ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 58
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

64. aastakäik
19. veebruar 2021

Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/250, 16. veebruar 2021, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses COVID-19 kriisist tingitud ajutise vabastusega teenindusaegade kasutamise nõuete kohaldamisest liidu lennujaamades ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (ÜVJP) 2021/251, 18. veebruar 2021, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Zimbabwes

9

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/252, 29. jaanuar 2021, millega tehakse mahaarvamised Portugali anšoovisepüügikvoodist eelmise aasta ülepüügi tõttu

12

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/253, 17. veebruar 2021, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Zimbabwes

15

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/254, 18. veebruar 2021, millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 ning määrusi (EÜ) nr 218/2007 ja (EÜ) nr 1518/2007 Ühendkuningriigist pärit toodete impordi osas ning millega jäetakse need tooted pooleli olevate kehtivusperioodidega tariifikvootidest välja

17

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/255, 18. veebruar 2021, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed ( 1 )

23

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/256, 18. veebruar 2021, millega muudetakse seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ühendkuningriiki käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu ja vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi ( 1 )

36

 

 

OTSUSED

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/257, 18. veebruar 2021, millega toetatakse Oslo tegevuskava rakendamist, et viia ellu jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsioon

41

 

*

Nõukogu otsus (ÜVJP) 2021/258, 18. veebruar 2021, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Zimbabwes

51

 

*

Komisjoni otsus (EL, Euratom) 2021/259, 10. veebruar 2021, millega kehtestatakse tööstusjulgeoleku rakenduseeskirjad, mida kohaldatakse salastatud toetuste suhtes

55

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/250,

16. veebruar 2021,

millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 seoses COVID-19 kriisist tingitud ajutise vabastusega teenindusaegade kasutamise nõuete kohaldamisest liidu lennujaamades

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 100 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 kriis on tekitanud olukorra, kus lennuliikluse maht on nõudluse järsu languse ning liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt COVID-19 leviku piiramiseks võetud otsemeetmete tõttu märkimisväärselt kahanenud. Lennuettevõtjatele on see avaldanud kahjulikku mõju alates 1. märtsist 2020 ja see jätkub tõenäoliselt ka järgmistel aastatel.

(2)

Need asjaolud ei ole lennuettevõtjate kontrolli all ja on viinud lennuteenuste vabatahtliku või kohustusliku tühistamiseni. Vabatahtlikud tühistamised aitavad eelkõige kaitsta lennuettevõtjate finantsolukorda ja vältida kahjulikku keskkonnamõju, mida põhjustab tühjade või peaaegu tühjade lendude korraldamine vaid selleks, et säilitada teenindusajad.

(3)

Ühtse Euroopa taeva lennuliiklusvõrgu haldusasutusena tegutseva Eurocontroli avaldatud andmete kohaselt on lennuliiklus 2020. aasta juuni keskpaiga seisuga eelmise aastaga võrreldes jätkuvalt ligikaudu 74 % suuruses languses.

(4)

Teadaolevate broneeringute arvu, Eurocontroli prognoose ja epidemioloogilisi prognoose silmas pidades ei ole võimalik ette näha, millal COVID-19 kriisist tingitud oluliselt vähenenud nõudlusega periood tõenäoliselt lõpeb. Eurocontroli viimaste prognooside kohaselt on lennuliikluse maht 2021. aasta veebruaris ligikaudu pool 2020. aasta veebruari tasemest. Sellest kuupäevast kaugemale ulatuvad prognoosid sõltuvad mitmest ebamäärasest tegurist, nagu COVID-19 vaktsiinide kättesaadavus. Sellises olukorras ei tohiks lennuettevõtjad, kel ei õnnestu kasutada oma teenindusaegu vastavalt nõukogu määruses (EMÜ) nr 95/93 (3) sätestatud teenindusaegade kasutusmäärale, kaotada automaatselt eesõigust nimetatud määruse artikli 8 lõikes 2 ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud teenindusaegade sarjadele, mida nad saaksid muidu kasutada. Käesolevas määruses tuleks selleks kehtestada erinormid.

(5)

Nende erinormidega tuleks samal ajal käsitleda võimalikku kahjulikku mõju lennuettevõtjate konkurentsile. Eelkõige tuleb tagada, et lennuettevõtjatel, kes on valmis teenuseid osutama, lubatakse kasutada vaba läbilaskevõimet ja et neil on väljavaade säilitada sellised teenindusajad pikemas perspektiivis. See peaks säilitama lennuettevõtjate stiimuli lennujaamade läbilaskevõime kasutamiseks, mis omakorda tooks kasu tarbijatele.

(6)

Seepärast on vaja kehtestada kooskõlas nende põhimõtetega ja piiratud ajavahemikuks tingimused, mille kohaselt lennuettevõtjatel on jätkuvalt õigus teenindusaegade sarjale vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2, ning kehtestada asjaomastele lennuettevõtjatele nõuded kasutamata läbilaskevõime vabastamiseks.

(7)

Ajavahemikuks, mil lennutransport on COVID-19 kriisist negatiivselt mõjutatud, tuleks mõiste „uustulnuk“ määratlust laiendada, et suurendada sellega hõlmatud lennuettevõtjate arvu, andes seeläbi rohkematele lennuettevõtjatele võimaluse tegevust alustada ja laiendada, kui nad seda soovivad. Kuid selle mõistega hõlmatud lennuettevõtjate privileegid peaksid piirduma tõeliste uustulnukatega, jättes välja lennuettevõtjad, kel koos emaettevõtjaga või oma tütarettevõtjatega või emaettevõtja tütarettevõtjatega on rohkem kui 10 % mis tahes lennujaamas asjaomasel päeval jaotatud kõigist teenindusaegadest.

(8)

Ajavahemikul, mil kohaldatakse vabastust teenindusaegade kasutamise nõuetest, tuleks teenindusaegade jaotamise süsteemis võtta arvesse nende lennuettevõtjate jõupingutusi, kes on käitanud lende, kasutades teenindusaegu, mis kuuluvad teenindusaegade sarja, millele teisel lennuettevõtjal on õigus vastavalt määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 8 lõikele 2 ja artikli 10 lõikele 2, kuid mis on tehtud teenindusaegade koordinaatorile ajutiseks ümberjaotamiseks kättesaadavaks. Seepärast peaksid lennuettevõtjad, kes on kasutanud vähemalt viit teenindusaega teenindusaegade sarjast, saama järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil nende teenindusaegade sarjade jaotamisel eesõiguse, tingimusel et lennuettevõtja, kellel on kõnealuste artiklite kohaselt neile õigus, neid ei taotle.

(9)

COVID-19 erisanitaarmeetmete kehtestamine lennujaamades võib vähendada olemasolevat läbilaskevõimet, mistõttu võib olla vajalik ette näha spetsiifilised COVID-19 koordineerimisparameetrid. Sellistes olukordades ja selliste parameetrite nõuetekohase kohaldamise võimaldamiseks peaks koordinaatoritel olema lubatud kohandada määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 8 kohaselt lennuettevõtjatele jaotatud teenindusaegade ajastust või tühistada sellised teenindusajad sõiduplaani perioodil, mil kohaldatakse COVID-19 erisanitaarmeetmeid.

(10)

Lennujaamade läbilaskevõime hõlpsamaks kasutamiseks 2021. aasta suvisel sõiduplaani perioodil peaks lennuettevõtjatel olema lubatud tagastada varasemad teenindusajad enne sõiduplaani perioodi algust koordinaatorile, et neid saaks vastavalt vajadusele ümber jaotada. Lennuettevõtjad, kes tagastavad täielikud teenindusaegade sarjad enne käesolevas määruses sätestatud tähtpäeva, peaksid säilitama õiguse samadele teenindusaegade sarjadele nendes lennujaamades 2022. aasta suvisel sõiduplaani perioodil. Võttes arvesse muid käesolevas määruses sisalduvaid teenindusaegade säilitamise nõudest vabastamise meetmeid, tuleks lennuettevõtjatel, kellel on lennujaamas märkimisväärne arv teenindusaegu, lubada sel viisil tagasi anda maksimaalselt pool oma teenindusaegadest.

(11)

Ilma et see piiraks liikmesriikide kohustust järgida liidu õigust, eelkõige aluslepingutes ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1008/2008 (4) sätestatud norme, ei ole selliste võimalike meetmete kahjulikud tagajärjed, mida liikmesriikide või kolmandate riikide ametiasutused võtavad COVID-19 leviku tõkestamiseks ja millega väga lühikese etteteatamisajaga piiratakse reisimisvõimalusi, lennuettevõtjate süü ning neid tuleks seega leevendada, kui need meetmed mõjutavad märkimisväärselt ettevõtjate elujõulisust või reisimisvõimalusi või nõudlust asjaomastel liinidel. See peaks hõlmama meetmeid, mis viivad piiri või õhuruumi osalise või täieliku sulgemiseni või teatavate lennujaamade osalise või täieliku sulgemise või läbilaskevõime vähendamiseni, lennumeeskonna liikumise piiranguteni, mis oluliselt takistavad lennuteenuste osutamist, või takistavad tõsiselt reisijate võimalust mis tahes lennuettevõtja vahendusel teataval liinil reisida, sealhulgas reisipiirangud, liikumispiirangud või karantiinimeetmed sihtriigis või -piirkonnas või lennuteenuse osutamise vahetuks toetamiseks vajalike teenuste kättesaadavuse piirangud. Leevendamine peaks tagama, et lennuettevõtjaid ei karistata teenindusaegade kasutamata jätmise eest, kui see tuleneb piiravatest meetmetest, mida ei olnud teenindusaegade jaotamise ajal veel avalikuks tehtud. Konkreetne leevendus selliste meetmete kehtestamise mõjule peaks olema piiratud kestusega ega tohiks mingil juhul ületada kaht järjestikust sõiduplaani perioodi.

(12)

Ajavahemikel, mil COVID-19 kriis avaldab nõudlusele olulist mõju, tuleks lennuettevõtjad vajalikul määral vabastada nõudest kasutada teenindusaegu, et säilitada õigus neile teenindusaegadele järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil. See peaks võimaldama lennuettevõtjatel suurendada lennuteenuste mahtu, kui asjaolud seda võimaldavad. Sel eesmärgil kindlaks määratud madalama minimaalse kasutusmäära juures tuleks võtta arvesse lennuliikluse 2021. aasta prognoosi alates 2021. aasta algusest, mil see oli 50 % 2019. aasta liikluse mahust, COVID-19 kriisiga seotud ebakindlust ning tarbijate usalduse ja liiklusmahtude taastumist.

(13)

Võttes arvesse COVID-19 kriisi muutuvat mõju ja sellest tulenevat liiklusmahtude arengu ebaselgust keskpikas perspektiivis ning selleks, et reageerida paindlikult, kui see on tingimata vajalik ja põhjendatud, probleemidele, millega lennutranspordi sektor selle tõttu toime peab tulema, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses teenindusaegade kasutamise nõuetest antava vabastuse kohaldamisaja muutmisega ning seoses minimaalse kasutusmäära protsendi muutmisega kindlas vahemikus. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (5) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(14)

Selleks et teha aegsasti vajalikud ettevalmistused, peavad lennuettevõtjad ja koordinaatorid võtma arvesse asjaomasel sõiduplaani perioodil teenindusaegade kasutamise suhtes kohaldatavaid tingimusi. Seepärast peaks komisjon püüdma võtta delegeeritud õigusaktid vastu võimalikult varakult ja võtma need igal juhul vastu enne määruse (EMÜ) nr 95/93 artikli 10 lõikes 3 ette nähtud teenindusaegade tagastamise tähtaega.

(15)

Lennujaamadel, lennujaama teenuseosutajatel ja lennuettevõtjatel on vaja asjakohaseks planeerimiseks teada, milline on olemasolev läbilaskevõime. Lennuettevõtjad peaksid andma kõik teenindusajad, mida ei kavatseta kasutada, koordinaatorile võimalikuks teistele lennuettevõtjatele ümberjagamiseks võimalikult vara ja hiljemalt kolm nädalat enne kavandatavat kasutamiskuupäeva. Kui lennuettevõtjad seda nõuet või mõnda muud määruse (EMÜ) nr 95/93 kohast nõuet korduvalt ja tahtlikult ei täida, tuleks nende suhtes kohaldada asjakohaseid karistusi või samaväärseid meetmeid.

(16)

Kui koordinaator on veendunud, et lennuettevõtja on lõpetanud lennujaamas oma tegevuse, peaks koordinaator võtma viivitamata asjaomaselt lennuettevõtjalt tagasi teenindusajad ja lisama need ühisvarusse ümberjaotamiseks teistele lennuettevõtjatele.

(17)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt erinormide kehtestamist ja piiratud ajavahemikuks ette nähtud vabastust üldistest teenindusaegade kasutamise nõuetest, et leevendada COVID-19 kriisi tagajärgi lennuliiklusele, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda kavandatava meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Pidades silmas COVID-19 kriisi põhjustatud erandlikest asjaoludest tulenevat kiireloomulisust, peetakse asjakohaseks teha erand Euroopa Liidu lepingule, Euroopa Liidu toimimise lepingule ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingule lisatud protokolli nr 1 (riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 osutatud kaheksa nädala pikkusest tähtajast.

(19)

Et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks see jõustuma kiireloomulisena järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EMÜ) nr 95/93 muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine punkt:

„ba)

artikli 10a lõikes 3 osutatud ajavahemikul on uustulnuk

i)

lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja osana teenindusaega lennujaamas ükskõik millisel päeval, teades, et kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus heaks kiidetakse, oleks lennuettevõtjal sellel päeval kõnealuses lennujaamas kokku vähem kui seitse teenindusaega, või

ii)

lennuettevõtja, kes taotleb teenindusaegade sarja regulaarse vahemaandumiseta reisilennu jaoks kahe liidus asuva lennujaama vahel, kui sel päeval pakub nende lennujaamade vahelist regulaarlendu kuni kaks muud lennuettevõtjat, teades, et kui kõnealuse lennuettevõtja taotlus heaks kiidetakse, oleks lennuettevõtjal sellel päeval kõnealuses lennujaamas selle vahemaandumiseta lennu puhul kokku vähem kui üheksa teenindusaega.

Lennuettevõtjat, kellel koos emaettevõtja, omaenda tütarettevõtjate või emaettevõtja tütarettevõtjatega on üle 10 % kõigist konkreetses lennujaamas kõnealuseks päevaks jaotatud teenindusaegadest, ei käsitata selle lennujaama puhul uustulnukana;“;

b)

lisatakse järgmine punkt:

„n)

COVID-19 koordineerimisparameetrid – muudetud koordineerimisparameetrid, mille tulemuseks on lennuoperatsioone koordineeriva lennujaama läbilaskevõime vähenemine liikmesriikide COVID-19 kriisile reageerimiseks kehtestanud erisanitaarmeetmete tõttu.“

2)

Artikli 7 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1.   Sõiduplaane reguleerivas või lennuoperatsioone koordineerivas lennujaamas tegutsevad või tegutseda kavatsevad lennuettevõtjad esitavad vastavalt kas sõiduplaanide nõustajale või koordinaatorile kogu nende nõutud vastavasisulise teabe. Kogu vastavasisuline teave esitatakse sõiduplaanide nõustaja või koordinaatori kindlaks määratud vormis ning nende määratud tähtaja jooksul. Lennuettevõtja teatab teenindusaja jaotamise taotlust esitades koordinaatorile eelkõige seda, kas ta saaks taotletud teenindusaegade osas kasu artikli 2 punktile b või ba vastavast uustulnuka staatusest.“

3)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 2 esimese lõigu sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„2.   Ilma et see piiraks artiklite 7, 8a ja 9, artikli 10 lõigete 1 ja 2a ja artikli 14 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1, kui on täidetud järgmised tingimused:“;

b)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Artikli 10a lõikes 3 osutatud ajavahemikul jaotatakse teenindusaegade sari, mis tagastati vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 sõiduplaani perioodi lõpus (edaspidi „sõiduplaani võrdlusperiood“) teenindusaegade ühisvarusse, taotluse korral järgmiseks samaväärseks sõiduplaani perioodiks lennuettevõtjale, kes on pärast artikli 10a lõike 7 kohaldamist kasutanud sõiduplaani võrdlusperioodi jooksul vähemalt viit asjaomase teenindusaegade sarja teenindusaega, tingimusel et teenindusaegade sarja ei ole kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2 järgmiseks samaväärseks sõiduplaani perioodiks juba jaotatud lennuettevõtjale, kellele selle kasutamise õigus algselt kuulus.

Kui esimese lõigu nõuetele vastab rohkem kui üks taotleja, antakse eesõigus lennuettevõtjale, kes on kasutanud rohkem asjaomase sarja teenindusaegu.“;

c)

lisatakse järgmine lõige:

„6a.   Ajavahemikul, mil kohaldatakse COVID-19 koordineerimisparameetreid, võib koordinaator selliste koordineerimisparameetrite nõuetekohase kohaldamise võimaldamiseks muuta selliste taotletud või jaotatud teenindusaegade ajastust, mis jäävad artikli 10a lõikes 3 nimetatud ajavahemikku, või need tühistada, olles enne ära kuulanud asjaomase lennuettevõtja. Sellega seoses võtab koordinaator arvesse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud täiendavaid nõudeid ja suuniseid selles sätestatud tingimustel.“

4)

Artikli 8a lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.

a)

Artikli 2 punktis b või ba määratletud uustulnukale jaotatud teenindusaegu ei või käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaani perioodi jooksul, välja arvatud pankrotis ettevõtja tegevuse seaduslikult lubatud ülevõtmise korral.

b)

Artikli 2 punkti b alapunktides ii ja iii või artikli 2 punkti ba alapunktis ii määratletud uustulnukale jaotatud teenindusaegu ei või käesoleva artikli lõike 1 punkti a kohaselt üle kanda kahe samaväärse sõiduplaani perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui uustulnuk oleks uuel lennuliinil saanud sama eesõiguse kui algsel lennuliinil.

c)

Artikli 2 punktis b või ba määratletud uustulnukale jaotatud teenindusaegu ei või käesoleva artikli lõike 1 punkti c kohaselt vahetada kahe samaväärse sõiduplaani perioodi jooksul, välja arvatud juhul, kui see parandab teenindusaegade ajastust võrreldes algselt taotletud ajastusega.“

5)

Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse järgmine lõige:

„2a.   Olenemata lõikest 2 annab sõiduplaani perioodiks 28. märtsist 2021 kuni 30. oktoobrini 2021 jaotatud teenindusaegade sari lennuettevõtjale õiguse samale teenindusaegade sarjale sõiduplaani perioodiks 27. märtsist 2022 kuni 29. oktoobrini 2022, kui lennuettevõtja on andnud kogu teenindusaegade sarja ümberjaotamiseks koordinaatori käsutusse enne 28. veebruari 2021. Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes teenindusaegade sarja suhtes, mis oli jaotatud samale lennuettevõtjale sõiduplaani perioodiks 29. märtsist 2020 kuni 24. oktoobrini 2020. Teenindusaegade arv, mille kõnealune lennuettevõtja võib käesoleva lõike alusel saada, piirdub arvuga, mis vastab 50 %-le teenindusaegadest, mis eraldati samale lennuettevõtjale sõiduplaani perioodiks 29. märtsist 2020 kuni 24. oktoobrini 2020, välja arvatud lennuettevõtja puhul, kellele on eelmise samaväärse sõiduplaani perioodi jooksul asjaomases lennujaamas eraldatud keskmiselt vähem kui 29 teenindusaega nädalas.“;

b)

lõiget 4 muudetakse järgmiselt:

i)

lisatakse järgmine punkt:

„e)

artikli 10a lõikes 3 osutatud ajavahemikul ametiasutuste poolt selliste meetmete kehtestamine, mille eesmärk on võidelda COVID-19 leviku vastu lennuliini ühes otsas, kus asjaomaseid teenindusaegu kasutati või kavatseti kasutada, tingimusel et meetmeid ei olnud teenindusaegade sarja jaotamise ajal avaldatud, et need meetmed mõjutavad oluliselt asjaomaste liinide elujõulisust, võimalust neil reisida või nõudlust nende järele ja et need toovad kaasa mõne järgmistest olukordadest:

i)

piiri või õhuruumi osaline või täielik sulgemine või lennujaama osaline või täielik sulgemine või selle läbilaskevõime vähendamine asjaomase sõiduplaani perioodi olulise osa jooksul;

ii)

tõsine takistus reisijate võimalusele reisida mis tahes lennuettevõtjaga sellel otseliinil asjaomase sõiduplaani perioodi olulise osa jooksul, sealhulgas

—

kodakondsusel või elukohal põhinevad reisipiirangud, kõigi reiside keelamine, välja arvatud hädavajalikud reisid, või teatavatest riikidest või geograafilistest piirkondadest lähtuvate või sinna suunduvate lendude keelamine;

—

liikumispiirangud või karantiini- või isolatsioonimeetmed riigis või piirkonnas, kus sihtlennujaam asub (sealhulgas vahepealsed punktid);

—

selliste teenuste kättesaadavuse piiramine, mis on vajalikud lennuteenuse osutamise otseseks toetamiseks;

iii)

lennumeeskonna liikumise piirangud, mis oluliselt takistavad lennuteenuste osutamist teenindatavatest lennujaamadest väljuvatel või sinna suunduvatel lendudel, sealhulgas ootamatud riiki sisenemise keelud või meeskonna jäämine ootamatutesse kohtadesse karantiinimeetmete tõttu.“;

ii)

lisatakse järgmised lõigud:

„Punkti e kohaldatakse selles osutatud meetmete kohaldamisajal ning kolmandas, neljandas ja viiendas lõigus osutatud ulatuses kuni kuuenädalase täiendava ajavahemiku jooksul. Kui aga punktis e osutatud meetmete kohaldamine lõpeb vähem kui kuus nädalat enne sõiduplaani perioodi lõppu, kohaldatakse punkti e ülejäänud kuuenädalasel ajavahemikul ainult juhul, kui järgneva sõiduplaani perioodi teenindusaegu kasutatakse samal lennuliinil.

Punkti e kohaldatakse üksnes teenindusaegade suhtes, mida kasutatakse lennuliinidel, mille jaoks lennuettevõtja neid kasutas juba enne nimetatud punktis osutatud meetmete avalikuks tegemist.

Punkti e kohaldamine lõpetatakse, kui lennuettevõtja kasutab asjaomaseid teenindusaegu, et üle minna lennuliinile, mida ametiasutuste meetmed ei mõjuta.

Lennuettevõtjad võivad teenindusaja kasutamata jätmist põhjendada punktiga e maksimaalselt kahe järjestikuse sõiduplaani perioodi puhul.“;

c)

lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Uustulnukate taotluste seas eelistatakse neid lennuettevõtjaid, kes vastavad uustulnuka staatusele artikli 2 punkti b alapunktide i ja ii, artikli 2 punkti b alapunktide i ja iii või artikli 2 punkti ba alapunktide i ja ii alusel.“

6)

Artikkel 10a asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10a

Teenindusaegade jaotamine COVID-19 kriisi tingimustes

1.   Artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 2 kohaldamisel käsitavad koordinaatorid ajavahemikuks 1. märtsist 2020 kuni 27. märtsini 2021 antud teenindusaegu selle lennuettevõtja poolt kasutatud teenindusaegadena, kellele need algselt anti.

2.   Artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 2 kohaldamisel käsitavad koordinaatorid ajavahemikuks 23. jaanuarist 2020 kuni 29. veebruarini 2020 antud teenindusaegu selle lennuettevõtja poolt kasutatud teenindusaegadena, kellele need algselt anti, kui tegemist on lennuteenuste osutamisega liidu lennujaamade ja Hiina Rahvavabariigi või Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonna lennujaamade vahel.

3.   Kui seoses teenindusaegadega, mida ei ole artikli 10 lõike 2a kohaselt koordinaatorile ümberjaotamiseks antud, tõendab lennuettevõtja 28. märtsist 2021 kuni 30. oktoobrini 2021 kestva ajavahemiku puhul ning artikli 8 lõike 2 ja artikli 10 lõike 2 kohaldamisel koordinaatorile rahuldaval viisil, et asjaomane lennuettevõtja on kasutanud kõnealust teenindusaegade sarja koordinaatori loale vastavalt vähemalt 50 % sõiduplaani perioodi jooksul, milleks see on määratud, on lennuettevõtjal õigus kasutada sama teenindusaegade sarja järgmisel samaväärsel sõiduplaani perioodil.

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud ajavahemiku puhul on artikli 10 lõikes 4 ja artikli 14 lõike 6 punktis a osutatud protsendimäär 50 %.

4.   Teenindusaegade suhtes alates 9. aprillist 2020 kuni 27. märtsini 2021 kohaldatakse lõiget 1 üksnes juhul, kui lennuettevõtja tagastas asjaomased kasutamata teenindusajad koordinaatorile ümberjaotamiseks muudele lennuettevõtjatele.

5.   Kui komisjon leiab ühtse Euroopa taeva lennuliiklusvõrgu haldusasutusena tegutseva Eurocontroli avaldatud andmetele tuginedes, et lennuliikluse maht on 2019. aasta vastava perioodiga võrreldes vähenemas ja väheneb Eurocontroli liiklusprognooside alusel tõenäoliselt ka edaspidi, ning leiab parimatele kättesaadavatele teaduslikele andmetele tuginedes ka, et selline olukord tuleneb COVID-19 kriisi mõjust, võtab komisjon kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta sellele vastavalt käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud ajavahemikku.

Kui see on rangelt vajalik, et arvestada COVID-19 kriisi jätkuva mõjuga lennuliikluse mahule, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 12a vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva artikli lõikes 3 osutatud protsendimäärasid vahemikus 30–70 %. Selleks võtab komisjon arvesse muudatusi, mis on toimunud pärast 20. veebruari 2021, lähtudes järgmistest elementidest:

a)

Eurocontroli avaldatud andmed lennuliikluse mahtude ja prognooside kohta;

b)

lennuliikluse suundumuste areng sõiduplaani perioodidel, võttes arvesse COVID-19 kriisi algusest alates täheldatud arengut, ning

c)

näitajad, mis on seotud nõudlusega reisijate ja kauba lennutranspordi järele, sealhulgas lennukipargi suuruse, kasutamise ja täituvusega seotud suundumused.

Käesoleva lõike kohased delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt 31. detsembril järgmise suvise sõiduplaani perioodi kohta ja hiljemalt 31. juulil järgmise talvise sõiduplaani perioodi kohta.

6.   Kui COVID-19 kriisi pikaajalise mõju puhul liidu lennutranspordisektorile on see tungiva kiireloomulisuse tõttu vajalik, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele artiklis 12b sätestatud menetlust.

7.   Lõikes 3 osutatud ajavahemikul teevad lennuettevõtjad muudele lennuettevõtjatele ümberjaotamiseks koordinaatorile kättesaadavaks kõik teenindusajad, mida nad ei kavatse kasutada, tehes seda vähemalt kolm nädalat enne kasutamiskuupäeva.“

7)

Artikli 12a lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   Artiklis 10a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 21. veebruarini 2022.“

8)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)

lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.   Liikmesriigid kehtestavad lennuettevõtjate suhtes, kes käesolevat määrust korduvalt ja tahtlikult rikuvad, tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused või samaväärsed meetmed ja kohaldavad neid.“;

b)

lõikesse 6 lisatakse järgmine punkt:

„c)

Kui koordinaator teeb artikli 10a lõikes 3 osutatud ajavahemikul tema käsutuses oleva teabe põhjal kindlaks, et lennuettevõtja on lõpetanud oma tegevuse lennujaamas ja tal ei ole enam võimalik kasutada talle antud teenindusaegu, võtab koordinaator ülejäänud sõiduplaani perioodiks ära selle lennuettevõtja asjaomased teenindusaegade sarjad ja lisab need teenindusaegade ühisvarusse, olles asjaomase lennuettevõtja enne ära kuulanud.“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 2021

Euroopa Parlamendi nimel

President

D. M. SASSOLI

Nõukogu nimel

Eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1)   27. jaanuari 2021. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2)  Euroopa Parlamendi 11. veebruari 2021. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 15. veebruari 2021. aasta otsus.

(3)  Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta (EÜT L 14, 22.1.1993, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

(5)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1.

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/9

NÕUKOGU MÄÄRUS (ÜVJP) 2021/251,

18. veebruar 2021,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Zimbabwes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 18. veebruari 2021. aasta otsust (ÜVJP) 2021/258, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Zimbabwes, (1)

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Seoses olukorraga Zimbabwes jõustatakse nõukogu määrusega (EÜ) nr 314/2004 (2) mitu nõukogu otsuses 2011/101/ÜVJP (3) sätestatud meedet, sealhulgas teatavate isikute ja üksuste rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine.

(2)

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/258, millega jäetakse üks isik välja otsuse 2011/101/ÜVJP I lisas esitatud selliste isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, ning muudetakse nimetatud otsuse II lisas esitatud loetelus oleva kahe isiku kandeid.

(3)

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/253 (4) muudeti 17. veebruaril 2021 vastavalt määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa. Kui isik jäetakse välja nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, tuleb see isik välja jätta ka määruse (EÜ) nr 314/2004 IV lisast, milles on esitatud selliste isikute ja üksuste loetelu, kelle suhtes peatatakse piiravate meetmete kohaldamine vastavalt kõnealuse määruse artikli 6 lõikele 4.

(4)

Määruse (EÜ) nr 314/2004 IV lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 314/2004 IV lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 51.

(2)  Nõukogu 19. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes (ELT L 55, 24.2.2004, lk 1).

(3)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsus 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 42, 16.2.2011, lk 6).

(4)  Vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 15.

LISA

Määruse (EÜ) nr 314/2004 IV lisast jäetakse välja järgmine kanne:

„4.

Shiri, Perence (teise nimega Bigboy) Samson Chikerema“.

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/12

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/252,

29. jaanuar 2021,

millega tehakse mahaarvamised Portugali anšoovisepüügikvoodist eelmise aasta ülepüügi tõttu

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006, (1) eriti selle artikli 105 lõikeid 1, 2 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügikvoodid Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 9. ja 10. püügipiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) püügipiirkonna 34.1.1 liidu vetes (ANE/9/3411) ajavahemikuks 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 on kehtestatud nõukogu määrusega (EL) 2019/124 (2).

(2)

Anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügikvoodid ICESi 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi püügipiirkonna 34.1.1 liidu vetes (ANE/9/3411) ajavahemikuks 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 on kehtestatud nõukogu määrusega (EL) 2020/123 (3).

(3)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 1 on sätestatud, et kui komisjon teeb kindlaks, et liikmesriik on ületanud talle eraldatud püügikvoote, peab komisjon tegema mahaarvamised kõnealuse liikmesriigi tulevastest püügikvootidest.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõigetes 2 ja 3 on sätestatud, et sellised mahaarvamised tuleb teha järgmisel aastal või järgnevatel aastatel, kohaldades kõnealustes lõigetes sätestatud vastavaid korrutustegureid.

(5)

Portugal on ületanud talle ajavahemikuks 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020 eraldatud anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügikvooti ICESi 9. ja 10. püügipiirkonnas ning CECAFi püügipiirkonna 34.1.1 liidu vetes (ANE/9/3411).

(6)

Seepärast on asjakohane vähendada Portugalile ajavahemikuks 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 eraldatud püügikvooti ja vajaduse korral ka järgnevate aastate püügikvoote ülepüütud koguste võrra,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Portugalile Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) 9. ja 10. püügipiirkonnas ning Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) püügipiirkonna 34.1.1 liidu vetes (ANE/9/3411) ajavahemikuks 1. juulist 2020 kuni 30. juunini 2021 eraldatud anšoovise (Engraulis encrasicolus) püügikvooti, mis on kehtestatud määrusega (EL) 2020/123, vähendatakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. jaanuar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 1.

(2)  Nõukogu 30. jaanuari 2019. aasta määrus (EL) 2019/124, millega määratakse 2019. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 29, 31.1.2019, lk 1).

(3)  Nõukogu 27. jaanuari 2020. aasta määrus (EL) 2020/123, millega määratakse 2020. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse liidu vetes ning liidu kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool liitu (ELT L 25, 30.1.2020, lk 1).

LISA

Liikmesriik

Liigi kood

Piirkonna kood

Liigi nimi

Piirkonna nimetus

Esialgne kvoot ajavahemikuks 1. juuli 2019 – 30. juuni 2020 (kilogrammides)

Lubatud lossitavad kogused ajavahemikul 1. juuli 2019 – 30. juuni 2020 (kogu kohandatud kogus kilogrammides)  (1)

Kogupüük ajavahemikul 1. juuli 2019 – 30. juuni 2020 (kogus kilogrammides)

Kvoodi kasutamise ja lubatud lossitava koguse suhe (%)

Lubatud lossitava kogusega seotud ülepüük (kogus kilogrammides)

Korrutustegur  (2)

Täiendav korrutustegur  (3) ,  (4)

Eelmis(t)e aasta(te) eest tegemata jäänud mahaarvamised (5) (kogus kilogrammides)

Ajavahemiku 1. juuli 2020 – 30. juuni 2021 suhtes kohaldatavad mahaarvamised (kogus kilogrammides)

PT

ANE

9/3411

Anšoovis

ICESi 9. ja 10. püügipiirkond; CECAFi püügipiirkonna 34.1.1 liidu veed

5 343 000

3 779 330

3 858 005

102,08

78 675

/

/

/

78 675

(1)  Kvoodid, mis on liikmesriigile kättesaadavad vastavalt määrusele (EL) 2019/124 pärast seda, kui on arvesse võetud kalapüügivõimaluste vahetamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 (ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ) (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22) artikli 16 lõikele 8; pärast seda, kui on arvesse võetud kvootide ülekandmist 2018. aastast 2019. aastasse vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 (millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel)| (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3) artikli 4 lõikele 2 ja vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikele 9 ning kui on arvesse võetud kalapüügivõimaluste ümberjaotamist ja vähendamist vastavalt 20. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006) (ELT L 343 22.12.2009, lk 1) artiklitele 37 ja 105.

(2)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 2. Vähendamise kordajat × 1,00 kohaldatakse juhul, kui ülepüük on 100 tonni või alla selle.

(3)  Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 105 lõikes 3 ja tingimusel, et ülepüügi ulatus on üle 10 %.

(4)  Täht „A“ osutab sellele, et kohaldatud on täiendavat korrutustegurit 1,5, sest liikmesriik on eelneva kahe aasta jooksul oma kvooti korduvalt ületanud. Täht „C“ osutab sellele, et asjaomaste kalavarude suhtes on mitmeaastase kava kohaldamise tõttu kohaldatud täiendavat korrutustegurit 1,5.

(5)  Eelmis(t)e aasta(te) järelejäänud kogused.

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/15

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/253,

17. veebruar 2021,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse piiravaid meetmeid seoses olukorraga Zimbabwes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. veebruar 2004. aasta määrust (EÜ) nr 314/2004, milles käsitletakse teatavaid piiravaid meetmeid Zimbabwe suhtes, (1) eriti selle artikli 11 punkti b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu otsuses 2011/101/ÜVJP (2) on nimetatud isikud ja üksused, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuse otsuse artiklites 4 ja 5 sätestatud piiravaid meetmeid.

(2)

Niivõrd, kui meetmeid tuleb võtta liidu tasandil, on see otsus jõustatud määrusega (EÜ) nr 314/2004. Määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisas on esitatud nende isikute ja üksuste loetelu, kelle rahalised vahendid ja majandusressursid nimetatud määruse alusel külmutatakse.

(3)

Nõukogu võttis 18. veebruaril 2021 vastu otsuse (ÜVJP) 2021/258, (3) millega muudeti kahe isiku kandeid ning jäeti üks isik välja nende isikute ja üksuste loetelust, kelle suhtes on kehtestatud piiravaid meetmeid.

(4)

Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel, 17. veebruar 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi

peadirektor

(1)   ELT L 55, 24.2.2004, lk 1.

(2)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsus 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 42, 16.2.2011, lk 6).

(3)  Nõukogu 18. veebruari 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/258, millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Zimbabwes (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 51).

LISA

Nõukogu määruse (EÜ) nr 314/2004 III lisa I jagu muudetakse järgmiselt.

1)

Allpool loetletud isikuid käsitlevad kanded asendatakse järgmistega:

„5)

Chiwenga, Constantine

Asepresident

Zimbabwe kaitseväe endine ülem, erukindral, sündinud 25.8.1956

Pass nr AD000263

Isikutunnistus 63-327568M80

Asepresident, endine Zimbabwe kaitsejõudude juhataja. Ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige, osales riigi rõhumispoliitika väljatöötamises või elluviimises. Kasutas maaväge farmide võõrandamises. Oli 2008. aasta valimiste ajal presidendivalimiste teise vooruga seotud vägivallaaktide peakorraldaja.“

„7)

Sibanda, Phillip Valerio (teise nimega Valentine)

Zimbabwe kaitseväe juhataja

Zimbabwe relvajõudude endine juhataja, kindral, sündinud 25.8.1956 või 24.12.1954

Isikutunnistus 63-357671H26

Zimbabwe kaitseväe juhataja ja Zimbabwe relvajõudude endine juhataja. Kõrge sõjaväeametnik, seotud valitsusega, osales riigi rõhumispoliitika väljatöötamises või elluviimises.“

2)

Järgmine kanne jäetakse välja:

„6)

Shiri, Perence (teise nimega Bigboy) Samson Chikerema

Kindralleitnant (õhujõud)

Sündinud 1.11.1955

Isikutunnistus 29-098876M18

Kõrge sõjaväeametnik ja ZANU-PFi ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige, osales rõhuva riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Seotud poliitilise vägivallaga, sealhulgas 2008. aastal valimiste ajal Mashonaland Westis ja Chiadzwas toimepandud poliitilise vägivallaga.“

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/17

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/254,

18. veebruar 2021,

millega muudetakse rakendusmäärusi (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 ning määrusi (EÜ) nr 218/2007 ja (EÜ) nr 1518/2007 Ühendkuningriigist pärit toodete impordi osas ning millega jäetakse need tooted pooleli olevate kehtivusperioodidega tariifikvootidest välja

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 187,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 66 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrust (EL) nr 510/2014, millega nähakse ette põllumajandustoodete töötlemisel saadud teatavate toodetega kauplemise kord ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 1216/2009 ja (EÜ) nr 614/2009, (3) eriti selle artikli 9 esimese lõigu punkte a–d ja artikli 16 lõike 1 esimese lõigu punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/761 (4) on sätestatud impordi- ja eksporditariifikvootide haldamise eeskirjad impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi alusel hallatavate põllumajandustoodete puhul ning sellega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid, millega need kvoodid avati, ning nähakse ette erieeskirjad.

(2)

Komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/1988 (5) on sätestatud määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad seoses imporditariifikvootide haldamise eeskirjadega, mille kohaselt tariifikvoote hallatakse tollideklaratsioonide aktsepteerimise kuupäevade kronoloogilise järjekorra alusel (taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõte).

(3)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 218/2007 (6) avati teatavad veinide tariifikvoodid ja sätestati nende haldamine

(4)

Komisjoni määrusega (EÜ) nr 1518/2007 (7) avati tariifikvoot vermuti jaoks ja sätestati selle haldamine.

(5)

Ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelises kaubandus- ja koostöölepingus (8) (edaspidi „leping“) on sätestatud, et Ühendkuningriigist pärit tooteid ei või importida liitu olemasolevate WTO tariifikvootide alusel, nagu need on määratletud lepingu artiklis GOODS.18. Kõnealuses artiklis on osutatud tariifikvootidele, mis on poolte vahel jaotatud vastavalt GATTi XXVIII artikli kohastele läbirääkimistele, mille liit on algatanud WTO dokumendiga G/SECRET/42/Add.2 (9) ja Ühendkuningriik WTO dokumendiga G/SECRET/44 (10), ning mis on sätestatud kummagi poole vastavates siseriiklikes õigusaktides. Kõnealuses artiklis on sätestatud, et toodete päritolustaatus määratakse kindlaks importiva poole territooriumil kohaldatavate mittesooduspäritolureeglite alusel.

(6)

Lepingu artiklis GOODS.18 määratletud olemasolevad WTO tariifikvoodid on liidu WTO kontsessioonid, mis sisalduvad GATT 1994 kohase EL 28 kontsessioonide ja kohustuste loendi projektis, mis on WTO-le esitatud dokumendis G/MA/TAR/RS/506, (11) mida on muudetud dokumentidega G/MA/TAR/RS/506/Add.1 ja G/MA/TAR/RS/506/Add.2 (12).

(7)

Seepärast tuleks lepingu artikliga GOODS.18 kooskõla tagamiseks muuta rakendusmäärusi (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 ning määrusi (EÜ) nr 218/2007 ja (EÜ) nr 1518/2007, et jätta Ühendkuningriigist pärit tooted olemasolevatest WTO tariifikvootidest välja.

(8)

Kuna rakendusmäärusi (EL) 2020/761 ja (EL) 2020/1988 kohaldatakse üksnes nende tariifikvootide suhtes, mille kehtivusperioodid algavad 1. jaanuarist 2021, tuleks Ühendkuningriigist pärit tooted jätta samuti välja samadest tariifikvootidest, mille kehtivusperioodid algasid enne 1. jaanuarit 2021 (1. jaanuaril 2021 pooleliolevad perioodid) ja mille alla kuuluvate toodete import toimub alates 1. jaanuarist 2021. Juba väljaantud litsentse ei ole Ühendkuningriigist pärit toodete importimiseks vaja, kuna lepinguga on ette nähtud võimalus importida tollimaksu- ja kvoodivabalt. Kui sellised litsentsid on välja antud enne 1. jaanuarit 2021, tuleks asjaomased esitatud tagatised asjaomaste ettevõtjate taotluse korral vabastada. Alates 1. jaanuarist 2021 ei tohiks kõnealuste tariifikvootide litsentse Ühendkuningriigist pärit toodetele välja anda.

(9)

Selleks et tagada vastavus lepingu artiklile GOODS.18, peaks käesolev määrus jõustuma kiiremas korras selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval ja seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2021.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2020/761 muudatused

Rakendusmäärust (EL) 2020/761 muudetakse järgmiselt.

1)

II lisa muudetakse järgmiselt:

a)

järjekorranumbritega 09.4131, 09.4133, 09.4120, 09.4121 ja 09.4122 tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Päritoluriik“ asendatakse järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

b)

järjekorranumbriga 09.4125 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ asendatakse järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Ühendkuningriik“

2)

III lisa muudetakse järgmiselt:

a)

järjekorranumbritega 09.4138, 09.4148, 09.4166 ja 09.4168 tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Päritoluriik“ asendatakse järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

b)

järjekorranumbriga 09.4119 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ asendatakse järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a India, Pakistan, Tai, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik“

c)

järjekorranumbriga 09.4130 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ asendatakse järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Austraalia, Tai, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik“

d)

järjekorranumbriga 09.4154 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ asendatakse järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Austraalia, Guyana, Tai, Ameerika Ühendriigid ja Ühendkuningriik“

3)

IV lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4320 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

4)

VI lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4287 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Hiina, Argentina ja Ühendkuningriik“

5)

VII lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4286 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Hiina ja Ühendkuningriik“

6)

VIII lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4003 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritolu“ järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

7)

IX lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4595 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

8)

X lisas asendatakse järjekorranumbriga 09.4038 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritoluriik“ järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

9)

XI lisas asendatakse järjekorranumbritega 09.4401 ja 09.4402 tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Päritoluriik“ järgmisega:

„Päritoluriik

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

10)

XII lisa muudetakse järgmiselt:

a)

järjekorranumbritega 09.4067, 09.4068, 09.4069, 09.4070 ja 09.4422 tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

b)

järjekorranumbritega 09.4213, 09.4216, 09.4260 ja 09.4412 tariifikvoote käsitlevaid tabeleid muudetakse järgmiselt:

i)

lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Brasiilia, Tai ja Ühendkuningriik“

ii)

lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded“ asendatakse järgmisega:

„Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded

Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Brasiiliast, Taist ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta““

c)

järjekorranumbriga 09.4218 tariifikvooti käsitlevat tabelit muudetakse järgmiselt:

i)

lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Brasiilia ja Ühendkuningriik“

ii)

lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded“ asendatakse järgmisega:

„Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded

Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Brasiiliast ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta““

d)

järjekorranumbritega 09.4263, 09.4264 ja 09.4265 tariifikvoote käsitlevaid tabeleid muudetakse järgmiselt:

i)

lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Tai ja Ühendkuningriik“

ii)

lahter „Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded“ asendatakse järgmisega:

„Litsentsitaotlusele ja litsentsile tehtavad erikanded

Litsentside lahtrisse 24 märgitakse „Ei kehti Taist ja Ühendkuningriigist pärit toodete kohta““

Artikkel 2

Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 muudatused

Rakendusmääruse (EL) 2020/1988 I lisa muudetakse järgmiselt:

1)

järjekorranumbritega 09.0138, 09.0132, 09.0135, 09.2903, 09.2905, 09.0071, 09.0072, 09.0073, 09.0074, 09.0075, 09.0076, 09.0089, 09.0070, 09.0043, 09.0083, 09.0139, , 09.0056, 09.0057, 09.0041, 09.0039, 09.0058, 09.0094, 09.0059, 09.0060, 09.0061, 09.0062, 09.0063, 09.0040, 09.0025, 09.0027, 09.0033, 09.0092, 09.0093, 09.0035, 09.0144, 09.0161 (09.0144 alla kuuluv tariifi alamkvoot), 09.0162 (09.0144 alla kuuluv tariifi alamkvoot), 09.0145, 09.0163 (09.0145 alla kuuluv tariifi alamkvoot), 09.0164 (09.0145 alla kuuluv tariifi alamkvoot), 09.0113, 09.0114, 09.0115, 09.0147, 09.0148, 09.0149, 09.0150, 09.0151, 09.0152, 09.0153, 09.0159 (09.0153 alla kuuluv tariifi alamkvoot), 09.0160 (09.0153 alla kuuluv tariifi alamkvoot), 09.0118, 09.0119, 09.0120, 09.0121, 09.0122, 09.0123, 09.2178, 09.2179, 09.2016, 09.2181, 09.2019, 09.0154 ja 09.0055 tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik“

2)

järjekorranumbriga 09.0128 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

WTOsse kuuluvad kolmandad riigid, v.a Hiina, Tai, Indoneesia ja Ühendkuningriik“

3)

järjekorranumbriga 09.0131 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Hiina ja Ühendkuningriik“

4)

järjekorranumbriga 09.0142 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Argentina ja Ühendkuningriik“

5)

järjekorranumbritega 09.2171, 09.2175 ja 09.2015 tariifikvoote käsitleva tabeli lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik WTO liikmed, v.a Argentina, Austraalia, Uus-Meremaa, Uruguay, Tšiili, Gröönimaa, Island ja Ühendkuningriik“

6)

järjekorranumbritega 09.0156 ja 09.0158 tariifikvoote käsitlevate tabelite lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Brasiilia ja Ühendkuningriik“

7)

järjekorranumbriga 09.0157 tariifikvooti käsitleva tabeli lahter „Päritolu“ asendatakse järgmisega:

„Päritolu

Kõik kolmandad riigid, v.a Brasiilia, Tai ja Ühendkuningriik“

Artikkel 3

Määruse (EÜ) nr 218/2007 muudatused

Määruse (EÜ) nr 218/2007 artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

1)

punktis a asendatakse sõnad „(erga omnes)“ sõnadega „(kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik)“;

2)

punktis b asendatakse sõnad „(erga omnes)“ sõnadega „(kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik)“.

Artikkel 4

Määruse (EÜ) nr 1518/2007 muudatus

Määruse (EÜ) nr 1518/2007 artiklis 1 asendatakse sõnad „(erga omnes)“ sõnadega „(kõik kolmandad riigid, v.a Ühendkuningriik)“.

Artikkel 5

Pooleliolevate kehtivusperioodidega tariifikvoodid

1.   Alates 1. jaanuarist 2021 ei anta Ühendkuningriigist pärit toodetele välja litsentse artiklis 1 osutatud tariifikvootide alusel, mille kehtivusperiood on 1. jaanuaril 2021 pooleli. Samast kuupäevast alates ei arvata Ühendkuningriigist pärit tooteid artiklis 2 osutatud tariifikvootide alla.

2.   Mis puudutab Ühendkuningriigist pärit toodete importi liitu artiklis 1 osutatud tariifikvootide alusel, mida hallatakse litsentside abil, mis on välja antud enne 1. jaanuarit 2021, mis hõlmavad Ühendkuningriiki päritoluriigina, mille tariifikvoodi kehtivusperiood on 1. jaanuaril 2021 pooleli ning millega hõlmatud tooteid liikmesriigid ei luba kooskõlas lepinguga vabasse ringlusse, siis asjaomased tagatised vabastatakse asjaomaste ettevõtjate taotluse korral.

Artikkel 6

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)   ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3)   ELT L 150, 20.5.2014, lk 1.

(4)  Komisjoni 17. detsembri 2019. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/761, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1306/2013, (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 510/2014 rakenduseeskirjad seoses tariifikvootide litsentside abil haldamise süsteemiga (ELT L 185, 12.6.2020, lk 24).

(5)  Komisjoni 11. novembri 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1988, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) nr 1308/2013 ja (EL) nr 510/2014 rakenduseeskirjad imporditariifikvootide haldamiseks lähtuvalt taotluste saabumise järjekorras teenindamise põhimõttest (ELT L 422, 14.12.2020, lk 4).

(6)  Komisjoni 28. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 218/2007, millega avatakse veine hõlmavad ühenduse tariifikvoodid ja sätestatakse nende haldamine (ELT L 62, 1.3.2007, lk 22).

(7)  Komisjoni 19. detsembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1518/2007, millega avatakse tariifikvoot vermuti jaoks ja sätestatakse selle haldamine (ELT L 335, 20.12.2007, lk 14).

(8)   ELT L 444, 31.12.2020, lk 14.

(9)  https://docs.wto.org

(10)  https://docs.wto.org

(11)  https://docs.wto.org

(12)  https://docs.wto.org

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/23

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/255,

18. veebruar 2021,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrust (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002, (1) eriti selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

COVID-19 pandeemia mõjutab rahvusvahelist ja Euroopa tsiviillennundust jätkuvalt sel määral, et kolmandate riikide lennuettevõtjate ja lastilennukäitajate määramiseks ning ümbermääramiseks nõutavate kohapealsete kontrollkäikude tegemisel vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 (2) lisa punktile 6.8 esineb endiselt olulisi takistusi objektiivsetel põhjustel, mis ei sõltu asjaomastest lennuettevõtjatest ega lastilennukäitajatest.

(2)

Seepärast on vaja pikendada rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa punktis 6.8.1.7 kehtestatud tähtaega, mille jooksul on lubatud kohaldada alternatiivset ja kiirendatud ELi lennundusjulgestuse valideerimise menetlust nende liitu suunduva tarneahelaga seotud ettevõtjate suhtes, keda COVID-19 pandeemia mõjutab.

(3)

Liit on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ja Maailma Tolliorganisatsiooni (WCO) tegevuse käigus aidanud välja töötada rahvusvahelise poliitilise lähenemisviisi enne kauba laadimist edastatava eelteabe (PLACI) kohta, mis koosneb teatavatest 7 + 1 andmeelementidest, (3) nagu on kindlaks määratud Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE standardite raamistikus (SAFE FoS). Saadetise andmed, mille ekspediitorid, lennuettevõtjad, postiettevõtjad, integreerijad, kokkuleppelised esindajad või muud üksused esitavad reguleerivale asutusele võimalikult kiiresti enne lasti laadimist õhusõidukile viimases väljumiskohas, võivad tagada täiendava turbekihi, võimaldades tolliasutustel teha ohu- ja riskianalüüsi enne väljumist.

(4)

Seepärast tuleks tsiviillennundusjulgestuse eesmärgil teha kauba riskianalüüs võimalikult kiiresti pärast komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (4) artikli 106 lõigetes 2 ja 2a osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni miinimumandmete kättesaamist ja enne kauba laadimist kolmandast riigist väljuvale õhusõidukile, millega kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile. Esimese riskianalüüsi tegemise nõuet tuleks kohaldada alates 15. märtsist 2021.

(5)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (5) artikliga 186 on ette nähtud, et esimene sisenemistolliasutus teeb riskianalüüsi ja kontrollid, lisaks on kõnealuse määruse artikliga 182 kehtestatud impordikontrollisüsteem (ICS2), mille komisjon ja liikmesriigid on vastastikusel kokkuleppel loonud kui ELi kauplejate ühtlustatud liidese teabe, muutmistaotluste ning kehtetuks tunnistamise taotluste esitamiseks, sisenemise ülddeklaratsiooni andmete töötlemiseks ja salvestamiseks ning asjaomase teabe vahetamiseks tolliasutustega.

(6)

Kuna alates 15. märtsist 2021 võib enne kauba laadimist edastatava eelteabe riskianalüüsi tulemustest selguda, et liitu suunduva tarneahelaga seotud ettevõtjad peavad oma kolmandas riigis toimuva tegevuse käigus kohaldama konkreetseid leevendavaid lennundusjulgestusmeetmeid, on vaja asjakohased tsiviillennundusjulgestusega seotud rakenduseeskirjad kiiresti integreerida.

(7)

Praegune COVID-19 pandeemia on oluliselt vähendanud liidu lennujaamade suutlikkust viia lõpule standardile 3 vastavate lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seadmete paigaldamine. Komisjon ja liikmesriigid teevad jätkuvalt kõik selleks, et registreeritud pagasi läbivaatamisel lõplikult üle minna kõige uuemale tehnoloogiale. Välja on töötatud uus tegevuskava, et pakkuda eri lennujaamakategooriate jaoks kehtestatud prioriteetide abil suuremat paindlikkust praeguse olukorraga kohanemiseks ning muuta rangemate avastamisstandardite kasutuselevõtt nähtavamaks.

(8)

Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1998 rakendamisel saadud kogemused näitavad, et teatavate ühiste põhistandardite rakendusviise tuleks teataval määral muuta. Eespool nimetatud teatavate standardite rakendusviise on vaja kohandada, et selgitada, ühtlustada, lihtsustada ja tugevdada teatavaid konkreetseid lennundusjulgestusmeetmeid, suurendada õigusselgust, standardida õigusaktide ühtset tõlgendamist ja veelgi kindlamalt tagada lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite parim võimalik rakendamine.

(9)

Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) 2015/1998 vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 300/2008 artiklis 19 nimetatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Rakendusmääruse (EL) 2015/1998 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lisa punkte 1 ja 22 kohaldatakse alates 15. märtsist 2021, lisa punkti 2 kohaldatakse alates 1. märtsist 2022 ja lisa punkti 14 kohaldatakse alates 1. juulist 2021.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   ELT L 97, 9.4.2008, lk 72.

(2)  Komisjoni 5. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/1998, millega nähakse ette lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamise üksikasjalikud meetmed (ELT L 299, 14.11.2015, lk 1).

(3)  Kaubasaatja nimi, kaubasaatja aadress, kaubasaaja nimi, kaubasaaja aadress, pakkeühikute arv, kogubrutokaal, lasti kirjeldus ning alam- või koondlennuveokiri.

(4)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(5)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).

LISA

Lisa muudetakse järgmiselt:

1)

lisatakse punkt 6.0.4:

„6.0.4.

 Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab „Enne kauba laadimist edastatav eelteave“ (PLACI) esimest riskianalüüsi lennundusjulgestuse eesmärgil seoses õhuteed pidi liidu tolliterritooriumile (*) toodava kaubaga.

(*)  Kuna Island ei ole liidu tolliterritooriumi osa, käsitatakse Islandit käesoleva lisa punkti 6.8.7 kohaldamisel kolmanda riigina.“;"

2)

lisatakse punktid 6.1.4, 6.1.5 ja 6.1.6:

„6.1.4.

 Juurdepääsu kauba ja posti julgestuspiirangualadele võib anda üksnes pärast seda, kui on kindlaks tehtud, millisesse järgmistest kategooriatest saadetist avatud alalt transportiv üksus kuulub:

a)

kokkuleppeline esindaja;

b)

tuntud saatja;

c)

punkti 6.6.1.1 alapunkti c kohaselt määratud vedaja, kes veab saadetisi, mille suhtes on eelnevalt kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid;

d)

mitte ükski alapunktides a, b ja c osutatud üksustest.

6.1.5.

 Kui kohaldatakse punkti 6.1.4 alapunkti c, tehakse julgestuspiirangualadele juurdepääsu andvale kokkuleppelisele esindajale, lennuettevõtjale või lennujaama käitajale kättesaadavaks liites 6-E esitatud allkirjastatud deklaratsiooni koopia, välja arvatud juhul, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

vedaja on ise kokkuleppeline esindaja;

b)

vedu toimub vastuvõtva kokkuleppelise esindaja või lennuettevõtja nimel julgestuspiirangualadel.

Liites 6-E esitatud allkirjastatud deklaratsiooni koopia vedaja poolt esitamise võib asendada samaväärse, juurdepääsupunkti eelneva teavitamise mehhanismiga, mille tagab kas lennujaamast väljaspool asuv saatja või kokkuleppeline esindaja, kelle nimel vedu toimub, või vastuvõttev kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja julgestuspiirangualadel.

6.1.6.

 Kauba- või postisaadetisi, mille suhtes ei ole julgestuskontrolli meetmeid varem kohaldatud, võib lubada julgestuspiirangualadele tingimusel, et nende suhtes kohaldatakse ühte järgmistest meetmetest:

a)

need vaadatakse enne sisenemist läbi vastavalt punktile 6.2 ning vastuvõtva kokkuleppelise esindaja või lennuettevõtja vastutusel;

b)

need saadetakse julgestuspiirangualal asuva kokkuleppelise esindaja või lennuettevõtja valdustesse nende vastutusel.

Tarnimisel hoitakse selliseid saadetisi kaitstuna loata juurdepääsu eest, kuni need läbi vaadatakse.

Selliseid saadetisi saatvad või neid loata juurdepääsu eest kaitsvad töötajad peavad olema tööle võetud vastavalt punktile 11.1.1 ja saanud vähemalt punkti 11.2.3.9 kohase väljaõppe.“;

3)

punkti 6.3.1.2 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Pädev asutus või tema nimel tegutsev ELi lennundusjulgestuse valideerija vaatab julgestusprogrammi läbi ning kontrollib seejärel kindlaksmääratud tegevuskohti kohapeal, et hinnata, kas taotleja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 ja selle alusel vastu võetud rakendusaktide nõuetele.

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (*) artiklile 29 taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see viidi läbi vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist kokkuleppelise esindajana, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud läbivaatusnõuete puhul. Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) luba ja tolliameti asjakohase hindamise tulemused on kättesaadavad edasiseks kontrollimiseks.

(*)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“;"

4)

punktis 6.3.1.4 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklile 29 kokkuleppelise esindaja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, välja arvatud punktis 6.2 sätestatud läbivaatusnõuete puhul.“;

5)

punkt 6.3.1.5 asendatakse järgmisega:

„6.3.1.5.

 Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et kokkuleppeline esindaja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele, tühistab ta kokkuleppelise esindaja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas või -kohtades.

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul kehtetuks tunnistamisest tagab pädev asutus, et endise kokkuleppelise esindaja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

Kui kokkuleppelisel esindajal ei ole enam Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (*) artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) luba või kui ta luba on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 39 punkti e ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 28 nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et tagada kokkuleppelise esindaja vastavus määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Kokkuleppeline esindaja teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja määruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loaga.

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“;"

6)

punkt 6.3.1.8 asendatakse järgmisega:

„6.3.1.8.

 Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu kokkuleppelise esindaja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loa omamise seisukohast. See teave hõlmab uute kokkuleppeliste esindajate tunnustamist, kokkuleppelise esindaja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.“;

7)

punkti 6.3.2.6 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

saadetisele teise kokkuleppelise esindaja määratud julgestusstaatuse aktsepteerinud kokkuleppelisele esindajale pädeva asutuse poolt antud kordumatu tunnus, sealhulgas transfeertoimingute puhul.“;

8)

punktile 6.3.2.6 lisatakse järgmine lõik:

„Transfeerkaup või -post, mille puhul lennuettevõtja või tema nimel tegutsev kokkuleppeline esindaja ei saa saatedokumentides kinnitada käesolevas punktis või vajaduse korral punktis 6.3.2.7 nõutud teavet, vaadatakse enne järgnevaks lennuks õhusõiduki pardale laadimist läbi.“;

9)

punkti 6.4.1.2 alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt rakendusmääruse (EL) nr 2015/2447 artiklile 29 taotleja asukohas tehtud kohapealset kontrolli, kui see toimub vähemalt kolm aastat enne kuupäeva, mil taotleja taotleb tunnustamist tuntud saatjana. Sellistel juhtudel peab taotleja esitama liites 6-C esitatud tuntud saatjate valideerimisel kasutatava kontrollkaardi 1. osas nõutava teabe ja saatma selle pädevale asutusele koos kohustuste deklaratsiooniga, millele kirjutab alla kas taotleja seaduslik esindaja või asjaomases tegevuskohas julgestuse eest vastutav isik.

Taotleja tagab, et volitatud ettevõtja (AEO) luba ja tolliameti asjakohase hindamise tulemused on kättesaadavad edasiseks kontrollimiseks.

Allkirjastatud deklaratsiooni säilitab asjaomane pädev asutus või ELi lennundusjulgestuse valideerija, kes esitab selle nõudmise korral asjaomasele pädevale asutusele.“;

10)

punktis 6.4.1.4 asendatakse kolmas lõik järgmisega:

„Kohapealse kontrollina käsitatakse asjakohase tolliasutuse poolt vastavalt rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklile 29 tuntud saatja asukohas tehtud kohapealset kontrolli.“;

11)

punkt 6.4.1.5 asendatakse järgmisega:

„6.4.1.5.

 Kui pädev asutus ei ole enam veendunud, et tuntud saatja vastab määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele, tühistab ta tuntud saatja staatuse kindlaksmääratud tegevuskohas (-kohtades).

Vahetult pärast kehtetuks tunnistamist ning mitte hiljem kui 24 tunni jooksul kehtetuks tunnistamisest tagab pädev asutus, et tuntud saatja staatuse muutumise kohta tehakse märge liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasis.

Kui tuntud saatjal ei ole enam määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) luba või kui ta luba on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 39 punkti e ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 28 nõuetele mittevastavuse tõttu peatatud, võtab pädev asutus vajalikke meetmeid, et tagada tuntud saatja vastavus määruse (EÜ) nr 300/2008 nõuetele.

Tuntud saatja teavitab pädevat asutust kõikidest muudatustest, mis on seotud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loaga.“;

12)

punkt 6.4.1.7 asendatakse järgmisega:

„6.4.1.7.

 Pädev asutus teeb tolliasutusele kättesaadavaks kogu tuntud saatja staatusega seotud teabe, mis võib olla asjakohane määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) loa omamise seisukohast. See teave hõlmab uute tuntud saatjate tunnustamist, tuntud saatja staatuse kehtetuks tunnistamist, staatuse/tunnustuse pikendamist ja inspekteerimist, kavandatavaid kontrollkäike ja kõnealuste kontrollkäikude tulemuste hindamist.

Pädev asutus ja riiklikud tolliasutused peavad kokku leppima eespool kirjeldatud teabevahetuse üksikasjad.“;

13)

punkt 6.5.1 asendatakse järgmisega:

„6.5.1.

 Kokkuleppeline esindaja haldab andmebaasi, mis sisaldab järgmist teavet kõikide esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate kohta, kelle ta on määranud enne 1. juunit 2017:

a)

ettevõtja andmed, sh tegevuskoha aadress (bona fide);

b)

äritegevuse laad;

c)

kontaktandmed, sh julgestuse eest vastutava(te) isiku(te) kontaktandmed;

d)

käibemaksukohustuslase number või ettevõtja registreerimisnumber;

e)

liite 6-D kohane allkirjastatud dokument „Kohustuste deklaratsioon – esindaja teenuseid kasutav kaubasaatja“.

Kui esindaja teenuseid kasutaval kaubasaatjal on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 38 lõike 2 punktis b ja rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklis 33 osutatud volitatud ettevõtja (AEO) luba, kantakse esimeses lõigus osutatud andmebaasi ka selle loa number.

Kõnealune andmebaas peab olema pädevale asutusele kontrollimiseks kättesaadav.“;

14)

lisatakse punktid 6.6.1.3, 6.6.1.4 ja 6.6.1.5:

„6.6.1.3.

 Veoettevõtja tagab, et töötajad, kes võtavad vastu, veavad, ladustavad ja toimetavad kätte lennukaupa ning -posti, mille suhtes on kohaldatud julgestuskontrolli meetmeid, läbivad vähemalt järgmise:

a)

isiku usaldusväärsuse kontroll, mis hõlmab isikusamasuse ning elulookirjelduse ja/või esitatud soovituste kontrollimist;

b)

üldine julgestusvalmidusalane koolitus vastavalt punktile 11.2.7.

6.6.1.4.

 Kõik veoettevõtja töötajad, kellele antakse järelevalveta juurdepääs lastile ja postile punktis 6.6.1.3 osutatud ülesannete täitmisel või käesolevas peatükis sätestatud julgestuskontrolli meetmete rakendamisel:

a)

peavad olema edukalt läbinud taustakontrolli;

b)

peavad läbima julgestusalase koolituse vastavalt punktile 11.2.3.9.

6.6.1.5.

 Kui veoettevõtja kasutab ühe või mitme punktis 6.6.1.3 osutatud ülesande täitmiseks teise äriühingu teenuseid, peab selline äriühing vastama järgmistele tingimustele:

a)

ta sõlmib veoettevõtjaga veolepingu;

b)

ta hoidub edasisest alltöövõtust;

c)

ta rakendab vastavalt vajadusele punktide 6.6.1.3 ja 6.6.1.4 sätteid.

Allhankijast veoettevõtja vastutab täielikult esindaja või saatja nimel teostatava transpordi eest.“;

15)

punkti 6.8.1.7 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 30. juunini 2021 võib pädev asutus teha erandi punktis 6.8.2 kehtestatud menetlusest ja anda lennuettevõtjale ajutiselt ACC3 staatuse, kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha lennuettevõtjast sõltumatutel objektiivsetel põhjustel, mis on seotud COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisiga. Staatuse andmisel kohaldatakse järgmisi tingimusi:“

16)

punktid 6.8.3.6 ja 6.8.3.7 asendatakse järgmisega:

„6.8.3.6.

 Pärast punktides 6.8.3.1–6.8.3.5 osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamist tagab julgestuskontrolli meetmete rakendamise eest vastutav ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3), et saatedokumentidesse, milleks on elektrooniline või kirjalik lennuveokiri, samaväärne postidokument või eraldi deklaratsioon, märgitakse vähemalt järgmine teave:

a)

ACC3 kordumatu tähtnumbriline tunnus;

b)

saadetise julgestusstaatus, nagu on osutatud punkti 6.3.2.6 alapunktis d ja mille on andnud vastavalt vajadusele kas ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3);

c)

saadetise kordumatu tunnus, näiteks alam- või koondlennuveokirja number (kui need on olemas);

d)

saadetise sisu või koondsaadetise märge, kui see on asjakohane;

e)

julgestusstaatuse määramise põhjus, sealhulgas läbivaatuseks kasutatud vahend või -meetod või saadetise läbivaatusest vabastamise põhjus, kasutades ICAO saadetise julgestusalase deklareerimise kavaga vastuvõetud standardeid.

Koondsaadetiste puhul säilitab ACC3 või ELi poolt lennundusjulgestuse valdkonnas valideeritud kokkuleppeline esindaja (RA3), kes on koostanud koondsaadetise, esimese lõigu punktides a–e sätestatud teabe iga üksiksaadetise kohta vähemalt selle hetkeni, mil on saadetise hinnanguline saabumisaeg esimesse liidu lennujaama või 24 tundi, sõltuvalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

6.8.3.7.

 Liites 6-F loetletud kolmandast riigist saabuv lennuettevõtja tagab pardal veetava kauba ja posti puhul vastavuse punktis 6.8.3.6 sätestatud kohaldatavatele alapunktidele. Selliste saadetiste saatedokumendid peavad vastama vähemalt ICAO saadetise julgestusalase deklareerimise kavale või muule süsteemile, milles esitatakse nõutav teave samaväärsel viisil.“;

17)

punkt 6.8.3.9 asendatakse järgmisega:

„6.8.3.9.

 Punktis 6.8.3.8 osutamata kolmandast riigist saabuvaid transiit- või transfeersaadetisi, mille saatedokumendid ei vasta punkti 6.8.3.6 nõuetele, käsitletakse enne järgmist lendu vastavalt punktile 6.2.“;

18)

punkti 6.8.4.11 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ajavahemikul 1. aprillist 2020 kuni 30. juunini 2021 võib pädev asutus teha erandi punktis 6.8.5 kehtestatud menetlusest ja anda kolmanda riigi üksusele ajutiselt RA3 või KC3 staatuse, kui ELi lennundusjulgestuse valideerimist ei olnud võimalik teha asjaomasest üksusest sõltumatutel objektiivsetel põhjustel, mis on seotud COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriisiga. Staatuse andmisel kohaldatakse järgmisi tingimusi:“;

19)

punkti 6.8.4.12 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

staatus antakse ajavahemikuks, mis ei ole pikem kui kuus kuud, ja seda võib pikendada punktis 6.8.4.11 sätestatud erandi kehtivusaja jooksul.“;

20)

punktid 6.8.5.5, 6.8.5.6 ja 6.8.5.7 jäetakse välja;

21)

punkti 6.8.6.1 alapunkt 1 asendatakse järgmisega:

„1.

Kui komisjon või pädev asutus teeb kindlaks sellise tõsise puuduse ACC3, RA3 või KC3 tegevuses, millel arvatakse olevat märkimisväärne mõju kogu liidu lennundusjulgestusele, või saab selle kohta kirjalikku teavet, peab ta tegema järgmist:

a)

teavitab sellest viivitamata asjaomast lennuettevõtjat või üksust, palub esitada omapoolsed selgitused ja asjakohased meetmed tõsise puuduse kõrvaldamiseks;

b)

teavitab sellest viivitamata teisi liikmesriike ja komisjoni.

Esimeses lõigus osutatud tõsise puuduse võib kindlaks teha ühe järgmise tegevuse käigus:

(1)

nõuetele vastavuse kontrolli ajal;

(2)

ACC3, RA3 või KC3 tarneahelasse kuuluvate teiste käitajate dokumentide, sealhulgas ELi lennundusjulgestuse valideerimise aruande kontrollimise ajal;

(3)

teistelt asutustelt ja/või käitajatelt asjaomase ACC3, RA3 või KC3 tegevusega seotud faktilise kirjaliku teabe saamisel selliste dokumenteeritud tõendite kujul, mis osutavad selgelt turvanõuete rikkumisele.“;

22)

lisatakse punkt 6.8.7:

„6.8.7.   Enne kauba laadimist edastatav eelteave (PLACI)

6.8.7.1.

 Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 186 kohaselt teostatakse PLACI enne kolmandast riigist lahkumist, kui esimese sisenemiskoha tolliasutus on kätte saanud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/2446 (*) artikli 106 lõigetes 2 ja 2a osutatud sisenemise ülddeklaratsiooni minimaalse andmestu.

6.8.7.2.

 PLACI teostamise käigus ja juhul, kui esimesel sisenemistolliasutusel on põhjendatult alust kahtlustada, et õhuteed pidi liidu tolliterritooriumile sisenev saadetis võib kujutada endast tõsist ohtu tsiviillennundusele, käsitatakse kõnealust saadetist kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.7.

6.8.7.3.

 Kui liites 6-F loetlemata kolmandas riigis või Islandil asuv lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik saab esimeselt sisenemistolliasutuselt teate, milles nõutakse, et saadetist käsitataks kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.8.7.2, teeb ta järgmist:

a)

rakendab konkreetse saadetise suhtes rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punktides 6.7.3 ja 6.7.4 loetletud julgestuskontrolli meetmeid, kui ACC3 või RA3 on selliste julgestuskontrolli meetmete võtmiseks heaks kiidetud;

b)

tagab, et selliste julgestuskontrolli meetmete võtmiseks heaks kiidetud ACC3 või RA3 vastaks alapunkti a sätetele. Esimesele sisenemistolliasutusele esitatakse teave juhul, kui saadetise suhtes julgestuskontrolli meetmeid kohaldava teise käitaja, üksuse või asutuse leidmiseks korraldatakse või on korraldatud hange. Selline teine käitaja, üksus või asutus tagab alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamise ning kinnitab lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule, kellelt saadetis saadi, nii selliste julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi;

c)

kinnitab esimesele sisenemistolliasutusele nii alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi.

Esimese lõigu alapunkte a ja b ei kohaldata juhul, kui taotletud julgestuskontrolli meetmeid on varem rakendatud. Kui aga konkreetne ohuteave on saanud kättesaadavaks alles pärast eelmiste julgestuskontrolli meetmete rakendamist, võidakse lennuettevõtjalt, käitajalt, üksuselt või isikult nõuda julgestuskontrolli meetmete kordamist, kasutades selleks konkreetseid vahendeid ja meetodeid, ning esimese lõigu alapunktis c sätestatud kinnituse esitamist. Lennuettevõtjat, käitajat, üksust või isikut võib teavitada mis tahes elementidest ja teabest, mis on vajalikud julgestuseesmärgi tulemuslikuks täitmiseks.

6.8.7.4.

 Liites 6-F loetletud kolmandas riigis või Islandil asuv lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kes saab esimeselt sisenemistolliasutuselt teate, milles nõutakse, et saadetist käsitataks kõrge riskitasemega kauba või postina (HRCM) vastavalt punktile 6.8.7.2, peab tegema järgmist:

a)

rakendab konkreetse saadetise suhtes vähemalt kõrge riskitasemega kaupa ja posti käsitlevas ICAO 17. lisas (**) kehtestatud julgestuskontrolli meetmeid;

b)

tagab, et käitaja, üksus või asutus, kelle kolmanda riigi asjaomane pädev asutus on selliste julgestuskontrolli meetmete võtmiseks heaks kiitnud, täidaks alapunkti a nõuded. Esimesele sisenemistolliasutusele esitatakse teave juhul, kui saadetise suhtes julgestuskontrolli meetmeid kohaldava teise käitaja, üksuse või asutuse leidmiseks korraldatakse või on korraldatud hange. Selline teine käitaja, üksus või asutus tagab alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamise ning kinnitab lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule, kellelt saadetis saadi, nii selliste julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi;

c)

kinnitab esimesele sisenemistolliasutusele nii alapunktis a osutatud julgestuskontrolli meetmete rakendamist kui ka nende tulemusi.

Esimese lõigu alapunkte a ja b ei kohaldata juhul, kui taotletud julgestuskontrolli meetmeid on varem rakendatud. Kui aga konkreetne ohuteave on saanud kättesaadavaks alles pärast eelmiste julgestuskontrolli meetmete rakendamist, võidakse lennuettevõtjalt, käitajalt, üksuselt või isikult nõuda julgestuskontrolli meetmete kordamist, kasutades selleks konkreetseid vahendeid ja meetodeid, ning esimese lõigu alapunktis c sätestatud kinnituse esitamist. Lennuettevõtjat, käitajat, üksust või isikut võib teavitada mis tahes elementidest ja teabest, mis on vajalikud julgestuseesmärgi tulemuslikuks täitmiseks.

6.8.7.5.

 PLACI teostamise käigus ja juhul, kui esimesel sisenemistolliasutusel on põhjendatult alust kahtlustada, et liidu tolliterritooriumile õhuteed pidi sisenev saadetis kujutab endast tõsist ohtu julgeolekule, mistõttu antakse välja teade „Mitte laadida“, ei laadita kõnealust saadetist õhusõiduki pardale või laaditakse see maha (vastavalt vajadusele).

6.8.7.6.

 Kolmandas riigis asuv lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kes saab esimeselt sisenemistolliasutuselt teate, milles nõutakse, et saadetist ei laaditaks õhusõidukite vastavalt punktile 6.8.7.5, peab tegema järgmist:

a)

tagab, et tema valduses olevat saadetist ei laaditaks õhusõiduki pardale või kui see on juba õhusõiduki pardal, laaditaks see kohe maha;

b)

esitab liidu tolliterritooriumilasuvale esimesele sisenemistolliasutusele kinnituse selle kohta, et ta on nõudmise täitnud;

c)

teeb koostööd esimese sisenemistolliasutuse liikmesriigi asjaomaste asutustega;

d)

teavitab selle riigi tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavat pädevat asutust, kus asub lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kellele teade saadetakse, ning selle kolmanda riigi tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavat pädevat asutust, kus saadetis praegu asub, kui need on erinevad.

6.8.7.7.

 Kui saadetis on juba tarneahela teise lennuettevõtja, käitaja või üksuse käes, teatab lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kellele saadetakse punktis 6.8.7.5 sätestatud teade „Mitte laadida“, kõnealusele teisele lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule viivitamata, et ta:

a)

tagab punkti 6.8.7.6 alapunktide a, c ja d sätete täitmise;

b)

kinnitab lennuettevõtjale, käitajale, üksusele või isikule, kes sai punktis 6.8.7.5 sätestatud teate, punkti 6.8.7.6 alapunkti b kohaldamisest.

6.8.7.8.

 Kui õhusõiduk on juba õhus ja selle pardal on saadetis, mille kohta esimene sisenemistolliasutus oli punkti 6.8.7.5 kohaselt teatanud, et saadetist ei tohi laadida, teatab teatise saanud lennuettevõtja, ettevõtja, üksus või isik sellest viivitamata:

a)

punkti 6.8.7.6 alapunktis c osutatud liikmesriigi asjaomastele asutustele, et teavitada liidus esimese ülelennu liikmesriigi asjaomaseid asutusi ning teha nendega koostööd;

b)

kolmanda riigi, kus asub teate saanud lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, ning kolmanda riigi, kust lend väljus, tsiviillennundusjulgestuse eest vastutavale pädevale asutusele, kui need on erinevad.

6.8.7.9.

 Pärast punktis 6.8.7.5 sätestatud teate välja andnud esimeselt sisenemistolliasutuselt saadud teadet sama liikmesriigi pädev asutus vastavalt vajadusele rakendab selle, tagab selle rakendamise või teeb kõigi järgnevate meetmete võtmisel koostööd, sealhulgas kooskõlastab lähteriigiks oleva kolmanda riigi ning vajaduse korral transiit- ja/või transfeerriigi või -riikide asutustega asjakohased julgestusega seotud eriolukordade protokollid, lähtudes asjaomase liikmesriigi riiklikust tsiviillennunduse julgestusprogrammist ning rahvusvahelistest standarditest ja soovitatud tavadest kriisiohje ja ebaseaduslikele sekkumisete reageerimise vallas.

6.8.7.10.

 Kolmanda riigi lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik, kes saab teate, mille on välja andnud sellise kolmanda riigi tolliasutus, mis rakendab enne kauba laadimist edastava eelteabe süsteemi kooskõlas Maailma Tolliorganisatsiooni SAFE standardite raamistikus sätestatud põhimõtetega, tagab punktides 6.8.7.3 ja 6.8.7.4 ning punktides 6.8.7.6, 6.8.7.7 ja 6.8.7.8 sätestatud nõuete täitmise.

Käesolevat punkti kohaldatakse üksnes kauba- ja postisaadetiste suhtes, mis vastavad ühele järgmistest kriteeriumidest:

a)

neid veetakse transiidiks või transfeeriks liidu lennujaamas enne lõppsihtkohta jõudmist teavitava tolliasutuse kolmandas riigis asuvas lennujaamas;

b)

neid veetakse transiidiks või transfeeriks liidu lennujaamas enne teist transiiti või transfeeri teavitava tolliasutuse kolmandas riigis asuvas lennujaamas.

Punkti 6.8.7.6 alapunktis c ja punkti 6.8.7.8 alapunktis a sätestatud nõuete täitmiseks teavitab kolmandas riigis teate saanud lennuettevõtja, käitaja, üksus või isik viivitamata liidus esimese maandumise liikmesriigi asjaomaseid asutusi.

Kui õhusõiduk on juba õhus, esitatakse teave liidus esimese ülelennu liikmesriigi asjaomastele asutustele, kes tagavad punktis 6.8.7.9 osutatud meetmete rakendamise koostöös liidus esimese maandumise liikmesriigi asjaomaste asutustega.

Nii liidus esimese ülelennu liikmesriigi kui ka liidus esimese maandumise liikmesriigi asjaomased asutused teavitavad asjaomast tolliasutust.

(*)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1)."

(**)  Islandi lennuettevõtjad, käitajad ja üksused kohaldavad rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punkte 6.7.3 ja 6.7.4.“;"

23)

punktile 11.6.3.6 lisatakse järgmine lause:

„Pädev asutus varustab heakskiidetud valideerijad avaldamata õigusaktide ja riiklike programmide asjakohaste osadega, milles osutatakse valideeritavatele tegevustele ja valdkondadele.“;

24)

punkt 11.6.3.8 asendatakse järgmisega:

„11.6.3.8.

 Valideerijana tegutsev pädev asutus võib valideerida üksnes neid lennuettevõtjaid, käitajaid ja üksusi, kes kuuluvad tema vastutusalasse või teise liikmesriigi pädeva asutuse vastutusalasse, kui kõnealune asutus on seda sõnaselgelt palunud või ta seda tegema määranud.“;

25)

lisatakse punkt 11.6.3.11:

„11.6.3.11.

 ELi lennundusjulgestuse valideerija tunnustamine kehtib kuni viis aastat.“;

26)

punkt 11.6.4.1 asendatakse järgmisega:

„11.6.4.1

 ELi lennundusjulgestuse valideerija:

a)

teda ei loeta tunnustatuks enne, kui tema andmed on kantud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi;

b)

pädev asutus omistab ise või omistatakse tema nimel ELi lennundusjulgestuse valideerijale tõend tema staatuse kohta;

c)

ei tohi teha ELi lennundusjulgestuse valideerimisi, kui tal on kolmandas riigis või rahvusvahelises organisatsioonis kehtivale samaväärsele süsteemile vastav lennundusjulgestuse valideerija staatus, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse punkti 11.6.4.5.

ELi lennundusjulgestuse valideerijad, kelle pädev asutus on kandnud liidu tarneahelapõhise julgestuse andmebaasi, võivad valideerida üksnes kõnealuse pädeva asutuse vastutusalasse kuuluvaid lennuettevõtjaid, käitajaid ja üksusi.“;

27)

punkt 11.6.5.6 asendatakse järgmisega:

„11.6.5.6.

 Vaikimisi on valideerimisaruanne inglise keeles ja see esitatakse pädevale asutusele ja valideeritud üksusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohapealset kontrolli.

Pädev asutus hindab valideerimisaruannet hiljemalt kuue nädala jooksul pärast selle kättesaamist.

Kui aruandes käsitletakse lennuettevõtjat, käitajat või üksust, keda valideeritakse olemasoleva määramise eesmärgil, mis aegub pärast eelmistes lõikudes osutatud ajavahemikke, võib pädev asutus määrata hindamise lõpuleviimiseks pikema ajavahemiku.

Sellisel juhul ja välja arvatud juhul, kui hindamise edukaks lõpuleviimiseks on vaja lisateavet ja täiendavaid dokumente, tagab pädev asutus, et protsess viiakse lõpule enne staatuse kehtivuse lõppemist.

Kolme kuu jooksul alates aruande kättesaamise kuupäevast antakse valideerijale kirjalikku tagasisidet aruande kvaliteedi kohta ning vajaduse korral soovitusi ja märkusi, mida pädev asutus võib vajalikuks pidada. Vajaduse korral edastatakse sellise tagasiside koopia valideerija heaks kiitnud pädevale asutusele.

Käesolevas määruses sätestatud muude lennuettevõtjate, käitajate või üksuste määramiseks võib pädev asutus taotleda ja saab viieteistkümne päeva jooksul pädevalt asutuselt, kes on koostanud valideerimisaruande oma riigi keeles või nõudnud seda valideerimise teostanud valideerijalt, täieliku valideerimisaruande ingliskeelse koopia.“;

28)

punkt 12.0.2.1 asendatakse järgmisega:

„12.0.2.1.

 Kooskõlas punkti 12.0.5 sätetega võib pärast 1. oktoobrit 2020 järgmisi julgestusseadmeid paigaldada ainult juhul, kui neile on antud punkti 12.0.2.5 kohane ELi märgis või ootel ELi märgis:

a)

metallidetektorväravad (WTMD),

b)

lõhkeaine avastamissüsteemi (EDS) seade,

c)

lõhkeaine jälgede avastamise (ETD) seade,

d)

vedela lõhkeaine avastamissüsteemi (LEDS) seade,

e)

metallidetektor (MDE),

f)

turvaskanner,

g)

jalanõude metallidetektor ning

h)

lõhkeaine aurude avastamise (EVD) seade.“;

29)

punkt 12.0.2.3 asendatakse järgmisega:

„12.0.2.3.

 ELi märgis antakse julgestusseadmetele, mida on katsetanud katsekeskused, kes rakendavad pädeva asutuse vastutusel Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi ühise hindamisprotsessi kohaseid kvaliteedikontrolli meetmeid.“;

30)

punkt 12.0.5.3 asendatakse järgmisega:

„12.0.5.3.

 Punktide 12.0.5.1 või 12.0.5.2 alusel riiklikul tasandil heaks kiidetud julgestusseadmed ei saa ELi märgist automaatselt.“;

31)

lisatakse punkt 12.3.1:

„12.3.1.

 Kõik alates 1. jaanuarist 2023 paigaldatud seadmed, mida kasutatakse kauba ja posti läbivaatamiseks ning lennuettevõtja posti ja lennuettevõtja saadetiste läbivaatamiseks, mille suhtes kohaldatakse 6. peatüki kohaseid julgestuskontrolli meetmeid, peavad võimaldama mitmikvaadet.

Pädev asutus võib objektiivsetel põhjustel lubada enne 1. jaanuari 2023 paigaldatud ühe vaatega läbivalgustusseadmeid kasutada kuni järgmiste kuupäevadeni:

a)

enne 1. jaanuari 2016 paigaldatud ühe vaatega läbivalgustusseadmeid hiljemalt 31. detsembrini 2025;

b)

alates 1. jaanuarist 2016 paigaldatud ühe vaatega läbivalgustusseadmete puhul kuni kümne aasta möödumiseni nende paigaldamisest või hiljemalt 31. detsembrini 2027, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem.

Kui pädev asutus kohaldab teise lõigu sätteid, teavitab ta sellest komisjoni.“;

32)

punkt 12.4.2 asendatakse järgmisega:

„12.4.2.   EDS-seadmete standardid

12.4.2.1.

 Kõik EDS-seadmed peavad vastama järgmistele nõuetele:

a)

enne 1. septembrit 2014 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 2;

b)

ajavahemikul 1. septembrist 2014 kuni 31. augustini 2022 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 3;

c)

ajavahemikul 1. septembrist 2022 kuni 31. augustini 2026 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 3.1;

d)

alates 1. septembrist 2026 paigaldatud seadmed peavad vastama vähemalt standardile 3.2.

12.4.2.2.

 Standard 2 kaotab kehtivuse 1. septembril 2021.

12.4.2.3.

 Standardile 2 vastavate EDS-seadmete kasutamise pikendamise lubamiseks eristatakse nelja lennujaamakategooriat:

a)

I kategooria – lennujaam, mida kasutas 2019. aastal üle 25 miljoni reisija;

b)

II kategooria – lennujaam regulaarlendudega vähemalt ühte käesoleva määruse liites 5-A loetletud kolmandasse riiki (välja arvatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik);

c)

III kategooria – iga liikmesriigi puhul 2019. aasta suurima lennuliiklusmahuga lennujaam, kui neid ei ole veel loetletud I või II kategoorias;

d)

IV kategooria – muu lennujaam.

12.4.2.4.

 Pädev asutus võib lubada standardile 2 vastavate EDS-seadmete kasutamist vastavalt järgmisele tabelile alates 1. septembrist 2021 kuni:

 

Standardile 2 vastav EDS-seade, mis on paigaldatud enne 1. jaanuari 2011

Standardile 2 vastav EDS-seade, mis on paigaldatud ajavahemikul 1. jaanuarist 2011 kuni 1. septembrini 2014

I kategooria lennujaamad

1. märts 2022

1. märts 2023

II või III kategooria lennujaamad

1. september 2022

1. september 2023

IV kategooria lennujaamad

1. märts 2023

1. märts 2024

12.4.2.5.

 Pädev asutus teavitab komisjoni, kui ta lubab kasutada standardile 2 vastavat EDS-seadet alates 1. septembrist 2021.

12.4.2.6.

 Kõik käsipagasi läbivaatuseks projekteeritud EDS-seadmed peavad vastama vähemalt standardile C1.

12.4.2.7.

 Kõik EDS-seadmed, mis on projekteeritud sülearvuteid ja teisi suuri elektriseadmeid sisaldava käsipagasi läbivaatuseks, peavad vastama vähemalt standardile C2.

12.4.2.8.

 Kõik EDS-seadmed, mis on projekteeritud sülearvuteid ja teisi suuri elektriseadmeid ning vedelikke, aerosoole ja geele sisaldava käsipagasi läbivaatuseks, peavad vastama vähemalt standardile C3.

12.4.2.9.

 Kõik standardile C3 vastavad EDS-seadmed loetakse samaväärseks LEDS-seadmetega, mis vastavad vedelike, aerosoolide ja geelide läbivaatuse standardile 2.“

(*)  Kuna Island ei ole liidu tolliterritooriumi osa, käsitatakse Islandit käesoleva lisa punkti 6.8.7 kohaldamisel kolmanda riigina.“;

(*)  Komisjoni 24. novembri 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/2447, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (millega kehtestatakse tolliseadustik) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 343, 29.12.2015, lk 558).“;

(*)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).“;

(*)  Komisjoni 28. juuli 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid täpsustavate üksikasjalike eeskirjadega (ELT L 343, 29.12.2015, lk 1).

(**)  Islandi lennuettevõtjad, käitajad ja üksused kohaldavad rakendusotsuse C(2015) 8005 lisa punkte 6.7.3 ja 6.7.4.“;“

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/36

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2021/256,

18. veebruar 2021,

millega muudetakse seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ühendkuningriiki käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu ja vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiivi 2002/99/EÜ, milles sätestatakse inimtoiduks ettenähtud loomsete saaduste tootmist, töötlemist, turustamist ja ühendusse toomist reguleerivad loomatervishoiu eeskirjad, (1) eriti selle artikli 8 sissejuhatavat lauset, artikli 8 lõike 1 esimest lõiku, artikli 8 lõiget 4 ja artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/158/EÜ kodulindude ja haudemunade ühendusesisest kaubandust ning kolmandatest riikidest importimist reguleerivate loomatervishoiunõuete kohta, (2) eriti selle artikli 23 lõiget 1, artikli 24 lõiget 2 ja artikli 25 lõiget 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määruses (EÜ) nr 798/2008 (3) on sätestatud veterinaarsertifikaatide nõuded kodulindude ja linnukasvatussaaduste (edaspidi „kaubad“) liitu importimiseks ja liidu kaudu toimuvaks transiidiks, sealhulgas ladustamiseks transiidi ajal. Nimetatud määruse kohaselt tohib neid kaupu liitu importida ja läbi liidu vedada ainult sama määruse I lisa 1. osas esitatud tabeli 1. ja 3. veerus loetletud kolmandatest riikidest, territooriumidelt, tsoonidest ja piirkondadest.

(2)

Määruses (EÜ) nr 798/2008 on sätestatud ka tingimused, mille täitmisel loetakse kolmas riik, territoorium, tsoon või piirkond lindude kõrge patogeensusega gripist vabaks.

(3)

Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule (edaspidi „väljaastumisleping“), eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, jätkatakse direktiivide 2002/99/EÜ ja 2009/158/EÜ ning nendel põhinevate komisjoni õigusaktide kohaldamist Ühendkuningriigi suhtes ja Ühendkuningriigis seoses Põhja-Iirimaaga pärast väljaastumislepingus sätestatud üleminekuperioodi lõppu.

(4)

Seepärast on määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa tabelis Ühendkuningriik, v.a Põhja-Iirimaa, loetletud kolmanda riigina, mille territooriumi teatavatest osadest on olenevalt lindude kõrge patogeensusega gripi esinemisest lubatud teatavaid linnukasvatussaadusi liitu importida ja läbi liidu vedada. Selline Ühendkuningriigi piirkondadeks jaotamine on esitatud määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas, mida on muudetud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/169 (4).

(5)

12. veebruaril 2021 kinnitas Ühendkuningriik alatüüpi H5N1 kuuluva viiruse põhjustatud lindude kõrge patogeensusega gripi esinemist Šotimaal Glenrothesis asuvas kodulinnukasvanduses.

(6)

Ühendkuningriigi veterinaarasutused kehtestasid asjaomase kasvanduse ümber 10 km raadiusega kontrolltsooni ja ning rakendasid lindude kõrge patogeensusega gripi tõrjeks ja leviku piiramiseks hädatapmist. Lisaks kinnitasid Ühendkuningriigi veterinaarasutused, et nad peatasid otsekohe veterinaarsertifikaatide väljastamise kogu Ühendkuningriigi territooriumilt, välja arvatud Põhja-Iirimaalt, liitu eksportimiseks ettenähtud kaubasaadetistele.

(7)

Ühendkuningriik esitas komisjonile teavet oma territooriumi epidemioloogilise olukorra kohta ja kirjeldas meetmeid, mida on võetud lindude kõrge patogeensusega gripi edasise leviku ärahoidmiseks, ning komisjon on nüüdseks nii teavet kui ka meetmeid hinnanud. Kõnealuse hindamise põhjal on asjakohane kehtestada piirangud kaupade liitu toomisele kõrge patogeensusega linnugripist mõjutatud Šotimaa piirkonnast, mille suhtes Ühendkuningriigi veterinaarasutused on praeguse puhangu tõttu kehtestanud piirangud.

(8)

Seepärast tuleks muuta määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa kannet Ühendkuningriigi kohta, et võtta arvesse praegust epidemioloogilist olukorda selles kolmandas riigis.

(9)

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa tuleks seega vastavalt muuta.

(10)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. veebruar 2021

Komisjoni nimel

president

Ursula VON DER LEYEN

(1)   EÜT L 18, 23.1.2003, lk 11.

(2)   ELT L 343, 22.12.2009, lk 74.

(3)  Komisjoni 8. augusti 2008. aasta määrus (EÜ) nr 798/2008, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelu, millest võib importida ühendusse ja vedada läbi ühenduse kodulinde ja linnukasvatussaadusi, ning veterinaarsertifikaatide nõuded (ELT L 226, 23.8.2008, lk 1).

(4)  Komisjoni 11. veebruari 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2021/169, millega muudetakse seoses lindude kõrge patogeensusega gripiga määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisas Ühendkuningriiki käsitlevat kannet selliste kolmandate riikide, territooriumide, tsoonide ja piirkondade loetelus, millest võib importida liitu ja vedada läbi liidu teatavaid linnukasvatussaadusi (ELT L 49, 12.2.2021, lk 18).

LISA

Määruse (EÜ) nr 798/2008 I lisa 1. osas asendatakse Ühendkuningriiki käsitlev kanne järgmisega:

„GB – Ühendkuningriik  (*1)

GB-0

Kogu riik

SPF

 

 

 

 

 

 

 

EP, E

 

 

 

 

 

 

 

GB-1

Ühendkuningriik: kogu riik, välja arvatud piirkond GB-2

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

 

 

A

 

 

WGM

 

 

 

 

 

 

 

POU, RAT

 

N

 

 

 

 

 

GB-2

Ühendkuningriigi territoorium, mille moodustavad järgmised alad:

 

 

 

 

 

 

 

 

GB-2.1

Põhja-Yorkshire’i krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,30o N ja 1,47o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

6.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

6.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

6.1.2021

 

 

 

GB-2.2

Põhja-Yorkshire’i krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,29o N ja 1,45o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

8.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

8.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

8.1.2021

 

 

 

GB-2.3

Norfolki krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,49o N ja 0,95o E

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

10.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

10.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

10.1.2021

 

 

 

GB-2.4

Norfolki krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,72o N ja 0,15o E

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

11.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

11.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

11.1.2021

 

 

 

GB-2.5

Derbyshire’i krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,93o N ja 1,57o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

17.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

17.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

17.1.2021

 

 

 

GB-2.6

Põhja-Yorkshire’i krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,37o N ja 2,16o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

19.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

19.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

19.1.2021

 

 

 

GB-2.7

Orkney saared:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 59,28o N ja 2,44o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

20.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

20.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

20.1.2021

 

 

 

GB-2.8

Dorseti krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 51,06o N ja 2,27o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

20.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

20.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

20.1.2021

 

 

 

GB-2.9

Norfolki krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,52o N ja 0,96o E

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

23.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

23.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

23.1.2021

 

 

 

GB-2.10

Norfolki krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,52o N ja 0,95o E

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

28.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

28.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

28.1.2021

 

 

 

GB-2.11

Norfolki krahvkond:

piirkond, mis asub 10,4 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 52,53o N ja 0,66o E

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

7.2.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

7.2.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

7.2.2021

 

 

 

GB-2.12

Devoni krahvkond:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 50,70o N ja 3,36o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

1.1.2021

31.1.2021

A

 

 

WGM

 

P2

1.1.2021

31.1.2021

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

1.1.2021

31.1.2021

 

 

 

GB-2.13

Amlwchi lähedal, Anglesey saar, Wales:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 53,38o N ja 4,30o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

27.1.2021

 

A

 

 

WGM

 

P2

27.1.2021

 

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

27.1.2021

 

 

 

 

GB-2.14

Redcari lähedal, Redcar ja Cleveland, Inglismaa:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 54,57o N ja 1,07o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

8.2.2021

 

A

 

 

WGM

 

P2

8.2.2021

 

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

8.2.2021

 

 

 

 

GB-2.15

Glenrothes, Fife, Šotimaa:

piirkond, mis asub 10 km raadiusega ringis, mille keskpunkti koordinaadid 1984. aasta rahvusvahelise geodeetiliste koordinaatide süsteemi WGS 84 järgi on 56,23o N ja 3,02o W

BPP, BPR, DOC, DOR, HEP, HER, SRP, SRA, LT20

 

N

P2

12.2.2021

 

A

 

 

WGM

 

P2

12.2.2021

 

 

 

 

POU, RAT

 

N

P2

12.2.2021

 

 

 

 

(*1)  Vastavalt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingule, eriti Iirimaa ja Põhja-Iirimaa protokolli artikli 5 lõikele 4 koostoimes kõnealuse protokolli 2. lisaga, ei hõlma käesolevas lisas olevad viited Ühendkuningriigile Põhja-Iirimaad.“

OTSUSED

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/41

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/257,

18. veebruar 2021,

millega toetatakse Oslo tegevuskava rakendamist, et viia ellu jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsioon

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 28 lõiget 1 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Liit peaks taotlema kõrgetasemelist koostööd kõigis rahvusvaheliste suhete valdkondades, et muu hulgas säilitada rahu, hoida ära konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kooskõlas ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtetega.

(2)

Euroopa Ülemkogu võttis 12. detsembril 2003 vastu Euroopa julgeolekustrateegia, milles määratakse kindlaks ülemaailmsed probleemid ja ohud ning kutsutakse üles looma reeglitepõhine rahvusvaheline kord, mis tugineb tõhusale mitmepoolsusele ja hästitoimivatele rahvusvahelistele institutsioonidele.

(3)

Jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon (edaspidi „konventsioon“) jõustus 1. märtsil 1999. See konventsioon on ainus kõikehõlmav rahvusvaheline õigusakt, mille eesmärk on igakülgselt reageerida jalaväevastaste miinide põhjustatud kannatustele ja vigastustele, keelates sealhulgas ära nende kasutamise, ladustamise, tootmise ja nendega kauplemise ning tagades nende demineerimise ja ohvriabi. Kõik liikmesriigid on alates 1. juunist 2013 konventsiooniosalised.

(4)

Nõukogu võttis 23. juunil 2008 vastu ühismeetme 2008/487/ÜVJP (1) konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamiseks.

(5)

Konventsiooni osalisriigid (edaspidi „osalisriigid“) võtsid 3. detsembril 2009 toimunud konventsiooni teisel läbivaatamiskonverentsil vastu Cartagena tegevuskava (2010–2014) konventsiooni kõigi aspektide ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise kohta. 2010. aastal toimunud konventsiooni osalisriikide kümnendal koosolekul võtsid osalisriigid vastu rakendamise toetusüksust käsitleva osalisriikide direktiivi, milles nad leppisid kokku, et konventsiooni rakendamise toetusüksus (edaspidi „toetusüksus“) peaks andma osalisriikidele konventsiooni ülemaailmsel kohaldamisel ja rakendamisel nõu ja tehnilist tuge, soodustama osalisriikide omavahelist suhtlemist ning edendama konventsiooniga seotud kommunikatsiooni ja teabe jagamist nii nende riikide seas, kes ei ole konventsiooni osalisriigid, kui ka üldsuse seas. 2015. aastal toimunud neljateistkümnendal koosolekul võtsid osalisriigid vastu otsuse toetusüksuse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse tugevdamise kohta, milles määrati kindlaks tingimused, mille alusel toetusüksus viib ellu tegevusi või projekte, mis ei ole tema aastaeelarves ette nähtud, sealhulgas neid tegevusi või projekte, mille elluviimist soovivad osalisriigid või riigid, kes ei ole konventsioonil osalisriigid.

(6)

Nõukogu võttis 13. novembril 2012 vastu otsuse 2012/700/ÜVJP (2) Cartagena tegevuskava (2010–2014) rakendamise toetamiseks.

(7)

Konventsiooni kolmandal läbivaatamiskonverentsil võtsid osalisriigid 27. juunil 2014 vastu Maputo tegevuskava (2014–2019), milles seati eesmärk teha aastatel 2014–2019 märkimisväärseid ja püsivaid edusamme konventsiooni rakendamisel, ning esitasid ühisavalduse, milles teatasid püüdlusest saavutada konventsiooni eesmärgid suurimal võimalikul määral 2025. aastaks.

(8)

Nõukogu tuletas oma 16.–17. juuni 2014. aasta järeldustes (konventsiooni kolmanda läbivaatamiskonverentsi kohta) meelde, et liit on konventsiooni eesmärkide täitmisel ühtne ning et liidul ja selle liikmesriikidel on demineerimise ja ladustatud jalaväevastaste miinide hävitamise toetamisel ning jalaväevastaste miinide ohvrite abistamisel pikk ajalugu. Järeldustes kinnitati taas liidu vankumatut toetust osalisriikidele konventsiooni täielikul ja tõhusal rakendamisel ning oma kohustust edendada konventsiooni ülemaailmset kohaldamist, teha kättesaadavaks vahendid miinivastase tegevuse rahastamiseks ning osutada konkreetset ja jätkusuutlikku abi jalaväevastaste miinide ohvritele, nende peredele ja kogukondadele.

(9)

Nõukogu võttis 4. augustil 2017 vastu otsuse (ÜVJP) 2017/1428, millega toetatakse Maputo tegevuskava (2014–2019) rakendamist (3).

(10)

Nõukogu võttis 25. juunil 2019 vastu järeldused, mis käsitlevad ELi seisukohta jalaväevastaste miinide vastase keelu tugevdamise kohta, pidades silmas jalaväevastaste miinide keelustamise konventsiooni neljandat läbivaatamiskonverentsi 25.–29. novembril 2019 Oslos. 20 aastat pärast konventsiooni jõustumist leidis nõukogu, et sellest on saanud desarmeerimisele suunatud diplomaatia edulugu ning hea näide sellest, mille eest liit seisab: reeglitepõhine rahvusvaheline kord, mille aluseks on inimõiguste austamine ja rahvusvahelise humanitaarõiguse järgimine. Sellegipoolest tunnistas nõukogu, et konventsiooni eesmärgid ei ole veel täielikult saavutatud.

(11)

Konventsiooni neljandal läbivaatamiskonverentsil, mis toimus 2019. aastal Oslos, võtsid osalisriigid vastu tegevuskava aastateks 2020–2024. Oslo tegevuskavas (2020–2024) kirjeldatakse üksikasjalikult, mida osalisriigid peaksid konventsiooni elluviimise toetamiseks tegema ajavahemikus 2020–2024, võttes aluseks eelmiste tegevuskavade rakendamisel saavutatu. Oma volituste osana peaks toetusüksus osalisriike toetama nii konventsioonist tulenevate kui ka Oslo tegevuskava (2020–2024) kohaste kohustuste täitmisel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Et aidata kaasa inimeste julgeolekule, toetades jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) osalisriikide poolt neljandal läbivaatamiskonverentsil vastu võetud Oslo tegevuskava (2020–2024) (edaspidi „Oslo tegevuskava“) rakendamist, mida tehakse Euroopa julgeolekustrateegia raames ning kooskõlas asjaomaste rahvusvahelise üldsuse otsustega, seab liit endale järgmised eesmärgid:

a)

toetada osalisriikide pingutusi Oslo tegevuskava järgmiste aspektide rakendamiseks: uuringud ja demineerimine, miiniohualane teavitustöö ning miiniohu vähendamine;

b)

toetada osalisriikide pingutusi Oslo tegevuskava ohvriabialaste aspektide rakendamiseks;

c)

edendada jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise vastase ning nende hävitamisekonventsiooni ülemaailmset kohaldamist;

d)

toetada nende osalisriikide pingutusi, kes säilitavad miine lubatud eesmärkidel, et suurendada aruandevõimekust, tagada, et selliste säilitatud miinide arv ei oleks suurem kui absoluutselt hädavajalik, ja uurida võimaluse korral väljaõppe ja teadusuuringute eesmärgil kasutatavate töökorras jalaväevastaste miinide alternatiive;

e)

demonstreerida liidu ja selle liikmesriikide jätkuvat pühendumist konventsioonile ja nende otsusekindlust teha koostööd osalisriikidega, kes vajavad abi konventsioonis sätestatud kohustuste täitmisel, ning neid riike aidata, tõhustades seeläbi liidu juhtrolli konventsiooni kontseptsiooni järgimisel, et teha otsustav lõpp jalaväevastaste miinide põhjustatud kannatustele ja vigastustele.

2.   Kõiki lõikes 1 osutatud eesmärke üritatakse saavutada viisil, mis tugevdaks konventsiooniga loodud tavasid, milleks on partnerlus ja koostöö riikide, valitsusväliste organisatsioonide ja muude organisatsioonide, sealhulgas miinidest mõjutatud kogukondade esindajate vahel. Kõikide meetmete puhul järgitakse kõigil tasanditel kaasavat käsitust.

3.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks toetab liit järgmisi projekte:

a)

konventsiooni artikli 5 rakendamise, rahvusvahelise koostöö ja abi ning läbipaistvuse ja teabevahetuse toetamine;

b)

ohvriabi rakendamise, rahvusvahelise koostöö ja abi ning läbipaistvuse ja teabevahetuse toetamine;

c)

konventsiooni ülemaailmseks kohaldamiseks tehtavate jõupingutuste ja konventsiooni normide edendamise toetamine;

d)

väljaõppe eesmärgil kasutatavate töökorras jalaväevastaste miinide alternatiivide ning suurema rahvusvahelise koostöö ja abi toetamine;

e)

näidatakse liidu pühendumust ja tagatakse liidu ja selle liikmesriikide nähtavus, milleks korraldatakse eelkõige iga-aastaseid teabekoosolekuid, kus tutvustatakse käesolevas otsusega ette nähtud tegevusi ja nende tulemusi, ja lõpuüritus, rõhutades seeläbi liidu antud panust konventsiooni rakendamisse.

4.   Lõikes 1 osutatud eesmärkide täitmiseks võetavad meetmed on esitatud lisas.

Artikkel 2

1.   Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“).

2.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud projektide tehniline rakendamine usaldatakse toetusüksusele, mida esindab Genfis asuv Rahvusvaheline Humanitaardemineerimise Keskus.

3.   Toetusüksus viib ellu artikli 1 lõikes 3 osutatud projekte kõrge esindaja vastutusel. Sel eesmärgil sõlmib kõrge esindaja Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskusega vajalikud kokkulepped.

Artikkel 3

1.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud projektide rakendamise lähtesumma on 2 658 139 eurot.

2.   Kulusid, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud summast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja reeglitele.

3.   Järelevalvet lõikes 1 sätestatud summast rahastatavate kulude nõuetekohase haldamise üle teeb komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon Rahvusvahelise Humanitaardemineerimise Keskusega rahastamislepingu, milles nähakse ette, et toetusüksus tagab liidu rahalise abi päritolu identifitseerimise ja abi suurusele vastava nähtavuse.

4.   Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 osutatud lepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist raskustest selles protsessis ning teatab rahastamislepingu sõlmimise kuupäeva.

5.   Artikli 1 lõikes 3 osutatud projekte täidab toetusüksus kooskõlas konventsiooni osalisriikide neljateistkümnendal koosolekul 2015. aastal vastu võetud otsusega toetusüksuse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse tugevdamise kohta. Toetusüksus esitab muude aruannete hulgas kirjeldava aruande ja kvartaliaruanded ning loogilise raamistiku maatriksi ja tegevusmaatriksi, mis on esitatud lisas.

Artikkel 4

Kõrge esindaja esitab nõukogule aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta, tuginedes toetusüksuse poolt korrapäraselt koostatavatele aruannetele. Nimetatud aruanded on nõukogu läbiviidava hindamise aluseks. Komisjon annab teavet käesoleva otsuse rakendamise finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolev otsus kaotab kehtivuse 48 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud rahastamislepingu sõlmimisest või kuue kuu möödumisel pärast otsuse vastuvõtmist, kui selle aja jooksul ei ole rahastamislepingut sõlmitud.

Brüssel, 18. veebruar 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1)  Nõukogu 23. juuni 2008. aasta ühismeede 2008/487/ÜVJP jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni ülemaailmse kohaldamise ja rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 165, 26.6.2008, lk 41).

(2)  Nõukogu 13. novembri 2012. aasta otsus 2012/700/ÜVJP jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsiooni osalisriikide vastuvõetud Cartagena tegevuskava (2010–2014) rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 314, 14.11.2012, lk 40).

(3)  Nõukogu 4. augusti 2017. aasta otsus (ÜVJP) 2017/1428, millega toetatakse Maputo tegevuskava rakendamist, et viia ellu jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise 1997. aasta konventsioon (ELT L 204, 5.8.2017, lk 101).

LISA

PROJEKT, MILLEGA TOETATAKSE OSLO TEGEVUSKAVA RAKENDAMIST, ET VIIA ELLU JALAVÄEVASTASTE MIINIDE KASUTAMISE, LADUSTAMISE, TOOTMISE JA ÜLEANDMISE KEELUSTAMISE NING NENDE HÄVITAMISE 1997. AASTA KONVENTSIOON

Taust

Ettepaneku eesmärk on toetada inimeste suuremat julgeolekut vastavalt Euroopa julgeolekustrateegiale, edendades jalaväevastaste miinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni (edaspidi „konventsioon“) normide aktsepteerimist ja rakendamist. Liidu toetatav projekt toetaks osalisriikide jõupingutusi Oslo tegevuskava (2020–2024) eri aspektide rakendamisel, nagu see võeti vastu 2019. aasta novembris toimunud konventsiooni neljandal läbivaatamiskonverentsil.

Kavandatav projekt tugineks ühismeetmele 2008/487/ÜVJP ning nõukogu otsustele 2012/700/ÜVJP ja (ÜVJP) 2017/1428 ning aitaks kaasa 2024. aastal toimuva konventsiooni viienda läbivaatamiskonverentsi ettevalmistamisele.

Projekt 1: Demineerimise rakendamise (konventsiooni artikkel 5), rahvusvahelise koostöö ja abi (konventsiooni artikkel 6) ning läbipaistvuse ja teabevahetuse (konventsiooni artikkel 7) toetamine

1.1.   Eesmärgid

—

Suurendada suutlikkust lõhkemata jalaväevastaste miinide leidudest, sealhulgas omavalmistatud jalaväevastaste miinide leidudest (kus see on asjakohane) teatada ja nendega tegeleda.

—

Saavutada tulemusi kontekstipõhise miiniohualase teavitustöö ja miiniohu vähendamise nimel tehtavates jõupingutustes.

—

Luua riikide tasandil püsiv suutlikkus tegeleda seni teadmata mineeritud aladega.

—

Suurendada korrapärast dialoogi sidusrühmadega.

—

Uurida võimalusi (rahvusvahelise, piirkondliku, kolmepoolse ja lõuna-lõuna suunalise) koostöö tegemiseks, et lahendada allesjäänud probleemid.

—

Parandada aruandlust kooskõlas Oslo tegevuskava ja selle näitajatega.

1.2.   Kirjeldus

Artikli 5 rakendamise komitee toel korraldataks abi saavate riikide/piirkondade valiku teemal kuni viis riiklikku/piirkondlikku üritust Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Kesk- või Kagu-Aasias, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas, Aafrika Sarve ja Sahara-taguses piirkonnas.

Riiklike või piirkondlike sidusrühmade peetavate dialoogidega püütaks veelgi parandada koostööd ja abi andmist Oslo tegevuskava kohaste meetmete rakendamiseks seoses konventsiooni artiklitega 5, 6 ja 7. Mõnel juhul paneksid dialoogid erilist rõhku aruandlusele selle kohta, mis puudutab omavalmistatud jalaväevastaseid miine. Esmatähtsaks võiks pidada dialooge riikidega, kellel on lähenemas demineerimise jaoks seatud tähtpäev, millega seoses on vaja abi. Lisaks võiks pidada dialooge riikidega, mis on demineerimise (konventsiooni artikkel 5) kooskõlas Oslo tegevuskava meetmega 26 hiljuti lõpule viinud või on sellele lähedal.

Tuginedes varasematele edusammudele, võetaks ürituste kavandamisel, juhtimisel ja rakendamisel arvesse ja aluseks miinidest mõjutatud kogukondadesse kuuluvate naiste, tüdrukute, poiste ja meeste ning miinivastase tegevuse partnerite eri vajadused ja vaatenurgad.

Dialooge korraldaks ja abistaks toetusüksus ja abi saav osalisriik koos asjaomase valitsustevahelise organisatsiooniga, kes oleks ürituse partner või kaaskorraldaja.

Konventsiooni keskmes oleva koostöö vaimus kaasataks asjaomaseid liidu üksusi ja liikmesriike, artikli 5 rakendamise komiteed ning koostöö ja abi edendamise komiteed, abiandjate esindajaid, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutusi, demineerimisega tegelevaid rahvusvahelisi ja riiklikke organisatsioone, rahvusvahelist maamiinide keelustamise kampaaniat ja muid sidusrühmi. Kui sellega kaasneks toetuse andmine, sõltuks selline kaasamine eelarvelise mõju arvestuses väljatöötatavatest tingimustest.

Dialoogidest või asjaomase komitee tähelepanekutest ja/või osalisriikide asjakohasest otsusest (nt otsused pikendamistaotluste kohta) tulenevatele soovitustele vastuseks võib võtta toetusüksuse toetatavaid järelmeetmeid. Jätkates väljakujunenud tava, mille kohaselt abi saavad osalisriigid osalevad liidu või selle liikmesriikidega moodustatavates riikide „koalitsioonides“ või partnerlustes, teeks toetusüksus kõikide osalistega koostööd.

1.3.   Tulemused

—

Riikide esindajad saavad lisateadmisi selle kohta, kuidas tagada Oslo tegevuskava rakendamine mõjutatud kogukondade liikmetega kaasavate konsultatsioonide pidamise kaudu.

—

Riikide esindajad on teadlikumad vajadusest luua võimalikult kiiresti ja aegsasti enne demineerimise lõpuleviimise tähtpäeva saabumist riiklik suutlikkus, et tegeleda pärast demineerimise lõpuleviimist uute või seni teadmata mineeritud aladega.

—

Riikide esindajad suurendavad oma suutlikkust parandada aruandlusjuhendi alusel Oslo tegevuskava kohast aruandlust.

—

Riikide esindajad saavad teavet olemasoleva koostöö ja abi kohta, millega toetada oma rakenduspüüdlusi ning meetmete kohta, mida nad saavad võtta sellise koostöö ja abi edendamiseks, sealhulgas riiklike miinivastase tegevuse platvormide loomise kaudu.

—

Riikide esindajad saavad teada oma riigi probleemidest ja puudujääkidest Oslo tegevuskava järgsete kohustuste täitmisel ning annavad hinnangu eelkõige sellele, milline on nende olukord Oslo tegevuskava näitajate osas.

—

Dialoogide põhjal kaaluvad riikide esindajad riiklike demineerimisstrateegiate või -kavade läbivaatamist, ajakohastamist või väljatöötamist.

—

Tähelepanu pööratakse naiste, tüdrukute, poiste ja meeste eri vaatenurkadele ning ellujäänud miiniohvrite ja mõjutatud kogukondade vajadustele ja tagatakse nende sisuline osalemine.

1.4.   Kasusaajad

—

Naised, tüdrukud, poisid ja mehed, kes elavad osalisriikides, kus konventsiooni artikli 5 kohaste kohustuste täitmine on pooleli või kus see kohustus on hiljuti täidetud, ja kelle elu mõjutavad jalaväevastased miinid, mille olemasolu on tehtud kindlaks või mille olemasolu kahtlustatakse.

—

Riikide esindajad, kes tegelevad konventsiooni elluviimise küsimustega, eelkõige aspektidega, mis on seotud demineerimise ning miiniohualase teavitustöö ja miiniohu vähendamisega.

Projekt 2: Ohvriabi rakendamise, rahvusvahelise koostöö ja abi (konventsiooni artikkel 6) ning läbipaistvuse ja teabevahetuse (konventsiooni artikkel 7) toetamine

2.1.   Eesmärgid

Osalisriigid rakendavad ohvriabi osana laiematest puuetega inimeste õiguste alastest ja arengualastest lähenemisviisidest, võttes arvesse soolisi aspekte ja ellujäänud miiniohvrite eri vajadusi, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel elavate miiniohvrite vajadusi.

2.2.   Kirjeldus

Oslo tegevuskava vastuvõtmisega kinnitasid osalisriigid taas oma kohustust tagada miiniohvrite täielik, võrdne ja tõhus osalemine ühiskonnas, tuginedes inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, kaasamise ja mittediskrimineerimise austamisele.

Tänu otsuse (ÜVJP) 2017/1428 kaudu antud rahalisele toetusele ning otsuses 2012/700/ÜVJP osutatud ülemaailmse konverentsi järelmeetmena kohtusid ohvriabi ja puuetega inimeste õiguste spetsialistid osalisriikidest ja teistest riikidest, kus on märkimisväärne arv ellujäänud ohvreid, ülemaailmsel konverentsil, et veelgi enam tõhustada partnerlusi puuetega inimeste õigustega seotud osalejatega riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Selleni jõuti tänu asjaomaste riikide ministeeriumide osalusele ja ulatuslikule eksperditeabele, mida pakkusid muu hulgas ÜRO peasekretäri erisaadik puuete ja juurdepääsetavuse küsimustes, Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (RPRK) ning valdkondlikud rahvusvahelise maamiinide keelustamise kampaania liikmesorganisatsioonid, teiste seas näiteks Humanity and Inclusion (HI).

Sellele saavutusele tuginedes toetataks käesoleva projektiga kolmandat ülemaailmset konverentsi, kus osaleksid kogenud ohvriabitöötajad, ÜRO peasekretäri erisaadik puuete ja juurdepääsetavuse küsimustes ning puuetega inimeste õiguste konventsiooni komitee liige, et vaadata läbi Oslo tegevuskava rakendamine ja anda oma panus uue tegevuskava väljatöötamisse, mille rahvusvaheline üldsus võtab vastu 2024. aastal. Selline konverents toimuks vähemalt aasta enne viiendat läbivaatamiskonverentsi ning sellel konverentsil osaleks ja annaks sellesse oma panuse läbivaatamiskonverentsi tulevane eesistuja.

Abi saavate osalisriikide/piirkondade valiku tegemisse annab oma panuse ohvriabikomitee ning projekt laiendaks oma toetust riiklike ja/või piirkondlike sidusrühmade dialoogide kaudu kuni viie ürituse raames riikidele Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Euroopas, Kesk- või Kagu-Aasias, Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas ning Aafrika Sarve ja Sahara-taguses piirkonnas. Dialoogide eesmärk on toetada osalisriike nende mitut valdkonda hõlmavate jõupingutuste tugevdamisel, et tagada ohvriabi rakendamine kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooni asjakohaste sätetega. Dialoogidega püütaks tugevdada ja tagada miiniohvrite ja neid esindavate organisatsioonide kaasamine ja tõhus aruteludes osalemine, seades eesmärgiks ressursside mobiliseerimise ja kindlustamise ning teenuste tagamise, lähtudes õigustepõhisest käsitusest. Koostöö edasise tugevdamise ning sidusa kava nimel, mis käsitleb riikliku suutlikkuse loomist ja arendamist, püütaks projekti raames enne osalisriikide kohtumist korraldada ohvriabiekspertide kohtumisi, mis võiksid toimuda vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kolmel korral.

Tuginedes varasematele edusammudele, toimuks ürituste kavandamine, juhtimine ja rakendamine kaasava protsessi kaudu, milles võetakse arvesse ja aluseks need vajadused ja vaatenurgad, mis on jalaväevastaste miinide lõhkemisel ellujäänud ohvritest naistel, tüdrukutel, poistel ja meestel, miinidest mõjutatud kogukondadel ning puuetega inimeste õigusi edendaval kogukonnal, sealhulgas ellujäänud miiniohvritel maapiirkondades ja äärealadel. Sellega tagataks lisaväärtus, mis täiendab riiklikul tasandil tehtavaid jõupingutusi.

Dialooge korraldaksid ja aitaksid läbi viia toetusüksus ja abi saav osalisriik; neid abistaks dialoogi kaasrahastav piirkondlik valitsustevaheline organisatsioon, kus see on asjakohane. Konventsiooni keskmes oleva koostöö vaimus kaasataks asjaomaseid liidu üksusi ja liikmesriike, ohvriabikomiteed ning koostöö ja abi edendamise komiteed, abiandjate esindajaid, ÜRO asutusi, sealhulgas WHO ja ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo, demineerimist teostavaid rahvusvahelisi ja riiklikke organisatsioone, RPRKd ning muid sidusrühmi, nagu rahvusvaheline maamiinide keelustamise kampaania ja selle liikmesorganisatsioonid, nt HI. Kui sellega kaasneks toetuse andmine, sõltuks selline kaasamine eelarvelise mõju arvestuses väljatöötatavatest tingimustest.

Dialoogidest või asjaomase komitee tähelepanekutest tulenevatele soovitustele ja/või riiklikest/piirkondlikest dialoogidest tulenevatele asjaomastele järeldustele vastuseks võib võtta toetusüksuse toetatavaid järelmeetmeid. See hõlmaks asjaomaste ohvriabispetsialistide ja/või ellujäänud miiniohvreid koondavate organisatsioonide esindajate toetamist, et nad saaksid osaleda tehnilistes külastustes või konventsiooni raames toimuvatel ametlikel või mitteametlikel kohtumistel. Jätkates väljakujunenud tava, mille kohaselt abi saavad osalisriigid osalevad liidu või selle liikmesriikidega moodustatavates riikide „koalitsioonides“ või partnerlustes, teeks toetusüksus kõikide osalistega koostööd.

2.3.   Tulemused

—

Riikide esindajad suurendavad teadmisi selle kohta, kuidas kõige paremini tagada mitut valdkonda hõlmav reageerimine ohvriabiga seotud kohustuste täitmiseks, ning integreerivad ohvriabi laiemasse riiklikku poliitikasse, kavadesse ja õigusraamistikesse.

—

Riigid saavad teadlikuks vajadusest tagada, et asjaomane valitsusasutus määratakse jälgima ohvriabi integreerimist laiematesse raamistikesse, ning töötada välja tegevuskava, mis põhineb miiniohvrite toetamiseks seatavatel konkreetsetel, mõõdetavatel, realistlikel ja ajaliselt piiritletud eesmärkidel.

—

Riigid tõhustavad oma ohvriabi lähenemisviisis kaasamist, eelkõige hõlmates ellujäänud miiniohvrite või puuetega inimeste organisatsioone või suurendades nende osalemist riiklikus planeerimises ja projekti tegevusi jälgivates delegatsioonides.

—

Riikide esindajad tutvuvad oma riigi probleemide ja puudujääkidega Oslo tegevuskava järgsete kohustuste täitmisel ning annavad hinnangu eelkõige sellele, milline on olukord Oslo tegevuskava näitajate osas.

—

Dialoogide põhjal kaaluvad riikide esindajad puuetega inimesi käsitlevate riiklike strateegiate läbivaatamist, ajakohastamist või väljatöötamist.

—

Ellujäänud miiniohvrite organisatsioonid ja puuetega inimeste õigusi edendavad organisatsioonid suurendavad projekti tegevuste tulemusel oma suutlikkust ja/või neil on projekti tegevuste tulemusel suurem mõjuvõim.

—

Riikide esindajad suurendavad oma suutlikkust parandada aruandlusjuhendi alusel Oslo tegevuskava kohast aruandlust.

—

Riigid ja ohvrite esindusorganisatsioonid suurendavad partnerlusi asjaomaste humanitaarabi-, rahuloome-, arengu- ja inimõiguskogukondadega, pidades silmas kestliku arengu tegevuskava aastani 2030.

2.4.   Kasusaajad

—

Jalaväevastaste miinide ja muude sõjategevusest mahajäänud lõhkekehade tagajärjel vigastatud naised, tüdrukud, poisid ja mehed ja teised miiniohvrid, sealhulgas maapiirkondades ja äärealadel.

—

Ohvriabiküsimusi käsitlevad ohvriabieksperdid.

—

Puuetega inimeste õiguste spetsialistid, kes töötavad riikides, kus on märkimisväärne arv ellujäänud miiniohvreid.

Projekt 3: Konventsiooni ülemaailmseks kohaldamiseks tehtavate jõupingutuste ja selle normide edendamise toetamine

3.1.   Eesmärk

Konventsiooniga mitteühinenud riikide liikumine ühinemise suunas pärast seda, kui asjaomased ametnikud väljendavad konventsiooni suhtes ja/või jalaväevastaseid miine käsitlevate rahvusvaheliste normide suhtes positiivset hoiakut.

3.2.   Kirjeldus

Oslo deklaratsioonis miinivaba maailma kohta öeldakse, et riigid kohustuvad konventsiooniga kehtestatud norme edendama ja kaitsma ning teevad kõikvõimalikke jõupingutusi konventsiooni ülemaailmseks kohaldamiseks, tuginedes oma kohustustele, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja inimõigustealasest õigusest.

Oslo tegevuskavas esitatakse konventsiooniosaliste arvu suurendamise ja konventsiooni normide tugevdamise tagamiseks kaks meedet. Oslo tegevuskava meetmetes 11 ja 12 kutsutakse osalisriike üles kasutama kõiki olemasolevaid võimalusi, et edendada konventsiooni ratifitseerimist ja julgustada konventsiooniga mitteühinenud riike sellega ühinema, sealhulgas julgustada neid osalema konventsiooni töös, ning jätkama konventsiooni normide ja eesmärkide järgimise edendamist kogu maailmas.

Sel eesmärgil ning konventsiooni eesistuja ja ülemaailmse kohaldamise eesmärgil töötava mitteametliku rühma panusele toetudes tehtaks projekti raames vajaduse korral mitmesuguseid ülemaailmse kohaldamise alaseid jõupingutusi. Nende hulka kuuluksid kõrgetasemelised külastused, tehnilised kohtumised ja/või seminarid, sihtriikide asjaomaste ametnike toetamine, et nad saaksid konventsiooni käsitlevatel kohtumistel osaleda, ning suursaadikute tasandi kohtumised ÜRO peakorteris või mõnes selle piirkondlikus peakorteris.

Konventsiooni osalisriikide kogukonna, sealhulgas liidu liikmesriikide ja sihtriikides asuvate liidu delegatsioonide toetusel viidaks ellu vähemalt viis tegevust. Jätkates väljakujunenud tava, mille kohaselt liit või selle liikmesriigid kaasatakse sihtriikides riikide koalitsioonidesse või partnerlustesse, teeks toetusüksus kõikide osalistega koostööd.

Võimaluse korral täiendaksid kõrgetasemelist poliitilist lähenemisviisi järelmeetme korras korraldatavad tehnilised seminarid, millesse annaksid oma panuse konventsiooni ülemaailmse kohaldamise eesmärgil tehtavaid jõupingutusi juhtivate riikide eksperdid, rahvusvaheline maamiinide keelustamise kampaania, RPRK, ÜRO meeskonnad ja/või asjaomased organisatsioonid. Need seminarid korraldataks riiklikul, allpiirkondlikul või piirkondlikul tasandil koostöös sihtriikide asjaomas(t)e ministeeriumi(de) või institutsiooni(de)ga. Projekti eesmärk oleks toetada sihtriikide delegaatide osalemist konventsiooni kohtumistel. Sellega tagataks, et osalisriigid saavad võtta järelmeetmeid koos sihtriikidega ning et konventsiooni kohtumised on sihtriikide jätkuva tähelepanu all. Toetusüksus koordineeriks sellist abi vastavalt sellele, mis on ette nähtud eelarvelise mõju arvestuses.

Lisaks korraldaks toetusüksus riiklikul, allpiirkondlikul või piirkondlikul tasandil järelmeetme korras tehnilise kohtumise konventsiooniga mitteühinenud riigiga, kes ei ole varem liidu otsuse või liidu ühismeetmega hõlmatud.

3.3.   Tulemused

—

Konventsiooniga mitteühinenud riikide poliitikakujundajad saavad rohkem teadmisi konventsioonist ja selle normidest ja/või ühinemiseks kättesaadavast toetusest.

—

Asjaomased riigiametnikud saavad parema ülevaate konventsiooni toimimisest.

—

Konventsiooniga mitteühinenud riigid väljendavad avalikult oma positiivset hoiakut konventsiooni ja selle normide suhtes või valmiduse suhtes liikuda nende järgimise suunas (nt osaledes konventsiooni ametlikul või mitteametlikul kohtumisel).

—

Missioonide tulemusena taaselustatakse riikide miinivastase tegevuse ja/või ülemaailmse kohaldamise sidusrühmad, et teha jõupingutusi ülemaailmse kohaldamise nimel.

—

Liidu roll konventsiooni ja selle normide edendamisel leiab konventsiooni kogukonna, liidu enda ametnikkonna ja konventsiooniga mitteühinenud riikide ees rõhutamist.

—

Vähemalt üks konventsiooniga mitteühinenud sihtriik esitab vabatahtlikult artikli 7 kohase aruande.

3.4.   Kasusaajad

—

Riigid, kes ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, seda heaks kiitnud ega sellega ühinenud.

—

Osalisriigid ning rahvusvahelised ja valitsusvälised organisatsioonid, kes on kaasatud konventsiooni ülemaailmse kohaldamise edendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse.

—

Naised, tüdrukud, poisid ja mehed, kes elavad riikides, kus maamiinid on keelustatud.

Projekt 4: Väljaõppe eesmärgil kasutatavate töökorras jalaväevastaste miinide alternatiivide (konventsiooni artikkel 3) ning suurema rahvusvahelise koostöö ja abi (konventsiooni artikkel 6) toetamine

4.1.   Eesmärk

Riigid, kes säilitavad jalaväevastaseid miine lubatud eesmärkidel, tegutsevad vastavalt Oslo tegevuskava meetmele 16, muu hulgas suurendades aruandlust, ja Oslo tegevuskava meetmele 17, uurides töökorras jalaväevastaste miinide alternatiive.

4.2.   Kirjeldus

Praegu on konventsioonil 66 osalisriiki, kes säilitavad konventsiooni artikli 3 alusel lubatud eesmärkidel üle 150 000 jalaväevastase miini. Kuigi osalisriikidelt saadud teave näitab, et see arv väheneb, ei ole mõned osalisriigid paljude aastate jooksul esitanud iga-aastast läbipaistvusaruannet oma säilitatud jalaväevastaste miinide kohta.

Et toetada osalisriike, kel võib olla soov tegutseda Oslo tegevuskava meetmete 16 ja 17 raames, toetataks kavandatavast projektist konventsiooni eesistuja kaasabil riikliku või piirkondliku seminari pidamist vähemalt kahe sellist abi taotleva riigiga. Osalisriigid, sealhulgas liikmesriigid, ja asjaomased organisatsioonid võivad saadud kogemusi jagada ja koostada tegevuskavasid, mille eesmärk on väljaõppeks kasutatavate töökorras jalaväevastaste miinide asendamine. Jätkates väljakujunenud tava, mille kohaselt liit või selle liikmesriigid kaasatakse abi saavates osalisriikides riikide koalitsioonidesse või partnerlustesse, teeks toetusüksus kõikide osalistega koostööd.

Projektist toetataks ka tehnilist seminari, millel käsitletakse töökorras jalaväevastaste miinide kasutamise alternatiive. Kus see on asjakohane ja/või võimalik, kutsutaks liidu liikmesriike ja teisi osalisriike üles jagama väljaõppe ja teadusuuringute eesmärgil kasutatavate töökorras jalaväevastaste miinide alternatiivide uurimisel ja/või säilitatud jalaväevastaste miinide hävitamisel saadud kogemusi, tõhustades veelgi konventsiooni kogukonnas tehtavat koostööd ja üksteise abistamist. Sel eesmärgil kaasataks projekti järgimisalase koostöö komitee ning koostöö ja abi edendamise komitee.

4.3.   Tulemused

—

Osalisriigid suurendavad iga-aastastes läbipaistvusaruannetes aruandlust konventsiooni artikli 3 kohta.

—

Osalisriigid, kellel on selleks võimalus, võtavad kohustuse teha koostööd osalisriikidega, kes soovivad võtta meetmeid seoses artikli 3 kohaste kohustuste ning Oslo tegevuskava meetmetega 16 ja 17, ja abistavad neid.

—

Osalisriigid, kes säilitavad suurt hulka jalaväevastaseid miine, saavad uusi teadmisi, kusjuures vähemalt üks osalisriik jõuab selleni, et kasutab väljaõppe eesmärgil alternatiive.

4.4.   Kasusaajad

—

Osalisriigid, kellel on artikli 3 kohased kohustused.

—

Riigiametnikud, kes vastutavad demineerimisalase väljaõppe kavade eest.

—

Naised, tüdrukud, poisid ja mehed osalisriikides, kes on säilitatud jalaväevastased miinid hävitanud.

Projekt 5: Liidu ja selle liikmesriikide pühendumise demonstreerimine ja nähtavuse tagamine

5.1.   Eesmärk

Konventsiooni kogukonna ja abi saavate osalisriikide parem arusaam liidu ja selle liikmesriikide panusest konventsiooni rakendamisse; liidu ja selle liikmesriikide ametnike suurem teadlikkus käesolevast otsusest ja sellest, kuidas see võib olla seotud nende tööga.

5.2.   Kirjeldus

Nagu eelmistes nõukogu otsustes ja ühismeetmes, võtaks toetusüksus endale kohustuse rõhutada liidu ja selle liikmesriikide rolli konventsiooni kogukonnas ning abi saavates ja sihtriikides. Sel eesmärgil ning teavitus- ja nähtavuskava raames korraldaks toetusüksus korrapäraseid teabekoosolekuid kogu projekti rakendamise etapil, eelkõige konventsiooni kohtumistel, ning lõpuürituse.

Toetusüksus korraldaks konventsiooni täitmise edendamiseks meediakampaaniaid ja avaldaks väljaandeid. Toetusüksus tagaks, et sellises kampaanias tõstetakse esile liidu rolli.

Varasema tava kohaselt esitaks toetusüksus projekti rakendamise kohta liidule igakuiseid kirjeldavaid aruandeid ning liidule ja selle liikmesriikidele kvartaliaruandeid.

5.3.   Tulemused

—

Liidu ja selle liikmesriikide ametnikud oleksid teadlikud käesolevast otsusest ja sellest, kuidas see võib olla seotud nende tööga.

—

Liidu ja selle liikmesriikide pühendumine konventsiooni järgimisele ja miinivastasele tegevusele üldiselt leiaks konventsiooni osalisriikide ja inimeste julgeolekust huvitatud ülemaailmse üldsuse ees rõhutamist.

—

Suurendataks rahvusvahelise üldsuse teadlikkust konventsiooni eesmärkidest.

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/51

NÕUKOGU OTSUS (ÜVJP) 2021/258,

18. veebruar 2021,

millega muudetakse otsust 2011/101/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Zimbabwes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 29,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 15. veebruaril 2011 vastu otsuse 2011/101/ÜVJP (1) piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Zimbabwes.

(2)

Nõukogu vaatas otsuse 2011/101/ÜVJP läbi, võttes arvesse Zimbabwes valitsevat poliitilist olukorda.

(3)

Piiravate meetmete kehtivust tuleks pikendada 20. veebruarini 2022. Nõukogu peaks need pidevalt läbi vaatama, võttes arvesse poliitilist ja julgeolekualast arengut Zimbabwes.

(4)

Üht surnud isikut puudutav kanne tuleks otsuse 2011/101/ÜVJP I lisa esitatud isikute ja üksuste loetelust välja jätta. Kõnealuses lisas loetletud kolme isiku ja ühe üksuse puhul tuleks piiravate meetmete kehtivust pikendada ning kahe isiku tuvastamisandmeid ja loetellu kandmise põhjuseid tuleks ajakohastada. Kõnealuse otsuse II lisas loetletud kolme isiku puhul tuleks piiravate meetmete peatamise kehtivust pikendada ning üks surnud isik tuleks nimetatud lisast välja jätta.

(5)

Otsust 2011/101/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2011/101/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

1.   Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

2.   Käesolevat otsust kohaldatakse kuni 20. veebruarini 2022.

3.   Artikli 4 lõikes 1 ning artikli 5 lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmed, mida kohaldatakse II lisas loetletud isikute suhtes, peatatakse kuni 20. veebruarini 2022.

4.   Käesolev otsus vaadatakse regulaarselt läbi ning asjakohasel juhul selle kehtivust pikendatakse või seda muudetakse, kui nõukogu leiab, et otsus ei täida oma eesmärke.“

2)

I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

3)

II lisa muudetakse vastavalt käesoleva otsuse II lisale.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 18. veebruar 2021

Nõukogu nimel

eesistuja

A. P. ZACARIAS

(1)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta otsus 2011/101/ÜVJP Zimbabwe vastu suunatud piiravate meetmete kohta (ELT L 42, 16.2.2011, lk 6).

I LISA

ARTIKLITES 4 JA 5 OSUTATUD ISIKUTE JA ÜKSUSTE LOETELU

I.   Isikud

 

Nimi (ja võimalikud varjunimed)

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjused

2.

MUGABE, Grace

Sünd. 23.7.1965

Pass nr AD001159

Isikutunnistus nr 63-646650Q70

ZANU-PF (Zimbabwe African National Union – Patriotic Front) naisteliiga (Women’s league) endine sekretär, osaleb tegevuses, mis kahjustab tõsiselt demokraatiat, inimõiguste austamist ja õigusriiki. Võttis 2002. aastal oma valdusse Iron Mask Estate’i farmi; saab väidetavalt ebaseaduslikku ja suurt kasumit teemantide kaevandamisest.

5.

CHIWENGA, Constantine

Asepresident

Zimbabwe Kaitseväe endine komandör, erruläinud kindral, sünd. 25.8.1956

Pass nr AD000263

Isikutunnistus nr 63-327568M80

Asepresident ning Zimbabwe Kaitseväe endine komandör. Ühise operatiivse juhtimiskeskuse liige ja osaline repressiivse riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises. Kasutas farmide võõrandamiseks sõjaväge. Oli 2008.aasta valimiste ajal presidendivalimiste teise vooruga seotud vägivallaaktide peakorraldaja.

7.

SIBANDA, Phillip Valerio (teise nimega Valentine)

Zimbabwe Kaitseväe komandör

Zimbabwe Rahvaarmee endine komandör, kindral, sünd. 25.8.1956 või 24.12.1954

Isikutunnistus nr 63-357671H26

Zimbabwe Kaitseväe komandör ja Zimbabwe Rahvaarmee endine komandör. Kõrgem sõjaväeohvitser, kes on seotud valitsusega ja kes osales rõhuva riikliku poliitika väljatöötamises või elluviimises.

II.   Üksused

 

Nimi

Tuvastamisandmed

Loetellu kandmise põhjused

1.

Zimbabwe Defence Industries

10th floor, Trustee House, 55 Samora Machel Avenue, PO Box 6597, Harare, Zimbabwe

Kaitseministeeriumi ja valitsuse ZANU-PFi fraktsiooniga seotud ettevõte.

II LISA

Otsuse 2011/101/ÜVJP II lisast jäetakse välja järgmist isikut puudutav kanne:

„4.

Shiri, Perence (alias Bigboy) Samson Chikerema“.

19.2.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 58/55

KOMISJONI OTSUS (EL, Euratom) 2021/259,

10. veebruar 2021,

millega kehtestatakse tööstusjulgeoleku rakenduseeskirjad, mida kohaldatakse salastatud toetuste suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 249,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 106,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrust (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (1),

võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsust (EL, Euratom) 2015/443 komisjoni julgeoleku kohta (2),

võttes arvesse komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsust (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (3),

võttes arvesse komisjoni 10. jaanuari 2017. aasta otsust (EL, Euratom) 2017/46 Euroopa Komisjoni side- ja infosüsteemide turvalisuse kohta (4),

olles konsulteerinud komisjoni julgeolekualase eksperdirühmaga vastavalt otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artikli 41 lõikele 5

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklites 41, 42, 47 ja 48 on sätestatud, et kõnealuse otsuse 6. peatüki täiendamiseks ja toetamiseks tuleb tööstusjulgeoleku rakenduseeskirjades ette näha üksikasjalikumad sätted, millega reguleeritakse selliseid küsimusi nagu salastatud toetuslepingute sõlmimine, töötlemisload, juurdepääsuload, külastused ning Euroopa Liidu salastatud teabe edastamine ja vedu.

(2)

Otsuses (EL, Euratom) 2015/444 on sätestatud, et salastatud toetuslepinguid täidetakse tihedas koostöös riikliku julgeolekuasutusega, määratud julgeolekuasutusega või asjaomase liikmesriigi muu pädeva asutusega. Liikmesriigid on kokku leppinud, et kõik nende jurisdiktsiooni kuuluvad üksused, kes võivad saada komisjonist pärit salastatud teavet või seda luua, on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja suudavad tagada piisava kaitse, mis on võrdne sellega, mis tagatakse vastava salastusmärkega ELi salastatud teabele Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekunormide kohaselt, nagu on sätestatud nõukogus kokku tulnud Euroopa Liidu liikmesriikide vahelises kokkuleppes, mis käsitleb Euroopa Liidu huvides vahetatava salastatud teabe kaitset (2011/C 202/05) (5).

(3)

Nõukogu, komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on kokku leppinud, et tagavad oma spetsiifilisi institutsioonilisi ja organisatsioonilisi vajadusi arvesse võttes ELi salastatud teabe kaitset käsitlevate julgeolekueeskirjade kohaldamisel maksimaalse järjepidevuse kooskõlas deklaratsioonidega, mis on lisatud nõukogu otsuse 2013/488/EL (ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta) (6) vastuvõtmise istungi protokollile.

(4)

Seepärast tuleks komisjoni tööstusjulgeoleku rakenduseeskirjades, mida kohaldatakse salastatud toetuste suhtes, samuti tagada maksimaalne järjepidevus ja arvesse võtta nõukogu julgeolekukomitee 13. detsembri 2016. aasta tööstusjulgeolekut käsitlevaid suuniseid.

(5)

Komisjon võttis 4. mail 2016 vastu otsuse, (7) millega volitatakse julgeolekuküsimuste eest vastutavat komisjoni liiget võtma komisjoni nimel ja tema vastutusel vastu otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artiklis 60 sätestatud rakenduseeskirjad,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese ja kohaldamisala

1.   Käesoleva otsusega kehtestatakse tööstusjulgeoleku rakenduseeskirjad, mida kohaldatakse salastatud toetuste suhtes otsuse (EL, Euratom) 2015/444 ja eelkõige selle 6. peatüki tähenduses.

2.   Otsusega sätestatakse erinõuded, et tagada ELi salastatud teabe kaitsmine konkursikutsete avaldamisel, toetuste eraldamisel ja Euroopa Komisjoni sõlmitud salastatud toetuslepingute rakendamisel.

3.   Käesolevat otsust kohaldatakse toetuste suhtes, mis hõlmavad järgmise salastatuse tasemega teavet:

a)

RESTREINT UE/EU RESTRICTED;

b)

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL;

c)

SECRET UE/EU SECRET.

4.   Käesoleva otsuse kohaldamine ei piira teistes, näiteks Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi puudutavates õigusaktides sätestatud erinormide kohaldamist.

Artikkel 2

Komisjoni ülesanded

1.   Täites toetuslepingu sõlmija eelarvevahendite käsutaja ülesandeid, mida on kirjeldatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046, tagab eelarvevahendite käsutaja, et salastatud toetus vastab otsusele (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadele.

2.   Selleks küsib asjaomane eelarvevahendite käsutaja igas etapis nõu komisjoni julgeolekuasutuselt salastatud toetuslepingu, programmi või projekti julgeolekuaspektide kohta ning teavitab sõlmitud salastatud toetuslepingutest kohalikku julgeolekuametnikku. Konkreetsete teemade salastatuse taseme üle otsustab toetuslepingu sõlmija, kes võtab nõuetekohaselt arvesse salastatuse taseme määramise juhendit.

3.   Kui kohaldatakse artikli 5 lõikes 3 nimetatud programmi või projekti julgeolekujuhiseid, täidavad toetuslepingu sõlmija ja komisjoni julgeolekuasutus neile nendes juhistes määratud ülesandeid.

4.   Rakenduseeskirjade nõuete täitmisel teeb komisjoni julgeolekuasutus tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikide riiklike ja määratud julgeolekuasutustega, eelkõige töötlemis- ja juurdepääsulubade, külastuste korra ja veoplaanide valdkonnas.

5.   Kui toetusi haldavad ELi rakendusametid või teised rahastamisasutused ning artikli 1 lõikes 4 viidatud teistes õigusaktides sätestatud erinorme ei kohaldata,

a)

on delegeerival komisjoni talitusel toetustega seoses loodud ELi salastatud teabe koostaja õigused, kui see on delegeerimiskorraga ette nähtud;

b)

vastutab delegeeriv komisjoni talitus salastatuse taseme määramise eest;

c)

saadetakse riiklikele ja/või määratud julgeolekuasutustele töötlemisloa teabepäringuid ja teateid komisjoni julgeolekuasutuse kaudu.

2. PEATÜKK

SALASTATUD TOETUSE KONKURSIKUTSE

Artikkel 3

Aluspõhimõtted

1.   Toetuse salastatud osi võib rakendada üksnes liikmesriigis registreeritud toetusesaaja, kolmandas riigis registreeritud toetusesaaja või rahvusvahelise organisatsiooni asutatud toetusesaaja, kui kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on sõlminud liiduga salastatud teabe kaitse lepingu või komisjoniga halduskokkuleppe (8).

2.   Enne kui avaldatakse salastatud toetuse konkursikutse, määrab toetuslepingu sõlmija kindlaks taotlejatele esitatava teabe salastatuse taseme. Samuti määrab toetuslepingu sõlmija kindlaks kõrgeima salastatuse taseme mis tahes teabe puhul, mida kasutatakse või mis luuakse toetuslepingu, programmi või projekti täitmise käigus, või vähemalt koostatava või töödeldava teabe eeldatava mahu ja liigi ning vajaduse salastatud side- ja infosüsteemi järele.

3.   Toetuslepingu sõlmija tagab, et salastatud toetuste konkursikutsetes antakse teavet salastatud teabega seotud julgeolekualaste erikohustuste kohta. Konkursikutse dokumentatsioonis tuleb täpsustada toetusesaajale töötlemisloa hankimise tähtajad, kui luba on vajalik. I ja II lisas on esitatud näited konkursikutse tingimustega seotud teabe kohta.

4.   Toetuslepingu sõlmija tagab, et RESTREINT UE/EU RESTRICTED, CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teave avaldatakse taotlejatele alles pärast seda, kui nad on alla kirjutanud konfidentsiaalsuskokkuleppele, mis kohustab taotlejaid töötlema ja kaitsma ELi salastatud teavet kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega ning kohaldatavate riigisiseste õigusnormidega.

5.   Kui taotlejatele tehakse kättesaadavaks RESTREINT UE/EU RESTRICTED salastatuse tasemega teave, lisatakse käesoleva otsuse artikli 5 lõikes 7 nimetatud miinimumnõuded konkursikutsesse või taotlusetapis sõlmitud konfidentsiaalsuskokkulepetesse.

6.   Kõigil taotlejatel ja toetusesaajatel, kellelt nõutakse CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabe töötlemist või säilitamist oma rajatistes kas taotlusetapis või salastatud toetuslepingu täitmise ajal, peab olema nõutaval tasemel töötlemisluba, välja arvatud lõikes 9 nimetatud juhtudel. Allpool on esitatud kolm stsenaariumi, mis võivad esineda CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet sisaldava salastatud lepingu taotlusetapis.

a)

Juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teabele taotlusetapis puudub.

Kui konkursikutse käsitleb lepingut, mis hõlmab CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teavet, kuid taotlejalt ei eeldata sellise teabe töötlemist taotlusetapis, ei jäeta sellist taotlejat taotlusmenetlusest välja põhjusel, et tal puudub nõutaval tasemel töötlemisluba.

b)

Juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teabele toetuslepingu sõlmija objektil taotlusetapis.

Juurdepääs antakse taotleja töötajatele, kellel on nõutaval tasemel juurdepääsuluba ja teadmisvajadus.

c)

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teabe töötlemine või säilitamine taotleja objektil taotlusetapis.

Kui konkursikutses nõutakse taotlejatelt ELi salastatud teabe töötlemist või säilitamist oma objektil, peab taotlejal olema nõutaval tasemel töötlemisluba. Sellisel juhul hangib toetuslepingu sõlmija komisjoni julgeolekuasutuse kaudu enne taotlejale ELi salastatud teabe esitamist asjakohase riikliku või määratud julgeolekuasutuse kinnituse selle kohta, et taotlejal on asjakohane töötlemisluba. Juurdepääs antakse taotleja töötajatele, kellel on nõutaval tasemel juurdepääsuluba ja teadmisvajadus.

7.   Taotlusetapis ja toetuslepingu täitmiseks ei nõuta üldjuhul töötlemis- ega juurdepääsuluba RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele juurdepääsu saamiseks. Kui liikmesriik on oma õigusnormidega ette näinud, et RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud toetuslepingu või all-lepingu puhul on nõutav töötlemis- või juurdepääsuluba, nagu on märgitud IV lisas, ei tohi see nõue tekitada täiendavaid kohustusi teistele liikmesriikidele ega välistada taotlejaid, toetusesaajaid või all-lepinglasi sellistest liikmesriikidest, kus puudub töötlemis- või juurdepääsuloa nõue juurdepääsu saamiseks vastavatest toetuslepingutest või all-lepingutest saadavale RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele või konkureerimiseks sellise lepingu sõlmimiseks. Neid toetuslepinguid täidetakse liikmesriikides kooskõlas seal kehtivate riigisiseste õigusnormidega.

8.   Kui konkursikutsega tegelemiseks ja salastatud toetuslepingu täitmiseks on nõutav töötlemisluba, esitab toetuslepingu sõlmija komisjoni julgeolekuasutuse kaudu toetusesaaja riiklikule või määratud julgeolekuasutusele taotluse, kasutades selleks töötlemisloa teabelehte või sellele vastavat ametlikku elektroonilist vormi. III lisa D liites on esitatud töötlemisloa teabelehe näidis (9). Töötlemisloa teabelehele tuleb võimaluse korral vastata kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamise kuupäevast.

9.   Kui liikmesriigi valitsusasutused või valitsuse kontrolli alla kuuluvad asutused osalevad töötlemisluba eeldavate salastatud toetuste taotlemises ja kui riigi õigusaktidega ei ole ette nähtud nendele asutustele töötlemislubade väljaandmist, küsib toetuslepingu sõlmija komisjoni julgeolekuasutuse kaudu asjaomaselt riiklikult või määratud julgeolekuasutuselt, kas need valitsusasutused suudavad ELi salastatud teavet nõutaval tasemel töödelda.

10.   Kui salastatud toetuslepingu täitmiseks on nõutav juurdepääsuluba ja kui riigi õigusnormide kohaselt on enne juurdepääsuloa andmist vajalik töötlemisluba, küsib toetuslepingu sõlmija komisjoni julgeolekuasutuse kaudu toetusesaaja riiklikult või määratud julgeolekuasutuselt, kasutades selleks töötlemisloa teabelehte, kas toetusesaajal on töötlemisluba või kas töötlemisloa saamise protsess on pooleli. Sellisel juhul ei esita komisjon juurdepääsuloa teabelehes juurdepääsuloa taotlusi.

Artikkel 4

All-lepingu sõlmimine salastatud toetuse korral

1.   Tingimused, mille alusel võib toetusesaaja sõlmida all-lepingu ELi salastatud teavet hõlmavate ülesannete täitmiseks, määratakse kindlaks konkursikutses ja toetuslepingus. Nende tingimuste hulka kuulub nõue, et kõik töötlemisloa teabelehed tuleb esitada komisjoni julgeolekuasutuse kaudu. All-lepingu kasutamiseks tuleb saada toetuslepingu sõlmija eelnev kirjalik nõusolek. Asjakohasel juhul peab all-lepingute kasutamine vastama programmi alusaktile.

2.   Toetuse salastatud osade kohta sõlmitakse all-leping üksnes liikmesriigis registreeritud üksusega, kolmandas riigis registreeritud üksusega või rahvusvahelise organisatsiooni asutatud üksusega, kui kõnealune kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on sõlminud liiduga salastatud teabe kaitse lepingu või komisjoniga halduskokkuleppe (10).

3. PEATÜKK

SALASTATUD TOETUSED

Artikkel 5

Aluspõhimõtted

1.   Salastatud toetuslepingu sõlmimisel tagab toetuslepingu sõlmija koos komisjoni julgeolekuasutusega, et toetusesaajate kohustus kaitsta ELi salastatud teavet, mida kasutatakse või mis on loodud toetuslepingu täitmise käigus, on toetuslepingu lahutamatu osa. Toetusega seotud konkreetsed julgeolekunõuded esitatakse julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis. Julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi näidisvorm on esitatud III lisas.

2.   Enne salastatud toetuslepingule allakirjutamist kinnitab toetuslepingu sõlmija salastatuse taseme määramise juhendi, milles käsitletakse ülesandeid, mida tuleb toetuslepingu, programmi või projekti elluviimisel täita, ning ka nende ülesannete täitmise käigus loodud teavet, kui see on asjakohane. Salastatuse taseme määramise juhend on julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa.

3.   Programmi või projekti suhtes kohaldatavad konkreetsed julgeolekunõuded nähakse ette programmi (või projekti) julgeolekujuhistes. Programmi julgeolekujuhised võib koostada III lisas sätestatud julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi näidise alusel. Programmi julgeolekujuhised töötab välja programmi või projekti haldav komisjoni talitus tihedas koostöös komisjoni julgeolekuasutusega ning esitab selle arvamuse saamiseks komisjoni julgeolekualasele eksperdirühmale. Kui toetusleping on osa programmist või projektist, millel on oma julgeolekujuhised, koostatakse toetuslepingu julgeolekuaspekte käsitlev dokument lihtsustatud kujul ja see peab sisaldama viidet programmi või projekti julgeolekujuhiste vastavatele sätetele.

4.   Salastatud toetuslepingu võib allkirjastada alles siis, kui taotleja riiklik või määratud julgeolekuasutus on kinnitanud taotleja töötlemisloa, või kui salastatud toetusleping sõlmitakse konsortsiumiga, siis alles pärast seda, kui konsortsiumi vähemalt ühe või vajaduse korral mitme taotleja riiklik või määratud julgeolekuasutus on kinnitanud taotleja töötlemisloa, välja arvatud artikli 3 lõikes 9 nimetatud juhtudel.

5.   Üldjuhul ja kui muude asjakohaste õigusnormidega ei ole ette nähtud teisiti, käsitletakse toetuslepingu sõlmijat toetuslepingu täitmise käigus loodud ELi salastatud teabe koostajana.

6.   Toetuslepingu sõlmija teavitab komisjoni julgeolekuasutuse kaudu kõigi toetusesaajate ja all-lepinglaste riiklikke ja/või määratud julgeolekuasutusi salastatud toetuslepingute või all-lepingute allkirjastamisest ning selliste toetuslepingute või all-lepingute pikendamisest või ennetähtaegsest lõpetamisest. Riigipõhiste nõuete loetelu on esitatud IV lisas.

7.   Toetusleping, mis sisaldab RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet, peab sisaldama julgeolekuklauslit, millega muudetakse toetusesaajatele siduvaks III lisa E liites sätestatud nõuded. Selline toetusleping peab sisaldama julgeolekuaspekte käsitlevat dokumenti, millega nähakse vähemalt ette RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe töötlemise nõuded, sealhulgas infokindluse aspektid ja erinõuded, mida toetusesaajad peavad täitma, et saada akrediteering oma side- ja infosüsteemidele, kus töödeldakse RESTREINT UE/EU RESTRICTED salastatuse tasemega teavet.

8.   Kui see on nõutav liikmesriigis kehtivate õigusnormidega, tagab riiklik või määratud julgeolekuasutus, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvad toetusesaajad või all-lepinglased järgivad RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe kaitseks kehtestatud julgeolekusätteid, ja teeb kontrollkäike tema territooriumil asuvatesse toetusesaajate või all-lepinglaste rajatistesse. Kui riiklik või määratud julgeolekuasutus ei ole selleks kohustatud, tagab toetuslepingu sõlmija, et toetusesaajad rakendavad III lisa E liites sätestatud nõutavaid julgeolekusätteid.

Artikkel 6

Toetusesaaja ja all-lepinglase töötajate juurdepääs ELi salastatud teabele

1.   Toetuslepingu sõlmija tagab, et salastatud toetusleping sisaldab sätteid, mille kohaselt antakse toetusesaajate või all-lepinglaste nendele töötajatele, kellel on salastatud toetuslepingu või all-lepingu täitmiseks vaja juurdepääsu ELi salastatud teabele, selline juurdepääs ainult siis, kui:

a)

on kindlaks tehtud, et neil on teadmisvajadus;

b)

asjaomane riiklik või määratud julgeolekuasutus või mis tahes muu pädev julgeolekuasutus on teinud neile nõutaval tasemel julgeolekukontrolli juurdepääsuks CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele;

c)

neid on teavitatud ELi salastatud teabe kaitseks kohaldatavatest julgeolekunormidest ning nad on kinnitanud oma vastutust seoses sellise teabe kaitsmisega.

2.   Asjakohasel juhul peab juurdepääs ELi salastatud teabele vastama ka programmi alusaktile ja selles tuleb arvesse võtta salastatuse taseme määramise juhendis määratletud lisamärkeid.

3.   Kui toetusesaaja või all-lepinglane soovib tööle võtta kolmanda riigi kodaniku sellisele ametikohale, kus on nõutav juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teabele, vastutab toetusesaaja või all-lepinglane selle isiku julgeolekukontrolli menetluse algatamise eest kooskõlas riigisiseste õigusnormidega, mida kohaldatakse ELi salastatud teabele juurdepääsu andmise asukohas.

Artikkel 7

Kontrollis, läbivaatuses või auditis osalevate ekspertide juurdepääs ELi salastatud teabele

1.   Kui toetuslepingu sõlmija tehtavas kontrollis, läbivaatuses või auditis või toetusesaajate tulemuslikkuse hindamises, mis eeldavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele, osalevad välised isikud („eksperdid“), sõlmitakse nendega leping vaid siis, kui asjaomane riiklik või määratud julgeolekuasutus või muu pädev julgeolekuasutus on teinud nende suhtes nõutaval tasemel julgeolekukontrolli. Toetuslepingu sõlmija kontrollib eksperte komisjoni julgeolekuasutuse kaudu ja vajaduse korral palub riiklikul või määratud julgeolekuasutusel algatada ekspertide julgeolekukontroll vähemalt kuus kuud enne nendega sõlmitavate lepingute jõustumist.

2.   Enne nende lepingute allkirjastamist teavitatakse eksperte ELi salastatud teabe kaitseks kohaldatavatest julgeolekunormidest ja nad kinnitavad oma vastutust seoses kõnealuse teabe kaitsmisega.

4. PEATÜKK

SALASTATUD TOETUSLEPINGUTEGA SEOTUD KÜLASTUSED

Artikkel 8

Aluspõhimõtted

1.   Kui toetuslepingu sõlmijal, ekspertidel, toetusesaajatel või all-lepinglastel on salastatud toetuslepingu täitmisega seoses vaja üksteise objektidel juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele, tuleb külastusi korraldada koostöös riiklike või määratud julgeolekuasutuste või muude asjaomaste pädevate julgeolekuasutustega.

2.   Lõikes 1 osutatud külastuste suhtes kehtivad järgmised nõuded:

a)

külastusel peab olema salastatud toetusega seotud ametlik eesmärk;

b)

igal külastajal peab olema nõutaval tasemel juurdepääsuluba ja teadmisvajadus, et saada juurdepääs ELi salastatud teabele, mida kasutatakse või mis on loodud salastatud toetuslepingu täitmise käigus.

Artikkel 9

Külastustaotlused

1.   Külastus, mille toetusesaaja või all-lepinglane teeb teise toetusesaaja või all-lepinglase rajatisesse või toetuslepingu sõlmija objektile ning millega kaasneb juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele, korraldatakse järgmise korra kohaselt:

a)

külastajat lähetava rajatise julgeolekuametnik täidab külastustaotluse vormi kõik asjakohased osad ning esitab taotluse rajatise riiklikule või määratud julgeolekuasutusele. Külastustaotluse näidisvorm on esitatud III lisa C liites;

b)

lähetava rajatise riiklik või määratud julgeolekuasutus kinnitab külastaja juurdepääsuloa enne külastustaotluse esitamist vastuvõtva rajatise riiklikule või määratud julgeolekuasutusele (või komisjoni julgeolekuasutusele, kui külastatakse toetuslepingu sõlmija objekti);

c)

lähetava rajatise julgeolekuametnik hangib seejärel oma riiklikult või määratud julgeolekuasutuselt vastuvõtva rajatise riikliku või määratud julgeolekuasutuse (või komisjoni julgeolekuasutuse) vastuse, millega külastustaotlus kas rahuldatakse või lükatakse tagasi;

d)

külastustaotlus loetakse heakskiidetuks, kui vastuväiteid ei ole esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne külastuse kuupäeva.

2.   Külastus, mille toetuslepingu sõlmija ametnik, ekspert või audiitor teeb toetusesaaja või all-lepinglase rajatisesse ning millega kaasneb juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele, korraldatakse järgmise korra kohaselt:

a)

külastaja täidab külastustaotluse vormi kõik asjakohased osad ja esitab selle komisjoni julgeolekuasutusele;

b)

komisjoni julgeolekuasutus kinnitab külastaja juurdepääsuloa enne külastustaotluse esitamist vastuvõtva rajatise riiklikule või määratud julgeolekuasutusele;

c)

komisjoni julgeolekuasutus hangib vastuvõtva rajatise riiklikult või määratud julgeolekuasutuselt vastuse, millega külastustaotlus kas rahuldatakse või lükatakse tagasi;

d)

külastustaotlus loetakse heakskiidetuks, kui vastuväiteid ei ole esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne külastuse kuupäeva.

3.   Külastustaotlus võib olla ühekordne või hõlmata korduvaid külastusi. Korduvate külastuste puhul võib külastustaotluse kehtivusaeg olla kuni üks aasta alates taotletud alguskuupäevast.

4.   Külastustaotluse kehtivusaeg ei tohi ületada külastaja juurdepääsuloa kehtivust.

5.   Külastustaotlus tuleks üldjuhul esitada vastuvõtva rajatise pädevale julgeolekuasutusele vähemalt 15 tööpäeva enne külastuse kuupäeva.

Artikkel 10

Külastuste kord

1.   Enne kui külastajatele antakse juurdepääs ELi salastatud teabele, peab vastuvõtva rajatise julgeolekuametnik järgima külastusega seonduvat julgeolekukorda ja eeskirju, mille on kehtestanud tema riiklik või määratud julgeolekuasutus.

2.   Külastaja tõendab oma isikut vastuvõtvasse rajatisse saabumisel, esitades selleks kehtiva isikutunnistuse või passi. Identifitseerimisandmed peavad vastama külastustaotluses esitatud andmetele.

3.   Vastuvõttev rajatis tagab, et kõigi külastajate andmed säilitatakse, sealhulgas nende nimed, esindatav organisatsioon, juurdepääsuloa kehtivuse lõppkuupäev, külastuse kuupäev ja külastatud isikute nimed. Andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat või kauem, kui see on nõutav vastuvõtva rajatise asukohariigi õigusnormidega.

Artikkel 11

Otse korraldatavad külastused

1.   Asjaomane riiklik või määratud julgeolekuasutus ja komisjoni julgeolekuasutus võivad konkreetse projekti puhul kokku leppida korra, mille alusel võivad külastaja julgeolekuametnik ja külastatava rajatise julgeolekuametnik korraldada konkreetse salastatud toetusega seotud külastusi otse. Selleks kasutatakse III lisa C liites esitatud näidisvormi. Selline erikord nähakse ette projekti julgeolekujuhiste või muu konkreetsete kokkuleppega. Sellistel juhtudel ei kohaldata artiklis 9 ja artikli 10 lõikes 1 sätestatud korda.

2.   Külastused, millega kaasneb juurdepääs RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele, lepitakse kokku otse lähetava ja vastuvõtva üksuse vahel, ilma et tuleks järgida artiklis 9 ja artikli 10 lõikes 1 sätestatud korda.

5. PEATÜKK

ELi SALASTATUD TEABE EDASTAMINE JA VEDU SALASTATUD TOETUSLEPINGU TÄITMISE AJAL

Artikkel 12

Aluspõhimõtted

Toetuslepingu sõlmija tagab, et kõik ELi salastatud teabe edastamise ja veoga seotud otsused on kooskõlas otsusega (EL, Euratom) 2015/444, selle rakenduseeskirjade ning salastatud toetuslepingu tingimustega, mille hulka kuulub ka teabe koostaja nõusolek.

Artikkel 13

Elektrooniline töötlemine

1.   ELi salastatud teavet töödeldakse ja edastatakse elektrooniliselt kooskõlas otsuse (EL, Euratom) 2015/444 5. ja 6. peatüki ning selle rakenduseeskirjadega.

Toetusesaajale kuuluvad side- ja infosüsteemid, mida kasutatakse ELi salastatud teabe töötlemiseks toetuslepingu täitmise eesmärgil („toetusesaaja side- ja infosüsteemid“), peab akrediteerima vastutav turvalisuse akrediteerimise asutus. ELi salastatud teabe elektrooniline edastamine peab olema kaitstud otsuse (EL, Euratom) 2015/444 artikli 36 lõike 4 kohaselt heakskiidetud krüptovahenditega. TEMPEST-turvameetmeid rakendatakse kooskõlas kõnealuse otsuse artikli 36 lõikega 6.

2.   RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teavet töötleva toetusesaaja side- ja infosüsteemide ning teiste süsteemide nendega sidumise turvalisuse akrediteerimise võib delegeerida toetusesaaja julgeolekuametnikule juhul, kui see on riigi õigusnormidega lubatud. Selle ülesande delegeerimise korral vastutab toetusesaaja julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis kirjeldatud julgeolekualaste miinimumnõuete rakendamise eest, kui tema side- ja infosüsteemides töödeldakse RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet. Asjaomasele riiklikule või määratud julgeolekuasutusele ja turvalisuse akrediteerimise asutusele jääb siiski vastutus toetusesaaja töödeldava RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe kaitsmise eest ja õigus kontrollida toetusesaaja võetud turvameetmeid. Toetusesaaja esitab toetuslepingu sõlmijale ning, kui see on riigi õigusnormidega ette nähtud, pädevale riiklikule turvalisuse akrediteerimise asutusele kinnituse nõuetele vastavuse kohta, mis tõendab, et toetusesaaja side- ja infosüsteem ning teiste süsteemide sidumine sellega on akrediteeritud RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teabe töötlemiseks (11).

Artikkel 14

Vedu kommertskulleriga

ELi salastatud teabe vedu kommertskulleriga toimub kooskõlas komisjoni RESTREINT UE/EU RESTRICTED teabe käitlemise rakenduseeskirju käsitleva otsuse (EL, Euratom) 2019/1962 (12) ning komisjoni CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET teabe käitlemise rakenduseeskirju käsitleva otsuse (EL, Euratom) 2019/1961 (13) asjakohaste sätetega.

Artikkel 15

Vedu käsipostiga

1.   Salastatud teabe käsipostiga veo suhtes kehtivad ranged julgeolekunõuded.

2.   Toetusesaaja töötaja võib RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet liidu piires käsipostiga vedada, kui on täidetud järgmised nõuded:

a)

kasutatav ümbrik või pakend on läbipaistmatu ega osuta selle sisu salastatusele;

b)

salastatud teave on kogu aeg vedaja valduses;

c)

ümbrikku ega pakendit ei avata teeloleku ajal.

3.   Lähetav ja vastuvõttev üksus lepivad eelnevalt kokku, et toetusesaaja töötaja veab CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teavet liikmesriigi piires käsipostiga. Lähetav asutus või rajatis teatab vastuvõtvale asutusele või rajatisele saadetise üksikasjad, sealhulgas viited, salastatuse taseme, eeldatava saabumisaja ja kulleri nime. Selline vedu käsipostiga on lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

salastatud teavet veetakse kahekordses ümbrikus või pakendis;

b)

välimine ümbrik või pakend on kaitstud ja sellel ei ole märget selle sisu salastatuse kohta, kuid sisemisele ümbrikule on märgitud salastatuse tase;

c)

salastatud teave on kogu aeg vedaja valduses;

d)

ümbrikku ega pakendit ei avata teeloleku ajal;

e)

ümbrikku või pakendit veetakse lukustatavas portfellis või samaväärses heakskiidetud pakendis, mis on sellise suuruse ja kaaluga, et seda saab igal ajal selle vedaja valduses hoida; pagasiruumi ei tohi seda anda;

f)

kulleril on tema pädeva julgeolekuasutuse välja antud kulleri sertifikaat, mille alusel tohib kuller salastatud saadetist vedada.

4.   Kui toetusesaaja töötaja veab käsipostiga CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teavet ühest liikmesriigist teise, kohaldatakse järgmisi täiendavaid nõudeid:

a)

kuller vastutab salastatud materjali turvalise hoidmise eest kuni selle üleandmiseni saajale;

b)

julgeolekunõuete rikkumise korral võib saatja riiklik või määratud julgeolekuasutus taotleda, et selle riigi ametiasutused, kus rikkumine toimus, korraldaksid uurimise, esitaksid oma järeldused ja võtaksid vajaduse korral õiguslikke või muid meetmeid;

c)

kullerit on teavitatud kõigist julgeolekualastest kohustustest, millest tuleb veo ajal kinni pidada, ja ta on seda kirjalikult kinnitanud;

d)

juhised kullerile peavad olema lisatud kulleri sertifikaadile;

e)

kullerile on esitatud saadetise kirjeldus ja teekond;

f)

dokumendid tagastatakse riiklikule või määratud julgeolekuasutusele teekonna lõppemisel või hoitakse saaja jaoks järelevalve eesmärgil kättesaadavana;

g)

kui toll, immigratsiooniasutus või piiripolitsei soovib saadetise läbi vaadata ja seda kontrollida, on neil lubatud saadetist piisavalt avada ja vaadelda, et oleks võimalik kinnitada, et saadetis ei sisalda muud kui deklareeritud materjali;

h)

toll peaks austama ametlikke veodokumente ja kulleriga kaasas olevaid lube.

Kui toll avab saadetise, tuleb seda teha väljaspool kõrvaliste isikute nägemisulatust ja võimaluse korral kulleri juuresolekul. Kuller palub kontrolli teostavalt ametiasutuselt, et nad pakiksid saadetise ümber ja sulgeksid selle uuesti ning kinnitaksid kirjalikult, et saadetise avasid nemad.

5.   Kui toetusesaaja töötaja veab RESTREINT UE/EU RESTRICTED, CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teavet kolmandasse riiki või rahvusvahelisele organisatsioonile, kohaldatakse vastavalt liidu või komisjoni ning asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud salastatud teabe kaitse lepingu või halduskokkuleppe sätteid.

6. PEATÜKK

TALITLUSPIDEVUSE PLANEERIMINE

Artikkel 16

Talitluspidevuse plaanid ja taastamismeetmed

Toetuslepingu sõlmija tagab, et salastatud toetuslepingus on nõue, et toetusesaajad koostavad erakorraliste olukordade jaoks talitluspidevuse plaanid, et kaitsta salastatud toetusega seoses töödeldavat ELi salastatud teavet, ning näevad nendes ette ennetus- ja taastamismeetmed, et minimeerida intsidentide mõju ELi salastatud teabe töötlemisele ja säilitamisele. Toetusesaaja kinnitab toetuslepingu sõlmijale, et tal on talitluspidevuse plaan olemas.

Artikkel 17

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 10. veebruar 2021

Komisjoni nimel

presidendi eest

komisjoni liige

Johannes HAHN

(1)   ELT L 193, 30.7.2018, lk 1.

(2)   ELT L 72, 17.3.2015, lk 41.

(3)   ELT L 72, 17.3.2015, lk 53.

(4)   ELT L 6, 11.1.2017, lk 40.

(5)   ELT C 202, 8.7.2011, lk 13.

(6)  Nõukogu 23. septembri 2013. aasta otsus 2013/488/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (ELT L 274, 15.10.2013, lk 1).

(7)  Komisjoni 4. mai 2016. aasta otsus julgeolekuga seotud volituse kohta [C(2016) 2797 final].

(8)  Loetelu ELi sõlmitud lepingutest ja Euroopa Komisjoni sõlmitud halduskokkulepetest, mille alusel võib ELi salastatud teavet vahetada kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, leiate komisjoni veebisaidilt.

(9)  Muud kasutatavad vormid võivad oma ülesehituse poolest erineda käesolevates rakenduseeskirjades esitatud näidisest.

(10)  Loetelu ELi sõlmitud lepingutest ja Euroopa Komisjoni sõlmitud halduskokkulepetest, mille alusel võib ELi salastatud teavet vahetada kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, leiate komisjoni veebisaidilt.

(11)  Miinimumnõuded side- ja infosüsteemidele, milles töödeldakse RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teavet, on sätestatud III lisa E liites.

(12)  Komisjoni 17. oktoobri 2019. aasta otsus (EL, Euratom) 2019/1962 RESTREINT UE/EU RESTRICTED teabe käitlemise rakenduseeskirjade kohta (ELT L 311, 2.12.2019, lk 21).

(13)  Komisjoni 17. oktoobri 2019. aasta otsus (EL, Euratom) 2019/1961 CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET teabe käitlemise rakenduseeskirjade kohta (ELT L 311, 2.12.2019, lk 1).

I LISA

KONKURSIKUTSES ESITATAV STANDARDTEAVE

(kohandatakse vastavalt kasutatud konkursikutsele)

Julgeolek

Rahastamise lubamiseks tuleb ELi salastatud teavet sisaldavate projektide suhtes teha julgeolekukontroll ja nendele võidakse kohaldada julgeoleku erinorme (üksikasjalik kirjeldus on toetuslepingule lisatud julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis).

Nende normidega (mida reguleerivad komisjoni otsus (EL, Euratom) 2015/444 (1) ja/või riigi õigusnormid) nähakse ette näiteks järgmine:

—

rahastada EI saa projekte, mis sisaldavad TRÈS SECRET UE/EU TOP SECRET (või samaväärsel) tasemel salastatud teavet;

—

salastatud teave tuleb märgistada julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis esitatud kohaldatavate julgeolekujuhiste kohaselt;

—

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või kõrgemal tasemel (ja RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel, kui seda nõuavad riigi õigusnormid) salastatud teabe suhtes kehtivad järgmised nõuded:

—

sellist teavet võib koostada või sellele juurdepääsu saada vaid pädeva riikliku julgeolekuasutuse antud töötlemisloaga objektil kooskõlas riigisiseste õigusnormidega;

—

teavet võib töödelda ainult pädeva riikliku julgeolekuasutuse akrediteeritud turvaalas;

—

teabele võib juurdepääsu saada ja seda töödelda ainult isik, kellel on kehtiv juurdepääsuluba ja teadmisvajadus;

—

toetuslepingu lõppemisel tuleb salastatud teave kas tagastada või seda jätkuvalt kaitsta kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega;

—

ELi salastatud teavet hõlmavate ülesannete täitmiseks võib all-lepingu sõlmida vaid toetuslepingu sõlmija eelneval kirjalikul nõusolekul ja ainult üksustega, mis on asutatud ELi liikmesriigis või kolmandas riigis, millel on ELiga sõlmitud salastatud teabe kaitse leping (või halduskokkulepe komisjoniga);

—

ELi salastatud teabe avaldamiseks kolmandale isikule tuleb saada toetuslepingu sõlmija eelnev kirjalik nõusolek.

Olenevalt tegevuse liigist võib osutuda vajalikuks esitada enne toetuslepingu allkirjastamist töötlemisluba. Toetuslepingu sõlmija hindab lubade vajalikkust igal konkreetsel juhul ja määrab nende esitamise tähtaja toetuslepingu ettevalmistamise ajal. Mitte mingil juhul ei ole meil võimalik allkirjastada toetuslepingut enne, kui vähemalt üks konsortsiumi toetusesaajatest on saanud töötlemisloa.

Toetuslepingule võib lisada täiendavaid julgeolekualaseid soovitusi julgeolekuga seotud tulemite kujul (nt luua julgeoleku nõuanderühm, piirata üksikasjalikkuse taset, kasutada fiktiivset stsenaariumi, välistada salastatud teabe kasutamine jms).

Toetusesaajad peavad tagama, et nende projektide suhtes ei kehti riiklikud / kolmandate riikide julgeolekunõuded, mis võivad kahjustada toetuslepingu täitmist või seada kahtluse alla toetuse andmise (nt tehnoloogilised piirangud, riiklikud salastatuse tasemed jms). Toetuslepingu sõlmijat tuleb viivitamata teavitada võimalikest julgeolekuprobleemidest.

[Täiendav VALIKUVÕIMALUS partnerluse raamlepingute taotluste puhul: partnerluse raamlepingu puhul võib osutuda vajalikuks teha julgeolekukontroll nii partnerluse raamlepingu taotluste kui ka toetuslepingu taotluste suhtes.]

(1)  Vt komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

II LISA

TOETUSLEPINGU TÜÜPTINGIMUSED

(kohandatakse vastavalt kasutatud toetuslepingule)

13.2.   Julgeolek – salastatud teave

Pooled peavad töötlema (ELi või riiklikku) salastatud teavet kooskõlas kohaldatavate salastatud teavet käsitlevate ELi või riigi õigusaktidega (eriti komisjoni otsuse (EL, Euratom) 2015/444 (1) ja selle rakenduseeskirjadega).

Julgeoleku erinormid (kui neid on) on esitatud 5. lisas.

5. LISA

Julgeolek – ELi salastatud teave

[VALIKUVÕIMALUS ELi salastatud teavet hõlmavate ülesannete puhul (standard): kui ülesande täitmine hõlmab ELi salastatud teabe kasutamist või loomist, tuleb seda teavet kuni selle salastatuse kustutamiseni käsitleda kooskõlas 1. lisas sätestatud salastatuse taseme määramise juhendi ja julgeolekuaspekte käsitleva dokumendiga ning otsuse (EL, Euratom) 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega.

ELi salastatud teavet sisaldavad tulemid tuleb esitada vastavalt toetuslepingu sõlmijaga kokku lepitud erimenetlusele.

ELi salastatud teavet hõlmavate ülesannete täitmiseks võib all-lepingu sõlmida vaid toetuslepingu sõlmija eelneval sõnaselgel kirjalikul nõusolekul ja ainult üksustega, mis on asutatud ELi liikmesriigis või kolmandas riigis, millel on ELiga sõlmitud salastatud teabe kaitse leping (või komisjoniga halduskokkulepe).

ELi salastatud teavet ei tohi avaldada ühelegi kolmandale isikule (sealhulgas ülesande täitmises osalejad) ilma toetuslepingu sõlmija eelneva sõnaselge kirjaliku nõusolekuta.]

(1)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

III LISA

[(………) IV lisa]

JULGEOLEKUASPEKTE KÄSITLEV DOKUMENT  (1)

[Näidis]

A liide

JULGEOLEKUNÕUDED

Toetuslepingu sõlmija lisab julgeolekuaspekte käsitlevasse dokumenti järgmised julgeolekunõuded. Mõned sätted ei pruugi olla toetuslepingu suhtes kohaldatavad. Need on esitatud nurksulgudes.

Sätete loetelu ei ole ammendav. Sõltuvalt salastatud toetuse laadist võib lisada täiendavaid sätteid.

ÜLDTINGIMUSED [NB! kohaldatakse kõigi salastatud toetuslepingute suhtes]

1.

 Käesolev julgeolekuaspekte käsitlev dokument on salastatud toetuslepingu [või all-lepingu] lahutamatu osa ning selles kirjeldatakse toetuslepinguga seonduvaid julgeolekunõudeid. Nende nõuete täitmata jätmine võib olla piisav alus toetuslepingu lõpetamiseks.

2.

 Toetusesaajate suhtes kehtivad kõik komisjoni otsuses (EL, Euratom) 2015/444 (2) (edaspidi „otsus 2015/444“) ja selle rakenduseeskirjades sätestatud kohustused (3). Kui toetusesaajal tekib liikmesriigis kehtiva õigusraamistiku kohaldamisega probleem, peab ta pöörduma komisjoni julgeolekuasutuse ja riikliku või määratud julgeolekuasutuse poole.

3.

 Toetuslepingu täitmisel loodud salastatud teabe salastatuse tasemeks tuleb märkida ELi salastatud teave, nagu on ette nähtud käesoleva dokumendi B liites esitatud salastatuse taseme määramise juhendis. Kõrvalekaldumine salastatuse taseme määramise juhendis sätestatud salastatuse tasemest on lubatud üksnes toetuslepingu sõlmija kirjalikul loal.

4.

 Komisjonil kui toetuslepingu sõlmijal on salastatud toetuslepingu täitmiseks loodud ja töödeldud ELi salastatud teabe koostaja õigused.

5.

 Toetusesaaja või all-lepinglane ei tohi ilma toetuslepingu sõlmija kirjaliku nõusolekuta kasutada toetuslepingu sõlmija esitatud või tema nimel koostatud teavet või materjale ühelgi muul eesmärgil kui toetuslepingu eesmärk.

6.

 Kui toetuslepingu täitmiseks on vaja töötlemisluba, peab toetusesaaja paluma, et toetuslepingu sõlmija tegeleks töötlemisloa taotlusega.

7.

 Toetusesaaja uurib kõiki ELi salastatud teabega seotud julgeolekunõuete rikkumisi ja teavitab toetuslepingu sõlmijat neist nii kiiresti kui võimalik. Toetusesaaja või all-lepinglane teatab viivitamata oma riiklikule või määratud julgeolekuasutusele, ning juhul, kui riigi õigusnormid seda võimaldavad, komisjoni julgeolekuasutusele kõigist juhtumitest, mille puhul on teada või alust kahtlustada, et toetuslepingu kohaselt esitatud või loodud ELi salastatud teave on kadunud või avalikustatud volitamata isikutele.

8.

 Pärast toetuslepingu lõppemist tagastab toetusesaaja või all-lepinglane toetuslepingu sõlmijale kogu tema valduses oleva ELi salastatud teabe nii kiiresti kui võimalik. Kui see on otstarbekas, võib toetusesaaja või all-lepinglane ELi salastatud teabe selle tagastamise asemel hävitada. Seda tuleb teha kooskõlas selles riigis kehtivate õigusnormidega, kus toetusesaaja asub, komisjoni julgeolekuasutuse eelneval nõusolekul ja viimase juhiste kohaselt. ELi salastatud teave tuleb hävitada viisil, mis teeb võimatuks selle tervikliku või osalise taastamise.

9.

 Kui toetusesaajal või all-lepinglasel on lubatud säilitada ELi salastatud teavet pärast toetuslepingu lõpetamist või lõppemist, tuleb ELi salastatud teavet jätkuvalt kaitsta kooskõlas otsusega 2015/444 ja selle rakenduseeskirjadega (4).

10.

 ELi salastatud teabe elektrooniline töötlemine, käitlemine ja edastamine peab toimuma kooskõlas otsuse 2015/444 5. ja 6. peatüki sätetega. Need sisaldavad muu hulgas nõuet, et toetusesaajale kuuluvad side- ja infosüsteemid, mida kasutatakse toetuslepingu eesmärgil ELi salastatud teabe töötlemiseks (edaspidi „toetusesaaja side- ja infosüsteemid“), peavad olema akrediteeritud; (5) samuti nõuet, et ELi salastatud teabe elektrooniline edastamine peab olema kaitstud krüptovahenditega, mis on heaks kiidetud vastavalt otsuse 2015/444 artikli 36 lõikele 4, ning et TEMPEST-turvameetmeid tuleb rakendada kooskõlas otsuse 2015/444 artikli 36 lõikega 6.

11.

 Toetusesaaja või all-lepinglane koostab talitluspidevuse plaanid, et kaitsta salastatud toetuslepingu täitmisel töödeldavat ELi salastatud teavet erakorralistes olukordades, ning kehtestab ennetus- ja taastamismeetmed, et minimeerida ELi salastatud teabe töötlemise ja säilitamisega seotud intsidentide mõju. Toetusesaaja või all-lepinglane teavitab toetuslepingu sõlmijat oma talitluspidevuse plaanist.

TOETUSLEPINGUD, MILLE PUHUL ON NÕUTAV JUURDEPÄÄS RESTREINT UE/EU RESTRICTED TASEMEL SALASTATUD TEABELE

12.

 Üldjuhul ei ole toetuslepingu täitmiseks vaja juurdepääsuluba (6). RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teave või materjal peab olema kättesaadav üksnes toetusesaaja töötajatele, kellel on seda teavet vaja toetuslepingu täitmiseks (teadmisvajaduse põhimõte) ja keda toetusesaaja julgeolekuametnik on teavitanud ülesannetest ja sellise teabe salajasuse kahjustamise või rikkumise tagajärgedest ning kes on kirjalikult kinnitanud, et on teadlikud ELi salastatud teabe kaitsmata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest.

13.

 Välja arvatud juhul, kui toetuslepingu sõlmija on andnud oma kirjaliku nõusoleku, ei tohi toetusesaaja ega all-lepinglane anda RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele ja materjalile juurdepääsu ühelegi muule üksusele või isikule kui tema töötaja, kellel on teadmisvajadus.

14.

 Toetusesaaja või all-lepinglane säilitab toetuslepingu täitmise käigus loodud või esitatud salastatud teabe salastusmärked ega tohi salastatust ilma toetuslepingu sõlmija kirjaliku nõusolekuta kustutada.

15.

 RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet või materjali, mis ei ole kasutusel, säilitatakse lukustatud kontorimööblis. Dokumendid toimetatakse kohale läbipaistmatus ümbrikus. Dokumendid on kogu aeg vedaja valduses ja neid ei tohi teeloleku ajal avada.

16.

 Toetusesaaja või all-lepinglane võib toetuslepingu sõlmijale edastada RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud dokumente, kasutades kommertskullerteenust, postiteenust, käsiposti või elektroonilisi vahendeid. Selle käigus järgib toetusesaaja või all-lepinglane komisjonis välja antud programmi (projekti) julgeolekujuhiseid ja/või komisjoni tööstusjulgeoleku rakenduseeskirju, mida kohaldatakse salastatud toetuslepingute suhtes (7).

17.

 Kui RESTREINT UE/EU RESTRICTED salastatuse tasemega dokumente ei ole enam vaja, tuleb need hävitada viisil, mis teeb võimatuks nende tervikliku või osalise taastamise.

18.

 RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teavet töötleva toetusesaaja side- ja infosüsteemide ning teiste süsteemide nendega sidumise turvalisuse akrediteerimise võib toetusesaaja julgeolekuametnikule delegeerida juhul, kui riigi õigusnormid seda võimaldavad. Kui akrediteerimine delegeeritakse, vastutavad riiklikud või määratud julgeolekuasutused või turvalisuse akrediteerimise asutused jätkuvalt toetusesaaja töödeldava RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe eest ja neile jääb õigus kontrollida toetusesaaja võetud turvameetmeid. Toetusesaaja esitab toetuslepingu sõlmijale ning, kui see on riiklike õigusnormidega ette nähtud, pädevale riiklikule turvalisuse akrediteerimise asutusele kinnituse nõuetele vastavuse kohta, mis tõendab, et toetusesaaja side- ja infosüsteem ning teiste süsteemide sidumine sellega on akrediteeritud RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teabe töötlemiseks.

RESTREINT UE/EU RESTRICTED TASEMEL SALASTATUD TEABE TÖÖTLEMINE SIDE- JA INFOSÜSTEEMIDES

19.

 Miinimumnõuded side- ja infosüsteemidele RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe töötlemiseks on sätestatud käesoleva julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi E liites.

TINGIMUSED, MILLE KOHASELT VÕIB TOETUSESAAJA SÕLMIDA ALL-LEPINGU

20.

 Enne kui toetusesaaja sõlmib salastatud toetuslepingu osa kohta all-lepingu, tuleb tal selleks saada toetuslepingu sõlmija luba.

21.

 All-lepingut ei sõlmita üksusega, mis on registreeritud väljaspool ELi asuvas riigis, ega üksusega, mis kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni, kui kõnealune väljaspool ELi asuv riik või rahvusvaheline organisatsioon ei ole sõlminud ELiga salastatud teabe kaitse lepingut või komisjoniga halduskokkulepet.

22.

 Kui toetusesaaja on sõlminud all-lepingu, kohaldatakse toetuslepingu julgeolekusätteid mutatis mutandis all-lepinglas(t)e ja tema (nende) töötajate suhtes. Sellisel juhul on toetusesaaja kohustus tagada, et kõik all-lepinglased kohaldavad neid põhimõtteid oma all-lepingute suhtes. Nõuetekohase julgeolekualase järelevalve tagamiseks teavitab komisjoni julgeolekuasutus toetusesaaja ja all-lepinglase riiklikke ja/või määratud julgeolekuasutusi kõigist seonduvatest salastatud all-lepingutest, mis on sõlmitud CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET salastatuse tasemel. Vajaduse korral esitatakse toetusesaaja ja all-lepinglase riiklikele ja/või määratud julgeolekuasutustele koopia all-lepinguga seotud konkreetsetest julgeolekusätetest. Riiklikud ja määratud julgeolekuasutused, keda tuleb RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud toetuslepingutega seotud julgeolekusätetest teavitada, on loetletud komisjoni tööstusjulgeoleku rakenduseeskirjades, mida kohaldatakse salastatud toetuslepingute suhtes (8).

23.

 Toetusesaaja ei avalda ELi salastatud teavet all-lepinglasele ilma toetuslepingu sõlmija eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kui all-lepinglasele tuleb ELi salastatud teavet saata sageli või regulaarselt, võib toetuslepingu sõlmija anda oma nõusoleku kindlaksmääratud ajaks (nt 12 kuud) või all-lepingu kestuse ajaks.

KÜLASTUSED

Kui CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teavet hõlmava külastuse suhtes kohaldatakse tavapärast külastuse taotlemise korda, tuleb toetuslepingu sõlmijal lisada punktid 24, 25 ja 26 ning välja jätta punkt 27. Kui CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teavet hõlmav külastus lepitakse kokku otse lähetava ja vastuvõtva asutuse vahel, tuleb toetuslepingu sõlmijal välja jätta punktid 25 ja 26 ning lisada ainult punkt 27.

24.

 Külastused, mis hõlmavad juurdepääsu või võimalikku juurdepääsu RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele, lepitakse kokku otse lähetava ja vastuvõtva asutuse vahel, ilma et tuleks järgida punktides 25–27 kirjeldatud korda.

[25.

 Külastuste suhtes, mis hõlmavad juurdepääsu või võimalikku juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele, kohaldatakse järgmist korda:

a)

külastajat lähetava rajatise julgeolekuametnik täidab kõik külastustaotluse vormi asjakohased osad (C liide) ning esitab taotluse rajatise riiklikule või määratud julgeolekuasutusele;

b)

lähetava rajatise riiklik või määratud julgeolekuasutus kinnitab külastaja juurdepääsuloa enne külastustaotluse esitamist vastuvõtva rajatise riiklikule või määratud julgeolekuasutusele (või komisjoni julgeolekuasutusele, kui külastatakse toetuslepingu sõlmija objekti);

c)

lähetava rajatise julgeolekuametnik hangib seejärel oma riiklikult või määratud julgeolekuasutuselt vastuvõtva rajatise riikliku või määratud julgeolekuasutuse (või komisjoni julgeolekuasutuse) vastuse, millega külastustaotlus kas rahuldatakse või lükatakse tagasi;

d)

külastustaotlus loetakse heakskiidetuks, kui vastuväiteid ei ole esitatud hiljemalt viis tööpäeva enne külastuse kuupäeva.]

[26.

 Enne kui külastaja(te)le antakse juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele, peab vastuvõtval rajatisel olema selleks oma riikliku või määratud julgeolekuasutuse luba.]

[27.

 Külastused, mis hõlmavad juurdepääsu või võimalikku juurdepääsu CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teabele, lepitakse kokku otse lähetava ja vastuvõtva asutuse vahel (vormi näidis, mida võib sel eesmärgil kasutada, on esitatud C liites).]

28.

 Külastaja peab oma isikut tõendama vastuvõtvasse rajatisse saabumisel, esitades selleks kehtiva isikutunnistuse või passi.

29.

 Vastuvõttev rajatis tagab kõigi külastajate andmete registreerimise. Külastaja andmed peavad sisaldama külastaja nime, tema esindatavat organisatsiooni, juurdepääsuloa kehtivuse lõppkuupäeva (kui see on asjakohane), külastuse kuupäeva ja külastatud isiku(te) nime(sid). Ilma et see piiraks Euroopa andmekaitsenormide kohaldamist, säilitatakse selliseid andmeid vähemalt viis aastat või vastavalt riigi õigusnormidele, kui see on asjakohane.

HINDAMISKÜLASTUSED

30.

 Komisjoni julgeolekuasutus võib teha koostöös asjaomase riikliku või määratud julgeolekuasutusega külastusi toetusesaajate või all-lepinglaste rajatistesse, et kontrollida, kas ELi salastatud teabe töötlemisel täidetakse julgeolekunõudeid.

SALASTATUSE TASEME MÄÄRAMISE JUHEND

31.

 Loetelu toetuslepingu kõigist elementidest, mis on salastatud või mis salastatakse toetuslepingu täitmise käigus, sellist tegevust käsitlevad reeglid ning kohaldatavad salastatuse tasemed esitatakse salastatuse taseme määramise juhendis. Salastatuse taseme määramise juhend on käesoleva toetuslepingu lahutamatu osa ja see on esitatud käesoleva lisa B liites.

B liide

SALASTATUSE TASEME MÄÄRAMISE JUHEND

[teksti kohandatakse sõltuvalt toetuslepingu esemest]

C liide

KÜLASTUSTAOTLUS (NÄIDIS)

KÜLASTUSTAOTLUSE TÄITMISE ÜKSIKASJALIK JUHEND

(Taotlus esitatakse ainult inglise keeles)

HEADING

Märkige lahtris külastuse liik, teabe liik, külastatavate kohtade arv ja külastajate arv.

4.

ADMINISTRATIVE DATA

Täidab taotlev riiklik/määratud julgeolekuasutus.

5.

REQUESTING ORGANISATION OR INDUSTRIAL FACILITY

Märkida täielik nimi ja postiaadress.

Märkida linn, riik ja sihtnumber, kui see on asjakohane.

6.

ORGANISATION OR INDUSTRIAL FACILITY TO BE VISITED

Märkida täielik nimi ja postiaadress. Lisada linn, riik, sihtnumber, teleksi või faksi number (kui see on asjakohane), telefoninumber ja e-posti aadress. Esitage oma peamise kontaktpunkti või selle isiku nimi, telefoni- ja faksinumber ning e-posti aadress, kellega te külastuse kokku leppisite.

Märkused:

1)

Õige sihtnumber on oluline, sest ettevõttel võib olla mitmeid eri rajatisi.

2)

Kui taotlus esitatakse käsitsi, võib kasutada 1. lisa, kui sama teemaga seoses tuleb külastada kahte või enamat rajatist. Kui kasutatakse lisa, peaks punkt 3 sisaldama järgmist teavet: „SEE ANNEX 1, NUMBER OF FAC.:..“ (märkida rajatiste arv).

7.

DATES OF VISIT

Märkige külastuse tegelik kuupäev või ajavahemik (kuupäevast kuupäevani) vormingus „päev – kuu – aasta“. Vajaduse korral märkige sulgudes muu võimalik kuupäev või ajavahemik.

8.

TYPE OF INITIATIVE

Märkige, kas külastus toimub taotleva organisatsiooni või asutuse initsiatiivil või selle rajatise kutsel, mida külastatakse.

9.

THE VISIT RELATES TO:

Esitage projekti, lepingu või pakkumismenetluse täisnimetus, kasutades üksnes üldkasutatavaid lühendeid.

10.

SUBJECT TO BE DISCUSSED/

JUSTIFICATION

Kirjeldage lühidalt külastuse põhjust (põhjuseid). Ärge kasutage selgitamata lühendeid.

Märkused:

korduvkülastuse puhul peaks selle andmeelemendi esimesed sõnad olema „Recurring visits“ (nt Recurring visits to discuss _____).

11.

ANTICIPATED LEVEL OF CLASSIFIED INFORMATION TO BE INVOLVED

Märkige, kas SECRET UE/EU SECRET (S-UE/EU-S)

või

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL (C-UE/EU-C).

12.

PARTICULARS OF VISITOR

Märkus: kui osaleb rohkem kui kaks külastajat, tuleks kasutada 2. lisa.

13.

THE SECURITY OFFICER OF THE REQUESTING ENTITY

Siin tuleb esitada taotleva rajatise julgeolekuametniku nimi, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress.

14.

CERTIFICATION OF SECURITY CLEARANCE

Selle välja täidab tõendit väljastav asutus.

Märkused tõendit väljastava asutuse jaoks:

a.

Märkida nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress (võib olla valmistrükitud).

b.

See punkt tuleb allkirjastada ja tembeldada (kui see on asjakohane).

15.

REQUESTING SECURITY AUTHORITY

Selle välja täidab riiklik/määratud julgeolekuasutus.

Märkus riiklikule/määratud julgeolekuasutusele:

a.

Märkida nimi, aadress, telefoninumber, faksinumber ja e-posti aadress (võib olla valmistrükitud).

b.

See punkt tuleb allkirjastada ja tembeldada (kui see on asjakohane).

Kõik väljad tuleb täita ja vorm edastada valitsustevaheliste kanalite kaudu (9).

REQUEST FOR VISIT

(MODEL)

TO: _______________________________________

1.

 TYPE OF VISIT REQUEST

2.

 TYPE OF INFORMATION

3.

 SUMMARY

 

 

 

☐

Single

☐

Recurring

☐

Emergency

☐

Amendment

☐

Dates

☐

Visitors

☐

Facility

For an amendment, insert the NSA/DSA original RFV Reference No_____________

☐

C-UE/EU-C

☐

S-UE/EU-S

No of sites: _______

No of visitors: _____

4.

 ADMINISTRATIVE DATA:

Requester:

To:

NSA/DSA RFV Reference No________________

Date (dd/mm/yyyy): _____/_____/_____

5.

 REQUESTING ORGANISATION OR INDUSTRIAL FACILITY:

NAME:

POSTAL ADDRESS:

E-MAIL ADDRESS:

FAX NO:

TELEPHONE NO:

6.

 ORGANISATION(S) OR INDUSTRIAL FACILITY(IES) TO BE VISITED (Annex 1 to be completed)

7.

 DATE OF VISIT (dd/mm/yyyy): FROM _____/_____/_____ TO _____/_____/_____

8.

 TYPE OF INITIATIVE:

☐

Initiated by requesting organisation or facility

☐

By invitation of the facility to be visited

9.

 THE VISIT RELATES TO CONTRACT:

10.

 SUBJECT TO BE DISCUSSED/REASONS/PURPOSE (Include details of host entity and any other relevant information. Abbreviations should be avoided):

11.

 ANTICIPATED HIGHEST CLASSIFICATION LEVEL OF INFORMATION/MATERIAL OR SITE ACCESS TO BE INVOLVED:

12.

 PARTICULARS OF VISITOR(S) (Annex 2 to be completed)

13.

 THE SECURITY OFFICER OF THE REQUESTING ORGANISATION OR INDUSTRIAL FACILITY:

NAME:

TELEPHONE NO:

E-MAIL ADDRESS:

SIGNATURE:

14.

CERTIFICATION OF SECURITY CLEARANCE LEVEL:

NAME:

AADRESS:

TELEPHONE NO:

E-MAIL ADDRESS:

Image 1

SIGNATURE:

DATE (dd/mm/yyyy): _____/_____/_____

15.

 REQUESTING NATIONAL SECURITY AUTHORITY/DESIGNATED SECURITY AUTHORITY:

NAME:

AADRESS:

TELEPHONE NO:

E-MAIL ADDRESS:

Image 2

SIGNATURE:

DATE (dd/mm/yyyy): _____/_____/_____

16.

 REMARKS (Mandatory justification required in the case of an emergency visit):

<Täidetakse hiljem: viide kohaldatavatele isikuandmeid käsitlevatele õigusaktidele ja link andmesubjektile kohustusliku teabe juurde, nt kuidas rakendatakse isikuandmete kaitse üldmääruse (10) artiklit 13.>

KÜLASTUSTAOTLUSE VORMI 1. LISA

ORGANISATION(S) OR INDUSTRIAL FACILITY(IES) TO BE VISITED

1.

NAME:

AADRESS:

TELEPHONE NO:

FAX NO:

NAME OF POINT OF CONTACT:

E-MAIL:

TELEPHONE NO:

NAME OF SECURITY OFFICER OR

SECONDARY POINT OF CONTACT:

E-MAIL:

TELEPHONE NO:

2.

NAME:

AADRESS:

TELEPHONE NO:

FAX NO:

NAME OF POINT OF CONTACT:

E-MAIL:

TELEPHONE NO:

NAME OF SECURITY OFFICER OR

SECONDARY POINT OF CONTACT:

E-MAIL:

TELEPHONE NO:

(Continue as required)

<Täidetakse hiljem: viide kohaldatavatele isikuandmeid käsitlevatele õigusaktidele ja link andmesubjektile kohustusliku teabe juurde, nt kuidas rakendatakse isikuandmete kaitse üldmääruse (11 12) artiklit 13.>

KÜLASTUSTAOTLUSE VORMI 2. LISA

PARTICULARS OF VISITOR(S)

1.

SURNAME:

FIRST NAMES (as per passport):

DATE OF BIRTH (dd/mm/yyyy):____/____/____

PLACE OF BIRTH:

NATIONALITY:

SECURITY CLEARANCE LEVEL:

PP/ID NUMBER:

POSITION:

COMPANY/ORGANISATION:

2.

SURNAME:

FIRST NAMES (as per passport):

DATE OF BIRTH (dd/mm/yyyy):____/____/____

PLACE OF BIRTH:

NATIONALITY:

SECURITY CLEARANCE LEVEL:

PP/ID NUMBER:

POSITION:

COMPANY/ORGANISATION:

(Continue as required)

<Täidetakse hiljem: viide kohaldatavatele isikuandmeid käsitlevatele õigusaktidele ja link andmesubjektile kohustusliku teabe juurde, nt kuidas rakendatakse isikuandmete kaitse üldmääruse (11 12) artiklit 13.>

D liide

TÖÖTLEMISLOA TEABELEHT (NÄIDIS)

1.   SISSEJUHATUS

1.1.

 Lisatud on töötlemisloa teabeleht, mis võimaldab kiiret teabevahetust riikliku julgeolekuasutuse või määratud julgeolekuasutuse, muude pädevate riiklike julgeolekuasutuste ja komisjoni julgeolekuasutuse (mis tegutseb toetuslepingu sõlmijate nimel) vahel seoses salastatud toetuslepingu või all-lepingu taotlemises ja rakendamises osaleva rajatise töötlemisloaga.

1.2.

 Töötlemisloa teabeleht on kehtiv ainult juhul, kui see kannab asjaomase riikliku või määratud julgeolekuasutuse või muu pädeva asutuse templit.

1.3.

 Töötlemisloa teabelehel on taotluse ja vastuste osa ning seda võib kasutada eespool nimetatud või muudel eesmärkidel, mille puhul on nõutav töötlemisluba. Taotlev riiklik või määratud julgeolekuasutus esitab päringu põhjuse taotluse osa väljal 7.

1.4.

 Töötlemisloa teabelehel esitatud üksikasjad ei ole üldjuhul salastatud. Seega, kui töötlemisloa teabeleht saadetakse asjaomastele riiklikele/määratud/komisjoni julgeolekuasutustele, tehakse seda eelistatavalt elektrooniliselt.

1.5.

 Riiklik/määratud julgeolekuasutus teeb kõik endast oleneva, et vastata töötlemisloaga seonduvale teabenõudele kümne tööpäeva jooksul.

1.6.

 Kui sellega seoses edastatakse salastatud teavet või sõlmitakse toetusleping või all-leping, teavitatakse sellest riiklikku või määratud julgeolekuasutust.

Menetlus ja juhised töötlemisloa teabelehe kasutamiseks

Need üksikasjalikud juhised on mõeldud teabelehte täitvale riiklikule või määratud julgeolekuasutusele või toetuslepingu sõlmijale ja komisjoni julgeolekuasutusele. Taotlus tuleb eelistatavalt täita trükitähtedes.

PÄIS

Taotleja sisestab täieliku riikliku/määratud julgeolekuasutuse ja riigi nime.

1.

 TAOTLUSE LIIK

Taotlev toetuslepingu sõlmija valib taotluse liigi jaoks sobiva märkeruudu. Lisada taotletava juurdepääsu tase. Kasutatakse järgmisi lühendeid:

 

SECRET UE/EU SECRET = S-UE/EU-S

 

CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL = C-UE/EU-C

 

CIS = salastatud teabe töötlemiseks kasutatavad side- ja infosüsteemid.

2.

 TEEMA ÜKSIKASJAD

Väljad 1–6 ei vaja selgitust.

Väljal 4 tuleb kasutada standardset kahetähelist riigikoodi. Väli 5 on vabatahtlik.

3.

 TAOTLUSE PÕHJUS

Esitada taotluse konkreetne põhjus, projektinäitajad, konkursikutse või toetuse number. Täpsustada andmemahu vajadus, side- ja infosüsteemi salastatuse tase jne.

Lisada tuleks kõik tähtajad/aegumistähtajad/lepingu sõlmimise kuupäevad, mis võivad töötlemisloa menetlemist mõjutada.

4.

 TAOTLEV RIIKLIK/MÄÄRATUD JULGEOLEKUASUTUS

Märkida tegeliku taotleja nimi (riikliku/määratud julgeolekuasutuse nimel) ja taotluse kuupäev vormingus (pp/kk/aaaa).

5.

 VASTUSTE OSA

Väljad 1–5: valige sobivad väljad.

Väli 2: kui töötlemisloa menetlemine on pooleli, on soovitatav teavitada taotlejat menetluseks vajalikust ajast (kui see on teada).

Väli 6:

a)

Kuigi valideerimine on riikide ja isegi rajatiste lõikes erinev, soovitatakse esitada töötlemisloa kehtivusaja lõppkuupäev.

b)

Kui töötlemisluba on tähtajatu, võib selle välja läbi kriipsutada.

c)

Riigi eeskirjade ja normide kohaselt vastutab töötlemisloa pikendamise eest taotleja, toetusesaaja või all-lepinglane.

6.

 MÄRKUSED

Kasutada täiendava teabe esitamiseks töötlemisloa, rajatise või eespool nimetatud küsimuste kohta.

7.

 VÄLJAANDEV RIIKLIK/MÄÄRATUD JULGEOLEKUASUTUS

Märkida väljaandva asutuse nimi (riikliku/määratud julgeolekuasutuse nimel) ja vastuse kuupäev vormingus (pp/kk/aaaa).

TÖÖTLEMISLOA TEABELEHT (NÄIDIS)

Kõik väljad tuleb täita ja vorm edastada kas valitsustevaheliste või valitsuse ja rahvusvahelise organisatsiooni vaheliste kanalite kaudu.

TAOTLUS TÖÖTLEMISLOA KINNITAMISEKS

KELLELE: ____________________________________

(Riiklik/määratud julgeolekuasutus, riigi nimi)

Vajaduse korral täitke vastavad lahtrid:

 

[ ] Anda kinnitus töötlemisloa kohta järgmisel tasemel: [ ] S-UE/EU-S [ ] C-UE/EU-C

allpool esitatud rajatise puhul

 

[ ] sealhulgas salastatud materjali/teabe kaitsmine

 

[ ] sealhulgas salastatud teabe töötlemiseks kasutatavad side- ja infosüsteemid

 

[ ] Algatada otse või toetusesaaja või all-lepinglase vastava taotluse alusel menetlus töötlemisloa saamiseks (kuni ja kaasa arvatud) tasemel …, aga ka tasemel … kaitse ja tasemel … side- ja infosüsteemide jaoks, kui sellised tasemed rajatises praegu puuduvad.

Kinnitada allpool esitatud rajatise andmete õigsust ning esitada vajaduse korral parandusi ja täiendusi.

1.

Rajatise täielik nimi:

Parandused/täiendused:

…

…

2.

Rajatise täielik aadress:

…

…

3.

Postiaadress (kui erineb punktis 2 esitatud aadressist)

…

…

4.

Sihtnumber/linn/riik

…

…

5.

Julgeolekuametniku nimi

………………………………………………………………

………………………………………………………………

6.

Julgeolekuametniku telefon/faks/e-post

…

…

7.

Käesolev taotlus on esitatud järgmis(t)el põhjus(t)el: (esitada lepingueelse etapi (taotluste väljavalimine), toetuslepingu või all-lepingu, programmi/projekti jne üksikasjad)

…

Taotlev riiklik/määratud julgeolekuasutus/toetuslepingu sõlmija: Nimi: …

Kuupäev: (pp/kk/aaaa) …

VASTUS (kümne tööpäeva jooksul)

Käesolevaga tõendatakse, et:

1.

[ ] eespool nimetatud rajatisel on töötlemisluba kuni salastatuse tasemeni [ ] S-UE/EU-S

[ ] C-UE/EU-C (kaasa arvatud).

2.

Eespool nimetatud rajatis on võimeline kaitsma salastatud teavet/materjale:

[ ] jah, tase: … [ ] ei.

3.

eespool nimetatud rajatisel on akrediteeritud/heaks kiidetud side- ja infosüsteem:

[ ] jah, tase: … [ ] ei.

4.

[ ] seoses eespool nimetatud taotlusega on algatatud menetlus töötlemisloa saamiseks. Teid teavitatakse, kui töötlemisluba kinnitatakse või selle andmisest keeldutakse.

5.

[ ] eespool nimetatud rajatisel töötlemisluba puudub.

6.

Käesolev töötlemisloa kinnitus kaotab kehtivuse: … (pp/kk/aaaa) või muul ajal, mille määrab riiklik/määratud julgeolekuasutus. Teid teavitatakse, kui töötlemisluba kaotab kehtivuse varem või kui eespool esitatud teave muutub.

7.

Märkused:

…

Väljaandev riiklik/määratud julgeolekuasutus Nimi:…

Kuupäev:(pp/kk/aaaa)…

<Täidetakse hiljem: viide kohaldatavatele isikuandmeid käsitlevatele õigusaktidele ja link andmesubjektile kohustusliku teabe juurde, nt kuidas rakendatakse isikuandmete kaitse üldmääruse (13) artiklit 13.>

E liide

Miinimumnõuded elektroonilise RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel ELi salastatud teabe kaitsmiseks selle töötlemise korral toetusesaaja side- ja infosüsteemis

Üldine teave

1.

 Toetusesaaja vastutab selle eest, et RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel teabe kaitse vastaks käesolevas julgeolekuklauslis sätestatud miinimumnõuetele ja muudele toetuslepingu sõlmija või – kui see on kohaldatav – riikliku või määratud julgeolekuasutuse esitatud täiendavatele nõuetele.

2.

 Toetusesaaja vastutab käesolevas dokumendis kirjeldatud julgeolekunõuete rakendamise eest.

3.

 Käesolevas dokumendis hõlmab side- ja infosüsteem kõiki seadmeid, mida kasutatakse ELi salastatud teabe töötlemiseks, salvestamiseks ja edastamiseks, sealhulgas tööjaamad, printerid, koopiamasinad, faksid, serverid, võrguhaldussüsteemid, võrgukontrollerid ja sidekontrollerid, sülearvutid, elektronmärkmikud, tahvelarvutid, nutitelefonid ja eemaldatavad salvestusseadmed, nagu USB-pulgad, CD-d, SD-kaardid jne.

4.

 Erivarustus (nt krüptovahendid) peab olema kaitstud vastavalt kindlaks määratud julgeolekunõuete rakendamise korrale.

5.

 Toetusesaajad loovad struktuuri, mis vastutab RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe töötlemisel kasutatava side- ja infosüsteemi turbehalduse eest, ning määravad asjaomase rajatise eest vastutava julgeolekuametniku.

6.

 Toetusesaaja töötajatele kuuluvate IT-lahenduste (riistvara, tarkvara ja teenused) kasutamine RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe säilitamise või töötlemise eesmärgil ei ole lubatud.

7.

 RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet töötleva toetusesaaja side- ja infosüsteemi akrediteerimise peab heaks kiitma asjaomase liikmesriigi turvalisuse akrediteerimise asutus või see ülesanne delegeeritakse toetusesaaja julgeolekuametnikule vastavalt sellele, kuidas on riigi õigusnormidega ette nähtud.

8.

 Ainult RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet, mis on krüpteeritud heakskiidetud krüptovahenditega, võib töödelda, säilitada või edastada (traadiga või traadita tehnoloogia abil) nagu muud toetuslepingu raames edastatavat salastamata teavet. Krüptovahendid peab heaks kiitma EL või liikmesriik.

9.

 Hooldus-/remonditöödega tegelevad välisrajatised peavad olema lepinguga kohustatud järgima RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe töötlemise suhtes kohaldatavaid sätteid, nagu on ette nähtud käesolevas dokumendis.

10.

 Toetuslepingu sõlmija või asjaomase riikliku või määratud julgeolekuasutuse või turvalisuse akrediteerimise asutuse taotlusel peab toetusesaaja tõendama, et ta täidab toetuslepingu julgeolekuklauslit. Kui nende nõuete täitmise tagamiseks taotletakse ka toetusesaaja protsesside ja rajatiste auditit ja kontrolli, peab toetusesaaja võimaldama toetuslepingu sõlmija, riikliku ja/või määratud julgeolekuasutuse ja/või turvalisuse akrediteerimise asutuse või ELi asjaomase julgeolekuasutuse esindajatel auditit ja kontrolli teha.

Füüsiline turvalisus

11.

 Alad, kus side- ja infosüsteeme kasutatakse RESTREINT UE/EU RESTRICTED teabe kuvamiseks, säilitamiseks, töötlemiseks või edastamiseks, samuti selliste side- ja infosüsteemide serverite, võrguhaldussüsteemide, võrgukontrollerite ja sidekontrollerite paiknemise alad peaksid olema eraldi kontrollitud alad, millel on nõuetekohane juurdepääsukontrolli süsteem. Juurdepääs nendele eraldi kontrollitud aladele peaks piirduma isikutega, kellel on selleks eriluba. Ilma et see piiraks punkti 8 kohaldamist, tuleb punktis 3 kirjeldatud seadmeid hoida sellistel eraldi kontrollitud aladel.

12.

 Tuleb rakendada turvamehhanisme ja/või -menetlusi, et reguleerida teisaldatavate mäluseadmete (nagu USBd, massmälu seadmed või CD-RWd) kasutamist side- ja infosüsteemi komponentides ja nende ühendamist kõnealuse süsteemi komponentidega.

Juurdepääs side- ja infosüsteemile

13.

 Juurdepääs toetusesaaja side- ja infosüsteemile, milles töödeldakse ELi salastatud teavet, on lubatud ainult teadmisvajaduse ja töötajate vastavate volituste alusel.

14.

 Kõik side- ja infosüsteemid peavad olema varustatud volitatud kasutajate ajakohastatud loeteludega. Kõik kasutajad tuleb iga töötlemisseansi alguses autentida.

15.

 Salasõnad, mis kuuluvad enamiku identimise ja autentimisega seonduvate turvameetmete juurde, peavad koosnema vähemalt üheksast tähemärgist ning sisaldama nii numbreid kui ka erimärke (kui süsteem seda võimaldab) ning samuti tähti. Salasõna tuleb muuta vähemalt iga 180 päeva tagant. Salasõna tuleb muuta niipea kui võimalik, kui selle salajasus on kahjustatud või see on avalikustatud volitamata isikule, samuti siis, kui kahtlustatakse selle salajasuse kahjustamist või salasõna avalikustamist.

16.

 Kõik side- ja infosüsteemid peavad olema varustatud sisemiste juurdepääsu kontrollidega, et volitamata kasutajatel puuduks juurdepääs RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele ning et nad ei saaks süsteemi ega turvakontrolle muuta. Kui kasutaja terminal on olnud teatava aja jooksul mitteaktiivne, tuleb ta side- ja infosüsteemidest automaatselt välja logida või seadistada side- ja infosüsteem nõnda, et see aktiveeriks salasõnaga kaitstud ekraani, kui mitteaktiivsus on kestnud 15 minutit.

17.

 Igale side- ja infosüsteemi kasutajale antakse kordumatu kasutajakonto ja kasutajanimi. Kasutajakontod tuleb automaatselt lukustada pärast seda, kui on tehtud vähemalt viis järjestikust ebaõnnestunud sisselogimiskatset.

18.

 Kõik side- ja infosüsteemi kasutajad peavad olema teadlikud oma ülesannetest ja menetlustest, mida tuleb järgida, et kaitsta side- ja infosüsteemis RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet. Need ülesanded ja menetlused peavad olema dokumenteeritud ning kasutajad peavad kirjalikult kinnitama, et on nendega tutvunud.

19.

 Turvanõuete rakendamise kord peab olema kasutajatele ja administraatoritele kättesaadav ja sisaldama turvarollide kirjeldusi ning nendega seotud ülesannete, juhiste ja kavade loetelu.

Raamatupidamisarvestus, auditeerimine ja intsidentidele reageerimine

20.

 Igasugune juurdepääs side- ja infosüsteemile tuleb registreerida.

21.

 Registreerida tuleb järgmised sündmused:

a)

kõik edukad ja ebaõnnestunud sisselogimiskatsed;

b)

väljalogimine (sealhulgas aegumine, kui see on asjakohane);

c)

juurdepääsuõiguste ja -privileegide loomine, kustutamine või muutmine;

d)

salasõnade loomine, kustutamine või muutmine.

22.

 Kõigi eespool loetletud sündmuste puhul tuleb esitada vähemalt järgmine teave:

a)

sündmuse liik;

b)

kasutaja ID;

c)

kuupäev ja kellaaeg;

d)

seadme ID.

23.

 Raamatupidamisarvestus peaks turbeametnikku võimalike turvaintsidentide uurimisel aitama. Samuti saab raamatupidamisarvestust kasutada õigusliku uurimise toetamiseks turvaintsidendi korral. Kõiki turbeandmeid tuleks regulaarselt kontrollida, et teha kindlaks võimalikud turvaintsidendid. Raamatupidamisdokumente tuleb kaitsta loata kustutamise või muutmise eest.

24.

 Toetusesaaja peab turvaintsidentidega toimetulekuks koostama reageerimisstrateegia. Kasutajatele ja administraatoritele tuleb anda juhised, kuidas intsidentidele reageerida, kuidas nendest teatada ja mida teha erakorralises olukorras.

25.

 RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe salajasuse kahjustamisest või selle võimalikust kahjustamisest tuleb teavitada toetuslepingu sõlmijat. Teavitus peab sisaldama nii asjaomase teabe kirjeldust kui ka salajasuse kahjustamise või selle võimaliku kahjustamise asjaolude kirjeldust. Kõigile side- ja infosüsteemi kasutajatele peab olema selgitatud, kuidas julgeolekuametnikku igast tegelikust või kahtlustatavast turvaintsidendist teavitada.

Võrgud ja võrkude sidumine

26.

 Kui RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet töötleva toetusesaaja side- ja infosüsteem seotakse sellise side- ja infosüsteemiga, mis ei ole akrediteeritud, suurendab see märkimisväärselt ohtu nii side- ja infosüsteemi enda kui ka selles töödeldava RESTREINT UE/EU RESTRICTED teabe turvalisusele. See hõlmab internetti ja teisi avaliku või erasektori side- ja infosüsteeme, näiteks toetusesaajale või all-lepinglasele kuuluvaid muid side- ja infosüsteeme. Sellisel juhul peab toetusesaaja tegema riskihindamise, et välja selgitada täiendavad julgeolekunõuded, mida tuleb turvalisuse akrediteerimise osana rakendada. Toetusesaaja esitab toetuslepingu sõlmijale ning, kui see on riigi õigusnormidega ette nähtud, pädevale turvalisuse akrediteerimise asutusele kinnituse nõuetele vastavuse kohta, mis tõendab, et toetusesaaja side- ja infosüsteem ning selle sidumine teise süsteemiga on akrediteeritud ELi salastatud teabe töötlemiseks RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel.

27.

 Kaugjuurdepääs LANi teenustele (nt kaugjuurdepääs e-postile ja süsteemitoele) muude süsteemide kaudu on keelatud, välja arvatud juhul, kui toetuslepingu sõlmija rakendab spetsiaalseid turvameetmeid ja on nendes kokku leppinud, ning kui see on nõutav riigi õigusnormidega ja selleks on pädeva turvalisuse akrediteerimise asutuse heakskiit.

Konfiguratsiooni haldamine

28.

 Üksikasjalik riist- ja tarkvara konfiguratsioon, mis vastab akrediteerimise/heakskiitmise dokumentidele (sealhulgas süsteemi- ja võrguskeemid), peab olema kättesaadav ja seda tuleb korrapäraselt hooldada.

29.

 Toetusesaaja julgeolekuametnik teeb riist- ja tarkvara konfiguratsioonikontrolli, et välistada loata riist- või tarkvara kasutuselevõtt.

30.

 Toetusesaaja side- ja infosüsteemi konfiguratsiooni muudatusi tuleb hinnata seoses nende mõjuga turvalisusele ning muudatused peab heaks kiitma julgeolekuametnik ja pädev turvalisuse akrediteerimise asutus, kui see on nõutav riigi õigusnormidega.

31.

 Süsteemi tuleb vähemalt kord kvartalis turvaaukude väljaselgitamiseks kontrollida. Pahavara tuvastamise tarkvara tuleb installeerida ja ajakohastada. Võimaluse korral peaks selline tarkvara olema riiklikult või rahvusvaheliselt tunnustatud või valdkondliku standardina üldtunnustatud.

32.

 Toetusesaaja peab välja töötama talitluspidevuse plaani. Tuleb kehtestada andmete varundamise kord, pöörates tähelepanu järgmistele küsimustele:

a)

varukoopiate tegemise sagedus;

b)

hoiustamisnõuded kohapeal (tulekindlad hoidlad) või väljaspool;

c)

varukoopiatele volitatud juurdepääsu kontroll.

Andmekandjate saniteerimine ja hävitamine

33.

 Iga side- ja infosüsteemi või andmekandja puhul, kus on kunagi hoitud RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet, tuleb kogu süsteemis või enne andmekandja kõrvaldamist teha järgmised saniteerimistööd:

a)

välkmälu (nt USB-mälupulgad, SD-kaardid, pooljuhtkettad, hübriidkettad) tuleb vähemalt kolm korda üle kirjutada ning seejärel kontrollida, et originaalsisu taastamine ei oleks võimalik, või sellele salvestatud andmed kustutada heakskiidetud kustutamistarkvara abil;

b)

magnetkandjad (nt kõvakettad) tuleb üle kirjutada või demagneetida;

c)

optilised andmekandjad (nt CDd ja DVDd) tuleb purustada või tükeldada;

d)

muude andmekandjate puhul tuleb kohaldatavate turvanõuete osas konsulteerida toetuslepingu sõlmija või vajaduse korral riikliku või määratud julgeolekuasutuse või turvalisuse akrediteerimise asutusega.

34.

 RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teave tuleb saniteerida mis tahes andmekandjal enne selle andmist üksusele, millel puuduvad juurdepääsuõigused RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabele (nt hooldustööde tegemiseks).

(1)  Julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi seda näidist kasutatakse, kui komisjoni käsitatakse toetuslepingu täitmiseks loodud ja töödeldava salastatud teabe koostajana. Kui toetuslepingu täitmiseks loodud ja töödeldava salastatud teabe koostaja ei ole komisjon ning kui toetuslepingus osalevad liikmesriigid on kehtestanud konkreetse julgeolekuraamistiku, võidakse kasutada julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi teisi näidiseid.

(2)  Komisjoni 13. märtsi 2015. aasta otsus (EL, Euratom) 2015/444 ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekunormide kohta (ELT L 72, 17.3.2015, lk 53).

(3)  Toetuslepingu sõlmija lisab viited pärast seda, kui rakenduseeskirjad on vastu võetud.

(4)  Toetuslepingu sõlmija lisab viited pärast seda, kui rakenduseeskirjad on vastu võetud.

(5)  Akrediteerimist korraldav asutus peab esitama toetuslepingu sõlmijale komisjoni julgeolekuasutuse kaudu kinnituse nõuetele vastavuse kohta, kooskõlastades selle asjaomase riikliku turvalisuse akrediteerimise asutusega

(6)  Kui toetusesaajad on liikmesriigist, kus RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud toetuste puhul nõutakse juurdepääsu- ja/või töötlemislube, loetleb toetuslepingu sõlmija need kõnealustele toetusesaajatele kehtivad juurdepääsu- ja töötlemisloa nõuded julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis.

(7)  Toetuslepingu sõlmija lisab viited pärast seda, kui rakenduseeskirjad on vastu võetud.

(8)  Toetuslepingu sõlmija lisab viited pärast seda, kui rakenduseeskirjad on vastu võetud.

(9)  Kui on kokku lepitud, et selliseid külastusi, millega kaasneb juurdepääs või võimalik juurdepääs CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL või SECRET UE/EU SECRET tasemel ELi salastatud teabele, saab korraldada otse, võib täidetud vormi esitada otse külastatava asutuse julgeolekuametnikule.

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

(13)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

IV LISA

RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teabe töötlemis- ja juurdepääsuluba toetusesaajatele või all-lepinglastele ning riiklikud/määratud julgeolekuasutused, keda tuleb RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet sisaldavatest salastatud toetuslepingutest teavitada (1)

Liikmesriik

Töötlemisluba

Riikliku ja/või määratud julgeolekuasutuse teavitamine toetuslepingutest või all-lepingutest, mis sisaldavad R-UE/EU-R tasemel salastatud teavet

Juurdepääsuluba

JAH

EI

JAH

EI

JAH

EI

Belgia

 

X

 

X

 

X

Bulgaaria

 

X

 

X

 

X

Tšehhi

 

X

 

X

 

X

Taani

X

 

X

 

X

 

Saksamaa

 

X

 

X

 

X

Eesti

X

 

X

 

 

X

Iirimaa

 

X

 

X

 

X

Kreeka

X

 

 

X

X

 

Hispaania

 

X

X

 

 

X

Prantsusmaa

 

X

 

X

 

X

Horvaatia

 

X

X

 

 

X

Itaalia

 

X

X

 

 

X

Küpros

 

X

X

 

 

X

Läti

 

X

 

X

 

X

Leedu

X

 

X

 

 

X

Luksemburg

X

 

X

 

X

 

Ungari

 

X

 

X

 

X

Malta

 

X

 

X

 

X

Madalmaad

X

(ainult kaitseotstarbeliste toetuslepingute ja all-lepingute puhul)

 

X

(ainult kaitseotstarbeliste toetuslepingute ja all-lepingute puhul)

 

 

X

Austria

 

X

 

X

 

X

Poola

 

X

 

X

 

X

Portugal

 

X

 

X

 

X

Rumeenia

 

X

 

X

 

X

Sloveenia

X

 

X

 

 

X

Slovakkia

X

 

X

 

 

X

Soome

 

X

 

X

 

X

Rootsi

 

X

 

X

 

X

(1)  Töötlemisluba ja juurdepääsuluba käsitlevad siseriiklikud nõuded ja RESTREINT UE/EU RESTRICTED tasemel salastatud teavet sisaldavatest toetuslepingutest teavitamise nõuded ei tohi tekitada täiendavaid kohustusi teistele liikmesriikidele ega nende jurisdiktsiooni kuuluvatele toetusesaajatele ja all-lepinglastele.

NB! CONFIDENTIEL UE/EU CONFIDENTIAL ja SECRET UE/EU SECRET tasemel salastatud teavet sisaldavatest toetuslepingutest teavitamine on kohustuslik.

V LISA

TÖÖSTUSJULGEOLEKUGA SEOTUD MENETLUSTE EEST VASTUTAVATE RIIKLIKU/MÄÄRATUD JULGEOLEKUASUTUSE OSAKONDADE LOETELU

BELGIA

National Security Authority

FPS Foreign Affairs

Rue des Petits Carmes 15

1000 Brussels

Tel +32 25014542 (sekretariaat)

Faks +32 25014596

E-post: nvo-ans@diplobel.fed.be

BULGAARIA

1.

State Commission on Information Security - National Security Authority

4 Kozloduy Street

1202 Sofia

Tel +359 29835775

Faks +359 29873750

E-post: dksi@government.bg

2.

Defence Information Service at the Ministry of Defence (security service)

3 Dyakon Ignatiy Street

1092 Sofia

Tel +359 29227002

Faks +359 29885211

E-post: office@iksbg.org

3.

State Intelligence Agency (security service)

12 Hajdushka Polyana Street

1612 Sofia

Tel +359 29813221

Faks +359 29862706

E-post: office@dar.bg

4.

State Agency for Technical Operations (security service)

29 Shesti Septemvri Street

1000 Sofia

Tel +359 29824971

Faks +359 29461339

E-post: dato@dato.bg

(Eespool loetletud pädevad asutused teevad julgeolekukontrolli töötlemisloa andmiseks salastatud lepingu sõlmimist taotlevatele juriidilistele isikutele ja juurdepääsuloa andmiseks isikutele, kes täidavad salastatud lepingut nende ametiasutuste vajaduste huvides).

5.

State Agency National Security (security service)

45 Cherni Vrah Blvd.

1407 Sofia

Tel +359 28147109

Faks +359 29632188, +359 28147441

E-post: dans@dans.bg

(Eespool nimetatud julgeolekuteenistus teeb julgeolekukontrolli töötlemislubade ja juurdepääsulubade andmiseks kõigile muudele riigis asuvatele juriidilistele isikutele ja üksikisikutele, kes taotlevad salastatud lepingu või salastatud toetuslepingu sõlmimist või täitmist.)

TŠEHHI

National Security Authority

Industrial Security Department

PO BOX 49

150 06 Praha 56

Tel +420 257283129

E-post: sbr@nbu.cz

TAANI

1.

Politiets Efterretningstjeneste

(Danish Security Intelligence Service)

Klausdalsbrovej 1

2860 Søborg

Tel +45 33148888

Faks +45 33430190

2.

Forsvarets Efterretningstjeneste

(Danish Defence Intelligence Service)

Kastellet 30

2100 Copenhagen Ø

Tel +45 33325566

Faks +45 33931320

SAKSAMAA

1.

Tööstusjulgeoleku poliitika, töötlemislubade ja transpordikavadega (välja arvatud krüpto- ja konfidentsiaalne äriteave) seotud küsimused:

Federal Ministry for Economic Affairs and Energy

Industrial Security Division - RS3

Villemombler Str. 76

53123 Bonn

Tel +49 228996154028

Faks +49 228996152676

E-post: dsagermany-rs3@bmwi.bund.de (office email address)

2.

Tavapärased külastustaotlused Saksamaa äriühingutelt/Saksamaa äriühingutesse:

Federal Ministry for Economic Affairs and Energy

Industrial Security Division – RS2

Villemombler Str. 76

53123 Bonn

Tel +49 228996152401

Faks +49 228996152603

E-post: rs2-international@bmwi.bund.de (office email address)

3.

Krüptomaterjali transpordikavad:

Federal Office for Information Security (BSI)

National Distribution Agency / NDA-EU DEU

Mainzer Str. 84

53179 Bonn

Tel +49 2289995826052

Faks +49 228991095826052

E-post: NDAEU@bsi.bund.de

EESTI

Riigi julgeoleku volitatud esindaja

Välisluureamet

Rahumäe tee 4B

11316 Tallinn

Tel +372 6939211

Faks +372 6935001

E-post: nsa@fis.gov.ee

IIRIMAA

National Security Authority Ireland

Department of Foreign Affairs and Trade

76-78 Harcourt Street

Dublin 2

D02 DX45

Tel +353 14082724

E-post: nsa@dfa.ie

KREEKA

Hellenic National Defence General Staff

E’ Division (Security INTEL, CI BRANCH)

E3 Directorate

Industrial Security Office

227-231 Mesogeion Avenue

15561 Holargos, Athens

Tel +30 2106572022, +30 2106572178

Faks +30 2106527612

E-post: daa.industrial@hndgs.mil.gr

HISPAANIA

Autoridad Nacional de Seguridad

Oficina Nacional de Seguridad

Calle Argentona 30

28023 Madrid

Tel +34 912832583, +34 912832752, +34 913725928

Faks +34 913725808

E-post: nsa-sp@areatec.com

Salastatud programmidega seotud teabe puhul: programas.ons@areatec.com

Personali töötlemislubadega seotud küsimuste puhul: hps.ons@areatec.com

Transpordikavade ja rahvusvaheliste külastuste puhul: sp-ivtco@areatec.com

PRANTSUSMAA

Riiklik julgeolekuasutus (poliitika ja rakendamine muudes valdkondades kui kaitsetööstus)

Secrétariat général de la défense et de la sécurité nationale

Sous-direction Protection du secret (SGDSN/PSD)

51 boulevard de la Tour-Maubourg

75700 Paris 07 SP

Tel +33 171758193

Faks +33 171758200

E-post: ANSFrance@sgdsn.gouv.fr

Määratud julgeolekuasutus (rakendamine kaitsetööstuses)

Direction Générale de l’Armement

Service de la Sécurité de Défense et des systèmes d’Information (DGA/SSDI)

60 boulevard du général Martial Valin

CS 21623

75509 Paris CEDEX 15

Tel +33 988670421

E-post: vormid ja väljaminevad külastustaotlused: dga-ssdi.ai.fct@intradef.gouv.fr

sissetulevad külastustaotlused: dga-ssdi.visit.fct@intradef.gouv.fr

HORVAATIA

Office of the National Security Council

Croatian NSA

Jurjevska 34

10000 Zagreb

Tel +385 14681222

Faks +385 14686049

E-post: NSACroatia@uvns.hr

ITAALIA

Presidenza del Consiglio dei Ministri

D.I.S. - U.C.Se.

Via di Santa Susanna 15

00187 Roma

Tel +39 0661174266

Faks +39 064885273

KÜPROS

ΥΠΟΥΡΓΕΙΟ ΑΜΥΝΑΣ

Εθνική Αρχή Ασφάλειας (ΕΑΑ)

Λεωφόρος Στροβόλου, 172-174

Στρόβολος, 2048, Λευκωσία

Τηλέφωνα: +357 22807569, +357 22807764

Τηλεομοιότυπο: +357 22302351

E-post: cynsa@mod.gov.cy

Ministry of Defence

National Security Authority (NSA)

172-174, Strovolos Avenue

2048 Strovolos, Nicosia

Tel +357 22807569, +357 22807764

Faks +357 22302351

E-post: cynsa@mod.gov.cy

LÄTI

National Security Authority

Constitution Protection Bureau of the Republic of Latvia

P.O. Box 286

Riga LV-1001

Tel +371 67025418, +371 67025463

Faks +371 67025454

E-post: ndi@sab.gov.lv, ndi@zd.gov.lv

LEEDU

Lietuvos Respublikos paslapčių apsaugos koordinavimo komisija

(The Commission for Secrets Protection Coordination of the Republic of Lithuania)

National Security Authority

Pilaitės pr. 19

LT-06264 Vilnius

Tel +370 70666128

E-post: nsa@vsd.lt

LUKSEMBURG

Autorité Nationale de Sécurité

207, route d’Esch

L-1471 Luxembourg

Tel +352 24782210

E-post: ans@me.etat.lu

UNGARI

National Security Authority of Hungary

H-1399 Budapest P.O. Box 710/50

H-1024 Budapest, Szilágyi Erzsébet fasor 11/B

Tel +36 13911862

Faks +36 13911889

E-post: nbf@nbf.hu

MALTA

Director of Standardisation

Designated Security Authority for Industrial Security

Standards & Metrology Institute

Malta Competition and ConsumerAffairs Authority

Mizzi House

National Road

Blata I-Bajda HMR9010

Tel +356 23952000

Faks +356 21242406

E-post: certification@mccaa.org.mt

MADALMAAD

1.

Ministry of the Interior and Kingdom Relations

PO Box 20010

2500 EA The Hague

Tel +31 703204400

Faks +31 703200733

E-post: nsa-nl-industry@minbzk.nl

2.

Ministry of Defence

Industrial Security Department

PO Box 20701

2500 ES The Hague

Tel +31 704419407

Faks +31 703459189

E-post: indussec@mindef.nl

AUSTRIA

1.

Federal Chancellery of Austria

Department I/10, Federal Office for Information Security

Ballhausplatz 2

10104 Vienna

Tel +43 153115202594

E-post: isk@bka.gv.at

2.

Määratud julgeolekuasutus sõjanduse valdkonnas:

BMLV/Abwehramt

Postfach 2000

1030 Vienna

E-post: abwa@bmlvs.gv.at

POOLA

Internal Security Agency

Department for the Protection of Classified Information

Rakowiecka 2A

00-993 Warsaw

Tel +48 225857944

Faks +48 225857443

E-post: nsa@abw.gov.pl

PORTUGAL

Gabinete Nacional de Segurança

Serviço de Segurança Industrial

Rua da Junqueira no 69

1300-342 Lisbon

Tel +351 213031710

Faks +351 213031711

E-post: sind@gns.gov.pt, franco@gns.gov.pt

RUMEENIA

Oficiul Registrului Național al Informațiilor Secrete de Stat - ORNISS

Romanian NSA - ORNISS - National Registry Office for Classified Information

4th Mures Street

012275 Bucharest

Tel +40 212075115

Faks +40 212245830

E-post: relatii.publice@orniss.ro, nsa.romania@nsa.ro

SLOVEENIA

Urad Vlade RS za varovanje tajnih podatkov

Gregorčičeva 27

1000 Ljubljana

Tel +386 14781390

Faks +386 14781399

E-post: gp.uvtp@gov.si

SLOVAKKIA

Národný bezpečnostný úrad

(National Security Authority)

Security Clearance Department

Budatínska 30

851 06 Bratislava

Tel +421 268691111

Faks +421 268691700

E-post: podatelna@nbu.gov.sk

SOOME

National Security Authority

Ministry for Foreign Affairs

P.O. Box 453

FI-00023 Government

E-post: NSA@formin.fi

ROOTSI

1.

National Security Authority

Utrikesdepartementet (Ministry for Foreign Affairs)

UD SÄK / NSA

SE-103 39 Stockholm

Tel +46 84051000

Faks +46 87231176

E-post: ud-nsa@gov.se

2.

DSA

Försvarets Materielverk (Swedish Defence Materiel Administration)

FMV Säkerhetsskydd

SE-115 88 Stockholm

Tel +46 87824000

Faks +46 87826900

E-post: security@fmv.se