ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 74
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
4. märts 2021

Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/381, 25. veebruar 2021, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Escavèche de Chimay (KGT)]

1

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/382, 3. märts 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta seoses toiduallergeenidest tuleneva riski ohjamise, toidu ümberjagamise ja toiduohutuskultuuriga ( 1 )

3

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2021/383, 3. märts 2021, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisa, milles on loetletud muud koostisained, mille kasutamine taimekaitsevahendite koostises ei ole lubatud ( 1 )

7

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/384, 3. märts 2021, milles käsitletakse põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide nimede sobivust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 637/2009 ( 1 )

27

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

4.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/381,

25. veebruar 2021,

millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Escavèche de Chimay“ (KGT)]

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrust (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta, (1) eriti selle artikli 52 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 lõike 2 punktile a avaldati Euroopa Liidu Teatajas Belgia taotlus registreerida nimetus „Escavèche de Chimay“ (2).

(2)

Kuna komisjon ei ole saanud ühtegi määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 51 kohast vastuväidet, tuleks nimetus „Escavèche de Chimay“ registreerida,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Nimetus „Escavèche de Chimay“ (KGT) registreeritakse.

Esimeses lõigus osutatud nimetus määratletakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 668/2014 (3) XI lisas esitatud klassi 1.7 „värske kala, molluskid ja koorikloomad ning neist valmistatud tooted“ kuuluva tootena.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 25. veebruar 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Janusz WOJCIECHOWSKI

(1)   ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.

(2)   ELT C 340, 13.10.2020, lk 12.

(3)  Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad (ELT L 179, 19.6.2014, lk 36).

4.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/3

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/382,

3. märts 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta seoses toiduallergeenidest tuleneva riski ohjamise, toidu ümberjagamise ja toiduohutuskultuuriga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta, (1) eriti selle artikli 13 lõike 1 punkte c ja d,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 852/2004 on sätestatud toiduainete hügieeni käsitlevad üldised eeskirjad toidukäitlejatele ning seejuures on arvesse võetud põhimõtet, et toiduohutus tuleb tagada esmatootmisest alates kogu toidutarneahela lõikes. Seepärast peavad toidukäitlejad järgima kõnealuse määruse I ja II lisas kehtestatud üldisi hügieeninõudeid.

(2)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „amet“) ajakohastas 30. oktoobril 2014 oma teaduslikku arvamust seoses allergeensete toiduainete ja toidu koostisosade hindamisega märgistamise eesmärgil, (2) tuues välja, et toiduallergia esinemissagedus Euroopas on nii täiskasvanute kui ka laste hulgas hinnanguliselt 3–4 %. Amet jõudis järeldusele, et ehkki toiduallergia mõjutab suhteliselt väikest osa rahvastikust, võib allergiline reaktsioon olla tõsine või isegi surmav, ning et saab üha selgemaks, et toiduallergia või toidutalumatusega inimeste elukvaliteet on oluliselt kehvem.

(3)

Codex alimentarius’e komisjon võttis 2020. aasta septembris vastu tegevusjuhendi toidukäitlejatele toiduallergeenidest tuleneva riski ohjamise kohta (CXC 80-2020), mis sisaldab soovitusi toiduallergeenidega seotud riski vähendamiseks toidutarneahelas üldistel hügieeninõuetel põhineva ühtlustatud lähenemisviisi abil.

(4)

Tulenevalt ülemaailmse standardi CXC 80-2020 vastuvõtmisest ning tarbijate ja kaubanduspartnerite ootustest, et ELis toodetava toidu puhul järgitakse vähemalt sellist ülemaailmset standardit, on vaja kehtestada hea hügieenitava kasutuselevõtu nõuded, et hoida ära või piirata allergiat või talumatust põhjustavate määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas osutatud ainete esinemist toiduainete korjamiseks, veoks või ladustamiseks kasutatavates seadmetes, transpordivahendites ja/või mahutites. Kuna toidu saastumine võib toimuda nii esmatootmise tasandil kui ka sellele järgnevates etappides, tuleks muuta määruse (EÜ) nr 852/2004 nii I kui ka II lisa.

(5)

Komisjoni vastu võetud strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamiseks on Euroopa rohelise kokkuleppe algatuse üks põhikomponent. Strateegia „Talust taldrikule“ üks eesmärk on toidu raiskamise vähendamine, mis aitab ühtlasi kaasa ringmajanduse väljakujunemisele. Toiduainete ülejäägi ümberjagamisega inimtoiduna kasutamiseks – eelkõige toiduannetuste kaudu, kui seda on ohutu teha – tagatakse söögikõlblike toiduainete kasutamine kõige väärtuslikumal viisil ning seejuures hoitakse ära toidu raiskamist.

(6)

Amet võttis 27. septembril 2018 vastu teise teadusliku arvamuse ohuhindamise meetodite kohta teatavate väikeste jaemüügiettevõtete ja toiduannetuste puhul (3). Selles arvamuses märgib amet, et toidu annetamisega kaasneb jaemüügi tasandil mitu uut toiduohutusega seotud probleemi, ning soovitab seepärast kehtestada mitu täiendavat üldist hügieeninõuet. Sellest tulenevalt on vaja sätestada teatavad nõuded eesmärgiga soodustada ja hõlbustada toidu ümberjagamist ning samal ajal tagada selle ohutus tarbija jaoks.

(7)

Codex alimentarius’e komisjon võttis 2020. aasta septembris vastu oma toiduhügieeni üldpõhimõtteid käsitleva ülemaailmse standardi (CXC 1-1969) muudetud versiooni. Muudetud standardis CXC 1-1969 on üldpõhimõttena võetud kasutusele toiduohutuskultuuri mõiste. Toiduohutuskultuur suurendab toiduohutust toidukäitlemisettevõtete töötajate teadlikkuse suurendamise ja nende käitumisharjumuste parandamise kaudu. Seda mõju toiduohutusele on kirjeldatud mitmes teadusartiklis.

(8)

Tulenevalt kõnealuse ülemaailmse standardi muudatustest ning tarbijate ja kaubanduspartnerite ootustest, et ELis toodetava toidu puhul järgitakse vähemalt sellist ülemaailmset standardit, on vaja täiendada määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduohutuskultuuri käsitlevate üldnõuetega.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 852/2004 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 139, 30.4.2004, lk 1.

(2)  http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/consultation/140523.pdf.

(3)   EFSA Journal 2018; 16(11): 5432.

LISA

1)   

Määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisa muudetakse järgmiselt.

A osa II jakku lisatakse punkt 5a:

„5a.

Seadmeid, transpordivahendeid ja/või mahuteid, mida on kasutatud allergiat või talumatust põhjustava, määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas osutatud teatava kindla aine või toote korjamiseks, veoks või ladustamiseks, ei tohi kasutada mis tahes sellise toiduaine korjamiseks, veoks ega ladustamiseks, mis ei sisalda asjaomast ainet või toodet, välja arvatud juhul, kui kõnealused seadmed, transpordivahendid ja/või mahutid on eelnevalt puhastatud ja miinimumnõudena on kontrollitud, et need ei sisalda asjaomase aine või toote nähtavaid jääke.“

2)   

Määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa muudetakse järgmiselt.

a)

Sissejuhatus asendatakse järgmisega:

„SISSEJUHATUS

V, Va, VI, VII, VIII, IX, X, XI, XIa ja XII peatükki kohaldatakse toidu tootmise, töötlemise ja turustamise kõikide etappide suhtes. Ülejäänud peatükke kohaldatakse järgmiselt:

—

I peatükki kohaldatakse kõikide toidukäitlemishoonete suhtes peale hoonete, mille suhtes kohaldatakse III peatükki;

—

II peatükki kohaldatakse kõikide ruumide suhtes, kus toimub toidu valmistamine või töötlemine, välja arvatud einestamisruumid ja toidukäitlemiskohad, mille suhtes kohaldatakse III peatükki;

—

III peatükki kohaldatakse selle peatüki pealkirjas loetletud toidukäitlemiskohtade suhtes;

—

IV peatükki kohaldatakse kõikide veotoimingute suhtes.“

b)

V peatüki järele lisatakse Va peatükk:

„Va PEATÜKK

Toidu ümberjagamine

Toidukäitlejad võivad toitu annetamise eesmärgil ümber jagada, kui on täidetud järgmised tingimused.

1)

Toidukäitlejad kontrollivad regulaarselt, et toit, mille eest nad vastutavad, ei oleks tervisele kahjulik ja oleks inimtoiduks kõlblik kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 (*1) artikli 14 lõikega 2. Kui läbi viidud kontrolli tulemused on rahuldavad, võivad toidukäitlejad jagada kooskõlas punktiga 2 toitu ümber järgmiselt:

—

toidu puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artiklile 24 tarvitamise tähtpäeva märkimise nõuet, enne vastava tähtpäeva möödumist;

—

toidu puhul, mille suhtes kohaldatakse vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 artikli 2 lõike 2 punktile r minimaalse säilimisaja tähtpäeva märkimise nõuet, kuni vastava tähtpäevani ja pärast seda;

—

toidu puhul, mille suhtes ei kohaldata vastavalt määruse (EL) nr 1169/2011 X lisa punkti 1 alapunktile d minimaalse säilimisaja tähtpäeva märkimise nõuet, mis tahes ajal.

2)

Toidukäitlejad, kes käitlevad punktis 1 osutatud toitu, veenduvad hindamise teel, et toit ei ole tervisele kahjulik ja on inimtoiduks kõlblik, võttes seejuures arvesse vähemalt:

—

minimaalse säilimisaja tähtpäeva või tarvitamise tähtpäeva, tagades, et järelejäänud säilimisaeg on piisav, et võimaldada toitu ohutult ümber jagada ja lõpptarbijal seda ohutult tarbida;

—

vastavalt vajadusele pakendi terviklikkust;

—

ladustamis- ja veotingimuste nõuetekohasust, sealhulgas kohaldatavaid temperatuurinõudeid;

—

vastavalt vajadusele külmutamise kuupäeva kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (*2) II lisa IV jao punkti 2 alapunktiga b;

—

organoleptilisi omadusi;

—

jälgitavuse tagamist kooskõlas komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 931/2011, (*3) kui tegemist on loomsete saadustega.

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1)."

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55)."

(*3)  Komisjoni 19. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 931/2011 loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta (ELT L 242, 20.9.2011, lk 2).“ "

c)

IX peatükki lisatakse punkt 9:

„9.

Seadmeid, transpordivahendeid ja/või mahuteid, mida on kasutatud allergiat või talumatust põhjustava, määruse (EL) nr 1169/2011 II lisas osutatud teatava kindla aine või toote töötlemiseks, käitlemiseks, veoks või ladustamiseks, ei tohi kasutada mis tahes sellise toiduaine töötlemiseks, käitlemiseks, veoks ega ladustamiseks, mis ei sisalda asjaomast ainet või toodet, välja arvatud juhul, kui kõnealused seadmed, transpordivahendid ja/või mahutid on eelnevalt puhastatud ja miinimumnõudena on kontrollitud, et need ei sisalda asjaomase aine või toote nähtavaid jääke.“

d)

XI peatüki järele lisatakse XIa peatükk:

„XIa PEATÜKK

Toiduohutuskultuur

1.

 Toidukäitlejad kujundavad välja asjakohase toiduohutuskultuuri, säilitavad seda ja esitavad sellekohased tõendid, järgides sel eesmärgil järgmisi nõudeid:

a)

punkti 2 kohane juhtkonna ja samuti kõikide töötajate pühendumine toidu ohutule tootmisele ja turustamisele;

b)

suunitlus ohutu toidu tootmisele ja kõikide töötajate kaasamisele toiduohutustava rakendamisel;

c)

ettevõtte kõikide töötajate teadlikkus toiduohutusega seotud ohtudest ning toiduohutuse ja hügieeni tähtsusest;

d)

ettevõtte kõikide töötajate vaheline avatud ja selge teabevahetus nii ühe tegevuse piires kui ka järjestikuste tegevuste lõikes, sealhulgas kõrvalekalletest ja ootustest teavitamine;

e)

piisavate ressursside olemasolu toidu ohutuks ja hügieeniliseks käitlemiseks.

2.

 Juhtkonna pühendumine hõlmab järgmist:

a)

selle tagamine, et rollid ja kohustused on toidukäitlemisettevõtte iga tegevuse raames selgelt teatavaks tehtud;

b)

toiduhügieenisüsteemi tervikluse säilitamine muudatuste kavandamise ja rakendamise ajal;

c)

selles veendumine, et kontrolli tehakse õigeaegselt ja tõhusalt ning dokumendid on ajakohastatud;

d)

töötajate asjakohase koolitamise ja järelevalve tagamine;

e)

asjakohastele regulatiivsetele nõuetele vastavuse tagamine;

f)

vajaduse korral ettevõtte toiduohutuse juhtimise süsteemi pideva täiustamise soodustamine lähtuvalt arengusuundumustest teaduse, tehnoloogia ja parima tava valdkonnas.

3.

 Toiduohutuskultuuri juurutamisel võetakse arvesse toidukäitlemisettevõtte laadi ja suurust.“

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1).

(*2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.4.2004, lk 55).

(*3)  Komisjoni 19. septembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 931/2011 loomset päritolu toidu suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 178/2002 kehtestatud jälgitavuse nõuete kohta (ELT L 242, 20.9.2011, lk 2).“ “

4.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2021/383,

3. märts 2021,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisa, milles on loetletud muud koostisained, mille kasutamine taimekaitsevahendite koostises ei ole lubatud

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta, (1) eriti selle artikli 27 lõiget 2 ja artikli 78 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Muid koostisaineid kirjeldatakse määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõike 3 punktis c kui aineid või valmistisi [Termin on muutunud. Uus termin on „preparaat“], mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada taimekaitsevahendis või abiaines, kuid mis ei ole toimeained, taimekaitseained ega sünergistid.

(2)

Muu koostisaine kasutamine taimekaitsevahendi koostises ei ole lubatud, kui selle jäägid, mis tulenevad hea taimekaitsetava kohasest kasutamisest, võttes arvesse tegelikke kasutustingimusi, avaldavad kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või põhjaveele või lubamatut mõju keskkonnale. Samuti ei ole muu koostisaine kasutamine taimekaitsevahendi koostises lubatud, kui selle hea taimekaitsetava kohane tegelikke kasutustingimusi arvestav kasutamine avaldab kahjulikku mõju inimeste või loomade tervisele või lubamatut mõju taimedele, taimsetele saadustele või keskkonnale. Sellised lubamatud muud koostisained tuleb loetleda määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas.

(3)

Muud koostisained on ained või preparaadid, mida kasutatakse taimekaitsevahendites koos toimeainetega ning mis seetõttu keskkonnas samamoodi levivad. Seepärast peaksid lubamatute muude koostisainete kindlakstegemisel olema asjakohased ka inimeste tervist, keskkonda, ökotoksilisust ja põhjavett käsitlevad kriteeriumid, mis on esitatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 II lisa punktides 3.6.2, 3.6.3, 3.6.4, 3.6.5, 3.7, 3.8.2 ja 3.10.

(4)

Seega peaks lubamatute muude koostisainete loetelu hõlmama aineid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (2) VI lisa kohase ühtse klassifikatsiooni järgi 1A või 1B kategooria kantserogeenid, 1A või 1B kategooria mutageenid või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksilised ained.

(5)

Lisaks peaks lubamatute muude koostisainete loetelu hõlmama aineid, mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (3) artikli 57 punktide d ja e kohaselt tunnistatud püsivaks, bioakumuleeruvaks ja toksiliseks (PBT) või väga püsivaks ja väga bioakumuleeruvaks (vPvB).

(6)

Samuti peaks lubamatute muude koostisainete loetelu hõlmama väga ohtlikke aineid, millel on määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti f kohaselt endokriinseid häireid põhjustavad omadused, aineid, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 528/2012 (4) kohaselt on endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid, ja aineid, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1021 (5) kohaselt on püsivad orgaanilised saasteained.

(7)

Määruse (EÜ) nr 1907/2006 XVII lisas on sätestatud teatavate ohtlike ainete suhtes kohaldatavad piirangud. Kui piiranguid kohaldatakse nende ainete kasutamise suhtes muude koostisainetena taimekaitsevahendite koostises, tuleks asjaomased ained lisada määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas esitatud muude koostisainete loetellu.

(8)

Liikmesriigid on kindlaks teinud muud koostisained, mille kasutamine nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ (6) või määruse (EÜ) nr 1107/2009 alusel lubatud taimekaitsevahendites leiti olevat lubamatu. Sellistest muudest koostisainetest on teatanud Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Leedu, Prantsusmaa, Saksamaa ja Norra. Nende muude koostisainete hulgast tuleks määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas loetleda ained, mis on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa kohase ühtse klassifikatsiooni järgi 1A või 1B kategooria kantserogeenid, 1A või 1B kategooria mutageenid või 1A või 1B kategooria reproduktiivtoksilised ained, ained, mis on määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punktide d ja e kohaselt püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised või väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad, ained, millel on määruse (EÜ) nr 1907/2006 artikli 57 punkti f kohaselt endokriinseid häireid põhjustavad omadused ja mis on seega väga ohtlikud, ning ained, mis on määruse (EL) 2019/1021 kohaselt püsivad orgaanilised saasteained.

(9)

Sulatatud rasva polüetoksüülitud amiinide (CASi nr 61791-26–2) kasutamine glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendites on keelatud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2016/1313, (7) sest leiti probleeme seoses sulatatud rasva polüetoksüülitud amiinide toksilisuse ja nende võimaliku kahjuliku mõjuga inimeste tervisele. Kuna need probleemid tulenevad asjaomaste ainete olemuslikest omadustest ja ei piirdu seega glüfosaati sisaldavate toodete koostisega, vaid on samaväärsed ka muu koostisega ja muid toimeaineid sisaldavate toodete puhul, tuleks ka sulatatud rasva polüetoksüülitud amiinid lisada ka määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas esitatud muude koostisainete loetellu.

(10)

Komisjoni rakendusotsustega (EL) 2016/109 (8) ja (EL) 2018/619 (9) ei kiidetud heaks toimeainete PHMB (1600; 1.8) CASi numbritega 27083-27–8 ja 32289-58–0 ning PHMB (1415; 4.7) CASi numbritega 32289-58–0 ja 1802181-67–4 kasutamist muu hulgas tooteliiki 6 kuuluvates biotsiidides (suletud nõus kasutatavad konservandid) inimeste tervisele ja keskkonnaga seotud lubamatu riski tõttu. Nende kasutamine taimekaitsevahendites suletud nõus kasutatavate konservantidena tooks seega kaasa lubamatu mõju inimeste tervisele ja keskkonnale. Sellest tulenevalt tuleks PHMB (1600; 1.8) ja PHMB (1415; 4.7) samuti loetleda määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas.

(11)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas loetletud muud koostisained võivad esineda ka turule lastud abiainete koostises. Kuna üksikasjalikke õigusnorme abiainete kasutamise lubamiseks määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 58 lõike 2 kohaselt ei ole veel kehtestatud, võivad liikmesriigid kõnealuse määruse artikli 81 lõike 3 kohaselt jätkata abiainete suhtes riiklike õigusnormide kohaldamist. Kuna määruse (EÜ) nr 1107/2009 eesmärk on vältida keelatud muid koostisaineid sisaldavate abiainete turulelaskmist, on vaja tagada, et ka taimekaitsevahenditega segamiseks ette nähtud abiained ei sisaldaks ühtki lubamatut muud koostisainet.

(12)

Liikmesriikidele tuleks anda piisavalt aega nende territooriumil praegu lubatud taimekaitsevahendite ja abiainete koostise läbivaatamiseks, et hinnata, kas need sisaldavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas loetletud muid koostisaineid, ning võtta tagasi kõnealuseid muid koostisaineid sisaldavate taimekaitsevahendite ja abiainete kasutamise load või neid muuta.

(13)

Nende määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas loetletud muud koostisainet sisaldavate taimekaitsevahendite ja abiainete puhul, millega seoses annavad liikmesriigid vastavalt kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 46 või abiainete kasutuslubade andmist käsitlevate riiklike õigusnormidega ajapikendust, peaks kõnealune ajavahemik müügi ja turustamise puhul lõppema hiljemalt kolm kuud pärast loa tagasivõtmist või muutmist ning kõrvaldamise, ladustamise ja kasutamise puhul veel üheksa kuud hiljem.

(14)

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas loetletavad muud koostisained võivad esineda tahtmatute lisanditena teistes muudes koostisainetes, mille kasutamine taimekaitsevahendites või abiainetes on sellisena lubatud. Seepärast peaks lubamatute muude koostisainete individuaalne kontsentratsioon valmis taimekaitsevahendis või abiaines olema alla 0,1 massiprotsendi või väiksem kui kantserogeensete, mutageensete või reproduktiivtoksiliste omadustega seotud konkreetne sisalduse piirnorm, kui see on määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas lubamatu muu koostisaine kohta esitatud kontsentratsioonina, mis jääb alla 0,1 massiprotsendi, et asjaomast lubamatut muud koostisainet võiks vaadelda lubatud tahtmatu lisandina, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teistsugune piirnorm asjakohaste analüüsimeetoditega seotud tehniliste piirangute tõttu.

(15)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Liikmesriigid, kes on andnud loa selliste taimekaitsevahendite kasutamiseks, mis sisaldavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 (muudetud käesoleva määrusega) III lisas loetletud muid koostisaineid, muudavad neid lube või võtavad need tagasi niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui 24. märtsil 2023.

Artikkel 3

Liikmesriigid ei anna luba määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas (muudetud käesoleva määrusega) loetletud muid koostisaineid sisaldavate abiainete turule laskmiseks ega kasutamiseks.

Liikmesriigid, kes on andnud loa selliste abiainete kasutamiseks, mis sisaldavad määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisas (muudetud käesoleva määrusega) loetletud muid koostisaineid, muudavad neid lube või võtavad need tagasi niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem, kui 24. märtsil 2023.

Artikkel 4

Liikmesriigi antud, määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 46 või abiainete lubamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohane ajapikendus peab olema võimalikult lühike ja lõppema müügi ja turustamise puhul hiljemalt kolm kuud pärast artiklites 2 ja 3 osutatud loa muutmise või tagasivõtmise kuupäeva ning kõrvaldamise, ladustamise ja kasutamise puhul veel üheksa kuud hiljem.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet, muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrus (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist (ELT L 167, 27.6.2012, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta (ELT L 169, 25.6.2019, lk 45).

(6)  Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1).

(7)  Komisjoni 1. augusti 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/1313, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeaine glüfosaadi heakskiitmise tingimustega (ELT L 208, 2.8.2016, lk 1).

(8)  Komisjoni 27. jaanuari 2016. aasta rakendusotsus (EL) 2016/109, millega ei kiideta heaks olemasoleva toimeaine PHMB (1600; 1.8) kasutamist tooteliikidesse 1, 6 ja 9 kuuluvates biotsiidides (ELT L 21, 28.1.2016, lk 84).

(9)  Komisjoni 20. aprilli 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/619, millega jäetakse heaks kiitmata olemasoleva toimeaine PHMB (1415; 4.7) kasutamine tooteliikidesse 1, 5 ja 6 kuuluvates biotsiidides (ELT L 102, 23.4.2018, lk 21).

LISA

Määruse (EÜ) nr 1107/2009 III lisa asendatakse järgmisega.

„III LISA

Loetelu artiklis 27 osutatud muudest koostisainetest, mille kasutamine taimekaitsevahendi koostises ei ole lubatud  (1)

Nr

Nimetus

EÜ nimetused / muud nimetused

CASi number

EÜ number

Klassifikatsioon / muud omadused

1.

1-kloro-2,3-epoksüpropaan

Epikloorhüdriin, 2,3-epoksüpropüülkloriid

106–89-8

203–439-8

1B kategooria kantserogeen

2.

1,2-dikloroetaan

1,2-dikloroetaan

107–06-2

203–458-1

1B kategooria kantserogeen

3.

2-etoksüetanool

2-etoksüetanool

110–80-5

203–804-1

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

4.

2-etoksüetüülatsetaat

2-etoksüetanooli atsetaat; 2-etoksüetüül-1-atsetaat

111–15-9

203–839-2

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

5.

1-etüülpürrolidiin-2-oon

1-etüülpürrolidiin-2-oon;

N-etüül-2-pürrolidoon

2687-91–4

220–250-6

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

6.

2-metoksüetanool

2-metoksüetanool

109–86-4

203–713-7

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

7.

2-metoksüetüülatsetaat

2-metoksüetüülatsetaat;

2-metoksüetüül-1-atsetaat;

2-metoksüetanooli atsetaat

110–49-6

203–772-9

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

8.

2-metoksüpropanool

2-metoksüpropanool;

2-metoksü-1-propanool

1589-47–5

216–455-5

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

9.

1-metüülpürrolidiin-2-oon

1-metüül-2-pürrolidoon;

1-metüül-2-pürrolidinoon

872–50-4

212–828-1

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

10.

2-nitropropaan

2-nitropropaan

79–46-9

201–209-1

1B kategooria kantserogeen

11.

Sulatatud rasva etoksüülitud alküülamiinid

Sulatatud rasva alküülamiinid, etoksüülitud;

sulatatud rasva POE-amiin

61791-26–2

 

Probleemid või andmelüngad seoses võimaliku mõjuga inimeste tervisele või keskkonnale

12.

Sulatatud rasva etoksüülitud ja propoksüülitud alküülamiinid

Sulatatud rasva alküülamiinid, etoksüülitud, propoksüülitud;

sulatatud rasva POEP-amiin

68213-26–3

 

Probleemid või andmelüngad seoses võimaliku mõjuga inimeste tervisele või keskkonnale

13.

Asbestkiud

Aktinoliitasbest;

asbest, aktinoliit

77536-66–4

 

1A kategooria kantserogeen

14.

Amosiitasbest;

asbest, amosiit

12172-73–5

 

1A kategooria kantserogeen

15.

Antofülliitasbest;

asbest, antofülliit

77536-67–5

 

1A kategooria kantserogeen

16.

Krüsotiilasbest;

asbest, krüsotiil

12001-29–5

 

1A kategooria kantserogeen

17.

Krokidoliitasbest;

asbest, krokidoliit

12001-28–4

 

1A kategooria kantserogeen

18.

Tremoliitasbest;

asbest, tremoliit

77536-68–6

 

1A kategooria kantserogeen

19.

Benseen

Benseen

71–43-2

200–753-7

1A kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

20.

Benso[d,e,f]krüseen; (2)

Benso[p,q,r]tetrafeen

Benso[d,e,f]krüseen;

benso[a]püreen

50–32-8

200–028-5

1B kategooria kantserogeen / 1B kategooria mutageen/

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

21.

Bis-(2-metüülpropüül)benseen-1,2-dikarboksülaat

Diisobutüülftalaat

84–69-5

201–553-2

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – inimeste tervis) 1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

22.

Boorhape

Boorhape

10043-35–3

11113-50–1

233–139-2

234–343-4

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

23.

Dinaatriumoktaboraat

Dinaatriumoktaboraat; veevaba dinaatriumoktaboraat

12008-41–2

234–541-0

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

24.

Dinaatriumoktaboraadi tetrahüdraat

Boorhappe dinaatriumsoola tetrahüdraat

12280-03–4

234–541-0

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

25.

Dinaatriumtetraboraat, veevaba

Veevaba dinaatriumtetraboraat;

boornaatriumoksiid

1330-43–4

215–540-4

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

26.

Dinaatriumtetraboraadi dekahüdraat

Booraks

1303-96–4

215–540-4

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

27.

Dinaatriumtetraboraadi pentahüdraat

Boornaatriumoksiid, hüdraatunud

12179-04–3

215–540-4

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

28.

Ortoboorhappe naatriumsool

Ortoboorhappe naatriumsool; boorhappe naatriumsool

13840-56–7

237–560-2

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

29.

Tetraboordinaatriumheptaoksiidi hüdraat

Tetraboordinaatriumheptaoksiidi hüdraat;

boornaatriumoksiidi hüdraat

12267-73–1

235–541-3

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

30.

Buta-1,3-dieen

Buta-1,3-dieen;

1,3-butadieen

106–99-0

203–450-8

1A kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

31.

Butaan

sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (EÜ nr 203–450-8)

Butaan

106–97-8

203–448-7

1A kategooria kantserogeen

32.

Bisiminoimidokarbonüülheksametüleenvesinikkloriidi ja iminoimidokarbonüülheksametüleenvesinikkloriidi kopolümeer

N,N“’-1,6-heksaandiüülbis-(N’-tsüanoguanidiini) ja 1,6-heksaandiamiini kopolümeer, vesinikkloriid

Polü[iminokarboonimidoüüliminokarboonimidoüülimino-1,6-heksaandiüül], vesinikkloriid

Polümeer järgmistest ühenditest (suhe 1: 2): N-tsüanotsüaanamiidi ühend 1,6-heksaandiamiiniga (suhe 2: 1) ja 1,6-heksaandiamiinvesinikkloriid

PHMB

27083-27–8

ja

32289-58–0

ja

1802181-67–4

 

Ei ole heaks kiidetud kasutamiseks tooteliiki 6 (suletud nõus kasutatavad konservandid) kuuluvates biotsiidides.

33.

Dibutüülftalaat

n-butüülftalaat;

dibutüülbenseen-1,2-dikarboksülaat

84–74-2

201–557-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – inimeste tervis) 1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

34.

Hüdrogeenitud rasked nafteensed destillaadid (nafta), mis sisaldavad ≥ 3,0 % DMSO ekstrakti (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

64742-52–5

265–155-0

1B kategooria kantserogeen

35.

Hüdrogeenitud rasked parafiinsed destillaadid (nafta), mis sisaldavad ≥ 3,0 % DMSO ekstrakti (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

64742-54–7

265–157-1

1B kategooria kantserogeen

36.

Hüdrogeenitud kerged nafteensed destillaadid (nafta), mis sisaldavad ≥ 3,0 % DMSO ekstrakti (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

64742-53–6

265–156-6

1B kategooria kantserogeen

37.

Hüdrogeenitud kerged parafiinsed destillaadid (nafta), mis sisaldavad ≥ 3,0 % DMSO ekstrakti (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

64742-55–8

265–158-7

1B kategooria kantserogeen

38.

Lahustiga deparafiinitud rasked parafiinsed destillaadid (nafta), mis sisaldavad ≥ 3,0 % DMSO ekstrakti (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

64742-65–0

265–169-7

1B kategooria kantserogeen

39.

Lahustiga rafineeritud rasked parafiinsed destillaadid (nafta), mis sisaldavad ≥ 3,0 % DMSO ekstrakti (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

64741-88–4

265–090-8

1B kategooria kantserogeen

40.

Lahustiga rafineeritud kerged parafiinsed destillaadid (nafta), mis sisaldavad ≥ 3,0 % DMSO ekstrakti (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

64741-89–5

265–091-3

1B kategooria kantserogeen

41.

Etüleenoksiid

Etüleenoksiid; oksiraan; epoksüetaan

75–21-8

200–849-9

1B kategooria kantserogeen/

1B kategooria mutageen

42.

Formaldehüüd

Formaldehüüd; formaliin; metanaal

50–00-0

200–001-8

1B kategooria kantserogeen

43.

Formamiid

Formamiid; metaanamiid

75–12-7

200–842-0

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

44.

Isobutaan (sisaldab ≥ 0,1 % butadieeni (EÜ nr 203–450-8))

Isobutaan; 2-metüülpropaan

75–28-5

200–857-2

1A kategooria kantserogeen/

1B kategooria mutageen

45.

Määrdeõlid (nafta) süsinikuarvuga C20–50, hüdrogeenitud, neutraalsete õlide põhised, suure viskoossusega, DMSO ekstrakti sisaldusega vähemalt ≥ 3,0 % (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

72623-85–9

276–736-3

1B kategooria kantserogeen

46.

Määrdeõlid (nafta) süsinikuarvuga C15–30, hüdrogeenitud, neutraalsete õlide põhised, DMSO ekstrakti sisaldusega vähemalt ≥ 3,0 % (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

72623-86–0

276–737-9

1B kategooria kantserogeen

47.

Määrdeõlid (nafta) süsinikuarvuga C20–50, hüdrogeenitud, neutraalsete õlide põhised, DMSO ekstrakti sisaldusega vähemalt ≥ 3,0 % (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

72623-87–1

276–738-4

1B kategooria kantserogeen

48.

Määrdeõlid (nafta) süsinikuarvuga C17–32, lahustiga ekstraheeritud, deparafiinitud, hüdrogeenitud, DMSO ekstrakti sisaldusega vähemalt ≥ 3,0 % (mõõdetud meetodiga IP 346)

 

101316-70–5

309–875-6

1B kategooria kantserogeen

49.

Toorbensiin (nafta), raske alkülaatfraktsioon, peamiselt hargahelatest süsinikuarvuga C9–12, sisaldab ≥ 0,1 % benseeni (EÜ nr 200–753-7)

 

64741-65–7

265–067-2

1B kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

50.

Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud raske fraktsioon, peamiselt süsinikuarvuga C7–12, sisaldab ≥ 0,1 % benseeni (EÜ nr 200–753-7)

 

64742-82–1

265–185-4

1A kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

51.

Toorbensiin (nafta), hüdrogeenivalt väävlitustatud kerge desaromatiseeritud fraktsioon, peamiselt parafiinidest ja tsükloparafiinidest süsinikuarvuga C7, sisaldab ≥ 0,1 % benseeni (EÜ nr 200–753-7)

 

92045-53–9

295–434-2

1A kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

52.

Toorbensiin (nafta), hüdrogeenitud raske fraktsioon, peamiselt süsinikuarvuga C6–13, sisaldab ≥ 0,1 % benseeni (EÜ nr 200–753-7)

 

64742-48–9

265–150-3

1A kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

53.

Toorbensiin (nafta), kerge aromaatne fraktsioon, peamiselt süsinikuarvuga C8–10, sisaldab ≥ 0,1 % benseeni (EÜ nr 200–753-7)

 

64742-95–6

265–199-0

1A kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

54.

Nitrobenseen

Nitrobenseen

98–95-3

202–716-0

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

55.

N-metüülformamiid

N-metüülformamiid

123–39-7

204–624-6

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

56.

Nonüülfenoolid:

ained, mille molekulis on fenooli mis tahes süsinikuaatomiga kovalentse sideme abil seotud lineaarne või hargnenud alküülrühm, mille süsinikuarv on 9; siia hulka kuuluvad ka ained, mis hõlmavad ükskõik millist asjaomast isomeeri või nende segu.

4-(3,5-dimetüülhept-3-üül)fenool

4-(1-etüül-1,3-dimetüülpentüül)fenool

186825-36–5

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

57.

4-(3,6-dimetüülhept-3-üül)fenool

4-(1-etüül-1,4-dimetüülpentüül)fenool

142731-63–3

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

58.

4-(2-metüülokt-2-üül)fenool

p-(1,1-dimetüülheptüül)fenool;

4-(1,1-dimetüülheptüül)fenool

30784-30–6

250–339-5

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

59.

4-(3-metüülokt-3-üül)fenool

4-(1-etüül-1-metüülheksüül)fenool

52427-13–1

257–907-1

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

60.

4-nonüülfenool

p-nonüülfenool;

4-nonüülfenool

104–40-5

203–199-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

61.

Isononüülfenool

11066-49–2

234–284-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

62.

p-isononüülfenool;

4-isononüülfenool

26543-97–5

247–770-6

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

63.

Nonüülfenool

Nonüülfenool

25154-52–3

246–672-0

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

64.

4-(1-metüüloktüül)fenool;

p-(1-metüüloktüül)fenool

17404-66–9

241–427-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

65.

4-nonüülfenool, hargahelaga

84852-15–3

284–325-5

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

66.

Nonüülfenool, hargahelaga

90481-04–2

291–844-0

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

67.

Etoksüülitud nonüülfenoolid:

etoksüülitud ained, mille molekulis on fenooli mis tahes süsinikuaatomiga kovalentse sideme abil seotud lineaarne või hargnenud alküülrühm, mille süsinikuarv on 9; siia hulka kuuluvad ka ained, mis hõlmavad ükskõik millist asjaomast isomeeri või nende segu.

Etoksüülitud nonüülfenool;

α-(nonüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

 

500–024-6

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

68.

Hargahelaga 4-nonüülfenool, 1–2,5 mooli etoksüülitud

Hargahelaga α-(4-nonüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

 

500–315-8

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

69.

4-nonüülfenool, 1–2,5 mooli etoksüülitud

 

500–045-0

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

70.

2-(2-{2-[2-(4-nonüülfenoksü)etoksü]etoksü}etoksü)etaan-1-ool

2-[2-[2-[2-(4-nonüülfenoksü)etoksü]etoksü]etoksü]etanool

7311-27–5

230–770-5

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

71.

2-[2-(4-nonüülfenoksü)etoksü]etanool

20427-84–3

243–816-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

72.

20-(4-nonüülfenoksü)-3,6,9,12,15,18-heksaoksaeikosaan-1-ool

27942-27–4

248–743-1

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

73.

2-[2-[2-[2-(4-nonüülfenoksü)etoksü]etoksü]etoksü]etaan-1-ool

2-[2-[2-[2-(4-nonüülfenoksü)etoksü]etoksü]etoksü]etanool

7311-27–5

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

74.

26-(4-nonüülfenoksü)-3,6,9,12,15,18,21,24-oktaoksaheksakosaan-1-ool

14409-72–4

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

75.

17-(4-nonüülfenoksü)-3,6,9,12,15-pentaoksaheptadekaan-1-ool

34166-38–6

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

76.

Hargahelaga α-(4-nonüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

127087-87–0

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

77.

α-(4-nonüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

26027-38–3

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

78.

2-(4-nonüülfenoksü)etanool

104–35-8

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

79.

Etoksüülitud isononüülfenool;

α-(isononüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

37205-87–1

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

80.

2-[2-(4-tert-nonüülfenoksü)etoksü]etanool

156609-10–8

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

81.

α-(nonüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

Etoksüülitud nonüülfenool

9016-45–9

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

82.

Oktüülfenoolid:

ained, mille molekulis on fenooli mis tahes süsinikuaatomiga kovalentse sideme abil seotud lineaarne või hargnenud alküülrühm, mille süsinikuarv on 8; siia hulka kuuluvad ka ained, mis hõlmavad ükskõik millist asjaomast isomeeri või nende segu.

p-oktüülfenool;

4-oktüülfenool

1806-26–4

217–302-5

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

83.

4-(2,4,4-trimetüülpent-2-üül)fenool;

4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenool;

4-(tert-oktüül)fenool;

4-tert-oktüülfenool

140–66-9

205–426-2

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

84.

Oktüülfenool

67554-50–1

266–717-8

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

85.

2-isooktüülfenool

86378-08–7

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

86.

Isooktüülfenool

11081-15–5

234–304-1

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

87.

2-oktüülfenool;

o-oktüülfenool

949–13-3

213–437-9

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

88.

2-sec-oktüülfenool;

o-sec-oktüülfenool

26401-75–2

247–663-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

89.

4-isooktüülfenool;

p-isooktüülfenool

27013-89–4

248–164-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

90.

4-sec-oktüülfenool;

p-sec-oktüülfenool

27214-47–7

248–330-6

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

91.

sec-oktüülfenool

93891-78–2

299–461-0

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

92.

4-(1-etüülheksüül)fenool;

p-(1-etüülheksüül)fenool

3307-00–4

221–989-7

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

93.

2-(1-metüülheptüül)fenool;

o-(1-metüülheptüül)fenool

18626-98–7

242–459-1

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

94.

2-(1-etüülheksüül)fenool;

o-(1-etüülheksüül)fenool

17404-44–3

241–426-9

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

95.

2-(1-propüülpentüül)fenool;

o-(1-propüülpentüül)fenool

37631-10–0

253–574-1

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

96.

4-(1-propüülpentüül)fenool;

p-(1-propüülpentüül)fenool

3307-01–5

221–990-2

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

97.

2-(1-metüülheptüül)fenool;

o-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenool

3884-95–5

223–420-8

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

98.

(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenool

27193-28–8

248–310-7

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

99.

(1-metüülheptüül)fenool

27985-70–2

248–759-9

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

100.

4-(2-metüülheptüül)fenool

898546-19–5

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

101.

2-(2-etüülheksüül)fenool

28752-62–7

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

102.

4-(1-metüülheptüül)fenool;

p-(1-metüülheptüül)fenool

1818-08–2

217–332-9

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

103.

4-(2-etüülheksüül)fenool

69468-20–8

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

104.

4-(5-metüülheptüül)fenool

1824164-95–5

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

105.

2-(2-metüülheptüül)fenool

898546-20–8

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

106.

4-(2-propüülpentüül)fenool

119747-99–8

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

107.

3-oktüülfenool

20056-69–3

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

108.

2-(1,1-dimetüülheksüül)fenool

1824575-79–2

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

109.

4-(1,1-dimetüülheksüül)fenool

30784-29–3

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

110.

4-(5,5-dimetüülheksüül)fenool

13330-52–4

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

111.

2-(5,5-dimetüülheksüül)fenool

1822989-97–8

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

112.

3-(1,1-dimetüülheksüül)fenool

70435-92–6

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

113.

4-(1,4-dimetüülheksüül)fenool

164219-26–5

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

114.

Etoksüülitud oktüülfenoolid:

etoksüülitud ained, mille molekulis on fenooli mis tahes süsinikuaatomiga kovalentse sideme abil seotud lineaarne või hargnenud alküülrühm, mille süsinikuarv on 8; siia hulka kuuluvad ka ained, mis hõlmavad ükskõik millist asjaomast isomeeri või nende segu.

α-[(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenüül]-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

2-(2-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]etoksü)etanool

Polüetüleenglükooloktüülfenüüleeter

9036-19–5

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

115.

2-[4-(2,4,4-trimetüülpent-2-üül)fenoksü]etanool

α-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenüül]-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

Etoksüülitud oktüülfenool

9002-93–1

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

116.

20-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]-3,6,9,12,15,18-heksaoksaeikosaan-1-ool

2497-59–8

219–682-8

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

117.

2-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]etanool

2315-67–5

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

118.

2-[2-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]etoksü]etanool

2315-61–9

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

119.

26-(4-oktüülfenoksü)-3,6,9,12,15,18,21,24-oktaoksaheksakosaan-1-ool

42173-90–0

255–695-5

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

120.

Hargahelaga α-(oktüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

68987-90–6

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

121.

α-[4-(6-metüülheptüül)fenüül]-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

59379-12–3

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

122.

2-(4-oktüülfenoksü)etanool;

2-(p-oktüülfenoksü)etanool

51437-89–9

257–203-4

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

123.

α-(4-oktüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

26636-32–8

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

124.

α-[4-(1-metüülheptüül)fenüül]-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

73935-42–9

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

125.

20-(4-oktüülfenoksü)-3,6,9,12,15,18-heksaoksaeikosaan-1-ool

32742-88–4

251–190-9

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

126.

2-[2-[2-[2-(4-oktüülfenoksü)etoksü]etoksü]etoksü]etanool;

2-(p-oktüülfenoksü)etanool

51437-92–4

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

127.

2-[2-(4-oktüülfenoksü)etoksü]etanool

51437-90–2

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

128.

17-(4-oktüülfenoksü)-3,6,9,12,15-pentaoksaheptadekaan-1-ool

51437-94–6

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

129.

α-(isooktüülfenüül)-ω-hüdroksüpolü(oksü-1,2-etaandiüül)

9004-87–9

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

130.

2-[2-[2-(4-oktüülfenoksü)etoksü]etoksü]etanool

51437-91–3

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

131.

17-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü)-3,6,9,12,15-pentaoksaheptadekaan-1-ool

2497-58–7

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

132.

2-[2-[2-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]etoksü]etoksü]etanool

2315-62–0

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

133.

2-[2-[2-[2-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]etoksü]etoksü]etoksü]etanool

2315-63–1

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

134.

14-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü)-3,6,9,12-tetraoksatetradekaan-1-ool

2315-64–2

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

135.

26-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]-3,6,9,12,15,18,21,24-oktaoksaheksakosaan-1-ool

2315-65–3

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

136.

29-[4-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]-3,6,9,12,15,18,21,24,27-nonaoksanonakosaan-1-ool

2315-66–4

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

137.

2-[3-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]etanool

1026254-24–9

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

138.

2-[2-(1,1,3,3-tetrametüülbutüül)fenoksü]etanool

84658-53–7

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

139.

2-[2-(oktüülfenoksü)etoksü]etanool

27176-92–7

 

Endokriinseid häireid põhjustavad omadused (REACH-määruse artikli 57 punkt f – keskkond)

140.

N,N-dimetüülformamiid

N,N-dimetüülformamiid; dimetüülformamiid, DMF

68–12-2

200–679-5

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine

141.

prop-2-eenamiid

Akrüülamiid; 2-propeenamiid

79–06-1

201–173-7

1B kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

142.

Püridiini alküülderivaadid, mis sisaldavad ≥ 0,1 % benseeni (EÜ nr 200–753-7)

 

68391-11–7

269–929-9

1A kategooria kantserogeen /

1B kategooria mutageen

143.

Kinoliin

Kinoliin

91–22-5

202–051-6

1B kategooria kantserogeen

144.

Tetrahüdrofurfurüülalkohol

Tetrahüdrofurfurüülalkohol;

tetrahüdro-2-furaanmetanool

97–99-4

202–625-6

1B kategooria reproduktiivtoksiline aine
“

(1)  Kui tabelis loetletud ained esinevad lõpptootes tahtmatu lisandina, on nende lubatud sisalduse piirnorm 0,1 massiprotsenti, kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti.

(2)  Kui see aine esineb lõpptootes tahtmatu lisandina, on selle lubatud sisalduse piirnorm vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisas sätestatud konkreetsele sisalduse piirnormile 0,01 massiprotsenti.

4.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 74/27

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/384,

3. märts 2021,

milles käsitletakse põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide nimede sobivust ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 637/2009

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/53/EÜ ühise põllumajandustaimesortide kataloogi kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 6 teist lõiku,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/55/EÜ köögiviljaseemne turustamise kohta, (2) eriti selle artikli 9 lõike 6 teist lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivides 2002/53/EÜ ja 2002/55/EÜ on sätestatud sordinimede sobivuse üldeeskirjad, viidates nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 (3) artiklile 63.

(2)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 2100/94 artikliga 63 peab selleks, et taimesort kiidetaks heaks, Ühenduse Sordiamet (CPVO) selle sordinime sobivaks lugema. Sordinimi on sobiv, kui puuduvad nimetatud artikli lõike 3 või 4 kohased takistused.

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 637/2009 (4) on kehtestatud direktiivi 2002/53/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu ja direktiivi 2002/55/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu kohaldamiseks teatavate määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklis 63 sätestatud ning põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide nimede sobivusega seotud kriteeriumide üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

(4)

Ühenduse Sordiamet ja liikmesriigid lõid eksperdirühma, kes koostas suunised sordinimede sobivuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklile 63 (edaspidi „Sordinimede sobivust käsitlevad suunised“) (5) ning muutis neid. Et tagada määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklis 63 sätestatud kriteeriumide ühesugune kohaldamine, on asjakohane anda sordinimede sobivust käsitlevate suuniste põhjal lisaselgitusi.

(5)

Määrust (EÜ) nr 637/2009 on mitu korda muudetud. Arvestades vajadust muuta kehtivaid eeskirju ja õiguskindluse huvides tuleks see määrus kehtetuks tunnistada ning asendada käesoleva määrusega.

(6)

Sordinimi tuleb heaks kiita, välja arvatud juhul, kui see ei ole takistuste tõttu sobiv. Määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 63 alusel on sordinime kasutamine välistatud, kui kolmandal isikul on sellele varem tekkinud õigus, kui nimi võib põhjustada eristamise või taasesitamisega seotud raskusi, kui sama või lähedalt seotud liigi muul sordil on sellega identne nimi, kui nime kasutatakse tavaliselt kauba turustamisel või kui nimi on mõnes liikmesriigis heade kommetega vastuolus või võib põhjustada segadust visuaalse, hääldusliku või kontseptuaalse sarnasuse tõttu või viia eksitusse selle sisu tõttu.

(7)

Et jätta pädevatele asutustele uute eeskirjade kohaldamiseks piisavalt aega, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2022.

(8)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse direktiivi 2002/53/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu ja direktiivi 2002/55/EÜ artikli 9 lõike 6 esimese lõigu kohaldamiseks üksikasjalikud eeskirjad, mille alusel rakendatakse määruse (EÜ) nr 2100/94 artiklis 63 sätestatud kriteeriume põllumajandustaimesortide ja köögiviljasortide nimede sobivuse kohta.

Artikkel 2

Sordinimede sobivus

1.   Sordinimi on sobiv, kui selle määramisele ei ole takistusi.

2.   Sordinime määramine on takistatud, kui:

a)

sordinime kasutamine liidu territooriumil on välistatud varem tekkinud õigust omava kolmanda isiku vastuväite rahuldamise tõttu, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 1;

b)

sordinimi on vastuolus geograafiliste tähistega, päritolunimetustega või garanteeritud traditsiooniliste toodete nimedega, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 2;

c)

sordinimi võib põhjustada selle kasutajatele eristamise või taasesitamisega seotud raskusi, nagu on sätestatud artiklis 4;

d)

sordinimi on identne sordinimega või ei ole selgelt eristatav sordinimest, mille all on sama või lähedalt seotud liigi muu sort kantud ametlikku sordiregistrisse või mille all on mõne teise sordi materjali turustatud, nagu on sätestatud artiklis 5;

e)

sordinimi võib põhjustada segadust, arvestades selle visuaalset, häälduslikku või kontseptuaalset sarnasust sama või lähedalt seotud liigi sordi nimega, nagu on sätestatud artiklis 5;

f)

sordinimi on identne nimetustega või ei ole selgelt eristatav nimetustest, mida kasutatakse tavaliselt kauba turustamisel või mida ei või kasutada tulenevalt muudest õigusaktidest, nagu on sätestatud artiklis 6;

g)

sordinimi võib viia eksitusse või põhjustada segadust, nagu on sätestatud artiklis 7.

Artikkel 3

Kolmanda isiku varem tekkinud õigus

1.   Sordinime määramine on kolmanda isiku varem tekkinud õiguse tõttu takistatud, kui mõni pädev asutus on rahuldanud vastuväite, mille kaubamärki omav kolmas isik on esitanud sordinime määramise kohta liidu territooriumil. See takistus on seotud kaubamärkidega, mis

a)

on enne asjaomase sordinime registreerimist registreeritud ühes või mitmes liikmesriigis või liidus;

b)

on asjaomase sordinimega identsed või sarnased ning

c)

on registreeritud seoses kaubaga, mis koosneb asjaomase sordiga samast või lähedalt seotud liigist.

2.   Kui kolmanda isiku varem tekkinud õigus on seotud põllumajandustoodete ja toidu, piiritusjookide ning aromatiseeritud veini ja veinitoodete geograafiliste tähiste, päritolunimetuste või garanteeritud traditsiooniliste toodete nimedega, on sordinime määramine liidu territooriumil välistatud, kui sordinimi oleks vastuolus järgmiste sätetega:

a)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1151/2012 (6) artiklid 13 ja 24;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (7) artikkel 103;

c)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 (8) artikkel 20;

d)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) 2019/787 (9) artikli 21 lõige 2.

3.   Kui sordinime sobivust takistab lõikes 1 osutatud varem tekkinud õigus, lõppeb see takistus juhul, kui varem tekkinud õiguse omanikult on saadud kirjalik nõusolek nime kasutamiseks asjaomase sordi jaoks, eeldusel et nõusolek ei eksita üldsust toote tegeliku päritolu osas.

4.   Kui taotlejal on varem tekkinud õigus kogu pakutud sordinime või selle osa suhtes, kohaldatakse mutatis mutandis määruse (EÜ) nr 2100/94 artikli 18 lõiget 1.

Artikkel 4

Sordinime eristamise või taasesitamisega seotud raskused

1.   Sordinime määramine on sordinime eristamise või taasesitamisega seotud raskuste tõttu takistatud, kui sordinimi tekitab selle kasutajatele raskusi selle eristamisel või taasesitamisel.

2.   Sordinime loetakse selle kasutajatele selle eristamisel või taasesitamisel raskusi tekitavaks, kui see

a)

on kesk- või ülivõrdes või sisaldab seda;

b)

koosneb liigi botaanilisest nimest või sisaldab liigi botaanilist nime selles põllumajandustaimeliikide või köögiviljaliikide rühmas, kuhu asjaomane sort kuulub;

c)

koosneb aretus- või tehnilistest terminitest või sisaldab neid, välja arvatud juhul, kui nende kasutus koos teiste terminitega ei takista sordinime eristamist;

d)

koosneb vaid kohanimest, mis on tuntud asjaomase liigi tõttu;

e)

koosneb ühestainsast tähest või numbrist või vaid numbritest, välja arvatud juhul, kui tegemist on teatavate sortide nimetamise väljakujunenud tavaga;

f)

koosneb liiga paljudest sõnadest või elementidest või sisaldab neid liiga palju, välja arvatud juhul, kui sõnastus võimaldab nime kergesti eristada;

g)

sisaldab kirjavahemärki või muud sümbolit, segamini suur- ja väiketähti (välja arvatud juhul, kui nimi algab suurtähega ja ülejäänud on väiketähed), all- või ülaindeksit, pilti või kujutiselementi (välja arvatud ülakoma (’), koma (,), kuni kaks mitte kõrvuti olevat hüüumärki (!), punkt (.), sidekriips (-), ettepoole kaldu kaldkriips (/) või tahapoole kaldu kaldkriips (\));

h)

sisaldab all- või ülaindeksit, pilti, logo või kujutiselementi või koosneb neist.

Artikkel 5

Nimi, mis on teise sordi nimega identne või ei ole sellest selgelt eristatav

1.   Sordinime määramine on takistatud, kui nimi on identne järgmisega või ei ole selgelt eristatav järgmisest:

a)

sordinimi, mille all on sama või lähedalt seotud liigi muu sort kantud ametlikku sordiregistrisse, või

b)

sordinimi, mille all on mõne teise sordi materjali turustatud liikmesriigis või Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (edaspidi „UPOV“) osalise territooriumil,

välja arvatud juhul, kui see teine sort on sort, mida enam ei ole ja mille nimel ei ole erilist tähtsust.

2.   Et teha kindlaks, kas sordinimi ei ole selgelt eristatav lõike 1 tähenduses, analüüsib pädev asutus kõigepealt kõiki visuaalseid, häälduslikke ja kontseptuaalseid aspekte eraldi ning hindab siis nime üldiselt, võttes arvesse ka sama või lähedalt seotud liigi muude sortide nimesid, eeldusel et asjaomased käesolevas lõikes ja lõikes 1 osutatud sordid on olnud sordikaitse all või nende kohta on tehtud sellekohane taotlus või need on ametlikult turustamiseks heaks kiidetud ühel järgmistest territooriumidest:

a)

liidu territoorium;

b)

Euroopa Majanduspiirkonna territoorium;

c)

UPOVi osalise territoorium;

d)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) territoorium.

3.   Selles artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)

„lähedalt seotud liik“ – lisas loetletud liigid;

b)

„ametlik sordiregister“ – ühine põllumajandustaimesortide kataloog, millele on osutatud direktiivi 2002/53/EÜ artiklis 17 ja direktiivi 2002/55/EÜ artiklis 17, või OECD sordileht või UPOVi liikme taimesordiregister;

c)

„sort, mida enam ei ole“ – sort, mille materjali ei ole enam alles;

d)

„sordinimel ei ole erilist tähtsust“ – olukord, kus loetakse, et sordinimi, mis on kantud ametlikku sordiregistrisse, kaotab erilise tähtsuse kümme aastat pärast sordinime kustutamist sellest registrist, välja arvatud juhul, kui esinevad erandlikud asjaolud.

Artikkel 6

Nimed, mida kasutatakse tavaliselt kauba turustamisel

1.   Sordinime määramine on takistatud, kui sordinimi on identne nimetustega või ei ole selgelt eristatav nimetustest, mida kasutatakse tavaliselt kauba turustamisel või mida ei või kasutada tulenevalt muudest õigusaktidest.

2.   Nimedena, mida kasutatakse tavaliselt kauba turustamisel või mida ei või kasutada tulenevalt muudest õigusaktidest, käsitatakse

a)

valuutat;

b)

kaalu ja mõõtudega seotud mõisteid;

c)

väljendeid ja mõisteid, mida ei või kasutada muudel kui liidu või liikmesriikide õigusaktidega ettenähtud eesmärkidel.

Artikkel 7

Eksitav sisu

1.   Sordinime määramine on takistatud, kui nimi võib viia eksitusse või põhjustada segadust sordi tunnuste, väärtuse või identsuse puhul või aretaja või mis tahes muu menetlusosalise isiku puhul.

2.   Loetakse, et sordinimi võib viia eksitusse või põhjustada segadust, kui see

a)

loob vale mulje, et asjaomane sort on suguluses mõne muu konkreetse sordiga või sellest aretatud;

b)

loob vale mulje, et asjaomasel sordil on teatav tunnus või väärtus;

c)

viitab teatavale tunnusele või väärtusele, mis loob vale mulje, et see tunnus või väärtus on ainult asjaomasel sordil, kuigi tegelikult võib sama tunnus või väärtus olla ka teistel sama liigi sortidel;

d)

on sarnane tuntud kaubanimega, mis ei ole registreeritud kaubamärk ega sordinimi;

e)

loob mulje, et asjaomane sort on mingi muu sort;

f)

loob vale mulje taotleja, sordi hooldamise eest vastutava isiku või aretaja isiku kohta;

g)

koosneb järgmistest elementidest või sisaldab neid:

i)

kesk- või ülivõrre, mis võib jätta sordi tunnustest petliku mulje;

ii)

liigi botaaniline nimi või üldnimetus põllumajandustaimeliikide või köögiviljaliikide rühmas, kuhu asjaomane sort kuulub;

iii)

füüsilise või juriidilise isiku nimi või viide sellele, mis loob vale mulje taotleja, sordi hooldamise eest vastutava isiku või aretaja isiku kohta;

h)

kohanimi, mis tõenäoliselt eksitab kasutajat sordi tunnuste või viljelus- ja/või kasutusväärtuse osas.

Artikkel 8

Määruse (EÜ) nr 637/2009 kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 637/2009 tunnistatakse kehtetuks.

Seda kohaldatakse siiski edasi sordinimede puhul, mille taotleja on esitanud pädevale asutusele heakskiitmiseks enne 1. jaanuari 2022.

Artikkel 9

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2022.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 3. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   EÜT L 193, 20.7.2002, lk 1.

(2)   EÜT L 193, 20.7.2002, lk 33.

(3)  Nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrus (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta (EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1).

(4)  Komisjoni 22. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 637/2009, millega kehtestatakse rakenduseeskirjad seoses põllumajandustaimesortide ja -köögiviljasortide nimede sobivusega (ELT L 191, 23.7.2009, lk 10).

(5)  CPVO suunised sordinimede sobivuse kohta, haldusnõukogu 2018. aasta 1. koosolek, DOC-AC-2018-1–7.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 251/2014 aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 84, 20.3.2014, lk 14).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008 (ELT L 130, 17.5.2019, lk 1).

LISA

Artikli 5 lõike 3 kohase lähedalt seotud liigi määratlus

Artikli 5 lõikes 3 osutatud mõiste „lähedalt seotud liik“ määratlemisel kehtib järgmine:

a)

kui samas perekonnas on rohkem kui üks klass, kohaldatakse I osa kohast klasside loetelu;

b)

kui klass hõlmab rohkem kui üht perekonda, kohaldatakse II osa kohast klasside loetelu;

c)

perekondade ja liikide puhul, mida ei ole nimetatud I ega II osa kohases klasside loetelus, loetakse üldreeglina perekonda klassiks.

I OSA

SAMAS PEREKONNAS OLEVAD KLASSID

Klass

Botaaniline nimi

Klass 1.1.

Brassica oleracea

Klass 1.2.

Muu Brassica kui Brassica oleracea

Klass 2.1.

Beta vulgaris L. var. alba DC., Beta vulgaris L. var. altissima

Klass 2.2.

Beta vulgaris ssp. vulgaris var. conditiva Alef. (teise nimega: B. vulgaris L. var. rubra L.), B. vulgaris L. var. cicla L., B. vulgaris L. ssp. vulgaris var. vulgaris

Klass 2.3.

Muu kui klasside 2.1 ja 2.2 Beta

Klass 3.1.

Cucumis sativus

Klass 3.2.

Cucumis melo

Klass 3.3.

Muu kui klasside 3.1 ja 3.2 Cucumis

Klass 4.1.

Solanum tuberosum L.

Klass 4.2.

Tomat ja tomati pookealused:

—

Solanum lycopersicum L. (Lycopersicon esculentum Mill.);

—

Solanum cheesmaniae (L. Ridley) Fosberg (Lycopersicon cheesmaniae L. Riley);

—

Solanum chilense (Dunal) Reiche (Lycopersicon chilense Dunal);

—

Solanum chmielewskii (C.M. Rick et al.) D.M. Spooner et al. (Lycopersicon chmielewskii C. M. Rick et al.);

—

Solanum galapagense S.C. Darwin & Peralta (Lycopersicon cheesmaniae f. minor (Hook. f.) C. H. Müll.) (Lycopersicon cheesmaniae var. minor (Hook. f.) D. M. Porter);

—

Solanum habrochaites S. Knapp & D.M. Spooner (Lycopersicon agrimoniifolium Dunal) (Lycopersicon hirsutum Dunal) (Lycopersicon hirsutum f. glabratum C. H. Müll.);

—

Solanum pennellii Correll (Lycopersicon pennellii (Correll) D’Arcy);

—

Solanum peruvianum L. (Lycopersicon dentatum Dunal) (Lycopersicon peruvianum (L.) Mill.);

—

Solanum pimpinellifolium L. (Lycopersicon pimpinellifolium (L.) Mill.) (Lycopersicon racemigerum Lange)

ja nende liikide hübriidid

Klass 4.3.

Solanum melongena L.

Klass 4.4.

Muu kui klasside 4.1, 4.2, 4.3 Solanum

II OSA

ROHKEM KUI ÜHT PEREKONDA HÕLMAVAD KLASSID

Klass

Botaaniline nimi

Klass 201.

Secale, Triticosecale, Triticum

Klass 203 (*).

Agrostis, Dactylis, Festuca, Festulolium, Lolium, Phalaris, Phleum ja Poa

Klass 204 (*).

Lotus, Medicago, Ornithopus, Onobrychis, Trifolium

Klass 205.

Cichorium, Lactuca

(*)  Klassid 203 ja 204 ei ole loodud ainult lähedalt seotud liikide baasil.