(1)

Nõukogu kehtestas oma rakendusmäärusega (EL) nr 248/2011 (2) lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV“ või „Hiina“) pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes. Kahju kõrvaldamise tasemel põhinev tollimaks oli 7,3–13,8 %.

(2)

Pärast subsiidiumivastast uurimist ja dumpinguvastaste meetmete osalist vahepealset läbivaatamist muutis komisjon oma rakendusmäärusega (EL) nr 1379/2014 (3) esialgset dumpinguvastast tollimaksu nii, et uued väärtused on vahemikus 0–19,9 %, ja kehtestas lisaks tasakaalustava tollimaksu, mis on vahemikus 4,9–10,3 %.

(3)

Pärast dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamist pikendas komisjon dumpinguvastaseid meetmeid komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2017/724 (4) veel viie aasta võrra.

(4)

Tulemuseks saadud kombineeritud tasakaalustavad ja dumpinguvastased meetmed on seega vahemikus 4,9–30,2 %.

(5)

Samuti kehtivad meetmed Egiptusest pärit klaasfilamentkiust toodete suhtes. Pärast subsiidiumivastast uurimist kehtestas komisjon oma rakendusmäärusega (EL) 2020/870 (5) lõpliku tasakaalustava tollimaksu Egiptusest pärit teatavate klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes. Subsideerimise tasemel põhinev tollimaks oli 13,1 %.

(6)

Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) algatas 17. detsembril 2019. aastal Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordiga seoses aegumise läbivaatamise. Komisjon avaldas algatamisteate Euroopa Liidu Teatajas (edaspidi „algatamisteade“) (6).

(7)

Komisjon algatas uurimise pärast läbivaatamistaotluse saamist Euroopa klaasfilamentkiu tootjate ühenduselt (European Glass Fiber Producers Association, APFE või taotluse esitaja) nende tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 50 % liidu klaasfilamentkiust toodete kogutoodangust. Taotlus sisaldas subsideerimise jätkumise ja liidu tootmisharu kahjustamise jätkumise tõenäosuse kohta tõendeid, mida käsitati piisava põhjusena uurimise algatamiseks.

(8)

Enne subsiidiumivastase uurimise algatamist teatas komisjon Hiina valitsusele, (7) et on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud taotluse, ning kutsus Hiina valitsust osalema konsultatsioonidel kooskõlas alusmääruse artikli 10 lõikega 7. Hiina valitsus ei vastanud ja seega ei toimunud konsultatsioone.

(9)

Subsideerimise ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2019 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood“). Kahju hindamise seisukohast oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2016 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

(10)

Algatamisteates kutsus komisjon huvitatud isikuid üles uurimises osalemiseks komisjoniga ühendust võtma. Lisaks teavitas komisjon uurimise algatamisest eraldi taotluse esitajat, Hiina valitsust, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid ja kasutajaid ning kutsus neid üles uurimises osalema.

(11)

Huvitatud isikutel oli võimalik esitada uurimise algatamise kohta märkusi ning taotleda, et komisjon ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutav ametnik nad ära kuulaks. Aga ühtegi ärakuulamist ei taotletud.

(12)

Komisjon andis algatamisteates teada, et ta võib teha huvitatud isikute väljavõttelise uuringu kooskõlas alusmääruse artikliga 27.

(13)

Komisjon märkis algatamisteates, et on otsustanud piirduda uurimise käigus mõistliku arvu liidu tootjatega, kohaldades väljavõttelist uuringut. Valimi moodustamisel lähtus komisjon suurimast tüüpilisest tootmismahust, mida oli mõistlikult võimalik ettenähtud aja jooksul uurida. Algselt moodustatud valim oli sama, mida kasutati eraldiseisvas subsiidiumivastases uurimises Egiptusest pärit sama toote kohta. Valimit peeti liidu tootmisharule tüüpiliseks. Valimi kohta ei laekunud märkusi.

(14)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon sõltumatutel importijatel esitada algatamisteates osutatud teabe.

(15)

Vastuseid ei saadud.

(16)

Et otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral moodustada valim, palus komisjon kõigil HRV teadaolevatel eksportivatel tootjatel esitada algatamisteates osutatud teabe. Peale selle palus komisjon Hiina Rahvavabariigi esindusel Euroopa Liidu juures teha kindlaks muud eksportivad tootjad, kes võiksid olla huvitatud uurimises osalemisest, ja/või võtta nendega ühendust.

(17)

HRV kolm eksportivat tootjat või eksportivate tootjate kontserni esitas nõutud teabe ja oli nõus enda valimisse kaasamisega.

(18)

Selle tulemusena otsustas komisjon, et väljavõtteline uuring ei ole vajalik, ning palus kõigil koostööd tegevatel osalejatel täita ja tagastada eksportivate tootjate küsimustik.

(19)

Liidu tootjatele, importijatele, kasutajatele ja HRV eksportivatele tootjatele suunatud küsimustikud tehti veebis (8) kättesaadavaks uurimise algatamise päeval. Lisaks saatis komisjon algatamise päeval küsimustiku Hiina valitsusele.

(20)

Küsimustikule ei saadud vastust üheltki Hiina eksportivalt tootjalt.

(21)

Komisjon ei saanud Hiina valitsusele saadetud küsimustikule vastust.

(22)

Ilma et see oleks piiranud alusmääruse artikli 28 kohaldamist, kogus komisjon kokku ja kontrollis üle kõik andmed, mida pidas vajalikuks subsiidiumi, kahju ja liidu huvi kindlakstegemiseks ning mille pooled olid õigeaegselt kättesaadavaks teinud.

(23)

Arvestades COVID-19 puhangut ja erinevate liikmesriikide, aga ka paljude kolmandate riikide kehtestatud leviku tõkestamise piiranguid, ei saanud komisjon teha alusmääruse artikli 26 kohaseid kontrollkäike.

(24)

Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil kogu teavet, mida pidas oma otsuste jaoks vajalikuks. Komisjon ristkontrollis kaugmeetodil järgmisi äriühinguid/osalisi:

—

European Owens Corning Fibreglass SPRL, Belgia;

—

Johns Manville Slovakia a.s., Slovakkia;

—

3B Fibreglass SPRL, Belgia.

(25)

Hiina valitsus ei vastanud talle saadetud küsimustikule algatamisteates kindlaksmääratud tähtajaks.

(26)

Komisjon saatis 10. märtsil 2020. aastal Hiina valitsusele verbaalnoodi. Verbaalnoodiga teavitati Hiina valitsust, et komisjon ei ole saanud ettenähtud tähtajaks Hiina valitsusele saadetud küsimustikule vastust, ning palus, et Hiina valitsus vastaks 10 päeva jooksul.

(27)

Hiina valitsuselt vastust ei saadud.

(28)

Seetõttu kasutas komisjon küsimustiku vastuste puudumisel Hiina valitsuselt taotletud teabega seoses alusmääruse artikli 28 tingimuste kohaseid kättesaadavaid fakte.

(29)

Need kättesaadavad faktid tuginesid peamiselt klaaskiust kangaste impordi subsideerimise uurimise (edaspidi „klaaskiust kangaste uurimine“) järeldustel, mis avaldati 15. juunil 2020 (9).

(30)

Komisjon märkis, et klaaskiust kangad on valmistatud klaasfilamentkiust, mis on klaaskiust kanga suurim sisend ja moodustab ligikaudu 70 % klaaskiust kanga tootmiskulust. Seetõttu kattuvad tooted märkimisväärsel määral.

(31)

Komisjoni teabe kohaselt on klaasfilamentkiudu eksportivad tootjad samad eksportivad tootjad, keda äsja uuriti klaaskiust kanga juhtumi puhul, seega esineb kattumine ka sellest vaatepunktist.

(32)

Seetõttu saavad nende äriühingute kõik tegevused, sealhulgas klaasfilamentkiud kasu kõigist horisontaalsetest subsideerimiskavadest nagu maksusoodustused, sooduslaenud jne. Klaaskiust kanga juhtumi uurimisperiood oli 2018. kalendriaasta, seega käesoleva uurimise läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga väga lähestikku.

(33)

Toimikus puuduvad tõendid, millest nähtuks, et klaaskiust kanga tootjate subsiidiumid oleksid vahepeal katkestatud või et nende aluseks olevaid asjaomaseid sooduspõhimõtteid enam ei kohaldataks. Kõigil neil põhjustel moodustavad klaaskiust kanga juhtumi järeldused praeguse juhtumi puhul kättesaadavad asjakohased faktid.

(34)

Kui klaaskiust kanga juhtumi faktid ei olnud asjakohased või kui neid tuli täiendada lisafaktide ja -tõenditega, tugines komisjon läbivaatamistaotluses sisalduvale teabele või HRVga seotud uurimistes tasakaalustavate tollimaksude kohta tehtud muudele varasematele asjakohastele otsustele või muudele asjakohastele tõenditele.

(35)

Kolm Hiina eksportivat tootjat, kellel paluti esitada küsimustikule vastuseid, ei teinud seda algatamisteates kindlaksmääratud tähtajaks.

(36)

Komisjon saatis 10. märtsil 2020. aastal kolmele Hiina eksportivale tootjale kirjad, milles teavitas neid, et ta ei ole neilt küsimustikule vastust saanud, ja palus neil vastata 10 päeva jooksul.

(37)

Üks Hiina eksportiv tootja ei vastanud.

(38)

Ülejäänud kaks Hiina eksportivat tootjat vastasid 10. märtsil 2020. aastal saadetud kirjale, aga mõlemad palusid end vabastada kohustusest vastata komisjoni küsimustikule. See soov ei olnud seotud koroonaviiruse puhanguga ning see ei olnud mõjuv põhjus koostööd mitte teha.

(39)

Seetõttu kasutas komisjon küsimustiku vastuste puudumisel seoses teabega, mida oleksid pidanud andma Hiina eksportivad tootjad, alusmääruse artikli 28 tingimuste kohaseid kättesaadavaid fakte.

(40)

Kättesaadavad faktid hõlmasid klaaskiust kanga juhtumi uurimise äriühingupõhiseid järeldusi kasu kohta, mida Hiina eksportivad tootjad said klaaskiust kanga juhtumi uurimisperioodil, milleks oli 2018. kalendriaasta, ja kuivõrd need järeldused seostuvad klaasfilamentkiu juhtumiga.

(41)

Komisjon arvas vastupidisele osutavate tõendite puudumisel, et klaaskiust kanga juhtumi uurimisel tuvastatud kasu, mida sai seostada ka klaasfilamentkiu juhtumiga, jätkus ka 2019. kalendriaasta alguses ja kestel.

(42)

Kuna koostööd ei teinud ei Hiina eksportivad klaasfilamentkiu tootjad ega Hiina valitsus, ei saanud komisjon arvutada, millist kasu said Hiina eksportivad klaasfilamentkiu tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal nendest subsideerimistavadest.

(43)

Komisjon sai aga võtta klaaskiust kangast käsitleva määruse järeldused kasu kohta ning pidada neid järeldusi läbivaatamisega seotud uurimisperioodi ajal kohaldatavaks Hiina eksportivate klaasfilamentkiu tootjate suhtes.

(44)

Seda põhjusel, et ükski uuritud subsideerimistava ei olnud otseselt seotud klaaskiust kanga tootmise või eksportimisega, vaid pigem subsiidiumidega, millest sai kasu kogu äriühing või Hiina selliste äriühingute kontsern, mis tootsid ka klaasfilamentkiudu. Seetõttu määras komisjon klaaskiust kanga juhtumi uurimises esiteks kindlaks eksportiva tootja saadud kasu ning seejärel jaotas selle kasu tema kõigi selliste toodete, sealhulgas ka klaasfilamentkiu kogukäibele, mida eksportiv tootja müüs.

(45)

Käesoleva läbivaatamise raames on uurimisalune toode kuni 50 mm pikkused tükeldatud klaaskiud (edaspidi „tükeldatud klaaskiud“), klaaskiust heie (välja arvatud klaaskiust heie, mida on immutatud ja mille pinda on töödeldud ning mille põletuskadu on üle 3 %, nagu on kindlaks määratud ISO standardiga 1887) (edaspidi „heie“) ja klaasfilamentkiust matid (välja arvatud klaasvillmatid (edaspidi „matid“), mis kuuluvad praegu CN-koodide 7019 11 00, ex 7019 12 00 (TARICi koodid 7019120022, 7019120025, 7019120026, 7019120039) ja 7019 31 00 (edaspidi „uurimisalune toode“) alla.

(46)

Uurimisalune toode on tooraine, mida kasutatakse kõige sagedamini termoplastsete ja termoreaktiivsete vaikude sarrustamiseks komposiitmaterjalide tootmisel. Selle tulemusel saadakse komposiitmaterjalid (klaasfilamentkiududega sarrustatud plastid), mida kasutatakse mitmesugustes tootmisharudes: autotööstuses, elektri-/elektroonikatööstuses, tuuleturbiinide labade tootmises, ehitustööstuses, mahutite/torude tootmises, tarbekaupade tootmises, lennundus-/sõjandustööstuses jne.

(47)

Uurimine näitas, et samasugused põhilised füüsikalised, keemilised ja tehnilised omadused ning samasugused põhilised kasutusotstarbed on järgmistel toodetel:

(48)

Komisjon käsitas seega neid tooteid samasuguste toodetena alusmääruse artikli 2 punkti c tähenduses.

(49)

Enne väidetava subsideerimise analüüsimist subsiidiumide või subsiidiumikavade lõikes hindas komisjon valitsuse kavasid, projekte ja muid dokumente, mis olid mitme subsiidiumi või subsiidiumikava puhul asjakohased. Kuna Hiina valitsus koostööd ei teinud, nagu eespool osutatud, kasutas komisjon läbivaatamistaotluses esitatud teavet ja klaaskiust kanga juhtumi uurimise järeldusi, kuivõrd neid sai klaasfilamentkiu juhtumiga seostada.

(50)

Komisjon leidis, et kõik hinnatavad subsiidiumid või subsiidiumikavad moodustavad osa Hiina valitsuse riiklikust kavast, mille eesmärk on allpool osutatud põhjustel edendada klaasfilamentkiu tootmisharu.

(51)

HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 12. viisaastakukavas (edaspidi „12. viisaastakukava“) rõhutati uute materjalide, sealhulgas klaasfilamentkiu tootmisharu tähtsust „strateegilise kujunemisjärgus tootmisharuna“ ning märgiti, et see tuleks arendada „tööstuse juhtivaks sambaks“ tervikliku poliitilise toetuse ja suuniste kaudu (10). Lisaks on HRV majandusliku ja sotsiaalse arengu 13. viisaastakukava (edaspidi „13. viisaastakukava“), mis hõlmab perioodi 2016–2020, eesmärk arendada edasi uute materjalide tootmisharusid, tugevdades teadus- ja arengutegevust ning suurendades töötleva tööstuse innovatsioonivõimet (11).

(52)

13. viisaastakukavas rõhutatakse Hiina valitsuse strateegilist käsitlust tähtsamate tootmisharude parendamise ja edendamise kohta. Selles rõhutatakse tehnoloogilise innovatsiooni rolli HRV majandusarengus ning nn roheliste arengupõhimõtete jätkuvat tähtsust. Viisaastakukava 5. peatüki kohaselt on üheks peamiseks arengusuunaks edendada traditsioonilise tööstusstruktuuri uuendamist, nagu see oli ka 12. viisaastakukavas. Seda mõtet on veelgi edasi arendatud 22. peatükis, milles selgitatakse traditsioonilise tööstuse moderniseerimise strateegiat HRVs tehnoloogia nüüdisajastamise edendamise teel. Selle kohta märgitakse 13. viisaastakukavas, et äriühinguid toetatakse, et „tagada üldine edasiminek sellistes valdkondades nagu tootmistehnoloogia, tööstusseadmed, keskkonnakaitse ja energiatõhusus“.

(53)

13. viisaastakukavas mainitakse uusi materjale mõnel korral: „Me liigume kiiremini, et saavutada läbimurre kesksetes tehnoloogiates sellistes valdkondades nagu järgmise põlvkonna teave ja side, uus energia, uued materjalid [---]“  (12). Lisaks viiakse kava kohaselt ellu projekte oluliste uute materjalidega seotud teadusuuringute, arendustegevuse ja rakenduste vallas (13).

(54)

Uute materjalide tootmisharu on ka algatuses „Made in China 2025“ (14) soodustatud tootmisharu ning seetõttu on tal õigus saada riigilt märkimisväärset toetust. Algatuse „Made in China 2025“ ja seega kaudselt ka klaasfilamentkiu tootmisharu toetamiseks on loodud mitu fondi, nagu riiklik integraallülituste fond, kõrgtehnoloogiline tootmisfond ja kujunemisjärgus tööstusharude investeerimisfond (15).

(55)

Lisaks viidatakse klaasfilamentkiule sageli mõiste „uued materjalid“ raames. Tegevuskava „Made in China 2025“ (16) hõlmab kümmet strateegilist sektorit, mis on Hiina valitsuse jaoks võtmetähtsusega tööstusharud. Tegevuskavas kirjeldatakse sektorit 9 „Uued materjalid“ ja selle alamkategooriaid, kaasa arvatud kõrgtehnoloogilisi põhimaterjale (punkt 9.1), peamisi strateegilisi materjale (punkt 9.2) (sh kõrgtehnoloogilised kiud ja komposiitmaterjalid) ning uusi energiamaterjale (17). Uute materjalide sektor saab seega kasu eelistest, mida annavad dokumendis loetletud toetusmehhanismid, sealhulgas rahalise toetuse meetmed, fiskaal- ja maksupoliitika ning riiginõukogu järelevalve ja toetus (18).

(56)

Lisaks täiendati tegevuskava „Made in China 2025“ kümne strateegilise sektori loetelu 2016. aasta novembris nelja olulise valdkonna kataloogiga; selle avaldas riiklik tootmisstrateegia nõuandekomitee (NMSAC), mis on riigi tootmisvõimsuse arendamise riikliku juhtiva väikerühma nõuanderühm. Kataloogis on kõigi kümne strateegilise sektori kohta neli osa: i) põhilised olulised varuosad, ii) olulised materjalid, iii) tänapäevased olulised protsessid/tehnoloogiad ja iv) tööstustehnoloogia platvormid. Klaaskiudu on käsitletud sektoris 7 „Elektriseadmed“, II punkt „Oluline materjal“, alapunkt 16 „Klaaskiust isolatsiooniplaadid“, ja sektoris 9 „Uued materjalid“, II punkt „Olulised materjalid“, alapunktid 10 „Kõrgtehnoloogilised kiud-, monomeer- ja komposiitmaterjalid“ ning 24 „Klaasipõhised materjalid“.

(57)

Lisaks edendatakse ehitusmaterjalide tööstusharu arengukavas (2016–2020) ka klaasfilamentkiu tootmisharu. Selles kavas kutsutakse üles optimeerima tööstuse struktuuri, laiendades muu hulgas selliseid kujunemisjärgus tootmisharusid nagu klaasipõhised materjalid, tööstuskeraamika, intraokulaarsed läätsed, kõrgtehnoloogilised kiud- ja komposiitmaterjalid ning grafeen ja muundatud materjalid. See saavutatakse valitsusepoolse rahastamise, maksustamise, finants-, hinnakujundus-, energia- ja keskkonnakaitsepoliitika kaudu ning ehitusmaterjalide ettevõtjate ühinemises, omandamises ja restruktureerimises osalemiseks vajaliku kapitali toetamisega mitmesuguste vahendite, sealhulgas laenude kaudu (19).

(58)

Klaasfilamentkiu tootmisharu käsitletakse ka Hiina tööstuse ja infotehnoloogia ministeeriumi (edaspidi „MIIT“) aruka tootmise viisaastakukavas (2016–2020), milles nähakse ette kümme põhiülesannet, mille eesmärk on lühendada tootearendustsüklit, parandada tootmistõhusust ja toodete kvaliteeti, vähendada tegevuskulusid ning ressursside ja energia tarbimist ning kiirendada aruka tootmise arengut.

(59)

Peale selle on teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi, väliskaubanduse ministeeriumi ja kesktolliameti avaldatud Hiina kõrgtehnoloogiliste eksporttoodete kataloogis loetletud 1900 kõrgtehnoloogilist toodet, mis jagunevad 8 kategooriasse, mille suhtes kohaldatakse Hiina valitsuse soodustingimustel ekspordipoliitikat. Üks kategooriatest on „Uute materjalide“ kategooria, mis hõlmab klaasfilamentkiudu (20). Peale selle viidatakse teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi, rahandusministeeriumi ja riigi maksuameti avaldatud Hiina kõrgtehnoloogiliste toodete kataloogis 11 valdkonnale, sealhulgas uute materjalide kategooriale.

(60)

Lisaks, HRV teadus- ja tehnoloogia arengu seaduse järgi saavad kõrgtehnoloogilise arengu tsoonides asutatud kõrgtehnoloogiaettevõtted kasu mitmesugusest soodustingimustest, mille hulka kuuluvad: i) 15 % ettevõtte tulumaksu (edaspidi „ETM“) määr tavapärase 25 % määra asemel; ii) kui eksporditoodete toodangu väärtus küündib 70 %ni vastava aasta toodangu koguväärtusest, vähendatakse ETMi määra 10 %ni; iii) uued kõrgtehnoloogiaettevõtted on ETM maksust vabastatud esimesel kahel aastal alates tootmise alustamise kuupäevast; iv) uued kõrgtehnoloogiaettevõtted on vabastatud ehitusmaksust; v) uue tehnoloogia arendamiseks ja tootmiseks ning tööhoonete jaoks on uurimis- ja arendustegevuseks mõeldud maa vabastatud maksust; vi) varustust, mida kõrgtehnoloogiaettevõtted kasutavad kõrgtehnoloogiliseks tootmis- ja arendustegevuseks, lubatakse kiiremini amortiseerida; vii) kõrgtehnoloogiaettevõtete toodetud eksporditooted on vabastatud eksporditariifidest, välja arvatud nendest, millele on riik piirangu seadnud või mis on seotud konkreetsete toodetega jne (21).

(61)

Läbivaatamistaotluses ja algatamisteates sisalduva teabe alusel uuris komisjon järgmisi subsideerimistavasid:

(62)

Täpsemalt uuris komisjon järgmist:

(63)

Samuti uuris komisjon maa ja elektri ning ka toorainete saamist valitsuselt piisavast väiksema tasu eest.

(64)

Neid subsideerimistavasid tasakaalustati algse subsiidiumivastase uurimisega rakendusmääruse (EL) nr 1379/2014 abil.

(65)

Komisjonile saadaoleva teabe kohaselt annab Hiina ekspordi-impordipank soodustingimustel ekspordist sõltuvaid laene Hiina äriühingutele, mis toodavad uuel tehnoloogial põhinevaid ja kõrgtehnoloogilisi tooteid, omamaiste intellektuaalomandi õigustega tooteid, isiklikke kaubamärke, suure lisandväärtusega tooteid ja tarkvaratooteid, mis on registreeritud tööstus- ja kaubandusametiasutuste juures (22).

(66)

Komisjonile saadaoleva teabe kohaselt kvalifitseeruvad Hiina klaasfilamentkiu tootjad ekspordile suunatud laenude saajatena kui uuel tehnoloogial põhinevate ja kõrgtehnoloogiliste toodete ja/või isiklike kaubamärkide tootjana, kui arvestada, et mitu tootjat on tunnustatud kui riiklikud kõrgtehnoloogiaettevõtted või nendele on antud tuntud kaubamärgi, tippkaubamärgi jne staatus.

(67)

Lisaks abistab Hiina ekspordi-impordipank eksportijaid eksporttoodete ostjatele võimaldatava krediidi kaudu. Eksporttoodete ostjatele võimaldatavat krediiti antakse välismaistele äriühingutele, et rahastada nende Hiina toodete, tehnoloogia ja teenuste importi (23).

(68)

Varasemates uurimistes, eelkõige klaaskiust kanga juhtumi uurimises tegi komisjon kindlaks, kas riigi omandis olevad pangad on alusmääruse artikli 3 ja artikli 2 punkti b tähenduses riigiorganid. Seda, kas riigi omandis olev äriühing on riigiorgan, kontrollitakse järgmisel viisil: (24)

(69)

„Oluline on see, kas ettevõttele on antud volitused täita valitsusasutuse ülesandeid, ning mitte see, kuidas see saavutatakse. On palju eri viise, kuidas valitsus kitsamas tähenduses saab anda ettevõtetele volitusi. Seega võivad eri liiki tõendid olla asjakohased, kui soovitakse näidata, kas asjaomasele ettevõttele on antud sellised volitused. Tõendid, et ettevõte täidab tegelikult valitsusasutuse ülesandeid, võivad tõendada seda, et tal on või talle on antud valitsusasutuse volitused, eelkõige kui need tõendid viitavad pidevale ja süstemaatilisele tegevusele. Seega võivad meie arvates tõendid, et valitsus kontrollib ettevõtet ja selle toimimist sisuliselt, tõendada teatavatel asjaoludel seda, et asjaomasel ettevõttel on täidesaatev võim ja ta teostab seda võimu valitsusasutuse ülesandeid täites. Samas rõhutame, et kui õigusaktiga selge volituste üleandmine välja arvata, siis üksnes formaalsete seoste olemasolust ettevõtte ja valitsuse vahel kitsamas tähenduses tõenäoliselt ei piisa, et teha kindlaks vajalik valitsusasutuse volituste omamine. Seega näiteks lihtsalt fakt, et valitsus on ettevõtte enamusaktsionär, ei näita, et valitsusel on sisuline kontroll selle ettevõtte tegevuse üle, veel vähem seda, et valitsus on andnud talle valitsusasutuse volitused. Samas mõnel juhul, kui tõenditest ilmneb, et formaalseid kaudseid märke valitsuse kontrolli kohta on palju, ja kui on ka tõendeid, et selline sisuline kontroll on olemas, võib nende alusel teha järelduse, et asjaomane ettevõte kasutab valitsusasutuse volitusi.“

(70)

Komisjon taotles teavet riigi omandis olemise kohta, samuti ametlikke näitajaid valitsuse kontrollist riigi omandis olevate pankade üle. Aga kuna Hiina valitsus ega valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud koostööd, pidi komisjon tuginema üksnes kättesaadavatele faktidele. Sellega seoses pidas komisjon klaaskiust kanga juhtumi uurimise järeldusi usaldusväärseks teabeallikaks. Need järeldused on väga hiljutised ning nendes analüüsiti samade finantsasutuste sama käitumist ja samu skeeme, mida kasutatakse ka käesoleva juhtumi puhul.

(71)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises ja muudes uurimistes järeldas komisjon, et järgmised pangad kuulusid osaliselt või täielikult riigile või riigi osalusega juriidilistele isikutele: Hiina ekspordi-impordipank, Hiina arengupank, Hiina ehituspank, Hiina tööstus- ja kommertspank, sidepank, Hiina Everbrighti pank, postiteenuste säästupank, Hiina kaupmeeste pank, Shanghai Pudongi arengupank, Hiina tööstuspank, Shenyangi maaelu kommertspank, Shanghai pank, Ningbo pank, Hiina CITICi pank, Hiina Guangfa pank, Hiina Bohai pank, Huaxia pank, Hankou pank, Hubei pank, Huishangi pank, Dongyingi pank, Tianjini pank, Kunluni pank, Shanghai maaelu kommertspank, China Industrial International Trust Limited, Daye Trust Co., Ltd., Sinotruk Finance Co., Ltd. Kuna vastupidist teavet ei ole esitatud, jõudis komisjon käesolevas uurimises samale järeldusele.

(72)

Vastupidisele osutava konkreetse teabe puudumisel selgitas komisjon formaalsete kaudsete märkide abil lisaks välja Hiina valitsuse omandisse kuulumise ja kontrolli. Eelkõige eeldatakse kättesaadavate faktide põhjal, et koostööst keeldunud, riigi omandis olevate pankade juhid ja järelevalvetöötajad nimetab ametisse Hiina valitsus ja nad annavad aru Hiina valitsusele.

(73)

Nendes uurimistes järeldas komisjon samuti, et Hiina valitsus teostab nende finantsasutuste üle sisulist kontrolli.

(74)

Oma analüüsis võttis komisjon arvesse järgmisi reguleerivaid dokumente:

(75)

Nende reguleerivate dokumentide läbivaatamisel leidis komisjon, et Hiina Rahvavabariigi finantsasutused tegutsevad üldises õiguslikus keskkonnas, mis suunab neid oma rahaliste otsuste tegemisel joonduma Hiina valitsuse tööstuspoliitika eesmärkide järgi allpool esitatud põhjustel.

(76)

Kõigi Hiinas tegutsevate pankade suhtes kohaldatava pangandusseaduse artiklis 34 on märgitud, et „kommertspangad tegutsevad laene andes vastavalt rahvamajanduse ja sotsiaalse arengu vajadustele ning lähtuvalt riigi tööstuspoliitika suunistest“.

(77)

Ehkki pangandusseaduse artiklis 4 märgitakse, et „kommertspangad tegutsevad seadusjärgselt ilma ühegi üksuse või isiku sekkumiseta. Kommertspangad võtavad sõltumatult tsiviilvastutuse kogu oma juriidilise isiku varaga“, näitas uurimine, et seda kohaldatakse vastavalt pangandusseaduse artiklile 34, st kui riik kehtestab riikliku poliitika, siis pangad rakendavad seda ja järgivad riigi suuniseid.

(78)

Lisaks sätestatakse laenude üldeeskirja artiklis 15, et: „Kooskõlas riigi poliitikaga võivad asjaomased ministeeriumid subsideerida laenuintresse eesmärgiga edendada teatavate tootmisharude kasvu ja majanduse arengut teatavates piirkondades.“

(79)

Samuti juhendab otsus nr 40 kõiki finantsasutusi andma krediiditoetust konkreetselt „soodustatud“ projektidele. Nagu punktis 3.1 juba selgitatud, kuuluvad klaasfilamentkiu tootmisharu projektid „soodustatute“ kategooriasse. Seega kinnitatakse otsusega nr 40, et pankadel on sooduslaenude andmise näol tegemist valitsusasutuste volitustega. Komisjon leidis ka, et CBIRC on ulatuslike volitustega kinnitav asutus, mis hõlmab kõikide HRVs asutatud finantsasutuste (sealhulgas eraomandisse kuuluvad ja välisosalusega finantsasutused) juhtimist, näiteks: (25)

(80)

Kuna vastupidise kohta andmeid ei ole, jõudis komisjon kättesaadavate faktide põhjal samale järeldusele.

(81)

Selle alusel tegi komisjon järelduse, et riigi omandis olevad pangad on riigiorganid alusmääruse artikli 2 punkti b tähenduses, mida tõlgendatakse koostoimes artikli 3 lõike 1 punkti a alapunktiga i.

(82)

Varasemates uurimistes ja eeskätt klaaskiust kanga juhtumi uurimises leidis komisjon, et kõik valimisse kuuluvad eksportivate tootjate kontsernid said 2018. aastal sooduslaene. Komisjon leidis, et seda soodusrahastamist tuleks käsitada tasakaalustatava subsiidiumina, sest esinevad nii rahaline toetus, eksportivate tootjate kasu kui ka konkreetsus.

(83)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises leidis komisjon, et kõik valimisse kuuluvad äriühingud said sooduslaene (sealhulgas vaba tagasimaksega laene).

(84)

Komisjon täheldas, et i) klaaskiust kanga tootmisharus tegutsevad äriühingud olid üldjuhul vertikaalselt integreeritud ning seega tegutsevad ka klaasfilamentkiu tootmisharus; ja ii) klaaskiust kanga juhtumi uurimisperiood oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga lähestikku. Seega, kuna vastupidise kohta teave puudub, arvas komisjon, et selle juhtumi järeldusi saab kohaldada ka käesolevale juhtumile. Klaaskiust kanga juhtumi uurimise sellekohast järeldust kasutati seega kättesaadavate faktidena vastavalt alusmääruse artiklile 28.

(85)

Seega järeldas komisjon, et klaasfilamentkiu tootmisharus tegutsevad äriühingud said läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sooduslaene.

(86)

Varasemates uurimistes ja eeskätt klaaskiust kanga juhtumi uurimises leidis komisjon, et alusmääruse artikli 6 punkti b kohaselt on subsiidiumi saaja kasu järgmise kahe summa vahe: intressid, mille laenu saav äriühing maksab sooduslaenu eest, ning intressid, mis tal tuleks maksta samasuguse kommertslaenu eest, mida ta võiks turult saada.

(87)

Sellega seoses märkis komisjon, et Hiina finantsasutuste antavate laenude puhul on tegemist valitsuse olulise sekkumisega ja need laenud ei kajasta intressimäärasid, mis oleksid toimivale turule tavaolukorras omased. Aegumise läbivaatamisega seoses ei pea komisjon arvutama kasusummat, mida eksportivad tootjad on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saanud. Kuna vastupidise kohta teave puudub, arvas komisjon seega, et selle juhtumi järeldusi (kus subsiidiumisummad on vahemikus 2,53 % kuni 7,39 %) (26) saab kohaldada ka käesolevale juhtumile. Klaaskiust kanga juhtumi uurimise sellekohast järeldust kasutati seega kättesaadavate faktidena vastavalt alusmääruse artiklile 28. Komisjoni arvamusel oleks subsiidiumisumma siiski olnud märkimisväärne.

(88)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises järeldas komisjon, et mitmetes konkreetselt selle sektori äriühingutele keskendunud õigusdokumentides suunas Hiina valitsus finantsasutusi andma klaaskiust kanga tootmisharule soodustingimustel laene. Seetõttu järeldab komisjon, et nendest dokumentidest nähtuvalt annavad finantsasutused sooduslaene vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat.

(89)

Kõnealuses uurimises tegi komisjon seega järelduse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei ole üldiselt kõigile kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed. Samuti ei esitanud ükski huvitatud isik tõendeid, mis kinnitaksid, et sooduslaenude andmisel lähtuti alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti b mõistes objektiivsetest kriteeriumidest või tingimustest.

(90)

Klaasfilamentkiu tootmisharul on sama staatus kui klaaskiust kanga tootmisharul ning suurem osa ühes tootmisharus tegutsevatest vertikaalselt integreeritud äriühingutest on tegevad ka teises. Koostöö puudumisel ja kuna vastupidise kohta andmed ei ole, kasutas komisjon käesoleva juhtumi puhul klaaskiust kanga juhtumi uurimise järeldusi kui olemasolevaid fakte vastavalt alusmääruse artiklile 28.

(91)

Komisjon tegi seega järelduse, et subsiidiumid sooduslaenude kujul ei olnud üldiselt kõigile kättesaadavad ning on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses konkreetsed.

(92)

Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai soodustingimustel laenudena jätkuvalt subsiidiume.

(93)

Veel väitis taotluse esitaja, et suurte krediidiliinide avamisega klaasfilamentkiu tootmisharus tegutsevatele ettevõtjatele subsideeris Hiina valitsus seda tootmisharu.

(94)

Eelmistes uurimistes ja eelkõige klaaskiust kanga juhtumi uurimises järeldas komisjon, et HRV eksportivatele tootjatele antud krediidiliinid kujutasid endast tasakaalustatavat subsiidiumi. Sellest uurimisest nähtus, et Hiina finantsasutused andsid soodustingimustel krediidiliine ka seoses klaaskiust kanga tootmisharus tegutsevate ettevõtjate rahastamisega. Selles uurimises sai komisjon teha kindlaks, et need seisnesid raamlepingutes, mille alusel võimaldas pank valimisse kuuluvatel äriühingutel kasutada teatud maksimumsumma piires mitmesuguseid võlainstrumente, näiteks käibekapitalilaene, pangaaktsepte, käskveksleid ja muid kaubanduse rahastamise vorme.

(95)

Krediidiliini eesmärk on kehtestada laenulimiit, mida äriühing võib igal ajal kasutada, et rahastada oma käimasolevat äritegevust, muutes nii käibekapitali rahastamise paindlikuks ning vajaduse korral kohe kättesaadavaks. Klaaskiust kanga juhtumi uurimine näitas, et kaks eksportivat klaaskiust kanga tootjat olid sõlminud eri pankadega krediidiliini lepingud, mis hõlmasid mitmesuguseid lühiajalisi rahastamisvahendeid tegevuskulude rahastamiseks. Sellest tulenevalt leidis komisjon, et põhimõtteliselt peaks valimisse kaasatud äriühingute kogu lühiajaline rahastamine olema hõlmatud mõne krediidiliini vahendiga, sealhulgas pangaaktseptidega, mida antakse regulaarselt, et rahastada olemasolevat tegevust.

(96)

Selles uurimises võrdles komisjon koostööd tegevatele äriühingutele 2018. aasta jooksul saadaolevate krediidiliinide summat samal perioodil nende äriühingute kasutatud lühiajalise rahastamise summaga, et selgitada välja, kas kogu lühiajaline rahastamine oli hõlmatud krediidiliiniga. Kui lühiajalise rahastamise summa oli suurem kui krediidiliini piirmäär, suurendas komisjon olemasoleva krediidiliini summat eksportivate tootjate tegelikult kasutatud summa võrra, mis ületas seda krediidilimiiti.

(97)

Tavapärastel turutingimustel kohaldataks krediidiliinide suhtes nii-öelda vahendus- või menetlustasu, et hüvitada panga kulud ja riskid krediidiliini avamise eest, samuti pikendustasu, mida võetakse aastas krediidiliinide kehtivuse uuendamise eest. Selle juhtumi puhul leidis komisjon, et kõik valimisse kuuluvad äriühingud said kasu tasuta antud krediidiliinidest.

(98)

Seejärel arvutas komisjon saadud kasu järgmise kahe summa vahena: summa, mille äriühing on maksnud Hiina finantsasutuste võimaldatud krediidiliini avamise või pikendamise eest, ning summa, mis tuleks äriühingul maksta võrreldava kommertskrediidiliini eest, mida äriühing võiks turul saada.

(99)

Samuti järeldas komisjon, et see kava oli konkreetne, sest mitmetes konkreetselt selle sektori äriühingutele keskendunud õigusdokumentides suunas Hiina valitsus finantsasutusi andma klaaskiust kanga tootmisharule neid krediidiliine. Seetõttu järeldab komisjon, et nendest dokumentidest nähtub, et finantsasutused annavad sooduslaene vaid piiratud arvule tootmisharudele/äriühingutele, mis järgivad Hiina valitsuse poliitikat.

(100)

Nagu juba mainitud, arvas komisjon, et klaaskiust kanga juhtumi järeldused olid praeguse juhtumi puhul eriti asjakohased, sest klaaskiust kanga tootmisharus tegutsevad äriühingud tegutsesid üldjuhul ka klaasfilamentkiu tootmisharus; klaasfilamentkiu tootmisharul on sama staatus kui klaaskiust kanga tootmisharul. Lisaks oli klaaskiudkanga juhtumi uurimisperiood läbivaatamisega seotud uurimisperioodiga väga lähestikku. Seega kasutas komisjon käesoleva juhtumi puhul klaaskiust kanga juhtumi uurimise järeldusi krediidiliinide kohta (27) kui alusmääruse artiklile 28 vastavaid olemasolevaid fakte.

(101)

Seega järeldas komisjon, et Hiina valitsus toetas klaaskiust kanga tootmisharu krediidiliinide avamisega. Eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon veel, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai soodustingimustel krediidiliinidena jätkuvalt subsiidiume.

(102)

Taotluse esitaja väitis, et Sinosure pakub muu hulgas lühiajalist, keskmise tähtajaga ja pikaajalist ekspordikrediidikindlustust, investeerimiskindlustust ja võlakirjade tagatisi soodustatud tootmisharudele soodustingimustel. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hiljutise uuringu kohaselt moodustas Hiina kõrgtehnoloogiatööstusele (kuhu klaasfilamentkiu tootmisharu kuulub) antud ekspordikrediidikindlustus 21 % kogu Sinosure antud ekspordikrediidikindlustusest (28).

(103)

Peale selle on Sinosure hakanud aktiivselt tegutsema algatuse „Made in China 2025“ raames, suunates ettevõtteid kasutama riiklikke krediidiressursse, tegeledes teadusliku ja tehnoloogilise innovatsiooniga, ajakohastades tehnoloogiat ning aidates riigist väljapoole laienevatel ettevõtetel ülemaailmsel turul konkurentsivõimelisemaks saada (29).

(104)

Komisjon on erinevates uurimistes, sealhulgas ka klaaskiust kanga juhtumi uurimises analüüsinud Sinosure pakutavaid ekspordikrediidikindlustuse skeeme.

(105)

Komisjon leidis, et Sinosure tegevuse õiguslik alus oli järgmine:

(106)

Kooskõlas varasemate subsiidiumivastaste uurimiste, sealhulgas klaaskiust kanga juhtumi uurimise käigus esitatud teabega on Sinosure riigi omandis olev poliitiline kindlustusselts, mille on asutanud riik ja mida toetab riik, et toetada HRV välismajanduse ja kaubanduse arendamist ja koostööd. Äriühing kuulub 100 % riigile. Tal on juhatus ja nõukogu. Valitsusel on õigus nimetada ametisse ja vabastada ametist äriühingu kõrgema tasandi juhte. Selle teabe põhjal tegi komisjon järelduse, et Sinosure puhul esineb formaalseid näitajaid valitsuse kontrolli kohta.

(107)

Varasemates uurimistes taotles komisjon lisaks teavet, kas Hiina valitsus tegi sisulist kontrolli Sinosure üle seoses klaaskiust kanga tootmisharuga. Sellega seoses märkis komisjon, et Hiina kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete ekspordikataloogis on klaaskiust tooteid, sealhulgas klaaskiust kangaid, nimetatud toodetena, mille eksporti soodustatakse (30).

(108)

Nende uurimiste käigus leidis komisjon veel, et vastavalt teatisele, mis käsitleb kaubanduse edendamise strateegia rakendamist teaduse ja tehnoloogia kaudu, kasutades ekspordikrediidikindlustust, peaks Sinosure suurendama oma toetust peamistele sektoritele ja toodetele, tugevdades oma kogutoetust kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete ekspordile. Ta peaks käsitlema tootmisharusid nagu „uued materjalid“ ning Hiina kõrgtehnoloogiliste ja uute tehnoloogiatoodete ekspordikataloogis loetletud muid kõrgtehnoloogilisi ja uuel tehnoloogial põhinevaid tootmisharusid oma tegevuse keskmes olevana ning pakkuma põhjalikku toetust seoses riskihindamisega, limiitide piires heakskiitmisega, kahjunõuete töötlemise kiirusega ja tariifide paindlikkusega. Mis puutub tariifide paindlikkusse, peaks ta pakkuma toodetele maksimaalset kindlustusmakse allahindlust ujuvas vahemikus, mille kehtestab krediidikindlustusselts.

(109)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiina valitsus on loonud normatiivse raamistiku, mida Hiina valitsuse poolt ametisse määratud ja Hiina valitsuse ees vastutavad juhid ja Sinosure järelevalvajad peavad järgima. Seega tugines Hiina valitsus normatiivsele raamistikule, et teostada sisulist kontrolli Sinosure üle.

(110)

Samuti uuris komisjon Sinosure tegelikku käitumist valimisse kuuluvatele äriühingutele pakutud kindlustuse puhul ja leidis, et see ei tegutse turupõhimõtete põhjal. Komisjonil oli võimalik selgitada koguni välja, et kindlustusmaksed, mida valimisse kuuluvad äriühingud nendel juhtudel maksid, olid palju väiksemad kui tegevuskulude katmiseks vajalik miinimumtasu.

(111)

Samuti leidis komisjon, et mõni eksportiv tootja sai kasu osalisest või täielikust Sinosurele makstud ekspordikrediidikindlustuse maksete tagastamisest.

(112)

Seega tegi komisjon järelduse, et Sinosure rakendab eespool nimetatud õigusraamistikku valitsuse ülesannete täitmisel. Komisjon tegi ka järelduse, et Sinosure tegutseb riigiorganina, nagu seda tõlgendatakse alusmääruse artikli 2 punkti b ja artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i koostoimes ning kooskõlas WTO asjakohase menetluspraktikaga.

(113)

Samuti järeldas komisjon, et Sinosure tegevus tõi eksportivatele tootjatele kasu, sest kindlustusmakse oli alla miinimumi, mida Sinosurel oli vaja oma tegevuskulude katmiseks.

(114)

Samuti tegi komisjon kindlaks, et ekspordikrediidikindlustuse kava alusel pakutud toetused olid konkreetsed, sest neid ei saanud omandada ilma eksportimata ning need sõltusid seega ekspordist alusmääruse artikli 4 lõike 4 punkti a tähenduses.

(115)

Komisjon märgib, et klaasfilamentkiu tootmisharu kuulub üldisemasse „uute materjalide“ kategooriasse ning et Sinosure 2017. aasta aruande kohaselt on Sinosure aktiivselt kindlustanud tehinguid strateegilistes kujunemisjärgus tootmisharudes nagu uute materjalide tootmisharu (31). Eespool esitatud kaalutlus kehtib seega ka klaasfilamentkiu tootmisharu kohta.

(116)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud selles juhtumis koostööd, ning kuna puudus vastupidine teave, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena klaaskiust kanga juhtumi uurimise (32) järeldusi kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(117)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai Sinosure antud ekspordikrediidikindlustuse kaudu jätkuvalt subsiidiume.

(118)

Oma läbivaatamistaotluses märkis taotluse esitaja ära selge toetuse klaasfilamentkiu tootmisharule 13. viisaastakukavas ning seega pidas põhjendatuks järeldada, et valitsuse juhtimisel tegutsevad riigi omandis olevad äriühingud ja eraõiguslikud äriühingud varustavad klaasfilamentkiu tootmisharu toor- ja sisendmaterjaliga piisavast väiksema tasu eest.

(119)

Kuna koostööd ei teinud ei Hiina valitsus ega Hiina eksportivad tootjad, ei saanud komisjon neid väiteid üksikasjalikult uurida. Pidades aga silmas üldist järeldust kõigil muudel subsiidiumikavadel põhineva jätkuva subsideerimise olemasolu kohta, ei pidanud komisjon vajalikuks üritada neid väiteid edasi uurida, sest sellel ei oleks praeguse läbivaatamise järeldustele olnud mingit mõju. Seejuures aga ei piirata taotluses sisalduvate väidete sisulist analüüsimist.

(120)

Enne seda, kui maa omandi- või kasutusõigus antakse äriühingule või eraisikust omanikule, on kogu HRV maa kas riigi või ühisomandis ning koosneb valdadest või haldusüksustest. Kõik linnapiirkondade maatükid kuuluvad riigile ja kõik maapiirkondade maatükid kuuluvad vastavatele valdadele või haldusüksustele.

(121)

HRV põhiseaduse ja maaseaduse kohaselt on eraisikutel ja äriühingutel õigus osta maakasutusõigus. Tööstusmaa puhul on rendiperiood tavaliselt 50 aastat, mida võib seejärel pikendada veel 50 aastaks.

(122)

Hiina Rahvavabariigi asjaõigusseaduse artiklis 137 on sätestatud, et „tööstuse, ettevõtluse, meelelahutuse või kaubanduslike eluasemete jms jaoks kasutatav maa, samuti maa, millel on kaks või rohkem kavandatud kasutajat, võõrandatakse enampakkumise, pakkumiskutse esitamise või muu avaliku pakkumise kaudu“.

(123)

Lisaks on linnapiirkondades asuva riigimaa kasutusõiguse andmist ja üleandmist käsitlevate Hiina Rahvavabariigi ajutiste eeskirjade artiklis 3 sätestatud, et „iga äriühing, ettevõte, muu organisatsioon ja isik Hiina Rahvavabariigis või sellest väljaspool võib juhul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, saada maakasutusõiguse ning tegeleda maa arendamise, kasutamise ja haldamisega kooskõlas käesolevate eeskirjade sätetega“.

(124)

Hiina valitsus on varasemates uurimistes teinud selgeks, et tema hinnangul on HRVs vaba maaturg ning hind, mida tööstusettevõte maa rentimise eest maksab, on kooskõlas turuhinnaga.

(125)

HRVs reguleerib maakasutusõigusi Hiina Rahvavabariigi maahaldusseadus. Peale selle on ka järgmised dokumendid õigusliku aluse osa:

(126)

Riigile kuuluva ehitusmaa kasutusõiguse pakkumiskutse, enampakkumise ja hinnapakkumise kaudu andmist käsitleva sätte artikli 10 kohaselt kehtestavad kohalikud ametiasutused maahinnad vastavalt linnamaa hindamissüsteemile, mida uuendatakse vaid iga kolme aasta järel, ja valitsuse tööstuspoliitika alusel.

(127)

Varasemate uurimiste käigus tegi komisjon kindlaks, et HRVs maakasutusõiguse eest makstavad hinnad ei vastanud turuhinnale, mille määravad pakkumine ja nõudlus vabal turul, sest enampakkumise süsteem leiti olevat ebaselge, läbipaistmatu ja tegelikkuses mittetoimiv ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel. Asutused määravad hinnad kooskõlas linnamaa hindamissüsteemiga, mis lisaks muudele kriteeriumidele nõuab tööstusmaa hinna määramisel tööstuspoliitika eesmärkide arvessevõtmist.

(128)

Komisjon märkis, et kehtestatud on ka dünaamiline maa jälgimise süsteem lisaks linnamaa jälgimissüsteemile. Hiina Rahvavabariigist pärit päikesepaneelidega seotud aegumise läbivaatamisel (33) leidis komisjon, et kõnealused hinnad on kõrgemad kui linnamaa hindamissüsteemis kehtestatud ja kohalike omavalitsuste poolt kasutatavad hinna alammäärad; põhjuseks oli asjaolu, et viimati nimetatud hindu ajakohastati üksnes iga kolme aasta järel, samas kui dünaamilise jälgimissüsteemi hindu ajakohastati kord kvartalis. Samas ei esinenud mingeid märke selle kohta, et maahinnad põhinevad dünaamilise jälgimissüsteemi hindadel.

(129)

Hiina valitsus kinnitas selle uurimise käigus, et linnamaa hindade dünaamiline jälgimissüsteem jälgib maa hinna tasemete kõikumisi teatavates piirkondades (105 linnas) HRVs ning selle eesmärk on hinnata maahindade kujunemist. Samas põhinesid pakkumiste ja oksjonite alghinnad maa hindamise süsteemis kehtestatud võrdlusalustel. Seda ilmnes veel ka käesoleva uurimise uurimisperioodil ehk 1. oktoobrist 2014 kuni 30. septembrini 2015. Lisaks sai enamik valimisse kaasatud äriühingute kontserne asjaomasel juhul oma maad eraldamise kaudu.

(130)

Koostöö puudumisel tugines komisjon eelmiste uurimiste, sealhulgas klaaskiust kanga juhtumi uurimise järeldustele, mille kohaselt on maakasutusõiguste omandamine HRVs läbipaistmatu ning hinnad määratakse sageli ametiasutuste äranägemisel ja need ei vasta turuhindadele.

(131)

Järelikult tuleks Hiina valitsuse poolset maakasutusõiguste andmist käsitada subsiidiumina alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti iii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses kaupade tarnimise vormis, millest saavad kasu toetust saavad äriühingud. HRVs puudub toimiv maamüügiturg ja varasemates uurimistes kasutatud välisest võrdlusalusest oli näha, et hind, mida valimisse kaasatud eksportivad tootjad maakasutusõiguse eest maksid, oli turuhinnast tunduvalt väiksem.

(132)

Seoses sellega, et eelisjuurdepääs tööstusmaale on antud ainult teatavate tootmisharude äriühingutele, märkis komisjon, et kohalike ametiasutuste kehtestatud hinna puhul tuleb arvesse võtta valitsuse tööstuspoliitikat. Selle tööstuspoliitika kohaselt käsitatakse klaasfilamentkiu tootmisharu soodustatud tootmisharuna (34). Lisaks nähakse riiginõukogu otsuses nr 40 ette, et avalik-õiguslikud asutused tagavad maa andmise soodustatud tootmisharudele. Otsuse nr 40 artiklis 18 on selgitatud, et nn piiratud tootmisharudele ei ole maakasutusõigused kättesaadavad.

(133)

Sellest järeldub, et subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punktide a ja c tähenduses, sest eelisjuurdepääs maale anti ainult teatavate tootmisharude, käesoleval juhul klaasfilamentkiu sektori äriühingutele, ja valitsuse tegevus kõnealuses valdkonnas ei ole selge ega läbipaistev.

(134)

Komisjon arvas, et see subsiidium oli jätkuvalt tasakaalustatav.

(135)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud selles juhtumis koostööd, ning kuna puudus vastupidine teave, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena klaaskiust kanga juhtumi uurimise (35) järeldusi kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(136)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et kuna klaasfilamentkiu tootmisharule anti maakasutusõigus piisavast väiksema tasu eest, sai see jätkuvalt subsiidiume.

(137)

Nagu läbivaatamistaotluses märgitud, on komisjon erinevates subsiidiumivastastes uurimistes teinud kindlaks, et soodustatud tootmisharud on sageli saanud soodushinnaga elektrit, ja saanud sellele järeldusele Hiina aruandest kinnitust. Arvestades, et klaasfilamentkiu tootmisharu on soodustatud tootmisharu, võis taotluses esitatud arvamuse kohaselt põhjendatult järeldada, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai kasu ka elektri soodusmääradest.

—

Riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku energiaameti ringkiri, mis käsitleb turupõhiste energiatehingute aktiivset edendamist ja kauplemismehhanismi edasist täiustamist, Fa Gua Yun Xing (2018) nr 1027, välja antud 16. juulil 2018.

—

Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ning riiginõukogu mitu arvamust energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta (Zhong Fa (2015) nr 9).

—

Shandongi majandus- ja infotehnoloogiakomitee teatis energiaturu rajamiseks 2017. aastal tehtavate jõupingutuste kohta, LJXDL (2017) nr 93.

—

Riikliku energiaameti Shandongi järelevalveasutuse teatis 2017. aasta otsese elektrikaubanduse eeskirjade muutmise kohta, LJNSC (2017) nr 36.

(138)

Komisjon leidis klaaskiust kanga juhtumi uurimises, et mõnel olulisel suurel tööstuslikul elektrikasutajal on võrgust ostmise asemel lubatud osta elektrit otse elektritootjatelt, kas sõlmides otsesed ostulepingud või vastates turupõhises elektriga kauplemise süsteemis osalemise tingimustele. Hinnad, mida need olulised kasutajad nende lepingute/kauplemissüsteemi kaudu maksid, olid väiksemad kui provintsi tasandil suurtele tööstusklientidele fikseeritud hinnad.

(139)

Võimalus sõlmida selliseid otselepinguid või osaleda turupõhises elektriga kauplemise süsteemis ei ole praegu kõikidele suurtele tööstuslikele tarbijatele kättesaadav. Riigi tasandil on Hiina Kommunistliku Partei Keskkomitee ja riiginõukogu arvamustes energiasüsteemi reformi edasise tugevdamise kohta märgitud näiteks seda, et „ettevõtted, mis ei vasta riigi tööstuspoliitikale ning mille tooted ja protsessid on välja jäetud, ei peaks otsetehingutes osalema“ (36).

(140)

Praktikas tegelevad otsese elektrikaubandusega provintsid. Äriühingud peavad taotlema provintside ametiasutustelt heakskiitu, et osaleda otseses elektri katsekavas, ning nad peavad täitma teatavad kriteeriumid.

(141)

Näiteks Shandongi provintsis on riikliku energiaameti Shandongi järelevalveasutuse teatises 2017. aasta otsese elektrikaubanduse eeskirjade muutmise kohta sätestatud, et „kasutajad, kes osalevad otseses elektrikaubanduses, kinnitatakse vastavalt 2017. aasta juurdepääsutingimustele, mille on heaks kiitnud Shandongi majandus- ja infotehnoloogiakomitee. Et osaleda otseses elektrikaubanduses, peavad elektri müügiga tegelevad ettevõtted esitama Shandongi elektrienergiaga kauplemise keskusele registreerimistaotluse ning nad saavad otseses elektrikaubanduses osaleda pärast seda, kui keskus on taotluse läbi vaadanud ja avaldanud“. Sellega seoses koostatakse nende ettevõtete nimekiri, kellel on õigus osaleda turupõhises elektriga kauplemise süsteemis, ning nimekiri esitatakse Shandongi majandus- ja infotehnoloogiakomisjoni teatises (37).

(142)

Teatavate äriühingute puhul puudub tegelik turupõhine läbirääkimis- või pakkumisprotsess, sest otselepingute alusel ostetud kogused ei põhine tegelikul pakkumisel ja nõudlusel. Elektritootjad ja -tarbijad ei saa tõepoolest vabalt otsustada, kas nad ostavad või müüvad kogu oma elektri otse. Neid piiravad kvantitatiivsed kvoodid, mille on määranud neile kohalik omavalitsus.

(143)

Ehkki hinnad peaksid olema elektritootjate ja -tarbijate vahel otse või vahendavate teenuseosutajate kaudu läbi räägitud, väljastab äriühingutele esitatavaid arveid tegelikult riigi võrguettevõtja. Näiteks riikliku energiaameti Shadongi järelevalveasutuse teatises, millega muudetakse 2017. aasta otsese elektrikaubanduse eeskirju, on märgitud, et „riigi võrguettevõtjast Shandong Electric Power Company võtab otsese elektrikauplemise tasu“ ja et „riigi võrguettevõtjast Shandong Electric Power Company esitab kasutajatele ja elektritootmisettevõtetele käibemaksuga arved“.

(144)

Lisaks tuleb kõik allkirjastatud otseostulepingud esitada kohalikule omavalitsusele läbivaatamiseks.

(145)

Hiina valitsus andis 2018. aastal välja riikliku arengu- ja reformikomisjoni ning riikliku energiaameti ringkirja, mis käsitleb turupõhiste energiatehingute aktiivset edendamist ja kauplemismehhanismi edasist täiustamist (Fa Gua Yun Xing (2018) nr 1027). Komisjon aga märkis klaaskiust kanga juhtumi uurimises, et need õigusaktid anti välja 2018. aasta jooksul ning neid ei olnud veel rakendatud.

(146)

Kuigi ringkirja eesmärk on suurendada elektriturul otseste tehingute hulka, on selles konkreetselt mainitud teatud tootmisharusid, sealhulgas ehitusmaterjalide tootmisharu ja kõrgtehnoloogilisi tootmisharusid, mida elektrituru liberaliseerimine toetab ja mis sellest kasu saavad.

(147)

Täpsemalt on ringkirjas sätestatud, et „kasutajaid, kelle aastane elektritarbimine on enam kui 5 miljonit kWh, toetatakse otseste elektritehingute tegemisel elektritootmisettevõtetega. 2018. aastal liberaliseeritakse kivisöe, raua ja terase, mitteraudmetallide ja ehitusmaterjalide sektorite ning veel nelja tootmisharu elektritootmiskavad“.

(148)

Peale selle on ringkirjas juhitud tähelepanu asjaolule, et „lisaväärtusega kujunemisjärgus tootmisharusid, nagu kõrgtehnoloogia, internet, suurandmed ja kõrgtasemel tootmine, ning selgete eeliste ja omadustega ning kõrgtehnoloogilisi ettevõtteid toetatakse tehingutes osalemisel ning nende suhtes ei kohaldata pinge- ega elektritarbimispiiranguid“.

(149)

Seega on õigusnormides sätestatud elektriturul tehtavate otsetehingute valikuline võimaldamine teatavatele tootmisharudele, nagu ehitusmaterjalide ja kõrgtehnoloogilised tootmisharud. See valikulisus tähendas, et riik kohaldas nimetatud tootmisharude äriühingute suhtes odavamaid elektrihindu.

(150)

Komisjon pidas kõnealust alandatud elektrihinda subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse (võrguettevõtja) saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud.

(151)

Saajate jaoks võrdub kasu elektrihinna säästuga, sest elektrit pakuti hindadega, mis olid alla tavapärase võrguhinna, mida maksid muud suured tööstuslikul eesmärgil kasutajad, kes ei saanud kasu otsesest elektrienergiaga varustamisest.

(152)

See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, mis vastavad teatavatele tööstuspoliitika eesmärkidele, mille riik on kindlaks määranud, ning mille tooteid või teenuseid ei ole välistatud kui mitteabikõlblikke.

(153)

Seega tegi komisjon järelduse, et läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kehtis subsiidiumikava ning et see on alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a ja artikli 4 lõike 3 tähenduses konkreetne.

(154)

Komisjon järeldab, et Hiina eksportivad klaasfilamentkiu tootjad saavad selle kava puhul jätkuvalt kasu subsiidiumidest.

(155)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises lähtuti tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel kasust, mida subsiidiumi saajad 2018. aastal said. Arvutatud kasu on tavalise võrgutasu alusel makstav elektrihinna kogusumma, millest on maha arvatud vähendatud võrgutasu alusel makstava elektrihinna kogusumma.

(156)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud selles juhtumis koostööd, ning kuna puudus vastupidine teave, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena klaaskiust kanga juhtumi uurimise (38) järeldusi kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(157)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et kuna klaasfilamentkiu tootmisharule anti elektrit piisavast väiksema tasu eest, sai see jätkuvalt subsiidiume.

(158)

Läbivaatamistaotluses väitsid taotluse esitajad, et Hiina valitsus jätkas subsiidiumide andmist valitsuse saamata või kogumata jäänud tuluna, sealhulgas maksuvabastus- ja maksuvähenduskavadena, mida on üksikasjalikult kirjeldatud allpool.

(159)

Läbivaatamistaotluses väitsid taotluse esitajad, et Hiina klaasfilamentkiu tootjad saavad kasu ettevõtte tulumaksu vabastusest, mis on mõeldud kõrgtehnoloogilistele ja uutele tehnoloogiaettevõtetele, mida kirjeldatakse allpool.

(160)

Tuginedes Hiina Rahvavabariigi seadusele, mis käsitleb ettevõtete tulumaksu (edaspidi „ettevõtte tulumaksu seadus“) (39) võimaldatakse kõrgtehnoloogilistele ja uutele tehnoloogiaettevõtetele, kellele riik peab andma olulist toetust, väiksemat ettevõtte tulumaksu määra 15 % standardse maksumäära 25 % asemel.

(161)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikkel 28 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjade (40) artikkel 93; samuti:

(162)

Äriühingud, mis saavad maksuvähendusest kasu, on osa riigi toetatavatest kõrgtehnoloogilistest ja uutest tehnoloogiavaldkondadest ning jooksvatest prioriteetidest riigi toetatavate kõrgtehnoloogiliste valdkondade puhul, nagu on loetletud suunistes kõrgtehnoloogiliste tööstusharude kõige hiljutisemate esmatähtsa arenduse prioriteetsete valdkondade kohta. Nendes suunistes nimetatakse selgelt klaasi, sealhulgas klaasfilamentkiu tootmistehnoloogiat ja peamisi tooraineid prioriteetse valdkonnana.

(163)

Soodustuse saamiseks peavad äriühingud vastama järgmistele kriteeriumidele:

(164)

Sellest meetmest kasu saavad äriühingud peavad esitama tuludeklaratsiooni ja selle asjaomased lisad. Kasu tegelik summa kajastub maksudeklaratsioonis.

(165)

Komisjon peab kõnealust maksude tasaarvestust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud.

(166)

Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga. See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda kava kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kes tegutsevad teatavates riigi määratud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, näiteks klaasfilamentkiu sektori teatavate põhitehnoloogiate valdkonnas.

(167)

Komisjon järeldab, et Hiina eksportivad klaasfilamentkiu tootjad said selle kava puhul jätkuvalt kasu subsiidiumidest.

(168)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises lähtuti tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel kasust, mida subsiidiumi saajad 2018. aastal said. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma vähendatud maksumäära alusel.

(169)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud selles juhtumis koostööd, ning kuna puudus vastupidine teave, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena klaaskiust kanga juhtumi uurimise (41) järeldusi kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(170)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai jätkuvalt subsiidiume.

(171)

Läbivaatamistaotluses väitsid taotluse esitajad, et Hiina klaasfilamentkiu tootjad saavad kasu ettevõtte tulumaksu tasaarvestusest, nagu allpool kirjeldatud.

(172)

Maksude tasaarvestamine seoses teadus- ja arendustegevuse kuludega annab äriühingutele õiguse saada teadus- ja arendustegevuse eest maksusoodustusi teatud kõrgtehnoloogilistes riigi poolt määratud soodustatud valdkondades, kui täidetakse konkreetseid teadus- ja arendustegevuse kulude lävendeid.

(173)

Täpsemalt on teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes, mis tekivad uute tehnoloogiate, toodete ja oskuste arendamise käigus, mille tulemusel ei teki immateriaalset vara ning mis arvestatakse jooksva kasumi ja kahjumi hulka, lubatud kohaldada täiendavat 50 % soodustust pärast täies mahus mahaarvamist, arvestades tegelikku olukorda. Kui nimetatud teadus- ja arendustegevuse kulud moodustavad immateriaalse vara, tuleb need amortiseerida, võttes aluseks 150 % immateriaalse vara kuludest.

(174)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 30 lõige 1 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad, samuti järgmised teatised:

(175)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises tegi komisjon kindlaks, et „uued tehnoloogiad, uued tooted ja uued oskused“, mis saavad maksuvähendusest kasu, on osa riigi toetatavatest kõrgtehnoloogiavaldkondadest ning praegustest prioriteetidest riigi toetatavate kõrgtehnoloogiavaldkondade puhul, nagu on loetletud suunistes kõrgtehnoloogiliste tööstusharude kõige hiljutisemate esmatähtsa arenduse prioriteetsete valdkondade kohta.

(176)

Komisjon peab kõnealust maksude tasaarvestust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud.

(177)

Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(178)

See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusaktid ise lubavad seda meedet kohaldada üksnes ettevõtete suhtes, kellel on kulutusi teadus- ja arendustegevusele riigi määratud teatud kõrgtehnoloogilistes prioriteetsetes valdkondades, näiteks klaasfilamentkiu sektoris.

(179)

Komisjon järeldab, et Hiina eksportivad klaasfilamentkiu tootjad said selle kava puhul jätkuvalt kasu subsiidiumidest.

(180)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises lähtuti tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel kasust, mida subsiidiumi saajad 2018. aastal said. Arvutatud kasu on tavalise maksumäära alusel makstav maksu kogusumma, millest on maha arvatud maksu kogusumma pärast täiendava 50 % mahaarvamist teadus- ja arendustegevuse tegelikest kuludest.

(181)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud selles juhtumis koostööd, ning kuna puudus vastupidine teave, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena klaaskiust kanga juhtumi uurimise (42) järeldusi kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(182)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai jätkuvalt subsiidiume.

(183)

Läbivaatamistaotluses väitsid taotluse esitajad, et Hiina klaasfilamentkiu tootjad saavad kasu dividendide maksuvabastusest, nagu on kirjeldatud allpool.

(184)

Ettevõtte tulumaksu seaduses on sätestatud tulumaksusoodustused ettevõtetele, kes tegelevad selliste tootmisharude või projektide arendamisega, mida riik konkreetselt toetab ja soodustab. Eelkõige on ettevõtte tulumaksu seaduses sätestatud nõuetele vastavate residendist ettevõtete vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu (näiteks dividendid ja boonused) maksuvabastus.

(185)

Kõnealuse kava õiguslik alus on ettevõtte tulumaksu seaduse artikli 26 lõige 2 ning HRV ettevõtte tulumaksu seaduse rakenduseeskirjad.

(186)

Varasemates uurimistes leidis komisjon, et mõned kontrollitud äriühingud said nõuetele vastavate residendist ettevõtete vahelist dividendide tulumaksuvabastust.

(187)

Ettevõtte tulumaksu seaduse artiklis 25 on sätestatud, et „riik pakub tulumaksusoodustusi ettevõtetele, kes tegutsevad sellistes tootmisharudes või tegelevad selliste projektidega, mille arendamist riik konkreetselt toetab ja soodustab“. Artikli 26 lõikes 2 on sätestatud, et maksuvabastust kohaldatakse „nõuetele vastavate residendist ettevõtete“ vahelistest omakapitaliinvesteeringutest saadud tulu suhtes, ning seega kuuluvad selle kohaldamisalasse üksnes teatavad residendist ettevõtted.

(188)

Nagu klaaskiust kanga juhtumi uurimises järeldatud, piirdub selline maksusoodustuste poliitika üksnes teatavate tootmisharude ja projektidega ehk teisisõnu tootmisharudega, mida riik konkreetselt toetab ja soodustab (nagu klaasfilamentkiu tootmisharu), ning on seega konkreetne.

(189)

Komisjon peab seda subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ja artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega valitsuse saamata jäänud tulu vormis, millest saavad kasu asjaomased äriühingud.

(190)

Toetusesaajate kasu võrdub maksusäästu summaga.

(191)

See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest õigusnormid ise lubavad seda vabastust kohaldada üksnes residentidest ettevõtete suhtes, keda riik olulisel määral toetab ja kelle arengut ta soodustab.

(192)

Komisjon järeldab, et Hiina eksportivad klaasfilamentkiu tootjad said selle kava puhul jätkuvalt kasu subsiidiumidest.

(193)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud selles juhtumis koostööd, ning kuna puudus vastupidine teave, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena klaaskiust kanga juhtumi uurimise (43) järeldusi kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(194)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai jätkuvalt subsiidiume.

(195)

Läbivaatamistaotluses väitsid taotluse esitajad, et Hiina klaasfilamentkiu tootjad saavad kasu dividendide maakasutuse maksuvabastusest, nagu allpool kirjeldatud.

(196)

Organisatsioon või eraisik, kes kasutab maad linnades, maakonna ja haldusüksuste linnades ning tööstus- ja kaevanduspiirkondades, peab tavaliselt maksma linnamaa kasutamise maksu. Maakasutusmaksu kogub selle maa kasutamiskoha kohalik maksuhaldur.

(197)

Samas teatud kategooria maad, näiteks merelt võetud maismaa, valitsusasutuste, kodanike ühenduste ja sõjaväeüksuste käsutuses olev maa, rahandusministeeriumi vahenditest rahastatavate asutuste maa, usutemplite all olev maa, avalikud pargid ning ajaloolised paigad ja vaatamisväärsused, tänavad, maanteed, avalikud väljakud, haljasalad ja muud linnas asuvad avalikud maad, on maakasutusmaksust vabastatud.

(198)

Selle kava õiguslikud alused on:

(199)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises leiti, et üks valimisse kuuluvatest kontsernidest sai kasu kohalikule maakasutusbüroole makstud maakasutusmaksu tagastamisest, ehkki ta ei täitnud ühegi erandikategooria nõudeid, nagu on sätestatud eespool nimetatud riiklikes õigusaktides.

(200)

Komisjon peab kõnealust maksuvabastust subsiidiumiks alusmääruse artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti i või artikli 3 lõike 1 punkti a alapunkti ii ning artikli 3 lõike 2 tähenduses, sest tegemist on rahalise toetusega kas raha otsese ülekandmise (tasutud maksu tagastamine) või Hiina valitsuse saamata jäänud tulu vormis (tasumata maks), millest asjaomased äriühingud kasu saavad.

(201)

Toetusesaajate saadud kasu on samaväärne tagastatud summaga/maksusäästuga.

(202)

See subsiidium on konkreetne alusmääruse artikli 4 lõike 2 punkti a tähenduses, sest üks klaaskiust kanga juhtumi valimisse kuuluv äriühing sai maksusoodustust, ehkki see ei vastanud ühelegi objektiivsele kriteeriumile.

(203)

Komisjon järeldab, et Hiina eksportivad klaasfilamentkiu tootjad said selle kava puhul jätkuvalt kasu subsiidiumidest.

(204)

Klaaskiust kanga juhtumi uurimises lähtuti tasakaalustatava subsiidiumi summa arvutamisel kasust, mida subsiidiumi saajad 2018. aastal said. Leiti, et kasu suurus võrdub 2018. aastal tagastatud summaga.

(205)

Võttes arvesse, et Hiina valitsus ja valimisse kaasatud eksportivad tootjad ei teinud selles juhtumis koostööd, ning kuna puudus vastupidine teave, kasutas komisjon kättesaadavate faktidena klaaskiust kanga juhtumi uurimise (44) järeldusi kooskõlas alusmääruse artikliga 28.

(206)

Kõike eespool esitatut arvesse võttes järeldas komisjon, et klaasfilamentkiu tootmisharu sai jätkuvalt subsiidiume.

(207)

Komisjon järeldab tema käsutuses oleva teabe põhjal, et HRV klaasfilamentkiu tootmisharu sai läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt subsiidiume. Eelkõige on märkimisväärsed klaaskiust kanga juhtumi uurimise järeldused, sest need hõlmavad subsiidiume äriühingutele, kes toodavad nii klaaskiust kangast kui ka klaasfilamentkiudu, ning subsiidiumikavad ei ole tootepõhised.

(208)

Kuna subsiidiumikavadest saab kasu kogu äriühing, mitte üksnes see osa, mis toodab ja ekspordib klaaskiust kangast, saame taas kord kasutada saadaolevat teavet, et minna klaaskiust kanga juhtumi põhisubsiidiumi arvutustega edasi ja muu teabe puudumisel eeldada, et äriühinguid, kes tootsid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil klaasfilamentkiudu ja eksportisid seda liitu, subsideeriti miinimumtasemest tublisti suurema summaga. Tõepoolest, võttes arvesse järeldusi klaaskiust kanga juhtumi uurimisest, mis hõlmas algses uurimises tasakaalustamata jäänud subsiidiume, leiti, et subsiidiumisumma oli ligikaudu 25 %.

(209)

Kuigi subsiidiumisummat ei saa koostöö puudumise tõttu täpselt kindlaks määrata, saab seda pidada märkimisväärseks.

(210)

Subsideerimise jätkumine läbivaatamisega seotud uurimisperioodil näitab subsideerimise jätkumise tõenäosust meetmete aegumise korral. Lisaks analüüsis komisjon ka seda, kas on tõenäoline, et meetmete aegumise korral subsideeritud ekspordi maht suureneb.

(211)

Selleks analüüsis komisjon järgmisi asjaolusid: tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus Hiinas ning liidu turu atraktiivsus.

(212)

HRV tootjate/eksportijate ja Hiina valitsuse koostööst keeldumise tõttu tugines komisjon hindamisel alusmääruse artiklile 28 vastavatele kättesaadavatele faktidele.

(213)

Aegumise läbivaatamise taotluses märkisid taotluse esitajad, et 2018. aastal oli ülemaailmne klaasfilamentkiu nõudlus vahemikus 5,3 kuni 6,5 miljonit tonni ning ülemaailmne tootmisvõimsus vahemikus 6,0 ja 6,9 miljonit tonni.

(214)

Nad märkisid, et 2018. aastal oli tootmisvõimsuse ja nõudluse vahe Hiinas 700 000 tonni aastas, mis moodustab 70 % Euroopa Liidu klaasfilamentkiu nõudlusest.

(215)

Muu teabe puudumisel järeldab komisjon, et kui meetmed tühistada, suudaksid Hiina tootjad oma liigse tootmisvõimsuse liidu turule ümber suunata.

(216)

Aegumise läbivaatamise taotluses märkisid taotluse esitajad, et EL on jätkuvalt üks viiest Hiina klaasfilamentkiu ekspordi sihtkohast ka kehtivate meetmete korral.

(217)

Seda suundumust kinnitab GTA (45) andmete analüüs kuni 2019. aasta lõpuni.

(218)

Samuti märkisid taotluse esitajad, et muude turgudega võrreldes on Euroopa klaasfilamentkiu hinnad kõrged.

(219)

Seda suundumust kinnitab viie peamise Hiina ekspordituru ühikuhindade analüüs kuni 2019. aasta lõpuni, samuti GTAst võetud.

(220)

Komisjon järeldab, et liit on Hiina klaasfilamentkiu tootjatele ligitõmbav turg. Seda kinnitab ka asjaolu, et Hiina tootjad investeerivad Bahreinis ja Egiptuses asuvatesse rajatistesse nimelt sellepärast, et pääseda liidu turule, ilma et peaks maksma HRVst pärit impordi suhtes kehtivaid tollimakse.

(221)

Uurimise tulemuste põhjal ning alusmääruse artikli 28 kohaldamisel on komisjon järeldanud, et HRV klaasfilamentkiu tootmisharule omased subsideerimiskavad on jätkuvalt jõus ning et HRV klaasfilamentkiu tootmisharu on läbivaatamisega seotud uurimisperioodil saanud nendest kavadest kasu.

(222)

Samuti järeldab komisjon, et kui meetmetel lastakse aeguda, jätkuks subsideeritud klaasfilamentkiu import HRVst.

(223)

Läbivaatamise uurimisperioodil tootis üheksa liidu tootjat samasugust toodet. Nad moodustavad liidu tootmisharu alusmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(224)

Komisjon moodustas liidu tootjatest valimi. Valimisse kuulus kolm liidu tootjat, kelle toodang moodustas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 60 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

(225)

Komisjon tegi kindlaks, et liidu klaasfilamentkiu kogutoodang läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli ligikaudu 657 750 tonni, võttes aluseks uurimisperioodil taotluse esitaja kogutud ja kontrollitud teabe.

Tabel 1

Liidu toodang

(226)

Liidu kogutoodang püsis aastatel 2016 kuni 2018 stabiilne, aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenes.

(227)

Komisjon tegi liidu klaasfilamentkiust toodete tarbimise kindlaks, liites klaasfilamentkiust toodete impordi liidu tootmisharu müügimahule liidu turul.

(228)

Liidu tarbimine muutus järgmiselt.

Tabel 2

Liidu tarbimine

(229)

Liidu tarbimine oli vaatlusalusel perioodil muutlik. 2016. ja 2018. aasta vahel suurenes see 8 %, enne kui langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil märkimisväärselt 7 %.

(230)

Komisjon tegi impordimahu ja selle turuosa kindlaks andmebaasi Surveillance 2 (46) alusel.

(231)

Klaasfilamentkiu import Hiinast muutus järgmiselt:

Tabel 3

Impordimaht ja turuosa

(232)

Klaasfilamentkiu impordi maht Hiinast ELi vähenes 2016. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 35 %. Vastav turuosa vähenes samal perioodil 3 protsendipunkti.

(233)

Keskmiste impordihindade muutus vaatlusalusel perioodil oli järgmine.

Tabel 4

Impordihind

(234)

Hiinast pärit impordihind kasvas vaatlusalusel perioodil 7 %.

(235)

Koostöö puudumise tõttu tegi komisjon hinna allalöömise läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kindlaks, võrreldes

(236)

Andmebaasi Surveillance 2 CIF-hind korrigeeriti mahalaadimishinnaks, liites sellele imporditollimaksud 7 % lisaks CIF-hinnale ning impordikulud, ligikaudu 30 eurot tonni kohta.

(237)

Võrdluse tulemus on väljendatud protsendina valimisse kaasatud liidu tootjate käibest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(238)

Võrdlusest on näha, et Hiinast pärit impordi keskmine hinna allalöömine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil üle 24 %.

(239)

Seetõttu järeldas komisjon, et Hiinast pärit impordi hinnad lõid liidu tootmisharu hinnad märkimisväärselt alla.

(240)

Muudest kolmandatest riikidest liitu saabuva impordi maht, turuosa ja hinnad muutusid järgmiselt.

Tabel 5

Kõikidest muudest riikidest peale Hiina pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

(241)

Suurim import kolmandatest riikidest vaatlusalusel perioodil oli märkimisväärselt suurenev maht Egiptusest ning suhteliselt stabiilne import Malaisiast ja Norrast. Ka Bahreinist pärit import oli stabiilne, turuosaga 2 %.

(242)

Egiptusest pärit impordi turuosa kasvas 5 %-lt 2016. aastal 14 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(243)

Komisjon algatas Egiptusest pärit klaasfilamentkiu impordi uurimise 16. mail 2019 (47). Uurimisega jõuti lõpule 2020. aasta juunis ning leiti, et impordi suurenemise põhjustas eksport Egiptuse tehasest, mida käitas Hiina kontsern CNBM Group. Eksportija oli teinud selle toimingu selge eesmärgiga müüa klaasfilamentkiudu liidu turule, ilma et peaks maksma Hiinast pärit impordi suhtes kehtivaid tollimakse (48).

(244)

Vastavalt komisjonile selles juhtumis teatavaks saanud tõenditele näib, et klaasfilamentkiu tellimused CNBM Groupile on viidud üle uude tehasesse Egiptuses. Egiptusest pärit import suurenes aastatel 2016–2019 kiiresti ning peaaegu kolmekordistus. Komisjon kehtestas 2020. aasta juunis Egiptusest pärit klaasfilamentkiu impordile lõpliku tasakaalustava tollimaksu 13,1 % (49). Ajutised meetmed olid kehtestatud 2020. aasta märtsis (50).

(245)

Malaisiast pärit impordimahud vähenesid 2018. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel. Nende turuosa vähenes 10–11 %-lt vaatlusalusel perioodil 8 %-ni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil. Komisjon selgitas välja, et Malaisia eksportis ELi üksnes tükeldatud klaaskiude (51). Malaisiast pärit tükeldatud klaaskiudude keskmise impordihinna võrdlemisel liidu tootmisharu tükeldatud klaaskiudude hindadega leiti, et Malaisia impordihinnad olid kooskõlas liidu tootmisharu hindadega.

(246)

Norrast pärit impordil oli vaatlusalusel perioodil stabiilne turuosa, 4–5 %. Lisaks olid nende keskmised impordihinnad sarnasel tasemel kui liidu tootmisharu hinnad.

(247)

Muudest riikidest pärit impordil oli kogu vaatlusalusel perioodil stabiilne turuosa, 9 %.

(248)

Uurides alusmääruse artikli 8 lõike 5 kohaselt subsideeritud impordi mõju liidu tootmisharule, hinnati kõiki vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu seisundit mõjutanud majanduslikke näitajaid.

(249)

Nagu on märgitud põhjenduses (13), kasutati liidu tootmisharule põhjustatud võimaliku kahju kindlakstegemiseks väljavõttelist uuringut.

(250)

Kahju kindlaksmääramisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon hindas makromajanduslikke näitajaid andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes küsimustikule, ning taotluse esitaja esitatud ja komisjoni kontrollitud teabele tuginedes. Mikromajanduslikud näitajad põhinesid valimisse kaasatud tootjate poolt küsimustikule vastates esitatud andmetel.

(251)

Makromajanduslikud näitajad on järgmised: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamise määr, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, subsideerimise suurus ja taastumine varasemast subsiidiumist.

(252)

Mikromajanduslikud näitajad on järgmised: keskmine ühikuhind, ühikukulu, keskmised tööjõukulud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

(253)

Liidu kogutoodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 6

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(254)

Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Selle põhjuseks on asjaolu, et tootmisvõimsus põhineb peamiselt tootmisliine varustavate ahjude arvul ning tootmisvõimsuse suurendamine hõlmab seega märkimisväärseid investeeringuid.

(255)

Liidu tootmisharu tootmisvõimsuse rakendamine püsis 2016.–2018. aastal samuti kõrgel tasemel ja stabiilsena, enne kui läbivaatamisega seotud uurimisperioodil veidi vähenes.

(256)

Liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 7

Müügimaht ja turuosa

(257)

Liidu tootmisharu müüki tabas vaatlusalusel perioodil 7 % langus, välja arvatud väga tugev 2017. aasta, kui see suurenes 2016. aastaga võrreldes 5 %.

(258)

Liidu tootmisharu turuosa vähenes vaatlusalusel perioodil 64 %-lt 59 %-le. Ka Hiinast pärit impordi turuosa vähenes 8 %-lt 5 %-le. Nii Hiinast pärit impordi kui ka liidu tootmisharu vähenevat turuosa tuli vaadelda Egiptusest pärit impordi suurenemise suhtes. Tõepoolest, Egiptusest pärit impordi turuosa suurenes vaatlusalusel perioodil peaaegu kolm korda, 5 %-lt 14 %-ni.

(259)

Tööhõive ja tootlikkus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 8

Tööhõive ja tootlikkus

(260)

Liidu tootmisharu tööhõive jäi kogu vaatlusaluse perioodi kestel stabiilseks.

(261)

Liidu tootmisharu tootlikkuse vähenemine vaatlusalusel perioodil peegeldas toodangu vähenemist.

(262)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmised ühiku müügihinnad liidus asuvatele klientidele muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 9

Müügihind liidus

(263)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kaalutud keskmine ühiku müügihind sõltumatutele klientidele langes vaatlusalusel perioodil 5 %.

(264)

Valimisse kaasatud liidu tootjate ühiku tootmiskulu suurenes vaatlusalusel perioodil aga 8 %.

(265)

Valimisse kaasatud liidu tootjate keskmised tööjõukulud suurenesid vaatlusalusel perioodil aegamööda järgmiselt.

Tabel 10

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta

(266)

Valimisse kaasatud liidu tootjate laovarud suurenesid vaatlusalusel perioodil ja püsisid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kõrgeimal tasemel:

Tabel 11

Laovarud

(267)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus muutusid vaatlusalusel perioodil järgmiselt.

Tabel 12

Kasumlikkus, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus

(268)

Et teha kindlaks liidu kolme tootja kasumlikkus, tegi komisjon kindlaks liidus sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote eest saadud maksueelse puhaskasumi protsendina selle müügi käibest.

(269)

Tegevusest saadav kasumlikkus ja iga-aastane rahavoog vähenesid vaatlusalusel perioodil tunduvalt.

(270)

Liidu tootmisharu jätkas vaatlusalusel perioodil investeeringute tegemist. Investeeringud suurenesid vahemikul 2016–2018 vastavalt ahjude olelustsüklile, kuna neid tuleb tootmise jätkuvuse võimaldamiseks korrapäraselt uuendada. Aga läbivaatamisega seotud uurimisperioodil vähenesid investeeringud märkimisväärselt.

(271)

Investeeringutasuvust väljendatakse kasumi protsendina investeeringu raamatupidamislikust netoväärtusest. Vaatlusalusel perioodil järgnesid vähenevatele kasumimarginaalidele negatiivsed arengud.

(272)

Siiski piirasid liidu tootmisharu finantstulemused ehk kasum läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tema kapitali kaasamise võimet.

(273)

Liidu tootmisharu kasum sai vaatlusalusel perioodil tugeva löögi; see langes 2016. aasta 12,6 % kasumilt läbivaatamisega seotud uurimisperioodi 3,7 % kasumini, tasemele, mis on tublisti allpool sellise äärmiselt kapitalimahuka tootmisharu kestlikku taset. Kasumlikkuse märkimisväärne vähenemine annab tunnistust liidu tootmisharu eriti haavatavast olukorrast läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

(274)

Vähenevad müügimahud koos langevate hindadega tõid kaasa kõigi tulemuslikkusnäitajate halvenemise. Lisaks vähenevale kasumlikkusele vähenesid ka tootlikkus ja võimsuse rakendamine. Lõppvarud on vaatlusalusel perioodil suurenenud 8 %. Uurimisperioodil vähenes rahavoog 2016. aastaga võrreldes 51 %. Investeeringutasuvus langes 2016. aasta 18 %-lt vaid 6 %-ni.

(275)

Tootmise kahanemisel on tootmisharule märkimisväärne mõju nii suurte püsikulude kui ka selle tõttu, et tootmist ei ole võimalik paindlikult vähendada, kuna ahjusid tuleb teatud tootmisprotsessis täielikult kasutada.

(276)

Isegi sellistes ebasoodsates tingimustes oli vaja teha pidevaid investeeringuid, peamiselt et vahetada välja ahjud, mille tööiga on rangelt piiratud. See pani tootjad täiendava rahalise surve alla.

(277)

Samal ajal kaotas liidu tootmisharu jao oma turuosast; sellel oli halb mõju kasumlikkusele.

(278)

Eespool esitatud fakte arvestades järeldas komisjon, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt olulist kahju alusmääruse artikli 8 tähenduses.

(279)

Komisjon järeldas, et liidu tootmisharu kandis läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ikka veel olulist kahju.

(280)

Komisjon aga leidis, et kahju, mida liidu tootmisharu kandis, ei saanud omistada Hiinast pärit impordile. Nagu impordistatistikast nähtus, suurenes vaatlusalusel perioodil järsult import Egiptusest.

(281)

Nagu eespool põhjenduses (243) osutatud, uuris komisjon seda importi hiljuti ning leidis, et seda subsideeritakse ja et see põhjustab liidu tootmisharule kahju. Komisjon leidis, et Hiina kontsern CNBM Group on seadnud Egiptuses sisse tegevuse, et vältida kaubanduse kaitsemeetmeid, sealhulgas seda, mida praegu läbi vaadatakse (52).

(282)

Vaatamata tavapärasele piiravale mõjule, mida subsiidiumivastane uurimine uuritavatest riikidest pärit impordile avaldab, püsis Egiptusest pärit import sellel läbivaatamisega seotud uurimisperioodil sarnasel tasemel, st 141 809 tonni juures võrreldes 144 169 tonniga perioodil, mis lõppes 31. märtsil 2019. Samal ajal jätkus impordihinna langemise suundumus, kus hind langes 904 eurolt/tonn 890 euroni/tonn.

(283)

Hinnasurve turul, mida see Egiptusest pärit väikeste hindadega import põhjustas, tõi kaasa liidu tootmisharu suutmatuse kajastada hinnas tootmiskulude suurenemist.

(284)

Samuti väärib mainimist, et ajutised meetmed Egiptusest pärit subsideeritud impordi suhtes kehtestati alles märtsis 2020. Seega oli liidu tootmisharu käesolevas uurimises vaadeldud perioodil, sealhulgas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil Egiptusest pärit subsideeritud impordi ees kaitsetu.

(285)

Samas kui Hiina import hõivas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil jätkuvalt 5 % turuosa ning selle impordihinnad olid ikka veel allpool muude riikide ja ka liidu tootmisharu puhul täheldatud hinda, märgib komisjon, et Hiinast pärit klaasfilamentkiu ebaõiglase impordi suhtes on kehtestatud mitte üksnes subsiidiumi-, vaid ka dumpinguvastased meetmed.

(286)

Seega võrdles komisjon Hiina impordihindu, millele liitis mõlemad tollimaksud, liidu tootmisharu hindadega.

(287)

Kuna Hiina eksportivad tootjad koostööd ei teinud, kasutas komisjon ELi impordistatistikat ning võttis arvesse TARICi lisakoode, et määrata äriühingute individuaalsed määrad, ja CN-koode, et eristada heiet, matte ja tükeldatud klaaskiude.

(288)

Selle võrdluse tulemusel leidis komisjon, et tükeldatud klaaskiudude ja heide puhul, mis moodustavad ülekaalukalt suurima osa liidu tootmisharu toodangust, ei esine hinna allalöömist. Hinna allalöömist täheldati üksnes seoses mattidega, mispuhul leiti, et kuna nende osatähtsus liidu kogutoodangus on väga väike (alla 4 %), ei ole sellel liidu tootmisharu olukorrale mõõdetavat mõju.

(289)

Seega järeldas komisjon, et need meetmed olid tõhusad liidu tootmisharu kaitsmiseks HRVst pärit subsideeritud impordi põhjustatud kahju eest.

(290)

Seejärel hindas komisjon, kas oli tõenäoline, et kahju, mida algselt põhjustas HRVst pärit klaasfilamentkiu import, võib meetmete aegumisel korduda.

(291)

Tõenäosuse väljaselgitamiseks analüüsis komisjon järgmisi asjaolusid: a) Hiinast pärit impordi tõenäoline hinnatase tasakaalustusmeetmete puudumisel, b) liidu turu atraktiivsus, c) Hiina tootmisvõimsus ja vaba tootmisvõimsus.

(292)

Uurimine on näidanud, et Hiinast pärit importi subsideeriti läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja meetmete aegumise korral oleks subsideerimise jätkumine tõenäoline.

(293)

Hiina impordihinnad (ilma dumpinguvastaste/tasakaalustavate tollimaksudeta) olid tunduvalt alla liidu tootmisharu müügihindu. Liidu tootmisharu keskmine müügihind ELi turul läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oli 1 106 eurot/tonn, samas kui Hiina impordi keskmine hind oli 990 eurot/tonn. Selle põhjal jõuti järeldusele, et meetmete aegumise korral toimuks Hiinast pärit klaasfilamentkiu import liitu kahjustavate hindadega, mis löövad alla liidu tootmisharu müügihinnad.

(294)

Liidu turg on atraktiivne oma suuruse ja hindade poolest.

(295)

Taotluse esitaja antud kättesaadava teabe põhjal on hinnad liidu turul suuremad kui keskmiselt muudes riikides. Samuti nähtub ekspordistatistikast, et Hiina ekspordihinnad teistele eksporditurgudele, st USAsse ja Lõuna-Koreasse olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil keskmiselt väiksemad (USAs 863 eurot/tonn ja Lõuna-Koreas 780 eurot/tonn) kui ELi (990 eurot/tonn) (53).

(296)

Viimaks kinnitab liidu turu atraktiivsust Hiina klaasfilamentkiu tootjatele ka asjaolu, et veidi aega pärast subsiidiumide- ja dumpinguvastaste meetmete kehtestamist detsembris 2014 tegid CPIC ja CNBM Group Euroopa turu teenimiseks olulisi investeeringuid suure klaasfilamentkiuekspordi alustamiseks vastavalt Bahreinist ja Egiptusest.

(297)

Nagu leidis kinnitust eelmises uurimises, avas CNBM Group Egiptuse tehase sõnaselge eesmärgiga müüa liidu turule klaasfilamentkiudu, ilma et peaks maksma otse Hiinast tuleva impordi suhtes kehtivaid tollimakse (54).

(298)

Nagu põhjendustes 213 kuni 215 kirjeldatud, on Hiinas märkimisväärselt vaba tootmisvõimsust.

(299)

Uurimisest nähtus, et Hiinast pärit import toimus jätkuvalt hindadega, mis lõid alla liidu tootmisharu hinnad, ja et ükski märk ei viidanud subsideerimise lõppemisele tulevikus.

(300)

Lisaks võib meetmete tühistamisel põhjendatult eeldada, et liidu turu atraktiivsuse ja Hiinas saadaoleva vaba tootmisvõimsuse tõttu suureneb oluliselt liitu suunatud import subsideeritud ja kahjulike hindadega, mis löövad alla liidu tootmisharu müügihinna.

(301)

Sellise stsenaariumi korral kasvaks kiiresti Hiina ekspordi turuosa liidus liidu tootmisharu turuosa arvelt, sest liidu tootmisharu müügimaht väheneks kohe ja tema püsikulud ühiku kohta suureneksid.

(302)

Püsikulude suurenemine koos müügihindade vähenemisega mõjutaks otseselt liidu tootmisharu kasumlikkust, mis jäi vaatlusalusel perioodil oluliselt alla sihtkasumi määra. Sellest tulenevalt muutuks liidu tootmisharu kahjumlikuks, liidu tootmisharu üldine majanduslik olukord muutuks halvemaks ja tootmisharu kannaks olulist kahju.

(303)

Eespool esitatu põhjal järeldas komisjon, et meetmete kehtetuks tunnistamise korral on Hiinast pärit impordist tuleneva kahju kordumine tõenäoline.

(304)

Kooskõlas alusmääruse artikliga 31 uuris komisjon, kas ta saaks teha selge järelduse, et hoolimata kahjuliku subsideerimise kindlakstegemisest ei ole tasakaalustatavate subsiidiumide kogusummale vastavate tasakaalustusmeetmete võtmine praegusel juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlakstegemisel võeti arvesse kõigi asjaomaste huvitatud isikute, sealhulgas liidu tootmisharu, kasutajate ja importijate huve.

(305)

Uurimisest nähtus, et liidu tootmisharu oli kahjustavas olukorras ning et meetmete kaotamine tooks Hiina subsideeritud impordi tõttu tõenäoliselt kaasa veel ebaõiglasema konkurentsi.

(306)

Seega järeldas komisjon, et liidu tootmisharu huvides on säilitada kehtivad meetmed.

(307)

Klaasfilamentkiudu kasutatakse arvukates rakendustes nagu transporditööstus (autod, laevad, õhusõidukid, sõjandus), elektri/elektroonikatööstus, tuuleenergeetika, ehitustööstus, mahutid/torud, tarbekaubad.

(308)

Seda kasutatakse kas otse materjalitööstustes (plast) või sisendmaterjalina klaaskiust kanga ja hõreda koega klaaskiust kanga kudumisel.

(309)

Otsesel kasutusel, kus klaasfilamentkiud tugevdavad materjali, on selle osatähtsus materjali kogukuludes väga väike, nagu ka meetmete mõju kogukuludele.

(310)

Klaaskiust kanga kudumise puhul on olukord erinev, sest klaasfilamentkiud moodustab tootmiskuludest olulise protsendi ning liidu turul konkureerimiseks tugineb klaaskiust kanga tootmisharu odavatele klaasfilamentkiu hindadele. Klaaskiust kanga tootmisharu saab nüüd aga kasu nii Hiinast kui ka Egiptusest (põhikonkurendid klaaskiust kanga turul) pärit impordile kehtestatud dumpinguvastastest ja tasakaalustusmeetmetest.

(311)

Kuna selle uurimisega seoses ei võtnud ühendust ükski kasutaja, tugineb komisjoni parimate kasutada olevate andmetena varasemate uurimiste järeldustele: dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamine, nagu kirjeldatud üksikasjalikult komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/724, (55) milles järeldati, et meetmete pikendamine avaldaks kasutajate olukorrale vähe mõju, ning subsiidiumivastane uurimine, nagu kirjeldatud üksikasjalikult komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/379, (56) milles järeldati, et võttes arvesse olemasolevaid alternatiivseid tarneallikaid, mille suhtes meetmeid ei kohaldata, ja kuna puuduvad tõendid, mis näitaksid selgelt, et kasutajad ei suuda impordi suhtes kehtestatud meetmetest tulenevaid lisakulusid katta, ei näidanud kasutajatele avalduv negatiivne mõju selgelt, et meetmete kehtestamine ei ole liidu huvides.

(312)

Komisjon kutsus sõltumatuid importijaid uurimises osalema, aga ükski sõltumatu importija ei võtnud ühendust ega teinud uurimises ühelgi viisil koostööd.

(313)

Komisjon leidis, et klaasfilamentkiud on suures ulatuses standarditud ning et selle tarneallikaid saab tulemuslikult vahetada.

(314)

Selle põhjal järeldas komisjon, võttes arvesse ka olemasolevaid alternatiivseid tarneallikaid, et praegu kehtivad meetmed ei avaldanud importijate olukorrale märkimisväärset halba mõju ning et meetmete jätkumine ei mõjutaks neid põhjendamatult.

(315)

Meetmete kehtetuks tunnistamine avaldaks liidu tootjatele olulist negatiivset mõju.

(316)

Dumpinguvastase tollimaksu pikendamine avaldaks importijatele ja kasutajatele vähe mõju.

(317)

Komisjon märgib siiski, et võimalik on kasutada ka selliseid klaasfilamentkiu allikaid, mille suhtes ei ole meetmeid kehtestatud.

(318)

Selle põhjal tegi komisjon järelduse, et puuduvad kaalukad argumendid selle kohta, et klaasfilamentkiu impordi suhtes lõplike tasakaalustusmeetmetega jätkamine ei ole liidu huvides.

(319)

Subsideerimise jätkumise ja kahju kordumise tõenäosuse kohta tehtud järeldusi silmas pidades ning kooskõlas alusmääruse artikli 18 lõikega 1 tuleks säilitada Hiina Rahvavabariigist pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kohaldatav tasakaalustav tollimaks.

(320)

Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatseti kehtestada lõplik tasakaalustav tollimaks liitu suunduva vaatlusaluse toote impordile.

(321)

Huvitatud isikutele anti võimalus esitada selle teatavakstegemise kohta märkusi ning taotleda komisjonilt ja/või kaubandusmenetluses ärakuulamise eest vastutavalt ametnikult enda ärakuulamist.

(322)

Pärast oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist saadi märkused esiteks Hiina eksportivalt tootjalt Chengdu Chang Yuan Shun Co. Ltd. ja teiseks APFE-lt.

(323)

Hiina eksportiv tootja teatas, et ta ei nõustu otsusega säilitada tasakaalustavad tollimaksud ja väitis, et ta ei saa Hiina valitsuselt subsiidiumi. Eelkõige väitis äriühing, et ta ei saanud kasu Hiina valitsuse riiklikust kavast klaasfilamentkiu tootmisharu edendamiseks ega soodustingimustel finantstoetust. Kui need üldised väited välja arvata, ei esitanud Hiina eksportiv tootja oma väidete toetuseks mingeid tõendeid. Seetõttu lükatakse need tagasi.

(324)

APFE teatas, et ta nõustub komisjoni järeldustega. Samuti rõhutas APFE, et Hiina tootjad on säilitanud tugeva positsiooni ELi turul mitte ainult tänu Egiptusest ja Bahreinist pärit impordile, vaid ka Hiinast pärit impordile. APFE väitis, et Eurostati andmetel on Hiina tootjad pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi langetanud liitu suunatud ekspordi hindu üle 15 %. APFE ei olnud teadlik ühestki tehnoloogilisest arengust, mille tulemusena väheneksid klaasfilamentkiu tootmisharu tootmiskulud ja millega saaks sellist hinnalangust põhjendada. Vastupidi, APFE prognoosis hindade tõusu ülemaailmse majandusolukorra ja pandeemia tõttu.

(325)

APFE leidis, et klaasfilamentkiust toodete import Hiinast põhjustas jätkuvalt kahju liidu tootmisharule ning et pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi on Hiina tootjad kasutanud absorptsioonitavasid, mis on oluliselt kahjustanud Hiinast pärit klaasfilamentkiust toodete impordi suhtes kehtivate tollimaksude mõju, mis neil oli 2014. aastal ja järgnevatel aastatel.

(326)

Komisjon märgib, et APFE märkused järgivad sama joont nagu eespool esitatud järeldused. Kui liidu tootmisharul on tõendeid selle kohta, et meetmed tuleb läbi vaadata, on tal õigus esitada vastav taotlus vastavalt alusmäärusele.

(327)

Võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) 2018/1046 (57) artiklit 109, on viivisemäär juhul, kui teatav summa tuleb tagasi maksta Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, Euroopa Keskpanga poolt oma peamiste refinantseerimistehingute suhtes kohaldatav ja Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud määr, mis kehtib iga kuu esimesel kalendripäeval.

(328)

Käesoleva määrusega sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) 2016/1037 artikli 25 lõike 1 alusel loodud komitee arvamusega,