(1)

Vastavalt ühismeetme 2008/851/ÜVJP artikli 6 lõikele 1 volitas nõukogu poliitika- ja julgeolekukomiteed tegema asjakohaseid otsuseid Somaalia ranniku lähedal aset leidvate piraatlusjuhtumite ja relvastatud röövimiste tõkestamiseks, ennetamiseks ja ohjamiseks läbi viidava Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni (edaspidi „Atalanta“) ELi vägede juhataja nimetamise kohta.

(2)

Poliitika- ja julgeolekukomitee võttis 1. detsembril 2020 vastu otsuse (ÜVJP) 2020/1826, (2) millega nimetatakse kapten Diogo ARROTEIA Atalanta ELi vägede juhatajaks.

(3)

ELi operatsiooni ülem soovitas nimetada uueks ELi vägede juhatajaks alates 17. märtsist 2021 kapten Luca Pasquale ESPOSITO. Itaalia ametiasutused on teatanud, et kapten Luca Pasquale ESPOSITO edutatakse kontradmiraliks tema nimetamisel ELi vägede juhatajaks.

(4)

ELi sõjaline komitee toetas 9. märtsil 2021 kõnealust soovitust.

(5)

Otsus (ÜVJP) 2020/1826 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada.

(6)

Kooskõlas Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ning rakendamises,

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu (1) artikli 168 lõike 7 kohaselt on tervishoiupoliitika kindlaksmääramine ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamine ja kättesaadavaks tegemine liikmesriikide pädevuses. Seepärast on liikmesriikide vastutusalas otsustada, milliseid strateegiad nad kasutavad SARS-CoV-2 esinemise jälgimiseks oma elanike hulgas, võttes arvesse epidemioloogilist ja sotsiaalset olukorda.

(2)

Nagu teatati 11. novembril 2020, (2) kavatseb komisjon teha ettepaneku luua ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutus (HERA), mis tugevdab liidu valmisolekut ja reageerimisvõimet seoses uute ja tekkivate piiriüleste ohtudega inimeste tervisele. HERA ülesanne on võimaldada liidul ja selle liikmesriikidel rakendada tervisega seotud hädaolukorras kiiresti kõige kõrgetasemelisemaid meditsiinilisi ja muid meetmeid, hõlmates kogu väärtusahela alates väljatöötamisest kuni levitamise ja kasutamiseni.

(3)

Sel aastal käivitab komisjon mitu ettevalmistavat meedet, mis panevad aluse HERA-le ja on aluseks liidu pikaajalisele valmisolekule rahvatervisega seotud hädaolukordadeks. 17. veebruaril 2021 võttis komisjon vastu Euroopa biokaitseks valmisoleku kava „HERA Incubator“, milles esitati ettepanek võtta viivitamata meetmeid, et Euroopa oleks valmis toime tulema SARS-CoV-2 variantidega seotud suurenenud ohuga (3).

(4)

Uued viirusevariandid arenevad ja levivad Euroopas ja kogu maailmas. Mõne variandi suurem edasikanduvus ja kalduvus põhjustada haiguse raskemat kulgu ohustavad viiruse vastu võitlemist. Seepärast on oluline kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid nende variantide võimalikult kiireks avastamiseks, et reageerida asjakohaselt ja õigel ajal.

(5)

Üks tegevusvaldkondadest, millele HERA Incubator peab keskenduma, on praeguste ja tulevaste SARS-CoV-2 variantide kiire avastamine. Liikmesriikide kogemused selles valdkonnas on näidanud, et SARS-CoV-2 ja selle variantide seire reovees võib olla kulutõhus, kiire ja usaldusväärne allikas, mis annab teavet SARS-CoV-2 leviku kohta elanikkonnas ning see võib olla suurema genoomi- ja epidemioloogilise seire väärtuslik osa.

(6)

Reoveeseiret tuleks käsitada COVID-19 seire- ja testimisstrateegiaid täiendava sõltumatu lähenemisviisina. Nagu on rõhutatud komisjoni 28. oktoobri 2020. aasta soovituses testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta, (4) on valmisoleku ja COVID-19-le reageerimise olulised aspektid usaldusväärsed testimisstrateegiad ja piisav testimissuutlikkus. Nagu on rõhutatud ka komisjoni 2. detsembri 2020. aasta teatises „COVID-19st hoidumine talvekuudel“ (5) ja 19. jaanuari 2021. aasta teatises „Ühiste jõududega COVID-19 vastu“, (6) on testimine endiselt COVID-19 pandeemia seire, ohjamise ja leevendamise oluline element. Kuna testimisstrateegiad on COVID-19 tõrjestrateegiates kesksel kohal, tuleb riiklikke testimisstrateegiaid kiiresti ajakohastada, et võtta nendes arvesse uusi variante. SARS-CoV-2 seire reovees võib anda olulist täiendavat ja sõltumatut teavet rahvatervisega seotud otsuste tegemiseks praeguse COVID-19 pandeemia ajal. Seega peaksid SARS-CoV-2 viiruse tuvastamise riiklikud testimisstrateegiad reoveeseiret süstemaatilisemalt kaasama.

(7)

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) korraldas 30. novembril 2020 ekspertidega konsulteerimise rahvatervise vajaduste teemal seoses SARS-CoV-2 seirega reovees (7) ja selle käigus jõuti järeldusele, et SARS-CoV-2 seire reovees võib anda rahvaterviseasutustele olulist täiendavat ja sõltumatut teavet. See ei asenda siiski olemasolevaid COVID-19 testimiseks kasutavaid lähenemisviise ja strateegiaid. Reoveeseire on vahend, mis võimaldab jälgida suundumusi, aga see ei ole täiuslik vahend, mis võimaldaks teha järeldusi COVID-19 leviku kohta elanikkonna hulgas. Reoveeseire saab epideemia eri etappides täita erinevaid eesmärke.

(8)

Täpsemalt saab reoveeseiret kasutada ennetavaks või varajaseks hoiatamiseks, sest viiruse avastamist reovees tuleks pidada märgiks võimalikust pandeemia (taas)puhkemisest. Samuti võivad viiruse puudumisele reovees osutavad tulemused tähendada, et antud piirkonda võib pidada väiksema riskiga piirkonnaks. Tulemuste suundumuste analüüs aitab ka järgida viiruse edasikandumise piiramiseks kehtestatud meetmete tõhusust. Viiruse (SARS-CoV-2 variantide) kontsentratsiooni suundumuste jälgimist reovees saab seega võtta valmisoleku- ja reageerimismeetmete kavandamisel arvesse.

(9)

Seepärast on äärmiselt oluline, et liikmesriigid kehtestaksid tõhusad reoveeseiresüsteemid, millega tagatakse, et asjakohased andmed edastatakse viivitamata pädevatele terviseametitele. Kogemused näitavad, et uue reoveeseiresüsteemi loomine ei võta aega kauem kui kuus kuud, kuna reoveekäitlejatel on oma käitistes eri parameetrite jälgimise kogemus.

(10)

Ühised proovivõtu-, mõõtmis- ja analüüsimeetodid tuleks teha kättesaadavaks ja neid tuleks praktikas kasutada, et tagada kogutud andmete usaldusväärsus ja võrreldavus.

(11)

Väga oluline on toetada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel, aga ka kolmandate riikidega, kellel ei pruugi olla juurdepääsu tavapäraste testimistavadega saadavatele andmetele. Selleks on oluline innustada liikmesriike osalema tulevases Euroopa teabevahetusplatvormis.

(12)

Vajaduse korral ning selleks, et kiirendada ja toetada käesolevas soovituses sätestatud meetmete rakendamist, tehakse kättesaadavaks ELi vahendid, et toetada reoveeseiret ja analüüsida variantide esinemist reovees süstemaatiliselt. See võimaldab liikmesriikidel kiirendada reoveeseire ja -analüüsi kasutuselevõttu, tagades samal ajal SARS-CoV-2 ja selle variantide reovees esinemise korrapärase analüüsi.

(13)

Kuigi reoveeseireks vajalike andmete kogumise taristu keskendub SARS-CoV-2 seirele praeguse rahvatervise pandeemia kontekstis, on soovitatava seiresüsteemi ja -korra kehtestamisel SARS-CoV-2 seirest kaugemale ulatuv lisaväärtus. See seiresüsteem annab varajase hoiatuse muude probleemsete patogeenide võimalike puhangute või muude probleemsete uute saasteainetega seotud ohtude kohta.

(14)

Pidades silmas nõukogu direktiivi 91/271/EMÜ (8) käimasolevat läbivaatamist, on oluline koguda liikmesriikidelt teavet nende kogemuste kohta reovees esinevate tervise seisukohast oluliste parameetrite jälgimisel. See võib aidata kindlaks teha tervisega seotud asjakohaseid parameetreid, mida tuleb reovees korrapäraselt jälgida.

(15)

Käesolev soovitus on osa COVID-19 vastastest meetmetest, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt oma 17. märtsi 2021. aasta teatisele „Ühiselt Euroopa ohutu taasavamise poole“. Käesolevas soovituses esitatud meetmeid tuleb tõlgendada ELi laiema algatuse kontekstis ning need tuginevad liikmesriikides ja kogu maailmas järgitavatele parimatele tavadele. Need põhinevad ka komisjoni reoveeseire projekti (9) tulemustel ja tulemustel, mis saadi WHO korraldatud konsultatsiooni käigus, mis käsitles rahvatervise vajadusi seoses SARS-CoV-2 seirega reovees (10).