ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 81

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
9. märts 2021


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) 2021/406, 5. märts 2021, millega muudetakse määruseid (EL) 2021/91 ja (EL) 2021/92 teatavate 2021. aasta ajutiste kalapüügivõimaluste osas liidu vetes ja vetes väljaspool liitu

1

 

*

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/407, 3. november 2020, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012, et kanda sidrunhape toimeainena selle I lisasse ( 1 )

15

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/408, 2. märts 2021, millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse hariliku merikeele püügi keeld 7.a püügipiirkonnas

18

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/409, 3. märts 2021, millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse atlandi merilesta püügi keeld 7.a püügipiirkonnas

21

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/410, 4. märts 2021, millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse merlangipüügi keeld 7.a püügipiirkonnas

24

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/411, 4. märts 2021, millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse tursapüügikeeld 7.a püügipiirkonnas

27

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/412, 8. märts 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/962 seoses etoksükiini söödalisandina kasutamise loa peatamise läbivaatamisega ( 1 )

30

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/413, 8. märts 2021, millega pikendatakse madala riskiastmega toimeaine verejahu heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa ( 1 )

32

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/414, 8. märts 2021, milles sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja säilitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013

37

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Komisjoni rakendusdirektiiv (EL) 2021/415, 8. märts 2021, millega muudetakse nõukogu direktiive 66/401/EMÜ ja 66/402/EMÜ, et kohandada teaduslike ja tehniliste teadmiste arengust lähtuvalt teatavate seemnekultuuride ja umbrohtude liikide nimetusi ja taksonoomilist kuuluvust ( 1 )

65

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (EL) 2021/416, 22. veebruar 2021,

70

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/406,

5. märts 2021,

millega muudetakse määruseid (EL) 2021/91 ja (EL) 2021/92 teatavate 2021. aasta ajutiste kalapüügivõimaluste osas liidu vetes ja vetes väljaspool liitu

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (1) kohaselt tuleb kaitsemeetmete võtmisel võtta arvesse kättesaadavaid teaduslikke, tehnilisi ja majandusnõuandeid, sealhulgas asjakohasel juhul kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) ning teiste nõuandvate organite aruandeid ja nõuandekomisjonide antud nõuandeid.

(2)

Nõukogul on kohustus võtta vastu kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise meetmed, sealhulgas määrata asjakohasel juhul kindlaks teatavad püügivõimalustega funktsionaalselt seotud tingimused. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 16 lõike 4 kohaselt tuleb kalapüügivõimalused kindlaks määrata kooskõlas kõnealuse määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika (ÜKP) eesmärkidega. Kalavarude puhul, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastaseid erikavasid, tuleks lubatud kogupüügid kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades kindlaks määratud reeglitega. Nimetatud määruse artikli 16 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidele kalapüügivõimaluste eraldamisel tagada iga kalavaru või püügiviisi puhul kõikide liikmesriikide püügitegevuse suhteline stabiilsus.

(3)

Lubatud kogupüük tuleks seepärast kehtestada vastavalt määrusele (EL) nr 1380/2013 kättesaadavate teaduslike nõuannete põhjal, arvestades bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte, ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades silmas ka arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel nõuandekomisjonidega.

(4)

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu on suur hulk kalavarusid muutunud ühisteks kalavarudeks. Komisjon peab kahepoolseid konsultatsioone Ühendkuningriigiga, kahepoolseid konsultatsioone Norraga ning kolmepoolseid konsultatsioone Ühendkuningriigi ja Norraga, tuginedes liidu seisukoha kavandile, mille nõukogu peab kinnitama. Kuna kõnealused konsultatsioonid ei ole veel lõppenud, peaks nõukogu, austades täielikult Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS), rannikuriikide õigusi ja kohustusi ning nende suveräänsust ja jurisdiktsiooni, kehtestama ajutised lubatud kogupüügid, mida võib püüda liidu ja rahvusvahelistes vetes ning vetes, millele kolmandad riigid annavad liidu kalalaevadele juurdepääsu.

(5)

Nõukogu jõudis 15.–16. detsembril 2020 poliitilisele kokkuleppele 2021. aasta kalapüügivõimaluste suhtes. Nõukogu leppis kokku, et tuleks kehtestada kolmandate riikidega ühiste kalavarude ajutised lubatud kogupüügid, kuni kõnealused konsultatsioonid viiakse lõpule kooskõlas liidu õigusraamistiku ja rahvusvaheliste kohustustega, või kui neid ei ole võimalik edukalt lõpule viia, siis kuni nõukogu kehtestab ühepoolsed liidu lubatud kogupüügid 2021. aastal.

(6)

Nõukogus saavutatud poliitilist kokkulepet kajastavates määrustes (EL) 2021/91 (2) ja (EL) 2021/92 (3) sätestatud ajutiste lubatud kogupüükide eesmärk on tagada liidu säästva kalapüügitegevuse jätkumine. Kõnealused ajutised kalapüügivõimalused ei tohiks mingil juhul takistada lõplike kalapüügivõimaluste kehtestamist vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja konsultatsioonide tulemustele, liidu õigusraamistikule ja teaduslikele nõuannetele. Üldise lähenemisviisi kohaselt peaksid need moodustama 25 % liidu osast 2020. aastaks kehtestatud kalapüügivõimalustest. Väga vähestel juhtudel tuleks aga kasutada teistsugust protsendimäära, kui kalavarusid püütakse valdavalt aasta alguses. Selline lähenemisviis ei piira liidu osi, mis on sätestatud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelises kaubandus- ja koostöölepingus (edaspidi „kaubandus- ja koostööleping“), (4) mida kasutatakse lõplike lubatud kogupüükide kehtestamiseks.

(7)

Selliste kalavarude loetelu, mille suhtes tuleks kohaldada protsendimäära, mis on kõrgem kui 25 %, peaks põhinema nende liikmesriikide poolt viimase kolme aasta (2018–2020) esimeses kvartalis kasutatud kvootide analüüsil, kes taotlesid suuremat ajutist lubatud kogupüüki. Ilma et see piiraks eelseisvaid konsultatsioone kolmandate riikidega, ei tohiks ajutised lubatud kogupüügid ületada võimalikke lõplikke lubatud kogupüüke, mida on hinnatud vastavalt teaduslikule nõuandele ning võttes arvesse kaubandus- ja koostöölepingus sätestatud liidu osi. Need ajutiste lubatud kogupüükide suurendamised on kooskõlas ICESi nõuande, kohaldatava liidu õigusraamistiku ning kaubandus- ja koostöölepinguga. Suurendamised võimaldavad liidu kalalaevadel kasutada kalapüügivõimalusi, millele neil on õigus ja millest nad muidu ilma jääksid, kuna asjaomaste kalavarude püük on hooajaline.

(8)

Komisjonile esitatud viimaste aastate igakuised püügiandmed näitavad, et mõnesid muid pelaagilisi ja põhjalähedasi kalavarusid püütakse valdavalt aasta alguses. Seetõttu tuleks kõnealuste püügiandmete põhjal ja kooskõlas teaduslike nõuannetega kehtestada vastavatele lubatud kogupüükidele kõrgem protsendimäär, mille puhul võetakse arvesse liidu osa 2021. aastaks kehtestatud kalapüügivõimalustest, ilma et see piiraks lähenemisviisi, mida võidakse kasutada tulevastes rahvusvahelistes kokkulepetes ja/või konsultatsioonides.

(9)

Määruseid (EL) 2021/91 ja (EL) 2021/92 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(10)

Määrustes (EL) 2021/91 ja (EL) 2021/92 sätestatud püügi piirnorme kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021. Käesoleva määrusega kehtestatud püügi piirnorme käsitlevad sätted peaksid seetõttu jõustuma võimalikult kiiresti ja neid tuleks kohaldada tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Tagasiulatuv kohaldamine ei mõjuta õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid, kuna asjaomaseid kalapüügivõimalusi suurendati ja need ei ole veel ammendatud. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2021/91 muutmine

Määruse (EL) 2021/91 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisa A osale.

Artikkel 2

Määruse (EL) 2021/92 muutmine

Määrust (EL) 2021/92 muudetakse järgmiselt:

1)

IA lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisa B osale;

2)

IB lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisa C osale.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. märts 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

(2)  Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/91, millega kehtestatakse 2021. ja 2022. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate süvamere kalavarude osas (ELT L 31, 29.1.2021, lk 20).

(3)  Nõukogu 28. jaanuari 2021. aasta määrus (EL) 2021/92, millega määratakse 2021. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarude rühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ja liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 31, 29.1.2021, lk 31).

(4)  Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vaheline kaubandus- ja koostööleping (ELT L 444, 31.12.2020, lk 14).


LISA

A-OSA

Määruse (EL) 2021/91 lisa tabel, milles on limapea püügivõimalused 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

limapead

Beryx spp.

Püügi piirkond:

3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(ALF/3X14-)

Aasta

2021

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 1.

Iirimaa

4

(1)

Hispaania

29

(1)

Prantsusmaa

8

(1)

Portugal

82

(1)

Liit

123

(1)

Ühendkuningriik

4

(1)

Lubatud kogupüük (TAC)

127

(1)

(1)

Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.“

B OSA

Määruse (EL) 2021/92 IA lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabel, milles on hirvkalalaste püügivõimalused 6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

hirvkalalased

Caproidae

Püügi piirkond:

6., 7. ja 8. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(BOR/678-)

Taani

1 645

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.“

Iirimaa

4 632

 

Liit

6 277

 

Ühendkuningriik

426

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

6 703

 

2)

Tabel, milles on merikuratlaste püügivõimalused 7. püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

merikuratlased

Lophiidae

Püügi piirkond:

7

(ANF/07.)

Belgia

1 468

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Saksamaa

164

(1)

Hispaania

583

(1)

Prantsusmaa

9 419

(1)

Iirimaa

1 204

(1)

Madalmaad

190

(1)

Liit

13 028

(1)

Ühendkuningriik

2 857

(1)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

15 885

 

(1)

Eritingimus: sellest kuni 10 % võib püüda 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE).“

3)

Tabel, milles on merlangi püügivõimalused 7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

merlang

Merlangius merlangus

Püügi piirkond:

7.b, 7.c, 7.d, 7.e, 7.f, 7.g, 7.h, 7.j ja 7.k

(WHG/7X7A-C)

Belgia

37

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.“

Prantsusmaa

2 258

 

Iirimaa

1 629

 

Madalmaad

18

 

Liit

3 942

 

Ühendkuningriik

404

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 346

 

4)

Tabel, milles on põhjaputassuu püügivõimalused 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi piirkond:

1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed

(WHB/1X14)

Taani

34 892

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Saksamaa

13 566

(1)

Hispaania

29 581

(1) (2)

Prantsusmaa

24 282

(1)

Iirimaa

27 019

(1)

Madalmaad

42 546

(1)

Portugal

2 748

(1) (2)

Rootsi

8 631

(1)

Liit

183 265

(1) (3)

Norra

69 930

 

Fääri saared

7 000

 

Ühendkuningriik

45 274

(1)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: liidu kasutatava 24 375 tonni suuruse juurdepääsupiirangu raames võivad liikmesriigid oma kvoodist Fääri vetes (WHB/*05B-F) püüda järgmise protsendi: 14,3 %.

(2)

Seda kvooti võib üle kanda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonda ning CECAFi 34.1.1 liidu vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb aga eelnevalt komisjonile teatada.

(3)

Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:

133 566 “.

5)

Tabel, milles on põhjaputassuu püügivõimalused 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi piirkond:

8.c, 9 ja 10; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(WHB/8C3411)

Hispaania

25 065

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Portugal

6 266

 

Liit

31 331

(1)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: liidu kvootidest 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d, 8.e, 12. ja 14. püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes (WHB/*NZJM1) ning 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (WHB/*NZJM2) võib Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas püüda järgmise koguse:

133 566 “.

6)

Tabel, milles on põhjaputassuu püügivõimalused 2., 4.a, 5., 6. püügipiirkonna liidu vetes põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkonnas lääne pool 12° W, asendatakse järgmisega:

„Liik:

põhjaputassuu

Micromesistius poutassou

Püügi piirkond:

2., 4.a, 5. ja 6. püügipiirkonna liidu veed põhja pool 56°30′ N ja 7. püügipiirkond lääne pool 12° W

(WHB/24A567)

Norra

133 566

(1) (2)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Fääri saared

26 250

(3) (4)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1)

Arvestatakse Norra kehtestatud kvoodist maha.

(2)

Eritingimus: 4.a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C):

28 000

Kõnealune püügipiirang 4.a püügipiirkonnas ulatub järgmise protsendini Norra juurdepääsupiirangust:

18 %

(3)

Arvestatakse Fääri saarte kehtestatud kvoodist maha.

(4)

Eritingimus: võib püüda ka 6.b püügipiirkonnas (WHB/*06B-C). 4.a püügipiirkonna püük ei tohi ületada järgmist kogust (WHB/*04A-C):

6 563 “.

7)

Tabel, milles on norra salehomaari püügivõimalused 7. püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

norra salehomaar

Nephrops norvegicus

Püügi piirkond:

7

(NEP/07.)

Hispaania

252

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Prantsusmaa

1 022

(1)

Iirimaa

1 550

(1)

Liit

2 824

(1)

Ühendkuningriik

1 379

(1)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 203

(1)

(1)

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

ICESi 7. alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16):

Hispaania

437

Prantsusmaa

274

Iirimaa

526

Liit

1 237

Ühendkuningriik

213“.

8)

Tabel, milles on atlandi merilesta püügivõimalused 7.d ja 7.e püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

atlandi merilest

Pleuronectes platessa

Püügipiirkond:

7.d ja 7.e

(PLE/7DE.)

Belgia

674

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.“

Prantsusmaa

2 247

 

Liit

2 921

 

Ühendkuningriik

1 198

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

4 119

 

9)

Tabel, milles on lainelise rai püügivõimalused 7.d ja 7.e püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

laineline rai

Raja undulata

Püügipiirkond:

7.d ja 7.e

(RJU/7DE.)

Belgia

13

(1)

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Eesti

0

(1)

Prantsusmaa

63

(1)

Saksamaa

0

(1)

Iirimaa

16

(1)

Leedu

0

(1)

Madalmaad

0

(1)

Portugal

0

(1)

Hispaania

14

(1)

Liit

106

(1)

Ühendkuningriik

35

(1)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

141

(1)

(1)

Nimetatud liiki ei tohi püüda selle TACiga hõlmatud piirkondades. Seda liiki võib lossida üksnes tervelt või roogitult. Varasemad sätted ei piira käesoleva määruse artiklites 20 ja 57 sätestatud keeldude kohaldamist neis artiklites kindlaks määratud piirkondades.“

10)

Tabel, milles on hariliku makrelli püügivõimalused 3.a ja 4. püügipiirkonnas ning 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügi piirkond:

3.a ja 4; 2.a, 3.b ja 3.c püügipiirkonna ning alarajoonide 22–32 liidu veed

(MAC/2A34.)

Belgia

407

(1)(2)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Taani

13 999

(1)(2)

Saksamaa

424

(1)(2)

Prantsusmaa

1 281

(1)(2)

Madalmaad

1 289

(1)(2)

Rootsi

3 821

(1) (2)(3)

Liit

21 221

(1) (2)

Norra

133 741

(4)

Ühendkuningriik

1 194

(1)(2)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1)

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi ka järgmises kahes püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

2.a püügipiirkonna Norra veed (MAC/*02AN-)

Fääri saarte veed (MAC/*FRO1)

Belgia

55

56

Taani

1 887

1 929

Saksamaa

57

59

Prantsusmaa

173

176

Madalmaad

174

178

Rootsi

515

527

Liit

2 860

2 925

 

 

 

Ühendkuningriik

161

165

(2)

Võib püüda ka 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.).

(3)

Eritingimus: sealhulgas järgmine kogus tonnides, mis püütakse 2.a ja 4.a püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*2A4AN):

190

Selle eritingimuse kohase kalapüügi korral arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvoodist maha.

(4)

Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:

38 778

Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes 4.a püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda 3.a püügipiirkonnas (MAC/*03A.):

2 100

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes piirkondades:

 

3.a

3.a ja 4.bc

4.b

4.c

6. püügipiirkond, 2.a püügipiirkonna rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. septembrist kuni 31. detsembrini

 

(MAC/*03A.)

(MAC/*3A4BC)

(MAC/*04B.)

(MAC/*04C.)

(MAC/*2A6.)

Taani

0

2891

0

0

8399

Prantsusmaa

0

343

0

0

0

Madalmaad

0

343

0

0

0

Rootsi

0

0

273

7

2179

Ühendkuningriik

0

343

0

0

0

Norra

2100

0

0

0

0“.

11)

Tabel, milles on hariliku makrelli püügivõimalused 6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas, 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügi piirkond:

6., 7., 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkond; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 2.a, 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(MAC/2CX14-)

Saksamaa

17 562

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Hispaania

19

(1)

Eesti

146

(1)

Prantsusmaa

11 709

(1)

Iirimaa

58 539

(1)

Läti

108

(1)

Leedu

108

(1)

Madalmaad

25 610

(1)

Poola

1 237

(1)

Liit

115 038

(1)

Norra

12 369

(2) (3)

Fääri saared

26 142

(4)

Ühendkuningriik

160 985

(1)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: sellest kuni 25 % võivad Hispaania, Prantsusmaa ja Portugal kvoodivahetuse korras püüda 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi 34.1.1 liidu vetes (MAC/*8C910).

(2)

Võib püüda 2.a, 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool), 4.a, 7.d, 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkonnas (MAC/*AX7H).

(3)

Norra võib püüda allpool esitatud juurdepääsu piirnormi koguse (MAC/*N5630) tonnides 56°30′ põhjalaiusest põhja pool. Joonealuses märkuses 2 kajastamata kogused arvatakse maha Norra kehtestatud püügi piirnormist.

28 659

(4)

See kogus arvestatakse maha Fääri saarte püügi piirnormist (juurdepääsukvoot). Võib püüda üksnes 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonnas (MAC/*6AN56). 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini võib selle kvoodi alusel püüda ka 2.a ja 4.a (59° põhjalaiusest põhja pool) püügipiirkonnas (ELi piirkond) (MAC/*24N59).

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmistes püügipiirkondades ega järgmistel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

 

2.a püügipiirkonna liidu veed; 4.a püügipiirkonna liidu ja Norra veed. 1. jaanuarist kuni 15. veebruarini ja 1. septembrist kuni 31. detsembrini

2.a püügipiirkonna Norra veed

Fääri saarte veed

 

(MAC/*4A-EN)

(MAC/*2AN-)

(MAC/*FRO2)

Saksamaa

10 599

1 428

1 461

Prantsusmaa

7 067

951

974

Iirimaa

35 330

4 762

4 871

Madalmaad

15 457

2 082

2 131

Liit

68 453

9 223

9 437

Ühendkuningriik

97 162

13 097

13 395 “.

12)

Tabel, milles on hariliku makrelli püügivõimalused 8.c, 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAF 34.1.1 püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

harilik makrell

Scomber scombrus

Püügi piirkond:

8.c, 9. ja 10. püügipiirkond; CECAFi 34.1.1 liidu veed

(MAC/8C3411)

Hispaania

24 990

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Prantsusmaa

166

(1)

Portugal

5 165

(1)

Liit

30 321

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

(1)

Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ning 8.a, 8.b ja 8.d püügipiirkonnas püütavad kogused ei või ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

8.b (MAC/*08B.)

Hispaania

2 099

Prantsusmaa

14

Portugal

433“.

13)

Tabel, milles on hariliku merikeele püügivõimalused 2.a ja 4. püügipiirkonna liidu vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügi piirkond:

2.a ja 4. püügipiirkonna liidu veed

(SOL/24-C.)

Belgia

731

 

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Taani

334

 

Saksamaa

585

 

Prantsusmaa

146

 

Madalmaad

6 597

 

Liit

8 393

 

Norra

5

(1)

Ühendkuningriik

376

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

8 774

 

(1)

Võib püüda üksnes 4. püügipiirkonna liidu vetes (SOL/*04-C).“

14)

Tabel, milles on hariliku merikeele püügivõimalused 7.b ja 7.c püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.b ja 7.c

(SOL/7BC.)

Prantsusmaa

6

 

Ennetuslik TAC“.

Iirimaa

28

 

Liit

34

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

34

 

15)

Tabel, milles on hariliku merikeele püügivõimalused 7.d püügipiirkonnas, asendatakse järgmisega:

„Liik:

harilik merikeel

Solea solea

Püügipiirkond:

7.d

(SOL/07D.)

Belgia

339

 

Ennetuslik TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 8 lõiget 2.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.“

Prantsusmaa

678

 

Liit

1 017

 

Ühendkuningriik

242

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

1 259

 

16)

Tabel, milles on stauriidi ja sellega seotud kaaspüügi püügivõimalused 2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu vetes, 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkonnas, 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelistes vetes ning 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

stauriidid ja seotud kaaspüük

Trachurus spp.

Püügi piirkond:

2.a ja 4.a püügipiirkonna liidu veed; 6., 7.a–c, 7.e–k, 8.a, 8.b, 8.d ja 8.e püügipiirkond; 5.b püügipiirkonna liidu ja rahvusvahelised veed; 12. ja 14. püügipiirkonna rahvusvahelised veed

(JAX/2A-14)

Taani

5 457

(1) (3)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Saksamaa

4 258

(1) (2) (3)

Hispaania

5 808

(3) (5)

Prantsusmaa

2 191

(1) (2) (3) (5)

Iirimaa

14 181

(1) (3)

Madalmaad

17 085

(1) (2) (3)

Portugal

559

(3) (5)

Rootsi

540

(1) (3)

Liit

50 079

(3)

Fääri saared

1 280

(4)

Ühendkuningriik

5 135

(1) (2) (3)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

56 494

 

(1)

Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest 2.a või 4.a püügipiirkonna liidu vetes enne 30. juunit püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud 4.b, 4.c ja 7.d püügipiirkonna liidu vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*2A4AC).

(2)

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda 7.d püügipiirkonnas (JAX/*07D.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüügist teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*07D.).

(3)

Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük võib moodustada kuni 5 % kvoodist (OTH/*2A-14). Hirvkala, kilttursa, merlangi ja hariliku makrelli kaaspüük, mis arvatakse kvoodist maha vastavalt sellele sättele, ja määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 8 kohaselt kvoodist maha arvestatav liikide kaaspüük ei tohi kokku ületada 9 % kvoodist.

(4)

Üksnes 4.a, 6.a (56°30′ põhjalaiusest põhja pool), 7.e, 7.f ja 7.h püügipiirkond.

(5)

Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 80 % püüda 8.c püügipiirkonnas (JAX/*08C2.). Selle eritingimuse kohaselt ja vastavalt joonealusele märkusele 3 tuleb hirvkala ja merlangi kaaspüügist teatada eraldi järgmise koodiga: (OTH/*08C2).“

C OSA

Määruse (EL) 2021/92 IB lisa muudetakse järgmiselt.

1)

Tabel, milles on heeringa püügivõimalused 1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelistes vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

heeringas

Clupea harengus

Püügi piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna liidu, Fääri saarte, Norra ja rahvusvahelised veed

(HER/1/2-)

Belgia

10

(1)

Analüütiline TAC

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.

Taani

9 965

(1)

Saksamaa

1 745

(1)

Hispaania

33

(1)

Prantsusmaa

430

(1)

Iirimaa

2 580

(1)

Madalmaad

3 566

(1)

Poola

504

(1)

Portugal

33

(1)

Soome

154

(1)

Rootsi

3 692

(1)

Liit

22 713

(1)

Ühendkuningriik

6 371

(1)

Fääri saared

5 950

(2)(3)

Norra

26 175

(2)(4)

 

Lubatud kogupüük (TAC)

446 755

 

(1)

Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond ja liidu veed.

(2)

Võib kalastada liidu vetes põhja pool 62° N.

(3)

Arvestatakse Fääri saarte püügi piirnormist maha.

(4)

Arvestatakse Norra püügi piirnormidest maha.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi järgmises püügipiirkonnas püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

26 175

2., 5.b põhja pool 62° N (Fääri saarte veed) (HER/*25B-F)

Belgia

2

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.“

Taani

2 040

Saksamaa

357

Hispaania

7

Prantsusmaa

88

Iirimaa

528

Madalmaad

729

Poola

103

Portugal

7

Soome

31

Rootsi

756

Ühendkuningriik

1 303

2)

Tabel, milles on tursa püügivõimalused 1. ja 2. püügipiirkonna Norra vetes, asendatakse järgmisega:

„Liik:

tursk

Gadus morhua

Püügi piirkond:

1. ja 2. püügipiirkonna Norra veed

(COD/1N2AB.)

Saksamaa

1 300

 

Analüütiline TAC

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Kohaldatakse käesoleva määruse artikli 7 lõiget 1.“

Kreeka

161

 

Hispaania

1 450

 

Iirimaa

161

 

Prantsusmaa

1 194

 

Portugal

1 450

 

Liit

5 716

 

Ühendkuningriik

5 044

 

 

Lubatud kogupüük (TAC)

Ei kohaldata

 


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/15


KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2021/407,

3. november 2020,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 528/2012, et kanda sidrunhape toimeainena selle I lisasse

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 28 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Sidrunhapet on hinnatud olemasoleva toimeainena komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1062/2014 (2) kehtestatud ja määruse (EL) nr 528/2012 artikli 89 lõikes 1 osutatud läbivaatamisprogrammi raames.

(2)

Kooskõlas delegeeritud määruse (EL) nr 1062/2014 artikli 7 lõikega 2 võttis biotsiidikomitee 16. veebruaril 2016 vastu Euroopa Kemikaaliameti (edaspidi „kemikaaliamet“) arvamuse, (3) võttes arvesse toimeainet hinnanud pädeva asutuse järeldusi. Kõnealuses arvamuses jõuti järeldusele, et tooteliiki 2 kuuluvad biotsiidid, mis sisaldavad sidrunhapet, võivad eeldatavalt vastata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ (4) artikli 5 nõuetele, mida kohaldati sidrunhappe heakskiitmise taotluse läbivaatamise suhtes vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 90 lõikele 2.

(3)

Seepärast kiideti komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1938 (5) heaks toimeaine sidrunhappe kasutamine tooteliiki 2 kuuluvates biotsiidides.

(4)

Kemikaaliamet jõudis ka järeldusele, et sidrunhape ei põhjusta ohtu ja selle võib seega kanda määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse.

(5)

Võttes arvesse kemikaaliameti arvamust, on seepärast asjakohane kanda sidrunhape määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse. Kuna sidrunhapet on hinnatud toimeaine toimiku põhjal, mis vastab direktiivi 98/8/EÜ artikli 11 lõikes 1 sätestatud nõuetele, tuleks sidrunhape kanda kõnealuse määruse I lisa 6. kategooriasse,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 528/2012 I lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. november 2020

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2)  Komisjoni 4. augusti 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1062/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 osutatud tööprogrammi kohta, milles käsitletakse kõigi biotsiidides sisalduvate olemasolevate toimeainete süstemaatilist läbivaatamist (ELT L 294, 10.10.2014, lk 1).

(3)  Biotsiidikomitee arvamus toimeaine heakskiitmise taotluse kohta: Sidrunhape, tooteliik: 2, ECHA/BPC/088/2016, vastu võetud 16. veebruaril 2016.

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1).

(5)  Komisjoni 4. novembri 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1938, millega kiidetakse heaks olemasoleva toimeaine sidrunhappe kasutamine tooteliiki 2 kuuluvates biotsiidides (ELT L 299, 5.11.2016, lk 54).


LISA

Määruse (EL) nr 528/2012 I lisasse artikli 25 punktis a osutatud toimeainete loetelu 6. kategooriasse lisatakse järgmine kanne:

EÜ number

Nimetus/rühm

Piirang

Märkused

„201-069-1

Sidrunhape

Toimeaine minimaalne puhtusaste (*1) 995 g/kg

CASi number 77-92-9


(*1)  Selles veerus esitatud puhtusaste on minimaalne puhtusaste, mille juures toimeainet hinnati. Turule lastud tootes võib olla sama või erineva puhtusastmega toimeaine, kui on tõendatud, et see on tehniliselt samaväärne hinnatud toimeainega.“


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/408,

2. märts 2021,

millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse hariliku merikeele püügi keeld 7.a püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on hariliku merikeele varu püük 7.a püügipiirkonnas Belgia lipu all sõitvate või Belgias registreeritud laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Belgiale 2020. aastaks lisas osutatud hariliku merikeele varu püügiks 7.a püügipiirkonnas eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

1.   Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel on keelatud püüda artiklis 1 nimetatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Eelkõige on keelatud kõnealuse kalavaru püügi eesmärgil seda otsida ja püügivahendit vette lasta, paigaldada, vedada või haalata.

2.   Kõnealustel laevadel on lubatud kala ja kalandustooteid ümber laadida, pardal hoida, pardal töödelda, üle anda, sumpadesse paigutada, nuumata või lossida, kui selline kalavaru on püütud enne nimetatud kuupäeva.

3.   Kõnealuste laevade poolt nende liikide juhupüügina püütud saak tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning arvestada kvootidest maha vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) artiklile 15.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 2. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).


LISA

Nr

35/TQ123

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

SOL/07A.

Liik

Harilik merikeel (Solea solea)

Piirkond

7a

Kuupäev

24.12.2020


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/21


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/409,

3. märts 2021,

millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse atlandi merilesta püügi keeld 7.a püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on atlandi merilesta varu püük 7.a püügipiirkonnas Belgia lipu all sõitvate või Belgias registreeritud laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Belgiale 2020. aastaks lisas osutatud atlandi merilesta varu püügiks 7.a püügipiirkonnas eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

1.   Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel on keelatud püüda artiklis 1 nimetatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Eelkõige on keelatud kõnealuse kalavaru püügi eesmärgil seda otsida ja püügivahendit vette lasta, paigaldada, vedada või haalata.

2.   Kõnealustel laevadel on lubatud kala ja kalandustooteid ümber laadida, pardal hoida, pardal töödelda, üle anda, sumpadesse paigutada, nuumata või lossida, kui selline kalavaru on püütud enne nimetatud kuupäeva.

3.   Kõnealuste laevade poolt nende liikide juhupüügina püütud saak tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning arvestada kvootidest maha vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) artiklile 15.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).


LISA

Nr

36/TQ123

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

PLE/07A.

Liik

Atlandi merilest (Pleuronectes platessa)

Piirkond

7a

Kuupäev

24.12.2020


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/24


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/410,

4. märts 2021,

millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse merlangipüügi keeld 7.a püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on merlangivaru püük 7.a püügipiirkonnas Belgia lipu all sõitvate või Belgias registreeritud laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Belgiale 2020. aastaks lisas osutatud merlangivaru püügiks 7.a püügipiirkonnas eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

1.   Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel on keelatud püüda artiklis 1 nimetatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Eelkõige on keelatud kõnealuse kalavaru püügi eesmärgil seda otsida ja püügivahendit vette lasta, paigaldada, vedada või haalata.

2.   Kõnealustel laevadel on lubatud kala ja kalandustooteid ümber laadida, pardal hoida, pardal töödelda, üle anda, sumpadesse paigutada, nuumata või lossida, kui selline kalavaru on püütud enne nimetatud kuupäeva.

3.   Kõnealuste laevade poolt nende liikide juhupüügina püütud saak tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning arvestada kvootidest maha vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) artiklile 15.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).


LISA

Nr

38/TQ123

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

WHG/07A.

Liik

Merlang (Merlangius merlangus)

Piirkond

7a

Kuupäev

24.12.2020


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/27


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/411,

4. märts 2021,

millega Belgia lipu all sõitvatele laevadele kehtestatakse tursapüügikeeld 7.a püügipiirkonnas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 36 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (2) on kehtestatud kvoodid 2020. aastaks.

(2)

Komisjonile esitatud teabe kohaselt on tursavaru püük 7.a püügipiirkonnas Belgia lipu all sõitvate või Belgias registreeritud laevade puhul ammendanud 2020. aastaks eraldatud kvoodi.

(3)

Seepärast on vaja keelata nimetatud kalavaru teatav püük,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kvoodi ammendumine

Belgiale 2020. aastaks lisas osutatud tursavaru püügiks 7.a püügipiirkonnas eraldatud kvooti käsitatakse ammendatuna alates lisas esitatud kuupäevast.

Artikkel 2

Keelud

1.   Belgia lipu all sõitvatel või Belgias registreeritud laevadel on keelatud püüda artiklis 1 nimetatud kalavaru alates lisas esitatud kuupäevast. Eelkõige on keelatud kõnealuse kalavaru püügi eesmärgil seda otsida ja püügivahendit vette lasta, paigaldada, vedada või haalata.

2.   Kõnealustel laevadel on lubatud kala ja kalandustooteid ümber laadida, pardal hoida, pardal töödelda, üle anda, sumpadesse paigutada, nuumata või lossida, kui selline kalavaru on püütud enne nimetatud kuupäeva.

3.   Kõnealuste laevade poolt nende liikide juhupüügina püütud saak tuleb tuua kalalaeva pardale ja seal hoida, dokumenteerida, lossida ning arvestada kvootidest maha vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (3) artiklile 15.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. märts 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Virginijus SINKEVIČIUS


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).


LISA

Nr

39/TQ123

Liikmesriik

Belgia

Kalavaru

COD/07A.

Liik

Tursk (Gadus morhua)

Piirkond

7a

Kuupäev

24.12.2020


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/30


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/412,

8. märts 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2017/962 seoses etoksükiini söödalisandina kasutamise loa peatamise läbivaatamisega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/962 (2) peatati söödalisandi etoksükiini kasutamise luba, tuginedes Euroopa Toiduohutusameti (edaspidi „toiduohutusamet“) 21. oktoobri 2015. aasta arvamusele, (3) milles ei olnud võimalik teha järeldusi söödalisandi ohutuse ja tõhususe kohta loa andmise menetluse raames taotleja esitatud andmete üldise puudulikkuse tõttu.

(2)

Söödalisandi etoksükiini kasutamise luba peatati seniks, kuni on esitatud ja hinnatud täiendavad andmed, mille taotleja peab esitama vastavalt ajakavale, kus on tähtsuse järjekorras loetletud üksteise järel tehtavad uuringud. Selle ajakava kohaselt pidid viimase uuringu tulemused olema kättesaadavad hiljemalt 2018. aasta juulis.

(3)

Rakendusmääruse (EL) 2017/962 kohaselt tuli peatamismeede läbi vaadata hiljemalt 31. detsembriks 2020, pärast nõutud täiendavate andmete nõuetekohast hindamist.

(4)

Kuigi taotleja on esitanud järjestikused täiendavate andmete paketid, esines suuri viivitusi mitmesuguste andmete kogumisel, eelkõige seoses söödalisandi etoksükiini keskkonnaohutuse tõendamisega. Viivituste põhjusteks on muu hulgas vajadus algatada täiendavaid uuringuid, et täita komisjoni määruses (EÜ) nr 429/2008 (4) sätestatud konkreetseid andmenõudeid ja järgida toiduohutusameti üksikasjalikke suuniseid, ning raskused teatavate uuringute tegemiseks sobivate laborite või katseasutuste leidmisega.

(5)

Taotleja esitas viimati täiendavaid andmeid keskkonnaohu hindamise kohta 2020. aasta septembris. Toiduohutusamet hindab neid täiendavaid andmeid ning olenevalt tulemustest ei saa välistada, et taotlejal palutakse esitada veel teavet ja andmeid.

(6)

Eespool toodut silmas pidades tuleks toiduohutusametile anda piisavalt aega, et viia lõpule taotleja poolt söödalisandi etoksükiini ohutuse ja tõhususe tõendamiseks esitatud või veel esitatava(te) täiendava(te) teabe ja andmete hindamine. Seepärast on asjakohane lükata peatamismeetme läbivaatamine edasi, kuni hindamisprotsess on lõpule viidud. Läbivaatamise uue ajakava kindlaksmääramisel tuleks võtta arvesse pikimat hinnangulist ajavahemikku, mida on vaja, et selline hindamine lõpule viia. Peatamismeede tuleks kindlasti läbi vaadata juhul, kui amet võtab hindamise käigus vastu negatiivse arvamuse söödalisandi etoksükiini ohutuse või tõhususe kohta.

(7)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2017/962 vastavalt muuta.

(8)

Võttes arvesse, et rakendusmäärus (EL) 2017/962 tuleb läbi vaadata hiljemalt 31. detsembriks 2020, peaks käesolev määrus jõustuma võimalikult kiiresti, et minimeerida õiguslikku vaakumit.

(9)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2017/962 muutmine

Rakendusmääruse (EL) 2017/962 artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

Läbivaatamine

Käesolev määrus vaadatakse läbi hiljemalt 31. detsembriks 2022 ning igal juhul pärast seda, kui amet on võtnud vastu negatiivse arvamuse söödalisandi etoksükiini ohutuse ja tõhususe kohta.“

Artikkel 2

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2)  Komisjoni 7. juuni 2017. aasta rakendusmäärus (EL) 2017/962, millega peatatakse luba etoksükiini kasutamiseks söödalisandina kõikide loomaliikide ja -kategooriate puhul (ELT L 145, 8.6.2017, lk 13).

(3)  EFSA Journal 2015;13(11):4272.

(4)  Komisjoni 25. aprilli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 429/2008 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 rakendamise üksikasjalike eeskirjade kohta seoses taotluste koostamise ja esitamise ning söödalisandite hindamise ja lubamisega (ELT L 133, 22.5.2008, lk 1).


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/32


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/413,

8. märts 2021,

millega pikendatakse madala riskiastmega toimeaine verejahu heakskiitu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning muudetakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 20 lõiget 1 koostoimes artikli 22 lõikega 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni direktiiviga 2008/127/EÜ (2) lisati toimeaine verejahu nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (3) I lisasse.

(2)

Direktiivi 91/414/EMÜ I lisasse kantud toimeained loetakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel heaks kiidetuks ja need on loetletud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 (4) lisa A osas.

(3)

Toimeaine verejahu heakskiit, nagu on sätestatud rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa A osas, aegub 31. augustil 2021.

(4)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 (5) artikli 1 kohaselt on kõnealuses artiklis sätestatud ajavahemiku jooksul esitatud taotlus toimeaine verejahu heakskiidu pikendamiseks.

(5)

Taotleja esitas täiendavad toimikud, mis on nõutud vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artiklile 6. Referentliikmesriik leidis, et taotlus on täielik.

(6)

Referentliikmesriik koostas kaasreferentliikmesriigiga konsulteerides pikendamise hindamisaruande kavandi ning esitas selle 18. veebruaril 2019 Euroopa Toiduohutusametile (edaspidi „toiduohutusamet“) ja komisjonile.

(7)

Toiduohutusamet edastas pikendamise hindamisaruande kavandi taotlejale ja liikmesriikidele märkuste esitamiseks ning edastas laekunud märkused komisjonile. Toiduohutusamet tegi täiendava koondtoimiku ka üldsusele kättesaadavaks.

(8)

31. jaanuaril 2020 esitas toiduohutusamet komisjonile oma järelduse (6) selle kohta, kas verejahu võib eeldatavalt vastata määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. Komisjon esitas esialgse pikendamisaruande ja määruse eelnõu verejahu kohta alalisele taime-, looma-, toidu- ja söödakomiteele 16. juulil 2020.

(9)

Komisjon palus taotlejal esitada oma märkused toiduohutusameti järelduste kohta ning kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõiguga pikendamisaruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(10)

Vähemalt ühe toimeainet verejahu sisaldava taimekaitsevahendi puhul on ühe või mitme esitatud kasutusalaga seoses leidnud kinnitust, et määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seepärast on asjakohane verejahu heakskiitu pikendada.

(11)

Verejahu heakskiidu pikendamise riskihindamine põhineb esitatud kasutusalade piiratud hulgal, mis siiski ei piira kasutusalasid, mida verejahu sisaldavate taimekaitsevahendite puhul võidakse lubada.

(12)

Pärast referentliikmesriigi ja toiduohutusameti hinnangut ning kavandatud kasutust arvesse võttes ei tuvastatud ühtegi määrava tähtsusega probleemset valdkonda.

(13)

Seoses määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.6.5 ja 3.8.2 sätestatud kriteeriumidega endokriinseid häireid põhjustavate omaduste kindlakstegemiseks osutab toiduohutusameti järeldus, et on väga ebatõenäoline, et verejahu on endokriinseid häireid põhjustav kemikaal. Seetõttu järeldab komisjon, et verejahu ei tule pidada endokriinseid häireid põhjustavate omadustega aineks.

(14)

Lisaks leiab komisjon, et verejahu on madala riskiastmega toimeaine vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artiklile 22, kuna verejahu ei ole probleemne aine ja vastab määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktis 5 sätestatud tingimustele. Lisaks on veri looma kehakomponent ja tavaliselt esineb seda inimtoidus.

(15)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 20 lõikele 3 koostoimes kõnealuse määruse artikli 13 lõikega 4 tuleks komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seepärast vastavalt muuta.

(16)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 1160/2020 (7) pikendati verejahu heakskiidu kehtivusaega 31. augustini 2021, et kõnealuse aine heakskiidu pikendamise saaks lõpule viia enne selle aegumist. Võttes arvesse, et heakskiidu pikendamise otsus võeti vastu enne heakskiidu pikendatud kehtivusaja lõppkuupäeva, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates sellest varasemast kuupäevast.

(17)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Toimeaine heakskiidu pikendamine

I lisas kirjeldatud toimeaine verejahu heakskiitu pikendatakse vastavalt kõnealuses lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 muutmine

Rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

Artikkel 3

Jõustumine ja kohaldamise kuupäev

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. aprillist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Komisjoni 18. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/127/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ mitme toimeaine lisamisega (ELT L 344, 20.12.2008, lk 89).

(3)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(4)  Komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT L 153, 11.6.2011, lk 1).

(5)  Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1107/2009 (taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta) ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT L 252, 19.9.2012, lk 26).

(6)  EFSA Journal 18(2):6006, doi: 10.2903/j.efsa.2020.6006. Kättesaadav internetis: https://www.efsa.europa.eu/fr/efsajournal/pub/6006.

(7)  Komisjoni 5. augusti 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1160, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete alumiiniumammooniumsulfaadi, alumiiniumsilikaadi, verejahu, kaltsiumkarbonaadi, süsinikdioksiidi, teepuuekstrakti, rasva destilleerimisjääkide, rasvhapete C7 kuni C20, küüslauguekstrakti, giberelliinhappe, giberelliinide, hüdrolüüsitud valkude, raudsulfaadi, kiiselguuri (kobediatomiit), taimeõlide/rapsiseemneõli, kaaliumvesinikkarbonaadi, kvartsliiva, kalaõli, lõhna abil toimivate taimse või loomse päritoluga repellentide/lambarasva, liblikaliste hargnemata ahelaga feromoonide, tebukonasooli ja uurea heakskiidu kehtivusaja pikendamisega (ELT L 257, 6.8.2020, lk 29).


I LISA

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus  (1)

Heakskiitmine

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

Verejahu

90989-74–5

909

Ei kohaldata

100 % verejahu hemoglobiinisisaldus: vähemalt 80 %

1. aprill 2021

31. märts 2036

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse verejahu heakskiidu pikendamise aruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu:

kalade ja veeselgrootute kaitsele, kui kasutatakse vähem suunatud pihustusmeetodeid, ja

vajadusele verejahu sisaldavaid taimekaitsevahendeid enne kasutamist veega segada.


(1)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.


II LISA

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 540/2011 lisa muudetakse järgmiselt:

1)

A osast jäetakse välja kanne 222 verejahu kohta;

2)

D osas lisatakse järgmine kanne:

Number

Üldnimetus, tunnuskoodid

IUPACi nimetus

Puhtus  (*)

Heakskiitmine

Heakskiitmise aegumine

Erisätted

26

Verejahu

90989-74–5

909

Ei kohaldata

100 % verejahu hemoglobiinisisaldus: vähemalt 80 %

1. aprill 2021

31. märts 2036

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 29 lõikes 6 osutatud ühtsete põhimõtete rakendamisel võetakse arvesse verejahu heakskiidu pikendamise aruande järeldusi, eelkõige selle I ja II liidet.

Liikmesriigid pööravad erilist tähelepanu:

kalade ja veeselgrootute kaitsele, kui kasutatakse vähem suunatud pihustusmeetodeid, ja

vajadusele verejahu sisaldavaid taimekaitsevahendeid enne kasutamist veega segada.


(*)  Täiendavad andmed toimeaine identifitseerimiseks ja toimeaine omadused on esitatud pikendamisaruandes.“


9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/37


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/414,

8. märts 2021,

milles sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme teabe vahetamiseks ja säilitamiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrust (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, (1) eriti selle artikli 8 lõike 1 punkti b ja artiklit 17,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 952/2013 (edaspidi „tolliseadustik“) artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et kogu teabevahetus (nagu deklaratsioonid, taotlused või otsused) liikmesriikide tolliasutuste vahel ning ettevõtjate ja liikmesriikide tolliasutuste vahel ning sellise teabe tollialaste õigusaktide kohaselt nõutav säilitamine peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

(2)

Komisjoni rakendusotsuses (EL) 2019/2151 (2) on kehtestatud tööprogramm, mille abil võetakse kasutusele elektroonilised süsteemid, mida on vaja tolliseadustiku kohaldamiseks ning mis töötatakse välja kõnealuse rakendusotsuse lisa II osas loetletud projektide abil.

(3)

Tuleks täpsustada elektrooniliste süsteemide toimimiseks tähtsat tehnilist korda, mis hõlmab selliste süsteemide väljatöötamist, testimist, kasutuselevõtmist ja hooldamist ning süsteemidesse muudatuste tegemist. Lisaks tuleks kehtestada andmekaitse, andmete ajakohastamise, andmete töötlemise piiramise, süsteemide kuuluvuse kindlaksmääramise ja turvalisuse tagamise kord.

(4)

Selleks et kaitsta Euroopa Liidu, liikmesriikide ja ettevõtjate õigusi ning huve, on vaja sätestada menetluseeskirjad ja näha ette alternatiivsed lahendused, mida tuleb rakendada elektrooniliste süsteemide ajutise tõrke korral.

(5)

Algselt liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) projekti, Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) projekti ja eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) projekti raames välja töötatud ELi tollialase kauplejaportaali eesmärk on pakkuda ettevõtjatele ja muudele isikutele ühtset juurdepääsupunkti ning juurdepääsu igale nende seonduvate süsteemide jaoks välja töötatud kauplejate eriportaalile.

(6)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames väljatöötatud tolliotsuste süsteemi eesmärk on ühtlustada kogu liidus tolliotsuste taotlemise, tegemise ja haldamisega seotud protsesse üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada sellise elektroonilise süsteemi eeskirjad. Süsteemi ulatus tuleks kindlaks määrata vastavalt tolliotsustele, mida tuleb selle süsteemi abil taotleda, vastu võtta ja hallata. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste komponentide (ELi kauplejaportaal, keskne tolliotsuste haldamise süsteem ja tarbijaviiteteenused) ja riiklike komponentide (riiklik kauplejaportaal ja riiklik tolliotsuste haldamise süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused.

(7)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud ja kauplejatele Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu andmise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames välja arendatud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi abil tuleks hallata ettevõtjate ning muude isikute autentimist ja juurdepääsu kontrollimist. Süsteemi ulatuse ja omaduste kohta tuleb sätestada üksikasjalikud eeskirjad ning selleks tuleb kindlaks määrata süsteemi komponendid (ühised ja riiklikud komponendid), nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. Digiallkirja funktsiooni ei saa ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis veel kasutada. Seega ei saa käesolevas määruses sätestada sellise funktsiooni kohta üksikasjalikke eeskirju.

(8)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase siduva tariifiinformatsiooni (STI) süsteemi projekti raames uuendatud Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteemi eesmärk on viia STI otsuste taotlemine, tegemine ja haldamine kooskõlla tolliseadustikuga üksnes elektroonilistele andmetöötlusvahenditele tuginedes. Seepärast on vaja kehtestada kõnealuse süsteemi eeskirjad. Tuleks sätestada üksikasjalikud eeskirjad selle süsteemi ühiste komponentide (ELi kauplejaportaal, keskne EBTI süsteem ja STI kasutamise seire) ning riiklike komponentide (riiklik kauplejaportaal ja riiklik STI süsteem) kohta, täpsustades nende ülesanded ja nendevahelised ühendused. Lisaks on projekti eesmärk hõlbustada STI kohustusliku kasutamise kontrollimist ning STI ulatuslikuma kasutamise kontrollimist ja juhtimist.

(9)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise süsteemi uuendamise (EORI 2) projekti raames täiustatud ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteemi eesmärk on uuendada olemasolevat üleeuroopalist EORI-süsteemi, mis võimaldab registreerida ja identifitseerida liidu ja kolmandate riikide ettevõtjaid ning muid isikuid liidu tollialaste õigusaktide kohaldamise eesmärgil. Seepärast on vaja kehtestada süsteemi reguleerivad eeskirjad, määrates kindlaks EORI-süsteemi komponendid (keskne EORI-süsteem ja riiklikud EORI-süsteemid) ja kasutusviisid.

(10)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase volitatud ettevõtja (AEO) projekti raames uuendatud AEO süsteemi eesmärk on parandada AEO staatuse taotlemise ja andmisega ning nende toimingute haldamisega seotud äriprotsesse. Süsteemi eesmärk on samuti võtta kasutusele elektrooniline vorm AEO staatust käsitlevate taotluste ja otsuste jaoks ning teha ettevõtjatele kättesaadavaks ELi tollialane kauplejaportaal, mille kaudu saab elektroonilistelt esitada AEO loa taotlusi ja vastu võtta AEO lubadega seotud otsuseid. Tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad süsteemi ühiste komponentide kohta.

(11)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud impordikontrollisüsteemi 2 (ICS2) projekti raames välja töötatud ICS2 süsteemi eesmärk on tugevdada liitu sisenevate kaupade ohutust ja turvalisust. Süsteem toetab sisenemise ülddeklaratsiooni andmete kogumist eri ettevõtjatelt ja muudelt isikutelt, kes tegutsevad rahvusvahelistes kaupade tarneahelates. Selle eesmärk on toetada kogu teabevahetust sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmise kohta liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel ühtse või riikliku rakendusena välja töötatud kauplejate ühtlustatud liidese kaudu. Samuti on selle eesmärk toetada ühise andmehoidla ja sellega seotud protsesside kaudu turvalisuse ja julgeolekuga seotud riskianalüüsi koostööpõhist reaalajas rakendamist esimeste sisenemistolliasutuste poolt ja riskianalüüsi tulemuste vahetamist liikmesriikide tolliasutuste vahel enne kaupade väljumist kolmandatest riikidest ja/või enne nende saabumist liidu tolliterritooriumile. Süsteem toetab tollimeetmeid riskianalüüsi käigus tuvastatud julgeoleku- ja turvariskide käsitlemiseks, sealhulgas tollikontrollid ja kontrolli tulemuste vahetamine ning vajaduse korral ettevõtjate ja muude isikute teavitamine teatavatest meetmetest, mida nad peavad riskide maandamiseks võtma. Süsteem toetab komisjoni- ja liikmesriikide tolliasutuste poolset ühiste julgeoleku ja turvalisuse riskikriteeriumide ja -standardite ning tolliseadustikus osutatud kontrollimeetmete ja esmatähtsate kontrollivaldkondade rakendamise järelevalvet ja hindamist.

(12)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase automaatse ekspordisüsteemi (AES) projekti raames uuendatud AESi eesmärk on uuendada olemasolevat ekspordikontrollisüsteemi, et see vastaks tolliseadustikus kehtestatud uutele äri- ja andmenõuetele. Samuti on süsteemi eesmärk pakkuda kõiki vajalikke funktsioone ja varustada vajalikud liidesed tugisüsteemidega, nimelt transiidi andmevahetuse süsteemi ning aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemiga. Lisaks toetab AES ekspordifunktsioonide keskse tollivormistuse rakendamist. Kuna AES on detsentraliseeritud üleeuroopaline süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles kirjeldatakse süsteemi komponente ja kasutamist.

(13)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase transiidi andmevahetuse süsteemi (NCTS) projekti raames uuendatud NCTSi eesmärk on uuendada olemasoleva NCTSi 4. etappi, et see vastaks tolliseadustikus kehtestatud uutele äri- ja andmenõuetele. Samuti on süsteemi eesmärk pakkuda tolliseadustikus nimetatud uusi funktsioone ja varustada vajalikud liidesed tugisüsteemide ja AESiga. Kuna NCTS on detsentraliseeritud üleeuroopaline süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles kirjeldatakse süsteemi komponente ja kasutamist.

(14)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) projekti raames välja töötatud INF SP süsteemi eesmärk on arendada välja uus üleeuroopaline süsteem, et toetada ja ühtlustada INF-andmete haldamise protsesse ja INF-andmete elektroonilist käitlemist eriprotseduuride valdkonnas. Süsteemi komponentide ja kasutamise selgitamiseks tuleks kehtestada üksikasjalikud eeskirjad.

(15)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (3) artiklis 36 osutatud tolliasutuste riskijuhtimise süsteemi eesmärk on toetada riskiteabe vahetamist liikmesriikide tolliasutuste vahel ning nende ja komisjoni vahel eesmärgiga aidata kaasa ühise riskijuhtimise raamistiku rakendamisele.

(16)

Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 osutatud liidu tolliseadustiku kohase keskse imporditollivormistuse (CCI) projekti raames välja töötatud CCI süsteemi eesmärk on võimaldada kauba suunamist tolliprotseduuridele keskse tollivormistuse abil, mis võimaldab ettevõtjatel oma äritegevust tolli seisukohast tsentraliseerida. Tollideklaratsiooni töötlemist ja kauba füüsilist ringlusselubamist peaksid kooskõlastama kaasatud tolliasutused. Kuna CCI on detsentraliseeritud üleeuroopaline süsteem, on vaja kehtestada eeskirjad, milles täpsustatakse süsteemi komponendid ja kasutamine.

(17)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2019/1026 (4) on sätestatud teabe tolliseadustiku kohaseks vahetamiseks ja säilitamiseks tarvitatavate elektrooniliste süsteemide väljatöötamise, hooldamise ja kasutamise tehniline kord. Arvestades kõnealuses määruses tehtud arvukaid muudatusi, mis on vajalikud, sest EUCTP, INF SP, ICS2, AES, NCTS, CRMS and CCI on nüüd juba toimivad või hakkavad toimima, tuleks selguse huvides tunnistada rakendusmäärus (EL) 2019/1026 kehtetuks.

(18)

Käesolevas määruses austatakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhiõigusi ja järgitakse hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust isikuandmete kaitsele. Kui liidu tollialaste õigusaktide kohaldamiseks on vaja töödelda isikuandmeid elektroonilistes süsteemides, tuleb nende andmete töötlemisel järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/679 (5) ja (EL) 2018/1725 (6). Ettevõtjate ja muude isikute isikuandmeid tuleb elektrooniliste süsteemide abil töödelda sellise piiratud andmestu ulatuses, mis on kindlaks määratud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (7) A lisa I jaotise 1. peatüki 3. rühmas (osalised); A lisa I jaotise 2. peatüki 3. rühmas (osalised); B lisa I jaotise, 3. peatüki 3. rühmas (osalised); B lisa II jaotise 3. rühmas (osalised) ning lisas 12–01.

(19)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42.

(20)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Kohaldamisala

1.   Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste elektrooniliste süsteemide suhtes, mis on välja töötatud või mida on uuendatud järgmiste rakendusotsuse (EL) 2019/2151 lisas osutatud projektide kaudu:

a)

tolliotsuste süsteem (CDS), mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku kohase tolliotsuste süsteemi projekti raames;

b)

ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja (UUM&DS) süsteem, mis on välja töötatud kauplejate jaoks Euroopa teabesüsteemidele otsese juurdepääsu tagamise (ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja) projekti raames;

c)

Euroopa siduva tariifiinformatsiooni (EBTI) süsteem, mida on uuendatud liidu tolliseadustiku kohase siduva tariifiinformatsiooni (STI) projekti raames;

d)

ettevõtjate registreerimise ja identifitseerimise (EORI) süsteem, mida on määruse (EL) nr 952/2013 („tolliseadustik“) nõuete kohaselt uuendatud EORI 2 projekti raames;

e)

volitatud ettevõtjate (AEO) süsteem, mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt uuendatud AEO uuendamise projekti raames;

f)

impordikontrollisüsteem 2 (ICS2), mis on välja töötatud ICS2 projekti raames;

g)

automaatne ekspordisüsteem (AES), mis on tolliseadustiku nõuete kohaselt välja töötatud AESi projekti raames.

h)

transiidi andmevahetuse süsteem (NCTS), mida on tolliseadustiku nõuete kohaselt uuendatud NCTSi uuendamise projekti raames;

i)

eriprotseduuride teabevahetuse (INF SP) süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku INF SP projekti raames;

j)

keskse imporditollivormistuse (CCI) süsteem, mis on välja töötatud liidu tolliseadustiku CCI projekti raames.

2.   Käesolevat määrust kohaldatakse ka järgmiste elektrooniliste süsteemide suhtes:

a)

Euroopa Liidu tollialane kauplejaportaal;

b)

rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 36 osutatud tolliasutuste riskijuhtimise süsteem (CRMS).

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„ühine komponent“ – liidu tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponent, mis on kõikidele liikmesriikidele kättesaadav või mida komisjon käsitab tõhususe, turvalisuse ja ratsionaalsuse kaalutlustel ühisena;

2)

„riiklik komponent“ – liikmesriigi tasandil välja töötatud elektrooniliste süsteemide komponent, mis on kättesaadav sellise komponendi loonud või selle ühisele loomisele kaasa aidanud liikmesriigile;

3)

„detsentraliseeritud süsteem“ – üleeuroopaline süsteem, mis koosneb ühistel tehnilistel kirjeldustel põhinevatest ühistest ja riiklikest komponentidest;

4)

„üleeuroopaline süsteem“ – selliste koostöösüsteemide kogum, mille ülesanded on jaotatud riikide haldusasutuste ja komisjoni vahel ning mis on välja töötatud koostöös komisjoniga.

Artikkel 3

Elektrooniliste süsteemide kontaktpunktid

Komisjon ja liikmesriigid määravad kindlaks iga artiklis 1 osutatud elektroonilise süsteemi kontaktpunktid, mille kaudu vahetatakse teavet, et tagada asjaomaste elektrooniliste süsteemide kooskõlastatud arendamine, käitamine ja hooldamine.

Nad edastavad nende kontaktpunktide andmed üksteisele ja teavitavad üksteist viivitamata selliste andmete muutumisest.

II PEATÜKK

ELI TOLLIALANE KAUPLEJAPORTAAL

Artikkel 4

ELi tollialase kauplejaportaali eesmärk ja struktuur

ELi tollialane kauplejaportaal tagab ettevõtjatele ja muudele isikutele ühtse sisenemiskoha, mille kaudu pääseb artikli 6 lõikes 1 osutatud üleeuroopaliste süsteemide kauplejate eriportaalidesse.

Artikkel 5

Autentimine ja juurdepääs ELi tollialasele kauplejaportaalile

1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja ELi tollialasele kauplejaportaalile juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs ELi tollialasele kauplejaportaalile, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja ELi tollialasele kauplejaportaalile juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate autentimine ja ELi tollialasele kauplejaportaalile juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 6

ELi tollialase kauplejaportaali kasutamine

1.   ELi tollialane kauplejaportaal tagab juurdepääsu vastavalt artiklites 24, 38 ja 67 osutatud üleeuroopaliste EBTI, AEO ja INF süsteemide kauplejate eriportaalidele ning artiklis 45 osutatud ICS2 ühisele kauplejaliidesele.

2.   ELi tollialast kauplejaportaali kasutatakse teabe vahetamiseks liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel EBTI, AEO ja INF süsteemidega seotud nõuete, taotluste, lubade ja otsuste kohta.

3.   ELi tollialast kauplejaportaali võib kasutada liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel teabe vahetamiseks sisenemise ülddeklaratsioonide ja vajaduse korral nende muudatuste, väljastatud suunamiste ja kehtetuks tunnistamise kohta seoses ICS2ga.

III PEATÜKK

TOLLIOTSUSTE SÜSTEEM (CDS)

Artikkel 7

CDSi eesmärk ja struktuur

1.   CDS võimaldab komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust artikli 8 lõike 1 kohaste taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks ning asjaomaste lubadega seotud otsuste haldamiseks, nimelt nende muutmiseks, tühistamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ja peatamiseks.

2.   CDS koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

ELi kauplejaportaal;

b)

keskne tolliotsuste haldamise süsteem (keskne CDMS);

c)

tarbijaviiteteenused.

3.   Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:

a)

riiklik kauplejaportaal;

b)

riiklik tolliotsuste haldamise süsteem (riiklik CDMS).

Artikkel 8

CDSi kasutamine

1.   CDSi kasutatakse selleks, et edastada ja töödelda taotlusi, mis on esitatud järgmiste lubade saamiseks, ning ka selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks:

a)

tolliseadustiku artiklis 73 osutatud toodete tolliväärtuse sisse arvestatavate summade määramise lihtsustamise luba;

b)

tolliseadustiku artiklis 95 osutatud üldtagatise kasutamise luba, sealhulgas üldtagatise vähendamise või üldtagatisest vabastamise luba;

c)

tolliseadustiku artiklis 110 osutatud tollimaksu tasumise edasilükkamise luba, kui see luba ei ole antud üheainsa toimingu jaoks;

d)

tolliseadustiku artiklis 148 osutatud ajutise ladustamise koha pidamise luba;

e)

delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 120 osutatud regulaarlaevaliini avamise luba;

f)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 128 osutatud volitatud väljastaja luba;

g)

tolliseadustiku artikli 166 lõikes 2 osutatud lihtsustatud deklaratsiooni regulaarse kasutamise luba;

h)

tolliseadustiku artiklis 179 osutatud keskse tollivormistuse luba;

i)

tolliseadustiku artiklis 182 osutatud luba esitada tollideklaratsioon deklarandi arvestuskande vormis, sealhulgas ekspordiprotseduuri korral;

j)

tolliseadustiku artiklis 185 osutatud enesehindamise luba;

k)

komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artiklis 155 osutatud volitatud banaanikaaluja staatuse luba;

l)

tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud seestöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

m)

tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud välistöötlemisprotseduuri kasutamise luba;

n)

tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud lõppkasutusprotseduuri kasutamise luba;

o)

tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis a osutatud ajutise impordi protseduuri kasutamise luba;

p)

tolliseadustiku artikli 211 lõike 1 punktis b osutatud tolliladustamiseks kasutatava ladustamiskoha käitamise luba;

q)

tolliseadustiku artiklis 230 osutatud TIR-konventsiooni kohaldamisel volitatud kaubasaaja staatuse luba;

r)

tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis a osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaatja staatuse luba;

s)

tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis b osutatud liidu transiidiprotseduuri volitatud kaubasaaja staatuse luba;

t)

tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis c osutatud eriliste tõkendite kasutamise luba;

u)

tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis d osutatud vähendatud andmenõuetega tollideklaratsiooni kasutamise luba;

v)

tolliseadustiku artikli 233 lõike 4 punktis e osutatud elektroonilise transpordidokumendi tollideklaratsioonina kasutamise luba.

2.   CDSi ühiseid komponente kasutatakse seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühes liikmesriigis.

3.   Liikmesriik võib otsustada, et CDSi ühiseid komponente tohib kasutada seoses lõikes 1 osutatud taotluste ja lubadega ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealuses liikmesriigis.

4.   CDSi tohib kasutada üksnes lõikes 1 loetletud taotluste, lubade ja otsuste puhul.

Artikkel 9

Autentimine ja juurdepääs tolliotsuste süsteemile

1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ning CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs CDSi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate autentimine ja CDSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 10

ELi kauplejaportaal

1.   ELi kauplejaportaal on koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad tolliotsuste süsteemi.

2.   ELi kauplejaportaal on koostalitusvõimeline keskse CDMSiga ja riiklike CDMSidega, kui liikmesriigid on need loonud.

3.   ELi kauplejaportaali kasutatakse artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

4.   Liikmesriik võib otsustada, et ELi kauplejaportaali tohib kasutada artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks ja lubade andmiseks ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel on mõju üksnes kõnealusele liikmesriigile.

Kui liikmesriik otsustab kasutada ELi kauplejaportaali seoses taotluste ja lubadega, mis mõjutavad üksnes kõnealust liikmesriiki, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 11

Keskne CDMS

1.   Keskset CDMSi kasutavad liikmesriikide tolliasutused artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks, samuti selliste taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2.   Keskne CDMS on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaaliga, artiklis 13 osutatud tarbijaviiteteenustega ja riiklike CDMSidega, kui liikmesriigid on need loonud.

Artikkel 12

Liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine CDMSi kaudu

Liikmesriigi toll kasutab keskset CDMSi, kui tal on vaja konsulteerida teise liikmesriigi tolliga enne otsuse tegemist artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste või lubade kohta.

Artikkel 13

Tarbijaviiteteenused

1.   Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse artikli 8 lõikes 1 osutatud lube ja nendega seotud otsuseid käsitlevate andmete keskseks säilitamiseks ning see võimaldab tolliseadustiku artiklis 16 sätestatud eesmärkidel loodud muude elektrooniliste süsteemide kaudu selliste lubadega tutvuda, neid kopeerida ja valideerida.

2.   Tarbijaviiteteenuseid kasutatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 80 lõikes 1 osutatud registreeritud eksportijate (REX) süsteemist ning, EORI ja AEO süsteemist pärit andmete säilitamiseks.

Artikkel 14

Riiklik kauplejaportaal

1.   Kui on loodud riiklik kauplejaportaal, on see täiendav koht, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad CDSi.

2.   Ettevõtjad ja muud isikud võivad kasutada kas riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, või ELi kauplejaportaali artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade ning ka nimetatud taotluste ja lubadega seotud otsuste haldamiseks, kui sellistel taotlustel või lubadel võib olla mõju rohkem kui ühele liikmesriigile.

3.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku CDMSiga, kui see on loodud.

4.   Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 15

Riiklik CDMS

1.   Riiklikku CDMSi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll artikli 8 lõikes 1 osutatud taotluste ja lubade menetlemiseks ning taotluste ja lubade kohta tehtud otsuste haldamiseks, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2.   Riiklik CDMS on koostalitlusvõimeline keskse CDMSiga ning selle kaudu toimub liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine, nagu on osutatud artiklis 12.

IV PEATÜKK

ÜHTNE KASUTAJAHALDUSE JA DIGIALLKIRJA SÜSTEEM

Artikkel 16

Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi eesmärk ja struktuur

1.   Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem teeb võimalikuks komisjoni ning liikmesriikide artiklis 20 osutatud identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemide vahelise teabevahetuse, millega tagatakse komisjoni töötajatele, ettevõtjatele ja muudele isikutele turvaline volitatud juurdepääs elektroonilistele süsteemidele.

2.   Ühtne kasutajahalduse ja digiallkirja süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

juurdepääsuhaldussüsteem;

b)

juhtimishaldussüsteem.

3.   Liikmesriik loob identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, millest saab ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi riiklik komponent.

Artikkel 17

Ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutamine

Ühtset kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kasutatakse järgmiste kasutajate autentimiseks ja juurdepääsu kontrollimiseks:

a)

ettevõtjad ja muud isikud, kes vajavad juurdepääsu ELi tollialasele kauplejaportaalile, CDSi, EBTI süsteemi, AEO süsteemi, INF SP süsteemi ja ICS2 ühistele komponentidele;

b)

komisjoni töötajad, kes vajavad juurdepääsu ELi tollialasele kauplejaportaalile, CDSi, EBTI süsteemi, EORI süsteemi, AEO süsteemi, ICS2, AESi, NCTSi, CRMSi, CCI ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele, samuti ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemile selle hooldamiseks ja juhtimiseks.

Artikkel 18

Juurdepääsuhaldussüsteem

Komisjon loob juurdepääsuhaldussüsteemi, millega valideeritakse ettevõtjate ja muude isikute juurdepääsutaotlusi ühtses kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis koostalitluses liikmesriikide artiklis 20 osutatud riiklike identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemidega.

Artikkel 19

Juhtimishaldussüsteem

Komisjon loob juhtimishaldussüsteemi, millega hallatakse autentimist ja volitamist käsitlevaid eeskirju, mille alusel valideeritakse elektroonilistele süsteemidele juurdepääsu andmiseks ettevõtjate ja muude isikute identimisandmeid.

Artikkel 20

Liikmesriikide identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemid

Liikmesriigid loovad identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemi, et tagada

a)

ettevõtjate ja muude isikute identimisandmete turvaline registreerimine ja säilitamine;

b)

ettevõtjate ja muude isikute allkirjastatud ja krüpteeritud identimisandmete turvaline vahetamine.

V PEATÜKK

EUROOPA SIDUVA TARIIFIINFORMATSIOONI (EBTI) SÜSTEEM

Artikkel 21

EBTI süsteemi eesmärk ja struktuur

1.   EBTI süsteemiga luuakse tolliseadustiku artiklite 33 ja 34 kohaselt tingimused järgmiseks:

a)

komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vaheline suhtlus STI taotluste ja otsuste edastamiseks ja menetlemiseks;

b)

algset otsust mõjutada võivate hilisemate sündmuste haldamine;

c)

STI otsuste kohustusliku kasutamise kontrollimine;

d)

STI otsuste ulatuslikuma kasutamise kontrollimine ja haldamine.

2.   EBTI süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

ELi kauplejate eriportaal EBTI jaoks;

b)

keskne EBTI süsteem;

c)

STI otsuste kasutamise kontrollimise vahendid.

3.   Liikmesriigid võivad riikliku komponendina luua riikliku siduva tariifiinformatsiooni süsteemi („riiklik STI süsteem“) koos riikliku kauplejaportaaliga.

Artikkel 22

EBTI süsteemi kasutamine

1.   EBTI süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikes 1.

2.   EBTI süsteemi kasutatakse selleks, et toetada liikmesriikide tolliasutuste teostatavat järelevalvet STIst tulenevate kohustuste täitmise üle vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõikele 3.

3.   Komisjon kasutab EBTI süsteemi selleks, et teavitada liikmesriike viivitamata vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 22 lõike 2 kolmandale lõigule pikendatud kasutamisaja jooksul tollivormistusele suunatava kauba koguse saavutamisest.

Artikkel 23

Autentimine ja juurdepääs EBTI süsteemile

1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ning EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs EBTI süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate autentimine ja EBTI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 24

ELi kauplejate eriportaal EBTI jaoks

1.   EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaal vahetab teavet ELi tollialase kauplejaportaaliga, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad EBTI süsteemi.

2.   EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse EBTI süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikesse kauplejaportaalidesse, kui liikmesriigid on loonud riiklikud STI süsteemid.

3.   EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.

Artikkel 25

Keskne EBTI süsteem

1.   Keskset EBTI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused sellise teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise ja otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2.   Keskset EBTI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõikes 4, artiklis 17, artikli 21 lõike 2 punktis b ja lõikes 5 osutatud andmete võrdlemiseks ja analüüsimiseks, teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks.

3.   Keskne EBTI süsteem on koostalitlusvõimeline EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaaliga ja riiklike STI süsteemidega, kui need on loodud.

Artikkel 26

Liikmesriikide tolliasutuste vaheline konsulteerimine keskse EBTI süsteemi kaudu

Liikmesriigi toll kasutab keskset EBTI süsteemi teise liikmesriigi tolliga konsulteerimiseks, et tagada rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõike 1 järgimine.

Artikkel 27

STI otsuste kasutamise järelevalve

STI otsuste kasutamise järelevalve tegemise suutlikkust rakendatakse rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 21 lõike 3 ja artikli 22 lõike 2 kolmanda lõigu kohaldamisel.

Artikkel 28

Riiklik kauplejaportaal

1.   Kui liikmesriik on vastavalt artikli 21 lõikele 3 loonud riikliku STI süsteemi, on riiklik kauplejaportaal selle süsteemi peamine sisenemiskoht ettevõtjate ja muude isikute jaoks.

2.   Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, seoses STId käsitlevate taotluste ja otsustega või mis tahes hilisema sündmusega, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust.

3.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku STI süsteemiga, kui see on loodud.

4.   Riikliku kauplejaportaali abil hõlbustatakse protsesse, mis on samaväärsed EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaali abil hõlbustatud protsessidega.

5.   Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaportaali, teatab ta sellest komisjonile. Komisjon tagab, et riiklikku kauplejaportaali pääseb otse EBTIga seotud ELi kauplejate eriportaalist.

Artikkel 29

Riiklik STI süsteem

1.   Riiklikku STI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll sellise teabe töötlemiseks, vahetamiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb STIga seotud taotlusi ja otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset taotlust või otsust, et kontrollida, kas taotluse vastuvõtmise või otsuse tegemise tingimused on täidetud.

2.   Liikmesriigi toll kasutab oma riiklikku STI süsteemi konsulteerimise, teabe töötlemise, vahetamise ja säilitamise eesmärgil, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 16 lõikes 4, artiklis 17, artikli 21 lõike 2 punktis b ja lõikes 5, välja arvatud juhul, kui ta kasutab selleks keskset EBTI süsteemi.

3.   Riiklik STI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaali ja keskse EBTI süsteemiga.

VI PEATÜKK

ETTEVÕTJATE REGISTREERIMISE JA IDENTIFITSEERIMISE (EORI) SÜSTEEM

Artikkel 30

EORI süsteemi eesmärk ja struktuur

EORI süsteem võimaldab ettevõtjate ja muude isikute ühest registreerimist ja identifitseerimist liidu tasandil.

EORI süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

keskne EORI süsteem;

b)

riiklikud EORI süsteemid, kui liikmesriigid on need loonud.

Artikkel 31

EORI süsteemi kasutamine

1.   EORI süsteemi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

a)

liikmesriikide esitatud, delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 lisas 12–01 osutatud ning ettevõtjate ja muude isikute registreerimiseks vajalike andmete vastuvõtmine;

b)

ettevõtjate ja muude isikute registreerimise ja identimisega seotud EORI andmete keskne säilitamine;

c)

EORI andmete liikmesriikidele kättesaadavaks tegemine.

2.   EORI süsteem võimaldab liikmesriikide tolliasutustele internetipõhist juurdepääsu kesksüsteemi tasandil säilitatavatele EORI andmetele.

3.   EORI süsteem on koostalitlusvõimeline kõigi muude elektrooniliste süsteemidega, kus kasutatakse EORI-numbrit.

Artikkel 32

Autentimine ja juurdepääs EORI süsteemile

1.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja EORI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

2.   Komisjoni töötajate autentimine ja EORI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 33

Keskne EORI süsteem

1.   Keskset EORI süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 7 kohaldamisel.

2.   Keskne EORI süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku EORI süsteemiga, kui see on loodud.

Artikkel 34

Riiklik EORI süsteem

1.   Riiklikku EORI süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja säilitada EORI andmeid.

2.   Riiklik EORI süsteem on koostalitlusvõimeline keskse EORI süsteemiga.

VII PEATÜKK

VOLITATUD ETTEVÕTJA (AEO) SÜSTEEM

Artikkel 35

AEO süsteemi eesmärk ja struktuur

1.   AEO süsteem võimaldab komisjoni, liikmesriikide tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelist teabevahetust AEO loa taotluste esitamiseks ja menetlemiseks ning volitatud ettevõtja lubade andmiseks, samuti mis tahes hilisema sündmuse haldamist, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1.

2.   AEO süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal;

b)

keskne AEO süsteem.

3.   Liikmesriigid võivad luua järgmised riiklikud komponendid:

a)

riiklik kauplejaportaal;

b)

riiklik volitatud ettevõtja süsteem (riiklik AEO süsteem).

Artikkel 36

AEO süsteemi kasutamine

1.   AEO süsteemi kasutatakse sellise teabe esitamiseks, vahetamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust, nagu on osutatud rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 30 lõikes 1 ning artikli 31 lõigetes 1 ja 4.

2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad AEO süsteemi, et täita oma kohustusi, mis tulenevad rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 31 lõigetest 1 ja 4, ning pidada asjaomaste konsultatsioonide kohta arvestust.

Artikkel 37

Autentimine ja juurdepääs kesksele AEO süsteemile

1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs AEO süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate autentimine ja AEO süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 38

ELi kauplejate eriportaal AEO jaoks

1.   AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal vahetab teavet ELi tollialase kauplejaportaaliga, mille kaudu ettevõtjad ja muud isikud sisenevad AEO süsteemi.

2.   AEOga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse AEO süsteemiga ja selle kasutajaid on võimalik edasi suunata riiklikusse kauplejaportaali, kui see on loodud.

3.   AEOga seotud ELi kauplejate eriportaali kasutatakse sellise teabe esitamiseks ja vahetamiseks, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

Artikkel 39

Keskne AEO süsteem

1.   Keskset AEO süsteemi kasutavad liikmesriikide tolliasutused selleks, et vahetada ja säilitada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad keskset AEO süsteemi rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklites 30 ja 31 osutatud teabe vahetamiseks ja säilitamiseks, konsulteerimiseks ja otsuste haldamiseks.

3.   Keskne AEO süsteem on koostalitlusvõimeline ELi kauplejaportaali ja riiklike AEO süsteemidega, kui need on loodud.

Artikkel 40

Riiklik kauplejaportaal

1.   Riiklik kauplejaportaal, kui see on loodud, võimaldab vahetada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.

2.   Ettevõtjad ja muud isikud kasutavad riiklikku kauplejaportaali, kui see on loodud, et vahetada liikmesriikide tolliasutustega teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid.

3.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku AEO süsteemiga.

Artikkel 41

Riiklik AEO süsteem

1.   Riiklikku AEO süsteemi, kui see on loodud, kasutab selle loonud liikmesriigi toll, et vahetada ja säilitada teavet, mis käsitleb AEO loa taotlusi ja vastavaid otsuseid või mis tahes hilisemat sündmust, mis võib mõjutada algset otsust.

2.   Riiklik AEO süsteem on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga, kui see on loodud, ja keskse AEO süsteemiga.

VIII PEATÜKK

IMPORDIKONTROLLISÜSTEEM 2 (ICS2)

Artikkel 42

ICS2 eesmärgid ja struktuur

1.   ICS2 toetab liikmesriikide tolliasutuste vahelist teabevahetust, samuti teabevahetust ettevõtjate ja muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste vahel järgmistel eesmärkidel:

a)

sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmine;

b)

liikmesriikide tolliasutuste tehtav riskianalüüs peamiselt julgeoleku ja turvalisuse ning asjakohaste riskide maandamiseks mõeldud tollimeetmete, sealhulgas tollikontrolli eesmärgil;

c)

liikmesriikide tolliasutuste vaheline teabevahetus sisenemise ülddeklaratsiooni nõuete täitmiseks.

2.   ICS2 koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

ühine kauplejaliides;

b)

ühine andmehoidla.

3.   Iga liikmesriik loob riikliku komponendina oma riikliku sisenemissüsteemi.

4.   Liikmesriik võib luua riikliku komponendina oma riikliku kauplejaliidese.

Artikkel 43

ICS2 kasutamine

1.   ICS2 kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

a)

tolliseadustiku artiklites 127 ja 129 osutatud sisenemise ülddeklaratsioonide andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste esitamine, töötlemine ja säilitamine;

b)

tolliseadustiku artiklis 130 osutatud deklaratsioonidest saadud sisenemise ülddeklaratsioonide andmete vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine;

c)

tolliseadustiku artiklis 133 osutatud merelaeva või õhusõidukiga seotud saabumisteateid käsitleva teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine;

d)

tolliseadustiku artiklis 139 osutatud kaupade tollile esitamist käsitleva teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine;

e)

tolliseadustiku artikli 46 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 47 lõikes 2 osutatud riskianalüüsi taotluste ja tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste kohta teabe vastuvõtmine, töötlemine ja säilitamine;

f)

rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktis e, lõigetes 3, 4, 5 ja 6 ning delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 artikli 24 lõikes 2 osutatud teadete ja teabe vastuvõtmine, töötlemine, säilitamine ja edastamine ettevõtjatele või muudele isikutele;

g)

sellise teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine ettevõtjate või muude isikute poolt, mida liikmesriikide tolliasutused rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõigete 3 ja 4 kohaselt nõuavad.

2.   ICS2 abil toetatakse komisjoni ja liikmesriikide järelevalvet julgeoleku ja turvalisuse ühiste riskikriteeriumide ja -standardite ning tolliseadustiku artikli 46 lõikes 3 osutatud kontrollimeetmete ja esmatähtsate kontrollivaldkondade rakendamise üle ning nende hindamist.

Artikkel 44

Autentimine ja juurdepääs ICS2-le

1.

Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja ICS2 ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

2.

Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja ICS2 süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.

Komisjoni töötajate autentimine ja ICS2 ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 45

Ühine kauplejaliides

1.   Ühine kauplejaliides on ettevõtjate ja muude isikute jaoks ICS2 sisenemispunkt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1 punkti a tähenduses.

2.   Ühine kauplejaliides on koostalitlusvõimeline artiklis 46 osutatud ICS2 ühise andmehoidlaga.

3.   Ühist kauplejaliidest kasutatakse sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste esitamiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks ning teabe vahetamiseks liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel.

Artikkel 46

ICS2 ühine andmehoidla

1.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ICS2 ühist andmehoidlat sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete, nende muutmise ja kehtetuks tunnistamise taotluste, kauba esitamist käsitleva teabe, riskianalüüsi taotluste ja tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste ning ettevõtjate ja muude isikutega vahetatud teabe töötlemiseks.

2.   Komisjon ja liikmesriigid kasutavad ICS2 ühist andmehoidlat statistika ja hindamise eesmärgil ning sisenemise ülddeklaratsiooni teabe vahetamiseks liikmesriikide vahel.

3.   ICS2 ühine andmehoidla on koostalitlusvõimeline ühise kauplejaliidesega, riiklike kauplejaliidestega, kui liikmesriigid on need loonud, ja riiklike sisenemissüsteemidega.

Artikkel 47

Teabevahetus liikmesriikide tolliasutuste vahel ICS2 ühise andmehoidla kaudu

Liikmesriigi toll kasutab ICS2 ühist andmehoidlat teabe vahetamiseks teise liikmesriigi tolliasutusega vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktile a enne turvalisuse ja julgeoleku eesmärgil tehtava riskianalüüsi lõpuleviimist.

Samuti kasutab liikmesriigi toll ICS2 ühist andmehoidlat, et vahetada teavet teise liikmesriigi tolliga soovitatud kontrollide, nende kohta tehtud otsuste ning tollikontrollide tulemuste üle kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõigetega 7 ja 7a.

Artikkel 48

Riiklik kauplejaliides

1.   Riiklik kauplejaliides, mille on loonud liikmesriigid, on ettevõtjate ja muude isikute jaoks rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1a kohane sisenemispunkt süsteemi ICS2, kui esitatud andmed on adresseeritud riiklikku kauplejaliidest käitavale liikmesriigile.

2.   Seoses sisenemise ülddeklaratsioonide ja saabumisteadete andmete esitamise, muutmise, kehtetuks tunnistamise, töötlemise ja säilitamisega ning tolliasutuste, ettevõtjate ja muude isikute vahelise teabevahetusega võivad ettevõtjad ja muud isikud otsustada kasutada kas riiklikku kauplejaliidest, kui see on loodud, või ühist kauplejaliidest.

3.   Kui riiklik kauplejaliides on loodud, peab see olema koostalitlusvõimeline ICS2 ühise andmehoidlaga.

4.   Kui liikmesriik loob riikliku kauplejaliidese, teatab ta sellest komisjonile.

Artikkel 49

Riiklik sisenemissüsteem

1.   Asjaomase liikmesriigi tolliasutus kasutab riiklikku sisenemissüsteemi järgmistel eesmärkidel:

a)

tolliseadustiku artiklis 130 osutatud deklaratsioonidest saadud sisenemise ülddeklaratsiooni andmete vahetamine;

b)

merelaeva või õhusõiduki saabumist käsitleva teabe ja vastavate teadete vahetamine ICS2 ühise andmehoidlaga;

c)

kaupade esitamist puudutava teabe vahetamine;

d)

riskianalüüsi taotluste töötlemine, riskianalüüsi tulemuste, kontrollialaste soovituste, otsuste ja tulemuste kohta teabe vahetamine ja töötlemine.

Seda kasutatakse ka juhtudel, kui tolliasutus nõuab ettevõtjatelt ja muudelt isikutelt lisateavet ning saab neilt teavet.

2.   Riiklik sisenemissüsteem on koostalitlusvõimeline ICS2 ühise andmehoidlaga.

3.   Lõikes 1 osutatud teabe saamiseks on riiklik sisenemissüsteem koostalitlusvõimeline riigi tasandil välja töötatud süsteemidega.

IX PEATÜKK

AUTOMAATNE EKSPORDISÜSTEEM (AES)

Artikkel 50

AESi eesmärk ja struktuur

1.   Detsentraliseeritud AES võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide esitamiseks ja töötlemiseks, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja. AES võib võimaldada ka teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste vahel väljumise ülddeklaratsioonide andmete edastamiseks tolliseadustiku artikli 271 lõike 1 teises lõigus osutatud olukordades.

2.   AES koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

ühine teabevõrk;

b)

kesksed teenused.

3.   Liikmesriigid loovad järgmised riiklikud komponendid:

a)

riiklik kauplejaportaal;

b)

riiklik ekspordisüsteem (riiklik AES);

c)

ühine liides AESi ja NCTSi vahel riigi tasandil;

d)

ühine liides AESi ja aktsiisikaupade liikumise ja kontrolli süsteemi (EMCS) vahel riigi tasandil.

Artikkel 51

AESi kasutamine

AESi kasutatakse järgmistel eesmärkidel, kui kaup viiakse liidu tolliterritooriumilt välja või viiakse erikorraga maksuterritooriumidele või sealt välja:

a)

tolliseadustikuga kindlaksmääratud formaalsuste täitmise tagamine ekspordi ja väljumise korral;

b)

ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide esitamine ja töötlemine;

c)

sõnumivahetuse korraldamine eksporditolliasutuse ja väljumistolliasutuse vahel ning keskse eksporditollivormistuse korral järelevalve tolliasutuse ja selle tolliasutuse vahel, kuhu kaup esitatakse;

d)

sõnumivahetuse korraldamine esitamistolliasutuse ja väljumistolliasutuse vahel tolliseadustiku artikli 271 lõike 1 teises lõigus osutatud olukordades.

Artikkel 52

Autentimine ja juurdepääs AESile

1.   Ettevõtjatel ja muudel isikutel on riikliku kauplejaportaali kaudu juurdepääs ainult riiklikule AESile. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja AESi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate autentimine ja AESi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 53

AESi ühine teabevõrk

1.   Ühine teabevõrk tagab elektroonilise side liikmesriikide riiklike AESide vahel.

2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ühist teabevõrku artikli 51 punktides c ja d osutatud teabevahetuseks.

Artikkel 54

Riiklik kauplejaportaal

1.   Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate või muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste riiklike AESide vahel.

2.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku AESiga.

Artikkel 55

Riiklik ekspordisüsteem

1.   Riiklik AES on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga ning liikmesriigi tolliasutus kasutab seda ekspordi- ja reekspordideklaratsioonide töötlemiseks.

2.   Liikmesriikide AESid suhtlevad omavahel ühise teabevõrgu kaudu elektrooniliselt ning töötlevad teistelt liikmesriikidelt saadud ekspordi- ja väljumisteavet.

3.   Liikmesriigid pakuvad ja hooldavad riigi tasandil oma riikliku AESi ja EMCSi vahelist liidest tolliseadustiku artikli 280 ning nõukogu direktiivi (EL) 2020/262 artiklite 21 ja 25 kohaldamiseks (8).

4.   Liikmesriigid pakuvad ja hooldavad riigi tasandil oma riikliku AESi ja NCTSi vahelist liidest tolliseadustiku artikli 280 ning rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõigete 5 ja 6 ning artikli 333 lõike 2 punktide b ja c kohaldamiseks.

Artikkel 56

IT-üleminek

1.   Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 kindlaks määratud kasutuselevõtu perioodi jooksul annab komisjon liikmesriikide käsutusse täiendavad ühised komponendid, üleminekueeskirjad ja toetusmehhanismid, et luua töökeskkond, kus liikmesriigid, kes ei ole veel uut süsteemi kasutusele võtnud, võivad ajutiselt jätkuvalt olla koostalitlusvõimelised liikmesriikidega, kes on uue süsteemi juba kasutusele võtnud.

2.   Komisjon pakub ühise teabevõrgu kaudu sõnumite vahetamiseks ühist komponenti keskmuunduri vormis. Liikmesriik võib otsustada rakendada seda riigi tasandil.

3.   Ettevõtjate ja muude isikute ühenduvuse järkjärgulise loomise korral võib liikmesriik pakkuda ettevõtja ja muude isikute ning tolliasutuse vahel sõnumite vahetamiseks riiklikku muundurit.

4.   Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega tehnilised eeskirjad, mida kohaldatakse üleminekuperioodil ning mis on ärilist ja tehnilist laadi, et võimaldada komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/341 (9) ja delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 koos rakendusmäärusega (EL) 2015/2447 kindlaks määratud teabevahetusnõuete kaardistamist ja koostalitlusvõimet.

X PEATÜKK

TRANSIIDI ANDMEVAHETUSE SÜSTEEM (NCTS)

Artikkel 57

NCTSi eesmärgid ja struktuur

1.   Detsentraliseeritud süsteem NCTS võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate ning muude isikute vahel tollideklaratsiooni esitamise ja töötlemise eesmärgil, kui kaupa veetakse transiidiprotseduuri alusel.

2.   NCTS koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

ühine teabevõrk;

b)

kesksed teenused.

3.   Liikmesriigid loovad järgmised riiklikud komponendid:

a)

riiklik kauplejaportaal;

b)

riiklik transiidi andmevahetuse süsteem (riiklik NCTS);

c)

NCTSi ja AESi vaheline ühine liides riigi tasandil.

Artikkel 58

NCTSi kasutamine

Kui kaupa veetakse transiidiprotseduuri alusel, kasutatakse NCTSi järgmistel eesmärkidel:

a)

tolliseadustikus kindlaks määratud transiidiformaalsuste täitmise tagamine;

b)

ühistransiidiprotseduuri konventsiooni (10) formaalsuste täitmise tagamine;

c)

transiidideklaratsioonide esitamine ja töötlemine;

d)

sellise transiidideklaratsiooni esitamine, mis sisaldab turvalisuse ja julgeoleku riskianalüüsi tegemiseks vajalikke üksikasju kooskõlas tolliseadustiku artikli 263 lõikega 4;

e)

sisenemise ülddeklaratsiooni asemel transiidideklaratsiooni esitamine, nagu on osutatud tolliseadustiku artikli 130 lõikes 1.

Artikkel 59

Autentimine ja juurdepääs NCTSile

1.   Ettevõtjatel on juurdepääs riiklikule NCTSile riikliku kauplejaportaali kaudu. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja NCTSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate tuvastamine ja juurdepääsu kontrollimine komisjoni töötajate juurdepääsuks NCTSi ühistele komponentidele toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 60

NCTSi ühine teabevõrk

1.   Ühine teabevõrk tagab elektroonilise teabevahetuse liikmesriikide riiklike NCTSide ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osaliste vahel.

2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad ühist teabevõrku transiidiformaalsustega seotud teabe vahetamiseks.

Artikkel 61

Riiklik kauplejaportaal

1.   Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate ja muude isikute ning liikmesriikide tolliasutuste riiklike NCTSide vahel.

2.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riikliku NCTSiga.

Artikkel 62

Riiklik transiidisüsteem

1.   Riiklik NCTS on koostalitlusvõimeline riikliku kauplejaportaaliga ning liikmesriigi tolliasutus või ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriigi tolliasutus kasutab seda transiidideklaratsiooni esitamiseks ja töötlemiseks.

2.   Riiklik NCTS vahetab teavet elektrooniliselt ühise teabevõrgu kaudu kõigi liikmesriikide ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriikide riiklike transiidirakendustega ning töötleb teistelt liikmesriikidelt ja ühistransiidiprotseduuri konventsiooni osalisriikidelt saadud transiiditeavet.

3.   Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 329 lõigete 5 ja 6 kohaldamiseks tagavad liikmesriigid liidese oma riiklike NCTSi ja AESi süsteemide vahel ja hooldavad seda.

Artikkel 63

IT-üleminek

1.   Rakendusotsuses (EL) 2019/2151 määratletud üleminekuperioodi jooksul annab komisjon liikmesriikide käsutusse täiendavad ühised komponendid, üleminekueeskirjad ja toetusmehhanismid, et luua töökeskkond, kus liikmesriigid, kes ei ole veel uut süsteemi kasutusele võtnud, võivad ajutiselt olla jätkuvalt koostalitlusvõimelised liikmesriikidega, kes on uue süsteemi juba kasutusele võtnud.

2.   Komisjon pakub ühise teabevõrgu kaudu sõnumite vahetamiseks ühist komponenti keskmuunduri vormis. Liikmesriik võib otsustada rakendada seda riigi tasandil.

3.   Ettevõtjate ja muude isikute ühenduvuse järkjärgulise loomise korral võib liikmesriik pakkuda ettevõtja ja muude isikute ning tolliasutuse vahel sõnumite vahetamiseks riiklikku muundurit.

4.   Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega tehnilised eeskirjad, mida kohaldatakse üleminekuperioodil ning mis on ärilist ja tehnilist laadi, et võimaldada vanade teabevahetusnõuete (mis on määratletud delegeeritud määruses (EL) 2016/341) ja uute teabevahetusnõuete (st need, mis on määratletud delegeeritud määruses (EL) 2015/2446 ning koos rakendusmäärusega (EL) 2015/2447) kaardistamist ja koostalitlusvõimet.

XI PEATÜKK

ERIPROTSEDUURIDE TEABEVAHETUSE (INF SP) SÜSTEEM

Artikkel 64

INF SP süsteemi eesmärk ja struktuur

1.   INF SP süsteem võimaldab teabevahetust liikmesriikide tolliasutuste ning ettevõtjate ja muude isikute vahel INF-andmete väljastamiseks ja haldamiseks eriprotseduuride valdkonnas.

2.   INF SP süsteem koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

INFiga seotud ELi kauplejate eriportaal;

b)

keskne INF-süsteem.

Artikkel 65

INF SP süsteemi kasutamine

1.   INF SP süsteemi kasutavad ettevõtjad ja teised isikud INF-taotluste esitamiseks ja nende staatuse jälgimiseks ning liikmesriikide tolliasutused selliste taotluste menetlemiseks ja INF-teabelehtede haldamiseks.

2.   INF SP süsteem võimaldab liikmesriikide tolliasutustel luua INF-teabelehti ja vajaduse korral vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel.

3.   INF SP süsteem võimaldab arvutada imporditollimaksude summa kooskõlas tolliseadustiku artikli 86 lõikega 3.

Artikkel 66

Autentimine ja juurdepääs kesksele INF SP süsteemile

1.   Ettevõtjate ja muude isikute autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi kaudu.

Tolliesindajate autentimiseks ja selleks, et tagada nende juurdepääs INF SP süsteemi ühistele komponentidele, peavad nende volitused asjaomaste ülesannete täitmiseks olema registreeritud ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemis või identimis- ja juurdepääsuhaldussüsteemis, mille on loonud liikmesriik vastavalt artiklile 20.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate autentimine ja INF SP süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 67

ELi kauplejate eriportaal INFi jaoks

1.   ELi tollialane kauplejaportaal pakub juurdepääsu INFiga seotud ELi kauplejate eriportaalile, nagu on osutatud artiklis 6; ELi kauplejate eriportaal on ettevõtjate ja muude isikute jaoks sisenemiskoht INF SP süsteemi.

2.   INFiga seotud ELi kauplejate eriportaal on koostalitlusvõimeline keskse INF SP süsteemiga.

Artikkel 68

Keskne INF SP süsteem

1.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad keskset INF SP süsteemi selleks, et vahetada ja säilitada esitatud INF-teabelehtedega seotud teavet.

2.   Keskne INF SP süsteem on koostalitlusvõimeline INFiga seotud ELi kauplejate eriportaaliga.

XII PEATÜKK

TOLLIASUTUSTE RISKIJUHTIMISSÜSTEEM (CRMS)

Artikkel 69

CRMSi eesmärk ja struktuur

1.   CRMS võimaldab riskiteabe edastamist, säilitamist ja vahetamist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel, et toetada ühtse riskijuhtimise raamistiku rakendamist.

2.   Kui see on loodud, võidakse kasutada riiklike süsteemide veebiteenust, mis võimaldab vahetada veebiliidese kaudu andmeid riiklike süsteemidega. CRMS on koostalitlusvõimeline ICS2 ühiste komponentidega.

Artikkel 70

CRMSi kasutamine

1.   CRMSi kasutatakse kooskõlas tolliseadustiku artikli 46 lõigetega 3 ja 5 järgmistel eesmärkidel:

a)

riskiteabe vahetamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel vastavalt tolliseadustiku artikli 46 lõikele 5 ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 36 lõikele 1 ning sellise teabe säilitamine ja töötlemine;

b)

rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 36 lõikes 2 osutatud ühiste riskikriteeriumide ja prioriteetsete kontrollimeetmete rakendamisega ning kriisiohjega seotud teabe edastamine liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja komisjoni vahel ning selle teabe esitamine, töötlemine ja säilitamine, sealhulgas seonduva riskiteabe vahetamine ja nende meetmete tulemuste analüüs;

c)

võimaldada liikmesriikidel ja komisjonil elektrooniliselt leida süsteemist riskianalüüsi aruandeid olemasolevate riskide ja uute suundumuste kohta, et neid saaks kasutada ühtses riskijuhtimise raamistikus ja riiklikus riskijuhtimissüsteemis.

2.   Kui andmete edastamist CRMSist riiklikku süsteemi ja riiklikust süsteemist CRMSi saab automatiseerida, kohandatakse riiklikud süsteemid CRMSi veebiteenuse kasutamiseks.

Artikkel 71

Autentimine ja juurdepääs CRMSile

1.   Liikmesriikide ametnike autentimine ja CRMSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

2.   Komisjoni töötajate autentimine ja CRMSi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 72

CRMSi ühine komponent

1.   CRMS tagab riskianalüüsi vormid ning riskianalüüsi ja kontrollitulemusi käsitlevad tagasiside vormid, mis tuleb täita veebipõhises süsteemis, aruandluse eesmärgil töödelda ja süsteemis säilitada. Volitatud kasutajatel peab olema võimalik vormid kätte saada ja neid kasutada riiklikel riskijuhtimise ja kontrolli eesmärkidel.

2.   CRMS tagab teabevahetusmehhanismid, mis võimaldavad kasutajatel (eraldi või organisatsioonilise üksuse osana) pakkuda ja vahetada riskiteavet, vastata teiste kasutajate konkreetsetele taotlustele ning esitada komisjonile fakte ja analüüsi oma tegevuse tulemuste kohta ühiste riskikriteeriumide ja prioriteetsete kontrollimeetmete rakendamise ning kriisiohje käigus.

3.   CRMS tagab vahendid, mis võimaldavad süsteemides säilitatavatest riskiteabe vormidest saadud andmeid analüüsida ja koondada.

4.   CRMS tagab platvormi, kus riskijuhtimise ja kontrolli seisukohast olulist teavet, sealhulgas juhendeid, tuvastamistehnoloogia teavet ja andmeid ning linke teistesse seotud andmebaasidesse, säilitatakse ning tehakse volitatud kasutajatele riskide juhtimise ja kontrolli eesmärgil kättesaadavaks.

XIII PEATÜKK

KESKNE IMPORDITOLLIVORMISTUS (CCI)

Artikkel 73

CCI eesmärk ja struktuur

1.   CCI võimaldab vahetada teavet liikmesriikide tolliasutuste vahel ning liikmesriikide tolliasutuste ja ettevõtjate vahel tollideklaratsioonide esitamise ja töötlemise eesmärgil sellise keskse imporditollivormistuse kontekstis, millega on seotud mitu liikmesriiki.

2.   CCI koosneb järgmistest ühistest komponentidest:

a)

ühine teabevõrk;

b)

kesksed teenused.

3.   Liikmesriigid tagavad, et nende riiklikud impordisüsteemid on CCI ühise teabevõrgu kaudu ühendatud liikmesriikide riiklike impordisüsteemidega ja et see hõlmab vähemalt järgmisi riiklikke komponente:

a)

riiklik kauplejaportaal;

b)

riiklik CCI rakendus;

c)

EMCSi/aktsiisiandmete vahetamise süsteemi liides riigi tasandil.

Artikkel 74

CCI kasutamine

CCI süsteemi kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

a)

tolliseadustikus sätestatud keskse imporditollivormistuse formaalsuste täitmise tagamine, kui sellega on seotud rohkem kui üks liikmesriik;

b)

standardsete tollideklaratsioonide esitamine ja töötlemine keskse imporditollivormistuse raames;

c)

lihtsustatud tollideklaratsioonide ja vastavate lisadeklaratsioonide esitamine ja töötlemine keskse imporditollivormistuse raames;

d)

selliste vastavate tollideklaratsioonide ja esitamisteadete esitamine ja töötlemine, mis esitatakse keskse imporditollivormistuse raames deklarandi vormile kande tegemise loas.

Artikkel 75

Autentimine ja juurdepääs CCI-le

1.   Ettevõtjatel on juurdepääs riiklikele impordisüsteemidele ainult liikmesriikide välja arendatud riikliku kauplejaportaali kaudu. Autentimise ja juurdepääsu kontrollimise määravad kindlaks liikmesriigid.

2.   Liikmesriikide tolliasutuste autentimine ja CCI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

3.   Komisjoni töötajate autentimine ja CCI süsteemi ühistele komponentidele juurdepääsu kontroll toimub kas ühtse kasutajahalduse ja digiallkirja süsteemi või komisjoni pakutavate võrguteenuste kaudu.

Artikkel 76

CCI ühine teabevõrk

1.   Ühine teabevõrk tagab elektroonilise teabevahetuse liikmesriikide riiklike CCI rakenduste vahel.

2.   Liikmesriikide tolliasutused kasutavad CCIga seotud impordiformaalsusi käsitleva teabe vahetamiseks ühist teabevõrku.

Artikkel 77

Riiklik kauplejaportaal

1.   Riiklik kauplejaportaal võimaldab vahetada teavet ettevõtjate ja liikmesriikide tolliasutuste riiklike impordisüsteemide vahel.

2.   Riiklik kauplejaportaal on koostalitlusvõimeline riiklike CCI rakendustega.

Artikkel 78

Riiklik CCI süsteem

1.   Riiklikku CCI süsteemi kasutab selle loonud liikmesriigi tolliasutus tollideklaratsioonide töötlemiseks CCIs.

2.   Liikmesriikide riiklikud CCI süsteemid suhtlevad omavahel elektrooniliselt ühise domeeni kaudu ja töötlevad teistelt liikmesriikidelt saadud imporditeavet.

XIV PEATÜKK

ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE TOIMIMINE JA NENDE KASUTAMISE KOOLITUS

Artikkel 79

Elektrooniliste süsteemide väljatöötamine, testimine, kasutuselevõtmine ja haldamine

1.   Komisjon töötab ühised komponendid välja, testib neid, võtab need kasutusele ja haldab neid ning vajaduse korral võivad neid testida liikmesriigid. Riiklikke komponente töötavad välja, testivad, võtavad kasutusele ja haldavad liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et riiklikud komponendid on koostalitlusvõimelised ühiste komponentidega.

3.   Tihedas koostöös liikmesriikidega koostab komisjon detsentraliseeritud süsteemide ühised tehnilised kirjeldused ja haldab neid.

4.   Liikmesriigid arendavad, käitavad ja hooldavad liideseid, et tagada detsentraliseeritud süsteemide funktsionaalsus, mis on vajalik teabevahetuseks ettevõtjate ja muude isikutega riiklike komponentide ja liideste kaudu ning teiste liikmesriikidega ühiste komponentide kaudu.

Artikkel 80

Elektrooniliste süsteemide hooldamine ja muutmine

1.   Komisjon hooldab süsteemide ühiseid komponente ja liikmesriigid hooldavad oma riiklikke komponente.

2.   Komisjon ja liikmesriigid tagavad elektrooniliste süsteemide katkematu töö.

3.   Komisjon võib elektrooniliste süsteemide ühiseid komponente muuta, et kõrvaldada häireid, lisada uusi funktsioone või muuta olemasolevaid.

4.   Komisjon teatab liikmesriikidele ühistes komponentides tehtud muudatustest ja ajakohastustest.

5.   Liikmesriigid teatavad komisjonile riiklike komponentide muudatustest ja ajakohastustest, mis võivad mõjutada ühiste komponentide tööd.

6.   Komisjon ja liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks teabe lõigete 4 ja 5 kohastest muudatustest ja ajakohastustest elektroonilistes süsteemides.

Artikkel 81

Elektrooniliste süsteemide ajutine tõrge

1.   Kui tolliseadustiku artikli 6 lõike 3 punktis b osutatud elektroonilistes süsteemides ilmneb ajutine tõrge, esitavad ettevõtjad ja muud isikud asjaomaste formaalsuste täitmiseks vajaliku teabe liikmesriikide kindlaksmääratud viisil, sealhulgas elektroonilistest andmetöötlusvahenditest erinevate vahenditega.

2.   Liikmesriikide tolliasutused veenduvad, et lõike 1 kohaselt esitatud teave esitatakse asjaomastes elektroonilistes süsteemides seitsme päeva jooksul pärast asjaomaste elektrooniliste süsteemide taas kättesaadavaks muutumist.

3.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse ICS2, AESi, CRMSi või CCI ajutise tõrke korral liikmesriikide ja komisjoni kindlaksmääratud talitluspidevuse kava.

4.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse NCTSi ajutise tõrke korral rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 72–04 osutatud talitluspidevuse protseduuri.

5.   Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele, kui elektroonilised süsteemid ei ole ajutise tõrke tõttu kättesaadavad.

Artikkel 82

Ühiste komponentide kasutamise ja toimimise koolitusega seotud abi

Komisjon abistab liikmesriike seoses elektrooniliste süsteemide ühiste komponentide kasutamise ja toimimisega ning varustab neid asjakohaste koolitusmaterjalidega.

XV PEATÜKK

ANDMEKAITSE JA -HALDUS NING ELEKTROONILISTE SÜSTEEMIDE KUULUVUS JA TURVALISUS

Artikkel 83

Isikuandmete kaitse

1.   Elektroonilistesse süsteemidesse sisestatud isikuandmeid töödeldakse tollialaste õigusaktide kohaldamiseks, järgides iga elektroonilise süsteemi konkreetseid eesmärke, nagu need on sätestatud vastavalt artiklis 4, artikli 7 lõikes 1, artikli 16 lõikes 1, artikli 21 lõikes 1, artiklis 30, artikli 35 lõikes 1, artikli 42 lõikes 1, artikli 50 lõikes 1, artikli 57 lõikes 1, artikli 64 lõikes 1, artikli 69 lõikes 1 ja artikli 73 lõikes 1.

2.   Riiklikud isikuandmete kaitse järelevalveasutused ja Euroopa Andmekaitseinspektor teevad vastavalt määruse (EL) 2018/1725 artiklile 62 koostööd, et tagada elektroonilistes süsteemides registreeritud isikuandmete töötlemise kooskõlastatud järelevalve.

Artikkel 84

Andmete ajakohastamine elektroonilistes süsteemides

1.   Liikmesriik tagab, et riiklikul tasandil säilitatavad andmed on vastavuses ühistes komponentides säilitatavate andmetega ja on ajakohased.

2.   Erandina lõikest 1 tagavad liikmesriigid ICS2 puhul, et järgmised andmed vastavad ICS2 ühise andmehoidla andmetele ja on vastavalt ajakohased:

a)

riigi tasandil registreeritud ja riiklikust sisenemissüsteemist ICS2 ühisesse andmehoidlasse edastatud andmed;

b)

ICS2 ühisest andmehoidlast riiklikku sisenemissüsteemi saabunud andmed.

Artikkel 85

Andmetele juurdepääsu ja andmetöötluse piiramine

1.   Liikmesriigil on juurdepääs nendele andmetele, mida ta on sisestanud elektrooniliste süsteemide ühistesse komponentidesse, ja tal on õigus neid andmeid töödelda. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.

2.   Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs elektrooniliste süsteemide ühistesse komponentidesse sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud. Samuti võib neid andmeid kasutada ja töödelda liikmesriik, kes osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises või otsuse haldamises.

3.   Ettevõtjal või muul isikul on juurdepääs ICS2 ühises komponendis olevatele andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed sinna sisestanud või registreerinud ühises kauplejaliideses.

4.   Liikmesriigil on õigus töödelda neid andmeid, mille ta on sisestanud kesksesse EBTI süsteemi. Samuti võib neid andmeid töödelda teine liikmesriik, kui ta osaleb nende andmetega seotud taotluse menetlemises, sealhulgas artikli 26 kohase konsulteerimise teel. Andmetele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel vastavalt artikli 25 lõikele 2.

5.   Ettevõtjal ja muul isikul on juurdepääs kesksesse EBTI süsteemi sisestatud andmetele ja õigus neid andmeid töödelda, kui see ettevõtja või isik on need andmed süsteemi sisestanud. Andmetele on juurdepääs kõigil liikmesriikidel vastavalt artikli 25 lõikele 2.

6.   ICS2 ühistes komponentides olevate andmete suhtes kehtib järgmine:

a)

andmetele, mille on liikmesriigile edastanud ettevõtja või muu isik ühise kauplejaliidese kaudu ICS2 ühisesse andmehoidlasse, on sellel liikmesriigil ICS2 ühises hoidlas juurdepääs ja tal on õigus neid töödelda. Vajaduse korral võib see liikmesriik pääseda juurde ka sellele teabele, mis on registreeritud ühises kauplejaliideses;

b)

andmetele, mille liikmesriik on edastanud ICS2 ühisesse andmehoidlasse või on seal registreerinud, on sellel liikmesriigil juurdepääs ja tal on õigus neid töödelda;

c)

andmetele, millele osutatakse eespool nimetatud punktides a ja b, on juurdepääs ja töötlemisõigus ka teisel liikmesriigil, kui ta osaleb riskianalüüsis ja/või kontrolliprotsessis, millega andmed on seotud, kooskõlas rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktidega a, b ja d, lõigetega 5, 7 ja 7a ning artikli 189 lõigetega 3 ja 4, välja arvatud andmed, mille on süsteemi sisestanud teiste liikmesriikide tolliasutused seoses teabega rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 lõike 2 punktis a osutatud julgeoleku- ja turvariskide kohta;

d)

komisjon võib neid andmeid töödelda koostöös liikmesriikidega käesoleva määruse artikli 43 lõikes 2 ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 182 lõike 1 punktis c osutatud eesmärkidel. Sellise töötlemise tulemustega võivad tutvuda komisjon ja liikmesriigid.

7.   Komisjon ja liikmesriigid saavad juurdepääsu ICS2 ühises andmehoidlas olevatele andmetele, mille komisjon on ICS2 ühises andmehoidlas registreerinud, ja õiguse neid töödelda.

Artikkel 86

Süsteemi kuuluvus

1.   Süsteemi ühiste komponentide omanik on komisjon.

2.   Süsteemi riikliku komponendi omanik on liikmesriik.

Artikkel 87

Süsteemi turvalisus

1.   Komisjon tagab ühiste komponentide turvalisuse. Liikmesriik tagab riikliku komponendi turvalisuse.

Sel eesmärgil võtavad komisjon ja liikmesriigid vajalikud meetmed, et:

a)

tõkestada volitamata isikute juurdepääs andmetöötluseks kasutatavatele seadmetele;

b)

tõkestada selleks volitamata isikutel andmete sisestamine, andmetega tutvumine, andmete muutmine ja kustutamine;

c)

avastada punktides a ja b nimetatud toiminguid.

2.   Komisjon ja liikmesriigid teavitavad üksteist mis tahes tegevusest, mis võib põhjustada elektrooniliste süsteemide turvalisuse rikkumist või oletatavat rikkumist.

3.   Komisjon ja liikmesriigid koostavad kõigi süsteemide turvaplaanid.

Artikkel 88

Süsteemide vastutav töötleja ja volitatud töötleja

Käesoleva määruse artiklis 1 osutatud süsteemide ja isikuandmete töötlemise puhul

a)

tegutsevad määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punktis 7 määratletud vastutava töötlejana liikmesriigid, kes täidavad selles määruses sätestatud kohustusi,

b)

tegutseb määruse (EL) 2018/1725 artikli 3 punktis 12 määratletud volitatud töötlejana komisjon, kes täidab selles määruses sätestatud kohustusi,

c)

tegutseb komisjon erandina punktist b ICS2s koos liikmesriikidega kaasvastutava töötlejana, kui ta töötleb andmeid ühiste turva- ja julgeolekukriteeriumide ja -standardite, kontrollimeetmete ja esmatähtsa kontrolli rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks kooskõlas artikli 85 lõike 6 punktiga d, ja tolliasutuste riskijuhtimissüsteemis.

XVI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 89

Elektrooniliste süsteemide hindamine

Komisjon ja liikmesriigid korraldavad nende vastutusalasse kuuluvate komponentide hindamisi, eelkõige analüüsitakse süsteemi komponentide turvalisust ja puutumatust ning nendes töödeldavate andmete konfidentsiaalsust.

Komisjon ja liikmesriigid teatavad üksteisele hindamise tulemused.

Artikkel 90

Kehtetuks tunnistamine

Rakendusmäärus (EL) 2019/1026 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kõnealusele rakendusmäärusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 91

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 8. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  ELT L 269, 10.10.2013, lk 1.

(2)  Komisjoni 13. detsembri 2019. aasta rakendusotsus (EL) 2019/2151, millega kehtestatakse liidu tolliseadustikus sätestatud elektrooniliste süsteemide väljaarendamise ja kasutuselevõtmise tööprogramm (ELT L 325, 16.12.2019, lk 168).

(3)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse liidu tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

(4)  Komisjoni 21. juuni 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/1026, millega sätestatakse tehniline kord, mille kohaselt töötatakse välja, hooldatakse ja kasutatakse elektroonilisi süsteeme, mille abil vahetatakse ja salvestatakse teavet liidu tolliseadustiku kohaselt (ELT L 167, 24.6.2019, lk 3).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

(7)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(8)  Nõukogu 19. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2020/262, millega nähakse ette aktsiisi üldine kord (ELT L 58, 27.2.2020, lk 4).

(9)  Komisjoni 17. detsembri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/341, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavate sätete üleminekueeskirjadega, kui vajalikud elektroonilised süsteemid veel ei toimi, ja muudetakse komisjoni delegeeritud määrust (EL) 2015/2446 (ELT L 69, 15.3.2016, lk 1).

(10)  EÜT L 226, 13.8.1987, lk 2.


DIREKTIIVID

9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/65


KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV (EL) 2021/415,

8. märts 2021,

millega muudetakse nõukogu direktiive 66/401/EMÜ ja 66/402/EMÜ, et kohandada teaduslike ja tehniliste teadmiste arengust lähtuvalt teatavate seemnekultuuride ja umbrohtude liikide nimetusi ja taksonoomilist kuuluvust

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/401/EMÜ söödakultuuride seemne turustamise kohta, (1) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti A alapunkti a ja artiklit 21a,

võttes arvesse nõukogu 14. juuni 1966. aasta direktiivi 66/402/EMÜ teraviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 2 lõike 1 punkti A ja artiklit 21a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Teaduslike teadmiste arengust tulenevalt on kooskõlas vetikate, seente ja taimede rahvusvahelise nomenklatuuri eeskirjadega muudetud kink-aruheina ja hariliku orasheina, samuti nisu, kõva nisu, speltanisu, sorgo ja sudaani sorgo botaanilisi nimetusi.

(2)

Kink-aruheina botaanilist nimetust on muudetud, kuna nimetus Festuca trachyphylla (Hack.) Hack. on nõuetekohaselt avaldatud varem kui nimetus Festuca trachyphylla (Hack.) Krajina. Elytrigia repens ei ole hariliku orasheina botaanilise nimetusena avaldatud nõuetekohaselt. Selle asemel loetakse kõnealuse liigi nõuetekohaseks botaaniliseks nimetuseks nimetust Elymus repens.

(3)

Seoses Triticum’i liikide taksonoomilise kuuluvusega on genoomi- ja fülogeneesipõhiste lähenemisviiside alusel kindlaks tehtud, et kõva nisu ja speltanisu, mida varem peeti eraldi liikideks, on teiste liikide alamliigid. Seepärast on kõva nisu varasemat botaanilist nimetust Triticum durum Desf. muudetud ning selle uus nimetus on Triticum turgidum L. subsp. durum (Desf.) van Slageren. Speltanisu botaanilist nimetust Triticum spelta L. on samuti muudetud ja see on nüüd Triticum aestivum L. subsp. spelta (L.) Thell. Kuna speltanisu on muutunud nisu alamliigiks, on taimerühm, mille varasem nimetus oli Triticum aestivum L., kooskõlas vetikate, seente ja taimede rahvusvahelise nomenklatuuri eeskirjadega ümber nimetatud ja selle uus nimetus on Triticum aestivum L. subsp. aestivum.

(4)

Sudaani sorgo varasem botaaniline nimetus Sorghum sudanense (Piper) Stapf ei ole avaldatud nõuetekohaselt ja selle taimerühma nõuetekohaseks botaaniliseks nimetuseks loetakse kooskõlas vetikate, seente ja taimede rahvusvahelise nomenklatuuri eeskirjadega nimetust Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse. Kuna sudaani sorgo on taksonoomiliselt muutunud sorgo alamliigiks, on vastavalt vetikate, seente ja taimede rahvusvahelise nomenklatuuri eeskirjadele muudetud sorgo botaanilist nimetust Sorghum bicolor (L.) Moench ning see on nüüd Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor.

(5)

Direktiive 66/401/EMÜ ja 66/402/EMÜ tuleks seega muuta, et kajastada neis kõnealuseid muudatusi.

(6)

Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 66/401/EMÜ muutmine

Direktiivi 66/401/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõike 1 punkti A alapunktis a asendatakse kuueteistkümnes määratlus järgmisega:

„Festuca trachyphylla (Hack.) Hack.

kink-aruhein“

2)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisa A osale.

Artikkel 2

Direktiivi 66/402/EMÜ muutmine

Direktiivi 66/402/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 2 lõike 1 punkti A muudetakse järgmiselt:

a)

kaheksas määratlus asendatakse järgmisega:

„Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor

Sorgo“

b)

üheksas määratlus asendatakse järgmisega:

„Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse

sudaani sorgo“

c)

üheteistkümnes määratlus asendatakse järgmisega:

„Triticum aestivum L. subsp. aestivum

nisu“

d)

kaheteistkümnes määratlus asendatakse järgmisega:

„Triticum turgidum L. subsp. durum (Desf.) van Slageren

kõva nisu“

e)

kolmeteistkümnes määratlus asendatakse järgmisega:

„Triticum aestivum L. subsp. spelta (L.) Thell.

speltanisu“

f)

viieteistkümnes määratlus asendatakse järgmisega:

„Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor x Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse

Alamliigi Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor ja alamliigi Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse ristamisel saadud hübriidid“

2)

I, II ja III lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisa B osale.

Artikkel 3

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. jaanuariks 2022. Liikmesriigid edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. veebruarist 2022.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 8. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN


(1)  EÜT 125, 11.7.1966, lk 2298.

(2)  EÜT 125, 11.7.1966, lk 2309.


LISA

A osa – muudatused direktiivi 66/401/EMÜ II lisas

I jao punkti 2 alapunkti A tabeli 7. veeru ja II jao punkti 2 alapunkti A tabeli 5. veeru pealkiri asendatakse järgmisega:

Elymus repens

B osa – muudatused direktiivi 66/402/EMÜ I, II ja III lisas

1)

I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punktis 2 asendatakse tabeli joonealune märkus (*) järgmisega:

„(*)

Aladel, kus S. halepense või S. bicolor subsp. drummondii esinemine tekitab konkreetse risttolmlemisega seotud probleemi, kohaldatakse järgmist:

a)

Sorghum bicolor subsp. bicolor’i või selle hübriidide eliitseemne tootmiseks ette nähtud põllukultuuride eralduskaugus igast sellisest saastava õietolmu allikast peab olema vähemalt 800 m;

b)

Sorghum bicolor subsp. bicolor’i või selle hübriidide sertifitseeritud seemne tootmiseks ette nähtud põllukultuuride eralduskaugus igast sellisest saastava õietolmu allikast peab olema vähemalt 400 m.“;

b)

punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Põllukultuurid Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Oryza sativa, Triticum aestivum subsp. aestivum’i, Triticum turgidum subsp. durum’i, Triticum aestivum subsp. spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidide sertifitseeritud seemne tootmiseks ning põllukultuurid Hordeum vulgare hübriidide sertifitseeritud seemne tootmiseks muul kui tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil

a)

Põllukultuur peab vastama järgmistele standarditele seoses kaugusega naabruses asuvatest õietolmuallikatest, mis võivad põhjustada soovimatut võõrtolmlemist:

emastaime miinimumkaugus sama liigi mis tahes muudest sortidest, välja arvatud isastaime põllukultuurist, on 25 m;

nimetatud kaugust võib mitte arvesse võtta, kui on olemas piisav kaitse soovimatu võõrtolmlemise vastu.

b)

Põllukultuur peab olema ristamisel kasutatavate sortide omaduste poolest piisavalt ehtne ja puhas.

Kui seemne tootmisel kasutatakse keemilist ristamismõjurit, peab seeme vastama järgmistele muudele standarditele või tingimustele:

i)

iga ristamisel kasutatava sordi minimaalne sordipuhtus peab olema:

Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum subsp. aestivum’i, Triticum turgidum subsp. durum’i ja Triticum aestivum subsp. spelta puhul 99,7 %;

isetolmleva xTriticosecale puhul 99,0 %;

ii)

minimaalne hübriidsus peab olema 95 %. Hübriidsuse protsenti hinnatakse kooskõlas kaasaegsete rahvusvaheliste meetoditega, kui sellised meetodid on olemas. Kui hübriidsus tehakse kindlaks seemnekontrolli käigus enne sertifitseerimist, ei ole hübriidsuse määramine põldtunnustamise käigus nõutav.“;

c)

punkti 7 alapunkti B alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Phalaris canariensis’e, xTriticosecale, Triticum aestivum subsp. aestivum’i, Triticum turgidum subsp. durum’i, Triticum aestivum subsp. spelta ja Secale cereale puhul: üks;“.

2)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

punkti 1 muudetakse järgmiselt:

i)

alapunkt A asendatakse järgmisega:

„A.

Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum subsp. aestivum, Triticum turgidum subsp. durum ja Triticum aestivum subsp. spelta, välja arvatud iga nimetatud taksoni hübriidid

Kategooria

Minimaalne sordipuhtus

(%)

Eliitseeme

99,9

Esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme

99,7

Teise põlvkonna sertifitseeritud seeme

99,0

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse peamiselt I lisas esitatud tingimuste kohaselt korraldatava põldtunnustamise käigus.“;

ii)

alapunkt C asendatakse järgmisega:

„C.

Avena nuda, Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Oryza sativa, Triticum aestivum subsp. aestivum’i, Triticum turgidum subsp. durum’i, Triticum aestivum subsp. spelta ja isetolmleva xTriticosecale hübriidid

Sertifitseeritud seemne kategooriasse kuuluva seemne minimaalne sordipuhtus peab olema 90 %.

Tsütoplasmaatilise isassteriilsuse meetodil toodetud Hordeum vulgare puhul peab sordipuhtus olema 85 %. Muid lisandeid kui fertiilsust taastava liini taimi ei tohi olla rohkem kui 2 %.

Minimaalset sordipuhtust kontrollitakse ametliku järelkontrollikatsega, kus kasutatakse sobivat osa proovidest.“;

b)

punkti 2 alapunkti A tabeli 1. veeru kolmandas reas olev kanne asendatakse järgmisega:

Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Triticum aestivum subsp. aestivum, Triticum turgidum subsp. durum, Triticum aestivum subsp. spelta:“.

3)

III lisa tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

esimese veeru kolmandas reas olev kanne asendatakse järgmisega:

Avena sativa, Avena strigosa, Hordeum vulgare, Triticum aestivum subsp. aestivum, Triticum turgidum subsp. durum, Triticum aestivum subsp. spelta, Secale cereale, xTriticosecale“;

ii)

esimese veeru kuuendas reas olev kanne asendatakse järgmisega:

Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor“;

iii)

esimese veeru seitsmendas reas olev kanne asendatakse järgmisega:

Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse“;

iv)

esimese veeru kaheksandas reas olev kanne asendatakse järgmisega:

Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. bicolor x Sorghum bicolor (L.) Moench subsp. drummondii (Steud.) de Wet ex Davidse, hübriidid“.


OTSUSED

9.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 81/70


NÕUKOGU OTSUS (EL) 2021/416,

22. veebruar 2021,

Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid, loodud ELi-Šveitsi ühiskomitees seoses nimetatud lepingu III peatüki ning I ja II lisa muutmisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõike 4 esimest lõiku koostoimes artikli 218 lõikega 9,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping, mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid (1) (edaspidi „leping“), jõustus 1. jaanuaril 2011.

(2)

Lepingu artikli 21 lõike 2 kohaselt võib lepinguga loodud ühiskomitee (edaspidi „ühiskomitee“) oma otsustega muuta lepingu III peatükki ja lisasid oma järgmisel kohtumisel või kirjavahetuse teel.

(3)

Lepingu artikli 22 lõike 4 kohaselt rakendatakse lepinguosalistele heakskiidu saamiseks esitatud otsuse eelnõus sisalduvaid muudatusi ajutiselt, võimaluse korral alates 15. märtsist 2021, kooskõlas lepinguosaliste sisemenetlustega, kui otsust ei saa teha viisil, mis võimaldaks lepingu või liidu õigusaktide muudatuste samaaegset jõustamist. See kuupäevavalik langeb kokku impordikontrollisüsteemi 2 esimese väljalaskega, milles Šveits on nõustunud osalema.

(4)

On asjakohane määrata kindlaks liidu nimel ühiskomitees võetav seisukoht seoses lepingu III peatüki ning I ja II lisa muutmisega, kuna muudatus on liidule siduv.

(5)

Seetõttu peaks liidu võetav seisukoht ühiskomitees põhinema otsuse eelnõul,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Seisukoht, mis võetakse liidu nimel Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb kaubaveoga seotud kontrolli ja formaalsuste lihtsustamist ning tolli turvameetmeid, loodud ühiskomitees seoses nimetatud lepingu III peatüki ning I ja II lisa muutmisega, põhineb ühiskomitee otsuse eelnõul (2).

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 22. veebruar 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

J. BORRELL FONTELLES


(1)  ELT L 199, 31.7.2009, lk 24.

(2)  Vt dokument ST 5658/21 veebilehel http://register.consilium.europa.eu.