservast eespool tuuleklaasi alaserva ja ülaserva vahelise kauguse keskkoha kõrgusel, peab olema võimalikult väike ega tohi ületada 8 km/h.

3.2.2.3.

Kapott, katus, kõik uksed, aknad ja õhutusavad (kui need on olemas) peavad olema suletud, välja arvatud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi sisse- ja väljalaskeavad; üks või kaks akent võivad niiskuse eemaldamise katse algusest alates olla vertikaalsuunas avatud kokku 25 mm võrra, kui sõiduki tootja nii nõuab.

3.2.3.

Niiskus tekitatakse punktis 4 kirjeldatud aurugeneraatori abil. Generaatoris peab olema piisavalt vett, et tekitada auru vähemalt 70 ± 5 g/h iga tootja määratud istekoha kohta, kui keskkonnatemperatuur on – 3 °C.

3.2.4.

Tuuleklaasi sisepind puhastatakse punkti 3.2.1 kohaselt pärast seda, kui sõiduk on asetatud katsekambrisse. Keskkonnatemperatuuri tuleb seejärel alandada ja stabiliseerida – 3 ± 1 °C juures. Sõiduk lülitatakse välja ja seda hoitakse katsetemperatuuril vähemalt 10 tundi enne katse algust. Kui on võimalik veenduda, et mootori jahutusvedelik ja õli on saavutanud püsivalt katsetemperatuuri, võib seda aega lühendada.

3.2.5.

Aurugeneraator paigutatakse nii, et selle väljalaskeavad oleksid sõiduki keskpikitasapinnas 580 ± 80 mm kõrgusel punkti R või juhiistme võrdluspunkti kohal (s.o arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt kindlaks määratud kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil vastavalt IV lisa 2. osa punktile 1.10). Tavaliselt asetatakse see esiistmete taha, kuid kui sõiduki konstruktsioon selle välistab, võib generaatori asetada eespool nimetatud asukohast ettepoole lähimasse sobivasse asukohta.

3.2.6.

Kui generaator on sõidukis töötanud viis minutit, sisenevad üks või kaks vaatlejat kiiresti sõidukisse, hoides selleks uksi avatuna kokku mitte rohkem kui 8 sekundit, ning istuvad esiistme(te)le; seejärel vähendatakse generaatori toodetavat auru 70 ± 5 g/h võrra iga vaatleja kohta.

3.2.7.

Üks minut pärast seda, kui vaatleja(d) on sõidukisse sisenenud, võib lülitada sisse sõiduki pealüliti ja käivitada mootori, kasutades vajadusel väliseid lisaseadmeid. Katseperiood algab hetkest, kui pealüliti on sisse lülitatud.

3.2.7.1.

Kui sõidukil on mootor, peab see töötama kiirusel, mis ei ole suurem kui 50 % maksimumvõimsusele vastavast pöörlemiskiirusest. Kui see ei ole teostatav, sest mootori jaoks on eriline juhtmehhanism, nagu näiteks hübriidmootorite korral, tuleb määrata halvim võimalik olukord. See tähendab, et tuleb arvestada mootori pöörlemiskiirust ning seda, et mootor tavalistes sõidutingimustes keskkonnatemperatuuri – 1 °C korral kas perioodiliselt või üldse ei tööta. Kui süsteem võib täita niiskuse eemaldamise nõudeid ilma töötava mootorita, ei ole vaja mootorit üldse tööle panna.

3.2.7.2.

Sõiduki niiskuse eemaldamise süsteemi regulaatorid tuleb reguleerida nii, nagu tootja on katsetemperatuuri puhul soovitanud.

3.2.7.3.

Katse alguses peavad kõik akud olema täielikult laetud. Elektrilise jõuseadmega sõidukite kõrgepingeakude laetus peab siiski olema >60 %.

3.2.7.4.

Niiskuse eemaldamise seadme klemmidel ei tohi pinge ületada süsteemi nimipinget rohkem kui 20 %.

3.2.8.

Kui katse on lõppenud, registreeritakse tuuleklaasi sisepinna niiskusvaba ala ja see märgistatakse, et määrata vaateväljad A ja B.

4.   Aurugeneraatori omadused

4.1.

Katses kasutatav generaator peab olema järgmiste näitajatega.

4.1.1.

Veemahuti maht peab olema vähemalt 2,25 liitrit.

4.1.2.

Soojuskadu keemispunkti juures ei tohi ületada 75 W keskkonnatemperatuuril – 3 ± 1 °C.

4.1.3.

Ventilaatori töömaht peab 0,5 mbar staatilise rõhu juures olema 0,07–0,10 m3/min.

4.1.4.

Generaatori ülaossa paigutatakse võrdsete vahemaadega ümber perimeetri kuus auru väljalaskeava (vt joonis 1).

4.1.5.

Generaator peab olema kalibreeritud temperatuuril – 3 ± 1 °C, nii et selle väljundnäit iga väljalaskeava kohta oleks maksimaalselt 70 ± 5 g/h korda maksimaalne tootja ettenähtud istekohtade arv n. Joonis 1 Aurugeneraatori skeem

4.2.

Kujutatud osade mõõtmed ja materjal peavad olema järgmised.

4.2.1.

Pihusti

4.2.1.1.

Mõõtmed:

4.2.1.1.1.

pikkus 100 mm

4.2.1.1.2.

siseläbimõõt 15 mm

4.2.1.2.

Materjal:

4.2.1.2.1.

messing

4.2.2.

Aurukamber

4.2.2.1.

Mõõtmed:

4.2.2.1.1.

toru välisläbimõõt 75 mm

4.2.2.1.2.

seina paksus 0,38 mm

4.2.2.1.3.

pikkus 115 mm

4.2.2.1.4.

Kuus ühtlaste vahedega ava läbimõõduga 6,3 mm aurukambri põhjast 25 mm kõrgusel.

4.2.2.2.

Materjal:

4.2.2.2.1.

messing

3. OSA

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (SÕIDUKI SÜSTEEM)

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (1) kohta seoses tuuleklaasilt jäite ja niiskuse eemaldamise seadmetega vastavalt määruse (EL) 2021/535 [Palun lisada viide käesolevale määrusele] (viimati muuudetud määrusega (EL) nr …/…) VI lisas sätestatud nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (1):

I JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi I jaole)

II JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi II jaole)

---

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.

VII LISA

PUKSEERIMISSEADMED

1. OSA

Teabedokument mootorsõidukite ELi tüübikinnituse kohta seoses pukseerimisseadmetega

NÄIDIS

Teabedokument nr … mootorsõiduki ELi tüübikinnituse kohta seoses pukseerimisseadmetega.

Allpool osutatud teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised või pildid tuleb esitada sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikena A4-formaadis paberil või A4-formaati voldituna. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

0.

0.1.

0.2.

0.2.1.

0.3.

0.3.1.

0.4.

0.5.

0.8.

0.9.

1.

1.1.

2.

2.8.

2.11.5.

12.

12.3.

12.3.1.

12.3.2.

12.3.3.

Selgitavad märkused

Käesolev teabedokument põhineb komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 I lisas esitatud vormil ning täidetakse eespool loetletud punktide all sisalduva teabega vastavalt sellele vormile.

2. OSA

Tehniline kirjeldus

1.   Tehnilised nõuded

1.1.   Vähim seadmete arv

1.1.1.

Kõik mootorsõidukid peavad olema varustatud sõiduki esiossa paigaldatud pukseerimisseadmega.

1.1.2.

M1-kategooria sõidukid, mis on määratletud määruse (EL) 2018/858 I lisa A osas, välja arvatud pukseerimiseks sobimatud sõidukid, peavad olema varustatud ka sõiduki tagaossa paigaldatud pukseerimisseadmega.

1.1.3.

Tagumise pukseerimisseadme võib asendada mehaanilise haakeseadisega, nagu on sätestatud ÜRO eeskirjas nr 55, tingimusel et punkti 1.2.1 nõuded on täidetud.

1.2.   Koormus ja stabiilsus

1.2.1.

Iga sõidukile kinnitatud pukseerimisseade peab suutma vastu pidada staatilisele tõmbe- ja survejõule, mis vastab vähemalt poolele sõiduki täismassile.

2.   Katsemenetlus

2.1.

Tõmbe- ja survekoormust rakendatakse igale sõiduki külge kinnitatud pukseerimisseadmele eraldi.

2.2.

Katsekoormusi rakendatakse sõiduki suhtes horisontaaltasapinnal pikisuunas.

3. OSA

ELi TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS (SÕIDUKI SÜSTEEM)

Teatis sõidukitüübi tüübikinnituse andmise / laiendamise / andmata jätmise / tühistamise (1) kohta seoses pukseerimisseadmetega vastavalt määruse (EL) 2021/535 [Palun lisada viide käesolevale määrusele] (viimati muudetud määrusega (EL) nr …/…) VII lisas sätestatud nõuetele

ELi tüübikinnitustunnistuse number:

Laiendamise / andmata jätmise / tühistamise põhjus (1):

I JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi I jaole)

II JAGU

(Täidetakse vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/683 III lisas esitatud näidise B vormi II jaole)

---

(1)  Mittevajalik maha tõmmata.