(1)

Nende liikmesriikide puhul, mille vääring on euro, kuuluvad rahapoliitika ja vahetuskursiküsimused liidu ainupädevusse. Kui aluslepingud annavad liidule teatavas valdkonnas ainupädevuse, võib õiguslikult siduvaid õigusakte menetleda ja vastu võtta ainult liit; liikmesriigid võivad seda teha ainult liidu volitusel.

(2)

Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 219 lõikega 3 otsustab nõukogu, milline kord sobib raha- või välisvaluutarežiimi küsimusi käsitlevate lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks ja nende lepingute sõlmimiseks.

(3)

Enne euro kasutuselevõttu oli Prantsusmaa sõlminud Lääne-Aafrika Majandus- ja Rahaliidu (Union économique et monétaire ouest-africaine, „UEMOA“), Kesk-Aafrika Majandus- ja Rahandusühenduse (Communauté économique et monétaire de l’Afrique Centrale, „CEMAC“) ning Komooridega lepingud, mille eesmärk oli tagada fikseeritud vahetuskursi alusel CFA frangi ja Komoori frangi konverteeritavus Prantsuse frangi suhtes (2). Nõukogu lubas, et Prantsusmaa võib otsuses 98/683/EÜ (3) sätestatud raamistiku kohaselt ka pärast Prantsuse frangi asendamist euroga 1. jaanuaril 1999 säilitada sellised lepingud, mis nimetatud kuupäeval kehtivad (edaspidi „kehtivad lepingud“).

(4)

Otsuse 98/683/EÜ artiklitega 4 ja 5 sätestatakse erinevad menetlused kehtivate lepingute üle läbirääkimiste pidamiseks või nende muutmiseks, sõltuvalt sellest, kas muudetakse nende lepingute laadi või ulatust.

(5)

Prantsusmaal ja UEMOA riikidel on käsil omavahelise kehtiva 4. detsembri 1973. aasta lepingu asendamine uue vahetuskursialase koostöö lepinguga. Nimetatud uuele koostöölepingule kirjutati alla 21. detsembril 2019 ning sellele on lisatud uus tagatisleping, mis sõlmitakse UEMOA riikide keskpangaga. 22. mail 2020 esitas Prantsusmaa valitsus Prantsusmaa Rahvuskogule eelnõu uue koostöölepingu ratifitseerimiseks.

(6)

Otsuse 98/683/EÜ artiklite 4 ja 5 kohaldamisala ei hõlma Prantsusmaa, UEMOA, CEMACi ja Komooride vahel sõlmitud kehtivate vahetuskursialaste lepingute asendamist. See on nii isegi juhul, kui selliste uute koostöölepingute laad ja ulatus jääksid samaks, nimelt tagaksid Prantsusmaa eelarvetagatise abil UEMOA, CEMACi ja Komoori vääringu ja euro vahel fikseeritud vahetuskursi alusel konverteeritavuse.

(7)

Prantsusmaad tuleks volitada asendama kehtivad lepingud UEMOA, CEMACi ja Komooridega. Kooskõlas otsusega 98/683/EÜ peaksid mitmesugused menetlused edasi kehtima, olenevalt sellest, kas asendamine mõjutab nende lepingute laadi või ulatust. Mõlema menetluse korral on vaja enne kehtivate lepingute asendamist uute koostöölepingutega kaasata liidu pädevad organid vastavalt kehtivale teavitamise ja heakskiidu andmise korrale, olenevalt sellest, kumb neist on asjakohane.

(8)

Otsust 98/683/EÜ tuleks seetõttu vastavalt muuta,

(1)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punkti 8 kohaselt saab Eesti kohaldada käibemaksuvabastust maksukohustuslaste suhtes, kelle aastakäive riigi valuutas ühinemiskuupäeval kehtinud vahetuskursi kohaselt arvutatuna ei ületa 16 000 eurot.

(2)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2017/563 (2) lubati Eestil kohaldada erimeedet, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artikli 287 punktist 8 (edaspidi „erimeede“), nähes ette käibemaksuvabastuse nende maksukohustuslaste jaoks, kelle aastakäive ei ületa 40 000 eurot. Erimeedet lubati kohaldada alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2020 või kuupäevani, mil jõustub direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ artikleid 281–294, millega reguleeritakse väikeettevõtjate erikorda, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

(3)

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2020 vastu direktiivi (EL) 2020/285, (3) millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ artikleid 281–294 väikeettevõtete erikorra osas ning sätestatakse väikeettevõtjate jaoks uued eeskirjad, sealhulgas aastakäibe ülempiir 85 000 eurot või samaväärne summa liikmesriigi valuutas.

(4)

Komisjonis 9. oktoobril 2020 registreeritud kirjaga taotles Eesti luba jätkata erimeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024.

(5)

Direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõike 2 teise lõigu kohaselt teatas komisjon 15. oktoobri 2020. aasta kirjaga teistele liikmesriikidele Eesti esitatud taotlusest. Komisjon teatas 19. oktoobril 2020. aasta kirjaga Eestile, et tal on kogu teave, mida ta taotluse hindamiseks vajalikuks peab.

(6)

Erimeede on kooskõlas eesmärkidega, mis on esitatud komisjoni 25. juuni 2008. aasta teatises „„Kõigepealt mõtle väikestele“ – Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act““.

(7)

Eesti esitatud teabe kohaselt on erimeetme mõju Eestis lõplikus tarbimisetapis kogutavale maksutulu kogusummale tühine. Maksukohustuslastel on endiselt võimalus valida tavapäraste käibemaksureeglite kohaldamine kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 290.

(8)

Erimeede ei mõju ebasoodsalt käibemaksust saadavatele liidu omavahenditele, sest Eesti arvutab välja nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 (4) artikli 6 kohase hüvitise.

(9)

Võttes arvesse käibemaksukohustuse lihtsustamist käsitleva erimeetme võimalikku positiivset mõju, kuna selle tulemusel vähenevad väikeettevõtjate halduskoormus ja kulud, tuleks Eestil lubada jätkata kohaldatavat erimeedet veel ühe ajavahemiku jooksul.

(10)

Erimeetme kohaldamise lubamine peaks olema ajaliselt piiratud. Tähtaeg peaks olema piisav, et võimaldada hinnata künnise tõhusust ja asjakohasust. Lisaks peavad liikmesriigid direktiivi (EL) 2020/285 kohaselt võtma vastu ja avaldama 31. detsembriks 2024 kõnealuse direktiivi artikli 1 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ning kohaldama neid alates 1. jaanuarist 2025. Seetõttu on asjakohane anda Eestile luba jätkata erimeetme kohaldamist kuni 31. detsembrini 2024.

(11)

Kahjuliku mõju vältimiseks peaks Eestil olema lubatud kohaldada erimeedet katkestusteta. Seepärast tuleks rakendusotsusega (EL) 2017/563 lubatud varasema korra sujuva kohaldamise jätkamiseks anda taotletud luba alates 1. jaanuarist 2021.

(12)

Seepärast tuleks rakendusotsust (EL) 2017/563 vastavalt muuta,

(1)

Nõukogu rakendusotsusega (EL) 2016/2266 (2) lubati Madalmaadel kooskõlas direktiivi 2003/96/EÜ artikliga 19 kohaldada laadimisjaamadele tarnitava vahetult elektrisõidukite laadimiseks kasutatava elektrienergia suhtes vähendatud maksumäära kuni 31. detsembrini 2020.

(2)

Madalmaad taotlesid 30. märtsil 2020 luba jätkata elektrisõidukite laadimisjaamadele tarnitava elektrienergia suhtes vähendatud maksumäära kohaldamist ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 1. jaanuarini 2025. Komisjoni palvel esitasid Madalmaad 20. novembril 2020 taotluse toetuseks lisateavet.

(3)

Vähendatud maksumäära eesmärk on veelgi edendada elektrisõidukite kasutamist, vähendades nende sõidukite liikumapanekuks kasutatavale elektrienergiale tehtud kulusid.

(4)

Elektrisõidukite kasutamisega ei kaasne bensiini ja diisli- või muude fossiilkütuste põlemisest tulenevate õhusaasteainete heidet ning see aitab seega parandada õhukvaliteeti linnades. Lisaks võib elektrisõidukite kasutamine vähendada CO2-heidet juhul, kui kasutatav elektrienergia toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Elektrisõidukite laadimisjaamadele tarnitava elektri suhtes vähendatud maksumäära kohaldamine võib aidata kaasa liidu keskkonna-, tervise- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

(5)

Madalmaad rõhutasid, et vähendatud maksumäära kohaldatakse elektritarnete suhtes elektrisõidukite laadimisjaamadele, millel on otsene ühendus elektrivõrguga, sealhulgas avalikele laadimisjaamadele ja mõnedele eraomanduses või firmasisestele laadimisjaamadele.

(6)

Madalmaad taotlesid elektrienergia vähendatud maksumäära kohaldamist üksnes selliste laadimisjaamade suhtes, kus elektrienergiat kasutatakse vahetult elektrisõidukite laadimiseks, mitte elektrienergia suhtes, mida pakutakse akude vahetamise teel.

(7)

Elektrisõidukitele laadimisjaamade kaudu tarnitava elektrienergia vähendatud maksumäär edendab üldsusele juurdepääsetavate laadimisjaamade ärimudelit Madalmaades, mille kaudu muutub elektriautode kasutamine atraktiivsemaks ja paraneb õhukvaliteet.

(8)

Arvestades elektrisõidukite suhteliselt piiratud arvu ja asjaolu, et elektrisõidukitele laadimisjaamade kaudu tarnitava elektrienergia maksustamise tase on kõrgem kui äriotstarbelisel kasutamisel kehtiv direktiivi 2003/96/EÜ artiklis 10 sätestatud madalaim tase, ei too meede oma kehtivusajal tõenäoliselt kaasa konkurentsi moonutamist ega avalda seega negatiivset mõju siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(9)

Muul kui äriotstarbelisel kasutamisel elektrisõidukitele laadimisjaamade kaudu tarnitava elektrienergia maksustamise tase on kõrgem kui muul kui äriotstarbelisel kasutamisel kehtiv direktiivi 2003/96/EÜ artiklis 10 sätestatud madalaim tase.

(10)

Kõiki direktiivi 2003/96/EÜ artikli 19 lõike 1 alusel antavaid lube tuleb ajaliselt rangelt piiritleda. Tagamaks, et loa kehtivusaeg on piisavalt pikk, et see ei heidutaks asjaomaseid ettevõtjaid vajalike investeeringute tegemisest, on asjakohane anda luba taotletud perioodiks. Loa kehtivus peaks aga lõppema alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama elektrisõidukitele tarnitava elektri maksusoodustusi käsitlevaid üldsätteid, mille nõukogu võtab vastu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 113 või mõne muu asjakohase sätte alusel, kui selliseid sätteid hakatakse kohaldama enne 1. jaanuari 2025.

(11)

Selleks et vältida elektritarnijate ja -edasimüüjate halduskoormuse võimalikku suurenemist, mis tuleneb kohaldatavate maksumäärade muutmisest, peaks Madalmaadel olema võimalik kohaldada elektrisõidukitele tarnitava elektrienergia suhtes vähendatud maksumäära ilma katkestusteta. Seepärast tuleks rakendusotsusega (EL) 2016/2266 lubatud varasema korra sujuva kohaldamise jätkamiseks anda taotletud luba alates 1. jaanuarist 2021.

(12)

Käesolev otsus ei piira liidu riigiabi reeglite kohaldamist,

(1)

Määruses (EL) 2020/1042 on sätestatud Euroopa kodanikualgatusega seotud ajutised meetmed, et lahendada probleemid, millega kodanikualgatuste korraldajad, liikmesriikide haldusasutused ja liidu institutsioonid on seisnud silmitsi pärast seda, kui Maailma Terviseorganisatsioon teatas 2020. aasta märtsis, et COVID-19 puhang on muutunud ülemaailmseks pandeemiaks. Sellele teatele järgnenud kuudel on liikmesriigid võtnud rahvatervise kriisiga võitlemiseks piiravaid meetmeid. Selle tulemusena on avalik elu peaaegu kõigis liikmesriikides seiskunud. Seetõttu pikendati määrusega (EL) 2020/1042 teatavaid määruses (EL) 2019/788 sätestatud tähtaegu.

(2)

Määrusega (EL) 2020/1042 antakse komisjonile teatud tingimustel õigus pikendada selliste algatuste puhul, mille toetusavalduste kogumise periood on COVID-19 uue puhangu ajal käimas, seda kogumisperioodi veel kolme kuu võrra. Igasuguse edasise pikendamise tingimused on sarnased nendega, mis viisid esialgse pikendamiseni pärast COVID-19 puhangut 2020. aasta märtsis, nimelt et vähemalt veerand liikmesriikidest või mitu liikmesriiki, mis esindavad rohkem kui 35 % liidu elanikkonnast, kohaldavad COVID-19 pandeemiale reageerimiseks meetmeid, mis oluliselt takistavad korraldajatel koguda paberil toetusavaldusi ja teavitada üldsust oma käimasolevatest algatustest.

(3)

Alates määruse (EL) 2020/1042 vastuvõtmisest 2020. aasta juulis on komisjon olukorda liikmesriikides tähelepanelikult jälginud.

(4)

17. detsembril 2020 pikendas komisjon veel kolme kuu võrra nende algatuste tähtaega, mis olid 1. novembril 2020 toetusavalduste kogumise protsessis, (3) olles oma hinnangus leidnud, et määruse (EL) 2020/1042 kohase pikendamise tingimused on täidetud. Proportsionaalset pikendust anti algatustele, mille kogumisperiood algas ajavahemikul 1. novembrist kuni 17. detsembrini 2020.

(5)

Alates 1. novembrist 2020 ei ole COVID-19 põhjustatud pandeemiaolukord mitmes liikmesriigis oluliselt muutunud. 2021. aasta jaanuari lõpuks kehtisid paljudes liikmesriikides endiselt meetmed, millega piirati kodanike vaba liikumist nende territooriumil, et peatada COVID-19 levik või aeglustada seda. Viis liikmesriiki on teatanud, et nad kohaldasid 1. veebruaril 2021 riiklikke liikumispiiranguid, mis keelavad või oluliselt piiravad kodanike vabadust riigi territooriumil vabalt liikuda, 11 liikmesriiki aga teatasid, et nad kohaldavad kohalikke liikumispiiranguid. Neid piiravaid meetmeid on kombineeritud täiendavate meetmetega, millel on nende territooriumil või vähemalt selle olulises osas samasugune piirav mõju avalikule elule, sealhulgas avaliku ruumi juurdepääsupiirangud, kaupluste, restoranide ja pubide sulgemine või piiratud avamine, avalike ja erakogunemiste ning -kohtumiste ranged osaluspiirangud ja liikumiskeelud. Selline meetmete kombinatsioon mõjutab oluliselt ka korraldajate suutlikkust koguda paberil toetusavaldusi ja teavitada üldsust oma käimasolevatest algatustest. Praegu kättesaadava teabe põhjal on tõenäoline, et need meetmed või samalaadse mõjuga meetmed kehtivad vähemalt kolm kuud.

(6)

Asjaomased liikmesriigid esindavad vähemalt neljandikku liikmesriikidest ja üle 35 % liidu elanikkonnast.

(7)

Neil põhjustel võib järeldada, et algatuste puhul, mille kogumisperiood oli käimas 1. veebruaril 2021, on kogumisperioodi pikendamise tingimused täidetud. Seepärast tuleks neid kogumisperioode pikendada kolme kuu võrra.

(8)

Algatuste puhul, mille kogumisperiood algas ajavahemikul 1. veebruarist 2021 kuni käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevani, tuleks kogumisperioodi pikendada kuni 1. maini 2022.

(9)

Algatuste puhul, mille kogumisperiood lõppes ajavahemikul 1. veebruarist 2021 kuni käesoleva otsuse vastuvõtmise kuupäevani, tuleks käesolevat otsust kohaldada tagasiulatuvalt,

(1)

Batrachochytrium salamandrivorans (Bsal) on salamandrite jaoks patogeenne seen, mis mõjutab nii peetavate kui ka looduses elavate salamandrite populatsioone ning võib põhjustada neis populatsioonides märkimisväärselt palju haigestumis- ja surmajuhtumeid. Bsal on teatavate salamandriliikide jaoks surmav, samas kui teised liigid on selle suhtes täielikult või osaliselt resistentsed, kuid võivad Bsal’i oma nahal edasi kanda ning olla teiste salamandriliikide jaoks nakkuse või nende elukeskkonna saastumise reservuaariks ja allikaks.

(2)

Vastavalt Euroopa projekti „Salamandrite uue nakkushaiguse leevendamine Euroopa elurikkuse kadumise takistamiseks“ (2) raames ja selle järel kogutud andmetele on Bsal’i nakkust esinenud Belgias, Saksamaal, Madalmaades, Ühendkuningriigis ja Hispaanias nii peetavate kui ka looduses elavate salamandrite populatsioonides. Arvatakse, et Bsal pärineb Ida-Aasiast ning on seal laialt levinud, olles endeemne vähemalt Jaapanis, Tais ja Vietnamis. Samas on vähe teavet selle leviku kohta muudes liidu osades ja kogu maailmas. Nakatunud või haiguskandjatest salamandritega kauplemine soodustab Bsal’i levikut ja haigus ohustab märkimisväärselt elurikkust piirkonnas, kus see koloniseerub.

(3)

Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2018/320, (3) mida on muudetud komisjoni rakendusotsusega (EL) 2019/1998, (4) kehtestatakse liidusisesel salamandrite saadetistega kauplemisel ja selliste saadetiste liitu toomisel rakendatavad loomade tervisekaitsemeetmed. Rakendusotsus (EL) 2018/320 võeti vastu Euroopa Toiduohutusameti 25. oktoobri 2017. aasta teadusliku arvamuse (5) („EFSA arvamus“) ning Euroopa Toiduohutusameti 21. veebruari 2017. aasta teadusliku ja tehnilise abi (6) („EFSA teaduslik ja tehniline abi“) põhjal. Seda otsust kohaldatakse 20. aprillini 2021.

(4)

EFSA arvamuses, EFSA tehnilises abis ja hilisemates teaduspublikatsioonides (7) rõhutati ka arvukaid lünki ja ebamäärasust seoses Bsal’i olemuse paljude aspektidega. Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni (OIE) rahvusvahelisi kaubandusstandardeid ei ole Bsal’i diagnostika meetodite osas veel täielikult välja töötatud ning neid ei ole läbi vaadatud seoses soovitustega salamandrite rahvusvahelise kaubanduse kohta.

(5)

Bsal on kantud määruse (EL) 2016/429 II lisasse ja kuulub seega loetellu kantud taudi määratluse alla määruse (EL) 2016/429 tähenduses. Bsal kuulub ka komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/1882 (8) sätestatud D-kategooria taudi määratluse alla, mis hõlmab seltsi Caudata kuuluvaid loomi, sealhulgas salamandreid. Määruse (EL) 2016/429 kohaselt vastu võetud komisjoni delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides sätestatud maismaa- ja veeloomade saadetiste liidusisest liikumist ja liitu toomist käsitlevaid liidu eeskirju ei kohaldata siiski Caudata suhtes, kuna Caudata kuulub kõnealuses määruses sätestatud mõiste „muud loomad“ alla. Kuna praegu on vähe teavet Bsal’i olemuse paljude aspektide kohta ning puuduvad asjakohased rahvusvahelised suunised ja soovitused kõnealuste loomadega kauplemise kohta, ei ole komisjoni delegeeritud õigus- ega rakendusakte Caudata kohta veel vastu võetud, ehkki need on vastu võetud maismaa- ja veeloomade kohta.

(6)

Komisjon on koos liikmesriikide pädevate asutustega läbi vaadanud liidu loomatervise olukorra seoses Bsal’iga ja rakendusotsuses (EL) 2018/320 sätestatud loomade tervisekaitsemeetmed. Kuna rakendusotsuses (EL) 2018/320 sätestatud meetmeid peetakse asjakohaseks, ei ole liikmesriigid võtnud Bsal’i vastu võitlemiseks täiendavaid kaubandusmeetmeid. Kuigi Bsal’i-puhangud näivad praegu olevat piiratud teatavate liikmesriikide teatavate piirkondadega, kujutab Bsal’i edasine levik liidusisese kaubanduse kaudu endast märkimisväärset ohtu.

(7)

Seetõttu on asjakohane võtta liidu tasandil vastu erakorralised meetmed, et vältida Bsal’i levikut ja põhjendamatuid häireid salamandrikaubanduses. Võttes arvesse rakendusotsuses (EL) 2018/320 sätestatud meetmete tõhusust, on asjakohane võtta vastu sarnased meetmed salamandrisaadetiste liidusisese liikumise ja liitu sissetoomise suhtes alates 21. aprillist 2021 piiratud ajavahemikuks, kuni võetakse vastu alalisemad loomatervishoiu meetmed, nagu maismaa- ja veeloomadega seotud taudide puhul.

(8)

Bsal võib edasi kanduda eri piirkondades pärismaiste salamandriliikide vahel ning ristsaastumine võib toimuda eri ettevõtetes, mida juhivad salamandreid pidavad ja vahetavad ettevõtjad. See suurendab Bsal’i edasikandumise riski kaubeldavate salamandrite kaudu, olenemata nende päritolukoha terviseseisundist ja nende tervise olukorrast looduses. Seepärast tuleks salamandrisaadetiste suhtes, mis on ette nähtud liikumiseks liikmesriikide vahel või liitu toomiseks, kohaldada meetmeid, mis seda ohtu vähendavad. Neid meetmeid ei tuleks siiski kohaldada lemmikloomadena peetavate salamandrite mittekaubandusliku liikumise suhtes, kuna selline mittekaubanduslik liikumine on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 576/2013 (9) sätestatud eeskirjadega. Selline mittekaubanduslik liikumine on seotud ja piirdub omanike või volitatud isikute hoole all olevate ja nendega kaasas olevate loomadega ega hõlma omandiõiguse üleminekut. Seetõttu on oht, et lemmikloomadena peetavate salamandrite mittekaubanduslik liikumine soodustab Bsal’i levikut kaubeldavatele salamandritele või looduses elavatele salamandritele, väike.

(9)

Salamandreid, keda vahetatakse üksnes pädeva asutuse poolt määruse (EL) 2016/429 kohaselt heakskiidetud kinniste ettevõtete vahel, ei tohiks karantiini panna ega testida, sest nendes kinnistes ettevõtetes kehtivad bioturvalisuse meetmed on Bsal’i leviku ohu vähendamisel piisavad.

(10)

Selliste liitu toodud salamandrite saadetisi, keda on karantiinis peetud ja kelle testitulemused on negatiivsed või keda on pärast nende liitu toomist asjakohases ettevõttes liidus rahuldavalt ravitud, ei tohiks uuesti karantiini panna ega testida, kui need on ette nähtud teise liikmesriiki viimiseks, tingimusel et neid hoitakse teistsuguse terviseseisundiga salamandritest eraldi.

(11)

Puudub teave maailma veterinaarteenistuste ja -laborite Bsal’i testimise tehnilise võimekuse kohta, samas kui Euroopa Liidu eri asutused on Bsal’i diagnoosimises ja ravis esirinnas. Seepärast on asjakohane, et liitu sisenevad salamandrisaadetised pandaks karantiini asjakohases ettevõttes ning et neid testitaks ja ravitaks pärast nende liitu toomist.

(12)

Kolmandate riikide ja territooriumide puhul, kellele on antud luba välja anda loomatervise sertifikaate salamandrisaadetiste toomiseks liitu, tuleks piirduda nendega, kes on OIE liikmed ja kes on seetõttu kohustatud järgima rahvusvahelisi loomatervise sertifikaatide väljaandmise standardeid.

(13)

Raviviise tuleks täpsustada ning need peaksid olema kooskõlas retsenseeritud teaduskirjanduses juba kirjeldatud protokollidega, nagu on rõhutatud EFSA teaduslikus ja tehnilises abis või samaväärsete protokollidega.

(14)

Salamandrisaadetisi peaks liitu saabumise piiripunkti pädev asutus lubama liitu sisse tuua üksnes juhul, kui see asutus saab sihtettevõtte eest vastutavalt füüsiliselt või juriidiliselt isikult kinnituse selle kohta, et saadetised võetakse vastu.

(15)

Käesolevas otsuses sätestatud erakorralisi meetmeid tuleks kohaldada alates määruse (EL) 2016/429 kohaldamise kuupäevast ning need tuleks läbi vaadata, võttes arvesse epidemioloogilise olukorra raskust uute arengusuundumuste tõttu ja liikmesriikide pädevate asutuste iga-aastaseid aruandeid.

(16)

Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,