ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 99

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
22. märts 2021


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/473, 18. detsember 2020, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks nõuded üleeuroopalise personaalse pensionitoote teabedokumentide, kulude ülempiiriga hõlmatud kulude ja tasude ning riskimaandamismeetmete kohta ( 1 )

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/474, 15. märts 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus Pistacchio di Raffadali (KPN)

34

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/475, 17. märts 2021, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis, [Münchener Bier (KGT)]

35

 

 

OTSUSED

 

*

Komisjoni otsus (EL) 2021/476, 16. märts 2021, millega kehtestatakse kõvakattetoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid (teatavaks tehtud numbri C(2021) 1579 all)  ( 1 )

37

 

*

Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/477, 18. märts 2021, millega kiidetakse heaks muudatused Soome ja Rootsi esitatud riiklikes salmonelloositõrje programmides, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul (teatavaks tehtud numbri C(2021) 1672 all)

75

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

22.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/1


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/473,

18. detsember 2020,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/1238 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks nõuded üleeuroopalise personaalse pensionitoote teabedokumentide, kulude ülempiiriga hõlmatud kulude ja tasude ning riskimaandamismeetmete kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1238 üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta, (1) eriti selle artikli 28 lõike 5 neljandat lõiku, artikli 30 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 33 lõike 3 kolmandat lõiku, artikli 36 lõike 2 teist lõiku, artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku, artikli 45 lõike 3 kolmandat lõiku ja artikli 46 lõike 3 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrusega (EL) 2019/1238 on kehtestatud selliste personaalsete pensionitoodete registreerimise, väljatöötamise, turustamise ja järelevalve ühtsed normid, mida turustatakse liidus nimetuse „üleeuroopaline personaalne pensionitoode“ (PEPP) all.

(2)

PEPPi teabedokumendid on PEPPi raamistiku olulised komponendid. Need dokumendid võimaldavad anda tarbijatele asjakohast teavet viisil, mis hõlbustab PEPPide ja erinevate investeerimisvariantide mõistmist ja võrdlemist.

(3)

PEPPide ning kombineeritud või kindlustuspõhiste jaeinvesteerimistoodete (PRIIPid) võrreldavuse saavutamiseks tuleks juhul, kui see on asjakohane, viia teabenõuded kooskõlla komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2017/653, (2) mis käsitleb PRIIPide põhiteabedokumenti. Mõnes valdkonnas tuleb kohandada nõudeid pikaajalistele pensionisäästutoodetele, mida saab hoida kogu karjääri ja elu jooksul, pöörates erilist tähelepanu pensionispetsiifilistele riskidele, nagu inflatsioon ja sissemaksete säilitamisega seotud riskid.

(4)

Võttes arvesse, et internetis turustamine on PEPPide oluline omadus, on esmatähtis, et tarbijatel oleks lihtne digikeskkonnas esitatud teabele juurde pääseda, seda mõista ja kasutada. Seepärast tuleks teabedokumentide ülesehitust edasi arendada, et teavet saaks esitada tulemuslikul ja läbipaistval viisil digitaalselt, nt veebisaidil, mobiilirakenduses, audio või video kujul. Ülesehitus peaks hõlbustama teabe esitamist digitaalselt köitval ja arusaadaval viisil. Teabe esitamine kihtidena peaks tagama piisava paindlikkuse esituse kohandamisel eri liiki digivahendite ja areneva digikeskkonnaga.

(5)

Selleks et anda tarbijatele PEPPi kohta kergesti loetavat ja arusaadavat põhiteavet ning võimaldada PEPPide võrdlemist, on vaja laialdast standardimist. Seepärast tuleb kehtestada teabedokumentide kohustuslikud vormid. Selleks et tarbijad saaksid PEPPist kui pikaajalisest pensionisäästutootest paremini aru, tuleks teabenõudeid kohandada vastavalt PEPPi pensionieesmärgile, et anda potentsiaalsele PEPPi säästjale otsuse tegemiseks vajalikku teavet köitval ja selgel viisil ning samal ajal võimaldada PEPPi pakkujal kasutada teabe levitamiseks digitaalseid vahendeid.

(6)

PEPPi riski ja tulu profiilide ning riski koondnäitaja liigitamisel tuleks järgida kindlaks tehtud pensionispetsiifilisi riske ning eesmärki tagada asjakohane ja stabiilne pensionisissetulek. Riski koondnäitaja ülesehitus peaks tagama riskide järjepideva ja võrreldava liigitamise ning seda tuleks täiendada järjepidevalt tuletatud lisateabega, et eristada „paremaid“ investeerimisstrateegiaid ja riskimaandamismeetmeid „halvematest“, et anda tarbijatele asjakohast teavet selle kohta, kas riskantsem investeerimisvariant tõepoolest pakub suhteliselt suurema tulu potentsiaali.

(7)

Tulevase pensionisissetuleku prognoosid on olulised, et tarbijad mõistaksid PEPPi ja selle sobivust individuaalsete pensionieesmärkide saavutamiseks. Seepärast tuleks PEPPi põhiteabedokumendis esitada tavaliste PEPPi säästjate inflatsiooniga korrigeeritud pensionitulemused kindlaksmääratud kogumisperioodide ja standardsissemaksete korral.

(8)

Riskide ja kulude põhinäitajad tuleks välja töötada nii, et neid saaks ühtsel ja järjepideval viisil kohaldada erinevate võimalike PEPPi investeerimisvariantide suhtes. Kulude avalikustamine peaks keskenduma materiaalsetele rahasummadele ning tagama võrreldavuse põhi-PEPPi kulude ja tasude ülempiiriga.

(9)

PEPPi põhiteabedokumendi jaoks on vaja vormi. See vorm peaks olema kergesti mõistetav ja keskenduma teabele, mida tarbijatel on vaja PEPPis säästmise kohta otsuste tegemisel, ning leevendama võimalikke käitumuslikke kalduvusi.

(10)

Vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 26 lõikele 2 peavad PEPPi pakkujad tagama, et PEPPi põhiteabedokumendid on alati täpsed, õiged, selged ja mitteeksitavad, nii et potentsiaalne PEPPi säästja saaks pensionipõlveks pikaajalise säästmise kohta otsuse tegemisel tugineda dokumendis sisalduvale standardteabele. Seepärast tuleks kehtestada eeskirjad, et tagada PEPPi põhiteabedokumendi korrapärane ja asjakohane läbivaatamine ning vajaduse korral PEPPi põhiteabedokumendi õigeaegne muutmine.

(11)

Pensionipõlveks pikaajalise säästmise kohta otsuse tegemine on keeruline, sest tulevased pensionivajadused ei pruugi olla täielikult teada ning isiklikud asjaolud ja karjäär võivad muutuda. Isegi kui PEPPi põhiteabedokument on koostatud nii, et see annab arusaadaval ja usaldusväärsel viisil teavet, mida on vaja otsuse tegemiseks PEPPis säästmise kohta, peaks potentsiaalsetel PEPPi säästjatel olema piisavalt aega (võttes arvesse nende vajadusi, kogemusi ja teadmisi) asjakohasest teabest arusaamiseks ja selle kaalumiseks enne, kui nad otsustavad, kas nad soovivad konkreetses PEPPis säästa.

(12)

PEPPi pensionihüvitise teatis tuleks esitada viisil, mis võimaldab PEPPi säästjatel hõlpsasti kindlaks teha ja jälgida oma PEPPi säästude arengut. Kuigi PEPPi pensionihüvitise teatis on oma olemuselt personaalne, peaks see olema kooskõlas lepingueelse teabega ja võimaldama PEPPide pidevat võrdlemist, et PEPPi säästjad saaksid teha teadlikke otsuseid investeerimisvariandi muutmise, PEPPi pakkuja vahetamise või sissemaksete taseme kohandamise kohta, et saavutada oma pensionieesmärk.

(13)

Selleks et tagada põhi-PEPPi kulutõhusus, tuleb tagada, et kulude ülempiir hõlmaks kõiki kulusid ja tasusid, välja arvatud juhul, kui võrdsete tingimuste loomiseks tuleb tagada, et põhi-PEPPid, mis pakuvad täiendava tooteomadusena kapitaligarantiid, ei oleks ebasoodsamas olukorras võrreldes põhi-PEPPidega, mis sellist tooteomadust ei paku.

(14)

PEPPi riskimaandamismeetodid on esmatähtsad, et edendada asjakohaseid investeerimisstrateegiaid, mis suudavad saavutada paremaid pensionitulemusi. Selleks tuleb kehtestada selged ja jõustatavad kriteeriumid, mille alusel saaks järjepidevalt hinnata valitud riskimaandamismeetme tulemuslikkust. Seepärast tuleks neid kriteeriume kohaldada kolme peamist liiki riskimaandamismeetmete (elutsükkel, reservide loomine ja garantiid) suhtes ning need peaksid võtma arvesse nende liikide eripärasid. Neid kriteeriume tuleks kohaldada ka iga uue uuendusliku riskimaandamismeetme suhtes, et edendada innovatsiooni kaudu paremaid pensionitulemusi.

(15)

PEPPide pikaajaline olemus ja pensionisissetuleku eesmärk nõuavad stohhastilist modelleerimist, mille raames prognoositakse eri tulemuste tõenäosust erinevatel tingimustel, et prognoosida mõistlikul viisil tulevasi PEPPi väljamakseid. Seepärast tuleb tagada, et PEPPi pakkujate pakutavate investeerimisstrateegiate riskiprofiili ja potentsiaalse tootluse hindamisel kasutatakse stohhastilist modelleerimist, korrates võimalikke PEPPi väljamaksete tulemusi, mis võivad ebakindla varade tootluse ja sissemaksete taseme tõttu tegelikus elus ette tulla. Stohhastilist modelleerimist tuleks kasutada ka asjakohaste riskitasemete kindlaksmääramisel, PEPPi põhiteabedokumendi tootluse stsenaariumide ja PEPPi pensionihüvitise teatise pensionimaksete prognooside koostamisel ning riski koondnäitaja metoodika tulemuslikul rakendamisel. Selleks on asjakohane kehtestada teatavad viited stohhastilise modelleerimise jaoks, mida PEPPi pakkuja kasutab. PEPPi pakkujale peaks jääma võimalus kohandada stohhastilist modelleerimist nõutava eesmärgi saavutamiseks ja kasutada mudelid, mille PEPPi pakkujad on välja töötatud muude sarnaste toodete jaoks.

(16)

Käesoleva määruse sätted on omavahel tihedalt seotud. Need käsitlevad teabedokumentidele esitatavaid nõudeid, põhi-PEPPi kulusid ja tasusid ning riskimaandamismeetmeid. Kuna käesoleva määruse sätted on omavahel sisuliselt seotud ja selleks, et suurendada kooskõla käesoleva määrusega hõlmatud erinevate reguleerimisvaldkondade vahel, on asjakohane täpsustada nende valdkondade eeskirju põhjalikul ja terviklikul viisil. See on vajalik, et tagada kvaliteetsete toodete omadusi käsitlevate eeskirjade ja nendest omadustest tarbijate tulemuslikku teavitamist käsitlevate eeskirjade kooskõla. PEPPi konkreetseid tooteomadusi käsitlevad eeskirjad on vajalikud selleks, et saaks terviklikult hinnata PEPPi säästja riski ja tulu tasakaalu, tagades samas tänu digitaliseerimisele innovatsiooni ja kulutõhususe kaudu paremad pensionitulemused. Oluline on teavitada tarbijaid nendest uuenduslikest lähenemisviisidest ühtsel ja võrreldaval viisil. Sätete ühtsuse tagamiseks tuleks need koondada ühte määrusesse.

(17)

Käesolev määrus põhineb Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) poolt komisjonile esitatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul.

(18)

EIOPA on korraldanud käesoleva määruse aluseks olevate regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud potentsiaalseid seonduvaid kulusid ja tulusid ning küsinud nõu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (3) artikli 37 kohaselt loodud kindlustuse ja edasikindlustuse sidusrühmade kogult ning tööandjapensioni sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ELEKTROONILISES VORMINGUS TEABEDOKUMENDID

Artikkel 1

Teabedokumentide esitus internetikeskkonnas

Kui üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) põhiteabedokumendi või personaalse pensionitoote pensionihüvitise teatise sisu esitatakse muul püsival andmekandjal kui paber, peab esitus vastama järgmistele nõuetele:

a)

teave esitatakse nii, et PEPPi säästja saab oma seadmega PEPPi põhiteabedokumendile või PEPPi pensionihüvitise teatisele juurde pääseda;

b)

kui muudetakse vormingu komponentide suurust, tuleb säilitada standardse esitusvormi vorming, jaotised ja järjekord, samuti eri elementide suhteline silmatorkavus ja suurus;

c)

kirjatüüp ja tähemärgi suurus peavad olema sellised, et teave oleks märgatav, arusaadav ja selgelt loetav;

d)

audio või video kasutamise korral kasutatakse kõnekiirust ja helitugevust, mis muudab tavalise tähelepanu korral teabe märgatavaks, arusaadavaks ja selgelt kuuldavaks;

e)

esitatud teave peab olema identne PEPPi põhiteabedokumendi või PEPPi pensionihüvitise teatise paberversioonis esitatud teabega.

Artikkel 2

Teabe esitamine kihtidena

PEPPi põhiteabedokumendis või PEPPi pensionihüvitise teatises teabe esitamine kihtidena vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 28 lõikele 3, artikli 35 lõigetele 1 ja 2, artikli 36 lõikele 1 ja artikli 37 lõikele 1 peab olema selline, et see ei juhiks kliendi tähelepanu kõrvale dokumendi sisult ega varjaks põhiteavet. Kui teavet esitatakse kihtidena, peab olema võimalik trükkida PEPPi pensionihüvitise teatis välja ühe dokumendina.

II PEATÜKK

PEPPI PÕHITEABEDOKUMENDI SISU JA ESITUS

Artikkel 3

Jaotis „Mis tootega on tegemist?“

1.   Põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ sisalduv teave PEPPi pikaajaliste pensionieesmärkide ja nende saavutamise viiside kohta esitatakse kokkuvõtlikult, lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Selles teabes nimetatakse peamised tegurid, millest sõltuvad investeerimistulu ja pensionitulemused, aluseks olevad investeerimisvarad või võrdlusväärtused ja tulu kindlaksmääramise viis, samuti sissemaksete taseme ja pensionile jäämiseni jääva eeldatava kogumisperioodi mõju. Selgitatakse kohaldatavate riskimaandamismeetmete põhimõtteid, eelkõige portfellitulu jaotamist üksikule PEPPi lepingule. Samuti osutatakse selles PEPPi pakkuja liigile ja sellest tulenevatele PEPPi lepingu eriomadustele.

2.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatav kirjeldus selliste PEPPi säästjate liigi kohta, kellele PEPPi kavatsetakse turustada, hõlmab teavet PEPPi pakkuja poolt kindlaks määratud sihtrühmaks olevate PEPPi säästjate kohta. Selliste PEPPi säästjate liigi kindlaksmääramine, kellele PEPP on mõeldud, põhineb PEPPi säästjate suutlikkusel kanda investeerimiskahju ja investeerimisperioodi eelistustel, nende teoreetilistel teadmistel PEPPide ja finantsturgude kohta üldiselt ning nendega seotud varasematel kogemustel, samuti potentsiaalsete PEPPi säästjate vajadustel, omadustel ja eesmärkidel.

3.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatud PEPPi pensionimaksete üksikasjad peavad sisaldama üldkokkuvõttes PEPPi lepingu põhiomadusi. Need üksikasjad hõlmavad eelkõige järgmist:

a)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 58 lõikes 1osutatud võimalikud väljamaksete liigid ja kõnealuse määruse artikli 59 lõikes 1 osutatud õigus muuta väljamaksete liiki;

b)

iga hõlmatud PEPPi pensionimakse kirjeldus koos selgitusega selle kohta, et nende maksete väärtus on näidatud jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“.

4.   Kui PEPPi leping hõlmab biomeetrilisi riske, lisatakse PEPPi põhiteabedokumendi jaotisesse „Mis tootega on tegemist?“ teave kõnealuse kindlustuskatte üksikasjade kohta, sealhulgas loetelu kaetud riskidest ning asjaoludest, mis tooksid kaasa kindlustuskatte ja kindlustushüvitise. Määruse (EL) 2017/653 VI lisa punktis 54 kirjeldatud biomeetriline riskitasu esitatakse protsendina aastasest sissemaksest või biomeetrilise riskitasu mõjuna investeerimistulule kogumisperioodi lõpus, võttes aluseks prognoositud PEPPi väljamaksete puhul kasutatavad tavapärased hoidmisperioodid. Kui riskitasu makstakse ühekordse summana, esitatakse ka investeeritav summa. Kui riskitasu makstakse perioodiliselt, esitatakse teabes perioodiliste maksete arv ja hinnanguline keskmine biomeetriline riskitasu protsendina aastasest sissemaksest.

5.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Mis tootega on tegemist?“ peab sisaldama kaasaskantavuse teenuse kohta järgmist teavet:

a)

teave selle kohta, et PEPPI säästjatel on taotluse esitamise korral õigus kasutada määruse (EL) 2019/1238 artikli 17 lõikes 1 osutatud kaasaskantavuse teenust;

b)

teave selle kohta, millised allkontod on kohe kättesaadavad;

c)

viide määruse (EL) 2019/1238 artiklis 13 osutatud EIOPA avalikule keskregistrile, kus on esitatud teave liikmesriikide poolt kindlaks määratud riiklike allkontode kogumisperioodi ja väljamaksete perioodi tingimuste kohta;

d)

teave määruse (EL) 2019/1238 artikli 20 lõikes 5 sätestatud valiku kohta, kui PEPPi pakkuja ei suuda tagada PEPPi säästja uuele elukohaliikmesriigile vastava uue allkonto avamist.

6.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Mis tootega on tegemist?“ sisaldab teavet vahetamisteenuse osutamise kohta ja eelkõige teavet määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikes 3 sätestatud vahetamisvõimaluste kohta. Kui PEPPi pakkuja lubab kõnealuse artikli kohaselt PEPPi säästjal vahetada PEPPi pakkujat sagedamini, märgitakse see sagedus PEPPi põhiteabedokumenti. PEPPi põhiteabedokumendis täpsustatakse, kas vahetamine on tasuta. Kui see ei ole tasuta, avalikustatakse PEPPi põhiteabedokumendis sellega seotud kulud.

Teave vahetamisteenuse osutamise kohta sisaldab ka teavet õiguse kohta saada lisateavet vahetamisteenuse kohta, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/1238 artikli 56 lõikes 2. See teave tehakse kättesaadavaks PEPPi pakkuja veebisaidil ja PEPPi säästjate taotluse korral kooskõlas määruse (EL) 2019/1238 artikliga 24.

7.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Mis tootega on tegemist?“ sisaldab teavet valitud investeerimisvariandi muutmise tingimuste kohta. Kui see on asjakohane, esitatakse eelkõige teave pakutavate alternatiivsete investeerimisvariantide kohta, millele PEPPi säästja saab vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 44 üle minna. Kui PEPPi pakkuja lubab PEPPi säästjal valitud investeerimisvarianti muuta sagedamini, kui miinimumnõuded seda ette näevad, tuleb märkida võimaliku muutmise sagedus ja täpsustada, et muudatus on tasuta, või avalikustada sellega seotud kulud.

8.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatav teave PEPPi pakkuja investeeringute tootlikkuse kohta keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite seisukohast sisaldab kirjeldavat selgitust ja asjakohasel juhul kvantitatiivset teavet selle kohta, kuidas mõjutab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite integreerimine PEPPi pakkuja investeeringute tegelikku ja oodatavat tootlust.

9.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatakse asjakohasel juhul teave selle kohta, kas PEPPi säästja jaoks on ette nähtud järelemõtlemisaeg või lepingust taganemise tähtaeg ning millised on selle tagajärjed, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja trahvid järelemõtlemisaja kasutamise või lepingust taganemise eest.

10.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatakse viide teabele PEPPi investeerimisvariantide PEPPi säästjatele jaotatud varasema tootluse kohta. Teave varasema tootluse kohta tehakse kättesaadavaks PEPPi pakkuja veebisaidil.

11.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teave;

b)

teave selle kohta, kas PEPPi leping hõlmab biomeetrilisi riske;

c)

teave järgmistest ühe kohta:

i)

kas põhi-PEPP näeb ette kapitaligarantii või on riskimaandamismeetme kujul, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada;

ii)

kas ja millises ulatuses näeb võimalik alternatiivne investeerimisvariant (kui see on kohaldatav) ette garantii või riskimaandamismeetme.

Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 4

Jaotis „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“

1.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotise „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ teave PEPPi riski ja tulu profiili kohta, sealhulgas kirjeldav selgitus riski koondnäitaja kohta, esitatakse lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Teabes selgitatakse riski koondnäitaja eesmärki ja tulemusi, et teha ühtsel ja võrreldaval viisil kindlaks erinevad riski ja tulu profiilid, ning seda, et riski koondnäitajat käsitatakse võrdlusalusena eri PEPPide riski ja tulu profiilide võrdlemisel. PEPPi pakkuja märgib selgelt, et PEPPi riski koondnäitaja erineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014 (4) kohaldamisalasse kuuluvate toodete riski koondnäitajast ega ole sellega võrreldav.

Teabes selgitatakse, et madal riski ja tulu profiil tähendab, et PEPPi säästja saab suurema tõenäosusega mõõdukat pensionisissetulekut, samas kui kõrge riski ja tulu profiil tähendab, et PEPPi säästja saab suurema tõenäosusega suhteliselt suuremat või väiksemat pensionisissetulekut kui madalama riski ja tulu profiili puhul. Kirjeldavas selgituses kirjeldatakse riski koondnäitaja piiranguid, sealhulgas, kui see on asjakohane, riski ja tulu profiili sõltuvust investeeringute tegelikust arengust, säästmisperioodist ja kohaldatava riskimaandamismeetme tulemuslikkusest.

2.   Määruse (EL) 2019/1238 artikli 28 lõike 3 punkti d alapunkti ii kohaselt nõutavat teavet investeeritud kapitaliga kaasneda võiva maksimaalse kahjumi kohta PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ täiendatakse teabega standarditud, stohhastiliselt kindlaks määratud kogunenud kapitali kohta väljamaksmise ajal stressistsenaariumi korral, kusjuures see kahju võrdub jaotise viienda protsentiiliga.

3.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Millised on riskid ja mis kasu ma saan?“ esitatakse seoses prognoositavate PEPPi pensionimaksetega teave soodsa, parima hinnangulise ja ebasoodsa standardstsenaariumi kohta, tuginedes järgmistele elementidele:

a)

prognoosid hõlmavad nelja tavalist PEPPi säästjat, kellel on kogumisperioodi lõpuni vastavalt 40, 30, 20 ja 10 aastat, ja põhinevad standardsissemaksetel;

b)

soodne stsenaarium vastab jaotuse 85. protsentiilile, parim hinnanguline stsenaarium mediaanile ja ebasoodne stsenaarium jaotuse 15. protsentiilile;

c)

prognoositavat kogunenud kapitali kogumisperioodi lõpus ja prognoositavaid igakuiseid pensionimakseid korrigeeritakse inflatsiooni mõjuga;

d)

teave sisaldab kirjeldavat selgitust, sealhulgas nominaalsummasid, nüüdisväärtusesse ümberarvestamise kohta, mis on tingitud ostujõu muutumisest aja jooksul.

4.   Kui see on asjakohane, sisaldab PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Mis tootega on tegemist?“ esitatav teave PEPPi säästjate tootluse tingimuste või ettemääratud tootluse ülempiiride kohta viiteid kohaldatavate riskimaandamismeetmete ülesehitusele ja jaotamismehhanismidele.

5.   Lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud teabe puhul kasutatavad sisendid, eeldused ja metoodikad peavad olema kooskõlas III lisaga.

6.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt riski koondnäitajat ja nelja tavalise PEPPi säästja prognoositavaid PEPPi pensionimakseid, samas kui prognoositavaid nominaalväljamaksed võib esitada üksikasjade lisakihtidel. Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 5

Jaotis „Millised on kulud?“

1.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotise „Millised on kulud?“ teave esitatakse lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Kõik jaotises „Millised on kulud?“ nimetatud kulud ja tasud on tegelikud kantavad kulud, mis tekivad otse pakkuja tasandil või edasiantud tegevuse või investeerimisfondi tasandil, sealhulgas kõik seonduvad üldkulud. Kui see on asjakohane, avalikustatakse kulud ja tasud, mida potentsiaalse PEPPi säästja kannab enne PEPPis säästmist, eraldi „algkuludena“. Nii ühekordsed kui ka korduvad kulud ja tasud esitatakse „aasta kogukuludena“ rahalises väärtuses ja protsendina kogunenud kapitalist, nagu on määratletud määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 24. Kulude koondmõju esitatakse PEPPi säästja igakuise standardsissemakse alusel rahalises väärtuses, nagu on kindlaks määratud käesoleva määruse III lisa III osas.

2.   PEPPi põhiteabedokumendi jaotis „Millised on kulud?“ peab sisaldama järgmist teavet:

a)

teave halduskulude kohta, mis tulenevad PEPPi pakkuja tegevusest PEPPi kontode haldamisel, sissemaksete kogumisel, liikmete teavitamisel ja maksete tegemisel;

b)

teave järgmiste investeerimiskulude kohta:

i)

varade hoidmise kulud, sealhulgas kontohaldurile varade hoidmise ning dividendide ja intressitulu kogumise eest makstavad tasud;

ii)

portfelli tehingukulud, sealhulgas PEPPi pakkuja tegelikud maksed kolmandatele isikutele, et katta kulud, mis on tekkinud seoses mis tahes vara soetamise või võõrandamisega PEPPi kontol;

iii)

muud investeeringute haldamisega seotud kulud;

c)

teave PEPPi turustamisest ja müügist tulenevate turustamiskulude, sealhulgas nõustamisega seotud kulude ja tasude kohta;

d)

teave selliste garantiikulude kohta, mida nõutakse PEPPi säästjalt finantsgarantii eest, mille raame makstakse välja vähemalt väljamaksmise ajaks kogunenud kapital, ja PEPPi lepingu alusel antud mis tahes muu finantsgarantii kulude kohta.

3.   Kui PEPPi pakkuja võtab tasu algse nõustamisega seotud kulude katmiseks PEPPi lepingu algsel kehtivusajal, enne kui PEPPi säästjal on õigus vahetada PEPPi pakkujat vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 52 lõikele 3, teavitab PEPPi pakkuja potentsiaalseid PEPPi säästjaid kõnealuste tasude kogusummast, ajavahemikust, mille jooksul selliseid tasusid kohaldatakse, ja tasude kohaldamise sagedusest.

4.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a)

teave aasta kogukulude kohta rahalises väärtuses ja protsendina kogunenud kapitalist aasta lõpu seisuga, nagu on kindlaks määratud lõikes 1;

b)

asjakohasel juhul teave algkulude kohta.

Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 6

PEPPi põhiteabedokumendi standardvorming

PEPPi pakkujad esitavad PEPPi põhiteabedokumendi vastavalt I lisale. Kui teave esitatakse elektrooniliselt, võib kõnealuses lisas esitatud vormi kohandada üksnes selleks, et oleks võimalik esitada teavet kihtidena.

III PEATÜKK

PEPPI PÕHITEABEDOKUMENDI LÄBIVAATAMINE, MUUTMINE JA ESITAMINE

Artikkel 7

PEPPi põhiteabedokumendi läbivaatamine

1.   PEPPi pakkujad vaatavad kooskõlas määruse (EL) 2019/1238 artikli 30 lõikega 1 PEPPi põhiteabedokumendis sisalduva teabe läbi iga kord, kui toimub muutus, mis oluliselt mõjutab või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada PEPPi põhiteabedokumendis sisalduvat teavet, ning vähemalt iga 12 kuu järel pärast PEPPi põhiteabedokumendi esmast avaldamist.

2.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise käigus kontrollivad PEPPi pakkujad, kas PEPPi põhiteabedokumendis sisalduv teave on täpne, õige, selge ja mitteeksitav. Eelkõige kontrollitakse vastavust järgmistele kriteeriumidele:

a)

kas PEPPi põhiteabedokumendis sisalduv teave vastab määruse (EL) 2019/1238 artiklites 26, 27 ja 28 sätestatud üldistele vormi- ja sisunõuetele ning käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud konkreetsetele vormi- ja sisunõuetele;

b)

kas PEPPi riskid ja tulud on muutunud, kui selline muutus tingib PEPPi ülemineku muusse riski koondnäitaja klassi kui see, mis oli määratud läbivaadatavas PEPPi põhiteabedokumendis.

3.   Lõike 1 kohaldamisel kehtestavad PEPPi pakkujad kogu PEPPi kehtivusajaks asjakohased protsessid, et PEPPi säästjad saaksid alati ja põhjendamatute viivitusteta teada kõik asjaolud, mis võivad tuua kaasa muutuse, mis mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada põhiteabedokumendis sisalduva teabe täpsust, õigsust või selgust, ning säilitavad need protsessid.

Artikkel 8

PEPPi põhiteabedokumendi muutmine

1.   PEPPi pakkujad muudavad PEPPi põhiteabedokumenti viivitamata, kui artikli 7 kohase läbivaatamise käigus jõutakse järeldusele, et PEPPi põhiteabedokumendis tuleb teha muudatusi. PEPPi pakkujad tagavad, et ajakohastatakse kõiki PEPPi põhiteabedokumendi jaotiseid, mida need muudatused mõjutavad.

2.   PEPPi pakkuja avaldab muudetud PEPPi põhiteabedokumendi oma veebisaidil ja teavitab sellest PEPPi säästjaid viivitamata kooskõlas artikli 7 lõikega 3.

Artikkel 9

PEPPi põhiteabedokumendi esitamine

1.   PEPPi kohta nõu andev või seda müüv isik esitab PEPPi põhiteabedokumendi piisavalt varakult, et potentsiaalsel või praegusel PEPPi säästjal oleks piisavalt aega tutvuda dokumendiga enne, kui kõnealuse PEPPiga seotud leping või pakkumine muutub tema jaoks siduvaks, olenemata sellest, kas potentsiaalsele või praegusele PEPPi säästjale antakse järelemõtlemisaega või mitte.

2.   Lõike 1 kohaldamisel hindab PEPPi kohta nõu andev või seda müüv isik aega, mida iga potentsiaalne või praegune PEPPi säästja vajab PEPPi põhiteabedokumendiga tutvumiseks, võttes arvesse järgmisi kriteeriume:

a)

potentsiaalse või praeguse PEPPi säästja teadmised ja kogemused seoses PEPPiga või samalaadsete PEPPidega või riskidega, mis sarnanevad asjaomasest PEPPist tulenevate riskidega;

b)

PEPPi keerukus, pikaajaline laad ja piiratud tagastatavus;

c)

kui nõustamine või müük toimub potentsiaalse või praeguse PEPPi säästja algatusel, potentsiaalse või praeguse PEPPi säästja sõnaselgelt väljendatud soov sõlmida kavandatud leping või pakkumine võimalikult kiiresti.

3.   Kui PEPPi põhiteabedokument esitatakse internetis, peab see lõike 1 kohaldamisel vastama järgmistele tingimustele:

a)

see asub veebisaidil või mobiilirakenduses sellises kohas, kus see on kergesti leitav ja juurdepääsetav;

b)

see esitatakse ostuprotsessi sellises etapis, kus potentsiaalsel või praegusel PEPPi säästjal on piisavalt aega tutvuda dokumendiga enne, kui PEPPi leping või kõnealuse PEPPi lepinguga seotud pakkumine muutub tema jaoks siduvaks.

IV PEATÜKK

PEPPi PENSIONIHÜVITISE TEATISE ESITUS JA VORMING

Artikkel 10

PEPPi pensionihüvitise teatise esitus

1.   PEPPi pensionihüvitise teatise teave esitatakse lühidalt, selgelt ja kergesti mõistetaval kujul. Teave esitatakse iga olemasoleva allkonto puhul järgmises järjekorras:

a)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 35 lõigetes 1 ja 2 osutatud teave;

b)

jaotises „Toote nimi“ esitatakse määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teave;

c)

jaotises „Kui palju ma olen PEPPi kaudu säästnud?“ esitatakse järgmine teave:

i)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktis i osutatud teave;

ii)

teave PEPPi konto kogusumma kohta sissemaksete ja kogunenud investeerimistulu kaupa, millest on maha arvatud kulud ja tasud alates sellest, kui PEPPi säästja hakkas PEPPis säästma;

iii)

teave biomeetriliste riskitasude kohta;

d)

jaotises „Kui palju ma pensionile jäädes saan?“ esitatakse järgmine teave:

i)

määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktis d ja artikli 37 lõike 1 punktis d ning käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud teave, kui kohaldatakse tegelikke sissemakseid, eeldatavaid sissemaksete tasemeid ja individuaalseid tingimusi;

ii)

kui see on asjakohane, teave pensionimaksete lisaprognooside kohta, mis põhinevad vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 37 lõikele 3 siseriiklikel eeskirjadel;

e)

teave prognoositava kogunenud kapitali kohta kogumisperioodi lõpus ja prognoositavate igakuiste pensionimaksete kohta;

f)

jaotises „Kuidas on minu PEPP viimase 12 kuu jooksul muutunud?“ esitatakse määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktides e, f ja h osutatud teave PEPPi konto arengu kohta viimase 12 kuu jooksul, võrreldes kooskõlastavalt algsaldot lõppsaldoga, esitades tehtud sissemaksed, PEPPi kontole jaotatud investeerimistulu ning käesoleva määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud kulud ja tasud;

g)

jaotises „Peamised tegurid, mis mõjutavad teie PEPPi tootlust“ esitatakse asjakohasel juhul määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktides g, j ja l ning käesoleva määruse artikli 3 lõikes 10 osutatud teave;

h)

jaotises „Oluline teave“ esitatakse järgmine teave:

i)

teave PEPPi tingimustes tehtud mis tahes oluliste muudatuste kohta, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/1238 artikli 35 lõigetes 5 ja 6;

ii)

teave selle kohta, kust ja kuidas saab määruse (EL) 2019/1238 artikli 37 lõike 1 punktides a, b, c ja e osutatud lisateavet;

iii)

asjakohasel juhul viide selliste investeerimispõhimõtete ülevaatele, võttes arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 37 lõike 1 punktile c.

Esimese lõigu punkti c alapunktis iii osutatud teave esitatakse eraldi vastavalt artikli 3 lõikele 4.

Esimese lõigu punktis e osutatud teave esitatakse inflatsiooni mõjuga korrigeerituna. Teavet täiendatakse kirjeldava selgitusega nüüdisväärtusesse ümberarvestamise kohta, mis on tingitud ostujõu muutumisest aja jooksul.

Esimese lõigu punkti f kohaldamisel esitatakse kulude koondmõju prognoositavale väljamaksmise ajaks kogunenud kapitalile vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artikli 36 lõike 1 punktile f „vara vähenemisena“, nagu on täpsustatud käesoleva määruse III lisa III osas.

Esimese lõigu punktis g osutatud teave käsitleb PEPPi säästja investeerimisvariandi varasemat tootlust, mis on jaotatud PEPPi säästjatele, ning see esitatakse võimaluse korral eelneva kümne aasta kohta. Kui ei ole võimalik esitada teavet eelneva kümne aasta kohta, esitatakse teave pikima perioodi kohta, mille jooksul on PEPPi säästja PEPPis säästnud. Esitada tuleb eelneva aasta, kolme eelneva aasta, viie eelneva aasta ja kümne eelneva aasta keskmine investeerimistulu, millest on maha arvatud investeerimiskulud, protsendina kogunenud kapitalist.

2.   Lõikes 1 osutatud teabe puhul kasutavad eeldused peavad olema kooskõlas III lisaga.

3.   Kui teave esitatakse elektrooniliselt kihtidena, peab esimene kiht sisaldama vähemalt lõike 1 punktides a, b, d ja e osutatud teavet. Muu teabe võib esitada üksikasjade lisakihtidel.

Artikkel 11

PEPPi pensionihüvitise teatise standardvorming

PEPPi pakkujad esitavad PEPPi pensionihüvitise teatise vastavalt II lisale. Kui teave esitatakse elektrooniliselt, võib kõnealuses lisas esitatud vormi kohandada üksnes selleks, et oleks võimalik esitada teavet kihtidena.

V PEATÜKK

PÕHI-PEPPi KULUD JA TASUD

Artikkel 12

Põhi-PEPPi kulude ja tasude liigid

1.   Määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 2 osutatud kulud ja tasud seoses põhi-PEPPi säästja kogunenud kapitaliga asjaomase aasta lõpus, hõlmavad kõiki tegelikke kulusid ja tasusid, mis on tekkinud otse pakkuja tasandil või edasiantud tegevuse tasandil, sealhulgas asjakohaseid üldkulusid ja -tasusid seoses põhi-PEPPis säästmisega ja põhi-PEPPi turustamisega. Need kulud ja tasud hõlmavad eelkõige järgmisi kulusid:

a)

halduskulud;

b)

investeerimiskulud;

c)

turustuskulud.

2.   Määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 2 osutatud kulude hulka ei arvata kulusid ega tasusid, mis on seotud põhi-PEPPi lisaelementide või -omadustega, mida ei ole nõutud määruse (EL) 2019/1238 artikliga 45, ning kulusid ja tasusid, mis on seotud määruse (EL) 2019/1238 artiklis 54 sätestatud vahetamisteenustega.

Artikkel 13

Põhi-PEPPi garantiide kulude ja tasude liigid

1.   Kui põhi-PEPPiga on ette nähtud kapitaligarantii, mida rakendatakse väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodi jooksul, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 1, ei arvata selle kapitaligarantiiga otseselt seotud kulusid määruse (EL) 2019/1238 artikli 45 lõikes 2 osutatud kulude hulka.

2.   PEPPi pakkuja avalikustab kapitaligarantii eest nõutavad kulud sõnaselgelt ja eraldi PEPPi põhiteabedokumendi jaotises „Millised on kulud?“ ja PEPPi pensionihüvitise teatise jaotises „Kuidas on minu PEPP viimasel aastal muutunud?“.

3.   PEPPi pakkuja peab vajaduse korral riikliku pädeva asutuse või EIOPA nõudel suutma tõendada, et vastavad kulud on otseselt seotud kapitaligarantiiga.

VI PEATÜKK

RISKIMAANDAMISMEETMED

Artikkel 14

Riskimaandamismeetmete eesmärk

1.   Kui PEPPi investeerimisstrateegia puhul kasutatakse riskimaandamismeetodeid, kehtestavad PEPPi pakkujad kooskõlas PEPPi säästja või PEPPi säästjate rühma konkreetse pensionieesmärgiga ning määruse (EL) 2019/1238 artikli 47 lõikes 2 osutatud tingimustega eesmärgi.

2.   PEPPi pakkuja töötab riskimaandamismeetme välja nii, et saavutada eesmärk tagada PEPPist stabiilne ja piisav tulevane individuaalne pensionisissetulek, võttes arvesse PEPPi säästja või PEPPi säästjate rühma individuaalse kogumisperioodi eeldatavat järelejäänud kestust ja PEPPi säästja valitud väljamaksmisvarianti. Selle eesmärgi saavutamiseks töötatakse riskimaandamismeede välja järgmiselt:

a)

tagatakse, et eeldatav kahju, mida määratletakse prognoositava sissemaksete summa ja prognoositava kogunenud kapitali (kogumisperioodi lõpus) vahena, ei oleks stressistsenaariumi korral suurem kui 20 %, mis võrdub jaotuse viienda protsentiiliga;

b)

seatakse eesmärgiks ületada inflatsiooni aastamäär 40aastase kogumisperioodi jooksul vähemalt 80 % tõenäosusega;

c)

võetakse arvesse stohhastilise modelleerimise tulemusi.

3.   Põhi-PEPPi puhul, kui PEPPi pakkuja ei paku artiklis 13 osutatud kapitaligarantiid, kasutab PEPPi pakkuja investeerimisstrateegiat, millega tagatakse stohhastilise modelleerimise tulemusi arvesse võttes kapitali tagasisaamine väljamaksete perioodi alguses ja väljamaksete perioodil vähemalt 92,5 % tõenäosusega. Kui põhi-PEPPiga liitumise ajal on järelejäänud kogumisperioodi pikkus kümme aastat või vähem, võib investeerimisstrateegia rakendamisel kasutada vähemalt 80 % tõenäosust.

4.   PEPPi säästjate rühma jaoks riskimaandamismeetme väljatöötamisel kujundab PEPPi pakkuja selle nii, et on tagatud rühma kuuluva iga üksiku PEPPi säästja õiglane ja võrdne kaitse, ning piirab rühma kuuluvate üksikute PEPPi säästjate omakasupüüdlikku käitumist.

5.   PEPPi pakkujad tagavad, et PEPPi pakkuja nimel tegutsevatele ja riskimaandamismeetmeid rakendavatele üksikisikutele tulemustasu maksmine aitab saavutada riskimaandamismeetmete eesmärki.

6.   PEPPi pakkujad tagavad riskimaandamismeetme asjakohasuse, tõhususe ja tulemuslikkuse toodete järelevalve- ja juhtimisraamistiku selleks ette nähtud protsessi ja sätete abil, nagu on nõutud määruse (EL) 2019/1238 artiklis 25. Kõnealuse raamistiku suhtes kohaldatakse järelevalvelist läbivaatamist ja järelevalvelist aruandlust.

7.   Kui PEPPi säästja valib vastavalt määruse (EL) 2019/1238 artiklile 44 teistsuguse investeerimisvariandi või vahetab vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõikele 5 või artiklile 52 PEPPi pakkujat, jaotab PEPPi pakkuja eraldatud reservidest, kui need on olemas, ja investeerimistulust lahkuvale PEPPi säästjale õiglaselt vahendeid. PEPPi pakkuja tagab, et vahendite eraldamine on lahkuva PEPPi säästja ja allesjäävate PEPPi säästjate suhtes võrdselt õiglane.

8.   Kui kolme aasta jooksul enne PEPPi säästja järelejäänud kogumisperioodi eeldatavat lõppu leiavad aset ebasoodsad majandussuundumused, pikendab PEPPi pakkuja elutsükli viimase etapi või kohaldatava riskimaandamismeetme kestust asjakohase lisaaja võrra, mis võib ulatuda kolme aastani alates kogumisperioodi algsest eeldatavast lõpust. Selline pikendamine toimub PEPPi säästja sõnaselgel nõusolekul ja kooskõlas määruse (EL) 2019/1238 artiklis 47 osutatud tingimustega.

Artikkel 15

Elutsükkel

1.   Kui PEPPi pakkuja kasutab riskimaandamismeetodit, millega kohandatakse investeeringute jaotust, et maandada järelejäänud kestusele vastavate investeeringute finantsriske, määrab ta kindlaks omakapitali- ja võlainstrumentide suhtes olevad keskmised riskipositsioonid, tagades samal ajal kookõla määruse (EL) 2019/1238 artikliga 41 kõigi potentsiaalsete elutsükli etappidele vastavate alamportfellide puhul.

2.   PEPPi pakkuja kavandab elutsükli nii, et oleks tagatud, et kogumisperioodi eeldatavast lõpust kõige kaugemal olevad PEPPi säästjad investeerivad lepinguliselt kindlaksmääratud ulatuses pikaajalistesse investeeringutesse, millest saadakse tulenevalt nende spetsiifilisest kõrgemast riski ja tulu profiilist, sealhulgas mittelikviidsusest või omakapitalilaadsest struktuurist, suuremat investeerimistulu. Kogumisperioodi eeldatavale lõpule kõige lähemal olevate PEPPi säästjate puhul tagab PEPPi pakkuja, et investeeringud on valdavalt likviidsed, kvaliteetsed ja püsiva investeerimistuluga.

Artikkel 16

Reservide loomine

1.   Kui PEPPi pakkujad kasutavad riskimaandamismeetodit, millega luuakse PEPPi säästjate sissemaksetest või investeerimistulust reservid, sätestavad nad PEPPi lepingus läbipaistval ja arusaadaval viisil eeskirjad, mis käsitlevad kogutud kapitali ja investeerimistulu jaotamist individuaalsele PEPPi säästja kontole, reservidesse ja reservidest, ning kui see on asjakohane, vastavale PEPPi säästjate rühmale.

2.   PEPPi pakkuja jaotab sihtotstarbeliste varade sissemaksed ja investeerimistulu reservidesse läbipaistval ja arusaadaval viisil, eesmärgiga luua positiivse investeerimistulu ajal piisavad reservid. Samamoodi jaotab PEPPi pakkuja reservidest õiglasel ja läbipaistval viisil vahendeid individuaalsele PEPPi säästja kontole, ja kui see on asjakohane, vastavale PEPPi säästjate rühmale negatiivse investeeringutulu ajal.

3.   PEPPi pakkuja teeb selgelt kindlaks ja sihtotstarbeliselt märgistab PEPPi säästjate jaoks investeeritud varad. PEPPi pakkuja ei tohi oma arvel kaubelda varadega, mis on sihtotstarbeliselt märgistud PEPPi säästjate jaoks.

4.   Kümne aasta jooksul pärast uue PEPPi loomist võib PEPPi pakkuja panustada reservide loomisse, andes seoses PEPPi säästjate varadega laenu või tehes nendega seoses omakapitaliinvesteeringuid. Sel juhul täpsustab ja esitab PEPPi pakkuja PEPPi lepingus läbipaistval ja arusaadaval viisil oma panuse ja kasumi jaotamise tingimused ning selle, kuidas investeeringust maksimaalselt kümne aasta jooksul järkjärguliselt väljutakse.

Artikkel 17

Miinimumtulu garantii

1.   Kui PEPPi pakkuja annab miinimumtulu garantii, kirjeldab ta selgelt garantii omadusi, sealhulgas piiranguid ja künniseid, ning täpsustab, kas garantii kehtib inflatsiooniga korrigeeritud tulu või nominaaltulu suhtes.

2.   PEPPi pakkuja avalikustab PEPPi põhiteabedokumendis ja seejärel PEPPi pensionihüvitise teatises sõnaselgelt, kas garantii taset korrigeeritakse aastase inflatsioonimääraga või mitte.

Artikkel 18

PEPPi riskide ja tulude terviklik hindamine

Artiklite 3, 4, 5, 10 ja 14 kohaldamisel kasutavad PEPPi pakkujad III lisas esitatud metoodikaid.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. detsember 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 198, 25.7.2019, lk 1.

(2)  Komisjoni 8. märtsi 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/653, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente, kehtestades regulatiivsed tehnilised standardid seoses põhiteabedokumentide esitusviisi, sisu, läbivaatamise ja muutmisega ning selliste dokumentide esitamise nõude täitmise tingimustega (ELT L 100, 12.4.2017, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).


I LISA

PEPPi PÕHITEABEDOKUMENDI VORM

I osa. PEPPi põhiteabedokumendi vormi täitmise juhised

1.

PEPPi pakkujad järgivad käesoleva lisa II osa PEPPi põhiteabedokumendi vormil esitatud jaotiste järjekorda, pealkirju, esitusviise ja ikoone. Üksikute jaotiste pikkus ja leheküljepiiride asukoht ei ole kindlaks määratud. PEPPi põhiteabedokument peab trükkimise korral ära mahtuma viiele A4 leheküljele.

2.

Silmatorkava pealkirja „PEPPi põhiteabedokument“ alla lisatakse järgmine märkus: „Käesolevas dokumendis esitatakse põhiteave üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kohta. See ei ole reklaammaterjal. Siin esitatud teave on õigusaktidega ette nähtud selleks, et aidata teil mõista selle personaalse pensionitoote olemust, sellega seotud riske ja kulusid, sellest potentsiaalselt tekkivat kasu ja kahju ning aidata teil võrrelda seda toodet muude PEPPidega.“

3.

PEPPi pakkujad võivad vormile lisada ruutkoodi, mille kaudu pääseb ligi PEPPi põhiteabedokumendi elektroonilisele versioonile.

4.

Vormi ülaosas jaotises „Lühiülevaade PEPPist“ esitavad PEPPi pakkujad järgmise teabe:

a)

prognoositav kogunenud kapital, kui igakuine sissemakse on 40 aastase kogumisperioodi jooksul 100 eurot, ebasoodsa ja soodsa stsenaariumi korral;

b)

kogukulud aastas protsendina kogunenud kapitalist, kui igakuine sissemakse on 100 eurot;

c)

riski koondnäitaja liigitus ning

d)

märge selle kohta, kas toode annab garantii.

5.

PEPPi pakkuja lisab järgmise märkuse: „Käesolevas dokumendis kirjeldatud pensionitoode on pikaajaline toode, mille väljamaksmisele on seatud piirangud ning seda ei saa lõpetada igal ajal.“

6.

Järgmisesse jaotisesse võib PEPPi pakkuja lisada korporatiivse identiteedi tunnuse või logo ja esitab seal järgmise teabe:

a)

PEPPi pakkuja identiteet ja kontaktandmed;

b)

PEPPi pakkuja pädevad asutused;

c)

PEPPi nimi ja registreerimisnumber avalikus keskregistris;

d)

kirje „Tooteliik“ all märgitakse, kas tegemist on põhi-PEPPiga või mitte; kui ei, siis kas PEPPi põhiteabedokumendis käsitletakse konkreetset alternatiivset investeerimisvarianti või esitatakse üldine teave mitmesuguste alternatiivsete investeerimisvariantide kohta, ning

e)

dokumendi kuupäev.

7.

Kirje „Kuidas minu raha investeeritakse?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt artikli 3 lõikele 1. PEPPi pakkujad võivad teabe esitamisel vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 10 kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

8.

Kirje „Kelle jaoks see on mõeldud?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 2.

9.

Kirje „Kas minu säästud on garanteeritud?“ märgib PEPPi pakkuja:

a)

kas põhi-PEPP näeb ette kapitaligarantii või on riskimaandamismeetme kujul, mis on kooskõlas eesmärgiga võimaldada PEPPi säästjal kapital tagasi saada, või

b)

kas ja millises ulatuses näeb võimalik alternatiivne investeerimisvariant (kui see on kohaldatav) ette garantii või riskimaandamismeetme.

10.

Kirje „Mis saab siis, kui ma jään pensionile?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 3.

11.

Kirje „Mis juhtub minu PEPPi säästudega, kui ma suren/saan puude/elan kauem, kui minu PEPPi lepingus eeldati?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 4.

12.

Kirje „Mis saab siis, kui ma kolin teise riiki?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 5. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

13.

Kirje „Kas saan tootest ennetähtaegselt väljuda?“ all esitab PEPPi pakkuja märkuse tagajärgede kohta, mis kaasnevad PEPPi säästjale:

a)

PEPPist ennetähtaegse väljumise korral, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja trahvid, kapitalikaitse võimalik kadumine ning muude eeliste ja stiimulite võimalik kadumine, ning

b)

juhul, kui PEPPi säästja lõpetab PEPPi sissemaksete tegemise, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud ja trahvid, kapitalikaitse võimalik kadumine ning muude eeliste ja stiimulite võimalik kadumine.

14.

Kirje „Kas saan pakkujat vahetada?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 6. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

15.

Kirje „Kas saan oma investeerimisvarianti muuta?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 7.

16.

Kirje „Kas minu raha investeeritakse kestlikult?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 8. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

17.

Kirje „Kas see on reguleeritud [liikmesriigi] õigusega?“ esitab PEPPi pakkuja juhul, kui pooled ei saa õigust vabalt valida, teabe PEPPi lepingu suhtes kohaldatava õiguse kohta, või juhul, kui pooled võivad kohaldatava õiguse vabalt valida, teabe õiguse kohta, mille PEPPi pakkuja välja pakub.

18.

Kirje „Kas saan lepingust taganeda või ümber mõelda?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 9.

19.

Kirje „Milline on selle toote riskiprofiil?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 1. Selle märkimiseks, kust leida lisateavet, eelkõige riski koondnäitaja puhul kasutatud metoodikate kohta, võivad PEPPi pakkujad kasutada parempoolset veergu või põhiosa.

20.

Kirje „Kas mul on oht kaotada kogu oma investeeritud kapital?“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt käesoleva määruse artikli 4 lõikele 2.

21.

Kirje „Mida mul on pensionile jäädes oodata?“ all artikli 4 lõigete 3 ja 4 kohase teabe esitamisel esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt artikli 4 lõike 3 punktidele a–c järgmiselt:

a)

ebasoodne stsenaarium kategooria „Kui teie investeeringud toimivad halvasti“ all;

b)

parima hinnangu stsenaarium kategooria „Kui teie investeeringud on keskmiselt edukad“ all;

c)

soodne stsenaarium kategooria „Kui teie investeeringud toimivad väga hästi“ all;

d)

kirje „Teie praegune vanus“ all esitatakse „25“ puhul 40aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos, „35“ puhul 30aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos, „45“ puhul 20aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos ja „55“ puhul 10aastasel kogumisperioodil põhinev prognoos.

22.

Kirje „Mida mul on pensionile jäädes oodata?“ all esitab PEPPi pakkuja märkuse selle kohta, et PEPPi säästja elukohaliikmesriigi maksuõigus võib mõjutada tegelikku väljamakset.

23.

Jaotisesse „Mis juhtub, kui [PEPPi pakkuja nimi] ei saa väljamakset teha?“ lisab PEPPi pakkuja lühikirjelduse selle kohta, kas seonduv kahju on kaetud investeeringute hüvitamise või garantii skeemiga, ning kui see on nii, siis millise skeemiga on tegemist, garantii andja nimi ning see, millised riskid on skeemiga kaetud ja millised mitte.

24.

Kirje „Ühekordsed kulud“ all esitab PEPPi pakkuja lepingu sõlmimise kulud ning ühekordsed tasud, mida kohaldatakse juhul, kui leping lõpetatakse viie aasta jooksul.

25.

Kirje „Iga-aastased kulud“ all esitab PEPPi pakkuja teabe vastavalt artikli 5 lõigetele 1 ja 3. PEPPi pakkujad võivad kasutada parempoolset veergu või põhiosa, et selgitada mis tahes lisakulusid, mida PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja nõuab, ja esitada üksikasjalikku teavet turustamiskulude kohta, mis ei sisaldu juba eelmistes jaotistes kajastatud kuludes, et PEPPi säästja saaks aru kõnealuste kogukulude kogumõjust investeerimistulule.

26.

Jaotises „Millised erinõuded kehtivad [minu elukohaliikmesriigile] vastava allkonto kohta?“ ja alajaotises „Nõuded kogumisperioodile“ kirjeldab PEPPi pakkuja kogumisperioodi tingimusi, nagu on kindlaks määranud PEPPi säästja elukohaliikmesriik. Alajaotises „Nõuded väljamaksete perioodile“ kirjeldab PEPPi pakkuja väljamaksete perioodi tingimusi, nagu on kindlaks määranud PEPPi säästja elukohaliikmesriik.

27.

Jaotises „Kuidas ma saan esitada kaebuse?“ esitab PEPPi pakkuja teabe selle kohta, kuidas ja kellele saab PEPPi säästja esitada kaebuse PEPPi või PEPPi pakkuja või PEPPi turustaja käitumise kohta.

II osa. Vorm

Image 1

Image 2

Image 3

Image 4

Image 5


II LISA

PEPPi PENSIONIHÜVITISE TEATISE VORM

I osa. PEPPi pensionihüvitise teatise vormi täitmise juhised

1.

PEPPi pakkujad järgivad vormil esitatud jaotiste järjekorda, pealkirju, esitusviise, jooniseid ja ikoone. Üksikute jaotiste pikkus ja leheküljepiiride asukoht ei ole kindlaks määratud.

2.

PEPPi pakkujad võivad vormile lisada ruutkoodi, mille kaudu pääseb ligi PEPPi pensionihüvitise teatise elektroonilisele versioonile, ja PEPPi pakkuja korporatiivse identiteedi tunnuse või logo.

3.

Jaotises „Kui palju ma pensionile jäädes saan?“ esitab PEPPi pakkuja järgmiste stsenaariumide tulemused:

a)

ebasoodne stsenaarium kategooria „Kui investeeringud toimivad halvasti“ all;

b)

parima hinnangu stsenaarium kategooria „Kui investeeringud on keskmiselt edukad“ all;

c)

soodne stsenaarium kategooria „Kui investeeringud toimivad väga hästi“ all.

II osa. Vorm

Image 6

Image 7

Image 8


III LISA

SISENDID, EELDUSED JA METOODIKAD

I osa. Riski ja tulu esitamise metoodika

Riski koondnäitaja

1.

PEPPi pakkujad jaotavad põhi-PEPPi ja individuaalsed alternatiivsed investeerimisvariandid nelja kategooriasse: „1“, „2“, „3“ ja „4“. Jaotamise aluseks on:

a)

risk mitte saada tagasi inflatsiooniga korrigeeritud sissemakseid;

b)

eeldatav puudujääk ning

c)

võrdlus eeldatava tuluga PEPPi väljamaksete teatava taseme saavutamise seisukohast väljamaksete perioodi alguses või selle ajal, nagu see on asjakohane.

2.

Inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete mittetagasisaamise riski arvutamiseks määravad PEPPi pakkujad stohhastiliselt kindlaks eeldatava tavaliste PEPPi säästjate kogunenud kapitali vahemiku kogumisperioodi lõpu seisuga, kogumisperioodide tavalise pikkuse ja standardsed sissemaksete tasemed. Pärast stohhastilist simulatsiooni väljendatakse riski tõenäosusena protsendipunktides, mis saadakse järgmiselt: selliste vaatluste arv, mille puhul inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete summa on suurem kui kogunenud kapitali eeldatav väärtus kogumisperioodi lõpus, võrreldes kõigi vaatluste arvuga.

3.

Üksiku investeerimisvariandi risk mitte saada tagasi inflatsiooniga korrigeeritud sissemakseid jaotatakse eri kategooriatesse järgmiselt:

Kategooria

Kogumisperioodid

40 aastat

30 aastat

20 aastat

10 aastat

1

kuni 13,75 %

kuni 17 %

kuni 27 %

kuni 36 %

2

13,8 kuni 16,55 %

17 kuni 19,75 %

27 kuni 29,25 %

36 kuni 43,25 %

3

16,6 kuni 19,35 %

19,8 kuni 22,55 %

29,3 kuni 31,55 %

43,3 kuni 50,55 %

4

üle 19,4 %

üle 22,6 %

üle 31,6 %

üle 50,6 %

Kui investeerimisvariandi riskikategooria erineb eri kogumisperioodide lõikes, kasutatakse kõrgeimat riskikategooriat.

4.

Eeldatava puudujäägi arvutamiseks määravad PEPPi pakkujad stohhastiliselt kindlaks eeldatava tavaliste PEPPi säästjate kogunenud kapitali vahemiku kogumisperioodi lõpu seisuga, kogumisperioodide tavalise pikkuse ja standardsed sissemaksete tasemed. Pärast stohhastilist simulatsiooni väljendatakse riski eeldatava puudujäägi protsendina inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete summast. Eeldatav puudujääk tehakse kindlaks vaatlustega, mille puhul inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksed on suuremad kui kogunenud kapitali eeldatav väärtus kogumisperioodi lõpus, ja nende vaatluste keskmise kahjuga.

5.

Üksiku investeerimisvariandi risk eeldatava puudujäägi seisukohast jaotatakse eri kategooriatesse järgmiselt:

Kategooria

Kogumisperioodid

40 aastat

30 aastat

20 aastat

10 aastat

1

kuni –20 %

kuni –17 %

kuni –13 %

kuni –8 %

2

–20 kuni –23 %

–17 kuni –20,25 %

–13 kuni –16,5 %

–8 kuni –11,25 %

3

–23,5 kuni –26,5 %

–20,3 kuni –23,55 %

–16,6 kuni –20,1 %

–11,3 kuni –14,55 %

4

üle –26,5 %

üle –23,6 %

üle –20,1 %

üle –14,6 %

Kui investeerimisvariandi riskikategooria erineb eri kogumisperioodide lõikes, kasutatakse kõrgeimat riskikategooriat.

6.

Selleks et arvutada eeldatavat tulu, mida on vaja PEPPi väljamaksete teatava taseme saavutamiseks, määravad PEPPi pakkujad stohhastiliselt kindlaks eeldatava tavaliste PEPPi säästjate kogunenud kapitali vahemiku kogumisperioodi lõpu seisuga, kogumisperioodide tavalise pikkuse ja standardsed sissemaksete tasemed. PEPPi pakkujad väljendavad tulu järgmiselt: kogunenud mediaankapital kogumisperioodi lõpus inflatsiooniga korrigeeritud sissemaksete summa kordajana.

7.

Üksiku investeerimisvariandi tulu, mida on vaja PEPPi väljamaksete teatava taseme saavutamiseks, jaotatakse eri kategooriatesse järgmiselt:

Kategooria

Kogumisperioodid

40 aastat

30 aastat

20 aastat

10 aastat

1

kuni 1,7

kuni 1,3

kuni 1,08

kuni 0,93

2

1,7 kuni 2,03

1,3 kuni 1,45

1,08 kuni 1,165

0,93 kuni 0,985

3

2,035 kuni 2,36

1,455 kuni 1,61

1,17 kuni 1,255

0,99 kuni 1,045

4

üle 2,365

üle 1,615

üle 1,26

üle 1,05

Kui investeerimisvariandi tulukategooria erineb eri kogumisperioodide lõikes, kasutatakse madalaimat tulukategooriat.

8.

Selleks et agregeerida üksikute investeerimisvariantide kategooriate tulemused riski koondnäitajaks, teevad PEPPi pakkujad järgmist:

a)

võrdlevad kahte riskikategooriat ja juhul, kui kategooriate väärtus erineb, valivad kõrgema väärtuse;

b)

võrdlevad saadud riskikategooriat PEPPi pakkuja tulukategooria väärtusega, et täiendada käesoleva määruse artikli 4 lõikega 1 ette nähtud teavet, võrreldes investeerimisvariandi tulu võrreldes selle riskitasemega.

Tootluse stsenaariumid

9.

PEPPi pakkujad määravad stohhastiliselt kindlaks eeldatavad PEPPi väljamaksed kas väljamaksete perioodi alguse seisuga või selle ajal, nagu on asjakohane, võttes arvesse järgmist:

a)

standardsed või individuaalsed sissemaksete tasemed;

b)

kogumisperioodi pikkus;

c)

keskmise PEPPi säästja oodatav eluiga, kui see on asjakohane;

d)

palgakasvu suundumused, kui see on asjakohane;

e)

eeldatav nominaalne investeerimistulu investeerimisstrateegia põhjal ning strateegiline investeeringute jaotus;

f)

inflatsiooni aastamäär ning

g)

kulutasemed.

10.

Eeldatavate PEPPi väljamaksete stsenaariumiväärtused erinevate tootluse stsenaariumide korral määratakse kindlaks kooskõlas eeldatavate PEPPi väljamaksete stohhastilise hajuvusega:

a)

soodsa stsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 85. protsentiilile;

b)

parima hinnangu stsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 50. protsentiilile;

c)

ebasoodsa stsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 15. protsentiilile;

d)

stressistsenaariumi puhul vastab PEPPi väjamaksete väärtus jaotuse 5. protsentiilile.

II osa. Eeskirjad selle kohta, kuidas kindlaks määrata pensionimaksete prognooside eeldused

Nominaalse investeerimistulu aastamäär

11.

PEPPi pakkujad määravad põhi-PEPPi ja alternatiivsete investeerimisvariantide eeldatavad nominaalsed investeerimistulud kindlaks asjakohase stohhastilise lähenemisviisi abil, kajastades vastavat investeerimisstrateegiat, strateegilist investeeringute jaotust ja üksiku investeerimisvariandi puhul kohaldatavat riskimaandamismeedet.

12.

Stohhastilise mudeli eri elementide kindlaksmääramisel kasutavad PEPPi pakkujad inflatsiooni aastamäära ja võivad kaaluda modulaarse lähenemisviisi kasutamist vähemalt järgmiste näitajate stohhastiliseks arvutamiseks:

a)

nominaalsed intressimäärad;

b)

krediidiriski marginaalid, sealhulgas reitingu muutumine ja makseviivitus, ning

c)

omakapitali tulusus.

13.

PEPPi pakkuja võib nominaalsete intressimäärade kindlaksmääramiseks kasutada Brigo jt (2006) (1) kirjeldatud lühiajalise intressimäära (short-rate) mudelit G2++, mis on samaväärne Hull-White’i kahetegurilise mudeliga ja võimaldab negatiivseid intressimäärasid. Selle toimimist mõjutavad viis parameetrit, kaks teguri kohta ja üks korrelatsiooni kohta. Kahemõõtmelise Wieneri protsessi komponendid on korrelatsioonis ja deterministlik nihketegur võimaldab algse intressikõvera täiuslikku sobitamist turumääradega.

Kahe teguri x(t) ja stochastic differential equations for the two factors x(t) and y(t) stohhastilised diferentsiaalvõrrandid on

Image 9

ja

Image 10,

kus a, b, σ ja η on positiivsed parameetrid ning Image 11 ja Image 12 korrelatsioonis Wieneri protsessid riskineutraalse näitaja Image 13. korral. Korrelatsiooniparameeter ρ määratletakse järgmiselt:

Image 14.

14.

Riskineutraalne hindamine riskineutraalse näitaja Image 15 a bil eeldab kohandamist reaalmaailma näitajagaImage 16, mille võib valida püsivaks, ajast sõltumatuks riski turuhinnaks.

15.

Girsanovi teoreemi kasutades on arvutus järgmine:

Image 17

kus λi on riski turuhind. Image 18-näitaja dünaamikat võib kirjeldada järgmiselt:

Image 19

ja

Image 20.

Lühiajalise intressimäära r(t) protsess on kahe teguri ja deterministliku nihke summa, st

r(t) = x(t) + y(t) + φ(t),

kus deterministlik nihketegur võrdub φ(t)

Image 21.

Selles võrrandis tähistab fM (0, T) turu hetke forvardintressimäära algajal 0 koos horisondiga T.

16.

G2++ mudeli abil saab leida analüütilised lahendused nullkupongvõlakirjade hinna kindlaksmääramiseks järgmiselt:

Image 22,

Image 23,

ja

Image 24

nullkupongvõlakirja hind G2++ mudelis arvutatakse järgmiselt:

P(t,T) = A(t,T) e –B ( a,t,T ) x ( t ) –B ( b,t,T ) y ( t ).

PM (t,T) tähistab nullkupongvõlakirja turuhinda ajahetkel t lõpptähtaja T puhul.

17.

PEPPi pakkuja võib kasutada võlakirjadesse tehtud riskivabade investeeringute tootluse kindlaksmääramiseks mudelipõhiseid hindu. Lisaks võib kasutada lühiajalist intressimäära sisendina aktsiate tootluse modelleerimisel ja potentsiaalselt ka kinnisvara tootluse puhul.

18.

Krediidiriski marginaalide kindlaksmääramiseks võib PEPPi pakkuja kasutada krediidiriski marginaalide simulatsiooni, kombineerides riskivabade nullkupongvõlakirjade intressikõverat nii, et saada krediidiriskiga nullkupongvõlakirjade intressikõver. Erinevate reitinguklasside võlakirjade ohumäärad võib modelleerida Cox-Ingersoll-Rossi (CIR) protsesside abil. Ohumäär πi kujuneb riskineutraalse näitaja puhul vastavalt stohhastilisele diferentsiaalvõrrandile:

Image 25

koos tingimusega > σ 2 in order to keep π(t) positiivne igal ajal t. Eeldades, et riski turuhind on kujul

Image 26,

võrdub reaalmaailma dünaamika

Image 27.

19.

PEPPi pakkujad võivad modelleerida ohumäärad reitinguklassidele AAA (i = 1), AA, A, BBB ja BB (i = 5), võimaluse korral eristades ettevõtete võlakirju, pandikirju ja muid võlakirju. Makseviivituse tõenäosuse pi (t,T) arvutamiseks korrutatakse seejärel CIR-hinnad Pi (t,T) ajal t lõpptähtaja T puhul, st

Image 28,

kus

Image 29,

Image 30 ja

Image 31.

Seejärel määratakse marginaalid si (t,T) kindlaks järgmiselt:

Image 32,

kus δ on sissenõudmismäär.

20.

Aktsiate tootluse kindlaksmääramiseks võib PEPPi pakkuja kasutada aktsiaindeksi väljatöötamise mudelit, kasutades geomeetrilist Browni liikumist. Sellel mudelil on kaks parameetrit: volatiilsus ja aktsia riskipreemia. Nominaalse intressimäära mudeli kaudu saadakse kohaldatav riskivaba tulumäär ja mudeli väljundiks on turuindeksisse tehtud investeeringute aastapõhine tootlus.

dSt = (r(t) + λ) Stdt + σStdWt

21.

Aastase volatiilsuse kindlaksmääramiseks võivad PEPPi pakkujad kasutada asjakohase aktsiaindeksi kuutootluste standardhälvet asjakohase representatiivse vaatlusperioodi kohta, et muuta tulemus aastapõhiseks.

22.

PEPPi pakkujad võivad kohaldada aktsia riskipreemiat λeq eeldatava näitajana vastavalt Damodaranile (2020), (2) kuid arvutades selle otse asjakohase aktsiaindeksi põhjal ilma täiendavata riigi riskipreemiata. See arvutatakse järgmiselt:

λeq := E[Rm ] – Rf ,

kus E[Rm ] on eeldatav turutulumäär ning riskivabaks tulumääraks Rf võib valida EKP või riigi keskpanga intressikõvera 10aastase hetkemäära.

23.

Kasvumäära g puhul võib PEPPi pakkuja kasutada aktsia kohta saadava kasumi (EPS) kasvu pikaajalist prognoosi, kus γ on dividenditootluse ja tagasi ostetud aktsiate tootluse summa. Rahavoogude kindlaksmääramiseks võib kasutada viie aasta püsivat kasvumäära, mille järel lõplik rahavoog on tähtajatu ning kasvumäär on riskivaba tulumäär.

Image 33,

kus PVindex on indeksi nüüdisväärtus selles dividendide diskonteerimise mudelis ja P 0 on indeksi hind ajal t = 0.

Kui

P 0 = PVIndex,

siis on võimalik lahendada eeldatav turutulumäär ja arvutada aktsia riskipreemia.

Inflatsiooni aastamäär

24.

Inflatsiooni aastamäära arvutamiseks kasutab PEPPi pakkuja ühetegurilist Vasiceki protsessi. Mudeli keskväärtuse juurde tagasipöördumise dünaamikat mõjutavad kolm parameetrit. Mudeli stohhastiline diferentsiaalvõrrand on

di(t) = k(θ – i(t))dt + σdW(t), i(0)=i 0,

kusi(t) an inflatsioonimäär ajal t, k keskväärtuse juurde tagasipöördumise kiirus, θ keskväärtuse juurde tagasipöördumise tase ja σ volatiilsus.

25.

Modelleerimise eesmärk on saavutada euroala puhul Euroopa Keskpanga inflatsioonimäära sihttase, või kui see on asjakohane, euroalaväliste riikide puhul vastavate keskpankade inflatsioonimäära sihttase keskpikas perspektiivis, ning inflatsioonimäärade puhul täheldatud standardhälve. Mudeli kohandamiseks praegusele keskkonnale ja lühiajaliste inflatsioonimäärade prognoosidele kasutatakse keskväärtuse juurde tagasipöördumise kiirust koos praeguse inflatsioonimääraga.

26.

Inflatsioonimäära kalibreerimiseks kasutatakse euroala puhul Euroopa Keskpanga või euroalaväliste liikmesriikide puhul riigi keskpanga inflatsioonieesmärki θ-parameetri puhul. Selleks et tuletada inflatsioonimäära standardhälve pikas perspektiivis, milleks eeldatakse olevat 100 aastat, kasutatakse liikmesriigi tarbijahindade harmoneeritud indeksi (THHI) igakuiste aastapõhiste inflatsioonimäärade aegridasid. Samadest aegridadest kasutatakse inflatsioonimäära algväärtust viitekuupäeva seisuga. PEPPi pakkuja kasutab liikmesriigi THHI inflatsiooniprognoose, mis avaldatakse kaks korda aastas EKP ekspertide makromajanduslikus ettevaates euroala riikide kohta, või Euroopa Komisjoni majandusprognoose euroalaväliste riikide kohta, välja arvatud juhul, kui vastav keskpank koostab ise prognoosid. Neid inflatsiooniprognoose kasutatakse keskväärtuse juurde tagasipöördumise kiiruse kindlaksmääramiseks.

Tulevaste palkade suundumus

27.

Tulevaste palkade suundumuste arvessevõtmiseks, kui see on asjakohane, võtavad PEPPi pakkujad arvesse reaalpalga kasvu eri liikmesriikides, Eurostati andmeid ja seda, et reaalpalk suureneb märkimisväärselt PEPPi säästja karjääri algperioodil, samas kui karjääri lõpuosas on palgakasv märkimisväärselt aeglasem või isegi negatiivne. PEPPi säästjate reaalpalga trajektooride kindlaksmääramisel võib PEPPi pakkuja lähtuda osaliselt eeldusest, et palga tipptase saavutatakse kogumisperioodi lõpuosas, ja osaliselt eeldusest, et palga tipptase saavutatakse varem, st 20 aastat enne pensionile jäämist, ja seejärel hakkab palk vähenema.

28.

Selleks et kajastada suurt hulka võimalikke trajektoore, võib PEPPi pakkuja kasutada reaalpalga indeksit vastavalt vanusepõhisele ruutvõrrandile: palk = a(maksimum – vanus)2 + b. Koefitsient a võetakse ühtsest jaotusest vahemikus –0,15 kuni 0,011; maksimum võetakse ühtsest jaotusest vahemikus 47 kuni 64 ja see vastab vanusele, mil reaalpalk on kõige suurem, ja koefitsient b on lahendatud nii, et palgaindeks on 25. eluaastal 100.

III osa. Kulude arvutamise metoodika, sealhulgas koondnäitajate kirjeldus

29.

PEPPi põhiteabedokumendis esitab PEPPi pakkuja aasta kogukulud, mis hõlmavad kõiki tekkinud ja 12 kuu jooksul sissenõutavaid kulusid, rahalises väärtuses ja protsendina pärast 12 kuu möödumist kogunenud prognoositavast kapitalist. Vajaduse korral võib need summad arvutada PEPPi lepingu kestuse keskmiste aasta kogukuludena. Kulude koondmõju arvutamisel võetakse aluseks 40aastane kogumisperiood, igakuine sissemakse 100 eurot ja prognoositav kogunenud kapital parima hinnangu stsenaariumi korral.

30.

PEPPi pensionihüvitise teatises esitab PEPPi pakkuja kulude hinnangulise mõju lõplikele PEPPi väljamaksetele, kasutades „vara vähenemise“ lähenemisviisi. „Vara vähenemine“ arvutatakse järgmise kahe vahena: prognoositavad kogunenud säästud kogumisperioodi lõpus ning prognoositavad kogunenud säästud kogumisperioodi lõpus kuludevaba stsenaariumi korral. Vahe esitatakse rahalises väärtuses ja protsendina prognoositavatest kogunenud säästudest. Arvutus põhineb üksiku PEPPi säästja personaalsel sissemaksete tasemel ja punktis 10 esitatud parima hinnangu stsenaariumil.

(1)  Brigo, D., Mercurio, F.: Interest Rate Models – Theory and Practice, Second Edition, Springer-Verlag Berlin Heidelberg, 2001, 2006.

(2)  Damodaran, Aswath, Equity Risk Premiums: Determinants, Estimation and Implications - 2020. aasta väljaanne (5. märts 2020). NYU Stern School of Business.


22.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/34


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/474,

15. märts 2021,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus „Pistacchio di Raffadali“ (KPN)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Itaalia taotlus registreerida nimetus „Pistacchio di Raffadali“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Pistacchio di Raffadali“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Pistacchio di Raffadali“ (KPN) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.6 „puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  ELT C 395, 20.11.2020, lk 46.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).


22.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/35


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/475,

17. märts 2021,

millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis

[„Münchener Bier“ (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 1 esimesele lõigule vaatas komisjon läbi Saksamaa taotluse saada heakskiit komisjoni määrusega (EÜ) nr 1549/98 (2) (muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1156/2007 (3) ja komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 266/2013) (4) registreeritud kaitstud geograafilise tähise „Münchener Bier“ spetsifikaadi muudatusele.

(2)

Kuna asjaomane muudatus ei ole väike määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 tähenduses, avaldas komisjon kõnealuse määruse artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse Euroopa Liidu Teatajas (5).

(3)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks spetsifikaadi muudatus heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu Teatajas avaldatud nimetuse „Münchener Bier“ (KGT) spetsifikaadi muudatus kiidetakse heaks.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI


(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 17. juuli 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1549/98, millega täiendatakse määruse (EÜ) nr 1107/96 (geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste registreerimise kohta nõukogu määruse (EMÜ) nr 2081/92 artiklis 17 sätestatud korras) lisa (EÜT L 202, 18.7.1998, lk 25).

(3)  Komisjoni 3. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1156/2007, millega kiidetakse heaks olulised muudatused kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis (Münchener Bier (KGT)) (ELT L 258, 4.10.2007, lk 13).

(4)  Komisjoni 18. märtsi 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 266/2013, millega kiidetakse heaks oluline muudatus kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registrisse kantud nimetuse spetsifikaadis [Münchener Bier (KGT)] (ELT L 82, 22.3.2013, lk 36).

(5)  ELT C 398, 23.11.2020, lk 21.


OTSUSED

22.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/37


KOMISJONI OTSUS (EL) 2021/476,

16. märts 2021,

millega kehtestatakse kõvakattetoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid

(teatavaks tehtud numbri C(2021) 1579 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta, (1) eriti selle artikli 8 lõiget 2,

olles pidanud nõu Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel võib ELi ökomärgise anda toodetele, mille keskkonnamõju kogu toote olelusringi jooksul on väike.

(2)

Määruses (EÜ) nr 66/2010 on sätestatud, et konkreetsed ELi ökomärgise andmise kriteeriumid kehtestatakse tooterühmade kaupa.

(3)

Komisjoni otsusega 2009/607/EÜ (2) kehtestati tooterühma „kõvad katted“ jaoks kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded. Nende kriteeriumide ja nõuete kehtivusaega pikendati komisjoni otsusega (EL) 2017/2076 (3)30. juunini 2021.

(4)

Selleks et paremini kajastada kõnealuse laiendatud tooterühma turu parimaid tavasid ja võtta arvesse vahepealset innovatsiooni, on asjakohane kehtestada tooterühma „kõvakattetooted“ jaoks uued kriteeriumid.

(5)

ELi ökomärgise suhtes 30. juunil 2017 tehtud toimivuskontrolli (4) raames vaadati läbi määruse (EÜ) nr 66/2010 rakendamine ja järeldati, et ELi ökomärgise jaoks on vaja luua strateegilisem lähenemisviis, liites vajaduse korral tihedalt seotud tooterühmad.

(6)

Kooskõlas nende järeldustega ja pärast Euroopa Liidu ökomärgise komisjoniga konsulteerimist on asjakohane vaadata tooterühma „kõvad katted“ kriteeriumid läbi ja laiendada selle rühma kohaldamisala teistele sarnasel esmasel kasutuseesmärgil kasutatavatele toodetele, mis on tehtud samast materjalist ja millest turud on huvitatud.

(7)

11. märtsil 2020 vastu võetud uues ringmajanduse tegevuskavas „Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (5) on sätestatud, et ELi ökomärgise kriteeriumidega hõlmatakse süsteemsemalt vastupidavuse, ringlussevõetavuse ja ringlussevõetud materjalide sisalduse nõuded.

(8)

Looduskivi- ja betoonvalmistoodete valmistamisel on märkimisväärne osa keskkonnamõjust seotud konkreetsete tarneahela osalistega, kellel ei ole praegu mingit või kuigi palju motivatsiooni ELi ökomärgise kriteeriumeid täita. Pärast ELi ökomärgise komisjoniga konsulteerimist järeldas Euroopa Komisjon, et on asjakohane võimaldada ELi ökomärgise andmist ka ettevõtetevaheliselt kaubeldavatele looduslikust kivist vahetoodetele (nt karjääride müüdavad mõõtutahutud kivid) ja betoonvalmistoodetele (nt hüdraulilised sideained, mida valmistatakse põletusahjus, või alternatiivtsemendid). Samuti on siis pädevatel asutustel hindamine ja kontrollimine lihtsam, kui selliseid vahetooteid ELi ökomärgise omanikele müüakse.

(9)

Pärast ELi ökomärgise komisjoniga konsulteerimist on Euroopa Komisjoni arvates asjakohane kehtestada kohustuslikud ja vabatahtlikud kriteeriumid ning punktisüsteem. Punkte antakse vabatahtlike nõuete täitmise või kohustuslikest nõudetest rangemate nõuete täitmise eest. Et toode saaks ELi ökomärgise, peab see vastama kõigile kohustuslikele nõuetele ja saama kokku miinimumpunktid.

(10)

Punktisüsteem teeb turu parima keskkonnamõjuga kõvakattetoodete jaoks ELi ökomärgise saamise paindlikumaks, toote kõige paremale keskkonnamõjule saab sellega anda suurema kaalu ning nii ärgitatakse kasutusloa omanikke keskkonnaalaseid täiustusi tegema ja ka tunnustatakse neid selle eest.

(11)

Kõvakattetoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumide eesmärk on eelkõige edendada tooteid, mille keskkonnamõju nende olelusringi ajal on väiksem, mis toodetakse materjali- ja energiatõhusalt, vähese veega ja paisates õhku vähe heiteid. Võttes arvesse kliimaneutraalsuse püüdlusi ja liidu selle tootmisharu CO2-heite vähendamist, on kehtestatud piirangud põlemisprotsessides tekkivale CO2-heitele ning punktide andmisega motiveeritakse kasutama taastuvenergiat ja arvutama CO2-jalajälge. Et jätkata üleminekut ringmajandusele, kehtestatakse kriteeriumidega kohustuslikud nõuded tootmisjäätmete korduskasutamisele ja ärgitatakse võimaluse korral kasutama uuesti ringlusse võetud/teisest materjali.

(12)

Tooterühma innovatsioonitsüklit arvestades peaksid selle rühma ELi ökomärgise kriteeriumid ning asjaomased hindamis- ja kontrollinõuded kehtima 31. detsembrini 2028.

(13)

Õiguskindluse huvides tuleks otsus 2009/607/EÜ kehtetuks tunnistada.

(14)

Tuleks ette näha üleminekuaeg nende tootjate jaoks, kelle kõvakattetoodetele on antud ELi ökomärgis otsuses 2009/607/EÜ sätestatud kriteeriumide alusel, et neil oleks piisavalt aega viia oma tooted muudetud kriteeriumide ja nõuetega vastavusse. Kindla aja jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist tuleks tootjatel lubada esitada taotlusi kas otsusega 2009/607/EÜ kehtestatud kriteeriumide või käesoleva otsusega kehtestatud uute kriteeriumide alusel. ELi ökomärgise kasutamise luba, mis on antud vastavalt vanas otsuses sätestatud kriteeriumidele hinnatud taotluse alusel, võib kasutada 12 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

(15)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 66/2010 artikli 16 kohaselt asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Tooterühm „kõvakattetooted“ hõlmab põranda-, seina- ja katuseplaate, plokke, tahvleid ja paneele, sillutuskive, tänava äärekive, laua- ja valamuplaate ning köögi töötasapindu, mis on mõeldud sise- või väliskasutuseks.

2.   Tooterühm „kõvakattetooted“ ei hõlma järgmist:

a)

tulekindel keraamika, tehniline keraamika, savitorud, keraamilised lauanõud, keraamilised iluasjad ja keraamilised sanitaartooted;

b)

müürikivid, mis on määratletud standardiseerias EN 771;

c)

keraamilised rea- ja erikatusekivid, mis on määratletud standardis EN 1304;

d)

raudbetoonelemendid;

e)

kõvakattetoodete paigaldamise ja kinnitamisega seotud abitooted (nt mört, liimid, mehhaanilised kinnitused ja alusmaterjalid).

3.   Kõvakattetooted peavad olema tehtud ühest järgmisest materjalist:

a)

looduslik kivi (mõõtutahutud kivi);

b)

vaiksideainetel põhinev aglomeerkivi;

c)

keraamiline materjal või põletatud savi;

d)

hüdraulilistel sideainetel või alternatiivtsemendil põhinev valmisbetoon või kokkupressitud muda.

Artikkel 2

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„aglomeerkivi“ – tööstustoode, mis on valmistatud eri laadi ja fraktsiooniga täitematerjalist (tavaliselt saadud looduslikust kivist), mis on vahel segatud muu sobiva materjali, lisandi või vaiksideainega;

2)

„alternatiivtsement“ – tsement, mis ei vasta standardis EN 197–1 (6) sätestatud tavatsementide koostisenõuetele (sh tsemendid, milles on väga vähe portlandtsemendi klinkrit, leelisega aktiveeritavad tsemendid ja geopolümeerid, milles ei pruugi portlandtsemendi klinkrit üldse olla);

3)

„keraamiline materjal“ – savimaterjal või muu mittemetalne anorgaaniline materjal, mida iseloomustab suur tugevus, kulumiskindlus, pikk kasutusiga, inertsus kemikaalide suhtes, mittemürgisus ning kuuma- ja tuletaluvus, mis on saavutatud hoolikalt optimeeritud isotermilise transformeerumisega põletusahjus;

4)

„mudatellis“ – toode, millel on ühesugused ja kontrollitud omadused, mis on saadud muda staatilise või dünaamilise kokkupressimisega ja sellele järgneva kiire vormist väljavõtmisega ning mille koospüsimine nii niiskena kui ka kuivana tuleneb muda savisisaldusest, aga võidakse kasutada veel ka lisandeid;

5)

„põletatud savi“ – peamiselt savist või savikivimitest vormimise (ekstrusioon ja/või pressimine), kuivatamise ja põletamise teel saadud materjal, mis võib aga ei pruugi sisaldada ka lisandeid;

6)

„põrandaplaat“ – eri vahemikes standardmõõtudega lame, tavaliselt neljakandiline või ristkülikukujuline plaat, mida võidakse valmistada ekstrusiooni, vahetu vormimise või suuremast plaadist lõikamise teel ning mis üksteise kõrvale laotuna moodustavad sise- või välisruumide põranda pealmise kihi, mis jäetakse tavaliselt kasutajatele nähtavaks või millega nad kokku puutuvad;

7)

„hüdrauliline sideaine“ – tavaline tsement või hüdrauliline lubi ehk peeneks jahvatatud anorgaaniline materjal, mis veega segatuna moodustab pasta, mis kuivanult säilitab pastas toimunud reaktsioonide ja protsesside tulemusena tugevuse ja stabiilsuse ka vee all; tavaline tsement peab kuuluma ühte standardis EN 197–1 sätestatud 27 tsemendiklassist ning hüdrauliline lubi vastama standardis EN 459–1 (7) loodusliku hüdraulilise lubja, formuleeritud lubja ja hüdraulilise lubja jaoks sätestatud nõuetele;

8)

„tänava äärekivi“ – eri vahemikes standardmõõtudega sirge või kõver kivi, mis võib olla pealt rihvi või kaldpinnaga ja mille peamine otstarve on eraldada samal tasandil või eri kõrgustel asuvaid pindu (nt sõidutee või kõnnitee ääres);

9)

„köögi töötasapind“ – tööpind, mis on vormitud või suurest plaadist lõigatud ja kinnitatud mingi struktuuri külge kas mehhaaniliselt või spetsiaalse liimiga ning mida kasutatakse peamiselt toidu valmistamisel;

10)

„looduskivitoode ja mõõtutahutud kivi“ – looduses esinev kivi, mis on lõigatud ja viimistletud konkreetsesse suurusesse, millele on töötlemiskäitises antud konkreetne kuju ja pinnaomadused, kusjuures mõõtutahutud kivi on töötlemiskäitisse minev vahetoode, mis koosneb suurtest looduslikest kiviplokkidest või -plaatidest, mis on saadud karjäärist;

11)

„sillutuskivi“ – eri vahemikes standardmõõtudega ristkülikukujuline või muu korrapärase kujuga kivi, mida saab laduda korduva mustrina elastsele või jäigale katendile ja ühendada omavahel mördi, liimi või lukustussoontega;

12)

„betoonvalmistoode“ – betoonist toode, mis on valmistatud konkreetsete tootestandardite järgi, kasutuskohast erinevas kohas, loodusjõudude eest kaitstuna ja tööstuslikult tehases ning mida saab enne tarnimist sorteerida (sh standardi EN 13748-1:2004 ja 13748-2:2004 (8) kohased ühe- ja kahepoolsed terratsoplaadid);

13)

„katusekivi“ – kaldus katustele mittepidevaks ladumiseks mõeldud toode;

14)

„lauaplaat“ – laua pealmine osa, mis on valatud või suurest plaadist lõigatud ja kinnitatud laua külge kas mehhaaniliselt või spetsiaalse liimiga, mõeldud selliseks pinnaks, millele kasutajad saavad nõjatuda, mille ääres istuda, süüa, õppida või töötada, kas siseruumides või väljas ning kas kodumajapidamises või mujal;

15)

„valamuplaat“ – pind, mis on valatud või suurest plaadist lõigatud ja kinnitatud mingi struktuuri külge kas mehhaaniliselt või spetsiaalse liimiga ning mida kasutatakse peamiselt kodudes ja mujal asuvates vannitubades või sarnastes ruumides, kus tehakse regulaarselt isikliku hügieeni toiminguid (ja kuhu lendavad pritsmed);

16)

„seinaplaat“ – eri vahemikes standardmõõtudega õhuke, tavaliselt neljakandiline või ristkülikukujuline plaat, mida võidakse valmistada ekstrusiooni, vahetu vormimise või suuremast plaadist lõikamise teel ning mis üksteise kõrvale laotuna moodustavad sise- või välisruumide seina pealmise kihi, mis on tavaliselt möödujatele nähtav või millega nad kokku puutuvad.

Artikkel 3

Et tootele saaks määruse (EÜ) nr 66/2010 alusel anda tooterühma „kõvakattetooted“ hõlmava ELi ökomärgise, peab see vastama käesoleva otsuse artikli 1 kohasele tooterühma määratlusele, kriteeriumide kohustuslikele nõuetele ning saama käesoleva otsuse lisas esitatud punktidest vähemalt nõutud miinimumi.

Artikkel 4

Tooterühma „kõvakattetooted“ jaoks kehtestatud ELi ökomärgise kriteeriumid ning nendega seotud hindamis- ja kontrollinõuded kehtivad 31. detsembrini 2028.

Artikkel 5

Tooterühmale „kõvakattetooted“ antakse halduseesmärkidel koodnumber „021“.

Artikkel 6

Otsus 2009/607/EÜ tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 7

1.   Ilma et see piiraks artikli 6 kohaldamist, tuleb enne käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva esitatud taotlusi saada ELi ökomärgis toodetele, mis kuuluvad otsuses 2009/607/EÜ määratletud tooterühma „kõvakattetooted“, hinnata kooskõlas otsuses 2009/607/EÜ sätestatud tingimustega.

2.   Tooterühma „kõvakattetooted“ kuuluvatele toodetele ELi ökomärgise andmise taotlused, mis esitatakse kahe kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäeva (sh vastuvõtmise päeval), võivad olla koostatud kas käesolevas otsuses sätestatud või otsuses 2009/607/EÜ kõvakatetele sätestatud kriteeriumide alusel. Neid taotlusi hinnatakse vastavalt koostamise aluseks olnud kriteeriumidele.

3.   ELi ökomärgise kasutamise luba, mis on antud vastavalt otsuses 2009/607/EÜ sätestatud kriteeriumidele hinnatud taotluse alusel, võib kasutada 12 kuud alates käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevast.

Artikkel 8

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 16. märts 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS


(1)  ELT L 27, 30.1.2010, lk 1.

(2)  Komisjoni 9. juuli 2009. aasta otsus 2009/607/EÜ, millega kehtestatakse kõvadele katetele ühenduse ökomärgise andmise ökoloogilised kriteeriumid (ELT L 208, 12.8.2009, lk 21).

(3)  Komisjoni 7. novembri 2017. aasta otsus (EL) 2017/2076, millega muudetakse otsust 2009/607/EÜ kõvadele katetele ELi ökomärgise andmise ökoloogiliste kriteeriumide kehtivusperioodi pikendamise osas (ELT L 295, 14.11.2017, lk 74).

(4)  Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 122/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) ning parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 66/2010 (ELi ökomärgise kohta, COM(2017) 355 final) kohaldamise läbivaatamise kohta.

(5)  Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Uus ringmajanduse tegevuskava. Puhtama ja konkurentsivõimelisema Euroopa nimel“ (COM(2020) 98 final).

(6)  EN 197–1:2011. Tsement. Osa 1: Harilike tsementide koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid.

(7)  EN 459–1:2015. Ehituslubi. Osa 1: Määratlused, spetsifikatsioon ja vastavuskriteeriumid.

(8)  EN 13748-1:2004: Terrazzo tiles – Part 1: Terrazzo tiles – Part 1: Terrazzo tiles for internal use (Terratsoplaadid. Osa 1: Terratsoplaadid sisekasutuseks), ja EN 13748-2:2004: Terrazzo tiles – Part 2: Terrazzo tiles for external use (Terratsoplaadid. Osa 2. Terratsoplaadid väliskasutuseks).


LISA

Kõvakattetoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid

RAAMISTIK

Kriteeriumide eesmärk

ELi ökomärgise kriteeriumid on mõeldud turu parima keskkonnatoimega kõvakattetoodetele Kriteeriumid on seotud nende toodete olelusringi olulisima keskkonnamõjuga ja edendavad ringmajandust.

Täpsemalt on kriteeriumide eesmärk (kui asjakohane): i) edendada energiatõhusat tootmist; ii) vähendada heiteid, mis aitavad kaasa ülemaailmsele soojenemisele (CO2), hapestumisele (SOx ja NOx), eutrofeerumisele (NOx), fotokeemilise oksüdeerumise potentsiaali suurendamisele (tolm, NOx ja LOÜd) ning mis on inimesele mürgised (tolm ja LOÜd); iii) edendada vett tõhusalt kasutavat tootmist ning iv) edendada materjalitõhusaid tooteid.

Selleks on kriteeriumidega ette nähtud:

energia eritarbimise ülempiir (kui on võimalik kindlaks määrata võrdlusaluseid) ning energiatarbimise vähendamise kavade nõue (kui võrdlusaluseid ei ole võimalik kindlaks määrata);

taastuvatest allikatest toodetud energia kasutamise tunnustamine ja tasustamine;

konkreetsed CO2, SOx, NOx ja tolmu õhkupaiskamise piirmäärad kütuse põletamise protsessidele;

ohjenõuete parim tava protsessidele, mille käigus tekib tolmu mitmest allikast;

nõuded tootmisreovee korduskasutamisele või vee eritarbimise piirmäärad, kui see on asjakohane;

tootmisjäätmete korduskasutamise miinimumnõuded ja uuesti ringlusse võetud või teisese materjali kasutamise tasustamine, kui see on asjakohane.

Seda, kui tähtis on valida konkreetse kasutusotstarbega kõvakattetoodetele õige tõhususklass ja mõõtmed, võetakse arvesse kasutuskõlblikkuse nõuetega. Õige paigaldamise ja hoolduse tähtsust kõvakattetoodete olelusringi keskkonnamõjule võetakse arvesse kasutajateabe nõuetega.

Kuna kohaldamisalasse kuuluvate toodete materjale on palju ja erinevaid ning samuti nende tootmisprotsesse, koosnevad kõvakattetoodetele ELi ökomärgise andmise kriteeriumid nii mõlemale tooteliigile ühistest kui ka kummalegi eraldi (nendega tootmisprotsessi arvestades) sätestatud nõuetest.

ELi ökomärgise kriteeriumid kõvakattetoodetele sisaldavad nii kohustuslikke kui ka valikulisi kriteeriume. Punkte antakse kas miinimumnõuetest rangemate nõuete või valikuliste kriteeriumide täitmise eest.

Et toode saaks ELi ökomärgise, peab taotleja täitma kõik kohustuslikud nõuded ja saama kokku konkreetselt tootelt nõutavad miinimumpunktid. Kriteeriumid on järgmised.

Tabel 1

Ülevaade kohaldatavatest kriteeriumidest tooteti (mõnda pikka kriteeriumi pealkirja on lühendatud)

1.

Kõigi kõvakattetoodete ühised kriteeriumid

1.1.

Tööstuslike ja ehitusmaavarade kaevandamine

1.2.

Piiratud kasutusega ained

1.3.

LOÜ-heide

1.4.

Kasutuskõlblikkus

1.5.

Kasutajateave

1.6.

ELi ökomärgisel esitatav teave

1.7.

Keskkonnajuhtimissüsteem (mittekohustuslik)

Materjalist ja tehnoloogiast olenevad eritingimused

2.

Looduslik kivi

3.

Vaiksideainetel põhinev aglomeerkivi

4.

Keraamiline ja põletatud savi

5.

Hüdraulilistel sideainetel või alternatiivtsemendil põhinevad betoonvalmisplokid või muldtellised

2.1.

Energiatarbimine karjääris (*)

3.1.

Energiatarbimine

4.1.

Kuivatamise ja põletamisega seotud kütusekulu

5.1.

Klinkritegur (**)

2.2.

Materjalitõhusus karjääris (*)

3.2.

Tolmuohje ja õhukvaliteet

4.2.

CO2-heide

5.2.

CO2-heide (**)

2.3.

Vee/reovee käitlus karjääris (*)

3.3.

Ringlusse võetud/teisese materjali kasutamine

4.3.

Tootmise veetarbimine

5.3.

Tolmu, NOx-i ja SOx-i õhkupaiskamine (**)

2.4.

Tolmuohje karjääris (*)

3.4.

Vaiksideaine sisaldus

4.4.

Tolmu, HFi, NOx-i ja SOx-i õhkupaiskamine

5.4.

Lähtematerjali taaskasutusse võtmine ja vastutustundlik hankimine

2.5.

Töötajate ohutus ja töötingimused karjääris (*)

3.5.

Tootmisjäätmete korduskasutamine

4.5.

Heitveekäitlus

5.5.

Energiatarbimine

2.6.

Karjääri maastikumõju määrad (*) (mittekohustuslik)

 

4.6.

Tootmisjäätmete korduskasutamine

5.6.

Keskkonna seisukohast uuenduslik tootedisain (mittekohustuslik)

2.7.

Energiatarbimine töötlemistehases

 

4.7.

Glasuur ja värvained

 

2.8.

Vee/reovee käitlus töötlemistehases

 

 

 

2.9.

Tolmuohje töötlemistehases

 

 

 

2.10.

Töötlemistehase tootmisjäätmete korduskasutamine

 

 

 

2.11.

Piirkondlikult lõimitud tootmine töötlemistehases (mittekohustuslik)

 

 

 

Hindamine ja kontroll. Iga kriteeriumi puhul on esitatud üksikasjalikud hindamis- ja kontrollinõuded.

Kui taotlejalt nõutakse kõnealustele kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks kinnituste, dokumentide, analüüside, katseprotokollide või muude tõendite esitamist, võivad need pärineda taotlejalt, tema tarnija(te)lt ja/või nende tarnija(te)lt (jne).

Pädevad asutused tunnistavad eeskätt selliste asutuste väljaantud tunnistusi ja tehtud kontrolle, mis on akrediteeritud vastavalt katse- ja kalibreerimislaborite asjakohasele ühtlustatud standardile, ning selliste asutuste tehtud kontrolle, mis on akrediteeritud vastavalt tooteid, protsesse ja teenuseid sertifitseerivate asutuste asjakohasele ühtlustatud standardile.

Vajaduse korral võib kasutada ka kriteeriumides esitamata katsemeetodeid, kui taotlust hindav pädev asutus aktsepteerib nende samaväärsust.

Pädev asutus võib kriteeriumide täitmise kontrollimiseks vajaduse korral nõuda ka lisadokumente ja teha sõltumatuid kontrolle või käia kohal.

ELi ökomärgise saanud toodetega seotud tarnijate ja tootmiskohtade muutumisest tuleb teavitada pädevaid asutusi, lisades teabe, mis võimaldab kontrollida jätkuvat kriteeriumidele vastavust.

Eeltingimusena peab kõvakattetoode vastama kõigile toote turustamise riigis kohaldatavatele õiguslikele nõuetele. Taotleja peab kinnitama toote vastavust sellele nõudele.

Kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„tootmisjäägid“ – loodus- või aglomeerkivist kõvakattetoodete tootmisel tekkinud killud, lõikamisjäägid ja praak;

2)

„tootmismuda“ – loodus- või aglomeerkivist kõvakattetoodete tootmisega seotud tolmuohje, lõikamise ja/või viimistlemise tulemusena tekkinud reovee kohapealse töötlemise tulemusena tekkinud muda;

3)

„taastuvatest allikatest toodetud energia või taastuvenergia“ – taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia: tuule-, päikese- (soojusenergia ja fotogalvaaniline), geotermiline, ümbritseva keskkonna, loodete, lainete, muu ookeani- ja hüdroenergia ning biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia.

ELi ÖKOMÄRGISE KRITEERIUMID

1.   KÕIGI KÕVAKATTETOODETE ÜHISED HORISONTAALSED KRITEERIUMID

1.1.   Tööstuslike ja ehitusmaavarade kaevandamine

Tööstuslike ja ehitusmaavarade (lubjakivi, savi, täitematerjal, mõõtutahutud kivi jne) kaevandamine ELi ökomärgisega kõvakattetoodete tootmiseks peab toimuma ainult kohtades, mille jaoks on olemas järgmised dokumendid:

keskkonnamõju hinnang ning (kui asjakohane) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/52/EL (1) kohane aruanne;

kehtiv kaevandamisluba asjaomaselt piirkondlikult või riiklikult asutuselt;

kaevandamiskoha hilisema kordategemise kava, mis on seotud kaevandamisloaga;

karjääri asukohta näitav kaart;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 (2) nõuetele vastavuse kinnitus;

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (elupaigad) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (4) (linnud) nõuetele vastavuse kinnitus.

Mis puutub viimati mainitud punkti, siis, kui kaevandamisala asub Natura 2000 võrgustikku kuuluval alal (direktiivi 92/43/EMÜ kohased erikaitsealad ja direktiivi 2009/147/EÜ kohased erikaitsealad), tuleb kaevandamist hinnata ja kaevandamiseks tuleb saada direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 kohane luba ning arvesse tuleb võtta asjaomast ELi juhenddokumenti (5).

Mis puutub viimati mainitud punkti, siis, kui kaevandamisala asub väljaspool ELi, kui materjale kaevandatakse aladelt, mis on ametlikult nimetatud erikaitseala kandidaadiks või erikaitsealaks, kuuluvad soovituse nr 16 (1989) ja Berni konventsiooni (6) resolutsiooni nr 3 (1996) kohaselt Emerald-võrgustikku või asuvad riikliku õiguse kohasel kaitsealal, tuleb kaevandamist hinnata ja saada selliste sätete kohane luba, mis annavad direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ täitmisega samaväärse kindluse.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kõnealuse nõude täitmise kohta pädeva asutuse välja antud kinnituse või pädevate asutusete antud lubade koopia ning muud nõutud kinnitused ja dokumendid.

Kaevandatud ala korrastamise kava peab sisaldama karjääri kordategemise eesmärke, lõpliku maastiku kontseptuaalse projekti (sh korda tehtud karjääri hilisem kasutusotstarve ning tulemusliku taasrohestamise programmi ja selle tulemuste hindamise tulemusliku järelevalve programmi üksikasjad).

Kui tööstusliku või ehitusmaavara kaevandamine on toimunud Natura 2000 võrgustikku kuuluvatel aladel (ELis) või kaitstud aladel, mis on määratud lähteriikide/eksportivate riikide siseriiklike õigusaktide alusel (väljaspool ELi), siis esitab taotleja kõnealuse nõude täitmise kohta pädevate asutuste väljastatud kinnituse või pädevate asutuste antud loa koopia.

1.2.   Piiratud kasutusega ained

Kriteeriumi 1.2 iga allkriteeriumi täitmise tõendamiseks esitab taotleja loetelu kõigist kasutatavatest asjaomastest kemikaalidest ja vajalikud dokumendid (ohutuskaart ja/või kemikaalide tarnija kinnitus). Kõik kemikaalid, mida taotleja tootmise käigus kasutab, peavad olema kontrollitud.

1.2.a.   Väga ohtlike ainete piirangud

Kõigi kemikaalide kohta, mida taotleja toomise käigus tootesse paneb ja mis sisalduvad tarnijalt saadud materjalides, mis lõpptootesse lähevad, tuleb esitada tarnija kinnitus selle kohta, et tootes ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (7) artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele vastavaid, artiklis 59 kirjeldatud korras tuvastatud ohtlikkusega ja väga ohtlike kandidaatainete loetellu arvatud aineid üle 0,10 massiprotsendi. Sellest nõudest erandeid ei tehta.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kinnituse selle kohta, et toode on tehtud sellistest tarnitud kemikaalidest ja materjalidest, mis ei sisalda ühtegi väga ohtlikku ainet üle 0,10 massiprotsendi. Kinnitusega peavad kaasas olema tootmises kasutatavate kemikaalide ohutuskaardid või kemikaalide/materjalide tarnijate vastavad kinnitused.

Loetelu ainetest, mis on liigitatud väga ohtlikuks ja kantud määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 59 kohasesse kandidaatainete loetellu, asub aadressil

http://echa.europa.eu/chem_data/authorisation_process/candidate_list_table_en.asp.

Loetelu kontrollitakse ELi ökomärgise taotluse esitamise kuupäeva seisuga.

1.2.b.   Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (8) kohaselt klassifitseeritud ainete piirangud

Toode ega selle komponendid ei tohi sisaldada üle 0,10 massiprotsendi aineid ega segusid, millele on määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt omistatud mõni järgmine ohuklass, kategooria või ohulausekood (v.a juhul, kui kehtib tabelis 2 märgitud erand):

1. rühma ohud: kategooria 1A või 1B kantserogeensed, mutageensed ja/või reproduktiivtoksilised ained (CMR): H340, H350, H350i, H360, H360F, H360D, H360FD, H360Fd, H360Df;

2. rühma ohud: 2. kategooria CMR: H341, H351, H361, H361f, H361d, H361fd, H362; 1. kategooria mürgisus veekeskkonnale: H400, H410; 1. ja 2. kategooria äge mürgisus: H300, H310, H330; 1. kategooria mürgisus sissehingamisel: H304; 1. kategooria mürgisus sihtelundi suhtes: H370, H372;

3. rühma ohud: 2., 3. ja 4. kategooria mürgisus veekeskkonnale: H411, H412, H413; 3. kategooria äge mürgisus: H301, H311, H331; 2. kategooria mürgisus sihtelundi suhtes: H371, H373.

Eespool kirjeldatud nõuet ei ole vaja täita selliste määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt ohtlikuks liigitatud ainete või segude kasutamisel, mida tootmise käigus keemiliselt modifitseeritakse nii, et oht kaob.

Tabel 2

Määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohaselt klassifitseeritud ainete piirangute erandid ja erandi kohaldamise tingimused

Aine/segu liik

Millele kohaldatakse

Erandi alla kuuluvad ohuklassid, kategooriad ja ohulausekoodid

Erandi tingimused

Titaandioksiid (TiO2)

Kõik kohaldamisalasse kuuluvad materjalid

Kantserogeenne, 2. kategooria, H351 (sissehingamine)

TiO2-e ei ole tootesse tahtlikult lisatud, vaid see on lähtematerjalis looduslikult olemas.

Lõpptoote lähtematerjalis võib TiO2-sisaldus olla kuni 2,0 massiprotsenti.

Kristalliline ränidioksiid

Kõik kohaldamisalasse kuuluvad materjalid

Mürgisus sihtelundi suhtes (korduv kokkupuude), 1. ja 2. kategooria, H372, H373

Taotleja esitab kinnituse ohutuskaardil esitatud asjakohaste ohutu käitlemise ja doseerimise juhiste täitmise kohta või tarnija kinnituse.

Lõikamine toimub tehases märgmeetodil või kuivalt, aga tolmuimuriga katte vms all.

Tootega peavad kaasas olema paigaldamise ajal tehtud lõikamisest tingitud tolmuga kokkupuute kohta käivad ohutusjuhised.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab loetelu kõigist tootmises kasutatavatest kemikaalidest koos nende ohutuskaartide või kemikaali tarnija kinnitusega.

Esile tuleb tõsta kemikaalid, mis sisaldavad aineid või segusid, millele kehtivad määruse (EÜ) nr 1272/2008 kohased piirangud. Lõpptootesse jäänud kasutuspiiranguga aine või segu koguse hindamisel võetakse aluseks ligikaudne kemikaali doseerimise määr, kasutuspiiranguga aine või segu kontsentratsioon selles kemikaalis (ohutuskaardi või tarnija kinnituse põhjal) ning eeldatav sissejäävustegur 100 %.

Kuna üks luba võib hõlmata mitut toodet või võimalikku toodet, mille valmistamisel kasutatakse tootmises samu kemikaale, tuleb arvutused iga kemikaali kohta esitada vaid kõige halvema stsenaariumiga (nt kõige rohkem töödeldud pinnaga, pigmenteeritud või trükitud) toote kohta, millele ELi ökomärgist taotletakse.

100 % sissejäävusteguri eiramist või kasutuspiiranguga ohtliku aine või segu keemilist modifitseerimist tuleb kirjalikult põhjendada.

Kui kasutuspiiranguga ainet või segu on lõplikus kõvakattetootes üle 0,10 massiprotsendi, peab sellele kehtima erand ning esitada tuleb tõendid erandi tingimuste täitmise kohta.

1.3.   LOÜ-heide

Lubada ei tohi pinnatöötlust formaldehüüdipõhiste vaikudega.

Loodusliku kivi, keraamika- või põletatud savi toodetega, hüdraulilistel sideainetel või alternatiivtsemendi põhinevate betoonvalmistoodetega, mille pinda on töödeldud lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavate ainetega, tuleb teha katseid LOÜ-heite kindlaksmääramiseks ning see peab jääma alltoodud piirmäärade sisse.

Kasutatud pinnatöötlusest olenemata tuleb välja selgitada kõigi vaiksideainetel põhinevate aglomeerkivitoodete LOÜ-heide, mis peab jääma alltoodud piirmäärade sisse.

 

Piirmäär (28 päeva möödumisel)

Meetod

LOÜ-koguheide

300 μg/m3

EN 16516

Formaldehüüd

10 μg/m3

R-väärtus

< 1

EN 16516:2017 H lisas loetletud kategooria 1A ja 1B LOÜd (v.a formaldehüüd ja atseetaldehüüd)

1 μg/m3 aine kohta

Hindamine ja kontroll. Taotleja annab teada, kas lõpptoote pinda on töödeldud vaha, liimi, pinde, vaigu vms pinnatöötluskemikaaliga, ning esitab nende ohutuskaardid või tarnija kinnitused nende kemikaalide LOÜ-sisalduse kohta.

Kui LOÜ-heide on vaja kindlaks määrata katseliselt, esitab taotleja nõude täitmise kinnituse koos katseprotokolliga, milles näidatud tulemused on saadud kooskõlas standardiga EN 16516. Kui 28 päeva möödumisel katsekambris mõõdetud kontsentratsiooni piirväärtuse mitteületamist saab tõendada varem (3 ja 28 päeva vahel), võib katse varem lõpetada.

1.4.   Kasutuskõlblikkus

Seda kriteeriumit ei kohaldata vahetoodetele (st mõõtutahutud kiviplokkidele, hüdraulilistele sideainetele ja alternatiivtsementidele).

Taotleja peab nägema ette kvaliteedikontrolli ja -hindamise korra, mis tagab toote kasutuskõlblikkuse.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi täitmise kohta kinnituse koos järgmiste dokumentidega:

tootmiskoha ISO 9001 kohane sertifikaat või majasisese juhtimissüsteemi kirjeldus koos kvaliteedi tagamise ja kontrolli korraga;

tarbijakaebustega tegelemise korra täpne kirjeldus;

Toote (toodete) CE-märgis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 305/2011 (9) (v.a lauaplaadi, valamuplaadi ja köögi tööpinna tooted).

Asjakohasel juhul tuleb esitada lisatõendid kasutuskõlblikkuse kohta. Need peavad olema kooskõlas asjakohaste EN- või ISO standardite või samaväärsete meetoditega. Järgmisena on esitatud mittetäielik orienteeriv loetelu võimalikest asjakohastest standarditest:

looduskivitooted: EN 1341, EN 1342, EN 1343, EN 1467, EN 1468, EN 1469, EN 12057, EN 12058 või EN 12059;

vaiksideainetel põhinevad aglomeerkivitooted: EN 15285, EN 15286, EN 15388 või EN 16954;

keraamika- ja põletatud savi tooted: EN 1344, EN 13006 või EN 14411;

hüdraulilistel sideainetel või alternatiivtsemendil põhinevad betoonvalmistooted: EN 1338, EN 1339, EN 1340 või EN 13748.

1.5.   Kasutajateave

Seda kriteeriumit ei kohaldata vahetoodetele (st mõõtutahutud kiviplokkidele, hüdraulilistele sideainetele ja alternatiivtsementidele).

Tootega peab müümise ajal olema kaasas kasutajateave, kus on nõuanded ka selle kohta, kuidas toodet korrektselt paigaldada, hooldada ja kõrvaldada.

Toote pakendil või tootega kaasas olevas dokumentatsioonis peavad olema kontaktandmed (telefon või e-post) ning viide internetis saadavale teabele nende tarbijate jaoks, kellel on kõvakattetoote paigaldamise, hoolduse või kõrvaldamise kohta küsimusi või vaja nõu. Kättesaadavaks tuleb teha järgmine teave:

tehnilise taseme klassi andmed, millest on näha kõvakattetoote jaoks sobiv kasutuskeskkond (nt tõmbetugevus, külmataluvus/veeimavus, plekikindlus ja keemiline vastupidavus);

kuidas aluspinda enne paigaldamist ette valmistada, millised on soovituslikud paigaldamistehnikad ning muude paigaldamisel kasutatavate materjalide (mört, tihendusained, katendid, liimid ja puhastusvahendid, mida paigaldajal vaja on) spetsifikatsioonid;

selliste kõvakattetoodete puhul, mille pind on siseruumis või välitingimustes katteta, tavapärase puhastamise juhised ja soovituslikud puhastusvahendid; (kui asjakohane) teave harvem vajaliku hoolduse kohta (nt põrandapinna värskendamine survepesuriga, uue pindamise ja poleerimisega);

kõvakattetoote pakendi, jääkide ja toote enda õige ringlussevõttu või keskkonna seisukohalt eelistatava kõrvaldamisviisi kohta olelusringi lõpus.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab pädevale asutusele kriteeriumi täitmise kinnituse, suure resolutsiooniga pildi pakendist ja kasutajateabe veebiversiooni lingi.

1.6.   ELi ökomärgisel esitatav teave

Kui kasutatakse vabatahtlikku tekstiväljaga märgist, peab see sisaldama kolme järgmist lauset (kui asjakohane).

Looduslikust kivist toodetel (mõõtutahutud kivi vaheplokid või lõpptooted):

materjalitõhus tootmine;

vähem tolmu;

reovee taaskasutamine suletud süsteemis.

Vaiksideainetel põhinevatel aglomeerkivitoodetel:

materjalitõhus tootmine;

energiatõhus tootmine;

vähem tolmu.

Keraamika- ja põletatud savi toodetel:

materjalitõhus tootmine;

energiatõhus ja vähe CO2 tekitav tootmine;

vähe tolmu ja hapestavate ühendite heidet.

Hüdraulilistel sideainetel ja alternatiivtsementidel (betoonvalmistoodete või kokkupressitud muda toodete vahetooted):

väike CO2-heide;

vähem tolmu;

väike hapestavate ühendite heide.

Hüdraulilistel sideainetel või alternatiivtsemendil põhinevatel betoonvalmistoodetel või muldtellistel:

materjalitõhus tootmine;

energiatõhus tootmine;

kasutatud väikese keskkonnamõjuga sideainet.

Taotleja järgib ELi ökomärgise logo nõuetekohase kasutamise juhiseid, mis on esitatud aadressil

http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/documents/logo_guidelines.pdf.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab siinse kriteeriumi täitmise kinnituse, mida toetab suure resolutsiooniga pilt tootepakendist, millel on selgelt näha märgis, registreerimis-/loanumber ning (kui asjakohane) märgisega koos esitada lubatud laused.

1.7.   Keskkonnajuhtimissüsteem (mittekohustuslik)

Seda kriteeriumit kohaldatakse taotleja ELi ökomärgisega toote tootmise kohale.

Taotlejale, kellel on dokumenteeritud keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab ISO 14001 nõuetele ja on saanud akrediteeritud organisatsioonilt sertifikaadi, antakse 3 punkti,

või

taotlejale, kellel on dokumenteeritud keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) (10) nõuetele ja on saanud akrediteeritud organisatsioonilt sertifikaadi, antakse 5 punkti.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kehtiva ISO 14001 sertifikaadi või tõendid EMASi registreeringu kohta ning akrediteerinud organisatsiooni kontaktandmed.

Kui taotlejal on nii ISO 14001 kui ka EMASi kohane sertifikaat, saab ta punkte ainult EMASi eest.

2.   KRITEERIUMID LOODUSLIKUST KIVIST TOODETE JAOKS

Punktisüsteem

ELi ökomärgist võib anda nii karjäärist tulevatele vahetoodetele (suured mõõtutahutud kiviplokid või -plaadid) kui ka looduslikust kivist lõpptoodetele, mis on valminud tehases.

Kui taotleja ei ole karjääri käitaja ja karjääri käitajale ei ole ELi ökomärgist antud, annab taotleja teada, millisest karjäärist pärineb ELi ökomärgisega looduslikust kivist toote lähtematerjal, ning esitab ka tarnearved, mis ei tohi taotluse esitamise kuupäeval olla vanemad kui aasta.

Sellisel juhul esitab taotleja kõik vajalikud karjääri käitaja kinnitused, millest on näha kõigi asjaomaste karjääriga seotud ELi ökomärgise nõuete ja muude punkte andvate nõuete täitmist.

Punktisüsteem ja ELi ökomärgisega looduskivitoodetelt nõutavate miinimumpunktide arv on esitatud järgmises tabelis.

Kriteeriumid, mille alusel antakse punkte

Mõõtutahutud kivi vaheplokid või -tahvlid

Lõplikud töödeldud looduslikust kivist kõvakattetooted

1.7.

Keskkonnajuhtimissüsteem karjääris (mittekohustuslik)

0, 3 või 5 punkti

1.7.

Keskkonnajuhtimissüsteem tootmistehases (mittekohustuslik)

0, 3 või 5 punkti

2.1.

Energiatarbimine karjääris

Kuni 20 punkti

Kuni 20 punkti

2.2.

Materjalitõhusus karjääris

Kuni 25 punkti

Kuni 25 punkti

2.6.

Karjääri maastikumõju määrad (mittekohustuslik)

Kuni 10 punkti

Kuni 10 punkti

2.7.

Energiatarbimine töötlemistehases

Kuni 20 punkti

2.8.

Vee ja reovee käitlus töötlemistehases

Kuni 5 punkti

2.10.

Töötlemistehase tootmisjäätmete korduskasutamine

Kuni 10 punkti

2.11.

Piirkondlikult lõimitud tootmine töötlemistehases (mittekohustuslik)

Kuni 5 punkti

Maksimumpunktid

60

100

ELi ökomärgise saamiseks vajalikud miinimumpunktid

30

50

Nõuded karjäärile

2.1.   Energiatarbimine karjääris

Karjääri käitajal peab ette nägema energiatarbimise ja CO2 eriheite süsteemse seire, dokumenteerimise ja optimaalsele tasemele vähendamise programmi. Taotleja annab energiatarbimisest teada energiaallikate (nt elekter, diisel) ja kasutusotstarvete (hooned, valgustus, lõikeseadmed, pumbad ja sõidukid) kaupa. Taotleja annab teada objekti energiatarbimisest nii kalendriaasta absoluutandmetena (kWh või MJ) kui ka tootmisspetsiifiliselt (kWh või MJ kaevandatud materjali m3 kohta või müüdud/toodetud ja müügivalmis materjali m3 või tonni kohta).

Energia eritarbimise ja CO2-heite vähendamise kava peab kirjeldama juba võetud või kavandatud meetmeid (nt olemasolevate seadmete tõhusam kasutamine, investeerimine tõhusamatesse seadmetesse, täiustatud transport ja logistika).

Peale selle võib alljärgneva eest anda kokku kuni 20 punkti:

kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju tarbitud energiast (kütus ja elekter) pärineb taastuvatest allikatest (0 punkti 0 % taastuvenergia kasutamise eest ja 10 punkti 100 % taastuvenergia kasutamise eest);

kuni 5 punkti taastuvenergia ostmise viisi eest järgmiselt: eraisiku pakutava energiateenuse lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (5 punkti); äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (5 punkti); pikaaegsete äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse võrku ühendatud või kaugemal võrgus asuvaid taastuvaid energiaallikaid (11) (4 punkti); taastuvenergia sertifikaatidega (12) (3 punkti); taastuvenergia päritolutagatiste ostmisega kogu tarbitava elektri jaoks või teenusepakkujale taastuvenergia tariifi makstes (13) (2 punkti);

kui on ISO 14067 kohaselt analüüsitud toote CO2-jalajälge (3 punkti) või kui selleks on kasutatud toote keskkonnajalajälje leidmise meetodi kasvuhoonegaasidega seotud osi (14) (5 punkti).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab karjääri energiainventuuri vähemalt ELi ökomärgise loa andmisele eelneva 12 kuu kohta ja kohustub hoidma selle ajakohase kogu loa kehtivusaja. Energiainventuuris on eristatud eri liiki kütuste tarbimine, eraldi välja toodud taastuvkütused või segakütuste taastuvatest allikatest pärinev osa. Energia eritarbimise ja CO2-eriheite vähendamise kavas peab olema esitatud vähemalt karjääri energiatarbimise algolukord kava koostamise ajal, toodud selgelt ja koguseliselt välja eri energiatarbimisallikad ning kirjeldatud energiatarbimise vähendamise meetmeid ja nende põhjendusi; asjaomastest tulemustest tuleb aru anda iga aasta.

Taotleja esitab kehtiva elektriostulepingu andmed ja näitab ära taastuvatest energiaallikatest pärineva elektri osakaalu ostetavas koguses. Vajaduse korral esitatakse elektri tarnija kinnitus, kus on selgelt näha i) taastuvenergia osakaal tarnitavas elektris, ii) kehtiva ostulepingu laad (st eraisikuga sõlmitud energiateenusleping, äriorganisatsiooniga sõlmitud energiaostuleping, sõltumatu taastuvenergiasertifikaat või taastuvenergiatariif) ning iii) kas ostetav elekter pärineb objektil või selle lähistel asuvatest taastuvatest energiaallikatest.

Kui taotleja ostab taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks päritolutagatise sertifikaate, peab ta esitama dokumendid, mis kinnitavad, et päritolutunnistus on ostetud kooskõlas Euroopa energiasertifikaadisüsteemi põhimõtete ja tegevuseeskirjadega.

Kui punkte tahetakse saada CO2-jalajälje analüüsi eest, peab taotleja esitama analüüsi koopia, mis peab olema kooskõlas standardiga ISO 14067 või toote keskkonnajalajälje leidmise meetodiga ning seda peab olema kontrollinud akrediteeritud kolmas pool. Jalajäljeanalüüs peab hõlmama kõiki karjääris kivi tootmisega otseselt seotud tootmisprotsesse, tootmisaegset kohapealset ja välist transportimist, haldusprotsesse (nt objektil olevate hoonete käitamine) seotud heiteid ning müüdud toote vedu karjääri väravasse või kohalikku transpordikeskusesse (nt raudteejaam või sadam).

2.2.   Materjalitõhusus karjääris

Karjääri käitaja esitab ELi ökomärgise saamise päevale eelnenud kalendriaasta või 12 kuu kohta järgmised karjääris toimunud kaevandamise ja äritegevuse andmed.

A: kaevandatud materjali üldkogus (m3);

B: A-st toodetud müügikõlblikud plokid (m3);

C: A-st tekkinud kaevandamisjäätmete ja kõrvalsaaduseks liigituva materjali (st plokitükid, kivid ja peenes) üldkogus, mis läheb müügiks (m3);

D: A-st tekkinud kaevandamisjäätmete ja kõrvalsaaduseks liigituva materjali (st plokitükid, kivid ja peenes) üldkogus, mida kasutatakse organisatsioonis kasulikuks otstarbeks teiste materjalide asemel või mis oleks ladustatud kõrvalsaaduste ladustamise alale (m3);

E: A-st tekkinud kaevandamisjäätmete üldkogus, mis paigutatakse kaevandamisjäätmete ladestamise alale või prügilasse (m3), millele lisandub A-st kaevandatud materjali kõrvalsaaduste üldkogus, mida hoiustatakse kõrvalsaaduste ladustamise alal.

Kui andmed on tonnides, tuleb need kaevandatava materjali mahumassi teguri abil kuupmeetritesse ümber arvestada.

Kaevandamistõhususe suhtarv peab olema vähemalt 0,50 ja see arvestatakse järgmiselt:

Image 34

Peale selle antakse kuni 25 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on taotleja kaevandamistõhususe suhtarv keskkonna seisukohast parimale näitajale (1,00) (0 punkti, kui suhtarv on 0,50 ja 25 punkti, kui see on 1,00).

Hindamine ja kontroll. Karjääri käitaja esitab kinnituse, kus on kirjas A, B, C, D ja E väärtused kuupmeetrites ning kaevandamistõhususe suhtarvu arvutused.

Arvutustes tuleks eeldada, et A – B = C + D + E. C hulka arvestatud müüdud materjali kohta tuleb esitada teise kohta tarnimise arved.

2.3.   Vee ja reovee käitlus karjääris

Taotleja esitab kaevandamisega seotud veekasutuse kirjelduse (sh vee kokkukogumise, uuesti ringlusse võtmise ja korduskasutamise strateegiad ja meetodid).

Üldnõuded

Karjääris peab olema võimalus koguda sademevett, et kompenseerida märgmudaga ja aurustumisega kaotatud vett.

Karjääris peab saama sademevett juhtida drenaaživõrku, et see ei voolaks mööda tööala ega kannaks tahkeid aineid vettpidavatesse tiikidesse, millest võtavad vett lõikeseadmed, või looduslikesse vooluveekogudesse.

Nõuded juhuks, kui kasutatakse märglõikamist

Märglõikamisseadmetele vajalik vesi tuleb panna suletud mahutisse (paak, tihendatud põhja ja külgedega tiik või vettpidavasse kaljusse tehtud tiik).

Lõikamisel kasutatud vees sisalduvad tahked ained tuleb eraldada setitamissüsteemides, sademeveekaevudes, tsüklonseparaatorites, kaldplaadiga selitites, pressfiltrites või neid kombineerides. Puhastatud vesi tuleb tagastada tihendatud põhja ja külgedega tiiki või mahutisse, kust lõikeseadmed selle uuesti kasutusse võtavad.

Settinud muda veetustatakse, enne kui võetakse karjääris või kuskil mujal uuesti kasutusse või veetakse mujale sobivasse ladustuspaika.

Hindamine ja kontroll. Karjääri käitaja esitab selle kriteeriumi täitmise kinnituse koos dokumentidega, milles on kirjeldatud, kuidas vett karjääris kasutatakse, milline on veemajandussüsteem, kuidas toimub muda eraldamine ja kõrvaldamine ning kuhu.

2.4.   Tolmuohje karjääris

Taotleja peab tõendama, et karjääris on kasutusel operatiivsed tolmuohje meetmed. Meetmed võivad olla karjääriti erinevad, aga peavad kõikjal hõlmama alljärgnevat:

tolmu mahasurumine vee pihustamisega või tolmuimurite kasutamine koos filtreeriva tolmukoti ja/või elektrifiltriga, kui lõigatakse kuivalt, purustatakse või tehakse midagi muud, mis võib palju tolmu tekitada;

kava, mille kohaselt paigutatakse tegevus halva ilmaga ümber, muudetakse seda või peatatakse, et hoida ära või vähendada tolmuheidet (ei kohaldata maa-alustele kaevandustele);

tuulekaitsemeetmete kasutamine karjääris, et vähendada tuule kiirust ja seega tolmuheidet ning pinnase erosiooni (nt tuuleaiad või -tõkked, mis koosnevad ühest või mitmest reast puudest kaevandamisjäätmete hoidmise ja käitlemise ala ümber);

suletud hoiuala märglõikamisel tekkinud ja veetustatud muda ja/või kuivlõikamisel tekkinud tolmu jaoks, kus seda/neid hoitakse kuni müügi, prügilasse saatmise või kohapealse korduskasutamiseni;

kõige sagedamini kasutatavate teede katmine betooni või asfaldiga;

töötajate koolitamine tolmuohje heas tavas ning piisavate isikukaitsevahendite tagamine töötajatele ja külastajatele;

regulaarne ennetav arstlik tervisekontroll töötajatele koos sagedasema kontrolli võimalusega, et tuvastada hingamisprobleeme ja silikoosi võimalikku algust (viimast kohaldatakse ainult graniidi ja muude ränipõhiste kivimite karjääridele).

Hindamine ja kontroll. Karjääri käitaja esitab selle kriteeriumi täitmise kinnituse koos asjaomaste dokumentidega ning i) karjääris kasutatavate tolmuohjemeetmete kirjelduse ja ii) töötajate ennetava arstliku tervisekontrolli korra kirjelduse (kui asjakohane).

2.5.   Töötajate ohutus ja töötingimused karjääris

Taotleja esitab karjääris kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse poliitika kirjelduse. Selles peab olema vähemalt alljärgnev:

kõigi karjääriga seotud riskide ja peamiste ohtude süstemaatiline analüüs;

kava töötajate koolitamiseks karjääris tehtavates konkreetsetes tööprotseduurides;

kõigi masinate, tööriistade, elektripaigaldiste, sõidukite, redelite, teede, treppide, ohutuspiirete jm asjaomaste seadmete kontrollimise ja hoolduse plaan;

fikseeritud kaitsete paigaldamine masinate liikuvate osade (nt rihmad, rihmarattad, hammasrattad) ümber ja reguleeritavate kaitsete paigaldamine ketassaele;

voolu kiire väljalülitamise võimalused elektrilistel käsitööriistadel ja hädaseiskamislülitid kogu rasketehnika juhtpaneelidel;

karjääris hoitavate lõhkeainete ohutu ladustamine;

asjakohased veo ja tõsteseadmed mõõtutahutud kiviplokkide ja suurte plokitükkide teisaldamiseks ja paigutamiseks;

hädaolukorra lahendamise plaanid ja töötajate esmaabikoolitus;

isikukaitsevahendite tagamine kõigile töötajatele ja külastajatele;

suure mürataseme riskiga kohtade selge tähistamine.

Tagada tuleb alljärgnev töötingimustega seotu:

tualeti, riietusruumi ja söögitoa kasutamise võimalus töötajatele ja pidev joogivee kättesaadavus;

vastavus siseriiklikele õigusnormidele või Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) põhikonventsioonidele, olenevalt sellest, kumb on rangem;

kõigil töötajatel on töölepingud, milles on kirjeldatud tööd, maksimaalset kohustuslikku tööaega, palka, sotsiaalkindlustusmakseid (vm õnnetusjuhtumikindlustuse makseid riikides, kus sotsiaalkindlustust ei ole), puhkust ja etteteatamistähtaega;

täielik vastavus ELi või riiklikele töötervishoiu ja -ohutuse õigusaktidele.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi täitmise kohta kinnituse koos oma töötervishoiu ja -ohutuse poliitika koopiaga.

Juhul kui on tagatud vastavus ILO konventsioonidele, peab taotleja tagama kolmanda poole kinnituse, mida toetavad kohapealsed auditid, et karjääris on järgitud allpool määratletud ILO põhikonventsioonides sisalduvaid kohaldatavaid põhimõtteid:

ILO põhikonventsioonid

a)

Lapstööjõud:

i)

vanuse alammäära konventsioon, 1973 (nr 138);

ii)

lapsele sobimatu töö konventsioon, 1999 (nr 182).

b)

Sunniviisiline ja kohustuslik töö:

i)

sunniviisilise töö konventsioon, 1930 (nr 29) ja sunniviisilise töö konventsiooni 2014. aasta protokoll;

ii)

sunniviisilise töö kaotamise konventsioon, 1957 (nr 105).

c)

Ühinemisvabadus ja kollektiivläbirääkimiste õigus:

i)

ühinemisvabaduse ja organiseerumisõiguse kaitse konventsioon, 1948 (nr 87);

ii)

organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste konventsioon, 1949 (nr 98).

d)

Diskrimineerimine:

i)

võrdse töötasu konventsioon, 1951 (nr 100);

ii)

diskrimineerimisevastane (tööhõives ja töökohtadel) konventsioon (nr 111).

Kui karjäär ei asu liikmesriigis, on vaja kolmanda poole kinnitust (nt Fairstone’ilt või muu süsteemi alusel, milles on eeltoodutega vähemalt samaväärsed kriteeriumid).

2.6.   Karjääri maastikumõju määrad (mittekohustuslik)

Karjääri käitaja esitab karjääriala kohta järgmised andmed, mille alusel saab arvutada karjääri jalajärje suhtarvu või kasuliku maakasutuse suhtarvu, võttes aluseks ala satelliitfoto, mis ei ole tehtud varem, kui ELi ökomärgise loa saamise päevale eelnenud aastal.

QF: (aktiivsete) kaevandamistööde ala (m2);

EWDA: kaevandamisjäätmete ladustamise pindala (m2);

BPDA: kõrvalsaaduste ladustamise pindala (m2);

TAA: loaga kaevandamisala kogupindala (m2);

BA: bioloogilise mitmekesisuse ala, i) kuhu on jooksva taastamise käigus pandud tagasi mulla pealiskiht ja taimed, taastatud märgala või loodud roostik, kasutades pärismaiseid liike, ja/või ii) kus mulla pealiskihti ja taimi ei ole veel ära võetud ning mis ei asu karjääris, vaid isoleeritud laiguti (m2);

REA: taastuvenergia ala, kus toodetakse elektrit kas päikesest, veest, tuulest või biomassist (m2).

 

Karjääri jalajälje suhtarv

Maa kasuliku kasutuse suhtarv

Arvutamine

Image 35

Image 36

0 punkti lävi

0,70

0,00

5 punkti lävi

0,20

0,40

Kokku saab anda kuni 10 punkti (5 kummagi suhtarvu eest) proportsionaalselt sellega, kui lähedal on taotleja suhtarvud viie punkti lävele.

Hindamine ja kontroll. Esitada tuleb karjääri käitaja kinnitus koos tõendavate dokumentidega, nagu kaardid või satelliitfotod, kus on ära märgitud QF, EDWA, BPDA, TAA; BA ja REA koos nende hinnangulise pindalaga.

Nõuded töötlemistehasele

2.7.   Energiatarbimine töötlemistehases

Taotleja peab ette nägema töötlemistehase energiatarbimise ja CO2 eriheite süsteemse seire, dokumenteerimise ja optimaalsele tasemele vähendamise programmi. Taotleja annab energiatarbimisest teada energiaallikate (nt elekter, diisel) ja kasutusotstarvete (hooned, valgustus, lõikeseadmed, pumbad ja sõidukid) kaupa. Taotleja annab teada objekti energiatarbimisest nii kalendriaasta absoluutandmetena (kWh või MJ) kui ka tootmisspetsiifiliselt (kWh või MJ müüdud/toodetud ja müügivalmis materjali kuup- või ruutmeetri või tonni kohta).

Energia eritarbimise ja CO2-eriheite vähendamise kava peab kirjeldama juba võetud või kavandatud meetmeid (nt olemasolevate seadmete tõhusam kasutamine, investeerimine tõhusamatesse seadmetesse, täiustatud transport ja logistika).

Peale selle võib alljärgneva eest anda kokku kuni 20 punkti:

kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju tarbitud energiast (kütus ja elekter) pärineb taastuvatest allikatest (0 punkti 0 % taastuvenergia kasutamise eest ja 10 punkti 100 % taastuvenergia kasutamise eest);

kuni 5 punkti taastuvenergia ostmise viisi eest järgmiselt: eraisiku pakutava energiateenuse lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (5 punkti); äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (5 punkti); pikaaegsete äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse võrku ühendatud või kaugemal võrgus asuvaid taastuvaid energiaallikaid (15) (4 punkti); taastuvenergia sertifikaatidega (16) (3 punkti); taastuvenergia päritolutagatiste ostmisega kogu tarbitava elektri jaoks või teenusepakkujale taastuvenergia tariifi makstes (17) (2 punkti);

kui on ISO 14067 kohaselt analüüsitud toote CO2-jalajälge (3 punkti) või kui selleks on kasutatud toote keskkonnajalajälje leidmise meetodi kasvuhoonegaasidega seotud osi (18) (5 punkti).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab töötlemistehase energiainventuuri vähemalt ELi ökomärgise loa andmisele eelneva 12 kuu kohta ja kohustub hoidma selle ajakohase kogu loa kehtivusaja. Energiainventuuris on eristatud eri liiki kütuste tarbimine, eraldi välja toodud taastuvkütused või segakütuste taastuvatest allikatest pärinev osa. Energia eritarbimise ja CO2-heite vähendamise kavas peab olema esitatud vähemalt töötlemistehase energia eritarbimise algolukord kava koostamise ajal, toodud selgelt ja koguseliselt välja eri allikad või energiatarbimisviisid ning kirjeldatud energia eritarbimise vähendamise meetmeid ja nende põhjendusi; asjaomastest tulemustest tuleb aru anda iga aasta.

Taotleja esitab kehtiva elektriostulepingu andmed ja näitab ära taastuvatest energiaallikatest pärineva elektri osakaalu ostetavas koguses. Vajaduse korral esitatakse elektri tarnija kinnitus, kus on selgelt näha i) taastuvenergia osakaal tarnitavas elektris, ii) kehtiva ostulepingu laad (st eraisikuga sõlmitud energiateenusleping, äriorganisatsiooniga sõlmitud energiaostuleping, sõltumatu taastuvenergiasertifikaat või taastuvenergiatariif) ning iii) kas ostetav elekter pärineb objektil või selle lähistel asuvatest taastuvatest energiaallikatest.

Kui taotleja ostab taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks päritolutagatise sertifikaate, peab ta esitama dokumendid, mis kinnitavad, et päritolutunnistus on ostetud kooskõlas Euroopa energiasertifikaadisüsteemi põhimõtete ja tegevuseeskirjadega.

Kui punkte tahetakse saada CO2-jalajälje analüüsi eest, peab taotleja esitama analüüsi koopia, mis peab olema kooskõlas standardiga ISO 14067 või toote keskkonnajalajälje leidmise meetodiga ning seda peab olema kontrollinud akrediteeritud kolmas pool. Jalajäljeanalüüs peab hõlmama kõiki karjääris ja töötlemistehases kivi tootmise protsesse, tootmisaegset kohapealset ja välist transportimist, haldusprotsesside (nt objektil olevate hoonete käitamine) heiteid ning müüdud toote vedu tehase väravasse või kohalikku transpordikeskusesse (nt raudteejaam või sadam).

2.8.   Vee ja reovee käitlus töötlemistehases

Taotleja esitab loodusliku kivi töötlemise tehase veekasutuse kirjelduse (sh vee kokkukogumise, uuesti ringlusse võtmise ja korduskasutamise strateegiad ja meetodid).

Tahkeid aineid tuleb lõikamisest tulenevast reoveest kokku koguda kohapeal kas setitamise ja/või filtrimise teel.

Puhast reovett tuleb kohapeal hoiustada ja lõikamisel, tolmuohjes või muuks otstarbeks taaskasutada.

Peale selle antakse 5 punkti sademevee kogumise süsteemi eest, millega saab kokku koguda ja hoiustada vihmavett, mis langeb vett mitteläbilaskvatele pindadele ning mis ei saa siis voolata üle tööala ja kanda tahkeid aineid vettpidavatesse tiikidesse, millest võtavad vett lõikeseadmed, või looduslikesse vooluveekogudesse.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi täitmise kohta kinnituse koos dokumentidega, milles on näha tehase veekasutus, reovee/vihmavee kogumise süsteem ning reovee puhastamise ja uuesti ringlusse võtmise süsteem.

2.9.   Tolmuohje töötlemistehases

Taotleja peab tõendama, et töötlemistehases on kasutusel operatiivsed tolmuohje meetmed. Meetmed võivad olla tehaseti erinevad, aga peavad kõikjal hõlmama alljärgnevat:

tolmu mahasurumine vee pihustamisega või tolmuimurite kasutamine koos filtreeriva tolmukoti ja/või elektrifiltriga, kui lõigatakse või antakse kuju kuivalt, mis võib palju tolmu tekitada;

siseruumide põrandate regulaarne tolmust puhastamine kas pihustades pindadele vett ja lastes sel valguda kohapealsesse veepuhastussüsteemi või kasutades tolmuimurit, mis kogub kokku kuiva tolmu (kuiva tolmu pühkida ei tohi);

suletud hoiuala märglõikamisel tekkinud ja veetustatud muda ja/või kuivlõikamisel tekkinud tolmu jaoks, kus seda/neid hoitakse kuni müügi, korduskasutamisse saatmiseni, kohapealse korduskasutamiseni või prügilasse saatmiseni;

kõige sagedamini kasutatavate teede katmine betooni või asfaldiga;

töötajate koolitamine tolmuohje heas tavas ning piisavate isikukaitsevahendite tagamine töötajatele ja külastajatele;

regulaarne ennetav arstlik tervisekontroll töötajatele koos sagedasema kontrolli võimalusega, et tuvastada hingamisprobleeme ja silikoosi võimalikku algust (viimast kohaldatakse ainult graniidi ja muude ränipõhiste kivimite töötlemise tehastele).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi täitmise kohta kinnituse koos järgmiste dokumentidega: i) töötlemistehases kasutatavate tolmuohjemeetmete kirjeldus ja ii) töötajate ennetava arstliku tervisekontrolli korra kirjeldus (kui asjakohane).

2.10.   Töötlemistehase tootmisjäätmete korduskasutamine

Taotleja peab tegema töötlemistehase tootmisjäätmete tekkimise inventuuri. Selles peab kirjas olema, milliseid jäätmeid (st tootmisjäägid ja tootmismuda) ja kui palju tekib.

Tootmisjäätmete inventuur peab hõlmama 12 kuud ning sama perioodi kohta tuleb hinnata kogutoodangu kaalu (kg või t) ja pindala (m2).

Loodusliku kivi tootmisjääkidest vähemalt 80 massiprotsenti tuleb kasutada muuks otstarbeks või ladustada müügiks.

Peale selle võib alljärgneva eest anda kokku kuni 10 punkti:

kuni 5 punkti proportsionaalselt selle eest, kui suure osa tootmisjääkidest (maksimaalne näitaja 100 % massist) taotleja korduskasutab (80 % kasutamise eest 0 punkti ja 100 % kasutamise eest 5 punkti);

kuni 5 punkti proportsionaalselt selle eest, kui suure osa tootmismudast (maksimaalne näitaja 100 % massist) taotleja korduskasutab (0 % kasutamise eest 0 punkti ja 100 % kasutamise eest 5 punkti).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab töötlemistehase jäätmeinventuuri vähemalt ELi ökomärgise loa andmisele eelneva 12 kuu kohta ja kohustub seda hoidma ajakohase kogu loa kehtivusaja.

Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos tootmisjääkide arvutustega (kg või t). Samuti esitatakse teave selle kohta, kuhu tootmisjäätmed lähevad (kas väliseks taaskasutuseks muus protsessis või prügilasse). Välise taaskasutuse ja prügilasse saatmise kohta tuleb esitada saatelehed.

2.11.   Piirkondlikult lõimitud tootmine töötlemistehases (mittekohustuslik)

Seda kriteeriumit kohaldatakse karjäärivärava ja töötlemistehase värava vahelise veo pikkusele ning ainult looduskivitoodete puhul.

Kuni 5 punkti antakse proportsionaalselt selle eest, kui palju on mõõtutahutud kivi plokkide kui vahetoodete karjäärist töötlemistehasesse vedamise tee 260 km-st lühem (0 punkti, kui see on ≥ 260 km ja 5 punkti, kui see on ≤ 10 km).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab töötlemistehase aadressi ja asjaomase karjääri aadressi või asukoha. Samuti kirjeldab taotleja mõõtutahutud kivi plokkide kui vahetoodete töötlemistehasesse tootmise transpordiliike.

Veomarsruut ja selle hinnanguline kogupikkus kantakse satelliitfotole, kasutades tasuta kättesaadavat vahemaa hindamise tarkvara.

3.   KRITEERIUMID VAIKSIDEAINETEL PÕHINEVATE AGLOMEERKIVITOODETE JAOKS

Punktisüsteem

Punktisüsteem ja ELi ökomärgisega aglomeerkivitootelt nõutavate miinimumpunktide arv on esitatud järgmises tabelis.

Kriteeriumid, mille alusel antakse punkte

Aglomeerkivitooted

1.7.

Keskkonnajuhtimissüsteem (mittekohustuslik)

0, 3 või 5 punkti

3.1.

Energiatarbimine

Kuni 30 punkti

3.3.

Ringlusse võetud/teisese materjali sisaldus

Kuni 35 punkti

3.4.

Vaiksideaine sisaldus

Kuni 20 punkti

3.5.

Tootmisjäätmete korduskasutamine

Kuni 10 punkti

Maksimumpunktid

100

ELi ökomärgise saamiseks vajalikud miinimumpunktid

50

3.1.   Energiatarbimine

Elektri eritarbimine aglomeerkivi tootmises (sh toormaterjali doseerimine, esmane segamine, teisene segamine, vormimine ja viimistlemine) ei tohi ületada 1,1 MJ/kg.

Kui kivist lähtematerjali peenestatakse, tuleb sellega seotud elektri eritarbimisest (MJ/kg) eraldi teada anda, aga mitte liita see tootmise kogutarbimisse.

Peale selle võib alljärgneva eest anda kokku kuni 30 punkti:

kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on tootmises elektri eritarbimine keskkonna seisukohast parimale näitajale (0,7 MJ/kg) (0 punkti 1,1 MJ/kg eest ja 10 punkti 0,7 MJ/kg eest);

kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju elektrit pärineb taastuvatest allikatest (0 punkti 0 % taastuvenergia kasutamise eest ja 10 punkti 100 % taastuvenergia kasutamise eest);

kuni 10 punkti taastuvenergia ostmise viisi eest järgmiselt: eraisiku pakutava energiateenuse lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (10 punkti); äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (10 punkti); pikaaegsete äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse võrku ühendatud või kaugemal võrgus asuvaid taastuvaid energiaallikaid (19) (8 punkti); taastuvenergia sertifikaatidega (20) (6 punkti); taastuvenergia päritolutagatiste ostmisega kogu tarbitava elektri jaoks või teenusepakkujale taastuvenergia tariifi makstes (21) (4 punkti);

Hindamine ja kontroll. Elektri eritarbimist tootmises arvutatakse jagades asjaomaste tootmisseadmete elektritarbimise tootmismahuga (kg või m3). Esitatud andmed peavad esindama seda toodet/neid tooteid, millele ELi ökomärgist taotletakse. Kui sama taotlusega hõlmatud eri toodetel on see väärtus märkimisväärselt erinev, tuleb iga toote kohta esitada eraldi andmed. Kui andmed on kuupmeetrites, tuleb need aglomeerkivi mahumassi teguri (kg/m3) abil kilogrammidesse ümber arvestada.

Taotleja esitab kehtiva elektriostulepingu andmed ja näitab ära taastuvatest energiaallikatest pärineva elektri osakaalu ostetavas koguses. Vajaduse korral esitatakse elektri tarnija kinnitus, kus on selgelt näha i) taastuvenergia osakaal tarnitavas elektris, ii) kehtiva ostulepingu laad (st eraisikuga sõlmitud energiateenusleping, äriorganisatsiooniga sõlmitud energiaostuleping, sõltumatu taastuvenergiasertifikaat või taastuvenergiatariif) ning iii) kas ostetav elekter pärineb objektil või selle lähistel asuvatest taastuvatest energiaallikatest.

Kui taotleja ostab taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks päritolutagatise sertifikaate, peab ta esitama dokumendid, mis kinnitavad, et päritolutunnistus on ostetud kooskõlas Euroopa energiasertifikaadisüsteemi põhimõtete ja tegevuseeskirjadega.

3.2.   Tolmuohje ja õhukvaliteet

Tööruumid, kus võidakse kokku puutuda stüreeniga, mille kontsentratsioon võib seal seire andmetel ületada 20 ppm-i (või 85 mg/m3), tuleb selgelt märgistada ja korralikult ventileerida.

Vaigusegusid doseeritakse ja segatakse suletud süsteemides.

Taotleja peab tõendama operatiivsete tolmuohje meetmete kasutamist. Meetmed võivad olla tehaseti erinevad, aga peavad kõikjal hõlmama alljärgnevat:

tolmu mahasurumine vee pihustamisega või tolmuimurite kasutamine koos filtreeriva tolmukoti ja/või elektrifiltriga, kui lõigatakse kuivalt, purustatakse või tehakse midagi muud, mis võib palju tolmu tekitada;

siseruumide põrandate regulaarne tolmust puhastamine kas pihustades pindadele vett ja lastes sel valguda kohapealsesse veepuhastussüsteemi või kasutades tolmuimurit, mis kogub kokku kuiva tolmu (kuiva tolmu pühkida ei tohi);

suletud hoiuala märglõikamisel tekkinud ja veetustatud muda ja/või kuivlõikamisel tekkinud tolmu jaoks, kus seda/neid hoitakse kuni müügi, korduskasutamisse saatmiseni, kohapealse korduskasutamiseni või prügilasse saatmiseni;

kõige sagedamini kasutatavate teede katmine betooni või asfaldiga;

töötajate koolitamine tolmuohje heas tavas ning piisavate isikukaitsevahendite tagamine töötajatele ja külastajatele;

regulaarne ennetav arstlik tervisekontroll töötajatele koos sagedasema kontrolli võimalusega, et tuvastada hingamisprobleeme ja silikoosi võimalikku algust (viimast kohaldatakse ainult kvartsipõhiste toodetega töötavatele tehastele).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi täitmise kohta kinnituse koos järgmiste dokumentidega: i) kirjeldus, millistes tööruumides on võimalik kokku puutuda stüreeniga ja milline on kasutatav ventilatsioonisüsteem; ii) tootmiskohas kasutatavate tolmuohjemeetmete kirjeldus ja iii) töötajate ennetava arstliku tervisekontrolli korra kirjeldus (kui asjakohane).

3.3.   Ringlusse võetud/teisese materjali sisaldus

Taotleja hindab ja dokumenteerib uue algmaterjali, eri tootmisprotsessidest pärinevatest jäätmetest uuesti ringlusse võetud materjali ja eri tootmisprotsesside kõrvalsaadustest pärineva teisese materjali kättesaadavust piirkonnas. Märkida tuleb ära umbkaudne kaugus, kust dokumenteeritud lähtematerjali transporditakse.

Peale selle antakse kuni 35 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju ringlussevõetud/teisest materjali aglomeerkivitootesse pannakse, võrrelduna keskkonna seisukohast parima näitajaga (35 massiprotsenti) (0 % eest 0 punkti ja ≥ 35 % eest 35 punkti).

Aglomeerkivi tootmisel tekkinud tolmu, lõikamisjäätmete ja praagi kasutamine uutes toodetes ei ole ringlussevõtt, kui neid kasutatakse samas protsessis, mis need tekitas.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos dokumentidega, kus on kirjas uued, uuesti ringlusse võetud ja teisesed materjalid ning nende kättesaadavus piirkonnas.

Ringlussevõetud või teisene materjal läheb tootes sellena arvesse ainult siis, kui see on hangitud ≤ 2,5 korda tootmiskohast kaugemalt kui aglomeerkivi tootmiseks kasutatavad uued materjalid (nt marmor ja kvarts).

Taotleja esitab ELi ökomärgise loa andmisele eelneva 12 kuu kohta ringlussevõetud/teisese materjali bilansi ja kohustub seda arvestust pidama kogu loa kehtivusaja. Bilansis on kirjas ringlussevõetud/teisese materjali kogused (mida tõendavad saatelehed ja arved) ning väljuvad ringlussevõetud/teisese materjali kogused, mis on kõigis müüdud või müügivalmis aglomeerkivitoodetes, mida müüakse väitega, et need sisaldavad sellist materjali (tõendina tuleb esitada ka tootekogused ja väidetavad protsendid).

Ringlussevõetud ja/või teisese materjali sisalduse väited peavad kajastama ELi ökomärgisega too(de)te tegelikku koostist partii tasandil. Üldine ringlussevõetud ja/või teisese materjali jaotamine ei ole lubatud.

Kui sama loataotlusega hõlmatud eri toodetel on see väärtus märkimisväärselt erinev, tuleb iga toote kohta esitada eraldi andmed.

3.4.   Vaiksideaine sisaldus

Polüester-, epoksü- ega teisi vaike ei tohi olla üle 10 massiprotsendi valmistootest.

Peale selle saab kuni 20 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on vaiksideaine sisaldus keskkonna seisukohast parimale näitajale (5 %) (0 punkti 10 % eest ja 20 punkti 5 % eest).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos vaiksideaine kasutamise arvutustega (% aglomeerkivitoote kogukaalust).

Sideainesisalduse väited peavad esindama ELi ökomärgisega too(de)te tegelikku koostist partii tasandil.

Kui sama loataotlusega hõlmatud eri toodetel on see väärtus märkimisväärselt erinev, tuleb iga toote kohta esitada eraldi andmed.

3.5.   Tootmisjäätmete korduskasutamine

Taotleja peab tegema aglomeerkivide tootmise jäätmete tekkimise inventuuri. Selles peab kirjas olema, milliseid jäätmeid (st tootmisjäägid ja tootmismuda) ja kui palju tekib.

Tootmisjäätmete inventuur peab hõlmama ELi ökomärgise saamise päevale eelnenud 12 kuud ning sama perioodi kohta tuleb hinnata ka kogutoodangu kaalu (kg või t) ja pindala (m2).

Vähemalt 70 % aglomeerkivitahvlite ja -plokkide tootmise jääkidest (praak ja tootmismuda) tuleb kasutada muus tootmises.

Peale selle saab kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju taotleja tootmisjäätmetest (maksimaalne näitaja 100 % massist) korduskasutab (70 % kasutamise eest 0 punkti ja 100 % kasutamise eest 10 punkti).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab aglomeerkivi tootmise tehase jäätmeinventuuri vähemalt ELi ökomärgise loa andmisele eelneva 12 kuu kohta ja kohustub seda hoidma ajakohase kogu loa kehtivusaja.

Taotleja esitab kriteeriumi kohustuslike osade täitmise kohta kinnituse koos tootmisel tekkinud jääkide ja muda arvutustega (kg või t). Samuti esitatakse teave selle kohta, kuhu tootmisjäätmed lähevad (kas väliseks taaskasutuseks muus protsessis või prügilasse). Välise taaskasutuse ja prügilasse saatmise kohta tuleb esitada saatelehed.

Kui tootmisliini või toote kohta ei ole võimalik eraldi andmeid esitada, esitab taotleja andmed kogu tehase kohta.

4.   KRITEERIUMID KERAAMIKA- JA PÕLETATUD SAVI TOODETE JAOKS

Punktisüsteem

Punktisüsteem ja ELi ökomärgisega keraamika- ja põletatud savi toodetelt nõutavate miinimumpunktide arv on esitatud järgmises tabelis.

Kui taotleja kasutab keraamika- või põletatud savist too(de)te lähtematerjalina pihustuskuivatamisega valmistatavat pulbrit, esitab ta andmed selle kasutamise kohta ning esitab selle kohta ka tarnearved, mis ei tohi taotluse esitamise kuupäeval olla vanemad kui aasta. Sellisel juhul esitab taotleja kõik vajalikud pulbritootja kinnitused, millest on näha kõigi asjaomaste ELi ökomärgise nõuete ja muude punkte andvate nõuete täitmist.

Kriteeriumide 4.1 ja 4.2 puhul on keraamiliste plaatide jaoks kindlaks määratud kaks piirmäärade kogumit sõltuvalt sellest, kas ELi ökomärgise kasutamise luba kehtib piiratud arvu toodete puhul (siis tuleb esitada stabiilsed tegevusandmed tüüpilise perioodi kohta tootmistsükli jooksul) või kui luba kehtib teatava tootepere (22) paljude tootevormide puhul (siis tuleb esitada aasta keskmised andmed). Aasta keskmise toodangu piirmäärad on kõrgemad, et võtta arvesse energiat, mida on vaja põletusahju temperatuuri säilitamiseks, kui tootmisliin ei tööta (nt kui muudetakse plaatide vormi) või kui see ei tööta täisvõimsusel (nt öise vahetuse või nädalavahetuste ajal).

Kriteeriumid, mille alusel antakse punkte

Keraamika- ja põletatud savi tooted

1.7.

Keskkonnajuhtimissüsteem (mittekohustuslik)

0, 3 või 5 punkti

4.1.

Kuivatamise ja põletamisega seotud kütusekulu

Kuni 20 punkti

4.2.

CO2-heide

Kuni 25 punkti

4.4.

Tolmu, HFi, NOx-i ja SOx-i õhkupaiskamine

Kuni 40 punkti

4.6.

Tootmisjäätmete korduskasutamine

Kuni 10 punkti

Maksimumpunktid

100

ELi ökomärgise saamiseks vajalikud miinimumpunktid

50

4.1.   Kuivatamise ja põletamisega seotud kütusekulu

Kuivatite ega põletusahjude kütusena ei tohi kasutada kivisütt, naftakoksi, kerget kütteõli ega rasket kütteõli.

Kütuseenergia eritarbimine ei tohi kuivatamisel ega põletamisel ületada alltoodud kohustuslikke piire.

 

Pihustuskuivati

Kuivati ja põletusahi

Kohustuslik ülempiir

Keskkonna seisukohalt parim tase

Kohustuslik ülempiir

Keskkonna seisukohalt parim tase

Keraamilised plaadid: üksiktoode (**)

1,8 MJ pulbrikilo kohta (*)

1,3 MJ pulbrikilo kohta (**)

4,1 MJ/kg

3,2 MJ/kg

Keraamilised plaadid: tootepere (***)

5,5 MJ/kg

4,3 MJ/kg

Põletatud savist sillutuskivid

3,5 MJ/kg

2,1 MJ/kg

Peale selle saab kuni 20 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on kuivatamisel ja põletamisel kütuse erikulu keskkonna seisukohast parimale näitajale, mis on näha eeltoodud tabelis (nt põletatud savist sillutuskivide puhul: 0 punkti 3,5 MJ/kg eest ja 20 punkti ≤ 2,1 MJ/kg eest).

Keraamiliste plaatide puhul, milles kasutatakse pihustuskuivatatud pulbrit, arvutatakse eelmise lõigu alusel kaks punktisummat: üks pihustuskuivatatud pulbri jaoks (SDP) ning teine keraamiliste plaatide põletusahju ja kuivati jaoks (KWD). Seejärel arvutatakse nende kahe punktisumma alusel üks:

Kütuspunktid = 0,35(SDP) + 0,65(KWD)

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab asjaomas(t)e too(de)te tootmisega seotud kütuse erikulu koos selle punktisummaks arvutamisega. Kütuse erikulu arvutatakse jagades asjaomaste tootmisseadmete kütusekulu (MJ) asjaomase perioodi tootmismahuga (kilogrammides).

Kui tootmisandmed on ruutmeetrites (m2), aga vaja on esitada andmed kilogrammides, tuleb need toodete või tooteperede mahumassi teguri (kg/m2) abil ümber arvestada.

Andmed kogu tootepere kohta peavad esindama mis tahes tootmisliini 12 kuu jooksul enne ELi ökomärgise andmise kuupäeva. Andmed konkreetsete üksiktoodete kohta peavad esindama stabiilseid tingimusi tegeliku(te) tootmisperioodi(de) jooksul.

Põletusahju ja kuivatisse jõudva kütuse maht või mass võetakse kohapealsetest näitudest ja arvutatakse ümber MJ-desse, korrutades perioodi jooksul kulunud kütuse mahu/massi (nt kg, t, l või Nm3) sama kütuse eri- või üldise kütteväärtusega (nt MJ/kg, MJ/t, MJ/l või MJ/Nm3).

Kui kuivatamiseks kasutatava soojuse saamiseks viiakse kütus koostootmissüsteemi, tuleb sel perioodil toodetud elekter (mõõdetud kWh-des ja konverteeritud MJ-deks) kuivati kütusekulu näidust maha arvestada.

4.2.   CO2-heide

Kütuse põletamisega seotud CO2-heide ja lähtematerjali dekarboniseerumisest tingitud tootmisheide ei tohi kuivatamisel ega põletamisel ületada alltoodud kohustuslikke piire.

 

Pihustuskuivatamisega valmistatav pulber

Kuivati ja põletusahi  (*)

Kohustuslik ülempiir

Keskkonna seisukohalt parim tase

Kohustuslik ülempiir

Keskkonna seisukohalt parim tase

Keraamilised plaadid: üksiktoode (***)

84 kg CO2 pulbritonni kohta (*)

54 kg CO2 pulbritonni kohta (*)

280 kg CO2/t

230 kg CO2/t

Keraamilised plaadid: tootepere (****)

360 kg CO2/t

290 kg CO2/t

Põletatud savist sillutuskivid

192 kg CO2/t

129 kg CO2/t

Peale selle saab kuni 25 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on CO2-eriheide keskkonna seisukohast parimale näitajale, mis on näha eeltoodud tabelis (nt põletatud savist sillutuskivide puhul: 0 punkti 192 kg CO2/kg eest ja 25 punkti 129 kgCO2/t eest).

Keraamiliste plaatide puhul, milles kasutatakse pihustuskuivatatud pulbrit (mida toodetakse kas kohapeal või mujal), arvutatakse eelmise lõigu alusel kaks punktisummat: üks pihustuskuivatatud pulbri jaoks (SDP) ning teine keraamiliste plaatide põletusahju ja kuivati jaoks (KWD). Seejärel arvutatakse nende kahe punktisumma alusel üks:

CO2punktid = 0,35(SDP) + 0,65(KWD)

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos CO2-eriheite arvutustega vastavalt allpool kirjeldatud metoodikale.

Toodete puhul, mis pärinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ (23) kohaldamisalasse kuuluvatest käitistest, tuleb tootetonni kohta arvutatava eriheite saamiseks võtta aluseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/331 (24) artikli 6 kohaselt kehtestatud seiremetoodikakava kohased heitemäärad ja tootmistasemed.

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalast välja jäävatest käitistest pärinevate toodete puhul tuleb tulemused esitada kooskõlas komisjoni määruses (EL) nr 601/2012 (25) määratletud arvutusmetoodikaga.

Eraldi käitises lähteaineks toodetud pihustuskuivatatud pulbrit sisaldavate keraamiliste toodete puhul peab taotleja esitama pulbritootja kinnituse oma aastase keskmise CO2-eriheite kohta, mis on arvutatud viimase aruandeaasta kohta ühe eeltoodud arvutusmeetodi kohaselt.

Kõigil juhtudel tuleb CO2-eriheidet hinnata ELi ökomärgise loaga too(de)te tasandil. CO2-heite arvutamisel võetakse aluseks kriteeriumi 4.1 kohaselt arvutatud asjakohased kütusekulu väärtused, kasutatud kütuse(te) CO2-mahukus ja tooraine keskmine karbonaadisisaldus.

4.3.   Tootmise veetarbimine

Keraamika- või põletatud savi toodet tootev rajatis peab kas:

omama reovee taaskasutamise suletud süsteemi, kust ei välju mingeid vedelheitmeid, või

suutma tõendada, et selle magevee eritarbimine on järgmises tabelis esitatud kulupiiridega võrdne või väiksem.

Tooteliik

Kas pihustuskuivatamine toimub kohapeal?

Kulupiirmäär

keraamilised plaadid ja põletatud savist sillutuskivid

Jah

1,0 l/kg

Ei

0,5 l/kg

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kohustuslikule nõudele vastavuse kinnituse, märkides ära, kuidas on vastavus tagatud.

Kui kasutatakse vedelaid heitmeid mittetekitavat süsteemi, tuleb esitada selle ja peamiste tööparameetrite lühikirjeldus.

Kui sellist süsteemi ei ole, tuleb esitada ELi ökomärgise saamise päevale eelnenud kalendriaasta või jooksva 12 kuu kohta tootmises kasutatud vee kogukulu (l või m3) ja keraamika- või põletatud savi toodangu andmed (kg või m2).

Kui tootmisliini või toote kohta ei ole võimalik eraldi andmeid esitada, esitab taotleja andmed kogu tehase kohta.

Tualettide, köögi ja muu tootmisega otseselt mitteseotud tegevuse veekulu tuleb mõõta eraldi ja arvutustest välja jätta.

4.4.   Tolmu, HFi, NOx-i ja SOx-i õhkupaiskamine

Meetmed, millega vähendatakse tolmuheidet „külmadest“ tolmurohketest toimingutest keraamiliste plaatide tootmiskohas, peavad hõlmama vähemalt toorainete vastuvõtmist, segamist ja jahvatamist ning plaatide vormimist ja klaasimist/kaunistamist.

Keraamika- või põletatud savi toodete tootmisega seotud tolmu, HFi, NOx-i ja SOx-i õhkupaiskamine ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud kohustuslikke piire.

Heide

Kohustuslik ülempiir

Keskkonna seisukohalt parim tase

Katsemeetod

Võimalik punktide arv

Tolm (pihustuskuivati) (*)

90 mg/kg

EN 13284

Tolm (põletusahi)

50 mg/kg

10 mg/kg

EN 13284

Kuni 10

HF (põletusahi)

20 mg/kg

6 mg/kg

ISO 15713

Kuni 10

NOx väljendatult NO2-na (põletusahi)

250 mg/kg

170 mg/kg

EN 14792

Kuni 10

SOx väljendatult SO2-na (põletusahi)

1 300  mg/kg

750 mg/kg

EN 14791

Kuni 10

Peale selle saab kuni 40 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on tolmu, HFi, NOx-i ja SOx-i-eriheide keskkonna seisukohast parimale näitajale, mis on näha eeltoodud tabelis (nt HFi heite puhul: 0 punkti 20 mg/kg eest ja kuni 10 punkti ≤ 6 mg/kg eest).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos i) meetmetega, millega vähendatakse tolmuheidet „külmadest“ tolmurohketest toimingutest ja ii) tegevuskoha andmetega (mg/Nm3), mis on väljendatud päeva keskmiste väärtuste alusel arvutatud aasta keskmisena. Andmed peavad olema saadud EN või ISO standardi kohase pideva või perioodilise seirega. Perioodilise seire korral tuleb ELi ökomärgisega too(de)te tegemise pihustuskuivati või põletusahju stabiilse töö ajal võtta vähemalt kolm proovi.

Kui tootmisandmed on ruutmeetrites (m2), aga vaja on esitada andmed kilogrammides, tuleb need toodete või tooteperede mahumassi teguri (kg/m2) abil ümber arvestada.

Andmed kogu tootepere kohta peavad esindama mis tahes tootmisliini 12 kuu jooksul enne ELi ökomärgise andmise kuupäeva. Andmed konkreetsete üksiktoodete kohta peavad esindama stabiilseid tingimusi tegeliku(te) tootmisperioodi(de) jooksul.

Et saada heitgaaside seireandmetest (mg/Nm3; 18 % O2-sisalduse juures) mg keraamilise/põletatud savist plaadi ruutmeetri kohta või mg keraamika-/põletatud savi toote kilo kohta, tuleb kasutada gaasi voolumahtu (Nm3 tooteruutmeetri või -kilo kohta). Üks Nm3 viitab ühele kuiva gaasi kuupmeetrile tavatingimustel (273 K, 101,3 kPa).

Kui tootmisliini või toote kohta ei ole võimalik eraldi andmeid esitada, esitab taotleja andmed kogu tehase kohta ja määrab heite ELi ökomärgise kohase tootmise massi alusel.

4.5.   Reoveekäitlus

Keraamika- või põletatud savi toodete tootmise reovett tuleb puhastada kooskõlas ühega alljärgnevatest variantidest:

variant 1: puhastatakse kohapeal hõljumist ja puhastatud reovesi läheb vedelheitmeteta süsteemi kaudu tagasi tootmisesse või

variant 2: puhastatakse kohapeal hõljumist (või ei puhastata üldse) ja saadetakse kolmanda isiku käitatavasse puhastusjaama või

variant 3: puhastatakse kohapeal hõljumist ja lastakse kohalikku vooluveekogusse.

Teise või kolmanda variandi korral peab taotleja või kolmandast isikust reoveepuhastusjaama käitaja kinnitama, et kohalikku vooluveekokku lastav lõplik puhastatud heitvesi vastab järgmistele piirmääradele.

Näitaja

Piirmäär

Katsemeetod

Hõljuvaine

40 mg/l

ISO 5667-17

Kaadmium

0,015 mg/l

ISO 8288

Plii

0,15 mg/l

ISO 8288

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab vastavuse kinnituse, kus on kirjas, millist varianti tootmiskohas kasutatakse.

Kui kasutatakse vedelaid heitmeid mittetekitavat süsteemi, tuleb esitada selle ja peamiste tööparameetrite lühikirjeldus.

Kui puhastatud või puhastamata reovesi saadetakse kolmanda poole puhastusjaama, peab jaama käitaja esitama heljumi, kaadmiumi ja plii keskmise sisalduse lõplikus puhastatud heitvees ning esitama ka katseprotokolli, milles on tabelis nimetatud standardmeetodite (või samaväärsete siselaborimeetodite) kohase iganädalase analüüsi andmed. Harvem võib proove võtta siis, kui see on tegevusloa kohaselt nii lubatud.

Kui tootmise reovett puhastatakse kohapeal ja heitvesi lastakse kohalikku vooluveekogusse, peab taotleja esitama heljumi, kaadmiumi ja plii keskmise sisalduse lõplikus puhastatud heitvees ning esitama ka katseprotokolli, milles on tabelis nimetatud standardmeetodite (või samaväärsete siselaborimeetodite) kohase iganädalase analüüsi andmed. Harvem võib proove võtta siis, kui see on tegevusloa kohaselt nii lubatud.

4.6.   Tootmisjäätmete korduskasutamine

Taotleja esitab keraamika- või põletatud savi toodete tootmisest tekkinud jäätmete täieliku inventuuri. Selles peab kirjas olema, milliseid tootmisjäätmeid (26) ja kui palju tekib.

Tootmisjäätmete inventuur peab hõlmama vähemalt ELi ökomärgise saamise päevale eelnenud 12 kuud ning sama perioodi kohta tuleb hinnata kogutoodangu kaalu (kg või t) ja pindala (m2).

Keraamika- või põletatud savi toodete tootmisjäätmetest vähemalt 90 massiprotsenti tuleb kasutada uuesti kohapealses tootmises, keraamika- või põletatud savi toodete valmistamisel või muu tootmisprotsessi käigus.

Peale selle saab kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on tootmisjäätmete korduskasutamise protsent keskkonna seisukohalt parimale määrale (100 %) (90 % kasutamise eest 0 punkti ja 100 % kasutamise eest 10 punkti).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kinnituse selle kriteeriumi kohustuslikele nõuetele vastavuse kohta, millele on lisatud keraamilist või põletatud savi tootva tehase jäätmeinventuur vähemalt 12 kuud enne ELi ökomärgise kasutamise loa andmist ning kogu tootmisprotsessi jääkide ja setete arvutused (kilogrammides või tonnides). Samuti kohustub ta seda hoidma ajakohase kogu loa kehtivusaja.

Ka esitatakse teave selle kohta, kuhu tootmisjäätmed lähevad (kas sisemiseks või väliseks taaskasutuseks muus protsessis või prügilasse). Välise taaskasutuse ja prügilasse saatmise kohta tuleb esitada saatelehed.

Kui tootmisliini või toote kohta ei ole võimalik eraldi andmeid esitada, esitab taotleja andmed kogu tehase kohta.

4.7.   Glasuur ja värvained

Kui keraamika- või põletatud savi tooteid glasuuritakse või dekoreeritakse, peab glasuuris oleva plii kogus olema alla 0,10 massiprotsendi ja kaadmiumil samuti alla 0,10 massiprotsendi.

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos glasuuri või värvaine tootja asjaomase kinnituse või ohutuskaartidega.

5.   HÜDRAULILISTEL SIDEAINETEL VÕI ALTERNATIIVTSEMENDIL PÕHINEVATE BETOONVALMISTOODETE VÕI MULDTELLISTE KRITEERIUMID

Punktisüsteem

ELi ökomärgise võib anda nii turule lastud hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi vahetootele kui ka lõplikele kõvakattetoodetele, mis on tehtud selliste sideainete või tsementide segamisel täitematerjali ja veega ning lisatöötlusel ja kuivatamisel.

Kui taotleja ei ole hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi vahetoote tootja ja hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi vahetootele ei ole ELi ökomärgist antud, annab taotleja teada, millist sideainet või tsementi ELi ökomärgisega kõvakattetootes kasutatakse, ning esitab ka tarnearved, mis ei tohi taotluse esitamise kuupäeval olla vanemad kui aasta.

Sellisel juhul esitab taotleja kõik vajalikud hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi tootja kinnitused, millest on näha kõigi asjaomaste ELi ökomärgise nõuete ja muude punkte andvate nõuete täitmist.

Punktisüsteemid ja nõutavate miinimumpunktide arv on esitatud järgmises tabelis.

 

Hüdrauliline sideaine

Alternatiivtsement

Tsemendipõhised kõvakattetooted

Lubjapõhised kõvakattetooted

1.7.

Keskkonnajuhtimissüsteem hüdraulilise sideaine tootmise tehases (mittekohustuslik)

0, 3 või 5 punkti

1.7.

Kõvakattetoodete tootmise tehase keskkonnajuhtimissüsteem (mittekohustuslik)

0, 3 või 5 punkti

0, 3 või 5 punkti

5.1.

Klinkritegur

Kuni 15 punkti

Kuni 15 punkti

Kuni 15 punkti

5.2.

CO2-heide

Kuni 20 punkti

Kuni 20 punkti

Kuni 20 punkti

Kuni 20 punkti

5.3.

Tolmu, NOx-i ja SOx-i õhkupaiskamine

Kuni 15 punkti

Ei ole asjakohane või kuni 15 punkti

Kuni 15 punkti

Kuni 15 punkti

5.4.

Lähtematerjali taaskasutusse võtmine ja vastutustundlik hankimine

Kuni 25 punkti

Kuni 25 punkti

5.5.

Energiatarbimine

Kuni 20 punkti

Kuni 20 punkti

5.6.

Keskkonna seisukohast uuenduslik tootedisain (mittekohustuslik)

Kuni 10 punkti

Kuni 15 punkti

Maksimumpunktid

55

35 või 50

110

100

ELi ökomärgise saamiseks vajalikud miinimumpunktid

27,5

17,5 või 25

55

50

5.1.   Klinkritegur

Seda kriteeriumit ei kohaldata lubjapõhistele hüdraulilistele sideainetele.

Hüdraulilised tsementsideained

Taotleja või hüdraulilise tsementsideaine tarnija peab esitama klinkriteguri või vähemalt asjaomase EN 197–1 kohase märke (seda võib kasutada klinkriteguri asemel järgmises tabelis esitatud viisil).

EN 197-1 kohane märge

Eeldatav klinkritegur

EN 197-1 kohane märge

Eeldatav klinkritegur

CEM I

0,96

CEM II/A-L

0,83

CEM II/A-S

0,83

CEM II/B-L

0,68

CEM II/B-S

0,68

CEM II/A-LL

0,83

CEM II/A-D

0,88

CEM II/B-LL

0,68

CEM II/A-P

0,83

CEM II/A-M

0,80

CEM II/B-P

0,68

CEM II/B-M

0,68

CEM II/A-Q

0,83

CEM III/A

0,47

CEM II/B-Q

0,68

CEM III/B

0,25

CEM II/A-V

0,83

CEM III/C

0,09

CEM II/B-V

0,68

CEM IV/A

0,73

CEM II/A-W

0,83

CEM IV/B

0,52

CEM II/B-W

0,68

CEM V/A

0,72

CEM II/A-T

0,83

CEM V/B

0,57

CEM II/B-T

0,68

 

 

Kuni 15 punkti saab proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on hüdraulilise tsementsideaine klinkritegur keskkonna seisukohast parimale näitajale (0,60) (0 punkti klinkriteguri ≥ 0,90 eest ja 15 punkti ≤ 0,60 eest).

Alternatiivtsemendid

Kuni 15 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on tsemendi klinkritegur keskkonna seisukohast parimale näitajale (0,00) (0 punkti 0,30 eest ja 15 punkti 0,00 eest).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab tarnitava hüdraulilise sideaine klinkriteguri või standardi EN 197–1 tabeli 1 kohase märke.

Kui kõvakattetootes kasutatakse mitut hüdraulilist sideainet või alternatiivtsementi (nt kahekihilistes terratsoplaatides), arvutab taotleja kummagi hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi punktid eraldi ja seejärel nende kasutamise omavahelise suhte alusel kaalutud keskmised kogupunktid.

5.2.   CO2-heide

Portlandtsemendiklinkri, lubja või alternatiivtsemendi tootmisega seotud CO2-heide ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud kohustuslikke piire. Järgida tuleb ka tabelis esitatud arvutusmeetodit.

Tooteliik

Kohustuslik ülempiir

Keskkonna seisukohalt parim tase

CO2 arvutamise meetod

Hall portlandtsemendiklinker

816 kg CO2 klinkritonni kohta

751 kg CO2 klinkritonni kohta

Vastavalt delegeeritud määrusele (EL) 2019/331 või määrusele (EL) nr 601/2012 (nagu asjakohane)

Lubi

1 028 kg CO2 hüdraulilise lubja tonni kohta

775 kg CO2 hüdraulilise lubja tonni kohta

Valge portlandtsemendiklinker

1 063 kg CO2 klinkritonni kohta

835 kg CO2 klinkritonni kohta

Alternatiivtsemendid

571 kg CO2 tsemenditonni kohta

526 kg CO2 tsemenditonni kohta

ISO 14067 kohane süsiniku jalajälg olelusringi etappide A1–A3 kohta

Peale selle saab kuni 20 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on CO2-heide keskkonna seisukohast parimale näitajale, mis on näha eeltoodud tabelis (nt halli portlandtsemendiklinkri puhul: 0 punkti, kui see on 816 kg CO2 klinkritonni kohta, ja 20 punkti, kui 751 kg CO2 klinkritonni kohta).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos CO2-eriheite arvutustega vastavalt eeltoodud tabelis kirjeldatud metoodikale.

Toodete puhul, mis pärinevad direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse kuuluvatest käitistest, tuleb tootetonni kohta arvutatava eriheite saamiseks võtta aluseks delegeeritud määruse (EL) 2019/331 artikli 6 kohaselt kehtestatud seiremetoodikakava kohased heitemäärad ja tootmistasemed.

Direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalast välja jäävatest käitistest pärinevate toodete puhul tuleb tulemused esitada kooskõlas määruses (EL) nr 601/2012 määratletud arvutusmetoodikaga.

Kõigil juhtudel tuleb CO2-eriheidet hinnata ELi ökomärgise loaga too(de)te tasandil. Kui käitises toodetakse mitut liiki tooteid, võetakse aluseks tegelikult taotlusega hõlmatud toote tootmisliini ja -protsessi andmeid (kuivõrd see on võimalik). Kui heitmed tulenevad mitme toote tootmisest samas käitises, jaotatakse heitkogused massi alusel.

Kui kasutatakse alternatiivtsementi, peab taotleja esitama CO2-jalajälje analüüsi koopia, mis peab olema kooskõlas standardiga ISO 14067 ning seda peab olema kontrollinud akrediteeritud kolmas pool. Jalajäljeanalüüs peab hõlmama kõigi peamiste kasutatud lähtematerjalide ja kõigi keemiliste aktivaatorite tootmist olelusringi etappides A1–A3. Kui materjali tootjatelt konkreetseid andmeid ei saa, tuleb kasutada olelusringi andmiku andmebaasist võetud üldisi heitekoefitsiente.

Kui kõvakattetootes kasutatakse mitut hüdraulilist sideainet või alternatiivtsementi (nt kahekihilistes terratsoplaatides), arvutab taotleja kummagi hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi punktid eraldi ja seejärel nende kasutamise omavahelise suhte alusel kaalutud keskmised kogupunktid.

5.3.   Tolmu, NOx-i ja SOx-i õhkupaiskamine

Seda kriteeriumi kohaldatakse hüdrauliliste sideainete suhtes, kuid mitte alternatiivsete tsementide suhtes, kui nende klinkrisisaldus on ≤ 30 massiprotsenti.

Tsemendi- või lubjapõletusahju tolmu, HFi, NOx-i ja SOx-i eriheide ei tohi ületada järgmises tabelis esitatud kohustuslikke piire.

Näitaja

Kohustuslikud eriheite piirnormid

Keskkonna seisukohalt parim tase

Katsemeetod

Võimalik punktide arv

Tolm

≤ 34,5 g klinkri- või hüdraulilise lubja tonni kohta

≤ 11,5 g klinkri- või hüdraulilise lubja tonni kohta

EN 13284

Kuni 5

NOx (NO2-na)

≤ 1 472  g klinkri- või hüdraulilise lubja tonni kohta

≤ 920 g klinkri- või hüdraulilise lubja tonni kohta

EN 14791

Kuni 5

SOx (SO2-na)

≤ 460 g klinkri- või hüdraulilise lubja tonni kohta

≤ 115 g klinkri- või hüdraulilise lubja tonni kohta

EN 14792

Kuni 5

Peale selle saab kuni 15 punkti proportsionaalselt selle eest, kui lähedal on tegelik tolmu, NOx-i ja SOx-i-eriheide (väljendatuna grammides klinkri või hüdraulilise lubjatonni kohta) keskkonna seisukohast parimale näitajale, mis on näha eeltoodud tabelis (nt 0 punkti, kui tolmuheide on 34,5 g klinkritonni kohta, ja 5 punkti, kui see on 11,5).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos tegevuskoha tsemendi- või lubjapõletusahju heiteandmetega (mg/Nm3), mis on väljendatud päeva keskmiste väärtuste alusel arvutatud aasta keskmisena. Andmed peavad olema saadud EN või ISO standardi kohase pideva seirega.

Et saada heitgaaside seireandmetest (mg/Nm3; 10 % O2-sisalduse juures) grammi klinkritonni kohta, tuleb kasutada põletusahju gaasi voolumahtu (Nm3 klinkritonni kohta). Tsemendipõletusahjude gaasi erivoolumahud on tavaliselt 1 700 – 2 500 Nm3 klinkritonni kohta. Samuti peab tsemenditootja tolmu-, NOx- ja SOx-heite arvutustes selgelt välja tooma õhu erivoolukiiruse. Üks Nm3 viitab ühele kuiva gaasi kuupmeetrile tavatingimustel (273 K, 101,3 kPa).

Et saada heitgaaside seireandmetest (mg/Nm3; 11 % O2-sisalduse juures) grammi lubjatonni kohta, tuleb kasutada põletusahju gaasi erivoolumahtu (Nm3 lubjatonni kohta). Lubjapõletusahjude gaasi erivoolumahud on tavaliselt 3 000 – 5 000 Nm3 lubjatonni kohta (oleneb ahjutüübist). Lubjatootja peab tolmu-, NOx- ja SOx-heite arvutustes selgelt välja tooma õhu erivoolukiiruse. Üks Nm3 viitab ühele kuiva gaasi kuupmeetrile tavatingimustel (273 K, 101,3 kPa).

Pideva tootmise korral peavad andmed kajastama ELi ökomärgise kasutamise loa saamise päevale eelnenud 12 kuud. Lühema tootmise korral, tuleb esitada andmed tegeliku tootmisperioodi kohta ja tootmiskoha andmed peavad kajastama vähemalt 80 % tootmisest.

Kui tootmisliini või toote kohta ei ole võimalik eraldi andmeid esitada, esitab taotleja andmed kogu tehase kohta.

Kui ELi ökomärgisega kõvakattetootes kasutatakse mitut hüdraulilist sideainet (nt kahekihilistes terratsoplaatides), arvutab taotleja iga hüdraulilise sideaine punktid eraldi nagu see oleks ainuke kasutatud sideaine ja seejärel ELi ökomärgisega kõvakattetootes kasutatava iga hüdraulilise sideaine omavahelise suhte alusel kaalutud keskmised kogupunktid.

5.4.   Lähtematerjali taaskasutusse võtmine ja vastutustundlik hankimine

Taotleja hindab ja dokumenteerib uue algmaterjali, eri tootmisprotsessidest pärinevatest jäätmetest uuesti ringlusse võetud materjali ja eri tootmisprotsesside kõrvalsaadustest pärineva teisese materjali kättesaadavust piirkonnas. Märkida tuleb ära umbkaudne kaugus, kust dokumenteeritud lähtematerjali transporditakse.

Taotleja peab kogu tagastatud või praagiks läinud tsemendisegumi jaoks ette nägema korra, mille kohaselt:

see kasutatakse ära uute tsemendisegumite tegemiseks enne, kui tagastatud või praaktsement kivistub, või

see kasutatakse kivinenult täitematerjalina uutes segumites või

kolmas pool võtab selle enne või pärast kõvastumist lepingu alusel uuesti ringlusse.

Peale selle võib lähtematerjali hankimise eest anda kokku kuni 25 punkti järgmiselt:

 

Tsemendipõhised tooted

Lubja- või alternatiivtsemendipõhised tooted

Ringlusse võetud või teisese materjali sisaldus kuni 30 %

Kuni 20 punkti

Kuni 25 punkti

Vastutustundlikult hangitud uue täitematerjali sisaldus kuni 100 %

Kuni 5 punkti

Kuni 5 punkti

Vastutustundlikult hangitud tsement

5 punkti

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab kriteeriumi kohustusliku osa täitmise kohta kinnituse koos dokumentidega, kus on kirjas, kui kaugelt võimalikku uut, uuesti ringlusse võetud ja teisest materjali transporditakse. Teine võimalus tõendada selle kriteeriumi kohustuslikule osale vastavust on esitada hõbe-, kuld-, või plaatinumsertifikaat, mille on taotlejale andnud Betooni Jätkusuutlikkuse Nõukogu (CSC) oma tehnilise käsiraamatu versiooni 2.0 alusel.

Ringlussevõetud või teisene materjal läheb tootes sellena arvesse ainult siis, kui see on hangitud ≤ 2,5 korda tootmiskohast kaugemalt kui betoonelementide tootmiseks kasutatavad uued materjalid (nt jäme ja peen täitematerjal ning täiendav tsementne materjal). Betoonelementide tootmisel tekkinud tolmu ja praagi kasutamine uutes toodetes ei ole ringlussevõtt, kui neid kasutatakse samas protsessis, mis need tekitas.

Vastutustundlikult hangitud materjalid peavad olema sertifitseeritud Betooni Jätkusuutlikkuse Nõukogu või samaväärse kolmanda isiku sertifitseerimissüsteemi poolt.

Taotleja esitab ELi ökomärgise loa andmisele eelneva 12 kuu kohta ringlussevõetud/teisese ja vastutustundlikult hangitud materjali bilansi. Samuti kohustub ta seda hoidma ajakohase kogu loa kehtivusaja. Bilansis on kirjas ringlussevõetud/teisese ja vastutustundlikult hangitud materjali kogused (mida tõendavad saatelehed ja arved) ning väljuvad ringlussevõetud/teisese ja vastutustundlikult hangitud materjali kogused, mis on kõigis müüdud või müügivalmis betoonelementides, mida müüakse väitega, et need sisaldavad sellist materjali (tõendina tuleb esitada ka tootekogused ja väidetavad protsendid).

Kuna betoonelemente tehakse segumite kaupa, peavad nende ringlussevõetud/teisese materjali sisalduse ning vastutustundlikult hangitud hüdraulilise sideaine, alternatiivtsemendi või täitematerjali kasutamise väited käima konkreetse segumi koostise kohta. Ringlussevõetud/teisese/vastutustundlikult hangitud materjali mõtteline jaotamine ei ole lubatud.

Kui tootmisandmed on kuupmeetrites, aga vaja on esitada andmed kilogrammides või vastupidi, tuleb need asjaomase materjali mahumassi teguri abil ümber arvestada.

5.5.   Energiatarbimine

Taotleja peab ette nägema betoonvalmistoodete tehase energiatarbimise ja CO2-heite süsteemse seire, dokumenteerimise ja optimaalsele tasemele vähendamise programmi. Taotleja annab energiatarbimisest teada energiaallikate (nt elekter, diisel) ja kasutusotstarvete (hooned, valgustus, lõikeseadmed, pumbad ja sõidukid) kaupa. Taotleja annab teada objekti energiatarbimisest nii kalendriaasta absoluutandmetena (kWh või MJ) kui ka tootmisspetsiifiliselt (kWh või MJ müüdud/toodetud ja müügivalmis materjali kuup- või ruutmeetri või tonni kohta).

Energia eritarbimise ja CO2-heite vähendamise kava peab kirjeldama juba võetud või kavandatud meetmeid (nt olemasolevate seadmete tõhusam kasutamine, investeerimine tõhusamatesse seadmetesse, täiustatud transport ja logistika).

Peale selle võib alljärgneva eest anda kokku kuni 20 punkti:

kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju tarbitud energiast (kütus ja elekter) pärineb taastuvatest allikatest (0 punkti 0 % taastuvenergia kasutamise eest ja 10 punkti 100 % taastuvenergia kasutamise eest);

kuni 5 punkti taastuvenergia ostmise viisi eest järgmiselt: eraisiku pakutava energiateenuse lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (5 punkti); äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse objektil või selle lähistel asuvaid taastuvaid energiaallikaid (5 punkti); pikaaegsete äriorganisatsioonilt energia ostmise lepingutega, mille kohaselt kasutatakse võrku ühendatud või kaugemal võrgus asuvaid taastuvaid energiaallikaid (27) (4 punkti); taastuvenergia sertifikaatidega (28) (3 punkti); taastuvenergia päritolutagatiste ostmisega kogu tarbitava elektri jaoks või teenusepakkujale taastuvenergia tariifi makstes (29) (2 punkti);

kui on ISO 14067 kohaselt analüüsitud toote CO2-jalajälge (3 punkti) või kui selleks on kasutatud toote keskkonnajalajälje leidmise meetodi (30) kasvuhoonegaasidega seotud osi (5 punkti).

Hindamine ja kontroll. Taotleja esitab betoonelementide tehase energiainventuuri vähemalt ELi ökomärgise loa andmisele eelneva 12 kuu kohta ja kohustub hoidma selle ajakohase kogu loa kehtivusaja. Energiainventuuris on eristatud eri liiki kütuste tarbimine, eraldi välja toodud taastuvkütused või segakütuste taastuvatest allikatest pärinev osa. Energia eritarbimise ja CO2-eriheite vähendamise kavas peab olema määratletud vähemalt betoonelementide tehase energiatarbimise algolukord kava koostamise ajal, toodud selgelt ja koguseliselt välja eri allikad või energiatarbimisviisid ning kirjeldatud energia eritarbimise vähendamise meetmeid ja nende põhjendusi; asjaomastest tulemustest tuleb aru anda iga aasta.

Taotleja esitab kehtiva elektriostulepingu andmed ja näitab ära taastuvatest energiaallikatest pärineva elektri osakaalu ostetavas koguses. Vajaduse korral esitatakse elektri tarnija kinnitus, kus on selgelt näha i) taastuvenergia osakaal tarnitavas elektris, ii) kehtiva ostulepingu laad (st eraisikuga sõlmitud energiateenusleping, äriorganisatsiooniga sõlmitud energiaostuleping, sõltumatu taastuvenergiasertifikaat või taastuvenergiatariif) ning iii) kas ostetav elekter pärineb objektil või selle lähistel asuvatest taastuvatest energiaallikatest.

Kui taotleja ostab taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks päritolutagatise sertifikaate, peab ta esitama dokumendid, mis kinnitavad, et päritolutunnistus on ostetud kooskõlas Euroopa energiasertifikaadisüsteemi põhimõtete ja tegevuseeskirjadega.

Kui punkte tahetakse saada CO2-jalajälje analüüsi eest, peab taotleja esitama analüüsi koopia, mis peab olema kooskõlas standardiga ISO 14067 või toote keskkonnajalajälje leidmise meetodiga ning seda peab olema kontrollinud akrediteeritud kolmas pool. Jalajäljeanalüüs peab hõlmama kõiki hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi tootmisega otseselt seotud tootmisprotsesse, lähtematerjalide tootmisaegset kohapealset ja välist transportimist betoonelementide tehasesse, betoonelementide tootmist, haldusprotsesside (nt objektil olevate hoonete käitamine) heitmeid ning müüdud toote vedu betoonelementide tehase väravasse või kohalikku transpordikeskusesse (nt raudteejaam või sadam).

5.6.   Keskkonna seisukohast uuenduslik tootedisain (mittekohustuslik)

Betoonvalmistooted või kokkupressitud muda tooted, mis annavad ühe või mitme disainierisuse tõttu otsest või kaudset keskkonnakasu, saavad punkte selliste erisuste alustel.

Selle kriteeriumi alusel saab lubjapõhiste toodete puhul kuni 15 punkti ja kõigi teiste betoonvalmistoodete ja kokkupressitud muda toodete puhul 10 punkti.

Kokku 10 või 15 punkti võib anda järgmiselt:

kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju betoonelemendi või betoonist põrandaplaadi, -tahvli või sillutuskivi vee läbilaskmiskiirus ületab minimaalset näitajat (400 mm/h) ja mil määral see läheneb keskkonna seisukohast parimale näitajale (≥ 2 000 mm/h) (0 punkti 400 mm/h eest ja kuni 10 punkti 2 000 mm/h eest);

kuni 10 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju ploki, tahvli või paneeli tühimiku suurus ületab minimaalset näitajat (20 %) ja mil määral see läheneb keskkonna seisukohast parimale näitajale (≥ 80 %) (0 punkti 20 % eest ja kuni 10 punkti ≥ 80 % eest);

kuni 15 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju alla 0,45 W/m.K on ploki, tahvli või paneeli maksimaalne ülemine soojusjuhtivus ja kui lähedal see on keskkonna seisukohast parimale näitajale (≤ 0,15 W/m.K) (0 punkti ≥ 0,45 W/m.K eest ja kuni 15 punkti ≤ 0,15 W/m.K eest);

kuni 15 punkti proportsionaalselt selle eest, kui palju alla 10 % on hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi sisaldus toote kogukaalus ja kui lähedal see on keskkonna seisukohast parimale näitajale (≤ 5 %) (0 punkti ≥ 10 % eest ja 15 punkti ≤ 5 % eest);

10 punkti sillutuskividele, milles on tühimikud, kuhu panna mulda/liiva/kruusa ja muruseemet ning mis sobivad vett läbilaskvatesse disainilahendustesse (nn murukivid/-kärjed).

Hindamine ja kontroll. Taotleja annab teada, kas see kriteerium on ELi ökomärgise taotluses käsitletava toote seisukohalt asjakohane.

Kui punkte tahetakse betoonelemendi või vett läbilaskva põrandalaadi, -tahvli või sillutuskivi vee läbilaskmiskiiruse eest, peab taotleja esitama standardi BS 7533-13, BS DD 229:1996 või sarnaste standardite kohased katseprotokollid.

Kui materjalitõhusa ploki, tahvli või paneeli kriteerium on asjakohane, peab taotleja esitama kinnituse selle kohta, kui suur on vormis protsentuaalne tühimiku koht, esitades sellised tootevormi mõõtmed, mille alusel saab arvutada toote kogumahu ja tühimiku mahu.

Kui punkte tahetakse väga hea isolatsioonivõimega toodete eest, mille soojusjuhtivus on väike, peab taotleja esitama standardi EN 12667 või sarnaste standardite kohased katseprotokollid.

Kui punkte tahetakse väikese hüdraulilise sideaine või alternatiivtsemendi sisalduse eest, peab taotleja esitama konkreetse sideainesisalduse või vähemalt maksimaalse sideainesisalduse.

Kui asjakohane on murukivi kriteerium, esitab taotleja betoonivormi tehnilised joonised, pildid reaalselt paigaldatud kividest koos taimestikuga ja põhjalikud täitmise ja seemnete külvamise juhised.


(*)  Kohaldatav ELi ökomärgise andmisel looduskivi karjäärist pärineva mõõtutahutud kivi vaheplokkidele.

(**)  Kohaldatav ELi ökomärgise andmisel hüdrauliliste sideainete ja alternatiivtsementide vahetoodetele.

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 124, 25.4.2014, lk 1).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta määrus (EL) nr 1143/2014 looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide sissetoomise ja levimise ennetamise ja ohjamise kohta (ELT L 317, 4.11.2014, lk 35).

(3)  Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7).

(5)  Juhenddokument. Mitteenergeetiliste maavarade kaevandamine ja Natura 2000. Kokkuvõte. ISBN: 978-92-79-99542-2.

(6)  Berni konventsioon Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade kaitse kohta. Euroopa Nõukogu. Euroopa lepingute seeria, nr 104.

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2011. aasta määrus (EL) nr 305/2011, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustustingimused ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/106/EMÜ (ELT L 88, 4.4.2011, lk 5).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(11)  Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 15 lõikes 8.

(12)  Võttes aluseks päritolutagatised ja sõltumatu kolmas pool peab kontrollima direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 kohaselt lisanõuete täitmist.

(13)  Taastuvad energiaallikad avaldatakse vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõikele 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125) I lisa punktile 5.

(14)  https://eplca.jrc.ec.europa.eu/permalink/PEF_methodpdf.

(15)  Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 15 lõikes 8.

(16)  Võttes aluseks päritolutagatised ja sõltumatu kolmas pool peab kontrollima direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 kohaselt lisanõuete täitmist.

(17)  Taastuvad energiaallikad avaldatakse vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõikele 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125) I lisa punktile 5.

(18)  https://eplca.jrc.ec.europa.eu/permalink/PEF_methodpdf.

(19)  Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta, ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 15 lõikes 8.

(20)  Võttes aluseks päritolutagatised ja sõltumatu kolmas pool peab kontrollima direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 kohaselt lisanõuete täitmist.

(21)  Taastuvad energiaallikad avaldatakse vastavalt direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 19 lõikele 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125) I lisa punktile 5.

(22)  Kolme keraamiliste plaatide rühma käsitletakse I, II ja III klassi toodetena vastavalt standardile EN 14411.

(*)  piirmäär kehtib ainult pihustuskuivatis kasutatavale kütusele; kuivatatud pulbri kilo sisaldab ka võimalikku jääkniiskust, mida on tavaliselt 5–7 %.

(**)  tootmistsükli jooksul tootele tüüpilistes stabiilsetes töötingimustes mõõdetud andmed.

(***)  ühe aasta jooksul mõõdetud andmed, sealhulgas tootmistsüklites kasutatava kütuse võrdlustase.

(*)  piirmäär kehtib ainult pihustuskuivatis kasutatavale kütusele; kuivatatud pulbri kilo sisaldab ka võimalikku jääkniiskust, mida on tavaliselt 5–7 %.

(**)  piirmäär kehtib ainult kuivatis ja põletusahjus kasutatavale kütusele ning põletusahju hinnangulisele tootmisheitele.

(***)  põhineb kütusekulu andmetel, mis on mõõdetud stabiilsetes töötingimustes, mis on toote suhtes tüüpilised tootmistsükli jooksul, ja eeldataval protsessiheitel põletusahjus, mis tuleneb tooraine karbonaadisisaldusest.

(****)  põhineb ühe aasta jooksul mõõdetud kütusekulu andmetel, sealhulgas tootmistsüklites kasutatava kütuse võrdluskulul ja ahjus eeldatavalt tekkival protsessiheitel, mis tuleneb tooraine karbonaadisisaldusest.

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(24)  Komisjoni 19. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/331, millega määratakse kindlaks üleliidulised üleminekueeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a kohaste lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks ühtlustatud viisil (ELT L 59, 27.2.2019, lk 8).

(25)  Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

(*)  Asjakohane ainult toodete puhul, mille tooraineks on pihustuskuivatatud pulber.

(26)  Tootmisjäätmeteks loetakse muda ja/või kuivi tahkeid jahvatamise jäätmeid, toote põhiosa ja glasuuri valmistamise jäätmeid; vormimisest, kuivatamisest, põletamisest, parandamisest ja pinnaviimistlusest pärinevat praaki ja/või katkist materjali ning heitkoguste vähendamise süsteemist pärinevaid jäätmeid (eraldatud tolm/tuhk, gaasipesu jäätmed ja kaskaadadsorbtsiooniseadmest pärinevad jäätmed).

(27)  Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 15 lõikes 8.

(28)  Võttes aluseks päritolugarantiid ja lisanõuete täitmise kolmandapoolse sertimise, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artiklis 19.

(29)  Taastuvad energiaallikad avaldatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/2001 (taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud)) (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82) artikli 19 lõikele 8 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2019. aasta direktiivi (EL) 2019/944 (elektrienergia siseturu ühiste normide kohta ja millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL (uuesti sõnastatud)) (ELT L 158, 14.6.2019, lk 125) I lisa punktile 5.

(30)  https://eplca.jrc.ec.europa.eu/permalink/PEF_method.pdf


22.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 99/75


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2021/477,

18. märts 2021,

millega kiidetakse heaks muudatused Soome ja Rootsi esitatud riiklikes salmonelloositõrje programmides, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul

(teatavaks tehtud numbri C(2021) 1672 all)

(Ainult rootsi- ja soomekeelne tekst on autentsed)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 2160/2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Soome esitatud salmonelloositõrje programm, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul ja mis hõlmab muu hulgas aretuseks, tootmiseks ja tapmiseks ettenähtud veiseid ja sigu ning veise-, sea- ja kodulinnuliha, kiideti heaks komisjoni otsusega 94/968/EÜ (2).

(2)

Rootsi esitatud salmonelloositõrje programm, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul ja mis hõlmab muu hulgas aretuseks, tootmiseks ja tapmiseks ettenähtud veiseid ja sigu ning veise- ja sealiha, kiideti heaks komisjoni otsusega 95/50/EÜ (3).

(3)

Soome esitatud programm salmonelloosi tõrjeks liigi Gallus aretuskarjades kiideti heaks komisjoni otsusega 2006/759/EÜ, (4) Soome esitatud programm salmonelloosi tõrjeks liigi Gallus munakanade karjades kiideti heaks komisjoni otsusega 2007/848/EÜ, (5) Soome esitatud programm salmonelloosi tõrjeks liigi Gallus broilerikarjades kiideti heaks komisjoni otsusega 2008/815/EÜ (6) ning Soome esitatud programm salmonelloosi tõrjeks kalkunitel kiideti heaks komisjoni otsusega 2009/771/EÜ (7).

(4)

Soome esitatud muudatused riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse liigi Gallus gallus aretuskarjade puhul, kiideti heaks komisjoni otsusega 2007/849/EÜ (8).

(5)

Soome esitas 10. märtsil 2020 komisjonile heakskiitmiseks veise- ja sealiha ning kodulinnuliha, samuti aretuseks, tootmiseks ja tapmiseks ettenähtud veiste ja sigadega seotud muudatused riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul. Soome esitas ka muudatused riiklikes salmonelloositõrje programmides, mida rakendatakse liigi Gallus gallus aretuskarjade, liigi Gallus gallus munakanade karjade, liigi Gallus gallus broilerikarjade ning kalkunite puhul.

(6)

Rootsi esitas 26. novembril 2019 komisjonile heakskiitmiseks veise- ja sealiha ning aretuseks, tootmiseks ja tapmiseks ettenähtud veiste ja sigadega seotud muudatused riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul.

(7)

Kõnealuste programmide kavandatud muudatused esitati liikmesriikidele alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee kohtumisel 10. detsembril 2020. Nendes võetakse arvesse olukorra arengut Soomes ja Rootsis ning need vastavad määruses (EÜ) nr 2160/2003 sätestatud nõuetele.

(8)

Seega tuleks kavandatud muudatused heaks kiita.

(9)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Kiidetakse heaks Soome poolt 10. märtsil 2020 seoses veise- ja sealiha ning kodulinnuliha, samuti aretuseks, tootmiseks ja tapmiseks ettenähtud veiste ja sigadega esitatud muudatused otsusega 94/968/EÜ heaks kiidetud riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul.

Artikkel 2

Kiidetakse heaks Rootsi poolt 26. novembril 2019 seoses veise- ja sealiha ning aretuseks, tootmiseks ja tapmiseks ettenähtud veiste ja sigadega esitatud muudatused otsusega 95/50/EÜ heaks kiidetud riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse teatavate elusloomade ja loomsete saaduste puhul.

Artikkel 3

Kiidetakse heaks Soome 10. märtsil 2020 esitatud muudatused otsusega 2006/759/EÜ heaks kiidetud riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse liigi Gallus gallus aretuskarjade puhul.

Artikkel 4

Kiidetakse heaks Soome 10. märtsil 2020 esitatud muudatused otsusega 2007/848/EÜ heaks kiidetud riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse liigi Gallus gallus munakanade karjade puhul.

Artikkel 5

Kiidetakse heaks Soome 10. märtsil 2020 esitatud muudatused otsusega 2008/815/EÜ heaks kiidetud riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse liigi Gallus gallus broilerikarjade puhul.

Artikkel 6

Kiidetakse heaks Soome 10. märtsil 2020 esitatud muudatused komisjoni otsusega 2009/771/EÜ heaks kiidetud riiklikus salmonelloositõrje programmis, mida rakendatakse kalkunite puhul.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud Soome Vabariigile ja Rootsi Kuningriigile.

Brüssel, 18. märts 2021

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Stella KYRIAKIDES


(1)  ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.

(2)  Komisjoni 28. detsembri 1994. aasta otsus 94/968/EÜ, millega kiidetakse heaks Soome meetmeprogramm teatavate elusloomade ja loomsete toodete kontrollimiseks salmonelloosi suhtes (EÜT L 371, 31.12.1994, lk 36).

(3)  Komisjoni 23. veebruari 1995. aasta otsus 95/50/EÜ, millega kiidetakse heaks Rootsi meetmeprogramm teatavate elusloomade ja loomsete toodete kontrollimiseks salmonelloosi suhtes (EÜT L 53, 9.3.1995, lk 31).

(4)  Komisjoni 8. novembri 2006. aasta otsus 2006/759/EÜ, millega kiidetakse heaks teatavate riikide programmid salmonella kontrolliks liigi Gallus aretuskarjades (ELT L 311, 10.11.2006, lk 46).“

(5)  Komisjoni 11. detsembri 2007. aasta otsus 2007/848/EÜ, millega kiidetakse heaks teatavate riikide programmid salmonella kontrolliks liigi Gallus munakanade karjades (ELT L 333, 19.12.2007, lk 83).

(6)  Komisjoni 20. oktoobri 2008. aasta otsus 2008/815/EÜ, millega kiidetakse heaks teatavate riikide programmid Salmonella tõrjeks liigi Gallus broilerite hulgas (ELT L 283, 28.10.2008, lk 43).

(7)  Komisjoni 20. oktoobri 2009. aasta otsus 2009/771/EÜ, millega kiidetakse heaks teatavate riikide programmid Salmonella tõrjeks kalkunitel (ELT L 275, 21.10.2009, lk 28).

(8)  Komisjoni 12. detsembri 2007. aasta otsus 2007/849/EÜ, millega kiidetakse heaks muudatused Soome esitatud riiklikus programmis salmonella kontrolliks liigi Gallus aretuskarjades (ELT L 333, 19.12.2007, lk 85).