2.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 71/1

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/367,

1. märts 2021,

millega pikendatakse luba kasutada Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaati tarbevasikate söödalisandina ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 883/2010 (loa hoidja S.I. Lesaffre)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EÜ) nr 1831/2003 on sätestatud loomasöödas kasutatava söödalisandi loa taotlemise nõue ning sellise loa andmise ja kehtivuse pikendamise alused ja kord.

(2)	Komisjoni määrusega (EL) nr 883/2010 (2) anti luba kasutada Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 (varasem nimetus Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc47) preparaati tarbevasikate söödalisandina kümme aastat.

(3)

Loa hoidja esitas kooskõlas määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikliga 14 taotluse pikendada luba Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 kasutamiseks tarbevasikate söödalisandina ning klassifitseerida kõnealune aine söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“. Taotlusele olid lisatud kõnealuse määruse artikli 14 lõikes 2 nõutud üksikasjad ja dokumendid.

(4)

Euroopa Toiduohutusamet (edaspidi „toiduohutusamet“) jõudis oma 25. mai 2020. aasta arvamuses (3) järeldusele, et taotleja esitatud andmetest nähtub, et söödalisand vastab loa andmise kehtivatele tingimustele. Toiduohutusamet jõudis järeldusele, et Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaat ei mõju kahjulikult loomade tervisele, tarbijate ohutusele ega keskkonnale. Toiduohutusamet jõudis ka järeldusele, et aine ei ole nahka ega silmi ärritav, ning andmete puudumise tõttu ei saa teha järeldusi söödalisandi võimaliku nahka sensibiliseeriva toime kohta. Seepärast leiab komisjon, et tuleks võtta asjakohased kaitsemeetmed, mis võimaldavad ennetada kahjulikku mõju inimeste, eelkõige söödalisandi kasutajate tervisele. Toiduohutusamet kinnitas ka määrusega (EÜ) nr 1831/2003 asutatud referentlabori aruande söödas sisalduva kõnealuse söödalisandi analüüsimise meetodi kohta.

(5)	Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaadi hindamisest nähtub, et määruse (EÜ) nr 1831/2003 artiklis 5 sätestatud tingimused loa andmiseks on täidetud. Seepärast tuleks kõnealuse söödalisandi kasutusloa kehtivust pikendada.

(6)	Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaadi söödalisandina kasutamise loa kehtivuse pikendamise tõttu tuleks määrus (EL) nr 883/2010 kehtetuks tunnistada.

(7)	Kuna ohutusnõuetest ei tulene vajadust Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaadi lubamise tingimuste muudatusi viivitamatult kohaldada, on asjakohane näha ette üleminekuperiood, et huvitatud isikud saaksid teha ettevalmistusi loa kehtivuse pikendamisest tulenevate uute nõuete täitmiseks.

(8)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Loa kehtivuse pikendamine

Lisas kirjeldatud ning söödalisandite kategooriasse „zootehnilised lisandid“ ja funktsionaalrühma „soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained“ kuuluva söödalisandi loa kehtivust pikendatakse kõnealuses lisas sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Üleminekuperiood

1. Lisas kirjeldatud söödalisandit ja seda sisaldavaid eelsegusid, mis on toodetud ja märgistatud enne 22. septembrit 2021 kooskõlas enne 22. märtsi 2021 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni.

2. Lisas kirjeldatud söödalisandit sisaldavat segasööta ja söödamaterjali, mis on toodetud ja märgistatud enne 22. märtsi 2022 kooskõlas enne 22. märtsi 2021 kohaldatavate eeskirjadega, võib jätkuvalt turule lasta ja kasutada kuni olemasolevate varude ammendumiseni, kui need on ette nähtud toiduloomadele.

Artikkel 3

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) nr 883/2010 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 268, 18.10.2003, lk 29.

(2) Komisjoni 7. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 883/2010, milles käsitletakse Saccharomyces cerevisiae NCYC Sc 47 uue kasutusviisi lubamist tarbevasikate söödalisandina (loa omanik Société Industrielle Lesaffre) (ELT L 265, 8.10.2010, lk 1).

(3) EFSA Journal (2020); 18(6):6167.

LISA

Söödalisandi identifitseerimisnumber

Loa hoidja

Söödalisand

Koostis, keemiline valem, kirjeldus, analüüsimeetod

Loomaliik või -kategooria

Vanuse ülempiir

Miinimumsisaldus

Maksimumsisaldus

Muud sätted

Loa kehtivuse lõpp

CFU/kg täissöödas, mille niiskusesisaldus on 12 %

Kategooria: zootehnilised lisandid. Funktsionaalrühm: soolestiku mikrofloorat tasakaalustavad ained

4b1702

S.I. Lesaffre

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407

Söödalisandi koostis

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaat toimeainesisaldusega vähemalt 5 × 109 CFU/g

Tahke

Tarbevasikad

1,5 × 109

1.	Söödalisandi ja eelsegude kasutamisjuhistes märgitakse säilitustingimused ja püsivus kuumtöötlemisel.

Söödakäitlejad kehtestavad söödalisandi ja eelsegude kasutajatele kasutamiskorra ja võtavad korralduslikud meetmed, millega vähendatakse söödalisandi kasutamisest tulenevaid võimalikke riske. Kui selline kasutamiskord ja sellised meetmed ei võimalda kõnealuseid ohte kõrvaldada või minimeerida, kasutatakse söödalisandi ja eelsegude käitlemisel isikukaitsevahendeid.

22.3.2031

Toimeaine kirjeldus

Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 eluvõimelised kuivatatud rakud

Analüüsimeetod (1)

Loendamine: süviskülvimeetod

kasutades klooramfenikool-dekstroos-

pärmiekstrakti agarit EN 15789

Identifitseerimine: polümeraasi ahelreaktsiooni (PCR) meetod CEN/TS

15790.

(1) Analüüsimeetodite üksikasjad on kättesaadavad referentlabori veebisaidil aadressilhttps://ec.europa.eu/jrc/en/eurl/feed-additives/evaluation-reports.

2.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 71/4

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/368,

1. märts 2021,

millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile „Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2012. aasta määrust (EL) nr 528/2012, milles käsitletakse biotsiidide turul kättesaadavaks tegemist ja kasutamist, (1) eriti selle artikli 44 lõike 5 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

2. veebruaril 2018 esitas ettevõtja Aero-Sense NV määruse (EL) nr 528/2012 artikli 43 lõike 1 kohase loataotluse üksiku biotsiidi jaoks, mille nimi on „Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“ ja mis kuulub kõnealuse määruse V lisas kirjeldatud tooteliiki 18, ja lisas kirjaliku kinnituse selle kohta, et Belgia pädev asutus on nõustunud taotlust hindama. Taotlus registreeriti biotsiidiregistris registrinumbriga BC-DX037393-17.

(2)	„Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“ sisaldab toimeainena 1R-trans-fenotriini, mis on lisatud määruse (EL) nr 528/2012 artikli 9 lõikes 2 osutatud liidu heakskiidetud toimeainete nimekirja.

(3)	7. mail 2020 esitas hindav pädev asutus määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 1 kohaselt hindamisaruande ja oma järeldused Euroopa Kemikaaliametile (edaspidi „kemikaaliamet“).

(4)	2. juulil 2020 esitas kemikaaliamet määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõike 3 kohaselt komisjonile arvamuse, (2) biotsiidi „Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“ omaduste kokkuvõtte kavandi ning üksiku biotsiidi lõpliku hindamisaruande.

(5)	Arvamuses järeldatakse, et biotsiidi „Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“ jaoks saab taotleda liidu luba kooskõlas määruse (EL) nr 528/2012 artikli 42 lõikega 1 ning et biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kohaselt vastab biotsiid kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

(6)	4. augustil 2020 edastas kemikaaliamet komisjonile biotsiidi omaduste kokkuvõtte kavandi kõigis liidu ametlikes keeltes vastavalt määruse (EL) nr 528/2012 artikli 44 lõikele 4.

(7)	Komisjon on kemikaaliametiga samal arvamusel ning leiab seega, et on asjakohane anda biotsiidile „Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“ liidu luba.

(8)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise biotsiidide komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ettevõtjale Aero-Sense NV antakse liidu luba üksiku biotsiidi „Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“ (loa number on EU-0024297-0000) turul kättesaadavaks tegemiseks ja kasutamiseks vastavalt lisas esitatud biotsiidi omaduste kokkuvõttele.

Liidu luba kehtib alates 22. märtsist 2021 kuni 28. veebruarini 2031.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 167, 27.6.2012, lk 1.

(2) Euroopa Kemikaaliameti 17. juuni 2020. aasta arvamus liidu loa andmise kohta biotsiidi „Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD“ jaoks (ECHA/BPC/262/2020), https://echa.europa.eu/bpc-opinions-on-union-authorisation.

LISA

Biotsiidi omaduste kokkuvõte

Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD

Tooteliik 18. Insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks (kahjuritõrje)

Loa number: EU-0024297-0000

R4BP registrinumber: EU-0024297-0000

1. HALDUSTEAVE

1.1. Toote kaubanduslik(ud) nimetus(ed)

Kaubanduslik nimetus

Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD

1.2. Loaomanik

Loaomaniku nimi ja aadress	Nimi	Aero-Sense NV
	Aadress	Schaapbruggestraat 50, 8800 Roeselare, Belgia
Loa number	EU-0024297-0000
R4BP registrinumber	EU-0024297-0000
Loa andmise kuupäev	22. märts 2021
Loa kehtivusaja lõppkuupäev	28. veebruar 2031

1.3. Toote tootja(d)

Tootja nimi	Volcke Aerosol Connection
Tootja aadress	Industrielaan 15, 8520 Kuurne Belgia
Tootmiskohtade asukoht	Industrielaan 15, 8520 Kuurne Belgia

Tootja nimi	Envasado Xiomara, S.L.
Tootja aadress	Polígono Industrial La Torrecilla Chica, 6, 45220 Yeles – Toledo Hispaania
Tootmiskohtade asukoht	Polígono Industrial La Torrecilla Chica, 6, 45220 Yeles – Toledo Hispaania

Tootja nimi	Aero-Sense NV
Tootja aadress	Kachtemsestraat 289, 8800 Roeselare Belgia
Tootmiskohtade asukoht	Kachtemsestraat 289, 8800 Roeselare Belgia

1.4. Toimeaine(te) tootja(d)

Toimeaine	1R-trans-fenotriin
Tootja nimi	Endura S.p.A
Tootja aadress	Viale Pietro Pietramellara 5, 40121 Bologna Itaalia
Tootmiskohtade asukoht	39 Wenfeng Road, 225009 Yangzhou, Jiangsu Hiina

2. TOOTE KOOSTIS JA OLEK

2.1. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne teave toote koostise kohta

Tavanimetus	IUPAC nimetus	Funktsioon	CAS number	EÜ number	Sisaldus (%)
1R-trans-fenotriin	3-phenoxybenzyl (1R,3R)-2,2-dimethyl- 3-(2-methylprop-1- enyl)cyclopropanecarboxylate	Toimeaine	26046-85-5	247-431-2	2,0

2.2. Oleku kirjeldus

AE - Aerosool

3. OHU- JA HOIATUSLAUSED

Ohulaused

Mahuti on rõhu all: kuumenemisel võib lõhkeda

Väga mürgine veeorganismidele.

Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime.

Hoiatuslaused

Hoida eemal soojusallikast, kuumadest pindadest, sädemetest, leekidest ja muudest süüteallikatest. – Mitte suitsetada.

Mitte purustada ega põletada isegi pärast kasutamist.

Vältida sattumist keskkonda.

Mahavoolanud toode kokku koguda.

Hoida päikesevalguse eest.Mitte hoida temperatuuril üle 50 °C/122 °F.

Sisu kõrvaldada ja mahuti kõrvaldada ohtlike või erijäätmete kogumispunkti..

4. LUBATUD KASUTUSALA(D)

4.1. Kasutusala kirjeldus

Tabel 1. Kasutus # 1 – Sääsed – Lennukite töötlus - Kutsealaseks kasutamiseks

Tooteliik

Tooteliik 18 - Insektitsiidid, akaritsiidid ja tooted muude lülijalgsete tõrjeks (kahjuritõrje)

Vajaduse korral lubatud kasutusala täpne kirjeldus

Insektitsiid

Sihtorganism(id) (sh arengujärgus)

Teaduslik nimetus: Culex spp.

Tavanimetus: Laulusääsed

Arengustaadium: Täiskasvanud |Putukad, imetajad (nt närilised)

Teaduslik nimetus: Aedes spp.

Tavanimetus: Metsasääsed

Arengustaadium: Täiskasvanud |Putukad, imetajad (nt närilised)

Teaduslik nimetus: Anopheles spp.

Tavanimetus: Hallasääsed

Arengustaadium: Täiskasvanud |Putukad, imetajad (nt närilised)

Kasutuskoht

Sisetingimustes

Kasutamiseks piloodikabiinis ja salongis lennuki desinsektsiooniks.

Kasutusmeetod(id)

Üksikasjalik kirjeldus:

Pihustamine

Kasutuskogus(ed) ja sagedus

Kasutusmäär: Soovituslik kasutamiskogus: 35 g/100 m3 (ehk 0,7 g toimeainet/100 m3).

Lahjendus (%): Kasutusvalmis toode.

Kasutamise arv ja ajastus: Töötlemist tuleb korrata igal lennul, mille puhul on ette nähtud desinsektsioon.

Kasutada ainult üks kord lennu kohta.

Kasutajarühm(ad)

Kutseline kasutaja

Pakendi suurused ja pakendimaterjal

Pealetrükiga alumiiniumpurk (ALU) 18 baari - Värviline pealetrükk

Valge kork (päästik ühekordseks pihustuseks) või sinine kork (päästik mitmekordseks pihustuseks)

Pakendatud 24 kaupa kartongpakendisse

Saadaval erinevates suuruses purkidena:

•	40 g (34 ml)

•	60 g (52 ml)

•	100 g (86 ml)

4.1.1. Kasutusala spetsiifilised kasutusjuhendid

—	Konkreetse lennukitüübi desinsektsiooniks vajalik purkide arv on täpsustatud lennuki pardajuhendis.

—	Enne lennukis toote kasutamist tuleb reisijaid desinsektsiooniprotseduurist teavitada. Reisijatel tuleb soovitada sulgeda protseduuri ajaks silmad ja katta nägu.

—	Mitte pihustada otse nahale või silmadesse.

—	Mitte pihustada toidule, toiduvalmistamispindadele, toidutarvikutele või nende vahetus läheduses.

—	Pärast käitlemist pesta käed.

—	Vältida kasutamist loata isikute poolt.

—	Eemaldada kork.

—	Hoida purki vertikaalselt endast käe pikkuse võrra eemal.

—	Ühekordseks pihustuseks valge kork: hoida pihustusotsiku päästikut all, kuni see lukustub. Aerosool vabaneb ühe katkematu pihustusjoana.

—	Mitmekordseks pihustuseks sinine kork: hoida pihustusotsiku päästikut all, kuni vabanenud on piisav kogus või kuni purk on täiesti tühi.

—	Insektitsiidi aerosooli pihustamisel suunata aerosoolidosaatori pihustusotsikut umbes 45° nurga all kogu lennuki lae suunas.

—	Pihus tuleks suunata kasutajast kergelt tahapoole.

—	Pihustada ühtlaselt igale poole.

40 g (34 ml) - Ühe purgiga saab tõhusalt töödelda 114 m3 õhku;

60 g (52 ml) - Ühe purgiga saab tõhusalt töödelda 171 m3 õhku;

100 g (86 ml) - Ühe purgiga saab tõhusalt töödelda 285 m3 õhku.

Lennueelne desinfitseerimine

See protseduur viiakse läbi enne lennuki õhkutõusmist, pärast reisijate pardaletulekut ja uste sulgemist.

Piloodikabiini töötleb salongipersonal enne reisijate pardaletulekut.

Et desinsektsioon oleks tõhus, tuleb lennuki konditsioneer pihustamise ajaks välja lülitada. Salongipersonal peab töötlema kõiki võimalikke putukate asukohti, sh tualettruume, kambüüse ja riidekappe, kui neid ei ole töödeldud koos piloodikabiiniga enne reisijate pardaletulekut.

Maandumiseelne desinfitseerimine (lennu ajal pihustamine)

WHO juhiste kohaselt on lennueelne ja maandumiseelne pihustamine kaheosaline desinsektsioonimeetod. Maandumiseelne (lennuaegne) pihustamine on selle meetodi teine töötlemine ja seda tehakse laskumise alguses, kui lennuk alustab laskumist sihtlennuväljale. Õhuringlus seadistatakse tavarežiimile.

Jääktõhusus ei ole tõendatud.

1R-trans-fenotriini sisaldavaid tooteid ei tohi kasutada samas lennukis nii lennueelseks kui ka lennuaegseks töötlemiseks.

4.1.2. Kasutusala spetsiifilised riskivähendamismeetmed

—	Toodet kasutada ainult üks kord lennu kohta.

—	Üks salongipersonaliliige tohib toodet kasutada mitte rohkem kui üks kord päevas.

—	Mitte kasutada/kanda otse toidule, söödale, joogile või nende vahetus läheduses või toidu ja joogiga otseselt kokku puutuvatel pindadel või nõudel.

—	Sisaldab 1R-transfenotriini (püretroide). Võib olla ohtlik kassidele. Kui lennuki pardal on kasse, tuleb toote kasutamisel olla ettevaatlik. Kasse tuleb pihustamise ajal eemale hoida.

—	Töödeldud lennukit võib puhastada ainult erivahenditega, mille puhul vedelikujääke ei suunata äravoolu ega kohalikku reoveepuhastisse.

—	Lennukis pärast toote pealekandmist kasutatud puhastusvahendid (harjad, lapid jms) tuleb kõrvaldada tahkete jäätmetena, neid ei tohi korduskasutada.

4.1.3. Vajaduse korral tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras.

Esmaabi juhised:

Üldine teave

—	SISSEHINGAMISE KORRAL: Sümptomite ilmnemisel võtta ühendust MÜRGISTUSKESKUSE või arstiga.

—	ALLANEELAMISE KORRAL: Sümptomite ilmnemisel võtta ühendust MÜRGISTUSKESKUSE või arstiga.

—	NAHALE SATTUMISE KORRAL: Pesta seebi ja veega. Sümptomite ilmnemisel võtta ühendust MÜRGISTUSKESKUSE või arstiga.

—	SILMA SATTUMISE KORRAL: SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord. Sümptomite ilmnemisel võtta ühendust MÜRGISTUSKESKUSE või arstiga.

—	Püretroidid võivad põhjustada paresteesiat (naha põletus- ja torkimistunne ilma nahaärrituseta). Sümptomite püsimisel: pöörduda arsti poole.

Keskkonnakaitsemeetmed õnnetuse korral

—	Tõkestada ja koguda kogu lekkinud või mahavoolanud toode mittesüttiva absorbendiga (nagu liiv, muld, vermikuliit või diatomiitkivim) mahutitesse, mis tuleb kõrvaldada jäätmekäitlusesse.

—	Vältida materjalil sattumist äravoolu või veekogudesse.

—	Mitte suunata veepihust lekke- või mahavoolamiskoha poole.

—	Lasta lekkimise või mahavoolamise tagajärjel allesjäänud tootejäägil aurustuda

4.1.4. Vajaduse korral juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks.

—	Lennuki ülddeklaratsiooni tuleb teha asjakohane märge, mis sisaldab desinsektsiooniprotseduuri üksikasju koos kasutatud pihustipurkide seerianumbritega.

—	Tühjad pihustipurgid tuleb säilitada võimalikuks kontrolliks sihtriigis.

—	Mitte valada toodet äravoolu ega veekogudesse.

—	Jäätmeid tuleb töödelda, ohustamata inimeste tervist, keskkonda ja eelkõige veekogusid, õhku, pinnast, taimi ja loomi.

—	Ringlusse võtta või kõrvaldada jäätmed kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega, kasutades eelistatavalt sertifitseeritud jäätmekogujat või -käitlejat.

—	Mitte saastada pinnast ega vett jäätmetega.

—	Mitte kõrvaldada jäätmeid keskkonda.

4.1.5. Vajaduse korral toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes.

Vt kasutusjuhiseid

5. ÜLDISED KASUTAMISJUHISED (1)

5.1. Kasutusjuhendid

Vt peatükk 4.1.1

5.2. Riskivähendamismeetmed

Vt peatükk 4.1.2

5.3. Tõenäoline otsene või kaudne kahjulik toime, esmaabimeetmed ja keskkonnakaitsemeetmed hädaolukorras

Vt peatükk 4.1.3

5.4. Juhised toote ja selle pakendi ohutuks hävitamiseks

Vt peatükk 4.1.4

5.5. Toote ladustamistingimused ja säilivusaeg normaalsetes ladustamistingimustes

—	Hoida originaalpakendis, jahedas (alla 40 °C), kuivas ja hästi ventileeritavas kohas. Kaitsta külmumise eest.

—	Hoida eemal otsesest päikesevalgusest ka siis, kui pakend on tühi.

Säilivusaeg: 2 aastat

6. MUU TEAVE

(1) Käesolevas jaotises esitatud kasutusjuhised, riskivähendusmeetmed ja muud kasutamisjuhised kehtivad iga lubatud kasutuse puhul.

2.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 71/11

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/369,

1. märts 2021,

millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 osutatud keskregistrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja kord

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ, (1) eriti selle artiklit 31a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriigid peavad oma riiklikud tegelike kasusaajate keskregistrid omavahel ühendama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (2) artikli 22 lõikega 1 loodud Euroopa keskse platvormi kaudu ning ühendus tuleks luua kooskõlas tehnilise kirjelduse ja korraga, mis on kehtestatud komisjoni poolt kõnealuse direktiivi artikli 24 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega. Direktiivi (EL) 2017/1132 alusel omavahel ühendatud registrite ja direktiivi (EL) 2015/849 alusel loodud tegelike kasusaajate keskregistrite eesmärgi, ulatuse ja sisu erinevuste tõttu tuleb siiski kindlaks määrata ja vastu võtta täiendavad tehnilised kirjeldused, meetmed ja muud nõuded, millega tagatakse süsteemi rakendamiseks ühtsed tingimused.

(2)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Direktiivi (EL) 2015/849 artiklites 30 ja 31 osutatud registrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja kord on sätestatud lisas.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 141 5.6.2015, lk 73.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

LISA,

milles sätestatakse artiklis 1 osutatud tehniline kirjeldus ja kord

1. Reguleerimisese

Tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise süsteem (BORIS) luuakse detsentraliseeritud süsteemina, mis ühendab omavahel riiklikud tegelike kasusaajate keskregistrid ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaali (1) Euroopa keskse platvormi (2) kaudu. BORIS toimib keskse otsinguteenusena, mis teeb kättesaadavaks kogu tegeliku kasusaajaga seotud teabe kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 sätetega (3).

2. Mõisted

a)	„register“ – direktiivi (EL) 2015/849 artiklites 30 ja 31 osutatud riiklikud tegelikku kasusaajat käsitleva teabe keskregistrid;

b)	„kvalifitseeruv kasutaja“ – BORISe kasutajad, kellele on osutatud direktiivi (EL) 2015/849 artikli 30 lõike 5 punktides a ja b ning artikli 31 lõike 4 punktides a ja b;

c)	„kohustuslik miinimumteave“ – sama struktuuriga ja sama liiki ühtne teave kõikides liikmesriikide registrites;

d)	„täiendav teave“ – eelnevalt ühiselt kindlaks määratud teave, mida liikmesriigid võivad lisaks „kohustuslikule miinimumteabele“ otsustada jagada osaliselt või täielikult BORISe kaudu;

e)	„riiklik registreerimisnumber“ – individuaalne identifitseerimisnumber, mis on siseriikliku õiguse alusel määratud äriühingule või muule juriidilisele isikule või usaldusfondile või samalaadsele üksusele tegelike kasusaajate registris.

3. Riikliku registreerimisnumbri seos Euroopa kordumatu tunnusega ja äriühingu registreerimisnumbriga

3.1

Tegelike kasusaajate register jagab Euroopa keskse platvormiga riiklikku registreerimisnumbrit ja äriühingute puhul neile ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemis (BRIS) (4) antud Euroopa kordumatut tunnust (EUID) ning äriühingu registreerimisnumbrit, kui see erineb riiklikust registreerimisnumbrist. Äriühingu registreerimisnumbrit kasutatakse EUID määramiseks äriühingutele, kellel ei ole BRISis EUIDd. Muude juriidiliste isikute, usaldusfondide või samalaadsete üksuste puhul määratakse EUID riikliku registreerimisnumbri alusel.

3.2

BORISe kasutajatel on võimalik otsida äriühinguid, muid juriidilisi isikuid, usaldusfonde või samalaadseid üksuseid, kasutades riiklikku registreerimisnumbrit või äriühingu registreerimisnumbrit, kui see erineb riiklikust registreerimisnumbrist.

3.3

Liikmesriigid võivad otsustada mitte määrata usaldusfondidele või samalaadsetele õiguslikele üksustele riiklikke registreerimisnumbreid. Usaldusfondide või samalaadsete õiguslike üksuste suhtes, mis on loodud selle liikmesriigi õiguse alusel, kus neid kajastatakse tegelike kasusaajate registris, kohaldatakse kõnealust erandit üksnes viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil BORIS kasutusele võetakse.

4. Sidemeetodid

BORIS kasutab registrite omavaheliseks ühendamiseks teenusepõhiseid elektroonilise side meetodeid, näiteks veebiteenuseid.

Portaali ja platvormi vaheline andmevahetus ning registri ja platvormi vaheline andmevahetus toimub üks ühele põhimõttel.

5. Sideprotokollid

Portaali, platvormi ja registrite vahelises andmevahetuses kasutatakse turvalisi internetiprotokolle, näiteks HTTPSi.

Andmete ja metaandmete edastamiseks kasutatakse standardseid teabevahetusprotokolle, näiteks lihtsat objektipöörduse protokolli (SOAP).

6. Turvastandardid

Tehnilised meetmed, millega tagatakse BORISe kaudu teavet edastades ja levitades infotehnoloogilise turvalisuse miinimumstandardid, peavad hõlmama järgmist:

a)	meetmed, millega tagatakse teabe konfidentsiaalsus, muu hulgas turvaliste kanalite (nt HTTPS) kasutamisega;

b)	meetmed, millega tagatakse vahetatavate andmete terviklus;

c)	meetmed, millega tagatakse teabe saatja päritolu salgamise vääramine BORISes ja kättesaamise salgamise vääramine;

d)	meetmed, millega tagatakse turvasündmuste logimine vastavalt infotehnoloogia turvastandardite tunnustatud rahvusvahelistele soovitustele;

e)	meetmed, millega tagatakse kvalifitseeruvate kasutajate autentimine ja volitamine, ning meetmed, millega BORISes kontrollitakse portaali, platvormi või registritega ühendatud süsteemide identiteeti;

f)	vajaduse korral meetmed, millega kaitstakse automatiseeritud otsingute eest ja registrite kopeerimise eest, (näiteks igast registrist tagasi saadetavate tulemuste maksimaalse arvu piiramisega ja CAPTCHA (5) funktsiooni kasutamisega).

7. BORISe raames vahetatavad andmed

7.1.

Riiklikes registrites sisalduvat teavet äriühingu või muu juriidilise isiku või usaldusfondi või samalaadse õigusliku üksuse kohta nimetatakse „BO-andmestikuks“. „BO-andmestik“ sisaldab andmeid asjaomase üksuse profiili kohta, selle üksuse tegeliku kasusaaja või tegelike kasusaajate isiku kohta ning kõnealuste kasusaajate kasusaamisega seotud huvi(de) kohta.

7.2.

Äriühingu või muu juriidilise isiku puhul, samuti usaldusfondi või muu samalaadse üksuse puhul sisaldavad profiili andmed nime, õiguslikku vormi ning registreerimisaadressi ja riiklikku registreerimisnumbrit, kui need on olemas.

7.3.

Iga liikmesriik võib kohustuslikku miinimumteavet laiendada täiendava teabega. Tegeliku kasusaaja ja tema kasusaamisega seotud huvi puhul koosneb kohustuslik miinimumteave direktiivi (EL) 2015/849 artikli 30 lõike 5 teises lõigus ja artikli 31 lõike 4 teises lõigus osutatud andmetest. Tegeliku kasusaaja isikuandmete puhul peab täiendav teave hõlmama vähemalt sünniaega või kontaktandmeid, nagu on sätestatud artikli 30 lõike 5 viimases lauses ja artikli 31 lõike 4 kolmandas lõigus. BO-andmestiku andmed modelleeritakse kehtiva liidesekirjelduse põhjal.

7.4.

Teabevahetuse osaks on ka süsteemi toimimiseks vajalikud teated, nagu kättesaamise kinnitamise, logimise ja aruandluse jaoks vajalikud teated.

8. Standardteate struktuur

Registrite, platvormi ja portaali vaheline teabevahetus põhineb standardsetel andmete struktureerimise meetoditel ja teave esitatakse standardvorminguga teadetena (nt XML) (6).

9. Platvormile edastatavad andmed

9.1.

Koostalitlusvõimealaste nõuete kohaselt peavad iga registri pakutavad teenused olema ühtsed ja ühesuguse liidesega, et pöörduv rakendus, näiteks platvorm saaks suhelda ainult ühte moodi liidestega, milles pakutakse ühetaolist andmeelementide kogumit. Liikmesriigid peavad vastavustabeleid või sarnast tehnilist rakendust kasutades viima oma riigis kasutatava andmestruktuuri kooskõlla komisjoni esitatud liidesekirjelduse nõuetega.

9.2.

Selleks, et platvorm saaks oma funktsioone täita, edastatakse sellele järgmist liiki andmed:

a)	andmed, mille põhjal saab platvormiga ühendatud süsteemid identifitseerida. Need võivad hõlmata internetiaadresse või muud numbrit või koodi, mis võimaldab iga süsteemi BORISes üheselt identifitseerida;

b)	mis tahes muud operatiivsed andmed, mis on vajalikud, et platvorm saaks tagada otsinguteenuse nõuetekohase ja tõhusa töö ning registrite ja platvormi koostalitlusvõime. Need andmed võivad hõlmata koodide loendeid, viitandmeid, sõnastikke ja metaandmete tõlkeid, samuti logi- ja aruandlusandmeid.

9.3.

Platvormi hallatavaid andmeid ja metaandmeid töödeldakse ja säilitatakse kooskõlas punktis 5 kirjeldatud turvastandarditega.

10. Süsteemi käitamise meetodid ja platvormi kaudu pakutavad infotehnoloogiateenused

10.1.

Teabe levitamise ja teabevahetuse osas tugineb süsteem järgmisele tehnilisele käitamismeetodile:

10.2.

Teadete edastamiseks vajalikus keeleversioonis kasutab Euroopa e-õiguskeskkonna portaal alusandmete kogumeid, näiteks koodide loendid, kontrollitud sõnaloendid ja sõnastikud. Vajaduse korral tõlgitakse need liidu ametlikesse keeltesse. Võimaluse korral kasutatakse tunnustatud standardeid ja standardteateid.

10.3.

Komisjon edastab liikmesriikidele täpsema teabe süsteemi käitamise tehnilise meetodi ja platvormi kaudu pakutavate infotehnoloogiateenuste rakendamise kohta.

11. Otsingukriteeriumid

11.1.

Otsingu tegemisel tuleb valida vähemalt üks riik.

11.2.

Portaalis on otsingu jaoks olemas järgmised ühtlustatud kriteeriumid:

äriühingute või muude juriidiliste isikute, usaldusfondide või samalaadsete üksuste puhul:

i)	juriidilise isiku või üksuse nimi;

ii)	riiklik registreerimisnumber. Alapunktides i ja ii esitatud otsingukriteeriumeid saab kasutada eraldi.

tegelikust kasusaajast isikute puhul:

i)	tegeliku kasusaaja ees- ja perekonnanimi;

ii)	tegeliku kasusaaja sünniaeg. Alapunktides i ja ii esitatud otsingukriteeriumeid kasutatakse koos.

11.3.

Portaalis võib olla võimalik kasutada ka muid kriteeriume.

12. Makseviisid ja veebipõhine registreerimine

12.1.

Kui BORISe kaudu tehakse portaalis kättesaadavaks selliseid andmeid, mille eest liikmesriigid võtavad tasu, võimaldab süsteem kasutajatel maksta võrgus, kasutades selliseid laialt levinud makseviise nagu krediit- ja deebetkaardid.

12.2.

BORIS hõlmab meetmeid, millega tagatakse veebipõhise registreerimise võimalus kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 30 lõikega 5a ja artikli 31 lõikega 4a.

13. Teenuste kättesaadavus

13.1.

Teenus on kättesaadav seitse päeva nädalas 24 tundi ööpäevas ning BORISe käideldavuse määr on vähemalt 98 %, v.a korraline hooldus.

13.2.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni hooldustegevusest:

a)	5 tööpäeva ette, kui hooldustegevus võib põhjustada kuni 4-tunnise katkestuse;

b)	10 tööpäeva ette, kui hooldustegevus võib põhjustada kuni 12-tunnise katkestuse;

c)	30 tööpäeva ette, kui tegemist on taristu arvutisaali hooldusega, mis võib põhjustada aastas kuni kuuepäevase katkestuse. Hooldustegevus toimub võimaluse korral väljaspool tööaega (19.00–8.00 Kesk-Euroopa aja järgi).

13.3.

Kui liikmesriikidel on iganädalaseks hoolduseks ette nähtud fikseeritud ajavahemikud, teatavad nad komisjonile, millisel nädalapäeval ja kellaajal peaks selline hooldus kavakohaselt toimuma. Ilma et see piiraks punkti 13.2 alapunktidest a–c tulenevaid kohustusi, võivad liikmesriigid olukorras, kus nende süsteemid ei ole sellise fikseeritud ajavahemiku jooksul kättesaadavad, otsustada komisjoni mitte teavitada.

13.4.

Ootamatu tehnilise tõrke korral, mille tõttu ei saa liikmesriigi süsteemi kasutada üle poole tunni, teatab liikmesriik komisjonile viivitamata tööajal (9.00–16.00 Kesk-Euroopa aja järgi), et tema süsteem ei ole käideldav, ning teenuse taastumise eeldatava aja, kui ta seda teab.

13.5.

Keskse platvormi või portaali ootamatu tõrke korral teatab komisjon liikmesriikidele viivitamata tööajal (9.00–16.00 Kesk-Euroopa aja järgi), et platvorm või portaal ei ole käideldav, ning teenuse taastumise eeldatava aja, kui ta seda teab.

14. Transkriptsiooni- ja transliteratsioonireeglid

Iga liikmesriik transkribeerib või translitereerib neile suunatud päringud ja saadud tulemused vastavalt oma riiklikele standarditele.

(1) Edaspidi „portaal“.

(2) Euroopa keskne platvorm (edaspidi „platvorm“) on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 (äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta) (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46) artikli 22 lõikega 1.

(3) See ei piira täiendavaid funktsioone, mis BORIS võib tulevikus saada.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivi (EL) 2017/1132 (äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta) artikli 16 lõige 1 ning komisjoni 8. juuni 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/884 (millega sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/101/EÜ loodud registrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja protseduurid) lisa artikkel 8.

(5) Completely Automated Public Turing test to tell Computers and Humans Apart

(6) Laiendatav märgistuskeel

2.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

L 71/18

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/370,

1. märts 2021,

millega kehtestatakse Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi registreerimise nõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1036 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Liidu liikmed (edaspidi „alusmäärus“), (1) eelkõige selle artikli 14 lõiget 5,

pärast liikmesriikidele teatamist

ning arvestades järgmist:

(1)

30. septembril 2020 teatas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (2) (edaspidi „algatamisteade“) dumpinguvastase menetluse algatamisest Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi suhtes (edaspidi „dumpinguvastane menetlus“) pärast seda, kui Euroopa Teraseühendus Eurofer (edaspidi „kaebuse esitaja“) oli 17. augustil 2020 esitanud kaebuse nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 25 % roostevabast terasest lehtvaltstoodete kogutoodangust liidus.

1. REGISTREERIMISELE KUULUV TOODE

(2)

Registreerimisele kuuluv toode (edaspidi „asjaomane toode“) on roostevabast terasest külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta lehtvaltstooted, mis on pärit Indiast ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid“). Need tooted kuuluvad praegu CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla. Need CN-koodid on esitatud ainult teadmiseks.

2. TAOTLUS

(3)

21. detsembril 2020 esitas kaebuse esitaja alusmääruse artikli 14 lõike 5 kohase registreerimistaotluse, milles põhjendati kaebuses esitatud registreerimise taotlemist veelgi. Kaebuse esitaja taotles asjaomase toote impordi registreerimist, et kõnealuse impordi suhtes saaks kohaldada meetmeid tagasiulatuvalt alates impordi registreerimise kuupäevast.

(4)	Üks mõlemas asjaomases riigis tegutsev eksportiv tootja, Jindali kontsern, esitas vastuseks taotlusele oma märkused.

3. REGISTREERIMISE ALUSED

(5)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 võib komisjon, kui kõik alusmääruses sätestatud tingimused on täidetud, anda tolliasutustele korralduse võtta kohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes saaks edaspidi alates registreerimise kuupäevast meetmeid kohaldada. Impordi registreerimise nõude võib kehtestada vastavalt liidu tootmisharu taotlusele, mis sisaldab piisavalt tõendeid sellise meetme põhjendatuse kohta.

(6)

Kaebuse esitaja väitis, et uusimate kättesaadavate statistiliste andmete põhjal on import uurimise algatamise järel oluliselt suurenenud, mis tõenäoliselt oluliselt vähendab võimalike lõplike dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju. Lisaks väitis kaebuse esitaja, et võttes arvesse asjaomase toote varasemat dumpingut ning arvukaid kehtestatud meetmeid ja algatatud uurimisi, olid või oleksid pidanud importijad olema teadlikud asjaomaste riikide dumpingutegevusest.

(7)

Komisjon vaatas taotluse läbi, võttes arvesse alusmääruse artikli 10 lõiget 4. Komisjon kontrollis, kas importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingu ulatusest ja väidetavast või kindlakstehtud kahjust. Samuti analüüsiti seda, kas import on jätkanud olulist kasvu, mis kasvu aega, mahtu ja muid asjaolusid arvestades tõenäoliselt oluliselt vähendaks võimaliku lõpliku dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju, juhul kui see kehtestatakse.

3.1. Importijate teadlikkus dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust

(8)

Komisjonil on praeguseks piisavalt tõendeid selle kohta, et Indiast ja Indoneesiast imporditud asjaomast toodet müüakse dumpinguhinnaga. Kaebuse esitaja esitas dumpingu kohta piisavalt tõendeid, mis põhinevad normaalväärtuse võrdlusel, mille aluseks on liitu ekspordiks müüdava asjaomase toote ekspordihind (tehasehindade tasandil). Võttes arvesse väidetavate dumpingumarginaalide suurust, mis India puhul on 48,8 % ning Indoneesia puhul vahemikus 15,6–34,4 %, saab nende tõendite alusel piisava kindlusega väita, et eksportivad tootjad kasutavad dumpingut.

(9)	Kaebuses esitati ka piisavalt tõendeid väidetava kahju kohta liidu tootmisharule, sealhulgas liidu tootmisharu peamiste tulemusnäitajate negatiivse arengu kohta.

(10)

See teave sisaldus nii kaebuse mittekonfidentsiaalses versioonis kui ka 30. septembril 2020 avaldatud käesoleva uurimise algatamise teates. Algatamisteade on pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist avalik dokument, mis on kõigile importijatele kättesaadav. Importijatel kui uurimises osalevatel huvitatud isikutel on juurdepääs ka kaebuse mittekonfidentsiaalsele versioonile ja muudele mittekonfidentsiaalsetele dokumentidele. Sellest lähtudes leidis komisjon, et importijad olid või oleksid pidanud olema teadlikud dumpingust, selle ulatusest ja väidetavast kahjust.

(11)	Sellest järeldab komisjon, et esimene registreerimiskriteerium on täidetud.

3.2. Impordi edasine oluline suurenemine

(12)

Komisjon analüüsis selle kriteeriumi täitmist „Surveillance 2“ andmebaasis uurimisaluse toote asjaomastest riikidest pärit impordi kohta olevate statistiliste andmete põhjal. Selleks et hinnata, kas pärast uurimise algatamist on import veelgi oluliselt suurenenud, määras komisjon kõigepealt kindlaks võrreldavad ajavahemikud. Ühelt poolt analüüsis ta India ja Indoneesia impordi andmeid alates dumpinguvastase uurimise algatamisest (st alates ajast, mil importijad olid või oleksid pidanud olema dumpingust teadlikud) kuni viimase ajani, st 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta jaanuarini. Teiselt poolt arvutas komisjon välja India ja Indoneesia impordi uurimisperioodi samal ajavahemikul (st 2019. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta jaanuarini) ja uurimisperioodi kuu keskmise impordimahu.

(13)

Võrdlusest selgub, et Indiast ja Indoneesiast pärit impordi kuu keskmine maht muutus järgmiselt:

Tabel 1

Asjaomastest riikidest pärit impordi maht (tonnides)

Impordimaht (kuu keskmine)	Uurimisperiood (juuli 2019 – juuni 2020)	Oktoobrist 2019 jaanuarini 2020	Uurimise algatamise järel (oktoobrist 2020 jaanuarini 2021)	Erinevus
Impordimaht (kuu keskmine)	Uurimisperiood (juuli 2019 – juuni 2020)	Oktoobrist 2019 jaanuarini 2020	Uurimise algatamise järel (oktoobrist 2020 jaanuarini 2021)	Uurimise algatamise järgne periood võrreldes uurimisperioodiga (%)	Uurimise algatamise järgne periood võrreldes ajavahemikuga oktoobrist 2019 jaanuarini 2020 (%)
India	8 984	10 918	6 321	–30	–42
Indoneesia	7 622	7 432	13 048	71	76
Asjaomased riigid	16 606	18 350	19 370	17	6

(14)

Nende statistiliste andmete põhjal järeldas komisjon, et igakuine keskmine asjaomastest riikidest pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete import oli ajavahemikul oktoobrist 2020 kuni jaanuarini 2021, st pärast dumpinguvastase uurimise algatamist, 17 % suurem kui igakuine keskmine import uurimisperioodil ja 6 % suurem kui eelmise aasta samal perioodil.

(15)

Jindali kontsern väitis, et registreerimist oleks tulnud analüüsida dumpinguvastase uurimise algatamisele järgnenud perioodi alusel, kuid Eurofer esitas andmed uurimisperioodile järgnenud perioodi kohta. Jindali kontsern väitis lisaks, et kaebuse esitaja ei ole esitatud teabes pärast dumpinguvastase uurimise algatamist toimunud impordi edasist olulist suurenemist tõendanud ning et Eurostati andmed näitavad, et Indiast pärit import vähenes 2020. aasta oktoobris võrreldes uurimisperioodiga (st 8 650 tonni 2020. aasta oktoobris võrreldes uurimisperioodi keskmisega 9 058 tonni kuus). Jindali kontserni andmetel olid Indoneesiast pärit impordi maht iga kvartali esimeses kuus kõige suurem ja vähenes 2020. aasta oktoobris võrreldes 2020. aasta aprilli ja juuliga (st 21 532 tonni 2020. aasta oktoobris, 22 299 tonni 2020. aasta aprillis ja 26 787 tonni 2020. aasta juulis). Seetõttu järeldas Jindali kontsern, et import ei suurenenud ja seega ei olnud see kriteerium täidetud.

(16)

Komisjon märgib esiteks, et kaebuse esitaja esitas impordistatistika uurimisperioodi kohta, 2020. aasta kolmanda kvartali ja uurimise algatamisele järgnenud perioodi kohta, st kuni 2020. aasta oktoobrini. Jindali kontsern esitas andmed ka kaebuse esitajaga samade ajavahemike kohta, mis lõppesid 2020. aasta oktoobris. Komisjoni analüüs põhineb kõige uuematel, 2021. aasta jaanuariga lõppevatel andmetel, mis on esitatud eespool tabelis 1. Nagu on põhjenduses 12 kirjeldatud, võrreldi asjaomast uurimisperioodijärgset kuu keskmist importi ajavahemikul 2020. aasta oktoobrist kuni 2021. aasta jaanuarini kuu keskmise impordiga ajavahemikul 2019. aasta oktoobrist kuni 2020. aasta jaanuarini, samuti kuu keskmise impordiga kogu uurimisperioodil. Selles analüüsis ei võetud arvesse uurimisperioodi ja uurimise algatamise vahelist ajavahemikku, st 2020. aasta kolmandat kvartalit. Asjaomaste riikide põhised kumuleeritud andmed, mida komisjon arvesse võttis, näitasid, et import suurenes pärast uurimise algatamist veelgi märkimisväärselt võrreldes nii uurimisperioodiga kui ka vastava perioodiga uurimisperioodil. Jindali kontserni väide, et pärast uurimise algatamist ei ole Indiast ega Indoneesiast pärit import enam oluliselt suurenenud, osutus komisjonile kättesaadavat värskemat teavet arvesse võttes ebaõigeks. Jindali kontserni väide, et Indoneesiast pärit import oli kõige suurem iga kvartali esimeses kuus, ei muutnud järeldust, et asjaomastest riikidest pärit import suurenes asjaomaste impordiandmete põhjal märkimisväärselt veelgi. Selline impordi koondumine kvartali esimesse kuusse on tõenäoliselt seotud teatavate terasetoodete suhtes kaitsemeetmete (edaspidi „kaitsemeetmed“) (3) raames kohaldatavate kaitsetollimaksuvabade tariifikvootide (edaspidi „tariifikvoodid“) toimimisega, mis tähendab, et uute kaitsetollimaksuvabade tariifikvootide koguste avamine iga kvartali alguses toob üldjuhul kaasa suured impordimahud kvartali alguses. Seetõttu lükati Jindali kontserni väited tagasi

(17)

Kaebuse esitaja väitis, et asjaomastest riikidest pärit impordi suurenemine oli tingitud tariifikvootide liberaliseerimisest pärast kaitsemeetmete läbivaatamist (4) ning et võib eeldada lisakahju põhjustava impordi edasist suurenemist pärast tariifikvootide muutmist Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tagajärjel (5). Kaebuse esitaja väitis, et seetõttu suurendatakse nn teise riigi kvooti rohkem kui 13 000 tonni võrra ning et see annab Indoneesiale võimaluse ELi suunatud eksporti veelgi suurendada. Jindali kontsern lükkas selle väite tagasi, kuna nende arvates on see põhjendamatu ja spekulatiivne. Ühtlasi väitis Jindali kontsern, et kaitsemeetmete edasine liberaliseerimine on toonud kaasa impordi suurenemise ainult muudest kolmandatest riikidest, mitte asjaomastest riikidest.

(18)

Tariifikvootide taseme kohandamine Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise järgsete kaitsemeetmete raames on kaasa toonud riigipõhiste kvootide vähenemise, kuid samal ajal aga suurendanud teiste riikide kvoote. Indial on riigipõhine kvoot, kuid Indoneesia peab importima teiste riikidega jagatud üldkvoodi raames. Alates kaitsemeetmete jõustumisest on Indoneesia kasutanud järjepidevalt suurt osa üldkvoodist ning import 2021. aasta jaanuaris (st peaaegu 30 000 tonni teiste riikidega jagatavast 2021. aasta esimese kvartali 46 536 tonni suurusest üldkvoodist) näitas Indoneesiast pärit impordi jätkuvat kasvu. Seega ei suurenenud Ühendkuningriigi lahkumise tagajärjel import ainult muudest kolmandatest riikidest peale asjaomaste riikide, nagu väitis Jindali kontsern. Seetõttu toetavad kättesaadavad tõendid kaebuse esitaja väidet, et pärast Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumist tehtavat kohandust suureneb Indoneesiast pärit import tõenäoliselt veelgi.

(19)	Eespool esitatud asjaolusid silmas pidades järeldas komisjon, et täidetud on ka teine registreerimiskriteerium.

3.3. Tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(20)	Komisjonil on piisavalt tõendeid selle kohta, et Indiast ja Indoneesiast pärit veelgi langevate hindadega impordi jätkuv suurenemine põhjustaks lisakahju, mis tõenäoliselt kahjustaks oluliselt võimalike lõplike dumpinguvastaste tollimaksude parandavat mõju.

(21)	Nagu punktis 3.2 märgitud, on asjaomase toote impordi olulise suurenemise kohta uurimisjärgsel perioodil tervikuna piisavalt tõendeid.

(22)

„Surveillance 2“ andmebaasi andmete põhjal on tõendeid ka asjaomase toote impordihinna edasise alanemise kohta. Asjaomaste riikide impordi keskmine hind eurodes on vähenenud keskmiselt 12 %, kui võrrelda ajavahemikku 2020. aasta oktoobrist 2021. aasta jaanuarini eelneva aasta sama perioodiga, ning 10 %, kui võrrelda seda uurimisperioodi kuu keskmisega, nagu on näidatud tabelis 2.

Tabel 2

Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad (eurot tonni kohta)

Keskmine impordihind	Uurimisperiood (juuli 2019 – juuni 2020)	Oktoobrist 2019 jaanuarini 2020	Uurimise algatamise järel (oktoobrist 2020 jaanuarini 2021)	Hinnalangus (%), uurimise algatamise järgne periood võrreldes uurimisperioodiga	Hinnalangus (%), uurimise algatamise järgne periood võrreldes ajavahemikuga oktoobrist 2019 jaanuarini 2020
India	2 076	2 122	1 898	–9	–11
Indoneesia	1 972	2 007	1 780	–10	–11
Asjaomased riigid	2 028	2 075	1 818	–10	–12

(23)

Kaebuse esitaja väitis, et import suurenes, samal ajal kui suurenesid toorainete, eelkõige nikli ja ferrokroomi kulud, mis on asjaomastes riikides väidetavalt moonutatud, avaldades liidu tootmisharule täiendavat hinnasurvet. Jindali kontsern vaidlustas ferrokroomi hinna tõusu ja väitis, et nikli hinna tõus ei saanud oma tsüklilise suundumuse tõttu kahju põhjustada.

(24)

Pärast enam kui 10 % tõusu 2020. aasta esimeses kvartalis püsis ferrokroomi hind 2020. aasta viimases kolmes kvartalis stabiilsena ja tõusis 2021. aastal 3 %. Nikli hind Londoni metallibörsil on alates uurimisperioodi lõpust tõusnud ligikaudu 40 %. Kuigi nikli varasem hind on kõikunud, ei esitanud Jindali kontsern ühtegi tõendit selge tsüklilise suundumuse kohta. Komisjon täheldas tõepoolest, et tooraine hinnad alates uurimise algatamisest tõusid, mille tõttu suruti liidu tootmisharu hindasid veelgi alla, kuna hinnatõusu ei saanud asjaomastest riikidest pärit madala hinnaga impordi tõttu kajastada asjaomase toote hinnas. Sellist hindade allasurumist tõendavad ka kaebuse esitaja andmed liidu tootmisharu EBITDA vähenemise kohta.

(25)	Peale selle osutas kaebuse esitaja märkidele selle kohta, et importijad varuvad asjaomast toodet, mis võib põhjustada liidu tootmisharule täiendavat kahju, eelkõige tooraine hinna tõusu tõttu, ning mis tõenäoliselt kahjustab oluliselt iga kohaldatava dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju.

(26)	Lisaks väitis Jindali kontsern, et registreerimistaotluses ei võetud arvesse COVID-19 pandeemia tagajärjel vähenenud nõudlust.

(27)

Komisjon märgib, et see väide puudutab põhjusliku seose ja kahju omistamisega seotud kaalutlusi, mis ei ole otseselt asjakohased alusmääruse artikli 10 lõike 4 kohases impordi registreerimise analüüsis. Igal juhul leiab komisjon, et pandeemia tõttu vähenenud nõudlus tähendas, et madalama hinnaga suurenenud import võis liidu tootmisharu olukorda objektiivselt võttes ainult veelgi halvendada ja õõnestab seega tõenäoliselt lõplike tollimaksude parandavat mõju edaspidigi. Seepärast lükati see väide tagasi.

(28)

Pidades silmas ajastust, mahtu ja muid asjaolusid, näiteks eksportivate tootjate hinnakäitumist, tooraine kallinemist ja märke asjaomase toote importijate poolse tootevarude kogumise kohta, on tõenäoline, et impordi edasine suurenemine pärast uurimise algatamist võib oluliselt kahjustada lõpliku tollimaksu parandavat mõju, kui maksu ei kohaldata tagasiulatuvalt.

(29)	Sellest järeldab komisjon, et täidetud on ka kolmas registreerimiskriteerium.

4. MENETLUS

(30)	Komisjon on seisukohal, et tõendeid asjaomase toote impordi registreerimise õigustamiseks vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 on piisavalt.

(31)	Huvitatud isikutel palutakse oma seisukoht ja tõendid esitada kirjalikult. Komisjon võib huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

5. REGISTREERIMINE

(32)

Vastavalt alusmääruse artikli 14 lõikele 5 tuleks asjaomase toote impordi suhtes kehtestada registreerimisnõue selle tagamiseks, et kui uurimiste tulemusena kehtestatakse dumpinguvastased tollimaksud, oleks neid tollimakse asjakohaste tingimuste täitmise korral võimalik registreeritud impordilt kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega sisse nõuda tagasiulatuvalt.

(33)	Tulevased kohustused olenevad dumpinguvastase uurimise tulemustest.

(34)

Dumpinguvastase uurimise algatamist taotlevas kaebuses esitatud väidete kohaselt on asjaomase tootega seotud dumpingumarginaal India puhul 48,8 % ja Indoneesia puhul 15,6–34,4 % ning kahju korvamise määr India puhul 33,9 % ja Indoneesia puhul 44,1 %. Vastavalt alusmääruse artikli 7 lõikele 2 määratakse võimaliku tulevikus kehtestatava kohustuse summa tavaliselt neist dumpingumarginaalidest madalamal tasemel. Kui aga komisjon peaks leidma, et India ja/või Indoneesia puhul on täidetud alusmääruse artikli 7 lõigetes 2a ja 2b sätestatud tingimused, nimelt et dumpingumarginaal kajastab liidu tootmisharule tekitatud kahju, võidakse nendest riikidest pärit impordi puhul kehtestada tulevikus kohustus dumpingumarginaali tasemel.

6. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(35)	Registreerimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1725 (6),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Tolliasutused peavad määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõike 5 kohaselt võtma asjakohaseid meetmeid, et registreerida roostevabast terasest külmvaltsitud, kuid edasise töötluseta lehtvaltstoodete import. Need tooted kuuluvad praegu CN-koodide 7219 31 00, 7219 32 10, 7219 32 90, 7219 33 10, 7219 33 90, 7219 34 10, 7219 34 90, 7219 35 10, 7219 35 90, 7219 90 20, 7219 90 80, 7220 20 21, 7220 20 29, 7220 20 41, 7220 20 49, 7220 20 81, 7220 20 89, 7220 90 20 ja 7220 90 80 alla ning on pärit Indiast ja Indoneesiast.

2. Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3. Huvitatud isikutel palutakse kirjalikult teatavaks teha oma seisukohad ning esitada asjakohased tõendid ja taotleda ärakuulamist 21 päeva jooksul arvates käesoleva määruse avaldamise kuupäevast.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 1. märts 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1) ELT L 176, 30.6.2016, lk 21.

(2) ELT C 322, 30.9.2020, lk 17.

(3) Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 31, 1.2.2019, lk 27).

(4) Komisjoni 29. juuni 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/894, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2019/159, millega kehtestatakse lõplikud kaitsemeetmed teatavate terasetoodete impordi suhtes (ELT L 206, 30.6.2020, lk 27).

(5) Teade teatavate terasetoodete kaitsemeetmete tariifikvootide määra kohandamise kohta Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise (1. jaanuari 2021. aasta) järgseks ajaks (ELT C 366, 30.10.2020, lk 36).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39).

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 71

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	64. aastakäik 2. märts 2021

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/367, 1. märts 2021, millega pikendatakse luba kasutada Saccharomyces cerevisiae CNCM I-4407 preparaati tarbevasikate söödalisandina ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 883/2010 (loa hoidja S.I. Lesaffre) ( 1 )	1
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/368, 1. märts 2021, millega antakse liidu luba üksikule biotsiidile Aero-Sense Aircraft Insecticide ASD ( 1 )	4
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/369, 1. märts 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/849 osutatud keskregistrite omavahelise ühendamise süsteemi jaoks vajalik tehniline kirjeldus ja kord ( 1 )	11
	*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/370, 1. märts 2021, millega kehtestatakse Indiast ja Indoneesiast pärit roostevabast terasest lehtvaltstoodete impordi registreerimise nõue	18

		Parandused
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määruse (EL) 2020/213 (millega kaotatakse tollimaksud teatavatele kaupadele) parandus ( ELT L 430, 18.12.2020 )	24


	(1) EMPs kohaldatav tekst